Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“ VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse. Pole kes eestpoolt tahapoole, kes tagant saagi erinevatesse vanusegruppidesse võimalik, et te endale sealt sobivat ei poolt ettepoole. Kaanest kaaneni suruda. Noortele suunatud ajakiri leia. niikuinii. leidis tänuliku lugeja ka mitte-noorte Kuidas Ramp omalt poolt teile abiks hulgas. Keda teater huvitab, seda saab olla? Siit kaante vahelt leiate huvitab kõik selle ümber ja sees vara- Vanemuises näeme! põhjaliku info Vanemuise repertuaari sest noorusest kuni surmani. kohta, mahukaid olemuslugusid RAMP! Rambi kaanetüdruk Maarja Mitt ütleb: Vanemuise lavajõududest ning huvi- „Su elu on kogu aeg su ümber, mitte tavate lavataguste ametite tutvustusi. kuskil tulevikus. Ja kui sa tormad Vanemuise uued loomingulised juhid, Ave-Marleen Rei ühest kohast teise, siis pane tähele, Paul Mägi ja Urmas Lennuk räägivad ajakirja koostaja mis su ümber toimub.“ Usun, et see nii endast kui oma plaanidest. Lisaks Vanemuise pressiesindaja SISUKORD 30 78 60 43 4 Maarja Mitt – tüdruk nagu prantsuse filmist 10 Intervjuu Rein Pakuga 12 Vastab draamajuht Urmas Lennuk 14 DRAAMAREPERTUAAR 30 Maria Soometsa moeseeria 43 Portreelugu ooperiprimadonnast Karmen Puisist 48 Intervjuu muusikajuhi ja peadirigendi Paul Mägiga 50 MUUSIKAREPERTUAAR 58 Intervjuu koloratuursopran Pirjo Püviga 60 Portreelugu koreograaf Janek Savolainenist 66 Mida teeb teatris inspitsient? 70 Vanemuise trupijuht Eda Hinno 12 4 73 Intervjuu balletijuhi Mare Tommingaga 74 BALLETIREPERTUAAR 78 Noortelt ja noortele 90 Kambakesi teatrisse 92 Pikamaamees Tanel Jonas 94 Kütsariga köögis 97 Vanemuislane soovitab 98 Teeme ise papjeemašeed 100 Vanemuise kollektiiv 110 Vanemuise mängukava 2011/2012 2 RAMP 2011/2012 Head teatrisõbrad! Käes on Vanemuise teatri 142. hooaeg. rahuldamiseks, on „Aitan lapsi“ suunatud Mul on hea meel teatada kahe uue loomin- lastele emotsioonide pakkumisele. „Aitan gulise juhi liitumisest Vanemuise teatriga. lapsi“ projekt sai alguse 2011. aasta mais Muusikajuhi ja peadirigendina alustas teat- ja juuli lõpuks oli taaraautomaatides kogu ris tööd nii Eestis kui maailmas kõrgelt Eestis annetatud juba üle 17 000 euro. tunnustatud maestro Paul Mägi. Selle raha abil jõuab Eestis teatritesse üle Vanemuise uue draamajuhina on nüüd- 3400 puudustkannatava lapse. Projekti sest ametis näitekirjanik ja lavastaja eesmärk on koguda raha umbes 20 000 Urmas Lennuk. Eelnimetatute kõrval lapse teatrikülastuse korraldamiseks. jätkab Vanemuise balletijuhina Mare Vanemuise teater annab kampaaniat kor- Tommingas. Olen veendunud, et uued raldavale heategevusfondile selle projekti inimesed toovad organisatsiooni uusi ideid raames 50 % soodustust lastelavastuste ja värsket mõtlemist ning see mõjub teatri piletihinnast. arengule ainult positiivselt. Hea meel on teada anda ka ühe väga pika- Lisaks uute inimeste kaasamisele ajalise traditsiooni taastamisest. Vanemuise oleme leidnud ka uue mängupaiga – Sümfooniaorkestri suvekontserdid olid alustame regulaarsete etendustega lastele 20. sajandi esimesel veerandil iga-aastased. mõeldud teatrisaalis Teatri Kodu Tartu 2011. aasta suvel sai see traditsioon taasta- Mänguasjamuuseumi juures. Vanemuine tud ning nüüdsest