DOCSLIB.ORG

Lase Oma Kehal End Juhtida

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lase Oma Kehal End Juhtida Sündmus Üheksa orkestrit ju- hatavad volbriöö sis- se Vabaduse väljakul toimuva suurejoone- Puhkepäev lise kontserdiga. | Nädalalõpulisa | 27.– 29. aprill 2012 | nr 17 (666) | E OMA KEHAL E LAS ND J UHT IDA alates alates 3.4 87 l/100 km CO2 g/km 2 REKLAAM REKLAAM 3 Esimenekihla-jaEsimene kihla- ja abielusõrmuste keskus Eestis Üle 1000 mudeli abielusõrmuseid Disaini oma ainulaadne sõrmus arvuti abil! EKS Kaubanduskeskus Mustamäe tee 12, Tallinn telefon 656 6516 Kogu tootevalik: www.matikuld.ee NorthIce Celia ja Mick sportlikudp d ülikonnadülikonnad NorthIce matkasaapad Celia ja Mick ülikonnad on universaalne ja Vettpidavad, nubuknahast ja nailonist AIR-TEX membraanvoodriga praktiline riietus spordiks ja aktiivtegevuseks matkasaapad naistele ja meestele. Tugev ja lööke amortiseeriv tald kevadises looduses. Komplekti kuuluvad jope võimaldab mugavalt liikuda ebatasasel maastikul. ja püksid, kauba peale on tasuta lisapakett. Sobivad hästi matkamiseks, liikumiseks looduses, samuti ka lihtsalt Ülikonna valmistamiseks on kasutatud AIR-TEX vabaks ajaks. membraanmaterjali, mis annab sellele nii vee- kui tuulepidavuse, olles samas ka hingav. Sees Trekking Low kerge ja hingav võrkvooder. Ülikonnad on saadaval matkasaapad erinevates värvikombinatsioonides, täpsem info meie kodulehel. 51,00€€ NorthIce Celia / + saatmiskulud 129,90Mick ülikond + Lisapakett Dale + saatmiskulud matkasaapad 69,90€ + saatmiskulud LISAPAKETTL KAUBA PEALE Summit matkasaapad 79,90€€ + saatmiskulud Lisapakett: mikrofliisist vaheriietus, müts, kindad, sokid Tutvuge kogu meie Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114 tootevalikuga aadressil Telefonitellimused 6778111. E – R 9 – 17 www.jahivarustus.ee www.jahivarustus.eew 4 REKLAAM SÜNDMUS 5 Jüri-Ruut Kangur: Ma arvan, et see on koht, kus ka ta- vainimene võiks avastada, et orkestrimuusika ei olegi nii keeruline, vaid hoopis tore, võimas ja meeldiv elamus. 27. aprill 2012 PUHKEPÄEV Festivali peakorraldaja toimuvast toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] 700 muusiku pillid kõlama Üheksandat Euroopa orkestrite festivali, mis toimub üle kolme aasta Euroopa eri paigus, võõrustab tänavu esimest korda Tallinn. KERSTI INNO sümfooniaorkester, Berni Ülikooli vilistlaste süm- kontsertidel. Õpikojad toimuvad barokkmuusi- Klassikaraadio fooniaorkester, Dellbrücki pereorkester Kölnist jne. kast, klassikalisest muusikast, romantilisest süm- fonismist ja eesti instrumentaalsest pärimusmuu- Lääne Innustus harrastusmuusikutele. “Lääne harras- sikast, samuti saab osaleda džässmuusika impro- tusorkestrid on kõrgel tasemel, sest mängijail on visatsiooni meistriklassis. harrastus- enamasti väga kauaaegne kogemus. Kuigi nad või- Euroopa orkestrite festivali raames toimub Tal- orkestrid vad olla erialalt arstid või juristid, ei takista see os- linnas üheksa kontserti. Avakontserdil 27. aprillil on kõrgel Tallinna saabub festivali ajal rekordarv orkest- kuslikult pilli mängimast. See on meile hariv ko- esineb Estonia kontserdisaalis Üle-eestiline Noor- rante – ligi 700 muusikut 26 orkestrist üle Eu- gemus, mõistmaks, et pillimänguharrastust võib te Sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel. tasemel, roopa. Osalejaid on 12 riigist. Esinejate seas on jätkata kogu elu,” kinnitas Jüri-Ruut Kangur ja jul- Enamik osalevaid orkestreid annab kontserte Jaa- sest män- nii kõrgetasemelisi täiskasvanute kui ka noor- gustas inimesi proovima. ni, Kaarli ja Metodisti kirikus ning Mustpeade ma- gijail on teorkestreid. Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu juhatuse liige jas põnevate kavadega, kus on nii Tšaikovski, Elga- Eestist osaleb ettevõtmises kolm kooslust: Üle- Hando Põldmäe oli sama meelt: “Meie väikses Ees- ri, Svendseni, Griegi jt sümfoonilist muusikat kui enamas- eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Harjumaa tis tegutseb ju pea sada muusikakooli. Igal aastal ka Šveitsi heliloojate teoste esiettekandeid, rahva- ti väga Noorte Sümfooniaorkester ja Kose Muusikakooli tuleb sealt hulk lõpetajaid. Neist kõigist ei peagi muusikaseadeid ja filmimuusikat. kauaaeg- keelpilliorkester. saama kutselisi muusikuid, aga nad on omanda- nud korraliku käsitööoskuse. Oluline on, et neil Festivalile punkt volbriööl. 30. aprillil toimub ne koge- Eesti – tippude kohtumispaik. Festivali peakorral- inimestel, kes on küllaltki palju oma meelishar- Tallinnas Vabaduse väljakul festivali lõppkontsert, mus. daja Jüri-Ruut Kanguri sõnul on festival hea võima- rastusse panustanud, oleks võimalik mängida an- kus esineb üheksa orkestrit ja toimub kahe õpiko- lus kõrgel tasemel täiskasvanute harrastussümfoo- samblites ja orkestrites. Oleks tore, kui see festival ja kava esitlus. Festivali niaorkestreid Eestis kuulata. sellele kaasa aitaks.” Programmis on muu hulgas müstilisi ja maa- peakorralda- “Meil Eestis on viimasel kümnel aastal noorte Festivali oluline osa on üheksa temaatilist õpi- gilisi teoseid seoses volbriöö ja nõidadega. Kolme- ja Jüri-Ruut sümfooniaorkestreid tekkinud. See pinnas on ol- tuba, kus Euroopa kogenud dirigendid harjutavad tunnine galakontsert kulmineerub paarisajaliik- Kangur nud soodne tänu sellele, et ka laulupidudel on ol- kontsertrepertuaari, mis kantakse ette õpitubade melise ühendorkestri esinemisega. nud võimalus mängida. Täiskasvanute sümfoo- niaorkestreid on vaid kaks: Eesti muusikaõpetaja- te sümfooniaorkester ja Tartu Ülikooli sümfoonia- Fookuses FOTO: MEELI KÜTTIM orkester. Euroopas on see traditsioon väga pikaaja- line ja tugev, eriti Hollandis, Saksamaal ja Šveitsis, IX Euroopa orkestrite festival kus on sadu orkestreid,” nentis ta. 27.–30. APRILLIL Tallinnas Tallinnasse tuleb harrastusmuusikuid näiteks Kõik kontserdid on TASUTA sellistest põnevatest kooslustest nagu Hamburgi www.orchestrafestival.eu juristide sümfooniaorkester, Müncheni ametnike RESTORANIDE TOP 10 6 ELAMUS Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal 1. ALEXANDER, Muhumaa, Pädaste 30 6. MAHEDIK, Pühavaimu 20, Pärnu 29 2. Ö, Mere pst 6e, Tallinn 30 7. NEH, Lootsi 4, Tallinn 29 3. LA BOTTEGA, Vene 4, Tallinn 30 8. MUHU KALAKOHVIK, Muhumaa 29 4. PÕHJAKA, Mäeküla küla, Paide vald 30 9. MOON, Võrgu 3, Tallinn 29 PUHKEPÄEV 27. aprill 2012 5. RIBE, Vene 7, Tallinn 29 10. TRUFFE, Raekoja plats 16, Tartu 28 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] TOIMETAJA