DOCSLIB.ORG

Vanemuise “Sugar” Jõuab Publiku Ette. | Nädalalõpulisa | 30

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vanemuise “Sugar” Jõuab Publiku Ette. | Nädalalõpulisa | 30 TEATER 8 Puhkepäev Vanemuise “Sugar” jõuab publiku ette. | Nädalalõpulisa | 30. mai –1. juuni 2008 | nr 22 (472) | Äripäeva nädalalõpulisa 30. mai 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 2 REKLAAM reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 30. mai 2008 Äripäeva nädalalõpulisa REKLAAM 3 www.corelli.ee Mõisaromantika Kontserdisari maardu mõisa muusikasalong Jõelähtme kihelkond - koostöös Eesti Pangaga Salongiõhtud kolmapäeviti kell 18, publik on oodatud kell 17 www.maardumois.com 2008 kontserdisari - 10! Metseenlik kontserdisari aastast 1999, 10 suve mõisamuusikat! Äripäeva nädalalõpulisa 30. mai 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 4 REKLAAM Merel on mõnus! SuperSeaCat kiirlaevad viivad Sind Helsingisse kõigest 100 minutiga. Kõige mugavamates ja parima teenindusega kiirlaevades mööduvad nii reis kui aeg lausa lennates. Tule ja naudi tõeliselt kiiret ja mugavat merereisi! Ühe suuna reisid SeaCat klassis alates 350 kroonist. Nüüd piletid ka meie koduleheküljelt! Ühe suuna reisid First klassis alates 675 kroonist. Vaata www.superseacat.ee ja broneeri alati soodsaima hinnaga! Päevakruiis 590 krooni. Info ja broneerimine parimatest reisibüroodest üle Eesti Edasi-tagasi reis SeaCat klassis alates 750 kroonist. või SuperSeaCat’i klienditeeninduskeskusest Edasi-tagasi reis First klassis alates 1350 kroonist. Tallinna Kaubamaja B-maja galeriis, tel 610 0000 Edasi-tagasi reis SeaCat klassis väikerühmale alates 590 kroonist. [email protected] Helsingi hotellipakett alates 1170 kroonist ühe reisija kohta. www.superseacat.com toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] 30. mai 2008 Äripäeva nädalalõpulisa 5 TSITAAT Dylan mõ- jutas minu ”põlvkonna inimesi SÜNDMUS tõenäoliselt rohkem kui mistahes teise loomingulise elu- kutse esindaja. Bill Clinton KONTSERT Bob Dylan Saku Suurhall 04.06 kl 19.30 Uksed avatakse kl 18 Epohhi Piletid: 595–995 kr (vastavalt istekohale) Restoranipilet 2000 kr www.fbi.ee looja jõuab www.bobdylan.com Eestisse näidanud ka näiteks Riho Si- ohtratele teistele muusikaau- bul ning Hardi Volmer. hindadele on Dylan aja jook- Mari Hiiemäe [email protected] “Mingil perioodil oli Dylan sul kirjutatud laulutekstide- minu jaoks hoopis tähtsam ga teeninud ka Nobeli kirjan- Ameerika muusik, poeet, kui mingi Zeppelin. Ma ei tea, duspreemia nominendi staa- laulja ja helilooja Bob Dylan mis oli tema fenomen, aga see tuse, samuti on muusik pälvi- jõuab esimest korda Eestis- mõjus. See oli nagu värske nud Pulitzeri kirjanduspree- se. Äsja oma 67. sünnipäe- tuule puhang teiste omataolis- mia eriauhinna muusika ja va tähistanud legendaar- te seas,” tõdeb Volmer. kultuuri mõjutamise ja eden- ne pop-rock-muusik annab Lisaks suurepärasele me- damise eest. kontserdi Saku Suurhallis. loodialoomise oskusele oli Kontserdi pressiesindaja Il- ja on Bob Dylanil erakord- ja Judeikini sõnul on 67aasta- Bob Dylan, õige