Lennart Meri mälestuspäev >> loe lk 4

Tiraazv 7490 nr 7 (318) 8. aprill 2011

Poola Vabariigi Teenete- ordeni Komandöririst emeriitprofessor Raimo Pullatile. Loe lk 7 Viimsi Laste- aiad saavad uue järjekorra- süsteemi Alates 11. aprillist 2011 võtab MLA Viimsi Lasteaiad kasutusele uue inter- netipõhise lasteaedade järjekorrasüs- teemi.

Uus süsteem võimaldab vaadata oma lapse andmeid, lisada vaatajaõigusi, näha oma lapse kohta järjekorras, muuta majade eelistusi ning lisada märkuste lahtrisse lapse kohta olulist infot (näiteks, kas on tegemist paljulapselise perega, lapsel on erivajadus vms). Lapsevanematel, kes on oma lapse(d) lisa- nud järjekorda enne 11. aprilli 2011, palume külastada internetilehte www.viimsilasteaiad. ee ning vastuvõtu info all registreerida ennast kasutajaks. Kasutajatunnuseks soovitame pan- na avalduse esitanud vanema isikukoodi. See- järel saate üle kontrollida kõik lapse andmed Hetk mälestustahvli avamiselt. Vasakul Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Laidoneri muuseumi direktor Kristjan Luts. Foto Haldo Oravas ning lisada vaatajaõigusi. Lapsevanematel, kes soovivad edaspidi oma lapsi järjekorda lisada, on võimalus seda teha www.viimsilasteaiad.ee kodulehe kaudu või tulla MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta majja kohapeale T k 8.30–14.00 ja N k 14.00– Poola riigipea külaskäik 17.30. Poola presidendi Bronisław niku ning 6 kohaga samas parla- niuse gümnaasiumis. Kaheküm- diktatuuri. Hiljem loobus Pilsuds- Küsimuste korral palume helistada numbril Komorowski ja tema abi- mendis on paljuski sarnased oma neaastasena ta arreteeriti, süüdis- ki peaministri ametist ja tegutses 608 0162. kaasa Anna Komorowska välispoliitilistes vaadetes ja ma- tatuna vandenõu organiseerimises vaid sõjaministrina. tegid visiidi Viimsisse. janduslikes arengutes. keiser Aleksander II vastu ning Poolakate jaoks on Jozef Pil- seetõttu viibis ta viis aastat asumi- sudski rahvuskangelane. Pilsudski 28. märtsil külastasid Viimsit Poo- Viimsi ja Sulejowek sel Siberis. suurt elutööd ja sõprust hindas ka Algab registreerimine la president Bronisław Komorows- Viimsil on Poolaga pikaajalised Enne Esimese maailmasõja al- Eesti Vabariik Vabadusristi I ja III Viimsi Õpilasmalevasse ki ja tema abikaasa Anna Komo- sõprussuhted. Viimsi valla esinda- gust lõi Pilsudski kontaktid Aust- aumärgiga ja Kotkaristi I klassi Viimsi Õpilasmalev töötab selgi suvel ka- rowska. Koos president Toomas jatel oli eelmisel suvel au viibida ria-Ungari sõjaväeluurega ning teenetemärgi ja mõõkadega. hes vahetuses: I vahetus toimub 8.–30. Hendrik Ilvese ning Evelin Ilvese- külalistena Jozef Pilsudski monu- nende kaasabil moodustas vene- On loomulik, et Poola prae- juunini, II vahetus 4.–22. juulini. ga avasid nad Poolale iseseisvuse mendi avamisel Varssavi eeslinnas vastase luurevõrgu. Tema eesmär- gune president Bronisław Komo- Õpilasmalevasse võivad registreeruda võitnud marssal Jozef Pilsudski Viimsi sõprusomavalitsuses Sule- giks oli Poola riiklik sõltumatus rowski austas kindral Laidoneri 13–18 aasta vanused Viimsi noored, tööpäe- mälestustahvli Viimsi mõisas Eesti jowekis. Venemaa keisririigist. muuseumis mälestustahvli ava- va pikkus on sõltumata vanusest 4 tundi. Sõjamuuseumis – Kindral Laido- Sulejowek oli Pilsudskite ko- Esimeses maailmasõjas võit- misega Eesti ja Poola paljuski Mõlemasse vahetusse registreerime neri Muuseumis kindral Johan dukant. Täpselt nii, nagu Viimsi les Pilsudski brigaadikindralina sarnast minevikku. Pärast ava- õpilasi 18.–28. aprillini Viimsi vallamajas Laidoneri kabinetis. on seotud Johan Laidoneri nime- Austria-Ungari sõjaväes loodud 10 mistseremooniat kohtus külaline Nelgi tee 1 esmaspäeviti kell 14–17.30 ja ga, on meie sõprusomavalitsus Su- 000-mehelise Poola leegioni juhi- Laidoneri mõisa saalis poolakate neljapäeviti kell 9–12 ja 14–17 (Keskkonna- Eesti ja Poola – mis meil lejowek seotud Poola ühe suurima na. Seejärel oli ta Poola ajutise va- Eesti kogukonna ühenduse Polo- amet, tuba nr 200, II korrus, Anne Talvari, ühist riigimehe Josef Pilsudski elukäi- litsuse sõjaminister ning alates no- nia esindajatega ning andis Eesti- tel 606 6853). Kohtade arv on piiratud! Kui kõrvale jätta Transilvaania guga. vembrist 1918 iseseisvunud Poola Poola suhete edendajale Tallinna vürst ja hilisem Poola kuningas Johan Laidoneri ja Jozef Pil- Vabariigi riigipea. Ülikooli emeriitprofessor Raimo Stefan Batory, kes Liivi sõjas 1582. sudski saatustes on palju ühist ja Marssalina sõlmis ta 1920. Pullatile üle Poola Vabariigi kõr- aastal allutas Poolale Liivimaa lõu- mitte üksnes sellepärast, et Laido- aastal liidu Simon Petljuraga sõ- ge autasu – Teeneteordeni Ko- naosa koos Põltsamaaga, on Eestil neri abikaasa Maria oli rahvuselt jaks Nõukogude Venemaa vastu. mandöriristi. Teadaanne ja Poolal ka tänapäeval mõndagi poolatar. Pilsudski juhtis Poola-Nõukogude Bronislaw Komorowskist kui Muuga küla üldkoosolek toimub 18. mail ühist. Marssal Jozef Pilsudskit pee- sõda Venemaa vastu eduka lõpuni. parlamendi spiikrist sai presidendi Muuga sadama hoones Maardu tee 57 I Poola ja Eesti Vabariigid on takse Poola Vabariigi loojaks pä- Rahu sõlmiti Riias 1921. aastal. kohusetäitja pärast 2010. aasta ap- korruse saalis. ühevanused – Poola saavutas ise- rast Esimest maailmasõda. Ta oli Poola jäi iseseisvaks. rillis juhtunud traagilist lennuõn- Päevakorras: külavanema valimine ja seisvuse Venemaa keisririigist 11. Poola sõjaväe rajaja, marssal ja Kuni 1922. aasta detsembrini netust, milles hukkus tollane Poola Muuga küla arengukava algatamine. novembril 1918, Eesti sama aasta riigitegelane ning hilisem Poola tegutses Pilsudski Poola riigi pre- president Lech Kaczynski. Mullu Külavanema kandidaatidest anda teada 24. veebruaril. Euroopa Liidu- riigipea. sidendina ja sõjavägede ülemjuha- suvel valiti Komorowski Poola eelnevalt e-posti aadressil enno@viimsivv. ga liitusid mõlemad üheaegselt, tajana. Pärast 1922. aastat elas ta presidendiks. ee või kirjalikult koos kandidaadi nõusole- 2004. aastal. Poola Vabariigi ja sõja- tagasitõmbunult kuni 1926. aasta- Järgmisel aastal on Poola Eu- kuga Viimsi, Nelgi tee 1. Poola oma 38 miljoni elaniku väe looja ni, mil ta poliitiliste lahkhelide ja roopa Liidu eesistuja. Viimsi Vallavalitsus ning 51 kohaga Euroopa Parla- Jozef Pilsudski sündis 1867. aastal erakondliku võitluse lõpetamiseks mendis ja Eesti 1,34 miljoni ela- tänapäeva Leedu alal ja käis Vil- riigis kehtestas sõjaväe kaasabil Haldo Oravas 2 8. aprill 2011 Viimsi Pensionäride Ühendus pidas igakevadist suurkogu Seekordne suurkogu oli Viimsi Pensionäride Ühendusele väga täh- tis, sest valiti ühenduse juhtorganid järgmiseks neljaks aastaks.

Viimsi Pensionäride Ühendu- ses oli aruandeperioodil 476 liiget, igapäevatöö korralda- jaks seitsmeliikmeline juhatus, kellel toeks 32-liikmeline voli- kogu. Aruandeperioodil osa- les ringides, külastas Viimsi spaad, käis bowlingutreenin- Laval on Boris Lehtlaan, Erich Krieger ja ansambel Kuldne Õhtupäike. gutes ja võistlustel, võttis osa korraldatud üritustest ning meid palju, koos volitustega üle siaalamet, Viimsi Huvikeskus, matkadest 4383 huvilist. See 220 inimese. Viimsi Raamatukogu, Esmar on väga suur arv, mis näitab Arvan, et Viimsi Pensionä- Ehitus, Randvere Päevakeskus, kindlasti ühenduse järjepide- ride Ühendusel on läinud hästi Viimsi (Haabneeme) Päevakes- vat, sisukat ja mõtestatud tege- ja jätkame koos elujõuliselt! kus, Viimsi Peokeskus, Viimsi vust. Oleme püüdnud kaasata Koos lauldi püsti seistes südamesse minevaid laule. Fotod Enn Teimann Täname meie toetajaid ja Tervis SPA, Harjumaa Aren- oma tegevusse võimalikult kaasamõtlejaid: Viimsi Valla- duskeskus, Harjumaa Pensio- palju eakaid, et nad tunnek- tegevusest nii igapäevaselt kui valitsus, Viimsi Vallavolikogu, näride Ühendus, Põhja-Harju sid end vajalikena ja elu oleks ka majandusliku tegevuse val- Viimsi valla rahandusamet, Koostöökogu! kaasaegselt huvitav. las said heakskiidu. Juhtorga- Viimsi valla haridus- ja sot- Viiu Nurmela Matkaradadel käis koos ea- nite valimine toimus täielikus katega valla nooremat rahvast üksmeeles ja uus tööperiood ja vanavanematel olid kaasas võib alata. Teadaanne ka lapselapsed. Talvelaadad Päeva meeleolu tõstmiseks Viimsi Koduomanike Liit korraldab 14. aprillil algusega kell oleme korraldanud kõigile olime kutsunud Rae valla mees- 17.30 järjekordse teabepäeva, kus teemaks on planeerimi- vallas elavatele inimestele, et Viiu Nurmela loeb aruannet. ansambli Kuldne Õhtupäike, ne ja ehitusküsimused Viimsi vallas. Esinema on tulemas kokku saaks kogu vallarahvas, kes vastavalt oma nimele alus- Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja kes näeks ja naudiks Viimsi kodust ilmajäämisega, olgugi tas kontserti just selle tuntud Oliver Alver ning ehitusameti juhataja Juhan Kuller. vallas elamist. Viimsi Teatajas kodu enda muretsetud ja kinni samanimelise lauluga. Kont- Teabepäeval räägitakse koduomanikele, kuidas toimub ja oleme kajastanud ühenduse makstud. Siin oleme kaasanud serdile tuli ka omal vabal tahtel on reguleeritud Viimsi vallas planeerimisprotsess, mis planee- tegevust 24 korral, avaldanud abiks Seenioride Nõukoja, mis omavallamees Boris Lehtlaan, ringudokumendid on valla üldplaneering, teemaplaneeringud ülevaateid, artikleid koos pil- meie endi loodud just abistava kes talle omasel moel oskas ning detailplaneeringud, millised on omaniku õigused kaasa rääkida detailplaneeringute menetlemise protsessides, kuidas tidega, et toimunu jõuaks iga Tänukirjad tegijatele. ja nõuandva organinina. kõiki haarata ja ühiselt laulma ja miks taotleda ehitusluba ning milleks on vajalik hoonele vallas elava eakani, et tekiks Kohe-kohe ilmub Viimsi panna. Oma soovi kohaselt oli taotleda kasutusluba. soov tulla ja osaleda, olla elu- kohal ka Erich Krieger, kes igapäevast toimetulekut. Nii valla eakate teatmik-meeles- Teabepäeval räägib Sakret OÜ esindaja Rene Vinkler maja- rõõmus ja tegus. informatsioon liigub ja eakad pea ja seda juba kolmandat koos ansambliga esines unus- de fassaadide soojustamisest, soojustamisega kaasnevast ka- Erilist tähelepanu oleme ei ole oma muredega üksi. Ar- korda, et eakad teaksid, kust tamatult. Õhk oli isamaalisu- sust ning kogemustest soojustatud hoonetes. pööranud uutele töövormi- vatakse küll, et ega Viimsis abi saada, mis toimub, kuhu ja sest paks ja koos laulsime püsti Monier OÜ esindaja Kaido Kaasik räägib hoonete katuste dele, mis täidavad elukestva murelikke eakaid ei olegi, aga millal minna. seistes teisigi südamesse mine- renoveerimisest ja kivikatuste eelistest. õppe eesmärke: teabepäevad, meie teame, et on ikka. Vahel Laupäev oli aga eakatele vaid laule. Kes kohale tuli, oli Lisainfo: Jan Trei, Viimsi Koduomanike Liidu esimees, tel 51 eakatepäev, lahtiste uste päev, on need mured lausa nii suu- tõeliselt suur päev, sest ametlik väga rahul. Nii mõnigi ütles, et 68 806, [email protected]. mis samas toetavad ka eakate red, et ähvardavad kohtutee ja osa sujus tõrgeteta, aruanded i-m-e-l-i-n-e päev! Kohal oli

