Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“

VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012

Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“

JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“

Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual

Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud.

Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu

Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine

Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse. Pole kes eestpoolt tahapoole, kes tagant saagi erinevatesse vanusegruppidesse võimalik, et te endale sealt sobivat ei poolt ettepoole. Kaanest kaaneni suruda. Noortele suunatud ajakiri leia. niikuinii. leidis tänuliku lugeja ka mitte-noorte Kuidas Ramp omalt poolt teile abiks hulgas. Keda teater huvitab, seda saab olla? Siit kaante vahelt leiate huvitab kõik selle ümber ja sees vara- Vanemuises näeme! põhjaliku info Vanemuise repertuaari sest noorusest kuni surmani. kohta, mahukaid olemuslugusid RAMP! Rambi kaanetüdruk Maarja Mitt ütleb: Vanemuise lavajõududest ning huvi- „Su elu on kogu aeg su ümber, mitte tavate lavataguste ametite tutvustusi. kuskil tulevikus. Ja kui sa tormad Vanemuise uued loomingulised juhid, Ave-Marleen Rei ühest kohast teise, siis pane tähele, Paul Mägi ja Urmas Lennuk räägivad ajakirja koostaja mis su ümber toimub.“ Usun, et see nii endast kui oma plaanidest. Lisaks Vanemuise pressiesindaja SISUKORD

60 43

4 Maarja Mitt – tüdruk nagu prantsuse filmist 10 Intervjuu Rein Pakuga 12 Vastab draamajuht Urmas Lennuk 14 DRAAMAREPERTUAAR 30 Maria Soometsa moeseeria 43 Portreelugu ooperiprimadonnast Karmen Puisist 48 Intervjuu muusikajuhi ja peadirigendi Paul Mägiga 50 MUUSIKAREPERTUAAR 58 Intervjuu koloratuursopran Pirjo Püviga 60 Portreelugu koreograaf Janek Savolainenist 66 Mida teeb teatris inspitsient? 70 Vanemuise trupijuht Eda Hinno 12 4 73 Intervjuu balletijuhi Mare Tommingaga 74 BALLETIREPERTUAAR 78 Noortelt ja noortele 90 Kambakesi teatrisse 92 Pikamaamees Tanel Jonas 94 Kütsariga köögis 97 Vanemuislane soovitab 98 Teeme ise papjeemašeed 100 Vanemuise kollektiiv 110 Vanemuise mängukava 2011/2012

2 RAMP 2011/2012 Head teatrisõbrad!

Käes on Vanemuise teatri 142. hooaeg. rahuldamiseks, on „Aitan lapsi“ suunatud Mul on hea meel teatada kahe uue loomin- lastele emotsioonide pakkumisele. „Aitan gulise juhi liitumisest Vanemuise teatriga. lapsi“ projekt sai alguse 2011. aasta mais Muusikajuhi ja peadirigendina alustas teat- ja juuli lõpuks oli taaraautomaatides kogu ris tööd nii Eestis kui maailmas kõrgelt Eestis annetatud juba üle 17 000 euro. tunnustatud maestro Paul Mägi. Selle raha abil jõuab Eestis teatritesse üle Vanemuise uue draamajuhina on nüüd- 3400 puudustkannatava lapse. Projekti sest ametis näitekirjanik ja lavastaja eesmärk on koguda raha umbes 20 000 Urmas Lennuk. Eelnimetatute kõrval lapse teatrikülastuse korraldamiseks. jätkab Vanemuise balletijuhina Mare Vanemuise teater annab kampaaniat kor- Tommingas. Olen veendunud, et uued raldavale heategevusfondile selle projekti inimesed toovad organisatsiooni uusi ideid raames 50 % soodustust lastelavastuste ja värsket mõtlemist ning see mõjub teatri piletihinnast. arengule ainult positiivselt. Hea meel on teada anda ka ühe väga pika- Lisaks uute inimeste kaasamisele ajalise traditsiooni taastamisest. Vanemuise oleme leidnud ka uue mängupaiga – Sümfooniaorkestri suvekontserdid olid alustame regulaarsete etendustega lastele 20. sajandi esimesel veerandil iga-aastased. mõeldud teatrisaalis Teatri Kodu Tartu 2011. aasta suvel sai see traditsioon taasta- Mänguasjamuuseumi juures. Vanemuine tud ning nüüdsest alates esineb Vanemuise peab laste- ja noortelavastuste osa reper- Sümfooniaorkester igal aastal juuli viimasel tuaaris väga tähtsaks ning plaanib neid pühapäeval tasuta suvekontserdiga ime- mängukavva juurde tuua. Siiani on lavas- kaunis Kassitoome orus. tusi päris väikestele lastele olnud napilt, Uus teatrihooaeg tuleb kindlasti huvi- nüüdsest saab see tühimik täidetud ning tav. Lavale jõuab 17 uuslavastust, teatri senisele kolmele kodusaalile suures Vanemuise Sümfooniaorkester annab ja väikeses majas ning Sadamateatris rohkelt kontserte ning mängukavast lisandub veel neljaski Teatri Kodus. peaks meelepärast leidma iga teatrisõber. Vanemuise teater on liitunud ka eeldata- vasti üheks suuremaks lastele suunatud Tere tulemast Vanemuise teatrisse! heategevuskampaaniaks kujuneva projektiga „Aitan lapsi“. Erinevalt varasema- Paavo Nõgene test projektidest, mis on kogunud raha Teatrijuht peamiselt laste materiaalsete vajaduste

RAMP 2011/2012 3 4 RAMP 2011/2012 RAMBI EES

Maarja Mitt – tüdruk nagu prantsuse filmist

Tekst Ave-Marleen Rei Fotod erakogu, Alan Proosa, Lauri Kulpsoo, Aldo Luud

aarja näeb Keskkond, kus Maarja üles kasvas, pol- ka praegu üsna vaoshoitud esmamulje. nud siiski kuigi prantslaslik, pigem täiesti Ometi mäletab Maarja juba lasteaia- elegantne välja, eestipärane – kodu Annelinnas, kool, päevilt soovi näitlejaks saada. Koos sageli liigub muusikakool ja kunstikool Tartu kesk- onupoja ja – tütrega sündisid Pärnus M linnas. „Minu elu Tartus on olnud seotud vanaema aias ka esimesed lavastused ta ringi šikis kleidis ja linnakeskmega – ikka Toomemägi ja „Kärbse-Kärt“ ja „Punamütsike“, kus Jakobi mägi, ühest üles, teisest alla, muu- Maarja nimiosi mängis. Publikuks olid kirsipunaste huultega. sikakooli, kunstikooli – nii ma mööda neid vanaema ja vanaema õde, piletirahaks Kui meie jutuajamise mägesid jooksin ja alles õhtul hilja sain toodi šokolaadi. Vahepealsetel aastatel koju.“ Maarja õppis muusikakoolis viiulit soov näitlejaks saada ununes, aga teisme- käigus selgub, et teda ning vanaisalt päritud pill on siiani ole- eas, kui Maarja omal käel teatris käima väga köidavad prantsuse mas. Mängida pole paraku aega. „Viiulile hakkas, tõusis taas päevakorda. „Mul ei julge enam otsagi vaadata – häbi on. õnnestus käia Linnateatris vaatamas kultuur ja filmid, saab Eks need üheksa aastat viiuliõpinguid „Hamletit“ ja „Arkaadiat“, kuhu tookord oli olid ka paras katsumus, aga ma sain sel- väga raske pileteid saada ja see teatriskäik järsku kõik selgeks – lega hakkama ja see iseloomustab mind oli minu jaoks nagu muinasjutt. Palju kas teadlikult või päris hästi – kui midagi ette võtan, püüan ma 15-aastaselt „Arkaadia“ filosoofili- seda teha maksimaalselt ning enamasti sest olemusest aru sain, aga ahmisin alateadlikult kehastab viin alustatu ka lõpule – nii hästi või hal- endasse emotsioone ja mulle tundus, et Maarja ka ise seda vasti, kui parajasti oskan. Isegi kui ma ei see ongi see. Ma ei mäleta enam, kuidas olnud kõige andekam viiuliõpilane, kooli ma Vanemuisesse lava taha sattusin, elegantsi ja espriid, mida lõpetasin ära.“ aga mäletan hetke, kui seisin seal ja nuusutasin lavaõhku, mulle nii meel- ta prantslaste juures dis teatri lõhn. Imesin seda endasse. Esimene roll – Mõnikord „Detektiiv Lotte“ etenduse ajal imetleb. Kärbse-Kärt istun künka taga, sel ajal kui Draakon ja Maarja perekonnale tuli tema teatrikooli Konkskäsi ees möllavad, ja vaatan üles minek suhteliselt suure üllatusena. kus on suur lavakarp ja ei suuda seniajani Tegemist oli tagasihoidliku ning häbe- uskuda, et ma olengi siin.“ liku lapsega, kes, mis seal salata, jätab

RAMP 2011/2012 5 Kolmeaastane Maarja loomaaia väravas. Just Tallinnas, tädi Mustamäe korteris olla Maarja teinud oma esimesed sammud.

14-aastane Maarja muusikakooli lõpueksamil

Näitlejaks teisel katsel

Tegelikult ei olnud Maarja näitlejaks saamise tee sugugi kerge. Kuigi Maarja oli äärmiselt sõnakuulelik ja eeskujulik laps ning koolis väga tubli ja usin õpilane (lõpetas keskkooli hõbemeda- liga), siis lavakunstikooli tal esimesel katsel sisse saada ei õnnestunud. Järgnesid skandinaavia filoloogia õpingud Tartu Ülikoolis, mille kohta Maarja tagantjärele ütleb, see aeg tuli talle Kujutan ette, milline hirmu- väga kasuks. Teisel katsel saatis Maarjat edu. „Ma pean ütlema, nud ja kinnine tüdruk ma olin et ma ei tea, mida Ingo Normet minus nägi, aga ma olen väga esimese kursuse alguses. tänulik selle eest, et ta mind usaldas. Ma kujutan ette, milline hirmunud ja kinnine tüdruk ma olin esimese kursuse alguses. Esiteks see, et ma tulin ära Tartust ja hakkasin elama Tallinnas. Kõik oli uus ja võõras. Teiseks, minus säilis ju püüd kõike hästi teha ja samas ei saanud ma eriti aru, mida minust tahetakse. Siis muidugi hirm ebaõnnestumise ning koolist väljalangemise Praegune elu kulgebki suuresti töö tähe all. Möödunud hooajal ees. Igal juhul oli koolis hetki, mil ma pidin lihtsalt leppima osales Maarja kuues uuslavastuses („Puhastus“, „Helisev muu- sellega, et mu füüsisel ja võimetel on piirid, et ma ei ole kõikvõi- sika“, Haldjakuninganna“, „Aja lugu muusikas“, „Viimnepäev“ mas. Mis puudutas teoreetilisi aineid, siis olin ma endiselt väga ja „Peko“) ning õppis sisse lavastusse „Vihmamees“. Hooajal tubli ja teatriajalugu oli mul alati suurepärane, aga tantsutun- 2011/2012 ootab teda ees vähemalt kaks uut rolli. Lisaks õpib nis olin ikka kehvemate hulgas.“ meenutab Maarja üleelamisi Maarja EMTA magistriõppes lavakõnet ja lavakõne pedagoogi- lavakunstikoolis. kat. Tema nädal näeb välja nii, et pühapäeval ja esmaspäeval on ta Tallinnas koolis ning ülejäänud päevadel teatris proovides ja etendustel. Aega iseendale jääb minimaalselt, aga Maarja ei Vanemuine ning töö, töö, töö…. kurda, sest ajad on muutlikud ja küllap leidub millalgi ka seda. See, et Maarja pärast lavakunstikooli lõpetamist Vanemui- „Esimesel hooajal Vanemuises ei olnud mul eriti palju tööd ja oli sesse tööle tuli, ei olnud seotud sooviga kodulinna naasta. väga palju aega iseendale, siis ma läksin autokooli ja hakkasin Põhjus oli palju proosalisem: Vanemuine oli ainus, kes Maarjale prantsuse keelt õppima. Nüüd on mul autojuhiluba käes, isegi lepingut pakkus ning vabakutselise eluga Maarja riskida ei soo- mootorratta luba on,“ naerab Maarja, kellel mootorratast pole, vinud. Praegu on Maarja tollase otsusega väga rahul. „Ma pean aga kui oleks, siis kihutaks hea meelega. ütlema, et aeg Vanemuises on olnud peaaegu sama oluline kui kool. Olen väga palju õppinud. Mul on olnud väga huvitavaid töid, mis on mind palju arendanud.“

6 RAMP 2011/2012 RAMBI EES

Sam Shepardi „Maetud laps“. Dodge – Aivar Tommingas, Shelly – Maarja Mitt

Une ja nutuga väsimuse tobedate asjade peale. Väsimusega min- vastu gid pidurdamismehhanismid, mis mind muidu kontrollivad, ei tööta. Nutmine on Kuigi näitleja tööpäev võib lõppeda kella tegelikult päris hea maandamisvariant, kümne või üheteistkümne paiku õhtul, siis läheb väsimus ka natuke väikse- peab Maarja ennast ometi rohkem maks, aga ümbritsevatele see muidugi hommikuinimeseks ning talle meeldib eriti mugav ei ole, nii et ma püüan seda väga päikesetõusu aeg. „Ma ei oskagi rohkem omaette teha.“ öelda, kas mulle sobib see õhtune tööaeg või mitte, sest ma olen sellega nii ära harjunud. Ja kuni sa elad üksi, ei oska Ja ma väga soovin, et sellele mõeldagi, kas see võiks ka kelle- legi teisele sobida. Ma ei tea, mis juhtub, mul oleks julgust mitte kui kunagi tuleb minu kõrvale keegi, valida kõige mugava- kellel on teistsugune elurütm. See avas- mat teed, vaid julgeda tamine seisab mul veel ees. Aga mina ei kujuta ettegi teistsugust elu, sest mu minna ringiga või valet elu on kogu aeg olnud tegevusi täis. teed. Olen harjunud õhtul hilja koju jõudma, võib-olla ainult keskkooli ajal jõudsin natuke varem.“ Mõnikord pealetükkiva väsimuse vastu võitleb Maarja hea unega: „Kui on võimalus, siis ma magan. Kui mul seda võimalust ei ole, siis võib juhtuda, et ma hakkan nutma üsna

Maarja kehastamas 16-aastast Lieslit „Helisevas muusikas“

RAMP 2011/2012 7 Maarja kandvas noore Aliide rollis palju vastukaja tekitanud lavastuses „Puhastus“

Juuli (Marika Barabanštšikova) ja Maarja Saša Pepeljajevi kontseptuaalses Maali (Maarja) lavastuses „Huntluts“ ooperis „Haldjakuninganna“

8 RAMP 2011/2012 RAMBI EES

Televiisorita televiisoris tiitli, millele on alla kirjutanud kõik vanemuislased salajasel hääletusel. Mida aga Selge see, et nii tiheda elurütmi juures ei Maarja publikuna saalis istudes ise kõige jää Maarjal aega televiisori vaatamiseks. enam naudib? „Ma vist ikka jään vaatama Maarja ei saaks seda vaadata isegi siis, näitleja mängu ja kui palju ta suudab kui aega üle jääks, sest tema elamises mind veenda või kui palju ma näen, et ei ole juba viimased kümme aastat tele- ta tõesti on see tegelane. Ma vaimustun viisorit olnud. Miks? „Tegelikult juba tollal sellest, kuidas näitleja ei ole enam tema kui ma Tartus lapsepõlvekodus elasin, ei ise, vaid see tegelane, keda ta kehastab – vaadanud ma õhtuti eriti telekat. Mind kui ma unustan ära, et Aivar Tommingas ei olnud õhtuti koduski ja kui ma tulin, on Aivar Tommingas ja näengi laval siis õppisin või tegin muid asju. Kui ma Raymondit. Seda ma ka ütlesin Aivarile Tallinnasse läksin, siis mul lihtsalt ei pärast „Vihmamehe“ kontrolletendust ja olnud seda kasti. Nii on läinud ja ma ei tänasin teda.“ oska sellest puudustki tunda. Minu käest on küsitud küll, et mis sa siis teed, kui sa kodus oled. Ma ei tea, mul on igasugu- Tüdruk prantsuse filmist seid muid asju teha. Mulle väga meeldib Maarjale öeldakse sageli, et ta näeb välja raadiot kuulata. Internet on mul paraku nagu prantsuse filmist ja selle kompli- ikka olemas, sellest ei saa eemale hoida.“ mendi üle on tal alati hea meel, sest Vaatamata sellele, et Maarja ise tele- prantsuse keel ja kultuur on tema suur viisorit ei vaata, saab teda ennast vaa- armastus. „Prantsuse kultuuris on ole- data televiisorist seriaalis „Õnne 13“. mas see, mida nimetakse espriiks – ele- Kui küsin, et kas ta telekat mittevaatava gants, sundimatus, vabadus, see kuidas inimesena ikka teadis, kuhu teda kutsu- inimesed omavahel on.....nende kodud, takse, kui tuli pakkumine selles seriaalis see kuidas nad tänaval kõnnivad, mõnda osaleda, vastab Maarja naerdes, et kuna kohvikusse sisse astuvad, kohtuvad, sõi- „Õnne 13“ algas juba 1994. aastal, siis davad autoga, see kõik on minu meelest seda ta on telekast näinud. lihtsalt nii võluv. Kui mul on kurb tuju, siis ma võtan filmi „Amélie“ ja vaatan seda ja jälle on mu usk muinasjuttudesse taas- Kui mul on kurb tuju, tatud.“ Kurva tuju vastu aitab ka mõte, siis ma võtan filmi et see kõik, mis inimese ümber on, see ongi tema elu. „See mõte tuli minu juurde „Amelié“ ja vaatan just hiljuti ja kuidagi valgustuslikult. Et seda ja jälle on mu usk nii ju ongi – su elu on kogu aeg su ümber, muinasjuttudesse mitte kuskil tulevikus. Ja kui sa tormad ühest kohast teise, siis pane tähele, mis taastatud. su ümber toimub. Ma ise olen püüdnud seda nüüd teha. Ja ma väga soovin, et mul oleks julgust mitte valida kõige mugava- mat teed, vaid julgeda minna ringiga või Maarja sai möödunud hooaja jooksul valet teed.“ kolm väga suurt tunnustust – kõige- pealt Vanemuise loomenõukogu poolt määratud Autospiriti-nimelise draama- auhinna, siis Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia naiskõrvalosade eest ning lõpetuseks Aasta Vanemuislase

RAMP 2011/2012 9 Rein Pakk töötab ka magades

Rein Pakk on lennukas tüüp – ta on diplomeeritud filmirežissöör, õppinud enne seda lavakunstikateedris ja Eesti Humanitaarinstituudis, juhtinud tele- saateid, loonud karikatuure, tegutsenud restoraniäris, olnud Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud ning töötab reklaamilooja ja turunduskonsultandina. Alates hooajast 2011/2012 on Rein ka Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja. Uurime küsimus-vastus vormis, mis mees selle kireva kaane all peidus on.

Küsis Ave-Marleen Rei Fotod Alan Proosa

Teater on sulle sinu onude (Rein ja Väino Aren – toim.) tõttu olnud ilmselt juba lapsepõlvest peale üsna lähedal. Räägi natuke nende mõjust sinu eluteele ning kokkupuudetest teatriga lapsena. Onud elasid Tallinnas ja mina Tartus. Onu Reinuga me kohtusime üliharva, aga onu Väino pere suvitas samas külas kus meiegi Kohvikupidaja Löwi lastelavastuses ja temaga puutusin rohkem kokku. Ega „Ninasarvik Otto“. Rein on ka päriselus käima ma ei mõelnud lapsena, et minust peab lükanud ja omanud mitmeid söögikohti. saama näitleja. Ma mõtlesin, et minust peab saama poplaulja. Nagu David Bowie. Onud Ometi ma lõpetasin kooli – ja see oli veel Miina Härma kool! – ja olid siiski selgelt vanema generatsiooni ja sain sisse lavakasse. Eks ma seal jätkasin oma harjumuspärast teistsuguse traditsiooni esindajad. Muidugi halvasti õppimist ja puudumist ja ma tulin sealt poole aasta nägin ma neid ka laval ja filmis, aga pean pärast ära. Ma ei ole selle üle uhke, aga ma ei ole seda tõttöelda tunnistama, et see tunne neid vaadates ka kunagi kahetsenud. Lavakas on väga tugev kool, vägevate polnud vaimustus. See polnud kindlasti traditsioonidega, aga minu tee kujunes lihtsalt teistsuguseks. nende süü. Pigem mäletan ma enda suure- Pärast lavakat olin ma kaks aastat Nõukogude armees ja see oli mat huvi teatri vastu 15-16 aastaselt, kui üks pöördelisemaid perioode minu elus ja pöördeline paraku mu vend Heiti mängis Vanemuises. Aga ega just positiivses suunas. Ma ärkasin seal nimelt ellu. Ma olin ma siis ka enda tulevikku teatriga eriti ei kartnud sõjaväkke sattumist, sest ma teadsin, et seal ma huk- seostanud. kun. Ja kui ma nüüd sinna sattusin ja päriselt ei surnud, siis oli see minu ümbersünd, algas uus elu. Ja uues elus oleme me alati Millest oli tingitud sinu heitlik paremad. Sõjaväes oli palju kannatusi, uskumatuid pingutusi, koolitee? Lavakunstikool, EHI, valu, verd, sitta ja tatti, kirkaid ilmutusi ja väga palju üksiole- alles siis Pedagoogikaülikooli mist – kõike seda, mida tsiviilelu ei pakkunud. See oli kloosterlik filmilavastaja eriala… kogemus, minu jaoks üsna otseses mõttes. Ma ei tahaks sinna Ma olin keskkoolis halb õpilane. Ma ei käitu- küll kindlasti tagasi, see ei olnud üldse meeldiv, aga see mõjus nud halvasti, ei olnud kuidagi “paha poiss”, hästi. Pärast sõjaväge tegin paar aastat veel juhutöid öövahist pigem olin isegi “hea poiss”, aga seda keeru- kinodirektorini ja siis läksin EHI-sse. Seal mulle täitsa meeldis, lisem oli mu vanematel ja õpetajatel minuga aga siis tegi Iho Peda juurde filmikooli ja ma läksin sinna ja sain toime tulla, sest ma lihtsalt ei õppinud, puu- sisse. Ma ise ei vaata oma haridusteele kui heitlikule, ma olen dusin palju. Eks sealt see heitlikkus algaski. saanud palju head haridust ja filmilavastaja diplomi pealekauba.

10 RAMP 2011/2012 INTERVJUU Rein Pakk töötab ka magades

Kuradi rollis enda kirjutatud ja koos Ain Mäeotsaga lavastatud „Don Juanis“

Filmilavastaja diplom on sul taskus, aga näitlemine – oled näitleja Jumala armust? Kõike, mida me oleme, oleme me Jumala armust. Aga kui see küsimus soovib teada, kas mul tuleb mäng laval kuidagi iseenesest, siis nii see pole. Ma teen kõvasti tööd. Tõsi, ma olen kül- laltki orgaaniline näitleja, võin laval käituda üsna loomulikult, aga see ei tule kaugeltki iseenesest, selleks tuleb teha väga Kuidas hindad Eestis ilmuva teatrikriitika taset täpset tööd. ja kuidas suhtud kriitikasse, mis käib sinu enda lavastuse või rolli kohta? Sa oled aktiivselt kaasa rääkinud ka Tartu brändi Mulle meeldib kriitika, ausalt. Mind ei morjenda ka negatiivne otsingutel – mida tähendab sinu jaoks Tartu ja kriitika, kui see on sisuline ja põhjendatud. Sellest saab ju siin elamine? õppida, sellest on kasu. Üldse mulle meeldib tagasiside, kommu- Ma olen põline supilinlane. Olen elanud vahepeal ka 9 aas- nikatsioon. Ka näitlejana ma vajan väga lavastajat ja partnerit. tat Tallinnas ja 2 aastat Venemaal, aga kogu ülejäänud elu Supilinnas. Mulle väga meeldib. Käisin eelmisel aastal New Üldiselt kaldub Eesti teatrikriitika pigem esseistliku arutluse- Yorgis ja olin üllatunud, kui Tartu moodi seal oli. Vähemasti peegelduse poole ja vähem erialaliselt huvitava draamatehni- see NYC, mida mina nägin. Williamsburg ja East Village olid liste aspektide analüüsimise poole. Aga ega see pole halb, see pikkade tänavate viisi Zavoode ja Gen-klubisid täis ja inimesed lihtsalt tundub mulle nii olevat. Näitlejatöid analüüsitakse ehk olid küll värvilisemad, aga muidu samasugused. Tänapäeval ei vähem kui uuenduslikke videoekraane ja muud multitehnikat. ole ju vahet, kus sa elad, kõik on kõigest sama kaugel, distantse Paljud ei talu netikommentaare, aga mind nad ei häiri. Kui seal pole. Mulle meeldis Tallinnas ka elada, sõpru on mul seal siiani keegi ikka puhtast õelusest hüsteeriliselt tatti pritsib, siis selle rohkem kui Tartus, aga loomingulises plaanis olen olnud vii- tunneb ju kohe ära ja mina küll isiklikult ei võta. Mis mul teise mastel aastatel Tartus elades produktiivsem. Ju siis mõjub hästi. inimese haigusega asja. Naljakas on see, et nad seal räägivad Praktilises plaanis on Tartu pereelu jaoks kindlasti parem paik. palju oma arvamusest, ise on anonüümsed. Arvamust, mille Ja mulle tõesti väga meeldib minu kodu. kõrvalt puudub arvaja pole ju olemas. Veider, onju.

Millised on repertuaariteatri head ja vead sinu Mis sind vaatajana teatrisaalis kõige sagedamini arvates? rõõmsaks ja mis kurvaks teeb? Ma usun, et head teatrit saab teha põhimõtteliselt igasugustes Rõõmsaks teeb kohalolek, kurvastab eemalolek. institutsioonides. Repertuaariteater ja projektiteater on ikka nii erinevad ettevõtmised, et tegelikult neid võrrelda ei saagi. Vaadates neid erinevaid valdkondi, milles oled Muidugi saab neid teineteisele eelistada sõltuvalt loojanatuurist tegutsenud - sageli tegeled mitme valdkonnaga ja inimtüübist. Enda osas olen saanud seni mõlemas hakkama. ju samaaegselt - tekib tahtmatult küsimus, Projektiteater keskendub lavastusele ja repertuaariteater insti- kuidas ja kas sa üldse puhkad? tutsionaalsele kestvusele, traditsiooni järjepidevusele. Muidugi Puhkama peab. Otium reficit vires, nagu ütleb Inglisild. Ma võib öelda, et projektiteatris pole ühtegi üleliigset inimest, eel- magan ööpäevas 8 tundi. Vahel ma magan ka päeval. Näiteks arverida, probleemi ega muud seesugust, mis pärsiks kogu auru enne etendust. Aga ma olen märganud, et mingi töö käib minu minekut puhtalt loomingule, aga kui ühel projektiteatril hakkab sees ka magades. Ja on veel üks tõhus puhkusemeetod. Kui ma väga hästi minema, siis mõne aasta pärast tekivad tal need- teen erinevaid töid, siis ühte tehes puhkan ma teisest. Ma ei samad probleemid, mis on repertuaariteatris. Ja siis saab juba mõtle päris peenramaal kõpitsemist, vaid näiteks kaubandus- oluliseks see, kes peab 140 aastat vastu ja kes mitte. Olen teinud keskuse turundusstrateegia ajurünnakust osa võttes puhkan tööd mõlemas ja võin öelda, et mõlemal on oma head ja vead. ma teatrilavast ja vastupidi.

RAMP 2011/2012 11 Teatri juurde ei tulnud Sinu Uus draamajuht tee sugugi otse, vaid läbi haljastusfirma, Saue keskkooli ja Tamsalu kultuurimaja. Kas kirjutamise juurde viiv tee Urmas Lennuk oli sirgem, millal Sa sellega alustasid? tuli Vanemuisesse Esimese näidendi kirjutasin tervikuna perioodil 2001 jaanuar-juuli ja eks ma koostööd tegema püüdsin tol hetkel kirjutada ikka seda, mida hing ihkas. Stseene ja katkeid olin Küsis Ave-Marleen Rei kirjutanud varemgi, aga sinnani polnud Foto Alan Proosa justkui püsivust midagi lõpetada. Ja ameteid on mul olnud tegelikult rohkem kui hunt Kriimsilmal. Need siin tundusid lihtsalt vii- ooaeg 2011/2012 toob Vanemuise teatri juurde uue mehe – sakamad CV-sse kirjutada. Eks inimesed ole draamajuhina hakkab tegutsema Urmas Lennuk. ennegi valehäbi põdenud. HUrmas on viimased 10 aastat olnud seotud Rakvere teatriga, tegutsedes seal nii lavastaja, dramaturgi kui näitekirjanikuna. Miks Sa enamasti just näidendeid Tema tee teatri juurde ei olnud just sirge – pärast keskkooli lõppu ja kirjutad, või on Sul lauasahtlis ka enne lavakunstikooli astumist jõudis ta tegutseda haljastusfirmas, mitu veel avaldamata romaani, olla õpetaja ning kultuurimaja juhataja. Kvantiteedist peab ta ilmselt novelli- või luulekogu? tähtsamaks kvaliteeti, sest lavakunstikooli lavastajana lõpetanud Kirjutan näidendeid, sest neid küsitakse ja mees on teinud seni vaid kümme lavastust. Eelviimane lavastus tellitakse. Laulusõnu on ka küsitud. Neidki “Vargamäe varjus” pälvis Teatriliidu aastaauhindade jagamisel lavas- olen kirjutanud. Proosast on kogunenud taja auhinna. Lisaks on Urmas kirjutanud üle 13 näidendi, millest ena- paras hunnik märkmeid ja visandeid. Küll mik ka lavale jõudnud. Alljärgnev intervjuu teeb Urmast Vanemuise kunagi tekib ka nende aeg. Väga palju tekste on kaotsi läinud, sest arvutid pole just mu publikule pisut tuttavamaks. suurimad sõbrad. Eks aeg näitab, ma tõesti ei kavatse homme ära surra. Tervisehädad on korda saanud, laps annab motivatsiooni – mis siis viga elada, töötada ja armastada.

12 RAMP 2011/2012 INTERVJUU

Sinu näidendid on näite- tajaid kui ka vaatajaid) ära sellest kõige Viimasel ajal on palju arut- mänguagentuuri võistlustel hullemast, mis mõnikord meeltesega- letud selle üle, kuhu Eesti ja lavalaudadele jõudmises duses on kokku kirjutatud/lavastatud. teater suundub või peaks olnud edukad, milline on hea Viimasel ajal on tekkinud ka õnneks suunduma. On Sul visioon, näidendi valem? milline peaks olema teatri lavastusdramaturgid, kes suurema osa roll Eesti ühiskonnas tänasel Olen sageli ka laiemale maitsele kirju- tühjust ja täitmatust draamatekstist päeval? tanud. Ikka on nii, et õpid mõned trikid välja sõeluvad, kas siis kirjutamise või See on väga hea, et selle üle arutle- selgeks ja siis kasutad. Inimene on loo- proovide käigus. mult laisk ja mugav. Viimased aastad on takse. See tähendab, et organism elab. kirjutamise suhtes jälle huvitavamad Ainult surnutest kõneldakse ühtlaselt olnud. Sean endale ise ülesande ja teen Kui palju, mida ja millal Sa head ning kõik noogutavad. Ma ei usu, loed, kas on ka neid kirjanikke, mis tahan. Aga midagi on neist laiskuse- et on mingi nii laiapõhjaline tõde ole- kes Sind kui autorit mõjutanud mas, millega saaks teatrit tervikuna aastaist külge jäänud, see, et halvad on? omadused kleepuvad kergemini, on naelaga seina lüüa ja öelda – vot nii, see Lugesin mingis eas liiga palju ja valima- muidugi kurb. ongi teater! Siis oleksin esimene, kes siit tult. Sellepärast on mu kirjanduslik maa- minema plagab. Üks juhtniit siiski on: ilmapilt kaunis „puder ja kapsad“. Gailit, minu jaoks eksisteerib teatrimõte seni, Millest Sinu näidendid sünni- Dostojevski, Capote, Kitzberg, Dumas, kuni see on suunatud vaatajale. Kui vad, kas elust enesest või on ka Hesse, Lindgren, Steinbeck, Pervik, vaataja vajab ühiskondlikku teatrit, on puhast fantaasiat, mil lel pole Roht, Verne, Fitzgerald, Tammsaare... Sinu enda kogetuga seost? see aja nõue ja teater peab seda järgima. Draamakirjanduses sama. Eriti aastatel Samas – eetiline ja väärtusi hindav See on väga keeruline küsimus. Mul on 2003 - 2007, kui lugesin ikka liiga palju. inimene ei lähe tänavale lõhkuma, kui olnud suhteliselt kirju elu ja sealt ikka Kohutav segadus. Viimased paar aastat ühiskond teda ahistab. Ta kas osaleb on, mida võtta. Aga et päris eebenipuust loen reeglina valdavalt eesti autoreid. ühiskonna parandamises või korraldab torni kolida, selleks pole jällegi piisavalt Nii elavaid kui surnuid. Loen üle, uuesti diktaatorile atendaadi. Üldiselt ei poolda intelligentsi ja teadmisi. Ainult tahtmi- ja mõnda asja ka alles nüüd. küll omakohut, aga viimastel kümnendi- sest kahjuks ei piisa. Seega pean ikka tel on hämmastavalt vähe atendaate ja elus eneses edasi tuhlama. Sa oled diplomeeritud lavas- hämmastavalt palju virisemist. Heaolu taja, aga pidasid lavastamises muudab ilmselt ka mässajad mugavaks. Näidend ei jää lavale jõudes vahepeal pika pausi ja väitsid, vist kunagi päris selliseks, et lavastamine ei sobi Sinu nagu see algselt on kirjutatud, närvikavaga. Viimastel Sinu ametikoht Vanemuises on lavastaja ja näitetrupp teevad aastatel oled siiski lavastanud, juhtiva iseloomuga – kuhu ja ikka mingeid muudatusi. Kui kas oled selles osas meelt kuidas Sa juhid? kergelt või raskelt Sa saalis muutnud? Arvan, et iga inimene on jõud ning istudes ja vaadates nende Pärast kooli lõpetamist mõlkus meeles väärtus omaette. Tartus tundub seda muutustega lepid? vaid üks – oled noor lavastaja, sulle istu- ajupotentsiaali olevat päris uhkesti, kes Muidugi kaob palju enda jaoks olulist, takse pähe, sa pead kõike teadma, pead on võimeline ja huviline oma teatri draa- aga tuleb ka palju juurde. Näidend ongi ennast tõestama, maksma panema jne. maosaga kaasa mõtlema. Kolme sõnaga oma olemuselt avatud tekst, pooltoode Sellise suhtumisega välistad parata- – koostöö, koostöö ja veelkord koostöö. millegi aluseks. Kui keegi lavastaks matult igasuguse eelduse koostööks Tänasel päeval sõltub juhist vaid üks mõne mu näidendi kunagi nõnda, et trupiga. Tekste kirjutades ja nendega asi – avatus. Ülejäänu on kõik kollektiivi ma ise sealt midagi rohkem enam ei lavastusprotsessides kaasas liikudes saavutus. leiakski, siis oleks vist tagumine aeg hakkasin mõistma, millega näitleja tege- kirjutamine üldse lõpetada. Eriti hull on likult proovides tegeleb või tegeleda Oled ühes varasemas lugu vanade tekstidega. Kui olen pida- võiks. Mingil hetkel tundus, et ma tean intervjuus öelnud, et elama nud neid hiljem lavalt vaatama, siis on lõpuks ometi vähemalt umbkaudugi, tuleb hakata kohe, selleks ei küll mõnikord piinlik, milliseid traagel- mida ma ise tahan. Panin ühe ja ühe tohi ilusat ilma või palgapäeva dusi olen teinud. See ei tähenda, et ma kokku. Proovide käigus selgus, et näitle- ootama jääda – kuidas see Sul neid uuesti ei tee. jad on tegelikult väga arukad ja koostöö- endal õnnestub, on selleks mingid nipid olemas? valmis inimesed, kui neile mitte üritada Meil kõigil on omad unistused, mille Lavastades iseenda teksti – kotti pähe tõmmata. Aastad lihvivad ka palju Sa muutusi teed? närve päris kenasti. Kui nii edasi läheb, poole püüelda. Üks minu omadest on siis tundub, et ma varsti enam ei kardagi kindlasti see, et suudaksin elada kohe. Täpselt nõnda palju, kui vajalikuks pean. lavastajana proovidesse minemist. Siin ja praegu. Iga hetk eraldi ja lõpuni. Mõnikord kahjuks rohkemgi, aga õnneks Töötan enda kallal, et see vaid unistu- on eesti näitleja väga hea toimetaja ja seks ei jääks. päästab meid (nii tekstikirjutajaid, lavas-

RAMP 2011/2012 13 HOOAJA UUSLAVASTUSED Mika Myllyaho HARMOONIA Tragikomöödia Tõlge Anti Reinthal Lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin (Ugala) Kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) Osades Marika Barabanštšikova või Eva Püssa, Indrek Taalmaa (Endla), Karol Kuntsel

Mika Myllyaho triloogia – „Paanika“, „Kaos“, „Harmoonia“ – kolmandas osas saavad lõpuks laval kokku mehed ja naised ning töö ja armastus. Töönarkomaanist lavastaja, tema teat- rikunstnikust naise ning produtsendist sõbra töised ja elulised kokkupõrked panevad küsima, kust läheb mõistlik piir töö ja isikliku elu vahel? Kuidas teha nii, et ühele kirglikult pühendudes ei käri- seks kohe teiselt poolt? Mil moel ja kas üldse oleks võimalik saavutada täiuslik tasakaal – harmoonia? Esietendus 24. septembril 2011 Sadamateatris

EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Mika Myllyaho KAOS kuidagi käest libisema. Tööl ei suju asjad nagu peaks, lähisuhetesse on Tragikomöödia kahes vaatuses tekkinud pingeid, mees petab või on Tõlkinud Jan Kaus muutunud lihtsalt vastumeelseks, tuju ei tõsta ka kuldsesse keskikka Lavastaja ja lavakujundaja Rein Pakk kalduva vanuse meenutamine. Teisel Kostüümikunstnik Annika Pakk pool piirjoont on aga ühiskond, mis Osades Merle Palmiste (Eesti eeldab täisväärtuslikuna aktseptee- Draamateater), Eva Püssa, ritavalt naiselt igas eluvaldkonnas Liina Tennosaar vaid supertulemusi. Sõbrannade kol- mik hakkabki oma elu sasipundart isekeskis lahti harutama. Korraga „Kaos” on mõtteline järg eelmisel naerutavad ja ka nukrameelsust hooajal Vanemuises menukalt esi- tekitavad sketšilaadsed stseenid etendunud soome dramaturgi Mika paotavad ust kaasaegse naise maa- Myllyaho „Paanikale”. Ühist on neil ilma. Näitlejannade kehastuses niipalju, et kui eelmises loos maadle- ilmub meie ette hulgaliselt värvikaid sid paanikaga kolm keskea künnisele persoone – nii nais- kui meessoost jõudnud meest, siis seekord on elu- –, kellega elu meie kangelannasid kaosesse uppumas kolm daami. kokku on viinud. Sofia, Julia ja Emmi, kolm sõbran- Esietendus 27. augustil 2010 nat, tulevad eluga kenasti toime, on Eesti Draamateatris ning kõrgelt haritud ja headel töökohta- del tegutsevad kaasaegsed naised. 12. septembril 2010 Ometi on ühel hetkel hakanud elu Vanemuise suures majas

