E67)(E67) VEE R 44 (E67)(E67) 0 000333 O 44 (E67)(E67) 000333 44 (E67)(E67)R 000 44 (E67)(E67)
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
Regionaalministri 22. detsembri 2006. -
Teise Trimestri Tegemised Vana-Vigala Põhikoolis
Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 3 (181) Märts 2017 TASUTA tor. Päeva jooksul võisid kõik soovijad kirjutada ka ilusaid jutukesi oma sõb- TEISE TRIMESTRI TEGEMISED ra kohta. VANA-VIGALA PÕHIKOOLIS Veebruarikuusse jäi teise trimestri teine ainenädal – ajaloonädal. Selle nädala ettevõtmiste taga olid õpetajad Raili Roosi ja Alide Ljubomirova. See- kord oli nädala teemaks meie armas Vana-Vigala mõis oma kireva ajaloo- ga. Esmaspäeval toimusid veidi teist- moodi ajalootunnid nii väiksematele kui suurematele – meie mõisa kohta rääkis lastele huvitavaid fakte nii pil- dis kui sõnas ajaloohuviline endine õpetaja Reet Nurges. Ajaloonädal lõp- pes Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud meeleoluka ja mitmeke- sise kontsert-aktusega. Küünlakuus toimus koolis ka mõisa- keskkonnale kohane kammerlik koo- likontsert, mille andsid Diana Liiv klaveril, Olga Voronova viiulil ja Leho Karin tšellol. Mängiti tuntud eesti autorite loomingut, eesotsas Vigalaga seotud ja hiljuti manalateele läinud Veljo Tormise instrumentaalteoseid. Värskendav oli igapäevase harjumus- pärase elektroonilise ja salvestatud muusika tarbimise vahele kuulata ärgnevalt väike ülevaade käesole- meie koolis traditsiooniliselt 8. klass. elavat muusikat naturaalpillidel. Jva aasta kahe esimese kalendri- Kaheksandikud koos klassijuhataja kuu toimetamistest meie kooliseinte õpetaja Ilona Pappega olid seekord 7.-9. klasside õpilastele, kel varsti vahel. ette valmistanud tõeliselt toreda päe- vaja otsustada, mis tee peale põhikoo- va. Hommikul ootasid koolimaja uk- li lõppu valida, -
Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. -
OÜ Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk -
Vigala Meeskvintett Andis Lahkumiskontserdi
TÄNA LEHES: • Mardinädalast. Lk 2 Märjamaa • Vana-Vigala rahvamaja sai tunnusmärgi. Lk 3 • Saame tuttavaks: teat- ritudeng Mathias-Einari Leedo. Lk 4 • Eriarstiabi Rapla maakon- Nädalaleht nas. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 40 (1288) 7. november 2018 Hind 0,50 eurot Vigala meeskvintett andis lahkumiskontserdi Kui siinkirjutaja aegsasti kontserdipaika jõudis, olid kohad saalis juba täis. Toole tassiti klassidest juurde, et kõik, kes tulid osa saama Vigala meeskvinteti 20. aasta- päeva kontserdist, ikka istuda saaksid. Pärast rehkendasime, et umbes 300 ini- mest oli Vana-Vigala tehnika- ja teenin- duskooli saalis küll. Kontserdipaigana eelistati TTK saali, kus on parem akustika kui rahvamajas. Kontserdi avasõnad ütlesid Aveli Mee- les ja Anni Vitsberg, kes meenutasid, kui- das veel päris väikeste tüdrukutena algas nende koostöö kvintetiga. Nüüd on kahest neiust sirgunud hõbehäälsed kaunitarid, kelle noored hääled meestelaulu tihti on täiendanud. Kontserdil tegid kaasa ka Vigala mees- koor, Lihula naiskoor Leelo ja Kullamaa naiskoor Jakobi. Kava algaski kõigi laul- jate esituses Eesti õpilasmaleva kunagise Oruveski rühma lauluga, mille sõnu oli ko- halikele oludele pisut kohandatud: tulge ja Vigala meeskvintett otsustas tegevuse lõpetada tipus olles. Vasakult Henn Kalda, Meelis tundke, et meiega olete midagi ilusat leid- Pappe, Meelis Välis, Tõnu Haljas ja kvinteti juhendaja Olavi Meeles. nud. Järgnev teadaanne enam nii ilus ei ol- Mehed kinkisid oma juhendajale puuskulptuuri, mille valmistas Kullamaal elav Merike nud. Meeskvinteti juht Olavi Meeles ütles, Salumaa. et kahekümne aasta pikkusel teel on algul Foto Reet Saar ehk konarlik rada läinud aina laiemaks, kuid see kontsert jääb meeskvintetile sel- Kava oli kokku pandud tähenduslikest sid ühendkooride esituses Rod Stewarti lisel kujul viimaseks. -
