DOCSLIB.ORG

Teatrielu 2015 Layout 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Teatrielu 2015 Layout 1 TEATRIELU 2015 TEATRIELU 2015 EESTI TEATRILIIT EESTI TEATRI AGENTUUR 2016 Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Koostajad: Ott Karulin, Leenu Nigu Kroonika koostaja: Tiia Sippol Keeletoimetaja: Mari Tuuling Kujundaja: Kersti Tormis Esilehel: „Vaenlane“. Stseen lavastusest. Texor Texel – Igor Rogatšov, Jérôme Angust – Aleksandr Ivaškevitš. Lavastaja Artjom Garejev. Kunstnikud Artjom Garejev ja Ellen-Alice Hasselbach. Foto Nikolai Alhazov. (Vene Teater) Tagalehel: „Cardillac“. Stseen lavastusest. Lavastaja Vilppu Kiljunen. Kunstnik Kimmo Viskari. Foto: Harri Rospu. (Estonia) Autoriõigus: Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2016 ISSN 1406–9628 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Juhan Ulfsak ja Hedi-Liis Toome Midagi on valmis saanud, nautige, teatrisõbrad! 9 Anne Türnpu ja Madli Pesti Vastandite ühtsus 26 Sveta Grigorjeva ja Ott Karulin Iseennast etendades 42 Luule Epneri vestlus Lembit Petersoniga Teater peab äratama kujutluse 62 Laura Mets, Mirko Rajas ja Anne-Liis Maripuu Ühiskonna demonteerimisest 76 Mart Kangro ja Jim Ashilevi Dialoog läbi seina 94 Maike Lond Malmborg ja Riina Oruaas Alati õhus hõljuv läbikukkumise võimalus hoiab närvi ärkvel 123 Ene-Liis Semper ja Ott Karulin Näidata, kuidas on olla inimene 150 TEATRIAASTA PILTIDES Siim Vahur 177 Rünno Lahesoo 192 Mats Õun 204 MÄLU Heili Einasto Krati kättemaks 220 KROONIKA Ülevaade 2015. aasta teatritegevusest Eestis 273 Kristiina Reidolv Otsides teatrivälja tasakaalupunkti 277 KUTSE VESTLUSELE Toimetame sel aastal Teatriliidu aastaraamatut Teatrielu 2015. Raamatu teema- käsitluse oleme kokku võtnud alltoodud tekstiga, aga lühidalt on mõte selles, et tavapäraste arvustuste, ülevaadete ja portreelugude asemel tahaksime panna omavahel päriselt vestlema teatritegijad ja kriitikud. Mis Sa arvad, kas sul võiks taolise ettevõtmise vastu huvi olla? Ole hea, anna meile peagi oma otsusest teada. Ja kui on küsimusi, anna julgesti märku. Tervitustega, lootusrikkalt Leenu Nigu ja Ott Karulin Teatrielu 2015 kirjeldus: Teatrielu 2015 jätkab aastaraamatuna, kuid keskendub sel korral dialoogile, kus vestluspartneriteks erinevate kunstnikupositsioonidega tegijad: ühelt poolt la- vastajad, etenduskunstnikud, teiselt poolt kriitikud. Seega loodame just vestlust võrdsete partnerite vahel, mitte portreelugusid praktikutest. Jutuajamiste teemaulatus on kõnelejate valida, aga palve on, et võimalikult palju toodaks näiteid 2015. aasta uuslavastustest – kas dialoogipartnerite endi või teiste tehtud. Lisaks pakume vestlejatele välja viis märksõna, mis on meie meelest Eesti teatris praegu olulised: teater kui rännak, kulgemine negatiivsuse poeesia ja esteetika tühjus, paus laval sugu, soostereotüübid ja nende murdmine Eesti teatris rahvus, rahvusvahelisus ja rahvusülesus Eesti teatris 7 Märksõnade sisuga täitmine ja otsus, millest kõneleda (ei pea kõigist, aga vä- hemalt mõnest siiski – kas või selle eitamise kaudu), on vestluses osalejate endi teha. Ja lõpetuseks üks lõiguke Gregory Batesoni „Metaloogidest“, mis võiks anda edasi seda, mida me neist vestlustest loodame: Tütar: Aga issi, sa ütlesid, et kogu vestlus on ainult selleks, et teistele inimes- tele öelda, et sa ei ole nende peale kuri ... Isa: Ütlesin või? Ei, mitte