ISSN 0207-6535 геогег-muusiko-kino

EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATR LIIDU AvAKIRI

.- X

Tl

/I994 Anu Lamp. September, 1994. H. Rospu foto NOVEMBER XIII AASTAKÄIK

PEATOIMETAJA MÄRT KUBO, tel 44 04 7.2

TOIMETUS: Tallinn, Narva rr.nt 5 postiaadress ЕЕ(Ш), postkast 3200

Vastutav sekretär Helju Tüksammel. tel 44 5^ 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap. tel 44 40 H) Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun. tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kullia Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Infoilöölleja Olle Põima, tel 44 47 87 Fotokorrespondent Harri Rospu. tel 44 47 87 KUJUNDUS: MAI EINER; lel 66 61 62 t*Üfi Kaader Riho Undi ja Hardi Volmeri arrirr.a- filmist "Hilinenud romanss", 1994 T. Talivee foto © "Teater. Muusika. Kino". 1994 "Pärnu Ooperi" "Figaro pulma" õnnelik finaal. Susanna - Heli Koivisto, krahvinna - Pille Lill. krahv Villu Valdmaa. K. Pruuli foto eorer /1994

SISUKORD TEATER Mati Unt D. E. - DAJOS EVROPU! ("Apokriiva lugu. Juudit") Ene Paaver PIONEER MERLE KARUSOO {"Apokriiva lugu. Juudil") Jaak Allik PIIBLIS AINULT TÜDRUKUD {"Apokriiva lugu" Soomes naistetcatri festivalil) 33 Margot Visnap PIIBLIFESTIVAL NÄHTUNA SOOME POOLT Kaia SisasSisask PRANTSUSE VAIM JA VENE HING {"Angelo, Padua türann" Vene Draamateatris) ! Kadi HerküHerküll "...MIS SIIS - TARTUFISTUGE!" {"Näitleja ja tema roll" - Anu Lamp "Tartuffe'is") ARIANE MNOUCHKINE'I JA REVOLUTSIOONILISE TEATRI KOLM AASTAKÜMMET PÄIKESE ÜMBER 80 Jean- Claude Penchenat SEIKLUS 85 PILGUHEITE LIIKUMISELE (Kohtumine fotograaf Martine Franckiga) *. Sven Karja PERSONA GRATA ENE-LIIS SEMPER ..

MUUSIKA Kristel Pappel PÖÖRASE OOPERI PÄEVIK POSTLUUDIUMIGA {"Pärnu Ooperi" esimesest lavastusest, W. A. Mozarti "Figaro pulmast") 16 Hanna Suutela "FIGARO" NAISTEST {Tcatriuurija tähelepanekuid "Pärnu Ooperi" "Figaro pulmast") MUUSIKAMOSAIIK Ea Jansen BALTISAKSA LAULUPEOD TALLINNAS Anneli Kont RAHVAMUUSIKA VÕIMALIKKUSEST EESTIS 74 Mark Rais, Irina Svensson "GROUPE DE MUSIQUES VIVANTES DE LYON"

VASTAB AGO RUUS Peeter Linnap JÜRI LIIMI LÕPUKAADRID IMPEERIUMIST Jaak Kilmi ILKKA JARV1LATURI "DARKNESS IN TALLINN" - "SAJANDI PIMEDUS" TALLINNAS {Mängufilmist "Tallinn pimeduses") Märt Kubo PILDIKESI ANTSLAST EHK SVEJK ÜHES, OLLEPUDEL TEISES KÄES, NII SEE DEMOKRAATIA TULEB {Mati Põldreautorifilmist "Antsla. Sügis 1993") Fanny de Sivers ANDROGÜÜNI PARIISI HOOAEG {"Orlando" "Odconi" teatris) NAINE KEL OLI VAJA ARMASTUST {Patrice Chereau mängufümist "Kuninganna Margot") Julia Sillart NELIKÜMMEND AASTAT OBERHAUSENI FESTIVALI

Karin Hallas PETER EISENMANI KOMPUUTEREKSPRESSIONISM: MAX REINHARDTI MAJA BERLIINIS 62, 96 лей*

St tfcSZä

• •Ш0 V ' ж Аяо Ruus 5. oktoobril 1994 Kinomajas. ö H. Rospu foto VASTAB AGO RUUS

Kuidas näed operaatori osa filmimaailmas? Kriitikud kõnelevad sellest ametist vähe. Film on valgus. Valgust juhib võtteplatsil operaator. Rakursid, tempod, objektii­ vide valik tehakse teistega koostöös. Operaatoril peab olema valgusemälu, ta talle­ tab seda kogu oma teadliku elu jooksul. Kuidas langeb valgus kirikus, kaubamajas... Kino - see on valgusega kirjutamine liikumises. Ja operaatori roll on kahesugune: kunstiline-loominguline ja tehniline. Ta peab olema nii kunstnik kui insener. Mõni on rohkem kunstnik mõni jälle armastab rohkem tehnikat. Kino on aga muidugi kollektiivne kunst ja soleerimine ei vii kaugele. Tuleb arvestada kunstnikku, kostüü­ me, grimmi ja loomulikult jutustab kinojuttu ikkagi režissöör. Kui pead filmima näiteks tooli, siis erineva valgustamisega annad toolile erineva tähen­ duse? Jah, see oleneb minu meeleolust ja suhtumisest sellesse tooli ja ülesandest, kas ma teen reklaami või natüürmorti. Ülikoolis oli kipsbüsti pildistamine väga hea ülesanne: kips nõuab väga täpset valgustamist ja ülesande selgust. Dramaatilist portreed ei saa näiteks anda ükskõik milliste vahenditega, see nõuab suunatud prožektori valguskiirt, lüüriline portree vajab hajutatud või peegelduva valguse joo­ nist. Kino ajalugu on erinevate valgustamislaadide areng. Kuigi film on teise ini­ mese, režissööri lugu, saad sa sellesse panna ka oma temperamendi, suhte ja filo­ soofia. Dramaatiline ja lüüriline valgus. Kas on ka humoristlikku valgust? Nii palju kui on võimalik anda iseloomustusi elus, nii palju saad anda ka iseloo­ mustusi objektile või inimesele filmis. Oleneb, palju sa oskad näha ja kuidas oma muljed teostada. Pole kindlaid skeeme. Kas erinevais riikides on erinev valgus? Geograafiliselt? Muidugi. Niipalju kui olen saanud rännata ja reisida, ei ole meelde jäänud mitte lõhn või muu, vaid just valgus! Oma esimest filmi oli mul või­ malus teha keskööpäikese ajal Arktikas: madal ja pehme valgus, pikad varjud; Kesk- Hispaania kiltmaal seisis päike peaaegu seniidis ja varjud joonistusid välja lühidalt ja teravalt. Esmapilgul võõras, aga väga põnev meie laiuskraadi inimesele. Sõltub muidugi sellest, kust sa ise pärit oled ja millega harjunud. Peaks Itaalia operaatorilt pärima, kuidas tema Eestimaad näeb? Valisin raamatust "Valgusemeistrid" ajalehte "Pääsuke" suurepärase intervjuu itaalia suurmeistrilt Vittorio Storarolt. Storaro on väga hea filosoofilise tajuga vestle­ ja, kes hindab operaatoritööd eelkõige kui KUNSTI. Oma valgusefilosoofias, oma valguserežiis on ta alati põhjalik ja väga huvitav. Ta loob teoreetiliselt paberil ette kogu valguse muutumise filmi jooksul, ka varjude muutumise, värvi muutumise. Bertolucci "Viimase keisri" jaoks lõi ta omapärase värvirežii, võttes aluseks valguse värvispektri. Storaro väitel on värvide tekitatud tunnetel psühholoogiline alus. Aga see värvisümboolika pole selgelt ega otseselt nähtav, vaid tajutav filmi detailide kau­ du ja peaks mõjuma vaataja alateadvusele. Must ja valge jäävad äärmustena välja. Nendes peitub kogu spekter. See on nüüd Storaro. Aga hea näide. Värvilahen- dused ei pea välja paistma sümbolitena ja vaataja ei pea värve tõlgendama. Storaro mitte ei maali valgusega, ta kirjutab valgusega, nagu ta ise ütleb. Operaator on XX sajandi amet, operaator saab ennast väljendada ainult tehnika abil. Olen sageli imestanud, eriti kui vaatan Hollywoodi filme - mis kõik on võimalik. Me näeme teinekord oma filme tehes tohutut vaeva, et olla publiku jaoks kõrvu hoo­ pis lahedamates tingimustes tehtuga. Kuid sõltuvus tehnikast pole siiski kõikemää- rav. Ameeriklastel ja teistel Eestis filme teinutel on kaasas olnud hea tehniline varustus, kaamerad ja abivahendid tehnika viimase sõna järgi. Kaasa on toodud ka uus tööstiil. Filme tehakse kaks korda kiiremini kui meil vanasti. Sellega kaasneb ülim ratsionaalsus. Operaator on taandunud esmapilgul tehniliseks teostajaks, kuid tegelikult on ka operaatori rolli asukoht muutunud: ettevalmistusaeg filmiks peab olema kaks korda pikem ja põhjalikum. See on töö, mida keegi ei näe ja ega ta pole ka nii põnev. Kas video pole mitte demokratiseerinud neid elavaid pilte? Igaüks võib neid teha. Äkki kino taandubki kõhugi audiopsiiqarbulukUka ицгка?

3 Videokassett, mille ostad, on just filmina tehtud film. Aga on olemas ka video­ kunst, eksperimentaalvideo, mis on küllalt elitaarne ning jäänud väikese rühma har­ rastuseks. Mäletan, kui mul oli esimest korda videokaamera käes, kõige tavalisem VHS, olin suures vaimustuses. Mobiilne, lihtne, ei mingeid keemilisi protsesse. Nüüd, teinud paar videofilmi ja näinud neid kõige parematelt monitoridelt, pean üt­ lema, et see kvaliteet ei ole siiski võrreldav selle kvaliteediga, mille saame filmides tselluloidlindile. Mida mõtled kvaliteedi all? See on rohkem nüansside küsimus. Elektrooniline pilt on minu jaoks hingetu pilt. Filmil, ka siis, kui ta on videokassetil, on see hing olemas. Kui valgustada näit­ lejat, siis operaator oskab seda teha paremini. Ja see paremini kaobki videos ära. Tselluloidil saad luua väga selge ja isikupärase suhte. Videolint on rohkem anonüüm­ ne? Ruumilisus on videopildil hoopis teine. Kinos on võimalik kasutada diafragmat, sügavusteravust, erinevaid objektiive. Sa saad anda sellise optilise joonise, mida pa­ rajasti tahad. Kui mul oleks, ütleme, kolm 50 mm-se fookuskaugusega objektiivi - üks joonistab portree hästi pehmelt, teine normaalselt ja kolmas väga teravalt -, siis saan ma neid vastavalt kasutada vajaliku meeleolu loomiseks. Videos see võimalus puudub, ma võin ju panna pehmendavaid filtreid objektiivi ette, kuid vajalikku tu­ lemust ikkagi ei saavuta. Kas video kui nähtus hakkab kino ohustama? Ma ei arva ega karda, et nii juhtub. Mõlema kujutise talletusviisi arenemiseks on erinevad teed. "Estonia" vraki uurimiseks 80 meetri sügavuses on video ainumõel­ dav. Ka dokumentaalfilmi tegemisel annab video suure mobiilsuse. Ja video on hea abivahend näiteks mängufilmi tegemisel. Filmime tselluloidile, aga kõrval lindistab videomagnetofon pildi kassetile, ka on monitoril näha pilt, mida kaamera parajasti filmib. Kerides kassetil pildi tagasi, saame kohe kontrollida, kuidas kaader õnnes­ tus. Tagasiside? Režissöör saab vajaduse korral kohe näha, kuidas näitleja mäng lindile jäi. Ja kui on tarvis mõne nädala pärast filmida järgmist kaadrit, saab kohe kindlaks teha näit­ lejate ja dekoratsiooni asupaiga eelmises episoodis või kaadris. Igavene uuendaja Francis Ford Coppola monteeris filmi kõigepealt ära videos ja ilmutas seejärel ära

Kaader filmist "Kõrboja peremees". 1979. Kaader filmist "Inimene, keda polnud". 1989. ainult selle osa filmitud materjalist, mis valmisfilmi läks. Lisaks kõigele ka majan­ duslik kokkuhoid. Ekraani suurus on ju ka oluline õigel, s.o loojate kavandatud vastuvõtul. "Kodanik Kane" on televiisorist teine kui suurel ekraanil. Tegelikult peab filmi vaatama kinos. Teleekraanilt võib küll saada filmist etteku­ jutuse, võime jälgida dialoogi, kuid pildiiutu tõeline olemus läheb kindlasti kaduma. Viimane on aga üks osa filmist kui terviklikust kunstiteosest. Televiisoris kaob ära mastaapsus. Suur plaan, lähivõte on seal jälle hästi jälgitav. Kui filmisin "Tantsu aurukatla ümber", siis tundelised, n-ö dramaatilised maastikud kadusid televiisoris justkui ära, suurel ekraanil kinos pääsesid aga mõjule. Spielberg tegi "Schindleri nimekirja" mustvalgena. Mis sa arvad, miks? Ta talitas õigesti, et tegi selle mustvalgena. Mustvalge film mõjub minu arust tõe­ lise kunstina. Alguses oligi kino mustvalge. 1920.-1930. aastail, filmikunsti kuldajal ei osatud arvata, et võiks lisanduda värv. Mustvalge pilt on 1930. aastate filmides viidud täiuseni. Värv ühe komponendina tõi kaasa uue olukorra, kus film läheb nagu kontrolli alt ära. Kaadrisiseselt on raske värve korrastada. Keemiline protsess tõi kaasa omad muutused. Esialgu olid filmid väga värvilised, väivid - mäletame Disney filme - väga intensiivsed ja pikka aega oli eesmärgiks saada kontrolli koloriidi üle. Mustvalges filmis luuakse pilt, tuginedes valguse ja varju joonisele. Mulle meel­ dib filmida mustvalget filmi, olen seda saanud ka ise teha ("Rahu tänav"). Tänapäe­ val tehtud mustvalgetest filmidest meeldib Wim Wendersi "Berliini taevas", mille operaator oli ligi kaheksakümne aastane prantsuse vanameister Henri A lekan. Igal ajastul on oma mood? Muidugi. 1930. aastail oli selline stiliseeritud lüüriline väljapeetus, pärast seda tulnud sõjajärgne neorealism tõi terava ja järsu realistliku kujutise, jäädvustatud ilma filtriteta dokumentaalselt. 1960.-1970. aastail kadus otsevalgustamise põhimõte, asuti valgustama läbi ekraanide, et tuua välja reflekside maailm. Filmikujutis muu­ tus tundelisemaks. Mulle meeldib Sven Nykvist. Imetlen Storarot, kuid ta jääb mulle võõraks. Nykvisti lugedes on imelik tunne, et nii mitmedki asjad tulevad tema töös tuttavad ette. Olen samamoodi lähenenud mitmetele probleemidele. Filmi tegemisel on väga tähtis leida õige häälestus, kuidas antud filmi teha. Võtteplatsil on võima­ lusi miljoneid, sisemine vaim peab ütlema selle õige. 5 Kino on elu peegeldamine justkui elu enda vormis. Ülikonkreetne kunst. Mõtle, kui abstraktne on lausutud sõna. Filmi saatus oleneb sellest, kuivõrd põnevalt osatakse Sõna visualiseerida. Ja siis tuleb saalitäis vaatajaid ja igaüks näeb isemoodi. Võib-olla näeb ta filmi pruunides toonides, aga filmitud oli sinistes toonides. Mis on fotogeenilisus? Ta on kindlalt olemas. On inimesi, objekle, maastikke, mis või kes mõjuvad fotol või filmilinal üllatavalt hästi - värskena ja uudsena. Ja on ilusaid inimesi, kes filmis mõjuvad liigagi tavaliselt. Aga ma ei oska seda fenomeni seletada. See, mis operaa­ tor üles võtab, peab olema huvitav vaadata. Mida teha, et vanu Eesti filme oleks huvitav vaadata. Johannes Pääsukesest ja Konstan­ tin Märskast on järel vaid vanad ärakriibitud koopiad. Pääsukese fotod on väga head. Kinotöös oli ta pioneer, rahvusliku filmitegemise algataja. Filmide ennistamine on kallis, meil Eestis puuduvad hetkel selleks võima­ lused ja vahendid. Ääretult kahju on, et omal ajal ei tegeldud süstemaatiliselt vana­ de filmidega. Armastan vaadata vanu fotosid, olen neid väikestviisi kogunud, küll süsteemitult. Kui vanalt sa hakkasid vanadest fotodest huvituma? Noorena huvitusin ma ikka enda tehtud fotodest. Tõsisem huvi algas esimese suure filmi "Kõrboja peremees" tegemise ajal, kui Leida Laiusega filmi ette valmista­ sime. Fotod aitavad ajastu tundmaõppimisel. "Kõrboja" pildistüli otsimisel aga sai­ me abi norra kunstniku Edvard Munchi piltidest, kus on tihti kujutatud kaht inimest, meest ja naist, looduses, meeleolus, mis haakus Tammsaarega. "Kõrboja pe­ remees" oli minu esimene film ja mul oli selle tegemise ees tohutu hirm, ikkagi klas­ sika. Sellest sai mulle väga südamelähedane töö. Algas koostöö valgusmeistri Uno Lahteini ja kärumees Heino Koplimetsaga, kujunes oma meeskond. Teineteise mõist­ mine, isegi pilgust, on filmitöö juures oluline. Sain koostööst Leida Laiusega kindlu­ se, nii et julgesin seejärel "Nukitsamehega" tööle asuda. "Nukitsamehes" oli üks trikk teise otsas ja stsenaariumist arvati isegi, et ta pole meie stuudio oludes teostatav. Sel­ le filmi tegemine haris mind, tuli katsetada ja riskida. Filmitnkkide ülesvõtmine p kombineerimine oli ju meile kõigile täiesti võõras Pöördusime George Meliesi, sa-

VGIK-i üliõpilased said äsja kätte tudengimütsid. Tagumises reas: Lauri Kark, Janika Frcidkes, Juan Clavijo, Elo Tust, Maarika Naeris. Ees: Ago Ruus, Raul Tammet. 1977. jandialguse filmide juurde, need olid lihtsad, kuid mõjuvad. Näiteks tagurpidivõte, stoppkaader, võttekiiruse muutmine. Kino peab ikka olema muinasjutuline, seleta­ matu. See oli "Tallinnfilmi" proovikivi, aga kolm pluss tuli ikka välja, lastele meeldis. Kuivõrd jääb operaator erinevate režissööridega iseendaks ja kuivõrd peab ta muutu­ ma? Peab operaatorit erinevates töödes ära tundma? Kui alustasin, ei mõelnud sellele, aga nüüd küll. Operaator on võtteplatsil ikkagi number kaks. Ja on meeldiv, kui režissöõr arvestab sind ja näeb sinus partnerit sinu oma maailma ja selle tõlgendusega. On ka režissööre, kes on kinni oma ambitsioo­ nides ja tõekspidamistes. Võib-olla on see elu- ja töökogemuse küsimus, alguses ole­ me kõik Fellinid. Võtan töö vastu, kui tunnen, et rezissööriga on n-ö sama vere­ grupp ja lugu erutab mind. Rezissöör peab operaatorit usaldama, kui see ära kaob, läheb tasakaalust välja kogu filmirühma töö. Filmirühm on tervik. Vahel siiski jääb peale ka staari maitse. Näiteks "Sinilinnu" filmimisel ei meeldinud Elizabeth Taylorile leedulase Jonas Gri- ciuse filmitud portreed temast ja Inglismaalt toodi kohale Freddie Young kes vahe­ tas Griciuse välja. Kino on töömahukas kunst ja tööjaotus peab jääma. Üks inimene ei suuda olla korraga režissöõr ja operaator. On unistuste filmitöö ja tegelik filmitöö. Filmirühm püütakse komplekteerida neist, kes omavahel sobiksid. Lõpptulemus sõltub umbes viiekümnest inimesest platsil, igaühest eraldi. Kõigi töö paistab ekraanilt välja ja hea režissöõr oskab inime­ si platsiialati rakendada, et neil ei tekiks üleliigsuse tunnet ja et nende panus filmi­ tegemisse oleks maksimaalne. Eestis tegutsenud välismaa filmirühmades töötami­ sest on palju õppida just organiseerimises. Ega meie erialainimesed ei ole nendest halvemad. Tahtis on ainult ülesanne õigesti ja õigel ajal formuleerida. Kõige raskem filmirühma jaoks on muidugi oma ülesannet töö käigus kardinaalselt muuta, näiteks panna reisia teistpidi, tunnistada oma viga või vajadust ümber mõelda. Et inimestel ei tekiks tunnet, et nad on tühja tööd teinud. On hea, kui kogu filmirühm tegutseb loovalt. Kas režissöõr vaatab kaamerasse tihti? Need režissöörid, kes on lavastanud palju teatris, kes tunnetavad dialoogi teksti ja näitlejat, vaatavad haruharva. Kel on tähtis visuaalne joonis, vaatab sageli. See on aga ka temperamendi küsimus, ent ka operaatorisse suhtumise küsimus. Arvan, et see on vajalik, kui operaator ja režissöõr alustavad koostööd, teevad esimest filmi. Paljudel režissööridel on kaelas pildiotsija. Nii peabki olema. Et ei peaks kaadrit otsima läbi ristis sõrmede. Tegevust peab raamima, valima sobivat võttenurka ja filmitava suurust. Kui operaator hakkab režissööriks, kas see maailma kaadrites nägemine ei saa talle ta­ kistuseks? Operaatori pagas on muidugi üksjagu erialane, visuaalne. Minult on päritud, miks ma pole hakanud režissööriks, kuna mitmed kolleegid on seda teinud. Kuid mulle meeldib mu eriala ja ma ei tahaks seda jätta, sest tunnen seda veel nii napilt ja õppida on oi kui palju. Pigem püüan ma oma erialal minna sügavuti. Režissööriks peab sündima. Eesti mängufilmis on režissöörideks valdavalt näitlejad, nemad iajuvad näitlejat ka fil­ mis. Režissööriks saab ise hakata, aga operaator peab lõpetama enalakooli. Meie operaatorid (Mark Soosaar, Arvo Iho, Harri Rehe jt) on hariduse saanud Moskva kinokoolis ja meie kõigi meistriks on olnud Aleksandr Galperin, ääretult sümpaatne inimene. Ta ei kõnelnud oma meistritundides mitte niipalju konkreetse filmi tegemisest, rohkem ikka elamise filosoofiast, kirjanduse ja maalikunsti osast, asteekide kultuurist jne. Kool annab loomulikult tehnilised algteadmised. Aga sul peab olema hirm oma töö ees. Kui sa juba kõike ette tead, ei tasugi sul sellele tööle asuda. Õppimine on ju ka uue riski võtmine. Vene kino on VGIK-i kaudu mõjutanud ka eesti kino temperamenti? Moskva instituudile pole ma küll erilist tähendust omistanud. Kuid hea vene kino on mõjutanud ka maailma kino ja kindlasti ulatub ta mõju meienigi. Muidugi, Lembit Ulfsakiga "Lammas all paremas nurgas" filmimisel. 1992. P. Ülevainu foto

see, kui me käisime Moskvas läbi aiaaukude kusagil kinnistel seanssidel vaatamas Tarkovskit, see jääb meelde. Aga vene kunagine avangardsus on mõjuv küll. Noorusaeg on ikka meeles. Ma olin enne seda kaks aastat Tartu ülikoolis, õppisin geograafiat 1968-1970. 1968. aasta kuulsatel üliõpilaspäevadel mängisin ma ülikooli puhkpilliorkestris Rae­ koja platsil, seal esines ka "Rajacas" ja Priit Pärn. Need kaks aastat Tartu ülikooli mõ­ jutasid mind oma tartu vaimuga ja seepärast jäi mulle VGIK võõraks, kuigi õppisin seal neli aastat. Moskva kool toimis rohkem sulatusahjuna, minu erialal vahest vä­ hem. Muidugi - inimesed jäid meelde. Võtsin üles Colombia režissööri Juan Clavijo diplomitöö, aga hispaania keelt selgeks ei saanud. Mis sa arvad tänapäeva Eesti filmist? "Ameerika mäed" oli sisuliselt esimene Eesti rah­ vusvaheline koostöö. Me polnud siin ainult teenindaja ja teenuste tegija rollis. Eesti film on äärmiselt viletsas seisus. Filme tehakse muidugi edasi, kuid ma näen, et filmikunst on kaotamas ühiskonnas oma kohta. Riiklik suhtumine filmi- kunstisse, pehmelt öeldes, peaaegu puudub. Filmide tegemine on läinud kallimaks ja kõike tuleb alustada algusest ja uute mallide järgi. Vanad kriteeriumid ei sobi. Fil­ mi tegemisel on tähtsustunud tehniline külg see peab vastama ülemaailmselt omaks 9 võetud tehnilistele kriteeriumidele. Põrkame kokku täiesti uute tõekspidamistega ja need kokkupõrked on kaunis valusad. Meie võimalused ja vahendid pole senini ol­ nud piisavad. Siin langeb raskus just operaatorile, kes peab filmi tegemisel lisaks kunstilisele tagama ka kõrge tehnilise väärtuse. Operaatorile langeb topeltpinge. Sel­ line koormus välistab igasuguse riskeerimise. Sa pead minema välja kindla peale. Kui filmitu saadetakse - ökonoomia saamiseks - tuhandete kilomeetrite kaugusele laboratooriumi läbi mitme riigi ja kui see jõuab tagasi kahe-kolme nädala pärast, pead sa oma tööle olema väga ldndel, sest tihti pole enam võimalik filmitut korrata. Selline pinge on väga koormav. Mui isiklikult peaks olema kõik korras, ma saan filmida selle aasta ainukest Eesti mängufilmi Hannes ja Renita Lintropiga "Ma olen väsinud vihkamast". Kaks projek­ ti said tootmisraha. Kuid süda valutab üldiste asjade pärast. On ju õpitud vaid üks kitsas eriala ja neis aastates on raske omandada mõnda uut. Välismaa filmitegijad tulevad siia oma lavastusrühmaga. Ka Soomes on head operaatorid praegu ilma töö­ ta. Sama lugu on Ungaris ja Slovakkias. Bratislavas on suured võttepaviljonid lukus, mõni aeg tagasi tehti seal üle paarikümne filmi aastas. Kas siin pole tegemist ka subjektiivse pettumusega - ei olda enam esiplaanil nagu va­ nasti? Ja samal ajal on kino muutunud kaubaks. Igaüks peab iseenda eest välja astuma, et täpsustada oma kohta ühiskonnas ja oma tegemistes. Eesti filmikunst vaevleb eksisteerimismurede käes, kultuur terviku­ na on kõrvale tõrjutud äri poolt. Ehk läheb kibestumine ajaga mööda. Kuid kui äkki pole positsiooni, tööd, sissetulekut ja tulevikku, on raske. Kunagi tundus Neeme Jär­ vi väide, et tal on töö mitmeks aastaks detailselt ette planeeritud, üksjagu kummali­ ne. Nüüd saan ma aru, et nii peabki olema. Noortel läheb kohanemine kiiremini. Kunst oli enne rahvusliku vastupanuliikumise üks osa, nüüd on see ära langenud. Kuid tahaksin hoopis rõhutada, et meie sotsiaalsed rühmad ei oska end organiseeritult kaits­ ta. Meie ühiskonnas ei toimi mõnedki lõigud piisavalt hästi ja üks neist on ameti- ühinguliikumine. Kinotegijad kuulusid varem kultuuritöötajate ametiühingusse, kuid meil on ääretult erinevaid erialasid, millele on raske leida ühisnimetajat. Me lõime Kinoliidu juurde Eesti Filmioperaatorite Ühingu eesmärgiga mõelda ka eri­ alainimeste kaitsele. Sinna kutsusime ka assistendid, helimehed, valgusmeistrid. Oleme välja andnud ajalehte "Pääsuke". Selgub, et vägapaljud vajavad juriidilist in­ fot, kas või näiteks sellest, kuidas sõlmida lepingut. Töötasime ühingu liikmetele välja ühise lepinguvormi. Info liikumisel on oluline tähtsus. Operaatori töö on loominguline, tehniline, füüsiliselt kurnav ja veel inimestega suhtle­ mine! See peab olema küllalt raske? Ta on nii raske, kui raskeks sa ta ise teed. Sa pead nagu iga kord algama algusest peale. Uus film tuleb uue hooga. See on sisseminek täiesti teise maailma. Kindlaid skeeme ei ole, kõik on muutuv. Raske on perel. Kinotöö haarab läbinisti ja perele jääb filmi tegemise perioodil üle vähe aega. Peab olema hea teineteisemõistmine. Abikaasa on kostüümikunstnik, oleme mõlemad kinoinimesed. Raske on, kui sa ei tea, kas kõik läheb, nagu loodad. Kui sa ei tea, kas kaader oli fookuses või mitte; kui sa ei või usaldada oma assistenti. Raske on see, kui lähed platsile, inimesed ootavad ja sa ei tea, mida teha, või kui sa pead tegema välkkiireid otsuseid. Film maksab palju. Mitme riigi produtsendi osalemine väikeriigi filmis on paratamatu. Kas tulemuseks on europuding? Euriinagtfi liinis on väga ranged reeglid koostööks. Osalevad riigid ei saa olla võrdväärsed. Režissöör toob koostööfilmi oma nägemuse, oma maa kultuuritradit­ sioonid. Euroopa Liit hoolitseb selle eest, et erinevate riikide kineastid saaksid teha tööd. Ja ühisraha jaguneb osalevate riikide vahel vastavalt osalusprotsendile projek­ tis, andes selle jagu tööd ja leiba vastava riigi filmitegijatele. Aga kas meie tehniline varustatus "Ameerika mägede" tegemisel vastas Euroopa väikes­ te filmirühmade tasemele? Me alustasime "Tallinnfilmi" "Filmiservice'ilt" laenatud kaameraga ja siit algasid meie õnnetused. Kujutis ei vastanud tasemele, mida nõudis produtsent. Me orien­ teerusime poole filmi pealt ümber ja laenasime kaamera ja muu operaatoriterunika Soome firmast "Filmfotograferna AB". See oli kvaliteetne. Kahel firmal oli kardinaal­ selt erinev suhtumine nende poolt välja üüritud tehnikasse. Tegelikult oli mõeldud algusest peale tuua Ungarist kaamera, kuid majanduslikel põhjustel võeti see "Tal- linnfilmist".

10 Kas operaatoril saab olla oma meelisvärvi? Koik muutub aastatega. Mui puudub selline sinine periood või roosa periood nagu oli Picassol. Taevasinine meeldib, aga selles on ju ka tuhat tooni. Mida teed filmide vaheaegadel? Maakodu nõuab oma aja, perega saab üht-teist ette võetud. Loen küllalt palju. Viimasel ajal pagulaskirjanikke. Nad on mõjunud üllatavalt positiivselt. Kas või Pedro Krusten, tema lühilood, oskus näha kõige tavalisemas hetkes midagi erilist ja tuua seda lugejani. Ta oli hea aednik ja oskas näha loodust. Mulle on öeldud, et loo­ dus on minu filmides õnnestunud, dramaturgiliselt mõtestatud. Tunnen ka ise end kindlamini, filmides looduslikus keskkonnas. Olen ikka tahtnud teha merefilmi, siiani pole see õnnestunud. Sa oled pärit Lõuna-Eestist? Olen võrokene, lõpetanud Vastseliina Keskkooli. Esimesed pildid tegin "Smena- ga" neljandas klassis. Esimene fotograafia õpetaja oli meie kooli fotoringi juhataja Roland Olesk ja ta oskas fotonduse põnevaks teha. Sealt on need juured. Vanemad on olnud lihtsad tööinimesed, isa on töötanud võitööstuses, kuid ol­ nud väga hea sepp, tänini tullakse tema kui sepa juurde. Olen pärinud austuse töö vastu oma vanematelt. Lisaks olen oma emalt saanud vastuvõtliku meele tajuda enda ümber ilu. Ja oskuse tunda sellest ka rõõmu. Koolis tõmbasid kauged maad ja maastikud, reisimine. Paraku piirdus kõik ko­ duse Haanjamaaga. Pärast kooli valisin ülikoolis geograafia. Kuigi juba keskkoolis kirjutasin kirja "Tallinnfilmi" operaatoriks saamise asjus. Ülikool osutus veidi teiseks ja kõige enam meeldis fotograafia praktikum, mida ülikoolis andis Eduard Säkk Ja kui pärast teist aastat tuli valida, kas hakata õpeta­ jaks või looduskaitsetegelaseks...... valisid kolmanda tee? ... valisin kolmanda. "Tallinnfilm" vajas assistente, sattusin "Valge laeva" juures Jüri Garšneki assistendiks. Tema, Jüri Müür ja Kalju Komissarov süstisid minusse ki- nobatsilli. Olen praegusel kino ühiskondliku devalveerumise ajal mõelnud, et ehk oleksin pidanud nakkama hoopis sepaks - tööd ja leiba oleks kindlasti igal ajal. Aga vane­ matele on minu elukutse kogu aeg olnud mõistatuseks. Tegelikult olen ma oma va­ likuga rahul. Aga huvi igasuguse uue, tundmatu ja võõra vastu on mul ikka olnud. Lootsin muidugi ka, et kino tegemisega saab hästi palju rännata. Algus oli paljulubav. Esi­ mene töö, mida iseseisvalt filmisin, oli populaarteaduslik film polaaruurijast Eduard Tollist, režissööriks Sergei Rahomägi. Seiklesime kolm kuud Arktikas. PEETER LINNAP

JÜRI LIIMI LÕPUKAADRID IMPEERIUMIST

VM f!>!;nri'

"Paldiski tuumakompleksi sisemine radioaktiivsuse märk ja tsooni termin", 1992.

"See oli tohutu Impeerium, mis ulatus üle miljonite maailmade võimsa kaksikspiraali Galaktika ühest harust teiseni. Ka tema langus oli tohutu -ja pikaajaline, sest tal oli pikk tee minna. Ta oli lagunenud sajandeid, enne kui üks mees sai tõeliselt teadlikuks sellest lagunemisest." (Isaac Asimov, "Asum ja Impeerium").

Jüri Liimi pilte vaadates tundub esmalt, tektuuriliselt meenutab laeva komandotorni nagu näeksime kummalist ja halvaendelist - selle küljes võib aimata keeruliste elektroo- ulmet. Veekogus, mis osutub lähemal uuri­ nikaseadmete kudesid. Kolmandal fotol on misel basseiniks, lebavad kosmoseskafand- keegi, kes sarnaneb "astronaudiga". See "kee­ reid meenulavas varustuses inimsarnased gi" kummardub pingsalt allapoole ja näib olendid. Millega nad tegelevad, pole selge: ametis olevat üsna sihipärase tegevusega - võib-olla puhkavad, vahest hoopis laevad millega just, pole näha, sest kaadriserv tuleb end mõne tundmatu energiaga? Pole välista­ enne ette. Ei meenu, et oleksime säärast kos­ tud, et nad on rikkis või vette visatud karis­ tüümi kusagil varem kohanud; tuntud kos- tuseks - igatahes on olendite seisukord nii moseskafander see igatahes ei ole, isegi koht, abitu, nagu hakkaks elu neist kohe lahkuma. kus humanoididel nägu peaks asuma, mee­ Teisel pildil näeme tohutu suurt tundmatut nutab küll pead, aga silmnägu ei paista, isegi masinat vaid ühe äratuntavusega, mis arhi- mitte maailma vaatamise ekraani Selle ase- 12 mel tolkneb peataolisest moodustisest välja patsioonist tingitud. Vaadates Eesti doku- hulk mitmesuguseid "tunnetusorganeid": mentaalfotot läbi pikema ajalooperioodi, tundlaid, luuke ja lotendisi... Kosmilistele jääb vägisi mulje, nagu oleks meil ajalooline fantaasiatele teeb ühtäkki lõpu venekeelne kinnisidee endale pildiliselt mitte teadvusta­ plokk-kiri, milles seisab sõna "xog" koos ette­ da tervet hulka ebameeldivusi, mis on tegeli­ poole suunava noolega. kult rõhuv osa meie tänasest olemisest. Lõhe Imelikes numbrites, mis moodustavad eestlase tegeliku ja kujutletava osa JÜRI LIIMI (s 1945) kaadrite esmapilgu identiteedi vahel on niisiis määratult suur salapärast, tunneme nüüd ära videomagne­ ning see, mis võib ju iseenesest üks vaimu tofoni ajakoodi - see jaguneb tundideks, mi­ kaitsemehhanisme olla, on teinud nutiteks ja sekunditeks ning kogu kosmose- oma töö, väljendudes nii dokumentaalkunsti fantaasiate imaginaarne paraad saab maise häirivas "riigitruuduses" kui ka kujutava dimensiooni - meie ees on salajased pildid kunsti süütult formalistlikus naiivsuses. ühest NL-i impeeriumi Eesti-asumi sõjaväe­ Jüri Liimi pildid on huvitavad juba osast, mis alles lähiminevikus asus Paldiskis. ainuüksi seetõttu, et nad rikuvad niisugust Raske on öelda, millist ametit Jüri Liim traditsiooni. Minu teada on need ühed ka- tegelikult peab. Kaheksakümnendate lõpul duvvähestest Eestis tehtud fotodest, mis asutas ta mäletatavasti liikumise "GENF-49", ühiskonda otseselt ründavad. Kuigi eesmärgiks kohalike noorte vabastamine im­ ka siin peab tegema vähemalt ühe ajaloolise peeriumi sõjaväekohustusest. Kas polnud möönduse, et neid adekvaatsemalt tõlgitse­ see üks esimesi tõeliselt konstruktiivseid akt­ da. Liimi põhiline filmimis- ja pildistamiste- sioone impeeriumi vastu, ajal, mil enamik gevus toimus 90-ndate aastate alguses, kui tärkavast opositsioonist veel ainult väikeko­ Eesti Vabariik oli just taaskehtestatud ning danliku diskreetsusega irises? Liim ise seisis värskelt kehtima haka­ Täiesti kindlalt võib öelda vaid üht - Lii­ nud võimu poolel. See ei vähenda mi tegevusel, sh ka tema filmidel ja fotodel muidugi tema tegevuse ohtlikku väärtuslik­ on poliitiline mõju ning tagajärjed. kuse sest teiselgi "poolel" oli võimu veel kül­ Liimi poliitiline edu seisneb koloniaalarmee laga ning küllap jätkunuks Liimi "model- moraalse ning tegeliku laostumise tegusas registreerimises ning selle eesmärgi saavuta­ "Paldiski tuumakeskus. Selles hoones asub misel on ta kasutanud rohkesti video- ja foto- tuumaallveclaev "Taifuun" koos reaktoriga" ja dokumentalistika abi. Samu vahendeid ra­ "Allveelaevnike treening õppekeskuses", 1992. kendas ta impeeriumi muudegi kuritegude legaliseerimiseks, nimetagem kas või pastor Harald Meri mõrvalugu, mis juba ununema kipub. Jüri Liimi kõige haruldasemad dokumen- taalvõtted pärinevad ilmselt Paldiskist, ehk­ ki tema teisigi salvestusi ebaoluliseks pidada oleks ülekohtune. Mis tundub siin kirjutaja jaoks kõige tähtsam - "vaatamisväärsused" Liimi videotel ja fotodel lubavad teda pidada Eesti ainsaks rahuaja "rindekorresponden- diks" ja tõdeda, et just see mees on ära tei­ nud töö, millega pole hakkama saanud ainuski (sfc!) kutseline fotoajakirjanik ehkki viimaseid pole Eestis vähe. Võib-olla on mul just seepärast täiesti ükstapuha, kelleks ta end ise peab või nimetab, ja kas mõni tema naljaga pooleks öeldud professioon, näiteks "eraluuraja" või "militaarnõunik" Eestis ka ametlikult tunnustatud ametite hulka kuu­ lub. Mis puutub Liimi fotodesse, siis viivad need mõtted ühe vähe räägitud probleemi- ringi - dokumentalistika ja või- m u traditsiooniliselt ebanormaalse vahe­ korra juurde Eestis. Tänaseks tundub, et need sassis suhted polnudki vist ainult oku­

13 Poliitilise maagia või "mustkunsti" kõrval on Liimi fotodel teisigi võlusid. Tema tege­ vus on võrreldav geograafiliste maadeavas­ tustega, mille fotojäädvustustest otsib meie teadvus ennekõike "teistsuguse tsivilisatsioo­ ni" märke. Eriti tahaks me "oma silmaga" muidugi lumeinimeste kolooniat või ufonau- te näha, aga kui neid just parasjagu võtta pole, kõlbavad uudishimu rahuldamiseks ka bušmanid ja suulud. "Teise tsivilisatsioonina" võib ilmselt võtta ka Nõukogude sõjaväeko- looniat ning selle jäänuseid Eesti territooriu­ mil. Omades nüüd juba ajalist distantsi selle suhtes ja tundes end ohutult "mängust väl­ jaspool" asuvat, haarab meid ootamatult kummaline nostalgia. Need "mälestused" laskmisharjutustest, allveelaevadest, sõjalen- nukeist ja polügoonidest sugereerivad mille­ gipärast tunnet, nagu näeksime selle teise tsivilisatsiooni mälestus­ märke, ja pinget lisab eelteadmine, et see kõik asus siinsamas, õtse meie kõrval, ometi varjatuna nagu lumeinimese asundus või "paralleelne kultuur" mingist teisest ruumi- mõõtmest. Liim on selle kõik teadliku inten­ siivsusega üheks teemaks kokku liitnud ja nii pannakse proovile need aimused, millele varem rajasime vaid koletislikke fantaa­ "Allakukkunud lennuk Pakri saarel" ja "Vare­ siaid - piiludes aedade tagant, luurates okas­ med Pakri saarel". Kaadrid videosalvestustest. traatide ja raudväravate vahelt või vaadates ]. Liimi fotod teispoole merd. "Teine tsivilisatsioon" oli see vist tõesti - erinedes meist nii oma väljanäge­ mise, eesmärkide, tegevuste, elukorralduse, Iidel" võimaluse korral ka kuraasi, et tema keele ja võimuvahekordade poolest. Utoo- ebameeldiv kroonikategevus otsekohe lõpe­ piariik, mille algusaastail lendasid isegi koe­ tada. Üks on selge - Liim tegutses n-ö "kak- rad kosmoselaevadel ja mille lõpus tulistati sikvõimu" olukorras, mitte aga täiesti sõltu­ tankitorudest naisi ja lapsi. Üks on kindel - matu "opositsiooni" tingimustes. tõlgendades Liimi fotosid impeeriumi Nagu näha, on Liimi kui dokumentalisti arheoloogiliste mälestus­ tegevuse eesmärk varjatu päevavalgele too­ mine, nähtamatu nähtavaks tegemine, aima­ märkidena, tunneme neid märke vaada­ tava faktiline tõestamine. Kindlasti on selle tes üsna kindlalt, et me pole selle tsivilisat­ töö tulemused - haruldased foto- ja videosal­ siooni eesmärke, tahtmisi ja tukset mitte vestused - mõeldud kasutamiseks poliiti­ kunagi mõistnud. Kas me ikka oleme elanud listel eesmärkidel. Neil dokumen­ selle keskel? tidel on võimet ja võimu kujundada Huvitav on Liimi fotode juures veel see, asjade käiku "objektiivses maailmas", mis et dokumentaalse pildikujun- seni "ei sõltunudki meist ega meie teadmis­ di grammatika lööb siin särama oma test tema kohta". Liimi dokumendid pole täies dihhotoomilises võimsuses - mitte niivõrd füüsiliste asjade repro­ informatsioonis ja kujundis. Analüüsides duktsioonid või marksistliku foto tra­ oma (kunstilist?) elamust, selgub, et me saa­ ditsiooniline dogma, sekundaarne m a a- me selle "segatud kujul" - nautides küll pilti­ ilmapeegeldus, kuivõrd õtse vastupi­ de vormiomadusi, segunevad need siiski di - need dokumendid muudavad, suunavad halastamatult kontekstuaalsete ja kamandavad "pärisasjade" käiku. Saanud tähendustega, informatsioo­ foto abil üldtuntuks, peavad kosmoseside niga, kusjuures viimane tekitab esmalt just aparaat füüsilises mõttes kaduma, tuuma- "kunstilise", aga mitte "teabelise" elamuse. reaktor lahti monteeritama ja kodumaale ta­ Mis on õieti see, mis Liimi fotod pildina gasi viidama ning mõrvarid värisema. huvitavaks teeb? Esiteks muidugi objektide 14 süsteemne valik. Nagu juba öeldud, lahvatab spetsiifiliselt kummaliste pildiobjektidega Liimi piltidelt kontsentraadina näkku kõik muutub see originaalseks käekirjaks, millele see, millest enne vaid aimasime: submarii- eesti pildikultuuris pole kerge vastet leida. Ja nid, reaktorid, salatuukrid, kosmilise side kui deklareeritud "tõetruudusele" vaatamata objektid, inimtühjad saared, lennukirusud, pole meil kuigi palju analüütilist fo- viirastuslikud Vene allvee-admiralid ning todokumentalistikat ENSV aega­ mõrvade ohvrid, kes oma teadmiste pärast dest, siis lohutagem end vähemasti sellega, "teadmata kadunuks" taheti muuta. et tõelised lõpukaadrid Impeeriumi-Eestist Ilmudes enamasti koos autori oma teksti­ tegi Jüri Liim siiski ära. Rääkides lõpuks tä­ ga üle-lehekülje story'dena ajalehtedes "Eesti nasest kunstist, on eriti üllatav selle tegevuse Elu" ja "Eesti Aeg", mõjus iga niisugune lehe­ ühtelangemine 90. aastate kontekstuaalsete külg omaette teosena - graafiliselt meeliköi- märksõnadega - informatsioon ja tev ja ennenägematu, informatsiooniliselt arheoloogia, mille abil fotograafiline uus, hirmus, huvitav ja vapustav. meedium uuesti maailma kunstikeskkonnas Kui rääkida piltidest enestest, siis Liimi kesksele kohale on nihkumas. teatav "fotoalane ebatäiuslikkus" loob siin Esmakordselt avaldatud raamatus omapärase spioonistiili, neil töödel "BORDERLANDS: Contemporary Photography from on juures salapärast distantsitunnet, luuraja- Vie Baltic States", Glasgow, STREETLEVEL, 1993. liku kiirustamise rabedat oreooli, õige objekt on jõutud kaadrisse vaid valida, kom­ poneerimine kunstiliselt "kitsas mõt­ tes" olnuks samavõrd mõeldamatu kui mit­ teoluline. Kiirustamise pitser, see tohutu põgususe aisting ongi nende piltide kompositsioon ja stiil. Selle stiili osaks on vaataja kujutelm, nagu näeks ta kaamera­ meest muretult jalutamas ning äkilise helitu sööstuga ainuvõimalikku klõpsu tegema tor­ mavat, sest hetk hiljem lõppenuks see saa­ tusliku läbikukkumisega. Niisuguse stiiliga seondub oletatavasti ka nägemuslik sihtimi­ ne möödakihutava auto aknast, filmi välkkii­ re "igaks juhuks" väljakerimine aparaadist, selle peitmine kurat teab kuhu ja tühja pet- tefilmi toppimine pildimasinasse, et oleks, mida vahelejäämise korral konfiskeerida las­ ta... Need visioonid mõjuvad simultaanselt - nii rabava ajakirjandusteate kui kunstina; tekkiv elamus on nõnda palju­ tähenduslik, intensiivne ja ähmane, et selle liiki määrata pole võimalik. Vaevalt olekski meil selle teadmisega midagi peale hakata. Tihti, eriti ülepildistatud video-sfiH'ide puhul saab Liimi piltidel väärtuslikuks näh­ tavuseks ka pildistatuse ja filmi- tuse fakt ise. Öeldu tähendab, et mõ­ nestki Liimi dokumentaalmaterjalist eksis­ teerib korraga nii videofilm kui ka foto. Kas ta fotodele just "parimad" kaadrid reprodut- seerinud on, jäägu nende teäda, kes filme on näinud. Ekraanistoppide fotod, mida pole just perfektselt töödeldud, tõmbavad igatahes tä­ helepanu omaette märgina- ilmselt füüsilise maailma "topeltvahenduse" tõttu. Nagu ka kohatised ala- ja ülesäritused na- tuuripiltide puhul, andes veelgi hoogu juur­ de Liimi eelkirjeldatud stiilile - koos 15 KRISTEL PAPPEL

PÖÖRASE OOPERI PÄEVIK POSTLUUDIUMIGA

Petlik kooskõlahetk. Krahvinna - Pille LUI, krahv - Villu Valdmaa, Susanna - Heli Koivisto.

