DOCSLIB.ORG

Vigala Meeskvintett Andis Lahkumiskontserdi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vigala Meeskvintett Andis Lahkumiskontserdi TÄNA LEHES: • Mardinädalast. Lk 2 Märjamaa • Vana-Vigala rahvamaja sai tunnusmärgi. Lk 3 • Saame tuttavaks: teat- ritudeng Mathias-Einari Leedo. Lk 4 • Eriarstiabi Rapla maakon- Nädalaleht nas. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 40 (1288) 7. november 2018 Hind 0,50 eurot Vigala meeskvintett andis lahkumiskontserdi Kui siinkirjutaja aegsasti kontserdipaika jõudis, olid kohad saalis juba täis. Toole tassiti klassidest juurde, et kõik, kes tulid osa saama Vigala meeskvinteti 20. aasta- päeva kontserdist, ikka istuda saaksid. Pärast rehkendasime, et umbes 300 ini- mest oli Vana-Vigala tehnika- ja teenin- duskooli saalis küll. Kontserdipaigana eelistati TTK saali, kus on parem akustika kui rahvamajas. Kontserdi avasõnad ütlesid Aveli Mee- les ja Anni Vitsberg, kes meenutasid, kui- das veel päris väikeste tüdrukutena algas nende koostöö kvintetiga. Nüüd on kahest neiust sirgunud hõbehäälsed kaunitarid, kelle noored hääled meestelaulu tihti on täiendanud. Kontserdil tegid kaasa ka Vigala mees- koor, Lihula naiskoor Leelo ja Kullamaa naiskoor Jakobi. Kava algaski kõigi laul- jate esituses Eesti õpilasmaleva kunagise Oruveski rühma lauluga, mille sõnu oli ko- halikele oludele pisut kohandatud: tulge ja Vigala meeskvintett otsustas tegevuse lõpetada tipus olles. Vasakult Henn Kalda, Meelis tundke, et meiega olete midagi ilusat leid- Pappe, Meelis Välis, Tõnu Haljas ja kvinteti juhendaja Olavi Meeles. nud. Järgnev teadaanne enam nii ilus ei ol- Mehed kinkisid oma juhendajale puuskulptuuri, mille valmistas Kullamaal elav Merike nud. Meeskvinteti juht Olavi Meeles ütles, Salumaa. et kahekümne aasta pikkusel teel on algul Foto Reet Saar ehk konarlik rada läinud aina laiemaks, kuid see kontsert jääb meeskvintetile sel- Kava oli kokku pandud tähenduslikest sid ühendkooride esituses Rod Stewarti lisel kujul viimaseks. Õigupoolest tulnuks lugudest, mis aastate jooksul esitatud, sa- tuntud laul „Sailing“ ja Leonard Coheni aastapäeva tähistada juba eelmisel aastal, mas oli valikul juures kurblik ja head aega „Hallelujah“, mis olid saanud meeskvin- kuid siis oli ta lausa hääletu. Olavi ise so- ütlev alatoon. Kõige selle juures ei muutu- tetile vastavad eestikeelsed sõnad. Publik leeris vaid ühe laulus, küll aga saatis teisi nud kontsert nutupeoks, vaid oli täpselt tänas selle eest püsti tõustes. kitarril ja suupillil, pajatas muhedaid va- välja timmitud tonaalsusega ilus punkti- Meeskvintett omalt poolt tänas häid hetekste ja dirigeeris koore. panek lauluaastatele. Kava lõpuks kõla- koostööpartnereid mälestusmeenega. Oma juhendajale kinkisid laulumehed Märjamaa Vallavalitsus on kuulutanud välja Märjamaa valla 2019. aasta puust Olavi, helihark ühes ja noodi- eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuste taotlemise I vooru. mapp teises käes. Selle juures tehti pärast Vormikohased taotlused esitada hiljemalt 1. detsembriks 2018 Märjamaa kontserti usinalt pilti. Siis oli aeg peotorti Vallavalitsusele aadressil [email protected] maitsta ja lõbusas keskustelus õhtut jät- kata. Märjamaa Vallavalitsus on kuulutanud välja Märjamaa valla 2019. aasta Vigala meeskvinteti panus kohalikus eelarvest noorte sporditegevuse toetuste taotlemise. kultuurielus