Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011

Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013

John Hodge “Kollaborandid”

Võib-olla on see ainult Bulgakovi pea peale pööratud unenäoviirastus ... Aga sedamoodi ei ole Bulgakovit ja Stalinit veel vaadeldud. Võrdluses. Stalin oli vaesest gruusia perest, pooliku haridusega, füüsilise puudega. Bulgakov aadlisoost, kõrgharidusega. Stalin kirjutas noorpõlves luuletusi ja oli algselt Gruusias tuntud kui poeet. Bulgakov oli algselt tuntud kui maakonnaarst. Stalin oli pangaröövel. Bulgakov oli narkomaan. Stalin oli revolutsionäär. Bulgakov oli valgekaartlane. Ühest sai üüratu lagunenud riigi juht, teisest kirjandusringkondade päikesepoiss. Mõlemale oli tähtis võimas vene impeerium – deržaava. Nende mänguareeniks sai Nõukogude Venemaa. Me räägime palju sellest, et Võim tahab Vaimu alistada. Me hoidume tunnistamast, et Vaim imetleb Võimu. Ta on Võimust huvitatud. Sest Vaimu võimuihalus on sama suur. Ka Vaim tahab ajusid alistada. Selles mängus on Stalin tugevam. „Kollaborandid“ on lahe ja ladus lugu ühemõttelise moraaliga: kui sa teed võimuga koostööd, siis on see sama hea, kui sa teostaksid seda võimu ise. Stalini aja kontekstis – nagu sa kirjutaksid ise alla vastaliste hukkamisotsustele. Aga võib-olla on see ainult Bulgakovi unenäoviirastus ajast, mil ta kirjutas näidendit Stalini noorusest ...

Lavastaja Merle Karusoo

Stalin – Guido Kangur, Bulgakov – Hendrik Toompere jr. Teet Malsroosi foto. 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 John Hodge “Kollaborandid”

Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänesänes, vavalguskunstniklguskunstnik MMargusargus VaVaigurigur (EndlaEndla), helilooja Urmas Lattikas, koreograaf Teet KasKaskk, tõtõlkinudlkinud ingingliselise kkeelesteelest TTriinriin SinissaaSinissaarr. Esietendus 20. septembril 2013 suures saalis.lis. s sroo l Osades: Hendrik Toompere jr, Guido Kangur,gur, MerMerlele PaPalmiste,lmiste, Maria AvAvdjushko,djushko, RoRolandland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan ReRekkor,kkor, InIndrekdrek SammuSammul,l, SuSulevlev TeTeppart,ppart, JoJohanneshannes TammsaTammsalu.lu. : Teet Ma : Teet d MIHHAIL BULGAKOV JA STALIN.LIN. VVÕIMÕIM JA VAIMVAIM.. o Fotod: Teet Malsroos Fotod: Teet Fot

Bulgakov (1891–1940) on ajakirjas „Россияссия“ ilmunudilmunud 1929.1929. aasta jaanuarisjaanuaris eraldi üks paljudest Venemaa vai- M. Bulgakovi romaanistromaanist (kat-(kat- komisjonikomisjoni teosele hinnanhinnangugu mu esindajatest, kellel polnud kenditena) „ValgeValge kaardivä-kaardivä- andmiseks.andmiseks. SellesseSellesse kuulusidkuulusid sisulist kohta võimu maail- gi“. Kuid tsensuurilnsuuril ppolnudolnud sellisedsellised „suured“ kirjandusekirjanduse mas, mida alates 1920ndate tolleks ajaks M. BuBulgakovilgakovi jaja teatri asjatundjadasjatundjad nagunagu Kli- aastate teisest poolest hak- loomingu suhteses enam mingit mentment Vorošilov, Lazar KaKaga-ga- kas Nõukogude Liidus ainu- kahtlust – ettekanneteskannetes partei novitšnovitš jjaa Aleksandr Smirnov. isikuliselt kehastama Stalin juhtorganitele on sesedada nimenime-- KomisjonKomisjon leidis, et näidendi (1878–1953). See võim tungis tatud otseseltt kkontrevolut-ontrevolut- lavastaminelavastamine on ppoliitiliseltoliitiliselt julgeolekujõudude läbiotsija- siooniliseks. ebaotstarbekasebaotstarbekas ninningg see seisu- te näol 1926. aastal Bulga- „Turbinite päevade“äevade“ jõujõud-d- kohtkoht saisai kinnitustkinnitust kkaa PoPoliitbü-liitbü- kovi korterisse, keeras seal mist lavale ja algseltalgselt aastaksaastaks roos. kõik peapeale ning viis kaasa antud loa hilisematsemat pikenda-pikenda- NiiNii võvõibkiibki kkokkuvõtvaltokkuvõtvalt öeöel-l- „Koera südame“ käsikirja ja mist on seletatudatud nii StaStalinilini da,da, et Stalini eriline täheletähelepa-pa- kirjaniku märkmikud. Kui- soosinguga (väidetavaltäidetavalt oole-le- nunu Mihhail BulgakoviBulgakovi isiku gi konfi skeeritud materjalid vat ta vaadanudnud näinäidendit,dendit, suhtessuhtes sai alalguseguse mitte õnnestus mõne aja möödudes mida ta pidass „„kommunis-kommunis- niivõrdniivõrd huvisthuvist tematema tagasi saada, oli nõukogude tidele kasulikuks“uks“ enam kuikui loominguloomingu vastu, kui võim ilmekalt demonstreeri- kümme korda,, kuigikuigi nimetas sellestsellest süsüüdista-üdista- nud, kuidas ta kirjanikku ja seda olemuseltt „nõu„nõukogude-kogude- vastvast käraskärast,t, mida tema poolt kirjutatusse suh- vastaseks asjaks“ks“ ja näinäidendidendi olidolid tekitanudtekitanud tub. See oli nõukogude võim, autorit „meie omaoma mitte ole-ole- kirjanikukirjaniku ande-ande- kuid veel mitte otseselt Stalin. vaks“), kui kaa totoll ajaajall vavalit-lit- tudtud kolleegidestkolleegidest Samal, 1926. aastal, leidis senud vähegi kvaliteetsetekvaliteetsete kadetse-kadetse- aset sündmus, mis viis Stali- algupärandite puudumisega.puudumisega. jad.jad. ni juba vahetule kokkupuu- Vaatamata „TurbiniteTurbinite päe- tele Bulgakovi loominguga. vade“ ümber pupuhkenudhkenud Nimelt arutas selle aasta sep- poleemikale poleole tõentõendeid,deid, tembris Hariduse rahvako- et Stalini missariaadi laiendatud istung suhtumine küsimust, kas lubada lavas- M. Bulga- tada Mihhail Bulgakovi näi- kovi Bulgakov – Hendrik Toompere jr, Stalin – Guido Kangur

