Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd) TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17 2.3. Raamatunäitused Eestis 20. sajandi esimesel poolel ...................................................................19 2.4. Eesti raamatukonkursside eellugu ...............................................................................................20 2.5. Lühiülevaade raamatukonkurssidest Soomes, Venemaal, Lätis ja Inglismaal ............................23 2.5.1. Soome ...................................................................................................................................23 2.5.2. Venemaa ...............................................................................................................................24 2.5.3. Läti .......................................................................................................................................25 2.5.4. Inglismaa ..............................................................................................................................27 3. ÜLDÜLEVAADE EESTI RAAMATUKONKURSSIDEST 25 PARIMAT JA 25 KAUNEIMAT 1956–2010 .............................................................................................................................................30 4. RAAMATUKONKURSS 25 PARIMAT EESTI RAAMATUT ......................................................36 4.1. 1956–1987 perioodi ühiskondlik ja kultuuriline kontekst ning konkursi kujunemine ................36 4.2. 1956–1987 konkursi žüriide koosseisud, toimumine ja valikute analüüs kataloogide ja intervjuude põhjal ...............................................................................................................................37 4.3. Raamatukujunduse ja konkursside 25 parimat raamatut meediakajastused 1956–1987 .............45 5. RAAMATUKONKURSID 25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT JA 5 KAUNEIMAT EESTI LASTERAAMATUT ............................................................................................................................53 5.1. 1998–2010 ühiskondlik ja kultuuriline kontekst ning konkursi taaselustamine ..........................53 5.2. 1998–2010 konkursi žüriide koosseisud, reglemendid ja analüüs kataloogide ja intervjuude põhjal ..................................................................................................................................................56 5.2.1. Konkursside reglementide võrdlus. ......................................................................................60 5.3. Raamatukonkursside 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut meediakajastused 1998–2011 ............................................................................................................67 KOKKUVÕTE .....................................................................................................................................68 SUMMARY ..........................................................................................................................................72 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS ......................................................................................74 2 LISAD ..................................................................................................................................................84 Lisa 1. Kataloogide kaaned: 1956 - 2010 Eesti raamatukonkursside 25 parimat ja 25 kauneimat kataloogide kaaned .............................................................................................................................85 Lisa 2. Ajakirja„Polügrafist“ kaante näited .......................................................................................92 Lisa 3. 1956–1959 Eesti raamatukonkursi „25 parimat raamatut“ näiteid kaantest, eeslehtedest ja illustratsioonidest ...............................................................................................................................94 Lisa 4. 1960–1969 Eesti raamatukonkursi „25 parimat raamatut“ näiteid kaantest, eeslehtedest ja illustratsioonidest .............................................................................................................................114 Lisa 5. 1970–1979 Eesti raamatukonkursi „25 parimat raamatut“ näiteid kaantest, eeslehtedest ja illustratsioonidest .............................................................................................................................136 Lisa 6. 1980–1987 Eesti raamatukonkursi „25 parimat raamatut“ näiteid kaantest, eeslehtedest ja illustratsioonidest .............................................................................................................................147 Lisa 7. 1998–2010 Eesti raamatukonkursi „25 parimat raamatut“ näiteid kaantest ........................161 Lisa 8. Tabel: 25 parimat ja 25 kauneimat raamatut konkurside võrdlev tabel ..............................192 Lisa 9. Raamatute nimestikud: 25 parimat ja 25 kauneimat konkursside raamatute nimestikud 1956 kuni 2010 .........................................................................................................................................195 Lisa 10. Kataloogide nimestik: 25 parimat ja 25 kauneimat konkursside kataloogide nimestik.....320 Lisa 11. Küsimustik .........................................................................................................................328 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ...............331 3 SISSEJUHATUS Eestlasi on peetud 20. sajandi teisel poolel raamaturahvaks. Teemat on uurinud Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma uurimisgrupp 1979. kuni 1985. aastani. Nende lähtepunkt oli ühendada raamatukogutöötajate, kirjastajate, kirjanike ja lugejate huvid, et