Võimu Ei Tohi Põlistada Võib-Olla on See Ainult Bulgakovi Pätsi Süsteem Oli Diktatuurlik
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht nr 11, mai 2014 Foto: Mats Õun Konstantin Päts – Ain Lutsepp Hendrik Toompere jr Võimu ei tohi põlistada Võib-olla on see ainult Bulgakovi Pätsi süsteem oli diktatuurlik. Kui me mõtleme ajaloo peale, siis me näeme, nevad väga hästi juriidika poolt ja seda kuidas asjad käivad, samasugused et rahvast ja intelligentsi ei kuulatud ning võimul püsisid need, kes olid oma tegelased on erakondade juhid. On oluline, et tuntakse poliitika keelt, ei ole võimu põlistanud. See on ka üks lähtepõhjuseid, miks ma „Wabadusristi“ ju mõistlik, et võetakse mingid mehed põllu pealt ja hakatakse neile uuesti lavastuse tegin – ma tahan öelda, et võimu ei tohi põlistada. Peab toimuma aa-beed õpetama, et kuidas tuleb suhtuda seadustesse jms. Aga oluline on rotatsioon, 10 aastat ühe ametikoha peal on üle mõistuse palju, kuus aastat see, et need inimesed, kes on rahva poolt valitud, et nad tajuksid seda man- on normaalne periood ning siis peab võim kindlasti vahetuma. Ja see pole daati, mis neile on antud. Olen kuulnud nii mitmegi poliitiku suust avalikus ainult võimu küsimus, ka ettevõtluses on see tähtis. meedias ütlust, et mulle on antud mandaat, järelikult ma võin teha, mida Aga samas arvan ma, et ühel riigil peavad olema professionaalsed poliiti- ma tahan, mõelda nii nagu ma tahan. Tegelikult pole tal sellist mandaati. kud. Miks peaks kogu aeg tekkima uusi poliitikuid juurde? Peaksid olema Talle on antud mandaat mõelda nii, nagu mandaadiandja on seda mõelnud, ühed inimesed, kes valdavad teemat, nagu näiteks diplomaadid, kes tun- siin on suur vahe. 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 11, mai 2014 Indrek Hargla See vastab ajaloolisele tõele ei olnud naistemees, nagu la- ja pole üldse tänapäevaga vastusest praegu paistab. See võrreldav. Tollane Rei ja sot- pole autentne Laidoner, vaid “Wabadusrist“ siaaldemokraatlik partei olid pigem toonase ohvitserkonna oma käitumislaadilt bolše- koondportree. Sama on Pät- vistlikud. Mis on bolševike ja siga. Ma arvan ju ka, et kõik Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja, menševike vahe? Bolševikud need meie riigi suurkujud liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere, videokunstnik Tauno Makke. nõudsid terrorit, füüsilist ar- olid karismaatilised ja aru- Esietendus 4. aprillil 2014 suures saalis. veteõiendamist, menševikud kad inimesed, kes tegid kõike ütlesid, et asju tuleb ajada parimat soovides, aga välja Osades: Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, diplomaatiliselt. Eesti variant kukkus teisiti. Päts meenu- Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, oli bolševistlik sotsiaaldemo- tab mulle kõige rohkem meie kraatia. Rei ise oli härrassot- ühiskonnas Edgar Savisaart, Tiit Sukk, Lauri Kaldoja. sialist, tema sõi kalamarja, mida ma pole tahtnud küll sõitis autoga, käis ülikonnas näpuga näidata. Kõige ülla- SUURIMAD RIIGIMEHED ON NEED, KES SUUDAVAD SÕDA ÄRA HOIDA. tavam on see, et Savisaar kir- jutas oma blogis näiteks seda, Vastab lavastaja Hendrik et lavastus talle väga meeldis Toompere jr. ja eriti meeldis talle