W. A. MOZARTI "FIGARO PULM" (LE NOZZE DI FIGARO) "PÄRNU OOPERIS". ETENDUSED 9., ILJA 12. AUGUSTIL 1994 PÄRNU TEATRIS "ENDLA". DIRIGENT - ROLF GUPTA (NORRA). LAVASTAJA - ELMO NÖGANEN. KUNSTNIK - KUSTAV-AGU PÜUMAN. "PÄRNU OOPERI" INTENDANT - ANDRUS KALLASTU. Menschheit ist eine humoristiselle Rolle (Novalis, 1798)

Üheks pööraseks päevaks nimetas "Pär- "Pärnu Ooperi" "Figaro"-projektil oli nu Ooperi" tegemisi Pille-Riin Purje, ning tal kolm sisulist algust: Andrus Kauasta ja Timo oli õigus. Tundub, et praegu võivad õnnestu- Lipponeni ooperi-idee, kasvanud välja suvi- da kas väga kindlate materiaalsete tagatiste- sest seltskondlikust musitseerimisest; kont- a kavatsused või väga pöörased ideed sertesituse (suvi 1993) ettevalmistamine; Euua "Pärnu Ooper" ja panna ta ka toimima esimesed proovid lavastajaga 1994. aasta jaa- - see kuulub uskumatute, pealtnäha tarbetu- nuaris. Prooviperioodi kuumirn ja määra­ te, ent teostatavate ja tegelikult tarvilike vaim aeg algas 24. juulil - 16 päeva enne plaanide valdkonda. 16 esietendust. Orkester ja lauljad kohtusid 1. nas, milles ta areneb. Kõige rumalam oleks augustil. arvata, et "Figaro pulm" on "Pärnu Ooperi" tähtteos või elu tipptund. Praegune on prot­ Mõned vahemärkmed sellest pöörasest, sess, mitte tulemus. Nii nagu eelmisel aastal komeetlikust perioodist, mis sulgus 12. oli "Figaro pulma" kontsertesitus lavastuse augustil. ettevalmistus, on nüüdne lavastus eelaste üheks järgmiseks. 26. juuli. ROLF GUPTA: 8. august. Peaproov publiku ees. Koik Mozarti muusikast võib jääda mulje, et kolm etendust on välja müüdud. üks ilus meloodia hõljub teise järel. Siiski 9. august. Esietendus. pole asi ju meloodias, väga tähtsad on ka fra­ 11. august. Enne teist ja ühtlasi eelviimast seerimine, artikulatsioon, kõlavärvid ning "Figaro" etendust teeb kokkuvõtteid "Figaro see, mis sünnib orkestripartiis. Loomulikult pulma" inspitsient MARKKU ALATALO, tuleb tunda Mozarti-aegseid esitustavasid ja Helsingi ülikooli ja Sibeliuse Akadeemia kohandada need olemasolevate võimaluste­ üliõpilane. Inspitsienditööd tegi ta esimest ga - kui ikka ei ole vanu originaalpille, siis ei korda elus - et jälgida Elmo Nüganeni lavas- saa sinna ju midagi parata. Olin paari aasta tamisprotsessi seestpoolt. Markku on ülimalt eest küll nagu autentsuse korravalvur, ei lu­ huvitatud ooperilavastamisest, tal on oma banud kasutada vibrato't jms. Mu õppejõud tudengitrupp "Les Miserables", millega tõi prof Jorma Panula suhtus sellesse vaga aru­ viimati lavale Purcelli ooperi "Dido ja saavalt: "Aa, tahad teha nagu Harnoncourt... Aeneas". Okay, mina annan sulle tehnilised vahendid, "Figaro pulm" hakkas mulle õigupoolest näitan, kuidas soovitud tulemust saavuta­ alles nüüd meeldima, siin teosesse sisse ela­ da." Kadedad kolleegid teevad vahel ettehei­ des - nii et see on Nüganeni teene. Ta suutis teid, et Panula on liiga tehniline, aga see ei leida selliseid sügavusi, mida ma ei olnud pea paika, Panula arvestab alati muusika ka­ varem märganud. "Figaro" lugu ja muusika rakteriga. jätavad tundemaailmas väga palju lahtiseks, Nüüd olen jõudnud järeldusele, et pole lavastaja peab oskama liinid kokku viia ja tü­ olemas absoluutset autentsust. Pillid võivad hikud täita. ju olla vanad, aga inimesed, esitustingimu- Nüganenis imetlen eelkõige seda, et tal sed on ikkagi muutunud... õnnestus luua väga vaba töõõhkkond. See "Figaro pulm" kõneleb inimsuhetest, laeng mis tuleb Elmolt lauljatele, on alati po­ tõest ja valest ja pooltõest ja üldse kõigist sitiivne. Ta oskab ka negatiivset asja kuidagi neist asjust, mida teame oma igapäevasest positiivses valguses öelda, huumor abiva­ elust. Mozarti "Figaro pulm" ei ole tegelikult hendiks. Niisugusest positiivsest energiast lõbus tükk, pigem tõsine. Neetult tõsine! sünnib omamoodi iseliikuv mootor, mis an­ nab jõudu nii lauljatele kui ka lavastajale. 27. juuli. ELMO NÜGANEN: Pärnu "Figaro lauljad ehk, nagu lavasta­ ja ütleb, näitlejad on erineva lavakogemuse- Muusikateatris on muusika kõige alus - ga ja hoiakuga. Algul tundus, et ühtset vähemalt kõikides heades ooperites. Muusi­ tervikut on raske kätte saada. Ent vaimne ka pakub võimalusi, kuidas teost laval tõl­ õhustik, siiras tahe teha kõike maksimaalselt gendada. Edasi sõltub kõik lavastaja ja trupi hästi on truppi liitnud. Fantaasiast ning muusikalisest hingerikku­ Minu lemmikkoht Nüganeni lavastuses sest, oskusest kuulata muusikast välja detaile on II vaatuse finaal: kõik tähtsamad tegela­ a varjundeid ning tabada, miks on siin tõus sed on laval, eri karakterid ja nendevaheli­ a seal langus, miks muutub tempo. See ei tä­ sed suhted on geniaalselt välja toodud. Eriti ienda, et muud ei ole. Muusika on pind, meeldib mulle krahvi (Villu Valdmaa) ja uur - aga ka taimel on õied ja varred, need krahvinna (Pille Lill) stseen, kus nende fas­ on ju ka tähtsad. saad justkui mureneb, neis tulevad ilmsiks Peaaegu kogu "Figaro" trupp puutub inimesed, võitlevad abikaasad. Positsiooniga ooperilavaga esmakordselt kokku, välja ar­ inimesed on kaotanud oma väärikuse, käitu­ vatud Pille Lill, Villu Valdmaa ja Ants Kõllo. vad nagu teenrid. Nii et me kõik õpime. See on tegelikult õpi- Soovin väga, et "Pärnu Ooper" jätkaks töö. Mina suhtun sellesse kui harjutusse mil­ julge, värske muusikateatri teed, et ta oleks lekski, meetodi otsimisse. "Figaro pulm" on avatud uutele mõjudele ja stiilidele. ikkagi mu esimene ooperilavastus ja kõige Minu enda järgmine lavastus on ka Mo­ suurem võlu ongi see, et hakkab tekkima zart, nimelt "Võluflööt". Laulavad Sibeliuse aimdus, mis on ooper ja kuidas seda lavasta­ Akadeemia tudengid, dirigeerib Andrus Kal- da. Olen väga kaugel sellest, et teada, kuidas lastu. ooperit lavastatakse, aga olen väga kaugel ka sellest, et teada, kuidas draamalavastamine 12. august, pärast kolmandat, st viimast käib. etendust. Intendant Andrus Kallastu kavat­ "Pärnu Ooper" on niivõrd algus- ja arene­ ses pidada kõnet, ent leidis siis, et osalejatele misjärgus, et ta peakski arenema selles suu­ on kõik niigi selge. Ajaloolise kõne tekst: 17 naorkestriga, mis osaleb n-ö oma orkestrina "Pär• nu Ooperi" tegemistes, ning Pärnu teatriga "Endla", mis pakub kasutada oma maja ja tehni­ list baasi "Pärnu Ooperi" lavastuste väljatoomi• sel. "Pärnu Ooperi" senised majanduslikud toe­ tajad on olnud Pärnu Linnavalitsus, Kultuuri-ja Haridusministeerium, Avatud Eesti Fond ja Ees­ ti Rahvuskultuuri Fond; abi on saadud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumilt, Pärnu Muusikakoolilt, Pärnu Niidumäsa Põhikoolilt ja Pärnu Vanalinna Põhikoolilt; ooperi tegevust on sponsoreerinud Strand Projekt AS. Koos "Pärnu Ooperi" tegevuse laienemisega talveperioodile on plaanis arendada ooperi senine suvine tegevus välja rahvusvaheliseltki hinnatud ooperifestivaliks. "Pärnu Ooperi" esimene lavastus, Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulm", on olnud nagu mootor "Pärnu Ooperi" töö käivitamisel. Vahest just seetõttu on selle tegijail tulnud üle elada vintsutusi, mis järgmistel loodetavasti kogemata jäävad. Samas ma usun, et mitte ükski järgmine töö ei ole arvatavasti nii tegijaile kui vahest ka publikule sama armas kui see. On ju kordumatus üks kunsti fenomene. Lavastaja Elmo Nüganen. Tänan "Pärnu Ooperi" nimel kõiki asjaosali­ si ja tõstan teie terviseks selle klaasi kuningliku Mu daamid ja härrad! õllega - sõõm kuninglikkust ei teeks paha ka "Pär• "Pärnu Ooper" on Eesti kolmas ooper. See­nu Ooperile"... tõttu pole tal kohustusi, mis on meie mõlemal rahvusooperit hoida ja arendada eesti ooperikul- 12.-13. august, banketil. ROLF GUPTA: tuuri kui niisugust. "Pärnu Ooperil" ei ole ka ko­ Üldiselt jäin etendustega rahule. Pärnu hustust olla regulaarselt tegutsev teater, Linnaorkester (koos "Pärnu Ooperi" palutud teatrikultuuri arengu eest Pärnu linnas hoolitsebtäiendjõududega ) oli nagu orkester ikka: siin Pärnu teater "Endla". leidus suurepäraseid mängijaid, nagu kont­ sertmeister Mati Uffert; oli ka tublit keskpä­ Selline kohustuste puudumine on ühtaegu ra. Kolmanda grupi moodustasid mõned õnn ja õnnetus. Õnn, kuna nn võib "Pärnu joodikud, neid ei taha ma tulevikus siin Ooper" olla suhteliselt vaba oma kunstilistes enam küll näha. Täielik avastus oli mulle taotlustes - tal on õigus pakkuda alternatiive; õn­klavessiinimängija Reinut Tepp, peen ja asja­ netus, kuna kunstilistest taotlustest enam mängi•tundlik muusik. vad eesti kultuuris seniajani juhtrolli Solistid olid aasta jooksul kõvasti arene­ rahvuslikud ajendid. Ja siis küsitaksegi: ""Pärnunud , eriti Timo Lipponen (Figaro) ja Heli Ooper" - MIKS?" Kas siis eesti ooperikultuuriKoivist o (Susanna). Pille Lill (krahvinna} on kui niisuguse arenguks ei piisa "Vanemuisest" jajub a väljakujunenud laulja. Kõige rohkem "Estoniast"? Küsimus, millele põhjendatud vas­nautisin Villu Valdmaad krahvi osas. Minu tust vist polegi. Turumajanduslikult mõeldes meelesei t oli tema selle lavastuse valitseja, der Kaiser. Millised värvid hääles, milline pianol peaks ühel miljonilisel rahval olema ka oma riiki.Kui paindlik näitleja! "Pärnu Ooper" on asutatud 5. jaanuaril Alguses suhtusin lavastajasse veidi umb­ 1993. Oma juriidilise vormi leidis ta täpselt aastausklikul t - dirigendi ja lavastaja vahel käib ju hiljem, 5. jaanuaril 1994 Pärnu Ooperi ja Bauetitavalisel t alati mingi võimuvõitlus -, ent Fondi näol. Fondi eesmärk on pidada ülal "Pärnumeie koostöö Elmoga kulges uskumatult Ooperit" ja "Pärnu Balletti", toetada ooperi- hästija . Hämmastav, kui vähe pidime midagi balletitegevust Pärnu linnas ja maakonnas, osale­üle või lahti seletama, kõik oli niigi selge ja da ooperi- ja balletialases koolitustegevuses, lüüamõlemal e sobiv. Minu väheste ettepanekute­ ga arvestas ta silmapilkselt. kaasa Pärnu linna ja maakonna kontserdielus. Kui mul oleks taskus hulk raha, annetak- "Pärnu Ooper" teeb koostööd Soome Rahvus­sin selle Elmole, et ta saaks end aasta õtsa ooperiga, millelt on saadud intellektuaalsä abitäiendad a maailma ooperikeskustes. Temast ooperi struktuuri väljaarendamisel; Pärnu Lin­võiks kujuneda rahvusvahelise mainega 18 Dirigent Rolf Gupta. ooperilavastaja - kui ta vaid tahaks. Ma loo­ Pean järele mõtlema, kas ma üldse mida­ dan väga, et ta ei jäta muusikateatrit. gi nautisin. See oli, ausalt öeldes, nii raske ülesanne, et mul ei jäänud nautimiseks aega­ gi. Olen nautinud neid hetki, kui mängisime 21. august koos mu endise õpetaja Maimu Partsiga nel­ Kõnelus ANDRUS KALLASTUGA. jal kael klaverit. See andis vabanemise stres­ sist. Aga ooperi puhul on korraldamist "Figaro pulma" viimasest etendusest on möö• olnud nii palju, et... Nagu nüüdki. Etendu­ das üheksa päeva. Mida sa tagantjärele arvad kogu ettevõtmisest? Mida see sulle tähendas? sed on furoorikalt läbi, kõik õnnelikud - aga mina murran pead, mis saab selle 63 000 Ma oleksin variser ja petis, kui väidaksin, krooniga, mis on Sotsiaalpangas ja moratoo­ et need kaks aastat, mis kulusid "Figaro pul­ riumi all. Osaliselt võiks seda lausa katast­ ma" ettevalmistamisele, ei oleks olnud pin­ roofiks nimetada. "Endla" teatri üür tuleb gutavad. Olen enda kui muusiku mõnes tasuda - millega? Millal? Kusjuures üürivii- mõttes maha salanud - see on hind, mida vis on 30 krooni päevas. Mina murran selle maksin "Figaro" eest. Tegelikult ei ole mul üle pead, kui kõik on joonud oma piduliku "Figaro pulmast" sooja ega külma. šampanja ja lahkunud. Kas millestki muust oleks olnud? Aga ma ei taha niisuguste asjadega tegel­ Missugusest muust? Kindlamat autorit des küüniliseks muutuda. Küüniline kultuu­ kui Mozart ja kindlamat teost kui "Figaro ritegelane - see on traagiline nähtus! pulm" vist küll ei leia. Et mitte muutuda küüniliseks, et tunda ennast Merike Vaitmaa ütles pärast etendust, et muusikuna - kas sa sellepärast mängisidki ma olen tubli mänedžer. Tõesti, võib-olla ma esietenduse päeval kodus Beethoveni Wald- ei olegi muusik? Sest muusik tegeleb muusi­ steini" sonaati, samas kui kõik olid ärevuses, kaga, mina aga tegelesin "Pärnu Ooperi" juu­ kuhu sa küll oled kadunud? res kõige muuga - ilma milleta "Pärnu Mängisin Beethovenit ka teistel päevadel, Ooperit ja "Figaro" etendusi poleks olemas. ja mitte ainult "Waldsteini", vaid ka "Appas- Kui ma ikka ei oleks võtnud katte ja loonud sionatat". organisatsiooni, istunud nurgas ja nosinud Ma ei tea, võib-olla mind tõesti häiris see, põhikirja - nagu ütles Pärnu ärimees Feofa- et kõik unustasid mu muusikuks olemise. nov -, istunua tunde arvuti taga... See ei ole Keegi ei rääkinud minuga, kui hea muusika ju muusikaga tegelemine. on Mozarti "Figaro pulm". Koik tulid küsi­ Samas ma arvan, et mittemuusik poleks ma, millal makstakse ööbimisraha, miks mõne asja peale tulnud, mida mina, asja noodipultide lambid on nii madalal. Ent - te­ seestpoolt teades, siiski taipasin. gelikult oli see ju paratamatu, ise ma need Kas sa arvad, et organisatsiooni mehhanism, Tämu Ooperi" vaimud välja kutsusin. mille oled nii põhjalikult läbi töötanud ja läbi mõelnud, hakkab laitmatult toimima? 22. august. PILLE LILL (krahvinna): See ei hakka kunagi laitmatult funktsio­ neerima. See on lõputu protsess nagu igasu­ Vapustav, kui hästi kõigil hääled vastu gune praktiline tegevus. pidasid - teha proove iga päev hommikust õhtuni... Ja väsimusest hoolimata tundsid Mida sa ooperi tegemise juures kõige rohkem kõik end värskena, elevil, valmis midagi uut nautisid? katsetama. 19 Susanna (Heli Koivisto) imetleb Tlgaro (Timo Lipponen) erootilist selga.

Ma arvan, et "Figaro pulm" läks tegeli­ Nüganen haaras väga hästi muusikat ja kult ootamatu eduga. Mina küll ei uskunud, arvestas lauljatega. Algul ta ei mõelnud sel­ et ta sellise plahvatusena mõjub - alles kont­ lele, et laulja peab laulma saali, olema publi­ rolletendusel sain sellest aru. Suurimad tee­ kule n-ö avatud. Ent kui ta selle ära tabas, ei ned meie "Figaro" õnnestumisel on Rolfil ja unustanud ta seda enam kordagi. Ta oli põh­ Elmol ning kindlasti ka kunstnik Kustav- jalikult süvenenud muusikasse, lavastus ei Agu Püümanil, kes erakordse kannatlikkuse, läinud muusikaga vastuollu. Ta laskis ka tähelepanu ja heasoovlikkusega püüdis lava­ lauljail endil stseenilahendusl otsida, tahtis, kujundust sõna otseses mõttes kokku kombi­ et me ennast lahti mängiksime. Me ei ole sel­ neerida. Rolf oli väga paindlik ja täpne, pani lega harjunud, tavaliselt mängitakse siseen orkestrikõla särama. ette ja kolk. Ta pani mele pead tööle. Mind polnud kunagi varem sunnitud nii palju Mulle oli väga lähedane see, et Nüganen oma mõtlemisvõimet ja oma fantaasiat kasu­ lähtus nii palju sõnast. Sõna ja muusika on ju tama. Me otsisime pidevalt, me arenesime ooperi punul võrdselt tähtsad. Või on muu­ edasi. sika tähtsam? Ma ei teagi, see oleneb vist konkreetsest teosest, Mozarti retsitatiivid avastasin tänu Elmo­ POSTLUUDIUM le. Enda meelest olin ju varemgi retsitatiive Üks nimekas lavastaja mainis kord in­ lahti mõtestanud, aga nüüd taipasin, et olin tervjuus, et tema "Figaro pulma" lavastus. seda teinud tuimalt, mehaaniliselt. Esimest mis pidi valmima kahe nädala jooksul tollal korda elus tajusin, kuldas lavastus pani retsi­ parima "Flgaro"-koosseisuga, osutus täieli­ tatiivid elama. kuks läbikukkumiseks. Mitte sellepärast, et Nüganenile oli oluline, mida tegelane üt­ aega oli vähe, vaid sellepärast, et tegemist oli les, mis ühes või teises lõigus toimus, mia oli kuulsate ooperlstaaridega. Rutiin, kapriisid, stseeni varjatud mõte. Ta teadis täpselt, kus mlna-tean-pareminl-holak.,. oli stseeni kõrgpunkt ja kuidas välja tuua "Pärnu Ooperi" "Figaro pulma" väljatoo­ stseenis peituvat arengut. Meie ooperilavas­ miseks kulus kolki proove kokku arvestades tustes jääbki vaheks just arengu ja eri tasandi napp kuu. Ent ärgem unustagem, et muusi­ kõrgpunktide näitamist. See on üks põhjusi, kaline eeltöö oli tehtud aasta varem (kont­ miks lavastused ei ela sertmeistrid Maimu Parts, Maris Valk-Falk, 20 Andrus Kallasta), esltajail oli võimalik en­ esimeses proovis nõudiski: iga lavahetk olgu nast täiendada ja arendada, konsulteerida, karakterisiseselt põhjendatud; nüansid, tun­ küpseda,.. Niisuguse töötempo juures nagu ded, stseeni kõrgpunktid lükitakse terviku- viimasel, põhilisel prooviperioodil oleks ol­ ketti. Lauljat sunnitakse olema lakkamatult nud ka kujuteldamatu, et lauljatel pole par­ rollis, laulma ja tegutsema rolliloogika järgi, tiid selged, et proovis kõnnitakse ringi, unustama rutiinsed žestid. Kordasin siin noodid kaes, et laulja laulab teksti mehaani­ pealtnäha aabitsatõdesid, ent meie ooperila­ liselt, mõistmata, mis on selle taga. vadele pilku heites peab tunnistama, et need Enne "Figaro pulma" etendusi kostis pole siiski nii endastmõistetavad. Siin ongi kahtlevaid hääli itaalia keeles laulmise koh­ konks. Enamik ooperiinimesi pooldab ju dü­ ta, ent lavastus ja lavalolijad hajutasid umb­ naamilist, läbitöötatud, huvitavat muusika­ usu täiesti. Tundus, et osalised said teatrit; arukad ooperilavastajad rõhutavad itaaliakeelse teksti mõttest ja tagaplaanist pa­ sisuloogikat ja karakterikujundamist jms • remini aru ja oskasid mõtet rohkemgi publi­ aga ihaldatud tulemuseni jõutakse ometigi kuni tuua kui eestikeelse teksti puhul. harva. Sest tihti ei otsita, ei leita või ei vallata Retsitatiivid tekitavad 17. ja 18. sajandi oope­ vahendeid tööks lauljaga. Nüganeni "Figaro rite interpreteerimisel sageli kimbatust, nii et pulma" emotsiooni- ja mõttetiheda lavastuse nad on omamoodi lakmuspaber tegijate sü- võiduloos oligi töö lauljaga (näitlejaga, üt­ venemisastmele ja fantaasiale. Elmo Nuga- leks Nüganen ise). Koik niidid hargnesid ja nenl • Rolf Gupta koostöös olid retsitatiivid põimusid lauljas ja laulja kaudu. Pateetiliselt lahti mängitud nii lavaliselt kui ka muusika­ hüüatades: lavastaja suri lauljas (vabandust!) liselt. Püüd elavate, nõtkete, karakteersete ja tõusis siis koos temaga rollis õnnelikult retsitatiivide poole oli lavastaja ja dirigendi üles! See on üks põhilisi punkte, mida oope­ tõlgenduse uks tähtsamaid kokkupuute­ riteatris mõistetakse tegelikult hoopis vastu­ punkte. Tähelepanelikuks kaasloojaks osutus pidi: lauljaga arvestamine tähendab lasta tal retsitatiivides klavessiinimängija Reinut laulda üleüldiselt, konkreetse karakteri ja si­ Tepp, kelle fantaasiarikas ja stseeni toetav tuatsiooni väliselt, peaasi, et hääl tuleks saatepartii õigustas täielikult rolli, millesse ta kuuldavale. "Pärnu Ooperi" "Figaros" viidi oli asetatud -Mozarti rolli nimelt. (Mulde, III roll kooskõlla laulja isikupäraga, proovides ja IV vaatuse vahel klõbistas too ettenägelik otsiti ja leiti (kolmas, neljas ...kümnes) va­ geenius habet ajades motiive Rossini Figaro- riant, mis sobis tegelaskujule ja ei seganud ooperist, "Sevilla habemeajajast".) laulmist. Ennäe, mõnigi laulja vabanes lisa- Aariad, ansamblid, retsitatiivid suubusid pingetest, mõjus laval orgaanilisena ja mõis­ lavastuses psühholoogiliselt motiveeritult tagi ka laulis hästi. üksteisesse, moodustades sujuva terviku. Pille Lille (krahvinna) emotsionaalsus ja Tõepoolest, nagu lavastaja Elmo Nüganen väljendustahe näivad ainult ootavat lavasta-

Tigaro (Timo Lipponen) on edukalt dirigeerinud krahvi (Villu Valdmaa), Basiliot (Ants Kõllo) ja külarahvast.

21 tab tasakesi aplodeerides aupaklikku kiitust hästi lauldud kõrgetele nootidele. Mulle ei ole "Figaro pulm" kunagi varem tundunud nii paljus naiste juhitud loona kui seekord. Järele mõeldes - nõnda see ju ongi (nutikate Figarode kõrval on alati veel nuti­ kamad Susannad...). Esimese intriigipaela seob Susanna kohe I vaatuse algul duettino's, andes Figarole märku krahvi rünnakuplaani- dest, ja nii punutakse neid paelu edasi, kuni Susanna-krahvinna rollivahetuseni ooperi fi­ naalis. Eriliselt sooja, peaaegu et sõbrannali- ku suhte Susanna ja krahvinna vahel on lavastaja välja lugenud III vaatuse dueti muusikast. Naiste kokkukuuluvustunne tu­ leb ilmsiks nii mainitud kirja-duetis (krah­ vinna ja Susanna kirjutavad põrandal lesides ja jalgu kõlgutades kohtamiskutset krahvile) kui ka ooperi finaalis: krahvinna on Susan­ nat mängides sattunud krahvi liiga paljasta­ va tegevuse küüsi, nii et Susanna! tuleb talle järjest uusi päästvaid maske visata. Heli Koivisto (Sibeliuse Akadeemia õpi­ W. A. Mozart isiklikult klavessinist Reinut lane) veenis oma esimeses teatrirollis, et ta Tepp. on sädelev ja vastuvõtlik suure Erenemisvõi- mega lauljanna, tähelepanelik ja täpne an- jat, kes need õigesse karakterivoolu juhiks. samblikaaslane. Just niisugune aktiivne, Nüganen avas Pille Lilles rikka, mitmekülg­ lahtine, ent tõsise tagamaaga Susanna oli se lavaande, kus lisaks soojadele, tundekul- suuteline käivitama ooperi sündmustiku. lastele ja dramaatilistele värvidele on ka Heli Koivisto ja Figaro osas esinenud Timo koomikataju, teravat karakterijoonist. Pille Lipponeni puhul meeldis hääle loomulikku Lille krahvinna mängib kord tujukalt, kord omapära arvestav, lisapingetest vabastav tüdinult, kord himuga erinevaid naiserolle ja laulukool (Timo Lipponen õpib laulmist vahel on ka siiras Rosina rollis - seal, kus Matti Pelo juures). Timo Lipponen on seis­ Mozarti muusika seda nõuab, nimelt III vaa­ nud "Pärnu Ooperi" alguse juures, edenda­ tuse aaria aeglases osas. Aaria kiire osa la­ nud "Pärnu Ooperi" õppetegevust (korral­ hendas lavastaja mitmetähenduslikult, vih­ danud Pelo laulukursusi, pidanud loenguid jates järgnevale "maskimängule", st Susanna Mozarti ooperitest), teda võiks nimetada ja krahvinna rollivahetustele öises lossiaias, peale Andrus Kallastu üheks "Pärnu Ooperi" ning samas ka ooperlikkust ennast veidi pa­ ideoloogiks. Stiiliteadlikkust ja asjatundmist rodeerides: aaria kiire lõpuosa laulab küll õhkus ka Lipponeni rollikujundusest. Eten­ ikka krahvinna, ent esiplaanil "esitab" seda dusest etendusse pani ta ennast järjest enam demonstratiivselt, n-ö tummstseenina Susan­ maksma. Kõige elektriseerivam ja mitmepal­ na (Heli Koivisto), näo ees maski hoides. Su­ gelisem Figaro sündis viimasel etendusel. sanna nopib kummardusi tehes ka aplausi. Ilus lähe Timo Lipponeni laulja- (teatritead­ Etenduse üks nauditavamaid lõike oli II lase, ooperilavastaja?) teele. vaatuse finaal, mida ka inspitsient Markku Teistest osatäitmistest tõusis esile Külli eespool kirjeldas: krahvi (Villu Valdmaa) ja Tomingas Marcellinana, eeskätt väga suure krahvinna duell, tõsine inimlik komöödia, arengu tõttu: aasta jooksul on lisandunud kus järjest paljanduvad inimloomuse süvaki- tehnilist kindlust, rohkesti ansamblitäpsust hid. Villu Valdmaa, kes on viimastel aastatel ning väljendustahet. (Huvitav oli vaadata teinud imetlusväärse arengu kammerlaulja- Tominga monoetendus:, Cocteau "Hoolima­ na, sai Nüganeni lavastuses esmakordselt tut armukest", Pärnu Sütevaka Humanitaar­ võimaluse näidata, kuidas kammermuusika- gümnaasiumi keldrikohvikus.) Nii Külli lik detailipeenus rikastab teatrirolli. Meeleli­ Tomingale kui ka Mait Tringile (Antonio) ne, raevukas, kohati naeru- ja kohati armu- jääb soovida üksnes väga häid õpetajaid ja misväärne krahv kujunes välja laulja erksast halastamatut nõudlikkust iseenda vastu. lavatunnetusest ja paindlikust vokaaltõlgen- Oulu inglise ja rootsi keele õpetaja Jyrki dusest. Krahvi aaria lavastas Nüganen laul­ Kauppinen esitas Bartolo aariat purustava jale ülimalt soodsalt: Valdmaa sai karakteri kättemaksuhimuga ning oli osavõtlik män­ piires kontsentreeruda laulmisele, seistes gupartner, nagu ka "Pärnu Ooperi" ettevõt­ eeslaval, selja taga suletud eesriie, mille alt mistesse toredasti sisse elanud Ants Kõllo aeg-ajalt ilmus nähtavale peanuppe ühest ja (Don Basilio, Don Curzio). Seekordne Cheru- teisest vaenavast leerist - et jõud oleksid ta­ bino ei olnudki võimas, massiivne daam, sakaalus -, vaatamaks, mida see krahv siis vaid vilgas, aadlinooruki mõõtu noor muu­ nüüd lärmab. Don Curzio (Ants Kõllo) osu­ sik Kaja Post. Tegevuslikku lavastusse sobis 22 li j ' i L / ^ Ч l/ XmW/ \

Krahvi (Villu Valdmaa) jalgade varjust piiluvad У Щ Bartolo (Jyrki Kauppinen) ja Marcelhna (Külli Tomingas). w9 К Pruuli fotod ta hästi, ent muusikaline teostus mõjus ikka vad karakterid toetasid laval askeldavaid te­ veel toorena. Sellest on väga kahju, pidades gelasi ja vastupidi. Gupta suutis hoolimata silmas, et tegemist on andeka inimesega. lühikesest prooviperioodist võluda Pärnu Kustav-Ägu Puumani loodud ooperi- Linnaorkestrilt (kontsertmeister Mati Uffert) reaalsuses näisid lauljad ja lavastaja end häs­ välja kerge, särava kõla ja üllatavalt elastse ti tundvat - olenemata sellest, et kunstnik oli fraseerimise. Tänu dirigendile ja põhjalikule "Pärnu Ooperi" üliväikse eelarve tõttu sunni­ eeltööle olid keerulised ansamblid naudita­ tud eri päritoluga kujunduselemente ühen­ valt õhulised ja sidusad. dama. Lavapilt peegeldas "Pärnu Ooperi" "Figaro pulma" lõpp kujunes sümbool­ hetkeseisu: pargipingid ja remondiredel ja seks kogu "Pärnu Ooperi" "Figaro"-projekti­ krahvlik voodi ja kenad kostüümid... le: kõiki tegelasi haaras hetkeks meelelii- "Pärnu Ooperi" "Figaro pulma" saatis õn­ gutus, pühiti pisaraid... Ent siis lennutati val- nelik mõttekaaslus, kõiki asjaosalisi liitis ed ninarätikud uljas kaares kaugustesse - tahe teha värskendavat, elavat, kaasahaara­ f omöödia maailma näitelaval kulgeb edasi! vat muusikateatrit. See ei oleks õnnestunud Inimsugu on humoristlik roll. ilma Nüganenita. See ei oleks õnnestunud ilma RolfGuptata. Etendusi lavastab muusi­ kas, hoiab tempot ja valitseb lavastusrütmi ju PS. "Pärnu Ooperit" julgustas Elmo Nüga- dirigent. Gupta reageerimiskiirus laval toi­ neni poole pöörduma terase õppejõu- ja kriitiku­ muvale, lavastusterviku "ülekandmine" pilguga Red Neimar. Aitäh! muusikasse äratas imetlust. Muusikas peitu­ K.P.

•

23 HANNA SUUTELA

"FIGARO" NAISTEST TEATRIUURIJA TÄHELEPANEKUID "PÄRNU OOPERI" "FIGARO PULMAST"

Krahvinna - Pille Lill ja Susanna - Heli Koivisto.

