DOCSLIB.ORG

Reorer-Rmuusi Kirr4

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Reorer-Rmuusi Kirr4 4 ISSN 0207- 6515 reorer-rmuusi Kirrw ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee. ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu V aastakäik Esikaanel NSV Liidu rahvakunstnik Eri Klas Tallinnas. д ,„ ^^ ш<> Tagakaanel: Nüüd siis ka «Ugala» Moskvas! Mai' 1986- V. Baženovi foto tl Toimetuse Ikollleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET 1 REIN KAREMÄE __ KARIN KASK KALJU KOMJSSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OIAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMiERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA LEMBIT RATTUS, tel. 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel. 44 54 68 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 44 31 09 Filmiosakond Jaan Ruus ja Jaak Lõhmus, tel. 42 62 88 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 42 25 51 KLJUNDUSi: A.AR ILO I II IQI © KIRJASTUS PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA KINO • TALLINN 1986 SISUKORD TEATER VASTAE HEINO MANDRI Merle Karusoo MIDA TEHA PANSOGA? 26 STABILISEERUVA TEATRI OHUD? (Hooaja vestlusring — J. Allik, R. Neimar, Ü. Tõnts, L. Tormis, M. Visnap) 41 MUUSIKA Ants Elvik AVAVEERG Maris Männik MÕNINGAID PARALLEELE JA ÜHISJOONI EESTI JA SOOME VARASEMAS KOORIMUUSIKAS 14 Heino Pedusaar KAAREL IRD ÜTLES: «SELLE TÜDRUKU ME VÕTAME ÄRA!» 62 Ilmar Ojalo PEETER JÜRGENSON 78 RAHVUSVAHELISED MUUSIKAKONKURSID 84 KINO BUDAPESTI FILMIKOOLKOND Istvan Lazär TDSIELULISUS TÄNAPÄEVA UNGARI FILMIS 54 Marianne Ember UNGARI DOKUMENTAALSE MÄNGUFILMI KUJUNEMISEST 56 Laszlo Zöldi AUTENTSED FAKTID DRAAMAVORMIS 59 Riina Ruus MONTEERIJA EVI SÄDE («Kaasautor») 67 FILMIGLOOBUS 73 ITAALLASE PILGUGA EESTI FILMIKUNSTIST (Kõnelus Achille Frezzatoga) 74 KROONIKA {_ -!. — 86 Tiina Aben «PARAAD». PABLO PICASSO TEATRIDEKORAATORINA 90 Erich Loit juhatab TMKK viiuldajate ansamblit. September on ilus kuu. Veel elab meis suvepuhkuse päikesesoojus. Suve­ kodude aedades jäid küpsema õunad, metsad ootama seenelisi. Ometi tuli asjad kokku pakkida ja linnatee taas ette võtta. Puhkuste aeg, ka kõige pikemate — õpetajate ja õpilaste oma — sai õtsa. Ootas töö, ootas kool. Ka neid 516 õpilast ja 91 põhikohaga õpetajat, keda selle aasta septembris ootas oma 25. õppeaastat alustav Tallinna Muusikakeskkool. Kindlasti on paljud 14. ja 18. bussiga sõitjad — aga ka teiste busside kasutajad, sest õpilasi käib koolis Tallinna kõikide mägede: Lasnamäe, Keldrimäe, Mustamäe, Õismäe otsast, isegi Maardust ja Meriväljalt — märganud sinistes sametmütsides pilli- ja noodimapiga väikesi ja ka suuri pillipoisse-tüdrukuid. Väiksemaid lausa meeleheitlikke pingutusi tegemas, et kogu raske koormaga — peale instrumendi on ju veel koolikott — rah­ vast täiskiilutud bussi pääseda. Aga pääseda tuleb. Juba 17. aastat asub Tallinna Muusikakeskkool koos Konservatooriu­ miga Kivimäel. Just nimelt koos Konservatooriumiga, sest TMKK ilma TRK-ta pole mõeldav, õieti TRK jaoks ongi ta loodud. Igal kevadel lõpetab kooli 30—35 õpilast, peaaegu kõigist neist saavad ka TRK tudengid. Nii nagu TRK on meie vabariigi ainus muusikakõrgkool, nii on Muusika­ keskkool meie vabariigi ainus omalaadne õppeasutus. Siin õpivad lapsed esimesest kuni üheteistkümnenda klassini üldhariduskooli programmide alusel ja saavad lõpetades keskkooli lõputunnistuse. Kõrvuti sellega — aga kooli õppeprotsessi seisukohalt