Uku Uus- Kas „wabadusrist“ on rist, bergi tegelane, kes teeb kõike mida igaüks peab ise kandma? täpselt nii nagu tegema peab! Kujundina on see tore küll. Foto: Mats Õun Kirjeldab teda kui tubli aga- Mina ei ole oma maailmavaa- rat meest, kes tegelikult teeb telt kristlane, aga ma hindan ju lavastuses igasuguseid si- kõike positiivset, mis kristlu- gadusi. sega kaasas on käinud. Aga Muidugi me võltsime veidi ja seda risti tuleb käsitleda mär- mängime piiridega, aga elu ei gilise tähendusena umbes nii, pea ju ainult negatiivselt nä- et me ei ole mitte oma tule- gema. viku, vaid oma mineviku ees võlgu. Kui ma mõtlen oma See meie aeg, kus me praegu vanavanemate peale, selle elame, on imeline, sest meil peale, millist meeletut vaeva pole sõda olnud. Me oleme pidid nemad nägema, et elus elanud surutises ja siis sellest püsida, toime tulla ja tänu lahti saanud, on sündinud nendele tegelikult mina elan vabariik ja nüüd me näeme seda ilusat ja mõnusat elu, enda ümber ohtu, et uuesti siis nemad on teinud ära tun- võib sõjaks minna. Ma olen duvalt suurema töö kui mina mõelnud teha lavastuse neist, praegu teen. Ma elan mine- kes on olulised riigijuhid maa- viku ees võlgu, nii et see va- ilmas. Minu jaoks pole need baduse rist kujundina töötab Aleksander Suur, Peeter I, pigem selle peale, millist risti Napoleon või Churchill vaid ja viletsust on nemad näinud, tegelikult Brežnev, kes suutis nagu mulle minu vanaema ja terve tohutu perioodi hoida vanaisa on öelnud. ühiskonda, tegelikult ter- vet maailma nii, et ei tekiks Aga kas meile, rahvale, pole sõda. Ajaloo teadvuses tuleb mitte ohtlik elada näoga mi- minu meelest rääkida nendest neviku, mitte tuleviku poole? suurmeestest, kes suutsid ära hoida verevalamise ja sõja, Vastupidi. Praegu on tekki- need on tegelikult kõige suu- nud imelik reaktsioon selliste remad maailma juhid. Seda lausete suhtes, nagu mis me muidugi globaalses poliitilises vaatame minevikku, katsume mõttes, ma ei räägi sellest, mis eluga edasi minna. Elu läheb sündis ühiskonna sees. edasi nii või teisiti, meie tahtes ja soovidest sõltumata. Mine- Wabariik ja vabariik, saab vikku vaatamine on aga sel- neid võrrelda? les mõttes tähtis, et me saame sealt sellise teadmise, mida ei „Esimese vabariigi“ ajal ehi- pea ise kogemuste kaudu jä- tati üles meie rahvusteadvus, rele proovima. Me teame, et see oli meeletu töö, mis tehti midagi kohutavat elab meie ja meeletu jõud, millega seda kõrval kogu aeg ja me ei tohi tehti. Kõik need poliitikud, selle ees silmi sulgeda. Minu diplomaadid, kirjanikud, meelest ei ole see minevikku kunstnikud, teatriinimesed tagasi pöördumine, ajaloos ehitasid riiki üles, muidugi ka närimine ja iseendas sonki- arhitektid – kõik need hoo- mine mõttetu viha sees, see on ned, mis me ümber on – ja ai- vastupidi – kergendav. Kui ma „Wabadusristi“ proovis. Hendrik Toompere jr ja Ain Lutsepp nult tänu sellele me ju praegu tean seda kõike, siis on mul elame. See, mida meie praegu teeme, see on ju ka väga tore, mõnusam elada ja see, mis millest hoiduda tulevikus. See vad rahvuse esindajad ühte dena, aga see on täielik eksi- ja ei peksnud kedagi, aga me teeme kõike oma pari- mind ees ootab on lihtne ja on ainult tervendav. moodi. Ja