"Pärnu Ooper"esitas 1994. aasta suvel es­ Minu meelest põhines lavastuse mõju ühelt makordselt Eestis Mozarti "Figaro pulma" poolt žanriteadlikkusel, mis viis paiguti nau­ itaalia keeles Ooperi lavastas Elmo Nüga- ditava teaterliku eneseirooniani, ia teisalt just nen ja osades võis näha nii Eesti kui ka Soo­ teatripärasusest kasvavale rollirežiile ja me lauljaid. Lavastus pakkus eriti huvi just uuelaadsele tõlgendamisele. teatriuurimuse seisukohalt. Ooperi tinglikkusest on kõneldud Gott- Elmo Nüganeni "FigaroMavastus erines schedi esitatud ooperižanri kriitikast peale: harjumuspärastest tõlgendustest kahel põh­ kuidas tiisikushaige võib enne surma aariaid jusel. Näis, et lavastaja oli teadlik ooperikon- laulda, kui usutav on laulmine söögilauas ventsioonidest ja teose sünnitaustast. Peale jne. Nüganen kasutas ühe koomikatekitajana selle oli teose naisosi tõlgendatud uut moodi, just neid ooperi "võimatusi", mida alati kõige mis tõi loo tõlgendusse nuvitavaid võimalu­ rohkem kritiseeritakse. Näiteks doktor Barto- si. "Figaro pulm" pakub lavastajale suurepä­ loja lauluõpetaja Basilio mugivad laulmise rase lähtepunkti ooperižann kriitiliseks vahepeal kirsse, ent erinevalt ooperi esitusta- vaatluseks, sest Mozart kirjutas selle teose ju vadest laulavadki "söök suus" või sülitavad koomilise ooperi, opera buffa arvustamiseks. enne kirsikivid välja. Krahvinnal tuleb laul­ "Figaro pulma" tegelasgaleriis võib kergesti da "pingul korsetiga', mida Susanna parasja­ ära tunda commedia datatie kujusid, ent la­ gu koomale tõmbab. Komöödia vahendina vastaja ei rõhuta otseselt komöödiatüüpe. toimib niisugune lahendus hästi: publik nau- 24 dib peäle lavasündmuste koomilisuse ka hääl võib olla salvestatud filmile hoopis eri mängimist esituskonventsioonidega. Iseasi, ajal ja teistes oludes. Muusikali puhul võib kuidas see mõjub muusikatõlgendusele. kaadri taga laulda hoopis keegi teine. Ooperi lavastamisel tõuseb esile ka küsi­ Uks keskseid teemasid "Figaro pulmas" mus, kui palju on lavastajal lubatud illustree­ ongi teistele esinemine, kujutlemine, enda rida stseene, viia tähelepanu laulmisest kõr­ maskeerimine, oma "minaga" mängimine. vale. Nüganeni lavastus oli tore ja hoogne Cherubino esitab naistele oma soneti, küla­ just seepärast, et lavale ei jäänud tühja aega, rahvas tervitab krahvi lauluga. Krahvi aaria mil solistid oleksid üksnes seisnud ja laul­ IV vaatuse alguses on sobiv näide sellest la- nud üksteisele. Eriti leidlik oli lavastuses vastuselemendist. Krahv Almaviva laulab rekvisiidi kasutamine. Kui Bartolo laulab Fi- üksi olles aariat, kus otsustab kõigest hooli­ garole kättemaksust ja pigistab rusikasse su­ mata võita Figaro, et saada Susanna endale. rutud õunast vihaga mahla, on Susannal Eesriie on kinni, krahv seisab üksi eeslaval. järgmises stseenis laval tõepoolest tegemist. Aaria arenedes nakkab eesriide alt nähtavale Teenijanna peab koristama sodi, kiusates sa­ ilmuma teiste tegelaste peanuppe. Ükshaa­ mas unistuste kütkes Cherubinot. Cherubi- val ilmuvad krahvinna, Figaro, Susanna ja nole suunatud Figaro aaria ajal korraldab teiste näod krahvi salasepitsusi kuulatlema - Cherubino külamehi sõjasalgaks, pannes kes huviga, kes ükskõikselt, kes hoopis teisi rahva rõõmuks proovile oma veel viluma­ piilujaid vahtides. Aaria lõpul alustab Don tuid ohvitserioskusi. (Selline lahendus oli Curzio aplausi. Jääb mulje, et aaria oligi minu arvates teatraalne selleski suhtes, et ba­ süžee arengus, ooperi enda loodud fiktiivses roki ajal olid sõjaväemanöövrid suur vaate­ maailmas ette nähtud kui krahvi etteaste. Nii mäng, mille peamine ülesanne oli demonst­ võiks tõlgendada seda, miks tema monoloo­ reerida valitseja või armee võimud gi jälgib lavastuses nii rohkearvuline, juhus­ Kuna näitlejatöö üldilme oli "loomulik", likult mööda jalutanud publik Krahvi kujunes üheks huvitavamaks stseeniks krah­ esinemises äratab tähelepanu seik, et ta õigu­ vinna aaria III vaatuses, kus krahvinna teeb poolest toonitab enamikus stseenidest oma Susannale ettepaneku vahetada krahvi eksi­ seisusele vastavat käitumist, esitab krahvi tamiseks omavahel rollid ja kõneleb samas seisuses olevat inimest. Selles stseenis on ta suurest igatsusest. Stseen oli lavastatud nii, üksi ja käitub talitsetumalt. Ooperilaulmise et krahvinna istub peeglilaua ääres ja laulab maneeride hulka kuulub sageli ka ülespuhu­ peaaegu liikumatult. Susanna astub, mask tud hoiak, ent Nüganeni lavastuses ei viida­ näo ees, publiku ette, jäljendades krahvinna nud see krahvi puhul mitte ooperi esitus- suuliigutusi. See oli ainuke stseen, kus sel­ traditsioonidele, vaid sellele, kuidas oma po­ gesti rõhutati teaterlikku ja teatraalset oope- sitsioonist teadlik krahv esineb teiste juures­ rilaulmise esitustava. Kasutati ära ka esi­ olekul. nejate otsene kontakt publikuga - aaria lõp­ "Mina" ehk tegelase seisuse väljenduseks pedes võttis ovatsioonid vastu Susanna. Ka olid nii libretos kui ka lavastuses kostüümid Susanna ja Marcellina riid oli saalis istuva ja parukad. Lavastuses rõhutati maskeeri­ publiku justkui endale tunnistajaks saanud. mist ja valerõivaid mitmel viisil, kasutades Lahendus oli põnev, kuna lavastaja polnud seda koomika tekitajana. Juba libretos män­ jätnud publikule aega aariate järel plaksuta­ givad erisugused peakatted tähtsat osa. Esi­ miseks. Need kohad, mis pakuvad tradit­ mese stseeni esimene korralik repliik on siooniliselt võimaluse "mängust välja lan­ Susanna "Vaata nüüd, mu armas Figaro, vaa­ geda" ja luua kontakt laulja ja publiku vahel, ta mu kübarakest!". Peakatte teema kordub olid lavastatud nii, et lavasündmused jätku­ sageli: Cherubino varastab krahvinna öö- vad katkematult, olenemata publiku reagee- mutsi paela, Figaro palub krahvi ulatada Su­ rinjgust. Stseenid, kus teadlikult esineti sannale pulmatseremoonial valge loor, Che- publikule, rõhutasid lavastuse teaterlikku lä­ rubinolt võetakse väeteenistuse eel "kerge ja henemisviisi. silmatorkav kübar". Tähelepanuväärne, et Eespool mainitud stseenis kuulus publi­ Nüganeni lavastuses esinevad aadlisoost ku tähelepanu Susannale, kes andunult jäl­ abikaasad ilma parukata või kübarata, st sei­ jendas ooperilaulmise maneere. Lavastaja suslike markideta ainult teenijate või alama lahendus toi esile ooperi ühe absurdsuse: kui rahva ees. Teineteise seltskonnas on neil alati laval pannaksegi selga valeröivad, jääb igale parukas peas. Hommikuselt unine krahvin­ esinejale ometigi tema oma äratuntav hääl na tervitas teenijannat ja Cherubinot veel või hääleliik. Maskeerimine on juba iseene­ hommikukleidis, ent kui abikaasa koputab sest teatripärane mäng, sest publik saab hää­ uksele, pistab ta kähku paruka pähe - tagur­ le järgi niikuinii aru, milline tegelane laulab. pidi. Valepidi parukas vihjab mitte ainult Publik võib muretult jälgida inimsuhete sasi­ tema kohkumusele, vaid ka olukorrale, kus pundart ja seega süzee arengut, kui tahes ta ei käitu hoopiski oma väärikusele vasta­ täiuslikud nood maskid ka ei oleks. Teisalt valt. Krahv ei märkagi veidrat soengut. La­ võiks kirjeldatud stseeni pidada vihjeks vastaja toob paruka mängu ka stseenis, kus ooperi uuemale esitustavale. Ooperfilmides Figaro kõneleb Susannale ja krahvinnale juhtub õigupoolest samuti nagu Susanna oma krahvi-vastasest plaanist, mis põhineb mängus: publik jälgib laulja maneere, ehkki valerõivastel. Ta riietab laual oleva veekarah- Krahvinna Almavivat on harjutud nä­ gema eeterliku ja kannatavana, abikaasa poolt hüljatud kaunitarina. Nüganeni lavas­ tuses kujunes krahvinnast sündmusi aktiiv­ selt edasiviiv tegelaskuju. Juba krahvinna esimene stseen rikkus tavaettekujutuse tege­ lase karakterist: publik nägi krahvinnat voo­ dis igavusest haigutamas. Järgmises stseenis tuli ilmsiks nii krahvinna ja Susanna sõprus kui ka see, et nende eavahe polegi suur. Tun­ dub, et Nüganeni lavastuses käivitavad int­ riigi noorte inimeste probleemid. Libretos ei mainita krahvinna iga, üldine tõlgenduskon- ventsioon on kinmstanud ettekujutuse te­ mast kui juba rahunenud täisealisest naisest. Nüganeni lavastuses pole krahvi ja krahvin­ na abielusuhted sugugi veel närtsinud, paar innustub teineteisest juba magamistoastsee- nis, kus erutav võimalus, et krahvinna oleta­ tav salaarmuke on kuskil peidus, põhjustab Susanna (Heli Koivisto) mäng krahviga (Villu sõnavahetuse ja siis leppimise. Krahvinna Valdmaa). Rosina noorus muudab õigupoolest tõepära­ seks ka ooperi viimase segaduse, mil krahv K. Pruuli fotod arvab, et krahvinnal on suhe Figaroga. Krah­ vinna ei ole oma parimad eluaastad selja vini parukasse ja sellest saab "vestluskaasla­ taha jätnud naine, vaid juba ooperist "Sevilla ne". Paljud valerõivaste-segadused sünni­ habemeajaja" tuttav rõõmsameelne tüdruk vadki - nagu libretos kirjas - peakatete tõttu. kes väga hästi võiks peibutada armukesi - Rahva ees on krahvinna alati kübaraga, nagu krahv arvabki. Selle nurga alt vaadates sama kübar eksitab kõigepealt Figarot ja see­ ei ole krahvinna probleem mitte hüljatus, järel krahvi pidama Susannat krahvinnaks. vaid abikaasade tüdinemine teineteisest. See­ Teisalt - Cherubino läheneb kogemata krah­ tõttu näib intriigide sepitsemine olevat pa­ vinnale, arvates mütsi järgi, et too on Susan­ rim vahend olukorra parandamiseks. na. Huvitav, et kui Cherubinot ennast tüdru­ Ka Susanna karakterisse oli lavastaja lisa­ kuks rõivastatakse, ei võta ta siiski parukat nud uusi jooni. "Figaro pulma" on olnud ta­ J>east, vaid peidab selle maanaise tanu alla. valiselt kerge lavastada, sest naised näivad ärelikult säilib endisena ka tema positsioon; iseenesest mõista olukorra ohvritena. Susan­ see kuulub mängu juurde, et keegi ei pööra nat kujutati siiski kohe esimesest stseenist tähelepanu mütsi alt piiluvale puuderdatud alates aktiivse ja seksuaalselt küpse naisena, parukapatsile. keda on võimatu pidada ainult ohvriks. Nü- Krahvinna esinemine tagurpidi parukaga aneni lavastuses ei häbene Susanna kõnel- ei vähendanud krahvi silmis tema positsioo­ f a Figarole tõtt krahvi kavatsustest, ta ni krahvinnana. See-eest krahvi esinemine valgustab olukorda üpris otsekoheselt. Su­ õukonnareeglite kohaselt paljastas intriigi sanna ja krahvi stseen I vaatuses tekitab ka teadvale krahvinnale, et krahv ei olnud ar­ pisut kahtlusi, kas krahv ikka on Susannale mastava abielumehe rollis enam usutav. nii vastumeelne. Nüganeni lavastuse Susan­ Krahvinna ja publik võisid tantsustseeni ajal na on rõõmus, loomulik ja samas mõnuga jälgida kõrvafintriigi, kus krahv üritas pala­ flirtiv noor naine. Tema armastust Figaro vikuliselt ja teistele märkamatult kätte saada vastu on esitatud ühtaegu erootilise ja voo­ Susannalt pudenenud sedelit. Ent iga kord, ruslikuna. kui tema poole vaadati, mängis ta tasast ja hella abielumeest. Figaro ja Susanna segadu­ Ooperi süžees on naised igal juhul leidli­ sed varieerivad sama temaatikat. Figaro õr- kud intriigisepitsejad, ent kui mõelda loole nushoog emaks osutunud Marcellina vastu sellelt lähtepinnalt, et nad ka alguses ei esine on Susanna silmis teener Figaro käitumine, ohvritena, paistab intriig teises valguses. See, mis tekitab temas muret. Figaro päritolu sel­ et Susanna on ahvatlenud krahvi flirdiga ja gub kaunistatud riiete abil, milles Figaro et krahvinna on oma mehele ikka täisvereli­ väiksena leiti, ning paremal käsivarrel oleva ne abielunaine, muudab oluliselt vaatenur­ märgi põhjal, kuid Susanna meelest ei tü­ ka: intriigid võiksid tekkida hoopis naisi hista need veel Figaro kuulumist endisse lõbustavast kassi-hiire mängust meestega. seisusesse. Figaro omakorda hakkab Susan­ Keskseks teemaks tõuseb rollimäng ja hoia­ nat kahtlustama sellessamas, milles krahvin­ tus, et tunnete näitlemine on kuritegudest na kahtlustab krahvi. Figaro südamevalu suurim. Pärast kõiki segadusi ülistabki "Fi­ sünnib kahtlusest, et armastatu mängib ar­ garo pulm" siirast armastust, mis on mõõdu­ mastatut, sest abikaasana peab ta seda tege­ puuks kohtumõistmisel inimeste üle - ma. seekord tunnistatakse kõik tegelased hea­ deks. 26 Järgides Nüganeni lavastuse teaterlik- kust ja naisrollide tõlgendust, võib jõuda lõ­ puks võimuküsimusteni, mida kunagi Beaumarchais' "Figaro pulmas" nii ohtlikuks MUUSIKAMOSAIIK peeti. Küsimus, mida uut tõi lavastus "Figaro pulma", on asetatud valesti. Lavastus pigem leidis "Figaro pulma" uuesti - mitmepalgeli­ sena, eneseiroonilisena, erootilisena, koomili­ sena ja küsimusi tekitava teosena, mille lavatõlgendus tegi sellest ka tänapäeva ini­ mesega kõneleva teatri. Klassikalise muusika nimedel on tõelist kaalu! Vastavatud Inglismaad ja Prantsusmaad ühenda­ va tunneli reisijateveo ülemused on ilmselt just sellisel arvamusel. Ega nad muidu ristiks 1600 HANNA SUUTELA on üks andekamaid soome noore­ tonni raskeid ja 140-kilomeetrise tunnikiirusega ma põlvkonna teatriteoreetikuid, täiendanud ennast kihutavaid ronge tuntud heliloojate nimedega. Mainzi ülikoolis prof Erika Fischer-Lichte juures. Prae­ Esimene rong seerianumbriga 92 003 sai külje pea­ le suure kirja "Beethoven". Sellega seoses üks va­ gu assistent Helsingi ülikooli teatriteaduse kateedris. hemärkus: Royal Philharmonic Society, mis 1822. aastal tellis suurelt heliloojalt 9. sümfoonia, avas rongi ristimise puhuks tema büsti. Iroonia seisneb siin selles, et teos telliti 50 naelsterlingi eest ning sedagi summat pidas tellija tollal ülearu suureks. Seda kärbiti kolmel korral, viidates tõsiasjale, et autor ei pea lugu tähtaegadest. Teos valmis loode­ tust aasta hiljem, 1824. aastal. Veel muusika rongidest. Pärast Beethovenitonjär- jekorras Schubert, Mozart, Elgar, Händel, Puccini, Brahms ja Wagner.

Juhtub ka nii. Soome pianist Ralf Gothoni andis mullu sügisel kammer- ja soolonumbritega kont­ serdi Nashville'! VanderbiltUniversity's. Järgmise päeva hommikul läks ta koos ühe oma sõbraga hotellis hommikust sööma, aga leidis jahmatuse­ ga eest trobi konna fotograafe ja ajakirjanikke, kes välklampide sähvides tõttasid teda õnnitlema ja intervjuusid lunima. Selgus, et mees oli võitnud poole miljoni dollari suuruse muusikapreemia. Nagu ta teada sai, on Gtlmore Music Prize äärmi­ selt salastatud preemia. Kolmeteistkümneni krne- line seltskond hindab salaja esinejaid, kelle on nende jaoks välja valinud suurem, 90 inimesest koosnev žürii. Võitja saab oma õnnest teada alles hetkel, mil talle autasu üle antakse. Esimesel aas­ tal antakse talle kätte 115 000 dollarit, järgmise nelja aasta jooksul toetatakse kontserte ja salves­ tusi nii, et kokku saabki pool miljonit. Soome plaadifirmas Onaine plaadistavalt Gotho- nilt ilmus septembris uus album, millel kõlavad Britten! ja soomlase Matti Rautio klaverikontsert. Eks sellel, kel pärast sellist sensatsiooni pianisti vastu mingigi huvi tekkis, ole siis võimalus oma kõrvaga kuulata, mida mees väärt on.

27 MATI UNT

D. E. - DAJOŠ EVROPUI (V. MEIERHOLD) Meil, S.o suurel osal eesti teatriinimestest kohe peale ja tundus vastavat lavastaja eel­ ell võimalus vaadata Merle Karusoo uut nevalt publitseeritud mõtisklusele (TMK etendust Juudltist. Ajakiri tellis mult arva­ 4/1994). Rõõmustasin kriitikute eest, kes vii­ muse, kuid ega oma arvamustega ei tohi ka masel ajal on hakanud nõudma arusaada­ liiga laiutada, sest nägime ainult nn pea­ vust ja selgust. Lõpuks ometi midagi proovi Rahvusraamatukogu saalis. "Päriselt" dešifreeritaval! Ent etenduse kestes soojen­ tuleb tükk esitamisele Helsingis, projekti das üks või teine hetk ka siinkirjutava vindu­ "Piibel '94" raamides, kuhu Ritva Siikala nud hämarusesõbra südant. Sellest aga eestvõtmisel kogunevad Läänemere-äärsed hiljem. naistetrupid. See on Siikala kolmas hiigel- Kui etendus algas, okupant Olovernes projekt. Eelmised olid Shakespeare ja "Ores- oma eküü-troonil uhkeldas ja rahvas kohe teia". Pole ime, et kolmandaks valiti piibel, virisema hakkas, et neilt olevat võetud nen­ Raske on midagi ambitsioonikamat välja de maa, ja nad olevat janus, tuli midagi häm­ mõelda. Ehk veel Maailma Ajalugu või siis mastavalt tuttavat ette. Kujutasin seda näiteks Lõpe de Vega kogu looming ja etendust kümme aastat tagasi. Teadagi, kes korraga! Olgu kuidas sellega on, tuleb arves­ oleksid olnud need anastajad ja kes oleksid tada, et küllap Karusoo näitemäng sealsetes olnud need anastatud! Milline ühismõistmi- oludes ja kontekstis teiste truppidega oma ne oleks saali siginenud! Ehkki tol ajal ei õige olemise saavutab. Ent kuna meile näida­ oleks tohtinud telki punaseks värvida ja Ines ti midagi, siis on meil õigus ka midagi arva­ Aru jalgade ette viisnurka panna, oleks kõi­ ta, sest ega meie ei tea, mis arenguastmel gil olnud selge, milles on asi. Riik oli tollal miski tükk parajasti on. Teame, et vahel val­ ohtlik, ei lubanud end õõnestada. Konsensus mib tükk alles esietenduse-eelsel päeval või tekkis vihjete kaudu. Euroopa oma demok­ hiljem... Seetõttu on näiteks Soomes kriitiku­ raatiaga on muidugi sallivam ja lubab Karu­ tel mitteametlikult keelatud käia eelesieten­ sool end õtse rünnata. Suhtub ilmselt nagu duste!. Nad võivad tulla eriloal, mida elevant kärbsesse. Vaevalt hakkaks CSCE küsivad mitte juhtkonna, vaid trupi käest. ülemkomissar asja tsenseerima. Niisiis - ava­ (Kord juhtus mul Soomes, et kriitik pidi esi­ lik rünnakl etenduse päeval ära sõitma ja küsis siis luba Kahtlustasin algul, et parempoolne rah­ tulla varem. Näitlejad arutasid asja, leidsid, vas ongi need head eestlased, keda kuri et tegemist on heasüdamliku vanaonuga, ia Euroopa ähvardab neelata. Minu isiklik kaa­ andsid loa.) Teisalt on vahel ju nii, et tükki lukauss oli siis juba ebapartiootiliselt lange­ valmistav "masin" on oma immanentse prot­ nud Euroopa kasuks: keset lava olid ilusad sessi arendanud nii kaugele, et ka suurimate inimesed säravates riietes ja lisaks lõbusad, ponnistuste hinnaga ei juhtu pärast enam paremal pool aga domineeris hallus ning vi­ midagi kardinaalselt uut. Olgu siis selle pika risemine ja äraneedmine. Natuke üllatusin, sissejuhatuse mõte taas kokku võetud: rää­ kui head eestlased kisendasid Jehoova poole. gin sellest, mida näidati. Kuhu jäi siis Metsaema, kuhu Taara? Ent Olin enne kuulnud, et lavastaja on see­ peagi selgus, et asi pole siiski nii lihtne. kord asunud võitlusse Euroopaga. Karusoo Rahvas" oli ikkagi piiblist pärit Iisraeli rah­ puhul pole see ime. Ta vajab alati mingit vas. Iisrael aga oli teatavasti Jehoovaga abi­ vaenlast ja mida suuremat, seda parem. Siis elus, nii et imestada polnud midagi. Tõsi, saab ta õige hoo sisse. [Miskipärast tuleb korraks mõtlesin - nagu aktualiseentud po­ mulle meelde seriaal "Naiskurat" (She-devil), liitilise näidendi puhullubatud - ka Iisraeli ja mis lõppes nii, et kui peategelane oli lõpuks Euroopa Liidu suhetele. Ma ei saanud Ines võitnud oma rivaali, kaalutles ta finaalis, Aru ju ometi mingiks Oloverneseks pidada - mille vastu nüüd astuda, ja väitis siis - minu iga seik rõhutas, et meie ees on Euroopa Liit mäletamist mööda - Huysmansi romaani "A ühes isikus. rebours" käes hoides, et nüüd võtab ta ette Ent need arutlused osutusid viljatuks, looduse (või kogu loodu).] sest kohe nägime ka Euroopa Liitu pürgijaid. Saali sisenedes nägimegi Euroopa tähe- Peab tunnistama, et Soome, Rootsi ja Norra ringiga telki keset lava, paremal küljel aga alandav teekond läks südamesse. Kuidas takuseid kangaid, mille foonil vaevles Rah­ nad läksid vahimeeste vahel, kuidas seda vas. Konfrontatsioon oli kahtlaselt kohe saatsid armsad, lihtsameelsed viisikesed, mis näha. Euroopa Liit euroopa rahvaste vastu - olid kindlasti määratud unifitseerimise käi­ niisugune juuditi loo tõlgendus surus end gus lõplikult hävima - seda pilti nähes tuli mulle peaaegu pisar silma. Olen vahetult mõjutatav ja elan nähtut tundeliselt läbi. Kahju oli neist väikestest! Paraku jäi mulle arusaamatuks, mida tseremoomameister M. Karusoo "Apokriiva lugu. Juudit" (Eesti) põhjamaalannadele sosistas. See ei olnud Helsingis toomkiriku krüptis. Lavastaja Merle ilmselt midagi väga traagilist, aga võib oleta­ Karusoo, kunstnik Ingrid Agur, helilooja Veljo da, et salakaval küll. Aga diplomaatia jääbki Tormis. Olovernes - Ines Aru. tihti pööblile salapäraseks. Pole võimatu, et Olovernes laskis öelda: minge teise tuppa ja Johnny Korktnani foto oodake seal. 29 Omaette lugu oli Eestiga. Ta tuli viimase­ histide ja elukutseliste teisitimõtlejate hulgas. na ja kekutas justnagu rohkem kui teised. Ka Kuid mind intrigeeris enam siiski blasfeemi- tema läks algul "teise tuppa", kuid tuli varsti lisevõitu apellatsioon Jehoova poole. Selles tagasi ja naasis sinna, kust oli tulnud. Kas ta mõttes tekitab etendus kõhedust. Ega Jehoo­ kõhkles? Liitus küll, ent ajas ka oma asja? va pole mõni naljamees. Ütleksime isegi, et Välja teda justkui ei visatud. Samal ajal pol­ vaevalt tal huumorimeelt on. Kui Karusood nud Eesti naasmist Euroopa Liidust ka lavas­ uskuda, tõstab ta mõõga isegi oma lapse, tuslikult ülearu rõhutatud. Vaataja mõte jäi kristliku maailma vastu. sinna kinni lihtsalt sellepärast, et Eesti saatus Nagu ikka monomaaniliste ideede pu­ pakub eestlasele ikka huvi. hul, pole selles etenduses (resp peaproovis) Siis sai lõplikult selgeks, et Rahvas pole eriti hoolitsetud vormi eest. Sõnum on tegija­ üksüheselt eestlased, ja sai ka selgeks, et tele tähtsam, ja sektid propageerivad oma mingit Juuditit meile tuntud moel, ükskõik ideid alati rohkem otsesõnu ning kujundeid mis variatsioonis siit oodata ei maksa. Pikka­ hüljates. "Apokriiva loos" (millist pealkirja mööda süvenes ka mõte, et tegemist on mil­ Karusoo tundub kangekaelselt eelistavat legi hoopis salakavalama ja keerulisemaga. "Juuditile" ja milleks tal on kindlasti oma Rahvas oma pideva Jehoova-hüüdmisega põhjused - ehk tahab ta rõhutada oma dissi- viis ise sellele mõttele. Lisaks: kust nii imelik dentlust) on piirdutud elementaarteatriga, vastuolu - kristlik Euroopa ja Jehoova kum­ naivistlike vahenditega, mis võiksid ehk mõ­ mardajad? Muidugi, nüüd ei tohiks ma edasi nele veel elus olevale "Hommikteatri" vaata­ kirjutada, sest ma tean väga vähe Jehoova jale oma sirgjoonelisuses tuttavad ette tulla. tunnistajate filosoofiast ja hingeelust. Ma ei Veidi hämaramaks - heas mõttes - muutub tea ka suurt Jehoovast. Mäletan, et C. G. Jung asi siis, kui Juudit asub võrgutama Olover- on oma "Vastuses Hiiobile" leidnud, et Je­ nest "Ülemlaulu" tekstiga - koht, mis kõlab hoova, kes on ekstravertne ja kergesti ärrituv ka kuidagi blasfeemiliselt ning tekitab kaht­ ning keda vaevavad sisemised antinoomiad lusi jehovistide aususes. - millest ta ise vist teadlik ei ole! - leiutab Suure huviga ootasin Võõra naise sõna­ Hiiobi, inimese, kelles peegelduda ja niiviisi võttu - et kes ta on, kas Venelane või Roheli­ endast aru saada. Ilma objektita ei saa Jehoo­ ne. Aga seda õnneks ei tulnud, ja mu siiras va olla õige jumal, õige subjekt. Tänu Hiiobi­ hämarusesoov sai - lisarahulduse. Jah, tükk le õnnestub Jehooval oma siseelu analüü­ aga polnudki nii plakatlik, nagu võis oodata. sida. Ma ei tea, kas Jehoova tunnistajad on Tema salasõnum tundub mulle küll vastu­ samuti Jehoova peeglid? Selleks peaks eten­ võtmatuna, ent Karusoo puhul tuleb respek­ dust mitu korda vaatama. Igal juhul on mul teerida tema originaalseid kinnisideid ning täielik õigus nimetada parempoolset lava- jonni neid intrigeerivateks ja mõtlemisväär- poolt vähemalt "jehoovalikuks". Kesklaval seteks etendusteks muuta. domineerib aga Euroopa tähepärg, mis teata­ vasti sümboliseerib neitsi Maarjat (vt Fanny Mai 1994 de Sieversi "Mateeriasse kootud palve", eriti lk 56-59 ja 70). Niisiis, meie ees on neitsi Maarja ja Jehoova konfrontatsioon! Seda on isegi demagoogil raske eitada. Maksimum, mis mu interpretatsiooni vastu võib väita, on ehk see, et nimetatud konfrontatsioon pole etenduses peamine. Aga mis siis on? Põhja­ maade ja EL-i teema on küllalt põgus. Nime­ tatud vastasseis aga domineerib. Mis see võib tähendada? Ega ei tea! Põhimõtteliselt on Maarja ju Jehoova looming. On ju isegi nii seletatud, et Maarja on Sophia (tarkuse, aga ka Jehoova naise?!) inkarnatsioon, seega Je­ hoova laps. Niimoodi arutleb muu hulgas ka Jung, kelle alul nimetatud teost on peetud kohati täiesti läbinähtamatuks. Aga niisama läbinähtamatuks jääb ka Karusoo etendus. Selle adumiseks peaks olema seotud vastava konfessiooniga. Täiesti jehovistlik on ka finaal oma läbi­ kumava viimsepäevaennustusega. Kuid nüüd peame siiski konstateerima, et etendu­ sel on ka oma populistlik tase. Esimese ast­ me euroopavastasus torkab kõigile silma ja leiab sellisena kindlasti ka Euroopas heaks­ "Apokriiva lugu. Juudit". Juudit - Katrin kiitu, eriti maades, kus EL-i toetajate ja vas­ Saukas, Leviit - Viire Valdma. taste arv on fifty-fifty. Kindlasti on tal kõlapinda natsionalistide, põllumeeste, anar­ Johnny Korkmanifoto 30 • •• : I! 'Vvn -"У - V •••••*• ./'• -i \ I ENE PAAVER

PIONEER MERLE KARUSOO

Kümmekond aastat tagasi oli Merle Ka­ taustal pisut nagu agitprop - alasti ja loosung­ rusoo oma lavastustega väga sageli mõne lik. ühiskonnas küpseva probleemi esmasõnas- "Tuudit" kütab vaatajas üles seda unune­ taja, mõne paljude jaoks korraga oluliseks ma kippuvat vastupanu- ja endaks jäämise muutunud äratundmise väljaütleja. "Maka­ paatost, mida kogeti kümmekonna aasta eest renko koloonia", "Olen 13-aastane", "Meie Runneli luule puhul või Tormise kontsertidel elulood", "Kui ruumid on täis", Pirgu Aren­ ja mis oli nii erutav, tiibu andev, meeltkinnl- duskeskuse mälusektori tegevus ja etendu­ tav. Oige küll, ka siin kõlab jälle Tormise sed tabasid õhust küsimused, mis olid muusika! Mis oleks sobivam saatemuusika muutumas kuumaks, keskseks, paljude teis­ jätkuva rahvusliku vabadusvõitluse manifes­ te probleemide koondumls- või lähtekohaks, tile, mis oleks veel otsesem käesirutus tolla­ need vallandasid haaravaid diskussioone ja sest ajast tänasesse! Tormise muusika vastan­ pakkusid paljudele äratundmist ä la ka mina dumine Eurovisiooni tunnusmeloodiale on olen sama mõelnud, ent pole nii täpselt sõ­ mõjukas kujund, selle lisaseose tõttu veel eri- nastada suutnud. Kontsentratsioon oli muu­ tunud piisavalt suureks, ent esimesena "Juuditl" lavastuse sõnum ei allu vist küll kristalliseerus see selgepiiriliseks küsimu­ mingisuguselegi tõlgendusele - see on otse­ seks Merle Karusoo lavastuses. sõnaline, kompromissitu, võitlejalik nagu la- "Apokriiva lugu, juudlt" on taas tabanud hingukutse: kes pole meie leeris, on vastane. mitme tundliku närvi pihta eesti elus, taas Sellisele üleskutsele kunagi erksalt ja tänuli­ on Merle Karusoo olnud pioneer: põlvkon­ kult reageerima harjunud vastuvõtumeel naprobleemide ja noorte identiteedi-leidmi- (mida vahepeal jälle liiga magusa isamaali­ se, rahvusliku mälu ja minevikusidemete susega uinutati) tahaks faas ärgata. juurest on Karusoo jõudnud hoopis üldista­ Aga minul millegipärast ei ärganud, tõ­ vamale tasemele, rahvuse tulevikuväljavaa­ den süütundega. See lavastus mõjus näitleja­ deteni: ta toob Eesti Euroopa Liiduga ühi­ te ootamatult kaasaelavast kirglikkusest nemise küsimuse majandusasjatundjate ar­ hoolimata (eriti tõusid nimetu rahva hulgast tiklitest ja poliitikute konverentsidelt "välja", esile professionaalid .Helgi Sallo ja Ülle Ulla, üldrahvalikuks küsimuseks rahvuse säilimi­ nimelistest rollidest Ülle Kaljuste, Viire Vald- sest. ma, Ines Aru, Katrin Saukas) väga ratsio­ "Juuditi" lavastuse ilmumine oli üllatav ja naalselt. Ja sel kaalutleval ratio tasemel väga huvitav. Seesugune probleemiasetus osutun ma kohtupäeval (referendumil) vas­ annab teatrile taas selle ununema hakkava tasleeris olevaks. Ümbersünniks vajalikku rolli, mis tal oli aastakümnete eest - publit­ kirgastust aga nii ühemõtteline propagan­ sistlik kanal sotsiaalse mõtte tarvis. Ainult et distlik lavastus ei toonud. nüüd on kõik ühiskonna analüüsiks loomu­ "luudit" lausa pakub end vaatlema femi­ omaselt sobivad kanalid lahti ja päevapoliiti­ nistliku nurga alt - iseäranis seetõttu, et nagu line diskussioon kobrutabki seal Kõrgelt. Aga Euroopa Ludust on feminismistki meieni kui pealispindne see siiski on, reedab seesa­ jõudnud küll mingi kumu ja kujutlus, kuid ma Euroopa Liidugi näide: kõige olulisemad tihtipeale üliähmane või hoopis väärpidine. küsimused tema enda kohta küsitakse rah­ Merle Karusoo lavastuses pole Juuditi ja valt taas teatris, mitte ajakirjanduses. Olovernese suhe kuigi oluline (eelnevate See lavastus oli üllatav kui märk ühe la- "Juuditi" lavastuste piltidel näeme uhketes vastajaisiksuse või tema ühiskonnasuhte realistlikes kostüümides paaride väga lähe­ muutumatusest. Üheksakümnendate aastate dasi suhteid). Olovernes pole peaaegu üldse keskel esineb Karusoo sama publitsistlikult, individualiseeritud, ka Juudlt on seda väga jõuliselt, kompromissitult nagu toona. Ühelt napilt. Seetõttu on nad rohkem naise- ja me- poolt näitab see, et Karusoo tunnetas end hekujund, märk; mitte isikud, vald nende maailmas kaasvastutava ja ühiste asjade pä­ väärtuste kogum, mida nad endas kanna­ rast südant valutava kodanikuna juba siis, vad. Mees - Olovernes - kehastab vallutust, kui ümbritsev oli kõike muud kül tervemõis­ kurjust, allutamisjanu, jõudu, aga ka rikkust tuslik kodanikuühiskond, Samal ajal on nii ja võimu; naine - Juudit - aga truudust, vas­ ideeline, ühemõtteline, aateline ja patriootili­ tutust, keetma jäämist, südametunnistust, ne teater 90-ndate teatripilu kujundavate fi­ julgust la tarkust. Neid väärtusi, mida vajab losoofiliste ja psühholoogiliste lavastuste terve rahvas, kannabki naine, need just mää- 32 ratlevadki naise identiteeti. Juudit esindab eredalt heroilist naisemüüti: viimases hädas JAAK ALLIK oleva rahva hulgast annab Jehoova oma käs­ ku kuulda just temale - nagu Jeanne d'Arcile hääli. Sellel ei ole midagi pistmist tihti levitata­ va vulgariseeriva kujutlusega feminismist. PIIBLIS Siin on pigem teoks saanud piibliaineliste la­ vastuste festivali initsiaatori Ritva Siikala AINULT soov vaadata naist piiblis uue pilguga. Õieti on see Eestis tõepoolest teretulnud, sest hoo­ TÜDRUKUD limata pealtnäha valitsevast usuleigusest on luterlik kultuuritaust siin sügavalt juuruta­ nud patriarhaalse väärtussüsteemi ja elumu­ deli. Naisekeskse aialootõlgenduse, Euroopa Liidu problemaatika ja kodanikuühiskonna­ Reaalne huvi ja pärimislust, mis peegel­ le omase üksikisikute aktiivsuse sünteesis on dus mu tuttavate silmis ning küsimustes, Kui meie põhjamaiste naabrite juures tekkinud nad kuulsid, et olin käinud Helsingis naiste uus nähtus: naiste jõuline vastuseis Euroopa teatrifestivalil, ületas kaugelt tavalise viisaka Liidule. Suvisel Põhjamaade foorumil Turus uudishimu kolleegi välisreisi suhtes. Härra­ korraldasid naised suure demonstratsiooni de puhul meenutas see pisut puberteetikute "Ei Euroopa Liidule", peeti kümneid ja küm­ huvi kaaslase vastu, kellel on õnnestunud neid sellekohaseid tuliseid koosolekuid jne. piiluda uksepraost naiste sauna. Daamidel Tallinnas nähtud "Juudit" sai seal teistsuguse kaasnes sellega varnast võtta psühholoogili­ tausta. Eestis mõjus Merle Karusoo rahva ne kaitsekilp, sest ilmselt oodati mingeid ala- vastutustundele koputamine, heroilise naise- vääristavaid või koguni perversseid vihjeid. müüdi valik ja Euroopa Liidu "eituse" näita­ Haaraksin siis Kõigepealt härjal sarvist mine rahvuse eluküsimusena ootamatult. ning vastaksin kohe küsimusele, milleni kõik Sama lavastus haakub aga võrdsena, mõiste­ mu suulised etteasted varem või hiljem jõud­ tavana, samal lainel olevana Põhjamaades sid: on nad kõik lesbid? Ei. Kindlasti mitte täie hooga käivasse ühiskondlikku diskus­ üle 10%, nagu on igas inimkoosluses homo- siooni. orientatsiooniga liigikaaslasi. Bi-sid kindlasti

Agneta Pleijeli "Rutt" (Rootsi). Lavastaja Eva GröndaM. Esiplaanil Rutt - Äsa Ekberg. Paul Knispelifoto 1991. aasta suvel toodi publiku ette Aischylo- se "Oresteia"-triloogia ja ka see pälvis huvi. Shakespeare'i ja Aischylose juurest oli või­ malik minna toepoolest vaid piiblini. Sündis­ ki n-ö oikumeeniline projelct - lavastada piibel ainult naiste jõuga ning haarata selles­ se kaasa rohkem või vähem raevukaid roose sealt, kuhu silm ulatub ning rahakott kanda jõuab. Leiti sõbrannad ja ideekaaslased Root­ sist, Norrast, Lätist ja Eestist ning kolm aas­ tat ettevalmistustööd viisidki rahvusvahelise teatrifestivalini "Piibel '94", hurmava deviisi­ ga "Roses meet Moses", mida eestii keelde po­ legi vaja tõlkida juba kas või selle pärast, et kohtumine jäi ära, sest naiseks kehastunud Moosest ükski trupp siiski lavale ei tihanud tirida. Mängureegliks oli piibliaineline lugu ainult naiste esituses. Menelõhn siiski täiesti keelatud polnud, sest olgu teksti autorina, heliloojana või valgustajana - tõi iga trupp lõpukummardusel välja ka mõne isase. (Olgu siin siis ka täiendav kummardus heli­ looja Veljo Tormisele ning valgustajale-heli- tehnikule-bussijuhile Jaak Tamlikule Eesti delegatsioonist). Esietenduspeol selgus ka tõsiasi, et isegi "Raevukate Rooside" endi sponsoriteks on paraku mehed. Festival löödi lahti avapidustusega "Para­ diisi päeval" esmaspäeval 18. juulil 1994 Helsingi toomkiriku treppidel, kuhu osavõt­ jad saabusid protsessioonis läbi kesklinna - juhituna hiigelsuurest maost. Ja kuigi mao kõhu all oli ka püksikandjaid näha, lehvisid riigilipud uhkelt viie naislavastaja kätes. 'Rutt" (Rootsi). Stseen lavastusest. Naiskooride, iluvõimlejate ning deklarat­ sioonide lõpetuseks lasti taeva poole valge Paul Knbpeli foto õhupall, mis võttis kohe kursil Tallinnale ning küllap kohtus keset lahte meie Raekoja rohkem, kuid see on ju praegu moodne, sest platsil samaaegselt toimunud AIDSi-üritu- millise staari kohta me pole midagi säärast selt lendutõusnud sõbratariga. Avaetendu­ siis lugenud? Aga mille kuradi pärast nad seks sai toomkiriku krüptis (keldris) siis mehi kampa ei võtnud? Festivali bukletis mängitud eestlannade "Juudit". Kuid enne, tõstatas Ritva Siikala probleemid: läbi kelle kui konkreetsete etenduste juurde minna, silmade me, naiseks sündinud, end vaata­ veel midagi üldistavat. me? Mis on meie veendumuste allikaiks? Festivali avaetendustel olid saalid küll Kes me oleme? täis ning Soome ja Eesti presidendiprouagi Kuid vastused neile küsimustele ei tingi kohal, kuid hämmastas soome tuntud teatri­ vajadust meeskolleegidest loobuda ning see­ inimeste peaaegu täielik puudumine. Asi tõttu tuli igal trupil ilmselt enesel lahendada polnud kindlasti mitte ainult hapukurgihoo- see konkreetne ja vaatajaid kindlasti irritee­ ajas. Soome teatrieliidi jaoks tundus tegemist riv mõistatus. Lahendused olid erinevad ja olevat mitte niivõrd teatri-, kuivõrd vähe- määrasidki töö suunitluse ning julgen öelda, musgrupi sündmusega. Niisuguse paralleeli et teatud osas ka resultaadi. Neid lahendusi tõi eelkõige pähe võrdlus Merle Karusoo hakkaksingi uurima, kuid olgu enne asjast "Juuditi" esimese lahtise peaprooviga 30. kaugemal olevale inimesele pisut seletatud, mail Tallinna Rahvusraamatukogus, kus millest üldse jutt. kogu suur saalitäis vaatajaid praktiliselt üks­ 1988. aasta suvel sündis Helsingis Kataja­ teist tundis, sest annab näppudel üles lugeda nokka mehaanikatöökojas etendus "Raevu­ neid lavastajaid ja kriitikuid, kellele küllap kad roosid": ainult naisnäitlejatest koosnev objektiivsed põhjused ei võimaldanud tol trupp mängis Shakespeare'i "Henry VI" - tri­ (või järgmisel) õhtul Tõnismäel olla. loogiat. Ettevõte õnnestus ning trupp jäi pü­ Naislavastaja on üsna haruldane elukut­ sima, võtteski endale nimeks teater se ning maailma tasemega nimedest meenub "Raevukad Roosid" (soome k "Raivoisat Kaarin Raidi kõrval esimese hooga vaid Ruusut"), kunstiliseks juhiks Ritva Siikala. Ariane Mnouchkine. Pigem tuleb pähe ko- handus tuntud anekdoodist, mis küsib sar- 34 nasust merisea ia naislavastaja (originaalis, Soomes ja Rootsis suvel põletavamat prob­ tõsi küll, naispoliitiku) vahel. Vastus on tea­ leemi kui eelseisev ühinemine Euroopa Lii­ tavasti see, et ка meriseal polevat midagi te­ duga ning sügisesed referendumid selles gemist ei mere ega seaga. Ja nii julgengi küsimuses. Eestis pole see asi veel täie tera­ arvata, et festivali viiest režissöörist (Thea vusega teadvustunud. Vaid Ivar Raig on pro­ Stabell - Norra, Eva Gröndahl - Rootsi, Ritva pagandale täistuurid peale tõmmanud ning Siikala - Soome, Mara Kimele - Läti, Merle võib arvata, et seni, kuni tema sellega tege­ Karusoo - Eesti) on vaid Karusoo oma riigi leb, asi ei õnnestu. Kunstimeistritest on vaid esimese kolme lavastaja hulgas. Mara Kime- Karusoo oma publitsistlikes ülesastumistes let tean küll kindlalt esimese kümne hulka korduvalt öelnud Euroopaga ühinemisele te­ kuuluvat, teisi ei kahtlusta selleski. Ja siit al- ravalt "ei" ning "Juuditis" ütles ta seda juba abki probleem, et ka naisteater peab olema kunstiliste vahenditega. Kõigist lavastajatest f EATER, ta ei saa olla uus kunstiala või liht­ kõige vähem huvitas Karusood sel piiblifes- salt viisaka kummarduse tegemise koht tivalil piibel. Teda ei huvitanud ka feminist­ nagu näiteks händikäp-olümpiamängud. Ja lik ainult naistega teatri tegemine. Julgen nüüd ongi paras aeg jõuda eestlaste "Juuditi" arvata, et kui tingimused oleksid lubanud ka analüüsini, mis minu jaoks oli siiski kõige meesnäitlejate kasutamist, poleks Karusoo enam teatrimõõtu etenduseks kogu festivalil. lavastus karvavõrdki muutunud. Näha Juuditi-Olovernese loos võimalust Karusoo lõi sellega, millega ta üldjuhul kõnelda väikerahvaste Euroopa Liitu taluta- alati löönud on - selge idee, puhas vorm ning misest on iseenesest vaimukas idee. Teha raudselt paika pandud rütmid! Karusoo lõi - piibliainelise teksti põhjal kaasajateemaline oi-oi-oi - mehelikkusega, seega režissöörikut- poliitiline pamflett kujutab endast julgustük­ se olemusse peidetud professionaalsusega, id, milleks peab olema sündinud Karusooks. mistõttu arvan, et teatud osale naispublikust Valada pamflett aga oratooriumi vormi ning ning ka kolleegidest ei pruukinud tema la­ saavutada, et 15 naise kooslaul ning -mäng vastus kindlasti kõige haaravam ja huvita­ mõjuvad ühtse muusikariistana, see nõuab vam olla. Minnes Euroopasse, soovis palju visadust ja eneseusku kõigilt tegijailt Karusoo rääkida millestki, mis ka Euroopale (muusikajuht Riina Roose). Lavastusel lei­ oluline peaks olema. Loomulikult polnud dub palju vastaseid, kellele tulemus tundub