kogu vestlus, kuid suur osa sellest. Mõnikord, kui mõlemad inimesed on valmis tähelepanelikult kuulama, on võimalik teha roh- kem kui tervitusi ja viisakusi vahetada. Teha isegi rohkem kui informatsiooni va- hetada. Need kaks inimest võivad isegi teada saada midagi, mida kumbki neist varem ei teadnud.1 1 Gregory Bateson, „Metaloog: miks prantslased“. Tõlkinud Silver Rattasepp. Loetav võrgus: http://web.zone.ee/bateson/prantslased.htm 8 MIDAGI ON VALMIS SAANUD, NAUTIGE, TEATRISÕBRAD! JUHAN ULFSAK JA HEDI-LIIS TOOME Hedi-Liis Toome: Soovisid Michel Houellebecqi samanimelisel romaanil põhi- neva lavastuse „Kaart ja territoorium“1 välja tuua just Eesti Draamateatris. Ütle- sid ühes lavastusega seotud intervjuus, et sulle tundus, et just selles teatris on alles veel teatud minevikuihalust ja see on sobiv toomaks lavale teost ühe aja kadumisest, metafoorina ka vana teatri kadumisest. Mulle tundub, et nii maa- ilmakuulsa ja tunnustatud kirjaniku nagu Houellebecqi teksti ei sobikski nagu tuua lavale mujal kui Eesti Draamateatris. Või on vana teater sinu meelest tõesti kadumas?2 Juhan Ulfsak: Siin tuleks vist üritada defineerida „vana teatrit“. Kui tuua näi- teks paralleele kujutava kunstiga, siis ega keegi ei maali enam nagu Rembrandt või Monet, aga kellelgi ei tule pähe neid „ära kaotada“ (kui, siis ehk mingil terroriorganisatsioonil) – nad lihtsalt on olemas ja on osa kunsti- ja modernismi ajaloost. Kunagi tehtud lavastusi aga füüsilisel kujul enam ei eksisteeri. Alles on vaid majad, lavad, eesriie, teatrite sisemine tööjaotus ja hierarhiad. Ilmselt mõt- leme me vana teatri puhul katset neid olemasolevaid struktuure kasutades seda vana taasesitada või avastada. Kui keegi üritaks tänapäeval maalida täpselt nagu Monet, siis oleks tegemist kas tsiteerimisega (iroonilise? uussiira?) või kitšiga. Kõik on sellest teadlikud. Teater aga püüab pahatihti sellest probleemist mööda vaadata, arvates, et kuna ka vanem dramaturgia käsitleb tänapäeval mõistetavaid üldinimlikke teemasid, siis on nende sellisel kujul taasesitamine kuidagi endiselt autentne ja aktuaalne. Sellisest ebateadlikkusest sünnib palju tahtmatut kitši. Sel- line ebateadlikkus ongi ilmselt see, mida me nimetame vanamoodsaks, n-ö vanaks teatriks. Lootust, et me võime ilma kadudeta minna tagasi postdraama- 1 Michel Houellebecqi „Kaart ja territoorium“, lavastaja Juhan Ulfsak, esietendus 29. novembril 2015. aastal Eesti Draamateatri suures saalis. 2 Vestlus toimus meili teel 1.–5. maini 2016. 9 või postmodernismieelsesse ajastusse, kannustab ilmselt ka igatsus mingi mine- tatud autentsuse või „teatri väe“ järele. Soome teatriteoreetik Juha-Pekka Hotinen on märkinud, et kui Shakespeare'i ajal olid lavalolijad targemad kui publik, siis nüüd on pahatihti vastupidi. Publik üritab küll kohati vastu tulla ja program- meerib ennast koos teatripileti ostuga lihtsama äratundmisrõõmu level’ile, jättes keerukamad mõtted mõneks teiseks korraks – tuleb teatrisse n-ö nutma ja naerma. Sellisel juhul tekib küsimus, miks ei võiks riik doteerida näiteks ka päe- vaseid teleseriaale? Aga kui rääkida pelgalt vormist, siis näiteks Eesti Draama- teatris etendunud Lembit Petersoni „Tartuffe“3 näitab, et võib kasutada peaaegu kogu ajaloolise teatri võttestikku nii, et see mõjub värskena, sest tegijad on oma vanamoodsusest mänguliselt teadlikud. Nad esitavad postdramaatilisele ajastule