alates esineb Vanemuise peab laste- ja noortelavastuste osa reper- Sümfooniaorkester igal aastal juuli viimasel tuaaris väga tähtsaks ning plaanib neid pühapäeval tasuta suvekontserdiga ime- mängukavva juurde tuua. Siiani on lavas- kaunis Kassitoome orus. tusi päris väikestele lastele olnud napilt, Uus teatrihooaeg tuleb kindlasti huvi- nüüdsest saab see tühimik täidetud ning tav. Lavale jõuab 17 uuslavastust, teatri senisele kolmele kodusaalile suures Vanemuise Sümfooniaorkester annab ja väikeses majas ning Sadamateatris rohkelt kontserte ning mängukavast lisandub veel neljaski Teatri Kodus. peaks meelepärast leidma iga teatrisõber. Vanemuise teater on liitunud ka eeldata- vasti üheks suuremaks lastele suunatud Tere tulemast Vanemuise teatrisse! heategevuskampaaniaks kujuneva pro- jektiga „Aitan lapsi“. Erinevalt varasema- Paavo Nõgene test projektidest, mis on kogunud raha Teatrijuht peamiselt laste materiaalsete vajaduste RAMP 2011/2012 3 4 RAMP 2011/2012 RAMBI EES Maarja Mitt – tüdruk nagu prantsuse filmist Tekst Ave-Marleen Rei Fotod erakogu, Alan Proosa, Lauri Kulpsoo, Aldo Luud aarja näeb Keskkond, kus Maarja üles kasvas, pol- ka praegu üsna vaoshoitud esmamulje. nud siiski kuigi prantslaslik, pigem täiesti Ometi mäletab Maarja juba lasteaia- elegantne välja, eestipärane – kodu Annelinnas, kool, päevilt soovi näitlejaks saada. Koos sageli liigub muusikakool ja kunstikool Tartu kesk- onupoja ja – tütrega sündisid Pärnus M linnas. „Minu elu Tartus on olnud seotud vanaema aias ka esimesed lavastused ta ringi šikis kleidis ja linnakeskmega – ikka Toomemägi ja „Kärbse-Kärt“ ja „Punamütsike“, kus Jakobi mägi, ühest üles, teisest alla, muu- Maarja nimiosi mängis. Publikuks olid kirsipunaste huultega. sikakooli, kunstikooli – nii ma mööda neid vanaema ja vanaema õde, piletirahaks Kui meie jutuajamise mägesid jooksin ja alles õhtul hilja sain toodi šokolaadi. Vahepealsetel aastatel koju.“ Maarja õppis muusikakoolis viiulit soov näitlejaks saada ununes, aga teisme- käigus selgub, et teda ning vanaisalt päritud pill on siiani ole- eas, kui Maarja omal käel teatris käima väga köidavad prantsuse mas. Mängida pole paraku aega. „Viiulile hakkas, tõusis taas päevakorda. „Mul ei julge enam otsagi vaadata – häbi on. õnnestus käia Linnateatris vaatamas kultuur ja filmid, saab Eks need üheksa aastat viiuliõpinguid „Hamletit“ ja „Arkaadiat“, kuhu tookord oli olid ka paras katsumus, aga ma sain sel- väga raske pileteid saada ja see teatriskäik järsku kõik selgeks – lega hakkama ja see iseloomustab mind oli minu jaoks nagu muinasjutt. Palju kas teadlikult või päris hästi – kui midagi ette võtan, püüan ma 15-aastaselt „Arkaadia“ filosoofili- seda teha maksimaalselt ning enamasti sest olemusest aru sain, aga ahmisin alateadlikult kehastab viin alustatu ka lõpule – nii hästi või hal- endasse emotsioone ja mulle tundus, et Maarja ka ise seda vasti, kui parajasti oskan. Isegi kui ma ei see ongi see. Ma ei mäleta enam, kuidas olnud kõige andekam viiuliõpilane, kooli ma Vanemuisesse lava taha sattusin, elegantsi ja espriid, mida lõpetasin ära.