nimega ne anne mõjusate lauluteks- ne Dylan jätkuvalt vormis ning Robert Allen Zimmerman, on tide koostamise peale. “Tekst oma vanuse kohta vägagi elu- mees, kelle imago ja laulud on omandas kaalu tänu temale. jõuline. jälje jätnud tervete põlvkonda- Minu jaoks enne Dylanit lau- Staari esinemisgraafik on de järeltulevate muusikute loo- lutekstidel suurt tähtsust ei ol- tihe ning jätkuvalt tuuritab mingusse. nud,” tunnistab Mägi. muusik mööda maailma suu- Kindlasti on Dylan oma loo- Dylan oli mees, kes suu- ri esinemislavasid. “Suurkont- minguga otseselt või kaudselt tis laulude juures viia raskus- sertidel esinemine ei ole ker- mõjutanud ka suurt hulka Ees- punkti sõnadele ja nende sisu- ge. Kui temavanune artist seda ti staažikamatest rock-muusi- le ning kuna sõnum omandas suudab, siis peab ta olema väga kutest. kandvama tähenduse, sai laie- tasemel,” hindab Judeikin. “Bob Dylani panus muusika- malt alguse ka pikemate laulu- Bob Dylani seni ilmunutest ajalukku on olnud niivõrd de tegemise trend. viimase plaadi “Modern Ti- suur, et selle võiks lausa ka- “Pop-lood ei olnud enam mes” (2006) müügiedu arvesse heks jagada – muusikaks, mis minut viiekümnesed või ka- võttes võib igatahes Dylani vor- oli enne Dylanit ning muusi- hesed. Dylani lood kestsid 10 misolekut uskuda. Billboardi kaks, mis tuli pärast. Ilma te- minutit ja rohkemgi, seda ei edetabelis debüteeris plaat esi- mata ei kujuta popmuusikat oldud enne nähtud,” meenu- kohal, tuues autorile kaasa au lihtsalt ettegi,” ütleb laulja Tõ- tab Mägi. olla vanim artist, kes sellisele nis Mägi. Bob Dylani olulisust on osa- positsioonile jõudnud on. Ilmselgelt pole Mägi ainus nud hinnata nii miljonid fän- Vaid istekohtadega kont- Eestile oluline muusik, kes nid üle maailma kui ka kriiti- serdil kuuleb publik ainult Bob Dylanist vaimustuses on kud ning auhinnajagajad. Li- parimat, mida staaril pakku- olnud. Dylani-lembust on üles saks mitmele Grammyle ning da on. Sõpruses esilinastub Dylani film Veidi vähem kui nädal enne Todd Haynesi sürrealist- laulutekstide poeetilist kaost. Bob Dylani Eesti kontser- lik kunstbiograafia “Kus on Kuna Dylanit võib nii mõnes- ti esilinastub kinos Sõprus Bob Dylan?” on inspiratsiooni ki mõttes pidada kameeleo- laulja elust ja muusikast ammutanud ikoonistaatusse niks, kelle elu ja muusika eri- inspireeritud mängufilm tõusnud laulja ning laulukirju- nevaid tahke on pea võima- Ilma temata “Kus on Bob Dylan?”. taja Bob Dylani elust ja temaga tu ühe sõõmuga edasi anda, seotud legendidest. on film kokkupõimitud kat- ei kujuta pop- Filmis teevad suurepärased Sarnaselt Dylanile, kelle ketest, kus Dylanit – või õige- rollid Kuldgloobusega pärja- loomingus on põimunud to- mini tema erinevate eluetap- tud Cate Blanchett, hiljuti lah- hutu hulk erinevaid žanre ja pide koondkujusid – kehasta- muusikat lihtsalt kunud noor staar Heath Led- voole, kasutab ka Haynes fil- vad erinevad näitlejad. ” ger ning Christian Bale, Ri- mis erinevaid võtteid ja stiile, Film esilinastus mullu Ve- ettegi. chard Gere, Ben Whishaw ja milles võib ära tunda tsitaate neetsia filmifestivali