kui Eesti ja Prant- tus. Ainus, mis neid ühendab tema löögirühmad olid täiesti mate soovide järgi, jätkame ma saan seda loominguliselt susmaa paneksid oma mõtte- natsismi ja fašismiga, on ajas- olemas. Lugedes tolleaegseid traditsioone, püsime sellel käsitleda; mis on olnud, võib Näidendi faktoloogiline põhi maailmad põrkuma, siis oleks tule omane riietumisstiil ja ajalehti näeme, et mitte vap- heal piiril, kus me ei taha olla tagasi tulla, aga ei pruugi. on autentne, aga paratamatult tõde seal vahepeal. käitumisstiil. Meie aja mõistes sid ei teinud pogromme ega ei koos Ameerikaga ega koos Aga mina olen valmis selleks. on näidend tõlgendus, mis olid nad rahvaerakond. peksnud kedagi läbi, vaid Muidugi ei valda me lõplikku Venemaaga, vaid tahame olla erineb mõnevõrra ametlikust need olid toonased sotsid, kes tõde ja see lavastus – nagu iga Lavastuses on erinevate maa- omas põhjamaises kultuuris Ootamatult tekkis lavastusele ajaloost. organiseerisid löögirühmi, va- looming – on ju mingis mõt- ilmavaadetega inimesed: sot- Skandinaaviaga koos. Mulle ka päevapoliitiline kontekst. rustasid neid kurnikurikatega Kui on kriisisituatsioon, siis tes provokatsioon (kuigi me ei sid, parempoolsed, vapsid, väga meeldib meie riigi puhul ja saatsid inimesi peksma. See on tegelikult vaid üks tasub (see on nüüd irooniaga provotseeri), me tahame näi- ja tol ajal olid maailmavaa- ka kogu see viimase aja libe- Ajalehed olid seda täis. aspekt, mis päevakajalisena öeldud) alati uskuda neid, kes data oma veendumust, aga ted tõepoolest erinevad, aga raalsus. Kui ma esimest korda toimib. Kui lavastus oleks Taani sõitsin, siis mõtlesin, et valmis saanud näiteks neli Lihtsameelse Laidoneri ja Ma elan mineviku ees võlgu, nii et vabaduse rist kujundina kui Eesti oleks olnud kõik aastat varem, oleksid seal niiditõmbajast mänguri Pätsi need viiskümmend aastat hoopis teised aspektid täpselt töötab pigem selle peale, millist risti ja viletsust on näinud kõrval tundub kõige puhtama vaba, siis oleks me riik olnud sama akuutsed. See lavastus – poisina Sirk. nagu Taani – kui vaba see riik ja näidend – on väga mitmeki- minu vanaema ja vanaisa. See on teadlikult nii tehtud. tegelikult on! hiline, lihtsalt praegusel hetkel Kui me oleksime praegu tei- Ma arvan, et Eesti on tege- on n-ö kriisi põhjustajad. No ma tean, et meie kõrval on praegusel ajal on need ainult muutuvad mingid teatud kihid nud lavastuses sellise käigu, likult väga hästi edenenud vaadake, mida räägib Vene inimesi, kes mõtlevad teist- formaalsed erinevused. Aga tähtsamaks, mõni aasta tagasi et oleksime tõepoolest lask- ja see, et me kritiseerime ja moodi ja las see tõde tuleb kes teab, võib olla olid ka siis, oleksid need olnud hoopis meedia Ukraina kohta, me nud vapsidel käia ajastu- närime mingitel teemadel, sealt vahepealt välja. sest reaalne elu paneb kõik ka teised. See on ajalooline pa- teame, et see on vale, kuid omaselt mustas ülikonnas, see käib asja juurde, see on maailmavaadeteta paika: kas kett, mis ei ole ajalugu, vaid see, mida räägib Ukraina lakksaabastes ning kasutada loomulik. Peab rääkima, sest Mõnikord tundub, et Pätsi sul on süüa või ei ole. ka meie tulevik. Kui mõelda, meedia, see on ka vale,