SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kuues sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabadusristi kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi ja Kolga-Jaani kihelkonnaga ühendust omanud ristivendadest. Järgnevas artiklis leiavad käsitlemist mehed, kellel oli kokkupuuteid Suure-Jaani kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste tee- nete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsi- viilteenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest antud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasu- rumisel silma paistnud 10 mehele. Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3 224 Vabadusristi (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3 134, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabadusristi. Neist um- bes 2 050 olid Eesti kodanikud ja ülejäänud välismaalased (EVKR 1997: 7–8). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 isikut pärineb ajalooliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Karksi ja Halliste kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisaks veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVKR 1997: 13–15). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest. Vabadussõja ajal kasutati üldiselt tsaaririigiaegset auastmestikku.
[Show full text]