on see primaarne — omandavad nad kvali­ fitseeritud õpetajate juhendamisel erialase ettevalmistuse klaveri, keel­ pilli, puhkpilli, koorijuhtimise või muusikateooria erialal; see on lausa hädavajalik, paratamatu baas, ilma milleta ei saa õpinguid TRK interp­ reteerivatel erialadel jätkata. Muusikakeskkool on võtnud iga aasta maikuus vastu viiskümmend 7-aastast (sel aastal eksperimendi korras ka kakskümmend kaheksa 6-aas- tast) musikaalset last, kellest vähemalt nende vanemate sõnade-soovide järgi küll kõigist peaks pärast TMKK ja TRK lõpetamist saama kutselised muusikud. Paljudest saavadki. Seda kinnitavad kooli 22 eelnevat lendu. Muusikarahvale ütlevad palju sellised nimed nagu Ivari Ilja, Peep Lass­ mann, Teet Järvi, Peeter Paemurru, Anu Järvelä, Tiiu Peäske, Olev Ainomäe, rääkimata Kalle Randalust, Rein Rannapist, Tõnu Kaljustest, Andres Mustonenist, Paul Mägist, Mati Kuulbergist, Lepo Sumerast, Rene Eesperest. Need kõik ja paljud teised tänast eesti kutselist muusikat ilmes­ tavad ja kujundavad isiksused on Muusikakeskkooli lõpetanud. Muusikakeskkoolis õppimine nõuab töökust, tugevat tahet ning loomu­ likult annet ja armastust muusika vastu. Mitte kõigil kooli vastuvõetuil ei jätku seda läbi pikkade õpiaastate: ütleb üles tahe pidevalt eriala harjutada; ilmuvad uued ja prevaleerivaks saavad huvid; erialase ande areng seiskub. Siis tuleb Muusikakeskkoolist lahkuda kas üld- või kutse­ kooli. TMKK kaotab õpilaskontingenti. Aga lahkuvad õpilased, mõnetigi õnnetud, saavad siiski kogu eluks kaasa midagi kaunist: osakese suurest tundest mõista ja mõningal määral ka ise teha muusikat. Koolist väljalangenute asemele võetakse uued. Kuna koolil on internaat, siis on ka väljaspool Tallinna asuvate lastemuusikakoolide õpilastel võima­ lus tulla täiendava vastuvõtu eksamitele, ja kui need õnnestuvad, saada Tallinna Muusikakeskkooli õpilaseks. Kivimäe mändide ladvus, mille all asuvad nii kooli õppehooned kui ka internaat, kõlab hommikust õhtuni muusika, õpilased ja tudengid, tuleva­ sed muusikud, harjutavad eriala. Nii on see ka 1986. aasta septembrikuul. ANTS ELVIK, TMKK direktor з "£*' .W W Vastab Heino Mandri Näitleja astub lavale ja annab ennast sellest hetkest avalikkuse meelevalda. Ja läbi aegade on näitleja kui avaliku elu tegelasega kaasas käinud publiku preten­ sioonikas huvi tema kui professionaali ja kui eraisiku vastu. Teie olete nüüdseks juba peaaegu 45 aastat, küll ühe sunnitud vahepausiga, laval esinenud ja ometi andnud vaid paar üksikut lühiintervjuud. Miks? Ma arvan, et näitleja (ja mitte ainult tema) peaks suutma säilitada endas mingi puutumatu ala, et jääks alles tema saladus. Vaataja ei peaks tingimata teadma, milline on näitleja näiteks eraelus. Ta on ju publikule oma rollidega alati mingi ideaali kehastus, ta võib vaataja silmis kujutata­ vaga isegi samastuda. Aga see, kas ja kui palju läheneb ta sellele ideaalile eraelus, jäägu kunstniku enda otsustada. Ja ka see, kui suure osa endast on ta otsustanud avalikkuse ette tuua. Ma ei ole ajakirjanikke kunagi eriti armastanud, sest kuidas me ka ei püüaks, ka sõnad võivad olla väga petlikud. Sageli lausume neid millegi varjamiseks. Teinekord aga, hoolimata siirast tahtest, jääme nende ees jõuetuks — ikka tundub, et kuskiltmaalt on ka sõnades võimatu edasi anda asja või nähtuse olemust. Ja need võõrad mõtted, võõrad elud! Paradoksaalne, aga näitlejate hul­ gas on vähe neid, kes tunneksid ennast vabalt väljaspool piire, mida