jõuda rahvuskultuuri arenguperspektiivide parema tunnetamiseni ning selleks võimalikult soodsate tingimuste kujundamiseni. See eeldas raamatu kui kultuurinähtuse olemisvõimaluste ja mitmekülgsete funktsioonide mõistmist. Uurimustöö tulemusena saadi pilt raamatute osast erinevate ühiskonnakihtide elulaadis ja mõtestati raamatusuhet elulaadi ja kultuurihoiaku väljendusena. Uurimistulemustes jõuti raamatusuhete tüpoloogiani ja käsitleti ka nõukogude- aegset raamatuostmist ning hulgitiraaže (Lauristin & Vihalemm, 1985). Kuivõrd eestlaste, kui raamaturahva kuvand tänapäeval kehtib? Raamat ei ole ainult tekst või objekt. Raamat, eriti paberkandja vormis, on tervik, mille puhul on sisu ja stiili kõrval oluline ka visuaalne, aistitav ja kombatav külg. Suheldes raamatuga, toimub esimene kontakt läbi kunstilise kujunduse, kirja kasutuse, köite ning isegi lõhna ja sõrmedele tundliku paberi, naha vms faktuuri puudutuse, isegi siis kui seda ei teadvustata. Raamatukujunduse lähiajalugu on 21. sajandi digimaailmas ning aina enam tehnoloogia- kesksemas ühiskonnas muutumas marginaalseks teemaks. Kõik mis ei ole elektroonilisel kujul ja internetis kättesaadav, on justkui olematu, varjusurmas. Kõik raamatutekstid, visuaalsest poolest rääkimata, ei ole internetis kättesaadavad ja kas peaksid olema või kui palju. Raamat kui kultuuripärand ühelt poolt ja teisalt lähiajaloo raamatu visuaalse poole kättesaadavus internetis, ärgitas mind teemat uurima ja motiveeris raamatu visuaalse poolega tegelema. Töötan aastaid raamatukogus ja tegelen raamatutega, enamasti kunstiraamatutega, nii sisulise kui ka vormilise küljega. Aina aktuaalsemaks ja olulisemaks muutuvad raamatute komplekteerimisel vormi ja säilitamise küsimused. Aeg ja ruum on selles kontekstis alati piiratud. Eesti raamatukonkurssidel, mis tegelevad raamatu kujundusega, on visuaalse külje vastu huvi tuntud alates 20. sajandi esimesest poolest. Viimastel aastatel võib märgata huvi laienemist tüpograafia osas, millest annavad märku temaatilised seminarid sealh ka rahvusvahelised üritused, näiteks tüpograafiaseminar Kirjak (Anderson, 2016). 4 Raamat kui osa Eesti kultuuripärandist ja side meie ajalooga, vajab uurimist ja käsitlemist erinevatest vaatenurkadest ning lähtepunktidest. Raamatuga seotud teemade uurimine osutub tänapäeval interdistsiplinaarseks ja on seotud nii kunstiajaloo, kultuuriteaduste
Recommended publications
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Soviet Housing Construction in Tartu: the Era of Mass Construction (1960 - 1991)
    University of Tartu Faculty of Science and Technology Institute of Ecology and Earth Sciences Department of Geography Master thesis in human geography Soviet Housing Construction in Tartu: The Era of Mass Construction (1960 - 1991) Sille Sommer Supervisors: Michael Gentile, PhD Kadri Leetmaa, PhD Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: /allkiri, kuupäev/ Juhendaja: /allkiri, kuupäev/ Osakonna juhataja: /allkiri, kuupäev/ Tartu 2012 Contents Introduction ......................................................................................................................................... 3 Literature review ................................................................................................................................. 5 Housing development in the socialist states .................................................................................... 5 From World War I until the 1950s .............................................................................................. 5 From the 1950s until the collapse of the Soviet Union ............................................................... 6 Socio-economic differentiations in the socialist residential areas ................................................... 8 Different types of housing ......................................................................................................... 11 The housing estates in the socialist city .................................................................................... 13 Industrial control and priority sectors ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas
    1 2010 1 Let’s refuse to be what we are (supposed to be)! Let’s Refuse to Be What We Are (Supposed to Be)! Airi Triisberg 5 Eva gives birth to earth Airi Triisberg Johannes Saar 7 Around the Golden Soldier Agne Narusyte 10 An artist and his double Anu Allas Based on the title Let’s Talk About Nationalism!, of identity is almost exclusively addressed as an it would be tempting to look at this exhibition* instrument for engendering normativity rather 13 Work-based solidarity is killed Interview with Eiki Nestor in relation to theories of public space, as it than a potential tool of empowerment that I is precisely the medium of talk that consti- find problematic in this context. At the same 16 Forum Marge Monko tutes a core notion in the liberal concept of time, it should also be noted that even the the public sphere, most notably elaborated by Habermasian definition of the public sphere 18 Art and Identity: The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas. The curatorial statement by appears to be quite operative, insofar as it Michael Schwab Rael Artel seems to support the parallel with allows a conceptual distinction from the state 21 The queue as a social statement Habermas, insofar as it stresses the importance which has effectively been put to use in the Maria-Kristiina Soomre of contemporary art as a site for holding public framework of Let’s Talk About Nationalism! in 24 Five pictures of Flo Kasearu discussions. Nevertheless, the curator’s preoc- order to criticize the ideological and institu- Kaido Ole cupation with conflict actually indicates a dif- tional manifestations of the state.