“ aga mäletan hetke, kui seisin seal ja nuusutasin lavaõhku, mulle nii meel- ta prantslaste juures dis teatri lõhn. Imesin seda endasse. Esimene roll – Mõnikord „Detektiiv Lotte“ etenduse ajal imetleb. Kärbse-Kärt istun künka taga, sel ajal kui Draakon ja Maarja perekonnale tuli tema teatrikooli Konkskäsi ees möllavad, ja vaatan üles minek suhteliselt suure üllatusena. kus on suur lavakarp ja ei suuda seniajani Tegemist oli tagasihoidliku ning häbe- uskuda, et ma olengi siin.“ liku lapsega, kes, mis seal salata, jätab RAMP 2011/2012 5 Kolmeaastane Maarja loomaaia väravas. Just Tallinnas, tädi Mustamäe korteris olla Maarja teinud oma esimesed sammud. 14-aastane Maarja muusikakooli lõpueksamil Näitlejaks teisel katsel Tegelikult ei olnud Maarja näitlejaks saamise tee sugugi kerge. Kuigi Maarja oli äärmiselt sõnakuulelik ja eeskujulik laps ning koolis väga tubli ja usin õpilane (lõpetas keskkooli hõbemeda- liga), siis lavakunstikooli tal esimesel katsel sisse saada ei õnnestunud. Järgnesid skandinaavia filoloogia õpingud Tartu Ülikoolis, mille kohta Maarja tagantjärele ütleb, see aeg tuli talle Kujutan ette, milline hirmu- väga kasuks. Teisel katsel saatis Maarjat edu. „Ma pean ütlema, nud ja kinnine tüdruk ma olin et ma ei tea, mida Ingo Normet minus nägi, aga ma olen väga esimese kursuse alguses. tänulik selle eest, et ta mind
Recommended publications
  • Duste Ka Filmiprog- Rammi
    Sündmus IV Jõhvi balletifes- tival pakub tänavu peale tantsueten- Puhkepäev duste ka filmiprog- rammi | Nädalalõpulisa | 25.–27. veebruar 2011 | nr 8 (607) | 2 REKLAAM „GREASE’I“, „RISKI“, „ROMEO JA JULIA“ JA „HIGH SCHOOL MUSICAL’I“ LAVASTAJALT 10. ja 11. märtsil Tallinnas Vene teatris AASTA TURUNDUSSÜNDMUS esitleb: Turundus ja raha 2011 RORY SUTHERLAND “Psühholoogia, turundus ja raha. Kuidas digitaalajastu tarbijaid paremini mõista?” GREGORY POUY “Kuidas juhtida digitaalset kommunikatsiooni ja mõjutada tarbijate ostuotsuseid internetis?” PRIIT TOMP, KAAREL TALVOJA “Digitaalajastu tarbijakäitumise trendid Eestis” DAVID HAIGH “Kuidas turunduse abil ettevõtte väärtust kasvatada?” VALDUR LAID, VIKTOR MAHHOV “Brändide väärtuse ja turundus investeeringute mõõtmine Eesti ettevõtetes” KRISTJAN SEEMA, KADRI ÄRM, TIIT LILLIPUU, KRISTINE ROSS “Massimeedia digitaalajastul” HAMPUS KNUTSSON “Kuidas teha väikese eelarvega suurt kampaaniat?” JANEK MÄGGI, VILLU ARAK “Suhtekorraldus ja turundus. Kuidas PR raha teenima panna?” PETER FIELD Pipi “Loovus ja efektiivsus turunduses” ANDRES KANGUR, KRISTY VILLEMS-JOERGENSEN, Pikksukk MARIT KROON “Talendid koju!” AASTA AASTA AASTA Estonias alates 5. märtsist TURUNDUSTEGU MEEDIATEGU SUHTEKORRALDUSTEGU 2010 2010 2010 ÜLO VINTERI JA ÜLO RAUDMÄE MUUSIKAL Pipi: Nele-Liis Vaiksoo, Merit Männiste ja Ingel Marlen Mikk AASTA AASTA Dramatiseering ja lavastus: Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater) TURUNDUSTIIM MEEDIAAGENTUUR Muusikaline juht ja dirigent: Priit Aimla 2010 2010 Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Valguskunstnik: Anton Kulagin Osalemine Passwordi mõlemal päeval 415 € + km (6493 kr + km), Koreograaf: Jüri Nael osalemine ühel päeval 210 € + km (3286 kr + km) Registreerimine telefonil 667 0099 või e-posti aadressil Piletid müügil Estonia kassas, Piletilevis ja Piletimaailmas. [email protected] www.opera.ee Lisainfo: www.best-marketing.com SÜNDMUS 3 Piia Tamm: Püüame sel aastal pu- rustada müüti, et Skandinaavias bal- letti ei tantsita.
