Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 10 (177) November 2016 TASUTA ElanikE arvamusE väljasElgitaminE märjamaa-kullamaa-vigala VALDADE ÜHINEMISE OSAS TOIMUB VIGALA VALLA RAHVAKÜSITLUSPUNKTIDES 18.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 19.11.2016 kell 10.00 kuni 18.00 20.11.2016 kell 12.00 kuni 20.00 Kivi-Vigala küsitluspunkti hääletamisruum asub Kivi-Vigala külas Kiriku tee 4 (Kivi-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Araste, Jädivere, Kivi-Vigala, Konnapere, Kurevere, Leibre, Manni, Naravere, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla ja Vaguja külad. Vana-Vigala küsitluspunkti hääletusruum asub Vana-Vigala külas Jaama tn 21 (Vana-Vigala Rahvamaja) mille piiridesse kuuluvad Avaste, Kausi, Kesu, Kojastu, Läti, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Tiduvere, Tõnumaa, Vanamõisa, Vana-Vigala ja Vängla külad. Rahvaküsitlusel saab osaleda isikut tõendava dokumendi alusel iga vähemalt 16-aastane teovõimeline ja hääleõiguslik isik, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt Vigala valla maa-alal. Isikul, kes oma tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa osaleda küsitluskohas toimuval küsitlusel võimaldatakse küsitluslehe kodus täitmist. Küsitluslehe kodus täitmise põhjendatud taotlus tuleb esitada küsit- luskomisjonile või vallasekretärile hiljemalt 20. novembriks kella 17.00-ks. Taotlus esitada lihtkirjalikult või meili teel: [email protected]. 2 VIGALA SÕNUMID kujunes aga see osa, kus enamus õpi- lastest sai proovida kalade lahkamist, uuriti täpsemalt kalade siseorganeid ja kuidas soomustelt kala vanust luge- da. Kevadel ootab ees jätkupäev kooli- tusele ja nimelt sõit kalapüügiretkele. 21. oktoobril, enne vaheajale minekut, tähistasime traditsiooniliselt koolis hõimupäeva. Õpetaja Eve Kärsna ju- hendamisel olid üheksandikud ette valmistanud lühiülevaate meie hõim- lastest ungarlastest, lõõtsadel mängi- sid Ungari rahvaviise Egert Nei, Aron Aun ja õpetaja Aili Soonberg ning tantsisime tšaardaši õpetaja Ilona Noore juhtimisel. Toimus ka II kooli sünnipäeva vik- toriinivoor “Kas tunned meie kooli?” ning siis saigi juba vaheaeg alata. Las- OKTOOBRIKUU OLEMINE KIVI-VIGALA PÕHIKOOLIS tekoori lauljatel toimus samal päeval veel Raplas ühislaulmine-harjutami- rnitoloogiaühing valis 2016. a ning arendavad ainetunnid. Kulmi- ne, seega on ka lauljatel esimene val- linnuks rasvatihase, ühe meie natsiooniks päevale toimus direktori O mistumine noorte peoks toimunud. tuntumatest ja levinumatest lindu- vastuvõtt, mis oma punase vaiba, dra- dest, kelle toimetamisi saab kõikjal peeringute ja piduliku kontsert-aktu- Soovin ikka jätkuvat heade saavutuste aastaringi jälgida. Eks kindlasti oli sega ei jäänud alla ei presidendi vastu- taga nõudmist ja kuldset sügisilma! see ka üks põhjus, miks kooli kü- võtule ega ka Oscari-tseremooniatele. lastasid 3. oktoobril linnuvaatlejad Naisõpetajate silma valgusid ääretasa Margus Ots ja Eedi Lelov. Õpilastele vett täis, kui kogu õpilaspere esituses Ilona Noor anti olulist teavet kõlasid südamlikud Kivi-Vigala Põhikool aastalinnu kohta, laulud, liigutavad kuid põnevamaks luuleread ja kaunid osutus pesakastide kõned. valmistamine, kus sai ise oma osavust 20. oktoobril