seab mängitav dramaturgia ja kirjandus. Näitleja mõttemaailm võib oma rolli­ dest, võõrastest mõtetest olla niivõrd läbi imbunud, et raske on sealt ise­ ennastki leida. Vahel olen mõelnud: kas mind ennast ongi olemas? Mäletan, kuidas Lauter kord «Estonia» päevil ühel peol mind noorte ees (olin ise ka noor, aga Lauter oli pannud mind nende juhendajaks) «häbistas»: «Vaa­ dake nüüd seda Mandrit! Tal on kõik olemas, mis näitlejal vaja. Ainult teda ennast pole olemas!» Nüüd olen mõistnud, et lisaks isikupärastele väljendusvahenditele peab näitlejal olema veel miski, mis on ainuline ja oma, nimetatagu seda siis mõttemaailmaks, maailmavaateks või veel kui­ dagi teisiti. Näitleja on juba oma olemuselt teiste, võõraste mõtete esitaja ja omandaja, parimal juhul ei tee ta seda õnneks mehaaniliselt. Kes aga ütleb, et ta neid pärast oma mõtete pähe ei esita? Kolleegid ikka vahel naeravad mind, et mul on iga olukorra kohta valmis kas mõni värsirida, mõte kusagilt näidendist või raamatust. Aga ma ei ole sellist tsitaatlust kunagi ka varjanud. Ja siiski olen endalt vahel küsinud, missugune oleksin siis, kui minust saanuks näiteks kas või arst? (Olen ju ühel eluperioodil neli ja pool aastat velskrina töötanud.) Omal ajal korraldati meil gümnaa­ siumis mitmesuguseid võistlusi, millest agaralt osa võtsin. Mäletan, et kõnevõistlusteks pidin esmalt kõne valmis kirjutama, pähe õppima ja siis ette kandma. Järelikult oli see ala mulle võõras, kõnemeest poleks minust iial saanud. Valmiskirjutatu ettekandmisega polnud mul aga probleemi. Järelikult otsustasite: kui mitte kõnemees, poliitik, siis näitleja saab minust küll? Noh, see on rohkem tagantjärele tarkus. Elukutsevalikut mõjutas, nagu sageli ikka, juhuste ja soovunelmate ebamäärane segu. Et ma oleksin juba lapsena näitlejaks saada unistanud, seda mitte. Aga mingi esinemistarve oli sisse kodeeritud küll. Juba väikese poisina jõulupuu all, kui teised lapsed nagu häbenesid, olin mina vapralt salmi lugenud, žestidega ja kõik. Ka kaaslaste hulgas oli mul juba kooli ajal niisugune kuulsus: tükib esinema! Mu vanemad käisid sageli teatris, ema luges palju. Ehkki elasime keh­ valt, muretseti ka kalleid raamatuid. Sellel oli omamoodi suur mõju minu kujunemisel. Isa, kes oli tehniliste kalduvustega, tahtis, et ma ikka tema jälgedes läheksin — reaalkooli. Ema aga püüdis mind vaikselt humanitaar- alade peale suunata. Mu vanematel oli üsna keeruline, kuid huvitav elu- saatus. Isa, Auvere mõisa moonaka poeg, põgenes 15-aastaselt vanemate­ kodust Venemaale. Tahtis haridust saada ja läkski ära Peterburi õppima. Lõpetas seal kiitusega mingisuguse automehaanikute kooli ja õppis selgeks autojuhtimise. Aega teenis mehaanikuna Punaarmee lennuväes. Emaga 5 kohtusidki nad
Load more

Recommended publications
  • Poola Riigipea Külaskäik 17.30
    Lennart Meri mälestuspäev >> loe lk 4 Tiraazv 7490 nr 7 (318) 8. aprill 2011 Poola Vabariigi Teenete- ordeni Komandöririst emeriitprofessor Raimo Pullatile. Loe lk 7 Viimsi Laste- aiad saavad uue järjekorra- süsteemi Alates 11. aprillist 2011 võtab MLA Viimsi Lasteaiad kasutusele uue inter- netipõhise lasteaedade järjekorrasüs- teemi. Uus süsteem võimaldab vaadata oma lapse andmeid, lisada vaatajaõigusi, näha oma lapse kohta järjekorras, muuta majade eelistusi ning lisada märkuste lahtrisse lapse kohta olulist infot (näiteks, kas on tegemist paljulapselise perega, lapsel on erivajadus vms). Lapsevanematel, kes on oma lapse(d) lisa- nud