Detailplaneeringutest Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate detailplaneeringu- 7. Tammneeme küla, Soo IV kinnistu (planeeritava ala suurus on ca 0,12 te algatamise korraldused: ha ja asub Hallikivi tee ääres ning piirneb Hallikivi tee 2 ja Soo-III kinnistu- 1. Randvere küla, Ellerheina tee 15 (planeeritava ala suurus on ca 0,47 tega, planeeringu eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine ühepe- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame ha ja asub Ellerheina tee ääres ning piirneb Muuga lahega, Ellerheina tee reelamu ehitamiseks); 11, 13, 19 kinnistutega, planeeringu eesmärk on kavandada kehtiva pla- 8. Viimsi alevik, Tuulekivi V kinnistu (planeeritava ala suurus on ca 0,21 e-posti aadressil [email protected]. neeringuga ette nähtud kahe pereelamu krundi asemele üks pereelamu ha ja asub Nelgi tee ääres ning piirneb Kasti-I, Heldri-I ja Nelgi tee 31 Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse krunt); kinnistutega, planeeringu eesmärk on kinnistule ehitusõiguse määramine või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 2. Muuga küla, Koorma tn 2a ning Virna tn 3 (planeeritava ala suurus on ühepereelamu ehitamiseks ja jalakäijatele juurdepääsu tagamine Soosepa 74001 Viimsi, Harju maakond. ca 8,4 ha ja piirneb Muuga lahega, Muuga sadam 1, Koorma tn 2, Virna tn rabale); 8 kinnistutega, planeeringu eesmärk on kinnistute ehitusõiguse muutmine 9. Prangli saar, Lääneotsa küla, Mölgisilla kinnistu (planeeritava ala suu- Toimetusel on õigus kaastöid nende kütuseterminali laiendamiseks); rus on ca 0,23 ha ning piirneb Soome lahega, Mölgisadama, Mölgiranna ja selguse huvides toimetada ja lühendada. 3. Viimsi alevik, Gerbera tee 18a (planeeritava ala suurus on ca 0,1 ha Mölgisadama tee kinnistutega, planeeringu eesmärk on sadama kavanda- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. ja asub Gerbera tee ääres ning piirneb Gerbera tee 14, 18 kinnistutega ja mine). jätkuvalt riigi omandis oleva maaga, planeeringu eesmärk on olemasole- Juulis leht ei ilmu. va abihoone asemele ehitusõiguse määramine ühepereelamu rajamiseks); Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate detailplaneeringu- Peatoimetaja: Annika Poldre 4. Prangli saar, Lääneotsa küla, maaüksus Vanani-II (planeeritava ala te kehtestamise korraldused: suurus on ca 1,46 ha ja piirneb Soome lahega, Mölgi 1, 1a, 2, 2a, 3, 6, 7, 1. Rohuneeme küla, Kivineeme tee 9, Kivineeme tee 30 ja Sääre tee 8 tel 606 6864 Vanani-I, Mölgitoa 1, Mölgisoo kinnistutega ning jätkuvalt riigi omandis maaüksused (detailplaneeringuga planeeritakse kaks elamukrunti ja mää- [email protected] oleva maaga, planeeringu eesmärk on kinnistul kehtiva detailplaneeringu- ratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, hoo- ga määratud maatulundusmaale supelranna rajamine); ne suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 312 m2, elamu kõrgusega 8,5 Toimetaja: Jüri Leesment 5. Laiaküla küla, Pähklimänni tee 18 (planeeritava ala suurus on ca 0,17 meetrit, abihoonel 3 meetrit); tel 606 6833 ha ja asub Pähklimänni tee ääres ning piirneb Pähklimänni tee 16, 20, See- 2. Muuga küla, kinnistud Muuga sadam 1, Muuga sadam 1-3, Virna tn [email protected] dermänni tee 11 kinnistutega, planeeringu eesmärk on kinnistul kehtiva 8a, Vilja tn 12a, Lasti tee 20g ja Veose tn 13a (detailplaneeringuga muu- detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse muutmine); detakse kinnistute piire, moodustatakse uusi krunte ning korrigeeritakse Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus 6. Pringi küla, kinnistud Mere tee 7 ja Mere (planeeritava ala suurus ehitusõiguse näitajaid); Trükki toimetanud: Meedium OÜ on ca 0,16 ha ja asub Mere tee ääres ning piirneb Mere tee 9, 11, Pringi 3. Muuga küla, kinnistu Tõnni-Uuetoa Taganõmme (detailplaneeringuga Makett: Dreamers OÜ piirivalvekordon kinnistutega ja jätkuvalt riigi omandis oleva maaga, pla- moodustatakse ärimaa sihtotstarbega krunt ja üldkasutatava maa sihtots- neeringu eesmärk on kinnistute jagamine ja tekkinud osade liitmine naa- tarbega katastriüksus ning määratakse ehitusõigus ärihoonele). Ajalehe järgmine number ilmub berelamukruntidega); 21. aprillil 8. aprill 2011 3

JazzPopFesti osalejad teada Avatakse uus 14. mail 2011. aastal B-kategoorias Just for Fun algusega kell 11.00 toi- astuvad lavale: põllumajan- restoran mub Viimsi Koolis II dusministeeriumi laulukoor, Viimsis avab uksed uus külarestoran RootS. Viimsi JazzPopFest. dirigendid Linda Kardna, Paul Sarnaselt eelmisele aas- Ruudi, Aarne Saluveer (Tal- Viimsi vallas avatakse aprillikuus Rohuneeme tee 57 b, tale registreerus festivali- linn); Rae kammerkoor, diri- Paadist umbes 500 m edasi uus külarestoran, mis pakub le 18 koori ja vokaal- gent Alice Pehk (Jüri); tütar- tegijate sõnul maitseelamusi tangost polkani. ansamblit. lastekoor Vocaliisa, dirigendid Peakokk lubab kasutada värsket toorainet ning selleks Helle Rand, Pilvi Karu (Kures- ostab restoran sisse oma küla saadusi – kala, liha, puu- ja II Viimsi JazzPopFest, mida saare); ViiKerKoor, dirigent aedvilju. Pakkumisi oodatakse tel 55 15 113. korraldab Viimsi Vallavalitsus, Age Toomsalu (Viimsi). VT toimub 14. mail Viimsi Koolis. Tulevikukoorid Futu- Festival on omalaadne selle re is Yours on The Musical poolest, et popi- ja džässimõ- Robbers, dirigent Arvo Luik jutustega muusikat on ooda- (Viimsi); Viimsi Kooli mudi- Loeng looduses tud esitama just koorid, keda Eelmise aasta JazzpopFesti žürii: Mare Väljataga, Hanna-Liina Võsa laskoor, dirigent Age Toom- tavaliselt sellist repertuaari ja Siim Aimla. salu (Viimsi). käitumisest laulmas ei kuule. Lisaks neile Vokaalansamblite kate- Rannarahva Muuseum korraldab 16. aprillil asuvad sel aastal võistlustulle festival jättis osalejatele hea iseenda ja üksteise rõõmuks. goorias Little Less asuvad koostöös Keskkonnainspektsiooniga avatud ka vokaalansamblid. mälestuse ning et festivalil on A-kategoorias Simply the võistlema: 2Loud (); loengu, kus räägitakse looduses käitumisest. 14. märts oli viimane päev, Eesti muusikamaastikul oma Best osalevad: Konguta se- The Fews (Tallinn); Kolmanda mil koorid ja vokaalansamb- nišš. Suuresti tänu Tallinna gakoor, dirigent Merilin Sini- Planeedi Saladus, juhendajad Loengul räägivad Keskkonnainspektsiooni inspektorid lid said festivalile registreeru- Ülikooli kammerkoorile on II kalda (Konguta, Tartumaa); Nele Valdru, Küllike Joosing enamlevinud eksimustest ja sellest, kuidas õigesti käitu- da. Osalemissoovi avaldused JazzPopFest juba rahvusvahe- Musaklubi koor, dirigendid (); Pärnu noortekoori ma peaks. Nii näiteks saab teada, kuhu tohib matkaja lõket saatsid 13 koori ja 5 vokaalan- line, kuna nende sõpruskoor Alen Veziko, Kati Siht (Tartu); ansambel (Pärnu); Söörömöö teha, kuhu tohib telkida, kuidas ja millega tohib kala püü- samblit. See on täpselt sama Hollandist otsustas samuti Nuku Koor, dirigent Reeda (Tallinn). da, missugused tegevused on seadustega keelatud ja mille arv osalejaid, kui oli esimesel Eestisse festivalile sõita,” lisas Toots (Tallinn); Pärnu noor- Festival toimub laupäeval, vastu eksitakse. Kohapeal on võimalus ettekandjatele kü- festivalil. projektijuht. tekoor, dirigent Anne Uusna 14. mail Viimsi Koolis ja on simusi esitada ja arutleda keskkonnateemadel. “Teisel JazzPopFestil on Festivalil toimub võistlus (Pärnu); Suisapäisa, dirigendid publikule avatud. Korraldajad Loengule on oodatud kõik loodusesõbrad, matkajad, mitmeid koore, keda kuulsi- kahes kategoorias (A-kategoo- Kuldar Schüts, Ksenija Grabo- ootavad rohket osavõttu. Loe kalapüügihuvilised. Tulge koos perega – loeng on kõigile me ka eelmisel aastal. Näiteks ria Simply the Best ja vokaa- va (Türi); Tallinna Ülikooli festivali kohta www.viimsi- tasuta! tulid uuesti võistlema Tallinna lansamblite kategooria Little kammerkoor, dirigendid Paul- vald.ee/jazzpopfest ja otsi fes- Pärast loengut saate tutvuda muuseumi väljapanekuga. Ülikooli kammerkoor, Nuku Less), teised kategooriad (B- Johannes Purga, Mikk Saar tivali Facebookist. Loeng toimub Rannarahva Muuseumis ja algab kell Koor ja Konguta segakoor,” kategooria Just for Fun ja tu- (Tallinn); Tell Mama We’re 15.00. Loengut rahastab KIK. ütles festivali projektijuht levikukoorid Future is Yours) Late, dirigent Nicoline Snaas Kristel Pedak Rannarahva Muuseum Kristel Pedak. “See näitab, et annavad kontserdi kuulajate, (Amsterdam, Holland). festivali projektijuht 4 8. aprill 2011 President Lennart Meri mälestuseks 29. märtsil oleks presi- dent Lennart Meri saanud 82-aastaseks. Sel puhul korraldas Viimsi Valla- valitsus 25. märtsil EELK Viimsi Püha Jaakobi kiri- kus Lennart Meri mäles- tuskontserdi.

Kontserdil esines Tallinna Üli- kooli kammerkoor, keda ju- hatas dirigent Merike Aarma. 1997. aastal tegevust alustanud koor on saavutanud diplomeid 4 ja esikohti rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel. Koori dirigent Merike Aarma on muusikateaduse magister ning Tallinna Ülikooli muu- sikaosakonna koorijuhtimise dotsent. Kontserdi teises pooles esi- 1 tasid Võrumaa juurtega päri- muslaulik Celia Roose ja Põl- 1) Laulab Tallinna Ülikooli vas sündinud Meelika Hainsoo kammerkoor. 3 esivanemate laule ja pillilugu- sid mitmetel vanadel pillidele, 2) Kirik rahvast täis. nagu hiiu kannel, 10-keelne 3) Lennart Meri – riigimees, kannel jms. Nende esituses kõ- literaat, intellektuaal. lasid nii regi- kui ka lõppriimi- 2 5 lised rahvalaulud. 4) Meelika Hainsoo ja Celia Roose.

5) Presidendi lesk Helle Meri, Erkki Juhandi ja Mart Meri.

6) President Arnold Rüütel, Ingrid Rüütel, vallavanem Haldo Oravas ja Vilja Oravas.

