TEATRIELU 2015

TEATRIELU 2015

EESTI TEATRILIIT EESTI TEATRI AGENTUUR 2016 Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Koostajad: Ott Karulin, Leenu Nigu Kroonika koostaja: Tiia Sippol Keeletoimetaja: Mari Tuuling Kujundaja: Kersti Tormis

Esilehel: „Vaenlane“. Stseen lavastusest. Texor Texel – Igor Rogatšov, Jérôme Angust – Aleksandr Ivaškevitš. Lavastaja Artjom Garejev. Kunstnikud Artjom Garejev ja Ellen-Alice Hasselbach. Foto Nikolai Alhazov. (Vene Teater)

Tagalehel: „Cardillac“. Stseen lavastusest. Lavastaja Vilppu Kiljunen. Kunstnik Kimmo Viskari. Foto: Harri Rospu. ()

Autoriõigus: Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2016 ISSN 1406–9628

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD

Juhan Ulfsak ja Hedi-Liis Toome Midagi on valmis saanud, nautige, teatrisõbrad! 9

Anne Türnpu ja Madli Pesti Vastandite ühtsus 26

Sveta Grigorjeva ja Ott Karulin Iseennast etendades 42

Luule Epneri vestlus Lembit Petersoniga Teater peab äratama kujutluse 62

Laura Mets, Mirko Rajas ja Anne-Liis Maripuu Ühiskonna demonteerimisest 76

Mart Kangro ja Jim Ashilevi Dialoog läbi seina 94

Maike Lond Malmborg ja Riina Oruaas Alati õhus hõljuv läbikukkumise võimalus hoiab närvi ärkvel 123

Ene-Liis Semper ja Ott Karulin Näidata, kuidas on olla inimene 150

TEATRIAASTA PILTIDES Siim Vahur 177 Rünno Lahesoo 192 Mats Õun 204

MÄLU Heili Einasto Krati kättemaks 220

KROONIKA Ülevaade 2015. aasta teatritegevusest Eestis 273 Kristiina Reidolv Otsides teatrivälja tasakaalupunkti 277

KUTSE VESTLUSELE

Toimetame sel aastal Teatriliidu aastaraamatut Teatrielu 2015. Raamatu teema- käsitluse oleme kokku võtnud alltoodud tekstiga, aga lühidalt on mõte selles, et tavapäraste arvustuste, ülevaadete ja portreelugude asemel tahaksime panna omavahel päriselt vestlema teatritegijad ja kriitikud. Mis Sa arvad, kas sul võiks taolise ettevõtmise vastu huvi olla? Ole hea, anna meile peagi oma otsusest teada. Ja kui on küsimusi, anna julgesti märku. Tervitustega, lootusrikkalt Leenu Nigu ja Ott Karulin

Teatrielu 2015 kirjeldus: Teatrielu 2015 jätkab aastaraamatuna, kuid keskendub sel korral dialoogile, kus vestluspartneriteks erinevate kunstnikupositsioonidega tegijad: ühelt poolt la- vastajad, etenduskunstnikud, teiselt poolt kriitikud. Seega loodame just vestlust võrdsete partnerite vahel, mitte portreelugusid praktikutest. Jutuajamiste teemaulatus on kõnelejate valida, aga palve on, et võimalikult palju toodaks näiteid 2015. aasta uuslavastustest – kas dialoogipartnerite endi või teiste tehtud. Lisaks pakume vestlejatele välja viis märksõna, mis on meie meelest Eesti teatris praegu olulised: teater kui rännak, kulgemine negatiivsuse poeesia ja esteetika tühjus, paus laval sugu, soostereotüübid ja nende murdmine Eesti teatris rahvus, rahvusvahelisus ja rahvusülesus Eesti teatris

7 Märksõnade sisuga täitmine ja otsus, millest kõneleda (ei pea kõigist, aga vä- hemalt mõnest siiski – kas või selle eitamise kaudu), on vestluses osalejate endi teha. Ja lõpetuseks üks lõiguke Gregory Batesoni „Metaloogidest“, mis võiks anda edasi seda, mida me neist vestlustest loodame: Tütar: Aga issi, sa ütlesid, et kogu vestlus on ainult selleks, et teistele inimes- tele öelda, et sa ei ole nende peale kuri ... Isa: Ütlesin või? Ei, mitte kogu vestlus, kuid suur osa sellest. Mõnikord, kui mõlemad inimesed on valmis tähelepanelikult kuulama, on võimalik teha roh- kem kui tervitusi ja viisakusi vahetada. Teha isegi rohkem kui informatsiooni va- hetada. Need kaks inimest võivad isegi teada saada midagi, mida kumbki neist varem ei teadnud.1

1 Gregory Bateson, „Metaloog: miks prantslased“. Tõlkinud Silver Rattasepp. Loetav võrgus: http://web.zone.ee/bateson/prantslased.htm

8 MIDAGI ON VALMIS SAANUD, NAUTIGE, TEATRISÕBRAD!

JUHAN ULFSAK JA HEDI-LIIS TOOME

Hedi-Liis Toome: Soovisid Michel Houellebecqi samanimelisel romaanil põhi- neva lavastuse „Kaart ja territoorium“1 välja tuua just Eesti Draamateatris. Ütle- sid ühes lavastusega seotud intervjuus, et sulle tundus, et just selles teatris on alles veel teatud minevikuihalust ja see on sobiv toomaks lavale teost ühe aja kadumisest, metafoorina ka vana teatri kadumisest. Mulle tundub, et nii maa- ilmakuulsa ja tunnustatud kirjaniku nagu Houellebecqi teksti ei sobikski nagu tuua lavale mujal kui Eesti Draamateatris. Või on vana teater sinu meelest tõesti kadumas?2 Juhan Ulfsak: Siin tuleks vist üritada defineerida „vana teatrit“. Kui tuua näi- teks paralleele kujutava kunstiga, siis ega keegi ei maali enam nagu Rembrandt või Monet, aga kellelgi ei tule pähe neid „ära kaotada“ (kui, siis ehk mingil terroriorganisatsioonil) – nad lihtsalt on olemas ja on osa kunsti- ja modernismi ajaloost. Kunagi tehtud lavastusi aga füüsilisel kujul enam ei eksisteeri. Alles on vaid majad, lavad, eesriie, teatrite sisemine tööjaotus ja hierarhiad. Ilmselt mõt- leme me vana teatri puhul katset neid olemasolevaid struktuure kasutades seda vana taasesitada või avastada. Kui keegi üritaks tänapäeval maalida täpselt nagu Monet, siis oleks tegemist kas tsiteerimisega (iroonilise? uussiira?) või kitšiga. Kõik on sellest teadlikud. Teater aga püüab pahatihti sellest probleemist mööda vaadata, arvates, et kuna ka vanem dramaturgia käsitleb tänapäeval mõistetavaid üldinimlikke teemasid, siis on nende sellisel kujul taasesitamine kuidagi endiselt autentne ja aktuaalne. Sellisest ebateadlikkusest sünnib palju tahtmatut kitši. Sel- line ebateadlikkus ongi ilmselt see, mida me nimetame vanamoodsaks, n-ö vanaks teatriks. Lootust, et me võime ilma kadudeta minna tagasi postdraama-

1 Michel Houellebecqi „Kaart ja territoorium“, lavastaja Juhan Ulfsak, esietendus 29. novembril 2015. aastal Eesti Draamateatri suures saalis. 2 Vestlus toimus meili teel 1.–5. maini 2016.

9 või postmodernismieelsesse ajastusse, kannustab ilmselt ka igatsus mingi mine- tatud autentsuse või „teatri väe“ järele. Soome teatriteoreetik Juha-Pekka Hotinen on märkinud, et kui Shakespeare'i ajal olid lavalolijad targemad kui publik, siis nüüd on pahatihti vastupidi. Publik üritab küll kohati vastu tulla ja program- meerib ennast koos teatripileti ostuga lihtsama äratundmisrõõmu level’ile, jättes keerukamad mõtted mõneks teiseks korraks – tuleb teatrisse n-ö nutma ja naerma. Sellisel juhul tekib küsimus, miks ei võiks riik doteerida näiteks ka päe- vaseid teleseriaale? Aga kui rääkida pelgalt vormist, siis näiteks Eesti Draama- teatris etendunud Lembit Petersoni „Tartuffe“3 näitab, et võib kasutada peaaegu kogu ajaloolise teatri võttestikku nii, et see mõjub värskena, sest tegijad on oma vanamoodsusest mänguliselt teadlikud. Nad esitavad postdramaatilisele ajastule sihiliku väljakutse nii, et „klassikalisus“ muutub kohati metatasandiks, millega osad näitlejad aktiivselt ja ka väikese huumorivõtmega suhestuvad. Seda ma nimetaksingi teadlikkuseks – lavastus võib olla vormilises mõttes „vana- moodne“, aga ta otsib autentsust siin ja nüüd. „Kaart ja territoorium“ asetub tõesti postindustriaalsesse ajastusse, kus paljud vanamoodsad, seni vajalikud olnud ametid kaovad. Suur teater oma kummaliste illusioonitootmisvahenditega, nagu pöördlava, punane eesriie ja töökojad, kus valmistatakse muuhulgas ka „realistlikke“ interjööre, peab senini kuidagi vastu. Ja selles on omamoodi nukrat ilu. Ma ei asetanud oma lavastuses seda melan- hooliat otseselt teatri konteksti, kuid tunnetuslikult oli see mulle tähtis. Seda enam, et mäletan lapsepõlvest, kuidas isa, pikad küüned külge kleebitud, laval mingeid švammist seeni loopis. Esitati „Peer Gynti“.4 Toome: Minu jaoks tõstatub siit tegelikult isegi mitu teemat. Üks on see teatud status quo’st kinnihoidmine – nii süsteemis kui esteetikas. Samas tundub vingu- mine, et teater on alati ajast veidi maas, mitte ees, paratamatuna. Ja viimase kümne aasta põhjal võib vist julgelt öelda, et teater on üldiselt oma elevandiluust tornist alla tulnud, sinu nimetatud ebateadlikkust on vähem. Aga suures osas on see allatulemine muidugi konkreetsete inimeste või teatritepõhine nähtus. Jät-

3 Molière’i „Tartuffe“, lavastaja Lembit Peterson, esietendus 4. oktoobril 2015. aastal Eesti Draamateatri suures saalis. 4 Henrik Ibseni „Peer Gynt“, lavastaja Ago-Endrik Kerge, esietendus 23.04.1978 Eesti Draamateatris. mängis Bergriffenfeldti ja Kõhna isikut.

10 kuvalt ootaks, et teater (rahvusooperist kuni Cabaret Rhizome’ini) suudaks en- dale teadvustada ja tunnistada oma eesmärke. Ühelt poolt on see kindlasti vajalik üksikisiku tasandil, loojana (lavastaja, näitleja, valguskunstniku, muusikalise ku- jundajana jne), aga teiselt poolt ka organisatsioonina üldisemalt (sest vähemalt suured teatrid on meil ikkagi institutsioonid): mis see on, mida meie teeme, miks meie seda teeme ja kellele me seda teeme. Kõik ei saa teha kõike ühtemoodi – Võrru ei ole vaja teha uut NO99 (kuigi miks mitte ja see peaks tegelikult olema võimalik), aga see ei tähenda, et enda tegevust ei peaks kaardistama või analüü- sima laiemas kontekstis. Ulfsak: Jah, ma arvan ka et mingi tohutu võitlus „vana“ ja „uue“ teatri vahel on nii 2005. Küsimus on ju lõppude lõpuks ka maitses ja kindlasti on ka arenguid. See ei ole enam fookus ega suurim probleem. Nimetasin eelnevalt klassikalise teatri esteetilist masinavärki kummaliseks – see on öeldud kusjuures pigem po- sitiivse alatooniga. Minule meeldib kummaline. Punane eesriie on ikka väga Lynch. Ma lihtsalt proovisin enda jaoks defineerida seda vanamoodsat teatrit sel- lises negatiivses tähenduses, kuna minu kui eksavangardisti hambusse see kont alati visatakse. Leidsin, et see vanamoodsus võiks tähendada teatud ebateadlik- kust, tänapäevaste kunsti- ja ühiskondlike arengute ja esteetiliste märgisüstee- mide sihilikku või laiskusest tulenevat tähelepanuta jätmist. Ei piisa ainult soovist öelda, et armastus päästab maailma. Kahjuks või õnneks tuleb ka üsna hästi läbi mõelda, kuidas seda öelda. Näiteks Draamateater on institutsioonina väga huvitavas seisus. Ta on suur ja tähtis maja, kes defineerib ennast ka üldiselt konservatiivsemana, aga samas ei ole sulgunud oma müüride vahele, vaid on vastupidi üllatavalt avatud. Ingo- mar Vihmar, Uku Uusberg, , Hendrik Toompere jr ... ja isegi minul lubati teha. Draamateater on valmis oma suurel laval eksperimenteerima ja see teeb nad minu jaoks hetkel isegi huvitavamaks kui mõne „vabatrupi“. Huvitav on ikka seal, kus materjal osutab mõningat vastupanu ja kus mõni mees veel ahastab: „Video, video, jälle see video!“ Toome: Sinu mainitud „Tartuffe“ on positiivne näide sellest, kuidas n-ö häs- tihoitud vana võib olla taasleituna uudne ja nende kahe ühenduses tekib mingi uus esteetiline tervik. Ehk siis näide sellest, kuidas lavastus hakkab tööle just oma äratuntavuses ja seeläbi ka lihtsuses. Just sarnast lihtsuse ja samas üllatuse

11 „Kaart ja territoorium“. Stseenid lavastusest. Foto Mats Õun. (Eesti Draamateater) 13 14 „Kaart ja territoorium“. Vasakul ülal stseen lavastusest, vasakul all Isa – Lembit Ulfsak; all Noor näitleja – Pääru Oja, Töömees – Indrek Sammul. Foto Mats Õun. (Eesti Draamateater) pitserit kandis minu jaoks Mart Kangro „Fantastika“5 NO99s. Oma argisuses on see samas vist kõige elegantsem lavastus, mida ma näinud olen – mäng kõige meeldivamas võtmes. Sarnaseid tundeid tekitasid minus veel Ingomar Vihmari „Laulud halli mere äärest“ Eesti Draamateatris, mis samuti võlus argise ja absurdse ühtesulamisena, ning Iir Hermeliini kujundus Aare Toikka lavastusele „Ekke Moor“ VAT Teatris, kus esimesel pilgul lihtne puidust kahetasandiline pind muutus hetkega ükskõik mis mängukohaks.6 Ulfsak: Nagu ma ütlesin, on „Tartuffe’i“ tegijad oma valikutes vägagi teadli- kud ja seal on üks tasand, mida näitlejate mängu terasemalt jälgides võiks isegi pungiks nimetada: teatud salapärane, irooniline metatasand, mis annab neile seda materjali käsitledes enesekindluse ja miks mitte ka teatud üleolekutunde, heas mõttes. Marius Petersoni mäng seal kuulub minu möödunud aasta elamuste hulka. Minu arvates on Lembit Petersonil ja tema trupil üsna tricky huumorimeel. See võib aga jääda läbi hammustamata, kui kogu aju on okupeeritud rõõmus- tamisega selle üle, et lõpuks ometi üks lihtne klassikaline lugu, ei mingit post- draamat. „Fantastika“ ei ole minu arvates üldse lihtne lugu, see nn lihtsus peidab endas üsnagi pretensioonikat ja riskantset ettevõtmist. Mart Kangro on minu jaoks Eesti kõige huvitavam kontseptuaalne lavastaja. Toome: „Kaart ja territoorium“ minu jaoks lihtsate lavastuste nimistusse ei kuulu. Ootamatu oli esimese ja teise vaatuse suhteline erinevus: kui esimene oli rütmiliselt läbikomponeeritud, siis teine pigem staatiline. Ma ütleksin isegi, et julgelt staatiline, sest kes viitsib veel 21. sajandil vaadata väljamõeldud tegelaste (mitte näitlejate, kes esinevad oma nime all) monolooge, mis kestavad üle viie minuti. Kas sellel oli ka mingi esteetiline põhjus või pakkus selle võimaluse suur- tele teatritele tavaliselt kohustuslik vaheaeg kahe vaatuse vahel? Ulfsak: Jah, kõigi mu vaheajaga lavastuste puhul on esimene ja teine vaatus olnud täiesti eri võtmes. Mul on raske mõista, kuidas peale trühvlikommi ja kon- jakipitsi on võimalik jätkata nii, nagu poleks vahepeal midagi juhtunudki. „Kaardi ja territooriumi“ puhul oli põhjus täiesti kontseptuaalne. Vaheaeg

5 „Fantastika“, lavastaja Mart Kangro, esietendus 25. aprillil 2015. aastal teatris NO99. 6 Pipsa Lonka „Laulud halli mere äärest“, lavastaja Ingomar Vihmar, esietendus 15. veebruaril 2015. aastal Eesti Draamateatri suures saalis. August Gailiti „Ekke Moor“, lavastaja Aare Toikka, esietendus 30. juulil 2015. aastal VAT Teatri ja Linnateatri koostöös Kuressaare Sadamaaidas.

16 võimaldas teha sellise elusama esimese vaatuse, nagu ta oli, ning teises vaatuses pidi sisse tulema Houellebecqi teostele omane nihe: ajanihe, vaatepunkti nihe, üksindus ja surm. Vaheaeg võimaldas tehniliselt sellise lavavahetuse, mis toetaks seda vaatepunkti muutust ka ruumipoeetiliselt. Toome: Kuna lavastus „Kaart ja territoorium“ ei põhine ainult samanimelisel romaanil, vaid Houellebecqi tekstidel laiemalt, siis vaatleksin seda teemat samuti laiemalt. Houellebecqi viimane romaan „Soumission“ (eesti keelde pole see veel tõlgitud, aga seda on pealkirjastatud kui „Alistumine“) on üllatavalt ajakohane, autorit võib pidada lausa teatud mõttes selgeltnägijaks. Kuigi autorile omaselt on romaani peategelaseks ikkagi üksikisik, intellektuaal, Pariisi Sorbonne’i üli- kooli kirjandusprofessor François, kes juba aastaid ei ole midagi väärtuslikku kirjutanud või publitseerinud, on isikliku allakäigu taustal toimumas ka Prant- susmaa allakäik – vältimaks paremäärmusliku partei Front Nationale võimule- tulekut, toetavad sotsialistid islamistlikku parteid, mis saabki võimule. Ben-Abbes, Prantsusmaa uus president, privatiseerib Sorbonne’i, mistõttu François saadetakse pensionile. Ülikooli rektoriks saab usku vahetanud karis- maatiline belglane, kes pakub ka François’le võimaluse uueks eluks. Tingimuseks on usu vahetamine, millega kaasneks hea töökoht, noor naine, staatus – kõik see, mida François on senini justkui otsinud. Uus rektor on äärmiselt veenmisjõuline, isegi pigem positiivne tegelane. (Võib-olla ka lihtsalt pragmaatiline inimene, see, kes „saab iga võimu ajal hakkama“.) Igatahes jäi mulle raamatu lõpus kahetine mulje: ühelt poolt tundus mulle, et Houellebecq annab mõista, et sellest ei ole midagi või et see on lihtsalt paratamatus, et näiteks Prantsusmaal hakkab domi- neerima islam kõigi oma negatiivsete ja positiivsete pooltega. Teiselt poolt tõsta- tus läbi selle teema minu jaoks suurem kujund inimese üksildusest, aga samas ka paratamatust lootusest. Milleni ma tahan jõuda, on see, et kas äkki päeva- poliitiline küsimus pagulaste vastuvõtmisest ei olegi küsimus solidaarsusest või empaatiast või humanismist, vaid inimlikkusest suuremal tasandil? Inimene on oma olemuselt üksik ja üksi ja ei olegi seetõttu võimeline endast kaugemale nä- gema. Seega pole praegu Euroopas toimiv mitte poliitiline ja sotsiaalne valik, vaid inimlik paratamatus. Just sellepärast võiks François võtta vastu rektori pak- kumise, sest see uus elu pakub talle teatava illusiooni, et armastus on võimalik. Pagulaskriis ja hirm islami ees näitavad justkui kinnitavat, et suured narratiivid

17 „Laulud halli mere äärest“. Ülal Petteri – , all Jarkka – , Pasi – ja Petter – Ivo Uukkivi. Foto Teet Malsroos. (Eesti Draamateater)

18 (Euroopa kui kaasaegse kultuuri häll, kristlik ajalugu) on tõesti oma aja ära ela- nud. Põhimõtteliselt ei muutuks ju maailmas midagi, kui Euroopa sellisena, nagu me teda täna tunneme, kaoks. Taimed võtavad maailma üle – ja miks nad ei võiks. Kas me elame ärevatel aegadel? Kas vana aeg saab tõesti otsa? Ja kas see on tingimata kurb? Ulfsak: Ma ei tunne, et see oleks kuidagi kurb. Võibolla inimesel, kes on kin- nitanud oma identiteedi tugevalt mõne sinu poolt loetletud suure narratiivi külge, on tõesti paanika, aga küllap tuleb kõigil kohanduda. Minu suur lemmik Wisława Szymborska on öelnud, et ta tegi kunagi sellise vea, et püüdis armastada inimkonda, hiljem sai ta aru, et tuleb armastada inimest. Ma arvan, et ka Houel- lebecq oleks sellega üldjoontes nõus. Toome: See on hea tsitaat. Armasta inimest, mitte inimkonda … „Kaardi ja territooriumi“ lõpus, kus taimed maailma üle võtavad, oli minu jaoks midagi apokalüptilist, aga mitte negatiivses mõttes. Ka Endlas etendunud Laura Metsa „45 339 km² raba“7 lõppeb stseeniga, kus kõik inimesed on Eestist lahkunud ja Eestist on saanud raba. Ökoloogilisest vaatenurgast väga hea projekt, sest maa- ilma on seeläbi tekkinud juurde üks suur loodusreservuaar. Ja kuigi pigem tun- dub, et lavastuse tegijad on üldiselt seisukohal, et riik ja Eesti ühiskond peaksid rohkem panustama, et siin maalapil elu ikka säiliks, ei ole selle lavastuse lõpp samuti mitte kurb, vaid pigem ilus. Kusjuures esimene Houellebecqi raamat, mida ma lugesin, oli minu meelest seesama „Soumission“, ja esimene asi, millele ma mõtlesin – ja mis mind ka häi- ris –, oli, et see kirjanik on misogüün. Teiselt poolt tundub naine Houellebecqi romaanides ka mingi lootuse andja, eriti vanem naisterahvas, kes on kaotanud oma füüsilise ilu, aga on seda enam vaimselt arenenum, huvitavam. (See võib olla tegelikult minu enda soov näha neis vanemates naistes teatud positiivsust.) Sina tuled teatrist, kus minu meelest pole tehtud vahet nais- ja meesnäitlejate vahel. See ei tähenda kindlasti seda, et Krahl paistab silma sooneutraalse teatrina, vaid pigem seda, et näitlejad on selles teatris laval võrdsed. Kas naistel oli sinu hinnangul 2015. aastal piisavalt mängimisvõimalusi? Ulfsak: Küsimus pole minu arust niivõrd mänguvõimalustes (ma usun, et sta-

7Andra Teede ja Laura Metsa „45 339 km² raba“, lavastaja Laura Mets, esietendus 21. novembril 2015. aastal Endla Küünis.

19 „Sugu: N“. Vasakul ja ülal , all Evelin Võigemast, ja Mari-Liis Lill. Foto Kris Moor. (Vaba Lava)

20 21 tistika nais- ja meesrollide arvust ei pruugigi olla nii kohutavalt meeste poole kaldu), vaid oluline on rollide jaotus. Seda nii ühiskonnas laiemalt kui ka loo- mulikult teatris, mis mitte ainult ei peegelda šovinistlikku ühiskonnamudelit, vaid kohati on isegi veel isasem. Vaatasin just ajalehest ajaviiteks riigi tähtsate ametikohtade palgatabelit. Palgad mind ei huvitanud, aga mis hüppas silma, oli naiste osakaal: heal juhul üks kümnest! See probleem algab väga sügavalt ja teatri puhul kui mitte varem, siis kindlasti teatrikoolist – alates vastuvõtukatsetest, kus tähtsad „ennast juba tõestanud“ mehed teevad otsuseid ja kavalad naised ürita- vad olla „kaelaks, kes pead keerab“. Vastuvõtul arvestatakse mingeid ajast ja arust type casting’u printsiipe ja psühholoogilist profiili: seal, kus noormees on lahedalt mässumeelne, on tütarlaps pirtsakas ja hüsteeriline; kui noormees on koomiline paksuke, on tütarlaps vormist väljas jne. Tänapäevases teatrikoolis peab olema võimalus, ma ütleks isegi kohustus, käsitleda performatiivsust krii- tilise feminismi vaatepunktist lähtudes. Siin on vana süsteemi vastupanuvõime väga tugev ja ma usun, et see vajab radikaalsemaid muutusi ja abi välismaalt kü- lalisprofessorite näol. Ma tean, et ma utreerin ja asjad on viimastel aastatel pisut paranenud, aga kuna nii palju aega on raisku läinud, peaksid muutused olema kiiremad ja radikaalsemad. Et ei oleks nii, et naised peavad enne kümme aastat meeste juhitud teatris ilusaid kleite kandma, kui tulevad välja sellise (respect!) pro- jektiga nagu „sugu: N“ Vabal Laval.8 Need asjad tuleks juba teatrikoolis selgeks teha ja võitlusväljale peaksid naised astuma juba oma agenda ja raskerelvadega. Toome: Selle mõttekäiguga olen ma 100% nõus. Mulle endale tundub, et noo- red naised hakkavad teatris ka ise julgemalt rolli mängima: Mari-Liis Lill, Kertu Moppel, Laura Mets. Ja mis minu jaoks kõige olulisem: ma saan naisena nende üle salaja ja tegelikult ka avalikult uhkust tunda. Ja samas ei ole nende naiseks olemine mingi asi, mida pidevalt meelde tuletada, vaid pigem on nad kõik kujunenud või kujunemas omapärase käekirjaga lavastajateks. Tulles tagasi Von Krahli ja teatritegemise viiside juurde, siis üks oluline lavas- tus, mida 2015. aastast samuti sinuga seostada, on Von Krahlis trupitööna sün- dinud „Budapest“. Kas seda võib vaadelda kui mõttelist järge „The Endile“? Rännak jätkub? Ulfsak: Võib küll vaadelda. Mütoloogiline lõpp ja kahtlev uuestisünd ambiva-

8„sugu: N“, lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, esietendus 25. novembril 2015. aastal Vaba Laval.

22 lentsusesse. Ma usun, et neil meie hulgast, kellel mingil arusaamatul põhjusel ikka veel säilib huvi etenduskunsti vallas katsetada, ei jää muud üle, kui aeg ajalt Ra- taskaevu tänavale koguneda ja midagi koos teha. Sest muidu kaob vähemalt minul kese, fookus ja, kui soovite, ka identiteet. Sest see, mida me Von Krahlis koos teeme või oleme teinud, ongi päris minu teater. Usun, et teised tunnevad sedasama. Toome: Kooslust Eelmaa-Ulfsak-Tauraite-Laur (puudub veel Vahtrik) olete te isegi bändiks nimetanud. Kui sa ise ütled, et teile endile on see võimalus kokku saada ja n-ö oma teatrit teha, siis vaatajale võib teie nägemine laval olla võrreldav võimalusega tulla veel kord oma lemmikbändi kontserdile. Kui tavaliselt tehakse siis greatest hits show ja lastakse vana rasva peal liugu, siis „Budapesti“ see ei ise- loomusta. Küll aga tundus mulle, et vaatamata sellele, et etendud ise toimus vaa- tajate keskel ja neid teataval määral kaasates, ei olnud vaataja samal ajal justkui tähtis. Lõpus tahaksite ikkagi ju päriselt, mitte mängult ära haihtuda. Ulfsak: Eks see, et meie bändi kokkusaamised nii harvad on, tulebki sellest, et me oleme minetanud oskuse teha lihtsalt üks iseendist väljaspool seisev „teat- ritükk“. Igaüks eraldi, teistes kooslustes võib teha mida iganes, aga selle koos- seisuga kokku tulles läheb asi kohe väga keeruliseks kätte ära. Tavaliselt me esimene kuu aega lihtsalt räägime, vaidleme ja teeme lolli nalja, siis üritame esi- etendust erinevatel põhjustel ära jätta ja lõpuks läheb asi nii hulluks, et oleks liht- salt patt seda teistele inimestele mitte näidata. Pärast jälle tundub, et mitte kunagi enam. Nii et jah, ikka päriselt tahtsime ära haihtuda. Toome: Väljastpoolt vaadates tundub, et ühiselt rännata saab teatris, kus ini- mesed lihtsalt ei tööta koos, vaid on koondunud mingi ühise idee taha. Sellist mõtlemist on selgelt tunda Von Krahlis ja NO99s nagunii, aga samuti Cabaret Rhizome’is või Uues Teatris. Näiteks Ivar Põllu lavastatud „Odysseia“ oli samuti puhas rännak, korraga nii ideeline kui füüsiline. Lavastus, mis viis vaataja bussiga Raadile ja Mõisavahesse, avas Tartut täiesti uue nurga alt. Bussis võõraste inimeste kaenlaalustes seismine või vastupidi neile lagipähe vaatamine oli korraga odüsseuslik kannatamine ja samas ühendas võõrad inimesed üheks rännakuseltskonnaks. Samamoodi on rännaku elemente Põllu lavastatud TÜVKA diplomilavastuses „1987“9, mille

9 Ivar Põllu „Odysseia“ ja „1987“, lavastaja Ivar Põllu, esietendusid vastavalt 14. augustil ja 13. veebruaril 2015. aastal Tartu Uues Teatris.

23 lõpustseenis sunniti kõiki vaatajaid ronima n-ö punkrisse, istumiseks ehitatud poodiumite alla, ja lauldi laulu „Ei ole üksi ükski maa“. Kas võtta seda vastu iroonilisena või mitte, on iga vaataja enda valik, aga üldiselt ei ole võimalik selles situatsioonis ajas rändamise eest põgeneda. Ja neile, kes 1987. aastal sündinud, pakkus lavastus võimalust mõtestada minevikku ja ühte kindlat ajastut. Ulfsak: Ma nüüd paljastan kohutava saladuse – meil Krahlis ei olegi ühist ideed! On komplekssed inimesed, kellel on omavahel ilus viha-armastuse suhe ja teatud tunnetus, mida ma ei oska sõnastada. Ja kohati läheb lihtsalt igatsus selle ühise tunnetuse järele nii suureks, et me üritame jälle midagi koos teha. Sel- les mõttes ei kuulu Von Krahli teater, nii nagu mina seda tajun, sellesse väike- teatrite ritta. Meile isegi ei meeldi teater. Oleme lõksus. Toome: Teatriaasta auhindade žürii esimees Ott Karulin ütles teatriaasta au- hindade nominente kommenteerides, et sellel aastal olid nomineeritud mitmed suured teatrid, aga tihti tänu sellele, et äramärkimist väärisid eelkõige seal töö- tavad külalised või siis nende näitlejad, kes tegid hea rolli nii koduteatris kui ka projektis. Ka sinu enda kui külalise lavastatud „Kaardi ja territooriumi“ lava- kujundus oli nomineeritud, Indrek Sammul sai parima meeskõrvalosa preemia. Ka näiteks Mart Kangro, Tiina Tauraite, kes nomineeriti lavastuse „Fantastika“ eest, ja Liina Vahtrik, kes tegi kaasa „Savisaares“, ei ole NO99 püsitrupi näitlejad. Või Lembit Peterson, Molière’i „Tartuffe“ ja Eesti Draamateater. Kuidas sulle tundub, kas saab ikka veel või üldse rääkida suurte ja väikeste teatrite esteetilistest erinevustest? (Unustame siinkohal arvulise statistika, mis näitab, et suured teatrid koguvad ikka enamiku publikust.) Või on toimunud mingi lähenemine? Ulfsak: Ma ei usu, et enam saab rääkida mingitest olulistest esteetilistes eri- nevustest, eks nende erinevuste otsimine ja rõhutamine ongi see bensiin, mis seda väikest Eesti teatrivankrit veeremas ja erksana hoiab – et näe, ühed joovad samovarist teed, aga teised aelevad muda sees! Kindlasti on hetkeseisu definee- riv ka see aastaauhindade üha arutum tähtsustamine, kus siis kogu teatripere, avangardistid ja klassikud üksteisele auhindu annavad ja pärast asja arutavad. Revolutsiooni faas on läbi ja me ei peaks enam nii erutuma, kui näeme uue es- teetika siirdeid suurematesse majadesse või näeme oma teatreid rahvusvahelistel festivalidel. Midagi on valmis saanud, nautige, teatrisõbrad!

24 VASTANDITE ÜHTSUS

ANNE TÜRNPU JA MADLI PESTI

Madli Pesti: Alustame sellest, et võtsid 2014. aasta sügisel juhendada Eesti Muu- sika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu tudengid. Kui palju jõuad selle kõrvalt jälgida, mis toimub Eesti teatrielus?1 Anne Türnpu: Alati on piinlik, et ei jõua piisavalt palju teatrisse kolleegide töid vaatama. Ja õigustused ei loe. Pesti: Viimastel aastatel oled ise teinud üsna regulaarselt ainult üks-kaks lavastust aastas, 2015. aastal küll kolm lavastust.2 Türnpu: See vist ongi minu jaoks õige tempo, jõuan ette valmistada. Hea märk on, kui käsitletav teema on kunagi ammu läbi lipsanud ja mingid materjalid, mõttekatked on olemas. Olen väga aeglane. Vajan aega süvenemiseks. Pesti: Kas sul on kahju ka, et eriti just su muusikalavastusi mängitakse vaid mõne korra? Türnpu: Ma vist ei oska selle eest hea seista, et mängitaks rohkem. Minu rahuldus on protsess ja see, kui näen publiku pealt ära, mis töötab ja mis mitte. Pesti: Palju lavastusi oled teinud kellegagi kahasse. Miks? Türnpu: Mul pole monomaaniat. Meeldib töötada inimestega, kel on oma vaade asjadele. Meeldib, kui tõde sünnib vaidlustes, proovides. Või kui tunnen, et tõdesid on mitu. Kui on mitu vaatepunkti. Pesti: Äkki saad õpetades lavastamise vajaduse rahuldada või on see hoopis muu asi? Türnpu: Ma ei ole ju õppinud lavastajaks. Ma teen ainult lavastusi, millest ma tunnen puudust või mis mulle ise kätte jooksevad. Ma ei tee ise midagi sel- leks, et lavastada. Seda ei ole, et marsiksin teatri uksest sisse, materjal näpus.

1 Vestlus toimus 6. märtsil 2016. aastal Tallinnas. 2 Stockhauseni „Mantra“, lavastaja Anne Türnpu, esietendus 10. märtsil Elleri muusikakooli Tubina saalis; „Isuri eepos“, lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, esietendus 7. augustil Kodru Rabas; „Meditatsioonid Tormisega“, lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, esietendus 10. septembril teatri NO99 kammersaalis.

25 Näitlejat õpetades ei tohiks teda kogu aeg lavastada. Pigem peab näitlejat õpe- tama näitlejana. Sest lavastaja kasutab näitlejat kui tööriista, aga näitleja teab, et näitlemine on kunst. Lavastades peidad ju ebakohad ära, aga õpetades juhid tä- helepanu just sellele, mida lavastades tahaksid peita. See on kohati vastupidine protsess. Lavastamine on üldistamine, mingis mõttes ka lihtsustamine; näitleja aga läheb igal õhtul kohtuma, kogema, uurima, miks ta tegelane nii ütleb, nii käi- tub, kiht-kihilt sügavamale; kui on aga valmis vastused, siis milleks kaevuda? Näitlejaid peaks õpetama mitu inimest, et oleks erinevaid vaatepunkte. Pesti: Kas see tähendab, et ainult üks erialaõppejõud ei ole piisav? Türnpu: Mida rohkem on väljastpoolt tulevaid erinevaid impulsse, seda suu- rem on tõenäosus, et õpilane ehitab üles oma süsteemi. Kui talle kogu aeg ainult ühest suunast õpetust anda, siis ta võtab selle lihtsalt üle. Ja oma ei teki. Pesti: Olen sama meelt ja mõtlen sellele ka teatriuurijaid õpetades. Kahe aasta taguses intervjuus3 pidasid sa väga tähtsaks näitlejatudengitele käsitööoskuse õpetamist ja ei maininud olulisena n-ö vaimsuse õpetamist. Kas su arvamus on selles osas muutunud? Türnpu: Aga kuidas vaimsust õpetada? Või on see miski, mille inimene enda sees valmis teeb, püüdes ühitada ühitamatut? Kui hakata vaimsust õpetama, juh- tub new age ja seda tahaks vältida. Õpetada saab ikkagi ainult käsitööoskusi. Kõik muu peaks tekkima sinna ümber. See, kuidas iga inimene oma loojasusega hak- kama saab, on väga keeruline protsess. Kuidas seda metsikut hobust taltsaks teha: kes teeb seda leivatüki, kes piitsaga. Nüüdseks tean, mida on võimalik õpetada, mida ei ole. Vaimsust õpetab õpe- taja isiksus. Näiteks mind on õpetanud Üksküla, Peterson, Järvet, Tooming, Vilimaa, Normet, Raid. Ja kooli õhustik on see, mis peaks seda vaimsust hoidma. Seepärast on oluline, et kool toimiks aadressil Toom-Kooli4. Kõik näitlejad on sealt enne läbi käinud, ruumil on mälu. Oluline, et majas käiksid näitlejad, lavastajad, heliloojad, filmitegijad, muusikud, teatriloolased. Võimalikult erine- vad loojanatuurid. Pesti: Räägi oma muusikalavastustest – Karlheinz Stockhauseni „Mantrat“

3 Madis Kolk „Vastab Anne Türnpu“, Teater. Muusika. Kino, 2014, nr 11, lk 4–14. 4 „Põdernaine“, lavastaja Anne Türnpu, esietendus 8. juunil 2002. aastal Teatri lavastusena Araste soosaarel.

26 koostöös YXUS Ensemble’iga ja „Meditatsioone Tormisega“ tunnustati muusika- lavastuste aastaauhinna nominatsiooniga. Türnpu: „Meditatsioone Tormisega“ vajasid dirigent Janne Fridolin ja noor- tekoor Vox Populi ning nad kutsusid meid Eva Kolditsaga appi. Tegime seekord teistsuguse materjalivaliku. Kui me tavaliselt oleme lähtunud Veljo Tormise enda suurvormist, siis seekord võtsime suurteostest fragmendid (lastelaulud, loodus- pildid, loitsud) ja püüdsime nendest ise terviku kokku panna. Varem oli alati tel- jeks Tormise enda keskne teos. Tormis on hämmastava vormitunnetusega. Materjali sidustamine oligi kõige keerulisem. Väga palju mõtlesime kordusest – et mis see on? Eesti vanemates lastelauludes, mis on oma funktsiooni kaotanud maagilised tekstid, loitsud, toimib samuti kordus. Kordus nagu võistleks ajaga, aja kulgemisega, see peatab aja. Korduse kaudu kaotab tekst oma esmase tähen- duse, muutub rütmiks ning me satume mingile tasandile, kus me varem ei ole olnud. Korduse kaudu tekib alltekst. Lavastuses püüdsime neid hetki võimen- dada. Mõned lühemad laulud panime mitmekordsesse kordusesse. Püüdsime vaadata detaili ja samal ajal liikuda edasi. Mängisime teatri NO99 kammersaalis ja pikemal seinal liikusid maastike fotopanoraamid: võsa, mets, raiesmik, raba, põld. Mõned võtted olid ka kaame- raga – lehekesed värisesid. Et inimene suudaks nende hetkedega kaasa minna ja suudaks seda seismajäänud aega tajuda. Me panime maha muru. Publik võttis ära jalatsid, istus murul. Vastuvõtus muutis see üsna palju. Pesti: Seega, loodus tõsteti siin teise konteksti ja mängiti vaataja tajudega. See on sinu tööde puhul ikka olnud oluline. „Meditatsioonide“ puhul sa tahtsid siis tekitada mingi kummalise vastuolu: publik tuleb teatrisaali, aga istub seal muru peal ja vaatab veel loodust ka. Türnpu: Just. Püüdsime ka akustilist ruumi muuta, kasutada väljendusva- hendina erinevaid kõlasid ja tuua esiplaanile laulja. Dirigent Janne Fridolin oli võib-olla maailma esimene dirigent, kes dirigeeris selili maas. Pesti: Lähenesite Veljo Tormise materjalile dramaturgiliselt. Millised märk- sõnad sinule olulised olid? Türnpu: Taju, narratiiv, kontekst. Tahtsime moodustada tajude rea. Nimetak- sin seda tajudramaturgiaks ning sinna võis sisse lugeda mitu narratiivi, alates Eesti ajaloost, lõpetades inimese elu või aastaringiga. Taju dramatiseerimine

27 andis narratiivide rohkuse. Laval oli ka mediteeriv inimene. See andis konteksti. Liina Jaska luges mantraid Tormise laulude sisse, Tormise laulude vahele, Tormise laulude ümber. Pesti: Oled juba mitmel korral teinud koostööd YXUS Ensemble’iga ja lavas- tanud Stockhausenit. „Herbstmusik“ esietendus 2013. aastal teatri NO99 kam- mersaalis ja „Tierkreis“ esietendus 2014. aastal Tallinnas Heliose kinos. Türnpu: Stockhausen otsib igas oma heliteoses uut muusikalist keelt, millega suhelda universumiga. Muidu on nii, et me elame antuses ja me ei pane seda tähele. Aga tema astub selle välimise sisemisega kontakti, dialoogi. „Mantra“ on üles ehitatud korduse ja variaabluse vahelisele pingele. Kas narratiiv või detail. Meil oli hea koostöö kunstnik Kairi Mändlaga, kes püüdis selle narratiivi ja de- taili, korduse ja variaabluse vahelise pinge tuua ka lavakujundusse ja kostüümi. Sellest siis ringlava. Kogu põrand oli kaetud paberorigamidega ja interpreetide – mõlema klaverimängija, Kadri-Ann Sumera ja Age Juurikase – kostüümid olid origamidetailidega. Mängisime Tartus Tubina saalis ja Estonia kontserdisaalis. Kuna Stockhausen ei suhtle eriti publikuga, vaid pigem kõiksusega, siis oli laval veel näitleja Lauri Kaldoja aitamaks leida publikul kontakti esinejatega. Näitleja lõi laval väga argi- seid tekste: jõi kohvi, luges lehte, toksis kirjutusmasinal. Nii nagu me oma iga- päevases elus teeme argitegevusi, aga osa meie teadvusest hulgub universumis. Ühel hetkel hakkas näitleja avama kontserdisaali uksi. Kogu maja sai helisid täis ja see mõjus puhastavalt. Samal ajal tulid sisse ka tänavahelid ja need moo- dustasid kokku omalaadse universumi, terviku. Oli tunne, et ühel hetkel peab muusika oma keskkonnast välja murdma, sest Stockhauseni muusika on väga kinnine struktuur. Ta püüab teha linke väljapoole, kuid mulle tundus, et neid linke oli vähe ja ma tekitasin neid linke visuaalis juur- de. Nagu Stockhausen ehitas oma teose üles mantrate, korduste peale, sama- moodi ehitasin mina lavastuse kordustele. Stockhauseni kosmilisus hakkas mõjuma väga argiste tegevuste kaudu. Pesti: Veljo Tormise 85. sünnipäeva tähistati ka sinu ja Eva Kolditsa lavastu- sega „Isuri eepos“. Türnpu: See on dirigent Janne Fridolini doktoritöö loominguline osa ja ta ise valis selle teose. Teos on fragmentaarne, keeruline oli panna sinna läbivat narra-

28 tiivi. Fragmendid on erinevatest ajastutest, erinevate funktsioonidega. Püüdsin leida niisuguse tasandi, mis seda kõike seoks. Näiteks inimese mälu ja unusta- mine. Pesti: Lavastust vaadates fragmentaarsuse tunnet ei tekkinud. Mulle tundub, et publik tajus teost terviklikuna. Selle lavastuse puhul on esitusele eelnev ja järg- nev samaväärselt tähtis. Et lavastust kogeda, pidi hommikul kell neli olema Vargamäel platsis, müttama kilomeetri mööda mudast rabarada. Esimene asi, mis mulle silma torkas, olid rabarada ääristavad fotod puude otsas. Türnpu: Vanad fotod ja ikoonid. Mets kui kirik. Publik palverännakul. Pesti: Mul seostus ka kadunud inimestega: isurid kui hääbuv rahvas. Türnpu: Käisime näitlejatega Ingerimaal. Viimati olin seal paarkümmend aas- tat tagasi. Siis oli veel peresid, kus räägiti isuri keelt. Täna seda keelt argielus ei kõneleta. On vanamammid, kes on võimelised folkloristidele isurikeelseid lau- seid ütlema, aga toimiv keel see enam ei ole. Äärmiselt valus. Isurite maastikel justkui poleks omanikku, sest sealt on inimesi mitmeid kordi küüditatud, maha tapetud. Seal on mõned sõjaväelaste suvilad, sest see on piiri- tsoon. Ja mõned isurite majapidamised. Kuidagi segamini olid Isuris kõik asjad: ühes hunnikus on vanaema pulma- kleit ja traktoristi saapad. Kultuurist saab risuhunnik. Mälu ja unustamine. Pesti: Siit tähelepanek, mis sinu loomingus minu jaoks ikka kõlama jääb: vas- tandite ühtsus. Paned kokku täiesti erinevad asjad ja see hakkab tervikuna tööle. Türnpu: Küsimus on perspektiivis, milliselt tasandilt pilti vaadata. Nagu impressionistide maalid: lähedalt vaadates on peened pintslilöögid, kaugemalt ruumilised maastikud. Mida kaugem vaatepunkt, seda suurem üldistus. Lihtsalt tuleks leida vaatepunkt, mis sinule olulisi detaile seob. Pesti: „Isuri eepost“ tuli publik varahommikul vaatama läbi metsa. Keeruline oli, et enamiku jaoks see sündmus ei toiminud hommikuse äratajana, sest suur osa olid olnud öö otsa üleval ja tulnud pealinnast. Türnpu: Me püüdsime liikuda sellise tempoga, nagu isurid ise toimetavad. Ega isur tavaliselt ei hüppa ega karju. Lehma enam ei ole, aga ärgatakse ikka lüpsiajaks. Tuleb pikk hommik. Lähed kalmistule. Muuseas, isurid käisid ka kontroll- ja esietendust vaatamas. Nad ei uskunud

29 „Isuri eepos“. Jaak Lutsoja. Foto Kairi Mändla. „Isuri eepos“. Jarmo Reha ja Risto Kübar. Foto Kairi Mändla. „Isuri eepos“. ja Lauri Kaldoja, paremal Bert Raudsep. Foto Kairi Mändla. viimase hetkeni, et publik tuleb, et eestlased tulevad isurite pärast päikesetõusul kuhugi metsa. Pesti: Oled ennegi teinud lavastusi ekstreemsetes kohtades ekstreemsetel kel- laaegadel (näiteks „Põdernaine“), kuid „Isuri eepos“ oli ikkagi fenomen. Kui olen rääkinud välismaalastega, siis ei usu keegi, et selline asi tänapäeval toimub. Antakse kuus etendust mitmesajale inimesele ja need on välja müüdud. Eestlased on teatrihullud ja meie suveteatri fenomen on täiesti unikaalne. Professionaalsed tegijad teevad teatrit metsas ja see ei ole meelelahutus. Türnpu: See hämmastas ka isureid. Et kuskil maailmas on koht, kus päikese- tõusul räägitakse isuri keelt. Ja tunnistajateks on mets ja publik. Pesti: Just, etendust vaadates tuli sama mõte: üks rahvus on hääbunud, aga näe, päike tõuseb, ja siin raba serval räägitakse isuri keelt. Pärast etendust anti süüa hernetampi, isurite enda hommikusööki. Etenduse lõpus aga tuleb koor puude tagant välja frakkides (eelnevalt on näha olnud isuri rahvarõivaid). Frak- kide järsk ilmumine sunnib seda tõlgendama. Võimalusi on mitmeid: mõtlesin taas vastandustele. Loodus versus kultuur. Lavastus algas loodusega ja lõppes inimtekkelise kultuuriga. Türnpu: Mõtlesime, mis saab sekulariseerunud kultuurist, ununevast, kaduvast. Pesti: See tähendab, et seda kultuuri hakatakse edaspidi teatrisaalides ja muu- des kultuursetes kohtades esitama. Türnpu: Jah. Teadsime algusest peale, et lõpp peab olema frakkides. See on kuidagi ka Tormisel antud, kommentaatorite kaudu. Aga me peame mäletama, kust see algab. Itkust ema haual. Püüdsime tabada esitamise ja elamise vahelist hõõrdumist. Nii on see ju igasuguse rituaali puhul. Pesti: On ka tähelepanuväärne, et Veljo Tormise juubelit peeti meeles mitme lavastusega. Lisaks „Isuri eeposele“ tõi Von Krahli Teater välja „Sünnisõnad“ Peeter Jalaka lavastuses.5 2015. aastal nähtud lavastustest võiksime rääkida ka teatri NO99 repertuaarist. Lavastused „Kõnts“ ja „El Dorado: klounide hävitus- retk“ seostuvad minu jaoks negatiivsuse poeesia ja esteetikaga.6 Mul oli nende

5 „Sünnisõnad“, lavastaja Peeter Jalakas, esietendus 7. augustil 2015. aastal Von Krahli Teatri lavastu- sena Noblessneri valukojas. 6 „Kõnts“, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo; „El Dorado: klounide hävitusretk“, lavastaja Ene-Liis Semper, esietendusid vastavalt 17. oktoobril ja 22. detsembril 2015. aastal teatris NO99.

34 lavastuste vastuvõtmisega raskusi, sest need ületasid minu negatiivsuse vastu- võtuvõime. Minu jaoks on need paralleellavastused, ja väga sarnased. Hindan neid lavastusi küll visuaalsuse ja performatiivsuse aspektist. Türnpu: Ükskõik millise stseeni ükskõik millisest teatri NO99 lavastusest me välja lõikaksime, võiks iga teater olla selle stseeni üle uhke. Kui aga kõik need parimad palad kokku panna, on vaja head dramaturgiat, et seal oleks veel ruumi liikumisele, gradatsioonile, loole. Kui tipp on tipu kõrval, siis muutub see kõik mäelaamaks, mis paneb vaate kinni. On tunne, nagu tahaks riputada n-ö drama- turgilist soola, et mõni tipp oleks natuke kõrgem. (Ja ma pean siin silmas mõle- maid kõnealuseid lavastusi.) Ootasin kogu aeg mingisugust dramaturgilist üllatust, et näeksin korraks teisest rakursist. Lavastuste vorm ise on sügava ni- hestatusega, aga ma oleksin tahtnud nihestuse nihestatust. Et ma kuidagi pää- seksin sellest välja. Näiteks „Kõntsas“ anti teksti samas tonaalsuses ülejäänud stseenidega. Kui aga teksti andmisel oleks mingi tõstetus, oleks see mõjunud palju võikamalt. Pesti: Tõstetust nad ilmselt püüdsid saavutada stseeniga, kus etendajad kehastusid elevantide rongkäiguks, kuid selleks ajaks olin vaatajana juba väsinud ühesugusest tampimisest näoli mudas. Türnpu: Tundsin puudust Eero Epnerist. Ametlikult oli ta küll „Kõntsa“ dra- maturg, aga ma tundsin temast puudust. Mõlema lavastuse puhul. Pesti: „El Dorado“ oli minu jaoks dünaamilisem ja detailsem, „Kõnts“ aga eriti ühe vitsaga löödud. „El Dorados“ tõusis minu jaoks esile Marika Vaarik ülemklounina, aga näiteks Rasmus Kaljujärv esitas sama rolli, mille ta oli loonud oma soololavastuses „Lõpus on kõik õnnelikud, ja kui ei ole, siis pole veel lõpp“7. Tsitaadina mõjumiseks aga oli võõritustasandit vähe. Türnpu: Marika Vaariku roll oli dialoogis lavastusega „Pedagoogiline poeem“8. Pesti: Tõepoolest, ka seal oli ta ülemvalitseja, boss. „Pedagoogilise poeemi“

7 „Lõpus on kõik õnnelikud, ja kui ei ole, siis pole veel lõpp“, lavastaja Tiit Ojasoo, esietendus 22. septembril 2012. aastal teatris NO99. 8 „Pedagoogiline poeem“, lavastaja Tiit Ojasoo, esietendus 13. oktoobril 2012. aastal Permi teatrifestivalil ja 20. oktoobril teatris NO99.

35 36 „Sünnisõnad“. Stseen lavastusest. Foto Kris Moor. (Von Krahli Teater)

37 „Kodumaa karjed“. Jaak Prints. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99) õpetaja suri nagu kloungi „El Dorados“. Aga mis teemadel lavastused „Kõnts“ ja „El Dorado“ sinu jaoks kõnelesid? Türnpu: Lavastused olid pööratud tugevalt kehaliste tajude poole. Sellest, mida sa kehaliselt saad, jõuab pähe õige vähe. Need impulsid, mis ma kehale sain, olid tavatud ja tugevad. Tavatud teatris. Mu keha koges, aga ma ise jäin kõrvaltvaatajaks. Imestajaks, mis mu kehaga sünnib. Mul nagu puuduksid need mustrid või narratiivid, kuhu nii suured ja agressiivsed tajud paigutada. Pesti: Minu reaktsioon oli vist sarnane. Negativism mõjus nii, et ma tahtsin need lavastused võimalikult kiiresti maha raputada. Ei soovinud neid enda sisse lasta. Eks teemadelt need tegelesid seitsme surmapatuga, inimkonna allakäiguga, isiklike kehaaistingutega. Türnpu: Lugesin Madis Kolgi artiklit postmodernismi surmast.9 Mul on tunne, et see tõepoolest on tõsi. Postmodernismile pani järjekordse põntsu ka põgenikekriis. Tajusin kõnesolevate lavastuste puhul jõulist postmodernistlike nippide kasutamist, ja seda täie teadmisega, et need peavad toimima. Londonis elas enne teist maailmasõda üks ornitoloog, kes ükspäev avastas, et tihased on õppinud ukse taha jäetud piimapudelite fooliumist korki purustama ja seda- kaudu piima kätte saama. Tema jaoks oli see uus avastus ja ta teavitas sellest maailma ornitolooge. Tuli välja, et kõik tihased üle maailma olid õppinud selle nipi ära. Looma- ja linnuliikidel on ühisteadvus, mis aitab neil tarvitada ühesu- gust kehalist informatsiooni. Mõned kunstnikud ei usu tihaseid: nad teavad, et see võte peab töötama, aga ta ei tööta. Siis hakatakse jõuga suruma, et see töötaks. Nagu peksaks telekat, et see töötaks. Sellised kunstnikud muutuvad fundamen- talistideks. See on päris kummaline. Pesti: Mulle läksid teatri NO99 2015. aasta repertuaarist enim korda „Kodu- maa karjed“ ja „Fantastika“.10 Türnpu: „Kodumaa karjed“ oli dramaturgiliselt väga hästi läbi töötatud. Sa- muti oli võimas Jaak Printsi kiirete muutustega näitlejatöö. Põhimõtteliselt sobi- vad need lavastused aga eelnevalt mainitud NO-teatri lavastuste ritta väga hästi.

9 Kolk, Madis 2016. Postmodernismi kriitika ja postmodernismijärgsed suundumused eesti teatris. – Vaateid eesti nüüdisteatrile. Toim L. Epner, R. Oruaas, M. Pesti. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 10 „Kodumaa karjed“, töögrupis Eero Epner, Hendrik Kaljujärv ja Kaarel Oja; „Fantastika“, lavastaja Mart Kangro, esietendusid vastavalt 21. veebruaril ja 25. aprillil 2015. aastal teatris NO99.

39 Pesti: Teatri NO99 puhul on minu jaoks probleemiks nende didaktilisus ja see vist haakub sinu pakutud fundamentalismi mõistega. Sageli surutakse vaatajale peale selget seisukohta. Seda, mida ma saalis tundma peaksin. Näiteks „Kõntsa“ ja „El Dorado“ puhul. „Kodumaa karjete“ puhul aga ma seda didaktilisust ei ta- junud. Tekstil on väga tugev dramaturgiline ja rütmiline kompositsioon. „Kodu- maa karjed“ on dokumentaalteater, kus valikud on küll dramaturgide tehtud, aga tulemus on piisavalt ambivalentne. Silme eest jooksis läbi Eesti ajalugu vii- masel kahekümne viiel aastal. Need, kes on kakskümmend viis aastat Eestis ela- nud, võtavad lavastust vastu teisiti kui need, kes on hiljem sündinud ja seda perioodi ei mäleta. Tekstis on palju viiteid ja vihjeid, lauseid võetakse otse aja- kirjandusest. Kui inimene on sel ajal elanud, on mõned märksõnad ja hüüdlau- sed, mis lähevad otse kuhugi alateadvusse. Türnpu: See mõjub umbes samamoodi nagu ETV sarja „ENSV“ vaatamine. Need, kes seda aega tunnevad, ei taha seda uuesti kogeda. Teiste jaoks on see lihtsalt lõbus vaatamine, absurdikomöödia. Aga ei ole absurd, vaid õudus ruudus. Pesti: Mart Kangro „Fantastikas“ olid ka huvitavad vastandid. Lavastuse esi- mene pool oli jutustav, teine pool võimsa visuaaliga. Peateemaks autentsusega mängimine. Türnpu: Selles mõttes on Kangro just puhas postpostmodernismi esindaja. Tema pole fundamentalist. Ta pigem mängib natuke lihtsameelset, et asjaga sü- gavamale minna. Pesti: Ta püüab avada mingeid võimalusi, küsib mingite võimaluste järele. Türnpu: Tähelepanu fookus oleks nagu teises kohas. Teemadeks reaalsuse ja näivuse suhe. Olemine ja näimine. Kas keel suudab seda väljendada või muutub uueks näivuseks. Ja milline näitlejatehnika peab sellises lavastuses olema! Jäi kogu aeg mulje, nagu oleks tegemist väga juhuslike valikutega. Tegelikult oli aga kõik viimseni lavastatud. Ühel hetkel tekib küsimus, mis see kordus on. Mis see ehedus on. Pesti: Me kõnelesime sinu ja NO99 lavastustest ja teatriesteetikast. Kõlama jäi ehk isegi üllatavalt palju ühiseid märksõnu: vaataja mõjutamine läbi kehalise taju, kus käsitletav teema ei ole narratiivselt lahti seletatud; vastandite ühtsus ja terviktaju taotlus ning eheduse püüe. Moodustate kahtlemata olulised perfor-

40 matiivsed pintslitõmbed Eesti teatripildis – teatri NO99 2015. aasta repertuaarist on lausa kõik lavastused nomineeritud teatriliidu aastaauhindadele. Türnpu: Jah, see on suur õnn elada ühes aegruumis NO99 teatritegemistega. See, et teatriajalugu kirjutatakse praegu.

41 ISEENNAST ETENDADES

SVETA GRIGORJEVA JA OTT KARULIN

Ott Karulin: Mis on need eelmise aasta lavastused, mis sind kummitama on jää- nud?1 Sveta Grigorjeva: Tegelikult see paljuräägitud „Kõnts“2 oli elamus: see jäi kri- peldama ja meelde ning pani mõtlema. Loomulikult oli minu jaoks oluline lavas- tus „alastusest enam“3, ka siis, kui ma poleks seal osalenud. Selle lavastuse näitamine Eestis oli vajalik. Ma algselt ei arvanud, et see lavastus erilist furoori tekitab, sest alastus laval on mujal maailmas, Euroopas, normaalne, aga et see nii palju negatiivset reaktsiooni tekitas ... Karulin: Tõesti, teile trupis tundus, et vastukajas oli palju negatiivset? Kõr- valtvaatajana tundus see paljudele olevat üks positiivsemaid kogemusi üldse. Grigorjeva: Meile endile oligi see positiivne kogemus ja me lootsime, et see positiivsus nakkab, aga arvustustest lugesin mina välja selle, et jah, 17 inimest midagi taidlesid laval, aga kuhu see alastusest enam siis jäi? Karulin: Huvitav, mulle tundus, et see oli just esimene kord Eestis, kus alastus teatris murdis peavoolu konservatiivsusest läbi ja sellesse suhtuti pigem jaatavalt: oo, see on nii lahe asi, mida vaadata. Varem, kui mõelda kas või kuidas näiteks Risto Kübara kohta väideti, et ta ju võtab igas lavastuses tilli paljaks, siis „alastu- sest enam“ puhul toimus suhtumises positiivne nihe. Teieni see siis päriselt ei jõudnud? Grigorjeva: Ma kõnelen ka ainult enda eest, aga jah, võib-olla kuna ma ise osalesin, siis võtsin ma loetut ka märksa isiklikumalt ja iga vähegi negatiivsem asi jäi silma. Ega see lavastus oma olemuselt olegi provokatiivne, seal ei võeta alasti selleks, et näe, saame ja võtame! Kuigi ma saan jah aru, miks see võib mõjuda

1 Vestlus toimus 26.02.2016 Vaba Lava kohvikus. 2 „Kõnts“, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, esietendus 17. oktoobril 2015 teatris NO99. 3 „alastusest enam“, lavastaja Doris Uhlich, Eesti esietendus 19. septembril 2015 Vaba Laval, maailma- esietendus 5. augustil 2013 festivalil ImPulsTanz Austrias.

42 provokatiivse alastusena ja et sel juhul on isegi imelik imestada negatiivse taga- siside üle. Karulin: See „enam“ lavastuse pealkirjas ei tähendanud ju muud, kui et fakt, et inimesed on laval alasti, pole enam kõige olulisem – sa vaatad sellest mööda, vaatad inimest. Me nägime mõlemad hiljuti Sivuaskeli festivalil lavastust „sexy MF“4, kus publik istub vastamisi hägustatud sooidentiteediga alasti esitajatega. Kas seda lavastust saaks Eestis teha? Grigorjeva: Ma mõtlesin sellele vaadates, et mis siis juhtuks, kui selline asi Eestisse tuua. Ma arvan, et saaks, ja olen täiesti kindel, et see tekitaks omajagu furoori. Karulin: Milline sinu „sexy MF-i“ kogemus oli? Mulle oli see hästi ilus, intiimne, olemata seksuaalne. Grigorjeva: Lavastusena oli see huvitav, ma pole varem midagi sellist näinud. Just tänu lavastuse mitmetasandilisusele: ma ei pea isegi vaatama ainult neid mind kütkestada püüdvaid inimesi, kes üritavad mõjuda kuidagi sümpaatselt või seksuaalselt. Mulle oli huvitavam jälgida publikut ja seda, kuidas nemad rea- geerivad. Näiteks oli seal üks meesvaataja – ja ma ei saanudki aru, kas ta oligi pervert või üritas neid vastu provotseerida või mis ta tegi –, keda oli väga huvitav jälgida, sest see tõi nagu mingi reaalsuse sisse teatraalsuse vahele. Ma mõtlesin, et kas lavastaja peaks nüüd sekkuma. Karulin: Mul oli täpselt sama tunne, ilmselt ka sama mehega. Ma olin ka nii kaugele viidud, et kaalusin, kas mitte minna ja istuda selle mehe ette, et tüdruk, etendaja, ära päästa. See oli lihtsalt nii ebaaus etendaja suhtes. Grigorjeva: See tüdruk polnud ka väga provotseeriv – teised kasutasid märksa rohkem seksapiili, tema pigem pilku – ja kui see mees tema vastu istus, siis etendaja lihtsalt tardus. Mingi aja pärast proovis ta edasi teha, aga ma nägin, et ta ehmus ikka korralikult ära. See muutis asja minu jaoks vägagi reaalseks: kõik võivadki tulla ja me ei tea kunagi, kes sinna vastu istub. Eks see mees oli pandud provokatiivsesse olukorda ja käitus samamoodi vastu.

4 casaBranca „sexyMF“, lavastajad ja kunstnikud Ana Borralho ja João Galante, esietendus Lissabonis 2006. aastal ning Helsingis 5. veebruaril 2016 festivalil Sivuaskel. Lavastuse esitajad on vabatahtlikud riigist, kus lavastust mängitakse.

43 „alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava) 45 „alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava)

46 47 „alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava)

Karulin: Kui etendaja mind kui publikut provotseerib, siis millist reaktsiooni ta ootab? Iseenesest on ju loogiline provokatsioonile vastata provokatsiooniga, aga ma tunnen selliste lavastuste puhul tihti, et see on kõigest flirt, ehk vaatamata kõigele eeldatakse publikult samasugust käitumist nagu ikka ja kui sa teed mi- dagi enamat, põhimõtteliselt sama, mida kunstnik laval, siis sa justkui hävitad teose. Sa ütlesid, et see mees tõi reaalsuse sisse, seega kui me räägime provokat- sioonist laval, siis ikkagi kaitstud kunstiteose kontekstis, mingites raamides, ehk see provokatsioon on faktina teadvustatav, aga tegelikult keegi ei oota publikult teistsugust reaktsiooni. Grigorjeva: Ei oota jah. Enamasti. Karulin: On see aus? Grigorjeva: Kas peab olema? See on tõesti huvitav küsimus. Eks ma ka teen mõnevõrra provokatiivseid lavastusi, aga väga provokatiivseks ma asju ei aja, ja mitte seepärast, et ei julge, vaid kuna olen ise olnud publikus olukorras, kus ma ei taha mingite asjadega kaasa minna. Seetõttu tunnen, et see pole õiglane. Provotseerida saab erinevalt, ka leebemalt, aga samas: mis on leebe? Seda on raske mõõta, kuigi jah, ma tean, et vot see koht siin võib midagi tekitada; samas mõned kohad-mõtted, mis minu arvates ei peaks nii toimima, mõnele siiski mõjuvad provokatsioonina. Karulin: Sa pole siiani väga üle neljanda seina publikusse veel läinud ... Grigorjeva: No „Carminaga“5 läksin ikka. Mul on tunne, et ma olingi algusest lõpuni publikus, aga sealgi oli minu jaoks kindel neljas sein vahel, ma teadvus- tasin publikusse minekut, olin ettevaatlik. Publik ei pea kartma, et etendaja publikusse läheb. Tegelikult ma ju valmistan nad etenduses selleks ette, ka rek- laamtekstides oli öeldud, et miks peaks kunstnik kannatama, las kannatab publik. Karulin: Mis eesmärki täidab provokatsioon publiku ruumi tungimise kaudu? Neljanda seina lõhkumisega pole nagu tänapäeval erilist mõtet tegeleda, seda te- hakse niigi palju. Teine eesmärk võiks olla panna end kunstnikuna ebamugavasse olukorda – nagu näiteks Renate Keerdi lavastuses „Pink Flamingos“6 –, mis sel-

5 „Carmina Trash“, koreograaf ja esitaja Sveta Grigorjeva, esietendus 3. oktoobril 2015 Kirjanike Liidu Musta Laega saalis. 6 „Pink Flamingos, Crazy Horses“, lavastajad Renate Keerd ja Maria Ibarretxe, esietendus 24. septemb- ril 2014 Kanuti Gildi SAALis.

50 gelt tõstab kunstniku kontsentratsiooniastet. Sageli on see siiski mäng mängus, et noh, mängime siis natukene publikuga ka. Grigorjeva: „Carmina Trash“ ühelt poolt tõstataski küsimuse, et miks ma üldse publikusse ronin ja mida see lavastusele või mulle annab. Üks asi on jah see risk, et ma ju ei tea, kuidas publik reageerib, ja ma pean olema kogu aeg 150% kohal, ei saa etüüdi etüüdi järel lihtsalt ära mängida, peab olema valmis teist- moodi olukorrast välja tulema. Sulle kui etendajale annab see mänguruumi ja ka publik peab olema kogu aeg valvel, 150% kohal. Teisalt jälle, ka sellist teatrit, kus kellelegi sülle ei ronita, on samuti palju tehtud; ma võin ka küsida, et miks seda teha, seda on ju nii palju, mis on selle point. Ometigi ma ei tee seda. Mul tuleb meelde, kuidas Peeter Raudsepp küsis ühel teatrikonverentsil Von Krahlis, et miks need kaasaegsed tantsijad muudkui maas rullivad, kas see pole end juba ammendanud, oleme näinud juba küll seda, tehke midagi uut. Selle peale küsis Heili Einasto irooniliselt umbes sedasi vastu, et oot, aga kas teatris mitte ei kasu- tata koguaeg sõnu, oleme juba piisavalt kuulnud-kuulanud, teeksite äkki midagi uut? Naljakas, et postdramaatiline teater peab end muudkui õigustama ning nn „uuelt“ nõutakse muundumist millekski kütkestavamaks-uuemaks veel enne, kui see on kusagile omadega jõudnud. Karulin: Olgu, ma provotseerin edasi. Etendaja ja publiku suhe on alati eba- võrdne, sest etendaja on alati võimupositsioonil. See tähendab, et publiku ruumi minnes etendaja kuritarvitab oma võimu ja saab seda teha, sest tal on turvapad- jaks teatris käitumise konventsioon, et publik ei hakka vastu. Mina lähen selliseid lavastusi vaadates närvi ja hakkan ausalt öeldes ihuma hammast kättemaksuks. Korra olen ma seda ka teinud. See oli lavastus „Uskominen“7, kus oligi üks eten- daja ja üks vaataja ja mis põhimõtteliselt oli jalutuskäik linnas. Alguses küsib etendaja: „Kuhu sa tahaksid minna?“ Ma teadsin, et dramaturgia näeb ette, et minnakse vaksalisse, ja ütlesin, et ükskõik kuhu, aga mitte vaksalisse. Seega pidi ta terve lavastuse minu pärast ümber tegema, mis tekitas aga minus meeletuid süümepiinu, sest sel hetkel olin mina võimupositsioonil. Huvitav oli aga see, et ma tundsin sellest hetkest ennast kaasvastutajana, -autorina ja pole kunagi nii tähelepanelikult etendust kaasa teinud. Ma vist siiamaani igatsen teatris selliseid

7 Todellisuuden Tutkimuskeskuse „Uskominen“, autorid ja lavastajad Pekko Koskinen, Tuomas Laitinen, Risto Santavuori ja Juha Sääski, esietendus 16. aprillil 2010 Helsingis.

51 „Carmina Trash“. Sveta Grigorjeva. Foto Marko Kivimäe.

„alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava) „Carmina Trash“. Sveta Grigorjeva. Foto Marko Kivimäe. hetki, kus mind sunnitakse tegema midagi, mis teeb mu kaasvastutajaks. Selle sammuta, et ma lõhkusin etendaja dramaturgilise jada ära ja ta pidi selle uuesti leiutama, jäänuks ma ikkagi passiivseks vaatajaks, istugu või etendaja mul näos vms. Grigorjeva: Passiivseks vaatajaks võibki ju jääda, publiku äratamine ei pruugi üldse esmatähtis olla. „Carmina Trashi“ puhul mõtlesin ma, et kui ma publikusse lähen, siis seda mingis mõttes juba oodatakse ega kardeta. See lavastus on ka kunstniku enda lolliks tegemine: ma luban teile agressiivset asja, aga tegelikult mängin väga safe-mängu ega ületa suuri piire, olen isegi üsna malbe. See oligi eesmärk: luba midagi, aga ära täida seda. Karulin: Misasja, see on ju publiku petmine! Grigorjeva: Aga mis pole publiku petmine? Või mis on aus mäng? Siin tekibki ju huvitav kontrast, et mis juhtub, kui ma otsesõnu ei luba, aga käitumise ja teks- tidega juhin publiku ootusi nii, et kui nad etendusele tulevad, peavad nad end ümber lülitama, sest nad ei saa seda, mida neile lubati. Aga kas ikka lubati? Karulin: Siit on nüüd kohe hea järgmise küsimuse juurde minna. Eelreklaamis ütlesid sa, et tantsukriitikud peavad pileti eest maksma topelthinna. Kas see, et ma ei tulnud „Carmina Trashi“ vaatama, oli kõige õigem viis, kuidas austada sind kunstnikuna? Grigorjeva: Ma ei saa jah väita, et ma olen õnnelik, et tantsukriitikud ei tul- nud, kuigi ma otseselt ei öelnud, et ärge tulge. Karulin: Tasuta pilet on kriitiku töövahend, nii et topelthind on ikkagi väga selge sõnum. Mu esialgne reaktsioon oli, et mida kuradit, kelleks ta ennast peab, aga maha rahunenuna mõtlesin, et tegelikult tõesti, kui kunstnik ütleb, et ta ei taha saada kutselist tagasisidet, seda, et teda hinnatakse ja kõrvutatakse teistega, siis kriitikuna ongi kõige ausam mitte minna. Grigorjeva: Arusaadav. See oligi küsimus, et kas lihtsalt ei tulda kohale, sest mind ju ei oodata, või mõeldakse asi läbi. Tantsukriitikutele kinda heitmine oli seotud ka etenduskunstide ühisauhinnaga. Ma sain omakorda väga vihaseks sel- lise tantsu kastitamise peale, et luuakse eraldi auhind eksperimentaalsematele, interdistsiplinaarsematele lavastustele, ja siis lihtsalt öeldakse, et, ahhaa, tants on kehakeskne liigutamine ja tantsužürii hindabki ainult neid. Ma ei ole sellega nõus. See oligi mu esmaajend, et mulle öeldakse, et see, mida ma teen, pole tants.

54 Kuigi, reklaamtekstis oli ju selgelt märgitud, et tasuta saavad tulla need, kes kirjutavad mõtiskluse sellest, kuidas nad on mittetantsukriitikud. Ses mõttes võis ju vabalt midagi kokku mõelda, see oli ju täiesti tehtav pisike loominguline üles- anne. Karulin: Ma olen mõlemal aastal uue etenduskunstide ühisauhinna žüriis olnud ja esimesel aastal me ka ise kaklesime päris palju. Mina olen pigem sinuga ühte meelt, et tants ei tähenda ainult liikumispõhist mõtlemist. Nii esimese aasta ühisauhinna laureaat Labürintteater G9 kui ka teise aasta Cabaret Rhizome on selgelt nähtused, mis teiste žüriide huviväljast välja jäävad. Mindki üllatas, et üle-eelmise aasta tantsuauhindade žürii keskendus vaid kehakesksele tantsule, sest ühisauhindade žüriile seda ei kommunikeeritud. Sel aastal aga olid sinagi nomineeritud, aga tantsuauhinnale „Carmina Trashi“ eest. Grigorjeva: Mul on isegi tunne, nagu ma oleks sundinud ennast neile peale: kõigepealt mu artikkel8, siis tulen välja provotseeriva lavastusega, mille kuulutan mitte-tantsuks ja kuhu ma ei kutsu tantsukriitikuid, nõuan neilt mõtisklusi mittetantsu teemal, ja nüüd siis ... Karulin: See kindlasti polnud poliitiline samm, ütlen žüriiliikmetega rääki- nuna. Pigem on eelmisel aastal tehtud viga nüüd päevakorrast maas, nii et sa saavutasid oma eesmärgi: mitte kastitada tantsu. Grigorjeva: Etenduskunst on ikkagi mõistena problemaatiline. „Etendus“ kät- keb ju kogu teatrit, seega ma ei saa aru, mis tingimustele peab lavastus vastama, et olla etenduskunst. Karulin: Teoreetiku vaatenurgast tekkis vajadus mõiste „etenduskunst“ järele sellest, et „teater“ võrdus liigselt „sõnalavastusega“. Samal ajal oli järjest raskem jaotada teoseid sõna-, tantsu- ja muusikalavastusteks. Statistikud ja teoreetikud aga peavad jaotama, see on meie töövahend struktuuri loomiseks. Ma olen aga täiesti nõus, et see mõiste meil alles sisustub, kuigi tegelikult on etenduskunst katusmõiste, nagu varem oli teater. Grigorjeva: Etenduskunsti eristatakse nii kindlalt n-ö tavateatrist, tekitatakse binaarne opositsioon, et etenduskunstis pole narratiiv nii oluline ja publikule jäe- takse otsad n-ö lahtisemaks.

8 Sveta Grigorjeva ja Jürgen Rooste „Sild üle arenguvaevavete“, Sirp, 12.06.2015.

55 Karulin: Kuidas sa ennast identifitseerid? Grigorjeva: Ma olen koreograaf. Koreograafia on samamoodi katusmõiste, sest kõik on liikumine, ka teksti ülesehitus. Ma saan aru, et kui ma ütlen, et olen koreograaf, siis mingis mõttes läheb mu mänguruum pisikeseks, sest arvatakse, et see on keegi, kes teeb liikumist kitsas tähenduses, aga ma tahangi seda ruumi suuremaks venitada. Karulin: Etenduskunst ei tähendagi ju muud, kui et need on teosed, mida ko- getakse etendusel, mis on kokku lepitud ajas ja ruumis toimuv etendaja ja vaataja kohtumine. Kui täpsemaks minna, siis klassikaliselt räägitakse teatriteaduses muutumatu struktuuriga lavastusest, mille esituskord on etendus, aga etendus- kunstides eeldatakse, et ka üksikus esituskorras on kunstiteose struktuuris suuri tahtlikke muutusi. Samal ajal tekkis etenduskunsti mõiste ka institutsionaalsest mässust suurte sõna-, pigem repertuaariteatrite vastu. Vajadusest vastanduda. Sina justkui väidad, et sa ei vaja etenduskunsti mõistet sellise kaitsekilbina: oli revolutsioon ja sõda, aga see on möödanik. Grigorjeva: Sa liigud jah õigel rajal. Ses mõttes, et ma ei karda tantsu ega ko- reograafia mõistet. Asi pole niivõrd selles, et mul on etenduskunsti mõistega probleem, kui selles, et selle läbi püütakse kitsendada teisi teatriliike, á la tants, aga miks ka mitte sõnateatrit ennast. Teisalt on mul etendaja või performer’i mõis- tega kana kitkuda ka seepärast, et sa alati etendad kõige rohkem iseennast. Sa pead olema alati tugevalt esiplaanil selles individualistlikus maailmas, oma res- sursside pealt end kapitalistlikus maailmas maha müüma. Sa pead olema forever young, forever experimental. Ühelt poolt on performer muidugi laiema ning inter- distsiplinaarsema loomuga termin, mis justkui ei kammitse kunstnikku, kes ei taha olla surutud mingisse „tantsu“ või „sõnateatri“ kasti. Samas see nn performer ehk etendaja peab tänapäeval olema meisterlik ühes kindlas tehnikas-aspektis ja see on n-ö enda-etendamine ehk omaenese jõu radikaalne kasutamine pidevate protsesside-kunstipraktikate käigus. Siia alla kuulub ka enda müümine. Inime- sest ja ta nimest saab bränd. Nt Henri Hütt on bränd, Sveta Grigorjeva on bränd, Renate Keerd on bränd jne. Kui minnakse Hüti tükki vaatama, oodatakse hüti- likku aseksuaalselt-hermeetilist kunstipanemist; kui minnakse Grigorjeva tükki vaatama, oodatakse järjekordset vihast sotsiaalkriitikat; kui minnakse Keerdi tükki vaatama, oodatakse sellest humoreskset kehagroteski. Ühelt poolt on see

56 muidugi kunstniku enda käekiri ja huvi, teisalt on siin lihtne jäädagi tegema Hütti ja Grigorjevat ja Keerdi, sest see on „toiminud“, seda on märgatud ja see ka müüb mingil määral. Ses mõttes tekib siin minu jaoks huvitav konflikt. Kui sa tahad olla n-ö edukas kunstnik, siis lisaks sellele, et pead olema creative as fuck ja muudkui loominguliselt end pidevalt üle trumpama ja end n-ö kunstnikuna reetma, pead seejuures tegema veel stressivaba nägu, olema paindlik, samas ka nahaalne-nipsakas-krapsakas-kriitiline ning tegema seda kõike teiste silme all. Seda silmas pidades olid minu jaoks olulised ka Carmina Trashi avaldatud kirja- tükid kultuur.err-is, sest kõigele muule lisaks on „Carmina“ tänapäeva irooniline viide sellele, milline üks kunstnik olema peab. Ses mõttes on kunstnik nagu po- liitik – ideaalne kapitalismi tööjõud. Ehk siis, mida rohkem oleme kutsutud olema innovatiivsed, dünaamilised, poliitilised, lausa revolutsioonilised oma töös ehk kunstipraktikas, seda suurem on oht, et meie subjektiivsus muutub jär- jest standardiseeritumaks, ja lõpuks pole vahet, kas see standardiseeritus leiab näo purkisittuja või Pärdi-taolise kunstniku näol. Mõlemad võivad olla libedad sellid. Karulin: Kas see muutus tuleb sellestki, et kui varem oli hea näitleja või ka tantsija heas mõttes savi, mida lavastaja või koreograaf oma äranägemise järgi voolida saab, siis postdramaatilises teatris hakkasid näitlejad sõnateatris kõne- lema tegelastena, kellel oli nende isikunimi, ja samal ajal tantsuteatris vähenes aina liikumise osatähtsus ning mõlemal puhul sündis lava-persona, etendaja. Seega teatrisse ei minda enam vaatama, kuidas keegi kehastab mõnd tegelast, vaid lava-persona’t, kes võib, aga ei pruugi muu hulgas ka mõnd tegelast kaasas kanda. Võib-olla tuli soov näitlejad, tantsijad jt etendajateks ümber nimetada sellestki, et viimastel kümnenditel on kriitikud tahtnud, et kunstnikud kasutaksid oma ühiskondlikku positsiooni, sest neid kuulatakse ka väljaspool nende teoseid. Sealt tuli ka arusaam, et keegi pole laval kunagi ainult näitleja või tantsijana, vaid alati ka kodanikuna, ja just see, kus näitleja/tantsija ja kodanik laval kokku saavad, ongi etendaja. Sa mainisid alguses „Kõntsa“, aga kas seal näidatav ikka on ka kõigi nende, kes seal poris müttavad, isiklik seisukoht? Me tahame loota, et nad ka kodanikena sellele alla kirjutaksid, või keelduks kaasa tegemast, kui teos nende seisukohtadega vastuollu läheb. Näed sa selles ohtu?

57 Grigorjeva: Oht on siin see, et nn moraalimajakad ei saa endale lubada silmakir- jalikkust. Muidu on oht diskrediteerida kogu seda võitlusliini, mille kandvaks osaks ehk oled olnud. Aga ses mõttes on kogu kunst-teater poliitiline, ka Draamateater. Hiljuti pidasin vestlust ühe Vene Teatri noormehega, kes ütles, et tema tahab ainult kunsti teha, poliitika pole tema jaoks oluline ja see ei puutu kuidagi teat- risse. See on muidugi naiivne mõte, sest vabandust väga, aga kes sulle palka maksab? Peateatriingel kõrgemast sfäärist? Tahad või mitte, aga ka „Onu Vanja“ mängimine on sama poliitiline nagu „Savisaare“ mängimine – mitte nn hermee- tiline kunstitegemine. Karulin: Sinu luulekogust9 jäi mind kummitama selline sõna või tegevus, mis haakub ehk ka „Carmina Trashiga“, nagu vihkamine. Et sa ei vihka kedagi vali- kuliselt, vaid kõiki. Grigorjeva: Viha on minu jaoks väga positiivne tunne, mis kannab eelkõige loovat konnotatsiooni. Muidugi on mu luuletused, tekstid, lavastused, sõnavõtud mingid reaktsioonid ja võib-olla ma olen keskmisest agressiivsem inimene, aga ka agressiivsus, viha, on pigem pungilik hoiak, mitte see, et ma tahan kõiki ära tappa. Ses mõttes, jällegi, kui ma ütlen luuletuses et „tahan keppida kõik ilusad tüdrukud kurvaks“ ei tähenda see seda, nagu ma tahaks trukkida strap-on- dildo’ga tüdrukuid perse, kuni nood nutma hakkavad, eks ju. Samamoodi pole fraas „tahan tappa“ üks ühele, puude taga võiks metsa näha. Aga jah, viha on loovmootor. Viha on ilus. Aga see pole see viha, mis hetkel ühiskonnas käibel on. Ma ei räägi sellest. Vihal ja vihal on vahe. Karulin: Viha on väga jõuline impulss. See on natuke nagu aevastamine, mille ajal sa kaotad kontrolli kogu oma keha üle. Vihates kaotad sa kõik kultuurilised reeglid ja kammitsad, jääb vaid puhas tunne ja sa ütledki, mida mõtled. Grigorjeva: Kui mu luulekogu välja tuli, olin ma täiesti šokeeritud, mis tulema hakkas. Küll ma olin ikka naiivne. Karulin: Tõesti? Juba pealkirjas „Kes kardab Sveta Grigorjevat“ on ju ähvar- dus sees, lisaks on see ühe ilmakuulsaima näidendi pealkirja parafraas. Sa paned end ise kohe poodiumile ja tekitad olukorra, kus ainus võimalus on mitte ainult vastata, vaid vastu rünnata.

9 „Kes kardab Sveta Grigorjevat“, 2013, kirjastaja MTÜ Värske Rõhk.

58 Grigorjeva: Ma olen aru saanud, et kui ma üritan kedagi provotseerida või šo- keerida, siis see luhtub. Ma tegelikult ei arvanud, et see kogu tekitab nii jõulist negatiivset ja ka positiivset vastukaja. Teinekord kui ma olen arvanud, et mu tekst või lavastus võiks provotseerida, ei juhtu midagi, kõigil on tore. Eks ma ka õpin kogu aeg koos publikuga ja mõnikord läheb täppi, teinekord mitte. „Kes kardab Sveta Grigorjevat“ ajal olin ma naiivne ses mõttes, et tõsimeeli leidsin, et ma kin- gin midagi maailmale ja äkki keegi leiab siit midagi, äkki kellelegi isegi meeldib. Ma sain ikka niimoodi vastu näppe ... Kui ma aga inimestega räägin, siis öeldakse, et sind ju nii kiideti. Ma ei tea, ma tundsin küll, et mind ainult sõimati igal pool. Karulin: Üks, miks su luulekogu sai nii ägedat vastukaja, on rahvuse küsimus, mis ka tekstidest korduvalt läbi käib. Juba alates lavastusest „sõp-rus-est“10 oled sa rahvuse küsimusega tegelenud, kuigi luuletustes rohkem kui lavastustes. Grigorjeva: Ma ei teagi, kuidas see nii läks ... Mulle tundus, et keegi ei räägi sellest päris sedamoodi, kuidas mina olen seda tajunud ja läbi elanud. Mingil hetkel muutus identiteedi mõiste problemaatiliseks, sest ma ei saanud aru, miks mõne inimese jaoks on oluline teada, kas ma olen ikka eestlane või venelane. Siis hakkasin ka mina mõtlema, et oot, miks see on oluline. Mult küsiti ka väga lolle küsimusi, nagu näiteks „Kui Putin tuleb, kelle poolt sa siis oled?“ Ma hakkasin selle peale muidugi naerma, aga küsija vaid kordas oma küsimust. Ema ka tege- likult kasvatas mind eestlaseks, sest ta kartis mu pärast, ja kutsus Sveaks, nii et alles ülikoolis ütlesin ma esimest korda, et minu nimi on Sveta. Mingi hetk tekkis selliste juhtude kuhjumise tõttu ka identiteedikriis, ma hakkasin analüüsima, miks mu ema kartis mind nt Svetaks kutsuda ja miks kõik mu sõbrad on eestla- sed, kui 15 aasta eest olid kõik mu sõbrad venelased; miks on see nii kategooriline ja kas see peab nii olema. Siis hakkaski see pall veerema ja siin ma nüüd olen: tšikk, kes sõidab eesti-vene kiiluvees ja ilmselgelt haibib ennast sellega kuulsaks, nagu mõned kriitikud on väitnud. Karulin: Sa ütlesid, et neist teemadest ei räägita, aga ehk oli asi selleski, et neist ei räägi venelased briljantses eesti keeles ... Keel on eestlase identiteedis kesksel kohal ja nii võis paljudele tunduda, et sa trügid nende liivakasti män- gima. Oleksid sa vene keeles kirjutanud, poleks ehk tähelegi pandud.

10 „sõp-rus-est“, koreograaf Sveta Grigorjeva, esietendus 9. veebruaril 2012 Sõltumatu Tantsu Ühenduse sarjas „Première 2012”.

59 Grigorjeva: Midagi vast ikka oleks juhtunud, aga jah, alguses oli veebipoes toimetaja Carolina Pihelgas märgitud tõlkijaks. Karulin: Praegu see küsimus sulle vist nii oluline enam pole. Kas seepärast, et oled kahtlemised oma identiteedis ära kahelnud või pole see enam ühiskon- naski nii päevakorral? Grigorjeva: Eestlasi ja venelasi liidavad pagulased, eks ole. Selline lõimumine, et toome aga uue vaenlase pildile. Ma olen väga pessimistlik lõimumise suhtes. Ehk nooremad põlvkonnad jah suudavad, aga kui vaadata, mida tehakse, näiteks 20 aastat liiga hilja luuakse venekeelne telekanal – no kes seda vaatab? „Kes kar- dab Sveta Grigorjevat“ ajal ma veel uskusin, et kõik on võimalik, aga enam mitte. Issand, see kõlab nii pateetiliselt ja traagiliselt. Karulin: Sinu looming on siiski üsna päevakajaline, aga tundub, et impulss on olnud pigem individuaalne, mitte tunnetatud kohustus reageerida ühiskon- nas toimuvale. Grigorjeva: Mingit kohustust küll pole. Mõnikord olen mõelnud, et mis mul viga on, miks ma nõuan alatasa mingit õigust taga. Sama ka vihaga: teistel on väga kerge konverteerida see hinnanguks, et ma olen lihtsalt emotsionaalne ini- mene. Karulin: Võib vist siiski väita, et teemakäsitlustes ei otsi sa ühisosa, pigem vastupidi. Mõistad sa, miks võib olla raske näha sinu agressiooni taga midagi enamat kui rünnakut vastaspoole suhtes? Grigorjeva: Muidugi on see kahe teraga mõõk. Võiks ju valida hoopis teist- suguse strateegia, aga ju siis mulle endale pole muud strateegiad nii huvita- vad ... Tegelikult, me siin räägime muudkui vihast, agressioonist ja provotseeri- misest, aga ma olen pigem jälgija, introvert, kes ei julge ega taha inimestega suhelda. Nii on ka „Kes kardab Sveta Grigorjevat“ autor roll, Carmina Trash nii- kuinii. Nad on poeetiliselt agressiooni või vihaga võimendatud ja mulle meel- dibki vinti peale ja üle keerata. Mind köidavad ka elus tugevad isiksused, kusjuures tugevus ei tähenda, et nad sõidavad teistele sisse, vaid seda, et neil on mingi eneseteadlikkus. Nagu näiteks Ivo Dimchev – mulle meeldib tema inten- siivsus, tema mõtlemine ja see, et keegi teine ei saa „Ivo Dimchevit teha“. Ilmselt meeldivad mulle sellised tüübid seepärast, et ma ka ise olen selline. Pealegi, kui ma kirjutaksin või looks malbemalt, siis tunneksin, et alahindan oma lugejat või

60 vaatajat, sest mille põhjal ma arvan, et minu loodu neile liiga agressiivse või vihasena mõjub? Ma vihkan ka ise teatris või lugedes, kui mulle tehakse asjad puust ja punaseks, kui mind peetakse lolliks. Karulin: Kohe, kui sa Dimchevit mainisid, hakkasin ma teis sarnasusi nägema. Ka tema on oma lavastustes selgelt sama tegelane, mis on kontsentraat või liialdus temast inimesena, aga Dimchevi lava-persona’s on ka tugev annus eneseirooniat. Võib-olla ma teen sulle liiga, kui nüüd väidan, et sinul – veel – väga ei ole ... Grigorjeva: Ma olen väga eneseirooniline. Kas või „Carmina Trash“, kus ma läbivalt end kunstnikuna lolliks teen, ja ka raamatus teen ma endale ikka korra- likult liiga. Carmina on ju purkisittuja – sellena ma teda reklaamisin, sellena ma teda tegelasena positsioneerisin ja ka etenduse lõpus ta ju ütleb: „Maailma lõpus on lava, kus kohtume kõik, ja seal mängib Pärt, sest kui ei mängi Pärt, näeb lava välja selline ja kas sellist lava me tahamegi?” „Selline” tähendab aga seda, et lava oli etenduse lõpuks purkisittuja prahti-paska täis. Carmina Trash on glamuurne perssekukkuja, trikster, ta ei tea, kuidas peab olema ja jätab selle lahtiseks, sest see ongi ainuvõimalik vastus. Kõik, mis ma teen, on über-iroonia, suuresti muide – enda pihta. Karulin: Huvitav, et mulle siis vastupidi tundub ... Sinu lavaline attitude on ilmselt nii vastuvaidlemist mitte salliv ja nii kohal, et tundub, et seal ei saa olla teisi tõlgendusi kui see, mida pakutakse. Seda öelnuna saan ma ka muidugi aru, et ma olengi lasknud sul ennast ära petta. Ma jäin su hoiakusse kinni ega näinud piisavalt vaeva ... Kurat, see on kõige hullem, mis kriitikuga saab juhtuda: kunst- nik petab ta ära. Grigorjeva: Iiris Viirpalu leidis hiljutises TMKs, et „Carmina Trashi“ näol on tegu „mittetantsu“ manifestiga, ning Evelin Lagle väitis Sirbis auhindade gala järgselt, et tegu pole mitte tantsu, vaid perfomance-’iga, mis räägib tantsust. Nii et kui meil lokkab väidetavalt segadus tantsu defineerimisel, siis vähemalt Lagle teab, mis on tants, ta teab! Sellest, et „Carmina Trash“ sai välja reklaamitud MITTEtantsuna, olemaks iroonia nn tants-tants kriitikute pihta, kes peavad koreograafiaks sõnatut jäsemetevehkimist Bachi või khuuli träna saatel, nad aru ei saanud. Nii et sa pole ainus. Ja mu võitlus jätkub.

61 TEATER PEAB ÄRATAMA KUJUTLUSE

LUULE EPNERI VESTLUS LEMBIT PETERSONIGA

Kõneleme Lembit Petersoniga 8. juunil, pärast Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi lõputöö, Pedro Calderón de la Barca „Armastusega ei tehta nalja”1 esietendusi. Lavastuses mängib kaks koosseisu ja Petersoni sõnul kestsid proovid seetõttu kaua, nõudes palju hoolt ning tähelepanu. Lavastaja hinnangul tasus see end ära – selles lavastuses sündis midagi: kuigi tegemist on kauge klassikaga, tekstiga Hispaania kuldajastust 17. sajandil, hakkas see tänapäeva noorte ini- meste jaoks elama. Etendused „hingavad”.

Klassika ja kaasaeg

Petersoni isiklikus repertuaaris on üldse tähelepandavalt palju maailmaklassikat, ehkki ei puudu ka nüüdisaegne dramaturgia. Leidub autoreid – nii klassikuid kui ka kaasaegseid (nagu Jon Fosse, Ivan Võrõpajev, Jevgeni Griškovets) –, kelle loomingut ta on tõlgendanud korduvalt, ja näidendeid, mida on lavastanud kaks korda. Eriti oluline on talle olnud Molière, kelle näidenditel põhineb kuus lavas- tust, sh „Misantroop” ja „Tartuffe” kahes tõlgenduses. Peterson ise usub, et klas- sikat tuleb lavastada ikkagi kaasaja pärast, kuivõrd teater on niisugune kunst, mis toob mineviku olevikku, meie kaasaega. Ta rõhutab, et selleks ei ole tarvis tõsta näidendeid tänapäeva olustikku; neis on niigi teemad ja aspektid, mis kõlavad ka tänases päevas ja panevad vaataja kaasa mõtlema. Ta armastab klas- sikalisi näidendeid, sest need on nii sisurikkad ja nendes on alati midagi uut avas- tada – need tekstid puudutavad, panevad mõtlema ja sa tahad neid uuesti lugeda ja tõlgendada või sama autori poole pöörduda. Peale Molière'i huvitab Petersoni väga ka Hispaania kuldajastu dramaturgia (näiteks Calderón), Shakespeare, Tšehhov, kuid välistada ei saa ka tänapäevaseid tekste. Nii klassikas kui kaasaja dramaturgias on Petersonile tähtis autor – see, mida autor on mõtelnud ja öelda

1 Pedro Calderón de la Barca „Armastusega ei tehta nalja”, lavastaja Lembit Peterson, esietendus 7. juunil 2016 Theatrumis.

62 tahtnud: „Püüan koos teiste etenduse kaasloojatega – näitlejad, stsenograaf, heli- ja valguskujundaja, publik – jõuda autorini, tema kavatsuse tuumani, see on huvitav.” Seetõttu ei rutta ta ka autori teksti näidendis kärpima. Tänapäeva teatris on etendused tavaliselt lühikesed, kuid miks ei võiks vaataja etenduse atmosfää- ris viibida kolm-neli tundi, leiab Peterson. Päris teadlikult säilitab ta lavastades ka need kohad näidendis, mis tunduvad esmapilgul ebavajalikud või nõrgemad. Ka teatriteoreetikud räägivad praegu palju sellest, et lavastused ei pea olema täiuslikud ning sageli seda ei taotletagi. On isegi kasutusele tulnud mõiste „mitteperfektsuse esteetika”: lavastatakse meelega sisse n-ö vigu või kasutatakse mitteprofessionaalseid näitlejaid jne. Seda põhjendatakse tavaliselt nii, et kui lavastuses on ka nõrgad kohad, siis mõjub see elusana – elus asi ei ole perfektne, täiuslik lavastus oleks justkui surnud. Peterson nõustub selles osas, et mõrad tekstis teevad selle elusaks – ka pärl kasvab vigastatud või vigases austrikarbis, mitte terves. Peterson meenutab, kuidas ta lavastas Hispaanias Shakespeare'i „Palju kära ei millestki”2: alguses oli sealsete projektijuhtide plaan ja isegi nõue teksti lühendada, aga kui näidendit koos näitlejatega lugema ja analüüsima hakati, siis ilmnes, kui vajalik on kõik selles tekstikehandis karakterite loomisel ja autori mõtte lavastuse kaudu väljendamisel. Ei olnud ülearuseid lõike, kõik oli tekstis vajalik ja kärpeid ei tulnud teha. Seetõttu õnnestus säilitada struktuuri algpõhi. Kui algul hoiatati, et Hispaania vaataja ei kannata üle 1,5tunnist etendust välja, seetõttu peab kärpima, siis sel korral juhtus Petersoni sõnul nii, et pärast 2,5tunnist etendust tulid mõned vaatajad küsima, et miks nii lühike, oleks taht- nud veel vaadata ... Määravaks osutub sisuline põhjendatus ja see, kuidas õnnestub lavastuse mõtted ja teemad etenduses publikut puudutavalt kõlama panna, lisab lavastaja.

Lavastaja, näitleja ja nende koostöö

Peterson nendib, et materjali valikut mõjutavad ka näitlejad, kellega ta töötab: tekste valides arvestab ta näitlejatega ja otsused tehakse trupiga ühiselt. „Mina saan luua näitlejate loomingust, loomingu põhjal,” ütleb Peterson, lisades, et

2 Esietendused 14. veebruaril 2003 Zamora Teatro Principalis ning 21. veebruaril 2003 Teatro Cervanteses Valladolidis.

63 lavastaja töömaterjaliks on just näitlejate endi looming, mis ei tähenda ainult eri- alaseid oskusi ja nende rakendamist – näitlejasse tuleb suhtuda kui isiksusse. Ühist teemat, ühisosa tuleb pidevalt otsida (ja leida!). Peterson peab kõige täht- samaks seda, et erialase arenguga koos käiks näitleja (aga ka lavastaja, iga teatri- tegija) vaimne ja hingeline areng. Võib eeldada, et kui lavastaja loob näitlejate loomingu alusel, siis on oluline trupi, s.o lavastaja ja näitlejate vaimne lähedus ning ühtekuuluvustunne. See on Theatrumis kindlasti olemas. Peterson tõdeb, et ta ei näe praeguses Eesti teatris teist teatrit/truppi, kes käiks Theatrumiga sarnaseid teid, kelle vaimsus oleks neile lähedane. Varem olid Petersoni sõnul tal lähedased otsingud, teed ja ideed Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepaga, kellega koos rajati 1990ndate alguses teatriõpe Eesti Humanitaarinstituudis, millest kasvaski välja Theatrum. Peterson lisab, et omal ajal tundis ta sisemist lähedust ka Jaan Toominga ja Kaarin Raidi loome- laadiga. Lavastajaid on muidugi mitmesuguseid, on ka üsna autoritaarseid või lausa diktaatorlikke lavastajaid ja teatrijuhte, aga Peterson peab oluliseks lavastaja või- met töötada näitlejatega koos, ja mitte ainult proovides, sest lavastus on terviklik protsess alates proovidest kuni viimase etenduseni. Seetõttu püüab Peterson vaa- data iga etendust ja anda näitlejatele tagasisidet. Ta ei poolda niisugust teatrite- gemist, kus näitleja on nagu nukk või savi lavastaja käes ning temaga lihtsalt manipuleeritakse. „Mõnda etendust vaadates ma näen, et näitleja täidab lihtsalt lavastaja ülesandeid ja käske. Selline teater ei ole huvitav,” ütleb ta. Samal põh- jusel ei meeldi Petersonile ka teater, mis muutub performance'iks – sel juhul kaob ära näitleja looming. Petersoni hinnangul on kõige tähtsam, et näitlejate ja lavas- taja vahel valitseks usaldus, mõistmine, vastastikune täiendamine kõrgema ees- märgi nimel. Ta lisab, et lavastaja juures on muidugi oluline anne: „Anne on miski, mis sulle on antud, anne on antus,” ja kui on antud anne lavastada, siis peab lavas- tama. Petersoni elus on olnud aegu, kui ta oli teatrist eemal ja tegi mitmesuguseid töid, näiteks töötas puidutööstuses. Ta meenutab, et siis juhtus sedagi, et saed lauda ja lõikad kasvõi näppu, sest mõtteisse ja kujutlusse tuleb hoopis näiteks „Hamleti” lavakujundus, ja see oli justkui märk, et sa pead tegema teatrit, see on sulle antud. Petersoni sõnul on tähtis, et inimene tunneks ära, mida ta peab tegema, mis on tema ülesanne elus.

64 Andest üksi siiski ei piisa, nendib Peterson, lisades, et lavastajal ja näitlejatel tuleb ka endaga pidevalt töötada – nii nagu Tolstoi kirjutas iga päev ühe lehe- külje, et valmistada ette inspiratsiooni tulekut. Petersoni arvates on näitleja raske elukutse: väga oluline on näitleja identiteet, sest roll, mida näitleja mängib, võib mõjutada tema isiksust. Peterson on varemgi rõhutanud, et näitleja ja roll moodustavad otsekui kaksainsuse ning näitleja ei pea end rolli ära kaotama. „Rolli loomise aluseks on näitleja kujutlus, see on kõige olulisem,” leiab ta. Petersonile on lähedased Mihhail Tšehhovi vaated näitlemi- sele. Mihhail Tšehhov rõhutab just nimelt lavakuju loomist fantaasias, kujutluses, ja siis selle kehastamist, ta räägib atmosfäärist, psühholoogilisest žestist jne, selgitab Peterson ja tõdeb, et Tšehhovi harjutused on olnud talle kasulikud. Sta- nislavski õpetuse juures tõstab Peterson esile füüsiliste tegevuste meetodit ehk hilisemat Stanislavskit. Ka Petersonile on oluline füüsiliste tegevuste partituur, nagu ta seda nimetab, kusjuures füüsilised tegevused ei tähenda ainult seda, mida näitleja otseselt teeb; füüsiliste tegevuste kaudu saab väljenduda rolli vaimne ja psüühiline elu ja seda partituuri saab fikseerida, sel on omad rütmid ja poeetika. Tuleb nõustuda, et näitleja elukutse on tõepoolest raske – teda võib ohustada läbipõlemine või ka sõltuvused, olgu alkoholist või muust. Lavakunstikoolis oli just hindamisel Loore Martma magistritöö, kus ta kirjutas sellest, kuidas näitleja satub stressi ja depressiooni, mis tegurid siin kaasa mängivad ja kuidas ennast aidata, kui vahel on ehk isegi raske pärast etendust rollist välja tulla. Petersoni arvates on see psühhotehnika küsimus – näitleja ei tohi jääda rolli vangiks. Ta rõhutab, et näitleja psüühika on väga õrn, ta on haavatav ja tundlik, seetõttu tuleb tema psüühikat säästa, peab igal juhul hoiduma vägivallast, sellele tuleb vastu seista ja sellest teada anda. Peale Tšehhovi on Petersonile oluline olnud ka Grotowski, kes räägib spon- taansusest, näitleja eneseavamisest, ent selle kõrval on üks väga tähtis element – distsipliin ehk see, kuidas spontaanset loomingut kontrollida ja end teadlikult inspiratsiooniks, loomisaktiks ette valmistada. See on ju ka igasuguse hea teatri- meetodi üks peamisi eesmärke. Lavastajana taotleb Peterson, et näitlejad mõis- taksid, mida ja milleks nad teevad, sest oluline on sõnum, mis jõuab publikuni. Peterson meenutab, et tema teatrikogemuses on olnud näitlejaid, keda vaadates unustad ära, kuidas ta mängib: „Kas ta mängib hästi või mängib halvasti, ei ole

65 oluline, sest sa vaatad ja tajud seda, mida ta mängib. „Kuidas“ on lihtsalt nii hea, et muutub märkamatuks, teenib märkamatult sisu ja oskab just sisu märgatavaks teha.” Peterson toob näiteks Jüri Järveti. See tähendab justkui sedagi, et näitleja, tema mäng (professionaalsuse mõttes) muutub otsekui nähtamatuks. Küsimusele, kas ka praegu on teatris niisuguseid näitlejaid, jääb Peterson hetkeks vastuse võlgu, aga lisab, et on – näiteks kui vaa- data, kuidas Indrek Sammul mängib „Tartuffe'is”3, siis selles on midagi taolist. Ka siinkirjutajale jättis Sammuli Cléante´i roll „Tartuffe´is” väga tugeva mulje, sest kui ta kõneleb, siis on selgelt tajutav, kuidas ta mõtleb – ta arutleb, kaalutleb, see mõtlemise protsess on hästi jälgitav ja huvitav. See, et ta kõneleb värsis, ei tõmba eraldi tähelepanu, tähtis on mõte, mitte retooriline meisterlikkus.

Molière ja „Tartuffe”

„Tartuffe“ jõudis lavale Draamateatri juhtide kutsel. Ühistööks Draamateatri ja Theatrumi vahel olid kaalumisel mitmed näidendid. Nüüd tuli lavastus välja Draamateatri egiidi all, kuid kaasa teevad ka mitmed Theatrumi näitlejad. Vii- mati lavastas Peterson seal (koostöös Theatrumiga) Thomas Bernhardi näidendi „Harjumuse jõud” (1998). Nüüd langes Petersoni valik Molière'ile, kes mõjub au- torina praegugi väga kaasaegselt nagu ka tema „Tartuffe”. Peterson lisab, et on tahtnud lavastada koos kolm Molière´i näidendit: „Misantroop”, „Tartuffe” ja „Don Juan”, et neid mängitaks eestikeelses teatriruumis samal ajaperioodil, sest neis näidendeis on õieti samad teemad, nad on üksteisele lähedased – need on komöödiad, kuid tegelikult on Molière ka sügavalt traagiline autor, kelle näiden- dites saavad koomilised olukorrad traagilise tähenduse, need põimuvad oma- vahel, nii et tekib tragikoomilisus. Peterson meenutab, et Riina Schutting kirjutas pärast vaatamist talle kirja, kus ütles, et näeb esimest korda „Tartuffe´i” lavasta- tavat niivõrd otseselt traagilises võtmes. Petersoni sõnul see ongi traagiline näi- dend. Veel täpsemalt: siin on naer läbi pisarate või pisarad läbi naeru. Tartuffe on silmakirjalik, aga silmakirjalikkust on ka kõigis teistes tegelastes. Peltsebuliga pole võimalik Peltsebuli välja ajada ... Ja ometi pole Molière lootusetu, tõdeb

3 Molière’i „Tartuffe“, lavastaja Lembit Peterson, esietendus 4. oktoobril 2015. aastal Eesti Draamateatri suures saalis.

66 „Tartuffe“. Ülal Cléante – Indrek Sammul, all proua Pernelle – Maria Klenskaja. Foto Siim Vahur. (Eesti Draamateater)

67 68 „Tartuffe“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Eesti Draamateater)

69 Peterson, lisades, et väljapääsu võib leida targas siiruses ja lihtsas, omakasupüüd- matus armastuses. Need teemad on näidendis esindatud.

Negatiivsuse esteetika (kahes mõttes), Võrõpajev ja Fosse

Mis on õieti negatiivsuse esteetika? Esimesed assotsiatsioonid võivad kergesti tekkida näiteks Grotowski mõistega via negativa: arusaam, et rolli luues peab näit- leja ennekõike hoiduma või loobuma kõigest liigsest. Grotowski räägib ka vaesest teatrist, mis on askeetlik, keskendub kõige olulisemale (ehk näitlejale) ning jätab teadlikult kasutamata need rikkalikud võimalused ja väljendusvahendid, mis on tänapäeval teatri käsutuses. Või ka Jacques Copeau „lage lava” (tréteau nu) – ka temale oli tähtis loobumine, vahendite viimine miinimumini, et keskenduda kõige olulisemale. Neis seostes tähendab „negatiivsus” eitamist, loobumist. Minimalism peab olema taotluseks, siis saab rääkida esteetikast – kui see pole aga teadlik valik, vaid põhjuseks on lihtsalt mugavus (või teatri vaesus sõna otseses mõttes), siis pole tegemist esteetilise süsteemiga. On autoreid, kelle tekstid juba eeldavad minimalistlikku esteetikat, sest neisse on sisse kirjutatud tühjus, vaikus, pausid. Näiteks Jon Fosse on niisugune autor, meil Jaan Kruusvall, keda on ka Fossega võrreldud. Norra kirjanik Jon Fosse on tänapäeva autoritest Petersonile lähedane; ta on lavastanud Fosse näidendid „Üks suvepäev” ja „Ma olen tuul”.4 Peterson on Fos- sega mitu aastat tagasi ka isiklikult kohtunud ja pikalt vestelnud. Ühest Fosse antud intervjuust sai lugeda episoodi tema lapsepõlvest, sellest, kuidas ta lapsena kogemata endal veenid läbi lõikas ja surma lävele jõudis. Kliinilisest surmast tuli ta tagasi kogemuse ja kindla veendumusega, et meie surnud elavad koos meiega. See on sõnum, mille edastamine sai tema kirjandusliku loomingu peamiseks tee- maks, sisuks. Fosse ütles vastuseks Petersoni küsimusele, millist näidendit ta ise kõige paremaks, õnnestunumaks peab, et see on „Ma olen tuul”. Kuid seda oli Petersonil keeruline lavastada, kuna teemaks on ühe tegelase enesetapp: „See on riskantne tekst: peab jälgima, et lavastus ei kallutaks enesehävitamise teele, ei poetiseeriks ja õigustaks selle teo sooritamise ahvatlust. Sest me ei tea, millisesse reaalsusesse satub inimene, kes sellise teo sooritab. See ei pruugi olla vabane-

4 „Üks suvepäev“ esietendus 16. septembril Tahkuna tuletornis ja „Ma olen tuul“ 25. jaanuaril 2013 Salme kultuurikeskuses, mõlemad Theatrumi lavastustena.

70 mine, inimene võib sattuda veel hullemasse olukorda. Kindlasti tähendab see aga eluaegset arusaamatust ja valu inimestele, kes teda on hoidnud ja armasta- nud.” Seda ohtu tuli Petersoni sõnul kindlasti vältida. Selle lavastuse puhul oli lavastajale tähtis, et oleks suur lava – palju tühjust. Peterson kinnitab, et lavastus oli autoritruu ja Fosse tekstist tulenes ka see, et näitlejad mängisid kujuteldavate esemetega, s.o rekvisiite ei olnud. „Ma olen tuul” usaldab vaataja kujutlust, ei püüa sündmusi näidata olustikulise täpsusega, arutleb Peterson, lisades, et „Ühe suvepäeva” juures oli jällegi oluline mängukoht, mis sobiks näidendi ja selle teemaga kokku. Mulle tundub, et niisugused tekstid (nagu Fosse või ka Kruusvalli näidendid) ei avane, kui mängida neid väga realistlikult või olmeliselt. Tühjus, vaikus, pau- sid peavad mõjule pääsema, olmelist tõepära ei ole tarvis taotleda. Peterson usub, et teatri ülesanne ei olegi anda täpselt edasi olustikku, teater peab äratama ku- jutluse. Ka Stanislavski teater ei olnud tema sõnul olustikuline; ta küll kasutas palju detaile, taotles tõetruudust ja täpsust – Tšehhov ju ütles, et ta tahaks kirju- tada näidendi, kus ükski kilk ei laula jne –, aga Stanislavskile oli olustik vajalik selleks, et selle pinnalt tõukuda, tekiks poeesia, et lavastus tõuseks olustikuta- sandilt kõrgemale ja muutuks poeetiliseks. Olustik oli otsekui silla loomiseks vaatajaga kõige esmasel tasandil, et seejärel liikuda koos temaga hingelistele ja vaimsetele, poeetilistele tasanditele. Teater saab teha nähtamatu nähtavaks, usub Peterson. Tulles tagasi negatiivsuse esteetika juurde, võib selle all mõelda (ja ongi vist mõeldud) ka seda, mida võib nimetada ka inetuse esteetikaks: koleda, vastiku, eemaletõukava näitamist laval otse, lausa naturalistlikult. Siin võib mõelda Võrõpajevi „Joobnutele”, kus kõik tegelased on purjus – kas seda on aga mõtet lavastada nii, et purjus-olek mõjuks just nii nagu elus, oleks väga tõetruu? Võrõ- pajevi „„Delhi” tantsu” esteetika on seevastu teistsugune.5 Peterson luges „„Delhi” tantsu” tegelikult varem kui „Joobnuid” ja see aval- das talle väga sügavat mõju, nii et ta tõlkis näidendi kohe eesti keelde. Materjali otsides ja valides arvestab Peterson alati ka näitlejatega, et neil oleks huvitavat ja vajalikku tööd. „Joobnud” tuligi lavale varem, sest oli tarvis niisugust materjali, mis annaks tööd suurele trupile. Mõlemad näidendid on Petersoni sõnul lavas-

5„Joobnud“ esietendus 25. oktoobril 2014 ja „„Delhi“ tants“ 27. veebruaril 2015, mõlemad Theatrumi saalis.

71 „„Delhi“ tants“. Katja – Laura Peterson. Foto Ülar Mändmets. (Theatrum)

72 „„Delhi“ tants“. Meditsiiniõde – Maria Peterson, Elatanud naine – Maria Klenskaja. Foto Ülar Mändmets. (Theatrum)

73 tatud autoritruult. „Autoritruuduse all mõistan seda, et jõuda autorini, aga säi- litada omapoolne dialoog temaga. Mitte kõiges ei pea lavastuse tegijad alati au- toriga nõus olema. Lavastus ja siis ka etendus on alati dialoog autoriga tema poolt etteantud teemadel,” ütleb Peterson. „„Delhi“ tantsu” puhul tähendab see, et oluline on muusikalisus – Võrõpajevi soov on, et näidendit interpreteeritaks nagu muusikateose partituuri. Tähtis on näidendi teema (mitte lugu), teemat varieeri- takse seitsme lühinäidendi kaudu, millest tekst koosneb. Rütmid on alati olulised, nõustub Peterson, lisades, et ka füüsilistel tegevustel on oma rütmid. Tema lavastuste muusikalise kujundusega tegeleb tavaliselt Marius Peterson, neil on teineteist mõistev koostöö. „„Delhi” tantsu” jaoks palus Peterson aga Helena Tulvel kirjutada originaalmuusika. Negatiivsust elu koleduste naturalistlikult tõetruu kujutamise mõttes Peterson ei poolda, selline esteetika ei ole talle vastuvõetav ning ta on seisukohal, et natu- ralism ei ole (tema jaoks) teatris vajalik. Ta arutleb: teatrit on nimetatud peegliks, öeldud, et teater hoiab elul peeglit silme ees, aga kui me mõtleme peeglist, siis peegelpilt ei ole ju elu koopia – peegliklaasi taga on hõbedakiht. Kui teater on tegelikkuse peegel, siis ei pea ta peegeldama naturalistlikult, ei pea kopeerima kõike, mis elus on inetut, jõhkrat jne, arvab Peterson, uskudes, et täpse kujuta- mise asemel on tähtis, et teater ärataks vaataja kujutluse – et ma saaksin minna sellesse maailma sisse, kaasa elama ja kaasa mõtlema tänu kujutluse jõule. Võrõpajevi „Joobnud”, nagu öeldud, võimaldaks vaataja šokeerimist ja inetuse esteetika kasutamist, kuid Petersoni lavastus ei lähe seda teed. Näitlejate esituses käituvad need joobnud tegelased pigem ekstsentriliselt, ebaharilikult, aga nad ei mõju eemaletõukavalt. Kui päriselus me ei taha joodikutega kokku puutuda, nad panevad end lausa kartma, siis lavastuses on tegemist huvitava esteetikaga, milles näitlejad eksisteerivad ja mis on lavastuse sõnumi teenistuses. Teater peaks elus välja tooma ilu, sõnab Peterson, kes nägi seda ilu ka Võrõ- pajevi „Joobnutes”, mille tegelased on kõik joobnud, kuid neil on valus vale pä- rast, milles elavad – ja selles valus seisnebki ilu. „Ilu ongi ehk see hõbedakiht peegli taga,” ütleb Peterson, kuid leiab ometi, et „Joobnud” oli talle riskantne, piiripealne näidend: „Ma ei tahaks niipea taas sellisele territooriumile minna.”

74 Lõpetuseks: teatri mõju ja religioosne teater

Rääkisime Petersoniga ka sellest, kuidas teater inimesi (eeskätt vaatajaid) mõju- tab. Kas teater mõjub ainult pealispindsetele emotsioonidele ja afektidele (Riina Schuttingu sõnutsi meie olemuse tuuma ümbritsevale „troposfäärile”) või võib teater mõjutada inimest sügavalt, isegi muuta tema elu? Kindlasti mitte iga la- vastus, aga mõni küll – on ju etendusi, mis ei lähe elu lõpuni meelest ära. Peterson nõustub, et teatri mõju võib olla tugev, vaataja võib saada teatrist tõuke, mis teda muudab, aga selleks, et ta saaks tõuke, peab ta olema juba piisa- valt vastuvõtlik. Peterson on oma sõnul palju mõtelnud religioossest teatrist ja jõudnud arusaamisele, et seda ei eksisteeri: „Ei ole olemas religioosset teatrit, küll aga on olemas religioossed lavastajad ja religioossed näitlejad, kes teevad teatrit.” Peterson on veendunud, et teater ei asenda kunagi Kirikut, aga teatrit tehes on võimalik teenida kõrgemaid eesmärke, tõe otsinguid.

75 ÜHISKONNA DEMONTEERIMISEST

LAURA METS, MIRKO RAJAS JA ANNE-LIIS MARIPUU

Anne-Liis Maripuu: Laura, sa käisid hiljuti vaatamas Mirko lavastust „Lemuel Pitkini demonteerimine“1. Mis mõtteid see sinus tekitas?2 Laura Mets: Mulle väga meeldis jälgida nuku füüsilist muutumist. Ma pean silmas nuku lagunemist. See oli võttena väga lahe ja toimis lavastuse kontekstis ülihästi. Ja kuna ma ise nukunäitlemisega ei tegele, tundus nuku kasutamine laval väga huvitav. Lisaks sellele imetlesin näitlejate oskusi. Mind ajas aga tohutult närvi, et Lemuel oli nii heauskne. Ta tegi kõike, mida talle öeldi. Ma tahaksin uskuda, et inimene suudab „ei“ öelda. Hakkasin mõtlema põhjakäinud inimestele. Tihti nad arvavad, et teised on jõudnud heale järjele hästi kergelt: neil on raha sellepärast, et nad lihtsalt on rikkad. Ma ei tea küll, mis oli, Mirko, sinu eesmärk või millele sa tahaksid, et publik mõtleks, aga mul tekkis selline mõte. Ühelt poolt ma saan aru ja tunnen neile kaasa, kuid ka pinnal püsi- miseks on vaja jõudu, jõudu öelda „ei“. Teiselt poolt seab lavastus küsimuse alla usu inimeste headusesse: kas usud automaatselt, et inimene tahab sulle head, või oled skeptiline? Mirko Rajas: Ma arvan, et sa tabasid väga hästi lavastuse ideed. „Lemuel“ pidi esialgu esietenduma 2012. või 2013. aastal, kui ma ei eksi. 2015. aastal ei oleks ma tingimata sama materjali kasuks otsustanud. Toona olid mulle teised teemad olulised. Lavastust tehes keskendusin küsimusele, kui kaugele tuleb inimene viia, et ta ütleks „ei“? Millal tõstab ta käed üles ja ütleb, et ma ei mängi enam seda mängu kaasa? Kui suur on üldse tema valikuvabadus? Kohati tundub, et Lemuel ise on süütu, aga teisest küljest, saatus ei ole midagi inimesest väljapoole jäävat, vaid on tugevasti inimesega seotud ja sõltub valikutest, mida ta elus teeb. See

1 Nathanael Westi „Lemuel Pitkini demonteerimine“, lavastaja Mirko Rajas, esietendus 4. oktoobril 2015. aastal NUKU lavastusena Hobuveskis. 2 Vestlus toimus 19.04.2016 Tallinnas.

76 oligi lavastuse peamine teema. Kõige tähtsam on, et inimene hakkaks mõtlema, kuidas asjad elus on. Mingeid pooli me otseselt ei valinud. Maripuu: Sinu „Lemuelil“ ja Laura lavastusel „Eedeni aed“3 on minu jaoks üks ühine teema, ja selleks on keha objektistamine või esemestamine. Kui „Lemuelis“ on peategelane pigem ühiskondlike olude ohver, siis „Eedeni aias“ näeme, kuidas üks peategelastest, Evelyn, hakkab järk-järgult ümber kujundama oma elukaaslase väljanägemist. Lavastuse lõpus selgub, et Evelynile oli noor- mehe näol tegu ülikooli lõputööga. Adam oli Evelynile nagu savi skulptorile. Mets: Huvitav on selle loo juures see, et Adam hakkas oma välimuse muutu- des ka teistmoodi käituma. Ta tegi asju, mida Evelyn kuidagi ei julgustanud: pet- tis teda ja kohtus teiste naistega. Paljud on öelnud, et see tüdruk oli nii kuri, ja imestanud, et kuidas on võimalik lähedase inimesega nii teha? Samas, mida ütleb mehe kohta see, et ta hakkab petma, kui ta soeng ära muudetakse ja talle uued riided antakse? Saalist lahkudes arvavad vaatajad tihti, et nad teavad, mida ma lavastusega öelda olen tahtnud. Seejuures on huvitav, et mina ei öelnud ju midagi, vaid esi- tasin üksnes infot. Vaataja näeb tihti oma tõlgendust minu nägemusena. Maripuu: Hea, et sa publiku reaktsiooni mainisid. Minu jaoks oli „Eedeni aia“ puhul problemaatiline just see, et sa, Laura, ei võtnud Evelyni suhtes seisukohta ega positsioneerinud ennast kuidagi lavastuses käsitletud teemade suhtes. Mets: Vaidlen vastu. Ilmselgelt positsioneerin ma end alati materjali suhtes. Pole võimalik lavastada end positsioneerimata, enda maailmatunnetust või -nä- gemust lavastusse panemata. See on niivõrd isiklik protsess. Samas aga ei pea ma õigeks oma positsiooni demonstreerimist laval ega oma nägemuse vaatajale peale surumist. Pigem peab ta ise jõudma probleemi, küsimuse või ühiskonnas aktuaalse olukorra lähivaateni. Sama kehtib ka lavastuse „45 339 km² raba“4 kohta. Kui lavastaja on vaataja eest mõttetöö juba ära teinud, on minu meelest igav teatris käia. Kas ma peaksin nüüd seda tulemust vaatama minema? Lavastus peaks andma taustsüsteemi, juhatama inimese probleemi juurde, avama maailma selle ümber, aga mitte võtma vastuseandja positsiooni. Eriti

3 Neil LaBute'i „Eedeni aed“, lavastaja Laura Mets, esietendus 8. veebruaril 2014. aastal Endla Küünis. 4 Andra Teede, Laura Metsa „45 339 km² raba“, lavastaja Laura Mets, esietendus 21. novembril 2015. aastal Endla Küünis.

77 „Lemuel Pirkini demonteerimine“. Stseen lavastusest, paremal Anti Kobin ja Tiina Tõnis. Foto Jaana Süld. (NUKU)

78

„Eedeni aed“. Evelyn – Kaili Viidas, Adam – Tambet Seling. Foto Mats Õun. (Endla) 81 praeguses maailmas, kus kõik tahavad sind suunata „õige“ poole, ei saa teater olla koht, kus laval esitatakse „õiget“ või „valet“ maailmavaadet – nii kaoks teatri eluterve funktsioon ühiskonnas. Evelyn on hästi tugev isiksus. Kuna tema maailmavaade on lavastuses domi- neeriv, siis on teda vaatajana lihtne hukka mõista. Minul lavastajana ei ole vaja sinna kütust juurde lisada. Evelyni tegu on tõesti ebamoraalne, empaatilise olen- dina sa tunned Adamile kaasa, aga kui mõelda sellele, mida see mees ise tegi, ilma et teda oleks juhitud, siis ega tema ka just õigesti ei käitunud. Sa ei näinud minu hukkamõistu, kuna ma ei mõista Evelyni lõpuni hukka. Maripuu: Kuidas sulle, Mirko, tundub, kas lavastaja maailmanägemus või -tunnetus peaks olema lavastusest välja loetav? Rajas: Ma arvan, et lavastaja peab end lavastust tehes alati positsioneerima, aga ma ei ole kindel, kas see, kuidas ta materjali või lavastusega suhestub, peab 100% ka laval välja tulema. Kõige tähtsam on üles leida teemad, mis sind ennast lavastuse või materjali juures puudutavad. Seejärel on oluline, et näitlejatel tekiks materjaliga isiklik suhe, et nemad muutuksid kunstnikeks. Kui publik tuleb saali, on oluline, et asjad, mida olete mõelnud ja väljendada püüate, jõuaksid mingil moel ka publikuni. Mets: Kerkib küsimus, mida lavastaja publikult ootab? Ma tahaksin uskuda, et kui ma ootan publikult rohkem, siis nad ka panustavad rohkem. Kui ma räägin neile kõik ette ära, siis ei ole neil vaja ise mõtlema hakata. Maripuu: Ma olen teie mõlemaga nõus, aga minu meelest üks ei välista teist. Mulle isiklikult on oluline, et lavastaja seisukoht oleks lavastusest välja loetav. See annab mulle võimaluse aru saada, kuidas lavastaja maailma näeb, temaga justkui kohtuda. Seisukoha võtmine on osa dialoogist. N-ö ülevalt alla suhtumine ning näpuga õigele ja valele osutamine ei ole minu meelest kunagi võimalik, sest isegi kui keegi tuleb tõde kuulutama, siis saab ta kuulutada üksnes oma tõde. Mets: Kui sa lähed kellegi lavastust vaatama, siis sa niikuinii kohtud temaga: näed tema käekirja ja stiili. Need on alati unikaalsed. Rajas: Lavastaja positsioonist saab aimu, kui vaatad ära ühelt lavastajalt kolm- neli-viis lavastust või kui jälgid, mida ta kümne aasta jooksul teeb. Teemad, mida lavastajad lavastustes käsitlevad, on sarnased. See on nagu rännak: lavastajana sa otsid kogu aeg ja muutud üha täpsemaks.