    [Show full text]
  • Reorer-Muusiko-Kin L
    ISSN 0207-6535 reorer-muusiko-kinО EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI \ * \ L XVI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 fax 44 47 87 e-mail [email protected] Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68, 44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Viire Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 Esikaanel: Fotokorrespondent Kuldar Sink 30. septembril 1991. Harri Rospu, tel 43 77 56 Tõnu Tormise foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Dracula' (lavastaja P. Raudsepp), Rakvere Teater, 1997. Draculla — Peeter Jakobi. © "Teater. Muusika. Kino", 1997 Priit Crept foto <"N eorer-muusiko-kino SISUKORD VASTAB KALJU SUUR TEATER SLAWOMIR MROŽEKI KALESTUNUD SÜDAMETUNNISTUS (Intervjuu Slawomir Mrožekiga) 1 Ulo Tõnts MITU SAMMU ON REALISMIST ABSURDI JA VASTUPIDI? {Festival "LIFE '97") 3 Margot Visnap SUVETEATER Kül NORM Mati Unt APOKRIIVA THESPISELE ("Thespis. Meie teatriuuendused") 75 Ingo Normet UNT JA BRECHT {Mati Unt, "Brecht ilmub öösel") MUUSIKA 95 AASTAT SÜNNIST Maris Kirme KARL LEICHTERI KRIITIKAST 55 AASTAT SÜNNIST INTERVJUU KULDAR SINGIGA (2992. aastast) Mart Mikk LEGEND OLAVINLINNAST SAVONLINNA OOPERIFESTIVAL 1967—1997 Merike Vaitmaa PLAADIKAJA 1994—1997 I (Lepo Siimera autori-CDde arvustustest) Lea Tormis ÜHE AMMUSE ESIETENDUSE KOMMENTAARIKS ("Coppelia" lavastusest "Estonias" 1922. aastal) Elina Männi LUGU VAHMIILI JA VEART VERE NAPPUSEST (Mark Soosaare filmist "Isa, poeg ja püha Toorum") Andre Bazin FILMIKEELE ARENG I Boris Tuch RIIVAMISI HOLOCAUSTIST (Eesti-Iisraeli ühisfilmist "Paragrahv 58/4") Antoine de Baecque KOMMUNISMI SOOLIKATES (Emir Kusturica mängufilmist "Underground") Emir Kusturica MÄLESTUSED PIIRILT (Katkendid raamatust "Oli kord..
    [Show full text]
  • Poola Riigipea Külaskäik 17.30
    Lennart Meri mälestuspäev >> loe lk 4 Tiraazv 7490 nr 7 (318) 8. aprill 2011 Poola Vabariigi Teenete- ordeni Komandöririst emeriitprofessor Raimo Pullatile. Loe lk 7 Viimsi Laste- aiad saavad uue järjekorra- süsteemi Alates 11. aprillist 2011 võtab MLA Viimsi Lasteaiad kasutusele uue inter- netipõhise lasteaedade järjekorrasüs- teemi. Uus süsteem võimaldab vaadata oma lapse andmeid, lisada vaatajaõigusi, näha oma lapse kohta järjekorras, muuta majade eelistusi ning lisada märkuste lahtrisse lapse kohta olulist infot (näiteks, kas on tegemist paljulapselise perega, lapsel on erivajadus vms). Lapsevanematel, kes on oma lapse(d) lisa- nud järjekorda enne 11. aprilli 2011, palume külastada internetilehte www.viimsilasteaiad. ee ning vastuvõtu info all registreerida ennast kasutajaks. Kasutajatunnuseks soovitame pan- na avalduse esitanud vanema isikukoodi. See- järel saate üle kontrollida kõik lapse andmed Hetk mälestustahvli avamiselt. Vasakul Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Laidoneri muuseumi direktor Kristjan Luts. Foto Haldo Oravas ning lisada vaatajaõigusi. Lapsevanematel, kes soovivad edaspidi oma lapsi järjekorda lisada, on võimalus seda teha www.viimsilasteaiad.ee kodulehe kaudu või tulla MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta majja kohapeale T k 8.30–14.00 ja N k 14.00– Poola riigipea külaskäik 17.30. Poola presidendi Bronisław niku ning 6 kohaga samas parla- niuse gümnaasiumis. Kaheküm- diktatuuri. Hiljem loobus Pilsuds- Küsimuste korral palume helistada numbril Komorowski ja tema abi- mendis on paljuski sarnased oma neaastasena ta arreteeriti, süüdis- ki peaministri ametist ja tegutses 608 0162. kaasa Anna Komorowska välispoliitilistes vaadetes ja ma- tatuna vandenõu organiseerimises vaid sõjaministrina. tegid visiidi Viimsisse. janduslikes arengutes. keiser Aleksander II vastu ning Poolakate jaoks on Jozef Pil- seetõttu viibis ta viis aastat asumi- sudski rahvuskangelane.