võistlus- Marcus Carl Franklin – kõik nii Godard‘ilt kui ka Fellinilt programmis, võites kolm kaa- Tõnis Mägi Bob Dylanina. ning mis meenutavad Dylani lukat auhinda. Äripäeva nädalalõpulisa 30. mai 2008 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] 6 Restoranide TOP 10 Heidi Vihma hinnang 1. Gloria Müürivahe 2, Tallinn 30 2. Ribe Vene 7, Tallinn 30 3. Pegasus Harju 1, Tallinn 30 4. Controvento Vene 12, Tallinn 30 5. Kadriorg Weizenbergi 18, Tallinn 29 ELAMUS 6. Tigu Vilmsi 45, Tallinn 29 7. Angel Café Sauna 1, Tallinn 29 8. In Studio Vinum Suur–Karja 18, Tallinn 29 9. Bocca Olevimägi 9, Tallinn 29 | kommentaar | restoranitest | arvustused | 10. Tao Tornimäe 5, Tallinn 28 TOIMETAJA VEERG Christel Karits Päris suur hulk linna- ”dest ei taha enam lasta oma inimesi mujale seiklema. Oma linna peod ja vastupidavus ui ma tänast Puhke- juba aegade algusest vägi- Kpäeva kokku panin, kaikavedu. Vaid niipalju, et hakkas silma kaks Antoniuse Gild ootab linna- uut suunda. rahvast osa saama Nelipüha Esiteks ei taha päris suur jootudest. hulk linnadest oma inimesi Muidugi ei saa kahe sil- enam lasta mujale seiklema ma vahele jätta teekonda ja on asunud suurematega Juurust Mahtrasse, millega rinda pistma, et linnakoda- tähistatakse 150 aasta möö- nikele lisaks külalisi võita. dumist Mahtra sõjast. Alles oli pisikese Türi se- Siinkohal ongi paras rää- gakoor võistlustules Tallin- kida sellest teisest suunast, na ja Tartu omadega ning mis nõuab publikult sellist tuli lahingust välja võitjana. vastupidavust kui marato- Nüüd tahab Türi rahvas va- nijooksjalt. hetult enne Tallinna Vana- Ma ei kujuta ette selts- linna Päevi publiku hoopis konda, kes jõuaks järjest endale saada ja korraldab kella seitsmest õhtul ku- kevadfestivali. ni järgmise päeva kella kol- Samal ajal peavad võru- meni pärastlõunal “Maht- kesed “uma pido”, mis on ra sõja” ettelugemist kuula- Viitna kõrts on mõnusam kui kunagi varem, kõrtsipinkidel on isegi seljatoed olemas. Foto: Maris Ojasuu maailma esimene võrukeel- ta. Neis peab pekslema ik- ne laulu- ja rahvapidu. ka eriline veri. Kuid mara- No ja tartlastest ei tasuks tonüritusi on suvel veelgi. siinkohal vist enam rääki- Lähim neist teatrimaraton dagi, sest Põhja- ja Lõuna- Vargamäel. Ja sellele on pi- Eesti pealinna vahel käib letid välja müüdud! Mõnus Viitna kõrts MAITSEELAMUS soe lõhepirukas ehk kulebjaka toodi. Nojah, maantee kõrtsi Heidi Vihma – Viitna asub ju Tallinna Pe- asi – mine tea, kui kiire tee- [email protected] Viitna kõrts terburiga ühendava maantee listel juhtub olema. Pearoo- Eelmise sajandi 70nda- ääres, ilma Vene köögita ei gadeks olime valinud ribiprae te aastate muusika sobib Viitna, Kadrina vald, Lääne- peagi saama. kreemjuustutäidisega koos üle-eelmise sajandi al- Virumaa Koduse kartulisalati kõrva- ahjukartuliga ja lehtbiifstee- gusest pärit kõrtsi väga le on ennast menüüsse sobita- gi friikartulitega. hästi, mõjub isegi vaimu- nud ka Itaalia Caesari salat ja See oli õnnelik valik, need kalt. Parajasti laulab kee- 24 p hoopis internatsionaalne pen- kaks nagu kuuluksidki kok- Kõik toitlustusseadmed gi pop-superhitti “Vana jõ- ne rigate ja fetasalat, seaprae ku. Ribipraad on tohutu tald- ühestgi” – oleme jõudnudkohast! Viitna toit-jook naabriks on spagetid. rikutäis maitsvaid ja rammu- kõrtsi. Kust need siia said, tahaks said searibisid (tõesti head!) ja teenindus imestada? Mis neil siia asja? üks kartul. Esimesed andmed Viitna Soe lõhepirukas värske sa-