Mara Kimele "Rutt" (Läti). Lavastaja Mara Kimele. Rutt - Nora Biderc. Kari Haldi foto telki ning Juuditi tegu on antud eeskujuna ka meile. Helsingi toomkiriku krüpt, mis kujutab endast muuseumi ja kohviku ühendust, on teatri tegemiseks pealtnäha erakordselt eba­ sobiv paik Loogilist ruumilahendust seal te­ kitada ei saa, ikka jääb mõni mängupaik ühe või teise vaataja silma alt välja. Samal ajal li­ sab ruum etendusse müstilist koloriiti ning sunnib ka publiku aktiivsesse tegevusse. Juba oma elu kolmandat "Juuditit" (!) kujun­ dades on Ingrid Agur andnud rasketes tingi­ mustes parima, eriti pääsesid mõjule stiilsed kostüümid. "Juuditi" esietenduse päeval 18. juulil kir­ jutati Brüsselis alla Eesti ja Euroopa Liidu vahelisele vabakaubanduslepingule. Teisest Euroopa pealinnast kostis siis samal õhtul selge ei" selletaolistele tehingutele. Mil mää­ ral jõudis Karusoo sõnum ka Soome ühis­ kondlikku teadvusse, seda peab lugema Soome kriitikast. Selleks aga, et eesti rahvas ei laseks end jälle valede oheliku otsas teab kuhu talutada, oleks hea kui "Juuditi" män­ gimist Eestis jätkataks. Eestlaste esitusega samasse piletipaketti olid festivali korraldajad sidunud rootslan­ nade lavastuse, mille aluseks oli võetud piib­ li "Ruti raamat". Ka selles lavastuses oli mindud kaasaegsete seoste otsimise teed ning püütud seostada Ruti tulekut oma Raide ja Heidi Liehu "Eeva" (Soome). Lavastus mehe kodumaale tänases Rootsis akuutse Ritva Siikaia. Müsteerium - Helena Haaranen, immigrantidesse suhtumisega. Ш usutud aga Helea - Tiina Weckström. piiblimüüdi ning Saalomoni ülemlaulu ise­ Johnny Korkmanifoto seisvasse mõjujõusse, loodud oli olmedialoo- giderohke literatuurne tekst, mis tundus küll ainult madaldavat terviku sisendusjõudu. liialt plakatlikuna, püha teema lörtsimisena Vormivõtmena oli lavale toodud piiblit lugev ja mis kõik veel. Kuid seda teost tuleb hinna­ teismeline tütarlaps, läbi tema silmade lugu ta nendest reeglitest lähtudes, mida tegijad kulgeski. Rootslaste "Rutt" oli vahest festivali ise endale seadsid. Ja minule oli see tõepoo­ kõige atraktiivsem lavastus, kuid atraktiiv­ lest hea nüüdisaegne poliitiline teater, kus li­ sus saavutati sõnateatri jaoks mõneti väliste saks selgele ideele mõjus publikule ka vahenditega. Nimelt oli kogu etenduse jook­ esteetiline kujundisüsteem. Karusooga olid sul töös lausa fantastiline loökpilliansambel nõus koos töötama mitte tööpuuduse all ning virtuoosselt trumme ja taldrikuid tagu- kannatavad naisnäitlejad, vaid terve, rida tä­ vaa naised tõmbasid endale olulise osa tähe­ nase eesti leatri staare (Helgi Sallo, Ülle Ulla, lepanust. Ka tantsud olid efektsed, kuid Ines Aru, Ülle Kaljuste, Katrin SaukasV Ning samuti mõnevõrra muust loost lahus. Rootsi Karusoo leidis ka ainuõige võtme lahenda­ keelt mitteoskavale vaatajale tundus etendu­ maks küsimust, miks nende seas ühtegi ses kõige enam vajaka jäävat lavastaja kuns­ meest ei ole. Loomulikult pole Karusoo la­ tilisest üldistusjõust, mis oleks toimunu henduses kohta Olovernese ja Juuditi armu­ teinud arusaadavaks just teatrispetsiifiliste mängudel. Mehe asemel mängib Ines Aru kujundite kaudu. Kohati oli tegemist ka hoopis tohutut kuldset ämblikku või koguni maitselibastumistega ning asi hakkas mee­ skorpioni, kes ühesuguse mõnuga imeb en­ nutama laulu- ja tantsuansambli folkkontser- dasse nii mehi kui naisi, nii suuri kui väikesi ti. rahvaid. Ning ka Katrin Saukas hoiab sordii­ Ainsa trupina viiest olid rootslased la­ ni all oma tragedienne i-võimeid. Tuudit on hendanud mehe-probleemi kõige otsesemal lihtne naine rahva hulgast, tõsi küll, uhkem, viisil - piiblimüüdis olevad meesrollid liht- julgem ja otsusekindlam kui tema saatuse­ kaaslased. Ta täidab vaid kohust - päästab oma rahva uuest poliitilisest orjusest. Sisuli­ selt oluliseks peaksin ka seda, et Karusoo oli suutnud hoiduda kiusatusest samastada ees­ "Eeua" (Soome). Eeva - Marjorita Hidden, ti rahvast Petuulia hõimuga. Vastupidi - ka Aadam - Tiiä Louste. Eesti tassitakse kui vagur talleke Olovernese Johnny Korkmanifoto 36 • salt välja kärpides. Paraku on aga Ruti lugu sama noor ja kena partner aga meest, jäigi siiski Ruti ja Boazi lugu. Ilma Boazita on see kunstiliselt lahendamata. Andekalt lavasta­ üks teine lugu, milline just, see jäigi etendust jalt Mara Kimelelt poleks nii üldistusvaest vaadates päriselt tabamata. ning naiivset illustratsiooni oodanud, küllap Seevastu kujutas lätlannade "Rutt" endast võttis ta festivalireegleid liiga sõnasõnaliselt. teatud mõttes teist äärmust ning sarnanes Norralastele oli piibel seevastu vaid ajen­ kõige enam selle tavaootusega, mis tekib, diks hoopiski müstilise vaatemängu loomi­ kuuldes, et laval mängitakse piiblit. Kavale­ sel. Pealkirja all "Hanna: kulgemine" mängiti hele oli trükitud puhas piiblitekst ja seda siis midagi üpris raskesti sõnastatavat. Hännaks ka kohusetruult ning punktuaalselt illustree­ polnud seejuures mitte mõni piibükangelan- riti. Ikka nii, et kui mindi vilja lõikama, siis na, vaid saksa tütarlaps Hanna Birnbaum, seda ka 15 naist koos tegid, ning kui sünnita­ kes olevat 1989. aasta sügisel jäänud Ida-Ber- ma tuli hakata, vähkresid naised tükk aega liinis trammi alla. Kuna Hanna tegevuseks valudes maas. Kuna mängupaigaks oli suur oli piibliraamatute Läänest Itta smugeldami­ ning laiadele tellissammastele toetuv angaar, ne, varises õnnetuse hetkel tema käest hulk oli selleks, et tõesti kõik vaatajad midagi piibleid. Edasine tegevus arenes ajatus ja näeksid, tegevus topeldatud ning sama asi ruumitus koridoris, kuhu inimene pärast käis korraga mitmes nurgas. Arusaadavuse surma satub ning kus ta ei tea, kas kulgemi­ tõstmiseks rääkis üks paaridest küll läti, tei­ ne viib teda taeva või põrgu suunas. Selles ne aga hoopis inglise keelt. Kui tegevus ühte koridoris ootavad Hannat piiblist tuntud punkti koondus, tekkis lavale lisajõud, kes Eeva ning Saara, aga ka Jeanne d'Arc, 30- püüdis kõik sõnad inglise keeles üle korrata. ndate aastate filmide sekspomm Mae West, Kuna aga midagi muud kui piiblit ei mängi­ kõigi piibli ja ajaloo nimetute naiste üldtähi- tud, siis olid need pingutused küll asjatud ja sena Naine kaevul ning millegipärast ka venitasid kogu loo ligi kahetunniseks. Vaate­ Franz Kafka. Koridoris peavad Korda ning mängu žanr võiks olla - olupilte juudi soost esitavad kummalisi tantsunumbreid kaks üs­ talurahva elust mõned tuhanded aastad ta­ nagi agressiivset ja politseiviledega varusta­ gasi. Miks seda küll tänased läti tütarlapsed tud inglit. Näitemäng mis arenema hakkas, pidid ette kandma, jäi arusaamatuks. Boazid, osutus üsnagi tekstirohkeks ning tekst tun­ ja õige mitu tükki, olid lätlastel küll olemas, dus kandvat kõrgfilosoofilisi mõtisklusi. Ja miks aga üks kena neiu kujutas naist, tema kuigi Eeva rääkis inglise keeles ning teiste te­ gelaste suhu oli pandud fraase kõigist festi­ valil kasutatud keeltest, sealhulgas ka meie Torun Liani "Hanna" (Norra). Lavastaja Thea omast, tunnistan ausalt, et selle igakordne Stabell. Inglid - Siri Jontvedt ja Elin Karlsoen. Kari Haka foto

38 mõte minuni ei jõudnud. Paraku oli ka ku- jundisüsteem šifreeritud ja mitmetähendus­ lik, nii ei võta ma ette abitutki katset vaatemängu selget sõnumit lugejale ära sele­ tada. Mis aga jäägitult haaras, oli näitlejate mäng. Osalisteks olid valitud tõepoolest kõr- geklassilised näitlejaisiksused, eriti tahaks seejuures esile tõsta Eevat mänginud eskimo rahvusest Makka Meisti. Ainsa meesrollina oli Franz Kafka kujutajaks leitud üpris poisi­ lik Katja Medboe, kelle mehegrimm tekitas algul illusiooni lausa festivali põhireegli rik­ kumisest. Norralaste esitusest õhkus tõelise rahvusvahelise teatrifestivali hingust ning tuleb vaid tõepoolest häbiga kahetseda, et asja mõte jäi keelekaugele vaatajale liiga aru­ saamatuks. Kuna etenduse lõpul variseb aga kokku mänguplatsi piiranud pappkastidest sein (Berliini müür?), mille taga avaneb to­ hutu tühi ruum, kaunis õunapuu keskel, siis annaks ehk kulgemist tõlgendada paradii- siaeda jõudmisena. Eesti vaatajale assotsiee­ rub selline lõpp loomulikult mitmegi Jaan Toominga omaaegse lavastuse kauni finaali­ ga, jääb oletada, et ka lugu ise Toominga filo­ soofiaga sarnast mõtet vahendas. Soomlannade Eeva-lugu kandis ehk kõi­ ge rohkem otseselt feministlikku ideed. See "Hanna" (Norra). Hanna Birnbaum • Kristin oli kohati üsna shoiv'lih jutustus Eeva ning Kajander, Naine kaevul (ka muusika autor) - eevatütarde kannatustest maailmas, kus pea­ Saidsel Endresen. le nende ka arad ning reeturlikud mehed rin­ gi hulguvad. Johnny Korkmanifoto Oli see nüüd sisust või vormist tingitud, kuid allakirjutanul kummitas seda lavastust vaadates korduvalt kõrvus fraasiks Paul Pin­ nagi tehakse Karusoole ettepanek lavastada na kunagisest kupleest: "Ah, need mehed on projekt, milles lisaks seekordsetele naisstaa- kõik tõprad, rafineerit lambapead..." Salami­ ridele saaksid osaleda ka näiteks Mikiver, si puges hinge ka kahtlus: ega's festivali pea­ Üksküla, Lutsepp, Nüganen... korraldaja ning Soome-poolne lavastaja Sel juhul võiks eesti teater rahvusvaheli­ Ritva Siikala soovinud ometi kogu festivali sel tasemel tõepoolest tähti taevast tuua. just sellises vaimus näha? Kui tõesti nii, siis reetsid vähemalt eesti ning norra lavastaja selle salamissiooni küll kindlasti. Paraku olid soomlannad leidnud ka mehe puudumise probleemile kõige kunstivälisema lahenduse. Sest kui poisipeaga ning põriseva häälega Aadam asub Eevat suudlema, läheb vaataja mõte paratamatult teatrikaugetele radadele. Üldistades nüüd poolteise põneva päeva jooksul Helsingis nähtut, võib öelda, et "Rae­ vukate Rooside" suurüritus läks kindlasti korda. Rõõmu oli tegijail ning vaidlemist ka vaatajail, pealegi tundus festival olevat süda- suvise Helsingi ainuke suuremastaabiline kunstisündmus. Piinlik polnud ei nähtu pä­ rast tervikuna, veel vähem siis eestlaste hea­ tasemelise ning huvitava etenduse pärast. Ärgem unustagem, et tegemist oli ka esimese juhtumiga eesti teatriloos, kus meile oli pa­ kutud võimalus luua spetsiaalne lavastus rahvusvahelise teatrifestivali tarvis. Kuna aga nähtu ei tõestanud minu arvates seda, et teater, kus mängivad ainult naised, on mille­ gi erilise poolest parem või huvitavam selli­ sest teatrist, kus naised ja mehed ikka koos mängida saavad, siis jääb vaid loota, et ku- 39 PIIBLIFESTIVAL NÄHTUNA SOOME POOLT

Asjaolu, et festivali "Piibel '94" avaeten- nade "Rutt". Paljunäinud ja terava keelega dustel oli kohalikke kriitikuid üpris vähe, oli Jukka Kajava, keda kogu soome teatriüldsus pisut petlik. Sest mõni päev pärast avalööki pelgab, kiidab taevani läti lavastuse lapselik­ nakkas nii soome- kui rootsikeelsetes lehte­ kust, naiivsust, mängulisust, puhtust ja sii­ des ilmuma retsensioone-ülevaateid. Nende rust. Samal aial kannab "Kaleva" kriitik üldhoiak oli soosiv ja festivali toimumise Annuka Ruuskanen lätlannade lavastuse fakti üle siiralt rõõmu tundev. koos eestlaste "Juuditiga" festivali ebaõnnes­ Esmalt pani soome kriitika mõtlema ühe­ tumiste hulka: lätlannade lavastus meenuta­ le (festivali mõttes) kõrvalisele teemale - krii­ vat teatrikooli hääle ja liikumistundi selle tika laad (või tase?). Huvitav, soome ajalehe- kõige halvemas mõttes. Mõned kriitikud väl­ kriitika pole eriti süvitsi minev ja kontsep­ jendavad lavastusele leebet poolehoiu. tuaalne; on oma hinnangutes lapidaarne, ko­ Aga eks ilmu meiegi ajakirjanduses kar­ hati ka väheütlev. Võib-olla ei andnud dinaalselt vastupidiseid hinnanguid, nii et festival kriitikuile piisavat mõtlemisainet? etendust nägemata jääks terasem lugeja kui Või on lehekriitika lõplikult langenud žurna- kits kahe heinakuhja vahele: keda usaldada? lismi, mida soome kriitikud ammu kartnud? Eestlaste "Juuditi" suhtes ollakse kas ette­ (Paraku ei jõudnud selle kirjutise tarbeks ära vaatlik ja väheütlev või irooniliselt kriitiline. oodata erialaajakirja "Teatteri" reageerin­ Enamasti peetakse Karusoo EL-krfitilist tõl­ guid.) Vähemalt seekordse lugemismulje gendust kohmakaks. Kajavale meenutab see põhjal võib väita, et metatasanaile tõuseb rahvakoolide kevadpühade näitemängu, soome lehekriitika harva. Ikka lobedad-lühi- Ruuskanen nimetab lavastust visuaalseks kesed kirjeldused, mille vahele pikitud na­ "heeringasalatiks", "Aamulehti" kriitik Soila pid hinnangud. Mistõttu festivali retsept­ Lehtonen Juuditi kuju hämaraks. Kiidetakse sioon valmistas suurema pettumuse kui fes­ eestlannade koori- ja soololaulu. Üldse mõ­ tival ise. jub soomlastele rohkem lavastuse vorm kui Festivali idee-kontseptsioon (naisteteater loo dramaturgiline sisu ja teostus. + piibel) ei innustanud soomlasi polemiseeri­ Üksmeelel ollakse rootslaste "Ruti" suh­ ma. Vaid Jukka Kajava, soome positsiooni- tes - "kaasaegne professionaalne teater", kaim kriitik ajalehest "Helsingin Sanomat" "maailma tasemel trummikolmik", "pärl", üritas oma üldistustes olla ka veidi iroonili­ "festivali parim and","tõeline teater". Ka nor­ ne. Iseloomustanud festivali märksõnaga ralaste "Hanna" pälvib soome kriitikutelt kii­ ARMASTUS, ei jäänud meeskriitikul ometi dusõnu ning kummalisi määratlusi ä la "sür­ märkamata ka VIHA: "...ja arvake kelle vas­ realistlikult absurdne kreisi-sftow". tu? Mehe vastu, eeldades, et ka Jumal on Kriitiline julgetakse olla ka soomlaste esi­ mees." Ja mees on rõhuja, orjastaja, alistaja. tuse suhtes, eriti vist ka seetõttu, et ootused Viimases seisukohas ei leia Kajava midagi "Raevukate Rooside" endi lavastusega seoses uut ega originaalset ning oma üldist pettu­ olid küllalt kõrgele kruvitud. Ja kuigi soom­ must elegantselt varjates jõuab järeldusele, laste "Eevale" jätkus ka hosianna lauljaid, mis tagantjärele lugedes langeb kokku tema jäid domineerima siiski kriitilised epiteedid: eesti kolleegi Jaak Alliku arvamusega: festi­ "paatoslik", "üheplaaniline", "mustvalge val oleks kovasti võitnud, kui vaatajal oleks (kõik naised on ilusad, head, puhtad, mehed lastud unustada naisteema ja nautida lihtsalt aga pahad, pahad)", "see pole elus ja sisemi­ head teatrit. Vastassoo iroonia või tõsi? Vist selt dünaamiline teater, pigem näpuganäitav nii ühte kui teist. Ajalehe "Kaleva" kriitik An­ etlemine" jne. nukka Ruuskanen teeb aga hoopis terasema Festivali võimalused meie olukorraga tähelepaneku. Festivalilavastuste naiskange­ võrreldes teevad siiski kadedaks: näha kor­ lased olid tema meelest üpris ühenäolised ja raga erinevat teatrit viielt erinevalt maalt. siledad ning orienteeritud küpsesse keskikka Mulal oli meil selline võimalus? (Jalaka "Bal- jõudnud naispublikule. Vihje valdavalt ju 50- toscandal" on siiski kitsama auditooriumi- aastaste lavastajate põlvkonnale? "Lavastuste ringi ürituseks kujunenud.) Küllap see ja minu maailmapildi vahel haigutab sugu- võimalus tuleb. Sest nagu tõestas Ritva Siika­ põlvedevaheline kuristik," olevat tõdenud la organiseeritud festivali õnnestumine, on üks kriitiku kõrval istunud noor naisteatraal. vaja nead ideed ja kõvasti energial - ja kõik Kas lisandub siit festivali enesemääratlusele on võimalik. veel üks loosung: teater edukatele keskealis­ tele naistele? MARGOT VISNAP Ka soome kriitikud pole alati üksmeelel, lausa üllatava erimeelsuse põhjustas lätlan­ 40 JAAK KILMI

ILKKA JARVILATURI "DARKNESS IN TALLINN" - "SAJANDI PIMEDUS" TALLINNAS

"TALLINN PIMEDUSES". Režissöör-lavastaja Ilk­ ka Järvllaturi, käsikiri Paul Kolsby, pilt: Rein Ko- tov, E. S. C, heli: J. Sergio Väntänen, monteerija Christopher Tellefsen, muusika: Mader, kujun­ dus: Toomas Hõrak, kostüümid: Mare Raidma, grimm: Ly Kärner, täidesaatev produtsent Ilkka Järvllaturi, kaasprodutsent Börje Hansson, te­ gevprodutsent Heikki Takkinen, koostööprodut- sent Peeter Urbla, produtsent Lasse Saarinen, režissõõrid Piret Tibbo ja Artur Talvik, režissööri abi Reele Rand, 2. võttegrupi režissöõr Toomas Hussar, operaatori assistendid Priit Grepp ja Vla­ dimir Sindoltsev, kaameratehnik Avo Allikmaa, lisamontaaž Jukka Nykänen, materjali järjestaja Evi Säde, filmi direktor Erika Laansalu, asedirek­ tor Tõnis Sahka). Osades: Ivo Uukkivi (Toivo), Milena Gulbe (Maria), Monika Mäger (Terje), Enn Klooren (Mihhail), Väino Laes (Andres), Peeter Oja (Dmitri), Jüri Järvet (Anton), Villem Indrikson (ohvitser Kallas), Andres Raag (Kalla­ se kaaslane), Herardo Contreras (arst), Martin Tuimin (beebi), Kadri Kiivet, Salme Poopuu ja Ulvi Kroitsmann (meditsiiniõed), Kristel Kärner (rase naine), Aleksander Kortava (mees), Tõnu Kark (Koni), Stepan Maurits (Koni kaaslane), Ain Lutsepp (Ernst), Vladimir Laptev (õigeusu kiriku papp) jt. 99 min, 35 mm, mustvalge & värviline. "FilmZolfo" koostöös Upstream Pictures', "Film- Lance Internationali", "FilmTekniki" ja "EXITfilmi- ga". Copyright©, "FilmZolfo", 1993.

Kahekümnenda sajandi lõpu kino on suunatud "Tallinn pimeduses", 1993. Režissöõr Ilkka vaieldamatult noortele. Sellest lähtub ka kogu Järvllaturi. Kaskadöör Kaido Randalu põnevus­ filmis kohustuslikku trikki sooritamas. Hollywoodi kommertsiaalne filmidramaturgia; mõeldamatu on vändata filmi, mis ei haaraks või­ malikult suurt hulka kinos käivast elanikkonnast - Mida võiks aga tähendada žanrimääratlus (?) teismelisi, kes moodustavad igal pool maailmas "sajandi kohtamisfilm"? Vastus: mõiste "sajandi põhilise box office'i eest hoolitseva kontingendi. kohtamisfilm" (sm - vuosisadan treffielokuva) mõt­ Selleks, et saada kinno ühe noore inimese asemel lesid välja rahvusvahelisel tasandil juba endale kaks, on välja mõeldud (kasutusel) mõiste "kohta- filmiga "Darkness in Tallinn" nime teinud noor soo­ misfilm", mis peaks siis toimima kui poisi ja tüdru­ me režissöõr Ilkka Järvilaturi ja tema ameerik­ ku koos kinoskäimise põhjus; st selleks, et kaks lasest stsenarist Paul Kolsby põhjendamaks vist noort inimest kinopimedusse käest kinni hoidma nii endale kui ka filmivaatajale Tallinnas "farsi­ tahaksid minna (traditsiooniliselt võrdlemisi väheli- na Eesti ainetel" vändatud teose ekraanieksis- beraalses Ameerika ühiskonnas lihtsalt teiste tentsi. koosolemisvõimaluste peale ei ole tuldud; kui ka Eestlastel avanes võimalus "heita pilk peale" ajad nüüdseks on muutunud, siis harjumused mit­ uuele menufilmile(?) juba eelmise aasta lõpul te), peavad filmis olema nii tugev armastusliin tüd­ "EXITfilmi" filminädalal, kui soomlased seda alles ruku jaoks kui ka acfton-liin poisile. Seda mitu kuud hiljem (selle aasta märtsis) esimest kor­ kohustuslikku malli arvestamata ei saa valmida da näha võisid. Kahe esilinastuse vahel oli Ilkka ükski kassaedule pretendeeriv film. 41 Järvilaturi aga oma "sajandi kohtamisfilmiga" teki­ muutunud filmi õhkkonda). Toivo lätlasest (?!) tanud juba parajat elevust Euroopa B-kategooria naist Mariat mängib filmis läti näitleja Milena Gul­ festivalidel. be, kes Tallinna pimeduses tõepoolest eesti kee­ Kust ilmus žanrit määratlevasse sõnaühendis­ les rääkima on pandud. Tegelikult ei soovi siin se aga sõna "sajand"? (Tavaline "kohtamisfilm" ei kirjutaja otseselt varju heita filmi kõige emotsio­ pretendeeri harilikult mingisugusele väljapoole naalsemat rolli mängivale/pingutavale Milena Gul- üht/paari hooaega ulatuvale jäävusele!) Selleks, et bele kui näitlejale - Toivo ja Maria kahekesi-stsee- tabada režissõõri mõtet, on vaja olla tuttav filmi si­ nid on filmis poeetilisemad (mõlemad on väga suga. filmogeenilised), nende ekraanilolek suudab vähe­ Niisiis, aasta 199.... Taasiseseisvunud Eest' malt harjumuspärase filminäitlejakaardiga harju­ Vabariik saab tagasi oma 50 aastat Prantsusmaal nud eesti vaatajale midagi värsket pakkuda. "maapaos" viibinud kulla. Õnnejoovastus on üks­ Igatahes Toivo osa peaks teoreetiliselt, nn "kohta- meelne: lipud, perekonnad lillede ja õhupallidega, misfilmi" kriteeriumist lähtudes, pakkuma midagi laulud, silmanurka tulevad pisarad... Seega, ei fil­ nii poisile (action) kui ka tema käest kinni hoidvale mi mastaabid ega režissöõr saa leppida preten- tütarlapsele (armastuse, helluse liin), ja selle kan­ sioonituma/väiksema määranguga kui "sajandi nab Ivo Uukkivi näitlejana oma rollis tõepoolest sündmus" - "sajandi film". Kuid edasi. Rahva rõõ- välja. Aga jätkakem. Niisiis, 'sajandi rööv" lõhub mutunnet saabuva kullakoorma pärast jagab ka noore perekonna kahekesi-kolmekesi-idülli. Vaata­ Eesti(?) maffia, kellel on kullaga omad plaanid - jale sümpaatne Toivo ja kaks kurjategijat (Peeter see kavatsetakse Eesti Vabariigi "käest ära võtta", Oja ja Väino Laes) murravad, nagu plaanitud, pä­ sigaretikarpidesse pakkida ja maalt välja viia. "Sa­ rast tööpäeva lõppu elektrijaama sisse ning Toivo jandi röövi" jaoks on vaja aga appi võtta... pime­ alustab relvastatud valve all kontaktide lahti-kinni dus - lülitada välja vool terves Tallinnas: valgustus, lühiühendamist (filmi lõputiitrites on pikas konsul­ häiresignaalid jne. Plaani teostama võetakse linna tantide loetelus kirjas: Toomas Koovit - Iru Elektri­ elektrijaamas töötav noormees Toivo (Ivo Uukkivi), jaam, millest peaks vist järeldama, et selline asi kes, nagu vaataja aru peab saama, teenib sajandi ongi äkki võimalik? Peale elektrikonsultatsioonide röövi pealt 5000 ühikut raha (mis raha? Krooni!?!), on režissöõr tiitrite järgi saanud nõuannet veel tä­ et peatselt sündiv lapsuke "priskelt süüa saaks ja navaliikluse, sünnitamise ja politsei eriteenistuse tal palju kergem oleks..." (tsitaat Toivo last ootava alal. Loodan, et ilmselt on film lisaks režissõõrile naise Maria tekstist; lugeja peaks siinkohal ka vaatajale hariv!?). seda tsitaati tegelikult küll tugeva läti aktsendiga Vahepeal on aga kodus istuv Maria tõsiselt proovima välja lugeda tabamaks vaatajale sünnitamise peale mõtlema hakanud ja noore selleks hetkeks juba väga veidraks ja jaburaks abielupaari "perekonnatuttav", naabritüdruk (keda pidevalt poisiks peetakse) Terje (Monika Mäger) läheb elektrijaama Toivole järele, saab pahatahtli­ "Tallinn pimeduses". Milena Gulbe (Maria) ja Ivo ku Dmitri (Peeter Oja) käest teada, et Toivo on Uukkivi (Toivo). Õnnelik noorpaar ootab järglast; surnud (filmisisene "nali" läbi terve filmi), ning peatselt sündiv lapsuke vajab aga raha, et ta elu jääb seda abielusõrmuse ettenäitamisel uskuma. oleks kergem.

42 "Tallinn pimeduses". Ain Lutsepp (Ernst). Töömees Ernst jääb vanaisa kellast ilma; loo lõpupoole kallab ta karistuseks jõhkard Konile (Tõnu Kark) kaeta terve kapatäie sulakulda.

"Tallinn pimeduses". Jüri Järvet (Anton). Filmi lõpukaadrites tulistab endine maffiaisa Anton surnuks jõugu uue juhi Mihhaili (Enn Klooren) kättemaksuks oma väimehe (Jaan Tätte) hukkumise pärast.

Kui Maria sellest teada saab, hakkabki enneaegne sünnitus pihta. Algab ka filmi üks jaburamaid stseene (tragikoomiline?) - Maria sõidutamine jalg- rattakäruga sünnitusmajja. Maria sünnitabki, kuid sel hetkel, kui maimuke inkubaatorisse sooja pis­ tetakse, on Toivo oma tööga valmis jõudnud ja vool terves linnas katkeb. Toimub ka kullarõõv ning tekib paanika ja kaos kogu linnas. Hee! äsja vabadusest laulnud rahvas tormab autosid põleta­ ma ja kauplusi rüüstama. Toivo saab aga teada, et vastsündinud laps hingitseb inkubaatoris ja lülitab "Tallinn pimeduses". Monika Mäger (Terje) ja Ivo voolu tagasi; seda küll ennast ja oma ideaale ning Uukkivi (Toivo). Võitlusstseen bandiitidega hetk printsiipe ületades - tappes oma käega viimase enne elektrivoolu tagasilülitamist. kurjategija (Väino Laes). Sellega veel lugu ei lõpe. "Tallinn pimeduses". Ivo Uukkivi (Toivo) ja Väino Toivo ja Terje satuvad pantvangi maffiapealik Mih­ Laes (Andres). Siinset kahe mehe vastasseisu haili (Enn Klooren) kätte, kes kõikidest kaasosalis- näeme filmis tegelikult varem kui eelmisel fotol test vabanenud, sigaretivabrikust kogu kulla kujutatut. Maffiamees Andres nõuab, et Toivo lülitaks voolu välja. endale saab. Maalt põgeneda alatu tüüp aga ei suuda, sest sadamas kullaautot laevale laadides E. Tan\pea fotod saab ta surma tulevahetuses politsei ja petetud kaasosalisega (Jüri Järvet). Filmi nn "tüdruku liini" kulminatsioonis jõuab Toivo haiglasse, kus näeb oma surnud kaasat, pisar pudeneb ta lault ja elus­ tab Maria; inkubaatorisse pistetud laps teeb häält... Kogu koomiksilaadne filmi-acf/on, oma koha­ tiste tugevate maitsevääratuste ja stsenaarse lihvi- matusega toimib filmi jooksul kõigest hoolimata üsna ladusalt ja professionaalselt (erandiks küll fil- mi väga segane ja seosetu algus • 'sajandi röövi' jõudis ise selle aja jookusul väga mitmes massi- ettevalmistamine). teabeallikas oma seisukohtade ja põhjendustega Ma võin ka täiesti ette kujutada ühe ambitsioo­ üles astuda ning 'sajandi" filmi propageerida), pi­ nika noore soome režissöõri rõõmu valitseda/liigu­ gem kinnitas ka see juhtum reeglit kodumaise filmi tada stsenaariumis ja kaamera ees peaie ühe ebasoositusest põhjanaabrite juures. Vaatamata väikeriigi tippnäitlejate veel ka sama riigi poliitikat väga positiivsele taustale (riigi poolt filmikunstile ja edasist käekäiku. Vaevalt peaks eestlasest vaa­ eraldatav raha suurenes 62 miljoni margani ja taja mingit solvumistunnet kogema - "Mis nad en­ teadmine, et soome režissõõride töid esitati eelmi­ dale lubavad?" - pigem tuleb filmi "Darkness in sel aastal umbes seitsmekümnel rahvusvahelisel Tallinn" vaadata samasuguse distantsiga nagu festivalil terves maailmas) vähenes Soome filmi kümneid endises N Liidus vändatud poliitilisi seik­ vaatajaskond mullu oluliselt, moodustades 6,3 lusfilme, mille tegevus toimus mõnes väljamõel­ protsenti kinoskäijate koguarvust. dud Euroopa või kolmanda maailma riigis ja mille Võib-olla peaks Ilkka Järvilaturi veelgi aktiivse­ lausideoloogilisus isegi mitte ei andnud võimalust malt oma "soome kohtamisfilmi teooriaga" avalik­ filme tõsiselt võtta. Samamoodi ei saa ka "tõsiselt" kuse ees üles astuma, et murda põhjamaalase võtta "Darkness in Tallinn'at", mis erinevalt Nõuko­ traditsioonilised kinoskäiguharjumused ja kasvata­ gude filmidest ei pretendeerigi ju sellele. Ei usu da üles uus, kodumaiste filmide ajaks pimedusse ka, et Ilkka Järvilaturi isegi kuigi palju filmi konst- minevate noorte sugupõlv. Niimoodi ei teeks ta ruktsiooniväliste poliitiliste realiteetide vastu huvi suurt teenet mitte ainuüksi endale, vaid ka kogu oleks tundnud, veelgi vähem huvitas teda kindlasti soome filmile. filmi ideoloogiline sõnum või mõju. Turvalisest Enne tuleb Järvilaturil aga kindlasti lahendada keskkonnast pärit dramaturgile võimaldab lihtsalt vähemalt tema enda jaoks küsimus, kas "Dark­ muutuste keerises rabelev Eesti luua stsenaariu­ ness in Tallinn"4üüp\ poliitiline aktsioon/fiktsioon mis piisavalt intrigeeriva maastiku peategelasele ä on tegelikult la väike inimene suurte sündmuste keerises -, see a) vaatajale vähepakkuv, on ju ideaalne pinnas kangelaste ja "deemonite" b) ajast sammu võrra ees (!), tekkeks; elektrijaama anonüümsest töölisest võib c) väheõnnestunud. saada oma rahva saatuse määraja, kes, ajalehte­ Või oleks lahenduseks hoopis järgmine film? de esikülgi ja tuleviku ajalooraamatuid silmas pi­ damata, saatuse poolt just temale antud hetkel saab võimaluse teha "suure valiku nii enda kui ka oma maa jaoks". Väike inimene valib armastuse ja ILKKA JÄRVI-LATURI (sellist nimekuju kasutab isikliku õnne ning dramaturg saab selle filmi lõpus Soome ajakirjandus, filmi "Tallinn pimeduses" tiit­ (happy endis) üldistavalt kogu tema rahva saatu­ rites on Järvilaturi) on sündinud 28. novembril sega kokku viia. Lihtne, toimiv, liigutav. 1961 Valkeakoskis, 1982-1984 õppis ta draama­ näitlejaks Helsingi Teatriülikoolis. Filmis debütee• Ilkka Järvilaturi on püüdnud kõike läbi farsilik- ris režissöõri assistendina, selle kõrval lavastas kuse vaadata ja mängulusti puudumises teda küll mitu lühifilmi ("Arseenikum ja vanad peenised", süüdistada ei saa; nagu ta ise on tunnistanud, ei 1984; "Papa ja raadio", 1985; "Gaasimask", 1986). Tema esimene täispikk mängufilm "Kodu poole" püüdnudki ta "kunsti teha", ning vähemalt selles ("Kotia päin", 1989) tunnistati aasta hiljem Skan­ punktis on film õnnestunud. Noor soome režissöör dinaavia parimaks filmiks. "Tallinn pimeduses" on on ka ära tabanud rahvusvahelise vaataja soovi Järvi-Laturi teine mängufilm. Praegu elab ta New näha midagi värsket; äratüüdanud traditsioonilisu­ Yorgis ning jätkab seal oma filmiõpinguid. se asemel on ta välja tulnud küll kohati küündima­ A. E. tuks jääva, kuid ometigi suhteliselt tavatu story'ga. Thessaloniki filmifestivali Hõbedase Alexandri ja Mannheimi festivali R. W. Fassbinderi preemia (?!) andmine Ilkka Järvilaturile näitab ilmekalt selliste festivalide mentaliteeti ja ootusi, samuti soome noorte režissõõride võimalusi üldse müüa oma tooteid rahvusvahelisel turul. Ka Aki Kaurismäki mõlemad "Leningrad Cowboys'-filmid rõhuvad oma süüdimatu banaalsusega enam-vähem sa­ male mentaliteedile ja maitsele. Kui suurele edule pretendeeris Järvilaturi Soo­ mes, tehes filmi eesti näitlejatega eesti keeles ja väljamõeldud Eesti keskkonnas, on mulle täiesti ebaselge ("sajandi kohtamisfilm' jooksis kinodes mõne nädala tühjadele saalidele, enne kui ta ka­ vast maha võeti, hoolimata sellest, et režissöör

44 MÄRT KUBO

PILDIKESI ANTSLAST EHK ŠVEJK ÜHES, ÕLLEPUDEL TEISES KÄES, NII SEE DEMOKRAATIA TULEB

"ANTSLA. SÜGIS 1993". Stsenarist ja režissöör givad demokraatiast!!! Terve pikk stseen oma ab­ Mati Põldre, pilt: Illis Vets, heli: Vambola Vällik, surdsuse ja dramaatilisusega ei saa ju olla juhusli­ järjestus: Kadri Kanter, tootmisjuht Maie Kerma, kult tabatud tegelikkus? M. Põldre on selle produtsent Aare Tiisväli. Värviline, 16 mm, 38 min 18 sek. © "Eesti Telefilm", 1993. lavastanud, kokku kleepinud? Puändiks alasti jõu­ demonstratsiooni naeruväärsusele ja samas ometi ähvardavale tähendusele leiab M. Põldre äramars- sivate kaitseliitlaste salga (milline priima stseen!) "Antsla. Sügis 1993" algustiitrid teatavad, et te­ hulgast mehe, kes väga sarnaneb Švejkiga Jaroslav gemist on Mati Põldre autorifilmiga. Teistkordse Hašeki raamatu kaanelt. Filmi eelnevatest osadest filmi läbivaatamise järel jäin selle üle mõttesse. Te­ aga teame, et Antsla linnapea tegevusjuhiseks on J. lerist esmavaatamisel, mil, nagu ikka, üks silm ek­ Hašeki lugu vahvast sõdurist Švejkist ja see raamat raanil, teine ajalehes, jäi seos M. Põldre ja filmi on alati linnapeal käepärast. M. Põldre kaamera alusmaterjali vahel ähmaseks. Jah, film tundus üsna libiseb nagu juhuslikult sellesama raamatu kaane­ aktuaalne ja skandaalne ("niisugused me siis oleme pildile. Käis siis Švejk linnapea kabinetis? Meie kul­ koos oma iseseisvusega", "provintsimängud ei jää tuurikontekstis tähendab "ävejkimine" rohkem pealinna omadele alla"). Mismoodi aga pildid, ini­ naljategemist. Kui aga võtame teadmiseks, et J. Ha­ mesed, sündmused, muusika ja tekst kokku olid šeki raamat on linnapeale piibli eest, kust saab igal pandud, selleni põgus vaatamine ei viinud. Kas M. hetkel juhiseid ammutada, kui näeme, et Antsla Põldre on teinud dokumentaalfilmi Antsla linnavo­ Švejkidel on automaat argumendiks ja need kaks likogu valimistest aastal 1993? On ja ei ole ka. Kind­ poolt saavad aeg-ajalt kokku, siis minul tekkis kogu lasti oleks mõni teine kunstnik valinud erineva loole uus, ning mitte just lõbus taustsüsteem. Niisu­ materjali, andnud toimunule teistsuguse miljöö, gune kooslus lahendab valimiste probleemi päeva­ meeleolu ja tõlgenduse. M. Põldre ülesvõetud kaad­ pealt! Mulle jääb lootus, et M. Põldreikkagi lavastas rid on elust endast, olnust kahte duublit teha oli selle põneva stseeni. Kui aga film on elust endast, küllap võimatu. Antsla valik ja selle mõtestamine, siis minu arvates on M. Põldre jätkuvalt meister. M. filmi kompositsioon ja idee on autoril teostatud ki­ Põldre ei teinud teatrit, "koomuskit", vaid elu Eestis rega, mis annab teosele lisaväärtuse. Mida siis andis on kui teater, M. Põldre nägi, valis, tihendas, või­ filmi teistkordne vaatamine, siis juba keskendunult mendas ja komponeeris oleva nii, et me mõistame, ja üha kasvava huvi ja imetlusega. kuivõrd elu on pahatihti teater ja meie kas mängu­ Ühel hetkel taban end mõttelt, et M. Põldre on rid või nukud selles mängus. Elu aeglase kulgemise kogu loo lavastanud. Ta on kirjutanud tegelastele käigus võiksime ju kergeusklikult kujutleda, et me tekstid, valinud kostüümid, interjööri, on repeteeri- otsustame ühiskonna asjade üle, elame demokraat­ nud olulisi stseene. Tulemuseks on nauditav mäng likult. M. Põldre on julm, nagu kunstnik ikka, ta provintsiteatris nimega Antsla. Mõni stseen on la­ purustab meie illusioonid, ta näeb tõde. Õnneks ei vastatud meistrikäega. Näiteks kaitseliitlaste de- ole film kuri, pigem kurb ja naljakas. marš linnapeale. No kuidas saab juhuslikult ja Antsla rahvas seisab valiku ees. Antslast on tegelikkuses tabada pilti, kus kaitseliitlased räägi­ saanud linn, tuleb valida uus linnavolikogu. Kolm vad linnapeale tema kabinetis, et nemad ei nõua jõudu on otsustanud tulle minna: ühendus "Võru­ "punase" mälestustahvli eemaldamist linnavalitsu­ maa", kus oma poisid ja kodukandi huvid, "Isamaa" se maja seinalt. Nad ütlevad: las rahvas otsustab partei, kes valitsuses võimul, ja pensionärid. Igal demokraatlikult, mida sellega teha. Samal hetkel seltskonnal on oma peategelane. "Võrumaa" eestve­ tabab M. Põldre kaamera Kalašnikovi automaadi daja on linnapea. Linnapea on kange mees. Ta on khakivärvi vormi riietatud kaitseliitlase põlvedelt. katlamajast oma kätega ehitanud baari. Seal võtab Nad on tulnud relvadega linnapea kabinetti ja rää­ ta vastu saksa külalisi, pakub neile suppi ja praadi. 45 Söögi vahele teab rääkida, et tulevaste valimiste ajal (Meri olla eile öelnud: "Eesti Vabariik on olnud valitakse demokraatlikul teel uus linnapea. Tume­ edukam kui Eesti Vabariigi valitsus"). Vanemal date juuste, valge pintsaku ja muidu ontliku olemi­ põlvkonnal on mälu, nad teavad ("Te ei taha tiidä. sega sobiks ta suuremagi linna peaks. Linnapea Mina tiiä"), kus asus kompartei raamatukogu, ja et sõnul ammutab ta "õigustust, elujõudu ja tunnus­ seal värvati omal ajal agitaatoreid. Neil on meeles, tust" Švejki raamatust. Raamat on tal käeulatuses ja et Antsla oli mõne aasta eest elav asula, kus tööd ja kapsaks loetud. Eriti meeldib talle koht, kus Švejk leiba jätkus kõigile. Nüüd on äkki kõik kadunud. kiidab hullumaja. Seal olevat just kui parlamendis, Sellepärast ei usu nad võimulolevasse "Isamaa" par­ igaüks ajab oma joru, räägi mis tahad. Nii olevat ka teisse ("ei tii muud kui võssva"). Pensionärid taha­ Antslas. Linnapeal on ka mure. Ta kardab, et "Isa­ vad nüüd ausaid ja õigeid eesti mehi etteotsa. Kas maa" võidu korral tuuakse linnapea mujalt. Ka pen­ panna omad, s.o vanad? Ei, noored tuleb panna, sionäride võit ei passi: kui tulevad võimule, siis nemad viivad elu edasi. Peaasi, et ei oleks joodik. teevad mis tahavad. Aga kui pakuksid temale lin­ Viimases asjas on lootusi vähe. Joovad noored, joo­ napea kohta, siis võtaks ta sõbraga mõne pudeli vad vanad, joob linnapea, joovad kandidaadid ja viina, tudeeriks Svejki ja siis... joovad valijad. "Isamaa" eestvedaja on agar ja tarmukas, kuke- Vana naine elab oma kolme koeraga. Lapsed sulgedega ja veidi närvilise olekuga noor mees. Tal läinud, maja tühi. Rõõmu vähe, elu raske, aga "elä­ isiklikult on päris hea positsioon, välismaal elavad mä piät". Tema ideaaliks on tütrepoeg. Käib vahel sugulased lubanud valimisteks raha anda. "Isamaa" külas, ei suitseta, ei joo. Mulle näib, et M. Põldre tegevuses on tunda joont ja haaret. Sponsoriks on toob välja suure mure sellejä teiste naiste elus, meie Saku Õlletehas, aga juba mõeldakse "Carlsbergi" ühise mure. Iseseisvus pole oluliselt pidurdanud õllefirma peale. Rahvas teab rääkida, et "Isamaal" lokkavat padujoomist. See nähtus võib eesti rahvale suured rahad taga. Sellest need plakatid, ajalehed, saatuslikuks saada. Järgnevas episoodis näeme ära- posti teel igale Antsla elanikule saadetud läkitused. joodud nägudega ja küllap ka ajudega seltskonda Oma vaateid selgitavad nad rahvale korraldatud jõllitamas krillis silmadega "Isamaa" propaganda- kunstinäitusel. Seal on keskne pilt, kus Eesti vapi lehte "Elu käima". Laulujoru läheb metsa, pole neist lõvideks on rippuvate genitaalidega Meri, Laar ja poliitikuid, otsustajaid, kodanikke. Vaid nukrad Nugis. "Isamaa" jõutunnet väljendab raadiosaatesse laulusõnad "Isa ja ema on ammu mulla all" märgis­ monteeritud lause "kolonnid suunduvad kultuuri­ tavad nende mõtteid, kibedust, lootusetust. majja". Muidugi "Isamaa" koosolekule. Õlu saadab valimiskampaaniat ja on ka filmi Pensionärid on ise peategelased. Neil on ka esi- keskne tegelane. Apoteoosiks õllejoomisele on võr­ kõneleja, aga tema räägib raadiost kuuldud juttu ratu stseen võistlusest, mille korraldavad "Isamaa"

"Antsla. Sügis 1993". Rcžissöör Mati Põldre koos kohalike elanikega.

