Methis Sisu Vol2 Paranudsed Poognalt.Indd
Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid Jüri Kivimäe „Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus.” Gustav Suits (1905) Noor-Eesti vikerkaar kultuuri- ja mõtteloos Eesti kultuuriloos ulatub Noor-Eesti fenomen kauni ja romantilise vikerkaarena oma ajastust täna- päeva. Kirjandusloolased on seda täie enesestmõistetavusega oma tsunfti toposeks pidanud ja selle õigustuseks on asjaolu, et Noor-Eesti tekstipärand on valdavalt kirjanduslik ning et Noor- Eesti kitsamasse ringi kuulusid esmajoones kirjamehed ja -naised. Alljärgnev käsitlus ei taha mingil moel riivata kirjandusloolist kaanonit, siinsed uitmõtted on tekkinud ajaloovaatlusest ja peavad sinna ka kuuluma.1 Noor-Eestist on kirjutatud palju ja kirevas mitmekesisuses, mistõttu kõik tundub sellise mää- rani selge olevat, et siinse pealkirjaga arutlust polekski vast vaja. Ometi sisaldub pealkirjas kaht- lus, nimelt selles, et tähendust ikka veel otsitakse ja samuti osutamine, et ka siinses kirjutises tähenduse otsinguid ei lõpetata ehk teisisõnu – esitatakse vanu, juba tuntud mõtteid ja lisatakse mõningaid uusi. Mis ajendab siis ikka ja jälle Noor-Eesti tähendust otsima? Aga nimelt tõdemine, et see tähendus on aegade jooksul muutunud ja teisenenud, sest ei ole olemas Noor-Eesti tähendust „asjana iseeneses” kui igaveseks kindlaks määratut, vaid see eksisteerib üksnes „meie jaoks, meie arusaamises”. Nii nagu see tähendus oli tagasivaates teisenenud või selginenud, võrreldes näiteks Friedebert Tuglase arvamust Noor-Eestist 1915. ja 1935. aastal (vt Tuglas 1918, 1935), niisamuti Bernhard Linde tõdemisi 1918. ja 1930. aastal (vt Linde 1918, 1930); või siis Aino Kalda käsitlust raamatus „Nuori-Viro” (vt Kallas 1918); või hoopis nendes määratlustes, mille andsid Noor-Eestile edaspidi Paul Ambur, Nigol Andresen, Toomas Karjahärm, Ilmar Talve ning Tiit Hennoste ja Cornelius Hasselblatt (vt Hamburg 1935, Andresen 1975, Karjahärm 1994, Talve 2004, Hennoste 2006, Hasselblatt 2006).
[Show full text]