EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest ...................................................... 20 1.3. Realismi kujunemine domineerivaks kunstivooluks. Naturalism ..... 21 1.4. Näitleja ja rolli suhe Stanislavski teatris ........................................... 25 1.5. Näitleja ja rolli suhe Mihhail Tšehhovi käsitluses ............................ 28 1.6. Modernismi algus teatris ................................................................... 30 1.7. Näitekunst modernismiklassikute nägemuses ................................... 33 1.8. Realistlike ja modernistlike väljendusvahendite põimumine ............ 37 2. EESTI KUTSELISE TEATRI ALGUSAASTAD ................................... 39 2.1. Esimesed kutselised teatrid ............................................................... 39 2.2. Nooreestlased – Euroopa moodsa teatrimõtte vahendajad ............... 40 3. SALME REEGI LAPSEPÕLVEAASTAD PÄRNUS ............................. 43 4. KOOLIAASTAD ..................................................................................... 48 4.1. Suurte sündmuste mõjuväljas. Koolitee algus ................................... 48 4.2. Otsingulised 1920. aastad ühiskonnas ja teatrikunstis ...................... 51 4.3. Gümnaasiumiaastad Tallinnas ........................................................... 53 5. TEATRIÕPINGUD .................................................................................. 55 5.1. Draamastuudio teatrikool .................................................................. 55 5.2. Õpilasena teatrikoolis ........................................................................ 56 5.3. Hilda Gleseri näitlejakoolituse metoodikast ...................................... 58 5.4. Gerd Neggo tantsustuudios ............................................................... 65 6. NÄITLEJATEE ALGUS. NÄITLEJANA ISESEISVAS EESTI VABARIIGIS ........................................................................................... 70 6.1. 1930. aastate algus – ebastabiilsuse aastad. Rahvuslik ja realistlik teater ................................................................................................. 70 6.2. Noore näitlejana kutselises teatris ..................................................... 73 6.3. Tammsaare tegelaskujud kui näitleja meisterlikkuse kool ................ 87 6.4. Rahvusliku eripära süvenemine teatrikunstis pärast 1934. aasta riigipööret. Näitleja mitmekesine rollimaailm .................................. 90 6.5. Nukuteater Draamateatri rüpes .......................................................... 101 7. NÄITLEJANA VAHETUVATE OKUPATSIOONIVÕIMUDE AEGU 104 7.1. Nõukogude okupatsiooni esimene aasta ............................................ 104 7.2. Teater Saksa okupatsiooni ajal .......................................................... 110 5 8. NÄITLEJA LÄBI STALINLIKU AASTAKÜMNE ............................... 116 8.1. Repressioonid ühiskonnas ja teatris. Sotsialistlik realism ................ 116 8.2. Loometöö sõjajärgses Draamateatris ................................................ 120 8.3. Näitleja keerulised aastad ................................................................. 121 8.4. Draamateater 1950. aastate alguses .................................................. 131 8.5. Näitlejast inspitsiendiks .................................................................... 134 9. STALINLIKU AJASTU LÕPP. UUED VÕIMALUSED NÄITLEJATÖÖKS .................................................................................. 135 9.1. Poliitilise kliima pehmenemine ja loomevõimaluste avardumine .... 135 9.2. Draamateater sulaajal ....................................................................... 137 9.3. Tagasi näitlejaks ................................................................................ 140 9.4. Esimesed sammud teatriuuenduse suunas. Brechti tulek Eesti teatrisse ............................................................................................. 143 10. LOOMINGULISES KÕRGVORMIS MURRANGULISTEL 1960-NDATEL ........................................................................................ 145 10.1. Hruštšovi „sulast” Brežnevi stagnatsioonini. Teater uute lavaliste väljendusvahendite otsinguil .......................................................... 145 10.2. Näitlejana 1960. aastate Draamateatris. Unistuste roll ................... 147 11. NÄITLEJA 1970. AASTATE VAHELDUSRIKKAL TEATRIMAASTIKUL ............................................................................ 164 11.1. Muutused ühiskonnas. Eesti teatri „kuldaeg” ................................ 164 11.2. Draamateatris Panso ajal ................................................................ 165 11.3. Draamateater Mikk Mikiveri peanäitejuhiks oleku aegadel .......... 173 11.4. Osalisena Adolf Šapiro lavastustes ................................................ 