Nr 1 10. Jaanuar 2018.Pdf
TÄNA LEHES: • Kuidas kuused linnakoju jõudsid. Lk 2 Märjamaa • Tagasivaade Märjamaa valla aastale. Lk 4 • Rahvamajade ring: Kivi- Vigala. Lk 6 • Kokkuvõte Vigala valla Nädalaleht elust. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 1 (1249) 10. jaanuar 2018 Hind 0,50 eurot Põrgupõhja punker on vabadusvõitluse sümbol 2017. aasta viimane talvehom- aastat. mik oli ilus, selge ja paari kül- RVL loodi 1946. aastal ees- makraadiga. 70 aastat tagasi märgiga koondada inimesi, 1947. aastal Põrgupõhja lahin- kes oleksid valmis Nõukogude gu päeval oli külm ja lumine võimu vastu välja astuma ja talvepäev, sellest teadis rää- Eesti vabariiki taastama. 31. kida tol ajal 15aastane olnud detsembri lahingus hukku- Ilme Kurig (Valdek) Konuve- sid Asta Jõesaar ja Jaan Roosi. rest. Ilme on iga-aasta viima- Sõnavõtus nimetas H. Magnus sel päeval Põrgupõhjal. veel Arnold Ojastet ja Ants Kohalejõudmist kiirendasid Kaljuranda. Reemet Kasekampi tehtud Tore oli näha esinemas H. suunaviidad. Magnust, keda teame ühe liid- Nüüdseks on ümberkaud- rina näituste ja ürituste kor- sed männimetsad raieküpseks raldamisel. Haapsalus alustas Foto: Jaan Viska sirgunud. Omal ajal oli siin ras- ta Eesti lipu päeva traditsioo- kesti avastatav metsavendade ni. Ta on mees, kes tegeleb soovitas, et pange olulist lähi- naiskodukaitsjate hernesupp, punker, kus paiknes Relvas- kodanike kasvatamisega, see ajaloost kirja kasvõi täna. abistajate küpsetised ja kuum tatud Vastupanu Liidu (RVL) toimub kodanikuks olemise Siis asetasid pärjad Eesti ravimtee igati ära. Rakette staap. Sealsamas kulges läbi kaudu. Endiste Metsavendade Liit, lastes anti märku, et kange- metsa Rapla–Virtsu raudtee Veel kuulsime temalt üht Kaitseliidu Rapla Malev ja lasi pole unustatud. Teame, trass, mis lasi metsavendadel ajalooliste dokumentide saa- Ilme Kurig. -
Lääne-Eesti Oletatavad Ühendusteed Ja Teedevõrk 10.–17. Sajandil
67 Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil Valdo Praust, mõisa- ja teeajaloohuviline Maanteemuuseumi 2011. aasta aastaraamatus esitasin Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu rekonstrueerimise üldpõhimõtted ja tõin välja tollase oletatava teedevõrgu [Praust, 2011]. Edaspidi olen detailselt vaadelnud nii Piibe maantee muinas- ja keskaegset kujunemislugu [Praust, 2012] kui ka Tallinnast Viljandisse viivaid talimaanteid [Praust, 2014]. Käesolev artikkel annab detailsema ülevaate Lääne-Eesti muinas- ja keskaegsetest ühendusteedest, mille olen rekonstrueerinud samadel põhimõtetel ja sama liiki algallikaid kasutades. 68 MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2016 1. Tallinn–Pärnu maantee lõuna pool Märjamaad Märjamaal ristuvad kaasajal Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla suunas kulgevad maanteed. Võib oletada, et kihelkonnakiriku tekkimise ajal Märjamaale (küla sellele ei eelnenud) ehk hiljemalt 14. sajandi alguses oli pilt ligikaudu samasugune, st ristusid kaks tähtsat maanteed. Täpsem analüüs aga näitab, et muinas- ja keskajal on mõlemad nimetatud teed olnud küll olemas, kuid on kulgenud praegusest hoopiski erinevalt. Samas on mõlemad teed olnud juba muinasajal üle-eestilise tähtsusega. 