    [Show full text]
  • No 4 Autumn 2012 10 Booksbooks Fromfrom Estonia Estonia
    Books 10 from Estonia Andrei Hvostov Mihkel Mutt Jan Kaus Tõnu Õnnepalu Kai Aareleid Urmas Vadi Peeter Sauter Olle Lauli Juhan Peegel A. H. Tammsaare No 4 Autumn 2012 10 BooksBooks fromfrom Estonia Estonia Andrei Hvostov The Passion of Andreisillamäe Hvostov Andrei Hvostov is a journalist and an author, who is often swimming against the current and liking it. Born to an Estonian mother and a Russian father, he is erroneously sometimes considered to be a Russian that just happens to speak Estonian. The local Russian minority’s voice in the Estonian literature scene is not very strong, so Hvostov has somewhat undeliberately been presented as a voice of the minority population; or as merely expressing a different point of view on various critical issues concerning society, history, politics, and other topics. Hvostov has had positive reception of his essays and short stories. The Passion of Sillamäe (Sillamäe passioon, 2011), which followed his first novel Limping Achilles, is by far his most popular book to date. It can be described as childhood memoirs with a strange twist. Location and social environment are key aspects in this book. Hvostov grew up in Sillamäe – a small industrial town that was known mainly for its factories, which produced strategically important material like uranium oxide and other components primarily for use by the Soviet Union’s andrei hvosTov (b. 1963) studied history at military. Many people from other areas the University of Tartu and has worked for almost of the Soviet Union were brought to 20 years as a journalist. An Estonian writer with a work in the town, and thus the vast Russian name (his father is from Siberia), Hvostov majority of citizens were Russian- has a different way of approaching Estonia’s history speakers.
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko -Kin Ю ISSN 0207 — 6535 11
    reorer- muusiko -kinю ISSN 0207 — 6535 Eesti Kultuuri­ ministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 11 november IX aastakäik Esikaanel: Ann Kaal Violettana Verdi «Tra viatas». T. Volmeri foto Tagakaanel: Arve Kukumägi volinikuna Pee­ ter Simmi mängufilmis «Ideaalmaastik», 1980. Л Rau de foto TOIMETUSE KOLLEEGIUM JAAK ALLIK AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR РЯ1 IT PEDAJAS LINNAR PRIIMÄGI ÜLO VILIMAA PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 2000901 postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Peeter Tooma, tel 66 6162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Mart Siimer, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaak Lõhmus, tel 43 77 5* Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 47 87 KJJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 !C) «Teater. Muusika. Kinoa, 1990 eore' SISUKORD TEATER EESTI TEATRIKOOL (Intervjuu K. Komissarovim) J. Eilart, H. Tohwelman, ÜHE Oö JUTUD (Valdemar Panso — 701 A. Üksküla. L. Tormis, M. Kakusoo, J. Tooming Kadi Herkül ELUST JA TEATRIST MOLIEREALE MÕELDES (Moliere'i «Kodanlasest aadlimees» Eesti Draamateatris) MUUSIKA Leelo Kõlar ASTUDES MÖÖDA MUSTA JA VALGET JUTUAJAMISED VIGALAS KOLORATUURI KIITUSEKS (Anc Kaal) PETER KOWALD — MEES KONTRABASSIGA ADOLF VEDRO — 100 VASTAB PEETER SIMM Sergei Aaaškin ARMASTA OMA LIGIMEST. (Krzysztof Kieslowski filmidest)1 Thierry Jõusse KUU HÄÄL (Federico Fellini samanimelisest filrm.il) Anna Sarrueli INTERVJUU ROBERTO BENIGNIGA Sauli Pesonen DICK JA DOFF — OPTIMISTLIKUD OINAPEAD (Stan Lavreli ja Oliver Hardy fämidest) Herbert Selglaid MINU ESIMENE «HELIFILM» meenutusi läbielatud sündmustest) Tambet Kaugema LINDPRIID IV: «EESTI KULTÜU3FILM» .