14 RAMP 2011/2012 DRAAMALAVASTUSED

HISPAANIA ÖÖ Martin McDonagh tes “vana hea” McDonaghiga. Ühelt poolt pinevad pöörded, värvikad Kontsert-lavastus KADUNUD KÄSI karakterid, koomika ja õuduse võluv Lavastaja ja kunstnik Jüri Lumiste Tõlge Laur Lomper sulam, teisalt ka tublisti mõttetööd Lavastaja Tanel Jonas teoreetikutele: müüdid, fiktsioonid, Koreograaf Claudia ŠevtŠenko Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti alateadvuse kummalised kobrutused. Osades Liisa Pulk, Jüri Lumiste, Draamateater) Kuna lavalt räägitav lugu teeb oma Karol Kuntsel, Claudia Ševtšenko, Osades Riho Kütsar, Maarja Mitt, arengus mitu ootamatut pööret, piir- Pirjo Püvi jt Ott Sepp, Markus Luik dugem siinkohal vaid lähtesituatsioo- niga: karmi olekuga mees Carmichael on lapsepõlves õnnetu juhuse läbi Kui kuum Hispaania päev on selja- Eesti teatri “lemmikiirlase” Martin kaotanud vasaku käe ning kuluta- taga, algab HISPAANIA ÖÖ. McDonaghi näitemängud alusta- nud kogu järgneva elu oma puuduva On aeg lõbutsemiseks – tantsuks, vad Maarjamaal oma teist ringi: ihuliikme otsimisele. Nüüd, jõudnud lauludeks ja mängudeks. Teatriks. Vanemuises 1999. aastal esieten- viletsasse motellituppa, pakub üks Õhus on elurõõmu, armastust, kirge dunud “Mägede iluduskuninganna” kummaline noorpaar tehingut, väites, ja muusikat. jõudis äsja “Leenani kaunitari” et just nende valduses ongi kauaotsi- nime all Rakvere teatri lavale. Kuid tud käsi. Kasutame katkendeid Hispaania komeedina maailmadraama klassi- kuldajastu „mõõga ja mantli“ näi- kute sekka lennanud McDonagh on Esietendus 18. novembril 2011 denditest ning Hispaania ja Ladina- piisavalt elujõuline autor (sündinud Sadamateatris Ameerika köitvaid laule-tantse. 1970), et kirjutada ka uusi tekste. HISPAANIA ÖÖ on lauluetendus, mis Tema värskeim (2010) näidend ori- kingib killukesi flamenco, härjavõit- ginaalpealkirjaga “A Behanding in luse ja don Quijote’i - kultuurist. See Spokane” (otsetõlkes: “Käe maharaiu- veereb meie keskele kui apelsin. mine Spokane’is”) oli näitekirjaniku tekstidest esimene, mille esmalavas- Esietendus 8.oktoobril 2011 tus toimus Broadwayl. Vastukajad Vanemuise väikeses majas kinnitavad, et tegu on parimas mõt-

RAMP 2011/2012 15 HOOAJA UUSLAVASTUSED

Ronald Harwood Harper Lee / Urmas Lennuk Atticus, väikelinna tütarlapse advo- KONTSERT DIKTAATORILE TAPPA kaadist isa, kohtub ühel päeval maa- LAULURÄSTAST ilmaga, mille olemasolust oli ta tead- (Taking Sides) lik, kuid mida ta vältida püüdis. Lausa (To Kill a Mockingbird) Psühholoogiline thriller nõnda paaniliselt, et hakkas juba Lavastaja Urmas Lennuk uskuma selle õnnestumisse. Ühel Tõlge Kalle Hein Kunstnik Liisa Soolepp päeval aga seisab temagi oma tütrega Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) maailmas, kus kuldse koore alt ilmub Osades Liina Olmaru, Hannes Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) nähtavale sibul. Kaljujärv, Andres Mähar, Osades Jüri Lumiste, Aivar Tommingas, Liisa Pulk, Maria Soomets Kolmas tegelane – Dill – on Truman Marika Barabanštšikova, Capote, kes veel ei tea, et ta on Eva Püssa, Robert Annus, Truman Capote. Ta arvab hoopis, et on Margus Jaanovits või Rein Pakk Me kõik oleme inimesed. Meie mine- väike poiss, kes vaatab maailma ava- vikku on kirjutatud lapsepõlv. Me tud silmadega. Dill usub, et ükski laps kõik teame, et tappa ja valetada on Briti kirjaniku näitemäng viib meid tagasi ei vaheta Bullerbyt Manhattani vastu. patt. Me oleme head. Me usume 1946. aasta Berliini, kus Ameerika major Dill ei usu, et inimesed surevad nälga seda. natsismikuritegude uurijana süüdis- ja tapavad üksteist vaid sellepärast, et tab maailmakuulsat dirigenti Wilhelm Nirksilm, väikelinna advokaadi tütar, rahakatele inimestele meeldib veelgi Furtwänglerit kollaboratsionismis. On kohtub ühel päeval maailmaga, mis rahakamaks saada. Dill usub, et sibul ajalooliselt tõestatud fakt, et Furtwängler ei ole sugugi selline roosa ja läikiv on magus. aitas paljudel juutidel Hitleri režiimi eest nagu lasteraamatute klantspildid. Ta Calpurniast on kogu maailmas kuju- põgeneda, ent uurijale ei anna rahu fakt, avastab, et sõnad nagu “armastus” ja nenud miskipärast arusaam, et ta on et samal ajal, kui sajad tuhanded ini- “inimlikkus” ei tähenda alati mitte mustanahaline teenija. Calpurnia ei mesed kannatasid Hitleri ebainimlikult ühte ja sedasama. Ta saab teada, et ole seda. Või kui isegi on, siis pole see julmade tegude tõttu, eraldas andekas maailmas on väga palju värve peale tema juures oluline. Calpurnia on ini- muusik end ümbritsevast, elades vaid musta ja valge. Kiht-kihilt koorib ta mene. Naine, kes armastab lapsi, kodu muusikale. Pingelises psühholoogilises oma Bullerby-maailma ja avastab, et duellis selgub palju mõtlemapanevat. isegi kuldse koore alt ilmub nähta- Esietendus 3.detsembril 2011 vale sibul. Vanemuise väikeses majas

EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

16 RAMP 2011/2012 DRAAMALAVASTUSED

ja õiglust. Calpurnia teab, et sibul on Tim Firth rahast paraku kedagi. Daamide peas maitsev, kui teda õigesti kasutada. KALENDRITÜDRUKUD tekib meeleheitlik idee läbimüügi suurendamiseks ise alasti kalendri- Viies tegelane on selles lavastuses komöödia lehtedele platseeruda. Väikelinna ka inimene. Ta on olemas. Ta aimab, väärikatele prouadele pole selline et sibulaga on lood mõnikord nii ja Tõlkija Anna Magdaleena Kangro modellikarjääri algus just kerge…. mõnikord naa. Ta loodab, et inimesed Lavastaja Ott Sepp on head, sest neile on öeldud, et tappa Osades Ines Aru, Terje Pennie, Esietendus 15. märtsil 2012 ja valetada on patt. Aga ta on alati Külliki Saldre, Kais Adlas, Merle Vanemuise suures majas valmis oma lootusi petma. Jääger, Marika Barabanštšikova, Harper Lee menuromaani on müüdud Raivo Adlas, Margus Jaanovits üle 30 miljoni eksemplari. Ühtlasi on see ka 85-aastase ameerika kirjaniku „Kalendritüdrukute“ aluseks on ainus romaan. 1960. aastal Pulitzeri tõestisündinud lugu, mis esmalt jõu- võitnud teos püsib kordustrükkidena dis publiku ette ülimenuka filmina edetabelites veel XXI sajandi algu- (2003) ning mõned aastad hiljem ka seski. Lavastuses ei käsitleta teose näidendina. menu ega rassismi vaid romaani seda osa, mis puudutab humaansust. Kaks keskealist Yorkshire’i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie Esietendus 9. veebruaril 2012 mehe surma leukeemiasse hakata Sadamateatris haigla toetuseks raha koguma. Naiste Instituut, kuhu nad kuuluvad, üllitab igal aastal kohalike loodusvaadete või arhitektuurimälestistega konserva- tiivse ning igava heategevuskalendri, mille läbimüük on pehmelt öeldes armetu ja toetada ei õnnestu sellest

Jaan Undusk saim maailmariik Hispaania kaotas oskab suurepäraselt ka ajaloolistele QUEVEDO ehk merelahingus inglastega kogu oma isikutele „liha luude peale“ kasvatada armastus ja tuhk laevastiku – „Võitmatu Armaada“. ja vormida neist sügava siseilma ja Sealt algas Hispaania allakäik, mida keerulise psühholoogiaga tegelas- Lavastaja Margus Kasterpalu (Eesti ei suutnud pidurdada ükski kuningas kujud, kelle suhetes on nii kirglikku Teatri Festival) ega valitsus. armastust kui põlgust ja vihkamist, nii lõikavat irooniat kui mänglevat, Kunstnik Kristiina Põllu Vaheldumisi õukonnas ja pagenduses poeetilist sõnakunsti. Muusikaline kujundus Jaan Sööt viibides kirjutas Quevedo väsimatult Videokunstnik Taavi Varm Hispaania allakäigu põhjustele osuta- Kui kahe targa ja võimsa mehe vahel Valguskunstnik Priidu Adlas vaid satiirilisi luuletusi, millest suur – hoolimata äratundmisest, et nende (Tallinna Linnateater ) osa ei saanud ilmumisluba ja ringlesid ühise eesmärgini saaks ehk jõuda Osades Hannes Kaljujärv, Üllar käsikirjas. vaid koostöös – on lahendamatu vastasseis, siis seisab seal kuskil – Saaremäe (Rakvere teater), Liina 1639. aastal vangistatakse Quevedo liiga lähedal – üks naine.... Olmaru, Aivar Tommingas, Marika Hispaania kuningriigi peaministri Barabanštšikova, Jüri Lumiste, krahvhertsog Olivarese salakorral- Esietendus 11. septembril 2010 Martin Kõiv, Markus Luik, Kristo dusega kui „valitsuse vaenlane“. Neli Sadamateatris Toots ja Jaan Sööt aastat hiljem tagandatakse Olivares peaministri ametist ja Quevedo vabas- tatakse, kuid rõske vanglakelder on Kes on Quevedo ja mis on „Quevedo“? laastanud luuletaja tervise. Francisco de Quevedo y Villegas on „Quevedo“ oli kirjaniku ja kirjandus- suur hispaania luuletaja, kes sündis teadlase, akadeemik Jaan Unduski Kastiilia kõrgaadli perekonnas 1580. ainus seni lavastamata näidend, aastal. Ta oli kuue-aastane, kui kaotas 2003. aasta näidendivõistlusel esi- oma isa ja kaheksane, kui tollal võim- mest kohta jaganud tekst. Undusk

RAMP 2011/2012 17 HOOAJA UUSLAVASTUSED

Rein Pakk Semiootika sajand, mil kõigile maailma Näidend põhineb tõsielul, sündmused INIMESE PARIMAD asjadel leiti olevat nii palju tähendusi, et leiavad aset 1998. aasta Tallinnas. Iseasi, SÕBRAD miski ei tähendanud enam kellegi jaoks mis tõsielu see on. Karakterid on küll välja tegelikult mitte midagi. mõeldud. Vähemalt nii mulle tundub. Autor ja lavastaja Rein Pakk “Inimese parimad sõbrad” on draama, Ent ometi ma usun, et me ei ole kadunud. milles kolm tegelast moodustavad armas- Osades Liina Olmaru, Karol Kuntsel, Ma usun, et me leiame ennast. Võibolla tuse kolmnurga. Huvitav mees, ilus naine Andres Mähar mingist täiesti ootamatust kohast, aga ja mehe truu sõber. Mees on sisearhitekt. leiame. Tõuseme püsti, klopime riided Lavakujundus ja kostüümid Annika Naine on …kodune. Ja mees hakkab puhtaks ja vaatame. Pakk, Rein Pakk naise kodu kujundama. Ja sõber on truu, Muusika Kiina 20. sajand on öelnud: Jumal on surnud, aga armastus on ootamatu nagu alati. kunst on surnud, inimene on surnud. Ja vahel, nagu ka seekord, on armastus lausa uskumatu. Rohkem ma praegu ei Mina ütlen: Jumal ei ole surnud, Jumal Kõik inimlik, mis meis on, on pärit 19. ütle. Tulge ja vaadake. sajandist. Meie arusaamine oma usust ja ikaldab. Kunst ei ole surnud, kunst on eetikast ja väärtustest ja meie tunded ja vaba. Inimene ei ole surnud, inimene on Kohtumiseni tundekasvatus on sada aastat vanad. 20. põranda all. Rein Pakk sajand oli pime sajand. Freudi sajand, mil Minu uus autorilavastus „Inimese pari- Esietendus 31.märtsil 2012 kogu isiksusekäsitlus keskendus niuetele. mad sõbrad“ küsib: Kes on inimene? Vanemuise väikeses majas Moekunsti sajand, mil vaimsust väljenda- Ja vastab: Inimene on olend, kes on oma sid riided ja arvamusliidrid olid modellid, eksistentsist teadlikuks saanud. Kahel kelle mõtetele pühendati sadu lehekülgi jalal käimine, suur otsaju, majad, raha, pressi. kunst, autod ja põllumajandus on taga- Massikommunikatsiooni sajand, mil järjed. Eeldus on iseendast teadlik olek. genotsiidide läbiviimiseks ja pesupulbri Sellest algab kõik. Kui iseenesest teadlik müügiks sobis üks ja seesama metoodika. olemine on narkootikum, siis kogu kultuur on kõrvalnäht.

EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Eduard Vilde põhjus proovida seda kuulsat näite- TABAMATA IME mängu värske pilguga vaadata. Eesti teatriloos on proovitud Draama „Tabamata imet“ lahti muukida õige Lavastaja Roman Baskin mitme kontseptuaalse võtmega. Lavakujundus Ervin Õunapuu Kord on kodumaale naasnud klave- Kostüümikunstnik Reet Aus rikunstnikus Leo Saalepis nähtud Osades Hannes Kaljujärv, Liina ülespuhutud andetuse kehastust, Olmaru, Merle Jääger, Aivar kord suurt kunstnikku, tema muusas Tommingas, Raivo Adlas, Kais Adlas, Eva Marlandis kord ideaali kandvat Marika Barabanštšikova, Liisa Pulk, „päikesenaist”, kord hävitavat, kunsti- Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Ott võõrast keskpärasust, Leo abikaasas Sepp, Enn Lillemets, Külliki Saldre, Lilli Ellertis kord fuuriat ja kord ausat, Martin Kõiv jt sirgjoonelist maksimalisti. Kindel on aga see, et näidendis korduvalt kõlav mõiste „Euroopa”, kust Kooliklassik Vilde „Tabamata ime” saabub Leo Saalep ja kuhu nii väga sünnist (1912) täitub kohe-kohe sada ihkab valdav osa tegelaskonnast, on aastat. Kogu selle aja on näidend kuu- tänaseks omandanud tähenduskõla, lunud eesti lavaklassika absoluutsesse millist pole olnud ühelgi varasema kullafondi ja selle tekstiga on jõudu „Tabamata ime” valmimise ajal. proovinud mitmed nimekad eesti lavastajad ja näitlejad. Vanemuise Esietendus 19. veebruaril 2011 viimasest „Tabamata imest” (1952, Epp Vanemuise väikeses majas Kaidu lavastus) on siiski möödas juba rohkem kui pool sajandit – seegi üks

18 RAMP 2011/2012 DRAAMALAVASTUSED

Uku Uusbergi Üks on aga kindel – Uku Uusbergi uus autorilavastus lavastus ei ole ebaseaduslik, paksuks- tegev ega oma taotlustes moraalile Osades Aivar Tommingas, Robert sülitav. Annus, Martin Kõiv, Markus Luik Uku Uusbergi varasemad lavastused, mille pinnalt Vanemuine temaga Loomingut on raske kivistada sõna- suhtlema asus: desse. Sõnade tähendus hakkab Edward Albee „Loomaaialugu (Pink)“ elama me peades oma elu ja looma 2007 seal oma kujutluspilte ning ootusi. Uku Uusberg „Head ööd, vend“ 2008 Uku Uusbergi puhul, kelle lavastused Strisdanddolia Vai „Ahoi“ 2008 sünnivad ajaga käsikäes, oleks raske Uku Uusberg „Vahepeatus“ 2008 öelda, et tema uus lavastus hakkab Uku Uusberg „Pea vahetus“ 2009 kõnelema suhtlemisprobleemidest või Slavomir Mrožek, Strisdanddolia Vai sellest miks läks tibu üle tee. Selles „Mrozheki pidu“ 2009 tema lavastuste võlu seisnebki. Strisdanddolia Vai „Kuidas kuningas 2011. aasta maikuus on võimatu vaa- kuu peale kippus“ 2010 tajat petmata määrata ära, millest Uku Uusberg „Jõud“ 2010 hakkab kõnelema tema 2012. aasta Jean-Luc Lagarce „Üsna maailma kevadel valmiv lavastus. Öelgem siis lõpus“ 2010 lihtsalt – selleks, et end uudistega kursis hoida, tuleb jälgida Vanemuise Esietendus 14. aprillil 2012 kodulehekülge. Iga uus ja oluline Sadamateatris infokild valmiva lavastuse kohta leiab kajastamist seal.

RAMP 2011/2012 19 HOOAJA UUSLAVASTUSED LASTELE

VÄIKESE ONU SAAGA Lastelavastus Barbro Lindgreni raamatu järgi 1996. aastal esietendus Dramatiseering Lars-Erik Brossner, Vanemuises lastele „Väikese onu Tomas von Brömssen saaga“, kus tol korral mängisid Muusika Lars-Erik Brossner peaosi Hannes Kaljujärv, Aivar Tõlkija Tiina Mullamaa Tommingas ning Anneli Kuusk. Lavastaja Finn Poulsen (Rootsi) 15 aastat on mööda läinud ja too- Kunstnik Gunnar Steneby (Rootsi) nastest lastest, kes saalis seda lugu Lastelavastus hinge kinni pidades jälgisid, on Barbro Lindgreni raamatu järgi Osades Hannes Kaljujärv, Andres Dramatiseering Lars-Erik Brossner, Tomas von Brömssen saanud suured inimesed ja lapse- Muusika Lars-Eric Brossner Mähar, Monika Ruusmaa ning keel- Tõlkija Tiina Mullamaa vanemad. Nüüd on uute laste kord pillikvartett: Eva-Maria Sumera või elada kaasa Väikese Onu sõbra- Laura Miilius, Hille Niilisk või Triinu otsingutele – tunda tema pärast Raudver-Tamm, Merike Ots või muret ja rõõmustada koos temaga. Hanno Mait Maadra, Heli Ilumets või Olga Raudonen Esietendus 16. septembril 2011 Teatri Kodus

Lavastaja Finn Poulsen (Rootsi) Kunstnik Gunnar Steneby (Rootsi) Osades Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Monika Ruusmaa ja keelpillikvartett

LASTELE EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Ole Lund Kirkegaard NINASARVIK OTTO Lastelavastus Tõlge Arvo Alas Dramatiseering Viljo Saldre Lavastaja Ott Sepp Kunstnik Nele Sooväli Osades Kais Adlas, Rein Pakk, Kristo Toots, Anatoli Tafitšuk, Merilin Kirbits, Martin Kõiv, Veljo Reinik

Suvevaheaja esimesel päeval leiab koolipoiss Topper värvilised kriidid ja kirjutab plangule oma suure sala- duse: „Sille, ma armastan sind!“. Sillele vahele jäämisest päästab teda ainult ime – selgub, et tegemist on võlukrii- tidega, sest kiri on kustunud. Topper ja tema sõber Viggo joonistavad Topperi toa seinale ninasarviku, kes aga ei mõtlegi kaduda, vaid hoopis ellu ärkab – tahab süüa ja juua ning tekitab linnakeses hulga segadust. Taani lastekirjaniku teos on eestikeelsena trükis ilmunud 1982. aastal ning olnud korra varem ka teatrilaval Viljandi Ugalas. Esietendus 12. veebruaril 2010 Vanemuise väikeses majas

20 RAMP 2011/2012 DRAAMALAVASTUSED

Robert Vaidlo Kaspar Jancis KESSU JA TRIPP MORTEN LOLLIDE LAEVAL Lavastaja Kristo Toots lõbus lastekas Kunstnik Maarja Meeru Lavastaja Aare Toikka Osades Liisa Pulk, Martin Kõiv, Kunstnik Kaspar Jancis Maarius Pärn Osades Maarja Mitt, Eva Püssa, Markus Luik, Martin Kõiv, Tanel Jonas, Kessu on üks tavaline lühemat kasvu plikatirts. Rein Pakk, Karol Kuntsel, Riho Kütsar Tripp on punasevalgevöödilise tuttmütsi ja keerdus ninaga sussides kloun, kes elab suures raamatus tsirkusepildi peal. Tripp on Kessu ustav sõber ja Morten Viks on esimese klassi õpilane. Tema isa on mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puies- kaugsõidukapten, kes seilab ookeanil, kus elavad teel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases lendkalad. Jõulude ajal meisterdas isa pojale laeva, majas. Südalinna poolt minnes vasakut kätt ja mis sai nimeks kaljas Salamander. südalinna poolt tulles samuti vasakut kätt. Morten on oodanud pikisilmi kevadet, mil jäävan- Armastatud lasteraamatust ja teleekraanilt tut- gist vabaneb oja, mis suundub merre. Ojakaldal tavad tegelased seiklevad sedakorda Teatri Kodu mängides rändab ta Salamandriga kujuteldavatel hubases saalis. meredel ja maadel, elab läbi torme ja väldib sala- kavalaid karisid ning võitleb hirmuäratavate mere- Esietendus 19. novembril 2011 koletistega. Aga ühel päeval algab seiklus, mis on Teatri Kodus põnev ja natuke hirmus ka… Esietendus 10.veebruaril 2012 Vanemuise väikeses majas

RAMP 2011/2012 21 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Rein Pakk DON JUAN Koolitus teatripileti hinnaga Idee ja lavastus Ain Mäeots, Rein Pakk Kujundus Rein Pakk Kostüümid Triinu Pungits, Annika Pakk Koreograaf Marika Aidla Osades Ott Sepp, Helena Merzin, Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Rein Pakk, Eva Püssa, Gert Kark

Don Juan ei ole inimene, ka mitte seks armastusega ja ilma ja vastused midevõrgustikku juhivad Teid dr Sepp, kübara ja mõõgaga tegelane kaugete veel paljudele olulistele küsimustele. dr Merzin, dr Pakk, dr House ja paljud aegade Hispaaniast. Don Juan on prog- Paljud konkureerivad koolituse pak- teised oma ala asjatundjad. ramm. Koolitusprogramm, mille läbija kujad on nimetanud meie programmi Esietendus 12. detsembril 2009 saab teada, kuidas armastada, keda kergemeelseks, isegi kabareelikuks, Vanemuise väikeses majas armastada, kuidas saada armastatud, kuid keegi ei ole seadnud kahtluse kuidas olla edukas armastaja ja armas- alla meie koolitusel jagatava info kva- tada võimalikult efektiivselt, mis on liteeti. Inimsuhete keerulisse problee- DRAAMALAVASTUSED

Mati Unt Viimnepäev lavastus põhineb Mati Undi erinevatel näidenditel Lavastaja Robert Annus Kunstnik Kaie Kal Valguskujundaja Jaanus Moor Osalised Maarja Mitt, Katrin Pärn, Karol Kuntsel, Markus Luik, Tanel Jonas, Raivo Adlas, Martin Kõiv

Viimnepäev on päev nagu päev ikka. Ainult selle erinevusega, et ta on viimane. Viimaseks päevaks on lauale toodud salat, tort ja kohv ning pere ja tuttavad ootavad lõplikku tagasivaata- mist elule. Aga viimsepäevaline ei taha (no mitte kuidagi ei taha, ei taha ta heaga, ei kurjaga, ei naeru või nutuga) minna vastu päevale, mis järgneb viimasele päevale. Esietendus 20.aprillil 2011 Sadamateatris

Mati Unt „Huntluts” on Mati Undi raamatu meistrid. Nende tegelased on luust ja HUNTLUTS pealkiri, milles on avaldatud kolm lihast inimesed. Kiire ja Tootsi aasta- näidendit Oskar Lutsu teemadel. kümnetepikkune võitlus ja võist- Lugu Lutsu teemadel kahes vaatuses Neist kõige mahukam on „Täna õhta lus küll maa, küll naise, küll tõe ja viskame Lutsu”, milles tulevad lavale õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses Lavastaja Ingo Normet Lutsu tuntud tegelased „Kevadest”, vaid ühte vastet – Andrese ja Pearu Kunstnik Liina Unt „Suvest”, „Sügisest” ja ka Luts ise. See maadejagamist. Osades Robert Annus, Hannes näidend saabki „Vanemuise” uus- Unt on kirjutanud: „Tammsaare ja Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri lavastuse aluseks. Lumiste, Tanel Jonas, Janek Joost, Luts põle mitte ilmaasjata meie täht- Markus Luik, Raivo Adlas, Margus Ingo Normet: Unt oli 9-aastane poiss, saimad kirjanikud. Miskit väga sala- Jaanovits, Ragne Pekarev, Eva Püssa, kui Luts suri. Neid ühendab see, et jast peitub neis.” Ja Mati Undis ka. mõlemad olid pärit Vooremaalt, kus Marika Barabanštšikova, Maarja Esietendus 20. veebruaril 2010 taevas on suur ja lai, ning see, et Mitt, Virve Meerits Vanemuise suures majas mõlemad on kõnekeelse kirjanduse

RAMP 2011/2012 23 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Robin Hawdon Sviit Komöödia kahes vaatuses Tõlge Jüri Karindi Lavastaja Andres Dvinjaninov Kunstnik Maarja Meeru Osades: Marka Barabanštšikova, Indrek Taalmaa (Pärnu Endla), Karin Tammaru (Pärnu Endla) või Alina Karmazina, Ott Sepp, Margus Jaanovits

Pöörane naljalugu, kus vahetusse lähevad nii mehed kui naised, hotelli- toad, voodid ja kõik muu, mis vähegi võimalik. Tobedad ja koomilised situatsioonid ning värvikad tegelaskujud on selle näitemängu võtme- sõnadeks. Naer on terviseks! Esietendus 11. oktoobril 2008 Vanemuise väikeses majas

Axel Hellstenius / Kahe täiskasvanud mehe suured Ingvar Ambjørnsen võidud väikeste asjade üle tuletavad ELLING meelde, kui ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja need koostisosad on (Elling og Kjell Bjarne) kõigi jaoks erinevad. Tõlkija Karin Sooväli Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni Lavastaja Ain Mäeots “Ellingu” dramatiseeris 1999. aas- Kunstnikud Liina Unt, Liina Tepand tal teine norrakas Axel Hellstenius. Osades Riho Kütsar, Margus Näidend esietendus samal aastal Jaanovits, Markus Luik, Liisa Pulk Oslos ning sai tohutu publikumenu osaliseks (125 etendust ja 60 000 vaa- tajat). Peter Næss, kes oli näidendi Koomiline ja südamlik lugu kahest esmalavastaja, tegi sama materjali mehest, kes pärast aastaid hooldus- põhjal mõned aastad hiljem filmi, asutuses on lülitumas tavaliste ini- mida on ka Eestis PÖFFi raames meste igapäevasesse ellu. See tundub näidatud. hirmutav, sest kumbki varases kesk- Esietendus 8. detsembril 2006 eas meestest pole iial varem oma elu Saksa Kultuuri Instituudis ise pidanud korraldama. Kes koristab, kes käib poes? Mismoodi saadakse NB! Etendused toimuvad tuttavaks naistega? Sadamateatris!

24 RAMP 2011/2012 DRAAMALAVASTUSED

Mika Myllyaho PAANIKA Tragikomöödia kahes vaatuses Tõlge Maimu Berg Lavastaja Taago Tubin (Ugala ) Kunstnik Jaanus Laagriküll (Ugala) Osades Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots

Näidend räägib kolmest keskealisest mehest ning pingetest, mida kaasaegne ühiskond meessoos tekitab. Leo, Max ja Joni on edukad isased, kes ühtäkki ei saa oma eluga enam hakkama. Ühiskond ja läheda- sed ootaksid neilt justkui midagi enamat. Mida ometi?! Hädaolukorras mõeldakse välja kodune rühmateraapia, mis võtab nii kummalisi vorme, et ajab kõrvaltvaataja ühtaegu nii nutma kui naerma. Mika Myllyaho on soome noorema põlv- konna lavastaja ja näitekirjanik, tema esiknäidend „Paanika“ jõudis ülimenukalt lavale 2005. aastal Helsingi Ryhmäteatteris. Teost on tänaseks edukalt lavastatud mit- metes erinevates Soome teatrites kui ka mujal maailmas. Esietendus 6. märtsil 2010 Sadamateatris

Yves Jamiaque Tema ettekirjutuste järgi hakatakse HÄRRA AMILCAR üles ehitama õnnelikku eraelu, mille saavutamiseks „palgalised läheda- Satiiriline komöödia kahes vaatuses sed“ peavad kõvasti vaeva nägema. Kas rahaga kinni makstud suhted Tõlge Ott Ojamaa, Triin Sinissaar on paremad kui tõelised? Kas kõrge Lavastaja Heiti Pakk tasu ja ranged töölepingu tingimu- Kunstnik Maarja Meeru sed suudavad tõelisi tundeid vaos Osades Jüri Lumiste, Marika hoida? Mida teeb raha tunnetega ja Barabanštšikova, Liisa Pulk, Riho tunded rahaga? Läbi naeru ja pisa- Kütsar, Kais Adlas, Ott Sepp rate selguvad vastused, mis sageli ei vasta härra Amilcari hoolikalt ette- valmistatud stsenaariumile. See vaimukas prantsuse näitemäng räägib mehest, kes ei ole suutnud Esietendus 16. aprillil 2011 oma elus lähisuhteid luua ja otsustab Vanemuise suures majas endale perekonna ja sõbrad palgata. EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Sofi Oksanen dramatiseering, sest antud juhul oli vägivallaga. Pikkamisi meie ees lahti PUHASTUS asjade käik vastupidine tavapärasele: hargnevad minevikulood toovad esmalt valmiski näidend, mis Soome päevavalgele ühe kaua varjus hoitud Draama kahes vaatuses Rahvusteatris juba 2007. aastal suure perekonnasaaga. Murranguliste ühis- menuga esietendus ning leidis siis kondlike sündmuste foonil tõstatuvad Tõlkija Kalju Kruusa koheselt tee mitmete teiste Soome olulised küsimused (sund)valikutest Lavastaja Liisa Smith (London) teatrite lavadele. Alles pärast seda ja nende tagamaadest. Kas kunagi Kunstnik Marge Martin valmis autorile rohkelt kuulsust too- tehtud ülekohut on võimalik heaks Osades Marje Metsur, Liisa Pulk, nud romaan. teha, mõista ja andestada – olgu Maarja Mitt, Karol Kuntsel, kannatajaks pooleks siis üks inimene Tugevalt dramaatilise koega lugu Margus Jaanovits, Tarmo Tagamets või terve riik? (Võru Linnateater), Maarius Pärn võtab vaatluse alla sündmused Eesti lähiminevikust (aastad 1936 - 1992). „Puhastuse” tõi lavale Eesti päritolu Postsovetlikus Eesti rannakülas saa- Londonis töötav lavastaja Liisa Smith, Sofi Oksaneni, eesti juurtega soome vad tormiliste sündmuste keerises kellele see on teine lavastus Eestis ja kirjaniku, mitmeid auhindu ja kirg- kokku kaks täiesti erinevat naist: ka Vanemuises. likku poleemikat pälvinud romaan kuuekümnene Aliide ning verinoor Esietendus 18. septembril 2010 „Puhastus” leidis ka Eestis elavat Siberist pärit Eesti päritoluga neiu Vanemuise väikeses majas resonantsi. nimega Zara. Mõlemal naisel on eri aegadel olnud kokkupuuteid nii Teose lavavariant ei ole aga romaani vaimse kui füüsilise

26 RAMP 2011/2012 DRAAMALAVASTUSED

Conor MacPherson „Ma arvan, et minu persekukkumise pea- RUMM JA VIIN mine põhjus on kannatamatus. Ma ei suuda kunagi oodata, kuni miski Pihtimus lõpeb. Tõlkija Martin Algus Ma ei viitsi keskenduda. Lavastaja Tanel Jonas Ma ei taha midagi uurida. Ma tahan kii- Kunstnik Liina Unt reid vastuseid. Mängib Ott Sepp Ja tundub, et ma olen seetõttu veits pessimist.

Conor McPhersoni esiknäidend „Rumm Sest ma pole kunagi ühtegi vastust ja viin“ on ühe noore mehe monoloog saanud.“ naistest, lastest, alkoholist ja valiku- Esietendus 3. novembril 2010 test. Laval saavad kokku aastapikkune Sadamateatris kassiahastus, Ott Sepp, Rumm ja Viin ning elu ise.

Dan Gordon Neli Oscarit võitnud filmiversiooni Ootamatult aga selgub, et kogu raha VIHMAMEES (aastast 1988) kaudu, milles peaosi on isa pärandanud hoopis teisele kehastasid Dustin Hoffmann ja Tom pojale, Charlie vennale, kelle olemas- MGMi filmi põhjal. Filmistsenaariumi Cruise, laia maailma läinud lugu olu oli viimasele olnud siiani peaaegu autorid Ronald Bass ja Barry Morrow, jõudis 2008. aastal ka teatrilavale. et saladuseks. Järgmine ja veelgi suu- stsenaarium põhineb Barry Morrow’ Londoni esmalavastuses mängis rem ootamatus aga seisneb asjaolus, jutustusel. Lavastusele on erilitsentsi menukalt üht peaosadest veel üks et vend Raymond pole üheski mõttes andnud MGM ON STAGE, Darcie filmistaar – Josh Hartnett. tavaline inimene: tegu on autistiga, Denkert ja Dean Stolber. kelle aju suudab vaevata salvestada Kuigi võib arvata, et Vihmamehest keerulisi tekste ja numbrikombi- Tõlkija Peeter Sauter rääkiv film on jätnud oma jälje iga- natsioone, kuid kes on abitu kõige Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) ühele, kes seda kunagi vaatama lihtsamates igapäevatoimingutes. Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) juhtunud, tuletame siiski meelde, Algab kahe venna vaevaline, ühtaegu millega tegu. On ärimees Charlie Osades Riho Kütsar, Aivar Tommingas, naljakas, nukker ja liigutav teekond Babbit, enesekeskne ja isekas tüüp. Maarja Mitt või Ragne Pekarev, teineteiseni. Marika Barabanštšikova, Oma isa surmas ja sellega kaasnevas Robert Annus, Margus Jaanovits soliidses pärandis näeb ta eelkõige Esietendus 20. novembril 2010 päästerõngast oma makseraskustele. Vanemuise väikeses majas

RAMP 2011/2012 27 Suvelavastus „PEKO“– LUGU INIMESEST JA JUMALAST

Fotod Alan Proosa

28 RAMP 2011/2012 öödunud suvel võis Värska Laululaval näha seto ajaloo ja Mseto pärimuse teemalist muist- set muinasrokki „Peko“. Ühe seto mehe loo läbi jutustab „Peko“ pisikesest rahvakillust ja nende ellujäämispüüdlustest. Lavastus osutus vaatajate hulgas väga populaar- seks ja seetõttu mängitakse „Pekot“ ka juulis 2012, ikka samas paigas. Kellel veel nägemata, ärge maha magage!

„Peko“ autor on Kauksi Ülle ning kaas- autorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja Kristjan Priks ning liikumisjuht Janek Savolainen. Lavastuse nimiosa mängib Andres Mähar. Teistes osades astuvad üles Raivo E. Tamm, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Birgit Õigemeel, Juss Haasma, Merle Jääger, Marje Metsur, Riho Kütsar, Tanel Jonas, Ott Sepp, Maarja Mitt, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater) ja Artur Linnus (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia). Lavastuses osalevad ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku teeb lavastuses kaasa ligi 70 inimest. „Peko“ ainulaadne lavakujundus koosneb ca 800 ruumist riita laotud ning lõhutud küttepuudest.

„Seto pärimuse järgi on Peko viljakusjumal. Meie lavastuses sünnib Peko inimesena – kelleks ja kuidas ta saab ning mis asjaolu- del, seda ei tahaks ette ära rääkida. Kuigi žanr kannab nime muistne muinasrokk, ei ole tegemist ainult muusikalise ette- kandega vaid ikkagi näidendi lavastusega. Muusika poole pealt kuuleb nii uuemaid kui vanemaid seto laule, aga ka poplugu- sid. Poliitiliselt on see absoluutselt eba- korrektne tükk, ümbernurga juttu me ei aja ja igav siin kindlasti ei hakka,“ nõnda on lavastuse kohta kõnelnud Ain Mäeots.

RAMP 2011/2012 29 VÄRVID. Kleidid. Kaltsukad. Kleidid. Kaltsukad. Värvid. Kleidid. Värvid.... Lõputu ring. Maria moodi MOOD

Tekst Ave-Marleen Rei Fotoallkirjad Maria Soomets Stilist Piret Vapajeva Fotod Piret Lain Täname – Tartu Kaubamaja, Tartumaa Ratsa- spordiklubi, Kohvik Pierre, Tartu Botaanikaaed

anemuise näitlejanna Maria Soomets käib isikupäraselt riides. See oli küll vaid Vüks põhjus, mis viis järgneva pildiseeria sünnini. Ennekõike tahame selle seeriaga näidata, et ajakirja moefotodel ei pruugi platseeruda vaid tippdisainerite looming või kiirmoekettide toodang. Moefoto võib sündida meie igaühe garderoobist. Märksõnadeks on leidlikkus, kombineerimisoskus, hea emotsioon ja julgus. Maria sõnul ei saa tema puhul välja tuua reeglit, kust ta sobilikke rõivaid leiab – nendel piltidel on riideesemeid poelettidelt, kaltsukatest, vanaema riidekapist ja disainerite käe alt. Kõik see kokku on just Maria moodi mood. Loodame, et need fotod pakuvad inspiratsiooni ka meie lugejatele. Ilu ei sünni patta panna, aga vaka all ei ole teda ka vaja hoida. Otsige ilu just iseendast. Malvina on suureks kasvanud ja helesinisest pitsist-satsist on saanud MUST. Nöörsaapad on balletisussid välja vahetanud. Aga lapsemeelsus on jäänud.