Load more

Recommended publications
  • Reorer-Muusiko-Kinо
    ISSN 0207-6535 reorer-muusiko-kinО EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI г—E—iMi linlik—ui p m BiЭТd 11Ш ii i— 4i 11 »N* ,<vни> имя—н-' и ii EwTi :X^ Ж , Massi ff?» ?ияЫ I ' S* "f I kV. nf*- XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail tmk^estpak.ee http://www.use.ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68, 44 47 87 Teatiiosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Esikaanel: Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Eesti Filharmoonia Kammerkoor Filmiosakond Arvo Pärdi ja Tõnu Kaljustega (keskel) Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Kölni katedraali ees 17. märtsil 1998. Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Päeval, mil toimus katedraali 750. Korrektor aastapäevale pühendatud Arvo Pärdi Solveig Kriiggulsom, te] 6 41 82 74 teose "Kanon Pokajanen" maailma Infotöötleja esiettekanne ja CD (firmalt ECM) esitlus Viire Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 Tõnu Tonnise foto Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 William Shakespeare, "Kuningas Richard KUJUNDUS: MAU EINER, tel 6 41 82 74 Kolmanda tragöödia" Eesti Draamateatris. Richard Kolmas — Andrus Vaarik. © "Teater. Muusika. Kino", 1998 Mati Hiisi foto ГПШ reorer• muusiko • kino /1996 SISUKORD TEATER NÄITLEJA JA TEMA ROLL Gerda Kordemets TARTU NARRID JA NARRIKESED VÕI KUIDAS SOOVITE ("Kaheteistkümnes öö" "Vanemuises") Karlo Funk KUI MEHEL ON TEINE ("Kuningas Richard Kolmanda tragöödia" Eesti Draamateatris) Enn Siimer MIS ON MEIL PISTMIST SELLE MARIA STUARTIGA? ("Maria Stuart" "Ugalas") Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS II (Algus TMKs nr 5/98) KARIN KASK (22.
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • Teater-Muusiko-Kino
    ISSN 0207-6535 teater-muusiko-kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 4 Ш •': : I J^*"'""*4 л Ь ш XVIII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.use.ee/tmk/ TOOB TEIENI TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 Faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakonrd Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond % Saale Kareda ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaam Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask tel 6 41 82 74 Tehniline toimetaja Kaur Kareda, tel 6 44 54 68 Esikaanel: Korrektor Eesti pianismi lootus XXI sajandil — EMA I Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 kursuse üliõpilane Äge Juurikas, konkurss- Infotöötleja festivali "Con brio '98" ülekaalukas võitja Pille-Triin Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 (žürii-, publiku- ja ETV preemia). Äge Fotokorrespondent