DOCSLIB.ORG

1910.Aastal Avati

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
1910.Aastal Avati Eesti Draamateatri ajaleht nr 4, mai 2010 11910.910. aastal avati Tallinnas Draamateatri Foto: Teet Malsroos Foto: Teet maja, tollal küll veel tuntud Saksa Teatrina ANDRUS KIVIRÄHK Mõndagi oli juba olnud. Ärkamisaeg oli möödas ja tollased rahvajuhid kolinud pilve piirile. Esimesest laulupeost oli möödas 41 aastat ja traditsioon jätkus. 48-aastase Eduard Bornhöhe “Tasuja” oli ilmunud juba 30 aasta eest, kuid hetkel oli Eesti populaarseim kirjanik 45-aastane Eduard Vilde. Ta oli saanud esmalt kuulsaks humoristina, hiljem kriitilise realistina, ilmunud olid tema “Külmale maale” ja “Mahtra sõda”. Olid olemas 46-aastase Anna Haava lihtsad värsid, kuid juba ka noore, 27-aastase Gustav Suitsu lõõmav ja revolutsiooniline “Elu tuli”. 24-aastane Tuglas oli avaldanud muuhulgas “Hingemaa” ning “Mere”. 46-aastane Juhan Liiv oli oma elutöö teinud ja veetis viimaseid allesjäänud aastaid vaimuhämaruses, tema loomingu avastamine seisis alles ees. 32-aastane Tammsaare oli kogunud tuntust külajuttude ning üliõpilasnovellidega. 47-aastane August Kitzberg oli juba kirjutanud “Tuulte pöörises”, millega avati Vanemuise uus teatrimaja. Vanemuise trupi juhiks oli 36-aastane Karl Menning, Estonias särasid 26-aastane Paul Pinna ja 25-aastane Theodor Altermann. 37-aastane Rudolf Tobias oli kirjutanud “Joonase lähetamise”, tunnustatud heliloo- jateks olid 45-aastane Konstantin Türnpu, 32-aastane Artur Kapp ja 46-aastane Miina Härma. Professor Köler oli surnud ja klassikutiitlit kandsid 73-aastane August Weizenberg ja 55-aastane Amandus Adamson. Täies loomejõus olid 44-aastane Ants Laikmaa ja 45-aastane Kristjan Raud. Tema kuulsad Kalevipoja-joonistused polnud veel sündinud. Nagu palju muudki. Veel polnud eestlastel “Kevadet”, 23-aastane apteekriõpilane Oskar Luts oli täiesti tundma- tu suurus. Polnud Tammsaare “Kõrboja peremeest”, “Tõde ja õigust”, Vanapagan polnud veel tulnud Põrgu- põhjale. Vilde polnud kirjutanud “Tabamata imet” ega “Pisuhända”, samuti mitte “Mäeküla piimameest”, Kitzbergil olid loomata “Libahunt” ja “Kauka jumal”. Polnud Tuglase “Popit ja Huhuud” ega “Väikest Illimari”. 27-aastane Marie Under oli ajakirjanduses mõne luuletusega üles astunud, kuid ta polnud veel Siuru printsess ja “Sonettide” ilmumiseni jäi seitse aastat. Hendrik Visnapuu oli 20-aastane, August Gailit 19. Keegi ei tundnud veel Nipernaadit ega Ekke Moori. Pariisis õppisid ja töötasid 27-aastane Jaan Koort ja 26-aastane Nikolai Triik, Münchenis haris end 18-aastane Ado Vabbe. 32-aastane Konrad Mägi oli just naasnud Norrast. Veel polnud asutatud Pallast, Anton Starkopf oli 21, Eduard Viiralt 12-aastane. Peterburi Konservatooriumi olid juba lõpetanud 30-aastane Mihkel Lüdig, 28-aastane Raimond Kull ja 28-aastane Mart Saar. Aasta pärast lisandus neile 27-aastane Peeter Süda. 23-aastase Heino Elleri õpingud veel jätkusid. Draamateatri asutaja Paul Sepp oli 25-aastane ja mängis Peterburi teatrites. 21-aastane Erna Villmer katkestas õpingud Moskva Kunstiteatris ja liitus Estonia trupiga. Kolm aastat hiljem, 1913, valmis ka Estonia uus maja. 19-aastasest Liina Reimanist ja 20-aastasest Mari Möldrest said vanemuislased. Ants Lauter oli 16-aastane. Tegelikult oligi kõik alles ees. Aleksei Bubõr - Ivo Uukkivi, Nikolai Vassiljev - Tiit Sukk lavastuses “Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...” Esietendus “ Andrus Kivirähk V assiljev ja Bubõr ta tegid siia…” Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes (külalisena), helilooja Urmas Lattikas (külalisena), videokunstnik Taavi Varm (külalisena) valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Esietendus Eesti Draamateatri suures saalis 25. aprillil 2010 Osades: Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass, Elina Reinold (külalisena). 