82 Maripuu: Aga siiski, vastuseid küsimustele, kas kunstis on Laura meelest kõik lubatud ja kas Evelyni käitumine oli lavastaja silmis mingil moel õigustatud, „Eedeni aed“ mulle ei andnud. Minu jaoks on oluline, et teatritegijal oleks ühis- konnas toimuva suhtes oma arvamus ja et see väljenduks ka tema lavastustes. Mets: Minu seisukoht on välja loetav sellest, et ma ei lase tekkida äärmuslusel: ma ei kihuta Evelyni tuleriidale viima ega Adamit häbipinki panema. Oleksin tundnud end väga rumalana, kui oleksin seda teinud. Vältisin seda teadlikult, sest olukord pole nii lihtne. Sotsiaalse eksperimendi raames võib Adamis näha ebaõnnestujat – inimesena on ta selles testis moraalselt läbi kukkunud. Küsimus on selles, kas sa lased ennast protsessil muuta või mitte. Siin tuleb jälle rännaku teema sisse. „Raba“ tegema hakates mõtlesime, et ega muud me öelda ei saagi kui seda, et inimeste lahkumine Eestist on negatiivne. Kui noored naised lähevad siit ära, siis keegi ei sünnita Eestis lapsi. Lihtne. Mis sõnumit me veel edastada saame? Välismaal elavate eestlastega rääkides sain aga aru, et neil on seal oma elu, neil on omad põhjused, miks nad Eestist ära läksid. Nad ei pruu- kinud Eestit vihata. Ma ei pea poole valimist õigeks. Ma tahaksin, et inimesed hakkaksid teemale mõtlema ja pigem loobuksid poole valimisest. Radikaalsust on praegu ühiskonnas väga palju. Sellepärast ma ei tahtnudki olla üks neist, kes ütleb, et need, kes lähe- vad Eestist ära, on nõmedad. See ei aita. Ega nad ei hakka sellepärast Eestisse pa- remini suhtuma. Aga seda meil just vaja on – et nad näeksid Eestit uuesti meeldiva kohana, kus elada ja kuhu oma (kasvõi välismaalastest) kaasadega tagasi tulla. Maripuu: Mirko, kas sinu jaoks on oluline käsitleda laval ühiskondlikke valukohti? Rajas: Need teemad on küll olulised, aga kui kõik hakkavad teatris väljen- dama oma isiklikke ühiskondlikke, poliitilisi arvamusi, tehes seda otse, ilma poeesiata, siis on oht, et teater kaob ära, võtab ühiskonnas teise positsiooni. Ma olen nõus, et lavastajal peab olema kindel eesmärk, mingi suur idee, aga ma ei tea, kas ta peab oma lavastustes ühiskonnas toimuva suhtes otse, radikaalselt, tugevalt sõna võtma. Mingil määral teeb ta seda tahes-tahtmata, sest me elame praegusel ajal ja me ei tee ju oma ajast ees teatrit ega aegunud teatrit. Kui me hakkame ennast kuidagi positsioneerima ja kuskile vahele segama, siis ühel hetkel ei ole teater enam teater, vaid miski, mis lajatab sinna tulnud inimestele

83 mingi idee või tugeva sõnumiga vastu pead. Teater peaks jätma inimesele vali- kuvabaduse. Teatri eesmärk on liikuda seestpoolt väljapoole: kõnetades inimese siseelu, tuleks jõuda selleni, kuidas ta end maailmas või elus positsioneerib. Kui muutume liiga emotsionaalseks, siis võib juhtuda, et me pigem lammutame kui ehitame. Mets: Eesti ühiskond ei ole minu meelest praegusel hetkel veel lajatavaks teat- riks valmis. Või oleks „veel“ asemel õigem kasutada sõna „enam“? Mõnes mõttes tundub, et publik on lajatavast teatrist edasi liikunud. Seetõttu ei ole „Raba“ ka lajatav. Kui sõidad kellelegi oma tugeva ideega sisse, siis ta tõmbub kaitseseisun- disse. „Raba“ üritab hiilida vaataja alateadvusesse teemaga, mis on väga poliitiline ja aktuaalne. Me tahtsime lavastusega tuletada vaatajale meelde suurt välismaal elavate eestlaste hulka, mis teemana, nii kurb kui see ka ei ole, ei ole hetkel päeva- korral, sellest ei räägita näiteks riigikogus. Mõni aeg tagasi me põdesime hullult, nüüd me teame, et meie arv väheneb. Ma tahaksin lavastusega tõstatada küsi- muse, mitte esitada seisukohta. Minu küsimus on, kas me oleme ühiskonnana otsustanud, et me sureme välja? Mulle tundub, et me oleme juba leppinud sel- lega, et oleme välja suremas ja et tegu on pöördumatu protsessiga. Maripuu: Siinkohal tekib mul küsimus, mis see ühiskond on? Kes on see, kes on selle otsuse teinud? Mina ei ole midagi otsustanud. Mets: Sama küsimus kerkib üles Koidula [Ireen Kennik] ja Kadri [Adamsoni] mängitud tegelase vestluses. Kadri ütleb välismaal elava eestlasena, et mina ei puutu Eestisse, mina olen lihtsalt mina, mina ei ole statistika. Aga me kõik oleme statistika, me kõik loeme. Sa, Anne-Liis, osutad siin sellele, mis tuli välja ka väliseestlastega tehtud intervjuudest. Eestlased ei näe ennast enam eestluse püsimajäämises kaasarää- kijatena. See ongi üks probleemi allikatest. Tegu on paradoksiga. Nagu ka sina ütled: mina ei ole midagi otsustanud. Me ei taha võtta endale vastutust ja selle probleemiga tegeleda. Rajas: Ma õppisin neli aastat Soomes. Olen kogu aeg oma kohuseks pidanud siia tagasi tulla. Ma tahan arendada seda ühiskonda ja riiki nii palju kui vähegi võimalik. See on mingil määral ka minu kutsumus. Soomes olles igatsesin tagasi Eestisse. on üks minu lemmiklinnasid. Tunnen kunstnikuna kohustust

84 elada Eestis ja teha eesti asja. Ma ei tunne, et peaksin minema Londonisse end täiendama. Kuigi ma ei heida seda ette ka nendele, kes seda teevad. Samas – alati, kui keegi kunstnikest läheb välismaale õppima, tekib mul soov öelda: „Kui vähegi võimalik, siis ära mine ära, ära loobu. Siin on ka väga põnev ja huvitav.“ Mets: „Raba“ üks eesmärke on tõmmata tähelepanu sellele, et oleme loonud ühiskonna, kus inimestel, kes ei ole valged, kristlased ja heteroseksuaalsed, on väga raske ellu jääda. Kui kõiki inimesi koheldaks ühiskonnas võrdsetena ja me ei tõrjuks kedagi välja, oleks elu siin palju kergem. Maripuu: „Raba“ puhul ei saa üle ega ümber lavakujundusest. Illimar Vihmar on publiku jaganud kaheks ja pannud nad istuma kahele poole lava. Lava keskel on kõrge sein, mis varjab täielikult teisel pool seina toimuva. Teist poolt lavaruu- mist ja publikust on võimalik vilksamisi näha üksnes siis, kui keegi avab ukse kahe korteri vahel. Pilti teisel pool toimuvast vahendab osaliselt kaamera. „Raba“ puhul võib seetõttu rääkida puudumise või negatiivsuse esteetikast, vaatajal jääb põhimõtteliselt pool etendust nägemata. Mets: „Raba“ vahesein on pandud sinna tunde tekitamiseks. Oluline on teki- tada vaatajates huvi teisel pool seina toimuva vastu. Hea oleks, kui vaatajad kü- siksid pärast etenduse vaatamist: miks ma tahtsin kogu aeg näha, mis on teisel pool? Sama põnevuse ja huviga lähenevad inimesed neile, kes elavad väljaspool Eestit. „Kuidas sul seal ikka on? Räägi, mis sa seal teed?“ – „Midagi ei tee, tavalist elu elan: ärkan hommikul üles, söön hommikust, pärast lähen ujuma.“ – „Aga miks seal nii palju parem on?“ – „Põhimõtteliselt ei olegi.“ (naerab) Sellest seinast on vaja aru saada pigem emotsionaalselt, mitte mõistusega. Maripuu: Tuleksin nüüd poliitiliste teemade juurest tagasi näitlemise, täpse- malt öeldes nukunäitlemise juurde. Näitleja on laval alati üheaegselt nii subjekt kui ka objekt. Selleks objektiks või vahendiks on füüsiline keha, mida näitleja subjektina kasutab oma eesmärgi saavutamiseks. Minu küsimus käib Christo- pheri rolli kohta lavastuses „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“5. Erni Kase ju- hitud „Kooloni“6 saates ütlesid, Mirko, et „Kentsaka“ Christopheri oli esialgu

5 Mark Haddoni „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“, lavastaja Sander Pukk, esietendus 8. märtsil 2015. aastal NUKU väikeses saalis. 6 Avaldati 25. detsembril 2015. aastal, vt http://kultuur.err.ee/v/koolon/61aae804-d5b0-43de-b141- 475e336da2cf/koolon-mirko-rajas-nukulavastuse-algimpulsid-on-samad-mis-draamalavastusel

85 86 „45 339 km² raba“. Vasakul ülal Meelis Rämmeld, all Tambet Seling ja Kadri Adamson; paremal stseen lavastusest. Foto Gabriela Liivamägi. (Endla) plaanis mängida esimeses vaatuses nukuga, siis aga otsustati sinu keha kasuks. Kas sinu jaoks on vahet, missuguse objektiga sa mängid, kas oma keha või nukuga? Rajas: Ma ei tea, kui palju sellest võib kirja panna; väljaspool prooviruumi ta- valiselt sellistest asjadest ei räägita ... Me otsisime kaua sobivat vormi. Kui ühes proovis katsetasime ilma nukuta, toimus tohutu vabanemine. Selgus, et nukk oli olnud sel korral takistuseks. Mul ei tekkinud proovis õiget objektiga suhestumist. Samuti ei leidnud me nukuga vormi, mis oleks sobitunud tervik-süsteemi. Kuna alusmaterjal on dramatiseeritud n-ö klassikalises võtmes, siis ilmselt nukk lihtsalt ei sobinud sinna. Iseenesest ma sain aru, miks Sander [Pukk] lavastajana soovis lavastust esialgu teha nukuga. Nukust loobumine andis mulle võimaluse kõike, mis oli proovide jooksul ku- sagile sisemusse kogunenud, väljendada oma keha, hääle jne abil. Tundsin tohu- tut vabanemist. Kraad oli õige. Tihti öeldakse, et hoia sees, kogu, pane tegevusse. Nukuga mängimine prooviperioodi alguses andis mulle võimaluse koguda, koguda ja kui ühel hetkel sellest loobusime, oli õige valik peategelase läbielamis- test, sisemisest arengust juba tehtud. Nukk aitas mul rolli sisuliselt luua, sain aru, kuidas teised inimesed Christopheri suhtuvad ja temaga suhestuvad, kuidas teised teda näevad: nukulikult, objektilikult, surnult, kaamelt, nagu ta pärineks teisest maailmast. Maripuu: Mis sa arvad, kas võib juhtuda ka vastupidi? Kas on võimalik, et näitleja, kes on rolli hakanud looma ilma nukuta, tunneb nukku kätte võttes vabanemist? Rajas: Võib küll. Nuku puhul on huvitav see, et kõiki asju ei saa väljendada. Võid küll inimesena läbi katsetada ja nukku üle kanda, kuid tavaliselt tegeled nukuga mängides esialgu tehniliste asjadega: kuidas nukk liigub või milline on impulsside jada. Nuku kasutamine või mitte kasutamine lavastuses selgub materjaliga kokku puutudes. Ma ei ole veel ühtegi nukulavastust teinud ainult selle pärast, et on vaja teha nukuteatrit. Leian, et kui saab teha ilma nukuta, siis tuleb teha ilma. Mõnda teksti lugedes saad kohe aru, kas seda on võimalik nukuga teha või mitte. „Lemueliga“ tekkis äratundmine, et nuku abil saab peategelase lugu palju pa- remini väljendada kui näitlejaga. Põhimõtteliselt oleks saanud seda lavastust teha

88 ka näitlejaga. Selles loos on see n-ö objektistamine hästi tähtis, kõik need füü- silised demonteerimised jne. Nuku abil oli võimalik luua distantsi ning vältida sadistlikku joont. Päris näitlejaga oleks läinud ehk liiga tooreks … Mängulisus oleks ära kadunud. Maripuu: Minu jaoks oli kõige õõvastavam näha nukku ilma hammasteta. See auk või tühjus selle koha peal, kus peaksid olema suu ja hambad, tekitasid konteksti sobiva, pasliku distantsi ja õõvatunde. Rajas: Seal on üks huvitav koht, kus Lemuelil võetakse skalp ära ja on näha, et ta pea on tühi. Seal ei ole mitte midagi. (naerab) Maripuu: Ma küsiksin veel ühe küsimuse objekti ja subjekti suhte kohta laval. Mirko, kas oled tundnud näitlejana konflikti objekt ja subjekt olemise vahel? Sinu keha on materjal, millega sa töötad, samas ei ole sul võimalik lavale minnes Mirkot lava taha jätta. Pean siinkohal silmas eelkõige lavastusi, kus nukku ei kasutata. Rajas: Seda konflikti mul tavaliselt ei teki. Lavastused on siiani alati valminud ühise töö tulemusena lavastajaga: ei ole ühte ega teist liiga palju, vaid on kesktee. Püüan ka lavastajana seda keskteed näitlejatega leida. Suunata neid vastavalt oma pealisülesandele ja ideedele, aga samas neis kunstnikku leida püüdes. Mulle tundub, et iga näitleja on eraldiseisev kunstnik, ta ei saa kunagi jääda ainult lavastaja tööriistaks. Heas mõttes hariduslik pool peaks teatris alati olemas olema. Mitte akadeemiline koolihariduslik pool, kuigi see pole ka paha, aga nii näitleja kui ka lavastaja peaksid lavastusprotsessi või materjaliga alati kasvama, kuskile arenema. Pole ju mõtet võtta näitleja ja temaga lihtsalt töö ära teha, kui näitleja on pärast lavastuse tegemist täpselt samasugune inimene, nagu ta oli enne. Kui inimene ei arene, siis on teatrieetikat või teatri põhiväärtusi kuidagi rikutud. Mets: Materjali valimine ongi teatrieetika küsimus: kas ma tõesti südamepõh- jas usun, et seda teemat on praegu vaja käsitleda? Pärast kooli avastasin, et keegi ei kontrolli sinu valikuid. Sa võid teha üsna keskpäraseid asju ja ainus asi, mis sealjuures natuke valutab, on sinu südametunnistus. Hoolimata sellest, et Eestis on teatrikülastusi väga palju, ei tohiks teater vaataja suhtes ebaausaks muutuda. Kuid seoses harimisega, millest Mirko just rääkis, tahtsin teie mõlema käest küsida: kas teatritegija peab publikut harima?

89 Maripuu: Ma arvan, et ei pea. Oluline on oma arvamust väljendada. See on midagi muud kui tõe kuulutamine või harimine. Kedagi harides vaatad sa talle automaatselt ülevalt alla. Rajas: Küsimus on selles, kuidas harida. Mida üldse tähendab „harima“? Hariduse eesmärk on panna inimene mõtlema. Kui publik lahkub pärast eten- duse lõppu saalist samade mõtetega, kui ta saali tuli, siis on lavastus luhta läinud. Materjali valides mõtlen ma alati, mida see saab õpetada. Kui teen lavastust, püüan midagi uut õppida, et ma ei oleks pärast prooviperioodi lõppu sama ini- mene, kes ma olin enne. Harimine peab olema vaimne. Maripuu: Kuidas sa, Laura, ise oma küsimusele vastaksid? Mets: Harimine on ehk jah halb sõna. See tähendab, et keegi teab kellestki enam ja jagab temaga oma tarkust. Just nagu sa, Anne-Liis, ütlesid – tekitab ülalt alla positsiooni. Oluline on aga see, kuidas ma oma tööd teen ja materjali valin. See viimane on teinekord väga raske. Materjali otsides küsin endalt, kas see on tõesti see, mida ma teha tahan? Kas see on teema, millesse ma tahan pooleks aas- taks kaevuda? Kas see on see materjal, mille abil mul on võimalik inimesena edasi areneda? Kas see on see, mis on inimestele praegu põletava tähtsusega? Maripuu: Laura, sa töötad alates 2014. aastast Endla teatris. Missugune on see teater, mida Endla võiks teha? Kuidas sina seda näed? Mets: Küsimus on selles, missugust teatrit tahavad teha need inimesed, kes seal töötavad. Enamik Eesti väiketeatreid, mis ei asu Tallinnas, peavad pakkuma laiemat ampluaad, sest mingi piirkonna vaatajad saavadki ainult seal käia. Aga teisest küljest, sa pead olema idealistlik. Iga kord, kui räägin inimestega, kes töö- tavad Tallinnas, saan ma aru, et ma olen nende jaoks väga idealistlik. Väikelinna publiku jaoks pead sa olema eriti idealistlik: kas need inimesed on vähem väär- tuslikud, kes elavad seal? Minu meelest ei ole. Nad pole ka rumalamad. Ma teen Pärnus täpselt samasugust teatrit, nagu ma teeksin Tallinnas. See ongi eesmärk. Kui läksin Endlasse, siis kõik vaatasid mind kaastundliku pilguga. Kas teatri- maailm peab sellise suhtumisega tõesti looma perifeeriat? Maripuu: Mirko, ma küsiksin nüüd sinu käest, missugust teatrit võiks NUKU teha või mis teemadel kõneleda? Rajas: NUKU on huvitav nähtus Eesti kultuuriruumis. See teater on läbi aegade erinevaid ülesandeid täitnud. On tehtud lasteteatrit, populaarset noorte

90 muusikaliteatrit ja draamalavastusi. Nukulavastusi on tehtud nii lastele kui ka täiskasvanutele, lisaks sellele on eksperimenteeritud erinevate žanrite, lavastajate ja muuga. Paar aastat tagasi toimusid väga suured muutused, vahetusid nii direktor kui ka kunstiline juht7, ka trupp on aegade jooksul vahetunud ja uueneb praegugi. Millises seisus on NUKU täna, selgub ilmselt mõne aja pärast – uus identiteet on alles kujunemas. Ma usun, et lähima paari aasta jooksul vormub täpsemalt välja see, mille pinnalt edasi tegutseda. Teater peab olema küll pidevas arengus, aga mingid lähtepunktid peavad olema paigas. Neid juuri või alustalasid praegu NUKUs otsitaksegi. Millise suuna NUKU lõpuks võtab? Kas temast saab teater, mis teeb lavastusi lastele või täiskasvanutele või mõlemale? Millise terviku see kõik kokku moodustab? Ilmselt ühel hetkel tuleb valida veidi konkreetsem suund, ei ole lihtsalt võimalik teha kõike. Tuleb leida vastused küsimustele: miks teatrit tehakse? Miks on seda vaja? Kellele seda tehakse? Kes on need inimesed, kes teatris töötavad? Vastustest nendele küsimustele moodustub tervik, millega on võimalik edasi mängida. Väga tähtis on uus publik, mis NUKUle tekib; ini- mesed, kelles suudetakse huvi äratada. Kuna muusikale enam ei tehta, on suur osa publikust kadunud. Teater kui selline muutub üha visuaalsemaks. Nukuteatri mänguvahendeid kasutatakse nii Linnateatris, Theatrumis, NO teatris kui Endlas. Visuaalsus ei ole enam iseenesest mingi eripära. Mets: Nii Endlale kui NUKUle mõeldes on põhjust rääkida teatrist kui rän- nakust või kulgemisest. Mõlemas teatris oli umbes samal ajal paigalseis, nüüd on uus teekond alanud. Rännak või teel olemine on iseenesest väga oluline, teater ei tohikski kunagi valmis saada. Me peame otsima, me peame iga päev alustama nullist. Muidugi tekib vahepeal tunne, et üks faas on lõppenud, aga see on rännaku osa. Liikumine on oluline. Anne-Liis, kuna sa oled Eestist natuke aega ära olnud8, tahtsin sult küsida,

7 2013. aastal sai NUKU kunstiliseks juhiks Taavi Tõnisson ja direktoriks Joonas Tartu. 8 Anne-Liis Maripuu õppis aastatel 2009–2016 Saksamaal Berliini Vaba ülikooli magistrantuuris teatri- teadust.

91 kuidas näed sina NUKU positsiooni? Sa näed Eesti teatrimaailma kindlasti teise pilguga. Maripuu: Ma ei tahaks kuidagi loobuda täiskasvanutele tehtavast visuaal- teatrist. NUKUs tehakse väga ägedaid asju. Tihti on nuku või mõne muu eseme abil võimalik mõtet palju täpsemini edasi anda kui tekstiga. Sealjuures ei tohi unustada, et NUKU ei tähenda mitte üksnes oskust nukke käsitseda, vaid neid ka valmistada. Ma olen liiga lühikest aega Eestis olnud, et rääkida NUKU positsioonist Eesti teatrimaastikul. Aga ma võin rääkida sellest, millisena ma sooviksin näha teatrit, kus ma töötan. Mulle meeldiks, kui see teater tegeleks oma lavastustes ka nende teemadega, millest räägitakse ajakirjanduses. Need maailmad tunduvad tihti üksteisest väga erinevad olevat. NUKUs töötavad väga avatud ja ärksad inime- sed. Ma tahaksin, olemata kindel, kas teater ise seda tahab, et NUKU ei oleks alati nii viisakas ja tore, et ta oleks teravam, provokatiivsem ja veidi ülbem. See ei kehti muidugi lastelavastuste kohta.9 (naerab) Mets: Minu meelest on samuti oluline, et NUKUs tehakse täiskasvanute lavastusi. Nukunäitlejat on tohutult huvitav jälgida. Väga põnev on vaadata ini- mest, kes on midagi endast nuku sisse pannud. Ma arvan, et seda on oluline näi- data. Laval ei pea alati olema näitleja, kellega vaatajal tekib osadustunne, selle asemel võib olla ka nukk. Kuigi Lemuel on nukk, samastub vaataja temaga, nagu ta samastuks „päris“ näitlejaga. Maripuu: Mis teie järgmised lavastused on? Rajas: Mina tegelen praegu „Väikese printsiga“, mis peaks esietenduma NUKU uues suures saalis 30. oktoobril 2016. Uue saali avamine on mõnes mõttes nagu uue teatri avamine, see annab alust uuteks ootusteks ja võimalusteks. Kui me kunstilise juhi ja direktoriga otsisime avalavastuse jaoks materjali, siis tundus meile, et Saint-Exupéry „Väike prints“ võiks oma olemuselt sinna hästi sobida. Tegu on NUKU teatrile omaselt koguperelavastusega, mis kõnetab nii täiskas- vanuid kui lapsi. Sellepärast see saigi valitud. See on suur materjal, mida haarata, aga teisest küljest – lavastus peab olema väljakutse, see peab sind huvitavama. Ei ole mõtet teha avalavastust, mis oleks kindla peale minek. Olen saanud hea kontakti lavastuse kunstniku Rosita Rauaga. Mul on õnnestunud temaga juba

9 Maripuu töötab NUKUs lavastusala juhatajana.

92 teha üks lavastus.10 Koos Rositaga leidsin „Väikse Printsi“ jaoks sobiva vormi. Mets: Alustan suvel proove Saksa näitekirjaniku Philipp Löhle näidendiga „Das Ding“. Tekst keskendub erinevatele inimestele maailma eri paikades, keda ühendab üks väike puuvillatopp, millest saab särk. See on lugu ühest väiksest asjast, mis seob erinevaid inimesi. Näidend algab sellest, kuidas Fernão de Magalhães Portugali kuninga juurde läheb, et paluda talt laevu oma järgmiseks merereisiks. Magalhãesi retk muutis kõike, mida inimesed maailmast seni tead- sid. Lavastus küsib, kuidas me oleme kasutanud teadmist, et maailm on ümmar- gune ja meil on võimalik importida asju Hiinast? Mõnes mõttes on tegu inimkonna arengulooga. Maripuu: Oma uutes lavastustes läbite mõlemad suuri vahemaid: kui Mirko liigub planeetide, siis Laura mandrite vahel. Soovin teile mõlemale jõudu ja jaksu valitud distantside läbimisel.

„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“. Christopher – Mirko Rajas. Foto Mart Laul. (NUKU)

10 „Lemuel Pitkini demonteerimine”

93 DIALOOG LÄBI SEINA

MART KANGRO JA JIM ASHILEVI

Jim Ashilevi: Mis sa teed siin siis?1 Mart Kangro: Ah? Ashilevi: Mis sa teed siin siis? Kangro: Kuule, see on see Püha Vaimu saali residentuur. Annavad kuuks ajaks selle ... no et sa saad nagu taotleda residentuuri siin, et siis stuudiot kuu aega kasutada. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ja ma siis siin üritan ... Mul on mingi vana idee, (valab plastpudelist kraanivett klaasi) mis on selline idee, mis (pillab pudelikorgi maha ja korjab üles) kunagi ammu on nagu tekkinud seoses vlog'idega. Ashilevi: Ahah. Kangro: Kuidagi koperdasin ammu-ammu suvaliste vlog'ide otsa. Tehes üht lavastust, sattusime internetis formaadi peale nimega „Expert Village", kus ini- mesed on postitanud tutorial’e või õpetusi, kuidas midagi õigesti teha. Täiesti elementaarseid asju: kuidas õigesti tekikotti vahetada, kohvi tassi valada, teha vahet õunal ja pirnil ... Üks mu lemmik on Marianne Californiast, kes on etiketi- õpetaja. Vähemalt ta arvab, et on. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ja siis ta õpetab sulle erinevaid teadmisi. Muu hulgas näiteks, kuidas süüa steiki. Saad aru, see on nii hull. Tal on kogu aeg üks ja seesama kostüüm seljas, roosa täpiline hõlst. Ta istub oma poolpimedas toas, tema ees on klaasist laud, millel on tühi taldrik, nuga ja kahvel, ja siis ta ütleb: „There are two ways eating a steak: either you want to cut one piece off and put it directly into your mouth ... Or you want to cut the whole steak into several pieces in one go, put the knife aside and just fork all pieces into your mouth.“ (imiteerib lihatüki suhu pistmist) (naeravad)

1 Vestlus toimus Kanuti Gildi SAALIs 29. veebruaril 2016.

94 Kangro: Ise on seejuures väga tähtsa näoga. Sa vaatad seda ja mõtled, et kust- kohast tal tuleb üldse idee teisi nii elementaarses asjas õpetama hakata ... Ja see on saanud sada tuhat vaatamist. Ja mitte sellepärast, et ... Ühesõnaga, see on nüüd pikk jutt, mis ma sulle räägin. Ashilevi: Jajaa. Meil on aega. Kangro: Jajaa, aa, selles mõttes, et noh ... Sada tuhat vaatamist. Mitte selle- pärast, et see on kergelt öeldes naeruväärne, vaid sealt õpitaksegi ... Veel kom- menteeritakse, et vaat kui huvitav, ise ei tulnudki selle peale ... Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ja siis ma hakkasin huviga otsima, mis seal vlog’induses toimub. See on väga põnev ja rikas maailm, täis lahedaid ja värvikaid tegelasi. Ühelt poolt on see tohutu industry. Paljudele on see elukutse. Sellega teenitakse raha ja seda tehakse väga meisterlikult. Aga on teistsugused vlog’id ka, sellised, kus sa näed tegelikult hoopis midagi muud kui seda, mida näidata tahetakse. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Tähelepanu paeluvad hoopis teised aspektid, kui on konkreetse vlog’i eesmärk. Näed hoopis postitaja igatsust tähelepanu järele, üksindust, min- git lühist enese väljaelamises. Vaatad neid kui antropoloog, et ka selline rahvas elab kusagil meie seas. See tundub natuke isegi üllatav, kuidas need inimesed lihtsalt otsustavad rääkida millestki ja teevad seda nii enesekindlalt. Näiteks on tohutu vajadus rääkida sellest, et mul täna ei olegi ühtegi punast riideeset seljas. Muidu ma ju kannan kogu aeg punast. Aga näed, tuli välja, et on ka päevi, mil ma ei kanna punast – ja ma räägin sellest kogu maailmale, sest see on ju nii olu- line avastus. Kedagi see kindlasti huvitab. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ühesõnaga, seal on lõputul hulgal monolooge anonüümsele adres- saadile. Just see, et nad on monoloogid, kaamerasse räägitud monoloogid, on minu jaoks põnev. Ja minul on monoloogidega mingi oma zajoob jälle. Ma olen teinud siin erinevaid lavastusi. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ja nendes lavastustes mina ka sageli räägin üksi, kujuteldava part- neriga. Justkui räägiks, millest parasjagu mõtlen. Omaette. Tihti on need minu monoloogid sama triviaalsed kui mõned vlog’id, ainult kaamerat ei ole.

95 Ja kui tahta, siis võib ka nendest vlogger'itest mõelda kui kunstnikest. Neil on mingid mõtted, mida nad tahavad avaldada, mis otsivad publikut. Aga kui minu puhul on see tingimus, et ma pean nõusse saama hulga inimesi, enne kui see minu monoloog lavale pääseb, siis neil on vaja lihtsalt võtta oma mobla ja fil- mida ... Neil puudub igasugune institutsionaalne filter. Selles on mingi peibutav vabadus. Samas see algstaadium on nagu sama – vajadus ennast väljendada. Nagu ka küsimus, et kas ma üldse leian publiku. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Pika jutu lõpetuseks: ma mõtlesin, kas saab kuidagi võrrelda neid oma ja vlog’i monolooge ja leida sealt ainest millekski uueks. Vahetada ka ise ehk meediumi. Kõik see ongi väga segane ja ei ole teada, kuhu täpselt välja jõuab. Sellepärast ma tulingi siia residentuuri. Ei ole otsest kohustust millegagi välja tulla, saan lihtsalt võtta aega ja selle mõttega tegeleda. Ashilevi: Seda sa teed ka täitsa üksi? Kangro: Enamus ajast jah, üksi. Ashilevi: Ma arvan, et sul on õigus, see ongi mingi omaette oluline meedium praegu. See selfie- ja vlog’induse maailm käivad käsikäes, need on üks ja sama asi tegelikult. Kangro: Jah, põhimõtteliselt vist jah. Ashilevi: Inimesed presenteerivad ennast mingisugusele kujuteldavale pub- likule mingis tohutus ootuses saada sealt midagi vastu. Saada seda, et neid akt- septeeritaks. Nad tahavad teha ennast kuidagi vajalikeks. Kangro: Ja see on nii valdav. Mul tekkis korraks tunne, et kas ma ei tea midagi või? Et ma olen midagi maha maganud, et oi, aga kõik tegelevadki sellega. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ja mina justkui pean seda naeruväärseks. Naeruväärne olen hoopis mina, kes ma nii arvan. Ashilevi: Jah, aga hästi imelik on ikkagi astuda see samm ja hakata seda eten- dama, sest see on igal juhul roll. See on lihtsalt see, mismoodi kaamera mõjub inimesele. Ma ei kujuta ette, et keegi, kes on terve mõistuse juures ja eneseteadlik, saaks olla nii-öelda loomulik kaamera ees. See on alati mingisugune roll. Võib- olla mõni mõjub loomulikumalt kui teine ja isegi petab ära, aga just see moment, kus sa võtad kaamera välja ... Seal on mingi ümberlülitus, mis on hästi ebamugav.

96 Ma mäletan, et kui ma hiljuti tegelesin oma raamatu „Kehade mets“ kirjasta- misega ja promomisega, siis ma sain „Ringvaate“ saatesse minna. Ja kohe, kui ma stuudiosse läksin, olin ma otsustanud, et kuna ma ise olen omaenda kirjastaja ja mul ei ole kedagi teist, kes saaks mind esile tõsta, siis ma peangi seda ise te- gema. Ja võtsingi kohe stuudios iPadi välja, andsin Grete Lõbule oma raamatu kätte ja kutsusin Marko Reikopi ka sinna. Tegin iPadiga kolme inimese selfie, et saaks selle kohe panna Facebooki, et inimesed laigiksid ja näeksid, et mul värk käib, olen siin ja seal ja see raamat on tähtis. (naerab kohmetult) Ma annan endale aru, et see oli lihtsalt otsus võtta see meedium kasutusele. Sest väljapoole see ei paistnud imelik – mitte keegi ei imestanud, et „vaat kus nüüd alles pildistab ennast“. See on nii normaalne. See on ilmselt arenenud 00ndatest peale, kui internet jõudis juba kõikidesse kodudesse ja hakkas pihta see, et inimesed pidasid avalikult päevikuid, mis said nimetuseks blogid, hakati iseennast pildistama ja igapäevaelu dokumenteerima, aga mitte enda jaoks, vaid mingi publiku jaoks justkui. Võib-olla alguses see oli mõeldud üksikutele sõpradele, aga see on inter- neti iseloom, et auditoorium on palju laiem, ja tegelikult on paljudel soov jõuda ikkagi massidesse. Jube huvitav on jälgida, et näiteks viimasel Cannes’i filmifes- tivalil olid tegelikult suurimad staarid just nimelt videoblogijad. Kangro: Ma arvan, et reality show'de tulek aitas sellele kaasa. Ashilevi: See valmistas selle kõik ette, jah. Kangro: Varem olid popstaarid ja siis need, kes üritasid kodus mängida pop- staari. Aga nüüd piisab vaid kodus mängimisest: ise filmid üles, ise paiskad eet- risse ja kui läheb õnneks, siis saad ise ka staariks. Ashilevi: Mulle tundub, et see on täielikult ümberpööratud hetk kultuurili- selt. 90ndatel veel olid popkultuuris, peamiselt muusikas, mingid megastaarid, aga uus jutt või seisukoht on valdavalt see, et seda enam ei ole. Kohe, kui internet võimaldas niššide teket ja kadus ära suurte muusikakorporatsioonide monopol, siis juhtuski, et palju huvitavamaks muutus see, mida keegi seal oma Islandi garaažis tegi ja netti pani ja mis jõudis täpselt sama laia kuulajaskonna ette kui tegelikult see popstaar, kellesse pumbati neid ... Kangro: Ressursse. Ashilevi: Kümneid miljoneid, et näidata teda pidevalt telekas jne. See iidolite maailm muutus ja natuke murenes ära ja me olemegi jõudnud hetke, kus inime- sed vist hindavad nii-öelda lihtinimlikkust või?

97 „Fantastika“. Stseen lavastusest. Foto Veiko Tubin. (Teater NO99)

98 99 „Fantastika“. Vasakul Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja ja Jarmo reha, paremal stseen lavastusest. Foto Veiko Tubin. (Teater NO99)

(Kangro teeb natuke nõusolematut häält)

Ashilevi: Aga tegelikult see ei ole see. Kangro: See on fake.

(naeravad)

Kangro: See on totaalne fake. Just nimelt, seesama muusikatööstus korjas selle trendi üles. Hakkas seda võimendama. Hakkas ise neid garaaže tootma. Ikkagi töötab sada inimest selle ühe nimel, kes tundub olevat üksinda keldris. Ashilevi: (mõtlikult) Jaa. Jaa. Kangro: Ja siis sa sageli vaatadki seda teeseldud loomulikkust. Teeseldud reaalsust. Kõik need talendi-show'd ja superstaarisaated ju võimendavad seda. See oletatav talent surutakse mingisse formaati. Devalveerides nii igasuguse originaalsuse, kuigi ta just nagu otsiks originaalsust. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Põhiline on see, et sul oleks ikkagi rääkida see legend, kurb lugu, kui raske sul on. Kuidas su vanaisa on väga haige või kasvatasid üksi lapsed üles. Formaat nõuab teatud kindlal viisil presenteerimist. Ma olen märganud vlog’ijate puhul seda, et paljud neist üritavad jäljendada mingit juba edukat mu- delit. Aga millestki jääb vajaka ja siis sa näedki seal pigem selle ürituse eba- õnnestumist. Teeskluse läbikukkumist. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Selles mõttes jah, see on segane. Ashilevi: See on sellepärast ka segane, et ambitsioon, millest see kõik algab, on ju päris. Seal ei ole eriti midagi naeruväärset, see on päris oluline otsing. Ma olen ka kunagi blogisid pidanud, nüüd juba üksteist või kümme aastat tagasi, pärast keskkooli, kui ma läksin esimest korda ülikooli. Ja siis mind väga võlus see, et mul on see tekst ja need ehedad tunded, läbielamised ja mõtted, mida ma saan vormida. Iga postitus on nagu omaette teos. Samas ta on ka läkitus, ta pole ainult teos, mida hinnata kirjanduskriitika vahenditega. Seal taga oli ikkagi tung murda läbi üksildusest ja mingist seinast, mille vastu ma tundsin, et olen lömas- tatud. Ma praegu väljendun niimoodi poeetiliselt, aga hilistel öötundidel arvuti-

102 monitori sinise kiirguse valgel istudes sa oled nagu mingi ööliblikas klaasi vastas, vehid seal tiibadega ja loodad pääseda läbi. Ma ei tea, kuhu siis täpselt. Kas teise inimeseni või? Tegelikult see tõi mu ellu küll sidemeid inimestega, mis on kardi- naalselt muutnud mu elukäiku ja seda, kes ma üldse olen tänaseks. Nii et tege- likult nii-öelda need kirjad jõudsid kohale. See on väga võluv interneti puhul, et ... Kangro: Ta liidab teatud tüüpi inimesi. Ashilevi: Jah, nagu sa ütlesid, teatud tüüpi inimesi. Need signaalid, mida ma välja saadan, korjavadki üles teatud tüüpi inimesed, kes on mingitel põhjustel häälestunud sellele samale lainepikkusele. Nad korjavad selle üles. See ei ole ainult internetis nii, see on ju ka offline-elus nii. Aga internetis juhtub see ettear- vamatumalt, sest sa ei tea kunagi, mis põhjusel keegi jõuab sinu materjali või hääleni. Kangro: Internet teeb selle lihtsamaks. Ashilevi: Jah. Kangro: Suhtluse teeb lihtsamaks. Silmast silma, ma ei tea ... Sinu postitus korjab ise üles need, keda see puudutab või kellele see korda läheb. Tallinnas on ka kõnenurk Nunne tänava alguses. Ma ei ole kedagi näinud seal rääkimas. Ashilevi: Ma ka mitte.

(naeravad)

Kangro: Ma kogu aeg käin sealt mööda ja mõtlen, et kas kunagi peaks otsa lahti tegema?

(proovisaalist vertikaalselt läbi jooksev WC-toru soliseb valjult)

Kangro: Põhimõtteliselt me kõik oleme vuajeristid. Ashilevi: Jah. Sa ikkagi saad mingisuguse elamuse kellegi teise abil. Mis iga- nes põhjustel sul ei ole firsthand võimalik mõnda kogemust või elamust saada, saad sa seda justkui teise inimese käest ... mitte laenata, see pole isegi laenuks, vaid lihtsalt see kingitakse sulle. Läbi klaasi. Kangro: Sedasi saad sa osa ka kogemustest, mida pelgad. Teised kogevad seda

103 sinu eest. On sinu laiendiks. Aga tegijana, vlog’ides end filmides on see vist vas- tupidi. Ma sageli näen, et see tüüp seal tahaks olla tegelikult keegi teine. Ta elab seal välja mingit fantaasiat, et olen nüüd see tähtis inimene, mul on mingid huvi- tavad mõtted, mida kõik tahavad ka kuulda, ma märkan õigeid asju ja seda on vaja kõigile teada anda, ma näen väga hea välja, minu stiil väärib tähelepanu, minu suhtumine väärib tähelepanu, minu interpretatsioon millest iganes väärib tähelepanu ja on oluline. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Mis sest, et ma panen faktidega mööda. Oli see kirik siin aastast 2000 või oli ta 1000, vahet ei ole ... Ka see, et ma panen mööda või et mul on ükskõik, saab osaks minu tähelepanuväärsest stiilist ...

(Ashilevi naerab)

Kangro: Minu arvamusest saab asjade mõõdupuu. Kirik on vana siis, kui ma arvan, et see on vana. See tüüp saab seal vlog’is ennast lihtsalt välja elada. Kasutab vaatajat kui vuajeristi ära. Ma olen kuu aega istunud siin proovisaalis – paljuski on see kõik samamoodi. Algimpulss on sarnane. Ashilevi: Videomeediumis distants etendaja ja vastuvõtja vahel alati jääb, nad ei saa kunagi kokku tegelikult, neid tõmbab teineteise poole kujutlus sellest, kuhu nad tahavad jõuda, soov ühendumisest, aga seda tegelikult ei toimu, distants alati jääb. Mina tegelen teatriga ikkagi selles usus, et teatris on võimalik see dis- tants ületada. Kangro: (vaikselt) Mhmh. Ashilevi: Mingitel hetkedel. Imelik, et ma nii mõtlen, sest samas ma vist üha vähem usun, et see on võimalik. Või ma tunnetan tugevamalt, et see distants ikkagi alati jääb. Aga ma tean, et see, mis mind käivitab, on ikkagi just see alg- impulss, mis on ka videoblogijatel. Tavasituatsioonides olen ma sotsiaalselt väga kohmetu ja häbelik, ma väga kardan võõraste inimestega suhtlemist. Kui näiteks koju tuleb postiljon, kes toob mulle paki, mille olen tellinud, siis ma kardan seda hetke, kui ma pean ukse avama ja korra temaga suhtlema. Sellega peaks tegelema (naerab), aga laval seevastu mul on tunne, et ma saan seal luua mingisuguse kont- rollitud keskkonna, kus on piisavalt turvaline, et ma tõesti saangi – vabandust,

104 ma nüüd kasutan sinu lavastuse pealkirja, aga –, ma saangi astuda sammu lähe- male.2 Vähemalt ma töötan selles usus, kuigi usk on väga ebakindel viimasel ajal. Aga muud mul ei ole ka. Kangro: Sa rääkisid väga huvitavatest asjadest siin. (naerab korraks) Mina te- gelikult arvan ka, et sa saadki astuda sammu lähemale, aga selle nimel tuleb väga palju pingutada. Mis siis, et teatrireaalsus on sarnane sellega siin, kus sa istud minu vastas. Kus me jagame samuti sama aega ja ruumi. Etenduse jooksul saame me kõik ju täpselt sama palju vanemaks. Ka publik. See ei ole sisenemine min- gisse fiktiivsesse aega, millest väljudes ma tulen tagasi samasse punkti, kust ma sinna läksin ... See kontakt võiks ju olla hästi vahetu. Aga see, et sa seda posti- meest kardad ja laval sa ei karda, tulebki sellest, et teatris säilib alati distants. Mi- nagi pelgan võõraste inimestega kohtumisi. See on nii ebamugav. Samas olen ma oma loomult sotsiaalne. Kui inimestega see kokkulepe on saavutatud, et nüüd me suhtleme niiviisi, siis mulle väga meeldib suhelda. Ashilevi: Jah. Mul on samamoodi. Kangro: Mul on ka see tunne, et laval saan ma teha mida iganes. Tõesti mida iganes. Lihtsalt lugupidamine inimeste vastu, kes tulevad mind vaatama, ei luba mul teha mida iganes. Aga põhimõtteliselt mul on julgust teha seal mida iganes. Just nimelt sellepärast, et seal, kurat, alati on see müür vahel. Ma tean, et väga kergelt mulle ikka kallale ei tulda. Tänaval saaks kohe vastu vahtimist.

(Ashilevi muheleb vaikselt, mõistvalt)

Kangro: Igasuguseid situatsioone on laval ette tulnud. Aga enamasti ikkagi on mingi piir, millest üle ei astuta. Seesama aastasadadega sisse istutatud kood kaitseb. Teatrilava jätab vaatajale alati võimaluse mõelda, et see ei tähenda seda. Et sina ei ole tegelikult Jim Ashilevi. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Sa oled hoopis mingi karakter. Ashilevi: Jah. Kangro: Ma ei ole kunagi Mart Kangro. Isegi kui ma väga püüan. Vaatajal on

2 „samm lähemale”, lavastaja Mart Kangro, esietendus 18. aprillil 2013. aastal teatris NO99.

105 tegelikult alust pidevalt kahelda, et kelle sõnu ma räägin? Kes see niiviisi mõtleb? Autoriteatri puhul ehk eeldatakse rohkem, et selles on midagi isiklikku. Minu jaoks see ongi väga põnev paradoks teatri puhul. Inimesed on sealsamas ruumis minu ees, ma räägin nendega, vaatan neile silma, ja on väga raske neile selgeks teha, et mina nendega räägin. Ashilevi: Mhmh. Kangro: See ongi minu meelest huvitav moment. Distants ongi vajalik, sest see ei oleks enam teater, kui müür kukub. Siis ta nähtavasti ei kvalifitseeru enam teatriks. Ma enda puhul ei tea, kas ma tahakski väga lõhkuda seda seina. Teisalt jällegi kontakt on ikkagi võimalik hetkedel, kui kogu publiku kontsentratsioon on sinul või tegevusel, mis laval aset leiab. Publikus olles sa eladki konkreetselt seda läbi, mis ruumis juhtub. Ja sa elad seda 100% läbi.

(proovisaalist vertikaalselt läbi jooksev WC-toru soliseb taas)

Kangro: Sa kirjutad ka, see on hoopis teine meedium. Ma kogu aeg mõtlen, et see on nii põnev, et sul on erinevateks ambitsioonideks erinevad vahendid. Ashilevi: Mhmh, jah. Kangro: Kuidas sa enda jaoks seda seletad? Kas sa mõtled selle peale? Ashilevi: Kindlasti mõtlen. Igal juhul mõtlen. Need on nii erinevad viisid ennast väljendada, kuigi tunduvad sarnased, sest lõppeesmärk justkui on sama: ikkagi jõuda teise või teiste inimesteni. Ma hakkasin tegelema mõlemaga, nii kir- jutamise kui näitlemise-lavastamisega, umbes ühel ajal, enam-vähem siis kui ma olin 13 või midagi sellist.

(Kangro korraks nohiseb itsitades)

Ashilevi: Meil oli koolis igav ja me mõtlesime välja erinevaid ajaveetmise viise. Tegime ka bändi jne. Aga mis jäid püsima, olidki peamiselt kirjutamine ja, ütleme, teater. Käisin näiteringis ka, tegin kodus koomikseid jne. Hiljem see kõik süvenes, kui sellest sai teadlikult valitud tee.

(naerab korraks vaikselt läbi nina, et vabandada suurejooneliselt kõlanud sõnapaari „valitud tee“ ütlemise pärast)

106 Ashilevi: Ma arvan, et kirjutamise juures võlub mind just see, et mõnes mõttes mind nagu ei ole. Ma saan sinna panna ennast sisse nii palju, kui ma vajan või vajalikuks pean, aga minu füüsis või sugu ei mängi rolli enam. Seal ongi järel ainult hääl ja see jutt, mida hääl räägib. Samas kui teatris on tegelikult ikkagi välimus number üks, mulle tundub. Esimese asjana sa näed selle inimese keha. Kangro: Sa näed kohalolu. Ashilevi: Tema kohalolu. See on üks asi, mis erineb. Ja teine asi on see, et kir- jutamine ikkagi on hästi üksildane tegevus. Mina vajan kirjutamiseks ikkagi eral- datust. Kangro: Mhmh. Ashilevi: On inimesi, kes suudavad koostöös kellegagi kirjutada, aga see on täiesti, tundub, et välistatud minu jaoks. Ma lihtsalt ei suuda isegi hakata mõt- lema, kui ma pean kellegagi koos kirjutama. Teater jällegi on ... Meie eelmisel kohtumisel sa ütlesid, et teatrist sa leiad enda laiendatud perekonna, kogukonna. Ka minu jaoks on see üks olulisemaid elemente teatrielu juures – et mul on see sõpruskond või laiendatud perekond. Üks tegevus, kirjutamine, võib soodustada halvemal juhul väga suurt kapseldumist, ja teine pool aitab jällegi kiskuda mind sellest lahti ja teeb mind paremaks suhtlejaks, sotsiaalselt natukene võimeka- maks. See on see, mismoodi ma laias laastus näen neid kahte tegevusharu. Kangro: Mina olen ääretult halb kirjutaja. Ka koolis olin masendavalt halb kirjandite kirjutaja.

(Ashilevi tahaks öelda, et ka tema polnud kirjandite kirjutamises kuigi tugev, aga ei taha Kangrot katkestada)

Kangro: Ka see, kuidas ma räägin. Alati mitmest teemast korraga, ma hüplen nende vahel, lauseid lõpetamata. Verbaalne eneseväljendus on mulle alati olnud suhteliselt suur väljakutse. Ashilevi: Aga tead, mulle tegelikult tundub, et see, mismoodi inimene räägib, on vähemalt sama oluline kui see, millest ta räägib. See on praegu kõrvalekalle, või võib-olla ei ole, aga põhjus, miks mulle meeldib kuulata podcast’e, seisnebki selles, et sealt ei ole välja puhastatud seda, mismoodi inimene räägib. Mulle meel- dib, kui selle inimese hääl on mu peas 30 minutit või tund aega, tema kõnerütm

107 „Kuidas võideti lääs?“. Stseen lavastusest. Foto Mikk-Mait Kivi. (Von Krahli Teater)

„Kuidas võideti lääs?“. Jim Ashilevi. Foto Mikk-Mait Kivi. (Von Krahli Teater) „Kuidas võideti lääs?“. Stseen lavastusest. Foto Mikk-Mait Kivi. (Von Krahli Teater) ja ... Seda jälgides ma tegelikult tunnetan inimese temalikkust – vaat see mulle meeldib. Minu jaoks ei ole ebamugav kuulata, kuidas sa räägid. Oma peas ma ei kritiseeri seda, et issand, kui hüplikult su mõtted liiguvad. Kangro: Mina enda puhul kritiseerin seda. Ma imetlen inimesi, kes on sõna- osavad ja ökonoomsed mõtte edastamisel.

(Ashilevi mõtleb, kas ta on intervjuu vältel seni olnud piisavalt sõnaosav ja mõtte edas- tamisel ökonoomne)

Kangro: Mulle on omane selline virvarr-läbisegi mõtlemine, mitte lineaarne ühe mõttega lõpuni minek. Teater jätab mulle eneseväljenduseks mänguruumi. Esiteks on ettevalmistusperiood piisavalt pikk aeg, et sõnad lauseteks kogeleda, ja teiseks, nagu sa ütlesid, teatris on kõige olulisem asi kohalolu. Ma saan sõna laval oma kohaloluga värvida. Kuigi nüüd tegelikult võiks vist vaielda selle üle, mis teatris peamine on. Kõige olulisem on siiski vaataja. Enamasti selleks, et eten- dus aset leiaks, on vaja vähemalt kahte inimest: ühte, kes vaatab, ja ühte, keda vaadatakse. Aga kui keegi ei vaata, siis etendust kohe kindlasti ei ole. Ashilevi: Nagu Peter Brook kirjutas oma „Tühjas ruumis“ ... Kangro: Mhmh. Ashilevi: Teater algab sellest, kui üks inimene vaatab ja teine astub tühja ruumi sisse, eks ole. Kangro: Kui see ruum ainult oleks tühi. See ruum on tähendusi täis. Jérôme Bel jällegi on ütelnud, et lavale pole füüsiliselt inimest vaja. Ta on juba seal. On vaja lava ja publikut, et ta saaks öelda, et see nüüd on etendus: vaadake. Aga ta- gasi tulles kirjasõna juurde, kuigi pea kõigis mu lavastuses on väga palju teksti, ei saa ma öelda, et see on tekstipõhine lavastus, sest tegelikult on see kohalolu- põhine. Kõik mu lavastused on kohalolupõhised. Näiteks kui võtta minu lavas- tuste tekstid ja neid lihtsalt lugeda, siis see on hoopis midagi muud. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Tahaks öelda, et eraldiseisvalt pole neil tekstidel lavastusega suurt ühist. Need tekstid on muidugi eelnevalt komponeeritud ja sõna-sõnalt paberil olemas. Selles mõttes on ta nagu noodikiri – kes seda kirja ei tunne, ega see peale vaadates aru ei saa, kuidas see teos kõlab.

112 Ashilevi: Ma võin selle vähese põhjal, mis ma olen näinud sinu töödest, öelda, et nii see paistis ka mulle. Ja see on ka põhjus, miks sa äratasid minus huvi. Ma tunnen selles otsingus ära ka enda otsingu. Ma arvan, et see on ka minu jaoks teatris peamine ...

(proovisaalist vertikaalselt läbi jooksev WC-toru soliseb jälle valjult)

Ashilevi: ... saavutada kohalolu ja siis sellega midagi peale hakata. Teatrikooli lõpus ma tegin oma kolme kursusekaaslasega siukse ... ma nimetasin seda sünd- museks. (naerab) Korraldasin sündmuse, kus oli ka natuke koreograafiat. Ma olen kehaliselt nii ebakindel tegelikult, et see, et mina neile koreograafia tegin, on omaette nali. Nali iseendale.

(Kangro muheleb, püüdes mõista, mida Ashilevi täpselt silmas peab)

Ashilevi: Rõhk läks sellele, et me tegime harjutuse, kus kaks näitlejat kolmest pidid jääma vist peaaegu 20 minutiks kahekesi lavale ja hoidma silmsidet siukse pala nagu „Jesus’ Blood Never Failed Me Yet“ saatel. Üks vanamees laulab hädi- sel häälel ... (püüab veidi laulda) Üks ja sama laulurida lihtsalt kordub ja sinna taha on helilooja Gavin Bryars ehitanud orkestreeringu, mis kasvab ajas. Lõpuks on kõik mõjuv ja võimas. Selle saatel nad pidid põrnitsema teineteist ja justkui elama läbi seda ajahetke, mõeldes, et midagi muud peale teise inimese ei olegi. Nad elasid koos laval ühe pisikese elu läbi – aga läbi teise pilgu, püüdes olla ainult selle teise inimese jaoks ja kaudu laval. See oli naljakas, kuidas see kõik mõjus. Me mängisime seda kolm korda. Kangro: Mhmh. Ashilevi: Ja iga kord tegelikult juhtus midagi emotsionaalset. Naerdi või läks kellelgi tuju tõsiseks ja kurvaks isegi, oli pisaraid ... Mõnel inimesel oli seda huvi- tav vaadata, mõnel oli tohutult igav kindlasti, aga kokkuvõttes me tegelesime selle ainsa asjaga, mis mind tegelikult huvitab. Ma ei arva, et ma siis otsustasin, et edaspidi tahangi ainult väga staatilisi asju teha, aga asja tuum oli ikkagi just nimelt kohalolu. Püüd teha aja möödumine võimalikult tajutavaks, teha aeg ja inimestevaheline kontakt võimalikult tihedaks niimoodi, et selleks ettemääratud

113 ajaks, mis meile laval on antud, olekski see, mis siin toimub, kõige olulisem. Vahel näitlejana ma laval ka tunnen seda, et kui etendus läheb hästi ja ma suudan sinna sisse minna, siis need poolteist või kaks tundi mul ei ole muid kripeldusi. Mul ei ole tunnet, et mul jääb praegu midagi tegemata või et peaksin kuskil mujal olema. Kangro: Mhmh! Ashilevi: Ma olengi ilma süümepiinade ja kahtlusteta selles tihedas ajas ja kui etendus läbi saab, siis ma tunnen, et mu päevatöö on tehtud. Ma ei pea rohkem midagi täna tegema. Korraks kaob ära see kahtlus ja hägune süütunne. Kangro: Ma saan sinust väga hästi aru. Ashilevi: Väga tore. See on väga tore.

(naeravad)

Ashilevi: Aga selle jutu kokkuvõtteks ma tahaks hüpata edasi järgmisele tee- male, mida ma sinuga hea meelega arutaksin ... Kangro: Kuule, enne kui sa sinna hüppad, ma pean hüppama vetsu. Lihtsalt ma olen joonud ühe pudeli vett siin juba ära.

(Ashilevi naerab mõistvalt, Kangro lippab vetsu)

Kangro: (WCst tagasi tulles) See on ka midagi, peale mida on alati kergem tunne.

(naeravad)

Kangro: Sorry. Ashilevi: Ei, kõik on hästi. Teema, millega tahaksin edasi minna, ongi just nimelt kehalisus laval. Sul on kindlasti palju öelda sel teemal, aga ma sissejuha- tavalt ütleksin omalt poolt, et see, mis ma just äsja rääkisin ideaalolukorra kohta laval, kõlab, eriti paberile panduna, tõesti peaaegu maagiliselt. Justkui laval oleks võimalik mingi totaalne side teistega. Justkui oleks võimalik olla nii kohal, kui üldse olla saab, ja lahustuda sellesse hetke, saada teiste inimestega kokku sel määral, et see mõjub, justkui ma sulanduksin neisse. Kangro: Mhmh.

114 Ashilevi: Tegelikult kui ma mõtlen kehalisuse peale, siis sealt algavad igasu- gused takistused minu jaoks laval. Need asjassepuutumatud mõtted, mis mul laval pähe tulevad, puudutavad peamiselt ikkagi seda, et milline ma praegu siin olen. Ja järsku tekib nii ebamugav eneseteadlikkus just sellepärast, et ma tunnen, nagu ma oleksin füüsiliselt ebapädev. Ma tajun näitlemist ka osaliselt nagu pilli- mängu harjutamist. Ma olen käinud muusikakoolis, nii et mulle see sarnasus tun- dub päris paikapidav tegelikult. Kangro: Mhmh. Ashilevi: Ma tunnen, et lavastaja juhiseid täita püüdes ma justkui kasutan oma keha instrumendina, ma üritan seda häälestada õigeks ja siis mängida õigesti, võib-olla mingitel hetkedel isegi virtuoosselt. Ja see, mis ma nii sageli tunnen, on ikkagi kohmakus. Ma olen nagu mingisugune kehv instrument, mis läheb jube kergesti häälest ära ja ei kõla alati nii, nagu ma tahaks. Mind on kor- raga kaks, on see kehaline mina, kes liigutab, teeb häält ja ütleb sõnu, ja on mõt- teline mina, kes istub puldis, jagab juhiseid ja käsklusi. Ja seal vahel on mingi takistus. Ma sageli tunnen ikkagi, et mul on omas kehas ebamugav laval, saad aru. Ma hakkan nägema ennast väljastpoolt ja ma hakkan tegelema pisiasjadega, nagu näiteks milline mu rüht praegu on või miks ma praegu selles asendis juba viimased seitse sekundit olen seisnud, kas loomulikum ei oleks, kui ma tõstaksin oma parema käe ja toetaksin selle siia ... Kangro: Aga kas sa ei arva, et see on lihtsalt sellepärast, et sinu keha reedab kõik? Ashilevi: Just täpselt. Kangro: Sa võid oma suu kinni hoida ja arvata, et ma su mõtteid ei kuule, aga su keha räägib edasi minuga. Ashilevi: Jaa. Kangro: Naljakas ongi see, et tihtipeale, kui ma kuulan näitlejaid rääkimas – ma ei pea siin praegu sind silmas –, räägitakse tekstist, räägitakse kõnest ja rää- gitakse kehast. Minu küsimus on, mis asi on see tekst? Tekst ei ole see, mida näit- lejana rolliraamatust pähe tuubid, tekst on see, mida ma vaatajana loen, mida ma kuulen ja näen. Nii lihtne see ongi. Ja mulle tundub, et teatris sageli ülehin- natakse seda, mida ma kuulen, ja alahinnatakse seda, mida ma näen. Ja see on nii kummaline. Ometi me räägime: „Ma lähen etendust vaatama.“

115 Ashilevi: Mhmh. Kangro: Meil on meeletu kirjandusliku teksti kultus. Miks ma oma töödes väga sageli genereerin materjali ise, ka sõnalise? Sest ma tahan, et see materjal pärineks kehalt, kes seda esitama hakkab. On palju kritiseeritud seda, kui tullakse kokku ja hakatakse rääkima mingitel omadel teemadel. Miks seda kõike on vaja, kui meil on nii palju väärt kirjanduslikku materjali? Ma vaimustun sellest kirjan- duslikust materjalist seda lugedes, sest kui ma lähen sellel tuginevat teatrisse vaatama, siis mida ma seal enamasti näen, küll mitte alati, on, kuidas keegi püüab olla keegi teine, kes ta ei ole. Ja kuidas selles ebaõnnestutakse. Samas ei tohiks see ju väga raske olla. Me nii või naa üritame elus kogu aeg olla keegi teine. Selles mõttes on see vägagi orgaaniline olek.

(muhelevad)

Kangro: Diane Arbusil on väga lahe tsitaat: „Seda, mida inimene arvab, kui- das ta teistele näib, lahutab sellest, kuidas ta teistele näib, kuristik.“ Teine tsitaat, mis mulle väga meeldib, on: „You see someone on the street, and essentially what you notice is the flaw.“ Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ta ütles seda küll, pidades silmas inimese disharmooniat, aga tege- likult me kõik teeme seda. Me võtame esimesena error'ist kinni. Ashilevi: Mhmh. Kangro: On see siis silmipimestav ilu või midagi vastupidist. Kuhu ma tahtsin jõuda, oli see, et see keha ... No kuhu need inimesed arvavad, et nad oma keha peidavad? Kuhu sa arvad, et sa selle paned? Või oma liikumise? Tantsijana end treenides olen ma pidevalt üritanud midagi varjata. Samas, midagi kinni kattes ilmuvad uued asjad nähtavale. Keha salvestab kõik. Steve Paxtonil on etendus „Satisfying Lover“, mille ta tegi 60ndatel, kus ta korjas kokku mingi 40 inimest tänavalt ja kirjutas igaühele paberil ette partituuri, mis oli hästi primitiivne. Inimesed pidid ükshaaval üle lava minema. Kõnni kümme sammu, siis oota, loe kümneni ja lahku teisele poole. Või mine vasakult paremale, keset lava seisata, pööra näoga publikusse, tee täistiir peale, lahku pa- remale. Ja nii nad kõik seal ükshaaval tegid ilma igasuguse lavalise kogemuseta.

116 See oli põhimõtteliselt antropoloogiline etendus. Sa vaatasid, kuidas need inime- sed seda sooritasid. Aga ilmselgelt oli see tekstist tulvil, selles kehade kõndimises oli palju informatsiooni. Sagedasti ma näen teatris, et elatakse naiivses usus, et suudetakse peita midagi, mis keha lavale toob. Peita tuleb vaataja peas midagi. Sa pead mind, vaatajat, häälestama, et ma paneksin oma tähelepanu õigetele asjadele. Paljast kostüümist või grimmist ei piisa. Kuigi see muudab palju. Mis puudutab keha või füüsilisust, siis ilma kehata see hääl publikusse ei lähe. Aga ma samas ei arva, et see stiliseeritus, mida minu keha on läbi teinud 25 aastat, mille tulemusena ma olen omandanud mingi kehalise artikulatsiooni … Et mul oleks selle tõttu kuidagi kergem kui sinul, ma ei usu. Sa ikkagi tood selle lavale kaasa, mis sul seal on, ja sa pead sellega tegelema. Ashilevi: Jah. Kangro: Nii see on. Muud varianti ei ole. Mina ka pean lahti saama sellest, mis mul seal on, kui see on häiriv. Tegelikult see situatsioon on sama nagu sul. Ashilevi: Tegelikult mulle on jube sümpaatne töötada sellises vormis, kus iga- ühe iseärasused on lubatud juba eos. Mul on hästi veider siseneda lavastusprot- sessidesse, kus, nagu sa ütlesid, peab tegelema peamiselt varjamise ja nii-öelda ümberkehastumisega. Vat ümberkehastumine, see on mingisugune asi, mida ma ei usu. Kangro: Mina võtaks „ümber“ ära: kehastu! Ashilevi: (naerdes) Jah, jah. Kuigi on inimesi, kes väga osavalt suudavad tõesti tekitada minus tunde, et nüüd nad mängivad kedagi, kes on absoluutselt teist- sugune, kui nad tavaelus on. Kangro: Aga ta teeb seda ikkagi enda kogemuse pealt. Ashilevi: No just. Kangro: Ma tahan seda öelda, et ma ei arva, et on mingi parem teater või hal- vem teater. Tähendab, on. Aga see määratlus on sooritusepõhine. Ei saa öelda, et klassikaline psühholoogiline teater oleks halvem kui postdramaatiline teater. Ashilevi: Olemuslikult. Kangro: Olemuslikult jah. On väga geniaalseid sooritusi, lihtsalt valikud on siis järelikult õiged olnud. Näitleja on valinud õiged vahendid ja ta on selle istu- tanud endas õige koha peale. See kõlab metafoorina ... Ashilevi: Ma saan sinust aru. See võib tunduda lugedes segane, aga oma

117 kogemuse pinnalt ma saan täpselt aru, mida sa räägid. Mind tõmbab alati ligi kõige siiramate kavatsustega ellu viidud kohmetu või kohmakas esitus, sest sageli seal on alles palju rohkem seda olulist või seda, mida taheti väljendada, kui lõpuks selles ülihästi viimistletud stiliseeritud teoses. Kangro: No kui see siirus on siiras, siis ma võin selle kohmakuse alla neelata. Võib-olla ma ei kasutaks sõna „siirus“ teatrist rääkides. Teater on ju manipulat- sioon. Ma teadlikult manipuleerin vaatajaga. Kus on selles manipulatsioonis ruumi siirusele? Ashilevi: Mhmh. Kangro: Siiras on minu soov, et see manipulatsioon õnnestuks. Seda, et ma olen kuidagi õilsam või loomulikum, ei saa öelda. Ma olen samasugune kelm laval nagu iga teine. Ashilevi: „Siirus“ on eksitav sõna. Kangro: Oma soovis võin ma olla siiras küll. Ashilevi: Huvitav, kuidas laval on selline omadus, et see tegelikult teeb esmalt kõik hästi ebaloomulikuks ja ebamugavaks. Kuigi kokkuvõttes on seal võimalik jõuda just nimelt väheste kadudega kontaktini – ja see mind tõmbabki, ma tajun seda potentsiaali. Siiski minu natuuri puhul on mu esmane kneejerk-reaktsioon ikkagi hakata esimestes proovides väga ebaloomulikult rääkima ja käituma, reaalselt halvasti näitlema. See hakkas juba koolist pihta, sest lihtsalt nii ebamu- gav on algul laval olla ja mul on konstantselt selline tunne, et ma peaksin olema hoopis teistsugune praegu selles rollis. Alles lavastusi sisse mängides tekib vabam ja nüansirohkem mäng. Kangro: See on nagu kaamera mõju, millest me algul rääkisime. Kui kaamera filmib, siis sa käitud väga teistmoodi. Ashilevi: Jah. Kangro: Seda ei saa peast ära, kui keegi sind vaatab. See ongi see, mis käivitab näitleja meis – keegi nüüd vaatab. See ütlebki: „Nüüd kiirga.“ Ma ei usu ühtegi inimest, kes ütleb, et suudab selle ära unustada. Võib juhtuda, et etenduses toi- muv kisub sind mänguliselt kaasa ja hetkeks sa unustad selle, et sa oled laval. Mul on olnud situatsioone, kus lavastus nõuab meeletut füüsilist täpsust ja pin- gutust, et sellega toime tulla, ja siis ma keskendun lihtsalt paku tabamisele. Siis ei ole ka mahti mõelda, kas keegi vaatab või ei vaata. Aga valdavalt ju kõik kogu

118 aeg vaatavad ja ma näen, et nad vaatavad. Nad vaatavad juba siis, kui ma hakkan lavastust tegema. Ashilevi: Kui oled alles omaette proovisaalis? Kangro: Põhimõtteliselt kohe, kui ma hakkan mõtlema selle asja peale, hak- kavad nad vaatama. Ashilevi: Jah. Jaa.

(WC-toru soliseb)

Ashilevi: Aga mis sa arvad, mis see põhjus on, miks sul ja mul on vaja seda kõike laval teiste ees otsida ja läbi teha? Sest kõik inimesed ju ... Kangro: Väga egoistlik ... Ashilevi: Kõik inimesed ju vähemal või rohkemal määral tajuvad seda, et teiste pilgud saadavad neid ja nad ei ole kunagi üksi. Isegi siis, kui nad ei viibi parasjagu rahvarohkes kohas, on nad kas või mõtetes nii seotud inimestega, kes neid ümbritsevad. Me oleme kõik ühiskonna liikmed, me kõik oleme need, kes me oleme selles random inimkoosluses ja katsume hakkama saada. Miks meie seda kõike siis peame teiste ees eraldi veel tegema? Kangro: (juba vastata kibeledes) Mis laval on teisiti kui tänaval, on see, et laval sa tunned kohustust olla initsiaator. Sa oledki seda. Ehk siis sina küsid küsimuse ja publik on kohale ilmumisega andnud märku, et ta on valmis sind kuulama. Mina teen seda konkreetselt selleks, et õppida enda kohta rohkem. Ashilevi: Aga mida sa loodad teada saada? Kangro: Saan, kõike saan teada. Ma saan teada, kes ma selline olen, kus ma elan, kes on need inimesed mu ümber. Kõike saan teada. Ma saaksin seda näh- tavasti teada ka ilma teatrita, aga teater on minu jaoks paeluv platvorm filosoo- filiseks diskussiooniks või dialoogiks. Siin on palju aspekte, aga põhipoint on ikkagi mõtestada ja lahti harutada maailma, kus ma elan. Ashilevi: Ja sa usud, et see on ka vaatajale väärtuslik ja vajalik? Kangro: See, mida mina teen? Ashilevi: Jah. Kangro: Ma arvan, et see nii on. Selles mõttes on teater konkreetne kunstiliik, et sa saad seda ikka suhteliselt ruttu teada, kas need küsimused lähevad kellelegi korda, kas dialoog tekib, kas tullakse kaasa või ei.

119 Ashilevi: Jah. Kangro: Nähtavasti ma pärast esimest lavastust järgmist ei teeks, kui mul ei oleks dialoogipartnerit. See kõlab jube ülbelt, mulle tegelikult ei meeldinud see, mis ma siin välja käisin, aga tegelikult see nii on. Teatris sa saad kohe aru, kas sind kuulatakse või ei kuulata. Ja muidugi see ka süstib julgust, see toidab seda algatust sinus, kui sa näed, et see läheb kellelegi korda. Ma ise käin väga palju teatris, ja mitte ainult teatris, käin näitustel, kontsertidel, loen, sest mina inime- sena leian sealt äratundmist. See äratundmine toidab teadmist, et ma ei ole üksi. Ma arvan, et see ongi see, milleks kunsti on vaja – et sa saaksid aru, et sa ei ole üksi. Et sa ei ole hull, et sa ei ole mingis oma trip’is. Sa võid olla, aga neid inimesi on veel. Sama, mis vlog’induses on, seesama kollektiivsuse tunne, et mõtted on õhus ja keegi on selle kinni püüdnud ja sõnastanud. Sõnastanud viisil, mille peale ma võib-olla ise ei oleks tulnud. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Paar päeva tagasi oli siin etendus, mille esitaja ütles, et ta toob Ka- nutisse vahelduseks publikut ka, sest siin käib publikut nii hirmus vähe. Kui ma tahaks olla rahvamees, siis ma nähtavasti teeks midagi muud. Ma tegelen küsi- mustega, mis on mulle olulised. Niivõrd egoistlik on see. Paraku sellele, mida ma teen, on publikut nii palju, kui on. Ja kindlasti mitte vähe. Ma ei taha minna seda teed, et suurema publiku võitmiseks hakkan rääkima mingitel teistel tee- madel, mis mulle ei ole olulised. Ma ei tea, mis ma tahtsin sellega öelda. Mul on läinud selles mõttes hästi, et ma olen päris palju teinud ka kommertslikke show’sid, revüü-asja. Ja ma tegin ikkagi omal moel ja seda eeskätt just nimelt sellepärast, et tõestada endale, et ma suudan ka midagi selles žanris pakkuda. Võib-olla ma sain oma glamuurijanu rahuldatud. Ashilevi: Kui ma püüan ka ise vastata oma küsimusele, siis ma ei oska sinu poolt öeldule midagi lisada, sest ma olen sellega nõus. Kui üldse veel midagi täienduseks öelda, siis võib-olla seda, et mulle tundub, et see ei ole juhus, et inim- kond on välja mõelnud erinevaid viise kõnelemiseks. Ei kõnelda ainult ühe mee- diumi, näiteks kirjaliku teksti abil. Meediume on väga erinevaid, nad on olemas põhjusega ja just senikaua, kuni neid on vaja. On ju ka kunstivorme, mida enam ei eksisteeri, mis tunduvad vanamoelised või on tähendusest tühjaks jooksnud. Aga teater ja kirjandus pakuvad mulle võimalust rääkida asjadest, millest ei olegi

120 võimalik teistmoodi rääkida. Sest see ongi see keel, milles on rääkimine võimalik. Kui ma niimoodi mõtlen, siis see enam ei tundu seisnevat ainult mu enda egoist- likus tungis esineda ja pälvida heakskiitu hea esinemise eest. Olulisemates töödes mul tõesti avaneb võimalus rääkida asjadest, millest ei olegi võimalik kuidagi teisiti rääkida. Seda on raske hiljem sõnadesse panna või intervjuuvormis kokku võtta, et mis selle jutu sisu siis on, mida ma tahtsin rääkida, sest ma saingi seda väljendada ainult selles vormis. Hiljem seda ümber sõnastades, lahti seletades või ümber jutustades on see juba mingi muu asi, mingi muu jutt. Aga just nimelt see kontakt, mis saab võimalikuks selles meediumis või ruumis, laval, on see, mis loeb. Ja mulle tundub, et see ongi lausa eluks vajalik, jah. See on päris suur asi. Kangro: Ma olen sinuga täiesti nõus. Edevusel on ka oma osa, aga oluline on just see, et ma saan selles meediumis rääkida teatud moel. Mida ma hindan väga palju, on just see, kui keegi on oma meediumi ja selle võimalused läbi tunneta- nud. Ma alati vaimustun sellest, ükskõik mis valdkonnaga on tegu. Mul on hu- vitav, kui ma näen, et selle meediumiga endaga ka tegeletakse. Sulle räägitakse kahte lugu korraga. Üks asi on lugu, ja teisalt see, kuidas seda esitatakse, räägib omakorda lugu sellest meediumist, selle mehhanismidest. Ma ei ole kunagi väga nõus selle kriitikaga, mis ütleb, et teater räägib väga palju teatrist endast. Ashilevi: Mhmh. Kangro: Kes veel siis peaks rääkima ja olema kriitiline teatri suhtes, kui mitte eeskätt teater ise? Teater peab tegelema sellega, et ta esitab endale küsimusi. Kõik peavad endale küsimusi esitama.

(emb või kumb ohkab väsinult)

Ashilevi: Ma arvan, et me võime siin lõpetada. Kangro: Jah, lõpetame. Ma ei tea, kuidas sa selle kõik kokku kirjutad. (diktofoni LCD-ekraanil jooksvat aega vaadates) Seda on meeletult palju, jah? Ashilevi: Ma arvan, et see on normaalne kogus juttu. Kangro: Sa transkribeerid selle ümber või? Ashilevi: Jah. Kangro: Aga järsku saada mulle siis see fail?

121 Ashilevi: Igal juhul. Kangro: Ma saan seal võib-olla lühemaks teha mingeid omi mõtteid, kui neid siit üldse leiab. Ashilevi: Ei, absoluutselt. Koos teeme selle jutu täpselt selliseks, nagu see olema peab. Tegelikult lõpuks me esineme ka paberil. Intervjuu lugeja ei saa kunagi teada, mida me tegelikult siin rääkisime. Nad saavad teada seda, mis me tahame, et nad arvaks, et me rääkisime. Kangro: Täpselt. Väga tore oli sinuga rääkida. Ashilevi: Mul oli sinuga ka väga põnev rääkida.

122 ALATI ÕHUS HÕLJUV LÄBIKUKKUMISE VÕIMALUS HOIAB NÄRVI ÄRKVEL

MAIKE LOND MALMBORG JA RIINA ORUAAS

Riina Oruaas: Meile ette antud märksõnad on hästi laiad, neid saab selgitada väga erinevatel viisidel. Mul on raske rääkida 2015. aastast, kuna olin sellest suure osa ära.1 Maike Lond Malmborg: Minu jaoks on need märksõnad liiga poeetilised. Ma olen lavastusi tehes palju konkreetsem inimene. Vähemalt üritan olla. Ma tegelen hästi konkreetsete ülesannetega. Tunde pealt töö algab alles protsessi hilisemas järgus, kui ma lasen sellel ligi tulla. Ka mina ei ole väga palju Eestis olnud. Kaks viimast aastat, 2014 ja 2015, olen palju ära olnud. 2015. aasta kevadel tegin Brüs- selis koos Pieter de Buysseriga lavastust „Immerwahr“2. Sa ütlesid enne diktofoni käimapanemist, et õpetad tudengeid lugema ja kirjutama. Kuidas see käib? Oruaas: Ülikoolis töötamisest saab rääkida mitmel tasandil. On erialateadmi- sed ja -oskused ja on n-ö võtmeoskused, mis on kõige alus. Eneseväljendusosku- sega tuleb tegeleda nii kõnes kui ka kirjas, oluline on ka kriitilise lugemise oskus. Kas üliõpilane saab aru, mida ta loeb, või miks, mida ja millal ta kirjutab? Milli- sesse konteksti üks või teine tekst, pilt või lavastus kuulub? Kirjutama ja rääkima õpetamise all mõtlen ma seda, kas tudeng on võimeline adekvaatselt edasi andma seda, mida ta on lugenud või näinud. 20-aastase jaoks ei ole 2000 või 500 aastat tagasi kirjutatud loo ümber jutustamine kõige lihtsam ülesanne. Lond Malmborg: Ja loo sees on veel teised lood, mis tuleks sealt üles leida. Oruaas: Täpselt. Kuidas on lugu kokku pandud? Milliseid vahendeid loo ju- tustamiseks kasutatakse ja mis on nende vahendite tähendus? Kogu aeg tuleb tegeleda sellega, kes oli või . Tuleb rääkida,

1 Vestlus toimus Noku klubis 27. jaanuaril 2016. 2 Maike Londi ja Pieter de Buysseri lavastus „Immerwahr“ esietendus 10. märtsil 2015 Kaaistudios Brüsselis, produktsioon: Hiros, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Kaaitheater.

123

„Immerwahr“. Maike Lond Malmborg ja Pieter de Buysser. Foto Herman Sorgeloos. millest Shakespeare’i näidend koosneb. Isegi 20–30 aastat tagasi toimunud sünd- mustest on vahel raske aru saada, aga Shakespeare kirjutas rohkem kui 400 aastat tagasi. Lond Malmborg: Peab konteksti teadma. Oruaas: Jah, oluline on nii konteksti tundmine kui ka tekstide sisemise struk- tuuri mõistmine. Need küsimused on ka mulle endale olulised – ma ise ei tohi nendes asjades naiivne olla. Lond Malmborg: Mulle on oluline küsimus, kas see, kuidas ma teatud asjad laval lahendan, annab edasi seda, mida ma tahan, või on see ainult minu enda kõrvade vahel? See on vist alati kõige keerulisem. Et näha, kas see, mida ma otsin, ka päriselt olemas on, on vaja samm kõrvale astuda. Milline osa on liiga segane, milline ei ole veel selge, pole piisavalt puhtaks nühitud või on liiga pealiskaudne. Oruaas: Lugema ja kirjutama õppimine on põhimõtteliselt sama asi. Teadus- tekste kirjutades on samad probleemid. Humanitaarteadustes toimub praegu väga palju ja selleks, et keegi su teksti märkaks, peab see olema väga selge, pead teadma väga täpselt, millega sa tegeled ja leidma selle edasi andmiseks õige viisi. Lond Malmborg: Sõnade tähendus on ka oluline. Viimasel ajal mulle tundub, et keel muutub järjest kiiremini, sõnade tähendusi võib mõista nii või naa või kolmandat pidi. Kui sõna on liiga mitmeti mõistetav, siis järelikult ei ole see hea sõna või väljend. Järjest rohkem tekib probleeme sellest, et sõnade tähendusi taas- luuakse väga kiiresti. Oruaas: Sa ütlesid enne, et sa mõtled hästi konkreetselt. Kas räägiksid lähe- malt lavastusest, mis te koos Iggy Lond Malmborgiga sel sügisel tegite – „99 Words for Void“3? Mis on lavastuse loomise konkreetne impulss? Lond Malmborg: Selles lavastuses räägime kohe alguses ära, mis juhtuma hakkab. Mind on alati huvitanud läbipaistvus lavastuse vormis ja struktuuris. Mulle meeldib, kui kõik on algusest peale selge. Aastal 2002 olime Kaja Kannuga Kanutis residentuuris, teemaks oli meil sõda ja seks, millega tegelesime neli nädalat. See jäi küll sinnapaika, aga mind hakkasid huvitama küsimused, mis puudutavad sõda. Kuidas sõda deklareeritakse, mis on need põhjused, ja enam

3 „99 Words for Void“ , idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg, Maike Lond Malmborg. Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Baltoscandal Festival, Dublin Theatre Festival, Théâtre national de Bordeaux en Aquitaine, Teaterhuset Avant Garden, esietendus: 11. novembril 2015 Kanuti Gildi SAALis.

126 veel – mis on see keel, retoorika, mida sealjuures kasutatakse? Ühel hetkel olin jõudnud juba küsimuseni, miks me oleme aja jooksul nii palju militaarset termi- noloogiat oma igapäevakeelde üle võtnud. Eriti mis puudutab kunsti: meil on strateegiad ja me sihime millelegi ja me üritame mingit ala vallutada. Kogu selle terminoloogia, mis oli varem puhtalt militaarne, oleme võtnud oma igapäeva- sesse keelde üle. Projektikirjeldustes kasutatakse väljendeid aiming, triggering jne. Mida see keel teeb, kui me selle niimoodi kogemata üle võtame? Mida see keel teeb meie töödega, meie kunstiga? Meie teostega? Ma usun, et keel pole lihtsalt kokkulepe, vaid tal on ka mingi mõju. See, kuidas me räägime, mõjutab ka lõpuks meie esteetilist vormi, tulemust. Oruaas: Keel ei ole neutraalne. Lond Malmborg: Kindlasti mitte. Olin Brüsselis ja tegin Pieter de Buysseriga lavastust, kui Pariisis toimus Charlie Hebdo terroriakt. Sõitsin iga päev metrooga proovi. Ühel päeval oli metroo täis sõdureid. Hambuni relvastatud, automaati- dega. Metroos olin mina üksi, ootasin rongi, ja neli sõdurit. Alguses ei saanud ma aru, miks nad seal on, kas see on mingi õppus. Ühel päeval mõistsin, et nad on siin, et mind kaitsta. Mis see on, mille eest nad mind kaitsevad? Mis märgi- süsteemi nad kaitsevad? Kui nad on niimoodi hambuni relvastatud, siis ei tunne ma end üldse turvaliselt. Siis tuli Iggy külla ja hakkasime sel teemal rääkima. Sealt hakkaski lavastus vaikselt kooruma. Rääkisime sellest, et meil on valgus- tusajastu juba olnud, meil on humanism ja demokraatia ja kõik need ilusad asjad. Mida see tähendab? Mis need humanistlikud väärtused või valgustusajastust tulnud tõekspidamised on? Oruaas: Isegi juba renessansist sai see alguse. Lond Malmborg: Jah, isegi renessansist. Aga nüüd, mis need väärtused on, mida me kaitseme aastal 2015 relvadega? Need on kõik pehmed väärtused, aga neid saab kaitsta ainult n-ö kõvade väärtustega. Hakkasime ideoloogiat keele või keelemasina kaudu vaatama. Kuidas ideoloogia konstrueeritakse? Humanism baseerub ainult keelel, humanistlike manifestide deklaratsioonidel „kõik inime- sed on võrdsed“ jms. Mida see tähendab? Kui kaevama hakata, siis ei tähenda see mitte midagi, muutub väga kiiresti tühjaks. Siis me hakkasimegi keelt n-ö tühjendama. Ma alustan alati sellest, et mind huvitab, kuidas mingi asi töötab. Kuidas see

127 „99 Words for Void“. Maike ja Iggy Lond Malmborg. Foto Tarvo Hanno Varres. (Kanuti Gildi SAAL) käib? Kui ma varem tegelesin rohkem elektroonikaga, siis ma tahtsin teada, kui- das üks komponent teist mõjutab. Teatrit teen ma samamoodi. Ma tahan lammu- tada minu jaoks ebaselge küsimuse juppideks ja teada saada, mis selle taga peidus on. Kuidas see töötab? Mis on demokraatia? Mind huvitab, kuidas selleni keele kaudu minna saab, ja vaadata keele kaudu, kuidas see on konstrueeritud. Kui ma selle teemaga tegelesin, siis lugesin palju töid ja artikleid autoritelt, kes tegelevad nn feminist war theory’ga. Autorid, kes lammutavad kogu rahvusvahe- liste suhete, sõjanduse ja militaaria pulkadeks ja analüüsivad seda feministliku teooria kaudu. Hästi pea peale pööratud ja väga huvitav. Patricia Molloy on oma doktoritöös4 välja toonud, et 1960. aastal kasutati ajakirjas Vogue esimest korda n-ö tavalises kultuuriruumis sõna „strateegia“. See asendas hästi kiiresti sõna „planeerimine“. Enne seda tegeleti planeerimisega, aga siis muutus see stratee- giaks. Nüüd on igal firma brainstormingu’l ja think tank’il strateegia. Kaasa arvatud kunstnikel. Me ei planeeri enam, vaid meil on kindlad strateegiad ja meetodid, kuidas me tööd teeme. Oruaas: Kuhu sa sihid? Lond Malmborg: Jah, kuhu sa sihid? Aiming, jah. Tundus huvitav, et see on suhteliselt hiline. Ma arvasin, et see kõik on palju varem toimunud. Üleüldse toi- mub pidevalt terminite nö re-coining. See tähendab, et terminile lisatakse uus tähendus, mis vana ära kustutab. Oruaas: Otsene tähendus on „ümber müntima“, seotud rahamüntidega. Minu jaoks oli „99 Words for Void“ selles mõttes üllatus, et Kanutis tehti nii tiheda teks- tiga lavastus. See, mis keelt me kasutame, on päris huvitav. Teiseks oli seal üks hea irooniline kujund, mis seostus ka lavastusega „Sugu: N“5 – miks raudrüütlid? Miks teil raudrüüd seljas olid? Lond Malmborg: See tuli spontaanselt. Tahtsime tagasi algusesse, valgustus- aja-eelsesse aega, et tuua humanismi keeles olev vägivaldsus välja. Teiseks taht- sime selga panna Euroopa kuldaja militaarse kostüümi, et võimendada huma- nismi, mida me relvadega kaitseme. Üritasime näidata, et vägivaldsus on keele

4 Patricia Molloy, From the Strategic Self to the Ethical Relation: Pedagogies of War and Peace. Toronto Ülikool, 1999. 5 „Sugu: N“, lavastuslikuks tervikuks seadnud Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, dramaturg Maria Lee Liivak, tekst Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp, Evelin Võigemast ja Maria Lee Liivak, esietendus 25. novembril 2015 Vabal Laval.

130 kaudu humanismi sisse ehitatud. Iga inimene on vaba, kõik inimesed on sündi- nud võrdsena. See on väga vägivaldne väide, sest iga inimene ei ole vaba. Ini- mesed on sündinud väga ebavõrdsetes tingimustes. Kui humanismi põhi- väärtused kokku võtta, siis Je suis Charlie moodi sõnavabadus toimib „you can say whatever you want as long as you say that you can say whatever you want“ alusel. Kui sellele vastu väidad, siis lähed automaatselt Euroopa väärtustega vas- tuollu. Ja just nimelt sellist vägivaldsust me vaatleme. Oruaas: Jah, see on irooniline. Ka „Sugu: N“ avastseeni on võimalik vaadata ainult irooniliselt. Rüütel on see, keda peetakse päästjaks ja kaitsjaks, kuid rüütli- kultuur oli väga hierarhiline ja vägivaldne. Keskaegne maailm ei suhtunud ini- mestesse võrdselt. Rüütel kaitseb jäika kultuuri, kus inimese saatus on määratud tema päritoluga. Lond Malmborg: Ei mina ega Iggy kanna laval kunagi kostüüme, aga kuna me kõneleme sellesama humanismi keelt ja lavastuse esimeses pooles räägime ainult teatrist, siis tahtsime tugevat teatraalset sümbolit ja rüütel seda paraku on (naerab). See tundus kõige sobilikum. Kostüümidega oli palju nalja ja palju tööd. Rääkida saab ainult siis, kui keegi ei liigu, ja liikuda saab ainult siis, kui keegi ei räägi, sest muidu ei ole kuulda. Olen harjunud rääkima nii, nagu mul mõte jook- seb, ja tegema pausi seal, kus parasjagu vajalikuks pean. Selles olukorras oli see õudne kostüüm vägivaldne ka meie endi suhtes. See hakkas meid kontrollima – millal ja kuidas me saame midagi teha. Kui palju saame liikuda ja kui palju saame öelda. Olime juba kaks kuud rääkinud ja tundus, et kõik voolab. Siis tulid kos- tüümid ja tundus, et kõik on lagunenud, midagi ei ole alles. Sellega oli huvitav mängida. Üks asi, mille me kohe alguses ära otsustasime, on montaaži kasutamine. See pakub mulle teatris alati huvi. Montaažis peab iseennast usaldama. Siin tuleb mängu intuitsioon, mida ma algfaasis oma töödesse ei taha. Tuleb leida õiged asjad, mida panna kõrvuti. Kaks erinevat keelt – tühjade fraaside lausumine ja nende vahel lugude jutustamine – on kaks erinevat kõnevormi, retoorikat. Tuli teha nende kõnevormide montaaž ja rüütlikostüümi montaaž. Kõva metalse vä- givaldsuse montaaž. Üle saali oli peaaegu sada ühesugust PAR-lampi sirgelt reas nagu armee joone pealt rivistumas. Mind huvitab n-ö valede asjade üksteise kõr- vale panemine. Siis hakkab üks teist võimendama. Siis sa saad hakata küsima,

131 miks rüütlikostüüm. Kui sa lavastad 16. sajandi näidendi, siis sa ei küsi, miks rüütlikostüüm vajalik on. Meil oli humanismiga nii huvitav tegeleda sellepärast, et see on nii meie ümber ja sees. Me oleme selle sees kasvanud ja ei ole palju vahet, mis ideoloogi- lised muutused on vahepeal toimunud. Mul ei ole kodust midagi muud kaasa antud peale tavaliste humanistlike väärtuste. See on nagu terve mõistus, common sense. Aga siis hakkad küsima, mis asi see tervemõistuslikkus on, mida me kait- seme ja mida kõige paremaks peame. Tavaliselt on mu esialgne küsimus suhte- liselt lihtne. Kui küsimus on väga spetsiifiline, saab vastus olla ka ainult spet- siifiline ja kitsas. Kui küsimus on lihtne, vahel isegi naiivne, saab hakata navi- geerima – mis mind huvitab, mida ma otsin. Oruaas: Montaažiga seoses tuli mulle meelde üks Pascal Marthine Tayou ins- tallatsioon, mida nägin Londonis Serpentine’i galeriis. Selle installatsiooni sees oli peidus neoliberalismi kriitika, aga kujund töötas tugeva vastanduse pinnalt. Serpentine’i galerii on vana, kõrgete telliskivilagedega püssirohuhoidla, instal- latsioon oli tehtud spetsiaalselt selle jaoks. Lae all rippus puuvillapilv, mille alt sai läbi liikuda. Eemalt vaadates oli see pehme ja vatine, midagi väga nunnut. Kui lähemale minna, siis paistsid selle seest katkised puutokid, mis nagu surusid pähe. See oli õudne. Teos meelitas vaataja enda juurde ja siis muutus ahistavaks. Tayou paneb kokku erinevaid materjale, nii et eemalt vaadates tekitab see ühe, lähedalt teise tunde. Kui Eesti 2015. teatriaasta juurde tagasi tulla, siis see aasta tundub erandlik selles mõttes, et oli palju mastaapseid lavastusi: „Savisaar“, „Aadama passioon“, „Sünnisõnad“, „Odysseia“. 2015. aastal esile tõusnud lavastused on suured nii formaadilt kui ka neile osaks saanud tähelepanu poolest. Äraoleku tõttu nägin mitmeid neist küll ainult video vahendusel. Lond Malmborg: „Aadama passioon“6 oli Robert Wilsoni lavastus. Oruaas: Jah, aga tehti Eestis ja suuresti Eesti meeskonnaga. See toimus siin. Eks siin ongi see rahvusülesus. Kas see on oluline, mis rahvusest on lavastaja? Mind huvitab järjest vähem mingi lavastuse kui eesti teatriga tegelemine, eriti

6 „Aadama passioon“, muusika Arvo Pärt, lavastus ja kujundus Robert Wilson, muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, produktsioon Eesti Kontsert ja Change Performing Arts, esietendus 12. mail 2015 Noblessneri Valukojas.

132 „Aadama passioon“. Stseen lavastusest. Foto Kristian Kruuser / Kaupo Kikkas. (Eesti Kontsert) sõltumatul etenduskunstide väljal. Meil on kogu teater seotud rahvuse paradig- maga, aga kõige selgitamine ainult rahvusnarratiivi kaudu välistab muud või- malused. Uurija jaoks on väga huvitav arutleda selle üle, mis on laval ja kuidas asjad on kokku pandud. Näiteks tehnoloogiline teater – mis selle tähendus on? Kas sellele üldse on võimalik tähendust anda? Kõigepealt oleme ju inimesed. Posthumanistlikus keeles oleme küll kõigepealt organismid või mehhanismid. Lond Malmborg: Teatris võib öelda ka, et oleme kooslused. Oruaas: Kooslus on ka loodusteaduslik sõna. Loodusteaduslik või kas või teh- noloogiline paradigma või diskurss võiks sõjalise ja turundusliku diskursi välja vahetada. Ka rahvuslik diskurss on väga militaarne – kaitseme, säilitame. Vii- mane on tegelikult isegi talumajapidamise sõna. See kõlab nii, et paneme eesti kultuuri purki ja siis säilitame. Kui sa midagi säilitad, siis sa paned ta ära sahv- risse. (Naer.) Lond Malmborg: Sahvrisse jah. Eesti kultuur käibki sahvris, mitte külmkapis, mitte sellises peenemas kohas. Oruaas: Teatavasti, mis vana sahvriga juhtub – ühel hetkel hakatakse seda tühjaks viskama. Siis läheb kõik taha aianurka kompostihunnikusse. Lond Malmborg: Masina käsitlemise juures on sõna maintenance, hooldamine. Pühid tolmu ja … Oruaas: Või siis masina käitamine. Käigus hoidmine oleks parem. Aga jälle nii masinlik, et muutub militaarseks. Lond Malmborg: Ka mina ei taha eesti päritolu rõhutada. See Eesti käib mi- nuga nagu okas kaasas kogu aeg. Mul on soololavastus „10 Journeys to a Place Where Nothing Happens“7, millega olen kaks aastat etendusi andnud. Tavaliselt on lavastust kutsuv festival organiseerinud mingisuguse seminari või artist talk’i, sageli mingi suurema ürituse. Nendel vestlustel esindan mina kunstnikku, maja juht esindab kunstiinstitutsiooni. Siis on vestlusel keegi, kes jagab raha riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil, ja patroon, kes jagab eraraha. Lavastus tege- leb loeng-etenduste vormis erarahastuse võimalikkusega etenduskunstis. Isegi kui sa ei taha sellest rääkida, pannakse see sulle nina alla: „Jah, aga see on Eesti.“ Siis tuleb hakata tõestama, miks see lavastus ei räägi Eestist ja kuidas Eesti ei ole

7 Maike Londi „10 Journeys to a Place Where Nothing Happens“ on Kanuti Gildi SAALi kaasprodukt- sioon, esietendus 8. novembril 2013 Riias ideefestivalil Art and Economics.

134 kuidagi erinev Saksamaast või Belgiast. Mingid rahastamisskeemid on erinevad, aga kunstnikupositsioon on igal pool kõige hapram. Olime ükskord Kaja Kan- nuga Hamburgis, kus oli tekitatud väga keeruline olukord. Needsamad inimesed olid reas, vestlus toimus saksa keeles. Meile tõlgiti nende jutt ja meie vastasime inglise keeles. Nemad vastasid meile jälle saksa keeles. Nad kõik oskasid inglise keelt, aga nad otsustasid selle asja saksa keeles teha. Oruaas: Kas publiku jaoks? Lond Malmborg: Ei tea, kelle jaoks. Meie juttu ei tõlgitud publikule saksa keelde ja ei tõlgitud ka neile. Moderaator rääkis sissejuhatuseks pikalt ja laialt, mida on Eesti kohta uurinud, et siin on miljon teatrikülastust jne. Juba kolm lau- set hiljem ütles neist keegi, et meil siin Saksamaal, erinevalt teist, on kultuur ikka hinnas. Kuidas see nii kähku käib? Tulevad sellised õlalepatsutused, et oi, kas sa ikka saad hakkama. Ma olin kaks tundi rääkinud, et mul on kõik hästi, asja mõte ei ole virisemises. Aga mingil põhjusel pidi mulle niimoodi patroneerivalt õlale patsutama. Ja ma pean hakkama Eesti eest seisma, kuigi Eesti või mitte-Eesti ei puutu üldse asjasse. Lavastus on käinud suuremas osas Euroopa riikides. Pub- liku vastukaja näitab, et kõik saavad sellest aru. See lavastus räägib universaalset keelt, see probleem on igal pool, kõigil. Ei ole vahet, kas sul on natuke rohkem või vähem toetust, kunstniku prekaarne positsioon on igal pool sama. Kui see patroneeriv hoiak jälle ette tuleb, siis mõtled, et miks me siin üldse räägime. Ja siis saad aru, et kui sa esindad kunstnikku, on sinu sõnad nii väikesed. Kunstnik on prekaarne ja tal on automaatselt seetõttu vestlusringis vähem usaldusväärsust. Oruaas: Ühesõnaga, see kõik tõestab, et see, mida sa lavastuses teed, on õige? Sama situatsioon kordub. Lond Malmborg: Kordab ennast, jah. Koos festivalikutsega tuleb jälle e-kiri, et meil on vestlusring, kas tahad osaleda? Siis ma jälle venitan sellega, sest ma ei taha sinna minna. Ei taha ära ütelda ka, sest ma saan aru, et see käib kuidagi selle lavastuse juurde. Inimesed tahavad sellest rääkida, sest mingil põhjusel on vaja. Oruaas: Pärast mitut rahvusvahelist konverentsi olen saanud aru, et kui tahan, et minu sõnum jõuaks kohale, ei ole mõistlik rõhuda rahvusele. Kui seda teen, avastan end Ida-Euroopa paneelist, mis annab väga tugeva konteksti, mida mina ise pole valinud. Lond Malmborg: Ja kõik hoiavad sellest nii kiivalt kinni. Ma imestan ka, et

135 kunstis kureeritakse Ida-Euroopa programme. Miks me taastoodame seda Ida- ja Lääne-Euroopat? Seaduse järgi võib ju kokku leppida, et on üks Euroopa, aga kultuuriruumis taastoodame kogu aeg Ida ja Läänt. Oruaas: Ainus võimalus sellest stigmast üle olla on pöörata see positiivseks, aga kui kaua sa jaksad. Kui olla rahvusvahelisel väljal, siis tuleks tegeleda mingi teemaga, mis on sellel kunstiväljal või uurimisalal oluline. Lond Malmborg: 2015. aastal või isegi eelmise majanduskriisi ajal hakkas pihta ja on nüüd veel hullemaks läinud see, et Lääne-Euroopa hakkas konstruee- rima Lõuna-Euroopat. Meedias on näha, kuidas aasta-aastalt on vaikselt Lõuna- Euroopa konstrueerimine toimunud. Nüüd on see kulmineerunud tänu sellele, et ideoloogiliselt on Lõuna-Euroopa võtnud teise suuna, on rohkem vasakpoolne. Kreeka, Syriza ja kogu see värk. Lõuna-Euroopa tootmine toimub su silme ees ja sa mõtled, et see ei ole võimalik. Nii lihtsalt käibki termini ümbermüntimine: Lõuna-Euroopa alatoon on nüüdsest negatiivne ja läheb iga päevaga aina nega- tiivsemaks. Ja äkki on uus klaster tehtud. See on poliitiliselt vale, ideoloogiliselt vale, selline mentaliteet ja hoiak on rassistlik. On vaja nii vähe, ainult keelt, et keegi poliitilisse perifeeriasse lükata. Nii on võimalik ära võtta õigus poliitilistele otsustele, sõnaõigus. Samal ajal kasutab Ida-Euroopa seda olukorda ja pagulas- kriisi ära. Oruaas: See on ka küsimus sellest, kas kuskil on mingi väli, mille kohta me võiksime kokku leppida, et see on neutraalne? Kas me kunstiküsimustest leiame selle välja? Kas puhta kunsti sfäär on mingiski vormis apoliitiline? Lond Malmborg: Ei ole. Oruaas: Sa oled nii kindel, et meil ei ole võimalik sellist paika leida? Lond Malmborg: Sõnakeskset teatrikunsti ei saa tõlgendada apoliitiliselt. Sõna on tähendusi täis ja manipuleeritav, ta on ka ise manipuleerija. Ma ei usu, et on olemas tühi, puhas, ideoloogiavaba sõna. Kehale, koreograafiale või visuaalsele põhinev sõnavaba teos, mis pühitseb tunnetuslikku ja abstraktset, on ka statement. Teos, mis vastandab ennast igasugusele seisukohavõtule ja arvab ennast välja „konkreetsest“, võtab siiski kohe „tõlgenda mind kuidas tahad, sinu probleem“ seisukoha. Seegi on poliitiline avaldus. Oruaas: Tehnoloogilises teatris ehitatakse mingeid agregaate, lõhutakse kive või pannakse masinad gaasiballoone üles-alla ketrama. Tegeletakse justkui puhta

136 „Odysseia“. Stseen lavastusest. Foto Gabriela Liivamägi. (Tartu Uus Teater) mehhaanikaga. Minu jaoks oli 2015. aasta üks lahedamaid lavastusi Erik Alalooga „Obsession“8, mis oli väga puhas ja lihtsalt tehtud, samas sisaldas endas väga palju. Tehnoloogilise teatri ajalugu uurides olen hakanud küsima, kas see, millega Andrus Laansalu selle suuna algusaastatel, sajandivahetuse ajal välja tuli, oli poliitiline? Retseptsioonis oli see väga poliitiline, kuna ajakirjanduses käis kõva debatt teatriuuenduse üle. Selle perioodi näidendid ja lavastused ei olnud sisult poliitilised, puhas tehnoloogiline teater ei tegele üldse ühiskonna ega inimes- tevaheliste suhetega. Tegeletakse hoopis millegi muuga, aga Eesti teatri väga domineeriv traditsioon teeb selle valiku poliitiliseks. Lond Malmborg: Kui sõna välja jätta, siis keha, kogu ruumi ja keha dekonst- rueerimine ja nende omavaheline suhestumine ruumis on poliitiline. Öeldakse, et teater NO99 on sotsiaalne või poliitiline teater. Muidugi on olemas mingit tüüpi teater või žanr, mis on selgelt ühiskonnakriitiline. See on üks asi. Etendus- kunstnik, kes arvab, et ta teos on lihtsalt „puhas“, unustab ära, et vaataja loeb märke ja analüüsib seda, üritab dekodeerida sümbolitesse peidetud tähendusi ja seoseid, mööda ei saa minna teatrist kui institutsioonist, seda ruumi külastavate inimeste sotsiaalsetest erinevustest jne. Oruaas: Jah, me räägime küll, et Eesti teater on väga mitmekesine, ja tõepoo- lest, võrreldes üheksakümnendatega, siis kindlasti. Peeter Jalakas on olnud väga irooniline selle retoorika suhtes, et meil on teater ja on teistmoodi teater. See teist- moodi teater ehk kõik, mis ei ole ühtemoodi teater, on jälle kõik ühtemoodi teist- sugune teater. Mis sest, et need teistsugused on omavahel väga erinevad. Nüüd räägime esteetilisest mitmekesisusest juba sõna tõsisemas tähenduses ... Lond Malmborg: See Teine. Oruaas: Meil on teatri kirjeldamiseks terve hulk sõnu: visuaalteater, füüsiline teater, digitaalne teater, aga inimene selles teatris on ikka ühesugune. Näitlejad räägivad ja liiguvad laval ühtemoodi. On ette teada, kuhu pannakse rõhk või kus tehakse paus. Siin on päris suur veelahe repertuaariteatrite ja sõltumatu välja vahel. Sõltumatu Tantsu Laval või Kanuti Gildi SAALis ma näen hoopis teistsu- gust inimest – sellist, kes on eelkõige inimene. Lond Malmborg: Näeb küll, jah. (Naer.)

8 Erik Alalooga „Obsession“ esietendus 10. juunil 2015 Sõltumatu Tantsu Laval.

138 Oruaas: Seal näen ma inimest rohkem kui rolli. Kui kaua sa vaatad täpselt ühesuguseid võtteid. Lond Malmborg: Kui ma käin Kanutis või Sõltumatu Tantsu Laval, on mul tegelikult kahju, et ma ei näe seal noort tudengit. Käisin lavakunstikoolis Tarmo Jüristo kutsel vabakutselisusest rääkimas. Tuli välja, et nad ei tea sellest midagi. Siis mõtled küll, et kus nad on elanud. Meil oli nendega põgusalt juttu ka sellest, et nad ei tea midagi nendest inimestest, kes õpivad üle õue kunstiakadeemias. Oruaas: 2015. aasta septembris oli Tartus teatrikõrgkoolide üritus sel teemal, kuidas me oma tudengid kokku saaksime. Lond Malmborg: Mind ei ole keegi kuhugi ajanud. Ise peab minema kontakti otsima. See on sama asi nagu kirjutama ja lugema õppimisega – et sa oleksid või- meline järeldusi tegema sellest, mida sulle õpetatakse, mida sulle räägitakse. On üks asi, kui mulle öeldakse, et näe selline pudelikujuline välja, ole selline roheline ja tee sellist häält. Teine asi on, kas ma oskan analüüsida seda, mida mulle öel- dakse. Mina käin aeg-ajalt baaris tööl, et kunstiringkonna vaakumit lõhkuda. Kasvõi selleks, et osata pärast vaadata, millega ma täpselt tegelen. Kas ma nõus- tun sellega või ei nõustu. Oruaas: Kloostrikooli moodi õpe aitab keskenduda ja tegeleda ühe asjaga põh- jalikult. Aga kui ükskõik milline õpe jääb väga kindlalt mingitesse raamidesse, kui ta ei astu sealt kordagi välja, siis edaspidises elus ei astu raamidest välja ka selle õppe läbinu. Siis tulebki üksteise järel uusi lavastusi, mis tegelevad ise- endaga, ja teatrit, mis tegeleb teatriga. Siis me lõpuks olemegi selles olukorras, et meil vaatab üks kindel osa ühiskonnast teatrit ja on kõigega kursis, aga kas see väljapoole ka resoneerib? Minu jaoks on meie publikunäitajad tõesti hullu- meelsed, aga samas on see publik üsna kitsas osa ühiskonnast. Lond Malmborg: Sina ja mina. (Naer.) Oruaas: Mingi kapseldumine võib toimuda. Kas on inimeste käitumises min- gid ohu märgid? Mina näen neid teatrite repertuaaris. 2015. aasta oli selles mõttes isegi teistsugune, kuna hoopis väga kummalisi ja huvitavaid projekte tuli esile. Kuid juba eelmise kümnendi lõpus tekkis tendents, et teater tegeleb ainult teat- riga. Kirjutatakse lahti kultuuri- ja teatriajalugu ja lõpuks on meil ainult teater, kus tegevus toimubki teatris. Sageli jääb metateatraalsus, mitmekordne vindi peale tõmbamine, ainult iseendaga tegelemiseks. Ma olen ka sellega väga nõus,

139 et inimesel peab olema midagi väljaspool põhitööd. Ei saa olla ainult teatri- ja kunstielu. Lond Malmborg: Mulle meeldib MIMprojecti teha, sest see annab võimaluse rännata täiesti imelikes tsoonides. See ei ole kunst, see ei ole tehnoloogia, samas on mõlemat. MIM on lihtsalt kamp lõbusaid selle, kes teevad jaburaid asju, mis neile endile meeldivad. See on ainukene kriteerium: see peab meid endid huvi- tama. Tänu sellele, et kamp on hästi kirju, kõik liikmed on erinevatest valdkon- dadest, ei oska me ise kuidagi ette aimata, kuidas seekord läheb. Oruaas: Ma läbisin hiljuti sissejuhatava programmeerimiskursuse. Juba see pani aju teistmoodi tööle. Pärast seda vaatasin Cabaret Rhizome’i „Kuningas Oidipust“9. See on tegelikult suur lavastus nii materjali poolest kui ka tehnilises mõttes. Pärast programmeerimiskursust hakkasin aru saama, milline loogika selle lavastuse aluseks on. Kui mulle „Kuningas Oidipuse“ programm ette pan- daks, ma ei loeks seda välja, aga mingil tasemel saan aru, mida siin tehakse. Lond Malmborg: Ma ei ole rahul sellega, kuidas meil lavastusi välja tuuakse. Etenduskunstis on tavaline prooviperiood üks kuni kaks kuud. See on vabakut- seliste standard, mida Kulka toetab. Eeldatakse, et lavastuse tegemisele kulub selline aeg, aga nii ei ole lavastustel kvaliteeti. On palju suure potentsiaaliga lavastusi, millest on näha, et tulemus on jäänud aja taha. Tegelikult jääb asi res- sursside taha. Enne prooviperioodi üritatakse aega näpistada muu töö kõrvalt, et kontseptsiooniga tegeleda. See on üks asi, mille peale peaks iga tegija tõsiselt mõtlema. See ei tööta, sellest ajast ei piisa hea lavastuse tegemiseks. Mida rohkem ma käin etendusi vaatamas välismaal, seda rohkem näen, et ei tehta uisapäisa otsuseid, detailid on läbi töötatud ja professionaalne tase on kõrge. Ei ole näha, et minnakse üle õhukese jää. Meil on see probleem tõsine. Me toodame palju, etendusi on palju, teatrit on palju, aga aeg, mis kulub ühe asja põhjalikule tege- misele, on väga lühike. See teema vajab laiemat arutelu. Aga see tähendab res- sursside teistmoodi jagamist. Tänu sellele, et ma olen saanud oma etendusi välismaal mängida, on mul olnud sissetulek ja ma olen saanud kogu oma üle- jäänud aja uue töö peale kulutada. Ma olen aru saanud, et mul läheb ühe lavas- tuse tegemiseks aasta aega. Keegi ei toeta aasta aega ühe asja kallal nokitsemist. See ei tule kõne allagi. Aga ma arvan, et see on vajalik.

9 „Kuningas Oidipus“, Cabaret Rhizome’i lavastus, esietendus 27. novembril 2015 Erinevate Tubade Klubis.

140 Oruaas: See on vajalik, jah. Ma tunnen sedasama. Lond Malmborg: Just nimelt, et kvaliteeti natukene tõsta või muuta Eesti teat- ris. Muidugi on teatreid, kellel on süvenemiseks vajalikke ressursse ja kes süve- neda tahavad. Oruaas: Iseasi, kas nad teevad seda. Lond Malmborg: Aga see pole ju võimatu, kui teatris on hea tiim ja koos otsustatakse sellise muutuse kasuks. Ma isegi ei mõtle, et siis läheb publikul liht- samaks. See võib olla vaatajale rõve või keeruline läbi hammustada, aga see peab olema tegijale nii selge, et iga detail on teadmisest läbi imbunud. Muidu on ju kõik hästi, inimesed käivad teatris ja etendusi on rohkem. Sa ütlesid ka, et suur- vorme on rohkem. Aga kui palju seal on tegeletud sisuga, kui palju vormiga? Kas vorm tegeleb ainult ilu, ainult poeesiaga? Ma olen üsna poeesiakriitiline. Ma olen veendunud, et poeesiat on lihtsam teha kui sisuliselt kompleksset asja. Lihtsalt sellepärast, et meil on olemas nii palju tehnilisi vahendeid ja vormilisi vahendeid, mille abil poeesiat luua. Oruaas: Et ilus oleks. Lond Malmborg: Või et ma tunneksin mingit vau-efekti. Hästi banaalselt öel- des on see toss ja ilus valgus. Tänapäevased vahendid on nii võimsad ja mitme- kesised, et nendega saab lihtsasti teha ära veel lihtsamat asja. Aga mulle tundub, et me hakkame siin vaikselt auku astuma. Sõltumatul teatriväljal ei ole neid res- sursse, et võtta ühe lavastuse tegemiseks palju aega. Mulle tundub, et on oht, et me läheme lihtsama vastupanu teed. Oruaas: Teater muutub kunstkäsitööks? Seda näen mina kõige enam reper- tuaariteatri realavastustes. Lavastus tehakse tehniliselt korralikult ära, materjal jäetakse süvitsi läbi töötamata. Nii ei ole võimalik jõuda uue kvaliteedini. Selle asemel on kõik üle lavastatud: täidetud, läbimõeldud, korralik, toimib nagu õli- tatult, aga uuele tasemele ei jõuta. Kui näiteks Tallinna Linnateatris suudetakse see teatud tase ületada, materjal kontsentreerub ja kristalliseerub, on see vana hea teater, aga suurepärane teater. Kui kristalliseerumiseni ei jõuta, siis ma tun- nen, kuidas mulle ei anta etenduse ajal ruumi mõelda. Kõigepealt loksutatakse minu kõhulihaseid, et ma naeraks, siis virutatakse mulle kuskile obadus, vääna- takse must pisarad välja. Siis pigistatakse mu rind kokku, et ma tegelasele kaasa tunneksin, kuna kõik on parasjagu nii ahistav ja ängistav. Siis võetakse jälle minu kõhulihased ette, et ma naeraks, ja siis …

141 Lond Malmborg: (Naerab.) Kõvasti solgutatakse. Oruaas: Tänapäeva teatrivaataja, kes on harjunud lugema keerulisemat ku- jundi- või teatrikeelt, tahab iseseisvust. Kui minult võetakse ära võimalus otsus- tada oma mõtete ja emotsioonide üle selle kaudu, et mulle tehakse kõik ette valmis, jätab etendus mu tegelikult külmaks. See on just selline korralik kesk- pärane tase, see ei ole isegi mitte halb teater. Vaatad ära, katsud oma keha ja emot- sioonid endale tagasi saada ja lähed minema. Lond Malmborg: Justnimelt see ette-taha ära tegemine häirib. Ma ei saa oma mõtetega kuhugi minna, see on isegi mittekogenud teatrivaataja probleem. Oruaas: Mulle tundub, et teatakse liiga hästi, kuidas tuleb teatrit teha. See ei ole isegi see, et hoiame kindlalt oma traditsioonist kinni ja ärme lammutame vana teatrit veel, vaid siin tuleb mingi kommertsmõtlemine sisse: need asjad toimivad. Nagu Hollywoodi filmi vaataks. Me vajutame neid nuppe, sest need toimivad, aga see teatrikeel sõidab samas vana traditsiooni peal. Nii jääb mulje, et see ongi vana hea psühholoogiline teater. Aga ta ei ole seda. Lond Malmborg: Võimendame seda veel nüüd nii ja nii, selle asemel, et teha nii nagu köögis kastmega. Kastet tuleb keeta nii, et keedad ülearuse vee välja, kuni ta on tihe ja maitseb õigesti. Oruaas: Õige konsistents, jah. Lond Malmborg: Tummine. Reduktsioon vist on see. Oruaas: Või välja destilleerimine. Lond Malmborg: Jah. Kisub jälle loodusteadustesse. (naer) Oruaas: Loodusteaduslik keel võib-olla ongi üks kõige neutraalsemaid asja- dest rääkimiseks – kuidas puhastada välja õige asi. Kunstkäsitööks nimetan ma sellist teatrit, kus väljapuhastamise eesmärk on olnud välja timmida õige kraad, mis paneb vaataja teatud viisil reageerima. Siis mul tekibki tõrge. See ei ole isegi mitte teatrimaagia, millest sa enne rääkisid. Pigem on see vaatajaga manipulee- rimine, mis tuleb sellest, et mõtet ei ole taga. See on üks äärmus. Teine äärmus on Cabaret Rhizome’i näide. Milline metsik originaalne mõtle- mine – või teisiti, originaalne metsik mõtlemine, kui Lévi-Straussi mõistet kasu- tada. Erinevate Tubade Klubis on toimunud tohutu plahvatus. „Kuningas Oidipuse“ jaoks olid nad täitsa tublisti antiiki tundma õppinud. See, et see la- vastus on rõve ja seal on palju ülbet alastust, sobib väga hästi antiigiga kokku.

142 Lond Malmborg: Jube hästi minu meelest. Oruaas: Aga eelmine lavastus, „Otsuse anatoomia“10, tegeles väga nutikalt kaasaja ühiskonnaga. Igas lavastuses tegeletakse suure sotsiaalse või kultuurilise teemaga, millele tuleb leida tehniline lahendus. Probleem on selles, et mõlemad pooled, nii sisuline kui ka tehniline, on nii keerukad, et mõlemat peab väga hästi valdama, et tulemus oleks puhas. Lond Malmborg: Jah, seal on kahe lavastuse mahu võrra tööd, et lõpuks saaks see üks kokku. Oruaas: Mul oleks olnud väga hea meel, kui nad oleksid läinud „Otsuse ana- toomia“ teemadega edasi ja tegelenud just sellega, kuidas ühiskonnas mingid valikud ja protsessid toimuvad, ja puhastanud seda. Antiigiga tegelemine meel- dib mulle väga, aga ka see lavastus ei jõua puhtuseni. Cabaret Rhizome’is on ideid palju, aga nende läbitöötamiseks oleks küll vaja aega ja ressurssi. Lond Malmborg: Kui ma enne ütlesin, et me peame võtma rohkem aega, siis tegelikult peame võtma oma tööde eest rohkem vastutust. Kui teha, siis päriselt. Teha nii, et sa oled pärast sada protsenti rahul. Ei ole ühtegi „see on okei“ otsust. Mulle tundub, et kvaliteedi alla laskmine, „okeilt“ tegutsemine, võib saada lõpuks ohtlikuks. Oruaas: Saalid on ju täis. Lond Malmborg: Jah, saalid on täis, nõudlust on, siis ei pea ka paremini. Kui kahe kuu proovidega saab hakkama, siis miks sa peaks tegema kuus kuud. Sellise suhtumise oht ilmneb just läbitöötamises, pisiasjades. See on kriitika ka mu enda ja paljude asjade kohta, mida ma olen teinud. Ma ei ole seda tüüpi inimene, kes esikakuupäeva kukkudes ütleb, et lavastus on nüüd valmis ja rohkem ma seda ei puutu. Ma teen järgmisel hommikul pärast esietendust veel edasi. Iga kord, kui ma mängin, teen muutusi, kuni on kõikidest etendustest üks, mis on ideaalne. See, kas on parem või halvem, oleneb palju minust endast. Kuidas ma laval olen ja mis ma teen. Ma teen vahel valesid otsuseid ja jään vahel liiga kauaks mingi asja peale. Hoian seda, et mul ei tekiks käega löömist: „See osa mulle päriselt ei meeldi, ma ei ole sellega päriselt rahul, aga noh, las ta olla.“

10 „Otsuse anatoomia“, lavastuse töögrupp: Ajjar Ausma, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, Joonas R. Parve, Liisa Linhein, Mart Manic, Mark Duubas, Karina K. Jensen, härra Eero ja Johannes Veski, esietendus 19. märtsil 2015 Cabaret Rhizome’i Erinevate Tubade Klubis.

143

„Kuningas Oidipus“. Stseenid lavastusest. Kuvatõmmised. (Cabaret Rhizome) Oruaas: Ei lase autopiloodi peale? Lond Malmborg: Ei lase. Iga kord ma pean mingeid muudatusi tegema, aga ma saan neid teha ainult mängimise käigus. Pärast esikat tehtud muutusi pean ma järele proovima koos publikuga. Siis on näha, kas oli hea muutus või ei. Kui ei, muudan tagasi või muudan veel nii kaua, kuni asi on paigas. Oruaas: Loengupidamine käib samamoodi. Sõltumata sellest, kui palju olen enne kursuse algust mõelnud, sünnivad paljud lõplikud otsused kohapeal. Kogu aeg tuleb midagi muuta, seda juba praktilistel põhjustel, kuna näited vananevad. Näiteks teavad tudengid iga aastaga järjest vähem, mida kujutas endast „Ühtse Eesti Suurkogu“. See toimus aastal 2010. Kui ma 2011. aastal sellest esimest korda rääkisin, siis oli tunda, kuidas tähelepanu väga intensiivselt koondus. Tänased esimese aasta tudengid olid viis aastat tagasi 14–15aastased. Täiesti arusaadav, et nad teavad sellest palju vähem. Viieteistaastane ei ole veel poliitiliselt nii tead- lik, see ei olnud tema reaalsus. Lond Malmborg: Siis pead sa hakkama päriselt seletama. Oruaas: Jah, kogu aeg peab otsima, kuidas teadmised päriselt kohale viia, kuna valmis definitsioon ei pruugi tudengile siiski selge olla. Aga esimene asi on kontakti leidmine. Nii nagu teatris, on ka ülikoolis iga kursus erinev. Uued ini- mesed, uus dünaamika. On väga üllatavaid hetki, kui millestki räägin ja audi- tooriumis on füüsiliselt tunda tähelepanu tõusu. Aasta pärast uue seltskonna ees sama näide enam sama efekti ei tekita. Sellega peab kogu aeg tegelema – millega ma nad konksu otsa saan? Ma võin kõik oma loengud ära pidada nii, et iga aasta on üks ja seesama repertuaar, aga nii ei tohi. Ei tohi minna autopiloodi peale, peab olema värske. Lond Malmborg: Ma arvan, et sõltumatul skeenel on raske autopiloodi peale minna, sest materjal, lavastuse teema ja kontseptsioon on iga kord erinev. See tä- hendab, et iga kord peab uue meetodi leiutama. Teema ja kontseptsioon määra- vad, kuidas üldse pihta hakata ja kuidas töötada. See aitabki masina värske hoida. Kui magama jääd, pole sul enam midagi. Iga kord tuleb nullist leiutama hakata. Ma mäletan, kuidas tudengina esimesi installatsioone tehes soovisin, et mul oleks üks universaalne meetod. See minu meetod. Küll ma siis teeksin ja küll mu siis oleks lihtne. Kui idee tuleb, on meetod olemas ja siis ma execute’in selle (järjekordne militaarne väljend).

146 Oruaas: Teostad selle? Sooritad operatsiooni? Lond Malmborg: Teostan oma idee sellel meetodil ja saan tulemuse. Meetod on nagu mingi garantii või abivahend. Aga ei leidnud ma meetodit! Olin päris murtud ja mõtlesin, et nii ei ole võimalik tööd teha. Vaatasin teiste töid ja arvasin, et kõigil on oma meetod. Nüüd on aeg nii palju edasi läinud, et ma saan aru, et see on osa protsessist. Meetodit ei ole, tööriistakast on tühjaks kantud. Siis tulebki leiutama hakata ja see võtab aega. Neil, kes on teatrikooli ABC läbinud, on justkui meetod olemas. Aga etenduskunstis pole selle ABCga suurt midagi peale hakata. Ka neil tuleb sel juhul leiutama hakata. Oruaas: See ABC on ühest küljest väga tehniline, aga samas tugevalt seotud kultuurisüsteemiga, mille osa ta on. Autopiloodi peale minnakse, kui tehnikad õpitakse ära ja suhtutakse neisse kui reeglitesse. Kuidas luua misanstseeni või tekitada lavaline pinge. Kuidas mängida tegelast, situatsiooni jms. See kõik näeb väga ühtemoodi välja, sest tegeletakse ainult vahendi endaga ja selle taastootmi- sega. Selle asemel, et näha vahendit ainult kui vahendit. Kui sa võtad kas või NO99 lavastused, kogu postdramaatilise, poliitilise ja performance-teatri, millest nende juures räägitakse, siis lähemalt vaadates näed, et seal on vana kool all. Nad kasutavad seda ABCd kui vahendit. Selleks, et teha näiteks „Kõntsa“11, tuleb vahendit ülihästi vallata, õppida mehhanismi tundma selleks, et see üle mängida või kohandada uude süsteemi. Kaks ja pool tuhat aastat teatriajalugu on väga pikk aeg, aga mõned nähtused on äärmiselt püsivad. Näiteks komöödia süžeestruktuur hüppab välja täiesti uutes kultuurisüsteemides ja -tekstides. Oluline on teada neid struktuure ja mõista, millistes mustrites me oleme harjunud mõtlema. Need struktuurid on äärmiselt kohanemisvõimelised ja paindlikud. Sellega tuleks tegeleda, mitte sel- lega, kumb on parem, kas realistlik ja loopõhine või postdramaatiline teater. Need on vahendid, mida ei peaks esitama dogmadena. Viimaste aastate kõige suurem psühholoogilis-realistliku teatri elamus minu jaoks oli mängitud Sarah Kane’i „4.48 psühhoos“12, kus suurem osa etendusest oli videopildis. See oli nii piiripealne, nii realistlik ja psühholoogiline kui vähegi võimalik. Lava peale

11 Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Kõnts“ esietendus 17. oktoobril 2015 Teatris NO99. 12 Sarah Kane'i „4.48 psühhos“, lavastaja Juhan Ulfsak, esietendus 14. septembril 2013 Von Krahli Teatris.

147 oli ehitatud isegi papist maja, sõna otseses mõttes. Aga see oli kõike muud kui see, mida me tavaliselt mõtleme, kui ütleme „psühholoogiline realism“. Ta oli seda süvatasandil. See väga hull näidend oli suudetud nii inimlikuks teha, et kõik oli lihtsalt õige, laval oleva inimese psühholoogias oli kõigele põhjendus olemas. Selles tekstis on ainult fragmendid, mis kõik hakkasid omavahel seos- tuma. Ma tunnen puudust sellest, et dramaturgiasse suhtutaks kui vahendisse või skeletti, mille peale saab midagi muud luua. On see siis tühjas saalis tool ja kaks inimest rääkimas või on üles ehitatud interaktiivne arvutisüsteem, mis on suuteline seitsmekümne inimese tegevusele korraga reageerima. Õppejõutöö on halastamatu – kui mina olen läinud autopiloodile ja esitanud mingi väite, mille üle ma ei ole päriselt mõelnud, siis ma varem või hiljem saan aru, et tudengi peas on mingi klišee. Õppejõu töö peaks olema klišeede lahti võt- mine. Me ei saa enam selle vastu, et ümbritsev kultuuri- ja meediaruum on täis klišeesid. Töötada tuleb selle nimel, et mõelda, mida üks või teine sõna tähendab. Selle protsessi tulemus võib olla ka ootamatu. Sel juhul tuleb mul reageerida ja taas oma tegevuse üle järele mõelda. Lond Malmborg: Töötasin kunagi koos Erik Alaloogaga pool aastat EKA tegevuskunsti osakonnas, nüüd novembris pidin oma tööst rääkima EKA foto- tudengitele. Ma saan väga hästi aru, miks ma laval seisan. Aga tudengite ees seista ja rääkida millestki ja teha seda selliselt positsioonilt, et mina tean ja ma nüüd räägin sulle, on õudne. Igast kunstnikust õppejõudu ei saa. See on ikka paras julgustükk, mingi otsus, mis peab olema peas ära käinud. Et ma saan seda teha ja ma tean, mida ma siin teen. Ma arvan, et sa tead, mida sa teed. Oruaas: Ei tea alati. Ülikool oli minu jaoks loomulik tee ja õppejõuks hakka- mine käis asja juurde. Aga õppejõuks saamine on hoopis teine asi. Ma olen kõik oma kondid kuskil külmas veepõhjas vastu erinevaid kive ära murdnud. See töö ei saa kunagi selgeks. Üsna kiiresti tuli arusaam, et ikka ja jälle tuleb otsast peale alustada, sest kogu aeg on uus olukord. Õppejõududele on üks tore motivatsioo- nilause: „Fail, fail again, fail brilliantly!“ ehk „Kuku läbi, kuku veel läbi ja siis kuku eriti hästi läbi.“ Lond Malmborg: Kogu aeg peab leidma uusi vahendeid ja neid ümber hin- dama. Teatris võiks seda rohkem olla. Struktuurina meeldib mulle black box rohkem kui galerii valge kuup, kus kunstiteos on valmis, fikseeritud. Mingil põh-

148 jusel mulle see alati õhus hõljuv läbikukkumise võimalus sobib. Mulle meeldib, kui ma pean endale otsa vaatama ja tunnistama, et nüüd ei tulnud välja. Pärast iga etendust tuleb üle vaadata, mis töötas, mis ei töötanud, miks töötas, miks ei töötanud. Lavastus ei ole kunagi lihtsalt valmis. Oruaas: Ülikool on selles mõttes julm, et õppejõul on kolm kuud järjest sama publik. Teatris on igal õhtul uus publik ja uus võimalus. Lond Malmborg: Sa peaksid seda näitlejatele rääkima. (Naer.) Oruaas: Kolm kuud järjest on auditooriumis samad inimesed saalis. Ei ole tu- rundusosakonda, ei ole näitekirjanikku, kes teksti valmis kirjutab, ei ole kostüü- miosakonda, kes su ilusaks sätib. Ei ole lavatehnikut, kes hoolitseb selle eest, et projektor töötab. Kõik peab ise tegema. Lond Malmborg: See oleks hea loeng näitlejatele. Selline õudne unenägu, mil- lest sa higisena ärkad. Oruaas: Et sa kukud esietendusel läbi ja mängid kolm kuud samale publikule. Lond Malmborg: … sama asja. Oruaas: See hoiab närvi ärkvel.