on väga kaalukas. Tunda oli Vormikohased taotlused esitada hiljemalt 1.detsembriks 2018 Märjamaa kohaliku rahva siiras poolehoid omakandi Vallavalitsusele aadressil [email protected] andekate meeste vastu. Vormid on leitavad valla kodulehelt http://marjamaa.kovtp.ee/eeskirjad-ja-korrad. Reet Saar 2 Märjamaa Nädalaleht 7. november 2018 Mardinädal annab vanale kombele uut vunki äimas on mardinädal eestiline mardisandijooks- ning tänavu on see mine 9. novembril. Kodulehel eriti eriline. Eesti mardipaev.com saate ennast KFolkloorinõukogu, kirja panna mardiperena ja Rahvakultuuri Keskus ja Kul- koduna, kes mardisante ootab. tuuripärandiaasta on käima lükanud aktsiooni „Hakkame Kodulehelt leiate ka neli santima“. Selle raames toimub huvitavat õppevideot, käpu- mitmeid koolitusi ja esinemisi täie kasulikke nõuandeid ning üle Eesti ja loomulikult üle- info kogumiskonkursi kohta 8. novembril kell 18.00 Vana-Vigala rahvamajas FOLKLOORIANSAMBEL UGRADA Tasuta HAKKAME SANTIMA! „Märka Marti“. Pihkvas, sealhulgas palju noo- Märjamaa vallas tuleb ri. Nad väärtustavad oma mi- mardipäeva raames koolitus nevikku ja juuri ning aitavad Sillaotsa talumuuseumis nel- hoida kohalikke kombeid ja japäeval, 8. novembril kell vanu käsitöövõtteid. 15 ning sama päeva õhtul kell Ugrada tutvustab end järg- 18.00 on Vana-Vigala rahva- miselt: „Venelasi on ju palju. majas võimalik näha ja ka osa Kuidas me selles suures Ve- saada Pihkva noorte folkloo- nemaa vene maailmas saame rirühmast Ugrada. 9. novemb- aru, kes me oleme? Meie oleme ri hommikul kell 8.55 esineb pihkvalased, seisame piiril. Ugrada folkloorirühm ka Val- Kogume oma pärimust, kom- gu põhikoolis. beid, mis on vene kultuuri osa, Ugrada on Venemaalt Pihk- aga Pihkva moodi omapära- va oblastist pärit folkloorian- ne!” sambel, mis tegeleb kohaliku pärimuskultuuriga. Ansamblis Raplamaa rahvakultuuri- lauldakse, tantsitakse ja õpe- spetsialist tatakse ringmänge, haarates Triinu Ülemaante oma tegevusse palju inimesi Märjamaa Valla Laste ja Noorte Siht- ning selleks esitatakse taotlused Märja- Taotlus tuleb sihtkapitali nõukogule kapitali Nõukogu kuulutab välja maa Vallavalitsusele 15. jaanuariks.) esitada hiljemalt 5. detsembril 2018. AVALIKU KONKURSI STIPENDIUMI TAOTLEMISEKS Taotlusi konkursile võivad esitada kõik Sihtkapitali korraga on võimalik tutvu- isikud. Vormikohane kirjalik taotlus da Märjamaa valla kodulehel https:// Sihtkapitali vahenditega tunnustatakse stipendiumi määramiseks tuleb esitada marjamaa.kovtp.ee/laste-ja-noorte- Märjamaa valla elanike registrisse kan- sihtkapitali nõukogule kas e-postiga sihtkapital või Märjamaa vallavalitsuse tud õpilasi või kuni kahekümne aasta digitaalselt allkirjastatult aadressile kantseleis. vanuseid noori, kellel on suuri teeneid [email protected] pealkirjaga Märjamaa valla ees. „Märjamaa valla laste ja noorte siht- Küsimuste korral kapital” või paberkandjal aadressil pöörduge volikogu (Märkus: sportlike saavutuste eest Märjamaa Vallavolikogu, Tehnika 11, sekretäri poole tele- alates vanuseklassist U15 tunnustatakse Märjamaa alev, Märjamaa vald, 78304 fonil 5860 3272 või noori Märjamaa valla spordivaldkonna Rapla maakond. e-postiga janika@ parimate tunnustamise korra alusel marjamaa.ee. 7. november 2018 Märjamaa Nädalaleht 3 Teadlikkuse teema jõudis Märjamaale ärjamaa Ettevõt- eragümnaasiumis on õppeka- jate Piirkondlik vas