DOCSLIB.ORG

Nädalavahetusnädalavahetus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Nädalavahetusnädalavahetus NädalavahetusNädalavahetus AASTAT MAJANDUSLEHTE | Reede, 13. juuni 2014 | nr 113 (5007) | 3 eurot ÄRIPÄEV 13. juuni 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] Juveelikauplus GOLDTIME Juveeliäri K.U.L.D. Viru Keskuse 1. korrusel Rocca al Mare kaubanduskeskuses tel 6 070 930, [email protected] tel 6 555 588, [email protected] ÄRIPÄEV 13. juuni 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM SEGA KOKKU VÄRSKE SUVEKOKTEIL! SÜDAMEST JÄÄD 1/4 VANA TALLINN SUMMER LIME 3/4 TOONIKUT VÕI GASEERITUD VETT PIGISTA KLAASI PAAR LAIMI SE KTORIT MÕNED MÜNDILEHED vanatallinn.eu/summerlime Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist. UUS! ÄRIPÄEV 13. juuni 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] NÜÜD KOHAL LANCIA VOYAGER Platinum MUGAVALT KOOS. ÄRI. PERE. HOBID. STOW ’N G O® Lancia Voyager on 7 istekohaga esindusauto, mille saab vaid mõne hetkega muuta kuni 4072 liitrise kaubaruumiga universaaliks. Rikkalik varustus ja võimekas ning säästlik diiselmootor teevad Voyager Platinumist maailma hinnatuima mahtuniversaali. Platinum paketiga 38 280 € Keskmine kütusekulu 7,9 l/100km, CO2 emissioon 207 g/km. TALLINN • Peterburi tee 50a tel 605 6950 • TARTU • Ringtee 61 tel 730 0785 • PÄRNU • Riia mnt. 231a tel 445 1999 • JÕHVI • Jaama 42a tel 611 9733 • KURESSAARE • Tallinna 82b tel 453 1428 • VILJANDI • Pargi 3b tel 435 4911 • RAKVERE • Haljala tee 1 tel 660 0152 • www.lancia.ee UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN TÖÖSTUS Arco Vara juhid Tänavatoidu- tahavad uut nõukogu festival viib Wendre ostis Kinnisvarafirma erakorralise koosoleku üks punkt on ümber maakera kolme nõukogu liikme väljavahetamine. 12–13 Pühapäeval toimub Tallinnas Soome hiiu Telliskivi Loomelinnakus Eesti Rahakühveldusindeks esimene Tänavatoidufestival, ko- WendreWendre omanikomanik PETERPETER HUNHUNTT os-os- hal on 20 rahvuskööki. 37 tis Soome kodutekstiiligigandikodutekstiiligigandi ja kahekordistas portfelli Eesti erakondadee tahab sselleelle bbrändirändi laialaia maailmamaailma Äripäeva rahakühveldusindeks on tõestanud, et viia. “Me ei rääräägigi mitte ainult Soo-Soo- edukalt võib investeerida ka finantsvõhik. 32–33 suhet rahaga on raskeke mest ja Venemaast,Venemaast, vaivaidd kogukogu nimetada muuks kuii EurooEuroopast,”past,” ütles ta. 8–98–9 Õnneküttide panused sõltuvushaiguseks. jalgpalli MMi ajal Sõltuvusest tervenemiseks peavad parteideid Goldman Sachsi analüütikute ja Eesti kuue suurima ise selle ahela katkestama, kirjutab järele-e- ennustusportaali järgi võidab MMi Brasiilia. 28 valvekomisjoni asejuht Kaarel Tarand. 30 Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????