järjekorda enne 11. aprilli 2011, palume külastada internetilehte www.viimsilasteaiad. ee ning vastuvõtu info all registreerida ennast kasutajaks. Kasutajatunnuseks soovitame pan- na avalduse esitanud vanema isikukoodi. See- järel saate üle kontrollida kõik lapse andmed Hetk mälestustahvli avamiselt. Vasakul Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Laidoneri muuseumi direktor Kristjan Luts. Foto Haldo Oravas ning lisada vaatajaõigusi. Lapsevanematel, kes soovivad edaspidi oma lapsi järjekorda lisada, on võimalus seda teha www.viimsilasteaiad.ee kodulehe kaudu või tulla MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta majja kohapeale T k 8.30–14.00 ja N k 14.00– Poola riigipea külaskäik 17.30. Poola presidendi Bronisław niku ning 6 kohaga samas parla- niuse gümnaasiumis. Kaheküm- diktatuuri. Hiljem loobus Pilsuds- Küsimuste korral palume helistada numbril Komorowski ja tema abi- mendis on paljuski sarnased oma neaastasena ta arreteeriti, süüdis- ki peaministri ametist ja tegutses 608 0162. kaasa Anna Komorowska välispoliitilistes vaadetes ja ma- tatuna vandenõu organiseerimises vaid sõjaministrina. tegid visiidi Viimsisse. janduslikes arengutes. keiser Aleksander II vastu ning Poolakate jaoks on Jozef Pil- seetõttu viibis ta viis aastat asumi- sudski rahvuskangelane.
    [Show full text]
  • (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207
    ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa­ mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas­ taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa­ kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris)
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko -Kin Ю ISSN 0207 — 6535 11
    reorer- muusiko -kinю ISSN 0207 — 6535 Eesti Kultuuri­ ministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 11 november IX aastakäik Esikaanel: Ann Kaal Violettana Verdi «Tra viatas». T. Volmeri foto Tagakaanel: Arve Kukumägi volinikuna Pee­ ter Simmi mängufilmis «Ideaalmaastik», 1980. Л Rau de foto TOIMETUSE KOLLEEGIUM JAAK ALLIK AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR РЯ1 IT PEDAJAS LINNAR PRIIMÄGI ÜLO VILIMAA PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 2000901 postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Peeter Tooma, tel 66 6162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Mart Siimer, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaak Lõhmus, tel 43 77 5* Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 47 87 KJJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 !C) «Teater. Muusika. Kinoa, 1990 eore' SISUKORD TEATER EESTI TEATRIKOOL (Intervjuu K. Komissarovim) J. Eilart, H. Tohwelman, ÜHE Oö JUTUD (Valdemar Panso — 701 A. Üksküla. L. Tormis, M. Kakusoo, J. Tooming Kadi Herkül ELUST JA TEATRIST MOLIEREALE MÕELDES (Moliere'i «Kodanlasest aadlimees» Eesti Draamateatris) MUUSIKA Leelo Kõlar ASTUDES MÖÖDA MUSTA JA VALGET JUTUAJAMISED VIGALAS KOLORATUURI KIITUSEKS (Anc Kaal) PETER KOWALD — MEES KONTRABASSIGA ADOLF VEDRO — 100 VASTAB PEETER SIMM Sergei Aaaškin ARMASTA OMA LIGIMEST. (Krzysztof Kieslowski filmidest)1 Thierry Jõusse KUU HÄÄL (Federico Fellini samanimelisest filrm.il) Anna Sarrueli INTERVJUU ROBERTO BENIGNIGA Sauli Pesonen DICK JA DOFF — OPTIMISTLIKUD OINAPEAD (Stan Lavreli ja Oliver Hardy fämidest) Herbert Selglaid MINU ESIMENE «HELIFILM» meenutusi läbielatud sündmustest) Tambet Kaugema LINDPRIID IV: «EESTI KULTÜU3FILM» .
