ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino

EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HEL LOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI

•*-> ел •-

1

Märko Matvere novembris 1995. H. Rospu foto XV AASTAKÄIK

PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn. Narva mnt 5 fax 44 47 87 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Salzburgi festivali "Figaro pulm",, III vaatus. Infotöötleja Õnnelik perekond: Figaro (Bryn Tarfel), Mar- Viire Kareda, tel 44 47 87 Fotokorrespondent cellina (Tradeliese Schmidt) ja doktor Bartolo Harri Rospu, tel 44 47 87 (Donata di Stefano). KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62

© "Teater. Muusika. Kino", 1996

;>

V. Valgepea foto

«- reorer- muusiko • kino

SISUKORD TEATER TEATRIANKEET 1994/95 (Ü. Aaloe, J. Allik, M. Balbat, L. Epner, K. Herkül, M. Kapstas, S. Karja, T. Kaugema, G. Kordemets, P. Kruuspere, J. Kulli, M. Mutt, R. Heimar, E. Paaver, P. R. Purje, J. Rähesoo, I. Sillar, Ü. Tõnts, L. Termis, B. Tuch, L. Vellerandr M. Visnap) SAATUSEST MÄÄRATUD? JUHUSEST JUHITUD? (Üks- kild Jüri Järveti elutööst — meenutab Kaljo Kiisk)) Ene Paaver PIKK TEE ISA JUURDE ("Hingede öö" "Vanemuises") Martin Kruus KURAT VÕTAKS (]. W. Goethe "Faust" "Vanemuises") MUUSIKA VASTAB JAAN ÕUN EESTI NOORED MUUSIKUD FILIPIINIDEL (Kahe EMA üliõpilase muljeid osalemisest Jeunesses Musicales World Orchestra's 1995. aastal) Kristel Pappel UNELMATE SAATUS: 75 AASTAT SALZBURGI FESTIVALI II Endla Lüdig MÄLESTUSED III Mart Humal ANTON WEBERNI MUUSIKATEOREETILISED SEISUKOHAD SCHÖNBERGI KOOLKONNA VORMIÕPETUSE KONTEKSTIS Merike Vaitmaa OOPER, MILLES LAULDAKSE (Erik Bergmani ooperi "Laulev puu" esmalavastusest Soome Rahvusooperis 1995) Saale Siitan PERSONA GRATA. MARI VIHMAND

Lauri Kark AJALOO DRAMATURGIA II (Lumiere ja Melies jätkuvalt) Ъ Peeter Linnap TÕNU TORMISE VISUAALÖKONOOMIA •>: Aare Ermel 1995. AASTA RAHVUSVAHELISI FILMIAUHINDU (45. Berliini, 47. Cannes'i ja 52. Venezia festival ning 67. Oscarid) Jaan Paavle OLEV JA OLEMATU OLEV, OLAVIST RÄÄKIMATA (Heiki Ernitsa ja Leo Lätti joonisfilmist "Tallinna legendid") 65 Jaan Ruus JÕUA ISE LUMIERETDENI (Elbert Tuganovi filmivihikutest) 73

•

VASTAB JAAN ÕUN

Kas sõnal ÕUN on sinu jaoks ka mingi sümboolne tähendus? Olen vahel sellele mõelnud, kuidas 50 aastat tagasi kukkus üks roheline ja krimpsus õunakene puu otsast alla ning üritas hakata mööda ümmargust maakera veerema. Elu jooksul on ta saanud lopse nii vasakult kui paremalt, plekkegi külge, mõnikord jalagagi, kuid sellest hoolimata suutnud siiski ehk maakerale ühe vao sis­ se vajutada ja seda mööda on talle teisedki järele hakanud veerema. Minu perekonnanimega seoses on aga ette tulnud üsnagi koomilisi olukordi. Olen saanud telegramme, kus minu nimi oli muutunud peaaegu vietnamlase omaks — "oeun jan", puudus vaid sidekriips. Samamoodi ja veel hulleminigi väänati mu nime Venemaa kontserdireiside kavalehtedel. Kord rippusid Armeenias ühe ERSO kontserdireisi puhul tänavail lausa tapeedilaiused ja mitmekümne meetri pikkused afišid, millele oli kirjutatud "Peter Lulje" ja "Jan Juen" ning "mjahki znak" oli ka veel lõpus. Kus su juured õieti on, oled linna- või maainimene, või midagi vahepealset? Mulle öeldi kord, et olen esimese põlvkonna intelligent. Ju ma siis olengi — pärit Virumaalt, Kohtla-Järvelt, käinud maa all kaevanduses ning vaadanud, kuidas me­ hed murravad paasi ja põlevkivi. Meil oli väike maja ja loomad — koer, lehm, sead ja lambad. Olen karjaski käinud. Praegu on mul üks kass. Minu ema oli lihtne talu­ perenaine ja isa Kohtla-Järve elektrijaama katlakütja. Kui Colas Breugnon ütleb enda kohta "burgundlane vatsalt ja vaimult", olen mina eestlane vatsalt ja vaimult. Niisu­ gune oli mu emagi. Mäletan, et ta laulis kenasti, kudus või ketras ja siis laulis... Tal oli üks väga kurb ja ilus laul "Ema, kingi mulle hobu!" Hiljem olen seda Heli Läätse esituses kuulnud. Meie perekonnaalbumis on pilte emast samariitlaste kooris laul­ mas, veel vanas eas laulis ta Kohtla-Järve naiskooris. Oma põhiloomuselt olen ikka täiesti maalaps. Mulle meeldib väga mullas tuhni­ da ja ehitadagi, oma kätega midagi valmis nikerdada. Kui hea muusika võib pakku­ da sõnulseletamatut naudingut, siis üks kenasti töödeldud ja korralikult sobitatud ilusa süüga puutükk, eriti kui see on mu enda tehtud, valmistab mulle samuti rõõmu. Armastan heina teha, kui on palav päev ja parmud valusalt hammustavad, tõsta nii suuri hangutäisi, kui vähegi jaksan. Möödunud sügisel ei saanud ma esi­ mest korda seenele. Mui on oma seenekoht Peterburi maantee lähedal, toon sealt igal aastal korvitäie tõmmuriisikaid. Sügis on ilus, ta toob alati rahu ja tasakaalu ja loodus paneb siis enne hääbumist välja oma maksimaalse ilu. Käid meelsasti kalalgi? Sulle vist meeldib üksi olla? Väga. Olen nautinud loodust ja tema vastupanu inimesele. Kord võttis üks haug minu lanti ning hakkas seepeale veest välja hüppama. Kuna tamiil oli väga pingul, kargas lant ühe hüppe pealt kala suust välja ja vihises hooga mu kõrva juurest möö­ da. Tundus, nagu oleks haug mu peale sülitanud! Minu suvekodu asub Tõstamaal, kohalik rahvas hüüab seda kohta "Nõgesepoo- kija taluks", on niisugune naljakas nimi... Värava kõrval kasvab saja-aastane tamm, millele aasta tagasi üks kombain mööda sõites haiget tegi. Matsisin marraskil kohale sõnnikust ja tsemendist plaastri peale, ravitsesin teda pisut nõnda. Möödunud suvel läksin enne puhkuse lõppu tamme juurde, toetasin selja ja pea tema vastu ning ene­ selegi ootamatult suutsin äkki oma haiget, mitu kuud elutuna tundunud kätt jälle liigutada. Olen ikka uskunud sellesse, et puud ja lilled meid mõistavad ning anna­ vad meile jõudu, kui vaja... Ema armastas väga lilli, igal hommikul käis ta aias nen­ dega juttu ajamas.

Joan Õun Nata-Ly Sakkosi? ja Mati Kuulbergiga pärast soolokontserti mais 1995. V. Salupuu foto 3 Kuidas sa pillimängu juurde jõudsid? Vanemad panid mind viiulit õppima. See on mulle flöödi kõrval armsaim pill. Kuulan viiulimuusikat vaat et kõige meelsamini. Õppisin viiulit seitse aastat Kohtla- Järve Lastemuusikakoolis ning hiljem Tartu Muusikakooliski õpetaja Riineri juures. Minu esimene õpetaja oli aga Ago Kiisler. Ega ma tol ajal just väga harjutada tahtnud, eks mind ikka sunniti ka. Mäletan, et mängisin Kiisleri juures Dvoraki "Humoreski", seda lugu tuli alustada esimese sõrmega 3. positsioonist. Ega see iugu mulle eriti meeldinud ja kui ma ikka tundi minna ei tahtnud, võtsin vembud appi. Keegi oli mulle õpetanud, et pane sõrmed põlve peale ja löö kalossiga üks kõva mats nende pihta. Nii ma tegingi ja paari minuti pärast olid sõrmed paistes nagu kakukesed. See kadus varsti ära, aga tunnist sain priiks. Õnnetuseks olid mul kord uued kalossid, mille talla muster jäi näppudule peale. Ema nägi seda ja nii jäin talle häbiga vahele. Viiul ei olnud meie kodus ainus pill. Saksa sõjavangide lahkudes jäi meile neist maha üks akordion, tilluke "Hobner", mida vägisi mängida üritasin. Muusikakoolis tuli õppida klaveritki. Lastemuusikakoolis õpetas seda mulle Antonie Laamann, kunstnikunimega Tooni Kroon. Harjutasin meie naabri, Kohtla-Järve puhkpillior­ kestri dirigendi Arvi Remsalu juures. Tal oh väga ilusa kõlaga tahvelklaver. Reinsalu harjutas pidevalt trompetit Ikka ja jälle mängis ta Tšaikovski "Napoli laulukest", terve meie tänav oli seda lugu täis... Minu teada õpetab ta veel senini Tu­ dus lapsi, ja juhatab puhkpilliorkestrit. Reinsalu on väga palju noori muusika juurde toonud. Flööti hakkasid tänu temale mängima? Reinsalu viis mind ühel päeval puhkpilliorkestrisse. Alguses pidin mängima suurt trummi, niisugust, millel oli plaat peäl, ja tegi ikka mürts ja mürts... Dirigendi kõrval istus alati üks ilus blond tüdruk, kes mängis flööti, ja ikka viisi, mitte nii nagu mina, nuiaga vastu nahka — põmm! Vahtisin teda orkestri teisest nurgast ja unistasin: kui saaks tema kõrvale flööti mängima! Võtsin julguse kokku ja küsisin dirigendilt, kas ei leidu mullegi mõnda flööti? Õnneks oligi... Flöödi ma sain, aga tahtsin ka mootorratast. Algkool sai läbi ja nii läksin tööle Kohtla-Järve kinno kinomehaanikuks. Tegin selleks eksamidki. Kahe aastaga teeni­ sin mootorratta raha kokku, siis otsustasin minna edasi õppima.

"Seda lu^n tuli alustada esimese sõrmega 3. positsioonist..." (1960. aastal). Nii läksid Tartu Muusikakooli? Mui vedas Tartus. Minu flööd iõpetajaks sai vanahärra Jaan Hargel. Flööt sai küll põhierialaks, aga õppisin edasi viiulitki. Hargel oli ühtlasi "Vanemuise" dirigent ja üks tõeline muusika-polüglott — mängis absoluutselt kõiki piile. Kui näiteks "Vane­ muise" orkestri proovi ajal tuli keegi trompetimängija talle ütlema, et seda või teist kohta ei ole võimalik mängida, võttis Hargel trompeti ja mängib ise vastava koha ette. Sama tegi ta ükskõik mis pilliga. Tartu õhkkond oli tore. Tol ajal oli muusikakooli matrooniks Aleksandra Sarv, kes hoidis õpilasi nagu Wikman oma poisse. Igal nädalal oli meil tanisuõhtu, kuni saali suur kahhelahi kord väga kõikuma hakkas... Kooli hõngu osati hoida. Mäletan, et kui muusikaliteratuuri aines õnnestus saada hea hinne, anti tasuta pääse sümfoo­ niakontserdile. Ja nii me kõlkusime ülikooli aulas sageli ühe jala peäl ning hiilisime, kuidas Neeme Jani või Roman Matsov dirigeerisid... Olid siis juba usin õpilane? Harjutasin tõesti väga palju. Kui praegu kulub mul suvepuhkuse järel vormi taastamiseks sügisel päevas tunni-poolteise harjutamisega kaks-kolm nädalat, siis tol ajal harjutasin viis-kuus tundi päevas. Vähemaga ei tulnud lihtsalt toime. Tartus puutusin kokku ka niisuguse toreda traditsiooniga nagu kodune musit­ seerimine. See on mulle siiani armsaks jäänud. Hiljem on mind Tallinnas üritanud kodu-musitseerimisele kaasa tõmmata ka Lepo Siimera ja Helju Tauk, aga Tartus oli see hoopis enamat. Mäletan Einastote korraldatud "terrassikontserte", kus pillime­ hed said lihtsalt kokku ja mängisid head muusikat. Neil kontsertidel musitseerisid koos lapsed ja tudengid, poolprofessionaalid ja juba õppinud mehed "Vanemuise" orkestrist. Me nautisime koosmängu ja kõigil oli hea olla. Viimasel kateedrikontser- dil tegid õpilased mulle toreda üllatuse. Kui kõik kohustuslikud numbrid läbi olid, mängisid nad veel 25 minutit iseseisvalt õpitud duette ja triosid. Oli tuline heameel sellest, et nad niisuguse asja vastu huvi tunnevad ja oma musitseerimist ka naudi­ vad. Oled džässigi vastu huvi tundnud? Elasin Tartus ühes toas koos kahe džässifänniga — Harri Tarve, hilisema heliloo­ ja Harri Tarvo ja Raimo Tappo, ühe väga hea löökpillimängijaga. Nemad vedasid mind isegi mingitele džässipäevadele Tartus. Selleks õppisin salaja a!tsaksofonigi Olev Vestmanni juures. Üritasin isegi improviseerida. Repertuaari hankisime raa­ diost. Tarvo kirjutas lood kuulmise järgi üles ja nii võisime neid juba järgmisel päe­ val proovida.

1963. aasia] Kohila •järvel esinemas

Ц "Kahe aastaga teenisin mootorratta raha kokku, siis otsustasin minna edasi õppima..."

Isikliku puhkpillikmitetiga и 1972. aastal Kadrioru lossis musitseerimas. Vasakult: Jaan Õun, Jaak Maasik, Kalle Kauksi, Paavo Muts ja Vello Sakkos.

Xf

6 Hiljem lõin kaasa ansamblis "Synthesis". Selle hingeks olid Aleksander Rjabov ja Eevi Ross. Üritasime kokku sulatada erinevaid muusikastiile, sageli olid meiega ka Tõnu Naissoo, Toivo Unt ja Andrus Vaht. Sa ei lõpetanud Taitn Muusikakooli? Mind võeti lihtsalt sõjaväkke. Sattusin Tallinna, Siseministeeriumi väeossa, kus teenisid vangivalvurid. Minust sai seal kinomehaanik ja õnneks ka postiljon. Tänu sellele pääsesin iga päev linna, sest pidin käima peapostkontoris väeosa posti järel. Tol ajal asus see Tallinna Muusikakooli kõrval ja nii hakkasin vargsi hiilima Kalju Vesti flõöditundidesse. Harjutada tuli salaja, sest sõjaväes ei lubatud muusikaga te­ gelda. Kui vahele jäin, määras polkovnik mulle kaks päeva aresti. Häbenesin koolis hirmsasti oma Vene sõjaväe vormi. Lõpetasid Tallinna Muusikakooli Kalju Vesti flöödiklassi 1969. aastal, pärast seda jätku­ sid sinu õpingud juba ilma suuremate takistusteta Tallinna Konservatooriumis? Sõjaväes teenisin kolm aastat. Õnneks tegi Kalju Vest sellel ajal minuga väga head tööd. Tundsin juba veidike ka meie "flöõditaati" Elmar Peäsket, nii sain varsti pärast sõjaväge konservatooriumi sisse. Ega seal algul kerge ei olnud. Tulin sõja­ väest, ma polnud harjutanud ei harmoonia järgnevusi ega solfedžeerimist. Kõigest hoolimata olid need mu ilusamad aastad. Meil oli fantastiliselt tore kursus, hoiame ühte veel praegugi. Lõpetasime 1974. aastal ja tähistasime hiljuti selle 20. aastapäe­ va. Meie lennus oli päris põnevaid ja silmapaistvaid isiksusi: helilooja Olav Ehala, klarnetist Vello Sakkos, pianist Nata-Ly Sakkos, Peeter Lilje, "Eesti Kontserdi" direk­ tor Enno Mattisen, aastaid "Kultuurilehe" ("Sirbi") muusikatoimetajana tegev olnud Tiina Mattisen jpt. Olid edukas üliõpilane, tulid 1970. aastal vabariikliku noorte interpreetide konkursi laureaadiks? Mui oli lihtsalt õnne! Mängisime sellel konkursil kõrvuti juba nimekate solistide­ ga, nagu Samuel Saulus, Sigrid Orusaar jt. Küllap tõi mulle edu Mozarti Flöodikont- sert G-duur, mida kolmandas voorus esitasin. Mängisin seda kontserti esimest korda kaks päeva enne sõjaväge Tartu ülikooli aulas, seejärel umbes aasta Kalju Vestiga ja edasi neli aastat Elmar Peäske juures — see oli mul üdini selgd Ansambel "Synthesis" Kiek in de Kükis 1976. aastal. Vasakuht Aleksander Rfabov, Peeter Paemurru, faan Oim, Mari Tampere ja Eevi Ross. Fotod j. Õuna kodusest arhiivist

Samuel Saulus tähendas sulle hiljem palju enamal kui lihtsalt esimest flöödimängijat sinu kõrval orkestris? Olen temalt eneselegi märkamatult väga palju õppinud. Saulus oleks oma eluajal väärinud hoopis rohkem tähelepanu, kui seda tafc siis osutati. Mäletan, et Keeme Järvi armastas vaga Raveli "Daphnise ja Chloe" süiti. Selles on üks imekaunis flöö- disoolo, mida ma ei ole kuulnud kedagi ühelgi heliplaadil ega avalikul kontserdil Saulusest paremini mängivat Ta oskas oma flöödiga nii nutta kui naerda, oli mulle aastaid eeskujuks ja jääb selleks vist veel kauaks. Tänu temale ja Elmar Peäskele on meil senini järelkasvu tulemas. Olen palju mõelnud selle üle, mis on küll fenomen, mis pani kõik tema õpilased mängima?! Kõigist tema lõpetajaist on saanud head mängijad — Samuel Saulus, Kuldar Sink, Sigrid (Arusaar jt. Elmar Peäske enda flöödikool oli pärit ju Anton Schutinskylt, Tallinna Konservatooriu­ mi esimeselt flöödiõpetajalt Mehelt, kes oli selle sajandialguses "Estonia" orkestri kõr­ val mänginud nii Peterburi, Riia kui ka Turu sümfooniaorkestrites. S Peterburist ehk tolleaegsest Leningradist olen minagi palju saanud. Peale kon- kursivõitu läksid mul uksed kõikjale lahti — pääsesin mängima ERSO-sse, võisin anda aastas ühe suurema soolokontserdi, mul oli 1972. aastast peale oma kvintett — oleksin nagu midagi juba saavutanud! Siis aga vedas mul veelgi — pärast Tallinna Konservatooriumi lõpetamist pääsesin 1974. aastal Leningradi Riikliku Konserva­ tooriumi assistentuuri. Minu õpetajaks sai kuulsa dirigendi Jevgeni Mravinski abi­ kaasa Aleksandra Mihhailovna Vavilina-Mravinskaja. Tänu Mravinskile oli mul võimalus käia Leningradis igal kontserdil ja kunstinäitusel tasuta, tuba hotellis "Jevropeiskaja" — parimas, mida mõelda võis, pealegi asus see kohe Leningradi Fil­ harmoonia Suure saali vastas. Vanahärra Mravinskiga sõbrunesime lõpuks väga. Tänu sellele pääses hiljem Peeter Lilje tema õpilaseks. Mravinski kinkis mulle paa- digi, mis praegu Tõstamaal seisab, ta oli ise kirglik kalamees nagu minagi. Aleksandra Vavilina-Mravinskaja oli tark ja erudeeritud naine. Võtsime temaga uuesti stiil-stiililt läbi kogu flöödimuusika repertuaari alates vanast prantsuse muu­ sikast ja lõpetades Edisson Denissovi ning väga uue vene muusikaga. Su endagi repertuaar on hiljem üsna lai olnud, alates Bachist ja Händelist ning lõpeta­ des uuema eesti muusikaga? Põhiloomuselt olen siiski romantik, seega ka romantilise muusika suur austaja. Oma viimasel soolokontserdil 1995. aasta mais, mille pühendasin Kuldar Singi mä­ lestusele, läksin isegi viiulirepertuaari kallale ja mängisin Caesar Francki Sonaati viiulile flöödiga. Seda sonaati peetakse romantismi tipuks, kuna see on programmilt biograafiline teos — inimese elu sünnist surmani, võtsingi ta sinna kavasse. Õnneks on mu umber olnud väga huvitavad heliloojad, kes on mulle muusikat kirjutanud, alates Kuldar Singist... Olime "Cameratagn" tema "Sünni ja surma lau­ lude" csiettekandjad, hiljem tegime kaasa ka Mai Murdmaa lavastuses sellele muu­ sikale. Mati Kuulbergiga on meil aastaid olnud hea koostöö. Hiljuti kirjutas ta mulle Flöödikontserdi, fantastiliselt toreda teose! Kontserdi sünnilugu oli küll veidi ise­ laadne. Umbes neli aastat tagasi tellisin autorilt ühe lühikese ja lööva soolopala. Kuulberg tõi kolmeminutise loo ja ütles: "Ei tea, ega siin vist midagi suurt pole!" — panimegi selle nimeks "Niente" ehk "Mitte midagi". Umbes poole aasta möödudes

Ago Rääts, Jaan Õun ja Samuel Saulus 1991. aastal K. Suure foto sain temalt uue loo, kommentaaridega: "Siin ehk midagi juba on!" Lugu sai nimeks "Quasi" ehk "Midagi". Järgnes kolmaski, "Semplice" ehk "Lihtne", ja lõpuks neljas, mis oli kiire ja tehniliselt keeruline — andsime talle nimeks "Avanti!" — "Edasi!" Peale seda tellisin Kuulbergilt flöödikontserdi, ideed aga polnud. Nii juhtus, et need neli lühipala said minu soovitusel orkestreeritud ja valmis suurepärane kontsert. Kuldar Singi mälestuskontserdiks sain temalt veel kauni "Leinamarsi". Väga hästi tunneb flööti Ester Mägi, meie grand old lady — just nii olen teda oma välisturneedel tutvustanud. Väga peene natuuriga helilooja, kelle teosed on filigraanselt viimistle­ tud, täpse suunitluse ja puändiga ning jäävad alati kuidagi rahvuslikuks. Äsja tuli välja Eespere Flöödikontsert, mis oma koosseisu järgi on õieti "Camerata"-kontsert — solistideks flööt, viiul ja kitarr. Kahju, et mu sõrmed praegu veel ei mängi! Alustasite "Camerataga" 1979. aastal, ansambli põhikoosseis on läbi aastate olnud flööt, viiul ja kitarr... Varemalt Poolas "Varssavi sügistel" ja mujal Euroopas käies raiskasin peaaegu kogu oma valuuta noodipoodides. Ühelt reisilt tõin kaasa Johann Cilenšeki Sonaadi flöödile ja kitarrile, see oli esimene lugu, mida mängisin koos kitarriga, tookord veel Tiit Kikkeniga. Hiljem leidsime Heiki Mätlikuga teineteist. Ansamblimängul akusti­ lise kitarriga on nii plusse kui miinuseid. See on küll suhteliselt vaikne pill, kuid an­ nab võimaluse musitseerida ükskõik missuguses saalis. Piisab vaid ühest toolist ja kontsert lähebki lahti... Oma põhikoosseisu juurde oleme püüdnud kaasata sageli inimhäält. Lauljaid on meil olnud mitu, vastavalt muusikastiilile. Alustasime Lud­ milla Dombrovskaga, järgnesid Leili Tammel, Tiiu Levald, viimastel aastatel on olnud palju kontserte koos Kaia Urbiga. Neli aastat tagasi käisime "Camerataga" Austraaliaski. Sõitsime selle maa kolme nädalaga risti ja põiki läbi, andes seitseteist kontserti. Kahtlemata on see senini mu elu huvitavaim reis! Maakera sedavõrd kuklapoolel käies tunned end ühel hetkel justkui täina! Ja tõepoolest jalad ülespidi, nagu Joosep Toots Lutsu "Kevades" arvas!

Mitmes ansamblis oled üldse mänginud? Ei oska öelda. Neid on väga palju, mitmed mu enda loodud. Juba konservatoo­ riumi ajal algatasime puhkpillikvinteti, koosseisus Jaan Õun, Vello Sakkos (klarnet), Jaak Maasik (oboe), Kalle Kauksi (metsasarv) ja Paavo Muts (fagott) — hilisem ERSO puhkpillikvintett. Tellisime heliloojatelt selleks kvintetimuusikatki. "Camera- ta" on minu asutatud, nüüd äratasime ellu Neeme Järvi aegse ehk ERSO seenioride kammerorkestri. Kunagi musitseerisin selle orkestriga väga palju, nüüd olen üri­ tanud dirigeerida. Olen mänginud koos Tõnu Naissoo trioga, ansamblis "Synthesis", Vilniuse keelpillikvartetiga salvestasime heliplaadile Mozarti flöödikvartetid. Olen mänginud aastaid isegi Uno Veenre rahvapilliorkestris ning Kustas Kikerpuu estraa­ diorkestris. Oled ansamblisse võtnud isegi näitlejaid? Korduvalt. Sõna on ju võimas vahend ja palju mõistetavam kui muusika. See avaks nagu tundeskaalas veel mõned aknakesed. Tegime palju ilusaid kavasid, näi­ teks Heino Mandriga — Shakespeare'i sonetid ja vana inglise muusika; Mikk Miki­ veriga, Jüri Aarmaga, Tõnu Mikiveriga. Mui oli unistus teha õhtu "Debussy ja Saint-Exupery"; Debussyl on fantastiline teos, Trio flöödile, harfile ja aldile. Sinna juurde luges Tõnu Mikiver "Väikest printsi". Mõnikord tegime neid õhtuid küünla­ valgel kell kaksteist öösel ülikooli aulas, Haapsalu kirikus või mõnes muus roman­ tilises paigas. Hiljuti pakkus huvi koostöö Mikk Mikiveriga lavastuses "Othello". Pole võimatu, et teeme peagi "Cameratagagi" taas mõne kava näitlejaga. Minu partnerite hulgas on olnud paar-kolm inimest, kellega piisab üksi sellest, kui oleme koos, kumbki teeb oma asja ja mõlemal on pööraselt hea olla. Üks niisuguseid oli Heino Mandri. Ka minu kontsertmeister, Nata-Ly Sakkos on suurepärane partner, mõistame teineteist sõnatult. Luule huvitas sind juba kooliajal? Esimene luulekogu on mul tõesti pärit 1961. aastast. Pärast seda hakkasin neid endale lausa koguma. Selles leidub peaaegu kõik, mis meil luulest kuuekümnenda­ tel aastatel ilmus: NAK-id, eesti luule klassika, on ka näiteks Henrik Visnapuu Sak­ samaal paguluses ilmunud luulekogu, mille sain Austraalia kaudu. Mulle meeldib 10 Uusaasta kontserdil Eesti Raadios 1988. aastal. A. Rammo foto seda laadi kirjandus, kus arutletakse inimese olemuse ja tegemiste tähtsuse üle. Väga meeldib näiteks Jacques Prevert, rääkimata muidugi Roman Rolland'i "Colas Breugnonist", mille nimikangelase "Elame veel!" on mullegi viimasel ajal deviisiks saanud. Eesti luulest kindlasti Liiv, kelle kogu on mul peaaegu juba narmasteks loe­ tud, aga ikka leian sealt midagi enda jaoks. Annan oma õpilastelegi sageli luulet lu­ geda, mõnikord isegi sunnin, näiteks Liivi luulet, ja pärast arutame seda tunnis. Olen püüdnud selle poole, et mu õpilased oleksid avalad ja oskaksid muusikat mõtestada. Luulest on selle puhul tohutu abi, ta toidab inimese mõtte- ja tundemaa­ ilma On suur õnn, kui näed, kuidas sinu õpilane pöörab äkki nagu lill end päikese poole ja avaneb... Igal noodil, igal värvil ja nüansil on oma tähendus, puudutades keelekesi, mis me sees helisema hakkavad. Ei tohi olla ühtegi tühja nooti! Flöötki on ju lihtsalt üks heli, aga igal häälelgi on oma "paitav", "vihastav" ja "häiriv" toon — muusikaga võib teha kõike, tappa ja ka ellu äratada. Hiljuti oli mul tunnis üks õpi­ lane, kellele ma ei suutnud kuidagi ühe väikese modulatsiooni mõtet selgitada. Lõpuks ütlesin: "Mängi nii, et teed mulle haiget!" Ja nii saime selle lõpuks selgeks. Üks teine õpilane mängis Ph. E. Bachi soolosonaati, iseenesest kenasti, aga tempo oli vale. Katkestasin ta mängu, sest mulle tundus, et ta ei tea, mis teeb. Soovitasin tal lugeda "Meie isa palvet" ja jätkata alles siis, kui tunneb, et tal on tõepoolest midagi öelda. Selle sonaadi teine osa on mulle õigupoolest tundunud nagu Kristuse tee­ kond Kolgatale: iga samm teeb haiget, pea veritseb okaskroonist ja rist rõhub selga... Mui oli noorena unistus tuua maksimaalselt palju noori muusika juurde. Oma klassiõed ja -vennadki tõin näiteks Mendelssohni Viiulikontserdiga, püüdsin neile muusikast rääkida nii, et nad seda mõistaksid. Kui palju õpilasi sul on olnud? Ehk kümmekond. Ka mu kaks tütart õpivad flööti, vanem neist sai aastaks sti­ pendiumi ja õpib praegu Norras mu hea sõbra Arild Anderseni juures. Olen endale­ gi üllatuseks avastanud, et tüdrukul on suur sisu, piisavalt tarkust ja ta oskab end kuulama panna.

11 Tänapäeva noortega on küll nii, et nad tahavad võimalikult kiiresti kaela kand­ ma hakata. Kannavad ka, aga kahjuks kipuvad paljud head õpilased vaatama üle lahe põhja poole ja kaugemalegi. Üks minu hea õpilane peab viimasel ajal peret üleval laeva peäl mängides. Aeg on küll niisugune, et ei saa talle seda ette heita... Eks mulle endalegi ole mitmeid võimalusi kodumaalt lahkumiseks pakutud. Oleksin võinud kord jääda Kanadasse, sugulased lubasid seal maja ja autot, neil oli farm Ontario järve lähedal, ka vana Mravinski tegi kord ettepaneku nii mulle kui Peeter Liljele. Olin siis Sauluse kõrval ERSO kontsertmeister-regulaator. Mravinski kutsus mind sama koha peale, ainult 2,5 korda suurema palga ning iga-aastase välisreisiga. Peetrile pakuti aga Leningra­ di konservatooriumi ooperiklassi dirigendi kohta — see oleks talle avanud seal kõik uksed... Ütlesin tookord nagu Kanadaski, et kõik see võib olla küll väga tore, kuid mulle on meeletult olulisem näha mööda väikest Eestit sõites kuskil Võrumaal väi­ kest sauna, mille korsten laupäeva õhtul tasakesi suitseb ja rahu tuleb... Nii jäid ERSO-le truuks, oled seal varsti 25 aastat mänginud ja Samuel Sauluse järel sai sinust pillirühma kontsertmeister? Olen seda veel praegugi ja kipun hirmsasti orkestrisse tagasi. Sest see on suur muusika, tagasi Brahmsi ja Beethoveni, Mahleri ja Richard Straussi juurde! Ilusat ja suurt muusikat on maailmas nõnda palju, et seda ei jätku üheks inimeaks. Hea näi­ de on kas või seesama Tobiase oratoorium "Joonas". Kui kaua ta seisis selleks, et nüüd olla meie tähelepanu keskpunktis, ka väljaspool Eestit! See on tõepoolest suur muusika. Tahaksin tänada Vardo Rumessenit, kes selle teose "väljakaevamisele' pool oma elu on pühendanud. Ta on selle muusika taastanud, noodidki suutnud välja anda, koorid ja solistid välja õpetanud ning sütitanud nii Neeme Järvit kui ka teisi dirigente "Joonasega" tegelema. Mui on säilinud sellest üks väike katkend,

"Camerata Tallinn" Lübeckis 1995. aasta kevadel. Vasakult: jaan Õun, Heiki Mätlik, Ulrika Kristian ja Leili Tammel. Foto j. Õuna kodusest arlüivist

12 mida mängisime Rumesseniga umbes kümme aastat tagasi ühel kontserdil tolle­ aegses Ametiühingute Keskmajas. Hoian seda noodilehekest kui vaikest reliikviat. Missuguste dirigentide käe all sa oled mänginud? Neeme Järviga väga pikka aega, aga ka Mravinski, Kondrašini, Roždestvenski ja mitmete välisdirigentidega; ka Lilje ja Volmeriga. Meil on veel fantastiline dirigent — Eri Klas! See mees on andekusehunnik, ta ei tee ühtegi lugu lohakalt ega üle kae ja mis teeb, teeb südamega! Järvi ja Klas on praegu suurepärases vormis ja väga heas dirigendi eas. Nendega on lust mängida! Olen mõelnud sedagi, mis teeb Järvist sel­ le, kes ta on?! Teda võiks võrrelda vanamehega Hemingway "Vanamehest ja me­ rest". Targa ja kõikenäinud mehena oskab ta hea sõnaga noori tuua muusikale lähemale. Liikudes tippkunsti salongides, muretseb ta samas oma pisikese Eesti ja selle muusikute pärast. Ta on ringi sõitnud Venemaal ja tunneb n-ö "puhvaikakul­ tuuri". Selle mehe teeb suureks tema elukogemus. Mahleri 8. sümfoonia, mida ta ju­ hatas pärast "Estonia" laeva hukku, on pikk ja keeruline teos, ometi polnud selles ettekandes mitte ühtegi tühja nooti. Ka "Joonast" juhatas ta suure naudingu ja ker­ gusega. Tänu temale kõlasid ÜRO aastapäevale pühendatud kontserdil New Yorgis Eino Tambergi "Pidulikud signaalid", paar aastat tagasi mängisime Järvi käe all Gö­ teborgis Tambergi "Concerto grossot", seegi teos on endale saamas tänu Järvile uut tuult tiibadesse. See, mida Järvi eesti muusika heaks teeb maailmas, on hindamatu. ERSO dirigendina pani ta aga meile kõigile jalad alla. Mäletan, et alustasime Haydni sümfooniatest, ta võttis need kõik põhjalikult läbi. Oli hooaegu, kus mängisime läbi peaaegu kõik Šostakovitši sümfooniad. Iga hooaega alustasime aga Elleri "Kodu­ maise viisiga". See oli Järvil aastaid traditsiooniks. Missugune pill on õieti flööt, kes ta sulle on? Flööt on minu jaoks elusolend, tõsilugu! Praegusel pillil olen mänginud kaheksa aastat ja ta on saanud mulle väga lähedaseks. Tean kõiki tema vigureid ja oskan tempe ette arvata. Ma ei saa ühegi võõra pilliga, olgu ta ükskõik kui hea, sellist tooni ja värvi kätte kui enda omaga.

Tiidnrdega musitseerimas.

13 Flöödiga võib mängida ju igasugust muusikat, kuid kaldun arvama, et rohkem sobib talle lüürika ja romantiline muusika kui brutaalsus või rustikaalsus — kuigi pikolo on endale koha leidnud just sõjaväemarssides! Ja on uskumatult tore tunne olla selle pisikese pikologa 150-lise orkestri sees, selle kohal hõljuda ja välja kosta. Eks üks flöödimängija pea kõiki pille tundma oma pilli "peres". On veel haruldaselt soe ja pehme tämbriga altflööt, isegi bassflööt. Seda pilli kasutatakse harva, Eestis seda ei ole. On veel4plokk- ja traversflööt, mis on maailmas hetkel väga moes vana muusika esitamisel. Ja paaniflööt! — jällegi midagi väga ilusat, olen nautinud selle heli. Kuid eks ole teisedki pillid ilusad. Olen kuulnud näiteks Saksamaal suurepära­ seid klarnetimängijaid — klarnetki on üks väga kauni, sametise kõlaga instrument! On's mõnda inetut pilli ka? Lapsepõlves tundus see olevat suur trumm koos oma plaadiga! Kas flööti peab ka sisse mängima? Kindlasti. Viimasel ajal tehakse need metallist. Heli võib muuta pilli omadusi kuni värvini välja. Mui oli juhus, kus flöödile tekkisid mängimise ajal isegi viker­ kaarevärvid. See efekt püsis paar tundi ja kadus seejärel. Mis selle põhjustas, ma ei tea. Flöödi n-ö uuem sõna on aga süsinikkiud flööt. Sellel pillil on mitu head oma­ dust, tõenäoliselt hakatakse neid tulevikus palju odavamalt tootma kui hõbedast flööte. Ilmselt paraneb ka helikvaliteet, sest pilli seinad on tehtud õhemast materja­ list. Flööt on ju küllaltki vaikne pill. Muide, Helsingi ülikooli füüsikaosakonnas tehti kord flöödiga katseid, uuriti selle helitekitamise võimalusi ja leiti pikkade teoreeti­ liste arutluste tulemusena, et flöödist ei tohiks üldse heli tekkida! Kas näed muusikas ka värve? See oleneb registrist. Alumine register on äärmiselt pehme ja tumeda koloriidiga, kõige kõrgem väga sädelev ja isegi ärritav. Muusika ei tohiks siiski ärritav olla, va­ hest ainult siis, kui pikolo mängib. Aga ka pikologa on võimalik mängida väga ilusti ja vaikselt. Olen pillimängu ajal näinud palju nägemusi. Esimest korda juhtus see Tartu Muusikakooli päevil. Mängisin ühel päeval ülikooli aulas Glucki "Meloodiat". Tege­ likult on see pärit tema ooperist "Orpheus", see on suur flöödisoolo, Orpheuse itk põrgus Eurydike järele. Äkki tundsin, kuidas mul pisar jooksis mööda palge, unus­ tasin publiku ja olin muusikaga üksi... Nii juhtus ka Kuldar Singi mälestuskontserdil mais, kui mängisin Kuulbergi "Leinamarssi". Niisugustel hetkedel tundub nagu is­ tuks keegi su flöödis, on see siis ingel või sibul... Usun, et olen paljudele teistelegi kinkinud seda kõige salajasemat, mis mu põues, ja eelkõige head. Mida sa ise õieti kuulata armastad? Hea meelega Richard Straussi. Selles on nii palju elujõudu, samas on see mitme­ kihiline nagu napoleoni kook, kus iga kiht on omaette hea! Kuulasin hiljuti haiglas tema sümfoonilisi poeeme "Kangelaselu" ning "Surm ja selginemine". Lõpetasin öö­ sel kell kaks ja tundsin äkki — ma suudan tõusta, nagu oleks keegi mulle hapnikku andnud! Armastan orkestrimuusikast suuri asju, suurele koosseisule, ka ooperimuu­ sikat, eriti verismi. Kuulan hea meelega Kathleen Battle'it või Jorma Hynnineni. Olen alati imetlenud Georg Õtsa, tema oskust fraasi ja lauset kujundada nii, et öeldu jõuaks iga kuulajani. See on suur kunst. Kui hästi ta tunnetas muusikat, kui täpne oli tema musitseerimine! Ots võinuks jõuda maailma tipptasemele. Tegelikult pakub mõnu kuulata ükskõik missugust head interpreeti, kas või Arthur Rubinsteinigi. Olen mänginud orkestris, kui solistiks on David Oistrahh. Miks on tema Prokofjev õieti parem kui mõnel teisel?! Üks minu eeskujudest flöödimuusikas on James Galway, kellelt pärineb mõte: õpilane ei arene, kui ta kuulab üksnes oma instrumen­ ti ja oma õpetaja nõuandeid. Me kõik peame võimalikult palju kuulama häid interp­ reete, häid ettekandeid, siis läheb areng õiget rada. Ma pole kunagi õpetanud väikseid lapsi, olen kartnud, et ei tule sellega toime. Küll aga mänginud neile, ja mõnuga! Õieti peaks koolis lastele muusikat palju rohkem õpetatama, kui seda te­ hakse. Kunagi olevat välja arvutatud, et kui lastele õpetada sama vähe matemaati­ kat kui muusikat, ei oskaks nad poes leiba osta. Olen palju ringi sõitnud koos Helgi Ridamäega ja maakoolides lastele mänginud. Uskuge või mitte, aga maalastel, kes

14 kogunevad ühel talvisel pärastlõunal sind ahjusoojaks köetud saali kuulama, sära­ vad silmad palju rohkem kui linnalastel "tümpsj" kuulates. On sul olnud mõttes vahel ka ise midagi paberile panna? Pigem on see küll soov üht-teist sõnades kirja panna, et Peeter Liljest jääks mi­ dagi kas raamatu või mälestustena, või lihtsalt piltidena... Olime väga lähedased, käisime kaua kõrvuti ja sõime vist küll puuda soola koos. Tahaksin, et sellest jääks ilus mälestus. Olin hiljuti tema kalmul Metsakalmistul, samas kõrval puhkavad ka Samuel Saulus ja Kuldar Sink — kõik mulle lähedased inimesed. Mõtlesin siis, et merelt tuleb värsket õhku, milles on veel kajakate kisa ja mida on räsinud Pirita kloostri terav kolmnurk, enne kui see jõuab Metsakalmistu kalmudele... Tahaksin leida kedagi, kes selle tunnete virvarri aitaks kirja panna, ja pühendak­ sin selle Peetrile. Jätame Jaan Õuna kuulama Arvo Pärdi "Variatsioone Ariinuška tervenemise puhul" Kalle Randalu esituses, kõrvus tema hüvastijätuks öeldud sõnad: "Tohter arvas, et jõu­ lukingiks saan sõrmed liikuma." Intervjuu novembrist 1995 Küsitlenud TIINA ÕUN /я JÜRI ÄÄRMA, vahendanud TIINA ÕUN

15 TEATRIANKEET 1994/95

Kuigi hiljuti lõppes üks järjekordne aasta, hõlmab meie teatriküsitlus siiski traditsiooniliselt HOOAEGA, seega siis suveetendustega lõppe­ nud hooaega 1994/95. Vastajad ei olnud piiratud, kuid piirdusid selgi korral enamasti riigiteatritega. Arvamus eesti teatrist eelmisel hooajal 22 eksperdi pilgu läbi. 1. Näidend (või ka dramatiseering), mille ilmumine eesti lavale 1994/95. hooajal tundub teile märkimisväärsena? Mida tõstaksite esile möödunud hooajast? 2. Lavastus? 3. Muusikaline kujundus ja kunstnikutöö? 4. Naisosatäitmine? 5. Meesosatäitmine? 6. Kõrvalosa? 7. Mida sooviksite kommenteerida? (Probleemid, mured, rõõmud, ülla­ tused, vihastamised, tähelepanekud vms.) 8. Milliste (arvatavasti) teatripildis oluliste lavastuste nägemata jäämine segas teid kõige rohkem eelmistele küsimustele vastamisel?