% AASTAT MAJANDUSLEHTE Reede, 13. juuni 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 113 (5007) 3 eurot 1,3526 0,7394 9,0640 46,4218 29,03 0,348% LUUBI ALL Liigne usaldus maksabb kätte ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA Kui rahandusminister kahtlustab ettevõtjaid petmises ja tahab tehingutest aru andmist, siis äriregister töötab heas usus. Seda kasutavad ära aga tankistid. 4–7 NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Kristo Käärmann sai Bransoni oma paati Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse loo- moraalne tugi. Bransoni nimi võib TransferWise’ile dud TransferWise sai maha suurepärase avada uksi, mille taga teised võiksid kloppima jää- saavutusega: kuulsalt Richard Bransonilt dagi. kaasatud 25 miljonit dollarit on täiesti mõjukas TransferWise’il on suurepärased eeldused korrata ÄRIPÄEV 13. juuni 2014 raha süst isegi Silicon Valley mõistes. Ent vahest ja ülegi lüüa Skype’i edulugu, mille üle pisike Eesti toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] on rahasummast olulisemgi visionäär Bransoni siiamaani maailmas uhkust tunneb. RÕÕMUSTAB Peter Hunt omandas Soome suurettevõtte. Wendre omanik ostis Soome ühe suurema kodutekstiili tootja Finlaysoni tehased Soomes ja Venemaal ning kauplused Baltimaades ja Venemaal. Koos tugeva brändiga saab Hunt kaasa tugeva turupositsiooni. Elering sai hiigelinvesteeringu. Euroopa Investeerimis- pank allkirjastas Eleringiga 32 miljoni euro laenamise lepin- gu avariireservelektrijaama rajamiseks. Tegu on Eesti esime- se sellise jaamaga. Häbipost tõi tagasi hulga raha. Maksuameti avalik võlglas- te nimekiri tõi riigile üheksa päevaga üle poole miljoni euro. Avalikku võlglaste nimekirja on plaanis hakata uuendama iga kuu. Baruto hakkab veiseid õllega masseerima. Sumoga lõpp- arve teinud Kaido Höövelson hakkab kodukandis kasvatama õllega masseeritud veiseid, kelle liha on ülikallis delikatess. KURVASTAB Eesti majandus 1,4% languses. Languse põhjustajad on Põhjamaade kehv käekäik ning hulgikaubanduse, transpordi ja ehituse kesine seis. Euroopa majandus on tervikuna varjusurmaeelses faasis. Tallinki tulemus jäi ootustele alla. Tallinki suuromanik ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA Enn Pant pani ettevõtte eelmise kvartali tulemustele hin- deks koolipoisi kolme kahe miinusega. Dividendideks mak- sis Tallink siiski 20 miljonit eurot. JUHTKIRI Maksulaekumine toppab. Käibemaksu laekumise vähene- mine on ohumärk riigieelarvele, mis viitab riigi vajadusele kulutused üle vaadata. Eesti firmadel on õige aeg TÄPSUSTUS Tänases Äripäevas on leheküljel 25 info, et riiklik toetus elekt- riautode soetamiseks lõpeb sügisel. Valitsus otsustas eile programmi 2015. aasta lõpuni pikendada. Viga jäi lehte, sest vallutada Soome külg läks trükikotta enne info Äripäevale teatavaks saamist. ooditekstiilitootja Wendre janduse kiratsemine loovad meile laienemi- ESMASPÄEVAL omanik Peter Hunt ostis in- seks soodsa pinnase. Kui seeläbi suureneb Ees- Mida teha, et töökoht ei muutuks vesteerimisfondilt Soome ti ettevõtete eksport, aitab see