7) ja 8) Kontsert oli meeldejääv elamus. Pärast kontserti pakuti 9) Dirigent Merike Aarma. Rannarahva Muuseumis kohvi 10) Ajakirjanik Paavo Kangur, ja kringlit ning huvilised said Mart Meri ja kunstnik Eve vaadata Jaak Lõhmuse mullu Viidalepp. valminud dokumentaalfilmi “Tantsud linnuteele. Pildistusi 6 Fotod Aime Estna 7 Vaata ka www.fotograafid.ee Lennart Meri filmirännaku- telt”. Jaak Lõhmuse dokumen- 8 9 taalfilm tõi mitmeti uues val- guses esile Lennart Meri sä- rava isiksuse, tema mõtte- ja tegevushaarde sugulasrahvas- te uurimisel ja järelpõlvedele talletamisel ning suurepärase oskuse, kuidas ajada asju ka keerulistes ja võimatutes tin- gimustes. Kontserti olid kuulamas ka Helle Meri ja presidendi poeg Mart Meri. 10 VT 8. aprill 2011 5 Tallinna Ülikool ja Viimsi Kool kinnitavad koostööd Puhtus On aeg suureks puhastamiseks. 31. märtsil allkirjastasid tutvuda juba keskkooliõpingute Tallinna Ülikooli akadee- ajal ülikoolides õpetavate eri- miline prorektor Priit aladega. Usun, et seeläbi teevad Reiska ja Viimsi Kooli nad ka teadlikumaid otsuseid direktor Leelo Tiisvelt edasiste õpingute jätkamise kahe kooli vaheliste osas,” märkis Tiisvelt. sidemete tihendamiseks Koostöö avab mõlema poole ja koostöö arendamiseks jaoks mitmeid võimalusi – näi- koostöölepingu. teks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Koostöö peamine eesmärk on Viimsi Kooli valikkursuste või parandada gümnaasiumihari- uurimustööde juhendamisel, duse kvaliteeti, kaasates Viim- aidata korraldada ettevalmis- si Kooli õppetöösse Tallinna tuslaagreid olümpiaadideks val- Ülikooli õppejõude, üliõpilasi Viimsi Kooli direktor Leelo Tiisvelt ja Tallinna Ülikooli akadeemiline mistumisel või kaasata õpilasi (s.h doktorante) ja tehnilisi prorektor Priit Reiska on lepingule alla kirjutanud. ülikooli erinevatesse teaduspro- võimalusi ning ühtlasi popu- jektidesse. Ühtlasi aitab koostöö lariseerida akadeemilist hari- et lisaks juba praegu lepingus Viimsi Kooli direktori Leelo kaasa õpetajakoolituse arenda- Oleme see, mis on meie sees. dust, teadust ja teadlase elu- fikseeritud õpilastele suunatud Tiisvelti sõnul annab koostöö misele – Viimsi Koolist kuju- kutset Eesti ühiskonnas. tegevustele lisanduvad sinna ülikoolidega üldhariduskoolile neks ülikooli tudengite jaoks Kevadine suurpuhastus on see, millega püüame oma ko- “Tallinna Ülikoolil on lähiajal ka uue riikliku õppe- senisest palju suurema võimalu- hea pedagoogilise praktika baas. dudest ära koristada kõik mustuse ja asjad, mis sinna talve väga hea meel Viimsi Kooliga kava rakendamisega seotud te- se õppetöö mitmekesistamiseks. Koostööleping sõlmitakse jooksul on kogunenud. Suurpuhastust tehakse isegi täna- koostöölepingu sõlmimise üle. gevused, milles osalejateks on “Oleme veendunud, et mitmete tähtajatuna. vatel, et eemaldada sealt tolm, mida kogu talve jooksul Meie üldine suundumus on ka õpetajad ja õppejõud,“ sõ- koostööprojektide abil suudame Greta Ammer oleme naeltega asfaldist välja toksinud. On aeg suure pu- järjest tihendada koostööd üld- nas Tallinna Ülikooli akadee- pakkuda õpilastele uusi väljun- Viimsi Kooli hastamise jaoks! haridusasutustega. Ma usun, miline prorektor Priit Reiska. deid ning neile avaneb võimalus kommunikatsioonijuht Nii peaksime me ka ette võtma suurpuhastuse iseen- das. Ja eks paastuaeg üheks selliseks ajaks ongi, kus ini- mesed on sajandite jooksul tegelnud enda sisemise puhas- tamisega. Miks me aga vajame puhastamist, miks vajab puhas- Uued suunad Viimsi Koolis tamist meie kodu? Sellele küsimusele on raske vastata, Uus õppeaasta toob kaasa Tulemustest rakenda- Keelesuund - geoinformaatika; sest eks meie igaühe taluvus puhtuse ja mustuse suhtes on muudatusi õppesisus ja miseni Keelesuuna kasuks otsustanul - keemiliste protsesside sea- väga erinev, kuid eks puhastamist vajab teatud aja tagant -korralduses. Eelmisel Lähtuvalt rahuloluküsitluse tu- on võimalus õppida süvenda- duspärasused; siiski kõik. aastal ja käesoleva aasta lemustest ja õppekava analüü- tult inglise keelt ja lisaks teisele - rakendusbioloogia; Kui aga vaadata iseendasse ja mõelda sellele, mis saast jaanuaris Vabariigi Valit- sist: valitud võõrkeelele põhikoolis - globaliseeruv maailm; meis endis koguneb ja millist saasta me endast välja pais- suse poolt kinnitatud uus - alustame A-võõrkeele (esi- (vene või saksa keel) kolmandat - teistsugune füüsika. kame, siis on see kõik väga kurb. Ja eks valdavalt kanna- riiklik õppekava raken- mene võõrkeel) õpingutega 2. võõrkeelt omal valikul (saksa, tavad selle saasta käes need, kes meie ümber on, sest väga dub 2011/2012. õppeaas- klassis; prantsuse või hispaania keel). Majanduse ja sotsiaal- sageli me lihtsalt kurjustame ja sõimame, kuigi selleks te- tal 1., 4., 7. ja 10. klassis. - viime 1.–4. klassini sisse Kuigi keelesuuna valijatel suund gelikult põhjust pole. Nii paneme väga tihti oma kaaslaste Alates sügisest saavad uue õppeaine “kodulugu”, mil- on võimalik õppida erinevaid Majanduse ja sotsiaalsuunas kannatuse proovile. 10. klassi õpilased õppida le programm sisaldab ka Viim- keeli, ei keskenduta mitte ai- on põhirõhk lisaks kohustusli- Väga paljud tänapäeva mõtlejad kõnelevad sellest, et kolmel õppesuunal. si valla ja kogukonna uurimist nult keeltele, vaid süvenetakse kule õppeprogrammile ajalool, meie inimestena olemegi need, mida me mõtleme, need, (alates 2011/2012 õ-a 1. ja 4. ka kirjandusse ja filosoofiasse psühholoogial, filosoofial ja mida me ütleme, või need, mida me teeme. Väga otseselt Alates käesoleva õppeaasta al- klassis); rõhuasetusega loova ja iseseis- erinevatel majandusalastel kur- väljendub meis see, kas meie mõtted on puhtad või on nad gusest on Viimsi Kooli 20-liik- - alustame B-võõrkeele (teise va mõtlemise arendamisele. sustel. Õppesuuna lõpetanul on räpased. Ja nii oleme me ka siis ise puhtad või räpased. meline õppekavameeskond võõrkeele) õpingutega 5. klas- Matemaatikat pakutakse hea võimalus jätkata õpinguid Eks selleski on väga palju erinevaid arvamusi, kust maalt tegelnud uue riikliku õppeka- sis 2012/2013 õ-a; ka keelesuunal õppijale soo- ajaloo, sotsioloogia, psühho- läheb piir räpasuse ja puhtuse vahelt, kuid teatud taju on va kohandamisega oma koo- - pakume usundiõpetust va- vi korral matemaatika ja loo- loogia, õigusteaduse või ma- siiski ju selles igal inimesel olemas. lile. Lähteandmete saamiseks likainena vabatahtlikkuse alu- dusainete õppesuunale sarna- janduse erialadel. Käisin mõnda aega tagasi vaatamas suuretendust „The viisime oktoobris 2010 läbi sel kõikides kooliastmetes; ses ulatuses. Õppesuunda toetavad kur- Rise and Fall of “ ja kogesin seal, et tõesti on nii, ulatusliku rahuloluküsitluse - rakendame 3 õppesuunda Keelesuunda toetavad kur- sused: et see, millised me oleme, sõltub meist igaühest. Seal oli nelja sidusgrupiga: õpilaste, 10. klassis alates 2011/2012 sused: - Eesti kultuurilugu; väga otse ja julmalt välja toodud see, kui räpased me si- lapsevanemate, Viimsi laste- õ-a. - kolmas võõrkeel oma valikul - inimene ja õigus; semiselt oleme, kui enesekesksed me oleme ja kuidas me aedades käivate koolieelikute (saksa, prantsuse või hispaania); - rahvusvahelised suhted; sellega kõike enda ümber olevat rüvetame. Võib ju olla lapsevanemate ja õpetajatega. Õppesuunad - creative writing; - majanduse ja ettevõtluse küll tore ja fun teisi inimesi sõimata ja ajada suust väl- Põhjused, miks me just ok- Rahuloluküsitluse tulemustest - country study (giidindus); alused; ja, mida sülg suhu toob, kuid sellisel juhul pole mõtet ka toobris küsitluse läbi viisime, lähtuvalt kinnitasime Viimsi - kirjandus ja ühiskond; - raamatupidamisalused; oodata, et teised inimesed meisse lugupidavalt suhtuvad. vaatamata sellele, et 1. klassi Kooli õppesuunad alates - draama ja teater; - äriõigus; Eks siis meidki valatakse ikka ja jälle sõnaroojaga üle. lapsevanemad olid veel liiga 2011/2012 õ-a järgmiselt: - kirjandus ja film. - majandusmatemaatika alu- Ja just sellepärast, et kevad on aeg, kus päike paneb vähe koolielu ja tegemistega - keelesuund; sed. väga paljut maailmas taas särama, on see hea aeg selleks, kursis, tulenesid mitmetest sea- - matemaatika ja loodusaine- Matemaatika ja loo- et teeksime ka endas ühe suurpuhastuse, et meiegi võiksi- dusemuudatustest: lisaks uue- te õppesuund; dusainete õppesuund Sisseastumiskatsed me päikesepaistes taas särada. le õppekavale kinnitati juunis - majanduse ja sotsiaalainete Selle õppesuuna valinud õpila- 10. klassi Puhastuse käigus ei olegi meil ehk vaja muud, kui vaid 2010 uuendatud põhikooli- ja õppesuund. sed saavad tugevad teadmised Vastuvõtukatsetele tuleb regist- natukene vaadata, mida ja kuidas me teeme, ja mõelda, gümnaasiumiseadus. Need Hoolimata õppesuunast lä- matemaatikas ja loodusainetes. reeruda kooli kodulehel www. kas see kõik on see, mida me soovime, et meilegi nii teh- kaks peamist koolielu alusdo- bib Viimsi Kooli õpilane kõik Õppesuuna lõpetajad on kursis viimsi.edu.ee alates 4. aprillist taks. On ju vana teada ja tuntud tõde, mis pärineb Piiblist, kumenti tingivad osade kooli- riikliku õppekava kohustusli- kaasaegsete keskkonnaprob- 2011, märkides ära oma esimese lause: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Kui dokumentide ümbertegemise. kud kursused ning omandab leemidega. Oma teadmisi saab ja teise eelistuse õppsuuna osas. me selliselt püüame oma elus puhastust teha, oma mõtte- Mitmed teised küsimused vaja- hea eesti keele ja võõrkeelte proovile panna olümpiaadidel. Hiljemalt 11. aprilliks tu- maailmas asju korda seada, siis usun, et see kevad võib sid tagasisidet, et planeerida uut oskuse. Olulisel kohal on meie Matemaatika- ja loodusainete leb kooli kantseleisse tuua 8. ja tulla meile hoopis teisiti kui varasemad. Sest mis kasu kooli õppekava ja arengukava. koostöölepingud ülikoolidega õppesuund annab hea etteval- 9. klassi tunnistuste kinnitatud oleks oma ümbruse suurpuhastusest, kui me selle kiiremas Uuringute tulemusena sel- (Eesti Maaülikool, Tartu Üli- mistuse õpingute jätkamiseks koopiad. korras taas rokaseks muudame, sest kõige peamine – meie gusid erinevate sihtgruppide kool, Tallinna Tehnikaülikool, meditsiini, loodusteaduste ja Sisseastumiskatsed toimu- sisemaailm – on jäänud koristamata? ootused, ettepanekud ja kooli Tallinna Ülikool, Sisekaitse- tehnilistel aladel. vad 16. aprillil kell 10.00 (üld- Seepärast võiks sel kevadel olla igaühe eesmärk skau- arenguvõimalused. Üheks olu- akadeemia). Koostöö ülikoo- Õppesuunda toetavad kur- test) ja kell 12.00 õppesuunatest. tide üks põhimõtetest: saada igal päeval, järk-järgult puh- lisemaks küsitluse osaks oli lidega võimaldab praktilist ko- sused: Erandkorras (nt haigestu- tamaks nii mõttes, sõnas kui ka teos ning sellega muuta tagasiside võõrkeele eelistus- gemust, akadeemilise hariduse - praktiline looduse tundma- mine) võib testi sooritada 28. kauniks meie Eestimaa. te, usundiõpetuse võimaliku populariseerimist ja juhenda- õppimine; aprillil kell 15.00. Mikk Leedjärv õppekavasse lisamise ja õppe- jate leidmist gümnaasiumiõpi- - loodusteadused, tehnoloo- Karmen Paul EELK Viimsi Jaakobi koguduse õpetaja suundade valiku osas. laste uurimistöödele. gia ja ühiskond; Viimsi Kooli arendusdirektor 6 8. aprill 2011

Head randlased, Mereohutusnädal Rannarahva Rannarahva Muuseumis Muuseum ootab SA Rannarahva Muuseum annab rahvusvahelisel teie abi! merenduspäeval, 20. mail avalöögi mere- Muuseum ootab näituse jaoks kõike, mis seotud ohutuse teemalisele salapiiritusega. nädalale Viimsi Vabaõhu- Rannarahva Muuseumil on koostamisel näitus “Spirdive- muuseumis. dajad ja smugeldajad”, mis avatakse juunis. Muuseum oo- tab koostatava näituse jaoks kõike, mis seostub salapiiritu- Lasteaedade vanematele rüh- sega: mälestusi, fotosid, salapiirituse vedamise anumaid, madele ning 1.–5. klassi õpi- piiritusetorpeedosid või torpeedode detaile, mantli all lastele oleme koostanud prog- kantavad plaskusid ja kumeraid anumaid, muid salapiiri- rammi, milles räägitakse ja tusevedaja töövahendeid, ajaleheväljalõikeid, dokumente, mängitakse läbi järgmised tee- jooniseid jmt. Eriti oodatud on salapiiritusevedaja päevi- mad: kud/märkmikud ja mälestused salapiirituseveost. - kompassi kasutamise põhi- tõed, merekaardi ja maakaardi Tähtis on sisu erinevus, ilm merel; Salakaubaveoga või salaviinaäriga tegeldi 1920. aasta- - meremehesõlmede tegemi- te Viimsis pea igas kolmandas rannatalus. Prangli saarel ne ja nende kasutamise võima- leidus mitmeid vedajaid ja kokkuostjaid, samuti vedasid lused; salapiiritust Pringi, Püünsi, Rummu, Rohuneeme, Lepp- - päästevesti kasutamine ja neeme, Tammneeme, Randvere ja Muuga rannakülade ka- paadis käitumise reeglid; lurid. Kindlasti on rannakülade elanikel sellest perioodist - kuidas käituda ohu korral, Muuseumis õpetati ka mullu suvel meremehesõlmi tegema. Foto Alar Mik säilinud rohkelt mälestusi või pärimust. kuidas aidata hädasolevat sõpra; Muuseum ootab teie mälestusi – pange kirja, mida teate, - milline on suitsukalakast, tooriumil kiikuda, piknikku Grupitellimused palume olete kuulnud või olete ise kogenud. Kahtlemata on ranna- kuidas kala suitsutada ja kui pidada ja ringi vaadata. Oma edastada e-posti aadressil ma- peres räägitud, kellel isa või vanaisa salapiiritust vedas või hästi värske suitsukala mait- piknikukorv peab sel juhul [email protected]. kelle esivanemad soolaga äritsesid. Selline oli toona rand- seb. kaasas olema! Tellimusse palume mär- laste elu ja pere elatamiseks tuli riskantset tööd teha. Programmi lõpetab lus- NB! Tegevused toimuvad kida: lasteaia või kooli nimi, Mälestuste või pärimuse kirjutamisel ei ole oluline kirju- takas eksam, igale osalejale õues, palume ilmale kohaselt rühma nimi või klass, laste arv, tise pikkus ega ladus lauseehitus – kirjutage lihtsalt info üles tunnistus “Oskan käituda vee riietuda! õpetaja nimi ja kontaktand- ja saatke see muuseumile. Meie jaoks on tähtis asja sisu. ääres“. Programm kestab umbes med. Pärast programmi läbimist tund aega. Osalustasu 3 EUR Oluline periood rannarahva ajaloos on võimalik muuseumi terri- Kuidas päästa sõpra? lapse kohta. Rannarahva Muuseum Paljudele on salapiirituseveo teema delikaatne ning kui palutakse mälestusi kirja panna, siis pigem eitatakse seda või keeldutakse. Tegelikult pole siin midagi häbeneda, ajad olid sellised ja salapiiritusevedu on üks oluline pe- riood rannarahva ajaloost – kui me seda praegu kirja ei Pirital tuleb hariduskonverents pane, siis ei saa tulevased põlved teada, kuidas randlane Pirital toimub konverents mõjutavad Pirita koolikorral- pööre teadmistekeskselt koo- küündiva mastaabi, tuues kuu- elas ja mida tuli teha pere ülalpidamiseks. ”Pirita hariduskorraldus – dust täna ja lähiaastatel, ning lilt väärtustekesksele koolile. lajateni positiivseid praktikaid Soomes on sel teemal tuhandeid lehekülgi mälestusi soovid ja võimalused”. avab arengusuundi ja aren- Väärtusprogrammi kaks põhi- ka väljaspool Piritat tegutseva- üles kirjutatud, Eestis on mõnes muuseumis üksikuid kä- guperspektiive Tallinna hari- list tegevussuunda ongi seotud test koolidest. sikirju. Seetõttu on eriti oluline iga infokild ja mälestus Seekordne konverents jätkab dusstrateegiate alusel. Kon- koolieelse väärtuskasvatusega Laagri Kooli direktor Mar- üles kirjutada. Pirita visioonikonverentside verentsil tutvutakse ka teistes ja väärtuskasvatusega koolis. je Eelmaa on palutud rääkima Lisaks mälestustele ootame fotosid – salapiirituseve- traditsiooni, mille teetähisteks piirkondades tegutsevate koo- Konverentsil esineb Pirital kooli visioonist, missioonist dajatest, nende perekondadest, piirivalvuritest tabatud pii- on 2010. aastal toimunud “Pi- lide heade praktikatega haridu- tegutseva eralasteaia Naba ju- ja väärtustest. Kooli juures ritusega ja kõiksugu muust tegevusest, mis seotud salapii- rita – eile, täna, homme” ning se ja kultuuri integreerimisel hataja Ilona Sillak. Lasteaias tegutseb huvialakool, mis pa- rituseveoga. Kui te ei soovi oma fotot ära anda, siis tooge “Pirita – elukeskkond liiklus- ning õpilaste individuaalsete pööratakse järjepidevat tähele- kub lastele ja noortele õpetust see muuseumisse ja me teeme sellest omale digikoopia. keerises”. iseärasuste toetamisel õppe- panu laste väärtuskasvatusele. erinevates huvitegevuse suun- Hariduskonverents toimub protsessis. Kuna väärtuskasvatus laste- dades: muusika, tants, teater, Oodatakse ka kollektsionääre laupäeval, 16. aprillil algusega Konverentsi avab Piri- aias ja koolis teenib ühiseid kunst, käsitöö, arvutiõpetus, Näituse tarbeks on oodatud koostööd tegema ka kollekt- kell 11.00 Pirita Majandusgüm- ta linnaosa vanem Tiit Terik. eesmärke, on väga huvitav sport ja lilleseade. sionäärid, kelle erakogudes olevaid esemeid on võimalik naasiumi aulas. Nagu eelnevad- Pirital on koostamisjärgus teada saada, milline on kool, Konverentsil esineb samuti näituse ajal ajutiselt eksponeerida. Kui teil pole transporti, ki konverentsid, korraldab ka linnaosa arengukava aastaiks kuhu lasteaed soovib oma ”lõ- Vanalinna Hariduskolleegiumi tuleme ise järele. hariduskonverentsi Pirita seltsi- 2012–2016 ning linnaosa aren- petajad” saata. direktor Kersti Nigesen. Va- Rannarahva Muuseumiga saab ühendust e-posti aadressil de koostöökoda Pirita Linnaosa gustrateegia aastaks 2027. Üks Konverentsi ettekannetes nalinna Hariduskolleegium on [email protected], telefonil 606 6941 või posti Valitsuse kaasabil. Pirita linnaosa arengu peaees- kuuleme õpilaste heaolu ja toi- munitsipaalne haridus- ja kul- teel Rannarahva Muuseum, Nurme tee 3, Pringi küla, 74011 Loodetavasti pakub Pi- märke on turvaliselt kasvav, metulekut koolis mõjutava sot- tuuriasutus, mille peaeesmärk Harjumaa. rita hariduskonverents huvi mitmekülgselt arenev ja elu- siaalse kliima (koolikultuur ja on üldhariduse ja kultuuri ning Muuseumi poolt on annetajatele tänutäheks randluse ka Viimsi valla haridusamet- kestvalt õppiv tallinlane. õpikeskkond) kujundamisest. kaasaegse maailmakäsitluse ajalugu ja kultuuri tutvustav teavik “Randlusest ja rand- nikele, kooli- ja koolieelsete Pirita koolide kohast Tal- integreerimine. Hariduskol- lastest”. Lisaks loositakse kõikide annetajate vahel välja lasteasutuste juhtidele, lap- linna ja Eesti haridusmaas- Sõna saavad koolijuhid leegiumi koosseisu kuuluvad kolm preemiareisi Naissaarele kahele koos ekskursiooni- sevanematele ja kõigile hari- tikul ning hariduspoliitiliste Pirita lastel on võimalik alus- gümnaasium, põhikool, muusi- ga saarel ja militaarmuuseumi ning majaka külastamisega. dusprobleemidest huvitatud otsuste mõjust koolihariduse tada õpinguid Merivälja Koo- kakool, kunstimaja ja Vanalin- Salapiirituseveoga seotud esemeid ja mälestusi ootab inimestele. omandamisele Pirital räägivad lis ja Pirita Majandusgümnaa- na Muusikamaja on lõimitud Rannarahva Muuseum 10. juunini. Loosimine toimub 16. Viimsist on Eesti haridus- oma ettekannetes haridus- ja siumis, kuhu saavad hiljem folkloori-, kunsti-, muusika-, juunil näituse avamise päeval. info süsteemi Eesti Hariduse teadusministeeriumi analüü- edasi õppima minna ka kõik ajaloo-, võõrkeelte, liikumis-, Alar Mik Infosüsteemi EHIS andmeil siosakonna juhataja Tiina An- Merivälja koolis 6. klassi lõ- tasandus- ja kompensatsioo- Rannarahva Muuseum suundunud õppima Merivälja nus ja Tallinna Haridusameti petanud lapsed. Mõlemad koo- niprogrammi kaudu. Kooli 17 õpilast ja Pirita Ma- hariduskorralduse teenistuse lid on kujunenud hinnatud ja Konverentsi kohta on või- jandusgümnaasiumi 71 õpi- üldhariduse osakonna juhataja omanäolisteks õppeasutusteks malik leida lisateavet Pirita last. Pirita linnaosa lapsi on Viivi Lokk. mitte üksnes Pirital. Kodulä- Seltsi kodulehel www.pirita- Viimsis õppimas 56. See loob hedane kool on väärtus ja üht- selts.ee/ ja Facebookis www. fooni haridusprobleemide kä- Väärtuskasvatus lasi võimalus. Konverentsile facebook.com/pages/Pirita- sitlemiseks ka omavalitsuste Riikliku väärtusprogrammi on palutud esinema Pirita Ma- hariduskonverents/190936994 piire ületavas kontekstis. “Eesti ühiskonna väärtus- jandusgümnaasiumi direktor 276490. arendus 2009–2013” võtme- Rita Rumm ja Merivälja Kooli Tere tulemast Pirita hari- Ülevaade haridus- valdkond on hariduse (nii direktor Kaja Laanmäe. duskonverentsile! poliitikast formaal- kui ka vabahariduse) Hariduskonverentsi korral- Siimu Loogma Konverents annab ülevaate ha- valdkonnas toimuv väärtus- dajad on püüdnud anda kon- Pirita hariduskonverentsi riduspoliitilistest otsustest, mis kasvatus, mille eesmärk on verentsile üle Pirita linnaosa vastutav korraldaja 8. aprill 2011 7 Poola kõrge tunnustus Raimo Pullatile 28. märtsil autasustas Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski riigivisiidi käigus Tallinna Ülikooli Kunstide Instituu- di emeriitprofessor Raimo Pullatit Poola Vabariigi Teeneteordeni Komandö- riristiga.