175 11.5. Kohanemine mängulise teatriga. Staažika näitleja uus noorus ...... 179 12. KÜPSE NÄITLEJANA 1980. AASTATE TEATRIS ............................ 187 12.1. Ühiskondlik kriisisituatsioon. Psühholoogilis-realistliku teatri uus esiletõus .......................................................................................... 187 12.2. Draamateatri keerulised aastad ...................................................... 188 12.3. Stiilide segunemine teatris. Salme Reegi rollid ............................. 191 12.4. Muutused ühiskonnas ja kultuurielus ............................................. 194 12.5. Näitlejatee viimane aastakümme ................................................... 196 13. AUVÄÄRSES EAS NÄITLEJA TAASISESEISVUNUD EESTIS ....... 199 13.1. Pöördelised muutused. Teater 1990. aastate esimesel poolel ........ 199 13.2. Hüvastijätt publikuga ..................................................................... 201 KOKKUVÕTE .............................................................................................. 204 KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................... 217 Lisa. Salme Reegi teatrirollid ................................................................... 229 SUMMARY .................................................................................................. 234 CURRICULUM VITAE ............................................................................... 241 6 EESSÕNA Uurimus „Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel” on suunatud eelkõige eesti kultuurist, sealhulgas teatrist huvitatud lugejatele. Loodetavasti avab see ühe võimaliku viisi, kuidas muutuvas aegruu- mis, paljude aastakümnete vältel, kuni kõrge eani alal hoida loomingulise töö võimet. Käesoleva töö autor loodab anda omapoolse panuse eesti kultuuriruu- mis (eelkõige teatrimaastikul) toimunud protsesside jäädvustamisesse ja ana- lüüsi. Uurimistöö tegemisele inspireeris mind Salme Reegi erakordne loovisiksus: tema harvaesinevalt pikk, peaaegu seitset aastakümmet hõlmav näitlejatee, töö- kus ja süvenemine, truudus ühele teatrile, võime õppida ja end arendada kuni elu lõpuni. Salme Reegi pikk loometee koos sellega paratamatult kaasnevate, enamasti näitlejast endast olenematute, vaid ümbritsevatest oludest tingitud tõusude ja langustega, on tänuväärne materjal näitlejatöö vaatlemiseks ja ana- lüüsimiseks muutuvas aegruumis ning selles areneva ja teiseneva teatrikunsti taustal. Olen väga tänulik Eesti Teatriliidu vastutavale sekretärile Riina Viidingule, kelle soovitusel ma 1984. aastal Salme Reegi mälestusi üles kirjutama hakkasin. Tänu sellele oli mul võimalus isiklikult tutvuda tollal 77-aastase, ent noorusliku, särava ja heatahtliku näitlejannaga. Salme Reegi viimaste aastakümnete loomin- gust olen ma vaatajana ise osa saanud. Mõned tema teatritee säravatest rollidest on alal minu lapsepõlves talletatud mälupiltides. Kuna Salme Reegi näitlejatöö teatris oli väga mahukas ja mitmeplaaniline, siis paratamatult tuli käesoleva töö autoril teha oma valik. Selle uurimuse raamidesse ei mahtunud Salme Reegi loominguline tegevus kuuldemängude lavastajana ja näitlejana
Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • Re-Reading Sophocles, Thomas Hardy, and Eduard Vilde1
    INTERLITT ERA RIA 2018, 23/2: 321–339 321 Th e Double-Tongued Author The Double-Tongued Author: Re-reading Sophocles, Thomas Hardy, and Eduard Vilde1 ARNE MERILAI Abstract. The article discusses the authors’ ambivalent attitude towards their protagonists, drawing on Sophocles’ Oedipus the King, Thomas Hardy’s Tess of the d’Urbervilles, and Eduard Vilde’s Mäeküla piimamees (Milkman of the Manor). Firstly, the hypothesis based on Aristotle’s Poetics and the idea of Pericles having been a possible prototype of Oedipus is proposed, according to which Sophocles could have been critical of the tyrant of Thebes as a noble representative of a polis at war with Athens, justifying his pains in addition to showing compassion. Such an interpretation is in contrast with the humanist and protest-driven glorification initiated by Friedrich Nietzsche. Another example of the author’s “hypocrisy” is Thomas Hardy’s novel that is generally, and with reason, read as critical of Victorian society. However, the work’s reception has failed to address the motif of mystical revenge on the inheritor of the bloodline of foreign conquerors that occurs in the shadow of a woman’s tragedy and is executed with consistency, yet is not seen as the text’s rival dominant. Still, without considering the opposing line of interpretation that constitutes a parallel in its tragic irony, the understanding of the novel will remain superficial. The third example of the author’s split viewpoint can be found in the first Estonian novel to excel in artistic maturity that also stands out as the first psychological and erotic novel.