õigele teele ka ühe suurema kodutekstii- Kui eestla- meie majanduse. räpaseks? litootja Finlaysoni tehased LOE ÄRIPÄEVAST VSoomes ja Venemaal ning kauplused Balti- sed suuda- Stabiilsed ettevõtted. Soome ettevõtted on maades ja Venemaal. Eestis, Poolas ja Hiinas vad vanad enamasti stabiilsed ja pikaealised, näiteks viit tootmisüksust haldav Wendre siseneb jae- Hundi ostetud Finlaysonile pandi alus pea turule. See samm avab võimalusi edaspidi veel Soome kaks sajandit tagasi. Kui eestlased suudavad laieneda, märkis Hunt. need vanad Soome firmad efektiivsemalt töö- Äripäeva arvates on Soome praeguse ma- ettevõtted le panna ja tootmist ümber korraldada, tagab su ajal Eesti suurtel tööstusettevõtetel just see püsiva arengu ka meile. Üks kiire kasvu Avaldame sügavat kaastunnet õige aeg sealseid konkurente või äripartne- efektiiv- võimalus on teadupärast turuosa ostmine ehk Maire Kasemaale surma puhul. reid ära osta. Alles sel nädalal teatas Soome konkurendi ülevõtmine. Just seda pakub aeg isa keskpank, et riigi majandusseisak kestab ka selt tööle praegu Eesti ambitsioonikaile ettevõtjaile. AS Äripäev sel aastal, sest langus põhilistes tööstusharu- Hea näide on börsifirma Harju Elekter, des pidurdab kasvu ja eksport ei taastu. Kui panna, mille nõukogu kiitis sel nädalal heaks Soo- veel detsembris ennustas keskpank Soome- me suurima komplektalajaamade valmistaja le tänavuseks 0,6%st SKP kasvu, siis värskeil tagab see ostmise. Tehinguga suurendab Harju Elekter ROIGASAIAD OÜ andmeil pole Soomes sel aastal majanduskas- oma turuosa Soomes ja ka mujal Skandinaa- Registraatorid vu oodata. arengu ka vias ning laiendab tootesortimenti. Konku- Keskpanga juht Erkki Liikanen kinnitas rente on Soomes ostnud ka Eesti Maag, Toode, 0 € mõne päeva taguses raportis, et Soome ma- meile. Nortal ja Tallink, kui nimetada mõni. janduse nõrk seis on osutunud esialgu hinna- 0.5 € tust pikemaajalisemaks. Ekspordi kokkutõm- Perefirmade põlvkonnavahetus.Veel üks bumine on tema sõnul seotud tööstussekto- argument Soome laienemise kasuks on seal- Roigasaedade ri jätkuva ümberstruktureerimisega. Meenu- ne põlvkonnavahetus. Soomes on tuhandeid valmistamine tame, et Soome on alates 2008. aastast olnud perefirmasid, mille asutajad ja omanikud on kaks korda majanduslanguses, kuna riik kao- jõudnud või jõuavad lähiajal pensioniikka. ja paigaldamine tas tulusid kahest olulisest sektorist – paberi- Samas pole nende lapsed tihtipeale äri jätka- ja elektroonikatööstusest. misest huvitatud. tel 509 2933 • [email protected] See on aga võimalus Eesti ettevõtjatele – www.roigasaiad.ee MeiltMMeilt leiadleiad Laienemiseks soodne pinnas. Tänavu esime- osta selline firma ning saada uusi kliente, pa- võimaluse säästa! ses kvartalis, majanduslanguse tingimustes randada positsiooni turul, miks mitte tuua et- suurendasid Eesti ettevõtjad palku ligi 8%, vä- tevõte ka Eestisse üle. Soome majanduse keh- Kasutatud kontori- ja