149 NÄIDATA, KUIDAS ON OLLA INIMENE

ENE-LIIS SEMPER JA OTT KARULIN

Ott Karulin: Alustan mujalt: vaatasin Kristian Smedsi „Tabu“1 ja mõtlesin, et kui Eestis nägid paljud sinu lavastust „El Dorado: klounide hävitusretk“ omamoodi järjena „Kõntsale“2, mida mina ei tajunud, siis „Tabus“ on küll justkui õhus samad küsimused ja tehtud sarnaseid esteetilisi valikuid – kas või klouni ja pidevalt pöörleva lava kasutamine. Tajud sa seda sarnasust?3 Ene-Liis Semper: See on päris imelik, et sa nii otseseid seoseid näed. Ma mui- dugi tunnen Kristianit ja tean, mida ta maailmast mõtleb, aga ma pole osanud meid nii sarnastena näha. Kristian on mulle minu endaga võrreldes tundunud veel põhi- mõttelisem. „Tabus“ vähendas ta väljendusvahendite hulka pea miinimumini, see oli väga ilus lavastus. Minu isiklik lemmikkoht on „Tabu“ lõpus, kus enam mitte midagi ei juhtu: lava käib lihtsalt ringi ja pikkade „jalgade“ otsa tõstetud lambid põlevad. See lõputute assotsiatsioonidega täituv „mittemiski“ seal lõpus kuidagi väga liigutas mind. Ma olen palju mõelnud, et kui õnnestub lavastuse lõpus keerata nagu uus lehekülg, avada mingi tasand, mida sa alguses ei aimanudki, siis on see väga suur õnnestumine. Seda juhtub väga vähestes lavastustes. See pöördlava ... Ma poleks ise selle peale üldse tulnudki, et siin võib mingi otsene sarnasus olla. „El Dorados“ oli minu jaoks pöördlava ... Ma ei saa öelda, et see oli areen või et see seda polnud, kuigi igasugune ring muidugi automaat- selt tekitab selle seose. Mingi paratamatus, tsüklilisus elus on ka justkui selle lava kujuga seotud. „Tabu“ pöörleb minu jaoks justkui ühe teise koha peal. Kristian teeb, eks ole, praegu triloogiat, millest „Tabu“ on teine osa, inspireeritud Timo K. Mukkast. Esimene oli maalikunstnik Kalervo Palsast4, kus Smeds on üksinda kolm tundi järjest laval ja mida ma kahjuks polegi näinud. Kui me kunagi tegime

1 Timo K. Mukka – Kristian Smedsi „Tabu“, lavastaja Kristian Smeds, esietendus 4. oktoobril 2015 Soome rahvusteatris. 2 „El Dorado: klounide hävitusretk“, lavastaja Ene-Liis Semper, esietendus 22. detsembril 2015 teatris NO99; „Kõnts“, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, esietendus 17. oktoobril 2015 teatris NO99. 3 Vestlus toimus 21.06.2016 NO99 proovisaalis. 4 Kristian Smedsi – Rosa Liksomi „Palsa – ihmisen kuva“, lavastaja Kristian Smeds, esietendus 23. augustil 2014 Soome rahvusteatris.

150 Kristianiga Münchenis „Raskolnikovi imaginaarset Siberi tsirkust“5, siis vaata- sime tihti Palsa raamatut, ja see, mida see mees maalis, on üpris vapustav. Üli- tugev erootiline impulss seguneb veel tugevama surma-ihalusega ... Ta maalis ette ka oma surma, kus on tuba voodiga ja jääpurikad voodi küljes. Tal on teisi töid veel, kus toas on talv. Selline paradoks, et toas on talv ja väljas kevad. Nii Palsa kui ka Mukka olid pärit põhjast ja Kristian tuleb samuti sealt lähe- dalt. Smeds võtab väga tõsiselt seda, mida ta teeb, ja teda huvitab ilmselt kunstni- ku suhe jumalaga või kõiksusega. Ta tunneb väga suurt respekti loovuse kui jõu suhtes. Karulin: Mulle tundub Smedsi lavastustest, et loovus on temale jumalik and, mida tuleb hoida. Semper: Seda kindlasti, ja tal on muidugi ka õigus. Karulin: Ma pole varem nii mõelnudki, aga jumala teema on Smedsi teostes alati sees olnud, kuigi tundub, et kui varem oli jumal küll kuskil kõrgemal olemas ja liigutas masse, siis nüüd huvitab Smedsi aina enam indiviidi ja jumala vahetu suhe. „Tabus“ ei osanud ma loovisiku ja jumala suhet märgatagi või kui, siis tegeles see lavastus pigem kunstniku jumalikkusega, aga sa veensid mu ümber nüüd. Semper: Samal hetkel, kui sa tegeled loovisiku jumalikkusega, kui tahta seda nii sõnastada, tegeled sa ka loovisiku kaduvusega. See kõlab ehk totralt, aga eks me kõik küsime kogu aeg, miks me siin oleme ja mida me siin teeme. No ja mis siis on sinu jaoks „El Dorado“ teema, kui sa ütled et see on „Tabuga“ seotud? Seal nähakse ka väga erinevaid asju ... Karulin: Eks see on ka näide kriitiku vulgaartõlgendusest, et kui näed pide- valt pöörlevat lava, siis sa paratamatult otsid mälusopist üles kõik teised nähtud lavastused, kus sama võtet kasutati, ja püüad aru saada, kas see pöörlemine täidab sama eesmärki või mitte. Sa otsid referentspunkte, et lavastust kuhugi paigutada. Semper: Kristiani lavastus oli mõnes mõttes äärmuseni lihtsustatud – ta ehitas suurt sümfoonilist pilti ja ilmselt oli temale pöördlava kasutamine väljapääsmatu,

5 Fjodor Dostojevski – Kristian Smedsi „Der imaginäre sibirische Zirkus des Rodion Raskolnikow“, lavastaja Kristian Smeds, kujundaja Ene-Liis Semper, esietendus 6. oktoobril 2012 Münchner Kammer- spieles.

151 152 „El Dorado: klounide hävitusretk“. Marika Vaarik. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

153 „El Dorado: klounide hävitusretk“. Stseen lavastusest. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

154 155

„El Dorado: klounide hävitusretk“. Helena Pruuli, Rasmus Kaljujärv ja Simeoni Sundja. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99) kuna andis sellele muusika, valguse ja väga üksikute inimestega saavutatud maa- ilmale dünaamika. Karulin: Sellest lähtudes on „El Dorado“ üsna vastupidine: pigem üleküllane. Semper: Ma tegin seda nii lihtsalt, kui oskasin, aga maailm ongi suur para- doks, kus kõige lihtsamad asjad tunduvad millegipärast kõige keerulisemad. Karulin: Minu „El Dorado“ lemmikstseen selles mõttes, et see oli füüsiliselt kõige vastikum, ongi pärast avastseeni, kui lava esimest korda pöörlema läheb ja muusika peale tuleb. Tekkis füüsiline reaktsioon: pöörlemine pani pea ringi käima ja muusika oli selline, mis südamerütmi üle võtab; tekkis selline vastikus- tunne, et tahaks saalist põgeneda. Ma arvan, et see stseen kestis 10–15 minutit? Semper: Pigem 28. Karulin: No näed, veel kauem. Igatahes ma täiesti piinlesin, aga kui stseen lõppes, oli mul sellest kohutavalt kahju, sest minu arvates oli see just aeg, mil ma olin lavastuses kõige rohkem sees, ja seda tunnet ma jäingi lavastuse lõpuni otsima, kus ühelt poolt on su meeled sada protsenti erksad ja sa püüad kõiki de- taile tabada, aga teiselt poolt see rutiinne pöörlemine lööb su ratsionaalse vastu- võtu lukku, nii et sa hakkad seda emotsionaalselt või ka füüsiliselt vastu võtma. Semper: Ega see ratsionaalne vastuvõtt polegi ju teab mis – teatris kasutatakse kõiki mõjutusvahendeid, et jõuda kuhugi sügavamale. Kas sulle tundus, et lava jäi pärast seda sissejuhatavat osa seisma? Pöörles ju edasi. Karulin: Ma tean, et ei jäänud, aga ma vist eeldasin, et järgmised poolteist tundi on samasugused ja olin vist isegi natukene pettunud, et edasine oli ikkagi kuidagi korralik, selgelt fookusesse tõstetud stseenidega. Semper: No kui sa hakkad pool tundi pärast etenduse algust eeldama, et nüüd ongi nii, siis sa paratamatult lõikad ära võimaluse vaadata seda, mis tege- likult on. Kõige parem oleks leppida sellega, millega sa kohtud, et see ongi just selline hetk. Ja järgmine hetk võib olla juba midagi muud. Karulin: Igaks juhuks rõhutan, et see pettumine oli minu jaoks positiivne just selles mõttes, et ma ei aimanud ette, mis edasi saab. Seda ma teatrist otsingi. Kuigi jah, ma ilmselt pettusin ka selles, et kui pöörlemise ajal on liikumis- jm dramaturgia küll hüsteeriline, aga siiski minimalistlik, siis sealt edasi muutus sündmuse mängimine keskseks ja lavastus selles mõttes korralikuks. Aga olgu, ma tahan siit jõuda tegelikult kujundini. Sa viitasid Palsa maalile,

158 kus toas on talv ja õues kevad, ja ma jäin mõtlema, kas sellise vastuoluta või pa- radoksita, nagu sa ise ütlesid, on üldse võimalik kujundit luua. Kust ammutab kujund jõu, kui selles pole vastandust? Semper: Ma pole sellele kunagi mõelnud ... Kui ma tegin „Tüdrukut“6, siis ilma riieteta tüdruk laval, keda publik näeb alastiolevana, kuigi teda ükski teine tegelane otseselt alastiolevana ei kohtle – see oli minu jaoks mänguline kujund. Karulin: Ka „Tüdrukus“ oli vastandatud ühelt poolt esteetiliselt nauditav puhas, sirgete joontega lavaruum ja alasti keha, ja teiselt poolt pisut isegi karika- tuursed tegelased. Semper: Tegelik vastandus toimis ikkagi Rea [Lesta] kehastatud tegelase ja ülejäänute vahel. Rea kehastatud Tüdruk liikus hoopis teisel tasandil kui ülejää- nud seltskond. Mind liigutas tolles hetkes meie kõigi inimlik kaitsetus hetkel, mil me kohtume täiusega. Mõtlesime näitlejatega igasuguste arhetüüpsete käi- tumiste peale, et kuidas keegi täiusega kohtudes õitsele puhkeb. Muidugi on need tegelased karikatuursed, aga ma ei saa midagi parata, et see kummaline kamp mind liigutab. Inimese kujutlus millestki ilusast on alati nii väike. Kui mil- lestki, mida tahaks kotti toppida, teki sisse mässida ja tema lähedal olla, tal käest kinni hoida. See on tegelikult ülim kaitsetus. Mul on jube hea meel Rea üle, sest publik võib-olla ei saagi aru, kuna ta ei tea, mida Rea tegelikult teeb, aga Rea mängib kohutavalt keerulist osa. Noorele näitlejale on see pöörane väljakutse mängida nii, et sa nagu ei mängi, kuigi tegelikult mängid kogu aeg. Meil oli palju läbimänge ja oli kohe selge, et kui Rea psühholoogiliselt „mängima“ hakkaks, muutuks tähendus kardinaalselt. Psühholoogilise teatri reeglite järgi ei saa sellist tasandit, mida ma sel hetkel otsisin, üldse tekkida. Ma olen väga uhke tema üle, et ta tegi end nii ausalt lahti, võttis enesekaitse maha ja samal ajal aktsepteeris minu nägemust sel määral, et ta ei mõjunud selles rollis ülbelt. Kuna Rea mängis abstraktsiooni ja teised oma suhet abstraktsiooniga, siis oli Real väga suur üles- anne täita. Kui Rea kehastatud Tüdruk oleks mõjunud ülbelt või provokatiivselt, oleks tekkinud hoopis teistsugune pilt, vale pilt. Karulin: Ma ilmselt püüan sinuga vesteldes sõnastada teatavat ebalust, mis

6 „Tüdruk, kes otsis oma vendi“, lavastaja Ene-Liis Semper, esietendus 13. novembril 2014 teatris NO99.

159

„Tüdruk, kes otsis oma vendi“. Stseenid lavastusest. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99) mul sinu kahe lavastuse suhtes on. Ebalust selles mõttes, et ma ei suutnud krii- tikuna laval nähtut piisavalt kirjeldada ja analüüsida, leida referentspunkte, mille pealt tõlgendust vormistada. Näiteks „Tüdrukus“ on pikk Raivo E. Tamme mo- noloog, mis on eraldi võttes suurepärane ja väga hästi esitatud, aga vaadates tun- dus, et sellele on antud liiga palju lavaaega ja ma ei mõistnud selle kõrvalepõike eesmärki lavastuses. Nii järeldasingi ma, et kuna see tuli hästi välja, siis polnud lavastajal südant seda kärpida. Semper: Ma olen tegelikult kogu aeg mõelnud, et sõna peaks olema samasu- gune abstraktne eneseväljendusvahend nagu näiteks liigutus. Sõna on ju sama- sugune energia, aga kuidas teha niimoodi, et sõnakasutus teeniks suuremat eesmärki, et ta ei jääks lihtsalt üheselt narratiivipõhiseks situatsioonikirjelduseks. Kui ma enne ütlesin, et me kõik oleme kaitsetud ilu ees ja kokkupuute ees sellega, siis tolles monoloogis ma mõtlesin pigem nende piltide peale7, mis selle mehe seest välja tulvavad. Mulle tundus, et kui need pildid tulvavad sellise meeletu massiivina, nagu paisu tagant, siis tuleb välja väikese inimese kaitsetus selle ees, mida ta on pidanud ilusaks ja millega ta meelsasti ennast seob või seostaks. Minu jaoks oleks see monoloog veel kaks korda pikem võinud olla, küsimus on pigem tegelase piiritus kujutlustejadas ja meeleheitlikkuses. Me lugesime proovides Jouko Turkka „Motiive“8, kus ta on kirja pannud kõi- kide näitemängude süžeed, mida ta teeks, aga kunagi ei tee. Impulss ajakirjaks Mina tuli ühest Turkka mõttest. Mees, kes tahab, et oleks kasvõi üks hetk, kus kõik pöörleb ümber tema. Mind liigutas paradoks, milles kord nädalas ilmuvast ajakirjast saab lunastus. Mõte sellest, et inimene ei suuda ilmselt kunagi lõpuni uskuda, et ta on õige, ja kogu aeg kahtlustab, et ta pole õige. Ja see pidev kahtlus sunnib teda lõpuks tegema asju, mis viivad krahhini. Karulin: Kui sa ütled, et sõna võiks olla abstraktsioon, siis sa ei pea ju ilmselt silmas, et tähendus muutub ebaoluliseks? Semper: Tähendust ei saa kunagi täielikult ära kaotada, mälestus tähendusest jääb ju alati, isegi kui teha sürrealistlikku leelotust. Aga ma toon sulle ühe näite. Nägin kunagi [Luk] Percevali „Platonovit“9, mis oli lahendatud näiliselt tüüpilise

7 Monoloog räägib ja näitab, milline võiks olla tegelase ajakiri nimega Mina. 8 Jouko Turkka „Aiheita“, 1982, kirjastus Otava. 9 Anton Tšehhovi „Platonov“, lavastaja Luk Perceval, esietendus 26. jaanuar 2013 teatris NT Gent (Belgia).

162 temaliku võttega, et enamik aega seisavad näitlejad eeslaval rivis ja räägivad otse publikusse ehk polnud meie mõistes po stanislavskomu stseene, kus näitlejad vahetult üksteisega suhtleksid. Tegelased olid lahendatud päris räige groteski piiril, aga ilus oli see, et kuigi nad rääkisid kõik tekstid ära, oli kogu aeg selle all üks lõputu empaatia, kurbus, mida jube harva näeb. Ehk siis see karm ja esma- pilgul räige võttestik oli kantud suurest teadmisest, kui kurvad need inimesed tegelikult on. Näitlejate mõistmine, mida nad tegelikult mängivad, oli nii suur, et seda oli vapustav vaadata. Hiljem nägin ma üht teist tema lavastust, kus ta ka- sutas sama võtet, aga midagi jäi näitlejate poolt puudu. Seega oluline pole sõna, vaid mõistmine, mis on olukorra haavatav külg, ja idee, miks seda olukorda üldse laval näidatakse. Ma ei ole kunagi öelnud, et sõna pole vaja, aga ma leian, et sõna kasutatakse väga pinnapealselt. Kuna sõna on nii peen ja väga vähestel on käes see võti, kuidas väljendada seda, mis on sõnade taga, siis see on mind viinud järelduseni, et on nii palju asju, mida saab näidata rääkimata, ja ma kasu- taksin ise lavastajana sõna siis, kui seda on tõesti vaja. Karulin: Sa oled kasutanud korduvalt sõnu nagu ilu, kurbus, haavatavus, aga retseptsioonis on sinu kui lavastaja kuvand hästi jõuline ja nii „Kõntsa“ kui „El Dorado“ puhul räägiti omamoodi negatiivsuse esteetikast ehk et neis lavastustes loodud maailm on julm ja negatiivne. Semper: „Kõntsa“ retseptsioon on olnud väga mitmesugune, on ka öeldud, et see mõjub nagu palve, ja mulle sümpatiseerib see rohkem ... Mis asi on nega- tiivsuse esteetika? Karulin: Mõiste on mu enda konstrueeritud ja tähendab kujundiloomet ne- gatiivsete emotsioonide tekitamise kaudu või ka negatiivseid emotsioone teki- tava ainese kasutamist kujundis. Vägivald, väljapääsematus ... Semper: Kus on „Kõntsas“ vägivald? Karulin: Ma oma arvustuses kirjutasin ka pigem „Kõntsa“ religioossusest ja jumalikkusest, aga juba ainuüksi see, et tegelased on kinnises ruumis, justkui vitriinis, et neilt on võetud kindel jalgealune, mitmes stseenis kostavad looma- likud urahtused jms – kõik see võib vägivaldsena mõjuda. Semper: Mul võttis päris kaua aega, et aru saada, et inimesed näevadki maa- ilma väga erinevalt. Aga ma tõesti ei oska seda negatiivsuse esteetikat kommen- teerida. Mulle „Kõnts“ väga meeldib ... See sarnaneb „Platonoviga“ selles mõttes,

163 164 „Kõnts“. Stseen lavastusest. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

165

„Kõnts“. Stseenid lavastusest. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99) et tegijad laval näitavad, kuidas asjad on, aga ei anna hinnangut. Nad näitavad, kuidas on olla inimene. Kui mõni teine inimene lavale vaadates seda ei näe, ei vähenda see minu silmis lavalolijate veendumust. Kunstiteos on küll suunatud publikule, kus iga vaataja saab valida oma perspektiivi, selle, mida ta näeb ja välja loeb, milliseid kihte ta tunnetab ja kas see pakub talle midagi, aga minu kui autori jaoks – ja see on jälle paradoks – on pori ilus ja seda ei saa publik muuta. „Kõntsa“ lõpus, kus etendajad on täiesti väsinud ja lahtised, sest ega poris ei teeskle; kui nad lõpuks kummardavad, olen ma liigutatud, see on minu jaoks elamuslik – näha teeskluseta inimest. Pagan, see negatiivsuse esteetika ... See on huvitav väide, aga mis asi see ikkagi on? Kuidas näiteks kommunikeerida lollust laval? Mõttetühjus on minu jaoks negatiivsuse esteetika ... Karulin: Ega sa peagi sellega haakuma ... Semper: Kuidagi primitiivne on alustada vestlust väitest, et kole võib olla ilus. See on algkooli tase. Karulin: Mul on korduvalt teatrist tulles olnud paha tuju, sest see, mida sa laval näed, on küll suurepärane kunstiteos, aga see, mida ta sulle ütleb, teeb tuju pahaks. Jällegi, minu arvates on see kunstiteose puhul saavutus. Seesama 28 minutit, kui lava „El Dorados“ pöörleb, on mul halb olla, aga ma tunnen, et see on elamus, mida ma vajan ja mida ainult sel viisil saabki saada. Seetõttu vaatasin ka „Kõntsa“ kaks korda ja see on tõepoolest ilus – kas või tänu [Petri Tuhkaneni] valguskujundusele, mis ei mõjunud kui jõhkrad prožektorikiired vangistatuil, vaid sädeles vastu porilompidelt ja higipiiskadelt. Semper: Meil vedas tohutult valguskunstnikuga. Petriga polnud mingit küsimustki, et mis teema või selle kihid on. Karulin: Mõistad sa siiski, miks „Kõntsas“ loodud maailm või ka selle lavas- tajate positsioon võib tunduda julmana? Või on asi selles, et ta on tegelikkuse peegeldusena ehk liigagi aus? Semper: Seda on päris imelik öelda, aga mulle on hakanud tunduma, et väga paljud inimesed vist ei taha tegelikult näha, kuidas asjad on. Karulin: On see publiku tahe üldse oluline? Inimeste soovimatus näha asju, nagu nad on, sind kunstnikuna ju ei piira. Semper: Ma ise olen vaatajana sellistel hetkedel olnud küll pigem teravalt

168 tänulik. „Kõnts“ näitab ju inimese teekonda, selle lühidust ja mõnes mõttes välja- pääsmatust, aga sellega leppimine, sellele alistumine on see, miks ta on ka ilus. Saksa publik nägi seda miskipärast selgesti ja väga palju tuldi pärast eraldi tä- nama. Ma isegi ei oodanud, et see tagasiside nii ilus on, sest Eestis oli esimene pirakas just ära käinud ... Kuidas see oligi, et pärast „Kõntsa“ tahaks minna koju, võtta klaasi veini ja süüa midagi head. Mis on muidugi väga aus tagasiside: mina olen elus ja mina pole selline. Karulin: Kui teos viibki su nii kaugele, et sul on sitt tuju ja sa tahad pärast juua mitte klaasikese, vaid pigem pudeli veini, muusikat kuulata või lakke vah- tida ja mõelda, et mida sulle nüüd siis näidati ja miks see sind nii väga häiris, siis kas enamat saabki tahta. Semper: Eitus ongi ülitugev reaktsioon millelegi, mis on kohale jõudnud. Karulin: Teistega arutades on jäänud mulje, et „Kõntsa“ puhul jäi väheseks, liiga lühikeseks lunastuse osa, mida ennekõike nähti elevantide rongkäigu stseenis. Semper: Seal on nii palju hetki, mis omavahel moodustavad erinevaid kom- binatsioone, ja see teebki minu silmis teose teosena tugevaks, kui seal on palju momente, mida võib meelevaldselt omavahel siduda ja näha seda, toda või kol- mandat. Öelda, et lunastuse osa on elevantide teekond, kõlab kaunilt, aga terve teos on ju seesama elevantide teekond ... ehk siis, küsimus on tähendustes, mida vaataja endale peegeldab. Ma kunagi pidasin loengut Draama festivalil ja kõne- leja, kes pärast mind tuli, rääkis muuhulgas nüüdiskunstist ja tõi näite ühest videoteosest, mida minagi näinud olen, kus galeriis, klassikalises white cube’is on filmitud, kui ma nüüd õigesti mäletan, hunti ja kitsekest. Kaamera jälgib neid suhteliselt kiretult 10–15 minutit. See teine esineja kirjeldas seda mõttetu teosena, umbes nii, et kuna loomad on valges galeriiruumis, siis ma näen, et nad on stres- sis ja hunt ei ründagi kitse, ta ei saagi seda teha, sest hundid ei käitu valges ruu- mis nii nagu tavaliselt. Milline pettumus. Ma hakkasin siis mõtlema, et selline retseptsioon piirdub ratsionaalse kihiga ja peegeldust vaataja enda ootustesse pole. Minu arvates on see ülikõva teos, sest ta peegeldab mulle seda, mida ma eeldan – et hunt peab ründama kitse ja see ongi kõik, mida sa maailmast tead. Ja kui seda ei juhtu, siis oled sa rahulolematu ja ütled, et see on sitt teos, ajarais- kamine.

169 Ükskõik millise kujundi tugevus seisneb ju assotsiatsioonide jadas, mida see käivitab; kihtides, mis sellega kaasa tulevad. Sa ei ole näinud meie „Stundet“10. See Handke tekst on üks keerulisemaid, mis üldse võimalik: selles on ainult 17 lehekülge ja ainult remargid. Dialoog puu- dub täielikult. Mul kulus esmakordseks läbilugemiseks nädal aega, sest kuna kogu aeg tulevad üha uued ja uued tegelased peale, pidin pidevalt lehti tagasi keerama, et silme ees hoida, mis eelnevalt toimunud on. Ta kirjutab poolenisti abstraktselt, nii et remarktekst on sageli pigem poeetiline ja üldse mitte konk- reetne – keegi tuleb vasakult, kannab lillebuketti, keegi tuleb paremalt, keeruta- des ümber sõrme võtmekimpu jne. Aga kui sa seda tegema hakkad, avastad, et iga hetk või sündmus saab toimuda ainult konkreetsete inimeste vahel, konk- reetsete parameetritega nagu vanus, sugu, kehaehitus jms. Mulle nii kohutavalt meeldis sedasorti kompositsiooni ülesehitamise juures, et oli hästi selgelt võima- lik töötada vahetult ajas tekkivate seostega: midagi on vaataja silme ees juba toi- munud, nüüd järgneb sellele veel midagi, aga senitoimunu loomulikult mõjutab edasist ehk vaataja vastuvõtt on selgelt mõjutatud sellest, mis oli enne. Ühel het- kel tekib piiramatu hulk lugusid, mida saab assotsiatsioonide kaudu jutustada: kellegi kostüümivärv kordub teise tegelase kleidis, mingi liigutus või rütm kor- dub, mingid läheduse või agressiivsuse impulsid käivituvad sekundiga, kantuna sellestsamast kleidivärvist või tuttavast sammukajast jne. Sellist assotsiatsioonide võrku me ju kutsumegi inimestevaheliseks suhtluseks ja seda kõike on võimalik teha sõnadeta. Mulle meeldib teatris väga aeg. See on paratamatus, sest aeg liigub ikkagi ainult ühes suunas, aga seda ühes suunas liikumist ja teadmist sellest on võima- lik kasutada. See on seesama, et kõik, mida sa oled juba näinud, mõjutab seda, mida sa järgmisena hakkad vaatama. Minu jaoks on kunstiteose tegelik suurus alati ja ainult tähendusväli, mida ta loob iseenda ja vaataja vahel. Nagu ma varem ütlesin: etendus ei toimu mitte laval, vaid vaataja peas – ja veel parem kui kuskil mujal kui peas. Kujutlusvõime ja see, mida sa tegelikult näed, on miski, mille kallal võib lõputult tööd teha. See on kohutavalt huvitav.

10 Peter Handke „Die Stunde da wir nichts voneinander wußten“, lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, esietendus 30. aprillil 2015 Thalia teatris.

170 Aeg on ka selles mõttes oluline, et etenduse ajal on vaataja ja näitleja kaks elu- sat inimest, kelle aeg liigub samas suunas, ja just teatris on võimalik sellele eriti teravalt fokuseerida. Karulin: Mind on viimastel aastatel paelunud teatris küsimus, mis põhjusel ja kuidas saab laval aega võtta, pidada näiliselt pausi. Näiliselt selles mõttes, et tegevus ja mõte tegelikult ei peatu, kuigi pealtnäha näiteks korratakse pikalt sama liigutust. Ühtki liigutust pole aga võimalik korrata, alati midagi muutub, areneb. Mulle meeldib, kui laval võetakse ülbelt aega. Selleks, et ajaga tegeleda, tuleb seda alustuseks võtta. Semper: Selleks, et teha ülbet pausi, nagu sa seda kutsud, peab selles pausis olema meeletu energia. Karulin: Eelmise aasta ja ilmselt üldse üks suurimaid elamusi oli mulle Jan Fabre „Mount Olympos“, mis kestis 24 tundi järjest.11 Istusin 5. reas, kust nägi ka rõdupiirdele kinnitatud kella, mis iga stseeni alguses – ja tavaliselt kestsid need 20 minutit – sekundeid nulli poole luges, et näitlejad teaksid, kaua lõpuni on. Suur osa stseene oli üles ehitatud kordusele, ja eriti selle elamuse järel olen ma vaielnud kriitikutega, kes ütlevad, et selliste mammutlavastuste puhul on okei vahepeal ära käia, sest mõttele saab ju stseeni alguses kohe pihta ... Semper: See on seesama ratsionaalne vastuvõtt. Neid stseene ei tehta ju sel- leks, et sa pihta saaksid. Karulin: Jah, selline suhtumine vihastab mind, sest kui sa saad ststeeni esi- mesel minutil linnukese kirja, et aa, sain mõttele pihta, siis sa ei teegi järgmist sammu ega küsi, miks lavastaja tahtel kestab see stseen 20 minutit. Sa ei võta seda aega, et lavastusega kaasa minna, sind ei huvita, mida see stseen sinuga teeb pärast seda, kui tõlgendada pole enam vaja. Sinu kehaga, sinu kui inime- sega. Semper: Ega siis vana hea [Marina] Abramović ei istunud ilmaasjata need seitse või 27 tundi oma performance’ites. Kunstnikud üle maailma tegelevad ju aastakümneid ühe ja sama küsimusega. Karulin: Kui tulla alguse juurde tagasi, siis need „El Dorado“ 28 minutit ... Semper: No mõnikord ei ole ka 28, see pole päris nii paigas.

11 Jeroen Olyslaegersi – Jan Fabre „Mount Olympus, to glorify the cult of tragedy“, lavastaja Jan Fabre, esietendus 27. juunil 2015 Troubleyni egiidi all Berliner Festspieles.

171 Karulin: Igal juhul on need minutid just näide aja võtmisest, pausist, mille kohta võiks kohe alguses öelda, et jah, sain pihta, ja seetõttu jääda ilma elamusest, kuidas see sind esiti füüsiliselt ja seejärel emotsionaalselt mõjutama hakkab. Mulle tundub, et just sellised pausid – mul pole neile praegu paremat nime- tust – on praegu teatris nii Eestis kui ka mujal kesksel kohal, et paljud kunstnikud tegelevad selle küsimusega. Nii ju ka Smeds, kes laseb „Tabus“ üksikutel statii- videl prožektoreil muidu tühjal laval pöörelda. Semper: Seda, mida sa nimetad pausiks, on ju kunstis kasutatud juba ajast, mil tulid happening’id ja performance’id. Reaalne aeg mõjutab paratamatult, on ilmselge, et pikemaajaline tegevus toimib vaatajasse teistmoodi kui lühemaaja- line. Kas sulle tundub, et see tendents on just praegu kuidagi teatrisse pärale jõudnud? Karulin: Mulle tundub jah, et kui selline paus oli varem pigem performance- kunsti pärusmaa, siis nüüd on teater, sh peavooluteater, selle üle võtnud. Eks postdramaatilise teatri varajased esindajad kasutasid seda juba 1960.–70. aastatel, aga praeguseks on see muutunud sama iseenesestmõistetavaks teatrivahendiks, nagu seda on näiteks suure plaani loomine punktvalgusega vms. Semper: Performance-kunst kaitseb end alati sellega, et seda tehakse üks kord ega korrata õhtust õhtusse. Karulin: Erinevus on selles, et teatris saab olla vaid püüe ühe- või ainukord- suse poole. Ka „Mount Olymposes“ korratakse samu liigutusi ja stseene, aga eel- dusega, et iga kord sünnib laval midagi ainukordset, mis sõltub juba energiast, mis saalist vastu saadakse. Sulle on ilmselt iseenesestmõistetav, et see nii on, aga ma siiski väidan, et vähemalt Eesti teatris esineb seda varasemast enam. Näiteks Ivar Põllu lavastuste struktuur on üsna dramaatiline, tekstist lähtuv, aga pikad pausihetked tulevad sellest, kuidas ta kasutab muusikat. Et ta, jällegi, ülbelt laseb muusikapalal kesta algusest lõpuni ja nii kaua peab kestma ka stseen ehk muu- sika dikteerib aja kulgemist. Teiselt poolt on märgiline seegi, et Juhan Ulfsaki „Kaarti ja territooriumi“ just Eesti Draamateatri suurel laval etendatakse ja see- läbi jõuab mõnes mõttes siiski alternatiivteatrimõtlemine ka laiema publikuni, harjutab neid seda tüüpi teatrit vaatama, mis omakorda muudab sellised võtted nagu pikk paus tavapärasemaks ka dramaatilise teatri lavastustes.

172 Semper: Kas sa tajud seda nii, et ka lavalolijates on suurem julgus usaldada seda, kas sel õhtul midagi toimub või ei toimu? Karulin: Jah, ma arvan, et publikul on varasemast suurem võim. Mina tajun teatrit laval- ja saalisolijate energia vahetusena ja mulle tundub, et klassikalise koolitusega näitlejatel on see energiavahetus sageli ühesuunaline: antakse oma energia publikule, kes sellele muidugi reageerib naeruga või aplausiga vms, aga publikult vastu saadav energia tegelikult väga ei mõjuta lavastuse struktuuri. Kui saalis näiteks naerdakse n-ö vale koha peal, siis võetakse see laval teadmiseks ja minnakse lihtsalt edasi, mängides selle reaktsiooni ebaoluliseks. Samas „Mount Olymposes“, mis algas kell 16, tekkis kuskil kella kuue paiku hommikul, kui saali oli jäänud mõnikümmend inimest ja oli näha, et ka näitlejad on rampväsinud, vaatajates vastutustunne teose õnnestumise ees: pikkade stseenide ajal plaksutati rütmi kaasa, sest oli näha, et näitlejal on seda vaja, aga mis veelgi olulisem – õigel hetkel ehk siis, kui stseenis oli kohe-kohe pööre tulemas, oskas publik selle ära tunda ja vaikida. Näitleja ja publik olid täielikult ühel lainel, mida juhtub väga harva. Semper: Ja selleks kulus siis kui kaua ... üle 12 tunni? Mind huvitab, kas tõesti ongi vaja 12 tundi ühes situatsioonis veeta, et sa sellisel kujul kohale jõuaksid. Karulin: Hmm ... Ja kui kümne paiku hommikul hakkasid tagasi saali tulema need, kes vahepeal magamas käisid, lagunes see ühine energiaruum jälle ära ja ma olin ausalt öeldes täitsa pahane, et nad tagasi tulid, sest mulle tundus, nagu nad segaksid proovi, kuhu võõrastel pole asja. Aga jah, ma pole kindel, kas seda on võimalik saavutada ka kiiremini või teisiti – näiteks sama lavastaja või teatri kõiki töid vaadates, mis annab sulle justkui piisavalt eelteadmisi, et veidi kiire- mini n-ö kohale jõuda. Kas seda saab vähemalt hetkeks ka klassikalise 2,5 tunniga saavutada? Ma ei tea, aga ma otsin teatris alati seda hetke, mil vaatemäng muu- tub vahetuks ... Semper: ... reaalsuseks, mida sa ei saa eitada. Karulin: „El Dorados“ see selleks 28 minutiks tekkis. Semper: Heal juhul tekivad pärast üht kehtestunud reaalsust veel teised, mis on samamoodi vastuvaidlematud, aga kasutavad teisi vahendeid. Küsimus on vahendite valikus: üks pole parem kui teine, küsimus on selles, millise jõu ja tead- mise sa sellesse paned.

173 Karulin: Sellega kaasneb ka vaataja positsiooni nihe. Sa kas vaatad vaate- mängu ... Semper: Kas sellega kaasneb vaataja üleolek? Karulin: Ei, otse vastupidi: vaatemängu ajal olen ma passiivne ja võimupo- sitsioonil on lavalolija. Mina otsin teatris seda hetke, kus publik ja kunstnik on võrdsed – niivõrd, kui see üldse võimalik on – või kui sul tekib kas või petlik tunne, et minust sõltub see, mis laval edasi juhtub. Semper: Sa räägid füüsilisest tasandist. Füüsiline üldistus on alati äärmiselt mõjuv, aga sama võimas on ka poeetiline üldistus. See vastutus võib ju kohale jõuda ka väga poeetilisel tasandil. Me viimasel teatripäevapeol tsiteerisime üht Elizabeth LeCompte’i lavastust, kus ta kordas sekundilise täpsusega lõiku vanast Grotowski lavastusest12. Kõige hämmastavam oli selle juures, et see mõjus hin- gematvalt ilusasti, kuigi oli täiesti lootusetu. See poeetiline lähenemine oli nii lõplik ja paljastas nii halastamatult selle kunagise hetke tabamatuse. Mulle kunagi meeldisid väga Rebecca Horni kineetilised objektid. Vahendite areaal kunstis on jube lai ja mulle väga meeldis, kuidas tema kirjeldas oma ob- jektidega midagi kirjeldamatut. Ta tabas midagi, mida pole võimalik kirja panna ehk ta leidis vahendi, mis on palju enamat kui sõna. See tähendab, et ta oli kunst- nikuna väga õiges kohas. Kunstnikuna ongi kõige raskem ja ilusam see, et kui sa midagi näed ja saad aru, kuidas seda tuleks teha, siis tulebki end selles hetkes usaldada ja nii teha. Ning loota, et su vahendite valik on õige. Hea teose lummus on selles, et isegi kui sa näed, kuidas see on tehtud, ei anna see sulle seletust, kui- das ta tehtud on. See tähenduste hulk, mis võib väga lihtsate vahenditega ühte teosesse kätketud olla, on nii suur, et sa ei hammusta seda ühe korraga läbi. See on ilus ja annab lootust, et alati on võimalik otsast alata ja läheneda mingile het- kele või kogemusele või olemuslikule tõele uue nurga alt, mis võimaldab selle praeguses hetkes taasluua. Luua side vaatajaga, millest sa unistad.

12 Poor Theater: A Series of Simulacra", lavastaja Elizabeth LeCompte, esietendus 19. novembril 2003 The Wooster Groupi egiidi all TPGs. Lavastuses kasutatakse katkendit Jerzy Grotowski lavastusest „Akropolis“ (1964) Stanisław Wyspiański näidendi põhjal.

174 TEATRIAASTA PILTIDES KIRI FOTGRAAFIDELE

Tere!

Toimetame sel aastal Teatriliidu aastaraamatut Teatrielu 2015. Tavaliselt on aas- taraamatusse kogutud fotosid puhtalt illustratsiooniks, ent sooviksime toimeta- jatena sel aastal asjale veidi teisiti läheneda.

Tahame paluda paaril eelmisel aastal teatrit enim pildistanud fotograafil panna kokku n-ö oma isiklik fotoreportaaž ehk valik 2015. aastal tehtud kõige põneva- matest/õnnestunumatest/ilusamatest teatrihetkedest. Fotosid võiks olla küm- mekond ja ideaalis võiks need kajastada võimalikult erinevaid teatreid ja teatritegemise viise. Kui on soovi, võib iga foto juurde kirjutada lühikese kom- mentaari, ent see pole tingimata vajalik, küllap räägivad fotod ka ise enda eest.

Kas Sa oleksid nõus taolises ettevõtmises osalema?

Heade soovidega Ott Karulin ja Leenu Nigu SIIM VAHUR

„Krabat“. Stseen lavastusest. (Tallinna Linnateater) „Vennad Karamazovid“. Aljoša Karamazov – Pääru Oja, Grušenka – . (Eesti Draamateater)

„Peeter Paan ja valge lind Wendy“. Peeter Paan – Sander Rebane. (Endla) „Aadam ja Eeva“. Stseen lavastusest. (VAT Teater) „Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine“. Stseen lavastusest. (Nargen Opera ja Kinoteater)

„Tagasitulek isa juurde“. Isa – Elmo Nüganen, Tagasitulija – Lembit Ulfsak. (Tallinna Linnateater)

184

186 „alastusest enam“. Stseen lavastusest. (Vaba Lava)

187

„Vanamees ja meri“. Stseen lavastusest. (Tallinna Linnateater ja Von Krahli Teater) „Elevant“. Haide Männamäe ja Toomas Tross. (Piip ja Tuut Teater) „Valgustaja“. Viktor – Tõnu Oja, Valgustaja – Ivo Uukkivi. (Eesti Draamateater)

191 RÜNNO LAHESOO „Onegin“. Tatjana – Alena Shkatula, Onegin – Denis Klimuk. (Estonia) „Epoché“. Irina Pähn. (Tallinna Ülikool) „Kaua ma ootan“. Stseen lavastusest. (Tallinna Ülikool) „XD“. Helle-Maria Mitt. (Tallinna Ülikool)

196 „Luikede järv“. Ketlin Oja. (Tallinna Balletikool)

197 „Ikoonid: Pärt“. Auli Lonks. (Tallinna Tantsuteater) „Kehameel“. Triinu Leppik-Upkin. (Insightout Company)

„It's Looking Like A Castle if You Don’t Look Up“. Stseen lavastusest. Laura Keil ja Ruslan Stepanov. (Tantsulabor ja Tallinna Tantsuteater) „HTK ehk Hästi treenitud klaviir“. Tatjana Romanova. (Fine 5)

202 „Armujook“. Belcore – Tamar Nugis, Adina – Ksenia Kutšukova. (Estonia ja EMTA)

203 MATS ÕUN

„Ajarefrään“. Helle Laas. (NUKU) „Ekke Moor“. Markus Habakukk ja Lauli Otsar. (VAT Teater ja Kuressaare Linnateater) „Gunn, Gunn, vana ...“. Gunn – Tõnu Oja, Lemps – Tiit Sukk. (VAT Teater)

206 207 „Seymore“. Stseen lavastusest. (R.A.A.A.M)

208 „Kahe lugu“. Ortiz – Guido Kangur, Lola – . (Endla) 209

„Põhiküsimus“. Spike – Tiit Sukk, Hilary – . (Eesti Draamateater) „Siin elavad inimesed“. Shorty – Lauri Mäesepp, Milly – Carmen Mikiver. 212 (Endla) „Viimasel minutil“. Marianne – Ülle Kaljuste, Solveig – Kaie Mihkelson. (Eesti Draamateater)

„Kõik naistest“. , Carmen Mikiver ja Karin Tammaru. (Endla)

„Sylvia“. Stseen lavastusest. (Eesti Draamateater)

MÄLU :KRATI KÄTTEMAKS

HEILI EINASTO

Inimesi on ikka tagant tõuganud soov saavutada rohkem, kui nende võimalused lubavad. Eriti suur on ihalus maise vara järele, mis näib pakkuvat kiirteed pal- jude soovunelmateni. Kuid inimvõimetel ja -võimalustel on piirid ja nii pöördu- takse tihtilugu maagiliste või tehnoloogiliste abimeeste poole. Seega on ka lugu kratist – varavedaja-vaimust – ühel või teisel kujul olnud aktuaalne igal ajastul. Käesolevas kirjatükis on juttu kahest Estonias lavastatud „Kratist“: Rahel Olbrei 1944. aasta versioonist ja Marina Kesleri 2015. aasta variandist. Viimase kirjeldus on esitatud kaldkirjas, algse libreto ümberjutustust kasutan Olbrei lavastusest rääkides ja see on märgitud rasvases kirjas.

Esimene vaatus I Krati tegemine1 Muusikas juba kõlab Krati tegemise teema, kuid veel on lava pime. Siis sähvatab noolena neiu sinises kleidis, viipab käega ja tema juurde jookseb noormees hallis. Teineteisel mõ- lemast küünarnukist kinni hoides keerutavad nad rõõmust, nii et neiu punane alusseelik leegina välgub. Kuid nad pole üksi: ka pikk mees sinises mantlis jälgib neid, sünge korts kulmude vahel. Kui noored teda märkavad, osutab ta peaga tütarlapsele: mine! Koos noor- mehega lähevad nad laval avanenud ruumi.

Marina Kesleri „Kratt“ tutvustab kohe, veel enne lavaloo käivitumist, kolme põhilist tegelast (ilmumise järjekorras): Peretütart, Sulast ja Peremeest, kes tema lavastuses on põhilise intriigi käivitajad. Kuigi „Krati“ kõige esimeses versioonis lembeliin puudus, peab Marina Kesler seda hiljem lisatut väga oluliseks, sest bal- leti idee ja väärtushinnangud väljenduvad eelkõige konfliktis ahne rahamaailma ja hingelise armastuse maailma vahel, selgitab koreograaf lavastuse kavalehel. Olbrei balletis astuvad Sulane ja Peretütar esile libretojärgselt alles II vaatuses. * Esimene vaatus on pühendatud Peremehe maailma näitamisele.

1 Osade pealkirjad on pärit algsest libretost.

220 Libreto järgi toimub tegevus ristteel põllu lähedal, kuhu Peremees on tule tei- nud, et selle ümber linnu kombel tantsides ligi meelitada viljakust tagavaid vaime. Sealt satub mööda minema Tark, kes toimingut nähes soovitab Pere- mehel valmistada endale Kratt, kes talle kindlamini ihaldatud rikkusi tooks. Tõestuseks manab Tark pilte neist aaretest ja hüvedest, mida Peremees Krati abil saavutaks.

I vaatuse tegevus toimub peamiselt sinakashallis ruumis, mida ilmestab tagalaval seisev metalne monstrum, vähemalt kolme inimese kõrgune ehitis – viide suurlinna kõrghoonete, tööstusehitiste asjalikele torustikele ... millelegi tehislikule, inimkätega valmistatule, mitte looduslikule. Seljaga publiku poole seisab hulk halli riietatud inimesi, igaüks hoiab pea kohal suurt kastkuupi, mille nad maha asetavad. Seejärel pöörab see näota, isikupärata rahvas end publiku poole, istub kastidele ja hakkab toimekalt, kuid masinlikult askeldama: nad liigutavad käsi vaheldumisi üles-alla, saevad ja asetavad midagi, sellal kui peremees nende ees pikkade sammudega edasi-tagasi käib, neid oma tuuleveskina vehkivate kätega ja küljelt küljele hüpitustega tagant kihutades. Tema suured, avarad liigutused on täis võimu ja jõudu – pole mingit kahtlust, kelle käes on ohjad. Näha on ambitsiooni olla mi- dagi enamat kui ta on, jõuda kaugemale kui olemasolevad võimalused ja tema käsutuses olevad inimjõud seda lubavad. Rühm, lõpetanud töö, jookseb laiali ja Peremees jääb üksi lavale, silmitsi oma auahnusega, mis väljendub tema metsikutes pööretes. Siis jääb ta mõtlema: poolkükis, jalad harkis, sõrmedega põlve patsutades. Kuni tuleb mõte (kõlab Krati teema): Peremees astub suurte sammudega mööda lava, keha lainetab kogu pikkuses edasi-tagasi, käsivarred lisavad sellele veelgi amplituudi – nagu läbiks ta mingi siseheit- luste (südametunnistuse?) ratta. Kummardub, haarab midagi meile nähtamatut maast ja enda ümbert ning jääb otsustavalt, sirge seljaga seisma. * „Kratt” on esimene eesti algupärane ballett. 1930. aastate teisel poolel süvenes Eestis nagu mujalgi Euroopas rahvuslikkuse rõhutamine nii olmes kui ka kunstis. Ajakirjas Teater toimusid arutelud rahvuslikkuse iseloomust kultuuris ja teatri osast selle loomisel või vormimisel. Kui lavastaja, teatritegelane ja kriitik Hanno Kompus pidas piisavaks „oma rahvuse vaimu- ja hingelaadi” tabamist,2 siis

2 Hanno Kompus, Teatri osa rahvusliku kultuuri ehituses. – Teater, 1934 nr 1, lk 5–7.

221 kirjanik Henrik Visnapuu rõhutas, et tähtis on ka riikliku iseseisvuse toonitamine: „Ei ole kõigepealt lubatav, et teater külvaks kahtlust ja kõhklust meie iseseisvuse püsivuse vastu, meie tõu väärikuse, meie töö ja tuleviku kohta.”3 Ei jäänud neist meeleoludest puutumata tantsugi valdkond. Eelkõige puudutas see kasvavat huvi rahvatantsu, selle kogumise, uurimise ja taasloomise vastu. 1934. aastal toi- musid I Eesti Mängud, kus esitati kogutud ja soveldatud rahvatantse. 1926. aastal ilmus Anna Raudkatsi raamat „Eesti rahvatantsud”, milles kirjeldati nii rahva hulgast kogutud tantsumaterjali kui ka selle baasil loodud autoritantse, näiteks Raudkatsi „Tuljakut”. 1938. aastal lisandus eelnimetatud teosele Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere kirjutatud „Valimik eesti rahvatantse”. Viimatimainitud aas- tal kuulutas Estonia teater välja konkursi algupärase ooperi ja balleti saamiseks ning konkursile esitatud tööde hulgas oli ka Eduard Tubina ballett „Kratt”. Kuigi see meeldis žüriile sisu ja muusika poolest, oli teos liiga lühike, mitte õhtut täitev, nagu konkursi tingimused ette nägid.4 Klaviir anti heliloojale tagasi soovitusega seda täiendada ja ümber töötada. Tubin võttis ettepaneku vastu ja komponeeris muusikalist materjali juurde, nii et 1941. aastal pidi ballett Estonias välja tulema. Kuid selleks ajaks oli võim vahetunud ja Estonia teatri repertuaari üle langetas otsuseid Leningradist tulnud Aleksander Viner, kellele aga oli muusika ja ainestik võõras. 1941. aasta sügisel vahetus võim taas ning sakslased „Kratile” takistusi ei teinud, kuigi esmalt tuli ballett välja Vanemuises 1943. aastal Ida Urbeli lavas- tatuna. See oli väga menukas ja balletti mängiti üle kolmekümne korra. Vane- muise „Kratti“ vaatamas käinud Rahel Olbreil tekkis balleti vastu samuti huvi ja 24. veebruaril 1944. aastal jõudis „Kratt“ ka Estonia lavale, kus seda jõuti eten- dada vaid kuus korda. Viimasel korral, 9. märtsil 1944, langes Estonia Nõu- kogude vägede pommitamise ohvriks.

Peremees võtab targa nõu kuulda ja hakkabki kolmel järjestikusel neljapäeva öösel Kratti tegema. Seejärel kutsub ta välja Kuradi, kes ta vasaku käe nime- tissõrmest kolm tilka verd võtab ja sellega Kratti pritsib. Peremees seisab, jalad harkis, äkitsi on ta õlgadel käed. Peremeest läbib värin ja siis hakkab

3 Henrik Visnapuu, Teatri osa rahvuslikus eneseteostamises. – Teater, 1935 nr 8/9, lk 274–275 4 Rahel Olbrei, tsit „Kratt” 1943 Vanemuises ja 1944 Estonias. – Seidi Raid (koost) Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused. Tallinn: Eesti Teatri ja Muusikamuuseum 2006, lk 52–53

222 ta enda taga seisva tegelasega koos astuma – Peremees ees ja salapärane tegelane tema selja taga, kuni nad lahku lähevad ja näeme seda kummalist kuju: plass valge nägu vere- tava suuga, blondid juuksed kammitud sarvetaoliseks, seljas must-punane sabakuub ja punasega ääristatud kõrged saapad – sooliselt ambivalentne, nagu tõeline kurat ilmselt ongi. Veidi üleolevalt viibutab ta küünarnukist ette sirutatud kätt: no nii, millega siin tegeleme? Peremees keerutab ja vingerdab, oma salasoove talle ette kandes, pugejalikult ja võltsilt alandlikult. Meenub ühe kunagise riigimehe ütlus: kellele mina koogutan ja kellele lükkan tagumiku näkku ... Kurat keerutab Peremeest teda otseselt puudutamata, kuid Peremees allub tema nähtamatule niiditõmbamisele vastuvaidlematult. Masin- monstrum tagaseinas võtab kergelt roosaka varjundi ning sellest vonklevad välja sarve- taoliste juuksekaunistustega, pikkades punastes kleitides piigad, kes tantsivad ümber Peremehe, andes konkreetse kuju osale tema rahuldamata ihadest. Naised kaovad, Pere- mees aga tuuritab ja keerutab, kujutluspilti kinnitades. Naised tipivad jälle küljetsi sisse ja keerutavad – ja Kurat seisab, käed rinnal risti, ning noogutab Peremehele kinnitavalt: see ja kõik muu võib olla sinu päralt! Peremehe kihu tõuseb: suured pöördega jeté-hüpped üle lava annavad aimu tema ambitsioonide ulatusest, siis laskub ta korraks kõhuli, et jälle tõusta ja naisi kordamööda tõsta, kuni on neist üleni ümbritsetud, naudingust joobudes. Oo jaa, see kõik peab kuuluma talle! Kõik! Toimub võitlusetaoline keskustelu või kaup- lemine Kuradiga, milles tooni annavad koospöörlemised, maadlemised, vastastikused tõsted, paralleeljooksusammud ... Kurat osutab ta rinnale – su südamevere ma võtan ... Nüüd ilmub kolm paari, valgetes maskides, sootuna – või kahesoolistena –, punamustades sabakuubedes, veerevad maas, roomavad, siis võtavad Peremehel kuue seljast ja rullivad meest käte vahel siia-sinna. Peremees on kui uimas, Kurat võtab pika nõela – tekib seos uimastisüstimisega –, mille otsa reastatakse helendavate kuulidena kolm tilka verd. Tagalaval olev masinmonstrum hakkab tuliselt hõõguma. Pulseeriva rütmi saatel liigutab Kurat Peremehe kätt koos veretilkadega ja hoiab teda kõvasti, sellal kui sabakuubedes „teenrid” nende ümber toimetavad. Ruum on peaaegu pime, ainult monstrum on jälle külmalt metalne, vaid pisut punetav servist. * Kesler ei ole kinni Eduard ja Erika Tubina libretos, mis selgelt tugines rahvaluu- lelistele materjalidele, vaid on toonud tegevuse tänapäeva. Peremees on väike- ettevõtja, kes ei ole oma firma tulemustega rahul. See rahulolematus teeb ta

223 „Kratt“ (1944). Kratt – Boris Blinoff. Arhiivifoto. (Estonia)

224 „Kratt“ (1944). Peremees – Valentin Lind, Kratt – Boris Blinoff. Arhiivifoto. (Estonia) sarnaseks Kitzbergi „Kauka jumala” Mogri Märdiga – mõlema empaatiavõime hävitab rikkusejanu, kuid kui Kitzbergi näidend on traagiline, sest Märdi raha küljes rippumine hukutab nii tema lähedased kui ka lõpuks tema enda, siis „Kra- tis“ tabab karistus üksnes Peremeest. Kesleri balletis puudub Tark ning Kurat tõttab Peremehe rahulolematust hais- tes ise kohale, ahvatledes viimast nagu Mefisto Fausti. Pikemat ajalist mõõdet esimeses stseenis ei ole, Olbrei seevastu leidis koos kunstnik Voldemar Haasiga viisi aja kulgemise näitamiseks: kujunduses esineb kuu kolm faasi, kus esimesel korral oli kuu veerandis, siis pooles ja lõpuks täis.

Kratt elustub ja tahab kohe oma tegija pea purustada, et selle hing Kuradile saaks. Tark oli aga ettenägelikult Peremehe pähe potipära asetanud ja talle ka kirve pihku seadnud, mille tera ees hoides on võimalik Kratti taltsutada. Kratt on sunnitud Peremehe ees oma käskijat tunnistama.

Ja siis hakkab kogu Kuradi „meeskond” tema juhendamisel tööle, Peremees nende seas. Kõik tegutsevad: lainetavad, tõmblevad, vonklevad, kuni tagaseinal hakkab tööle masina- värk – külm ja metalne. Sellesse ilmub nagu mingi kuju, mis kohe kaob – videoprojekt- sioon hingab oma võtmes, muusikaga koos –, masinast väljuvad valguslained, paiguti paiskub välja punast, luues kujundi tukslevast eluvaimust. Masinas näeme suurt silma, siis DNA-ahelaid, veerevaid hammasrattaid, silma koos kulmuga, tuld, ja korraga astub sealt välja kandilise liikumisega tegelane. Kõik temas on nurgeline, närviline: liikumises valitsevad kukerpallid ja põlvedest murtud jalgadega paigalthüpped, küünarnukkidest painutatud käterattad ja irevil hammastega suu.

Kuigi Argo Valdmaa videokujundus Kesleri lavastuses on võimas, jäi midagi puudu: tundus, et ballettmeister jäi liialt lootma tehnoloogilistele vahenditele. See näib olevat paljude nüüdistantsu koreograafide nõrkus: keha ja liikumine on liiga argised ning uued tehnoloogiad tunduvad ahvatlevad ja rikaste võimalus- tega, paraku aga jäävad nad, nagu „Kratiski”, pigem illustratiivseks abivahen- diks. Selleks et tehnoloogiast – või Kratist – maksimaalset kasu saada, tuleb seda põhjalikult tunda. Kesler tunnistas ise5, et ei jäänud tulemusega rahule, sest

5 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal.

226 soovis maagilisemat videot. Tema arvates peaks Krati sünd olema nagu univer- sumi või pahe sünd ja kuigi videos on universumi pöörlemine olemas, ei tulnud soovitud mõte selgelt välja. * Krati nimi tuleneb rootsi keelest (skatt tähendab naeru), algselt tunti seda üksnes Loode-Eestis, kuid kirjakeele kujunedes sai nimetus üldkasutatavaks. Kujutelm inimese valmistatud kratist, kellele saab kuradi abiga hinge sisse, on tekkinud germaani rahvaste mõjul. Leping kuradiga sõlmiti neljapaevä öösel (sest just selle nädalapäeva öösel reedeti Kristus ja võeti ta vangi) mõnes maagilises kohas ku- radile vasaku ehk kurja käe nimetissõrmest kolm tilka verd andes.6 Helilooja on meenutanud7, et 1937. aastal oli ajalehtedes vaidlus krati või pisuhänna teemal ning temal tulnud idee see teema muusikasse valada. Balleti mõte meeldis talle seetõttu, et „kratt on ju iseenesest väga liikuv olevus ja sinna võib siis tuua tant- sulist elementi juurde rühmade ja teiste osaliste näol”. Koos abikaasa Erikaga8 tegi Tubin valmis balleti kondikava: „Kõigepealt tuleks teha krati tegemine, siis krati töö või midagi seal talus ja siis pannakse see kratt kinni, misjärel tasub kratt peremehele kätte.” Tubin leidis, et kui süžee oli rahvaluulearhiivist pärit, siis peaks sealt ka muusika tarvis allika leidma, paraku oli väga raske leida midagi Kratile ainuomast. „Lõpuks leidsin ühe humoristliku viiskese, mis algas sõna- dega: „Ämm piu-pau püksid jalga“. See oli tantsulugu. Sellest sai Kratile teema. Iga kord, kui Kratt tantsib, on see teema temal nagu põhjaks. Ja siis sai sealt suur hulk igasuguseid tantsumotiive ja mõnele isegi põhisammude koreograafia.”

II Krati töö Peremehe õues askeldab Sulane õllevaadiga, sellal kui Peretütar talgulistele lauda katab. Teda abistab Sulane ja noorte vahele sigineb vastastikune poole- hoid. Peremees, kes vaese Sulase lähenemist oma Tütrele ei salli, lahutab nad pahaselt ja käsutab tööle – Sulase väljale talguliste juurde, Tütre majja. Tule- vad talgulised, naljatlevad ja tembutavad, Sulane paneb Peretütrele pärja

6 Marju Kõivupuu balleti kavalehel 2015. 7 Eduard Tubin, vt „Krati” loomine. – Seidi Raid (koost) Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestu- sed. Tallinn: Eesti Teatri ja Muusikamuuseum 2006, 13–48 8 Elfriede (Erika) Saarik-Tubin (1916–1983) oli Vanemuise tantsija 1935–1944. Oli 1941. aastast abielus Eduard Tubinaga. Ta oli „Krati“ libreto autor.

227 pähe. Palju lõbu kõigile teeb Talgujäär oma karglemise ja puskimisega. Ühi- sest tantsust, mis nüüd algab, võtab osa ka Sulane Peretütrega.

Öö on läbi, saabunud on sinine, päikseta päev. Jällegi tehiskeskkond (kavalehe järgi toimub tegevus kohvikus), milles esmalt näeme Sulast, seejärel Peretütart. Viimase liikumine on stereotüüpselt tütarlapselik ja kelmikas, igatsevad käteringid ja ootus, käed koos, rohkesti tippivaid liikumisi varbaotstel, Sulases on liigutavat poisikeselikkust. Nende pikk duett on täis looklevaid, iluuisutamislikult voolavaid pöörlemisi, keerutusi ja tõsteid. Ükski lii- kumis- ja kehajoon ei ole lõpuni sirge, vaid paindub kas puusast, põlvest või pahkluust, küünarnukist või randmest. Tantsijate sammud on pikalt sirutuvad ja rõhutatult üle kanna, mis rõhutab tegelaste õhkavast ja „pilvedel olevast” emotsionaalsest seisundist hoolimata nende maalähedust.

Niipea, kui Peremees Sulast ja oma tütart silmab, satub ta raevu, rebib pärja Tütre peast ja kihutab Sulase talust minema. Kui talgulised Sulase kasuks vahele segavad ja Talgujäär ka Perenaist puksib, ajab ta kõik raevus minema.

Tuleb Peremees, lööb armastajad lahku, Sulast kui sobimatut kosilast maas väntsutades. Tema üleolek ei ole mitte füüsiline, vaid vaimne, kuigi see avaldub kehaliselt suures ja jõulises sammus, liigutuste tugevuses. Sulase võimetuski on vaimne, seda näeb tema te- gevusetusest. Tegelikult ei ole Peremehel Sulase vastu midagi isiklikku, ta lihtsalt ei vaja väimeheks olematu tengelpunga ja tagasihoidliku mainega tegelast. Peremees viib tütre minema ja kuigi too jookseb Sulase juurde tagasi ja kallistab teda, ei suuda see viimase meeleolu tõsta. * Ballett „Kratt“ kujunes Eduard Tubina loomingus üheks kesksemaks helitööks, mida helilooja kolmel korral ümber töötas.9 Ta püüdis ühendada rahvaloomingut modernse muusika väljendusvahenditega. Muusikas kasutas Tubin arhetüüpseid motiive, millest tooniandvaim on „virmaliste kujund“: kiire, kromaatiline ja suuri hüppeid sisaldav helipilv kõrges registris. Selle kõrval on ka „rahutusekujund“ ja „surmamotiiv“. Esimene väljendub ühe noodi kiirel kordamisel või kahe noodi (akordi, heligrupi) kiirel perioodilisel vaheldumisel (tremolo) ning viitab kõige

9 Muusikalise osa kirjeldus tugineb Kerri Kotta tekstile „Krati” 2015. aasta lavastuse kavalehelt.

228 üldisemas plaanis inimlikele kirgedele ja emotsioonidele, selles balletis eelkõige Peremehe ahnusele. See valitseb Krati tegemise pildis ning naaseb viimases pil- dis. Teine, „surma- või saatusemotiiv“, moodustub aga pendeldamisest kahe muusikalise liini – püsivalt alal hoitud heli ja kromaatilise laskuva helirea – vahel. Kõiki balleti erinevaid osi kinnistab ja seob esimeses pildis moodustuv ja Krati lavakujuga seonduv muusikaliste kujundite ring, mis uues kontekstis ja teisen- datuna naaseb iga järgneva pildi lõpus. Marina Kesler hindab10 Tubina muusikat väga, olles veidi kurbki, et see on vähem tuntud kui näiteks Arvo Pärdi oma (kelle muusikat ta kasutas lavastuse „Othello“ tarvis). Eriti meeldib Keslerile II vaatuse vokaalne osa. Seda eelmise „Krati“ (milles Kesler tantsijana kaasa tegi) lavastaja Mai Murdmaa ei kasutanud, nii et Kesler tundis end selle osa koreograafiat luues eeskujudest vabana.

Tuleb kaks noormeest, viibates enda juurde tütarlapsi, ning vallatlemine läheb lahti: poisid teevad „jõu- ja ilunumbreid”: kätelseise õhkulõhestavate spagaathüpete ja kõverate pöör- lemiste vahele. See väljendab nende ülemeelikut ja pulbitsevat nooruslikku energiat, mis väikese kähmlusegi üle elab; tütarlapsed on koketsed ja kelmikad, sosistavad ja kihistavad (nagu teismelised tüdrukud sageli) ning kogu seltskond püüab Sulase ja Peretütre noru- seisust välja tuua. Tüdrukud keerutavad kolmekesi, üksteisel piha ümbert kinni hoides ja ülakeha tagasi kallutades, tekib kaks rivi ning poisid kummardavad liialdatud pidulik- kusega tüdrukuid tantsule kutsudes, kuid lõpuks lükkavad noored vaid armastajapaari kokku. Sulane haarabki Peretütre sülle ja keerutab teda hellalt ning seejärel lähevad nad veidi kõrvale; tähelepanu keskpunkti asuvad teised noormehed, kellega Sulane kohe liitub. Nende liikumises on võimendatud ja avardatud lavalisest rahvatantsust pärit elemente, nagu kaerajaani hüplevat sammu, kõverdatud põlvedega harkisjalu tammumist, rusikas käed puusal, kukerpalli – kõik see toonitab mehelikuks peetud veidi karust ja jõulist olekut. Tütarlaste liikumine on seevastu täis ontlikku ja kelmikat tippimist, kepslemist kleidi- sabast kinni hoides, koketseid puusaõõtsutamisi – mis kõik rõhutavad tavapärast naise- likkust. Lõpuks võtavad noored paaridesse, kui Peremees suurte jõuliste hüpetega sisse kargab: mis möll see siin käib?! Ta näeb Sulast ja Tütart koos ning ägestub veelgi enam: ma juba ütlesin, et ei! ning paiskab Sulase maha ega tee Peretütre anumisest väljagi.

10 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. a.

229 Kuigi publik ja teatrid hindavad süžeelisi ballette, on alates 20. sajandi teisest poolest laval jõuliselt esindatud abstraktne suund, mille fookuses on (fikseeritud liikumisjadadega) tants ise. Estonia ja Eesti balletis laiemalt on siiski tähtsal kohal olnud jutustavad tantsulavastused, mille liikumiskeel on lähtunud teose aines- tikust ja karakterite siseelust – ja seda suuresti Estonia püsiva tantsurühma rajaja Rahel Olbrei tegevuse tõttu. Olbrei rõhutas tantsu väljenduslikkust ja taotles karakterite sügavust, tema jaoks oli dramaatiline alge balletilavastuses väga olu- line.11 Marina Keslerit võib selles osas pidada Olbrei mõttesuuna jätkajaks, sest ka tema soovib rääkida lugusid liikumiskeeles. Ta on tunnistanud12, et töös tant- sijaga meeldib talle rääkida karakterite psüühikast, kuigi ta otseselt ei ütle, mida tantsija peab näo või kehaga väljendama. Nagu Olbreigi, rõhutab ta tegelaste tundeid: ahastust, armukadedust või muud, ning alles seejärel hakatakse otsima neile vastavat liikumismaterjali. Kesler on veendunud, et kui tantsija teab, millist seisundit tema liikumine väljendab, on ta keha teistsugune kui siis, kui ta tantsib „ainult näoga“, st tunne peegeldub näoilmes, mitte terves kehas. Selleks et tant- sija keha oleks väljendusrikas, on vaja pinget ja sügavust, mis tuleneb vaid aru- saamisest, mida ja milleks tehakse. Kui koreograaf töötab mõttekaaslastega, nagu Olbrei enda koolitatud tantsijatega või Kesler Jevgeni Gribiga (tantsis esietendu- sel Sulast), kulgeb tööprotsess sujuvalt.

Üksi jäänud peremees kutsub Krati ja saadab selle varandusi tooma, ise talus vajalikke talitusi tehes. Majast tulnud Peretütar leiab oma puruks tallatud pärja, tõstab selle üles ja läheb tasa nuttes majja tagasi. Sulane tuleb oma varanatukest ära viima, näeb aidaukse praokil olevat, piilub sisse ja näeb esmakordselt Kratti. Kuna Peremees tuleb aidast, peidab Sulane enese ja näeb, kuidas Peremees taevast uurib ja läheb rahutuks, seab endale siis hundimaski ette, relvastub kirvega, kutsub Krati ja lendab Krati poolt õhku tõstetuna minema. Kuna Kratt kaob ära aita, tuleb Sulane peidust välja ning otsustab ka niisugust õhusõitu katsetada. Ta haarab kirve kätte ja kutsub Kratti, et see tedagi taevasse lennutaks. Kuid siis hakkab ta kahtlema ja loobub. Algab võit-

11 Olbrei tegevusele on pühendatud minu doktoritöö „Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand“. Tallinna Ülikool 2016. 12 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal.

230 lus nende vahel, kuni Sulane juhuslikult kirvetera Krati poole pöörab ja ta sel kombel alistuma sunnib. Sellal kui Kratt oma haavatud jalga taga vedades aita lonkab, põgeneb Sulane õuelt.

Sulane on üksi läbipekstult maas ja ahastab: hoiab kätega peast kinni, sirutub põlvedele üles ja vajub taas norgu, rullib end maas, sirutades jalga üles välja, lõpuks sirgub üles ja surub kätega nähtamatut seina laiali, murdub keskkohast – sisemine äng ei lase sirgelt olla. Kõik on pime, Peremees läheb taga kindla sammuga üle lava, tema kannul koperdab ja kukerpallitab alandliku koerana Kratt – midagi on teoksil. Sulane jookseb neile hiilides järele. Pimedus, ähvardav muusika. Kogu tagasein on täis helendavaid, etenduse algul nähtud kuupkaste, mis nüüd on videoprojektsioonis iseseisva, keerleva elu omandanud. Varjud lükkavad lahti võetud masinmonstrumi lavalt ära. Tagaseinale ilmuvad kiiresti muutuvad rohelised numbrid – nagu äreva päeva börsiindeksi muutused, libisevad üle erinevate valuutade märgid ja ülalt hakkab sadama raha, mida Peremees õndsa näoga endale kahmab. Kratt kargleb ja keerleb hüpetega jõuliselt, vahepeal teevad koos küljele- visatud jalaga jooksusammu ning Kratt osutab allasadavale rahale: see kõik on Sinu – ja enamgi veel! Järgneb väike keskustelu Peremehe ja Krati vahel: esimene annab teisele ilm- selt ülesandeid, mida kõike veel on vaja teha. Peremees lahkub, kõige tunnistajaks olnud Sulane aga jääb mõttesse, kõnnib mööda lava ja vaatab rahatähti (õiged? valed?): siin on midagi mäda ... Kratt jookseb oma sibava ristsammuga sisse ja võtab soovimatu tunnistaja oma haardesse, toimub võitlus, mille käigus Sulane üritab Krati abil toimuva kohta sel- gust saada. Algul näib Kratt tahtvat ka Sulast „ära osta”, seejärel toimub äge võitlus ja lõpuks näitab Sulane oma põlgust pakutava vastu, rebides maast võetud rahatähe tükki- deks. Ta jookseb ära, läbiklobitud Kratt aga vannub kättemaksu.

Kesleri balleti Krati koreograafia järgib oma nurgelisuses inimkäte tehtud olen- dite – nukkude, robotite – liikumise traditsiooni. Soov luua tehisinimene on saat- nud inimkonda vähemalt antiikajast peale. Pole ju vahet, kas soovitud objekt on meistrile emotsionaalseks toeks, õpilaseks, teda igas mõttes ületavaks ideaal- inimeseks või pelgalt rikkuse ja kujuteldava õnne toojaks. Või kas see robot- nukk-kratt on valmistatud marmorist, metallist, plastikust või hoopis taaskasu- tusse võetud kodustest majapidamisriistadest (nagu luud ja hari). Selliste tehis- olendite liikumist on alati näidatud kandilisena, nõksulisena, ilma kurvide ja

231 „Kratt“ (2015). Kurat – Jevgeni Grib. Foto Harri Rospu. (Estonia)

232 „Kratt“ (2015). Peremees – Denis Klimuk, Kratt – Jonathan Hanks. Foto Harri Rospu. (Estonia) voolavuseta, mis iseloomustavad looduse loomingut. Marina Kesler rõhutab13, et Kratt ise ei ole halb, vaid püüab kõigile meeldida ja anda neile, mida nad ta- havad, aga ta saab alati peksa. Just nagu raha pole iseenesest halb, kuigi seda kirutakse, samal ajal seda ihaldades. Kesleri jaoks on just rahaga seotud paljud praeguse maailma pahed: uimastite tarvitamine, inim- ja relvakaubandus. Raha langemise hetk meenutas mulle varieteestseeni Mihhail Bulgakovi romaanis „Meister ja Margarita”, kus raha eikuskilt publikule kaela sajab ning mida krabades ei märgatagi, kuidas tundmatu „professor” Woland lavalt haih- tub. Hiljem toob see taevast sadanud raha kasutajatele hulganisti sekeldusi. Kavalehel selgitab koreograaf Krati olemust kui mitmest ideest koosnevat alle- goorilist kujundit: Kratt on mõte peremehe peas, patt inimese hingel, ebaausal viisil teenitud raha allikas, aga ühtlasi ka konkreetne olend. Kaasaegsed kratid on Kesleri arvates inimesed, kes pakuvad katteta lepinguid, toodavad valeraha või on häkkerid, kes firma rikastumise nimel ebaausaid tehinguid teevad.

Teine vaatus III Õitsilised Metsaraiestikus lesivad õitsilised ümber tule, tantsitakse. Tantsu vaheajal kohtuvad Peretütar ja Sulane.

Eesriide avanemine pakub ruraalse, varahommikuse idülli. Heledais pikkades lillemust- riga rüüdes, lehevanikuid peas kandvad naised tekitavad seose hommikuse uduga. Nais- koor laulab tantsijate vahel, kogu stseen on kätehõljutamiste, kergete hüpete ja alla- laskuvate kereringidega hõljuvalt õrn ja naiselik, tantsijate jalajoon on pehmenenud, sest varvaskinga on asendanud pehmed sussid, mis võimaldavad üksnes päkkadele tõusta. Mehelik element tuleb järgmise stseeniga, kus noormehed lükkavad välja saunalava ja eestlastele-soomlastele nii südamelähedane saunatamine leiab tantsulise lahenduse. Kõik kohustuslikud atribuudid on esindatud: vihtlemine istudes, seistes ja liikudes, rütmikalt ja hoogsalt; õlle joomine janu kustutamiseks, karused naljad, mida esindavad erinevad hüppevormid.

Olbrei lähtus „Krati“ koreograafia loomisel etnograafilisest materjalist, kuigi „autentset“ liikumist ei olnud tal kusagilt eeskujuks võtta, nagu ta ise ka tunnis-

13 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal

234 tas intervjuus Justa Kurfeldtile14 1936. aastal. Ta oli seisukohal, et elavana säilinud eesti tants koosneb suurelt osalt võõrsilt laenatud materjalist. Selleks, et leida nn ehtne rahvuslik osa, „puhastatagu rahvatants, heidetagu välja kõik võõras, töö- tatagu läbi kõik muuseumid ja arhiivid – võib-olla leidub siis see, mis on nii- öelda ürg-eestiline rahvatantsus”. Tänapäeval me ütleksime, et ürgset tantsu- pärandit ei saagi taastada, sest tants ei ole üksnes sammustik, vaid ka üldine kehahoid ja -tunnetus, mis antakse edasi kehaliselt. Kui kehaline järjepidevus katkeb, siis kaob ka tantsu „ehedus”, mida ei saa taastada muuseumides säilitava või (tänapäeval) elektrooniliselt salvestatud vahenditega. Olbreil oli õigus selles osas, et mingit erilist puhttantsulist omapära või liigutuskarakterit eestlastel ei ole. Pigem võiksid omapärasemad tantsud olla need, mis „on kujunenud välja teatud töö- ja tegevusliikumistest, vahest sedalaadi nagu pulgatants”. Siiski kaht- les Olbrei toona selles, kas sellised tantsud on puhtal kujul laval kasutatavad, sest „kui ma seaksin lavale sellase labajalavalsi, nagu seda tantsivad praegu va- nimad tundjad – see on lõputa korduv ikka ühesugune tammumine tervel jalal, keha võimalikult liikumatuna ja rahulikuna hoides –, siis kukuks see tants kind- lasti laval läbi”. Olbrei oli veendunud, et kui labajalavalsi muusika järgi teha hüpete või keerdudega tants, mis teatrilaval oleks nauditav, oleks tulemuseks samasugune libatants, nagu seda on laval nähtud karaktertantsud. Need on sün- dinud stereotüüpsetest arusaamadest ja vastava tantsu mittetundmisest. „Kratti” lavastades oli ta tõenäoliselt tutvunud nii Raudkatsi kui ka Tampere-Põldmäe kogumikega – sellest annab tunnistust tema ainus säilinud tants, Peretütre ja Sulase duett balleti III vaatusest15, kuid sellega ta ei piirdunud. „Tahtsin seda nii tõetruult rahva pärimustega põhjendada kui võimalik,” meenutas ta hiljem. Sel puhul ta käis Tartus Eesti Rahva Muuseumis kratitemaatikat uurimas: millest, kuidas ja millal kratt valmistati. „Tahtsin, et rahvas näeks seda, millest ta ainult kuulnud oli. Mõtlesin teha nii, nagu rahvatantse alguses tantsiti, nagu nad rah- valt ülestähendatud olid.”16

14 Rahel Olbrei, tsit, Justa Kurfeldt, Eesti balleti 10 aastat. – Teater 1936 nr 3, lk 68. 15 Selle neljaminutilise tantsu taastas Artur Koit ning seda võib näha Heino Aassalu saates „Balletiminutid. Teerajajad”, mis tehti Eesti televisioonis 1986. aastal, vt https://arhiiv.err.ee/vaata/balletiminutid-teerajajad, minutid 29:05–33:45. 16 Rahel Olbrei, 1926 – „Estonia“ balleti sünd. Algaastad. – K. Simmo (koost). AegKiri. Eesti kutseline teater 100. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2006, lk 55.

235 Marina Kesler jaotas pika õitsiliste stseeni hommiku-, sauna- ja peopildiks, mille ta, nagu teisedki stseenid, on koreograafiliselt lahendanud talle omases „post-mats-ekilikus” stiilis. Selles on klassikalise balleti joon liigestest murtud, kuid „Kratis“ on sisse põimitud eesti lavalise rahvatantsu kõige tuntumaid ele- mente, nagu kaera-jaani hüplemine, üle kanna sooritatud sammud, kere rõhuta- tud kallutamisega väljaaste vastassuunda, rusikas käte asetamine puusale.

Pikk stseen „rahvatantsudega”. „Targa rehealust“ esitavad õrnad neiud õõtsudes, tant- sijatest moodustunud ahelast läbi põimudes – see on ülistus ühtsusele, sõprusele, kogu- kondlikkusele. Tulevad noorukid, puhtad, heledais riideis, „rõõsad ja rõõmsad”, nende tants moodustab vastandi neidude omale: nad taovad endale jõuliselt rusikaga vastu põlvi, löövad käte plaksudes vastu maad, sooritavad maadhaaravaid ja laiu pöördeid ja tõstavad neide, kes tõste ajal jalgu korralikult kõverdatult ühel küljel hoiavad. Mõnes kohas mee- nutab noormeeste tants vahemeremaade oma, kuid siis teiseneb jälle „eestilikkusesse” ja stseen lõpeb jooksupolkaliku võttega.

Õitsiliste pilt on iseloomulik tüüpilisele balletile, milles tegevust sageli katkesta- vad rühma- ja solistide tantsud, mille peamiseks eesmärgiks on edastada meele- olu, luua teatud olustikuline atmosfäär ja muidugi näidata tantsijate oskusi. Olbrei ja Kesler, keda eelkõige paelub dramaatiline intriig, mitte kaunite tantsu- mustrite kujundamine, on sellega hätta jäänud. Õitsiliste pilt on balleti üks nõr- gemaid, kurtsid juba Estonia esimese, Olbrei lavastuse arvustajad, sest see näis paljuski kordavat varasemat talgupilti (Kesleril noorte lõbutsemist kohvikus). Olbrei lavastusele tehti etteheiteid, mida saab teha ka Kesleri versioonile: siin on „liiga palju tantsu”, st tantsud on illustratiivsed ega kasva tegevusest välja, üld- muljelt sarnased ja näivad sobivat pigem rahvatantsukontserdile kui balleti- lavale. Kesleri lavastuse teise vaatuse algus tuletas oma karges ilus meelde öko- kogukondade idüllilist, üksnes head ja puhast loodust. Illusioone on täis ka üles- kutse pöörduda tagasi oma ürgsete lätete juurde, mida iseloomustavad saun, liikumine looduses, loobumine tehnoloogiast. See kõik vastandub I vaatuse masinatele, hämarale ja ohtlikule linnale. Külaühiskond on sooliselt selgelt mar- keeritud, selle ideaaliks on kogukonna järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagaja – heteroseksuaalne (noor) paar. Selles keskkonnas on Sulase ja Peretütre suhe igati

236 soositud ja toetatud, seega on loogiline, et armastajate duett toimub kaaslaste heatahtliku pilgu all, saadetuna teiste samasuguste paaride tantsudest.

Järgnevate üldtantsude kestes avastab Sulane läheneva Krati ning juhtides teiste tähelepanu Kratile, tõmbab pussiga kolmekordse võluringi, mille suleb noalöögiga maa sisse. Kratt on sunnitud selles sõõris maanduma ega pääse oma raevutsemisest hoolimata ringist enne, kui Sulane selle pussi maast tõm- mates avab. Kratt tormab vihaga minema ja süütab Peremehe talu, mida kõik päästma tormavad.

Äkitselt läheb hämaraks, valgus on järsku linlikult sinakashall ja üle lava lendab Kratt. Ärevus, segadus, kuni Sulane toob Krati lavale, rahva ette. Kratt on segaduses, ta ei saa aru, miks äkitselt teda ümbritseb ähvardavalt õõtsuv inimmüür. Krati kõrged karglused otse üles ja neile järgnevad spagaathüpped koos põrandale laskumisega on täis ahastavat küsimist: milles asi, mida te tahate, lõpetage ära! Aga rahavaring kõigub küljelt küljele, lüües küünarnukist kõverdatud käsivarsi kokku, seejärel liigub jalahoope imiteerivate sammudega ette. Kratt saab nende vahel läbikatsutud-nätsutatud, kuni ta maha vajub ja rahvamass ükskõikselt minema marsib. Läbipekstud pisuhänd rullib end maas edasi- tagasi, istub siis peast kinni hoides, tõuseb – kõik on valus ... Siis teeb Kratt juba varase- mast tuttava kägistamisliigutuse, millest võib välja lugeda soovi selle seisundi tekitajatele kätte maksta. Heitleb, mõtleb ... leiab tule – ja tekitab plahvatava pauguga tulekahju. Peremees, kelle juurde Kratt jookseb abi otsima, ei tee temast väljagi. Häire! Häire!

Selle stseeni Kratt ei ole enam tehisolend, vaid temasse on siginenud – inimestega kokkupuute tagajärjel? – midagi loodule omast, nagu valutundlikkus. Meenub 14 aastat tagasi Estonias lavastatud Mauro Bigonzetti „Coppélia”, mille tehis- nukk Olympia samuti inimesestus ja kelles oli suur soov saada inimeseks. On midagi sellist ka Kratis? On ju kättemaksusoovgi inimlik joon, eeldades solvu- mist, mida masinad ei tunne. Peremehe hoolimatusest Krati muresse õhkub seda muretust, mille masinad inimeses tekitavad: masin on masin, mis temaga ikka juhtuda saab?! Kõik on kontrolli all, kui midagi ei meeldi, lülitan välja! Kuid juba oleme jõudnud olu- korda, kus mõni masin ei lase end välja lülitada, paljude uute lennukite auto-

237 piloodid ei lase inimpilootidel juhtimist üle võtta isegi siis, kui need märkavad masinas mingit viga. Nii et Kratt – või masin – ei ole kunagi täiesti ohutu. Isegi kui teda saab välja lülitada, võib selle tegutsemine olla inimese reaktsiooni jaoks liiga kiire, nagu tunnistavad loendamatud masinate vahele jäänud jäsemed, ära- lõigatud sõrmed ja varbad ... Iga abimees, ka kõige lihtsakoelisem kaadervärk, tahab oskuslikku hoolt.

IV Maksamerelised17

Suure küünla ümber liiguvad rituaalses tantsus loomamaskides maksamere- lised, kes oma hinge on Kuradile müünud, nende seas on ka Peremees. Siis kutsub Pealik kõiki üles kirvestega virmalistena vehkima.

Olbrei lavastuse üks muljetavaldamavaid stseene oli just nimetatud maksame- reliste oma: väljutud oli realismi raamest. Tantsijatel olid käes helkivad kirved, mida liigutades loodi mulje virmalistest või virvatulukestest. Tants oli inten- siivne, oli tunda „ürgset ekstaasi, mida tahamegi näha nõidadeorgias”, kirjutati arvustusis.

Plahvatused, tulekahju. Tagalaval on videopilt, hallides tööriietes rahvas jookseb hirmu- nult lavale ja käsi taeva poole tõstes näib hüüdvat: mis lahti? Rahvas üle lava. Mehed haaravad naised kaitsvalt sülle ja viivad ohukoldest minema, uued naised viskuvad ohu eest kaitset otsides põrandale, nende taga tiksub inimkell (meeste tõstetud sirgelt ja kan- gelt hoidvaid naisi pendeldatakse edasi-tagasi) ühe olukorra või ajastu lõppu. Naised kukuvad, neid lohistatakse kui haavatuid või langenuid minema. Segadus, küsimused. See pole lihtsalt inimmass, vaid lõksu jäänud töölised, kes värisevate kätega edasi-tagasi tammuvad, küljelt küljele õõtsudes, lahendust otsides. Isegi kui muu elu kokku vajub,

17 „Maksamerelised on niisugused tegelased, kes oma hinge on kuradile ühel või teisel kombel ära müünud ja käivad koos pidutsemas ja sõidavad õhus ringi. Natukene tuletab see meelde võib-olla Walpurgi öö sõit- jaid. Aga see on kangesti muutunud eesti rahvapärandis ja nad on pannud neile maksamereliste nime. See nimi olevat Saaremaalt pärit, kõige rohkem on see seal tuntud. Need tantsud käivad siis nendel niisuguse suure rituaaliga. Seal on üks pealik. Lõpuks, kui nad hakkavad kirved käes vehkima, siis taevas välgub neist kuma. See olevat virmalised. Niisugune müstiline lugu,” selgitas Eduard Tubin (vt Seidi Raid (koost) Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2006, lk 46).

238 siis töö läheb edasi, sest oled oma töö külge aheldatud. Mahaviskumised, trampimine, üla- keha kookus, kehavise sammuga, kukkumine. Üksikud tõusmispüüded, kere ja käed õhus kaart joonistamas, seejärel mööda maad üksteiseni hiilides ja kokkuhoidvaid kägaraid moo- dustades. Kratt kargleb harkhüpetega inimkobarate vahel, keerutab, kuni need moodus- tavad lamava ringi, mis maad patsutades Krati üha tihedamasse rõngasse piirab. Kratt juubeldab – kättemaks on korda läinud! – ja sööstab siis minema. Inimesed kargavad üles ja marsivad otsustava sammuga kui proletaarsed sõdurid „kogukonna kaitsele” ja jook- sevad siis karjudes laiali.

Marina Kesler tunnistas18, et lavastus sündis just Maksamereliste stseenist, mille ta lavastas 2013. aastal Arne Miku palvel Estonia teatrimaja 100. juubeli galakont- serdi tarvis. Koreograafi idee oli pilt rahutult ringi jooksvatest inimestest, taustal video lennukitest ja pommitamisest. Kesler nentis, et ilmselt jäi see vaatajaile meelde, sest talle helistati pärast kontserti ja kiideti. Muusikute arvates läinud lavaline tegevus ja video muusikaga hästi kokku – ja see on Kesleri jaoks alati suur tunnustus, kui muusikud tema loominguliste lahendustega rahul on. Maksamereliste stseeni õnnestumine tõi kaasa pakkumise lavastada terve ballett. Kuigi lavastuses kasutatud videopilt on galakontserdil nähtust erinev, näeme tulekahjut, mitte lennukeid, tekib ikkagi seos sõjaga – võimalik, et see johtub 1944. aasta 9. märtsi pommitamisest, mille tulekuma oli näha 40 kilomeetri kau- guselegi. Selles hävingus, mis algas just „Krati” etenduse ajal, tehti varemeteks Estonia ja tuhanded kodud.

Järsku märkavad õitsilised tulekahju; Peremees tardub paigale, teised kaovad laiali. Kui Peremees tahab oma põleva talu poole tõtata, tuleb Kratt talle vastu, et võtta oma käskija elu. Puhkenud heitluses jääb Peremees alla ja Kratt kägistab ta. Krati kutsel ilmub Kurat, kes omastab Peremehe hinge ja kaob ühes Kratiga. Vahepeal saabuvad külla õitsilised, silmavad Peremehe laipa ja tarduvad paigale. Sulane ja Peretütar sammuvad käsikäes vastu koitvale taevale, mis hajutab kõik eelmiste aegade piiratused.

18Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal.

239 240 „Kratt“ (2015). Stseen lavastusest. Foto Harri Rospu. (Estonia)

241 „Kratt“ (2015). Kratt – Eneko Amorós, Peremees – Jonatan Davidsson. Foto Harri Rospu. (Estonia) Samal ajal on Peremees hämaras „linnas”, külmades toonides „maiste rõõmude” para- diisis, hasartmängulaua taga, Kuradiga kaarte mängides ja ümbritsetuna viimase teen- ritest. Mängupõrgusse hiilivad loomamaskides tegelased – Peremehe animaalsed ihad, hirmud, himud? Nad roomavad Peremehe ees ja kui tõusevad, siis tõukavad teda Kuradi käte vahele, kes keerutab Peremeest käte vahel ja seejärel maskides tegelaste rüppe tagasi heidab. Seejärel heidab Kurat Peremehe kui ohvri kaardilauast altarile: Peremees on seljaga vastu lauda, põlvili, käed laiali, kere taha kallutatud, justkui ohvriloom, kellel hakatakse kõri läbi lõikama. Kuradi käsilased koos maskides tegelastega sammuvad poolringis oma monotoonset, üha intensiivistuvat marssi, lõpuks lauani jõudes ja Peremeest selle kohale tõstes. Laud pööratakse kummuli ja sellest saab suur ratas, mis minema veeretatakse. Peremees on aga endiselt käsilaste haardes, kes teda nagu murdlainetes üles-alla loksuta- vad, kuni panevad ta viie valgussõõri ette maha, Kuradi jalge ette. Peremees anub Kura- dit, kes külmalt teda ja oma käsilasi silmitseb. Lõpuks lükatakse Peremees tagalaval suurde rattasse, kogu mass jookseb kui nähtamatut ratast ringi ajades ja hoogu andes. Rattast paistab Krati kuju, kelle ees Peremees taganeb, tahtmata oma tegude või kirgede eest min- git vastutust võtta. Kurat kaob koos teenritega, sisse sööstab „proletaarlastest” tagaaetud Kratt. Lõpuks jäävad nad Peremehega kahekesi heitlema, Peremees viskub rattasse ja hak- kab selles üha kiirenevalt jooksma, samal ajal kui Kratt talle lepalehti viskab – tühi vaev kõik! Siis peatab Kratt ratta ja kägistab mehe – ning koos vajuvad nad põrguleekidesse. Taamal hõõgub punane tulekuma sinihallis öös. Inimesed jooksevad sisse, et leida vaid Peremehe maised jäänused. Taevas hakkab helendama koiduvalguses ning kokku tulnud rahvas võtab seljast „orjarüü”, et uute inimestena päevale vastu minna. Nende keskel saavad kokku ja heidavad ühte Sulane ja Peretütar – lõpp hea, kõik hea!

Kui Olbrei „Kratt“ oli rahvuslikku karakterit rõhutav pilguheit külaühiskonnale koos selles esinevate vastuoludega, siis Kesleri „Kratis” on rõhutatud modernist- likku vastandust pahelise (suur)linna ehk tehiskeskkonna ja idüllilise maa ehk looduse vahel. Olbrei loodud liikumine tugines lavalisele rahvatantsule ja pan- tomiimile ning stiliseeritud argiliikumistele, Kesleri koreograafia aluseks on modernballeti jadad, mida vürtsitavad üksikud karaktertantsude võtted. Mõle- mad on oma ajastule iseloomulikud: Olbrei lavastuses on tunda 1930. aastate rah- vusluse tõusu ja nägemust eestlastest kui maarahvast; Kesleri lavastus toob esile rahvusülese urbanistliku keskkonna koos nostalgiaga „vana hea“ rustikaalse elu

243 järele. Kesleri lavastuse taustaks on linnastumisprotsess, mis Eestis toimus eriti hoogsalt II maailmasõja järel. Inimeste koondumine linnadesse, industrialiseeri- mine – tegevus, kus masinate abiga võib ületada senised ajalis-ruumilised pii- rid – on kaasa toonud mitte üksnes pahede koondumise, vaid ühetaolistest tegevusest tingitud ihulised ja hingelised hädad. Juba 19. sajandi lõpul tekkisid masinatevastased ülestõusud, kuid masinate ja robotitega seotud hirmud ei ole kuhugi kadunud; neile lisanduvad muudki vaevused, sh ka töönarkomaania, millele võib näha viidet balleti lõpu „orav rattas” kujundis. Sellele vastandub idülliline maaihalus, mille juured on samuti linnastumise kasvus. Juba renessan- siajal õhkasid mõned linlased igatsevalt maa poole, mis üha enam hakkas seos- tuma kaotatud paradiisiga ehk Eedeni aiaga. Samas võtmes kalduvad maaelu käsitlema ka kaasaja läbipõlenud intellektuaalid, kes tehnoloogiliste ohtude kõr- val ei suuda näha looduse hirmutavat ja karmi olemust. Just sellist „puhta”, „elu- terve” ja olemuselt rõõmsa maaelu pilti pakub Kesleri „Kratt”. Peremehe faustilikule ambitsioonile ja ihale elust rohkemat saada, kui see pakub, vastandub Sulase ja Peretütre olemasoleva lihtne nautimine ja auahnuse puudumine. Nii haakub see ballett kaasaja pingeliste diskussioonidega teemadel, kas inimesel on õigus suurusehullustuses (á la kosmosevallutused, geenidega manipuleerimine) oma ümbrus hävitada, kas õnnelik olemiseks ei peaks rohkem keskenduma „peh- metele väärtustele” ja eelistama kogukondlikku hüve individualismile. Nii ei ole Kesleri „Kratt” üldsegi mitte üksnes lugu raha hukutavast võimust ja armastuse ilust, nagu seda on olnud balleti varasemad versioonid. Ta toob sisse 21. sajandil üha aktuaalsemaks muutuva teema, seda ise ehk täielikult teadvus- tamatagi, inimese kätetööst, selle saatusest, selle mõjust inimesele ja ümbritsevale keskkonnale. Kratt on masinolend, valmistatud inimese ambitsioonide teostami- seks, kuid ta jääb alati „süüdi”, kui inimene vale liigutuse teeb. Ometi on meie praegune maailm sedavõrd tehnoloogiaga läbi põimitud, et põgenemine maaelu idülli jääb tegelikkuses vaid mõtteliseks. Krati süüdimõistmine või lõhkumine ei vii kuhugi, meil on vaja teda tundma õppida – see näib olevat Kesleri balleti varjatum moraal. Vastasel korral juhtub see, millele ballett tähelepanu juhib: Kra- til nagu mistahes masinal puudub südametunnistus, puudub halastus, ja tema kättemaks inimesele selle saamatuse ja tölpluse eest on tema tegija – inimese – hävitamine.

244 KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA Statistikas osalevad etendusasutused 248 Etenduspaigad Eestis 250 Teatrite esinemised välismaal 251 Festivalid Eestis 256 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 267 Ülevaade 2015. aasta teatritegevusest Eestis 273 Kristiina Reidolv. Otsides teatrivälja tasakaalupunkti 277 II osa UUSLAVASTUSED JA ETENDUSTEGEVUS 282 Teatrite etendustegevus: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ja tulude-kulude jaotumine. Teatrite järjekord on vastavalt jaotusele tabelis (lk 248-249). 2015. a esietendunud uuslavastusi 400 Raadioteater 410 Teatrikoolid 411 Harrastusteater Eestis 416 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 423 2. Eesti Etendusasutuste Liit 423 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 424 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 425 5. Eesti Tantsuhariduse Liit 425 6. Eesti Tantsukunstnike Liit 426 7. Eesti Teatri Agentuur 426 8. Eesti Teatriliit 427 9. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 432 III osa VARIA Auhinnad 434 Eesti teatri aastaauhinnad 436 Nimelised auhinnad 438 Sõltumatu etenduskunsti auhinnad 439 Stipendiumid 439 Kolleegipreemiad 440 Publikupreemiad 443 Tunnustused välismaalt 444 Konverentsid, seminarid jm 445 Näitused 452 Teatrierialade lõpetajad 453 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 455 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 460 In memoriam 463 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast

Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kaheteistkümnes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti välja aastakogumikes, aastast 2012 ilmub sta- tistika kokkuvõtvalt kogumikus Teatrielu, täismahus teatristatistika on kättesaadav aadressil statistika.teater.ee.

Teatristatistika hõlmab repertuaari-, etendus- tegevuse ja külastuste ning majandusstatis- tikat. Repertuaaristatistikas vaadeldakse teatrite lavastusi liikide, žanrite, sihtrühmade ja etendusasutuste omandivormi järgi. Eten- dustegevuse ja teatrikülastuste statistika koondab etenduste ja külastuste arvud lavas- tusliikide ja žanrite võrdluses, etenduste jao- tumise statsionaaris ja väljaspool antavateks etendusteks ja nende külastatavuse ning ühe külastuse keskmise maksumuse teatriliigiti ja sihtrühma järgi. Majandusstatistika näita- jad on esitatud tekkepõhiselt ning siin eris- tatakse etendustegevusega otseselt seotud tulusid ja kulusid ning etendustegevusega kaudselt seotud tulusid ja kulusid.

2015. aastal teatristatistikas osalenud eten- dusasutused koos etendustegevuse põhinäi- tajatega on toodud järgnevas tabelis.

247 STATISTIKAS OSALEVAD ETENDUSASUTUSED TEATER UUSLAVASTUSED KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTAJAD (sh uuslavastused) avalik-õiguslik asutus Estonia* 6 33 249 153 657 munitsipaal-etendusasutus Kuressaare Linnateater* 5 12 93 10 507 Tallinna Linnateater* 7 29 431 79 645 riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused Eesti Draamateater* 10 35 501 107 689 Endla Teater* 10 25 330 76 497 NUKU teater* 9 34 668 70 815 Rakvere Teater* 8 28 383 72 468 Teater NO99* 6 11 170 40 665 Ugala Teater* 10 22 278 51 794 * 18 51 496 157 816 Vene Teater* 8 31 240 40 451 eraetendusasutused Ajateater 1 2 22 2 550 Albu vald 0 1 10 1 500 Arena / Eesti Improteater 3 4 24 1 752 Banaanikala Projektiteater 0 1 36 3 729 Daysleepers 1 1 8 6 807 Eesti Tantsuagentuur 2 4 65 9 340 Emajõe Suveteater 3 6 57 6 283 Fine 5 Tantsuteater* 2 3 17 1 746 Goltsman Ballet 1 3 26 2 137 Ilmarine* 4 9 198 14 748 Just Meelelahutus 1 1 6 211 Kanuti Gildi SAAL* 15 27 124 9 846 Kell Kümme* 2 5 73 12 500 Kinoteater 5 8 151 24 029 Kukruse Mõisateater 1 1 11 1 200 Liivi Muuseum 0 1 10 1 368 Miksteater* 1 6 66 6 922 millimeter performance group 1 1 6 120 Must Kast 7 7 67 3 864 Nargen Opera 2 2 17 7 256 Oma Lava 1 1 25 2 075 Piip ja Tuut Teater* 4 14 211 25 044 Polygon Teater 5 7 46 5 192 R.A.A.A.M.* 2 8 77 12 530 Sundown Entertainment 1 1 16 2 791 248 TEATER UUSLAVASTUSED KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTAJAD (sh uuslavastused) Sõltumatu Tantsu Lava* 10 15 111 7 441 Tallinna Lasteteater 1 1 23 11 659 Tallinna Tantsuteater 5 8 38 3 770 Tartu Uus Teater* 6 15 134 9 709 Teoteater 2 12 93 4 301 Theatrum* 4 10 96 8 402 Tuuleveski* 3 11 184 19 177 Vaba Lava kuraatoriprogramm* ** 9 14 122 15 221 Vana Baskini Teater* 3 7 138 17 551 Varius 2 6 32 2 922 VAT Teater* 8 20 213 21 951 Vilde Teater 4 5 46 1 683 Von Krahli Teater* 6 10 121 18 580 KOKKU 216 550 6 434 1 146 564

* Etendusasutus sai 2015. aastal kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. ** Vaba Lava kuraatoriprogramm – Vaba Lava on produktsioonimaja ning siin tabelis on välja toodud vaid Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastused ja mitte kogu projektiteatrite etendustegevus Vaba Lava teatrimajas (mis on vastavate erateatrite all).

2015. aastal oli teatrite repertuaaris 19 koos- tame algusest“, „Liha luudel“, „Mikiveri töölavastust, neist 9 uuslavastust: „Harakale tagi“ ning uuslavastused „Alastusest enam“, haigus ...“, „Varesele valu ...“, „Vana õngit- „Molly Sweeney“, „Seymour“, „Wild Pla- seja“, „Kõige lihtsam meetod ...“, „Illusioo- ces : : Mountain“, „Vanamees ja meri“, nid“ „ ... and Blue“, „Kaota mu naine ära ehk „Sünni-sõnad“, „Ekke Moor“, „Retrospek- Kuidas minust sai mustkunstnik“, „Alus- tiiv“ ja „Tüdrukud ei nuta“.

249 ETENDUSPAIGAD EESTIS 2015 (179) Kaardil ja etenduspaikade nimekirjas on Eesti etendusasutuste kogu tegevusega – eten- duste, kontsertide, festivalide ja teatrite muu tugitegevusega – seotud mängupaigad Eestis.

HARJUMAA Saula (1) IDA-VIRUMAA Voore (1) Haapsalu (26) Pärnu (345) Vara (1) Aaviku küla (1) Tallinn (5182) Alajõe (1) Kõmsi (1) Surju (1) Võnnu (1) Allika (2) Tabasalu (2) Iisaku (5) JÄRVAMAA Kullamaa (1) Tootsi (5) Aruküla (12) Tooma talu, Jõhvi (55) Albu (2) Lihula (7) Tõstamaa (2) Härmakosu (1) Üksnurme küla (16) Kahula (1) Esna (7) Pürksi (1) Uulu (1) PÕLVAMAA Harju-Risti (1) Turba (1) Kiviõli (11) Järva-Jaani (2) Võiste (1) Kanepi (1) Harku (2) Viimsi (27) Kohtla-Järve (61) Koeru (4) Vändra (2) Mooste (1) Jõelähtme (1) Viinistu (10) Kohtla-Nõmme (4) Oisu (2) Emmaste (1) Põlva (13) Keila (18) Kukruse (11) (31) Käina (4) VILJANDIMAA Räpina (6) (2) LÄÄNE-VIRUMAA Mäetaguse (5) Peetri (1) Kärdla (15) Abja-Paluoja (3) Saverna (1) Kiili (1) Haljala (7) Narva (109) Roosna-Alliku (2) Kõrgessaare (1) Karksi (4) Värska (3) Kolgaküla (1) Jäneda (11) Narva-Jõesuu (5) Särevere (1) Kirivere (1) Kose (14) Kadrina (2) Püssi (3) Tarbja (1) Leie (1) VALGAMAA Kose-Uuemõisa (1) Kunda (2) Rannapungerja (1) Türi (7) Kuressaare (187) Mõisaküla (1) Nõuni (1) Kostivere (2) Käsmu (1) Saka (1) Vargamäe (26) Lümanda (2) Olustvere (15) Otepää (17) Kuusalu (8) Laekvere (5) Sillamäe (15) Orissaare (3) Suure-Jaani (2) Tõrva (2) Kõue mõis (14) Lasila (1) Sinimäe (2) RAPLAMAA Pärsama (1) Vastemõisa (3) Valga (13) Laagri (5) Pajusti (1) Toila (3) Hagudi (1) Ruhnu (1) (197) Laitse (21) Palmse (7) Voka (1) Juuru (1) Salme (2) VÕRUMAA Lohusalu (15) Rakke (3) Järvakandi (2) TARTUMAA Antsla (3) Loksa (4) Rakvere (680) JÕGEVAMAA Kehtna (1) PÄRNUMAA Alatskivi (16) Haanja (1) Loo (1) Roela (1) Juula (1) Kohila (1) Audru (1) Elva (8) Lasva (1) Maardu (8) Tamsalu (6) Jõgeva (14) Kuimetsa (1) Häädemeeste (1) Kurepalu (1) Mõniste (1) Naissaare (10) Tapa (21) Kasepää (1) Käru (1) Kabli (1) Kõrveküla (1) Obinitsa (12) Ohtu (22) Tooma talu (13) Mustvee (5) Märjamaa (12) Kaelase (10) Luunja (3) Rõuge (2) Padise (1) Uhtna (1) Pajusi (1) Raikküla (5) Kihnu (2) Puhja (3) Vana-Antsla (8) (2) Võsu (2) Palamuse (3) Rapla (12) Kilingi-Nõmme (3) Rannu (10) Varstu (1) Rae (12) Väike-Maarja (2) Põltsamaa (7) Valtu-Nurme (1) Lindi (1) Rahinge (1) Vastseliina (2) Saku (2) Sadala (2) Vana-Vigala (1) Metsapoole (1) Reola (1) Võru (24) Saue (3) Tabivere (2) LÄÄNEMAA Paikuse (1) Tartu (891) Jämeda kirjaga on statsionaarse etenduspaiga nimi.

250 TEATRITE ESINEMISED VÄLISMAAL

TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Banaanikala Projektiteater Venemaa, Peterburi Festival KUKART Muinasjutt kuldsest kalakesest 1 120 Eesti Draamateater Soome, Kuopio Eesti matus 2 301 Estonia Hispaania, Sevilla Pähklipureja 4 7 150 Estonia Soome, Tampere Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi 1 3 253 Estonia Itaalia, Veneetsia Bajadeer 5 3 384 Fine5 Tantsuteater, Vaba Lava Venemaa, Jekaterinburg festival Na Granii ... and blue 1 800 Fine5 Tantsuteater Soome, Helsingi Teak Epoché 1 40 Ilmarine Venemaa, Ivangorod ja Volosovo Lasteaiad 1, 28 ja 29 Laisk Liisu 3 185 Ilmarine Venemaa, Kingissepa festival Piirideta teater Kasepuu kingitus 1 60 Ilmarine Venemaa, Ivangorod Lasteaed 1, Põhikool Kasepuu kingitus 2 82 Ilmarine Venemaa, Slantsõ kool Kasepuu kingitus 1 56 Ilmarine Venemaa, Moskva Võssotski teatrimaja, festival Riverside Left 2015 Kasepuu kingitus 1 300 Ilmarine Venemaa, Vistino ja Ust-Luga kultuurikeskused Kasepuu kingitus 2 66 Kanuti Gildi SAAL Belgia, Vooruit Possible Futures festival 10 journeys to a place where nothing happens* 1 66 Kanuti Gildi SAAL Belgia, Brüssel Kaaistudio´s 10 journeys to a place where nothing happens* 1 32 Kanuti Gildi SAAL Saksamaa Kampnagel 10 journeys to a place where nothing happens* 1 80 Kanuti Gildi SAAL Saksamaa Sophiensale boner 3 60 Kanuti Gildi SAAL Saksamaa I-camp, Spielart festival boner 2 119 Kanuti Gildi SAAL Šveits Schlachthaus, Auawirleben festival boner 2 134 Kanuti Gildi SAAL Norra Teaterhuset Avant Garden; Bastard Festival boner 2 105 Kanuti Gildi SAAL Rootsi Inkonst boner 1 53 Kanuti Gildi SAAL Belgia, Brüssel Kaaistudio Immerwahr 2 200 Kanuti Gildi SAAL Belgia, Brügge Kunstencentrum De Werf Immerwahr 2 200 Kanuti Gildi SAAL Tšehhi, Praha Archa teater Immerwahr 2 200 Kanuti Gildi SAAL Leedu Arts Printing House, Mutantants ehk New Baltic Dance festival tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured 1 200 Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Berliin Uferstudio, Open Spaces #3-15 Tanzfabri New work 4 280 Kanuti Gildi SAAL Saksamaa PACT Zollverein, Spring Festival Rhythm is Dancer 1 95 Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Essen Searching for the perfect moment 1 90 Kanuti Gildi SAAL Leedu, Vilnius Gallery Kalnas, reFORMAT Searching for the perfect moment 1 25 Kanuti Gildi SAAL Norra BIT-Teatergarasjen SuperamaX 2 328

251 TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Kanuti Gildi SAAL Prantsusmaa St. Medard en Jalles, Festival les hommes et les souris SuperamaX 1 221 Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Berliin Schaubühne Two in your house 2 60 Kanuti Gildi SAAL Venemaa, Moskva teatr.doc Two in your house 2 60 Kell Kümme Venemaa, Peterburi Baltiiski Dom Hamlet 1 300 Kinoteater Soome, Helsingi ja Suvilahti Rautatientori, Suvilahti Kriminaalne õhtusöök 20 2 240 Kinoteater Läti, Riia Sapņu Fabrika Kriminaalne õhtusöök 22 2 200 Miksteater Belgia, Brüssel Brüsseli Eesti kool Telefonilood 1 85 Miksteater Holland, Amsterdam Mixtree Telefonilood 1 30 Miksteater Luksemburg Luksemburgi Eesti kool Telefonilood 1 70 Miksteater Prantsusmaa, Pariis Eesti saatkond Telefonilood 1 30 Miksteater Saksamaa, Frankfurt ja Köln Eesti koolid Telefonilood 2 90 NUKU teater Sloveenia, Maribor Summer Puppet Pier Võlupood 2 250 Piip ja Tuut Teater Belgia, Brüssel Tombergi kultuurikeskus Elu õied 1 76 Piip ja Tuut Teater Belgia, Brüssel Tombergi kultuurikeskus Piip ja Tuut kontserdil 1 155 Piip ja Tuut Teater Jordaania, Zaatari ja Irbid Zaatari põgenikelaager, Irbidi vabaõhulava Piip ja Tuut kontserdil 3 827 Piip ja Tuut Teater Soome, Tampere Tampere Alexandri kool Piip ja Tuut kontserdil 1 210 Piip ja Tuut Teater Soome, Tampere Kämmenniemi vabaõhulava Piip ja Tuut kontserdil 1 66 Piip ja Tuut Teater Prantsusmaa, Pariis Eesti suursaatkond Piip ja Tuut kontserdil 1 55 Luksemburg Téàtre Le 10 Piip ja Tuut kontserdil 1 130 Piip ja Tuut Teater Belgia, Brüssel Tombergi kultuurikeskus Piip ja Tuut köögis 1 150 Piip ja Tuut Teater Luksemburg Téàtre Le 10 Piip ja Tuut köögis 1 100 Piip ja Tuut Teater Läti, Riia Zirgu Pasts black box Piip ja Tuut köögis 1 210 R.A.A.A.M. Hiina, Sanghai festival Experimental Antigone 2 621 R.A.A.A.M. Venemaa, Peterburi Aleksandra Teatri Uus lava Antigone 2 444 R.A.A.A.M. Venemaa, Moskva V. Meierholdi nimeline Keskus Antigone 2 489 R.A.A.A.M. Belgia Centre Culturel d’Auderghem Fenomen 1 199 R.A.A.A.M. Mongoolia, Ulaanbaatar Saint Muse 12. festival Soolo 1 244 R.A.A.A.M. Venemaa, Moskva monodraama festival Solo Soolo 1 149 Rakvere Teater Kanada, Toronto Toronto Tartu kolledž Leegionärid 2 142 Sõltumatu Tantsu Ühendus Norra, Tromsø ja Kristiansand Blood Music 2 90 Sõltumatu Tantsu Ühendus Norra, Bergen Pixel Festival Blood Music 1 60 Sõltumatu Tantsu Ühendus Soome, Helsingi KÄIK 1 80 Sõltumatu Tantsu Ühendus Austria, Viin brut , Imagetanz festival Lonely lonely 2 130 Sõltumatu Tantsu Ühendus Saksamaa, Hildesheim transeuropa festival Lonely lonely 2 150 Sõltumatu Tantsu Ühendus Jordaania The Wolf Project 1 200

252 TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Sõltumatu Tantsu Ühendus Norra Baerum Kulturhus The Wolf Project 2 100 Sõltumatu Tantsu Ühendus Ukraina, Kiiev Zelyonka Fest The Wolf Project 1 151 Sõltumatu Tantsu Ühendus, Vaba Lava Holland, Haag CaDance festival Wild Places::Mountain 2 150 Sõltumatu Tantsu Ühendus, Vaba Lava Norra Sandnes Kulturhus Wild Places::Mountain 1 50 Sõltumatu Tantsu Ühendus, Bærum Kulturhus, Vaba Lava Norra Coda festival Wild Places::Mountain 2 120 Sõltumatu Tantsu Ühendus, Norra Hammerfest, Vaba Lava DanseFestival Barents Wild Places::Mountain 1 150 Sõltumatu Tantsu Ühendus, Poola, Lublin International Dance Theatres Vaba Lava Festival Wild Places::Mountain 1 150 Tallinna Linnateater Belgia, Brüssel Maailmale nähtamatud pisarad 1 394 Tallinna Linnateater Venemaa, Peterburi Ma armastasin sakslast 1 150 Tallinna Tantsuteater Venemaa, Peterburi Jaani kirik Ikoonid. Pärt 1 60 Tallinna Tantsuteater Armeenia, Jerevan Jerevani Noorteteater Klapp 1 352 Tallinna Tantsuteater Saksamaa, Köln Kölni Tanzfaktur Klapp 1 60 Tallinna Tantsuteater Saksamaa, Köln Kölni Tanzfaktur Piaf. Double-box 1 60 Tartu Uus Teater, Vaba Lava Inglismaa, London Londoni Eesti maja Mikiveri tagi 1 40 Tartu Uus Teater, Vaba Lava Šotimaa, Aberdeen Aberdeen Transition Extreme Building Mikiveri tagi 1 40 Tartu Uus Teater, Vaba Lava Šotimaa, Edinburgh Augustine United Church Mikiveri tagi 1 40 Tartu Uus Teater, Vaba Lava Šotimaa, Glasgow Glasgow Ivory Blacks Mikiveri tagi 1 40 Tartu Uus Teater Valgevene, Minsk 2nd Youth Forum PURE MIND 1 100 Teater NO99 Belgia, Brüssel NO45 Kodumaa karjed 2 180 Teater NO99 Saksamaa, Hannover Theaterformen NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 2 263 Teater NO99 Prantsusmaa, Avignon Festival d'Avignon NO51 Mu naine vihastas 5 1 830 Teater NO99 Sloveenia, Zagreb World Theatre Festival NO51 Mu naine vihastas 1 127 Theatrum Belgia, Brüssel Theatre Moliere Ma olen tuul 1 200 Tuuleveski Bosnia ja Hertsegoviina, Sarajevo 16. professionaalse nukuteatri festival Lut Fest Tark Mašake 2 400 Tuuleveski Kasahstan, Astana rahvusvaheline nukufestival Kuralaj Tark Mašake 2 320 Tuuleveski Venemaa, Moskva festival Teatrikarusell Uinuv kaunitar 3 300 Vanemuine , Thbilisi Armastan! Armastan! Armastan! 1 330 Vanemuine Belgia, Brüssel Casanova 2 1 112 Vanemuine Läti, Riia Dilese Teater, Baltimaade Balletifestival Gatsby. La Dolce Vita 1 600 Vanemuine Läti, Valmiera Valmiera Kultuurikeskus Gatsby. La Dolce Vita 1 250 Vanemuine Läti, Ventspils Juras Varti teater Gatsby. La Dolce Vita 1 227

253 TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED Varius Rootsi, Göteborg Göteborgi Linnaraamatukogu Viis kuud Vildega 1 60 VAT Teater Läti, Riia Läti Kultuuriakadeemia Torm 1 112 Vene Teater Venemaa, Peterburi Baltiisiki Dom Eluloomäng 1 120 Vene Teater Venemaa, Peterburi Baltiisiki Dom Kirsiaed 1 650 Vene Teater Venemaa, Peterburi Baltiisiki Dom Koera süda 1 650 Vene Teater Valgevene, Mogiljov Mängurid 1 450 Vene Teater Venemaa, Pihkva Mängurid 2 1 100 Vene Teater Leedu, Vilnius Leedu Vene Draamateater Naisevõtt 1 250 Von Krahli Teater Soome Karjaamo Teater Kuidas võideti lääs 3 597 58 lavastust 199 41 012

Lisaks tabelis kajastatud lavastustele: Praha Lavastuskunstnike Kvadriennaalil:

Eesti Instituudi Budapesti esinduses linastus 17. juunil viis Erik Alalooga programmis veebruaris teatriõhtute sarjas Tartu Uue SpaceLab läbi tehnoloogilise teatri töötoa Teatri lavastus „Ird, K.“, sissejuhatuse tegi „Mechanical Anatomy of Error“, mis tutvus- teatriteadlane Ildikó Sirató. tas Eestis juba üle 15 aasta tegutsenud teatri- fenomeni ajalugu, aluskontseptsiooni ning Mihkel Raua näidend „Viimne voor“ esieten- pani osalejad sooritama performatiivset üles- dus Põhja-Soome näitlejate koostöös 3. veeb- annet. ruaril Rovaniemi Teatris pealkirja all „Ame- rican Monkey“. Lavastaja Linda Wallgren, 20. juunil etendus kvadriennaali haruprog- osades Markku Köngäs, Satu Lipponen, Jyri rammis Festival Zlomvaz TÜ VKA visuaal- Ojansivu, Tomi Turunen. Meeskonna liikmed tehnoloogiatudengite lavastus „Error for Music“. olid Rovaniemi, Kemi, Oulu ja Kajaani teat- ritest. Kõigis neis teatrites anti lavastusega 18.–28. juunini esindas Eestit Teater NO99 kokku 60 etendust. projekt „Ühtne Eesti“. Omaette ruumid olid 20.–27. märtsini andis Tartu Üliõpilasteater sisustatud parteikontorina, kus tutvustati nii etendusi Gruusias Thbilisis, Telavis ja Goris „Ühtset Eestit“ kui ka pakuti esmast infor- Mihhail Bulgakovi „Morfiumiga“, lavastaja matsiooni partei loomise kohta: jagati võimu- Irakli Gogia. letulemise kohta brošüüre ja näidati uusi ingliskeelseid „Valimiskoole“ (lektor Helena 10.–20. aprillini osales teater Ilmarine Mosk- Pruuli), ingliskeelsena oli avatud „Ühtse va Kultuuriinstituudi ja teatri „Ezkizi v pros- Eesti“ kodulehekülg www.eestieest.ee. Eks- transtve“ korraldatud rahvusvahelisel teatri- positsioon pälvis kvadriennaalil peapreemia festival „Vasak kallas / Riverside Left“. Samal (Golden Triga) ja kuldmedali innovaatilise lä- festivalil juhendas Tartu Üliõpilasteatri juht henemise eest lavakujundusele. Kalev Kudu teatriklounaadi meistriklassi.

254 5.–8. juulini viibisid Prantsusmaal Avignonis, 29. novembrist – 5. detsembrini osales Tartu seoses Teater NO99 lavastuse „Mu naine vi- Üliõpilasteater Valgevenes Minskis rahvus- hastas …“ etendumisega festivali põhipro- vahelisel üliõpilasteatrite festivalil Teatralny grammis, visiidil kultuuriminister Indrek Kufar lavastusega „Pärast kaldkriipsu”. Li- Saar ja kultuuriministeeriumi kunstide ase- saks toimusid näitlejameisterlikkuse töötoad kantsler Hillar Sein, kes kohtusid Avignoni ja draamalabor, kus töötati valgevene noorte festivali korraldajate Oliver Py ja Paul Ron- autorite tekstidega, üht töötuba juhtis Kalev diniga, festivali „Les Boréales“ kunstilise juhi Kudu. Tartu Üliõpilasteater pärjati festivalil Jérôme Rémyga ning Marseille’ aukonsul Teatralny Kufar 2015 žürii eripreemiaga val- Dominique Anglais’ga, et arutada edasisi gevene dramaturgia toetamise eest. koostöövõimalusi. 16.–18. detsembrini toimus Peterburi Alek- 31. juulist – 9. augustini osales Tartu Üliõpi- sandra teatris uuemat Euroopa dramaturgiat lasteater Mihhail Bulgakovi „Morfiumiga“ tutvustav „Kaasaegsete Euroopa näidendite (lavastaja Irakli Gogia) rahvusvahelisel üli- maraton“, kus tutvustati Eesti, Itaalia, Rootsi, õpilasteatrite festivalil Kestenburg, mis toi- Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari mus Bosnia ja Hertsegoviina linnas Banja näitekirjanike teoseid ning toimus Pavel Luka. Rudnevi modereeritud arutelu. Eestit esin- dava Andrus Kivirähi näidendi „Helesinine Septembri alguses oli Vanemuise muusika- vagun" ettelugemine toimus 18. detsembril, tund „Appi! Ooper!?“ ringreisil Ameerika lugemise lavastas Pjotr Tšižov. Ühendriikides, kus esineti Washingtonis, Atlantas, San Franciscos, Seattle’is, Portlan- dis, Chicagos ja New Yorgis.

19. septembril andis Mart Sander 6 etendust monolavastusega „Juhuslik nimetaja“ New Yorgis monolavastuste festivalil United Solo.

28.–30. septembrini toimus Peterburi Alek- sandra teatris kaasaegset Euroopa dramatur- giat tutvustavas sarjas kolme eesti uuema näitemängu teatraliseeritud ettelugemine ja vestlus autoritega: Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi „Varesele valu, harakale haigus“, Andra Teede „Estoplast“ ja Piret Jaaksi „Näha roo- sat elevanti“. Ülevaateloengu eesti uuemast näitekirjandusest pidas Vanemuise teatri dra- maturg Sven Karja. Eesti näitekirjandusele pühendatud nädal valmis koostöös Eesti Teatri Agentuuriga.

31. oktoobril esietendus Thbilisi Sandor Akh- meteli nimelises riiklikus teatris Kalev Kudu lavastus, mis põhines Anton Tšehhovi lühi- näidenditel „Karu” ja „Abieluettepanek”.

255 FESTIVALID EESTIS

FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED made in estonia maraton erinevad 20 esinejat maraton 2015 1 189 1 189 Eesti Grete Gross Ahelad 1 80 Lack of Art Eesti, MAGO Amandine Doat, Otto Tammivaara, Grete Gross Intime 1 80 Eesti Ireen Peegel Kon t akt & Kon t rast 1 80 Eesti Maria Netti Nüganen NoLand 1 80 Eesti Lizeth Wolk, Karita Tikka Oonõ 1 80 Eesti, SNDO Amsterdam Tea Teearu Pigeon Diaries 1 80 Eesti, Kert&Jacobe Kert Ridaste, Jacobe Geens Point of you 1 80 Eesti, Kann&Šnaider Kaja Kann, Alissa Šnaider Töö teistega 1 80 Eesti, Lars Schmidt Lars Schimidt Womb 1 80 9 720 Itaalia, Balleto di Milano Verdi, Salè, Veratti Viva Verdi 1 683 Jõhvi Balletifestival Itaalia, Balleto di Milano Adriana Mortelliti Šansoonid. Õhtu Raveliga...Boolero 1 726 Eesti Kontsert erinevad Metsikud mezzod 1 70 Eesti balletikoolid erinevad Lastegala 1 398 Vanemuine Jaan Willem Sibul Appi! Ooper! 1 211 erinevad erinevad Filmiprogramm 4 212 9 2 300 Peaesineja Tallinn Treff WHS, Sunfsoo Ahn festival Pick-Up Group Ville Walo Topeltpilt 1 214 Programm kõigile NUKU teater Oscar Wilde Canterville'i lossi vaim 1 50 Sõrmeteater Beso Kupreishvili Exravaganza 3 201 CinéMarionnettoGraphe Pierre-Yves Guinais, des Fourmis Yoanelle Stratman Klõps 16 230 teater Kawasemi-za Yoshiya Yamoamoto Sõnatud värsid 2 144 Viktor Antonov Viktor Antonov Tsirkus niitidel 2 144 Lichtbende Marie Raemakers, Rob Logister Tutu 2 254 Jordi Bertrani kompanii Jordi Bertran Vaata luulet 1 154 Helen Rekkor Helen Rekkor Üle vee 1 57 Programm täiskasvanutele NUKU teater Kaisa Selde, Siim Tõniste 1i 2 60 VAT Teater Goethe, Marlowe, Toikka Faust 1 73 Yael Rasooly Yael Rasooly Grammafon 2 79 Vene Teater Jevgeni Korinag Kas ma tohiks olla Mozart? 1 32 Irga Kompanii Tanja Weinstein, Aleksandr Ljubašin Kolmas 2 98 Teater NO99 Ene-Liis Semper NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi 1 146

256 FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED Editta Braun kompanii Editta Braun Planeet Luvos 2 119 Maribori Nukuteater Franz Kafka, Matija Solce Protsess 4 118 Faux Teater Francisca Morton Rebitud 2 66 Teater Metamorfoos Soile Mäkelä Saun 2 51 Yael Rasooly Yael Rasooly Väljalõige 2 111 Programm lastele Libereci Naiivne Teater Michaela Homolová Lugu lambast, kes tuli taevast 3 151 Ljubljana Nukuteater Hervé Tullet, Matija Solce Turlututu 2 116 NUKU teater Herbert George Wells Võlupood 2 101 57 2 769 Tallinna Muusikakeskkool W. A. Mozart Bastien ja Bastienne 1 195 Saaremaa erinevad erinevad Bella Italia 1 2 161 Ooperipäevad üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester erinevad Lastegala 1 1 672 Teatro di Milano Giacomo Puccini Madama Butterfly 1 2 023 Teatro di Milano Giuseppe Verdi Rigoletto 1 1 982 Teatro di Milano Gioachino Rossini Sevilla habemeajaja 1 2 078 Teatro di Milano Verdi, Salè, Veratti Viva Verdi 1 1 464 7 11 575 tARTuffe Improteater Impeerium trupp Improkaader 1 100 etenduskunsti Tallinna Tantsuteater Ruslan Stepanov Klapp 1 75 programm HTG trupp Lend 3.0 Oliver Issak Ma pole kunagi tahtnud surra lahingus 1 75 Must Kast Piret SG Tanknaine 1 75 Tallinna Tantsuteater Heili Lindepuu Tantsud Eesti filmidest 2 175 6 500 Vanemuine Giuseppe Verdi Aida 1 1 142 Birgitta Festival Tallinna Filharmoonia Joseph Haydn, R. A. Braun Loomine 1 1 062 N. Satsi nim Moksva Federico Fellini, muusikateater Georgi Isaakjan Orkestriproov 1 836 Tallinna Filharmoonia Gershwin, Bernstein, Webber, Rodgers/Hammerstein Passion of Broadway 1 1 398 N. Satsi nim Moksva Rimski-Korsakov, Borodin, Sherezade. muusikateater Fokin Polovetside tantsud 1 1 048 The Inbal Dance; LEV Dance Company Barak Marshall, Sharon Eyal Wonderland. Killer Pig 1 683 6 6 169 SAAL Biennaal TAO Dance Theater Tao Ye 4 ja 5 1 313 Markus Öhrn Markus Öhrn Bergman in Uganda 3 144 Kanuti Gildi SAAL Evelyn Raudsepp, Henri Hütt But I Know From Your Smile... 3 190 Kanuti Gildi SAAL Flo Kasearu House Music 3 187 TAO Dance Theater Tao Ye Meistriklass 1 20 fieldworks vzw, Heine Adval Heine Adval, Yukiko Shinozaki nothing's for something 2 263

257 FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED fieldworks vzw, Heine Adval Heine Adval, Yukiko Shinozaki nothing’s for something 2 263 SAAL Biennaal Anne Teresa De Keersmaeker A. T. De Keersmaeker, Boris Charmatz, Amandine Beyer Partita 2 1 467 Kanuti Gildi SAAL Hendrik Kaljujärv Rising Matter 2 148 Superamas Superamas SuperamaX 2 228 Kanuti Gildi SAAL Kristina-Maria Heinsalu, Flo Kasearu The Best Sites of Tallinn 2 48 Kanuti Gildi SAAL Chungin Tuvi tee 2 54 Trajal Harrell Trajal Harrell Twenty Looks or Paris is Burning at the Judson Church 2 180 Kanuti Gildi SAAL Kristina Norman Tähetund 2 88 CAMPO Bejamin Verdonck, Pieter Ampe We don't Speak To Be Understood 2 173 28 2 503 Aastaauhindade programm DRAAMA Fine5 Tantsuteater Tiina Ollesk, Renee Nõmmik ... and Blue 1 120 Rakvere Teater Anton Tšehhov 3 õde 1 447 Kanuti Gildi SAAL kadrinoormets, Diego Agullo formlessly yours 1 30 Theatrum Ivan Võrõpajev Joobnud 1 115 Eesti Draamateater Madis Kõiv Keskmängustrateegia 1 626 Tartu Uus Teater Labürintteatriühendus G10 Mõtteaines 4 66 Kanuti Gildi SAAL Hendrik Kaljujärv Rising Matter 1 60 Eesti Draamateater Mari-Liis Lill, Paavo Piik Varesele valu... 1 132 Kinoteater Kruus, Leesalu, Kalmet, Piik Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine 2 268 Kuraatoriprogramm Piiri peal Von Krahli Teater trupi ühislooming Budapest 1 77 VAT Teater Ekke Moor 1 183 Teater NO99 Ene-Liis Semper, trupp NO51 Mu naine vihastas 2 368 EMTA ooperistuudio Claude Debussy Pelléas-Mélisande 1 48 EMTA lavakunstikool ... ja Sõna sai lihaks 1 94 Must Kast Birgit Landberg Ada ja Evald 1 74 TÜVKA tantsukunst Kadri Sirel Eneseväljendus/hoorus 1 23 EMTA lavakunstikool 27. lend Kassett 1 83 TLÜ koreograafia osakond Indrek Hirsnik Kaua ma ootan 1 42 TÜVKA tantsukunst Karoline Suhhov Las mehed kasvatavad vuntse 1 33 TÜVKA tantsukunst Sylvia Köster Mix-(Official Dance) 1 20 TÜVKA tantsukunst Age Linkmann SUPERPOOLIK 1 28 EMTA, TÜVKA, TÜ, TLÜ ja EKA tudengid Pärismaalaste paaritumismängud 11 93 EMTA, TÜVKA, TÜ, TLÜ ja EKA tudengid Piiri peal ehk nii me oleme 1 354 TLÜ koreograafia osakond Julia Koneva XD 1 23 Eesti Draamateater William Shakespeare Romeo ja Julia 1 122

258 FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED Balti Teatri Foorum DRAAMA Tartu Uus Teater Ivar Põllu 1987 1 56 Teater NO99 Mats Traat NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 1 98 Vanemuine Andra Teede Estoplast 1 119 Theatrum Jaan Kruusvall Hääled 1 56 Eesti Draamateater Mari-Liis Lill, Paavo Piik Varesele valu... 1 144 Eesti Draamateater Tõnu Õnnepalu Vennas 1 142 UueTantsu showcase Tallinn Tantsuteater Ruslan Stepanov Klapp 1 95 Sõltumatu Tantsu Lava Zuga Ühendatud Tantsijad KÄIK 1 50 Kanuti Gildi SAAL trupp Püha öö 1 60 Kanuti Gildi SAAL Henri Hütt Rythm is a Dancer 1 80 Kanuti Gildi SAAL Rene Köster Tzion 1 80 Vaba Lava showcase Fine5 Tantsuteater Tiina Ollesk, Renee Nõmmik ...and Blue 1 98 R.A.A.A.M. Anne Lepper Seymour 1 111 Vaba Lava Helen Rekkor, Liisa Taul Üle vee 2 47 Vaba Lava Peeter Raudsepp, Krista Köster fac!+do!+totum 1 72 Lisaprogramm Theatrum Jaan Kruusvall Hääled 1 70 Tartu Uus Teater Ivar Põllu Mikiveri tagi 2 67 Tartu Uus Teater Gabriela Liivamägi Selgroogupidikoos 1 54 Tartu Uus Teater Ivar Põllu 1987 2 132 dokfilm Maria Avdjushko Unditund 1 108 seminar Eesti Teatri Agentuur OmaDramaturgia Turg 1 56 ümarlaud ETKÜ, TÜ teatriteadus Teatriharidus Eestis 1 107 vestlus TÜ teatriteadus Madis Kõivu mälestusõhtu 1 48 näitus Stanislaw Ignacy Witkiewicz Metafüüsilised portreed; Hullumeelne ja nunn esitlus Eesti Teatriliit Teatrielu 2014 1 43 67 5 522 Kevin Miller & co trupi ühislooming Ajalugu mõjutuste all 1 70 Teater Noorele Comagnie Vaatajale d'Improvisatsion EUX trupi ühislooming Biograafia 1 70 Ruutu 10 trupi ühislooming Harold 1 62 Barzha trupi ühislooming Hüpe üle müüri 1 66 Improteater Impeerium trupi ühislooming Muinaskangelane 1 70 Improvisneyland trupi ühislooming Paarike igaühest 1 52 JadaJada trupi ühislooming Pärani avatud 1 48 Improgrupp Jaa trupi ühislooming Seistes püsti 1 57 Eesti Improteater trupi ühislooming Sündinud Tallinnas XX sajandil 1 65 Improssiivne, Kogu Moos trupi ühislooming Tere! Halb lukk 1 55

259 FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED

Teater Do Not Adjust Your Stage trupi ühislooming Wunderkammer 1 70 Noorele Vaatajale Must Kast Kätlin Padesaar 5 grammi sisemist rahu 1 210 VAT Teater Marge Ehrenbusch Aadam ja Eeva 1 74 Piip ja Tuut Teater Soren Valente Ovesen Elevant 1 120 NUKU teater Laura Hallantie Gelsomiina tsirkus 1 80 Tuuleveski Eesti muinasjutt Jookse, Jaagup, jookse 1 60 Sõltumatu Tantsu Lava Zuga Ühendatud Tantsijad KÄIK 1 70 Miksteater Kaido Rannik, Tarmo Song, Maarja Mitt Merele! 1 180 Tsirkusekool Gregie de Maeyer Puur 1 180 Must Kast Daniil Harms Õhupallid 1 50 9 1 024 Kuldne Mask Peterburi Muusikaline Christopher Curtis, Eestis Komöödiateater Thomas Meehan Chaplin 2 1 670 Peterburi Lensoveti nim Ivan Turgenev, teater Juri Butussov Kõik me kaunid inimesed 2 1 670 Krõmovi Draamakool ja Aleksandr Ostrovski; Laboratoorium Dmitri Krõmov O-i. Hiline armastus 2 530 teater Krasnõi Fakel Aleksandr Puškin, Timofei Kuljabin Onegin 2 1 300 8 5 170 draamamaa. Rakvere Teater Anton Tšehhov 3 õde 1 136 weekend Kanuti Gildi SAAL Maike Lond, Iggy Malmborg 99 Words for Void 1 70 VAT Teater Marge Ehrenbusch Aadam ja Eeva 1 80 Kinoteater Meelis Kubo, Karl Eelmaa Kaota mu naine ära 1 80 Von Krahli Teater trupi ühislooming Keegi ei räägi koeraga normaalselt 1 100 Teater NO99 trupi ühislooming NO43 Kõnts 1 190 Teater NO99 Mart Kangro, Eero Epner, trupp NO44 Fantastika 1 80 Sõltumatu Tantsu Lava Erik Alalooga Obsession 1 30 Kanuti Gildi SAAL Alissa Šnaider Three Left Hours (everybody's piece) 1 60 9 826 KOKKU 227 39 952

FESTIVALID EESTIS Henri Hütt, Triin Aas, Helipojad, Kristina Paškevicius, Indrek Hirsnik, Silver Soorsk, MADE IN ESTONIA MARATON Laur Kaunissaare, Eike Ülevain, Epp Kubu, 7. märtsil 2015 Tallinnas Eva Labotkin, Rait Rosin, Laura Kõiv, Nele Korraldaja: Kanuti Gildi SAAL. www.saal.ee Suisalu, Marita Lumi, kadrinoormets, Car- Kaheksanda etenduskunstnike kohtumis- mel Köster, Rene Köster, kirjastus ;paranoia, õhtu ehk lühivormide festivali osalejad: Hannes Aasamets, S.S. Fabrique jt.

