Vanad Olümpiaalad 2015
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Soomaa Rahvastik
SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla -
Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva -
Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa -
Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15 -
Suure-Jaani Suveprogramm Voldikuna Eelinfo 2017
31. juuli - 04. august SEIKLUSLAAGER koos sõprusvalla Suvelgi ootavad teid vastavalt oma programmidele Jokioise noortega • Suure-Jaani Noortekeskus koos VABAAJAVÄLJAKUTEGA Suure-Jaani valla laste ja noorte Igavuse alternatiiv on seiklus! Seikluslaager toimub Sürgavere • mitmed eelpool nimetamata üritused - jälgige reklaami! Spordihoones. Programm sisaldab seiklusi ja põnevaid ette- SUVEPROGRAMM võtmisi (paintballi turniir, seiklusmängud, seikluspargi külastus ÜLDINFO Türil, vibulahing, väljasõidud ja mõnedki üllatused). Laagritesse võetakse paraku vaid teatud hulk noori. Õpikud ei köida enam, Osalustasu 50 €. Soovitavalt vanusele 12-16 a. Kehtib reegel - kes ees, see sees! sõbrad õues ootavad. Laagri programmijuht Mati Adamson (tel 503 9071). 2017 Päike kõrgel, ilm on kena, Kogu info Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöö kohta suvelaagrid kutsuvad! 4. - 6. august Suure-Jaani valla KODUKANDIPÄEVAD leiate aadressilt: http://noortekas.suure-jaani.ee Suure-Jaani Vallavalitsus soovib juba kuueteistkümnendat korda 4. august kell 18 Lehola-Lembitu mängude JALGPALLI- LAAGRITESSE REGISTREERIMINE kõigile valla lastele ja noortele pakkuda sisukat suvise vaheaja TURNIIR Suure-Jaani kooli staadionil. (v.a kunstilaager) alates 29. maist kell 8. veetmise programmi. Käesoleval suvel pakume registrijärgselt REGISTREERIMINE TOIMUB AINULT meie vallas elavatele lastele juba toreda traditsioonina võimalust 5. august kell 8-11 Lehola-Lembitu mängude KALAPÜÜK SUURE-JAANI VALLAVALITSUSES, osaleda erinevates laagrites, kultuuri-, spordi- ja noorsooüritus- Suure-Jaani järvel. Registreerimine järve ääres kell 7 - 8. helistades telefonil 43 55 444 või 43 55 436. tel. Valla koolides õppivad lapsed teistest omavalitsustest saavad osaleda, kui jääb vabu kohti. Erinevaid sündmusi on rohkelt ja Laagrist osavõtumaks on võimalik tasuda valik on teie – loodetavasti leiab igaüks enda jaoks meelepärase 5. august XXX VANAD OLÜMPIAALAD S-Jaani staadionil Suure-Jaani Vallavalitsuse arvelduskontodele: suveürituse või laagri, milles osaleda. -
Soomaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Säästva Arengu Strateegia 2020-2025+
Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................... 3 1. Soomaa rahvuspargi kirjeldus ja turismipiirkonna määratlus ........................... 5 1.1. Soomaa rahvuspargi asukoht ja kirjeldus............................................................................. 5 1.2. Soomaa turismipiirkonna ülevaade ..................................................................................... 6 2. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................... 7 2.1. Ressursside ülevaade ja hinnang .......................................................................................... 8 2.1.1. Loodusväärtused Soomaa turismipiirkonnas ............................................................... 8 2.1.2. Kultuuriväärtused Soomaa turismipiirkonnas .............................................................. 9 2.1.3. Aktiivse puhkuse võimalused Soomaa turismipiirkonnas .......................................... 12 2.1.4. Majutusettevõtted ja muu turismitaristu Soomaa turismipiirkonnas ....................... 15 2.1.5. Soomaa turismipiirkonna turismikorraldajad ja teenuste pakkujate omavaheline koostöö ................................................................................................................................. 17 2.2. Külastajate sihtrühmade ülevaade .................................................................................... -
Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti -
Soomaa Piirkonna Teemaplaneering
Soomaa piirkonna teemaplaneering Pärnu – Viljandi 2018 Soomaa piirkonna teemaplaneering Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 4 1.1. Planeeringu eesmärk ................................................................................................................ 4 1.2. Kohalike omavalitsuste piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise käigus……...4 1.3. Planeeringu koostamise protsess ja ülesehitus ........................................................................ 4 1.4. Kasutatavad mõisted ................................................................................................................ 6 2. Planeeringuala ................................................................................................................................. 7 2.1. Ajalooline taust ........................................................................................................................ 9 2.2. Rahvusvaheline tähtsus ......................................................................................................... 10 2.3. Soomaa rahvuspargi kaitsekord ............................................................................................. 10 3. Soomaa rahvuspargi ja kontaktala arengustsenaariumid ning visioon 2030+ ............................... 12 3.1. Arengustsenaariumid ............................................................................................................. 12 -