1.1. Tallinn–Pärnu maantee eellane suundus tõenäoliselt Soontaganale On tõenäoline, et Tallinn–Pärnu maantee eellane viis muinasajal välja Soontaganale kui Lõuna-Läänemaa keskusesse. Pärnu tekkis tähtsa linnalise keskusena alles peale 13. sajandi ristisõdu. Lisaks sellele pääses sama teed pidi tõenäoliselt ka küll Pärnu sadamakohta ja sealt edasi mööda praegust Lodja–Kilingi-Nõmme teed ka Sakalasse, kuid see oli selle (Märjamaad läbiva) maantee seisukohalt juba teisejärguline. Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil 69 Arvatavasti kuni Manni kõrtsikohani (praegu vana maanteeharu ääres, ligikaudu Päärdu ja Jädivere vahel keskkohas, tõenäoliselt 18.–19. sajandi vahetusel ehitatud hoone on säilinud tänini) kulges suvine lõuna poole viiv Soontagana maantee mööda meile tuntud sihti (v.a Konuvere ja Velise vaheline lõik). -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole -
Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. -
Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre -
Kasutatud Allikad
809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. -
Vigala Sõnumidvigala Valla Ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA
Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA ElanikE arvamusE väljasElgitaminE märjamaa-kullamaa-vigala VALDADE ÜHINEMISE OSAS TOIMUB VIGALA VALLA RAHVAKÜSITLUSPUNKTIDES 18.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 19.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 20.11.2016 kell 12.00 kuni 20.00 Kivi-Vigala küsitluspunkti hääletamisruum asub Kivi-Vigala külas Kiriku tee 4 (Kivi-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Araste, Jädivere, Kivi-Vigala, Konnapere, Kurevere, Leibre, Manni, Naravere, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla ja Vaguja külad. Vana-Vigala küsitluspunkti hääletusruum asub Vana-Vigala külas Jaama tn 21 (Vana-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Avaste, Kausi, Kesu, Kojastu, Läti, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Tiduvere, Tõnumaa, Vanamõisa, Vana-Vigala ja Vängla külad. Rahvaküsitlusel saab osaleda isikut tõendava dokumendi alusel iga vähemalt 16-aastane teovõimeline ja hääleõiguslik isik, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt Vigala valla maa-alal. Isikul, kes oma tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa osaleda küsitluskohas toimuval küsitlusel võimaldatakse küsitluslehe kodus täitmist. Küsitluslehe kodus täitmise põhjendatud taotlus tuleb esitada küsit- luskomisjonile või vallasekretärile hiljemalt 20. novembriks kella 17.00-ks. Taotlus esitada lihtkirjalikult või meili teel: [email protected]. 2 VIGALA SÕNUMID kujunes aga see osa, kus enamus õpi- lastest sai proovida kalade lahkamist, uuriti täpsemalt kalade siseorganeid ja kuidas soomustelt kala vanust luge- da. Kevadel ootab ees jätkupäev kooli- tusele ja nimelt sõit kalapüügiretkele. 21. oktoobril, enne vaheajale minekut, tähistasime traditsiooniliselt koolis hõimupäeva. Õpetaja Eve Kärsna ju- hendamisel olid üheksandikud ette valmistanud lühiülevaate meie hõim- lastest ungarlastest, lõõtsadel mängi- sid Ungari rahvaviise Egert Nei, Aron Aun ja õpetaja Aili Soonberg ning tantsisime tšaardaši õpetaja Ilona Noore juhtimisel.