46 ja "Võrumaa". Püütakse teha hästi demokraatlik ja geid, helendab tuhmilt halli kõiksuse taustal kui õiglane õllejoomise võistlus. Nimelt ei tohi õlut krae sümbol püsivusest igapäevaste jahmerdamiste vahele valada. Osavus peitub olle kiires kugistami­ taustal. ses. Nagu tegelased asja kommenteerivad, peab KES USUB MUINASJUTTU SINILINNUST? vaim ja organism hästi ettevalmistatud olema. Mul­ Lõputiitritest püüan kinni veel ühe nime. Pro­ le jääb mulje, et poisid on koolis midagi kuulnud dutsent Aare Tiisväli. Tema selle pudru kokku kee- Müncheni õllekeldritest, kust said alguse suured tiski. sündmused. Ja siis, ennäe julgustükid, "Võrumaa" võidu ja juubeldamise järel tuleb meeste sekka palja ja paksu tagumikuga blondiin, istub linnapea sülle, torkab paljad rinnad ametimehe näkku ja sosistab midagi usalduslikult noorsandi kõrva. Võta või jäta, kohe kuidagi ei saa uskuda, et M. Põldreseda kõike ei lavastanud. Kuidas lugu lõpeb? "Isamaa" saab 2, pensionä­ rid 5 ja "Võrumaa" 4 kohta volikogus. Linnapea teatab, et ta ostis kõik tegelased ära, jootis täis, tegi kogu mängu. Usu nagu Svejki juttu. Šampanja voo­ lab, võitjad on joovastuses. Suurustatakse maskide mahavõtmisega - oleme kõik Antsla inimesed, unustame parteid. Linn on meie käes. Mõtlejaid pole vaja (linnapea: mine Antslast minema, kui sul mõistus peas!). Siin valitsevad ja jäävad valitsema Švejkja õlu. Lõpukaadrites võtab M. Põldre luua ja lööb platsi puhtaks. Valge linnavalitsuse maja, mis on välja kannatanud siniseid, punaseid, musti ja val­

"Antsla. Sügis 1993". Režissöör Mati Põldre. Tõsielufilmi võtetel Antslas. I. Vetsi fotod EA JANSEN

BALTISAKSA LAULUPEOD TALLINNAS

Lauluseltsi Revaler Verein f ür

peokava. (TMM-i arhiivist)

Baltisaksa muusikaelust teab eesti üldsus aastal: esitati kiriku organisti ja laulukooride praegu üsna vähe, peaks rohkem teadma, edendaja Johann August Hageni loodud ora­ juba üksnes sellepärast, et see on eestlaste toorium 1L3-Iiikmelise koon ja 49-liikmelise laulule ja mängule nii tugeva pitseri vajuta­ orkestriga. nud. Ja samas siiski mitte üksnes selle pärast: Muusikaelu suur tõus Tallinnas algas iga rahvusgrupi kultuur on omaette väärtus siiski koos baltisaksa vaimuelu üldise elav­ ja väärib jälgimist. nemisega 1850. aastal, eriti aga pärast Krim­ Möödunud sajandi baltisaksa ajakirjan­ mi sõda. Aleksander II valitsusaja algupoole dust või mälestusi sirvides torkab põgusalgi liberaalses õhkkonnas tõusis baltisaksa harit­ pilgul silma elav muusikaelu Baltimaade lin­ laskonna iseteadvus ja aktiivsus, avaldudes nades, seejuures ka vanas Tallinnas, mida nii kunstielus kui ka poliitikas. Tallinn oli tollane avalik arvamus näiteks Riiaga võrrel­ üks vaimuelu keskusi. Meenutagem kas või des kaldus pidama suikuvaks ja keskaegseks esimese saksakeelse poliitilise päevalehe - kuni raudtee rajamiseni 1870. Konkreetsed asutamist selles linnas 1860. aastal - see oli faktid siiski Tallinna erilist mahajäämust ei Revalsche Zeitung, mis järjekindlalt kajastas kinnita: Voldemar Vaga ja Rein Looduse raa­ ka muusikasündmusi ja avaldas arvustusi. matutest leiame rohkesti andmeid siinse ela­ Nõnda palegi ime, et just Tallinnas sai 1857. va kunstielu kohta: oma Laia tänava majas aastal teoks ka esimene saksa laulupidu Bal­ tegutses edukalt teater, toomkooli ja kuber- timail. Ee.duseks sellele oli tugevate laulu­ mangugümnaasiumi vaimsete huvidega õp­ seltside olemasolu, muidugi mitte üksnes pejõud asutasid juba 1842 Eestimaa Tallinnas, vaid teisteski Baltimaade linnades, Kirjanduse Ühingu, mis kujunes omamoodi ka Peterburis ja mujal, kus rohkem sakslasi akadeemiaks, jne. Muusikaelu keskusteks leidus. olid koolid ja kirikud ning selle intensiivsu­ Mitmehäälset koorilaulu, eelkõige mees­ sest kõneleb kas või üksnes Oleviste kiriku telaulu, on ikka peetud millekski väga saksa­ küllalt suurejooneline taasõnnistamine 1840. likuks ja ka Baltimaade laulukultuuri ede- 48 nemisel oli eeskujuks Saksamaa laulukoori- juba 1819. aastal olnud lauluselts ja Riias ja lauluseltside-liikumine, mis algas 19. sa­ peetud 1833. ja 1836. aastal muusikapidusid. jandil. 1808. aastal asutas endine müürsepp Tallinnas rajas esimesed lauluseltsid Hagen, ja muusikamees, Goethe sõber Karl Zelter tema esimese Singverein'i kohta on andmeid Berliinis esimese Liedertafel"! lauluseltsi. Selle aastast 1823. Hageni põhimõte olevat olnud: juuri otsitakse ka vanast saksa tsunftidega ühislaul on meile lõbuks, kuid tema kaudu seotud meistersingerite-imditsioornst, mis oli jõuame lähemale ka kõrgemale kunstinau­ algul professionaalide laul laua ümber. Sa­ dingule. mas lahtus Šveitsist ja Lõuna-Saksamaa rah­ Karl Zelteri mõju Tallinnas oli ilmselt valaulust teine, vabam lauluseltside liiku­ üsna otsene, kuna Hagenit abistas lauluõpe- mine. Need suunad sulasid ühte ja koorilau­ tamisel siin vanaduspäevi veetnud kuulus lust sai võimas vahend romantilise rahvuslu­ saksa lauljatar Gertrud Elisabeth Mara, Zel­ se väljendamiseks. Esimene laulupidu peeti teri hea tuttav. Hageni seltsist kasvaski välja küll teatavalt Šveitsis (Zürichis 1826. aastal), esimene Liedertafel Tallinnas. Aastast 1843 aga see andis tõuke lauluseltside edasisele pärinevad seltsi säilinud noodid, milles laul­ edenemisele ja laulupidude pidamisele kõi­ di veinist, naistest, laulust, naljast, loodusest, gil saksa keelt rääkivatel aladel. Laululiiku- saksa kodust, vabadusest ja sõdadest. Seltsi mine põimus saksa rahvusliku liikumisega, tegevus lakkas arvatavalt liikmete lahkarva­ mille eesmärgiks oli killustatud saksa alade muste tõttu ühenduse iseloomu suhtes. ühendamine. Ka laulupidude kõnedes haka­ Püsivate ja edukalt tegutsenud lauluselt­ ti rääkima saksa hõimude ühinemisest laulu side teke Tallinnas kuulub siiski 1840. aastate kaudu. Alguse said meile hästi tuttavad lõppu - 50. aastaisse. Kuulsaim ja aktiivseim kombed ja traditsioonid: lippudega peorong- Tallinna lauluseltsidest - Tallinna Saksa käigud, võistulaulmised, peohallide ehitami­ Meestelaulu Selts - Revaler Verein für Männer- ne jne. esang asutati 5. aprillil 1849. aastal (ametli- Baltimailt on teateid lauluseltside tekkest f ult kinnitati järgmisel aastal). Temast saigi juba üsna varakult: Miitavis (Jelgavas) olevat saksa laulupidude korraldaja. Initsiaatoriks

Esimene baltisaksa laulupidu Tallinnas 1857. aastal. H. Schlichtingi graafiline kompositsioon. (TMM-i arhiivist)

49 ja ka muusikajuhiks oli Tallinna muusikadi­ inimene, ka Revalsche Zeitungi muusikaar­ rektor August Krüger. Meestelaulu selts oli vustaja. Seltskondlikel koosviibimistel olnud algusest peäle, Liedertafel"! traditsiooniga suursündmuseks Riesemanni laul. Seltsi liik­ võrreldes, vabam ja moodsam, kus lauljate mete nimekirjad, mis pärinevad küll hilise­ kõrval oli rohkearvuliselt nn passiivseid liik­ mast ajast, 1890. aastatest, osundavad sellele, meid, kes seltsi liikmemaksudega toetasid. et lauljate toetajate seas olid kõik Tallinna Kunstilises mõttes oli Revaler Verein für Män- tööstus-kaubanduslikud suurnimed - Girard nergesang küllalt edukas, juba 1852. aastal de Soucantonid, Scheelid, Studed, Roterman- suudeti näiteks korraldada suur vokaal- ja nid, Mayerid, Kochid jne. instrumentaalkontsert professionaalide osa­ Käsitööliste, see on Kanuti gildiga oli võtul, kus esitati Beethoveni teine sümfoonia seotud vendade Plaestereride: muusik ja Mendelssohn-Bartholdy oratoorium "At­ Eduard Plaestereri, Karl ja Louis Plaestereri halia". Muusikaharrastuse kõrval kultiveeriti ning Julius Sieberti eestvõttel 1854. aastal ra­ agaralt seltskondlikku elu: meestelaulu selts jatud uus Revaler Liedertafel. Krimmi sõja ajal, tavatses korraldada regulaarselt suuri lau- kui Tallinnas kardeti kohutavalt inglasi ja luõhtuid, suareesid, balle, väljasõite jne, mui­ needki olevat Marienburgi suhkruvabrikut dugi daamide osavõtul. Lauljate suhtes "ilusate poleeritud kuulidega" pommitanud, valitses aga range kord: puudumise eest tuli patrullinud Kanuti gildi liikmed linna täna­ maksta trahvi, kolmekordsel puudumisel vatel, puhanud kõrtsides ja laulnud. Sellest heideti seltsist välja. saanudki uus Liedertafel alguse. Ametlikult Meestelaulu seltsi kandvaks jõuks olid kinnitati selts küll alles 1857. aastal. Seltsi haritlased ning selts oli algul seotud Must­ märgiks oli Kanuti gildi embleem ja juhataja­ peade vennaskonnaga, kasutades ühtlasi vii­ na toimis gildi aeltermann (vanem). Kanuti mase ruume. Sinna kuulusid Tallinna harit­ gildile oli lähedane ka kolmas Tallinna laulu­ lastest väljapaistvaimad; nimetagem varase­ selts 1850. aastate algusest, sellide Eintracht. ma perioodi tegelastest kõigepealt kas või Laulupeo ettevalmistusteks oli kooride Oscar (von) Riesemanni, Tartu Ülikooli hari­ ühisesinemiste traditsioon, mis hakkas tekki­ dusega juristi ja raesündikust, kes oli samas ma juba 1850. aastate algul. Armastatuima­ väga musikaalne ja muusikaliselt haritud teks ja prestiižikamateks esinemispaikadeks

C. Brunow, lauluseltsi Revaler Verein für Männergesang moto tenoripartii. (TMM-i arhiivist)

50 olid Suurgildi saal (Börsisaal) ja Kadrioru su- C. M. von Weberi ja Mendelssohni, enamasti pelsalong (Badesalong). aga meile vähem tuntud, tollal meeskoori­ Kutsed saadeti paljudele saksa kooridele laulude loojatena vägagi populaarsete saksa Baltimail ja Venemaa linnades, kuid reagee­ autorite teosed. Nõnda näiteks oli kavas Fr. ring ei olnud nii innukas, kui loodeti. Siiski Kuhlau "Abendlied" Goethe sõnadele, Fr. tuli lauljaid Peterburist, Tartust, Pärnust ja Silcheri kuulus "Loreley" Heine sõnadele, Narvast ning väikesearvuliselt oli esindatud Kreutzeri ja Gade laule ning puändina G. Riia Liederkranz. Pidu algas 27. juunil kogu­ Reichardti Ernst Moritz Arndti sõnadele loo­ nemisega Börsisaalis. Ühendkoor koosnes dud laul "Was ist des Deutschen Vaterland/ vaid 202 mehest, ometi oli arvukas kuulajas­ ist's Preussenland/ ist's Schwabenland ... О kond vapustatud ja vaimustatud, kui see nein, o nein, mein Vaterland muss grosser koor 29. juunil Raekoja platsil peo avaakor­ sein..." Et sakslaste isamaa on suurem kui dina laulnud "Üks kindel linn ja varju­ Preisimaa, Svaabimaa või mis tahes muu paik...". Kuulajate hulgas oli ka Johann tema osa - see Reichardti laulus sisalduv idee Voldemar Jannsen, kes hiljem "Perno Posti­ kajastab juba üsna otseselt sakslaste püüdlu­ mehes" kirjutas imetlusega, et kakssada si ühinemisele ja rahvuslikku vaimustust. meest "... võivad ka juba natukest kisa teha, Kokkukuuluvustunne haaras ka baltisaksla­ et pane aga kõrvad kinni..." si. Rongkäigus siirdusid lauljad lippude, va­ Laulpeo puhul oli küllalt tähtis ka tema nikute ja lilledega ehitud vanalinna; läbi seltskondlik osa, iseäranis pidusöökide näol. Malmi hotelli juurde ehitatud auväravate, Eriti pidulik oli lõunasöök, mis toimus Kad­ kus vaibadki maas olnud, mindi Oleviste ki­ riorus peohallis 2. juulil; hall oli ehitud tam- rikusse. Siin lauldi taas koraali "Üks kindel mepärgade, lillede, lippude ja kannelde linn...", samuti Franz Abti laulu "Am Sonn­ kujutistega, ei puudunud ka keisri elusuuru­ tag", eriti võimsalt mõjunud aga C. Kleini ne pilt. Esimene toost kõlas monarhi auks, c-moll missa ja Kyrie eleison. Õhtul oli Kadri­ edasi lasti elada Tallinna kui laulupeo idee oru supelsalongis suaree, kus olevat arvukalt sünnipaika, saksa laulu jne. Lõunasöögile pi­ esindatud olnud ka linna daamide seltskond. danuks järgnema programmikohaselt vois- Peokontsert toimus Kadriorus lossi vastas tulaulmine Kosel ja lauljad sõitsidki kohale aasal, kuhu oli ehitatud tribüün. Kavas olid kolmekümne lippudega ehitud paadiga. Pi-

Teine baltisaksa laulupidu Tallinnas 1866. aastal. Foto TMM-i arhiivist

51 rita jõe kallastel olnud tuhandeid inimesi. sid nimelt vene natsionalistliku pressi tera­ Kuid lauljad olid lõunasöögi tagajärjel kaota­ vad rünnakud baltisakslaste väidetava sepa­ nud hääle ja võistulaulmine ei õnnestunud - ratismi vastu. Need mõjutasid ka valitsus- mis aga polevat rikkunud kellegi meeleolu ringkondi, kuigi Aleksander II oli üldiselt ega üldist ülevat muljet peost. tuntud "germanofiilina". Põhjuseks olid Prei­ Oli juba juttu J. V. Jannsenist; tema aval­ simaa edusammud Saksamaa ühendamisel das "Perno Postimehes" peost üksikasjalise ja tugeva Saksa riigi tekkimise oht Venemaa ülevaate ja just 1857. aasta saksa laulupeost naabrusse. Kui seni olid Venemaa valitsejad innustununa õhutas ka eestlasi neljahäälset kinnitanud heade administraatoritena hinna­ koorilaulu viljelema. Sellest on kirjutanud tud balti aadlike privileegid ja Balti provint­ juba Rudolf Põldmäe oma esimesele eestlaste sidele oli jäetud nende enseisund, saksa keel üldlaulupeole pühendatud raamatus. Jann­ ja luteri usk, siis nüüd kalduti sellele Vene­ sen kutsus üles kõiki köstreid ja kihelkonna- maal viltu vaatama. Nõnda muutus balti­ koolmeistreid koore asutama ja arvas, et iga sakslaste jaoks nende kultuuriidentiteet ikka kiriku juures peaks olema oma "meeskoor ja teravamaks probleemiks. segamine-koor"; ta seadis eeskujuks Saksa­ Sellises situatsioonis kujunes baltisakslas­ maa, kus mitte üksnes igas linnas, vaid igas te kolmas laulupidu, mis korraldati Tallinnas külas on oma lauluselts. Laulu järgi võib ot­ 1866. aastal, mitte üksnes suurejooneliseks sustada, kirjutas Jannsen, kui suur või väike muusikaürituseks, vaid ka baltisakslaste rah­ mingi rahva mõistus on; olevat tohutu vahe vusidentiteedi demonstratsiooniks. selles, kuidas näiteks sakslane ja türklane Uue peo korraldajaks oli taas Revaler Ve­ laulavad: "teine nago laulorästas, ja teine ran für Männergesang, peokomitee esimeheks nago ronk". Eesti rahvalaule ei pidanud juba nimetatudOscar Riesemann. Ajaleht Re­ Jannsen türklaste omadest palju paremaks ja valsche Zeitung andis peo puhul välja erilehte soovitas nende asemel saksa laule eesti koo­ Zum Revaler Sängerfest, mida ilmus 9 numb­ ridele seada. Rahvalaulu halvustamist on rit. Pealehes laulupidu ei valgustatud - nagu meie kirjandusteadlased ja teised Jannsenile öeldi, muu materjali rohkuse tõttu. "Muu tihtilugu ette heitnud; tegelikult ei tule tema materjal" tähendas informatsiooni Preisi- muusikalise ega kirjandusliku maitse üle Austria sõjast. imestada, sest see oli oma aja peegeldus. Pol­ Seekord reageeriti korraldajate saadetud nud ime, et tollane euroopa harmoonilise kutsetele elavalt ja kokku saabus Baltimailt muusikaga harjunud inimene rahvaviise ning Venemaalt kohale hulk koore: koos Tal­ monotoonseks ja metsikuks pidas ja nende linna kooridega osales neid 26. Riiast ja Tar­ ürgset võlu ei tajunud. Ei läinud aga kaua, tust oli kummastki neli koon, koore oli kui eestlastest heliloojad eesti rahvaviise Moskvast ja Tveristki, Peterburist rääkimata. kooridele seadma hakkasid. Laulupidu oli taas suur püha kogu Tal­ Õnnestunud laulupidu 1857. aastal oli linnale, vähemasti selle sakslastest elanik­ tõukeks mitmehäälse koorilaulu edenemisele konnale. Linn oli lipuehtes, dekoreeritud ja ja uute kooride ning seltside asutamisele nii lausa juubeldavalt ülev meeleolu kestis terve sakslaste kui ka eestlaste seas. Tallinna toom­ nädala. Börsisaal, kus taas toimusid lauljate kiriku organist ja Liedertafeli koorijuht Julius kogunemised, samuti peohall Kadriorus oli Jäkel asutas näiteks 1859. aastal omanimelise kaunistatud pärgade, vanikute, lillede ja pu­ lauluseltsi segakoorilaulu viljelemiseks, mil­ naste draperiidega, üles olid seatud kõigi lin­ lel "Jäkeli lauluseltsina" (Jäkelscher Gesangvc- nade vapid, kust lauljad olid saabunud. reiri) on oma kunstiliste saavutuste tõttu Tallinna daamid olid valmistanud 1500 kohalikus saksa kultuuriloos üsnagi tähele­ kunstlille. Peohalli dekoori kroonis suur rii­ panuväärne koht. Küllap tuleb peo järelmõ­ gikotkas. Neid, kes saabusid laevadel, tervi­ jusid näha selleski, et eesti Kaarli koguduse tas Tallinna sadamas uhke auvärav, mille oli juurde rajati 1860. aastate algul koor "Reva­ lasknud valmistada sadamakapten Faehl- lia", mis end ka seltsiks kujundada püüdis. mann, F. R. Faehlmanni sugulane. Auväraval "Revalia" tuumikust kasvas omakorda välja oligi kujutatud Vanemuine koos Koidu ja "Estonia" selts. Tuntud on ju ka eesti "laulu­ Hämarikuga. Muide laulupeo ajalehes kõ­ pühad", varaseim neist Ansekülas 1863. aas­ neldakse seda auväravat mainides küll lau­ tal; 1866. aastal asutati ka esimene kinnitatud lujumalast, ei mainita aga selle kultuuri­ põhikirjaga eesti lauluselts maal Jüri kihel­ loolist konteksti. konnas, kelle lauluoskust aitas edendada Esimesel laulupeopäeval, 4 juulil algas "Revalia". Muidugi jääb eredaimaks näiteks lauljate rongkäik Börsisaali juurest ja ristles saksa laulukultuuri mõjust ikka Tartu "Vane­ siis edasi Pika ja Laia tänava vahel; Acker- muine", kus Jannsen oma soove ja unistusi manni majja Laial tänaval kogunenud daa­ ellu viia võis. mid heitsid lauljatele lillekimpe ja komp­ 1861. aastal peeti Riias teine baltisaksa vekke. Lugematute vaatajate hõisete saatel laulupidu ja 1860. aastate algul asutati Vene­ siirduti Kadriorgu, kus toimus laulupeo maa Saksa Lauljate Liit - Deutsche Sängerbund avatseremoonia ja pidusöök peohallis. Lau­ in Russiana. Ent muutuvais oludes tsaaria­ lupeo kontsertidest peetakse eriti õnnestu­ metnikud seda ei kinnitanud. 1860. aastate nuks vaimulikku kontserti hea akustikaga keskpaiku, pärast poolakate ülestõusu alga­ Niguliste kirikus 5. juulil, millel osales 700 52 meeshäält. С. Löwe, M. Hauptmanni, A. Lot­ seltsi protokollis. Samade protokollide põhjal ti ja F. Wüllneri teoste kõrval esitati siin ka võime veenduda Jüri seltsi liikmete vaimus­ Schuberti "Salve Regina" ja Beethoveni "Koik tuses nende laulu sooja vastuvõtu üle Tallin­ taevad laulvad...". nas: "Saksarahva rõõm selle ülle, et ka Ilmalik kontsert oli 6. juulil taas Kadri­ Eestirahvas ni kaugeile saanud, et nendega orus lossi vastas. Jälle figureeris kavas seltsis laulda oskasid, paistis selgeste välja. Silcher - tema oli kõige enam esindatud -, ka Seal tuli ka meie suur ja aulik Ritterschafts Gade ja Abt, veel olid kavas J. Beschnitt, hauptmanni Herra Baron von der Pahlen F. Möhring ja Fr. Lachner, ent ka Men­ meid terretama ja sovis, et piddime ka ed­ delssohn kolme lauluga ja Bruch. Laulupeo- despiddi holega õppime..." Jüri lauljad osale­ leht juhtis tähelepanu sellele, et esitati ka sid ка Kadrioru peosöögil ja protokollis tehti kohaliku päritoluga helilooja Julius Otto kokkuvõte: "...se päev jääb meile nii kaua kui Grimmi töid. Grimm oli pärit Pärnust, ellame, ühheks armsaks meeldetuletami­ kolmanda laulupeo ajal tegutses ta juba seks..." Münchenis linna muusikadirektorina ning Johann Voldemar Jannsen, nüüd juba oli väidetavalt Saksamaal üsna populaarne. "Eesti Postimehe" toimetaja, avaldas peost Kuulajaile olevat sellel kontserdil kõige roh­ üsna ulatusliku reportaaži, kuid ei olnud kem meeldinud Silcheri ja Abti laulud. peost enam nii lapselikult vaimustatud, kui Järgmise laulupeopäeva, 7. juuli suur­ 1857. aastal. Mõnedki tema tollased soovitu­ sündmuseks oli lauljate rongkäik tõrvikute­ sed olid ju hakanud täide minema: mitme­ ga, mille järel istuti Mustpeade majas häälne koorilaul levis ka eestlaste hulgas ja hommikuni klaasi tõstes. 8. juulil toimus ellu olid tõusnud eestlastegi lauluseltsid. peohallis kooride osavõtul suur instrumen­ Jannsen pidas vajalikuks rõhutada seda, et taalkontsert, mida juhatas Peterburi Maria sellel peol helises ka eesti keel, et kõlasid ees­ Teatri dirigent Eduard Napravnik Siin kõlas ti laulud eesti lauljate suust. Veel märkis ta tõeline väartmuusika: esitati Schumanni, Ru- hea meelega omapärast auväravat Tallinna binsteini ja Beethovenit, segakoori esituses sadamas Vanemuise, Koidu ja Hämariku ku- võis kuulata Mozarti Ave verum'it ja "Halle­ luujat" Händeli oratooriumist "Messias". Sel­ le kontserdi järel toimus paljude kooride Suurvürst Vladimir Aleksandrovitši ja suur- väljasõit Kosele, kus nüüd ikka tõeliselt laul­ vürstinna Maria Pavlovna külaskäigule pühen• di - ehkki nüüdki olnud mõne koori eestlaul­ datud saksa seltside ühiskontserdi kava 12. juu­ ja hääl kahe. Kõige huvitavam on siiski see, nist 1866 Tallinnas. (TMM-i arhiivist) et Kose kontserdilosales ka eesti koor, nimelt noore Jüri lauluseltsi segakoor. Tallinna lau- lupeolehest võib lugeda elavat kirjeldust sel­ lest, kuidas maalilistes rahvariietes m*v.., ...sfife ». .. чк talurahvakoori võttis peoplatsile saabudes vastu saksa publiku tohutu ovatsioon; ka i Serenade f olevat eesti lauljatele õlut pakutud ja saksa zu Ehren petaa Jlafocrlichcn jHshcit dcs Grcvfur.itcn ajakirjanik imestas, et eestlased käitusid 1 üsna sundimatult ("... die gute Leute benah- ffilnbimir Alrrniiororoitfrli men sich ganz ungeniert..."). Jüri koori lau­ \ lud võeti vastu tormilise aplausiga. Ihrcr KJI.VTI chcn Hchcit dcr Grc.vifur.4in Laulupeokirjeldustest ja reportaažidest i Mario pniulnmim i selgub, et kuigi 1866. aasta laulupidu võis Sa 4вт»1 paljudele pakkuda tõsiseid muusikaelamust, -its. AM ts. JUNI 1ЙЙ6 - : oli see kokkutulek ennekõike ikkagi balti­ gebrncht von ilen Geenngvereiiieii sakslaste ühtsustunde demonstratsioon. Tu­ Revaler Verein fur Männergesang, medad pilved Peterburi poolt tekitasid Revaler Liedertafel erilise meeleolu. "Saksa lauljaskond näitas, et V-, H a r m o n i e. 1 saksa kultuur Baltimail elab," kirjutas üks selle peo kroonikuid A. Plaesterer. Sai teoks loosung, mille tallinlased olid üles seadnud 1 lillevanikute vahele: Heil dem Tag, wo fern und f r o q г дшш: s nahj im Lied vereinet Baltia - "Elagu päev, mil J* 1. Dae int der Ta# des Herra . , . Kremtnr L laulus ühineb lähedane ja kauge Baltia." J 3. W*o die \VoKe braust EckerL s Peol osalenud Jüri lauluseltsi koor on X Die Welt iet во echön FitcMer. kindlasti üks ilmekaid näiteid saksa koori­ kultuuri mõjust eestlastele. Selts asutati ko­ haliku pastori R. Lutheri soovitusel köster G. j l Kraemanni poolt õieti 1865. aasta lõpul. Tal­ linna laulupeost osavõtuks hankis peokomi- teelt loa kirikuõpetaja ja lauljatele anti nende да1 */ft - * šjjffifr • - ?$ rõõmuks peo märk "üks rohelise, violeti ja k valge karvaline siidi paelast šleif", nagu öeldi 53 jutistega, rõõmustades: "...Hurraa hõiskega vat korraldajatele öelnud, et "praegusel ajal" on saksa ja vene lauljad auvärava alt läbi käi­ ei nähtavat ülemal pool" sakslaste kokkutu­ nud, mis Eesti mälestustega ehhitud..." - "See lekuid hea meelega. Nii otsustasJaulupeoko- ongi loomulik", arvas Jannsen, "sest me ei ela mitee ise peo ära jätta. Muide Sahhovskoid ju Saksamaal, vaid Eestimaal," lisades, et loo­ häirisid igasugused saksluse avaldused; näi­ mulikult tuleb elada rahus, teineteist ei tohi teks käskis ta muuta Liedertafel"! motot, mis rõhuda ja vihata, vaid koos võib ka rõõmus kõlas: Grüss Gott mit frohem Klang / Ней olla. Nõnda paistab Jannseni kirjutusest läbi deutschem Wõrt und Sang nii, et sõna deut- üsna tugevalt rahvuslik hoiak küll leplikus schem ("saksa") asendataks mingi muu sõna­ rüüs. ga. Ise Šahhovskoi küll saksalceelt ei osa­ Leplikkusele vaatamata kipub Jannseni nudki. reportaaž 1866. aasta laulupeost olema iroo­ Saksa seltside ühislaulmise traditsioon niline, seda eriti Tallinna saksa õrnema soo siiski ei lakanud, ka venestussurve nõrgenes suhtes. Ta kirjutab sellest, kuidas rongkäigu pärast Nikolai II trooniletulekut 1894. aastal. ajal "pissukesed lumivalged käed ning lok- Ühislauluks, hiljem koos eesti kooridega, lei­ kisjuuksetega kudruskaelad" lasid "lillekim- dus ikka juhuseid: armastatud olid näiteks pe nagu lund lauljate peale sadada, kuidas serenaadid kõrgete aukandjate külastuste piduõhtutele linna "kullerkupud ja rosililled" puhul. Nõnda lauldi 1886. aastal suurvürst kokku tulid ja "...sinna kallis aeg norema Vladimirile abikaasaga tema Tallinna-visiidi lauljatel omma päsokesse saba kubede sees puhul (ehkki ta oli tegelikult saadetud Balti sündisid veedrid talla alla ja südamed tõusid sakslasi hoiatama, et provintside "lähenda­ kurguauko..." Igatahes pidas Jannsen Amorit mine" Venemaale on paratamatus). Muide üheks 1866. aasta laulupeo tähtsaks tegela­ kõrgele paarile laulsid Šahhovskoi soovitusel seks, kelle sunnil mõnedki mõni aeg hiljem Kadrioru lossi lilleaias ja hiljem Falki pargis lausa pidid altari ette astuma. Kas siis 1866. ka eesti koorid Harjumaalt "Lootuse" ja "Es­ aasta laulupeol oli noorrahva suhtlemine tonia" seltsi eestvõttel. Hoolsalt tähistasid nii tõesti elavam kui mõnel muul kokkutulekul, saksa kui ka eesti koorid riiklikke pühi ja on raske ütelda, aga selle kirjutuse najal saab keisri perekonnaliikmete tähtpäevi. Suure­ selgemaks, miks Jannsen ei lubanud sega­ joonelised üritused paljude külaliskoolidega koore esimesele eesti laulupeole. olid lauluseltside juubelid ja ennekõike täit­ Meestelaulu seltsi, samuti Revaler Lieder­ sid just need ettevõtmised saksa kultuuri- tafeli ja Jäkeli seltsi edukas tegevus jätkus identiteedi kindlustamise funktsiooni. Mui­ pärast kolmandat laulupidu, osundades Tal­ dugi korraldati ka ühiseid kontserte. linna muusikakultuuri heale tasemele. Oli aga vahest sümboolne, et sellal, kui Väärtmuusikat esitati sageli koos professio­ sakslased oma laulupidudeni enam ei jõud­ naalsete interpreetidega. 1990. aastate algul nud, elustasid eestlased kümneks aastaks nimetatud kolmele koorile lisandunud nel­ unarusse jäänud üldlaulupidude-traditsioo- jas, Niguliste lauluselts, oli pühendunud ora­ ni ja korraldasid 1890. aastail tervelt kolm tooriumide esitamisele. Nii selle kui ka laulupidu, mis muutusid aina suurejooneli­ Revaler Liedertafel'! viis 1890. aastail uuele semaks. Rahvarohke oli 1896. aasta VI üld­ kunstilisele tõusule toomkiriku organisti laulupidu Tallinnas. Nüüd oli linn lipuehtes Ernst Reinicke õpilane Konstantin Türnpu. eestlaste peo auks ja pidusöögil tõstsid ka Saksa laulupidusid Tallinnas aga enam saksa seltside esindajad klaasi eesti tuleviku korraldada ei õnnestunud. 1880. aastal toi­ nimel. Selleks ajaks olid ka eestlased avasta­ mus laulupidu Riias, kus muide Tallinn vali­ nud ühislaulu iseäraliku jõu ja välise tsaari- ti saksa lauljate ühenduste keskuseks. truuduse varjus said üldlaulupidudest Järjekordne laulupidu planeeritigi Tallinna rahvusühtsuse demonstratsioonid - nagu see 1885. aastaks ja selleks saadi siseministeeriu­ oli sakslaste puhul olnud 1866. aastal. milt ka luba. Algasid tõsised ettevalmistu­ sed, eelkõige rahakogumine "näitemüükide" kaudu, kokku tuli üsna palju raha. Pidu oli kavandatud senisest "internatsionaalsem", KIRJANDUST: sest korraldajate hulka kuulusid kolm saksa lauluseltsi (muide ka uus selts Harmonie), ka S i e b e r t, E. Skizzen aus der Geschichte des Re­ "Estonia" ja vene Gusli. Ent aeg osutus saksa valer Vereins für Männergesang. Reval, 1925. laulupeo jaoks hoopiski sobimatuks: algas P 1 a e s t e r e г, А. 75 Jahre Revaler Liedertafel venestuse pealetung Baltimail. 1885. aasta 1854-1929. Reval, 1929. kevadest määrati Eestimaa kuberneriks sla- U n d r i t z, A. O. St.-Nicolai-Gesangverein in den vofiilsete sümpaatiatega mees, andunud ise­ ersten 25 Jahren seines Bestehens. Reval, 1907. valitsuse ja Baltimaade "unifitseerimise" P õ 1 d m ä e, R. Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. toetaja vürst Sergei Šahhovskoi. Siiski alga­ Tallinn, 1969. sid pahandused kõigepealt laulupeo korral­ "Perno Postimees" 1857. dajate endi vahel; Gusli nõudis, et "Eesti Postimees" 1866. programmis oleks vähemalt üks vene laul "Revalsche Zeitung" 1866. vene keeles, "Estonia" leidis, ft ta ei saa laul­ "Zum Revaler Sängerfest" 1866, nr 1-9. jate vähesuse tõttu osaleda. Šahhovskoi ole­ "Revaler Beobachter" 1896. 54 KAIA SISASK

PRANTSUSE VAIM JA VENE HING VICTOR HUGO JA INGO NORMETI "ANGELO, PADUA TÜRANN" VENE DRAAMATEATRIS

В' ™ •v ль. В Я НВгяя Ж ' >шшш Ш IV i ! В | ^ИВ*Х t Ss^Ml -' , ж ' "^ь и

V. Hugo "Angelo, Padua türann* (lavastaja I. Nor- met) Tallinna Vene Draamateatris, 1994. Catarina - m 11ИЬ Larissa Savankova, Tisbe - Svetlana ИМOrlova.