260 LACK OF ART ooperitund „Appi, ooper!?“ eesti ja vene kee- 11.–12. aprillini 2015 Tallinnas les, näitus ning kogupere töötoad. Korraldajad: MTÜ Eksperimentaalse Liiku- mise Keskus SAAREMAA OOPERIPÄEVAD Kuraatorid: Hanna Parman, Merit Ridaste 20.–26. juulini Saaremaal www.lack-of-art.weebly.com Korraldaja: Eesti Kontsert, www.concert.ee Tsirkusekunsti interdistsiplinaarne minifes- Kaheksandat suve võõrustas Saaremaa piis- tival toimus Kanuti Gildi SAALis. Paralleel- kopilinnuse hoovis ooperipäevi. Seekordseks selt etendustega oli avatud näitus, kus peakülaliseks oli Teatro di Milano, mille pea- eksponeeritud tööd tegelesid samade küsi- näitejuht on ooperi- ja balletimaailmas tun- mustega, mis olid luubi all ka tsirkuselavas- tud Carlo Pesta. Lisaks Verdi, Puccini ja Ros- tustes. Autoriteks Sohvi Viik, Liina Pääsuke, sini ooperitele ja balletiõhtule toimusid ava- Kaarel Kuusk, Anneliis Kits, Katarina Meis- likud kohtumised, vestlused Kuressaare lin- ter, Reginleif Trubetsky, Kenn-Eerik Kannike. nuse näitusesaalis, kontserdid kirikutes ja restoranitelgis. TALLINN TREFF FESTIVAL 4.–7. juunini 2015 Tallinnas TFT 2015 Korraldaja: NUKU teater. 6.–9. augustini 2015 Tartus www.nuku.ee/festival Filmifestivali tARTuffe etenduskunsti pro- Rahvusvaheline visuaalteatri festival, mille gramm raames Tallinna Tantsuteatri eten- kavas oli etendusi nii väikelastele, noortele duskunstide programm. 2015. aastal kombati kui täiskasvanutele rohkem kui 17 riigist üle kino- ja etenduskunsti piire, nii tantsu- kui ka maailma. Peaesinejaks on Ville Walo trupi sõnalavastustega osalesid Improteater Im- WHS (Soome) ja Sangsoo Ahn Pick-up Grou- peerium, Teater Must Kast, Hugo Treffneri pi (Lõuna-Korea) artistide koostöös valmi- Gümnaasiumi trupp Lend 3.0 ja Tallinna nud suurlavastus täiskasvanutele „Topelt- Tantsuteater. pilt” („Double Exposure”). Festivalile anti Euroopa parimaid festivale BIRGITTA FESTIVAL koondav märgistus EFFE Label. 7.–15. augustini 2015 Tallinnas, kloostri varemetes JÕHVI BALLETIFESTIVAL Korraldaja: Tallinna Filharmoonia, 6.–10. maini 2015 Jõhvis www.filharmoonia.ee/birgitta Korraldajad: Jõhvi Kontserdimaja, 11. korda toimunud festivalil esinesid 15 riigi www.concert.ee/johvi-balletifestival-jbf-2015 teatrid ja artistid, sh Eestist, Lätist, Vene- Alates 2008. aastast toimuva festivali eesmär- maalt, Iisraelist, USAst. Festivali kavva kuu- giks on tutvustada tantsuhuvilistele klassika- lusid nii ooperi-, balleti-, oratooriumi-, lise tantsu maailma, arendada Eesti balleti- muusikali- kui ka kaasaegse tantsu lavastu- haridust ja luua võimalusi koostööks. 2015. sed. Festivali avaetendus, Haydni oratoo- aasta festival oli pühendatud Itaaliale – pea- rium „Loomine“, valmis seitsme riigi loo- esineja oli Balletto di Milano. Lisaks tantsu- minguliste jõudude koostöös, sh eriefektide etendustele mahtus kavva veel Tiina Talu- ja akrobaatiliste trikkide maailma tippklassi mehe moedemonstratsioon, Vanemuise lavakaskadööride trupp Stunt360.

261 Birgitta festivalile anti Euroopa parimaid rumi programmis osalenud lavastustele: Vla- festivale koondav märgistus EFFE Label. dislavs Nastavševsile Teatris N099 lavas- tatud „Tõde, mida ma olen igatsenud“ eest; SAAL Biennaal parima näidendi preemia said Mari-Liis Lill 17.–30. augustini 2015 Tallinnas ja Paavo Piik Eesti Draamateatri ja Tallinna Korraldaja: Kanuti Gildi SAAL, kuraatorid: Linnateatri ühisprojekti „Varesele valu ...“ ja Priit Raud ja Annika Üprus, www.saal.ee „Harakale haigus ...“ eest. 16. rahvusvaheline etenduskunstide festival, mis ühes nimevahetusega (varem Augusti Improteatrite festival TILT! Tantsu Festival) hakkab toimuma üle aasta. 1.–3. oktoobrini 2015 Tallinnas 2015. aasta programmis olid tööd Belgia, Korraldaja: Eesti Improteater, improteater Austria, Prantsusmaa, Hiina, Norra, Jaapani, Kogu Moos ja Improgrupp Jaa! USA, Rootsi ja Eesti etenduskunstnikelt. Üri- www.improfestival.ee tused toimusid üle linna nii tavapärastes kui Kolmandal rahvusvahelisel improteatrite fes- haruldasemates paikades: Kanuti Gildi SAA- tivalil toimus kuus töötuba ning lisaks kuue- Lis, Von Krahi Teatris, Teatris NO99, Vaba le Eesti trupile andsid etendusi välisesinejad Lava teatrikeskuses ja Rahvusooperis Esto- Soomest, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Inglis- nia ning Draakoni Galeriis ja linnaruumis. maalt, Venemaalt ja USAst.

DRAAMA TEATER NOORELE VAATAJALE 7.–13. septembrini 2015 Tartus, Tallinnas 28.–29. oktoobrini 2015 Tallinnas Korraldaja: Eesti Teatri Festival, Korraldaja: ASSITEJ Eesti Keskus, www.festival.ee www.assitej.ee Festival koosnes viiest programmist: Peeter Kolmandat korda toimunud kodumaine üle- Raudsepa ja etenduskunstide tudengite ku- vaatefestival koondas väiketeatreid ja ring- raatoriprogramm „Piiri peal“, aastaauhin- reisitruppe, kes esinesid festivalil oma värs- dade programm, Balti Teatri Foorum ehk kemate lavastustega lastele ja noortele. eesti omadramaturgiale keskenduv pro- Üheks festivali korraldamise eesmärgiks oli gramm, Uue Tantsu showcase ja Vaba Lava pöörata tähelepanu Eesti lasteaedades ja koo- esimest hooaega tutvustav showcase. lides mängitavate etenduste kvaliteedile ning tõsta noore vaataja teatri taset Eestis. Kuraatoriprogrammi, kus kõikide teatrikoo- Etendusi andsid Piip ja Tuut Teater, Mikstea- lide tudengid näitasid oma parimaid koolila- ter, NUKU teater, VAT Teater jt. Lisaks eten- vastusi, tõmbas kokku 101 tudengi koostöös dustele olid programmis arutelud, mida valminud etenduskunstide eluolust pajatav juhtisid Kirsten Simmo ja Rait Avestik ning humoorikas ühislavastus „Piiri peal ehk Nii õpitoad ja seminarid. Esmakordselt toimus me oleme“. Toimusid konverentsid: teatri- teatrite laat, kus lastele ja noortele mängivad koolide ümarlaud, Balti Teatri Foorumi raa- teatrid said tutvustada oma uuslavastusi. mes konverents OmaDramaturgiaTurg, sa- muti lavastuste arutelud, vestlusringid, esit- KULDNE MASK EESTIS lused, filmi „Unditund“ esilinastus jpm. 12.–20. oktoobrini 2015 Tallinnas Välja anti Martelli publikupreemia lavastu- Korraldaja Eestis: MTÜ ART-Forum. sele „1987“ ja kaks preemiat Balti Teatri Foo- www.goldenmask.ee

262 Traditsiooniliselt näidatakse Venemaa festi- nii tuntud persoone kui ka underground’i vali „Kuldne mask“ nominentideks ja lau- tegelasi. reaatideks saanud lavastusi. Tavapäraselt toimuvad festivali raames seminarid, meist- 13. TUDENGITE TEATRIPÄEVAD riklassid ja loengud – seekordseks erisünd- 13.–15. veebruarini 2015 Viljandis museks kujunes kohtumine Novosibirski Korraldaja: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuri- teatri Krasnõi Fakel peanäitejuhi Timofei akadeemia. Kuljabiniga. www.harrastusteatrid.org/tudengid Festivalist võttis osa 8 teatritruppi, lisaks draamamaa.ee weekend Eesti harrastustruppidele Zona Lätist ja Hel- 6.–8. novembrini 2015 Tallinnas singi Üliõpilasteater Soomest. Kolme targa Korraldaja: Eesti Teatri Agentuur žürii – Taavi Eelmaa, Jussi Kareinen ja Sven Väliskülalistele suunatud Eesti teatri show- Karja – andis tagasisidet ja valis lemmikuks case-festival, kus tutvustatakse Eesti etendus- Uru Noorteteatri lavastuse „Hr Paul“. Pub- kunstnike ekspordipotentsiaaliga lavastusi liku lemmikuks kuulutati Helsingi Üliõpilas- välispartneritele. Osales 25 väliskülalist fes- teatri lavastus „SAAST – maailm ilma tivalidelt Homo Novus (Läti), Tampere Teat- mõtteta“. terikesä (Soome), Stage (Soome), Dialog (Poola), Auawirleben (Šveits), Bozar (Belgia), KOOLINOORTE TEATRIPÄEV Wiesbaden Biennale (Saksamaa), Ruhrtrien- 11. märtsil 2015 Pärnus nale (Saksamaa) ning etenduskunstide kes- Korraldaja: Eesti Etendusasutuste Liit, kustest Londonist (StoneNest, Theatre of Eu- Teater Endla rope), Brüsselist (Théâtre 140), Tamperest Esimene koolinoorte teatripäeva läbiviija oli (Teatteri Telakka), Créteil'st (Maison des arts Endla Teater ja see kandis alapealkirja „Tea- et de la culture André-Malraux (MAC)), ter on inimene“. 16 teatri ja teatrierialasid Trondheimist (Teaterhuset Avant Garden), õpetava kõrgkooli poolt pakutud 70 töötoast Varssavist (Nowy Teatr). ja etendustest sai osa võtta üle 300 Pärnu linna ja maakonna õpilase. Programmis „Tea- Lisaks tabelis toodud festivalidele ter 1 päevaga“ said gümnaasiumiealised toimus Eestis veel erinevaid etendus- noored ise lavale tuua lühilavastuse, alates kunstide festivale: näidendi kirjutamisest, lavastamisest ja ku- jundamisest kuni näitlemiseni välja. Lavas- Festival-manifest VDRUG tamiseks valiti välja Taavi Tuuliku lühi- 17. jaanuaril 2015 Sõltumatu Tantsu Laval näidend „Mõttetu mees“, mis oli eelnevalt Festivali korraldab Tallinna linn koostöös välja valitud „Hea idee“ lühinäidendite kir- ajakirjaga PLUG. jutamise koolitus-konkursil osalenud tööde Kaasaegse vene kultuuri festivalil esitleti hulgast. kaht tantsulavastust: Sveta Grigorjeva „Smells Like Team Spirit“ ning Evi Pärna ja EESTI TSIRKUSE FESTIVAL Olga Privise „Topeltstandardid“. Festival- 1.–30. aprillini 2015 Tallinnas, Tartus ja Keilas manifest esitleb Eesti venekeelse kogukonna Korraldaja: Tsirkusestuudio Folie uusimat kultuuri, tutvustades avalikkusele www.tsirkus.ee

263 Programmis oli ülemaailmse tsirkusepäeva toimus loengute ja teatrimaja ekskursiooni- tähistamine 18. aprillil ning kaasaegse tsir- dega haridusprogramm õpilastele. kuse etendused noortele ja lastele (Folie, OMAtsirkus), tänavaetendused (Schokoka- TANTSUNÄDAL boom), peredele mõeldud sündmused (Piip 23.–29. aprillini 2015 Viljandis ja Viljandimaal ja Tuut, Tsirkusering), humoorikad show’- Korraldajad: MTÜ OMA Stuudio ja TÜ Vil- etendused (Mustkunstnikud, Dan le Man), jandi Kultuuriakadeemia. professionaalsed kunstiprojektid (Minifesti- Tantsunädal tõi Viljandimaale nii kaasaegse val Lack of Art) ja linastus Horacio Alcala do- tantsu lavastusi kui ka loovtantsu tunde, kumentaalfilm „Grazing the Sky” (His- tantsuteemalise ööülikooli, fotonäituse ja es- paania, Portugal, Mehhiko 2013). 15 erinevat makordselt rahvusvahelise non-conference’i, sündmust toimusid Kumu auditooriumis, mille fookus oli tantsukunsti ja tantsu kõrg- Kanuti Gildi SAALis, Piip ja Tuut Mänguma- hariduse vahelisel suhtel. Etenduste kavas jas, Keila Kultuurimajas, Nõmme Kultuuri- olid ZUGA ühendatud tantsijate lavastus keskuses, Viimsi huvikeskuses, OMAtsir- „Käik“, Renate Keerdi „KAMA“, Henri Hütti kuse saalis, Teatri Kodus Tartus, Kullo Laste- „Rythm is a dancer“, Ruslan Stepanovi galeriis, Kalamajas ning Tallinna tänavatel. „Klapp“, Maarja Tõnissoni „Body Shift Body“ ja Arolin Raudva „Dying to Become“ KULDKALAKE ning Kadri Noormetsa ja Diego Agullo 7.–12. aprillini 2015 Narvas „formlessly yours“. Nädala jooksul näitasid Korraldaja: kultuurimaja Rugodiv koreograafia diplomietendusi tantsukunsti Kooliteatrite festival, mille raames näidati üle õppekava sellekevadised lõpetajad: Sigrid 30 lavastuse: muinasjutud väikestele, nuku- Savi, Kadri Sirel, Kristel Kermes, Karolin lavastused, kirjanduslikud kompositsioonid, Poska, Age Linkmann ja Karoline Suhhov. filosoofilised lood, farsid, klassikute-drama- turgide näidendid. Festivalil osalejad on koo- KORFEST lide teatritrupid, lasteteatrid ning välismai- 22. aprillist – 16. maini 2015 Tallinnas ja sed kooliteatrid. Etendused toimusid vene Helsingis keeles ja olid vaatajatele tasuta. Tallinna Ülikooli koreograafiosakonna üli- õpilaste loomingut esitlev festival toimus 8. SUUR TŠAIKOVSKI korda, etendused toimusid nii TLÜ teatris 15.–19. aprillini 2015 Tallinnas Stella, Vaba Lava teatrikeskuses, Tallinna Te- Korraldaja: Rahvusooper Estonia letornis kui ka Helsingi Teatrikõrgkoolis. Pjotr Tšaikovski 175. sünniaastapäevale pü- Etendusid koreograafide-lavastajate Maria hendatud festival, kus tuli ettekandele valik Uppini, Tatjana Romanova, Julia Koneva ja helilooja mitmekülgsest loomingust: ooper Üüve-Lydia Toompere magistrilavastused ja „Padaemand“, ballett „Uinuv kaunitar“, esi- Jeremy Wade’i lavastus „Human Resources“ mene klaverikontsert b-moll op. 23 ja kolmas Helsingi Teatrikõrgkooli tantsukunsti ma- sümfoonia D-duur op. 29 Nikolai Aleksejevi gistritudengite esituses. Lisaks etendusid ba- dirigeerimisel, ooperigala ja balletigala ning kalaureuseõppe diplomilavastused ja Kar- John Cranko dramaatiline ballett „Onegin“ men Ongi „Vaade läbi suletud silmade“ I Tšaikovski muusikale. Festivali raames kursuse tudengitega ja emotsionaalseid sei-

264 sundeid uuriv Karl Saksa lavastus „Vastu- muusikud (Raul Keller, Heiki Tikas, Pearu võtt“ II kursuse tudengitega. Helenurm, Tarvo-Kaspar Toome, Siim Soop, Jaan Pehk jt) ning Estonian Bad Dream Big TALLINN COMEDY FESTIVAL Band, Jüri Shestakov, Minna Hint, Rao Heid- 28.–30. aprillini 2015 Tallinnas mets ja Andrei Hvostov, Justine Schmitt ja Korraldajad: Komeediklubi, Kinoteater ja Ene Rämmeld Prantsusmaalt ning Ukraina POINT teatribänd Dakh Daughters. Kolme päeva jooksul astusid üles ligikaudu 20 esinejat Eestist ja mujalt maailmast: Ott NOTAFE Sepp, Katariina Tamm, Tristan, Carey Marx 5.–11. juulini 2015 Viljandis (Suurbritannia), Felicity Ward (Austria) ja Korraldaja: mtü evestuudio. www.notafe.ee veel palju teisi. Festivali raames toimus suur 23. rahvusvaheline tantsuhuviliste suvekool komöödiaõhtu Tallinn Comedy Gala, kus esi- ehk Noore Tantsu Festival, kus sadakond ini- nesid Peeter Oja, ja Henrik mest koondub ühisest kirepunktist lähtuvalt Kalmet ning valitud välismaised esinejad. juulikuisesse Viljandisse. See, mis kohaletul- Festival toimus neljal laval: Nordea Kontser- nuid ühendab, on aktiivne suhe kehasse ja dimajas, Von Krahlis, kohvikus Sinilind ja vaimu. Suvekool pakub tervet nädalat hõl- kinos Sõprus. Festivalil kuulutati välja Nal- mavat programmi, mis sisaldab erinevaid jastipendiumi saajad Laura Kalle ja Rauno õpitubasid ja etendusi, modereeritud vest- Polman. lusi, diskussioone nii õpetajate kui esineja- tega jms. KULTUURIDESSANT 4.–13. maini 2015 Tallinnas, Tartus, Pärnus, HIIUMAA TANTSUFESTIVAL Narvas, Rakveres ja Viljandis 3.–9. augustini 2015 Hiiumaal, Käinas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõ- Festivali töötubade ja etendusõhtute prog- petavate tudengite – näitlejate, tantsijate, rammile eelnes lavastusprotsesside pro- muusikute, käsitöömeistrite, kultuurikorral- gramm, mille käigus loodi kolm tantsu- dajate jpt – lõputööde esitlusfestival. Lisaks lavastust ja üks tantsufilm. Lavastusprotses- etendustele, kontsertidele ja näitustele olid side koreograafid: Karl Saks, Kristjan Ro- kavas loovust ja teadlikkust arendavad töö- hioja, Laura Kvelstein, Sylvia Köster ja Ingel toad, nt tutvustati koolinoortele füüsika ja Vaikla. Etendusõhtutel esitati Henri Hüti, muusika ühendamise võimalusi. Julia Koneva, Kristjan Rohioja, Carmel ja Rene Kösteri, Cid Pearlmani ning Kenneth MAIKELLUKESE PÄEVAD Flaki ja Külli Roosna lavastusi. Töötube vii- 22.–23. maini 2015 Von Krahli Teatris ja Vene sid läbi tantsu- ja teatriprofessionaalid nii Teatris Eestist (Rene Köster, Anu Sööt, Kaisa Selde, Mänguliste kunstide festivali teemaks oli to- Eline Selgis, Toomas Järvet, Kristel Laur) kui lerantsus. Osalejad: Silja Saarepuu ja Villu ka välismaalt (Ruta Ronja Pakalne). Plink, Mart Kampus, rühmitus Nagu Naine Oleks Kodus (Mari-Liis Roos, Maria Hansar, Katrin Essenson, Liina Keevallik), kooslus Ringhold (Eleonora ja Kalle Tikas); MKDK

265 DE FACTO mest. Korraldati õpitubasid nii algajatele kui 6.–7. augustini 2015 Pärnus ka professionaalidele. www.defactofestival.com Pärnu Uue Teatri Festival teemaks oli A-FESTIVAL „urban/jungle/urban“ ja see toimus Pärnu 8.–10. oktoobrini 2015 Tartus, Genialistide kesklinna eri paigus, nt vanal turul, Sütevaka klubis ja Tartu Uues Teatris kooli hoovis ja mujal linnaruumis – valdavalt Korraldaja: Tartu Üliõpilasteater. oli tegu kohaspetsiifiliste lavastustega. Esine- www.ut.ee/teater sid Stella Kruusimägi ja Brite Vilgo, Henri Tartu Üliõpilasteatri korraldatud tudengi- Hütt ja Eerik Kändler, Helena Krinal, Pärnu teatrite absurdifestivalil osalesid üliõpilas- performance-grupp Real Life Company, Sinan teatrid Venemaalt, Belgiast ja Leedust: Mansouri Palestiinast ja Rytis Saladžius Moskva autoriteater Eskiisid Ruumis lavas- Leedust jt. tusega „Hamlet. Taani. Rahu. Prints.”; Vil- niuse Ülikooli teatritrupp Minimum la- Linnafestival UIT vastusega „Philopater” ja Liege'i Kuningliku 19.–22. augustini 2015 Tartus Ülikooli teater Grimmide muinasjutul põhi- Korraldaja: MTÜ Avangrad nev muusikalavastusega „Breemeni linna Kolmandat korda toimunud interdistsipli- moosekandid”, Tartu Üliõpilasteater esitas naarse rahvusvahelise festivali fookuses olid lavastust „Pärast kaldkriipsu”. installatsioonid. Kuid kavas oli ka etendusi, filmiõhtuid, pidusid, linnatuure ja muid seik- NÄIDENDIKUU lusi, kuhu publiku juhatas avaõhtul Tour Alates 2014. aastast tähistab Eesti Teatri d’ÖÖ ühissõit. Installatsiooniprojekt „Nihe“ Agentuur oktoobrit näidendikuuna ning sel raames sättisid kunstnikud Roland Seer, puhul toimub üle Eesti teemakohaseid kok- Tõnis Jürgens & Kulla Laas ja Arthur Arula kusaamisi ja sündmusi: seminar, loengud ja Eestist ning Dita Lesiņa & Guna Poga Lätist arutlusõhtud, näidendite ettelugemisõhtud üles spetsiaalselt Tartusse loodud installat- ja näitekirjanduskoolitus Eesti kirjanikele. sioone. Näidendikuule pühendatud arutelupäeval „teater | tekst“ kuulutati välja 2015. aasta CIRCUS TREE näidendivõistluse võitjad. 24.–29. augustini 2015 Tallinnas Raadioteater pakkus laupäeviti võimalust Korraldaja: Kaasaegse Tsirkuse Arenduskes- kuulata seitset Eesti autorite tekstide põhjal kus, www.circustree.ee lavastatud raadiokuuldemängu, sh Andres Rahvusvaheline kaasaegse tsirkuse ja täna- Noormetsa kuuldemängu „Asjad“ esieten- vakunsti festival tõi fookusesse kaasaegse dus. Rakvere teater selgitas küsitlusega välja tsirkuse kui uudse etenduskunsti, kus ei ka- publikule enim meeldinud algupärandi la- sutata loomi ning mis on mõeldud eelkõige vastuse, milleks osutus „Johannese pas- noortele ja täiskasvanutele. Festival toimus sioon“ – tekst kanti 28. oktoobril tervikuna Kadrioru pargis, Kumus ja Nordea kontser- ette. dimajas ning esinejad olid Prantsusmaalt, Soomest, Rootsist, Eestist ja Belgiast. Festivali peaesineja on Race Horse Company Soo-

266 KÜLALISTEATRID ja -ESINEJAD EESTIS

RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED Ameerika Ühendriigid Trajal Harrell Twenty Looks or Paris is Burning at the Judson Church (S) Von Krahli teatrisaal 2 180 Ameerika Ühendriigid Kevin Miller & co Ajalugu mõjutuste all Vaba Lava väike saal 1 70 Austria Editta Braun kompanii Planeet Luvos Kanuti Gildi saal 2 119 Belgia fieldworks vzw, Heine Avdal Nothing’s for something Kanuti Gildi saal 2 263 Belgia CAMPO We Don’t Speak To Be Understood Kanuti Gildi saal 2 173 Belgia Anne Teresa De Keersmaeker Partita 2 Estonia teatrisaal 1 467 erinevad Saaremaa Ooperipäevad Bella Italia Kuressaare lossi ooperimaja 1 2 161 erinevad Lizeth Wolk ja Karita Tikka Oonõ Kanuti Gildi saal 1 80 erinevad Lars Schmidt Womb Kanuti Gildi saal 1 80 erinevad MAGO Intime Kanuti Gildi saal 1 80 erinevad SNDO Amsterdam Pigeon Diaries Kanuti Gildi saal 1 80 Gruusia Sõrmeteater Extravaganza NUKU Ovaalsaal 3 201 Hiina TAO Dance Theater 4 ja 5 Vaba Lava suur saal 1 313 Hiina TAO Dance Theatre Meistriklass Sõltumatu Tantsu Lava 1 20 Hispaania Luz Arcas Janu uuristab Sõltumatu Tantsu Lava 1 31 Hispaania Jordi Bertrani kompanii Vaata luulet NUKU Väike saal 1 154 Hispaania Enámbar Danza Babaol Vaba Lava suur saal 1 40 Holland Marie Raemakers, Rob Logister Tutu Kanuti Gildi saal 2 254 Holland 100Hands Kõige keskel Sõltumatu Tantsu Lava 2 157 Iisrael Yael Rasooly Grammofon Von Krahli teatri baar 2 79 Iisrael Yael Rasooly Väljalõige Von Krahli teatrisaal 2 111 Inglismaa Do Not Adjust Your Stage Wunderkammer Vaba Lava väike saal 1 70 Itaalia Teatro di Milano Rigoletto Kuressaare lossi ooperimaja 1 1 982 Itaalia Teatro di Milano Madama Butterfly Kuressaare lossi ooperimaja 1 2 023 Itaalia Teatro di Milano Sevilla habemeajaja Kuressaare lossi ooperimaja 1 2 078 Itaalia Balletto di Milano Viva Verdi Kuressaare lossi ooperimaja 1 1 464 Itaalia Balletto di Milano Viva Verdi Jõhvi kontserdimaja 1 500 Itaalia Balletto di Milano Šansoonid / Õhtu Raveliga … Boolero Jõhvi kontserdimaja 1 500 Jaapan teater Kawasemi-za Sõnatud värsid NUKU Väike saal 2 144 Leedu Leedu Vene Draamateater Närune armastus Vene Teatri suur saal 1 340 Leedu Leedu Vene Draamateater Õhtusöök lollidega Vene Teatri suur saal 1 367

267 RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED Lõuna-Korea WHS ja Sungsoo Ahn Pick-Up Group Topeltpilt Vene Teatri suur saal 1 214 Norra Arch8 No Man is an Island Tartu Uue Teatri suur saal 1 47 Norra Arch8 No Man is an Island Rahumäe Põhikooli aula 1 116 Norra Arch8 No Man is an Island Eesti Tantsuagentuuri suur saal 1 23 Norra Arch8 No Man is an Island TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 1 24 Prantsusmaa CinéMarionnettoGraphe autokaravan Gustav Adolfi des Fourmis Klõps Gümnaasiumi hoovis 16 230 Prantsusmaa La Compagnie d’Improvisation EUX Biograafia Vaba Lava väike saal 1 70 Prantsusmaa Theatre l’Atalante Huis Clos Theatrumi saal 2 140 Prantsusmaa Francoise Limouzy Taevatähtede sosin Theatrumi saal 1 63 Rootsi Tentacle Tribe Nobody Likes A Pixelated Squid Vaba Lava suur saal 1 114 Rootsi Köster, Forsen WHAT’S BEYOND – A MYSTERY OF SOUND AND SPACE Sõltumatu Tantsu Lava 2 45 Rumeenia Improvisneyland Paarike igaühest Vaba Lava väike saal 1 52 Saksamaa Vorschlag:Hammer Mori no kokyu Vaba Lava suur saal 3 145 Saksamaa Markus Öhrn Bergman in Uganda Kanuti Gildi saal 3 144 Sloveenia Maribori Nukuteater Protsess Patarei vangla 4 118 Sloveenia Lubljana Nukuteater Turlututu NUKU Ovaalsaal 2 116 Soome Teater Metamorfoos Saun Vene Teatri väike saal 2 51 Soome Glims&Gloms PapulaBOX Tartu Uue Teatri suur saal 1 52 Soome JadaJada Pärani avatud Vaba Lava väike saal 1 48 Soome Karttunen Kollektiv koostöös Zodiak-Center for New Dance Jemina Vaba Lava suur saal 2 139 Soome TaDac Human Resources Vaba Lava suur saal 1 30 Soome Anni Klein, Jarkko Partanen Dirty Dancing Kanuti Gildi saal 3 233 Taani WE GO Music is Movement Genialistide klubi saal 1 58 Tšehhi Libereci Naiivne Teater Lugu lambast, kes tuli taevast Vene Teatri väike saal 3 151 Venemaa Barzha Hüpe üle müüri Vaba Lava väike saal 1 66 Venemaa Irga Kompanii Kolmas NUKU Väike saal 2 98 Venemaa Viktor Antonov Tsirkus niitidel NUKU Ovaalsaal 2 144 Venemaa Vjatšeslav Rõbnikov MONO Sapiens Vene Teatri väike saal 3 101 Venemaa Teter na Liteinom Mitja armastus Vene Teatri suur saal 2 634 Venemaa Peterburi Muusikaline komöödiateater Chaplin Estonia teatrisaal 2 1 670

268 RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED Venemaa Novosibirski teater Krasnõi Fakel Onegin Vene Teatri suur saal 2 1 300 Venemaa Krõmovi Draamakool ja Laboratoorium O-i. Hiline armastus Vaba Lava suur saal 2 530 Venemaa Peterburi Lensoveti nim teater Kõik me kaunid inimesed Estonia teatrisaal 2 1 670 Venemaa N. Satsi nim muusikateater Orkestriproov Pirita kloostri varemed 1 836 Venemaa N. Satsi nim Sherezade. muusikateater Polovetside tantsud Pirita kloostri varemed 1 1 048 Šotimaa Faux Teater Rebitud Von Krahli teatrisaal 2 66 KOKKU 62 lavastust 119 25 167

269 Külalised Eestis 25.–26. septembrini andis Vaba Lava teatri- lisaks tabelis toodud keskuses etendusi Helsinki Dance Company etendustele ja esinejatele: koreograaf Jyrki Karttuneni soololavastusega „Jemina – act as you’d know her“. Etendused 19.–20. märtsini esinesid Theatrumis Théâtre toimusid Eesti Tantsuagentuuri kaasaegse de l’Atalante’i ja La Compagnie Agathe Ale- tantsu etenduste sarjas Tantsutuur. xis lavastusega Jean-Paul Sartre’i „Kinnine kohus“ („Huis clos“). Lavastajad Agathe Ale- 5. ja 6. oktoobril Tartu Kesklinna kooli vaba- xis ja Théâtre de l’Atalante’i juht Alain Alexis õhuklassis Poola koreograafi Rafał Dziemi- Barsacq. Etendused toimusid frankofoonia- doki tantsulavastus „Petja ja hunt. Rein- kuu raames, koostöös Prantsuse Instituudiga terpretatsioon“. Poola, Leedu ja Eesti koos- Eestis. töölavastuses osalesid kolm tantsijat Eestist (Linda Vaher, Jaan Ulst ja Barbara Lehtna) 29. aprillil andis Tallinn Comedy Festivalil ning kolm Leedust (Žana Gončiar, Vilma etenduse Joseph Morpurgo (Suurbritannia) Pitrinaitė, Paulius Markevičius). Korraldaja stand-up-kavaga „Odessa”. Etendus toimus Linnafestival UIT. Von Krahli Teatris. 17. oktoobril Theatrumi saalis Prantsuse kul- 3. mail Rahvusooperis Estonia traditsiooni- tuurifestivali ACCORD raames Paul Clau- line rahvusvahelise tantsupäeva balletigala, deli oodist inspireeritud lavastus „Taeva- mille külalissolistid olid Maria Seletskaja ja tähtede sosinad”, laval Françoise Limouzy ja David Jonathan (Flandria Kuninglik Ballett). Georges Bécot. György Ligeti ja Benjamin Britteni muusikat esitas tšellist Delphine 10. mail Nordea kontserdimajas ja 11. mail Biron. Vanemuise kontserdimajas Alla Duhova show’-balletitrupp Todes Moskvast lavastu- 24. oktoobril Nordea kontserdimajas „Royal sega „Tantsime armastust“. Ballet Gala 2015“, mis valmis Pariisi Ooperi, Norra Rahvusooperi, Berliini Rahvusooperi, 12.–14. juunini viibis Vabal Laval Saksa- Slovakkia Rahvusballeti ja Bukaresti Rahvus- Šveitsi teatrirühmitus vorschlag:hammer ja ooperi koostöös. Galal osalesid Andrey Bata- andis 3 etendust lavastusega „Mori No lov, Oksana Bondareva, Denis Matvienko ja Kokyu”, mis räägib eksootilisena näivast Anastasia Matvienko Peterburist, Aleksandr jaapani kogukonna elust Saksamaal Düssel- Zaytsev Stuttgardist, Ekaterina Markosvkaya dorfis. Münchenist, Andrey Pisarev Kiievist, Maria Mishina Moskvast ja paljud teised. 19. augustil esines Vaba Lava teatrikeskuses millimeter performance groupi korraldami- 30. oktoobril Vaba Lava teatrikeskuses Daniel sel Kanada-Rootsi tänavatantsuduo Tentacle Sloss lavastusega „Really ...?!“, õhtu eriküla- Tribe tantsulavastusega „Nobody Likes A line oli Kai Humphries Suurbritanniast. Pixelated Squad“, esitajad ja autorid Elon Hoglundist (Rootsi) ja Emmanuelle Le Pha- 12. novembril Sõltumatu Tantsu Laval Veli nist (Kanada). Lehtovaara ja Eleonor Bauer neljast soolo-

270 lavastusest koondatud kavaga „Clandestine EMTA Lavakunstikooli külalisõppejõud: sites: Displaced“. 30. märtsist 2. aprillini Steven Ditmyeri (USA) Sanford Meisneri näitlemistehnika 14.–15. novembrini muusikaliteater Peterburi õpituba; 9. oktoobril Boriss Pavlovitši (Vene- Operett Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas maa) loeng „Sotsiaalne teater Venemaal”. muusikaliga „Bremeni linna moosekandid“. EMTA lauluosakonnas külalisõppejõud: 10. detsembril Sõltumatu Tantsu Laval norra 2. juunil Ioan Holender (Austria); 21.–23. sep- koreograaf Anne Kathrine Fallmyr koos tant- tembrini Fabio Maestri (Itaalia); 13.–14. ok- sijate Maja Roeli ja Ida Gudbrandseniga. toobrini Asta Krikščiūnaitė (Leedu); 16.–18. novembrini Lioba Braun ja Maarja Purga 17. detsembril Sõltumatu Tantsu Laval tead- (Saksamaa). lane ja videokunstnik Daniel Bisigi (Šveits) 16.–18. veebruarini toimusid Hiiumaa Tant- ning valguskunstnik Thomas Dotzleri (Root- sufestivali Tallinna sündmuste raames Ruta si), et uurida video, heli ja liikumise vahelisi Ronja Pakalse (Läti) kaasaegse tantsu töö- seoseid. Ettenäitamisjärgset vestlust esitajate toad kahes vanuseastmes (13+ ja 18+). ja publikuga viis läbi raaljuhitava tehno- loogia ja materjaliuuringute võimalusi, ten- 28. veebruaril toimus Sõltumatu Tantsu La- dentse ja mõjusid uuriv arhitekt Siim val Hispaania koreograafi Luz Arcase töö- Tuksam. tuba.

18.–19. detsembrini Peterburi riiklik teater 6.–7. juunini Sõltumatu Tantsu Laval Ungari Buff lavastusega „Vapper tinasõdur“ Nordea koreograaf Márta Ladjánszki töötuba „Kui- kontserdimajas. das mängida ja luua üheaegselt”, kus kes- kenduti erinevate improvisatsioonitehnikate 19. detsembril Nordea kontserdimajas Jev- kasutamisele loomingus. geni Griškovets monolavastusega „Hüvasti- 15.–22. augustini Viinistul Mihhail Tšehhovi jätt paberiga“. näitlemistehnika meistriklass Vjatšeslav Ko- korini juhendamisel. 25. detsembril Saku Suurhallis Moskva Lin- naballett lavastusega „Pähklipureja“. 20.–24. augustini toimus Tallinnas Goltsman Balleti korraldamisel intensiivne treeningma- 28.–30. detsembrini Kanuti Gildi SAALis raton. Tantsualaste töötubade juhid olid Po- Anni Klein ja Jarkko Partanen lavastusega lina Mitrjashina (Venemaa), Tatjana Tara- „Dirty Dancing“. Lavastuse aluseks on 1987. banova (Venemaa), Maria Goltsman (Eesti) ja aasta samanimeline tantsufilm. Oleg Gladkihh (Venemaa).

Külalisõppejõud ja töötoad: 19.–21. oktoobrini Eesti Teatriliidu saalis Moskva BabyLabi kuraatori, produtsendi ja Jaanuarist märtsini õppisid EMTA lavakunsti- teatrihariduse spetsialisti Varvara Korovina koolis vahetusüliõpilased Rose Bruford töötuba „Beebiteatri meetodid ja tehno- College’ist Inglismaalt. loogiad“.

271 Välissolistid RO Estonia lavastustes G. Verdi ooperis „La traviata“ Alfredo osas Michael Wade Lee (tenor, USA) 10., 29. jaa- G. Donizetti ooperi „Armujook“ Nemorino nuaril; Giordano Lucá (tenor, Itaalia) 23. okt, osas Cataldo Caputo (tenor, Itaalia) 22., 31. 5. novembril; Sergiu Saplacan (tenor, Rumee- jaanuaril, 21., 28. veebruaril. nia) 26. novembril, 2. detsembril.

G. Puccini ooperis „Boheem“ Rodolfo osas P. Tšaikovski ooperis „Padaemand“ Her- George Oniani (tenor, Bonni Ooper, Saksa- manni osas Avgust Amonov (tenor, Peterburi maa) 9. aprillil; Luc Robert (tenor, Kanada) Maria teater) 16. ja 19. aprillil, 9. mail. 23. aprillil, 23. mail. Tšaikovski balletigala 17. aprillil: David Joh- Galakontserdil „ 95“ 21. märtsil: natan ja Maria Seletskaja (balletitantsijad, Helena Juntunen (sopran, Soome); Maksim Flandria Kuninglik Ballett). Paster (tenor, Moskva Suur Teater). Tšaikovski ooperigala 18. aprillil: Avgust P. Hindemithi ooperis „Cardillac“ Ohvitseri Amonov (tenor, Peterburi Maria teater), rollis Jyrki Anttila (tenor, Soome) 14., 16., 21. Tamara Kalinkina (sopran, Ukraina Rahvus- mail, 6. juunil, 24. ja 27. septembril; Tütre rol- ooper), Oleksandr Melnõtšuk (bariton, Uk- lis Tamara Gallo (sopran, USA) 14., 16., 21. raina Rahvusooper). mail, 6. juunil; Kavaleri rollis Sergiu Saplacan (tenor, Rumeenia) 14., 16., 21. mail, 6. juunil, Vana Tallinna Gala: Ain Anger (bass, Viini 24. ja 27. septembril. Riigiooper), Marie Fajtová (sopran, Tšehhi), Luc Robert (tenor, Kanada) 29. augustil ja G. Bizet’ ooperis „Carmen“ nimiosas Stella 5. septembril. Grigorian (metsosopran, Gruusia) 10., 29. jaa- nuaril; don José rollis Luc Robert (tenor, Ka- G. Verdi ooperis „Rigoletto“ Hertsogi osas nada) 12., 20., 28. novembril, 10. detsembril. Giordano Lucá (tenor, Itaalia) 11., 25. aprillil, 7. mail. C. Gounod’ ooperis „Faust“ Margarete osas Marie Fajtová (sopran, Tšehhi) 12., 14., 26. R. Wagneri ooperis „Tannhäuseri“ nimiosas veebruaril, 27. augustil, 3. septembril; Me- Jyrki Anttila (tenor, Soome) 3., 10., 19. juunil. fisto rollis Priit Volmer (bass, Bonni Ooper) 12., 14., 26. veebruaril ja Ain Anger (bass, G. Puccini ooperis „Tosca“ Cavaradossi osas Viini Riigiooper) 27. augustil, 3. septembril; Carlo Barricelli (tenor, Itaalia) 12., 14. märtsil Fausti osas Luc Robert (tenor, Kanada) ja Luc Robert (tenor, Kanada) 17. septembril, 27. augustil, 3. septembril. 3., 15. oktoobril.

272 ÜLEVAADE 2015. AASTA lik-õiguslik Estonia, Tallinna ja Kuressaare linnateater, sihtasutused kui ka erateatrid. TEATRITEGEVUSEST EESTIS Kuid aastate jooksul on vahetunud või muu- tunud osalevate teatrite arv, sest kõik lavas- Saab rõõmuga tõdeda, et külastuste 1,1 mil- tusprojektid ja erateatrid ei esita külastuste joni piir on taas ületatud – 1 146 564 vaatajat. andmeid. Põhjused on erinevad. Kümne aas- Võrreldes eelmiste aastatega kasvas 2015. ta võrdluses, perioodil 2004–2014, on aasta aastal nii uuslavastuste, etenduste kui külas- keskmine osalejate arv 33,5 etendusasutust. tuste arv. Enimkülastatud teatrid on jätkuvalt Esimestel aastatel oli teatristatistikas osale- Vanemuine (157 816) ja Estonia (153 657), kol- vate teatrite arv 21–22, siiani kõige rohkem manda külastuste arvuga teater on Eesti osalejaid oli aastatel 2012–2013 (41 teatrit). Draamateater (107 689). Eraetendusasutus- Käesolev, 2015. aasta statistika on kõige osa- test kogus enim külastusi Piip ja Tuut Teater lejaterohkem ja põhineb 49 etendustegevu- (25 044), tihedalt kannul on Kinoteater sega tegelenu andmetel (2014. aastal oli neid (24 029) ja VAT Teater (21 951), aga ka Tuule- 39): 11 riigiteatrit ja 38 erateatrit ja lavastus- veski (19 177) ja Von Krahli Teater (18 580). projekti. Viimase selgituseks olgu öeldud, et Samas moodustavad eraetendusasutuste ja kõiki, kes 2015. aastal lavastusi välja tõid, ei lavastusprojektide külastused 26% – võrdlu- saa käsitleda püsi- või põhitegevuselt teatri- sena võib niisiis öelda, et eraetendusasutusi tena (nt Albu vald, Liivi muuseum, Kukruse külastati enam-vähem sama palju kui Esto- Mõis) ning et üheksal neist oli 2015. aastal niat ja Vanemuist kokku. Kuid see ei tähenda mängukavas vaid 1 lavastus. Aga seda rõõ- sugugi, et eraetendusasutuste osakaal vähe- mustavam on nende olemasolu ega kahanda neks, vastupidi – külastuste arv on suure- lavastuste vähesus ka kuidagi nende oluli- nenud riigiteatritel, kuid ka erateatrite ja sust Eesti teatripildis, sest nende hulgas on lavastusprojektide panus on iga aastaga ak- lavastusi, mis püsivad kavas juba mitmendat tiivselt kasvanud. Kui vaid mõni aeg tagasi, aastat: „Kus sa oled, Juhan Liiv?“ ja „Varga- aastal 2012, piisas erateatrite kaalukausi tei- mäe unistaja“; näiteks on külastatavuselt sele poolele ainult Vanemuise asetamisest, väga kõrgel, 8. kohal ka Tallinna Lasteteatri siis nüüd võib rõõmustada, et see on Estonia lavastus „Tooma jõululegend“ ning 26. kohal teatri külastuste võrra suurenenud. Daysleepersi „Ma olen “. Kolm statistikas osalejat on harrastusteat- Eestis kogutakse teatristatistikat juba eelmise rid: Tallinna Lasteteater ning staažikad har- sajandi esimesest poolest alates. Arvulisi rastusteatrid Teoteater ja Vilde Teater. Kui andmeid on kajastatud nii ajakirjades Teater, välja arvata harrastusteatrid ja ühe lavastu- Teatrimärkmik kui ka Teatrielu (viimases sega projektid, siis ilmneb, et enamus statis- pealkirja all „Lavastuste ekspluateerimise tikas osalenud erateatritest (15) said 2015. statistika"). Eesti Teatri Agentuur kogub sta- aastal kultuuriministeeriumi tegevustoetust. tistikat järjepidevalt alates 2004. aastast ja va- Piletiga külastuse keskmine maksumus hendab andmeid Statistikaametile, avaldab oli 2015. aastal 10,53 eurot (ilma km-ta) ehk neid statistikabaasis ja ka aastakogumiku üle 1% Eesti keskmisest palgast. Olulisi eri- Teatrielu kroonikas. nevusi keskmises piletihinnas ei ole lavastus- Statistikas on esindatud kõik riigi- ehk liigiti, küll aga sihtrühmiti. Kõige kõrgem repertuaariteatrid, kellele on statistika esita- keskmine piletiga külastuse maksumus on mine osa tegevustoetuse aruandest: nii ava- noortelavastustel – 13,4 eurot. Noortele

273 tehtud lavastusi oli suhteliselt vähe – 28 –, Joonis 1 kuid ilmselt olid need ka kulukad. Põhiosa 2015. aasta teatrite repertuaar lavastusliikide järgi lavastusest on täiskasvanutele, kellele on keskmine pileti maksumus (ilma km-ta) 11,9 eurot. Kõige madalam maksumus on lavas- sõnalavastused 63,5% tustel, mis mõeldud väikelastele – 4,1 eurot, teismelistele vastavalt 8,9 ja lastele 7,6 eurot. Teatrite repertuaar lavastusliikide järgi ja etendused sihtrühmade järgi on joonistel 1 ja 2. tsirkus Keskmised piletite maksumused näita- 0,2% vad võrreldes eelmise aastaga taas järjekind- lat tõusu. Sellega ühes kasvas ka teatrite mitmeliigi- etendustegevuse piletite müügist saadud lavastused tulu – 11% (ehk 1 230 204 eurot). Etendusasu- 11,9% tuste tulud ja kulud kokku on tähistatud joo- nistel 3 ja 4. Analüüsivama vaatenurga nuku- ja objektiteatri teatrivälja majandustegevusele annab oma lavastused 7,3% artiklis Kristiina Reidolv (lk 277). muusikalavastused tantsulavastused 7,7% Erinevatele sihtrühmadele mõeldud eten- 9,5% duskunsti festivale oli teadolevalt 31, peami- selt olid kõik need festivalid rahvusvaheli- sed (vt lk 256–266). Samuti külastas Eestit taas märkimisväärselt suur arv välisteatreid Joonis 2 ja -esinejaid (62). Eesti teatrid annavad kesk- 2015. aastal antud etendused sihtrühmade järgi miselt 10% etendustest aastas välismaal, nende etenduste külastuste osakaal 2015. lapsed (6–11) aastal oli 3,6% aasta külastustest. Sarnaselt 22,6% teismelised (12–16) kogu ülejäänud teatripildiga on ka välismaal 2,1% etendatavatest lavastustest ligi pooled (45%) sõnalavastused. 2015. aastal anti väljaspool väike- noored (17–21) lapsed (...–5) 3,9% Eestit etendusi 58 lavastusega 22 riigis. Aas- 7,9% tate vältel on selleski jätkuv tõusutrend nii lavastuste arvu, etenduste kui ka külastuse osas (vt tabel lk 251). Siit lähtub ka teine Eesti teatri rahvusvahelisel pildil nähtavamaks muutumise tähis 2015. aastal: teater NO99 osalemine Avignoni teatrifestivali põhi- programmis Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastusega „Mu naine vihastas“, mida män- giti nelja päeva jooksul viis korda täissaali- dele. Samavõrd oluline tunnustus tuli Praha kvadriennaalilt, kus teater NO99 „Ühtse täiskasvanud (22–...) 63,5%

274 Joonis 3. Etendusasutuste tulud suuremate põhitulude kaupa

toetused riigieelarvest 30 540 162 62%

toetused omavalitsustelt 1 279 839 3%

toetused mujalt välismaalt 232 457 0% toetused EL struktuurivahenditest muud laekumised 6 378 918 406 0% 2%

muud piletitulu omaetendustelt majandustegevuse tulud 10 502 555 4 075 708 kohvikutulu piletitulu festivalide külalistelt 21% 8% 2 066 991 42 259 4% 0%

Joonis 4. Etendusasutuste kulud suuremate põhikulude kaupa

tööjõukulud 30 033 686 64%

maksed, kohustused ja muud kulud 3 907 081 8%

kohvikukulud 855 209 2% halduskulud 4 026 560 majanduskulud 8% 8 331 920 18%

Eesti“ teemaline ekspositsioon pälvis Praha 2015. aasta oli ka näidendivõistluse aasta: lavastuskunstnike kvadriennaali peapreemia toimus Eesti Teatri Agentuuri 15. näidendi- (Golden Triga) ning Eesti ekspositsioon kuld- võistlus, millele saadeti 92 teksti, neist seitset medali innovaatilise lähenemise eest lava- premeeriti kuueliikmelise žürii poolt. Kahe- kujundusele. kümne aasta jooksul on lisaks traditsioonili-

275 sele üle aasta korraldatavale näidendivõist- tikas osalejaid, igal aastal on Eesti Teatri Agen- lusele toimunud ka kaks laste- ja noortenäi- tuuri kodulehe (www.teater.ee) mänguka- dendite ning üks rahvusvaheline võistlus. vale tuginedes välja toodud ka need uusla- Võistlustele on kokku saadetud 1011 uut näi- vastused, mida statistikasse ei esitatud: 2015. dendit või näidendi ideekavandit, preemia aastal 56 lavastust (suurematest erateatritest või äramärkimise on neist saanud 119 ja la- on nende seas näiteks Cabaret Rhizome, vale jõudnud umbes pool premeeritutest. Point, PremProductions jt), nendega antud Vahemärkusena peab tõdema, et trükist etenduste arv 2015. aastal oli 505. Teiste hul- ilmub suhteliselt vähe näidendiraamatuid, gas on ka Eesti Kontserdi suurprojekt, üks 2015. aastal üheksa. Keskmiselt näeb trüki- 2015. aasta kultuurielu märksõnadest, Robert valgust aastas 10 näidendit või näidendiko- Wilsoni ja Arvo Pärdi „Aadama passioon“, mil- gumikku ja märgata on vähenemist. Järje- lega anti Noblessneri Valukojas 5 etendust. pidevaim näidendite väljaandja on Eesti Kui need arvud lisada statistikas toodule, Draamateater, 2015. aastal ilmus teatri „Näi- siis võib öelda, et 2015. aastal oli Eesti teatris dendiraamatu“ sarjas 23. eesti algupärand – kokku 272 uuslavastust, kogu repertuaaris Madis Kõivu „Keskmängustrateegia“. üle 600 lavastuse ja kokku anti aastas ligi Aasta jooksul esietenduvate algupäran- 7000 etendust. Kui statistikale tuginedes dite arv on viimase kümne aastaga kolme- veelgi julgemalt spekuleerida ja arvestada, et kordistunud ja nende osakaal sõnalavastuse ühel etendusel oli 2015. aastal keskmiselt 178 hulgas on viimase viie aasta jooksul püsinud vaatajat, ning liita need külastused 49 eten- keskmiselt 45% ringis. Seega on algupäran- dusasutuse poolt fikseeritud külastusele, siis did enesele sõnalavastuste hulgas kindla võiksime saada 2015. aasta etenduste kogu- koha kätte võidelnud ja haaravad nüüd pea külastuste arvuks 1 236 500. poole uuslavastuse arvust. Plahvatuslikult Kuid nende muljetavaldavate arvudega suureneb algupärandite hulk suveperioodil, Eesti teatrite olulisus ei piirdu, sest lisaks mil jutustatakse aja- ja kultuurilugusid, mis etendustegevusele annavad teatrid suure pa- omakorda põimuvad Eestist pärit isikulugu- nuse Eesti kultuuripildi rikastamisse lisapro- dega. Isiklikku tasandit puudutavate lugude grammide, sündmuste, hariduslike sarjade, puhul toimub ka märgatav lähenemine kaas- telesaadete, kontsertide, õpitubade, festiva- ajale, sellega kaasneb vormilise variatiivsuse lide jmt korraldamisega. Loomulikult on sel- tuntav laienemine. Dokumentaalset materjali les eriti aktiivsed kõik maju ja vastavat kasutavad, mitme teatri koostöös sündinud tööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka era- ja rühmatööna valminud tekstid haaravad teatrid: kokku vastavalt 2 413 sündmust 353 järjest suurema osa uuemast näitekirjandu- 448 osalejale (riigiteatritel 1 800 sündmust sest. Aktiivsemalt kirjutavad teatrile lavasta- 128 448 osalejale ning erateatritel 613 sünd- jad ise ja lavastamist jätkavad ka autorid, must 69 439 osalejale). Seega pakuvad eten- vähehaaval suureneb teatrile kirjutavate dusasutused kogu oma aastase tegevusega naisautorite hulk. Jätkuvalt suur on nõudlus üle 9400 kultuurisündmuse üle 1,5 miljonile algupärase komöödia järele. Sellest annab külastajale. tunnistust asjaolu, et 2015. aasta näidendi- võistluse preemiatöödest jõudis esimesena lavale just komöödiatekst. Käesolev kroonika ei kajasta ainult statis-

276 OTSIDES TEATRIVÄLJA aastal üle 8,7 miljoni, Vanemuise teatri suure maja lavatehnika vahetuseks üle 7,8 miljoni TASAKAALUPUNKTI ja Rakvere Teatrimaja kino- ja proovisaali ehi- tuseks üle 1 miljoni euro.1 KRISTIINA REIDOLV Sellist näitajat annab ajaloost otsida, näi- SA Vaba Lava juhatuse liige ja TÜ teatriteaduse doktorant teks aasta varem oli riigitoetus etenduskuns- tide valdkonnale kokku üle 30 miljoni euro. Alustuseks peab ütlema, et Eesti kultuuri- Kultuuriministeeriumi arengukava poliitika ja publik väärtustavad teatrit – seda 2015–2018 toob välja ka investeeringuplaa- tõestavad nii etenduskunstidele eraldatav nid: 2015. a jooksul on lõpetatud NUKU suu- riiklik toetus kui publikuarv, mis aasta-aas- re saali ehitus2, 2016. a jooksul on lõpetatud talt kasvavad. Teatristatistikat analüüsides Ugala renoveerimine, Vanemuise lavateh- võib tunnistada, et 2015. aasta oli Eesti teat- nika väljavahetamine ja black box’i ehitus, rile viljakas. Rakvere teatri kino-proovisaali ehitus. Statistilisi näitajaid lähemalt uurides jääb Võib väita, et viimaste aastate teatripolii- aga silma tõsiasi, et teatriväli pole mitmes as- tika olulisemaid suundi on teatrite (peamiselt pektis tasakaalus: riiklike ressursside jagami- riigiteatrite ehk riigi asutatud sihtasutuste) sel ei võeta piisavalt arvesse kvalitatiivseid taristu parandamine: paari aasta jooksul in- (kunstilisi) ja kvantitatiivseid (publikuarv, vesteeritakse üle 17 000 elanikuga Viljandisse uuslavastuste arv ja etenduste arv) tulemusi, ca 15 miljonit Ugala teatri renoveerimiseks, finantsallikaid napib (teatrite rahastamine natuke alla 100 000 elanikuga Tartusse ca põhineb peamiselt riiklikul subsideerimisel, 12 miljonit Vanemuise teatri suure maja lava- kohalike omavalitsuste, erasektori või välis- tehnika vahetuseks, üle 15 000 elanikuga fondide toetus on pigem marginaalne) ning Rakverre kino- ja proovisaali ehituseks üle 1 teatrid on orienteeritud enamasti kohalikule, miljoni euro, lisaks NUKU juurdeehituseks, mitte rahvusvahelisele tegevusele. Teatriliidu Koolimäe puhkekodu-loomekes- Artikli eesmärgiks on asetada kaalukau- kuse rekonstrueerimiseks jne. sile erinevad majanduslikud näitajad, fiksee- 3 rida kallutatus ja ülekaal ning pakkuda Riigiosalusega teatrid versus erateatrid lahendusi teatrivälja tasakaalupunkti leid- Kultuuriministeeriumi 2015. aasta riigitoe- miseks. tuse real on 28 organisatsiooni, neist 15 era- etendusasutust, sealjuures on lisandunud Investeeringute kuldaeg võrreldes 2014. aastaga 4 erateatrit: Kell 2015. aasta algas etenduskunstide valdkon- Kümme, Piip ja Tuut Teater, Miksteater, nale hästi: kultuuriministeeriumi 2015. aasta Fine 5 Tantsuteater. Kui kogu etenduskuns- eelarve liigendusest tuleb välja, et etendus- tide valdkonda tulev toetus kultuuriminis- kunstide valdkonnale tervikuna on eralda- teeriumi eelarve liigenduse järgi on üle 45,4 tud üle 45,4 miljoni euro. See sisaldab miljoni euro, siis erateatrid saavad koguma- tegevustoetusi, programme ja avalik-õigus- hus ca 1,7 miljonit eurot. Sealjuures „suurte liku Estonia toetust, kuid samuti investeerin- erateatrite“ Von Krahli teatri, VAT Teatri guid peamiselt maakonnateatritesse: nt ja Theatrumi toetus on ühtekokku ca 1,08 Ugala teatri renoveerimiseks eraldati 2015. miljonit eurot, ülejäänud toetus jagatakse 12

277 erateatri vahel. Erateatrite toetusmaht jääb seid ja kvalitatiivseid näitajaid. Vastupidiselt seega alla 4% etenduskunstidele suunatud igasugusele majandusloogikale, mille järgi riiklikust kogutoetusest. suuremad organisatsioonid peaksid saavu- Eesti Teatri Agentuuri statistikas osale- tama mastaabisäästu, on olukord meie teat- vad 36 erateatrit (Eestis on üle 40 erateatri), rites vastupidine: mida suurem teater, seda kellest paljud riigitoetust ei saa ning nad pea- kallim on riigile nii üks etendus kui ka üks vad piirduma seega kas Kultuurkapitali toe- teatrikülastus. Erateatrid töötavad tunduvalt tusega või piletituluga. ökonoomsemalt ja efektiivsemalt. See on ka 2015. aastal jagas Kultuurkapitali näite- vastus küsimusele, miks peaks riik erateat- kunsti sihtkapital toetusi välja natuke üle 1,7 reid toetama – peale kunstilise ja koosseisu- miljoni euro. Kuivõrd Kultuurkapitalist saa- lise mitmekesisuse on etendustegevuse vad toetust ka riigiosalusega sihtasutused delegeerimine kolmandale sektorile, nagu (suurimate toetuste saajate seas olid ka riik nii mõneski teises valdkonnas teeb, riigi NUKU ja Rakvere Teater, samuti eraldati toe- jaoks ka tunduvalt odavam ja tulemuslikum. tusi Vanemuisele jne), siis kõigil erateatritel Siinkohal on põhjust osutada ka Eesti vaba- oli 2015. aastal võimalus konkureerida riigi- riigi põhiseaduse preambulale, et riik peab toetusele nii kultuuriministeeriumi kui ka tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise Kultuurkapitali kaudu maksimaalselt ca 3 läbi aegade, ning kultuuripoliitika dokumen- miljoni euro ulatuses. dis „Kultuur 2020“ seatud printsiibile, et teat- reid toetatakse omandivormist sõltumata. Järgmiseks tuleks aga vaadata teatrite tule- Arvestades erateatrite panust teatrivald- musi ehk panust teatrivaldkonda. konda on kahjuks riigitoetus erateatritele Vastavalt Eesti Teatri Agentuuri kogutud tasakaalust väljas. 2015. aasta statistikale tuleb välja, et erateat- rid on toonud välja üle 56% uuslavastustest, TEATRITE MAJANDUSNÄITAJAD andnud üle 40% etendustest ja toonud üle 26% külastajatest. Vastavalt erateatrite spet- Tulud siifikale on erateatrite repertuaaris rohkem Riigitoetuse (nii kultuuriministeeriumi kui uuslavastusi, millel on lühem eluiga ehk Kultuurkapitali) osakaal kogutuludest on rii- väiksem arv mängukordi kui suurtel riigi- giteatritel kõige kõrgem Vene Teatril, Nukul teatritel, kuna üldjuhul puudub erateatritel ja Vanemuisel (kõigil üle 70%). Erateatritest võimalus kasutada statsionaarseid etendus- on see kõige kõrgem Von Krahlil, VAT Teatril, paiku ja ka saalid on tunduvalt väiksemad. Fine5-l ja Kanuti Gildi SAALil (kõigil üle 2016. aasta märtsis jagatud Teatriliidu 60%). Summana on majandustegevusest lae- aastapreemiatest 2015. aasta tegevuse kohta kunud tulusid (piletimüügi, rendi, kohviku oli ca 33% nominatsioonidest ja laureaatidest ja muud tulud) teeninud riigiteatritest kõige erateatrite päralt, sealjuures tuleb arvestada, enam Estonia, Vanemuine ja Draamateater, et erateatrid ei osale balleti- ja muusikateatri kellel on ka kõige suuremad saalid, ning mu- auhindade kategoorias ning ka haldustööta- nitsipaalteater Tallinna Linnateater, erateat- jaid neil üldjuhul pole. ritest Vaba Lava, Theatrum, Vana Baskini Seega pakuvad erateatrid väikese riigi- teater ja VAT teater. toetuse eest märkimisväärseid kvantitatiiv- Omavalitsused toetavad valdkonda ca

278 1,28 miljoniga, sealjuures peamised toetused Ettepanekud teatrivälja tasakaalustamiseks lähevad munitsipaalteatritele Tallinna Linna- teatrile ja Kuressaare Linnateatrile, kuid ka Riiklik rahastus: Tartu linn on võrreldes teiste omavalitsus- Kultuuriministeeriumi arengukavas tega aktiivne, toetades stabiilselt riigiteatri 2015–2018 on toodud välja punkt: „Etendus- Vanemuise ja erateatri Tartu Uue Teatri tege- asutuste rahastamise alused on valdkonnaga vust. Välistoetusi on kõige enam saanud kokku lepitud ja seaduse muudatusettepane- NO99, Kanuti Gild ja Sõltumatu Tantsu Lava. kud on esitatud (2015).“ 2015. aastal etendus- Siiski on kohalike omavalitsuste, sponsorite asutuste rahastamise printsiipide väljatöö- ja välistoetuste maht teatrite eelarves suhte- tamise ja muutmiseni kultuuriministeerium liselt marginaalne. ei jõudnud. Ilmselgelt on riigitoetus riigiteat- rite poole kreenis ja nelja väiketeatri lisandu- Kulud mine 2015. aasta tegevustoetuste reale kogu- Riigiteatritest moodustavad tööjõukulud summaga 37 000 eurot ei paranda väiketeat- kõige suurema osa kogukuludest Vene Teat- rite ja vabatruppide tingimusi. Teatriteadlane ril, Estonial ja Endlal (ligi 70%), erateatritest Ott Karulin viitas juba 2014. aastal, et 8 riigi VAT Teatril, Ilmarisel ja Von Krahlil (üle osalusega sihtasutust (nimetades neid G8) on 60%), sealjuures konkurentsitult kõige mada- teatavas mõttes turul monopoolses seisundis lamad tööjõukulud kogukuludest on Vabal ning soovitas neil järgida jagavat stsenaariu- Laval (14%). Kinnisvaraga seotud ehk maja mit ehk jagada rohkem ressursse kolmanda halduse kulud võrreldes kogukuludega on sektori teatrite ja vabakutselistega.4 kõige suuremad riigiteatritest Nukul (25%), Siinkohal on põhjust viidata ka konku- munitsipaalteatril Kuressaare Linnateatril rentsiseadusele ja seal sätestatud riigiabi tee- (üle 30%), erateatritest Teoteatril ja Vabal male (peatükk 6), mille järgi riigiabi ei tohiks Laval, kelle rendimaksed lähevad 7 aasta alusetult kahjustada või moonutada konku- jooksul teatrimaja ehituse katteks (mõlemal rentsi. Riigiabi andja on kohustatud tagama üle 45% kogukuludest). riigiabi andmise läbipaistvuse ja efektiivsuse st kompensatsiooni arvutamise aluseks pea- Järeldused 2015. aasta teatrite statistikast vad olema objektiivsed parameetrid, ning Analüüsides riigipoolset etenduskunstide pärast riigiabi andmist peab kontrollima selle valdkonna rahastust ja tulemusnäitajaid, kasutamise sihipärasust. võib öelda, et riiklik rahastus on riigiteatrite Seetõttu oleks vaja välja töötada süsteem- poole tugevalt kreenis. sed ja läbipaistvad riikliku rahastamise alu- Teatrite tegevus toetub lõviosas riigido- sed, mis kohtleksid era- ja riigiteatreid võrd- tatsioonile ja omatulude teenimisele, nii oma- selt, ning korrigeerida erateatrite ja riigiasu- valitsuste kui erasektori panus Eesti teatri- tuste rahastamise proportsiooni, mis võtaks kultuuri on väike. arvesse ka tulemusi ehk kvalitatiivseid Teatrid on nii kunstilises kui majandusli- (kunstilisi) ja kvantitatiivseid (uuslavastuste, kus plaanis suunatud peamiselt siseturule ja etenduste ja publiku arv) näitajaid. Riigiteat- välissuhtlus (teatrieksport ja -import, koos- rid ise peaksid aga olema avatumad ning ja- töölavastused jmt), sealjuures lisarahastused gama ressursse vabakutseliste ja erateat- välisfondidest, on napid. ritega, nt võimaldama oma etenduspaikades

279 ja proovisaalides erateatritel taskukohaste kogudes 41 012 külastust, sealjuures enim hindadega etendusi anda või proove teha, külastatud riigid olid naaberriigid Soome, pakkuma soodsatel tingimustel tehnikarenti Venemaa ja Läti. Aasta-aastalt on küll haka- ning tegema erateatritega koostöölavastusi tud välismaal üha rohkem külalisetendusi või kaasama oma lavastustes vabakutselisi andma, kuid tervikpilti vaadates on teatri- loojaid. Vabakutselistele peaksid olema taga- eksport siiski pigem juhuslik ja põhineb iga- tud sotsiaalsed garantiid. ühe enda oskustel. Välisteatrid annavad aga Eestis külalisetendusi pigem festivalidel, Omavalitsused ja sponsorid mitte teatrite tavaprogrammis. Nagu teatri- Nii teatrite ja riigi kui ka teatrite omavahe- teadlane Madli Pesti väidab: „Eesti teatrile on lises koostöös tuleks töötada aktiivselt oma- olnud omane pigem kultuuriliselt lähedaste valitsuste ja eraettevõtetega, et nii kohalikud kontaktide tugevdamine ja elavdamine kui omavalitsused kui ka eraettevõtted näeksid kultuuriliselt võõraste kontaktide otsimine. suuremat potentsiaali koostöös kultuuriorga- Päris võõra integreerimise või võõralt õppi- nisatsioonidega, avaliku ja erasektori part- mise püüet on vähe.“5 nerluses. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2012. Koostööl välisteatritega on mitmeid aasta uuringu järgi toob igasse kultuuriüri- plusse: kunstiline mitmekesisus, professio- tuse eelarvesse panustatud euro piirkonda ja naalsete oskuste paranemine, kaasaegsetes kohalikku ettevõtlusesse tagasi neli eurot. etenduskunstides kaasa rääkimine, rahvus- Tuleks töötada välja ettepanekud maksusoo- vaheline tuntus, uue publiku leidmine ja ko- dustuste tegemiseks eraraha kaasamisel. Sel haliku publiku harimine, ning mitte vähem juhul õnnestuks leida valdkonda lisaressurs- oluline – lisafinantsid välisfondidest. Kind- se, mis aitaksid jagada toetus- ja vastutus- lasti on teatriekspordi arendamise jaoks olu- koormat, mis täna on riigi õlgadel. line ka etenduskunstide showcase’i korral- damine välisprodutsentidele ja -teatritele. Välissuhtlus Loodame, et Eesti Teatri Agentuuri draama- Teater ei pea olema ennekõike ainult Eesti maa.weekend kasvab elujõuliseks show- inimestele mõeldud kunst. Nii nagu me ei case’iks, esindusfestivaliks, millel on rahvus- saa elada oma rahvusriigis ilma välismaail- vaheline kandepind. Ka showcase’i korralda- maga suhestumata, ei saa ka teater olla iso- mine vajaks nii riigi, erasektori kui ka teatrite latsioonis. Selleks et olla elujõuline, tuleb eneste poolt suuremat panustamist ja tuge. osaleda rahvusvahelises vereringes. Pole tar- Kultuurieksport ja -import on valdkond, vis peljata, et välisuhted ohustavad meie millele tuleks teatritel suuremat tähelepanu omapära, meie omakultuuri – nii nagu välis- pöörata ja mida võiks tunduvalt rohkem ka poliitika tundmine või selle kujundamises riiklikult suunata – avaliku ja erasektori osalemine ei sea tingimata ohtu meie rahvus- koostöös tuleks kohalikke loojaid lennutada riiki, vaid vastupidi, tugevdab seda. Eesti kõrgemale ja kaugemale ning kohalikule teater suhtleb liiga vähe välisteatriga. Vaid publikule näidata silmaringi avardamise vähesed aktivistid (nt Kanuti Gildi SAAL, jaoks rohkem välisteatrit. Sellest võidaks kogu R.A.A.A.M, NO99, Sõltumatu Tantsu Ühen- etenduskunstide maastik. dus) teevad seda: 2015. aastal anti välismaal 58 lavastusega ühtekokku 199 etendust,

280 Kokkuvõte Ida-Virumaa piirkond, mis vajab riigi erilist 2015. aastal pingutas riik tugevalt riigiteatrite tähelepanu. suunal, investeerides eelkõige maakonna- Kultuuriministeerium on 2015.–2018. aas- teatrite taristusse. See on oluline samm riigi- ta arengukavas osutanud targalt etendus- vara säilitamise mõttes, ent edaspidi vajaksid kunstide hetkeolukorra analüüsis ohule: vä- suuremat tähelepanu ka etenduskunstide hene koostöö teatrite vahel ja ressursside valdkonnas endas toimuvad muutused: üha mitte jagamine vähendab osade teatrite, enam tekib erateatreid ja vabatruppe, üha ennekõike vabatruppide võimalusi publi- enam eelistatakse vabakutselise staatust, üha kuni jõuda. Arengukavas tuuakse välja ka enam vaadatakse välismaale. Samuti vajaks nõrkus: valdkonna välissuhtluse ja turusta- tähelepanu kultuuri regionaalne tasakaal: mise võimekus on ebaühtlane. Loodame, et Eestis suuruselt kolmandas linnas Narvas, kultuuriministeerium astub strateegilisi sam- mille elanikkond on ca 60 000, sai 2015. aastal me nimetatud nõrkuste likvideerimiseks ja toetust teater Ilmarine ca 60 000 euro ulatu- ohtude vältimiseks. Loodame, et lisaks riigi- ses. Kultuuriministeerium on küll lubanud toele suureneb teatrite koostöö ka kohalike Vaba Lava Narva teatrikeskuse rajamise omavalitsuste ja erasektoriga, võites vald- jaoks eraldada alates 2016. aasta II poolest 10 konnale juurde lisaressursse ning jagades aasta jooksul kokku ca 2,5 miljonit, kuid toe- vastutusekoormat riigiga. Loodame, et teat- tus täisaastale kuni 250 000 eurot sisaldab rid ise muutuvad rohkem avatuks nii üks- nii ehitus- kui juba ka tegevuskulusid (per- teise kui ka välismaailma suhtes vältimaks sonalikulud ja halduskulud), mis kahandab „seisva vee sündroomi“. Nii õnnestuks leida selgelt reaalse investeeringu mahtu teatrikes- üles teatrivälja tasakaalupunkt, mis aitaks kuse ehitusse. Seega pole investeeringud hoida teatrielu ärksa, vitaalse ja rahvusvahe- Narva võrreldavad riigi investeeringutega liselt huvipakkuvana. teistesse maakonnakeskustesse, ometi on

1 Ugala ja Vanemuine 2015. aasta statistikas investeeringute toetusi ei näita, kuna reaalsed kulutused tehti 2016. aastal. 2 NUKU suur saal valmib 2016. aastal. 3 Siin ja edaspidi on kasutatud „riigiteatrite” mõistet avalik-õigusliku Rahvusooperi Estonia ning riigi osalusega sihtasutuste Draamateatri, NO99, NUKU, Vene Teatri, Vanemuise, Endla, Ugala ja Rakvere Teatrimaja kohta. 4 Vt Ott Karulini artiklit „Eesti teatri G8“. – Sirp 19. IX 2014. 5 Vt Madli Pesti „Draamascandal ja Augustitreff: eesti teatri väliskontaktidest ja -mõjudest 1990. ja 2000. aastatel“ kogumikus „Vaateid eesti nüüdisteatrile“, 2016.

281 TEATRITE Näitejuhid: Helgi Sallo, Kati Kivitar (lapse- puhkusel al 21.05.2015), Marko Matvere (al TEGEVUSÜLEVAATED 9.09.2015) Lauluteatri repetiitor: Hedi Pun- donen AVALIK-ÕIGUSLIK ASUTUS Muusikalavastuse assistendid: Ellen Maiste, Endel Nõgene, Silva Valdt RAHVUSOOPER ESTONIA Pianist-repetiitorid: Tarmo Eespere, Riina www.opera.ee Pikani, Jaanika Rand-Sirp, Ivo Sillamaa Balleti kontsertmeistrid: Vladima Jeremjan, Reet Kõiv (kuni 31.07.2015), Diana Liiv (al Rahvusooper Estonia asutati 1906. aastal Es- 2.09.2015) tonia laulu- ja mänguseltsi baasil. Rahvus- Koori ja orkestri kontsertmeister: Ashot ooperi nime kannab teater alates 1998. aas- Drnayan-Babrouski (al 3.03.2015) tast, 2010. aasta märtsist kannab balletitrupp Repetiitor-pedagoogid: Elita Erkina, Viktor Eesti Rahvusballeti nime. RO Estonia on ava- Fedortšenko, Marina Kesler, Katrin Kivi- lik-õiguslik asutus ja tegutseb eraldi Rahvus- mägi, Daniel Otevrel ooperi seaduse alusel. Rahvusooper Estonia Ooperijuht: Mart Mikk (kuni 31.07.2015); juures tegutseb Estonia Poistekoor. assistent Heidi Sibul (lapsepuhkusel al 20.04.2015); välissuhete juht: Helen Lepalaan STATSIONAARID ISTEKOHTI (al 1.10.2015), ooperijuhi assistent: Mari-Liis Teatrisaal 800 Tõnström (al 20.04.2015) Estonia Kontserdisaal 889 Orkestri ja koori direktor: Aili Roose; assis- Kammersaal 160 tendid: Anne-Mai Edala (lapsepuhkusel al Rahvusooper Estonia Talveaed 110 13.10.2015) Einike Leppik (al 13.10.2015), Ro- Valge saal 160 salie Sirel (kuni 31.07.2015); etenduse juhid: Riina Airenne, Jüri Kruus, Rein Lepnurm, KOOSSEIS: Anton Osul, Rein Taidla (kuni 31.07.2015) 7 ooperisolisti, 45 kooriliiget, 9 balletisolisti, Trupijuht: Lea Peterson 43 balletiartisti, 90 orkestriliiget. Noodikogu juhataja: Ove-Kuth Kadak (11.08.–13.11.2015), Jaan Kiiv (kuni 10.08.2015), Teatrijuht: Aivar Mäe Marianna Liik (al 14.11.2015), Signe Toomla Loominguline juht: Vello Pähn (al 14.11.2015) Peadirektori nõunik: Arne Mikk Balleti kunstiline juht: Toomas Edur Balleti esisolistid: Eve Andre-Tuga (lapse- assistent: Age Oks puhkusel al 13.08.2015), Anatoli Arhangelski, administratiivjuht: Andrus Kämbre Jonatan Davidsson (esisolist al 1.08.2015), Peakoormeister: Elmo Tiisvald Luana Georg, Dzianis Klimuk, Ekaterina Poistekoori direktor-dirigent: Hirvo Surva Oleynik, Alena Shkatula, Sergei Upkin Dirigendid: Jüri Alperten, Risto Joost, Kaspar Mänd (al 1.01.2015), Lauri Sirp Balletisolistid: Gabriel Davidsson (kuni 31.07.2015), Jonatan Davidsson (solist kuni 31.07.2015), Eugeni Dokoukine (al

282 18.08.2015), Jevgeni Grib, Jonathan Hanks, Kadri Kipper, Oliver Kuusik (al 20.05.2015), Heidi Kopti, Nanae Maruyama, Bruno Mic- Andres Köster, Mart Laur, Juuli Lill-Köster, chiardi, Marika Muiste, Marta Navasardyan, Helen Lokuta (lapsehoolduspuhkus kuni Aleksandr Prigorovski (kuni 13.11.2015) 1.06.2015), Mart Madiste, Kristel Pärtna, Aare Saal, René Soom, Janne Ševtšenko, Heli Ves- Balletirühm: Adam Aitazzouzene (al kus, Jassi Zahharov 11.08.2015), Eneko Amoros, Chiara Annun- Lepingulised külalissolistid: Aile Asszonyi, ziato, Nadežda Antipenko, Francois Aulibe Urmas Põldma, Priit Volmer (al 17.11.2015), Aljona Bajandina, Helen Bo- gatsh, Tess Buck (kuni 31.07.2015), Svetlana Ooperikoor: Rene Alas, Karin Andrekson, Danilova, Shira Ezuz (kuni 31.07.2015), Eli- Eugen Antoni (al 1.12.2015), Sergii Bilokin (al sabetta Formento (al 11.08.2015), Maia Gont- 29.09.2015), Oleksandr Brazhnyk, Roman šarenko, Darja Günter (lapsehoolduspuhkus Chervinko, Ricardo Cuartero (kuni al 29.08.2015), John Rhys Halliwell, Christina 31.07.2015), Rachel Dyson, Triin Ella, Danila Harward (al 11.08.2015), Jaclyn Ann Higgins Frantou, Georg Gurjev, Maire Haava, Eveli (11.08.–30.09.2015), David Horn, Mihhail Heinapuu, Vladislav Horuženko, Kati Jaani- Jekimov, Aleksandr Kanapljov (kuni mäe, Jaak Jõekallas, Maria Kais, Greete Kivi- 14.09.2015), Daniel Kirspuu, Alexandre Ko- sild, Aare Kodasma, Airike Kolk, Kädi narev, Sanna Kondas, Christina Krigolson, Kosenkranius, Albina Kotšetova, Olev Kriisa, Martin Lagos Kuusk, Giacomo De Leidi, Seili Priit Kruusement, Ludmilla Kõrts, Maria Loorits-Kämbre, Giuseppe Martino (kuni Leppoja, Martin Lume, Danna Malõško (al 19.06.2015), Marianne Mayer Bassing (kuni 11.08.2015), Ivo Onton, Külli Ormisson, Eva 12.09.2015), Ashleigh McKimmie (al Rand, Pille-Riin Rajavee, Vyacheslav Rezni- 11.08.2015), Vadim Mjagkov, Marianna Mon- chenko, Lydia Roos, Airi Sepp, Stanislav Šel- teleone (kuni 31.07.2015), Vitali Nikolajev, jahhovski (al 13.10.2015), Olga Zaitseva, Kairi Alexander Nuttall, Ketlin Oja (al 11.08.2015), Tammaru, Valentina Taluma, Sven Tarlap, Daniel Ostfeld (kuni 31.07.2015), Giulia Pa- Lembit Tolga, Andre Amadeus Trumm (kuni ganelli, Svetlana Pavlova, Maria Putyakova 31.07.2015), Ülle Tundla, Kristiina Under, (al 11.08.2015), Michael Pontius (al Aule Urb (al 11.08.2015), Mati Vaikmaa, Kim 11.08.2015), Zachary Rogers, Ingrid Rink Young-Ko (kuni 31.07.2015) (end Gilden) (lapsehoolduspuhkus al 25.12.2014), Margaret Rodtšenkova (kuni Orkester: Mari Aasa, Priit Aimla, Johanna– 31.07.2015), Oksana Saar, Anastassia Savela, Marie Ainomäe (7.10.2014–31.01.2015), Olev Yana Savitskaya (al 11.08.2015), Ksenia Se- Ainomäe, Maarja Allik, Edmunds Altmanis, letskaja, Abigail Sheppard (kuni 31.07.2015), Andreas Arder, Aabi Ausmaa, Imre Eenma William Simmons, Mari Stankus (end Lofits- (kuni 31.07.2015), Laur Eensalu (lapsepuh- kaja), Triinu Upkin (end Leppik), Aliayaz kusel al 1.03.2015), Rait Erikson, Maksym Fi- Urata, Carlos Campo Vecino (al 17.09.2015), latov, Maria Goršenina, Guido Gualandi, Paula Veiler, Urve-Ly Voogand, Özge Inci Andrus Haav, Eva-Liisa Heinmaa, Jonathan (8.01.–31.07.2015) Henderson (loominguline puhkus al 10.08.2015), Eneli Hiiemaa, Adam Jeffrey, Ooperisolistid: Pavlo Balakin, Rauno Elp, Sirje Juhkam, Marko Jõeleht, Aleksander

283 Jõgi, Madis Järvi, Marius Järvi, Valter Jürgen- tantsu koreograaf Marina Kesler, liikumis- son, Lisa Kawasaki (al 11.08.2015), Hanno juht Hedi Pundonen, etenduse juhid Rein Kedik, Helen Kedik, Ivar Kiiv, Mart Kivi, Lepnurm ja Riina Airenne. Saale Kivimaker-Rull, Marita-Merle Klimo- Osades: Helen Lokuta või Janne Ševt- va, Kristina Kriit, Guido Kongas, Inno-Mart šenko – Vürstinna Fedora Palinska. Andres Kont, Kadri Kukk, Taavi Kuntu, Csaba Zol- Köster või René Soom – Mister X. Andero tán Marján, Lembi Mets, Jüri Millistfer, Mai- Ermel või Urmas Põldma – Toni Schlumber- rit Mitt (kuni 31.12.2015), Kaia Muttik, ger. Kadri Kipper või Hanna-Liina Võsa – Kristjan Mänd, Maria Nesterenko, Toomas Mabel Gibson. Väino Puura või Jassi Zahha- Nestor, Jaan Normak, Karolina Normak, Anu rov – Suurvürst Sergius Wladimir. Mart Laur Laas, Mart Laas, Mati Leibak, Anneliis Lind- või Märt Jakobson – Krahv Saskusin. Mart re, Adrian Bravo Lopez, Leho Läte, Joel Ots, Madiste või Jaak Jõekallas – Peter Petro- Roman Petuhhov (kuni 31.07.2015), Eda witsch. Aare Kodasma – Parun Peter Bru- Peäske, Arne Pilliroog, Tiit Pärtna, Valdek sowsky. Andre Amadeus Trumm – Parun Põld, Heiti Riismäe, Angelica Robert (end Peter Brusowsky; Luigi Pinelli. Lembit Tolga Averjanov), Mai Rosenroth, Liisi Rusnak, – Luigi Pinelli. Voldemar Kuslap või Mati Kristjan Saar, Vello Sakkos, Misuki Shindo, Vaikmaa – Stanislawski. Tõnu Kilgas – Peli- Rene Sepa-laan, Raul Seppel, Eugen Simson- kan. Riina Airenne või Juuli Lill – Carla Valtin, Chris Sommer (al 11.08.2015), Henno Schlumberger. Elyca Edovald – Köietantsija. Soode, Karmen Sookruus, Jacob Steuer (al Kaido Leesmann või Tarmo Pärna – Jõumees. 10.03.2015), Liliana Tamm-Maaten, Eivin Maria Kaljula – Tsirkuseahv. Oliver Kilk, Toodo, Veljo Toodo, Kersti Tomingas, Kerstin Anton Oswald Kuusk või Ats Varustin, Tomson, Leena Uibokand, Toivo Unt, Katrin Edgar Vunš – Kaksikud. Tiia Erm, Toomas Uuli, Vigo Uusmäe, Toomas Uustalu, Ester Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Kristine Ki- Vain, Henry-David Varema, Raimond Vend- vimäe, Tiina Nettau, Martin Urve, Margus la, Andrus Vihermäe, Marika Vihermäe, Sepp ja Jana Volke – Tsirkuseartistid. Eesti Madis Vilgats, Alar Villems, Kristi Volmer, Rahvusballett, RO koor ja orkester. Vahur Vurm, Anto Õnnis, Ann Õun, Marko Esietendus 3. jaanuaril 2015 teatrisaalis. Õunapuu Onegin Ballett Aleksandr Puškini teose ainetel. Pjotr UUSLAVASTUSED Tšaikovski muusika, arranžeerija Kurt-Heinz Stolze (Saksamaa), koreograaf ja lavastaja Tsirkusprintsess John Cranko (Stuttgardi Ballett), lavale sead- Imre Kálmáni operett. Julius Brammeri ja nud Jane Bourne (Suurbritannia), dirigendid Alfred Grünwaldi libreto, laulutekstid tõlki- Jüri Alperten, Kaspar Mänd ja Vello Pähn, nud Peeter Volkonski. Dramatiseerija ja la- kunstnik Thomas Mika (Saksamaa), valgus- vastaja Thomas Mittmann (Saksamaa), diri- kunstnik Steen Bjarke (Taani), kunstniku gendid Jüri Alperten, Kaspar Mänd ja Lauri assistent Diana Eckmann (Saksamaa), repe- Sirp, valguskunstnik Anton Kulagin, koor- tiitorid Age Oks, Daniel Otevrel, Elita Erkina, meister Elmo Tiisvald, lavastuse assistent Marina Kesler, Toomas Edur ja Viktor Fedort- Ellen Maiste, näitejuht Helgi Sallo, vene šenko, pianist-repetiitorid Reet Kõiv,

284 Vladima Jeremjan ja Anna Pilipuitene, eten- pianist-repetiitorid Ivo Sillamaa ja Jaanika duse juhid Anton Osul ja Jüri Kruus. Rand-Sirp, etenduse juhid Rein Lepnurm ja Osades: Alena Shkatula või Luana Georg Riina Airenne. – Tatjana. Denis Klimuk või Jonatan Davids- Osades: Rauno Elp – Cardillac. Helen son – Onegin. Kaire Kasetalu – Proua Larina. Lepalaan – Cardillaci tütar. Tamara Gallo – Svetlana Pavlova – Proua Larina; Tatjana tei- Cardillaci tütar. Jyrki Anttila – Ohvitser. Mart sik. Tess Buck – Tatjana teisik. Sergei Upkin Laur – Kullakaupmees. Sergiu Saplacan – Ka- või Jonathan Hanks – Lenski. Abigail Shep- valer. Heli Veskus – Daam. Pavlo Balakin – pard või Svetlana Danilova – Olga. Anatoli Politseiülem. Teistes osades RO Estonia pois- Arhangelski või Jevgeni Grib – Vürst Gre- tekoor, RO ooperikoor ja orkester. min. Kaja Kreitzberg või Sanna Kondas – Esietendus 14. mail 2015 teatrisaalis. Amm. Eesti Rahvusballet. Esietendus 19. märtsil 2015 teatrisaalis. Kratt Eduard Tubina ballett kahes vaatuses. Lib- Rahvusvahelise tantsupäeva gala reto autor Elfriede Saarik, lavastaja ja koreo- Tantsulavastus. Lavastaja Toomas Edur, val- graaf Marina Kesler, dirigendid Kaspar guskunstnik Tiit Urvik, repetiitorid Age Oks, Mänd, Lauri Sirp ja Vello Pähn, kostüümi- Daniel Otevrel, Elita Erkina, Katrin Kivimägi, kunstnik Gerly Tinn, valguskunstnik Karmen Marina Kesler, Toomas Edur ja Viktor Fedort- Tellisaar, videokunstnik Argo Valdmaa, de- šenko, helitehnik Mikk Nurga, etenduse juht koratsioonikunstnik Madis Nurms, repetii- Anton Osul. torid Elita Erkina ja Viktor Fedortšenko, Osades: Abigail Sheppard, Sergei Upkin, koormeister Elmo Tiisvald, etenduse juhid Brandon Alexander, Alena Shkatula, Denis Anton Osul ja Jüri Kruus. Klimuk, Maksim Tšaštšegorov ja Katherina Osades: Anatoli Arhangelski – Kurat. Ma- Markowskaja (Baieri Riigiballett Münchenis), rika Muiste või Marta Navasardyan – Pere- Rena Narumi ja Anton Valdbauer (Rootsi tütar. Sergei Upkin – Sulane. Ali Urata – Kuninglik Ballett), Maria Seletskaja ja David Kuradi käsilane. Denis Klimuk või Jonatan Jonathan (Flandria Kuninglik Ballett), Gab- Davidsson – Peremees. Eneko Amoros või riel Davidsson, Jonatan Davidsson, Luana Jonathan Hanks – Kratt; Sulase sõber. Jevgeni Georg, Nanae Maruyama, Svetlana Danilova, Grib – Sulane; Kurat. Oksana Saar, Giacomo Jevgeni Grib, Ali Urata. RO orkester. De Leidi – Kuradi käsilane; Sulase sõber. Giu- Esietendus 3. mail 2015 teatrisaalis. lia Paganelli, Elisabetta Formento, Adam Ashcroft, Nanae Maruyama, Zachary Robert Cardillac Rogers, Evgeni Dokukin, Maria Seletskaja, Paul Hindemithi ooper. Ferdinand Lioni lib- Nadezhda Antipenko ja Alexander Nuttall – reto E. T. A. Hoffmanni novelli „Das Fräulein Kuradi käsilased. Heidi Kopti, Svetlana Da- von Scuderi“ ainetel. Lavastaja Vilppu Kilju- nilova, Bruno Micchiardi ja Helen Bogatch – nen (Soome), kunstnik Kimmo Viskari Sulase sõbrad. RO naiskoor, orkester ja Eesti (Soome), dirigendid Lauri Sirp, Risto Joost ja Rahvusballett. Vello Pähn, valguskunstnik Anton Kulagin, Esietendus 18. septembril 2015 teatri- koormeister Elmo Tiisvald, lavastuse assis- saalis. tent Ellen Maiste, näitejuht Marko Matvere,

285 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Aken ooperi- ja balletimaailma 10.01.2013 mitmeliigilavastus teism 5 2 435 Armujook 15.05.2014 muusikalavastus noored 9 4 227 Bajadeer 16.05.2013 tantsulavastus noored 13 7 832 Boheem 29.10.2010 muusikalavastus täisk 3 1 422 Cardillac 14.05.2015 muusikalavastus täisk 6 2 809 Carmen 26.05.2011 muusikalavastus täisk 7 4 963 Coppelia 4.03.2010 tantsulavastus teism 3 1 843 Cyrano de Bergerac 25.05.2005 muusikalavastus täisk 2 709 Faust 20.09.2012 muusikalavastus täisk 5 2 903 Karlsson katuselt 6.11.2015 muusikalavastus teism 8 6 473 Kratt 18.09.2015 tantsulavastus täisk 7 4 894 Liblikas 13.09.2013 muusikalavastus täisk 2 642 Luikede järv 28.11.2002 tantsulavastus täisk 5 3 550 Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi 1.02.2008 tantsulavastus lapsed 10 9 824 Medea 13.03.2014 tantsulavastus noored 4 2 085 Mees La Manchast 22.03.2012 muusikalavastus noored 3 1 599 Minu veetlev leedi 3.04.2008 muusikalavastus täisk 5 3 462 Onegin 19.03.2015 tantsulavastus täisk 12 8 555 Padaemand 16.04.2004 muusikalavastus täisk 3 1 529 Pipi Pikksukk 5.03.2011 muusikalavastus lapsed 7 4 802 Prints ja kerjus 26.01.2013 muusikalavastus teism 6 2 765 Pähklipureja 3.12.2010 tantsulavastus lapsed 16 16 053 Rahvusvahelise tantsupäeva gala 3.05.2015 tantsulavastus noored 1 566 Rigoletto 9.11.2007 muusikalavastus täisk 3 1 593 Rinaldo 18.09.2014 muusikalavastus noored 6 3 740 Savoy ball 15.01.2014 muusikalavastus täisk 21 13 205 Tannhäuser 14.03.2013 muusikalavastus täisk 3 1 303 Tosca 13.05.2005 muusikalavastus täisk 5 2 746 Traviata 19.12.1997 muusikalavastus täisk 8 5 182 Tsirkusprintsess 3.01.2015 muusikalavastus täisk 28 19 185 Tuhkatriinu 16.11.2012 tantsulavastus teism 4 2 134 Uinuv kaunitar 14.11.2014 tantsulavastus lapsed 9 6 334 Väike prints Hamlet 26.11.2014 mitmeliigilavastus lapsed 20 2 293

Väljaspool lavastuste statsionaari anti 9% etendustest, sh 10 etendust Hispaanias, Soomes ja Itaalias. Aastas osales Estonia lavastustes 70 külalissolisti, neist 21 väljastpoolt Eestit.

286 Karlsson katuselt etenduse juhid Rein Lepnurm ja Riina Airenne. Tauno Aintsi muusikal lastele Astrid Lind- Osades: René Soom või Sepo Seeman – greni teose ainetel. Lavastaja ja dramatisee- Karlsson. Mikk Jürjens või Kaarel Targo – rija Ain Mäeots, libreto autor Jaak Urmet Väikevend. Juuli Lill või Kaire Vilgats – (Wimberg), dramaturgiline abi Siret Paju, ko- Majasokk. Oliver Kuusik või Jassi Zahharov reograaf Andre Laine, kunstnik Iir Herme- – Onu Julius. Mart Madiste või Urmas liin, dirigendid Kaspar Mänd ja Lauri Sirp, Põldma – Fille. Aare Saal või Rauno Elp – näitejuht Helgi Sallo, valguskunstnik Priidu Rulle. Mart Laur või Märt Jakobson – Isa. Adlas, koormeister Elmo Tiisvald, kontsert- Helen Lokuta või Janne Ševtšenko – Ema. meistrid Jaanika Rand-Sirp, Riina Pikani ja Kati Jaanimäe või Kadri Kipper – Bettan. Tarmo Eespere, lavastuse assistent Silva Andres Köster või Jaak Jõekallas – Bosse. Valdt, koreograafi assistent Hedi Pundonen, Henri Liiv – Pelle. RO orkester. helitehnikud Kalev Timuska ja Lehar Lepler, Esietendus 6. novembril 2015 teatrisaalis.

Repertuaari koondnäitajad 2015 MUUSIKA- TANTSU- MITMELIIGI- KOKKU LAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUSED uuslavastused 3 3 0 6 kogu repertuaar 20 11 2 33 etendused 140 84 25 249 külastused 85 259 63 670 4 728 153 657 keskmine pilet 15 13,5 7,1 14,2

Estonia alustas 110. hooaega renoveeritud KORRALDATUD SÜNDMUSED teatrisaalis, toimus tehniliste ruumide üm- berehitus ja etendustehnika uuendamine. Pä- 17. veebruaril toimus Estonia parklas muu- rast I rõdu laiendamist on teatrisaalis 700 sika-aastale pühendatud II Estonia mara- asemel 800 istekohta. Vaatesaali ja etendus- ton, kus osalesid kultuuriministeeriumi, tehnika uuendamine läks kokku maksma ligi Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Draama- 700 000 eurot. I rõdu ümberehituse muinsus- teatri ja Rahvusooper Estonia võistkonnad. kaitse eritingimused koostas Liivi Künna- puu, projekteeris Juta Lember. 27. veebruaril toimus Eesti Rahvusballetti Oktoobris anti Estonia maja keldris pidu- kunstilise juhi Toomas Eduri algatusel Tal- likult üle valminud kaasaegsed harjutus- ja veaias noorte balletiklubi esimene kohtu- olmeruumid Eesti Riiklikule Sümfoonia- mine. orkestrile. Rahvusooperi eestvedamisel ja kultuuriministeeriumi toel ehitati 20 ruumi Rahvusvahelise teatripäeva Eesti teatri aas- pindalaga u 400 m². Detsembris avati Estonia taauhindade pidulik galaõhtu toimus Rah- fassaadil neli uut kaughallatavat infoekraani, vusooperis Estonia, otseülekande tegi Eesti mis on loetavad päikesevalguse käes. Rahvusringhääling ETVs.

287 15.–19. aprillini toimus teatri korraldamisel toonlasi külla kutsunud president Toomas festival „Suur Tšaikovski“. Festivali raames Hendrik Ilves on teatri patroon alates 2006. toimusid etendused, galaõhtud, samuti hari- aastast. dusprogramm gümnaasiumiõpilastele. 4.–6. septembrini toimus traditsiooniline 31. mail toimus Tallinna Balletikooli gala, kus Teatrilaat. esinesid kooli lõpetajad, vanema ja noorema astme õpilased, Rootsi Kuningliku Balleti- 10.–13. septembrini sõidutati Estonia teatri- kooli õpilane David Ekman ning Eesti Rah- bussiga rahvusooperisse huvilisi Narva, Vil- vusballeti solist Gabriel Davidsson. jandi ja Pärnu suunalt.

13. augustil sõitis Estonia teatri rahvas kahe Estonia Seltsi 150. sünnipäeva puhul viidi 20. eritrammiga Kadriorgu, et presidendi roosi- oktoobril 150 küünalt estoonlaste kalmudele aias ühiselt 110. hooaja algust tähistada. Es- Tallinna surnuaedades ja toimus Estonia

Estonia ball ball 2 1 579 Harjumaa ball ball 1 752 Balletilugu hariduslik sari 13 872 Päikesekuningast kratini hariduslik sari 11 740 Hunt ja seitse kitsetalle hariduslik sari 22 2 109 Ka ooper kõlab tuttavalt hariduslik sari 17 998 Kontsert kõige pisematele hariduslik sari 23 2 767 Ekskursioonid teatris muu 274 4 976 Arabella kontsertettekanne 1 662 Balletigala kontsert 1 3 000 Estonia Selts 150 kontsert 1 787 Georg Ots 95 kontsert 1 747 Kuldne klassika kontsert 1 563 Musicante kontsert 12 1 141 Ooperi- ja operetigala kontsert 1 1 500 Naistepäevakontsert kontsert 1 121 See oli hää mu südamel kontsert 2 282 Jõulutervitus kontsert 1 761 Tšaikovski festival festival 3 2 171 Ida-Tallinna Keskhaigla 230. sünnipäev kontsert 1 600 Tallinna Balletikooli gala 2014 kontsert 1 642 Vana Tallinn Gala kontsert 2 1 287 Teatrilaat kontsert, muu 3 8 500 395 37 557 etendused, külastused 249 153 657 2015 KOKKU 644 191 214

288 Seltsi Segakoori kontsert Tallinna Jaani kiri- Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kus; 22. oktoobril toimus galakontsert, kus kontsertettekanne. Dirigent Vello Pähn. Solis- esinesid Rahvusooper Estonia solistid, tid: Kristiane Kaiser (sopran, Austria), Kristel orkester, koor ja Eesti Rahvusballett. Kaaste- Pärtna (sopran), Pavlo Balakin (bass), Juuli gevad olid Estonia Seltsi Segakoor ja bass Lill (metsosopran), Morten Frank Larsen (ba- Jaakko Ryhänen Soomest. Kava koostas Arne riton, Taani), Roman Sadnik (tenor, Austria), Mikk, dirigeerisid Neeme Järvi, Jüri Alperten Oliver Kuusik (tenor), Aare Saal (bariton), ja Lauri Sirp. Kontserdi esimene osa oli pü- Mart Laur (bass), Pirjo Püvi (sopran, Vane- hendatud eesti heliloojatele: Evald Aav, muine), Helen Lokuta (metsosopran). Juhan Aavik, Raimund Kull, Artur Lemba, Eino Tamberg ja Gustav Ernesaks, nad kõik 11. novembril toimus kolmandat korda töö- olid ka Estonia Seltsi liikmed. Teises osas vahetuspäev nimega „Sassis päev". Päeva kõlasid teosed maailmaklassikast. eesmärgiks on kolleegidele oma tööst aimu anda ja uusi ameteid proovida. Ametikohti 18. novembril toimus Estonia Kontserdisaalis vahetasid 55 Estonia töötajat.

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest toetused tööjõukulud laekuv tulu 7 572 487 9 479 772 2 601 782 56% 70% 19%

majanduskulud etendus- 1 530 132 tegevusega 11% kaudselt seotud tulud kohvik 3 397 285 269 091 25% 2% halduskulud 834 002 muud kulud 6% 1 523 411 TULUD 11% KULUD

289 LINNATEATRID Ekke Moor August Gailiti teose dramatiseering. Drama- tiseerija ja lavastaja Aare Toikka, koreograaf Kristjan Rohioja, kunstnik Iir Hermeliin, val- KURESSAARE LINNATEATER guskunstnik Sander Põllu, muusikaline ku- www.kuressaarelinnateater.com jundaja Ardo-Ran Varres, lavavõitluse seadja Tanel Saar, lavameistrid Ahto Matt ja Raul Poolkutseline Kuressaare Teater sai 1935. aas- Õitspuu, valgustaja Tarmo Matt, kostümee- tal alguse Kuressaare Eesti Seltsi (1886–1940) rija Laivi Koppel, kunstniku assistent Pille näiteringist. 1998. aastal taasasutati Kures- Kose. Koostöölavastus VAT Teatri ja EMTA saare Linnateater ja järgmisel aastal toimus lavakunstikooliga. Kursuse juhendajad Pee- esimene esietendus. ter Raudsepp ja . Osades EMTA lavakooli 27. lennu tuden- STATSIONAARID ISTEKOHTI gid: Liisa Saaremäel või Lauli Otsar – Neenu Teatrisaal 215 Moor; Pille-Riin; Lapi naine. Karmo Nigula – Ekke Moor. Karl Laumets – Toomas Üüve; Sinine saal 90 koguduse vanem Kaika Jüri; kraavihall Kuressaare Sadamaait 177 Oskar Ääreküla; Kapten; põdrapull Peppi; väike Ekke. Risto Vaidla – Aat Elme; Kogu- KOOSSEIS duse liige; Aleksander Jundi; Pootsman; Lapi mees. Jürgen Gansen – Aat Elme; Mustlane; Teatri juht: Piret Rauk Koguduse liige; kraavihall Iivan; Tüürimees; Direktori asetäitja loomealal: Aarne Mägi Lapi mees. Markus Habakukk – Külapoiss; Lavastaja: Peeter Tammearu hobune Džabo; Koguduse liige; Kraavihall; jahimees Jürga. Saara Nüganen – Külatüd- UUSLAVASTUSED ruk; mustlase tütar Malleke; Looni Läik; Eetsa Jörsi; Lapi naine. Ott-Henrik Raidmets Molly Sweeney – Kirjandushuviline; mustlase poeg Roman; Brian Frieli draama. Inglise keelest tõlkinud Ruuts Laomaa; Koguduse liige; Kraavihall; Malle Pärn. Lavastaja Peeter Tammearu, põdrapull Nari. Christopher Rajaveer – Kir- kunstnik Riina Vanhanen, valguskunstnik- jandushuviline; mustlase poeg Ruslan; Vee- helitehnik Priidu Adlas ja Tarmo Matt, muu- liks Ekma; Kaubajuut; Koguduse liige; sikaline kujundaja Feliks Kütt, lavameistrid Kraavihall; Isa Uutšö. Ester Kuntu – Must- Ahto Matt, Kuno Lauton ja Margus Teras- lase naine Roosi; Koguduse liige; Elda Indu; mees, kostümeerija Laivi Koppel, etenduse Lassi. juht Ene Pärtel, graafiline kujundaja Liisa Esietendus 30. juulil 2015 Kuressaare Saaremäel. Lavastus valmis koostöös Vaba Sadamaaidas. Lavaga. Osades: – Molly Sweeney. Ülevaataja – Frank Sweeney. Peeter Tam- Jesse Eisenbergi draama. Inglise keelest tõl- mearu – Dr Rice. kinud . Esietendus 25. märtsil 2015 Vaba Lava Lavastaja ja muusikaline kujundaja Peeter suure saalis. Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, lavameister

290 Ahto Matt, valgustaja ja helitehnik Tarmo Osades: Rauno Kaibiainen, Merilin Kir- Matt, kostümeerija Laivi Koppel, etenduse bits, Taavi Lepik. juht Ene Pärtel. Esietendus 12. novembril 2015 Kures- Osades: – Maria. Andres saare Linnateatri suures saalis. Raag – Zenon. Lauri Kink – David. Esietendus 28. septembril 2015 Kures- Minu ema on päkapikk saare Linnateatri suures saalis. Lavastus lastele. Teksti autor ja lavastaja Aarne Mägi, lavameister Ahto Matt, valgus- Rääkivad riided taja Tarmo Matt, kostümeerija Laivi Koppel, Lavastus lastele. Teksti autor ja lavastaja helitehnik Tarmo Matt. Aarne Mägi, muusika autor Laine Lehto, Osades: Aime Käen – Vanaema. Mati Tal- kunstnik Annika Aedma, valguskunstnik vistu – Isa. Piret Rauk – Päkapikk; Ema. Tarmo Matt, muusikaline kujundaja Toomas Martin Vesberg – Poeg. Lunge, lavameister Ahto Matt, kostümeerija Esietendus 10. detsembril 2015 Kures- Laivi Koppel, helitehnik Tarmo Matt. saare Linnateatris.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Armastuse kirjad 9.11.2013 sõnalavastus täisk 9 628 Eesti mees ja tema naine 23.03.2014 sõnalavastus täisk 7 837 Ekke Moor 30.07.2015 sõnalavastus täisk 12 1 940 Killu ja Mürakas 5.12.2013 mitmeliigilavastus lapsed 6 665 Minu ema on päkapikk 10.12.2015 sõnalavastus lapsed 8 529 Molly Sweeney 25.03.2015 sõnalavastus täisk 9 643 Otsides varandust 28.11.2014 mitmeliigilavastus lapsed 1 59 Rääkivad riided 12.11.2015 sõnalavastus lapsed 8 724 Testamenditäitjad 29.07.2014 sõnalavastus täisk 11 2 254 Vana õngitseja 19.01.2013 sõnalavastus täisk 4 346 Wally kohvik 1.10.2013 sõnalavastus täisk 5 496 Ülevaataja 28.09.2015 sõnalavastus täisk 13 1 386

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUS KOKKU uuslavastused 5 0 5 kogu repertuaar 10 2 12 etendused 86 7 93 külastused 9 783 724 10 507 keskmine pilet 9 3,3 8,7

48% etendustest anti üle Eesti, väljaspool lavastuste statsionaare.

291 MUU TEGEVUS

Filmiprogramm lastele ürituste sari 22 3278 Filmiprogramm täiskasvanutele ürituste sari 73 4 981 Kuressaare filminädal ürituste sari 6 409 101 8 668 etendused, külastused 93 10 507 2015 KOKKU 194 19 175

MAJANDUSTEGEVUS

tööjõukulud majandustegevusest 218 368 laekuv tulu 48% 86 635 29%

halduskulud 139 904 majanduskulud 31% 95 574 21% toetused TULUD 215 497 KULUD 71%

TALLINNA LINNATEATER www.linnateater.ee

STATSIONAARID ISTEKOHTI Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Väike saal 93 Noorsooteater, on tegutsenud ligi viisküm- Taevalava 169 mend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Põrgulava 182 Lavastusi tuuakse välja viies erinevas saalis, Lavaauk 320 vabaõhulaval on pandud alus suveteatri Kammersaal 71 traditsioonile. Linnateatril on oma rahvus- Hobuveski 142 vaheline teatrifestival „Talveöö unenägu“. Salme Kultuurikeskus 618

292 KOOSSEIS Kõrve – Witko. Indrek Ojari – Juro. Priit Pius – Hanzo. – Petar. Teatrijuht: Raivo Põldma – Staschko. Veiko Tubin – Kito. Henrik Kal- Peanäitejuht: Elmo Nüganen met – Michal. Kristjan Üksküla – Merten. Muusikajuht: Riina Roose Kaspar Velberg – Lyschko. Argo Aadli – And- Kunstnik: Kustav-Agu Püüman rusch. Maiken Schmidt – Eeslaulja. Tõnn Peakunstnik: Reet Aus (al 19.10.2015) Lamp – Tonda. Kristiina Jalasto – Külatüd- Lavastajad-dramaturgid: Diana Leesalu, ruk. Helen Männik – Külatüdruk. Karl-And- Paavo Piik reas Kalmet – Merten. Dramaturgid: Triin Sinissaar, Kristiina Jalasto Esietendus 31. jaanuaril 2015 Põrgulaval. Projektijuht: Veiko Tubin Trupijuht: Triinu Sillaste Sügise unenägu Näitlejad: Argo Aadli, Aleksander Eelmaa Jon Fosse draama. Norra keelest tõlkinud (kuni 30.06.2015), Epp Eespäev, Andero Eha Vain. Lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Ermel, Mikk Jürjens, Piret Kalda, Henrik Kal- Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Neeme Jõe, met, Karl-Andreas Kalmet (kuni 30.06.2015), muusikaline kujundaja Arbo Maran, kunst- Alo Kõrve, Hele Kõrve, Anu Lamp, Tõnn niku assistent Eliise Selisaar. Lamp, Liis Lass, Allan Noormets, Indrek Osades: Elmo Nüganen – Mees. Elisabet Ojari, , Märt Pius, Priit Pius, And- Reinsalu – Naine. Epp Eespäev – Ema. Piret res Raag, Ursula Ratasepp, Anne Reemann, Kalda – Gry. Aleksander Eelmaa – Isa. Elisabet Reinsalu, Maiken Schmidt, Rain Esietendus 7. märtsil 2015 Põrgulaval. Simmul, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome, Sandra Uusberg, Andrus Vaarik, He- Melujanu lene Vannari, Kaspar Velberg, Evelin Võige- Nüüdistantsulavastus. Algatajad Maiken mast, Priit Võigemast (kuni 30.06.2015), Schmidt ja Paavo Piik, lõpetajad Henrik Kal- Kristjan Üksküla met ja Priit Võigemast, muusika autor Vaiko Eplik, kunstnik Anneli Arusaar, valguskunst- UUSLAVASTUSED nik Emil Kallas, helikujundaja Veiko Tubin, eriefektide tehnilised lahendused Enar Krabat Tarmo. Otfried Preussleri teose dramatiseering. Osades: Henrik Kalmet, Anu Lamp, Liis Saksa keelest tõlkinud Linda Ariva. Drama- Lass, Märt Pius, Priit Pius, Ursula Ratasepp, tiseerija ja lavastaja Diana Leesalu, muusika Maiken Schmidt, Külli Teetamm, Kaspar Vel- autor Ardo Ran Varres, koreograaf Maiken berg, Evelin Võigemast, Kristjan Üksküla, Schmidt, kunstnik Jaagup Roomet, valgus- Priit Võigemast. kunstnik Emil Kallas, videokunstnikud Esietendus 18. aprillil 2015 Taevalaval. Aleks Tenusaar, Andres Tenusaar, Raivo Möl- lits ja Taavet Jansen, lauluõpetaja Riina Vanamees ja meri Roose, lavavõitluse seadja Indrek Sammul, Ernest Hemingway teose dramatiseering. La- mustkunsti juhendaja Meelis Kubo. vastaja Martti Helde, dramatiseerija Jim Osades: Andrus Vaarik – Meister. Märt Ashilevi, muusika autor Mihkel Zilmer, Pius – Krabat. Mikk Jürjens – Lobosch. Alo koreograaf Arolin Raudva, kunstnik Kristjan

293 Suits, kostüümikunstnik Liis Plato, valgus- Jarek Kasar, kunstnik Reet Aus, valguskunst- kunstnik Rene Liivamägi, videokunstnikud nik Reelika Palk, lavastaja assistent Laura Emer Värk, Hendrik Mägar, Jaak Ollino jr ja Kalle. Mikk-Mait Kivi, kunstniku assistent Imre Osades: Elisabet Reinsalu – Vera. Kaspar Paabo, grimmikunstnik Liisi Roht, helikujun- Velberg – Paul. Liis Lass – Frida. Jürgen Gan- daja Ranno Tislar, operaatorid Aivo Rannik, sen* – Georg. Liisa Saaremäel* – Jane. Karmo Erik Põllumaa, Janar Hakk, Sanna Maria Nigula* – Kurt. Saara Nüganen* – Laura. Rink ja Veiko Jaksi, tehniline juht Allan Räim, Laura Kalle* – Silvia. Markus Habakukk* – konsultant Enar Tarmo. Koostöölavastus Von Vallo. Ott-Henrik Raidmets* – Oskar. Chris- Krahli Teatriga. topher Rajaveer* – Siim. Lauli Otsar* – Ester. Osades: Andres Ots – Vanamees. Tõnis Esietendus 23. septembril 2015 Salme Niinemets – Noor Vanamees. Kait Kall – kultuurikeskuses. Avastaja. Kristjan Üksküla – Süütu. Evelin Võigemast – Valitseja. Ivo Reinok – Orb. Liis Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus Lindmaa – Sõdalane. Helene Vannari – Tiago Rodriguese draama. Portugali keelest Maag. Raho Aadla, Joonas Tagel, Simo Kruu- tõlkinud Kristiina Jalasto. Lavastaja Diana sement, Johann Rosenberg, Maarja Tõnisson, Leesalu, muusika autor ja muusikaline Age Linkmann, Mari-Liis Eskusson, Kadri kujundaja Veiko Tubin, kunstnik Annika Lin- Sirel ja Sigrid Savi – tantsijad. demann, valguskunstnik Reelika Palk, heli- Esietendus 3. juunil 2015 Volta kvartalis kujundaja Arbo Maran. Tööstuse 47B Loftides. Osades: Hele Kõrve – Kaelkirjak. Indrek Ojari – Judy Garland. Margus Tabor – Mees, Tagasitulek isa juurde kes on minu isa; Tšehhov. Priit Pius – Vana- Madis Kõivu draama. Lavastaja Adolf Ša- mees; Suhkrupakipanga teller; Panter; Polit- piro, lavastusdramaturg Toomas Kall, kunst- seinik; Pedro Passos Coelho. nik ja videokujundaja Vladimir Anšon, Esietendus 14. novembril 2015 väikeses kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik saalis. Emil Kallas, muusikaline kujundaja Riina Roose, arranžeerija Jaak Jürisson. MUU TEGEVUS Osades: Lembit Ulfsak – Tagasitulija. Elmo Nüganen – Isa. Anne Reemann – Ema. Tallinna Linnateatri viiekümnenda sünni- Kalju Orro – Vend. Epp Eespäev – Proua päeva tähistamisürituste sarjas „Kontakt“ Klaudi. Külli Teetamm – Hermine. Piret toimus aasta jooksul 7 näitlejate kohtumis- Kalda – Anna. Rain Simmul – Peremees. õhtute salvestust, korraldajad olid Veiko Esietendus 16. septembril 2015 Taevalaval. Tubin, Paavo Piik ja Henrik Kalmet, õhtuju- hid Henrik Kalmet ja Veiko Tubin. Veider orkester EMTA lavakunstikooli 27. lennu diplomi- Teatrisõprade klubis: lavastus*. 4. septembril esitleti teatri 50. juubeli puhul Rodney Acklandi draama. Inglise keelest tõl- ilmunud raamatut „Olla! 50 mälestust ja kinud Triin Tael. Lavastaja Adrian Giurgea, mälestuste mälestust“, mille autor on Pille- muusika autor ja muusikaline kujundaja Riin Purje. Loeti katkendeid raamatust ning

294 Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Aeg ja perekond Conway 23.02.2011 sõnalavastus täisk 7 620 Aju jaht 22.02.2014 sõnalavastus täisk 21 1 929 Amy seisukoht 29.10.2011 sõnalavastus täisk 12 1 521 Armastus ja raha 26.04.2014 sõnalavastus täisk 22 2 216 Hamlet 27.10.2012 sõnalavastus täisk 7 1 233 Harakale haigus ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk 21 3 586 Hiirtest ja inimestest 4.10.2014 sõnalavastus täisk 26 3 065 Igatsus 31.05.2014 sõnalavastus täisk 16 2 923 Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4 12.03.2006 sõnalavastus täisk 4 634 Kassirabal 9.11.2013 sõnalavastus täisk 6 1 088 Kes kardab Virginia Woolfi? 23.01.2010 sõnalavastus täisk 29 2 242 Koletis kuu peal 26.03.2011 sõnalavastus täisk 29 3 005 Kolm vihmast päeva 23.02.2013 sõnalavastus täisk 17 1 565 Krabat 31.01.2015 sõnalavastus noored 31 5 535 Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus 14.11.2015 sõnalavastus täisk 10 900 Lantimiskunstnikud 29.09.2012 sõnalavastus noored 18 11 190 Ma armastasin sakslast 12.12.2009 sõnalavastus täisk 1 150 Maailmale nähtamatud pisarad 3.04.2012 sõnalavastus täisk 7 3 905 Melujanu 18.04.2015 tantsulavastus täisk 13 2 250 Neli aastaaega 14.12.2013 sõnalavastus täisk 25 2 249 Pál-tänava poisid 8.06.2013 sõnalavastus noored 12 5 578 Surnud hinged 15.11.2014 sõnalavastus täisk 21 3 625 Sügise unenägu 7.03.2015 sõnalavastus täisk 23 4 163 Tagasitulek isa juurde 16.09.2015 sõnalavastus täisk 19 2 622 Tõde ja õigus. Teine osa 12.02.2005 sõnalavastus täisk 3 521 Utoopia rannik. I osa. Teekond 9.03.2013 sõnalavastus täisk 8 1 441 Vanamees ja meri 3.06.2015 mitmeliigilavastus täisk 14 5 217 Varesele valu ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk vt Eesti Draamateater Veider orkester 23.09.2015 sõnalavastus noored 9 4 672

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUS MITMELIIGILAVASTUS KOKKU uuslavastused 5 1 1 7 kogu repertuaar 27 1 1 29 etendused 404 13 14 431 külastused 72 178 2 250 5 217 79 645 keskmine pilet 15,3 15,7 15,4 16,4

Väljaspool statsionaari anti 1 etendus Brüsselis ja 2 Peterburis.

295 näidati videolõike ja fotosid kunagistest la- vastutus ning moodsate ja traditsiooniliste vastustest. Lugesid , Maria Avdjuš- peremudelite kujutamine teatrilaval. Arut- ko, Kaspar Velberg, Alo Kõrve, Ursula eludes osalesid Henrik Kalmet ja Andrus Ratasepp, Külli Teetamm ja Argo Aadli, üri- Vaarik, ettevõtja Rasmus Rask ja kultuurimi- tuse korraldajad olid Kalju Orro ja Veiko nister Indrek Saar, Reet Aus, Krister Paris, Tubin. Mihkel Raud ja Veiko Tubin, arutelusid juhtis 29. oktoobril, 26. novembril ja 19. det- Aro Velmet. sembril toimusid meenutuste õhtud Noor- Linnateatri korraldamisel toimusid ok- sooteatri sünnist ning Voldemar Panso ajast toobris Hele Kõrve plaadi „Eluhõiked“ esit- koos tema kolleegide ja mõttekaaslastega. 25. luskontserdid Salme Kultuurikeskuses. septembril mälestusõhtu „Reet Neimarit Laulude autor Maian Kärmas, Jazztrio ja meenutades“. 70. sünniaastapäeva puhul Noorteorkestri Reaalmažoor keelpillikoos- meenutasid teda Lea Tormis, Anu Lamp, seisu dirigent oli Rasmus Puur, kontserdid Elmo Nüganen, Piret Kruuspere, Pille-Riin lavastas Alo Kõrve, videokunstnik Veiko Purje jt. Vestluse salvestas Eesti Rahvusring- Tubin, kunstnik Anu Konze. hääling.