    [Show full text]
  • Estonian Yiddish and Its Contacts with Coterritorial Languages
    DISSERT ATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 ESTONIAN YIDDISH AND ITS CONTACTS WITH COTERRITORIAL LANGUAGES ANNA VERSCHIK TARTU 2000 DISSERTATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 ESTONIAN YIDDISH AND ITS CONTACTS WITH COTERRITORIAL LANGUAGES Eesti jidiš ja selle kontaktid Eestis kõneldavate keeltega ANNA VERSCHIK TARTU UNIVERSITY PRESS Department of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, Faculty of Philosophy, University o f Tartu, Tartu, Estonia Dissertation is accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philosophy (in general linguistics) on December 22, 1999 by the Doctoral Committee of the Department of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, Faculty of Philosophy, University of Tartu Supervisor: Prof. Tapani Harviainen (University of Helsinki) Opponents: Professor Neil Jacobs, Ohio State University, USA Dr. Kristiina Ross, assistant director for research, Institute of the Estonian Language, Tallinn Commencement: March 14, 2000 © Anna Verschik, 2000 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410 Tellimus nr. 53 ...Yes, Ashkenazi Jews can live without Yiddish but I fail to see what the benefits thereof might be. (May God preserve us from having to live without all the things we could live without). J. Fishman (1985a: 216) [In Estland] gibt es heutzutage unter den Germanisten keinen Forscher, der sich ernst für das Jiddische interesiere, so daß die lokale jiddische Mundart vielleicht verschwinden wird, ohne daß man sie für die Wissen­ schaftfixiert
    [Show full text]
  • TEA Publishers Catalogue 2018
    TEA TEA Publishers Catalogue 2018 Dictionaries Language Learning Reference www.tea.ee TEA Introduction TEA Publishers is one of the oldest publishing houses in Estonia. TEA started its business producing high quality language learning materials and dictionaries, and has remained faithful to its core business to this day. The portfolio expanded by launching children’s fi ction and non-fi ction titles. 10 years ago was launched the national online encyclopedia, which will be completed by 2018. This encyclopedia has been an important source for different kind of lexicons, smaller and bigger encyclopedias and various reference books. This catalogue provides the opportunity to see the wide range of languages covered by our dictionaries, and also showcases the ever expanding range of formats in which they are produced; from the handy pocket versions for travellers and the series of school dictionaries to the specialised, medium-sized and large dictionaries, most of which are accompanied by CD-ROMs. This catalogue also presents TEA’s most advanced language learning materials where traditional textbook materials and exercises are skilfully combined with audio-lessons, vocabulary training and multimedia clips, all supported by clear and concise teacher’s guides and self-study tips. We are proud to present our Estonian language textbook for beginners “Saame tuttavaks!” in 4 languages (English, German, Russian and Finnish), which is an absolute must for those who would like to give this language a good start. The book is accompanied by audio-CDs and a large range of cross-cultural texts and tests. Last but not least, TEA’s portfolio includes reference books, which are carefully selected from the catalogues of our chosen partners in Europe and beyond, and then professionally and carefully translated.