Tavatute asjadega on enamasti nii, et nad nud. Küll aga tekkis huvi, kust selline "valge kas tekitavad kõmu või siis jäävad lihtsalt vares" nii ootamatult välja lendas. väljapoole huvisfääri, ilma et nende kohta Victor Hugo romaanidest on eesti lugejal küsitaksid, miks ja kust nad välja ilmusid. päris hea ülevaade ("Inimene, kes naerab", "Angelo, Padua türann" kuulub pigem nen­ "Hüljatud", "Jumalaema kirik Pariisis", "Ta- de viimaste hulka, sest vaevalt et puhtakuju­ pakirve aastal"), kuid mitte näidenditest, line romantism teatrilaval praegu, kaheküm­ kuigi need moodustavad olulise osa tema nenda sajandi lõpul, millegagi eriti haakub. loomingust, olulise, julgen arvata, pigem Romantika ise ei kao loodetavasti kuhugi, kvantiteedilt kui kvaliteedilt. Ja just nimelt aga romantika 19. sajandi kirjanike vahendu­ ühe oma näidendiga ("Hernani") on Victor sel? Kui välja arvata teismelised tütarlapsed, Hugo prantsuse romantismi juht. Tegelikult kes elavad tõemeeli kaasa Jean Valjeani tra­ sai kõik alguse pisut varem, muidugi ikka göödiale või Consuelo seiklustele, siis ena­ Prantsusmaalt, kus pärast Rousseau surma masti jäävad need raamatud keskkooli 1778. aastal algas "romantiline ajastu". Eel­ kohustusliku kirjanduse nimistusse. Nii on nev "mõistuse ajastu" oli olnud ratsionaalne, vähemalt keskmise eestlasega. Võib-olla on üldine, abstraktne, sajandi lõpp aga vallan­ venelastega, kelle hinge on toitnud Lermon- das pseudomüstika laine ning tõstis pjedes­ tovi kuulus Deemon, lugu teisiti. Vene Draa­ taalile poeedi kui üksildase mässaja, mateatris Ingo Normeti lavastust vaadates pagendatu ja erilise missiooniga prohveti. ma selles küsimuses päris selgusele ei jõud­ Klassitsism põhines teadlikul, romantism

55 alateadlikul, ja loomulikult pidasid klassit­ ni" ja "Ruy Bias" võivad veel tänapäevalgi sistid kõike romantistlikku halva maitse ke­ köita intelligentset publikut, kuigi ka need hastuseks või isegi hullumeelsuseks. kannatavad iganenud teatraalsuse all. Kõige Viimases oli neil omajagu õiguski, kui mõel­ selle peale jõuan taas küsimuse juurde, mis da sellele, et Rousseau kannatas aastaid jäli­ sundis Ingo Normetit võtma ette just sellise tusmaania all ning uskus elu lõpul, et ta on näidendi ja seda venekeelse repertuaari to­ määratud igavesele üksildusele. "Siin ma hutute valikuvõimaluste juures. Söandamata nüüd olen," kirjutas ta, "üksinda maailmas, anda ligilähedastki omapoolset definitsiooni ilma venna, ligimese, sõbra, seltskonnata, ei ei vene hingele ega prantsuse vaimule, pean kedagi peale minu enese..." Rosseau mõjul üheks mõlemale omaseks tunnuseks gran- jõudis romantiline liikumine Saksa- ja Inglis­ dioossuse armastust. See on see, millest eest­ maale ja sealt pool sajandit hiljem Prantsus­ lane midagi ei tea. Niisiis, jäädes veendu­ maale tagasi, seda mitte ainult kirjanduse, muse juurde, et parim osa Hugo loomingust vaid ka kunsti ja muusika vallas. Sealsed on tema luuletused ja halvim - näidendid, "üksildased" - Dumas, Nerval, Musset, Me- läksin teatrisse suurte eelarvamustega, olles rimee, Sand jt - ei olnud sugugi enam nii kindel, et autori tekst ei paku ka mingit täna- väga üksildased ja sugugi mitte ükskõiksed päevastamise ega omapärase tõlgenduse või­ au ja kuulsuse vastu. Mis puutub Victor Hu­ malust. Ja seda lavastuses tõepoolest ka gosse, siis tema kohta mõned tsitaadid tema polnud. Veel mõni aeg tagasi võinuks män­ kaasaegsetelt ja tänapäeva kirjandusteadlas- gida poliitilistele nüanssidele selles osas, mis telt. "Victor Hugo oli hullumeelne, kes pidas puudutas spioone ja Kümnevalitsust, kes ennast Victor Hugoks," on kirjaniku kohta teadis kõigi kohta kõike ja kelle kohta keegi öelnud keegi omaaegne teravmeelitseja. "Sel­ ei teadnud midagi, aga nüüd oli Kümneva- le kirjaniku edu saladus oli tema tohutus litsuse pikk kirjeldus lavastuses täiesti üle­ energias ja meelekindluses." "Pärast "Heina­ arune, seda enam, et spioon Homodei ise ni" avaridu puhkes kiiduavalduste torm, mis ajas ju ka ikka pigem isiklikke armu- ja ei vaibunud kogu etenduse jooksul, ja selle kättemaksu asju, mitte poliitikat. Mida ma tormi harjal sõitsid Hugo ja prantsuse ro­ ootasin, oli eelkõige seesama eelmainitud mantikud õtse au ja kuulsuse tippu." "Hugo grandioossus - kired, veri, pisarad. Neid oli, oli kirjanik, kellel jätkus rohkem sõnu kui aga oodatust märksa mõõdukamalt ja needki ideid." Üldiselt on kirjandusteadus seisuko­ kadusid pikkadesse dia- ja monoloogidesse, hal, et ainult kaks Hugo näidendit, "Herna- nii et juba esimeste stseenide järel tekkis tun­ ne, et tänapäeva vaataja jaoks pidanuks teks­ ti siiski pisut kärpima. Näitlejad moodus­ "Angelo, Padua türann". Angelo - Boriss Troskin, Catarina - Larissa Savankova. tasid üsna väheütleva seltskonna. Esimene armastaja Rodolfo (I. Rogatšov) - võrdlemisi ilmetu ja tuim - sooritas nii oma armu- kui vihastseenid ilmse ükskõiksusega kogu asja vastu. Tema armastatu Catarina (L. Savanko­ va) oli malbe ja ilus ja ega tema roll rohke­ mat nõudnudki. Rodolfosse õnnetult armu­ nud Tisbe (S. Orlova) ei vastanud millegi poolest eestlase arusaamale lõunamaisest ki­ rest ja temperamendist, sarnanedes pigem ülikeevalise amatöörbakhandiga. Catarina abikaasa Angelo (В. Troškin), see eelduste kohaselt hirmuäratav türann, kes sunnib oma truudusetut naist mürki võtma, oli sa­ muti pigem sõbralik mehike, kelle halasta­ matus ei tundunud kuigi usutav. Parim tegelane oli spioon Homodei (A Bulõtšov), kelles oli nii groteski kui kurjust,, nii salalik­ kust kui ärapõlatud armastaja otsekohest vihkamist. Üldse näis lavastaja olevat roh­ kem rõhutanud romantismi kui romantikat, lavakujundus (kunstnik M. Kuurme) oli eht­ salt romantistlik oma mägede, müüride ja treppidega ja ka taustaks kõlanud Verdi muusika kuulub ju teatavasti Hugo, mitte "Angelo, Padua türann". Tisbe - Svetlana Orlova, Rodolfo - Igor Rogatšov. D. Prantsu fotod

Padua türanni juurde. 19. sajandi romanti­ vustunnet möödunud sajanditega, kus pandi kud armastasid keskaega ja renessanssi; selle ennast väga ilusti riidesse, mindi uhkesse loo tegevus toimub 1549. aasta Itaalias, järe­ teatrisaali ja vaadati täie tõsidusega tragöö­ likult hilisrenessansis. Kuid ega siingi ole diat suurest armastusest ja suurtest kirge­ tähtsust ajaloolisel tõel, vaid ikka suure isik­ dest. Just see minevikunostalgia on kogu asja suse draamal selle raamistuses. Selle poolest juures kõige romantilisem... on Ingo Normet täpselt Hugoga ühte jalga astunud. Kui jagada lavastused selle järgi, et ühed on tehtud idee pärast ja teised lihtsalt spektaakli mõttes, siis ei kuulu "Angelo" õieti kumbagi kategooriasse. Pigem on see puhta­ kujuline romantismi kui nähtuse tutvustus, omamoodi õppenäidend, et iga vaataja võiks avastada romantismi väärtuse või väärtuse­ tuse iseenda jaoks. Või siis võtta seda lihtsalt kui eksperimenti, kus eesti lavastaja lavastab vene trupiga prantsuse autori itaaliateemali- se näidendi. Esimene selline katsetus ja oma sellisuses pretensioonitu. Muidugi tasub seda koostööd ka edaspidi jätkata, toob see ju eesti vaataja tavalisest rohkem vene teat­ risse, aga siis juba millegi mõttekamaga. Käesoleval juhul tundus, et ega see prantsu­ se romantismi vaim just vene hingegagi hästi ei klappinud, seda nii näitlejate kui publiku osas. Näidendi traagilise lõpu ajal, kus Ro­ dolfo Tisbele noa rindu lööb, just keegi nut­ ma ei hakanud, naerma ka mitte. Vaadati viisakalt ja kohusetundlikult, ilmse respekti­ ga "vana hea klassika" vastu, kuigi ehk nii mõnigi unistas kõrval asuvasse "Corrida" baari pääsemisest. Samas ei saa tagantjärele lahti tundest, et selles teatrikülastuses oli mi­ dagi tõeliselt klassikalist, mingit ühtekuulu­

57 FANNY DE SIVERS

ANDROGÜÜNI PARIISI HOOAEG "Odeoni" teatrisaal oli igal õhtul välja müüdud. Ja edu oli selline, et 1995. aastal lä­ heb Isabelle Huppert oma Orlandoga välis­ NAINE, turneela ja ka Ameerikasse. Nagu teada on "Orlando" Virginia Woolfi KEL OLI VAJA autobiograafiline romaan, kirjutatud aastal 1928, paarkümmend aastat enne enesetappu. ARMASTUST Selles ta mängib metapsühhoosiga. MARGUERITE DE VALOIS - Orlando on mees ja naine ühes isikus, KUNINGANNA MARGOT noor inglise lord ja seltskonnadaam, saadik Konstantinoopolis ja naiskirjanik. Ta läbib neli sajandit ja vahetab magades sugu. Näidendina lavastas selle Bob Wilson, "KUNINGANNA MARGOT" ("La reineMargot"). kes on Prantsusmaal paremini tuntud ja kõr­ Režissöör Patrice Chereau, stsenaristid Dnnicle gemalt hinnatud kui Ameerikas. Esimene Thompson ja Patrice Chereau, operaator Philippe versioon jõudis publiku ette aastal 1989 Ber­ Rousselot, kunstnikud Richard Peduzzi ja Oliver Radot, monteerijad Francois Gedigier ja Helene liini Schaubühne'1. Seal kohtas Bob Wilson Viard, helilooja Goran Bregovic, kostüümid: Moi- prantslannat Isabelle Huppert'i, ja Jean dele Bickel, grimm ja eriefektid: Kuno Schlege- Michel Deprats'le tehti ülesandeks valmista­ milch, produtsent Claude Berri. Osades: Isabelle Adjani (Margot), Daniel Auteuil (Henri de Navar­ da tekst prantsuse teatrile. re), Jean-Hugues Anglade (Charles IX), Vincent Eelmise aasta mais esitati see iseäralik Perez (La Mole), Virna Lisi (Catherine de Medicis), Dominique Blanc (Henriette de Nevers), Pascal monoloog Lausanne'is ja toodi sealt üle Pa­ Greggory (Henri d'Anjou), Claudio Amendola riisi. Wilson arvab, et Orlandos ei saa midagi (Cocones), Jean-Claude Brialy (admiral de Co- ligny) jt. Värviline, 159 minutit. Prantsusmaa-Sak- tõlgendada: Orlando hääl on Virginia Woolfi samaa-Itaalia, 1993. hääl, ja seda peab respekteerima. Olulise emotsiooni annab siin lavastus, mitte tekst. Ja tekstis peamiselt sõnade helilisus ning lau- serütm. Huvitav oleks järele proovida, kui­ Ükski kunstiteos ei ole vist nii täiuslik, et das see eesti keeles välja kukuks! kellelgi ei jää enam midagi kritiseerida. Nii Juuksuri originaalse idee järgi tehti Isa­ öeldakse ka Patrice Chereau filmi "Kunin­ belle Huppert'ile kaheks jagatud soeng: üks ganna Margot" ("La reine Margot", 1993) pu­ külg lühike, teine pikk; üks mehele, teine hul paljude ja mitmekesiste kiidulaulude naisele. kõrval tigedaid sõnu: Chereau karjäär kuu­ Isabelle Huppert, kes on peamiselt tun­ luvat teatrile, ta ei tohiks oma energiat filmi­ tud filmitähena, näib ka tundvat end filmis misega raisata, sest seal olevat tema pildid paremini kui teatrilaval. Filmis lähevad näit­ liiga teatraalsed, dialoogid mitterahuldavad leja isiksus ja roll segi, üks sukeldub ja kaob jne. teise. Isabelle arvab, et film on nagu kirjan­ Mina kuulun kindlasti selle naiivse ja dus, mis võimaldab pidevat introspektsioo­ lihtsameelse publiku hulka, kes on tänulik ni. Teater sellevastu "piirab" palju rohkem; iga ilusa pildi, kasuliku informatsiooni või siin aga moodustab Wilsoni "Orlando" meel­ uue mõtte eest. Nii märkasin ma "Kuningan­ diva erandi. Näitlejanna tunneb, et tal pole na Margot'" loos vähem dialoogi lünki või üldse vaja kehastada mingit "osa", tal tarvit­ vägistamisstseeni kisa (milles muide näida­ seb ainult välja lasta ja esile tuua enda hinge takse viivuks Isabelle Adjani kõige intiimse­ intiimsuse erinevaid momente. maid kehaosi) kui selle ajajärgu meeleolusid, mis asetub taevani kiidetud renessanssi ja lõhnab vere, higi ning küüslaugu järele. Koik sünnib seal rafineeritud vormis ja imetlus­ väärse energiaga. Jääb mulje, et kõik tegela­ sed selles kirjus ühiskonnas olid omamoodi geeniused: lossiehitajad, pankurid, õuenar­ rid, nõiakunstnikud, armukesed, mürgitajad, kättemaksjad... 59 Kirju aeg ja kirju film, vändatud Ale­ Filmis on Henri II juba surnud ja lugu al­ xandre Dumas' samanimelise romaani järgi. gab Navarra kuninga Henri ja Margot' sund­ Kauras Isabelle Adjani on Marguerite de abieluga. Protestandid ja katoliiklased Valois, keda vennad nimetavad Margofks ja kaklevad omavahel ja Catherine loodab rahu kellest on saanud kõige populaarsem print- teha sellega, et annab oma tütre protestandi-

"Kuninganna Margot", 1993. Režissöör Patrice Chereau. Marguerite de Valois (Isabelle Adjani) filmis ja omaaegsel maalil.

sess Prantsuse ajaloos. Ema Catherine de le, kellest küll hiljem saab katoliiklik Henri Medicis, keda Virna Lisi oskab suurepäraselt IV. Aga juba paar päeva pärast laulatust kehastada, äratas kõige rohkem tähelepanu leiab aset nn Saint-Barthelemy veresaun. Vii­ ja tõi näitlejannale 46. Cannes'i festivali mased uurimused püüavad seletada, et see auhinna. metsik tapmine ei olnud valitsejate plaanis Catherine ongi kõige silmapaistvam kuju ette nähtud, vähemalt mitte selles ulatuses, selles filmis, nagu ka oma kuningannaame- aga kui rahvas läheb marru, siis ei saa teda tis. On raske ette kujutada, kuidas see armu­ ju enam pidama. Igasugu valeprohvetid ja nud naine, kes sünnitas Henri II-le kümme šarlatanid, kes liikusid maal ringi, olid ini­ last ja kandis pärast abikaasa õnnetut surma mesed üles ässitanud. Pealegi jättis Navarra elu lõpuni leinarüüd, suutis välja kannatada, meeste riietus ängistava mulje: nad kandsid et tema mehe süda kuulus teisele ja et see tei­ kõik musta, sest lein Navarra kuninganna ne oli Diane de Poitiers, küll kakskümmend surma puhul ei olnud veel lõppenud. Need aastat vanem kui Henri, kuid sportlik ja ilus, võõrad sünged mehed tegid pariislased ra­ ja kindlasti veel teiste heade omadustega. hutuks... Ja nõnda tagus ja tappis igaüks sel

Režissöör Patrice Chereau ja näitlejanna Virna Ltsi (Catherine de Mädicis) filmi "Kuninganna Margot" võtetel.

60 metsikul ööl nii kuidas juhtus, nii et katoliik­ Meelde jäi neist jõhkratest stseenidest, lasi notiti veel rohkem maha kui protestante, mida olin juba näinud gravüüridel, ilge sur- ja ohvrite seas oli rohkesti kaupmehi, välis­ makell, mis tähistas tapmise algust. Kuidas maa üliõpilasi, juhuslikke reisijaid ja ka tüli­ on võimalik, et sel puudub täiesti kellaheli? kaid naabreid, kellest võis nüüd kerge See kõlab nagu mingi raske metalleseme vaevaga lahti saada... kolksumine vastu kirstukaant...

"Kuninganna Margot". Navarra Henri (Daniel Auteuil) ja Margot (Isabelle Adjani). Ja siis need ühishauad väljaspool linna­ müüre! Üks vankritäis laipu heidetakse tei­ sele peale. Kehad on puhtad ja valged. KARIN HALLAS (Imelik, et kõik veri on maha pestud. Kas need siis lasti kraani alt läbi või loputati Sei- ne'i jões?) Käed-jalad langevad segamini li- PETER EISENM ANI hahunnikusse. Nagu valatakse kalu sadamas KOMPUUTER- ühest pütist teise. Ka need on heledad ja va­ juvad pehmelt üksteise õtsa. EKSPRESSIONISM: Kõiges selles on nagu midagi söödavat, MAX REINHARDTI ja vist sellepärast just midagi, mis ajab süda­ me pahaks. Laip ei ole enam inimene, aga on MAJA BERLIINIS siiski inimene ka. Aga see on juba metafüüsi­ line probleem. Tänapäeval algab arhitektuur millest ta­ Ajastu perspektiivis ei tähendanud laipa­ hes: pilvede vaatlemisest, tekstoloogilisest dega žongleerimine midagi erakordset. Mar­ uurimusest, arvutiga mängimisest, pliiatsi got oli juba 7-aastase lapsena pidanud närimisest, viroloogilisest analüüsist, tühju­ vaatama, kuidas poodud Ambroise'i lossi sest või kaosest. "Alustada võib kas või va­ puude küljes kõikusid. Muide, Margot' isik­ naema nooruspildist," on öelnud eesti sus on arvatavasti palju keerukam, kui arhitekt Andres Alver. Dumas' romaanis ja Chereau filmis silma Kui tegemist on ameerika arhitekti Peter paistab. Teda peetakse nümfomaaniks, sest Eisenmaniga - praegusaja arhitektuuri suuri­ tal oli palju armukesi. Oli ta seda tõesti roh­ ma show-man'iga, siis algab arhitektuur urba­ kem, kui kõik need kõrged daamid, kellega nistlikest väljakaevamistest, Derrida filosoo­ õukonna ballidel enda ja pealtvaatajate lõ­ fiast, Boole'i matemaatilisest võrest, DNA- struktuurist, skaleerimisest (sõnast seale - buks "armastust tehti"? mõõtkava, skaala), ühesõnaga - kõigest, mil­ Margot' armulugude taga peitub võib­ lest saab arendada piisavalt keerulise struk- olla ka suuremaid ambitsioone. Kuhu võis tuuri-idee. naine 16. sajandil üksi oma vaevaga välja Peter Eisenmani möödunud aastal Berlii­ jõuda? On teada, et Margot tundis huvi ni südamesse projekteeritud Max-Reinhardt- muusika vastu, tegeles luulega ja hindas kõi­ Haus'i idee põhineb Möbiuse lehel. Eestlaste ki kõrgeid kunste, mis renessansiajal lokka­ jaoks on Möbiuse leht kõigepealt muidugi ma lõid. Aga võib-olla oleks ta soovinud ka Enn Vetemaa romaani pealkiri, tegelikult aga poliitikas kaasa mängida. Võib-olla otsis ta saksa matemaatiku ja astronoomi August Ferdinand Möbiuse kirjeldatud pind, mis te­ ka armastust, tõelist armastust, millest iga kib ristkülikukujulise riba pööramisel 180 naine unistab ja mida Machiavelli jüngrite kraadi võrra ning tema otste kokkuviimisel. seltskonnas tavaliselt ei ole. Eisenman pani Möbiuse lehe arvutisse, hak­ kas seda keerama ja väänama, kuni sellest Peter Eisenman - ameerika arhitektuuri suurim show-man.

62 53;Шf

Max Reinhardti maja idee tuli Eisenmanil Möbiuse lehe keeruta­ misest. P. Eisenmam Max-Reinhardt-Haus: kõrghoone teatrisaalidega esimesel ja kolmekümne neljandal korrusel.

Järg lk 96

63 "Teise pilgu läbi" (Prantsuse, 1992). Režissöör Bruno Rolland. Seitsmeteistkümneminutine debüütfilm Armaud' ja Mathildea armastusest 40 aasta jooksul.

JULIA SILLART

NELIKÜMMEND AASTAT OBERHAUSENI FESTIVALI

Oberhausen on väike saksa linn Ruhri tööstus­ Oberhauseni festivali ajalugu on olnud tormili­ piirkonnas, kus sepistä ti Esimest maailmasõda ning ne, see on tulvil müüte, legende ja skandaale, hiilge­ kus valitsevad raud ja kivisüsi. Puhas ja korras linn, perioodid on vaheldunud vaiksemate aegadega, siin ei ole erilisi vaatamisväärsusi ning linn oleks vahel on kostnud ähvardusi, et järgmisel aastal fes­ võinudki jääda maailmale tundmatuks nagu tuhan­ tivali enam ei ole... Ometigi on tänaseks festival ded umbes samasugused provintsilinnad. Kuid ne­ toimunud nelikümmend aastat, hoolimata rahalis­ likümmend aastat tagasi tuli kellelgi pähe õnnelik test raskustest, ning alati on festival oma loomingu­ mõte korraldada siin rahvusvaheline lühifilmide lise impulsiga meelitanud kohale lühifilmide festival. Kohalikud tööstusmagnaadid ja linnavõi­ loojaid kogu maailmast. See ei ole kaugeltki kerge, mud toetasid seda algatust raha ja ruumidega ning kui pidada silmas, et ka "suur" film elab praegu üle said vastutasuks huvitava kultuuritraditsiooni ja kriisi ja vaevleb mitmesuguste raskuste käes. ülemaailmse kuulsuse. Filmimaa gia on üldtuntud: liikumist jäädvusta­ des näitab vendade Lumiere'ide leiutis meile tardu­ Käesoleval aastal (21.-27. aprillini) oli lühifilmi­ nud liikumatuid kujutisi ning pakub ka materjali de festivalil juubel - see toimus neljakümnendat unistusteks ja tunnetevooks, mis seguneb meie elu­ korda. Juubelit ei tähistatud väliseažiotaaži,eufoo- ga ja tungib meie mällu, ise aegadekestel muutudes. ria ja pidulike tseremooniate õhkkonnas, seda tehti Kuid köidab ka meelelahutuse teine külg: uus, tera­ tagasihoidlikult ja asjalikult. Ja ometi on see maail­ vam ja sisurikkam pilk, uus tõde ja uus elu. Kino­ ma kõige vanem ja suurem filmi väikevormide fes­ saali pimeduses jätavad meisse oma jälje kujundid, tival! Kuid aeg on abstraktne mõiste ja aastapäev on sõnad, muusika ja pilgud, nad elavad meis edasi ka midagi tinglikku, aga siiski oli "väikefilmil" sobiv pärast seda, kui saalis on süttinud tuled. Kuigi need juhus veel kord äratada enda vastu huvi, tuletada kujundid, need sõnad ja see muusika lähtuvad meelde neid väga tuntud loojaid, kes on endale reaalsest elust, ei ole neil reaalsusega m Ue midagi nime teinud Oberhausenis, ja avaldada lugupida­ ühist; nad on pigem tugevate inimeste tundmused mist festivali ajaloole, mille areng on olnud paral­ ja tunded, mida antakse edasi teistele inimestele. leelne maailma filmikunsti ajalooga. Kujutatul on võim, mida ei ole reaalsusel, võim, 64 mida võiks ehk võrrelda kirjasõna või muusika või­ Haanstra 1950. aastate tüüpilise tööstusfilmiga muga... "Klaas". See on inglise 1950. aastate keskpaiga "vaba Koik need sõnad käivad küll rohkem "suure" filmi" esindaja Lindsay Anderson kurttummade filmikunsti kohta, heade täispikkade mängufilmide looga "Neljapäeva lapsed". See on iraanlase Fa- kohta, ütlete teie. Aga mis siis on lühifilm? Jämedalt rough Farrochzadi film "Maja on must" pidalitõbis- öeldes on see ajatäide televisioonis seebiooperite, test, kes elavad koos kolooniana ja püüavad elada uudiste ja spordisaadete vahel. nii nagu kõik teisedki inimesed - pööramata tähele­ Kuid lühifilm ei ole taandunud ningpüüab igati panu oma rasketele puuetele -, ja kus diktoritekst äratada üldsuse tähelepanu. Ta on tegelikkuse pee­ põimub tekstiga vanast testamendist. See on nüüd­ gel, uute ideede hüppelaud, noorte režissööride seks juba olematu riigi NSV Liidu filmid -seal teh­ proovikivi, paljud aga jäävad talle truuks oma kar­ tud teosed kujunesid mõnikord sündmuseks -, jääri lõpuni. armeenlase Artavazd Pelechiani "Meie", oivaline Oberhauseni ekraan on pulbitsev magma, mil­ näide montaažfilmist, milles sümbolid ja metafoo­ les sulatatakse uusi ideid ja uusi suundi ning tehni­ rid ei ole eesmärgiks omaette, vaid viitavad filmi lisi uuendusi. Seal ilmuvad päevavalgele teisele tasapinnale, suurte üldistuste tasapinnale; "teemandid", millest hiljem lihvitakse "briljandid". meilgi tuntud moskvalase Juri Noršteini tore ani- Mõistagi ei ole kõik pakutav kuld, kuid suure sõe­ mafilm "Muinasjuttude muinasjutt"; minu arvates lumise tulemusena mõni terake kulda siiski saadak­ pretensioonikas ja igav Aleksandr Sokurovi film se. Meil oli võimalus näha neid "terakesi", mis olid neljakümne aasta kestel välja sõelutud. Et tegemist oli juubelifestivaliga, siis andis fes­ tivali juhtkond valikukomisjonide endistele juhti­ dele või liikmetele võimaluse koostada programm nendest filmidest, mis olid tulnud auhinnalistele kohtadele nende ajal või lihtsalt olid äratanud tähe­ lepanu. Nii koostati retrospektiivne programm 107 filmist, mis tegi välja 70 protsenti kõigist kunagi esile tõstetud filmidest. See programm oli väga hu­ vitav ja säras nimede plejaadina, nendesamade "kullaterakestena", mis olid Oberhausenis erineva­ tel aastatel välja sulatatud ja mille loojad on nüüd kogu maailmas tuntud filmirežissöörid. See oli kanadalane Norman McLaren, animafil- mi uuendaja, kes esimesena lülitas näitleja anima f il­ mi kartoonimaailma ja väljus esimesena animafilmi Oberhauseni festivali keskus peaaegu veerand temaatilistest raamidest, mille oli omal ajal kindlaks sajandit tagasi -1970. aastal. määranud Wait Disney ja mida peeti vankumatuks. Hiljem hakkas ta joonistama õtse negatiivfilmile ja "Õhtune ohver"; grusiinlanna Nana Džordžadze oli jällegi esimene. Festivali avamise au anti tema esimene perestroikahõnguline lugu "Teekond So- teosele "Naabrid". Jutustan lühidalt ümber selle potisse" (1980. aastal valminud mängufilm). Need sisu, kuigi olen veendunud, et filmi peab vaatama, on Istvän Szabõ, Miklõs Jancsõ, Vera Chytilovä, mitte ümber jutustama. Kaks naabrit elavad täiesti Roman Polanski, George I.ucasi filmid. Need on ühesugust elu absoluutselt sarnastes majades, mis sakslaste Jean-Marie Straubi, Werner Herzogi, Wim asuvad samasugustel väludel. Ja äkki hakkab kahe Wendersi filmid ja paljude, paljude teiste tööd. välu piiril kasvama imeilus lill ning naabrid lähevad Ma peatusin nii põhjalikult retrospektiivil selle­ vaidlema, kummale see lill kuulub. Vaidlus kasvab pärast, et too andis võimaluse jälgida lühifilmi pik­ konfliktiks ja see omakorda lepitamatuks vaenuks, ka ajalugu alates 1950. kuni 1980. aastateni. Sai mille tõttu nad hävitavad oma majad ja perekon­ selgeks ka see, et nüüd tuntuks saanud lavastajad nad, kurikuulus lill tallatakse puruks ja naabrid ise andsid juba oma debüütteostega märku tulevasest hukkuvad. Nende kenade majade asemel on nüüd loomingust, nad olid juba väljakujunenud filmitegi­ kaks kalmuküngast, kummalgi kasvab lill. Kas mit­ jad ning on edaspidigi käinud põhiliselt sedasama te sellest filmist ei saanud festival oma nime "Tee valitud teed. naabri juurde"? Igal festivalil on oma nägu. Vaadates aastate See on prantsuse uus laine, kus Claude Chabrol kaupa retrospektiivi, sai selgeks,et eksperimentaal- esineb Jacques Rivette'i stsenaristina; see on Fran­ filmile on kuulunud väga tähtis koht Oberhauseni cois Truffaut ja tema huvi teismeliste psüühika vas­ kinoekraanil. Võis näha mitmesuguseid eksperi­ tu; see on Jean-Luc Godard'i "Charlotte ja tema mente alates ekraaniaega puudutavatest, ühe või Jules", mis on tehtud Jean Cocteau idee järgi tema teise idee autoripoolsest interpretatsioonist ja stiili- Pariisi korteris, milles nii kaamera liikumine kui ka katsetustest lähtuvatest ning lõpetades heli ja muu­ dialoog on improviseeritud; seeon hollandlane Bert de tehniliste uuendustega kaasnevatega. Oberhausenis on väga noored režissöörid saanud 65 bin Hessmani teost "Poisi portree koeraga", mis oli tegelikult ehtvene dokumentaalfilm (paraku jäi režissöör pinnapealseks, süvenemata nähtuste alg­ põhjustesse). On igati normaalne, et säärastes töö­ des võib täheldada eksperimenteerimistahet. Sest ainult nii sünnib midagi uut. Halb on asi siis, kui eksperimendi pähe pakutakse välja ebaprofessio­ naalselt tehtud tööd, igavust, maneerlikkust, taht­ mist iga hinna eest tähelepanu äratada. Kahjuks leidus ka selliseid filme. Heade eksperimentaaltööde näiteks võiksid olla Belgia film "Gbanga-Tita" (režissöör Thierry Knauff; seitsmeminutise miniatuuri põhiideeks on kollektiivse mälu säilitamine) ja noore India režisööri Ruchir Joshi "Lood Kolkata planeedist" (India ja Suurbritannia ühistöö). Viimane on üles ehitatud vastandamisele. Läänes levinud arusaa­ "M. A. Numminen laulab Wütgenstäni" male Calcuttast kui "rõõmulinnast" seab režissöör (Soome, 1993). Režissöör Claes Olsson. Maineka lavastaja lühifilm kestab vaid kaks minutit; M. A. vastu veenva portree linnast kui lääneliku kultuuri Numminen esitab Ludwig Wittgensteini filosoo­ halvasti lehkavast osast, kus valitsevad oopium ja filist oopust "Tractatus logico-philosophicus". vägivald. Huvi pakkus ka Poola film "Liha" ja selles kasutatud originaalne võtejutustada tervest perioo­ dist Poola ajaloos... liha ja vorsti kaudu. Selgus, et võimaluse näidata oma filme, sageli on nad olnud liha ja vorst võivad inimesi ühte liita ja neid lahuta­ maailma eri lilmiõppeasutuste üliõpilased või lõpe­ da; neid võib lõikuda, jahvatada ja ümber teha nii­ tajad. Tänavu pakuti näiteks kahe Valgevene Kuns­ samuti nagu ajalugugi. Režissöör Piotr Szulkin tide Akadeemia üliõpilase filme ning Üleliidulise kasutab Bertolt Brechti teatrikreedot, sünteesides Riikliku Kinoinstituudi ameeriklasest tudengi Ro- seda filmikeelega - tulemuseks on huvitav, suure "Puhkcpaus" ("Georghe ja Mendel", Ungari, publitsistliku mõjujõuga satiir. Film pälvis festivali 1993). Režissöör Miklõs Jancsö. Ungari aava peaauhinna. filmiklassiku 15-minutises teoses jälgitakse kahte Teiseks festivali suunaks oli huvilühimängu fil­ vana meest Juuti Mendel Friedmanni ja mustlast mide vastu. See on kahtlemata põnev ja perspektiiv­ Georghe Covacit, kes viimastena esindavad ne žanr, millel tundub olevat eriline tähendus Transilvaanias Märamaroses nüüdseks hävitatud televisiooni ja videofilmide ajastul. Konkursile esi­ mustlas- ja juudi kultuuri. tatud 58 tööst olid 34 mängufilmid Neist 12 jäid mulle meelde, umbes sama palju oleks võinud vaa­ tamata jätta, nelja neist võis nimetada eksperimen­ taalseteks. Inglise komöödia "Koik merel" rääkis inimes­ test, kes usuvad endeid ja maagiat; režissöör paigu­ tas kogu tegevuse tohutu suurele voodile, mis ujub keset merd. Ka see oli üliõpilastoa, režissööriks Anna Negri Royal College of Art'ist. Viisteist minutit kestev Jaapani "Kümmesekun- dit hiljem" (režissöör Hideo Nakazawa) kujutab nüüdisaegset muinasjuttu inimese igipõlisest soo­ vist maitsta "keelatud vilja" (seda sümboliseerib õun), milleks sedapuhku on progress ja tahe teada ette oma saatust. Film lähtus jaapani teatri tradit­ sioonidest, selles oli vaatajale adresseeritud filosoo­ filine alltekst, läkitus, milles kõik näis mitmetähenduslik. Idee realiseerimiseks kasutati uusimat tehnikat, mis võimaldab ühte kaadrisse liita kuni 105 kujutist. Meelde jäid Šveitsi "Bel Canto" (režissöör Fran­ cois Bovy) ja Ameerika Ühendriikide "Kalapüük isa jaoks" (režissöör Perry Lin). Neis oli tunda režissöö- ri fantaasiat ja tõsist soovi mõtestada inimsuhteid. Hästi esinesid soomlased. "Karavan" (režissöör Perttu Leppä) sai Protestantliku Filmikeskuse žürii .*'

auhinna "režissööri es tee tilise kompetentsuse eest ja ka oskuse eest anda eskiis inimsuhete tegelikust haprusest, mis võib äkki leida kindlust ja tuge teise inimese ootamatust žestist". Teine film "Kili-Kali- Break-In" (režissöör Esa Illi) pälvis tähelepanu peaosalise Antti Reini hea mänguga - toosama näit­ leja, kes debüteeris kuulsa rootslase Jan Troelli fil­ mis "Il Capitano", mis 1992 sai Berliini festivalil "Hõbekaru". Hulga auhindu, sh rahvusvahelise žürii ühe peaauhindadest pälvis Gruusia film "Ei, mu sõber" (režissöör Georgi Mgladze) sealsetest troostitutest oludest ja noore põlvkonna saatusest, kes on mine­ tanud moraalsed väärtused ja pettunud tänapäeva elus. Tundub, et nii poliitiline olukord kui ka tõik, et peategelane hukkus Abhaasia sõjas pärast filmi­ võtete lõppemist, mängisid siin suuresti kaasa. "Horror Vacui" (Holland, 1993). Režissöör Boris Vähe oli festivalil "puhtaid" dokumentaalfilme. Paval Conen. Kahekümne ühe minutine eks- Väga iseloomulik on žanrite ühtesulamine, mida verimentaalfilm näitab lõputus pimeduses asuvat omal ajal peeti täiesti mõeldamatuks. Nüüd näida­ kummalist maailma, mille rituaaliderohke eluga takse tihti mängufilmi tegelasi dokumentaalses läheb üks noormees tutvuma. keskkonnas, neid filmitakse üheskoos inimestega juhuslikelt rahvahulkade kogunemistelt nagu näi­ Tänavusel Oberhauseni festivalil oli vähe ani- teks filmis "Kili-Kali-Break-In"; dokumentaallugu- mafilme. Kas näitab see žanri kriisi või saadetakse sid tehakse aga mängufilmi reeglite järgi (Miklös need animafilmide festivalidele, ent aasta-aastalt Jancso teos "Georghe ja Mendel" räägib nüüd juba näeb selle žanri töid Oberhausenis järjest vähem. hääbuva mustlas-ja juudi kultuuri kahest esindajast Sellel aastal langes peaauhind "Käo sugulasele" ühes Ungari provintsikolkas, huvitav idee oli kah­ (režissöör Oksana Tšerkassova, Venemaa) "inimese, juks realiseeritud igavalt). Iseenesest ei ole kahe floora, fauna ja tehnoloogia harmoonia eest". Tege­ žanri liitumine mingi läbinisti uus võte, tahan liht­ likult on see aga film samaanist, puude, loomade ja salt vaid veel kord rõhutada, kuivõrd habras on lindude "saladuse" tundjast, kes püüab oma teadmi­ üldse neid teineteisest eraldav piir. Dokumentaal­ si edasi anda väikesele poisile, et säilitada oma rah­ film muutub aga järjest rohkem ikkagi televisiooni va kultuuri. Tehniliselt oli film teostatud autori prioriteediks. enda visandite järgi, mis kujutasid samaani tantsi­ Parimateks tõsielufilmideks tunnistas rahvus­ mas rituaalset tantsu ja läbi viimas müsteeriume. vaheline žürii "Satya: palve vaenlase jaoks" (režis­ Prantsuse "Tableau d'Amour" (režissöör söör Ellen Bruno, Ameerika Ühendriigid) ja "Mure Beriou) on stiililt täielik vastand eelmisele. Värvilise musta kulla pärast" (režissöör Sinisa Dragin, Ru­ arvutianimatsiooni abil, kasutades taime-ja looma- meenia). Mõlemad filmid on tehtud traditsioonili­ kujutisi, räägitakse igavesest teemast - armastusest selt. "Satya: palve vaenlase jaoks" räägib Tiibeti ja lastest. Tervikuna tundus film eelkõige pidupäe­ nunnade võitlusest Hiina vallutajate vastu naiseliku vana silmadele. südamlikku sega, üle pingutamata, väga taktitunde­ Festivali kuue programmi hulgas oli Jugoslaa­ lise suhtumisega oma tegelastesse. Tavapärane in­ via filmide retrospektiiv pealkirja all "Reekviem Ju­ tervjuu vaheldus metafooridega ningsümboliteabil goslaaviale". Programmi olid võetud kõik endise jõuti üldistuseni. Teise filmi teemaks oli riigi loo- Jugoslaavia vabariikide auhinnatud filmid (kon­ dusrikkuste vastandamine selle elanike vaesusele, kursiprogrammis esinesid mõned neist vabariiki­ inimeste soovist ellu jääda, omandades kas või väi­ dest iseseisvalt). 1970. aastatel peeti Belgradi ja Novi kene osa nendest rikkustest. Sadi stuudiote dokumentaalfilme väga tugevateks Nimetamata ei saa jätta tundelist ja delikaatset ningZagreb paistis silma animafilmidega - peaaegu filmi "Illusioonid" (režissöör Kornelius Matuzevi- iga film sai auhinna. Alates 1980. aastatest halvenes cius, Leedu), mis mõtiskleb inimese üksildusest, majanduslik olukord, puhkesid etnilised konfliktid üheeaka inimese soovist säilitada kõigest hoolimata ja, nagu säärastes oludes ikka, kellelgi polnud enam oma intellektuaalne identiteet. Samasugune oli ka kultuuriga asja. Jugoslaavia filmikunst hakkas alla film "Üks ameeriklane Tangeris" (28-aastase maro­ käima. Nüüdseks on paljud stuudiod üle kolinud kolase Mohamed Vlad-Mohandi debüüt, Prantsus­ Sofiasse, Budapesti või Bukaresti, kus endised Ju­ maa ja Maroko ühistöö). Mõlema filmi goslaavia režissöörid püüavad filme edasi teha. peategelaseks on kirjanik: esimeses 82-aastane juut Huvi Jugoslaavia programmi vastu oli festivalil ja teises 70-aastane ameeriklane. Mõlemad elavad tohutu, filmide demonstreerimise ajaks täitus saal üksildasena ja otsekui võõras keskkonnas, püüdes pilgeni ning pärast iga läbivaatust puhkes diskus­ jääda iseendaks. sioon, mis võttis poliitilise värvingu. Õhkkond

67 vestluskaaslane võttis lihtsameelselt kõike tõe pähe, teine naeratas irooniliselt, kolmas jäi ükskõikseks, kuid kõik avaldasid oma mõtteid tänase olukorra üle ja selle kohta, kuidas praegusest kriisist välja pääseda, millist teed pidi edasi minna ja kuidas teha lõpp verevalamisele. Igasuguse tendentslikkuse täielik puudumine ning inimlik suhtumine kõiki­ desse nähtustesse ja erinevatesse tegelastesse, kes filmis osalesid, teeb režissöörile au. Saksa filmid olid koondatud omaette program­ mi, nagu tavaliselt tehakse kõikidel festivalidel: pe­ remehed tutvustavad külalisi oma teostega eraldi. Näidati väga head filmi "Sügislilled" (režissöör Ma- rija-Lene Rettig), mis räägib nelja eaka naise elust Pariisis, mille foonil jookseb punase niidina läbi jutustus ühest, juba surnud naisest, režissööri va­ "Nosferatu" (Bulgaaria, 1993). Režissöör Ani naemast. Lavastaja ütleb lõpetuseks: "Pariis on lotova. Seitsmetastkümneminutine debüütfilm minu jaoks nagu vana naine haua äärel." Teine ki- kujutab üht armukadeduse lugu kinofuajees nolugu "Akt Ingast Franzile" (režissöör Hartmut rohkete allusioonidega saksa ekspressionismile. Jahn) kujutas väga kurba ja julma filmi, mis näitas

•

"776. kilomeeter" (Valgevene, 1993). Režissöör Oleg Gontšarjonok. Andrei Platonovi jutustuse naturalistlikult vanaduse tragöödiat (režissööri tä­ järgi valminud 21-minutine lühimängufilm helepanu keskendus kahe eaka inimese seksuaal­ räägib väikesest poisist, kes tunneb puudust elule). Kolmas film, "Tema pea on kiilas - ta on vanemate armastuse järele ning võrdleb end rassist, gay ja fašist" (režissöör Jürgen Brüning), lehmaga, kelle vasika poisi joodikust isa maha püüdis olla sama skandaalne nagu omaaegne kuu­ müüs. lus "Eriti väärtuslik" (režissöör Hellmuth Costard) 1968. aastast. Film homoseksuaalide elust oli teosta­ muutus eriti palavaks seetõttu, et kohal olid serbla­ tud väga professionaalselt, kuid vaadata polnud sed, horvaadid ja bosnialased (Bosnia filmi näidati teda kuigi meeldiv. isegi hoolimata sellest, et see ei olnud õigeaegselt Tänavu kohtas Oberhausenis jaapanlasi sama festivali programmi lülitatud). Lõpetuseks näidati palju kui sakslasi. Kaugete "naabrite" selline arvu­ Oberhauseni kunagise võitja, režissöör ZelimirŽil- kas kohalolek seletub jaapani retrospektiiviga, mis niku viimast tööd "Tito serblaste seas teisel katsel". koosnes 98 filmist. Muide, festivali avamisel näidati Režissöör riietas noore Titoga sarnaneva näitleja Jaapani tummfilmi, milles naistapöör (klaverimän­ nüüdseks juba eksisteerimise lõpetanud riigi endise gija) mängis väga entusiastlikult ja energiliselt ük­ presidendi kindralimundrisse ja sõitis temaga ringi sinda kõigi näitlejate eest, muutes loo otsekui mööda Belgradi. Aeg-ajalt nad peatusid, "Tito" tuli helifilmiks. Jaapani lühifilmide hämmastavalt kõr­ limusiinist välja ja vestles "oma" kodanikega. Mõni ge tase ja tavatus on võitnud neile Euroopas suure 68 populaarsuse. Oberhausenist kujunes Jaapani lühi­ vik, kuid juba joonistub selgelt välja tehnilise prog­ filmide sillapea juba 1950. aastatel ja selleks jäi ta ka ressi tee. Ma arvan, et digitaalne kujutis ja arvuti kuuekümnendatel, kui Yoji Kuri sai mitu auhinda toovad kaasa tohutuid muutusi filmis, televisioonis oma animafilmide eest. Tema järel tulid Kohei Ando ja videos ning see avaldab paratamatult mõju ka ja Toshi Matsumoto; nüüd viibisid tollased auhin­ festivali tulevikule. Kuid väär oleks arvata,et ainult nasaajad festivalil oma uute töödega. filmikunsti suured tehnilised saavutused määravad Märkisin, et Oberhauseni festivalil pööratakse ära festivali saatuse. On väärtusi, mis elavad igaves­ suurt tähelepanu kõikvõimalikele tehnilisteleuuen- ti ja klassikaline film leiab alati tee meie ekraanile, dustele. Üks õhtu pühendati CD-ROM kompakt- kui vaid tema kunstiline tase on hea. Aga meie plaatideleja üritust nimetati "Peter Gabrieli reaalne festival pöörab tähelepanu ka loovale otsingule, ja irreaalne maailm". Need uued kompaktplaadid ei muutumistele ja uutele tehnilistele tendentsidele." samane varasemate audioplaatidega, nad säilita­ Venekeelsest käsikirjast tõlkinud vad arvuti abil ühtviisi hästi nii heli, kujutist kui ka JÜRI OJAMAA maagiat. Nendega saab teha imet: kanda ühe filmi tegelased näiteks üle teise filmi keskkonda. Mõistagi huvitab lugejat, kas Oberhausenis oli ka Eesti filme. Ei, ei olnud. Isegi retrospektiivis ei olnud ühtegi meie filmi. Ma ei tea, kas Eesti filme on seal üldse kunagi näidatud, kuid eesti filmikunsti tunti ja selle kohta päriti sageli. Sel aastal alustas festival tööd uue juhtkonnaga. Peaaegu täielikult on välja vahetatud festivali kor­ ralduskomisjoni koosseis. Uued inimesed tähenda­ vad uusi ambitsioone, uusi ideid, uusi kavatsusi... Kas nad jätkavad neid festivali viljakaid traditsioo­ ne, mis määrasid ära tema koha minevikus ja pole vähem olulised tulevikuski, näitab aeg. Ilmselt peab nõustuma festivali uue direktori, targa ja energilise Angela Haardtiga: "Filmikunsti nüüdisseis tundub olevat väga huvitav: on sündi­ "Kuidas Wilkie Inglismaa avastas" (Inglise, mas midagi uut, midagi väga elujõulist, milles ka­ 1993). Režii Pier Wilkie. Viieteistkümneminu- jastuvad meie tänase elu konfliktid. Me ei oska tine film räägib ühest mehest paljude meeste ja täpselt ette öelda, kuhu viib meid filmikunsti tule­ naiste hulgas, kes vallutasid vaenuliku maa, toomata seejuures ohvriks põlisasukaid.