Jelena Sergejevna, Bulgakovi naine – , Bulgakov – Hendrik Toompere jr Vladimir, NKVD ohvitser – Jaan Rekkor dendit „Turbinite päevad“. loomingusse oleks sellel Kuid tulemus sellest ei muu- mail, saadab ta veel ühe kirja on nõukogudemaal jumalik tegelikult tühi koht. Inime- Arutelu lõpuks sündiski posi- perioodil olnud kuidagi eri- tunud. 1930ndaks aastaks juba isiklikult Stalinile. „Ma õigus otsustada inimeste elu ne, keda võis vaid ajutiselt tiivne otsus, kuid klausliga, line. Kuid olukord muutus keelustati kirjaniku teoste poleks lubanud enesele tüli- ja surma üle. Ilmselt mõistis vaja minna. Ning 1930ndate mis lubas näidendi lavale 1928. aasta lõpus, kui mitu avaldamine, tema näidendid tada Teid kirjaga, kui mind seda üksüheselt ka väljapääs- lõpus polnud Stalinil Bulga- vaid ühes – Moskva Kuns- loomingulise ühenduse „Pro- kadusid teatrite repertuaa- poleks sundinud seda tegema matusse olukorda surutud kovit enam vaja. Sellepärast titeatris ning sedagi ainult Bulgakov (julgeolek soovitas ei anna ta ka luba lavale tuua üheks hooajaks. Kuid lugu „Ma poleks lubanud enesele tülitada Teid kirjaga, kui teda välismaale mitte lasta). Mihhail Bulgakovi näidendit sellega ei lõppenud. Järgmi- Ta pöördus veel korduvalt „Batum“, mis kajastas Stalini sel päeval teavitati rahvako- mind poleks sundinud seda tegema vaesus. Ma palun Teid, Stalini poole, paludes nii kok- revolutsioonilise tee algust ja missar Anatoli Lunatšarskit kui see on võimalik, võtta mind mai esimesel poolel vastu.“ kusaamist, kui ka põhjalikult mille kallal kirjanik oli tööta- GPU otsusest näidend kee- äraütlemise üksikasjadesse nud mitu aastat. See oli võimu lustada. Nii tekkis tüli kahe Bulgakovi kirjast Stalinile 5. mail 1930. laskudes luba puhkusereisiks poolt vintsutatud Bulgakovile võimuinstantsi vahel ning välismaale. Nii oli Stalinist ränk hoop. Tema tervis halve- „Turbinite päevade“ edasise letaarne teater“ liiget pöör- rist, ta oli oma sõnade järgi vaesus. Ma palun Teid, kui saanud Bulgakovi ainus loo- nes järsult, ta hakkas kaota- saatuse otsustamine jõudis dusid „kõrgemalseisvate täielikult „hävitatud“. Sellises see on võimalik, võtta mind tus. ma nägemist ning 1940. aasta Poliitbüroo istungile, kus lei- instantside“ poole kaebekirja- olukorras, jäädes ilma tööst mai esimesel poolel vastu. Aastaid hiljem on Mihhail 10. märtsil Mihhail Bulgakov dis toetust rahvakomissariaa- ga, mis oli ajendatud uue M. ja sissetulekust ning omama- Vahendeid pääsemiseks mul Bulgakovi naine Jelena kirju- suri. Nii oli võim hävitanud di variant. Kuivõrd suur kaal Bulgakovi näidendi „Põgene- ta mingeidki illusioone tule- pole …“ tanud oma päevikusse: „Ma vaimu. Tuletades sellega üht- oli selle otsuse puhul Stalini mine“ repertuaari võtmisest. viku suhtes, kirjutas Mihhail Kirjalike pöördumiste tule- mõtlesin kogu aeg Stalinile ja lasi meelde „Meistri ja Mar- sõnal ning kas ta üldse oli Proletaarsed teatritegelased Bulgakov 1930. aasta 28. museks oli Stalini telefonikõ- unistasin sellest, et ta mõtleks garita“ Wolandi sõnu „Ärge tolleks ajaks näidendi teksti- süüdistasid M. Bulgakovit märtsil kirja Nõukogude Lii- ne Bulgakovile ja järgnenud Mišale ja meie saatus muu- kunagi midagi paluge“. ga tutvunud, on raske öelda. nõukogudevastaste teoste loo- du valitsusele, milles kirjeldas töölevõtmine teatrisse. Nii tuks“. Kuid diktaator Stali- Samuti pole ühtegi märki, mis mises ning kultuurijuhte tema oma lootusetut seisu ja palus oli võim päästnud vaimu nile oli Bulgakov, nagu kõik viitaks sellele, et Stalin oleks mahitamises. Kaebusest ajen- luba NSV Liidust lahkumi- näljasurmast ja veelkordselt teised, kelle puhul ta ei taju- olnud teadlik 1925. aastal datuna moodustas Poliitbüroo seks. Seejärel, 1930. aasta 5. demonstreerinud, kelle kätes nud ohtu oma võimutäiusele, David Vseviov Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 EEsietendussietendus 3

Lyle Kessler Chicago Steppenwolfi teatri vaatuse ajal nii vähe laval korraga toime tulla, on ta lavastusest. Üsna varsti jõudis käimist, et jäi aega lava taga muutnud Phillipi oma vaim- näidend ka Eestisse – 1991. ajaviiteks näidendeid lugeda. seks pantvangiks. Juhusli- “Orvud” aastal lavastas Jüri Jürgenthal Päärut võlus „Orbude“ liht- kust kohtumisest Haroldiga selle Noorsooteatris. ne lugu, mille keskmes on saab alguse traagilise alatoo- Nüüd, aastakümneid hiljem, n-ö väikesed inimesed. Ideest niga teekond, mis kujuneb Lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, on „Orvud“ taas esile kerki- haaras kinni Ingomar Vihmar, mitmes mõttes saatuslikuks inglise keelest tõlkinud Laur Lomper. nud nii Eestis kui USA-s. Selle nii et pärast 22 aastat on Eesti kõigi osaliste jaoks. Lähte- Esietendus väikses saalis 22. oktoobril 2013. Mis juhtub, kui keegi, kelle eest ei ole hoolitsetud, Osades: Pääru Oja, Sten Karpov (Endla), . peab ise hakkama kellegi teise eest vastutama. „Orvud“ on ameerika näit- sed, rassidevahelised problee- otsis ta kaua õiget lõppu, mil- lejast näitekirjaniku Lyle mid ning kuritegevus. Ometi leni ta jõudis alles pärast roh- aasta kevadel jõudis näidend publikul taas võimalus kohtu- punktiks võib pidada Harol- Kessleri (s 1944) tuntuim ei saa näidendit pidada otse- keid ümberkirjutusi. Broadway lavale, kus elevust da Phillipi, Treati ning Harol- di sõnu: „Taeva pärast, kuhu teos. Kessler on pärit Phila- selt autobiograafi liseks, sest Huvitaval kombel võib Kess- tekitas Alec Baldwini osale- diga. ma sattunud olen? Üks poiss, delphiast, linnast, kust ta on Kessler ise on pärit keskklassi leri „Orbude“ lavastami- mine trupis. Lavastaja sõnutsi räägib näi- viimane suli, ühe jalaga van- oma sõnutsi püüdnud terve perest. se ajaloos märgata teatavat „Orbude“ õnneks sattus dend sellest, mis juhtub, kui gimajas, teisi poisi õlad igat- elu põgeneda, kuid kuhu ta „Orvud“ valmis 1983. aas- paralleelsust kahe suure teatri- samal ajal Kessleri teksti keegi, kelle eest ei ole hoo- semas julgustavat pigistust.“ kirjutades alati tagasi jõuab. tal, kuigi esimese vaatuse oli riigi, Eesti ja Ameerika Ühend- otsa Pääru Oja. Pääru lei- litsetud, peab ise hakkama „Orbude“ tegevus leiab aset Kessler kirjutanud juba aas- riikide vahel. Esmakordselt dis näidendi tänavu kevadel kellegi teise eest vastutama. Põhja-Philadelphias, piirkon- taid varem. Kui Kessler sai jõudis see lavale valmimi- Tallinna Linnateatris Tom Vanem vend Treat on pida- nas, mida on aegade jooksul kaksikute isaks, siis sündis ka seaastal, kuid rahvusvaheline Stoppardi „Teekonnas“ män- nud hoolt kandma Phillipi räsinud majanduslikud langu- näidendi teine vaatus. Ometi tuntus sai alguse 1985. aasta gides. Nimelt oli tal esimese eest, kuid suutmatusest olu- Kairi Kruus Foto: Kadri Hallik

Foto proovist: Phillip – Pääru Oja, Treat – Sten Karpov, Harold – Ivo Uukkivi

Tõnu Õnnepalu Yorgis autosid pestes kuus rohkem dollareid kui Willem Hiiumaal oma asundustalu “Vennas” pidades tervete aastate jook- sul, oli tema talu ikkagi kodu- maal, oli oma ja oli talu… Lavastaja Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), kunstnik Liisi Eelmaa, Ja nüüd? Jah, muidugi, nüüd helilooja Lauri Dag Tüür. on kõik hoopis teisiti. On Esietendus 9. veebruaril 2014 väikses saalis. küll jälle vabariik, aga hoo- pis teistsugune, on küll jälle Osades: Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson. majanduskriis, aga seegi on teistsugune. Keegi ei oota ega KAKS VENDA, KAKS VABADUST karda vist enam niimoodi maailmasõda ja maailmare- See oli tõesti vedamine, et kirjad rittaseatuna on elluär- Tema läks sõtta. Algul tsaari, volutsiooni, nagu oodati ja ma need kirjad sellest vanast ganud hääl minevikust, inim- siis juba vabaduse eest. Kuigi kardeti siis. Või mine sa tea. aidalobudikust Hiiumaal leid- elu vahetu tunnistus. Lisaks vend Jakobi meelest polnud Sest paiguti kõlavad Jakobi sin. Nad vedelesid seal muu Jakobi kirjadele sain näiden- see vabadus miski õige vaba- kirjad lausa naljakalt täna- prahi hulgas ja olid alles ilm- dis kasutada mamma kirju dus ja tema veri oli koguni päevastena. Näiteks siis, kui selt vaid vaid tänu sellele, et Willemile sõjaväljale ja muid- „liig punane“, et sellesse val- ta õpetab Willemile ja Mam- koha eelmine omanik polnud ki dokumente (üht eestiaegset gete vabariiki oma jalga tõs- male tervislikku toitumist või aida koristamisele suuremat kohtuasja näiteks). ta… räägib ravimitööstuse kurika- rõhku pannud. Juba esimesi Niisiis kaks venda kaheküm- Tõsi, see punane veri ei takis- valuset. Või kas üldse nende lugedes tajusin, et tegemist on nendal sajandil, kaks vaba- ta tal Staten Islandil kinnis- olukord ongi nii erinev pal- erakordse tunnistusega – just dust. Ühes kirjas küsib Jakob varaga „pisnest“ üritamast. jude „vennaste“ olukorrast oma võltsimatus lihtsuses ja nagu muuseas, kas mamma Ja oma kirjadegi sees saadab nüüd? Üks kodu-, teine välis- harilikkuses. Vend Jakob oli ei ütleks, mis on nende isa ta ikka dollareid Mammale maal, mõlemad oma ideede need Ameerikast kirjutanud nimi. Kas mamma ütleb, ei ja sotsialistliku ajalehe „Uus ja unistustega, oma visa pür- vennas Willemile (ja mam- selgu. Aga kui isegi polnud Elu“ numbreid vennale. Unis- gimisega kõrgema ja parema Vend Jakobi kiri Ameerikast male) Hiiumaale, põhiliselt isa, polnud üldse teab kui pal- tus „töerahva riigist“ (mida poole, ilma et neil suurt või- aastatel 1915–1939. Nii- ju „kapitali“, millele toetuda ta oma õnneks iial kogema ei malustki sinna jõuda oleks… muu prahi seest veel ühe kir- kätte ei saanudki. Aga vähe- suguseid kirju ei saa välja ja millest alustada, oli ome- pidanud) ja American Dream Nagu kirjadel on tihti post- ja. Seni ma ei teadnudki, kas malt siis mina sain ja sain ta mõelda. Nagu üldse ei saa tigi see Hiiumaa poiste kõigi elavad temas süütult kõrvuti. skriptum (miski, mis veel vennaste kirjavahetus pärast ka „Vennasesse“ tagantjärele välja mõelda elu, mida me aegade võimalus ja unistus: Lõppude lõpuks, ükskõik meelde tuli), nii oli nende sõda üldse jätkus. Aga oli sisse panna. Sest see oligi sealt päevast päeva ja aastast aas- meri. Mõlemad läksid, kui millest nad unistasid, pidid kirjade leidmise lool oma jätkunud ja see sai olla üld- veel puudu: see pilk elu lõpust tasse elame, teadmata, mis said, laevadele, ja sealtpeale mõlemad, teine siin, teine tei- järellugu. Kui näidend juba se viimane kiri, sest oli teisel ja surma künniselt. Resignee- saab „pärast“. Kirjades pole läks kummagi elu ise rada. sel pool ookeani, tegema päev võistlusele oli ära saade- pool ookeani posti pandud runud? Jah. Alla andnud? Ega seda tagantjäreletarkust, mis Sest ühe (Jakobi) laev juhtus päeva kõrval rasket tööd, et tud, otsustasin ühel päeval 1. augustil 1967. Sama kuu vist. võib ära rikkuda romaani 1914. aastal olema ookea- lihtsalt ots otsaga kokku tul- aida koristamise lõpule viia. lõpus Willem suri. Võib-olla või ajalooraamatu. Vanad nil, teise oma kodurannas. la. Ja kui Jakob teeniski New Põrandat pühkides leidsin ta seda viimast kirja enam Tõnu Õnnepalu 4 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013