Nr. 2, Aprill 2012
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 2 (70), aprill 2012 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu resolutsioon geneetiliselt muundatud organismide kohta Glüfosaadid tapavad kõik elusa Monsanto kontsern otsib uusi väljakutseid Mida arvestada mesilasperede soetamisel EMLi tegevjuht on Marianne Rosenfeld Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames 2 3 ESIMEHE VEERG sõnu “mesilane”, “mesinik” ja se toetamist tulevikus MAKi ametnikega vajalik siis, kui asu- “mesindus”. Ometi on mesin- meetmete raames. See EMLi takse oma mesilat esmakordselt Enamik mesilasperesid ja peaks olema kaasatud võima- roll. Kuid vaatamata Marianne ja dust ikka ja alati arvatud Eesti kiri on praegu ministeeriumis registrisse kandma. Kuid varem mesinikke on karmist talvest likult kõigi Eesti piirkondade EMLi juhatuse pingutustele jää- maaelu lahutamatuks osaks, menetluses ja loodetavasti registreeritud mesila korral on läbi kenasti kevadesse jõud- mesindusseltside esindajad ja vad tulemused selles ühises aren- mis annab meetoodanguna leiab arvestamist, et riik mesi- kevadise mesilasperede arvu nud. Mesindushooaeg hakkab aktiivsemad mesinikud. Selle dustöös napiks, kui mesinike lai umbes 2% Eesti põllumajan- nikke ei unustaks. teatamiseks mugavam kasuta- hoogu üles kerima. Vahepeal eesmärgi saavutamiseks toimub ring ja kohalikud mesinike seltsid dustoodangu koguväärtusest, Taas on lähenemas 1. mai, da E-PRIA veebilehte aadres- on mesinikel olnud pikalt tuba- EMLi juhatuse korraldusel mai- selles tegevuses ei osale. mesilaste tolmeldamistöö tule- mis on mesinike jaoks oluline sil https://www.eesti.ee/epria/, seid toimetusi ja hoovõtmi- kuu alguses Olustveres mesin- Mõnigi mesinik arvab ikka musena aga veel palju enam. tähtaeg, et teatada PRIA mesi- kuhu saab jooksvalt uued and- si. Seljataha jääb ka mitmeid dusaktiivi ümarlaud-nõupäev. veel nii, nagu see enam kui EMLi juhatuse kiri põllumajan- late registris mesilasperede med sisestada. -
28. Vanad Olümpiaalad 1
28. VANAD OLÜMPIAALAD 1. AUGUST 2015, SUURE-JAANI MEHED 60 M JOOKS PÜSTILÄHTEST AEG NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG FINAALIS 1 Sten Veelak 4.02.1988 EMÜ SK 7,31 7,2 2 Alan Uustal 8.12.1989 Vanad Olümpiaalad 7,4 7,4 3 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 7,75 7,8 4 Egert Miljan 4.03.1992 Kootsi 7,85 7,8 5 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 7,94 5 MIILI JOOKS NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG 1 Kristjan Vares 5.10.1980 VAK Staier 30.25,0 2 Janar Pähn 9.10.1976 VAK Staier 31.33,1 3 Kristjan Käär 24.04.1990 Olustvere 34.34,8 4 Gen-Silver Õunap 17.11.1997 Vanad Olümpiaalad DNF PAIGALT KAUGUSHÜPE PARIM NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI TULEMUS 1 Sten Veelak 4.02.1988 EMÜ SK 3.04,5 2 Harri Olak 21.06.1992 TÜ ASK 3.04 3 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 3.01 4 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 2.99,5 5 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 2.94 6 Egert Miljan 4.03.1992 Kootsi 2.73 7 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 2.59 8 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 2.52 9 Priit Päkko 10.06.1984 TÜSK X PAIGALT KOLMIKHÜPE PARIM NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI TULEMUS 1 Sten Veelak 4.02.1988 EMÜ SK 9.65 2 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 8.60,5 3 Egert Miljan 4.03.1992 Kootsi 8.06 4 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK X 5 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier X PAIGALT KÕRGUSHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI TULEMUS 1 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 1.54 2 Egert Miljan 4.03.1992 Kootsi 1.50 3 Jan-Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 1.44 KUULITÕUGE MÕLEMA KÄEGA VASAK+ Tugevam Nõrgem PAREM NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI käsi käsi KÄSI 1 Kaupo Valb 21.04.1987 TÜ ASK 16.90 13.02 29.92 2 Georg -
Soomaa Rahvuspark
V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa -
SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kuues sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabadusristi kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi ja Kolga-Jaani kihelkonnaga ühendust omanud ristivendadest. Järgnevas artiklis leiavad käsitlemist mehed, kellel oli kokkupuuteid Suure-Jaani kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste tee- nete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsi- viilteenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest antud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasu- rumisel silma paistnud 10 mehele. Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3 224 Vabadusristi (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3 134, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabadusristi. Neist um- bes 2 050 olid Eesti kodanikud ja ülejäänud välismaalased (EVKR 1997: 7–8). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 isikut pärineb ajalooliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Karksi ja Halliste kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisaks veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVKR 1997: 13–15). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest. Vabadussõja ajal kasutati üldiselt tsaaririigiaegset auastmestikku.