рЦР7 Щ

мам!» У 1

!

il •к

ЩЩ^Щ^^^ ^^Шш*^ \ ШШШ1ШШШШШШ1^ШШ1 69 NÄITLEJA JA TEMA ROLL

"...MIS SIIS - TARTUFISTUGE!" ANU LAMBI DORINE MOLIERFI "TARTUFFE'IS"

Ta 8 ju а Anu Lamp - Dorine Molitre'i "Tartuffe'is", , u ^J °" ^Plaanil - märkama- Noorsooteater, 1993. tult askeldav, peategelaste säravale intriigile vaid nüanssi lisav, aeg-ajalt oma lühidate ja vaimukate repliikidega tegevusele veel üht keerdu peale keerav. Sest lõpuks on Anu Lambi Dorine ju üksnes toatüdruk ning pea­ mine intriig keerleb "Tartuffe'us" ikkagi vah­ va valevaga ning temasse kõrvuni kiindu­ nud majaperemehe ümber. 70 NÄITLEJA JA TEMA ROLL

Ometi on hoopis teisiti. Kuidas ja kui­ see sõltub juba iga vaataja rikutuse astmest. võrd erinevalt (positiivsest negatiivseni) Ro­ Lavastus või vahest täpsemini öeldes - rollid man Baskini "Tartuffe'i" lavastusse ka suh­ püsivad meeldiva mittermidagiütlevuse pee­ tutud on, ikka jääb kõlama too üldine tead­ nel piirjoonel, lastes tolle teenijanna-pereme- mine: aga missugune roll on Anu Lambil! he suhte taga ometi midagi olemuslikumat Tema Dorine tuleb ja jääb - lavale, meel­ aimata. de, teatrilukkugi, kui kõlavalt öelda. Juba Ent vahe ja kaine mõistus on vaid üks rolli välisilme on meeldesööbiv - pisut küü- pool tolle elutarga Dorine'i (lava)elust. Tei­ russelgne, longusõlgne ja kohmakalt plastili­ selt poolt kandub sellesse teenijarolli midagi ne lavaolemine. Too pidev askeldus: lauahõ­ beda ja veiniklaaside poleerimine, siit-sealt salvrätiku või laudlina kohendamine... Selles kõiges on omajagu vajalikku ja rollist tulene­ vat (sest mida muud üks teenijatüdruk siis tegema peaks!), samas aga midagi otsekohe äratuntavalt teatraalset oma tarvilikkuses ja igapäevases banaalsuses ometi mittevajalik­ ku, pidevalt nii iseennast kui teisi laval viibi­ jaid silmanurgast jälgivat ja hindavat. Siit ehk ka too sarmikas naeratus, mis Dorine'i peaaegu pidevalt saadab - tema jaoks pole ükski hädaoht liiga suur, et selle ees käed rippu või nina norgu lasta. Tema on vist ainuke, kellest otsekohe aimad, et see tüdruk küll Tartuffe'il end haneks tõmmata ei lase, tema küll kurjategija diktaadile ei allu. Temas on uskumatut mängumõnu nii rollis eneses kui ka näitlejatöös. Ta otsekui peab iga hetk tegutsema, midagi korda saat­ ma, seda häbematult lagunevat maja koos hoidma. Tõsi küll, eks teenijatüdrukuna oleks Dorine ikka paras nuhtlus majas! Tal on iga asja kohta oma arvamus, mida ta het­ kekski varjata ei püüa. Ta võib nipsakalt kuu peale saata nii peremehe enda kui tolle auväärse emakese. Seisusereeglid Dorine'i ei kohuta, sest tema maailmapildis neid reeg­ leid pole. Ta on vabana sündinud ja vabaks ta ka jääb. Ehkki, jah, ega too Dorine'i igasu­ gusest austusest vaba suhe majaperemees Orgoniga pole vist sugugi laest võetud, eks nende vahel ikka midagi on/oli... Mis just, J hoopis mänglevamat, säravalt isikupärast. "Tartuffe" (lavastaja R. Baskin). Tartuffe - Midagi, mis, olnurt ja mängitu VSt otseselt ko­ Marko Matvere, DorineL - Anu Lamp. peerimata, liidab eneses Anu Lambi viimaste aastate erinevate näitlejatööde säravamad- Ent seegi teatraalsus on vaid osa rollist. tunnuslikumad hetked. Midagi äratuntavalt Siit aimub veel üks plaan, mis, tõsi küll, Mo­ teatraalset Mati Undi "Rahvasõbra tapmise" liereast kõneldes ehk pähegi ei tuleks, kui konferansjeest: mustas valgete käänistega lii­ poleks mälestust Mati Undi ühest stiili­ buvas kleidis Dorine'i veetlevast promenee- puhtaimast lavastusest, Witkiewiczi "Väike­ rimisest tagalava poodiumil aimub tollase sest häärberist". Sealses Emas oli nii palju frakki kätketud saladusliku daami liikumis- müstikaga segatud psühholoogiat, vaevu­ jooniste teravust, repliikide õtse publikule märgatavaid lendlemisi unelmate ja tõsielu adresseerimist. vahel, mingi imeline tasakaal tavareaalsuse ja Tõepoolest, ehk olekski õige tunnistada, irreaalsuse vahel... Suitsiidiussist puretud et hetkiti Anu Lambi Dorine konfereerib, naine, ühtaegu nii loov ja puhas, samas sees­ asetades kogu ülejäänud lavastuse otsekui miselt rikutud, sellesse maailma sobimatu... sulgudesse, etendades julgesti teatrit teatris. Eks omamoodi sobimatu või Orgoni maailma Ta asetub saalis viibijaga ühele pulgale, sele­ mittekuuluv ole ju ka Dorine. Ehk seepärast tab ja tutvustab stseene, naerab ühtaegu te­ paistab temastki vahetevahel mingit seleta­ gelastega ja tegelaste üle. Samas sukeldub matut nukrust, õrnust, haavatavust. Ta kelgib Dorine tuntava naudinguga uuesti teatri- ja läheb lauldes läbi elu, võib aga samas keset mängu, tusatseb lauanurgas, vaikib Orgoni kõige kiiremat tegevust hetkeks seisatada, sõnavalingu peale raevu ajava järjekindluse­ "ära kaduda", vaikida. ga, jälgib pahaselt mossis armunute tobedat Ehk on siitsamast aimatavad ka parallee­ lahkumineku farssi... lid möödunud hooaja avatööga - Rožewiczi Ja on kogu aeg olemas! Leiab enesele "Valge abielu" Emaga. Muserdatud ja piina­ ikka koha, tõmbab tähelepanu. Ka siis, kui tud, samuti psühholoogia ja teatraalsuse pii­ terve tegelaskond lavale kokku koguneb, et ril balansseeriva näitlejatööga. Aga seesugu­ ühes rivis piineldes politseimeistrile maja seid paralleele, hetki, mil sarnane tähendus, võtmed ulatada, on just Anu Lambi Dorine mil kõrvu jääb sama intonatsioon, võib välja see, kes totra seismise elegantse käeliigutuse­ kiskuda vististi iga näitleja igast lavatööst. ga naljaks pöörab ja sihtpunkti jõudva võt­ Kui hästi otsida, siis ikka leiab! mekimbu tarmukalt rivi algusesse tagasi Oluline tundub siinkohal hoopis muu: lennutab. too kummaline ja arvatavasti paljudele teat- 72 NÄITLEJA JA TEMA ROLL

raalidelegi ootamatu muutus Anu Lambi näitlejateel, pöördeline saavutus Moliere'i värsskomöödia ekstsentrilises ja elegantses teenijarollis. On ju miskipärast nii, et Anu Lambist mõteldes meenuvad kõigepealt tema varased tüdrukud "Viktoriast" ja "Va­ nast majast". Nii "õiged", tublid, targad, elu­ võitlustest ikka puhtana välja astuvad neiud. Seejuures pole eelnevas mingit irooniat, ehkki see tagantjärele peaaegu nii mõjub. Aeg oli teine, teater oli teine, teemad olid tei­ sed, piirid olid teised. Nood tüdrukud olid psühholoogiliselt tõepärases võtmes kirjuta­ tud ja mängitud, ent kas polnud tolleski tõe­ päras oma annus teatraalsust? Seegi polnud ju ikka too päris tõde, mitte niisama tõeline kui elu ise. Polnud lihtsalt naturalistlik, elu räpasust täiesti tõsiselt kujutav "portree". Ikka mingi ilus, helge, nostalgiline või, vas­ tupidi, tulevikku ihalev noot oli juures! Siis tuli hulk vahepealseid rolle: "psühholoogili­ si" naisi, pisut nihestatud naisi, piinlevaid naisi. Aga miski polnud viimasel ajal nagu enam õige, ikka lipsas kuhugi mõni võlts in­ tonatsioon, midagi väliselt ja ebaveenvalt teatraalset, midagi, mis ei lubanud mõjule "Tartuffe". Mariane - Anne Reemann, Dorine - pääseda ei psühholoogilisel motiveeritusel Anu Lamp. ega puhtal teatraalsel mängulustil. Nii jätsid- H. Rospu fotod ki mitmed Anu Lambi paari viimase hooaja jooksul mängitud rollid õhku küsimuse: kuhu ja kuidas edasi? Ses mõttes kujunes tajal ikka napiks. Sest ta ei saa aru, milleks ja Dorine tõeliseks avastuseks: nii loomulik ja mille nimel. Kas lihtsalt selleks, et oleks lõ­ loominguline, lihtne ja saladuslik, iga part­ bus? Või selleks, et mõtlema panna? neriga isemoodi suhet pidav, samas kogu Anu Lambiga on tollel õhtul igatahes lõ­ mängu otsekui kõrvalt jälgiv-hindav. Comme- bus, sest temaga käib kaasas "ootamatuse dia dell'arte'likuh lustiv ja samas iga repliigi­ efekt". Ja ta paneb ehk pisut mõtlema kah. ga ennast (ja teisi) üha täpsemini avav. Aga kuidas see kõik lavastuse üldilmega ühildub? Seda ei tea. Ent lõpuks jääb ikkagi kummitama kum­ KADI HERKÜL maline küsimus, millele pole tabavat vastust andnud seni vist ükski arvustus: mis selle "Tartuffe'i" või "Tartuffoga" siis ikkagi lahti on? Kui nii vaadata, siis on laval ju terve ga­ lerii vaimukaid näitlejatöid, ka omavahelised suhted ei näi puuduvat, ja ikkagi on "mingi liiv vahel". "Ei usu!" röögataks saalist Stanis- lavski. Ja paraku tuleks õige paljudel hetke­ del temaga nõustuda. Iga põnev roll näib sedakorda ajavat otsekui oma rida, iga näit­ leja pigistab viimast talle juba tuttava või enim olemusliku kandi pealt. Mängitakse justkui täie piletiraha eest, aga lusti jääb vaa- 73 ANNELI KONT

RAHVAMUUSIKA VÕIMALIKKUSEST EESTIS

EEsr/ museonтштт

V f >>,

est/ kar&tt'mSng'i/o ffififÕLf 7Z &• v. L .Ntjjuia k/ä, ff"'"'

74 Rahvamuusika? vaid lühidalt oma seisukohta, millest käes­ See sõnaühend pani hetkel ilmselt paljud olevas kirjutises lähtun - eesti rahvamuusika lugejad mõttes kergelt õlgu kehitama. Ometi on siin elanud ajaloolise põhirahva kasutu­ on ta siinsamas meie igapäevases elus mär­ ses käibinud muusika (sellisena viimase kamatult olemas, kellelegi oluline ja teisele maailmasõjani). Praegusel ajal kasutataval mitte, mõnele täiesti olematu. samal mõistel on teisenenud sisu, nimetaksin Koik oleneb vist sellest, millises vormis seda tänapäeva rahvamuusikaks. me seda endale teadvustame - kas on piisa­ valt rahvalik laulupidude muusika või ainult Mis sunnib nüüdsel ajal kogu mitmekesi­ setu leelpkoor, kas see on sünnipäevade-pul- se muusikapakkumise ja valjuhäälse ülerek- made "Õllepruulija" või "Mustjala madal". laamimise taustal veel rahvamuusikat tähele Ega tõepoolest ole reaalne nõuda, et eesti panema? Kas see on nostalgiline igatsus va­ ranvas Kõiki kultuurinähtusi, kahjuks ka nade heade aegade järele, muusikalise iden­ oma rahvakultuuri, teadlikult vastu võtma titeedi otsimine või protest massikultuuri hakkaks, aga ükskõikne asjatundmatus isegi vastu? inimeste seas, kes muusika alal palka saa­ Esimene võimalus seletab suhteliselt vad, on silmapaistev küll (näiteks kui eesti laialt levinud külakapellide harrastust. Va­ toote reklaamimuusika on hoopis soome pä­ nem põlvkond mäletab veel rahvamuusikat ritolu). autentses situatsioonis noorusaegadel küla- Ei taha siinjuures hakata pikemalt juurd­ simmanitel ja teistel pidudel. Samalaadsete lema mõiste "rahvamuusika" tähenduse üle, pidude korraldamine on nagu kauge idüllili­ see vääriks omaette artiklit ja kõigile vastu­ se aja taasloomine. Sealt on üle võetud ka võetavat seletust vaevalt et sünniks. Selgitan tolleaegsed poplood, mida nüüd enesest-

Hiiu kandle mängija "Kandli Aadu" (Aadu Wolberg) Lääne-Nigulast; pildistamise hetkel 72 aastat vana.

Legendaarne Torupilli Juss (Johannes Maaker) Emmastest. Fotod TMM-i arhiivist, ülesvõtted pärinevad 1920. aastatest. mõistetavalt mängitakse kui "vana" rahva­ mängimise oskused on veel omandanud ot- muusikat. sesefteel oma vanematelt lapsepõlves, nii­ Muusikalise identiteedi küsimus tõusis öelda autentsel teel. Nende tegevust ei päevakorrale alles pärast viimast sõda, sest saagi alati nimetada rahvamuusika harrasta­ rahvakultuuri iseeneslik taastootmine oli la­ miseks, nad on väga olulise sisulise ja sot­ kanud (katkestatud), seda oli võimalik amet­ siaalse kultuuriinfo kandjad. Kahjuks jääb likult harrastada vaid "nõukogude rahvaste nende väärtus avalikel üritustel löõgivõime- sõpruse võrdses" vormis. Oma juurte otsimi­ lisemate varju. ne viis seekord palju sügavamale - regilaulu- Rohkem huvi pakuvad nad rahva­ kultuuri. Sisuliselt oli see kindlasti ka rah­ kultuuri uurijatele, kes ise oleks vuslik protest, mida toetas samal ajal üle teine, suhteliselt elitaarne rahvamuusikaga maailma levinud hipi- ja folgiliikumise vägi­ tegelejate ring. Osa nendest on kogunenud vallatu vastupanu idee. Oma kulminatsiooni folkloorirühmadesse, et omandatut läbi saavutas see alles laulva revolutsiooni aega­ proovida (näiteks Tartus "Hellero", Tallinnas del, kui kogu lauluväljakutäie rahvast Alo "Leegajus"). Ka nemad saavad oma oskused Mattiiseni muusika kaudu regilaulus oma ta­ ja kogemused õtse algallikatest, kas siis eks­ het väljendas. peditsioonidel kogudes või arhiivide baasil. Elektrilisele massikultuurile alternatiivse Nende tegevuse eesmärgiks ei ole alati ava­ muusika harrastmine põhineb samuti lik esinemine ja propageerimine, vaid see on omaaegsel folgiliikumisel. On huvitav mär­ rohkem eluviis - harrastus ja töö üheaegselt. kida, et läänemaailmast alguse saanud iden­ Seepärast võib ka selle ringi inimeste tegevus titeedi otsimise voolud (kantri ja iiri muusika paljudele tavainimestele jääda üsna kaugeks, harrastus) on toonud võrseid ka emakeelses­ sest nähtus, mida harrastatakse, ei ole enam se kultuuri. Heaks näiteks on "Kukerpillide" ilma seletusteta arusaadav, esitamise kvali- käekäik - alustanud on nad "eesti kantri" teetki on tihti taotluslikult mitteprofessio­ bändina, teinud läbi ilusa tee ajaloolise eesti naalne. rahvamuusika juurde ja on praegu selles Rahvamuusikat kasutavate inimeste tei­ valdkonnas vaieldamatult tuntuim nimi lähi­ ne ring on enamasti muusikaga üidse lähe­ mas kultuuriareaalis. malt (ka ameti poolest) seotud ja rahva­ muusika on neile enesestmõistetavalt üks liik muusikat. Neile ei ole ehk nii tähtis õige Rahvamuusika harrastajate hulk on Ees­ autentne lähenemine, vaid isiklik loov suh­ tis niisiis olemas. Igal kolmandal aastal toi­ tumine muusikasse, oma esteetilise maitse mub Eestis rahvusvaheline folkloorifestival eelistamine ja erinevate muusikaliste koge­ "Baltika". Rahvusvahelisteks kujunenud fes­ muste ühtesulatamine. Siit võib leida oma­ tivalidel - Viru Säru, Valga Torupillipäevad, näolisi üksikmängijaid ja ansambleid. Tavali­ Tartu Lõõtsapäevad, Viljandi Folbnusic Festi­ selt on esituse kvaliteet üsna kõrge val ja paljudel paikkondlikel pidustustel esi­ Järgmine, kõige arvukam ring on inime­ nevad rahvamuusikud. Igal aastal kogune­ sed, kes harrastavad rahvamuusikat. vad Pärnusse rahvamuusikaorkestrite män- Sageli on see nende ainus võimalus muusi­ fijad, üle ühe aasta toimuvad rahvamuusi- kaga tegelda. On ju üldisemalt levinud arva­ ute võistumängimised. Suurem osa nendel mus, et rahvamuusika on suhteliselt primi­ üritustel osalejatest kuulub Eesti Rahvatant­ tiivne ja sellega peaks hakkama saama iga­ su ja -muusika Seltsi. Teise, Eesti Folkloori- üks, kes asja käsile viitsib võtta. Kuigi ka siin seltsi, kuuluvad peamiselt autentsemat on väga häid esinejaid, on üldine tase kesine suunda harrastavaa lauljad ja mängijad. ja ka sisulisel küljel ei ole suuremat tähtsust. Enam kui aasta tagasi alustas tegevust Noor­ Olulisem on osalemise rõõm ja suhtlemine te Moosekantide Selts. Kultuuri- ja Haridus­ kollektiivis. ministeeriumi juures tegutseb Rahvakultuuri Ning lõpuks, sel aastal lõpetas Eestis esi­ Arenduskeskus. Need on põhilised organi­ mene lend diplomeeritud rahva­ satsioonid, mis hõlmavad harrastajaid! Li­ muusikuid, kelle teoreetiline kui ka saks veel sõltumatud mängijad ja ansamblid, praktiline ettevalmistus peaks olema kõrgta­ kes end sõnaga "rahvamuusika" siduda ei semel. taha, kuid mis on ometi nende muusika ja te- evuse taustal aimatav. Üritusi on palju, Tänapäevase rahvamuusika-harrastuse ja f uid kuulajaskond on peale asjaosaliste endi ka massikultuurile alternatiivse muusika te­ tihti üsna juhuslik. Igal esitajal tundub ka gemise põhilised ühised tunnused on akusti­ oma kuulajaskond olevat. lise' musitseerimise eelistamine ja isiklik konkreetne osalemine muusika tegemisel. Olen üritanud leida erinevate motivat­ Musitseerimine (kogu kultuuris osalemine) sioonide ja tunnustega harrastajate hulgas on ju ajalooliselt olnud iga ühiskonnaliikme ühiseid jooni ning tõmmanud oma äranäge­ õigus, isegi kohustus. mise järgi piirid ühiste tunnustega rühmade Osaliselt on muutunud alusmaterjali pä­ ümber. ritolu - tänapäevane infomaailm on palju Kõige esimene oleks see vähene ja seda mitmekesisem ja geograafiliselt laiaulatusli­ austusväärseni rühm inimesi, kes laulmise ja kum. Erinevad maitse-eelistused on palju su- 76 veräänsemad kui ajal, mil kogukonna suhtu­ mine oli ühtlasem. Minu arvates ei maksaks hukka mõista MARK RAIS, autentses kontekstis mitte kasutusel olnud IRINA SVENSSON instrumente, mänguvõtteid ja tänapäevast tehnikat, näiteks võib ju elektrikitarrilgi väga stiilipuhtalt mängida labajalavalssi. Omal ajal on rahvamuusika olnud ainu­ "GROUPE ke üldlevinud muusikaliik. Sellisesse staatu­ sesse ta vaevalt kunagi enam jõuab (see DE MUSIQUES oleks juba regressioon). Vastupidi, tal tuleb praeguses, juba hääbumisele määratud si­ VIV ANTES tuatsioonis tõestada oma eluõigust "kuuma­ de" ja end lärmakalt pealesuruvate muusika­ DE LYON" stiilide kõrval. Kas õnnestub see ainult oma endisaegsele, ürgsele jõule toetudes? Tänapäeval on rahvamuusika funktsioon ja kasutamine peaaegu täielikult teisenenud, lisandunud on palju uut. Olulisemaks kui ri­ tuaalne tähendus.on tõusnud meelelahutus­ lik osatähtsus. Ühes sellega on muusika Tänavune on arvutimuusikale juubeliaasta muutunud iseseisvaks väärtuseks. Koos est­ - nelikümmend aastat tagasi valmis raadile tõstmisega on püütud seda mõne uue muusikaajaloo esimene arvutimuusikateos, lisaväärtusega õigustada, kaks põhilist ima­ IannisXenakise "Metastasis". Seoses got on tõsi-valulik koorilaul ja lõbus naljalu­ sellega on Arvutimuusika j a gu. Minu arvates põhineb selline teguviis Muusikainformaatika Assotsiatsioonil taas usul, et rahvamuusika ise on liialt primi­ plaanis terve rida üritusi, millest üks on tiivne. raadiosaadete tsükkel "Dialoogid Praeguses muusikamaailmas on kaks hu­ arvutimuusikast" Eesti Raadios. vitavat tendentsi, mille vilju oma kodusel Saadet juhivad autorid ning eesmärk on muusikaareenil oleks lähitulevikus huvitav tutvustada reakuulajale selle valdkonna jälgida. Maailma muusikaturu valdavas suu­ põhilisi saavutusi Sarja põhjal on meil nas, popmuusikas, on 90-ndatel aastatel tek­ kavas kirjutada raamat, kinud iseseisva osana etnopop, maailma millest alljärgnevalt pakume katkendit rahvaste otsene popmuusika voi lääneliku ka eesti lugejale. massimuusika "supp", kuhu on lisatud etnili­ si eksootilisi maitseaineid. Eestis seda suun­ da oma rahvuslikul baasil veel palju ei harrastata (ehk ainult "Pantokraator'j. Dialoog nr 4. Ja teiseks. On tekkinud rahvamuusika "Groupe de Musiques Vivantes de Lyon" professionaalide kontserdi- ja leviturg, mis pakub popkultuurile ja tõsisele muusikale Irina Svensson (IS): Möödunud korral peatusi­ konkurentsi. Eestis leiab rahvamuusik tööd me sellel, et Prantsusmaal on arvu timuusika midagi esialgu küll ainult tantsumuusika valdkon­ enamat kui kunst. Selle loojad püstitavad endale ka nas. Iseseisvumiseni kontserdimuusikana on teistsuguseid eesmärke. veelpikk tee. Mark Rais (MR): Tõepoolest, see on traditsioon, Tahan uskuda, et kõige tuleva kõrval on mille algus ulatub XVIII sajandi valgustusajastusse. endiselt ruumi eestlase oma hingeliselt lähe­ Rameau kirjutas siis oma harmooniaõpetuse, Ber­ dasele muusikale ja et oma võimalus jääb nii lioz sajand hiljem traktaadi orkestratsioonist jne. kodusele valsikeerutusele kui ka maailma ta­ semel professionaalsele tippbändile. Ning praegu võib pidada just Prantsusmaad üheks muusikateaduse ja muusikalise valgustustöö kesk­ punktiks maailmas. Seal seostatakse arvutimuusi­ kat ka konventsionaalse instrumentaalmuusika ANNELI KONT on Sibeliuse Akadeemia magistrandtraditsiooniga . rahvamuusika osakonnas ning ViljandiKultuurikolledži IS: IRCAM (Institut de Recherche et Coordination rahvaluule ja folkloori kateedri õppejõud. Acoustique/Musique), mille 1976. aastal asutas Pierre Boulez, kes seejärel oli umbes viisteist aastat selle asutuse asendamatu juht, uurib tõepoolest nii tra­ ditsioonilisi muusikainstrumente, kontserdisaalide akustikat, muusikalist psühhoakustikat, tegeleb hääle ja muusikainstrumentide kõla sünteesiga ning otsib igasugusele elektroakustilisele aparatuurile muusikalist kasutust. Pariisis ilmub ka maailma kõi­ ge mahukam arvutikunstide valdkonna teatmik 77 IDEA (International Directory of Electronic Arts). Mis kogude Liidus. Loomulikult ei saa laps päris aru, see kõik muud on kui valgustustraditsioon. mida ta joonistab. See võib olla täiesti abstraktne MR: Mitte ainult Pariisis, vaid ka paljudes teis­ kujund, aga kui ta hiljem kuuleb kontserdil Bachi tes Prantsusmaa linnades - Grenobleas, Lille'is, fuugat, tunneb ta selle ära ja seostab;oonisega. Talle Marseille'is, Toulouseas, Rei msis jne-leidub suure­ on muusika ühtne ja ei sõltu päritolust ega kasvatu­ mal või vähemal määral pedagoogilise suunitluse­ sest. ga muusikuteühendusi. Tuleb ette sedagi, et mõnes IS: Me kaldume kõrvale teemast - Lyoni muu­ linnakeses, mida meie peame igas mõttes provint­ sikutest. Niisiis sündis Lyonis muusikute rühmitus, siks, näiteks Auchisasutatakse rahvusvahelise täht­ mis esialgu soovis saada oma kodulinnas omamoo­ susega arvutimuusikaorganisatsioon. Maailmatun- di muusikaakadeemiaks. tusega LIMCA asub just seal. Selles mõttes pole ka MR: Ühenduse üks liidreid Bernard Fort Lyon mingi erand, sealgi on selletaoline rühmitus. (s 1954) tervitab mikroinformaatikat, konkreetse IS: See on 1976. aastal loodud "Groupe de muusika aparatuuri arendamist, muusikataju uuri­ Musiques Vivantes de Lyon", mille eesmärgid olid musi, tõenäosuste loogikat ja kodustuudiote loo­ algselt just nimelt pedagoogilised. Asutajad - väga mist. Tema arvates on see omamoodi vastand ava­ noored heliloojad - seadsid endale eeskujuks oma likule kontserdile, mille sünnitas möödunud sa­ muusikaarvuti UPIC (Unite Polyagogie Informatique jand. Tema seisukoht on, et arvutimuusikat peaks de CEMAMu) leiutanud Xenakise, kelle saavutusi kuulama individuaalselt või äärmisel juhul väikese peeti sel ajal sensatsiooniliseks. seltskonnaga. MR: Selgus, et komponeerida saab ka noodikir­ IS: Aga kui on tegemist lastega, peaivad "elavad ja tundmata, lihtsalt joonistades. See avas eriti õpe­ muusikud" vajalikuks kontakti ka teiste kunstidega tajatele täiesti uue perspektiivi. - koreograafiaga, teatriga, kirjandusega, kujutava IS: Miks just neile? kunstiga. Nende huvisfääri jääb religioon ja loodus, MR: Lapsed kasvavad alati ühe muusikakeele ühesõnaga kõik, millest laps võiks nende arvates mõju all, neid tavatsetakse nimetada euroopa, aasia teadlik olla. või aafrika stiiliks. Neis kõlalt erinevates muusika- MR: Ja siin on nende fantaasia arvuti kasutami­ keeltes on helide matemaatilised suhted sarnased; sel ammendamatu... akustika seadused kehtivad ühtmoodi kõigile heli­ IS: Võtame näiteks Forti süidi "Alice ehk piltide dele. Nii tulebki välja, et näiteks Indias või Bali karp". Siin eristab laps täpselt mere kohinat, öö saarel sündinud laps, kes on tuttav üksnes oma küla sahinaid või koidu kujutamist muusikas. Teos on traditsioonilise muusikaga, ei tee sellisel arvutil joo­ loodud samanimelisele etendusele ning laserplaa­ nistades enam vahet nende erinevate nn stiilide dil, millel kõlab selle salvestus, loeb näitleja muusi­ vahel. UPIC-ul muusikat joonistades võib ta mõista ka taustal lugu, nii et lastel on kohe selge, millal ka Bachi fuugasid ja neid isegi jäljendada. kangelanna avab karbi rohelisest, sinisest, punasest, IS: Aga kuidas on võimalik joonistada Bachi kollasest või mõnest muust küljest. fuugasid? MR: Fortil on ka tõsisemaid teoseid, näiteks MR: Igat akustilist fenomeni saab kujutada joo­ "William Byrdi hauasammas" klavessiinile ja heli­ nisena ja iga joonist võib kõlama panna. Muuseas, lindile. Teatud mõttes on ka see õppematerjal. Heli­ ka mina alustasin samamoodi, sest ANS oli ainus looja püüab siin Byrdi laadis kirjutatud instru­ sellisel põhimõttel funktsioneeriv süntesaator Nõu- mentaalmuusikat vastandada sellesama muusika

Prantsuse arvutimuusika rühmituse Groupe de Musiques Vivantes de Lyon juhtivaid heli­ loojaid: Bernard Fort (s 1954) Xavier Garcia (s 1959) mutatsioonidele, mis on saavutatud arvuti ja heli- arengu rõhutamist: keelte kõige algsemad funkt­ lindiga manipuleerides. Nõnda õpivad lapsed sioonid peavad ülevat äasandit luues ühtima. Nii tundma nii suure inglise helilooja muusikat kui ka tekkivad kujundid peavad olema võimalikult abst­ tänapäevast helitehnikat. raktsed. Sellele võib lisada helikeele lihtsuse taotlu­ Kompositsiooni "Aeglane päev" lõi Fort Yves se, mis saavutatakse MIDI-instrumentide sünkro­ Tanguy samanimelise abstraktse maali järgi ning niseeritud tööga, kasutatava aparatuuri ühtse kont­ see on peaaegu interaktiivne teos. Helilooja soovib, rolliga. et muusika kõlamise ajal oleks see pilt kuulajate ees Lisada tuleks veel, et Lyoni muusikud, kes alus­ ekraanil. Seega järgib Fort kunstide sünteesi põhi­ tasid Xenakise jäljendamisega, on sellest punktist mõtet päris hoolikalt. edasi arenenud omanäolisuse suunas. Peale selle IS: Kuid Xavier Garcia (s 1959), samuti rühmi­ korraldavad nad igal kevadel, õppeaasta lõpul, tuse üks liidritest, ei ole nii konkreetne, ehkki ka nüüdismuusika festivali, kuhu tuleb esinema in­ temal on suurem osa teoseid mõeldud õppemater­ terpreete ka väljastpoolt Prantsusmaad. jaliks. Kommentaaris oma kompositsioonile "Fan­ IS: Vaevalt on mõtet üritada rääkida kõigest, tastiline kujund" kirjutab ta järgmist: "Akustiline mis toimub Lyonis, ja püüda peatuda "Groupe de kujund (salvestatud heli) on miraaž... mitmetahulis- Musiques Vivantes de Lyon'i" kõigi liikmete loo­ temärkideja tähenduste kandja... Helidepüüdmine mingul. Seda enam, et nende loomingut salvesta­ ongi vabadus." Vaevalt see väga ilus pala on mõel­ takse praegu laserplaatidele, nendest kirjutatakse dud lastele midagi tõestama. Maailmas ei ole kõik raamatuid. Lõpetuseks tahaksin veel kord rõhuta­ nii sirgjooneline. da, et see rühmitus on tüüpiline prantsuse arvuti­ MR: Aga siiski, tema "Apokalüpsis" ei kujuta muusika heliloojate ühendus. endast midagi muud kui Johannese ilmutusraama­ Toimetuselt: käesolev dialoog tu kommentaari koolilastele, tõsi küll, väga efektse­ on avaldatud lühendatud kujul. te muusikaliste piltidena. Ja kaheteistkümneosaline süit "Kitsas laevataglas", võimas hümn loodusele, ookeanile ja armastusele, on samuti õppetund, ehk­ ki suuresti kirjanduslik, sest see teos on loodud luuletaja Saint-John Perse'i (1887-1975) poeemi jar­ s'- IS: Üldiselt on "Groupe de Musique Vivantesde Lyon'i" muusikute loomingus esiplaanil muusika süntees teatriga, ühtsuse idee. Nende arvates tuleb pedagoogikas liita mäng, looming ja interpretat­ sioon. Seda kõike läbib üks põhiline arenguliin, mil­ le intensiivsus ja toimumise kiirus peab olema võimalikult muutumatu. See kehtib nii traditsiooni­ liste pillide kui ka helilindi kasutamise puhul. Võib­ olla on see põhimõte pärit prantsuse teatrist? MR: Midagi sellesarnast võib öelda ka meetodi­ te kohta, millega rühmitus kasutab tänapäevast MIDI - Musical Instruments Digital Interface - elektroakustilist heliaparatuuri. Esikohal on inter­ digitaalsete muusikainstrumentide omavaheliseks ühendamiseks kasutatav universaalne koodkeel, aktiivsus, erinevate kunstikeelte võimalikult aktiiv­ milleabil on võimalikka erinevate tööpõhimõtetega ne vastastikune mõju. Teiseks võib esile tuua digitaalsed pillid ühtsesse süsteemi liita.

Marc Lauras Jacques Lejeune (s 1940)

79 ARIANE MNOUCHKINE'I JA REVOLUTSIOO­ NILISE TEATRI KOLM AASTA­ KÜMMET PÄIKESE ÜMBER

Tänavu kolmekümneseks saanud "Päikese- teater" (Theatre du Soleil) on eesotsas Aria­ ne Mnouchkine'iga maailma kuulsaim prantsuse näitetrupp; ka Aasias, kus teater pole kunagi esinenud, kuid kust on nii sageli ammutatud inspiratsiooni Mnouchkine seadis oma teatriga kahtluse alla 19. sajandist pärit meetodid ning leiu­ tas uued, jõulised, elulähedusest pakatavad vormid. Teatrit on tunnustanud kogu maail­ ma publik ja kriitikud, sest selle töö tugineb mängulise teatri alustele; universaalsele ja igavesele - millelegi, mis seostub inimsoo kestmisega.

KUNINGANNA ARIANE On selge, et nimes Täikeseteater", mille Ariane Mnouchkine oma trupile andis, on päike tema ise. Sellel naisel jätkub kiirgust ja mehelikku energiat. Just see ajabki paljud mehed ummikusse: kuidas saab naisel olla Ariane Mnouchkine. nii loomulik autoriteet, luulelend ja loo-

"Päikesäeatri" kodu Cartoucherie (Vincennes'i padrunitehas) Pariisi äärelinnas. 80 meand? Kuidas ta saavutab selle, et kõik keerleb tema ümber - kõik püüdlevad ta soo­ Lavastus kreeka tsüklist, Aischylose "Eumc- just ja soosingut, tundes samal ajal hirmu ta niidid", 1990-1993. Stseen lavastusest. raevu ees? Ta lihtsalt on niisugune, juba sün­ nist saati. Mingit biograafi ta endale igatahes värvata ei kavatse - tagasihoidlikkusest, tem­ peramendist, ajapuudusest. Teame, et ta on sündinud Boulogne-sur- Seine'is 1939. aastal (vt TMK nr 9, 1985); pe­ res oli veel kaks nooremat õde. Isa Alexandre Mnouchkine oli kuulus vene päritolu filmi­ produtsent, ema June HannenTcuulsa inglise näitleja Nicholas Hanneni tütar. Vaimustunud juba lapsepõlves filmi­ kunstist (isa võtab tütre kaasa võtteplatsile), teeb Ariane Mnouchkine läbi eelkursuse Sor- bonne'is, millele järgneb psühholoogiaalane loengusari Inglismaal Oxfordis, kus tulevane lavastaja astub esimesed sammud teatriteel. Kui Ariane on Pariisi tagasi pöördunud, asutavad Sorbonne'i tudengid Pariisi üliõpi­ laste teatriühingu (ATEP). Ariane'i esimeseks lavastajatööks saab Henry Bauchau "Tšingis- khaan" - elav huvi Aasia vastu. Väike Ariane tahtis sinna reisida juba kuueaastaselt; kahe­ kümneselt lähebki terveks aastaks. Mällu sööbivad sealne värvimeel ja kostüümide lummus, mis tuleb ilmsiks hiljem Shakespea­ rea ja Euripidese meistriteoste lavavarianti- de kullas-karras ja siidis-sametis.