    [Show full text]
  • Poola Riigipea Külaskäik 17.30
    Lennart Meri mälestuspäev >> loe lk 4 Tiraazv 7490 nr 7 (318) 8. aprill 2011 Poola Vabariigi Teenete- ordeni Komandöririst emeriitprofessor Raimo Pullatile. Loe lk 7 Viimsi Laste- aiad saavad uue järjekorra- süsteemi Alates 11. aprillist 2011 võtab MLA Viimsi Lasteaiad kasutusele uue inter- netipõhise lasteaedade järjekorrasüs- teemi. Uus süsteem võimaldab vaadata oma lapse andmeid, lisada vaatajaõigusi, näha oma lapse kohta järjekorras, muuta majade eelistusi ning lisada märkuste lahtrisse lapse kohta olulist infot (näiteks, kas on tegemist paljulapselise perega, lapsel on erivajadus vms). Lapsevanematel, kes on oma lapse(d) lisa- nud järjekorda enne 11. aprilli 2011, palume külastada internetilehte www.viimsilasteaiad. ee ning vastuvõtu info all registreerida ennast kasutajaks. Kasutajatunnuseks soovitame pan- na avalduse esitanud vanema isikukoodi. See- järel saate üle kontrollida kõik lapse andmed Hetk mälestustahvli avamiselt. Vasakul Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Laidoneri muuseumi direktor Kristjan Luts. Foto Haldo Oravas ning lisada vaatajaõigusi. Lapsevanematel, kes soovivad edaspidi oma lapsi järjekorda lisada, on võimalus seda teha www.viimsilasteaiad.ee kodulehe kaudu või tulla MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta majja kohapeale T k 8.30–14.00 ja N k 14.00– Poola riigipea külaskäik 17.30. Poola presidendi Bronisław niku ning 6 kohaga samas parla- niuse gümnaasiumis. Kaheküm- diktatuuri. Hiljem loobus Pilsuds- Küsimuste korral palume helistada numbril Komorowski ja tema abi- mendis on paljuski sarnased oma neaastasena ta arreteeriti, süüdis- ki peaministri ametist ja tegutses 608 0162. kaasa Anna Komorowska välispoliitilistes vaadetes ja ma- tatuna vandenõu organiseerimises vaid sõjaministrina. tegid visiidi Viimsisse. janduslikes arengutes. keiser Aleksander II vastu ning Poolakate jaoks on Jozef Pil- seetõttu viibis ta viis aastat asumi- sudski rahvuskangelane.
    [Show full text]
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • Tallinna Keskraamatukogu 2015. a Tegevuse Aruanne
    TALLINNA KESKRAAMATUKOGU 2015. A TEGEVUSE ARUANNE Tallinn 2016 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ............................................................................................ 3 2. Juhtimine ................................................................................................................... 5 2.1 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud ...................... 5 2.2 Eelarve ................................................................................................................. 5 2.3 Raamatukogudevõrgu struktuur ........................................................................... 9 2.4 Personali juhtimine ja areng ................................................................................. 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 2015 ............................................................. 10 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................... 12 2.4.3 Tallinna Keskraamatukogu koolitused kolleegidele ................................ 14 2.4.4 Erialahariduse omandamine ........................................................................ 14 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................... 14 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ........................................................................... 16 2.5.1 Haldustegevuse üldiseloomustus, raamatukogu ruumid ja asukoht ........... 16 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas .........................