VEERG Uue aja elamused SIGNE SILLASOO [email protected] Ajakiri Time valis viimases numbris välja 100 kõige mõjukamat inimest maailmas. Tegemist on persoonidega – juhid, loojad, inimesed tänavalt –, kes inspireerivad teisi, tekitavad tahtmist ja on ees- kujuks. Ajakirja toimetaja märkis väljaande ajaloo põh- jal, et teistele mõju avaldamine on üha lihtsam. Kui sajand tagasi pidi endale järgijate värbamiseks kas- ti otsa ronima, siis praegu teeb internet suure osa sellest ronimisest ära. Samalaadne muutus paistab olevat toimunud üritustega. Eesti-suuruse pisiriigi elanikul on mee- letult vedanud. On imestusväärne, millist valikut artiste, lauljaid ja teisi elamuse pakkujaid on meil võimalus olnud näha, kuulda ja kogeda. Ammu enam ei pea Euroopa või muu maail- ma tähtsate lavade ette sõitma, et olla osa millestki võimsast. Internetilgi on siin oma roll. See võimal- dab näiteks Metropolitan Opera või London Natio- nal Theatre’i ülemenukaid etendusi reaalajas vaa- data. Sellel kõigel on ka oma varjukülg, mõtlen käi- masoleva Jazzkaare kava silmitsedes ja end kont- sertidele kujutades. Pika ajalooga festival on too- nud nii palju head ja paremat ühelt ja teiselt poolt ekvaatorit, et raske on valida. Kohati ka ei viitsi, sest kogetud on nii palju, et isegi usk või ootus meel- divasse üllatusse ei suuda saali meelitada. Samas – kui saab niimoodi mõelda ja valida, siis on vist elus KLAUS on boheemlasliku hõnguga Tallinna söögikoht, mis rikastab kaldaäärsete kohvikute nimistut. FOTO: JULIA-MARIA LINNA kõik hästi. RESTORANITEST PUHKEPÄEV SOOVITAB Kunst: Kumu kutsub osalema keraamika meistriklassis Pärastlõuna mereäärse Kolmapäeval, 2. mail algab Kumu kunstikoolis kuu aega kestev keraamikakursus. Kõikidel kursusest osavõtjatel on võimalus kuulata loengut keraami- kast, valmistada Kumu kunstiateljees keraamikae- kohviku päikeseterrassil semeid ning võtta osa nende põletamise protsessist Kohilas, kus asub unikaalne anagama-tüüpi ahi. “Kursuse põhisisu on praktiline tegevus ning kõiki lausi võib mereäärseks kohvi- HEIDI VIHMA kaasautor Kui ükskord meie söötmise-jootmise kord kät- osalejaid õpetatakse individuaalselt pottsepakedral kuks nimetada ainult tingimisi – te jõudis, läks kõik suhteliselt kiiresti: esimeseks treima,” ütles Kumu kunstikooli juhataja Piret Lind- kaela sirutades nägi terrassilt käiguks kitsejuustusalat ja sibulasupp, pearoaks pere. “Tutvutakse saviesemete tempel- ja sgrafiito- tõepoolest natuke merd. Ent ku- pardikoivad ja siiafilee. tehnikas dekoreerimisega ning harjutatakse kätt na meil kaldakohvikuid nagu- Eriliseks gurmeekohaks sellist väheke bo- jaapanipärases nerikomi-tehnikas.” Osalemine mak- Knii ei ole, siis ega ma palju liialda, meri ju tões- heemliku hõnguga kohvikut pole põhjust pida- sab 128 eurot. Vajalik on eelregistreerumine. Lisain- ti otse külje all. da, kuid oma väiksed maitseüllatused olid Klau- fo: www.ekm.ee. Ilusal pühapäeval jätkus inimesi nii Eesti di- sil pakkuda küll. Eriti meeldis kitsejuustusala- saini majja, millega Klaus katust jagab, kui ka Maitseelamus ti magushapu kirsikaste, mida oli just parajalt, et kultuurikilomeetrile, mis ukse alt mööda läheb. toetada mõnusat rohelist salatipatja ja lisada kit- Eriti palju oli neid aga Klausi päikesepoolsel ter- Klaus sejuustule särtsu. Ka sibulasupp oli oma rahuli-