Graham Linehan tõid musta komöödia meist- kogu eesti sõnateatri grand rid vennad Coenid loost fi l- lady Ita Everi, kelle 60 aasta milinale oma versiooni, mis lavajuubelit lavastus tähis- “Teed juuakse kell viis” sama aasta Cannes’i filmi- tab. Kevadel sai lavaküp- festivalilt tõi ära tähtsuselt seks Bengt Ahlforsi „Tuhk ja kolmandaks hinnatava žürii akvaviit“, nii et Ita Everil on Lavastaja Roman Baskin, kunstnik Maret Tamme, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla), preemia. nüüd kehastada teine kelmus- inglise keelest tõlkinud Liisi Erepuu. Dramatiseering valmis 2011. tega kimpu sattuv sarmikas Esietendus suures saalis 3. novembril 2013. aastal ning sellest hetkest on ja vitaalne leskproua järjest. näitemängu saatnud suur Publikule võib sel puhul vaid Osades: Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, lavaedu Londoni West Endist palju õnne soovida. Ester Pajusoo, Egon Nuter. kuni Liverpoolini. „Teed juuakse kell viis“ toob NAER VÕIB TAPPA? taas tähelepanu keskmesse Martin Kruus Graham Linehani dramati- proua Louisa Wilberforce’ilt, seeringu ja selle aluseks oleva kes elab oma rämedalt kähi- 1955. aasta fi lmi originaal- seva papagoiga Kings Cros- pealkiri ei kõla sugugi nii si raudteetunneli lähedases süütult kui Eesti Draama- majas, ei paluks peavarju teatri lavastuse „Teed juuak- enam kui kahtlase väärtusega se kell viis“. „Ladykillers“ keelpillikvintett. Naabrival- Foto: Kadri Hallik võiks eesti keeli kõlada kui vas proua Wilberforce, kes on „Daamitapjad“ või „Eman- kohaliku politseijaoskonna dasurmajad“ või „Te naerate ametnikud surmani ära tüü- end surnuks, leedi“, kui tõl- danud oma lõputute kahtlus- gendada „killerit“ tapvalt hea tustega, millest julgelt poole naljana. Huumorisoont jagub ajendiks on elav fantaasia, ei peategelasel iseenesest külla- näe esiotsa muusikutejõugus ga ja üht musta komöödiat ei aga midagi kahtlustäratavat. pea sugugi lahtiste kaartidega Mis saab edasi ja kas sünd- kätte mängima. muste areng on lihtsalt tap- Ja ka sisuliselt võttes võikski valt naljakas või ka naljakalt kõik ju piirduda heast ingli- tappev, see jäägu juba laval se traditsioonist läbiimbunud lahti harutada. vanemate daamide kella-viie- Aga fi lmilinal on loo sünd- teega, mida nemad joovad mustikku pärast Ealing Stu- oma vanust ettekäändeks dios 1955. aasta legendaarset tuues juba kell kolm, kui... produktsiooni üles harutatud Kui armsalt ja ekstsentriliselt veel ühel korral. 2004. aastal