Varem on Raimo Pullatit auta- sustatud Poola Vabariigi Tee- neteordeni Rüütliristiga 1999. aastal ja Teeneteordeni Ohvit- seriristiga 2005. aastal. Auväärne emeriitprofessor, kes aasta tagasi tähistas 75. juu- belit, osutus väga tagasihoid- likuks ega pidanud vajalikuks Viimsi Teatajale intervjuud anda, kuid nõustus kohtumise- ga, kutsudes külla oma linnako- ju (suviti elab ta Tammneemes, kus on mitmed raamatud kirju- tanud, ja Hiiumaal). Tuttav Poola presiden- tidega Nagu võiski arvata, on pro- fessori kodus silmatorkavalt Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullati ordenite, aumärkide, tiitlite jm tunnustuse loetelu on pikk. Nende seas on Poola Vabariigi Teeneteordeni Rüütlirist, Teenete- palju raamatuid ja kunstiteo- ordeni Ohvitseririst, A.Mickiewiczi mälestusmedal ja nüüd ka Teeneteordeni Komandöririst. Foto Erakogu seid. Kuna tulin uurima tema sidemeid Poolaga, juhib ta sõita, vajas ta selleks mehelt ning teda kutsutakse jätkuvalt tähelepanu seinal olevatele David Vseviov Raimo Pullatist, oma õppejõust: kirjalikku nõusolekut. “Se- Poola ülikoolidesse loenguid fotodele, kus ta on eri aegadel “Sinu teadustoodang ületab mõne instituudi oma. Ainuüksi viimasel kümnendil oled sa autorina, gaabielu tõi piisavalt kaasa pidama. vastutava toimetajana või projekti juhina publitseerinud mitu kaalukat teost. “Versailles’st Wester- jäädvustatud koos Poola presi- keerukusi,” ütleb Pullat. “Meie perekonnas on mi- platteni. Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel” on ilmunud ka poola keeles. /…/ nul eelkõige igapäevased kon- dentidega ning paavst Johan- Sinu avaldatud mitukümmend raamatut ja arvukad teadusartiklid on teinud Sinust vaieldamatult nes Paulus II-ga. “Olen aida- Eesti ühe tuntuima ajaloolase, kelle kirjutised on leidnud korduvalt positiivset retsenseerimist rah- Tihedad kontaktid taktid Poolaga,” ütleb Pullat nud Eestis vastu võtta kolme vusvaheliselt aktsepteeritud väljaannetes. /…/ Raimo Pullat on uurinud Ees- ning lubab kaasa aidata ka Poola presidenti,” selgitab ta Aastaraamatu “Vana Tallinn“ sari on väga suures osas jõudnud lugejateni Sinu jõupingutuste tu- ti-Poola suhteid ja avaldanud Viimsi valla sõprussuhetele fotode juures. lemusena. Seda aga on kokku ligi viis tuhat lehekülge linnaajaloolist teksti, mis hõlmab aega Eesti Poolas kolm raamatut. Ta on Poola Sulejoweki partneritega. Hämmastavalt palju on linnade tekkimisest kuni Teise maailmasõjani ning puudutab kõige erinevamaid teemavaldkondi. uurinud ka Soome-Poola suh- Ordenid, mis Raimo Pullat professor Pullat, kes nooruses, Tänaseks päevaks on sellest saanud ulatuslikku rahvusvahelist tähelepanu äratanud väljaanne, kus teid ja avaldanud sel teemal Poola Vabariigilt on saanud, pärast Tartu Ülikooli lõpeta- autoritena ja toimetuse kolleegiumi liikmetena osalevad oma ala väljapaistvad asjatundjad Eestist, raamatu nii Soomes kui ka on kõik seotud tema tööga mist, töötas mõned aastad aja- Soomest, Venemaalt, Lätist, Saksamaalt, Poolast, Ameerika Ühendriikidest ja teistest riikidest. /…/ Poolas. Eesti-Poola suhete arendami- kirjanikuna Eesti Televisioonis Millest muust kui Eesti riigi ja Eesti ajalooteaduse huvidest oled sa lähtunud, kulutades meele- Möödunud aastal said sel. Viimane, Poola Vabariigi AKs ning koos Lennart Me- tult oma energiat entsüklopeedilise suurteose “Johann Cristoph Brotze Estonica“ väljaandmisele ja Johannes Paulus II nimelise Teeneteordeni Komandöririst, esitluste korraldamisele Berliinis, Göttingenis, Salzburgis, Helsingis, Lublinis, Viinis, Prahas, Moskvas, riga välissaadete toimetuses, Lublini katoliku ülikooli tu- mille andis president Komo- Kiievis, Varssavis ja lähemates linnades. Samasse õilsate tegude ritta paigutub ka Sinu organiseeri- dengid kuulata Raimo Pullati rowski 28. märtsil üle Laido- Pullat siis TV poolel, jõudnud tud 76-köitelise Poola ajalooallikate sarja “Elementa ad fontium editiones“ kinkimine Eesti rahvus- kirjutada raamatuid – neid on raamatukogule ja 36-köitelise allikapublikatsiooni “Nuncjatura apostolska“ kinkimine Tartu Ülikooli online-loengute tsüklit „Terra neri muuseumis, oli Eesti-Poo- üle 40. Ainuüksi aastaraamatut raamatukogule. Mariana – Eesti ajaloo valitud la teadussuhete arendamise “Vana Tallinn” on 21 köidet – Sa osalesid tuntud baltisaksa ajaloolasele, tartlasele Otto Freymuthile mälestustahvli panemisel probleeme“. Sama ülikool on eest. Abikaasat ja poega on ligi viis tuhat lehekülge. Kõige Toruni linnaraamatukogus ja Sinu initsiatiivil jäädvustati kuulsa Poola ajaloolase Stanislaw Herbsti ta valinud oma audoktoriks. Ta samuti autasustatud Poola riik- tähelepanuväärsem ja soliid- tegevus mälestuskivi näol Rakveres.“ on ühe Poola teadusliku ajakir- like aumärkidega. seim on aga kindlasti entsük- ja toimetuse kolleegiumi liige Annika Poldre lopeediline suurteos “Johann Cristoph Brotze Estonica” – “Tutvusin seal poola ars- Raimo Pullati poolatarist aukartustäratavalt kopsakas, titudengiga,” räägib Pullat abikaasal on olnud oluline roll kaunilt kujundatud ja kvali- ja kirjutab paberile tudengi Eesti-Poola suhete arengus. teetselt teostatud. Ning sisult nime – et ajakirjanik ei ek- Pullat meenutab, et kui nõu- hindamatu väärtusega. siks kuulmise järgi kirjutades. kogude ajal töötasid Tallinnas Kuid miks on Poola meie Wieslawa-Barbara Multanska, ja Tartus kahe Poola firma ehi- ajalooprofessorit tähele pan- Lodzi meditsiiniakadeemia tu- tajad, kes siin rekonstrueerisid nud ja kolme riikliku autasuga deng, on see neiu, kes noorel ja restaureerisid maju, siis oli tunnustanud? mehel südame põksuma pani. Wieslawa-Barbara neile ehita- “Asi susises,” meenutab Pul- jaile alatasa abiks, kui oli vaja lat, kuni viis aastat hiljem anti tõlkida või neile arstiabi kor- Raimo Pullati noortele luba Tallinnas abiel- raldada. akadeemilised kraadid luda. Poolakate restaureeritud l Ajalookandidaat 1964 Wieslawa-Barbarast sai ja vanalinna rajatud arheoloo- l Ajaloodoktor 1972 Keskhaigla, hiljem Pelgulinna giakeskust, praegust Tallinna l Oulu ülikooli filosoofia- haigla silmaarst. Eriloaga võis Ülikooli Ajaloo Instituuti aga doktor laudatur 1998 ta töötada silmaarstina ka Ki- peab Raimo Pullat üheks kõi- l Läti teaduste Akadeemia Poola Vabariigi Teeneordeni rovi kolhoosi haiglas. ge väärtuslikumaks kinnistuks, dr honoris causa hist. 2005 Komandöririst. Kui ema poolt mis Tallinna Ülikoolil pealin- l Poola Teaduste ja Kuns- juurtega Raimo Pullat ostis nas on. tide Akadeemia välisliige Kohtumine poolatariga maja Kärdlasse, siis ehitas ta “Õppisin mingil määral 2001 Vastust alustab Raimo Pullat sinna abikaasale silmaarsti ka- selgeks poola keele,” räägib l Poola Johannes Paulus II nimelise Lublini katoliikli- kaugelt, 1960ndate algusest, bineti. Nii sai doktor Pullatist Pullat. Poeg Risto, kes on õi- ku ülikooli dr honoris cau- kui ta koos teiste andekate Hiiumaal toona ainuke ja esi- gusteaduste kandidaat ja ko- sa 2005 noortega, tulevaste kultuuri- mene silmaarst, kes nädalava- lonelleitnant, sündis Poolas. l Peeter I nimelise Teadus- tegelaste ja kunstiinimestega, hetusteks saarele sõitis ja seal Igal suvel reisis pere Poolasse, te ja Kunstide Akadeemia nagu Eri Klas, Aime Leis, Ver- patsiente vastu võttis. Heate- mille tarvis oli alati vaja ka kirjavahetajaliige 2008 ner Loo ja Agu Püümann puh- gevuslikuks ürituseks nimetab puhkusetõendit ja luba. Kui kas Praha lähedal noortelaagris. abikaasa seda tagantjärele. aga abikaasa tahtis sinna üksi 8 8. aprill 2011

Kuidas Püünsi Lasteaeda Teatrikuu Püünsi naljakuu saabus lasteaias Märts, kas ainult kevadkuu? Ei, vastaksid kind- Naerukajakas tuli koos lasti Püünsi lasteaia lapsed, meil on märts ka naljakuuga ja tõi kaasa teatrikuu. palju lusti.

Juba kuu aega tagasi hakkasid Püünsi Lasteaia lapsed märka- ma, et igapäevane sõber nae- rulind on muutunud kuidagi kurvemaks, kükitab üksi mõni- kord aknalaual ja vaatab aknast binokliga kaugusesse. Lapsed arvasid, et naerulind uurib meie juures talvituvaid linde, keda usinasti talv läbi toitnud ole- me. Aga ei, naerulinnu pilk oli suunatud hoopis mujale. Isegi oma sõprade Misse ja Kombu- ga ei mänginud ta enam. Õpe- Öökulliperele saabub õhtu. tajad kartsid, et naerulinnul on kevadväsimus või külmetus. Väikese inimese elus on iga päev pisike kogus teatrit. Pärast kraadimist selgus aga, et Nende kujutlus- ja sisseelamisvõime ning erinevate rollide naerulind on õnneks tervemast mängimine on lasteaialapsele loomulik osa päevategevus- tervem. Oleme teda ju talv läbi tes. Märtsikuus aga said Püünsi lasteaia poisid ja tüdrukud tervislikult toitnud, sportinud Naerukajakas tegi lastele palju nalja. kogeda päris lava ja publikut ning teatrimaailma. koos temaga, matkadele kaa- Meie aasta linnuteemast lähtuvalt valisid õpetajad sa võtnud, teatris käinud, koos igapäevane hääl, see oli nae- kadunud, paabulinnult laenatud tuleb ju alati toetada, kui vähegi etenduste aluseks lindudega seotud jutukesed. 15. märt- tarkusi kogunud, mänginud ja ruhääl. sabasulg asendajaks, tiivasuled võimalik. sil olid kutsutud kõik lapsevanemad vaatama meie laste hullanud. Ukse taga oli peene mat- kulunud, lauluhääl olematu ja Naerukajakas rääkis meile etendusi. Reedel, 1. aprillil jälle ak- kakotiga külaline. Esialgu ei naeruhammas hoopis taskus. oma reisimuljeid, mis olid päris Esietenduse andsid nii väikesed Kombud etendusega nal istudes muutus naerulind tundnud keegi teda ära, kuid Ei ole ju ilus teiste üle naerda, naljakad, ning laste naeru kuul- “Linnupoegade õhtu” kui ka väheke suuremad Missed aga kuidagi ärevaks, justkui peagi mõistsime, et naerulinnu aga vaadates kummalist naeru- des läks ka naerukajaka tuju na- etendusega “Lindude kuningas”. tunneks midagi erilist. Ruttu kadunud sõber naerukajakas on kajakat tükkis naer vägisi pea- tuke paremaks. Koos naljalaulu Esietendustele eelnes aga suur ettevalmistav töö, otsis ta püksitaskust oma bi- reisilt tagasi. Lapsed tundsid le. Misse ja Kombu arvates oli lauldes, tantsu tantsides, vigur- millesse olid kaasatud kogu lasteaia suured ja väikesed. nokli välja ja hakkas rõõmsalt koos naerulinnuga suurt rõõmu vaja teda aidata – naer ja nali on juttu vestes ja matkimismängu Tööülesanded olid kõik jagatud: kes tegeles rekvisiitide häälitsema. See hääl oli meile veidra külalise üle. Oli teine tihti selleks parimad abimehed. mängides hakkas naerukajakas ja peakatete valmistamisega, kes võttis enda kanda teksti tuttav – see oli meie lasteaia aga natuke võõras – sabasuled Endast nõrgemaid ja õnnetuid ennast jälle rõõmsalt tundma. vormimise, kes lavastaja rolli ning tööd jätkus ka muusi- Ja ka naerulinnu rõõmus hääl kalisele juhendajale. Lapsed osalesid kutsete ja kava val- kajas lasteaias aina valjemalt. mistamisel, mis jagati vanematele enne etendust. Naerukajaka taskust haru- Kõige toredam oli aga, et kogu selle pingelise töö juu- tasime välja kingituse – nal- res jäime kõik rõõmsaks ning lapsed nautisid kogu prot- jakuu aprilli. Kindlasti aitab sessi ja sellest tulenevat siginat-saginat. lõbusatest üllatustest, mis Teatriõhtu möödus õdusas õhkkonnas – lapsed veidike naerulinnul, Kombul ja Missel ootamisest ärevad, kuid laval olid nad nagu tõelised näit- laste jaoks varuks, tulvil aprill lejad. Lastevanemate soe toetus mõjus lastele väga julgus- lasteaiaperel pikast talvest ke- tavalt ning etendused möödusid isegi liiga kiiresti. Lapsed vadesse ärgata. laval ja vanemad saalis oleksid ehk isegi kõike seda pike- VIIMSI Meie lasteaia üheks väär- malt nautida soovinud. tuseks, millest lugu peame, on Õhtu lõppes saalitäie naeratavate ning särasilmsete ini- naeruhimu. Soovime kõigile, mestega, olgu siis suured või väikesed. Seega võime oma et oskaksite leida igast päevast järjekordse projekti lugeda kordaläinuks! naerukillu! Kristin Jakobson LAULULAPS Püünsi Kooli lasteaia Kristi Leppmets Püünsi Kooli lasteaia Kombu rühma õpetaja 2011 Misse rühma õpetaja 9. aprillil 2011 algusega kell 12.00 Isemoodi Isetegijate Loovustuba kutsub Viimsi Huvikeskuses, Nelgi tee 1 ISEMOODI KUNSTI – JA LOOVUSLAAGRISSE Ootame lapsi vanuses 7-12 aastast! Toimumisajad: 27. juuni–1. juuli, 18. juuli–22. juuli, l Publikul võimalus valida oma lemmik igas vanuserüh- 08. august–12. august mas – loosikupong 1 euro Laagripäevad on esmaspäevast reedeni kl 10–16 Hinna sees soe kodune lõunasöök. l Parimad lauljad pääsevad Viimsit esindama lauluvõist- Koht: Viimsi Huvikeskus lusele “Harjumaa Laululaps 2011“ Hind: 70 EUR