Tallinna Linnateater avas oma juubelihooaja 13. augustil tasuta kontserdiga linnarahvale Eluhõiked kontsert 2 856 „Linnateater 50: kutse sünnipäevale“ ja 15. Kontakt vestlussari 9 784 augustil oma ala avamisega Arvamusfestiva- Linnateater 50 juubelisari 4 1 690 lil Paides, kus kutsuti kaasa mõtlema teema- etendused, külastused 431 79 645 del kultuur ja alkohol, kultuur ja sotsiaalne 2015 KOKKU 446 82 975

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu tööjõukulud 1 181 865 1 898 937 39% 64%

47% muud kulud etendus- 333 660 tegevusega 11% kaudselt seotud tulud 404 343 14% halduskulud 238 032 toetused 8% 1 422 321 majanduskulud 47% 507 665 TULUD 17% KULUD

296 RIIGI ASUTATUD Laine Mägi, Pääru Oja, Tõnu Oja, Ester Paju- soo, , Raimo Pass, Jaan Rek- SIHTASUTUSED kor, Inga Salurand (al 1.09.2015), Indrek Sammul, Britta Soll, Tiit Sukk, Taavi Teplen- kov, Jüri Tiidus, , Hendrik EESTI DRAAMATEATER Toompere jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, www.draamateater.ee , Martin Veinmann Eesti Draamateater on püsitrupiga reper- tuaariteater, mis tegutseb riigi osalusega siht- UUSLAVASTUSED asutusena. Eesti suurimas sõnalavastus- teatris töötab 40 näitlejat. Teatri repertuaaris Viimasel minutil on klassika, samuti nii maailma kui ka Eesti Carin Mannheimeri komöödia. Rootsi kee- uuem dramaturgia. Eesti Draamateatris lest tõlkinud Anu Saluäär. Lavastaja Aleksan- esmalavastatud algupärandid ilmuvad näi- der Eelmaa, kunstnik Krista Tool, dendiraamatu sarjas, „Esimese lugemise“ valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline sarjas tutvustatakse seni lavastamata Eesti kujundaja Lauri- Dag Tüür, etenduse juht näidendeid, prioriteediks on noorte autorite Anneli Roosi. näidendite esitamine. Osades: Ülle Kaljuste – Marianne, vanem naine. Maria Klenskaja – Annlouise, vanem STATSIONAARID ISTEKOHTI naine. Kaie Mihkelson – Solveig, vanem Suur saal 426 naine. Raimo Pass – Per, vanem mees. Mar- Väike saal 170 kus Luik – Staffan, mees parimates aastates. Maalisaal 70 Harriet Toompere – Kristina, Marianne tütar; Kammersaal 150 Sara, Marianne tütar. Laitse Graniitvilla 184 Esietendus 25. jaanuaril 2015 väikeses saalis. KOOSSEIS Laulud halli mere äärest Teatrijuht: Rein Oja Pipsa Lonka draama. Soome keelest tõlkinud Peanäitejuht: Priit Pedajas Maimu Berg. Lavastaja Ingomar Vihmar, Lavastajad: Hendrik Toompere, koreograaf Rauno Zubko, kunstnik Illimar Uku Uusberg Vihmar, valguskunstnik Margus Vaigur, Peakunstnik: Riina Degtjarenko videokunstnik Sander Tuvikene, muusika- Muusikajuht: Malle Maltis line kujundaja Ingomar Vihmar, lauluõpetaja Dramaturgid: Ene Paaver, Kairi Kruus Malle Maltis, etenduse juht Kadri Tammiste. Näitlejad: Tõnu Aav, Robert Annus, Alek- Osades: Kersti Kreismann – Aila. Viire sander Eelmaa (al 1.09.2015), Ita Ever, Kersti Valdma – Hilkka. Guido Kangur – Taat; Heinloo, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Jumal. Hilje Murel – Kerttu. Kleer Maibaum- Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Vihmar – Tytti. Ivo Uukkivi – Petteri. Jaan Piret Krumm, Marta Laan, Mari Lill, Mari- Rekkor – Jarkka. Tiit Sukk – Pasi. Mari Lill – Liis Lill, Markus Luik, Ain Lutsepp, Mait Tiitinen. Tõnu Oja – Esko Vuorinen; Ametnik. Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Ester Pajusoo – Müüja; Jaapani turist. Rauno

297 Zubko – Hooldaja; Jaapani turist; Õnnelik Romeo ja Julia Valsitantsija; Orienteeruja; Jeesus. Julia Ko- William Shakespeare’i värssdraama. Inglise neva – Jaapani turist; Orienteeruja. Üüve- keelest tõlkinud Georg Meri. Lavastaja Ingo- Lydia Toompere – Jaapani turist; Õnnelik mar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, val- valsitantsija; Orienteeruja. Helena Pihel – Jaa- guskunstnik Mari-Riin Villemsoo (TÜVKA), pani turist; Orienteeruja. Malle Maltis – See- etenduse juht Liisa Liksor. Koostöölavastus niorikodu alaline elanik. Andreas Altmäe Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga. Seeniorikodu alaline elanik. Mihkel Roolaid Osades 10. lennu teatriüliõpilased trupist – Seeniorikodu alaline elanik. Must Kast: Kristo Veinberg – Paris; Mercutio. Esietendus 15. veebruaril 2015 suures saalis. Rauno Polman – Paris; Mercutio. Birgit Land- berg või Kaija Maarit Kalvet – Sinjoora Mon- Vennad Karamazovid tecchi; Julia. Kristjan Lüüs – Sinjoor Fjodor Dostojevski teose dramatiseering. Capuletti; Lorenzo; Gregorio. Kaarel Targo – Vene keelest tõlkinud Aita Kurfeldt. Drama- Sinjoor Capuletti; Lorenzo; Samson. Märt tiseerija ja lavastaja Hendrik Toompere, Koik või Silver Kaljula – Romeo; Tybalt. Mih- kunstnik Pille Jänes, videokunstnikud Hend- kel Kallaste – Benvolio. Laura Niils või Liina rik Toompere ja Tauno Makke, muusikaline Leinberg – Sinjoora Capuletti; Julia amm. kujundaja Lauri Kaldoja, etenduse juht Karin Esietendus 29. mail 2015 väikeses saalis. Undrits. Osades: Mait Malmsten – Fjodor Karama- Tartuffe zov. Hendrik Toompere jr. – Dmitri Karama- Molière’i komöödia. Prantsuse keelest tõlki- zov. Mait Joorits – Ivan Karamazov. Pääru nud August Sang. Lavastaja Lembit Peter- Oja – Aljoša Karamazov. Jüri Tiidus – Smerd- son, kunstnik Lilja Blumenfeld, valgus- jakov; munk. Lembit Ulfsak – Staarets Zos- kunstnik Triin Suvi, videokunstnik Tauno sima. Marta Laan – Katerina Ivanovna. Merle Makke, muusikaline kujundaja Marius Peter- Palmiste – Proua Hohlakova. Kersti Heinloo son, liikumisjuht Tiina Mölder, etenduse juht – Grušenka. Taavi Teplenkov – Uurija; Raki- Anneli Roosi. tin. Sulev Teppart – Miussov; Trahteripidaja. Osades: Maria Klenskaja – Proua Per- Tõnu Kark – Wroblewski; Grigori. Jüri Ants- nelle. Rein Oja – Orgon. Liina Olmaru – El- maa – Munk; Kaardimängija; Tunnistaja. mire. Uku Uusberg – Damis. Mari-Liis Lill – Esietendus 22. märtsis 2015 suures saalis. Mariane. Robert Annus – Valère. Indrek Sam- Sylvia mul – Cléante. Marius Peterson – Tartuffe. A. R. Gurney draama. Inglise keelest tõlki- Hilje Murel – Dorine. Aleksander Eelmaa või nud Ülev Aaloe. Lavastaja Teet Kask, kunst- Tõnu Aav – Härra Loyal. Tarmo Song – Po- nik Ülar Mark, muusika autor Thomas litseimeister; Flipote. Strønen, kostüümikunstnik Triinu Pungits, Esietendus 4. oktoobril 2015 suures saalis. valguskunstnik Margus Vaigur, etenduse juht Johannes Tammsalu. Julia ja Romeo Osades: Inga Salurand – Sylvia. Egon Lauri Sipari ja Liisa Urpelaineni draama. Nuter – Greg. Kaie Mihkelson – Kate. Mar- Soome keelest tõlkinud Maimu Berg. Lavas- kus Luik – Tom; Phyllis; Leslie. tajad Kersti Kreismann ja Martin Veinmann, Esietendus 29. märtsil 2015 väikeses saalis. kunstnik Inga Vares, valguskunstnik Sten

298 Martin Saarest, etenduse juht Johannes Valgustaja Tammsalu. Draama autor ja lavastaja Uku Uusberg, Osades: Kersti Kreismann – Julia. Martin kunstnik Kaspar Jancis, valguskunstnik And- Veinmann – Romeo. reas Altmäe, videokunstnik Sander Tuvi- Esietendus 18. oktoobril 2015 Maalisaalis. kene, etenduse juht Johannes Tammsalu. Osades: Ivo Uukkivi – Valgustaja. Tõnu Põhiküsimus Oja – Viktor. Harriet Toompere – Viktoria. Tom Stoppardi draama. Inglise keelest tõlki- Raimo Pass – Eino Truu. Guido Kangur – nud Kalle Hein. Lavastaja Hendrik Toom- Semjon. Kristo Viiding – Voltäär. Markus pere, kunstnik Riina Degtjarenko, video- Luik – Monteskjöö. Robert Annus – Russoo. kunstnik Tauno Makke, etenduse juht Karin Uku Uusberg – Lavastaja G. Johannes Tamm- Undrits. salu – Inspitsient. Jüri Antsmaa – Tehniline Osades: Marta Laan – Hilary. Tiit Sukk – töötaja. Spike. Jüri Tiidus – Amal. Liis Haab – Julia. Esietendus 12. detsembril 2015 väikeses Taavi Teplenkov – Leo Reinhardt. Hendrik saalis. Toompere – Jerry Krohl. Inga Salurand – Ur- sula. – Bo. Ursula Ratassepp – Väljaspool lavastuste statsionaare anti 3,4% Cathy. Kadri Tikerpuu – Elaine. etendustest, sh „Eesti matusega“ 2 etendust Esietendus 31. oktoobris 2015 väikeses Soomes, Kuopios. saalis. Lisaks teatri põhirepertuaarile loeti sarjas Kaart ja territoorium „Esimene lugemine“ ette Eesti Teatri Agen- Michel Houellebecqi teose dramatiseering. tuuri 2015. aasta näidendivõistluse võidutöö: Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff. La- Tark mees taskus vastaja Juhan Ulfsak, dramatiseerija ja lavas- Näidendi autor Piret Saul-Gorodilov. Luge- tusdramaturg Eero Epner, kunstnik Liisi mise lavastas Raivo Trass. Eelmaa, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, Lugesid: Hilje Murel – Sille. Andres Ots – valguskunstnik Triin Suvi, muusikaline ku- Jaak. Tõnu Kark – Pets. Maria Klenskaja – jundaja Hendrik Kaljujärv, videokunstnik Anna. Veljo Reinik – Andu. Merle Palmiste – Emer Värk, operaator Jekaterina Abramova, Viika. fotode autor Paul Kuimet, etenduse juht Esimene lugemine 30. oktoobril 2015 Kadri Tammiste. Kammersaalis. Osades: Hendrik Toompere jr – Jed Mar- tin. Lembit Ulfsak – Isa. Elina Netšajeva – Repertuaari koondnäitajad Olga. Ülle Kaljuste – Galerist. Indrek Sam- mul – Töömees; Detektiiv. Jaan Rekkor – 2015 SÕNALAVASTUSED Vana Kunstnik. Piret Krumm – Noor Kunst- uuslavastused 10 nik. Pääru Oja – Noor Näitleja. kogu repertuaar 35 Esietendus 29. novembril 2015 suures etendused 501 saalis. külastused 107 689 keskmine pilet 11,1

299 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Aabitsa kukk 10.09.2004 sõnalavastus täisk 19 3 533 Aiamajas 23.02.2014 sõnalavastus täisk 17 4 701 Augustikuu 7.03.2010 sõnalavastus täisk 9 2 851 Eesti matus 8.06.2002 sõnalavastus täisk 12 4 446 Grönholmi meetod 30.03.2008 sõnalavastus täisk 14 2 018 Harakale haigus ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk vt TallinnaLinnateater Hõimud 21.09.2014 sõnalavastus täisk 23 3 093 Hävituse ingel 25.11.2012 sõnalavastus täisk 16 2 107 Julia ja Romeo 18.10.2015 sõnalavastus täisk 11 714 Kaart ja territoorium 29.11.2015 sõnalavastus täisk 6 2 005 Kass tulisel plekk-katusel 10.06.2014 sõnalavastus täisk 21 3 749 Keskmängustrateegia 7.12.2014 sõnalavastus täisk 18 4 398 Kuldne Lurich 2.11.2014 sõnalavastus lapsed 13 4 490 Kõik on täis 18.01.2008 sõnalavastus täisk 20 3 292 Laul, mis jääb 13.06.2014 sõnalavastus täisk 15 4 182 Laulud halli mere ääres 15.02.2015 sõnalavastus täisk 17 4 013 Leke 8.12.2013 sõnalavastus täisk 7 2 149 Orvud 22.10.2013 sõnalavastus täisk 12 1 566 Põhiküsimus 31.10.2015 sõnalavastus täisk 8 1 100 Rahauputus 6.04.2002 sõnalavastus täisk 6 2 497 Romeo ja Julia 29.05.2015 sõnalavastus täisk 8 834 Saatuse heidikute kuu 16.06.2011 sõnalavastus täisk 17 2 085 Sylvia 29.03.2015 sõnalavastus täisk 20 2 607 Tartuffe 4.10.2015 sõnalavastus täisk 6 2 034 Teed juuakse kell viis 3.11.2013 sõnalavastus täisk 21 7 578 Tuhk ja akvaviit 10.05.2013 sõnalavastus täisk 19 6 705 Tund aega, et hinge minna 16.02.2013 sõnalavastus täisk 13 573 Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 20.03.2013 sõnalavastus täisk 8 2 194 Valgustaja 12.12.2015 sõnalavastus täisk 4 476 Vana roosa maja 9.12.2012 sõnalavastus lapsed 14 4 190 Varesele valu ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk 23 3 203 Vennad Karamazovid 22.03.2015 sõnalavastus täisk 17 4 901 Vennas 9.02.2014 sõnalavastus täisk 24 2 899 Viimasel minutil 25.01.2015 sõnalavastus täisk 32 7 757 Wabadusrist 4.04.2014 sõnalavastus täisk 11 2 749

300 KORRALDATUD SÜNDMUSED samuti tema teised lavastused Draamateatris ning teater laiemalt, küsis Märt Avandi. Eesti Draamateater andis välja plaadi „Kui 8. detsembril Maalisaalis „Hääled. Jaan sul valutab mõnikord süda. Draamakeldri Kruusvall 75“ ja 15. detsembril Houellebecqi lood“. Raimond Valgre ja tema ajastu laule „Kaart ja territoorium“, kus vestlesid Houel- esitavad Märt Avandi, Mait Malmsten, Tiit lebecqi tõlkijad Indrek Koff ja Triinu Tamm Sukk, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert ning Houellebecqi lugeja Taavi Eelmaa. Kat- Annus, Raimo Pass ja Draamakeldri kvintett. kendeid tõlkimisel ja veel eesti keeles ilmu- mata raamatutest luges Taavi Eelmaa. 9. novembril toimus Maalisaalis Poola kirjan- duse õhtu. Kavas dokumentaalfilm „Róże- Antsude pidu wiczi jõgikond”. Tadeusz Różewiczist ja Kolleegipreemiate peo lavakava toimus det- poola luulest vestles filmi režissööri Artur sembri lõpus 17. korda. Burszta ja luuletaja Tadeusz Dąbrowskiga õhtu juht ja Tadeusz Dąbrowski valikkogu „Te Deum” tõlkija Hendrik Lindepuu. Antsude pidu muu 1 181 Esimene lugemine ürituste sari 1 35 Draamateatri heategevuslik jõulusahver toi- Pangalaen juubeliüritus 1 161 mus 7. detsembril teatri jalutussaalis. Sahvri Link vestlus 3 184 korraldaja on näitlejanna Kersti Heinloo. Ringkäik ürituste sari 14 274 20 835 Sarjas LINK: Maalisaalis 30. aprillil „Ingo- etendused, külastused 501 107 689 mari õhtu“, kus peateemaks oli Ingomar Vih- 2015 KOKKU 521 108 524 mari lavastus „Laulud halli mere äärest“,

MAJANDUSTEGEVUS tööjõukulud 2 360 224 majandustegevusest 61% laekuv tulu 1 230 461 32%

muud kulud etendus- 597 606 tegevusega 15% kaudselt seotud tulud 957 735 toetused 25% 1 689 867 halduskulud 43% 269 712 majanduskulud 7% 637 613 TULUD 17% KULUD

301 ENDLA TEATER UUSLAVASTUSED www.endla.ee Kõik naistest Miro Gavrani komöödia. Horvaadi keelest Teatrit on Pärnus tehtud aastast 1875, alguses tõlkinud Hendrik Lindepuu. Lavastaja ja laulu- ja näitemänguseltsis Endla ning kutse- kunstnik Kaili Viidas, valguskunstnik Kar- lise teatrina 1911. aastast, kui valmis juu- men Tellisaar, muusikaline kujundaja Janek gendstiilis teatrihoone kesklinnas. Siht- Vlassov, lauluõpetaja Toomas Voll, lavameis- asutusena alustas Endla Teater tegevust 2012. ter Kaido Päästel, etenduse juht Silja Koppel. aastal, asutajateks on Eesti riik, Pärnu linn Osades: Carmen Mikiver – Anita; Dorot; ning Paikuse vald. Endla eripäraks on 1968. Maria; Biba; Agnes. Karin Tammaru – Liida; aastal algatatud suvine hooaeg, mil mängi- Greta; Niina; Mimmi; Karolina. Liina Tenno- takse statsionaaris Pärnu puhkajatele. saar – Stella; Olga; Jaana; Dada; Luisa. Jaanus Mehikas – Mees. STATSIONAARID ISTEKOHTI Esietendus 20. veebruaril 2015 Küünis. Suur saal 573 Peeter Paan ja Valge Lind Wendy Küün 120 J. M. Barrie lastejutustuse dramatiseering. Dramatiseerija ja laulutekstide autor Silvia Valge saal 100 Soro, lavastaja ja koreograaf Oleg Titov, muu- Kaelase mõisa park 150 sika autor Feliks Kütt, kunstnik Liina Tepand, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunst- KOOSSEIS nik Terina Tikka, muusikaline kujundaja Fe- liks Kütt, lauluõpetaja Toomas Voll, etenduse Teatrijuht: Ain Roost (kuni 31.01.2015), juht Astrid Kivila. Roland Leesment (al 1.02.2015) Osades: Ireen Kennik – Mrs Darling. Priit Kunstiline juht: Ingomar Vihmar Loog – Mr Darling. Fatme Helge Leevald – (al 15.02.2015) Wendy Darling; Jane. Kati Ong – Lisa; täiskas- Lavastajad: Enn Keerd, Laura Mets vanud Wendy. Sander Rebane – Peeter Paan. Dramaturgid: Piret Verte, Anne-Ly Sova Sepo Seeman – Kapten Konks. Lauri Mäe- (al 14.09.2015) sepp – Cecco. Ago Anderson – Smee. Tambet Trupijuht: Aigi Veski Seling – Härra Starkey. Ringo Ramul – John Näitlejad: Kadri Adamson, Ago Anderson, Darling. Franko Mirjam – Michael Darling. Märt Avandi (al 1.09.2015), Ireen Kennik, Karl Edgar Tammi – Nana; Bill Jukes. Reinis Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Kleer Mai- Paatsi – Nips. Holger Orav – Peenike. Karl- baum-Vihmar (al 27.08.2015), Carmen Miki- Enrik Kriis – Esimene Kaksik. Alex-Sander ver, Lauri Mäesepp, Kati Ong, Jaan Rekkor, Link – Teine Kaksik. Leonhard Sass Taalmaa Sander Rebane, Meelis Rämmeld (al – Tuutu. Sten Sepp – Loki. Ando Loosaar – 1.09.2015), Sepo Seeman, Tambet Seling, Ind- Krokodill. Lisette Laanela – Tiigerliilia. Tõnis rek Taalmaa, Karin Tammaru, Kaili Viidas Tomson – Suur Panter. Lisette Sivard – Väle Orav. Lisanna Jürisoo – Vaikne Kotkas. Mar- kus Monak – Punane Lõvi. Oskar Seeman – Nana; Bill Jukes. Mark Monak – Üksik Hunt. Esietendus 7. märtsil 2015 suures saalis.

302 Kolm torukübarat Midagi tõelist Endla Noortestuudio lavastus. Miguel Mi- Tom Stoppardi tragikomöödia. Inglise keelest hura komöödia. Hispaania keelest tõlkinud tõlkinud Jaak Rähesoo. Lavastaja Enn Keerd, Maria Kall. Lavastaja Enn Keerd, kunstnik kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Margus Kaido Torn, valguskunstnik Jaan Laur, muu- Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, sikaline kujundaja Janek Vlassov, valgustaja etenduse juht Astrid Kivila. Jaan Laur, helitehnik Tarmo Jürgens. Osades: Ago Anderson – Max. Ireen Ken- Osades: Feliks Kark – Don Rosario. Laura- nik – Charlotte. Meelis Rämmeld – Henry. Retti Laos – Paula. Oskar Seeman – Dionisio. Kadri Adamson – Annie. Priit Loog – Billy. Nora Aurora Vahenurm – Fanny. Mihkel Lauri Mäesepp või Mihkel Kallaste – Brodie. Tomberg – Vastik Härra. Triin Killing – Ma- Laura-Retti Laos või Nora Aurora Vahenurm dame Olga. Deborah Kuusik – Carmela. – Debbie. Braien Mekleš – Buby. Ivo Orav – Don Sacra- Esietendus 24. juulil 2015 suures saalis. mento. Steven Andreas Sinimeri – Elatanud Sõjaväelane. Siin elavad inimesed Esietendus 14. märtsil 2015 Valges saalis. Athol Fugardi draama. Inglise keelest tõlki- nud Silvi Väli. Lavastaja Enn Keerd, kunstnik Kahe lugu Ann Mirjam Vaikla, valguskunstnik Karmen Eduardo Galáni tragikomöödia. Hispaania Tellisaar, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, keelest tõlkinud Ruth Sepp. Lavastaja Madis etenduse juht Silja Koppel. Kalmet, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Osades: Carmen Mikiver – Milly. Sander Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Fe- Rebane – Don. Lauri Mäesepp – Shorty. liks Kütt ja Madis Kalmet, helitehnik Janek Fatme Helge Leevald – Sissy. Vlassov, etenduse juht Silja Koppel. Esietendus 10. okoobril 2015 Küünis. Osades: Karin Tammaru – Lola. Guido Kangur – Ortiz. Tramm nimega Iha Esietendus 8. mail 2015 Küünis. Tennessee Williamsi draama. Inglise keelest tõlkinud Jaak Rähesoo. Lavastaja ja muusika- Werther line kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Johann Wolfgang von Goethe teose dramati- Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur, vi- seering. Saksa keelest tõlkinud Edla Valdna. deokunstnik Argo Valdmaa, etenduse juht Dramatiseerija Triinu Ojalo, lavastaja Laura Astrid Kivila. Mets, kunstnik Maret Tamme, muusikaline Osades: Kleer Maibaum-Vihmar – kujundaja Feliks Kütt, etenduse juht Silja Blanche DuBois. Kati Ong – Stella Kowalski. Koppel. Priit Loog – Stanley Kowalski. Märt Avandi – Osades: Fatme Helge Leevald – Lotte. Harold Mitchell (Mitch). Karin Tammaru – Lauri Mäesepp – Johann. Sander Rebane – Eunice Hubbell. Ago Anderson – Steve Hub- Werther. Karl Edgar Tammi – erinevad rollid. bell. Ahti Puudersell – Pablo Gonzalez. Esietendus 11. juulil 2015 Kaelase mõisa Roland Leesment – Arst. Ando Loosaar – pargis. Sanitar. Esietendus 31. oktoobril 2015 suures saalis.

303 45 339 km² raba KORRALDATUD SÜNDMUSED Draama autor ja lavastusdramaturg Andra Teede. Lavastaja Laura Mets, kunstnik Illimar Esimene Koolinoorte Teatripäev: Vihmar, valguskunstnik Margus Vaigur, vi- 11. märtsil võõrustas Endla teater Pärnu deokunstnik Terina Tikka, muusikaline ku- linna ja maakonna kooliõpilasi ja pakkus jundaja Feliks Kütt, etenduse juht Silja koos 13 Eesti teatri, Viljandi kultuuriakadee- Koppel. mia ja Eesti kunstiakadeemiaga kogu päeva Osades: Kadri Adamson – A välismaa- vältel erinevaid õpitube ja etendusi. Teatri- mehe stseenis; Naine stseenis Mad Max; päevale registreerus üle neljasaja 1.–12. klassi Naine raba monoloogis jt. Ireen Kennik – A õpilase, kes said osa kuuest etendusest ning eesti retseptinurga stseenis; Naine skaibiseksi enam kui kuuekümnest erinevast töötoast: stseenis; B välismaamehe stseenis; Koidula jt. videokujundus, butafooria, lavavõitlus, kõ- Tambet Seling – Seikleja monoloogis kamast; netehnika ja palju muud. Töötoad toimusid Mees skaibiseksi stseenis jt. Meelis Rämmeld Endla teatris, Kontserdimajas, Kunstide – Ehitaja monoogis Underist; Mees stseenis Majas, Muuseumis, Raekojas, Laine Mägi Mad Max jt. Tantsukoolis ja Sütevaka Humanitaargüm- Esietendus 21. novembril 2015 Küünis. naasiumis. Eraldi projekti „Teater 1 päevaga“ raames Kangelapsed tõid gümnasistid ühe päeva jooksul lavale Lavastus lastele. Teksti autorid: Karl Edgar lühinäidendi „Mõttetu mees“. Näidendi Tammi, Fatme Helge Leevald, Sander Re- autor on Tartu kooliõpilane Taavi Tuulik, kes bane, Lauri Mäesepp ja Kristjan Lüüs. Lavas- osales koos kuue eakaaslasega 2015. a no- tajad Fatme Helge Leevald, Kristjan Lüüs, vembris välja kuulutatud „Hea idee“ kon- Lauri Mäesepp ja Sander Rebane, kunstnik kursil. Parimaid ideid arendati Mihkel Illimar Vihmar, valguskunstnik Margus Vai- Seederi juhendamisel näidendi kirjutamise gur, videokunstnik Terina Tikka, muusikali- koolitusel ning veebruaris valis žürii neist sed kujundajad Feliks Kütt ja Lauri Mäesepp, koolinoorte teatripäeval lavastamiseks Taavi lauluõpetaja Feliks Kütt, liikumisjuhid Helen Tuuliku lühinäidendi. Neljaliikmelist lavas- Solovjev ja Kardo Ojassalu, helitehnikud tajate meeskonda vedas Ingomar Vihmar, Janek Vlassov ja Siim Rohtväli, etenduse juht kelle käe all said end teatri suurel laval proo- Astrid Kivila. vile panna 11 noort näitlejat. Kunstnike mees- Osades: Fatme Helge Leevald – Sepinna. konda juhtis Liina Unt. Õpilased said kaasa Sander Rebane – Sepo. Lauri Mäesepp – Priit. lüüa igas lavastuse valmimise etapis: teksti Kristjan Lüüs – Tambet. analüüs, misanstseenide loomine, lavakujun- Esietendus 10. detsembril 2015 suures duse eskiiside valmimine, lavakujunduse saalis. ehitamine ja kujundamine, kostüümide ja grimmi tegemine jne. Lavastus etendus 11. märtsi õhtul teatri suures saalis.

Teater kutsus kõiki 2. mail osalema Kaelase mõisaparki talgutele, et park suvelavastu- seks ette valmistada.

304 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED 45 339 km² raba 21.11.2015 sõnalavastus täisk 6 571 Armastuse õigekiri 14.09.2013 sõnalavastus täisk 12 1 232 Boyband 25.02.2012 muusikalavastus täisk 15 5 756 Eedeni aed 8.02.2014 sõnalavastus teism 1 88 Eesti mees ja tema poeg 7.07.2011 sõnalavastus täisk 11 1 700 Gaasivalgus 22.11.2014 sõnalavastus täisk 20 2 158 Kahe lugu 8.05.2015 sõnalavastus täisk 18 2 483 Kangelapsed 10.12.2015 mitmeliigilavastus lapsed 9 2 910 Kaunitar ja koletis 11.12.2014 sõnalavastus lapsed 21 6 679 Kolm torukübarat 14.03.2015 sõnalavastus noored 16 838 Kvartett 1.08.2014 sõnalavastus täisk 17 2 935 Kõik naistest 20.02.2015 sõnalavastus täisk 35 7 633 Mandel ja merihobu 26.04.2014 sõnalavastus täisk 8 704 Meie aja kangelane 1.11.2014 sõnalavastus täisk 16 4 069 Midagi tõelist 24.07.2015 sõnalavastus täisk 15 4 243 Peeter Paan ja Valge Lind Wendy 7.03.2015 mitmeliigilavastus lapsed 21 8 901 Põrrr...!!! 8.10.2011 nuku- ja objektiteater v.lapsed 15 1 532 Siin elavad inimesed 10.10.2015 sõnalavastus täisk 11 1 186 Testosteroon 4.10.2008 sõnalavastus täisk 13 4 873 Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid 4.10.2014 sõnalavastus täisk 11 2 011 Topeltelu 11.10.2013 sõnalavastus täisk 14 6 429 Tramm nimega Iha 31.10.2015 sõnalavastus täisk 8 4 474 Vares 8.03.2014 sõnalavastus täisk 3 710 Werther 11.07.2015 sõnalavastus täisk 10 1 291 Woyzeck 10.07.2014 sõnalavastus täisk 4 1 091

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNA- MUUSIKA- NUKU- MITMELIIGI- LAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUS LAVASTUS KOKKU uuslavastused 8 0 0 2 10 kogu repertuaar 21 1 1 2 25 etendused 270 15 15 30 330 külastused 57 398 5 756 1 532 11 811 76 497 keskmine pilet 9,5 12,1 4,2 8,5 9,4

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 13% etendustest.

305 Teatri 105. hooaeg avati 6. septembril Endla Teatripäev festival 9 246 kostüümidraamaga Pärnu Kahe Silla jooksul. Teatrikino film 320 23 728 Koostöös jooksu korraldajatega kutsuti huvi- Jazzikohvik kontsert 254 2 012 lisi kostüümijooksule, toimusid kontserdid, Kontserdiõhtud kontsert 106 2 969 ühineda sai ekskursioonidega, osaleda teat- Seminarid muu 32 2 674 rigalerii näituse avamisel, avatud oli kostüü- 51 6 938 miladu jpm. etendused, külastused 330 76 497 2015 KOKKU 381 83 435

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest tööjõukulud laekuv tulu 1 563 375 729 093 toetused 68% 28% 854 958 muud kulud 32% 25 455 31% 1%

kohvik 180 647 8%

halduskulud 155 526 7% etendustegevusega majanduskulud kaudselt seotud tulud 371 547 1 072 750 16% TULUD 40% KULUD

306 NUKU UUSLAVASTUSED www.nuku.ee 1i Draama täiskasvanutele. Teksti autorid, la- Sihtasutus NUKU (Eesti Riiklik Nukuteater) vastajad ja kunstnikud Kaisa Selde ja Siim asutati 1952. aastal ja on tänaseni Eesti ainus Tõniste, valguskunstnik Triin Rahnu, video- professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. kunstnik Siim Tõniste, helikujundaja Ekke Tegutseb Tallinnas aadressil Lai 1. Aastal Västrik. 2010 laieneti ka Nunne tn 8 majja, kus hakkas Osas: Kaisa Selde. tegutsema Nukukunsti keskus ja muuseum, Esietendus 11. jaanuaril 2015 Vahesaalis. ning koonduti ühisnime NUKU alla. 2015. Ajarefrään aasta sügisest alanud ehitustööde tõttu män- Visuaalteatrilavastus täiskasvanutele. Teksti gitakse ajutises teatrimajas Auna tänaval. autor ja lavastaja Jaanika Juhanson, kunstnik Teater on igakevadise Tallinn Treff Festivali Sander Põldsaar, valguskunstnik Märt Sell, korraldaja. helikujundaja Mait Visnapuu. Osas: Helle Laas. STATSIONAARID ISTEKOHTI Esietendus 22. veebruaril 2015 Ovaalsaalis. Väike saal 202 Ovaalsaal 80 Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal Vahesaal 60 Mark Haddoni teose dramatiseering. Drama- Auna teatrimaja suur saal 153 tiseerija Simon Stephens. Inglise keelest tõl- Auna teatrimaja väike saal 40 kinud Tõnn Lamp. Lavastaja Sander Pukk, Hobuveski 142 muusika autor Urmas Lattikas, kunstnik Kino Heliose saal 189 Annika Lindemann, valguskunstnik Rene Kultuurikatla black box 510 Liivamägi, videokunstnik Lauri Urb. O sades: Anti Kobin – Ed, isa. Mirko Rajas KOOSSEIS – Christopher. Lee Trei – Judy, ema. Liivika Hanstin – proua Alexander; Tõusiklik naine; Teatrijuht: Joonas Tartu 6. hääl. Riho Rosberg – Roger, härra Shears; Kunstilise juhi kt: Taavi Tõnisson Konstaabel; 2. hääl; Härra Wise; Mees leti Lavastaja: Vahur Keller taga; 1. joodik. Sandra Lange – 5. hääl; Naine Peakunstnik: Britt Urbla Keller tänaval; Teadustaja; Punkar; onu Terry. Kaisa Kirjandustoimetaja: Kati Kuusemets Selde – Siobhan. Mart Müürisepp 1. politsei- Näitlejad: Liivika Hanstin, Anti Kobin, Are nik; härra Thompson; 3. hääl; 2. joodik; Mees Uder, Helle Laas, Sandra Lange, Jevgeni sokkidega; Mees telefoniga; Londoni trans- Moissejenko, Tarmo Männard, Mart Müüri- pordipolitseinik; Londoni politseinik. Laura sepp, Laura Nõlvak, Katri Pekri, Mirko Rajas, Nõlvak – proua Shears; proua Gascoyne; 1. Andres Roosileht, Riho Rosberg, Kaisa Selde, hääl; Naine rongis; Naine Hampsteadis; Poe- Katariina Tamm, Mihkel Tikerpalu, Lee Trei, müüja. Tarmo Männard – Isa Peters; Rhodri; Tiina Tõnis, Taavi Tõnisson 4. hääl; Politseinik jaamas; Valvur jaamas; Londoni politseinik. Esietendus 8. märtsil 2015 väikeses saalis.

307 Dorian Gray portree tuut jt. Anti Kobin – hr Slemp; Tom Baxter; Sõna- ja visuaalteatrilavastus täiskasvanu- Võõras jt. Katariina Tamm – Betty; Arst jt. tele. Oscar Wilde’i teose dramatiseering. Ing- Tiina Tõnis – proua Pitkin; Kahtlane naine; lise keelest tõlkinud Krista Kaer. Dramati- Wu Fong jt. Mihkel Tikerpalu – hr Whipple; seerija ja lavastaja Vahur Keller, muusika Sam; Detektiiv jt. autor ja helikujundaja Liina Kullerkupp, ko- Esietendus 4. oktoobril 2015 Hobuveskis. reograaf Renate Keerd, kunstnik Britt Urbla Keller, valguskunstnik Madis Kirkmann, Miisu videokunstnik Kristin Pärn. Nukulavastus koolilastele. Alusteose autor Osades: Mart Müürisepp – Dorian Gray. Annie M. G. Schmidt. Hollandi keelest tõlki- Andres Roosileht – Henry Wotton. Tarmo nud Marian Laving. Dramatiseerija ja lavas- Männard – Basil Hallward. Liivika Hanstin – taja Andres Roosileht, muusika autor ja proua Vane. Kaisa Selde – Gladys. Lee Trei – helikujundaja Mait Visnapuu, kunstnik Kalju Sadamanaine. Are Uder – Romeo. Riho Ros- Karl Kivi, valguskunstnik Triin Rahnu. berg – Alan Campbell. Riho Tammert – Osades: Lee Trei – preili Miisu. Laura Amm. Jaune Kimmel – Sibyl Vane. Ringo Nõlvak – poua Küünarmõõt; kass Moori; Ramul – James Vane. Rääbakass; Deodorandikass; punane kass. Esietendus 14. juunil 2015 kino Helios Riho Rosberg – Peatoimetaja; härra Smit; saalis. härra Küünarmõõt; doktor Schuld; Pumba- kass; Koolikass. Kait Kall – härra Tibbe. Gelsomiina tsirkus Esietendus 18. oktoobril 2015 Auna teat- Nuku- ja objektiteatrilavastus lastele. Teksti rimaja suures saalis. autor, lavastaja ja kunstnik Laura Hallantie, kaaslavastaja Sandra Lange, muusika autor Jõululugu ärkab ellu Kaspar Jancis, valguskunstnik Targo Miili- NUKU muuseumi muinasjuttude sari lastele. maa. Autorid, lavastajad Laura Nõlvak, Mihkel Ti- Osas: Sandra Lange – Gelsomiina. kerpalu, Tarmo Männard ja Virko Annus, Esietendus 6. septembril 2015 Auna teat- kunstnikud Gerli Mägi ja Kristel Hansen. rimaja väikeses saalis. Esitajad: Laura Nõlvak – Muinasjutu ju- tustaja. Mihkel Tikerpalu – Omaloomingulise Lemuel Pitkini demonteerimine loo jutustaja. Tarmo Männard – Jutustuse esi- Nuku- ja visuaallavastus täiskasvanutele. taja. Nathanael Westi teose dramatiseering. Ing- Esietendus 28. novembril 2015 NUKU lise keelest tõlkinud Kristiina Jalasto. Drama- muuseumis. tiseerijad Kristiina Jalasto ja Mirko Rajas. Lavastaja Mirko Rajas, muusika autor Mar- Vaata, Madlike, lund sajab! kus Robam, koreograaf Maria-Netti Nüga- Astrid Lindgreni lastejutu dramatiseering. nen, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Madis Kirkmann, kunstniku assistent Sylvia Dramatiseerija Kristiina Jalasto. Lavastaja Köster. Taavi Tõnisson, muusika autor ja helikujun- Osades: Taavi Tõnisson – Lemuel Pitkin daja Liina Kullerkupp, kunstnik Marion Un- jt. Katri Pekri – Lemuel Pitkin; Arst; Prosti- dusk, valgus- ja videokunstnik Kristjan Suits.

308 Osades: Jaune Kimmel – Liisbet. Grete NUKU teatri lavastus „Nublu” külastas 16. Jürgenson – Liisbet. Lee Trei – Madlike. Get- aprillist 8. maini kuut Eesti linna (Paide, Rak- ter Meresmaa – Madlike. Liivika Hanstin – vere, Pärnu, Võru, Põlva ja Viljandi), lisaks Ema; proua Hansson. Tiina Tõnis – Ema; teatrietendustele viidi läbi ka tuletõrjeõppus. proua Hansson. Anti Kobin – Isa; Andersson. Riho Rosberg – Isa; Andersson. Katariina Muuseumiööl, 16. mai õhtul avas NUKU Tamm või Liisu Krass – Alva. Mirko Rajas muuseum oma uksed kõigile huvilistele ta- või Ringo Ramul – Gustav; härra Hansson. suta. Teemaga „Öös on muusikat“ haakuvalt Mihkel Vendel või Karl Robert Saaremäe – toimus mitmeid eriettevõtmisi, sh perfor- Poemüüja; Lehm. mance „Nuku ärkamine“. NUKU muuseumi Esietendus 6. detsembril 2015 Kultuuri- sarja „Kohtumine nukkudega“ üritus toimus katla black box’is. alates sügisest igal teisipäeval ja oli mõeldud gümnasistidele ja põhikooli õpilastele, juhen- daja Katri Pekri. Laupäeviti ja pühapäeviti Seoses Laia ja Nunne tänava teatrimajades toimus muuseumis minilavastuste pro- toimuvate ehitustöödega oli vanalinnas asuv gramm, mille raames taaselustasid näitlejad teatrimaja alates sügisest suletud. Etenduste kunagi teatrilavadel mängitud lavastused andmiseks valmis ajutine etenduspaik – ning esitasid neid pooletunniste etendustena Auna tänava teatrimaja, etendusi anti ka muuseumikülastajatele. Vabal Laval, Salme Kultuurikeskuses ja Ho- buveskis. 22. märtsil tähistati NUKU teatri ja muu- Väljaspool Tallinnat anti 7% etendustest, seumi sünnipäeva eriprogrammiga. Lisaks sh 2 etendust Türgis lavastusega „Canter- etendustele toimusid kogu päeva jooksul eri- ville’i lossi vaim“ ja 2 etendust lavastusega sündmused. „Võlupood“ Sloveenias Maribori rahvus- vahelisel nukuteatrite festivalil Summer Pup- 21. mail anti „Puuhaldjate loo” etendus viipe- pet Pier. keelse teatritõlkega, et nukulavastusest saak- sid aru ka kurdid ja vaegkuuljad lapsed, kelle KORRALDATUD SÜNDMUSED emakeel on eesti viipekeel. Lavategevust las- teni viiva viipekeelse tõlke lõid ja esitasid UNIMA päev NUKU teatris laval viipekeeletõlgid Hele-Riin Karja ja 2. veebruaril toimus Rahvusvahelise Nuku- Mari-Liis Ungerson. teatrite Ühenduse UNIMA Eesti keskuse eestvedamisel esimest korda üritus „UNIMA Tallinn Treff Festival 2015 tõi 4.–7. juunini päev NUKU teatris“. Viljandi Nukuteater Eesti publikule vaatamiseks mitmekülgse va- andis 3 etendust lavastustega „Värvilised sa- liku tipptasemel visuaalteatrit. Festivalil oli bakesed“ ja „Karu-Ott tahab magada“. 16. etendusi nii väikelastele, noortele kui täiskas- märtsil andsid etendusi Tallinna nukuteater vanutele rohkem kui 17 riigist üle maailma. Fonarik lavastusega „Võrukael rebasepoeg“ Peaesinejaks on Ville Walo trupi WHS (Soo- ja Banaanikala „Muinasjutt kuldsest kala- me) ja Sangsoo Ahn Pick-up Group’i (Lõuna- kesest“. Korea) artistide koostöös valminud suur- lavastus täiskasvanutele „Topeltpilt”

309 Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED 1i 11.01.2015 sõnalavastus täisk 26 1112 Ajarefrään 22.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 16 720 Ajuloputus 7.11.2011 mitmeliigilavastus noored 9 518 Canterville'i lossi vaim 6.09.2014 nukulavastus teism 25 3 972 Cosette 3.12.2011 nukulavastus lapsed 7 491 Dorian Gray portree 14.06.2015 sõnalavastus täisk 25 5 550 Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater 4.05.2014 nukulavastus lapsed 8 1 614 Gelsomiina tsirkus 6.09.2015 nukulavastus lapsed 18 703 Good-bye, baby! 16.11.2013 sõnalavastus täisk 12 493 Hanel oli auto 2.05.2009 nukulavastus v.lapsed 19 1 481 Isekas Hiiglane 5.09.2004 nukulavastus v.lapsed 20 875 Jõululugu ärkab ellu 28.11.2015 sõnalavastus lapsed 41 1 060 Kartlik jõehobu ja poiss, kes muutus tordiks 6.02.2011 nuku- ja objektiteater lapsed 14 955 Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal 8.03.2015 sõnalavastus teism 16 2 931 Klaabu 21.04.2010 nuku- ja objektiteater v.lapsed 9 1 072 Kodud 9.04.2011 nukulavastus v.lapsed 29 1 514 Käed ja kindad 6.03.2011 nuku- ja objektiteater v.lapsed 16 556 Lemuel Pitkini demonteerimine 4.10.2015 mitmeliigilavastus täisk 6 451 Lugu kahest vereliblest 2.03.2014 nukulavastus lapsed 17 1 149 Lutsukomm ja 200 vanaisa 19.04.2009 nukulavastus lapsed 19 1 048 Metsakülad 17.11.2007 nukulavastus v.lapsed 21 1 510 Miisu 18.10.2015 nukulavastus lapsed 12 2 338 Muinasjutud paberil 6.12.2013 nukulavastus lapsed 14 750 Munatopskid 1.06.2013 nukulavastus v.lapsed 13 637 Nublu 10.11.2013 nukulavastus lapsed 31 5 711 Pesamunad 18.05.2012 nukulavastus v.lapsed 23 1 144 Puuhaldjate lugu 23.02.2014 nukulavastus lapsed 33 4 026 Rapuntsel 02.10.2011 nuku- ja objektiteater lapsed 18 2 888 Tsuhh, tsuhh, tsuhh ... 05.11.2006 nukulavastus v.lapsed 22 1 866 Vaata, Madlike, lund sajab! 6.12.2015 sõnalavastus lapsed 36 14 375 Vepsa muinasjutud 1.10.2014 nukulavastus lapsed 23 1 145 Vurr-vurr vurrkann 01.04.2010 nukulavastus v.lapsed 20 982 Võlupood 7.12.2014 nuku- ja objektiteater lapsed 42 4 191 Väike Gavroche 15.09.2013 nukulavastus lapsed 8 987

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNALAVASTUSED NUKULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuuslavastused 5 2 2 9 kogu repertuaar 6 25 3 34 etendused 156 481 31 668 külastused 25 521 43 605 1 689 70 815 keskmine pilet 9,9 5,1 9,2 7

310 („Double Exposure”). NUKU teatri korralda- saaliga etenduspaik – Auna tänava teatri- tavale festivalile omistati Euroopa parimaid maja. 6. septembril toimus teatri 64. hooaja festivale koondav märgistus EFFE Label. avamine Auna teatrimajas ja selle ümbruses. Kõik olid oodatud osa saama Pelgulinna Augusti lõpus toimusid koolituspäevad 200 maastikumängust, töötubadest, etendustest õpetajale. Vestlusringe ja õpitubasid juhen- ja üllatustest Auna tänaval. dasid teatri näitlejad ja lavastajad: Kaisa Selde juhtimisel toimus õpituba „Mängud kehaga“; Laura Nõlvak viis läbi lavavõitluse Kohtumine nukuga ürituste sari 17 315 kiirkursust; Mirko Rajas ja Taavi Tõnisson Nuku muuseum muu 314 17 858 kõnelesid lavastamisest; Jevgeni Moissejenko Nuku õpituba hariduslik sari 170 1 556 näitas ja õpetas, mil moel nukku elusaks Muuseum ärkab ellu ürituste sari 62 1 169 „muuta“ ning Vahur Keller pidas õpetajatele Tallinn TREFF festival 57 2 769 loengu visuaalteatrist. 620 23 667 etendused, külastused 668 70 815 Seoses Laia ja Nunne tänava teatrimajades 2015 KOKKU 1 288 94 482 toimuvate ehitustöödega valmis ajutine kahe

MAJANDUSTEGEVUS

majandus- tegevusest laekuv tulu tööjõukulud 474 945 1 423 396 18% 55%

etendus- tegevusega kaudselt seotud tulud 276 895 halduskulud 11% 667 413 26% toetused 1 851 311 majanduskulud 71% TULUD 492 859 KULUD 19%

311 RAKVERE TEATER muusika autor Olav Ehala, laulutekstide www.rakvereteater.ee autor , kunstnik Kristi Leppik, lauluõpetaja Kadri Kask, liikumisjuht Liis- Katrin Avandi, fotode autor Andres Keil, Rakvere Teatri sünniaasta on 1940. Tegutseb etenduse juht Indrek Apinis. riigi osalusega sihtasutusena SA Rakvere Osades: Imre Õunapuu – Buratino. Lauri Teatrimaja. Viimasel kümnendil on kujune- Nebel – Papa Carlo. Saara Kadak – Malvina. nud kaubamärgiks, mis tähendab head an- Margus Grosnõi – Pierrot. Tarvo Sõmer – Ca- samblimängu teatri 20 näitleja poolt nii rabas Barabas. – Rebane Alice. kümnetes Eesti väikeasulates kui ka suure- Marin Mägi-Efert – Kass Basilio. Maarika mates linnades. Rakvere Teater korraldab Mesipuu-Veebel – Arlechino, Duremar. Ind- biennaalina rahvusvahelist alternatiivteatrite rek Apinis – Puudel Artemon, kõrtsipere- festivali Baltoscandal. mees. Helgi Annast – Colombino, kilpkonn Tortila. Ines Aru – Kõnelev kilk (hääl). Üllar STATSIONAARID ISTEKOHTI Saaremäe – Politseiülem (hääl). Suur saal 411 Esietendus 6. märtsil 2015 suures saalis. Väike saal 118 Rakvere Rahvaaed 400 Põhjas Tooma talu Uuskülas 120 Jussi Sorjaneni draama Maksim Gorki teose ainetel. Vene keelest tõlkinud Lembe Hiedel, KOOSSEIS soome keelest tõlkinud Anne-Ly Sova. La- vastaja Jussi Sorjanen, lavastusdramaturg Teatrijuht: Velvo Väli Anne- Ly Sova, kunstnik Jaanus Laagriküll, Kunstiline juht: Üllar Saaremäe valguskunstnik Eve Teras, helikujundaja Peakunstnik: Eveli Varik Elmar Sats, fotode autor Jaanus Laagriküll, Dramaturg: Anne-Ly Sova (kuni 31.07.2015), etenduse juht Aune Kuul. Triinu Sikk (al 24.08.2015) Osades: Anneli Rahkema – Nastja. Korraldusjuht: Marika Tint Eduard Salmistu – Kleštš. Peeter Rästas – Näitlejad: Liisa Aibel, Helgi Annast, Margus Satin. Tarmo Tagamets – Pepel. Natali Lohk Grosnõi, Saara Kadak, Erni Kask, Ülle Licht- – Nataša. Toomas Suuman – Kostõljov. Madis feldt, Natali Lohk, Maarika Mesipuu-Veebel, Mäeorg – Näitleja. Kaili Närep – Vassilissa. Silja Miks, Marin Mägi-Efert, Tiina Mälberg, Esietendus 26. märtsil 2015 väikses saalis. Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Eduard Sal- mistu, Toomas Suuman, Tarvo Sõmer, Tarmo Sinatraga kuu peale Tagamets, Imre Õunapuu Marie Jonesi draama. Inglise keelest tõlkinud Andra Aaloe. Lavastaja Ivo Eensalu, kunst- UUSLAVASTUSED nik Mae Kivilo, fotode autor Gabriela Liiva- mägi, etenduse juht Eili Neuhaus. Buratino Osades: Ülle Lichtfeldt – Loretta. Tiina Aleksei Tolstoi jutustuse dramatiseering. Mälberg – Francis. Dramatiseerija Adolf Šapiro. Vene keelest tõl- Esietendus 10. aprillil 2015 suures saalis. kinud . Lavastaja Üllar Saaremäe,

312 Maailma parim küla Sina maga, mina pesen nõud Arto Paasilinna komöödia. Soome keelest Stig Claessoni teose dramatiseering. Rootsi tõlkinud Tauno Vahter. Dramatiseerija Kris- keelest tõlkinud Ülev Aaloe. Dramatiseerijad tiina Jalasto. Lavastaja Jaanus Rohumaa, Anne-Ly Sova ja Tarmo Tagamets. Lavastaja muusika autor Rasmus Puur, kunstnik Mae Tarmo Tagamets, kunstnik Peeter Rästas, Kivilo, videokunstnik Jaanus Lekk, muusika- valguskunstnik Märt Sell, muusikaline ku- line kujundaja Veiko Tubin, helitehnik Elmar jundaja Peeter Rästas, etenduse juht Indrek Sats, liikumisjuht Getter Meresmaa, nuku- Apinis. kunstnik Eve Teras, fotode autor Alan Proo- Osades: Toomas Suuman – John Anders- sa, operaatorid Joonas Erik Ojala, Kaur Teiva son. Helgi Annast – Ida Adriana. Maarika ja Martin Kotter, etenduse juht Aune Kuul. Mesipuu-Veebel – Juuksur; Intervjueerija. Osades: Üllar Saaremäe – Eemeli Toro- Peeter Rästas – Taksojuht; Türklane. painen. Ülle Lichtfeldt – Taina Korolainen. Esietendus 2. oktoobril 2015 väikses saalis. Anneli Rahkema – Henna Toropainen; Henna Heikura. Saara Kadak – Telediktor; Must prints Lendav Ingel. Margus Grosnõi – Aimo Räy- Iris Murdochi draama. Inglise keelest tõlki- hänsalo; Arkadi Lebedev. Tarvo Sõmer – Se- nud Gerda Kordemets. Lavastaja Gerda Kor- veri Horttanainen. Imre Õunapuu – Taneli demets, muusika autor Markus Robam, Heikura. Eduard Salmistu – Kari Reinikai- kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik nen. Tarmo Tagamets – Sulo Naukkarinen. Roomet Villau, fotode autor Mark Raidpere, Liisa Aibel – Ajakirjanik; Sirja Sorjonen. Maa- etenduse juht Eili Neuhaus. rika Mesipuu-Veebel – Roheline; Maarika. Osades: Hannes Kaljujärv – Bradley Pear- Toomas Suuman – Talumees; Julius Ryteik- son. Eduard Salmistu – Francis Marloe. Tarvo köinen. Tiina Mälberg – Soile-Helinä Tussu- Sõmer – Arnold Baffin. Tiina Mälberg – rainen; Kuninganna. Peeter Rästas – Rachel Baffin. Saara Kadak – Julian Baffin. Advokaat Ameerikast; Esimene kandidaat. Ülle Lichtfeldt – Priscilla. Liisa Aibel – Chris- Natali Lohk – Tuirevi Hillikainen. Helgi tian. Annast – Eveliina Mättö. Grete Jürgenson – Esietendus 13. novembril 2015 suures Jutustaja; Roheline. Tanel Ting – Santeri Loik- saalis. kanen; Teine kandidaat; Araabia lendur. Karl Sakrits – Sotkamo ehituskomisjoni liige; Jari- Romaan tapio Pärssinen. Märten Matsu – Sotkamo Draama lauludega. Tekstide autorid Toomas nooremkonstaabel; Jussi, Eemeli poeg. Getter Raudam, Ingmar Bergman, Juan Jose Millas, Meresmaa – Ajakirjanik; Roheline. Liisu , Erich Segal, Erni Kask, Italo Krass – Roheline. Martin Tikk – Roheline; Calvino. Majandusanalüütik. Mihkel Vendel – Kirurg Osades: Margus Grosnõi – Osaleja (Too- Ameerikast; Araabia lendur. Karl Robert mas Raudam „Tüdruk, kes läks lõhki“; Ing- Saaremäe – Josif Nabulah. mar Bergman „Erakõnelused“). Tarmo Esietendus 19. juunil 2015 Rakvere Kesküll – Osaleja (Juan Jose Millas „Jorge Rahvaias. Maruja“). Toomas Suuman – Osaleja (Mati Unt „Hüvasti, kollane kass“; Erich Segal „Ar- mastuse lugu“). Imre Õunapuu – Osaleja

313 (Erni Kask „Henri hirm“). Vootele Ruusmaa Üllar Saaremäe. Lavastaja Üllar Saaremäe, (H. Elleri nim. Tartu Muusikakool) – Osaleja kunstnik Kristi Leppik, helikujundaja Siim (Italo Calvino „Ühe abielupaari elu“). Randla, etenduse juht Indrek Apinis. Esietendus 7. detsembril 2015 väikses Osades: Anneli Rahkema – Greteke. Mär- saalis. ten Matsu – Hansuke. Peeter Rästas – Metsa- vaht. Natali Lohk – Võõrasema; Nõiamoor; Hansuke ja Greteke Haldjas. Indrek Apinis – Isa. Vendade Grimmide muinasjutu dramatisee- Esietendus 7. detsembril 2015 suures ring. Dramatiseerijad Kristiina Jalasto ja saalis.

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED 3 õde 10.12.2014 sõnalavastus täisk 18 2 203 8 armastavat naist 8.03.2013 sõnalavastus täisk 21 5 824 Algused 14.03.2014 sõnalavastus täisk 14 956 Armastus tööpostil 18.02.2012 sõnalavastus täisk 14 2 323 Buratino 8.03.2015 mitmeliigilavastus lapsed 31 11 626 Elu ja kuidas sellega toime tulla 17.10.2009 sõnalavastus täisk 10 1 908 Hansuke ja Greteke 7.12.2015 sõnalavastus lapsed 17 6 268 Kaasavaratu 3.12.2011 sõnalavastus täisk 13 3 076 Lahuselu 6.09.2013 sõnalavastus täisk 5 323 Leegionärid 6.04.2013 sõnalavastus täisk 3 243 Leenane'i kaunitar 2.04.2011 sõnalavastus täisk 8 1 192 Leping 24.05.2013 sõnalavastus täisk 28 2 886 Lumehelbeke 9.12.2014 sõnalavastus lapsed 11 2 645 Maailma parim küla 19.06.2015 sõnalavastus täisk 13 4 764 Maalermeister 21.11.2014 sõnalavastus täisk 33 7 690 Majahoidja 8.06.2001 sõnalavastus täisk 11 762 Meie, mehed 7.03.2009 sõnalavastus täisk 2 367 Mina olin veel väikene 15.05.2014 mitmeliigilavastus lapsed 6 950 Must prints 13.11.2015 sõnalavastus täisk 10 3 176 Oscar ja Roosamamma 16.11.2006 sõnalavastus täisk 17 1 693 Põhjas 26.03.2015 sõnalavastus täisk 13 957 Romaan 7.12.2015 sõnalavastus täisk 15 1 451 Seitsmeteistkümnenda nuku suvi 19.09.2014 sõnalavastus täisk 4 393 Sina maga, mina pesen nõud 2.10.2015 sõnalavastus täisk 7 617 Sinatraga kuu peale 10.04.2015 sõnalavastus täisk 16 2 502 Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu 14.02.2014 mitmeliigilavastus täisk 12 2 136 Viimase öö õigus 19.09.2014 sõnalavastus täisk 18 2 009 Üks pealuu Connemaras 13.06.2014 sõnalavastus täisk 13 1 528

314 Repertuaari koondnäitajad mets. Vestlusele järgnes mängufilm Iris

2015 SÕNA- MITMELIIGI- Murdochi elust "Iris" (2001). LAVASTUSED LAVASTUSED KOKKU 21. novembril olid „Sina maga, mina UUSLAVASTUSED 7 1 8 pesen nõud“ etenduse järel Erni Kase küla- KOGU REPERTUAAR 25 3 28 listeks lavastaja Tarmo Tagamets ja Tartu Üli- ETENDUSED 334 49 383 kooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai. KÜLASTUSED 57 756 14 712 72 468 19. detsembril arutleti lavastuse „Romaan“ KESKMINE PILET 9,80 7,80 9,40 teemadel.

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 41% Oktoobris tähistatava eesti näidendi kuu etendustest, sh lavastusega „Leegionärid“ 2 puhul korraldas Rakvere teater näidendi- etendust Kanadas, Toronto Tartu kolledžis. küsitluse. Teatri arhiivist valiti välja seitse näidendit ja selgitati välja, millist aegade jooksul lavastatud teksti sooviks publik taas KORRALDATUD SÜNDMUSED kuulda. Küsitluse võitis „Johannese pas- sioon“, tekst kanti tervikuna ette 28. oktoob- 20. veebruaril tähistas Rakvere Teater oma ril Rakvere Teatrikohvikus. 75. sünnipäeva, otseülekannet sai jälgida Rakvere Teatri kodulehelt ja onli- 9. detsembril pandi nurgakivi Rakvere Teatri ne’ist. kino- ja proovisaali hoonele. Käsil oleva ehi- tuse käigus kerkib ajaloolisesse kompleksi Sügisel, 11. septembril alustati teatri sisehoo- 144 kohaga kaasaegne kino ja täismõõdus aega kontsertetendusega Rakvere Teatri proovisaal. Nurgakivi paneku juhatas sisse meeskvinteti 10. aastapäevaks. teatridirektor Velvo Väli, kõnet pidasid kul- Jätkus sari „RT vestleb“, kus pärast eten- tuuriminister Indrek Saar, Rakvere linnapea dust saab koos tegijatega süüvida lavastusse. Mihkel Juhkami ja maja arhitekt Raul Vaik- Alustati uue sarjaga „RT matinee“, mis tähis- soo. Traditsiooniliselt müüriti Rakvere kino- tab kord kuus laupäeva päevasel ajal mängi- maja nurgakivisse silinder Virumaa Teataja, tavat etendust. teatri mängukava, raha ja muude ajamär- 12. septembril oli Andres Noormetsa la- kidega. vastuse „3 õde“ etendus; pärast etendust oli Teatrikohvikus arutelu. Vestlust juhtis Erni Kask, külalisteks olid Andres Noormets ja Kohvikukontserdid kontsert 13 520 Eva Samolberg-Palmi, arutelu elavdas Peeter Loengud, Rästas. kohtumised ürituste sari 35 1 117 22. oktoobril etendus „Põhjas“, järgnevas Rakvere Jazzukohvik kontsert 8 335 vestluses osalesid lavastaja Jussi Sorjanen ja Rakvere teatrikino ürituste sari 381 10 662 sotsioloog Juhan Kivirähk. RT esitleb ürituste sari 6 159 2. novembril toimus väikse maja kohvi- 443 12 793 kus Iris Murdochi elu ja loomingut tutvustav etendused, külastused 383 72 468 õhtu. Vestlesid Murdochi tõlkija Riina Jesmin 2015 KOKKU 826 85 261 ja „Musta printsi" lavastaja Gerda Korde-

315 MAJANDUSTEGEVUS

majandus- toetused tegevusest 1 157 145 laekuv tulu 32% tööjõukulud muud kulud 674 658 1 386 785 51 563 19% 67% 2%

kohvik 121 848 6%

halduskulud 102 419 5% etendustegevusega majanduskulud TULUD kaudselt seotud tulud 419 037 KULUD 1 750 438 20% 49%

Tegevjuht: Katre Kasmel (kuni 28.02.2015), TEATER NO99 Paul Aguraiuja (al 1.03.2015) www.no99.ee Dramaturgid: Eero Epner, Laur Kaunissaare Näitlejad: Rasmus Kaljujärv, Eva Koldits, Teater alustas tegevust 2005. aastal, mil tegut- Rea Lest, Jörgen Liik, Helena Pruuli, Gert seti riigiasutusena Teater Vanalinnastuudio. Raudsep, Jarmo Reha, Simeoni Sundja, Rag- Alates 2013. aastast tegutseb riigi asutatud nar Uustal, Marika Vaarik sihtasutusena nimega SA Teater NO99. UUSLAVASTUSED

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI Meditatsioonid Tormisega Teatrisaal 196 Muusikalavastus. Helilooja Veljo Tormis, Kammersaal 120 lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, Nordea Kontserdimaja 1 400 kunstnik Kairi Mändla, dirigent Janne Frido- lin, valguskunstnik Airi Eras, videokunstnik KOOSSEIS Ahto Vaher. Esitajad: Liina Jaska ja Noorte Segakoor Direktor-loominguline juht: Tiit Ojasoo Vox Populi. Peakunstnik-loominguline juht: Ene-Liis Esietendus 10. septembril 2015 Kammer- Semper saalis.

316 NO42 El Dorado: klounide hävitusretk NO46 Savisaar Draama. Autor, lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Antiiktragöödia ja muusikal. Muusika auto- Semper, lavastusdramaturg Laur Kaunis- rid Vaiko Eplik ja Jakob Juhkam, teksti autor saare, koreograaf Jüri Nael, muusikaline ku- Eero Epner, dramaturgiline abi Tarmo Jü- jundaja Lauri Kaldoja. risto, laulutekstide autorid Aare Pilv ja Vaiko Osades: Marika Vaarik, Jörgen Liik, He- Eplik. Lavastajad ja kunstnikud Ene-Liis lena Pruuli, Ragnar Uustal, Rasmus Kalju- Semper ja Tiit Ojasoo, dirigent Janne Frido- järv, Rea Lest, Simeoni Sundja. lin, koormeister Jakob Juhkam, valguskunst- Esietendus 22. detsembril 2015 teatrisaalis. nik Pietu Pietiäinen, graafiline kujundaja Martin Pedanik, operaator Jekaterina Abra- NO43 Kõnts mova, liikumisjuht Kristin Pukka. Draama. Autorid Eero Epner, Tiit Ojasoo, Osades: Marika Vaarik – Savisaar. Ras- Ene-Liis Semper ja trupp. Dramaturg Eero mus Kaljujärv – Fuuria. Gert Raudsep – Nõu- Epner, lavastaja Tiit Ojasoo, koreograaf Jüri nik; Joel. Helena Pruuli – Kadri. Liina Vahtrik Nael, kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Oja- – Vilja. Rea Lest – Kaja. Raivo E. Tamm – soo, valguskunstnik Petri Tuhkanen, muusi- Mart; Linnar. Jörgen Liik – Erakondlane; kalised kujundajad Ene-Liis Semper, Jakob Naaberriigi saadik; Koori liige. Simeoni Juhkam ja Tiit Ojasoo. Sundja – Erakondlane; Naaberriigi saadik; Osades: Gert Raudsep, Helena Pruuli, Koori liige. Jarmo Reha – Jüri; Koori liige. Jarmo Reha, Jörgen Liik, Marika Vaarik, Rag- Ragnar Uustal – Koori liige; Ohver. Mona nar Uustal, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Lene Maanurm või Amelie Kubi – Tüdru- Simeoni Sundja. kuke. Noorte Segakoor Vox Populi – Neitsite Esietendus 17. oktoobril 2015 teatrisaalis. Koor. Esietendus 10. veebruaril 2015 Nordea NO44 Fantastika kontserdimajas. Draama. Teksti autorid Mart Kangro, Eero Epner ja trupp. Lavastaja Mart Kangro. Osades: Gert Raudsep, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Marika Vaarik, Ragnar Uustal, Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja ja Eero Epner. Esietendus 25. aprillil 2015 teatrisaalis.

NO45 Kodumaa karjed Monolavastuse aluseks spordikommentaa- rid, poliitikute kõned, lugejakirjad, reportaa- žid, laulud, loosungid, intervjuud jpm. Teksti autorid ja lavastuse töörühm: Eero Epner, Hendrik Kaljujärv, Kaarel Oja, Jaak Prints. Esitaja: Jaak Prints. Esietendus 21. veebruaril 2015 teatrisaalis.

317 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Meditatsioonid Tormisega 10.09.2015 muusikalavastus täisk 5 470 NO42 El Dorado: klounide hävitusretk 22.12.2015 sõnalavastus täisk 4 518 NO43 Kõnts 17.10.2015 sõnalavastus täisk 11 1 929 NO44 Fantastika 25.04.2015 sõnalavastus täisk 17 1 926 NO45 Kodumaa karjed 21.02.2015 sõnalavastus täisk 49 7 278 NO46 Savisaar 10.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 11 16 174 NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi 13.11.2014 sõnalavastus täisk 10 1 035 NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 13.09.2014 sõnalavastus täisk 12 1 601 NO51 Mu naine vihastas 10.05.2014 sõnalavastus täisk 39 8 134 NO53 Kadunud sõbra juhtum 18.01.2014 sõnalavastus täisk 7 855 NO65 Suur õgimine 16.05.2012 sõnalavastus täisk 5 745

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuslavastused 4 1 1 6 kogu repertuaar 9 1 1 11 etendused 154 5 11 170 külastused 24 021 470 16 174 40 665 keskmine pilet 11,3 7,7 20 15

Väljaspool statsionaari anti 17,7% etendus- „Ühtset Eestit“ kui pakuti esmast informat- test, sh Belgias 2 etendust lavastusega „Ko- siooni partei loomise kohta: jagati brošüüre dumaa karjed“ ning lavastusega „Mu naine võimuletulemise teemal ning näidati uusi vihastas“ 1 etendus Sloveenias ja nelja päeva ingliskeelseid „Valimiskoole“ (lektor Helena jooksul 5 etendust Prantsusmaal, Avignoni Pruuli), ingliskeelsena oli avatud „Ühtse teatrifestivalil. NO99 trupp lendas Avignoni Eesti“ kodulehekülg www.eestieest.ee. otse Hannoverist, Saksamaalt, kus anti festi- Teatri N099 ekspositsioon pälvis kvad- valil Theaterformen 2 etendust lavastusega riennaalil peapreemia (Golden Triga) ja kuld- „Tõde, mida ma olen igatsenud“. medali innovaatilise lähenemise eest lava- kujundusele. MUU TEGEVUS

19. veebruaril tähistas Teater NO99 oma 10. sünnipäeva. Praha Lavastuskunstnike Kvadriennaalil 18.–28. juunini esindas Eestit Teater NO99 projekt „Ühtne Eesti“. Omaette ruumid olid sisustatud parteikontorina, kus tutvustati nii

318 NO99 Tantsulaager aktsioon 7 3 119 UGALA TEATER NO99 Kokakool lastele ürituste sari 9 103 www.ugala.ee Loengud kaasaegsest teatrist ja kunstist ürituste sari 4 160 Kohtumine publikuga ürituste sari 4 200 Ugala Teater loodi 1920. aastal, professio- Sissejuhatus lavastusse ürituste sari 36 3 600 naalse teatri staatuse sai 1926. aastal. 2007. Autoriõhtu kontsert 1 123 aastast tegutseb Ugala Teater riigi asutatud NO99 Jazzklubi kontsert 28 1 309 sihtasutusena. 2015. aastal suleti teatrimaja 89 8 614 ehitustöödeks ja sügisel avati asendusmajana etendused, külastused 170 40 665 Ugala Black Box ehk UBB, uus 250-kohaline 2015 KOKKU 259 49 279 kaasaegne teatrisaal endises tehasehoones aadressil Pargi 1C. MAJANDUSTEGEVUS STATSIONAARID ISTEKOHTI Suur saal 487 TULUD toetused Väike saal 160 387 589 majandustegevusest Ugala Black Box – UBB 249 laekuv tulu 16% Sakala keskus 194 577 656 Olustvere rehetare 182 25% Vargamäe rehetare 120 Viljandi gümnaasiumi auditoorium 120 Grand Hotel Viljandi konverentsisaal 60 etendus- tegevusega kaudselt seotud KOOSSEIS tulud 1 382 087 Teatrijuht: Kristiina Alliksaar 59% Kunstiline juht: Dramaturg: Liis Aedmaa tööjõukulud Muusikajuht: Peeter Konovalov 1 154 462 KULUD Peakunstnik: Liisa Soolepp (kuni 3.07.2015) 57% Loomingulise ala assistent: Oleg Titov (al 1.09.2015, liikumisjuht kuni 31.08.2015) Lavastaja: Taago Tubin Näitlejad: , Peeter Jürgens, Jana muud kulud Kena, , Luule Komissarov, Kadri 185 919 Lepp, Kata-Riina Luide, Vilma Luik, Triinu 9% Meriste, Martin Mill, Marika Palm, Kristian kohvik Põldma, Arvo Raimo (kuni 14.10.2015), Mee- 210 668 lis Rämmeld (kuni 31.08.2015), Adeele Sepp, 10% majandus- Aarne Soro, Andres Tabun, , kulud halduskulud 374 999 Janek Vadi, Margus Vaher, Carita Vaikjärv, 115 151 18% Tarvo Vridolin, Rait Õunapuu 6%

319 UUSLAVASTUSED line kujundaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp, valgus- ja videokunstnik Kristjan Amalia Suits, etenduse juht Pille-Riin Lillepalu. Kati Kaartineni draama. Soome keelest tõlki- Osades: Janek Vadi – Dale. Meelis Räm- nud Ülev Aaloe. Lavastaja Tanel Ingi, kunst- meld – Ned. Kadri Lepp – Joy. nik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Krist- Esietendus 14. märtsil 2015 Ugala teatri jan Suits, muusikalised kujundajad Taago väikses saalis. Tubin ja Tanel Ingi, etenduse juht Aili Nohrin. Osades: Klaudia Tiitsmaa – Amalia. And- Kaheksajalg res Tabun – Kari. Terje Pennie-Kolberg – Ka- Martin Alguse komöödia. Lavastaja ja muu- roliina. sikaline kujundaja Martin Algus, kunstnik Esietendus 31. jaanuaril 2015 Ugala teatri Illimar Vihmar, valguskunstnik Rene Liiva- väikses saalis. mägi, liikumisjuht Oleg Titov, etenduse juht Kiiri Tamm. Cipollino seiklused Osades: Aarne Soro – Ville. Adeele Sepp Lavastus lastele. Gianni Rodari teose drama- – Jessika. Andres Tabun – Eduard, ehitaja; tiseering. Itaalia keelest tõlkinud Aleksander Teine ehitaja. Klaudia Tiitsmaa – Nora. Tanel Kurtna. Dramatiseerija Donald Tomberg, la- Ingi – Mauno. Tarvo Vridolin – Einar. Triinu vastaja Kristo Toots, kunstnik Rosita Raud, Meriste – Jessika. Vallo Kirs – Marco. Jaana valguskunstnik Laura Maria Mäits, muusi- Kena – Kristi. kaline kujundaja Üllo Kaur, liikumisjuht Esietendus 18. aprillil 2015 Ugala teatri Oleg Titov, etenduse juht Kiiri Tamm. suures saalis. Osades: Martin Mill – Sibulapoiss Cipol- lino. Arvo Raimo – Sibulapapa Cipollone; Teie ebaõnn on teie endi kätes Parun Apelsin. Peeter Jürgens – Sibulapapa Komöödia. Teksti autorid Marite H. Butkaite Cipollone; Parun Apelsin. Triinu Meriste – ja Lennart Peep. Lavastaja Lennart Peep, Meister Viinamarjake; Krahvinna Kirss noo- kunstnik Martin Veisman, muusikaline ku- rem. Kata-Riina Luide – Emand Kõrvits; jundaja Harlet Orasmaa, valguskunstnik Ivar Krahvinna Kirss vanem. Aarne Soro – Isand Piterskihh, etenduse juht Aili Nohrin. Kõrvits; Hertsog Mandariin. Üllo Kaur – Pirn Osades: Kristian Põldma – Kristian. Ma- Pirnipuu. Kristian Põldma – Nuhkimismeis- rika Palm – Marika. Rait Õunapuu – Rait. ter Porknake. Jaana Kena – Krahvitar Kirsike; Esietendus 18. aprillil 2015 Grand Hotell Vürst Sidrun. Margus Vaher – Sõdur Sidrun. Viljandi konverentsisaalis. Artur Linnus – Sõdur Sidrun. Tarvo Vridolin – Rüütel Tomat. Vallo Kirs – Nuuskurkoer Vereliin Nuhik; Mutt. Mark Doherty draama. Inglise keelest tõlki- Esietendus 12. veebruaril 2015 Ugala nud Laur Lomper. Lavastaja Margus Kaster- teatri suures saalis. palu, muusika autor Ain Agan, kunstnik Liisa Soolepp, valgus- ja videokunstnik Äärelinna bluus Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Peeter Jez Butterworthi draama. Inglise keelest tõl- Konovalov, liikumisjuht Raido Mägi, eten- kinud Erkki Sivonen. Lavastaja ja muusika- duse juht Pille-Riin Lillepalu.

320 Osades: Meelis Rämmeld – Isa. Klaudia Esietendus 14. novembril 2015 UBBs. Tiitsmaa – Sal. Rait Õunapuu – Thomas. Pee- ter Jürgens – Isa Rice. Ain Agan – muusik. Väike Pii ja kiigelaud Esietendus 18. juunil 2015 Olustvere Lavastus väikelastele. Timo Parvela teose mõisa reheküünis. dramatiseering. Dramatiseerijad ja lavastajad Kadri Lepp ja Martin Mill, muusika autor Making of „Kapsapea“ Mari Jürjens, kunstnik Jaanus Laagriküll, val- Lavastus Oskar Lutsu näidendi ainetel. guskunstnik Laura Maria Mäits, videokunst- Teksti autor ja lavastaja Ott Aardam, kunst- nik Katre Sulane, animaator Sander Põldsaar, nik, valgus- ja videokunstnik Kristjan Suits, grimmikunstnik Ülle Konovalov, liikumis- kostüümikunstnik Pille Küngas, muusikaline juht Oleg Titov, etenduse juht Pille-Riin Lil- kujundaja Tõnis Leemets, liikumisjuht Oleg lepalu. Titov, etenduse juht Kiiri Tamm. Osades: Janek Vadi – Kuu; Toorekung; Osades: Adeele Sepp, Kadri Lepp või Esimene Vibalik. Kristian Põldma – Argon; Laura Peterson – Elisabet. Aarne Soro – Sägi. Teine Vibalik. Triinu Meriste – Tibu; Kalakas. Luule Komissarov – Ema. Triinu Meriste – Tanel Ting – Pii. Roosi. Tarvo Vridolin – Pliuhkam. Margus Esietendus 7. detsembril 2015 Sakala Vaher või Andres Tabun– Vana lavastaja. Keskuses. Vilma Luik – Uus lavastaja. Kaarel Kauts – Revo. Esietendus 19. septembril 2015 UBBs.

Oleanna David Mameti draama. Inglise keelest tõlki- nud Kai Aareleid. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soo- lepp, etenduse juht Pille-Riin Lillepalu. Osades: Klaudia Tiitsmaa – Üliõpilane. Janek Vadi – Õppejõud. Esietendus 3. oktoobril 2015 Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis.

Ema oli õunapuu Urmas Lennuki draama. Lavastaja Vallo Kirs, kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Pee- ter Konovalov, etenduse juht Aili Nohrin. Osades: Andres Tabun – Tepo. Kata-Riina Luide – Marion. Marika Palm – Hellen. Pee- ter Jürgens – Onu Sass. Tanel Ingi – Peteri. Leila Säälik – Ema (hääl). Gert Raudsep – Jakobi.

321 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Amalia 31.01.2015 sõnalavastus täisk 29 4 039 Cipollino seiklused 12.02.2015 mitmeliigilavastus lapsed 28 9 001 Eesriie avaneb! 20.09.2014 sõnalavastus täisk 16 3 781 Ema oli õunapuu 14.11.2015 sõnalavastus täisk 6 1 297 Hirm sööb hinge seest 23.10.2104 sõnalavastus täisk 6 1 368 Illusionistid 15.11.2014 sõnalavastus täisk 13 1 572 Kahe isanda teener 25.01.2014 sõnalavastus täisk 7 1 841 Kaheksajalg 18.04.2015 sõnalavastus täisk 17 4 436 Lovesong. Ühe armastuse lugu 29.03.2014 sõnalavastus täisk 13 2 486 Making of „Kapsapea" 19.09.2015 sõnalavastus täisk 10 1 661 Mee hind 19.02.2011 sõnalavastus täisk 9 1 181 Meeste kodu 4.02.2011 sõnalavastus täisk 7 3 699 Mere märgid 12.08.2014 sõnalavastus täisk 20 2 337 Oleanna 3.10.2015 sõnalavastus täisk 9 917 Printsess Luluu ja härra Kere 23.04.2014 sõnalavastus lapsed 7 2 179 Suur maalritöö 11.12.2012 sõnalavastus lapsed 6 600 Teie ebaõnn on teie endi kätes 18.04.2015 sõnalavastus täisk 13 1 337 Vana õngitseja 19.01.2013 sõnalavastus täisk 3 374 Vanad ja noored 3.08.2013 sõnalavastus täisk 14 1 481 Vereliin 18.06.2015 sõnalavastus täisk 15 2 414 Väike Pii ja kiigelaud 7.12.2015 mitmeliigilavastus lapsed 16 2 291 Äärelinna bluus 14.03.2015 sõnalavastus täisk 14 1 502

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUSED KOKKU uuslavastused 8 2 10 kogu repertuaar 20 2 22 etendused 234 44 278 külastused 40 502 11 292 51 794 keskmine pilet 9,3 7,7 9

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 33% etendustest.

KORRALDATUD SÜNDMUSED õhtul „U-Gala“ astus lavale kogu teatri kol- lektiiv, anti üle Kuldõuna publikupreemiad 16. mail tähistati viimast õhtut vanas teatri- ning meenutati tipplavastusi „Kolmest apel- majas enne remonti. Kahevaatuselisel gala- sinist“ „Helesinise vagunini“ ja „Kihnu Jõn-

322 nist“ „Ukuaruni“. Meelelahutusprogrammi 14. novembril esitleti UBBs Urmas Lennuki kureeris Adeele Sepp, üheks õhtuks naasid näidendikogumikku „Ükskord Eestimaal“, Ugala lavale Maria Soomets ja Karol Kuntsel mis koondab ühte köitesse tema kolm näi- Vanemuisest, Üllar Saaremäe Rakvere teat- dendit: „Rongid siin enam ei …“, „Päeva rist, Piret Rauk Kuressaare linnateatrist, Gert lõpus“ ja „Ema oli õunapuu“. Kogumiku eest Raudsep teatrist NO99 jpt. Comeback’i tegi le- pälvis Urmas Lennuk Kultuurkapitali kirjan- gendaarne ansambel Ennupojad koosseisus duse sihtkapitali näitekirjanduse aastapree- Elmo Nüganen, Allan Noormets, Andres mia. Noormets ja Üllo Kaur. Kinoõhtu 2 525 29. juunil toimus remondieelse teatri tühjen- Tantsumaraton 1 706 dusmüük ja 19. septembril avati uus hooaeg U-Gala 1 796 250-kohalises UBBs aadressil Pargi 1C esi- 4 2 027 etenduse ning tantsumaratoniga. Õhtu etendused, külastused 278 51 794 DJdeks olid Ugala töötajad, õue oli püstita- 2015 KOKKU 282 53 821 tud Viljandi Music Walki festivalitelk.

MAJANDUSTEGEVUS

tööjõukulud majandustegevusest 1 108 803 laekuv tulu 66% 480 161 27% kohvik 8 107 1% etendus- halduskulud tegevusega 184 833 kaudselt seotud 11% tulud 211 469 12% toetused majanduskulud 1 079 437 376 004 61% 22% TULUD KULUD

323 VANEMUINE liki Saldre, Maria Soomets, Priit Strandberg, www.vanemuine.ee Kärt Tammjärv, Aivar Tommingas

Peadirigient: Paul Mägi Eesti vanim teater, mis sai alguse aastal 1870 Muusikaosakonna produtsent: Marika Petti Vanemuise laulu- ja mänguseltsist ning on Dirigendid: Taavi Kull, Martin Sildos, Lauri kutseline teater 1906. aastast. Vanemuine on Sirp kolme lavastusliiki esindav teater: sõna-, Peakoormeister: Piret Talts muusika- ja balletiteater. Teater tegutses seni Ooperikoori hääleseade õpetaja: Taisto riikliku etendusasutusena, alates 2013. aas- Noor tast Sihtasutusena Teater Vanemuine. Orkestri kontsertmeister: Kadri Sepalaan Ooperisolistid: Simo Breede, Märt Jakobson, STATSIONAARID ISTEKOHTI Merle Jalakas, Pirjo Jonas (end Püvi), Maria Suure maja saal 676 Kallaste (kuni 30.06.2015), Valentina Kremen, Väikese maja saal 440 Rasmus Kull, Karmen Puis, Jaan Willem Väikese maja ovaalsaal 50 Sibul, Reigo Tamm Sadamateater 150 Teatri Kodu 100 Ooperikoor: Rainer Aarsalu, Merle Aunpuu, Obinitsa vabaõhulava 664 Helen Hansberg, Kaja Ilmjärv, Elin Kaiv, Kat- rin Kapinus, Eve Kivisaar, Siiri Koodres, KOOSSEIS Endel Kroon, Alo Kurvits, Silja Lani, Milvi 25 näitlejat ja 2 lavastajat; 9 ooperisolisti, 31 Luik, Vaike Lätt, Matis Merilain, Edgar Mik- kooriliiget, 66 orkestriliiget ja 3 dirigenti; kel, Helen Nõmm, Risto Orav, Elmar Pool, 36 balletiartisti ja 5 repetiitorit. Erkki Rebane (kuni 5.01.2015), Aime Roosi- leht, Andres Ross, Maire Saar, Ivar Saks, Teatrijuht: Toomas Peterson Uku-Markus Simmermann, Tarmo Teekivi, Peakunstnik: Maarja Meeru Oliver Timmusk, Margus Toode (kuni Trupijuht: Eda Hinno 29.05.2015), Liina Tordik, German Javier Gholami Torres-Pardo, Marika Villemson, Draamajuht: Tiit Palu Anne Vilt, Luule Veziko, Inge Õunapuu Dramaturg-toimetaja: Sven Karja Dramaturg: Anu Tonts Orkestri liikmed: Andri Annus, Olga Alfe- Lavastajad: Ain Mäeots, Andes Noormets rova (kuni 23.08.2015), Lucia Sanchis Al- Näitlejad: Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaanika fonso, Markus Altrov (kuni 30.06.2015), Arum, Marika Barabanštšikova, Markus Kristiina Birk (kuni 30.06.2015), Juan Jose Dvinjaninov, (srn 29.10.2015), Restrepo Duarte, Aivar Eimra, Tiina Enniko, Marian Heinat, Margus Jaanovits, Tanel Elle Fuchs, Urmas Himma, Heimo Hodanjo- Jonas (näitleja-lavastaja, näitlejate intendant), nok, Heli Ilumets, Marie Jaksman, Maimu Merle Jääger, Hannes Kaljujärv, Linda Kolde, Kaarde, Tõnu Kalm, Anna Kelder, Lande Sten Karpov, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Jüri Kits, Margus Kits, Aivo Koddanipork, Rain Lumiste, Andres Mähar, Piret Palu, Ragne Kotov, Karen Kriit (kuni 3.03.2015), Sirli Laa- Pekarev, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Kül- nesaar, Viljar Lang, Enno Lepnurm, Maria

324 Lepnurm (Kesvatera), Kristiina Luik, Hanno- ret Price (kuni 1.05.2015), Yukimi Otsuka, Mait Maadra, Niina Mets, Hannes Metssalu, Raminta Rudzionyte, Janek Savolainen, Mi- Laura Miilius, Heili Mägi, Hille Niilisk-Rees, rell Sork (al 1.08.2015), Silas Jonathan Stubbs, Svetlana Nukka, Kattrin Ojam, Triinu Raud- Janika Suurmets, Matteo Giulio Tonolo, Jack ver-Tamm, Maria Okuško (kuni 5.02.2015), Marcus Killen Traylen (al 1.08.2015), Viktoria Merike Ots, Marina Peleševa, Jan Pentšuk, Valujevski, Emily May Ward, George Willé- Kersti Perandi, Tõnu Pärtin, Aike Rand- Williams, Joshua David Woodhams (kuni mann, Olga Raudonen, Vitali Regensperger 1.05.2015), Yukiko Yanagi (al 1.10.2015) (al 1.11.2015), Kadri Rehema, Eveli Roosaar, Jaanus Roosileht, Anna Samsonova, Kadri Sepalaan, Jaanus Siniväli, Denis Strelkov, UUSLAVASTUSED Eva-Maria Sumera (kuni 16.06.2015), Marti Suvi, Lauri Sõõro, Tanel Tamm, Evelin Tam- Gatsby. La Dolce Vita miku, Kulvo Tamra, Richard Tamra (al Tantsulavastused esietendusid 25. jaanuaril 1.08.2015), Kait Tiitso, Žanna Toptši, Johanna 2015 Vanemuise suures majas. Tuvi, Ilja Šarapov, Anna Šulitšenko, Margus Vahemets, Karl Vakker, Helena Valpeteris, Gatsby Ilmar Varjun, Anne Vellomäe, Valdeko Vija, Muusika autor Graham Reinolds (Duke El- Linda Viller, Kai Visnapuu, Karina Vološina lingtoni põhjal). Lavastaja ja koreograaf Silas Stubbs, kostüümikunstnikud Ellen Cairns ja Balletijuht: Mare Tommingas Mare Tommingas, valguskunstnik Tõnis Järs, Repetiitorid: Rita Dolgihh, Fabrice Maurice repetiitor Rufina Noor. Gibert, Jelena Karpova, Jelena Kõlar (Poz- Osades: Hayley Blackburn, Silas Stubbs, niak), Rufina Noor Yukimi Otsuka, Brandon Alexander, Tarasina Balletiartistid: Brandon Bernard Alexander, Masi, Lawrence Massie, Benjamin Kypria- Hayley Jean Blackburn, Amy Louise Bow- nos, Emma Price, Alicia Nelson. ring, Diego Cardelli, Evgenia Chernavina La Dolce Vita (kuni 1.08.2015), Alain Eric Laurent Divoux, Muusika autor Nino Rota. Lavastaja ja koreo- Alexander Germain Drew, Aleksandra Heidi graaf Silas Stubbs, kostüümikunstnik ja la- Foyen (al 1.08.2015), Anton Jakovlev (al vastaja assistent Adriana Mortelli, valgus- 1.08.2015), Darli Jakovleva (al 1.08.2015), kunstnik Giorgio Madia, videokunstnik Maria Isabella Jacqueline Engel, Georgia Toni Janek Savolainen, repetiitor Fabrice Gilbert, Giboin, Matthieu Marie Ferdinand Hervé, dekoratsioonikunstnik Maar-ja Meeru. Jacob Louise Hoover (kuni 1.08.2015), Matt- Osades: Brandon Alexander, Tarasina hew James Jordan, Aivar Kallaste, Julia Kaš- Masi, Lawrence Massie, Benjamin Kypria- kovskaja, Kersti Kuuse, Benjamin Kyprianos, nos, Emma Price, Alicia Nelson, Anthony Samuel Francis Lawman, Colin Thomas Maloney, Kristina Markeviciute, Colin Tho- Maggs, Anthony Patrick Maloney (kuni mas Maggs, Maria Engel, Raminta Rydžio- 1.03.2015), Kristina Markeviciute, Tarasina nyte, Alain Divoux, Fenella Cook, Yukako Michelle Masi, Lawrence Cameron Massie, Horita, George Willé-Williams, Matteo Giulio Tatevik Mkrtoumian (kuni 1.06.2015), Meri- Tonolo, Georgia Giboin, Matthew Jordan, lin Mutli, Alicia Jane Nelson, Emma Marga- Kersti Kuuse, Joshua Woodhams.

325 Sööbik ja Pisik Simson. Marian Heinat – Rosalie Arm. And- Urmas Sisaski muusikal lastele Thorbjørn res Mähar – Hellmuth Hertz; Leitnant. Mar- Egneri raamatu ainetel. Libreto autor ja la- gus Jaanovits – Menzel; Kapten Porkov. vastaja Jaan Willem Sibul, laulutekstide autor Hannes Kaljujärv – Hans Aumeier; Arst. Lemme Krimm. Muusikajuht ja dirigent Maria Kallaste – Lydia; Gerda. Markus Dvin- Taavi Kull, koreograaf Marika Aidla, kunst- janinov – Richard; Rein. nik Maarja Meeru, kontsertmeister Ele Sonn, Esietendus 28. veebruaril 2015 Vane- etenduse juht Illar Rätsep. muise suures majas. Osades: Rasmus Kull – Sööbik. Simo Breede – Pisik. Peeter Volkonski – Vanaisa. Meister ja Margarita Marika Aidla – Hambahari; Hambaarst. Sas- Mihhail Bulgakovi teose dramatiseering. kia Tori – Juss (hääl lindilt). Mari-Liis Tori – Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa ja Maiga Ema (hääl lindilt). Varik. Dramatiseerija Katrin Pärn. Muusika Esietendus 7. veebruaril 2015 Teatri autorid Alfred Schnittke, Elliot Goldenthal, Kodus. Hector Berlioz, Howard Shore, Igor Stra- vinski ja Pjotr Tšaikovski. Lavastajad Janek Meie oma tõde, meie oma õigus Savolainen ja Katrin Pärn, koreograaf Janek Urmas Lennuki draama Anton Hansen Savolainen, kunstnik ja kostüümikunstnik Tammsaare „Tõe ja õiguse“ esimese osa aine- Liina Unt, valguskunstnik Imbi Mälk, video- tel. Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristina kunstnikud Argo Valdmaa ja Janek Savolai- Lõuk, muusika autor Priit Strandberg, val- nen, helikujundaja Janek Savolainen, repe- guskunstnik Tõnis Järs. tiitor Rufina Noor, etenduse juhid Epp Viller Osades: Aivar Tommingas – Andres, ja Maarja Liba. vanem. Veiko Porkanen – Andres, noorem; Osades: Helgur Rosenthal – Meister. Andres, poeg. Kärt Tammjärv – Krõõt. Maria Maria Engel – Margarita. Jüri Lumiste – Wo- Soomets – Mari. Priit Strandberg – Juss. Karol land. Ragne Pekarev – Hella; Velsker; Sekre- Kuntsel – Pearu. Jaanika Arum – Saunatädi; tär; Välktelegrammi-neiu. Katrin Pärn – Kõrtsipreili; Lambasihver. Riho Kütsar – Peemot. Janek Joost – Korovjev; Azazello. Sauna-Madis; Kirikuõpetaja; Kõrtsmik; Kõrt- Aivar Kallaste – Berlioz; Dr Stravinski; Pon- siline. tius Pilatus. Jacob Hoover – Ješua Ha-Nostri; Esietendus 19. veebruaril 2015 Sadama- Andrei Fokitš Sokov. Benjamin Kyprianos – teatris. Marcus Rotitapja; Varenuhha. George Willé- Williams – Lihhodejev; Prof Kuzmin; Vares. Kui tuvid kadusid Silas Stubbs – Bossoi; Rjuhhin; Mogarõtš; Sofi Oksaneni draama. Soome keelest tõlki- Juudas. Samuel Lawman – Semplejarov; nud Maimu Berg. Lavastaja Tiit Palu, kunst- Poplavski; Faun; Hulluarst. Diego Cardelli – nik Eugen Tamberg, valguskunstnik Andres Poplavski; Faun; Hulluarst. Anthony Malo- Sarv, videokunstnik Andres Keil, muusika- ney – Bezdomnõi; Leevi Matteus. Janek Sa- line kujundaja Toomas Lunge, etenduse juht volainen – Bezdomnõi, Leevi Matteus. Geor- Meelis Hansing. gia Giboin – Trammijuht; Bengalski, Vampiir. O sades: Sten Karpov – Edgar Parts. Linda Kristina Markeviciute – Paljas naine vannis; Kolde – Juudit Parts. Reimo Sagor – Roland Hulluarst; Südametu suitsetaja Jaltas. Janika

326 Suurmets – Frieda; Naine rõdul. Raminta Esietendus 22. aprillil 2015 Vanemuise Rudzionyte – Natalja Prokofjevna. Kersti suures majas. Kuuse – Niza; Vampiir; Hulluarst. Alicia Nel- son – Prohhor Petrovitš; Naine rõdul. go neo und romantix Esietendus 7. märtsil 2015 Vanemuise kadrinoormetsa draama. Lavastaja ja lavaku- väikeses majas. jundaja Andres Noormets, muusika autor Cubus Larvik (Karl Saks, Hendrik Kaljujärv), Naeru Akadeemia kostüümikunstnik Maarja Noormets, valgus- Mitani Koki komöödia. Jaapani keelest tõlki- kunstnik Margus Vaigur, etenduse juht nud Margit Juurikas, kunstnik Iir Hermeliin, Maarja Liba. kostüümikunstnik Eve Ormisson, valgus- Osades: Kärt Tammjärv – Cucu. Reimo kunstnik Imbi Mälk, muusikaline kujundaja Sagor – Gooma. Markus Dvinjaninov – Aare Toikka, etenduse juht Meelis Hansing. Gooma. Kais Adlas – Miss Mix. Raivo Adlas Osades: Hannes Kaljujärv – Sakisaka – Maatrix. Piret Palu – Neoon. Sten Karpov – Mutsuo. Riho Kütsar – Tsubaki Hajime. Tanel Romaan. Pärn või Jüri Urbel – Politseinik. Esietendus 25. aprillil 2015 Sadamateatris. Esietendus 17. aprillil 2015 Vanemuise väikeses majas. Aida Giuseppe Verdi ooper. Muusikajuht ja diri- Carmen gent Erki Pehk, lavastaja Madis Nurms, ko- Georges Bizet’ ooper. Muusikajuht ja dirigent reograaf Teet Kask, kunstnik Madis Nurms, Paul Mägi, lavastaja, koreograaf ja valgus- valguskunstnik Margus Vaigur, koormeistrid kunstnik Giorgio Madia, kunstnik Maarja Kadri Leppoja ja Piret Talts, kontsertmeistrid Meeru, videokunstnik Mikk-Mait Kivi, lavas- Katrin Nuume ja Margus Riimaa, assistendid taja assistendid Anna-Liisa Zirkel, Janika Martin Sildos ja Taavi Kull, kunstniku assis- Suurmets, Marika Goldman ja Merle Jalakas, tent Helin Tikerpuu, liikumisjuht Jelena Kar- repetiitor Fabrice Gibert, koormeistrid Katrin pova, etenduse juhid Kaisa Riivald ja Ülle Nuume ja Piret Talts, kontsertmeistrid Andre Tinn. Koostöös Pärnu Rahvusvahelise oope- Hinn, Annelii Traks, Maarja Plink ja Margus rimuusika festivaliga Promfest. Riimaa, assistendid Martin Sildos ja Taavi Osades: Jomante Shležaite – Aida. Anže- Kull, valguskunstniku assistent Tõnis Järs, lina Švatška – Amneris. Eduard Martõnjuk – etenduse juhid Kaisa Riivald ja Ülle Tinn. Radamès. Samsons Izjumovs (Läti Rahvus- Osades: Aleksandra Kovalevitš – Car- ooper) – Amonasro. Romans Polisadovs – men. Boldizsar Laszlo – Don José. Janis Apei- Ramfis. Märt Jakobson – Egiptuse kuningas. nis – Escamillo. Aivar Kallaste – Escamillo Reigo Tamm – Sõnumitooja. Vanemuise koor assistent. Diana Higbee – Micaëla. Märt Ja- ja orkester. kobson – Zuniga. Karmen Puis – Mercédès. Esietendus 20. mail 2015 Vanemuise väi- Pirjo Jonas – Frasquita. Taavi Tampuu – Mo- keses majas. ralès. Simo Breede – Dancairo. Rasmus Kull – Remendado. Jaan Willem Sibul – Lillas Pas- Obinitsa tia. Kalli Pikas – Flamenkosolist. Tartu Poiste- Seto draama. Teksti autorid Kauksi Ülle ja koor, Vanemuise ballett, koor ja orkester. Ain Mäeots, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik

327 Liina Unt, muusikaline kujundaja Ele Sonn, Inetu pardipoeg lavavõitluse seadja Priit Strandberg, liiku- Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli lavastus misjuht Andre Laine, etenduse juhid Maarja Hans Christian Anderseni muinasjutu aine- Liba ja Ott Kilusk, produtsent Marika Goldman. tel. Muusika autorid Camille Saint-Saëns, O sades: Vaino Linnus – Paali Kalju. Marje Franz Schubert, Jacques Offenbach. Koreo- Metsur – Maria Kalju. Kaia Skoblov – Kati graaf ja lavastaja Jelena Karpova, kunstnik Kalju. Andres Mähar – Ivvan Kalju. Sädeli Ain Austa, kostüümikunstnik Külli Kukk, Sarv – Noor Anni. Janeli Blum – Noor Manni. valguskunstnik Tauri Kötsi, videokunstnik Marian Heinat – Anni Kalju. Priit Strandberg Janek Savolainen, lavastaja assistent Elena – Mihkal Kalju. Ele Sonn – Alli Kalju. Helena Poznjak-Kõlar, repetiitor Rita Dolgihh, eten- Kesonen – Manni Kalju. Maarja Hõrn – Sonja duse juht Illar Rätsep, helitehnikud Toivo Anastasia Kalju. Päivi Kahusk – Olli Kalju. Tenno ja Vladimir Holm. Veiko Porkanen – Mihkal Hõpe, Niilo Hodju, Osades: Jette Pruulmann – Inetu pardi- Küüditaja jt. Merle Jääger – Matrjo Hõpe. poeg; Pardipoeg; Vesiroos. Mirell Mõtlik – Pärtel Külvik – Noor Mihkal. Truvar Riitsaar Inetu pardipoeg; Pardipoeg. Anete Aunbaum – Noor Mihkal. Artur Linnus – Mihkal Hõpe, – Emapart; Öökull. Gertrud Tomson – Ema- Jaan Rõõmus. Ragne Pekarev – Patsi Hõpe. part; Öökull; Luik; Kass. Miina Eliise Luts – Karol Kuntsel – Aleksander Roop; Andre. Pardipoeg; Tibu. Ksenia Ustinova, Anette Tanel Jonas – Nikolai Raag; Saksa ohvitser; Rüütli – Pardipoeg. Veronika Schmidt – Ussi- Kaupmees. – Miitra; Kurg; Külava- ke-Liblikas. Doris Keernik, Aleksandra Ulek- nem Luts; Papp Tamm. Kärt Kooser – Taga- sin, Anna Malõševa, Madli Mägi – Vesi- mõtsa Senni. Väino Järv – Ohvitser; Slavin. roosid. Helen Jakob – Vesiroos; Hanepoeg. Helen Külvik – Mõrsja Nati; Sekretär. Iti Kristofer Robin Kütt, Hardi Rosenthal – Toom – Kaupmees; Raamatupidaja. Merili Kukk. Miia Marta Tärgla – Tibu. Saskia Lõh- Urbanik – Agni Raag; Teenijatüdruk. Riinu mus, Mia Tamra, Miina Lesment, Hanna Külvik – Noor Patsi; Helgi Roop. Siim Naa- Mägi – Hanepojad. Oliver Aunbaum – Koer. ber – Tepo Hõpe; pillimees. Jüri Jõul, Henri Heleri Savolainen – Kass; Luik. Lisabeth Aruküla, Aap Kirsel, Siim Barkala, Imre Leo- Loigu – Kana; Luik. Diana Lanevskaja – Luik. pard, Priit Sonn – pillimehed. Anett Pluum – Hani. Esietendus 2. juulil 2015 Obinitsas. Esietendus 19. septembril 2015 Teatri Kodus. Head tüdrukud lähevad taevasse Urmas Vadi tragikomöödia. Lavastaja ja Üritus muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Uku Uusbergi draama. Lavastaja ja kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Reet Aus, Uku Uusberg, helitehnikud Toivo Tenno valguskunstnik Margus Vaigur, etenduse ja Vladimir Holm, etenduse juht Meelis juht Mai Jägala. Hansing. Osades: Kärt Tammjärv – Mari ja Tiina. Osades: Aivar Tommingas – Leofred Piret Palu – Pille-Riin ja Polkovniku lesk. Piret Luuk. Külliki Saldre – Helle. Jüri Lumiste – Rauk – Teele ja Lilli. Raivo E. Tamm – Mees. Meister. Margus Jaanovits – Kuningas. Mar- Esietendus 5. septembril 2015 Sadama- kus Dvinjaninov – Mõrv. Linda Kolde – Rita. teatris. Jaanika Arum – Niina. Uku Uusberg – Lavas-

328 taja G. Ott Sepp – Otto. Maria Soomets – Saldre – mrs Dangle. Priit Strandberg – Alan Merliis Metsis. Meelis Hansing – Erki. ja muusik. Marika Barabanštšikova – Dolly. Esietendus 28. septembril 2015 Vane- Reimo Sagor – Lloyd Boateng. Andres Mähar muise väikeses majas. – Francis Henshall. Piret Palu – Rachel Crabbe. Sten Karpov – Stanley Stubbers. Pee- Kesköö Pariisis ter Volkonski – Alfie. Märt Koik – Gareth; Va- Tantsulavastus. Libreto autorid Michael namutt; Prükkar; Kelner. Mihkel Kallaste – Shannon ja Mare Tommingas, koreograaf ja Politseinik; Taksojuht; Jõuluvana; Baarmen. lavastaja Michael Shannon, kunstnik Mare Karl Laanekask, Alari Piispea, Aivar Eimra, Tommingas, valguskunstnikud Imbi Mälk ja Margus Tammemägi ja Ele Sonn – muusikud. Mare Tommingas, videokunstnik Taavi Esietendus 31. oktoobril 2015 Vanemuise Varm, repetiitorid Jelena Karpova ja Mare suures majas. Tommingas, etenduse juht Kaisa Riivald. Osades: Lawrence Massie, Alain Divoux Õhtu Kálmániga – Noormees; Morris. Hayley Blackburn, Ra- Operett Imre Kálmáni loomingu ainetel. Lib- minta Rudzionyte – Tüdruk; Rose. Matteo reto autor ja näitejuht Jaan Willem Sibul, la- Giulio, Diego Cardelli Tonolo – Salvador. vastaja ja koreograaf Fabrice Gibert, Amy Bowring, Tarasina Masi, Maria Engel – muusikajuht ja dirigent Taavi Kull, kunstnik Miss Black. Silas Stubbs, Jack Traylen – Maarja Meeru, valguskunstnik Andres Sarv, Roman. Alicia Nelson, Brandon Alexander – koormeister Piret Talts, kontsertmeister Madame Elsa. Teistes osades: Mirell Sork, Made Sõlg, etenduse juht Kaisa Riivald. Kersti Kuuse, Georgia Giboin, Merilin Mutli, Osades: Karmen Puis – Krahvinna Ma- Emily May Ward, Viktoria Valujevski, Yu- riza; Odette Darimonde; Silva Varescu. Merle kimi Otsuka, Darli Jakovleva, Aleksandra Jalakas – Ninon; Lisa, Tassilo õde; Marietta. Foyen, Julia Kaškovskaja, Colin Thomas Reigo Tamm – Raoul; Lahore prints Radjami. Maggs, Matthieu Quincy, Samuel Lawman, Rasmus Kull – Florimond; Napoleon Saint Alexander Germain Drew, Benjamin Kypria- Cloche; Boni. Simo Breede – Henri; Krahv nos, Matthew Jordan, George Willé-Williams, Tassilo; Edwin. Jaan Willem Sibul – Louis Anton Jakovlev. Philippe; Feri. Pirjo Jonas – Violetta Cavallini; Esietendus 24. oktoobril 2015 Vanemuise Stasi. Anete Aunbaum, Merly Teder, Diana väikeses majas. Lanevskaja, Gertrud Tomson, Eliise Oras ja Hanna-Liis Sootla – tantsurühm. Vanemuise Üks mees, kaks bossi koor ja orkester. Richard Beani farss. Inglise keelest tõlkinud Esietendus 7. novembril 2015 Vanemuise Kalle Hein ja Peeter Volkonski. Lavastaja väikeses majas. Andres Dvinjaninov, kunstnik Riina Degtja- renko, muusikajuht Ele Sonn, valguskunst- Pildilt kukkujad nik Andres Sarv, helikujundaja Vaiko Vrei- Tiina Laanemi draama. Lavastaja, kunstnik, mann, liikumisjuht Marika Aidla, etenduse valguskunstnik ja muusikaline kujundaja juht Maarja Liba. Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Osades: Riho Kütsar – Charlie Clench. Noormets, valguskunstnik Jaanus Moor, Ragne Pekarev – Pauline Clench. Külliki etenduse juht Mai Jägala.

329 Osades: Maria Soomets – Ines. Merle Jää- Osades: Linda Kolde või Adeele Sepp – ger – Emmy. Aivar Tommingas – Bruno. Lotte. Jaanus Tepomees või Kaarel Targo – Helgur Rosenthal – Paul. Bruno. Rasmus Kull või Priit Strandberg – Esietendus 21. novembril 2015 Sadama- Albert. Simo Breede või Jaan Willem Sibul – teater. Adalbert. Pirjo Jonas või Merle Jalakas – Anna; Lotte ema; Õpetaja; Kaelkirjak. Karol Lotte Unenäomaailmas Kuntsel või Lauri Liiv – Helmut; Siga; Kooli- Priit Pajusaare lastemuusikal. Alusteose direktor; Lumemees Karl. Veiko Porkanen autor Heiki Ernits, teksti autor Janno Põld- või Markus Dvinjaninov – Ritsikas; Saabas; ma, laulutekstide autor Leelo Tungal. Muu- Peedu. Marian Heinat või Hedi Maaroos – sikajuht Martin Sildos, lavastaja Tanel Jonas, Jänesepreili; Kohvitass; Liisu. Kärt Tammjärv koreograaf Janek Savolainen, kunstnikud Iir või Marin Mägi-Efert – Aurutiikraud; Kana Hermeliin ja Rosita Raud, dirigent Taavi Berta. German Javier Gholami Torres-Pardo, Kull, valguskunstnik Tõnu Eimra, koormeis- Alo Kurvits või Oliver Timmusk – Unenäo- ter Piret Talts, kontsertmeistrid Ele Sonn, maailma Uks; Putukas; Põrsas; Jänes. Leino Katrin Nuume ja Margus Riimaa, orkestree- Rei või Tanel Jonas – Kloun. Aivar Kallaste rija Rasmus Puur, etenduse juhid Maarja või Janek Savolainen – Putukas; Põrsas; Liba ja Ülle Tinn, produtsent Marika Gold- Jänes. Vanemuise bänd, koor ja orkester. man. Esietendus 28. novembril 2015 Vane- muise suures majas.

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Aida 20.05.2015 muusikalavastus täisk 3 2 157 Armastan! Armastan! Armastan! 25.08.2014 sõnalavastus täisk 14 1 902 Armunud kastis 8.09.2013 sõnalavastus lapsed 8 524 Carmen 22.04.2015 muusikalavastus täisk 7 4 987 Casanova 12.03.2011 tantsulavastus täisk 1 1 112 Deemonid 19.09.2014 sõnalavastus täisk 10 1 809 Detektiiv Lotte 28.11.2008 muusikalavastus lapsed 10 6 888 Elling 8.12.2006 sõnalavastus täisk 4 405 Estoplast 29.11.2014 sõnalavastus täisk 9 846 27.11.2009 muusikalavastus noored 5 3 689 Fanny ja Alexander 1.03.2014 sõnalavastus täisk 11 3 297 Gatsby. La Dolce Vita 25.01.2015 tantsulavastus täisk 10 4 230 GO – mäng kahele 25.10.2014 tantsulavastus täisk 4 808 go neo und romantix 25.04.2015 sõnalavastus täisk 10 887 Hea põhjatuule vastu 27.09.2013 sõnalavastus täisk 20 5 741 Head tüdrukud lähevad taevasse 5.09.2015 sõnalavastus täisk 10 2 211 Helisev muusika 27.11.2010 muusikalavastus täisk 6 3 486 Inetu pardipoeg 19.09.2015 tantsulavastus lapsed 14 1 448 Jevgeni Onegin 6.04.2013 muusikalavastus täisk 6 2 241

330 Kajakas 4.06.2014 sõnalavastus täisk 6 838 Kaks vana naist 12.04.2014 sõnalavastus täisk 12 1 304 Kesköö Pariisis 24.10.2015 tantsulavastus täisk 8 2 493 Kosmonaut Lotte 5.05.2012 muusikalavastus lapsed 7 6 480 Kui tuvid kadusid 28.02.2015 sõnalavastus täisk 10 4 229 Kuldvõtmekese lugu 14.02.2013 mitmeliigilavastus lapsed 10 1 004 Lotte Unenäomaailmas 28.11.2015 muusikalavastus lapsed 18 14 657 Meie oma tõde, meie oma õigus 19.02.2015 sõnalavastus täisk 19 3 156 Meister ja Margarita 7.03.2015 mitmeliigilavastus täisk 10 3 431 Minu järel, seltsimees! 9.11.2013 sõnalavastus täisk 9 4 418 Minu veetlev Tartu 6.12.2014 mitmeliigilavastus täisk 2 1 321 Musta pori näkku 10.11.2012 sõnalavastus täisk 5 1 953 Naeru Akadeemia 17.04.2015 sõnalavastus täisk 18 4 601 Nukitsamees 6.03.2010 muusikalavastus lapsed 9 3 351 Obinitsa 2.07.2015 sõnalavastus täisk 11 7 300 Ooperifantoom 4.10.2014 muusikalavastus täisk 14 13 882 Paanika 6.03.2010 sõnalavastus täisk 11 2 199 Paplid tuules 22.02.2013 sõnalavastus täisk 2 708 Pettson ja Findus 7.09.2012 sõnalavastus v.lapsed 29 2 842 Pildilt kukkujad 21.11.2015 sõnalavastus täisk 5 977 Punamütsike 15.11.2014 sõnalavastus v.lapsed 29 2 806 Pähklipureja 26.11.2004 tantsulavastus lapsed 6 2 346 Raimonda 5.10.2013 tantsulavastus täisk 5 1 746 Rehepapp 18.10.2013 muusikalavastus täisk 7 2 712 Reigi õpetaja 4.04.2014 muusikalavastus täisk 2 452 Sööbik ja Pisik 7.02.2015 muusikalavastus lapsed 23 2 434 Tappa laulurästast 9.02.2012 sõnalavastus täisk 15 2 745 Väikese onu saaga 16.09.2011 sõnalavastus lapsed 5 488 Õhtu Kálmániga 7.11.2015 muusikalavastus täisk 8 4 103 Õhtu Straussiga 30.11.2012 mitmeliigilavastus täisk 3 1 076 Üks mees, kaks bossi 31.10.2015 sõnalavastus täisk 7 4 961 Üritus 28.09.2015 sõnalavastus täisk 9 2 135

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNA- MUUSIKA- TANTSU- MITMELIIGI- KOKKU LAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUSED uuslavastused 9 5 3 1 18 kogu repertuaar 26 14 7 4 51 etendused 298 125 48 25 496 külastused 65 282 71 519 14 183 6 832 157 816 keskmine pilet 10 14,3 8,7 9,2 11,8

331 Väljaspool lavastuste statsionaare anti 4.–14. juunini toimus Vanemuises Kollase 5,6% etendustest, sh 1 etendus lavastusega Kassi Suvekool, kuhu olid oodatud 13–16aas- „Armastan! Armastan! Armastan!“ Thbilisis tased noored. Vanemuise ooperisolistide Ras- Gribojedovi-nimelises Vene teatris, 1 etendus mus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel balletiga „Casanova“ Brüsselis ja 3 etendust valmis kümne päeva jooksul ooperilavastus. tantsulavastusega „Gatsby. La Dolce Vita“ Baltimaade balletifestivalil Lätis (Valmieras, 19. detsembril toimus Tartu Jaani kirikus Vane- Riias ja Ventspilsis). muise Sümfooniaorkestri advendikontsert. Vanemuise aastalõpuball toimus 30. det- KORRALDATUD SÜNDMUSED sembril Vanemuise teatris ja kontserdimajas. Õhtujuhid olid Marian Heinat ja Reimo 29. jaanuaril toimus väikses maja ovaalsaalis Sagor. Lisaks Vanemuise artistidele esinesid Andra Teede „Estoplasti“ arutelu. Vestlust Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala, Big Band juhtis Ene Paaver. Tartu koos Kristjan Ilumäe, Aivar Tommin- gase ja Gerli Padariga kontserdikavas „Si- 18. aprillil toimus ovaalsaalis mälestusõhtu, natra 100”, brittidest balletiartistide bänd millega tähistati kauaaegse lavastaja Epp Läbi Linna, Vanemuise Sümfooniaorkester, Kaidu 100. sünniaastapäeva. Kaidu loome- Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu, Kelli Uus- teest andis ülevaate Tartu Ülikooli teatritea- tani ja Margus Jürisson ning hoogsaks tant- duse professor Anneli Saro, katkendeid Epp suks GlamBand. Kaidu poolt lavale toodud muusikalistest lavateostest esitasid Vanemuise solistid Kar- men Puis ja Rasmus Kull ning klaveril Ele Advendikontsert kontsert 1 500 Sonn. Appi! Ooper! hariduslik sari 13 1 185 Aastalõpuball muu 1 1 923 30. aprillil Vanemuises rahvusvahelise tant- Balletigala muu 1 390 supäeva balletigala, kus esinesid Tallinna Hooaja avakontsert kontsert 2 1 604 Balletikooli õpilased ja lõpetajad: Ketlin Oja, Hooaja lõppkontsert kontsert 2 1 137 Enelyn Kottise, Darja Panova, Alina Trostni- Koolipäev teatris muu 4 752 kova, Ljubov Samsonnikova, Kristina Vol- Lühiballetide gala kontsert 2 700 kova, Rudolf Bauman, Pavel Vjunenko ja Memory 2015 kontsert 7 4 544 Ragnar Soonik. Nooremuine hariduslik sari 1 339 Ooperigala kontsert 1 644 Seitsmendat korda korraldati lastele kunsti- Orkestrihommik hariduslik sari 1 50 konkurss „Nägin teatrit“, seekordseks tee- Paul Mägi meistrikursus kontsert 1 31 maks „Heli ja valguse mäng“. Kõiki töid Suvekontsert kontsert 1 5 700 eksponeeriti Vanemuise suure maja ülemises Sibelius 150 kontsert 2 834 fuajees, parimaid autoreid premeeriti teatri- 40 20 333 meenetega. Sügisel oodati kõiki gümnasiste etendused, külastused 496 157 816 osalema konkursil „Arukas arvustaja“. 2015 KOKKU 536 178 149

332 MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest etendus- laekuv tulu tööjõukulud tegevusega 1 972 777 5 869 713 kaudselt seotud 22% tulud 64% 2 247 602 25% 25% muud kulud 905 402 10% toetused 4 824 550 halduskulud 53% 608 878 7% majanduskulud 1 723 640 TULUD KULUD 19%

KOOSSEIS VENE TEATER www.veneteater.ee Teatrijuht: Tõnu Lensment Kunstiline juht: Igor Lõssov, assistent: Aleksandra Andrejuk Eesti Riiklik Vene Draamateater avati Tallin- Lavastaja: Ivan Strelkin nas 15. detsembril 1948 ja on seniajani ainuke Dramaturg: Jelena Skulskaja venekeelne professionaalne teater Eestis. Kunstnik: Diana Yanson Teatrile panid aluse Moskva vanima teatri- Liikumisjuht: Olga Privis instituudi (praegune Vene Teatrikunsti Aka- Muusikajuht, helilooja: Aleksandr Žedeljov deemia) vilistlased. Repertuaaris on olnud Näitlejad: Ljubov Agapova, Ksenia Agar- kaasaegset Vene ja välisdramaturgiat, Vene ja kova, Ivan Aleksejev, Vladimir Antipp, Na- maailmaklassikat, Eesti näitekirjandust, las- talja Dõmtšenko, Sergei Furmanjuk, Artjom telavastusi. SA Vene Teater tegutseb riigi osa- Garejev, Lidia Golovataja, Aleksandr Ivaške- lusega sihtasutusena. vitš, Jelena Jakovleva, Tatjana Jegoruškina, Alina Karmazina, Dmitri Kordas, Jekaterina STATSIONAARID ISTEKOHTI Kordas, Dmitri Kosjakov, Tatjana Kosmõ- Suur saal 621 nina, Aleksandr Kutšmezov, Roman Maksi- Väike saal 90 muk (kuni 31.07.2015), Marina Malova, Kaminasaal 40 Tatjana Manevskaja, Anna Markova, Viktor Marvin (al 1.08.2015), Natalia Murina (al 20.05.2015), Ilja Nartov, Aleksandr Okunev,

333 Maria Pavlova (al 1.01.2015), Igor Rogatšov Valged ööd (al 20.05.2015), Oleg Rogatšov, Larissa Savan- Fjodor Dostojevski teose dramatiseering. kova, Anna Sergejeva (al 1.09.2015), Leonid Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline ku- Ševtsov, Liilia Šinkarjova, Jelena Tarassenko, jundaja Ivan Strelkin, kunstnik Jekaterina Anastassia Tsubina, Sergei Tšerkassov, Daniil Malinina, koreograaf Ivan Aleksejev, valgus- Zandberg, Aleksandr Žilenko, Juri Žilin kunstnik Anton Andrejuk. Osades: Aleksandr Žilenko – Unistaja. UUSLAVASTUSED Alina Karmazina – Nastenka. Oleg Rogatšov – Pjotr I. Anna Markova – Sfinks. Vladimir Vaenlane Antipp – Lõvi. Lidia Golovataja – Vanaema; Amélie Nothombi draama. Prantsuse keelest Jekaterina. Ivan Aleksejev – Üürnik; Ingel. vene keelde tõlkinud Igor Popov ja Natalja Esietendus 15. mail 2015 Vene teatri Popova. Lavastaja ja kunstnik Artjom Gare- suures saalis. jev, kunstnik Ellen-Alice Hasselbach, valgus- kunstnikud Anton Andrejuk ja Igor Ka- Pidu katku ajal pustin, muusikaline kujundaja Aleksandr Luulelavastus. Aleksandr Puškin, John Wil- Žedeljov. soni luule. Lavastaja Igor Lõssov, muusika Osades: Aleksandr Ivaškevitš – Jerome autor Aleksandr Žedeljov, muusikajuht Anguste. Igor Rogatšov – Tekstor Texel. Maria Kotlova, kunstnik Isabella Kozinskaja, Alina Karmazina – Politseinik. Alexandr valguskunstnik Anton Andrejuk, lavastaja Kutšmezov – Politseinik. Julia Zozulja – Isa- assistent Dajana Zagorskaja. bell. Osades: Alina Karmazina, Natalia Mu- Esietendus 24. märtsil 2015 Vene teatri rina või Jekaterina Kordas – Louisa. Anastas- väikses saalis. sia Tsubina või Maria Kotlova – Mary. Dmitri Kosjakov või Igor Rogatšov – Vaimulik. Oleg Kirsiaed Rogatšov või Eduard Tee – President. Sergei Anton Tšehhovi draama. Lavastaja Igor Lõs- Furmanjuk või Aleksander Kuzin – Noor- sov, kunstnik Isabella Kozinskaja, valgus- mees. Dan Jersov või Daniil Zandberg – Vai- kunstnik Igor Kapustin, muusikaline ku- mulik. Dajana Zagorskaja, Antonija Kolu- jundaja Aleksandr Žedeljov. jartseva, Jekaterina Burdjugova, Karin Lam- Osades: Natalia Murina – Ranevskaja. son, Katrin Sutt – koor. Maria Pavlova – Varja. Anastassia Tsubina – Esietendus 30. juulil 2015 Katariina kirikus. Anja. Sergei Tšerkassov – Gajev. Sergei Fur- manjuk – Lopahhin. Daniil Zandberg – Tro- Alasti kuningas fimov. Aleksandr Okunev – Simeonov- Jevgeni Švartsi teose dramatiseering. Drama- Pištšik. Anna Markova – Charlotta. Dmitri tiseerija ja lavastaja Milla Petrovitš, muusika Kosjakov – Jepihhodov. Marina Malova – autor Aleksandr Žedeljov, laulutekstide Dunjaša. Leonid Ševtsov – Firss. Dmitri Kor- autor Jelena Skulskaja, koreograaf Siim das – Jaša. Vladimir Antipp – Teekäija. Tõniste, kunstnik Darja Gorina, valguskunst- Esietendus 24. aprillil 2015 Vene Teatri nik Igor Kapustin. suures saalis. Osades: Maria Pavlova – Printsess. Tat- jana Kosmõnina – Guvernant. Jelena Taras-

334 senko, Tatjana Manevskaja, Ljubov Agapova Juri Žilin – Saltai Saltanõts. Aleksandr – Õuedaamid. Artjom Garejev – Kristjan. Žilenko – Vassili. Dmitri Kordas – Sakerdon. Aleksandr Žilenko – Heinrich. Juri Žilin – Ivan Aleksejev – Sergei. Daniil Zandberg – Kuningas – isa. Ilja Nartov – Kuningas-peig- Mardari. mees. Leonid Ševtsov – Peaminister. Vladi- Esietendus 20. novembril 2015 Vene teatri mir Antipp – Linnapea. Viktor Marvin – suures saalis. Kammerhärra. Sergei Tšerkassov – Narr. Aleksandr Okunev – Õuelaulik. Dmitri Kor- Kuidas koer õnne otsis das – Õrnade tunnete minister. Alexandr Maailma muinasjutud lastele. Lavastaja Kutšmezov – Kindral. Ivan Aleksejev – Kam- Dajana Zagorskaja*, juhendaja Igor Lõssov, merteener. Arseni Kissin – Poiss. kunstnik Kristiina Kammori, valguskunstnik Esietendus 5. septembril 2015 Vene Teatri Anton Andrejuk, muusikaline kujundaja suures saalis. Aleksandr Žedeljov. Osades: Katrin Sutt* – Koer. Karin Lam- Kroonimine son* – Orav. Dan Jersov* – Mees. Maria Marek Modzelewski draama. Poola keelest Pavlova, Viktor Marvin, Anna Sergejeva, tõlkinud ja lavastanud Igor Lõssov, kunstnik Eduard Tee*, Aleksandr Kuzin*, Jekaterina Isabella Kozinskaja, valguskunstnik Anton Burdjigova* – trollid. Andrejuk, muusikaline kujundaja Maria * TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrieriala Kotlova. 11. lennu üliõpilased Osades: Viktor Marvin – Macek. Anna Esietendus 11. detsembril 2015 Vene Sergejeva – Beata. Anastassia Tsubina – Tüd- Teatri suures saalis. ruk. Artjom Garejev – Peter. Jekaterina Kor- das – Bogna. Lidia Golovataja – Halina. Maria Pavlova – Naine. Oleg Rogatšov – Kazimir. Tatjana Kosmõnina – Kristiina. Igor Lõssov – Kuningas. Esietendus 5. novembril 2015 Vene Teatri suures saalis.

Viimane ohver Aleksandr Ostrovski melodraama. Lavastaja ja kunstnik Vlad Troitski, muusikaline kujun- daja Maria Kotlova, kunstniku assistent Jelena Petrojeva. Osades: Natalia Murina – Julia Tugina. Jelena Tarassenko – Glafira Firsovna. Igor Rogatšov – Vadim Dultsin. Dmitri Kosjakov – Luka Dergatsjov. Leonid Ševtsov – Flor Pribõtkov. Tatjana Manevskaja – Mihevna, Pivokurova. Alexandr Kutšmezov – Lavr Pri- bõtkov. Alina Karmazina – Irina Lavrovna.

335 Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED (Kõige) lihtsam meetod suitsetamisest loobuda 6.10.2013 sõnalavastus täisk 4 169 Alasti kuningas 5.09.2015 sõnalavastus teism 7 2496 Bernarda Alba maja 27.02.2014 sõnalavastus täisk 3 742 Eluloomäng 19.11.2014 sõnalavastus täisk 10 612 Illusioonid 5.10.2013 sõnalavastus täisk 5 161 Jõuluvaimud 12.12.2009 sõnalavastus lapsed 3 1254 Kas ma tohiks olla Mozart? 23.11.2012 tantsulavastus noored 5 609 Kirsiaed 24.04.2015 sõnalavastus täisk 9 3248 Koera süda 31.03.2012 sõnalavastus täisk 9 2874 Kosmonautika päev 8.09.2012 sõnalavastus täisk 10 623 Kroonimine 5.11.2015 sõnalavastus täisk 4 1066 Kuidas koer õnne otsis 11.12.2015 sõnalavastus lapsed 14 4062 Kuningas Rästahabe 19.12.2006 sõnalavastus lapsed 12 883 Kõuts Pampuši muinasjutud 5.12.2014 sõnalavastus lapsed 1 251 Lood Siilikesele 10.02.2012 sõnalavastus v.lapsed 5 350 Mets 29.01.2011 sõnalavastus täisk 5 979 Mick Jaggeri huuled 15.04.2014 sõnalavastus täisk 5 308 Mängime teatrit 2.02.2014 sõnalavastus lapsed 16 393 Mängurid 2.03.2012 sõnalavastus täisk 10 2981 Naisevõtt 22.11.2014 sõnalavastus täisk 14 4978 Onu Vanja 5.09.2014 sõnalavastus täisk 7 2001 Palju õnne argipäevaks! 9.12.2005 sõnalavastus täisk 10 744 Pidu katku ajal 30.07.2015 sõnalavastus täisk 9 1240 Poiss, kes ei kartnud midagi 18.09.2014 sõnalavastus lapsed 17 1139 Tuhkatriinu 6.12.2013 sõnalavastus lapsed 2 418 Vaenlane 24.03.2015 sõnalavastus täisk 13 936 Valged ööd 15.05.2015 sõnalavastus täisk 7 1801 Viimane ohver 20.11.2015 sõnalavastus täisk 4 1602 Viis õhtut 24.11.2011 sõnalavastus täisk 11 1000 Õnn kaasa 19.04.2013 sõnalavastus noored 5 330 Üks suveöö Rootsis 20.04.2012 sõnalavastus täisk 4 201

336 Repertuaari koondnäitajad Balti riikide vene teatrite ühisprojekt jaanuaris: 2015 SÕNA TANTSU- Leedu Vene Draamateater andis Eestis eten- LAVASTUSED LAVASTUS KOKKU dusi Mihhail Bulgakovi komöödiaga „Zoika uuslavastused 8 08korter“ (lavastaja Rolandas Atkočiūnas); kogu repertuaar 30 1 31 Aleksandr Vvedenski muusikalise lavastu- etendused 235 5 240 sega „Jõulupidu Ivanovide juures“ (lavastaja külastused 39 842 609 40 451 Jonas Vaitkus); Aleksandr Puškini „Jevgeni keskmine pilet 8,2 6,8 8,2 Oneginiga“ (lavastaja Jonas Vaitkus); Wil- liam Shakespeare'i „Kuningas Leariga“ (lavastaja Jonas Vaitkus). Väljaspool statsionaari anti 5% etendustest, Riia M. Tšehhovi nimeline Vene Teater sh 1 etendus Leedus lavastusega „Naise- andis Eestis etendusi Elmar Senkovi autori- võtt“, 2 Pihkvas ja 1 Valgevenes Mogiljovis projektiga „Tahkudega klaas“, Richard Baeri lavastusega „Mängurid“ ning Peterburis näidendiga „Segased tunded“ (lavastaja Leo- 3 etendust lavastustega „Eluloomäng“, „Kir- nid Truškin), Andrei Platonovi novelliga siaed“ ja „Koera süda“. „Fro“ (instseneeringu autor ja lavastaja Rus- lan Kudašov) ja Aleksei Štšerbaki fantaa- KORRALDATUD SÜNDMUSED siaga Oskar Stroki muusikale „Tango Oskar Strokiga“. Vene Teatri väikeses saalis kolmest monola- vastusest koosnev tsükkel „MONO sapiens“, 8. mail toimus teatri kunstilise juhi Igor Lõs- mille raames näitas Moskva näitleja Vjatšes- sovi kolmas loominguline kohtumine vaata- lav Rõbnikov vene klassikal põhinevaid jatega. Kavas Igor ja Platon Lõssovi film monolavastusi. 29. jaanuaril etendus „Hullu- „2 : 0“ ning Igor Lõssovi näidendi „Polkov- meelse märkmed“, mille lavastas Vladimir nik N-i dünastia“ ettelugemine. Laptev Moskvast. 5. veebruaril Fjodor Dos- tojevski „Semjon Zahharõtš „Kuritööst ja karistusest““ ning 31. märtsil Anton Tšeh- hovi „Luigelaul“ (mõlema lavastaja ja esitaja Vjatšeslav Rõbnikov).