Juurika varasemaist võitudest on säravaim Harri Rospu, tel 43 7756 esikohi (ja kõik eripreemiad) rahvus­ KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 vahelisel Stasys Vainiünase nimelisel noorte pianistide konkursil Vilniuses 1998. ' Harri Rospu foto festivalilt "Klaver '%" © "Teater. Muusika. Kino", 1999 Caryl Churchilli "Tipptüdrukud" Eesti Draa­ mateatris. Kersti Kreismann, Maria Avdjuško ja Viire Valdma. Mati Hiisi foto eorer-muusiko-kino /1999 SISUKORD TEATER VASTAB AIME UNT Lilian Vellerana TUTVUSTUSEKS: NOPPEID CARYL CHURCHILLI KUULSAMATEST NÄIDENDITEST Gerda Kordemets POST LAVAL EHK POSTFEM1NISM POSTMODERNIST­ LIKUS DRAMATURGIAS POSTSOTSIALISTLIKUL LAVAL ("Tipptüdrukud" Eesti Draamateatris) Jaanus Kulli PEER JA PROTASSOV TUULEVESKITE VASTU ("Peer Gynt" "Endlas" ja "Elav laip" "Ugalas") Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS VIII MUUSIKA Mailis Põld VÕRDLUSVABALT (Festivalist "Klaver '98") Arne Mikk 70 AASTAT EVALD AAVA OOPERI "VIKERLASED" SÜNNIST Johannes Jürisson KUI HELILOOJA VILLEM KAPP OLEKS PÄEVIKUT PIDANUD Ivalo Randalu PERSONA GRATA.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino 1
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HEL LOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI •*-> ел •- 1 Märko Matvere novembris 1995. H. Rospu foto XV AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn. Narva mnt 5 fax 44 47 87 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Salzburgi festivali "Figaro pulm",, III vaatus. Infotöötleja Õnnelik perekond: Figaro (Bryn Tarfel), Mar- Viire Kareda, tel 44 47 87 Fotokorrespondent cellina (Tradeliese Schmidt) ja doktor Bartolo Harri Rospu, tel 44 47 87 (Donata di Stefano). KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 © "Teater. Muusika. Kino", 1996 ;> V. Valgepea foto «- reorer- muusiko • kino SISUKORD TEATER TEATRIANKEET 1994/95 (Ü. Aaloe, J. Allik, M. Balbat, L. Epner, K. Herkül, M. Kapstas, S. Karja, T. Kaugema, G. Kordemets, P. Kruuspere, J. Kulli, M. Mutt, R. Heimar, E. Paaver, P. R. Purje, J. Rähesoo, I. Sillar, Ü. Tõnts, L. Termis, B. Tuch, L. Vellerandr M. Visnap) SAATUSEST MÄÄRATUD? JUHUSEST JUHITUD? (Üks- kild Jüri Järveti elutööst — meenutab Kaljo Kiisk)) Ene Paaver PIKK TEE ISA JUURDE ("Hingede öö" "Vanemuises") Martin Kruus KURAT VÕTAKS (]. W. Goethe "Faust" "Vanemuises") MUUSIKA VASTAB JAAN ÕUN EESTI NOORED MUUSIKUD FILIPIINIDEL (Kahe EMA üliõpilase muljeid osalemisest Jeunesses Musicales World Orchestra's 1995. aastal) Kristel Pappel UNELMATE SAATUS: 75 AASTAT SALZBURGI FESTIVALI II Endla Lüdig MÄLESTUSED III Mart Humal ANTON WEBERNI MUUSIKATEOREETILISED SEISUKOHAD SCHÖNBERGI KOOLKONNA VORMIÕPETUSE KONTEKSTIS Merike Vaitmaa OOPER, MILLES LAULDAKSE (Erik Bergmani ooperi "Laulev puu" esmalavastusest Soome Rahvusooperis 1995) Saale Siitan PERSONA GRATA.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Reorer-Rmuuslko-Kiri Ю ISSN 0207 — 6535