ÜLEV AALOE: dendid, "projektid" ja instsenee­ Elmo Nüganen — "Kolm muske­ ringud välja arvata, võib algupä­ täri" (2 esimest vaatust!). 1. Meeldiv, et vaatamata majan­ randid ühe käe sõrmedel üles 3. Andres Noormets jt — ""La duslikule kitsikusele on mindud lugeda (Kivirähk, Kiwimae, ALi- Traviata" öö"; julgemalt kui varem suuri kulu­ vamu, Reinia...) Jaan Kross kuu­ Krista Tool — "Ehitusmeister tusi nõudvatele mastaapsetele lub juba pigem klassikasse, keda Solness". klassikalavastustele — "Kolm hooajas esindavad veel vaid Vil­ 4. Kersti Kreismann — "Kirves ja musketäri", "Teekond Damasku­ de, Ristikivi ja Mart Raud.) kuu"; sesse", "Gösta Bertingi saaga", 8. Näinud olen üksnes kolman­ Ene Järvis — "Petra von Kanti "Maskeraad" jt. dikku rohkem kui 90 esieten­ kibedad pisarad". 2. Häid lavastusi oli hooajas mitu, dunud draamalavastusest, mis­ 5. Indrek Sammul — "Rocco ja te­ ilmseid tippusid siiski mitte. Pin­ tõttu nimetatud eelistused jäävad ma vennad" ja "Kolm musketäri"; gerida on võimatu koostada, sest lisaks subjektiivsusele ka juhusli­ Marko Mat vere — "Kolm muske­ on ju võrreldamatud näiteks kuks. Aasta lõpuks õnnestub ehk täri"; "Rocco" ja "Punttila", "Võlausal­ ära näha "Maskeraad" ja "Hinge­ Tõnno Linnas — "Rong katusel"; dajad" ja "Gösta Beiiing", "Kolm de öö", "Kostümeerija ' ja "Petra Peeter Tammearu — "Antigone musketäri" kõikide saali-lavas- von Kanti kibedad pisarad", "Sa- New Yorgis"; tustega. Kõige huvitavama reper­ lemi nõiad" ja "Don Quijote", aga Mikk Mikiver — "Othello"; tuaariga ja kvaliteetseimate la­ TMK jaoks on siis juba hilja... Roman Baskin — "Othello'; vastustega paistab hooajas silma Rain Simmul — "Pisuhänd" ja Tallinna Linnateater, kuid vaid d JAAK ALLIK: "Second-händ" ja "Volpone". uuslavastust hooajas (neist 5 väi­ 6. Evald Aavik — "Volpone"; kesel laval) viitab samas kasuta­ 1. 1. Glowacki "Antigone New Raivo Trass — "Kolm musketä­ mata potentsiaalile. Yorgis", A. Strindberg] "Teekond ri". 3. Muusikaliseks kujundajaks Damaskusesse". 7. On alanud laiaulatuslik kam­ nr 1 on tõusnud Ugalalane Peeter 2. Priit Pedajase "Kirves ja kuu", paania Rahvusooperi ja Rahvus­ Konovalov, kunstnikest tõstak­ Mikk Mikiveri "Othello". teatri nime andmiseks kahele sin mulluse hooaja põhjal taas Nägin mõlemat vaieldavat pealinna keskuses paiknevale esile Jaak Vausi (ennekõike "Gös­ lavastust tükk aega pärast teatrile. Paraku tähendab see ob­ ta Bertingi saagat".) esietendusi ja "Ugala" laval, jektiivselt soovi teiste teatrite ar­ 4. Palju häid... Larissa Savankova Viljandis. Küllap oli tege­ velt rahalist tekki enda peale "Teekonnas Damaskusesse". mist heade etendustega, iga­ kiskuda. 5. Palju haid... Raivo Trass "Võla­ tahes meeldisid nad kõigile Varem on teatrid selles osas ol­ usaldajates" ja Lembit Ulfsak mu tuttavaile nii "Ugalast" nud solidaarsed. Kurvastab, kui "Punttilas". kui Viljandi linnast, kes sel riigi napp rahakott suudab 6. Millegipärast meenub esimese­ õhtul teatris olid. "omad koerad" kiskuma ajada. na Ülle Kaljuste teenijatüdruk Sellisel teel ei saa keegi tõestada "Punttilas". Rakvere Teatri "Othello" suhtes oma "paremust". Loomulikult 7. Suurimaks mureks näib olevat vt ka eelmise aasta ankeedivastu- võiksid "Estonia" ja Draamatea­ eesti nüüdisdramaturgia väike ja seid: TMK, 1995 nr 1. Lavastus jäi ter olla rahvusteatrid. Kuid see­ kaalult üsna kerge osa meie prae­ enam-vähem kahe hooaja vahele. juures tuleks mõista, et enamikus guses teatripildis: kui lastenäi­ — Toini. Euroopa riikides finantseeritakse

16 riiklikult ja põhjalikult ainuüksi lähtudes taotleda Rahvusteatri Dvinjaninov "Pisuhännas", Lem­ rahvusteatreid. nime. bit Ulfsak "Punttilas". Üliõpilaste "Võlausaldajad" Linnateatris, Selle kõrval ei või repertuaari hinnangus sai kõige rohkem hää­ "Mees La Manchast" "Vanemui­ osas teha etteheiteid Linnateatri­ li R. Simmul ("Hingede öö", "Pi­ ses", "Faust" ja "Don Quijote" le. Ka meelelahutusrepertuaar suhänd"). Rakvere Teatris, kogu "Vanalin­ võib olla heatasemeline, nagu oli 6. Punttila pruudid eesotsas Ülle nastuudio" ja Nukuteatri reper­ Linnateatri "Kolm musketäri". Kaljustega; Aarne Üksküla Len­ tuaar. Tähelepanekuid: noorte lavasta­ dur "Jalutuskäigus vikerkaarel"; jate jõuline enese maksmapanek, lavastaja ilmumine "Roccos". MARIS BALBAT: keskealiste ja vanemate teatud 7. a) Et ühel inimesel on väga ras­ väsimus. ke, kui mitte võimatu saada kogu 1. See võiks olla "Hingede öö" — Vihastamisi: muidugi vihastas teatripilt n-ö oma kontrolli alla, kui lavastus oleks olnud huvita­ korraks Tšehhovi banaalne ra­ pole mingi avastus. Ometi tun­ vam. kendamine impeeriumimeelse dub, et arvustuslik retseptsioon 2. "Rocco ja tema vennad" (Jaa­ vankri ette Vene Draamateatris tervikuna on üsna "auklik" ja an- nus Rohumaa, Linnateater), — aga jumal nendega! keedivastuste peegliväärtuse "Põhjas" (Kalju Komissarov, la­ "Meie linnake" "Ugalas", "Kos­ võib kahtluse alia seada. Konk­ vakunstikateeder). tümeerija" Linnateatris, "Volpo- reetselt on südamel Tartu Laste­ Huviga jälgitavad olid mõlemad ne" "Vanemuises", "Gösta teater, kus sünnib huvitavaid Katri Kaasik-Aaslavi lavastused Bertingi saaga" "Endlas". lavastusi, kui nad kapäris tippu­ ("Punttila ja tema sulane Matti" de hulka ei ulatu. Ei tea, kuhu Draamateatris ning "Noored hin­ LUULE EPNER: lahtrisse paigutada möödunud ged" Linnateatris/lavakunstika­ hooaja üks ilusamaid elamusi — teedris). Värskelt mõjus ekraani 1. Märkimist väärib kindlasti ees­ "Kunstnik Johannese lood". Nii ja elusa näitleja sümbioos "Seits­ ti algupärandite lavaletulek, sooja ja südamlikult naljakat las- mes vennas" (Peeter Jalakas, Rak­ ehkki mitmel juhul oli tegemist telavastust ei ole hulk aega näi­ vere Teater), samuti Peeter Raud­ kirjanduslikult üsna küsitava nud. sepa temperamentne "Kippari väärtusega tekstidega. Vahest b) Juba uuest hooajast ajendatud unerohu" lavastus Linnateat­ olulisemgi on, et klassikat hoitak­ küsimus: kui tahetakse olla Rah­ ris. se elus — pean silmas noorte la­ vusteater, nagu Draamateater Eriti silmatorkavat tipplavastust vastajate klišeevaba suhet klas­ seda soovib, kas ei peaks alusta­ hooajas siiski ei olnud. sikutega (Vilde, Tammsaare, ma repertuaari kriitilisest läbi­ NB! Enamjagu eespoolnimetatu­ Tuglas), "Pisuhänna" kontseptu­ vaatamisest? Mulle näib, et prae­ test on noorte lavastajate tööd! aalselt värsket (ja vaieldavat) la­ gune repertuaar ja sellega seotud 3. Kunstnikutöö: Rein Lauksj vastust ning töötlust "Second- publikuorientatsioonralivusteat- "Faustike" ja "Alice imedemaal" hännaks". Dramaturgiliselt huvi­ rite põhimõttele küll ei vasta. Äri­ Nukuteatris, Aime Undi "Rocco tavaimaks pean "Hingede ööd" lised lõimed on liiga nähtaval. ja tema vennad" Linnateatris. — Ristikivi ja Hesse kokkuviimi­ c) Teatrilaval on saabunud/saa­ 4. Ene Järvise ema Rosaria "Roc- ne loob põnevaid vaatenurki! bumas romantiliste kangelaste, cos..." ja Petra "Petra von Kanti Kolmik "Norbert" (jälle õilsate rüütlite aeg: Cyrano de kibedates pisarates" Linnateatris töötlus)—"Oleanna"—"Petra Bergerac, don Quijotea, muske­ (minu arvates väärinuks Ene Jär­ von Kanti kibedad pisarad" an­ tärid. Kas idealiste imetletakse ai­ vis Teatriliidu aastapreemiat). nab märku soorollide problemaa­ nult laval või viitab see üldi­ 5. Vastupidi paljudele eelmistele tika aktualiseerumisest; semate väärtuste muutumisele? hooaegadele polnud seekord esi- dramaturgilised valikud on aja­ Esialgu ainult küsimus, vastust ei näitlejail eriliselt silmapaistvaid kohased, ent kõiki lavastusi nä­ tea. rolle. Teistest meeldejäävamad gemata ei söanda nende 8. Nägemata on piinlikult palju: olid. Roman Baskini Jägo "Othel- mõjuvuse kohta otsust langeta­ "Kolm musketäri", "Petra von los" (Rakvere Teater) ja kardinal da. Kanti kibedad pisarad", "Olean­ "Kolmes musketäris" (Linnatea­ 2. Hoopis raskem vastata kui eel­ na", "Gösta Bertingi saaga", ter), Lembit Ulfsaki Punttila mise hooaja põhjal, seda enam, et "Meie linnake". Väga ähmane pilt ("Punttila ja tema sulane...", nägemata on "Kolm musketäri", on Rakvere Teatrist; vaatama Draamateater), Rain Simmuli Pii­ mis arvatavasti võiks esilavastu­ peaks Vene Draamateatrit — re­ beleht "Pisuhännas ("Vanemui­ se kohale pretendeerida. Nähtust pertuaari nimestik äratab huvi. ne"), Guido Kanguri professor tõstaksin esile "Rocco ja tema Draamateatri "Oleannas", Taavi vennad" (Jaanus Rohumaa) ja KADI HERKÜL: Eelmaa Kippar lavakunstiüliõpi- "Hingede öö" (Priit Pedajas), pi­ laste "Kippari unerohus". damata siiski kumbagi absoluut­ 1. Bertolt Brechti "Härra Punttila 6. Kuigi sisuliselt mitte kõrvalosa seks tipplavastuseks. Vaieldama­ ja tema sulane Matti" — oma (kuid ka mitte peaosa), võiks siin tut tippu polnud — või jäi näge­ teistsugususes, temperamentse ehk märkida Eerik Ruusi nappi­ mata. laadi ja mahlakate värvide liitmi­ de ja vaimukate vahenditega loo­ 3. "Hingede öö" kujundus (Ahti ses tavapärase psühholoogilise dud Eerot Rakvere Teatri "Seits­ Seppet) ja muusika (Priit Peda­ teatri vahenditele. Kontrastina — mes vennas". jas); ""La Traviata" öö" hingemi- Mihhail Lermontova "Maskeraa­ 7. Muresid: Draamateater vajab nev finaal. di" aristokraatne olemise viis kunstilist juhti, kes paneks reper­ 4. Liina Olmaru osatäitmised värssides väljendatuna. tuaari kavandamisel maksma ("Hingede öö", "Kuningas Lear"). Kindlasti ka "Impro I — Põhja- oma maitse, nii et lavale ei jõuaks Lisaksin teatriteaduse seminaris konna" värskus ja mängurõõm nõnda palju kaheldava maitsega tehtud miniküsitluse põhjal Elina ning "Kolm päeva parun Münch- kommertstoodangut. Möödu­ Reinoldi "Oleannas' (ise pole hauseni elust" lustlikkus. nud hooaja Draamateatri reper­ näinud). 2. "Härra Punttila ja tema sulane tuaarel ole see stardijoon, millelt 5. Jälle tuleks mainida mitu rolli- Matti" (Katri Kaasik-Aaslav), ** Eelmise hooaja uuslavastus. — täitmist: Marko Matvere ja Ind­ "Rocco ja tema vennad" (Jaanus Toim. rek Sammul "Roccos", Andres Rohumaa); Andres Noormetsa 17 ""La Traviata" öö" — elamuslik Eesti rahvuspoliitiline taust tei­ nooremate näitlejate kasuks. Kas ennekõike selles, et arvasin ära nud kannapöörde. pole tänaseks täies rivis tegevad tundvat, mida lavastaja taha b, Silma torkas ka kaks trendiko- veel vaid teatrikooli XIII lennust ehkki see laval täielikult ei õnnes­ hast mugandust (Merle Karusoo (1988!) teatrisse jõudnud? Vara­ tunud. Igatahes paistis ""La Tra­ "Second-hännaks" teisendatud semate lendude suur ja kiire "loo­ viata" ööst" läbi Andres Noor­ Vilde "Pisuhänd" ja Mati Undi mulik kadu" — on see märk metsa täiesti oma käekiri, sõna- poolt "Norbertiks" pööratud Ib­ teatrite tänasest peost suhu ela­ muusikat-kujundit ühtesulatav seni "Nora"), mille panus drama- misest?! Kas tähendab see seda, et teatrilaad. turgiaklassika tegelaste soorolle end laval auväärsesse meistriik- 3. Aime Undi "Roccoja tema ven­ äravahetaval võõritusel. Kum­ ka mänginute rida jääbki lõppe­ nad", "Impro I", Krista Tooli magi iseenesest paljulubav idee nuks Lindau ja Eskola põlvkon­ "Härra Punttila ja tema sulane ei andnud lavastuslikku täistaba- naga? Pole just palju (kui üldse Matti". "Cyrano de Bergerac" Es­ must — põnevamat sügavust se­ on) pealt-viiekümneseid näitle­ tonia Teatris — tänu teravalt väl- niste "Pisuhändade" ja "Norade" jaid, kelle puhul saaks rääkida jamängitud vastasseisule Ervin võrdluspildis —, ega jää ilmselt nende väärilisest rakendatusest. Õunapuu dekoratsioonide mini­ kauemaks meelde kui see, et teat- 8. "Kolm päeva parun von malismi ja Mare Raidma kos­ rihooajal 1994/95 võis rõõmsalt Münchhauseni elust" "Ugalas", tüümide mahlakuse vahel. Stiilse arvustella: jah, on juba meilgi ole­ "Gösta Bertingi saaga" "Endlas", ühtsuse mõttes — sama teatri mas — postmodernism, femi­ "Don Quijote' Rakvere Teatris. "Don Carlo" (Hardi Volmer — nism jm moekraam. Kustav-Agu Püüman). Muusika­ Põnevamat mosaiigimängu vara­ SVEN KARJA: liste kujunduste vallas juhib sema literatuuri tsitaatide, arhe- kindlalt tandem Riina Roose ja /stereotüüpidega (ikka seda 1. Et järgmise ja päris mitmel ju­ Peeter Konovalov. ideaalset-teatraalset-mängulist hul ka küpsema ringiga on tagasi 4. Ene Järvise ema Rosaria ("Roc- teatrit) tuletasid meelde ning jät­ Miller, Brecht, Pinter, Zweig, Ma- co") ja Petra ("Petra von Kanti ki­ sid enamat soovima ka näiteks met ja Wilder. Et lõpuks on tul­ bedad pisarad"), Elina Reinoldi algupärased "Jalutuskäik viker­ nud ka Duras ja Fassbinder. Et Niina ('Maskeraad"), Anne Ree­ kaarel" Draamateatris ja "Noa teatritekstiks sai Karl Ristikivi manni ja Katariina Laugu Nadiad laev" Rakvere Teatris, või ka Ris­ "Hingede öö". ("Rocco"). tikivi ja Hesset sünteesiv "Hinge­ 2. Kui jääda ülimal t isiklikule pin­ 5. Ain Lutsepa Karell ("Doktor de öö' "Vanemuises". nale, siis vaatamata mõningasele Karelli raske öö"), Marko Matve- 2. Elmo Nüganen — "Kolm mus­ diskutiivsusele (või just seetõt­ re Simone ("Rocco") ja Athos ketäri", Katri Kaasik-Aaslav — tu?) pakkusid vastajale enim ("Kolm musketäri"). "Härra Punttila ja tema sulane huvi Andres Lepiku "Salemi 6. Siina Üksküla "Gösta Bertingi Matti". nõiad", Andres Noormetsa ""La saagas", Raine Loo "Hingede 3. Kunstnikutööd: Kustav-Agu Traviata" öö" ja Hendrik Toom­ öös . Püüman ("Kolm musketäri"); pere "Kolmas politseinik". 7. Rõõmud ja üllatused: vt punkt Aime Unt ("Rocco ja tema ven­ 3. Eldor Renter — "Konservatoo­ 1 ja 2, pluss Pärnu "Endla" õnnes­ nad"); Ingrid Agur (traditsiooni­ rium"; tunud suurlavastused — "Gösta liselt ilus "Lõpp on algus"); Krista Aime Unt — "Rocco ja tema ven­ Bertingi saaga", "Kardemoni lin­ Tool ("Ehitusmeister Solness"); nad", "Kratt"; na rahvas ja röövlid". Vihastami­ Andres Noormets, Priit Pang­ Krista Tool — "Härra Punttila...", ne: mitmes debüütlavastuses sepp (""La Traviata" öö"). "Salemi nõiad", "Ehitusmeister puudus elementaarne käsitööos­ 4. Ene Järvis (nimiosa "Petra von Solness". kus! Probleemid: Rakvere Teatri Kanti kibedad pisarad"). Anne 4. Kaie Mihkelson — "Meeles­ jätkuvalt segane seis ja hajuv Reemann — Nadia ("Rocco ja pea"; nägu; "Vanemuise" vastakaid tema vennad"); Külliki Saldre — viire Valdma — "Norbert"; tundeid tekitanud hooaeg — uut Anita ("Antigone New Yorgis"); Kristel Leesmend — "Punttila"; teatrijuhtimise epohhi alustanud Kersti Kreismann — Linda ('Kir­ Piret Rauk — "Salemi nõiad". "Williamile" ja ' Iwona, Burgun­ ves ja kuu"). 5. Evald Hermaküla — "Meeles­ dia printsess" ajasid lootused Kõr­ 5. Indrek Sammul, Marko Matve- pea"; geks, möödunud hooaeg neid re, Allan Noormets, Jaanus Rohu­ Peeter Tammearu — "Antigone lootusi paraku ei kinni(s)tanud. maa — üks kõigi, kõik ühe eest New Yorgis"; 8. M. Leigh' "Mees La Manchast" ("Kolm musketäri"); Rain Sim- Marko Matvere — "Roccoja tema "Vanemuises", M. Bulgakovi mul — Piibeleht ("Pisuhänd"); vennad", "Kolm musketäri". "Don Quijote" Rakveres. Peeter Tammearu — Saša ("Anti­ 6. Anne Valge ""La Traviata" gone New Yorgis''); Martin Vein­ öös". Ülle Kaljuste, Garmen Ta- mann — Aleksander II ("Doktor bori, Maria Klenskaja, Terje Pen­ MEELIS KAPSTAS: Karelli raske öö"); Lembit Ulfsak nie, Sulev Luige ja Aleksander ja Rein Oja ("Härra Punttila ja Eelmaa ilmumised "Punttilas". 1. Hooaja dramaturgiavalikus oli tema sulane Matti"); Jüri Lumiste 7. Alles hooaja nimekirju sirvides mitu-mitu leidlikku ideevälga­ — Mosca ("Volpone"). selgub, kui palju tegelikult leidus tus!, millele lava(stus)tulemus 6. Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, teatriaastas meelespidamist vää­ tervikuna paraku alla jäi. Kena, et Terje Pennie, Carmen Tabor — riva kõrval — ehkki vaieldama­ Vene Draamateater tuletas end üks kõigi, kõik ühe eest — "Punt­ tute tippude väljaselgitamisel Eesti teatrielus meelde vene klas­ tila" naised; Lii Tedre — M-me läheks ilmselt vaidluseks — ka sikaga. Olgu pealegi, et "Mosk­ Arcati ("Üleannetu vaim"); Sulev põhimõtteliselt vahtu, puhtno- vasse! Moskvasse!" (Tšehhovi Luik — Maksuinspektor ("Tulu­ menklatuurset lavatäidet, mis "Kolm õde", toodud lahkuvate maks"); Herta Elviste Vanem tänaseks vaatajate emotsionaal­ vägede aegsesse Eesti tänapäeva) daam ("Hingede öö"); Anu Lam­ ses mälus täielikult olematusse pani endast rääkima mitte nii­ bi Kuninganna ("Kolm musketä- haihtunud. võrd lavastussündmusena, kui­ ri")., Küllalt võikaid vaatemänge val­ võrd "avastusena", et võrreldes mis uusalgupäraste tekstide põh­ "Pilvede värvide" teatriajaga on 7. Uha enam tundub teatrite/la­ vastajate valik kalduvat kiiva jal, mille autoreile oskaks IS edaspidiseks soovitada vaid teat­ sem, on romantilise kangelase ja taandus ja jäi vaataja siiras rõõm ritelt samaväärsete õiguste nõu­ teatri taastulemine Linnateatri heast etendusest. Vihastamisi... tamist kirjastustega: oma teksti "Kolme musketäri", "Endla" Oli ka. Aga kontekstis — sügisel lavalepanemine oma kulu ja kir­ "Gösta Bertingi saaga", "Ugala" möödunud hooajale tagasi vaa­ jade, oma trupi palkamise ]a rek­ "Kolm päeva parun Münchhau- dates — on need tühiseks kaha­ laamirahaga. seni elust", Rakvere Teatri "Don nenud. Suure hulga uuslavastusi tegid Quijote", "Vanemuise" "Mees La Teatrit kui institutsiooni vaadel­ noored — oma esimese, teise või Manchast" ja "Estonia" "Cyrano des teeb (juba mitmendat hooae­ kolmanda lavastuse autorid. Ehk de Bergerad" näol. ga) rõõmu teatrijuhi/teatridirek­ käesoleval hooajal, mil valmivad Teine — võõram ja oma moeku- tori ameti tähenduse ja oreooli nende neljas, viies jne tõö, selgi­ ses ajalikum. Ahistamisproblee- kasv, seda eriti tänu noorematele nevad ka kriitikute hinnangukri- miga tegelevat mõtteilma vaat­ meestele — Margus Allikmaale ja teeriumid ja ollakse valmis üldis­ levad ja vaevad kaks Mati Undi Raivo Põldmaale. Nemad on või­ tusteks? lugu "Oleanna" ja "Norbert" mukoridorides ja pealinlaste sil­ Kui tuleks kogu hooajast valida Draamateatris ning Madis Kal­ mis mehed, kellega tuleb arves­ üksainus nimi, jääksin kõhkle­ meti "Petra von Kanti kibedad pi­ tada. Silmas pidades nende vii­ mata Mati Undi ja ta nelja uusla­ sarad" Linnateatris. maste aastate edu ning sedagi, et vastuse juurde. Ühtviisi hasardi Õnnelikud leiud ja õnnestunud kultuuriministeerium ühe teatrit ja pingega jälgisin nii Kivirähi dramatiseeringud on "Rocco ja juhtinud mehe kae all uuest aas­ ("Jalutuskäik vikerkaarel") vä­ tema vennad" Linnateatris ja tast siiski t u 1 e b, ei tundu tule­ hem- ja Shakespeare'i ("Pööri­ "Gösta Bertingi saaga" "Endlas". vik hoopiski ebakindel. öö unenägu") lauströöstitut luh­ 2. Ühtainsat teistest ülemaks ei tumist kui ka "Norberti" ja oska tänavu seada. Esikümne sä­ PIRET KRUUSPERE: "Oleanna" imposantseid ja õhuli­ ravamad on Elmo Nüganeni si mõttemänge. Olgugi, et kahte "Kolm musketäri" ja Jaanus Ro­ 1. K. Ristikivi — M. Kasterpalu viimast siiski kui vaid väga teo­ humaa "Rocco ja tema vennad" "Hingede öö" — katsena teatrali- reetilisi, hüpoteetilisi ja efemeer- Linnateatris, Mikk Mikiveri seerida Ristikivi loomingut. seid, rohkem intellekti kõdita­ "Doktor Karelli raske öö" Draa­ L. Visconti "Rocco ja tema ven­ vaid mõistatusi. Suurelt jaolt mateatris, Kaarel Kiivea "Gösta nad". J. Krossi "Doktor Karelli maad ligi tatsuvas teatriaastas oli Bertingi saaga" "Endlas", Mare raske öö" ja T. Pabuti "Sisyphos" seda täpselt paras jagu. Tommingase "Mees La Man­ eesti algupäranditena. Rõõmus­ 8. "Impro-I", teatrikooli "Põhjas". chast" "Vanemuises", Üllar Saa­ tab nii eesti (Vilde, Tammsaare, remäe "Kolm päeva parun Tuglas, Raud) kui ka maailma­ TAMBET KAUGEMA: Münchhauseni elust" "Ugalas". klassika (Shakespeare, Goethe, 3. Kunstnikutööd: Ervin Õuna- Ibsen, Strindberg, Lagerlöf, Ler­ 1. Toomas Hussari "Ilma sisulise uu "Doktor Karelli raske öö" montov, Brecht) osatähtsus eesti mõtteta riiklik püha" Rakvere g•raamateatris, "Othello"* Rakve­ teatri üldises repertuaaripildis. Teatris. re Teatris ja "Cyrano de Bergerac" 2. "Kolm musketäri" — Elmo 2. Jaanus Rohumaa lavastatud "Estonias", Aime Undi "Rocco ja Nüganen, "Härra Punttila ..." — "Rocco ja tema vennad" Linna­ tema vennad" Linnateatris. Katri Kaasik-Aaslav, "Rocco ja teatris. Muusikalised kujundused: "Don tema vennad" — Jaanus Rohu­ 3. Muusikalise kujunduse koha Quijote" (Elmar Sats) Rakvere maa. pealt pean taas meelde tuletama Teatris, "Gösta Berling" (Vello 3. Muusikaline kujundus: Riina aastast aastasse korduvat lugu Toomemets) "Endlas" ja "Rocco" Roose ("Rocco ja tema vennad"), elevantidest, kes tallanud lap­ (Riina Roose) Linnateatris. Celia Roose ("Härra Punttila..."), sepõlves siinkirjutaja kõrvade 4. Ene Järvis (Ema Rosaria) "Roc­ Priit Pedajas ("Kirves ja kuu"). peäl. Midagi pole teha, see viga ei cos", Anu Lamp (Kuninganna Kunstnikutöö: Krista Tool — parane. Kunstnikutöödest on ehk Anna) "Kolmes musketäris', Lai­ "Härra Punttila...", Aime Unt meeldejäänud Linnateatri "Petra ne Mägi (Elisabeth Dohna) "Gös­ ("Rocco..."), AhtiSeppet — "Hin­ von Kanti kibedad pisarad" ja ta Berlingis". gede öö", Kustav-Agu Puumani Nukuteatri "Rikka õelusel pole 5. Erik Ruus (Sancho Panza) ning Elmo Nüganeni loodud piire" kujundus. "Don Quijotes", Jaanus Rohumaa "Kolme musketäri" mänguruum. 4. Ene Järvis "Petra von Kanti ki­ (Aramis) ja Allan Noormets 4.-6. Nähtud on piinlikult vähe, bedates pisarates". (Porthos) "Kolmes musketäris", sellest, mis nähtud, on eriti meel­ 5. Ain Lutsepp "Doktor Karelli Marko Matvere (Simone) "Roc- de jäänud "Härra Punttila..." raskes öös". cos", Paul Laasik (Kostümeerija) naised (Kristel Leesmend, Ülle 6. Raivo E. Tamm "Musketäride" "Kostümeerijas", Ain Lutsepp Kaljuste, Terje Pennie, Garmen jokkis jumalasulasena, Tarmo (Karell) "Doktor Karelli raskes Tabor, Maria Klenskaja), Piret Männardi Siga "Impro 1-s". öös". Kalda Constance ja Anu Lambi 7. Siinkirjutajat ei üllata ega veel 6. Epp Eespäev (Marlene) "Petra kuninganna "Kolmes musketä­ vähem vihasta ammu enam mis­ von Kanti kibedates pisarates", ris" ning Elle Kulli diskreetne osa­ ki. Hoidke oma südant! Raivo E. Tamm (Amien'i kloost- täitmine "Doktor Karelli raskes 8. Tõsiselt häirib nähtud lavastus­ riülem) "Kolmes musketäris", öös". Veel tahaksin mainida Kers­ te Tallinna-kesksus. Avastasin Peeter Kaljumäe (Lövenborg), ti Kreismanni ja Mari Lille ("Kir­ õudusega, et pealinnast eemal on Tõnno Linnas (Von Orneclou) ja ves ja kuu") ning Katariina Lauku häbematult palju ilmselt häid la­ Vello Toomemets (Lilliecrona) (Miieedi "Kolmes musketäris", vastusi nägemata. "Gösta Bertingi saagas", Andres Nadia "Roccos"). "Roccos" olid Tabun (Hertsog) "Münchhause- mõjusad osatäitmised ka Ene Jär­ GERDA KORDEMETS: nis". visel ja Triinu Meristel. 7. Rõõmustamisi oli rohkem. Mit­ Meesnäitlejatest tõstaksin esime­ 1. Nõnda kui teater on aja peegel, melgi korral kogesin saalis tõeli­ sena esile Ain Lutseppa "Doktor võib märkimisväärseiks peegel­ se, haarava teatri tunnet, nii Karelli..." nimiosas, seejärel mee­ dusiks pidada kaht ilmingut. Esi­ kriitikuks olemise kohustus kui nuvad Lembit Ulfsaki Punttila, mene, suurem ja südameläheda­ ka teatrikiibitseja erapoolikus Marko Matvere Athos ("Kolm

19 musketäri") ja Simone ("Roc- "Kolm päeva parun Münchhau­ 5. Lembit Ulfsak—härra Punttila co..."), ülejäänud vennakesed seni elust", Krista Tooli "Ehitus­ ja Ain Lutsepp — doktor K§rell; "Roccos...": Raivo E. Tamm, meister Solness" "Ugalas". Jüri Lumiste — "Williamile". Indrek Sammul, Andres Raag ja 4. Elina Reinold "Oleannas" Eesti 6. Herta Elviste Kuninganna Tarmo Männard; Aivar Tommin- Draamateatris, Anu Lambi ku­ ("Williamile"). gase Vestmann ("Pisuhänd"). ninganna Anna ja Piret Kalda 7. Vt punkt 8. Kõrvalosades mängis end meel­ Constance "Kolmes musketäris", 8. "Endla", Rakvere, "Ugala" ja dejäävaks Tõnu Mikiver ("Peeni­ Ene Järvise Ema Rosaria "Roc­ "Vanemuise" etendused. Ei oie ke pere", "Kirves ja kuu"), tä- cos". neid näinud ja tõenäoliselt nii hendusmahukas oli Andres Õtsa 5. Allan Noormetsa Porthos, Jaa­ jääbki... episood "Roccos...". nus Rohumaa Aramis ja Raivo 7. Suur osa algupärandeist tekitas Trassi kuningas Louis XIII "Kol­ küsimuse, miks just see tekst siin mes musketäris", Guido Kanguri Märkus: Üle-eelmise hooaja ja praegu? Käärid sel hooajal re­ Professor "Oleannas", Paul Laasi- uuslavastus. Vastajal hiljem pertuaari võetud algupäraste ku Kostümeerija "Kostümeeri­ nähtud. — Toim. eesti näidendite arvu ning jas", Ain Lutsepa Doktor Karell kunstilise taseme vahel olid mär- "Doktor Karelli raskes öös", Rein REET NEIMAR: a tavad, Oja ja Jaan Tätte "Impro-I Põhja- ?ervitatav teatrisündmus hooajal konnas" Linnateatris, Hannes 1. Juba "Antigone New Yorgis" 1994/95 oli kindlasti E. Nekro- Kaljujärve parun Münchhausen (parim uus näidend) ja "Põhjas" šiuse trupi esinemine Tallinnas lavastuses "Kolm päeva paron ilmumine ühel hooajal on — seda vaatamata vastakatele Münchhauseni elust", Erik Ruusi m ä r k. Ja kui samasse hooajapil- emotsioonidele rõõmsast üllatu­ Sancho Panza ja Peeter Jakobi ti liituvad rahalood — "Volpo- sest nõutusehetkedeni. Meeldiv don Quijote "Don Quijotes", Aare ne", "Pisuhänd" /"Second-händ", oli mitme hea ja huvitava teatri- Laanemetsa Gösta "Gösta Bertin­ "Kippari unerohi" —, siis on eesti raamatu ilmumine, kuigi osa gi saagas". teatris vist taastekkinud sotsiaal­ neist jõudis lugejateni küll juba 6. Raivo E. Tamme Amien'i kriitiline hoiak, üks loovharitlas- hooaja 1995/96 piirides. kloostri ülem "Kolmes musketä­ te ja teatri igipõliseid kohustusi ja Eesti teatrikriitihse resp. teatriloo­ ris", Epp Eespäeva Marlene "Pet­ funktsioone igas normaalses sot- lise mõtte põld vajab aga jätku­ ra von Kanti kibedates pisarates", siutnis. Teiselt tiivalt näib neid la­ valt harimist, sellekski, et kaoks Piret Kalda "Impro-I Põhjakon- vastusi toetavat (mitte neile see lootusetu segadus, mis valit­ nas". vastanduvat) lavale tulvav ro- seb rääkivas ja kirjutavas pressis 7. Tähelepanuväärne on Peeter mantikute-idealistide leegion. kas või elementaasete mõistete Konovalovi töö muusikalise ku­ Kui nii vaadata, on eesti teatril "etendus" ja "lavastus" tarvitami­ jundajana "Ugalas" ja Ervin Õu­ ühiskondlikku meelt küll. sel (vt Lea Tormise teatriankeedis napuu lavakujundused erineva­ 2. Veenvamaid lavastusi: "Rocco 1992/93). See teadmatus teeb üh­ tes teatrites. ja tema vennad" (Jaanus Rohu­ teaegu kurvaks ja kurjaks. N-ö sellist meistriks on tõusnud maa), "Põhjas" (Kalju Komissa- 8. Kõige enam kahetsen, et näge­ lavastajana Jaanus Rohumaa. rov), "Doktor Karelli raske öö" mata on "Võlausaldajad", "Mees Hooaeg näitas, et teater kipub (Mikk Mikiver). Veider mõista­ La Manchast", "Gösta Bertingi välja kitsastest ja piiritletud raa­ tus juhtus Merle Karusoo "Pi­ saaga", "Salemi nõiad"... ja õigu­ midest, mille tulemusena sündis suhänna" ja "Second-hännaga". poolest päris palju muud. tähelepanuväärne (just tänu ka­ "Vanemuise" väikeses majas hele esimesele vaatusele) va- mõjusid need algul (mõlemad baõhulavastus — Elmo Nüga­ kokku ja eriti "Pisuhänd") elusa ja JAANUS KULLI: neni "Kolm musketäri". Samas väga rõõmsa teatrisündmusena. kui Mati Undi põnevana kavan­ Hiljem Tallinnas nägin aga Tartu- 1. Elmo Nüganeni dramatisee­ datud projekt mahajäetud Jäähal­ etenduste haledaid mehaanilisi ring A. Dumas' "Kolmest muske­ lis kukkus kahjuks läbi. koopiaid (liiga suured saalid? tärist" Linnateatris, M. Leigh' Hooaega ilmestas juba palju kõ­ etenduste inerts? liigne närv?). "Mees La Manchast" "Vanemui­ neainet pakkunud romantilise Mitme küsimärgiga, aga siiski tä­ ses", Ülev Aaloe dramatiseering kangelase ilmumine meie teatris­ helepanu köitva idee ja teostuse- Selma Lagerlöfi "Gösta Bertingi se, siit ka esimeses punktis nime­ a mõjus intrigeerivalt ""La saagast" ' Endlas", Mihhail Вш- tatud tööd. f raviata" öö" (Andres Noor­ gakovi "Don Quijote" Rakvere 8. Strindberg! "Võlausaldajad" mets). Teatris. Linnateatris, Wilderi "Meie lin­ Omaette teatrifenomenina (kaks 2. Elmo Nüganeni "Kolm muske­ nake" ja Milleri "Salemi nõiad" esimest vaatust ka heas režiis) tu­ täri" Linnateatris, Jaanus Rohu­ "Ugalas". leb esile tõsta "Kolme musketäri" maa "Rocco ja tema vennad" (Elmo Nüganen). Linnateatris, Kaarel Kilveti "Gös­ 3. Üha enam meeldivad Krista ta Bertingi saaga" "Endlas", Üllar MIHKEL MUTT: Tooli kujundused ("Ehitusmeis­ Saaremäe "Kolm päeva parun ter Solness", "Salemi nõiad", "Hr. Münchhauseni elust" "Ugalas". 1. Pinteri "Petmine" ning Mameti Punttila..."). Aime Undi osa "Roc- 3. Muusikaline kujundus: Märgo "Oleanna" Draamateatris ning co"-tervikus on ilmselt suur. ""La Kõlari "Kolm musketäri", Peeter Harwoodi "Kostümeerija" Linna­ Traviata" öös" tõuseb aga Andres Konovalovi "Kolm päeva parun teatris. Lihtsalt head näidendid. Noormetsa — Priit Pangsepa la- Münchhauseni elust'. 2. Katri Kaasik-Aaslavi "Härra vavisioon üldmuljes lausa esiko­ Lavakujundus: Kustav-Agu Punttila" ning "Noored hinged". hale. Puumani "Kolm musketäri", Er­ 3. Ervin Õunapuu "Noa laev", Muusika puhul oleneb ju paljugi vin Õunapuu "Doktor Karelli "Maskeraad". taotlusest, lavastuse laadist. raske öö" Eesti Draamateatris ja 4. Ene Järvis "Petra von Kanti ki­ "Kolme musketäri" etendusi ava­ "Othello"* Rakveres, Aime Undi bedates pisarates", Elina Reinold meelselt ja meeldejäävalt "ve- "Rocco ja tema vennad", Jaak "Oleannas" ning Anu Lamp dav" muusika (Märgo Kõlar) või Vausi "Gösta Bertingi saaga" ja "Kostümeerijas". "Põhjas" peaaegu märkamatult