1910 RIINA ORUAAS Et 20. sajandi alguses valitses Eestis “kolm kohalikku keelt” – vene, saksa ja eesti, 1910: Tallinna Saksa Teater on valmis ja Estonia Teatri ehitusplatsil ootavad Andrus Kivirähk on romaanis „Liblikas“ on üldiselt teada. Ajaloolase Ea Janseni kivid töö algust. Kiiresti kasvava Tallinna linna Uuel turul kihab elu. (1999) loonud poeetilise müüdi Estonia monumentaalteos “Eestlane muutuvas Foto Estonia arhiivist. teatri algusaastatest. Liblikas oli Estonia ajas: seisusühiskonnast kodaniku ühis - noor tantsijanna Erika Tetzky, äsja loodud konda” avab 19. sajandi Eestis välja muusikaelu. Kuigi üldine haridustase oli alamkihtidesse: nad olid teeni jad, väike- teatri õhkkerge hing. Paul ja Netty Pinna, kuju nenud rahvussuhteid ja moderni see- üsna madal ja kõrgharidus kättesaadav ametnikud ja -kaupmehed, tehase- ja Theodor Altermann ja Erna Villmer olid rumis protsesse. 19. sajandil oli Eestis kolm vähestele, olid esimesed eestlased saanud käsitöölised. Siiski pandi alus vilkale eesti- aga ühe teistsuguse maailma saadikud, eraldiseisvat rahvusgruppi. Eestlaste ja arstideks, juristideks ja insenerideks vene- keelsele ühiskondlikule ja kultuurielule, kellel oli täita üks missioon – luua eest- baltisakslaste vahel kultuuri line dialoog keelse kooliõpetuse ja asjaajamise nõudest tegutseti seltsides ja rahva majades, asutati lastele oma teater. peaaegu puudus, viimased vastandasid end ning kitsastest majanduslikest oludest ajalehti ning 1904. aas ta valimistel Näidendi “Vassiljev ja Bubõr ta tegid pigem Vene riigiaparaadile, milles nähti hoolimata. saavutati linnavolikogus enamus. siia…” pealkiri on parafraas Juhan ohtu balti põlisaadli võimule. Valgustusaja Märkimisväärsed muudatused olid toimu- Ühine oli eestlastel ja sakslastel roman- Viidingu tuntud luuletusest. Peale ideede levides oli küll 19. sajandi alguseks nud rahvastikus, eriti linnades – Tallinn tiline rahvuse-kontseptsioon. Eestlased selle lendab Peterburi linnas ringi parv välja kujunenud saksakeelne avalik ruum muutus 19. sajandi lõpul tööstuslinnaks, võtsid ärkamisajal üle nii saksa rahvus- ööliblikaid, kes ei anna kortermaju vorpi- ja haritlaskond, kes oli võtnud omaks kus kasvas kiiresti eestlastest elanike ideoloogia kui kultuurimudeli, mille vatele arhitektidele Nikolai Vassil jevitš ka Euroopa levivad liberaalsemad ideed, osakaal. “Linna teisenemist sümboliseeris pinnalt loodi eesti oma rahvuskultuur. Vassiljevile ja Aleksei Fjodorovitš Bubõrile kuid eestlased nende diskussioonides ei müüride ja väravate lammutamine ja Eestikeelne teater jõudis 1906. aastal enne rahu, kui nad on pakkinud oma osalenud. Eestlased jäid pikaks ajaks Tallin nast sai eestlaste alal kõige enam kutselisele tasemele ning Estonia seltsi kompsud ja sõitnud Revalisse – sakslastele pigem eksootiliseks uurimisobjektiks, euroopalikule industriaallinnale vastava teater hakkas ehitama oma maja, mis teatrit ehitama. Miskipärast toimetavad kel lega suhtlemist pärssis mõlemapoolne kaubanduslik, tööstuslik ja kultuuriline valmis aastal 1913. Nii nagu kultuurielus näidendis veel eestlased Enn ja Ene, keeleoskamatus ning eestlaste madal keskus, avatud kiiretele muutustele. Talle üldiselt, matkis ka teater esialgu saksa kellel on ütlemist iga asja kohta, eriti, haridustase. sekundeeris teise eestlaste alal arene nud malle: valdav osa näitemängudest oli pärit mis puudutab teatrimaja. Nii juhtubki Siiski jõudis eestlaskond tänu koolivõrgu tööstuslinnana Narva ja vaimse kesku- saksakeelsest kultuuriruumist, teatrikunsti näidendis, et eestlased lasevad venelastel rajamisele ja üldisele kirjaoskusele 19. sa- sena Tartu, mis oli seda nii baltisakslaste õppimas käidi Saksamaal ja Venemaal. sakslaste rahaga endale teatri ehitada. jandi lõpuks modernse ühiskonna lävele. kui eestlaste silmis,” kirjutab Ea Jansen Saksakeelne teater Eestis oli Tallinna