Jordi Galceran Teie näidendid on eestlase sil- mis väga tempokad, nudivad võitlust ja mängu, „Lekkes“ “Leke” on ka palju nalja ja situatsioo- nikoomikat. Kas need jooned on teile endalegi omased? Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Riina Degtjarenko, hispaania keelest tõlkinud Margus Alver. Esietendus 8. detsembril 2013 suures saalis. Ei, sugugi mitte! Päriselus pole ma üldse naljakas. Minu elu on väga üksluine. Vahetevahel Osades: Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Marta Laan, Lauri Kaldoja, Sulev Teppart. Foto: Jordi Galcerani erakogust ütlen midagi vaimukat, aga ega see kedagi eriti naerma ei Kes on näinud Eesti Draamateatris Hendrik Toompere jr lavastusi „Grönholmi meetod“ ja aja. „Cancún“, tunneb juba Jordi Galcerani kavalat käekirja. Ta alustab argisest ja ühiskonnas aktuaalsest olukorrast, kasutab aga siis kogu oma suurejoonelist koomikaressursside varu, et Varasematel aastatel lavastasi- pakkuda vaatajale nii kimbatust kui ka naudingut: mitte miski pole päriselt nii, nagu esmapil- te ka ise – kas praegugi? Kui gul paistis. levinud on katalaani autorite Ministri korruptsiooniskeem on ajakirjandusse lekkinud. Enesetapumõtteid haududes istub hulgas nn autoriteater? mees oma sahkermahkeriga ehitatud luksusvillas ja ootab oma viimaseks kaaslaseks tellitud Mina olen ainult harrastus- eliitprostituudi saabumist (aga ukse taha ilmub hoopis gaasipõletikaitsete müüja). Edasi juh- teatris lavastanud. Kutselises tuvat aga lihtsalt ei tohi ära jutustada – sest publik jääks ilma kogu põnevuse, ootamatuse ja teatris pole ma seda kuna- äratundmise mõnust! gi teinud ega hakka seda ka kunagi tegema. Kuigi tõsi on, Jordi Galceran (sündinud 1964) on katalaani näitekirjanik, stsenarist ja tõlkija, kes kirjutab nii et Kataloonias enamik auto- katalaani kui ka hispaania keeles. Ta on viimase viiekümne aasta edukaim katalaani komöö- reid praegu ise lavastab. Aga diaautor, kes on Hispaanias pälvinud mitmeid teatriauhindu ja kelle teoseid mängitakse väga mina mitte. Proove teha on paljudes riikides. „Grönholmi meetodist“ on valminud ka menukas fi lm. jube igav, ja veel enamgi siis, Teksti on hispaania keelest tõlkinud Margus Alver, viimaste aastate üks viljakamaid eesti näi- kui tegu on sinu enda kirjuta- denditõlkijaid. Tänu tema soovitustele ja aukartustäratavale keeltevaldamisele on eesti teatrisse tud näidendiga. jõudnud palju põnevat tänapäevadramaturgiat. Eesti Draamateatri repertuaaris on praegu neli Olete olnud pika telesarja Margus Alveri tõlgitud näidendit, lisaks kahele eelnimetatud Galcerani tekstile ka Éric-Emma- stsenarist. Teatrisaali koguneb nuel Schmitti „Külaline“ ja Yasmina Reza „Hävituse ingel“. paarsada enam-vähem lähe- „Leke“ on ilmunud Eesti Teatri Agentuuri hispaania ja katalaani näidendite kogumikus (2013). daste ootustega inimest, tele- ka ees istub aga hõlmamatult KELMILUGU KOMÖÖDIAVÕTMES kirju mitmesajatuhandeline vaatajaskond. Kui palju te kir- Palun rääkige natuke „Lekke“ Kus te „Lekke“ lavastusi näi- maades on teise kultuuriruu- jutades publiku peale mõtlete? sünniloost ja lavasaatusest. nud olete? Mille poolest nad mi üle kandmise tõttu midagi Mina kirjutan seda, mis mul- Mulle on alati meeldinud lood erinesid? „tõlkes kaduma läinud“, kata- le meeldib, ja kuna ma olen kelmidest. Üks selle ala meist- Olen näinud üksnes Barce- laani kultuurile iseloomulikku täiesti tavaline inimene, siis on reid on minu lemmikautoreid lona- ja Madridi-lavastusi. vahendamata jäänud? loogiline, et see, mis meeldib David Mamet. Kui ma mõtlen Barcelonas tehti panus ele- mulle, meeldib ka paljudele Tavaliselt on minu komöö- Jordi Galceran näidendite peale, mis ma olen gantsele komöödiale, Madridis diad väga eksporditavad. Kui- teistele. kirjutanud, esineb peaaegu rohkem „füüsilisele“, visuaal- gi minu konfl iktid toimuvad see ei garanteeri sulle midagi. Või tundub teile see tõlgendus Kui innukas teatrivaataja te kõigis neis min- minu lähikesk- Anekdootide rääkimisega on komöödiale vägisi külge poo- olete? Millised on teie viima- gil moel pettu- Mina kirjutan seda, mis mulle meeldib, konnas, püüan täpselt samuti. Ühe esituses gituna? sed suuremad teatrielamused? reid. „Lekke“ ma alati kirju- ajab anekdoot naerma, teise Mina tahtsin ainult jutustada Käin teatris järjest vähem ja puhul oli mul ja kuna ma olen täiesti tavaline inimene, tada universaa- omas mitte. Kas see, kelle esi- kelmilugu komöödiavõtmes. olen järjest valivam selle suh- teadlik soov siis on loogiline, et see, mis meeldib mulle, lsetest ja seega tuses anekdoot naerma ajab, Kui keegi tahab sellest moraa- tes, mida ma vaatama lähen. kirjutada näi- üldinimlikest on anekdootide rääkimist kus- li leida, siis lasku käia, aga see Viimati meeldinud lavastusi oli dend petturi- meeldib ka paljudele teistele. konfl iktidest. kil koolis õppinud? polnud minu kavatsus. „Justkui perekond“ (Un air de test ja ei midagi Teie näidendid „Leke“ on küll täisvereline famille), väga tore prantsuse rohkem ega vähem. Kui pead- sete naljadega komöödiale. Kas olete ise elus manipulee- pulbitsevad koomikast ja oota- komöödia, kuid minu mee- ritava või manipuleerija rolli komöödia. pööritav vigur ja pöörane jõuk Katalaani ja hispaania dra- matustest, kas seda on võima- lest kajab pillerkaari taustal sattunud? minu peas kuju võtsid, ei suut- maturgiat ei mängita Eestis Eesti Draamateatrit ja lik õppida, harjutada? nukker toon. Kurbus inime- Jordi Galcerani vahendanud nud ma lahendust leida ühele mitte eriti palju, aga „Leke“ Minu elul pole minu näidendi- Lugude jutustamiseks on vaja se pärast, kui võimu ja raha Margus Alver probleemile. Kes on kurikael- on kolmas teie näidendi lavas- tega midagi pistmist. Aga kõik te ohver? Nagu peaaegu alati, annet. Ja seejärel tööd: kirjuta- nimel ollakse valmis tehingu- tus Eesti Draamateatris. Kas me oleme manipuleeritava rol- tuli mulle appi juhus. da ja ümber kirjutada. Mõned teks, ja suure võimu ja raha lis. Piirdun sellise vastusega, et Küsis Ene Paaver teie näidendite lavastustes eri nipid võib selgeks õppida, aga nimel mistahes tehinguteks. ma olen abielus. Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 EEsietendussietendus 5 Depressioonist, aga mitte depressiivselt

Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri koostöö jätkub ka nutta. Ja ma nutsingi.“ sel hooajal. Seekord on asja üle võtnud noored teatritegijad. P: Paraku on sellega nii, et Kevadine ühislavastus sünnib Paavo Piigi (Linnateatri drama- tervenemine saab alata het- turg-lavastaja) ja Mari-Liis Lille (Draamateatri näitleja) eest- kel, mil inimene endale hai- vedamisel. Esietendus väikses saalis 15. märtsil 2014. gust tunnistab. Meist lääne Kuidagi on juhtunud nii, et Paavo: Intrigeeris ka mõte poole on see juba normaal- sel hooajal esietendub Draa- teha samal teemal lavastust ne, kui keegi ütleb, et „Tere, mateatris mitu dokumentaal- korraga kahes teatris. Luua mina olen Stephen Fry ja ma olen bipolaarne“ (või olen se aluspõhjaga lavastust. Kas sild teatrite ja inimeste vahel, Hamlet ja hull ainult põhja- teil oli algusest peale soov just nagu me lavastusega loo- loode tuulega). teha midagi dokumentaalset me mõttelist silda oma erine- vate intervjueeritavate vahel. M: Intervjuudes puudutasi- või te ei leidnud valmisteks- megi seda teemat eelkõige tide hulgast midagi sobivat? Proovid algavad alles det- sembris. Ometi ettevalmistu- läbi tervenemise aspekti – iga Mari-Liis: Alguses meil oli inimese lugu lõppes mitte sel- sed juba käivad. Millega te lihtsalt soov midagi koos lega, kuidas ta depressiooni praegu tegelete? lavastada. Meil oli küll päe- sattus, vaid sellega, kuidas ta vakorral päris hea valmis- M-L: Üks oluline tööd ette- haigusest võitu sai. materjal (mille me ehk ka valmistav etapp on läbi saa- P: Kokkuvõttes ongi kogutud kunagi ära teeme), aga sise- nud. Tegime suve jooksul lood väga helged, hoolima- tunne ütles, et tahaks teha kakskümmend intervjuud ta kõigest. Intervjueeritavad midagi, kus ei ole nii palju ette (enamjaolt) noorte inimeste- pakkusid meile väga palju antud. Nüüd on meil ainult ga kõikjalt üle Eesti, kes on huvitavaid soovitusi, linke, teema, kuidas see aga formu- ise depressiooni kui haigusega kontakte. Enamik neist oli leerub, on meie endi teha. kokku puutunud. Rääkisime väga huvitatud, et depressioo- Paavo: Tänapäevaseid näi- nendega eluloointervjuu vor- Paavo Piik ja Mari-Liis Lill Eesti Draamateatri katusel. Pilt Andre Picheni videost. nist laiemalt räägitaks. dendeid lavastades põrkad mis, alustasime päris esimes- M-L: Tegelikult on depres- tihti kokku probleemiga, et test mälestustest ja liikusime melanhoolia, hüsteeria, hüpo- Depressioon justkui puudu- liiga palju või ei saa magada sioon Eestis oluliselt aladiag- näitlejal on „kõnekeelt“ laval tänase päevani välja. Fookus hondriaga – heal lapsel mitu taks meid kõiki. Igapäeva- või on kõigi peale ilma põh- noositud. Sellega kaasas käiv raskem esitada kui klassikat oli sellel episoodil, mida nad nime) tegelenud. Ja lõpuks selt räägitakse ju väga palju juseta vihane jne. Oluline on häbitunne ning hirm seda – ikka tundub, et tahaks seda masendusest ja masendava- aga eristada lihtsalt masendu- tunnistada on põhjused, miks mugandada „nii, nagu ma ju Me ei osuta ainult valukohtadele, test asjadest. Sellest lähtuvalt nud või kurb olemist ja dep- sellest peaks teatrilaval rää- tegelikult räägin“. Dokumen- vaid pakume ka lahendusi. võib tekkida küsimus, et miks ressiooni kui haigust. Kurbus kima. Me soovime võimen- taalne tekst on selles mõttes sellist teemat peaks veel laval on inimese loomulik reakt- dada eelkõige seda külge, et huvitav, et see nõuab, nagu võimendama? sioon sellele, kui midagi läheb ükskõik kui hull su enesetun- klassikagi, sõna-sõnalist jär- nimetavad depressiooniks. näed kõikjal depressioo- halvasti. Depressioon võib M-L: Depressioon mitte just- ne parasjagu ei ole, see kõik gimist, aga samas ütleb juba Uurisime põhjusi, mis neid ni-ilminguid ja oled valmis tabada inimest ka siis, kui kui ei puuduta meid kõiki, läheb mööda ja on täiesti väljendusviisiga ka midagi depressioonini viis ja eelkõi- hakkama toimetama depres- kõik läheb näiliselt hästi. Üks vaid see puudutabki meid kõi- reaalsed sammud, mida saab meie praeguse elu kohta. ge – mis on neid sellest välja siooni-teemalist kuukirja... intervjueeritav kirjeldas seda ki. Psühhiaatrite hinnangul tervenemiseks ette võtta. Me Mari-Liis: Minu jaoks oli ka aidanud. M-L: Oleme kohtunud ka mit- näiteks nii: „Olin reisil Lõu- on iga Eesti perekonna lähi- ei osuta ainult valukohtadele, oluline, et lavastus puudutaks P: Oleme ka palju lugenud mete psühhiaatritega, et kuula- na-Itaalias, elasin vanalin- ringis vähemalt üks inimene, vaid pakume ka lahendusi. otseselt meie tänast päeva ja ja uudistavate silmadega rin- ta ära n-ö teise poole arvamus. nas väikeses katusekambris, kes põeb depressiooni. Liht- P: Loodetavasti aitame dep- inimesi meie ümber, et oleks gi vaadanud. See on häm- P: Taust on oluline. Kogune- astusin hommikul tänavale, salt see ei pruugi väljenduda ressioonist rääkimist lihtsa- teatav sotsiaalne mõõde, mis mastav, kui palju avastad nud teadmised anname esma- päike paistis, inimesed naera- selles, et ta käib arsti juures maks muuta – see on juba ei ole ülearuse sümboolika kirjanikke, kunstnikke, muu- joones edasi trupile. Sellega tasid, mul ei olnud ühtki tüü- ja võtab antidepressante. See tubli samm tervema ühiskon- taha peidetud. Seetõttu siis sikuid, kes on oma loomingus tegime algust suvel ning jät- tut kohustust ootamas, terve võib ka väljenduda selles, et na poole. dokumentaalne lugu. depressiooniga (või spliini, kame praegu. päev oli minu päralt – ja ome- ta joob liiga palju või töötab ti oli mul tunne, et ma tahan Küsis Kairi Kruus

