Poola Riigipea Külaskäik 17.30
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Lennart Meri mälestuspäev >> loe lk 4 Tiraazv 7490 nr 7 (318) 8. aprill 2011 Poola Vabariigi Teenete- ordeni Komandöririst emeriitprofessor Raimo Pullatile. Loe lk 7 Viimsi Laste- aiad saavad uue järjekorra- süsteemi Alates 11. aprillist 2011 võtab MLA Viimsi Lasteaiad kasutusele uue inter- netipõhise lasteaedade järjekorrasüs- teemi. Uus süsteem võimaldab vaadata oma lapse andmeid, lisada vaatajaõigusi, näha oma lapse kohta järjekorras, muuta majade eelistusi ning lisada märkuste lahtrisse lapse kohta olulist infot (näiteks, kas on tegemist paljulapselise perega, lapsel on erivajadus vms). Lapsevanematel, kes on oma lapse(d) lisa- nud järjekorda enne 11. aprilli 2011, palume külastada internetilehte www.viimsilasteaiad. ee ning vastuvõtu info all registreerida ennast kasutajaks. Kasutajatunnuseks soovitame pan- na avalduse esitanud vanema isikukoodi. See- järel saate üle kontrollida kõik lapse andmed Hetk mälestustahvli avamiselt. Vasakul Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Laidoneri muuseumi direktor Kristjan Luts. Foto Haldo Oravas ning lisada vaatajaõigusi. Lapsevanematel, kes soovivad edaspidi oma lapsi järjekorda lisada, on võimalus seda teha www.viimsilasteaiad.ee kodulehe kaudu või tulla MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta majja kohapeale T k 8.30–14.00 ja N k 14.00– Poola riigipea külaskäik 17.30. Poola presidendi Bronisław niku ning 6 kohaga samas parla- niuse gümnaasiumis. Kaheküm- diktatuuri. Hiljem loobus Pilsuds- Küsimuste korral palume helistada numbril Komorowski ja tema abi- mendis on paljuski sarnased oma neaastasena ta arreteeriti, süüdis- ki peaministri ametist ja tegutses 608 0162. kaasa Anna Komorowska välispoliitilistes vaadetes ja ma- tatuna vandenõu organiseerimises vaid sõjaministrina. tegid visiidi Viimsisse. janduslikes arengutes. keiser Aleksander II vastu ning Poolakate jaoks on Jozef Pil- seetõttu viibis ta viis aastat asumi- sudski rahvuskangelane. Pilsudski 28. märtsil külastasid Viimsit Poo- Viimsi ja Sulejowek sel Siberis. suurt elutööd ja sõprust hindas ka Algab registreerimine la president Bronisław Komorows- Viimsil on Poolaga pikaajalised Enne Esimese maailmasõja al- Eesti Vabariik Vabadusristi I ja III Viimsi Õpilasmalevasse ki ja tema abikaasa Anna Komo- sõprussuhted. Viimsi valla esinda- gust lõi Pilsudski kontaktid Aust- aumärgiga ja Kotkaristi I klassi Viimsi Õpilasmalev töötab selgi suvel ka- rowska. Koos president Toomas jatel oli eelmisel suvel au viibida ria-Ungari sõjaväeluurega ning teenetemärgi ja mõõkadega. hes vahetuses: I vahetus toimub 8.–30. Hendrik Ilvese ning Evelin Ilvese- külalistena Jozef Pilsudski monu- nende kaasabil moodustas vene- On loomulik, et Poola prae- juunini, II vahetus 4.–22. juulini. ga avasid nad Poolale iseseisvuse mendi avamisel Varssavi eeslinnas vastase luurevõrgu. Tema eesmär- gune president Bronisław Komo- Õpilasmalevasse võivad registreeruda võitnud marssal Jozef Pilsudski Viimsi sõprusomavalitsuses Sule- giks oli Poola riiklik sõltumatus rowski austas kindral Laidoneri 13–18 aasta vanused Viimsi noored, tööpäe- mälestustahvli Viimsi mõisas Eesti jowekis. Venemaa keisririigist. muuseumis mälestustahvli ava- va pikkus on sõltumata vanusest 4 tundi. Sõjamuuseumis – Kindral Laido- Sulejowek oli Pilsudskite ko- Esimeses maailmasõjas võit- misega Eesti ja Poola paljuski Mõlemasse vahetusse registreerime neri Muuseumis kindral Johan dukant. Täpselt nii, nagu Viimsi les Pilsudski brigaadikindralina sarnast minevikku. Pärast ava- õpilasi 18.