vastavad tunnid. Ühendus (MEPÜ) Uuringud on välja toonud, seisab hea selle et tööülesannete keerukus M - eest, et oma liikmete ja ka tänapäeval kasvab produk kõigi teiste huviliste vaimu tiivsusest kiiremini. Kuidas virgena hoida. Oktoobri vii- sellega toime tulla? „Abiks on mase päeva õhtul oli Märja- teadlik teadlikkuse kasutus,“ maa raamatukogus Ville Jehe, vastas lektor. kes rääkis teadlikkusest. Teda Jehe tõi uuringute näiteid oli kuulama tulnud üle 30 teadlikkuse kasutamise posi- huvilise. tiivsest mõjust haigussümp- tomite leevendumisel (dr Teadlikkuse ja selle aren- Riin Seema uuring, Tallinna damisega on Jehe tegelenud Ülikool). Samuti rääkis tead- juba aastaid, viimased kolm likkuse kasutamise eelistest, aastat veab teadliku muutuse kuid tegi lõpuks ootamatu kunsti kursuseid ettevõtjatele Ville Jehe kõneles teadlikkusest. pöörde: „Ärge uskuge, mida ning peab teadlikkuse kasuta- Foto Reet Saar ma räägin, päris asjad tulevad mise loenguid. läbi kogemuste. Lihtsalt usk Esineja sõnul on teadlik- velolek, ka present. eri institutsioonide töös. Ees- millessegi on ebapraktiline. kuse teema hetkel väga po- Jehe tõi välja, et teadlikkus tis on teadlikkusega tegele- Igaüks vastutab oma elu eest pulaarne. Sellest rääkides ei võrdu alati tähelepanuga. mine hakanud peale altpoolt: ise.“ kasutatakse eri mõisteid: siin Suurbritannias on teema ette lasteaedades on vaikuse mi- ja praegu, hetkes olemine või võetud parlamendi tasemel ja nutid, teemakohast koolitust Reet Saar kohalolu; mindfulness või tä- vastav uuring annab soovitusi, on saanud Harjumaa riigigüm- helepanu; teadlikkus või tead- kuidas teadlikkust kasutada naasiumite juhid, Rakvere Vana-Vigala rahvamaja leiab nüüd üles kodarraha järgi Kevadel, ühe koosoleku ajal õpilastega kodukoha ja hoo- Vana-Vigala rahvamajas sõ- ne identiteedi visandamise- nastati probleem, mis oli õhus ga. Otsiti motiivi, mis viitaks püsinud juba tükimat aega: rahvakultuurile, Vana-Vigala rahvamaja peal polnud ühtegi ajaloole ning millel oleks ka märget viitega, mis hoone see kaasaegne ja tulevikku vaatav on. Ometigi on tegu avaliku perspektiiv. Kastitäie kavan- hoonega, kuhu satub tihedalt dite seest võttis kuju kodarra- külalisi, kes peavad ometigi ha motiiv. maja üles leidma. Kodarraha on Eesti ala- Kohe tekkis ka plaan, kui- del tuntud kaelaehe, mida 18. das saada asi tehtud nii, et sajandi algusest alates val- võimalikult paljud sellest või- mistasid kohalikud kullasse- daksid. Eeskätt just noored, pad. Nende tegemisel kasutati Kodarraha kinnitamine Vana-Vigala rahvamaja seinale. kes käivad rahvamajas noor- hõberaha või meistri enda Foto Astra Põlma tekeskuses ja mitmesugustes poolt kujundatud münte, mis ringides. Pakkusime neile väl- tap kogunesid õpilased sooja eest ka järgmistele abilistele: ja võimaluse nende endi maja kahes reas kodarate sarnaste võimlasse, maalisid kodarraha Astra Põlma, Katri Aron, Fred ära märgistada. kiirtega.kaunistati Käiku ažuurselt läinud ühes kavan või- koos rahvamaja tekstiga vee- Puusepp ja Vana-Vigala kooli Kohe pärast plaanide di aluseks ongi
Load more

Recommended publications
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Teise Trimestri Tegemised Vana-Vigala Põhikoolis