Väliskülalised etendused 7 1 442 Jõuluvana töötuba muu 5 1 418 Külas lastekirjanikud ürituste sari 6 618 stuudio lavastus „SMRAH“ etendused 4 208 22 3 686 etendused, külastused 240 40 451 2015 KOKKU 262 44 137

337 MAJANDUSTEGEVUS ERATEATRID

TULUD toetused AJATEATER 1 155 912 majandustegevusest www.ajateater.ee laekuv tulu 50% 279 045 Mittetulunduühing Ajateater alustas tege- 12% vust 2010. aastal, tegutseb projektipõhise teatrina. Asutajaliikmeteks ja loominguliseks tuumikuks on Katrin Valkna, Anne Velt ja Tarvo Krall. Eesmärk on tuua vaatajate ette etendus- ajalooainelisi lavastusi, tutvustades ja väär- tegevusega tustades Eesti ajalugu ja kultuuripärandit. kaudselt seotud Lavastatud on seni vaid eesti autorite (Loone tulud 861 664 Ots, Indrek Hargla) näidendeid. 38% STATSIONAARID ISTEKOHTI Katariina kirik 140 KULUD Hopneri maja 40

muud kulud UUSLAVASTUS 93 326 5% Patu käsk Indrek Hargla draama. Lavastaja Anne Velt, kohvik kunstnik Maarja Naan, valguskunstnik Teet 1 958 Orupõld, videokunstnik Aleksander Sproh- 0% gis, helikujundaja Madis Jürgens, produtsent halduskulud Tarvo Krall. 164 055 Osades: Katrin Valkna – Hildegard. Liis 8% tööjõukulud Haab – Mergelein. Veikko Täär – Johannes majandus- 1 487 038 Lange. Rauno Kaibiainen – vend Laurenz. kulud 73% Tarvo Krall – Ewalt Müntzer. Hans Kaldoja – 296 409 isa Conrad. 14% Esietendus 3. juunil 2015 Katariina kirikus.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Patu käsk 3.06.2015 sõnalavastus täiskasvanud 8 1 480 Rupertuse heategu 10.12.2014 sõnalavastus lapsed 14 1 070 kokku 2 22 2 550

Ajateatri korraldamisel toimus 2015. aasta Tallinna Vanalinna päevadel keskaegne rüütliturniir 900-le vaatajale.

338 ALBU VALD

Albu vald on sihtasutuse A. H. Tammsaare tid nii Vargamäel kui ka mujal Albu vallas, Muuseum Vargamäel asutajaliige. Koostöös näiteks Kukenoosi viljakuivatis. 2015. aastal Albu valla ja Eesti erinevate teatritega on val- anti etendusi Vargamäe muuseumi rehe all. minud aastate jooksul erinevad teatriprojek- Albu valla lavastusprojekte juhib Kalju Kertsmik. UUSLAVASTUSI 2015. aastal ei olnud.

Repertuaaris

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Vargamäe unistaja 18.07.2014 sõnalavastus täisk 10 1500

BANAANIKALA PROJEKTITEATER www.banaanikala.ee

MTÜ Banaanikala (sisuliselt sünd 1996) on Juhatuse liige: Allan Kress. loodud 2002. a veebruaris, kui rahvusvahe- UUSLAVASTUSI 2015. aastal ei olnud. line laste- ja noortelavastuste festival „Banaa- nikala“ hakkas vajama juriidilist isikut. Kõik etendused on antud üle Eesti erinevates Hetkel on festival puhkusel. Oma saal puu- lasteaedades, kooli- ja kultuurimajades, sh dub. Teatri mängukavas olevat lavastust saab 1 etendus Venemaal Peterburis festivalil tellida mängimiseks üle Eesti. „Kukart“.

Repertuaaris

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Muinasjutt kuldsest kalakesest 17.01.2011 sõnalavastus lapsed 36 3729

ARENA / EESTI IMPROTEATER UUSLAVASTUSED www.improteater.ee Jääge terveks Mittetulundusühing Arena vahendab ja hal- Improlavastus valmis Päästeameti, Royal dab Eesti Improteatrit, mis alustas tegevust Service’i ja Marketing Communication 2009. aasta sügisel. Lavastusi tuuakse välja Alliance OÜ koostöös. mõlema kaubamärgi alt. Teatril puudub stat- Lavastuse autorid ja esitajad: Rednar Annus, sionaar. Etendusi antakse erinevates mängu- Mart Gabrel, Mirja Meriste ja Indrek Tamm. paikades. Esietendus 4. juulil 2015 Tartu Karlova Teatri juht: Rednar Annus. sadamas.

339 Setu Impro International Esitajad: Kaia Oidekivi, Kristel Aaslaid, Improlavastus valmis koostöös Riia Impro- Mart Gabrel, Rednar Annus, Sulev Võrno, visatsiooniteatri** ja Teatr05-ga* Peterburist. Virko Annus ja muusik Indrek Tamm. Näitejuht Rednar Annus. Esietendus 30. septembril 2015 Vaba Lava Esitajad: Jekaterina Tšubukina*, Andrei väikeses saalis. Vassiljev*, Vitali Kozlovski*, Elina Geida**, Raimonds Ruzenieks**, Rednar Annus, Mart Gabrel, Virko Annus ja muusik Indrek Tamm. Repertuaari koondnäitajad Esietendus 3. augustil 2015 Värska sana- 2015 MITMELIIGILAVASTUSED tooriumis. uuslavastused 3 kogu repertuaar 4 Sündinud Tallinnas XX sajandil ... etendused 24 Improlavastus. Näitejuht ja etenduse juht külastused 1 752 Rednar Annus.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Improproff 26.02.2014 mitmeliigilavastus noored 11 930 Jääge terveks 4.07.2015 mitmeliigilavastus täisk 6 625 Setu Impro International 3.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 2 30 Sündinud Tallinnas XX sajandil 30.09.2015 mitmeliigilavastus noored 5 167

DAYSLEEPERS

Osaühing on loodud 1999. aastal teatri- ja Osas: Raivo E. Tamm – Ivo Linna. tantsulavastuste loomise ja esitamise eesmär- Ansambel Super Hot Cosmos Blues Band: giga. Ühingu juhataja Raivo E. Tamm. Janno Reim (solist, rütmikitarr), Erki Reim (kitarr, vokaal), Mati Sütt (basskitarrist), Ilja Ma olen Ivo Linna Saharov (trummar). Urmas Vadi draama. Lavastaja Urmas Vadi, Esietendus 15. juulil 2015 Nordea Kont- kunstnik Liisi Eelmaa, produtsent Elo-Liis serdimajas. Parmas. .

Repertuaaris

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Ma olen Ivo Linna 15.07.2015 sõnalavastus täisk 8 6 807

340 EESTI TANTSUAGENTUUR tus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja www.tantsuagentuur.ee Insightout Companyga. Osades: Anu Ruusmaa ja Triinu Leppik- Eesti Tantsuagentuur (ETA) tegutseb alates Upkin. 1998. aastast. Agentuuri eesmärgiks on tant- Esietendus 11. aprillil 2015 Eesti Teatri- ja sukunsti jätkusuutlikkuse ning kvaliteedi Muusikamuuseumi saalis. tagamine Eestis, pakkudes kaasaegset ja pro- fessionaalset tantsuõpet, loome- ja esinemis- KORRALDATUD SÜNDMUSED võimalusi tantsukunstnikele, tantsuõpeta- ETA korraldamisel loodi koostöös Kooli- jatele ning tantsuga tegelevatele lastele ja tantsu Kompaniiga tantsulavastus festivali noortele. ETA koordineerib Tantsutuuri, Koo- Koolitants 2015 osalejatega: litantsu, E.T.A. Tantsukooli ja Starlight Caba- Esimene Lend ret’ tegevusi. Koreograafid Argo Liik, Olga Privis, Liisa Agentuuri juhataja on Raido Bergstein. Laine, Tuomo Railo, valguskujundus Priidu Adlas, muusika autor Markus Robam. UUSLAVASTUSED Esitajad: 64 tantsijat erinevatest tantsustuu- Eesti pildid diotest ja -koolidest üle Eesti. Muusika- ja tantsulavastus Cyrillius Kreegi, Esietendus 27. septembril 2015 Salme Mart Siimeri, Pärt Uusbergi ja Veljo Tormise Kultuurikeskuses. muusikale. Autorid Elo Unt, Külli Kiivet ja 3 etendust Tallinnas, Jõhvis ja Tartus. Kristel Laas, lavastaja ja koreograaf Elo Unt, muusikajuht ja dirigent Külli Kiivet, dirigent Eesti Tantsuagentuuri korraldamisel toimu- Pärt Uusberg. sid 17.–19. aprillini Tartu Uues Teatris ja Ge- Tantsijad: Julia Koneva, Karl-Gustav Ka- nialistide Klubis noore publiku jaoks loovate semaa, Liisa Laine, Raho Aadla ja Sandra tantsukunstnike võrgustiku NOBA etendus- Veermets ning kammerkoor „Head ööd, programm ja töötoad. NOBA on Põhja- ja vend“. Baltimaade võrgustik, mille eesmärk on suu- Esietendus 21. veebruaril 2015 Jõhvi rendada koostööd tantsukunstnike vahel, ja- Kontserdimajas. gada teavet ning tõsta teadlikkust lastele ja noortele suunatud tantsukunstist ja -kunst- Kehameel nikest. NOBA Tartu kohtumise peateemaks Nüüdistantsu lavastus sarjast Tantsutuur. La- oli „Ületades tantsulava piire“. Töötubasid vastaja ja koreograaf Kaja Lindal, kunstnik juhendasid Joan van der Mast ja Erik Kaiel. Kristel Maamägi, valguskunstnik Raivo Par- Esinevad Soome, Taani, USA-Hollandi ja rik, helikujundaja Argo Vals. Koostöölavas- Eesti tantsukunstnikud.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Eesti pildid 21.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 1 133 Kama 29.11.2013 tantsulavastus noored 3 245 Kehameel 11.04.2015 tantsulavastus täisk 3 97 Life is a Cabaret 9.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 55 7 865

341 Repertuaari koondnäitajad 2015 TANTSULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuslavastused 1 1 2 kogu repertuaar 2 2 4 etendused 6 59 65 külastused 342 8 998 9 340 keskmine pilet 10,3 8,8 8,8

laulusõnade autor ja lavastaja Andres Dvin- EMAJÕE SUVETEATER janinov, kunstnik Maarja Meeru, muusika www.suveteater.ee autor Toomas Lunge. Osades: Karl Kristjan Puusepp või Mikk Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts Kaasik – Vinski. Liina Tennosaar – preili Kri- asutati 1996. aastal, järgmisel aastal loodi bulin; Linnapea nõunik. Marika Barabanštši- Eesti esimene iseseisev suveteater – Emajõe kova – Ema. Riho Kütsar – Isa. Leino Rei – Suveteater, et sisustada suvist kultuurielu Apteeker. Margus Jaanovits – Tsirkuse direk- Tartus. 2014. aasta sügisel heitis Emajõe tor; Linnapea; härra Pumpmann. Andra Hiis- Suveteater end ankrusse Tartu Tähe tänava järv – Kaamel; Trapetsiartist. Astrid Hiisjärv endise palvemaja kammerlikesse ruumidesse – Kaamel; Tsirkuse artist. Rein Annuk – ja nimetas maja Karlova Teatriks. Kloun. Esietendus 18. juulil 2015 Laulupeomuu- LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI seumi õues. Karlova Teater 150 Laulupeomuuseumi siseõu 150 Romeo vs Julia Lauri Sipari ja Liisa Urbelaineni draama. Teatrijuht: Andres Dvinjaninov Soome keelest tõlkinud Maimu Berg. Lavas- taja, heli- ja valgusekujundus Ingo Normet, UUSLAVASTUSED kunstnik Maarja Meeru. Osades: Elina Reinold – Julia. Indrek Vinski ja Vinsetti Ojari – Romeo. Aapeli lasteloo dramatiseering. Soome kee- Esietendus 14. oktoobril 2015 Karlova lest tõlkinud Välja Künnap. Dramatiseerija, teatris.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Karid ja kõrgused 8.11.2014 sõnalavastus täisk 3 203 Romeo vs Julia 14.10.2015 sõnalavastus täisk 9 814 Veebruariöö 4.12.2015 sõnalavastus lapsed 8 233 Veel üks pilet 4.12.2014 sõnalavastus täisk 8 603 Vinski ja Vinsentti 18.07.2015 sõnalavastus lapsed 15 2 210 Üle linna Vinski 19.06.2014 sõnalavastus lapsed 15 2 600

342 Veebruariöö Repertuaari koondnäitajad Staffan Göthe põnevik lastele. Rootsi keelest 2015 SÕNALAVASTUSED tõlkinud Kalle Hein. Lavastaja ja helikujun- uuslavastused 3 daja Finn Poulsen (Rootsi), kunstnik Silver kogu repertuaar 6 Vahtre, videokunstnik Anti Veermaa, muu- etendused 57 sika esitajad Indrek Kalda ja Paul Kristjan külastused 6 283 Kalda. keskmine pilet 10,5 Osades: – II. Kärt Ree- mann – KR. Andres Dvinjaninov – AD. KONTSERTTEGEVUS Esietendus 4. detsembril 2015 Karlova Suveteater koordineerib Kaunimate Aastate Teatris. Vennaskonna esinemisi. 2015. aastal anti 24 kontserti üle Eesti kahe laulukavaga.

Pea kõik etendused anti statsionaarides – Kaunimad jõulud me elus kontsert 6 997 Karlova teatris ja Laulupeomuuseumi õues, Kaunimad laulud kinolinalt kontsert 18 5 001 lavastusega „Veel üks pilet“ anti 3 etendust etendused, külastused 57 6 283 ka väljaspool: Kehras, Palmusel ja Keilas. 2015 KOKKU 81 12 281

FINE 5 TANTSUTEATER UUSLAVASTUSED www.fine5.ee Epoché Tegevust alustati 1992. aastal moderntantsu- Nüüditantsulavastus. Koreograaf ja lavastaja teatrina Nordstar. 1997. aastast jätkab teater Tatjana Romanova, kostüümikunstnik Eliise projektitrupina Fine 5 Tantsuteatri nime all. Selisaar, valguskunstnik Kaisa Paluoja, muu- Olulisel kohal Fine 5 Tantsuteatri tegevuses sikaline kujundaja Theodore Lee Parker. on samanimelise kooli loomine 1994. aastal Koostöös Tallinna Ülikooliga. ning osalemine festivalidel ja konkurssidel. Esitajad: Irina Pähn, Maria Uppin ja An- tonia Koluiartseva. Esietendus 23. aprillil 2015 Helsingi LAVASTUSTE STATSIONAAR ISTEKOHTI Teatriakadeemias. TLÜ teater Stella 30 HTK ehk Hästitreenitud klaviir KOOSSEIS Nüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas- tajad Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, valgus- Teatrijuht: Tiina Ollesk taja Ants Kurist, graafiline kujundaja Rain Koreograaf-lavastaja: Renee Nõmmik Saukas. Esitajad: Tiina Ollesk, Tatjana Romanova, Helen Reitsnik ja Simo Kruusement. Esietendus 18. oktoobril 2015 TLÜ teatris Stella.

343 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED ... and Blue 6.11.2014 tantsulavastus täisk 10 1 492 Epoché 23.04.2015 tantsulavastus täisk 3 120 HTK ehk Hästitreenitud klaviir 18.10.2015 tantsulavastus täisk 4 134 2015 KOKKU 17 1 746

Pea pooled etendustest anti väljaspool lavastuse statsionaare, sh anti lavastusega „... and Blue“ 1 etendus Jekaterinburgis festivalil „Na Granii“ ning lavastus „Epoché“ esietendus Helsingi Teatriakadeemias.

GOLTSMAN BALLET ja ajalooline konsultant Aleksandra Murre, lavastaja ja koreograaf Maria Goltsman, Mittetulundusühingu Inimese Arengu muusika autor Vladimir Ignatov, valgustaja Keskus juures 2012. aastal tegevust alusta- Aleksandr Kohhantšuk, kostüümikunstni- nud tantsuteater. kud Tetyana Noveženina, Maria Goltsman, repetiitor Heili Parras. Koostöölavastus Kad- LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI rioru kunstimuuseumiga. Etendusi anti nii Kumu auditoorium 245 eesti kui vene keeles. Kadrioru lossi peasaal 80 Esitajad: Märt Agu või Dmitri Kosjakov – Muuseumi valvur. Maria Goltsman – Suur Teatrijuht: Maria Goltsman vürstinna Olga. Xenia Rudakova – Suurvürs- tinna Maria. Polina Žukova-Lazartšuk – Suurvürstinna Aleksandra. Goltsman Balleti UUSLAVASTUS stuudio õpilased. Muusikud: Vladimir Igna- tov (klaver), Liina Fidelman (flööt). Talvemuinasjutt suvelossis Esietendus 30. novembril 2015 Kadrioru Ajalooline tantsufantaasia lastele. Idee autor lossi peasaalis.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Kuu poiss 20.11.2014 tantsulavastus lapsed 11 1 597 Talveunelm suvelossis 30.11.2015 tantsulavastus lapsed 15 540 2015 KOKKU 26 2 137

Piletiga külastuse keskmine maksumus 4,4 eurot. Etendusi anti Sillamäel, Põlvas, Võrus, Raes ja Tallinnas.

344 ILMARINE gustaja Vassili Jakovlev. Lavastus valmis www.ilmarine-teater.ee koostöös Ukraina Poltava Akadeemilise Nukuteatriga. Osades: Lel Khmelenko – Siil. Mykola MTÜ Narva Teater Ilmarine asutati 1989. aas- Shustov – Jänes. Tatjana Vlasenko – Aljonka. tal Juri ja Irina Mihhaljovi algatusel, kelle Elena Soonen – Rebane. ümber koondusid mõned asjaarmastajatest Esietendus 24. augustil 2015 Narva laste- näitlejad. Repertuaar põhineb sõna- ja nuku- aias Sipsik. lavastustel, milles seguneb commedia dell’arte mängulisus, musikaalsus, tinglikud lavavõt- Kaks naabrinnat ted ja leidlikkus. Teatri üheks eesmärgiks on P. Rimski lavastus lastele. Lavastaja ja deko- tutvustada Eestis elavatele venelastele eesti ratsioonikunstnik Juri Mihhaljov, kostüümi- kultuuri ning kasvatada ja koolitada oma kunstnik Tatjana Vlasenko, muusikaline vaatajat, mistõttu tegeletakse palju lastega. kujundaja ja valgustaja Vassili Jakovlev, heli- kujundaja Juri Vassiljev, dekoratsioonikunst- STATSIONAAR ISTEKOHTI nik Juri Mihhaljov. Väike saal 50 Osades: Tatjana Vlasenko – Tiina. Elena Soonen – Mari. Vassili Jakovlev – Vana mees; KOOSSEIS Võlur. Esietendus 25. oktoobril 2015 kultuuri- Teatrijuht: Juri Mihhaljov majas Rugodiv. Produtsent: Irina Mihhaljova Näitlejad: Jegor Jakovlev, Vassili Jakovlev, Jõuluvana päkapikkudel külas Tamara Matjanina, Elena Soonen, Tatjana Lavastus väikelastele. Teksti autor, lavastaja Vlasenko ja kunstnik Juri Mihhaljov, muusikaline ku- jundaja Vassili Jakovlev, helikujundaja ja val- Tark hiireke gustaja Juri Vassiljev. P. Rimski lavastus väikelastele. Lavastaja ja Osades: Vassili Jakovlev – Jõuluvana. Tat- kunstnik Juri Mihhaljov, muusikaline kujun- jana Vlasenko – Malja. Elena Soonen – Nalja. daja Vassili Jakovlev, helikujundaja ja valgus- Esietendus 19. detsembril 2015 TÜ Narva taja Juri Vassiljev. kolledžis. Osades: Tamara Matjanina – Tark hiireke. Tatjana Vlasenko – Luiskaja hiireke. Elena Soonen – Kiirustaja hiireke. Vassili Jakov- lev – Kass. Esietendus 5. mail 2015 Kohtla-Järve lasteaias Punamütsike.

Hanepoeg Nuku- ja objektiteatrilavastus väikelastele. Teksti autor Nina Gernet. Lavastaja Mykola Shustov, helikujundaja Vassili Jakovlev, val-

345 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Hanepoeg 24.08.2015 nuku- ja objektiteater v.lapsed 25 1 804 Jõuluvana päkapikkudel külas 19.12.2015 mitmeliigilavastus v.lapsed 8 826 Kaks naabrinnat 25.10.2015 sõnalavastus lapsed 22 1 872 Kasepuu kingitus 26.11.2013 sõnalavastus lapsed 24 1 799 Kiirustaja hiireke 28.11.2014 mitmeliigilavastus v.lapsed 23 1 385 Laisk Liisu 12.11.2011 sõnalavastus lapsed 24 1 896 Luiskaja hiireke 19.06.2014 sõnalavastus v.lapsed 18 1 306 Pisuhänd 3.10.2014 sõnalavastus täisk 5 825 Tark hiireke 5.05.2015 sõnalavastus v.lapsed 49 3 035

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNALAVASTUSED NUKULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuslavastused 2 1 1 4 kogu repertuaar 6 1 2 9 etendused 142 25 31 198 külastused 10 733 1 804 2 211 14 748 keskmine pilet 2,5 2,4 2,2 2,5

64% etendustest anti väljaspool Narvat: üle Eesti erinevates koolides ja lasteaedades, sh lavas- tusega „Kasepuu kingitus“ anti 7 etendust Venemaal (2 neist festivalidel Kingissepas ja Moskvas). Lisaks etendustele viidi läbi eesti muinasjutu õhtu vene keelt kõnelevatele lastele.

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu tööjõukulud 29 134 63 032 69% 25% toetused 86 840 73%

etendus- tegevusega kaudselt seotud tulud 76% 2 344 majanduskulud 2% 28 251 31% TULUD KULUD

346 JUST MEELELAHUTUS UUSLAVASTUSED justmeelelahutus.ee elus ilu Mittetulundusühing Just Meelelahutus on Helen Reitsniku ja Kärt Tõnissoni lavastus. loodud aastal 2015 Andres Oja algatusel, soo- Kostüümikunstnik Kaire Moistus, video- viga viia meelelahutust eri paikadesse Eestis. kunstnik Einar Lints, tehniline teostus Enar Tarmo ja Jarmo Karing. Pervert juhuse tahtel Esitajad: Helen Reitsnik ja Kärt Tõnisson. Andrew Goffmani monokomöödia. Inglise Esietendus 20. veebruaril 2015 saalis. keelest tõlkinud Triin Sinissaar, lavastaja And- res Oja, kunstnik Marion Undusk. Immerwahr Osas: Andres Oja. Autor ja lavastaja Pieter De Buysseri, drama- Esietendus 20. novembril 2015 Viljandi turgiline abi Miles O'Shea, lavastusdrama- Gümnaasiumi aulas. turg Esther Severi, kunstnik Herman Sorge- Lavastusega anti 2015. aastal kokku 6 eten- loos, helikujundaja Lauri-Dag Tüür, keele- dust 211 vaatajale, keskmine pilet 7,8 eurot. konsultant Miles O'Shea. Lavastus valmis koostöös Brüsseli Kaaitheateriga. E sitajad: Maike Lond ja Pieter De Buysser. KANUTI GILDI Esietendus 10. märtsil 2015 Kaaistudios, KANUTI GILDI SAAL SAAL Brüsselis. www.saal.ee formlessly yours Kanuti Gildi SAAL on sõltumatu esinemis- Objektiteatrilavastus. Autorid ja lavastajad paik ja production house Tallinna vanalinnas, kadrinoormets ja Diego Agullo, butafoor Sil- juriidilise nimega MTÜ Teine Tants. Alates ver Rannak, fotode autor Jorge Ruiz Abána- 2002. aastast on see koht kaasaegsele ja prog- des, tehnilised teostajad Emil Kallas ja Revo ressiivsele kunstile, programmi loomisel on Koplus. tegutsemispõhimõtteks olla kunstiliselt ak- Esitajad: kadrinoormets ja Diego Agullo. tiivne, avatud, vastutav, seejuures oma stat- Esietendus 23. märtsil 2015 saalis. sionaarset truppi omamata. Lisaks rahvus- vaheliselt aktiivsele Eesti ja välismaise eten- Retrospektiiv duskunsti ja -kunstnike esindamisele ollakse Kinoteatri varasematele lavastustele tagasi- festivalide made in estonia, NU Performance vaatav komöödia. Teksti autor Kinoteatri Festival ja SAAL Biennaal korraldaja (kuni meeskond, etenduse juht Brit Pavelson, teh- 2015. aastani Augusti TantsuFestival). niline teostus Revo Koplus. Lavastus valmis koostöös Kinoteatriga. STATSIONAARID ISTEKOHTI Esitajad: Madis Kalmet, Erich Udras, saal 132 Maria Klenskaja, Mari Lill. stuudio 55 Esietendus 5. aprillil 2015 saalis. kelder 45

SAALi kunstiline juht on Priit Raud.

347 Kallis, ma valetasin Tantsijad: Kreete Pillenberg, Helina Rein- Autorid ja lavastajad Katariina Ratasepp ja järv, Janina Sarantšina, Rene Köster, Carmel Maria Lee Liivak, lavastusdramaturg Maria Köster. Lee Liivak, valguskunstnik Revo Koplus, Esietendus 28. mail 2015 saalis. videokunstnik Roland Laos, muusikaline ku- jundaja Lauri Kaldoja. Three left Hours (everybody’s piece) Esitajad: Katariina Ratasepp, Roland Autor ja lavastaja Alissa Šnaider, lavastus- Laos ja Lauri Kaldoja. dramaturgid Laur Kaunissaare ja Taavi Eel- Esietendus 22. aprillil 2015 stuudios. maa, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, video- kunstnik Tencu, helikujundaja Renzo van Short Stories Steenberg, fotode autorid Kristin Made ja Lee Autorid, lavastajad ja tehnilised teostajad Kelomees, graafiline kujundaja Jaan Evart, Henri Hütt ja Üüve-Lydia Toompere, valgus- produtsent Mairika Plakso. kunstnik Sander Põllu, helikujundaja Algo- Esitajad: Kaja Kann, Alissa Šnaider, rütmid. Oliver Kulpsoo, Renzo van Steenbergen ja Esitajad: Henri Hütt ja Üüve-Lydia Mairika Plakso. Toompere. Esietendus 29. septembril 2015 saalis. Esietendus 29. aprillil 2015 saalis. new work Dipolm 2015 Nüüdistantsulavastus. Koreograafid Chris- TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite tina Ciupke, Nik Haffner ja Mart Kangro, diplomilavastused. valguskunstnik Emma Juliard, valguskunst- Autorid, lavastajad Brite Vilgo ja Jaanika nik Mehdi Toutain-Lopez, fotode autor And- Tammaru, autor ja koreograaf Liisa Laine, reas Stirnberg. kunstnikud Kaisa Ekbaum ja Kristiina Esitajad: Christina Ciupke, Nik Haffner Tähtse, kostüümikunstnik Laura Oolma, val- ja Mart Kangro. guskunstnikud Jari Matsi ja Priidu Adlas, Esietendus 6. novembril 2015 Ufer- videokunstnik Kerttu Kruusla. studios, Berliinis. Esitajad: Egle-Riin Rüütel, Miia Natka, Anette Rungi, Johhan Rosenberg, Siim 99 Words for Void Praats, Birgit Landberg, Silver Kaljula, Mih- Autorid ja lavastajad Iggy Malmborg ja kel Kallaste, Märt Koik, Kristjan Lüüs, Mar- Maike Lond, dramaturgiline abi Johan Jön- tin Aulis, Kerttu Kruusla, Jari Matsi. son, fotode autor Tarvo Hanno Varres, tehni- Etendused 8. ja 9. mail 2015 saalis. lised lahendused Kalle Tikas. RSKSD Esitajad: Maike Lond Malmborg ja Iggy Nüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas- Lond Malmborg. tajad Carmel Köster, Rene Köster, valgus- Lavastus valmis koostöös Baltoscandal festi- kunstnik Oliver Kulpsoo, muusikaline vali, Teaterhuset Avant Gardeni ja Inkonstiga. kujundaja Rene Köster. Esietendus 11. novembril 2015 saalis.

348 Lavastatud ringkäigud Esietendus 23. augustil 2015 Eesti Kaas- aegse Kunsti muuseumis. Festivali SAAL Biennaal algatusel valitud kunstnike poolt läbi viidud avastusretked Tähetund linnaruumis. Autor ja esitaja Kristina Norman. Partnerid Eesti Ajaloomuuseum ja Teater House Music NO99, kaasprodutsent Kanti Gildi SAAL, Autor Flo Kasearu, lavastajad ja kunstikud toetajad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Flo Kasearu, Riina Maidre, valguskunstnik Eesti Kultuurkapital. Oliver Kulpsoo, tehnilised lahendused Tõnu Esietendus 23. augustil 2015 Eesti Ajaloo- Narro. muuseumis. Esitajad: Flo Kasearu Majamuuseumi naabrid, sõbrad, külalised, perekonnad ja Tuvi tee (Via Columna) tuttavad. Autor ja esitaja: Chungin Han Minjujui. Esietendus 20. augustil 2015 Flo Kasearu Esietendus 26. augustil 2015 Telliskivis. Majamuuseumis (Pebre 8).

The Best Sites of Tallinn 31 ehk 25% etendustest anti välismaal: Saksa- Autorid ja lavastajad Kristina-Maria Hein- maal (14), Belgias (4), Norras (3), Venemaal, salu, Doris Feldmann. Leedus, Tšehhis ja Šveitsis (2) ning Prantsus- Esitajad: Kristina-Maria Heinsalu, Doris maal ja Rootsis (1). Feldmann.

349 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED 10 journeys to a place where nothing happens* 8.11.2013 mitmeliigilavastus täisk 3 178 99 Words for Void 11.11.2015 sõnalavastus täisk 4 278 boner 12.11.2014 mitmeliigilavastus täisk 10 471 Diplom 2015 8.05.2015 mitmeliigilavastus noored 3 200 elus ilu 20.02.2015 sõnalavastus täisk 6 214 formlessly yours 23.03.2015 objektiteater täisk 7 370 House Music 20.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 3 187 Immerwahr 10.03.2015 sõnalavastus täisk 6 600 Kallis, ma valetasin 22.04.2015 sõnalavastus täisk 5 178 Kaota mu naine ära ehk kuidas minust sai mustkunstnik 11.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 17 2 679 Mutantants ehk tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured 28.03.2013 tantsulavastus täisk 2 404 new work 6.11.2015 tantsulavastus täisk 4 280 Pink Flamingos, Grazy Horses 29.09.2014 mitmeliigilavastus täisk 5 233 Püha öö 17.09.2013 mitmeliigilavastus täisk 1 60 Retrospektiiv 5.04.2015 sõnalavastus täisk 2 315 Rhythm is a Dancer 27.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 5 450 Rising Matter 17.11.2014 mitmeliigilavastus täisk 3 208 RSKSD 28.05.2015 tantsulavastus täisk 8 639 Searching for the perfect moment 15.03.2014 tantsulavastus täisk 3 170 Short Stories 29.04.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 172 SuperamaX 23.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 5 777 The Best Sites of Tallinn 23.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 2 48 Three Left Hours (everybody´s piece) 29.09.2015 mitmeliigilavastus täisk 7 393 Tzion 26.11.2013 tantsulavastus noored 1 80 Tuvi tee 26.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 2 54 two in your house 19.11.2011 sõnalavastus täisk 4 120 Tähetund 23.08.2015 mitmeliigilavastus lapsed 2 88

Repertuaari nimekiri 2015 SÕNALAVASTUS TANTSULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED OBJEKTITEATER KOKKU uuslavastused 5 2 7 1 15 kogu repertuaar 6 5 15 1 27 etendused 27 18 72 7 124 külastused 1 705 1 573 6 198 370 9 846 keskmine pilet 8,6 6,9 7,4 8,2 7,6

350 KORRALDATUD FESTIVALID: Kanuti Gildi SAALis EKA avatud arhitektuu- riloengute pidajad: Asmund Izaki, Eric De SAAL Biennaalil (varem Augusti TantsuFes- Broche De Combes, Gilles Retsin, Jan Knip- tival) ehk 16. rahvusvahelisel etenduskuns- pers, Jo Van Den Berghe, John Frazer, Kris- tide festivalil oli esinejaid Eestist, Belgiast, tina Schinegger, Kunle Adeyemi, Mario Austriast, Prantsusmaalt, Hiinast, Norrast, Carpo, Marjan Coletti, Robert White, Sam Jaapanist, USAst ja Rootsist. Üritused toimu- Jacob, Silvia Brandi, Siv Helene Stangeland. sid üle linna, sh 4 lavastatud ringkäiku ehk avastusretke linnaruumis, mille läbiviijateks olid festivali poolt valitud kunstnikud. made in estonia maraton: igal aastal toimuv ühepäevane etenduskunstnike festival, 7. Maja programm märtsil 2015 toimus kaheksandat korda, et- Resident 2015 ürituste sari 11 439 teastetega enam kui 20 etenduskunstikult. Vertikaalstart 2015 ürituste sari 1 86 Kohtumine Lack of Art: 11.–12. aprillini Eksperimen- kunstnikuga ürituste sari 7 222 taalse Liikumise Keskusega koostöös toimu- Hiiumaa Tantsufestival nud tsirkusekunsti interdistiplinaarne mini- esitleb ürituste sari 5 190 festival. Paralleelselt etendustega oli avatud Nordic Summer University sümpoosion 4 105 näitus, kus eksponeeritud tööd tegelesid EKA arhitektuuri avatud samade küsimustega, mis olid luubi all ka loengud loeng 18 2 168 tsirkuselavastustes. EKA poster ja performance muu 1 45 Eesti Muusika Päevad 2015 kontsert 2 150 Kanuti Gildi SAALi maja programm 2015: Improtest 2015 kontsert 8 222 18. septembril avati 15. hooaeg traditsiooni- festival Üle Heli kontsert 5 230 lise „Vertikaalstardiga“, kus kunstnikud ja Heigo Rosin, Joonas Weitling kontsert 1 80 residendid heitsid valgust ideedele, mille Silent Movie Night kontsert 2 320 kallal hooajal töötavad. Valgustatud varjud kontsert 1 65 No Man is an Island tantsufilm 1 40 10. detsembril esilinastus Eike Ülevainu loo- Evelin Raudsepp, Henri Hütt näitus 3 190 dus-tantsufilm „No Man is an Island“. Filmi Kunst ja võimusuhted aktsioon 2 50 operaator Peeter Ülevain, muusika autor SAAL Biennaal 2015 festival 28 2 503 Lauri-Dag Tüür, koreograafid Jaak Sapas ja made in estonia maraton festival 1 189 Eike Ülevain, monteerija Kadri Kanter. Lack of Art festival 9 720 110 8 014 SAALi residentideks olid kunstnikud Raho etendused, külastused 124 9 846 Aadla ja Liis Vares. Residentuuri esitlused: 2015 KOKKU 234 17 860 30. oktoobril Raho Aadla „Soota 1“, 22. det- sembril „Soota 2“ ning 29. novembril „Resi- dent: Liis Vares“.

351 MAJANDUSTEGEVUS tööjõukulud 204 451 majandustegevusest 49% laekuv tulu toetused 5% 24 556 312 704 6% 75%

etendus- halduskulud tegevusega 49 073 kaudselt 12% seotud tulud 80 846 19%

TULUD majanduskulud KULUD 164 287 39%

KELL KÜMME Tarvo Elblaum, rekvisiitor Karin Tetsmann, www.kell10.ee kostümeerija Kaire Pärnpuu, etenduse juht Tuulikki Tuul. Mittetulundusühing Kell Kümme on asuta- Osades: Marta Laan – Joy Desmond. Alo tud 2003. aastal filmide ja teatrilavastuste Kõrve – Bruno Carpa. Roman Baskin – dr Ker- loomiseks ning kultuuriürituste korralda- win Desmond. Mart Toome – uurija Quinn. miseks. Esietendus 5. märtsil 2015 Vaba Lava suu- res saalis. LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI Ohtu mõisa tallisaal 300 Miljonite lemmik Kõue mõis 200 Alan Ayckbourni komöödia. Inglise keelest Villa Müllerbecki õu 300 tõlkinud Joel Sang. Lavastaja Roman Baskin, kunstnik Anu Lensment, grimmikunstnik KOOSSEISUS teatrijuht: Roman Baskin Tiina Leesik. Osades: Marko Matvere – Vic Parks. UUSLAVASTUSED Merle Palmiste – Jill Rillington. Henrik Nor- mann – Douglas Beechey. Ingrid Isotamm – Skandaalisalu Trudy. Kadri Sinijärv – Sharon Giffin. John Patricku koomiline triller. Inglise keelest Esietendus 16. juulil 2015 Otepääl Villa tõlkinud Liisi Erepuu. Lavastaja Roman Bas- Müllerbecki õuel. kin, kunstnik Anu Leesment, lavameister

352 Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Armastus ei hüüa tulles 14.08.2014 sõnalavastus täisk 31 5 300 Hamlet 15.07.2013 sõnalavastus täisk 3 700 Miljonite lemmik 16.07.2015 sõnalavastus täisk 15 3 000 Preili Julie 8.08.2013 sõnalavastus täisk 12 2 000 Skandaalisalu 5.03.2015 sõnalavastus täisk 12 1 500

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED Lavastusega „Hamlet“ anti etendus Peterbu- uuslavastused 2 ris, festivalil Baltiiski Dom. kogu repertuaar 5 etendused 73 külastused 12 500 keskmine pilet 8,7

MAJANDUSTEGEVUS tööjõukulud majandustegevusest 57 100 laekuv tulu 40% 96 300 5% 78%

muud kulud toetused 12 800 27 500 9% 22% majandus- kulud halduskulud 57 300 16 000 40% 11%

TULUD KULUD

353 KINOTEATER Osades: Piret Krumm – Piret. Katariina www.kinoteater.ee Tamm – Katariina. Nargen Opera instrumen- taalansambel – Muusikud. Kinoteater MTÜ on sõprade rühmitus, mis Esietendus 3. juulil 2015 Omari küünis on alates 2011. aastast väljastanud noorte Naissaarel. stand-up’i tulijate ülesastumisi ning veab aktsioonidesarja „Manifest“. Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine Kinoteatri tegemistega on seotud Henrik Monolavastus. Teksti autorid Priit Kruus, Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Piret Krumm, Diana Leesalu, Henrik Kalmet, Paul Piik, Diana Leesalu, Jörgen Liik, Paavo Piik, Kata- Paavo Piik, lavastaja Priit Kruus. riina Tamm, Kaspar Velberg ja kõik, kes on Esitaja: Priit Kruus – eesti keele ja kirjan- osalenud manifestidel. duse õpetaja Kruus. Esietendus 19. septembril 2015 Kohvik UUSLAVASTUSED Sinilind.

Retrospektiiv Impressionistid Kinoteatri varasematele lavastustele tagasi- Monokavad. Tekstide autorid Paavo Piik, vaatav komöödia. Teksti autor Kinoteatri Märt Pius, Priit Pius, Kaspar Velberg, lavas- meeskond, etenduse juht Brit Pavelson, teh- tajad Kaspar Velberg ja Märt Pius, produtsent niline teostus Revo Koplus. Lavastus valmis Paul Piik. koostöös Kanuti Gildi SAALiga. Esitajad: Priit Pius, Märt Pius ja Kaspar Esitajad: Madis Kalmet, Erich Udras, Velberg. Maria Klenskaja, Mari Lill. Esietendus 24. novembril 2015 Tallinna Esietendus 5. aprillil 2015 Kanuti Gildi Teletornis. SAALis.

Tallinn Comedy Gala Tallinn Comedy Festivali galaõhtu. Koostöös Komeediklubi ja POINTiga. Lavastajad Henrik Kalmet, Karl Kermes, Paavo Piik, Paul Piik ja Priit Pius. Esitajad: Piret Krumm, Katariina Tamm, Priit Pius, Henrik Kalmet, Ott Sepp, Andrus Vaarik ja Peeter Oja. Esietendus 28. aprillil 2015 Nordea Kont- serdimajas.

Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine Komöödia. Idee autorid Paavo Piik, Paul Piik ja Tõnu Kaljuste, muusika autorid Jarek Kasar ja Rasmus Puur. Koostöölavastus Nar- gen Operaga.

354 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Impressionistid 24.11.2015 sõnalavastus täisk 12 1 418 Kaota mu naine ära ehk kuidas minust sai mustkunstnik 11.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 31 4 979 Kriminaalne õhtusöök 16.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 56 6 260 Retrospektiiv 5.04.2015 sõnalavastus täisk 2 315 Tallinn Comedy Gala 28.04.2015 sõnalavastus täisk 2 2 800 Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine 3.07.2015 sõnalavastus täisk 10 2 800 Võidab see, kellel on kõige hullem mees 20.09.2013 sõnalavastus täisk 8 990 Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine 19.09.2015 sõnalavastus täisk 30 4 467

KORRALDATUD FESTIVAL Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNA- MITMELIIGI Kinoteater on koos POINTi ja Komeediklu- LAVASTUSED LAVASTUSED KOKKU biga festivali Tallinn Comedy Festival kaas- uuslavastused 5 0 5 korraldaja. Sündmus toimus 28.–30. aprillini kogu repertuaar 6 2 8 Tallinnas kohvikus Sinilind, Von Krahlis, etendused 64 87 151 Nokia Kontserdimajas ja kinos Sõprus. külastused 12 790 11 239 24 029 Festivali käigus kuulutati välja stand-up- kultuuri edendamiseks loodud Naljastipen- diumi laureaadid: Laura Kalle ja Rauno Polman.

KUKRUSE MÕISATEATER Kui seda metsa ees ei oleks kukrusemois.ee Urmas Lennuki draama. Inspireeritud Juri Nagibini, Henri Toyati ja Tšaikovski loomin- Sihtasutus Kukruse Polaarmõis on Ida-Viru- gust. Kontseptsiooni autor ja lavastaja Eili maa suveteatri paik, kus alates 2011. aastast Neuhaus, muusika autor Pjotr Tšaikovski, kahel järjestikusel suvenädalal teatrielamusi kunstnik Irina Marjapuu. pakutakse. Polaaruurija Eduard von Tolli, Osades: Ülle Lichtfeldt – paruness Na- kes jäi kadunuks, otsides salapärast Sanni- dežda Filaretovna von Meck. Eduard Sal- kovi maad, auks ja mälestuseks on nimeta- mistu – kaupmees Zgutov. Madis Mäeorg – tud Kukruse mõis Polaarmõisaks. parunessi poeg Volodja. Margareth Villers – Juhataja: Kaja Kama. parunessi tütar Julia. Esietendus 21. juulil 2015 Kukruse Polaarmõisa ballisaalis.

355 Repertuaaris LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Kui seda metsa ees ei oleks 21.07.2015 sõnalavastus täisk 11 1 200

Detsembris oli Kukruse polaarmõisa pro- mine jääkaru ja jõuluvanaga ning kingitused. grammis muinasjutu „Lumehelbeke“ ainetel Programm oli nii eesti kui vene keeles 21.–30. lavastuslik jõulumaa lastele, kus ootasid detsembrini, idee autor ja lavastaja Irina Art- mängud, tantsud, meisterdamine, kohtu- simovitšene.

LIIVI MUUSEUM luuleauhinna väljaandmisel. Igal kevadel toi- muusa.ee mub Liivide ja liiviliku luule etluskonkurss koolinoortele. Aastast 2010 antakse koos Muuseum on Alatskivi valla allasutus. Muu- Juhan Liivi klubiga välja auhinda Eesti Kir- seum on asutatud 1988. aastal ning tegeleb janik. luuletaja Juhan Liivi pärandi säilitamise, uu- rimise ja tutvustamisega. Koostöös Alatskivi UUSLAVASTUSI 2015. aastal ei olnud. vallavalitsuse ja Juhan Liivi nim Alatskivi keskkooliga osaleb muuseum Juhan Liivi

Repertuaaris LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Kus sa oled, Juhan Liiv? 31.07.2014 sõnalavastus täisk 10 1 368

Etendused toimusid Alatskivil, Liivi Muuseumi rehe all, pileti keskmine hind oli 14,1 eurot.

MIKSTEATER UUSLAVASTUS www.miksteater.ee Merele! Lavastus lastele. Teksti autorid ja lavastajad Miksteater pakub omanäolist teatrikunsti las- Kaido Rannik, Tarmo Song ja Maarja Mitt, tele ja noortele ning annab etendusi üle Eesti. kunstnik Kaido Rannik, kostüümikunstnik Jana Volke, helitehnik Kristo Toots. KOOSSEIS Osades: Kaido Rannik – Turvamees. Tarmo Song – Kunstnik. Maarja Mitt – Koris- Teatrijuht: Kaido Rannik. taja. Näitlejad: Kaido Rannik, Kristo Toots Esietendus 20. märtsil 2015 Piip ja Tuut Mängumajas.

356 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Ennemuistsed jutud 7.12.2012 sõnalavastus lapsed 4 410 Kuidas ta seda teeb? 9.10.2008 sõnalavastus teism 7 634 Merele! 20.03.2015 sõnalavastus lapsed 7 642 Pink 30.10.2014 objektiteater lapsed 12 1 289 Saabastega kass 19.07.2014 sõnalavastus lapsed 13 1 756 Telefonilood 10.09.2011 sõnalavastus lapsed 23 2 191

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNA- OBJEKTI- Lavastustega anti etendusi üle Eesti erineva- LAVASTUSED TEATER KOKKU tes koolides ja kultuurimajades, oma statsio- uuslavastused 10 1naarne mängupaik oli lavastusel „Saabastega kass“ Viimsi Vabaõhumuuseumis (120 iste- kogu repertuaar 51 6 kohta). Lavastusega „Telefonilood“ 5 eten- etendused 54 12 66 dust erinevate riikide Eesti koolides külastused 5 633 1 289 6 922 (Luksemburgis, Brüsselis, Frankfurdis, Pa- keskmine pilet 5,2 2,1 4,5 riisi Eesti Saatkonnas ja Amsterdamis).

MAJANDUSTEGEVUS

toetused tööjõukulud 18 238 halduskulud 28 430 39% 1 437 61% 3%

etendus- tegevusega kaudselt seotud tulu 11 143 24% majandustegevusest majanduskulud laekuv tulu 16 832 TULUD 17 086 36% KULUD 37%

357 MILLIMETER PERFORMANCE GROUP ühinguna. Must Kast on kogukonnateater – millimeter.ee et asuda oma publikule lähedal, kõnetada neid soove ja vajadusi, mis on vaatajale olu- Ühingu eesmärgiks on teha koostööd žanri- lised, ja kasvada koos publikuga kunstilisi üleselt ja luua tantsu, video ja elektroonilise allahindlusi tegemata. heli kaudu tugeva visuaalse mõjuga lavas- tusi. millimeter performance group asutati STATSIONAARID ISTEKOHTI 2012. aastal koreograaf Mihkel Ernitsa, tant- Genialistide klubi 120 sija Laura Kvelsteini, helikunstnik Indrek Soe Tartu Uue Teatri proovisaal 50 ja visuaalkunstnik Einar Lintsi poolt. KOOSSEIS UUSLAVASTUS Teatri juht: Reeli Lonks Turundusjuht: Marili Pärtel bare | touch Näitlejad: Silver Kaljula, Mihkel Kallaste, Nüüdistantsulavastus. Koreograafid Argo Kaija M Kalvet, Märt Koik, Birgit Landberg, Liik ja Laura Kvelstein, lavastajad Laura Liina Leinberg, Kristjan Lüüs, Laura Niils, Kvelstein ja Mihkel Ernits, muusika autorid Lennart Peep, Rauno Polman, Marili Pärtel, Keshava ja Indrek Soe, kunstnik Epp Kubu, Jaanika Tammaru, Kaarel Targo, Kristo Vein- kostüümikunstnik Marit Ilison, valguskunst- berg nik Neeme Jõe. Esitajad: Laura Kvelstein, Argo Liik. UUSLAVASTUSED Esietendus 1. oktoobril 2015 TLÜ teatris Stella. Ada ja Evald 2015. aastal anti lavastusega 6 etendust Sõna-, muusika- ja liikumislavastus. Autor, 120 vaatajale, pileti keskmine hind oli 7 lavastaja ja kunstnik Birgit Landberg, valgus- eurot. taja Jari Matsi. * Laval: Kaija M Kalvet, Laura Niils, Birgit 19. augustil esines Vaba Lava suures saalis Landberg, Jaanika Tammaru – Adad. Kristjan millimeter performance groupi korraldami- Lüüs, Kaarel Targo, Mihkel Kallaste ja Rauno sel Kanada-Rootsi tänavatantsuduo Tentacle Polman – Evaldid. Kärt Männa ja Karl Madis Tribe tantsulavastusega „Nobody Likes A Pennar – Muusikud. Pixelated Squad“, esitajad ja autorid Elon Esitendus 27. märtsil 2015 Genialistide Hoglundist (Rootsi) ja Emmanuelle Le Pha- klubis. nist (Kanada). Juunituur Etüüdid õppimisest teatrikoolis. Autor ja la- MUST KAST vastaja Kaija M Kalvet, kunstnik Birgit Land- www.teatermustkast.ee berg, valgustaja Jari Matsi, helitehnik Peter Suškov, kaasprodutsendid Ade Piht, Helena Teater on loodud Tartu Ülikooli Viljandi Tamm ja Imbi Türk. kultuuriakadeemia teatrikunsti 10. lennu üli- Laval TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 10. õpilaste poolt 2014. aastal mittetulundus- lennu lõpetajad: Birgit Landberg, Laura Niils,

358 Kaija M Kalvet, Jaanika Tammaru, Liina 5 grammi sisemist rahu Leinberg, Fatme Helge Leevald, Märt Koik, Monolavastus teismelistele. Teksti autor Kät- Rauno Polman, Kaarel Targo, Silver Kaljula, lin Padesaar, lavastaja Silver Kaljula, valgus- Lauri Mäesepp, Mihkel Kallaste, Lennart taja ja helitehnik Kristo Kuusik. Peep, Sander Rebane, Karl Edgar Tammi, Osas: Silver Kaljula – Vladimir. Kristo Veinberg ja Kristjan Lüüs. Esietendus 18. oktoobril 2015 Genialistide Muusikud: Kaarel Kuusk, Ainar Toit, Lauri klubis. Mäesepp. Esietendus 12. juunil 2015 Rõuge Rahva- Persona majas. Ingmar Bergmani draama. Rootsi keelest tõl- kinud Ülev Aaloe. Lavastaja Kaija M Kalvet, Õhupallid muusika autor Kaarel Kuusk, kunstnik Birgit Daniil Harmsi lastejutu dramatiseering. Dra- Landberg, videokujundus Kristo Veinberg, matiseerija ja lavastaja Kaija M Klavet, muu- valguskujundus Mari-Riin Villemsoo. sika autor Kaarel Targo. Osades: Jaanika Tammaru – Elisabet Vog- Osades: Katrin Kalma – Leena. Laura ler. Laura Niils – Õde Alma. Mihkel Kallaste Niils – Krunn. Kristo Veinberg – Semjonov. – Mees. Kaarel Targo – Tikker. Esietendus 8. novembril 2015 Genialis- Esietendus 20. septembril 2015 Genialis- tide klubis. tide klubis. Padjatäis päikest Tanknaine. Laevatüdruk India muinasjutud lastele. Teksti autor Anu (Women Like A War Maschine) Sildnik, lavastaja, muusikaline kujundaja Piret Saul-Gorodilovi lühidraamad. Lavas- Lennart Peep, kunstnik Birgit Landberg, val- taja Jaanika Tammaru, muusika autorid guskunstnik Silver Kaljula Tobias Tammearu ja Tõnis Kirsipu. Osades: Jaanika Tammaru – Liina. Laura Osades: Jaanika Tammaru – Tanknaine; Niils – Anna. Silver Kaljula – Priit. Margit Laevatüdruk. Tamm – Ema. Esietendus 28. septembril 2015 Genialis- Esietendus 13. detsembril 2015 Tartu Uue tide klubis, etendusi anti ka inglise keeles. Teatri proovisaalis.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED 5 grammi sisemist rahu 18.10.2015 sõnalavastus teism 9 775 Ada ja Evald 27.03.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 275 Juunituur 12.06.2015 sõnalavastus täisk 11 572 Padjatäis päikest 13.12.2015 sõnalavastus lapsed 10 450 Persona 8.11.2015 sõnalavastus täisk 8 400 Tanknaine. Laevatüdruk 28.09.2015 sõnalavastus täisk 13 440 Õhupallid 20.09.2015 mitmeliigilavastus lapsed 12 952

359 Repertuaari koondnäitajad UUSLAVASTUSED 2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuslavastused 5 27Tüdrukud ei nuta ehk Katharina kogu repertuaar 5 27lähetamine etendused 51 16 67 Komöödia. Idee autorid Paavo Piik, Paul Piik külastused 2 637 1 227 3 864 ja Tõnu Kaljuste, muusika autorid Jarek Kasar ja Rasmus Puur. Koostöölavastus Kinoteatriga. Lavastuste statsionaarides anti 45% etendus- Osades: Piret Krumm – Piret. Katariina test, suurem osa etendustest anti erinevates Tamm – Katariina. Nargen Opera instrumen- Eesti koolides ja kultuurimajades. taalansambel – Muusikud. Esietendus 3. juulil 2015 Omari küünis 27. märtsil tähistas teater oma 1. sünnipäeva Naissaarel. galaõhtuga „Märtsidionüüsia“. Kavas oli Bir- git Landbergi lavastuse „Ada ja Evald“ esi- Sünnisõnad etendus, Teatriaasta auhinnagala otseüle- Nüüdismuusikalavastus Veljo Tormise muu- kande ühisvaatamine, avavalss Tartu Levi- sikale. Muusikajuht Tõnu Kaljuste, lavastaja muusika Orkestri saatel ehk Musta Kasti 1. Peeter Jalakas, koreograafid Peeter Jalakas ja sünnipäeva avapauk, teatriviktoriin, näiden- Simona Orinska, kunstnikud Edith Karlson dikaraoke ja DJde-rohke pidu varajaste hom- ja Kärt Ojavee, videokunstnikud Emer Värk mikutundideni. Ürituse kaaskorraldaja oli ja Mikk-Mait Kivi, valgustajad Allan Räim, Teatriteaduse Üliõpilaste Loož. 29. märtsil oli Madis Kirkmann, Rommi Ruttas ja Sten Val- ETVs saade „Noore teatri sünd – Must Kast". gus, muusikalise juhi assistendid Elisa Huo- vinen ja Tõnu Kõrvits, helitehnik Haar Tammik, tehnilised lahendused Enar Tarmo. Von Krahli Teatri ja Nargen Opera lavastus valmis koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Fil- NARGEN OPERA harmoonia Kammerkooriga. Osades: Ilona Korhonen – Runolaulja. Ivo www.nargenfestival.ee Reinok – Kivi ja teksti esitaja lindilt. Ott Kar- tau – Puu ja teksti esitaja lindilt. Ragne Veen- SA Lootsi Koda on asutatud 2003. aastal ees- salu – Vetelkõndija ja teksti esitaja lindilt. märgiga korraldada festivale, näitusi ja kont- Taavi Eelmaa – Uitaja ja teksti esitaja lindilt. serte. Sihtasutus juhib Nargen Opera ja Jaan Väärt – Väinamöinen. Simona Orinska Nargen Festivali tegevust ja lootsib suviseid ja Ieva Putnina – Hinged. Silver Ulvik, Fran- kultuurihuvilisi Naissaarele. cois Archanjo, Urmas Pitsi, Siim Koppel, STATSIONAARID ISTEKOHTI Reigo Ahven – Drumlab. Tiina Tauraite ja Omari küün 250 Erki Laur – teksti esitajad lindilt. Eesti Rah- Noblessneri valukoda 700 vusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammer- koor, Tallinna Kammerorkester (lindilt), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lindilt). Kunstiline juht: Tõnu Kaljuste Esietendus 7. augustil 2015 Noblessneri Korraldusjuht: Kadri Tikerpuu valukojas.

360 Repertuaaris LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Sünnisõnad 7.08.2015 muusikalavastus täisk 7 4 456 Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine 3.07.2015 sõnalavastus täisk 10 2 800 KOKKU 17 7 256

KONTSERDID 2015. aastal anti lavastusega kokku 25 eten- dust 2075 vaatajale, sh 1 etendus Tartus Kar- 12. juunil Nargenfestivali avakontsert; 13. ja lova Teatris ning 1 etendus toimus seoses 14. juunil Haapsalu toomkirikus Kreegi Päe- Egon Nuteri juubeliga Vaba Lava suures vad; 26. ja 27. juunil Ööülikooli salvestus Es- saalis. tonian Voicesi ja Kadri Voorandi trioga ning 25. juulil Ultima Thule live-kontsert Naissaa- rel; 28. augustist – 11. septembrini Pärdi Päe- PIIP JA TUUT TEATER vade 11 kontserti Eestis, 26. septembril www.piipjatuut.ee „Albumid: Adam's Lament – Grammy kont- sert“ Riia toomkirikus. Piip ja Tuut Teater sai nime kahe eesti klouni järgi, kes esmakordselt astusid publiku ette samanimelise klounipaarina 1998. aastal. OMA LAVA Piip ja Tuut Teatri peamiseks publikuks on www.omalava.ee lastega pered, sest klounipaar usub koos kogetud elamuste igikestvasse jõusse. Loominguline Ühendus MTÜ Oma Lava on asutatud 2009. aastal ning selle moodustavad STATSIONAAR ISTEKOHTI Külli Reinumägi ja Liia Kanemägi. Avalike Piip ja Tuut Teatri- ja Mängumaja 90 etenduste kõrval pakub Oma Lava hariva sisuga lavastusi kooliõpilastele ja lasteaialas- KOOSSEIS tele. Teatri juht: Marek Demjanov Projektijuht: Katrin Valkna UUSLAVASTUS Näitlejad: Haide Männamäe, Toomas Tross

Paar sentimeetrit armastuseni UUSLAVASTUSED Neil Simoni draama. Inglise keelest tõlkinud Anne Lange. Lavastaja Erki Aule, muusika Piip ja Tuut Vilde juures autor Peeter Rebane, kunstnik Kristel Maa- Lavastus lastele teoste ainetel. mägi. Dramatiseerijad ja lavastajad Haide Männa- Osades: Egon Nuter – Jake, kirjanik; mäe ja Toomas Tross. Lavastus valmis koos- Molly. Külli Reinumägi – Maggie; Karen; töös Vilde muuseumiga. Julie. Osades: Haide Männamäe – Naine. Too- Esietendus 15. juunil 2015 Vaba Lava mas Tross – Mees. väikeses saalis. Esietendus 7. märtsil 2015 Vilde muuseumis.

361 Elu õied Osades: Katrin Valkna – tädi Roosa. Karl Komöödia täiskasvanutele. Teksti autorid, la- Erik Valkna – Risto. Anett Demjanov – Naa- vastajad Haide Männamäe ja Toomas Tross, ber ülakorruselt. Theodor Tabor – Naaber kunstnik Kristel Maamägi, graafiline kujun- alakorruselt. daja Karmen Haiba. Esietendus 19. septembril 2015 Piip ja Osades: Haide Männamäe – kloun Piip. Tuut Mängumajas. Toomas Tross – kloun Tuut. Esietendus 24. mail 2015 Piip ja Tuut Elevant Mängumajas. Draama. Teksti autor ja lavastaja Soren Va- lente Ovesen. Taani keelest tõlkinud Karin Räppar Risto ja viimane hoiatus Andersen, helitehnik Marek Demjanov. Sinikka ja Tiina Nopola teose dramatiseering. Osades: Haide Männamäe – Naine. Too- Dramatiseerijad Anett Demjanov, Kristiina mas Tross – Mees. Jalasto ja Marek Demjanov, laulutekstide ja Esietendus 30. septembril 2015 Piip ja muusika autor Jarek Kasar, lavastaja Marek Tuut Mängumajas Demjanov, kunstnik Kristel Maamägi.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Doktor Kreutzwald ja must kunst 16.07.2014 mitmeliigilavastus lapsed 2 455 Elevant 30.09.2015 sõnalavastus täisk 9 247 Elu õied 24.05.2015 sõnalavastus täisk 39 4 518 Lummus 19.02.2014 sõnalavastus täisk 5 163 Piip ja Tuut 100-aastases Estonias 12.09.2013 mitmeliigilavastus lapsed 3 1 060 Piip ja Tuut kontserdil 8.04.2005 tsirkus lapsed 76 11 451 Piip ja Tuut köögis 18.10.2009 mitmeliigilavastus täisk 14 1 047 Piip ja Tuut loomamuinasjutud 25.01.2014 sõnalavastus lapsed 16 2 377 Piip ja Tuut Marsil 9.04.2011 sõnalavastus lapsed 12 1 021 Piip ja Tuut metsas 19.04.2012 sõnalavastus lapsed 2 153 Piip ja Tuut piparköögis 30.11.2011 sõnalavastus lapsed 14 1 363 Piip ja Tuut Vilde juures 7.03.2015 sõnalavastus lapsed 3 132 Räppar Risto ja viimane hoiatus 19.09.2015 sõnalavastus lapsed 14 656 Valged jõulud, must kunst 19.12.2014 mitmeliigilavastus lapsed 2 401

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED TSIRKUS KOKKU uuslavastused 4 0 0 4 kogu repertuaar 9 4 1 14 etendused 114 21 76 211 külastused 10 630 2 963 11 451 25 044 keskmine pilet 5 6 3 4,3

362 Piip ja Tuut Teater lõpetas 2015. aasta eten- gumaja oma 5. sünnipäeva – kahe päeva dustegevuse rekordarvu külastustega. 41% jooksul anti etendusi lavastustega „Piip ja etendustest anti oma kodulaval Piip ja Tuut Tuut Marsil“, „Elu õied“, „Elevant“, „Räppar Mängumajas. 59% etendustest anti väljas- Risto ja viimane hoiatus“ ning „Piip ja Tuut pool statsionaari suurtest vabaõhulavadest köögis“. kuni eraaedadeni, sh anti 12 etendust välis- Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga toi- maal lavastustega „Elu õied“, „Piip ja Tuut mus tegelaste Piip ja Tuut juhtimisel 12 saa- köögis“ ning „Piip ja Tuut kontserdil“: Tam- det sarjast „Piip ja Tuut köögis“ ning avati peres, Riias, Luksembrugis, Brüsselis ja Pa- ERRi koduleht Lastejaam piduliku kontsert- riisi Eesti saatkonnas ning 1. ja 2. mail saatega. EUNICi (Euroopa kultuuriinstituutide kesk- Piip ja Tuut Mängumajas toimus 4 kont- use) ja Briti Nõukogu kutsel Jordaania linnas serti sarjast „Minul on ...“. Irbidis ning Süüria põgenikelaagris Zaataris. 9. mail anti lisaks etendusele Läti Kultuuri- akadeemia Zirgu Pasts teatrisaalis klouni lü- Minul on kontsert 4 2 250 hikursus ning toimus akadeemia õppejõu Lastejaama pillerkaar telesaade 1 6 000 Lauris Gundarsi modereerimisel kohtumine Piip ja Tuut köögis telesaade 12 219 000 teatri- ja filmieriala üliõpilastega. 17 227 250 etendused, külastused 211 25 044 21. ja 22. novembril tähistas Piip ja Tuut Män- 2015 KOKKU 228 252 294

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest tööjõukulud laekuv tulu 45 914 88 392 26% majanduskulud 52% 27 351 15%

kohvik 15 929 9% etendus- tegevusega halduskulud kaudselt seotud 14 785 tulud toetused 8% 56 623 23 435 muud kulud 34% 14% 74 689 42%

TULUD KULUD

363 TEATER POLYGON tide autor Kätlin Palmsalu, muusikajuht www.poly.ee Tarvo Krall, helikujundaja Maksim Galanin, valgustaja Aleksander Erstu, näitejuht Karin Teater Polygon on asutatud 8. mail 2008 Tal- Rask, liikumisjuht Siim Tõniste. Tallinna linnas. Teatrikompanii on kutseline teatri- Ühisgümnaasiumi teatriklassi 1. lennu dip- kunsti ja -hariduse keskus, mis toimib loov- lomilavastus. isikute kohtumispaigana. Teater suundub Osades: Elisabeth Sofia Adermaa, Pirke omadramaturgia ja kodumaise klassika suu- Kaljula, Karin Käbi Kuus, Grete Lipp, Kätlin nas. Oma koht on ka uue põlvkonna ja mõt- Palmsalu, Helene Tismus, Harri Ausmaa* ja teviisi kasvatamisel. Polygoni Teatrikool on Henri Kuus*. mõeldud vanuseastmetele alates algklassi- *Polygoni Teatrikooli õpilased dest ja lõpetades täiskasvanutega. Esietendus 15. mail 2015 Tallinna Kirja- nike majas. LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI Polygoni black box 50 Palju õnne argipäevaks! Kumu auditoorium 245 Jaan Tätte komöödia. Lavastaja Tamur Toh- Vana-Antsla mõisa ait 150 ver, lava- ja kostüümikunstnik Kalju Kivi, Noblessneri jahtklubi 150 valguskunstnik Triin Hook, helikujundaja Andrus Rannaääre, valgustaja Aleksander Teatrijuht: Tamur Tohver Erstu, assistent Anu Randmaa, produtsendid Helger Kavant ja Kristel Treier. UUSLAVASTUSED Osades: Inga Lunge – Anna. Toomas Täht – Manfred. Maarius Pärn – Fred. Karin Olevused Rask – Anett. Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepa komöödia. Esietendus 31. juulil 2015 Vana-Antsla Lavastaja Tamur Tohver, näitejuht Karin mõisa aidas. Rask, lava- ja kostüümikunstnik Ellen-Alice Hasselbach, helikujundaja Maksim Galanin, Õnne sünnipäevaks, Wanda June! valgustaja Aleksander Erstu. Polygon Stuu- Kurt Vonneguti tragikomöödia. Inglise kee- dio lavastus. lest tõlkinud Valda Raud. Lavastaja Tamur Osades: Harri Ausmaa, Helen Kask, Tohver, lava- ja kostüümikunstnik Kalju Kivi, Sandra Laura Luhtein, Rebeka Rummel, valguskunstnik Triin Hook, helikujundaja Martin Kork, Aleksander Erstu, Kristjan Maksim Galanin, valgustaja Aleksander Tammjärv, Jane Lauter, Siimar Kivisild, He- Erstu, assistent Anu Randmaa. leri Heinrand, Kristina Ojaperv, Anna Helena Osades: Tamur Tohver – Harold Ryan. Liiv, Elisabeth Pikker ja Jaan Miikael Rääts – – Penelope Ryan. Eero Spriit – Olevused. Looseleaf Harper. Maarius Pärn – Herb Esietendus 7. mail 2015 Polygoni black Shuttle. Aarne Soro – Dr Woodly. Ragne box’is. Veensalu või Karin Käbi Kuus* – Wanda June. Kristjan Tammjärv* – Paul Ryan. Tuhkatriinumäng *Polygoni Teatrikooli õpilased. Paul-Eerik Rummo draama. Lavastaja Tamur Esietendus 27. novembril 2015 KUMU Tohver, kunstnik Kalju Karl Kivi, lauluteks- auditooriumis.

364 Valge maailm 29. aprillil toimus teatrikooli eksam pealkir- Muusikal lastele. Alusteose autor Andry Er- jaga „HYPE“ ning lõpetas kooli esimene teat- wald, muusika autor Tarvo Krall, lavastaja ja riklass. laulutekstide autor Tamur Tohver, kunstnik Polygon Teatri ja kooli koostöös valmis Ellen-Alice Hasselbach, valgustaja Aleksan- Talinna Vanalinnapäevade avalavastus. der Erstu, liikumisjuht Siim Tõniste, produt- sent Kristel Treier. Teatrikooli sisseastumiskatsed toimusid Tal- Osades: Kärt Tomingas – Jääkuninganna. linnas 15. septembril ja Tartus 14. septembril, Tarvo Krall – Jäädoktor. Maarius Pärn – Sips. vastu võeti 200 õpilast. Õppejõud: Aita Va- Harri Ausmaa* – Naljamees. Jane Lauter*– her, Tamur Tohver, Karin Rask, Kärt Tomin- Printsess Pai. Anu Randmaa – Krõps. gas, Inga Lunge, Jane Lauter, Tanel Jonas, *Polygoni Teatrikooli õpilased. Priit Strandberg, Siim Tõniste ja paljud tei- Esietendus 4. detsembril 2015 Nobless- sed. Tartus jätkasid kolm vanusegruppi: alg- neri jahtklubi II korrusel. klasside, põhikooli ja gümnaasiumi osas.

Teatrikooli tegevus 10. novembril toimus Polygoni Teatrikooli Teatrikooli koostööpartnerid olid Tallinna sarja „Õpilane : Õpetaja : Teater“ esimene se- Ühisgümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaa- minar. Tamur Tohver ja Kärt Tomingas tut- sium, Hugo Treffneri Gümnaasium ja Tarsi vustasid Anatoli Efrose teatrinägemust. Kooliteatrite vabariiklik Suvekool. Polygoni Hariduslik sari on mõeldud nii praktiliste Teatrikool on rahvusvahelise Euroopa teatri- kui teoreetiliste teemade ja maailmamainega kõrgkoolide ja -uurijate täiendõppe Interna- teatriinimeste tutvustamiseks. tional Platform for Performer Training liige.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Lumejänesed 8.12.2014 sõnalavastus lapsed 2 223 Olevused 7.05.2015 sõnalavastus täisk 8 410 Palju õnne argipäevaks! 31.07.2015 sõnalavastus täisk 16 2 418 Tuhkatriinumäng 15.05.2015 sõnalavastus noored 4 288 Valge maailm 4.12.2015 muusikalavastus lapsed 9 858 Väävelmagnooliad 23.10.2014 sõnalavastus täisk 4 377 Õnne sünnipäevaks, Wanda June! 27.11.2015 sõnalavastus täisk 3 618

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS KOKKU uuslavastused 4 1 5 kogu repertuaar 6 1 7 etendused 37 9 46 külastused 4 334 858 5 192 keskmine pilet 8,3 6,6 8

Väljaspool lavastuste statsionaari anti 21% etendustest.

365 Ühendus R.A.A.A.M. (Saksamaa), valguskunstnik Priidu Adlas, www.raaam.ee muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, la- vastaja assistent Ekaterina Raykova-Merz, MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. loodi 2000. aas- kunstniku assistent Ellen Hasselbach. Koos- tal. Erinevate kultuuriprojektide läbiviimi- töölavastus Vaba Lavaga. sele spetsialiseerunud vabatahtlik ühendus, Osades: Roland Laos – Max. Martin Kõiv mille peamiseks töömeetodiks on erineva te- – Leo. Kristo Viiding – Robert. Lauri Kaldoja maatikaga dokumentaalse materjali ümber- – Oskar. Liisa Pulk – Heidi. Muusikud: Siim töötamine igas vanuses publikule suunatud Selis – klaver; Maris Liloson – laul. lavastusteks. Esietendus 20. veebruaril 2015 Vaba Lava suures saalis. LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI Jäneda pullitall 290 Libahunt Viinistu Kunstimuuseumi katlamaja 200 August Kitzbergi draama. Lavastaja Sergei Vaba Lava suur saal 190 Potapov (Jakuutia), kunstnik Ervin Õuna- Tapa raudteejaam 160 puu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Var- res, valguskujundaja Priidu Adlas. Teatrijuht: Märt Meos Osades: Kristiina-Hortensia Port – Tiina. Liisa Pulk – Mari. Kristo Viiding – Margus. UUSLAVASTUSED Martin Kõiv – Jaanus. Ivo Uukkivi – Pere- Seymor mees; Kukesese Mart. Piret Simson – Pere- Annie Bakeri draama. Saksa keelest tõlkinud naine. Mari Lill – Vanaema. Mihkel Seeder. Lavastaja Andreas Merz-Ray- Esietendus 8. juulil 2015 Viinistu kunsti- kova (Saksamaa), kunstnik Jelena Nagorni muuseumi katlamajas.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Alustame algusest 19.09.2014 sõnalavastus täisk 9 1 132 Antigone 11.08.2010 sõnalavastus täisk 6 1 554 Fenomen 22.03.2014 sõnalavastus täisk 18 2 762 Imede aasta 5.07.2014 sõnalavastus täisk 10 1 404 Libahunt 8.07.2015 sõnalavastus täisk 12 2 479 Seymor 20.02.2015 sõnalavastus täisk 9 806 Soolo 8.10.2012 sõnalavastus täisk 3 685 Titanicu orkester 7.07.2013 sõnalavastus täisk 10 1 708

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED uuslavastused 2 kogu repertuaar 8 etendused 77 külastused 12 530 keskmine pilet 11

366 Väljaspool lavastuste statsionaare anti 45% Shanghai teatriakadeemia kutsel Shanghai etendustest, sh anti etendusi lavastustega Eksperimentaalteatri festivalil. Festivalile oli „Fenomen“ Belgias ja Luksemburgis, lavas- kutsutud üle 100 väliskülalise. Eestist sõitis tusega „Soolo“ monofestivalidel Mongoolias Hiina ja Peterburi 14-liikmeline trupp. ja Venemaal ning 27.–28. märtsini lavastu- sega „Antigone” Peterburi Aleksandra teatri 24. aprillil tähistas R.A.A.A.M. 15. sünni- Uuel laval. Aprillis osaleti „Antigonega” päeva. Selle aja jooksul on esietendunud 38 Hiina ühe suurima teatriorganisatsiooni, lavastust ja 34 neist on Eesti autoritelt tellitud algupärandid.

MAJANDUSTEGEVUS

tööjõukulud majandustegevusest laekuv tulu 117 817 99 470 51% 43% muud kulud 2 093 1%

toetused 131 693 majanduskulud 57% 109 223 48%

TULUD KULUD

SUNDOWN ENTERTAINMENT kunstnik Ann Lumiste, rekvisiitor, kostümee- rija, produtsent ja etenduse juht Eveli Reitel- Sundown Entertainment on 2015. aastal loo- mann, valgustaja ja produtsent Henry Reitel- dud meelelahutusürituste, sh lavastuste loo- mann, helitehnik Pärtel Preinvalts. misele ja etenduste korraldamisele spetsiali- Osades: Ülle Kaljuste – Grace Stiles. Hilje seerunud ettevõte, mille produtsendid on Murel – Gloria Whitmore. Eveli Reitelmann ja Henry Reitelmann. Esietendus 14. juulil 2015 Üksnurme küla Rehe küünis. UUSLAVASTUS Lavastuse statsionaaris Saku vallas Rehe Grace ja Glorie küünis on 175 istekohta, 2015. aastal anti la- Tom Ziegleri draama. Inglise keelest tõlkinud vastusega 16 etendust 2791 vaatajale, pileti Maarja Aaloe. Lavastaja Vilja Nyholm-Palm, keskmine hind oli 13,7 eurot.

367 SÕLTUMATU TANTSU LAVA Esitaja: Maarja Tõnisson. http://stl.ee/ Esietendus 18. veebruaril 2015 Sõltumatu Tantsu Laval. Sõltumatu Tantsu Ühendus on 2005. aastal loodud tantsukunsti arendav organisatsioon, Dying to Become kus tuuakse välja uuslavastusi, pakutakse Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- tantsukunsti residentuure, kureeritakse nüü- taja Arolin Raudva, dramaturg Tarmo Jü- distantsu debüütplatvormi PREMIERE ja risto, kostüümikunstnik Nele Sooväli, val- koordineeritakse alates septembrist 2014 re- guskunstnik Emil Kallas, videokunstnik gulaarset etendustegevust Sõltumatu Tantsu Hannes Aasamets, helikujundaja Henri Hütt. Laval. STLi loomingulist tegevust kureerivad Esitaja: Arolin Raudva. kaheks aastaks valitud residendid, kelleks Esietendus 18. veebruaril 2015 Sõltumatu 2014/15 ja 2015/16 hooajal olid etendus- Tantsu Laval. kunstnik Erik Alalooga ning koreograafid Külli Roosna ja Kenneth Flak. lonely lonely Objektiteatrilavastus. Autorid Tiina Sööt ja STATSIONAAR ISTEKOHTI Dorothea Zeyringer, lavastaja Dorothea Zey- Sõltumatu Tantsu Lava 60 ringer, dramaturgiline abi Anat Stainberg ja Andrea Salzmann, valguskunstnik Andrea Teatrijuht: Triinu Aron Salzmann, helikujundaja Masha Dabelka, kostümeerija Laia Fabre. UUSLAVASTUSED Esitajad: Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer. Esietendus 13. märtsil 2015 Viini teatris Wild Places : : Mountain brut, festivalil Imagetanz. Nüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas- tajad Külli Roosna ja Kenneth Flak, lavastus- Näkipunuja dramaturg Thomas Falk, muusika autor Jo- Nüüdistantsulavastus. Autorid, lavastajad ja seph Hyde, kostüümikunstnik Asalia esitajad Kristiina Vilipõld, Mari-Liis Eskus- Khadjé, valguskunstnik Thomas Dotzler, son, Merike Paberits, valguskunstnik Villu produtsent Johanna Korgel. Koostöölavastus Konrad, kostüümikunstnik Triin Amur. Vaba Lavaga, partner Korzo Teater. Esitajad: Kristiina Vilipõld ja Mari-Liis Esitajad: Külli Roosna, Kenneth Flak ja Eskusson. Muusik: Merike Paberits. Petras Lizauskas. Esietendus 26. märtsil 2015 Sõltumatu Esietendus 6. veebruaril 2015 Korzo teat- Tantsu Laval. ris, CaDance festivalil Hollandis. Economies of Effort 2 Body Shift Body Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- Nüüdistantsulavastus. Koreograaf Maarja taja Cid Pearlman, muusika autor Kaarel Tõnisson, valguskunstnik Emil Kallas, muu- Kõivupuu. Koostööpartnerid Ameerika sikaline kujundaja Nele Suisalu, helikujun- Ühendriikide suursaatkond Eestis, LadyFest, daja Tanel Kulla, dekoratsioonikunstnik Kickstarter. Kadri Liis Rääk.

368 Esitajad: Tiina Mölder, Siim Tõniste, Ken- Poska, Katrin Kubber, Mari Liis Pruul, Kaie neth Flak, Külli Roosna, Krista Köster, Car- Küünal, Siim Tõniste, Kadri Sirel, Liisa mel Köster, Üüve-Lydia Toompere, August Chrislin Saleh, Sigrid Savi, Viktor Aspel ja Putrinš. Kaarel Kütas. Esietendus 8. aprillil 2015 Sõltumatu Esietendus 19. septembril 2015 Vaba Lava Tantsu Laval. suures saalis. Obsession Performance with subtitles Objektiteatri lavastus. Autor ja lavastaja Erik Autor Henri Hütt, dramaturgiline abi Evelyn Alalooga. Raudsepp, muusika autor Algorütmid, graa- Esitaja: Erik Alalooga. filise disaini dramaturg Eerik Kändler, tehni- Esietendus 10. juunil 2015 Sõltumatu line teostaja Erik Alalooga. Tantsu Lava. Esitaja: Henri Hütt. alastusest enam Esietendus 7. oktoobril 2015 Sõltumatu Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- Tantsu Laval. taja Doris Uhlich, dramaturgiline abi Chris- tine Standfest, valguskunstnikud Nadja Püha müra tihenemine Räikkä ja Priidu Adlas, helikujundaja Gerald Nüüdismuusikalavastus. Autorid ja lavasta- Pappenberger, konsultant Yoshie Maruoka. jad Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Tanel Kulla, Koostöölavastus Vaba Lavaga, partner Im- Urmas Lüüs. PulsTanz & insert (Theaterverein). Esitajad: Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Esitajad: Sveta Grigorjeva, Carmel Köster, Tanel Kulla ja Urmas Lüüs. Barbara Lehtna, Linda Vaher, Norbert Mets- Esietendus 19. novembril 2015 Sõltumatu tak, Jaana Heinsalu, Kerti Kass, Karolin Tantsu Laval.

Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED alastusest enam 19.09.2015 tantsulavastus täisk 7 1 536 Blood Music 22.10.2014 tantsulavastus täisk 7 328 Body Shift Body 18.02.2015 tantsulavastus täisk 11 596 Dying to Become 18.02.2015 tantsulavastus täisk 9 466 Economies of Effort 2 8.04.2015 tantsulavastus täisk 2 101 KÄIK 3.12.2014 tantsulavastus lapsed 37 2 095 lonely lonely 13.03.2015 objektiteater täisk 6 351 Näkipunuja 26.03.2015 tantsulavastus täisk 3 113 Obsession 10.06.2015 objektiteater täisk 5 145 Performance with subtitles 7.10.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 157 Procedure of Beauty 19.11.2014 tantsulavastus täisk 1 50 Püha müra tihenemine 19.11.2015 muusikalavastus täisk 3 137 The Wolf Project 12.10.2012 tantsulavastus täisk 4 451 vägisi 11.02.2014 tantsulavastus täisk 1 31 Wild Places : : Mountain 6.02.2015 tantsulavastus täisk 11 884

369 Repertuaari koondnäitajad 2015 TANTSU-LAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS OBJEKTITEATER MITMELIIGILAVASTUS KOKKU uuslavastused 6 1 2 1 10 kogu repertuaar 11 1 2 1 15 etendused 93 3 11 4 111 külastused 6 651 137 496 157 7 441 keskmine pilet 5,6 7,5 5,5 6,9 5,6

38,6% etendustest anti väljaspool lavastuste näitamiste sari, mille käigus kunstnikud statsionaare, sh 5 lavastusega 19 etendust võtavad proovidest pausi, et publiku peal välismaal: Norras, Saksamaal, Austrias, Hol- toormaterjali katsetada): landis, Soomes, Jordaanias, Ukrainas ja 24. septembril, hooaja avamisel, esitasid Poolas. kahenädalase residentuuri tulemusi Joanna Karoline Kalm, Indrek Hirsnik, Sylvia Köster, Tantsuraamat ja juubel Evelyn Tuul ja Maria-Netti Nüganen. Ette- Sõltumatu Tantsu Lava andis 2015. aasta sü- näitamiste põhjal valiti Sylvia Köster ja gisel välja Eesti esimese kaasaegse tantsu üle- Joanna Karoline Kalm lavastusprotsessiga vaateraamatu. Tantsuraamatu koostaja on jätkama, et esietenduda veebruaris program- Evelyn Raudsepp. Tantsust kirjutasid Kai mis „Premiere 2016“. Valtna, Madli Pesti, Anu Ruusmaa, Taavet 12. novembril olid külalisteks Veli Lehto- Jansen, Liisi Aibel, Kadri Noormets, Henri vaara ja Eleonor Bauer oma neljast soolost Hütt, Andreas W, Alissa Šnaider, Valle-Sten Eesti tarbeks loodud lavastusega „Clandes- Maiste jt. Uudse meetodina raamatukirjuta- tine sites: Displaced“ (lavastus toetub Roland misel Eestis katsetati avalikku ühiskirjuta- Barthes’i teostele „Armunute diskursus“ ja misplatvormi, kuhu oli kõigil võimalus 17. „Tekstimõnu“). maini kaastööga panustada. „Eesti tantsu- 10. detsembril esines norra koreograaf kunst: nüüd ja →?“ väljaandja: Sõltumatu Anne Kathrine Fallmyr, kelle residentuuri Tantsu Lava koostöös Eesti Teatri Agentuu- lähtepunktiks oli massikoreograafia ja laulva riga, Viljandi kultuuriakadeemiaga, Eesti revolutsiooni fenomen. Koos norra tantsijate Teatriuurijate- ja Kriitikute Ühendusega. Maja Roeli ja Ida Gudbrandseniga uuriti isik- Tantsuraamatut esitleti 19. novembril Sõltu- suse ja grupi omavahelist suhet heli, laulu ja matu Tantsu Lava 10. hooaja juubeliüritusel liikumise kaudu. Järgnes vestlus. „DekaTants“ koos piduliku vastuvõtu, esi- 17. detsembril esinesid Külli Roosna, etenduse ning Taavet Janseni, Liis Varese ja Kenneth Flak, kes kutsusid Eestisse tehisin- Andreas W näituse „10 kummardust gravi- tellekti uuriva Šveitsi teadlase ja videokunst- tatsioonile” avamisega. niku Daniel Bisigi ja Rootsi valguskunstniku Thomas Dotzleri, et uurida video, heli ja Sarjas GreenField (STLi modereeritud ette- liikumise vahelisi seoseid.

370 Maja programm: TALLINNA LASTEATEATER Greenfield 2015 5 230 NUFORM 3 600 Kultuuridessant 6 258 Tallinna Salme Kultuurikeskuse juurde 2015. Liikumise töötoad 17 375 aastal loodud teater. Teatri eesmärgiks on Tantsitavam mees 2015 1 45 rikastada Eesti teatripilti professionaalsete Unehalvatus: Nois or not 2 90 kogupere- ja väikelaste lavastuste abil ning Dance Battle 2 400 edendada juba pool sajandit tegutseva teatri Kontsert Artikulation 1 35 Marionett tegevust. VDRUG festival 2 150 Teatrijuht: Meelis Pai. 39 2 183 etendused, külastused111 7 441 UUSLAVASTUS 2015 KOKKU189 11 807 Tooma jõululegend MAJANDUSTEGEVUS Muusikal lastele. Libreto autor Leelo Tungal, heliloojad Priit Pajusaar ja Tiit Kikas, lavas- TULUD taja Alar Haak, muusikajuhid Tiit Kikas ja majandustegevusest laekuv tulu Ülla Millistfer, kunstnik Riina Vanhanen, val- 20 267 guskunstnik Viktor Kabonen, helikujundaja 12% Mati Kaljulaid. Osades: Jüri Aarma – Korstnapühkija. Jüri Vlassov – Kingsepp. Jüri Pootsmann – etendus- Nooruke Toomas. Elina Born – Preili Kri- tegevusega selda. Artur Raidmets – Apteeker. Urmas kaudselt seotud Põldma – Pagar. Margit Saulep – Kuulutaja. tulud Meelis Pai – Kuulutaja II. Alar Haak – Jõulu- 7 076 vana. 4% Esietendus 22. novembril 2015 Salme toetused Kultuurikeskuse teatrisaalis. 145 921 84% KULUD 2015. aastal anti lavastusega 23 etendust tööjõukulud 11 659 vaatajale, pileti keskmine hind oli 8 43 159 eurot. 26%

halduskulud majandus- 25 200 kulud 16% 95 346 58%

371 TALLINNA TANTSUTEATER „Ukuaru valss“, „Für Anna Maria“, „Dia- www.tantsuteater.ee grammid“, sonatiin nr 2, partiita. Autor, la- vastaja, koreograaf, kunstnik ja produtsent Tallinna Tantsuteater on 2009. aastal loodud Dmitri Harchenko, kaasprodutsent Heili professionaalne tantsuteater. MTÜ Tallinna Vaus-Tamm, valguskunstnik Triin Hook. Tantsuteatri lavastustele, mille sihtgrupiks Koostööpartner Tallinna Filharmoonia. on laiem tantsu- ja teatrihuviliste auditoo- Esitajad: Dmitri Harchenko, Endro Roo- rium, lisanduvad erinevad koostööprojektid simäe – Tantsijad. Auli Lonks – Muusik ja muusika-, teatri-, kirjandus- ja kunstiorgani- Tantsija. satsioonidega. Esietendus 30. aprillil 2015 Mustpeade maja valges saalis. KOOSSEIS Tantsud Eesti filmidest Teatri juhatus: Heili Lindepuu, Nüüdistantsulavastus. Alusteosteks Eesti Dmitri Harchenko mängu-, tantsu- ja dokumentaalfilmid, tele- Valguskujundaja: Triin Hook lavastused jmt. Koreograaf, lavastaja, valgus- taja ja produtsent Heili Lindepuu. UUSLAVASTUSED Esitajad: Aivar Kallaste ja Jaanus Tepo- mees. Imelise otsingul Esietendus 7. augustil 2015 TÜ vana kiri- Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- kus, tARTuFFi etenduskunstide programmis. taja Kristjan Rohioja, muusika autor Indrek Palu, valguskunstnik Karl Marken, produt- It’s looking like a castle, sent Heili Lindepuu. if you don’t look up Esitajad: Raho Aadla ja Kristo Viiding – Nüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas- Tantsijad. Indrek Palu – Muusik. tajad Ruslan Stepanov ja Laura Keil, valgus- Esietendus 7. aprillil 2015 Vaba Lava suu- kunstnik Priidu Adlas, tehniline teostus res saalis. Priidu Adlas, produtsent Heili Lindepuu. Koostöölavastus Tantsulaboriga. Take me to the happy place Esitajad: Ruslan Stepanov ja Laura Keil – Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- Tantsijad. taja Eliisa Lott, valguskunstnik Karl Marken, Esietendus 12. oktoobril 2015 TÜ Viljandi produtsent Heili Lindepuu. Kultuuriakadeemia mustas saalis. Esitajad: Julia Koneva, Aleksandr Žem- žurov – Tantsijad. Esietendus 7. aprillil 2015 Vaba Lava suu- res saalis.

Ikoonid. Pärt Muusika- ja tantsulavastus Arvo Pärdi klave- riteostele: „Aliinale“, sonatiin nr 1, „Variat- sioonid Ariinuška tervekssaamise puhul“,

372 Repertuaari nimekiri LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Ikoonid. Pärt 30.04.2015 mitmeliigilavastus täisk 11 949 Imelise otsingul 7.04.2015 tantsulavastus täisk 5 565 It's looking like ... 12.10.2015 tantsulavastus täisk 3 266 Klapp 4.08.2014 tantsulavastus täisk 7 904 Piaf. Double-box 25.04.2014 tantsulavastus täisk 1 60 Take me to the happy place 7.04.2015 tantsulavastus noored 4 450 Tantsud Eesti filmidest 7.08.2015 tantsulavastus täisk 5 356 Viin 1845 1.12.2012 mitmeliigilavastus täisk 2 220

Repertuaari koondnäitajad 2015 TANTSU- MITMELIIGI- tantsib“, Teatri Kodus viidi läbi laste tantsu- LAVASTUSED LAVASTUS KOKKU hommik, nii Tartus kui Tallinnas korraldati uuslavastused 4 15tantsu õpitubasid nii lastele kui täiskasvanu- kogu repertuaar 6 28tele. 30. septembrist – 13. oktoobrini toimus etendused 25 13 38 Viljandis ja Tallinnas liikumistehnika meist- külastused 2 601 1 169 3 770 riklass, mille juhendajad olid Laura Keil ja keskmine pilet 7,8 5,9 7 Ruslan Stepanov.

Koostööprojektid Raamat tantsib hariduslik sari 1 30 6.–9. augustini korraldas Tallinna Tantsutea- Õpitoad hariduslik sari 7 157 ter Tartu filmifestivali tARTuFF raames tARTuFFi etendus- tantsu- ja improlavastuste etendustega eri- programm festival 6 500 programmi. etendused, külastused 38 3 770 Jätkus hariduslik sari lastele „Raamat 2015 KOKKU 52 4 457

TARTU UUS TEATER STATSIONAARID ISTEKOHTI www.uusteater.ee Tartu Uue Teatri suur saal 151 Tartu Uue Teatri proovisaal 50 Genialistide Klubi ja sõprade teatritegemisest 2008. aastal sündinud teater tegutseb mitte- KOOSSEIS tulundusühinguna Uus Teater Tartus, Eesti ühes vanemas säilinud võimlahoones aad- Teatrijuht: Raul Oreškin (al 1.10.2015) ressil Lai 37. Alates oktoobrist asus Tartu Uue Kunstiline juht: Ivar Põllu Teatri direktori kohale Raul Oreškin. Ivar Kunstnik: Kristiina Põllu Põllu, Tartu Uue Teatri varasem juht ja asu- taja, asus kunstilise juhi kohale.

373 UUSLAVASTUSED kokku • kukkumise • hetk Intervjuudele tuginev lavastus. Idee autor Viimne voor Jaanika Arum, dramatiseerija Tõnis Park- Mihkel Raua draama. Lavastaja Ingomar sepp, lavastaja Loore Martma, koreograaf Vihmar. Krista Köster, kunstnik Jo Nurm, valgus- O sades: Mihkel Raud – Mihkel. Liis Lem- kunstnik Taavi Toom, videokunstnikud salu – Liis. Mart Sander – Mart. Rauno Pol- Matti Adoma ja Rando Kruus, muusikalised man – Fred. kujundajad Oliver Vare ja Rando Kruus, la- Esietendus 16. jaanuaril 2015 Tartu Uues vameister Karl Griin, grimeerija Margit Teatris. Lepla, rekvisiitor Epp Peedumäe. Esitaja: Jaanika Arum. 1987 Esietendus 12. aprillil 2015 Tartu Uues Muusika- ja liikumislavastus. Autor, lavas- Teatris. taja ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu, val- guskunstnik Taavi Toom, lavameister Karl Odysseia Griin, rekvisiitor Epp Peedumäe, kostümee- Lavastus vanakreeka eepose ainetel. Teksti rija Epp Peedumäe, produtsendid Maarja autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline ku- Mänd ja Marie Kliiman. TÜ Viljandi Kultuu- jundaja Ivar Põllu, valguskunstnik Taavi riakadeemia teatrikunsti 10. lennu diplomi- Toom, videokunstnik Martin Rästa, tehniliste lavastus. lahenduste loojad Karl Marken ja Taavi Esitajad: Birgit Landberg, Laura Niils, Toom, lavameistrid Karl Griin, Marvin Mitt Kaija Maarit Kalvet, Jaanika Tammaru, Liina ja Robert Hussar, produtsendid Maarja Leinberg, Märt Koik, Rauno Polman, Kaarel Mänd ja Marika Goldman. Targo, Silver Kaljula, Mihkel Kallaste, Kristo Osades: Helgur Rosenthal, Maarja Jakob- Veinberg ja Kristjan Lüüs. son, Evald Aavik, Janek Joost, Katrin Pärn, Esietendus 13. veebruaril 2015 TÜ vanas Piret Simson, Siim Angerpikk. kirikus. Esietendus 14. augustil 2015 Tartu Uues Teatris, bussis, Raadil, Annelinnas ja Tartu Põletatud väljade hurmaa Botaanikaaias. Muusika- ja tantsulavastus. Autor, koreo- graaf, lavastaja, kunstnik, valguskunstnik ja BASKIN ehk Nalja põhivormid muusikaline kujundaja Renate Keerd, val- Komöödia. Teksti autor, lavastaja, muusika- guskunstnik Taavi Toom. Koostööpartner line kujundaja ja valguskunstnik Ivar Põllu, Kompanii NII. valguskunstnikud Karl Marken ja Taavi Esitajad: Liisa Tetsmann, Taavi Rei ja Toom, lavameister Karl Griin. Gerda-Anette Allikas. Osades: Janek Joost ja Katrin Pärn. Esietendus 12. märtsil 2015 Tartu Uues Esietendus 24. oktoobril 2015 Tartu Uues Teatris. Teatris.

374 Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED 1987 13.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 9 453 BASKIN ehk Nalja põhivormid 24.10.2015 sõnalavastus täisk 15 2 113 Illusioonid 5.10.2013 sõnalavastus täisk vt Vene Teater kokku • kukkumise • hetk 12.04.2015 mitmeliigilavastus täisk 6 323 Liha luudel 21.11.2014 sõnalavastus täisk 6 899 Mikiveri tagi 21.09.2014 sõnalavastus täisk 10 319 Mõtteaines 27.12.2014 mitmeliigilavastus täisk 14 234 Odysseia 14.08.2015 sõnalavastus täisk 10 1 296 PURE MIND 27.09.2013 tantsulavastus täisk 6 662 Põletatud väljade hurmaa 12.03.2015 mitmeliigilavastus täisk 21 1 759 Selgroogupidikoos 24.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 1 54 Siil udus 12.04.2014 nukulavastus v.lapsed 28 840 Zebra 7.03.2014 sõnalavastus täisk 2 351 Tõde ei anta kellelegi andeks 19.09.2014 mitmeliigilavastus täisk 2 70 Viimne voor 16.01.2015 sõnalavastus täisk 4 336

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUS NUKULAVASTUS MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuslavastused 3 0 0 3 6 kogu repertuaar 7 1 1 6 15 etendused 47 6 28 53 134 külastused 5 314 662 840 2 893 9 709 keskmine pilet 14,6 13 7,7 12,5 13,2

Väljaspool lavastuste statsionaare, peamiselt Tartu linnakodanikud valisid üheks 2015. Tallinnas, anti 30,6% etendustest, sh 4 eten- aasta Tartu aasta teoks Ivar Põllu rännakla- dust Londonis, Glasgows, Aberdeenis ja vastuse „Odysseia". 2015. aasta Kultuuri Teo Edinburghis lavastusega „Mikiveri tagi“ nominentide hulka kuulus ka Renate Keerdi ning novembris lavastusega „PURE MIND“ „Põletatud väljade hurmaa“. 1 etendus Valgevenes festivalil Youth Forum.

375 MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu tööjõukulud 108 541 146 313 38% 50% muud kulud 6 975 etendus- 2% 53% tegevusega kaudselt seotud tulud halduskulud 33 166 38 405 11% 13% toetused 146 7426 majanduskulud 103 566 TULUD 51% 35% KULUD

TEOTEATER Vabakutselised näitlejad: Anneli Aru, Mo- www.teoteater.ee nika Ausmees, Riho Enni, Gunnar Jaanovits, Märt-Jaanus Jelsukov, Andres Kuldma, Mittetulunduslik väiketeater on kultuuripil- Klaire Kuusk, Margus Kruusvall, Kati Lepp, dis püsinud alates 1991. aastast. 2006. aastast Triinu Lepp, Priit Matiisen, Mirjam Gill, Eneli asub teater endisest laoruumist ümberehita- Meresmaa, Jane Meresmaa-Roos, Eeva-Liisa tud 50-kohalise black-box’i tüüpi saaliga teat- Mustkivi, Urmas Nurk, Andres Proode, Kris- rimajas Kalamaja südames. Teoteater on ti Purge, Keit Reiska, Meeli Seermaa, Merike vabakutselise püsitrupiga repertuaariteater, Tammik, Galina Tikerpuu, Karolin Tikerpuu, mille mängukavas on nii kodu- kui välis- Lea Tikerpuu, Kristiine Truu, Jaanika Tutt maine dramaturgia, muusika- ja lastelavas- tused. Teoteater on läbi viinud sotsiaal- UUSLAVASTUSED teatriprojekte ning korraldanud meelelahu- tusüritusi. Tunnete maastik Eric-Emmanuel Schmitti draama. Prantsuse STATSIONAAR ISTEKOHTI keelest tõlkinud Margus Alver. Lavastaja Teatri black-box 50 Erki Aule, kunstnik Kristel Linnutaja, kos- tüümikonsultant Jana Wolke, valguskunstnik KOOSSEIS Alar Simmermann. Osades: Galina Tikerpuu – Mdm Pomme- Teatrijuht ja lavastaja: Piret Viisimaa ray. Kristiine Truu – Dianne. Meeli Seermaa Lavastaja: Jane Meresmaa-Roos – Anca. Anneli Aru – Rodica. Erik Rüütel – Muusikajuht: Ivar Malmet Richard. Esietendus 21. novembril 2015 Teoteatris.

376 Sussid püsti Repertuaari koondnäitajad Lavastus lastele. Teksti autor, lavastaja ja 2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUS KOKKU kunstnik Jane Meresmaa-Roos, muusika uuslavastused 2 02 autor Daniel Jäätmaa, valguskunstnik Alar kogu repertuaar 11 1 12 Simmermann. etendused 71 22 93 Osades: Meeli Seermaa – hiir Miša. Karo- külastused 2 511 1 790 4 301 lin Tikerpuu – sussipäkapikk Sula. Kristi keskmine pilet 5,2 6,2 5,7 Purge – kingipäkapikk Hiie. Anneli Aru – härjapõlvlane Pääru. Esietendus 2. detsembril 2015 Teoteatris.

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Habemeta jõuluvana 1.12.2012 mitmeliigilavastus lapsed 22 1 790 Kõik (s)ängis 8.05.2010 sõnalavastus täisk 6 148 Kõik armastavad Roosit 24.05.2007 sõnalavastus täisk 5 226 Mängi minuga 15.04.2011 sõnalavastus täisk 10 253 Naine ja klarnet 7.11.2008 sõnalavastus täisk 10 334 Salapaik 25.11.2011 sõnalavastus täisk 5 98 Sussid püsti 2.12.2015 sõnalavastus lapsed 3 298 Söö mind ära 22.04.2012 sõnalavastus teism 6 189 Tipi ja Täpi telemäng 13.09.2014 sõnalavastus lapsed 2 87 Tirts ja tigu 17.04.2011 sõnalavastus v.lapsed 12 478 Topeltwoody 25.03.2013 sõnalavastus täisk 9 279 Tunnete maastik 21.11.2015 sõnalavastus täisk 3 121

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest tööjõukulud majanduskulud laekuv tulu 9 355 12 762 22 302 23% 31% 58%

kohvik 228 etendus- 53% 1% tegevusega kaudselt seotud tulud 16 051 42% halduskulud 18 545 45% TULUD KULUD

377 THEATRUM UUSLAVASTUSED www.theatrum.ee Päikesetõusutund Draama. Teksti autor ja lavastaja Mirko Theatrum on asutatud 8. detsembril 1994. Rajas, muusika autor Ekke Västrik, kunstnik aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõp- Ann-Mirjam Vaikla, kostüümikunstnik Kris- petooli üliõpilaste ja õppejõudude (Lembit tel Maamägi, valguskunstnik Oskar Punga, Peterson, Juhan Viiding) ning Vanalinna nukukunstnikud Ene Mellov, Olga Bulga- Hariduskolleegiumi teatriprogrammis osale- kova ja Toivo Müürsepp, grimmikunstnik nute poolt. Esimesed kümme aastat tegutses Karoliina Saatpalu. Theatrum mittetulundusühinguna, 8. sep- Osades: Anneli Tuulik – Kuninganna. tembril 2005. a asutati sihtasutus Theatrum. Helvin Kaljula – Kuningas. Tarmo Song – Ju- tustaja. Johanna Aus – Tüdruk. Jonathan Pe- LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI terson või Mirko Rajas – Noormees. Anna Theatrumi saal 120 Kristin Peterson, Jakob Tulve – Nukujuht. Püha Katariina kirik 130 Esietendus 9. jaanuaril 2015 Theatrumi Esna mõis 80 saalis. Kloostri Ait 80 „Delhi“ tants KOOSSEIS Ivan Võrõpajevi draama. Vene keelest tõlkija ja lavastaja Lembit Peterson, muusika autor Loominguline juht, lavastaja: Helena Tulve, kunstnik Andri Luup, valgus- Lembrit Peterson kunstnik Rene Liivamägi, kostümeerija Piia Lavastaja, tegevjuhi abi, kujundaja: Marius Ruber, grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen, Peterson produtsent Aive Sarapuu. Lavastaja, dramaturg, kunstnik: Andri Luup O sades: Eva Eensaar – Olga. Laura Peter- Lavastaja, grimmeerija: Maria Peterson son – Jekaterina. Mare Peterson – Alina Pav- Tegevjuht, projektijuht, etenduse juht: lovna. Maria Peterson – Meditsiiniõde. Ott Aive Sarapuu Aardam – Andrjuša. Maria Klenskaja – Ela- Tegevjuhi abi, projektijuht: Ere Naat tanud naine. Trupijuht, kosümeerija: Anneli Tuulik Esietendus 27. veebruaril 2015 Theatrumi Lavameister, valguskunstik: Helvin Kaljula saalis. Lavameister, helitehnik: Tarmo Song Fotograaf: Laura Peterson Kolm õde Tõlkija: Eva Eensaar Anton Tšehhovi draama. Lavastaja Maria Pe- Näitlejad: Eva Eensaar, Helvin Kaljula, terson, kunstnik Mae Kivilo, valguskunstnik Andri Luup, Laura Peterson, Lembit Peter- Helvin Kaljula, muusikaline kujundaja Eva son, Mare Peterson, Maria Peterson, Marius Eensaar, grimmikunstnik Helga Aliis Saar- Peterson, Tarmo Song, Anneli Tuulik len, produtsent Aive Sarapuu. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi lavastus. Osades: Karl Henrik Uuemõis – Andrei Sergejevitš Prozorov. Helena Rummo –

378 Natalja Ivanovna. Maria Madleen Kirja, Reha Greta Liisa Grünberg – Olga või Teenija. Ulmedraama. Teksti autor ja lavastaja Andri Maria Liive – Maša. Anna Teele Orav, Luup, koreograaf Tiina Mölder, kunstnik Amanda Hermiine Künnapas – Irina või An- Maarja Naan, valguskunstnik Helvin Kaljula, fissa. Joonas Vatter, Dein Suvi – Ivan Roma- helikujundaja Tõnis Leemets, produtsent Ere novitš Tšebutõkin; Fjodor Iljitš Kulõgin. Siim Naat. Püvi – Aleksander Ignatjevitš Veršinin. Kaur Osades: Mihkel Vooglaid – Enrico. Krist- Kivilo – Nikolai Lvovitš Tusenbach. Markkus jan Üksküla – Bill. Tiina Mölder – Bogatkin. Pulk, Nathan Tulve – Vassili Vassiljevitš Sol- Katariina Tamm – Goldie. Elisabeth Peter- jonõi; Ferapont. Hardi Möller – Aleksei Pet- son – Ricarda. Nero Urke – Richie. rovitš Fedotik. Jan Ehrenberg – Vladimir Esietendus 14. oktoobril 2015 Theatrumi Karlovitš Rode. saalis. Esietendus 7. juunil 2015 Theatrumi Kõik etendused toimusid lavastuste statsio- 2. korruse saalis. naarides, lavastusega „Ma olen tuul“ anti 1 etendus Brüsselis teatris Molière. Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED „Delhi“ tants 27.02.2015 sõnalavastus täisk 15 1 002 Hääled 1.08.2014 sõnalavastus täisk 7 536 Joobnud 25.10.2014 sõnalavastus täisk 27 3 272 Kolm õde 7.06.2015 sõnalavastus noored 10 635 Linn 7.06.2008 sõnalavastus täisk 4 262 Ma olen tuul 25.01.2013 sõnalavastus täisk 2 388 Misantroop 4.06.2011 sõnalavastus täisk 6 498 Päikesetõusutund 9.01.2015 sõnalavastus täisk 15 935 Raud-Ants 27.07.2013 muusikalavastus täisk 2 129 Reha 14.10.2015 sõnalavastus täisk 8 745

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS KOKKU uuslavastused 4 0 4 kogu repertuaar 9 1 10 etendused 94 2 96 külastused 8 273 129 8 402 keskmine pilet 13 9,8 12,9

Sarjas „Kuulamised“ ürituste sari 3 89 õhtud uue Aida avamiseks kontsert 13 614

379 KORRALDATUD SÜNDMUSED: 22. oktoobril toimus Näidendikuu raames peale „Reha“ (autor-lavastaja Andri Luup) 14. mail toimus Kloostri Aidas sarjas „Kuu- etendust Kloostri Aidas vestluskohtumine lamised“ T. S. Elioti „Neli kvartetti“ etteluge- Teatrumi uuslavastuse trupi ja lavastajaga. mine, teose tõlkija ja esitaja oli Paul-Eerik Rummo, bambusflöödil improviseeris Krista 23. novembril toimus Theatrumis teatroloog Citra Joonas. prof Dariusz Kosiński (Varssavi Teatriinsti- 16. novembril sarjas „Kuulamised“: Karol tuut, Jerzy Grotowski Keskus Wrocławis, Wojtyła (paavst Johannes Paulus II) „Juveliiri Krakówi Jagellooni Ülikool) seminar „Teatris poe ees”. Teksti ettekanne helifragmenditega jääme ellu”. Korraldajad Poola vabariigi Theatrumi 2006. aastal valminud lavastusest. suursaatkond Tallinnas ja Theatrum.

MAJANDUSTEGEVUS tööjõukulud toetused 309 120 260 342 58% majandustegevusest 48% laekuv tulu 102 571 19%

muud kulud 24% 45 000 70% 8% etendus- tegevusega kaudselt seotud kohvikukulud tulud 46 732 177 065 9% majanduskulud 33% halduskulud 72 510 57 567 14% 11% TULUD KULUD

TUULEVESKI www.tuuleveskiteater.ee

Teater on loodud 1988. aasta kevadel Kohtla- teistes Eesti linnades ja asulates. Teater on Järve Noorteteatrina, 1993. aastast kannab Eesti Teatriliidu kollektiivliige ning rahvus- nime Tuuleveski. 1996. aastast tegutseb mit- vahelise laste- ja noorteteatrite assotsiat- tetulundusühinguna, mille asutajateks on siooni (ASSITEJ) liige. Teater töötab Jõhvi teatri töötajad. Teatri peamine vaatajaskond vallavalitsuse ja kultuuriministeeriumi toe- on Ida-Virumaal, kuid etendusi antakse ka tusel.

380 KOOSSEIS lai Ostrovski, lavastaja Eili Neuhaus, koreo- graaf Ljubov Bogdanova, kunstnik ja nuku- Teatrijuht: Valentina Fursova kunstnik Irina Marjapuu, valguskunstnik ja Kunstiline juht, lavastaja: Irina Artsimovit- muusikaline kujundaja Valeri Sõrtšenko, rek- šene (Marjapuu) visiitor Sofija Bulanova, kostümeerija Veera Näitlejad: Vassili Alfjorov, Ljubov Bogda- Sõrtšenko. nova, Sofia Bulanova, Artur Postol, Valeri Osades: Boriss Vatin – Jõuluvana; Taat. Sõrtšenko, Veera Sõrtšenko, Boriss Vatin Ljubov Bogdanova – Kevad. Irina Artsimo- vitšene – Lumehelbeke. Sofia Bulanova – Eit. UUSLAVASTUSED Vassili Alfjorov – Mizgir. Esietendus 4. oktoobril 2015 Jõhvi Kont- Jookse, Jaagup, jookse serdimaja Kammersaalis. Nukulavastus teismelistele Eesti muinasjut- tude ainetel. Lavastaja Iryna Tsypina, kunst- Jõulu tohuvabohu nik Irina Marjapuu, valguskunstnik, muusi- Komöödia lastele. Teksti autor, lavastaja ja kaline kujundaja ja helitehnik Valeri Sõrt- kunstnik Irina Artsimovitšene, muusika šenko, kostümeerija Veera Sõrtšenko, buta- autor Valeri Sõrtšenko, valguskunstnik ja foor Sofija Bulanova. helitehnik Valeri Sõrtšenko, rekvisiitor Sofija Osades: Irina Artsimovitšene – Abikaasa. Bulanova, kostümeerija Veera Sõrtšenko. Vassili Alfjorov – Mees. Sofia Bulanova – Osades: Artur Postol, Ljubov Bogdanova, Naine. Vassili Alfjorov ja Veera Sõrtšenko – Gnoo- Esietendus 25. jaanuaril 2015 Jõhvi Kont- mid. Boriss Vatin – Santa-Klaus. Sofia Bula- serdimaja Kammersaalis. nova – Тundmatu. Esietendus 15. detsembril 2015 Jõhvi Lumehelbeke Kontserdimaja kontserdisaalis. Nukulavastus lastele. Alusteose autor Niko-

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Dorogoj dlinnoju … 25.11.2011 muusikalavastus täisk 5 1 239 Jookse, Jaagup, jookse 25.01.2015 nukulavastus teism 3 233 Jõulu tohuvabohu 15.12.2015 sõnalavastus lapsed 16 4 102 Lumehelbeke 4.10.2015 nukulavastus lapsed 65 5 108 Muinasjutt unustatud asjadest 22.10.2014 nukulavastus lapsed 13 1 017 Pinokkio seiklused 26.02.2012 nukulavastus v.lapsed 3 344 Pöial-Liisi 13.03.2010 nukulavastus v.lapsed 66 5 130 Tark Mašake 30.03.2004 nukulavastus lapsed 5 918 Tulipunane lilleke 15.04.2014 nukulavastus lapsed 1 159 Uinuv kaunitar 8.10.2008 nukulavastus v.lapsed 4 419 Vana veski muinasjutud 20.09.2011 nukulavastus v.lapsed 3 508

381 Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUS MUUSIKALAVASTUS NUKULAVASTUSED KOKKU uuslavastused 1 0 2 3 kogu repertuaar 1 1 9 11 etendused 16 5 163 184 külastused 4 102 1 239 13 836 19 177 keskmine pilet 2,1 3,1 2,6 2,5

Teatril ei ole statsionaarset mängupaika, kõik etendused anti üle Eesti erinevates koolides ja lasteaedades, 7 etendust anti teatrifestivalidel Kasahstanis, Bosnias ja Hertsegoviinas ja Vene- maal.

MAJANDUSTEGEVUS

etendustegevusega tööjõukulud majandustegevusest 42 703 kaudselt seotud laekuv tulu 59% tulud 43 195 4 837 51% 6%

24% halduskulud 70% 4 142 6%

toetused 35 890 majanduskulud 43% 25 484 35% TULUD KULUD

382 VABA LAVA Teele Kase, helikujundaja Tom-Olaf Urb, www.vabalava.ee graafiline kujundaja Martin Pedanik, grim- mikunstnik Kaia Pihlak. Sihtasutus Vaba Lava asutati 2010. aastal Osades: Mari-Liis Lill, Andres Mähar, üheksa väiketeatri poolt. 2014. aasta sep- Uku Uusberg ja Bert Raudsep. tembris avati teatrikeskus Tallinnas Telliskivi Esietendus 22. jaanuaril 2015 Vaba Lava loomelinnakus. Vaba Lava on uut tüüpi pro- suures saalis. duktsiooni- ja rendimaja projektiteatritele. Teatrimajal ei ole peanäitejuhti ega truppi, Wild Places : : Mountain vaid on administratiivne ja tehniline mees- Nüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas- kond. Loomingulise poole pealt vahetub iga tajad Külli Roosna ja Kenneth Flak, lavastus- kahe aasta järel kuraatorite tandem. Lisaks dramaturg Thomas Falk, muusika autor etenduste andmisele Vaba Lava teatrimajas Joseph Hyde, kostüümikunstnik Asalia saavad projektiteatrid ja vabatrupid üle maa- Khadjé, valguskunstnik Thomas Dotzler, ilma kandideerida kuraatoriprogrammi. produtsent Johanna Korgel. Koostöölavastus Hooaja 2014/2015 kuraatorid olid Oleg Lo- Sõltumatu Tantsu Lavaga, partner Korzo jevski ja Madis Kolk. Hooaegade 2015/2016 Teater. ja 2016/2017 kuraatorid on Viini interdistsip- Esitajad: Külli Roosna, Kenneth Flak ja linaarsete etenduskunstide keskuse „brut Petras Lizauskas. Koproduktionhaus” kunstiline juht ja direk- Esietendus 6. veebruaril 2015 Korzo tor Thomas Frank ning teatriteadlane, -kriitik teatris, CaDance festivalil Hollandis. ja Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõud Madli Pesti. Seymour Annie Bakeri draama. Saksa keelest tõlkinud KOOSSEIS Mihkel Seeder, lavastaja Andreas Merz-Ray- Juhatuse liige ja tegevjuht: Kristiina Reidolv kova (Saksamaa), lavastaja assistent Ekate- Juhatuse liige: Märt Meos rina Raykova-Merz, kunstnik Jelena Nagorni Välissuhete juht: Inga Koppel (Saksamaa), kunstniku assistent Ellen Has- Korraldusjuht: Kaisa Paluoja selbach, valguskunstnik Priidu Adlas, muu- Turundusjuht: Kati Remmelkoor sikaline kujundaja Ardo Ran Varres. La- Tehnikajuht: Priidu Adlas vastus valmis koostöös R.A.A.A.M.iga. Haldusjuht: Eero Druus Osades: Roland Laos – Max. Martin Kõiv Lavatehnikud: Margus Terasmees ja Alek- – Leo. Kristo Viiding – Robert. Lauri Kaldoja sander Eeri Laupmaa – Oskar. Liisa Pulk – Heidi. Siim Selis – Muu- sik (klaver). Maris Liloson – Muusik (laul). KURAATORIPROGRAMMI Esietendus 20. veebruaris 2015 suures UUSLAVASTUSED saalis.

Eesti ajalugu Molly Sweeney Draama. Teksti autor ja lavastaja Mart Kase, Brian Frieli draama. Inglise keelest tõlkinud koreograaf Jaan Ulst, kunstnik Kristina Lõuk, Malle Pärn. Lavastaja Peeter Tammearu, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik kunstnik Riina Vanhanen, valguskunstnik-

383 helitehnik Priidu Adlas ja Tarmo Matt, muu- tine Standfest, valguskunstnikud Nadja sikaline kujundaja Feliks Kütt, lavameistrid Räikkä ja Priidu Adlas, helikujundaja Gerald Ahto Matt, Kuno Lauton ja Margus Teras- Pappenberger, konsultant Yoshie Maruoka. mees, kostümeerija Laivi Koppel, etenduse Koostöölavastus Vaba Lavaga, partner Im- juht Ene Pärtel, graafiline kujundaja Liisa PulsTanz & insert (Theaterverein). Saaremäel. Lavastus valmis koostöös Kures- Esitajad: Sveta Grigorjeva, Carmel Köster, saare Linnateatriga. Barbara Lehtna, Linda Vaher, Norbert Mets- Osades: Piret Kalda – Molly Sweeney. tak, Jaana Heinsalu, Kerti Kass, Karolin Andres Raag – Frank Sweeney. Peeter Tam- Poska, Katrin Kubber, Mari Liis Pruul, Kaie mearu – Dr Rice. Küünal, Siim Tõniste, Kadri Sirel, Liisa Chris- Esietendus 25. märtsil 2015 Vaba Lava lin Saleh, Sigrid Savi, Viktor Aspel ja Kaarel suure saalis. Kütas. Esietendus 19. septembril 2015 Vaba Lava fac! + do! + totum suures saalis. Charles Bukowski teoste dramatiseering. Dramatiseerija ja lavastaja Peeter Raudsepp, Tõelised naised, tõelised mehed ja koreograaf Krista Köster, kunstnik Keili Ret- tõelised teised ter, valguskunstnik Priidu Adlas, produtsent Dokumentaaldraama. Teksti autor Aet Kuu- Grete Nellis. sik, lavastaja ja produtsent Tiina Sööt, kunst- Esitajad: Peeter Raudsepp, Rene Köster, nik Mai Sööt, valguskunstnik Priidu Adlas, Carmel Köster, Hellar Bergmann ja Kreete helikujundaja Eerik Kändler, fotode autor Pillenberg. Marianne Karm, kaasprodutsent Kaie Olmre. E sietendus 9. mail 2015 Vaba Lava suures Osades: Anna-Liisa Reppo – naisteaja- saalis. kirja tegevtoimetaja Anna-Liisa. Merike Kau- nissaare – disainer ja meediauurija Merike. Lühiajaline Andrus Tamme – drag queen Andrus. Helen Dokumentaaldraama isade ja poegade suhe- Kask – IT-valdkonnas töötav Helen. Olev test näitleja füüsilise kohaloluta. Teksti autor Südi – loodusteaduste õpetaja Olev. Konstantin Stešik, dramaturgiline abi Laur Esietendus 22. oktoobril 2015 Vaba Lava Kaunissaare, lavastaja Semjon Aleksand- väikses saalis. rovski, kunstnik Aleksei Lobanov, fotode autor Mark Raidpere. sugu: N Hääled: Kristo Viiding, Taavet Jansen, Draama. Autorid Mari-Liis Lill, Evelin Või- Alo Kõrve, Kaspar Velberg, Roland Laos, gemast, Hilje Murel ja Ursula Ratasepp, la- Meelis Rämmeld, Bert Raudsep, Laur Kau- vastusdramaturg Maria Lee Liivak, lavastaja nissaare ja nende isad. Priit Võigemast, laulutekstide ja muusika Esietendus 27. mail 2015 Vaba Lava suu- autor Jarek Kasar, koreograaf Rauno Zubko, res saalis. kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnik Priidu Adlas, tehniline lahendus Eero Druus alastusest enam ja Margus Terasmees, grimeerija Gristina Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- Pahmann, rekvisiitor Moonika Lausvee, fo- taja Doris Uhlich, dramaturgiline abi Chris- tode autorid Gabriela Liivamägi, Iris Kivi-

384 salu ja Kris Moor, graafiline kujundaja Uku Osades: Mari-Liis Lill, Evelin Võigemast, Kristjan Küttis, kostümeerija ja etenduse juht Hilje Murel ja Ursula Ratasepp. Moonika Lausvee, helitehnik Kalle Nettan, Esietendus 25. novembril 2015 Vaba Lava produtsent Kaarel Oja. Koostööpartner OÜ suures saalis. Kimu.

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED ... and Blue 6.11.2014 tantsulavastus täisk 10 1 492 alastusest enam 19.09.2015 tantsulavastus täisk 7 1 536 Alustame algusest 19.09.2014 sõnalavastus täisk 9 1 132 Eesti ajalugu 22.01.2015 sõnalavastus täisk 11 1 851 fac! + do! + totum 9.05.2015 mitmeliigilavastus täisk 5 271 Kohtume laeval täpselt kell kaheksa 7.12.2014 sõnalavastus lapsed 6 695 Liha luudel 21.11.2014 sõnalavastus täisk 6 899 Lühiajaline 27.05.2015 sõnalavastus täisk 10 146 Mikiveri tagi 21.09.2014 sõnalavastus täisk 10 319 Molly Sweeney 25.03.2015 sõnalavastus täisk 9 643 Seymour 20.02.2015 sõnalavastus täisk 9 806 sugu: N 25.11.2015 sõnalavastus täisk 10 3 968 Tõelised naised, tõelised mehed ja ... 22.10.2015 sõnalavastus täisk 9 579 Wild Places : : Mountain 6.02.2015 tantsulavastus täisk 11 884

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuslavastused 6 2 1 9 kogu repertuaar 10 3 1 14 etendused 89 28 5 122 külastused 11 038 3 912 271 15 221 keskmine pilet 9,6 12,9 0 12,7

Vaba Lava 2015/2016 hooaja ideekonkursile tuste visuaalse identiteedi ja lahenduste eest laekus projektiteatritelt, vabatruppidelt ja va- pälvis disainiagentuur Refleks Eesti loov- bakutselistelt loojatelt 244 taotlust, sealjuures agentuuride iga-aastasel Loovusfestivalil 43 neist Eestist ja 201 välismaalt. Taotlusi esi- 2015. aasta digiagentuuri Kuldmuna. tati pea kõikidest Euroopa riikidest, lisaks Lavastus „Lühiajaline“ (Semjon Alek- USA-st, Brasiiliast, Hiinast, Jaapanist ja Aus- sandrovski, Vene/Iisrael) oli nomineeritud traaliast jm (ühtekokku 35 riigist). teatriaasta etenduskunstide ühisauhinnale. Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavas-

385 KORRALDATUD SÜNDMUSED Vaba Lava teatrikeskuses andsid 2015. aastal etendusi 55 erinevat, nii kodu- kui välis- Vaba Lava käivitas koostöös Läti Uue Teatri maist, teatritruppi: Saksamaalt ja Šveitsist, Instituudiga Interregi Kesk-Läänemere 2014– Hispaaniast, Soomest, Venemaalt, Hiinast, 2020 programmi raames 2-aastase välispro- Norrast ja Kanadast, USA-st, Prantsusmaalt, jekti „Theatre Expanded“, mille eesmärgiks Inglismaalt jm. oli 2015/2016 hooajal koolitada nii Eestis kui Lätis teatriprodutsente ja 2016/2017 hooajal töötada koos teatriprodutsentidega ja eten- Vaba Lava maja programm: duskunstnikega välja sektoriteülesed koos- töömudelid (artistic intervention). Kuraatoriprogrammi vestlused 8 460 Külaliste etendused 132 15 440 23. jaanuaril toimus lavastusprojekti „Eesti Näitused 13 3 900 ajalugu“ raames ühekordne ajalookonve- Firmaüritused 34 6 499 rents pealkirjaga „Eesti ajalugu“. Konve- Kultuuriüritused 15 3 990 rentsi formaadiks oli Pecha Kucha ehk igal Kontserdid 32 13 357 esinejal oli 6 minutit ja 40 sekundit oma jutu 234 43 646 rääkimiseks. Üles astusid ajaloolane Marek Vaba Lava kuraatoriprogramm 122 15 221 Tamm, kirjanik Valdur Mikita, loodusfoto- 2015 KOKKU 356 58 867 graaf Remo Savisaar, arhitekt Raul Vaiksoo, majandusekspert Kristjan Lepik, koreograaf Jaan Ulst.

6.–15. septembrini toimus Vaba Lava ja Sõl- tumatu Tantsu Lava korraldamisel Eesti kaasaegse tantsu artistidele ja etenduskunst- nikele Austria koreograafi Doris Uhlichi töö- tuba, mille tulemusel valmis lavastus „alastusest enam“ („more than naked”).

Teatrifestivali Draama 2015 raames toimus 10.–12. septembrini Vaba Lava esimese hoo- aja showcase. Samas toimus koostöös Eesti Teatri Agentuuriga väliskülalistele omadra- maturgia turg ja pressikonverents.

13. detsembril lõppes Eesti-sisene 2016/2017 hooaja kuraatoriprogrammi ideekonkurss, mille teemaks oli lõimumine ja kohanemine. Kuraatorid Madli Pesti ja Thomas Frank va- lisid 2016/2017 hooaja kuraatoriprogrammi 6–7 integratsiooniteemalist lavastust.

386 MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest toetused laekuv tulu halduskulud 330 703 24 544 270 875 52% 4% tööjõukulud 45% 84 628 7% 14%

majanduskulud etendustegevusega 243 727 kaudselt seotud tulu 41% TULUD 279 621 KULUD 44%

VANA BASKINI TEATER Kunstilise juhi kt: Eero Spriit (al 1.04.2015) www.vanabaskiniteater.ee Trupijuht: Jüri Karindi Näitlejad: Vello Janson, Ene Järvis, Tõnu Kil- 1980. aastal asutas Eino Baskin Eesti NSV gas, Marika Korolev, Väino Laes, Raivo Mets, Riikliku Filharmoonia juurde Vanalinna Egon Nuter, Anne Paluver, Raivo Rüütel Stuudio, mis reorganiseeriti 1989. aastal teat- riks Vanalinnastuudio. Ümberkorralduste UUSLAVASTUSED tõttu teatrist koondatud töötajate baasil moo- dustas Eino Baskin koos Aarne Valmisega Me ootasime teid pikisilmi 2005. aasta jaanuaris osaühingu Vana Baskini Carole Greepi komöödia. Prantsuse keelest Teater. tõlkinud Inge Eller. Lavastaja Eero Spriit, kunstnik Jaak Vaus, lavameistrid Holger Sirel LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI ja Marek Sirel, valgustaja Reino Pärn, juuk- Salme Kultuurikeskus 628 sur-grimeerija Janika Olup, etenduse juht Lohusalu sadam 250 Aale Kiigske. Osades: Jekaterina Novosjolova – Maria. KOOSSEIS Anti Kobin – Paul. Taavi Tõnisson – Martin. Merilin Kirbits – Sophie. Teatrijuht: Aarne Valmis Esietendus 15. juulil 2015 Lohusalu sada- Kunstiline juht: Eino Baskin (srn 11.03.2015) mas.