hendades samas kogukulusid pea 3%. Ühtla- va olukorra tõttu pole seal ilmselt ka eriti pal- pro¿mööbli müük. PLASTPROFIILIDE si teenisid meie firmad esimeses kvartalis pea- ju oma riigist pärit ostuhuvilisi. · tootmine · arendus TähetorniTähetorni 21-j, 21 j Tallinn Tallinn aegu rekordilise kogukasumi, mis jäi alla vaid E-R 10–17 buumiaja, 2007. aasta esimese kolme kuu ka- Tel 55 26 608 sumile. Kasum kasvas tänavu enamikul tege- Loe Äripäevast liist@atiprofi il.ee ATI Profiil vusaladel. UUDIS “Peter Hunt ostis Soomes gigandi” www.atiprofi il.ee www. .ee Eesti ettevõtete suur kasum ja Soome ma- tänases lehes lk 8–9 ÄRIPÄEV 13. juuni 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3 KINDAREVOLUTSIOON – SNICKERS ajas kindad lahku! IGA TÖÖ JAOKS LEIDUB SOBIV KINNAS LOO ISE ENDALE KINDAPAAR MEIE AITAME SUL VALIDA Ostes 2 Snickers Workwear ONE by ONE kinnast
Load more

Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Poola Riigipea Külaskäik 17.30
    Lennart Meri mälestuspäev >> loe lk 4 Tiraazv 7490 nr 7 (318) 8. aprill 2011 Poola Vabariigi Teenete- ordeni Komandöririst emeriitprofessor Raimo Pullatile. Loe lk 7 Viimsi Laste- aiad saavad uue järjekorra- süsteemi Alates 11. aprillist 2011 võtab MLA Viimsi Lasteaiad kasutusele uue inter- netipõhise lasteaedade järjekorrasüs- teemi. Uus süsteem võimaldab vaadata oma lapse andmeid, lisada vaatajaõigusi, näha oma lapse kohta järjekorras, muuta majade eelistusi ning lisada märkuste lahtrisse lapse kohta olulist infot (näiteks, kas on tegemist paljulapselise perega, lapsel on erivajadus vms). Lapsevanematel, kes on oma lapse(d) lisa- nud järjekorda enne 11. aprilli 2011, palume külastada internetilehte www.viimsilasteaiad. ee ning vastuvõtu info all registreerida ennast kasutajaks. Kasutajatunnuseks soovitame pan- na avalduse esitanud vanema isikukoodi. See- järel saate üle kontrollida kõik lapse andmed Hetk mälestustahvli avamiselt. Vasakul Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Laidoneri muuseumi direktor Kristjan Luts. Foto Haldo Oravas ning lisada vaatajaõigusi. Lapsevanematel, kes soovivad edaspidi oma lapsi järjekorda lisada, on võimalus seda teha www.viimsilasteaiad.ee kodulehe kaudu või tulla MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta majja kohapeale T k 8.30–14.00 ja N k 14.00– Poola riigipea külaskäik 17.30. Poola presidendi Bronisław niku ning 6 kohaga samas parla- niuse gümnaasiumis. Kaheküm- diktatuuri. Hiljem loobus Pilsuds- Küsimuste korral palume helistada numbril Komorowski ja tema abi- mendis on paljuski sarnased oma neaastasena ta arreteeriti, süüdis- ki peaministri ametist ja tegutses 608 0162. kaasa Anna Komorowska välispoliitilistes vaadetes ja ma- tatuna vandenõu organiseerimises vaid sõjaministrina. tegid visiidi Viimsisse. janduslikes arengutes. keiser Aleksander II vastu ning Poolakate jaoks on Jozef Pil- seetõttu viibis ta viis aastat asumi- sudski rahvuskangelane.