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • Events Concerts Stage
    TARTU I MARCH I 2011 Events 2.3: Art-house film “Das Leben der 18.–20.3: “Summer 2011” in Tartu Näitused Anderen” in Athena Centre. A sarcastic Fairs Centre. Ticket 3,50/2,50 EUR political drama set in the cultural circles (54,76/39,12 EEK). www.tartunaitused.ee/ of East Berlin in 1984 focuses on the writer suvi Georg Dreyman. Ticket 4/3 EUR 18.–20.3: “Motoexotika 2011” in Tartu (62,59/46,94 EEK). www.athena.ee Näitused Fairs Centre. Ticket 3,50/2,50/0 EUR 2.3: Art-house film “Banksy – Exit Through (54,76/39,12/0 EEK). kultuuriaken.tartu.ee the Gift Shop” in Athena Centre. Thierry 22.–25.3: Forum theatre training for Guerry is a Frenchman living in Los Angeles youngsters in Lille House. Ticket 10 EUR whose biggest passion is his camcorder. (156,47 EEK). www.lille.tartu.ee/kevad2011 www.athena.ee 21.–27.3: Tartu Visual Culture Festival 12.3: Dance performance “Zuga zuug zuh- “Wordlfilm”. www.worldfilm.ee zuh-zuh” in Toy Museum. Dance meets play. A train ride evoked by movement, sounds, 26.3: Youngsters fashion contest music. Ticket 4,79 EUR (75 EEK). teatrikodu.ee “European Patterns” in Tasku Centre. www.tartunoored.ee 15.3: “Eyes on Screen” – a film and discussion evening. For free. kultuuriaken.tartu.ee 27.–28.3: Tartu school theatre festival “Play Days” in Harbour Theatre. For free. 15.3: Matsalu 8th Nature Film Festival kultuuriaken.tartu.ee evening in Tartu Environmental Education Centre. Ticket 2/1 EUR (31,29/15,65 EEK).
    [Show full text]
  • Tervise Eri 15–26 Äripäeva Kirjastuse Töötajad Kõndisid Võidu
    Tervise eri 15–26 Äripäeva Kirjastuse töötajad Puhkepäev kõndisid võidu | Nädalalõpulisa | 1.–3. detsember 2006 | nr 48 (396) | Äripäeva nädalalõpulisa 1. detsember 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD LABOR Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus sai uued ruumid Kunstmagu Skype’i majas Andras Kralla [email protected] Eelmisel neljapäeval tutvustas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arendus- keskus oma uusi ruume Akadeemia tee Skype’i majas Tallinnas. Teaduslaboris kultiveeritakse rakke, oma nurk on leitud ka simulatsioon-kunstmaole, kus imitee- ritakse inimese seedetrakti toimimist. Laboriga tutvuvad TTÜ arendusprorektor Andres Keevallik, TFTAKi nõukogu esimees Aavo Sõrmus (vasakul), põllumajandusminister Ester Tuiksoo ning Riigikogu liige Tõnis Kõiv naeravad haridusminister Mailis Reps, TFTAK juhataja Urmas Sannik ning TFTAKi juhatuse liikme Raivo Vilu nalja üle. Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehase juht Peeter Maspanov muigab ka. EASi direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras. KEHAKULTUUR Autasustamine POLIITIKA Rohelised tegid erakonna Musklimeeste Poliitiliselt paraad roheline beebi on sündinud Lõpuks ometi! Eelmisel laupäeval TTÜ aulas kogune- nud rohelised asutasid erakonna Eestimaa Rohelised. Sünnitusest võttis osa 361 hääleõiguslikku liiget. Oma sümboliks valisid õnnelikud inimesed võilille. Fotod: Andras Kralla Viimsi Spa omanik Peeter Kukk laupäeval Salme keskuses pee- Asutamiskoosolekut tud üleriigiliste kulturismi ja fitness’i meistrivõistluste
    [Show full text]
  • Phil Est 2 Sisu.Indd