Õpime austama ja hoidma loodust, tundma taaskasutusmaterjale ning neist põnevaid esemeid Tule sõbrale pöialt hoidma! looma. Pintsel pihku – Sa oled andekas! Igal laagripäeval on oma teema: esmaspäev on kunstipäev, teisipäev toidupäev, kolma- päev päikesepäev, neljapäev ökopäev ja reede spordipäev! Näiteks korjame päikeselisel päeval loodusest lehti, kive, käbisid ja lilli, et neid hiljem päikesetrükil kasutada. Iga päev valmib meie endi käe all vahva ese, lisaks saavad lapsed läbi mängulusti juurde palju uusi www.huvikeskus.ee teadmisi ja oskusi. KOHTUME LAAGRIS! Rohkem infot laagri kohta leiate www.isemoodiloovustuba.blogspot.com, e-postil loo- [email protected] või laagri juhendajate telefonidel: Eveli Apri 510 44 00, Airi Voitk 51 27 131 8. aprill 2011 9

Kurva saatusega Peeter Singi maalid Viimsi fotonäitus Päevakeskuses Kalju Suure 109. fotonäitus sattus põlu alla ühe foto pärast. Viimsi Päevakeskuses on tema luuletuste suvaliselt koos- avatud valik Peeter Singi tatud kogumikke, mida on nii maalinäitusest “Marjele käsitsi kui ka kirjutusmasinal mõeldes”. paljundatud. Valitseva ateistli- ku ideoloogia tingimustes oli Jääb vaid üllatuda, kui andekas vaimuliku suunitlusega loo- ja loov on olnud Tunne Kela- mingu kirjastamine võimatu. mi perekond ja tema vanemad. 1962. aastal, viis aastat pä- Kuna nende looming on olnud rast Peeter Sinki surma, ilmus nõukogude ajal keelatud ja Torontos tema luulevalimik Marje Singi muusika seotud “Rännutee laulud”. Peeter Sin- kirikumuusikaga, siis võib-ol- gi 100. sünnipäeva puhul ilmus la paljud inimesed ei tea ega kirjastuse Logos väljaandel tunnegi nende loomingut. tema esimene ülevaatlik luule- Peeter Singi näitus jääb kogu “Taeva vari”. Viimsi Päevakeskuses avatuks Peeter Sink kunstnikuna aprillikuu lõpuni. Päevakesku- Peeter Singi kaunid maastikud. lähtus nii Riigi Kunsttööstus- ses saab tutvuda veel ka Pee- koolis omandatud juugend- ter Singi luulekoguga “Taeva töödega mitmetel vabariiklikel juhtis Peeter Sink koos Eugen likust stilisatsioonist kui ka Vari”, Jaan Klõšeiko kujunda- kunstinäitustel. Tihe sõprus ja Tanneriga Evangeeliumi Ven- 1920ndail levinud ja ositi ka tud maaliloomingu ülevaate- koostöö sidus teda läbi aasta- naste Ühingu kogudust Saa- 1930ndail eriti Leedu kunstis albumiga “Peeter Sink. Maa- te oma õpingukaaslase Eduard lem, mille nõukogude võimud juurdunud dekoratiivsest art lid. Paintings” ja kuulata CDlt Viiraltiga, samuti Roman Ny- 1949. aastal sulgesid. deco’st. Tema arvukad maas- “Clue Maria” Kuldar ja Marje mani ja Günther Reindorffiga. 1955–1957 oli Peeter Sink tikuvaated, nii vähesed suure- Singi muusikat. Aastast 1923 toimis Peeter luterliku Elva koguduse hin- mad õlikompositsioonid kui ka Sink rahvusvahelise kristliku gekarjane, kuivõrd nõukogude enamviljeldud guašš- ja pas- Peeter Sink (1902–1957) noorteliikumise CE (Christian ametivõimud ei lubanud teda tellmaalid on enamasti loodud – eesti vaimulik, maa- Endeavor) reisisekretärina ning juhtida kogudust kodulinnas vahetust looduselamusest läh- likunstnik ja luuletaja 1926–1932 CE juhina, seejärel Tallinnas. tuvalt, ent ka nendes näiliselt Peeter Sink sündis - Eesti Pühapäevakoolide Al- pretensioonitutes töödes aval- maal Pilistvere kihelkonnas. lianssliidu reisisekretärina, as- Luuletaja ja kunstnik dub kunstniku tõsine vaimne “Kes sööb seal suppi?” Foto Kalju Suur Ta lõpetas 1919. aastal Tal- tus 1938. aastal Euroopa Krist- Peeter Sink on loonud kokku seisukoht, tavatähendusest ava- linna Kunsttööstuskooli maa- liku Misjoni teenistusse. üle 500 luuletuse ning umbes ram maailmatunnetus ja kunst- Sain Sirbist ülesande, läksin Mainorisse pildistama direk- likunsti erialal Nikolai Triigi, Peeter Sink andis välja roh- sama palju laulutekste, mil- nikule nii sõnas kui ka visuaal- tor Pärnitsat. Ta oli kaua hõivatud. Majandusdirektor ES ei Ants Laikmaa jt juhendamisel. kesti vaimulikku noorsookir- lest paljud on viisistanud tema ses väljenduses omane poeesia. väljunud tema ruumist. Nii ma siis lobisesin sekretär Vilja Osales vabatahtlikuna Vaba- jandust, sageli tema enda poolt abikaasa, helilooja Marje Sink. Täna hindavad asjatundjad Laanaruga, et mina ei pildista misse, selleks peab olema dussõjas. Kogenud aastal 1920 illustreerituna. Kõnemehena Oma eluajal avaldas Peeter Peeter Sinki loomingut Eesti lainurkfilm ja ateljee. Ainuke, keda pildistasin, oli Liis usulist ärkamist, loobus Peeter oli ta oma aja mõjukamaid ära- Sink kolm luulekogu: “Sü- kunstipärandis kontekstis olu- Tappo, kui ma osalesin filmis “Vanad armastuskirjad”. Sink kunstnikukarjäärist ning tusjutlustajaid, kelle tegevuse gavuste helid” (1924), “Kõr- liseks ja seda isikupäraselt ri- Ma ei tea, mida Vilja minust Edgarile rääkis, kuid ma pühendus vaimulikule tööle. tulemusena puhkesid mitmel veteel” (1928) ning “Varjude kastavaks. olin selle isanda silmis põlastusväärne. Kolm korda minu Maalimist harrastas ta muu poole Eestis rahvarohked maal” (1936). Siiani on lugeja- lugupeetud tervitust ta vastu ei võtnud. Mulle jäi mulje, et tegevuse kõrval, esinedes oma vaimsed ärkamised. Tallinnas te hulgas säilinud ka kümneid Lehte Jõemaa oli nii, nagu viisakas seltskonnas paha haisu ei märgata. Rein Taagepera oli presidendikandidaat ja mina tema saatja. Vastuvõtjate hulgas oli ES. Olin diagonaalis tema- ga, tervitasin nagu ikka. Vanaemade nukunäitus Viimsi Nagu ikka ei teinud tema sellest välja. Otsustasin: mit- te kunagi enam ma teda ei pildista. Mul on paar head pilti temast olemas. Päevakeskuses 2001. aastal omistati mulle V klassi Valgetähe orden. Viimsi Päevakeskuses on Ise arvasin, et olen ka keegi ja pakkusin vanalinna päeva- tore nukunäitus, kuhu dele fotonäitust, oma 109. isiknäitust. Pilte oli 91, põhili- saab saata või tuua ka selt reportaaž ja huumor. oma mälestusi oma nuk- Andsin umbes 50 pilti sooviga teha näitust. Maja kudest. kunstnik helistas mulle, et võime näituse üles panna. See läks lõbusalt. Näitus oli üleval, kui seda tuli kaema Kesk- MTÜ Looja on seadnud oma erakonna hall kardinal Küllo Arjakas. Mulle ta ainult noo- eesmärgiks mälestuste kogumi- Pünamütsike muutus Vanaemaks. gutas, siis vaatas fotot “Kes sööb seal suppi”, libistas pilgu se, hoidmise ja edasi jutustami- üle näituse ja pani minema. se. Nende huvitavad projektid uhke ja suur nukk, mida toodi Minu näitus tõmmati vanalinna päevade programmist on leidnud kajastust kogu Eestis vaid korraks vaadata. maha. Kutsed said linna- ja linnaosavalitsusele, kuid keda- ja koostöö toimub mitmete maa- Vanaemad on kudunud uusi gi ei tulnud, isegi maja direktor ei suvatsenud väljapane- dega rahvusvaheliseltki. Paljud riideid ning õmmelnud kleidi- kut oma tulekuga austada. Eesti inimesed teavad ühingu kesi oma ja laste lemmikutele. Ei üheski lehes ega kusagil mujal ei olnud sellest näi- mälestuskastide lugusid ja mee- Näitus on täienenud pea iga tusest silpigi, kuigi seal olid mitmed Eesti fotokunsti klas- nutusi ning nende lugude jutus- päevaga, isegi Rannapere Pan- sikad. Mulle hakati ütlema, et võta see näitus maha, sest tamist muusika saatel. Projek- Lehte Jõemaa: “Selles Punamütsikeses on koos kolm nukku.“ sionaadi rahvas on oma lemmi- keegi ei käi siin vaatamas. Mina ütlesin: “Ma saatsin ka- titöö tulemusena on valminud kuid näitusele toonud. hele väga tähtsale Soome fotograafile näituse kutsed. Neid raamat “Mälestused elustuvad”. val nukunäituse algatajatelt Eha Muidugi kaasnevad palju- petta pole minu rida.” 4. märtsil avasime Viimsi Leinassaarelt ja Leida Rätsepalt. de nukkudega mälus talletatud Aga üks positiivne nähtus oli ka: õpetajad olid suuna- Päevakeskuses vanaemade nu- Nukunäitus on väga huvi- jutud ja lood, mida me näituse nud neli poissi ja kolm tüdrukut kirjutama minu fotonäitu- kunäituse. MTÜ Looja energi- tav: on kaunite juustega nõu- avamise päeval kuulda saime. sest. Kaks abiturienti said oma töö eest 5+. Noormehest on liste naiste projekt “Nukud uue- kogude ajast pärit nn saksa Neid on võimalik aga ikka saanud praegu päris mainekas fotograaf, neiu aga on Tartu le elule” kutsus innukalt kaasa nukke, on suveniirnukke, mida veel kirja panna ja tuua päeva- Ülikooli doktorantuuris. ka Viimsi Päevakeskuse eakate on reisidelt kaasa toodud või keskusesse või saata aadressil Eestis pole kunagi olnud ühtki näitust, mis ühe apo- pere. Võtsime toreda väljakutse kingituseks saadud, isetehtud [email protected] ka siis, kui liitilise töö pärast satub põlguse alla. Miks mind, väga vastu ning kraamisime kappi- lõnganukke, veel alles hiljuti mälestus on ehe ja võimas, aga aktiivset fotograafi nuheldi? Kas ainult sellepärast, et ma dest ja panipaikadest omagi nu- humanitaarpoest ostetud erilisi nukk polegi näitusel olnud. Edgari silmarõõmuga süütul teemal vestlesin? kud välja. Oh imet, kui toredad nukkusid, vahva nukk Puna- Kirjatükk saab koha mälestu- Kalju Suur leiud said veidi kasitud ja päe- mütsike, vanaema ja hall hunt sena MTÜ Looja kodulehel. vakeskusesse toodud. Tõsi, nuk- ühes kehastuses, pisikesi mi- Vanaemade nukunäitus jääb kude hooldamise oskusi ja nippe niatuurseid nukkusid ja män- avatuks 21. aprillini. õppisime alles näituse avapäe- gutoosikaunitare. Oli ka üks Üleskeeratav kaunitar. Lehte Jõemaa 10 8. aprill 2011

AASTARING LINNURIIGIS Sõtkas ja ristpart Üllar Saaremäe ja Ines Aru Näe, pardid! Nii mõtlesin, kui nägin merel hulpi- mas salka linde. tipprollidega Viimsis Viimsi Huvikeskus võõrus- tab esmaspäeval, 2. mail kell 19 Teatri üht populaarseimat lavastust – Eric Emmanuel Schmitti “Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“.