VANAEMADE pärand. Elegants. Väljapeetus. Naiselik eneseväärikus. Oleks meil vaid oidu neid väärtusi rohkem säilitada. Naised, lööge oma vanaemade kapiuksed valla!

Imetlus ja suur kummardus inimestele, kes oma käega nii ilusaid ja unikaalseid asju luua oskavad. Aitähh, Meeli, nende mütside eest! ROHELINE. Minu suur lemmik. Eestis on palju andekaid noori moekunstnikke, kelle loomingut leiab ka Tartust. Piiramatult LILLI. Lill kätte, pähe, kangasse ja südamesse. Jaki autor on Diana Kurves.

Pärlitest ei saa kunagi küll. VALGE. Värv, mida kandes ka mõtted kergeks, puhtaks ja valgeks saavad.

Prossid ehk nokitsemist talveõhtuteks. Tuleb varuda käntsakas voolimissavi, lakki, liimi ja natuke aega. Sealt edasi on kõik juba puhas fantaasia. Ooperisolist Karmen Puis: „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse!“

Tekst Ave-Marleen Rei Fotod Alan Proosa RAMBI EES

Ooperisolist Karmen Puis: „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse!“

armen Puis on Vanemuise teatris töötanud 14 hooaega. KSellesse aega on mahtunud palju huvitavaid rolle nii ooperites, operettides, muusikalides kui ka ballettides: Dorabella – “Cosi fan tutte”, Hodel - “Viiuldaja katusel”, Galatea – “Acis ja Galatea“, Rosalinde – “Nahkhiir”, Solveig/Anitra – “Peer Gynt“, Fantaasialind “Petruška pärastlõuna”, Krahvinna Rosina Almaviva – “Figaro pulm”, Elisabetta I – „Maria Stuarda“. Bizet´ ooperis „Carmen“ ta nimiosa seni laulnud pole. Kas Karmen selle kuulsa ooperi järgi nime saigi, selle kohta on erinevaid legende. Teada on, et tüdruk sündis väga tumedate, pikkade juustega.

RAMP 2011/2012 43 Karmeni isa hobiks oli fotografeerimine – väike Karmen Põhjarannikul

Koos õe Kariniga Toomemäel ronimas

Karmeni Elleri-kooli lõpetamine, pildil koos õpetajate Viiu Maimiku ja Aino Kõivuga

Laulmine kui pusle pusle kokkupanek - igalt õpetajalt, igalt tis mu veel enne esietendust ette ja pidas Rääkima hakkas Karmen siiski enne kui meistrikursuselt, igalt rollilt saad väikese pooletunnise loengu, mismoodi tuleb laulma ja esimesed laulukatsed polnud tükikese, mida siis sellesse tohutu suurde lavale minna ja missugune energia seal eriti õnnestunud. „Mul on olnud ülitubli puslesse laod. Kõige esimesed kivid, vun- peab olema - see oli ikka karm kool. Seda isa, kes mind lindistas. Juba minu varaja- damendi sain ma Ellerist. Väga suur osa suurem oli rõõm, kui ma pärast esieten- sest lapsepõlvest on huvitavaid salves- minu näitlejameisterlikkuse tundidest ja dust sain talt nädal hiljem kirja, kus ta tusi, kus ma näiteks laulan „Põdra maja“ olulisemad sellealased õpetussõnad päri- mind tänas ja rõõmustas selle üle, et meie ja nii totaalselt mööda, kui veel saab. nevad just sellest koolist.“ jutuajamisest oli kasu ja ma realiseerisin No ikka valesti-valesti-valesti,“ muhe- selle, mis ta tahtis.“ leb Karmen. Vaatamata „Põdra maja“ Sulandumine teatrisse esituse ebaõnnestumisele käis Karmen Ellerile järgnesid õpingud Muusika- Magistrikraadiga siiski muusika eriklassis praeguses Mart ooperiprimadonna akadeemias ning sealt tõi tee Vanemuise Reiniku Gümnaasiumis, lisaks laulis kõik- lavale. Kuigi Karmeni abikaasa Peep Nüüdseks on Karmenist saanud magistri- võimalikes koorides ja õppis muusika- Puis siis juba teatris töötas, ei omanud kraadiga laulja. Kas magister laulab pare- koolis viiulit. Tõsisem soov ennast Karmen ise teatrisse tööle tulles selget mini kui bakalaureus? „Selle kohta ütles ettekujutust, et kuidas kõik sujuma mu mees Peep toreda lause, et ega paber On huvitavaid salves- hakkab. “Minu esimene lavastaja oli ei laula, tantsi ega hüppa lava peal, paber tusi, kus ma näiteks Mikk Mikiver ja õnneks oli roll väike ei tee mitte midagi. Aga hariduse mõttes (Emilia – Verdi „Othello“ – toim). Mikiver on see ikkagi oluline – avardab silmaringi laulan „Põdra maja“ ja oskas oma vaiksel moel mind juhatada ja ja annab sulle võimaluse käia regulaar- nii totaalselt mööda, julgustada nii, et ma mingit väga suurt selt pedagoogi juures. Magistrikraad kui veel saab. ämbrit ei teinud. Aga sellest järgmine andis mulle hästi palju, sest mul oli tõesti tükk oli kohe hirmus-hirmus - siis ma suurepärane õpetaja Jaakko Ryhänen küll nutsin kodus vahepeal patja.“ Selleks ja tuli kirjutada magistritöö, mille tee- rolliks oli Amastris - Händeli “Xerxeses”, maks sai valitud Bizet´ ooper „Carmen“, laulmisele pühendada tekkis keskkooli lavastajaks Joachim Hertz, kellele see oli selle saamislood ja seotus Vanemuise lõpus. Muusikaakadeemiasse esimesel 14. „Xerxese“ lavastus. „Lavastaja teadis teatriga.“ katsel sisse saada ei õnnestunud ja nii seda materjali eestpoolt tahapoole ja Nii ooper „Carmen“ kui sajad teised suundus Karmen õppima Tartu Heino tagantpoolt ettepoole, et mis intonat- sisaldavad endas kirglikke lugusid, kui Elleri nimelisse Muusikakooli. Karmeni siooniga mingi laulja peab midagi ütlema. kirglikud on ooperisolistide vahelised sõnul on iga etapp tema haridusteel Mul on nii meeles, kui ma laulsin mingit suhted? „Eks artistide egod ole ikka olnud mingis mõttes oluline ja asenda- retsitatiivi Niiluse krokodillidest umbes suured ja mingil hetkel lööb see rohkem matu. „Renée Fleming on oma raamatus 30 korda järjest ja ma ei saanud seda välja. Esietenduse eelsel nädalal „sõidab öelnud, et laulmise õppimine on nagu õiget energiat ja õiget tunnet. Hertz võt- katus“ tõenäoliselt paljudel ja see ei ole

44 RAMP 2011/2012 RAMBI EES

ka mingi ime. Aga meie trupp on nii väike ja meie tööpõld on nii lai, et me oleme kõik leidnud endale oma niši ja sisekliima on tegelikult päris mõnus. Mingit sellist Anu Kaal-Margarita Voites - laadset vastasseisu, millest räägitakse legende, meil ei ole“ naerab Karmen.

Karmen ise võib emotsionaalseks muu- tuda nii laval kui saalis. „Nuttes muidugi laulda ei saa, aga ma pean ütlema, et kui lõppeb etendus „Nukitsamees“ ja ma esitan „Kodulaulu“, siis on mul iga kord klimp kurgus. Ja kui mind vaatajana nutma pannakse, siis olen ma õnnelik. Kui artist suudab mulle jutustada loo ning lisaks tehnilisele meisterlikkusele panna sinna juurde veel selle miski, et ma tema esitust tõesti-tõesti ikkagi usun, siis see läheb mulle korda.“

Solveigi rollis balleti- Töö ja kodu vahel lavastuses „Peer Gynt“ Ega seda väga tihti muidugi ei juhtu, et Karmen saalis teiste tööd nautida saab, sest ta on äärmiselt hõivatud solist. Hooajal Galatea rollis Händeli ooperis “Acis ja Galatea“ 2011/2012 on tema rollinimistus üksteist

Etenduse ajaks on artist vahel nagu ära- aetud võidusõidu- hobune, aga laval ei saa ju olla väsinud või teha halvasti.

rolli. Teatritööle lisandub õpetajatöö Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. „Ideaalis võiks olla nii, et kui õhtul on etendus, siis päev on vaba, aga reaalselt kukub välja teistmoodi - hommikul proov, siis vahepeal tunnid muusikakoolis ja siis veel etendus. Etenduse ajaks on artist vahel nagu äraaetud võidusõiduhobune, aga laval ei saa ju olla väsinud või teha halvasti. Mis kannatab, on pigem kodune pool. Lihtsalt ma olen füüsiliselt vähe kodus.“ Karmen lisab, et selline koormus on või- malik ainult tänu tema „tagalale“, ehk siis abikaasa Peebule, kelle töö võimaldab tal rohkem 9-aastase poja Oskariga tegeleda. „Vahel Oskar helistab mulle päeval ja küsib, et emme, kas ma võin su ära oodata, siis ma ütlen, et ei, ma tulen nii hilja, et sa pead siis juba magama. Ja siis ma näen teda jälle 25 minutit kui ta hommikust

45 Karmenile meeldib saalis olles nutta. Laval seda tema sõnul siiski teha ei saa, nuttes ei tule lauluhääl välja. Krahvinna Rosina Almaviva – Mozarti “Figaro pulm”

sööb ja ma ta kooli viin.“ Karmen ei Otsa nimelise auhinna. „See konk- ole oma last teatrist eemale hoidnud, reetne preemia on minu meelest hästi Oskar on lavaristsed juba saanud - tore, sest ei hinda ühte konkreetset tal oli osa muusikalis „Ämbliknaise rolli, vaid laulja pikemat arengut, ka suudlus“. „Mis ma tast ikka eemale näitlejameisterlikkust ja vokaalset hoian, eks ta oma valikud teeb ju ise. vormi. Georg Ots oli vaieldamatult Ta tahab hirmsasti lavale, küsib ikka, artistina just kõikide nende asjade et kas on mõni etendus, kuhu lapsi sümbioos. Temanimeline auhind on vaja. Kuigi nüüd viimane kord, kui on suur tunnustus.“ Milliseid rolle meil sellest juttu oli, siis ta teatas, et Karmen ise hindab ja ootab? „Sellele tahab hoopis politseinikuks saada, on väga raske üheselt vastata. Tuleme sest teatris on liiga raske. Eks ta näeb korraks selle juurde tagasi, et ma töö- ju seda kõrvalt.“ tan Vanemuise teatris, kus on kolm žanri – ballett, muusika ja draama. Alati on hea teha vahelduseks päris- Kolm žanri ja üks redel päris klassikat, nii et tõesti panen käed Karmen on selle raske töö tege- kõhu peale ja ainult laulan. Samas mise eest siiski ka väärilisi auhindu on meie teatris võimalik teha sellist saanud. Aastal 2010 pälvis ta Eesti lavastust nagu „Haldjakuninganna“. Teatriliidu poolt välja antava Georg See moodustab ülilaheda terviku ja

Karmeni praegused rollid Vanemuises: Giovanna – Giuseppe Verdi „Rigoletto” Javotte – Jules Massenet „Manon“ Ema – Olav Ehala “Nukitsamees” Abtiss – Richard Rodgers “Helisev muusika” sopran, 2. haldjas - Henry Purcell “Haldjakuninganna” osaleb teatritunnis “Aja lugu muusikas” Elisabetta I, Inglismaa kuninganna – Donizetti “Maria Stuarda” Inez – Giuseppe Verdi „Trubaduur”

Hooajal 2011/2012 lisanduvad: Hanna – Franz Lehár „Lõbus lesk“ Miss Andrew – Robert B. Sherman, Richard M. Sherman, George Stiles „Mary Poppins“ Charlotte – Jules Massenet „Werther“

Saša Pepeljajevi kontseptuaalne „Haldjakuninganna“ lavastus paneb lauljad proovile väga erinevates situatsioonides. Pildid tuleb Karmenil oma aariat esitada rippudes ja kududes. Kudumine on Karmeni hobi ka lava taga. 46 RAMP 2011/2012 RAMBI EES

Vanemuise teatri selle kõige paremas millises ooperis tuleb tegeleda erinevate ja heegeldab. „Mäletan nii hästi, kui mõttes – see on tants, muusika, draama aspektidega - sa laulad enamasti võõras ma olin alles teatrisse tööle tulnud ja ja siis veel midagi.“ „Haldjakuningannas“ keeles, siis sa pead jälgima, et vokaalne nägin Herta Elvistet ja Maimu Krinalit, tuleb Karmenil nagu ka teistel laval- esitus oleks korralik ja esteetiliselt nau- kes istusid etteaste ooteruumis ja lasid olijatel sooritada üsna kontimurdvaid ditav, siis lisaks veel rolli sisseelamine, näppudel liikuda. Olen nüüd jõudnud trikke. Nii esitab Karmen oma aariaid normaalne peab välja nägema kõige samasse staadiumisse. Raamatut küll rippudes, küll redeli otsas kõlkudes, selle juures ja publikule peab jääma lugeda on raske, sest seal peab süve- laulusooritus peab ometi puhtaks jääma. mulje, et see kõik sünnib mängleva nema, aga näputööd saab etenduste „Ma pean ütlema, et seal redeli otsas kergusega. Jälgima peab dirigenti, kellel ajal, kui on väiksem roll, teha väga tunnen ennast aeg-ajalt ikka suhteliselt võib tollel hetkel olla hoopis teine hinga- vabalt. Praegu ma heegeldan üht pont- ebakindlalt, sest kõrgus on suur, aga misrütm ja oma asi ajada. Et kogu see asi šot. Minu käest isegi tellitakse asju.“ ega kedagi ei sunnitud selles lavastuses kokku loksuks tulebki kõigi nende asjade Heegeldamise, õpetamise ja etenduste millekski, ma ise ütlesin, et lähen sinna peale korraga mõelda.“ andmisega samal ajal peab sündima ka üles. Ja kui redel seisab, polegi väga selle hooaja tähtsaim roll, Karmeni üks hull, aga kui näitlejad seda liigutama ammuseid unistusi – Charlotte Jules Heegeldab nagu Herta hakkavad, siis on hirmus vahepeal.“ Massenet´ ooperis „Werther“. Karmeni sõnul on ooperilauljad harjunud On raske ette kujutada, et nii raske ameti oma tähelepanu väga erinevate asjade ja nõnda suure koormuse ning pere kõr- vahel jagama ning seda omadust saab valt jääks aega veel ka hobideks. Ometi ka redelil turnides appi võtta. „Ükskõik on Karmenil hobi olemas – nimelt ta koob

Karmeni sõnul pole Vanemuise ooperisolistide vahel suuri vastuolusid. Kahe suure naise suurt vastuolu tuleb Karmenil kehastada Gaetano Donizetti ooperis „Maria Stuarda“, kus ta mängib Inglismaa kuningannat Elisabetta I

RAMP 2011/2012 47 Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi: „Muusikasse peab suhtuma austuse ja armastusega.“

Küsis Ave-Marleen Rei

ooajast 2011/2012 hoiab Dirigendi amet on üks suur Millised on olnud kõige Vanemuise muusikateatri mööda maailma rändamine – põnevamad paigad – nii töö Htüüri peadirigent Paul kui palju jääb aega tutvuda kui ümbritseva poolest? selle maa ja kultuuriga, Mägi. Varem on Paul Mägi juhtinud Põnevaid ja eksootilisi maid ja linnu kuhu Te saabute? mitmeid suuri muusikakollek- on olnud mitmeid. Esimese hooga tiive – ta on olnud Eesti Raadio Tavaliselt aega proovide, kontsertide meenuvad Equador – Quito ja Equadori Kammerorkestri, Läti Rahvusliku ja etenduste vahel napib, kuid püüan Rahvuslik Sümfooniaorkester, Sümfooniaorkestri ning RO Estonia siiski kasutada iga vaba hetke uuega Concertgebouw Amsterdamis, Pariisi loominguline juht ja peadirigent tutvumiseks. Natukene erinev on see, Théatre des Champs-Elysées, Barcelona ning alates aastast 2004 töötab ta kas tuua väja ooperit või teha kont- oma kauni kontserdisaaliga Palau de Uppsala Kammerorkestri kunstilise serti. Kontserdi ettevalmistamise aeg la Mùsica Catalana, Küpros, Portugali juhi ja peadirigendina. Paul Mägi on lühem ja proovid tihedamad. Kui kaljukindluslinn keset lauskmaad, on juhatanud kontserte kõikjal ühe kontserdi ettevalmistuseks on Korsika koos kaugusest kostva rahva- Euroopas ja Ameerikas ning leid- aega neli päeva, siis võib juhtuda, et ei lauluga, mis kõlas koos kauni tähistaeva nud tunnustust džässviiuldajana. näegi seda linna, kus kontsert toimub. all Napoleoni kuju jalamil esitatava Lisaks on Paul Mägi Eesti Muusika- Ooperi puhul on protseduur pikem ja Tšaikovski 6. sümfoonia lõpunootidega. ja Teatriakadeemia orkestridiri- jõuab ka ümbrusega tutvuda. Paljudes Ameerika andis kogemuse töö inten- geerimise professor ja Stockholmi paikades olen olnud korduvalt, seetõttu siivsusest – kolm päeva, kaks kontserti, Kuningliku Muusikaakadeemia on osasaamine maast, kultuurist ja kaks erinevat kava ja ettevalmistuseks külalisprofessor. Alljärgnevas headest inimestest põhjalikum. Minu kokku kaks tundi. Seal peavad kõik intervjuus räägime lihtsatest asja- elu on niimoodi läinudki, et kõik reisid olema valmis kohe kohtuma ja kohe dest muusika sees ja ümber. on olnud tööga seotud ja kõik, mida ma esinema. Huvitav ja teistmoodi koge- olen näinud, olen näinud töö kõrvalt. mus - proove on vähe, kontserte palju ja Puhkusereisil polegi jõudnud käia. kõik on maksimaalselt valvel. VANEMUISE KONTSERDIHOOAEG 2011/2012 Kas reisimisele kulunud aeg läheb kaotsi või kuidas Te seda kasutate? Vanemuise Sümfooniaorkestri Tööperioodil olen eelseisvale keskendunud. Töö käib minu sees kogu HOOAJA AVAKONTSERT aeg, vajadusel suudan lennujaamades partituure õppida, ümbritsev 9. septembril 2011 kell 19 Vanemuise kontserdimajas mind ei sega. Ja mul on hea meel, et ma juba 8. hooaega töötan Uppsala 10. septembril 2011 kell 19 Jõhvi kontserdimajas Kammerorkestriga – muuseas Uppsalasse jõudmine võtab vähem aega 11. septembril 2011 kell 18 Tallinna Kaarli kirikus kui Tartusse tulek. Loomulikult, mida aeg edasi, seda vähem tahaks pikki vahemaid sõita. Giuseppe Verdi Avamängud ooperitele „Saatuse jõud“, „Luisa Miller“ ja „Nabucco“ (Tartus ja Jõhvis) Giuseppe Verdi Reekviem Kui draamalavastuste puhul räägitakse, et lavastaja Irina Vaštšenko (sopran, Stanislavski ja Nemirovitš- peab tulemuse saavutamiseks olema despoot, siis Dantšenko nim Moskva Akadeemiline Muusikateater) kuidas on lood dirigendiga – peab ta olema despoot? Valentina Kremen (metsosopran), Juhan Tralla (tenor, Haprasse ja õrna muusikasse peab suhtuma austuse ja armastusega. Mannheimi Rahvusteater), Kristjan Mõisnik (bass, Soome), Samuti muusikutesse. Despootlus neid asju ei sisalda. Tuleb lihtsalt ini- dirigent Paul Mägi, Vanemuise Sümfooniaorkester ja mesi veenda oma tõe sügavuses ja soovide õigsuses ning kui see korda ooperikoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Kontsertkoor läheb, siis on tulemus võimas. Ma ei ole see tüüp, kes väe ja võimuga Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt midagi tahaks saavutada. Vanemuise Sümfooniaorkestri Kuidas te uutele kollektiividele lähenete? ADVENDIKONTSERT Ikka läbi muusika. Töö Rootsis on andnud rõõmsa kogemuse, et peadiri- 3. detsembril 2011 kl 18 Tartu Jaani kirikus gendilt oodatakse ainult loomingulist impulssi. Organiseerimine, admi- nistreerimine ja murede lahendamine on teiste kätes. Tegelikult on huvi- Wolfgang Amadeus Mozart Exultate, Jubilate, tav see, et kuigi tundub, et inimesi on hästi palju, siis ometigi on igal kol- Laudate Dominum lektiivil omaette nägu ning aura - dialoog tekkibki dirigendi ja kollektiivi Pirjo Püvi (sopran), dirigent Lauri Sirp vahel. Sellist kontakti võiks võrrelda kahe inimese vahelise dialoogiga. Vanemuise Sümfooniaorkester ja Tartu Noortekoor Vahel on see lihtsalt viisakas, aga parem, kui see oleks soe ja sisuline. MEMORY 2012 Milline peaks olema see kontsert või etendus, Muusikalikontsert kahes osas millega te ise rahule jääksite? 13. ja 14. jaanuaril kl 19 Vanemuise suures majas Täiesti keskendunult ja hästi ettevalmistunult lavale astudes on iga tule- 15. jaanuaril kl 19 Ugala teatris mus aus. Selliseid kontserte, mille lõppedes ma oleks enda peale vihane, et 20. jaanuaril kl 19 Jõhvi kontserdimajas küll läks halvasti, polegi. Midagi võib ikka juhtuda, aga muusikategemine 22. jaanuaril kl 19 Estonia kontserdisaalis ei ole tsirkus – kui žonglööril kukub kurikas käest, siis on see kohe näha. Dirigent Tarmo Leinatamm Kontserdi õnnestumisel on aga kõige olulisem saalis tekkinud õhustik ja Vanemuise Sümfooniaorkester meeleolu. Väikesed eksimused ei tohi ja ei saa rikkuda loodut. Muusiku elu rõõmsaim külg on olla pidevas arengus ja liikumises täiuslikkuse poole. OOPERI- JA OPERETIGALA

Kui tihti Te veel viiuldajana lavale astute? 3. veebruaril 2012 kl 19 Vanemuise kontserdimajas 4. veebruaril 2012 kl 19 Pärnu kontserdimajas Viimased esinemised olid koos Lembit Saarsaluga tema juubelil ja ansambliga „Hõim“ mõned aastad tagasi. Pärast seda ma mõtlesin, et Pirjo Püvi (sopran), Alla Popova (sopran), Karmen Puis aitab. Kiire elutempo tõttu pole aega nii palju harjutada, et ise tulemu- (sopran), Katarina Giotas (metsosopran, Rootsi), Valentina sega rahule jääks. Kremen (metsosopran), Ivan Magri (tenor, Itaalia), Atlan Karp (bariton), Märt Jakobson (bass), dirigent Paul Mägi Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor Millised on olnud Teie eredaimad muusikaelamused? Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Kooliaeg ja Moskva periood olid eredaid elamusi täis. Gennadi Roždestvenski kontserdid ja salvestused olid suureks õppetunniks. Niisamuti ka tema inimlik suhtumine ümbritsevasse. Nüüd on endal Vanemuise Sümfooniaorkestri tööd nii palju, et kontsertidel palju käia ei jõua. Vabal ajal tahaks lihtsalt HOOAJA LÕPPKONTSERT puhata, et kõrv kuuleks ja teaks ka seda, mis on vaikus. 18. mail 2012 kl 19 Vanemuise kontserdimajas Aleksandr Glazunov Viiulikontsert a-moll op. 82 Milliseid muutusi toote endaga kaasa Vanemuise Villem Kapp Sümfoonia nr 2 c-moll muusikapoolele? Ivi Ots (viiul) dirigent Paul Mägi Muudatused kasvavad välja sisemisest vajadusest. Kaasa saan võtta oma Vanemuise Sümfooniaorkester kogemused ja arusaamad. Iga partituur vajab taasavastamist ikka ja jälle. Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Loodan, et koostöö on sisuline ja rõõmupakkuv.

RAMP 2011/2012 49 HOOAJA UUSLAVASTUSED

Disney ja Cameron Mackintoshi MARY POPPINS Muusikal kahes vaatuses P. L. Traversi raamatu „Mary Poppins“ ja Walt Disney samanimelise filmi (1964) ainetel Originaalmuusika ja laulusõnad Richard M. Sherman ja Robert B. Sherman Libreto Julian Fellowes Uued laulud, täiendav muusika ja laulusõnad George Stiles ja Anthony Drewe Koostöös Cameron Mackintoshiga

Franz Lehár Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv LÕBUS LESK Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub (DIE LUSTIGE WITWE) seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, Operett kolmes vaatuses kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo Victor Leoni ja Leo Steini libreto ei julge aga talle enam läheneda ja Henri Meilhaci komöödia „L’attaché oma armastust tunnistada, kuna d’ambassade” järgi. võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi endal käsile võtta… Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola Loomise ajal oli opereti süžee, kus (Soome Rahvusooper) eneseteadlik noor naine lööb läbi Kunstnik Anna Kontek meeste maailmas, üsna intrigeeriv. (Soome Rahvusooper) Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Viinis, peaosades Mizzi Günther ja Osades Karmen Puis või Heli Veskus Louis Treumann. (RO Estonia), Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega (RO Estonia) Põldma või Reigo Esietendus 30. septembril 2011 Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Vanemuise suures majas Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede, Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt

50 RAMP 2011/2012 MUUSIKALAVASTUSED

Tõlge Leelo Tungal, Karoliine Pärlin, Lõmaš Kama või Brothersi filmi tarbeks loodud muu- Anna-Magdaleena Kangro Karl-Markus Kaiv, Janek Savolainen sika, ent lisatud on ka uusi laule, Lavastaja Indra Roga (Läti) või Jaan Ulst, Tõnu Kattai või Meelis mille autoreiks on George Stiles ja Muusikajuht ja dirigent Tarmo Hansing jt. Anthony Drewe. Leinatamm Osalevad Vanemuise Sümfoonia- Londonis 2004 toimunud esietendusel Kunstnik Mārtiņš Vilkārsis (Läti) orkester, ooperikoor ja balleti- mängis Maryt Laura Michelle Kelly, Kostüümikunstnik Anna Heinrihsone rühm, bänd, Vanemuise Tantsu- ja kes sai osatäitmise eest Lawrence (Läti) Balletikooli õpilased Olivier’ auhinna. Broadwayl toodi Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) muusikal lavale 2006. Koreograaf Inga Raudinga (Läti) Idatuul toob Bankside perekonda Osades Gerli Padar või Hanna- Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete Liina Võsa, Andres Mähar või Karol ülimalt edeva, eneseteadliku ja maa- subtiitritega Kuntsel, Merle Jalakas või Pirjo giliste võimetega Mary Poppinsi. Püvi, Hannes Kaljujärv või Veikko Bankside võsud Michael ja Jane Esietendus 25. novembril 2011 Täär, Külliki Saldre või Merle Jääger, satuvad koos temaga uskumatutesse Vanemuise suures majas Rasmus Kull või Simo Breede, seiklustesse. Paraku jääb Mary üksnes Esietendus Nokia Kontserdimajas Raivo Adlas või Jaan Willem Sibul, niikauaks, kui tuul pöördub… 9. detsembril 2011 Karmen Puis või Siiri Koodres, Enamasti kõlab muusikalis Sherman Katrin Kapinus, Laura Danilas või

Jules Massenet Johann Wolfgang von Goethe Janno Põldma / Heiki Ernits / WERTHER romaan „Noore Wertheri kannatu- Priit Pajusaar sed“ avaldati 1774. aastal. KOSMONAUT LOTTE Ooper kahes vaatuses Sügavalt romantiline lugu noorest Lastemuusikal kahes vaatuses Édouard Blau, Paul Milliet’ ja Georges poeedist tekitas sensatsiooni ning Hartmanni libreto Johan Wolfgang sellest sai üks loetavamaid teoseid Laulusõnad Leelo Tungal von Goethe romaani „Die Leiden des omal ajal. Ülipopulaarne romaan Lavastaja Ain Mäeots jungen Werthers“ („Noore Wertheri mõjutas isegi moodi – noormehed Muusikaline juht ja dirigent Tarmo kannatused“) järgi üle Euroopa püüdsid jäljendada Leinatamm Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Wertheri riietumisstiili. Edukusel oli Dirigent Lauri Sirp paraku ka varjupool, kuna mitmed Dirigent Lauri Sirp Kunstnik Iir Hermeliin noored mehed sooritasid enesetapu Lavastaja Albert-André Lheureux (Tallinna Linnateater) samal moel kui Werther. (Belgia) Koreograaf Janek Savolainen Kunstnik Liina Keevallik Lotte osas Gerli Padar või Luisa Värk Osades Karmen Puis või Katarina Prantsuse keeles, eestikeelsete Giotas (Rootsi), Ivan Magri (Itaalia), subtiitritega Pirjo Püvi või Alla Popova, Atlan Lotte ärkab hommikul oma kodus ning Karp või Simo Breede, Märt Esietendus 10. märtsil 2012 õhtuks on ta jõudnud juba Kuu peal Jakobson, Rasmus Kull Vanemuise väikeses majas ära käia! Tegusa Lotte jaoks on see tavaline tore seiklus ning nagu ikka, on tal päeva lõpuks jälle mõni uus sõber Werther on lootusetult armunud kau- ja hulk uusi teadmisi. Kuu peal käib nisse Charlotte’i, kes vastab ka mehe ära ka jänes Adalbert – mida tema seal tunnetele. Ent surevale emale antud teeb, saate teada, kui tulete teatrisse! lubaduse tõttu abiellub neiu siiski teise mehega ning Werther sooritab Esietendus 5. mail 2012 enesetapu. Vanemuise suures majas Esietendus Nokia Kontserdimajas 25. mail 2012

RAMP 2011/2012 51 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Giuseppe Verdi RIGOLETTO Ooper kolmes vaatuses Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp See on lugu pimedast armastu- Dirigent Paul Mägi sest, reetmisest ja kättemaksust. Lavastaja Taisto Noor Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt Kunstnik Aime Unt oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Paraku Koreograaf Rufina Noor ei suuda ta märgata, kuidas tema Osades Eduards Čudakovs (Läti) või Atlan vahendid selles võitluses on muu- Karp, Viktorija Bakan (Leedu), Ivan Magri tunud ebainimlikuks. Pimestatud (Itaalia), Karmen Puis, Jovita Vaskeviciute kättemaksuihast, toob ta enese (Leedu) või Valentina Kremen, Kristjan teadmata ohvriks oma tütre.… Mõisnik (Soome) või Taisto Noor, Märt Jakobson, Taavi Tampuu, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas jt

„Nii psühholoogiliselt kui dramaturgiliselt originaalmaterjali usaldav Taisto Noor järgib traditsioonilist joont ning hoiab lavastajana ehk seega ka pisut varju. Tema ajastutruu „Rigoletto“ on maitsekas, tundeline ja täpne, ent samas ilma visuaalsete dominantide, esteetilise provokatsiooni, topeltmängu ning suurte sümboliteta.“ (Alvar Loog, Postimees)

Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega Esietendus 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas

52 RAMP 2011/2012 MUUSIKALAVASTUSED

Gaetano Donizetti MARIA STUARDA Ooper kahes vaatuses Muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson Dirigent Lauri Sirp Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa) Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa) Osades Alla Popova või Aile Asszonyi (RO Estonia), Karmen Puis, Valentina Kremen, Oleg Balašov (Peterburi Maria teater), Atlan Karp, Märt Jakobson

Kuninganna Elisabetta I armastab Leicesteri krahvi, ent kahtlustab, et too on armunud hoopis Šoti kuningannasse Mariasse. Kahe naise konkurents poliitikas ja armastuses ei saa hästi lõppeda. „Maria Stuarda“ esietendus toimus Milano La Scalas 1835. Uuesti jõudis ooper lavale alles 123 aastat hiljem, siis juba selleks, et jääda püsivalt ooperimajade repertuaari.

Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega Esietendus 5. mail 2011 Vanemuise väikeses majas

Henry Purcell Purcelli „Haldjakuninganna“ on kontseptuaalse barokkteatri briljantne ning mõis- HALDJAKUNINGANNA tatuslik näide. Selle ilu ja saladused moodustasid algselt ühe osa kolossaalsest õukonnaetendusest. Ooperi muinasjutulised, lihtsameelsed ja targad tegelaskujud (FAIRY QUEEN) ei kiirusta oma eesmärkide ning kavatsuste paljastamisega. Purcelli meloodiate kui kalliskividega kaunistatuna vaatlevad nad Shakespeare’i „Suveöö unenägu“, Semi-ooper kahes vaatuses lisavad sellele oma märkusi ja teevad sellest oma järeldusi. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Me võime üksnes arvata, mida kõik need lood, sõnad ja helid 400 aastat tagasi Saša Pepeljajev (Venemaa) tähendasid. Tahtmine lavastada seda ooperit tänapäeval nõuab aga tervet võtme- Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp kimpu selle labürindi arvutute uste avamiseks. Mina läksin neid võtmeid otsima Kostüümikunstnik Liisi Eelmaa masinate ja absurdse mehaanika maailma. Osades Pirjo Püvi, Alla Popova, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste Siin see on: kineetiline ja kontseptuaalne „Haldjakuninganna“, mis õpetab meid või Ivo Posti, Mati Turi, Atlan Karp, mitte kartma Shakespeare’i loomingut. Märt Jakobson, Tanel Jonas, Maarja Aleksander Pepeljajev Mitt, Maarius Pärn, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaškovskaja, 16.01.2011 Laura Quin, Milena Tuominen, Janek Savolainen Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega Esietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris

RAMP 2011/2012 53 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Giuseppe Verdi Mürgitamine ja vennatapp, mustlas- rüütlidraamast „El Trovadore“, mis TRUBADUUR laager ja nunnakspühitsemine, järgis toona Prantsusmaal valitsevat emaarmastus, armukadedus, maitset. Tegevuse liikumapanevateks (IL TROVATORE) kättemaksuhimu ja tuleriit ning jõududeks on armastus ja au. See on samas elementaarsete inimlike kir- tunnete traagiline mäng. Ooper kahes vaatuses gede draama – kõik see kokku on Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi “Trubaduur”. Peetakse üsna kum- Dirigent Lauri Sirp maliseks, et romantiline maestro Itaalia keeles, eestikeelsete Lavastaja Carmelo Agnello Giuseppe Verdi üldse vaimustus his- subtiitritega (Prantsusmaa) paanlase Antonio Garcia Gutierreze Esietendus 9. veebruaril 2008 Dekoratsioonid Liina Keevallik süngest, julmast ja suurejoonelisest Vanemuise suures majas Kostüümikunstnik Pascaline Duron (Prantsusmaa) Valguskunstnik Marc Delamézière (Prantsusmaa) Koreograaf Tatjana Järvi (RO Estonia) Tartu Noortekoor Osades Liisi Kasenõmm (Saksamaa), Valentina Kremen, Kristian Benedikt (Leedu), Atlan Karp, Märt Jakobson, Karmen Puis, Tõnu Kattai

Jules Massenet Henri Meilhaci ja Philippe Gille’i MANON libreto Antoine-François Prévost’ romaani „L’histoire du chevalier des Ooper kolmes vaatuses Grieux et de Manon Lescaut“ järgi. Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Esietendus toimus 1884. aastal Lavastaja Marko Matvere Pariisi Opera Comique’is. Ooper saa- Kunstnik Maarja Meeru vutas momentaalse edu ning oli Koreograaf Marika Aidla Opera Comique’i repertuaaris 1959. aastani. Massenet’ „Manon“ on üks Osades Alla Popova, Kristian kõigi aegade populaarsemaid prant- Benedikt (Leedu), Atlan Karp, Mati suse oopereid. Loo sisuks on Manon Kõrts, Taavi Tampuu, Merle Jalakas, Lescaut’ ja ševaljee de Grieux’ traagi- Karmen Puis, Valentina Kremen, line armastuslugu. Ooper on suure- Märt Jakobson, Jaan Willem Sibul, päraseks näiteks Pariisi belle époque’i Tõnu Kattai, Erkki Rebane, Siiri ajastu muusikast ja kultuurist. Koodres

„Marko Matvere ooperilavastajana pole õnneks unustanud, et head ooperiartistid – nii solistid kui ka koorilauljad – oskavad lisaks laulmisele ka näidelda. Tulemuseks on terviklik lugu, mis omakorda näitab, et ka romantilise või traagilise sisuga teose võib lavale tuua huumoriga, ilma et see naeruvääristaks sügavaid tundeid ja inimlikke kannatusi.“ (Toomas Zupping, Eesti Ekspress)

Prantsuse keeles, eestikeelsete subtiitritega Esietendus 9. aprillil 2009 Vanemuise väikeses majas

54 RAMP 2011/2012 MUUSIKALAVASTUSED

Richard Rodgers & Hollywoodis vändatud film Julie Oscar Hammerstein Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud terves maa- HELISEV MUUSIKA ilmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et Muusikal kahes vaatuses see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool. Tegelik Maria Tõlge Leelo Tungal, saadeti küll üksnes ühe, mitte seitsme Hannes Villemson lapse kasvatajaks ning kapteni vanim Lavastaja Ain Mäeots laps oli poiss, mitte tüdruk, ka laste Muusikajuht ja dirigent nimesid muudeti (üks tüdrukutest Tarmo Leinatamm oli samuti Maria). Von Trapid veet- Kunstnik Riina Degtjarenko sid mõned aastad peale abiellu- (Eesti Draamateater) mist Austrias ning põgenesid sealt Kostüümikunstnik Gerly Tinn Itaaliasse, mitte Šveitsi. Imekaunis muusika, kaunid loodusvaated ja Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) head näitlejatööd on selle perekonna- Koreograaf Antton Laine (Soome) loo teinud paljude põlvkondade jaoks Osades Hanna-Liina Võsa või kauniks ja elamusrohkeks. Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste, Karmen Puis või Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete Silvi Vrait, Maarja Mitt või Liisa subtiitritega Pulk, Külliki Saldre või Kais Adlas, Esietendus 27. novembril 2010 Raivo Adlas või Rein Pakk, Jaan Vanemuise suures majas Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jt

RAMP 2011/2012 55 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Jule Styne SUGAR Muusikal kahes vaatuses Lavastaja Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Dekoratsioonid Jaanus Laagriküll Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas Osades Gerli Padar, Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Veikko Täär, Marika Barabanštšikova, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Alo Kurvits, Merle Jääger

Muusikali laulusõnade autor on Bob THANK YOU Vanemuise balletitrupp, Merrill. Libreto kirjutas Peter Stone Robert FOR THE MUSIC Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja õpilased ja WAF Laulu- ning I.A.L. Diamondi filmi „Some like it Hot“ Tribute to ABBA Tantsukooli lauljad. Vanemuise järgi. Muusikajuht Tarmo Leinatamm suure maja laval astub üles ligi 50 artisti ja kõlab hittidest koosnev Muusikali tegevus toimub nagu parimas Lavastaja – koreograaf Ruslan muusikavalik! seebiooperis – kunagi ei tea, kes on tegeli- Stepanov kult kes ja millega lugu lõpeb. Kunstnik Gerly Tinn ABBA lugu algas 1966. aasta juuni- Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) kuus, kui Björn Ulvaeus kohtus esi- Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegut- mest korda Benny Anderssoniga. seda FBI agent ja hommikune voodikaas- Videokunstnik Janek Savolainen Björn oli “Hootenanny Singersi”, lane ei pruugi sugugi olla see, kellega sa väga populaarse folkmuusika- magama läksid. Vanemuine jätkab 2009. aastal alus- ansambli, liige ja Benny mängis Igal ühel on oma unistused ja need on tatud muusikalavastuste rida, mis klahvpille Rootsi 1960ndate suu- määratud täituma kõige kummalisemaid sai alguse lavastusest “Queen – The rimas popansamblis “The Hep teid pidi. Doors of Time”, ansambli “Queen” Stars”. 1969. aasta kevadel kohta- sid Björn ja Benny kaht naist, kel- SOME LIKE IT HOT! loomingu ainetel. lest ei saanud mitte ainult nende Kontsert - tantsuetenduses osalevad abikaasad, vaid ka ülejäänud Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega bänd, solistid Tanja Mihhailova, pool ABBAst. Agnetha Fältskog oli Esietendus 5. juunil 2008 Gerli Padar, Dave Benton ja olnud edukas soololaulja alates Vanemuise suures majas Stephen Hansen (Norra) ning oma esimese singli ilmumisest 1967. aastal ja Anni-Frid (Frida) Lyngstad alustas oma karjääri pisut varem kui Agnetha. 1973. aastal osales ABBA lauluga “Ring Ring! Eurovisiooni lauluvõistluse Rootsi eelvoorus, kus nad jäid kolmandaks. 1974. osalesid nad uuesti kohalikus eelvoorus, seekord lauluga “Waterloo”, mis len- nutas nad otsejoones Inglismaal toimuvasse finaali 6. aprillil 1974. Rahvusvahelise žürii otsusel saa- bus võit…

Esietendus 13. mail 2011 Vanemuise suures majas

56 RAMP 2011/2012 MUUSIKALAVASTUSED

Janno Põldma / Heiki Ernits / Priit Pajusaar DETEKTIIV LOTTE Lastemuusikal kahes vaatuses Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Dirigent Lauri Sirp Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Koreograaf Janek Savolainen Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Aivar Tommingas või Leino Rei, Maria Soomets või Helen Hansberg, Maarja Mitt, Margus Jaanovits või Marko Mäesaar, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Veikko Täär või Tanel Jonas, Markus Luik, Atlan Karp või Märt Jakobson, Hanna Brigita Jaanovits või Saara Kaljujärv, Marika Aidla, Rita Dolgihh, Maarja Jaanovits, Vanemuise ooperikoor, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd

Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida.

Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas

Olav Ehala / Oskar Luts NUKITSAMEES Lastemuusikal kahes vaatuses Libreto Leelo Tungal Oskar Lutsu samanimelise jutustuse järgi Laulusõnad Juhan Viiding, Leelo Tungal Lavastaja Eva Klemets Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osades Marilyn Jurman, Laura Peterson (Theatrum) või Marvi Vallaste, Rasmus Kull, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Meelis Hansing, Merle Jalakas, Taisto Noor, Karmen Puis, Tõnu Kattai jt

Lugu metsa eksinud Itist ja Kustist, Filmile kirjutas muusika Olav Ehala jõust, on jõudnud kõigi väikeste ja kes satuvad Metsamoori majja ning ning 1999. aastal jõudis samanimeline suurte rõõmuks Vanemuise lavale! peavad seal tegema rasket tööd ning lastemuusikal Rahvusooper Estonia hoolitsema pisikese Nukitsamehe lavale. „Nukitsamehe“ laule tuntakse eest, on tuttav paljudele eesti laste ja armastatakse – „Päikeseratas“, Esietendus 6. märtsil 2010 põlvkondadele. Eesti lastekirjanduse „Valulaul“ ja „Kodulaul“ on olnud ka Vanemuise väikeses majas klassikasse kuuluvast Oskar Lutsu laulupidude kavas. Muinasjutt, mis „Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. räägib armastuse, headuse ja hoolimise

RAMP 2011/2012 57 Pirjo Püvi – särtsakas koloratuursopran, kristallkingake jalas

Küsis Ave-Marleen Rei Foto Alan Proosa

anemuise ooperisolist Pirjo Püvi pälvis 2011. aasta märtsikuus Eesti Teatriliidu aastaauhindade Vjagamisel Kristallkingakese auhinna. See auhind antakse noorele teatriinimesele esimeste märkimisväär- sete lavatööde eest. Pirjo puhul tõsteti esile särtsakat Susanna rolli W. A. Mozarti ooperis „Figaro pulm“. Uurisin Pirjo käest, milline on olnud tema tee teatrilavale ja selle rollini.

58 RAMP 2011/2012 INTERVJUU

Kui suure üllatusena tuli sulle Kristallkingakese auhind? Tunnustust on Pirjole viimasel ajal palju jagunud - Pärnu Rahvusvahelise Ikka väga suure üllatusena, sest kui Ooperimuusika Festivali Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate ma kuulsin, et Vanemuises hakatakse konkursi kuuest finaali jõudnud lauljast pälvis Pirjo kauneima Ave Maria tegema „Figaro pulma“ – ma ei olnud esitaja eriauhinna. Lisaks valis rahvusvaheline Richard Wagneri Ühing siis veel Vanemuise trupi liige – ei arva- Pirjo 2011. aasta stipendiaadiks. nud ma, et peaksin üldse ette laulmagi tulema. Leidsin, et Susanna on minu lise pühendumusega peavad lauljad tööd Ma teen trenni, söön tervislikult, viibin hääle jaoks liiga madal. Olen tegelikult tegema, et esineda nii nagu maailma võimaluste piires värskes õhus ja ometi koloratuursopran ja sihin pigem sinna tipud seda teevad. Esimeste lavakoge- ei ole Eesti kliimas võimalik 100% terve kõrgustesse, aga häda on selles, et Eestis muste põhjal mõistsin, et tegelikult võib olla. Mul on paraku eriti tundlik tervis - lavastatakse koloratuursoprani rolle ooper olla usutav küll, kuid võti on näit- vanasti olin ikka päris sageli haige, korra sisaldavaid oopereid vähe – loodan, et leja/laulja enda kätes. Lavastaja annab kuus mingit hingamisteede haigust mul avaneb tulevikus siiski võimalus suunised, millisena ta mingit karakterit põdeda oli täiesti tavaline. Seda on laul- ka neid rolle laulda. Ühesõnaga, otsus- ette kujutab, kuid näitleja rollikehastus jale väga palju, see kurnab ja takistab ju tasin isegi mitte ette laulma tulla. Minu saab selle usutavaks teha. Üritan maksi- otseselt töötegemist. Mingil hetkel võtsin suureks üllatuseks kutsus aga Mihkel maalselt ühendada näitlemist ja laulmist end kokku ja otsustasin sporti tegema Kütson ise mind ette laulma ja veel ning seeläbi kummutada stereotüüpset hakata ning mõtlesin, et kui see ka ei aita, suuremaks üllatuseks mind valitigi selle arusaama, et näitlemisoskusel ja ooperil siis panen laulja ameti maha, sest ma ei rolli peale. Kevadel 2010 toimus lavas- on vähe ühist. Aga konkreetne hetk, kui kannata seda pidevat stressi välja. Nüüd tusprotsess, mis oli tore ja meeletult ma sattusin ooperist sõltuvusse oli vist käin soojemal ajal jooksmas, talvel män- õpetlik, aga ka väga kurnav. Susanna Muusikaakadeemia kolmandal kursu- gin vähemalt korra nädalas tennist ja ras- roll on mulle harjumuspärasest tes- sel, kui ma hakkasin koloratuursoprani sin jõusaalis. Tegelikult on see aidanud situurist kohati tõesti madalam, kuid repertuaari harjutama – siis ma sattusin ja tervis on palju paremaks läinud. Lisaks kokkuvõttes näis mulle endale siiski, tõelisse vaimustusse. sellele – mis seal salata – kannan vahel et sain kõigega rahuldavalt hakkama ja kodus ka maski, kui keegi pereliikmetest et temperamendi poolest oli roll sobiv. haigena erilise isuga turtsub ja köhib. Samuti andis see roll juurde enesekind- Sinu päris esimene teatriroll – lust ja julgust väljuda oma tavapärasest Damon Händeli ooperis „Acis ja mugavustsoonist ning teha seejuures Galatea” – sündis Vanemuises, Mida sul lauljana veel õppida ja kuidas tagantjärele oma ikkagi edukas sooritus. Auhinda ma siiski omandada on? debüüti hindad? ei oodanud ega suutnud seda kuni lõpuni See on üks lõppematu rada, väga palju uskuda. Ikka mõtlesin, kas keegi äkki See roll sobis mulle vokaalselt väga hästi, saab paremaks muuta ja seda ma muud- teeb minuga julma nalja ja veel taksos aga ma tundsin ennast prooviperioodil kui püüangi. Võtan eratunde, kuulan teel tseremooniale uurisin uuesti kutset, tegelikult vaevatuna, sest sellele ajale suurte lauljate salvestusi, harjutan. et kas auhind on ikka mulle määratud või oli eelnenud väga keeruline periood. Ma Õppida on tõesti palju: isegi kui ma laulan olen ainult nominent. Alles siis, kui mind olin haigena rasket repertuaari laulnud ja ära koloratuursopranile mõeldud ras- lavale kutsuti, hakkasin uskuma. esmakordselt läks mul hääl pikaks ajaks keimad aariad, on ikkagi võimalik kõike ära. See oli mulle šokk – võtsin aja maha seda veel paremini teha. Ma ei tea ühtegi ega laulnud tükk aega. Taastusin kenasti, ooperilauljat, kes ütleks, et tal ei ole enam Millal üldse sündis otsus aga kui Vanemuises algas prooviperiood, pühendada ennast ooperile? midagi õppida. jäin uuesti haigeks ja hääl läks jälle ära. Mul on kõrge, klaari tämbriga hääl. Kui Tagasi tuli hääl alles veidi enne esieten- ma keskkooli ajal “Ellerheinas” laulsin, dust, nii et mingi aeg prooviperioodil ei Mida ooper sulle annab? sai mulle selgeks, et inimesed hinda- saanud ma täie häälega laulda. Õnneks Ooper on mulle kaif. Kui sa teed midagi, vad seda annet. Minu kõhklused eriala läksid etendused väga hästi, kogemus mida sa tõeliselt armastad, sa tunned, et valikul - kas õppida klassikalist laulu või oli kokkuvõttes positiivne ja lavastaja oli see on sinu jaoks õige valik, sulle sobib midagi hoopis muud - olid osaliselt tingi- suurepärane. Sellele debüüdile ei järg- see repertuaar, mida sa hetkel laulad - tud sellest, et ma pidasin ooperit kohati nenud aga kutsete tulva - sain vahepeal siis hakkab iseenda laulust lihtsalt jube banaalseks. Minu ettekujutus ooperist hoopis lapse ja järgmine ooperiroll tuli hea. Vahel harva võib isegi juhtuda, et ühtis siis paljude tavainimeste arvamu- alles 2009. aastal. tulevad külmavärinad peale. Kui tavaline sega - tüse tädi tuleb vasakult, laulab inimene kuulab muusikat, siis põhiline kõva häälega ja ülemängitult armastu- kriteerium, mille järgi otsustatakse, kas Kuidas sa oma tervist hoiad, et sest ja tatsub paremale ära. Mind häiris, selliseid haigestumisi vältida? oli lausa ulmeliselt hea või lihtsalt tore, et ooper pole usutav ja et näitlemine on see, kas külmavärinad tulid peale. Kui On paratamatu, et laulja ametiga käib on teisejärguline. Siis ei osanud ma ka iseenda laul põhjustab sedasama, siis see kaasas pidev mure oma tervise pärast, ilmselt hinnata vokaaltehnika täius- võib tunduda väga edev, aga tegelikult eriti meie kliimas. Siin oled sa pidevalt likkust, nagu see oleks midagi erilist ja see näitab lihtsalt, et sa oled õige koha nn külmetushaigustes, kuigi tegelikult eraldiseisvat. Õpingute jooksul hiilis aga peal, teed õiget asja, naudid seda ja saad kunagi ei külmeta ja hoolitsed oma vaikselt ligi arusaam, kui tõsiselt ja mil- seda teistega jagada. tervise eest lausa maniakaalselt hästi.

RAMP 2011/2012 59

Koreograaf Janek Savolainen:: „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ RAMBI EES

„Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“

Tekst Ave-Marleen Rei Fotod Alan Proosa, Andrus Kannel, erakogu

emast oleks võinud saada Uurin meie jutuajamise alustuseks, et kas sõna- kuse ja ekstravagantse välimuse pärast (need on filmirežissöör, aga ka omadused, mille järgi kolleegid teda praegu tun- skulptor või saksa filo- nevad) oli tal kooli ajal probleeme ka? „Keskkoolis T olin ma täiesti normaalne inimene, ikka nohik loog. Ometi sai temast hoopis pigem, õppisin neljadele-viitele, ainult üks kolm oli tantsija ja koreograaf. Isegi kui ja see oli füüsika. Ma arvan, et selles osas hakka- eriala oleks olnud mõni muu, sin ma nö halvale teele kalduma alles ülikoolis ja teatris, aga see ei ole üldse mingi teadlik boheem- küllap mees oleks ikka sama – lus. Mul on vahepeal lihtsalt igav ja siis mõtlen, et otseütlev, kiire ja vahest ka teeks näiteks juustega midagi – igavuse peletami- seks ja oma lõbuks.“ kannatamatu, kord habetunud ja poolenisti kiilaks aetud, kord Rahvatants ennekõike suure tulipunase juuksepahma- Tallinnas sündinud ja kasvanud Janek ei ole saa- kaga. Saagem tuttavaks – nud klassikalist balletiharidust, tema esimesed tantsija ja koreograaf Janek kokkupuuted tantsuga toimusid viieaastaselt ja hoopis rahvatantsu valdkonnas. “Ilmselt oli see Savolainen. selline moment, kui vanemad soovisid endale rohkem vaba aega ja selleks ongi ju erinevad lasterin- gid välja mõeldud. Mind pandi rahvatantsurühma praegusesse Sossi klubisse, kus vanasti asus kul- tuuriklubi Tselluloos ning kus tegutsesid erinevad koorid ja teised ringid. Ma ei mäleta, mis aastani ma seal käisin, aga minu tantsuharidus piirduski enne ülikooli rahvatantsuga. Tõsi, ühe aasta olen käinud Merle Klandorfi juures võistlustantsus ka, aga sealt lahkusin, kuna partner läks ära.“ Sellest tulenevalt ei olnud ülikooli pürgides tants Janeki esimeseks valikuks – kõige parema meelega

RAMP 2011/2012 61 Seda on mulle muidugi kogu aeg „ette heidetud“, et mul ei ole balletikooli haridust, aga minu arvates on see just hea, et ei ole.

62 RAMP 2011/2012 RAMBI EES

Väike Janek 80-ndal aastal Pirital kohukest söömas

Aasta 2000 – Peda tantsukateedri lõpueksamid on seljataga, teater ootab ees

lavastus, operett „Öö Veneetsias“ ning sellele järgnes kohe klassikaline ballett – Vilimaa „Tuhkatriinu“. Kuivõrd hirmutav oli klassikalise balletihariduseta Janeki jaoks sellises lavastuses osalemine? „Eks muidugi oli õudne, aga siis tulebki pin- gutada. Seda on mulle muidugi kogu aeg „ette heidetud“, et mul ei ole balletikooli haridust, aga minu arvates on see just hea, et ei ole. Tänu sellele olen suutnud säilitada teisi huvisid elus.“ Nüüdseks on Janek kaasa löönud Vanemuise kõigis kolmes žanris – balletis, ooperis ja draamas. Lavale astudes ei tunneta Janeki oleks ta läinud hoopis filmi- enda sõnul erinevate žanrite vahel suurt tegemist õppima, kuid reaalselt ta erinevust: „Ma võtan igat lavastust eraldi Tallinna Pedagoogikaülikooli filmieriala ja igas lavastuses peavad olema omad katsetel ei osalenudki. „Tookord võeti see on üldse kõige targem otsus, mis ma nõudmised ja põhjused, miks sinna vastu dokumentaalfilmi kursust ja mulle oma elus teinud olen,“ meenutab Janek. lavale minna. Mõnikord jääb see põhjus kangastusid sellega seoses erinevad Tantsukatsetest on Janekil meeles üks ka mõistetamatuks, siis nutad ja lähed ja loodusfilmid – rästikud, toonekured, öö, mil tuli kiirelt lavastada enda tantsu- oled laval üks suur küsimärk. Aga seda ämblikud ja see tõmbas mul isu maha. number – Janeki lavastus kandis pealkirja pole õnneks tihti.“ Linnapoisile tundus see metsateema „Tume tulevik“. „Ilmselt oli tegu täieliku võõras. Praegu on kahju muidugi, et jamaga, aga mis sa ikka tahad saada, kui Ma mäletan, et vana- ma ei proovinudki.“ Veel üks võimalik inimene on öö läbi üleval olnud - ei olnud vanemad oigasid, et variant oli kunstiakadeemiasse skulp- nagu kõige kihvtim.“ Mitte kõik läheda- tuuri õppima minna. „Kunagi ma käisin sed ei olnud Janeki tantsutee valiku üle mis sa pojake selle kunstiringis ja olin kõva modelleerija, aga rõõmsad: „Ma mäletan, et vanavanemad tantsuga peale hakkad, EKA-s nad eeldasid heal tasemel joonis- oigasid, et mis sa pojake selle tantsuga pool suguvõsa oigas. tamist ja sellega ma ei viitsinud tegeleda. peale hakkad, pool suguvõsa oigas. Aga Joonistada ma iseenesest oskan, aga mis teha,“ muigab Janek praegu. pigem krokiid, visandeid, natüürmordi Kõige paremini tunneb isepäine mees jaoks pole mul kannatust.“ Teater kui juhus ennast ilmselt koreograafi rollis. „Ma teen oma lavastustega palju eeltööd ja mul on Pedagoogikaülikoolis õppis Janek enda selgelt välja mõeldud, mis peab toimuma Tume tulevik sõnul palju vajalikke, aga ka mittevaja- ja kuhu ma tahan välja jõuda. Mingid Pedagoogikaülikooli tantsukateedrisse likke asju ning ei mõelnud eriti sellele, asjad tekkivad muidugi proovide käigus mineku idee tekkis Janeki sõnul spon- mida ta pärast kooli lõppu oma õpitud alati juurde. Minu jaoks on väga oluline taanselt ja samal ajal saksa filoloogia ametiga peale hakkab. Nagu sageli juh- meeleolu proovis .“ Oma lavastuste jaoks sisseastumiseksameid tehes ei olnud tal tub, mängis ka Janeki teatrisse sattumise ammutab ta ideid muusikast, aga ka une- alguses kindlat eelistust. Siis aga juhtus juures rolli juhus. „Mul ei olnud üldse sel- nägudest. „Vahest ma tõesti näen unes nii, et üks saksa keele test ja tantsuka- list mõtet, et ma teatrisse tööle saan, see mõnda liikumist. Siis ärkan ja panen kirja, teedri kirjand sattusid täpselt ühele ajale. tuli täiesti ootamatult – minu klassika- mida nägin, kas joonistan või kirjeldan. „Läksin saksa keele testi kohta küsima, õpetaja Juta Lehiste kutsus Vanemuisest Muidugi on ka variant otsida stuudios et kas ma saan seda muul ajal teha, sest Rufina Noore meie klassikatundi vaatama mingit liigutust, aga tavaliselt ei ole sel- ma olen tantsukatsed sooritanud ja nüüd ja pärast seda tuli ettepanek. Ei mäle- leks aega ega kohta, ideed peavad sün- toimub kirjand, milles ma kindlasti läbi tagi enam, mis emotsiooni see tekitas. dima jooksvalt. Kui teater on tööhoos, siis ei kuku. Kas tulete mulle niipalju vastu? Ilmselt mõtlesin ma umbes nii, et „Ah, ei ole siin ruumi, kus rahulikult mõelda.“ Mulle öeldi, et kui te arvate, et teil on ok, eks vaatame…“ Sellist momenti küll Enamasti loob Janek ise oma lavastustele reaalne võimalus saksa filoloogiasse ei meenu, et oleksin töökoha saamise ka video- ning valguskujunduse. Seega ei sisse saada, siis jätke see kirjand tege- üle meeletult õnnelik olnud.“ Esimene saa öelda, et filmitegemine temast päris mata. Ma otsustasin siiski vastupidi ja töö, mis Janekit ees ootas, oli vabaõhu- mööda oleks läinud.

RAMP 2011/2012 63 Lavastuses „Haldjakuninganna“ näitas Janek ennast ka väga orgaanilise draamanäitlejana. Pildil koos Milena Tuomineni ja Kristina Markevičiutega.

Koreograaf koreograafidest 11 aastat – 2 vigastust

Teiste lavastajate käe all tantsijana tööta- seerib ideid ja see on nakkav. Ja mis on Tantsija amet on ohtlik ja vigastusterohke, des proovib Janek oma ego maha suruda, eriti tore - ta on selle kõige juures väga aga Janekil on 11 tantsija-aasta jooksul olnud kuigi see alati ei õnnestu. „Kui ma ikka rahulik. Balletis kohtab ka lavastajaid, vaid kaks traumat. „Asja tuleb mõistusega näen, et asi on halvasti, siis pakun abi, kes elavad ennast tantsijate peal välja ja võtta. Ma ei tee selleks tegelikult midagi, et et mõtleme äkki koos. Aga ma suudan minu arvates on see inetu. Mina ei suuda vigastusi vältida, ju mul on head geenid ja ennast ka maha suruda. Kui koreograafi siis suud pidada. Kui lavastaja karjub, on kehaehitus, et ei ole täitsa katki läinud. On ju mõtted on huvitavad, lasen ennast vabalt see tobe, sest tantsijad ei ole kurdid ega küll neid tantsijaid, kes on täitsa pudid – mul kaasa viia.“ Eriti inspireeriv on näiteks lollid. Karjumine lülitab välja igasuguse on vedanud. Ka need kaks traumat oleks olnud koostöö Saša Pepeljajeviga: kaasamõtlemise tahte. See on lubamatu. võinud olemata olla. Aga sellist asja, et ma ei Kui teha tööd sõbralikult, siis kogu trupp tule kodust välja traumade vältimiseks, seda „Pepeljajev on väga tore, või tegelikult mõtleb kaasa ja lõpptulemus saab palju ma ei tee.“ oleks õigem öelda, et ta on natuke hull. parem.“ Kui me „Sigmundit ja Freudi“ tegime, Oma lavakarjääri edasise pikkuse kohta ei oli meil väga lõbus. Kõik läksid „käima“ Kui Janek saalist tantsulavastust jälgib, oska Janek midagi ennustada: „Nii pikalt nagu sellest tegemisest. Vahepeal ei uskunud siis tahab ta ennekõike näha lugu: „Lugu Aivar Kallaste (lavakarjääri 34 aastat – toim.), ise ka, et mis õudseid asju suudab aju on tähtis, mulle endale meeldib ka lugu- ma ilmselt vastu ei pea. Töötan seni kuni produtseerida, ka piinlikke asju. Need sid jutustada, sest ilma loota tükid on mind tahetakse ja välja kannatatakse. 33 on mõtted on meis olemas, tühja koha pealt tüütud. Ja veel tahan ma tantsu näha, täitsa ok vanus, võiks juba ammu pensionil nad ei sünni, aga Pepeljajeviga koos kui on tantsuetendus - kaua ma vaatan olla. Eestis peab vist lavastaaži 20 aastat tulid need mõtted meist välja. Ta ise on neid eksistentsialistlikke kompamisi. Kui olema, siis võibki minna. Kui tantsu kõrvalt täielik „koorelahutaja“, muudkui produt- sa oled tantsija, siis tantsi!“ ka muude põnevate asjadega tegeleda, siis pole pensioniea ees hirmu.“

64 RAMP 2011/2012 Lavastuses „Sigmund ja Freud“

„Sigmundi ja Freudi“ proovis, taustal Saša Pepeljajev

RAMP 2011/2012 65 Inspitsient juhib etendust STARDIST MAANDUMISENI

Tekst Ave-Marleen Rei Fotod Katrin Paas, Alan Proosa

lma inspitsiendita ei toimu Üks olulisemaid töövahendeid selle ameti juures on pult, mis Vanemuise teatris ühtegi asub kohe lava kõrval. Vanemuise suure maja inspitsiendipult on tõeline uunikum, sama vana kui suur maja isegi ning näeb etendust, ometigi ei näe uhke välja. Paljudes teatrites enam sellist pulti säilinud ei ole. publik inspitsienti kunagi. Kui inspitsient tuleb etendust juhtima, siis esimese asjana lüli- I tab ta sisse puldi ning kõikvõimalikud vajalikud nupud sellel. Lahtiseletatuna on inspitsient Puldist saab sisse lülitada ventilatsiooni, lavatagused valgused etenduse juht, kes lava taga jälgib, (kuigi etenduse ajal on lava taga päris pime ja liigutakse kõhu- et kõik toimiks. Vanemuise inspit- tunde alusel), dirigendivalguse, monitorid jne. Muidugi vajavad sient Ülle Tinn ütleb, et see on need mõisted pisut lahtiseletamist. Dirigendivalguseks nimeta- nagu lenduri amet – inspitsient takse pisikesi lambikesi, mis näitavad valgust dirigendi kätele. See on muusikalavastuste puhul väga oluline, sest kui dirigen- peab etenduse viima punktist A divalgus ei põle, siis ei pruugi orkestrant dirigenti piisavalt hästi punkti B ja lennukit seisma jätta näha, ega õigel hetkel mängima hakata. Monitoridelt näevad ei tohi, enne kui ta on turvaliselt dirigenti etenduse ajal laval olijad. Inspitsiendipuldist saab sisse lülitada ka pisikese punase täppvalguse saali tagumises seinas. maandunud. See on mõeldud tantsijatele, kellel on raskemad soolonumbrid ja piruetid, et nad ei kaotaks ruumitaju. Puldi ja dirigendi vahel on ka konkreetsed leppemärgid, mida kasutatakse näiteks siis, kui RAMBI TAGA

toimub dekoratsiooni vahetus eesriide enda vastutus. „Inspitsiendi asi on ikkagi kukkuda võib nii dekoratsioon kui ini- taga. Dirigent ei näe siis, kui kaua sellele tehnilised üleminekud, pildivahetused mene ja keegi võib kuhugi vahele jääda. vahetusele aega kulub, kui aga inspit- jms. Ma ei lähe näitlejale ütlema, kuidas Ja muidugi teadmine, et sa pead kõike sient annab leppemärgi, on see dirigen- ta rolli peab tegema. Ka kostüümi ülevaa- mäletama ja kõike märkama, sest inspit- dile otsekui roheline tuli, mis teatab, et tamine ja lavale ilmumine on tegelikult siendi pisemgi eksimus võib etendusele laval olijad on valmis järgmiseks looks. näitleja enda töö. Muidugi, kui on mõned saatuslikuks saada. Enne „Võluflöödi“ Inspitsient on ühenduses ka saaliteenin- keerulisemad lavaleilmumised, siis kok- teist vaatust mul tihti lausa keeras sees – dajatega, kes annavad märku, kui publik kuleppeliselt ma teinekord ka kutsun „mida ma unustasin, mida ma unustasin, on saalis ja valmis, inspitsient vastab näitlejat lavale. Ja keda ma kindlasti kut- ma kindlasti midagi unustasin, aga mis omalt poolt märgiga, et ka lavastuses sun, on koor, sest inimesi on kooris palju see oli“ vasardas peas. Pikapeale selle osalejad on valmis ning siis võib alustada. ja kunagi ei tea, kas keegi unustas või vastutusega muidugi harjub ja tekib isegi mitte.“ teatud automaatika ja siis ei saa enam mingeid asju unustada,“ nendib Ülle. Puldi kõrval on teiseks väga tähtsaks Närvimineku vastu on töövahendiks režiiraamat – muusika- Nüüdseks on Üllele nn raskete tükkide üks väga hea retsept – etenduste puhul on selleks klaviir, tegemine sedavõrd meeldima haka- tegele asjaga. draamaetendustes tekstiraamat. Seal on nud, et mõni lihtsam lavastus tundub kirjas märgusõnad, mille peale toimuvad isegi igav. Viimase aja üheks keeruka- maks lavastuseks peab Ülle muusikali „Ämbliknaise suudlus“. „See oli väga tihe lavastus. Pikapeale muutus muidugi kõigile omaseks, aga kui etendus oli noor, siis oli minu abi palju vaja.“ See, millal täpselt inspitsient lavastusprotsessiga liitub, sõltub lavastaja soovist, aga viimased proovisaali proovid enne lavaproo- vide algust peaks ikkagi ära nägema. Ülle sõnul on lavastajad väga erineva tempe- ramendiga, aga sellist, kellega üldse hakkama poleks saanud, pole ka ette tulnud.

Pole nähtavamat asja laval kui sosistamine ja hiilimine.

„Lavastuse protsess ongi ju selline, et lavastaja teeb oma töö ära ja annab ins- Ülle ja tema põhiline töövahend – inspitsiendipult. Vanemuise pult on tõeline pitsiendile üle. Edasi vastutab inspitsient, uunikum, sama vana kui suur maja isegi. et see lugu, sellisena nagu ta välja tuli, ka säiliks - see on meie kõige tähtsam töö, säilitada etendus. Viimane nädal enne esietendust on reeglina üsna närviline Üks oluline osa puldi juures on mikrofon, pildivahetused, olulisemad heli- või ning tehakse veel palju muutusi ja mõni- mille kaudu inspitsient edastab infot valguseefektid, samuti lavapöörded kui kord võib lavastaja hakata ka tahtmatult etenduses osalejatele – inspitsiendi on pöördlavaetendus jms. aitamise asemel hoopis segama, siis ma hääl kostab üle maja seintel rippuvatest Suuremate muusikalavastuste juures on olen ta ka ära saali kupatanud.“ Ülle ise krappidest. „Mida ma sinna siis teatan? etenduses osalejate seltskond nii umbes üldisest närvilisest õhkkonnast ennast Proovi algus, etenduse algus ja see mik- sajapealine. Ülle sattus inspitsiendi-kar- eriti mõjutada ei lase: „Asi on selles, et kui rofon toimib ka nö. paanikanupuna - kui jääri alguses kohe väga suurte muusika- ma närvis olen, siis pole minust ju suure- keegi peaks unustama lavaletuleku ja lavastuste peale - „Nahkhiir“, „Võluflööt“ mat abi, aga just abi peab minust olema, ma märkan, et näitlejat pole, siis siit ma – kas algus oli hirmutav ka? „Oli ikka. Neid mis ma siin muidu passin. Närvimineku jõuan veel hüüda, et nüüd ruttu! Krapid pisikesi asju, mida sa märkama pead, on vastu on üks väga hea retsept – tegele on igal pool - garderoobides, koridori- niigi palju ja lisaks kõigele lava pööra- asjaga. Kui midagi muutub, siis muudad ja des, WC-des vist ei ole, aga võiks olla,“ mine - see hirmutas alguses küll, sest see kui lavastaja hakkab sind hulluks ajama, naerab Ülle, kelle sõnul on õigeks ajaks ongi ohtlik. Ei tohi pidurdada järsult, sest siis tuleb temaga sellest rääkida.“ lavale jõudmine tegelikult iga artisti

RAMP 2011/2012 67 Ka nendel hetkedel, kui etendus ei suju tuleb tegutseda, nii et publik midagi ei Marika (Barabanštsikova – toim.) jook- plaanipäraselt, ei lähe Ülle närvi, vaid märkaks. sis lava kõrvale minu juurde ja küsis, pigem tekib temas hasart, kuidas olukord et mis me nüüd teeme, mina vastasin, Selliste juhtumiste puhul on sageli publikule võimalikult vähemärgatavalt et mängige edasi. Selles etenduses oli parem mitte püüda asja nn ”vaikselt” ära lahendada. Sellistel hetkedel peab see hea asi, et laval olid küünlad, nii et ära teha. Pole nähtavamat asja laval kui inspitsiendi mõtlemine olema kiire ja mis lava ei jäänud kottpimedasse. Ja meie sosistamine ja hiilimine, aga kui sa laja- veel tähtsam, mitmekihiline. terane, kiire mõtlemisega rekvisiitor tad suurelt, iseenesestmõistetavusega Kaie (Uustal – toim.) oli hakanud juba „Kui midagi läheb etenduses viltu, siis täiesti vale koha peal, on väga suur küünlaid juurde tooma ja kohe süle inspitsient peab ju samal ajal püsima nö tõenäosus, et keegi ei märka või arvaja seljaga. Lõpuks ta suutis neid nii liinil, etendust seisma jätta ei tohi. Üks asi takse, et nii pidigi olema.“ palju tuua, et lava oli ilus ja ka piisa- on see olukord, mis hetkel lahendamist Üks meeldejäävamaid juhtumeid, kus valt valge. Ja kuna selles lavastuses nõuab ja samal ajal pead mõtlema päris kõik ei sujunud plaanipäraselt, oli eten- rääkisid noored naised oma eraelulisi mitu pilti ette, et kutsuda lavamehi õigel dus „Beautiful bodies“, mille ajal toimus asju, siis küünlavalgus sobis isegi ajal jne. Hästi kiiresti tuleb mõelda, hästi elektrikatkestus. „Järsku oli lava pime. sisuliselt. Küünlavalgel nad ka jätka- kiiresti tuleb otsustada ja hästi kiiresti sid, kui elekter tagasi tuli, siis me selle tagasilülituse ühildasime hetkega, kui tuli väga vihane Claire, keda mängis Eva Klemets, lõi ukse lahti ja teatas, et räägime nüüd asjadest keerutamata. Niipea kui uks lahti lendas, läks valgus peale.“ Ülle sõnul jäävad sellised etendused nii endale kui ka ilmselt publikule kauaks meelde. Ja kui valida, kas jätta etendus pooleli või kinkida publikule üks eriline etendus, siis eelistab Ülle ikka viimast.

Muidugi on ka neid kordi, kus kiirest reageerimisest kasu pole ja etendus tuleb siiski katkestada. „Ühe „Queeni“ etenduse ajal ütles meil üles stange- lülitus, nii et esinejate ette vajus tüll ja hiljem veel must pimendusriie. Küll me mõtlesime, et kuidas edasi minna. Rolf (Roosalu – toim.) veel laulis tülli taga, aga teha ei saanud enam midagi. Tegime siis pausi, publik ja ka presi- dent, kes tookord saalis istus, saadeti kohvile ja mõne aja pärast, kui tüll oli käsitsi eemaldatud, mängisime etendust edasi.“

Ülle sõnul valmistavad just sellised keerulised hetked talle töö juures rõõmu, samuti ka kolleegid: „Etendused on vahvad ja inimesed on toredad, mida veel tahta!“ Ja pärast iga etendust on hea tunne, kui lennuk on õnnelikult maandunud.

“Beautiful Bodies” ja mõned küünlad. Elektrikatkestuse ajal oli küünlaid laval muidugi palju rohkem.

68 RAMP 2011/2012 RAMBI TAGA

Epp Viller puutus inspit- Ühel etendusel ootan-ootan, artist siendi tööga esimest korda kokku peab juba lava alt tõusma ja keda seitsmeaastaselt, kui ta osales ei ilmu, on lavamehed. Käratasin Ida Urbeli tantsulapsena balletis siis läbi krapi ja see oli tõesti „Vaskratsanik“. „Selle lavastuse sekundite küsimus, et nad jõudsid. inspitsiendiks oli legendaarne Erik Ja teinekord juhtus sama asi artisti Linnumägi. Eks me lastena kip- alla laskmisega. Jälle mehed ei pusime ikka teatris ringi jooksma kuulnud, et ma kutsusin. Need on ja tema kutsus meid korrale ning adrenaliinirohked hetked.“ ütles nii: „Teate lapsed, siin majas Vastukaaluks nendele keerulistele ei joosta, te olete siin tööl.“ Mulle hetkede on Epp kuulnud ka väga jäi see eluks ajaks meelde – teater kauneid tänusõnu. „Riia festivalil võib tunduda lõbusa kohana, aga pärast „Casanova“ etendust tuli see on ikkagi töö.“ Colin (Maggs – toim.) minu juurde. Epu enda esimene töö inspitsien- Eks tantsijad olid reisist ja lava- dina oli ballett „Giselle“, mis on proovist väsinud ja pabinas. Ja siis tehniliselt keeruline ja kus artistid ta ütles mulle, et tead Epp, kui ma tõusevad lava alt ja laskuvad sinna krapist sinu kodust häält kuulsin, tagasi. „Lavamehed peavad seal siis kogu stress kadus, sest ma väga täpselt kohal olema, sest teadsin, Epp on kohal ja me teeme nemad selles lavastuses lava liigu- selle etenduse ära.“ tavad. Mina kutsun neid läbi saatja.