Load more

Recommended publications
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • Põhjust on Võtta Ette Tee Kumusse, Et Oma Silmaga Näha Henry Moore'i
    SÜNDMUS 3 Puhkepäev Juuni rõõmustab kuue uuslavastusega | Nädalalõpulisa | 23.–25. mai 2008 | nr 21 (471) | Kumu auhinnatrofee publiku ees Põhjust on võtta ette tee Kumusse, et oma silmaga näha Henry Moore’i tehtud auhinnatrofeed, millega pärjati Kumu kunstimuuseumi nädal tagasi Dublinis kui 2008. aasta Euroopa parimat muuseumi. Auhinnažürii hindas peamiselt tähelepanu tema huumori ja muuseumide innovatiivsust kriitika segunemine ning rikas ning paindlikkust. Kumu pu- sümbolite maailm. Näitus “Reis hul toodi esile selle huvitav ar- maale” jutustab eesti rahva hitektuur ning aktiivne ja tule- lugu läbi Johannes Pääsukese muslik töö oma publikuga. etnograafilise foto. Fuajees olevale auhinnatofeele Ka püsiekspositsioonis on toi- lisaks saab Kumus jätkuvalt munud vahetus. Nimelt tut- näha soome kuldaja kunsti vustatakse Teise maailmasõ- Turu kunstimuuseumist, pea- ja järgse kunsti korrusel täies- miselt 19. sajandist. Ülevaate- ti uue näitusekontseptsiooniga näitus toob ilmekalt esile tol- ülespanekut. lase soome kunsti eripärad: Kumu jätkab maailmanimede naiskunstnike arvukuse, ro- Eestisse toomist – kaasaegse mantilised teemad ja kaunid kunsti huvilistel avaneb võima- loodusvaated. lus näha Gerhard Richteri töid “Maasikasööjad” on näitus alates 6. juunist. Suur suvenäi- eesti kõige tuntumast naivis- tus on sel aastal “Eerik Haamer tist Paul Kondasest (1900– – kahel poole merd”, mis ava- Foto: Ragne Nukk 1985). Kondase juures tõmbab takse 11. juulist. Äripäeva nädalalõpulisa 23. mai 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI V %•. /, XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail [email protected] http://www.use. ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68,44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jean Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Esikaanel: Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Helene Vannari jaanuaris 1998. Viire Kareda, tel 44 47 87,6 44 54 68 Harri Rospufotc Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Kolmekrossiooper" Tallinne Linnateatris. Macheath — Elmo Nüganen. © "Теавег. Muusika. Kino", 1998 Priit Grepifoto reorer • muusiko • kino /1996 SISUKORD TEATER Tom Stoppard ÕNN ON TASAKAAL. MUUTKE OMA KAALU '. David Vseviov "ARKAADIA" — MÄNGUD AJA JA RUUMIGA Ivika Sillar BRECHT ON BRECHT {"Kolmekrossiooper" Linnateatris) \ Lilian Vellerand MIKS EI OLE NAINE NAGU MEES? (Kõrgema Lavakunstikooli "Minu veetlev leedi" Draamateatris) 51 MUUSIKA Merike Vaitmaa "NYYD'97" JÄRELKÕLA EDUARD TUBINA KIRJU LUDVIG JUHILE 19. november 1947 — 12. märts 1952 NAAN PÕLD 19. X 1921 — 27.11998 TERE, ERI! Avatud oopus I (Vestlusi Eri Klasiga) Saale Siitan VANAMUUSIKUD MUUTUVAS AJAS I (Frans Briiggen, Nikolaus Harnoncourt ja Jordi Sasoall) 7 Anu Kõlar "MUUSIKALISED RISTUMISED EESTIS": OOTUSI, REALITEETE JA JÄRELDUSI (Lühiülevaade rahvusvahelisest konverentsist "Musteal Crossroads in Estonia" Tallinnas 5.—7.