    reorer-rmuuslko-kiriю ISSN 0207 — 6535 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidi1 ja Eesti Teatriliidu Esikaanel: Stseen J. Styne'i muusikalist «Sugar ehik Džässis ainult: tüdrukud» «Va­ nemuises» (lavastaja A.-E. Kerge). Ü. Laumetsa foto Tagakaaned: Kaader režissöör Olav Neulandi mängufilmist «Näkimadalad» («Tallinnf ilm» . 1988). Toimetuse kolleeg:um JAAK ALLIK IGOR GARSNEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KAHUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIIHKEL MJTT MARK SOOSAAR LEPO' SUMERA OLO VILIMAA 1AAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitj Vallo Raun, tel 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakonil Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 3109 Filmüosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teiniemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 47 87 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 44^7 87 «Teater. Muusika. Kino», 1988 SISUKORD TEATER VASTAB KULNO SÜVALEP PÄIKESEPOISID Jüri Järvet — 70, Eino Baskin — 60 TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — P. Tooma, J. Viller, R. Trass, H. Mandri) Tamäs Koltai TEATER EI OLE MÕELDAV ILMA NÄITLEJA JA PUBLIKUTA (Intervjuu György Spiröga) Vaino Vahing GENET' BUUM («Toatüdrukud» Noorsooteatris ja «Palkon» Eesti Draamateatris) Teatrikunsti aastapreemiad 1988 MUUSIKA Avo Hirvesoo KUNINGRIIGI UUTEKS ALAMATEKS NSVL MUUSIKAFONDI EESTI VABARIIKLIKU OSAKONNA ROTAPRINTNOODIVÄLJAANDED ÜHE MUUSIKUTEE KROONIKAST: RIHO PÄTS Tatjana Elmanovitš KAKS VENDA NING KOLMAS (Mõnda tüpoloogilise klassifitseerimise probleemidest) Georg Pärnpuu0 FILM PROPAGANDA TEENISTUSES (Märkmeid muudatustest Eesti fiimielus 1940—1941) Tiina Lokk EESTI TÕSIELUFILMI SUUNDUMUSTEST Aune Unt VALENTINA SULGUVAS RINGIS (L.
    [Show full text]
  • Kuidas Kultuuritegelased Lahkuvad
    Kuidas kultuuritegelased lahkuvad ANDRES PULVER Toimetanud Madli Lippur Kujundanud Villu Koskaru Fotod Tauno Vahter, kui ei ole märgitud teisiti Kaardid Alari Paluots © Andres Pulver ja Tänapäev, 2019 ISBN 978-9949-85-632-9 Trükitud OÜ Greif trükikojas Kultuuri kalmistu 1624. aastal kirjutas inglise kirikumees ja luuletaja John Donne: „Iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja sellepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule”. Inimkond kasvab, aga meid, eestlasi, jääb tasapisi üha vähemaks. Üksteise järel kolime kalmistuvaikusesse, kus on ees ootamas sajad tuhanded kaasmaalased. Igaühel neist on meile midagi öelda – kel rohkem, kel vähem. See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke. Surmale pole vaja kogu aeg mõelda ja surma pole vaja karta. „Kes kardab surma, sureb iga kord, kui ta sellele mõtleb,” on kirju- tanud kunagine Poola kuningas Stanislaw Leszczynski. Kui aeg on käes, tuleb ta niikuinii. Parem hiljem kui varem. Aga millal see aeg on, ei tea meist keegi ning küllap nii ongi parem. Aga kui ta tuleb, on ju hea teada, milline kuramuse uhke selts- kond meid ees on ootamas. Andres Pulver 5 Sisukord Ervin Abel 9 Kaarel Ird 71 Amandus Adamson 13 Epp Kaidu 71 Adamson-Eric 17 Carl Robert Jakobson 75 Mari Adamson 17 Jaak Joala 79 Mait Agu 21 Heldur Karmo 83 Urmas
    [Show full text]
  • Nüüd Saab Igaüks Endale Superkiirusi Lubada!