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • 3.2 Saatejuht Vs Toimetaja
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti Televisiooni kultuurisaade "OP!" ja sõnateatri kajastamine "OP!"-is aastatel 1999-2011 Magistritöö (30 EAP) Maarja Aeltermann Juhendaja: Aune Unt MA Tartu 2011 Sisukord SISUKORD .............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4 1. TÖÖ TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD .......................................................................................... 6 1.1 TEOORIA ......................................................................................................................................................... 6 1.1.1. Kultuur ................................................................................................................................................ 6 1.1.2. Kultuuriajakirjandus ja konsumerism .................................................................................................... 8 1.1.3. Kultuur televisioonis ........................................................................................................................... 11 1.1.3.1. Kultuuriteemade valiku põhimõtted .............................................................................................................13 1.1.3.2. Saate formaat. .............................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Panso-100 I-Osa Preview.Pdf
    6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla.
    [Show full text]
  • PERH Avas Sauel Kiirabitugipunkti Ja Tutvustas Kiirabiautosid
    Toiduabi Näitus Saue Laululaps Sport Euroopa Liidu Sugupuude Žürii: Jaanus Gross toiduabi jagamine rändnäitus saab Tore, et võitles välja toimetulekuraskustes tuule tiibadesse palju poisse pääsme Euroopa inimestele on alanud just Sauelt laulab! Mängudele lk 3 lk 4 lk 5 lk 8 TERVES KEHAS TERVE VAIM! TERVISENÄDAL PÄEVAKESKUSES 13.-17. APRILL LK 10 NRNR 1 47 (3(437)75) 1710.. august aprill 20201512 Saue Linnavolikogu ja Saue Linnavalitsuse infoleht PERH avas Sauel kiirabitugipunkti ja tutvustas kiirabiautosid Saue Sõna Regionaalhaigla osutab 1. april- esmaabiteenust Eesti väikesaartel list kiirabiteenust 12 õebrigaadi Kihnus, Ruhnus ja Vormsil. õhja-Eesti Regionaal- ja kahe reanimobiilibrigaadiga 2014. aastal teenindasid PERH- haigla (PERH) avas 1. 10 tugipunktis: Sakus, Keilas, i brigaadid 22700 väljakutset. aprillist Sauel Pärna- Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Aastas on ühe kiirabibrigaadi kesk- Psalu 11 uue kiirabitu- Haapsalus, Hiiumaal, Märjamaal mine visiitide arv 2070, läbitakse gipunkti ja tutvustas eelmise ja Sauel. Lisaks osutab ettevõte üle 86 000 kilomeetri. päeva lõuna ajal huvilistele kiirabiautosid ning ruume, kus brigaad väljakutsete vahepeal paikneb. Regionaalhaigla juhatuse liige, haigla ülemarst dr Andrus Rem- melgas märkis avamisel, et alates 2013. aastast osutab regionaal- haigla kiirabiteenust Lääne-Harju teeninduspiirkonnas. „Eelmisel aastal oli Saue linnas ja vallas kokku 1685 väljakutset. See arv Saue kiirabipunkti avamisel oli huvilistel võimalus tutvuda kiirabiauto näitab, et Terviseameti läbivii- ja selle
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko »Km Ю 12