–28. aprillini Viimsi vallamajas Laidoneri kabinetis. on seotud Johan Laidoneri nime- Austria-Ungari sõjaväes loodud 10 mistseremooniat kohtus külaline Nelgi tee 1 esmaspäeviti kell 14–17.30 ja ga, on meie sõprusomavalitsus Su- 000-mehelise Poola leegioni juhi- Laidoneri mõisa saalis poolakate neljapäeviti kell 9–12 ja 14–17 (Keskkonna- Eesti ja Poola – mis meil lejowek seotud Poola ühe suurima na. Seejärel oli ta Poola ajutise va- Eesti kogukonna ühenduse Polo- amet, tuba nr 200, II korrus, Anne Talvari, ühist riigimehe Josef Pilsudski elukäi- litsuse sõjaminister ning alates no- nia esindajatega ning andis Eesti- tel 606 6853). Kohtade arv on piiratud! Kui kõrvale jätta Transilvaania guga. vembrist 1918 iseseisvunud Poola Poola suhete edendajale Tallinna vürst ja hilisem Poola kuningas Johan Laidoneri ja Jozef Pil- Vabariigi riigipea. Ülikooli emeriitprofessor Raimo Stefan Batory, kes Liivi sõjas 1582. sudski saatustes on palju ühist ja Marssalina sõlmis ta 1920. Pullatile üle Poola Vabariigi kõr- aastal allutas Poolale Liivimaa lõu- mitte üksnes sellepärast, et Laido- aastal liidu Simon Petljuraga sõ- ge autasu – Teeneteordeni Ko- naosa koos Põltsamaaga, on Eestil neri abikaasa Maria oli rahvuselt jaks Nõukogude Venemaa vastu. mandöriristi. Teadaanne ja Poolal ka tänapäeval mõndagi poolatar. Pilsudski juhtis Poola-Nõukogude Bronislaw Komorowskist kui Muuga küla üldkoosolek toimub 18. mail ühist. Marssal Jozef Pilsudskit pee- sõda Venemaa vastu eduka lõpuni. parlamendi spiikrist sai presidendi Muuga sadama hoones Maardu tee 57 I Poola ja Eesti Vabariigid on takse Poola Vabariigi loojaks pä- Rahu sõlmiti Riias 1921. aastal. kohusetäitja pärast 2010. aasta ap- korruse saalis. ühevanused – Poola saavutas ise- rast Esimest maailmasõda. Ta oli Poola jäi iseseisvaks. rillis juhtunud traagilist lennuõn- Päevakorras: külavanema valimine ja seisvuse Venemaa keisririigist 11. Poola sõjaväe rajaja, marssal ja Kuni 1922. aasta detsembrini netust, milles hukkus tollane Poola Muuga küla arengukava algatamine. novembril 1918, Eesti sama aasta riigitegelane ning hilisem Poola tegutses Pilsudski Poola riigi pre- president Lech Kaczynski. Mullu Külavanema kandidaatidest anda teada 24. veebruaril. Euroopa Liidu- riigipea. sidendina ja sõjavägede ülemjuha- suvel valiti Komorowski Poola eelnevalt e-posti aadressil enno@viimsivv. ga liitusid mõlemad üheaegselt, tajana. Pärast 1922. aastat elas ta presidendiks. ee või kirjalikult koos kandidaadi nõusole- 2004. aastal. Poola Vabariigi ja sõja- tagasitõmbunult kuni 1926. aasta- Järgmisel aastal on Poola Eu- kuga Viimsi, Nelgi tee 1. Poola oma 38 miljoni elaniku väe looja ni, mil ta poliitiliste lahkhelide ja roopa Liidu eesistuja. Viimsi Vallavalitsus ning 51 kohaga Euroopa Parla- Jozef Pilsudski sündis 1867. aastal erakondliku võitluse lõpetamiseks mendis ja Eesti 