Kauneid tänusõnu on Epp saanud ka kirjalikul kujul

Mai Jägala on inspitsiendi oli pisut hajameelne. Suures majas tööd Vanemuises teinud juba mängiti lavastust „Infarkt“ ja pool 45 aastat ja tema lugude põhjal tundi enne etendust ma nägin, saaks kindlasti terve raamatu et Andet ei ole. Saatsin auto talle valmis kirjutada. Ise ta oli teatris koju järgi, tütar ütles seal autoju- kasvanud laps (tema isa oli kooris- hile, et ema läks ammu teatrisse. olist) ja sealt viis tee 1964. aastal Aga siia ta igatahes ei jõudnud. Ei sujuvalt Vanemuise stuudiosse. jäänudki muud üle, kui pidin ise Inspitsiendiks hakkas Mai Kaarel selle sekretäri rolli ära tegema. Irdi kutsel, kes kirjeldas tookord Inspitsiendile jääb ju pika proovi- seda tööd Maile nii: „Tead, see on perioodi jooksul tekst ka meelde. nagu lasteaiatädi, ainult lapsed Alles järgmisel päeval saime teada, on suuremad ja jonnakamad.“ Mai et Ande oli olnud väikeses majas sõnul poleks paremini saanud Vene Draamateatri külalisetendust öeldagi. Mai juhitud etendustel on vaatamas, enda etendust polnud ette tulnud kõike – on näitlejad tal üldse meeles.“ Lisaks näitlejale puudunud, osatäitjad lifti kinni võib teinekord olla puudu ka üli- jäänud, on inimene ka kiirabiga tähtis rekvisiit: „Puhhi-etenduses ära viidud. Inspitsiendi töö kõrvalt olid meil kasutusel õhupall. Ühe on tulnud teha nii rekvisiitori kui etenduse eel palli aga polnud, riieturi tööd ja ükskord ise ka lava nõukogude ajal polnud ju ka saada üles ehitada. kõike. Mina otsisin siis auto, sõit- sime ilmajaama ja saime sealt kaks Näitlejaid on Mai laval asendanud pilvede mõõtmise õhupalli. Need lugematuid kordi. „Oli meil selline olid küll hallid, aga asja ajasid ära.“ tore näitlejanna Ande Rahe, kes

RAMP 2011/2012 69 Piletimüüjast trupijuhiks sai Eda peaaegu et vastu tahtmist. Legendaarne teatrijuht Kaarel Ird rääkis sellest plaanist esialgu Eda abikaasa, ooperisolist Avo Hinnoga. Avo jõudis küll Edale Irdi ideed mainida, aga mingit järelemõtlemise aega ei jää- nudki, sest juba järgmisel hommikul oli Ird Eda kabineti ukse taga. „Ird ütles mulle lihtsalt, et paki asjad, mul on Avoga see asi kokku lepitud, sa lähed teise ruumi. Mina ütlesin talle, et olen nõus seda tööd proovima ja olema trupijuht ühe aasta. Ise uskusin, et nii ka jääb,“ meenutab Eda.

Eks igal ajal ole olnud oma võlud, aga praegune aeg on minu jaoks kauneim aeg.

Trupijuhi töö koosnes toona ja koosneb ka nüüd prooviplaanide koostamisest ja etenduste planeerimisest. Võrreldes algusaastatega on see töö aasta-aastalt keerulisemaks läinud. Vanemuise teatris planeeritakse etendusi vähemalt aasta aega ette, seega peab trupijuht olema kursis kõigi oma maja näitlejate plaani- dega väljaspool teatrit ning lisaks organi- Vanemuise trupijuht seerima külalisartistide kohaloleku proovides ja etendustel. „Endine aeg oli ikka liivakastimäng – maju oli vähem, trupp oli väiksem, külalisi oli harvadel juhtudel. Eda Hinno– Praegu ei ole peaaegu ühtegi lavastust, kus ei oleks lepingulisi st külalisartiste. Kõige keerulisem ongi tööplaani klapita- 41 teatrile pühendatud aastat mine teiste teatritega ja külalisartistide plaanide sobitamine meie töögraafikuga.“

Teatri sisekliima seevastu on Eda sõnul aasta-aastalt aina paremaks läinud. „Eks igal ajal ole olnud oma võlud, aga prae- Tekst Ave-Marleen Rei gune aeg on minu jaoks kauneim aeg Fotod Vanemuise arhiiv, Alan Proosa, erakogu – töökorraldus on normaalne, suhtumine töötajatesse on kena, keegi ei kisu tüli üles ja tuntakse rõõmu teiste saavutus- t alustada algusest, peame tagasi minema aastasse 1967. test.“ Ometigi on just endised ajad need, Eda õppis siis Tartu ülikooli arstiteaduskonnas neljandal millest Edal on rääkida värvikaid lugusid, kursusel, oli paar kuud haige, mille tagajärjel tekkisid võlg- mis tagantjärele isegi anekdootlikud nevused ja kuna neid oli õppetöö kõrvalt raske likvideerida, E tunduvad. siis otsustas ta võtta akadeemilise puhkuse. Eda tuttav Kuno Otsus kuulis sellest plaanist ning kutsus teda tööle teatrikassasse, kus Kuno „Olime 1985. aastal etendustega Tšehhis, hinnangul kõige muu kõrval ka vabalt õppida pidavat saama. Eda võt- elasime Olomoucis, aga etendused toi- tis kutse vastu ning otsustas jääda teatrisse aastaks. Teatris kohtus musid ka Tšehhi väiksemates linnades. Eda aga oma tulevase abikaasaga ning ühele aastale on nüüdseks Külalisetenduste lõpuks oli planeeritud lisandunud veel nelikümmend. kohtumine meid vastuvõtva teatri trupiga. Buss meie inimestega seisis hotelli

70 RAMP 2011/2012 RAMBI TAGA

ma mõni teos või autor, nimetasin vist Balzaci. Väga elegantse liigutusega lükkas ta käe raamaturiiuli sügavusse ja ulatas mulle raamatu. Ta orienteerus suurepäraselt minu jaoks absoluutses süsteemituses,“ meenutab Eda.

Kõigepealt leidis Lisaks teatrijuhi kapriisidele on Eda trupi- Eda teatrist töö juhina pidanud lahendama ka keevaliste ja siis armastuse. artistide probleeme, olema psühholoogi 1970. aastal ja isegi lapsehoidja rollis: „Teatris on era- abiellus ta ooperisolist elu ja lavaelu alati kõrvuti eksisteerinud. Avo Hinnoga. Praeguses teatris need teineteist ei sega, aga on olnud aegu, kus partnerid keeldu- sid etenduses koos lavale minemast. Oli üks konkreetne juhus – pühapäeva hom- ees ning kõik olid kohtumispaigale sõi- noor näitlejanna viidi haiglasse. Läksin mik ja pidi toimuma lasteooper, aga sel- duks valmis. Puudus Ird. Milles seisnes seda Irdile ütlema ja Ird vastas, et teda gus, et peategelane ei nõustu mängima probleem – Irdil olid hambad kadunud! ei huvita see, millal viidi, vaid see, millal temale tööplaanis märgitud partneriga. Ird teatas resoluutselt, et kui hambaid ta tagasi tuuakse. Mina vastu, et ma ei Õnneks oli dublant olemas. Kuna otsitaval ei leita, siis tema kuhugi ei sõida. (Peab saa seda praegu öelda, sest teda pole telefoni ei olnud, kihutasime Annelinna muidugi tunnistama, et ma polnud selle veel haiglasse vastugi võetud, diag- talle järele. Solist oli kodus, aga koos kahe hetkeni kunagi aru saanud, et Irdil võik- noosist rääkimata. Ird röögatas, et kui väikese lapsega ja tema abikaasa oli ära sid proteesid olla.) Otsisime kõikvõimali- sa mulle seda praegu öelda ei saa, siis sõitnud. Lahendus oli järgmine - laulja kest kohtadest, isegi hotelli teenindajalt sellist töötajat pole mul vaja. See toimus viidi etendusele ja mina mängisin niikaua sai küsitud, et ehk on õunasüdametega kogu trupi nähes. Jooksin oma kabinetti, lastega liivakastis. Hea, et lugu sai posi- prügikasti sattunud. Ei midagi. Ird rae- nutsin ja otsustasin, et mulle aitab… Aga tiivse lõpu, aga mõeldamatu, et tänapäe- vus… Vaatasin talle otsa, sain aru, et asi eks Ird sai ise ka aru, et ta läks üle piiri. val keegi sellise nõudmise võiks esitada!“ hullemaks minna ei saa - Irdil hambad Tuli vaheaeg ja me kohtusime koridoris – paistsid - ja laususin vaikse häälega, et mina ära nutetud silmadega…Ta müksas Eda sõnul on tema töö juures suurim äkki on nad teil suus. Selle peale lükkas mind paar korda ribide vahele, ma pöö- rõõm see, kui lavatagused kriisimomen- Ird parema käe sõrme suhu hambakaare rasin uhkelt pilgu ära ja Ird küsis, et ütle did lahendatakse nõnda, et publik sellest lõppu ja röögatas: „Sa teadsid ja lasid mul mulle, kes see metssiga oli, kes sulle liiga midagi ei tea ning võib rahus etendust otsida!“ Mina vastu, et kas tasus üldse tegi. Ja see oligi tema vabandus! Ma ei nautida. „Mul on hea meel, kui problee- karjuda paari viimase hamba puudumise suutnudki palju pikemalt vihane olla.“ mid leiavad lahenduse – siis ma olen ka pärast. Lõpuks me ka sinna kohtumisele nagu osakese sellesse suurde süsteemi ikkagi jõudsime. Ird tervitas kolleege, andnud ja midagi võitnud.“ vabandas hilinemise pärast ning viitas minule - see tüdruk on süüdi, sest ta Ird teatas resoluutselt, teadis, kus mu hambad on, aga lasi otsida. et kui hambaid ei leita, Kurikuulus Kaarel Ird Mida küll tšehhid minust arvasid?“ siis tema kuhugi ei Üks naljakas juhtum on seotud orkest- sõida. riga: „Tollane peadirigent Erich Kõlar pöördus juhtkonna koosolekul Irdi poole ja teatas, et täna tuleb ooper Ird oli eraklik mees ning oma koju külla „Katariina Izmailova“ ära jätta, kuna see kutsus ta vaid väheseid. Eda käis Irdi on Šostakovitšil kirjutatud neljale fago- pool külas kaks korda ja see näitab, et tile, meil aga on täna olemas ainult üks: teatrijuht oma trupijuhti kõrgelt hindas. üks on haige, üks on õppepuhkusel ja Ükskord käis Eda Irdi haiguse ajal tema üks joob. Ird vaatas Erich Kõlarile otsa ja pool kodus tööplaane tegemas ja teine lausus: “Seltsimees Kõlar, pidage meeles, kord tema sünnipäeval, 27. augustil mida vähem neid peeretajaid on, seda 1986. aastal, mis ühtlasi jäi legendaarse parem. Inimkond koosneb töölistest, talu- teatrimehe viimaseks. „Mulle jäid ela- poegadest ja orkestrantidest. Ma kõlistan valt meelde tema tohutult täistuubitud ise Šostakovitšile.“ raamaturiiulid, mis mõjusid absoluutselt Karmi ütlemisega Ird võis teinekord ka süsteemitult – ei autoreid, ei teemasid. teatris töötamise isu päris ära võtta: Heitsin pilgu raamatutele, ta küsis, mis „Mulle meenub, kui toimusid „Ma lange- ma passin. Küsisin, et kuidas ta küll siit sin esimesel sõjasuvel“ proovid ja üks midagi üles leiab. Ta ütles, et nimetagu

RAMP 2011/2012 71 VANEMUISE TEATRI MAJADE RENT Teie käsutuses on Vanemuise teatri kolm täiesti erinevat maja – suur maja, väike maja ja Sadamateater - mis pakuvad võimalusi kõige erinevamas mahus, stiilis ja vajadus- tega ürituste korraldamiseks. Vanemuise teatri majades on lisaks teatrietendustele ja kontsertidele võimalik korraldada konverentse, bankette, pidulikke pereüritusi, aktusi, toodete esitlusi ning kunstinäitusi. Info tel 7440 117.

Vanemuise suur maja Vanemuise väike maja Sadamateater (Vanemuise 6) (Vanemuise 45a) (Soola 5b) modernistlikus stiilis 1967. aastal valmi- ajaloolise hõnguga, aastatel 1914-1918 multifunktsionaalne moodne teatri- ja nud teatrihoone, mis asub Tartu süda- juugendstiilis ehitatud teatrihoone rohe- kontserdiruum, kus on võimalik korral- mes. Majas on 700-kohaline teatrisaal, lusse uppuva pargi veerel. Maja hõlmab dada ka kõige alternatiivsemaid üritusi. 2004. aastal uuendatud teatri admi- 445-kohalist teatrisaali, ovaalsaali, Teater asub kesklinna vahetus lähedu- nistratiivtiib, proovisaalid, garderoobid, garderoobe, proovisaale, kohvikut. ses otse Emajõe kaldal, suvisel ajal on töökojad jpm, samuti teatrikohvik võimalik kasutada teatri juurde kuuluvat Shakespeare. Tehnilised andmed: väliterrassi. Saalis istekohti kokku 445 Tehnilised andmed: (parteris 317 / rõdul 128) Tehnilised andmed: Lava 146 m2 Saalis istekohti kokku 700 kuni 300-kohaline vaatesaal Lava portaali tagant 12 m x 8 m (parteris 407/ rõdul 293). 1000 inimest mahutav tantsusaal Eeslava 8 m x 5 m Lava 266 m2 100-kohaline kohvik, väliterrass Orkestri plated 30 m2 Lava portaali tagant 14 x 14 m Saali asetus vastavalt tellija soovile Lavapoodiumid 2 m x 1 m, kõrgusega 0,17 m; Eeslava mõõdud 7 x 10 m Saali mõõdud 250 m2 (14,5 m x 17 m) 0,35 m; 0,50 m; 1,50 m; 2,0 m; 2,25 m Orkestri plated 42 m2 Kõrgus valgussildadeni 6 m Uksed laadimiseks 1,1 m x 5,0 m Pöördlava raadius 7 m, pindala154 m2 Saali kõrgus 7m Lavatorni kõrgus 15,2 m Lavatõstukid 6 tk, 3 x 3m, kõrgus m2 2 publikurõdu (56 m2 ja 48 m2 ) Lavaaugu maksimaalne kõrgus 6, 6 m, Lavapoodiumid 2 x 1 m, kõrgustega 0,17 m; Uksed laadimiseks 1,98 m x 2,5 m lavaaugu laius 9,5 m 0,35 m; 0,50 m; 1,50 m; 2,0 m; 2,25 m Uksed laadimiseks 1,70 x 3,3 m ja 2,0 x 2,6 m Suurte võimalustega mobiilne valgustehnika. Moodne valgustehnika. Paigaldatud 2009. a. Juhtpult “Strand 520” – 100 kanalit. Kokku 48 Valguspult Regia Opera 2048 kanalit. Kaasaegne, kõiki valgustehnilisi võimalusi dimmerkanalit. Helitehnika, mis võimaldab kor- Statsionaarne helitehnika (Martin-Audio või- ja efekte sisaldav valguspark, mis on raldada teatrietendusi, kontserte, stiilipidusid, mendus, Allen&Heath ML3000), mis võimaldab täielikult uuendatud 2004. aastal. konverentse. korraldada teatrietendusi, väiksema mahuga Juhtpult “WholeHog III” – 2048 kanalit. kontserte, konverentse, aktusi, võimalik tellida Kaasaegene helipark, mis on täielikult uuen- helikujundust. datud 2004. aastal. (Martin-Audio võimen- 8 erinevas suuruses garderoobi dussüsteem, Yamaha M7CL48 mikserpult) 3 erinevas suuruses proovisaali sh. 1 proovi- Helitehnika võimaldab korraldada väga erine- saal spetsiaalse tantsupõrandaga, peeglite ja vaid üritusi ja rahuldada ka kõige nõudlikuma stangedega. kliendi soovid ja vajadused. Ovaalsaal – 58 m2 22 erinevas suuruses garderoobi 5 erine- kohvikuasetuses 50 istekohta vas suuruses proovisaali, sh. 2 proovisaali konverentsasetuses 100 istekohta spetsiaalse tantsupõrandaga, peeglite ja Statsionaarne valgus- ja helitehnika stangedega. Sobib kasutada väiksemate ürituste ja sünd- muste (perekondlikud üritused, kammerkont- serdid, vastuvõtud, tooteesitlused, koolitused, konverentsid) läbiviimiseks.

72 RAMP 2011/2012 INTERVJUU

Mare Tommingas: „Kõik trupi liikmed on minu jaoks tähtsad“

Küsis Ave-Marleen Rei Foto Alan Proosa

tol ajal suudeti realiseerida. Aga ta pani tingitud Tartu asukohast ja paljužanrilise aluse Vanemuise tantsuteatrile, millel oli teatri tihedast mängukavast. ja on oma nägu ning järjepidevus. Seda unistust kandis pikka aega edasi ka Ülo Milliste tantsijate areng on Vilimaa, kelle koreograafiline tunnetus Sulle viimasel ajal enim rõõmu on ainulaadne ka praegusel ajal. valmistanud? Tantsija areng ei ole ühepoolne protsess, are Tomminga jaoks Vanemuise balletitrupp on see ei sõltu ainult tantsijast ega ainult on hooaeg 2011/2012 väga rahvusvaheline, mis on treenerist ega ka ainult lavastajast-koreo- selle põhjuseks – kas Eestis Vanemuise teatris 34. graafist. Igal tantsijal on oma tõusud ja M pole piisavalt andekaid noori Tallinna Koreograafiakooli langused. Oluline on, et etendus, mis tantsijaid? lõpetanuna tuli ta Vanemui- publikuni jõuab, kannab sellesse pandud Eesti balletitraditsioon ei ole sadu sõnumit ja publik leiab sellest endale sesse balletiartistiks 1978, aastaid vana, nagu see on Rootsis, midagi. Seega võin öelda, et kõik trupi alates aastast 1989 töötas ta Inglismaal või Prantsusmaal. Eestis on liikmed on minu jaoks tähtsad. Nad on are- juba solisti ning koreograafina küllalt inimesi, kes pole mitte kunagi nenud vastavalt koormatusele etendustes ja alates aastast 1998 on Mare näinud balletti või kaasaegset tantsu- ja moodustavad laval ühtlase ansambli, olnud Vanemuise balletijuht. teatrit ja sellega seoses on kujunenud mis omakorda garanteerib etenduse Selle aja jooksul on Vanemuise eelarvamused tantsukunsti suhtes. kvaliteedi. balleti nägu paljuski muu- On väga palju põhjusi, miks eesti lapsed ei taha minna Eesti ainukesse - tunud. Uurisin, milline on Möödunud hooajal esietendunud Tallinna Riiklikku Balletikooli. Seni kuni Vanemuise ballett praegu ja „Casanovat“ saadab erakordne Vanemuine ja RO Estonia ei ole kindlus- kuhu edasi suundutakse. publikumenu, kuidas Sina seda tatud professionaalsel tasemel ja kaas- menu tõlgendad? aegselt mõtlevate tantsijatega Eestist, oleme sunnitud võtma tantsijaid mujalt. Mina isiklikult ei osanud sellist menu prog- Oled juhtinud Vanemuise Samas võin öelda, on igati normaalne, noosida. Täielik üllatus. See on fenomen, balletti viimased 13 aastat, et meil on rahvusvaheline trupp. Ka mida ma ei oska seletada. Minul oli selle kas need eesmärgid, mis Sul Euroopa suurtes ooperi- ja balletiteat- lavastuse siia toomisega oma eesmärk 13 aastat tagasi olid, on rites ei ole rahvusballetis juba ammu – tahtsin trupi taset tõsta. Seda ei oska nüüdseks täidetud? ainult oma rahvusest tantsijad. Tantsijad tegelikult kunagi ette prognoosida, milline Mingeid suuri eesmärke alguses tegelikult on noored ja nagu iga teine noor ini- lavastus osutub menukaks ja milline mitte. ei olnudki, sest tantsija seisusest balletijuhi mene, tahavad nad näha maailma, leida Aga väga hea, et meil on selline lavastus – kohale tulnuna olin puudujääkidega juba uusi põnevaid väljakutseid oma elus ja võib-olla inimesed tulevad siis selle lavas- palju varem tuttav. Minu maailmaparanda- karjääris. tuse kaudu ka tõsisema sisuga balleti- ja mise soov tekkis vähehaaval ning varem tantsuetendusi vaatama. Tantsijatele on kui 13 aastat tagasi. Tuli lihtsalt ellu jääda. see muidugi ülim rõõm – 10 minutiline Pikka aega rippus Vanemuise balleti pea Millised on rahvusvahelise aplaus etenduse lõpus on väga positiivne kohal oht, et kui kevadel ministeeriumisse trupiga töötamise plussid ja kas süst neile ja seda võiks isegi rohkem olla. nö vaibale läksime, võis see olla viimane on ka miinuseid? minek - trupp oli lagunenud, paremad Pluss on see, et valida saab paljude Kuhu Vanemuise ballett teel on? ära läinud, tase nõrk. Trupi ärakaotamine tantsijate vahel ja need, kes siia tulevad, oleks aga olnud suur patt - sellega koos toovad üldjuhul endaga kaasa garantee- Tänapäeval on igasugusel teel püsimisega oleks kadunud ka väga oluline osa Eesti ritud kvaliteedi ja professionaalse suh- omad raskused. Tuleb olla avatud, hoida tantsukunsti ajaloost. Vanemuise esime- tumise töösse. Alati on kurb, kui keegi kvaliteeti ja võtta riske. Arvan, et ei ole sel balletijuhil, Ida Urbelil, kes Vanemuise trupist lahkub ja seda tuleb tihti ette. oluline, mis nime sa kannad, vaid see, juurde loodud balletitrupiga astus esimese Põhjuseks ei ole mitte madal palk, vaid millise jälje sa oled inimestesse jätnud. avaliku etendusega üles 1939. aastal, olid pigem tantsu- ja balletietenduste män- Vanemuise ballett loodab, et meie jälg on kindlasti suuremad unistused ja soovid kui gukordade vähesus, mis omakorda on rikastav ja positiivne.

RAMP 2011/2012 73 HOOAJA UUSLAVASTUSED

CARRRMEN! „Sa tahad mind tappa, ma ju näen,“ Calli’na on ta sündinud, calli’na ta ka lausus ta, „nii on saatusest määratud, sureb.“ Helilooja Ardo Ran Varres aga sa ei saa mind alistuma sundida.“ „/.../ Praegu ei armasta enam kedagi Koreograaf-lavastaja „Palun sind,“ ütlesin, „ole mõistlik. ega midagi ja ma vihkan ennast, et Ruslan Stepanov Kuula mind! Minevik on unustatud. Ja olen sind armastanud.“ ometi sa ju tead, et sina olid see, kes Pakkusin talle kõike-kõike, kui ta mu hukutas; sinu pärast on minust Mind kui lavastajat huvitab Carmeni- mind ainult endiselt armastaks! saanud varas ja mõrtsukas. Carmen! tüüpi tugeva ja vaba isiksuse psüühika Mu Carmen! Lase mul sind ja iseen- „Sind armastada – ma enam ei saa. ja loogika. Milline on tema ebaadekvaatse, nast päästa!“ Sinuga elada – ma enam ei taha.“ üldsust mittearvestava käitumise moti- vatsioon ja tema provokatiivsusest tule- „José,“ vastas ta, „sa nõuad mult või- „Viimast korda,“ karjusin, „tahad sa nevad negatiivsed stereotüübid? matut. Ma ei armasta sind enam; sina minuga jääda?“ armastad mind ikka veel ja sellepä- Ruslan Stepanov „Ei! Ei! Ei!“ rast tahad sa mind tappa. Ma võiksin sulle midagi ette valetada, aga ma ei Prosper Mérimée „Carmen“. „Sa lähed naiste juurde? hakka sellega vaeva nägema. Meie Tõlge Sirje Keevallik ja Jolanda Kull Ära unusta piitsa!” vahel on kõik lõppenud. Et sa oled minu rom, on sul õigus tappa oma Esietendus 18. veebruaril 2012 F. Nietzsche „Nii kõneles Zarathustra“ romi’d, kuid Carmen jääb alati vabaks. Vanemuise suures majas

EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Pjotr Tšaikovski armub endast vanemasse Oneginisse ONEGIN ja esimese armastuse palavas kire- puhangus kirjutab talle kirja, milles Ballett kahes vaatuses avaldab oma tunded. Onegin aga lükkab neiu armastusavalduse Libreto Valeri Modestov (Venemaa) õrnalt, kuid kindlameelselt tagasi. Lavastaja-koreograaf Vassili Medvedjev (Venemaa) Vassili Medvedjev on Vanemuise Muusikajuht ja dirigent Andrei kauaaegsele balletipublikule ilmselt Anihhanov (Peterburi Mussorgski tuttav nimi – 1980ndatel tõi ta Tartus nim ooperi- ja balletiteater) välja mitmeid erinevaid lavastusi – Dirigent Lauri Sirp ”Benefiss”, “Tantsu sünd”, “Satanilla e. Armastus ja põrgu”, “Pagoodide Dekoratsioonikunstnik Boriss prints” jpt. Kaminski (Moskva Suur teater) Kostüümikunstnik Josef Jelinek 2007. aasta sügisel jõudis Tartu bal- (Tšehhi) letipublikuni tema balletiversioon Osades Hayley Jean Blackburn, Tšaikovski ühest tuntuimast ja Nashua Mironova, Ilja Mironov, armastatuimast ooperist “Jevgeni Ruslan Stepanov, Yassaui Onegin”, mis põhineb vene kirjan- Mergaliyev jt dusklassiku Aleksandr Puškini sama- nimelisel värssromaanil.

Õed Tatjana ja Olga ootavad Olga armastatut, Lenskit, ja tema sõpra Esietendus 10. novembril 2007 Oneginit. Vaid 17-aastane Tatjana Vanemuise suures majas

74 RAMP 2011/2012 TANTSULAVASTUSED

KREUTZWALD Tantsulavastuse tuum on punuda Aino Pervik MEETS DANCE eesti „muinas“lugude tegelased mui- KUNKSMOOR nasjutumaailma, mis kõnetab meie Koreograaf-lavastaja Jaan Ulst lapselikkust. Tegelased sulanduvad Multimeedia- ja tantsulavastus ja muunduvad. Kaob side reaalse ja Koreograaf-lavastaja Janek Savolainen fantaasiamaailma vahel – jõuame Kui käed julgelt folkloorimulda lükata, tänapäeva inimese mänguväljakule, siis natuke sitta peab ka ikka külge kus peab pidevalt valima infot, pooli, „Kas teile on teada ka igavese nooruse sala- jääma. inimesi, loomi, moraali, reaalsust. dus?“ küsis keegi. „Muidugi,“ vastas Kunksmoor Mis on muinasjutt? Sinu lemmiktegela- Jaan Ulst tähtsalt. Noor ajakirjanik, kes enne Kunksmoori sed saavad kokku uues loos? Kas sellel käest nina peale oli saanud, küsis nüüd mürgi- lool ka moraal on või meie läänesuu- Tantsulavastus publikule alates selt: “Miks te seda saladust siis enda juures ei naga ühiskond ei vaja enam moraalilu- 16. eluaastast. kasuta?“ Kunksmoor vaatas noorele ajakirja- gemist? On meil vaja vaid lisatoetusi, nikule otsa, nii et sellel külmajudinad üle selja Esietendus 9. mail 2012 et alles hoida see, mis „muinas“? jooksid, ja ütles:“Kui ma oma nooruse tagasi Sadamateatris tooksin, kaotaksin ma sellega kõik elu jooksul Kreutzwald meets Dance räägib meid kogutud tarkused ja kogemused. Olen parema ümbritseva keskkonna tunnetamisest. meelega vana tark nõiamoor kui noor lollpea.“ Läbi sajandite kestnud lugude Tõsieluliste probleemidega lugu heast nõiamoo- versioonid kannan nüüdistantsu rist ja tema sõprusest meremees Trummiga. liigutustekeelde. Esietendus 24. märtsil 2012 Teatri Kodus

RAMP 2011/2012 75 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Pjotr Tšaikovski Kaks orbu, Petter ja Lotta, ela- PÄHKLIPUREJA vad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lillaga. See on nende Ballett kahes vaatuses esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu metsast jõulukuuske tooma ja “Petters och Lottas Jul” (“Petteri ja seda hiljem ehtida. Lotta jõulud”) ainetel Pär Isberg ja Erik Näslund Jõuluettevalmistused on täies Koreograaf-lavastaja Pär Isberg hoos. Paljugi sellest salapärasest (Rootsi) saginast on lastele arusaamatu, Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp kuna nad ei ole kunagi varem Lavakujundus Bo-Ruben Hedwall jõule pidanud. Tulevad külalised, (Rootsi) ilmub Jõulusokk kingitustega… Lotta saab endale jõulusoku pea Kostüümid Ann-Mari Anttila kujulised pähklitangid ja Petter (Rootsi) kepphobuse. Valguskunstnik Torkel Blomkvist (Rootsi) Kui külalised on ära läinud, on Osades Hayley-Jean Blackburn, ka lastel aeg magama minna ja Nashua Mironova, Ilja Mironov, siis alles tõeliselt salapärased Ruslan Stepanov, Milena lood juhtuma hakkavad… Tuominen, Raminta Rudžionyte, Esietendus 26. novembril 2004 Ben Roomes, Matthew Jordan, Vanemuise suures majas Yassaui Mergaliyev, Silas Stubbs jt

Tauno Aints Lapsed, kes kuus aastat tagasi Lavastusele on muusika loonud MOWGLI said oma esimese balletielamuse noor eesti helilooja Tauno Aints, Vanemuise „Pähklipurejat” vaada- kelle helikeeles sulandub Tantsulavastus tes, on nüüd just õiges vanuses, et klassikaline muusika džässi, astuda samm klassikalisest balle- rocki ja hip-hopi muusikaliste Muusikajuht ja dirigent Aivo Välja tist kaasaegsesse tantsuteatrisse. võtetega. Kunstnik Vladimir Koreograaf-lavastajad Mare Tommingas Anšoni lavakujundus vihjab ja Jenny MacNamara (Inglismaa) „Mowgli” on seekord täiesti oma- Rudyard Kiplingi „Mowgli” algu- moodi lugu – nii seest kui väljast. Kostüümikunstnik Mare Tommingas pärasele tegevuskohale ja mõjub Lavakujundus Vladimir Anšon See on lugu teismelisest poisist, suursuguselt ning sümboolselt. Valguskujundus Margus Vaigur (Endla) kes otsib oma kohta ja mina suu- Nimiosas Colin Thomas Maggs res inimdžunglis. Esietendus 30. oktoobril 2010 Vanemuise suures majas

76 RAMP 2011/2012 TANTSULAVASTUSED

CASANOVA Ballett kahes vaatuses Koreograaf-lavastaja David Sonnenbluck (Belgia) Osades Colin Thomas Maggs, Ilja Mironov, Nashua Mironova, Hayley Blackburn ja kogu balletitrupp

Ajast aega on nimi Casanova tekitanud inim- konnas ihalust ilu järele. See skandaalne veneetslane polnud mitte ainult seikleja, petis ja vabamõtleja, nagu teda tavaliselt kujutatakse, vaid ka poeet, memuaarikirja- nik, filosoof ja muusik. Sellest lähtudes on David Sonnenbluck loonud nii stiili kui muusika poolest ajatu balleti – see on ühtlasi nii barokne kui kaasaegne. Jacques Casanova saatus oli kummaline – ta tõmbus varakult tagasi avalikust elust ja tema mälestused ei räägi hilisemast aja- järgust tema elus praktiliselt mitte midagi. Vaevalt täisealiseks saanud, pühendus ta esmalt kiriklikule, seejärel sõjaväelisele kar- jäärile, kuid loobus neist peagi sellise elu kasuks, mida paljud peavad „skandaalseks“. Eikellegina sündinud mehest sai sage küla- line toonases suurilma seltskonnas: õukond (Louis XV kaasa arvatud), Voltaire, Rousseau, Mozart... Kõik see ongi inspireerinud David Sonnenblucki looma balletti suurest võrgutajast. Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, ansambli “Typsi” jt heliteoseid ning traditsioonilist araabia muusikat.

Esietendus 12. märtsil 2011 Vanemuise väikeses majas

Rahvusvahelisele tantsupäevale pühendatud BALLETIGALA 29. aprillil kell 19 Vanemuise suures majas

RAMP 2011/2012 77 Vanemuine on laste- ja noorte- sõbralik teater!

Mall Türk, Vanemuise noortetöö juht Foto Alan Proosa

ooajal 2011/2012 teeme Vanemuises igapäevast haridussuunalist noorte- tööd juba viiendat hooaega. Sünni- Hpäev! Nende aastate jooksul on üha enam noori leidnud tee Vanemuise mäest üles. On ka põhjust – repertuaari on lisandunud mitmeid uusi lastelavastusi, lisaks etendustele on välja töötatud erinevaid programme põneva teatrimaailma tutvustamiseks.

NOORED, ET TE TEAKS:

Teatris toimuvad üllatavad Kollased Kassid – jaa, neid on teatrikohtumised. Tuled eten- teatris ohtralt! Kas Sa oled nendega dusele tunnike varem ja ennäe, juba kohtunud? Kollane Kass on keegi tark ja julge on just Sinu teatri noortetöö vapiloom ja tal on jaoks etenduse sõlmprobleeme lastele alati midagi põnevat välja lahti rääkimas. Jälgi mängukava ja mõeldud - töötoad koolivaheajal, ära maha maga! sünnipäevapeod, teatriekskursioo- nid jpm. Teatris on oma tunniplaan – tõepoolest! Aga normaalne Sa ei pea oma tundeid ja mõtteid teatritund on kostüümide, grimmi teatri suhtes vaka all hoidma! ja mõnikord isegi kogu orkestriga. Hooaja jooksul käib loomekon- Ja õpetajad on loomulikult staarid. kurss „Nägin teatrit“. Pole vahet kas kirjutad, teed niplispitsi, Kel tundidest talve jooksul veel joonistad või luuletad – saada oma vähe, on oodatud juba legendaar- töö meile! See läheb meile korda. sesse Kollase Kassi Suvekooli. Aga hoiatan – kes on korra käinud, jääb sõltuvusse ja tuleb jälle!

„Teatrirõõm“, Anett Pook, 12. a, Põltsamaa ÜG 6. a. klass.

78 RAMP 2011/2012 5. KOMÖÖDIA – tõsine kunst, mida kaugeltki 10 mõistet, igaüks teha ei suuda Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõpplahendu- mida peaksid enne sega näidend. Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahu- teatrisse tulekut pooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi tundma meelelahutust.

Allikad – wikipedia ja Rein Pakk 6. TRAGIKOMÖÖDIA – liiga inetu, et olla vale Tragikomöödia on draama žanr, mis ühendab tragöödia ja Teatris on käibel sadu termineid, mida publik saalis ei pruugi komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub koomikast ning ei peagi tundma. Alljärgnevad kümme mõistet võiksid traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealis- teatripiletit ostes ometi selged olla. pinna all aga aimub traagika. Mustas kirjas on lihtsalt terminid, punases kirjas Rein Paku interpretatsioon sellest, milline on tegelik sisu terminite taga. 7. LAVASTUS – see, kui õiged inimesed teevad õigel ajal ja õiges kohas õigeid asju 1. DRAAMA – usutav lugu Lavastus on teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näi- kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste dendi tõlgendus, seega iseseisev kunstiteos. Näidendi tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remar- gid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, žestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka 2. OOPER – uskumatu žanr, täiesti uskumatu tõlgendamisruumi ja kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näit- Ooper (itaalia sõnast opera ‘teos’) on muusikaline lavateos, lejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ooperi esitami- vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on selle sel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kõikide etenduste muutumatu ühisosa. kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsita- 8. NÄIDEND – oluline töövahend teatris tiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja Näidend on kirjandusteos, mis on mõeldud peamiselt teatris süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub esitamiseks. Näidendite põhiliigid on draama, komöödia ja ning lauljad keskenduvad ühele teemale, lauldes täie häälega. tragöödia.

3. BALLETT – uurimus keha ja hinge vastuolust 9. ETENDUS – mida rohkem neid on olnud, seda rohkem nad esietendusest erinevad Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljenda- takse tantsu ja muusika abil. Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul Ballo tähendab Itaalia keeles “tantsin”. Ballett ühendab endas taasesitada. koreograafia, muusika ja pantomiimi. Balleti aluseks on stsenaarium, mille järgi seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Kogu tegevus antakse edasi tantsu ja keha liiku- 10. DRAMATURG – see, kes näeb võimalusi mise kaudu. Dramaturg on teatri juures tegutsev kirjandusnõunik, kes soovitab lavastamiseks näidendeid ja mõnikord kohandab proosateoseid näidenditeks (dramatiseeringuteks), kirjutab ise 4. TRAGÖÖDIA – liiga ilus, et olla tõsi näidendeid või tõlgib neid. Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagi- lisel konfliktil põhinev näidend.

RAMP 2011/2012 79 PILDIKESI Kollase Kassi Suvekoolist

Tekst Ave-Marleen Rei Foto Aldo Luud, Kertu Tombak

aailma esimene Vanemuise Kollase Kassi M Suvekool toimus juunis 2010. Juunis 2011 võib tasahilju rääkida tekkivast traditsioonist, sest kui üks ettevõtmine toimub teist korda, siis on lootust, et tuleb kindlasti ka kolmas ja neljas ja… kord. Kollase Kassi Suvekooli eesmärk on lasta noortel pista nina teatrimaailma sisse ning teha kaasa ühe lavastuse sünd. Loomulikult on tegemist ekstra- turbo-kiirversiooniga lavastuse sünnist, sest kui muidu tehakse teatris ühe lavastusega proove umbes kaks kuud, siis suvekooli lavastus valmib nädalaga. Suvekooli vajalikkusest räägib kindlasti asjaolu, et 2010. aasta vilistlased avaldasid tungivat soovi osaleda seegi kord. Nõnda kogunes osalejaid 26 (6 vilistlast ning 20 uut liitujat) ja nende ühi- seks eesmärgiks oli 19. juuniks tuua vaatajate ette Oskar Lutsu „Kevade“ aineline lavastus. Siinkirjutaja püüdis suvekooli noortega sammu pidada ja nii mõneski tunnis vaatlejana osaleda. Kirja said pandud eredamad pildid, mis mällu sööbisid.