    ISSN 0207 — 6535 reorer- muusiko »kmЮ EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 1Л 12 Üks aasta persoone, parlamendisaadik Tõnu Tepandi taas teatrilaval. George "Ugala" lavastuses "Hiirtest ja inimestest". H. Rospu foto DETSEMBER XII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA MART KUBO, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mntS postiaadress ЕЕ009Ф, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatri osakond Reet Neimar ja Margot Visraap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 44 31 09 .^NL Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletc imetaja JV. Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotoko rrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 J. Steinbecki "Hiirtest jj inimestest" "Ugalas" KUJUNDUS: MAI EINER; tel 66 61 62 ^lavastaja V. CvozJkov). Lennv - AlLin Noor­ mets, Curlev naine - Haide Mannamäe. Kaader Riho Undi nukufilmist "Kapsapea" 6 "Teater. Muusika. Kino ,1993 ("Tallinn film". 1WV * t> -€ $ 5-W~ reorer- muusiko • kino SISUKORD TEATER Mati Unt MEMUAARE TEATRIGLOOBUS Lilian Vellerana KAS HIIRTEST VÕI INIMESTEST? ("Harfest ja inimestest" ja "Peame elama, mutikesed ehk Ellujäamisjuhiseid vanale daamile" "Ugalas") TEATRIANKEET (Teatrihooaeg 1992/93) Madis Kalmet LÕPETAMATA "LÕPPMÄNG" (Madis Kalmet, Marko Matvere, Joan Tätte, Jaanus Rohumaa) PERSONA GRATA. EPP EESPÄEV MUUSIKA SUURSÜNDMUS: MAESTRO ROSTROPOVITS TALLINNAS EDVARD GRIEG - 150 AASTAT SÜNNIST GRIEG VERDIST EDVARD GRIEG EILE, TÄNA, ALATI Wilmon Menard SOMERSET MAUGHAMI KÄTTEMAKS VASTB ALEKSEI PETRENKO Jerzy Toeplitz IDA JA LAANE KINO ERINEVUS JA SAMASUS Saulius Macaitis LEEDU KINO EI TAHA SURRA Dace Andzane IGAÜKS OTSIB ENNAST ISE (Utti kinost) Rainer Sarnet, Marko ARMASTUS JA ANARHIA (Helsingi festivali fümid Raat, Jaak Kilmi Tallinnas) Aare Ermel 1993.
    [Show full text]
  • IRL Kandidaadid 4. Märtsi Valimistel
    Teater 6 Pärnu Endlas esietendub Puhkepäev Andrus Vaariku loteriivõit “Kokkola” | Nädalalõpulisa | 23.–25. veebruar 2007 | nr 8 (407) | IRL kandidaadid 4. märtsi valimistel TRIVIMI VELLISTE 598 ERKI NOOL Pärnumaa 587 TÕNIS LUKAS Võru-, Valga- ja Põlvamaa Külvar Mand 599 577 Ela Tomson 600 Tartu linn Ülo Tulik 588 Jüri Kask 601 ENE ERGMA 568 Peeter Tulviste 578 Andres Kõiv 589 Erik Reinhold 602 Jõgeva- ja Tartumaa Mihhail Lotman 579 Elmut Paavel 590 Urmas Aava 603 (v. a Tartu linn) Urmo Kööbi 580 Kadri Jäätma 591 Mati Sutt 604 Peeter Laurson 581 Tiit Niilo 592 Mart Kutsar 605 HELIR-VALDOR SEEDER Kalev Vapper 569 558 Jüri Kõre 582 Kalle Vister 593 Raul Sarandi 606 ANTS PAULS Tõnu Ojamaa 570 548 Merle Jääger 583 Indrek Kalda 594 Mart Alliku 607 Järva- ja Viljandimaa Ants Paju 571 Ida-Virumaa Uno Ainsoo 584 Raul Lusti 595 Toivo Peets 572 Tiina Oraste 559 Toivo Maimets 585 Kurmet Müürsepp 596 Erika Kruup 549 Joel Luhamets 573 Kaia Iva 560 Margus Tsahkna 586 Jaanus Barkala 597 Enno Vinni 550 Jaak Sulg 561 Väino Vahtra 574 Vallo Reimaa 551 Kalju Kertsmik 562 Aime Güsson 575 Tiit Salvan 552 Arvo Maling 563 Madis Avi 576 Avo Kiir 553 Kaido Ivask 564 Vladislav Ponjatovski 554 Lembit Kruuse 565 Sirje Jõemaa 555 Tarmo Loodus 566 Peeter Kaldur 556 Jüri Ellram 567 Žanna Solomanjuk 557 MARKO POMERANTS 540 Lääne-Virumaa TARMO KÕUTS Mihkel Juhkami 541 531 Tiia Sihver 542 Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Sven Kesler 543 TAAVI VESKIMÄGI Ain Suurkaev 544 516 Toomas Takkis 532 Hannes Mets 545 JUHAN PARTS Harju- (v.a Tallinn) Aivar Reivik 533 Indrek Klammer 546 506