sihiliku väljakutse nii, et „klassikalisus“ muutub kohati metatasandiks, millega osad näitlejad aktiivselt ja ka väikese huumorivõtmega suhestuvad. Seda ma nimetaksingi teadlikkuseks – lavastus võib olla vormilises mõttes „vana- moodne“, aga ta otsib autentsust siin ja nüüd. „Kaart ja territoorium“ asetub tõesti postindustriaalsesse ajastusse, kus paljud vanamoodsad, seni vajalikud olnud ametid kaovad. Suur teater oma kummaliste illusioonitootmisvahenditega, nagu pöördlava, punane eesriie ja töökojad, kus valmistatakse muuhulgas ka „realistlikke“ interjööre, peab senini kuidagi vastu. Ja selles on omamoodi nukrat ilu. Ma ei asetanud oma lavastuses seda melan- hooliat otseselt teatri konteksti, kuid tunnetuslikult oli see mulle tähtis. Seda enam, et mäletan lapsepõlvest, kuidas isa, pikad küüned külge kleebitud, laval mingeid švammist seeni loopis. Esitati „Peer Gynti“.4 Toome: Minu jaoks tõstatub siit tegelikult isegi mitu teemat. Üks on see teatud status quo’st kinnihoidmine – nii süsteemis kui esteetikas. Samas tundub vingu- mine, et teater on alati ajast veidi maas, mitte ees, paratamatuna. Ja viimase kümne aasta põhjal võib vist julgelt öelda, et teater on üldiselt oma elevandiluust tornist alla tulnud, sinu nimetatud ebateadlikkust on vähem. Aga suures osas on see allatulemine muidugi konkreetsete inimeste või teatritepõhine nähtus. Jät- 3 Molière’i „Tartuffe“, lavastaja Lembit Peterson, esietendus 4. oktoobril 2015. aastal Eesti Draamateatri suures saalis. 4 Henrik Ibseni „Peer Gynt“, lavastaja Ago-Endrik Kerge, esietendus 23.04.1978 Eesti Draamateatris. Lembit Ulfsak mängis Bergriffenfeldti ja Kõhna isikut. 10 kuvalt ootaks, et teater (rahvusooperist kuni Cabaret Rhizome’ini) suudaks en- dale teadvustada ja tunnistada oma eesmärke. Ühelt poolt on see kindlasti vajalik üksikisiku tasandil, loojana (lavastaja, näitleja, valguskunstniku, muusikalise ku- jundajana jne), aga teiselt poolt ka organisatsioonina üldisemalt (sest vähemalt suured teatrid on meil ikkagi institutsioonid): mis see on, mida meie teeme, miks meie seda teeme ja kellele me seda teeme. Kõik ei saa teha kõike ühtemoodi – Võrru ei ole vaja teha uut NO99 (kuigi miks mitte ja see peaks tegelikult olema võimalik), aga see ei tähenda, et enda tegevust ei peaks kaardistama või analüü- sima laiemas kontekstis. Ulfsak: Jah, ma arvan ka et mingi tohutu võitlus „vana“ ja „uue“ teatri vahel on nii 2005. Küsimus on ju lõppude lõpuks ka maitses ja kindlasti on ka arenguid. See ei ole enam fookus ega suurim probleem. Nimetasin eelnevalt klassikalise teatri esteetilist masinavärki kummaliseks – see on öeldud kusjuures pigem po- sitiivse alatooniga. Minule meeldib kummaline. Punane eesriie on ikka väga Lynch. Ma lihtsalt proovisin enda jaoks defineerida seda vanamoodsat teatrit sel- lises negatiivses tähenduses, kuna minu kui eksavangardisti hambusse see kont alati visatakse. Leidsin, et see vanamoodsus võiks tähendada teatud ebateadlik- kust, tänapäevaste
Load more

Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207
    ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa­ mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas­ taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa­ kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris)
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • 21. Sajandi Imematerjal on Grafeen