80 RAMP 2011/2012 KOLLASE KASSI SUVEKOOL

Pildike 1 lause: „Te ei saa siin mitte midagi reklaami- ja müügiosakonna juht Ave 10. juunil kl 10. Kogunevad valesti teha, kõik on õige!“ Start on Svarts. Selge on see, et sama päeva Vanemuise suures majas kuus vilist- antud. lõunaks peab valmima lavastuse last, et olla valmis uute liitujate turunduskontseptsioon, sest juba vastuvõtuks 13. juunil. Kollase Kassi Pildike 2 kl 14 toimub plakati pildistamine. Suvekooli tunniplaani vaadates on Kontseptsiooni on aga keeruline luua, 13. juuni kl 10. Kogunevad suve- kuna veel on üsna ebaselge, kes keda selge, et mingit heietamist siin ei tule kooli uued liikmed. Esialgu on raske mängib ja mis žanris lavastus tuleb. ja kõik peavad selle nädala jooksul uskuda, et need noored on tulnud Ave abiga otsustatakse, et plakatile endast maksimumi andma. Vilistlasi teatriteemalisse suvekooli. Istutakse pannakse suures kirjas KEVADE ja ootab võrreldes eelmise aastaga ees hiirvaikselt ja ka enese tutvusta- lisatakse sinna suurte tähtede sisse teistmoodi töö – nendest saavad mine toimub nõnda tasasel häälel, kõige osalejate pildid. Nõnda lõpuks lavastajate assistendid, kes vastuta- et minul, kes ma kaugel saalinur- ka läheb. Pannakse paika plaan, et vad ka kogu projekti turunduse eest. gas istun, jäävadki osalejate nimed saalis peaks esietendusel olema Kandvam osa laval jääb uute liitujate kuulmata. Õhus on tunda siiski vähemalt 120 inimest. Kuidas need õlule. Kahe järgneva päeva jooksul ootusärevust. Näis, kas 5-10 aasta inimesed sinna saada? Lisaks plaka- kohtuvad vilistlased Sven Karjaga, kes pärast saame neid noori ehk juba tidele trükitakse ka flaierid ja neid räägib repertuaarivalikutest ja Jaanus professionaalsetel lavalaudadel näha. peavad noored ise aktiivselt jagama. Kanguriga, kellelt saadakse mees- Huvitavaid tüüpe on siin igal juhul. konnatöökoolitus. Kohe alustuseks Nuputatakse, kus oleks jagamiseks tehakse aga tutvust suvekooli põhiju- kõige paremad kohad. Muidugi tuleb hendaja Katrin Lutsuga. Ja teatritee- Pildike 3 jagada infot Facebookis ja saata välja malises suvekoolis ei tutvuta laua taga 13. juuni hommik. Turunduskoosolek. pressiteade. Selleks kõigeks on vaja juttu puhudes vaid ikka mängides ja Osalejad - möödunud aasta vilistla- aga infot lavastuse kohta ja see tuleb harjutusi tehes. Kõikide nende mängu- sed. Koosolekut juhatab Vanemuise lähipäevil kähku kokku panna. liste ülesannete juurde kõlab Katrini

RAMP 2011/2012 81 Pildike 4 14. juuni. Balletitund. Õpetajaks Vanemuise balletilegend Aivar Kallaste. Kui päris tunni alguses on noored hommikuselt unised, siis mõne hetkega suudab Aivar tekitada töise õhkkonna. Paar noormeest, kes sellega kohe kaasa minna ei taha, saavad kuulda, kuidas õpetaja tõstab häält ja teatab: „Seljaga minu poole küll ei seisa!“ Distsiplineeritud balleti- maailmas lõtvust ei sallita. Kui Katrin Lutsuga tehtava töö juures on kõikide arvamused oodatud ja võimalusel neid ka arvestatakse, siis balletis ei saa igaühe arvamust kuulama hakata. Siin tuleb teha nii, nagu viimased 300 aastat tehtud on. Ja kerge see ei ole. Nii mõnegi poosi juures on näha, kuidas lihas kisub krampi ja otsaesine muutub higiseks. Kui muidu treeni- takse balletitantsijaks aastaid, siis mida suudab Aivar ühe nädalaga? Kaua ei pea sellele küsimusele vastust ootama, sest esietenduseni on jäänud kuus päeva.

Pildike 5 17. juuni pärastlõuna Sadamateatris. Vahepeal on selgunud pühapäevase esietenduse žanr ja selleks on muusikal. Noored on saanud grimmikoo- lituse. Plakatid on valmis. Saabuvad kostüümid ja rekvisiidid. Meeleolu proovi vaheajal on kordades lärma- kam ja julgem kui noorte esimesel kohtumisel – jääb mulje nagu oleks tegemist tavalise vahetunniga tava- lises koolis. Balletitundides õpitu hakkab ilmet võtma. Aivar Kallaste on lavastanud lõputantsu, milleks on inspiratsiooni ammutanud Ruslan Stepanovi tantsulavastusest „Kevade“. Nüüd on lavavõitluse kord, juhenda- jaks Madis Milling. Kuidas kukkuda? Kuidas jätta endast ähvardavat muljet? Kuidas olla usutav? Esietenduseni on jäänud kaks päeva.

82 RAMP 2011/2012 KOLLASE KASSI SUVEKOOL

Pildike 6 19. juuni. Esietendus. Sadamateater. On ju saali kogunenud kõik emad- Stseen, kus astuvad üles eelmise Pool tundi enne etenduse algust tõdeb isad-vanaemad-vanaisad-õed-ven- aasta vilistlased näitab, et iga aasta juhendaja Katrin Luts, et nädalajagu nad, kes muretsevad, kuidas nende Kollase Kassi Suvekoolis annab palju ettevalmistusaega jäi kindlasti veel kallikesel laval läheb. Tundub, et juurde – nende stseenis on paremat puudu. Ta on imestunud, et suvekooli noorte turundustöö on olnud igati tempo- ja rütmitaju, kindlamat ole- õpilased ei tundu enne esietendust edukas, sest toole hakkab nappima ja kut. Etendust saadavad marulised üldse närvis olevat ja kahtleb, kas see publikut on kindlasti rohkem kui vaheaplausid ning etenduse lõp- mitte halb enne ei ole. Üldine õhk- 120 inimest, pigem 160. Lavastus on pedes aplodeeritakse püsti seistes. kond on siiski nii positiivse laenguga, tempokas ja laulurohke. Tundub, et Lõputants tuleb kordamisele. Seda et kõik halvad ended teevad sääred. just laulu- ja tantsunumbreid on uhkust ja rõõmu, mida lavalolijad Publiku poole peal tundub närvi roh- rohkem harjutatud. On julgeid rolli- saalisolijates tekitasid, on raske kir- kem olevat kui lava taga. sooritusi ja palju head energiat. jeldada, selleks peaks ise seal saalis olema ja omama laval kedagi, kelle üle rõõmustada.

RAMP 2011/2012 83 KOLLASE KASSI SUVEKOOL Tööd konkursilt Keskmisele ja vanemale vanuseastmele Kümnekonna päeva jooksul tut- „NÄGIN vustatakse suvekooli õpilastele teatrit. Juhendajate abiga tehakse läbi kogu lavastusprotsess, suvekool lõpeb etendusega. Esimene TEATRIT!” suvekool toimus 2010. aastal ja lõpuetenduseks oli „Saaremaa onupojad“. 2011 2012. aastal toimub Kollase Kassi Suvekool 6.-15. juunini. Osalustasu on 50 eurot, täpsemat infot jälgi teatri koduleheküljelt www.vanemuine.ee või küsi [email protected]

KONKURSS “NÄGIN TEATRIT!” Ka sel hooajal toimub lastele ja noortele konkurss „NÄGIN TEATRIT!” eesmärgiga kutsuda noori üles mõtlema ja arutlema teatriteemadel. Tööd võivad olla nii kirjutised kui pildid, lood või värsid, fotod või maalid. Oluline on, et tööd kannaksid endas peegeldust teatrist. Konkursile laekunud töödest kujundatakse „Nägin teatrit“, Torma kooli draamaring OFF 2012. aasta märtsis Vanemuise suure maja fuajeesnäitus, pari- Nägin teatrit mate tööde autorid ja juhendajad Eile käisin teatris ma, saavad auhinnaks teatripääsmeid nägin balletti ja „Hamletit“ ka. ja -meeneid, toredamaid töid kohe, kui teater sai läbi, kasutab teater oma laste- ja Mõtlesin, mida ma lõpuks nägin? noortetrükiste kujundamisel.

Nägin seelikuis tantsivaid mehi, Tööd saata või tuua kuni ja meest, kes rääkides pealuuga vehib. 1. märtsini 2012 aadressil: Nüüd küsimus mõlgub mul peas, miks ei käinud ma teatris nooremas eas? Teater Vanemuine, Vanemuise 6, Tartu, e-post: [email protected] Kuna teater mulle nüüd väga meeldib, siis tahaksin seal käia veelgi. Võitjad kuulutatakse välja Ja kui eelmine kord käisin seal üksinda, 13. märtsil 2012 siis seekord kutsun sõbrad ka. Vanemuise laste- ja noorte „Lotte“, Siret Sarv teatripäeva tähistamise raames. Tartu Kivilinna Gümnaasium Karl Erik Karindi 3 c klass Tartu Kivilinna Gümnaasium 6. a klass

84 RAMP 2011/2012 IGAÜKS TABAB OMA IME ISE, MINA TALLE SEEKORD PEALE EI SATTUNUD

Roman Baskini lavastus „Tabamata Nagu eespool juba mainitud sai, oli küsimust – kust jookseb kunstniku ja ime“ oli nagu iga teine teatritükk minu jaoks näitlejate valik muljet- matsi vaheline piir. Ometigi üllatas tänapäeval, kuid tänu kaasahaaravale avaldav, seda enam, et tegelasi oli ka tema – peategelane oli targem, kui sisule sai mööda vaadata pisivigadest etenduses üsna palju. Siinkohal took- välja paistis, ning kõik, mida ta soo- nagu pikale venivad monoloogid ning sin mõned näited. Tegelane nimega vis, oli vaid inimlik rahu, mitte meie häiriv ajastute kokkupõrge – kostüü- Salme Pedak, kes oli endine laulja. ühiskonnale nii omane edunõue. Kuigi mid ja tehnika ning keel olid vastu- Tema tunnusvärviks oli roheline ning Hannes Kaljujärv sai oma rolliga hästi olus. Lavastus keskendus suhetele, oli käitumismaneer oli väljapeetud, kuid hakkama, ei suutnud ma terve eten- märgata ülimalt tabavat osatäitjate kahtlev, esinduslik/suursugune, kuid duse lahti öelda kujutlusest, kui hea valikut, kuid oli ka eksimusi. iganenud, tagasihoidlik, rahumeelne oleks Jüri Krjukov Leo Saalepina (kus- ning üheplaaniline. Ta oli kustunud juures, seda, et Krjukov on reaalselt Laval kujutati kokku kolme erinevat täht, kuid tajus veel oma väärtust. antud rolli mänginud, sain teada päev ruumi: Lauritsate kodu (klaver, lilled, Salme Pedak oli ilmekas näide Leo pärast etenduse nägemist). kapid), Eeva Marlandi kodu (laud/ Saalepi tulevikust, just see, unusta- klaver, kardin, maal), seltsimaja taga- Lavastus vastas üsna suurel määral tud staar, pidi Saalepist saama. Eeva ruum (klaver, lilled, kaetud laud). Eduard Vilde kirjutatud näidendile, Marland, kes olevat teise teose tege- Lavakujundus mõjus tinglikult – draama oli hästi üles ehitatud ning lase Juta sõnul n-ö päikesenaine, oli samad objektid, kuid erinev otstarve, näitlejate valik õige. Lavastuses toodi isikupärane: ta oli aval ning korraar- väga hästi oli läbi mõeldud, kuidas hästi välja armastuse, reetmise, mastaja. Temast õhkus rahulikkust, mida kasutada saab. Üldiselt jättis geniaalsuse, petmise ja kunsti liin enesekindlust ja realistlikkust, kuid kujundus vaataja neutraalseks, kuid ning viimase väärtuse ja väärtusta- ometi valdas ka teda omamoodi piin näiteks plastiklilled jätsid lavastusest mise teema. Puudust tundsin vaid ela- – ta ei leidnud seda, mida otsis. Eeva odava mulje. Muidugi, kui väga tahta, vast muusikast. Etendus jättis mulle tunnusvärviks oli valge ning oma võib võtta plastikust lilli kui võltsi üldiselt üsna hea mulje ning kõige kostüümide poolest eristus ta selgelt austust ja kiiduavaldusi, kuid leian, rohkem soovitaksin seda vaatama kogu muust seltskonnast. See naine et seda oleks suudetud väljendada ka minna inimestel, kes on antud tükki oli õiglane iseenda ja teistega, ta oli muude vahenditega. varem kellegi teise esituses näinud, heasüdamlik. Üldiselt loodi antud sest nii tore oli tagumisest reast kahte Veidi häiris mind lavastuse juures võtmeisikust naiskristuse mulje, kuid vanadaami vestlemas kuulda, kui läbi valguse ja muusika vähene roll. ausus ja otsustavus etenduse lõpu- käis taoline lause: „Jah, ma nägin seda Valgus ei mõjutanud absoluutselt osas rikkus selle mulje – ka tema oli viimati 1975. aastal.“ näidendi meeleolu ning muusika jäi inimene, kuigi ei olnud märki sellest, niivõrd tagaplaanile, et publikuna ei et ta oleks kunagi eksinud. Leo Saalep mõistnud ma, kas tegemist on Leo kui loo peategelane kujutas endast Tiina Tuhkur, HTG 11e Saalepi antava kontserdi või lihtsalt piinatud geeniust, närtsinud inimest, taustamuusikaga. kelle hääl ja liikumismaneer rõhutas

„Kuidas ma 2x Ninasarvik Ottot vaatamas käisin“, Richard Ester, 10 a, Pärnu

„Helisev muusika“, Gertrud Tomson

RAMP 2011/2012 85 REPERTUAARIS OLEVAD TEATRITUNNID

TARMO JA HANNESE AJALOOTUND AJA LUGU MUUSIKAS KLASSITSISM

Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Lavastuskonsultant Ain Mäeots Kunstnik Maarja Meeru Liikumisjuht Marika Aidla Etenduses teevad kaasa Hannes Võrno, Maarja Mitt, Karmen Puis ja Vanemuise Sümfooniaorkester

Kas me teame ja oskame öelda, mis toimus maailmas just samal ajal, kui aurumasin leiutati? Kelle raamatuid ja kelle luulet loeti, kelle pilte vaadati? Kas me teame ja oskame öelda, kes olid kõige tegusamad heli- loojad Euroopas, kui tuhandeid kilo- meetreid eemal Ameerika mandril TANTS LÄBI AEGADE Iseseisvusdeklaratsioon ette loeti? Kas meil on aimu, millega tegeles üks Eelnevatel aastatel on paljudel ajaloo suurimaid vallutajaid Napoleon lastel olnud võimalus nautida just siis, kui Eestimaal maarahvas kaunist tantsu, pärit erinevatest pärisorjusest vabaks sai? ajalooetappidest. Kavas on olnud klassikalisi balletinumbreid ja Kui sa juhtumisi veel ei tea, siis koguni moderntantsu. Sel hooajal Hannes ja Tarmo teavad ja jagavad esitame mitmeid uusi numbreid, seda ka sinuga. Kaks korda 40 minu- ja muud põnevat. tit on ühele väljapaistvale ajastule kindlasti väga vähe ja võib tunduda „Tants läbi aegade“ on valminud kiirjooksuna läbi 18.-19. sajandi vahe- koostöös Vanemuise Tantsu- ja tuse, kuid tule kuula Beethovenit ja Balletikooliga. Mozartit, Goethet või Schillerit ning Kava lavastaja on Elena Poznjak- Hannese ja Tarmo kaasahaaravat lugu Kõlar. Tantsijaid juhendavad ja sa tead vähemalt vastuseid neile vanemuislased Aivar Kallaste, küsimustele, mida äsja lugesid! Rufina Noor ning Vanemuise teatri Kohtumisteni Vanemuise balletijuht Mare Tommingas. Kava väikeses majas! esitavad balletikooli õpilased. Hannes Võrno ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikool Tarmo Leinatamm on asutatud 1994. a balleti- stuudiona Vanemuise teatri juures. Hetkel tuleb balletist vaimustunud lapsi aina juurde. Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli juhatajaks on selle asutamisest peale Vanemuise endine priima- baleriin Elena Poznjak-Kõlar.

86 RAMP 2011/2012 TEATRITUNNID

APPI, OOPER?! APPI, OOPER?! 1. tund 2. tund Nooremale ja keskmisele EESTI TEATRIMUUSIKA vanuseastmele Nooremale ja keskmisele vanuseastmele Lavastaja Robert Annus Kunstnik Maarja Meeru Lavastaja Jaan Willem Sibul Kunstnik Maarja Meeru

Hoogne ooperitund nooremale ja kesk- Selles ooperitunnis kuulete misele vanuserühmale, õpetajateks läbi aegade parimaid palu Eesti Vanemuise teatri ooperisolistid Merle ooperi-, opereti- ja muusikali- Jalakas ja Jaan Willem Sibul. Kujutage lavastustest. Lisaks uutele ja ette, et te satute täiesti ebatavalisse huvitavatele teadmistele eesti tundi. Ooperitundi, kus õpetajateks muusikaloost saate aimu teatri- ooperilauljad ise. Merle Jalakas ja Jaan grimmi tegemise nippidest ja Willem Sibul õpetavad, kuidas ooperit kaasa lüüa kohapeal sündivas kuulata ning mida ooperis vaadata. väikeses lavastuses. Kõlavad Räägitakse ooperimajast ja inimestest, katkendid nii lauleldustest, kes seal töötavad. Õpetajate esituses ooperitest, operettidest kui ka saab kuulata erinevatest ajastutest muusikalidest. Kõik meie oma pärit ooperiaariaid, millest mõnigi võib eesti muusika! K. A. Hermanni tunduda tuttav ning millele saab soovi „Uku ja Vanemuine”, E. Aava korral isegi kaasa laulda. Ooperitunnis „Vikerlased”, G. Ernesaksa näidatakse ka hulganisti uhkeid ooperi- „Tormide rand”, E. Arro ja kostüüme. Tragimad publiku seast L. Normeti „Rummu Jüri”, saavad lähedalt vaadata rekvisiite ja E. Tambergi „Cyrano de Bergerac”, koguni kaasa mängida. Ooperitunnis O. Ehala „Nukitsamees”. kõlavad katkendid järgmistest ooperitest: Bizet’ „Carmen”, Mozarti Muusikatunni viivad läbi juba „Võluflööt”, Humperdincki „Hansuke ja tuntud õpetajad – Vanemuise Greteke”, Lortzingi „Salakütt”, Nielseni ooperisolistid Merle Jalakas ja „Maskeraad” ja Händeli „Xerxes”. Jaan Willem Sibul. Kontsertmeister on Made Sõlg.

HELISEV MUUSIKALITUND KOLLASE KASSI TEATRITUND „Helisevas muusikalitunnis“ kõne- Oled Sa vahel mõelnud, kuidas teatrisse tulla? leb Tarmo Leinatamm muusika- Kuidas teatris olla? teatri ajaloost, žanrite erinevusest Mis on teatris teistmoodi kui kodus? ning Vanemuisest muusikateatrina. Mis on lava peal? Birgit Õigemeel räägib endast Kas teater lõppeb lava taga ära? muusikas ja muusikateatris, koos Neile ja veel paljudele teistele küsimustele saad vastuse Tarmoga antakse ülevaade, kuidas Kollaste Kasside abiga Vanemuise väikeses majas. Teatritund kulgeb muusika- või muusikali- on mõeldud lasteaiaealistele lastele, korraga saab tunnis lavastuse valmimine ideest esieten- osaleda kuni 2 rühma. Teatritund kestab 45 minutit. duseni. Lõpuks õpitakse selgeks ja esitatakse koos lugu DO-RE-MI.

Peale muusikalitunnis osalemist teavad õpilased üht-teist muusikateatri ajaloost, etenduse valmimi- sest ja ka Birgitist ning „Heliseva TEATRITUNDIDE TELLIMISINFO: muusika“ etendusel tulevad mõned „Appi! Ooper!?“ 1. ja 2. tund, „Tants läbi aegade“ 156 eurot. laulud tuttavad ette. Kindlasti saab „Helisev muusikalitund“ 246 eurot. väga selgeks, et muusikateater on üks lahe asi – teatris peab käima Kollase Kassi teatritund, teatriekskursioon: kord päevas kohe kindlasti! grupi hind 30 eurot (grupp kuni 30 inimest), iga lisanduv inimene 1 euro. Tellimine aadressil: [email protected] Lisainfo telefonil 744 0189

RAMP 2011/2012 87 LASTE- JA KOGUPERELAVASTUSTE ESIETENDUSED

Vanemuise suures majas:

P. Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ 5. novembril 2011 kell 19

Koguperemuusikal „Mary Poppins“ 25. novembril 2011 kell 19

Lastemuusikal „Kosmonaut Lotte“ 5. mail 2012 kell 19 Draamalavastused: ”Ninasarvik Otto“, „Väikese onu saaga“, Vanemuise väikeses majas: „Kessu ja Tripp“, ”Kunksmoorimäng”, „Morten lollide laeval“ ”Pettson ja Findus” Muusikalavastused: 10. veebruaril 2012 kell 12 „Helisev muusika“, „Detektiiv Lotte“, „Mary Poppins“, „Kosmonaut Lotte“, Teatri kodus: ”Grease” „Väikese onu saaga“ Tantsulavastused: „Mowgli“, „Pähklipureja“, 16. septembril 2011 kell 11 ”Kuldvõtmeke”, Kaunitar ja Koletis” „Kessu ja Tripp“ 19. novembril 2011 kell 12

Multimeedia- ja tantsulavastus „Kunksmoor” 24. märtsil 2012 kell 12

LASTE- JA KOGUPERELAVASTUSED VANEMUISE REPERTUAARIS:

Draamalavastused: „Ninasarvik Otto“, „Väikese onu saaga“, „Kessu ja Tripp“, „Kunksmoorimäng”, „Pettson ja Findus”

Muusikalavastused: „Helisev muusika“, „Detektiiv Lotte“, „Mary Poppins“, „Kosmonaut Lotte“, ”Grease”

Tantsulavastused: „Mowgli“, „Pähklipureja“, „Kuldvõtmeke”, „Kaunitar ja Koletis”

88 RAMP 2011/2012 KOOLIVAHEAJA KOLLASED KASSID Ka sel hooaja koolivaheaegadel saavad lapsed 1 tund enne etendust ning etenduse vaheajal koos Kollaste Kassidega teatrisaali fuajees meisterdada. Kollased Kassid on kohal järgmistel etendustel:

2011 22. oktoobril kell 18 „Detektiiv Lotte“ 23. oktoobril kell 12 „Helisev muusika“ 25. oktoobril kell 19 „Helisev muusika“ 29. oktoobril kell 12 „Nukitsamees“ 30. oktoobril kell 16 „Mowgli“

2012 20. märtsil kell 12 „Ninasarvik Otto“; kell 19 „Helisev muusika“ 22. märtsil kell 19 „Mary Poppins“ 24. märtsil kell 12 „Helisev muusika“ 25. märtsil kell 12 „Nukitsamees“

Draamalavastused: ”Ninasarvik Otto“, „Väikese onu saaga“, „Kessu ja Tripp“, ”Kunksmoorimäng”, ”Pettson ja Findus” Muusikalavastused: „Helisev muusika“, „Detektiiv Lotte“, „Mary Poppins“, „Kosmonaut Lotte“, ”Grease” Tantsulavastused: „Mowgli“, „Pähklipureja“, TÄHTPÄEVAD ”Kuldvõtmeke”, Kaunitar ja Koletis” VANEMUISE LASTETOAS

Suures majas asub lastetuba, kus lapsed saavad mängida ajal, TEATRIKOHTUMISED kui emad-isad etendust vaatavad. Lastetoas on väike käpik- nukuteatri sirm koos käpiknukkudega, laud ja joonistustar- 2011 / 2012 toimub kuus põnevat teatrikohtumist, kus bed, kostüümid ümberriietumiseks, raamatuid ja mänguasju. enne või pärast etendust räägib lavastuse tagamaadest, Lastetoas on ka väike lava koos eesriiete ja dekoratsiooniga. oma arusaamadest ja oma erialaga seonduvast mõni tore, Lapsed saavad kasutada ka kostüüme ja parukaid. Etenduse tark ja põnev inimene. Kohtumine ei maksa midagi, aga ajal vaatab laste järele teatri töötaja. Lastetoas saab korraldada annab palju! ka toreda teatriteemalise sünnipäevapeo, pakkudes sõpra- 19. oktoobril kell 18 dele etenduse vaheajal torti või kutsudes külalised lastetuppa suures majas teatrikohtumine Aleksei Turovskiga, teatrimänge mängima. Pakume võimalust ka põnevaks retkeks kell 19 tantsulavastus „Mowgli“. teatri salapärastesse tagaruumidesse või korraldame teatritee- 19. novembril kell 18 malise võistlusmängu. väikeses majas teatrikohtumine Raivo Järviga, kell 19 tantsulavastus „Casanova“. Info ja registreerimine Vanemuise infotelefonil 27. novembril kell 16 väikeses majas draama „Tabamata ime“. tel 7440 100, Pärast etendust teatrikohtumine Jaanus Kanguriga. [email protected] 16. veebruaril kell 18 Lastetoa kasutamine 1 tund enne etenduse algust ja väikeses majas teatrikohtumine. aheajal sünnipäeva või mõne muu sündmuse tähistamiseks kell 19 ooper „Maria Stuarda“. maksab 35 eurot, lisandub teatripileti hind. 1. märtsil kell 19 Sadamateatris draama „Rumm ja viin“. Lastetoa kasutamine 3 tundi koos teatriteemalise Pärast etendust teatrikohtumine Jaanus Kanguriga. tegevuse juhiga (1 tunni kestel) maksab 70 eurot 15 lapse

18. aprillil kell 18 kohta, iga järgmine külaline lisab hinnale 5 eurot. Sadamateatris teatrikohtumine Jüri Ennetiga, Vajalik on eelregistreerimine. kell 19 draama „Rumm ja viin“.

RAMP 2011/2012 89 Kambakesi TEATRISSE

Tekst Marii Kangur lete kindlasti märganud, et mõned inimesed liiguvad teatris ringi suuremate (Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng) või väiksemate gruppidena. Näiteks õpilased, kes vaheajal õpetaja ümber suure Fotod erakogud, Alan Proosa Osumiseva ringi moodustavad, et uurida, mis ja miks täpselt toimus. Või pensio- närid, kes puhvetis kohvi naudivad ja sõbrannaga eluolu arutavad. Ramp uuris, kes on need inimesed, kes teatrihuvilisi rühmadesse koguvad ja teatrisse toovad.

Ülle Mikk on ajakirja „Elukiri” reisi- seotud. Arvuliselt teeb see 1-2 korda emand. Nii nimetavad teda töökaas- kuus,“ lisas ta. Nõo õpilastele on ereda- lased. Ühiste teatrikülastuste orga- maid mälestusi jätnud tantsulavastus niseerimisega on ta tegelenud alates „Kevade“, muusikal „Helisev muusika“ 2010. aasta oktoobrist. Ülle on ise suur ning draamalavastused „Puhastus“, teatrisõber ja et talvel suure lumega on „Vihmamees“ ja „Gorgo kingitus“. ajakirja lugejatele, kes on eakamad ini- Õpetaja Soosaare sõnul olid õpilased mesed, muid reise teha raske, siis jäigi pärast „Gorgo kingituse“ vaatamist küll mõte teatrite peale. Ta on teinud igal mõneti segaduses, kuid pärast teatrikü- kuul mõne teatrireisi või korraldanud lastust arutleti koos lavastuse üle ning ise kontserdi. „Nii saan talve jooksul ka nii saadi ka segadusest jagu. Lavastuse Meie lugejad ise palju teatris käia,“ rõõmustab reisi- arutelu ongi alati külastusele järgneva on tänulikud, emand Ülle. Tavaliselt toimub pärast tunni teemaks. Kust võtab õpetaja ener- etendust kohtumine näitlejatega, lisaks gia, et lisaks niigi suurele töökoormusele et keegi käiakse koos õhtust söömas ning ela- õpilaste teatriskäike organiseerida? „Eks nendega takse kenas hotellis. Järgmisel päeval piletite ja rahaga on palju asjaajamist, tegeleb ja tehakse reisiseltskonnaga veel mõni aga sellised külastused on üks võimalus, bussid on kõik ekskursioongi. „Meie lugejad on tänuli- kuidas lapsi kultuuri poole juhtida. Kui kud, et keegi nendega tegeleb ja bussid tihti teatris käia, siis saab ikka korraliku välja müüdud. on kõik välja müüdud,“ selgitas ta. harjumuse külge,“ ütles ta.

Nõo Reaalgümnaasiumi eesti keele ja Pensionäride organisatsiooni kirjanduse õpetaja Heily Soosaar Kodukotus liikmete ühine teatris käi- viib teatrisse põhiliselt oma õpilasi, mine sai alguse juba 1994. aasta sügisel, kuid ka teisi, kes kooli pealt kuulevad kui organisatsiooni tollane teatrihuvi- ja kaasa tulla soovivad, vahel koguni line liige Valve Rehema Vanemuisega kolleege. Soosaar on ühisteatri- koostööd tegema hakkas. Valve sõnul ta külastustega tegelenud juba paar- väga nautis seda tegevust, sest teatri- kümmend aastat. Praegu on tuumik- huvi tekkis juba noores eas ja nüüdseks seltskonnas 15-17 keskkooliõpilast, on ta Vanemuist külastanud 80 aastat. ülejäänud seltskond varieerub. „Eks „Meil kujunes teatriga välja isegi selline palju oleneb sellest, mis lavastusega on väike traditsioon, et viisin alati lavale tegu ja kas inimesel on raha ja aega,“ lilli ja kõnelesin lühidalt näitlejatele ja selgitas Soosaar. „Käime kõigil eten- kogu saalile, mis mind seekordses etendustel, mis tunduvad sobivad – need duses rõõmustas.“ Praegu juhib ühiseid ei pruugi üldse olla kirjandusteostega teatrikülastusi Regina Kostjutšenko.

90 RAMP 2011/2012 „Vanemuine pakub meile välja 4-5 eten- On olemas ka Suurema seltskonnaga teatris käimine võib teine- dust poolaastaks, me riputame kuulutused kord ka sekeldusi kaasa tuua. Alljärgneva loo on kindel kontin- välja ja huvilised siis võtavad kohe piletid kirjutanud Heily Soosaare õpilane Liis Järveoja. gent, kes kogu poolaastaks,“ selgitas ta protsessi. ühtegi võima- „Mina siis jagan pileteid, et kes on sõbran- Kuidas me teatris käisime lust teatrit naga, kes ilma, kes tahab eespool istuda, külastada kes tagapool...“ Regina sõnul käiakse Minuga juhtub alati midagi. See lugu sai alguse ühel kontsertidel üldiselt rohkem – neid huvilisi pimedal sügisõhtul, kui pidime klassiga teatrisse vahele ei jäta. on ca 150. Teatripileteid ostavad umbes minema. Kuna mu sõbranna Freya on vahetusõpilane 80-95 inimest. On olemas ka kindel kon- Saksamaalt, ei teadnud ta, kuhu täpselt minna. Lubasin tingent, kes ühtegi võimalust teatrit külas- temaga enne kohtuda. Saime Freyaga Kaubamajas tada vahele ei jäta. „Me ju olemegi siin, kokku ja juttu jätkus kauemaks. Kambakesi TEATRISSE et viibida inimeste hulgas ja midagi teha, Vanemuise suure maja poole asusime teele alles kümme mitte üksi kodus olla. Ja kõige mõnusam minutit enne etenduse algust. Kuna oli juba üsna on see, et tekib oma seltskond,“ vastas kiire, kõndisime hoogsa tempoga ja andsime üleriided Kostjutšenko küsimusele, miks ta teatri- rutakalt garderoobi. Kõlas heli, mis teavitas etenduse piletitega tegelema hakkas. peatsest algusest. See oli kui muusika minu kõrvadele, sest teadsin, et õige varsti saan üht head etendust nautida. Kärmelt läksime piletikontrollija juurde, kes rebis Anne Kurgpõld töötab reisibüroos minu piletilt kiiruga kontrollriba, kuid nähes Freya Baltic Travel Group ja korraldab teatripiletit, sõnas ta: „Pidage hoogu! Teie kohad on ju rõdul!” reise välismaalastele. Eesti teatri vastu Läksime trepist üles rõdule ja seal selgus, et me ei taht- tunnevad suuremat huvi soomlased, kuid nud mitte ainult valede kohtade peale minna, vaid olime ka teised lähinaabrid. „Peamiselt huvitu- koguni vales majas: meie etendus – „Puhastus“ – pidi vad välismaalased muusikalavastustest. toimuma hoopis Vanemuise väikeses majas! Draamalavastustest vaid juhul, kui subtiit- rid saadaval on, muidu võib ju laval toimuv Tormasime treppidest alla, võtsime garderoobist mant- lid ja tõttasime Vanemuise väikese maja poole. Tegin selgusetuks jääda,“ rääkis Kurgpõld. Ta ettepaneku jooksma hakata. Umbes poole tee peal tuli lisas, et Vanemuise teater on olnud tubli mul vaimuvälgatus, et ma olen oma kõrgete kontsadega turistimagnet, sest mängukavas leidub takistuseks kiirema tempo arendamisel. Haarasin kohe muusikalavastusi, mida rahvusvaheli- mõttest kinni ja võtsin kingad jalast. Minu edasine tee- selt tuntakse: „Evita“, „Helisev muusika“, kond kulges ainult siidisokkide väel, ridikül ja kingad „ABBA“. Kokkuvõtvalt ongi Kurgpõllu käes. Vanemuise väikesesse majja jõudes seletasin seal- hinnangul välismaalase jaoks oluline setele piletikontrollijatele, miks meil on piletite rebitav hea muusika, tuttav lugu, subtiitritega osa juba ära tõmmatud. Teenindajad olid väga mõistvad varustatus ning eelistatav toimumispaik ning juhatasid meid kiiresti oma kohtadele. Üllatuseks Tallinna kesklinnas. „Tartu on väga ilus jäime hiljaks ainult kuus minutit, aga sellest ajast peale linn, aga millegipärast on meie kultuuri- olen ennast käsile võtnud ja kui asun mõnele etendusele huvilistel klientidel suurem huvi just minema, ütlen endale: „Kontrolli ennast! Kas sa oled ikka Tallinna vastu,“ ütles ta. täiesti kindel, millises majas etendus on?”

Kommentaar

Teater on selliste ühiskülastuste astuda. Sageli ei olegi rohkem etendusest, kuupäevast kui kella- korraldajatele väga tänulik, sest vaja, kui öelda, et nüüd on piletid ajast – üht varieerides võib pilet organiseerimine, piletite bronee- broneeritud ja teater ootab. maksta hoopis vähem, rääkimata rimine, transpordi korraldamine sellest, et seltskonnaga tulles Teine tore asi seejuures on heade ja raha kogumine võtab kindlasti on soodushinna saamine veelgi soovituste saamine – tihti jõuavad tublisti aega. Tore, et leidub neid, tõenäolisem. Julgustame ka neid, inimesed niimoodi etendus- kes sellist tööd teevad! On ju kes siiani pole teatriga sel teemal tele, mida ehk ise mängukavast teada, et tihtipeale on inimesel ühendust võtnud, kindlasti pöör- polekski valitud. Ja pole harvad küll huvi ja soov teatrisse tulla, duma kas Vanemuise kassadesse juhused, et just nii saadaksegi kuid asi kipub takerduma erineva- või müügioskonda. kõige vägevamad teatrielamused. tel eelnimetatud põhjustel – siis Vanemuise müügitoa töötajatega Oma toredatele rühmakülastuste on ju väga mõnus, kui keegi kogu Vanemuise reklaami- ja tasub ka hinna osas läbirääkimisi juhtidele soovime aga jõudu ja müügiosakonna juht asjaajamise oma hooleks võtab ja pidada. Hind võib sõltuda nii häid teatrielamusi! Ave Svarts endal jääb üle vaid õigel ajal bussi

RAMP 2011/2012 91 Pikamaamees Tanel Jonas

Küsis Ave-Marleen Rei Fotod Jaano-Martin Ots

ärast lavakunsti- Kuidas sa purjelaua enda jaoks lase tuulel end ära kanda. Esmaseid avastasid? manöövreid – pealetuult ja allatuult kooli lõpetamist sai Mingit vaimustavat lugu mul tegeli- pööret – oskan ka ja eks ma ju õpin Tanelist enda sõnul kult rääkida ei ole. Tükk aega tahtsin kogu aeg juurde. Väga äge purje- P seda teha ja ma ei teagi, mille taha lauamees ma kindlasti ei ole, aga „priskete põskedega poiss“, asi pidevalt toppama jäi. Lumelauda ma üritan kõigest hingest. Kevadine kellele meeldis suits ja söö- olin selleks ajaks juba 3-4 aastat sõit- Hispaania reis oli väga kasulik, õppi- sin väga palju juurde. mine. Ühel ilusal päeval tegi nud. Siis üks tuttav küsis minu käest, et kuule ma lähen järgmisel nädalal ta aga suitsuga lõpparve koolitusele, kas sa tahad kaasa tulla. Minu vaimusilmas näeb see nii (söömine on siiski jäänud) Läksimegi kahekesi Saadjärvele koolitusele. Samal suvel sõitsin veel korra välja, et on suur-suur laine ja inimene hüppab seal peal... ning pöördus hoopis spordi Pärnus ja järgmisel kevadel ostsin poole. Nüüdseks on prisked juba endale varustuse. Ei, sa räägid praegu lainelauasõidust. põsed kadunud ja Tanel tegeleb aktiivselt sörk- Kaugele sa sellest ajast alates Kas purjelauaga ei hüpata või? arenenud oled, mida sa juba Hüpatakse küll, laine pealt saab jooksuga. Pikim seni läbitud oskad? hüpata ja seda ka tehakse. Ei, mina maraton on 42-kilomeetrine Ma oskan esmasel tasemel purje- veel ei hüppa, kuigi kunagi võiks küll jah. Ma olen rohkem selline Tallinna Sügisjooks. Pikki lauaga sõita. Kui tuuleolud ei ole väga keerulised, siis ma saan hakkama mitte-hüppaja... maid ei läbi Tanel aga mitte sõiduga punktist A punkti B ja tagasi. Selles mõttes, et oskan sõita tagasi ainult joostes, vaid ka purje- Pikamaamees? sinna, kust ma alustasin – ma ei lauaga sõites. Pikamaamees jah.

Tuulevaikse ilma tõttu tuli purjelaud aeg-ajalt ka SUP´i (stand up paddle) vastu vahetada.