Mai alguses toimub Tallinn 2011 kultuuripealinna raames etenduskunstide festival POT, mis toob pealinna kultuurima- jadesse muu hulgas Rakvere Teatri lavastuste paremiku. Viimsi Huvikeskus võõrustab Noor isane sõtkas. Fotod Kilvar Kessler esmaspäeval, 2. mail kell 19 Rakvere Teatri üht populaar- Alles hiljem sai selgeks, et meie merel pesitseb palju par- seimat lavastust – Eric Emma- di moodi veelinde: pardid, vardid, aulid, hahad, vaerad, nuel Schmitti “Oscar ja Roo- sõtkad, kosklad. Täna kirjutan ristpardist ja sõtkast. Eesti samamma: kirjad Jumalale”. Ornitoloogiaühingu linnuatlase andmeil on viimane neist Selle on lavastanud peaosaline Viimsis võimalik pesitseja. Omast käest tean, et ristpart Üllar Saaremäe, Roosamam- pesitses siin eelmisel aastal. mat kehastab Ines Aru. Mis ühendab mööblipoodi Sotka ja 17. Bondi filmi “Oscar ja Roosamamma” Oscar ja Roosamamma – Üllar Saaremäe ja Ines Aru. Foto Toomas Tuul “Goldeneye”? Pealkiri. Mõlemad tähendavad sõtkast, räägib kümneaastase Osca- üks soome ja teine inglise keeles. Need linnud tunneb ära ri viimastest elupäevadest ja “Oscarit ja Roosamam- kordi juba suur kogemus. Ja minus on setitanud. Igal juhul kontrastsete eemalt mustvalgena näivate isaste järgi. Ise- sellest, kuidas ka ühes päevas mat” on lavastuse nelja eluaas- on veider, et seda lugu män- on see õpetanud inimeseks loomulik on valge laik põsel ning kolmnurkne peakuju. võib olla kümme aastat – kui ta jooksul mängitud Eesti igas gides pole mul kordagi tek- olemist.“ Emalinnud ja noored isased on hallid, pruunika peaga. neid vaid elada oskad. Oscarit nurgas ning Viimsis toimub kinud mõtet, et ei taha enam Etenduse piletite bronee- Sõtkastele meeldib aega veeta merel. Seal toitutakse ja õpetab nii elama Roosamam- lavastuse 137. etendus. Küsi- mängida. Näitleja seisukohast rimine telefonil 606 6838 või mängitakse kevadisi mänge. Isased viskavad järsu viskega ma ning tänu nende omava- sime Üllar Saaremäelt, mida on see täiesti ainulaadne ko- e-posti aadressil viimsi@hu- pea kuklasse ja prääksuvad peenikese häälega. Sõtka näol helisele sõprusele leiab Oscar Oscari roll talle nende aastate- gemus. Teine aspekt, ehk see, vikeskus.ee. Pileti hind on 9 on tegu sukelpardiga – toitu otsitakse sukeldudes veekogu taas elurõõmu, tahtmise leppi- ga õpetanud on: “Siin on kaks millest on keerulisem rääkida, eurot, õpilastele ja pensionäri- põhjast. Toituvad sõtkad on arad ning vähima häirimise da oma vanematega ning jul- aspekti. Ühest oskan vast pare- on loo sisu. Kuna see lugu on dele 7.60 eurot. korral tõusevad nad vilinal salgakesi õhku. guse saatusele püstipäi vastu mini rääkida: näitlejana on ühe väga puudutav, on isegi raske Üllatuslikult teeb sõtkas pesa puu otsa. Selleks kasutab minna. lavastuse mängimine nii palju sõnades välja öelda, mida see Rakvere Teater ta vanu rähnide toksitud õõnsusi või suuri kõdunenud tüü- kaid. Emalind muneb mais, isalind hoidub pesa lähedusse. Pärast poegade koorumist tuleb neil kohe teha raske otsus: hüpata teinekord kõrgel asuvast pesast ja kindlalt emale “Naine kütab sauna” filmimuuseumis järgneda veekoguni. Alles kahe kuu pärast saavad tibud lennuvõimeliseks. Eesti Filmimuuseum 2006. aasta sügisel asuta- materjali puudutab legendaar- tähistab Ita Everi 80. tud Eesti Filmimuuseum on set filmistuudiot . juubelit filmiga “Naine kujunemisjärgus muuseum, Lisaks kogumisele ja säilita- kütab sauna”. mille kogudes on kostüüme, misele tutvustame eesti fil- rekvisiite, eesti filmiajalugu mikunsti erinevate näituste ja Eesti Ajaloomuuseumi Filmi- puudutavaid fotosid, käsikirju, üritustega. muuseum näitab pühapäeval, dokumente, meeneid, trükiseid 10. aprillil kell 14 Maarjamäe ja kinotehnikat; suurim hulk EAM Filmimuuseum lossis Ita Everi 80. juubeli pu- Ita Ever filmirollis. hul Arvo Kruusemendi mängu- filmi “Naine kütab sauna”. Ko- kinole omased tugevad naiska- hale tulevad ja filmist räägivad rakterid. Tänu oma loomulikult peaosatäitja, Eesti Draamateat- tervele ellusuhtumisele, tuge- ri näitleja Ita Ever ja režissöör vusele ja inimlikkusele võidab Arvo Kruusement. Filmipüha- Anu välised raskused ja näib, et päev on kõigile tasuta! suudab need samad inimlikud Isane ristpart. “Naine kütab sauna” (Tal- väärtused ka teistele lähedaste- linnfilm, 1978) põhineb Villem le inimestele sh oma teismeli- Ristpart on Eesti suurim part, pikkus 58–67 cm. Tege- Grossi romaanil “Talvepuh- sele tütrele edasi anda. mist on suhteliselt haruldase liigiga. Hinnanguliselt elab kus”. Filmi tegevus toimub “Naine kütab sauna” köi- neid siin 800–1200. Näiteks sinikael-parti arvatakse ole- 1970. aastate lõpul Tartus, Tal- dab oma siiruse, intelligentsuse vat 50 000 isendi ringis. Kevadel näeb sageli linnupaari linnas ja Vana-Artnal. Ita Ever ja Ita Everi meisterliku osatäit- ringi lendamas ja endale pesakohta valimas. Vahepeal pu- kehastab vaprat linnast pärit misega. Filmis kõlab Veljo Tor- hatakse mõnel katuseharjal. Pesa meeldib neile teha kuhu- töölisnaist Anu Soldamit, kel- mise muusika. Teistes osades gi urkasse, olgu selleks kiviaed või pööning. Isalind peab le elu näidatakse filmis paari astuvad üles Aarne Üksküla väljas vahti, sest ega teda tegelikult pessa väga lastagi. päeva jooksul, kui ta läheb üle- (Tõnis), Katrin Välbe (Aita), Tibud kooruvad mais. Poegade seljal on ristikujuline muste käsul maale välismaalas- Lisl Lindau (Minna), Veljo tume muster. Tõenäoliselt on see andnud ristpardile nime. te jaoks sauna kütma. Anu on Käsper (Vootele), Tene Ruubel Üsna pea siirdutakse vanemate sabas veekogule söömist skeptiline, aus ja töökas eesti (Katrin) jpt. harjutama. Ühel hetkel moodustatakse suuremaid liitpere- naine, kes iga päev puutub kok- Nõukogude Eesti I filmi- sid. ku argise kalkuse, inimeste üks- festivalil Tallinnas (1980) ni- Augusti alguses vähemalt üks vanem lendab sulgkatet kõiksuse ja pealiskaudsusega. metati Ita Ever Anu Soldami vahetama Helgolandi lahte Põhja-Saksamaal. Pojad jää- Maal Aita-tädil (Katrin Välbe) osatäitmise eest aasta parimaks vad üksikute siia jäänud täiskasvanute hooldada. Pärast külas olles ja päeval sauna küt- naisnäitlejaks. Paljude auhin- nende lennuvõimeliseks saamist käiakse veel korra oma tes saab Anu osa vana maanaise dadega tunnustatud Ita Ever kodu vaatamas ning siirdutakse lõuna poole. optimistlikust maailmavaatest, pärjati tänavusel rahvusvahe- Minu jaoks tähendab nende lindude saabumine kevade mis tekitab Anus suurt austust lisel teatripäeval 2010. aasta kindlat algust. Lähme õue! Aita-tädi elufilosoofia vastu. parimaks naisnäitlejaks. Arvo Aita-tädi jutuajamine Anuga Kruusement on tuntud legen- Kilvar Kessler on siiras ja võimas ning seeläbi daarse filmitriloogia “Kevade”, ilmuvad suurele ekraanile eesti “Suvi” ja “Sügis” režissöörina. 8. aprill 2011 11

Viimsi valla kultuurikalender 8.–30. aprill

Püsiekspositsioon Peeter Sinki näitus “Marjele 10. aprill k 11 16. aprill k 21 22. aprill k 11 25. aprill k 18 “Eesti sõjaajalugu muinasajast mõeldes” Jumalateenistus Henri Tali ja Madis Ligi Suure Reede liturgiline Saia- ja pirukaküpsetamise tänapäevani“ E–N k 10–16 Jutlus Raido Oras Sissepääs tasuta! jumalateenistus õpituba Riigiarhiivi fotonäitus Viimsi Päevakeskuses Pühapäevakool – Liina-Ly Roos Jussi Õlletoas Teenib Mikk Leedjärv Registreerimine ja lisainfo: “Metsavenna elu“ ja Anne Haagen EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus tel 601 1717, kuni 23. aprillini Akvarell-maali näitus “Minu Viimsi Vabakoguduse kirikus 17. aprill [email protected] Avatud K–L k 11–18, armasam töötab KASSINA” Matk ja kepikõnd “Tutvume 22. aprill k 11 Harmoonikumis giid tel 621 7410 Kunstnik Mall Mets 10. aprill k 14.30 koduvallaga – Rohuneeme“ Suure Reede jumalateenistus Eesti Sõjamuuseumis – E–N k 10–14 Jumalateenistus K 11.35 Buss V1 väljub Viimsi Jutlus Raido Oras 25. aprill k 19 Kindral Laidoneri Muuseumis Randvere Päevakeskuses Teenib Aare Kimmel Haigla eest k 20 Nutikate Naiste Klubi EELK Randvere Peetri kirikus Alustame “Eesti Lootsi” juurest, Suure Reede Tenebrae jumala- Rõngas- e nöörketi Ekspositsioonid rannarahva Kuni 24. aprill lõpetame grillimisega RMK teenistus valmistamine elust-olust muinasajast täna- pühapäeviti k 12–15 11. aprill k 18 lõkkeplatsil Rohuneemes Juhatab Matthew Edminster Registreerimine ja info: päevani, muuhulgas näitused Onu Raivo kutsub meisterdama Tasakaalustatud menüü Korraldaja: Viimsi Pensionäride Viimsi Vabakoguduse kirikus [email protected] kalapüügivahenditest, hülge- Sobib kogu perele, osalemine planeerimine Ühendus Kohtade arv piiratud! küttimisest, Kirovi kaluri- muuseumipiletiga Läbiviija: Riina Quak Info: Volli Kallion, tel 601 2354 22. aprill k 14.30 Viimsi Huvikeskuse kolhoosist ja palju muud Rannarahva Muuseumis Registreerimine ja lisainfo: Suure Reede jumalateenistus Päikesepesa ruumis Muuseum ja kingipood avatud tel 601 1717, 17. aprill k 11 armulauaga K–P k 12–17 Kuni 29. aprill [email protected] Jumalateenistus armulauaga Teenib Aare Kimmel 27. aprill k 18 Iga kalendrikuu neljas nelja- Raamatunäitus “Kevadine Harmoonikumis Teenib Mikk Leedjärv EELK Randvere Peetri kirikus Ph-toit Eesti tingimustes päev on piletivaba päev! jalutuskäik kultuuripealinnas“ EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Registreerimine ja lisainfo: Jälgi sündmusi ja näitusekava Lastele 1.–29. aprill “Raamat 11. aprill k 19 24. aprill k 6 tel 601 1717, www.rannarahvamuuseum.ee mäletab“ Nutikate Naiste Klubi 17. aprill k 11 Ülestõusmispüha [email protected] Rannarahva Muuseumis Viimsi Raamatukogus Pildi kandmine puidule Palmipuudepüha jumala- Viimsi koguduste ühine Harmoonikumis Registreerimine ja info: teenistus päikesetõusu jumalateenistus Rannarahva Muuseumi Kunsti- Kuni 30. aprill [email protected] Jutlus Raido Oras Viimsi Vabakoguduse kiriku 28. aprill k 18 köök Raamatunäitus “Aprill, nalja- Kohtade arv piiratud! Viimsi Vabakoguduse kirikus vastas mere ääres Armulauaga palvus Igal neljapäeval k 10 kuu!“ Viimsi Huvikeskuse EELK Viimsi Püha Jaakobi Kohtade broneerimine: Prangli Raamatukogus Päikesepesa ruumis 17. aprill k 14.30 24. aprill k 11 kirikus [email protected] Palmipuudepüha jumala- Ülestõusmispüha jumalateenis- Rannarahva Muuseumis Kuni 30. aprill 12. aprill k 18 teenistus tus armulauaga 30. aprill k 10 Sirje Runge maalinäitus Jäätisevalmistamise õpituba Teenib Aare Kimmel Teenib Mikk Leedjärv Viimsi valla meistrivõistlused Püsiekspositsioon ranna- “Loobumine” Läbiviijad: Riina Quak ja Ene Lill EELK Randvere Peetri kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus sulgpallis talude ajaloost EELK Viimsi Püha Jaakobi Registreerimine ja lisainfo: Korraldaja: Viimsi Sulgpalliklubi Palume muuseumikülastuse ja kirikus tel 601 1717, 18. aprill k 18 24. aprill k 11 Viimsi Spordihallis ürituste korraldamise soovist [email protected] Koolitus “Näomodelleerimise Ülestõusmispüha jumala- ette teatada telefonil 606 6941 Kuni 1. mai Harmoonikumis õpituba“ teenistus 30. aprill k 12 või 51 00 281 Kristiina Kaasiku maalinäitus Registreerimine ja lisainfo: Jutlus Matthew Edminster Viimsi Muusikakooli kevad- Muuseumi taluhooned ja käsi- Rannarahva Muuseumis 12. aprill k 19 tel 601 1717, (Ilm 19:6–9) kontsert tööpood on külastamiseks Monoteatri etendus “Isa” [email protected] Pühapäevakool – Triin Laurik ja Viimsi Huvikeskuses avatud 5. maist K–P k 12–17 Kuni 20. mai Jan Uuspõllu esituses Harmoonikumis Matthew Edminster Jälgi sündmusi ja näitusekava: Näitus “Röövpüüdjad“ Piletid 11/10 € müügil Viimsi Vabakoguduse kirikus 30. aprill k 21 www.rannarahvamuuseum.ee Kalapüügi valupunkte puudutav kohapeal 18. aprill k 19 Wismari Poisid Viimsi Vabaõhumuuseumis keskkonnahariduslik näitus on Info: tel 606 6838 või Nutikate Naiste Klubi 24. aprill k 13 Sissepääs tasuta! valminud koostöös Keskkonna- [email protected] Käsitööseebi valmistamine Ülestõusmispüha jumala- Jussi Õlletoas Viimsi Taluturg inspektsiooniga, koostamist on Viimsi Huvikeskuses Registreerimine ja info: teenistus armulauaga Hää toidukraam, värske õhk ja rahastanud Keskkonnainves- [email protected] Teenib Mikk Leedjärv põnevad kuulujutud! teeringute Keskus 12. ja 14. aprill k 16–20 Kohtade arv piiratud! Rohuneeme kabelis Info: Avatud igal laupäeval k 10–14 Rannarahva Muuseumis Kitarriõpe Viimsi Huvikeskuse Marje Plaan Taluturg nii parklas kui ka Registreerimine ja info: Päikesepesa ruumis 24. aprill k 14.30 Viimsi valla kultuuritöö muuseumi laudahoones! Kuni 20. mai [email protected] Ülestõusmispüha jumala- koordinaator Müügisoovidest teatada: eha- Eesti Loodusmuuseumi Randvere Noortekeskuses 19. ja 21. aprill k 16–20 teenistus Tel 606 6866 [email protected] fotonäitus “Eesti kalad“ Kitarriõpe Registreerimine Teenib Aare Kimmel e-post [email protected] Viimsi Vabaõhumuuseumis Loodusfotograaf Tiit Hundi fo- 13. aprill k 19 ja info: [email protected] EELK Randvere Peetri kirikus www.viimsivald.ee tod Eestis elavatest kaladest Koguduse kool “Apostlite teod“ Randvere Noortekeskuses Kasutatud riiete müük Rannarahva Muuseumis Juhatab Matthew Edminster VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID Fotonäitus “President Viimsi Vabakoguduse kirikus 19. aprill k 18 SEISUGA 04.04.2011 T. H. Ilves Prangli saarel“ Kuni 20. mai Tooršokolaadi valmistamise Prangli Rahvamajas Lasteprogramm “Lähme 14. aprill k 18 õpituba kalale!“ Armulauaga palvus Registreerimine ja lisainfo: Püsinäitus “Pranglilaste elu-olu“ Vaatame koos imelist kalade EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus tel 601 1717, Muuseum avatud E–P k 11–22 fotonäitust, teeme ise õnge, [email protected] Pranglisaarte Muuseumis, räägime õige kalamehe käitu- 14. aprill k 18 Harmoonikumis Vanani talu näitustemajas misest, kuulame, nuputame, Töötuba “Ehete valmistamine mõistatame poolvääriskividest” 21. aprill k 12 Püsinäitus “Naissaare Lastele vanuses 3–10 a. ja 1.–6. Registreerimine ja lisainfo: Kevadkontsert militaarlugu“ klass. Hind 2 €/laps tel 601 1717, Duo Jelena Ossipova ja Kirill Muuseum avatud aastaringselt Programmi saab tellida ka [email protected] Ogorodnikov l Jaanika Metssalul ja Heiki Silmal sündis 2. märtsil poeg 24h vene keeles! Harmoonikumis Kõlavad Ladina – Ameerika Jako. Naissaare Muuseumis Eelregistreerimine: marion@ viisid rannarahvamuuseum.ee või 15. aprill k 19 Lihavõttemunadev näitus l Mari Põllul ja Ott Alveril sündis 5. märtsil poeg Otto. Viimsi Kunstikooli õpilastööde tel 606 6945 Kirikukontsert: Jaan Sööt ja k 10–13 l Liina Esop-Kukel ja Erki Kukel sündis 6. märtsil poeg näitused Rannarahva Muuseumis Alen Veziko “Kevadet on õhus“ Viimsi Päevakeskuses Oskar Mattias. Püünsi Koolis Piletitega Viimsi Huvikeskuses 9. aprill k 12 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 21. aprill k 18 l Relika ja Indrek Sabulil sündis 11. märtsil poeg Cedric. Viimsi vallamajas Viimsi Laululaps 2011 Suure Neljapäeva jumala- l Annely Palustel ja Allan Grembergil sündis 18. märtsil Viimsi Huvikeskuses 16. aprill k 15–16 teenistus armulauaga poeg Oliver. Kunstiringi tööde näitus Keskkonnakaitse Inspektsiooni Teenib Mikk Leedjärv Viimsi Kooli raamatukogus 9. aprill k 21 inspektorite loeng kalapüügist, EELK Viimsi Püha Jaakobi l Inna Ermelil ja Eduard Djakovil sündis 25. märtsil poeg Üllar Jörberg röövpüügist ja looduses käitu- kirikus Rihard. Vanaemade nukunäitus Sissepääs tasuta! misest l Ülle ja Riho Tammikul sündis 28. märtsil poeg Rihart. 21. aprillini Jussi Õlletoas Põnev ja õpetlik loeng kuula- 21. aprill k 20 E–N k 10–16 miseks kogu perele! Suure Neljapäeva liturgiline Lasteaia või algklasside 10. aprill k 11 Loengus osalemine TASUTA, jumalateenistus leivamurd- rühmadel eelregistreerimine: Jumalateenistus armulauaga loenguid rahastab Keskkonna- misega tel 606 4080 Teenib Mikk Leedjärv investeeringute Keskus Jutlus Raido Oras Viimsi Päevakeskuses EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Rannarahva Muuseumis Viimsi Vabakoguduse kirikus 12 8. aprill 2011