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 3 (181) Märts 2017 TASUTA tor. Päeva jooksul võisid kõik soovijad kirjutada ka ilusaid jutukesi oma sõb- TEISE TRIMESTRI TEGEMISED ra kohta. VANA-VIGALA PÕHIKOOLIS Veebruarikuusse jäi teise trimestri teine ainenädal – ajaloonädal. Selle nädala ettevõtmiste taga olid õpetajad Raili Roosi ja Alide Ljubomirova. See- kord oli nädala teemaks meie armas Vana-Vigala mõis oma kireva ajaloo- ga. Esmaspäeval toimusid veidi teist- moodi ajalootunnid nii väiksematele kui suurematele – meie mõisa kohta rääkis lastele huvitavaid fakte nii pil- dis kui sõnas ajaloohuviline endine õpetaja Reet Nurges. Ajaloonädal lõp- pes Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud meeleoluka ja mitmeke- sise kontsert-aktusega. Küünlakuus toimus koolis ka mõisa- keskkonnale kohane kammerlik koo- likontsert, mille andsid Diana Liiv klaveril, Olga Voronova viiulil ja Leho Karin tšellol. Mängiti tuntud eesti autorite loomingut, eesotsas Vigalaga seotud ja hiljuti manalateele läinud Veljo Tormise instrumentaalteoseid. Värskendav oli igapäevase harjumus- pärase elektroonilise ja salvestatud muusika tarbimise vahele kuulata ärgnevalt väike ülevaade käesole- meie koolis traditsiooniliselt 8. klass. elavat muusikat naturaalpillidel. Jva aasta kahe esimese kalendri- Kaheksandikud koos klassijuhataja kuu toimetamistest meie kooliseinte õpetaja Ilona Pappega olid seekord 7.-9. klasside õpilastele, kel varsti vahel. ette valmistanud tõeliselt toreda päe- vaja otsustada, mis tee peale põhikoo- va. Hommikul ootasid koolimaja uk- li lõppu valida,
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
    [Show full text]
  • Nr 1 10. Jaanuar 2018.Pdf
    TÄNA LEHES: • Kuidas kuused linnakoju jõudsid. Lk 2 Märjamaa • Tagasivaade Märjamaa valla aastale. Lk 4 • Rahvamajade ring: Kivi- Vigala. Lk 6 • Kokkuvõte Vigala valla Nädalaleht elust. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 1 (1249) 10. jaanuar 2018 Hind 0,50 eurot Põrgupõhja punker on vabadusvõitluse sümbol 2017. aasta viimane talvehom- aastat. mik oli ilus, selge ja paari kül- RVL loodi 1946. aastal ees- makraadiga. 70 aastat tagasi märgiga koondada inimesi, 1947. aastal Põrgupõhja lahin- kes oleksid valmis Nõukogude gu päeval oli külm ja lumine võimu vastu välja astuma ja talvepäev, sellest teadis rää- Eesti vabariiki taastama. 31. kida tol ajal 15aastane olnud detsembri lahingus hukku- Ilme Kurig (Valdek) Konuve- sid Asta Jõesaar ja Jaan Roosi. rest. Ilme on iga-aasta viima- Sõnavõtus nimetas H. Magnus sel päeval Põrgupõhjal. veel Arnold Ojastet ja Ants Kohalejõudmist kiirendasid Kaljuranda. Reemet Kasekampi tehtud Tore oli näha esinemas H. suunaviidad. Magnust, keda teame ühe liid- Nüüdseks on ümberkaud- rina näituste ja ürituste kor- sed männimetsad raieküpseks raldamisel. Haapsalus alustas Foto: Jaan Viska sirgunud. Omal ajal oli siin ras- ta Eesti lipu päeva traditsioo- kesti avastatav metsavendade ni. Ta on mees, kes tegeleb soovitas, et pange olulist lähi- naiskodukaitsjate hernesupp, punker, kus paiknes Relvas- kodanike kasvatamisega, see ajaloost kirja kasvõi täna. abistajate küpsetised ja kuum tatud Vastupanu Liidu (RVL) toimub kodanikuks olemise Siis asetasid pärjad Eesti ravimtee igati ära. Rakette staap. Sealsamas kulges läbi kaudu. Endiste Metsavendade Liit, lastes anti märku, et kange- metsa Rapla–Virtsu raudtee Veel kuulsime temalt üht Kaitseliidu Rapla Malev ja lasi pole unustatud. Teame, trass, mis lasi metsavendadel ajalooliste dokumentide saa- Ilme Kurig.