toimus proovida. koolis kalastuse õpi- tuba. Merebioloogid Reedel, 7. oktoobril, rääkisid õpilastele tähistasime koolis Eesti kalavarudest õpetajate päeva. Sel ja sellest, kuidas päeval ootas 9. klass näiteks kalu loen- kooli überpidulikult riietatud õpilasi datakse. Praktilises õpitoas õpiti kalu ning õpetajaid, et koos psühholoogi, ka lähemalt tundma ja nimetama. Näi- logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpeda- teks saadi aimu Eesti uuest võõrliigist googide ja fotograafiga läbida harivad ümarmudilast. Kõige huvitavamaks 28. oktoobril toimunud Tallinn Food- Fest 2016 toidumessil olid võistlus- tules noored pagarid. Võistlus oli nii ettenähtud aja, et punkte üle arvutada japingeline, võitja omavahel et žüriil selgekskulus ligi vaielda. tund Paüle- rima noore pagari tiitli võitis Kivi-Vi- gala põhikooli vilistlane Kadri Kärsna Pärnu Kutsehariduskeskusest. VIGALA SÕNUMID 3 AVASTA MUUSEUME: ALUSTADES LÄÄNEMAAST vasta muuseume mängides!“ Haapsalus oli kohtumine SA Lääne- „Aoli sügisene koolivaheaja prog- maa muuseumid juhataja Anton Pär- ramm Tartu, Tallinna ja Haapsalu naga, kes täheldas, et on suurenenud muuseumides. See on võimalus pak- muuseumite külastatus, tahaks loo- kuda peredele meelelahutust sügise- ta, et mitte ainult turistide arvelt. sel ajal. Selle aasta põhiprogramm on On teada Ilon Wiklandi originaaltööd „Mere lood“. muuseumis on andnud olulise panuse Haapsalu ja Läänemaa arengule. Mis Oma külastuse seisukohalt pean sil- peatähtis, see on eelkõige lastele mõel- mas Läänemaa keskust Haapsalut dud muuseum, mis ei sündinud mitte mitmete muuseumitega. Ühelt poolt väga lihtsalt. Kõik teame Astrid Lin- sõnas, et muuseumid ei ole ajas muu- annab selline üritus võimaluse vahe- dgreni teoseid, mis olid illustreeritud tumatud, nagu on raamat riiulil, ilus aega paremini sisustada ja teisalt juba Wiklandi joonistustega. Samas saab raamat küll, korra lugesin, las seisab. noorelt tutvuda kultuuripärandiga. noori harida tema eluloo põhjal, kui ta Näiteks selle aasta Laikmaa näitus oli Noorematele tehakse seda lõbusas võt- kodumaalt põgenes sõja eest, integree- muutunud ekspositsiooniga, mis tõi mes mängu kaudu. Aktuaalses kaa- rus Rootsi ühiskonda ja panustas selle muuseumidesse juurde uusi külasta- meras tutvustas avatud mänguväljade kultuuri. Nüüdseks on Imedemaast jaid ning järgmiseks aastaks on uued festivali Ivar Soopan Haapsalust Iloni saanud üks külastatavaid keskusi plaanid. Usun, et alati kool ei jõua Imedemaaga. Haapsalu mängujuhis Läänemaal. 2006. a avati Ilon Wik- kõikjale, siin on oma sõna ja abi öelda „Hingesugulane“ toetub viiele erineva- landi galerii, Iloni Imedemaa sündis lapsevanematel. Endise koolitöötajana le kohale: juba nimetatud Iloni Imede- 2009 ja nüüd juhib seda Vana-Vigala pidasin vajalikuks tutvustada võima- maa, mis valiti 2014. a Eesti parimaks põhikooli lõpetanu Anne Suislep (enne lusi silmaringi laiendamisel, vaimsuse püsiekspositsiooniks, Rannarootsi Andrejev). Praegu võtab Iloni Imede- kujunemisel eelkõige meie kultuuripä- muuseum, Haapsalu piiskopilinnus, maa vastu näitusega „Olen alati siin, randiga tutvumisel. Ei tohi unustada, lasteraamatukogu ja Haapsalu rae- Ilon“. Selle teate all istub koer Sam- et Vigala on