20 lavastusse sulanduv ja pinget ku­ manni ("Õnnelikud lõpud" "Va­ 4. Ene Järvis — Petra von Kant jundav helitaust (Peeter Konova- nalinnastuudios" — kuuldavasti ("Petra von Kanti kibedad pisa­ lov) võivad olla mõlemad täpsed üks eneseleidmis- või eneseüle- rad"); Vivian Kallaste — Aldonza ja funktsionaalsed. Tähelepanu­ tusrolle). Pole kahjuks näinud ka ("Mees La Manchast"). väärne, et leidus kaks täiesti eri­ Kaie Mihkelsoni — Evald Her- 5. Jüri Lumiste — Mosca ("Volpo- nevat lähenemist klassikale: maküla duetti "Meelespeas". Nä­ ne"); Marko Matvere — Athos Riina Roose muusikakujundus gemata on "Gösta Berlingi saa­ ("Kolm musketäri") ja Simone "Roccole" ja Peeter Konovalovi ga", Rakvere "Don Quijote" ja ("Rocco ja tema vennad"); Aivar ""La Traviata" öö". Nukuteatri "Faustike", "Petra Tommingas — Cervantes ja don 4. Külliki Saldre — pr Solness von Kant..." Linnateatris ja "Cy­ Quijote ('Mees La Manchast"). ("Ehitusmeister Solness") ja Tal- rano de Bergerac" "Estonias". Meeles mõlkus veel mõnigi roll, linna-etendusel "Antigone New mõne puhul kahandas esmavai- Yorgis" II vaatus. Ene Järvis — mustust hilisem ebastabiilsus. ema Rosaria ja Anne Reemann — ENE PAAVER: Omaette peab aga mainima kaht Nadia ("Rocco ja tema vennad"); etapilist rolli näitlejate loomin­ Katrin Saukas — Matilde ja 1. D. Mameti "Oleanna" Draama­ gus: Raivo Rüütli Kleinmanni Ludmilla ("Pisuhänd"/"Second- teatris, L. Visconti "Rocco ja tema ("Õnn kaasa, Kleinmann!" — händ"); Kersti Kreismann — Lin­ vennad" Linnateatris, S. Lager- "Õnnelikud lõpud") ja Andres da ("Kirves ja kuu"); Piret Rauk löfi "Gösta Berlingi saaga" Tabuni Solnessi ("Ehitusmeister "Endlas", A. Milleri "Salemi Solness"). — Abigail ("Salemi nõiad") ja nõiad" "Ugalas", E. Tambergi Violet (La Traviata" öö"). "Cyrano de Bergerac" "Estonias', 6. Ülle Kaljuste — Puskari-Emma 5. Uued liidrid: Aivar Tommin- K. Ristikivi/M. Kasterpalu "Hin­ ja Fina ("Härra Punttila ja tema gas — Vestmann (ja TV-st nähtu gede öö" "Vanemuises". sulane Matti"); Epp Eespäev — põhjal — Don Quijote); Marko Marlene ("Petra von Kanti kibe­ 2. Jaanus Rohumaa "Rocco ja dad pisarad"); Piret Kalda — Matvere — Simone ("Rocco...") ja tema vennad", Elmo Nüganeni Athos ("Kolm musketäri"); Pee­ pruudi ema ("Impro I — Põhja­ "Kolm musketäri", Juri Jenomini konn"); Tene Ruubel — Luua- ter Tammearu — Saša ("Antigo­ "Moskvasse, Moskvasse!". ne New Yorgis"). Huviga jälgisin neiu ja Tõnno Linnas — von 3. "Kolme musketäri" kujundus Örneclou ("Gösta Berlingi saa­ kogu aeg ka Martin Veinmanni K.-A. Püümanilt. Aleksander II ja Ain Lutsepa (dr ga"); Evald Aavik — Corbaccio ja Karell) stseeni, Andres Dvinjani- 4. Ene Järvis (Petra) ja Triinu Me­ Rain Simmul — Leone ("Volpo- novi Sanderit ("Pisuhänd"; Rain riste (Karin) — "Petra von Kanti ne"); Andres Ots — doktor ("Roc­ Simmuli Piibelehte rohkem I vaa­ kibedad pisarad". co ja tema vennad"); Raivo Trass tuses) ja Toomas Suumani Mefis- 5. Lembit Ulfsak (Punttila) — — kuningas Louis ХП1 ("Kolm tofelest ("Faust"). "Härra Punttila ja tema sulane musketäri"); Lauri Nebel — Matti"; Marko Matvere (Simone) 6. Episoodidest: Herta Elviste — Geoffrey Thornton ("Kostümee­ — "Rocco ja tema vennad". rija"); Arvi Mägi — Rampkoff ja Vanem daam ("Hingede öö"), Pi­ 6. Ülle Kaljuste, Garmen Tabor, ret Kalda — "Impro I — Põhja- Andres Tabun — Hertsog Terje Pennie, Maria Klenskaja ("Kolm päeva parun von Münch­ konn" (pulmapildis), Anu Lamp (Punttila naiste liit) — "Härra — kuninganna Anna ja Raivo hauseni elust"); Aivar Tommin­ Punttila...", Ene Järvis (ema) ja gas — Linnar, Gunnar, Wolfgang Trass — Kuningas Louis XIII Raivo E. Tamm (Vincenzo) — "Kolmes musketäris". Läbi-tüki- ("Second-händ"). "Rocco ja tema vennad". 7. Peamine on, et aeg ei libiseks kõrvalosadest: Andres Raag — 8. "Impro I — Põhjakonn". Ciro ("Rocco...") autori poolt sõrmede vahelt ja vaimuerksus ei vähe antud, laval terve elulugu. lahtuks — et jaksaks usaldada, 7. Kas teatritel ei tuleks veel kord PILLE-RIIN PURJE: vaimustuda, süveneda. Aga kui läbi mõelda külalisetenduste tak­ ei jaksa? tika ja strateegia teistes linnades? 1. Oluline on olnud viibida Don 8. "Cyrano de Bergerac", "Mosk­ Nende mängukava koostamisel Quijote, kolme musketäri, Gösta vasse! Moskvasse!", "Kuningas ja reklaamis vajab rahaliste kulu- Berlingi, Münchhauseni maail­ Lear", "Kardemoni linna rahvas de-tulude arvestamise kõrval mas. Ideaalide ja kujutelmade ja röövlid", "Puhh". tähtsustamist ka "moraalne tulu" valgus sütitab ja inspireerib. — teatri imidž, kunstiline autori­ 2. Merle Karusoo — "Pisuhänd"; JAAK RÄHESOO: teet, sisupildi adekvaatsus. Ja Kaarel Kiivet — "Gösta Berlingi eriti nn suure gastrolli, mitmest saaga"; Elmo Nüganen — "Kolm Olen sel hooajal peale "Endla" lavastusest koosneva tsükli esita­ musketäri"; Jaanus Rohumaa — täiskava arvukamalt näinud ai­ misel (näiteks augustis Tallinnas "Rocco ja tema vennad". Ei saa nult Eesti Draamateatri lavastusi. ja Tartus). Möödunud hooajal maha vaikida kummalisi sisi­ Ja kuivõrd kahe teatri võrdlemi­ sain suhteliselt palju näha Tartus maid äratundmishetki, mida ära­ sel pole suuremat mõtet, kasutan "Vanemuise" jooksvat repertuaa­ tasid Andres Noormetsa ""La tavalist vastamisruumi üksnes ri. Kogumulje oli hoopis mit­ Traviata"öö" ning Priit Pedajase üheks tähelepanekuks. Nimelt: mekülgsem ja rõõmsam kui see "Hingede öö". äkitselt on lavadel robinal ro­ pilt, mille mu kolleegidel kujun­ 3. Muusikaline kujundus: Peeter mantilisi kangelasija lugusid — das "Vanemuise" augustiseeria Konovalov — ""La Traviata" öö"; kolm musketäri, Gösta Berling, Tallinnas. Sama probleemi üle tu­ Märgo Kõlar — "Kolm musketä­ don Quijote mitmes variandis, leks kindlasti aru pidada "End­ ri". Priit Pedajas — "Hingede öö"; parun Münchhausen, "La Tra­ lal", võib-olla ka Draamateatril ja Vello Toomemets — "Gösta Ber­ viata" ja "Maskeraadi" seltskond, isegi "Ugalal", kelle seekordne lingi saaga". vana Williami "Gloobuse" trupp augustivalik ei olnud samuti nii Kunstnikutöö: Ahti Seppet — noorukeste armastajatega ja kes adekvaatne kui eelmistel aastatel. "Hingede öö"; Krista Tool — veel. Kusjuures kõiki on mängi­ 8. Segas see, et pole jõudnud oma "Ehitusmeister Solness"; Aime tud üsna tõsimeelselt, tunnete sii­ silmaga vaatama Aivar Tommin- Unt — "Rocco ja tema vennad"; rusele rõhudes; vahepeal sellise gase don Quijotet ("Mees La Jaak Vaus — "Gösta Berlingi saa­ materjali kasutamisel enam-vä­ Manchast") ja Raivo Rüütli Klein- ga"- hem kohustuslikku irooniat pea-

21 aegu polegi — või on (õigemini jandusala juhataja roll teatris ja 6. Pruudid ja pruutide ansambel huumorit) sellisel määral ja sellis­ järelikult ka nende ettevalmistus "Härra Punttilas" (Ü. Kaljuste, tes kohtades, nagu see oli juba oma kutsealaseks tooks. Igal teat­ G. Tabor, T. Pennie, M. Klenska- algselt teosesse kirjutatud. Väike­ ril võiks olla oma südametunnis­ ja); H. Elviste Vanem daam ses tagasivaates paistab nüüd tuse hääl, mingi eetiline ette­ ("Hingede öö"); G. Raudsepa re­ Nüganeni "Romeo ja Julia" selle kirjutus voi kujutelm, mida ta ei verend Hale ("Salemi nõiad"); laine ettekuulutaja: vist oli Mati reeda, millest allapoole ei lange, L. Benderi Canina ja H. Merzini Unt see, kes tolles traditsioonilis- tulgu mis tuleb. Tark kompro­ Colomba ("Volpone"). romantilises lavastuses ennustas- miss peab olema võimalik. Rollide esiletõstmine on raske. ki uut suunatähist. Ma ei usu Head on palju, juurdetulijad hel­ küll, et praegune vanaromantika delt üldpilti rikastamas. Näiteks sissetung jääks rohkem kui paari "Härra Punttila...", nagu ka Ka­ hooaja nähtuseks — suuremaks ÜLO TÕNTS: rusoo händade-dialoogia meeldi­ tarvitamiseks on see kraam liiga 1. Korduslavastused jätan kohe sid ja mõjutasid tervikuga; tohib kulunud. Aga romantiline hoiak kõrvale, aga ikkagi raske küsi­ sealt siis kedagi omaette esile tõs­ võib edaspidi kasutada muud, mus seekord. Mispärast ei ole Mi­ ta? Nimetamata on jäänud loodetavasti peenemat ainest, ja kiver veel uuesti lavastanud P. Volkonski Leon ("Orkester") nõnda jätkuda. Praegu huvitab Milleri "Proovireisija surma"? — meeldetuletus, kui paljust me mind eeskätt, mis vaimsused ja Küllap nüüd saaksime Milleri va­ näitleja vahepealse teatrist loobu­ liikumised on selle laine taga. lusast realismist aru. Elame ise mise tõttu oleme ilma jäänud. Ainult neid tundes võiks midagi samade seaduste meelevallas, Küsimusi annaks ehk varieerida ennustada, ent paraku ei ole mul mille ohver on Willy Loman. Üri­ — miks mitte näiteks omaette siin ühest veendumust. Oleks te­ tan siiski. Maailmadramaturgia: rubriik alustavate näitlejate jaoks gijatega neist asjust rohkem ves­ Clowacki "Antigone New Yor­ (esimest ja teist hooaega teatris)? telnud, siis mõistaks ehk täp­ gis"; huvitavam algupärand — Kas "Vanemuise" näitlejad on semalt oletada, kuid praegu laa­ M. Karusoo ja trupi "Second­ selles mängus minu vaatekohast vad kõrvalseisjale üsna võrd- hand"; proosa ainetel loodud näi­ paremas seisus? Saan neid isupä- võimsad, vastandlikudki seletus- dend — M. Kasterpalu "Hingede rast vaadata, mälu talletab roh­ variandid. Kas see romantika on öö". kem. protest vohava asisuse, ärivaimu 2. Ei saa selle ja mitme järgmise 7. Mure on seesama, mis juba mit­ vastu? Või hoopis avanenud küsimuse vastamisel soliidselt mel aastal varem. Kui majandus­ maailma seikluslikkuse peegel­ lühikest paremate loetelu, mis lik šokiseis aina jätkub, kas pub­ daja, nagu mõneti meie avan­ kinnitaks arvustaja nõudlikkust lik peab vastu? Ja on see ikka türistlik äriilmgi? Kas see koha­ ja otsustusvõimet. Seejuures tun­ enam eesti teater, kuhu õpetaja ei tine lihtsa- ja lapsemeelsus ("Wil­ dub, et asi ei ole tippude puudu­ saa kehvuse pärast minna? liamile" näiteks kasutab ainesena mises, vaid selles, et tõesti või­ Tartus on päris naljakas, kui lasteraamatut; "Kolm musketäri" mekaid lavastajaid ja näitlejaid mõnest kriitikatükist loed, nagu on lasteraamatuks taandunud) on rohkem kui varem. oleks eesti teatris kaks taset: Tal­ lähtub nõudlikuma publiku — J. Rohumaa "Rocco", A. Lepiku linn ja need teised seal kuskil. Kas või tegijate endi — ajutisest rati- "Salemi nõiad". Aga M. Tommin- nii: rohkem raha, parem kunst? neerituseväsimusest? Või on see ga "Mees La Manalast" ei jäänud Aga mitte ainult naljakas, sest vastutulek lihtsakoelistele tõusi­ neile elamuse poolest põrmugi teatripoliitiliste asjade ajamisel kutele, kes on harjunud kinost ja alla? M. Karusoo "Pisuhänd" — on tallinlastel teadagi eeliseid. raamatuletilt saama kergesti see­ "Second-händ" — nauditav an­ Teater ise teeb rõõmu, juurdetuli­ ditavat kaupa? (Sest eks ole need samblimäng, palju rõõmu kõigist jad kõige rohkem. Annaks tae­ melodraamad ja flrt/on-filmid ja näitlejatöödest. P. Pedajase "Hin­ vas, et see ei oleks lihtsalt eel­ kriminaal- ja armastusromaanid gede öö" — ei ole nagu selles hoo­ mistest aastakümnetest pärit ju kõik oma kahesaja-aastaste ro­ ajas millegagi kõrvutada, julge ja inerts — rahvusliku enesekaitse mantiliste stampide ülessoojen­ huvitav katse inimeksistentsi me­ režiimil toimiva kultuuri jõud damine.) Vastust ei tea, peab tafüüsikasse sukelduda. Aga ja hoog, mis ei ole veel raugenud. ootama ja vaatama. K. Kaasik-Aaslavi "Härra Puntti- Ei tohigi raugeda, sest rahvusena la..." kui rahvatükk ja otsatu lus­ püsimise probleemid ei ole ka­ IVIKA SILLAR: timine? dunud. 3. Lavakujundus: A. Undi "Roc­ 8. "Maskeraad", "Kolm musketä­ 1. B. Brecht, E. Vilde, R. Har- co", K. Tooli "Punttila" ja A. Sep- ri", "Ehitusmeister Solness", wood. peti "Hingede öö". "Oleanna", "Meie linnake". 2. Jaanus Rohumaa — "Rocco ja Muusikakujuiulus: R. Roose tema vennad" "Rocco", P. Pedajase "Hingede LEA TORMIS: 3. Krista Tool — "Ehitusmeister öö", P. Konovalovi "Salemi Solness". nõiad". 1. Tuntud näidendite huvitavad 4,— 4. L. Olmaru Hermine ("Hingede uusnägemised ("Ehitusmeister 5. Marko Matvere — "Rocco ja öö ), E Järvise Rosina ja K. Lau­ Solness", "Salemi nõiad", "Võla­ tema vennad", "Kolm musketä­ gu Nadia ("Rocco"); Ü. Tirini Al- usaldajad", "Maskeraad"). Klas­ ri"; Aivar Tommingas — "Pi­ donza ("Mees La Manchast"); sika kaasajastatud töötlused suhänd". K. Saukase Matilde ja Ludmilla ("Faust" ja "Faustike" jt), traves­ 6. Ene Järvis — "Rocco ja tema ("Pisuhänd" — "Second-händ"). tiateni välja ("Norbert", "Second­ vennad"; Raivo Tamm — "Kolm 5. L. Ulfsaki Punttila ("Härra hand"). Dramatiseeringud nii­ musketäri"; Piret Kalda — "Imp- Punttila..."); A. Tomminga Alon- kuinii, eriti noorimate tegijate ro [ — Pöhjakonn". so Quijana — Don Quijote omapärane vaatenurk ("Kippa­ 7. Eesti teater peab õppima en­ ("Mees La Manchast"); M. Jaano- ri unerohi", "Noored hinged"). nast müüma. Probleemile kuidas vitsi Valorin ("Teise mehe pea"); Romantilise kirjanduse, idealis­ on küllaltki närviliselt lisandu­ A. Noormetsa John Proctor ("Sa­ tist kangelase esiletõus — kas nud igavene küsimus: mida män­ lemi nõiad"); J. Lumiste Mosca kompensatsioon elus puuduvale gida? Tõenäoliselt tähtsustub kir- ("Volpone"). või elusa teatri "vastupanuliiku-

22 mine" külm-asistunud kom- lõpuks ilmus raamat G. Kroma- sellise "maandamisega" Mikk mertslikkusele? Publiku heaks­ novist ja V. Panso "Töö ja talendi" Mikiver "Othellos", "Maskeraa­ kiit "Gösta Berlingile", Don uustrükk. Suhteliselt ruttu ilmus dis" ja ooperis "Cyrano de Berge- Quijote kolmele erinevale versi­ J. Rähesoo mõttetihe "Hecuba pä­ rac"). Teisel juhul püüdsid teatrid oonile (donkihhotlus kui kunsti rast". Kuni on raamatuid, pole luua romantilist suurvormi, mis ürgomadus?), musketäridest rää­ teater ainult liivale kirjutatud. on üles ehitatud kas müstilisele, kimata. 8. Mea culpa: olen väga vähe enesetapuni viivale võitlusele "Hingede öö" kirjandusliku kom- näinud väiketeatreid/truppe. kangelase ja maailma vahel ositsiooni idee oli tulemusest Jätkuvalt huvitab Tartu Laste­ ("Gösta Berlingi saaga", "Salemi Euvitavam (vähemalt külalis­ teater, aga sel hooajal üksnes nõiad", "Rocco') või üritasid taas­ etenduste põhjal). Hooaja tähele­ kuuldu-loetu põhjal. luua müüti tema puhtal kujul panuväärne sündmus ometi. Kas mitme hindaja peale kokku ("Kolm musketäri"). Selle nähtu­ Millegagi võlus mind ""La Tra- saame hooaja kogupildi? se teine pool (samuti romantili­ viata' öö". Aus mäng: puhlalt ja Nägemata (seni) veel "Oleanna", ne!) — tänapäeva merkantiilse ja kirglikult kaasajastatud melo­ "Meelespea", "Kolmas politsei­ äärmiselt madala eetikaga elu ei­ draama? nik", "Kostümeerija", "Lysistra- tamine ("Pisuhänd" ja 'Second­ Kaasaegseid algupärandeid vä­ te" (üldse Nukuteater), "Õnne­ hand" Merle Karusoolt, "Vol­ hevõitu. Siiski: Kross ja Kivirähk likud lõpud", "Kuningas Lear", pone" Jaan Toomingalt — nähta­ — huvitavad äärmused, mis toi­ "Kaval-Ants ja Vanapagan", vasti ei ole juhuslik, et kõige ere­ davad teatri vaimu. "lmpro-I" — "Volpone", "Münchhausen", damalt ilmneb see "Vanemuises", hea idee, võiks jätkata. "Moskvasse, Moskvasse!" (üldse kes visalt teatab endast kui Tartu 2. Neid saab palju, igaühel oma Vene Teater), "Puhh", Bulgakovi vaimu kandjast). tugevus, parimat ei tea. J. Rohu­ "Don Quijote". 8. "Mees La Manchast" ja "Kunin­ maa — "Rocco ja tema vennad"; gas Lear" "Vanemuises". E. Nüganen — "Kolm musketä­ BORIS TUCH: ri"; K. Komissarov — "Põhjas" (lavakooli diplomilavastus); 1. Kui rääkida eesti originaaldra- LILIAN VELLERAND: M. Karusoo — "Pisuhänd"; maturgiast, siis loomulikult M. Mikiver— "Cyrano de Berge- "Doktor Karelli raske öö". 1. J. Glowacki "Antigone New rac"; K. Kaasik-Aaslav — "Härra Kui rääkida üldiselt, siis "Petra Yorgis". Punttila ja tema sulane Matti"; von Kanti kibedad pisarad" — 2. Piirduda ühe või kahe lavastu­ M. Tommingas — "Mees La kui näide väga taktitundelisest ja sega on seekord võimatu. Eriti Manchast". üldinimlikust lähenemisest prob­ esileküündivaid tippe ei oska lei­ 3. Muusika: P. Konovalov — leemile, mis mingis mõttes näib da. Haaravad, õnnestunult lavas­ ""La Traviata" öö". R. Roose — olevat üpris spetsiifiline. tatud ja mängitud olid Rohumaa "Rocco". "Gösta Bertingi saaga", "Maske­ "Rocco" ja Nüganeni "Kolm mus­ Kunstnikutöö: E. Renter — "Kon­ raad", "Kolm musketäri", "Rocco ketäri". Kriitikuna, kes ilmselt üle servatoorium"; A. Unt — "Roc­ ja tema vennad" ja veel mõned tähtsustab teatri elulunnetuslik- co", "Kratt"; K. Tool — "Solness", nimetused (vaata punkt 7, kus ku funktsiooni, tõstaksin esile "Punttila". sellest on täpsemalt jutlu). Nekrošiuse "Kolm õde", Mikiveri 4. E. Järvis — Rosaria ("Rocco") ja 2. "Rocco ja tema vennad" (Jaa­ "Maskeraadi", Toominga "Vol- Petra von Kant; V. Kallaste — Al- nus Rohumaa), "Kolm musketä­ ponet", Raudsepa "Antigonet", donza; K. Saukas — Matilde ja ri" (Elmo Nüganen), "Volpo- Komissara vi koolilavastust Ludmilla ("Pisuhänd", "Second­ ne"(Jaan Tooming). "Põhjas", kus erutas lähedane hand"). 3. Aime Unt — "Rocco ja tema maailmanägemine, ja Karusoo 5. A. Tommingas — Vestmann ja vennad". Jaak Vaus — "Gösta "Pisuhända", mille puhul on ras­ Cervantes/Don Quijote (lau­ Berlingi saaga". Häid muusikalisi ke öelda, kas nakatas rohkem luhääle vähese kandvuse kiuste); kujundusi on palju. Kardan keda­ etenduse elegantne kergus või A. Dvinianinov — Sander, gi esile tõsta, äkki jääb keegi ni­ Vilde-Karusoo mõtteviis. R. Simmul —Piibeleht; L. Ulfsak metatute hulgast välja. 3. Ervin Õunapuu "Maskeraad". —ootamatu Punttiin; M. Matvere 4. Tiina Mälberg — Emily "Meie 4. Külliki Saldre "Antigone" tei­ Athos ja Simone ("Rocco"). linnakeses". Katariina Cauk — ses vaatuses. I. Sammul — D'Artagnan. Nadia "Roccos" ja Mileedi "Kol­ 5.-6. Peeter Tammearu "Antigo- 6. H. Elviste "Hingede öös", Punt­ mes musketäris". Piret Rauk — nes", Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak tila pruudid Ülle Kaljuste, Abigail Williams "Salemi nõida­ ja Martin Veinmann "Karellis", M. Klenskaja, G. Tabor, T. Pen­ des" Jüri Krjukov "Maskeraadis", tue. E. Eespäev — Marlene ("Pet­ 5. Ain Lutsepp "Doktor Karelli Andrus Vaarik "Norbert;s", Aar­ ra von Kanti kibedad pisarad"). raskes öös". Jaan Rekkor "Gösta ne Üksküla "Othellos", Sulev P. Kalda — pruudi ema jm Berlingi saagas". Marko Matvere Teppart "Kolmandas politseini­ ("lmpro-1")... Võiks jätkata. "Roccos". Tõnu Kark "Kostümee­ kus' , Evald Aavik "Volpone" esi­ 7. Kas ei vajaks probleemidest ja rijas". Jüri Lumiste " Volpones". meses vaatuses jt. suundumustest rääkimine üle 6. Lembit Ulfsak — Nikolai I 8. Rakvere, Pärnu, Tartu, Viljandi pika aja jälle ekspertide vestlus­ "Doktor Karelli raskes öös" ja Ka- ja Tallinna Vene teatri lavastuste ringi? Rahvusteatri(te) küsi­ zarin "Maskeraadis" (kui muidu­ puudulik nägemine. mused jm mured püsivad, neid gi neid kõrvalosadeks nimetada siin jälle korrutada on mõttetu. saab). MARGOT VISNAP Küsimus: miks uuem ballett 7. Kogu hooaja jooksul kujunesid (Ü. Vilimaa "Kratt", M. Murd­ teatritel mingid erilised suhteet 1. Ükski sel hooajal lavale jõud­ maa "Credo" — mõlemad huvita­ romantilise maailmakäsitlusega. nud draamatekst ei suutnud jää­ vad) ei leia oma publikut? Tantsu Ühel juhul oli tegemist draama te­ gitult üllatada, ometigi oli teatrite vabatruppidest hakkab "Eine gelaste väliselt romantilise käitu­ repertuaari üldpilt (kuigi valiku­ Five" ilmet võtma. misega, millele teater otsis se­ liselt) mõneti avastuslik — tõsi­ Rõõmuavaldus: Parem hilja... letust väljaspool romantilist süs­ sem, tihedam, mitmekesisem. (ehk polnudki veel päris hilja?) — teemi (eriti järjekindlalt tegeles Imeteldav on viljandlaste meele-

23 lahutuslikku kommertsi tauniv de-variatsioonide idee oli küll Kersti Kreismann "Kirves ja repertuaarivalik (Andersen-Ša- intrigeerivam kui tulemus, ent kuus". piro, Ibsen, Wilder, Miller, Glo- juba lavastaja originaalse mõtte­ 5. Peeter Tammearu ootamatu wacki). Ega Rakvere Teatergi käigu pärast ei saa "Pisuhännast" ümberkehastumine ("Antigone maha jää (Shakespeare, Kivi, Wil­ & '%econd-hännast" mööda vaa­ New Yorgis"). Indrek Sammuli de, Goethe, Bulgakov), ehkki tu­ data; "Gösta Bertingi saagaga" tööd "Roccos" ja "Kolmes muske­ lemused panevad rohkem kaht­ näitasid Kaarel Kiivet ja trupp, et täris" on tunnismärgiks ülespoo­ lema kui Viljandi puhul. Märka­ "Endla" potentsiaal on hoopis le suunduvast arengukõverast. mata ei jää ka Linnateatri suve- võimsam, kui see paari viimase Kes lavastajaist tabab ära, mis rol­ räärnsem hoiak (Strindberg, hooaja valguses paistab; Andres li vajaks Marko Matvere pärast Visconti, Fassbinder, Harwood, Lepiku "Salemi nõidades" oli "Kolme musketäri" Athost? Kaljo Vilde, Tammsaare), kuigi see märke uuele kvaliteediringile Kiisa vormispüsimine "Kirves ja kompliment on tehtud väikeste jõudmisest; Üllar Saaremäe kuus" äratab imetlust. mööndustega: Vilde- ja Tamm- "Kolm päeva parun Münchhau- 6. Punttila pruudid "Punttilas", saare-lavastused kuuluvad teat- seni elust" ja Andres Noormetsa Herta Helviste "Hingede öös", ritudengitele ning suure lava ""La Traviata" öö" on ilmekad Epp Eespäev "Petra von Kanti ki­ puudumine võimaldabki teatril näited sellest, et ka kergemasse bedates pisarates", Anu Lamp ja suveräänsemalt käituda — milli­ žanri võib tõsisemalt suhtuda ja Piret Kalda "Kolmes musketäris", ne teine teater saaks lubada enda­ otsiv vaim tasub end siin igal ju­ Arvi Mägi ja Andres Tabun "Kol­ le vaid kuut oma trupiga tehtud hul ära. mes päevas parun Münchhause- uuslavastust hooajas (viis saalila- 3. Endiselt kuuluvad huvitava­ ni elust", Aivar Tommingas vastust pluss üks vabaõhutükk)!? mad muusikalised kujundused "Second-hännas", Lauri Nebel Tähelepanu äratavaid ideid oli Peeter Konovalovile ("Salemi "Kostümeerijas". Siin nimetatud teistelgi teatritel: E. Vilde Pisu-ja nõiad", "Kolm päeva parun...") ja tulid meelde kohe, tegelikult Second-hännamäng ning Ristiki- Priit Pedajasele ("Hingede öö"). võiks see rida olla pikemgi. vi-Hesse ühitamise katse "Vane­ Kõrgvormi peegeldavad Krista 7. Ma ei mõista hästi rahvus-staa- muises", Goethe "Faustike" Nu­ Tooli lavakujundused: "Ehitus­ tuse taotlemise ideed praeguses kuteatris, S. Lagerlöfi "Gösta Ber- meister Solness", "Salemi nõiad", kontekstis, kus kõikidel teatritel lingi saaga" "Endlas". "Härra Punttila ja tema sulane on raske, pealegi mõjub enese 2. Võrdselt huvitavaid lavastusi Matti" nagu ka Aime Undi "Roc­ väljavalituks tõstmine pisut ko­ oli mitu, olgu tervikuna või mingi co ja tema vennad" ja Kustav-Agu hatuna. Teatrid võiksid siiski veel idee, lahenduse, aspekti või at­ Puumani "Kolm musketäri". tegutseda (olgu et romantilise) mosfääri poolest: Jaanus Rohu­ 4. Huvitav on jälgida küpsemist: deviisi all: üks kõigi, kõik ühe maa "Rocco ja tema vennad" ning Anne Reemann "Roccos", Piret eest! Elmo Nüganeni "Kolme muske­ Rauk "Salemi nõidades", Laine 8. "Volpone", "Kuningas Lear", täri" vabaöhuprojekt (mõne Mägi "Gösta Berlingi saagas", "Impro , "Dr Karelli raske öö". mööndusega, millest olen TMK-s Külliki Saldre "Ehitusmeister kirjutanud); Merle Karusoo Vil- Solnessis". Uut tahku paotas

Eksperthinnang: HOOAJA 1994/95 TIPPLAVASTUSED

1. L. Visconti "ROCCO JA TEMA VENNAD" Tallinna Linnateatris — 17 häält. (Lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnik Aime Unt. Esietendus 22. oktoobril 1994, mängukordi hooajal 36, vaatajaid 3266 Linnateatris ja "Dionysia" festivalil "Vanemuise" väikeses majas.)

2. A. Dumas' — E. Nüganeni "KOLM MUSKETÄRI" Tallinna Linnateatris — 13 häält. (Lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kustav-Agu Püüman. Esietendus 1. juunil 1995, mängukordi suve jooksul 27, vaatajaid 7717 Linnateatri "lavaaugus".)

3. B. Brechti "HÄRRA PUNTTILA JA TEMA SULANE MATTI" Eesti Draa­ mateatris — 8 häält. (Lavastaja Katri Kaasi k-A a s 1 a v, kunstnik Krista Tool. Esietendus 6. novembril 1994, mängukordi hooajal 29, vaatajaid 2536 Draamateatri suures saalis ja ringreisil Jõhvis, Pärnus, Viljandis.)

Hooajal valmis ligi 100 uuslavastust.

24 LAURI KARK

AJALOO DRAMATURGIA II LUMIERE JA MELIES JÄTKUVALT*

EELISTA PRIMITIIVI Meliesi rikkalike filmifantaasiate kõrval Itaallane Umberto Eco on väitnud, et fil­ — või täpsemalt: nende seas — leidub paar mi audiovisuaalne keel oleks määratletav tõsielusündmuste instseneeringut. 1899. aas­ isegi siis, kui maailmas poleks loodud mida­ tast pärineb "Dreyfusi asi", 1902. aastal akti­ gi peale "Rongi saabumise" ja "Kastetud viseerub Mont Pele vulkaan ning Montreuil' kastja". Enamgi veel. Mainekas filmiteadlane stuudioski purskab dekoratsioon jahu, sest Mihhail Jampolski on oma Meliesi-käsitluses "parema fotograafilise tulemuse saamiseks öelnud, et varane film, hoolimata oma algeli­ ei ole kasulik filmida eset ennast", pole susest ja tehnilisest primitiivsusest, on teo­ Melies kitsi oma kogemusi jagama. Hoopis reetilises plaanis meie tänasest filmist mil­ kummaline oli aga lugu "Edward VII kroo­ leski koguni rikkam ja sisukam. Nimelt oli nimisega" (1902). Melies käib sel puhul isegi varane film otsekui tabula rasa, ta polnud Londonis Westminster Abbeyt vaatamas, kammitsetud hilisematest väljakujunenud kuid ei maksa arvata, nagu oleks tal seejuu­ tõekspidamistest, milline peaks üks õige film res ka filmikaamera olnud meeles ligi võtta. olema. Varane ja algeline film võis nautida Ei, Melies käis lihtsalt sündmuspaigaga tut­ oma vabadust. vumas, et seejärel gravüüride järgi see Mont­ reuil' paviljonis valmis maalida. Kuninganna Alexandraks kutsus ta tantsijatari Chätelet' Artikli algus ilmus TMK, 1995, nr 12 (Toim). teatrist, Edward VII rolli usaldas aga ühe ko-

Vennad Auguste ja Louis Lumiere'id, mehed, kellele võlgneme kinematograafia sünni sada aastat tagasi, on ühiselt pilgu tulevikku pööranud.

25 haliku pesumaja töölise hoolde. Kusjuures Sadoul. (Märkigem sulgudes, et fotole ainu­ juhtus nii, et tegelik kroonimine lükati edasi omase koha leidmine ajakirjanduses põlnud ning toimus alles 9. augustil. See ei häirinud niisiis mitte üksnes foto trükitehnilise repro­ suurt ekraanivõlurit kuigivõrd, tema "kroo­ dutseerimise keerukuse küsimus.) Seda, kui­ nika" oli õigeaegselt valmis ja nii linastaski ta das uus meedium kinematograafia kõmpis Jampolski sõnul oma taiest rahumeeli juba temas peituvaid võimalusi ajal, mil puudu­ juunikuus. Ega tema süüdi olnud, et tegelik­ sid kanoonilised arusaamad, mida tohib ja kus osutus planeeritud tähtaegadest kinnipi­ mida mitte, mis on õige ja mis mitte, peabki damisel nii saamatuks! Kuid kroonika, mida silmas Mihhail Jampolski, rääkides varase demonstreeritakse enne sündmuse enese toi­ kinematograafia eelistest võrreldes tänasega. mumist — mis see on?! Kummatigi ei ta­ 1908. aasta toob meid siin suure sammu jagu junud toonane publik Meliesi selletaolisi ligemale kinematograafia tänastele mängu­ ettevõtmisi pettusena. Rahule olevat jäänud reeglitele. Käsikäes kunstilisust manifesteeri­ ka kuninglik paar: kui nad ei teaks, et neid va "Film d'Artiga" ilmub ekraanidele esi­ tegelikult ei filmitud, siis võiksid nad arvata, mene nädalaringvaade "Pathe-journal" ning et ekraanil ongi nad ise, nagu on lugeda Sa- kroonika hakkab mängufilmile vastandudes douli filmiajaloost. oma dokumentaalsust tajuma. Meie tänases kultuuriteadvuses on foto­ graafiline kujutis otsekui autentsuse garantii, VIRTUAL REALITY AJALOO foto ja dokumendi vahele võiks isegi võrdus­ NÄITELAVAL märgi panna (see ei tähenda, nagu fotot ei Kummatigi näitab paradoksaalne juhtum püütaks retušeerida ja võltsida, aga võltsimi­ "Edward VII kroonimisega", et veel hargne­ sega on mõtet vaeva näha ju just fotograafi­ mata teedega filmimaastik võib pakkuda fil- lise kujutise tõepärasuse tõttu, on öelnud miteoreetilist huvi mitte üksnes ajaloolises Marcel Martin). Meliesi ajal aga nii ei olnud. aspektis, vaid see võib haakuda üpriski va­ Foto polnud veel kuigi laialt juurdunud, veel hetult tänapäeva filmipraktika sõlmküsi- ei väärtustatud vahetult sündmuspaigas ja mustega. Koguni meie igapäevaelu problee­ sündmuse ajal tehtud fotot, ütleb Georges midega. Pean silmas selliseid nähtusi nagu virtual Kuningas Edward VII kroonimine. Ent mitte reality ja arvutimanipulatsioonid fotograafili­ 9. augustil 1902 Westminster Abbeys, vaid sama se kujutisega. Paari aasta eest võis ühel arvu- aasta juunis Pariisi külje all Montreuil's Meliesi tifoto näitusel näha Helsingi südalinnast filmiateljees.