    2 (2017) Philologia Estonica TALLINNENSIS KIRJANDUSE INTERMEEDIALISUS Intermediality of Literature Tallinna Ülikooli Kirjastus Tallinn 2017 Philologia Estonica Tallinnensis 2 (2017) Kirjanduse intermeedialisus Intermediality of Literature Philologia Estonica Tallinnensise eelkäija on Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi toimetised (ilmus 2004–2015, ISSN 1736-8804) Toimetuskolleegium / Advisory Board Lars Gunnar Larsson (Uppsala), Maisa Martin (Jyväskylä), Kaili Müürisepp (Tartu), Helle Metslang (Tartu), Meelis Mihkla (Tallinn), Renate Pajusalu (Tartu), Helena Sulkala (Oulu), Urmas Sutrop (Tartu), Maria Voeikova (Viin/Sankt-Peterburg), Cornelius Hasselblatt (Groningen), Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum / Ohio State University) Peatoimetaja: Reili Argus Toimetajad: Luule Epner, Piret Viires Eestikeelsete artiklite keeletoimetaja: Victoria Parmas Ingliskeelsete resümeede keeletoimetaja: Colm James Doyle Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Kirjastus ja autorid, 2017 ISSN 2504-6616 (trükis) ISSN 2504-6624 (võrguväljaanne) Tallinna Ülikooli Kirjastus Narva mnt 25 10120 Tallinn www.tlupress.com Trükk: Grano SISUKORD Luule Epner, Piret Viires Kirjanduse intermeedialisusest . 5 Tanel Lepsoo Kurjuse intermeedialisest avaldumisest . 11 Intermedial manifestations of evil . 33 Piret Kruuspere Eesti näitekirjandus ja teater kultuurimälu meediumidena . 35 Estonian drama and theatre as media of cultural memory . 58 Madli Pesti Füüsiline teater: mõistest ja kujunemisest VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. 59 About the concept and development
    [Show full text]
  • The 8Th European Interdistrict ZONTA Seminar February 8 – 10, 2019 in Tartu, Estonia
    The 8th European Interdistrict ZONTA Seminar February 8 – 10, 2019 in Tartu, Estonia AIRPORTS Tallinn Lennart Meri Airport has direct connections with many airports in Europe. You can take a direct flight from Amsterdam, Berlin, Brussels, Copenhagen, Frankfurt, London, Vienna, Milan, Oslo, Paris, etc. More information about direct connections https://www.tallinn-airport.ee/en/flight-info/destinations/ Tallinn Lennart Meri Airport www.tallinn-airport.ee From the Riga Airport you can fly to 74 direct destinations in the world. The flight from Riga to Tallinn takes 50 minutes. http://www.riga-airport.com/ There are some coach connections from Riga to Tartu https://luxexpress.eu/en/marsruti/riga-tartu https://ecolines.net/international/en/bus/riga(bus-station)-tartu Tartu Ülenurme Airport http://www.tartu-airport.ee/eng You can fly to Tartu via Helsinki by Finnair https://www.finnair.com/us/gb/destinations/europe/estonia/tartu TRANSPORT CONNECTION FROM SWEDEN Tallinn Airport has direct connections with Gothenburg and Stockholm. The Stockholm-Tallinn ferry route connects Sweden with Estonia and is currently operated by 2 ferry companies. The Tallink Silja service runs up to 7 times per week with a sailing duration of around 15 hours 30 minutes while the St Peter Line service runs up to 1 time per week with a duration from 62 hr 30 min. Tallink ferries arrive to D-terminal (Lootsi 13) https://www.tallinksilja.com/stockholm-tallinn TRANSPORT CONNECTION FROM TALLINN AIRPORT TO TARTU Bus and tram stops are only meters away from the airport arrival entrances. You have a bus ticket Tallinn-Tartu There is a very good Tallinn-Tartu coach connection.