387 Petised Õnnenumbrid John Patricku komöödia. Inglise keelest tõl- Mike Yeamani komöödia. Inglise keelest tõl- kija ja lavastaja Vello Janson, kunstnik Jaak kinud Andra Aaloe. Lavastaja Eero Spriit, Vaus, lavameistrid Holger Sirel ja Marek kunstnik Jaak Vaus, lavameistrid Holger Sirel Sirel, valgustaja Reino Pärn, juuksur-grimee- ja Marek Sirel, valgustaja Reino Pärn, juuk- rija Janika Olup, etenduse juht Aale Kiigske. sur-grimeerija Janika Olup, etenduse juht Osades: Marika Korolev – Theresa. Anne Aale Kiigske. Paluver – Angelica. Janek Sarapson – Benja- Osades: Helgi Sallo – Mamma. Katrin min. Raivo Rüütel – Bozo. Kärt Reemann – Valkna – Jaana. Raivo Rüütel – Robert. Meri- Tania. lin Kirbits – Luisa. Rauno Kaibiainen – Sten. Esietendus 6. novembril 2015 Salme Kul- Mihkel Tikerpalu – Raju. Madis Milling – tuurikeskuses. Mihkel. Esietendus 7. veebruaril 2015 Salme Kul- tuurikeskuses. Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Kaitseingel minu õlal 28.11.2014 sõnalavastus täisk 25 1 985 Kanuusõit algajatele 23.07.2014 sõnalavastus täisk 14 1 075 Me ootasime teid pikisilmi 15.07.2015 sõnalavastus täisk 26 2 860 Petised 6.11.2015 sõnalavastus täisk 18 3 890 Südamesõbrad 10.12.2013 sõnalavastus täisk 9 880 Tule tagasi, Gabriel 15.09.2013 sõnalavastus täisk 7 395 Õnnenumbrid 7.02.2015 sõnalavastus täisk 39 6 466

Repertuaari koondnäitajad Lavastuste statsionaarides anti 13,7% eten- 2015 SÕNALAVASTUSED dustest, põhiosa etendustest anti üle Eesti uuslavastused 3 erinevates huvikeskustes, kultuuri- ja rahva- kogu repertuaar 7 majades. etendused 138 külastused 17 551 keskmine pilet 9,7

388 MAJANDUSTEGEVUS tööjõukulud majandustegevusest 93 878 laekuv tulu 30% 179 942 58%

7% muud kulud 8 974 3%

halduskulud 6 244 toetused 2% 65 801 21% etendustegevusega majanduskulud kaudselt seotud tulu 200 648 63 397 65% 21% TULUD KULUD

VARIUS lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnikud Karmo www.varius.ee Mende ja Mare Kõrtsini, kostüümikunstnik Jana Wolke, grimmeerija Anita Porila, val- Teater Varius on mittetulundusühing, mis te- gus- ja lavameister Raivo Parrik. gutseb teatrina 1987. aastast. Teatri asutaja, Osades: René Soom – Nikolai Kultas. An- tekstide autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu. nabel Soode – Kristi Kultas. Peeter Kaljumäe Esialgu oli tegemist luuleteatriga, mis tutvus- – Artur Rinne. Urmas Põldma – Mihkel Org. tas eesti autorite loomingut ning vähetuntud Raivo Mets – Johannes Paabo; Soldat; Uurija; kirjandus- ja kultuuritegelasi. 1999. aastal sai Suli; Polkovnik. Hain Hõlpus ja Henno luuleteatrist teater Varius. Soode – muusikud. Esietendus 2. veebruaril 2015 Rahvusraa- LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI matukogu teatrisaalis. Rahvusraamatukogu teatrisaal 80 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 100 Unustatud primadonna Draama Els Vaarmanni elust. Teksti autor ja Teatrijuht ja lavastaja: Heidi Sarapuu lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnikud Karmo Mende ja Mare Kõrtsini, helikujundaja Kül- UUSLAVASTUSED liki Valdma, kostüümikunstnik Jana Wolke, konsultant Agne Kurrikof-Herman, valgus- Suurem kui saatus ja lavameister Raivo Parrik. Draama Nikolai Kultase elust. Teksti autor ja

389 Osades: Katrin Lehismets – Els Vaar- Kontserdikavaga „Varius laulab“ (esinesid mann. Teistes osades: Heino Seljamaa – Erich Priit Volmer, René Soom, Urmas Põldma, Kaljot. Diana Dikson-Soom – Mari. Peeter Kätlin Truus, Peeter Kaljumäe, Raivo Mets ja Kaljumäe – Verner. René Soom – Uno. Ooper-Kvartett) anti 6 kontserti 1 080 vaata- Esietendus 4. oktoobril 2015 Eesti Teatri- jale, sh 1 kontsert Rootsis Göteborgi linnaraa- ja Muusikamuusemis. matukogus. Lavastusega „Viis kuud Vildega“ anti 1 etendus Rootsis, Göteborgis.

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Laborant Viiding 21.03.2014 sõnalavastus täisk 9 720 Suurem kui saatus 2.02.2015 sõnalavastus täisk 14 1 400 UNDSET 6.05.2014 sõnalavastus täisk 1 98 Unustatud primadonna 4.10.2015 sõnalavastus täisk 5 450 Viis kuud Vildega 11.06.2013 sõnalavastus täisk 2 194 Üksi ja vaba 21.11.2011 sõnalavastus täisk 1 60

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED uuslavastused 2 kogu repertuaar 6 etendused 32 külastused 2 922

VAT TEATER www.vatteater.ee

Eesti vanim vabatrupp ja kutseline erateater LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI VAT Teater on asutatud 1. oktoobril 1987, ees- Rahvusraamatukogu Teatrisaal 80 märgiga viljeleda ja arendada kultuurialast Rahvusraamatukogu Tornisaal 70 tegevust ning eelkõige laste ja noorte kultuu- Rahvusraamatukogu suur saal 250 rialast teenindamist. 2001. aastast annab VAT Kumu auditoorium 245 Teater etendusi Rahvusraamatukogu Teatri- Hobuveski 142 saalis.

390 KOOSSEIS Toikka ja Tanel Saar, muusika autor Madis Muul, kunstnik Pille Kose, valguskunstnik Teatrijuht: Tiina Rebane Sander Põllu. Kunstiline juht: Aare Toikka Osades: Ago Soots – Kurat; Algosake. Näitlejad: Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Ago Meelis Põdersoo – Aadam; Ingel; Puu & Nagi Soots, Margo Teder, Katariina Unt Paradiisis; Kitsepoiss; Lind, Merelaine. Tanel Saar – Lemmikingel Miikael; Kitsepoiss; Lind UUSLAVASTUSED Merelaine. Kristiina-Hortensia Port – Lilith; Ingel; Puu & Nagi Paradiisis; Kitseema; Lind; Mirandolina (La Locandiera) Algosake; Merelaine. Liisa Pulk – Eeva; Ingel; Carlo Goldoni komöödia. Lavastaja Giorgio Puu & Nagi Paradiisis; Kitsetüdruk; Lind; Bongiovanni (Itaalia), kunstnik Pille Jänes, Algosake; Merelaine. Martin Kõiv – Jumal; valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assis- Algosake. Madis Muul – Muusik. tent Auri Jürna, kunstniku assistent Pille Esietendus 19. mail 2015 Rahvusraama- Kose, grimmikunstnik Helga-Aliis Saarlen, tukogu Tornisaalis. tehnilised lahendused Hendrik Kiisler ja Raul Õitspuu. Ekke Moor Osades: Ago Soots – Krahv d’Albafiorita. August Gailiti teose dramatiseering. Drama- Katariina Unt – Mirandolina. Margo Teder – tiseerija ja lavastaja Aare Toikka, koreograaf Markii de Forlipopoli. Meelis Põdersoo – Ka- Kristjan Rohioja, kunstnik Iir Hermeliin, val- valeri teener. Tanel Saar – Fabrizio, võõraste- guskunstnik Sander Põllu, muusikaline ku- maja teener. Peeter Tammearu – Kavaler de jundaja Ardo-Ran Varres, lavavõitluse seadja Ripafratta. Lauli Otsar* – Ortensia. Liisa Saa- Tanel Saar, lavameistrid Ahto Matt ja Raul remäel* – Dejanira. Õitspuu, valgustaja Tarmo Matt, kostümee- * EMTA lavakooli 27. lennu tudengid rija Laivi Koppel, kunstniku assistent Pille Esietendus 2. veebruaril 2015 Kumu au- Kose. Koostöölavastus Kuressaare Linna- ditooriumis. teatri ja EMTA lavakunstikooliga. Kursuse juhendajad Peeter Raudsepp ja Katariina Estonian Hikikomori Unt. Tiina Laanemi draama. Lavastaja Margo Osades EMTA lavakooli 27. lennu tuden- Teder, kustnik Liina Unt, valguskunstnik gid: Liisa Saaremäel või Lauli Otsar – Neenu Triin Hook, videokunstnik Rivo Laasi. Moor; Pille-Riin; Lapi naine. Karmo Nigula Osades: Meelis Põdersoo – Kelvin. Mar- – Ekke Moor. Karl Laumets – Toomas Üüve; tin Kõiv – Punane Jänes. Kristiina-Hortensia koguduse vanem Kaika Jüri; kraavihall Port – Katja; Ema (häälena). Oskar Ääreküla; Kapten; põdrapull Peppi; Esietendus 24. märtsil 2015 Rahvusraa- väike Ekke. Risto Vaidla – Aat Elme; Kogu- matukogu Teatrisaalis. duse liige; Aleksander Jundi; Pootsman; Lapi mees. Jürgen Gansen – Aat Elme; Mustlane; Aadam ja Eeva Koguduse liige; kraavihall Iivan; Tüürimees; Tantsulavastus noortele. Koreograaf Marge Lapi mees. Markus Habakukk – Külapoiss; Ehrenbusch, lavastaja Tanel Saar, lavastus- hobune Džabo; Koguduse liige; Kraavihall; dramaturg Siret Paju, libreto autorid Aare

391 jahimees Jürga. Saara Nüganen – Külatüd- Laumets* – Tom Wingfield. Risto Vaidla* – ruk; mustlase tütar Malleke; Looni Läik; Jim O’Connor. Eetsa Jörsi; Lapi naine. Ott-Henrik Raidmets * EMTA lavakooli 27. lennu tudengid – Kirjandushuviline; mustlase poeg Roman; Esietendus 28. oktoobril 2015 Rahvusraa- Ruuts Laomaa; Koguduse liige; Kraavihall; matukogu Teatrisaalis. põdrapull Nari. Christopher Rajaveer – Kir- jandushuviline; mustlase poeg Ruslan; Vee- Pal-tänava poisid 2 liks Ekma; Kaubajuut; Koguduse liige; Ferenc Molnári jutustuse dramatiseering. Kraavihall; Isa Uutšö. Ester Kuntu – Must- Ungari keelest tõlkinud Julius Mark. Drama- lase naine Roosi; Koguduse liige; Elda Indu; tiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik ja Lassi. muusikaline kujundaja Kaspar Jancis, val- Esietendus 30. juulil 2015 Kuressaare guskunstnik Sander Põllu. Lavastaja assis- Sadamaaidas. tent ja võitlusstseenide seadja Tanel Saar. Osades: Meelis Põdersoo – Erno Nemec- Gunn, Gunn, vana ... sek; I vanamees; Punasärklane; Leszik jt. Draama. Teksti autor ja lavastaja Mart Kivas- Martin Kõiv – Dezsö Ceréb; III vanamees; tik, kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnik Õpetaja Racz; Leszik; Cerébi isa; punasärk- Sander Põllu, muusikalised kujundajad Mart lane jt. Mihkel Kabel – Janos Boka; II vana- Kivastik, Tiit Sukk ja Tõnu Oja. mees; Weisz; Richter; Kolnay; Pasztor jt. Osades: Tõnu Oja – Gunn. Tiit Sukk – Maarius Pärn – Feri Ats; IV vanamees; Csó- Haimur; Lemp; Jürka. nakos; Leszik; punasärklane jt. Esietendus 14. septembril 2015 Rahvus- Esietendus 10. novembril 2015 Rahvus- raamatukogu Teatrisaalis. raamatukogu suures saalis.

Kuidas ma koera sõin Jevgeni Griškovetsi monodraama. Vene kee- lest tõlkinud Jaan Ross. Lavastaja Margo Teder, kunstnik Pille Kose, valguskunstnik Triin Hook. Osas: Lauri Saatpalu – Vaikse ookeani laevastiku madrus. Esietendus 14. oktoobril 2015 Rahvusraa- matukogu Teatrisaalis.

Klaasist loomaaed Tennessee Williamsi draama. Inglise keelest tõlkinud Jaak Rähesoo. Lavastaja ja muusi- kaline kujundaja Katariina Unt, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Siret Paju. Osades: Katariina Unt – Amanda Wing- field. Ester Kuntu* – Laura Wingfield. Karl

392 Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Aadam ja Eeva 19.05.2015 tantsulavastus noored 10 597 Andromeda saar 1.03.2013 mitmeliigilavastus teism 5 357 Brand 16.09.2014 sõnalavastus täisk 18 1 411 Ekke Moor 20.07.2015 sõnalavastus täisk 13 1 944 Estonian Hikikomori 24.03.2015 sõnalavastus teism 15 1 181 Faust 29.11.2012 mitmeliigilavastus täisk 10 961 Foorumteater 8.04.1999 sõnalavastus noored 27 1 879 Gunn, Gunn, vana ... 14.09.2015 sõnalavastus täisk 14 1 469 Karin ja Pearu 21.01.2012 sõnalavastus täisk 2 283 Kas sulle meeldib porno? 30.01.2008 sõnalavastus teism 7 681 Kirjaklambritest vöö 8.04.2010 sõnalavastus teism 2 181 Klaasist loomaaed 28.10.2015 sõnalavastus täisk 8 767 Kuidas ma koera sõin 14.10.2015 sõnalavastus täisk 8 540 Masohhisti pihtimus 27.02.2014 sõnalavastus täisk 25 2 878 Mirandolina 2.02.2015 sõnalavastus täisk 18 3 337 Pál-tänava poisid 2 10.11.2015 sõnalavastus teism 6 1 513 Sokrates. Pidusöök Prytaneionis 11.12.2013 sõnalavastus täisk 4 279 Torm 6.11.2014 sõnalavastus noored 11 1 057 Tsaar Saltaan 18.05.2013 mitmeliigilavastus lapsed 8 528 Unfinished bisnes 20.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 2 108

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUS MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU uuslavastused 7 1 0 8 kogu repertuaar 15 1 4 20 etendused 178 10 25 213 külastused 19 400 597 1 954 21 951 keskmine pilet 9,9 7,3 8,6 9,7

12,7% etendustest anti Foorumteatri etendus- rope raames, mille eesmärk on astuda vastu tega erinevates Eesti koolides, väljaspool la- digiajastu väljakutsetele noorele vaatajale vastuste statsionaare kokku 24% etendustest, mõeldud teatris. Aasta jooksul osaleti kohtu- sh 1 etendus lavastusega „Torm“ Riias teat- mistel Norras, Portugalis ja Saksamaal. rikoolide festivalil. VAT Ekstra: Koostööprojektid ja haridustegevus 28. aprillil toimus vestlusring uurimaks rolle, Käivitus koostööprojekt PLATFORM Shift+ kus naissugu leiab end nii teatrilaval kui iga- Euroopa Komisjoni programmi Creative Eu- päevaelus. Vestlesid Katariina Unt, Siret Paju

393 ja raamatu „Naiseks olemise kunst“ autor kursus, näidendikirjutamiskursus noortele ja Katrin Saali Saul. lühiproosa kirjutamise kursus.

13. oktoobril toimus vestlus pealkirjaga Jätkus haridustegevus: Foorumteatri töötoad „Eesti mees on rändritsikas?”, mis keskendus ja koolitused, lavastuste loomisele kaasa ai- EMTA lavakunstikooli 27. lennu bakalaureu- tavad ja lavastustega kaasnevad töötoad, sa- selavastusele „Ekke Moor” ja tõi vestlusringi muti teatriharidustöötoad koolides. Töö- kokku lavastaja Aare Toikka, ajaloolase Jaak tubasid saab tellida iseseisva sündmusena Valge, filmi- ja rännumehe Riho Västriku. (ilma teatrikülastuseta) või pärast ükskõik Vestlust modereeris Mihkel Seeder ja see millise VAT Teatri etenduse külastust. kuulus Eesti Teatri Agentuuri korraldatava Näidendikuu programmi. Drakadeemia lühiproosa kursus 7 70 VAT Teater tõlkis koostöös Goethe Instituu- Drakadeemia näidendikirjutamise diga eesti keelde uued saksakeelsed näiden- kursus 10 84 did: Jens Raschke „Kas kalad magavad?“, Drakadeemia baaskursus 9 98 Thomas B. Hoffmanni „Armastusarmastus? VAT Ekstra 3 153 Armastus!“ ning Lutz Hüberi „Raev“ ja Foorumteatri töötoad ja koolitused 17 279 „Proua Müller peab lahkuma“. Näidendid Lavastuste loomise töötoad 8 142 kanti 3. novembril lavastatud lugemistena Lavastustega kaasnevad töötoad 19 414 ette. Teatriharidustöötoad 50 1 033 123 2 273 VAT Teatri ja Drakadeemia loovkirjutamis- etendused, külastused 213 21 951 koolis toimusid näidendite kirjutamise baas- 2015 KOKKU 336 24 224

MAJANDUSTEGEVUS

etendustegevusega majandustegevusest kaudselt seotud tulu laekuv tulu 20 101 182 392 tööjõukulud 4% 430 60 31% 71% muud kulud 7% 16 566 3%

halduskulud 14 031 2%

toetused 379 905 majanduskulud 65% 148 410 TULUD 24% KULUD

394 VILDE TEATER Kattenbergi naine. Tiina Tasa – Linda Jür- www.vildeteater.ee mann. Astrid Hiisjärv – Antonie Gronau; Marie Under; Linda Jürmann. Kristiina Met- Vilde teater on kõige pikaajalisemalt harras- sanurk – Antonie Gronau; Ella Horn; Marie tusnäitlejatega töötav kollektiiv Tartus – järje- Under. Tarmo Kruus – Eduard Vilde; Mihkel pidevalt tegutsenud aastast 1949. 2005. aasta Martna; Peeter Speek. Janno Puusepp – septembris vormistati Vilde teater eraldi ju- Eduard Vilde. Rein Annuk – Eduard Vilde; riidilise isikuna mittetulundusühinguks Katelsepp. Matti Linno – Eduard Vilde; Jakob MTÜ Vilde Teater. Hermann Vahtrik. Maie Siilivask ja Matti Igal aastal esietendub 3–4 lavastust. Vilde Vään – Tantsijad. teatris on lavastanud Raivo Adlas, Jaan Too- Esietendus 19. mail 2015 Kotka keldris. ming, Jüri Kaldmaa, Meelis Hansing, Liisi Tegelmann, Lennart Peep, Tess Pauskar, Protsess Tarmo Kruus, Ain Saviauk, Airé Pajur. Alates Franz Kafka teose dramatiseering. Saksa kee- 2013. aastast tegutseb Vilde teatri juures ka lest tõlkinud August Sang. Dramatiseerija noortestuudio, mille juhendaja on Kätlin Peeter Kollom, lavastaja Ain Saviauk, kunst- Padesaar. nik Silver Vahtre, valguskunstnik Indrek Tobre, muusikalised kujundajad Ele Millist- LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTI fer ja Külli Ehastu. Pepleri 27 40 Osades: Priit Strandberg – Härra K., noor TÜ muuseumi pööning 100 pangaametnik. Oleg Zeludkov – Franz. Krist- Tartu Kirjanduse maja 60 jan Kaarjärv – Willem. Rein Annuk – Onu. Kotka kelder 50 Matti Linno – Kohtuteener. Aire Pajur – Tartu Rockiklubi 20 Proua Grubach; Huld. Janno Puusepp – Peksja; Inspektor. Kristiina Metsanurk – KOOSSEIS: Preili Bürstner. Tess Pauskar – Leni; Uurija. Juhatus: Tarmo Teekivi, Aire Pajur, Kristiina Tiina Tasa – Kohtuteenri naine. Tarmo Kruus Metsanurk. – Titorelli. Margus Mankin – Berthold. Tiit Liikmeid on üle 20 inimese erinevast vanu- Alte – Kaplan. Mirjam Aavakivi, Anna Bir- sest ja rahvusest. Noortestuudios 10 liiget gitta Põder, VihmaPisar Zobel või Helena vanuses 15–22 aastat. Valtna – Tüdruk. Esietendus 9. septembril 2015 Tartu üli- kooli muuseumi pööningusaalis. UUSLAVASTUSED Lõhestumine Vilde naised 60 minutiga Aiste Ptakauske draama. Lavastaja, kunstnik Stseenid Eduard Vilde elust Livia Viitoli ja muusikaline kujundaja Aire Pajur, muu- „Eduard Vilde monograafia”, Kairi Tilga sika autor Leona Lewis, valguskunstnik Mar- „Tossutäkuga Euroopasse” jt Eduard Vilde gus Möll. elulooliste teoste ainetel. Dramatiseerija Aire Osades: Anne-Mai Tevahi – Salome. Tuuli Pajur. Lavastaja, kunstnik, valguskunstnik ja Rindemaa – Palmira. muusikaline kujundaja Ain Saviauk. Esietendus 11. septembril 2015 Kures- Osades: Imbi Uibo – Antonie ema; saare Linnateatris.

395 Minejad Repertuaari koondnäitajad Janno Puusepa draama. Lavastaja, kustnik ja 2015 SÕNALAVASTUSED valguskunstnik Janno Puusepp. uuslavastused 4 Osades: Matti Linno – Matti. Rein Annuk kogu repertuaar 5 – Rein. Andrus Novoseltsev – Peeter. Tiina etendused 46 Tasa – Arst; Naine. külastused 1 683 Esietendus 24. novembril 2015 Tartus keskmine pilet 8,3 Pepleri 27 saalis. 2105. aastal anti 26% etendustest väljaspool lavastuste statsionaare, kultuurimajades ja külaseltsides. Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED Lõhestumine 11.09.2015 sõnalavastus täisk 8 137 Minejad 24.11.2015 sõnalavastus täisk 6 194 Pime tuba 21.11.2014 sõnalavastus täisk 18 733 Protsess 9.09.2015 sõnalavastus noored 10 480 Vilde naised 60 minutiga 19.05.2015 sõnalavastus täisk 4 139

VON KRAHLI TEATER KOOSSEIS www.vonkrahl.ee Teatrijuht, lavastaja: Peeter Jalakas (kuni Von Krahli Teater sai alguse 1992. aastal tä- 1.05.2015), Mart Koldits (al 1.08.2015) nase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase Projekti- ja trupijuht: Katrin Vingel trupi Ruto Killakund initsiatiivil ja tegutses Tehnikajuht: Enar Tarmo projektiteatrina 1998. aastani, mil loodi Von Videokunstnik ja disainer: Mikk-Mait Kivi Krahli Teatri esimene püsitrupp. 2011. aastal Näitlejad: Mari Abel, Jim Ashilevi, Taavi Eel- loodi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatri- maa, Kait Kall, Ott Kartau, Erki Laur, Liis kunsti 8. lennu lõpetanutest uus, teine püsi- Lindmaa, Riina Maidre, Loore Martma, trupp. Alates 2015. aasta sügisest pannakse Tõnis Niinemets, Ivo Reinok, Tiina Tauraite, iga uue lavastuse jaoks kokku uus trupp, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Ragne Veensalu milles on enamasti näitlejaid nii esimese kui teise püsitrupi koosseisust, aga ka näitlejaid UUSLAVASTUSED väljaspoolt Von Krahli Teatrit. Budapest STATSIONAARID ISTEKOHTI Draama. Teksti autorid ja lavastajad Taavi Teatrisaal 135 Eelmaa, Erki Laur, Tiina Tauraite ja Juhan Proovisaal 38 Ulfsak, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, val- Alumine saal 80 guskunstnik Oliver Kulpsoo, tehnilised la- hendused Enar Tarmo, helitehnik Jürgen

396 Reismaa, etenduse juht Janno Jaanus, pro- Sünnisõnad dutsent Annika Vamper. Nüüdismuusikalavastus Veljo Tormise muu- Osades: Taavi Eelmaa, Erki Laur, Tiina sikale. Muusikajuht Tõnu Kaljuste, lavastaja Tauraite ja Juhan Ulfsak. Peeter Jalakas, koreograafid Peeter Jalakas ja Esietendus 16. jaanuaril 2015 Von Krahli Simona Orinska, kunstnikud Edith Karlson alumises saalis. ja Kärt Ojavee, videokunstnikud Emer Värk ja Mikk-Mait Kivi, valgustajad Allan Räim, Kuidas võideti lääs Madis Kirkmann, Rommi Ruttas ja Sten Val- Draama. Teksti autor lavastuse trupp, lavas- gus, muusikalise juhi assistendid Elisa Huo- taja Akse Pettersson, kunstnik Jaakko Pieti- vinen ja Tõnu Kõrvits, helitehnik Haar läinen, rekvisiitor Kristiina Praks, tehnilised Tammik, tehnilised lahendused Enar Tarmo. lahendused Enar Tarmo, tehnilised teostajad Von Krahli Teatri ja Nargen Opera lavastus Allan Kallaste ja Jürgen Reismaa, produtsent valmis koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Fil- Katrin Vingel. harmoonia Kammerkooriga. Osades: Jim Ashilevi – Jim. Kait Kall – Osades: Ilona Korhonen – Runolaulja. Ivo Kait. Ott Kartau – Ott. Ragne Veensalu – Reinok – Kivi ja teksti esitaja lindilt. Ott Kar- Ragne. Tõnis Niinemets – Tõnis. Mari Abel – tau – Puu ja teksti esitaja lindilt. Ragne Veen- Mari. Joonas Heikkinen – Joonas. salu – Vetelkõndija ja teksti esitaja lindilt. Esietendus 30. jaanuaril 2015 Von Krahli Taavi Eelmaa – Uitaja ja teksti esitaja lindilt. teatrisaalis. Jaan Väärt – Väinamöinen. Simona Orinska ja Ieva Putnina – Hinged. Silver Ulvik, Fran- Meie emad ostsid asju, et sõda ei tuleks cois Archanjo, Urmas Pitsi, Siim Koppel, Jelena Skulskaja teose dramatiseering. Vene Reigo Ahven – Drumlab. Tiina Tauraite ja keelest tõlkinud Andrei Ivanov ja Ingrid Vel- Erki Laur – teksti esitajad lindilt. Eesti Rah- baum-Staub. Dramatiseerijad Ivan Strelkin ja vusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammer- Jelena Skulskaja. Lavastaja Ivan Strelkin, ko- koor, Tallinna Kammerorkester (lindilt), Eesti reograaf ja kunstnik Antonia Kolujartseva, Riiklik Sümfooniaorkester (lindilt). videokunstnikud Emer Värk, Mikk-Mait Kivi Esietendus 7. augustil 2015 Noblessneri ja Oliver Kulpsoo, helikujundaja Jürgen Reis- valukojas. maa, rekvisiitor Kristiina Praks, tehnilised lahendused Enar Tarmo, tehnilised teostajad Vanamees ja meri Allan Kallaste ja Janno Jaanus, produtsent Ernest Hemingway teose dramatiseering. Annika Vamper. Lavastaja Martti Helde, dramatiseerija Jim Osades: Mari Abel – Poetess. Jim Ashilevi Ashilevi, muusika autor Mihkel Zilmer, – Mööblimeister. Ott Kartau – Ekskavaatori- koreograaf Arolin Raudva, kunstnik Kristjan juht. Kait Kall – Poiss. Tõnis Niinemets – Ore- Suits, kostüümikunstnik Liis Plato, valgus- limängija. Riina Maidre – Olümpia. Ragne kunstnik Rene Liivamägi, videokunstnikud Veensalu – Näitlejanna. Mart Koldits – Aja- Emer Värk, Hendrik Mägar, Jaak Ollino jr ja kirjanik. Liis Lindmaa – Politsenik. Mikk-Mait Kivi, kunstniku assistent Imre Esietendus 10. aprillil 2015 Von Krahli Paabo, grimmikunstnik Liisi Roht, helikujun- alumises saalis. daja Ranno Tislar, operaatorid Aivo Rannik, Erik Põllumaa, Janar Hakk, Sanna Maria

397 Rink ja Veiko Jaksi, tehniline juht Allan Räim, Esietendus 3. juunil 2015 Volta kvartalis konsultant Enar Tarmo. Koostöölavastus Tal- Tööstuse 47B Loftides. linna Linnateatriga. Osades: Andres Ots – Vanamees. Tõnis Keegi ei räägi koeraga normaalselt Niinemets – Noor Vanamees. Kait Kall – Draama. Teksti autor lavastuse trupp, lavas- Avastaja. Kristjan Üksküla – Süütu. Evelin taja Mart Koldits, valguskunstnik ja video- Võigemast – Valitseja. Ivo Reinok – Orb. Liis kunstnik Mikk-Mait Kivi, helikujundaja Lindmaa – Sõdalane. Helene Vannari – Jürgen Reismaa, rekvisiitor Kristiina Praks, Maag. Raho Aadla, Joonas Tagel, Simo Kruu- tehnilised lahendused Enar Tarmo. sement, Johann Rosenberg, Maarja Tõnisson, Osades: Jim Ashilevi, Tõnis Niinemets, Age Linkmann, Mari-Liis Eskusson, Kadri Mehis Pihla ja Kertu Moppel. Sirel ja Sigrid Savi – tantsijad. Esietendus 31. oktoobril 2015 Von Krahli teatrisaalis.

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED (Kõige) lihtsam meetod suitsetamisest loobuda 6.10.2013 sõnalavastus täisk 4 169 Bloody Mary 9.03.2013 sõnalavastus täisk 10 1 256 Budapest 19.01.2015 sõnalavastus täisk 28 2 319 Keegi ei räägi koeraga normaalselt 31.10.2015 sõnalavastus täisk 10 867 Kuidas võideti lääs 30.01.2015 sõnalavastus lapsed 19 1 714 Meie emad ostsid asju, et sõda ei tuleks 10.04.2015 sõnalavastus täisk 12 832 Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella 13.11.2014 sõnalavastus täisk 5 513 Sünnisõnad 7.08.2015 muusikalavastus täisk 7 4 456 Vanamees ja meri 3.06.2015 mitmeliigilavastus täisk 14 5 217 Von Krahli muinasjutud 19.12.2012 sõnalavastus lapsed 12 1 237

Repertuaari koondnäitajad 2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS MITMELIIGILAVASTUS KOKKU uuslavastused 4 1 1 6 kogu repertuaar 8 1 1 10 etendused 100 7 14 121 külastused 8 907 4 456 5 217 18 580 keskmine pilet 10,9 20,1 0 14

398 Krahli maja programm: 14. ja 15. oktoobril kell 19.00 näidati lavastust 6. märtsil Von Krahli Teatri filmikogumiku „Luikede järv“ (esietendus 2003. aastal), õhtu „Kontakt” esilinastus Von Krahli Teatris ja esimeses osas esines Pille-Riin Karro, keda Kinos Sõprus. Filmikogumikus on Martti saatis kitarril Rauno Pella. Helde „Superbia”, Raigo Saariste „KuuKu Kontakt”, Triin Ruumeti „Reeda sünnipäev”, 17. ja 18. novembril oli vaatamiseks Mark Ra- Vallo Toomla „Metanoia” ja Maria Reinupi venhilli „Mõned teravad polaroidid“, õhtu „Mann Tantz”. Linastused Von Krahli Teatris juhatas sisse Arno Tamm oma soolokavaga. ja kinodes üle Eesti. AUX, ürituste sari 5 2 000 Septembris avas uksed igakuine Kinosalong: Kontakt, filmikassett 20 225 22. ja 23. septembril esines Mari Jürjens (Po- Kinosalong 5 380 kinen) oma lauludega ning näidati Von 30 2 605 Krahli Teatri lavastuse „Eesti ballaadid“ etendused, külastused 121 18 580 (2004) täispikka salvestust. 2015 KOKKU 151 21 185

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu 143 079 tööjõukulud 22% 392 256 7% muud kulud 63% 20 043 3%

halduskulud 29 632 5%

etendustegevusega kaudselt seotud tulu toetused 51 277 466 927 majanduskulud 8% 70% 182 201 29%

TULUD KULUD

399 2015. AASTA CABARET RHIZOME cabaretrhizome.ee UUSLAVASTUSI erinevatetubadeklubi.ee

Otsuse anatoomia ALBU VALLAS Interaktiivne lavastus. Lavastuse töögrupp: Ajjar Ausma, Päär Pärenson, Anatoli Tafit- Isuri eepos šuk, Joonas R. Parve, Liisa Linhein, Mart Lavastus põhineb isurite eluolul ja pärimus- Manic, Mark Duubas, Karina K. Jensen, likul materjalil, Veljo Tormise tsüklil „Unus- Härra Eero, Johannes Veski. tatud rahvad: Isuri eepos”, Mart Saare Esietendus 19. märtsil 2015 Erinevate kolmel koorilaulul isuri meloodiatele ja orto- Tubade Klubis. dokssel liturgial. 13 etendust (2016. aastal 3 etendust). Lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, dirigent Janne Fridolin, kunstnik Kairi Toitsi ja Magma Show Mändla, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, val- Huumori-show. Lavastuse meeskond: Tõnis guskunstnik Siim Reispass. Niinemets, Kait Kall, Jim Ashilevi, Emer Esitajad: Risto Kübar, Inga Salurand, Bert Värk. Raudsep, Lauri Kaldoja, Jarmo Reha, akor- Esietendus 25. septembril 2015 Erinevate dionist Jaak Lutsoja ja kammerkoor Voces Tubade Klubis. Musicales. 5 etendust. Esietendus 7. augustil 2015 Lõhmu soo- saarel Kodru rabas, Albu vallas. Kuningas Oidipus 6 etendust (etendused algasid Vargamäe Sophoklese tragöödia. Lavastuse meeskond: parklast hommikul kell 4.30). Ajjar Ausma, Ott Kartau, Liisa Linhein, Joo- nas Parve, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, HALLISTE VALLAS Sander Mölder, Ryan Chapman, Mark Duu- bas, Maria Kalm, Mart Männik, Eero Järviste, Arm Johannes Veski. Draama. Teksti autor ja lavastaja Siim Maa- Esietendus 27. novembril 2015 Erinevate ten, dramaturgiakonsultant Aapo Ilves, Tubade klubis. kunstnik Kristjan Suits, videokunstnik Kaisa 3 etendust (2016. aastal 7 etendust). Roover, valguskunstnik Villu Konrad, muu- sikaline kujundaja Matis Leima. EESTI KONTSERT Osades: Madis Mäeorg, Artur Linnus, Katrin Kalma ja Rita Raave. Aadama passioon Esietendus 10. juunil 2015 Halliste kiriku Muusikalavastus Arvo Pärdi muusikale kõrval Annatares. („Aadama itk”, „Tabula rasa“, „Miserere“ ja 10 etendust (2016. aastal 3 etendust). lavastuse tarbeks valminud „Sequentiae”). Lavastaja, kujundus- ja valguskunstnik Ro- bert Wilson, muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, kostüümikunstnik Carlos Soto,

400 kaaslavastaja Tilman Hecker, kaasstse- Esietendus 12. mail 2015 Noblessneri nograaf Serge von Arx, valguskujundaja Valukojas. A. J. Weissbard, dramaturg Konrad Kuhn, 5 etendust. stsenograafi assistent Ann Mirjam Vaikla, pealavameister Alo Puustak, lavameister EESTI KUTSELISTE TANTSIJATE LOOMELIIT Hanna Parman, lavastaja assistent Märt Agu, kostüümikunstniku assistent Liina Keev- Rahvusvahelise tantsupäeva gala allik, tehnilised direktorid Janek Reimal, Nelja noore koreograafi lühilavastuste esma- Mauro Farina ja Chris McKee, valgustehnika esitused ning lavastused „Bitter Earth“ ja juht Wee Cheng Low, peaprodutsendid „Luul“. Õhtu lavastaja Dmitri Harchenko, Madis Kolk ja Elisabetta di Mambro, produt- valguskujundus Kaisa Paluoja, videokujun- sendi assistendid Tiiu Valper ja Simona dus ja trükised Einar Lints, plakati fotod Fremder, tehniline direktor Arno Jevgrafov. Terence Dee, Maris Savik, Erik Prozes. Kor- Lavastus valmis Eesti Kontserdi ja Change raldaja Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit. Performing Artsi koostöös. Galaõhtu 11. mail 2015 Vaba Lava teatri- Osades: Michalis Theophanous – Mees. saalis: Lucinda Childs – Naine. Endro Roosimäe – Endast väljas Suur mees. Erki Laur – Teine suur mees. Tat- Koreograaf Eve Andre-Tuga, muusika autor jana Kosmõnina – Üks naine. Triin Marts – Eskimo (Martin Kallasvee). Teine naine. Trevor Mattias Sakias – Poiss. Tantsijad: Marika Muiste, Jevgeni Grib Lui Laur – Teine poiss. Evelin Tanis – Tüd- (Eesti Rahvusballett). ruk. Kätrin Kärsna – Teine tüdruk. Madis Kolk – Pikk mees. Indrek Hirsnik – Pikk Fookuses poiss. Puude koor: Anu Baranin, Anu Koreograaf Daniel Kirspuu, koreograaf ja Randma, Desire Mägi, Erena Reilent, Eve Or- assistent Kristin Pukka. misson, Iida-Mai Einmaa, Inna Fleisher, Jaa- Esitaja: Daniel Kirsipuu. nus Odras, Kristiina Kiis, Kristina Samra, Liis Pokinen, Liisa Linhein, Liisu-Kirke Normak, Do you …? Liva Kalnina, Mairen Magnusson, Mariann Koreograaf Marika Aidla Tammaru, Marta Hang, Meelis Sarv, Merje- Tantsijad: Maria Engel, George Willé- Liis Sepp, Merlin Kulpsoo, Riina Ausma, Williams (Vanemuine). Sandra Veermets, Silver Soorsk, Sylvia Kös- ter, Loora-Eliise Kaarelson, Mari Mägi, Marie Straight Up Rhythm Käige, Mari-Liis Mõis. Solistid: Andrea Lau- Koreograaf Matthew Jordan ren Brown, Maria Valdmaa, David James, Tantsijad: Matthew Jordan, Lawrence Marianne Pärna, Endrik Üksvärav, Raul Mik- Massie, Georgia Toni Giboin, Benjamin Kyp- son, Tõnis Kauman, Tiit Kogerman, Henry rianos (Vanemuine). Tiisma, Andreas Väljamäe. Bitter Earth Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Koreograaf Jevgeni Grib. Kammerorkester ja solistid Harry Traks- Tantsijad: Svetlana Danilova ja Jevgeni mann, Robert Traksmann, Marrit Gerretz- Grib (Eesti Rahvusballett). Esietendunud Traksmann. 2014. aastal Royal Ballet Galal.

401 Luul Terje Penniega, Koreograaf Triinu Leppik-Upkin 4. novembril Karlova Teatris ja 6. novembril Tantsijad: Triinu Leppik-Upkin ja Alexander Tallinna Kammerteatris Ivo Reinokiga, Nuttall (Eesti Rahvusballett). 3. detsembril Tallinna Kammerteatris ja 13. detsembril Karlova Teatris Indrek Ojariga. HIIU ÖKO Improkaader Mamma lood ehk Hiiu eluvilosoohvia Filmiteemaline improlavastus. Monolavastus. Autor ja lavastaja Margus Meeskond: Kati Ong, Mairi Jõgi, Erki Aule, Tabor, produtsent Aivar Viidik. Hiiu keele Tarvo Krall, Madis Kreevan, Mario Saarik. tõlk Järvi Kokla. Esietendus 6. augustil 2015 festivali tAR- Esitaja: Margus Tabor. Tuff 2015 etenduste programmis TÜ vanas Esietendus 11. juulil 2015 Hiiumaal Suu- kirikus, Jakobi 1. remõisa lossihoovis. 6 etendust (2016. aastal 10 etendust). Muinaskangelane Improlavastus muinaskangelastega: Kalevi- IMPROTEATER IMPEERIUM poeg, Suur Tõll, Kaval-Ants jt. www.improimpeerium.ee Esietendus 1. oktoobril 2015 Vaba Lava väikses saalis, improteatrite festivalil Tilt. Näitlejad Merilin Kirbits, Kati Ong, Mairi Jõgi, Maarika Mesipuu-Veebel, Tarvo Krall, Mina olen ... Rauno Kaibiainen, Erki Aule, Maarius Pärn; Improlavastus lastele. Alusmaterjaliks eesti muusikud Tarvo Krall, Ragnar Toompuu, muinasjutud. Madis Jürgens, Madis Kreevan; valgustajad Esietendus 2. novembril 2015 Hopneri Mario Saarik, Martin Makarevitš. Maja diele saalis. 8 etendust. Improteater Impeerium laval ... Igal kuul on uus külalisnäitleja, kellega män- KINOMAJA / KOHVIK SINILIND gitakse etendus Tartus ja Tallinnas. mürisev vaikus 20. jaanuaril Genialistide klubis ja 22. jaanua- Lavastus elava muusikaga ja performance’i ril Tallinna Kammerteatris Priit Loogiga, elementidega. Teksti autor ja lavastaja Mart 13. veebruaril Tallinna Kammerteatris ja Aas, muusika ja helide autor Tõnis Leemets, 18. veebruaril Genialistide klubis Egon kunstnikud Erki Kasemets ja Kristiina-Hor- Nuteriga, tensia Port, produtsent Ere Naat. 4. märtsil Genialistide klubis ja 11. märtsil Laval: Kristiina-Hortensia Port – Naine. Tallinna Kammerteatris Veikko Tääriga, Mart Aas – Mees. Tõnis Leemets – Munk, 8. ja 17. aprillil Genialistide klubis Anne muusik. Erki Kasemets – Munk, tegevus- Veesaarega, kunstnik. 5. mail Tallinna Kammerteatris ja 11. mail Esietendus 21. veebruaril 2015 kohviku Genialistide klubis Taavi Tõnissoniga, Sinilind saalis. 6. oktoobril ja 21. oktoobril Karlova Teatris 5 etendust.

402 KOMÖÖDIATEATER mõnina, Viktor Marvin, Kristo Viiding, Siim Tõniste. Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule Esietendus 23. novembril 2015 Kultuuri- Laurent Baffie komöödia. Inglise keelest tõl- katlas. kinud Hannes Villemson. Lavastaja Rednar 4 etendust. Annus, kunstnik Riina Vanhanen, produtsent Hannes Villemson. LABÜRINTTEATRIÜHENDUS G9 Osades: Anu Saagim, Kristel Aaslaid või Triin Tulev, Diana Klas, Tarvo Krall, Veljo Ajaproov Reinik ja Aleksander Ots. Interaktiivne rännak-lavastus. Esietendus 29. juunil 2015 Aruküla laulu- Meeskond: Kristo Kruusman, Inga Vares, laval. Keili Retter, Mari Mägi, Henry Griin, Eve 34 etendust laululavadel ja kultuurimajades Ormisson, Kristel Maamägi. (2016. aastal 12 etendust). Etendused 14. ja 15. augustil 2015 Paide Vallimäel, Arvamusfestivalil. KULTUURIKATEL 2 etendust, kokku 70 osalejat.

Trash to Trend Ooteaeg Reet Ausi moekontsert. Lavastaja ja kunstnik Osavõtulavastus. Ühel etendusel saab osa- Reet Aus, videokunstnik Emer Värk, korral- leda 20 inimest. dajad MTÜ Reuse ja MTÜ Lilleoru. Moekont- Lavastuse meeskond: Arthur Arula, Eve serdiga koguti toetust Teadliku Muutuse Ormisson, Henry Griin, Illimar Vihmar, Inga Kunsti Kooli ehituseks Lilleorgu. Vares, Keili Retter, Kristel Maamägi, Kristo Muusika autorid ja esitajad: Anne Kruusman ja Mari Mägi. Türnpu, Eva Koldits, Hendrik Kaljujärv, Esietendus 13. septembril 2015 endises Jarek Kasar, Kärt Johanson, Maret Mursa, Suva sokivabrikus (Kotzebue 1) Reet Aus ja Tõnis Mägi. 10 etendust. Etendused 20. ja 21. novembril 2015 Kul- tuurikatlas. LAITSE GRANIITVILLA

Mehhaaniline klaver Oled see, mida sööd Rühmituse AudioKinetica audiovisuaalne la- Stseene toidublogija elust. Ivo Parbuse ja Erki vastus. Helilooja Aleksandr Žedeljov, lavas- Palo viiekäigulise õhtusöögiga lavastus. taja Artjom Garejev, partnerid: EK:Labor, Lavastaja Ivo Eensalu, produtsent Tauno MTÜ Helitelg, Vene Teater, Kuusakoski AS. Kangro. Muusikud: Hara Alonso (klaver), Marten Esitajad: Liina Tennosaar, Pirjo Levandi, Altrov (bassklarnet), Iva Lain (löökpillid); Henrik Normann. Insomnia kvartett: Mari Targo (viiul), Valeria Esietendus 19. novembril 2015 Laitse Rjumina (viiul), Mairit Mitt (vioola), Theodor Graniitvillas. Sink (tšello). 5 etendust. Näitlejad: Jekaterina Kordas, Tatjana Kos-

403 LUTSU TEATER NOORTEATER

Täiuslik pulm Billy Elliot Robin Hawdoni komöödia. Inglise keelest Elton Johni ja Lee Halli muusikal, algver- tõlkinud Liina Tordik. Lavastaja ja muusika- siooni lavastaja Stephen Daldry. Libreto tõl- line kujundaja Jaan Willem Sibul, kostüümi- kija Kirke Kangro. Lavastaja-koreograaf Teet kunstnik Liisa Soolepp. Kask, muusikajuht Kaire Vilgats, kunstnik O sades: Liis Haab – Rachel, mõrsja. Merle Maria Ducasse (Norra), valguskunstnik Trui Jääger – Daphne, pruudi ema. Birgit Land- Malten (Holland), kostüümikunstnik Chris- berg – Judy, tütarlaps. Kärt Tammjärv – Julie, tina Lovery (Norra), lauluõpetaja Dagmar toateenija. Siim Maaten – Bill, peigmees. Jaa- Oja, näitejuht Neeme Kuningas, koreograaf nus Tepomees – Tom, isamees. Aleksandr Ivaškevitš, stepptantsu koreo- Esietendus 21. juulil 2015 Alatskivi mõisa graaf Matthew Jordan (Suurbritannia), stepp- kastellis. tantsu õpetaja Monika Tomingas, produtsent 6 etendust (2016. aastal 12 etendust Alatskivil Meelis Pai. ja Tallinnas). Osades: Kaspar Kiisk – Billy Elliot. Ru- dolf Bauman – Billy Ellioti alter ego. Maximo NAVA LAVA Erm või Jaagup Tuisk – Michael. Mait Malm- sten või Neeme Kuningas – Isa Jack Elliot. Läbi Venemaa Kaire Vilgats – pr Wilkinson. Jaagup Kreem Dokumentaaldraama. Teksti autorid Jaak – Tony Elliot. Reet Linna – Vanaema. Jüri Kõdar ja Silvia Soro, lavastaja Silvia Soro, Vlassov – George. Andres Roosileht – hr kunstnik Inga Kaldvee, helikujundaja Too- Braithwaite. Mait Trink – Suur Davey. Dag- mas All, muusikaõpetaja Leida Kompus, mar Oja – Ema. Rasmus Erismaa – Streigi- naiskoori dirigent Ivi Harju. murdja; Kaevur. Silver Laas – Volinik; Osades: Luule Komissarov – Anna Soots. Kaevur. Peeter Veltmann – Peen Isa; Kaevur. Aire Pajur – Liisa Born. Iivi Lepik – Anna Kalle Sepp – Tantsija; Kaevur. Airi Allvee – Markus. Adelle Laande – Alvi Sarnet. Riho Kirjutusalusega naine; Kaevuri naine. Tiit Rosberg – Arvet (Karupoeg). Raivo Adlas, Tralla, Priidu Aardam, Alar Haak, Rene Arvo Raimo, Heino Rull – Ohvitserid. Teistes Keldo – Kaevurid. Ave Oja – Leslie. Balleti- osades: Silvia Soro, Johannes Kõdar, Ade tüdrukud, politseinikud, linnarahvas ja tant- Laande, Argo Laande, Birgit Kruuse, Maarja sijad ning ansambel Terminaator laiendatud Mõts, Sirel Kruuse, Gert Metsis, Jass Kalev koosseisus. Mäe, Erko Sild, Herta Soro, Marta Soro, Esietendus 28. märtsil 2015 Nordea kont- Rebeka Jaeger, Helina Kitsing, Ahto Sarap, serdimajas. naiskoor Maimu. 17 etendust Esietendus 17. juulil 2015 Nava talus Viljandimaal, festivalil Nava Lava X. 3 etendust.

404 OMATSIRKUS POINT www.omatsirkus.ee point.ee

Kingitus Mõtlemine on seks ehk Vana ja vaba Tsirkuselavastus. Lavastaja Kaja Kann, tsir- Stand-up-komöödia. Teksti autorid ja lavas- kusetrikkide tehnilised lahendused Margus tajad Paavo Piik ja Henrik Kalmet, produt- Terasmees, Roman Neso Laupmaa, Kaur sendid Birgit ja Karl Kermes. Kivilo, Jimmy, muusika ansamblilt TOOL. Esitaja: Andrus Vaarik. Tsirkuseartistid: Kristin Made, Kädi Met- Esietendus 1. märtsil 2015 Aruküla soja, Kaur Kivilo, Johanna Terasmees, Heidi rahvamajas. Kann, Maarja Toomingas, Stig Paju ja OMA- 19 etendust. tsirkuse noored. Esietendus 18. detsembril 2015 OMAsaa- Elamise kunst lis (Kopli 25). Stand-up-komöödia. Teksti autorid ja lavasta- 3 etendust (2016. aastal 2 etendust). jad Peeter Oja, Mart Normet ja Erik Moora, produtsendid Karl Kermes ja Enriko Valk, OÜ 10 ASJA (mida enne surma nägema valgus- ja videokunstnik Petri Parrik. peab) Esitaja: Peeter Oja. Esietendus 7. märtsil 2015 Keila Kultuuri- 2 neitsit keskuses. Sit-down-komöödia ehk aktiviseeritud 21 etendust. mälestuste õhtu. Teksti autorid ja lavastajad Peeter Volkonski ja Onu Bella (Igor Maasik). Eesti 99 Produtsendid Henrik Raave ja Martti Meumers. Road-show. Teksti autor Marek Reinaas, muu- Esitajad: Peeter Volkonski ja Onu Bella. sika autor Jaan Pehk, heli-, valgus- ja video- Esietendus 6. märtsil 2015 Võru kultuuri- kunstnik Petri Parrik, graafiline disainer ja majas Kannel. videokunstnik Mihkel Uba, produtsent Karl 13 etendust. Kermes. Esitajad: Peeter Oja ja Hannes Võrno, PIKK MARI külaline Jaan Pehk. Kahtlus Esietendus 9. oktoobril 2015 Nordea John Patrick Shanley draama. Inglise keelest kontserdimajas. tõlkinud Mikk Purre. Lavastaja Madis Kal- 38 etendust. met, valguskunstnik Priidu Adlas, muusika- line kujundus Peeter Konovalov, kunstnik Ivi PREM PRODUCTIONS Piho, produtsent Arle Soeson. prempro.ee Osades: Guido Kangur – Isa Flynn. Anne Veesaar – Õde Aloysius Beauvier. Ursula Mees metsast Ratasepp – Õde James. Harriet Toompere – Monolavastus. Teksti autor ja lavastaja Rein Donald Mulleri ema mrs Muller. Pakk, kunstnik Sandra Lange, muusikaline Esietendus 2. septembril 2015 Püha Kata- kujundaja Mart Müürisepp. riina kirikus. Esitaja: Mart Müürisepp. 11 etendust.

405 Esietendus 20. aprillil 2015 Keila kultuu- füüsiline tekst. Sander Saat – pilliga silbid. rikeskuses. Esietendus 15. mail 2015 Pärnu katla- 25 etendust. majas (Ringi 56). (Sh toimus 25. oktoobril Nordea Kontserdi- 5 etendust. majas Mart Müürisepa „Mees metsast“ ja Jan Uuspõllu „Brüsseli kapsas“ ühisetendus PÄRNU SUVETEATER ning avalik salvestus. Õhtut ohjasid Märt sepo.ee Pius ja Karl-Andreas Kalmet.) Minu pere ja muud loomad Pingviin ja raisakass Gerard Durrelli teose dramatiseering. Dra- Mihkel Muti monopolüloog. Lavastaja Rein matiseerija ja lavastaja Sepo Seeman. Pakk, kunstnik Riina Vanhanen, videokunst- Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman, nik Joosep Maripuu, muusika Jakob Juhkam, Olavi Kõrre, Tiit Palu, Enel Seeman, Johannes plakati autor Tiina Tammetalu. Seeman, Marta Seeman, Karolin Kõrre, Juuli Esitaja: Jan Uuspõld. Kõrre, Nora Liis Palu ja muud loomad. Esietendus 5. juunil 2015 Viinistu katla- Esietendus 17. juulil 2015 kohviku Kom- majas. fek sisehoovis. 22 etendust. 10 etendust.

Päkapikk RUUTU10 Andrus Kivirähki komöödia lastele. Lavas- 2013. aastal Improgrupp Jaa!-st välja kasva- taja Hendrik Toompere jr, muusika autor nud improkomöödiahuviliste kümneliikme- Jaan Pehk, kunstnik Laura Verte. line trupp, mille kõik liikmed on läbinud Esitaja: Jan Uuspõld. improvisatsiooni ja koomika koolituse iO Esietendus 10. novembril 2015 Vene teatris Chicagos. kultuurikeskuses. 2015. aastal korraldati koolitusi ja esine- 18 etendust üle Eesti. misi nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinnas toi- PÄRNU KATLAMAJA musid etendused Von Krahli teatris, Kultuuriklubi Kelm pööningul ning teatris NO99. Vabadus vabanduseks Sõna-, muusika- ja tantsulavastus. Aluseks RÄNDTEATER VABA VANKER kümme 2013-2014 Eestis ilmunud ja eestlaste poolt kirjutatud artiklit, kõne, üleskutset. La- Mäng vastuse autor, koreograaf ja kunstnik Annika Peep Maasiku lühinäidendi „Mäng on väi- Viibus, valgus- ja visuaalkujundaja Andres kese inimese töö“ ainetel. Lavastaja Loore Tölp, muusika autor Kilingi-Nõmme punk- Martma, kunstnik Marion Undusk, heli- bänd EXIT, projektijuht Kadri Vaas, tehniline kunstnik Maarja Soomre, valguskunstnik tugi Armand Kielas, reklaamikujundaja Mari-Riin Villemsoo, produtsent Maili Mets- Eva-Maria Brock. salu, lavastuse töögrupp: Merike Paberits, E sitajad: Lauri Kink ja Triin Lepik – sõna- Katre Kaseleht, Kristel Kutser ja Jaan Mets- dega jõud. Laura Pampa ja Kardo Ojassalu – salu.

406 Osades: Ivo Reinok, Rauno Kaibiainen, Mere märgid Kirsti Villard ja Jaan Pehk. Gardner McKay draama. Inglise keelest tõl- Esietendus 18. veebruaril 2015 Rapla kinud Inna Feldbach. Lavastaja Margus Vesiroosi gümnaasiumis. Kasterpalu. Osades Kadri Adamson ja Meelis 9 etendust (2016. aastal 3 etendust). Rämmeld. Esietendus 12. augustil 2014 Ugala Teatri Eestlaste muistne lugu lavastusena, 2015. aastal anti lavastusega 24 Irooniline pärimuskomöödia. Teksti autor etendust, neist 4 etendust Saueaugu Teatri- Mari Tammar, lavastaja Rauno Kaibiainen, talu nime all. kostüümikunstnik Helen Lennuk, muusika autor Kristel Kutser, assistendid Jürgen TAARKA PÄRIMUSTEATER Volmer ja Lennart Lennuk. taarkateater.ee Osades: Kadri Kalda, Maili Metssalu või Kirsti Kirsti Villard, Rauno Kaibiainen või Teater asutati 3. oktoobril 2006 Obinitsas, Madis Mäeorg, Kristel Kutser. Seto seltsimajas. Pärimusteatri põhieesmärk Esietendus 17. mail 2015 Kikikumäe on läbi teatrikunsti tagada seto kultuuri ellu- järvel. jäämine ja ühiskonna kultuurilise tegevuse 5 etendust. arendamine, setokeelsete näidendite lavale- toomine. SAUEAUGU TEATRITALU saueaugu.festival.ee non-stop SETO Dokumentaaldraama setoks olemisest. La- Ingeland vastaja Helena Kesonen, dramaturg Kristiina Tõnu Õnnepalu draama August Gailiti Jalasto, kujundajad Mailiis Laur ja Ida Lep- „Ekke Moori“ ainetel. Lavastaja Aleksander paru, valgus- ja helikujundajad Karolin Eelmaa, kunstnik Katarina Klett, muusika- Tamm ja Kristo Kuusik, video autorid Meeli line kujundaja Garmen Tabor, valguskujun- Tuoppi ja Taavi Toom, visuaalmaterjalid Eve- daja Priidu Adlas. Lavastuseks valmis lin Urm. lühifilm „Džabo silmades on tõde“ (režissöör Osades: Artur Linnus, Riin Tammiste, Kaur Kokk, operaator Sten-Johan Lill). Marija Jurtin, Kärt Kooser. Osades: Pääru Oja – Ekke Moor. Kaie Esietendus 31. juulil 2015 Kingo talu Mihkelson – Neenu Moor; Praostiproua heinaküünis, Obinitsa külas. Odja; Jevdokia Ääreküla; Eit; Külanaine; Ele. 7 etendust Obinitsas, Võrus, Tartus ja Tallin- Külli Teetamm – Eneken Üüve; Kadi; Pille nas. Riin; Dunja Ääreküla; Elda Indu; Lassi. Tõnu Oja – Toomas Üüve; Praost Odja; Iivan Sirota; TALLINNA KAMMERTEATER Taat; Vana Indu; Juut; Noo; Isa Uutsõ. Kaspar www.kammerteater.ee Velberg – Jaagup Seenepoiss; Papp; Aleksan- der; Pierrot; Ekke. Tõnu Õnnepalu – Ülem- Parimad palad vol 2 kelner. Huumorikava parimate paladega lavastus- Esietendus 17. juulil 2015 Saueaugu test „Sinised kilesussid jalas“, „Teatrikokk“, Teatritalus. „Ravintola ehk Tolaravila“ ja „Egon & Ind- 12 etendust (2016. aastal 15 etendust). rek“.

407 Esitajad: Egon Nuter ja . TEATRIHOOV Esietendus 1. aprillil 2015 Tallinna Kam- merteatris. Ligament 14 etendust. Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- taja Karolin Poska, helikunstnikud Kenn- Teater andis lavastustega „Sinised kilesussid Eerik Kannike, Rauno Avel, valguskunstnik jalas“, „Raineri hommik“, „Egon ja Indrek“, Ivar Piterskihh, videokunstnik Carmen „Parimad palad“ ja „Hitler“ 2015. aastal Seljamaa. kokku 43 etendust. Tallinna Kammerteatri Tantsija: Kadri Sirel. saalis, Vabriku 12, võõrustati Improteater Esietendus 26. novembril 2015 Koidu Impeeriumi etendusi. seltsimajas Viljandis. 3 etendust Viljandis, Tallinnas, Tartus. TANTSUTEATER ArTrikster ingridtuksam.wix.com/artrikster Eremiidi tabamine Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas- Vassilissa taja Mai Sööt, helikujundaja ja kaasautor Lilli Tantsulavastus vene muinasjuttude ainetel. Tölp. Lavastaja ja koreograaf Ingrid Tuksam, teksti Esitaja: Mai Sööt. autor Helena Läks, kunstnik Eike Eplik, Esietendus 26. novembril 2015 Koidu visuaalide looja Karmen Vigor, muusika seltsimajas Viljandis. autor Jeremy Macachor, valguskunstnik Villu 3 etendust Viljandis, Tallinnas, Tartus. Konrad. Esitajad: Agur Seim, Sandra Annuste, TEATRIÜHENDUS MISANZEN Age Linkmann, Kristel Kermes, Karoline Suhhov, Kadri Sirel, Ingrid Tuksam, Kaspar Üle vee / Laineid lausudes Seeblum. Visuaalteatrilavastus. Autor, lavastaja ja Esietendus 2. oktoobril 2015 TÜ Viljandi muusikaline kujundaja Helen Rekkor, kaas- Kultuuriakadeemia black box’is. autor Liisa Taul, kaasdramaturg Liis Väljaots, 4 etendust. koreograaf Einar Lints, helimaastiku kujun- dajad Lee Taul ja Liisa Taul, valguskujundaja TEATER KARAHVIN Jari Matsi, kunstnik Maarja Pabunen. Esitajad: Mairi Jõgi, Rauno Kaibiainen, Maks ja Moorits Shannon Quinn, Kristian Põldma, Lee Taul, Wilhelm Buschi lastejutu dramatiseering. Mauri Liiv, Märt Koik, Liisa Taul. Saksa keelest tõlkinud Andres Ehin. Drama- Esietendus 31. juulil 2015 Viinistu katla- tiseerija ja lavastaja Andres Lepik. maja väikses saalis ja merekuuris. Esitajad: Andres Tabun, Tarvo Vridolin ja 10 etendust (2016. aastal 9 etendust). Andres Lepik. Esietendus 29. novembril 2015 Tallinna TSIRKUSEKOOL Kammerteatris. 6 etendust. Puur Nukulavastus Gregie de Maeyeri jutustuse

408 ainetel. Dramatiseerija ja lavastaja Mart Kam- Esietendus 26. augustil 2015 KUMU pus, kunstnik Liina Keevallik, valguskunst- auditooriumis, rahvusvahelise kaasaegse nik Triin Rahnu, muusikaline kujundaja Aita tsirkuse festivali “Circus Tree” raames. Vaher, lavameister Villu Teder. Osades: Taavi Tõnisson – Vend. Aita TÕSTAMAA MÕIS Vaher – Õde. Esietendus 31. mail 2015 NUKU teatri Skvottimine võhikutele väikses saalis. Draama. Teksti autor ja lavastaja Gerda Kor- 3 etendust. demets, kunstnik Kristjan Suits. Osades: Kersti Tombak – Hedvig. Andrus TSIRKUSESTUUDIO FOLIE Vaarik – Eeri. www.tsirkus.ee Esietendus 1. augustil 2015 Tõstamaa mõisas. Mis oleks kui ... 15 etendust (2016. aastal 7 etendust) Tsirkuselavastus. Autor, helikujundaja, kos- tüümide autor ja lavastaja Terje Bernadt, näit- VIIMSI SUVETEATER lemistreener Dan Renwick (Austraalia). Esitajad: Tsirkusestuudio Folie grupid Mereplekid Lost Monkeys ja DII Draama. Teksti autor Piret Saul-Gorodilov, Esietendus 16. aprillil Nõmme Kultuuri- lavastaja Eva Kalbus, muusika Jarek Kasar. keskuses. Osades: Ene Järvis, Külli Reinumägi ning 2 etendust. teatritrupp KOKK, 32. keskkooli teatrimees- kond ja tantsuklubi Koit tantsijad. Viktor ja kollane kera Esietendus 3. augustil 2015 Prangli sa- Tsirkuselavastus. Lavastaja Kaspar Jancis, dama kultuurikuuris Noor Kaardivägi. koreograaf Kaja Lindal, tehniline teostaja 10 etendust (ja 10 etendust 2016. aastal). Eero Druus. Esitajad: Grete Gross, Ireen Peegel, VON GLEHNI TEATER Kaupo Pilder, Maarja Roolaht, Lizeth Wolk ja ansambel Kriminaalne Elevant. Stseenid ühest abielust Esietendus 17. juulil 2015 Noblessneri Ingmar Bergmani draama. Lavastaja Kaupo sadamas, Tallinna Merepäevade raames. Kruusiauk. 3 etendust. Osades: Mari Abel – Marianne. Margus Prangel – Johan. Teistes osades: Mait Malm- Vaikus sten, Katariina Unt, Bert Raudsep. Tsirkuselavastus. Lavastajad Terje Bernadt Esietendus 21. mail 2015 Von Glehni ja Kaja Lindal, koreograaf Kaja Lindal, heli- teatris. kujundaja Olger Bernadt, valguskujundaja 5 etendust. Priidu Adlas, kunstnik Maarja Roolaht. Esitajad: Folie VIU grupp ja Kaupo Pilder.

409 * Esietendus 3. oktoobril 2015 Kirjanike True Skin Liidu Musta Laega saalis (Harju tn 1). Tantsulavastus. Autorid ja lavastajad Üüve- Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Liis Tamm, valguskujundaja Karl Marken, kunstnik Liis RAADIOTEATER Tamm, helikujundaja Dillon Sutherland. raadioteater.err.ee Esitajad: Üüve-Lydia Toompere ja Siim Karin ja Pearu Tõniste. A. H. Tammsaare ainetel, teksti autor Autor Esietendus 25. märtsil 2015 Tallinna Andrus Kivirähk. Raadioseade Toomas Lõh- Botaanikaaias. muste, režissöör ja muusikaline kujundaja 4 etendust. * Aare Toikka (VAT Teatri lavastuse põhjal), Juhuslik nimetaja helirežissöör Külliki Valdma. Õudusdraama. Teksti autor, lavastaja ja esi- Osades: Katariina Unt – Karin Vesiroos. taja Mart Sander. Raivo Trass – Pearu Murakas. Meelis Põder- Esietendus 3. augustil 2015 Tapa kul- soo – Kelner Juku. tuurikojas. Esietendus 21. veebruaril 2015. 22 etendust üle Eesti. * Tervist, härra Vilde! Universumi armastus Autor ja režissöör Heidi Sarapuu, helirežis- Urmas Sisaski loomingul põhinev šamanist- söör Külliki Valdma. lik multimeedialavastus. Muusikaline juht Tegevusaeg: 1927–1933. Tegevuskoht: Veronika Portsmuth, lavastaja Reeda Toots, Eduard Vilde korter Kadriorus. videokunstnik Piibe Piirma, kunstnik Gerli Osades: Peeter Kaljumäe – Eduard Vilde. Mägi, liivamaalija Madli Luuk, valguskunst- Liina Olmaru – Linda Vilde. Väino Rast – nik Priidu Adlas, helirežissöör Kaspar Friedebert Tuglas. Anni Jürine – Naabritüd- Karner. ruk Juta. Bert Raudsep – Ajakirjanik. Toomas Esitajad: Tiiu Sisask, Siiri Sisask, Urmas Tross – Töömees. Tegelased Vilde teostest: Sisask, Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Toomas Tross – Naaber. René Soom – Viher- ja solistid. puu. Bert Raudsep – Keerup. Haide Männa- Esietendus 1. oktoobril 2015 Vaba Lava mäe – Mirjam. suures saalis. Esietendus 7. märtsil 2015. 5 etendust. * Ma olen elus olemise tunne Carmina Trash Jim Ashilevi romaanist raadiole seadnud Mittetantsulavastus. Lavastaja Sveta Grigor- Tamur Tohver. Režissöör Tamur Tohver, heli- jeva, dramaturg Jürgen Rooste, muusika režissöör Külliki Valdma. autor Kenneth Flak, valguskunstnik Johan- Osades: Rasmus Kaljujärv – Vaiko. Maa- na-Mai Vihalem, kunstnik Kerli Ever, tehni- rius Pärn – Niklas. Karin Rask – Solveia. Kris- line tugi Vootele Ruusmaa. Lavastuses on tiina Hortensia Port – Ebe. Jane Lauter – kasutatud Tiit Palu, Antonio Vivaldi ja ABBA Grete. Hugo Soosaar – Väike Vaiko. Liiselotta loomingut. Emilie Jahnke – Väike Ebe. Esitaja: Sveta Grigorjeva. Esietendus 9. mail 2015.

410 asjad Tasku keskuse Rimi kalaleti eest, kokku 8 Autor, režissöör ja muusikaline kujundaja ekskursiooni. Andres Noormets, helirežissöör Külli Tüli. Osades: Tambet Tuisk – Hääl 1. Andres Piiri peal ehk nii me oleme Noormets – Hääl 2. 101 tudengi koostöös valminud etendus- Esietendus 31. oktoobril 2015. kunstide eluolust pajatav humoorikas ühis- lavastus. Kaheksa varbaga kuningas Esitavad: Eesti Muusika- ja Teatriaka- Autor Andrus Kivirähk, režissöör Kalju Orro, deemia lavakunstikooli 27. ja 28. lend, Tartu helirežissöör Külli Tüli, toimetaja Toomas Ülikooli teatriteaduse tudengid, Eesti Kuns- Lõhmuste, kaastöö eest tänatakse Riina tiakadeemia stsenograafiatudengid, Tartu Rooset. Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia eten- Osades: Andrus Vaarik – Valdek. Piret duskunstide (teatrikunsti 10. ja 11. lend, tant- Kalda – Sanitar. sukunsti, teatrikunsti visuaaltehnoloogia) Esietendus 28.–30. detsembrini 2015. tudengid, Tallinna Ülikooli koreograafia tu- dengid. Esietendus 9. septembril 2015 Vanemuise TEATRIKOOLID teatri suures majas.

6.–12. septembrini toimunud teatrifestivali TALLINNA ÜLIKOOL Draama 2015 eriprogrammi „Piiri peal” ku- raator oli Peeter Raudsepp ja festival oli pü- Kommuun hendatud teatrihariduse probleemidele ja tõi Labürintteatrilavastus. Lavastaja Kairi Kivi- kokku sadakond teatritudengit erinevatest rähk*, kunstnikud Erika Sall, Inga Vares, lavakunste õpetavatest ülikoolidest. Spet- Kristel Maamägi ja Eve Ormisson, helikujun- siaalselt festivali tarbeks lõid tudengid kaks daja Dmitry Natalevich. *Tallinna Ülikooli ühislavastust ning esitasid oma paremaid la- filmi- ja meediakooli bakalaureusetöö. vastusi. Tudengitest koosnev žürii valis eel- Osades: Kaisa Selde, Märt Koik, Kristo mise hooaja teatriprojektidest välja festivali Veinberg, Pärtel Soosalu, Liisa Linhein, Uku mängukava. Festivali raames toimus Tartu Talmar, Kristel Jänes, Helina Reinjärv, Janina Ülikoolis 6. septembril teatrihariduse-alane Sarantšina. kõnekoosolek kõikide lavakunste õpetavate Esietendus 17. mail 2015 Tallinna 22. ülikoolide, teatriüldsuse ning haridus- ja tea- lasteaias Vilmsi 9. dusministeeriumi esindajate osavõtul. 5 etendust. Koolide ühislavastused teatrifestivalil Draama 2015: KorFest 2015 Pärismaalaste paaritumismängud Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonna ühis- Ekskursioonlavastus linnaruumis. Lavasta- lavastused: jad Liisa Pool, Laura Kalle ja Jan Teevet, kunstnikud ja kostüümikunstnikud Liisa Vaade läbi suletud silmade Pool, Laura Kalle, Jan Teevet, Mirjam Aimla. Kompositsioon Argentina tango tehnikaga. Esietendus 8. septembril 2015, algusega Külaliskoreograaf Karmen Ong, jumestus:

411 Meigikool, juuksurid: TTHKs juuksuri eriala XD õpilased. Koreograaf ja lavastaja Julia Koneva, juhen- TÜ koreograafia I kursuse tantsijad: daja Helena Pihel, kostüümikunstnik Kätlin Häldi Kasak, Kirsi Mari Lepik, Carolin Ligi, Kikkas. Katre Sabbal, Janeli Sikaste, Kristin Tagam, Esitavad: Helle-Maria Mitt, Marie Käige, Sandra Veeremets, Ilona Vapper, Laura Lõh- Siim Praats. mus, Helin Jürmann, Vladislav Kruzo, Oskar Esietendus 23. aprillil 2015 Helsingi Teatri- Punga. akadeemias, 27.-28. aprillil TLÜ Stella teatris. Etendused 29. ja 30. aprillil 2015 Tallinna Ülikooli Teadlaste Foorumi aatriumis. Su naer mu unne lõikas Koreograaf ja lavastaja Maria Uppin, juhen- Vastuvõtt daja Sille Kapper, valguskunstnik Ants Liikumistehnikate ja emotsionaalsete seisun- Kurist, muusika autorid Alfred Schnittke, ditega kompositsioon. Külaliskoreograaf Urmas Sisask, Sander Tuvikene, Robi Uppin, Karl Saks, muusika autorid Biosphere, The Cinematic Orchestra. Produtsendid Muslimgauze. TLÜ, Fine5 Tantsuteater ja Eesti Tantsuagen- TLÜ koreograafia II kursuse tantsijad: tuur. Tänu: Marten Esko, Jüri Uppin, Ivar Marie Käige, Mari-Liis Velberg, Liis Rinde, Säde ja AS Susi, Kristjan Sarv. Merje-Liis Sepp, Liis Pokinen, Leaanika Tantsijad: Irina Pähn, Aleksandr Žemžurov. Parras, Johanna Tarand, Carolin Beres, Ma- Etendused 27. ja 28. aprillil 2015 TLÜ rian Kuklane, Helina Reinjärv, Rene Köster, Stella teatris. Siim Praast. Etendused 6. ja 7. mail 2015 TLÜ Stella Short Stories teatris. Idee autor, lavastaja ja teostaja Üüve-Lydia Toompere ja Henri Hütt, juhendaja Sille Kap- KorFest 2015: koreograafia magistriõppe per, helikujundaja ans Algorütmid, valgus- diplomilavastused: kujundaja Sander Põllu. Partnerid: Tallinna Teletorn, Tallinna Ülikool, Eesti Kaitseväe Epoché Orkester, PACT Zollverein, Kanuti Gildi Koreograaf, lavastaja ja kunstnik Tatjana SAAL. Romanova, juhendaja Renee Nõmmik, Etendused 6. ja 7. mail 2015 Tallinna Tele- helikujundaja Theodore Lee Parker, valgus- tornis. kujundaja Kaisa Paluoja, kostüümikunstni- kud Eliise Selisaar ja Elvira Romanova, KorFest 2015: koreograafia bakalaureuse- tehniline abi Roman Pankratov. õppe diplomilavastused: Tantsijad: Antonia Koluiartseva, Irina Pähn, Maria Uppin. Viies pööripäev Esietendus 23. aprillil 2015 Helsingi Teat- Koreograaf, lavastaja ja valguskunstnik Jaan riakadeemias, 10.-11. mail TLÜ Stella teatris. Ulst, juhendaja Sille Kapper, muusika autor Ardo Ran Varres. Tantsijad: tantsuansambel Leigarid. Esietendus 1. novembril 2014 Salme Kul- tuurikeskus.

412 5 Scientifically Proven Things that Will Mõte ≠ Mõte Make Your Life Happier Koreograafia Kirti Tambre, juhendaja Angela Koreograaf Madli Paves, juhendaja Tiina Arraste, muusika autor Tõnis Mägi. Ollesk, muusika autor Ragnar Kjartansson. Tantsijad: Helle Laanes, Anette Rungi, Esitajad: Árný Rún Árnadóttir, Brynja Magdalena Donerstak. Bjarnadóttir, Elísa Lind Finnbogadóttir, Ingi- Etendused 6. ja 7. mail 2015 TLÜ Stella leif F. Wechner, Madli Paves, Merlin Hoch- teatris. meier, Erla Rut Mathiesen. Sounds like Music Kaua ma ootan ... Koreograaf Liisa Laine, juhendaja Ülle To- Koreograaf Indrek Hirsnik, juhendaja Renee ming, muusika autor Ólafur Arnalds, valgus- Nõmmik, kunstnik Anna Tamm, muusika kunstnik Priidu Adlas, kostüümikunstnik autor Arvo Pärt. Laura Oolma. Esitajad: Erena Reilent, Siim Praats, Kirti Tantsijad: Egle-Riin Rüütel, Miia Natka, Tambre. Annette Rungi, Johhan Rosenberg, Siim Etendused 23. ja 24. aprillil 2015 TLÜ Praats. Stella teatris. Etendus 8. mail 2015 Kanuti Gildi saalis.

KusKus Side lõpp Lavastaja ja koreograaf Kairi Reinvee, juhen- Koreograaf Sofia Ketova, juhendaja Maria daja Heili Einasto, muusika autor Tiit Kikas. Goltsman, muusika autor Alvin Raat, trom- Esitajad: Kirsi Mari Lepik, Sandra Vokk, petil Allan Järve, valguskunstnik Aljona Laura Barbo. Tubaleva, lavastuskunstnikud Aleksandra Etendused 23. ja 24. aprillil 2015 TLÜ Rezvaja, Rauno Raat. Stella teatris. Tantsijad: Erena Reilent, Kaili Puusepp, Jaroslav Galitski, Sofia Ketova. Vaatenurgad Etendus 16. mail 2015 Tallinna Teletornis. Koreograaf Magdalena Donerstak, juhendaja Heili Einasto, muusika autorid: Philip Glass ja Max Richter. EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA Tantsijad: Jaroslav Galitskij, Annette OOPERISTUUDIO Rungi, Kirti Tambre ja Helle Laanes. Etendused 29. ja 30. aprillil 2015 TLÜ Pelléas ja Mélisande Stella teatris. Kaheosaline ooperiõhtu. Lavastaja Auri Jürna, konsultant EMTA ooperistuudio juht X punkt Ene Rindesalu, lavakunstnik Pille Kose, Koreograaf Egor Zadoya, juhendaja Maria valguskunstnik Sander Põllu, fotograaf ja Goltsman, muusika autor Ólafur Arnalds. kujundaja Hanna Allsaar. Tantsijad: Egor Zadoya, Greetel Joanna 1. Katkend Claude Debussy sümbolistli- Võrk. kust ooperist „Pelléas ja Mélisande”, mis Etendused 29. ja 30. aprillil 2015 TLÜ põhineb Maurice Maeterlincki samanimelisel Stella teatris. näidendil.

413 Osades: Héloïse Bernard ja Sander Sokk. Blacheri teosest „Abstraktne ooper nr 1”. 2. Gian Carlo Menotti lühiooper „Tele- Tudengeid juhendasid lavastaja Liis Kolle, fon”. Tõlkinud Aarne Mikk. Maria Bachmann, Ene Rindesalu ja Iris Oja, Esitajad: Tamar Nugis ja Maria Leppoja lavakava kunstnik oli Maarja Pabunen (Eesti või Janari Jorro ja Kadri-Liis Kukk. Kunstiakadeemia). Esietendus 12. märtsil 2015 Von Glehni teatris 3 etendust. LAVAKUNSTIKOOL

Armujook ... ja sõna sai lihaks Donizetti koomiline ooper, Rahvusooper Lavakõneeksamiks valminud kava. Aluseks Estonia lavastus. 19. ja 20. mai etendustel olid vana testamendi lood, inspireeritud eesti kir- osades Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jandusest ja maalidest. lavakava koostaja, la- noored lauljad. Etendusi dirigeeris Lauri vastaja ja lavakõne õppejõud Anu Lamp. Sirp. Esitajad 27. lennu tudengid: Jürgen Gan- Osades: Yie Jin (doktoriõppe IV kursus) – sen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Nemorino, kohalik töömees (20.05). Maria Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Melaha (magistriõppe I kursus) 19.05, Ksenia Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Chris- Kutšukova (magistriõppe II kursus) 20.05 – topher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Risto Adina, poeomanik. Vaidla, Laura Kalle, Karl Koppelmaa ja Andrejs Krutojs (magistriõppe II kursus) Mehis Pihla. 19.05, Tamar Nugis (magistriõppe I kursus) Esietendus 2. veebruaril 2015 EMTA lava- 20.05 – Belcore, maffiapealik. Egle Troon (ma- kunstikooli Mustas saalis. gistriõppe II kursus) 19.05, Elina Netšajeva 6 etendust, 304 vaatajat. (magistriõppe I kursus) 20.05 – Giannetta, Idioot FM klatšidaam. Nüüdistantsulavastus Fjodor Dostojevski romaani ainetel. Lavastaja Aleksander Pepel- * jajev, kunstnikud Mirjam Aimla, Bibi-Ann 14. aprillil esinesid EMTA lauluosakonna üli- Kahk, Eliise Selisaar (EKA stsenograafia- õpilased ooperimuusika kontserdil Heino tudengid), juhendaja Inga Vares, videokujun- Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis; daja Rasmus Puksmann. 21. juunil astuti Suure-Jaani Muusikafesti- Osades: Jürgen Gansen, Markus Haba- valil üles kontserdil Olustvere mõisas; 1. ok- kukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Ni- toobril tähistati Pärnu kontserdimajas koos- gula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik töös Eesti Muusikanõukoguga rahvusvahe- Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saare- list muusikapäeva; 21. oktoobril oli ülemaa- mäel, Risto Vaidla, Laura Kalle, Karl Koppel- ilmsele itaalia keele nädalale pühendatud maa, Mehis Pihla. kontserdil ooperistuudio aukülaliseks Itaalia Esietendus 25. märtsil 2015 EMTA lava- suursaadik Marco Clemente, õhtu kava sisal- kunstikoolis. das aariaid ja ansambleid Itaalia ooperitest; 9 etendust, 585 vaatajat. 11. detsembril esitasid magistriõppe esimese aasta üliõpilased kammersaalis kaasaegse muusikateatri kursuse raames stseene Boris

414 Lavakavad: Koostöölavastused teatritega:

Lavakate stand-up-monoloogide ja näidendi- Ekke Moor lugemise õhtu Koostöölavastus VAT Teatri ja Kuressaare 11. oktoobril esitasid lavakooli tudengid näi- Linnateatriga. dendikuu raames monolooge ja näidendikat- Esietendus 30. juulil. kendeid. Laval noored dramaturgid ja näit- 25 etendust, 3884 vaatajat. lejad Laura Kalle, Johan Elm ja Teele Pärn, Ingmar Jõela ja Jane Napp, Priit Põldma ja Klaasist loomaaed Ursel Tilk, Jan Teevet ja Ilo-Ann Saarepera. Koostöölavastus VAT Teatriga. Esietendus 28. oktoobril. Ese osutab vastupanu 8 etendust, 767 vaatajat. 29. novembril esitas lavakunstikooli 28. lend Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis humoo- Torm rikaid etüüde. Juhendajateks õppejõud Anne Koostöölavastus VAT Teatriga. Türnpu, Mart Koldits, Jüri Nael ja Hellar Esietendus 6. novembril. 11 etendust, 1 057 Bergmann. vaatajat.

BA ja HT Veider orkester 4. detsembril esines lavakunstikooli 27. lend Koostöölavastus Tallinna Linnateatriga. Betti Alveri ja Heiti Talviku loomingul põhi- Esietendus 23. septembril. neva luulekavaga Betti Alveri muuseumis 9 etendust, 4 672 vaatajat. Jõgeval. Magistrilavastused: KASSETT Lühinäidendid. Esietendus 2. juunil 2015 Vanamees ja meri kultuurklubis Kelm, kokku 4 etendust. Martti Helde magistrilavastus Ernst He- mingway teose ainetel. Lavakooli tudengite Mu naist vägistati osalusel, Tallinna Linnateatri ja Von Krahli Absurdne krimitriller. Teksti autor ja lavas- Teatri koostöö, esietendus 3. juunil 2015 Volta taja Mehis Pihla, kunstnik Kati Stimmer. klubis. Esitavad: Ott Raidmets, Karmo Nigula, Risto Vaidla ja Karl Laumets. Stseenid ühest abielust Kaupo Kruusiaugu magistrilavastus Ingmar Bonobodel on pohhui Bergmani teose ainetel. Teksti autor Johannes Valdma, lavastaja Karl Osades: Mari Abel – Marianne. Margus Koppelmaa. Prangel – Johan. Teistes osades: Mait Malm- Esitavad: Liisa Saaremäel, Christopher sten, Katariina Unt, Bert Raudsep. Rajaveer, Markus Habakukk, Jürgen Gansen. E sietendus 21. mail 2015 Von Glehni teatris. Osta elevant ära Autor ja lavastaja Laura Kalle. Esitavad: Ester Kuntu ja Lauli Otsar

415 HARRASTUSTEATER EESTIS Lavastuse meeskond: Martin Haljas, Kat- rin Laansalu, Mari Lipp, Triin Siiner, Margit ALBURAHVA TEATER Sõrve, Jaan Väärt. alburt.weebly.com Esietendus 10. septembril 2015, algus Balti jaama turu jaamapoolse värava juures. Trepikoda 2 etendust. Kriminaalne komöödia. Teksti autor Küllike Veede, lavastaja Tiit Tammleht. KAARI SILLAMAA Laste ja Noorte Osades: Küllike Veede – Marta. Mare Muusikateater Kabel – Sveta. Leo Valdvee – Volmer. Aire www.lkkk.ee/teater Pitk – Kass. Merike Kernu – Koer. Maarja Liiv - Liisi. Erko Elmik – Ants. Erko Elmik, Veljo Koerhaldjas Mia Kukk – Võõrad. Muusikal lastele. Kadi Urbase raamatu „Mia Esietendus 26. juunil 2015 Kassiaru puh- muinasjutud” ainetel. Libreto ja muusika kemaja õuel. autor Kaari Sillamaa. Lavastaja ja koreograaf 9 etendust. Katre Jaani, muusikajuht Hille Savi, kunstnik Riina Vanhanen. EESTI LUGUTEATER Osades: Getter Jaani, Kaire Vilgats, Emil luguteater.ee Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra ning Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateater. Eesti Luguteater on improvisatsiooniline tea- Esietendus 2. detsembril 2015 Nordea ter, mille eesmärgiks on kogukonnas lugude Kontserdimajas. rääkimise ja kuulamise abil muutuste käivi- tamine ja vastastikuse arusaamise toetamine. Salme Etnorokkmuusikal põhineb eeposel „Kalevi- Inimene malelaual poeg“. Libreto autor Kaari Sillamaa, helilooja Lavastuses jagavad trupi liikmed oma isik- ja muusikajuht Kaarel Orumägi, lavastaja likke lugusid ellujäämisest ja rasketest vali- Gerda Lukkonen, koreograaf Kertu Raja, kutest sõja ajal. kunstnik Riina Vanhanen. Pühendatud Lavastuse meeskond: Priit Ahte, Mari Salme Kultuurikeskuse 50. sünnipäevale. Lipp, Triin Siiner, Aivar Simmermann, Mar- Esitajad: Kaari Sillamaa Noorte Muusika- git Sõrve, Uku Valner, Jaan Väärt. Kujundus teater ja vilistlased. ja valgus Johanna Mai Vihalemm, heli Sven Esietendus 16. novembril 2015 Salme Sosnitski, projektijuht Triin Siiner. Kultuurikeskuses. Esietendus 9. septembril 2015 Eesti Aja- 1 etendus. loomuuseumi Maarjamäe lossi tallihoones. 4 etendust. KULTUUR AITAB HINGATA www.hot.ee/m/mtykah Saame õhtul linnas kokku Osavõtuteatri lavastus valmis Goethe Insti- Viipekeel kui tants tuudi projekti MÄNGUKIHK! raames, koos- Nüüdistantsulavastus. Lavastajad ja koreo- tööpartner Kultuurikatel. graafid Evelyn Uisk ja Kalmer Liimets, muu-

416 sikaline kujundaja Kaarel Kuusk, viipekeele- tema tütar. Merike Meriloo – Natja, must- tõlgid Hele-Riin Karja ja Mari-Liis Ungerson, lane. Ain Hannus – Lõõtsa- ja laulumees. projektijuht Kristin Viljamaa. Tantsivad kur- Tantsutrupp Kalle Kadariku juhendamisel. did ja vaegkuuljad. Esietendus 4. juunil 2015 Mihkli talu- Esietendus 17. mail 2015 Viljandis. muuseumis. 4 etendust Tartus, Tallinnas, Pärnus. SALME TEATER RUUSA NÄITEMÄNGU SELTSING salmeteater.ee

Lahvka Limbo Jan Rahmani komöödia. Lavastaja Tarmo Ta- Margareta Garpe draama. Rootsi keelest tõl- gamets, lavastaja assistent Siim Sareal, kunst- kinud Maarja Aaloe. Lavastaja, valgus- ja nik Riina Vanhanen, muusikaline kujundaja helikujundaja Reet Paavel, kunstnik Hanna Imre Õunapuu, dekoratsioonide meistrid Allsaar. Sergei Mestiljainen ja Vello Rannaste. Korral- Osades: Rainer Miller või Vane Üksküla dajad MTÜ Ruusa kultuuri- ja noorteühing – Bill. Mare Pohla-Tiisler – Betty. Rita Palatu ning Ruusa Näitemängu seltsing. – Viktoria. Inge Kaseleht – Milla. Airi Alt- Osades: Väino Puura, Maive Käos, Agu nurme – Lolo. Katrin Rahe – Hanna. Hanna Trolla, Tõnu Zernask, Vello Oper, Helje Põv- Allsaar – Kim. vat, Tiia Kokman-Konsap, Tambet Krasnov, Esietendus 7. novembril 2015 Rakvere Siim Sareal, Liili Saar, Elina Apsolon, Ülo Kultuurikeskuses. Kivisild, Juulia Paulson, Lenna Võikar, Maarja-Lill Mahlakas, Hanna Mathiesen, SARGVERE MÕIS Robin-Sulev Mahlakas, Tormi Trumsi, Olar Tuuling. Täisring Esietendus 24. juulil 2015 Pääsna külas, Komöödia. Teksti autor ja lavastaja Kati Räpina vallas. Saara Vatmann, assistent-inspitsient Maria 9 etendust (2016. aastal 5 etendust). Indira Murutar, lavastustugi Rein Laos. Osades: Lauri-Kare Laos – Indiaanlane. SAAREMAA TEATER Meelis Sarv – Mõisavalitseja. Pirjo Levandi või Diana Klas – Naine. Lõõtsamees Ain Vedelvorst Hannus, rahvatantsijad Kalle Kadariku ju- Hugo Raudsepa komöödia. Lavastaja Väino hendamisel. Uibo, helitehnik Rein Rand, kunstnikud Elli Esietendus 20. juunil 2015 Sargvere mõisas. Tänavots ja Kersti Sepp, projektijuht Elli 19 etendust (2016. aastal 12 etendust) Tänavots. Osades: Leelo Laus – Mari, Näsnäruda SEASAARE TEATER perenaine. Rando Väljaots – Kustav, tema www.hot.ee/s/seasaare poeg. Virgo Neemre Joosep, sulane. Tiia Ma- rist – Maali, teenija. Maarjus Kupits – Eedo, Lakalaulik Artur Rinne karjapoiss. Juhan Nemvalts – Tanel, kiriku Elulooline komöödia. Teksti autor, lavastaja, vöörmünder. Anna Maria Lember – Tiiu, kunstnik, muusikaline kujundaja ja valgus-

417 kunstnik Margus Vaher, koreograaf Katrin Osades: Kertu Raja või Merjam Ahmet, Hommik. Mark Harald Männik, Tairi Leis, Joosep Osades: Kait Aidnik, Valdeko Jaanson, Sarapuu, Merilin Jürjo, Sven Paulus. Kristjan Kaarjärv, Annika Kiis, Agu Lall, Mari Esietendus 14. mail 2015 Tartu Uue Teatri Lember, Anne Mikson, Voldemar Nikolajev, proovisaalis. Indrek Paju, Marika Poolakese, Ane Purgas, 9 etendust. Reet Raudsepp, Aino Tuuksam ja Maarja Vildo MEDEA rehabilitatsioon. Projekt nr 2 Esietenduse 4. märtsil 2015 Seasaare Teat- Monolavastus. Teksti autor Antonin Marto ris (Väike-Turu 3, Viljandi). (Irakli Kakabadze), lavastaja ja kunstnik Irakli Gogia (Georgia). Estonian-Georgian SOERA TALUMUUSEUM Art Centeri ning nullteatri ühistöö. Osas: Tairi Leis – Medea. Hundimõrsja Esietendus 12. augustil 2015 Tartu kohvi- Draama. Aino Kallase „Hundimõrsja“, Cla- kus Armastus (Rüütli 5). rissa Pinkola Estese „Naised, kes jooksevad 6 etendust huntidega“ ja August Kitzbergi „Libahundi“ ainetel. Autor ja lavastaja Jaan Urvet, kunst- Kirsiaed. Work in progress nik Reet Nurmsalu, lavastuses kasutatakse Anton Tšehhovi draama ainetel. Lavastaja ja Erkki-Sven Tüüri muusikat. muusikaline kujundaja Kalev Kudu, lavas- Esietendus 29. juulil 2015 Soera Talumuu- taja assistent ja valguskunstnik Enor Niine- seumis Hiiumaal. mägi, liikumise seadja Jaanika Tammaru 9 etendust. (Must Kast) Esitavad: Tairi Leis, Mark Harald Män- TABIVERE HARRASTUSTEATER nik, Kristi Luha, Kristel Raudik, Mihkel Kohava, Priit Kivisilla, AlinaAnnely Strokin, Belvedere Epp Valdaru, Annabel Berg, Elo Järv, Anneli Anatoli Djatšenko draama. Lavastaja ja muu- Ojaste, Andreas Aimse, Enor Niinemägi ja sikaline kujundaja Esta Sokk. Kalev Kudu. Osades: Helgi Herman – Naine 1. Katrin Esietendus 17. detsembril 2015 Tartu Üli- Sokk – Naine 2. Rein Karu – Mees. kooli peahoones, ruumis 027. Esietendus 3. juuli 2015 Tabivere Rahva- 4 etendust. majas. Teater OTPAD TARTU ÜLIÕPILASTEATER teater.ut.ee Elasid kord ... Muinasjutt täiskasvanutele Oleg Bogajevi Pärast kaldkriipsu näidendi „Maria põld“ ainetel. Dramatisee- Viktor Krasovcki romantiline noortedraama rija, lavastaja ja kunstnik Galina Didkovs- (Olukord 2222/...) Lavastaja ja muusikaline kaja, muusikaline kujundaja Sergei Barsukov, kujundaja Kalev Kudu, vene keelest tõlkinud valguskunstnik Mario Gorbatšov, koreograaf Aare Pilv, kunstnik Kudrun Vungi. Roman Smolov.

418 Osades: Natalia Tšikul – Maria. Marina Tristan ja Isolde Kannula – Praskovja. Olga Vassiljeva – Sera- Lavastus on sündinud stuudiotööna. Lavas- fima. Roman Smolov – Veiderdaja 1; Hilter; tuse tekst sündis koosloomemeetodil ja etüü- Sõdur. Vladimir Tšikul – Veiderdaja 2; Stalin. dide vormis, mille kirjutas sidusaks lavastaja Deniss Muhhametšafikov – Goebbels. Jüri Jaanika Juhanson. Kannula – Veiderdaja 3; Beria. Kohvikus tegutsevad: Raili Ilves – Mina- Esietendus 27. märtsil 2015 Kiviõli Rah- tegelane. Ahti Tomp – Kaspar. Hedy Haava- vamajas. laid – Mirt. Helen Künnap – Eleonora ehk Elli. Ališer Hožanijazov – Boriss. Julia Kaba- TEOTEATER /vt lk 376/ nova – Jaana. Indrek Kaljumäe – Jack. Aire www.teoteater.ee Bornschein – Liine. Katrin Margus – Rutt. Ella Alemaa – Sirje. Sven Andresen – Valter. Tunnete maastik Taavi Piller – Edvin. Päivi Randver – Mirjam. Eric-Emmanuel Schmitti draama. Prantsuse Mihhail Võssotski – Marfon. keelest tõlkinud Margus Alver. Lavastaja Esietendus 2. juunil 2015 Eesti Lastekir- Erki Aule, kunstnik Kristel Linnutaja, kos- janduse Keskuse hoovis. tüümikonsultant Jana Wolke, valguskunstnik 2 etendust Alar Simmermann. Osades: Galina Tikerpuu – Mdm Pomme- T-Teater ray. Kristiine Truu – Dianne. Meeli Seermaa www.tteater.ee – Anca. Anneli Aru – Rodica. Erik Rüütel – Richard. mul on sulle üks jutt ... Esietendus 21. novembril 2015 Teoeatris. Avameelne draama. Lavastaja Auri Jürna. Lavastuse meeskond: Georg Logins, Elgar Sussid püsti Lepp, Mauro-Mark Musting, Hanna Allsaar, Lavastus lastele. Teksti autor, lavastaja ja Marta Hang, Inna Hallik, Jan-Erik Aruvald, kunstnik Jane Meresmaa-Roos, muusika Martin Mikk, Auri Jürna, Raiko Rajandu ja autor Daniel Jäätmaa, valguskunstnik Alar Riho Uibo. Simmermann. Esietendus 5. veebruar 2015 X-Baaris Osades: Meeli Seermaa – hiir Miša. Karo- (Tatari 1, Tallinn). lin Tikerpuu – sussipäkapikk Sula. Kristi Purge – kingipäkapikk Hiie. Anneli Aru – Sõnadeta mäng härjapõlvlane Pääru. Sõnadeta lavastus Samuel Becketti teoste Esietendus 2. detsembril 2015 Teoteatris. ainetel. Lavastaja Auri Jürna. Esietendus 14. detsembril 2015 TTÜ TERATEATER Tudengimaja saalis. terateater.weebly.com 3 etendust (2016. aastal 5 etendust)

Terateater on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures tegutsev Eesti pimedate ja vähenägi- jate teater.

419 VILDE TEATER /vt lk 395/ Esietendus 9. septembril 2015 Tartu üli- www.vildeteater.ee kooli muuseumi pööningusaalis.

Vilde naised 60 minutiga Lõhestumine Stseenid Eduard Vilde elust Livia Viitoli Aiste Ptakauske draama. Lavastaja, kunstnik „Eduard Vilde monograafia”, Kairi Tilga ja muusikaline kujundaja Aire Pajur, muu- „Tossutäkuga Euroopasse” jt Eduard Vilde sika autor Leona Lewis, valguskunstnik elulooliste teoste ainetel. Dramatiseerija Aire Margus Möll. Pajur. Lavastaja, kunstnik, valguskunstnik ja Osades: Anne-Mai Tevahi – Salome. Tuuli muusikaline kujundaja Ain Saviauk. Rindemaa – Palmira. Osades: Imbi Uibo – Antonie ema; Kat- Esietendus 11. septembril 2015 Kures- tenbergi naine. Tiina Tasa – Linda Jürmann. saare Linnateatris. Astrid Hiisjärv – Antonie Gronau; Marie Under; Linda Jürmann. Kristiina Metsanurk Minejad – Antonie Gronau; Ella Horn; Marie Under. Janno Puusepa draama. Lavastaja, kustnik ja Tarmo Kruus – Eduard Vilde; Mihkel valguskunstnik Janno Puusepp. Martna; Peeter Speek. Janno Puusepp – Osades: Matti Linno – Matti. Rein Annuk Eduard Vilde. Rein Annuk – Eduard Vilde; – Rein. Andrus Novoseltsev – Peeter. Tiina Katelsepp. Matti Linno – Eduard Vilde; Jakob Tasa – Arst; Naine. Hermann Vahtrik. Maie Siilivask ja Matti Esietendus 24. novembril 2015 Tartus Vään – Tantsijad. Pepleri 27 saalis. Esietendus 19. mail 2015 Kotka keldris. VIRUMAA RAHVAÜLIKOOLI SELTS ja Protsess RANNA-VIRU RAHVATEATER Franz Kafka teose dramatiseering. Saksa kee- lest tõlkinud August Sang. Dramatiseerija Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu Peeter Kollom, lavastaja Ain Saviauk, kunst- Ajalooline draama. Teksti autor Olavi Ruit- nik Silver Vahtre, valguskunstnik Indrek lane, lavastaja Tiit Alte, kunstnik Riina Van- Tobre, muusikalised kujundajad Ele Millist- hanen, muusikaline kujundaja Elmar Sats. fer ja Külli Ehastu. Osades: Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer, Osades: Priit Strandberg – Härra K., noor Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts ja pangaametnik. Oleg Zeludkov – Franz. Krist- Tauno Küngas. Lisaks harrastusnäitlejad jan Kaarjärv – Willem. Rein Annuk – Onu. üle Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud ja Matti Linno – Kohtuteener. Aire Pajur – laulukoorid Kundast. Proua Grubach; Huld. Janno Puusepp – Esietendus 5. augustil 2015 Kunda Peksja; Inspektor. Kristiina Metsanurk – mõisas. Preili Bürstner. Tess Pauskar – Leni; Uurija. 4 etendust. Tiina Tasa – Kohtuteenri naine. Tarmo Kruus – Titorelli. Margus Mankin – Berthold. Tiit Alte – Kaplan. Mirjam Aavakivi, Anna Bir- gitta Põder, VihmaPisar Zobel või Helena Valtna – Tüdruk.

420 VÕRU KULTUURIMAJA KANNEL line protsessis õppimine oli kasulik nii har- www.vorukannel.ee rastusnäitlejale kui ka -lavastajale. Suvekooli tulemusena valmis lavastus, mida mängiti Simmanilugu neli korda ajavahemikul 5.–8. augustini 2015 Dokumentaaldraama põhineb 1932. aastal Kunda mõisas. Lavastuses kaasa mängimine Väimelas Väiso külas elanud noormehe Ossi andis võimaluse uusi teadmisi kohe proo- Kuruski jutustusel. Stsenarist ja idee autor vida. Heiki Kelp, lavastaja Ago Soots, kunstnik Okeiko. Rahvakultuuri mentorprogramm Esitavad: Sander Lebreht, Meelis Põder- (2013–2017) soo, Agur Seim, Toomas Ojasaar, Aira Udras, Eesti Harrastusteatrite Liit veab harrastus- Airi Pütsep, Harri Lindmets, Kaspar Kaasla teatrite valdkonna mentorite programmi ning tantsijad Võru segarühmast Siisik, ju- koostöös Rahvakultuuri Keskusega. 2015. hendaja Marianne Jaanson. aastal toimusid koolitus lavastajatele ja näit- Esietendus 2. augustil 2015 August Teppo lejameisterlikkuse koolitus. Lõõtsatalus. Välissuhted 5 etendust. NEATA (Põhjamaade ja Baltikumi Harrastus- teatrite Alliansi) koosolek toimus IATA/AITA HARRASTUSTEATRITE kongressi raames 6.–7. juulini 2015 Ypres, olulisemad sündmused: Belgias. Järgmine NEATA festival toimub Fääri saartel 2016. aasta oktoobris. Seoses rahvusvahelise harrastusteatrite teat- Jätkus Balti riikide koostöö: novembris ripäeva tähistamisega 28. märtsil Rakveres 2015 toimus kolme riigi kohtumine Riias. vahendati Balti riikide ja Põhjamaade harras- Järgmine BaltiRamp toimub 2017. aasta sep- tusteatrite pöördumist maailma harrastus- tembris Jūrmalas, Lätis, ja omavahel vaheta- teatrite poole. Esimese pöördumise kirjutas takse lavastajaid. Islandi Harrastusteatrite Liidu president Thorgeir Tryggvason. Rakveres toimunud Harrastusteatrite olulisemad festivalid teatripäeva tähistamisel oli avatud teatrilaat, 13.–15. veebruarini XIII Tudengite Teatri- kus oli teatritel võimalus tutvustada oma päevad Viljandis. 2015. aasta repertuaari ja suveprojekte. 22.–24. maini rahvusvaheline nukuteatrite festival „Teater kohvris“ Viljandis. V Harrastusteatrite Suvekool toimus 3.–8. augustini Kundas. 21.–22. augustini XV Külateatrite festival Pa- Suvekoolis osalesid harrastusnäitlejad ja -la- lamusel, osales 33 harrastusteatrit 34 lavas- vastajad üle Eesti. Nädalase väljakutse võttis tusega. Kokku oli osalejaid 300. Neli esine- vastu 25 harrastajat vanuses 18–65 eluaastat. miskohta, kus toimusid etendused paralleel- Põhiteemad: massistseenide lavastamine ja selt: Palamuse Rahvamaja, Oskar Lutsu Pa- pürotehnika. Suvelavastuse spetsiifikast rää- lamuse gümnaasiumi väike saal, Palamuse kis Elmo Nüganen (Tallinna Linnateater), su- O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi väike velavastuse pürotehnilistest lahendustest saal ja Palamusel asuv Rehemöldri hoov. Esi- rääkis Margus Terasmees (Trikivabrik). Tao-

421 nejatele andis tagasisidet žürii koosseisus KOOLITEATRITE Kaido Veski (Eesti Harrastusteatrite Liit) ja olulisemad sündmused: Vilma Luik (Ugala Teater); Rait Avestik (teat- rikriitik) ja Tiina Tegelmann (Eesti Harrastus- Festivalid teatrite Liit) ja Madis Kolk (Teater. 23 –24. jaanuarini „Tuulelapsed” Jõgeval. Muusika.Kino) ja Maret Oomer (Eesti Har- 31. jaanuaril Teenifest Laulasmaal. rastusteatrite Liit). 13. veebruaril õpilasetlejate riigikonkurss Tartus. Rahvusvaheline teatrifestival BaltiRamp 14.–16. märtsini Saaremaa Miniteatripäevad 11.–13. septembrini Kuressaares Kuressaares. Kokku osales osavõtjana festivalil 150 teatri- tegijat Eestist, Lätist ja Leedust. Balti riikide Kooliteater 2015: teatrifestival BaltiRamp tõi Eestisse kokku 6 10.–12. aprillini Haapsalus: gümnaasiumi- lavastust, igast riigist 2 lavastust. Festivali la- klasside (10.–12. kl) teatritruppide festival. vastustele andis tagasisidet vabakutseline Eesti Harrastusteatrite Liit korraldas riigifes- näitleja Soomest Taisto Oksanen. Festivalile tivali koos Läänemaa Ühisgümnaasiumiga. saabusid vaatlejatena Lätist Riia harrastus- Festivalil osales sellel aastal 14 kooliteatrit 11 teatrite lavastajad. 2015. a. korraldas festivali maakonnast ning Tallinnast ja Tartust. Järg- Eesti Harrastusteatrite Liit koostöös Saare- mine festival, 35. kooliteatrite festival, toi- maa Rahvakultuuri Seltsiga ja Saaremaa har- mub Rakveres. rastusteatritega. Teemaks oli kolme riigi 24.–25. aprillini Narvas: põhikooli klasside näitekirjandus. Etendused toimusid Kures- (5.–9. kl.) teatritruppide festival toimus koos- saare Linnateatris. töös Narva Laste Loomemaja ja kooliteatriga Osalesid Jõelähtme Lavagrupi „Truudu- 16. Tuba. Festivalist võttis osa 14 maakonna setusest“, autor Egils Snore (Läti), lavastaja ja Tallinna ning Tartu kooliteatrid. Järgmine Maie Ramjalg; Vilde Teatri „Lõhestumine“, festival toimub Jõõpres, Pärnumaal. autor Aiste Ptakauske (Leedu), lavastaja Airé 8.–9. maini Jõgeval: algklasside (1.–4. kl) teat- Pajur; Anykščiai Kultuurikeskuse Teatri ritruppide festival. (Leedu) „Margarita“, autor Mara Zalite 12. mail Tartus: teatrifestival „Savilind” (Läti), lavastaja Jonas Buziliauskas; Jonava puuetega lastele. Teatri (Leedu) „Ristumine peateega”, autor 20.–21. novembrini Jõgeval: Betti Alverile Jaan Tätte, lavastaja Živilė Martinaitienė; Re- pühendatud luulepäevad „Tähetund”. zekne Harrastusteatri (Läti) „Palju õnne argi- päevaks!“, autor Jaan Tätte, lavastaja Mara Kooliteatrite ühisprojekt Zalaiskalns, ja Liepajas Metalurgu Harrastus- Kirjandusliku teatriprojektiga tähistati teatri (Läti) „Uisud”, autor Laura Sintija Eduard Vilde 150. juubelit. Teatrilaager toi- Černiauskaite (Leedu), lavastaja Daina Kan- mus 25.–28. juunini Lääne-Virumaal Muuga devica. mõisas – Muuga põhikoolis. Laagri jooksul Viimasel festivali päeval kohtusid Balti valmis ühine vabaõhulavastus „Mängime riikide harrastusteatrite esindajad. Tehti üle- Eduard Vilde loomingut“, mis etendus lau- vaade hetkel kolmes riigis toimuva kohta. päeval 27. juunil Muuga mõisa pargis. Suve- laagris osalejad: Tallinna Merekalda Koolist,

422 Tartu Mart Reiniku Koolist, Võru Kesklinna Toimusid etendused, 4 töötuba-seminari, 2 Koolist, Aseri Keskkoolist, Puurmani Põhi- etenduste arutelu, klubiõhtud ning teatrite koolist, Põltsamaa Kultuurikeskusest, Tal- laat. Festivali etendustel ja üritustel käis linna Rahvaülikoolist ja Muuga Põhikoolist. kokku 845 inimest, nende hulgas 25 regist- Lavastuse kunstiline juht ja lavastaja Jaanus reeritud õpetajat ja kultuuritöötajat, kes osa- Tepomees. lesid kaelakaardiga kogu festivalil. 19.–21. oktoobrini toimus Eesti Teatriliidu saalis keskuse poolt korraldatud kolmepäe- TEATRIORGANISATSIOONID vane töötuba „Beebiteatri meetodid ja tehno- ASSITEJ Eesti Keskus loogiad“, mida juhtis Varvara Korovina (BabyLab, Moskva). Osales kaheksa teatri- www.assitej.ee tegijat. Osalemised välisfestivalidel ja koolitustel: Üksikliikmed: Rein Agur, Rait Avestik, Hiie Katrin Nielsen osales 19.–24. aprillini Fluss, Mart Kampus, Katrin Nielsen, Eduard FRATZ-festivalil, Augenblick Mal’il Saksa- Odinets, Kirsten Simmo, Inga Vares. maal ja ASSITEJ Internationali 50. aastapäeva Teatrid: Banaanikala Projektiteater, Heino galal Berliinis ning Kaido Rannik 21.–24. Seljamaa Teater Kohvris, Ilmarine, Mikstea- aprillini Augenblick Mal’il ja ASSITEJ Inter- ter, Must Kast, NUKU, Piip ja Tuut Teater, nationali 50. aastapäeva galal Berliinis. Jaa- Teater Sõber, Tsirkusekool, Tuuleveski, VAT nika Tammaru osales Saksamaal lavastajate Teater. seminaril 6.–11. juulini. 20. märtsil toimunud üldkoosolekul valiti ju- hatus: Toomas Tross (esimees), Rait Avestik, EESTI ETENDUSASUTUSTE LIIT Katrin Nielsen, Kaido Rannik, Kirsten www.eeteal.ee Simmo, revident Tiina Rebane. EETEALi liikmeks on 20 teatrit: asutajaliik- 20. märtsil tähistati rahvusvahelist noore med RO Estonia ja Von Krahli Teater, liik- vaataja teatri päeva Piip ja Tuut Mängu- med SA Eesti Draamateater, SA Eesti Teatri majas. Esietendus Miksteatri lavastus „Me- Festival, SA Rakvere Teatrimaja, SA Ugala rele!“ ning toimus õpetajatele, kultuuri- Teater, SA Vene Teater, MTÜ R.A.A.A.M, töötajatele ja koostööpartneritele suunatud MTÜ VAT Teater, MTÜ Teine Tants, OÜ Vana infoseminar, kus osales 35 inimest. Esinesid Baskini Teater, SA Endla Teater, SA Teater Toomas Tross ja Kirsten Simmo. Rait Avestik Vanemuine, SA Teater NO99, Tallinna Linna- tutvustas AEK kodulehe uusi võimalusi: aru- teater, Kuressaare Linnateater, SA NUKU, telufoorumit ja infokanalit „Teata teatriela- Tartu Uus Teater, SA Vaba Lava ja MTÜ Kell musest“. Kümme. Juhatus ja tegevjuht: ASSITEJ Eesti Keskuse 2015. aasta kõige olu- 2015. aasta esimesel poolel oli EETEALi ju- lisemaks tegevuseks oli festivali „Teater noo- hatuse esimees Raivo Põldmaa ning juhatuse rele vaatajale 2015“ korraldamine 28. ja 29. liikmed Aivar Mäe, Joonas Tartu, Tiina oktoobril Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses, Rebane ja Kristiina Reidolv. Septembris 2015 VAT Teatris ning Piip ja Tuut Mängumajas. valiti uus juhatus: Priit Raud (esimees), Aivar

423 Mäe, Kristiina Alliksaar, Velvo Väli ja Kris- teatriosakonnaga alustati valgustajate kooli- tiina Reidolv. EETEALi tegevjuhina töötas tust, mille esimene tsükkel toimus 14.–16. Monika Larini, sekretärina Marika Tint ja septembrini 2015. raamatupidajana Tuuli Jaansen. EETEAL osales Euroopa Etenduskunstide EETEAL pidas läbirääkimisi Eesti Lavasta- Tööandjate Liitude Liiga (PEARLE*) töös: jate Liidu ja Eesti Lavastuskunstnike Liiduga toimusid 2 konverentsi Hamburgis ja Prahas. kollektiivlepingu küsimustes ning töökoos- Juunis toimunud Hamburgi konverentsi olekuid EV kultuuriministeeriumiga Eten- põhiteemadeks olid sotsiaalse dialoogi pro- dusasutuse seaduse muudatuste teemal. jekt, kultuuriinvesteeringud erinevates liik- Juhatuse liikmed ja tegevjuht osalesid kul- mesriikides, viipekeelse teatri võimalused, tuuriministri kokkukutsutud ümarlaudadel erinevate riikide strateegiad illegaalse pileti- seoses kultuuri rahastamise ja riigireformi te- müügi takistamiseks. maatikaga. Aasta jooksul toimusid mitmed Novembris toimunud Praha konverentsi teatrite rahastamist puudutavad kohtumised peateemad olid Schengeni viisaruumi prob- EETEALi liikmete, EV Kultuuriministee- lemaatika, sotsiaalse dialoogi tugevdamine riumi teatrinõuniku, kantsleri ja ministriga. Lõuna-Euroopas, Euroopa regulatsioonid EETEAL sõlmis Eesti Näitlejate Liiduga uue muusikainstrumentidega reisimiseks, autori- palgaleppe. õigused ja Euroopa Liidu kultuuri alliansi alusdokumendi ettevalmistamine. EV 100 teatriprojekt: EETEAL koordineerib 5-aastast projekti, mille tulemuseks on tuua EESTI HARRASTUSTEATRITE LIIT 24 teatri koostöös publiku ette Eesti vabariigi sajandi lugu. Aastal 2015 toimusid läbirääki- www.harrastusteatrid.org mised EV riigikantseleiga projekti organisat- sioonilistes küsimustes ja teatrite turun- Seisuga 31. detsember 2015 oli Eesti Harras- dusjuhtide kokkusaamised projekti planeeri- tusteatrite Liidul 55 liikmesteatrit, teatri- tavate turundustegevuste kaardistamiseks ja truppe tegutseb valdkonnas kuni 480, sh on ajakava loomiseks. ka kooliteatrina tegutsevad trupid. Juhatuse koosseis (2014–2016): Kaido Veski Koolinoorte Teatripäev: EETEAL algatas (esimees), Ruth Grünthal, Priit Põldma, Koolinoorte Teatripäeva traditsiooni popula- Maire Sillavee, Tiina Tegelmann. riseerimaks laste ja noorte hulgas teatrit ning tutvustamaks valdkonna eriilmelisust. Esi- Korraldatud festivalid: Kooliteater 2015 mene Koolinoorte Teatripäev toimus 11. Haapsalus ja Kooliteater 2015 Narvas, Küla- märtsil Endlas ja selle raames toimus ligi 60 teatrite festival ning žürii tööd erinevatel erinevaid teatriameteid tutvustavat töötuba. maakondlikel teatripäevadel. Liidu korraldamisel toimusid harrastus- Koolitused: mais toimus maksukoolitus teatrite suvekool Muugal koostöös Virumaa mitteresidentide maksustamisest teatrite raa- Rahvaülikooli Seltsiga, harrastusteatrite matupidajatele; detsembris aastaaruande suvekool Kundas ja koolinoorte kirjandus- koolitus teatrite raamatupidajatele ning liku projekti läbiviimine, samuti jätkus koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemia harrastusteatrite mentorprogramm.

424 Liidu esindus osales rahvusvahelisel tus, nähtavus ja rahastatus kultuuripoliitilisel EDERDi kohtumisel ja tänu Eesti kultuuri- maastikul, ning Eesti nüüdistsirkuse konku- ministeeriumi toetusele korraldas liit rahvus- rentsivõime, jätkusuutlikkuse ja ekspordivõi- vahelise Balti riikide harrastusteatrite fes- mekuse suurendamine ning valdkondade- tivali BaltiRamp. Rahvusvahelisel tasandil vahelise koostöö arendamine. käivitus IATA/AITA ühenduse tegevus ning NEATA kohtumiste ja festivalide jaoks ka Arenduskeskuse korraldamisel toimus 1.–30. Euroopa teatriprojekt noortele. aprillini Eesti Tsirkuse Festival, mis on välja kasvanud 18. aprillil tähistatavast ülemaa- Ülevaade Eesti Harrastusteatrite Liidu liik- ilmse tsirkuse päeva sündmustest. Festivali mesteatrite 2015. aasta statistiliste andmetega mitmekülgne programm oli suunatud nii on koondatud liidu kodulehele. Kokkuvõt- täiskasvanud vaatajatele kui ka noortele ja valt võib öelda, harrastusteatritel valmib lastele. keskmiselt 1-2 uuslavastust aastas. 2015. aas- tal esietendus 40 lavastust, kokku anti 178 2015. aasta kevadel naasid Lahti Tsirkuse- etendust, vaatajaid oli kokku 11 341, teada- koolist tsirkusestuudio Folie õpilased Lizeth olevalt saadi piletitulu 2015. aasta etenduste- Valme ja Grete Gross, kes on omandanud gevuse eest 65 930 eurot. Statistikat ei esi- kolme aasta jooksul tsirkuseartisti õhuakro- tanud 20 liidu liikmeks olevat teatrit ja 7 har- baadi elukutse. Arenduskeskuse liige Folie rastusteatril puudus aktiivne tegevus. on mitme rahvusvahelise võrgustiku liige: Regulaarset statistikat Eesti Teatri Agen- Fresh Arts Coalition Europe, Network Inter- tuurile oma tegevuse kohta annab Teoteater, national Circus Exchange, Nordic-Baltic 2015. aasta andmed esitas ka Vilde Teater. Collaboration.

EESTI KAASAEGSE TSIRKUSE EESTI TANTSUHARIDUSE LIIT ARENDUSKESKUS tantsuharidus.ee www.tsirkusekeskus.ee Juhatus: Anu Sööt (esimees), Lii Ainsalu; Mittetulundusühing on katusorganisatsioon, tegevjuhi kohusetäitja: Sille Ardel. mis arendab Eesti kaasaegse tsirkusekunsti Volikogu: Ilma Adamson, Sille Kapper, Tanel valdkonda ja koondab selle viljelejaid. Keres, Heili Lindepuu, Mall Noormets, Jane Tsirkusekeskuse asutajaliikmed: Tsirku- Miller-Pärnamägi, Silvia Purje, Anne Tamm- sestuudio Folie MTÜ, Eesti Tantsu ja Tsirku- Kivimets, Annika Viibus. seteraapia Liit, AD Productions MTÜ, Eesti Mustkunstnike Liit, Piip ja Tuut Teater MTÜ, Liidu poolt antakse igal kuul välja Tantsuinfo Tsirkusekool ning artistid Kadri Hansen ja kuukirja. Alates 2014. aasta septembrist ilmu- Merit Ridaste. vad kuukirja numbrid veebipõhiselt aadres- Juhatus: Anu Tähemaa (esimees), Terje sil kuukiri.tantsuharidus.ee. Bernadt, Kadri Hansen, Haide Männamäe. Liit annab igal aastal 9. novembril välja Gerd Neggo stipendiumi, et tunnustada ja toetada Eesmärkideks on arendada Eesti kaasaegset oma tööle pühendunud Eestis töötavat tant- tsirkust, saavutamaks kunstivormi tunnusta- suõpetajat.

425 ETHLi erialase enesetäienduse stipendiumi tõlgetele sõlmiti 41 agendilepingut, neist 29 antakse välja kord aastas, 29. aprillil, rahvus- olid uued tõlked. Võõrkeeltesse telliti 14 eesti vahelisel tantsupäeval, liidu ühele või mit- algupärandi tõlget. Agentuuri näidendikogu mele liikmele koolitustel, festivalidel jm täienes 258 uue teatriteksti võrra. Teatriga erialastel enesetäiendustel osalemiseks nii seotud inimesed ja teatritudengid laenutasid Eestis kui ka välismaal. teatritekste 2116 korral. Agentuuri kodulehe- külg www.teater.ee on endiselt mahukaim EESTI TANTSUKUNSTNIKE LIIT infoallikas nii jooksvate teatrisündmuste kui www.tantsuliit.ee ka teatriga seotud ürituste kohta. Koostöös Eesti Teatriliiduga ilmus Teatrielu 2014, mille Liikmete arv: 63 kroonika tugineb agentuuri kodulehe ja Juhatus: Raido Bergstein (esimees), Doris statistikabaasi materjalidele ning on agen- Feldmann, Laura Kvelstein, Külli Roosna, tuuri koostada. Monika Tomingas, Maria Uppin, Mihkel Ernits. Jagatud mõtete sarja raames toimus kaks avalikku arutelupäeva: 8. mail korraldati Olulisim oli 2015. aastal Eesti kaasaegse koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega Arhi- tantsu platvormi UUS TANTS korraldamine tektuurikatla ruumides seminar "teater | DRAAMA festivali raames Tartus. Alates ruum". Sõna võtsid Aet Ader, Marten Kae- juulist ei kuulu ETKL enam Eesti Teatriliitu. vats, Siim Tuksam, Jaanika Juhanson ja Alustati ettevalmistusi liitumiseks Eesti Tant- Priidu Adlas, Johannes Veski, Andres Noor- suhariduse Liiduga, mis jõudsid lõpule mets ja Veronika Valk. 2016. aasta alguses. Aktiivselt osaleti Eesti 16. oktoobril toimus Kirjanike Liidu Musta Tantsunõukogu ja Kultuuri Koja tegevuses. Laega saalis teemapäev "teater | tekst". Esi- nesid: Luule Epner, Hent Kalmo, Urmas Len- nuk, Martin Algus, Tõnis Parksepp, Siret EESTI TEATRI AGENTUUR Paju, õhtut juhtis Andrus Vaarik. www.teater.ee statistika.teater.ee Agentuuri soovitusel ja lähetusel osales Mih- draamamaa.ee kel Seeder 16. maist kuni 4. juunini saksa- keelsete näidendite tõlkijate seminaril, mis Sihtasustuse juhatus: Andres Laasik. Nõu- toimus 30. juubelit tähistavate Mülheimi kogu: Monika Larini (esimees), Jaak Allik, teatripäevade raames. Osalemise eesmärgiks Tiina Rebane, Hillar Sein ja Ain Lutsepp oli saada teadmisi saksa uuema näitekirjan- (kuni 18.03.2015), Riina Viiding (al duse, selle tõlkimise ning tõlkeseminaride 18.03.2015). korraldamise kohta, et tulevikus korraldada koolitusi ka eesti näidendite võõrkeelde tõl- Agentuuri lepingute maht kasvas 25%: sõl- kijatele. miti 117 lepingut repertuaari- ja harrastus- teatrite ning ringhäälinguorganisatsiooni- Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusele dega. Lisaks 20 agendilepingut algupäran- laekus 92 näidendit. Võistlustöid luges ja hin- dite autoritega, millest 8 lepingut puuduta- das kuueliikmeline žürii, kuhu sel aastal sid uusi algupärandeid. Võõrkeelest tehtud kuulusid Peeter Helme, Ott Karulin, Kertu

426 Moppel, Siret Paju (esinaine), Raivo Trass ja EESTI TEATRILIIT Andrus Vaarik. 16. oktoobri seminaripäeval www.teatriliit.ee kuulutati välja näidendivõistluse võidutööd, millest Loore Martma juhendamisel lugesid Liikmete arv: 1456 näitlejad ette katkendeid. 30. oktoobril toi- Juhatus: Ain Lutsepp (esimees), Priidu mus Draamateatri Kammersaalis näidendi- Adlas, Jaak Allik, Dmitri Harchenko, Jaanika võistluse võidutöö, Piret Saul-Gorodilovi Juhanson, Anu Lamp, Rein Oja, Gert Raud- „Tark mees taskus“, esimene avalik lugemine. sep, Peeter Raudsepp, Ene-Liis Semper, Hil- lar Sein, Heli Veskus. Agentuuri korraldamisel toimus 10.–13. sep- Töötajad: Riina Viiding (vastutav sekre- tembrini koostöös Eesti Teatri Festivaliga tär), Marion Leppik (organisatsioonisekre- Draama Balti Teatri Foorum, kus kolleegidele tär), Haldi Ojamaa (õigusnõunik), Guido Lätist ja Leedust tutvustati Eesti teatri oma- Viik (raamatupidaja, lapsepuhkusel oleva dramaturgia paremikku. 13. septembril toi- töötaja asendaja kuni 1.07.2015), Annika mus ürituse raames konverents OmaDrama- Visnapuu (raamatupidaja, al 1.07.2015). turgiaTurg, kus tuli jutuks viimastel aastatel Toimus 8 juhatuse ja 2 volikogu koosolekut. kolmes Balti riigis lavale jõudnud uuem näi- tekirjandus. Peeti palgaläbirääkimisi (TALO koosseisus) 28.–30. septembrini toimus Peterburi Alek- valitsusega töötasu alammäära kehtestami- sandra teatris kaasaegset Euroopa dramatur- seks ning kultuuritöötajate töötasu alam- giat tutvustavas sarjas kolme Eesti uuema määra vastavusse viimiseks haridustöötajate näitemängu teatraliseeritud ettelugemine ja palgatasemega. Sõlmiti kollektiivleping vestlus autoritega: Mari-Liis Lille ja Paavo valitsusega ja koostati kultuuriministeeriumi Piigi „Varesele valu, harakale haigus“, Andra ning TALO poolt allkirjastatud ühiste kavat- Teede „Estoplast“ ja Piret Jaaksi „Näha roo- suste protokollis kokku lepitud palgamaat- sat elevanti“. Ülevaateloengu Eesti uuemast riks. Osaleti vabakutseliste sotsiaalsete ga- näitekirjandusest pidas Sven Karja. rantiide töörühmas kultuuriministeeriumis. Koostöös Eesti teatrite ja teatriorganisat- Alustati riiklike läbirääkimistega sooduspen- sioonidega tähistati oktoobrit kui näidendi- sionide ja väljateenitud aastate pensionide kuud, mille jooksul sai osaleda näite- seaduste muutmiseks lähtuvalt õiguspärase kirjandust puudutavatel sündmustel üle ootuse printsiibist. Eesti. Selle raames toimus Eesti Teatri Agen- Ettevalmistamisel olevasse etendusasu- tuuri, Eesti Kirjanike Liidu ja loovkirjutamis- tuste seaduse muutmise seadusse on ühe kooli Drakadeemia ühistööna mitmepäevane komponendina sisse toodud Teatriliidu poolt näitekirjanduskoolitus Eesti kirjanikele. juba 2005. aastal kultuuriministeeriumile 6.–8. novembrini toimus agentuuri korralda- ja teatriavalikkusele tutvustatud AITA ehk misel kolmas Eesti teatri showcase-festival arvestusliku inimtööaasta põhine rahasta- draamamaa.weekend, kus 11. riigist pärit kü- missüsteem. lalised tutvusid Kanuti Gildi SAALi, Teater Koos teiste loomeliitudega võeti osa jus- NO99, Rakvere Teatri, Kinoteatri, Sõltumatu tiitsministeeriumi poolt ettevalmistatava Tantsu Lava, Von Krahli Teatri ja VAT Teatri autoriõiguse seaduse muutmise seaduse ette- loominguga. valmistamisest.