sport Valla meistrid suusatamises ja ujumises Märtsikuus selgusid Viimsi valla meistrid kahel alal – suusatamises ja ujumises. Valla meistrivõistlused suusatamises Suusatamises said parimad oma medalid-diplomid kätte 6. märtsil Rohuneemes. Võistluse läbiviimisel olid abiks spor- diklubi CFC Jaak Mae Suu- sakooli treener Ave ja tublid lapsevanemad, heade suusara- dade eest tuleb tänada Kaidot ja Hurmast Rohuneeme jooksu- Mihkel Nagel saavutas meeste 9 km sõidus kolmanda koha. ja suusaklubist Joosuu. Kohal oli viimaste aastate arvukaim Salumaa (TOPi UK) 41,08, III Naised (sündinud 1977– esindus – 67 suusatajat. Rõõ- Susannah Kaul (SPA Viimsi 1903) – I Kaja Masing (SPA mu teevad noored, kes Jaak Tervis) 42,51 Viimsi Tervis) 1.18,24 Mae suusakooli Viimsi grupis Poisid (sündinud 1998– Mehed (sündinud 1972– kaks ja enamgi aastat on os- 2000) – I Rinel Pius (Viimsi 1993) – I Sander Parts (SPA kusi omandanud ning kellest Veeklubi) 37,66, II Rene Ron Viimsi Tervis) 1.10,73, II Hen- on lootust tulevikus ka Viimsi Vest (SPA Viimsi Tervis) 40,06, ri Kaarma (Viimsi Veeklubi) suusakoondislaste ritta täien- Start on antud. Võistlus alanud. Foto Jaanika Tüür III Otto-Karl Kont (SK Viimsi 1.13,60 dust saada. Medaliga hinnatud HC) 41,18 Naised-seeniorid (sündinud tulemused: Enno Seimar 21.35, III Enn Noormehed (sündinud 1994 1976 ja varem) – I Ene Kivet N10 (2001 ja hiljem sündi- Tasa 23.22 ja hiljem) – I Markus Kadastu (U-Klubi) 1.30,67, II Kairi Vi- nud) – 1 km – I Hanna Maia (SPA Viimsi Tervis) 29,18 , II herpuu 2.32,57 Tiide 4.22, II Karoliina Konno Valla meistrivõistlused Mikk Laanes (SPA Viimsi Ter- Mehed-seeniorid (sündinud 4.35, III Eva-Maria Pajuri 4.40 ujumises vis) 31,21, III Arthur Kooser 1971 ja varem) – I Tiit Pappel M10 (2001 ja hiljem sündi- Ujumises selgitati Viimsi meist- (SPA Viimsi Tervis) 31,62 1.22,57, II Rein Salumaa 1.57,48 nud) – 1 km – I Aleksander Pa- rid 25. märtsil Viimsi Kooli uju- Naised (sündinud 1977– 100 m KOMPLEKSUJU- juri 4.30, II Uku Leipalu 4.58, las. Ujumisviisidest oli kavas 1993) – I Kaja Masing (SPA MINE III Erko Elbrecht 5.17 vabalt-, rinnuli-, liblik-, selili- ja Viimsi Tervis) 36,18 Tüdrukud (sündinud 1998– N12 (1999–2000) – 1 km – kompleksujumine. Alljärgnevalt Mehed (sündinud 1972– 2000) – I Alina Kalle (Viimsi I Liisbeth Kaarus 4.28, II Ma- paremaid tulemusi: 1993) – I Henri Kaarma (Viim- Veeklubi) 1.25,99, II Johanna rilin Hannes 4.32, III Mai Riin 50 m VABALTUJUMINE si Veeklubi) 28,31, II Andrei Maria Prins (Viimsi Veeklubi) Salumaa 4.33 Tüdrukud (sündinud 2001 Makarenko (Viimsi Veeklubi) 1.28,40, III Mai Riin Salumaa M12 (1999–2000) – 1 km – ja hiljem) – I Johanna Viher- 28,96, III Sander Parts (SPA (TPOi UK) 1.28,81 I Bert Lucas Truve 3.51, II Bo puu (Viimsi Veeklubi) 45,89, Viimsi Tervis) 29,20 Poisid (sündinud 1998– Aaron Kooser 3.55, III Sten II Alica Stoten (Viimsi Veeklu- Tüdrukute (N10) esikolmik (vasakult): I koht Hanna Maia Tiide, Mehed-seeniorid (sündinud 2000) – I Rinel Pius (Viimsi Raud 4.25 bi) 55,48 II koht Karoliina Konno ja III koht Eva-Maria Pajuri. Fotod Pille Konno 1971 ja varem) – I Tiit Pappel Veeklubi) 1.23,19, III Artur Set- N14 (1997–1998) – 3 km Tüdrukud (sündinud 1998– 35,22 kin (Viimsi Veeklubi) 1.32,58 – I Katariina Soone 10.05, II 2000) – I Mai Riin Salumaa 57,72, III Henri Kaarma (Viim- hiljem) – I Inger Põder (SPA 50 m SELILIUJUMINE Neiud (sündinud 1994 ja Elisabeth Pintmann 10.12, III (TOPi UK) 33,47, II Alina si Veeklubi) 59,48 Viimsi Tervis) 1.45,50 Tüdrukud (sündinud 2001 hiljem) – I Irma Põder (SPA Elisabeth Laanemets 14.40 Kalle (Viimsi Veeklubi) 33,59, Naised-seeniorid (sündi- Noormehed (sündinud 1994 ja hiljem) – I Karolin Kibber- Viimsi Tervis) 1.31,40 M14 (1997–1998) – 4 km – III Susannah Kaul (SPA Viimsi nud 1976 ja varem) – I Ene Ki- ja hiljem) – I Mikk Laanes mann (Viimsi Veeklubi) 53,90, Noormehed (sündinud 1994 I Arthur Kooser 10.40, II Otto Tervis) 34,15 vet (U-Klubi) 1.20,94, II Kairi (SPA Viimsi Tervis) 1.20,66, II Johanna Viherpuu (Viim- ja hiljem) – I Mikk Laanes Karl Kont 19.30 Poisid (sündinud 2001 ja Viherpuu 2.11,31 II Arthur Kooser (SPA Viimsi si Veeklubi) 54,44, III Railin (SPA Viimsi Tervis) 1.11,49, II N15 (1995–1996) – 3 km – hiljem) – I Ville Palts (Viim- Mehed-seeniorid (sündinud Tervis) 1.25,85, III Kert Kevin Viik (Viimsi Veeklubi) 1.06,54 Markus Kadastu (SPA Viimsi I Kristiina Konno 14.09 si Veeklubi) 42,09, II Philip 1971 ja varem) – I Tiit Pap- Lissmann (SPA Viimsi Tervis) Tüdrukud (sündinud 1998– Tervis) 1.13,93, III Arthur Koo- M16 (1995–1996) – 7 km Pashkov (SPA Viimsi Tervis) pel 1.03,50, II Rein Salumaa 1.36,24 2000) – I Celine Tippo (Viimsi ser (SPA Viimsi Tervis) 1.14,88 – I Kert Kevin Lissmann 23.10 45,44, III Robert Kasepõld 1.35,72 Naised (sündinud 1977– Veeklubi) 40,56 , II Alina Kalle Naised (sündinud 1977– N-põhiklass – 6 km – I Li- (Viimsi Veeklubi) 46,41 50 m RINNULIUJUMINE 1993) – I Kaja Masing (SPA (Viimsi Veeklubi) 40,62, III Mai 1993) – I Kaja Masing (SPA lian Raspel 19.50 Poisid (sündinud 1998–2000) Tüdrukud (sündinud 2001 Viimsi Tervis) 1.28,29 Riin Salumaa (TOPi UK) 40,87 Viimsi Tervis) 1.20,46 N-põhiklass – 3 km – I Mar- – I Silver Suits (Viimsi Veeklubi) ja hiljem) – I Alica Stoten Mehed (sündinud 1972– Poisid (sündinud 2001 ja Mehed (sündinud 1972– git Mägi 11.08 31,20, II Rinel Pius (Viimsi Vee- (Viimsi Veeklubi) 56,94, II 1993) – I Filipp Provorkov hiljem) – I Ville Palts (Viimsi 1993) – I Filipp Provorkov N35 (1967–1976) – 3 km klubi) 32,43, III Kristjan Narusk Karolin Kibbermann (Viimsi (Viimsi Veeklubi) 1.04,33, II Veeklubi) 49,89, II Philip Pash- (Viimsi Veeklubi) 1.04,27, II – I Teini Vaher 9.59, II Ruta (KK Viimsi ) 32,55 Veeklubi) 1.00,17, III Railin Andrei Makarenko (Viimsi Vee- kov (SPA Viimsi Tervis) 52,40, Sander Parts (SPA Viimsi Tervis) Ottesson 10.36, III Piret Roos- 100 m VABALTUJUMINE Viik (Viimsi Veeklubi) 1.20,69 klubi) 1.13,70, III Sander Parts III Sten Mark Kopli (Viimsi 1.08,72, III Andrei Makarenko mets 11.24 Neiud (sündinud 1994 ja Tüdrukud (sündinud 1998– (SPA Viimsi Tervis) 1.17,10 Veeklubi) 54,52 (Viimsi Veeklubi) 1.08,87 N45 (1957–1966) – 3 km – hiljem) – Marie Loreen Räni- 2000) – I Johanna Maria Prins Naised-seeniorid (sündi- Poisid (sündinud 1998– Naised-seeniorid (sündi- I Viivi Toomla 11.41, II Imbi soo (Viimsi Veeklubi) 1.16,54, (Viimsi Veeklubi) 45,76, II Ce- nud 1976 ja varem) – I Ene Ki- 2000) – I Silver Suits (Viimsi nud 1976 ja varem) – I Ene Ki- Savi 16.38 II Inger Põder (SPA Viimsi Ter- line Tippo (Viimsi Veeklubi) vet (U-Klubi) 1.39,55, II Kairi Veeklubi) 37,74, II Kristjan vet (U-Klubi) 1.34,12, II Kairi N55 (1947–1956) – 3 km – vis) 1.25,40, III Danielle Luks 46,94, III Mai Riin Salumaa Viherpuu 2.56,25 Murd (Viimsi Veeklubi) 39,78, Viherpuu 2.48,72 I Tiia Husso 14.12 (SPA Viimsi Tervis) 1.26,36 (TOPi UK) 47,51 Mehed-seeniorid (sündinud III Rene Ron Vest (SPA Viimsi Mehed-seeniorid (sündi- M-põhiklass (1977 ja hil- Noormehed (sündinud 1994 Poisid (sündinud 2001 ja 1971 ja varem) – I Tiit Pap- Tervis) 41,40 nud 1971 ja varem) – I Tiit jem sündinud) – 9 km – I Eero ja hiljem) – I Mikk Laanes hiljem) – I Ville Palts (Viimsi pel 1.22,12, II Rein Salumaa 100 m SELILIUJUMINE Pappel 1.15,94 Antons 24.01, II Erki Elbrecht (SPA Viimsi Tervis) 1.00,23, II Veeklubi) 56,20, II Philip Pash- 1.44,42 Neiud (sündinud 1994 ja Palju tänu läbiviijatele Viim- 31,33 ja III Mihkel Nagel 34.50 Markus Kadastu (SPA Viimsi kov (SPA Viimsi Tervis) 58,21, 50 m LIBLIKUJUMINE hiljem) – I Irma Põder (SPA si Veeklubist-Bruno Noppone- M35 (1967–1976) – 6 km – Tervis) 1.01,30, III Arthur Koo- III Robert Kasepõld (Viimsi Poisid (sündinud 2001 ja Viimsi Tervis) 1.21,25, II Ma- nile, Tiit Reiterile, Enn Lepiku- I Urmo Alling 15.55, II Marko ser (SPA Viimsi Tervis) 1.03,90 Veeklubi) 59,40 hiljem) – I Ville Palts (Viimsi rie Loreen Ränisoo (Viimsi le SPA Viimsi Tervis klubist ja Soone 16.54, III Ako Truumets Naised (sündinud 1977– Poisid (sündinud 1998– Veeklubi) 50,05, II Sten Mark Veeklubi) 1.27,51 teistele ajavõtjatele-abilistele! 17.41 1993) – I Kaja Masing (SPA 2000) – I Rinel Pius (Viimsi Vee- Kopli (Viimsi Veeklubi) 58,40, Noormehed (sündinud 1994 Tulemustega – nii suusatami- M45 (1957–1966) – 6 km – Viimsi Tervis) 1.09,82 klubi) 42,64, II Kristjan Narusk III Robert Kasepõld (Viimsi ja hiljem) – I Markus Kadastu ses kui ka ujumises – saab tutvu- I Peep Siitam 19.26, II Toomas Mehed (sündinud 1972– (KK Viimsi) 42,82, III Artur Set- Veeklubi) 1.02,91 (SPA Viimsi Tervis) 1.09,24, II da Viimsi valla kodulehel: www. Rinne 19.45 1993) – Sander Parts (SPA kin (Viimsi Veeklubi) 45,83 Tüdrukud (sündinud 1998– Mikk Laanes (SPA Viimsi Ter- viimsivald.ee/kultuur ja sport. M55 (1947–1956) – 6 km Viimsi Tervis) 56,33, II Andrei 100 m RINNULIUJUMINE 2000) – I Alina Kalle (Viimsi vis) 1.12,38, III Arthur Kooser Tiia Tamm – I Meelis Meringo 17.25, II Makarenko (Viimsi Veeklubi) Neiud (sündinud 1994 ja Veeklubi) 40,48, II Mai Riin (SPA Viimsi Tervis) 1.14,22 sporditöö koordinaator 8. aprill 2011 13