    Aprill 2013 nr 4 (2415) • Tartu ülikooli ajakiri SELLES NUMBRIS: Tõnis LukAs ERm-is tagAsi ALgAs insTiTuTsionAALsETE uuRimisToETusTE taoTLEmisE vooR ARvo kRuusEmEnT mEEnutab TooTsi LEidmisT 21. SAJANDI IMEMATERJAL ON GRAFEEN 2 TOIMETAJA Aprill 2013 NR 4 UT UT Aprill 2013 NR 4 SISUKORD 3 Oma- ja importkultuur 4 Kunstimuuseum tähistab sünnipäeva salapärase näitusega. 5 TÜ ajaloo muuseumi fuajeest leiti väärtuslik hauakast. eesti rahva muuseumi direktoriks ning just see amet viis ta suurde poliitikasse. 20 aastat hiljem tõi seesa- 11 Uue füüsikahoone sarikapidu ma ametikoht ta suurest poliitikast ka tagasi. Eesti rahva muuseumist on juttu ka väitekirja 12 InauGUratsioon: professor Kristi Viiding Tartu üli- loos. ERM-i teemal doktoritöö kaitsnud Taavi Tatsi kooli esimesest inauguratsiooniloengust uuris, kuidas muudab tänapäev muuseumi. Kas muuseum on muutunud maailmas vaid muistsete 5 13 Kolumn: Arvo Kruusement meenutab, kuidas ta leidis TÜ asjade varamu, kus külalised saavad klaasi taga ole- peahoonest «Kevade» filmi Tootsi. vaid esemeid uudistada või peaks muuseum täitma ka teistsuguseid rolle, võimaldama interaktiivset 14 Persoon: Hele Everaus kui teadlane, arst, õpetaja, juht, suhet. Sotsiaalmeedia ja nn võrgustumine ei ole ka frankofiil ja kokk muuseume mõjuta jätnud. Tatsi loodab, et talupo- jakultuuri materiaalse kehandi varaaida kuvandi 18 VÄitekiri: Taavi Tatsi otsib vastust küsimusele, kas muu- kõrval muutub ERM ka kohaks, mis integreerub seum peaks olema vaid muistsete asjade varamu. igapäevaeluga, just nagu sotsiaalmeedia. ERM on olnud ja kindlasti on ka tulevikus Tartu 21 Aktuaalne: Infohariduse osakonna õppekavad kolivad sigrid Rajalo ülikooliga seotud, ennekõike inimeste, aga ka ühise 14–17 Viljandist Tartusse. UT peatoimetaja missiooni – rahvuskultuuri hoidmise – kaudu. Oo- tused uuele ERM-ile, kui maja viimaks valmib, on 22 TeaDus: 21.
    [Show full text]
  • 3.2 Saatejuht Vs Toimetaja
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti Televisiooni kultuurisaade "OP!" ja sõnateatri kajastamine "OP!"-is aastatel 1999-2011 Magistritöö (30 EAP) Maarja Aeltermann Juhendaja: Aune Unt MA Tartu 2011 Sisukord SISUKORD .............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4 1. TÖÖ TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD .......................................................................................... 6 1.1 TEOORIA ......................................................................................................................................................... 6 1.1.1. Kultuur ................................................................................................................................................ 6 1.1.2. Kultuuriajakirjandus ja konsumerism .................................................................................................... 8 1.1.3. Kultuur televisioonis ........................................................................................................................... 11 1.1.3.1. Kultuuriteemade valiku põhimõtted .............................................................................................................13 1.1.3.2. Saate formaat. .............................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Panso-100 I-Osa Preview.Pdf
    6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla.