    [Show full text]
  • Hegemony As a Visual Rhetorical Signification in Soviet Estonia Photojournalism*
    Rocznik Antropologii Historii, 2014, rok IV, nr 1(6), ss. 119–129 HEGEMONY AS A VISUAL RHETORICAL SIGNIFICATION IN SOVIET ESTONIA PHOTOJOURNALISM* ANDREAS VENTSEL Visual rhetoric, which has become increasingly prevalent in recent years, attempts to apply the instruments of rhetoric to the analysis of visual images, and as such encompasses a wide variety of objects, from architecture to the presentation of interiors and public spaces1. Some scholars seem to consider visual elements only in relation to expressing quantitative relations in charts and graphs, other concentrated solely on the ubiquity of visual elements on Internet, which are important only in online communication.2 Much of the more culturally oriented work based on art theory using the term visual rhetoric to refer to artistic image exclusively3. This paper tackles questions that can be briefly formulated as follows: 1) how to visualise power or hegemonic relationships? and 2) does rhetoric have anything to offer to research on the visualisation processes of hegemony? One of the instruments through which power relations are established in society is photography. The following paper discusses the relationship between the * This paper based on presentation in IX Conference of AIVS „Rhetoric of the Visible”, Venice, 13 – 16 April, 2010. This research was supported by the European Union through the European Regional Development Fund (Centre of Excellence CECT) and IUT2­44. 1 S. Foss, Framing the Study of Visual Rhetoric: Towards a Transformation of Rhetori­ cal Theory, [in:] Defining Visual Rhetoric, ed. M. Helmers, Ch. A. Hill, Mahwah – New York – London 2004, pp. 303 – 311; R. Twigg, Aestheticizing The Home: Textual Strategies of Taste, Self­Identity, and Bourgeois Hegemony in America’s „Gilded Age”, „Text and Perfor­ mance Quarterly”, 1992, vol.
    [Show full text]
  • Urban Trees As Social Triggers: the Case of the Ginkgo Biloba Specimen in Tallinn, Estonia
    234 Riin Magnus, Heldur Sander Sign Systems Studies 47(1/2), 2019, 234–256 Urban trees as social triggers: The case of the Ginkgo biloba specimen in Tallinn, Estonia Riin Magnus Department of Semiotics University of Tartu Jakobi 2, 51005 Tartu, Estonia e-mail: [email protected] Heldur Sander Mahtra 9–121 20038 Tallinn, Estonia e-mail: [email protected] Abstract: Urban trees are considered to be essential and integral to urban environ- ments, to contribute to the biodiversity of cities as well as to the well-being of their inhabitants. In addition, urban trees may also serve as living memorials, helping to remember major social eruptions and to cement continuity with the past, but also as social disruptors that can induce clashes between different ideals of culture. In this paper, we focus on a specific case, a Ginkgo biloba specimen growing at Süda Street in the centre of Tallinn, in order to demonstrate how the shifts in the meaning attributed to a non-human organism can shape cultural memory and underlie social confrontations. Integrating an ecosemiotic approach to human-non-human interactions with Juri Lotman’s approach to cultural memory and cultural space, we point out how non-human organisms can delimit cultural space at different times and how the ideal of culture is shaped by different ways of incorporating or other species in the human cultural ideal or excluding them from it. Keywords: urban greenery; cultural memory; human-plant interactions; Ginkgo biloba; cultural space Riin Magnus, Heldur Sander In the environmental humanities’ endeavour to highlight the role of other species in the shaping of human culture and environments, animals have played the lead role for a long time.