endise Läänemaa osa, see- koda, kus oktoobri lõpuni oli avatud mel, kes oli Iloni saatjaks Tallinnast tõttu ei saa ajalugu ja kultuuri lahus Ants Laikmaa 150. sünniaastapäeva- Haapsalu sõidul pärast vanemate lah- hoida. le pühendatud näitus. Alles hiljutine kuminekut, kusjuures 9-aastase Iloni Ilusat ja sisukat õppetööjätku kooli- külaskäik Haapsalu pani tutvustama asjad pakiti kollasesse vineerkohvrisse desse ja värvilise sügise jätkumist! merega seotud rännakut, eelkõige koo- ning seejärel tuli rongiga sõita vana- liõpilastele, samuti lastevanematele. ema juurde. Anton Pärn muuseumis Jaan Viska Juba 1874. aastal soovitati koolmeist- teisest lennust Linda Mittus-Hatto. ritel teha ülestähendusi. Alates 1961 Märjamaalt on läbi aegade keskhari- kehtis koolikroonika juhend. duse saanud kümned Vigala inimesed, Nüüd siis kogumikust: avakaanelt hea on tõdeda, et hinnatud vaimsuse- vaatavad vastu kaks Märjamaa le- ga koolist on mitmed jõudnud Vigala gendaarset koolijuhti Leonhard Vaide koolidesse õpetajateks. Haritust ja ja Harri Jõgisalu, kes oma heataseme- vaimsust on muidugi vaja kõikides lise õpetamisega, isikliku eeskujuga eluvaldkondades. Seoses uue haldus- andsid olulise osa keskkooli arenguks. reformiga endised Läänemaa osad Korrata saab Vaide seisukohti: koolis peavad sidemeid veelgi tugevdama, peavad kestma kooli parimad püüdlu- et oleks rohkem põhjust Märjamaal sed, koolieetika, vaimsus ja kultuur õpinguid jätkata. Esimene kogumik KODULOO LUGEMIK KUI MÄRJAMAA ning säilima õpilaselu väärtuslikud toob kindlasti teise, sest hariduslugu traditsioonid. Kasvatustöö toetub kol- ei ole lõplik, jätkuvad uued meenutu- VILISTLASE ENTSÜKLOPEEDIA mele sõnale: keelehoid, kultuurihoid sed-ülestähendused. Märjamaale teeb ja loodushoid (1991); Looduse mõist- au, et omatakse üht tervikpilti ühest ärjamaa kool sai 70. sünnipäe- mine algab tema tundmaõppimisest, koolist. Loomulikult tuleb tänada ko- Mvaks väärika kingituse Koduloo mitte pelgast imetlemisest. Tuleb gumiku toimetajat Viio Aitsamit (24. lugemiku. Koolielu käib peamiselt lugeda otse looduse raamatut (H. Jõ- lend 1973), kes kogumiku tekste luge- keskkooli tähtpäeva kaudu, vallakoo- gisalu). Koolile on aga sellest, missu- des on öelnud: oli suur uhkus, et ka lina on kool eksisteerinud 152 aastat. gused olid tema lõpetanud koolis õppi- mina olen selles koolis õppinud (näide Raamatu esitlusel ei tahtnud raamatu mise ajal, palju tähtsam see, mis neist R. Saar). Märjamaa kohta kiidusõnu koostaja Ants Tammar tõsiselt võtta on saanud pärast lõpetamist, kellena jätkub, nüüd jääb soovida, et iga vi- 300-aastaseid hariduslugusid. Sillaot- nad tänastel päevadel elavad ja töö- listlase lugemislaual oleks Koduloo sa muuseumi juhataja Kalju Idvand tavad (Vaide 1987). 70 aasta jooksul lugemik. ütles „Mees elab nii kaua, kuni temast on Märjamaal keskhariduse saanud räägitakse“. Teisalt vanasõna ütleb, et 2338 õpilast. Esimesena I lennu ni- Raamatu esitlusel oli mis sulega kirjas, ei raiu kirvega välja. mekirjas lõpetas Ellen Aitsam 1950, Jaan Viska 17. lennust 4 VIGALA SÕNUMID - väljastada kaevetööde luba Vana- Vitsberg ning Kivi-Vigala küsitlus- VALLAVALITSUSES Vigala külas tuletõrje veevõtukoha punkti komisjon järgmises koossei- JA VOLIKOGUS