1,34 miljoni ela- tänapäeva Leedu alal ja käis Vil- riigis kehtestas sõjaväe kaasabil Haldo Oravas 2 8. aprill 2011 Viimsi Pensionäride Ühendus pidas igakevadist suurkogu Seekordne suurkogu oli Viimsi Pensionäride Ühendusele väga täh- tis, sest valiti ühenduse juhtorganid järgmiseks neljaks aastaks. Viimsi Pensionäride Ühendu- ses oli aruandeperioodil 476 liiget, igapäevatöö korralda- jaks seitsmeliikmeline juhatus, kellel toeks 32-liikmeline voli- kogu. Aruandeperioodil osa- les ringides, külastas Viimsi spaad, käis bowlingutreenin- Laval on Boris Lehtlaan, Erich Krieger ja ansambel Kuldne Õhtupäike. gutes ja võistlustel, võttis osa korraldatud üritustest ning meid palju, koos volitustega üle siaalamet, Viimsi Huvikeskus, matkadest 4383 huvilist. See 220 inimese. Viimsi Raamatukogu, Esmar on väga suur arv, mis näitab Arvan, et Viimsi Pensionä- Ehitus, Randvere Päevakeskus, kindlasti ühenduse järjepide- ride Ühendusel on läinud hästi Viimsi (Haabneeme) Päevakes- vat, sisukat ja mõtestatud tege- ja jätkame koos elujõuliselt! kus, Viimsi Peokeskus, Viimsi vust. Oleme püüdnud kaasata Koos lauldi püsti seistes südamesse minevaid laule. Fotod Enn Teimann Täname meie toetajaid ja Tervis SPA, Harjumaa Aren- oma tegevusse võimalikult kaasamõtlejaid: Viimsi Valla- duskeskus, Harjumaa Pensio- palju eakaid, et nad tunnek- tegevusest nii igapäevaselt kui valitsus, Viimsi Vallavolikogu, näride Ühendus, Põhja-Harju sid end vajalikena ja elu oleks ka majandusliku tegevuse val- Viimsi valla rahandusamet, Koostöökogu! kaasaegselt huvitav. las said heakskiidu. Juhtorga- Viimsi valla haridus- ja sot- Viiu Nurmela Matkaradadel käis koos ea- nite valimine toimus täielikus katega valla nooremat rahvast üksmeeles ja uus tööperiood ja vanavanematel olid kaasas võib alata. Teadaanne ka lapselapsed. Talvelaadad Päeva meeleolu tõstmiseks Viimsi Koduomanike Liit korraldab 14. aprillil algusega kell oleme korraldanud kõigile olime kutsunud Rae valla mees- 17.30 järjekordse teabepäeva, kus teemaks on planeerimi- vallas elavatele inimestele, et Viiu Nurmela loeb aruannet. ansambli Kuldne Õhtupäike, ne ja ehitusküsimused Viimsi vallas. Esinema on tulemas kokku saaks kogu vallarahvas, kes vastavalt oma nimele alus- Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja kes näeks ja naudiks Viimsi kodust ilmajäämisega, olgugi tas kontserti just selle tuntud Oliver Alver ning ehitusameti juhataja Juhan Kuller. vallas elamist. Viimsi Teatajas kodu enda muretsetud ja kinni samanimelise lauluga. Kont- Teabepäeval räägitakse koduomanikele, kuidas toimub ja oleme kajastanud ühenduse makstud. Siin oleme kaasanud serdile tuli ka omal vabal tahtel on reguleeritud Viimsi vallas planeerimisprotsess, mis planee- tegevust 24 korral, avaldanud abiks Seenioride Nõukoja, mis omavallamees Boris Lehtlaan, ringudokumendid on valla üldplaneering, teemaplaneeringud ülevaateid, artikleid koos pil- meie endi loodud just abistava kes talle omasel moel oskas ning detailplaneeringud, millised on omaniku õigused kaasa rääkida detailplaneeringute menetlemise protsessides, kuidas tidega, et toimunu jõuaks iga Tänukirjad tegijatele. ja nõuandva organinina. kõiki haarata ja ühiselt laulma ja miks taotleda ehitusluba ning milleks