"PÄIKESETEATER" - LUGU IMEKSPANDAVAST EDUST - luuakse 1964 kooperatiivi kujul. Asuta­ jaliikmed on Myrrha ja Georges Donzenac, Martine Franck Gerard Hardy, Philippe Leo­ tard, Ariane Mnouchkine, Jean-Claude Penc- henat, Jean-Pierre Tailhade ja Francpise Tournafond. Tööd alustatakse Sevennides. Pärast Gorki "Väikekodanlasi" (1964- 1965) ja "Kapten Fracasse'i" (1965-1966) Theophile Gautier' samanimelise romaani aineil toob Ariane lavale Shakespeare'i "Su­ veöö unenäo" (1968); seejärel "Klounid" püüdis kui mitte just kasumit endale saada, (1969) Theatre Elysee-Montmartre'is. Tolle la- siis vähemalt ajalugu enda kaudu uueks vakompositsiooni tegelased lausa pakatavad luua - kirev imaginaarsus, üheaegne mäng ülekeevast loomingulisusest narrimaski taga, mitmel laval, mängureeglite vastandumine, kuhu koonduvad mitmed jõulised kired. liikumine, energia,lapselik poeesia vaimus­ Alates Arnold Wesken "Köögi" lavastu­ tavad ju iga publikut, ükskõik kas ta saab sest (1967) Cirque Medrano's ei jätnud ajakir­ tekstist aru voi mitte, kas teda paelub unis­ janikud ega teatriinimesedki enam vahele tuslik õnn või mitte. ühtki "Päikeseteatri" lavastust. Sellest ajast Siitpeale alustab Mnouchkine'i legend sai neid tundma ja hindama euroopa teatri maailmas ringkäiku. Mnouchkine valib teat­ isa, Milano Piccolo Teat ro direktor Paolo Gras- rimajaks lagunenud, »ammutamisele mine­ si. vad hooned. Loomulikult pole tal esialgu Lavakompositsiooni "1789" esietendus raha klassikalise teatrisaali üüriks, kuid tema toimuski 1. novembril 1970 Milano Palazzo debüüte tervitavate kütuste abiga võiks noor Lido's. Kõigil etendusõhtuil trampis publik teatritegelane ju mõne siiski leida. Ei, puhtast teatrivaimustusest lausa jalgu. Ja Mnouchkine ei soovi seda. Tema projekt on sealse publiku vastuvõtt ei kõikunud kahe üdini kuuekümnendate vili: "Päikeseteater" - haakumise vahel nagu Prantsusmaal: ühelt päike kui ilu, soojuse ja toidu andja. Projekt poolt nostalgia 1968. aasta maisündmuste jä­ on poliitiline, pahempoolne, pigem pahem- rele ning teisalt nägemus masside revolut­ poolitsev, taotleb sära, hiilgust ning vaataja- sioonist, mille käigus kodanlus omandas nii tegi osavõttu. Ideaalvariandis võiksid eten­ kasumi kui ka ajaloo. Mnouchkine'i lavastus dused toimuda tasuta. 1968. aasta maisünd- 81 Lavastus kolmeosalisest Shakespeare'i tsüklist, "Richard II", 1981-1984. muste ajal võib "Päikeseteatrit" kohata kõik­ Niisiis Vincennes'i padrunitehas. Trupp sugustel improviseeritud mänguplatsidel, on rõõmus, saades lõpuks pea kohale katuse telkides... pärast pikki rännuaastaid ilma kindla maja­ Aga ta. Enne oli tehtud proove tuuleiilidest läbi­ tud noortemajade süngete sambapeade all, CARTOUCHERIE'SSE kultuuriministeeriumilt oii asjata palutud Baltard'i paviljoni allesjättu Halles-de-Pa- jõudnud, jääb karussell hetkeks seisma. ris'sse , kus oli hiilanud Luca Ronconi "Rae­ Paik on õudustäratav, keskusest kaugel, tal­ vunud Orlando". vel jääkülm, tal ei ole midagi ühist teatriga ä Kes iganes juhtus nägema Cartoucherie's 1'italienne. Rida viltusi laternaid väravate Ko­ antud "1789" etendusi, ei või unustada ühes­ hal, jäätmaad, rööptahukakujulised ehitised - koos jagatud õnne. Kohal oli kamp noori, kes see ongi Vincennes'i padrunitehas (Cartouc- olid sündinud liiga hilja, et saada osa Jean herie de Vinccnnes). Vilan Theatre nationale populaire"isl, ning kes Augustis 1970 valib Ariane Mnouchkine ei tundnud end sisemiselt brechtilikuna (ol­ ühes lavakunstnik Guy-Claude Francpis'ga gugi et "Arturo Uid" mängiti veel toonagi välja kolm hoonet teatri jaoks. menukalt); ke: oli pidutuju; kes tahtsid joo­ "Saabus lalv; detsembrikuu on hukuta­ buda; keda võlus teatud muinasjutulisus - valt külm; ei köeta; katuse värvilised klaas- publik, kel polnud soovi minna bulvariteat- aknad on katki, seinad lagunenud, põ­ rit vaatama, sest seal näidatav sarnanes liiga randad rikutud; vihmaveetorud jooksevad. Koik asuvad krohvimistööde kallale. Seatak­ Turuhallid - paviljonid ja rajatised, mis varjasid se üles hiiglakõrged tellingud, et võõbata üle keskturgu Pariisi I linnajaos enne Rungis' turu seinad ja 19. sajandist pärit raudsisustus. avamist 1969. Napoleon III laskis tuntud arhitektil Laenatakse soojaõhupuhurid, kuid müra pä­ Victor Baltard'il 1851 sinna rajada märkimisväärse rast tuleb need etenduste alguses välja lülita­ metallansambli, mida hakati kutsuma arhitekti da." (Jean-Claude Penchenat' ja Richard nime järgi, kuid mis lammutati 1971-1972. Nüüd on Munot' "Ühe trupi elu", Encyclopedic Bordas' turuhallid lammutatud ning asendatud era- ja (1980) artiklist theatre.) ühiskondlike hoonetega. - M. A. 82 Pierre Sabbagh'i telesaatega, ega ka Comedie- "1793". 1975 on oodata järgmist rühmatöö- Frangaise'i. projekti "Kuldajastu", mille dekoratsiooni­ "1789" oli kõigi kohalviibijate jaoks deks olid Cartoucherie's mullast ja betoonist teater - ainus, toeline, lõpuks ometi taas lei­ hiiglaslikud orud-künkad; taevast asendasid tud, endastmõistetavalt jõuline. Taas Suur vaskplaatidelt peegelduvad elektrilambid. Prantsuse revolutsioon - seekord mängituna Igal õhtul ronis publik künkaist üles, järgne­ laadateatri võtmes korraga viiel lavaFkeset des näitlejaile orust orgu. Elust enesest lähtu­ publikut; ja täpselt seda ju pärast 1968. aasta vast "Kuldajastust" sai omamoodi seitsme­ maid alateadlikult oodatigi. Ariane Mnouch- kümnendate sümbol. kine tõi põlvkonnale, kel polnud teatrist suu­ 1979 katkestab Ariane Mnouchkine lava- remat lugu, vaimse, füüsilise ja tundelise kompositsioonid ning instseneerib Klaus ärkamise. Ta tõi tagasi teatri. Manni romaani Sellest võinuks saada piisavalt kaalukas pagas kogu eluks, kuid Ariane Mnouchki- ne iie oli see vaid ta ettevõtmiste algus. "MEFISTO", "Ariane Mnouchkine ühes "Päikeseteatri- mille tegevus toimub natside võimuhaa­ a" pole loonud mitte ainult siira hunnitu ramise ajal Saksamaal ning jutustab suure f unstiteose, vaid avanud ka tohutud pers­ näitleja karjäärist, kes on igapäevaste kartus­ pektiivid teatrikunsti väljendusvormide te mõjul müünud oma hinge. "Mefistoga" arengule." (Die Tat, Zürich, 29. juuni 1971.) minnakse Müncheni festivalile ja Avignoni, Isegi inglased tulevad kaasa: lavastust Lyoni, Lons-le-Saunier'sse, Rooma, Berliini. "1789" esitatakse Round Housefis täissaalile Saksamaal, kus romaan oli olnud kaua terve kuu kestel. Guardian'i, Sunday Times'i, keelatud, tuleb publik kaasa; osa pressist aga Financial Times'i ning Observe/i kriitikud on tõrgub. Tõepoolest, kuidas võetaks Prantsus­ saanud vapustava elamuse. maal vastu tükk, milles räägitakse Celi- "Publik lahkus saalist õnnelikuna ega läi­ ne'ist , kollaboratsionistidest, Petainist? Ent nudki Westminsteri paleed rüüstama, sest Gründgens, keda Klaus Mann oli romaanis revolutsioonitulisus oli maha jahutatud. Ent silmas pidanud, ei ole sakslaste jaoks ealeski siiski: isegi Inglismaal leidub tänini valluta­ lakanud olemast rahvuslik legend, nii nagu mist ootavaid Bastille'sid," võis lugeda Sun­ prantslastele Mounet-Sully või Depardieu. day Telegraph'ist. "Prantsuse teater ei tohiks endale lubada Pärast menukat lavastust "1789" teeb mängida niisugust näidendit tänaval, mis Ariane Mnouchkine ajaloolisele saagale järje viib Dachauni, kirjutas Münchener Merkür. "Tegemist on parabooliga universaalse prob­ leemi kohta," vastab Ariane. Kreeka tsükkel: Aischylose "Oresteia". Klytaim- Maal, kus teatrid on rõhuvalt institutsio- nestra - Jutana Carneiro da Cunha. naliseeritud, teeb prantsuse naislavastaja te­ gevusvabadus nad kadedaks. Ent Ariane Mnouchkine'i projektide eelarve jahutab mil­ legipärast nende indu...

EEPILINE, AKROBAATILINE, STILISEERITUD MÄNG "Kuldajastu" ja "Mefisto" vahel sukeldub Ariane Mnouchkine filmikunsti ning lavas­ tab omaenda stsenaariumi järgi "Moliere'i". Pöördemoment. Lõhenemine trupis. Jean- Claude Penchenat loob omaenda kompanii - Campagnole"i. Kuna film röövib kogu Ariane Mnouchkine'i aja ja energia, pakub ta Car-

Louis-Ferdinand Celine, kod-nim Destouches (1894 Courbevoie - 1961 Meudon) - prantsuse kirjanik. Saanud Esimeses maailmasõjas tõsiselt haavata, misjärel teda autasustati ordenilindiga ning ta vabastati sõjaväest, õppis arstiteadust ning tegeles meditsiinialase uurimistööga Aafrikas. Avaliku antisemitistinä ("Tühised tapatööks", 1937) ning süüdistatuna kollaboratsionismis, viibis paguluses Taanis, 1945-1951 Taanis vanglas. Võitis kuulsust romaaniga "Reis öö lõppu" (1932), millega revolutsioneeris romaani keelekasutust. Celine'i "tundmuslik stiil", osavalt väljendatud rabelais'lik raev teeb avalikuks ühiskonna valed, manades triviaalse ja sünge groteskiga esile dislokatsioonis maailmas elava inimese absurdsuse. - M. A.

83 "Päikeseteatri" näitlejad filmis "Moliere" (stsenaarium ja režii A. Mnouchkine), 1977. toucherie mõneks ajaks Penchenat'le tolle esi­ olid tuhanded hämmastunud, imetlust täis mese lavastuse, "David Copperfieldi" tarvis kalifornialased. ning annab osa talle eraldatud toetusest Phi­ "Võib-olla on väsitav jälgida näitlejaid lippe Caubere'ile, et too saaks Cartoucherie lä­ deklameerimas Shakespeare'! prantsuse kee­ histel asuvas Tempete"i saalis lavale tuua les, liiati kui ei saada keelest aru. Kuid väsi­ "Don Juani". nud olla ei tähenda veel igavust tunda. /—/ Ariane Mnouchkine'i näitlejad on kohus­ Olime erutatud, lausa värisesime, nii nagu tatud eepiliseks, puhuti akrobaatiliseks, olu­ võis väriseda esimest korda teatrisse minev liselt stiliseeritud mänguks, mis õpetab neile, laps ajal, mil kinosid veel polnud " (Los An­ kuidas täita ruumi, haarata teksti, improvi­ geles Times, 8. juuli 1984.) seerida, lennutada fantaasiat, läheneda pub­ Hiljem saab maailm teada hoopis vähem likule ja suhtuda temasse nagu eesõigus­ tuntud teemadestki kui Suur Prantsuse revo­ tatud jutukaaslasse, lähedasse sõpra. - Pigem lutsioon. Siitpeale kujuneb viljakas koostöö kasvatus kui õpetus. dramaturgi Helene Cixous'ga, kelle järgne­ Kui olevik ei anna ennast kätte või pole vas kahes näidendis seisab Shakespeare'i-ko- veel küps laval esitamiseks, pöördub Ariane femusele toetuv teater silm silma vastu taas suurte klassikute poole - Shakespeare aasaja maailma poliitiliste tragöödiatega. ("Richard II", "Kaheteistkümnes öö", "Henry 1985 valmib "Kambodža kuninga Norodom IV") ning Euripides ja Aischylos ("Iphigeneia Sihanouki kohutav, ent poolelijäänud lugu". Aulises", "Oresteia"). Lavastusi saadab jaapa­ 1988, intifada haripunktil täidab Jeruusa­ ni- ja indiapärastesse maskidesse grimeeri- lemma festivalil saalid pilgeni lavastus "In- tud koor. diaad ehk nende unelmate India", olgugi et No- ja kathakali-teatrist innustunud tsük­ Ariane Mnouchkine oli avalikult välja öel­ lit - "Richard II. Kaheteistkümnes öö. Henry nud oma arvamuse ülejäänud maailma hoia­ IV" (Shakespeare prantsuse keeles ja jaapani ku kohta Iisraeli suhtes. kostüümides!) - tulid Cartoucherie1sse vaata­ Mais 1994 pühitses "Päikeseteater" kol­ ma inglise koolinoored. Niisiis rühm vai­ mekümnendat sünnipäeva oma kaheküm­ mustunud kooliõpilasi nädalavahetusel nenda lavastusega: Helene Cixous' "Reetlik Pariisis. Ent sama fenomeni võis täheldada linn ehk Erinnüste tagasitulek", mis käsitleb Los Angeleseski 1984. aasta olümpiamängu­ AIDS-i nakatunud hemofiilikute, veelgi eba- de ajal, mil kolme näitemängu publikuks inimlikuma süsteemi ohvrite, kui seda on ol- 84 nud Olümpose jumalate oma, traagikat. Ala­ pealkiri "Erinnüste tagasitulek" tõendab, et tegemist pole mingi reality-shozv'ga, vaid uue leheküljega nii ainulaadse, nii Kadetsetava trupi ajaloos. Ja trupp on täpselt sama otsu­ sekindel kui tee algul.

"Monde'i" põhjal MARGUS ALVER

JEAN-CLAUDE PENCHENAT

MARGUS ALVER (sünd 1979) on Tallinna 44. Kesk­ kooli 10. klassi õpilane. Teinud ajakirjandusele kaastöid SEIKLUS alates 1987. aastast. Avaldanud kirjutisi ja tõlkeid (prantsuse ja inglise keelest) ajalehtedes "Meie Meel", "Päevaleht" ja "Eesti Ekspress". Kolmkümmend aastat! - "Päikeseteatrit"! Pidin ütlema: missugust naist! Ta on nii seik­ luste jagaja kui ka valitseja, kindel oma tege­ vuse õigsuses ning valmis alati kõrvale heitma mittesobivat. Ta on üle parasjagu va­ litsevast võimust, teadlik selle mööduvusest. Ta on vankumatu oma kindlal kursil, kuna tema enese kujutis ei tuhmu. Ta on eksaltee­ ritud ja seiklushimuline, samas üdini kahtlev ning enne iga esietendust rambipalavikus, ikka valmis teatris kaitsma oma poliitilisi veendumusi, edastades maailma peegeldusi, tegemata samas politikaanlikku teatrit. Ta on

Ariane Mnouchkine proovis.

85 ikka õpi- ja õpetushimuline. Ariane Mnouch- Ja kui palju entusiastlikke teatrihulle osa­ kine. lisi (loiuvõitu inimestel oligi raske püsima Loonud Pariisi üliõpilasteatrite teatri­ jääda!) oli selles loos, mille algusaegu kipu­ ühingu, oli ta esimeseks mureks värvata õp­ takse unustama! Tänagi tähendab see mõ­ pejõude, et üliõpilasteater oleks ka teatri­ ningaile meie hulgast (kuidas saaksingi alase ettevalmistuse koht. Käisime väsima­ teisiti väita!) kümmet-viitteist aastat koosole­ tult Cinematheque!is ja "Rahvaste teatri" festi­ mist. Ent kui palju aastaid truudust teatri valil saamaks aimu võõramaa teatri mude­ lapsekingade-aegadele!... leist. Ariane Mnouchkine õppis Jacques Le- Kui palju õppejõude, kes pühendavad coqi juures, et anda pärast meilegi edasi märgatava osa ajast teiste õpetamisele, on sealt saadut. Hiljem andis "Päikeseteatri" iga täna nonde toona alustanud näitlejate seas, (uus) lavastus võimaluse kogeda kõike seda, keda vaevalt tundma õppisime, pöördudes mida me ei teadnud ja mida pidime uuesti kunagisil õhtuil ajaloo saatjaskonrtana tagasi avastama, taasleiutama: uued klounid, uus Cartoucherie!sse, mis oli vähehaaval kaota­ commedia dell arte. See teater pani meid uuri­ nud oma metsikuse, et saada tõendiks: kõik ma tunnustatuimate eriteadlaste käest Suure see on kunagi olemas olnud! Prantsuse revolutsiooni ajalugu, ning lakka­ Ariane oskas teha kuulsaks loo, millesse matult improviseerima, leiutama, eite kuju­ meil tuli uskuda; utoopilise loo, milles meie tama... elasime, millesse meie ainsaina uskusime ning milles paljud elavad veelgi. Kui palju paiku sai pideva külmaga läbi joostud! Jacques Lecoq (s 1921) - prantsuse näitleja, lavastaja ja pedagoog. Osales ühes Georgio Strehleri Soufflot' tänavalt Arenes de Lutece"i; Mont- ja Paolo Grassiga Piccolo Teatre tegevuses. Lavastanud Luciano Berio oopereid; Eugene Arenes de Lutece (pr Lutetia 'areenid') - II sajandist Ionescot, Dario Fo'd. 1956 asutas teole Internationale pärit Prantsusmaa suurimaid amfiteatreid, ehe deMimeet deTheätre"\; alates 1968 Žccled'Architecture näide rooma kultuurist Gallias; Pariisis Paris-La Villette'i õppejõud. Uurinud klouni väljakaevatud, restaureeriti osaliselt 1917-1918. - fenomeni ning arendanud välja oma maskiga mängu tehnika. - Tlk. Tlk.

Mnouchkine (paremal ees) koos näitlejatega Cartoucherie's.

Milline improvisatsioonide maraton oli reuil värava alt noortemajja; Theatre Mouffe- "Kuldajastu" proovide aeg! Samas ka teatri- tard'ist Theatre Recamiet'sse; Pelleport'i täna­ ja elukool: hoida pidevalt silma peäl olevi­ valt Vercingetorix' tänavale; Cirque Medra- kul, s.o arenemisjärgus ajalool, ning ajalugu no'st Theatre Elysee-Montmartre'isse; Champs- tegevail inimesil... Minna publiku ette - teda elysees 44 kontoriruumidest Cartoucherie' kuulama ja temalt õppima. 86 kontoriruumidesse. Kui paljusid neist pai- gust ei ole täna enam!... Mina lahkusin "Päikeseteatrist" uue pro­ jektiga. "Armastuse võit", "David Copper- field" ja "Maailmanäituselt tagasi tulles" leidsid oma koha Cartoucherie's. Siis jätkus seiklus Piscine de Chatenay-Malabrifs ja Theatre de Corbeil-Essones'is. Täna on meie statuudid erinevad, ent, pidagem siis sellest lugu või püüdkem tagasi ajada, Täikeseteat- ri" ja Ariane'i õpetus jääb meis peamiseks.

See tegi meist eraldi seisva näitlejate pere­ konna. Teise näitlejate perekonna. Theatre du Campagnole"i vanimate liikmete juured ulatu­ vad päikesepaistesse. "Monde" 1994, 26. mai Ariane Mnouchkine - Theatre du Soleil asutaja Tõlkinud MARGUS ALVER jajuht. Ariane Mnouchkine'i viimane lavastus, Helene Cixous' "Reetlik Unn ehk Erinnüste tagasitulek", 1994. Sellega tähistati "Päikeseteatri" kolmekümnendat aastapäeva.

Kreeka tsükkel: Euripidese "Iphigeneia Aulises", 1990-1993.

88 !

L

*Ф»Щ, %

m KOHTUMINE FOTOGRAAF MARTINE FRANCKIGA

PILGUHEITE LIIKUMISELE

^HHHHBB

"Ipkigeneia Aulises". Stseen lavastusest.

"Magnumi" agentuuri fotograaf MARTINE FRANC on üks "Päikeseteatri" ajaloo­ listest meeskonnaliikmeist. Ta räägib, kui raske on panna pildi keelde ümber liiku­ mises olevaid vaatemänge.

Kui Pariisi kolisin, oli mul vaid kaks aad­ Ma ei unusta kunagi reisi aastail 1962- ressi, üks neist Ariane Mnouchkine'i oma. Ta 1963, mil käisime koos Jaapanis, Indias ja oli siis seitsmeteistkümneaastane ning käis Kampucheas. Avastasime kabuki-teatri. Sorbonne'i eelkursustel. Nüüd tunnen Aria- Ariane oli juba siis Aasia mõju all. Kui tagasi ne'i juba kolmkümmend aastat ning usun, et jõudsime, lõi ta "Päikeseteatri". Tahtsin ka olen ainuke, kes on ta ligidal olnud "Päikese­ truppi astuda, kuid etendustes mängimata. teatri" algusest saadik, ehkki fotograafina Valisin fotograafi ülesande. Olen pildistanud olen pidanud vaatama ka väljastpoolt tulnu kõiki kahtkümmend kolme lavastust. pilguga. Ma pole kindel, kas mu fotod kõne­ Meie suhted põhinevad nii fotograafial levad Ariane i lavastusist, ent nad on kokku kui sõprusel. Ariane õpetaski mind fotoapa­ mälestus. raati käsitsema. Muide, algul oli ta ka palju 90 parem fotograaf kui mina. Ma pole kellestki teisest nii palju pilte teinud kui temast. Ku­ nagi pole ma palunud tal poseerida, sest ta on haaramatu, naine, keda tuleb pildistada tegevuses. Õnnitleme! Kuna mina eelistan must-valget, siis oli hiljem jälle Ariane see, kes õhutas mind ka­ sutama värvifilmi andmaks edasi materjale, grimmi, kostüüme nüansirikkamalt. Kõige selle pärast polegi ma pildistanud ühegi teise lavastaja töid. Kain muide harva teatris. Meenuvad meie esimesed fotod: mina ootasin ikka, kuni inimesed paigale jäävad, Ariane aga tahtis haarata liikumist. Toda Ariane'i fotodele nii omast liikumist olen leidnud ta lavastusistki. Ent kuidas panna 4. november see liikumine ümber piltidesse? Kuidas anda VEERA LEEVER-ESKOLA edasi noid mõõtmatuid vahemaid, mida leia­ baleriin - 75 me Ariane'i teatris, võimata ise lavale roni­ da, isegi proovides? Mõnikord on kahe 7. november näitleja vahel nii palju ruumi... Kuidas haa­ GARIBALDI KIVISALU rata seda voogu, olemata ise selle sees? balletitantsija - 70 Aastatel 1970-1975 mõjutas mu fotode stiili tänav, rahvahulgad; käisin karnevalidel 10. november ja pidudel. Otsisin neis spontaanseis liikumi- ÜLLE ULLA sis teatud täpsust. See töö vastas Ariane'i baleriin ja näitleja - 60 näidatavale, eriti "1789-le" ia "1793-le" oma viie poodiumiga, mille ümber publik pide­ 13. november valt kohti vahetas. FERDINAND VEIKE Ent fotografeerida teatrit on palju nõudli­ näitleja ja lavastaja - 70 kum töö kui fotografeerida tõelist elu. Ma ei saa ühelgi hetkel ümber pöörata, sõltun näit­ 14. november lejate kontsentratsioonist: piisab, kui kas või MAIMU SÕNN üks näitleja pilk on etendusest väljas, ja juba näitleja ja näitejuhi abi - 70 on foto halb. Teatris aktsepteerin ma objektii­ vi vaatavat inimest. Näitleja vaatab mulle 19. november õtsa, et jutustada oma rolli, ja mina kuulan ENDEL SIMMERMANN teda. Mnouchkine'i teatris näeb harva staare, näitleja - 70 niisiis pean kinni püüdma üldise vaimu, tõl­ gendama meeskonnatööd. 23. november Teatri pildistamine on frustratsiooni alli­ LUDVIG EH ALA kas. On tarvis alandlikkust, et olla nõus sõl­ koorijuht - 75 tumisega teise vaatest, sest näha saab ju lõppude lõpuks teda. Etendus jääb alati kau­ 29. november nimaks kui sellest tehtud pildid; siit ka kal­ LYDIA DUPLEVSKI duvus pilte forsseerida, otsida ikka tantsija - 80 lavastuslikke hetki, kalduda estetismi. Kuid pean Ariane'i tööst nii palju lugu, et ei püüagi seda muuta. Vähe visuaalseid näi- dendeiaTnagu napi liikumisega "Sihanouk", on tal harva. Shakespeare'i seeria oli ju fan­ tastiline oma vaatemänguliste sisenemiste- väljumistega ning hüpetega ühest stseenist teise. Igal juhul: kui Ariane poleks teinud eriti visuaalseid lavastusi, poleks ma jäänud. Mis mulle Ariane'ist meelde jääb, on armastus kõige ilusa vastu ning soe pilk. Kirja pannud MICHEL GUERRIN "Monde" 1994, 26. mai Tõlkinud MARGUS ALVER

Fotod lehekülgedel 80-91 ajakirjadest "The Drama Review" ja "Theater Heute"'.

PERSONA GRATA ENE-LIIS SEMPER

Nimi- Ene-Liis Semper. Johannese lapse­ subjektiivse esteetika raames kriitiline kõige laps. Ainult pole see Johannes. On ennegi va- ümbritseva suhtes. Peapõhjus polegi mitte lenimedega palju segadust külvanud. niipalju vaesus, küündimatus või maitsetus, kui­ Müstifitseerib. Lühikeste juuste ja standardsetest võrd poolele teele rahulolevalt pidama jäämine. pikemate jalgadega lapsepõlvest peale. Käib "Kui üldse minna, siis ainult viimase peale." riides. Nagu näiteks nahka pidi veetud must­ Umbes poolteisekümnest päris-t e a t r i kujundu- valged doorninopüksid, sametised lehtervarru- sest-kostüümidest on kõik tehtud mee sia vasta­ kad. Permanentselt kilbistatud morbiidsete jatega ["Jumala soosik" - Baskin; "Mis te norutate!" kõrvarõngastega. - Üksküla; "1991" (ETV-s) - Normet; paar korda Ametilt (TKÜ-s peaaegu lõpuni) väljaõppinud Rohumaa; mitu korda Unt; "Suvepäev - Toompe­ teatrikunstni k. Tobe ametinimetus! Suurem re; "Haaremirööv" - Lumiste], kelle kõigiga on osa inimesi arvab, et see kätkeb endas dekorat­ oma karmi, ent huvitava karakteri kiuste hästi läbi sioonide maalimist lõuendile. Parim, mis eesti saanud. Muidugi, kõik nad on ka tööpakkumist keel selle asemel võimaldaks, oleks lavastus- tehes teadnud, "kelle nad saavad". Nagu kauba­ kunstnik. Aga tegelikult polegi nimel erilist majas: keegi pole läinud liiteliste roosade letti, tähtsust. Kui vähegi antakse, topib oma nina ka vaid on valitud triibul iste osakond. teiste asjaosaliste töösse. Paradoksaalne amet Feminismi teema pareerib kannalt. I g a - tõesti: kunstnik on teatrikunsti suletud protsessis m e h e g a ei lävi. üsna üksi, ometi tuleb ära taluda ka nii palju Teatris võlub siiamaani nn kokkuleppe­ segavaid asjaolusid, suhtlemist ja sekeldamist. lisuse fenomen -igal õhtul kell seitse tullakse Üks motiive, miks normaalne kunstnik võib kokku ja toimub etendus. "Ja toi-mub-ki!" hakata teatrikunst n iku ks: idee on nii suur, et üksi Kuna see töötab realiteedina, pole mõtet tema ei tule lihtsalt toime. ümber võltsoreooli luua. Ega teatrit võrrelda Ise fabritseeris kooliajal apokalüptilisi hullumajaga, kus kõik kulgeb spontaanselt. teatrikujundus!, mõeldud teostamiseks hiigel­ Spontaansus on üldse üks kahtlane sõna. Võib üle suurtel maalahmakatel, angaarides jm. ("West pingutada ja näiteks orkestriauku kukkuda. Side Story" kümnemeetrisel klaaskarkassil, "Juu­ Kõige tüütum teatrikunstniku töös: vormista­ das" Kohtla-Järve tuha mägedes.) "Tikupea-suuru- mine, loodu tükkideks lammutamine tööjooniste sed vaatajad liikuvatel alustel, kes on sisse jaoks. "Kui saaks võtta oma peast koopia ja panna haaratud kogu pidevalt arenevasse süsteemi." selle lavastaja pähe!" Kõige mustem päev: Ideaalne ruum on miskipärast eelkõige esietendus. Täiesti kohatu inimese tunne. kõrge. Nii, et "ei pea mõtlema, kui kõrge täpselt, Väljaspool teatrisaali Ыаск-boxfi teostanud vaid selline ülevalt tühjusesse avanev . Suurim ennast moe-s/iou»'des, performance'ites ("Rühm ruumielamus: kummaliselt kokkujooksvate T"), trammides (nimega "Ihu", paraku linnavõi­ sammastega gooti katedraal Prahas. Pariisis po­ mude poolt keelustatud), videokunstis. Viimases le käinud. sellepärast, et "seal ma saan kõik asjad ise otsus­ Neli aastat tagasi väitles ägedalt endast tada. Ainult ühte on vaja - iseenda idees kakskümmend aastat vanema inimesega, kes püü­ kindel olla". Omaette järeleproovimist väärt tea­ dis tõestada, et põhimõtteliselt toimib teater dus on reklaamipoliitika, kellele ja kuidas sa mi­ ka ilma kunstnikuta. "Tegelikult oli tal õigus." dagi teed ja kuidas see kõik talle mõjub. Publiku Kui eeldada, et teater, on tekst ja näit­ vastuvõtu ettearvestuse t ä p s u s ja selle profes­ leja selle esitaja. Õnneks ei tegele teater sionaalses mõttes tipptasemeni viimine. pelgalt teksti illustreerimisega, vaid mängib Semmib ka fotograafidega (DeStudio), ent ise kontseptsiooniga, tuues materjalis välja ka fotomodellina mitte universaalne. Seega ebatänu- alateadvuslikke külgi. väärne. Ühesõnaga, komplitseerib olukordi. Oma põhiülesandeks peab võimalikult Üldiselt oma tüpaažiga adekvaatne. Aga ei erinevate tõlgedusvõimaluste sissetoomist. põlga tutvusringkonda võtmast ka maskini- Olgu kas või dissonantsi hinnaga lavastuse ver­ m e s i. "On ju nii, et kui mask on kütkestav, siis baalsele infole. Intrigeerib. Iga kord ei õnnestu on tavaliselt ka inimene ise kütkestav, ja siis on ka. Ükskord palusid näitlejad pärast viiendat seal juba kaks lahedat tüüpi." Suhtlejana mängukorda luba peaaegu kogu dekoratsioon mi­ intensiivsel lainepikkusel. Sootsiumile ei nema visata. Andis järele. Nagunii oleksid omista tähelepanu. visanud. Muid parameetreid:üle elanud 25kevadet, "Pari m, kui kohe töö alguses tabad ära, mis e 1 up a i к 16. korrusel, 1 mees, 1 kass (must, ennast puudutab, ja aimad, mida lavastaja selles metsik ja sarmikas). Parim aeg töötamiseks -pool leiab." Super oleks see, kui "publik ei vaa­ üks öösel. Täna kell pool kaks astunud EV taks kujundust, vaid võtaks vastu asja sisu". seadustega kooskõlastet abiellu. Eklektikat ei talu. Elus ka. Oma NB! Tunneb elu! Sellest ka kohatised ahastu­ sed ä la "kui järgmised 25 aastat tulevad samasu­ gused, siis kuhu ma jõuan?!?" Veel a r v a b, et ikkagi on kõige hullem, kui tead Ene-Liis Semper 24. septembril 1994 Põlva kiriku ette, millega see ükskord lõpeb. aias. 23. september 1994 Tarvo Hanno Varrese foto Sven Karja

93 *ЯЯШ В1Я

THEATRE. MUSIC. CINEMA. NOVEMBER 1994 ESTONIAN CULTURAL MAGAZINE. PUBLISHED BY "PERIOODIKA". EDITOR-IN-CHIEF: MÄRT KUBO. THEATRE EDITORS: REET NEIMAR, MARGOT VISNAP. MUSIC EDITORS: SAALE SIITAN, TIINA ÕUN. CINEMA EDITORS: SULEV TEINEMAA, JAAN RUUS. ART DIRECTOR: MAI EINER. NARVA MNT 5, PK 3200, TALLINN EE0090, ESTONIA

THEATRE Country Manor" by Witkiewicz, "Father" by Strind­ berg, etc.) exposes herself all of a sudden as an M. UNT. D. E. - Dajoš Evropu! (28) unrivalled comic actress in Moliere's "Tartuffe". The writer and director M. Unt speculates upon the Rankingamong the most intellectual players of con­ given in the hall of the NationalLibrary in Tallinn temporary Estonian theatre, she appears in the role by way of dress rehearsals performance "The Story of a full of feminine wiles maid! Playfullness, equi­ of Apocrypha. Judith" with Merle Karusoo as the vocation and subtlety of hidden meanings, clear­ director. The production was meant to adress the sightedness and unexpected grotesqueness are the Women's Festival in Helsinki "Bible '94" scheduled qualities enabling the played by Anu Lamp Dorine for last summer. The Estonians' performance was to exercise full control over Orgon's house and the one of the five presented at the festival. Mati Unt's entire performance. critique of Merle Karusoo's rendering of the Bible is Three decades of Ariane Mnouchkine and revolu­ flavoured with mild irony: Merle Karusoo, telling tionary theatre(80) the story of Judith, explicitly reveals her negative Margus Alver provides an overview of the publish­ attitude toward joining the European Union. ed in the "Monde" article addressing the activities of E. PAAVER. Pioneer Merle Karusoo (32) the most well-known in the world French theatrical The theatre critic Ene Paaver sets high value on the company-Theatre du Soleil (Solar Theatre). social nerve possessed by Merle Karusoo directing J.-C. PENCHENAT. Adventure (85) the production "The Story of Apocrypha. Judith . A translated by M. Alver writing by a colleague of The critic, however surprised, acknowledges that A. Mnouchkine's, long-time former member of the director has at the start of the 1990s maintained Theatre du Soleil devoted to the theatre's thirtieth the topicality, vigour and uncompromising spirit anniversary. typical of her back in the early 80s. High-principled, A glance at a movement (90) unambiguous and patriotic theatre set against the The photographer of the "Magnum" agency, a his­ background of philosophic and psychological pro­ toric trouper of Theatre du Soleil spealss about the ductions determining the theatrical setting of the difficulties linked with rendering the set-in-motion 1990s seems at the same time naked and slogan-like. spectacles into the language of photography. J. ALLIK. Only girls in the Bible (33) Persona erata. ENE-LIIS SEMPER (93) Jaak Allik, a theatre leader and critic, shares his An article about the creative path of a younger impressions of the presentations seen in the frame­ generation Estonian scene painter Ene-Liis Semper. work of the theatre festival "Bible '94" (Helsinki, summer 1994). Merle Karusoo's "Judith", but also MUSIC the Norwegians' "Hanna" receive from the critic highest praise. Although generally satisfied with K. PAPPEL. Diary of Frantic Opera with postlude what he saw, J. Allik is quite suspicious of the (16) exclusively female companies' ability to create a January 5, 1993 marked the establishment of Esto­ better or more interesting theatre than that offering nia's third opera institution-the Pärnu Opera who­ acting opportunities for both sexes. se first performance "Marriage of Figaro by W. A. M. VISNAP. About the Bible Festival as seen by Mozart was given in the Pärnu-based "Endla" Thea­ the Finns (40) ter on August 9, 11 and 12, 1994. The Pärnu Opera Margot Visnap gives a digest of the published by and the "Figaro" project had three essential points of the Finnish press critique of the performances pre­ departure: the opera-idea by Andrus Küllastu and sented within the theatre festival "Bible '94". Timo Lipponen originating in the social music ma­ K. SISASK. French spirit and Russian soul (55) king during the summer, the preparation of the TheTallinn Russian Drama Theatre staged in spring concert-performance (summer 1993) and the initial V. Hugo's "Angelo, the Tyrant of Padua", a rarity in rehearsals with the director in January 1994. the repertoire of contemporary theatres. Estonian Oneof theleadingmusic and theatre experts, Kristel directors have over the recent years not been active Pappel, engaged in the "Figaro" project as literary in the local Russian theatre- Ingo Normet, directing and information director, throws light on the birth the play, however, comes namely from Estonian of the production as well as its background. The theatrical circles. The author of the article finds that conductorRolf Gupta, producerElmoNiiganen, the French spirit and Russian soul share a common Pärnu Opera intendant Andrus Kallastu, stage ma­ feature, i.e. love of grandeur, something that for an nager Markku Alatalo and appearing in the role of Estonian has actually no meaning. The play thus countess Almaviva Pille Lill discuss the amount of creates an impression of a conscientiously produced work involved in the project. This is supplemented passionless and didactic presentation. in the postlude by Kristel Pappel's evaluation of the K. HERKÜL. Actress and her role. Anu Lamp - whole undertaking. Dorine in "Tartuffe" by Moliere (70) H. SUUTELA. About "Figaro's" women. Observa­ Anu Lamp, having played in tragic and serious tions of the Pärnu Opera - "Marriage of Figaro" by dramas (Medea, leading female roles in "In a Small a theatre investigator (24) 94 One of the most talented Finnish younger genera­ Vittorio Storaro photographer of Bernardo Berto­ tion theatre theorists Hanna Suutela analyses the lucci. first productionby the Pärnu Opera from the theatre P. LINNAP. Jüri Liim's final pictures of the empire researcher's point of view. The author admits that (12) the proposed version was a rediscovery of "Marria­ An article written by Peeter Linnap, Professor of ge of Figaro" presenting it as a multi-faced, self-iro­ Tallinn Art University, a prominent representative nic, erotic and comic opera. An opera raising of photographic art as well as art and photography questions whose rendering generated a theatre critic goes into Jüri Liim's (1945) production of pic­ speaking the language full of meaning for contem­ tures having quite a substantial amount of political porary people. impact throughout the past years. His documentary E. JANSEN. Baltic-German song festivals in Tal­ hotos have been attacking focusingon acute in the linn (48) tstonian context problems. Beingin thenewspapers Ea Jansen, Doctor of History, connoisseur of history usually accompanied by appropriate textual mate­ of Estonian culture deals in the article with the rial, his unexampled and attention-commanding in establishment of Baltic-German choral culture in terms of graphic presentation pictures have provi­ Estonia, its effect on Estonian choral singing and the ded novel, fascinating, shocking and cruel informa­ development of the song festival tradition. tion. Part-singing, especially male singing, has always J. KILMI. Ilkka Jarvilaturi's "Darkness in Tallinn" been associated with specific German background. - "centennial darkness" in Tallinn (41) The stimulation of the Baltic singing traditions re­ Last year "Darkness in Tallinn", the secound feature lied heavily on the model of the movement of Ger­ film by the young Finnish director Ilkka Järvilaturi man choral societes. The first Estonian society of the (1961) was released with Estonian small studio kind - Singverein - was initiated by the Baltic German "EXITfilm" involved as a co-producer. The action J. A. Hagen in 1823. film relates a story of the arrival of Estonian gold The German choral movement in Estonia culmina­ reserves from a Paris bank in homeland subject to ted in the 1857 and 1866 song festivals in Tallinn attemps by the mafia to get hold of them. Summa­ which in turn gave a major impetus to the estab­ rizing, the reviewer underlines that the Finnish di­ lishment of Estonians' choral societies and the 1869 rector has resorted in the presentation of the first All-Estonian Song Festival. material to grotesqueness and can in no way be A. KONT. About the feasibility of folk music in blamed of the lack of playfulness; furthermore, he Estonia (74) has captured the international audiences' wish to The young folk music researcher Anneli Kont stud­ see something fresh offering a relatively unusual ying at present at the Sibelius Academy of Music for stoiy. the Master's degree reflects upon the importance M. KUBO. A few glimpses of Antsla or Sveik in and the place of folk music in the current Estonian one, a bottle of beer in the other hand, that s the social context. way democracy conies (45) M. RAIS, I. SVENSSON. "Groupe de Musiques The review treats the most recent authorial film, Vivantes de Lyon" (77) "Antsla. Autumn 1993" ("Eesti Telefilm", 1993) by This year we celebrate a jubilee of computer music Mati Põldre (1936), a prolific documentalist, direc­ - it was forty years ago that the first piece of compu­ tor of feature and musical films. The plot of the film ter-aided music, "Metastasis" by Iannis Xenakis, centres around the problems experienced by a small was written. As appropriate to the occasion, the town along with pre-election political fighting. The autors acquaint the reader with one of the leading reviewer considers the film performed with great associations of computer music composers in Fran­ mastery whereby at times it even seems to nave ce. been staged being abundant in absurdity and dra­ matism so lavishly found on the stage of the provin­ CINEMA cial theatre called Antsla. The film does not fortunately produce an impression of a spiteful pic­ AGO RUUS answers (3) ture being rather sad and funny. A. Ruus (b 1949), an Estonian cinematographer, F. DE SIVERS. Androgyne's Paris season (58) who has worked as a cameraman from 1979 discus­ a short piece of writing by Fanny de Sivers, an sing on the role of film photographerand hisperso- Estonian-born residing in Paris essayist reviewing nal work (incl. features "Owner of Kõrboja", Teace the stage version of the autobiographical novel by Street", "The Man Who Never Was"). He praises Virginia Woolf "Orlando" at the "Odeon" Theatre with Isabelle Huppert, the well-known cinema act­ ress, in the leading role. F. DE SIVERS. The woman who needed love (59) TOIMETUSE KOLLEEGIUM Another essay by Fanny de Sivers deals with a historical film by the French director Patrice JAAK ALLIK Chereau "Queen Margot" ("La Reine Margot", 1993) AVO HIRVESOO with Isabelle Adjani and Virna Lisi starring. ARVO IHO J. SILLART. Four decades of Oberhausen festival TÕNU KALJUSTE (64) ARNE MIKK At the end of April this year Oberhausen for the MARK SOOSAAR fortieth time hosted a festival of short films attended PRIIT PEDAJAS among others by Julia Sillart, an Estonian short film LINNAR PRIIMÄGI director. ULO VILIMAA

Toimetus: EE0090 Tallinn, pk 3200. Narva mnt 5. Kirjastus "Perioodika", EEOOOl Tallinn, Pärnu mnt 8. Trükkida antud 28. 10. 1994. Formaat 70X100/16. Ofsetpaber nr 1. Ofsettrükk. Trükipoognaid 8,0. Ting- trükipoognaid 11,2. Arvestuspoognaid 18,2. Tellimuse nr 4965. "Printall", EE0090 Tallinn, Pärnu mnt 67-a.

95 Algus lk 61 sai maja, mis näeb välja nii, nagu oleks see teeritud otsekui hoone kontseptuaalseteks tahtnud iseennast sõlme keerata, aga poolel raamideks: üks 1. ja teine 34. korrusele. teel siiski pidama saanud. Selline vorm võlus Berliin on välismaa arhitektide järele alati Eisenmani sellega, et temas kadus lõhe sise­ meelas olnud, traditsiooniliste IBA-dega (In­ mise ja välise, avaliku ja privaatse vahel. ternationale Bau-Austellung) on siia palju po­ Pole sel majal tõepoolest pea- ega kõrvalfas- pulaarseid nimesid meelitatud (ka Eisenman saade, kõik küljed on võrdselt atraktiivseks on lBA-housing'is Berliini hoonestanud). käänatud ning keskele suur auk jäetud. Tu­ Seda asjaolu tuleb Berliini arhitektidega ves­ leb tunnistada: eksalteeritud ekspressiivsust teldes delikaatselt arvestada. Söandasin on vormis tõesti. Kas see maja ka Max Rein- ühelt neist küsida, kuidas talle Eisenmani hardtile endale oleks meeldinud, selles kaht­ kompuuterekspressionism meeldib ning kas len - olen veetnud nädala lossis, mille Max-Reinhardt-Haus ka varsti valmis ehita­ Reinhardt endale koduks ja ühtlasi saksa ja takse. austria teatraalide, režissööride, näitlejate ja "Me pole seda üldse reaalse projektina muu vaimuseltskonna kokkusaamiskohaks võtnud, seda ei saagi reaalse projektina võt­ kujundas. Salzburgi Leopoldskroni lossi in­ ta," vastas küsitu, arhitektuuriajakirja toime­ terjöör, mis Max Reinhardti juhtimisel ja isik­ tajana ilmselt mitte ainult enda arvamust likul kaasabil 1920. aastatel kujundati, rää­ väljendades. givad pigem kiindumusest barokki ja roko­ Olen kindel, et Eisenman võttis Rein­ koosse. hardti maja projekteerimist siiski tõsiselt. Aga egas tänapäeval enam rokokood saa Nagu see ekstravagantne tipparhitekt kõiki teha. Eisenmani projekteeritud Max Rein­ oma projekte võtab. Mis kõige ekstravagant­ hardti maja on kaasaegne 34-korruseline sem - paljud neist ehitataksegi valmis. kõrghoone keset Berliini. Ta peaks ehitatama täpselt sellele kohale Spree kaldal Friedrich­ stadti linnaosas Friedrichstrassel, kus omal ajal asus arhitekt Hans Poelzigi kuulus Gros­ se Schauspielhaus (1918-1919). Eisenmani jaoks tähendas sellise maja projekteerimine kaugele paistva sümboli-dominandi, peaae­ gu et Eiffeli torni projekteerimist Berliini, sest mida muud saaks olla 34-korruseline kõrghoone keset 5-korruselisi üürimaju! Hoonesse on kavandatud Max Reinhardti ar­ hiiv, kaks teatrit - temanimeline ja mittetema- nimeline, kino, teatri- ja kinoajaloo keskused, ööklubi, kabaree, võimlemissaal, konverent­ sisaalid, hotellitoad. Teatrisaalid on projek­

Kui Ebenman midagi teeb, siis nii, et see paistab kaugele.

96 \

Eisenmani Max-Reinhardt-Haus näeb välja nii, nagu oleks ta tahtnud ennast sõlme keerata, aga poolel teel siiski pidama saanud. reorer-muusiko-kl о 11•M /й

» «.••• ЭГЛ.ЧЧ „.у «•_ .

Lauluseltsi Revaler Verein für Männergesang 50. aasta juubeli peokava. (TMM-i arhiivist)

78224