    [Show full text]
  • Die Estnische1 Theater-2
    DE CULTU CIVILI ESTONICO 1 VOL III DIE ESTNISCHE 2 THEATER- III/3 WELT 1 → DIE ESTNISCHE – Das estnische Theater ehrt seine Geschichte und Vorgänger, und diese Ehrerweisung wird auch den Zuschauern bereits in der Grundschule nahegelegt. 2 → THEATER – Das Theater war und ist ein Zeugnis estnischer Eigenständigkeit. 3 → WELT – Auch kokettieren wir mit der netten Aussage, dass Kunst die Welt verändert, zugleich aber gehen wir davon aus, dass sie dies irgendwie indirekt tut, ohne sich aktiv einzumischen, mit den Mitteln der Kunst eben. DIE ESTNISCHE THEATERWELT Estnisches Institut / Estnische Theateragentur Tallinn, 2013 Text: Ott Karulin, Monika Larini Übersetzung: Axel Jagau Korrekror: Lale Eckardt Grafische Gestaltung: Piia Ruber Fotos: Paul Aguraiuja, Awentus and Heikmann, DeStudio, Eero Epner, Andrus Eesmaa, Verband der Estnischen Amateurtheater, Estnisches Dramatheater, Estnisches Literaturmuseum, Estnische Nationaloper, Estnischer Rundfunk, Estnisches Puppen- und Jugendtheater, Estnische Theateragentur, Estnisches Museum für Theater und Musik (TMM), Endla-Theater, Priit Grepp, Jassu Hertsmann, Ville Hyvönen, Peeter Jalakas, SAAL der Kanuten-Gilde, Andres Keil, Lauri Kulpsoo, Jaanus Laagriküll, Ülo Laumets, Peeter Laurits, Ants Liigus , Eva-Liisa Linder, Enn Loit, Teet Malsroos, Kaarel Mikkin, Kris Moor, N099, Tiit Oajsoo, Anete Pelmas, Alan Proosa, R.A.A.A.M, Harri Rospu, Piia Ruber, Scanpix Baltics, Ene-Liis Semper, Triin Sinissaar, Nele Sooväli, STÜ(Verein Unabhängiger Tanz), Tõnu Tamm, Heigo Teder, Taivo Tenso, Jüri Tenson, Vanemuine-Theater, Ugala-Theater, Siim Vahur, Gunnar Vaidla, Taavi Varm, Liina Viru, Toomas Volmer/ETA/Scanpix, Mats Õun, Wikipedia/Gsitnikov. Herausgeber: Estnisches Institut / Estnische Theateragentur ISBN 978-9949-9442-1-7 THEATERWANDERUNGEN Liina Unt THEATERWANDERUNGEN In Estland kann man selbst an den unerwartetsten Stellen auf Theater treffen.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Eesti Muusika Ja Muusikud Kodus Ja Maailmas Juuni 1.06 Kädy Plaas
    Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Juuni 1.06 Kädy Plaas, Marje Lohuaru ja Arvo Leibur esinevad „Lossimuusika“ sarjas. Traditsiooniliselt Kadrioru kunstimuuseumis toimuval „Lossimuusika“ sarja kontserdil esinevad kavaga Samuel Barberi, Dominick Argento, Aaron Coplandi, Benjamin Britteni ja Leonard Bernsteini loomingust Kädy Plaas (sopran), Marje Lohuaru (klaver) ja Arvo Leibur (viiul). Kontsert toimub MTÜ Loovüksus, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöös. 1.06 Mari Polli kontsert Bergeni Rahvusvahelisel Festivalil. Viiuldaja Mari Poll astub koos pianist Jennifer Hughesiga üles Norras Bergeni Rahvusvahelisel Festivalil, mis on algatatud aastal 1953 ja on üks suurimaid erinevaid kunstivaldkondi ühendavaid festivale Põhjamaades. Villa Lysøenis toimuval kontserdil tuleb ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti Sonaat viiulile ja klaverile nr. 28 Es-duur K. 380, Ole Bulli „Largo posato e Rondo capriccioso“ teosest „En Fjern Hilsen“, Béla Bartóki Sonaat viiulile ja klaverile nr. 2 C-duur ja Eugéne Ysaÿe „Poème Élégiaque“ viiulile ja klaverile d-moll op. 12. 