427 Teatriliit osales sotsiaalpartnerina poliiti- tus, et BTF traditsiooni võiks jätkata show- kate kujundamises, seadusloomes (tehti ette- case’i formaadis ning teha ettepaneku festi- panekuid seaduseelnõude väljatöötamiseks vali sisulise programmi koostamiseks nii ja seaduste muutmiseks, oli esindatud eel- 2015. aastal kui ka edaspidi Eesti Teatri nõude koostamise ja läbirääkimiste töögrup- Agentuurile. pides) ning pidas töötasuläbirääkimisi valit- suse ja tööandjatega. Kultuurkapitali toetusel jätkus kirjastustege- Eesti etenduskunstide arengukava vus. 2015. aastal anti välja koguteose „Eesti 2013–2020 eestkosteorganisatsioonina teos- sõnateater 1965–1985“ I köide, Teatrielu 2014 tati järelevalvet arengukava elluviimise üle. ning Eesti teatrikoolide sarja 7. raamat „ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio 1961–1971 Koordineeriti ja vahendati oma liikmesorga- Tallinnas“. Ettevalmistusfaasi jõudis Juta Le- nisatsioonide koostööd, kaitsti ja esindati histe elulooraamat, Jean Benedetti „Stanis- nende ühiseid huve riigi- ja omavalitsusasu- lavski and the Actor“ tõlkimine, K. Stanis- tustes, kohtus, töövaidlusorganeis ja suhtlu- lavski „Näitleja rollikujundustöö“ toimeta- ses teiste samalaadsete ühendorganisat- mine ning Mai Murdmaa isikuraamat. sioonidega. Jätkus Eesti Teatri Biograafilise Leksikoni Kutsekoja dekoraatori, lavameistri ja val- projekt. E-leksikon on kättesaadav Teatriliidu gustaja kutse andjana kinnitati uus kutse- kodulehel ning see täieneb jooksvalt. Eesti komisjon ning esitati Kutsekojale kinnitami- Teatri Agentuuri juurde loodi ETBLi jätku- seks uued kutsestandardid (dekoraator, lava- projektiks toimetaja ametikoht. meister, valgustaja), mis on seotud 8-tase- Kultuurkapitali abiga hooldati kolme kal- melise Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga mistut (, Tallinna Siselinna (EQF). Valmistati ette ja viidi läbi järjekord- kalmistu ja Tartu Raadi kalmistu). Valmis sed kutseeksamid. Uuendati kutseandmise Metsakalmistu laiendusprojekt. Toimus Koo- õigust kuni 2019. aastani. limäe loomemaja projekti edasiarendamine koostöös kultuuriministeeriumiga ning reno- Kinnitati teatri aastaauhindade žüriide koos- veerimisprojekti korrigeerimine koostöös seisud 2016. aastaks. Käivitus uute žüriide arhitektuuribürooga ESPLAN. Loomemaja (kokku 60 liiget) töö ja selle aastaringne ku- projektijuhiks valiti Aivar Mäe. reerimine. Kaaskorraldati teatri aastaauhin- Jätkusid kodulehe ja liikmeregistri aren- dade gala Rahvusooperis Estonia. Anti välja dustööd ning täiendused. Teatriliidu liikme- ligi 30 auhinda. Varem välja antud 2 sõna-, tele jagati Kultuurkapitali toel tervisetoetusi muusika-, balleti- ja tantsulavastuse eriau- ning pakuti juriidilist nõustamist. Korraldati hinna asemel antakse alates 2015. aastast kaks iga-aastast tööõigust käsitlevat semi- välja ühisžürii poolt määratud etenduskuns- nari. Tegutsemist jätkas loovisikute sotsiaal- tide ühisauhinda. Aasta lavastuse auhinda sete garantiide kindlustamiseks asutatud asendab alates 2015. aastast teatrikunsti eri- Teatriliidu Gild, koordineeriti Seenioride auhind. Reet Neimari nimelisele kriitika- Ühenduse ja Eesti Teatri Tehniliste Töötajate auhinnale kinnitati aga eraldiseisev statuut. Ühenduse tegevust. Balti Teatri Festivali ehk omadramaturgia Riina Viiding osales Rahvusooper Esto- festivali asutajana otsustas Teatriliidu juha- nia nõukogu, TALO juhatuse, SA Kutsekoja,

428 sotsiaalministeeriumi poolt ellu kutsutud Eesti Näitlejate Liidu alaliit on Eesti Solistide elukestva õppe korraldamise komisjoni, Liit (esinaine Karmen Puis). ETUC naiskomisjoni ning sotsiaalministee- riumi töötervishoiu ja töökeskkonna reformi Eesti Näitlejate Liidu Volikogu toimus 7. komisjoni töös. TALO esindajana võttis Riina märtsil Eesti Teatriliidus, toimus 11 liidu ju- Viiding osa tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- hatuse koosolekut. ja tagasisidestamise süsteemi ehk OSKA koordinatsioonikogu tööst. Sõlmiti uus kollektiivleping EETEALiga ning Marion Leppik käis kogemusi omanda- palgakokkulepe aastaks 2016, oma liikmetele mas ja liidu välissuhtlust arendamas Suurbri- sõlmiti Ergoga õnnetusjuhtumi kindlustus, tannia näitlejaid, lauljaid, lavastajaid, lavas- osaleti Loomeliitude Seltsingu töös ja iga- tuskunstnikke ja lavastuskorraldajaid koon- kuistel kultuuriministeeriumi, loomeliitude davas kutseliidus Equity. ja Kultuuri Koja ühisistungitel. Liit tegi oma Riina Viiding ja Marion Leppik osalesid ettepanekud AutÕS uude redaktsiooni, et nõukoja European Skills Council for the Au- kaitsta esitajate ja autorite õigusi. Muudeti te- diovisual and Live Performance sectors töös. levisiooni lähtetasusid (miinimumtariife) aastaks 2016. Alustati läbirääkimisi Eesti TEATRILIIDU SEENIORIDE ÜHENDUS Rahvusliku Filmiprodutsentide Ühinguga, et Liikmete arv: 431. sõlmida kollektiivleping. Juhatus: Juris Žigurs (esimees), Epp Viller, Viidi läbi näitlejate palgauuringud teatri- Anne Margiste, Tiiu Randviir, Eha Kard, Anu tes. Loomeliitude ja loovisikute seaduse alu- Kaal. sel eraldati loometoetusi ja loomestipen- diume, maksti teatripiletite toetusi, tervise- EESTI NÄITLEJATE LIIT toetusi, telliti ajakirjandust auliikmetele, www.enliit.ee õnnitleti juubilare, saadeti viimsele teele kol- Liikmete arv: 506. leege: Ferdinand Veike, Inna Taarna, Eino Juhatus: Gert Raudsep (esimees), Tanel Jonas, Baskin, Arvo Raimo, Herta Elviste ja Linda Rasmus Kaljujärv, Jekaterina Kordas, Tõnn Rummo. Lamp (aseesimees), Mari-Liis Lill (tema ase- Liidu Auraha pälvis Raivo E. Tamm, kel- mel alates 19.05.2015 Kersti Heinloo), Enn lele anti see üle rahvusvahelisel teatripäeval Lillemets (aseesimees), Priit Loog, Vilma Rahvusooperis Estonia. ENLi auliikmeks va- Luik, Karmen Puis, Tanel Saar, Kristjan Sarv, liti Leonid Ševtsov. René Soom, Tarvo Sõmer, Tiina Tõnis. Volikogu: Märt Jakobson, Erni Kask, Eva ENL on Rahvusvahelise Näitlejate Föderat- Klemets, Juuli Köster, Priit Loog, Tatjana Ma- siooni (FIA) liikmesorganisatsioon. nevskaja, Tõnis Niinemets, Ragne Pulver, Veljo Reinik, Andres Roosileht, Maiken EESTI LAVASTAJATE LIIT Shmidt, Aarne Soro, Sulev Teppart, Hendrik www.lavastajateliit.ee Toompere jr. Liikmete arv: 82. Revisjonikomisjon: Rednar Annus ja Anne- Juhatus: Jaanika Juhanson (esinaine), Kati Ki- Reet Margiste. vitar, Eili Neuhaus, Peeter Raudsepp, Leino Liidu vastutav sekretär on Eneken Aksel. Rei, Raivo Trass, Anne Türnpu. Revisjoni-

429 komisjoni kuulusid Allan Kress ja Eero Spriit. Nõukogult ning EV kultuuriministeeriumilt. Liidu vastutav sekretär on Eneken Aksel. Eesti ekspositsiooniks tegi liit teatrile NO99 ettepaneku tutvustada „Ühtse Eesti Üldkoosolek toimus 12. aprillil Eesti Teatri- suurkogu“ projekti (2010, lavastajad Tiit Oja- liidus, aasta jooksul toimus 11 juhatuse koos- soo ja Ene-Liis Semper) ning esitada seda olekut. live-installatsioonina: näituseruumidesse ra- jati Ühtse Eesti parteikontor, kohal olid ka Igakuiselt osaleti kultuuriministeeriumi näitlejad Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen Liik, ümarlaua istungitel, samuti Kultuurikoja Jarmo Reha ja Simeoni Sundja. Tutvustati nõupidamistel. Alustati kollektiivlepingu manipulatsioonitehnikaid, näidati lühenda- läbirääkimisi teatrijuhtidega. tud versiooni filmist „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ ning jagati inglisekeelseid Jaanuaris kirjutati alla koostöölepingud brošüüre „Kuidas võtta võimu?“ Projekti Soome Lavastajate ja Dramaturgide Liidu kuraator oli Eero Epner. ning Rootsi Teatri- ja Filmilavastajate Liiduga Projekt võitis PQ ’15 peaauhinna „Kuld- aastateks 2015–2016. ne kaarik” ja eriauhinna innovatiivse lähene- Sõlmiti koostööleping ka Venemaa Lavasta- mise eest stsenograafiale. Eesti Teatriliidu jate Gildiga aastateks 2015-2016. juhatuse poolt tunnustati ühistööd teatri- Pillapalu Koos Oleku Keskuses toimus suve- kunsti eriauhinnaga. kool teemal „Identiteet ja (Eesti) kultuur“. 2015. aastal viidi lõpuni Maimu Vannase loo- Loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel ja- mepärandist raamatu koostamine, mis ootab gati kultuuriministeeriumi poolt eraldatud rahastust ja trükkimist. Koostöös Eesti Teatri- enesetäiendamiseks mõeldud stipendiume ja Muusikamuuseumiga alustati Kustav-Agu 63 korral, teatripiletite toetusi anti 25 korral, Püümani loomepärandist raamatu koosta- samuti anti tervisetoetusi ja telliti liidu auliik- misst, trükise väljaandja on Tallinna Linna- metele ajakirjandust, õnnitleti juubilare ja teater. mälestati lahkunud kolleegi Eino Baskinit. 2015. aastal said koos EETALiga alguse EESTI LAVASTUSKUNSTNIKE LIIT kollektiivlepingu sõlmimisega seotud läbi- www.lavastuskunst.ee rääkimised. Liikmete arv: 63 Juhatus: Maret Kukkur (esinaine), Pille Jänes, EESTI KUTSELISTE TANTSIJATE LOOMELIIT Ene-Liis Semper, Arthur Arula, Hille Ermel, www.ektl.ee Inga Vares, Rosita Raud, Liina Tepand, Kristi Liikmete arv: 165 Saaremäe. Juhatus: Dmitri Harchenko (esimees), Ernst Raiste, Kalju Saareke (kuni 31.08.2015), 2015. aasta oli liidu jaoks Praha Kvadrien- Lemme Saarma (al 1.09.2015), Janika Suur- naali aasta: liit korraldas seitsmendat korda mets ja Triinu Upkin (Leppik). Eesti rahvusekspositsiooni osalemise, pea- korraldajaks liidu esinaine Maret Kukkur. Loomeliidu üldkoosolek toimus 31. augustil Projekti rahastus tuli Kultuurkapitali näite- 2015. kunsti sihtkapitalilt ja Kultuurkapitali

430 Liidu korraldamisel toimus 11. mail 2015 EESTI TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE Vaba Lava teatrikeskuses rahvusvahelise ÜHENDUS tantsupäeva gala. Selleks puhuks esietendus neli uuslavastust, mille autoriteks olid kaks Juhatus: Roland Leesment (esimees), Margus liidu liiget Tallinnast (Eve Tuga (Andre) tant- Vaigur (aseesimees), Külli Root (aseesinaine), sulavastus „Endast väljas“ ja Daniel Kirspuu Tauno Makke, Leiger Mets, Villu Teder ja „Fookuses“) ja kaks Tartust (Marika Aidla Kadri Varblane. „Do You...?“ ja Matthew Jordan „Straight Up 2015. aastast tegutseb ühenduse eestvedajana Rhytms“). Lisaks uuslavastustele etendusid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etendus- tantsulavastused „Luul“ (koreograaf Triinu kunstide osakonna visuaaltehnoloogia õppe- Upkin) ja „Bitter Earth“ (koreograaf Jevgeni tooli juhataja Eve Komissarov. Grib). Õhtu visuaali toetas Einar Lintsi poolt loodud videokujundus, valguskujunduse ETTTÜ on eriala- ja ametiühing, mis koon- teostas Kaisa Paluoja, õhtu stsenaristiks ja dab teatri tehnilistel aladel töötavaid ja selle lavastajaks oli Dmitri Harchenko. ala õpetamisega tegelevaid isikuid. Mittetu- lundusühingu ülesanneteks on erialaste Koolitus: TRE (Tension and Releasing Exer- ametioskuste arendamine ja täiendamine; cises) koolituste korraldamine ja läbiviimine erialase informatsiooni vahendamine; eri- koostöös Vanemuise teatri ja Tallinna Balleti- alaste koolituste ja suhtlemise korraldamine; kooliga. Toimus kümme 3-tunnist koolitust erialase hariduse ja enesetäiendamise eden- Tallinnas ja Tartus 1. märtsist kuni 8. juunini damine; liikmete sotsiaalsete huvide esinda- 2015. Koolitustel oli 83 osalejat, läbiviijaks oli mine; liikmete töö- ja kutsealaste õiguste EKTLi liige Kristiine Otsing. teostamine kollektiivsete läbirääkimiste pi- damise ja erialalepingute sõlmimise kaudu. Korraldati ühiseid väljasõite ja etenduste külastusi, samuti peeti traditsioonilist hinge- EESTI TEATRIUURIJATE JA -KRIITIKUTE depäevaüritust Metskalmistul ning korral- ÜHENDUS dati liikmetele jõuluüritusi nii Tallinnas kui teatriuurijad.org.ee/ety ka Tartus. Liidu esindajatena käisid Ülo Vili- Liikmete arv: 64 maa ja Ilse Adusson Viljandis Ida Urbeli Kuni 30. maini 2015 olid ühenduse juhatuse mälestustahvli avamisel. Traditsiooniliselt koosseisus Riina Oruaas (esinaine), Leenu toetati liikmete erialast enesetäiendust, ravi- Nigu, Ene Paaver, Madli Pesti, Mihkel See- kulusid ning erinevate kultuuriürituste der. Ühenduse üldkoosolekul, 16. mail 2015, külastusi. valiti uus juhatus (al 1.06.2015): Madli Pesti Liidu liikmed võtsid osa erinevates koo- (esinaine), Heidi Aadma, Ene Paaver, Mihkel litustest, meistriklassidest ja erialastest kon- Seeder, Hedi-Liis Toome. kurssidest Eestis, aga ka Viinis ja Salzburgis (Austria), Falunis (Rootsi), Spoletos, Comos Korraldatud üritused: (Itaalia) jm. 24. jaanuaril 2015 toimus EMTA lavakunsti- koolis teatrikriitika vestlusring „Kriitik vs praktik. Kuidas lugeda kriitikat ja vastata meediale?“ Vestlusringis osalesid Ott Karu-

431 lin, Keiu Virro ja Evelin Lagle. Vestlust juhtis Kaja Kann projekti „Knit the World” eest: Eva-Liisa Linder, kuulajatena osales u 70 ini- raamat „Eratee”, fotonäitus „Kes varastas mest. Vestlusring toimus kolme ühendu- päeva?” ja soololavastus „Be Real My Dear”. se/institutsiooni koostöös: EMTA lava- Samuti Zuga Ühendatud Tantsijad lavastuse kunstikool, omaalgatuslikud kultuurimee- „Käik“ eest. Auhinnad anti üle 29. aprillil diad ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute 2015 tantsupäeva hommikusöögil Kanuti Ühendus. Gildi SAALis. 29. jaanuaril 2015 toimus ETUKÜ traditsioo- niline lavastuse arutelu: teemaks lavastus Ühenduse liikmed külastasid etenduskuns- „Estoplast”. Üritus toimus Vanemuise väi- tide festivale Praha kvadriennaal (Praha), kese maja ovaalsaalis. Kohtusid ETUKÜ liik- Baltic Circle (Helsingi), Foreign Affairs (Ber- med, Teatriteaduse Üliõpilaste Looži (TÜL) liin) ning vaatasid teatrit Riias, Stockholmis, liikmed ja „Estoplasti” näitlejad. Berliinis ja Londonis, samuti etendusi IFTRi 7. septembril 2015 toimus ETUKÜ aastakon- konverentsi ajal Hyderabadis Indias. ETUKÜ verents, mida nimetati ümarlauaks peal- liikmed võtsid osa Rahvusvahelise Teatriuu- kirjaga „Teatriharidus Eestis“. Tegemist oli rijate Föderatsiooni FIRT-IFTR aastakonve- ulatusliku, 80 osavõtjaga üritusega kogu rentsist „Theatre and Democracy“, mis Eesti teatriharidusmaastiku kaardistamiseks. toimus 6.–10. juulil 2015 Hydarabadis Indias. Konverents oli osa festivali Draama 2015 pro- grammist. EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM SÄREVI MUUSEUMITUBA Artiklikogumiku „Vaateid Eesti nüüdisteat- rile“ artiklite toimetamine. Kogumik koon- www.tmm.ee dab ekspertide käsitlusi Eesti teatri eri Üritused valdkondade arengust 1990. aastatel ja nul- 14. jaanuaril toimus muuseumi ekspositsioo- lindatel. Kogumiku artiklid põhinevad nisaalis kohtumisõhtu Helle Laasiga. Vestlust ETUKÜ aastakonverentside ettekannetel. juhtisid Jaanika Juhanson ja Kirsten Simmo. Raamat ilmub koostöös Tartu Ülikooli kul- 14. märtsil toimus Särevi Teatritoas kostüü- tuuriteaduste ja kunstide instituudiga TÜ mikunsti töötuba, kus kunstnik Kristel Maa- Kirjastuse väljaandena. mägi juhendamisel valmis paberist kleit. Tunnustamine: 26. märtsil toimus rahvusvahelise teatripäeva Hea Teatri Auhinna 2014. aasta laureaadiks raames kohtumisõhtu butafooridega. Osale- valiti lavastaja ja näitleja Lauri Lagle, auhind sid butafoorid erinevatest teatritest ja TÜ anti ulë 14. jaanuaril 2015 teatris NO99 pärast VKA etenduskunstide osakonnast. Töötoa „Kadunud sõbra juhtumi“ etendust. Lau- viis läbi Marko Odar TÜ VKA-st. reaadile kingiti kunstnik Alice Kase segateh- 28. märtsil toimus rahvusvahelise teatripäeva nikas maal. perehommik, kus külalisena osales näitleja Koostöös Kanuti Gildi SAALiga antakse Tiina Tauraite koos perega. Toimusid vestlus- välja Eesti Sõltumatu Etenduskunsti Au- ring ja teatrimängud. hindu. 2014. aasta loomingu eest palvisid̈ au- 7. aprillil toimus Särevi Teatritoas Lauri Saat- hinnad Hendrik Kaljujärv lavastusega palu luuleõhtu „Rekvisiitor“ sarjast „Pajats „Rising Matter“ (aasta läbilööja auhind) ning või poeet“.

432 11. aprillil esietendus muuseumi eksposit- Näitused sioonisaalis Kaja Lindali ja Insightout Com- 18. märtsil avati Särevi Teatritoas Eldor Ren- pany tantsulavastus „Kehameel“. Etendused teri 90. sünniaastapäevaks valminud näitus. toimusid ka 12. ja 13. aprillil. Koostaja Annely Voitka, kunstnik Jane Kaas. 11. mail toimus Särevi Teatritoas Priit Strand- 12. juunil avati muuseumi peamajas skulp- bergi luuleõhtu „Laulud ja luuletused“ sar- tuurikogu tutvustav näitus „Suurkujud“. jast „Pajats või poeet“. Kuraator Maris Rosenthal, kunstnikud Kärt 13. mail toimus Särevi Teatritoas Eldor Ren- Einasto ja Joonas Rumvolt. teri 90. sünniaastapäevale pühendatud mä- 12. novembril avati Vanemuise teatris näitus lestusõhtu. Õhtut juhtis Arne Mikk. „Naine lavastab Vanemuist“. Näituse koos- Tallinna Vanalinna Päevade raames toimusid tajad: Kirsten Simmo, Annely Voitka, Tanel 2. ja 4. juunil Assauwe hoovis TÜ VKA eten- Veeremaa. Kunstnik: Katre Rohumaa. duskunstide 11. lennu tudengite lasteetendu- 1. november 2015 – 30. jaanuar 2016 oli sed „Pannkoogitort“, lavastaja Liisu Krass (4 Assauwe tornis eksponeerimisel Rait Aves- etendust). 3. juunil esitas Teater Marionett tiku fotonäitus „Meie marionetid. Meie, etenduse „Kvartett“ ning lavastaja Mart marionetid“. Puust viis läbi marionett-nuku valmistamise töötoa. Haridustöö 4. oktoobril esietendus muuseumi eksposit- Kevadel ja sügisel toimus Annely Voitka sioonisaalis Variuse teatri lavastus „Unus- juhendamisel teatrikunsti ring, kus kooliõpi- tatud primadonna. Els Vaarman“, autor- lased vanuses 8–12 kohtusid kord nädalas lavastaja Heidi Sarapuu. Järgmised etendu- erinevates teatriteemalistes tundides. Kokku sed toimusid 5. ja 6. oktoobril ning 29. ja 30. viidi muuseumis läbi 5 linnalaagrit ja teatri- novembril. Kokku 5 etendust 2015. a. teemalisi haridusprogramme 58 korral. 22. oktoobril toimus Särevi Teatritoas Mari Jürjensi luuleõhtu „Viisita“ sarjast „Pajats või Kogumistöö poeet“. Teatriosakonnas on vastu võetud ja inventee- 26.–29. novembrini eriprogramm Panso Päe- ritud 2014. a teatrite kavalehed ja osa digi- vad 2015: fotodest. Kostüümikogusse lisandusid Ugala 26. novembril esines Aita Vaher Särevi Teatri- teatri kostüümid ja isikukogudesse Voldemar toas luuleõhtuga „Siutsud ja säutsud“ sarjast Panso, Lembit Antoni, Mauri Rausi, Ingo „Pajats või poeet“. Normeti, Reet Neimari, Maimu Vannase, 27. novembril toimus kohtumisõhtu lava- Ruts Baumani jt materjalid. kooli IX lennuga. Kohal viibis 10 näitlejat ja erialaõppejõud Merle Karusoo. Vestlust juh- Trükised tis Kirsten Simmo. „Sonettide sarmikas daam. Intervjuu Silvia 29. novembril esinesid muuseumis lavakooli Laidlaga“. 18. raamat arhiivitrükiste sarjast 28. lennu tudengid etüüdikavaga „Ese osu- ELAVIK. Koostaja Kirsten Simmo, inter- tab vastupanu“. vjuude läbiviija Iivi Lepik. Kujundaja Kadi Aasta jooksul anti lavastusega „Laborant Vii- Pajupuu. Kirjastus SE&JS. ding“ 9 etendust.

433 VARIA Kultuurkapitali aastapreemiad

AUHINNAD Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutöö- preemia: Evald Aavik – näitlejale, kelle ainu- Riiklikud teenetemärgid laadsed ja jõulised tegelaskujud on läbi eri aegade rikastanud Eesti filmikunsti oma Valgetähe IV klassi teenetemärk: inimliku sügavusega. teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, VAT Teatri ja Von Krahli Teatri asutajaid, kes pani Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia: Lea alguse ka rahvusvahelisele teatrifestivalile Tormis – Eesti teatri õpetajale. Baltoscandal ja oli pikka aega selle kunstiline Näitekunsti valdkonna aastapreemia: Ugala juht; Teater – nutikas ja õdus UBB 2015 (Ugala teatri-, tele- ja filminäitleja, vanameister black box). Feliks Kark, kes on teinud kümneid rolle nii Rakvere teatris kui ka Pärnu Endlas, lisaks Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia: paljudes filmides ja on ka suupillimängu tra- harrastusteatrile Virumaa Rahvaülikooli ditsiooni hoidja; Selts – erinevate rahvakultuuri valdkondade Üllar Saaremäe, jõulise natuuriga näitleja ja ühendamise eest haridusliku teatriprojekti omanäolise käekirjaga lavastaja ning punk- „Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu“ korral- laulupeo korraldaja, Rakvere Teatri peanäi- damisel. tejuht; Preemiaid jagati 21. jaanuaril 2016 Paide kul- filmilooja Veiko Õunpuu, kelle tuntud fil- tuurikeskuses, õhtu lavastasid Birgit Land- mid on „Tühirand“, „Sügisball“, „Püha Tõnu berg ja Raho Aadla, laval olid teater Must kiusamine“ ja „Free Range“. Kast ja muusikaline duo Tõnis Kirsipu ja Kulno Malva. Õhtust tegi ülekande ERR. Valgetähe V klassi teenetemärk: teatrikriitik Pille-Riin Purje, paljude teatri- Kirjanduse sihtkapital: looliste raamatute autor ja Raadioteatri toi- 14. märtsil 2015 anti üle aastaauhinnad 2014. metaja; aastal loodud teoste eest. Näitekirjanduse , Eesti vanim tegutsev näitleja, aastaauhinna laureaadiks sai Tõnu Õnne- kes on mänginud ligi 70 filmis ning töötanud palu mononäidendiga „Vennas". Draamateatris, Estonias, Endlas, Noosooteat- Emakeelepäeval, 14. märtsil 2016 anti üle ris ja Rakvere teatris. 2015. aasta näitekirjanduspreemia Urmas Lennukile kogumiku „Ükskord Eestimaal“ Riikliku kultuuripreemia pikaajalise välja- eest, kus on kolm näidendit: „Rongid siin paistva tegevuse eest sai lavastaja ja balleti- enam ei ...“, „Päeva lõpus“ ja „Ema oli õuna- tantsija Ülo Vilimaa. puu“ (väljaandja Ugala Teater). Näitekirjan- duse kategoorias olid nomineeritud veel Riikliku kultuuripreemia 2015. aastal avalik- kuus teatriteost: Eero Epneri, Tarmo Jüristo, kuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest sai Aare Pilve „Savisaar“; Eero Epneri, Hendrik näitleja Marika Vaarik (rollide eest Teater Kaljujärve, Kaarel Oja „Kodumaa karjed“; NO99 lavastustes). „Neljakuningapäev“; Tiina

434 Laanemi „Estonian hikikomori“ ja „Pildilt Wassermanni „Caxamalca kuld“). kukkujad“; Urmas Vadi „Head tüdrukud lä- Kolmandat korda tunnustasid Raadioteatrit hevad taevasse (teised vaatavad ise, kuidas MTÜ Kakora kuuldemängude kuulamise ja saavad)“. hindamise nõukogu nägemispuudega liik- med 2014.–15. aasta loomingu eest: Harjumaa 2015. aasta teatripreemia pälvis Parima kuuldemängu autor – Andrus Kivi- Rahvusooper Estonia solist Mart Laur. Pree- rähk, „Kaheksa varbaga kuningas“. mia anti üle Harjumaa teatripäeval, 1. aprillil, Parim naisosatäitja – Piret Kalda, Sanitari Harju Maavalitsuse ja Harjumaa Omavalit- roll kuuldemängus „Kaheksa varbaga kunin- suste Liidu poolt koostöös RO Estoniaga. gas“. Pärnumaa aasta noore tegija tiitli pälvis Parim meesnäitleja – Andres Raag, Juhan Endla teatri lavastaja Laura Mets. Pärnumaa Liivi roll Rein Põdra kuuldemängus „Kunin- omavalitsuste liidu kultuuri- ja spordikomis- gapuu“. joni kultuuriauhinnad anti kätte 8. jaanuaril Parim lavastaja – Aare Toikka, Jim Ashilevi 2016. aastal Pärnu Kontserdimajas toimunud kuuldemäng „Godzilla“. Tähesäral. Parim kõrvalosatäitja – Katariina Unt kuul- demängus „Godzilla“. Tartu Kultuurikandjad 2015: Eritunnustus – Margo Kõlar, „Kuningapuu“ Aasta teose looja – koreograaf ja lavastaja muusikaline kujundus. Renate Keerd. Aasta uustulnuka preemia – teatri Must Kast Eesti Näitlejate Liidu auhind – Raivo E. lavastaja ja näitleja Silver Kaljula. Tamm. Aasta kultuurisündmus – Tartu Uue Teatri Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks valiti Leo- lavastus „Odysseia“. nid Ševtsov. Tunnustusüritus toimus 17. veebruaril Athena keskuses ja selle lavastas Katrin Pärn. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhinna 2015. aasta laureaat on Viljandi linna 2015. aasta teatripreemia sai helilooja, sõnalavastuste muusikaline kujun- Andres Tabun säravate rollide eest lavastus- daja ja näitleja Ardo Ran Varres, muusika- tes „Amalia“ ja „Ema oli õunapuu“. liste kujunduste eest lavastustele „Ekke Eesti Vaegkuuljate Liidu „Selge kõneleja Moor“ (Kuressaare Linnateater, VAT Teater, 2015“ auhinna pälvis teatrinäitlejate kategoo- Lavakunstikool) ja „Libahunt“ (R.A.A.A.M). rias Helgi Sallo. Auhinna andsid 27. det- Auhind anti üle 3. märtsil 2016 pärast lavas- sembril enne „Minu veetleva leedi“ etendust tuse „Popi ja Huhuu“ esietendust Theatru- üle Eesti Vaegkuuljate Liidu esindajad mis. Külliki Bode ja Ene Oga. 27. Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat on Raadioteatri näitlejaauhind: Villu Kangur. 12. aprillil anti Palamusel üle Tambet Tuisk – vaimuka sõnamängulise osa- MTÜ Sokuturi poolt annetustena kogutud täitmise eest Andres Noormetsa kuuldemän- preemiasumma 4615 eurot ja 61 senti ning gus „Asjad“ (Hääl 1) ning minimalistliku skulptor Ahti Seppeti taies „Kolmveerand ja sisutäpse järjejutulugemise eest (Jakob õuna”.

435 Eesti loovagentuuride Loovusfestivalil Kuld- Naispeaosa: Marika Vaarik – nimiosa lavas- muna pälvis disainiagentuur Refleks 2015. tuses „Savisaar“ ja osatäitmine lavastuses „El aasta digiagentuuri Kuldmuna Vaba Lava Dorado: klounide hävitusretk“ (mõlemad kuraatoriprogrammi lavastuste visuaalse Teater NO99). identiteedi ja lahenduste eest. Meespeaosa: Jaak Prints – osatäitmine lavas- EESTI TEATRI AASTAAUHINNAD tuses „Kodumaa karjed“ (Teater NO99).

Auhinnad 2015. aasta loomingu eest anti üle Naiskõrvalosa: Hilje Murel – Glorie lavastu- rahvusvahelise teatripäeva pidulikul tähista- ses „Grace ja Glorie“ (Sundown Entertain- misel 27. märtsil 2016 teatris NO99, kätteand- ment), Dorine lavastuses „Tartuffe“ (Eesti misest tegi ülekande Eesti Rahvusring- Draamateater) ja osatäitmine lavastuses hääling. Auhindade väljaandja on Eesti Teat- „sugu: N“ (Vaba Lava). riliit, rahastajad Eesti Kultuurkapital ja Eesti vabariigi kultuuriministeerium. Meeskõrvalosa: Indrek Sammul – Cléante lavastuses „Tartuffe“ ja osatäitmised lavastu- TEATRIKUNSTI ERIAUHIND ses „Kaart ja territoorium“ (mõlemad Eesti Annab välja Eesti Teatriliidu juhatus. Draamateater). Lavastaja-kunstnik Ene-Liis Semper, kuraa- tor Eero Epner, näitlejad Rea Lest, Jörgen Sõnalavastuste muusikalise kujunduse au- Liik, Helena Pruuli, Jarmo Reha ja Simeoni hind Sundja ning näitejuht Tiit Ojasoo (kõik Tea- Eesti Autorite Ühingu žürii: Olav Ehala, ter NO99) ja produtsent Maret Kukkur (Eesti Tõnu Kõrvits, Märt-Matis Lill. Lavastuskunstnike Liit) – innovatiivse lähe- Helena Tulve – originaalmuusika ja muusi- nemise eest teatrikunstile, Praha kvadrien- kalise kujunduse eest lavastusele „“Delhi“ naali peaauhinna Kuldne Kaarik pälvinud tants“ (Theatrum). lavastusprojekti „Ühtne Eesti” eest. Ardo Ran Varres – originaalmuusika ja muu- sikalise kujunduse eest lavastusele „Krabat“ SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD (Tallinna Linnateater). Žürii: Luule Epner, Pille Jänes, Ott Karulin, Madis Kolk, Kalju Orro, Madli Pesti, Peeter MUUSIKALAVASTUSTE AUHINNAD Raudsepp. Žürii: Virge Joamets, Saale Kareda, Kerri Kotta, Tiina Mattisen, Raili Sule. Lavastaja: Artjom Garejev – lavastus „Vaen- Rauno Elp – ooperi „Cardillac“ nimiosalise lane“ (Vene Teater). rolli jõulise ja veenva lahendamise eest (Rah- vusooper Estonia). Kunstnik: Illimar Vihmar – kujundus lavas- Vello Pähn – Paul Hindemithi ooperi „Car- tustele „Laulud halli mere äärest“, „Romeo dillac“ ja Richard Straussi ooperi „Arabella“ ja Julia“ (mõlemad Eesti Draamateater) ning kontsertlavastuse kõrgetasemelise muusika- „45 339 km² raba“ (Endla Teater). lise teostuse eest (Rahvusooper Estonia).

436 BALLETIAUHIND TEATRITÖÖTAJA AUHIND Žürii: Heili Einasto, Ago Herkül, Kaja Kreitz- Žürii: Toivo Kaev, Anton Kulagin, Roland berg, Rufina Noor, Tiiu Randviir. Leesment, Enar Tarmo, Marika Tint, Krista Luana Georg – Tatjana lavastuses „Onegin“ Tool. (Eesti Rahvusballett). Lavastust ettevalmistava töötaja auhind TANTSUAUHIND Oliver Kulpsoo – Von Krahli Teatri ja vaba- Žürii: Kristiina Garancis, Laura Kvelstein, kutseline valgustaja. Meeskonnamängija, Evelin Lagle, Kaja Lindal, Jane Raidma. väljakujunenud loojavaimu ja rafineeritud Renate Keerd – väljakutsuvalt isikupärase silmaga kunstnik, kes kaitseb Siioni lõvina koreograafilise käekirjaga jõuline kunstniku- oma isikupärast käekirja. Prožektoritega kir- natuur füüsilis-visuaalses teatripildis. jutab poeemi, mis tõstab lavastuse teatri- põrandast lahti ning laseb tal peegelduda pil- ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND vedel ning meie südametes. Tasub meenu- Tunnustab erinevaid etenduskunste põimi- tada, et seal, kus pole valgust, on pimedus. vaid lavastusi, mis oma otsingulisuses avar- davad teatrikunsti väljendusvahendeid. Etendust teenindava töötaja auhind Žürii: Heili Einasto, Saale Kareda, Ott Karu- Madis Kirkmann – valgusala juhataja. Põh- lin, Kerri Kotta, Kaja Kreitzberg, Laura jalik ja järjepidev töö NUKU teatri valgusosa- Kvelstein, Evelin Lagle, Madli Pesti. konna ülesehitamisel, juhtimisel ja uuele Cabaret Rhizome – lavastused „Otsuse ana- tasemele viimisel; lisaks uuslavastuste val- toomia“ ja „Kuningas Oidipus“. guskujunduste loomine ja igapäevane pü- hendunud töö valgusala juhataja ja val- KRISTLLKINGAKESE AUHIND gustajana. Kahele noorele teatriinimesele esimeste mär- kimisväärsete lavatööde eest. Haldus- ja administratiivtöötaja auhind Žürii: Kristiina Garancis, Laura Kvelstein, Liina Viru – kirjandustoimetaja. 2015. aastal Evelin Lagle, Kaja Lindal, Jane Raidma. esietendunud lavastuste kavalehtede koosta- Raho Aadla – eriilmelised rollid lavastustes mise eest. 9 aastat pühendunud tööd Rah- „Klapp“ ja „Imelise otsinguil“ (Tallinna Tant- vusooperis Estonia kavaraamatute ning suteatris) ning otsingulised work-in-progress muude teatrilooliste trükiste koostamisel ja performance lavastused Kanuti Gildi SAALis toimetamisel. Läheneb tekstidele värske pil- 2015-2016. guga ja avab lavastusi nüansirikkalt. Liina koostatud sisukad kavad on raamaturiiuli- Žürii: Luule Epner, Pille Jänes, Ott Karulin, väärilised. Ooperiteater on Liina sügav ar- Madis Kolk, Kalju Orro, Madli Pesti, Peeter mastus, mis kajastub tema aupaklikus Raudsepp. suhtumises kolleegidesse ja soovis publikut Laura Mets – lavastused „45 339 km² raba“, harida. On oma töös põhjalik, täpne ja kiire. „Werther“, „Eedeni aed“ ja „Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid“ ( Endla Teatris) ning „Korduma kippuvad küsimu- sed" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias).

437 NIMELISED AUHINNAD muine); Mara – „Maarja kuulutamine“ (Theatrum); Esmeralda – „Jumalaema kiriku Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind kellamees“ (Emajõe Suveteater); Gädvi, Kats, Välja antakse kaks auhinda kuni 10 aastat Väike laps – „Börs ja Börsitar“ (Ugala); Kass teatritööd teinud noorele näitlejale või lavas- – „Kass, kes kõndis omapead“ (Vanemuine); tajale. Auhinna määramisel peetakse silmas Gerda –„Lumekuninganna“ (Vanemuine); kandidaadi erialast arengut. Helina, Marina, Tädi – „Tühirand“ (Vane- Žürii: Üllar Saaremäe, Külliki Saldre, Gar- muine); Nastenka – „Valged ööd“ (Theat- men Tabor, Juhan Ulfsak, Katariina Unt. rum); Monika – „Juveliiri poe ees“ (Theat- rum); osatäitmine telesarjas „Klass: Elu pä- Ursula Ratasepp – osatäitmised lavastustes rast“ (ERR) ning filmiroll Erna – mf „Risttuu- „Melujanu“ (Tallinna Linnateater); „sugu: N“ les“ (Allfilm / Baltic Pine Films). (Vaba Lava); Õde James – „Kahtlus“ (MTÜ Pikk Mari); Roberta – „Harakale haigus …“ Natalie Mei nimeline auhind (Tallinna Linnateater); Mari – „Kuldne Lu- Antakse muusikalavastuse kõrgetasemelise rich“ (Eesti Draamateater); Caroline Cassidy kujunduse esiletõstmiseks. – „Kassirabal" (Tallinna Linnateater); Tatjana Žürii: Arne Mikk, Jaan Mikkel, Rosita Raud, – „Utoopia rannik. I osa. Teekond“ (Tallinna Inga Vares. Linnateater); Carol Conway – „Aeg ja pere- Maarja Meeru – isikupärase värvilahendu- kond Conway“ (Tallinna Linnateater); „Tal- sega kunstilise terviku loomise eest mas- linna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu“; taapse lavapildi ja karakteersete kostüümide Erica – „Ma armastasin sakslast“ (Tallinna kaudu Georges Bizet’ ooperile „Carmen“ Linnateater); Kristi – „Wargamäe Wabariik“ (Vanemuine). (Tallinna Linnateater); Julia – „Romeo ja Julia“ (Emajõe Suveteater); Cordelia – „Head Reet Neimari nimeline kriitikaauhind ööd, vend“ (Eesti Draamateater, Kanuti Gildi Annab välja Eesti Teatriliidu juhatus. SAAL); Anna van Gogh – „Vincent“ (Tallinna Pille-Riin Purje – järjepideva näitlejale pöö- Linnateater); „Impro 3 – Punane Hanrahan“ ratud tähelepanu, harvaesineva süvenemise (Tallinna Linnateater); Koor – „Kuidas ma ja põhjalikkuse eest 2015. aastal ajakirjandu- õppisin sõitma“ (Tallinna Linnateater) ning ses avaldatud teatriartiklites ning Tallinna filmirollid Kertu – mf „Kertu“ (Amrion) ja Linnateatri 50-aastast tegevust kokkuvõtvas Kadri – mf „Vehkleja“ (Making Movies Oy, teoses „Olla!“. Allfilm, Kick Film). Priit Põldroosi nimeline auhind Laura Peterson – osatäitmised: Jekaterina – Teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuu- „“Delhi“ tants“ (Theatrum); Marta – „Joob- rimusliku või teatripedagoogilise tegevuse nud“ (Theatrum); Célimène – „Misantroop“ eest. (Theatrum); Elizabeth – „Ring“ (MTÜ Kell Žürii: Kadi Herkül, Piret Kruuspere, Ingo Kümme); Fanny – „Tuulesaared“ (Theatrum, Normet, Katri Aaslav-Tepandi, Lea Tormis. HEF); Naine – „Planeet“ (Theatrum); Naine Andres Laasik – sisuka, rikkalikule arhiivi- – „Peeter Volkonski viimane suudlus“ (Tartu materjalile toetuva, uurimuslikus laadis väl- Uus Teater); Iti – „Nukitsamees“ (Vane- japeetud raamatu „Teatri vang. Leo Kalmeti

438 kirjutamata elulugu“ (2014) eest; samuti ar- EESTI SÕLTUMATU ETENDUSKUNSTI vestades varasemat sisukat elulooraamatut AUHINNAD „Filmilavastaja ja näitleja . Ikka hea pärast“ (2011) ning pikaajalist viljakat Auhinna 2015. aasta loomingu eest andis kriitikutegevust. välja 29. aprillil, rahvusvahelisel tantsupäe- val, Kanuti Gildi SAAL koostöös Eesti Teat- Salme Reegi nimeline auhind riuurijate ja -kriitikute Ühendusega. Auhinda Kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö toetab Eesti Kultuurkapital. Žüriisse kuulu- eest. sid Madli Pesti (Eesti Teatriuurijate ja -kriiti- Žürii: Enn Lillemets, Haide Männamäe, Kat- kute Ühendus, Vaba Lava), Riina Oruaas rin Nielsen, Reeda Toots, Jaanus Vaiksoo. (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus), Mirko Rajas – meisterlik ja kütkestav peaosa Priit Raud (Kanuti Gildi SAAL) ja Triinu lavastuses „Kentsakas juhtum koeraga öisel Aron (Sõltumatu Tantsu Ühendus). ajal“ (NUKU Teater). Auhinna laureaadid: Riina Maidre ja Flo Ka- Nimelised auhinnad, mis antakse üle searu lavastusega „House Music” – perfor- auhinnale nime andnu sünniaastapäeval matiivne installatsioon, mis muutis tänava lavaruumiks ja ühendas kogukonna. Lavas- Voldemar Panso nimeline auhind tus esietendus 20. augustil Flo Kasearu Ma- Liisa Saaremäel, lavakooli 27. lennu näitle- jamuuseumi ees etenduskunstide festivali jaüliõpilane. SAAL Biennaal 2015 raames. Preemia võitja kuulutati välja 30. novembril, pärast „Ekke Moori“ etendust Kanuti Gildi Henri Hüti nimeline muusikalise kujun- SAALis. Preemiat rahastab Eesti Kultuurka- duse eripreemia: pital ja selle andis üle Eesti Teatriliidu esi- Renzo Van Steenbergen – performatiivse mees Ain Lutsepp. heli-muusika hooaja eest.

Karl Adra nimeline auhind STIPENDIUMID Žürii: Lea Tormis, Piret Kruuspere, Ingo Nor- Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipen- met, Kalju Orro ja Margot Visnap. diumi pälvis Inna Sulg, tantsukinesioloogia Kersti Kreismann – draamanäitleja, kelle ja -anatoomia valdkonna õppejõud Tallinna korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi Ülikoolis. Stipendiumi väljaandja on Eesti selgus kõige paremini publikuni jõuab. Au- Tantsuhariduse Liit. hind anti üle 17. märtsil 2015 Eesti Draama- Tartu Kultuurkapitali hotell Londoni sihtka- teatris. Auhinnaga kaasneb Sándor Sterni pitali 2015. aasta stipendiumi pälvisid Vane- joonistuse järgi Vaike Pääsukese poolt kujun- muise teatri draamanäitlejad Linda Kolde ja datud auaadress ning Kultuurkapitali raha- Tanel Jonas (2014. aasta stipendiumi pälvis line preemia. Maria Soomets). Mait Agu nimelise tantsustipendiumi päl- visid Tallinna Ülikooli koreograafia magis- triõppe kevadel lõpetanud koreograafid Tatjana Romanova ja Jaan Ulst.

439 Komeediklubi, Kinoteatri ja Pointi poolt KOLLEEGIPREEMIAD väljaantava Naljastipendiumi pälvisid Laura Kalle ja Rauno Polman. RAHVUSOOPER ESTONIA 109. hooaeg (2014/2015) Eesti Rahvuskultuuri Fond Preemiad andis üle kultuurikomis- SA nõukogu stipendium loominguliseks joni esimees Laine Randjärv. tegevuseks: Urve Tauts. Parimad kolleegid: ooperisolist Rauno Elp, Adelaide’i Eesti Muinsuskaitse Seltsi fondi balletiartist Sergei Upkin, orkestriartist stipendium Rahvusooper Estonia naistantsi- Adam Jeffrey, kooriartist Sven Tarlap, rek- jale loominguliseks tegevuseks: Ketlin Oja. laamijuht Alo Lõoke, heliala juhataja Kalev Alexander Kofkini fondi stipendium toeta- Timuska, värvija Malle Kaalep, peakokk maks näitlejate ja lavastajate täiendõpet vä- Kalvi Sedrik ja pianist-repetiitor Jaanika lismaal: Janek Joost, Piret Krumm ja Rand-Sirp. Katariina Tamm. Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium toeta- TALLINNA LINNATEATER maks loomingulist tegevust Eesti ajaloo mõ- Parim lavastus – „Kurbus ja rõõm kaelkir- testamisel teatris: näitleja Merle Jääger, jakute elus“, lavastaja Diana Leesalu. dramaturg Ülle Kauksi ja lavastaja Ain Mäe- Parim lavakujundus – Vladimir Anšon, „Ta- ots, silmas pidades 2015. aastal valminud la- gasitulek isa juurde“. vastust „Obinitsa”, et tunnustada aastate- Parim lavastust toetav kujundus – Emil Kal- pikkust tegevust Setumaa paikkondliku aja- las,valguskujundused lavastustele „Melu- loopärandi ja kultuuri mõtestamisel ja esita- janu“ ja „Tagasitulek isa juurde“). misel teatrikunsti abil. Parim meesosatäitja – Lembit Ulfsak,Tagasi- Rain Lõhmuse fondi stipendium toetamaks tulija lavastuses „Tagasitulek isa juurde“. noori andeid: Maria Netti Nüganen, õpingu- Parim naisosatäitja – Hele Kõrve, Kaelkirjak teks Amsterdami Kunstikoolis Hollandis la- lavastuses „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute vastaja-koreograafi erialal. elus“. Voldemar Panso fondi stipendium toetamaks Parim meeskõrvalosatäitja – Priit Pius, „Kur- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakuns- bus ja rõõm kaelkirjakute elus“). tikooli üliõpilaste ja magistrantide õppereise: Parim naiskõrvalosatäitja – Epp Eespäev, Mehis Pihla, osalemiseks Robert McKee Ema lavastuses „Sügise unenägu“ ja Proua stsenaristika seminaril „Story“ Iirimaal. Klaudi lavastuses „Tagasitulek isa juurde“. ERKF stipendium: Ardo Ran Varres, muu- Parim lavastusala töötaja – vanemrekvisiitor sika loomiseks muusikalavastusele „Käidi ja Terje Kessel-Otsa. külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas Parim maja töötaja – trupijuht Triinu Sil- võrsuma“ (esietendus aprillis 2016). laste. Eripreemia – Kalju Orro (Teatrisõprade klu- bis toimuvate juubelisündmuste vedamise, alatise ajaloo talletamise ja kõiges kaasamõt- lemise eest). Juhtkonna näitlejapreemia – enim etendusi andnud meesnäitleja Argo Aadli ja nais-

440 näitleja Maiken Schmidt. Parim maja töötaja Igiliikur (enim etendusi andnud naisnäit- – publikuteenindaja Anneli Meister ja auto- lejad) – Katri Pekri ja Kaisa Selde (282 eten- juht Märt Keerutaja. dust). Indrek Ojari pälvis ka Linnateatri sponsorite tunnustuse – ta pälvis nii ESPAKi kui ka Eesti EESTI DRAAMATEATER Päevalehe preemia. Nordeconi preemia päl- Käsu-Ants (lavastajapreemia) – Theatrumi vis koristaja Ly Kustavus. kunstiline juht Lembit Peterson, Molière´i „Tartuffe“. NUKU TEATER Naispeaosa Suur Ants – Maria Klenskaja, Hooaeg 2014/2015 Annlouise’i rolli eest lavastuses „Viimasel Lipulaev (parim lavastus) – „Kentsakas juh- minutil“. tum koeraga öisel ajal”, lavastaja Sander Meespeaosa Suur Ants – Rein Oja, Orgon Pukk). lavastuses „Tartuffe“. Maailma Meister (parim kunstnik) – Britt Naiskõrvalosa Väike Ants – Hilje Murel Urbla Keller, „Kapten Granti lapsed” ja „Do- Dorine lavastuses „Tartuffe“. rian Gray portree”. Meeskõrvalosa Väike Ants – Indrek Sam- Pärl (parim naisnäitleja) – Helle Laas, „Aja- mul, töömees; detektiiv lavastuses „Kaart ja refrään”. territoorium“. Ladvaõun (parim meesnäitleja) – Mirko Ilu-Antsu preemia – Lilja Blumenfeld, Rajas, Christopher Boone’i roll „Kentsakas kostüümi- ja lavakujundus lavastusele juhtum koeraga öisel ajal”. „Tartuffe“. Suurim Üllataja – „Dorian Gray portree” Parim tehniline töötaja ehk Asi-Ants – val- mängupaik Heliose kino. gusemeister Triin Suvi. Rusikas Silmaauku (parim meeskõrvalosa- Abi-Ants ehk parim teenindav töötaja – täitja) – Andres Roosileht. müügijuht Elen Jaaska. Rusikas Vasakusse Silmaauku (parim nais- Kaval-Ants – Ülle Kaljuste, kes on alati kõrvalosatäitja) – Liivika Hanstin. valmis teatri heaks kaasa lööma: suusatab, Välk ja Pauk (parim helikujundaja) – Liina laulab, küpsetab – ja muu niikuinii. Kullerkupp. Aasta hõivatuimad näitlejad (preemiat toetas Puhas Võit (parim külaline) – lavastaja San- MyFitness) – Taavi Teplenkov (mängis 125 der Pukk. etendust, preemiat toetas MyFitness) ja Osavnäpp (parim töökodade töötaja) – õmb- Marta Laan (mängis 129 etendust). leja Jelena Meškova. Hall Kardinal (parim etendust teenindav töö- ENDLA TEATER taja) – grimeerija Aimi Etverk. Parim lavastaja – Laura Mets, lavastused Töömesilane (parim korraldus- või administ- „Werther“ ja “45339 km2 raba“. ratiivtöötaja) – kommunikatsioonijuht Parim naisnäitleja – Karin Tammaru, rollid Hannele Känd. lavastustes „Kahe lugu“, „Kõik naistest“, Majavaim (parim maja teenindav töötaja) – „Tramm nimega Iha“. majatehnik Villu Teder. Parim meesnäitleja – Priit Loog, rollid lavas- Auruvedur (enim etendusi andnud mees- tustes „Tramm nimega Iha“, „Midagi tõe- näitleja) – Are Uder (353 etendust). list“, „Peeter Paan“, „Kaunitar ja koletis“.

441 Parim kunstnik-kujundaja – Feliks Kütt, UGALA TEATER muusikalised kujundused lavastustele Parima lavastaja – Tanel Ingi lavastuse „45339 km2 raba“, „Siin elavad inimesed“, „Amalia“ eest. „Midagi tõelist“, „Kahe lugu“, „Peeter Parima kujundaja – Jaanus Laagriküll, Paan“, „Werther“. kunstnikutöö lavastusele „Ema oli õuna- Parim lavastust ettevalmistav ja tehniline puu“. töötaja – videomeister Terina Tikka. Parim naisnäitleja – Klaudia Tiitsmaa Ama- Parim administreeriv ja korraldav töötaja – lia rolli eest lavastuses „Amalia“. haldusjuht Kaido Lüll. Parim meesnäitleja – Janek Vadi Õppejõu Parim kõiki teatritöötajaid teenindav töötaja rolli eest lavastuses „Oleanna“. – kassapidaja Siret Ruus. Särava sutsu eripreemia – Andres Tabun, Parim kohviku töötaja – teenindaja Katti Tepo lavastuses „Ema oli õunapuu“ ja Janek Peedimaa Vadi Toorekung lastelavastuses „Väike Pii ja Hõivatuim naisnäitleja – Ireen Kennik (130 kiigelaud“. etendusega) ja hõivatuim meesnäitleja – Priit Parim lavastusala töötaja – lavatehniline juht Loog (132 etendusega). Gennadi Gorjajev. Parim maja töötaja ja preemia „Südamega RAKVERE TEATER (76. aasta) tehtud töö“ – Ugala korraldusjuht Heigo Traditsioonilise raudnaela said: Teder. Parim naisnäitleja – Natali Lohk, Tuirevi Hil- Parim uus tulija – kostümeerija, juurdelõi- likaineni „Maailma parim küla“, Nataša kaja-modelleerija Pille Küngas. „Põhjas“ ning Nõid, Võõrasema ja Haldjas Eripreemia – Kristjan Suits, UBB ehk Ugala „Hansuke ja Greteke“. black box’i idee ja teostuse eest. Parim meesnäitleja – Toomas Suuman, John Andresson „Sina maga, mina pesen nõud“, Kõige hõivatumad Ugala näitlejad olid 2015. osaleja „Romaan”, Talumees ja Julius „Maa- aastal Klaudia Tiitsmaa (104 etendust), kel- ilma parim küla” ning Kostõljov „Põhjas”. lele pani eripreemia välja Espak, ja Kristian Parim lavastaja – Üllar Saaremäe, „Buratino” Põldma (92 etendust), keda premeeris Rahva ja „Hansuke ja Greteke”. Raamat. Parim kunstnik – Kristi Leppik, „Buratino” ja „Hansuke ja Greteke”. VANEMUINE Lihtsalt imeline – Tarmo Kesküll, lavastuse Draamatrupi kolleegipreemiaid: „Romaan” muusikaline juhtimine. Parim naispeaosa – Külliki Saldre, Helle roll Parim etendust teenindav kolleeg – Aune lavastuses „Üritus“. Kuul. Parim meespeaosa – Aivar Tommingas, Leo Parim lavastust ettevalmistav kolleeg – Tiit roll lavastuses „Üritus“. Kalm. Aasta lavastuseks hindas draamatrupp Uku Parim teenindaja – Külliki Koulen. Uusbergi autorilavastuse „Üritus“. Parim korraldaja – Mari Rohtla. Parim naiskõrvalosa – Piret Laurimaa, rollid lavastustes „Head tüdrukud lähevad tae- vasse“, „Üks mees, kaks bossi“, „go neo und romantix“.

442 Parim meeskõrvalosa – Priit Strandberg, rol- Parim meesnäitleja – Ago Anderson rollide lid lavastustes „Meie oma tõde, meie oma eest lavastustes „Valged heteromehed“, õigus“, „Üks mees, kaks bossi“, „Obinitsa“, „Tramm nimega Iha“ ja „Midagi tõelist“. „Lotte Unenäomaailmas“. Parim lavastus – „Tramm nimega Iha“, Hea kolleegi preemia – Priit Strandberg. lavastaja Ingomar Vihmar. Aasta hõivatuim näitleja – Karol Kuntsel (110 etendust). UGALA TEATER 2014/2015 hooaja Kuldõuna-nimelised pree- Vanemuise loomenõukogu aastaauhinnad: miad. Larseni balletiteatri aastaauhind – Janek Sa- Parim kujundus – muusikal „Hiired on hii- volainen, Vanemuise teatri balletiartist ja red“, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatri- paljude lavastuste koreograafia looja. kunsti visuaaltehnoloogia 10. lennu üli- Nissan Autospiriti muusikateatri aastaau- õpilased Marko Odari, Laura Maria Mäitsi, hind – Kadri Sepalaan, Vanemuise sümfoo- Eliisa Vellama, Liisa Liksori, Anni Eimpalu, niaorkestri kontsertmeister. Kaisa Riivaldi, Maarja Räni, Katre Sulase, EMT sõnateatri aastaauhind – Priit Strand- Meeli Tuoppi ja Anna Rosalie Uudre. berg, mitmekülgse loomingulise tegevuse Parim naisnäitleja – Klaudia Tiitsmaa, pea- eest. osa lavastuses „Amalia“, samuti Katharina, Kinema tehnilise töötaja aastapreemia – Ma- Krista ja Yolanda rollid lavastuses „Hirm rika Raudam, dekoratsiooniala juht. sööb hinge seest“ ning Nora roll lavastuses Kinema administratiivtöötaja aastapreemia – „Kaheksajalg“. Mikk Männaste, IT-spetsialist. Parim meesnäitleja – Tanel Ingi, Võõramaa- lane Ali lavastuses „Hirm sööb hinge seest“ PUBLIKUPREEMIAD ja Mauno lavastuses „Kaheksajalg“. Parim lavastus – „Amalia“, lavastaja Tanel RAHVUSOOPER ESTONIA Ingi. SEB Panga publikupreemia – Helen Lokuta ja Oliver Kuusik. RAKVERE TEATER Hooaeg 2014/2015 TALLINNA LINNATEATER Naisnäitleja – Saara Kadak. Publikupreemia – Indrek Ojari. Meesnäitleja – Margus Grosnõi. Parim lavastus – „Uno bossa ehk Uno Loobi NUKU TEATER seitse elu“, lavastaja Hardi Volmer. Puhas Kuld – „Kentsakas juhtum koeraga Hooaeg 2015/2016 öisel ajal”, lavastaja Sander Pukk. Naisnäitleja – Saara Kadak. Meesnäitleja – Üllar Saaremäe. ENDLA TEATER Parim lavastus – „Maailma parim küla“ Ajavahemik märtsist 2015 kuni märtsini (lavastaja Jaanus Rohumaa). 2016. Parim naisnäitleja – Kadri Adamson, rollide eest lavastustes „Olga, Irina ja mina“, „45 339 km² raba“ ja „Midagi tõelist“.

443 DRAAMA 2015 TUNNUSTUSED VÄLISMAALT Martelli publikulemmiku auhinna pälvis Tartu Uue Teatri ja Tartu Ülikooli Viljandi EFFE Labeli 2015–2016 märgistus anti 31 riigi Kultuuriakadeemia 10. lennu (Teater Must sündmustele, Eestist pälvisid selle 24 festi- Kast) koostöös sündinud Ivar Põllu lavastus vali, teiste hulgas Tallinn Treff Festival, Bir- „1987“. Auhinnaks Martelli publikupreemia gitta Festival ja NoTaFe. Euroopa parimaid laureaatidele on viiepäevane inspiratsiooni- festivale koondav märgistust EFFE Label an- ja puhkusereis Prantsusmaale Martelli takse välja festivalide silmapaistva kvaliteedi konjakimõisasse. tunnustamiseks. EFFE märgistusel on kolm kriteeriumit: kunstiline pühendumus, kogu- NÄIDENDIVÕISTLUS konna kaasamine ja festivali rahvusvaheline Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendi- ja ülemaailmne suunitlus. võistluse laureaadid kuulutati välja 16. ok- toobril Tallinna Kirjanike Liidu Musta Laega Praha kvadriennaalil 22. juunil toimunud au- saalis. Näidendivõistlusele laekus 92 näiden- hinnatseremoonial Archa teatris pälvis Tea- dit ning neid luges ja hindas kuueliikmeline ter NO99 „Ühtse Eesti“ teemaline eks- žürii: Peeter Helme, Ott Karulin, Kertu Mop- positsioon Praha lavastuskunstnike kvad- pel, Siret Paju (esinaine), Raivo Trass ja riennaali peapreemia (Golden Triga). Lisaks Andrus Vaarik. pälvis Eesti ekspositsioon kuldmedali inno- I preemia: vaatilise lähenemise eest lavakujundusele. Piret Saul-Gorodilov „Tark mees taskus“. II preemia: Festivali Draama 2015 Balti Teatri Foorumi Loone Ots „Gerondid ehk Lõpp“. programmi parima lavastaja preemia sai Vla- III preemia: dislavs Nastavševs Teatris N099 tehtud la- Kiti Põld „Mata mind kaunilt“. vastuse „Tõde, mida ma olen igatsenud“ Eripreemiad: Tiit Palu „Lugusid loomadest“ eest; parima näidendi preemia said Mari-Liis ja Katrin Ruus „Poolonu ehk Teekond sini- Lill ja Paavo Piik Eesti Draamateatri ja Tal- sesse“. linna Linnateatri ühisprojekti „Varesele valu Ära märgitud: Erki Aule „Astuge edasi!“ ja ...“ ja „Harakale haigus ...“ eest. Draama 2015 Liis Lukk „Kallis, ma olen õnnelik“. festivali Balti Teatri Foorumi programmis näidati lavastust „Varesele valu ...“. ESSEEKONKURSS 15. jaanuaril kuulutasid Suurbritannia suur- Tartu Uue Teatri ja Kompanii Nii koostöös saadik Eestis Chris Holtby ja Eesti Rahvus- valminud lavastus „PURE MIND“ võitis balleti kunstiline juht Toomas Edur etenduse peapreemia rahvusvahelisel teatrifestivali „Uinuv kaunitar“ eel välja esseekonkursi Valgevenes „II Theatre Youth Forum”. Lavas- „Minu tantsuelamus“ võitjad. tuse autor ja lavastaja on Renate Keerd, esi- Parima töö autoriks oli nooremas vanuse- tajad Liisa Tetsmann, Taavi Rei, Gerda- rühmas Mirel Mesila Tallinna Reaalkoolist Anette Allikas, Maarja Roolaht ja Imre Õuna- ja vanemas vanuserühmas Stina Aava Gus- puu. tav Adolfi Gümnaasiumist. Laureaatidele on auhinnaks sõit Londonisse sealse balletieluga Tartu Üliõpilasteatri lavastus „Pärast kald- tutvuma. kriipsu“ (autor Viktor Krasovski, lavastaja

444 Kalev Kudu) pärjati Minskis rahvusvahelisel Esinesid Aet Ader, Siim Tuksam, Priidu üliõpilas- ja noorteteatrite festivalil Teatralny Adlas, Johannes Veski, Marten Kaevats, And- Kufar 2015 žürii eripreemiaga valgevene dra- res Noormets ja Veronika Valk. Päeva kulgu maturgia toetamise eest. suunas ja arutelusid juhtis Jaanika Juhanson.

KONVERENTSID 6.–7. juunini toimus Saueaugu Teatritalus Teatriteaduse Üliõpilaste Looži (TÜL) 18. ke- 23. jaanuaril toimus Vaba Lava teatrikeskuses vadkool pealkirjaga „Siit koolist, sealt koo- lavastusprojekti „Eesti ajalugu” raames aja- list, keskpõrandale kokku”. Ettekanded olid lookonverents Pecha Kucha formaadis ehk sissejuhatuseks Draama festivali ajal toimu- igal esinejal oli rangelt ainult 6 minutit ja 40 vale teatrihariduseteemalisele konverentsile. sekundit oma ajalootõlgenduse esitamiseks. Kolmes paneeldiskussioonis võtsid sõna noored teatriteadlased Tartu Ülikoolist, näit- 24. jaanuaril toimus lavakunstikoolis teatri- leja- ja lavastajatudengid Viljandi kultuuri- kriitika arutelu „Kriitik vs praktik. Kuidas lu- akadeemiast ning lavakoolist, koreograafia- geda kriitikat ja kuidas vastata meediale?” tudengid Tallinna Ülikoolist ja EKA stseno- Vestlusringis osalesid Ott Karulin (Sirbi pea- graafiatudengid. toimetaja, teatrikriitik), Keiu Virro (ETV saate „Ringvaade” toimetaja, Klassikaraadio saate 7. septembril toimus Tartu ülikoolis ümar- „Teatriluup” toimetaja-saatejuht, teatrikriitik, laud „Teatriharidus Eestis“. Seoses 2015. Müürilehe kolleegiumi liige), Evelin Lagle aasta Eesti Teatri Festivali DRAAMA pro- (tantsukriitik ja -uurija, ajakirja Tantsuinfo grammiga, mille üks osa oli teatrikoolidel, Kuukiri toimetaja). Vestlust juhtis Eva-Liisa keskenduti teatrihariduse olevikule ja tulevi- Linder. Arutelu toimus Artishoki, Müürilehe, kule. Arutelul osalesid kõik teatriga seotud Rada7, U, Värske Rõhu, ÕU ning Lasteteatri haridusasutused: Eesti Muusika- ja Teatri- blogi poolt ellu kutsutud omaalgatuslike kul- akadeemia, kus õpetatakse näitlejaid, lavas- tuurimeediate kriitikakursuse raames. tajaid, dramaturge ja ooperilauljaid (Peeter Raudsepp, Kirstel Pappel, Auri Jürna); TÜ 20. märtsil korraldas ASSITEJ Eesti Keskus Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide rahvusvahelise lastele mõeldud teatri päeva osakond, kus koolitatakse näitlejaid, lavasta- puhul Piip ja Tuut Mängumajas seminari jaid, koreograafe, butafoore ja teatri visuaal- „Teater kooli ja lasteaeda: kunst või hal- tehnolooge (Garmen Tabor, Eve Komissarov, tuura?“. Seminaril arutleti lasteteatri olu- Kai Valtna); Eesti Kunstiakadeemia stseno- korra üle Eestis. Esinesid Kirsten Simmo, graafia osakond (Lilja Blumenfeld); Tallinna Rait Avestik, Kaido Rannik, Toomas Tross jt. Ülikooli koreograafia osakond (Heili Ei- nasto), teatriteaduse eriala Tartu Ülikoolis 8. mail toimus Arhitektuurikatlas Eesti Teatri (Anneli Saro) ning huvikool Drakadeemia, Agentuuri jagatud mõtete sarja kohtumine kus koolitatakse näitekirjanikke (Siret Paju). teater | ruum. Seminaripäev jagunes ette- Teatreid esindas Vanemuise direktor Toomas kanneteks, triloogideks ja aruteluks ning sai Peterson ja päeva modereeris TÜ teatritea- teoks koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega. duse lektor Madli Pesti.

445 13. septembril toimus Vaba Lava väikses saa- 16. oktoobril toimus Kirjanike Liidu Musta lis, teatrifestivali Draama 2015 raames, kon- Laega saalis Eesti Teatri Agentuuri jagatud verents OmaDramaturgiaTurg, kus anti üle- mõtete sarja teemapäev teater | tekst. Esine- vaade viimastel aastatel kolmes Balti riigis la- sid Luule Epner, Hent Kalmo, Urmas Len- vale jõudnud uuemast näitekirjandusest. Esi- nuk, Martin Algus, Tõnis Parksepp, Siret nesid Gintė Pranckūnaitė (Leedu teatri- Paju, õhtut juhtis Andrus Vaarik. Päeva teises kriitik), Marius Ivaškevičius (Leedu näitekir- pooles kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri janik), Rasa Bugavičute (Läti Näitekirjanike 2015. aasta näidendivõistluse võitjad. Kuue- Gildi esinaine), Ieva Rodiņa (Läti teatrikrii- liikmeline žürii, kuhu kuulusid Peeter Hel- tik), Siret Paju (Drakadeemia juhataja) ning me, Ott Karulin, Kertu Moppel, Siret Paju Martin Algus, kes rääkis oma värskest loo- (esinaine), Raivo Trass ja Andrus Vaarik, tõs- mingust intervjuu vormis (intervjueerija tis võistlusele saadetud 92 näidendi hulgast Andres Laasik). Vaba Lava plaane tutvust- esile 7 teksti. Katkendeid võidutöödest luge- asid Kristiina Reidolv, kuraatorid Oleg Lo- sid ette näitlejad Loore Martma juhen- jevski ja Madis Kolk ning Madli Pesti. da-misel. Korraldaja Eesti Teatri Agentuur. 23. novembril toimus Theatrumis prof Da- 18. septembril toimus Tallinna Kirjanike Maja riusz Kosiński (Varssavi Teatriinstituut, Jerzy Musta Laega saalis sarja „Etüüde nüüdiskul- Grotowski Keskus Wrocławis, Krakówi tuurist“ konverents pealkirjaga „(Mitte)koh- Jagellooni Ülikool) seminar „Teatris jääme tumine tundmatuga: kultuuriajaloo kuju- ellu”. Poola teatri 250. juubelile pühendatud tamine ja tõlgendamine etenduskunstides“. seminari tõlkis poola keelest eesti keelde Ma- Ettekanded: Madis Kolk – „Vaimulike kuju- rius Peterson. Korraldajad Theatrum ja Poola tamine eesti aja- ja kultuuriloolises teatris“, Vabriigi suursaatkond Eestis. Ene Paaver – „Suurmehed ja naissuurmehed uuemas kultuuriloolises dramaturgias“, Jaa- nika Juhanson – „Kultuurilugu kuuldemän- VESTLUS- ja KOHTUMISÕHTUD, gudes 1990. aastatest tänaseni“, Kerttu KOOLITUSED Männiste – „Kultuuriloo elustamine mälu- asutustes. Kunstitõde ja muuseumitõde“, 20. jaanuaril toimus Eesti Teatri- ja Muusika- Mari Laaniste – „Seal, kus meid ei olnud: muuseumis kohtumisõhtu nukunäitleja, -la- „Kohtumine tundmatuga”“, Pille-Riin Purje vastaja ja lastekirjanik Helle Laasiga, kaas- – „Liivale kirjutav Suuman“, Anneli Saro – vestlejateks „Ajarefrääni“ lavastaja Jaanika „Liivi kõnetused. Juhan Liiv eesti nüüdisteat- Juhanson ja teatriosakonna juhataja Kirsten ris“ ja Luule Epner – „Kokkusaamisi eesti Simmo. kultuurilooga Madis Kõivu dramatur- gias“. Samas toimus kogumiku „Võlus ja Seoses Stanisław Ignacy Witkiewiczi näiden- vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maa- divalimiku „Hullumeelne ja nunn: 14 pöö- ilm. Etüüde nüüdiskultuurist 5“ tutvustus. rast näidendit“ ilmumisega toimusid vestlus- Korraldajad Tallinna Ülikooli humanitaartea- õhtud Kołakowskist, Witkiewiczist ja poola duste instituudi (TÜHI) eesti kirjandus- ja kirjandusest 27. jaanuaril Tartu Lutsu raama- kultuuriuuringute keskus, Eesti Kirjanike tukogus, kus vestlesid Mihkel Kunnus Liit ja Eesti Kunstiakadeemia. ja Hendrik Lindepuu; 28. jaanuaril Tallinna

446 Kirjanike Majas Kirjanduslikul kolmapäeval 14. märtsil Särevi Teatritoas kostüümikunsti vestlesid Jürgen Rooste ja Hendrik Linde- töötuba, juhendajaks Kristel Maamägi; puu. 26. märtsil kohtumisõhtu ja töötuba teatrite butafooride juhendamisel; 29. jaanuaril toimus Vanemuise väikse maja 28. märtsil teatriteemalise perepäeva küla- ovaalsaalis Andra Teede „Estoplasti“ arutelu. lised olid Tiina Tauraite ja Erki Laur perega. Vestlust juhtis Ene Paaver. 28. märtsil tähistasid Rakvere Spordikesku- 9. veebruaril toimus Eesti Rahva Muuseumi ses harrastusteatrite rahvusvahelist teatri- näitusemajas konverents sarjast „Mus- päeva harrastusteater KaRakTer ja Eesti Kul{A}tuur“, mille alapealkiri oli „Areen“ ja Harrastusteatrite Liit. Toimus harrastusteat- mis keskendus teadusteatrile (ajaloo)muu- rite repertuaari ja suveprojekte tutvustav seumis. Teiste hulgas esinesid konverentsil teatrilaat ning turniir, kus võisteldi näitlemis- Riin Tammiste Taarka Pärimusteatrist ja Triin oskust, huumorimeelt ja sportlikke võimeid Siiner Luguteatrist. proovile panevates ülesannetes.

17. veebruaril toimus Estonia parklas muu- 28.-29. märtsil toimusid Tartu Näitemängude sika-aastale pühendatud II Estonia maraton, Päevad 2015, mille raames esinesid Tartu kus osalesid kultuuriministeeriumi, Eesti Uues Teatris igas vanuses Tartu õpilasnäitle- Rahvusringhäälingu, Eesti Draamateatri ja jad: 15 põhikooliõpilaste truppi, 5 algklassi- Rahvusooper Estonia võistkonnad. Võist- laste truppi ja 7 gümnaasiumitruppi. Esi- luste peakohtunik oli Allar Levandi, raja- nemisi jälgis žürii: Margus Kasterpalu, Hel- meister Mati Lilliallik ja võistlust kom- gur Rosenthal, Deivi Tuppits, Kaur Riismaa menteeris Taavi Libe. ning Peeter Piiri või Maret Oomer.

27. veebruaril toimus Eesti Rahvusballeti 7. aprillil astus Särevi Teatritoa sarjas „Pajats kunstilise juhi Toomas Eduri algatusel Talve- või poeet“ oma tekstidega publiku ette Lauri aias noorte balletiklubi esimene kohtumine. Saatpalu. Klubi hakkab kokku saama iga kahe kuu tagant ja mõeldud on see noortele vanuses Aprilli alguses toimus NUKU teatris Vene- 15–26. Esimene kokkusaamine oli pühenda- maa marionetimeistri Viktor Antonovi 10- tud balletile „Medea“, vestlesid Toomas päevane meistriklass. Õpetusest said osa Edur, endine baleriin ja balletipedagoog Tiiu nukumeistrid, näitlejad, kunstnikud ja TÜ Randviir ning Eesti Rahvusballeti solistid Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased. Luana Georg ja Sergei Upkin. Marionetimeistriklass toimus projekti „Euro- pean Puppetry Knowledge Exchange“ toel, 17. märtsil toimus Fotomuuseumis näituse mille eestvedajaks on Lubljana Nukuteater „Eesti balleti portreed“ autorite Stina Kase ja Sloveeniast ja partneriteks NUKU teater Ees- Maris Kerge vestlusõhtu. tist ning DRAK teater Tšehhist.

Märtsis tähistas Eesti Teatri- ja Muusikamuu- 16. ja 17. aprillil toimus Viljandis Tartu seum teatrikuud sündmustega: Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja

447 Ida-Tallinna Keskhaigla korraldatud rahvus- 24. aprillil toimus Kirjanike Liidu Musta vaheline konverents-koolitus „Häälepäev Laega saalis Eduard Vildele pühendatud 2015 – hääl kui algupärane sotsiaalmeedia“. konverents, esitleti kirjaniku 150. sünniaas- Teemadeks hääle kasutamine kõne- ja laulu- taks valminud uurimusi (Pille-Riin Larm, tehnikas ning hääle tervishoid. Riho Saard, Jaak Valge). Päeva lõpetas Jan Lisaks loengutele oli võimalus osaleda Kausi poolt kokku pandud kirjanduskava erinevates õpitubades, näiteks teraapiline Vilde tekstidest. hääletöö, häälele keskendunud Alexanderi tehnika jpm. 28. aprillil toimus VAT Teatri sarjas „VAT Ekstra“ vestlusring uurimaks rolle, millest 17.–19. aprillini toimus Tartu Uues Teatris ja naissugu leiab end nii teatrilaval kui iga- Genialistide Klubis Eesti Tantsuagentuuri päevaelus. Vestlesid Katariina Unt, Siret Paju korraldamisel loovate tantsukunstnike võr- ja raamatu „Naiseks olemise kunst" autor gustiku NOBA (Nordic-Baltic Dance Net- Katrin Saali Saul. work for Young Audiences) etendus- programm, töötoad ja arutelud. Esinejaid oli 30. aprillil toimus Eesti Draamateatri sarjas Taanist, Soomest, Hollandist ja Eestist. Koh- „LINK“: Ingomari Vihmari õhtu. Peateemaks tumise eesmärgiks oli leida ja vahetada ideid, lavastus „Laulud halli mere äärest“, samuti kuidas luua heal tasemel tantsulavastusi tema teised lavastused Draamateatris ja tea- noortele. ter laiemalt. Küsija Märt Avandi. 18. aprillil toimus Vanemuise väikese maja 8. mail toimus Vene teatri kunstilise juhi Igor ovaalsaalis mälestusõhtu, millega Vane- Lõssovi kolmas loominguline kohtumine muine märkis Epp Kaidu 100. sünniaasta- vaatajatega. Kavas oli Igor ja Platon Lõssovi päeva. Kaidu loometeest andis ülevaate film „2 : 0“ ja Igor Lõssovi näidendi „Polkov- Tartu Ülikooli teatriteaduse professor Anneli nik N-i dünastia“ ettelugemine. Saro, muusikalisi katkendeid lavastustest esi- tasid Vanemuise solistid Karmen Puis ja Ras- 11. mail esines Särevi Teatritoa luuleõhtute mus Kull, klaveril Ele Sonn. sarjas „Pajats või poeet“ Priit Strandberg. Viljandi Tantsunädala raames toimus 23.–25. aprillini rahvusvaheline non-conference peal- 13. mail oli Eesti Teatri- ja Muusikamuu- kirjaga „DANCE ARTIST IN/ AND/ TO/ seumi meenutusteõhtu pühendatud teatri- WITH/ AGAINST/ OR/ IN LOVE WITH kunstnik Eldor Renterile, samas avati Jane HIGHER EDUCATION IN DANCE“, mille Kaasi kujundatud näitus Renteri töödest. raames esinesid Viljandis tantsuhariduse aruteludes esinejad Saksamaalt, Austriast, 4.–14. juunini toimus Vanemuises Kollase Kanadast, Rootsist, Taanist jm. 29. aprillil toi- Kassi Suvekool, kuhu olid oodatud 13–16 mus Liis Varese õpituba ja esitleti noorte ko- aastased noored. Vanemuise ooperisolistide reograafide diplomilavastusi: Karoline Suh- Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel hovi „Las mehed kasvatavad vuntse“ TÜ valmis kümne päeva jooksul ooperilavastus. VKA mustas saalis ja Age Likmanni „Super- poolik“ Koidu Seltsimajas. 6.–7. juunini toimus Sõltumatu Tantsu Laval

448 Ungari koreograafi Márta Ladjánszki töötuba 10. septembril toimus Tartus Ülikooli koh- „Kuidas mängida ja luua üheaegselt”, kus viku Talveaias Madis Kõivu esimesele keskenduti erinevate improvisatsioonitehni- surma-aastapäevale pühendatud mälestus- kate kasutamisele loomingus. õhtu, kus rääkisid lavastusest „Keskmängu- strateegia“ ja Kõivust endast Luule Epner, 15. augustil kutsus Tallinna Linnateater oma Piret Kuusk, Arne Merilai, Eduard Parho- alale Arvamusfestivalil Paides, et arutleda menko ja Mart Trummal. teemadel kultuur ja alkohol, kultuur ja sot- siaalne vastutus ning moodsate ja traditsioo- 11. septembril toimus Tartu Ülikooli kirikus, niliste peremudelite kujutamine teatrilaval. festivali Draama raames, Teatrielu 2014 esit- Aruteludes osalesid Henrik Kalmet ja And- lus. Kogumikku tutvustas Ott Karulin, rus Vaarik, ettevõtja Rasmus Rask ja kultuu- arvustas Kadi Herkül. Tiia Sippol tegi üle- riminister Indrek Saar, Reet Aus, Krister vaate aasta teatristatistikast. Paris, Mihkel Raud ja Veiko Tubin, arutelusid juhtis Aro Velmet. 25. septembril osalesid Tallinna Linnateatri Teatrisõprade klubi vestlusringis „Reet Nei- 20.–24. augustini toimus Tallinnas Goltsman marit meenutades“ Lea Tormis, Anu Lamp, Balleti korraldamisel intensiivne treening- Elmo Nüganen, Piret Kruuspere, Pille-Riin maraton, kus tantsualaste töötubade juhti- Purje jt. Salvestas Eesti Rahvusringhääling. deks olid Polina Mitrjashina (Venemaa), Tatjana Tarabanova (Venemaa), Maria Golts- 11. oktoobril esitasid lavakad Näidendikuu man (Eesti) ning Oleg Gladkihh (Venemaa). raames EMTA lavakunstikooli valges saalis oma stand-up-monolooge ja näidendikatken- 4. septembril esitleti Tallinna Linnateatri deid. Laval olid noored dramaturgid ja näit- Teatrisõprade klubis teatri 50. juubeli puhul lejad Laura Kalle, Johan Elm ja Teele Pärn, ilmunud raamatut „Olla! 50 mälestust ja mä- Ingmar Jõela ja Jane Napp, Priit Põldma ja lestuste mälestust“, mille autor on Pille-Riin Ursel Tilk, Jan Teevet ja Ilo-Ann Saarepera. Purje. Loeti katkendeid raamatust ning näi- dati videolõike ja fotosid kunagistest lavas- Teatriteaduse Üliõpilaste Looži korraldatud tustest. Lugesid Mari Lill, Maria Avdjuško, vestlusõhtud kultuurilokaalis Arhiiv: Kaspar Velberg, Alo Kõrve, Ursula Ratasepp, 13. oktoobril vestles Euroopa teatriskeenest Külli Teetamm ja Argo Aadli, ürituse korral- NO99 dramaturg Laur Kaunissaare ja 20. ok- dajad olid Kalju Orro ja Veiko Tubin. toobril oli Näidendikuu kohtumisõhtu esine- jaks Ott Aardam. 8. septembril tähistati Underi ja Tuglase Kir- janduskeskuse muuseumiosakonnas Henrik 13. oktoobril toimus sarjas „VAT Ekstra“ Visnapuu 125. sünniaastapäeva. Ettekande vestlus pealkirjaga „Eesti mees on rändritsi- Visnapuu teatripärandist pidas Loone Ots, kas?”, mis keskendus EMTA lavakunstikooli avati näitus „Teatrikirjanik Visnapuu: avane- 27. lennu bakalaureuselavastusele „Ekke vad pildid“ ning katkendi komöödiast „Maa- Moor” ja tõi vestlusringi kokku lavastaja dam Sohk ja Pojad“ esitas projektitrupp Aare Toikka, ajaloolase Jaak Valge, filmi- ja „Hevi-8“.

449 rännumehe Riho Västriku. Vestlust moderee- 28.–30. oktoobrini toimusid Peterburi Alek- ris Mihkel Seeder ja see kuulus Eesti Teatri sandra teatris kaasaegset Euroopa dramatur- Agentuuri korraldatava Näidendikuu pro- giat tutvustavas sarjas arutelud, kolme grammi. uuema Eesti näitemängu teatraliseeritud ettelugemine ja vestlus autoritega: Mari-Liis Festival Kuldne Mask Eestis kutsus 15. ok- Lille ja Paavo Piigi „Varesele valu, harakale toobril Vene Teatrisse avalikule kohtumisele haigus“, Andra Teede „Estoplast“ ja Piret Novosibirski teatri Krasnõi Fakel peanäite- Jaaksi „Näha roosat elevanti“. Eesti näitekir- juhi Timofei Kuljabini, kelle lavastust „One- jandusele pühendatud nädal valmis koos- gin“ oli võimalus samas näha 16. ja 17. töös Eesti Teatri Agentuuriga. Ülevaate- oktoobril. Kohtumist modereeris Jaak Allik. loengu Eesti uuemast näitekirjandusest pidas Vanemuise teatri dramaturg Sven Karja. 19. oktoobril pidas vene lavastaja Boriss Pav- lovitš EMTA lavakooli valges saalis avaliku Näidendikuu puhul korraldas Rakvere Tea- loengu sotsiaalteatrist Venemaal. ter näidendiküsitluse: teatri arhiivist valiti välja seitse näidendit ja selgitati välja, millist 19.–21. oktoobrini toimus Teatriliidus Beebi- aegade jooksul lavastatud teksti sooviks pub- teatri töötuba, juhendaja Varvara Kurovina lik taas kuulda. Küsitluse võitis „Johannese (BabyLab, Moskva). passioon“, tekst kanti tervikuna ette 28. ok- toobril Rakvere Teatrikohvikus. 20. oktoobril allkirjastasid Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) nõukogu esi- 28.–29. oktoobrini toimus festivalil „Teater mees Eri Klas ja Leida Rammo lepingu, mil- noorele vaatajale“ Vaba Lava väikses saalis lega ERKFi juurde asutatakse Leida Rammo kogemusseminar „Väiketeatrite ellujäämis- Linnateatri fond. strateegiad“ ning Sõltumatu Tantsu Laval Fondi eesmärgiks on toetada Tallinna Linna- seminar „Kaasaegne teater ja haridus: mõned teatrit ning tunnustada teatri loomingulist mõtted ja võimalused“. Samas toimus ka kollektiivi. kaks õpituba: Toomas Trossi juhitud „Kloun ja koomika: inimlik vaatepunkt“ ja Aita 22. oktoobril esines Piret Kruuspere Underi Vaheri töötuba „Hääleimprovisatsioon tervi- ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminaril seks“. teemaga „Teatriajaloost ja -historiograafiast: eesti teatrikirjutuse näitel“. 29. oktoobril toimus Linnateatri Teatrisõp- rade Klubis meenutuste õhtu Noorsooteatri 22. oktoobril toimus Särevi Teatritoas Mari sünnist ja keskkonnast, mis uut teatrit ümb- Jürjensi luuleõhtu. ritses. Oma mälestusi jagasid Mari-Liis Küla, Lea Tormis, Märt Kubo ning teatri asutaja- 22. oktoobril toimus Näidendikuu raames liikmed lavakunstikateedri II lennust, fotode peale „Reha“ (autor ja lavastaja Andri Luup) valiku tegi Kalju Orro. etendust Kloostri Aidas vestluskohtumine Theatrumi uuslavastuse trupi ja lavastajaga. Sama juubelisarja järgmised sündmused „Linnateater 50: Voldemar Panso aeg“ toimu-

450 sid 26. novembril ja 19. detsembril. Kõnelesid jas Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Kirjanike Noorsooteatri esimese peanäitejuhi Volde- Liidu ja Drakadeemia koostöös näitekirjan- mar Panso kolleegid ja mõttekaaslased. duskoolitus Eesti kirjanikele. 2. novembril toimus Rakvere teatri väikse 28.–29. novembrini Sõltumatu Tantsu Laval maja kohvikus Iris Murdochi elu ja loomin- breiktantsu töötuba, juhendaja Marek Vetik. gut tutvustav õhtu. Vestlesid Murdochi tõl- kija Riina Jesmin ja „Musta printsi" lavastaja 26. novembril toimus Teatrisõprade klubis Gerda Kordemets. Vestlusele järgnes mängu- järjekordne Linnateatri juubelihooaega tähis- film Iris Murdochi elust "Iris" (2001). tav sündmus: „Linnateater 50: Voldemar Panso aeg“. Kõnelesid Noorsooteatri esimese VAT Teater tõlkis koostöös Goethe Instituu- peanäitejuhi Voldemar Panso kolleegid ja diga eesti keelde uued saksakeelsed näiden- mõttekaaslased. did ja 3. novembril kanti need lavastatud lugemistena ette: Jens Raschke „Kas kalad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi korralda- magavad?“ (tõlkija Eili Heinmets, lavastaja tud Panso Päevad 2015 kavas: Aare Toikka, näitleja Liisa Saaremäel); Tho- 26. novembril Särevi Teatritoas sarja „Pajats mas B. Hoffmann „Armastusarmastus? või poeet?“ Aita Vaheri luulekavaga „Siutsud Armastus!“ (tõlkija Liis Kolle, lavastaja Laura ja säutsud“. Teda saatis kitarril Marek Tam- Kalle, näitlejad Karmo Nigula, Jürgen Gan- mets. sen ja Lauli Otsar) ning Lutz Hüberi „Raev“ 27. novembril toimus kohtumisõhtu IX lennu (tõlkija Mihkel Seeder, lavastaja Jim Ashilevi, esindajatega. Kursust juhendas Merle Karu- näitlejad Evelin Võigemast ja Tõnis Niine- soo, lõpetajate hulgas on Roman Baskin, Too- mets) ja „Proua Müller peab lahkuma“ (tõl- mas Lõhmuste, Madis Kalmet, Guido Kan- kija Mihkel Seeder, lavastaja Auri Jürna, gur, Anne Veesaar, Marika Vernik jt. Õhtust näitlejad Elina Reinold, Aita Vaher, Liisa Pulk tegi otseülekande ERRi kultuuriportaal. ja VAT Teatrist Tiina Rebane, Margo Teder 29. novembril esitas lavakunstikooli 28. lend ning Tanel Saar). ehk Anne Türnpu ja Mart Kolditsa kursus muuseumis humoorikaid etüüde pealkirjaga 10. novembril toimus Polygoni Teatrikooli „Ese osutab vastupanu“. sarja „Õpilane : Õpetaja : Teater“ esimene seminar. Tamur Tohver ja Kärt Tomingas tut- 1. detsembril toimus Tallinna Kinomajas vustasid Anatoli Efrose teatrinägemust. Kaljo Kiisa mälestusõhtu: avati näitus ning Hariduslik sari on mõeldud nii praktiliste kavas olid digiteeritud ja restaureeritud män- kui ka teoreetiliste teemade ja maailmamai- gufilmid „Ohtlikud kurvid“ (Tallinna Kino- nega teatriinimeste tutvustamiseks. stuudio 1961, Gosfilmofondis 2010) ja „Hullumeelsus“ ( 1968, digitaal- 16. novembril toimus Theatrumi sarjas „Kuu- selt taastatud 2012). lamised“ Karol Wojtyła (paavst Johannes Paulus II ) „Juveliiri poe ees” teksti ettekanne 8. detsembril toimus Eesti Draamateatri Maa- helifragmentidega Theatrumi 2006. aastal lisaalis „LINK: Hääled. Jaan Kruusvall 75“. valminud lavastusest. Kirjanikku meenutasid ja katkendeid näiden- 23.–24. oktoobrini toimus Käsmu Loomema- ditest esitasid Aleksander Eelmaa, Hans

451 Kaldoja, Margus Kasterpalu, Maria Klens- 11. veebruaril avati Tallinna Linnateatri kaja, Mari Lill, Pääru Oja, Carmen Mikiver, Panso saalis fotonäitus „Fotograaf Mati Unt“. Margus Mikomägi, Tõnu Oja, Garmen Tabor. Eksponeeriti Mati Undi tehtud fotosid, mil- Sisse-juhatuse tegi kirjandusteadlane Toomas lest suurem osa oli avalikkuse ees esimest Haug. korda.

1. detsembril Kloostri Aidas sarjas „Kuulami- 20. veebruaril avati NUKU muuseumis näi- sed“ Fanny de Siversi „Jõuluaja kirju“. Esi- tus „Näitleja: Helle Laas“. Näituse looja oli nesid Vello Salo, Jaak Johanson ja Krista Citra muuseumi juht Maria Usk. Näitlejanäitus oli Joonas. muuseumi püsiekspositsioonis hooaja algu- seni. 15. detsembril Eesti Draamateatri Maalisaalis „LINK: Houellebecqi „Kaart ja territoo- 14. märtsist – 12. aprillini oli Mikkeli muu- rium““. Vestlesid Houellebecqi tõlkijad Ind- seumis teatrile pühendatud näitus „Komöö- rek Koff ja Triinu Tamm ning Houellebecqi dia kunst. Teatrikuu näitus commedia lugeja Taavi Eelmaa. Katkendeid tõlkimisel dell’arte’st”. 17. sajandi Itaalia teatri- ja karne- ja veel eesti keeles ilmumata raamatutest valiatmosfääri kajastasid Johannes Mikkeli luges Taavi Eelmaa. kogusse kuulunud Jacques Callot’ (1592– 1635) commedia dell’arte aineline ofordisari 21. detsembril kaitses Hedi-Liis Toome TÜ „Balli di Sfessania” ning selle eeskujul valmi- kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõu- nud skulptuurid. Näituse kuraator Kerttu kogus oma doktoritööd „The functioning of Männiste, kujundaja Maret Kukkur. theatre in the city of Tartu: a comparative perspective“ filosoofiadoktori kraadi taotle- 8. aprillil avati Tallinnas Salme Kultuuri- miseks teatriteaduse alal. Juhendaja profes- keskuses teatriloolase ja fotograafi Rait Aves- sor Anneli Saro, oponendid dr Peter Evers- tiku fotonäitus „Meie marionetid. Meie, mann (Amsterdami Ülikool) ja dr Ott Karulin. marionetid“. Näitusel oli 41 portree- ja grupi- fotot teatri Marionett nukkudest. Virtuaalses saatesarjas „Suitsuruumilood“ avaldati 2015. aastal vestlused Tanel Ingiga 10. aprillil avati Estonia teatri I rõdu galeriis ning Gert Raudsepaga. Sarja autor ja kaas- kauaaegse estoonlase, peadirigent Kirill vestleja Heigo Teder. Raudsepa (100. sünniaastapäeva puhul) büst, https://soundcloud.com / suitsuruumilood mille autor on skulptor Tõnu Maarand.

NÄITUSED 30. aprillil avati Alatskivil Liivi muuseumis näitus „Liivi mängides“, kus on kaardistatud 10. veebruarist – 17. märtsini oli Mari-Liis kõik Juhan Liivi elul ja loomingul põhinevad Küla 90. sünnipäevale pühendatud näitus lavastused, mis on Eestis lavalaudadele jõud- „Karakter värvis ja vormis“ Eesti Draama- nud Vanemuises, Rakvere Teatris, Endla teatri parketisaalis. Ene-Liis Semperi koosta- Teatris, Teater NO99s, Tartu Üliõpilasteatris tud näitusel on väljas valik Eesti teatrikunsti ja Liivi muuseumis. Näituse tekstid koostas suurkuju kavandeid. Piret Jaaks ja näituse kujundas Artur Kuus.

452 1. maist kuni 19. juunini oli RO Estonia I TEATRIERIALADE LÕPETAJAD rõdu galeriis avatud Rünno Lahesoo fotonäi- tus „Teekond“, mis andis ülevaate Tallinna EESTI KUNSTIAKADEEMIA Balletikooli endistest ja praegustest õpilastest Stsenograafia ning Eesti Rahvusballeti tantsijatest. Bakalaureuseõppe lõpetajad: Anette Konksi, Gerli Mägi, Epp Salulaid, 8. septembril avati Underi ja Tuglase Kirjan- Gerda-Katrina Samm, Kaia Tungal, Laura duskeskuses näitus „Teatrikirjanik Visnapuu: Verte. avanevad pildid“. Ettekande Visnapuu teat- ripärandist pidas Loone Ots ning katkendi EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA komöödiast „Maadam Sohk ja Pojad“ esitas projektitrupp „Hevi-8“. LAULUOSAKOND Bakalaureuseõppe lõpetajad: 19. novembril avati Sõltumatu Tantsu Lava Héloïse Susannah Emanuel Bernard (lektor kümnendale sünnipäevale pühendatud näi- T. Toomast), Anna Dõtõna (lektor H. Lepa- tus „10 kummardust gravitatsioonile“, kus laan), Janari Jorro (lektor T. Tampuu), Kadri- oli kujutatud Taavet Janseni, Liis Varese ja Liis Kukk (lektor H. Veskus), Egon Laanesoo Andreas W uurimustöö tehnoloogia ja inim- (lektor T. Toomast), Ille Saar (dots N. Kurem), keha suhetest. Kaamera abil oli vaadeldud Sander Sokk (dots R. Gurjev), Edgar Tron kukkumise struktuuri kui tantsu olemuse (lektor T. Toomast). väljendust, lammutatud kukkumine aatomi- teks ja laotatud seinale. Näitus jäi avatuks Magistriõppe lõpetajad: hooaja lõpuni. Danna Malõško (dots N. Kurem), Sigrid Mutso (lektor T. Jõks), Maria Leppoja (lektor Detsembris oli Endla Teatrigaleriis avatud H. Veskus), Maria Petrov (lektor T. Toomast), kaks näitust: Sammassaalis Endla lavastus- Yihe Zeng (dots R. Gurjev). juht Andrus Jõhviku kureeritud „Teater kukla poolt“ (rohkem kui viiskümmend LAVAKUNSTIKOOL portreefotot endlalaste kukaldest) ning Teat- Magistriõppe lõpetajad rikohvikus oli performance'i-, installatsiooni- (ühisõppekava Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja uue meedia kunstniku Taje Trossi graafika- ja meediakooliga): näitus „Performance Formula“. Martti Helde, kirjalik lõputöö „Lavastaja kuus seisundit. Lavastusprotsessi kirjeldus“; Kaupo Kruusiauk, kirjalik lõputöö „Stseenid ühest abielust. Lavastusprotsessi analüüs“; Marianne Kõrver, kirjalik lõputöö „Lavastuse „Solarise needus“ loomeprotsess“; Maario Masing, kirjalik lõputöö „„Gomoku“ lavastusplaani kirjeldus ja analüüs“.

TALLINN BALLETIKOOL LIII lennu lõpetajad (erialaõppejõud Tiiu Randviir-Tölp ja Viesturs Jansons):

453 Enelyn Kottise, Ketlin Oja, Darja Panova, sünnilugu”; Liisbet Erepuu – „Teatripeda- Ljubov Samsonnikova, Ragnar Soonik, Alina googiline töö Saksa ja Eesti teatrites”; Maarja Trostnikova, Kristina Volkova, Pavel Vju- Kalmre – „Näitleja rolliloome semiootiline nenko. analüüs „Utoopia ranniku“ lavastuste näi- tel”; Ulla Lehtsaar – „Maurice Maeterlincki TALLINNA ÜLIKOOL „Sinilinnu” lavastused Pärnu teatris Endla”; Koreograafia Merit Maarits – „Pink Floydi „The Wall“ kui Bakalaureuseõppe lõpetajad: kultuurietendus ja selle funktsioonid“; An- Magdalena Donerstak – tantsulavastus „Vaa- nemari Parmakson – „Performansiteater: tenurgad“, juhendaja Heili Einasto; Indrek mõiste ja eripära”; Anna-Liisa Purtsak – Hirsnik – tantsulavastus „Kaua ma ootan ...“; „Püstijalakomöödia Eestis 21. sajandi algu- Sofia Ketova – tantsulavastus „Side lõpp“; ses”; Triinu Sikk – „Kalju Komissarov kui Liisa Laine – tantsulavastus „Sounds like teatripedagoog: sissevaade esimese semestri Music“; Madli Paves – tantsulavastus „5 näitlejameisterlikkuse tundidesse”. Scientif cally Proven Things that Will Make Your Life Happier“; Kairi Reinvee – tantsu- Magistriõppe lõpetajad: lavastus „KusKus“; Kirti Tambre – tantsula- Mari Aruväli – „Aja- ja ruumipoeetika teatris vastus „Mõte ≠ Mõte“; Jaan Ulst – tantsu- kolme lavastuse näitel” (juhendaja Luule lavastus „Viies pööripäev“; Egor Zadoya – Epner); Kadi Lääne – „Reaalsus ja fiktsio- tantsulavastus „X punkt“; Armand Fazullin naalsus teatris lavastuse „Peeter Volkonski - „Improvisatsioon võistlustantsus“; Marii viimane suudlus“ näitel“ (juhendaja Anneli Joala – „Visualiseerimise kui meetodi kasu- Saro); Liisa Ojakõiv – „Naistegelased Eesti tamine noorte tantsuõppes balletitunni näi- monolavastustes” (juhendaja Anneli Saro); tel“; Helle Laanes – „Helju Mikkeli tantsu- Liis Ots – „Uussiirus Eesti teatris” (juhendaja keel Eesti autoritantsu loomingus“; Kristi Madli Pesti); Deivi Tuppits – „Vaino Vahingu Leedmaa – „Labani liikumisanalüüsi kasu- subjektsus näidendite „Potteri lõpp“, „Suve- tamine 7–14aastaste tüdrukutega erinevate kool“, „Testament“ ja „Mees, kes ei mahtu- liikumisvõimaluste avastamiseks“. nud kivile“ kui autobiograafiliste draama- narratiivide näitel” (juhendaja Madis Kolk). Magistriõppe lõpetajad: Julia Koneva – tantsulavastus „XD“, juhen- Doktoritöö: daja Helena Pihel; Tatjana Romanova – tant- Hedi-Liis Toome – „The functioning of sulavastus „Epoché“, juhendaja Renee theatre in the city of Tartu: a comparative Nõmmik; Üüve-Lydia Toompere – lavastus perspective“. Juhendaja professor Anneli „Short Stories“, juhendaja Sille Kapper; Saro, oponendid dr Peter Eversmann (Ams- Maria Uppin – tantsulavastus „Su naer mu terdami Ülikool) ja dr Ott Karulin. Kaitsmine unne lõikus“, juhendaja Sille Kapper. toimus 21. detsembril 2015.

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI Teatriteaduse eriala KULTUURIAKADEEMIA Bakalaureuseõppe lõpetajad: Tantsukunst (XXIII lend) Egle Adams – „Ivar Põllu lavastuse „1987“ Kristel Kermes, Maarja Kukumägi, Age Link-

454 mann, Susanne Org, Karolin Poska, Sigrid – Taanlane Carl. Mait Malmsten – Omavalit- Savi, Kadri Sirel, Karoline Suhhov, Brite suse tegelane. Tõnu Oja – Omakaitse leitnant. Vilgo. Sepo Seeman – Taluperemees. Anne Ree- mann – Omakaitse naisvõitleja. Anne Mar- Teatrikunst (10. lend, 2011–2015) giste – Talunaine. Peeter Jürgens – Talumees. Näitleja õppesuund: Silver Kaljula, Mihkel Eliise Makrjakov – Väike tüdruk. Ain Mäeots Kallaste, Märt Koik, Fatme Helge Leevald, – Kapten Evald Viires. Peeter Tammearu – Liina Leinberg, Kristjan Lüüs, Lauri Mäe- Kreml. Rain Simmul – Prohhor Sedõhh. Mar- sepp, Laura Niils, Rauno Polman, Sander Re- tin Mill – Alfred Tuul. Ivo Uukkivi – Rudolf bane, Karl Edgar Tammi, Kaarel Targo, Kristo Kask. Kristjan Sarv – Abram Joffe. Andero Veinberg. Ermel – Oskar Lepik. Marko Leht – Valter Lavastaja õppesuund: Birgit Landberg, Jaa- Hein. Priit Loog – Paul Mets. Dein Suvi, Karl nika Tammaru. Valkna, Karl Poll, Ken Rüütel, Jakob Tulve – Harrastusteatri juhi õppesuund: Kaija Maarit Lennuväe abiteenistus. Kalvet, Lennart Peep. Mängufilmi kestus 100 minutit. Esilinastus 8. veebruaril 2015 Berlinale Teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala filmifestivalil Saksamaal, 15. veebruaril Tal- Lavastuskorraldaja: Imbi Türk. linnas. Multimeedia spetsialist: Kerttu Kruusla. Vehkleja Stsenarist Anna Heinämaa, režissöör Klaus MÄNGUFILMID Härö, produtsendid Jörg Bundschuh, Ivo Felt, Kai Nordberg ja Kaarle Aho, operaator 1944 Tuomo Hutri, kunstnik Jaagup Roomet, kos- Stsenarist Leo Kunnas, režissöör Elmo Nüga- tüümikunstnik Tiina Kaukanen, helilooja nen, produtsent Kristian Taska, kaasprodut- Gert Wilden jr, helirežissöörid Peter Riegel ja sendid Maria Avdjuško ja Ilkka Y. L. Matila, Maik Siegle, monteerijad Tambet Tasuja ja operaatorid Rein Kotov ja Mart Taniel, kunst- Ueli Christen. Tootja Making Movies. nik Kalju Kivi, kostüümikunstnik Mare Osades: Märt Avandi – Endel. Ursula Ra- Raidma, helilooja Jaak Jürisson, helirežissöör tasepp – Kadri. Hendrik Toompere – Kooli- Jyrki Rahkonen, monteerijad Tambet Tasuja direktor. Liisa Koppel – Marta. Joonas Koff – ja Kimmo Taavila. Tootja Taska Film. Jaan. Egert Kadastu – Toomas. Ann-Lisett Re- Osades: Kaspar Velberg – Karl Tammik. bane – Lea. Elbe Reiter – Tiiu. Jaak Prints – Kristjan Üksküla – Jüri Jõgi. Maiken Schmidt Direktori abi. Kirill Käro – Aleksei. Lembit – Aino Tammik. Gert Raudsep – Ants Saa- Ulfsak – Jaani vanaisa. Leida Rammo – Val- reste. Hendrik Toompere jr – Kristjan Põder. vur ühiselamus. Raimo Pass, Erkki Tikan – Karl-Andreas Kalmet – Vladimir Kamenski. Ohvitserid. Maria Avdjuško – Ametnik Henrik Kalmet – Voldemar Piir. Pääru Oja – Leningradis. Alina Karmazina – Treener Sanitar Elmar Säinas. Priit Strandberg – Lem- Armeeniast. Sergei Tšerkassov – Konferans- bit Raadik. Priit Pius, Märt Pius – Vend Käär. jee. Aleksandr Okunev – MGB ülem. Piret Kristo Viiding – Leonhard Talu. Jaak Prints – Kalda – Jaani ema. Kaie Mihkelson – Post- Autojuht Richard Pastak. Magnus Mariuson kontori töötaja. Mimosa Wagner – Tüdruk

455 postkontoris. Mona Wagner – Tüdruk post- Aardam – Hannes Haljandi. Tiit Lilleorg – kontoris. Maria Klenskaja, Andres Lepik – Peeter Remmelgas. Sten-Markus Rohtla – Õpetajad. Svetlana Dorošenko, Maie Ramjalg Leo. Gregori Kelder – Vant. Mariliis Lille- – Müüjad turul. Mihhail Pastšuk – Vehkleja mägi – Cätly. Sampo Sarkola – Arttu Pelto- Moskvast. Alla Milovidova – Treener Mosk- maa. Karin Rask – Sadu ema. Kaido vast. Svetlana Tširkova-Lozovaja, Jevgeni Höövelson – Sadu isa. Jaak Prints, Tõnu Oja Karavajev, Boris Joffe – Rajakohtunikud. Ing- – Politseinikud. Jonathan Peterson – Onu mar Germ, Romel Rautam, Hendrik Rautam, Kristjan. Ireen Peegel – Mask. Ain Lutsepp – Laura Huul, Hanna Pähn, Darja Zabronok, Linnapea. Argo Aadli – Hillar Vesimaa. Ardo Krettel Maide, Ingrika Tuulik, Karlote Karm, Ran Varres – Valvur. Peeter Volkonski – Raa- Svetlana Trõnova, Anneli Proosväli, Kaspar matukoguhoidja. Sander Rebane – Paul Tõnisson, Aleksander Luka, Tauno Runtal, Veenre. Lauri Nebel – Surnuaiavaht. Külliki Marvel Leesment, Rihard-Reno Germ – Saldre – Peaõde. Alo Kurvits – Jõumehe Vehklemisklubi lapsed. Tõnu Oja, Anu atraktsiooni juht. Anu Lamp – Proua Rovel. Lamp, Merle Kappel, Paul Laasik, Tatjana Teistes osades: Edgar Külaots, Pille Rossi, Manevskaja, Ahti Puudersell, Carmen Miki- Anni Aguraijuja, Kristi Ruusna, Riste Lehari, ver, Helle Kuningas, Kaili Närep, Aino Joa, Trevor Mattias Sakias, Oleg Rogatšov, Rein Jaak Känd, Merike Püüding, Sirje Päästel, Pruul, Maria Peterson, Tõnu Karjatse, Anas- Aime Nikopensius, Liivi Prints, Uudo Laane, tassia Savela, Marika Muiste, Oksana Saar, Saima Jakobson, Annika Kodasma – Lapse- Svetlana Danilova, Anatoli Arhangelski, vanemad koosolekul. Episoodides: Rain Sim- Daniel Kirspuu, Lauri Sirp. mul, Haide Männamäe, Andrus Eelmäe jt. Mängufilmi kestus 104 minutit. Mängufilmi kestus 98 minutit. Esilinastus 8. mail 2015 Tartu kinos Esilinastus 5. märtsil 2015 Soomes kinos Ekraan. Maxima, 11. märtsil Tallinnas. Roukli Supilinna salaselts Stsenarist ja režissöör Veiko Õunpuu, pro- Inspireeritud Mika Keräneni lastekrimka- dutsent Tiina Savi, operaator Erik Põllumaa, dest. Režissöör Margus Paju, stsenaristid helirežissöör Janne Laine, monteerija Liis Mihkel Ulman ja Christian Gamst Miller- Nimik. Tootja Filmiühistu Roukli. Harris, produtsendid Esko Rips ja Diana Osades: Juhan Ulfsak – Jan. Mikita, kaasprodutsent Jesse Fryckman, ope- – Marina. Eva Klemets – Eeva. Peeter Raud- raator Meelis Veeremets, kunstnikud Jaagup sepp – Villu. Lauri Lagle – Lowry. Meelis Roomet ja Kaisa Mäkinen, kostüümikunstnik Rämmeld – Indrik. Tambet Tuisk – Ratsanik. Kristina Lõuk, helilooja Liina Kullerkupp, Taavi Eelmaa – Peedu. helirežissöörid Matis Rei ja Tarvo Schmei- Mängufilmi kestus 99 minutit. mann, monteerijad Harri Ylönen ja Marion Esilinastus 17. septembril 2015 Tallinna Koppel. Tootja Nafta Films. kinos Sõprus. Osades: Olivia Viikant – Mari. Arabella Antons – Sadu. Hugo Soosaar – Olav. Karl Must alpinist Jakob Vibur – Anton. Mirtel Pohla – Kadri Stsenarist ja režissöör Urmas Eero Liiv, pro- Heller. Evelin Võigemast – Reet Haljandi. Ott dutsent Anneli Ahven, kaasprodutsendid

456 Kaspar Kaljas ja Aurelio Laino, operaator söör Mikk Mägi, produtsent Hanna Samo- Ants Martin Vahur, kunstnik Katrin Sipelgas, son, operaator Madis Reimund, kunstnik kostüümikunstnik Eugen Tamberg ja Katrin Getter Vahar, helirežissöör Sten-Olle Moldau. Sipelgas, heliloojad Tiit Kikas ja Arian Levin, Tootja BOP! helirežissöör Horret Kuus, monteerijad Osades: Rain Tolk, Jaanika Arum, Olga Urmas Eero Liiv ja Tambet Tasuja. Tootja Grišina, Indrek Liivlaid, Raigo Saariste, Kopli Kinokompanii. Reigo Andok, Janina Sarantšina, Tija-Mare Osades: Priit Pius – Eero. Reimo Sagor – Sihvart, Mattias Naan. Olle. Hanna Martinson – Marleen. Liis Lass Filmi kestus 18 minutit. – Anne. Veiko Porkanen – Margus. Rait Õu- Esilinastus 19. oktoobril 2015 Tallinna napuu – Indrek. Vadim Andrejev – Miilits. kinos Sõprus. Kõrvalosades: Valeri Sanžejev, Vanda Jakše- jeva, Andrei Vinokurov, Artjom Dovgopolõi, Lühifilmide kassett Kontakt Jevgeni Solonikin, Marina Jelina. Martti Helde „Superbia“; Mängufilmi kestus 103 minutit. Raigo Saariste „KuuKu Kontakt“; Esilinastus 18. novembril 2015 Tallinnas Triin Ruumet „Reeda sünnipäev“; Pimedate Ööde filmifestivalil. Vallo Toomla „Metanoia“; Maria Reinup „Mann Tanzt“. Tootja Von Krahli Teater. Filmide kestus LÜHIMÄNGUFILMID kokku 84 minutit. Esilinastus 6. märtsil 2015 Von Krahli Mausoleum Teatris. Stsenarist, režissöör ja muusika autor Lauri Randla, produtsent Peeter Urbla, kaaspro- Lühifilmide kassett Lennud unes ja ilmsi dutsendid Osku Pajamäki ja Ilkka Mertsola, Helen Takkini „Elo“; Edina Csüllögi „Liblik- operaator Peter Salovaara, kunstnik Juulia mees“; Leeni Linna „Tiibadeta piloot“; Carlos Jokinen, kostüümikunstnik Maria Rosenq- E. Lesmese „Äralend“. Filmide tootmist on vist, helirežissöör Jorma Kaulanen, montee- toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi rija Leo Liesvirta. Tootja Exitfilm. Instituut. Osades: Victor Kotowicz von Lahnberg – Filmikassett esilinastus 9. oktoobril 2015 Abrikossov. Aleksandr Okunev – Silin. Matti Tallinna kinos Solaris. Onnismaa – Stalin. Eduard Toman – Stalini hääl. Sergei Furmanjuk – Saša. Ilja Nartov – Elo Miša. Natalia Dorošenko – Abrikossovi Stsenaristid Margus Paju ja Helen Takkin, naine. Andrei Lukjanov – Stalini sekretär. alusteose autor Indra Feldman, režissöör Vladimir Antip – Zinovjev. Dmitri Kononen- Helen Takkin, operaator Heiko Sikka, pro- kov – Sõdur. dutsendid Liisa Orav ja Esko Rips. Tootja Filmi kestus 26 minutit. Nafta Films. Esilinastus 11. märtsil 2016 Tampere Osades: Katriin Meribel Kungla – filmifestivalil Soomes. Elo. Kärt Tammjärv – Helena. Kaie Mihkel- son – Urve. Henrik Kalmet – Ants. Liis Bar- Borders kala – Ema. Stsenarist Gustaf Borman Bränngard, režis- Filmi kestus 19 minutit.

457 Liblikmees Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut. Stsenarist Urmas Reisberg, alusteose autor Filmi kestus 54 minutit. Mehis Heinsaar, režissöör Edina Csüllög, Esilinastus 11. septembril 2015 Draama operaator Jarmo Kiuru, produtsendid Peeter festivalil Athena kinosaalis. Urbla ja Kristo Jürmann. Tootja Exitfilm. Osades: Nero Urke – Anselm. Toomas Karmil pinnal Suuman – Ernesto. Raimo Aas – Boruslawski. Portreefilm Palestiina tantsija Maherist. Re- Billeneeve – Irmgriid. žissöör Toomas Järvet, stsenaristid Toomas Filmi kestus 15 minutit. Järvet ja Priit Pruks, produtsent Eero Tal- Esilinastus 11. juunil 2015 Viimsi kinos. vistu, operaator Max Golomidov. Filmi kestus 74 minutit. Tiibadeta piloot Esilinastus 8. oktoobril 2015 Tallinna Stsenarist ja režissöör Leeni Linna, operaator kinos Artis. Rein Kotov, produtsent Anneli Ahven. Tootja Kopli Kinokompanii. Kirjad Islandilt Osades: Priit Võigemast – Kurg. Karin Portreefilm lauljanna Annika Tõnurist. Režis- Rask – Karin. Mart Toome – Pääsu. Alo söörid Peeter Brambat ja Ruti Murusalu, pro- Kõrve – Tuvi. Dominic Sillat – Albatross (pi- dutsent Peeter Pedak, operaatorid Meelis loot). Henrik Kalmet – Albatross 2. Mia-He- Kadastik, Toomas Jürgens, monteerija Kalle lena Madisson – Mia. Raimo Pass – Käärik. Tootja Colla Voce, AD Oculos Film. Lennujuht. Anti Reinthal – Lõbustuspargi in- Esilinastus 22. oktoobril 2015 Tallinna struktor. Markus Dvinjaninov – Magnus. kinos Artis, 24. detsembril ETVs. Abdul Duray – Silmaarst. Ivar Värk – Lennu- väe leitnant. Filmi kestus 15 minutit. TELESAATED JA SALVESTUSED

Äralend EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING Stsenarist Carlos E. Lesmes, operaator Sten- Johan Lill, produtsent Kristjan Pütsep, tootja Alasti Kino. Saatesari „Kontakt“ Osades: Argo Aadli ja Maia Mägi. Tallinna Linnateatri näitlejate kohtumis- õhtute salvestused: DOKUMENTAALFILMID 21. jaanuaril külalisteks Elisabet Reinsalu ja Margus Tabor. ETV eetris 23. jaanuaril 2015. Unditund 18. märtsil Külli Teetamm ja Andero Ermel. Portreefilm Mati Undist. Režissöör ja produt- ETV eetris 20. märtsil 2015. sent Maria Avdjushko, operaatorid Mihkel 15. aprillil Mart Toome ja Veiko Tubin. ETV Soe ja Jüri Muttika. Filmis osalevad Paul- eetris 17. aprillil 2015. Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Maimu Berg, 16. septembril Mikk Jürjens ja Indrek Ojari. Viivi Luik, Ingo Normet, Arvo Valton, Kersti ETV eetris 18. septembril 2015. Kreismann, Joel Sang ja Kalju Komissarov. 14. oktoobril Argo Aadli ja Andrus Vaarik. Tootja Ugri Film, filmi valmimist on toetanud ETV eetris 16. oktoobril 2015.

458 18. novembril Allan Noormets ja Andres Salvestatud 20. mail 2015 Ugala teatri väikses Raag. ETV eetris 20. novembril 2015. saalis, režissöör Kadi Katariina Priske, kestus 16. detsembril Liis Lass ja Maiken Schmidt. 2.15 (2 vaatust). ETV eetris 18. detsembril 2015. ETV2 eetris 15. jaanuaril 2016. „Kontakti“ sari on osa Tallinna Linnateatri viiekümnenda sünnipäeva tähistamisest, Aabitsa kukk korraldajad Veiko Tubin, Paavo Piik ja Hen- Monokomöödia autor ja lavastaja Andrus rik Kalmet, õhtujuhid Henrik Kalmet ja Kivirähk. Eesti Draamateater 2004. Veiko Tubin. Salvestatud 2. juunil 2015 Maalisaalis, režis- söör Kadi Katariina Priske, kestus 1.40. NO99 Avignoni päevik ETV2 eetris 30. detsembril 2015. Teater NO99 lavastuse „Mu naine vihastas“ gastroll Avignoni festivalil. Brand Autor Mihkel Kärmas, režissöör Raivo Mari- Henrik Ibseni värssdraama. Lavastaja Ingo puu, produtsent Piret Priisaar. Normet. VAT Teater 2014. ETV eetris 22. detsembril. Salvestatud 3. juunil 2015 ETV 4. stuudios, režissöör Elo Selirand, kestus 2.30 (2 vaatust). Piiripealne hetk ETV2 eetris 12. juunil 2016. Teatrifestivali Draama 2015 erisaade uurib teatriharidusele keskendunud kuraatori- Testamenditäitjad programmi „Piiri peal“, mille kuraatoriks on Indrek Hargla draama. Lavastaja Peeter Tam- Peeter Raudsepp. Saatejuht ja toimetaja Keiu mearu. Kuressaare Linnateater 2014. Virro, režissöör Jüri Muttika, operaatorid Salvestatud 1. juulil 2015 Kuressaare Sada- Rasmus Puksmann, Jako Krull ja Antti Kop- maaidas, režissöör Elo Selirand, kestus 2 liste, produtsendid Grete Nellis, Katrin Mai- tundi (2 vaatust). mik ja Jüri Muttika. ETV eetris 3. septembril. Meie aja kangelane Mihhail Lermontovi teose dramatiseering. 2015. AASTAL SALVESTATUD LAVASTUSED: Dramatiseerija ja lavastaja Galina Polišuk. Endla Teater 2014. Savisaar Salvestatud 27. augustil 2015 Endla teatri Poliitiline muusikal. Autorid Vaiko Eplik, suures saalis, režissöör Rait Roland Veske- Jakob Juhkam, Eero Epner, lavastajad Ene- maa, kestus 2.25 (2 vaatust). Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Teater NO99 2015. Salvestatud 27. veebruaril 2015 Nordea Kont- Tuvi serdimajas, režissöör Marek Miil, kestus 3 Andri Luubi komöödia. Lavastaja Maria tundi (2 vaatust). Peterson. MTÜ Arhipelaag 2013. ETV eetris 26. detsembril 2015. Salvestatud 20. detsembril 2015 ETV 4. stuu- dios, režissöör Elo Selirand, kestus 2.19 Mee hind (2 vaatust). Draama autor ja lavastaja Ott Aardam. Ugala ETV2 eetris 15. aprillil 2016. Teater 2011.

459 ILMUNUD RAAMATUD JA Eesti sõnateater 1965–1985. I köide, Teatri- VIDEOSALVESTISED protsess: taustad, ilmingud, peegeldused. Lavastajaportreed / toimetuskolleegium: 1944 filmiraamat / koostaja Leo Kunnas; Piret Kruuspere (peatoimetaja ja pilditoime- fototoimetaja Siim Vahur; kujundaja Villu taja) jt.; nime- ja lavateoste register Anne Koskaru, fotod: Andres Teiss, Renee Altrov, Saagpakk; saatesõna Lea Tormis; kujundaja Erkki Tikan. – Taska Film, 2015. 118 lk. Mari Kaljuste. – Eesti Muusika- ja Teatriaka- deemia lavakunstikool; Eesti Teatriliit; Eesti Allas, Anu. Spiel der Unsicherheit / Un- TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015. sicherheit des Spiels : experimentelle Prak- 752 lk. tiken in der estnischen Kunst und im est- nischen Theater der 1960er Jahre / Um- Eesti tantsukunst: nüüd ja →? : sfäärid, väl- schlaggestaltung Kordula Röckenhaus, Um- jad, horisondid, plaanid, utoopiad / koostaja schlagfoto Jüri Tenson. – Bielefeld : trans- Evelyn Raudsepp; toimetaja Eva-Liisa Lin- cript, c2015. 309 lk. der; kujundaja Mariana Hint. – Sõltumatu Tantsu Lava, 2015. Balletivihik / tekst Liina Viru; toimetajad Rahel Otsa, Piret Verte; kujundaja Reili Evart; Eha, Elle. Taevas avaneb tasapisi. Mälestusi fotod Harri Rospu, Rünno Lahesoo, Liina Mäekülast / kujundaja ja toimetaja Ülo Alo Viru. – Rahvusooper Estonia, 2015. – 50 lk. Võsar; šaržid Evald Reier, kaane kujundaja Kertu Sillaste. – E. Are, 2015. 128 lk. Cleese, John. Igatahes... / inglise keelest tõl- kinud Mai Tõnisoo; toimetanud Siiri Soidro; ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio kujundanud Margit Randmäe, kaane kujun- 1961–1971 Tallinnas / koostajad Anne Mar- danud Richard Ogle. – Tänapäev, 2015. giste ja Anne Tuuling; toimetaja Ene Paaver; 398 lk. kujundaja Mari Kaljuste. – Eesti Teatriliit, 2015. 288 lk. Draama : Eesti teatri festival 2015. Festivali eelraamat / koostaja Maarja Mänd; kujun- It moves, it speaks. talks at Notafe / talks daja Evelin Somelar, kujundusgraafik Janno moderated by Sybrig Dokter; interviews con- Preesalu. – Eesti Teatri Festival, 2015. 101 lk. ducted by Erni Kask; design Maria Muuk, design editor Kristjan Mändmaa; photos Draama. Estonian Theatre Festival Draama Marja Noormets, Christin Lunts, Hedi Jaan- 2015 / texts: Sven Karja and Andres Laasik; soo. – evestuudio, 2015. 142 lk. translation: Kaur Sinissaar; editor Maarja Mänd; graphic designer Janno Preesalu. – Koppel, Annika. Karu südamega mees. Arvo Eesti Teatri Festival, 2015. 22 lk. Iho elu ja looming / Annika Koppel; toime- taja Mari Karlson; kujundaja Andres Tali. – Draama 2014 [Võrguteavik] Järelraamat / Tänapäev, 2015. 352 lk. koostaja Kadri Naanu; kujundaja Evelin So- melar; fotod: Lauri Kulpsoo jt. – Eesti Teatri Normet-Saarna, Haldi. Kohtumised legen- Festival, 2015. didega [vestlused vene filminäitlejate ja -re-

460 žissööridega] / Haldi Normet-Saarna; toime- perspective / supervisor Anneli Saro; taja Daila Aas; kujundaja Lemmi Kuulberg. – Faculty of Philosophy, Institute for Cultural Argo, 2015. 176 lk. Research and Fine Arts, , Estonia. – University of Tartu Press, 2015. 254 Purje, Pille-Riin. Olla! 50 mälestust ja lk. (Dissertationes de studiis dramaticis mälestuste mälestust : Eesti NSV Riiklik Universitatis Tartuensis; 3). Noorsooteater / Tallinna Linnateater 50 / Pille-Riin Purje; registrid koostanud Triin Tooming, Jaan. Teater kui saladus. Šamaa- Sinissaar; toimetaja Mari Tuuling; kujundaja nid, näitlejad, näidendid / toimetaja Liis Kersti Tormis, fotograafid Priit Grepp jt. – Vaher; kujundaja Mari Ainso. – Ilmamaa, Tallinna Linnateater, 2015. 473 lk. 2015. 173 lk.

Raig, Kulle. Saaremaa valss. Georg Otsa elu Uibo, Väino. Naeru varjus läbi elu : anek- / autori tõlge; kujundaja Kersti Siitan. 2., dootlikke teatrimälestusi / kujundaja Ande täiend. tr. – K & K, 2015. 255 lk. Kaalep; fotod: Arnold Moskalik, Peeter Sirge. – Petrone Print, 2015. 207 lk. Райг, Кулле. Мистер Икс : жизнь Георга Отса / перевод с эстонского языка Татьяны NÄIDENDID Верхоустинской; редактор Людмила Елан- ская; оформление Керсти Сийтан. – K & K, Arike, Anneli; Rüütli, Katerin. Rõõmumul- 2015. 275 lk. lid. Näidendeid ja laule väikestele ning suurtele / muusika ja noodigraafika: Katerin Saareke, Kalju. Elu kui kabaree / toimetaja Rüütli ja tekstid: Anneli Arike; illustratsioo- Tiina Kanarbik; eessõna: Lauri Leesi; kaane nid: Rando Rüütli. – K. Rüütli, 2015. 154 lk. kujundaja Heino Prunsvelt. 2. tr. – Robkin, 2015. 253 lk. Berg, Eleonora, pseud. Kartulid ja apelsinid. Filmistsenaarium / toimetaja Kätlin Kontor; Sonettide sarmikas daam. Intervjuu Silvia kujundaja Siiri Timmermann, kaanekujun- Laidlaga / koostaja Kirsten Simmo, eessõna daja Lembitu Mikker, kaanefoto Arno Mik- koostaja ja intervjuude läbiviija Iivi Lepik; kor. – Kartulid ja apelsinid OÜ, 2015. 679 lk. toimetaja Kerttu-Liina Tuju; kujundaja Kadi Pajupuu, fotograafid: Henno Saarne jt. – Eesti Hint, Miina. Kohus / kujundaja Minna Hint. Teatri- ja Muusikamuuseum : SE&JS, 2015. – MR, 2015. 66 lk. 134 lk.– (Elavik ; 18. raamat). Kaplinski, Jaan. Neljakuningapäev / toime- Teatrielu 2014 / Eesti Teatriliit, Eesti Teatri taja Triinu Tamm; aastakäigu kujundaja Asko Agentuur; koostajad Ott Karulin, Kristel Pap- Künnap. – Kultuurileht, 2014. 80 lk. – (Loo- pel; kroonika koostaja Tiia Sippol; kujundaja mingu Raamatukogu 2015, nr. 1). Kersti Tormis. – Eesti Teatriliit, 2015. 425 lk. Kivisildnik, Sven, pseud. Olovernes. Kaks Toome, Hedi-Liis. The functioning of vaadet elule / toimetaja Mariina Paesalu; ku- theatre in the city of Tartu : a comparative jundaja Matthias Sildnik, kaane kujundaja

461 Marko Kekishev. – Saarde : Jumalikud Ilmu- Witkiewicz, Stanisław Ignacy. Hullumeelne tused, 2015. 160 lk. ja nunn. 14 pöörast näidendit / poola kee- lest tõlkija ja järelsõna autor Hendrik Linde- Kõiv, Madis. Keskmängustrateegia. Stseene puu; toimetaja Leelo Laurits; kaanekujundus kolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga / Matthias Sildnik. – Hendrik Lindepuu toimetaja Ene Paaver; sarja ja raamatu kujun- Kirjastus, 2015. 560 lk. daja Kert Lokotar, esikaane foto Herkki Erich Merila, tagakaane foto Priit Pedajas, lavas- Кивиряхк, Андрус. Синият вагон / sisaldab tuse fotod Mats Õun. – Eesti Draamateater, näidendeid „Helesinine vagun“ ja „Eesti 2015. 169 lk. – (Näidendiraamat; 23). matus“; перевод от естонски Ивайло Злат- ков. – София : Ерго, 2015. 126 lk. Lennuk, Urmas. Ükskord Eestimaal. Näi- denditriloogia / koostaja Liis Aedma; toime- VIDEOSALVESTISED taja Kiti Põld; järelsõna Pille-Riin Purje; kujundaja Valter Jakovski. – Ugala Teater, Jan Uuspõld monokomöödias „Brüsseli 2015. – 291, [1] lk. : ill. kapsas“ / autor Rein Pakk; Prem Produc- tions; etenduse salvestus: Andres Raave. – Luts, Oskar. Aeg & õnn: mõtteid ja unistusi. Prem Productions, 2015. 1 DVD (1 t 16 min) Kaks näidendit / sisaldab näidendeid „Kapsa- pea“ ja „Valimised“; koostaja Sirje Endre; ku- Risttuules = In the crosswind = Боковой jundaja Rein Seppius. – SE & JS, 2015. 183 lk. ветер / režissöör ja stsenarist Martti Helde; operaator Erik Põllumaa; kunstnik-lavastaja Noa, Genadi. Armastus / toimetaja Andi Reet Brandt; helilooja Pärt Uusberg; produt- Kokk; kujundaja Mart Varik. – G. Noa, 2015. sendid Pille Rünk, Piret Tibbo-Hudgins. – 127 lk. Film distribution [levitaja], 2015. 1 DVD (84 min.) Oopkaup, Margus. Heldur ja naised. Näi- dendikogumik. – Fantaasia, 2015. 72 lk. Vehkleja = Фехтовальщик = [The fencer] / režissöör Klaus Härö; stsenarist Anna Heinä- Walcott, Derek. Oo tähine, tähine öö / ing- maa; operaator Tuomo Hutri; helilooja Gert lise keelest tõlkinud, järelsõna ja kujundaja Wilden jr; kunstnik Jaagup Roomet; produt- Mathura, Gérard de Nervali luuletuse tõlkija sendid Kai Nordberg, Kaarle Aho, Jörg Marit Karelson; toimetaja Aare Pilv; kaane- Bundschuh, Ivo Felt. – Allfilm; Tespi [levi- illustratsioonid Kairi Orgusaar. – Allika- taja], 2015. 1 DVD (1 t. 35 min.) äärne, 2015. 103 lk.

462 IN MEMORIAM

Eino Baskin 17.06.1929–11.03.2015 Herta Elviste 12.06.1923–29.10.2015 Kalju Haan 27.08.1937–27.09.2015 Garibaldi Kivisalu 07.11.1924–21.05.2015 Jüri Latko 18.07.1948–28.01.2015 Inna Taarna 20.08.1926–30.01.2015 Arvo Raimo 13.12.1940–14.10.2015 Linda Rummo 05.08.1921–16.12.2015 Kalju Saareke 15.08.1926–20.09.2015 Margus Tuuling 26.12.1941–02.04.2015 Ferdinand Veike 13.11.1924–14.08.2015

463