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko -Kin Ю ISSN 0207 — 6535 11
    reorer- muusiko -kinю ISSN 0207 — 6535 Eesti Kultuuri­ ministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 11 november IX aastakäik Esikaanel: Ann Kaal Violettana Verdi «Tra viatas». T. Volmeri foto Tagakaanel: Arve Kukumägi volinikuna Pee­ ter Simmi mängufilmis «Ideaalmaastik», 1980. Л Rau de foto TOIMETUSE KOLLEEGIUM JAAK ALLIK AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR РЯ1 IT PEDAJAS LINNAR PRIIMÄGI ÜLO VILIMAA PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 2000901 postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Peeter Tooma, tel 66 6162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Mart Siimer, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaak Lõhmus, tel 43 77 5* Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 47 87 KJJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 !C) «Teater. Muusika. Kinoa, 1990 eore' SISUKORD TEATER EESTI TEATRIKOOL (Intervjuu K. Komissarovim) J. Eilart, H. Tohwelman, ÜHE Oö JUTUD (Valdemar Panso — 701 A. Üksküla. L. Tormis, M. Kakusoo, J. Tooming Kadi Herkül ELUST JA TEATRIST MOLIEREALE MÕELDES (Moliere'i «Kodanlasest aadlimees» Eesti Draamateatris) MUUSIKA Leelo Kõlar ASTUDES MÖÖDA MUSTA JA VALGET JUTUAJAMISED VIGALAS KOLORATUURI KIITUSEKS (Anc Kaal) PETER KOWALD — MEES KONTRABASSIGA ADOLF VEDRO — 100 VASTAB PEETER SIMM Sergei Aaaškin ARMASTA OMA LIGIMEST. (Krzysztof Kieslowski filmidest)1 Thierry Jõusse KUU HÄÄL (Federico Fellini samanimelisest filrm.il) Anna Sarrueli INTERVJUU ROBERTO BENIGNIGA Sauli Pesonen DICK JA DOFF — OPTIMISTLIKUD OINAPEAD (Stan Lavreli ja Oliver Hardy fämidest) Herbert Selglaid MINU ESIMENE «HELIFILM» meenutusi läbielatud sündmustest) Tambet Kaugema LINDPRIID IV: «EESTI KULTÜU3FILM» .
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]
  • Phil Est 2 Sisu.Indd
    2 (2017) Philologia Estonica TALLINNENSIS KIRJANDUSE INTERMEEDIALISUS Intermediality of Literature Tallinna Ülikooli Kirjastus Tallinn 2017 Philologia Estonica Tallinnensis 2 (2017) Kirjanduse intermeedialisus Intermediality of Literature Philologia Estonica Tallinnensise eelkäija on Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi toimetised (ilmus 2004–2015, ISSN 1736-8804) Toimetuskolleegium / Advisory Board Lars Gunnar Larsson (Uppsala), Maisa Martin (Jyväskylä), Kaili Müürisepp (Tartu), Helle Metslang (Tartu), Meelis Mihkla (Tallinn), Renate Pajusalu (Tartu), Helena Sulkala (Oulu), Urmas Sutrop (Tartu), Maria Voeikova (Viin/Sankt-Peterburg), Cornelius Hasselblatt (Groningen), Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum / Ohio State University) Peatoimetaja: Reili Argus Toimetajad: Luule Epner, Piret Viires Eestikeelsete artiklite keeletoimetaja: Victoria Parmas Ingliskeelsete resümeede keeletoimetaja: Colm James Doyle Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Kirjastus ja autorid, 2017 ISSN 2504-6616 (trükis) ISSN 2504-6624 (võrguväljaanne) Tallinna Ülikooli Kirjastus Narva mnt 25 10120 Tallinn www.tlupress.com Trükk: Grano SISUKORD Luule Epner, Piret Viires Kirjanduse intermeedialisusest . 5 Tanel Lepsoo Kurjuse intermeedialisest avaldumisest . 11 Intermedial manifestations of evil . 33 Piret Kruuspere Eesti näitekirjandus ja teater kultuurimälu meediumidena . 35 Estonian drama and theatre as media of cultural memory . 58 Madli Pesti Füüsiline teater: mõistest ja kujunemisest VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. 59 About the concept and development
    [Show full text]
  • Eore F-Muusiko-Km О ISSN 0207—6535 ENSV Kultuuriminis