92 RAMP 2011/2012 INTERVJUU

Millised on võimalused Eestis Mis siis teha, kui purjelaud Käisid kevadel nö purjelaua- purjelauasõiduga tegeleda? ümber läheb? reisil, räägi, kus sa käisid ja On meil siin piisavalt vett ja See käib asja juurde. Ma olen siiani mida sa seal tegid? tuult? ikka proovinud selle asjanduse peale Käisime väikese seltskonna sur- Vett on meil kõvasti, aga tuult ei ole tagasi püsti saada ja uuesti sõitma faritega Tarifal. See asub Lõuna- reeglina (naerab). Meil on tegelikult hakata. Kõik kukuvad, absoluutselt Hispaanias, kohas, kus kohtuvad väga palju kohti, isegi Tartu ümbru- kõik. Kogu aeg. Isegi väga profid ven- Vahemeri ja Atlandi ookean. Tänu ses, mis on ju nii sisemaa kui veel nikesed kukuvad. Selles mõttes on erinevatele geograafililistele teguri- saab – Võrtsjärv, Saadjärv, Peipsi. vees olemine osa sellest spordist. tele, näiteks Sahara kõrb ja Atlandi Meri pole ka ju kaugel, kuskile pole Alguses, kui sa veel ei oska väga hästi ookean, puhub seal peaaegu alati üle 200 kilomeetri. Kevadeti ja sügiseti sõita, siis on hästi tüütu see pidev korralik tuul. Käisime seal sõitmas on tuuleolud paremad, suvel mõni- laua peale tagasi ronimine – sõidu- ja harjutamas. Tingimused olid kord on ja mõnikord ei ole. mõnu võrreldes sellega, kui palju sa liigagi head, mitmel päeval oli tuul sinna üles pead ronima, jääb väheks, nii tugev, et vees käisid ainult väga aga mida edasi, seda rohkem seda on. oskajad kohalikud. Eestis oleks Kevadel ja sügisel on ju vesi sellise tuule korral ilmselt tormi- külm. Kas spetsiaalne varustus hoiatus välja antud. Aga siiski, hoiab külma eemal? Millised on füüsilised eeldused mina sain 17-st päevast 10 sõita, Kalipso peab ikka seljas olema. Eesti purjelauasõiduks? olen väga rahul. Oli päevi, kus olime suves on see aeg väga üürike, kui Loomulikult, mida paremas füüsi- 6-8 tundi vees. Õppisin kõvasti asju saad lühikese kalipsoga või üldse ilma lised vormis sa oled, seda lihtsam juurde – veestarti ja manöövreid. särgita sõita. Mõnikord on ikka väga sellega tegeleda on. Aga tegelikult on Superreis oli. külm – on paks kalipso, kindad, sus- sõitjate hulgas igasuguseid inimesi – sid, kapuuts ja kõik asjad seljas, aga õrnad naisterahvad ja suure kõhuga ikka on jõhkralt külm. Päris ära kül- tüübid... Mingit erilist füüsilist tipp- munud ma siiski veel pole. vormi pole selleks vaja.

Sinu tark valik Tartus!

Luba endale üks linnapuhkus iidses ülikoolilinnas ja Eesti kultuuri hällis - otse Tartu südames!

Tutvu parimate pakkumistega hotellide London ja Pallas kodulehtedel:

www.londonhotel.ee www.pallas.ee

RAMP 2011/2012 93 Kütsariga köögis

Tekst Riho Kütsar

õndaviisi, head lugejad. Pakuks teile välja väikese Nmenüükese hommiku-, lõuna- ja õhtueinega kenal päeval. Nimetatud einete järjekorda võib omavahel muuta, s.t. hommikusööki teha lõu- naks, õhtusööki hommikuks jne. Ning kena päev, mil neid tarbida, võib olla Hommikusöök. näiteks kaunis kevadpäev. Aga täitsa Või lõuna. Või mis iganes. vabalt võib kõike järgnevat toimetada ka sumedal suvepäeval. Ja ma olen Ise nimetan ma seda kindel, et lihtsalt suurepäraselt maitse- LILLKAPSASALATIKS. vad need söögid ka kargel ja värvikül- lasel sügispäeval. Vaja läheb: Söögitegemisel olen lähtunud alati 2 keskmist lillkapsast, kindlast ideest ja sellest, et oleks umbes pool kilo kanafileed, mõnus – nii teha kui ka pärast süüa. 2 kopsakat sibulat, Tihti teen igasugust kodust värki – kang kõige tavalisemat suitsujuustu, kotlette, padasid, vormiroogi. Olen soola, pipart, basiilikut, koort ja majoneesi. kirja pannud ka erinevaid retsepte siit ja sealt ja neid vastavalt maitsele ja ka Tükeldan lillkapsa ära ja panen potti keema. Keeduvette juhusele teinekord kohandanud. nats soola ka. Nii umbes 5 minutit, sellest küll – päris lögaks ei keeda. Siis kurnan, jahutan külma vee all ära ja mauhti Nendes retseptikestes on igaühes väike kaussi. Seejärel kanaliha ja sibulad tükikesteks ja pannile, „oma“ lisand või nüanss, mis on tule- praen korralikult ära, lisan tubli surtsu soola ja pipart, natikene ka karrit, kui jahtub ära – kaussi lillkapsale järgi. muse mu meelest teinud algsest palju Suitsujuust kuubikuteks, kaussi. Raputan kuivatatud basii- maitsvamaks. Aga proovige järgi. likut, plöristan koort ja majoneesi, segan korralikult ära. See on salat, mida võib nõrkemiseni vohmida. Hullult hea. Kui kauss jääb köögilauale seisma, siis võib kindel olla, et hom- seks ei jää siit küll midagi. J

Vahemärkusena olgu öeldud, et koguseid ma täpselt ei mõõda. Vaatan ikka silma ja tunde järgi, et enam-vähem oleks asjad omavahel parlanksis. Selles salatis on kogused loksunud aja jooksul paika, sest ma teen seda alati ühte ja samasse kaussi.

94 RAMP 2011/2012 Nii. Lõunasöök. Või ka õhtueine. Ah,vahet pole. Nimeks võiks olla siis näiteks GRILLITUD KANASÜDAMED.

Õhtusöök. Vaja läheb: Täitsa vabalt ka hommiku. Või kellaviietee. 2 karpi külmutatud broilerisüdameid. Marinaadiks rabarberit, sibulat, õli, palsamiveiniäädikat, soola-pipart. Sellel roal on kindel nimetus: TOMATI-JUUSTUKOOK. Kõigepealt sulatan südamed ära, pesen ja loputan korralikult, virutan suurde kaussi. Siis tükeldan 3-4-5 suurt rabarberivart ja paar keskmist sibulat, samuti Vaja läheb: kaussi. Valan peale natukene tavalist toiduõli, mitte palju, nisu- või kaerakliisid, aga mitte ka liiga vähe. Tunde järgi surts soola ja pipart. 7-8 kogukat sibulat, Tagatipuks palsamiveiniäädikat, parasjagu, nii et kenasti pakk riivjuustu, kõik pruuniks värvub. Segan ja mulistan kämblaga kausis, muljun kõik sõrmede vahelt läbi ja jätan laagerduma. 2-3 palli mozzarellat, Kui seda hommikul või ennelõunal teha, on õhtul paras 4-5 suurt tomatit, südamed vardase toppida. Kõrvale võib võtta suvalist soola-pipart, toorsalatit. paar tassi piima, Ülimõnus on ka see Jamie Oliveri variant – fooliumi sisse 4-5 muna, värskeid porgandeid, terveid väikseid sibulaid, kabatšoki- tubli törts hapukoort, tükke, õli-soola-pipart, foolium kinni ja koos südametega basiilikut. grillile. Hiiglama mõnus. Südamete asemel olen sama Kogused, nagu öeldud, pole kaaluga mõõdetud. marinaadiga teinud ka tavalist sea kintsuliha, saab hullult maitsva šašlõki. Juurde veel 2 nelipakki hääd heledat õlut Kõik on väga lihtne. Enne asjade ahjuplaadile kokkupanemist ja sõbraga saab veedetud sulnis pärastlõuna. J on termiliselt vaja töödelda ainult sibulat. Hakin ja praen pannil vahvasti ära, klaasjaks, et kerge krõmps jääb veel sisse, soola-pipart ka. Ja siis hakkan laduma. Kõige tavalisem ahju- plaat, sinna panen küpsetuspaberi. Sellele raputan paraja kihi kliisid, vahet pole kas nisu või kaera, maitseasi. Peab ainult vaatama, et kliikiht liiga paks ei saa, kook võib kuivaks jääda. Kliide peale läheb praetud sibul, ajan lusikaga tasakesi laiali.

Tuleb jälgida, et kliikihti laiali ei aja. Järgmisena tuleb juust. Pudistan mozzarella tükikesteks ja laotan ühtlaselt koos riivjuustuga sibula peale. Siis viilutan tomatikesed ning laon tihedasti üle terve plaadi. Raputan tomatite peale tublisti kuivatatud basiilikut. Segan kausis piima, munad, hapukoore, natsa soola-pipart ka, lahmin segamini ja valan ühtlaselt plaadile. Vedelikku peaks olema parasjagu, nii et kogu plaat oleks korralikult üle valatud ja kliid kõige all läbi imbunud.

Plaat ahju ja 200 kraadi juures 40 minutit. Pärast lasen tunnikese-paar seista, et maha jahtuks ja siis kallale. Megahea. Mahlane ja mõnus. Eriti mõnna on järgmisel hommikul, kui ta on korralikult vormunud ja tihedaks vajunud. Aga tõenäoliselt ei pruugi seda hommikuni jätkuda. Ja kõrvale sobib rüübata imehästi klaas piima või kefiiri või tass head kuuma kohvi.

Head isu J Aide Illustratsioonid Eendra

RAMP 2011/2012 95 KOSTÜÜMILAENUTUS Vanemuise teatri kostüümilaenutusest on võimalik valida endale sobiv kostüüm rohkem kui 3000 eseme hulgast.

KOSTÜÜMILAENUTUS TÖÖTAB:

4. september – 22. juuni E – laenutamist ei toimu, kostüüme saab tagastada kl 12–18 T ja K – laenutus avatud kl 10–15 N ja R – laenutus avatud kl 12–18

25. juuni – 3. september E suletud T, N ja R 12–18 K 9–14

Soovitatav eelregistreerumine telefonil 744 0125. Kostüümilaenutuse sissepääs asub Vanemuise suure maja taga, kus vastavad viidad juhatavad laenutaja õigesse paika. Ühe eseme laenutamine nädalaks maksab 1 - 7,60 €, eriti kallite ja ajalooliste kostüümi- komplektide puhul 12-13 eurot. Kostüüme ei laenutata kauemaks kui üks nädal. Parukaid, vuntse ja jalanõusid Vanemuine ei laenuta.

VANEMUISE TEATRI KÜLALISTEMAJA Tartu kesklinna vahetus läheduses, aadressil Kuperjanovi 54a asub Vanemuise teatri külalistemaja, kus vabade kohtade olemasolul on võimalik ööbida.

Kokku on majas 12 tuba: Vanemuise teatri külalistemajal on olemas oma Lisainfo: » 2 topeltlaia voodiga tuba internetikeskne broneerimissüsteem, aadressil Kristi Sõber » 1 ühekohaline tuba www.vanemuine.ee/kylalistemaja. külalistemaja administraator » 9 kahekohalist tuba Sellel leheküljel saab jälgida vabade tubade T +372 744 0107 olemasolu külalistemajas (punane on hõivatud/ F +372 744 0116 Külalistemajas on võimalik korraga roheline vaba). Majutustingimustega saab tut- M +372 5800 6282 majutada 23 inimest. vuda samal leheküljel. Lehekülg võimaldab teha [email protected] Igas toas on olemas: broneeringut soovitud toale. Lingi „Tellimusvorm“ » pesemisvõimalus ja WC all on ankeet, mis tuleb täita, vajutades nuppu » kööginurk ja toidunõud „Saada“ jõuab see automaatselt administraato- » teler koos SAT TVga rini, millele järgneb kinnitus tellija e-postkasti. » WIFI leviala

96 RAMP 2011/2012 VANEMUISLANE SOOVITAB

Merle Jalakas Ain Mäeots Ragne Pekarev Raamat Film Film Hiljuti tuli müügile raamat See siin on nüüd filmisoovi- Jim Jarmusch “Night on „Ajatud lood“, varem on ilmunud tus hoiatusega. Kõrvaltoimete Earth”– lugu viiest erinevast ka „Kuldsed lood“ – väga head lühi- suhtes. taksojuhist viies eri linnas kesed mõtisklemise lood. Ja Chao- nii Ameerikas kui Euroopas, GASPAR NOE film Hsiu Chen „Võitmise iidne Kunst“, muuhulgas Helsinkis. Ei mingit “ENTER THE VOID” „108 Hiina sõjakavalust“, nendest punnitamist ja “kunsti rebi- tarkustest võib leida abi ka iga- On filme, mis vaatamise hetkel mist”, puhas elu omas huu- päevastes olukordades. tunduvad võimsad ja hinge- moris. kriipivad, kuid juba järgmisel päeval ei kipu eriti meeldegi Mike Leigh “Naked” – sisult Plaat tulema. “Enter..”-iga seda hirmu suhteliselt sünge, aga väga Arvo Pärt ALINA – seal on küll ei ole. Et meelde ei tuleks. Lugu nauditava teksti ja dialoogiga ainult kaks pala – „Für Alina“ ja ise on lihtne: kohe algul saab film.Lähemal uurimisel sel- „Spiegel im spiegel“, aga mõlemad “halvale teele” läinud peatege- gus, et enamus teksti sündis suurepärased. lane mõned grammid tina rindu, proovides. ning tekkinud avause kaudu

lahkub tema armetu hingeke Kontsert Muusika maisest kestast. Järgneb 40 päeva Laulupidu on õige kontsert, ühis- (filmis siis vastavalt 2 tundi) Mari Kalkuni plaadi julgen ära laulmises on mingi vägi, mis mõjub sellesama hinge ekslemist täna- osta ilma, et ma seda enne üle alati. Nagu näiteks 2010. aasta päeva Tokyos – üdini tehnitsistli- kuulaks. Mari Pokinenilt soovi- Üldlaulupidu – võimas on seal ise kus ja võõrandunud superlinnas. tan kuulata laule, mis on plaa- osaleda või lihtsalt olla üks väike Läbi “aura silmade” näeme me dil “Meie küla laulud”, kus ta täpike selles suures eestlaste – vaatajad – Kõike… Vapustav ja musitseerib koos Kukerpillide, massis. paradoksaalne, kuidas lugu, mis Ricardo Padilla ja teistega. rullub lahti pidevalt vaataja talu- Koht vuse piire kombates (ja pidevalt Vanemuises Suvel tasuks külastada Naissaart, üle selle minnes) võib samal ajal erinevad dekoratsioonid vahetu- olla nii ilus ja puhastav. vaataksin korra veel „Casanovat” vad päeva jooksul – linnapilt, meri, ja „Haldjakuningannat”. Ma See film lahutab meele põhja- mets, küün, tähistaevas, jälle meri, arvan, et „Huntluts“ meeldiks likult ära ja pärast sõltub ainult linn….Üks ilus ja elamusterohke mulle ka, kui saaksin saalis enda sisemisest vundamendist, suvepäev on garanteeritud. istuda ja vaadata :) kui põhjalikult ja millistel alustel sa selle uuesti kokku paned. Vanemuises „Haldjakuninganna“ – fantastiline lähenemine ühele barokk-ooperile. Raamat Hästi kokku sulatatud erinevad žan- Raamatusoovitus kõigile rid. Ja muidugi – masinad. Huvitav neile, kes halavad, et meil siin vaadata ja ilus kuulata. Eestis pole ikka tõelist vaimu- aristokraatiat: lugege Viivi Luige „Vihmamees“ – Aivar Tommingas “Varjuteatrit”! ja Riho Kütsar mängivad suurepära- selt. Väga meeldis.

„Casanova“ – soovitan soojalt.

RAMP 2011/2012 97 EKSPERIMENT – teeme ise papjeemašeed

apjeemašee on teatri töökodades väga laialt levinud tehnika, seda eelkõige piira- Tekst ja fotod Katrin Paas matute kasutusvõimaluste ja materjali kättesaadavuse tõttu. Papjeemašeetehnikas Psünnivad laval ilutsevad reljeefsed kaunistused, maskid, nõud, toataimed, tordid, kalkunipraed, nukud, relvad jpm. Sellest materjalist tehtud lavainventar on väga erineva suurusega: kübaralilledest mitmemeetriste seinakaunistusteni välja.

Pakume lihtsat ja lühidat kirjeldust, kuidas teha esimesi samme peaaegu eimillestki käega- katsutava millegi valmistamisel. Harjutamise tulemusel võib valmistada kõike, mis pähe tuleb ja mida käega katsuda saab.

Modellid: Materjal: MEISTERDAJAD: härra Õun ja preili PVA liim (aga ka näiteks vilunud proff, Vanemuise Banaan. Täitsa tavalised. tapeediliim), vesi, vaseliin teatri butafoor Terje Kiho Töötegemise lõpuks on nad (apteegist saab), pintsel (või poolel teel profiks – ikka veel söömiskõlblikud, veel parem kaks pintslit), praktikant Birgit Uibo tean seda päris kindlasti. paber (näiteks vana ajaleht). Värvid – guašš või akrüül või elus esimest korda banaani ka vesivärvid, aga sel juhul paberi ja liimiga kokku- tuleb paksult peale kanda. mäkerdav Vanemuise reklaamijuht Katrin Paas.

Töö käik: Rebige ajaleht ribadeks. Ribad võiksid olla et ei jääks tühje kohti, õhuauke ja suuri sellised kitsukesed ja mitte väga pikad. paberivolte. Väikesed kortsukesed ei tee Näiteks väikese sõrme pikkused ja laiused. paha ja paberikihte võib topelt ka olla. Ribad peavad olema seda väiksemad ja Kui õun/banaan on kaetud, siis õnnitlege kitsamad, mida keerulisem on vorm. Aga ennast kenasti tehtud töö puhul ja jät- kuna alustada on kasulik millestki lihtsa- kake paberikihtide kleepimist, aga nüüd mast, nagu näiteks õun või banaan, siis juba liimi abil. Kandke pintsliga banaanile seekord on sõrmesuurused ribad kõige laotatud paberikiht liimiga ja katke uue paremad. paberikihiga. Võtke õunal saba ära. Et õun/banaan saaks ühtlaselt kaetud, Pintseldage õun või banaan vaseliiniga siis võib teha eri värvi kihid. Näiteks üks kokku. Paksult pole vaja, aga kindlasti ajaleheribadest ja teine valgest paberist. üleni. Võib kasutada ka jõupaberit (eriti väikesed ribakesed!). Ja neid kihte – liim-paber-liim Tehke paberitükid märjaks. Hea, kui need – võiks olla õige mitu. Mida tugevam peab tükid ei ole ühes hunnikus koos, sest lõpptulemus olema, seda rohkem kihte. siis on märjana neid tülikas üksteisest Kui lõpptulemus peab tulema eriti vastu- eraldada. pidav, siis võib ühe kihi ka õhukest riiet Katke vaseliinine õun või banaan või siis kleepida, aga siis peab riie olema lõigatud juba mõlemad märgade paberiribadega nii, servadega, mitte rebitud.

98 RAMP 2011/2012 Meie õunale ja banaanile sai neli kihti ja üle mätsida, kuivada lasta, ja siis teise paberit. poole kleepida-liimida.

Paberi- või ajaleheribad võivad olla otsa- Kui seest tühjad pooled on kenasti kuti, kuid kihid ei peaks omavahel kui- kokku liimitud, kuivatatud ja vajadusel dagi segamini minema, siis on tulemus liivapaberiga üle käidud, siis võib asuda ühtlasem (kuigi ühtlane lõpptulemus värvima. Oma puuviljadele püüdsime alus- ei pruugi olla eesmärk). Liimi võib olla tuseks anda loomuliku väljanägemise ja pigem rohkem kui vähem. alles seejärel minna pöörase puuvilja välja- nägemise rada. Läbilõige on siis selline – õun/banaan, vaseliin, ajaleht, liim, valge paber, liim, Kui poolte kokkukleepimise eel panna ajaleht, liim, valge paber. Viimaseks tühja kesta sisse mõned kuivatatud her- jätsime valge paberi, sest esiteks – see ned või muud pudinad, siis saab sellest oli ilusam, ja teiseks – plaan oli puuviljad vahva kõristi, aga pildi peal ei paista kollase värviga katta ja kindel soov oli, kõrisemine välja ja me ei hakanud õunte et ajalehe trükk värvist läbi ei kumaks. sisse midagi panema. Banaan tuli lõpuks Samas, kui juba on nii, et ajaleht on vii- nii lustakas välja, et väike auk, mille kaudu mane kiht, siis tuleb kõik lihtsalt mitu terad kõrinaks sisse lipsasid, sai tehtud ja korda üle värvida. pärast hoolega kinni liimitud. Selline „hull“ banaan lihtsalt peab häält tegema. Liimise ja silutud, mullikeste ja voldikes- teta õuna/banaani paneme kuivama. Kui hädavajalikud oskused – nagu liimi ja Umbes ööpäevaks. Hea, kui õun/banaan paberiribadega mäkerdamine – on käpas, vms, mis sai liimiga kokku tehtud, kuivab siis võib teha peaaegu kõike, millest on paberi peal. Esiteks – nii ei määri lauda võimalik vormi võtta: maske, telefone, ära, teiseks – kui ka mõni tükike lauda nuge, pille, vaagnaid, peekreid jne. Kui katvat paberit jääb õuna/banaani külge, originaali ei saa (nägu) või ei tohi (mobiil) siis pole sellest midagi katki. Kuid kilest vaseliini ja PVA-ga kokku teha või seda (vakstust) alus võib ise nii tugevasti lihtsalt ei ole teie majapidamises (mõõk), õuna/banaani küljes kinni olla, et rebib siis võib aluse teha plastiliinist ja selle hoolikalt meisterdatud paberkesta katki. peale siis paberist karkassi kokku mätsida. Tulemus on veel eriti originaalne, sest Kui nüüd õun/banaan on ilusti kuivanud, kaht ühesugust plastiliinist asja on keeru- siis saab liivapaberiga lahti kõikidest line teha. Näiteks plastiliinist mõõka meis- üleliigsetest moodustistest: voltidest või terdades võib teha ainult pool mõõgast külge kleepunud pudist. Mittevajalikud (pikuti pool!) ja siis teineteise järel kaks turritavad pabervoldid võib ka noaga vormi teha ning need siis kokku liimida. ära lõigata. Eriti sileda tulemuse huvides Jutt on sellisest mõõgast, mille tera on võib pahtlit kasutada. Meie ei kasutanud. sirge, muidu vaatavad kaks kõverat pooli- Nüüd tuleb õunal/banaanil hoolikalt kut kokku pannes mõlemad eri suundades peale meisterdatud kest lahti lõigata. ja meenutavad kõike muud kui mõõka. Väiksematel meisterdajatel võiks isa/ Papjeemašeed võib teha pudeli ümber ja ema abiks olla. Kui lõikamisel väike sakk sellest saab väga lahe pudel, sest värvide, sisse teha, siis on pärast lihtsam pooled traadi ja pärlitega ei pea kokku hoidma, kokku liimida, tunneb õige koha lihtsa- ning pudelit ei pea sealt seest isegi välja mini ära (see kehtib just ümmarguste lõikama. Sel juhul ei ole vajadust vaseliini vormide puhul). kasutada. Kõik, mis paberina on peale Pooled tuleb kokku liimida ikka nende kantud, ei pea olema silutud ja lihvitud, samade paberiribakeste abil. Üle ühe konarusi võib meelega juurde tekitada ja paberi- ja liimikihi ei tee paha. Kuna liim sellest nägusid või muhukesi vormida. ja ribad kenasti näppude külge kleepu- Papjeemašeega tembutamise kohta kehtib vad ja sedasi libedat töökäiku segavad, kõige paremini lause – ja see ei ole veel siis võib alguses pool liimiga kokku teha kõik.

RAMP 2011/2012 99 KOSTÜÜMIALA Esimene rida paremalt: Anneli Vassar, Ene Elender, Maris Plado, Valentina Kalvik, Kaire Arujõe, Külli Kukk, Tia Nuka, Daisy Tiikoja, Ruth Rehme-Rähni, Ivi Vels, Inkeri Orasmaa, Elli Nöps, Mairit Joonas, Eva Kõiv, Henn Laidvee, Olga Vilgats, Riina Lõhmus, Juta Reben, Irina Medvedeva, Ivika Jõesaar Puuduvad: Mati Laas, Liisi Ess, Aimre Pahonin, Piret Univer, Malle Värno, Anu Kõiv, Kai Vahter, Raina Varep, Luule Luht, Edith Ütt

GRIMM, REKVISIIT, DEKORATSIOON, LAVASTUSALA Esimene rida paremalt: Ave Liivamägi, Ivika Saaroja, Liina Martoja, Maarja Meeru (peakunstnik), Kairi Laur, Maarja Linsi, Rutt Laikask, Erle Vannus, Anne-Ly Soo, Janika Kolju, Olga Belokon Mart Raja, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova, Ain Austa, Marika Raudam, Andres Lindok, Arvo Lipping, Indrek Ots, Eino Reinapu, Aleksandr Karzubov, Terje Kiho, Innari Toome, Evelin Senkevitš, Aarne Hansalu, Lui Lääts Puuduvad: Irina Võsaste, Kaie Uustal, Helen Moor

100 RAMP 2011/2012 RAMBI EES

HELI- JA VALGUSMEISTRID Esimene rida paremalt: Tauri Kötsi, Jaanus Moor, Martin Meelandi, Imbi Mälk, Tõnu Eimra, Palle Palme (külalis-valguskunstnik), Villu Adamson, Madis Fuchs, Andrus Treier, Andreas Kangur, Taivo Põder, Andres Sarv, Siim Allas, Siim Neerut, Andres Tirmaste, Kalev Kääpa, Kalju Nugin, Alvar Fuchs, Vladimir Holm, Olari Oja, Toivo Tenno

TRUPIJUHI MEESKOND Esimene rida paremalt: Ott Kilusk, Epp Viller, Mai Jägala, Eda Hinno (trupijuht), Galina Anokhina, Illar Rätsep, Ele Sonn, Made Sõlg, Jaanika Rand-Sirp, Katrin Nuume, Irina Oja, Olga Kadajane Puuduvad: Ülle Tinn, Meelis Hansing

RAMP 2011/2012 101 ADMINISTRATSIOON JA HALDUS Esimene rida paremalt: Mikk Männaste, Kristi Sõber, Helle Kass, Malle Suits, Kaja Kuusik, Malle Kõks, Siimon Poljakov Tiiu Kurs, Toomas Peterson, Viktor Porossov, Keiu Kaljujärv, Paavo Nõgene, Merle Nikkinen, Vello Jakobson Kalle Kukk, Jaan Koiduaru, Vassili Opikov, Jüri Piir, Venno Virro Puuduvad: Orienti Voznjuk, Salme Kuik

TURUNDUS- JA KIRJANDUSALA Esimene rida paremalt: Anu Tonts, Pirgit Liblik, Kai Rohejärv, Siivi Põldots, Žanna Pindma, Ave Svarts, Ave-Marleen Rei, Anu Paavel, Marika Petti, Andres Oreškin, Ragne Saul, Dagmar Kivimäe, Janika Ramler, Pille Kriis, Kati Kuusk Puuduvad: Katrin Paas, Hiie Kirsimäe, Tiina-Erika Friedenthal, Kristina Kütt, Aide Eendra

102 RAMP 2011/2012 LAVAMEISTRID Esimene rida paremalt: Taivo Põder, Urmas Poom, Veljo Rüütli, Aare Kiho, Karl Haava, Svetlana Karzubova, Milvi Randoja, Rait Randoja, Avo Anni, Kaspar Aus, Aijar Kangus, Paap Nõmm, Kaupo Jalas, Juunika Põldoja, Sergei Ivanov, Aigar Kikkas, Pavel Karzubov, Koit Visnapuu, Joel Pulk, Marek Markus Kroon, Juri Gudkov, Jüri Halling, Rello Lääts, Oliver Pärna Puuduvad: Maie Põldma, Tanel Pärn, Mart Visnapuu

INFOSEKRETÄRID JA PUHASTUSTEENINDAJAD Esimene rida paremalt: Angelika Aun, Kai Kihno, Piret Kütt, Eleri Kivistik, Agne Talvoja, Ljudmila Medvedeva, Helle Soo, Vello Jakobson, Eda Korobova, Jelena Kazakova, Sirje Šuškova, Inge Laitinen, Anneli Kerge, Tatjana Sudajeva, Aljona Šlopava Puuduvad: Maria Jegorova, Üllar Bachman, Jekaterina Kolpakova, Krista Pleer, Liis Noorkõiv

RAMP 2011/2012 103 VANEMUISE NOORTETÖÖ JUHT JA KOLLASED KASSID Esimene rida paremalt: Angelika Aun, Triin Alatalo, Mall Türk, kass Krae, Kerta Kivioja, Kertu Tombak, Kristina Kraani (praktikant), Gerda Vaher (praktikant), Maiken Nõmmoja

PUBLIKUTEENINDAJAD Esimene rida paremalt: Raimond Põldmaa, Malle Lainevool, Maarja-Liisa Lillevere, Karin Needo, Karl Kristian Kits, Ulvi Võsa, Oliver Kivimäe, Iris Piirak, Joanna Parmsoo, Eliisa Univer, Kerta Kivioja, Triinu Rammul, Kädi Jakobson, Triin Alatalo, Sirje Janson, Mari Vahtramägi, Helju Hanni, Reet Palo, Helen Heier, Regina Lensment, Erik Makarov, Karin Reinsalu, Annika Oona Puuduvad: Helje Kollom, Ode Alt

104 RAMP 2011/2012 OOPERISOLISTID Esimene rida paremalt: Alla Popova, Tõnu Kattai, Valentina Kremen, Taisto Noor, Pirjo Püvi, Karmen Puis, Märt Jakobson, Atlan Karp, Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul

DRAAMATRUPP Esimene rida paremalt: Karol Kuntsel, Merle Jääger, Tanel Jonas, Ragne Pekarev, Robert Annus, Kais Adlas, Margus Jaanovits, Liina-Riin Olmaru, Jüri Lumiste, Maria Soomets, Martin Kõiv, Markus Luik, Riho Kütsar, Liisa Pulk, Marika Barabanštšikova, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Ott Sepp, Rein Pakk, Maarja Mitt, Külliki Saldre Puuduvad: Sven Karja, Ain Mäeots, Herta Elviste, Andres Mähar, Eva Püssa, Urmas Lennuk

RAMP 2011/2012 105 ORKESTER Heili Mägi, Ilja Šarapov, Laura Miilius, Marie Jaksman, Svetlana Nukka, Jan Pentšuk, Maimu Kaarde, Olga Raudonen, Hille Niilisk, Kadri Rehema, Hanno-Mait Maadra, Kadri Sepalaan, Anne Vellomäe, Maria Okuško, Triinu Tamm-Raudver, Tiina Enniko, Kulvo Tamra, Kai Visnapuu, Aivar Eimra, Jaanus Roosileht, Linda Viller, Küllike Tikk, Valdeko Vija, Kaido Otsing, Anna Šulitšenko, Rain Kotov, Tõnu Pärtin, Margus Kits, Viljar Lang, Karl Vakker, Heli Ilumets, Maie Kostabi, Lauri Sõõro, Tanel Tamm, Sirli Laanesaar, Kattrin Ojam, Merike Ots, Anna Samsonova, Denis Strelkov, Žanna Toptši, Elle Fuchs, Johanna Tuvi, Heimo Hodanjonok, Aivo Koddanipork, Jaanus Siniväli, Eva-Maria Sumera, Marju Villak, Karina Vološina Puuduvad: Maria Kesvatera, Lauri Sirp, Kreete Perandi, Marti Suvi, Tõnu Kalm, Kait Tiitso, Margus Vahemets, Margus Tammemägi, Urmas Himma, Marina Peleševa, Niina Mets, Helena Valpeteris, Kristiina Birk, Silver Mesi, Kristel Eeroja- Põldoja, Kalev Helmoja, Andri Annus, Anna Kelder

BALLETITRUPP Epp Viller, Aivar Kallaste, Julia Kaškovskaja, Julia Litvinenko, Kristina Markeviciute, Ilja Mironov, Nashua Mironova, Alens Piskunovs, Laura Quin, Raminta Rudžionyte, Janek Savolainen, Ruslan Stepanov, Janika Suurmets, Mare Tommingas, Hayley Blackburn, Colin Thomas Maggs, Elena Poznjak-Kõlar, Rufina Noor, Fabrice Gibert, Marika Aidla, Maria Engel, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Marta Marcelli, Alicia Nelson, Milena Tuominen, Jaan Ulst, George Willé-Williams, Rita Dolgihh, Krista Kotselainen, Silas Stubbs, Takuya Sumitomo, Asuka Maruo, Mai Kageyama, Gianna Yefremova Puuduvad: Vjatšeslav Ladoškin, Tatevik Mkrtoumjan, Giulia Roscini, Daniil Kolmin, Keith Reynolds, Koki Tachibana, Lawrence Massie, Yassaui Mergaliyev, Benjamin Roomes, Sophie Rance, Giulia Montesello, Paula Veiler

106 RAMP 2011/2012 KOOR Rainer Aarsalu, Merle Aunpuu, Helen Hansberg, Kaja Ilmjärv, Elin Kaiv, Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Milvi Luik, Vaike Lätt, Edgar Mikkel, Elmar Pool, Erkki Rebane, Aime Roosileht, Andres Ross, Maire Saar, Ivar Saks, Uku-Markus Simmermann, Tarmo Teekivi, Margus Toode, Liina Tordik, Luule Veziko, Marika Villemson, Anne Vilt, Inge Õunapuu, Eve Kivisaar, Endel Kroon, Piret Talts, Janari Jorro, Risto Orav, Mehis Tiits Puuduvad: Silja Lani, Tiina Tikk, Pille Veedler, Simo Breede, Helen Nõmm

AITAN LAPSI on üks suuremaid heategevuskampaaniad Eestis ning üks lihtsamaid võimalusi heategevuses osaleda. Meil kõigil on võimalik annetada enam kui 140 pandipakendi automaadis üle Eesti vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks.

Ligi pooltele pakendiautomaatidele Eestis on paigaldatud täiendav nupp, mida vajutades saab iga inimene laste toetuseks pandipakendi tagatisraha annetada. Annetaja ei pea tegema rahaülekannet vaid piisab pakendi tagastamisest.

Kogu annetatud raha läheb lastele teatrikülastuste ja transpordi tarbeks. Projektiga on tänaseks liitunud pea kõik Eestis tegutsevad teatriasutused, teiste seas ka teater Vanemuine. Seega pääsevad lapsed teatrisse kõikjal Eestis. Abivajavate laste hulk ja kontaktid selgitatakse koostöös omavalitsuste ja lastega tegelevate organisatsioonidega. Ürituse patroon on Evelin Ilves ning käivitajad Heategevusfond Aitan Lapsi SA ja Eesti Etendusasutuste Liit.

Kingime üheskoos vähekindlustatud lastele emotsioone ja viime nad teatrisse!