    [Show full text]
  • Lääne-Eesti Oletatavad Ühendusteed Ja Teedevõrk 10.–17. Sajandil
    67 Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil Valdo Praust, mõisa- ja teeajaloohuviline Maanteemuuseumi 2011. aasta aastaraamatus esitasin Eesti muinas- ja keskaegse teedevõrgu rekonstrueerimise üldpõhimõtted ja tõin välja tollase oletatava teedevõrgu [Praust, 2011]. Edaspidi olen detailselt vaadelnud nii Piibe maantee muinas- ja keskaegset kujunemislugu [Praust, 2012] kui ka Tallinnast Viljandisse viivaid talimaanteid [Praust, 2014]. Käesolev artikkel annab detailsema ülevaate Lääne-Eesti muinas- ja keskaegsetest ühendusteedest, mille olen rekonstrueerinud samadel põhimõtetel ja sama liiki algallikaid kasutades. 68 MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2016 1. Tallinn–Pärnu maantee lõuna pool Märjamaad Märjamaal ristuvad kaasajal Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla suunas kulgevad maanteed. Võib oletada, et kihelkonnakiriku tekkimise ajal Märjamaale (küla sellele ei eelnenud) ehk hiljemalt 14. sajandi alguses oli pilt ligikaudu samasugune, st ristusid kaks tähtsat maanteed. Täpsem analüüs aga näitab, et muinas- ja keskajal on mõlemad nimetatud teed olnud küll olemas, kuid on kulgenud praegusest hoopiski erinevalt. Samas on mõlemad teed olnud juba muinasajal üle-eestilise tähtsusega. 1.1. Tallinn–Pärnu maantee eellane suundus tõenäoliselt Soontaganale On tõenäoline, et Tallinn–Pärnu maantee eellane viis muinasajal välja Soontaganale kui Lõuna-Läänemaa keskusesse. Pärnu tekkis tähtsa linnalise keskusena alles peale 13. sajandi ristisõdu. Lisaks sellele pääses sama teed pidi tõenäoliselt ka küll Pärnu sadamakohta ja sealt edasi mööda praegust Lodja–Kilingi-Nõmme teed ka Sakalasse, kuid see oli selle (Märjamaad läbiva) maantee seisukohalt juba teisejärguline. Lääne-Eesti oletatavad ühendusteed ja teedevõrk 10.–17. sajandil 69 Arvatavasti kuni Manni kõrtsikohani (praegu vana maanteeharu ääres, ligikaudu Päärdu ja Jädivere vahel keskkohas, tõenäoliselt 18.–19. sajandi vahetusel ehitatud hoone on säilinud tänini) kulges suvine lõuna poole viiv Soontagana maantee mööda meile tuntud sihti (v.a Konuvere ja Velise vaheline lõik).