    [Show full text]
  • Aastaraamat 2013 Tallinna Tehnikaülikooli Aastaraamat 2013 Xxi
    AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT 2013 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTARAAMAT 2013 XXI Koostaja ja peatoimetaja Vahur Mägi Toimetuskolleegium: Kai Aviksoo (ülikooli nõukogu, struktuur), Raul Hanson (üliõpilaskond), Tiia Vihand (õppetegevus), Pille Kasepuu (teadus- ja arendustegevus), Heidi Pihlak (innovatsioon, rahvusvahelistumine), Jüri Järs (raamatukogu), Jüri Veerits (kirjastus), Maret Hein (rahvusvaheline koostöö), Ülle Põder (majandustegevus), Mare Pihel (arengufond, vilistlaskogu); Ene Kahro, Mirjam Piik ja Milvi Vahtra (publikatsioonid) Fotod TTÜ Muuseumi fotokogu Kaane kujundanud Ann Gornischeff ISSN 1406-4529 Autoriõigus: Tallinna Tehnikaülikool, 2014 Sisukord Vaateid ja visandeid Raimund Ubar. Akadeemilisest vabadusest ja riisiterast ..................................... 11 Tarmo Soomere. Diagnoos: teadlane .................................................................... 22 Argo Rosin. Miks peab eri valdkondade areng olema tasakaalus ......................... 31 Jaan Järvik. Loovuse õpetamisest inseneridele .................................................... 36 Ülo Tärno. Ehitus – esmatähtis kõigile ................................................................ 41 Tallinna Tehnikaülikooli 95. aastapäeva tähistamine Tallinna Tehnikaülikooli 95. aastapäeva akadeemiline aktus ..................................... 47 Rektor Andres Keevalliku kõne ............................................................................ 47 Kuratooriumi esimehe Toomas Lumani kõne ....................................................... 52 Akadeemik
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • Historical Perspective of Heritage Legislation
    HISTORICAL PERSPECTIVE OF HERITAGE LEGISLATION. BALANCE BETWEEN LAWS AND VALUES HISTORICAL PERSPECTIVE OF HERITAGE LEGISLATION. BALANCE BETWEEN LAWS AND VALUES 2 HISTORICAL PERSPECTIVE OF HERITAGE LEGISLATION. BALANCE BETWEEN LAWS AND VALUES International conference October 12-13, 2016 Niguliste Museum Tallinn, Estonia Conference proceedings Conference team: ICOMOS Estonia NC; ICLAFI; Estonian Academy of Arts; Tallinn Urban Planning Department Division of Heritage Protection; Estonian National Heritage Board Publication: ICOMOS Estonia NC; ICLAFI; Estonian Academy of Arts Editors: Riin Alatalu, Anneli Randla, Laura Ingerpuu, Diana Haapsal Design and layout: Elle Lepik Photos: authors, Tõnu Noorits Tallinn 2017 ISBN 978-9949-88-197-0 (pdf) The conference and meetings of ICLAFI and Nordic-Baltic ICOMOS National Committees were supported by: Estonian Academy of Arts, Tallinn Urban Planning Department Division of Heritage Protection, National Heritage Board, Ministry of Culture, Nordic Council of Ministers Published with the financial support from Estonian Cultural Foundation © ICOMOS ESTONIA NC, 2017 © ICLAFI, 2017 © Authors of the articles, 2017 international council on monuments and sites HISTORICAL PERSPECTIVE OF HERITAGE LEGISLATION. BALANCE BETWEEN LAWS AND VALUES 3 CONTENTS 4 TOSHIYUKI KONO Foreword 81 JAMES K. REAP WHAT’S OLD IS NEW AGAIN: CHARLES XI’S 1666 CONSERVATION ACT VIEWED FROM 21ST CENTURY AMERICA 5 RIIN ALATALU Conference proceedings 6 THOMAS ADLERCREUTZ THE ROYAL PLACAT OF 1666. BRIEFLY 91 ERNESTO BECERRIL MIRÓ and ROBERTO
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Kirjanduse Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Margaret Neithal NAISE LOOVUSE PROBLEMAATIKA HELGA PÄRLI- SILLAOTSA ELU JA LOOMINGU NÄITEL Magistritöö Juhendajad: Eve Annuk, PhD (Eesti Kirjandusmuuseum), Arne Merilai, PhD (Tartu Ülikool) TARTU 2010 Andke talle veel sada aastat, andke talle oma tuba ja viissada naela aastas, laske tal rääkida, mis ta mõtleb, ja jätke välja pool sellest, mis ta praegu sisse paneb, ja ta kirjutab kunagi parema raamatu. (Virginia Woolf „Oma tuba“) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 4 1.TEOREETISI LÄHTEKOHTI ................................................................................. 10 1. 1. Tähtsamad teosed ja suunad ............................................................................. 10 1.2. Töös kasutatavaid mõisteid ............................................................................... 15 2. MÜÜDID JA STEREOTÜÜBID. NAISE LOOVUSE VASTUOLULISED TÄHENDUSED ........................................................................................................... 18 2.1. Müüdid ja stereotüübid ..................................................................................... 18 2.1.2. Nais-ja meesalge ühendamine psühholoogilis-mütoloogilistes loovuskäsitlustes .................................................................................................. 20 2.2 Stereotüüpne lähenemine naiskirjanike loomingule .......................................... 23 2.2.1. Stereotüüpidest
    [Show full text]