Jane Bowles õrnust ja armastust kui ka näoliselt vaid väike osa, kui- julmust – Bowles ei kõhkle gi ta tegi elu jooksul pidevalt näitamast sedagi poolt. märkmeid ja visandeid uute “Aiamajas” Bowles on näitekirjanikuna teoste tarvis. Tagantjärele ühe-teose-autor, „Aiamajas“ võib vaid oletada, mis takis- on tema ainus näidend. Ta tas teda kirjutamast või mõt- Lavastaja Priit Pedajas, sündis ja kasvas New Yor- lemast endast kui kirjanikust inglise keelest tõlkinud Kalle Hein. gis. 10-aastasena vigastas ta – kas need olid isiklikud pai- Esietendus 23. veebruaril 2014 suures saalis. hobuse seljast kukkudes põlve ned või suutmatus kohaneda ja lonkas elu lõpuni tugevas- ühiskonna ettekujutusega sel- EMAD JA TÜTRED ti. Teismeliseaastaid varjuta- lest, milline peaks olema nais- sid operatsioonid, üksildased kirjanik. Tuleval kevadel lavastab Priit Pedajas suurde saali ameerika haigla-aastad, isa surm. Abi- Näidendit „Aiamajas“ hak- kirjaniku Jane Bowlesi näidendi „Aiamajas“ („In the Summer ellunud noorelt helilooja ja kas Bowles kirjutama 1943. House“). Kui Ivan Turgenevi kuulsa romaani pealkiri on „Isad kirjaniku Paul Bowlesiga a ühe sõbra ärgitusel. 1947 ja pojad“, siis uut lavastust võiks lavastaja sõnutsi tutvustada (1910–1999), elati Mehhikos, avaldati kirjandusajakirjas kui „Emad ja tütred“. Brooklynis ja pikemalt Maro- teosest katkend ja Tennessee kos, Jane omandas prantsuse, Williams muretses Bowlesi- „See geniaalne võrukael, see Ema-tütre paare on näiden- hispaania ja araabia kee- le 100-dollarilise stipendiu- naerune, tormakas, piinatud dis kolm. Keskealised emad le. Kirju kooselu jooksul oli mi, et tekst lõpuni kirjutada. haldjas“, kirjutas Jane Bow- püüavad oma elu elada tütar- mõlemal abikaasal mõlemast Esietendus toimus 1951. a lesi kohta Truman Capote. de kaudu, teismeea lõpus soost kõrvalsuhteid, kuid tei- augustis Pennsylvanias. Näi- Bowlesi kogu napi loomingu tütred nii ihaldavad kui ka neteist toetav vennalik (kuigi dendit nimetati võluvalt aines oli naiste omavahelised kardavad vabadust ja iseseis- tülidest ja haigustest varju- ebatäiuslikuks, paeluvaks suhted: allumine ja dominee- vust. Vastandlikud tunded tatud) suhe kestis Jane’i elu ja hulluksajavaks. Bowlesi rimine, vastuolulised tunded, – kokkukuuluvuse ja sõltu- lõpuni. Oma juudi päritolu võrreldi William Saroyani ja mis naisi omavahel seovad või matuse vajadus, armastus ja Jane eriti ei rõhutanud, kuid Anton Tšehhoviga, eriti aga üksteise eest põgenema sunni- armukadedus, jumaldamine mitu asjaolu koos – puue, les- Tennessee Williamsiga. Tõe- vad, nende suhete sotsiaalsed, ja vihkamine, truuduse nõud- bilisus, juudi juured – moo- näoliselt mõjutasid aga „Aia- psühholoogilised ja füüsilised mine ja truuduse murdmi- dustasid vastuolulise tausta, majas“ esimesed visandid küljed. Kuigi Jane pigem Williamsi loomingut Bowles (1917–1973) Emade ja tütarde suhetes peitub nii piiritut kui vastupidi. oli 20. sajandi kesk- Seda näidendit ei ole lavas- paiga suurte aja- õrnust ja armastust kui ka julmust – tatud kuigi sageli, aga see on looliste sündmuste Bowles ei kõhkle näitamast sedagi poolt. huvi pakkunud silmapaistva- kaasaegne, ei leia me tele lavastajatele, nagu JoAn- neid teemasid tema loomin- ne – on nii läbi põimunud, mis pani teda end sageli tund- ne Akalaitis Ameerikas (sest gust – Bowles tegeleb hoopis et mõlemal poolel on ras- ma väljaspool seisjana, kõr- see „mõistab naisi“) ja Suzan- naiste siseilmas aset leidvate ke iseseisev olla. Näidendi valtvaatajana. Ja see tunne oli ne Osten Rootsis (kahe ema suurte võitlustega. Kogu Jane esmalavastuse puhul kaht- ühtlasi allikas, millest ta leidis rolle mängisid meesnäitlejaid, Bowlesi looming on tugevasti les üks kriitik, mis mõtet on oma loomingu teemad. Tema et rõhutada võimuvahekorda autobiograafi line, nii ka „Aia- rääkida käputäie ebastabiil- aktiivne kirjanikuaeg kestis tütardega). Rootsi Kuning- majas“. Ta oli juba 40-aasta- sete inimeste elu ühest aspek- ainult kümmekond aastat ja likus Draamateatris lavasta- ne, kui ema talle ikka kirjutas, tist – unustades, et see „üks sündis üks romaan, üks täis- ti „Aiamajas“ alles hiljuti, et ta õigel ajal kella üles kee- aspekt“ on väga tähtis poolte pikk näidend, üks nukusketš 2011. aastal, lavastajaks Sofi a raks, regulaarselt juuksuris ja maailma inimeste elus! ning tosinkond jutustust. Jupither. hambaarsti juures käiks. Emaduses peitub nii piiritut Tema andest realiseerus tõe- Ene Paaver Jane Bowles 1946. aastal New Yorgis 6 uuudisedudised Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 Esimene lugemine Taas mängukava s Martin Algus “Kaheksajalg” 23. oktoobril Maalisaalis “SAATUSE HEIDIKUTE KUU” KOLIB DRAAMATEATRI Kuidas oma ummikusse jõud- „Kaheksajalg“ on komöödia VÄIKSESSE SAALI nud pereelu uuesti korda teha? ühest keskeakriisiga maad- Kas selleks on vaja lagunema levast eesti mehest, kes peab Et võõras saalis välja toodud kippuvas kodus remont val- ühel hetkel kõik mängu pane- edukas suvelavastus hiljem mis saada? Või hoopis suu- ma, et armastus koduseinte teatrimajja kolib, seda prak- ta ennast kehtestada mehena vahele tagasi tuua. Ja see pole tikat on Eesti Draamateater rakendanud varemgi – „Tuh-