    [Show full text]
  • 01 Esikylg Loet+.Indd
    PAADIMEISTER INTERVJUU Edukas paaditootja K-Mosti ost täitis kuival maal Meresõiduks alumiiniumpaate lapsepõlveunistuse valmistav Nauta MV asub merest 200 kilomeetrit eemal. Ostjad on Juba noorpõlves sillaehitusest unistanud ettevõtja Mait Schmidt lubab äsja ostetudstetud aga enamasti Rootsist. 8–9 K-Mostile elu sisse puhuda. “Muidu ehitavad varsti siin sildu vaid välisfirmad.” 6–76–7 Teisipäev, 8. detsember 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 223 (5350) 3 eurot 1,0812 0,9251 9,2151 74,4664 31,29 -0,030% Maksukoormus rallib Eesti paistab maailma arenenud riikide seas silma hoogsa maksukoormuse kasvuga. Maksukoormuse osatähtsus SKPs läheneb Eestis tänavu rekordile. 2, 4–5 EESTI kiirelt kasvavas maksukoormuses on suur osa Marek Helmi juhitaval maksuametil. FOTO: EIKO KINK VALIMISED LOGISTIKA INVESTOR KOLUMN Prantsusmaa kaldub Pakivedajad sebivad Kas tasub osta USA äärmusesse nagu päkapikud dividendiaktsiaid? Priit Alamäe: E-riik ei tohi tähendada Pühapäeval saavutas Rahvusrin- Jõulueelsel ajal on pakiveo tee- Peale dividendide võivad USA di- 50 aasta vanuste protsesside automati- ne kohalikel valimistel ülekaalu – nust pakkuvate firmade töötaja- videndiaktsiad pakkuda ka head see oli paremäärmusliku partei tel käed-jalad tööd täis. Hulgali- kapitalikasvu. Dividendiaktsia- seerimist. parim poliitiline tulemus suures selt tööd on hakanud andma ka te indeksfond on viimasel küm- Euroopa riigis pärast teist maail- järjest suurenev saadetiste hulk nel aastal edestanud tublisti masõda. 8 Hiinast. 12–13 S&P 500 tootlust. 16–17 Nortali juht esitab e-riigi arenguks selged ettepanekud. 14 TEGIJA 2 TOIMETUS Juss Haasma võitis näosaate Saatesarja “Su nägu kõlab tuttavalt” võitis aruandes, et ettevõtte põhitegevuseks on kultuuri- AC/DC solisti Bon Scotti kehastanud Juss ürituste korraldamine ja lavastamine.
    [Show full text]
  • Draama 2014 the Estonian Theatre Festival Draama Takes Place In
    Draama 2014 The Estonian theatre festival Draama takes place in Tartu on September 1-7. The entire programme is announced by the end of June and tickets will be available for purchase starting from July 1. The theme of this year’s festival is The Art of Presence. The curator together with his team which consists of Maarja Helena Meriste, Priit Põldma and Kaarel Kuurmaa, chose eight productions for the main programme. These productions are Ingomar Vihmar’s “Guest” (Estonian Drama Theatre), Lembit Peterson’s “I Am Wind” (Theatrum), Alo Kõrve’s “Four Seasons” (Tallinn City Theatre), Ari Numminen’s “Petroskoi” (Telakka/Vanha Juko/Rakvere Theatre), Renate Valme “PURE MIND” (Kompanii Nii and Tartu New Theatre), Maria Peterson’s “Dove” (NPO Arhipelaag), Andres Noormets’s “Silence” (Endla Theatre) and Ivan Strelkin’s “Good Luck” (Russian Drama Theatre of Estonia). The writer Tõnu Õnnepalu explained the theme of the festival, The Art of Presence, accordingly, “The Art of Presence. This paradox is the essence of theatre – everything is an illusion but you can be truly present in this illusion, remain only artificially here and be somewhere else instead. But being present - be it here or elsewhere - is simply the beginning of everything. That’s no art in itself. Real art lies in where to be present. Does the place carry a meaning? Does it say something? Does it take you anywhere? Is it the right time? It’s too late to be in the yesterday but too early to be in the tomorrow, even though they say that art is always ahead of its time.
    [Show full text]