    [Show full text]
  • Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980
    KKUNST.EEUNST.EE GGRAAFILISERAAFILISE DDISAINIISAINI ERIERI EEestiesti vvinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980. aaastatestastatest MMaileaile TaliTali Koostaja ja kujundaja: Maile Tali Fotod: Toomas Tali, erakogud Toimetaja: Andreas Trossek Korrektor: Riina Kasser Suur tänu: Virve Albri Helje Eelma Mai Einer Aili Ermel Villu Järmut Tõnu Kaalep Tõnis Kahu Enn Kärmas Ülle Meister Kalle Toompere Ülle Väli Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kõik õigused kaitstud © 2010 Kust küll kostab lärm? Sissejuhatus Põrand põrub all. Magada ei saa, kärtsub, mürtsub maa. Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks? Jajaa, jajaa. Mikronid „Üks imelik masin”, 1986 Sõnad: Gunnar Graps Vinüülplaadiümbriseid võib vaadelda osana popkultuu- kasutati esialgu standardseid geomeetrilise mustriga rist, masstootmise produktina, infoallikana omaaegse plaadiümbriseid. Eesti esimese plaadikujunduse au kuu- muusika, moe ja trükitehnika kohta jne. Järgnevad lehe- lub Eesti Filmiarhiivi andmetel Marju Kuudi kümnetollisele küljed kuuluvad vinüülplaadiümbristele, mis on Eestis “Aastaajad – valimik estraadilaule” 1970. aastast. tehtud nõukogude perioodil 1970. ja 1980. aastatel. Muusikat või salvestatud sõna, mis on helisalvestamise Vinüülplaat sümboliseeris läänelikku nautlevat tarbimis- peamine eesmärk, käesolev vaatlus ei käsitle, vaid kes- ühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Siin kendub plaadiümbriste graafi lisele disainile. idealiseeriti ühiskondi teispool raudset eesriiet, usuti, et seal võisid
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko -Kin Ю ISSN 0207 — 6535 11
    reorer- muusiko -kinю ISSN 0207 — 6535 Eesti Kultuuri­ ministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 11 november IX aastakäik Esikaanel: Ann Kaal Violettana Verdi «Tra viatas». T. Volmeri foto Tagakaanel: Arve Kukumägi volinikuna Pee­ ter Simmi mängufilmis «Ideaalmaastik», 1980. Л Rau de foto TOIMETUSE KOLLEEGIUM JAAK ALLIK AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR РЯ1 IT PEDAJAS LINNAR PRIIMÄGI ÜLO VILIMAA PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 2000901 postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Peeter Tooma, tel 66 6162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Mart Siimer, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaak Lõhmus, tel 43 77 5* Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 47 87 KJJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 !C) «Teater. Muusika. Kinoa, 1990 eore' SISUKORD TEATER EESTI TEATRIKOOL (Intervjuu K. Komissarovim) J. Eilart, H. Tohwelman, ÜHE Oö JUTUD (Valdemar Panso — 701 A. Üksküla. L. Tormis, M. Kakusoo, J. Tooming Kadi Herkül ELUST JA TEATRIST MOLIEREALE MÕELDES (Moliere'i «Kodanlasest aadlimees» Eesti Draamateatris) MUUSIKA Leelo Kõlar ASTUDES MÖÖDA MUSTA JA VALGET JUTUAJAMISED VIGALAS KOLORATUURI KIITUSEKS (Anc Kaal) PETER KOWALD — MEES KONTRABASSIGA ADOLF VEDRO — 100 VASTAB PEETER SIMM Sergei Aaaškin ARMASTA OMA LIGIMEST. (Krzysztof Kieslowski filmidest)1 Thierry Jõusse KUU HÄÄL (Federico Fellini samanimelisest filrm.il) Anna Sarrueli INTERVJUU ROBERTO BENIGNIGA Sauli Pesonen DICK JA DOFF — OPTIMISTLIKUD OINAPEAD (Stan Lavreli ja Oliver Hardy fämidest) Herbert Selglaid MINU ESIMENE «HELIFILM» meenutusi läbielatud sündmustest) Tambet Kaugema LINDPRIID IV: «EESTI KULTÜU3FILM» .