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI V %•. /, XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail [email protected] http://www.use. ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68,44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jean Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Esikaanel: Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Helene Vannari jaanuaris 1998. Viire Kareda, tel 44 47 87,6 44 54 68 Harri Rospufotc Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Kolmekrossiooper" Tallinne Linnateatris. Macheath — Elmo Nüganen. © "Теавег. Muusika. Kino", 1998 Priit Grepifoto reorer • muusiko • kino /1996 SISUKORD TEATER Tom Stoppard ÕNN ON TASAKAAL. MUUTKE OMA KAALU '. David Vseviov "ARKAADIA" — MÄNGUD AJA JA RUUMIGA Ivika Sillar BRECHT ON BRECHT {"Kolmekrossiooper" Linnateatris) \ Lilian Vellerand MIKS EI OLE NAINE NAGU MEES? (Kõrgema Lavakunstikooli "Minu veetlev leedi" Draamateatris) 51 MUUSIKA Merike Vaitmaa "NYYD'97" JÄRELKÕLA EDUARD TUBINA KIRJU LUDVIG JUHILE 19. november 1947 — 12. märts 1952 NAAN PÕLD 19. X 1921 — 27.11998 TERE, ERI! Avatud oopus I (Vestlusi Eri Klasiga) Saale Siitan VANAMUUSIKUD MUUTUVAS AJAS I (Frans Briiggen, Nikolaus Harnoncourt ja Jordi Sasoall) 7 Anu Kõlar "MUUSIKALISED RISTUMISED EESTIS": OOTUSI, REALITEETE JA JÄRELDUSI (Lühiülevaade rahvusvahelisest konverentsist "Musteal Crossroads in Estonia" Tallinnas 5.—7.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino 1
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HEL LOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI •*-> ел •- 1 Märko Matvere novembris 1995. H. Rospu foto XV AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn. Narva mnt 5 fax 44 47 87 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Salzburgi festivali "Figaro pulm",, III vaatus. Infotöötleja Õnnelik perekond: Figaro (Bryn Tarfel), Mar- Viire Kareda, tel 44 47 87 Fotokorrespondent cellina (Tradeliese Schmidt) ja doktor Bartolo Harri Rospu, tel 44 47 87 (Donata di Stefano). KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 © "Teater. Muusika. Kino", 1996 ;> V. Valgepea foto «- reorer- muusiko • kino SISUKORD TEATER TEATRIANKEET 1994/95 (Ü. Aaloe, J. Allik, M. Balbat, L. Epner, K. Herkül, M. Kapstas, S. Karja, T. Kaugema, G. Kordemets, P. Kruuspere, J. Kulli, M. Mutt, R. Heimar, E. Paaver, P. R. Purje, J. Rähesoo, I. Sillar, Ü. Tõnts, L. Termis, B. Tuch, L. Vellerandr M. Visnap) SAATUSEST MÄÄRATUD? JUHUSEST JUHITUD? (Üks- kild Jüri Järveti elutööst — meenutab Kaljo Kiisk)) Ene Paaver PIKK TEE ISA JUURDE ("Hingede öö" "Vanemuises") Martin Kruus KURAT VÕTAKS (]. W. Goethe "Faust" "Vanemuises") MUUSIKA VASTAB JAAN ÕUN EESTI NOORED MUUSIKUD FILIPIINIDEL (Kahe EMA üliõpilase muljeid osalemisest Jeunesses Musicales World Orchestra's 1995. aastal) Kristel Pappel UNELMATE SAATUS: 75 AASTAT SALZBURGI FESTIVALI II Endla Lüdig MÄLESTUSED III Mart Humal ANTON WEBERNI MUUSIKATEOREETILISED SEISUKOHAD SCHÖNBERGI KOOLKONNA VORMIÕPETUSE KONTEKSTIS Merike Vaitmaa OOPER, MILLES LAULDAKSE (Erik Bergmani ooperi "Laulev puu" esmalavastusest Soome Rahvusooperis 1995) Saale Siitan PERSONA GRATA.
    [Show full text]