26 tuttavat Mannerheimi monumenti, aga juba kõrvale esmapilgul vahest intrigeerivamagi koos alasti väejuhiga. Mis siis, kui peatselt il­ filmikunsti sünnini viinud senise kunstikul­ muks lettidele CD-ROM pealkirjaga "Kogu tuuri arengu jälgimise. Tahtmata kuidagi tõde Anton Hansen Tammsaare armuelust"? ületähtsustada filmi tehnoloogilist külge, Olgugi et ettenägeliku inimesena vältis püüame lihtsalt osutada, kuidas ühe asja või Tammsaare filmi- ja fotokaameraid, eelistas nähtuse ülesehitus võib määrata suuresti ära oma imagot teiste vahenditega kujundada, ka tema kasutamisvõimalused. Seda lõpp­ on mõned teda jäädvustavad filmikaadrid kokkuvõttes ka sedavõrd keeruka ilmingu ning mitmed fotod ometi olemas. Mis takis­ nagu kinematograafia puhul. taks neid ükskõik mis eesmärkidel arvutiga Filmi fotograafiline tegelikkuseehedus töötlemast? Kohtulahendite võimalikkus, tu­ pole lihtne sõnaspekulatsioon, vaid sellel on levase tegutseja eetika? Seda küll, aga kum­ matigi ei anna see kellelegi meist siiski garantiid, et meist tehtud fotograafilise kuju­ tisega pärast midagi hullu ette ei võeta. Ega asjata loodusrahvaste esindajad ei pelga en­ dast võõrale pilti anda, nende kartused on modernsel kujul tõeks saamas. Siin, sellel visuaalinfo n-ö ajaloolisel pöördehetkel, olekski vahest kasulik meenu­ tada Meliesi juhtumit. Tõesti, filmikunsti vahekord tegelikkusega, tema suur tege- likkusesarnasus on olnud ja jääb edaspidigi virtual reality ajastul küsimuste küsimuseks. Senine filmiesteetika on seda vahekorda määratlenud filmi fotograafilisusest tulene­ Meliõsi eriskummaline filmimaailm. Astronauti­ valt autentsuslikuna. Kuid varane kinemato­ de õhulaev on Kuule jõudnud. Maa kaaslase pal­ graafia ja Meliesi "Edward VII" juhtum ühelt ge taga on aimatav inimnägu. ("Reis kuule", poolt ning uusim arvuti tegelikkus teiselt 1902.)" poolt osutavad senise määratluse puudulik­ kusele. Kas pole nii, et hoolimata kardinaalsetest lausa materiaalne, asine kate. Andre Bazini muudatustest jääb ka virtual reality puhul ar­ sõnul on filmikujutis otsekui valguse abil vuti abil loodu ning "tegeliku" tegelikkuse saadud tõmmis tegelikkuse palgelt. Kumma­ vahekord filmile olemuslikuks — jääb se­ tigi saame sellest rääkida isegi sõna otseses mantiliselt pingestatuks. Saab panna näitleja mõttes. Valgustundlik hõbedaühend, millele mängima reaalset ajaloolist isikut või kutsu­ langes valgus, jääb ilmutamisel emulsiooni- da üldtuntud persooni võtteplatsile iseend kihile püsima. Valgustamata jäänud hõbe­ kehastama, nagu tegi Wini Wenders Mihhail daühend pestakse sealt aga välja. Nii et hea Gorbatšoviga filmis "Nii kaugel ja lähedal". tahtmise korral võiksime toda fotograafilist Kuid tunnistagem, ehtsaid kroonikakaadreid kujutist või täpsemalt tema materiaalset fik- arvuti abil meelevaldselt libategelikkuseks seeringut veidi reljeefsekski pidada. Mis sel­ vormides võib tulemus olla irriteerivamaltki lest, et nimetatud "ruumilisus" on mikros­ pingestatud ja seega tunduvalt filmipärasem koopiliselt väike. Kuid see oleks nagu tõesti kui kahe esimese filminäite puhul. Mis sel­ valgusmaski võtmine tegelikkuse palgelt jä­ lest, et resultaat on seejuures minetanud oma reltulevate põlvede jaoks. Hakka või tõesti autentsusväärtuse ja usalduslikkuse. Mis sel­ uskuma, et filmilindile püütakse tükike tege­ lest, et see ei mahu meie tänase harjumusliku likkust, et see otsekui kandub sinna. foto-dokument arusaama raamesse. Tuleme nüüd tele- ja videopildi juurde. Vahest tõesti — hukkuma peab iga vilun? Kui filmis tekitatakse tasapinnaline kujutis Meeldigu see meile siis või mitte. objektilt peegeldunud või kiirgava valguse abil vahetult, et seda siis valgustundlikul MURENEV VALGUSMASK materjalil fikseerida enam-vähem eespool- Meeldimise kõrval on teisigi kriteeriume kirjeldatud viisil, siis tele ja video puhul ko­ meid oodata võivate muudatuste hindami­ deeritakse kujutis eelnevalt elektrisignaaliks. sel. Näiteks lähtumine sellest, "kuidas asi Dekodeerimisel omakorda läbib elektronkiir tehtud on". Kinematograafia sünnilugu kä­ kineskoobi imeväikeste pilude rea ja paneb sitledes piirdusime uudse nähtuse tehnilise vastavalt signaali kodeeritud informatsioo­ lahenduseni jõudmisega ja jätsime nimme nile seal punktides olevad luminofooritäpi-

27 т<еШШш:жм

Loomulikult kuulus Meliesi filmiloomingusse ka Swifti "Gulliveri reiside" aineline linalugu salvestatakse kujutise enesena, telekujutis (1902). fikseeritakse aga signaaliks kodeeritud kujul. Kui filmilindile jäädvustatava kujutise puhul on oluline tema sarnasus-vastavus algsele kesed helenduma. Nendest helenduvatest valguskujutisele, siis elektrisignaaliks kodee­ punktikestest moodustubki videokujutis. rimisel on määravad juba ka teised kriteeriu­ Arvutiekraanil tekitatud kujutis ei erine mid: märgiline iseseisvus ja sõltumatus alg­ teleekraani omast. Ekraanipind on samuti ja­ sest kujutisest (muidugi kindlate reeglite, de- gatud imepisikesteks täpikesteks ning kuju­ kodeenmisvõimaluse ja kommunikatiivsuse tise tekitamine põhineb iga sellise ruumi- säilides). Signaal muuseas seepärast ongi punkti kohta käiva informatsiooni dekodee­ signaal, et ta oleks selgemini käsitsetav, et rimisel. Kuid info ei ole kodeeritud siin me ei peaks seda n-ö kotiga selga võtma. muutuva suurusega katkematu elektrisig- Siit tulenevad videokujutise töötlemise naali näol, vaid kvandituna lihtsas kahend- märksa avaramad võimalused. Piltlikult (ja süsteemis (mis aitab üksiti vältida mehaa­ veidi lihtsustatult) öeldes saame ühel juhul nilist infomüra). rääkida maskist-skulptuurist, teisel juhul aga Nii võib lühidalt kirjeldada filmi-, tele- ja sõnades väljendatud tegelikkuse kujutisest. arvutikuiutise ehk viimasel juhul siis virtual On selge, et kui me nüüd sooviksime seda reality kujutise tekitamise tehnoloogiat. Mida tegelikkuse pilti kuidagi muuta ja teisenda­ nendest erinevustest võib järeldada? da, siis on see sõnalise kirjelduse puhul soo­ tuks lihtsam kui konkreetse "eseme" puhul. ASI JA MÄRK Videokujutise vahepealne n-ö tinglikuks Esiteks märkame, et fotograafilise menet­ märgiks kodeeritus selgitabki, miks on tele­ luse puhul valguskujutis n-ö esemestatakse, pilti võrreldes fotoga nii kerge teistsuguseks see omandab igati konkreetse ja materiaalse muuta. Üks nupuliigutus ja värviline kujutis kuju. Videokujutise korral jälle saame rääki­ asendub mustvalgega või vastupidi. Ja see da sekundi murdosa jooksul teleekraani kõi­ on üksnes kõige lihtsam elektrooniline efekt, ki rohkem kui 300 000 punkti läbivast mida tänapäeva tehnika meile pakub. elektronkiirest, seega millestki käega katsu­ Arvuti digitaalsignaali puhul suureneb maast. Teiseks aga — ja see on meile antud signaali märgilisuse aste ning n-ö tegelikku- juhul tähtsam — märkame, et filmikujutis sesarnasuse köidikutest pääsemine veelgi.

2S Maiustuste ja mänguasjade kiosk, kus unustuse hõlma vajunud Melies enesele leiba teenis ja Kui elektrisignaal oli foto analoogkujutisega kust ta 1929. aastal leitakse. võrreldes vaadeldav tingliku märgina, siis kõrvutuses n-ö kiretu kahendsignaaliga on elektrisignaal ja tema n-ö emotsionaalselt tekitatud liikumine võib olla kas kiirem või muutuv suurus käsitletav ilmselt analoogsu- aeglasem, ta võib ootamatult katkeda ühes sena. Tegelikult ongi elektrooniline telepilt ruumi- ja ajapunktis, et jätkuda kunagi kus­ üksnes vaheetapp kujutise tõeliselt tinglik- kil mujal (mis on ju teisisõnu montaaž). Koik märgilise kodeerimise juurde jõudmisel. See see on võimalik üksnes tegelikkusest vaba­ vabanemine signaali algpõhjuseks olevatest nemise, sellest sõltumatuks saamise hinnaga. tegelikkuse seostest tähendab omakorda uut Kust võtame teadmise, et fotograafiline ku­ vabadust kujutisega manipuleerimiseks, sel­ jutis peab olema tegelikkuse analoog, sama­ le töötlemiseks ja loominguliseks interpre­ väärne tegelikkusega. Võrreldes arvuti digi- teerimiseks (näiteks võimalus arvutiga juba taalsignaali kodeeritud infoga, mõjub foto pildisiseselt asju ümber tõsta ja panna neid muidugi n-ö asja enesena, ent tõtt-öelda on soovi kohaselt liikuma). ju temagi, see kolmemõõtmelist ruumi asen­ Kirjeldatud arengurida viiks meid dav tasapinnaline kujutis, samuti üksnes justkui filmi algsest tehnoloogilisest olemu­ märk. sest (ja tegelikkuse reprodutseerimise või­ mest) kaugemale. Kuid kas on see ikka tõesti FILMIKUNSTI TEINE AASTASADA nii? Millel põhines Plateau avastatud stro- boskoopiline efekt, mis on ju üksiti kogu Üks tänavune kinematograafia juubeli- edasise kinematograafia alus ja üldse selle film, tõsi küll, mitte kuidagi harjumuspära­ võimalikuks tegija. Kinematograafiline liiku- selt juubeldav tähtpäevafilm, nimelt Priit misefekt tugineb tegelikkuse ja selles toimu­ Pärna ja Janno Põldma "1895", on valinud va liikumise jagamisele imepisikesteks het- oma motoks tõdemuse "Film — see on vale". kedeks-osadeks (meenutagem, kui palju vae­ Seda vahest irriteerivatki seisukohavõttu va pidi nägema kas või Muybridge "tegelik­ võib mitmeti mõista. Nii selles mõttes, et kuse tükikeste" fotoplaadile kinnipüüd­ misel). Et seejärel neid osakesi uuesti inimsil­ Autor meenutab siinkohal tänutundega vestlusi male demonstreerides juba omatahtsi liiku­ Ants Villiga, saamaks ettekujutust visuaalkujutise mismuljet tekitada. See uus, kunstlikult uudsetest tehnoloogiatest.

29 film on kõigest illusioon, kui ka konkreetselt raske kujutleda nii tõelike asjade kui joonis­ ekraanilt pakutavate müstifikatsioonide tatud dekoratsiooniga, nii elufaktide kui väl­ osas. Üheks filmi "1895" moto taustaks on jamõeldisega ühtmoodi lapsemeelselt vabalt aga kindlasti vastandumine üldlevinud lau­ ringikäivat Meliesi arvuti ees end igati kodu­ sungile "Film — see on tõde 24 kaadrit se­ selt tundmas — milliseid senimõeldamatuid kundis". Nii või teisiti on kogu meie sajandi mustkunstitrikke võimaldaks arvuti võrrel­ film elanud nimetatud arusaamast kantuna, des omaaegse filmikaameraga! on elanud valdavalt vendade Lumiere'ide Vaevalt saab see lausa juhus olla, et ole­ margi all. Tegelikkusekauges lavastuslikku- me virtuaalse tegelikkuse võimalikkuseni ses on ikka nähtud ohtu filmi olemusele ja jõudnud just filmikunsti teise aastasaja kün­ seda on aktsepteeritud pigem kõrvalepõike­ nisel. Ajaloole meeldib olla üksiti ka suur na enne järjekordset uut taaslähenemiskatset dramaturg, ta on osanud sündmusi ja veel tegelikkusele. Vahest on filmi teise aastasaja sündida võivat kenasti ajastada ning nii künnisel valminud "1895" pilguga hoopiski meie ootusi dramaatiliselt pingestada. Me homsesse pööratud ning tunnistab senise oleme sadakonna aasta jooksul näinud, kui­ esimese sadakonna aasta filmi valeks just das väljuvad töölised, kuidas saabub rong, tema järgnevast arengust lähtudes? kuidas aednik saab kastetud. Ent mis tegeli­ Milliseks võiks kujuneda filmikunsti tei­ kult ikkagi sünnib nende piltide vahel ("Was ne aastasada? Ühes teises juubelifilmis, Ed­ geschah wirklich zwischen den Bildern," gar Reitzi "Režissööride öös", arutlevad nagu küsib ühe Werner Nekese Lumiere'ide- virtuaalsesse keskkonda asetatud saksa fil­ eelset kinematograafiat käsitleva filmi peal­ mitegijad antud teemal ning nende jutus kiri)? Kuidas üks või teine kaader omandab kõlab mõte, et see võiks kulgeda Meliesi filmis sootuks uue tähenduse, mida me te­ märgi all. Võib-olla tõesti, vahest on tõesti mas enne ei teadnud märgata, mida enne ju Melies võti filmikunsti homsesse päeva. Järs­ polnud? Või kust tuleb see n-ö eimiski, mis ku oli Melies oma sünniga sadakond aastat saab miskiks ja pole enam võrdne iseenda­ kiirustanud, miks muidu võttis ta oma "len­ ga? Kas oskaksime neile pärimistele täna ra­ huldavat selgitust anda — on esimene dava võluvaibaga" nii meelsasti ette ajarän- filmisajand selleks piisav olnud? nakuid?! Igatahes arvan ma, et poleks kuigi

Godard ja maal. Olgugi et prantsuse lavastaja on tuntud oma ekstra­ vagantsuse tõttu, ei kiirusta ta ometi "Karabinjeeride" (1963) tegelase kombel n-ö pildi sisse ronima. Ilmselt ei ole maalireaalsus selleks pii­ savalt reaalne. Ent mida teeks Godird arvuti ees, arvuti reaalsuse ees seistes?

30 SAATUSEST MÄÄRATUD? JUHUSEST JUHITUD? ÜKS KILD JÜRI JÄRVETI ELUTÖÖST

Näitlejast jääb järele legend või mitte midagi... Kogusin aastaid materjali Jüri Järveti raamatu jaoks. Esimene kogus alusmaterjali ja poolik käsikiri varastati. ]ah, sõna otseses mõttes. Pole siiani välja tulnud, küllap rändas kohe prügimäele, sest ilmselt ei huvitanud varast mitte järvet ega tema nimega paberid, vaid., kott, milles see varandus asus. Teise katse katkestas koguja ja koostaja raske haigus. Kolmanda katsega alustasin 1990-ndate algul. Lindistatud on lõputuid tunde juttu Järvetiga ja järvetist. Igapäevaelu, igapäevased mitmekordsed töökohustused pole jätnud aga füüsilistki võimalust keerukana kavandatud raamatu-idee teostamiseks. Uus käsikiri on tänini kokku panemata, färoet ise ei hakanud seda enam ära ootama — "Ah, kellele seda nüüd vaja on! Uued ajad, uued vaated, uued hinnangud — need tiitlid ei maksa enam midagi! Siin ei tea praegu keegi, kas oled elus midagi ka ära teinud või ei ole. Praegu poleks õigegi seda raamatut ilmuda lasta." (1994) Huvitav, kas saatus ei taha (või tahab?), et see raamat tuleks? Aeg aina ruttab. "Nagu saatan istuks kella sees," armastas Järvet öelda. Jüri järveti lahkumine oli lõppenud aasta suurimaid kaotusi. Mitte ainult teatri- ja filmimaailmas. Vaid ühe rahva vaimses ühismälus. Hüvastijätt, mida märkas ja tajus kogu Eestimaa. Hetkeks. Elu läheb edasi. Kas mälu jääb? Järveti pidud on suureks lohutuseks, et filmid ehk tõepoolest jäävad. Seda tunnistab isegi teatriloolane. Aga legend? Legendi loovad mäletajad. Need, kelle kätes on lood ja versioonid, ja isiklik suhe jutustatavaga, isiklik "elu slepp". Ainult siis on legendid põnevad, "topeltpõhjaga". Ainet on kogunenud igatahes lademetena; kirjapaberil, fotodel ja helikassettidel. Kullaväärtuses. Moraalses mõttes.

Jüri Järvet ja Kaljo Kiisk Teatriliidus, 1993. H. Rospu foto -

/ Näiteks KALJO KIISAGA oleme Järvetist vestelnud 11. aprillil 1991. See oli tore jutt. Paljude teistegi kolleegidega on olnud väärtuslikke ja huvitavaid jutuajamisi Jüri Järveti näitlejateest, kuid Kaljo Kiisk on seekord välja valitud seepärast, et tema oli möödunud aastalõpu päevakangelane —jõulukuul täitus 70. eluaasta. Täies elujõus, töine ja tegev juubilar. Parlamendisaadik, eesti filmi-isa ja suurepärane näitleja. Ning suure elukogemusega MÄLETAJA. Ja filmid ju jäävad... REET NEIMAR

Ma räägin teile ühe loo saatusejumalan- Baltlasi oli mul siit igalt maalt ja Win­ nast, Suurest Juhusest. Kui palju sõltub meie dischi osale kujutlesin ideaalselt Plotnikovi. kõigi elu, isegi suurimate kunstnike, nagu Tundsin teda instituudi päevilt üsna hästi, öeldakse, saatuse poolt väljavalitute elukäi­ väga seltsiv ja vastutulelik inimene. Julgesin gus siiski tühipaljast juhusest. See on üks vä­ talle sellise ettepaneku teha küll, sõitsin stse­ hetuntud lugu mõtlemisaineks, mida õieti naariumiga Moskvasse ja koputasin Plotni­ tähendab tuntud sõnakõlks "saatuse kap­ kovi ukse taga: "Kallis professor, mul oleks riis". väga hea meel, kui te tuleksite mulle filmi "Hullumeelsuse" filmis on keskne kuju mängima." Kohe kaeti laud ära, võeti lahkelt Windisch, teadsin ette, et temast oleneb filmi vastu, teejoomise juures ta aga ütles: "Ma stilistika — nii nagu mängib tema, nii farslik loen läbi ja kui lubad, ma aitan sind ka, juhul või nii tõsiabsurdne tuleb film, Windischi kui mul tuleb stsenaariumi kohta äkki mõni osatäitja nagu dikteerib filmile kas tõsidust mõte. Aga ma ütlen sulle kohe ühte asja: või koomilisust. Sellepärast otsustasin näitle­ vaevalt ma saan ise mängida. Sest mul on ja valimisel mängida maksimaalsele kaardi­ praegu suurepärane pakkumine Kozintse- le. Meeles mõlkus algusest peale Jüri Järvet vilt: hakkan mängima kuningas Leari." ja ta oli mul kindlalt kandidaatide nimekir­ Vohh! Siit algab nüüd niisugune osa jas, aga oli ka Lev Durov, Efrose näitleja "Hullumeelsuse" ettevalmistusetapis, mida Moskvast, ja tuleb tunnistada, et esimesel eriti keegi ei tea, võib-olla Jürigi ei tea, ma kohal selles nimekirjas seisis minu instituu­ pole talle sellest kunagi rääkinud. Plotnikov di, GITIS-e professori Nikolai Plotnikovi ütles mulle tookord: "Mui on vaja veel Le­ nimi — väga hea näitleja, kes sai tookord ningradis Leari kostüümiproovis käia. Aega laiemalt kuulsaks filmiga "Sinu kaasaegne". on vähe jäänud, varsti algavad võtted. Saad Miks Plotnikov? isegi aru, Kaljo, niisugune roll! Ära pane pa­ Mina kavatsesin "Hullumeelsust" kohe haks..." algusest peale teha rahvusvahelise seltskon­ "Muidugi saan," vastasin ma. Jah, talle naga. Mitte et tollal oli moes kutsuda eesti tehti juba Leari kostüümi, asi oli nii kaugel. filmi väljastpoolt näitlejaid, mitte et ma eesti Mõne päeva pärast ütles ta mulle: "Va­ näitlejaid ei usaldaks või ei tunnustaks — banda mind, midagi pole parata, ma ei saa taeva arm, ei iial! niisugust rumalust ma küll tõesti kahte nii suurt rolli korraga teha. See oma hinge peale võtta ei taha —, aga mulle osa, mida sa mulle pakud, on väga hea. Aga tundus, et sel konkreetsel juhul filmi iseloom ta on suuremahuline, nõuab palju aega, seda tingis. Sündmustik — eikellegimaal, minu füüsilist kohalolekut, mitte et sõidan mingis abstraktses linnas. Nagu ma oma siia-sinna, edasi-tagasi ja mängin "Leari" sõbralt, stsenarist Lorencsilt kuulsin, oli see kõrvalt sinu juures nagu muuseas. Ei, seda tal algul mõeldud ikka omamoodi Nõukogu­ osa peab tõsiselt tegema. Aga saad aru, mina de Liiduna, aga hiljem kandis ta kogu loo olen Lear... Ma tulin just äsja viimaselt kos- siiski II maailmasõja aega ja Saksa okupatsi­ tüümiproovilt. Asi on otsustatud. Ja kui ma oonile üle. Ja õigesti tegi, sest esimene vari­ juba hakkan kord Leari mängima, pean ma ant ei oleks ju kategooriliselt läbi läinud, kui võtma endale pika ettevalmistusaja, ma pean juba teisegagi, nagu me nüüd teame, tuli nii end juba varem vabaks tegema." pikaaegne veto filmile peale. Aga filmist on Ega siis midagi, valisin Windischi ossa selgesti näha ja ära tunda siiski totalitaarne Jüri Järveti. Mitte nii, et ma oleksin ta häda­ riik. Just sellepärast mõtlesin mina, et ka ga võtnud. Ei! Ta oli mul ju nimekirjas! Kut­ näitlejate seltskond peaks olema rahvuselt susin vahepeal proovivõtetele ka Durovi, hästi kirju. Oletasin, et seegi võiks olla üks aga leidsin siiski, et Järvet on täpsem, pee­ huvitav eksperiment. nem Windisch, Durov oleks olnud teistmoo­ di, füürerlikum füürer. Mäletan, arutasime Jüriga, kas panna talle natuke grotesksemat Jüri Järvet malelaua taga. joont juurde, ja otsustasime, et ei ole vaja, et G. Vaidla foto olgu sel Windischil ikka mingi kaal ka, et 33 kuju taga oleks mingi hirm, kui ta ilmub — tagasi minema. Tore oli see, kuidas seal see mees võib palju pahandust teha... Ilusasti head, tippklassi näitlejad pidevalt jälgisid tegime tööd. Ma pean ütlema, et kuigi ka mit­ teineteise tegemisi. Näiteks Bledis lõpetas med hilisemad filmitegemised on mulle rõõ­ oma episoodi ära, pärast seda võtsime Jüri mu valmistanud, aga "Hullumeelsuse" võtted episoodi — märkasin, et Bledis ei läinud olid ikkagi kõige... kõige vägevamad näitleja- mitte ära, kiiresti riideid vahetama ja grim­ hetked. Sest see meeskond oligi omamoodi mi maha võtma, nagu see tavaliselt käib, näitlejate eliit, kes sinna kogunes: Järvet ja vaid jalutas kõrval ja vaatas, kuidas Jüri Panso meilt, Valeri Nossik Moskvast, Liepinš mängib. Ja kui mängis keegi teine, ütleme ja Pljut Lätist, Bledis ja Babkauskas Leedust, Babkauskas, jälgis jälle Jüri kõrvalt... kusjuures Panevežyse peanäitejuht Miltinis Sel ajal ei olnud Järvetiga vaja piike oli kogu aeg kõrval ja jälgis, kuidas tema näit­ murda, kuidas lavastaja või kuidas näitleja lejad mängivad. Ta tegi meil isegi väikese epi­ rolli näeb. Meil oli väga sünkroonne näge­ soodi — seal maalide juures palusin ta mus Windischi läbivast osast filmis. Seda ei korraks kaadrisse, kunstnikuks. ütle ma mitte seepärast, et ma jutustan teile Ja siis tuleb ühel ilusal päeval Jüri ja ütleb: praegu Jüri Järvetist ja tahan esile tõsta "Tead, mind on kinnitatud Kozintsevi filmis häid mälestusi, ei, kui meil oleks mõni riid Leari peale." Kujutage ette! Hiljem ma kuul­ või konflikt olnud, räägiksin ma hea meele­ sin, et Kozintsev oli tohutu hulga näitlejaid ga ka selle teile ära — need lood on ju tih­ kordamööda proovivõttele kutsunud ja Lea- tipeale palju lõbusamad. Aga tõesti ei riks proovinud ja et Plotnikov oli tõesti juba olnud. Väga hea operaator oli meil, Anatoli kindel Lear, kui Kozintsev avastas äkki Järve- Zabolotski, Šukšini operaator, — temale ti... Jüri Järvet oli tal kas 17. või 18. Lear. Ja Järvet tohutult meeldis. Ja kui operaatorile Jürile tuli see ettepanek ju täiesti ootamatult. hakkab mõni näitlejaisiksus eriliselt meel­ Teda oli varem proovitud sinna juba õige mit­ dima, siis tahab ta tema nägu näidata, siis me episoodi peale, oli kutsutud Narrigi proo­ oskab ta talle valgust seada... Järvetit on vima ja kuhu kõik, ja siis oli päris pikalt Zabolotski näidanud "Hullumeelsuses" vaikus, nii et Järvet oli jõudnud sellele Lenin­ tõesti mitmekülgselt — ta on tehtud lame­ gradi stuudiole ja Kozintsevile juba käega daks, ta on tehtud teravaks... Viimane kaa­ lüüa, et ei saa sealt ühtki jupatsit ka, kui äkki der, kus Windisch ise hulluks läheb, on oli üleöö tema see mees, kes mängis k ii­ väga hästi filmitud ja vapustavalt Järvetil ri i n g a t. Ja mõtleme nüüd: Plotnikov ütles ka mängitud. "Hullumeelsuse" Leari pärast ära — jäi Win- Minust targemad mehed on öelnud, et dischist ilma ja jäi lõpuks ka Learist ilma. Ja see on võib-olla Järveti parim filmiroll. mõlemat osa mängib tema asemel üks ja see­ Täpne, kontsentreeritud, mitmepalgeline sama näitleja, Jüri Järvet! Näete, kuidas saatus — meeleolud muutuvad kümnendikmilli- vahel oma soosinguga mängib... Kunagi hil­ meetrit. Ja kuidas Windisch kogu aeg ISE jem, kui ma "Hullumeelsust" Moskva Kino­ sammub vaimuhaiguse poole, kuidas ta lä­ majas näitasin, tuli ka Plotnikov sinna filmi heneb samm-sammult nende tasemele, kel­ vaatama ja ütles mulle: "Muidugi on mul le juurde ta tuli kui käskija... nüüd kahju, aga siiski — ma käitusin tol kor­ Windischist tema õnnetu silmaga hak­ ral ausalt. Aga näete, kuidas elu läheb... Ja Jüri kab kohati isegi kahju. Sest Järveti nega- Järvet mängis väga hästi ka Leari." Kuigi ta tiivsedki tegelased ei ole mitte üks-ühele, kohe lisas: "Mina oleksin muidugi teistmoodi banaalsed. Sellepärast kõik ütlevadki, et teinud." Aga kiitis! Windisch on huvitav kuju, et oma inimlik Järveni olid need elu hiilgavamad päevad. alge on Jüril olemas igas rollis. Ta ei tee Ta oli väga töövalmis, kontsentreeritud, küps mitte lontrust, vaid on inimene, kes on an­ oma šansse ära tundma ja neid kasutama. tud situatsioonis sunnitud mingiks teoks Mina veel algul kartsin, et võib-olla Jüri arvab või on ta siis vigane, on tal mingi inimlik ka meie võtteid nüüd "Leari" kõrval teisejär­ kompleks, viga küljes. Isegi see lõpp, kui ta guliseks. Ei sinnapoolegi! Jüri ei olnud selline ütleb, et miks te arvate, et meiega on kõik näitleja! Meie võtted olid alanud varem, "Lea­ lõppenud. "Me kohtume veel." Ka seal on ri" omad hiljem, kõike andis seada. Jüri püü­ mingi väga täpne, mõtlemapanev võõritus dis end maksimaalselt pikaks ajaks vabaks just läbi inimliku põhja: midagi ei ole para­ teha, et paigal olla — Alatskivi lossis me seal ta, elu on niisugune, ju me tuleme veel ja kõik koos elasime, oma pisikene ringkond oli kägistame jälle ja võtame jälle pea maha... kogu aeg koos, isegi õhtuti. Mitte nii nagu ta­ Ta ei karjunud ju Windischina kusagil, aga valiselt, et näitleja sõidab kohale, jõuab võt­ kui õudne, kui mõtlemapanev on see lõpu- teplatsile, vaatab kella ja peab juba hakkama noot!

34 "Hullumeelsus" (režissöör К. Kiisk; "Tallinnfilm", 1968). Windisch — Jüri järvet, Willi/ — Bronhis Babkauskas.

"Hullumeelsus". Sophie — Mare Garšnek, Windisch — Jüri järvet.

"Hullumeelsus". Toimetaja — Valeri Nossik, Windisch — Jüri Järvet.

35 "Hullumeelsus". Esiplaanil. Windisch — [uri järvet; taga Peaarst — Voldemar Panso.

Ma räägin praegu teile, et kõik on Järvetit Järvetile kibe ei olnud, et see talle korda ei selles osas kiitnud. Aga "Hullumeelsuse" läinud, teda ei puudutanud. Jüri on kogu elu film pandi ju kinni! "Iskusstvo Kino" sõimas olnud väga kriitiline oma tööde suhtes. nii läbi, et ära enam üldse jalule tõuse! Nüüd Kõhklev. Jüril ei ole nahaalsust, mida mõnel on, jah, suhtumine muutunud, kuid nüüd on mehel on — kui tahate selle kirja panna. Jüri juba hilja... Kakskümmend aastat läks mõõ­ Järvet ei ole see meister, kes marsib õpitud da. Eksivad need, kes arvavad, et see Jüri elukutse ja oskusega läbi elu nagu soomus-

36 Kuningas Lear on lahkunud. "Kuningas Lear". ("Lenfilm", 1970. Režissöör G. Kozintsev.)

37 särgis. Jürit väga liigutab, mida on keegi kir­ võtnud, ja paljud ümberringi arvasid, et Jär­ jutanud, mida on keegi öelnud: "Miks ta küll vet on ülbeks läinud — kas te arvate, et tema nii ütles?", "Miks see inimene vaatab minu seda ei tajunud? Tajus. Kui nüüd viimastel peale niimoodi?" Ta on väga kohmetu inime­ aastatel on hakatud vägagi uljalt kõike üm­ ne. Ja see teeb elu valusaks. Vaatamata oma ber hindama, kiputakse vaata et к õ 1- kõikidele tõusudele on Järvet pidanud end k i varasemaid töid ja tegemisi maha väga suure kontrolli all. Suuremat jagu oma kriipsutama — kas siis Järvet seda ei taju? tööst on ta alati vaadanud niimoodi: "Oi, pa­ Kas te arvate, et meie põlvkond seda ei taju? gan, miks ma nii tegin?!" Kuigi pärast võib Tajume. Ja see teeb elu kibedaks. Ta ei ole tulla aplaus ja au, aga tema ütleb või mõtleb olnud kunagi häbematu või hoolimatu näit­ ikkagi: "Ei tea nüüd...?" Ja see ei ole formaal­ leja. Ka estraadil mitte. Me oleme näinud ne "ei tea", mees on mures. Ta on isegi palju näitlejaid ja lihtsalt seltskonnair.imesi, kartnud oma filmi vaadata, kartnud musta kes tahavad meeldida. Nad ise ei märkagi, materjali vaadata. Sest ta on meister, kes kuidas see välja paistab. Jüri ei ole odava suudab veel paremini teha, kui ta selle stsee­ menuga kunagi kaasa läinud. Ta tõusis kõr­ ni kaamera ees mängis. Mõnikord ei suuda­ gele ja mis viga teistel kõrvalt mõtelda: uhke gi, kuid see tunne kummitab: "Kurinahk, ma lend küll, tehtud mees, no mis ta elul häda oleksin võinud paremini teha!" on... Ei ole nii! Temal on omad valud. See on Väga teravdatud närvisüsteemiga inime­ küllaltki valuline elu olnud. Nii, nagu nähta­ ne, kes elab üle igat sammu. Kui ta viimastel vasti peabki ühel õigel mehel olema. aastakümnetel palju kahtles, osi vastu ei 1991

liiri Järvet lapselaste \a Roman Baskmiga oma 75. sünnipäeval Teatriliidus juunis 1994. K. Orro foto

38 PEETER LINNAP

TÕNU TORMISE VISUAALÖKONOOMIA

TÕNU TORMISE (s 1954) kunstile kontekstuaalse raamkonstruktsiooni ehitamisel hakkab kindlasti silma tema perekondlik päritolu. Vaatamata sellele, et Tormis on eeskätt ENSV lõpukümnendi, 1980. aastate kunstnik, kes i'õiks enesele tagantjärele hinnaalandust taotledes kurta "raskeid aegu", poleks see tema puhul siiski lõpuni aus. Vaiksema kilpkeskkonnana ümbritsesid teda nagu teisigi eesti kultuuri " püswksponaate" — nii heliloojast isa kui ka teatrikriitikust ema. (Tuleb meelde, et muudestki Tormise lähihõimlastest on saanud selles mõttes "asja" —ja et abikaasaks valis Tormis toreda näitlejanna.) Niisugune mikrokeskkond on just nagu miniatuurseks mudeliks sellele, kuidas eesti rahvas ja eesti kultuur säilitasid oma järjepidevust ja õigust kunsti autonoomsusele ning mil viisil nad end sovetliku konditsiooni räige atmosfääri, nagu ka kõige muu kahtlase eest, püüdlikult hermetiseerisid.

Et viimati öeldu pole mitte asjatu kõrvalepõige, kinnitab Tõnu Tormise üks kandvamatest fototsüklitest - läbi mitme kümnendi jooksev "Portreed". See "ikonograafüine" kollektsioon palendab hulka olulisi persoone, nende fassaade ja hingesid, kellega kokkupuutumist Tormise eelkirjeldatud päritolu kindlasti hõlbustas ning keda võib raamida nimega "kultuuritegelased". Termin, mis Eestis ilmselt soovib endale rohkem sisu kui enesekindlas Euroopas, mahutab siinmail — kodeeritud kujul — etnose enesealalhoiu instinkti ja on ka varasemas natsionaalfotograafias end korduvalt ilmutanud. Niisiis pole mitte pelk juhus, et paljud dokumentaalset töömeetodit kasutavad eesti fotograafid ise on kultuuritegelaste portreteerimist tähtsustanud kui oma missiooni number üks. Justkui aimates oma etnilise annihileerumise alalis-traagilist võimalust, on Eestis läbi aegade püütud (ja teatava paanilise fanatismiga) salvestada, katalogiseerida seda, mida nimetatakse "eliidiks"; seda ajupotentsi kandjate näidisrügementi ja koorekihti, mille katkematu ida- ja läänetuulte ajalugu on meilt veel koorimata jätnud. Kui Heinrich Tiidermanni "imeloomaks" oli 1887. aasta etnograafilises pildikollektsioonis "Estonica" veel "eestlane kui selline", siis luues 1930-ndatel oma ikonograafilist pildiarhiivi, fokuseerusid vennad Parikased juba intelligeutsia'le, pannes aluse meie nn "vipograafia" traditsioonidele.

"Koik rahvad kõikidel aegadel on kalliks pidanud oma lähtsale meeste ja naiste portreesid. Ka tänapäeval ja meil Eestis ei ole see teisiti. Ometi puudub meil säärane portreede või piltide kogu, mida i>õiks nimetada ikonograafiliseks keskarhiiviks. Selle väärtus ja tähtsus, eriti ajalooliselt seisukohalt on aga hindamatu."

Ometi jäi see ettevõtmine pooleli ka Parikastel, kellest üks pidi Eestist emigreerima, teme aga kuni elupäevade lõpuni vagurat ateljeefotograafi ametit pidama. Koik aina kinnitab, et paanika põhjused on tõelised. ENSV-s võeti sama teema, ehkki hoopis väiksemalt, üles korduvalt. Meenutagem kas või elupõlise "kultuuripildistaja" Kalju Suure heietusi, et just nimelt see ongi nn fotokunsti

' Peeter ja Johannes Parikas, tsit. Kaljule Teder, "Eesti fotograafia teerajajaid", Tln, 1972, lk 82. 39 kõrgeim kujutletav missioon. "Kus on kultuuritegelaste portreed?" küsib ka nooruke misjonär, tookordne žurnatudeng Olavi Paide, noomides noori fotokunstnikke nende "sotsiaalsusest" irdumise pärast."

Parikastest alates ja Tormisega lõpetades on eesti fotograafide hulgas tõusnud esmaväärtuseks mitte "eestlase kui rahvuse" (süsteemne) käsitlus, vaid selle asemel just kultuuritegelaste fotograafiline deponeerimine. Niisuguste autorihoiaku näidetena lähiminevikust meenuvad eespool mainitud Kalju Suur, Valdur Vahi, Arno Saar jt, ning kui ütlesin äsja, millele see katkematu tants kultuuri kahejalgsete kandjate ümber viitab võib-olla puhtsotsiaalses mõttes, siis samavõrd tundub siin varjul olevat veel üks lisamõõde - fotograafia meediumikeskne alaväärsus­ kompleks. Peegeldades piltniku ja fotograafia staatust Eesti ühiskonnas, tundub see innukas positiivne allergia, mis kultuuritegelaste kaameraikoone selgelt üle tähtsustab, olevat seotud fotograafide püüdlusega siduda ennast ja oma madalakest fotot kas või et kaudseski vormis "suure ning kõrge päriskultuuriga". Kui maades, kus niisugune küsimus pole õieti päevakorral olnudki, näiteks USA-s, ilmuvad näitused või raamatud nimega "Americans" (Robert Frank jpt), siis leiame neist tõesti igasuguseid inimesi. Kui aga raamatu või näituse pealkirjaga "Estonians" teeb eestlane, kas Jüri Soomägi' või Tõnu Tormis, siis muutub see millegipärast kohe "VIPP-ide punaseks raamatuks". See kontekstuaalne iroonia ei vähenda Tõnu Tormise portreede kunstilist kvaliteeti kitsamas mõttes. Rangelt ausaks jäädes tõdegem, et just see töö on Eesti "vipograafia" pikkadele traditsioonidele vaatamata ainuke, mis üldse tõsisemat käsitlust väärib; samuti nagu ta väärib ka hinnaalanduseta stiilinime "väljaande-fotograafia" (editorial photography). Et siin millegi nõnda erakordsega tegemist oleks, nagu kunagi arvasin, praegu enam ei tundu. Peeter Lauritsal on õigus, kui ta "Portreedele" pühendatud artiklis "Kultuur ja elu" lähtub teesist, et pildi tähendus ühiskonnas on kardinaalselt muutunud. Eestlase maailmapilt on varajase kapitalismi ajastul avardunud, ja nõnda, et see, mis kunagi tundus tipptähtsa maailmanabana, näib nüüd osana paljust. See on hea just pingevaba tõlgenduse tarvis.

Tormise modellide valik, nagu juba öeldud, on esinduslik, kuid nüüd juba puhtajaloolises mõttes. Jüri Palm, Mihkel Mutt, Hando Runnel, Olav Maran, Sven Grünberg, Peeter Mudist, Rein Kelpmann... oleks lühike järjestusprintsiipideta nimekiri, et loetletuid alfabeetiliselt või muul moel mitte diskrimineerida. Lühidalt, kirjanikud-kunstnikud-teadlased-luuletajad-peda googid; oma aja kangelased ning tänasest vaadatuna juba üsna esinduslikud petrifikatsioonid. Viimane pole kaugeltki mitte pelk hinnanguline epateering, vaid lähtub otsejoones Tõnu Tormise maailmavaate arhitektuurist. See on staatiline, isegi majesteetlik komponeerimisviis, mis toob meelde 1930. aastad ühes Eesti presidendi Konstantin Pätsi klassitsistliku fotograafilise esitusmalliga - viimase igaviku- ambitsiooni üle olen korduvalt imestanud vanades "Päevalehtedes". Tumedais rõivais kaadri keskele või kuldlõikesse (alatiseks) jääv president, taustaks valged luiged, kes ujuvad nagu mööda valmisjoonistatud veekoridore...

"Visuaalne ökonoomia", mis Tormise pildikangelasi oma keskkonna, asjade ning valguslaikudega seob, on niisiis plaanimajandusliku päritoluga. Sellest tulenevalt pole neil ikoonidel midagi juhuslikku: portreteeritu põhjalik tundmine ja pikaajaline jälgimine on siin määravaks tema hilisemas pildilises iseloomustuses.

Olavi Paide. "Noored fotograafid ja vana fotograafia". "Edasi", 3. X 1989. ' Jüri Soomägi. "Estonians!". Göteborg, Ekstrand & Blennow AB, 1989. Peeter Laurits. "Kultuur ja elu". "Kultuur ja Elu" 1993, nr 5.

41 1980-81.

Avioportrcc (Priit Pärn).

42 Jaan Rääts, 1978.

Peeter Mitdist, 1981.

43 Tallinna kikkis kirikutornid on Mihkel Muti jaoks ilmselt sama ainuvõimalik kui kolm lõvi Heinz Valgu tarvis, potipalmid Mudisti ümber, sadamaäärse kõdu­ rajooni hurtsikud Kelpmanni taustamas ning eeterlikud õhukardinad poetess Kareva meeleelundeid erutamas. Kokku võttes — iga Tormise ikoon lähtub püüdliku täpsusega kujutatavast — pildikangelase aurast, kui soovite. Kelpmanni foto, made by Tormis, nõiub mälust välja Kelpmanni maalid, nii on ka Marani ja Palmiga; Karevat "sellisena" näidates taasluuakse mõistagi tema luule visuaalseid ekvivalente jne.

Portreeseeria nagu paljud muudki Tormise fotod jätab seljataha igivana vaidluse "dokumentaalsest" versus "lavastatud" fotost. Pildikeskkonda Tormis muidugi dikteerib ja /või kontrollib, kuid ilma selleta ei saaks me teda ju kunstnikuks pidada. Leppigem siis pikantse väitega, et "dokumentaalsus" on teatav lavastamise alaliik/ mis ju paratamatult lähtub kultuuriteadvuse kokkulepetest: fotograafiline apparatus, ID, portree, "kompositsioon" jne.

Ka enamik Tormise muudest seeriatest, nagu "3.", "Juulikillud. Nägemis- harjutusi", "Cabaret" ("Varietee") jt kuuluvad "dokumentaalsete" kaameravisioonide hulka, sest lavastamise/konstrueerimise fakt, juhul kui säärane ongi tormislikult diskreetses vormis aset leidnud, meile esmalt silma ei hakka. Tormis esindab eriti "destilleeritud" fotograafilist pildikultuuri, kus pildipinnad hiilgavad oma puhtuse ja korrastatusega ning milles loodust, kehasid ja inimesi koheldakse kui visuaalseid valemeid. Isegi juhused pole siin enam mitte "juhuslikud", vaid lähtuvad Tormise oma kunstilisest tõenäosusteooriast.