    Maraton Suusasõpru ooda- takse sel ja järgmisel nädalavahetusel Otepääle Tartu mara- Puhkepäev toni sõitudele. | Nädalalõpulisa | 8.–10. veebruar 2013 | nr 6 (706) | Nüüd saab igaüks endale superkiirusi lubada! 4G seade kuumaksuga 2,24€ Nagu takso: rendi omale 4G modem, ruuter või netipulk ja maksa ainult nii kaua kui kasutad. Sobiva seadme valimiseks pöördu lähimasse Tele2 esindusse. Tutvu pakkumise tingimustega tele2.ee Milleks maksta rohkem 2 REKLAAM Klassikaline mööbel --- interjööri koorekiht Itaalia mööbli salong NÜÜD AADRESSIL Pärnu mnt 123a Tel 621 1353 / 58 366 302 • [email protected] • www.giaretta.ee Talvine lahtiolekuaeg E–L 10.00-18.00 SÜNDMUS 3 Allar Raja: Startides säärase rahva- massiga, on 63 km läbimine nagu pike- mat sorti jalutuskäik pargis. 8. veebruar 2013 PUHKEPÄEV Sõudja, 42. Tartu maratonil osaleja toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] 42. Tartu maratoni direktori Indrek Kelgu sõnul löödi tänavu maratonile registreerunute viimase 25 aas- ta rekord. Rajale lähevad nii tipp- sportlased kui ka harrastajad. Ta r tu ma raton i TEISIPÄEVASE,T 5. veebruariveeb seisuga olioli kkahe distantsi pealepeale kokku kirjas 8300830 spordihuvi- moodsa aja list,list, mism tähendab, etet 42.42 Tartu mara- tonton ono purustanud viimaseviim 25 aasta registreerimis-re rekordi. FOTO:FOTO RAUNO VOLMAR / rekord EESTI PÄEVALEHT MARI HIIEMÄE kaasautor propageeris sõudja Allar Raja, kes ka ise rajale lä- Fookuses heb, maratonil osalemist. Ettevõtete talisportlik 2. Tartu teatemara- Teist aastat toimub tavamaratoniga paralleel- ton selt teatemaraton, kus osaleb praegustel andme- tel üle saja võistkonna. Teatemaraton võimaldab nädalavahetus 10. VEEBRUAR 63 km läbida ühe meeskonnana, samas saab vali- Kl 9 – 63 km start da just endale jõukohase distantsi – kõige pikem Peale maratoni saavad ettevõt- Kelk pani osalejatele südamele, et kuna osa- on teine vahetus (20 km), ülejäänud jäävad alla 20 ted osaleda Eesti Firmaspor- Taust võturekord toob kaasa olukorra, kus Otepääl 42.
    [Show full text]
  • Eesti Filmi Andmebaasi Andmete Uuringud
    Eesti filmi andmebaasi andmete uuringud Hagi Šein, Kristina Kniga, Anastasia Gretchiskina, Astrid Helvik, Katarina Oja, Annika Loor, Liisi Pütsepp, Sandra Papp, Kairi Jurtom ja Kaisa Norak Juhendaja Jaagup Kippar Tallinna Ülikool 2018 Sisukord Sisukord 1 I Sissejuhatus 2 II Filmiteoste arv, liigid ja žanrid 3 Toodetud filmide arv peamiste filmiliikide kaupa 1912–2017. 6 Mängufilmide žanrid 14 III Filmiteoste kestus 16 IV Filmitootmisfirmad 23 V Filmitegijad 25 Üldandmed 25 Filmitegijate sooline jaotus 30 Filmitegijate vanus esimese filmi tegemise ajal 32 Produktiivsemad filmitegijad 33 VI Filminäitlejad 39 Dokumentaalfilmides ja mängufilmides osalenute vanus 48 Noortefilmide näitlejate vanus 50 VII Filmifestivalid 51 Üldandmed 51 Nomineeritud filmid 52 Auhinna või preemia saanud filmid 52 VIII Filmide märksõnastik 55 Mängufilmide sisumärksõnade sõnapilved 55 IX Muud huvipakkuvat filmiandmestikku 58 Filmitsitaadid 58 Kaljo Kiisk filminäitleja ja filmirežissöörina 60 Muud huvitavat 62 X Eesti mängufilmide välisvõtete kohad 65 XI Andmebaasi kasutamisstatistika 67 Lingikogu 69 1 I Sissejuhatus Eestis on filme toodetud alates 1912. aastast. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistuste käigus sündis Eesti Film 100 töögrupil idee koostada selleks tähtpäevaks ka võimalikult täpne ülevaade Eesti filmiloomingust – rahvusfilmograafia, mis oleks kättesaadav ​ laiale avalikkusele. Eesmärgi ellu viimiseks asutati 2008. aasta lõpus MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (juhatuse liikmed Reet Sokmann ja Hagi Šein). Pärast neli aastat kestnud ettevalmistustööd,
    [Show full text]