    _ ISSN 0207—6535 eore F-muusiko-kmо ENSV Kultuuriminis­ teeriumi, ENSV Riik­ liku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Lii­ du, Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 2 Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JORI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA JAAK ALLIK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 606-162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.445-468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus, tel. 443-109 Publitsistikaosakond Sirje Endre, tel. 445-468 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 449-558 Korrektorid Velly Roots ja Solveig Kriggulson, tel. 432-981 Fotograaf Armult Reinsalu, tel. 445-468 KUJUNDUS: MAI EINER reol SISUKORD ÜLIKOOL JA KUNST. Leonid Stolovitš DIALOOG AJAKIRJANDUS OMAB TERVIKUNA REAALSET KULTUURIKANDJA MISSIOONI. Juhan Peegel — Saak Allik 4 VESTLUSRING TRÜ-S: EI, SEE POLE ÜKSNES LEVIMUUSIKAAJASTU. 7 «TRIBUNE d'UNESCO» — HELILOOJATE RAHVUS­ VAHELINE RAADIOKONKURSS. Priit Kuusk 11 PUBLIKATSIOON VEEL KORD STANISLAVSKIST. Ingo Normet 12 KÜMME MARKSONA LIISULE 19 MOTTERINGE ÜMBER MEIE NAERUTEATRI. Marika Rink 24 VEEL ÜKS KOIDULA KIRI KREUTZWALDILE. Meeli Sööt 28 SO MUCH BLOOD Leo Normet 30 KOLM FILMI: ERINEVAD JA SARNASED. Lauri Kark 37 INGMAR BERGMAN JA TEMA «SÜGISSONAAT». Olev Aaloe 50 TARTU MUUSIKAELU JA ÜLIKOOL ENNE XK SAJANDIT. Karl Leichter 57 MART SAAR 100 NOVAATOR JA DISSONANTSIJÄÄGER. Johannes Jürisson 64 MINU ÕPETAJA. Ester Mägi 69 MART SAARE 1910.—1911. AASTA KLAVERIPALADE HARMOONIAST. Mart Humal 73 VANU JA UUSI MÄRKMEID ÕPIAEGADEST. halo Randalu 80 TÕNU VIRVE.
    [Show full text]
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California
    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko »Km Ю 12
    ISSN 0207 — 6535 reorer- muusiko »kmЮ EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 1Л 12 Üks aasta persoone, parlamendisaadik Tõnu Tepandi taas teatrilaval. George "Ugala" lavastuses "Hiirtest ja inimestest". H. Rospu foto DETSEMBER XII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA MART KUBO, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mntS postiaadress ЕЕ009Ф, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatri osakond Reet Neimar ja Margot Visraap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 44 31 09 .^NL Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletc imetaja JV. Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotoko rrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 J. Steinbecki "Hiirtest jj inimestest" "Ugalas" KUJUNDUS: MAI EINER; tel 66 61 62 ^lavastaja V. CvozJkov). Lennv - AlLin Noor­ mets, Curlev naine - Haide Mannamäe. Kaader Riho Undi nukufilmist "Kapsapea" 6 "Teater. Muusika. Kino ,1993 ("Tallinn film". 1WV * t> -€ $ 5-W~ reorer- muusiko • kino SISUKORD TEATER Mati Unt MEMUAARE TEATRIGLOOBUS Lilian Vellerana KAS HIIRTEST VÕI INIMESTEST? ("Harfest ja inimestest" ja "Peame elama, mutikesed ehk Ellujäamisjuhiseid vanale daamile" "Ugalas") TEATRIANKEET (Teatrihooaeg 1992/93) Madis Kalmet LÕPETAMATA "LÕPPMÄNG" (Madis Kalmet, Marko Matvere, Joan Tätte, Jaanus Rohumaa) PERSONA GRATA. EPP EESPÄEV MUUSIKA SUURSÜNDMUS: MAESTRO ROSTROPOVITS TALLINNAS EDVARD GRIEG - 150 AASTAT SÜNNIST GRIEG VERDIST EDVARD GRIEG EILE, TÄNA, ALATI Wilmon Menard SOMERSET MAUGHAMI KÄTTEMAKS VASTB ALEKSEI PETRENKO Jerzy Toeplitz IDA JA LAANE KINO ERINEVUS JA SAMASUS Saulius Macaitis LEEDU KINO EI TAHA SURRA Dace Andzane IGAÜKS OTSIB ENNAST ISE (Utti kinost) Rainer Sarnet, Marko ARMASTUS JA ANARHIA (Helsingi festivali fümid Raat, Jaak Kilmi Tallinnas) Aare Ermel 1993.
    [Show full text]
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]