Päriselus 1910. aasta 4. septembril vana Oli tekkinud oma eestikeelne avalik ruum: sajandivahetuse Tallinna kohta. Tallinna Linnateater, mille oli juba 1784. aastal kalendri järgi see maja pidulikult avatigi. ajakirjandus, seltsitegevus, kirjandus ja eestlased kuulusid pikka aega peamiselt asutanud tuntud dramaturg August von Esietendus nende loomingulised lähenemised üksteist Küllap need ongi need teemad, mis Siim Nurklik täiendavatena. Nurkliku näidendit “Kas tiirlevad meie, taasiseseisvunud Eestis täis “ ma olen nüüd elus” iseloomustab täpse kasvanute peades. as ma olen nüüd elus” tunnetusega maitsestatud ratsionaalne raev Olla rebestatud vastukäivate läbinägevate K ja Lagle lavastusi (mõlemad neist on ka tõdemuste vahel, näib olevat Nurkliku Eesti teatri kontekstis arvestatavalt silma teksti põhiline olek. Ta kirjeldab selle Lavastaja Lauri Lagle, kunstnik Liisi Eelmaa (külalisena). paistnud) leidlikku kujundliku vormiga ühiskondliku nähtuse esindaja siseheitlusi, Esietendus 11. aprillil 2010 väikses saalis. tegevuslikkus. Nurklik oskab sõnastada. kelle jaoks on prantsuse keeles täpne Osades: Mari-Liis Lill, Jan Uuspõld, Margus Prangel, Kristo Viiding. Lagle oskab keerulisi sõnastusi ellu termin: bobo. Bourgeois-bohémien. äratada (eriti oli see nii “Portselanisuitsu” Kodanlasest boheemlane. Ja seegi pole NO LOGO puhul) ja panna näitlejad seda väljendama veel kõik – tekst on oma asukohast mitte ainult sõnades, vaid ka tegevustes. ja rebestatusest ka täiesti teadlik. Ja LAUR KAUNISSAARE nimetatakse põlvkonnaks. Ja kas ühine Mõlemad on omas mõttes pisut sellest, et kodanlasest boheemlane on tunnetus ei ole mitte üheks põlvkonnataju monomaanilised ja see on hea. Noh, kas sama silmakirjalik ja naeruväärne nagu Mis ühendab Lauri Laglet ja Siim tunnuseks. Ehk siis – ilmselt on sarnase just hea, aga see on lahe. Molière’i ajal kodanlasest aadlimees. Aga ikkagi, midagi on nagu puudu... Ilmselt Nurklikku? Kindlasti midagi tajuga põlvkonnakaaslasi veel, ja Sellise eesti
Load more

Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • Newsreels Versus Newspapers Versus Metadata
    volume 7 issue 14/2018 NEWSREELS VERSUS NEWSPAPERS VERSUS METADATA A COMPARATIVE STUDY OF METADATA MODELLING THE 1930S IN ESTONIA Indrek Ibrus Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Maarja Ojamaa Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Abstract: This article offers a comparative take on the ways audiovisual versus verbal digital archives model our understanding of the past. We focus on content metadata schemas and their role in modeling histories and framing the uses of audiovisual databases. Our empirical corpus includes verbal and audiovisual objects from the five-year period just before the World War II (1935-1939) as presented in two digital databases – the Analytic Bibliography of Estonian Journalism and the Estonian Film Database. The article compares how the different metadata schemas for newspaper articles and newsreels model their objects. As a consequence, metadata schemas shape contemporary perceptions of historical realities in different ways. Keywords: metadata, modelling systems, audiovisual archives, Estonia, 1930s, newsreels, cultural semiotics The amount and variety of information about the 20th century that we can freely access online is in every respect remarkable. Contemporary digital databases as Europeana, Internet Archives or NYPL Collections offer anyone interested a chance to go far beyond individual textbooks and occasional faded photographs: one can juxtapose materials in different modalities and compare or contrast diverse aspects of the past from various viewpoints. This applies to both users with general or hobbyist interest in the past as well as professional historians. The digital archival turn has evidently met a wide spectrum of responses.