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko »Km Ю 12
    ISSN 0207 — 6535 reorer- muusiko »kmЮ EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 1Л 12 Üks aasta persoone, parlamendisaadik Tõnu Tepandi taas teatrilaval. George "Ugala" lavastuses "Hiirtest ja inimestest". H. Rospu foto DETSEMBER XII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA MART KUBO, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mntS postiaadress ЕЕ009Ф, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatri osakond Reet Neimar ja Margot Visraap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 44 31 09 .^NL Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletc imetaja JV. Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotoko rrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 J. Steinbecki "Hiirtest jj inimestest" "Ugalas" KUJUNDUS: MAI EINER; tel 66 61 62 ^lavastaja V. CvozJkov). Lennv - AlLin Noor­ mets, Curlev naine - Haide Mannamäe. Kaader Riho Undi nukufilmist "Kapsapea" 6 "Teater. Muusika. Kino ,1993 ("Tallinn film". 1WV * t> -€ $ 5-W~ reorer- muusiko • kino SISUKORD TEATER Mati Unt MEMUAARE TEATRIGLOOBUS Lilian Vellerana KAS HIIRTEST VÕI INIMESTEST? ("Harfest ja inimestest" ja "Peame elama, mutikesed ehk Ellujäamisjuhiseid vanale daamile" "Ugalas") TEATRIANKEET (Teatrihooaeg 1992/93) Madis Kalmet LÕPETAMATA "LÕPPMÄNG" (Madis Kalmet, Marko Matvere, Joan Tätte, Jaanus Rohumaa) PERSONA GRATA. EPP EESPÄEV MUUSIKA SUURSÜNDMUS: MAESTRO ROSTROPOVITS TALLINNAS EDVARD GRIEG - 150 AASTAT SÜNNIST GRIEG VERDIST EDVARD GRIEG EILE, TÄNA, ALATI Wilmon Menard SOMERSET MAUGHAMI KÄTTEMAKS VASTB ALEKSEI PETRENKO Jerzy Toeplitz IDA JA LAANE KINO ERINEVUS JA SAMASUS Saulius Macaitis LEEDU KINO EI TAHA SURRA Dace Andzane IGAÜKS OTSIB ENNAST ISE (Utti kinost) Rainer Sarnet, Marko ARMASTUS JA ANARHIA (Helsingi festivali fümid Raat, Jaak Kilmi Tallinnas) Aare Ermel 1993.
    [Show full text]
  • Head Saabuvat Võidupüha!
    Head saabuvat võidupüha! LINN SÜDAMES LINNAVOLIKOGU JA LINNAVALITSUSE INFOLEHT JUUNI 2020 NR 2 Tegusalt suvesse! mi: "Paide Noorsootöö Kogu" ja ootamas ühine vaba aja programm. “Paide linna noortemalev 2020”. Augusti lõppu on planeeritud Jär- Esimese programmi puhul on tege- vamaa ühine malevate kokkutulek. mist riigihanke „Uuenduslike noor- Noortemaleva rühmajuhtideks on Anneli sootöö mudelite väljatöötamine ja Paide ANK-i noorsootöötajad. Tumanski rakendamine noorte sotsiaalse tõr- Noortemaleva tegevusi toetavad Paide jutuse ennetamiseks” raames ellu Paide linn, Eesti Noorsootöö Kes- abilinnapea viidava programmiga, mida toetab kus ja AS Põlluvara. Eesti Noorsootöö Keskus. Aasta al- Siinkohal on hea võimalus noor- Taas annab kevad teatepulga üle gusest on meeskond tegutsenud sootöötajaid kiita. Ja mitte ainult suvele, sel korral aga teisiti kui va- programmi tegevuste ettevalmista- meie keskuse töötajaid. Eelmisel rem. Vaatame tagasi möödunud misega, mille aluseks on 2018. aas- kevadel omandasid kõik töötajad poolaastale, mis oli erilisem kui kõik tal valminud arenguprogramm, laagrikasvataja ehk neljanda tase- eelnevad. 2019. aasta tagasiside ning käesole- me osakutse. Sellel kevadel ärgitas Õppeaasta teisel poolel, varake- va aasta küsitlused noortele ja koos- Järvamaa Noorsootöö Nõukoda vadel, saime proovile panna oma tööpartneritele. meie maakonna noorsootöö tegi- oskuseid uutmoodi töö korralda- Esimene suurem ettevõtmine jaid taotlema noorsootöötaja kut- mises, õppimises ja õpetamises. Di- programmi raames leidis aset 13.- set. Kuna kutse taotlemise protsess gioskuseid ja teistmoodi lähene- 14 juunil, kui Paide Avatud Noorte- alles käib, ei saa hetkel täpset arvu mist õppetööle testisid nii õpeta- keskus kutsus noori osa saama tä- öelda kui palju meie linnast või jad, õpilased kui lapsevanemad. navakultuuri töötubadest. Eeltöö- maakonnast sel aastal kutsetunnis- Õpetajatele tõi distantsõpe tundu- dena osalesid noored veebipõhisel tusega noorsootöö tegijaid on.
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • 101 Biographies
    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
    [Show full text]