majapidamises, kus arveid Foto: Peeter Langovits lihtne ülesanne, sest me elame maksab naine? Üritada leida ajastul, mil suhtlemine sõl- katriinumäng“ tuli majja Foto: Kadri Hallik ühine keel oma teismelise poja- tub wi-fi levialast ja hoolimist Saueaugult, „Lõputu kohvi- ga või kirjutada raamat, mille asendab edukus. joomine“ kunagisest Heliose valmimisse enam keegi tõsiselt kinost, Viinistul mängitud ei usu? On selleks vaja avan- Loevad Raimo Pass, Jaan Rek- „Kaevuritest kunstnikud“ türistist venda, kes tuleb Taist Martin Algus kor, Viire Valdma, Mari-Liis sai samuti suure saali tarbeks tagasi kodumaale või tuleks Lill, Maria Avdjushko, Mait kohandatud. Nüüd jõuab det- hoopis puhastada oma kodu 40-ndatesse jõudnud Ville üri- Malmsten, Egon Nuter. sembris väikese saali lavale energiaväli ja leppida maa tab 24 tunni jooksul kõik need kolm suve menukalt Laitses ja veega? Võidelda kohaliku kaheksa väljakutset korraga Lavastajana juhendab etendunud Eugene O´Neilli tantsuklubi lammutamise vas- seljatada ja see toob endaga . „Saatuse heidikute kuu“. tu? Päästa Põhjamerest leitud kaasa suuri sekeldusi, mis Lavastus sai 2011. aasta loo- kaheksajalg, kes suudab tele- lõpevad sõna otseses mõttes mingu eest koguni kolm Eesti paatilisel teel suhelda? suure pauguga. teatri aastaauhindade nomi- natsiooni – Ingomar Vihmar Andra Teede “Estoplast” 14. novembril Maalisaalis lavastajatöö eest, Kersti Hein- loo ja Jaan Rekkor olid viie „Estoplast“ on Andra Tee- tisündinud lugu, millele autor esiletõstetu hulgas ära pari- de dokumentaalnäidend, mis on lisanud piisavalt ilukirjan- mate kõrvalosade kategoo- pälvis 2013. aasta näidendi- duslikke valesid. rias. võistlusel kolmanda koha. „Saatuse heidikute kuu“ esi- See räägib tehasest Estoplast, mene etendus väikses saalis „Saatuse heidikute kuu“ tehasest, mis tegi lampe, ter- Andra Teede (1988) on aval- on 14. detsembril kell 19. Josie Hogan – Kersti Heinloo, James Tyrone – Märt Avandi ve nõukogude aja, tervele Foto: Kärt Tammjärv danud luulekogusid ning Nõukogude Liidule. Tehases töötanud ajakirjaniku ja krii- TTeatrieatri lluguugu Estoplast töötasid südamli- tikuna ligi kümme aastat. Ta kud, imelikud, truud ja pete- on Eesti Kirjanike Liidu liige ja tud inimesed, nendega juhtus õpib EMTA Lavakunstikooli igasuguseid asju, nad tegid lõpetaval kursusel dramaturgi Ühest vanast igasuguseid asju, aga peamiselt Andra Teede erialal. ikkagi valgust. Kõigile ja palju valgust. Näidend „Estoplast“ endiste töötajatega läbi viidud raamatust on kirjutatud arhiivimaterja- intervjuude põhjal. Peaaegu Lavastajana juhendab lide ja lambitehase Estoplast kõigi stseenide aluseks on tões- Lauri Lagle. Eesti Draamateater soovib nooremale naaberteatrimajale palju õnne 100 aasta juubeliks!

on kunagi kuulunud teatri raamatukokku. Nimelt oli tegu 1938. aastal Esto- nias etendunud Karel Cˇ apeki Foto: Harri Rospu „Ema“ režii pearaamatuga. Selle päevinäinud lehtedel on kõrvuti näidenditekst ja detail- sed skeemid näitlejate liikumi- sest ning tegevusest laval. Kuidagimoodi on see uhke nimetusega raamat sattunud Draamateatri arhiivi, olles nüüd heaks meeldetuletuseks, et juubilarist naabermajas teh- ti 1949. aastani regulaarselt ka sõnalavastusi. Kui Estonia draamatrupp 1940. aastate lõpu suurte ümberkorralduste käigus likvideeriti, liitus tru- pi põhituumik Draamateatri- ga. Nii et kahel eakal naabril on mida meenutada, kui nad pimedatel sügisöödel mõnuga konte ragistavad ja teineteise- Hispaania näitekirjaniku Juan Mayorga „Lõputu rahu“ (tõlkinud Laura Talvet) lugemine tänavu maikuus, mis sai Kui Draamateatri kirjandus- Raamatut lehitsedes leidsin le silma pilgutades ohkavad: teoks koostöös Hispaania saatkonnaga. Pildil vasakult Pääru Oja, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg. toa aknad avada, võib vahel tiitellehelt lavastaja Andres „Olid ajad, vanamees, olid kuulda naabritest estoonlasi Särevi ulja allkirja ja kaks ajad…“. hääleharjutusi tegemas. Ühel templit. Üks neist märgib raa- sügispäeval tekitas võimas matu omanikuks Tööpunalipu Koolinoortele vokaliis õhukeerise, mis aknast ordeniga V. Kingissepa nim. Kairi Kruus sisse paiskudes lõi lahti arhiivi- Tallinna Riikliku Akadeemilise kapi uksed. Välja kukkus üks Draamateatri, teine aga annab mõeldes kulunud kaantega raamat. tunnistust sellest, et raamat