Vaata lähemalt www.aitanlapsi.ee

RAMP 2011/2012 107 Emajõe kohale väljaulatuv restoran Atlantis on Tartu üks vani- maid ja tuntumaid restorane. Olles juba pea pool sajandit pakkunud kvaliteetset teenindust ning ajaga kaasaskäivat interjööri, jutustab see A thena Keskus ja Volga restoran kutsuvad Teid maja loo legendaarsest Kaunasest ning Eesti esimese ööklubi avami- elu eredamaid hetki tähistama sest. Otse raekoja platsist üle silla, pakkudes kogu Tartu kesklinna • Sünnipäevad • Lõpetamised hõlmavat panoraamvaadet, on Atlantis alati südmuste keskel ning • Pulmad • Pulmaaastapäevad jätkuvalt oluliseks kohtumiskohaks nii oma silmapaistva menüü kui ka maja poolt pakutavate teistegi meelelahutuste tõttu. • Peielauad • Konverentsid ja seminarid - Esinduslik restoran - Eesti parima helisüsteemiga ööklubi Elegantne miljöö - Lustakas lastekohvik- ja hubane väliterrass Uued maitseelamused - Konverentsikeskus Suurepärane teenindus - Kvaliteetne catering teenus

Rohkem infot: www.atlantis.ee | [email protected] Aadress: Rohkem infot: Narva mnt. 2 www.athena.ee | www.restaurantvolga.ee Tartu [email protected] | [email protected] Aadress: Küütri 1, Tartu

NOOR alla 26a. L EAKAS üle 60a. T K N -50% Emajõe kohale väljaulatuv restoran Atlantis on Tartu üks vani- maid ja tuntumaid restorane. Olles juba pea pool sajandit pakkunud kvaliteetset teenindust ning ajaga kaasaskäivat interjööri, jutustab see A thena Keskus ja Volga restoran kutsuvad Teid maja loo legendaarsest Kaunasest ning Eesti esimese ööklubi avami- elu eredamaid hetki tähistama sest. Otse raekoja platsist üle silla, pakkudes kogu Tartu kesklinna • Sünnipäevad • Lõpetamised hõlmavat panoraamvaadet, on Atlantis alati südmuste keskel ning • Pulmad • Pulmaaastapäevad jätkuvalt oluliseks kohtumiskohaks nii oma silmapaistva menüü kui ka maja poolt pakutavate teistegi meelelahutuste tõttu. • Peielauad • Konverentsid ja seminarid - Esinduslik restoran - Eesti parima helisüsteemiga ööklubi Elegantne miljöö - Lustakas lastekohvik- ja hubane väliterrass Uued maitseelamused - Konverentsikeskus Suurepärane teenindus - Kvaliteetne catering teenus

Rohkem infot: www.atlantis.ee | [email protected] Aadress: Rohkem infot: Narva mnt. 2 www.athena.ee | www.restaurantvolga.ee Tartu [email protected] | [email protected] Aadress: Küütri 1, Tartu SEPTEMBER OKTOOBER 4.-11.9 Draamafestival L 1.10 ½ 12 VÄIKESE ONU SAAGA R 9.9 ½ 19 HOOAJA AVAKONTSERT ...... VKM B . Lindgreni lugu lastele ...... TK L 1.10 ½ 19 KAOS R 10.9 ½ 16 TEATRIBÄNDIDE FESTIVAL ...... Sadam M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM T 13.9 ½ 19 PUHASTUS L 1.10 ½ 19 PUHASTUS S . Oksase draama ...... (2 .30) VM S . Oksase draama ...... (2 .30) VM ½ K 14.9 19 HÄRRA AMILCAR P 2.10  12 VÄIKESE ONU SAAGA Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM B . Lindgreni lugu lastele ...... TK N 15.9 ½ 19 PUHASTUS P 2.10 ½ 16 HÄRRA AMILCAR S . Oksase draama ...... (2 .30) VM Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM N 15.9 ½ 19 PAANIKA P 2.10 ½ 16 CASANOVA M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM R 16.9 ½ 11 VÄIKESE ONU SAAGA T 4.10 ½ 15 APPI! OOPER!? 1. tund Esietendus! B . Lindgreni lugu lastele ...... TK Ooperitund nooremale ja keskmisele koolieale ...... SM fuajees R 16.9 ½ 19 RUMM JA VIIN T 4.10 ½ 19 RUMM JA VIIN C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam L 17.9 ½ 19 CASANOVA K 5.10 ½ 19 LÕBUS LESK D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM F . Lehari operett ...... SM P 18.9 ½ 16 HELISEV MUUSIKA K 5.10 ½ 19 RUMM JA VIIN R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam R 23.9 ½ 11 VÄIKESE ONU SAAGA N 6.10 ½ 11 VÄIKESE ONU SAAGA B . Lindgreni lugu lastele ...... TK B . Lindgreni lugu lastele ...... TK R 23.9 ½ 19 MOWGLI N 6.10 ½ 19 HELISEV MUUSIKA T . Aintsi / M . Tommingase tantsulavastus ...... SM R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM L 24.9 ½ 12 NINASARVIK OTTO R 7.10 ½ 19 PAANIKA O .L . Kirkegaardi lastenäidend ...... VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam L 24.9 ½ 19 HARMOONIA L 8.10 ½ 19 KAOS Esietendus! M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM P 25.9 ½ 12 VÄIKESE ONU SAAGA L 8.10 ½ 19 HISPAANIA ÖÖ B . Lindgreni lugu lastele ...... TK Esietendus! Kontsertlavastus ...... VM P 25.9 ½ 16 HELISEV MUUSIKA P 9.10 ½ 19 HELISEV MUUSIKA R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM T 27.9 ½ 19 HARMOONIA T 11.10 ½ 19 SUGAR ehk Džässis ainult tüdrukud M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam J . Styne´i muusikal ...... (2 .20) SM K 28.9 ½ 11 VÄIKESE ONU SAAGA T 11.10 ½ 19 HISPAANIA ÖÖ B . Lindgreni lugu lastele ...... TK Kontsertlavastus ...... VM. . K 28.9 ½ 19 HARMOONIA K 12.10 ½ 19 HÄRRA AMILCAR M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM N 29.9 ½ 19 DON JUAN K 12.10 ½ 19 VIIMNEPÄEV R . Paku koolitus teatripileti hinnaga ...... (2 .00)VM M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam R 30.9 ½ 19 LÕBUS LESK N 13.10 ½ 12 NUKITSAMEES Esietendus! F . Lehari operett ...... SM O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM ½ R 30.9 ½ 19 RUMM JA VIIN N 13.10 19 RIGOLETTO C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam G . Verdi ooper ...... (2 .55) VM N 13.10 ½ 19 THANK YOU FOR THE MUSIC Ringreisid Kontsert-tantsuetendus ...... SM E 5.9 ½ 19 PUHASTUS N 13.10 ½ 19 ELLING S . Oksase draama ...... (2 .30) Viljandi Ugalas A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam R 14.10 ½ 12 AJA LUGU MUUSIKAS T 6.9 ½ 19 PUHASTUS Hannes Võrno ja Tarmo Leinatamme ajalootund ...... VM S . Oksase draama ...... (2 .30) Võru Kandles R 14.10 ½ 19 THANK YOU FOR THE MUSIC K 7.9 ½ 19 PUHASTUS Kontsert-tantsuetendus ...... SM S . Oksase draama ...... (2 .30) Paide Kultuurikeskuses R 14.10 ½ 19 PUHASTUS R 9.9 ½ 19 PUHASTUS S . Oksase draama ...... (2 .30) VM S . Oksase draama ...... (2 .30) Vene Teatris, Tallinnas R 14.10 ½ 19 PAANIKA L 10.9 ½ 19 PUHASTUS M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam S . Oksase draama ...... (2 .30) Vene Teatris, Tallinnas L 15.10 ½ 12 THANK YOU FOR THE MUSIC L 10.9 ½ 19 HOOAJA AVAKONTSERT Kontsert-tantsuetendus ...... SM ...... Jõhvi KM L 15.10 ½ 19 THANK YOU FOR THE MUSIC P 11.9 ½ 18 HOOAJA AVAKONTSERT Kontsert-tantsuetendus ...... SM ...... Kaarli kirik, Tallinn L 15.10 ½ 19 RIGOLETTO P 11.9 ½ 19 PUHASTUS G . Verdi ooper ...... (2 .55) VM S . Oksase draama ...... (2 .30) Rakvere Teatris L 15.10 ½ 19 HARMOONIA E 12.9 ½ 19 PUHASTUS M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam S . Oksase draama ...... (2 .30) Pärnu Endlas P 16.10 ½ 12 THANK YOU FOR THE MUSIC Kontsert-tantsuetendus ...... SM

110 RAMP 2011/2012 MÄNGUKAVA

P 16.10 ½ 12 NINASARVIK OTTO RINGREISID O . L . Kirkegaardi lastenäidend ...... (1 .30) VM R 7.10  19 THANK YOU FOR THE MUSIC P 16.10 ½ 19 THANK YOU FOR THE MUSIC Kontsert-tantsuetendus ...... Nokia KM Kontsert-tantsuetendus ...... SM L 8.10  19 THANK YOU FOR THE MUSIC P 16.10  19 TABAMATA IME Kontsert-tantsuetendus ...... Nokia KM E . Vilde draama ...... (3 .30) VM R 28.10  19 PUHASTUS T 18.10  11 VÄIKESE ONU SAAGA S . Oksase draama ...... (2 .30) Turu Linnateater B . Lindgreni lugu lastele ...... TK L 29.10  19 PUHASTUS T 18.10  15 APPI! OOPER!? 1. tund S . Oksase draama ...... (2 .30) Turu Linnateater Ooperitund nooremale ja keskmisele koolieale ...... SM fuajees T 18.10  19 VIHMAMEES D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM NOVEMBER K 19.10  19 MOWGLI  T . Aintsi / M . Tommingase tantsulavastus ...... (2 .00)SM T 1.11 11 VÄIKESE ONU SAAGA Kell 18 teatrikohtumine B . Lindgreni lugu lastele ...... TK  K 19.10  19 VIHMAMEES T 1.11 19 HELISEV MUUSIKA D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM  K 19.10  19 RUMM JA VIIN T 1.11 19 SVIIT C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam R . Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM  N 20.10  19 LÕBUS LESK K 2.11 12 DETEKTIIV LOTTE F . Lehari operett ...... SM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... (2 15). SM N 20.10  19 DON JUAN  R . Paku koolitus teatripileti hinnaga ...... (2 .00)VM K 2.11 19 TABAMATA IME E . Vilde draama ...... (3 .30) VM N 20.10  19 VIIMNEPÄEV  M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam N 3.11 15 APPI! OOPER!? 2. tund Ooperitund nooremale ja keskmisele koolieale ...... SM fuajees R 21.10  12 AJA LUGU MUUSIKAS  Hannes Võrno ja Tarmo Leinatamme ajalootund ...... VM N 3.11 19 MARIA STUARDA G . Donizetti ooper ...... VM R 21.10  19 TABAMATA IME  E . Vilde draama ...... (3 .30) VM N 3.11 19 ELLING A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam L 22.10  18 DETEKTIIV LOTTE  H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare R 4.11 19 VIHMAMEES lastemuusikal ...... (2 15). SM D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM  L 22.10  19 CASANOVA R 4.11 19 RUMM JA VIIN D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam  L 22.10  19 PAANIKA L 5.11 19 PÄHKLIPUREJA M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam Esietendus! P . Tšaikovski ballett ...... SM  P 23.10  12 HELISEV MUUSIKA L 5.11 19 VIHMAMEES R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM  P 23.10  19 PUHASTUS L 5.11 19 HARMOONIA S . Oksase draama ...... (2 .30) VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam  T 25.10  19 HELISEV MUUSIKA P 6.11 16 LÕBUS LESK R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM F . Lehari operett ...... SM  T 25.10  19 HISPAANIA ÖÖ P 6.11 16 HISPAANIA ÖÖ Kontsertlavastus ...... VM. . Kontsertlavastus ...... VM. .  K 26.10  18 VÄIKESE ONU SAAGA T 8.11 12 NINASARVIK OTTO B . Lindgreni lugu lastele ...... TK O . L . Kirkegaardi lastenäidend ...... (1 .30) VM  K 26.10  19 HÄRRA AMILCAR K 9.11 19 HÄRRA AMILCAR Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM  K 26.10  19 HARMOONIA K 9.11 19 HALDJAKUNINGANNA M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam H . Purcelli ooper ...... (3 15). Sadam  N 27.10  19 MARIA STUARDA N 10.11 12 PÄHKLIPUREJA G . Donizetti ooper ...... VM P . Tšaikovski ballett ...... SM  N 27.10  19 QUEVEDO N 10.11 19 DON JUAN J . Unduski näidend ...... (3 .00 )Sadam R . Paku koolitus teatripileti hinnaga ...... (2 .00)VM  R 28.10  19 KAOS R 11.11 19 KAOS M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM  R 28.10  19 QUEVEDO R 11.11 19 MARIA STUARDA J . Unduski näidend ...... (3 .00 )Sadam G . Donizetti ooper ...... VM  L 29.10  12 NUKITSAMEES R 11.11 19 VIIMNEPÄEV O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam  L 29.10  19 SUGAR ehk Džässis ainult tüdrukud L 12.11 19 MOWGLI J . Styne´i muusikal ...... (2 .20) SM T . Aintsi / M . Tommingase tantsulavastus ...... SM Viimast korda! L 29.10  19 RUMM JA VIIN  C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam L 12.11 19 PUHASTUS S . Oksase draama ...... (2 .30) VM P 30.10  12 VÄIKESE ONU SAAGA  B . Lindgreni lugu lastele ...... TK L 12.11 19 PAANIKA M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam P 30.10  16 MOWGLI  T . Aintsi / M . Tommingase tantsulavastus ...... (2 .00)SM P 13.11 12 NUKITSAMEES O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM P 30.10  16 DON JUAN R . Paku koolitus teatripileti hinnaga ...... (2 .00)VM

RAMP 2011/2012 111 P 13.11  16 HARMOONIA K 30.11  12 MARY POPPINS M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM T 15.11  19 HÄRRA AMILCAR K 30.11  19 LÕBUS LESK Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM F . Lehari operett ...... SM K 16.11  15 APPI! OOPER!? 2. tund Ooperitund nooremale ja keskmisele koolieale ...... SM fuajees DETSEMBER K 16.11  19 CASANOVA N 1.12  19 KAOS D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM N 17.11  19 LÕBUS LESK N 1.12  19 ELLING F . Lehari operett ...... SM A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam R 18.11  19 SUGAR ehk Džässis ainult tüdrukud R 2.12  11 KESSU JA TRIPP J . Styne´i muusikal ...... (2 .20) SM Robert Vaidlo lastelugu ...... TK R 2.12  19 R 18.11  19 HISPAANIA ÖÖ KADUNUD KÄSI M . McDonaghi näidend ...... Sadam Kontsertlavastus ...... VM. . L 3.12  12 KESSU JA TRIPP R 18.11  19 KADUNUD KÄSI Robert Vaidlo lastelugu ...... TK Esietendus! M . McDonaghi näidend ...... Sadam L 3.12  18 ADVENDIKONTSERT L 19.11  12 KESSU JA TRIPP ...... Tartu Jaani kirik Esietendus! Robert Vaidlo lastelugu ...... TK L 3.12  19 KONTSERT DIKTAATORILE L 19.11  19 HELISEV MUUSIKA Esietendus! R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM L 3.12  19 RUMM JA VIIN L 19.11  19 CASANOVA C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM Kell 18 teatrikohtumine R. Järviga P 4.12  12 VÄIKESE ONU SAAGA B . Lindgreni lugu lastele ...... TK P 20.11  16 HÄRRA AMILCAR Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM P 4.12  16 PÄHKLIPUREJA P . Tšaikovski ballett ...... SM P 20.11  16 HALDJAKUNINGANNA H . Purcelli ooper ...... (3 15). Sadam P 4.12  16 PUHASTUS S . Oksase draama ...... (2 .30) VM T 22.11  18 KESSU JA TRIPP  Robert Vaidlo lastelugu ...... TK E 5.12 12 MARY POPPINS R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM T 22.11  19 KADUNUD KÄSI E 5.12  19 MARY POPPINS M . McDonaghi näidend ...... Sadam R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM K 23.11  11 KESSU JA TRIPP T 6.12  11 KESSU JA TRIPP Robert Vaidlo lastelugu ...... TK  18 Robert Vaidlo lastelugu ...... TK  K 23.11 19 PUHASTUS T 6.12  12 MARY POPPINS S . Oksase draama ...... (2 .30) VM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM K 23.11  19 RUMM JA VIIN T 6.12  19 MARY POPPINS C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM N 24.11  11 KESSU JA TRIPP T 6.12  19 KONTSERT DIKTAATORILE Robert Vaidlo lastelugu ...... TK R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM N 24.11  19 SVIIT K 7.12  11 KESSU JA TRIPP R . Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM  18 Robert Vaidlo lastelugu ...... TK N 24.11  19 VIIMNEPÄEV K 7.12  12 MARY POPPINS M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM R 25.11  19 MARY POPPINS K 7.12  19 LÕBUS LESK R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM F . Lehari operett ...... SM Esietendus! K 7.12  19 KONTSERT DIKTAATORILE R 25.11  19 PAANIKA R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam K 7.12  19 KADUNUD KÄSI L 26.11  12 NINASARVIK OTTO M . McDonaghi näidend ...... Sadam O . L . Kirkegaardi lastenäidend ...... (1 .30) VM N 8.12  11 KESSU JA TRIPP L 26.11  19 MARY POPPINS  18 Robert Vaidlo lastelugu ...... TK R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM N 8.12  19 SVIIT L 26.11  19 KADUNUD KÄSI R . Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM M . McDonaghi näidend ...... Sadam N 8.12  19 PAANIKA P 27.11  16 PÄHKLIPUREJA M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00)SM R 9.12  19 HÄRRA AMILCAR P 27.11  16 TABAMATA IME Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM E . Vilde draama ...... (3 .30) VM R 9.12  19 VIIMNEPÄEV T 29.11  12 NUKITSAMEES M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM L 10.12  19 KAOS T 29.11  18 VÄIKESE ONU SAAGA M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM B . Lindgreni lugu lastele ...... TK L 10.12  19 VIHMAMEES T 29.11  19 HELISEV MUUSIKA D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM P 11.12  12 KESSU JA TRIPP T 29.11  19 DON JUAN Robert Vaidlo lastelugu ...... TK R . Paku koolitus teatripileti hinnaga ...... (2 .00)VM P 11.12  16 HARMOONIA Viimast korda! M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam

112 RAMP 2011/2012 MÄNGUKAVA

P 11.12  16 VIHMAMEES N 22.12  19 HARMOONIA D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam T 13.12  18 VÄIKESE ONU SAAGA T 27.12  19 THANK YOU FOR THE MUSIC B . Lindgreni lugu lastele ...... TK Kontsert-tantsuetendus ...... SM T 13.12  19 SUGAR ehk Džässis ainult tüdrukud K 28.12  19 THANK YOU FOR THE MUSIC Viimast korda! J . Styne’i muusikal ...... (2 .20) SM Kontsert-tantsuetendus ...... SM T 13.12  19 PUHASTUS N 29.12  19 THANK YOU FOR THE MUSIC S . Oksase draama ...... (2 .30) VM Kontsert-tantsuetendus ...... SM K 14.12  11 KESSU JA TRIPP R 30.12  19 AASTALÕPUBALL ...... SM . . / VKM Robert Vaidlo lastelugu ...... TK K 14.12  12 DETEKTIIV LOTTE RINGREISID Nokia Kontserdimajas H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare R 9.12  13 MARY POPPINS lastemuusikal ...... (2 15). SM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... K 14.12  19 TABAMATA IME R 9.12  19 MARY POPPINS E . Vilde draama ...... (3 .30) VM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... K 14.12  19 HALDJAKUNINGANNA L 10.12  13 MARY POPPINS H . Purcelli ooper ...... (3 15). Sadam R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... N 15.12  11 KESSU JA TRIPP L 10.12  19 MARY POPPINS Robert Vaidlo lastelugu ...... TK R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... N 15.12  12 PÄHKLIPUREJA P 11.12  13 MARY POPPINS P . Tšaikovski ballett ...... SM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... N 15.12  19 HISPAANIA ÖÖ P 11.12  19 MARY POPPINS Kontsertlavastus ...... VM. . R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... N 15.12  19 LÕBUS LESK F . Lehari operett ...... SM JAANUAR R 16.12  11 KESSU JA TRIPP R 6.1  19 PÄHKLIPUREJA Robert Vaidlo lastelugu ...... TK P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00)SM R 16.12  12 MARY POPPINS L 7.1  12 NINASARVIK OTTO R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM O . L . Kirkegaardi lastenäidend ...... (1 .30) VM R 16.12  19 MARY POPPINS L 7.1  19 HUNTLUTS R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM M . Undi lugu Lutsu teemadel ...... (2 45). SM R 16.12  19 KONTSERT DIKTAATORILE L 7.1  19 RUMM JA VIIN R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam R 16.12  19 ELLING P 8.1  12 KESSU JA TRIPP A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam Robert Vaidlo lastelugu ...... TK L 17.12  12 KESSU JA TRIPP P 8.1  16 HÄRRA AMILCAR Robert Vaidlo lastelugu ...... TK Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM L 17.12  12 MARY POPPINS P 8.1  16 HARMOONIA R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam L 17.12  19 HELISEV MUUSIKA T 10.1  19 MARY POPPINS R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM L 17.12  19 VIIMNEPÄEV T 10.1  19 KONTSERT DIKTAATORILE M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM P 18.12  16 PÄHKLIPUREJA T 10.1  19 KADUNUD KÄSI P . Tšaikovski ballett ...... SM M . McDonaghi näidend ...... Sadam P 18.12  16 TABAMATA IME K 11.1  19 HELISEV MUUSIKA E . Vilde draama ...... (3 .30) VM R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM T 20.12  11 VÄIKESE ONU SAAGA K 11.1  19 VIHMAMEES B . Lindgreni lugu lastele ...... TK D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM T 20.12  19 HELISEV MUUSIKA N 12.1  19 PÄHKLIPUREJA R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00)SM T 20.12  19 SVIIT N 12.1  19 TABAMATA IME R . Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM E . Vilde draama ...... (3 .30) VM K 21.12  11 KESSU JA TRIPP R 13.1  19 MEMORY 2012 Robert Vaidlo lastelugu ...... TK Muusikalikontsert ...... SM K 21.12  12 MARY POPPINS R 13.1  19 SVIIT R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM R . Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM K 21.12  19 MARY POPPINS L 14.1  19 MEMORY 2012 R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM Muusikalikontsert ...... SM K 21.12  19 HISPAANIA ÖÖ L 14.1  19 PUHASTUS Kontsertlavastus ...... VM. . S . Oksase draama ...... (2 .30) VM K 21.12  19 PAANIKA L 14.1  19 PAANIKA M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam N 22.12  11 KESSU JA TRIPP P 15.1  12 VÄIKESE ONU SAAGA  18 Robert Vaidlo lastelugu ...... TK B . Lindgreni lugu lastele ...... TK N 22.12  12 MARY POPPINS P 15.1  16 HISPAANIA ÖÖ R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM Kontsertlavastus ...... VM. . N 22.12  19 MARY POPPINS P 15.1  16 RUMM JA VIIN R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam

RAMP 2011/2012 113 T 17.1  19 VIIMNEPÄEV VEEBRUAR M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam K 1.2  19 HÄRRA AMILCAR K 18.1  19 ELLING Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam N 2.2  19 PUHASTUS N 19.1  19 TRUBADUUR S . Oksase draama ...... (2 .30) VM G . Verdi ooper ...... (2 .50) SM N 2.2  19 PAANIKA N 19.1  19 PUHASTUS M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam S . Oksase draama ...... (2 .30) VM R 3.2  19 SVIIT R 20.1  19 KAOS R . Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM L 3.2  19 OOPERI- JA OPERETIGALA R 20.1 ½ 19 KADUNUD KÄSI ...... VKM M . McDonaghi näidend ...... Sadam R 3.2  19 KAOS L 21.1  19 MARY POPPINS M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM L 4.2  19 HUNTLUTS L 21.1  19 VIHMAMEES M . Undi lugu Lutsu teemadel ...... (2 45). SM D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM L 4.2  19 CASANOVA P 22.1  12 NINASARVIK OTTO D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM O . L . Kirkegaardi lastenäidend ...... (1 .30) VM P 5.2  12 VÄIKESE ONU SAAGA P 22.1  16 HARMOONIA B . Lindgreni lugu lastele ...... TK M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam P 5.2 ½ 16 DETEKTIIV LOTTE T 24.1  11 KESSU JA TRIPP H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare Robert Vaidlo lastelugu ...... TK lastemuusikal ...... (2 15). SM T 24.1  12 AJA LUGU MUUSIKAS T 7.2  15 APPI! OOPER!? 1. tund Hannes Võrno ja Tarmo Leinatamme ajalootund ...... VM Ooperitund nooremale ja keskmisele koolieale ...... SM fuajees T 24.1  19 HUNTLUTS K 8.2  19 ONEGIN M . Undi lugu Lutsu teemadel ...... (2 45). SM P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00) SM T 24.1  19 RUMM JA VIIN N 9.2  19 TRUBADUUR C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam G . Verdi ooper ...... (2 .50) SM K 25.1  19 HÄRRA AMILCAR N 9.2  19 TAPPA LAULURÄSTAST... Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM Esietendus! H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam K 25.1  19 MARIA STUARDA R 10.2  12 MORTEN LOLLIDE LAEVAL G . Donizetti ooper ...... VM Esietendus! K . Jancise lõbus lastekas ...... VM N 26.1  19 KONTSERT DIKTAATORILE R 10.2  19 LÕBUS LESK R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM F . Lehari operett ...... SM N 26.1  19 ELLING R 10.2  19 RUMM JA VIIN A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam R 27.1  19 ONEGIN L 11.2  19 HÄRRA AMILCAR P . Tšaikovski ballett ...... SM Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM R 27.1  19 TABAMATA IME L 11.2  19 HARMOONIA E . Vilde draama ...... (3 .30) VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam L 28.1  19 HELISEV MUUSIKA P 12.2  12 KESSU JA TRIPP R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM Robert Vaidlo lastelugu ...... TK L 28.1  19 SVIIT P 12.2  16 MORTEN LOLLIDE LAEVAL R . Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM K . Jancise lõbus lastekas ...... VM L 28.1  19 PAANIKA P 12.2  18 HELISEV MUUSIKA M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM P 29.1  12 VÄIKESE ONU SAAGA T 14.2  18 NUKITSAMEES B . Lindgreni lugu lastele ...... TK O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM P 29.1  16 LÕBUS LESK T 14.2  19 KADUNUD KÄSI F . Lehari operett ...... SM M . McDonaghi näidend ...... Sadam P 29.1  16 HISPAANIA ÖÖ K 15.2  12 NUKITSAMEES Kontsertlavastus ...... VM. . O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM RINGREISID K 15.2  19 KONTSERT DIKTAATORILE R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM L 7.1  13 MARY POPPINS  R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal K 15.2 19 TAPPA LAULURÄSTAST ...... Nokia KM H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam  L 7.1  19 MARY POPPINS N 16.2 11 VÄIKESE ONU SAAGA R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... B . Lindgreni lugu lastele ...... TK ...... Nokia KM N 16.2  12 MORTEN LOLLIDE LAEVAL P 8.1  13 MARY POPPINS K . Jancise lõbus lastekas ...... VM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... N 16.2  19 MARIA STUARDA ...... Nokia KM G . Donizetti ooper ...... VM P 15.1  19 MEMORY 2012 Kell 18 teatrikohtumine Muusikalikontsert ...... Ugala teatris N 16.2  19 TAPPA LAULURÄSTAST... R 20.1  19 MEMORY 2012 H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam Muusikalikontsert ...... Jõhvi KM R 17.2  11 KESSU JA TRIPP P 22.1  19 MEMORY 2012 Robert Vaidlo lastelugu ...... TK Muusikalikontsert ...... Estonia KM

114 RAMP 2011/2012 MÄNGUKAVA

R 17.2  19 TABAMATA IME MÄRTS E . Vilde draama ...... (3 .30) VM N 1.3  18 DETEKTIIV LOTTE L 18.2  19 CARRRMEN! H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare A -R. . Varres / R . Stepanov . Tantsulavastus ...... SM lastemuusikal ...... (2 15). SM Esietendus! Viimast korda hooajal! L 18.2  19 VIHMAMEES N 1.3  19 CASANOVA D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM P 19.2  12 NINASARVIK OTTO N 1.3  19 RUMM JA VIIN O . L . Kirkegaardi lastenäidend ...... (1 .30) VM C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam P 19.2  19 SVIIT R 2.3  12 MARY POPPINS Hawdoni komöödia ...... (2 10). VM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM Viimast korda hooajal! R 2.3  19 HÄRRA AMILCAR T 21.2  11 KESSU JA TRIPP Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM Robert Vaidlo lastelugu ...... TK R 2.3  19 HARMOONIA T 21.2  19 HELISEV MUUSIKA M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM L 3.3  19 ONEGIN T 21.2  19 KONTSERT DIKTAATORILE P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00)SM R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM L 3.3  19 TABAMATA IME K 22.2  19 ONEGIN E . Vilde draama ...... (3 .30) VM P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00)SM L 3.3  19 PAANIKA K 22.2  19 HISPAANIA ÖÖ M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam Kontsertlavastus ...... VM. . P 4.3  12 MARY POPPINS N 23.2  19 RIGOLETTO R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM G . Verdi ooper ...... (2 .55) VM P 4.3  16 VIHMAMEES N 23.2  19 ELLING D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam T 6.3  19 TAPPA LAULURÄSTAST… L 25.2  19 CARRRMEN! H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam A -R. . Varres / R . Stepanov . Tantsulavastus ...... SM K 7.3  11 KESSU JA TRIPP L 25.2  19 MARIA STUARDA Robert Vaidlo lastelugu ...... TK G . Donizetti ooper ...... VM K 7.3  19 KADUNUD KÄSI L 25.2  19 TAPPA LAULURÄSTAST ... M . McDonaghi näidend ...... Sadam H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam N 8.3  18 VÄIKESE ONU SAAGA P 26.2  12 NUKITSAMEES B . Lindgreni lugu lastele ...... TK O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM N 8.3  19 CARRRMEN! P 26.2  16 TAPPA LAULURÄSTAST... A -R. . Varres / R . Stepanov . Tantsulavastus ...... SM H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam N 8.3  19 VIIMNEPÄEV P 26.2  19 LÕBUS LESK M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam F . Lehari operett ...... SM R 9.3  19 KAOS M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM T 28.2  12 MARY POPPINS R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM R 9.3  19 ELLING A . Hellsteniuse näidend ...... (2. 15). Sadam T 28.2  19 MARY POPPINS Viimast korda hooajal! R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM L 10.3  19 WERTHER T 28.2  19 PUHASTUS Esietendus! J . Massenet’ ooper ...... VM S . Oksase draama ...... (2 .30) VM L 10.3  19 TAPPA LAULURÄSTAST… K 29.2  12 MORTEN LOLLIDE LAEVAL H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam K . Jancise lõbus lastekas ...... VM P 11.3  16 HÄRRA AMILCAR K 29.2  15 APPI! OOPER!? 1. tund Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM Ooperitund nooremale ja keskmisele koolieale ...... SM fuajees P 11.3  16 CASANOVA K 29.2  19 RIGOLETTO D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM G . Verdi ooper ...... (2 .55) VM T 13.3  18 NUKITSAMEES K 29.2  19 VIIMNEPÄEV O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM M . Undi reMATIx ...... (2 .30) Sadam T 13.3  19 HARMOONIA RINGREISID M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam K 14.3  11 VÄIKESE ONU SAAGA L 4.2  19 OOPERI- JA OPERETIGALA B . Lindgreni lugu lastele ...... TK ...... Pärnu KM K 14.3  19 HISPAANIA ÖÖ L 11.2  14 DETEKTIIV LOTTE Kontsertlavastus ...... VM. . H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... RO Estonias N 15.3  19 KALENDRITÜDRUKUD Esietendus! T . Firthi komöödia ...... SM L 11.2  19 DETEKTIIV LOTTE H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare N 15.3  19 HALDJAKUNINGANNA lastemuusikal ...... RO Estonias H . Purcelli ooper ...... (3 15). Sadam L 18.2  13 HELISEV MUUSIKA R 16.3  19 KALENDRITÜDRUKUD R . Rodgersi muusikal ...... Nokia KM T . Firthi komöödia ...... SM L 18.2  19 HELISEV MUUSIKA R 16.3  19 WERTHER R . Rodgersi muusikal ...... Nokia KM J . Massenet ooper ...... VM R 16.3  19 TAPPA LAULURÄSTAST… H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam

RAMP 2011/2012 115 L 17.3  12 MORTEN LOLLIDE LAEVAL APRILL K . Jancise lõbus lastekas ...... VM P 1.4  12 MORTEN LOLLIDE LAEVAL L 17.3  19 KONTSERT DIKTAATORILE K . Jancise lõbus lastekas ...... VM R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM P 1.4  16 CARRRMEN! L 17.3  19 PAANIKA A -R. . Varres / R . Stepanov . Tantsulavastus ...... SM M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam P 1.4  16 TAPPA LAULURÄSTAST… P 18.3  12 KESSU JA TRIPP H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam Robert Vaidlo lastelugu ...... TK P 1.4  19 WERTHER P 18.3  19 VIHMAMEES J . Massenet`ooper ...... VM D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM T 3.4  15 APPI! OOPER!? 2. tund T 20.3  12 NINASARVIK OTTO Ooperitund nooremale ja keskmisele koolieale ...... SM fuajees O . L . Kirkegaardi lastenäidend ...... (1 .30) VM T 3.4  18 KESSU JA TRIPP T 20.3  19 HELISEV MUUSIKA Robert Vaidlo lastelugu ...... TK R . Rodgersi muusikal ...... SM T 3.4  19 MARY POPPINS T 20.3  19 RUMM JA VIIN R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM C . McPhersoni pihtimus ...... Sadam T 3.4  19 KONTSERT DIKTAATORILE K 21.3  12 MORTEN LOLLIDE LAEVAL R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM K . Jancise lõbus lastekas ...... VM K 4.4  12 NUKITSAMEES K 21.3  19 CARRRMEN! O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM A -R. . Varres / R . Stepanov . Tantsulavastus ...... SM K 4.4  19 HÄRRA AMILCAR K 21.3  19 TABAMATA IME Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM E . Vilde draama ...... (3 .30) VM Viimast korda hooajal! K 4.4  19 INIMESE PARIMAD SÕBRAD R . Paku näitemäng ...... VM N 22.3  19 MARY POPPINS R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM N 5.4  18 VÄIKESE ONU SAAGA B . Lindgreni lugu lastele ...... TK N 22.3  19 PUHASTUS S . Oksase draama ...... (2 .30) VM N 5.4  19 MANON J . Massenet’ ooper ...... VM R 23.3  19 LÕBUS LESK F . Lehari operett ...... SM N 5.4  19 HARMOONIA M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam R 23.3  19 TAPPA LAULURÄSTAST… H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam T 10.4  11 KUNKSMOOR J . Savolaineni tantsulavastus ...... TK. L 24.3  12 HELISEV MUUSIKA R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM T 10.4  19 KALENDRITÜDRUKUD T . Firthi komöödia ...... SM L 24.3  12 KUNKSMOOR K 11.4  19 HÄRRA AMILCAR Esietendus! J . Savolaineni tantsulavastus ...... TK Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM L 24.3  19 KALENDRITÜDRUKUD N 12.4  19 TRUBADUUR T . Firthi komöödia ...... SM G . Verdi ooper ...... (2 .50) SM L 24.3  19 MANON N 12.4  19 CASANOVA J . Massenet ooper ...... VM D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM P 25.3  12 NUKITSAMEES R 13.4  12 AJA LUGU MUUSIKAS O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM Hannes Võrno ja Tarmo Leinatamme ajalootund ...... VM T 27.3  11 KUNKSMOOR R 13.4  19 HELISEV MUUSIKA J . Savolaineni tantsulavastus ...... TK. R . Rodgersi muusikal ...... SM K 28.3  19 TRUBADUUR L 14.4  12 NUKITSAMEES G . Verdi ooper ...... (2 .50) SM O . Lutsu / O . Ehala lastemuusikal ...... (1 45). VM N 29.3  19 ONEGIN L 14.4  19 ONEGIN P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00)SM P . Tšaikovski ballett ...... (2 .00) SM N 29.3  19 KADUNUD KÄSI Viimast korda hooajal! M . McDonaghi näidend ...... Sadam L 14.4  19 Uku Uusbergi autorilavastus T 30.3  11 KUNKSMOOR Esietendus! ...... Sadam J . Savolaineni tantsulavastus ...... TK. L 15.4  12 KUNKSMOOR R 30.3  19 LÕBUS LESK J . Savolaineni tantsulavastus ...... TK. F . Lehari operett ...... SM P 15.4  16 MARY POPPINS R 30.3  19 RUMM JA VIIN R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal ...... SM C . McPhersoni pihtimus ...... (1 .20) Sadam T 17.4  11 KESSU JA TRIPP L 31.3  19 KALENDRITÜDRUKUD Robert Vaidlo lastelugu ...... TK T . Firthi komöödia ...... SM T 17.4  19 KALENDRITÜDRUKUD L 31.3  19 INIMESE PARIMAD SÕBRAD T . Firthi komöödia ...... SM Esietendus! R . Paku näitemäng ...... VM T 17.4  19 Uku Uusbergi autorilavastus L 31.3  19 HALDJAKUNINGANNA ...... Sadam H . Purcelli ooper ...... (3 15). Sadam T 17.4  19 INIMESE PARIMAD SÕBRAD R . Paku näitemäng ...... VM RINGREISID Nokia Kontserdimajas K 18.4  19 PUHASTUS L 17.3  13 MARY POPPINS S . Oksase draama ...... VM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal K 18.4  19 KAOS L 17.3  19 MARY POPPINS M . Myllyaho tragikomöödia ...... (1. .55) SM R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal K 18.4  19 RUMM JA VIIN P 18.3  13 MARY POPPINS C . McPhersoni pihtimus ...... Sadam R . B . Shermani / R . M . Shermani / G . Stilesi muusikal Kell 18 teatrikohtumine

116 RAMP 2011/2012 MÄNGUKAVA

N 19.4  19 CARRRMEN! R 11.5  18 KOSMONAUT LOTTE A -R. . Varres / R . Stepanov . Tantsulavastus ...... SM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM N 19.4  19 VIHMAMEES R 11.5  19 KREUTZWALD MEETS DANCE D . Gordoni näidend ...... (2 .35) VM J . Ulsti tantsulavastus ...... Sadam N 19.4  19 TAPPA LAULURÄSTAST… L 12.5  12 KOSMONAUT LOTTE H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM R 20.4  19 HÄRRA AMILCAR L 12.5  18 KOSMONAUT LOTTE Y . Jamiaque’i koomiline draama ...... (2 40). SM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM R 20.4  19 HALDJAKUNINGANNA L 12.5  19 KREUTZWALD MEETS DANCE H . Purcelli ooper ...... (3 15). Sadam J . Ulsti tantsulavastus ...... Sadam L 21.4  19 HELISEV MUUSIKA P 13.5  16 KOSMONAUT LOTTE R . Rodgersi muusikal ...... (2 .55) SM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM P 22.4 ½ 12 KUNKSMOOR K 16.5  19 TAPPA LAULURÄSTAST… J . Savolaineni tantsulavastus ...... TK. H . Lee / U . Lennuk ...... Sadam P 22.4 ½ 16 LÕBUS LESK N 17.5  19 KALENDRITÜDRUKUD F . Lehari operett ...... SM T . Firthi komöödia ...... SM P 22.4  16 INIMESE PARIMAD SÕBRAD R 18.5  19 ÜKS ASI R . Paku näitemäng ...... VM Uku Uusbergi autorilavastus ...... Sadam P 22.4  16 PAANIKA R 18.5  19 HOOAJA LÕPPKONTSERT M . Myllyaho tragikomöödia ...... (2. 15). Sadam ...... VKM T 24.4  12 MORTEN LOLLIDE LAEVAL L 19.5  14 PAANIKA K . Jancise lõbus lastekas ...... VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam T 24.4  19 CASANOVA L 19.5  18 KAOS D . Sonnenblucki ballett ...... (1 .55) VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... SM K 25.4  19 PUHASTUS L 19.5  21 HARMOONIA S . Oksase draama ...... (2 .30) VM M . Myllyaho tragikomöödia ...... Sadam K 25.4  19 Uku Uusbergi autorilavastus T 22.5  12 KOSMONAUT LOTTE ...... Sadam H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM N 26.4  19 KALENDRITÜDRUKUD T 22.5  18 KOSMONAUT LOTTE T . Firthi komöödia ...... SM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM N 26.4  19 HALDJAKUNINGANNA K 23.5  12 KOSMONAUT LOTTE H . Purcelli ooper ...... (3 15). Sadam H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM N 26.4  19 INIMESE PARIMAD SÕBRAD K 23.5  18 KOSMONAUT LOTTE R . Paku näitemäng ...... VM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM R 27.4  11 VÄIKESE ONU SAAGA T 29.5  18 KOSMONAUT LOTTE B . Lindgreni lugu lastele ...... TK H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM R 27.4  19 LÕBUS LESK K 30.5  12 KOSMONAUT LOTTE F . Lehari operett ...... SM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM R 27.4  19 KONTSERT DIKTAATORILE K 30.5  18 KOSMONAUT LOTTE R . Harwoodi psühholoogiline thriller ...... VM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM R 27.4  19 KADUNUD KÄSI M . McDonaghi näidend ...... Sadam RINGREISID L 28.4  19 WERTHER R 25.5  13 KOSMONAUT LOTTE J . Massenet`ooper ...... VM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... Nokia KM P 29.4  19 PUHASTUS R 25.5  19 KOSMONAUT LOTTE S . Oksase draama ...... (2 .30) VM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... Nokia KM P 29.4  16 Uku Uusbergi autorilavastus L 26.5  13 KOSMONAUT LOTTE ...... Sadam H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... Nokia KM P 29.4  19 BALLETIGALA L 26.5  19 KOSMONAUT LOTTE ...... SM H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... Nokia KM RINGREISID Nokia Kontserdimajas JUUNI RINGREISID N 5.4  19 CARRRMEN! R 1.6  19 KOSMONAUT LOTTE A -R. . Varres / R . Stepanov . Tantsulavastus H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... Nokia KM MAI L 2.6  13 KOSMONAUT LOTTE L 5.5  19 KOSMONAUT LOTTE  19 H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM lastemuusikal ...... Nokia KM Esietendus! P 6.5  16 KOSMONAUT LOTTE H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM K 9.5  19 KREUTZWALD MEETS DANCE Esietendus! J . Ulsti tantsulavastus ...... Sadam SM – Suur maja VM – Väike maja Sadam – Sadmateater N 10.5  12 KOSMONAUT LOTTE KM – Kontserdimaja TK – Teatri kodu H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM N 10.5  18 KOSMONAUT LOTTE Muudatused mängukavas H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM Ikka juhtub, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Hädavajalikuks osutunud muudatustest mängu- R 11.5  12 KOSMONAUT LOTTE kavas annab teater teada oma kodulehel ja teeb oma parima, et info jõuaks külastajateni. H . Ernitsa / J . Põldma / P . Pajusaare lastemuusikal ...... SM Käesolev mängukava sisaldab infot seisuga 12.08.2011.

RAMP 2011/2012 117 AS Tallinna Sadam hoiab eesti keelt toetades Vanemuise teatrit.