Tormise suhtumine fotopilti füüsilises mõttes, fotosse kui autonoomsesse objekti, oli eestlase tavaarusaamadest erinev juba ENSV aegadel. Seda tõendab hulk arveteõiendamisi ajakirjandusväljaannetega, mis tema töid tihti ja erinevates kontekstides avaldasid ning selle kaudu ka Tormise piltide staatust massimeediumi visuaalkollektori reeglistikuga nivelleerida üritasid. Tormis lõi küll korduvalt skandaalseid pretsedente, lastes äranuditud pildi oma algses planeeringus ümber trükkida, aga tema fotostiili õnnetuseks oli seik, et sellise jaoks polnud ENSV-s selgelt väljakujunenud "kasti" — žurnalistikale liiga täiuslikud, kujutavale kunstile pisut fragmentaarsed ja publitsistlikud. Nõnda siis kujunesid Tormise loomingule parimaks massilise ilmsikstuleku vormiks raamatud ning "tõsise muusika" plaadiümbrised.

Tormise virtuoosne kopeerimistehnika tõi oma filigraansusega piltidel nähtavale niisuguseid peensusi, mida selgeltnägemise tehnikaga varustamata inimsilm polnud looduses/interjööris võimeline tajuma. Halogeenlambiga kopeerituina muutusid ka fotod "reaalsusest" veelgi reaalsemaks, avalikustades faktuurikosmose ning muutes tulemuse vähimagi käsitööndusliku vahelesekkumiseta kujutatu suhtes rohkemaks kui vaid indeksiaalsed märgid. Kohati meenutavad "Juulikillud", "Cabaret" ja "3." graafilisi lehti, kuid nad on graafikateostest rikkamad terve dimensiooni — maagilise "nii nagu oli" esitlusviisi võrra.

Näitus "3." (1981) koosneb paarikümnest arabesksest maastikust ning vaid fotograafia "oma" vahenditega saavutatud orientalistliku alatooniga pildist. Selle retseptsioon andis siis ja hiljemgi tunnistust, et Tormise tehtu nidestus paremini kunsti- kui fotograafia kontekstiga, mis toona eksisteerisid veel selgelt

5 Vilem Flusser, tsit. "European Photography Award 1992". Göttingen, 1992. 6 Evi Pihlak, "Maalid ja fotod", "Noorte Hääl" 10. XII 1981; M. Peil, "Tõnu Tormise fotod", "Vikerkaar" 1987, nr 4.

44 Näituselt "3.", nr 35.

Näituselt "3.", nr 28.

45 lahus. Öeldu tähendab, et "puhas" vormiprobleem oli siis Tormise fotodel hoomatavam kui kõik muu ning laskis tõmmata ahvatlevaid paralleele ANK-i, klassitsismi ja muu sellisega. Pöördeline oli mõneski mõttes "Juulikillud", kus Tormis tõi, pildirida tervikuks ühendades, sisse kinematograafiliselt narratiivse süntaksi, võimatu ning kättesaamatu sellele, mida peeti kujutavaks kunstiks. Esemete kommunaalsus, millele Tormis looduslike atribuutide (valgus, peegelduvus) ja fotograafilise apparatus'e abil puhus sisse ereda meelelisuse, ning "kultuurieelne", isegi lapselik maailmataju (loobumine kommunaalsetest tähendustest) olid märksõnadeks kirjeldamaks tulemust, millega Tormis oli hakkama saanud.

Pealtnäha tundub, et kogu Tormise muust loomingust eristub teravaimalt "Cabaret" (1984), ja sääraseks oletuseks on ka põhjust. Abstraktse ja sõbraliku "ontoloogia" asemel terav, närviline, ärev ja oma ebaeestilikkuses kõige intrigeerivam — sotsiaalne, isegi kommunaalne temaatika — seda kõike juba varastel 80-ndatel. Siin näeme nappides spetsiifilistes univormides, neis "töörõivastes" naisi, kellega seondub midagi noorepoolset ja midagi tuimalt vanainimeselikku. Nad liiguvad, siuglevad, suitsetavad ja teevad gümnastikaharjutusi interjööris, mille hall betoonsus meenutab punkerarhitektuuri sisemust või mõnda muud, üsna kalki keskkonda. Seda kaootilist betoonist pesa on jäädvustatud välklambiga, mis muudab interjööri hooletult tasapindseks, veelgi võikamaks kui muidu, ja loob piltidel "teolt tabamise" kriminogeense ning vägivaldse sekkumisega seonduva atmosfääri. Teose pealkiri "Cabaret" seob meie mõtted sunniviisilise/palgalise erootilisusega, mis pöördub iseenda vastandiks ning mille kõrval käsitsi joonistutud, sama valdkonnaga haakuvad teosed, nagu avangardist Lapini "Naine-Masin" vms, mõjuvad muinasjutuliselt armsatena. "Cabaret", nagu ka enamik sellise nimega laule, pakub rohkeid ekstrapoleerimis- võimalusi tervete elufilosoofiate hallutsineerimiseks, kuid jäägu see romantikute hooleks. Huvitavam võiks olla küsimus selle pildiseeria ühiskondlikust järeltoimest; seega — milline oli reaktsioon 80. aastate alguses Tormise mitte niivõrd lihalikule kui just vaimsele alastamise aktile — liiati kui meenutada veel toonast skisofreenset ideopsühholoogilist kliimat? Üks asi tundub Tõnu Tormise kui looja puhul esmatähtis ka tagantjärele, arheoloogilises mõttes. Tegemist on ühega neist võtmekujudest, kes praeguse põlvkonna fotot kasutavatele kunstnikele andis põgusalt, kuid veenvalt märku mõnestki väljaarendamist väärivast hoiakust.

Peeter Linnap, Peeter Laurits. "Fin de Siccle Eesti fotos". "Vikerkaar" 1987, nr 4. 46 Näituselt "Cabaret", nr S. Näituselt "Cabaret", nr 82.

Näituselt "Cabaret", nr 53.

47 "Qleminehmiidid", nr 12,1992. Т. Tormise fotod

48 / 7 R.S.: Kuurorti saabusime hilja õhtul ja EESTI NOORED magama heites me ei teadnud, missugune vaatepilt ootab meid hommikul. Kuulsime MUUSIKUD ainult metsikut ritsikate siristamist. Hommi­ kul avastasin, et meie hütist — elasime väli­ FILIPIINIDEL selt pärismaalaste onne meenutavates

1995. aasta kevadel said kolm Eesti Muusikaaka­ deemia üliõpilast, viiuldaja Katrin Nachtigall, flö­ tist Janika Lentsius ja tšellist Raul Seppel, rõõ­ mustava teate — nad olid valitud suure arvu kan­ didaatide hulgast mängima Jewesses Musteates World Orchestra's 1995. aasta Aasia turneel. Tur­ nee järel olid vestlusringis Eesti Muusikaakadee­ mia prorektor ja }M'\ Eesti haruorganisatsiooni juhataja Marje Lohuaru ning üliõpilased Janika Lentsius ja Raul Seppel. Marje Lohuaru: Kuigi Eesti võeti alles 1995. aasta kevadel Jennesscs Musicaks'i liik­ meks, on eestlased varemgi selle organisatsi­ jniüka Lentsius, noorte maailmaorkestri peadiri­ ooni üritustel osalenud. Nimetaksin siin­ gent Woldemar Nelsson abikaasaga, Katrin kohal Tõnu Kaljustet, kes Barcelona olüm­ Nachtigall ja Raid Seppel. piamängude ajal 1992. aastal juhatas maail­ ma noortekoori, EMA kammerorkestri esine­ misi Hispaanias, meistrikursusi Rootsis. Esi­ majakestes — on ainult kümme sammu Lõu- mese eestlasena mängis maailmaorkestris na-Hiina mereni. Kookospalmid ja tulipu­ eelmisel aastal kontrabassist Janel Altsov. nased ning lopsakad oranžid lilled lausa Maailmaorkestrisse saamine polegi nii liht­ tõmbasid oma värvikirevusega tähelepanu ne... endale. M.L.: ... kuna tegemist on kõrge kunstili­ J.L.: Minu ärataja ei olnud esimesel hom­ se tasemega orkestriga, millel on 25-aastane mikul merekohin, vaid Bach — nimelt elas traditsioon. Orkestrisse pääsemiseks tuleb kõrvalmajas üks usin viiuldaja Rumeeniast, läbida konkurss — muusikute poolt saade­ kes kogu oma vaba aja Bachi ja Paganini selt­ tud kassettide põhjal valib /A-1'i komisjon sis veetis. Berliinis, keda osalema paluda. Kust pärinesid orkestri liikmed? 3.-31. juulini toimus maailmaorkestri ses­ R.S.: Muusikuid oli igast maailmajaost, sioon Filipiinidel, Koreas ja Malaisias. Mis­ välja arvatud Aafrika. sugused olid esmamuljed eksootilistest maa­ J.L.: Enamik oli tulnud Euroopast ja Põh- dest? ja-Ameerikast. Janika Lentsius: Kerge šokk. Esimene ül­ Kuidas oli organiseeritud orkestri töö? latus oli kliima, hoolimata sellest, et olin R.S.: Lihtsalt, nagu igal pool. Oli enesest­ teadlik sealsest palavusest ja niiskusest. mõistetav, et kõik mängijad olid enne proovi Raul Seppel: Asju, mida varem teadsi­ kohal, pillid häälestatud, pliiatsid ja kummid me, kuid millega isiklikult kokku puutudes puldil valmis. Terve Puerto-Azulis viibimise üllatusime või jahmusime, oli palju. Esimene aja oli meil iga päev hommikuti kolm tundi suur vapustus oli juba saabumise õhtul, kui grupiproovi ja lõuna ajal ning õhtuti proovid nägin kahte nii äärmuslikku maailma. Sõites tervele orkestrile, mõlemad samuti umbes Puerto-Azuli, kuurorti, kus peatusime kaks kolm tundi. ja pool nädalat, läbisime mitu Manila eeslin­ J.L.: Hoolimata sellest, et töö oli väga na, kus inimeste vaesus oli kirjeldamatu. Ja pingeline ja nõudlikkus uskumatult suur — Puerto-Azul — maapealne paradiis! näiteks pillirühma juhendaja, "coach", võis J.L.: Kui me esimestel päevadel proovide kuni pool tundi ühte akordi puhtalt kõlama vaheajal või söögilauas kokku saime, kinni­ panna —, ei olnud proovid väsitavad, kuna tasime üksteisele — see ei ole unenägu. Aga tööd tehti huvitavalt. Väsimus andis tunda see tundus küll unehõlmas nähtud fantaa­ pärast proovi. siana. 49 Ш. t

ЩУ^л m

Hetk proovisaalist

R.S.: Kõigil pillirühmadel oli oma juhen­ Dirigendist pole veel sõnagi juttu olnud... daja, kes pani paika rühmasisese mängu, T.L.: Õigemini oli neid kaks: peadirigent ükski asi ei jäänud tähelepanuta: kõla, into­ Woldemar Nelsson ja abidirigent Chean See natsioon, strihhid Tagantjärele tundub, et Ooi. Mõlemad olid suurepärased ning neil rühmatöö andiski kõige rohkem — kogemu­ oli orkestriga hea kontakt se, kuidas saavutada laitmatu koosmäng, ühine muusikaline "hingamine". Kuidas niiskus ja palavus pillidele mõjus? J.L.: Mis puutub viimati nimetatusse, siis R.S.: Mitte eriti hästi ning paljudel oli — kuigi seda kogu aeg viimistleti, oli see ole­ tõsiseid probleeme. Ühel viiuldajal läks viiul mas juba esimeses proovis. Ühe erakordsei­ liimist lahti, ühel tšellol tuli ära sõrmlaud. ma elamuse andiski esimene terve orkestri Tšellist pidi seni teistelt pilli laenama, kuni kokkusaamine. Esimene lugu, mida harjuta­ saabus pillimeister, kes vead parandas. sime, oli Sostakovitši 5 sümfoonia. Mängisi­ J.L.: Minu pillil tulid liimist lahti mõned me selle ühe joonega algusest lõpuni ja kuigi korgid ning pill hakkas kolisema. Selles mõt­ ei teatud üksteise nimesidki, ei olnud me tes oli aga mugav, et polnud vaja end ja pilli enam võõrad. lahti mängida — kogu aeg oli soe. Mis teosed peale Sostakovitši veel kavas Kui palju kontserte andsite ja kus need toi­ olid? musid? R.S.: R. Straussi sümfooniline poeem Kontserte oli kokku kaheksa, neist kuus "Don Juan", Beethoveni 7. sümfoonia, väga pidulikud — kuulamas oli vastava maa J. Chingi 2. sümfoonia (esiettekanne maail­ president (peale Manila olid kontserdid Sou­ mas), Tsaikovski Viiulikontsert, Beethoveni lis ja Kuala-Lumpuris), ministrid ja kultuuri­ 3. klaverikontsert, Bizet' "Carmeni" ava­ tegelased. Peale nende andsime veel kaks mäng. lisakontserti. Kontserdid toimusid kõige suuremates ja paremates saalides. Välja arvatud Chingi Sümfoonia on kõik teo­ sed väga tuntud. R.S.: Kanjuks ei saanud küll kordagi ise saalist kuulata, aga laval tundus, et akustika R.S.: J. Ching on tänapäeva silmapaistva­ ei olnud alati nii nea nagu Euroopa saalides. maid filipiinide heliloojaid, kes on hariduse Parim saal oli Koreas. saanud Inglismaal. Tema enda sõnul katsetas J.L.: Meie kontserdid võeti väga hästi ta oma 2. sümfoonias teadlikult mitteklassi­ vastu, kuid kõige suurem rõõm tuli siiski sel­ kalist lähenemist ja nimetas seda pigem fan­ lest, kui ise tundsid, et pikad proovid on vil­ taasiaks. ja kandnud. J.L.: Kui alguses tundus see lugu meie Kirja pannud M. P. jaoks teistega võrreldas kaootiline, süs pärast Honorar Eesti Muusikaakadeemia ehitamise heaks. heliloojapoolset tutvustust leidsime näilise korrapäratuse taga juhtmõtte.

50 ENE PAAVER

PIKK TEE ISA JUURDE l/

"Hingede öö" "Vanemuises". 1994. M. Kasterpaht dramatiseering K. Ristikivi "Hingede öö" ja H. Hesse "Stepihundi" ainetel. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Ahti Scppet. Harry — Rain Simmul, Olle — Heikki Haravee. R. Urbelifoto

Juba Priit Pedajase üks eelmine tipplavas­ Kangro põlvkonna- ja pagulassaatuse kaas­ tus Madis Kõivu "Tagasitulek isa juurde" ärgi­ lase Karl Ristikivi samanimelise romaani ja tas viitama Bernard Kangro sõnadele romaa­ Hermann Hesse "Stepihundi" ainetel (dra­ nist "Emajõgi": "Mind ahvatles kiusatus astu­ matiseerija Margus Kasterpalu). Sama da tõelisuse piirile nii lähedale, et seljas jahe piiriloleku tunnetus, sama püüd tabada ku- hakkas. Mu eesmärgiks oli sel kombel saada jutlusteilma ja reaalsuse kokkupuute- ja kindlamat haaret reaalsuse ümber." Nüüd on eemaldumishetke. Taas tuikab ka selles la­ me ees Priit Pedajase lavastus "Hingede öö", vastuses une ja ilmsioleku, tõelisuse ja eba-

51 tõelisuse, oleva ja olematu habras, tabamatu et Ristikivi "Hingede ööd" kirjutama inspi­ vahe, veelgi suhtelisem, veelgi intrigeerivam reerinud "Stepihundist" on valitud ja lavas­ kui "Tagasitulekus". tuse teksti sulatatud motiivid, mis võimendavad nimelt elupaguluse teemat ja Kiusatus kombata tõelisuse piiri - milline otsustavalt välistavad üheplaanilise tõlgen­ ambitsioon! Viidanud Kangro kaudu ka Ris­ duse maapagulusest. tikivi eksiilikogemuseie, tuleb kohe lisada, et loomulikult oleks pealiskaudne ja ebapiisav "Tagasitulekut isa juurde" ja "Hingede tõlgendada "Hingede ööd'' pagulasahistuse ööd" seob juba esimesel pilgul ka peaaegu väljendajana. Tegelik maapagu, kus minevik­ et seesama peategelane - või mis tegelane, ku ja teisele merekaldale jäänud realiteedid varjukuju, kes kord endastmõistetavalt üle ja kaaslased näisid ehtsamad, lähedasemad, ajapiiri aastakümneid tagasi minevikku, olulisemad kui käesolev hetk, kus tõelisuse kord unistustesse ja unenägudesse, kord la­ piir oli tõeliselt tinglikuks muutunud — see vastusest teise astub. Mõlemas lavastuses pagulasetunne oli ehk vaid üks katalüsaato­ oleks ta nimi võinud olla Tulija või Võõras. reid, mis laskis Ristikivil eriti kontrastselt, Väliseltki sarnased "Tagasituleku" Tulija eriti teravalt kogeda oma ELUPAGULUST (Jüri Krjukov) ja "Hingede öö" Harry (Rain Raamatus "Teeline ja tähed" vihjab Endel Simmul) jäävad peategelasena ometi kõr­ Nirk nii Ristikivile kui ka tema "Hingede öö" valtvaatajaks: pikka tumedasse mantlisse peategelasele, kirjutades: ta oli üks neist, mähkununa on nad kõigis oma kummaüstes "...kelle kohta võiks öeida evangeeliumi rännakutes teistest tegelastest staatilisemad, sõnadega, et nende riik pole sellest maail­ endassetõmbunud ja passiivsed. Lavastuse mast ja ometi on nad määratud koos kõigi ärev, kiire ja pingelist meeleolu loov algus teistega selles maailmas elama". Tuleb tun­ häälestab köitvat sündmustikku ootama. nustada dramatiseerija Margus Kasterpalu, Ühel heäl hetkel võib nii "Hingede öö" lavas-

"Hingede öö". Naine — Raine Loo, Vergilius - Aivar Tomnüngas, Noor mees — Ain Mäeots, Hermine — Liina Olinani, pastor Roth —Andre Dvinjaninov. A. Matkiiri foto "Hingede öö". Naine — Raine Loo, Ham/ — Rain Simmu R. Urbelifoto tüse vaataja kui ka romaani lugeja end taba­ ootusega algab ja kulgeb ka "Hingede öö" la­ da Godot' ootamise sarnasest seisundist vastus. Omaette süžeeke tekib ehk vaid kaasamängimiseks valmis, meeled pingul, Harry (Rain Simmul) ja Hermine (Liina Ol- varmas igale öeldud sõnale tähendust and­ maru) kohtumisest, siin on erandlikult ka ma ja igale lavaleastujale teistega seost loo­ meelelisi noote. Ent enamasti jäävad kõik ma. Romaaniga väga sarnase pingsa, ahne stseenid siiski eraldi hulpima, omavahel 53 seostumata ja kohtumata. Mitte kuskilt ilmu­ tunnet. Hariduse, kasvatuse ja traditsiooni­ vaid ja mitte midagi seletavaid nägemusi de kaudu isiksuse tuumaks koondunud seoks justkui ekslev Harry Haller, ent tihti on väärtused ja normid äkitselt enam ei kehti. temagi vaid samasugune kõrvaltvaatja nagu Uus reaalsus, uued mängureeglid, frustree- meie saalis. riv näiline valikute rohkus — see kõik võib sarnaneda unenäolise kaosega, kutsumata Mänguruum on ülitinglik. Süžeed pole külalise sissetungiga, olematu teatriga. isegi niipaljukest, et anda vaatajale mingitki Miks, kust see kõik ilmus ja kuidas kuju­ märku ajatelje koordinaatidest. Tegelased esit­ nes nii, et näilise valikuvabaduse suurene­ levad end hajusas, peaaegu sidumata stseeni­ des on siginenud palju sundsituatsioone ja de reas. Vaataja ootab pingsalt, millal algab -partnereid. Vähemal või rohkemal määral LUGU, sündmustik, mille abil lavastusele kui­ on võidud kogeda ummikutunnet - võõras dagi ligemale pääseda, seda aga ei tule ega olemist, võõraks jäämist hoolimata pingu­ tule, vaid üks heiastus või visioon järgneb tei­ tusest osaleda ja suhelda uue tundmatu ja sele. Ei tea kust ja ei tea miks Harry pilgu ette nõudliku keskkonnaga. ilmujatel on kõigil justkui voli tema saatuse üle otsustada. Karl Ristikivi on ise kirjutanud Ka "Tagasitulek isa juurde" oli ju üks ("Hingede õõ" kirjas proua Agnes Rohumaa­ hingede öö, kus juhtusid kokku olnud ja le): "....miks siis mitte leppida sellega, et raa­ olevad, ka võib-olla mitte kunagi olnud matuski võib kohata inimesi täpselt sama­ hinged. Ent sealne Tulija püüab suhestuda sugustes tingimustes kui elus, sama juhusli­ iseenda noorusega, "Hingede öös" aga ju­ kult ja — vähemalt pealtnäha — sama mõtte­ huslike möödakäijatega. Too isa, kelle juur­ tult?" de tagasi tuldi, võis olla korraga oma Ja kuigi vaataja kipub väsima ootamise än­ lihane isa, konkreetne tugev ja turvalisust gist ning seosetust steenide galeriist, hoiab vä­ pakkunud, maailmapilti korrastanud per­ hemalt üks äratundmine siiski tema huvi soon, kelle olemasolu oli jäänud mööda­ ärevana, sest ühel oma tõlgendustasandil on läinud aastakümnete taha, aega, mis Pedajase lavastus väga puudutav, hämmasta­ tundus seige ja kindel. Tagasipöördumine valt ja äärmiselt tänapäevane. polnud ju mitte niivõrd soov kohata isa, vaid toonast selgust iseendas. On lohutav loota, et kuskil, mingis seisundis on koge­ "Hingede öö" ilmus "Vanemuise" lavale tud kooskõla ja terviklikkust, oldud oma, ajal, kui valuline identiteedikriis on Eestis te­ mitte võõras. Tarvitseb vaid sinna tagasi rav kogemus nii üksikisiku intiimsel tasandil pöörduda Nõnda oli isakujund lihtsalt tol­ kui ka kogu ühiskonnale. Enesemääratlus - le ihaldusväärse korrastatuse, selguse see on meie aja põletav probleem, olgu see siis printsiip, mingi tugi ja ideeline keskpunkt, sooline, sotsiaalne, rahvuslik, grupiidentiteet. kellega suhestades võiks end selgesti mää­ Heidutava kiirusega muutuv maailm sünni­ ratleda ja rahuneda. "Hingede öö" lavastus tab rohkesti hirmukomplekse ja marginaalsus- ent seda lootust ei anna.

"Hingede öö". Naine — Raine Loo, Noor mees — Ain Mäeots A. Mntkurifoto

54 "Hingede ööd" seob teiste ajas lähedaste eneseski on printsiibiks toosama seostuma­ Pedajase lavastustega sarnane valulik eksle- tus, juhuslikkus ja mosaiiksus. Ei peaks siis miskogemus. Kord on see olnud leebem ja lavastuse vaatajagi liiga ratsionaalse vastu- humoorikam, kord melanhoolseni või kibe­ vötuskeemi kammitsas olema. Jaan Undusk dam. Harry Halleri ümber on lava tume ja kirjutas "Hingede öö" 1991. aasta trüki järel­ rõhuv, "Hingede öös" leidub omajagu ka ir­ sõnas: "Lugeja silme ees kangastuvad otse­ ratsionaalset ummikutunnet. Taas tundub, kui hollandlase Maurits Cornelis Escheri et Pedajase lavastuste filosoofiline haare, (1898—1972) pildid kahest teineteist joonis­ ühekorraga pessimistlik ent siiski mitte huk­ tavast käest või trepil kõndijast, kes ülemise­ kamõistev hoiak inimese suhtes ulatab kae le astmele jõudes seisab taas trepi alumisel ühe teise lavastajani ja ühte teise aega — astmel jne." Iseloomustades väga tabavalt pean silmas Jaan Toominga tippaega. "Hingede öö" lavastusegi miljööd, on see korraga ka taas üks üllatav seos "Tagasitule­ Priit Pedajas valdab kunsti luua eriliselt kuga" — just niisugune kummaline keerd­ võluv õhustik, kus otsekohene realistlikkus trepp oli sealgi ju kõnekas kujund. rõhutab ootamatult ja kontrastselt midagi vastasmärgilist. "Epp Pillarpardi Punjaba potitehases" on laval korraga ehtne savilöga- ne töökoda ja meelate, kirglike suhete pinge, "Filosoofipäevas" loob teenri üliasjalikkus kontrasti mõtleja vaimuilmaga, "Tagasitule­ ku" kodustseenid on korraga elutruud ja unenäolised. Ka realistlikud stseenid ei muu­ tu liiga rämedaks, vaid jäävad poeetiliseks ja pisut muigavaks. Nagu Ristikivi romaanis nii ka Pedajase lavastustes kohtab üht iseloo­ mulikku võtet "olmelise ja irreaalse kum­ mastavas kokkupanus, millega saavutatakse meeleolu lummuslik intensiivsus". (E. Nirk "Teeline ja tähed".) Sellise assotsiatiivse laadi puhul pingutab vaataja kõvasti tähelepanu näitlejate vaikimise, liikumise, pooside, ilme­ te, intonatsioonide suhtes. Vaataja igatseb end kuidagigi siduda käimasoleva etenduse­ ga, on valmis haarama õrnemastki vihjest, niidiotsast. Lavastaja Pedajas on oma õnnes­ tunumates töödes neid seoseotsi pakkunud just näitlejakujundites väga õnnestunult ja paindlikult. Meenutagem jällegi "Epp Pillar­ pardi" vaikivaid stseene: potikedra sahina saatel ristusid üle lava pingsad, luuravad ja ründavad pilgud. Samuti Ain Lutsepa suure­ päraseid õnnestumisi "Tagasitulekus" ja "Fi­ losoofipäevas". "Hingede öös" pakuvad nau­ ditavaid monolooge Herta Elviste ja Raine Loo, salapäraselt köitev ja erutav on Liina Olmaru Hermine.

"Hingede öö" atmosfäär on lummuslik ja sugestiivne, ootus kõrgele kruvitud. Ometi ei leia pinge lahendust, lavastusega on raske haakuda. Kas läkitada see küsimus dramati­ seerijale? Võib-olla oli Ristikivi teksti kude liiga tihe ja ühtlane, seosed liiga põimuvad selleks, et mis tahes dramaturg neid olulist kaotamata ümber sõlmida saaks, kõnelemata "Stepihundi" motiivide sissesulatamise kee­ rukusest. Pigem on aga Kasterpalu ja Peda­ jas väga Ristikivi-truud, sest algmaterjalis

55 KRISTEL PAPPEL

UNELMATE SAATUS: 75 AASTAT SALZBURGI FESTIVALI II 0

DIRIGENDID: MAAZEL JA lesurutud kümme proovi osutusid ülimalt HARNONCOURT vajalikuks ja tulemuslikuks: esietendusel Viimase kümne aasta jooksul on amee­ sündis rutiinivaba, imepärane Straussi-tõl- riklane Lorin Maazel dirigeerinud ooperi­ gendus, kus kõik niidid koondusid dirigendi teatreid harva. 1982—1984 oli Maazel Viini katte. Ameerika parimadki dirigendid lase­ Riigiooperi direktor. Ebaõnnestunud lavasta- vad end mõnikord ahvatleda Wagneri ja javalikud, administratsiooni kriis ning Maa- Straussi naivast kõlamagususest ning unus-

Lorin Maazel. zeli-vastane kampaania Viini ajakirjanduses tavad end üksnes ilusaid helisid maitsma, valasid ta karjääri piisavalt mürki, et hiljem ent draamat muusikas ei avata. Maazeli ooperilavast eemale hoida. Viini Filharmoo- "Roosikavaler" oli kaunis ja õrn, aga mitte nikute ees on ta vahepeal siiski seisnud — lääge; viimistletud üleminekutega ning plas­ kuulsatel uusaastakontsertidel. tiliste detailidega. Muusikaline interpretat­ Richard Straussi "Roosikavaleri" juhatas sioon täiustas lavalist: kui mõne kriitiku Maazel esimest korda, Viini Filharmoonikud meelest lahendas lavastaja Herbert Wernicke mängisid seda n-ndat korda. Orkestrile pea­ Sophie ja Octaviani esimese kohtumise (hõ-

56 beroosi üleandmine II vaatuses) revüülikult, tõe maneerlikkuse, sensatsioonihimu ja ego­ siis Maazeli tõlgendus oli pigem vastupidi­ tsentrismi kestaga. Ja nii nagu argipäeva ne: meenus Wagneri Lohengrini saabumine edutaotluste rägastikus üllatab järsku mõni justkui unenäost või unistustest. Isegi kui la­ lihtne tõde, võlub ja puhastab meid sisemi­ vastaja soovis seda stseeni tõepoolest revüü­ selt Harnoncourti musitseerimine. na esitada, jäi valitsema muusikalise tõlgen­ Mozarti ooperit (tegemist oli "Figaro pul­ duse pühalik-tõsine imeatmosfäär. Maazeli maga") dirigeeris 66-aastane Harnoncourt ja Viini Filharmoonikute tõlgendust sobivad Salzburgi festivalil esmakordselt ja, nagu iseloomustama Hofmannsthali sõnad, lausu­ ikka, lahknesid kuulajate hinnangud märga­ tud Straussi ooperi kohta: "Muusika on lõp­ tavalt. Kõige rohkem arutati tempode ja or­ matult hell ja ühendab kõike...; ta tunneb kestri üle. "Figaro pulma" harjumatult ainult üht eesmärki: valguda kõige elava ter­ aeglane avamäng tekitas osas kuulajaist koh­ viklikkusesse, kõikide hingede rõõmuks." kumust, kohmetunud publik ei söandanud Viini Filharmoonikute ansamblivaim, "koos pärast avamängu plaksutadagi. Samas pole hingamine" lähenesid ideaalile. ma kunagi varem nii selgelt kuulnud, Nikolaus Harnoncourtil paluti pidada mis orkestripartituuris sunnib. "Teen endale selle festivali avakõne. Harnoncourti sõnad iga ooperi puhul tempode loetelu, mis on polnud kaugeltki meelitavad. Salzburg oli tempodramaturgia aluseks. "Figaro pulmas" olnud "sõjajärgse aja hiilgav mänguplats torkas silma, et siin pole Adagio't Kõige aeg­ suurustlemiseks ja unustamiseks — ehitama- lasem stseen on määratletud kui Larghetto,"

Nikolaus Harnoncourt. ta jäi nii tähtis väike tagasihoidlik koda Mo- selgitas Harnoncourt ühes festivalieelses in­ zartile, mida me siin ikka veel ootame". Ja tervjuus. Väga napi saatega secco-retsitatiivi- torge kaasaega: "Tänapäeval on saanud või­ de sündmustik oli muusikatõlgenduses põh­ malikuks, et võimuhoobade juures on ini­ jalikult lahti lavastatud, suurte tempomuu- mesed, kellele kunst ei tähenda midagi." tuste ja julgete pausidega stseeni sees. An­ Kõne kandis pealkirja "Mis on tõde". samblites pööras Harnoncourt suurt tähele­ Harnoncourti mõtisklus tuletas meelde, panu рипо-lõikude delikaatsele kõlale. Eu­ et me kardame tõde. Me oleme ümbritsenud roopa Kammerorkester {Chamber Orchestra of

S7 Europe) mängis tundlikult, ent veidi värvi- neiuks rõivastamine ei ole koomiline, vaid vaeselt. Siiski saavutas Harnoncourt orkestrilt erootiline mäng. Cherubino-neid lamaskleb parema tulemuse kui Sylvain Cambreling or­ diivanil elegantsetes poosides ja viib Susan­ kestri kontserdisarja juhatades. Euroopa Kam­ na ja krahvinna hämmeldusse: kummast merorkestri plussid pääsesid kõige enam nad siis on õieti lummatud, poiss-Cherubi- maksvusele II vaatuses krahvinna, Cherubino nost või neid-Cherubinost? ja Susanna stseenides, mille kõlamaagia teki­ Almaviva lossis teavad kõik peaaegu tas pingsa psühholoogilis-erootilise õhustiku. kõike, aimavad, mis hakkab toimuma, rea­ "Minu meelest on muusika üldse erootiline geerivad ette. Lauluõpetaja Basilio (Scot kunst ja Mozart on selles suhtes peene tunne­ Weir) teab juba Susanna juurde tulles (I v), tusega helilooja. Mozarti muusikas leidub het­ et Cherubino on kuskil peidus — Cherubi­ ki, mil alltekst muutub põhitekstiks, mis ütleb no unustas oma kingad ukse kõrvale, kui ta midagi muud kui libreto. Seda nimetangi ma vaikselt tuppa hiilis, ja Basilio skandaale ot­ erootiliseks pingeks," seletas Harnoncourt. siv pilk märkas neid kohe. "Stseen, kus Cherubino proovib selga nais­ "Figaro pulma" ja "Roosikavaleri" järgi terõivaid, on enamasti rumalalt lavastatud; otsustades näib, et Briti (ja ka Ameerika) inimesed ei märka, et muusika jutustab meile lauljad on vallutanud Saksa ja Austria hoopis midagi muud. [...] "Figaros" on juttu ooperilavad. "Figaro pulmas" laulis ainult inimsuhetest; naised on siin suured kangelan­ kolm sakslast: Harnoncourti teenekas koos­ nad, nemad kannavad tükki." tööpartner Trudeliese Schmidt, oma laul­ jateed alustav Dorothea Röschmann (Su­ EROOTILINE sanna) ja nooruke Martina Esselberger JA PSÜHHOLOOGILINE (Barbarina). Võrratu oli Susan Graham "FIGARO PULM" Cherubinona — vokaalselt täiuslik ja lava­ Muusikasse peidetud allteksti tõi esile ka liselt lummav. Bryn Terfeli pehme kõlaga Luc Bondy lavastus, kusjuures ta leidis sellest karakterirohke bass ning orgaaniline lava- pigem dramaatilist kui koomilist. Vahest just tunnetus tõstavad teda ooperitaevas järjest see ajendas mitut kriitikut kogu "Figarole" kõrgemale. Ja teised mittesakslased, Dona- raskemeelsust ette heitma ja lavastust Ingmar to di Stefano mühaklik Bartolo, Scot Weiri Bergmani tööde lähedusse paigutama. Ent eri­ hiiliv Basilio, Lynton Blacki vaaruv Anto­ nevalt Bergmani kangelastest ei muutunud nio, täiendasid ansamblit tõhusalt. Norra- Bondy tegelaste probleemid painajalikeks ja lanna Solveig Kringelborni krahvinna oli (või) hävitavateks. Lavastus on täidetud vokaaltehniliselt küll veidi ebakindel. See- mängleva meelelisusega, mis näib olevat kõiki eest üllatas krahv Almaviva osatäitja: va­ tegelasi pisut tasakaalust välja löönud, kont­ heajal kavalehelt laulja nime lugedes ei rastiks Panhard Peduzzi range, klassitsistlike uskunud ma oma silmi — Dmitri Hvoros- arhitektuurielementidega lavakujundus. Isegi tovski! Rahvusvahelise karjääri algul väga Figaro (Bryn Terfel) satub IV vaatuses maail­ rumalalt, vähimagi maitse ja mõtteta oma malõpu meeleoludesse, nii et ta oma aariat bass-baritoni tümistanud siberlane tõlgen­ lauldes südamevalus lavapõrandal vähkreb. das nüüd krahvi detaili- ja värvirikkalt Krahvinna (Solveig Kringelborn) alustab (tänu Harnoncourtile?) ning maalis vastu­ "pöörast päeva" kerge hüsteerikaga ning ehi­ olulise ja intelligentse aadliku portree (tänu tab närviliselt kaardimajakesi, mis järjest kok­ Bondyle?). ku varisevad. Nõtke Marcellina (Trudeliese Schmidt) võiks tõesti olla Figaro vanemat sorti HARNONCOURT girlfriend. Kõige loomulikumalt tunneb end NÄLJUTAS KRAHVINNAT selles Bondy "tormis ja tungis", varitsevas EHK "wertherlikkuses" Cherubino (Susan Gra­ KRIITIKA NARRUSEST ham), sest ta ei pane midagi peale enda ja või­ Salzburgi festival on alati olnud magus malike armuobjektide üldse tähelegi, ta on suutäis ajakirjandusele, alates seltskonna­ armastuses hulpiv "päikesepaisteline kuju", kroonikast ja lõpetades intriigide punumi- "noor Dionysos" (Harnoncourt). Susanna (Do­ sega. Sellesse skaalasse mahuvad arvukad rothea Röschmann) on Cherubino värskusest a la capriccio retsensioonid ajalehtedes ning sama võlutud kui krahvinna. Cherubino mõned süvenevad vaatlused ajakirjades. 58 Kõige hullemad ja kahjulikumad on need paljutõotava lavastaja Peter Mussbachi tõl­ ajaleheartiklid, mis pretendeerivad ilmeksi­ genduses. Mussbach kasutas tavalisest roh­ matule kohtumõistmisele, ent tegelikult on kem filmivahendeid; teose maailm oli viim­ pealiskaudsed ja võhiklikud. Ühe suvalise seni läbitöötatud ja korrastatud. Christine mõtteturgatuse ümber on ehitatud kogu kir­ Schäferi Lulu oli ühtaegu reaalne ja meta­ jatükk. Pealkiri "Harnoncourt näljutas krah- füüsiline kuju: tema embus võis näida emali­ vinnat" pidi tähendama, et lauljanna Solveig kult soojana ja samas mõjuda kui surma­ Kringelborn fraseeris oma esimeses aarias linnu puudutus. Mussbachi lavastuse Lulu teisiti, kui harjutud, ning arvustajale tundus, oli pigem mitmetähenduslik sfinks kui nais- et põhjuseks oli dirigendi aeglane tempo. madu. "Lulud" dirigeeris XX sajandi muusi­ Mõnest üldajakirjast jääb mulje, et festivali ka spetsialist Michael Gielen, jõudes läbi olustikku (kes kellega, mis seljas, kui palju aegade ühe parema "Lulu"-tulemuseni. maksti) tuntakse ja kirjeldatakse meelsasti, Seevastu teine kurtisaani lugu, Giuseppe kuid kunstilise külje jaoks jääb napiks ruu­ Verdi "Traviata", osutus piinlikuks läbikuk­ mi ja oskusi. Vaadata ja analüüsida teost kumiseks. Lluis Pasqual on kümnenda järgu "seestpoolt", interpreetide taotluste seisuko­ lavastaja, kellega sõlmiti leping üksnes diri­ halt näib olevat liiga suur vaev, mis liiatigi ei gendi Riccardo Muti meeleheaks: mida keh­ taga sensatsiooni. Ent just viimane on kirju­ vem lavastaja, seda kindlamalt kontsert- tajate peamine mure. ooperi pooldaja Muti end tunneb. Muti oma­ Ometigi tuleb arvustusi lugeda, sest festi­ korda kutsuti festivalile eelkõige "pistiseks" val kestis 21. juulist 31. augustini ning kõiki Viini Filharmoonikutele. etenduseseeriaid näha on peaaegu võimatu. 1995. aasta suvel oli veel kaks festivali- Asjatundlikemad kirjatööd Salzburgi fes­ esietendust: Arnold Schönbergi monodraa­ tivalist on seni ilmunud ajakirjas "Opern- ma "Ootus" Jessye Normaniga ja Bela welt". Sealt saame ka teada, et festivali üheks Bartöki "Hertsog Sinihabeme loss" Robert tippsündmuseks kujunes Alban Bergi "Lulu" Hale'i ja Markella Hatzianoga. Lavastaja Ro­ (Salzburgi festivali kavas oli too XX sajandi bert Wilsoni režiikunst on kuulus muusika klassika esmakordselt) saksa noorepoolse visuaalse lahtimõtestamisega stiliseeritud lii-

"Figaro pulm", I vaatus. Don Basilio (Scot Weir), Susanna (Dorothea Röschmann), Cherubino (Susan Graham), Figaro (Bryn Terfel) ja krahv Almaviva (Dmitri Hvorostovski).

59 gutuste abil ning valguse tundliku kasutami­ "AJAVOOL" VIIB TULEVIKKU sega; Jessye Normanile sobis niisugune lähe­ Kuigi kõige eredamad prožektorikiired nemine suurepäraselt. Õhtut dirigeeris valgustasid Salzburgi teatrilaval toimuvat, Christoph von Dohnänyi. leidus festivali kontserdisarjades palju sama­ Eelmisest aastast korrati Patrice Chereau võrd huvitavat ja vahel väärtuslikumatki. lavastatud Mozarti "Don Giovannit". Aasta Alati uute ideedega pianisti Maurizio Pollini eest äratas Chereau tõlgendus vaidluste lai­ kontsertide seeria "Progetto Pollini" pühen­ ne, nüüd on lavastus küpsenud ja Suure fes­ dus Viini muusikale läbi aegade, ent sisaldas tivalimajaga kohanenud: Chereau töö psüh­ ka lähiaastate heliteoseid mitte-viinlastelt. holoogiline peenjoonestik pääseb mõjule ka Pollini oli enda ümber kogunud sõbrad ja suures saalis. Nii on kahel rivaalitseval festi­ tuttavad, juhtumisi sama head muusikud valil, kultuslikul Bavreuthil ja Salzburgil kui ta ise: Salvatore Accardo, Marjana Lipov- oma Chereau-lavastus: Bayreuthis legen­ šek, Felicity Lott, Claudio Abbado koos Ber­ daarne "Nibelungide sõrmus" (1976—1980) liini Filharmoonikutega, Schönbergi-koor ja ja Salzburgis "Don Giovanni" (1994—1995). IRCAMi ansambel. Järjest suuremat kõlapin­ Ent Salzburgis osutas Chereau'le karuteene da leiab XX sajandi muusika tsükkel "Aja­ dirigent Daniel Barenboim, kelle juhatamis- vool" ("Zeitfluss"), keskseks kujuks dirigent maneer oli täpselt välja arvestatud slww- Ingo Metzmacher ning esinejaiks "Ensemble efektile: justkui kindel ja võimukas, ent Viini Modern", "Klangforum Wien", "Ensemble Filharmoonikud vaevalt märkavadki, kes Wien 2001". Gerard Mortier on maininud, et neid dirigeerib; muusikalist interpretatsiooni Salzburgi festival täidab oma eesmärgi, kui ei sünni. aastatuhande vahetusel leidub veel inimesi, kes ei tegele mitte ainult Internetiga, vaid os­ kavad nautida ka oma aja kunsti, rääkimata Mozartist ja Shakespeare'ist.