Eesti Draamateater korraldab analüüsimiseks nii kodus kui kemad näidendid, mis alles ka alanud hooajal arvustus- koolitunnis. ootavad lavalaudadele jõud- te võistluse. Ootame vabas Lisaks tavapärastele etenduste- mist. See on hea võimalus end vormis ärksaid arutlusi ühest le toimub Eesti Draamateatris kurssi viia nii uute autorite kui praegu mängukavas olevast muudki vaatamis- ja osalemis- nimekate kirjanike uudisloo- lavastusest 28. märtsiks 2014. väärset, mis võib huvi pak- minguga. Võistlus on mõeldud eelkõige kuda ka koolinoorele. Uute keskkooliõpilastele, kuid kirju- lavastuste teemaderingi ava- Lisainfot leiab teatri kodule- tisi võivad saata ka nooremad. miseks toimuvad aruteluõhtud helt www.draamateater.ee või Parimaid kirjutajaid premeeri- ja loengud koondnimega Link. teatri kirjandustoaga ühendust takse. Lingil saavad sõna lavastuse võttes (kairi.kruus@draama- Soovime ka omalt poolt toeks valmimisega seotud inimesed teater.ee). olla teatrikogemuse mõtes- ja teatrivälised eksperdid. Oleme tänulikud õpetajate ja tamisel ja analüüsimisel. Sel Teistlaadi teatrikogemust õpilaste tagasiside eest ja oota- eesmärgil oleme valitud lavas- pakub sündmustesari „Esime- me ettepanekuid ning ideid tustele loomas õppematerjale, ne lugemine“. Maalisaalis toi- uuteks koostöövõimalusteks. millest leiab huvitavat lisa- muvad lavastatud lugemised materjali ning tuge etenduste toovad publikuni kõige värs- Kairi Kruus Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 TTeatripilkeatripilk 7 Teater kui elusolemise uuspalu ja õnnemägi MITTEMANIFEST I Pärast tänavuse Draama-festi- teatriigatsust ja -armastust, mõnd näiliselt menukamat pidev leidmine rajab teed teise vali lõpetamist on mind saat- valmisolekut kulutada elami- nišši, muutub teater eneseot- inimeseni. Teater võib muu- nud Tõnu Õnnepalu sõnatu: seks antud aega illusioonile. simispaigaks. Loodan väga, et ta inimestevahelisi kohtumisi „Inimesi kohtame ju kogu aeg, Ju mängib ses valmisolekus me põlvkonnal jagub piisavalt võimalikumaks… Sedasi võiks pigem tahaks neist puhata… rolli soov näha ja tunda teist tarkust ja uljust mitte näha teatri tähendust tabada too lõi- Aga see ei ole see. Vähemalt inimest ergastatumas olekus, teatris põhieesmärki, vaid guke Uku Uusbergi näidendist mulle tundub, et minu jaoks teritada taju, mis ehk virtuaal- vahendit eneseleidmiseks ini- „Kuni inglid sekkuvad“: „See on inimese kohalolek see, mida suhtlusis ähmastuma kipub. mesena, loojana. Kui enesenäi- on tahe. See on tahe teist ini- ma teatris taga ajan.“ Turga- Laval võib inimene olla sel- tamine – olgu laval või saalis mest lugeda, see on tahe tema tas pähe, kui asusin kirjutama gemini nähtav, läbipaistvam – teeb ruumi eneseotsingutele, mõtteid, ka tundeid kogeda. oma põlvkonna suhtest teatri- kui elus. Naljakas, sest teda lõbustavalt sädelevast virvar- Tahe neid mõista.“ Unistan, et ga... on ju topelt: tegelane ja näitle- rist joonistuvad välja inimesed mõistaksime luua ja näha sel- Teinekord nähes inimest enda ja. Kõige huvitavam ongi vist oma kordumatute igatsuste ja list teatrit, mis juhib inimeseks kõrval argisest ehedamalt või siis, kui korraks näeb korraga igavikupüüdlustega, ei tähen- olemise tihnikute ja küngas- viibides mõnes eluolukorras mõlemat. da see sugugi, et maad peaks te veerele nõnda, et näeksime tavatult sügavasti sees, tun- Mõeldes praegusajale ja me võtma vaid igavad manifestid. elus sündivat kui uut ja õnnes- dub teater naeruväärt põgene- põlvele: võiks ju olla nii, et Küllap saab siiras huvi hinge tavat, seda jälle põhjalikumalt miskatsena. Milleks nihestada kuna meelt lahutavad tõhu- ja vaimu vastu adutavaks ka kogedes. reaalsust, kui ta on niigi nõnda sasti muud mugavamad mee- tundmatuseni ümberkehastu- rikas, mitmekihiline? Milleks diumid, saab teater pühenduda misi kätkevas luguteatris või mõtelda teatrikunstist, kui inimese tuumale. Kui teatrist tummas vormiharjutuses. võib elada ja mõtelda elusole- lahutada meeleheitlik rabe- Näha teatrit iseenda otsimi- Priit Põldma misest? Ja ometi kuulen oma lemine tähelepanu tõmba- se maana ei olegi nii suureli- Ülikooli semiootika ja eakaaslasi tihti kuulutamas miseks, mis kehutab täitma ne ja isekas, juhul kui enese kultuuriteooria I kursuse tudeng Teatrikiri Peterburist Välis- MIS TUNNE ON TEATRIPRAKTIKUNA KIRI KODUKANTI, E 07.10.2013 UUESTI KOOLI MINNA? maale Öö. Taevas külmetab tähi- tehasehoones, mis on ümber diplomit taskus ja vanust pea- Koolipoisi tunne on. Pikad Mis puutub konkreetselt õppe- ses tühjuses, kuud ei kusagil. ehitatud tsiklimeeste tsitadel- gi kolme aastakümne jagu. Jul- päevad, kooli kõrvalt niisama töösse ja õpetamismeetodites- -Peterburi suunal kell liks. Meie kohal asub kont- gen ka täna öelda – mina jään olemiseks väga palju aega ei se, siis esmamuljel tundub küll, 23:40 startinud buss on unis- serdisaal, kus laupäevaõhtust igavesti üliõpilaseks! jäägi. Esimest korda astusin et üldjoontes on Eesti ja Vene õppima test reisijatest pungil. Kõik eriala tundi saadavad Viktor Ja Sulle, mu Draamateater, teatri kooli aastal 2006, sel- teatrikoolid vägagi sarnased. ahnelt viimast värsket õhku Tsoi ja „Kino“ kulumatud vii- tahan vaid mõelda poeedi lest on nüüd 7 aastat möödas. Kattuvad nii õppekavad kui Selle aasta jaanuaris käis norskamas. Avastan, et neist sid. sõnadega: „Ma töötan majas, Nagu selgub, pole kaugeltki ka põhitõed. Samamoodi, R.A.A.A.M.-i kutsel Eestis enamus on venelased ja olen- Lavakas tegelesime erialaga iga kus ei tunta argust, seal majas kõik meeles. See on umbes nagu meil, on kavas erinevad meistriklassi andmas Peterbu- gi juba dimensiooni vahe- päev kolm tundi, hea tava järgi petta pole võimalik. See maja samamoodi, kui üritada meel- liikumistunnid ja loengud. Iga ri Nebolšoi teatri kunstiline tanud, kuigi veel kodumaa kella 15:30 ja 18:30 vahel, nii täis on isemoodi kargust ja de tuletada keskkoolis õpitut. päev toimub erialatund, mis juht, lavastaja ja õppejõud Lev pinnal. Kell 2:15 jõuame pii- et pärast jõudis teatrissegi. Siin kunstigi, kus kõik on võima- Lõputunnistus on küll käes, on ühtlasi kõige tähtsam. Nii Erenburg. Kohtumisest „Kuld- rile. Siin läheb tavaliselt tund on lood teised. Erialaga algab lik.“ Mingu Sul hästi! aga teinekord jääme lihtsa- Venemaal kui ka Eestis lähtu- se maski“ laureaadi ja mit- aega dokumentide kontrolli, enamasti meie päev, vahel Kellel on, löögu kauss kaikaga mate arvutustegagi jänni, mis takse Stanislavski õpetusest. mekordse nominendiga said bussi läbinuuskimise, tolli ja eelneb sellele liikumisetund, kumama. siis veel logaritmidest rääkida. Harjutused, ülesanded ja mär- pisiku külge kaks Eesti Draa- deklareerimisega. 21. sajand et keha ja vaim üles äratada. Õppida on palju, mis sest, et kused täidavad kõik ühte ees- mateatri teatri näitlejat, kes vabastab meid oma haardest ja Eriala on vähemalt 4-tunnine, Kristo üks kool ja mõned aastad teat- märki: anda noortele vajalikud läbisid tiheda konkursi ning lennutab mind kosmonaudina lisaks õhtused iseseisvad etüü- ritööd juba selja taga. käsitööoskused, et nad hiljem asusid selle aasta sügisest näit- tagasi lapsepõlve ilma, kus on tööpõllul hätta ei jääks. Kõige leja-lavastajana õppima Peter- venekeelsed poesildid, kloori- laiemalt võttes õpetada näitleja buri teatriakadeemiasse Lev lõhnased tualetid, kaljamüügi- tehnikat, mille abil oleks või- Erenburgi kursusele. Hendrik paagid. Näpistan bussist paar malik mängida inimest. Toompere jr jr ja Kristo Viidin- unesuigatust oma arvele. Piiter on väga suur ja suur- gu stuudium kestab kokku neli Linn on juba tuttav, kui 6:40 sugune. Enne siia jõudmist aastat, esiotsa näeb mõlemaid sügisevihmasel asfaldivälja- valdasid mind teatavad eel- veel mõned korrad kuus Draa- kul jala maha poetan ja end arvamused. Eestis räägitakse mateatri lavastustes, mis teatri metroo poole sean. Tean juba, Venemaa kohta igasuguseid mängukavas. et eskalaatorisõit kestab tub- jutte. Aga nüüd siin olles, on Võõrsile tudeerima sõitis li poolteist minutit, metroost minu hirmud ja kõhklused ka teatri muusikajuht Liisa jäädvustub riietele kerge urii- vaikselt hajuma hakanud. Hirsch, kes astus kaheks aas- ni ja kuuma raua segune lehk. Ehkki äärelinnas võib tekki- taks Haagi Kuningliku Kon- Ma ei tunne end enam äkitselt da tunne, nagu oleks sattu- servatooriumi magistriõppesse nagu päris omas kehas. Õppida on nud 90ndatesse, siis kesklinn kompositsiooni erialal. Olgu Kell on 7:20. Vajun tunniks palju, mis sest, on küll igati väärikas ja uhke. öeldud, et 2009. aastal Eesti unele meie ajutises staabis, Ilus arhitektuur, palju poode ja muusika- ja teatriakadeemia ühe lahke eestlase korteris et üks kool ja turiste, tänava melu ja kohati heliloojana lõpetanud Liisa on Nevski prospektil. Unes öel- mõned aastad väga kõrged hinnad. Ses mõt- võitnud kahel korral Eesti teat- dakse, et tuleb anda kõik, mis teatritööd juba tes ei erine väga mõnest teisest ri aastaauhinna sõnalavastuse võimalik, peamine, et sõda ei selja taga. Euroopa suurlinnast. Eks näis, parima originaalmuusika eest, tuleks. Mõtlen, et lülitasin sel- mis siis saab, kui talv tuleb. 2009. ja 2013. aastal. Liisa le Maksim Gorki biograafi ast Praegu on kõik ok. Hirschi asendab muusikajuhi oma uneteadvusesse. Et tun- Hendrik Toompere jr-i ja Kristo Viidingu esimesed Peterburi-nädalad. kohal EMTA elektronmuusika Hendrik da rahvast, tuleb tunda tema dide proovid ja nuputamised. Fotod: Kristo Viiding õppejõud Malle Maltis. minevikku. Gorki oli uskuma- Meister Erenburg on öelnud, tu inimene. Kujutate ette, ta ei et tema lavastab vaid näitleja tundnud oma elu jooksul kor- pealt, selle pealt, mida etüüdis dagi hirmu. Ka siis mitte kui näitleja ise välja pakub. Lavas- teda tappa püüti. tamine on tõeline nägemise 9:30 ajab Hendrik mind jalule kunst. Nagu teatrikunst üldse – oleme hiljaks jäämas. See on – nägemise ja kogemise kunst. muidugi juba tavaline, et nahk Täna jõuan koju puhkama kell märg ühest kohast teise torma- 23:30. Viskan pilgu mõnda me, sest koolitunnid toimuvad raamatusse ja vajun siis peagi linna peal laiali: Akadeemias, uneilma, mõtteis homsed etüü- Meistri stuudios, Ermitaažis… did ja mängud. Me tegeleme ja söögipausid asuvad nendel siin teatrikunsti laboratoorse trajektooridel, tihti ka loengu- uurimisega. Kui väga raskeks tes või eriala tunni suitsupau- läheb, proovin uskuda, et sat- si sees. „Iga algus on raske“, tusin siia oma kõrgete ideaali- kumab peas ühe targa naise de vahendusel. Siin ei dikteeri lause. teatrit mitte raha vaid vajadus Me alustame nädalat eriala lunastuse ja vastuste järele läbi tunniga oma Meistri stuudios, kunsti lahustava mõõga. Tro- mis on välja ehitatud endisest fi mov minus elab edasi, olgugi mootorratturite baarist. Otsi- see pisut kentsakas mehe koh- me teatrikunsti saladusi vanas ta, kellel juba 2 kõrghariduse 38 SSünnipäevünnipäev Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 Täna on Eesti Draamateatri 93 aasta sünnipäev