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • E67)(E67) VEE R 44 (E67)(E67) 0 000333 O 44 (E67)(E67) 000333 44 (E67)(E67)R 000 44 (E67)(E67)
    92 ALAJAAMAD 91 Nurme 121 10/0,4 kv alajaam nimega Lava 90 Uue-Nurme 1 10/0,4 kv alajaam nimega Rukki 41 10/0,4 kv alajaam nimega Pähkli 81 10/0,4 kv alajaam nimega Ülase 122 10/0,4 kv alajaam nimega Vahenurme I Palase küla Ojaäärse küla 2 10/0,4 kv alajaam nimega Kardi 42 10/0,4 kv alajaam nimega Matsuma 82 10/0,4 kv alajaam nimega Jakobi 89 Nurme-Kustase 123 10/0,4 kv alajaam nimega Pliiatsi 43 10/0,4 kv alajaam nimega Pae r Nurme 3 10/0,4 kv alajaam nimega LeppikoVanamõisa küla 83 10/0,4 kv alajaam nimega Oksüüdi 202 K 124 10/0,4 kv alajaam nimega Koba Tõnumaa küla 44 10/0,4 kv alajaam nimega Dolomiit 201 203 20175 Kr 4 10/0,4 kv alajaam nimega Kaelase 84 10/0,4 kv alajaam nimega Lõpu Hendriku Maanda 5Kr 125 10/0,4 kv alajaam nimega Vahenurme r K 45 10/0,4 kv alajaam nimega EermaVaguja küla 3 5 10/0,4 kv alajaam nimega Abro 85 10/0,4 kv alajaam nimega Soo 4Kr Manni küla 204 Söötma r 126 10/0,4 kv alajaam nimega Künka K 46 10/0,4 kv alajaam nimega Veski 3 6 10/0,4 kv alajaam nimega Kaelase kool 86 10/0,4 kv alajaam nimega Tralli Jaagu 127 10/0,4 kv alajaam nimega Võru 47 10/0,4 kv alajaam nimega Uduvere a Uus-Ale j o 7 10/0,4 kv alajaam nimega Kuuse 87 10/0,4 kv alajaam nimega Rita e 96 s e n e 128 10/0,4 kv alajaam nimega Kablimaa g 205 206 o 48 10/0,4 kv alajaam nimega Oksa R 8 10/0,4 kv alajaam nimega Villota 88 10/0,4 kv alajaam nimega Leivakombinaadi 208 49 10/0,4 kv alajaam nimega Anelema 129 10/0,4 kv alajaam nimega Kadaka 207 9 10/0,4 kv alajaam nimega Moosi 89 10/0,4 kv alajaam nimega Alevi Rääski küla r K 50 10/0,4 kv alajaam
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Vigala Sõnumidvigala Valla Ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA ElanikE arvamusE väljasElgitaminE märjamaa-kullamaa-vigala VALDADE ÜHINEMISE OSAS TOIMUB VIGALA VALLA RAHVAKÜSITLUSPUNKTIDES 18.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 19.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 20.11.2016 kell 12.00 kuni 20.00 Kivi-Vigala küsitluspunkti hääletamisruum asub Kivi-Vigala külas Kiriku tee 4 (Kivi-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Araste, Jädivere, Kivi-Vigala, Konnapere, Kurevere, Leibre, Manni, Naravere, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla ja Vaguja külad. Vana-Vigala küsitluspunkti hääletusruum asub Vana-Vigala külas Jaama tn 21 (Vana-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Avaste, Kausi, Kesu, Kojastu, Läti, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Tiduvere, Tõnumaa, Vanamõisa, Vana-Vigala ja Vängla külad. Rahvaküsitlusel saab osaleda isikut tõendava dokumendi alusel iga vähemalt 16-aastane teovõimeline ja hääleõiguslik isik, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt Vigala valla maa-alal. Isikul, kes oma tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa osaleda küsitluskohas toimuval küsitlusel võimaldatakse küsitluslehe kodus täitmist. Küsitluslehe kodus täitmise põhjendatud taotlus tuleb esitada küsit- luskomisjonile või vallasekretärile hiljemalt 20. novembriks kella 17.00-ks. Taotlus esitada lihtkirjalikult või meili teel: [email protected]. 2 VIGALA SÕNUMID kujunes aga see osa, kus enamus õpi- lastest sai proovida kalade lahkamist, uuriti täpsemalt kalade siseorganeid ja kuidas soomustelt kala vanust luge- da. Kevadel ootab ees jätkupäev kooli- tusele ja nimelt sõit kalapüügiretkele. 21. oktoobril, enne vaheajale minekut, tähistasime traditsiooniliselt koolis hõimupäeva. Õpetaja Eve Kärsna ju- hendamisel olid üheksandikud ette valmistanud lühiülevaate meie hõim- lastest ungarlastest, lõõtsadel mängi- sid Ungari rahvaviise Egert Nei, Aron Aun ja õpetaja Aili Soonberg ning tantsisime tšaardaši õpetaja Ilona Noore juhtimisel.
    [Show full text]