Salzburgi festivali kunstiline juht Gerard Mor- tier.

60 AARE ERMEL ÕNNITLEME! 1995. AASTA RAHVUSVAHELISI FILMIAUHINDU

3. jaanuar MIRA STEIN 45. BERLIINI teatrikriitik — 75 rahvusvaheline filmifestival toimus 9.—20. veebruarini. Põhikonkursile oli esitatud 23 täispik­ 5. jaanuar ka mängufilmi ja 10 lühifilmi. Filmipidu avati ven­ SULEV ORGSE dade Max ja Emil Skladanowsky "elavate pilti­ viiuldaja ja pedagoog — 60 dega" aastast 1895. Demonstreeritud ekraaniteoste seas olid Herbert Achternbuschi "Hades", Šaninas 6. jaanuar Bartase "Koridor", Bruce Beresfordi "Tumm karje", LINDA ANDRESTE Charles Chaplini "Monsieur Verdoux" (1947), Jac­ teatri- ja TV kunstnik — 70 ques Deray "Bassein" (1968), Derek Jarmani "Glit- terbug", Joe May "Asfalt" (1929), Edgar Reitzi 6. jaanuar "Režissööride öö", Alain Robbe-Grillet' ja Dimitri VAIKE SARV de Clerqi "Helesinine villa", Jacques Tati "Lustakas muusika- ja rahvaluuleteadlane — 50 kirjakandja" (1947/1994), Margarethe von Trotta "Lubadus", Agnes Varda "101 ööd", Christian 8. jaanuar Wagneri "Transatlantis", Michael Winterbottomi AKSEL PAJUPUU "Liblika suudlus" jpt. Festivali põhižürii tööd juh­ muusikategelane ja koorijuht — 70 tis iisraeli režissöör Lia van Leer.

10. jaanuar "Kuldkaru": "Peibutis" (režissöör Bertrand Taver- TATJANA LAID nier; Prantsusmaa). baleriin, Estonia Teatri repetiitor — 50 "Hõbekaru" (žürii eriauhind): "Smoke" (Wayne Wang; USA). 12. jaanuar "Hõbekaru" (parim režii): "Enne päikesetõusu" MARK SOOSAAR (Richard Linklater, USA-Austraalia). dokumentaal- ja mängufilmide stsenarist, "Hõbekaru" (parim näitlejanna): Josephine Siao režissöör ja operaator — 50 ("Suvine lumi", Ann Hui; Hongkong).

19. jaanuar Berliinis sai "Kuldkaru" režissöör Bertrand Tavcrnier' MAIE AASA film "Peibutis". Olivier Sitruk ja Marie Gillain. muusikapedagoog — 70

19. jaanuar HILLE TAEVERE, kauaaegne Draamateatri jumestuskunstnik — 75

61 Parima režü eest pälvis Berliinis "Hõbekaru" režissöör Parim võõrkeelne film: "Päikesest rammestunud" Richard Lmklateri film "Enne päikesetõusu"'. Julie Del­ (Nikita Mihhalkov; Venemaa). phi/ ja Ethan Hawke. Parim režü: Robert Zemeckis ("Forrest Gump"). Parim naisnäitleja: Jessica Lange ("Sinitaevas", Tony Richardson). "Hõbekaru" (parim näitleja): Paul Newman Parim meesnäitleja: Tom Hanks ("Forrest ("Keegi ei ole täiuslik", Robert Benton; USA). Gump"). "Hõbekaru" (parima visuaalse lahenduse eest): Parim naiskõrvalosatäitja: Dianne Wiest ("Kuuli­ "Häbipuna" ("Hongfen", Li Shaohong; Hiina- rahe Broadway kohal", Woody Allen). Hongkong). Parim meeskõrvalosatäitja: Martin Landau ("Ed "Hõbekaru" (vormi- ja teemaotsingute eest)r Wood", Tim Burton). "Näidend reisijale" (Vadim Abdrašitov; Venemaa). Parim originaalkäsikiri: Quentin Tarantino ja Ro­ "Sinine ingel": "Kogu südamest, lootusega surra" ger Avary ("Pulp Fiction", Quentin Tarantino). (ka "Kümme nuga südames"), Marius Holst; Nor- Parim ekraniseeringu käsikiri: Eric Roth ("Forrest ra). Gump"). "Kuldkaru" (lühifilm): "Rcpete" (Michaela Pavla- Parim operaatoritöö: John Toll ("Sügislegendid", tovä; Tšehhia). Edward Zwick). "Hõbekaru" (lühifilm): "My Baby Left Me" (Milo- Parim kunstnikutöö: Ken Adam ja Carolyn Scott rad Krstic; Ungari). ("Kuningas Georgc'i hullus", Nicholas Hytner). FIPRESCI auhinnad: "Smoke", "Kodanik Lang- Parim originaalmuusika: Hans Zimmer ("Lõviku­ lois" (Edgardo Cozarinsky; Prantsusmaa) ja ningas", Bob Minkoff ja Roger Allers). "Priest" (Antonia Bird; Suurbritannia). Parim montaaz: Arthur Schmidt ("Forrest UNICEF-i auhind (mängufilm): "Varesed" (Doro- Gump"). ta Kedzierzawska; Poola). Parim helikujundus: Gregg Landaker, Steve Mas- Gay Teddy Bear (mängufilm): "The Last Supper" low, Bob Beemer ja David R. B. MacMillan ("Kii­ (Cynthia Roberts; Kanada). rus", Jan De Bont). Gay Teddy Bear (dokumentaalfilm): "Complaints Parimad heliefektid: Stephen Hunter Flick ("Kii­ of a Dutiful Daughter" (Deborah Hoffman; USA). rus"). Gay Teddy Bear (lühifilm): "Trevor" (Peggy Parim kostüümikujundus: Lizzy Gardiner ja Tim Rajski; USA): Chappel ("Kõrbekuninganna Priscilla seiklused", Gay Teddy Bear (žürii eriauhind): "Marble Äss" Stephan Elliott). (Želimir Zilnik; Serbia). Parim grimm: Rick Baker, Ve Neill ja Yolanda To- Caligari filmiauhind ex aequo: "Complaints of n Du­ ussieng ("Ed Wood"). tiful Daughter" ja "Madagascar" (Fernando Perez, Parimad pildiefektid: Ken Ralston, George Mur­ Kuuba). phy, Stephen Rosenbaum ja Allen Hall ("Forrest "Kuldkaru" (kogu elutöö eest): Alain Delon. Gump"). 67. "O S С ARID" Parim originaallaul: Elton John ja Tim Rice laulu tehti teatavaks 27.-28. märtsil. "Can You Peel The Löve Tonight" eest ("Lõvikunin­ gas"). Parim film: "Forrest Gump" (režissöör Robert Ze- Parim dokumentaalfilm: "Maya Lin: A Strong meckis; produtsendid Wendy Finerman, Steve Clear Vision" (produtsendid Frieda Lee Mõek ja Tisch ja Steve Starkey). Terry Sanders).

62 Parim lühidokumentaalfilm: "A Time for justice" (produtsent Charles Guggenheim). Parim lühimulrifilm: "Bob's Birthday" (produtsen­ did Alison Snowden ja David Fine). Parim lühifilm: "Franz Kafka's It's a Wonderful Life" (produtsendid Peter Capaldi ja Ruth Kenley- Letts). Au-"Oscar": Michelangelo Antonioni. Irving G. Thalbergi mälestusauhind: Clint East­ wood. Jean Hersholti nimeline humanitaarauhind: Quincy Jones.

47. CANNES'I rahvusvaheline filmifestival toimus 17.—28. maini. Ürituse avaõhtul tutvustati prantslaste Jean-Pierre Jeunet' ja Mare Caro musta fantaasiat "Kadunud laste linn". Peakonkursil osales 24 täispikka män­ gufilmi. Festivalifilmideks olid John Boomiani "Beyond Rangoon" ja "Two Nudes Bathing", Souley- mane Cisse "Waati", Terence Daviese "The Neon Bi­ ble", Ulu Grosbardi "Georgia", James Ivory "Jefferson Pariisis", Jim Jarmuschi "Surnud mees", Michael Moore'i "Canadian Bacon", Monoel de Oli­ veira "O Convento", Goran Paskaljevici "Someone Else's America", Masahiro Shinoda "Sharaku", Wim Wendersi "Lisbon Story" jpt. Samas võis näha 25 tööst koosnevat esinduslikku retrospektiiv- programmi John Fordi (1895—1973) loomingust, 18 klassikafilmi Briti Filmiinstituudilt ning valik­ kavu Stephen Frearsi, Jean-Luc Godard'i, Nelson Pereira dos Santose, Nagisa Oshima, Sani Neilli ja "Oscarile" saajad parima nais- ja meesnäitleja kategoo Jang Sun-Woo töödest. Zürii esimees oli prantsuse rias Jessica Lange ja Tom Hanks. näitlejanna Jeanne Moreau. "Kuldpalm": "Underground" (režissöör Emir Kus- dersi "Sealpool pihl", Gregg Araki "The Doom Ge­ turica; Prantsusmaa). neration", Kathryn Bigelow' "Strange Days", Robert Ž ürii grand prix: "Odüsseuse pilk" (Theo Angelo- Epsteini ja Jeffrey Friedmani "The Celluloid Closet", poulos; Prantsusmaa-Kreeka-Itaalia). William Friedkini "Jade", Peter Greenaway "The Zürii eriauhind: "Carrington" (Christopher Pillow Book" (fragmendid), Vladimir Hotinenko Hampton; Suurbritannia). "Moslem", Spike Lee "dockers"', Darezhan Omir- Ž ürii auhind: "N'oublie pas que tu vas tuourir" (Xa- bejevi "KardiogramnV, Alan Taylon "Palookaville" vier Beauvois; Prantsusmaa). jt. Žuriid juhtis hispaania kirjanik Jorge Semp- Parim režii: Mathieu Kassovitz ("Vihkamine"; run. Prantsusmaa). "Kuldlõvi": "Cyclo" ("Xicli lõ", režissöör Tranh Parim naisnäitleja: Helen Mirren ("Kuningas Anh Hung; Prantsusmaa-Vietnam). George'i hullus", Nicholas Hytner; USA). Parim meesnäitleja: Jonathan Pryce ("Carring­ Nikita Mihliailkov võitis parima võõrkeelse filmi 'Qs- ton"). cari" oma viimase teosega "Päikesest rammestunud''. "Kuldpalm" lühifilmile: "Gagarin" (Aleksei Hari- tidi; Venemaa). "Kuldkaamera": "Valge õhupall" (Jafar Panari; Iraan). "Tehnikapreemia": operaatorid Lu Yue, Olivier Chiavassa ja Bruno Patin ("Shanghai triaad", Zhang Yimou; Hiina). FIPRESCI auhinnad: 'Maa ja vabadus" (Ken Lo- ach; Suurbritannia) ja 'Odüsseuse pilk". Prix Mercedes Benz: "Manneken Pis" (Frank Van Passel; Belgia).

52. VENEZIA rahvusvaheline filmifestival leidis aset 31. augus­ tist 9. septembrini. N^il päevil linastunud ekraani- teoste hulgas olid Woody Alleni "Mighty Aphrodite"', Michelangelo Antonioni ja Wim Wen- Carmes'i parima nais­ näitleja auhind anti Helen Mirrenile osa eest režissöör Nicho­ las Hytneri filmis "Kuningas Gcorge'i hullus", tema kõrval näeme Nigel Haw- thorne'i.

"Hõbelõvi" (žürii eriauhind) ex aequo: "Jumala koaiöödia" (Joäo Cesar Monteiro, Portugal) ja "Tähtede mees' (Giuseppe Tornatore; Itaalia). "Volpi karikas" (parim naisnäitleja) ex aequo: Isa­ belle Huppert ja Sandrine Bonnaire ("Tseremoo­ nia", Claude Chabrol; Prantsusmaa). "Völpi karikas" (parim meesnäitleja): Götz Geor­ ge ("Surmameister", Romuald Karmakar; Saksa­ maa LV). "Volpi karikas" (parim naiskõrvalosatäitja): Isa­ bella Ferrari ("Romaan noorest vaesest inimesest", Ettore Scola; Itaalia). "Volpi karikas" (parim meeskõrvalosatäitja): Ian Hart ("Nothing Personal", Thaddeus O'Sullivan; Iirimaa). Parim stsenaarium: Kenneth Branagh ("In the Bleak Midwinter", Kenneth Branagh; Suurbitannia). Parim operaatoritöö: Masao Nakabori ja Fumio Maruvama ("Illusioonide valgel", Hirokazu Koree- da; laapan). Senati juhataja kuldmedal: "Pasolini: itaalia kuri­ Ian Hari tunnistati Venezias parima mceskõwalosatäit- tegu" (Marco Tullio Giordano; Itaalia). ja" Volpi karika" omanikuks rolli eest rciissöör Thad- "Kuldlõvi" kogu elutöö eest: Woody Allen, Mar­ dcus Q'Saltivam filmis "Nothing Personal". tin Scorsese, Alain Resnais.

64 JAAN PAAVLE

OLEV JA OLEMATU OLEV, OLAVIST RÄÄKIMATA

"Tallinna legendid. Legend sellest, kuidas kunagine maailma kõrgeim ehitis endale nime sai...", 1995. Itežissöörid Heiki Ernits ja Leo Lätti.

[gtd pool saab inimene olla inimene Kuidas siis? Vaatame, kuulame — usal­ ja jääda inimeseks. dades silmi-kuningaid ja ekraanil kangastu­ Olgu see siis vabaduses, kirmipidannskshas, vat. Mis on uhke, paljulubava pealkirja — kirikus või kõrtsis. hüüatuse — taga ja sees. Avo Üprus Mõne väikese nabaga pikitud rahulik ju­ 10. 09 '95, raadio "Kuku", kell 10.50 tustus, kus arv 7, müstiline, kabalistikas olu­ (Tsitaat kuuldu põhjal.) line kood, mängib üht peaosa; kus nime nimetamine, ära arvamine olulisel ko­ Inimene legendis, legend inimesest. Le­ hal. Kus autorid on andnud tegelastele mõne gend aga tahab tihtipeale inimest, olgu või kaasaegse ära tuntavad näojooned; kus loojanagi, näha, meelde jätta millegagi, mis lõpp on ette äraarvatav; kus täring ja tihtipeale väljaspool tavalisi, mõõdetavaid kummitused kui keskaja atribuudid, mõtteil­ inimvõimeid. Peegeldades samal ajal ka le­ ma sümbolid, saatuse sümbolid ja tule­ gendi loojate ajastu maailmavaatelisi tõeks­ mused samaaegselt suunavat rolli omavad pidamisi, uskumisi, informeeritust hetke- — või lihtsalt tollast ajaviivu illustreerivad. tegelikkusest. Koik see on olemas. Süžee kulg pole eriti Seda väljendab ka küllaltki ilmekalt uue komplitseerit: kaasaegse kunmgriiklase (ühe ämma seriaali "Tallinna legendid" esi­ neist) näoline mees .siseneb Raesaali hetkel, mene film "Legend sellest, kuidas kunagine kui mure torni puudumise üle kirikul rae­ maailma kõrgeim ehitis endale nime sai..." härradel haripunktis — uksed iseenesest Ta

65 tes — põnev, kuis teiste vaatajate meelest? — väljub selle a n i m a t e o s e raamidest, jäägu ta minugi poolt tähelepanuta. Kuigi Norra kuningast Olavist (Olafist) ekraaniloo lõpus räägitakse ning mina seda ei kavatsenud — esialgu —, usun nüüd, et mõte polegi nii paha. Küsimus on vaid teos­ tuse tasemes, idee "vormistuses", edastami­ ses, väljatoomises. Kujundit pole leitud. Ehk sobinuks must foon, kus kaugelt kumanuks tõeline, hetkel olev Oleviste? Kes see teab. Igatahes on mitme autori ühisloomingus sündinud animasarja esimene film täiesti vastuvõetav, sümpaatne. Mõneti kuiv värvi­ gamma ja teatavat laadi askeetlikkus on igati stiilne; stsenaarium huvitav; iroonia vaoshoi­ tud ja peenetundeline. Muusikaline kujun- duski filmi omal kombel toetav. Vaevalt, et mingisugust ehitusmeistrit, torni ehitajat Olevit oh olemas — kuigi: kes teab, kes teab! Aga Oleviste on olev. Olev on ka film temast — legend liikuvates gra­ vüürides. Meistriteos? Peab siis seda alati, igaühelt nõudma! Inimene on looja ometi, hinnangud ei maksa midagi. Ka mitte hõbe­ dat, mis veena eemale voolab. Multivisioon igatahes jääb: olev pole olematu, Oleviste on. Usun, et kõik see, kõik me, jääb, jääme. Olevikuline on igavikulise süda.

"TALLINNA LEGENDID. LEGEND SELLEST, "Tallinna legendid". Kaadrid filmist. KUIDAS KUNAGINE MAAILMA KÕRGEIM EHITIS ENDALE NIME SAI..." Stsenaarium: Peep Pedmanson, Heiki Ernits ja Leo Lätti, režis- ees avanemas, kritseldab uue torni skeemi, söörid Heiki Ernits ja Leo Lätti, kunstmk-lavastaja mis jääb ühtlasi ta pitser-allkirjaks, kus ka Leo Lätti, värvikunstnik Marina Taul, fooni- nime saladus peidus. Meister — nii ütleb see kunstnik Merike Peil, helilooja Olav Ehala, operaa­ inimene end olevat. Sest olgu ta kes tahes, tor Arvi Ilves, näitlejad: Jüri Järvet, Aarne Üksküla, Raivo Rüütel, Ivo Eensalu ja Tõnu Mikiver, heli­ mis tahes, väitku legend mida tahes, on te­ operaator Mati Schönberg, režissööri assistent magi inimene. Inimeste keskel. Merle Raj andu, monteerija Irja Müür, animaatorid: Laipadest jäävad varjud, mida öine üle­ Evelin Temmin, Tarmo Vaarmets, Riina Kütt, Ülle vaataja, ratsanik-viirastus ära koristab, nuus­ Metsur, Eda Kurg, Leo Lätti, Maigi Tross, Marje kurid, keda sein enda külge aheldab — Ale ja Rein Raidme, teostajad: Sirje Aasrand, Mar- kaasaegne nägemus vanast legendist. je-Ly Liiv, Sigrun Alaots, Riina Liivar, Kristiina Kirst, mis hõbeda endasse imeb — sest Didrik, Eve Luup, Malle Jaagus, Ell Mikk, Ruth- Helene Kaasik, Ene Meerman, Riina Kabrits, Mal­ Meistri nimi on ära arvamata. Keskaegne le Mäenurm, Tiina Klooren, Kaja Ottis, Inga Kop­ Saatanasse uskumine kenasti pildi sisse pan­ pel, Jari Pappila, Kirsti Kurg, Kirsti Pikkor, Meeli dud, mis pealegi liigub. (Pilt ikka!) Käib ra- Küttim, Mareli Rannap, Kaari Laane, Hela Silla­ hakorjandus, sest kirst on kogu raekassa mäe, Daisy Lappard, Helle Soo, Ave Lainesaar, lia endasse ammendanud. (Nüüd voolab küll Vanaisak, Jaanika Laiksoo ja Anneli Vene, konsul­ elusate taskusse, et sealt taas välja voolata. tant Elvira Liiver, toimetaja Lauri Kark, produtsen­ Aga eks aeg-ole ka teine!) Filmi foonil laulab di abi Rutt Unnuk, produtsendid: Kalev Tamm ja võrratult kaunis ja unine naishääl selgelt Linda Sade. Värviline, 35 mm, 14 min. © "Eesti 20. sajandi teksti, püüdes luua möödaniku Joonisfilm", 1995. illusiooni, mida ei teki. Kaunis liappi/ end ih­ nuskoidest eestlastele: torn olemas, raha al­ les. Ei paremat tahtagi! Tallinna tänavakivid võtavad Olevi vas­ tu. Olevi torn on olev. Tänapäevani. Kuid et film, animafilm, esimene film lubatud-kavatsetud seriaalist edasi kestab, pole minu süü. Aga et see minu arva- 66 ENDLA LÜDIG

MÄLESTUSED III

Gotenhafenist sõitsin rongiga Berliini, kus pakuti ka kohvi ja tolleaegsetes Berliini olu­ asus "Ostland Faseri" peakorter. Berliinis oli des isegi korralikke juustu ja vorstiga või­ juba palju purustatud maju ja häiresignaalid leibu. Berliinis oli siis vähe süüa, sageli ületasid hariliku liikluselärmi. Saatsin Peeter pommitati ja tihti tuli kohvikus kõrgesti Paulile kirja, et olen Berliinis ja sain peagi kut­ hinnatud "semmel" lauale jätta, et varjen­ se tulla tema venna pere juurde puhkama. disse joosta. Üks eestlaste kokkusaamispaiku Berliinis Peeter Paul sai tuttavaks ühe pansioni- oli Cafe HiUbrich Kurfürstendammil. Seal sai pidaja, prõua Beschkega. Tema juures leid­ kuulda, kes on saabunud ning mida keegi ka­ sid endale Berliinist läbisõidul paljud eest­ vatseb ette võtta. Kuulsin, et otsitakse inimest, lased ulualust. Näite- ja ajakirjanik Arnold kes organiseeriks eesti kunstnikest rindetrup- Sepp leidis endale Berliinis korteri, mille pe nn Besetzten Ostgebiete jaoks. Mõtlesin, et ühes akendeta ja elektrita toas asus suur Peeter Paul oskab ju soravalt saksa keelt, võib­ tiibklaver. Sellest sai eestlaste proovisaal. olla ainukesena eesti kunstnikest, ja kirjutasin Nagu meenutab Arnold Sepp, leidis Peeter sellest talle. Peeter Paul tuligi Berliini ja hak­ Paul põleva linna kumas ikka õiged noodid kas organiseerima rindetruppe. Nii vabastas üles ning laul ja mäng käis edasi. Ma ei ta ka muusika- ja teatrirahvast füüsilise töö teinud kaasa kõiki kontserte, kuna pidin teenistusest, mis juba mitmeid ähvardas. Rin­ seoses oma tööga Aschaffenburgi minema. detruppe saadeti Neuhammerisse , kus eesti Seetõttu ma ei mäleta täpselt, kes seal meie sõdurid olid väljaõppel. Aga isegi Berliinis kunstnikest kõik olid. Kuid mul on tollest Beethoveni saalis õnnestus mitu kontserti kor­ ajast säilinud kaks arvustust Saksa lehte­ raldada. Mäletan neist ühte, kus Evi Liivak dest, kus kiitvalt mainitakse tol ajal Berlii­ (viiuldaja) esines koos Peeter Pauliga. Pärast nis olnud eesti muusika- ja teatriinimesi:

Põgenike laev on saabunud Gotenhafeni (Gdynia).

! 4 Л Щ- ^ ^ -j

Üfr J* 4 : ЩШ Jl * WM

1 •|f TiiS!^^^^^*^^' 11 f «f

67 le oli selge, et siia jääda ei või. Lubasin min­ na tagasi Aschaffenburgi ema juurde ja ka­ vatsesin seda teha Berliini kaudu. Peeter Pauli venna pere oli juba Flensburgi kolinud ning Peeter Paul võttis minu ja ema andmed, et korda seada Rootsi mineku paberid. Sünd­ mused arenesid aga hoopis kiiremini. Sain kuidagi tagasi Obernburg-Elsenfeldi ja seda just kaks nädalat enne hirmsat Dresdeni pommitamist . Paljud mu töökaaslased tulid sel õnnetul ööl Pimast tagasi Aschaffenburgi ja kõik ei jõudnudki enam koju. Nii et mul oli palju õnne. Maini ääres lõppes sõda juba märtsis. Jäime Ameerika poolele. Olime aga muust maailmast täiesti lahutatud, ei mingit rongiühendust ega posti. Ei teadnud enam, kes on elus ja kui, siis kus. Läänes oodati sõja lõppu, "Heil Hitler!" Peeter Paul Lüdig esinemas Geislingenis. asemel tervitati nüüd sõnadega "Grüss Gott!". Pirnas aga arvati ikka, et sakslased võidavad. Minu korteriperenaine lubas endist estoonlast Ida Aav-Loo-Talvarit, Hel­ mind oma sugulaste juurde maale kaasa võt­ mi Arenit ja Maret Panka "Vanemuisest", ta, kui ajutiselt tuleb sõja eest põgeneda. Va­ Arno Niitofit, Andrei Christianseni ja ka juba letasin, et sõidan emale järele ja toon ta siia. mainitud Evi Liivakut. (Ilmunud ajalehtedes Lahkusin Pimast direktori loata. "Berliner Illustrierte" 18. XII 1944 ja "Völ- Elsenfeldi haiglas töötas õena üks noor kische Beobachter" 19. XII 1944.) Küsin en­ Tartu tüdruk. Otsustasime kahekesi eestlasi dalt nüüdki: juhul kui sõda kestnuks edasi, otsima minna. Siht oli Frankfurt, Wiesbaden, kas oleksid nad kõik rindele esinema sat­ Heidelberg. Liikuda sai ainult pöidlaküüdi tunud? abil Ameerika sõjaväeautodega. Teel liikus "Ostland-Faser" mind just ripakile ei ka venelasi ja kord sattusime isegi venelaste jätnud. Mind palgati tööle firma Aschajfeu- autosse. Kuna meid peeti sakslasteks, pääse­ burger Zellstoffieerke juurde Maini-äärses sime siiski. Wiesbadenis leidsime eestlasi, Aschaffenburgis. 1944. aasta novembris sõit­ kes olid paigutatud koolimajja. See oli õieti sin koos emaga sinna. Asusime elama väik­ esimene eestlaste laager. Heidelbergis leidsi­ sesse linnakesse Obernburg-Elsenfeldi Maini me eestlasi Ameerika Punase Risti teenistu­ äärde, kust sõitsin rongiga tööle Aschaflen- ses. Heidelberg oli ilus linn ja sõjast täiesti burgi. Normaalne elu kestis ainult viis päe­ puutumata jäänud. Seevastu Frankfurdis oli­ va, siis tuli Aschaffenburgi pommitamine ja me sõitnud trammiga miilide kaupa ja näi­ meie büroo sai ka pihta. Kogusime kontori nud üksnes varemeid. Inimesed olid seal riismed kokku ja töötasime kohalikes Gnst- sõna otseses mõttes näljas. Pöördusin tagasi haus'ides. Jaanuaris 1945 tuli käsk kolida Elsenfeldi. Vahepeal olid sinna tulnud mõ­ Dresdeni lähedale Pirnasse. Seal asus sama ned eestlased, nende hulgas Tartu muusika­ paberivabrikute kontserni teine vabrik. Itta äri omanik Paul Flint-Püss, kes tundis hästi ei tahtnud küll minna, aga läksin siiski. Ema Mihkel ja Peeter Paul Lüdigit. ja ka teiste eestlaste pered jäid Maini äärde. Ühel ilusal juulikuu päeval avanes meie Peeter Paul korraldas siis eestlaste kont­ väike aiavärav ja ei keegi muu kui Peeter serdi Dresdenis. Kuidas ta kõige sellega hak­ Paul astus sellest koos Andrei Christianseni kama sai, ei oska ma tõesti ära arvata. ja Max Edenbergiga sisse. Muidugi oli ülla­ Dresden oli tol ajal täiesti terve linn, väga tus suur. "Tahtsin ainult näha, kas oled ikka ilus ja isegi öösel valgustatud. Seal oli vaike elus," tervitas Peeter Paul mind. Jah, me kaunis hotell "Trompeten Schlösschen", kus mõlemad olime elus. Alles nüüd mõtlesin, meil oli Peeter Pauliga üks väga ilus hommi­ kui kergesti oleks võinud lõpp tulla kusagil kusöök. Aga rinne liikus lähemale ja igaühe- rusude all, seda juhtus paljudega. Aga jälle 68 oli õnne! Nad olid Flensburgis hankinud Pu­ Ühel laupäeva õhtul saabusin ka mina naselt Ristilt loa Ameerika tsooni sõiduks, et uut kodu vaatama. Peeter Paul oli mul jaa­ eestlaste keskustes esineda. Hakkasime kom­ mas vastas, me läksime kohe hotelli "Son­ bineerima, kus võiks eestlastele kontserte ne", kus oli parajasti eestlaste pidu. Tähed anda. särasid taevas ja mäed olid nagu müstilised Teades, et Evi Liivak asub Fürthis, sõitsime kaitseinglid meie ümber. Geislingen oli esialgu sinna. Ega neil minust suurt kasu just "viie oru Unn", mägede vahel. "Sonnes" ki­ ei olnud, aga mõnikord astusin lavale teadus­ has elu. Hulk eestlasi istus mugavasti lau­ tajana. Igal pool võeti eestlaste laagrites meid dade ümber. Mis laudadel oli, seda ma ei rõõmuga vastu, ansambli koosseisus olid mäleta, aga ega see söögipooline väga vae­ nüüd Evi Liivak', Andrei Christiansen ja Pee­ ne ka olnud. Mind vaadati siis ikka siit ja ter Paul Lüdig. UNRRA söögipakid oma sealt: "Ah see siis on see Peeter Pauli huvitava ameerikaliku sisuga olid meile väga pruut? Kust sa selle tüdruku oled välja teretulnud. Kontsertidele kutsuti ka UNRRA võtnud?" kostsid mõned imestunud hää­ juhtivaid tegelasi, et neile näidata — oleme led. Oli hea taas oma inimeste hulgas olla. ikka kultuurrahvas. Kemptenis oli laagrivane- Järgmisel päeval tutvusin "kunstnike maja­ maks üks neeger. Mitte küll väga must, ilusat ga" ja sain tuttavaks oma naabritega. Üks pruuni värvi, tema nimi oli Washington. Ta mees põristas tänaval trummi ja teatas, et kiitis Peeter Pauli mängu, aga ütles, et oleks värsked saiad on kohale jõudnud. See oli pidanud mängima ka Gershwini "Rapsodie Peeter Pauli ülikooliaegne tuttav, advokaat, in Blue'd". Edaspidi tuligi ka ameerika muusi­ kes töötas siinses toidupunktis. Peeter Paul kaga tutvuda. Räägiti, et Geislingeni on kogu­ tuli peatselt värskete, maitsvate saiadega nenud suur hulk eestlasi ja et seal on tagasi. elamistingimused paremad kui mujal, sakslas­ Meid registreeriti Geislingeni Linnava­ telt olevat rekvireeritud eramajad ja isegi litsuses ja nii sai minust proua Endla mööblit olevat majades, eestlased olevat end Lüdig. Tunnistajaid oli kaks: Paul Flint- seal hästi sisse seadnud.' Geislingenis ma kaa­ Püss ja Max Edenberg, mees, kes oli Peeter sa ei teinud. Esineti ka Wiesbadenis, Peeter Pauli sõidutanud Inglise tsoonist Ameerika Paul ja Andrei Christiansen andsid sel korral tsooni, kui ta mind otsis. Max nuttis liigu­ Wiesbadeni ooperis intervjuu — mõlemad tusest. Kiriklik laulatus ja pulmapidu sai oleksid võinud jääda ooperi teenistusse. Kor­ peetud hiljem, kui minu ema ka kohale oli teri ja söögi eest tulnuks seal ise hoolitseda, jõudnud. Meid laulatas praost Hinno, kes see aga ei olnud just eriti lihtne. Christiansen vaatas meid küll natuke kahtlaselt: tea, kas võttis pakkumise vastu ja jäi Wiesbadeni neist ikka korralikke abieluinimesi saab, ooperisse tööle. Kui meid oleks olnud kaks — teatrirahvas, kes teab... Solistiks oli Arno P. P. ja mina — siis ehk oleksime ka sinna Niitof, pulmapidu oli "Sonnes". Insener jäänud. Aga mind ootas Maini ääres ema, kes Komendant, kel oli tol korral kasutada tahtis teada, mis meist saab. UNRRA auto, sõidutas meid Geislingeni Geislingenis leidis Peeter Paul eest palju mäe õtsa, seniks kui pulmarahvas "Sõrmes­ ülikooliaegseid sõpru ja sinna oli koondunud se" kogunes. ka mitmeid eesti teatritegelasi. Peeter Pauli Ajalehed tõid ära meie foto ja Peeter öeldi Geislingenis hädasti tarvis olevat. Ta tegi Pauli eluloo, Lüdigi nimi kerkis ikka roh­ sinna veel ühe reisi ja teatas tagasi tulles, et kem ja rohkem Geislingeni ajalehtedes esi­ pani korteri kolmele kinni. See oli siis minu le. Peagi anti teatriohjad Peeter Pauli kosimine. Meie tulevane korter koosnes ka­ kätte. Seni oli olnud direktoriks kirjanik hest toast ja köögist, niida tuli jagada ühe teise Pedro Krusten, kes nüüd sellest ametist perekonnaga. See oli aga parim võimalus, Peeter Pauli kasuks loobus. Sel puhul kirju­ kuna enamasti tuli kööki jagada kolme ja nelja tas Geislingeni eestlaste ajaleht "Välis-Ees­ perekonna vahel. Korter asus nn kunstnike ti" (nr 44, 3. X 1946): majas . Oma nime sai maja sellest, et sinna oli asunud juba kenakene hulk kunstiinimesi. P P. Lüdig — muusikahiiglane Mööblit oli piisavalt ja isegi klaver oli olemas. Saksamaa eestlaste keskel Korter oli prii ja toitu jagas seal UNRRA. Mis Lõuna-Saksamaal, Geislingenis, ulatusli­ sa hing siis veel tahad! kuks ettevõtteks arenenud eesti teatri direktoriks 69 Saksa Idaministee- riumi Eesti Toim­ konna kunstiosa­ konna juhataja O. Berendsen ja "Vanemuise" primadonna Maret Pank.

valiti tegelaskonna poolt ühel häälel endine "Esto­ väsimatul ettevõttel toimusid Berliinist eesti nia" teatri dirigent, klaverikunstnik Peeter Paul kunstnikegrupi väljasõidud laialipillutatud ees­ Lüdig. Ühepoolne poolehoid olukorras, kus kodu­ ti rahvuskildude juurde Kesk-Saksamaal ning korrata töötavas suuremas teatris paratamatult te­ eesti sõdurid Ncuhammeris lasid kuulda oma kivad vähemad või suuremad eriarvamused — eriti armastatud eesti laulu ning mängu. ebaloomulikus DP olukorras — on küllaltki silma­ Kui Berliin oli sattumas otsesesse sõjakeeri­ paistev nähe. Kuid Peeter Paul Lüdigis on Lõuna- sesse, siirdus Peeter Paul Lüdig algul Flensbur- Saksamaal asuvad eesti teatritegelased gi ja Lübecki. Sealt tuli ta aga koos pagulaspõlve kestel Saksamaal õppinud tundma A. Christianseniga ja Evi Liivakuga lõunasse peale kunstniku veel kui suurt rahvuslikult mõtle­ Ameerika tsooni ringreisile, andes siin paa­ jat ja tundjat inimest, kes omalt poolt kõik on rikümne kontserdi ümber. Kui A. Christiansen teinud, et võimalikult kergemaks muuta pagulus- sõlmis lepingu Wiesbadeni ooperiga, pidas Pee­ kunstniku mitte just roosilist rada. ter Paul Lüdig ometi paremaks kohe tulla suu­ Peeter Paul Lüdig oli üks viimaseid "Estonia" remasse Eesti laagrisse Saksamaal - Geislingeni, inimesi, kes põgenes kodulinnast. Ta pääses sama kuna siin oli vahepeal ellu kutsutud eesti teater. päeva hommikul, mil Tallinn langes, pisikesele lae­ Selle teatri töösse liitus P. P. Lüdig viivitama­ vale, mis elas üle rünnaku merel ja sai tabamusegi. tult sisse, hakates esijoones arendama selle teat­ Kuid nagu imeväel püsis laev ometi veepinnal ning ri muusikalist külge. Võitnud siin kohe alles neljandama päeva hommikul jõudis ta läbi väsimatu töömehena kõikide poolehoiu, valitigi raskete vintsutuste Gdynia sadamasse. Ainult ta eesti teatri direktoriks. lühikese aja kulutas Peeter Paid Lüdig oma sugu­ laste ülesotsimiseks. Varsti oli ta Berliinis, kus al­ Teatris tegutses juba sõnalavastuse gas tema kõige tänuväärsem töö: eesti trupp. Eestlastele oli rekvireeritud kohalik kunstnikkonna organiseerimine. Tänu temale pää• linnateater. Elasime "kunstnike majas", sesid paljudki meie lavakunstnikud väga mitmesu­ see oli pikk kuue korstnaga ehitis. Meist gustelt aladelt natsistliku orjatuni — tööameti — ühel pool elasid Arnold Sepp ja endine küüsist ja näiteks Dresdeni kurikuulsa tööametiga "Vanemuise" baleriin Elia Kudu-Lukk oma oli P. P. Lüdig sõna otsemas mõttes rinnutsi koos, emaga, hiljem ka baleriin Meeta Antje, tei­ et sinna sattunud "Vanemuise" lavakunslnike sel pool Arno Niitof oma abikaasa ja väike­ gruppi kätte saada. se pojaga, siis tenor Ravo Hannura tantsi­ Peeter Paul Lüdigi teene oli see, et Berliinis jannast abikaasa Valliga, kirjanik Agnes Ve­ korraldati kaks head eesti kontserti, mis kindlusta­ silo, edasi kirjanik Pedro Krusten, ajakirja­ sid tunduvalt meie kunstnike positsiooni ning si­ nik Arvo Kalbus, teatrist Helju ja Eduard sendasid lugupidamist meie kunsti vastu. Tema Limbckid, Sammelselg, saksofonimängija

70 Thorni ringhäalingu- kvartett "Heli Neli" Saksamaal: Rudolf Alari, Paul Tammeveski, Jaan Villard ja Bruno Padjus.

Ojakäär jn veel teisi. Niisiis teatrirahvas, kir­ 4. Ilmselt mõtleb autor ühte kolmest vennast Eden- janikud, ajakirjanikud. Ma pean ütlema, et bergidest, kes enne Teist maailmasõda tegutsesid Eestis ehitusettevõtjatena. Max (Maks Alfred) terve maja pulbitses energiast ja ettevõtlik­ Edenberg (sünd Valgas 1898) lõpetas Tartu Ülikooli kusest kunsti huvides. Teatri juhatusse koop­ matemaatika-loodusteaduskonna 1922. aastal, teeriti veel peale teatriinimeste luuletaja osales arhitekt-insenerina mitmetel ehitustel Tal­ linnas, näit Kadrioru laululava, Eesti Panga hoone Henrik Visnapuu ja kirjandusloolane Mall jm. (Vt "Vaba Maa" 1935, 18. V; Album Acade- Jürma. Juhatuse koosolekud olid enamasti micum Univeritatis Tartuensis 1918—1944 II, Tartu meie alumises toas ja selle kõrval asunud 1994.) köögis. Arutada oli palju, probleeme oli pal­ 5. Hubert Aumere kõrval, kes pikemat aega tegutses Baieri Riigiooperi kontsertmeistrina Münchenis ju. Olime vaesed põgenikud — halvasti riie­ (omades kõlavat nime nii solisti kui ka omanimelise tatud, kehvasti toidetud, aga meie pead olid keelpillikvarteti juhina), oli teiseks silmapaistvaks ideedest rikkad. eesti viiuldajaks Ameerika tsoonis Evi Liivak, kes sai tuntuks oma esinemistega raadios, iseseisvatel Kommenteerinud ja redigeerinud kontsertidel ja solistina sümfooniakontsertidel. (Kalam, E. Eesti muusika Saksamaal. Eesti TIINA ÕUN saatusaastad 1945—1960 IV, lk 154.) (Järgneb. Algus TMK 1995, nr 6 jn S/9.) 6. Eesti lauljaist Ameerika tsoonis pälvis suuremat tähelepanu bariton Andrei Christiansen, kes oli mitu hooaega solist Wiesbadeni ooperis, kus saa­ vutas silmapaistvalt suurt edu. (Samas.) 7. UNRRA — United Nations' Relief and Rehabilitation Administration, rahvusvaheline sõjapõgenike hal- KOMMENTAARID: dusorganisatsioon Teise maailmasõja lõpul. Alustas oma tegevust 1. augustil 1945. (Ernits, h., lk 19.) 1. Nn eestlaste klubi Berliinis. Berliini eestlaste arvu 8. 1945. aasta oktoobris tekkis Ameerika tsoonis hinnati 1944. aasta sügisel u 2000-le. Järgmisel Geislingenis eestlaste laager, mis kujunes hiljem kevadel valgusid eestlased siit põhiliselt suurimaks eestlaste keskuseks Saksamaal. Seda Loode-Saksamnale. (Ernits, E. Põgenikud sõjaaegsel hüüti isegi eestlaste pealinnaks. Geislingeni suur­ Saksamaal. Koguteos "Eesti saatusaastad laagrite pandi ametlikult alus 4. oktoobril 1945. Selle 1945—1960" IV, Kirj EMP, Stockholm, 1966, lk haripunktil ulatus eestlaste arv siin 5500-ni. (Ernits, 11—13) E., lk 24.) Geislingenis asus ka eesli kooride keskus, 2. 6. novembril 1944 alustas tegevust Eesti ring­ mille üheks tähtsamaks ülesandeks oli eesti noodi­ hääling peakorteriga Saksa ringhäälingu hoones materjali kogumine ja paljundamine, eesti koori­ Berliinis. Ringhääling organiseeris trupi külalis- laulu propageerimine paguluses. See organisat­ etendusteks ja saatis selle 1944. aasta jõulu eel sioon korraldas Geislingenis ka ühe suurema üritu­ Neuhammerisse, kus esineti Eesti diviisile. (Samas.) sena eesti muusika nädala ning Juhan Aaviku esimese sümfoonia esiettekande Roman Toi juha­ 3. Dresdeni õhurünnakul 14/15. veebruaril 1945 tusel. (Kalam, E. Eesti muusika Saksamaal. Eesti arvatakse olevat hukkunud u 200 eestlast. Arves­ saatusaastad 1945—1960, IV, lk 153.) tused näitavad, et Saksa linnade pommitamisel 1945. aasta kevadtalvel hukkus ümmarguselt 1000 9. Geislingeni "kunstnike majas" Rappenäckerni eestlast. (Samas, lk 19.) linnaosas oli 1946. aastal terve hulk kunstnikke ja

71 kultuuritegelasi: kaks pianisti, kolm Sepp ja endine "Estonia" dramaturg ja kriitik Harald instrumentalisti, üks bariton, üks bass, kaks tenorit, Parrest. Neile lisandus Briti tsoonist endine mitu sopranit, viis tantsijat, kaks kirjanikku ja viis "Vanemuise" dramaturg ja teatrikriitik Eti Sirg. ajakirjanikku. Endistest "Estonia" lavajõududest Qürma, M. Teatrielust Saksamaa põgenikelaagris. ulid Geislingeni koondunud Salme Lott-Neuman, Eesti saatusaastad 1945-1960 IV, lk 157.) Reet Aarma-Parrest ja muusikajuht Peeter Paul Lüdig; Tartu "Vanemuisest" Olli Teetsov, Osvald 10. Eesti Rahvuskoondise Teater avas Geislingis Lipp ja balletisolist Elia Kudu-Lukk. Lauljaist olid oma uksed 1. detsembril 1945.1946. aasta mais valiti seal bariton Arno Niitof ja sopran Olly Tallmeister, teatri direktoriks P. P. Lüdig. (Samas, lk 158-159J tenor-näitleja Ravo Hannura ja hiljem estoonlane 11. Teatril oli kasutada rohkem kui 700 istekohaga tenor Heinz Riivald ja "Vanemuise" ooperi- linnateatri hoone ]äwhnlU; mis olnud alati viimseni solist-näitleja Helmi Aren. Laagri asutamispäevist täis. Teatris anti sõnalavastusi, kontserte ja sega- eale olid seal veel endine "Ugala" ja Eesti eeskavaga õhtuid ning tehti isegi operetti.(Samas, Eiraamateatri dramaturg ning näitekirjanik Arnold lk 158.)