11. oktoobril 1920 kell kuus õhtul kogunes Tallinnas Mündi Siis jäi korraga kõik vaikseks häälega, väga plastiliste saa- tänavas Riigiteenistujate Ühingu ruumis rühm noori teatrihuvi- ja igaüks oli pilguga, ilmega ja teliigutustega, kuid üsna vars- lisi-asjaarmastajaid. Kokkukutsuja oli väsimatu uue teatri jut- kogu kehaga isesuguses oota- ti hakkas kõne arenema juba Foto: Draamateatri arhiivist lustaja, lavastaja Paul Sepp. Sealsamas peeti esimene tund – ja mispinges. Mõtlesin, et nüüd hoo ja õhinaga, vaimustuse ja Draamastuudio oligi alustanud. 1924. a moodustasid stuudio peaks tulema tõesti midagi kaasakiskuva hasardiga, mis esimese lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri. 1937. a sai see erakordset, kas miski ilmutus kasvas peaaegu ekstaasiks. Eesti Draamateatri nime ning 1939 osteti Eestimaa Saksa Teat- või imetegu. Ei tulnud mida- Sepp kõneles midagi lava- riseltsilt teatrimaja Pärnu maanteel. Siis tulid keerulised ajad gi iseäralikku, tuli ainult Paul kunstist kui pühadusest ja ja nimed, Tööpunalipu ordeniga Viktor Kingissepa nimeline Sepp. Tuli tõsiselt, pikkami- etendusest kui pühitsemisest Riiklik Akadeemiline Draamateater sai taas Eesti Draamateat- si, isegi natuke lõdvalt, mul- ning veel midagi näitlejast ja riks alles 1989. le näis, et kahvatu näoga ja altarist. Ta tegi seda nii ela- vähe nagu nukra ilmega. Jäi muslikult ja emotsionaalselt, Olgu tänatud kõik, kes 93 aasta jooksul on seisma meie ette või keskele ja et haaras kõiki, kiskus kaasa Eesti Draamateatrit teinud – olgu laval, aegamööda, unistava pilguga elama ja kaasa tundma, nii et vaatas korra kõik üle, igaühte ei olnud kuulda enam hinga- lava taga või saalis. üksikult, nagu toimetaks üle- mist ega näha liikumist. lugemist või uuriks kohalole- mist. Ning alustas siis tundi, Priit Põldroos Palju õnne sünnipäevaks! õigemini küll kõnelemist või Draamastuudio esimesest kogune- koguni kõnepidamist. Alustas misest 11. oktoobril 1920, mäles- küll vaikselt, väheke tuhmi tusteraamatust „Teel enda ellu“. Paul Sepp

PRIIT PEDAJAS 60 – 21. jaanuar

Lavaka VII lennu ajast tuleb ei olnud, tol ajal ei olnud ka Tollal ei olnud nii palju söö- meelde see jabur lugu, kui- mobiiltelefone, et ette teata- gikohti nagu praegu, keetsi- das ma koos Priiduga jalg- da, nägime oma seljakottide ja me ise lõkke peal mannaputru si Tallinnast Tartusse läksin. kasukatega üpris hirmuärata- kondenspiimaga. Pudel rum- Jaanuarikuus! Vedasin Merle vad välja, aga ikka õnneks sai- mi oli meil kaasas, aga me ei

Karusooga kihla, et kui tema Foto: Kalju Orro me öömaja. avanud seda. Meil oli kokku jätab suitsetamise maha – ta Jaanuaris läheb ruttu pime- lepitud Jüri Bogatkiniga, et iga muudkui lubas ja lubas seda daks, aga kõndisime järgmi- 10 km järel jätame kilomeetri- teha –, siis mina lähen jalgsi ne päev ikka 12 tundi päevas. posti peale perfokaardi mõne Tallinna raekoja platsilt Tartu Kuskile ei tahetud meid õhtul lausega, et kas oleme ikka raekoja platsile. Ja ükskord ta sisse lasta, aga lõpuks saime elus… Mina olin mõnel korral jättiski maha, aga ma ei taht- öömaja ühes talus, kus oli pal- küll juba valmis lihtsalt lumme nud siis üksi minna, Priit oli ju lapsi. pikali viskama ja sinna jääma- nõus kaasa tulema. Kolmas kord ööbisime Põltsa- gi. Pikki kirju ei kirjutanud, Kõndisime neli ja pool päeva. maal. Päev oli väga ränk, jalad külm oli ju, isegi pastakas kül- Talvel, suure külmaga. Käisi- valutasid, jäime öö peale, eda- mus mõnikord ära. Bogatkin me läbi pikema tee kui ainult si liikusime vaid 2 km tunnis, sõitis autoga tee läbi ja korjas maantee – autod sõitsid, kuhugi meid sisse ei lastud. perfokaardid üles. maanteeääred olid lund täis, Lõpuks paistsid kultuurimaja Aga Karusoo – tema hakkas ju ei saanud ju sugugi kogu aeg tuled, seal oli pidu lõppenud ja kohe jälle kirglikult suitseta- tee peal käia, ikka kõrvalteid korraldajad veel natuke tinis- ma! Oleks pidanud enne kok- mööda ja ka lumes sumbates. tama jäänud, seal siis saime ku leppima, et ta käib sel juhul Esimesel päeval käisime 38 ahju ees põrandal pikali visa- trahviks tee tagurpidi läbi… km teed mööda ja lisaks veel ta. Neljanda öö olime Laeva tükk muud maad ning lõpuks koolimajas. Üks vana naine kaugele teest eemale ühte tallu, juhatas meid sinna, tuli ise teed kus elas Merle Karusoo tuttav. näitama. Ja ütles midagi, mis Ööbimist meil kokku lepitud mul siiani meeles: „Ega jalad ei Kalju Orro Priit Pedajas Tartu raekoja platsil pärast 4-päevast jalgsimatka. Jaanuar 1975. jää, kui jäljed jäävad…“

JOHANNES TAMMSALU 50 JÜRI ANTSMAA 50 HIIE KALDMA 70 4. jaanuar 26. november – 12. detsember Kallis Juss!

Inimesed Sinu ümber on mõjutanud Sind ja Sina neid. Mida Sinust kiirgab? Foto: Kadri Hallik Foto: Kadri Hallik Esimene sõna, mis kolleegidel asjalik, pädev, äärmiselt rahu- Malsroos Foto: Teet Sinu kohta huultele tuli: lik ja sümpaatne, kes mängib vana rahu ise, hea inimene, „Rahauputust“?, minu poja nimi maalid, kannatlik, ilus, usaldus- on Johannes, etenduse isa, leebe, väärne, loominguline, sõbralik, sümpaatne, rahulik, paganama Maalisaal, vana kolleeg, loiva- korralik, tammesalu, etenduse Jüri Antsmaa Hiie Kaldma mine (sõbralikus mõttes), meie muutus, kalad, usaldusväärne, LIIA TEPNER 60 MILVI TIITS 70 Juss, Jussu, hea inimene, Jussike, rahulik, kiilakas, väga töökas, otsekohene, kohal, intspitsent, üks koht Rakevere lähedal, tark, 19. november 24. november hallivatimees, vaikne, tagasihoid- parim, no, Juss, lahe vend, tore- lik, Crocsid, sõrmus, kihvt tele- tore mees, misasja, Kihnu, eesriie foni vastuvõtmisehelin, 50 või?!, kunstnik, valge, autojuht, jõu- „Lausu see monoloog, ma palun line, sümpaatne, tagasihoidlik, Sind, nagu ta Sulle ette lugesin, rõõmus tere!, tulnukas, silmad, kerge keelega...“ rahu, hõbesõrmused, huumori- (Shakespeare „Hamlet“) soon, „Rahauputus“, tütar, tuhat Foto: Kadri Hallik Foto: Kadri Hallik tänu, lehekuhil laua taga, Nissan Micra, astusime koos lavakasse, admiral, asjalik, muhe, jaa-jaa, Palju õnne! mõnus, kooljaluu, kohusetunne, rahulik, rahu, tema ja ta naised, Sinu Anneli, Kadri, Karin Johannes Tammsalu NKVD-lase rollis „Kollaborantides“. Liia Tepner Milvi Tiits

tel 683 1404 Pärnu mnt 5 Toimetajad Ene Paaver, Kairi Kruus, Väljaandja Eesti Draamateater [email protected] 10148 Tallinn Tanel Tomson, kujundaja Kert Lokotar ISSN 1736-7247