    [Show full text]
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • 3.2 Saatejuht Vs Toimetaja
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti Televisiooni kultuurisaade "OP!" ja sõnateatri kajastamine "OP!"-is aastatel 1999-2011 Magistritöö (30 EAP) Maarja Aeltermann Juhendaja: Aune Unt MA Tartu 2011 Sisukord SISUKORD .............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4 1. TÖÖ TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD .......................................................................................... 6 1.1 TEOORIA ......................................................................................................................................................... 6 1.1.1. Kultuur ................................................................................................................................................ 6 1.1.2. Kultuuriajakirjandus ja konsumerism .................................................................................................... 8 1.1.3. Kultuur televisioonis ........................................................................................................................... 11 1.1.3.1. Kultuuriteemade valiku põhimõtted .............................................................................................................13 1.1.3.2. Saate formaat. .............................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • TV Series 10 X 43 Min EPISODE 5 Visitors in the Night Historical Drama the Winter Night Sky Is Lighted up by the Bombings Over Finland
    . The all-time highest rated Estonian TV series on . Based on a bestselling book . TITLE INFO: . Originally-composed music . Director: Mart Sander Writer: Mart Sander Producer: Tuuli Roosma Genre: Historical drama Duration: 10 x 43 min Language: Estonian Subtitles: English Original title: Litsid Release Date: 2018 Cast: Merle Palmiste, Andres Dvinjaninov, Gerda Johnson, Ingrid Margus, Jekaterina Novosjolova, Liisa Linhein, Liisu Krass, Lisette Pomerants, Mirjam Aimla, Pirjo Jonas, Matt Fien. Production: Reede OÜ, Tuuli Roosma, [email protected], +372 50 77898 WORLD SALES (excluding Estonia, North and South America) Eyewell AB Michael Werner, Managing Director, +46 70 733 28 55 [email protected], eyewell.se TV series 10 x 43 min EPISODE 5 Visitors in the Night Historical drama The winter night sky is lighted up by the bombings over Finland. 2018 Small states are the whores of capitalism. A row of strange guests arrive at the gentleman’s club. Several 10 x 43 min critical situations demand witty solutions. Maria gets an offer she (Joseph Stalin) can’t refuse. The year is waved off and a new decade, the hopefully better ‘40s, are welcomed with a quiet party. Based on the bestselling book, this historical drama is set against the backdrop of the December 1939 world-shattering months of 1939. Savvy madame Kukk has to look after her business, as well as each and every girl of her small EPISODE upscale brothel. Among the wealthy and powerful clientele are the local bigwigs, Baltic Ger- Fairyland mans and the highranking officiers of the invading Red Army, all having a different agenda and 6 liaisons, inside and outside of the brothel.
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI Pille Lill septembris 1996. H. Rospu foto NOVEMBER XV AASTAKÄIK j^ PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA,, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 fax 44 47 87 Vastutav sekretär Helju Tüksarnmel, tel 44 54 68 Teatriosakomd Märgo: Visnap ja Kadi Herkül, tel 4440 80 Muusikaosakond Saale Siitan, Mare Põldmäe ja Anmeli Remrme, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja "Mission Impossible". ("Weiko Saawa Film'", Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor 1994—1995). Režissöörid Mark Soosaar ja Peeter Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Tammisto. Dokumentaariunü peategelane Ernst Jaakson Infotöötleja on diplomaadiametit pidanud kolmveerand sajandit Viire Kareda, tel 44 47 87 ühtejutti. Fotokorrespondent Harri Rospu, te: 44 47 87 M. Soosaare foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 T. Kushner, "Inglid Ameerikas" (lavastaja G. Mal- © "Teater. Muusika. Kino", 1996 vius), Eesti Draamateater, 1996. Joseph Porter Pitt — Dan Põldroos, Loius Ironson — Mait Malmsten DeStudic foto reorer-muusiko kino SISUKORD TEATER VASTAB HERTA ELVISTE Mart Kivastik NÄITLEJA VAATAB {"Illusioon" Eesti Draamateatris) Peeter Künstler TALVO PABUT KAHTLEB SUURTES NARRATIIVIDES (T. Pebuti näidendite "Taevaredel" ja "Oidipuse kompleks" lavastustest) Margot Visnap SUVI LÄINUD, TEATER JÄÄB. SUVETEATER MITTE? (1996. aasta suvelavastustest) Roman Baskin IBSEN NORRAS. PRAKTIK FESTIVALIL MAAILM JA MÕNDA Andres Noormets RETK, MIDA NÄGIME UNES I (Muljeid Euroopa-reisilt) MUUSIKA OLLA PAREM ISEENDAST... (Intervjuu Pille Lillega) Mare Põldmäe KONTSERTKITARRIST ÄRINI. BORIS BJÖRN BAGGER Joachim Herz SALOME (Richard Straussi ooperist "Salome") 80 AASTAT SÜNNIST SALAPÄRASELE KELLUKESELE TAGASI MÕELDES (Meenutusi Veera Nelusest) ELU LÄBI MUUSIKA.
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • 101 Biographies
    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
    [Show full text]