    [Show full text]
  • Phil Est 2 Sisu.Indd
    2 (2017) Philologia Estonica TALLINNENSIS KIRJANDUSE INTERMEEDIALISUS Intermediality of Literature Tallinna Ülikooli Kirjastus Tallinn 2017 Philologia Estonica Tallinnensis 2 (2017) Kirjanduse intermeedialisus Intermediality of Literature Philologia Estonica Tallinnensise eelkäija on Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi toimetised (ilmus 2004–2015, ISSN 1736-8804) Toimetuskolleegium / Advisory Board Lars Gunnar Larsson (Uppsala), Maisa Martin (Jyväskylä), Kaili Müürisepp (Tartu), Helle Metslang (Tartu), Meelis Mihkla (Tallinn), Renate Pajusalu (Tartu), Helena Sulkala (Oulu), Urmas Sutrop (Tartu), Maria Voeikova (Viin/Sankt-Peterburg), Cornelius Hasselblatt (Groningen), Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum / Ohio State University) Peatoimetaja: Reili Argus Toimetajad: Luule Epner, Piret Viires Eestikeelsete artiklite keeletoimetaja: Victoria Parmas Ingliskeelsete resümeede keeletoimetaja: Colm James Doyle Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Kirjastus ja autorid, 2017 ISSN 2504-6616 (trükis) ISSN 2504-6624 (võrguväljaanne) Tallinna Ülikooli Kirjastus Narva mnt 25 10120 Tallinn www.tlupress.com Trükk: Grano SISUKORD Luule Epner, Piret Viires Kirjanduse intermeedialisusest . 5 Tanel Lepsoo Kurjuse intermeedialisest avaldumisest . 11 Intermedial manifestations of evil . 33 Piret Kruuspere Eesti näitekirjandus ja teater kultuurimälu meediumidena . 35 Estonian drama and theatre as media of cultural memory . 58 Madli Pesti Füüsiline teater: mõistest ja kujunemisest VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. 59 About the concept and development
    [Show full text]
  • TV Series 10 X 43 Min EPISODE 5 Visitors in the Night Historical Drama the Winter Night Sky Is Lighted up by the Bombings Over Finland
    . The all-time highest rated Estonian TV series on . Based on a bestselling book . TITLE INFO: . Originally-composed music . Director: Mart Sander Writer: Mart Sander Producer: Tuuli Roosma Genre: Historical drama Duration: 10 x 43 min Language: Estonian Subtitles: English Original title: Litsid Release Date: 2018 Cast: Merle Palmiste, Andres Dvinjaninov, Gerda Johnson, Ingrid Margus, Jekaterina Novosjolova, Liisa Linhein, Liisu Krass, Lisette Pomerants, Mirjam Aimla, Pirjo Jonas, Matt Fien. Production: Reede OÜ, Tuuli Roosma, [email protected], +372 50 77898 WORLD SALES (excluding Estonia, North and South America) Eyewell AB Michael Werner, Managing Director, +46 70 733 28 55 [email protected], eyewell.se TV series 10 x 43 min EPISODE 5 Visitors in the Night Historical drama The winter night sky is lighted up by the bombings over Finland. 2018 Small states are the whores of capitalism. A row of strange guests arrive at the gentleman’s club. Several 10 x 43 min critical situations demand witty solutions. Maria gets an offer she (Joseph Stalin) can’t refuse. The year is waved off and a new decade, the hopefully better ‘40s, are welcomed with a quiet party. Based on the bestselling book, this historical drama is set against the backdrop of the December 1939 world-shattering months of 1939. Savvy madame Kukk has to look after her business, as well as each and every girl of her small EPISODE upscale brothel. Among the wealthy and powerful clientele are the local bigwigs, Baltic Ger- Fairyland mans and the highranking officiers of the invading Red Army, all having a different agenda and 6 liaisons, inside and outside of the brothel.
    [Show full text]
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Methis3 Sisu Aprill 2009 Vol3.Indd
    Effect of Tradition and Innovation on an Actor’s Work Over Time: The example of Salme Reek Eike Värk Changes in sociopolitical conditions are accompanied by changes in the repertoire of theatres, in the choice of means of expression, and in aesthetic beliefs and practices. An actor’s role in the theatrical process, and his or her relations with the public also change with time. An actor’s work is closely connected with the era in which he or she lives, his or her time, and with the circumstances in which his or her roles are created and developed. An actor is always shaping himself as a creator according to the general trends in the theatre and the purposes of the director with whom he or she cooperates. Since its beginning (1906), Estonian professional theatre has been striving for innovation, hoping to find new forms of expression. Starting with the activity of the actors’ company of the Estonian society Taara (founded in 1898), and especially after the founding of the first Estonian professional theatre Vanemuine under the leadership of Karl Menning (in 1906–1914), traditional realistic theatre has continuously existed in Estonia. Over the years it has changed, developed, and evolved, and its means of expression have become interwoven with those of innovative “theatrical theatre”, which emphasizes the creation of a stage mood, playfulness, images and symbols. In what follows I shall trace the effect of two opposite influences – tradition and innovation – on one actor’s work, using the example of legendary Estonian actress Salme Reek (1907–1996), whose name was connected with nearly 70 years of the hundred-year history of professional theatre in Estonia.
    [Show full text]