72 г/ JÕUA ISE LUMIERE'IDENI VÄIKEVEUE FILMIAASTA MIS OLI SIIS, KUI EI OLNUD VEEL KINO? Tutvume prant*Iase Emile Reynaud' väljapaistvate töödega ja kõneleme tema seosest tänapäeva filmikunsti ja -tehnikaga.

PRAKSINOSKOQP. OPTILINE TEATER Kincmatograafiacelsel penoodil o« kindlasti vaga Uhtis prantslane Emile 1877. aastal esitas u taiest: uuäse ja omalaadse lahenduse stroboskoo­ Kino tähistas detsembri lõpul oma esime­ pille efekti jälgim keks- Ta nimetas o-na leiutise praksi nos koob iks. se sajandi juubelit. Nagu teame, võeti alu­ seks vendade Louis ja Auguste Lumiere'i esi­ mene avalik tasuline kinoseanss 28. det­ sembril 1895 Grand Cafe's Kaputsiinide bul­ varil Pariisis. Kuid juba 22. märtsil 1895 näitasid ven­ nad oma esimest filmi "Väljumine Lu- miere'ide tehasest" {La sortie lies lisines Lumiere) Rahvusliku Tööstuse Edendamise Ühingu liikmeile ja nende leiutatud "elavate piltide" ülesvõtmise ja projitseerimise seade 'kinematograaf" sai patendi juba 13. veeb­ ruaril 1895. Lumiere'idest tagasi kulgeb kino eelaja­ lugu. Ameeriklased loevad kino algust tänini Edisonist, kes demonstreeris oma kinetos- koopi 1891, ja Lumiere'id tutvusid sellega Pariisis 1894. Elbert Tuganovi vihikud kino eelkäijatest. Vihik Edisonist tagasi aegade hämarusse on nr 4: animatsiooni rajajast Emile Reynaud'st. inimesed alati leiutanud optilisi mänguasju. Möödunud sajandi omad on lühidalt kokku võtnud eesti animafilmi rajaja Elbert Tuga- nov oma seitsmesse väikesesse vihikusse, Taumatroop aastast 1840. Igal kettal on ka teine pool. Tee-ise mänguasi. mis valgustuslikult neid mänguasju repro­ Elbert Tuganov piirdub oma filmivihiku- dutseerivad. Kõval kriitpaberil trükitud, väl­ tes möödunud sajandi teise poolega ega ole jalõikamiseks mõeldud lelud lähtuvad kuna­ kaugenenud näiteks koopamaalide aega ega gistest originaalidest, nagu need raamatutes Egiptuse vaaraode juurde, kus ju ka võib lei­ meieni jõudnud, ja kutsuvad lapsi neid välja da püüdu edastada liikumise muljet. Filmi- lõikama, ise liikuma panema ja tekkivaid op­ k u nstijm^Jik^J^95valjajn^^ tilisi illusioone nautima. filrrTiaastä^m tõepo7neštsee7 mis ümbrispa- berTTlugeda: "ülevaade sellest, kuidas inim­ kond 19. sajandil optiliste mänguasjadega

Üks zootroobi ehk võlutramli lintidest — prestiižika Annecy animafilmidc festivali sümbol.

Seitse neljaleheküljelist vihikut: mängides KINONI välja jõudis". Need män­ 1. Taumatroop (1825), pappketas kujutisega guasjad põhinevad liikumise jagamisel faasi­ mõlemal pool, pöörlemisel kujutised liituvad. desse ja nende faaside kiirel demonstreeri­ 2. Fenakistiskoop (1832) ja stroboskoop (1833), misel. pöörlev ketas liikumisfaasidega, mis pöörlemisel Lühike tutvustav tekst saadab väljalõiga- liituvad. tavaid mänguasju, mis kunagi olid tõsisteks 3. Zootroop (1833). Liikumisfaasid pöörleval eksperimentaalvahenditeks liikumise uuri­ trumlil. misel ja "elavate piltide" loomisel. Tänapäe­ 4. Praksikoskoop (1877), pöörlev trummel val on tegemist hea valgustusliku väljalõiga- peeglilõikudega selle keskel. Leiutaja Emile Key- tava mänguasjade kogumiga lastele sarjast naud lisas oma seadmele ka projektori ja näitas "iVleisterda ise". Trükk korralik ja paber pa­ väikesele seltskonnale liikuvaid joonistusi. Selliselt rajalt kõva. Iseküsimus, et väljalõigatud ku­ tälnstabki 1877. aasta animatsiooni sündi. junditest kinematograafilise elamuse keeru­ 5. Zoopraksmoskoop (1880-ndad aastad). tamine pole ka täiskasvanud vilunudsõrme- Ameeriklane Eadweard Muybridge pani liikuma lisele inimesele põrmugi hõlbus. momentfotod. 6. Kronofotograafia (1882). Prantsuse füsioloog JAAN RUUS Etienne Jules Marey leiutab fotopüssi, millega saab leha kaksteist pilti järjest. Thomas Aiva Edisoni ki- netophotograph, kmetograph ja kinetoscepe ning saksla­ se Max Skladanowsky projektor "Bioscop". 7. Ning lõpuks Lumiere'id, kelle seade cinctnti- Lographe oli sajandivahetuseks elavate piltide jaoks leiutada püütud seadmetest optimaalseim. Temaga sai filmida, filmi kopeerida ja ka valmis filmi näida­ ta.

74 MARTIN KRUUS

KURAT VÕTAKS

J. W. Goethe "Faust" "Vanemuises", 1992. Lavastaja Linnar Priimägi. Mefistofeles — Rain Simmul. T. Sula foto

Goethe "Fausti" võib üheksakümnendate esimesest kursusest rinnas kandnud. Nagu Eestis võtta lavastada vaid väga julge või Eero Spriit, keda ainuüksi "Fausti" lugu ins­ väga kindla sihiga inimene. Nagu Linnar pireeris (kunstnik Rein Lauksiga kahasse) Priimägi, kes nägi euroklassiku monumen­ kasutama nukuteatri võimaluste kogu viker­ taalses töös võimalusi interdistsiplinaarse­ kaarega mmat. teks teatrieksperimentideks. Nagu Toomas Riskantne trikk mitte seepärast, et ras- Sutiman, kes "Fausti"-ideed juba teatrikooli keilmeline klassika peaks iga tegija ainuüksi

75 oma kaaluka sügavusega laukast eemale ka lugu baatanast, kes [umalaga kihla veab, peletama. Goethe elutöö ette võtnud näiteju- et taL õnnestub üks professor kurjale kalluta­ nid on oma avaldustes kogunisti teisel lainel. da. Ja lugu ühe lesknaise elust väikelinnas, Priimägi: "Goethe "Faust' on lugu vaname­ kus napib mehi. Nii lihtne lugu ongi" ("Pos­ hest, kes uuesti nooreks saab ning esimese timees , 8. II 1992). hooga ära võrgutab süütu tütarlapse. See on Justkui vastastugi toolist peanokutusega vestlusse haakudes resümeerib Suuman: "See on näidend kuradist ja inglitest ja ini­ mestest ja naistest ja ihadest ja mälestustest" ("Virumaa Teataja", 3. II 1995). Nukuteatri afišš aüsib ka selgelt stiilis: ""Faustike" on täiskasvanutele mõeldud lugu sellest kuidas võluväel noorenenud Faust võrgutab noore tütarlapse Margareta" ("Rambivalgus" 3/1995). Vägiteoks terve kümnendi kontekstis jul­ gen säherdust materjalivalikut pidada seetõttu, et uus aeg nõuab püüne teenijailt aiva vaatemängulisemnt kraami. Ning pei­ butuseks ikka magusamaid lubadusi ( — tä­ hendamissõna leivast ja atraktsioonidest). Kuid üheksale kümnest seostub Goethe häs- tipoleeritud graniittahukaga, mille esiküljel vonkleb metafüüsiline, sakraalnegi ning võõristust tekitav sõnajada. Teatraalid on "Faustike". E. Spriit J. W. Goethe ainetel. Nuku­ ilmselt kuklanahaga selle altkulmuhoiaku, teater, 1995. Lavastaja Eero Spriit, kunstnik Rein isegi vastuseisu ära tundnud ja lubanud Lauks. Wagner ja Faust (mängivad Mart Kampus justkui hambaarsti vastuvõturuumis — see, ja Margus Tabor.) mis teid ees ootab, polegi nii valus. V. Valgepea foto J. W. Goethe "Faust" Rakvere Teatris, 1995. La­ vastaja Toomas Suuman, kunstnik Jule Käen. Mefistofeles — Toomas Suuman. A. Seidelbergi foto "Faust". Faust — Volli Käro. A. Seidelbergi foto

Goethe magmnii'il on üks kindel publiku- lituse valuraha maksab ju paratamatult terve grupp, kellega iga "Fausta" lavastaja tööd ühiskond. alustades kindlasti vähem või rohkem arves­ Linnar Priimägi on kirjutanud, et tema tab — need cm õpilased. Võib mürki võtta, et pidas oma lavastuse peamiseks sihtgrupiks pruugib vaid "Faustile" mõne teatri mängu­ just skolaare, Toomas Suuman tõdes aga kavas koht anda, kui trupile on juba garan­ esietenciuse eel: "Fausti" pakutakse kooli­ teeritud mõnigi vaevaline õhtu, kus parteri programmis liiga vara, seetõttu opereeritak­ täidavad rahutud jõnglased, kes ei pruugi se hiljem vaid valmismoodulite ning stam­ tingimata huvituda etendusest, mis nende pidega. Nukuteater on aga juba loomuldasa teadvusse kinnistub kui kohustuslikku kir­ lastelerrbene. Ent (kirjand us)pedagoogide jandust näitlikustav õppematerjal. Aga koo­ elu pole ükski kolmest lavastajast kergeks 77 teinud, sest kõigi kolme suhe Goethe teksti- a on olnud Küllalt agressiivne, jõuliselt f ontseptuaalne. Nii et illustratiivsest, neut­ raalsest invariantsest materjalikäsitlusest ei saa juttugi olla. Aga küllap on Goethe ise ka selles "süüdi", suur weimarlane tegeles ("Faustis") pigem maailma-, mitte teatrimu- delitega. Selles kuulsas kihlveoloos on olene­ valt lavastaja nägemusest kas kolm peatege­ last (teise lepingupartneriga koos isegi neli) või ainult üksainus. Kriitika nendib üks­ meelselt, et Eesti lavade tõeliseks suverään­ seks ainuvalitsejaks on Mefistofeles. Tõepoo­ lest, alustades Suumani enda kehastatud sel­ gest ja ühesest Kuradile allutatud või Kura­ dist lähtuvast tervikust, jõudes Priimäe elustatud siugja, käest libiseva ning tõeliselt kurja Saatana (Rain Simmul) kaudu Nuku­ teatri hiid-Paharetini (Tõnu Tamm), kes õtse füüsiliselt täidab ahta nagiseva lava — kelle lugu see siis tegelikult on? Faust on kolm til­ ka andnud, Gretchen istub pimestatult Faus- ti iharuse lõa otsas. Jumal? Jumal on aga oma panuse teinud ning käitub vastavalt -— nagu hobuste võiduajamisel. Nii et (Eesti va­ riatsioonides vähemalt) ikkagi Paruni enda lugu. Nimetatud kolm tüüpi päevakangelasest pole siiski teab kui lähedalt sugulased, sest tegu on neil üks, kuid motiivia käivad risti vastu. Simmuli kehastatud nõtke roomaja on meelde jäänud kui paheline ning teravalt intellektuaalne kõigevihkaja. Tõnu Tamme nautlev mängur teab oma mängumaa ula­ tust viie (või kuuejtasandilises lavaruumis, "Faust". Homunkulus — Indrek Taalmaa, kuid oma võimuala piires kasutab ta halas­ Wagner — Eduard Salmistu. tuseta mäekõrgust üleolekut valitud mängu­ A. Seidelbergi foto kannidest ning lõbutseb kuratlikult (hästi). Suumani Valevürst on aga Mefistode ven­ naskonna Loll-Peetrike: aus, kaasatundlik

Järg lk 96

"Faustike". Faust, Mefistofeles - - Tõnu Tamm ja Margareta. V. Valgepea loto 78 MART HUMAL

ANTON WEBERNI MUUSIKATEOREETILISED SEISUKOHAD SCHÖNBERGI KOOLKONNA VORMIÕPETUSE KONTEKSTIS1

Üks põhilisi tendentse muusikateooria arengus antiikajast kuni tänapäevani on ras­ kuspunkti järkjärguline kandumine helisüs­ teemilt heliteosele. Esimesi märke selle kohta võis leida renessansiajal; XX sajandil on see areng jõudnud oma lõppjärku. Seega on käesoleval ajal kujunenud muusikateooria keskseks haruks heliteose analüüs, täpsemalt — muusikalise struktuuri eri komponenti­ de (harmoonilis-tonaalne ehitus, süntaks, te­ maatiline arendus) ja nende vastastikuse mõju analüüs, heliteose individuaalse vor- mikujundusstrateegia väljaselgitamine. Arnold Schönbergast (1874—1951) alguse saanud "Uue Viini koolkonna" tähtsus XX sajandi muusikas seisneb eelkõige koolkon­ na kõrgeväärtuslikus heliloomingus, mis on lahutamatult seotud selle loomingu aluseks oleva ning selgeist teoreetilistest põhimõte­ test juhinduva kompositsioonitehnilise mee­ todi, dodekafoonia, juurutamisega. Selle meetodi järjekindla rakendamise tulemuseks on muusika suur stiililine ühtsus, st helikeele paljude aspektide süsteemsus. Viimane pa­ kub omakorda teoreetikutele tänuväärset materjali uute analüüsimeetodite rakenda­ miseks. Nii näiteks oleks üks sajandi teise poole juhtivamaid analüüsimeetodeid, hul­ Anton Webern gateoorial põhinev atonaalse muusika ana- lüüsiõpetus mõeldamatu, kui sellele poleks eelnenud dodekafoonilis-serialistlikku kom­ publitsistliku iseloomuga kirjutised, mis on positsioonimeetodit. koondatud kogumikku "Style and Idea") on Niisama oluline kui uue muusika keskendunud harmoonia ja muusikalise vor­ analüüsi seisukohalt on Schönbergi koolkon­ mi probleemidele. Tema klassikalisest har­ na tegevus ka klassikalise muusika analüüsi mooniast lähtuv, kuid näoga uue muusika ning klassikalise muusikateooria arengu poole pööratud harmooniaõpetus ("Harmo- seisukohalt. Schönbergi enda avaldatud teo­ nielehre", 1911), millele postuumselt lisan­ reetilised tööd (st jättes kõrvale esseistlik- dus "Structural functions of harmony" (1954), leidis elavat vastukaja juba autori elu­ ajal. Tenia klassikalise muusika põhjalikule 1 Ettekanne K. Leichteri mälestuspäeval. Tallinn, analüüsile tuginev vormiõpetus aga levis 13. okt. 1995.a (avaldatud muudetult). Schönbergi eluajal ainult suusõnaliselt tema Vt A. F о r t e. Structure of atonal music. New õpilaste kitsas ringis, laiemalt tuntuks sai see Haven. London, 1973. alles pärast helilooja surma. 79 Schönbergi koolkonna vormiõpetuse Herschkowitzi tähtsamad tööd on koonda­ põhilisteks allikateks on lisaks tema enda tud tema postuumselt ilmunud kogumikku postuumselt ilmunud raamatule "Funda­ "O muzõke" . mentals of musical composition" tema õpi­ Schönbergi koolkonna vormiõpetus on laste Anton Weberni (1883—1945)4, Erwin küllaltki terviklik süsteem, mille põhiprint­ Steini (1885—1958)5 ja Josef Ruferi (1893— siibid on selgelt sõnastatud kõigis eelnimeta­ 1985) , Schönbergi ja Weberni juures õp­ tud põhiallikais. Samas on peaaegu kõik pinud Erwin Ratzi (1898—1973)7 ning We­ mainitud autorid teooriat omapoolselt vähe­ berni õpilase Philip Herschkowitzi (1806— mal või suuremal määral täiendanud ja vii­ 1889) tööd. Viimased tuginevad nende au­ mistlenud. Kõige suuremad teened näivad torite õppeajal kas Schönbergilt või Weber- selles osas olevat Webernil ja Herschkowit­ nilt saadud teadmistele ja nende edasiaren­ zi!, kuigi ka Ratzi ja Ruferi tööd ei tohi ala­ damisele. Omamoodi "neljandat põlvkonda" hinnata. Milles seisneb konkreetselt Weberni esindab Herschkowitzi juures õpitu ülestä­ panus teooria kujundamisse, sellest saaks hendustele toetuv Dmitri Smirnovi artikkel täpsema ettekujutuse alles tutvumisel tema "Geometr zvukovõh kristallov" . Beethoveni-analüüsidega, sest tema trükis il­ Schönbergi koolkonna vormiõpetuse esi­ munud loengutekstid pakuvad selleks suh­ mesed trükitud allikad on E. Ratzi "Einfüh- teliselt vähe materjali. Teiseks on huvitav rung in die musikalische Formenlehre" jälgida ühtelangevaid ning seejuures Schön­ (1951) ja J. Ruferi "Die Komposition mit bergi enda kirjapandust erinevaid momente zwölf Tönen" (1952), mis mõlemad on Weberni õpilastel Ratzil ja Herschkowitzil, tõsised teoreetilised uurimused (E. Ratzi raa­ mis võivad kajastada Weberni ideid (need matu täielik pealkiri on "Einführung in die tööd on arvatavasti kirjutatud teineteisest musikalische Formenlehre über Formprin- sõltumatult). Kahjuks puuduvad Ratzi töös zipien in den Inventionen und Fugen viited Webernile, seevastu leidub neid roh­ J. S. Bachs und ihre Bedeutung für die Kom- kesti Herschkowitzil, kes aga on öelnud: positionstechnik Beethovens"). Weberni teks­ "Mui pole võimalik kindlaks teha, millised tid seevastu põhinevad kolmel 30. aastate ideed kuuluvad Webernile ja millised Schön- loengukursusel, millel oli pigem publit- bergile. Ma nimetan peaaegu huupi kord sistlik-valgustuslik kui teoreetiline eesmärk. üht, kord teist nime. Tegelikult võib alati ni­ Neist kahe esimese — "Tee kaheteisthelilise metada mõlemat, sest kummagi meistri kompositsiooni juurde" (1932) ja "Tee uue ideed on kokku kasvanud, moodustades muusika juurde" (1933) — stenogramm on il­ ühtse terviku" . Üldse peab ütlema, et munud 1960. aastal ühise pealkirja all "Der Herschkowitzi postuumselt ilmunud raa­ Weg zum Neuen Musik". Kolmandast loen- mat, samuti nagu tema mõtteid kajastav gutsüklist, 1934.—-1935. aastal loetud ana- mainitud D. Smirnovi artikkel sisaldavad lüüsikursustest Beethoveni klaverisonaatide kindlasti kõige rikkalikumat materjali We­ põhjal, on säilinud mittetäielik käsikirjaline berni vormiõpetuse kohta — on ju Hersch- stenogramm Baselis (selle kohta leidub and­ kowitz ise öelnud: "Ma tahan teile edasi meid W. Ratherti artiklis "Musik- anda tema (st Weberni) tunnid." geschichtliche Nomothetik. Zum Formden- Ühtlasi võib väita, et need kolm — ken Weberns" ). On säilinud ka mõningaid Schönberg, Webern ja Herschkowitz — esin­ Weberni analüüse tema teostest, neist kõige dasid pedagoogiande kõrgeimat väljendust. põhjalikum, Keelpillikvartetist op. 28, on ära Herschkowitzi sõnad Weberni õpetamisviisi trükitud F. Döhli artiklis "Zum Formbegriff kohta kehtivad täpselt samuti nii Schönbergi Weberns" ). Weberni õpilase Philip kui ka tema enda puhul. Ta on kirjutanud: "Webern õpetas otsekui eesmärgiga laienda­ 3 London, 1967. da omaenda teadmisi... Webern "edastas' Der Weg zum Neuen Musik. Wien, 1960. õpilasele, kuid mitte ainult seda, mida ta tea­ 3 Form and Performance. London, 1962. dis, vaid ka seda, mida ta ise õppetunni " Die Komposition mit zwölf Tönen. Berlin, 1952. Einführung in die musikalische Formenlehre. "Selle Rumeenias sündinud, aastail 1940—1978 Wien, 1951. NSV Liidus elanud ning Viinis surnud helilooja ja muusikateadlase töödest trükiti toma eluajal ainult F. Gerškovitš. O muzöke. Moskva, 1991. need kaks artiklit, mõlemad Tartus "TRU Toime­ "Sovetskaja Muzõka" 1990, nr 3 ja 4. tistes" (nr 308 ja 467). 13 10 "Musiktheorie" 1991, nr 2. F. Gerškovitš. Op. eit., lk 63. 14 11 "Österreichische Musikzeitschrift" 1972, nr 3. D. Smirnov. Op. eit.. 1990, nr 4, lk 85.

80 jooksul oma teadmistest lahtuvalt avastas. otsekui "puhta" rakendamise ideaal, mille il­ See ongi kõige väärtuslikum, mida vastuvõt­ ming muutuks ühtlasi nagu kõrgeimaks lik õpilane Webernilt saada võis: oskust eda­ abstraktsiooniks (205). si liikuda, lähtuvalt sellest, mida ta juba Võrdluseks võiks tsiteerida Weberni üt­ teab." Meenutagem, et Schönberg alustas lust: "Mõistetavus ja liigendus on allikad, oma "Harmooniaõpetust" sõnadega: "Selle millest tuleneb kogu muusikaline sündmus­ raamatu eest olen ma tänu võlgu oma õpi­ tik" (218, mrk 64). W. Ratherti sõnade järgi lastele" ("Dieses Buch habe ich von meinen mõistis ka Webern Adleri eeskujul muusi­ Schülern gelernt") ja Herschkowitz ütles: kaajalugu kui muusikaliste vormide ajalugu, "Mui ei ole õpilasi! Ma olen ise enda ainus seejuures osutub tal arengulooline moment õpilane." allutatuks süntaksi vaatlusele: Webern mõis­ Nii Schönbergi kui ka Weberni esteeti­ tab vorme esmajoones sisuka vormikujun­ lised ja teoreetilised tõekspidamised kujune­ duse loogiliste — otsekui "grammatiliste" — sid sajandi alguse Viini intellektuaalses õhk­ ja seetõttu ajatute võimaluste arenguna, mis konnas. Weberni puhul on Wolfgang Rathert kätkevad endas implitsiitset süntaksit (207). oma mainitud artiklis väga olulise tegurina Võrrelgem sellega muusikaliste vormide loo- nimetanud tema ülikooliõpinguid Guido gilis-ajaloolise arengu kirjeldust Herschko- Adleri juures. Teatavasti valmis Webernil witzi raamatus (artiklites "Vormi kui terviku nende õpingute tulemusena Heinrich Isaaci areng. Peateema vormi areng" ja "Vormilised teise koraalitöötluste kogu "Choralis Cons- ja harmoonilised inversioonid Beethoveni tantinus" tekstikriitiline väljaanne koos ula­ 3.sümfoonia finaalis") ning Ratzi ja Hersch- tusliku eessõnaga. Adleri teedrajavast tööst kowitzi käsitlust Bachi inventsioonidest "Prinzipien und Arten musikalischen Stils" Beethoveni sonaadivormi eelkäijana (tähele­ (1911) osutusid Weberni jaoks eriti oluliseks panu väärib ilmselt mitte juhuslik kokkulan­ järgmised momendid: gevus kolmehäälse inventsiooni /-moll ana­ 1. Loomingulise seose nägemine oleviku lüüsis). ja mineviku vahel (näiteks paralleelid Ma­ Järgnevalt on kokku võetud Weberni vor­ dalmaade koolkonna harmooniliste vaba­ miõpetuse põhipunktid sellisena, nagu neid duste ja atonaalse muusika vahel (201); on kirjeldatud Herschkowitzi raamatus. 2. Kunsti mõistmine "sisukalt üksteisega 1. Käsitledes Beethoveni vormi kui üldse suhtestatud vormikujude (Gestalten) arengu­ muusikalise vormi arengu kõrgpunkti, pidas na" koos "ajatute püsiväärtuste" (iiberhisto- Webern vajalikuks lähtuda sellest mis tahes rische Konstante) tunnustamisega, mis küll teose uurimisel, sõltumata sellest, kas ta realiseeruvad igas teoses erinevalt, kuid jää­ kuulub Beethoveni-eelsesse või Beethoveni- vad abstraktse normina identseks (202); järgsesse ajastusse. Seejuures ei muuda tase, 3. Muusikalise vormi mõistmine "tervi­ milleni Beethovenil vorm oli jõudnud, seda kut moodustavate osade koosluse abstrakt­ mitte ainult orientiiriks muusikakunstis ter­ sioonina", kusjuures seostatuse ja seosetuse vikuna, vaid võimaldab sel ka avada eri vor­ vahel osade järgnevuses leidub lõpmatult mide omavaheliste suhete olemust (156). palju vahevorme (osade arvult võib kõiki 2. Muusikateos kujutab endast erineva lõpetatud vorme taandada kahe- või kol- kategooria ja erinevas mastaabis korduste meosalisteks) (204); süsteemi (198). Suurema mastaabi (ja järeli­ 4. Madalmaade vokaalpolüfoonia, Bach kult kõrgema vormi tasemega) korratav ja Beethoven kui arengu need etapid, kus on struktuuriüksus kujutab endast väiksema teostunud sisu ja vormi kooskõla ideaal; mastaabiga korduste süsteemi (63). Webern seda väljandavad osade omavaheline seosta­ tõlgendas helivältust ja helikõrgust kui kahte tus, vormi tasakaalustatus ja vahendite teineteisest sõltumatut korduvuse kriteeriu­ säästlikkus, mis on ühendatud žanri iseära­ mi. Seetõttu osutus vajalikuks motiivi ja tee­ sustega. Mis tahes klassikalise stiili saavutus ma mõiste täpsustamine. Motiivi mõiste, seisneb tema poolt esindatud stiilisuuna im­ Schönbergi järgi "muusikalise mõtte väik­ manentsete seaduste järgimises. Keskne ka­ seim osa, mis on võimeline iseseisvalt esine­ tegooria on siin "Fafilichkeit" (mõistetavus); ma ja seega korduma", kuulub Weberni arva­ selles peitub nende immanentsete seaduste tes ainult helivältuste valdkonda, kuna helikõrgused on temaatika kui mõiste objek­ tiks (64). F. Gerškovitš. Op. eit., lk 62. 16 D. Smirnov. Op. eit., 1990, nr 4, lk 92. 17 Viide mrk 10 (vt järgnevalt tekstis viidatud le­ F. Gerškovitš. Op. eit. (vt järgnevalt tekstis viida­ heküljed). tud leheküljed). 81 3. Weberni (ja Schönberga vormiõpetuse kindlalt ja vaieldamatult seotud peateemaga aluseks on käsitlus muusikalise struktuuri (199). Mõiste "vaba fantaasia" käesolevas tä­ kahest teineteisele vastandlikust seisundist henduses puudub Schönbergi tekstides; et — "tihedast" ja "lõdvast". Beethoveni loo­ tegemist on just Weberni terminiga, seda mingus avalduv muusikalise vormi kõrgeim kinnitab paljuski sarnane seletus Ratzil: "Siin tase ilmneb selles, et "tihe" ja "lõtv" on just me näeme, et on kujundatud "lõdvem" sei­ temal jõudnud sellise küpsuseni, mis või­ sund, hoolimata säilivast helistikust. Me tai­ maldab neid teineteisest selgelt eraldada pame siit, mida mõistsid klassikud vaba (198). fantaasia ruumi all, vastandina peateema "ti­ 4. Beethoveni peateema on enamasti ehi­ hedale" ehitusele, kuid milline sügav mõte tatud "tihedalt"; kõrvalteema, üleminek (si- selles valitseb ja kui kaugel see on mis tahes deosa) ja töötlus on ehitatud "lõdvalt", meelevaldsusest!" seejuures erineval viisil "lõdvalt". "Tiheda" ja 9. Töötluse struktuuri tuleb mõista mitte "lõdva" suhe teoses on tasakaalustatud: vä­ üksnes selle funktsioonist, vaid ka selle ula­ hem "tihedale" peateemale võib vastata vä­ tusest lähtudes. Nii nagu kõrvalteema kuju­ hem "lõtv" kõrvalteema (198). Peateema ja tab endast peateema "kordust", on töötlus kõrvalteema vahel eksisteerib konkreetne terve ekspositsiooni "kordus". Töötlus ehita­ erinevus: leidub erinevat tüüpi (kolme takse sekventsidest, kusjuures ka sekvent- tüüpi) peateemasid, kõrvalteema eri tüüpe seeritav üksus ise koosneb sageli sek­ aga ei esine (291). ventsidest. Töötluses võib väga sageli erista­ 5. Peateema reeglina ei moduleeri (292); da kahte lõiku, millest kummalgi on ena­ selle kolm tüüpi on periood, Satz (suur, 8- masti oma "mudel" — sekventsi lüli — ja taktüine lause, näiteks Beethoveni klaveriso­ selle sekventsilised kordused (199—200). naatide op 2 nr 1 ja nr 3 I osa peateema) ning 10. Lisaks kolmele peateemas kasutata­ 3-osaline lauluvorm. Esimesed kaks on liht- vale vormitüübile tunnistas Webern ka kategooriad, viimane aga liitkategooria, si­ repriisita 2-osalist lauluvormi kui "primitiiv­ saldades ühe osana ühte kahest lihtkategoo- set struktuuri sellest, millest hiljem pidi tek­ ria teemast; viimase all on mõeldud kima 3-osaline lauluvorm" (50), samuti me­ lauluvormi esimest osa, millele järgnevad nueti või skertso vormi (mille moodustavad poole lühemad vaheosa ja repriis, näiteks teose algus- ja trio-osa eraldi võetuna), kahe Beethoveni klaverisonaatide op 2 nr 1 ja nr 2 teemaga kolmeosalist Adagio-vormi (Schön­ aeglase osa peateema (76). bergi järgi Andante-vormi), mida Herschko- 6. Periood on peateema esimene ja liht­ witz nimetab traditsioonilise nimetusega saim tüüp. Weberni jaoks on periood peatee­ väikeseks rondoks, võib-olla ka kaheosalist ma liik ja ainult see. Ta koosneb kahest ja Adagio-vormi, millest räägib Ratz — mõel­ ainult kahest lausest, mis on omavahel ident­ dud on nn töötluseta sonaati —, ja ilmselt ka sed või sarnased, kusjuures sellisena iseloo­ suurt rondot, rääkimata sonaadi- ja variat­ mustab neid kumbagi kadentsiga lõppemine sioonivormist. (68). Weberni sõnade järgi on muusika- 7. Satz on peateema kõrgeim tüüp (47). analüüsi esmane ülesanne näidata üksiku­ Selle mitmeplaanilisus seisneb selles, et kahe te osade funktsioone, kusjuures temaatikal (või nelja) takti pikkune muusikaline mikro- on teisejärguline tähtsusz . Ja tõepoolest — element, esinedes kahel, kolmel või isegi nel­ nii Weberni enda analüüsides kui ka tema jal korral kahekaupa koos oma kordusega, õpilastel Ratzil ja Herschkowitzil on muusi­ väheneb iga kord poole võrra ja kaotab poo­ kalise vormi funktsionaalsuse probleemid le oma motiivilisest sisust. See tähendab, kesksel kohal. Ratzi arvates on funktsionaal­ nagu ütles Webern, toimub mikroelemendi se vormiõpetuse eesmärgiks "siduda esialgu "arendus killustamise teel" ja lõpuks kulmi­ veel ebamäärast orgaanilise ühtsuse mõistet neerub Satz'i arendus selle likvideerimises, täiesti konkreetse ja elava ettekujutusega". Ta kui pole enam midagi jäänud killustada (47). leiab, et analoogiliselt Goethe metamorfoo­ 8. Kõrvalteema algab nii, nagu ta kuu­ siõpetuse "algtaimega" (Urpflanz) on luks oma struktuurilt peateema ühe tüübi funktsionaalses vormiõpetuses vaja lähtuda alla. Kuid nii ta ainult algab; tema jätk järgib, "algvormist" (Urform), millest on tuletatavad nagu ütles Webern, "vaba fantaasia" liini. See "vaba fantaasia" on "vaba" ja "fantaasia" ai­ a Viide mrk. 7, lk 31. nult selles mõttes, et kõrvalteema areng ig­ noreerib teema alguses ilmnenud "tiheduse" V. H о 1 o p o v a, J. H о 1 о p о v. Anton We­ elemente. Muus osas pole tegelikult mingit bern. Moskva, 1984, lk 143, mrk 2. "vabadust", sest kõik on nii või teisiti Vt. Weberni Keelpillikvarteti op 28 analüüs mär­ kuses 11 viidatud artiklis. 82 kõik teised vormid. See "algvorm" koosneb hierarhilise struktuuriga vormimudelil , viiest osast, milleks on: 1. toonikat eksponee­ kus kõik harmoonia- ja vormiprotsessid on riv, 2. toonikast eemale viiv, 3. kaugemates pidevas vastastikuses seoses, ning 2) heliloo­ regioonides viibiv, 4. peahelistiku dominan­ jad rakendavad nimetatud vormimudelit dile tagasiviiv ja 5. taassaavutatud toonikat enamasti kõikvõimalike kõrvalekaldumiste 22 • kinnitav osa" . Herschkowitzil aga on kor­ ja modifikatsioonidega, luues sageli ambiva- duvalt juttu bifunktsionaalsetest ja bi for- lentseid struktuure' ning püstitades ja la­ maalsetest struktuuridest. hendades igas teoses konkreetseid harmoo- Viimastel aastatel on Schönbergi ja We- nilis-vormilisi probleeme, mis on vähemalt bemi funktsionaalset vormiõpetust edasi sama olulised, sageli aga olulisemadki teose arendatud Põhja-Ameerikas, eelkõige individuaalsust kujundavad tegurid kui te­ Montreali McGilli Ülikooli professori Wil­ maatiline materjal ja selle arendus. Tundub, liam Earl Caplini tõõdes, kelle artiklit "Funk- et need kõrvalekaldumised klassikalisest tionale Komponente im achttaktigen Satz" " vormimudelist on igal tasandil — nii väikes­ on nimetatud "kõige olulisemaks tooks vii­ te kui ka suurte vormiüksuste mastaabis — mase aja tüpoloogiliste vormiuuringute tingitud harmoonilis-tonaalseist tegureist, alal""". Tema teine artikkel "The expanded olgu siis näiteks tegemist mingi "üleliigse" cadential progression: A category for the harmoonilise elemendi elimineerimise või analysis of classical for " aga avab täpselt puuduva elemendi kompenseerimisega teo­ klassikaliste kõrvalteemade "vaba fantaasia" se edasise arengu käigus. Seega avavad harmoonilise olemuse, näidates, et tegemist Schönbergi koolkonna vormiõpetus ja pole millegi muu kui laiendatud kadentsiga. Schenkeri analüüsimeetod tee muusikalise Selle mõistmiseks on aga vaja tunda mõnin­ struktuuri seesmiste seaduspärasuste süga­ gaid Heinrich Schenkeri analüüsimeetodi vamale mõistmisele. elemente, nagu näiteks prolongatsiooni mõistet (juba Ratzil leidub muide täiesti ilmseid Schenkeri mõjusid, näiteks Bachi kahehäälse inventsiooni C-duur analüü­ sis , kuigi ta seal Schenkerile ei viita). Veelgi kaugemale on läinud teine ameeri­ ka autor Janet Schmalfield oma artiklis "To­ wards a reconcilation of Schenkerian con­ cepts with traditional and recent theories of form"'"", kus ta näitab, et Schönbergi ja Schenkeri meetodid võivad koos rakendatu­ na oma erinevustest hoolimata teineteist ri­ kastada, aidates edasi arendada muusika- analüüsi metoodikat harmoonia ja vormi ühtsuse printsiibi alusel. Lähtudes sellest printsiibist, võib väita, et 1) klassikaline vorm rajaneb täpselt kirjelda­ tava harmoonilise ja süntaktilise sisu ning

E. Ratz. Op. eit., lk 56. 23 F. Gerškovitš. Op. eit., lk 148, 289. 24 "Musiktheorie" 1986, nr 3. Vt ka M. Humal, "Mart Saare "Põhjavaim" ja ambivalentsed struk­ tuurid". TMK 1995, nr 4, lk 51 mrk 8. "J J. S с h m a t f e 1 d t. Towards a reconciliation of Schenkerian concepts with traditional and recent theories of form. "Music analysis" 1991, nr 3,1k 241. ь "Journal of Musicological Research" 1987 (Vol 7). Vt. M. H u m a 1, "Mart Saare "Allik" ja meet- 27 rumitasandi struktuur". TMK 1995, nr 2. E, Ratz. О/;, dU, Ik 55-56. 30 • 28 Vt. mrk 25. ambivalentsed struktuurid". TMK 1995, nr 4. 83 MERIKE VAITMAA

OOPER, MILLES LAULDAKSE

Erik Bergmani "Laulev puu" Lisbeth Landeforti lavastuses. Kuningas (Peter Lindroos, seljaga) ja tema kolm tütart: 1. printsess (Anna-Lisa Jakobsson), 2. printsess (Marianne Harju) ja keskel Printsess (Kaisa Hannula).