sport Karate EM võit tuli Viimsisse Esimestel karate Euroopa Harjumaa käimispäev meistrivõistlustel šoto- kan stiilis, mis toimusid “Sinu sammud loevad” 2.–3. aprillini Ungaris 17. aprillil 2011 Jüri Gümnaasiumi Egeri linnas, võitis esi- juures Jüri alevikus. koha 13-aastane Viimsi tüdruk Li Iltšenko. Lühendatud päevakava: 11.00 Registreerumine ja kogunemine Li alustas karatetreeninguid 12.00 START 3,5 ja 7 km käimisradadele 6-aastaselt. Ta on viiekordne 15.30 Lõpetamine Eesti meister, mitmekordne Kõigile osalejatele jagatakse meeneid Tallinna meister ja ka nelja- ning toimub loos, mille peaauhinnaks on 3 kordne Baltimaade meister. paari spordijalanõusid. Raja läbinuid ootab Mullu sügisel saavutas ta Ber- soe tee ja kosutav pirukas koolimajas. liinis Open Bonsai Cupil ühe Kogu päeva vältel on võimalik oma ter- esi- ja ühe kolmanda koha. visenäitajaid mõõta südamekabinetis ja Fi- Karate reeglite järgi pääseb ta guurisõprade juures, võtta kaasa huvipakku- edasi kadettide seas võistlema vaid ja kasulikke materjale nii liikumise kui alles siis, kui saab 14-aasta- ka toitumise kohta ning osaleda mitmetes seks, ning juunioride sekka terviseteemalistes töötubades. Lastele viiak- 16-aastaselt. Tema treener se läbi eraldi tegevused. on Eesti koondise peatreener Üritus toimub iga-aastase südamenädala Aleksander Zõkov. raames, mille avaürituseks sel korral on üle- VT riigiline käimispäev. Südamenädal on 17.– 24. aprillini. Südamenädala eesmärk on pan- na inimesi mõtlema oma südame tervisele. Sammud südame heaks. Spordiüritus- Liikumisharrastusega tegelemine on pa- test tulemas rim viis ennetada südamehaigustesse haiges- “Harjumaa tervisekõnd”, mis leiab aset 11.–15. aprill Harjumaa tumist. Südamenädala koostööpartneriteks 17.04.2011 kell 11.00 Rae vallas Jüri alevi- koolidevahelised meist- on Eesti Haigekassa, sotsiaalministeerium, kus. Käimispäev viiakse läbi Euroopa Liidu rivõistlused “Osavaim kultuuriministeerium, maavalitsused, süda- toetusrahadega Euroopa Sotsiaalfondi prog- Korvpallur”, poisid ja tüd- mekabinetid, Ühendus Sport Kõigile ja Ter- rammi “Tervislikke valikuid toetavad meet- rukud kuni 5. klass ja tüd- vise Arengu Instituut. med 2010–2011“ raames. rukud 6.–7. klass / Kehra Harjumaa südamenädala avaüritus ongi Harju Maavalitsus Li Iltšenko I koha pjedestaalil. Foto erakogu

REEDESED PILATESE TREENINGUD POWER JOOGA TREENINGUD VIIMSI VIIMSI HUVIKESKUSES HUVIKESKUSES

kell 10:30 Pilates on treeningsüsteem, mis on oma nime saanud selle looja Joseph H. teisipäeviti Power jooga on jõuline ja dünaamiline jooga vorm, kus kasutatakse kogu Pilatese järgi. See on kombinatsioon harjutustest, mida sooritatakse kind- lihaskonda, mis teeb power joogast kõige enam keha vormiva joogastiili. kell 12:00 las järjekorras koos sügava hingamisega. Pilatese eesmärgiks on nõrkade kell 19.30 Puhkepause on vähem kui näiteks Hatha ja Kundalini Joogas, harjutused lihaste tugevdamine, pinges lihaste venitamine, liikuvuse ja painduvuse intesiivsemad ning jõulisemad. Paljusid harjutusi tehakse ka kiiremas parandamine, õige hingamise õpetamine. reedeti tempos. Tänu intensiivsusele põletab power jooga palju kaloreid ning Hästi iseloomustab Pilatest selle looja ütlus: “Oluline pole mitte see, kell 18.30 puhastab organismi, ainevahetus kiireneb ja püsib kiirena pikka aega ka mida te teete, vaid kuidas te seda teete.” peale treeningut. Harjutused annavad jõudu ja painduvust ning aitavad Pilatese treening annab hea rühi ja oskuse kontrollida oma keha nii oma keha paremini tundma õppida ning saavutada enesekindlust ja ra- igapäevaelus kui teistes treeningutes. hulolu. Leevendab seljaprobleeme ja üldse parandab liigeste liikuvust, Hind: 5 EUR/kord või 20 EUR/kuu. tugevdab ning vormib lihaseid, parandab keskendumisvõimet ja tõstab meeleolu. Tugevdab südant ja suurendab kopsumahtu. Tund sobib kõi- Info ja registreerimine: gile kuna on võimalik valida mitme raskusastme vahel, mida treener ette Evelin Märtson näitab, samas peab olema soov end arendada ja tahtejõudu, et pingutada e-mail: [email protected] Treener Evelin Märtson sertifitseeritud fitness konsultant Info ja registreerimine: telefonil: 5136767 e-mail: [email protected] 14 8. aprill 2011

ERAKUULUTUSED l Müüa kanaliga garaaž Haabneemes Männi teel. l Kevadsuvine metallijäätmete tasuta koristus. Lisainfo tel 56 658 630. Äravedu, vajadusel lõikus ja demontaaž. Pakkuda l Viimsi Peetri Pizza (Kaluri tee 3) otsib koristajat. võib ka värvilist metalli, elektrimootoreid, auto- Vajalik kohusetundlikkus, usaldusväärsus ja akusid jm. Pakkuda võib kõike! Külmkapid, boi- korrektsus. Töö hommikuti enne k 10.30. lerid lisatasuga 10 € tk või kokkuleppel. Väiksed CV saata: [email protected], info tel 56 635 651. kogused viin tasuta, maksan alates 200 kg. Võimalik l Professionaalne lastehoid alates 1,4 eluaastast. korraga kuni 2,5 t ära viia. Tasu kokkuleppel. Raha Tel 53 462 566. kohe kätte. Uus number 57 880 081, telefon 24 h l Must muld koos transpordiga kuni 6 tonni. Sobib sees – kui ei vasta, helistan kindlasti tagasi. Küsi lisa! ideaalselt haljastuse rajamiseks, kasvuhoonesse, l Metalli koristamine. Tel 56 957 713, Aleksander. kiviktaimlale, aiamaa värskenduseks ning lille- l Aednik teeb kevadist õunapuude ja viljapuude peenrasse. Kasvumuld on suure huumusesisaldu- hoolduslõikust. Tel. 56 930 342. sega, turba ja sõnnikuga kompostitud ning väga l Kodude koristus ja akende pesu. Tel 58 098 230. hea toiteväärtusega ja ilma kivideta. Hinnaga l Viljapuude lõikus. Hooldame, noorendame ja 95 €. [email protected], tel 52 52 632. kujundame Teie viljapuuaia. Vajadusel okste ära- l Liidame kinnistul asuvad torustikud ÜVK-süstee- vedu. Tel 50 89 294. PELLETID miga, lisaks 15 t kalluri- ja ekskavaatoriteenused, l Kogemustega noormees teostab vannitubade Kojuvedu üle Eesti geodeetilised mõõtmised ja mahamärked, doku- kapitaalremonti ja plaatimistöid. Teen ka üldehi- menteeritud elektri- ja santehnilised isetööd. tustöid. Tel 51 11 238, Mait Gruuse. Tel 58 504 300, 660 4455. l Plaatimis-, krohvimis-, remondi- jm ehitustööd. l Aitan teie kodus likvideerida lekked vee- ja Saunade ehitus. Tel 51 10 992. gaasipaigaldisel, teen väiksemaid remondi- ja l Pakun katustelt lume eemaldamise, jääpurikate ehitustöid, panen kokku ja paigaldan mööblit jne, tõrje ja veerennide puhastamise teenuseid. Kon- ka muud majapidamistööd. Küsi lisa tel 51 49 821. takt tel 56 388 994 (24h), Uve. Kräkel rehvitööd l Müüa kuiv küttepuu 40L võrgus (30, 40 või 50 cm) l Teostan pottsepatöid: tellisahjud-pliidid, pott- Garderoob ja klotsid, soodsam on mittekuiv puu 40L võrgus, ahjud-pliidid, kaminad, soojamüürid, leivaahjud. Riided kogu perele vedu tasuta. Kontakt 50 18 594. Töödele garantii. Tel 50 15 320. Uued ja kasutatud l Otsin kogemusega lapsehoidjat 1,5-aastasele l Müüa väetise ja taimemürkideta kasvatatud Õmblus- ja parandustööd tüdrukule Haabneemes. Kontakt tel 50 79 761. toidukartulit Ants, hinnaga 0,5 €/kg. Üle 50 kg suverehvid Kasutatud riiete kauplus Kaluri tee 5 (endised Hansapanga ruumid). l Teostame viljapuude, ilupuude ja hekkide koguse korral Viimsi vallas kojutoomine tasuta. Viimsi kaubanduskeskuse kõrval Avatud T–R 10.00–18.00, L 10.00–15.00. hoolduslõikusi: vanade ja noorte puude kujundus- Info tel 55 600 545. Randvere tee 6, tel 56 491 535 Telefon 600 2292 lõikus, hoolduslõikus, noorenduslõikus, võra kujun- l Kõige soodsamad küttepuud! Lepp, sanglepp, Olete oodatud! damine. Tel 56 243 297. kuusk, kask. Toome puud Harjumaal tasuta koju! l Otsin toredat lapsehoidjat 2,4-aastasele rõõm- Tellimiseks helista 600 0136, 52 00 093 või täida sale ja aktiivsele poisile Viimsisse Haabneeme. tellimisleht internetis www.puu24.ee. Tel 52 47 969. l Müün Taanis toodetud kvaliteetset koera- ja l Müün uusi siltidega firma LASTERIIDEID, mis too- kassitoitu (kuivtoit). Pakun ka väga efektiivset abi ARHITEKTUUR JA dud erinevate maade outlettidest. Ühtki toodet ei lemmikute liigeseprobleemidele (looduslikud SISEKUJUNDUS too üle 2–3 Eestisse. Vaata lähemalt http://public. toidulisandid Inglismaalt). Kojutoomine tasuta. projektid ja nõuanded fotki.com/kenakena/. Tel 53 025 727, Heidi. l Müüa lõhutud küttepuid lepp, sanglepp, haab, l Liuguksed ja riidekapid. Vajadusel abi kapi või AB Toomas Kivi metsakuiv (30, 40, 50, 60 cm). Hinnad soodsad, garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad! Haabneemes küsi julgelt tel 56 157 788, [email protected]. www.nagusul.ee, [email protected], tel 52 21 151. Tel. 51 45 150 l Paigaldame tänavakive ja teeme ka haljasttöid. l Teostame viljapuude ja hekkide lõikust ning [email protected] Üle 10 aasta kogemust. Tel 56 487 738, 52 16 037. puude langetamist. Tel 55 637 666.

“Nutikate naiste klubi“ õpitoad aprillis! 4. aprill 19.00 Mahekosmeetika 18. aprill 19.00 Käsitööseebi val- algkursus mistamine Räägime, kuidas lihtsatest looduslikest vahen- Kursusel keedame looduslikku seepi seebikivist, ditest kosmeetikat teha, ja valmistame koos rasvadest ja õlidest. Igal töötoas osalejal valmib käte ja kehakoorija, huulepalsami ning päevi- kaks seepi. Koolitaja Eveli Apri – (Isemoodi OÜ VIIMSI VALLA tuskreemi. Koolitaja Eveli Apri (Isemoodi Loo- Loovustuba), hind 15 €. vustuba), hind 15 . € 25. aprill 19.00 Rõngas- ehk nöör- ARENDUSKESKUS 11. aprill 19.00 Pildi kandmine keti valmistamine puidule Töötoas õpetatakse öösidest rõngas- ehk Koolituse käigus õpime foto või mistahes muu nöörketi punumist ning nimetähtede painu- TEOSTAB ALLJÄRGNEVAID TÖID: huvitava pildi kandmist puidupinnale – riiulile, tamist traadist. Iga osaleja saab endale vah- seinale, lõikelauale, puulusikale jne. NB! Palun va nimetähtedega käevõru või kõrvarõngad. võtke kaasa koopiapaberile prinditud pilt, mil- Koolitajad Eveli Apri ja Airi Voitk (Isemoodi Detailplaneeringud le maksimaalne suurus on A5. Koolitaja Airi Loovustuba), hind 10 €. Voitk (Isemoodi Loovustuba), hind 11 €. Dendroloogilised uuringud

Koolitused toimuvad Viimsi Huvikeskuse Päikesepesa ruumis. Registreerimine: [email protected] Teede- ja platside projektid või tel 56 676 335, www.huvikeskus.ee. Staadionite ja mänguväljakute projektid Hoonete projektid TUNTUD BRÄNDID USA-ST! Uus pood Üürime korteri TÖÖ KIIRE JA KORRALIK, HINNAD “Riietering” Viimsi Vallavalitsus soovib üürida pike- Comarketis, maks perioodiks 3-liikmelisele perele SOODSAD II korrusel. Meilt leiad hea hinnaga 2–3-toalist korterit. Võib olla ka osa su- aksessuaare, madratseid, vilast (kindlasti aastaringseks kasutami- patju, tekke, voodi- Viimsi vald Nelgi tee 1 kab.144 pesu jms seks) või majaosa. Astu läbi ja Sa ei kahetse! Tingimus: korter peaks asuma esimesel Tel. 60 66 863 korrusel. Teiste korruste puhul peab olema E-mail [email protected] kindlasti juurdepääs liftiga (ratastooliga). Asukoht: võimalikult Viimsi või Haab- neeme keskuse lähedal ja kindlasti ühis- Reklaami transpordi liikumise teel. end siin! Võimalike variantide olemasolul teha pakkumised: Viimsi Vallavalitsus, sotsiaal- [email protected] ja tervishoiuamet. Tel 606 6825. 8. aprill 2011 15

Akende pesemine, hoolduskoristus, majahoidjateenus, suur- puhastus, remondijärgne puhastus, põrandate vahatamine, autoremont pehmemööbli – ja vaipade masinpesemine, muru niitmine ja riisumine, piirdeaedade remont ja korrastus jne… ja keretööd

Kuldsed Käed OÜ. Tel/faks 6611600, Tel: 5029295 (Enn), POOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46, e-post: [email protected]. www.kuldsedkaed.ee tel 605 4400, 5198 0833, www.poolsaare.ee

Aitan Teid kinnisvara müümisel, ostmisel ja üürile andmisel. Elan Viimsis ja tunnen oma kodukanti. Merle Maar AaBeC Kinnisvara 508 2774 www.aabec.ee [email protected]

Julge muuta oma elu! Viimsi Tervis SPA Hotell Perevägivalla ohvrite Viimsi Spa tasuta nõustamine Registreerimine k 11-17, Pereoptikas l PAKUB TÖÖD: tel 52 64 697. l massöörile www.avasilmad.eu PLai valik prilli- www.naisteabi.ee l Sinu tugiisik Viimsi vallas raame ja polaroid kosmeetikule eesti keeles reedeti päikeseprille. l meditsiiniõele k 13-15 tel 545 75 154 vene keeles esmaspäeviti ULTRAHELI NÄOPUHASTUS 24 € l administraatorile k 13-15 tel 591 08 225 PHinnasoodus- NOORUKILE 19 € tused kõikidele l füsioterapeudile Ultraheli aparaadi abil naha õrn koorimine ja optikatoodetele! valutu sügavpuhastus. CV koos kaaskirjaga ILUSALONG IIRIS, SÕPRUSE TEE 9, VIIMSI PSilmaarsti vastuvõtule palume saata (HOTELL ATHENA 0-KORRUSEL) saab registreerida INFO JA REGISTREERIMINE 555 65 008 tel: 601 1570 [email protected] Kevadele vastu värske ja puhta jumega! 16 8. aprill 2011