"Laulev puu", originaalpealkirjaga Der sjungande trädet, Erik Bergman! kahevaatuseline ooper. Libreto: Bo Carpelan. Kirjutatud aastail 1986-1988, salvestatud CD-le (Ondine) 1992. Esmalavastus Soome Rahvusooperis 1995: dirigent Ulf Söderblom, lavastaja Lisbeth Landefort; Seppo Nurmimaa lavakujundus ja kostüümid, Aku Ahjolinna koreograafia. 84 Ooperist kirjutati Põhjamaades palju juba Bergmani biograafia on postsotsialistli­ enne teose lavale jõudmist. Üksmeelselt on lei­ ku maa elanikule paljus nagu ulmelugu. tud, et see on helilooja peateos -"Bergmani 1950. aastal siirdus ta Rooma, et uurida Va­ suur süntees", nagu on pealkirjastatud heliloo­ tikani muusikaakadeemias gregooriuse ko­ ja Jouni Kaipaineni artikkel, mis pikemal või raali, neli aastat hiljem õppis Šveitsis lühemal kujul on ilmunud juba mitmes väl­ Wladimir Vogeli juures dodekafooniat ja jaandes, viimati — värskeimas raamatus Berg- kuuekümnendail avastas Milanos koos Lu­ manist pealkirjaga Laulava puu (saanud küll ciano Berio ja Bruno Madernaga elektron­ ooperilt nime, ei piirdu raamat selle käsitlemi­ muusika võimalusi. Huvitudes eri sega, vaid, kuuludes heliloojate artiklikogumi­ muusikakultuuridest, tegi ta õppereise ke sarja, sisaldab kõige enam Bergmani enda maadesse, mille loetelu, olgugi koostatud artikleid). (1) mitme allika põhjal, ei pruugi olla täielik: Eestis peaks Erik Bergmani nime teadma Jugoslaavia, Ungari, Türgi, Hispaania, Ma­ lehelugeja, kes vähemalt silmitseb muusikaar- roko, Kreeka, Iisrael, Liibanon, Jordaania, tikleid. Eriti sageli oli heliloojast juttu 1994. Egiptus, Usbekistan (NL HL-i külalisena), aasta algul seoses Põhjamaade Nõukogu India, Nepaal (eesmärgina tiibeti klooster), muusikaauhinnaga ooperile "Laulev puu" ja Sri Lanka, Mehhiko, Bali saar. Lapimaa nii­ sama aasta maikuus, kui ta koos poetessist kuinii. Vältides turistlikku pealiskaudsust, abikaasa Solveig van Schoultzi ning dirigent valmistus ta igaks reisiks põhjalikult, mõni­ Ulf Söderblomiga viibis Soome Instituudi kül­ kord aastaid: "On hulk asju, mis tuleb en­ lakutsel Tallinnas. Alates kuuekümnendaist dale selgeks teha, et muusikasse üldse sisse aastaist on kõlanud Eesti Raadios ja vahel ka pääseda. /—/ Koik, mis siis imetakse en­ kontserdisaalis Bergmani helitöid, peamiselt dasse, tuleb filtreerida läbi omaenda isiksu­ kooriteoseid, kuid — piiskadena merest. se, ja see, mis jõuab välja, on midagi hoopis Kaheksakümne nelja aastane Erik Berg­ uut, tegelikult — sina ise uuel moel."(2:52- man on olnud elav soome muusika ajalugu 53) kuus aastakümmet. Tema teoste loetelu algab Tema muusika iseloomustuseks on Jou­ aastaga 1935 (enamiku enne neljakümnendate ni Kaipainen leidlikult kasutanud Bergma­ keskpaika kirjutatud helitööde ettekandmise ni enda kahte pealkirja (esimene on on ta küll keelanud) ja viimased viiskümmend orkestriteos aastast 1973, teine instrumen­ aastat on ta püsinud tipus. Kui kaheksaküm­ taalansamblile, 1979): Colori ed improvisazio- nendail algas soome muusikas modernismi ni ja Silence and Eruptions — värvid ja tõus, oli Bergmani muusika niisama uus ja improvisatsioonid; vaikus ja pursked. La­ noor kui Magnus Lindbergi või Kaija Saariaho koonilisemalt ja täpsemalt Bergmani muu­ oma. Pärast ooperit on tal valminud üle 20 sika tuuma sõnadesse püüda ei saakski. teose, kuue esiettekanded olid tänavu. Klave­ risonaati Omaggio a Cristoforo Colombo aastast LIBRETO 1991 kuulsin 1993. aasta Helsingi Biennaali Bo Carpelani suhe ooperi kui kunsti­ kontserdil, kus Liisa Pohjola mängis ka palju­ vormiga oli olnud kirjarahvale üsna tüüpi­ de noorte ja keskealiste soome heliloojate teo­ line ("...ooperis on palju sellist, mis ... seid. Parim ja värskeim (mitte üksi minu tahtmatult mõjub koomilisena"), kuid ni­ meelest) oli Bergman. metades oma ooperieelistusi — Mozarti Eesti muusikas ja muusikaelus pole tal "Don Giovanni" ja Alban Bergi "Wozzeck" analoogi, paralleele tuleks tõmmata ei tea kui — ilmutab ta vägagi head orienteerumisos- paljudega. Näiteks, nagu Part Eestis (1960), kust selles veidras maailmas, mida nimeta­ kirjutas Bergman Soomes esimese dodekafoo- takse ooperiks. (3:18) nilise teose (1952) ning leidis kuuekümnendail Rootsikeelsest libretost on CD-bukletis kolorismi ja aleatoorika, seejuures (erinevalt juba ingliskeelne lauldav variant, etendusel Pardist) loobudes dodekafooniast. Nagu Tor­ saab vaataja jälgida soomekeelset reaalust mis meil, on Bergman Soomes koorimuusika sünkroontõlget (helilooja arvates oleks soo­ grand old man; erinevalt Tormisest pole ta la­ tuks erisuguste sõnapikkuste ja grammati­ kanud kirjutamast instrumentaalmuusikat. Ta ka tõttu väga raske teha soomekeelset on olnud kompositsiooniprofessor, paistnud lauldavat tõlget). Mõlemas tõlkevariandis- silma uue muusika institutsioonide organisee­ ki saab aimu Carpelani kaunist poeetilisest rimisel, tegutsenud koorijuhina ja muusi­ keelest. Samal ajal ei püüa tekst ammenda­ kakriitikuna. Kogumikus "Laulev puu" saab da süžeekäike ja suhteid, vaid jätab piisa­ tema rootsikeelsetele ajalehtedele kirjutatud valt ruumi muusikale, mis vormib retsensioone, muusikalisi reisimuljeid jm luge­ karakterid lõpuni. Intervjuus enne etendu­ da nüüd ka soome keeles. se otseülekannet Yleisradio's (7. X 1995) kin-

85 nitas libretist, et arvestas muusika võimalus­ osaleb ta sündmustikus ja on ühtlasi ülal­ tega algusest peäle, olgugi tööviis talle harju­ pool neid. Narr näeb ja mõtestab olnut ja tu­ matu ja uudne. Seesugune taiplikkus žanri levat poeetilistes ja mõrudes monoloogides, suhtes pole endastmõistetav. Võrdluseks mis tegelikult on "poolikud" dialoogid: oma­ võin meenutada pool aastat varem Inglise pärase lahenduse kohaselt ei pöördu ta pub­ Rahvusooperis nähtud Alfred Schnittke oo­ liku, vaid puunuku poole (üksnes nukk, perit "Elu idioodiga", mille libretist Viktor Je- temagi vaid vihjamisi, saab kuulda ka seda, rofejev, Moskva hiljutine underground- et Narri kiindumus oma käskijannasse on kirjanik, pole raatsinud oma novellist välja ehk tugevam, kui seisusevahe lubaks). Narr jätta isegi minategelase pikki, sündmusi mi­ pilkab ja kadestab tumma ja tuima marionet­ nevikuvormis kirjeldavaid tekstilõike, mida ti, nii et too muutub omaette karakteriks, ooperi teised tegelased illustreerivad ta­ sümboliks. Seni pole juhtunud lugema, et gantjärele paari häälitsuse ja pantomiimiga; kirjutajaid huvitaks, kes on Narri nukk, aga kõik need kordused panevad vaataja haigu­ ta võiks olla pihiisa, kes ei oska aidata; üks­ tama, olgugi lavastuse välisilme püüdlikult kõikne vaataja, hoolimatu inimkond... atraktiivne. Näib loomulik, et muusikaline maailma­ kodanik Erik Bergman soovis oma esikoo­ MUUSIKA perile üldinimlikku alust, ja kõige üld­ Bergmani muusika esitab selle lihtsa ja inimlikumad on muinasjutud. Valiku aitas keerulise loo ehtsa muinasjutuvestja kombel teha Bo Carpelan. Libreto peamine allikas on tähelepanelikult, värvikalt ja teatava distant­ rootsi muinasjutt maa all elavast printsist ni­ siga — tegelasi mõistes, kuid neile naha alla mega Hatt (Kübar), mis omakorda on üks pugemata, müüdilt salapära võtmata. Apuleiuse Amori ja Psyche loo väidetavasti "Laulev puu" on soomlaste eduka uuema 1500 variandist. Kõigis astub tütarlaps üle ooperiloomingu taustal üsna erandlik selle keelust armastatut vaadata ja kaotab ta kas poolest, et vokaalsed ja instrumentaalsed va­ jäädavalt või pikaks ajaks. hendid on ideaalselt tasakaalus. Tüüpilises Ooperi süžees on rohkesti muidki seo­ soome ooperis on orkester tähtsam, tervik seid ja sümboleid. Nagu Mozarti "Võluflöö- kujuneb eeskätt orkestri ja sõna liidus — vo­ dis", on pimeduse ja valguse riik. Esimest kaalpartiid on peamiselt retsitatiivsed, väga valitseb kuri Nõid, teist õilis Kuningas (lau­ palju kasutatakse ka tavalist kõnet; tahtma­ lavad kontraalt ja tenor, nii et paralleel Öö- tult jääb mulje, et helilooja kas pelgab või kuninganna ja Sarastroga pole pealetükkiv). põlgab laulvat lauljat. Bergmani ooperis teeb Valguse ja pimeduse vastasseis pole liiga inimhääl kõike, mida ta meie sajandi muusi­ lihtne: Nõia maa-alune riik asetseb laulva kas on õppinud tegema, õige harva ka kõne­ puu — Elu Puu — juurte all, ja tegelaste hea­ leb, kuid kõige sagedamini siiski laulab. dus või kurjus ei sõltu "kodakondsusest". Narri partiis valdab Sprcchgestmg, sujuvate Kuninga armsaim tütar Printsess (sopran) üleminekutega laulule. ning Nõia vabadusse igatsev poeg Prints Vokaalpartiide meloodiajoonis on keeru­ Hatt (kõrge bariton) on esipaar, kelle vahel kas, kromatismide ja ekspressiivsete hüpete­ hargneb armastuse ja keelu lugu, Printsessi ga, helistikuline tugi on muutlik või puudub kerglased õed aga hakkavad hõlpsasti tegut­ (oma praegust komponeerimisviisi nimetab sema Nõia huvides. Pärast ränki vintsutusi Bergman vabatonaalseks). Kuid iga häälelii- saab Printsess armsama tagasi, loovutades gi ja iga osatäitja tämbri omapära ja ilu on Nõiale valguse märgi — võimu, mille ta on kuuldaval. Muidugi tunneb vokaalmuusikas saanud laulvalt puult. Kuid valgus pöördub kogenud helilooja täpselt selliseid tehnilisi Nõia enda vastu, too hukkub, jõudes siiski tarkusi nagu — millal ja kui pikalt kasutada kaasa võtta Printsessi silmade valguse (klas­ hääle kõrgrcgistrit jms. sikalise süžee sel kombel nüüdisajastatud Palju on laulda kooril, kelle faktuurilt kulminatsiooni on tõlgendajad seostanud ka mitmekülgne partii kõlab alati suurepäraselt. tuumarelva probleemistikuga). Epiloog (aas­ Kõige olulisem koorile kirjutatus on laulva taid hiljem meenutavad pime Printsess ja puu poeetiline kujund, mis raamistab oope­ Prints olnut) on kurb ja kirgas, armastus on rit ja kordub mitmes teisendis vahepeal — püsinud ja küpsenud. pidev, sujuvalt teisenev kõlaväli soprani las­ Ooperi olulisemaid tegelasi on Narr (ba­ kuvate glissimdo''de nagu ohetega. riton), kes libreto allikais puudub — tark, Orkestri koosseisus äratab tähelepanu tundlik ja irooniline, nagu maailmakirjandu­ suur, viie mängijaga löökpillirühm. Kokku se kõik kuulsad narrid. Kuuludes Kuninga on partituuris (millega sain põgusalt tutvu­ õukonda ja saates Printsessi tema rännakuil, da teatris tänu kirjandusala juhataja Leena

86 Nivanka abile) 34 nimetust helisevaid, sahi­ Prints Hatt (Petteri Salomaa) ja Printsess (Kaisa sevaid, klõbisevaid, kumisevaid jne instru­ Hannula). mente, sealhulgas haruldasi, nagu water gong, sanä-blocks või hg-drum. Ooperis on proloog, 22 pLti (neist kuus hloid - Eeva-Kaarina Vilke. — Narri monoloogid) ja epikxjg. Peale kõla­ värvi individualiseerib eri piltide muusikat Narr (Sauli Tiilikainen) ja rütrn, mis võib olla nii piitsutavalt aktiivse Kuningas (Peter Lindroos).

87

kui ka märkamatu pulsiga. Rütmi erksus ja ne ebasümmeetriline (metall- või plastikto- mitmekesisus on Bergmani muusikale üldse rudest) rippkonstruktsioon. Iga kostüüm on omane, erinevalt nn akadeemilisest moder­ karakter. Printsi ja Printsessi peentele loo- nismist. dusvärvidele - pehme rohekaspruun, tuhm Muusikaline dramaturgia tundub olevat kuld - vastanduvad groteskselt toretsevate täpselt välja töötatud ja selles on palju huvi­ õdede kiiskav kuld ja erkroosa. Nõid, efekt­ tavat. Tegelaste ja olukordadega kaasnevate sel ja suurejoonelisel moel kaunis daam (an- juhttämbrite seas on kasutatud ka tekstita tiikmüüdis oli ta ju Veenus!), kelle ohtlikkust soolohääli, sopranit ja alti. Esmalt jäävad reedab grimm, vahetab sageli oma sügavais meelde eredamad värvid — Nõia fleksaton, värvides rüüsid, üks elegantsem kui teine. Narri ksülorimba ja fagott. Kuid ühestki 12. X etendusel vaimustasid eriti mees­ süsteemist ei hoia Bergman kinni nii, et see peaosalised: Peter Lindroos (Kuningas), Pet­ muutuks vanglaks (muide, juba Sibeliuse teri Salomaa (Prints) ja Sauli Tiilikainen Akadeemias harmooniat õppides polnud ta (Narr). Koik kolm on kauni hääle, nõtke vo­ rahu saanud enne, kui kirjutas teose, milles kaaltehnika ja ehtsa näitlejaverega lauljad. rikkus harmoonia reegleid). Näiteks Narr Sauli Tülikaist olin varemgi kuulnud nüüdis­ kui sündmustiku peegel muutub muusikali­ muusika peene interpreedina (näiteks Li- selt pildist pilti. Prints ja Printsess küpsevad geti "Avantüürides" ja Prokofjevi "Tuliingli" isiksustena, nende algul valdavalt tõusvad Ruprechtina); Narri suur ja mitmekülgne roll meloodiafraasid asenduvad epiloogis lasku­ on ilmselt üks tema tippe. Eeva-Kaarina Vil­ vatega, õige lähedastega laulva puu motiivi­ ke (Nõid) on hea karakternäitleja, kuid jääb le. vokaalselt alla erakordselt kauni ja väljen- dusjõulise häälega Charlotta Hellenkantile, LAVASTUS kes on laulnud Nõia partii laserplaadile ja oli Dirigent Ulf Söderblom, soome helilooja­ teinud kaasa ka esimesed etendused sep­ te uute ooperite enamiku lavaletooja, tunneb tembri algul, kuid siirdunud siis lepingu ko­ kahtlemata muusikateatri spetsiifikat suure­ haselt laulma Chicago ooperimajja. Kaisa päraselt. Mitmekihiline polürütmiline parti­ Hannulal on värske ja terve kõlaga sopran; tuur kõlas (12. X) etendusel selgelt ja tema Printsess oli hea dramaatilistes stseeni­ diferentseeritult, tõsi küll, mõneti staatilise­ des, lüürilistes tahtnuks vahel soojemaid malt ja nüansivaesemalt kui perfektsel CD-1 häälevärve. (ka Sallise "Kullervost" mäletan samalaad­ "Laulva puu" lavaelu esimene, kaheksa set vahet — üllatavat, sest sümfooniliste etendusega tsükkel lõppes 12. oktoobril. Saal nüüdisteostega olen kogenud pigem vastu­ oli täis, olevat olnud ka eelmistel etendustel pidist, elav esitus näib peenem ja intensiiv­ (välja arvatud kaks esimest, mille järel, nagu sem). teatris arvatakse, levis kuuldus, et lavastus Soome ooperilavastajad oskavad lava­ on hea). Küllap on laiema publiku jaoks olu­ ruumi põnevalt liigendada. Seda näitab Lee­ lisim lavastuse visuaalne köitvus, sealhul­ na Salonen Estonia Teatri "Windsori gas see, et armastajapaar laval on liigutavalt lõbusates naistes", niisamuti Lisbeth Lande- noor ja kaunis. Ja miks ka mitte. Ooper on fort, kellelt enne "Laulvat puud" olen näinud teater. Paavo Heinise "Siiditrummi" lavastust Rah­ Parim teater ooperis sünnib siiski kõige­ vusooperi endises majas Bulevardi!. Uus pealt muusika kaudu, musitseeriva inimese maja võimaldab muidugi enamat, juba lava­ kaudu — nii nagu "Laulvas puus". põranda võib liigendada eri kõrgusega tasa­ pindadeks. Elu Puu muusikat laulev koor Järgmised viis etendust on 1996. aastal, (so teatri koori suurem osa, lavategevuses 29. III — 17. IV, edasine oleneb publikust. osaleb väiksem) paikneb orkestri kohal lava Peale selle, vaevalt, et teater, kes on kogenud eesääre all kogu lava pikkuses, mõjudes ku­ mitme soeme ooperi edu võõrusetendustel, junduse ja tegevustiku osana — otsekui hoiab üksnes kodupublikule Erik Bergmani sündmusi salaja jälgivad olendid, iga nägu meistriteose. tuhmis hajuvas valgussõõris. Esteetiline la­ hendus põhineb funktsionaalsel, koorilaulja KIRJANDUST: näeb hästi nii oma nooti kui ka dirigenti. 1) Laulava puu. Koostanud Kalevi Aho. Gaudeamus, Seppo Nurmimaa kujunduse kontrastid Helsingi, 1995. vastavad valguse-pimeduse sümboolikale 2) Erik Bergma n. At my Aye... "Finnish Music teoses: must taust, millel valgustatakse välja Quarterly" 1/1990. tegelased ning kiirelt vahetatavad dekoratsi- 3) Bo Carpelan. Ajatuksia oopperalibretosta. Soome Rahvusooperi buklett E. Bergmani ooperi "Laulev oonidetailid, näiteks puu "juurestik", õhuli- puu" lavastusele. 1995. 90 PERSONA GRATA MARI VIHMAND —

gatehnikas kirjutatud peenekoeline ja hin­ gestatud muusika. Tegelikult ma ei ole suur ooperisõber. "NYYDi" tellimus ooperile oh aga niisugune elu väljakutse, mida lihtsalt ei saanud vastu võtmata jätta. Püüdsin mööda minna kõigest, mis mulle ooperi puhul kentsakas tundub. Lapsena ei unistanud heliloojaks saami­ sest. Tähelepanuväärne lauluarmastaja oli aga küll, kui veetis vanavanemate juures pikki üksildasi suvesid. Vanaisa kinkis kla­ veri ja laps pandi õppima Tallinna Muusika­ keskkooli. Kooliaeg kulges stagneerunud rahuga, klaverit ja koorijuhtimist õppides. Alles üheksandas klassis lõi välk sisse — Toomas Siitani muusikaajaloo tunnid raputasid rutii­ nist lahti. Läks üle muusikateooriasse, kus oli kohustuslik ka muusika kirjutamine. Loo­ mingu eksamil saadud "viis" tuli täieliku Olen väga raim] selle ajaga, kuhu olen sün• ootamatusena, sest maksimumhinne pandi dinud. Tunnen end just siin ja praegu suurepära• ainult heliloojaperspektiiviga teoreetikuile. selt, mul puudub minevikuihalus, elame ju põne­ Kuigi muusika loomine pakkus huvi, ei olnud val ajastuil mulle pähegi tulnud, et võiksin seda eriala õppi­ Viimaste aastate loominguga end üha ma minna. Ometi otsustas viimasel aastal Alo enam kuulama paneva noore naishelilooja Põldmäe julgustusel siiski kompositsiooni (s 17. 5. 1967) muusikastki on tunda, et ta on kasuks. Mitte et oleks tingimata tahtnud he­ oma ajaga kontaktis. Üheksakümnendate al­ liloojaks saada, vaid see tundus hetkel ole­ gul, kui eesti heliloojaid haaras missade loo­ masolevaist valikutest lihtsalt kõige huvi­ mise vaimustus, kirjutas Man armsalt "ju­ pakkuvam. malavallatu" loo "Laul õnnelikust Corydo- Konservatooriumi ajal (Eino Tambergi nist ja Phyllisest", mis andis rohkem mõtte­ õpilane) enda arvates tähelepanuväärseid lu­ ainet kui kõik tollased kodumaised missad gusid ei kirjutanud, ehkki "Kolm romanssi kokku. eesti poetesside sõnadele" pälvis 1987. aasta Mulle ei meeldi, kui inimesed ennast isoleeri­ üleliidulisel noorheliloojate loomingu kon- * vad а la "tänapäeva maailm on nii hukka läind ja kursil lil preemia. Omas stiilis on see kindlasti põhja käind, mina lähen ja teen endale inimtühjas hea lugu. Aga inimene ju areneb kogu aeg. Prae­ kohas väikese onnikese ja elan seal oma puhast ja gu ma "Kolme romanssi" küll ennast esindama ei ilusat elu". Samos ci pea aja vaimu mõistmiseks annaks. kõigega kaasa jooksma. Viimaste aastate loomingust on lisaks Viimasel aastal ilmunud esseevormis eespool nimetatuile olulised 1990. aastal kir­ kontserdikriitika avab ka andeka helilooja jutatud kammerpalad "Pihtimus" ja "Muu­ verbaalse maailma, mis on kadestusväärselt tunud maastik", 1992 - kooriteosed "Lau- fantaasiarikas, pulbitsedes ootamatutest date Dominum" ja "Veni Sancte Spiritus", mõttekäänakutest ja paralleelidest. 1993 - "Attacca!" (kahele klaverile, klarnetile, "NYYD '95" raames esietendunud lühi­ löökpillidele) ja "Varjumäng" (keelpilliorkes- ooperi "Lugu klaasist" libreto on samuti ter, flööt, klaver), 1994 - "Valguse sünni­ Mari loomelaps. Kontsentreeritud mõttetelg päev" (kümnele instrumendile), "Hääl" (sop­ kahest loost (Anderseni "Lumekuninganna" ran, bass ja viis instrumenti) ja Keelpilli­ ja selle pahupidine parafraas, Villy Sorenseni kvartett ning 1995. aastal loodud teos süm­ novell "Lugu klaasist") toob kuulaja-vaataja fooniaorkestrile (novembris '95 veel ette igikestvaid inimlikke valikuid. Assot- viimistlusjärgus ja ilma pealkirjata), mis siatsioonirikka tiheda teksti paneb elama se- kõlab ERSOlt esiettekandes kevadel.

91

Olen hilise arenguga. Võib-olla alles praegu pruugi arugi saada. Inimesed ei oska sageli hin­ hakkab midagi juhtuma. Paar aastat tagasi oli nata seda, mis neil on. Virisemisest ei ole kasu. murdepunkt. Diagnoosisin endal nn akadeemi­ Tuleks elada ja nautida seda, mis on, ja mitte lised krambid ja püüdsin teha kõik, et nendest va­ elult nõuda. Valmis olla kõigeks, mis juhtuda baneda. Kuldasin analüüsiva pilguga palju võib. Siis juhtubki. uuemat süvamuusikat. Suures osas tänu oma Poliitikat ei jälgi, aga käib kohusetundli­ sõpradele, kes minult klassikalise kooli silmaklap­ kult valimas (viimati valis rohelisi). Eesti tu­ pe aitasid ära kiskuda, sukeldusin ahnelt ka pop-, leviku suhtes olen lootusrikas, arvan, et kõik rock-, alternatiiv- jm muusikasse, käisin rahva- segased ajad lähevad iile. tantsuklubis. Magistratuuri astusin mitte ma­ Eriline side on mid loodusega. Iseäranis mere gistrikraadi, vaid võimaluse pärast jälle midagi ja üldse veega igas olekus, ka lume kujul. Kui juurde õppida (juhendaja - Lepo Sumera). Poo­ kuldkalake end ilmutaks, siis sooviksin, et ini­ leaastane põhjalik filosoofiasessioon Humanitaar­ mesed ei loobiks õllepudeleid ja igasugust muud instituudis pani igal juhul mõtted teistpidi liiku­ rämpsu metsa alla. ma. Sel õppeaastal täiendab end Lyoni kon­ Konfessioon? Oma olemasolu ja eesmärgi servatooriumis. üle mõtisklev inimene. Olen juhtunud olema seal, Tegelikult nm kardan muutusi. Aga alati va­ kus olen, ja mõni teine on juhtunud olema teises lin muutumise. Mid ei ole kerge seda üle elada, kohas. Seepärast ei taha nii väga hüüda, et vaat, kuid ma pean end proovile panema, kui võimalus kus ma olen! Määratlus ei ole oluline. Filosoof avaneb. Paul Tillich on öelnud: kes on küsimuse esitanud, Solfedžoõpetaja töösse Muusikakeskkoo­ see juba ongi kristlane. lis suhtus armastusega — ilma õpilasteta Oma elus püüan leida pingestatud tasakaalu oleks eluteel kohatud huvitavate inimeste vastandite vahel. Erutuste ja rahu, stabiilsuse ja galerii kindlasti vaesem. On kandnud ka muutumiste, mehelikkuse ja naiselikkuse tasakaa­ klassijuhataja koormat. Võib-olla oligi lõppkok­ lu; muusikas emotsioonide ja konstruktsioonide kuvõttes hea, et ma klassijuhatamisega väga hästi harmooniat. hakkama ei saamid. (Näiteks kui õpilane tõstab kingad laua peale, oleks õpetaja kohus ta ukse Üks viimase aja lemmiktsitaate pärineb taha saata. Aga mulle tundus, et mis mul tema "Muumitrolli" Tuu-tikilt, kes arutleb virma­ kingadega asja, las nad olla.) Kui oleksin liste üle: Pole ju hoopiski teada, kas nad on tege­ püüdnud nende üle rohkem võimu kehtestada, ei likult olemas või ainult paistavad. Koik on väga oleks see suhe kindlasti enam nii terve olnud. ebakindel ja see mind just rahustabki. Muusika kirjutamisel tuleb ette perioode, Mõttelõnga jälginud SAALE SIITAN mil on mitu päeva muust maailmast isoleeri­ tud, ei kuula uudiseidki. Tellimustöödele hakkab võimaluse korral varakult mõtlema, et jääks aega ka uuesti alustamiseks, kui esi­ mene katse ebaõnnestub. Vaimset pinget kompenseerib käsitööga, näiteks pärast filo- soofiakursust maandas end õmblussessioo- niga. Mind peetakse tugevaks natuuriks. Mis ei tä• henda, et oleksin külma kõhuga. Paljud asjad puudutavad mind, aga püüan igast olukorrast välja tulla. Koik kannatused ja vead, mida olen teinud, on paljugi õpetanud. Kui leiad pärast oma eksistentsi mõttetuse tunnetamist uuesti elu mõtte, on see eriliselt väärtuslik. Kui enne kulges elu lihtsalt niisama, siis nüüd on ta sulle just nagu teist korda antud. Olen tohutult tänulik oma vanematele. Väga head vanemad on niisugune väärtus, millest ei

Mari Vihmand oktoobris 1995. H. Rospu fotod Tondi kasarmu territooriumil pärast Vene sõjavägede lahkumist 1. septembril 1994. K. Suure foto 93 THEATRE. IVIUSIC. CINEMA. JANUARY 1996 ESTONIAN CULTURAL MAGAZINE. PUBLISHED MONTHLY BY "PERIOODIKA". EDITOR-IN-CHIEF: JÜRI ÄÄRMA. THEATRE EDITORS: REET NEIMAR, MARGOT VISNAP. MUSIC EDITORS: SAALE SIITAN, HINA ÕUN. CINEMA EDITORS: SULEV TEINEMAA, JAAN RUUS. ART DIRECTOR: MAI EINER. NARVA MNT 5, PK 3200, TALLINN EE0090, ESTONIA

THEATRE sion that the productions where the accent is on the plot, not on the philosophy of "Faust" pick Mephis­ Theatre Questionnaire (16) topheles out as лп intriguing figure. For summing up the season 1994/95 a questionnaire of twenty-two experts is published. The questions MUSIC the critics were asked touch on the choice of the repertoire, the best production, the best scenery, Answers JAAN ÕUN (3) actor, actress, etc. In the opinion of the experts the On the occasion ot his 50th birthday Jaan Õun, flutist best production of the previous season was "Rocco and professor of the Estonian Academy of Music is and His Brothers" in Tallinn Town Thea tre (d Lrected interviewed by Tiina Õun and Jüri Äärma. We get by Jaanus Rohumaa). It is followed by "The Three to know about his studies, his thoughts on music Musketeers" in the same theatre (directed by Elmo and teaching music, etc. Nüganen). "Mr. Punttila" (directed by Katri Kaasik- Aaslav in Tallinn Drama Theatre) was third in the Young Estonian Musicians in the Philippines (49} voting standings. In July 1995 three students from Estonian Academy of Music were on a tour with "Jeunesses Musicales Decided by Fate? Left to Chance? (31) World Orchestra" in Asia. Flutist Janika Lentsius Kaljo Kiisk, a well-known actor and 61m director and cellist Raul Seppel speak about the rehearsals speaks about Juri Järvet — one of the Estonian gre­ and concerts in Manila, Söul and Kuala-Lumpur. atest actors who departed this life in 1995. The talk mainly concentrates on the film "The Madness" K. PAPPEL. Dreams' Fate: 75 Years of Salzburg (1968) that was being that simultaneously with the Festivals, II (56) Russians "King Lear" ("Lenfilm") where Järvetplay- In the second part of the survey of the jubilee festival ed the leading role. We get to know about the details the critic analyzes Mozart's "The Wedding of Figa­ of choosing the actor for the leading role in both ro" (conducted by Nikolaus Harnoncourt, directed films. Originally Lear was to be played by Plotnikov by Luc Bondy) — the production that opened the who therefore refused to play the leading role in dramatical side ot Mozart rather than comical. "The Madness". In place of him Kiisk asked Järvet. Though the main attention was paid to the stage, in Later it became evident that Kozintsev had chosen Salzburg the conceit programmes were just as much Järvet for Lear. So Järvet got two leading roles and interesting or even ol greater value. By the words of Plotnikov lost both role. Is it a chace? Or fate? Gerard Moi'tier (the artistic director of the festival) the festival carries its point when, at the turn of the E. PAAVER. "A Long Way to the Father" (51) millennium, still people could be found who are Analysis of "The night of Souls" (directed by Priit interested not only in Internet but are able to enjoy Pedajas in "Vanemuine"), the scenario (written by art of their time not to speak of Mozart and Shake­ Margus Kasterpalu) of which is based on Ristikivi s speare. "The night of Souls" and Hesse's "Steppe Wolf. The critic finds that as in his previous productions here, E. LÜDIG. Memories, III (67) too, Pedajas balances on the boundary dream and In the third part of the memories EL speaks about wakefulness, reality and unreality. But yet — as one the fate of her family in the end of the Second World of the leit-motifs of the production is the crisis of War in Germany, how theatre people and musicians identification —the problem the Estonian society is formed their own communities in the displaced faced up to just now — "The Night of Souls' is persons camps and how the Estonian theatre was astonishingly present, even social. founded in Geisling in 1945.

M. KRUUS. "Damn it!" (75, 96) M. HUMAL. Anton Webern's Theory of Music in In the opinion of the young critic in the nineties the Context of the Method of the Musical Form of "Faust" could be staged only by a very brave or by the Schönberg School (79) a purposeful director. Just now there are even two In the development of the theory of classical music "Faust" productions in our theatre — in Rakvere the Schönberg School's activities are as important as Theatre directed by Toomas Suunnan who himself in the analysis of new music. Schönberga own theo­ plays Mephistopheles and in Tallinn Puppet retical works concentrate on the problems of har­ Theatre (directed by Eero Spriit). Comparing the mony and form. Besides Schönbergas "Funda­ two productions and recollecting the production in mentals of Composition" the works of his disciples "Vanemuine" in 1992 the critic comes to the conclu­ Anton Webern, Erwin Stein, Josef Rufer, Ervin Ratz

44 and Philip Herschkowitz are the main sources of the Only due to true realistic cinematographical figure Schönberg School. fantastic is possible in film. The article contains many facts and biographic stuff. The first part of the M. VAITMAA. An opera which includes singing article published in "Theater. Music. Cinema", (84) December 1995 Eric Bergman's opera "The Singing Tree" (Del sjun- gade truani, written in 1986-88) that was awarded the P. LINNAP. The Visual Economy of Tõnu Tormis music prize of the Nordic Council in 1994 had its (39) first night in the Finnish National Opera in Septem­ To portrait people who have been active in the arts ber 1995. The Opera was directed by Lisbeth Lande- has been emphasis of Tõnu Tormis (photographer fort and conducted by Ulf Söderblom. For the last born in 1954) through many years. Peeter Linnap, fifty years Bergman has been one of the top compo­ photographic artist and theorist analyses the works sers in Finland. Critics have named "The Singing of Tormis, mainly concentrating on the series Tree" "Bergman's great synthesis". "Portraits", "The Third", "Bits of July. Seeing Exer­ The vocal and instrumental parts being perfectly cises". balanced, the opera is exceptional against the backg­ round of the Finnish newer opera. A. ERMEL. International Film Awards of 1995 (61) A survey of the results of the 45th festival in Berlin, Persona grata. MARI VIHMAND (91) the 47th in Cannes, the 52nd in Venice. The works of the voung composer Mari Vihmand (b 1967) have attracted attention since 1987. Her short J. Paavle. The Existing and Non-existing Olev, Not opera "A Storv of Glass", written for the internatio­ to Say a Word of Olav (65) nal new music festival "NYYD'95" and String Quar­ The studio "Eesti Joonisfilm" {The Estonian Animated tet (1995) are highly estimated. Cartoons) produced л 14-minute cartoon "The Le­ gends of Tallinn. How the former greatest building in the world got its name..." (directors — Heiki CINEMA Emits, Leo Lätti). The critic Jaan Paavle finds the first film of the cartoon series successful. L. Kark. History's Dramaturgy II. Lumiere's and Melies — Two Lasting Trends (25) J. RUUS. Find Your Own Way to the Lumieres (73) A survey of the first steps of cinema (celebrating this The founder of the Estonian puppet film Elbert vear its 100th birthday). Almost at the same time the Tuganov (1920) has published seven 4-paged Lumiere brothers and Melies started to make films. booklets under the title "The Film Year of the The Lumiere brothers founding the realistic trend Smaller Brother" that give a survey how people and Melies concentrating on form — the two cont­ playing with optical toys in the 19th century rary aestetic principals that still support each other. reached CINEMA. JR specifies the publication.

TOIMETUSE KOLLEEGIUM HEA LUGEJA! JAAK ALLIK Toimetuses on veel odavalt saada selle ja AVO HIRVESOO möödunudki aastate üksikeksemplare. Ars ARVO IHO lõnga, vita brevis est. TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR NB! PRIIT PEDAJAS Praakeksemplarid vahetatakse trükikoja tehnilise LINNAR PRIIMÄGI kontrolli osakonnas - Pärnu mnt 67-a (trükikoja poolne ÜLO VILIMAA sissekäik) tuba 102, tel 68 14 11.

Toimetus: EE0090 Tallinn, pk 3200, Narva mnt 5. Kirjastus "Perioodika", EE0001 Tallinn, Pärnu mnt 8. Trükkida antud 27. 12. 1995. Formaat 70X100/16. Ofsetpaber nr. 1. Ofsettriikk. Trükipoognaid 6,0. Ting- trükipoognaid 7,6. Arvestuspoognaid 15,3. Tellimuse nr 5630. "Printall", EE0090 Tallinn, Pärnu mnt 67-a.

45 Algus lk 75 idealist ning inimest armastav maailmapa­ pole kõrgemale tõusnud vanakreekaliku randaja. Kui poleks segavat võrdlusalust ambroosialõmpsimise primitiivsest nautle­ õtse laval, võiks arvata, et küllap on temagi misest. Puise olemusega koturnidel liikuvad loodud halastava Jumala (Indrek Taalmaa) inglid oleksid tõesti nagu maha astunud enese näo järgi. Alles seda Kuradit kuulates staatilisest ööpesureklaamist (vt Aarne Biin, saab aru, mida ta mõtleb, öeldes: "Ma olen "Rahva Hääl'f 13 III 1995). Indrek Taalmaa osa jõust, kes kõikjal tõstab pead/ja kurja ka- Jumal istub aga tujutult jalgu kõlgutades au­ järjel ning väljendab üheselt mõistetavat bla­ seerunud ükskõiksust. Kui see Issand tõesti kunagi maailma lõi, siis ei mäleta ta küll, millal või mispärast. Temalt ei oota vist iial ära palge selginemist stiilis: tegelikult meel­ dib mulle loomine ikka ka... Ent võib-olla on õigus Mefistofelesel, kes usalduslikus kahemehejutus pihib Faustile, et ta pole päris kindel, lõi ikka Jumal maail­ ma — see juhtus ju nii ammu, et vaevalt kee­ gi enam mäletab, kuidas kõik täpselt oli. Alust kahtlusteks jääb rohkem kui küll. Rakvere lavastuse ignorantse Loojaga, kelle munakiivri küljes töllerdab totakas aura, sel­ le jumalaga sarnaneb ainsana (ja sõna otse­ ses mõttes) Homunkulus (samuti Indrek Taalmaa) — kaasaegne diplomaadi ja kikiga tsivilisatsiooniaparaat. Selles loos saab otse­ selt petta vaid heauskne ja truu Wagner (Eduard Salmistu). Kusjuures Jumalalt en­ dalt. Kuid miks sõlmib siis humanistist Mefis­ tofeles lepingu tolle tundetu maailmaloomis- mehhanismiga? Põhjus on lihtne, ja üksjagu uskumatu — üksildane Kurat tahab päästa Jumalast maha jäetud inimese hinge. Miks? Sest põrgu on siin, meie ümber, maa peäl. Lunastus on vaid tolle jaoks seal ülal. Mefis­ tofeles tirib Fausti (Volli Käro) seiklusest seiklusse, et näidata talle, kui tühine on skeptilise õpetlasvanamehe vutlarisse suru­ tud dandy-hing tegelikult. Mefistofeles van­ nub end ("kuradi kurat"), nähes, kui vähe ta suudab, ning hüüab meeleheites appi (oma?) jumalat — inimese sarnaselt. Mida tähendab tegelikult väljend "pagan võtaks", peaksime endilt küsima pärast Suumani "Fausti". Kuradi kingitud armastusse segatakse tubli ports jumalikku irooniat lisaks, noor hirvesilmne ja rikkumata tütarlaps osutub "Faust". Issand —Indrek Taalmaa, lohutult naiivseks lollitariks, Saatan ise on Mefistofeles — Toomas Suuman. käised üles käärinud ning rassib ilma ja A. Seidelbergi foto inimsugu parandades, Taeva automaatvastu- võtja korrutab aga monotoonselt: Jumalat pole kodus, leppige võileibadega. Lihtsalt fin vatseb, kuid korda saadab head." Saab aru, de siccle? Kurat teab. ning võib uskuma jääda. Rakvere lavastuses ei sünnigi tegelikult harjumuspärast, klassikalist kihlvedu ühe õpetatud ninge peale Taeva ja Põrgu vahel, sest käelööjate rollid on sisuliselt ümber jao­ tatud ning tehing ise saanud hoopis teise ülesande. Toomas Suumani äratuntavalt uusaegse, tundliku ja valulise natuuriga Mefistofelese vastas seisab oilvepealsete seltskond, kes 96 Nukuteatri "Faustike". Nõid (Helle Laas) ja Faust (mängib Margus Tabor). V. Valgepea foto Ш muusiko -kino 1/1996

Jaan Oun ja Aurel Nicolet jaanuaris 1991 Tallinnas

78224