1.–26.06 Juhan Tralla rollid Mannheimi Riigiteatris. Juhan Tralla laulab 1. ja 24.06 Sergei Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“ Printsi osa (esitus vaheldumisi Szabolcs Brickneriga), 18.06 Giuseppe Verdi ooperis „La Traviata“ Alfredo Germonti rollis, 22.06 on Trallal täita Itaalia Laulja roll Richard Straussi ooperis „Roosikavaler“ ning 14. ja 26.06 Nicki osa Giacomo Puccini ooperis „Tütarlapse kuldsest Läänest“ (esitus vaheldumisi Uwe Eikötteriga). 1.–27.06 Priit Volmeri rollid Bonni Ooperis. Priit Volmer laulab koosseisulise solistina Bonni Ooperis juunikuus järgmistes lavastustes: 5., 18., 21. ja 28.06 Giuseppe Verdi ooperis „Aida“ Kuninga rollis, 6. ja 8.06 Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Võluflööt“ Kõneleja rollis (Rolf Bromaniga vahelduvalt) ning 1., 4., 7., 12., 17., 20.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail [email protected] httpc//www.iiise.ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tuksamatel, tel 6 44 54 68, 44 47 87 Teafriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Kareda ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filndosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötle j a Viire Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 Esikaanel: о Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 Erkkü-Sven Tüür. Tõnu Tormise foto 1995. aastast KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 Kristi Mühling (vt "Eesti muusika päevad 1998", lk 11) © "Teater. Muusika. Kino", 1998 Matt Männi foto (ETA) eorer-nnuus SISUKORD TEATER NÄITLEJA JA TEMA ROLL ' Margot Visnap PEETER JA TÕNU: ET AEG RAISKU EI LÄHEKS ("Peeter ja Tõnu" Von Krahli Teatris) Andres Laasik NÄITEKIRJANDUS JÕUAB RISTMIKULT PEATEELE ("Ristumine peateega" "Endlas") Jaanus Kulli MIND EI VÕETUDKI LENDAMA ("Tule minuga lendama" Eesti Draamateatris) '••^•'••'•,''--',^;*'теШж^£Кй1^« LILL PEOS KURSUS. JA LUST (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lend) 42, 88 I : Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS III 82 Sven Karja PERSONA GRATA. MARIKA VAARIK 90 MUUSIKA Igor Garšnek EESTI MUUSIKA PÄEVAD 1998 11 Karlo Funk PEATEED MÖÖDA ("Jazzkaar" 22.-26. aprillini Tallinnas Sakala keskuses) - 39 TERE, ERI! AVATUD OOPUS III (Vestlusi Eri Klasiga ÜÜ^ü Eesti Raadios) 54 "ORIENT '98" — ÜHIST JA ERINEVAT (Intervjuu festivali i kunstilise juhi Peeter Vähiga) 63, 96 MUUSIKARUUTEL.
    [Show full text]
  • Gümnasisti Teatrihuvi Ja Seda Mõjutavad Tegurid Viljandimaa Näitel
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kultuurikorralduse magistriõpe Ivi Lillepuu GÜMNASISTI TEATRIHUVI JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID VILJANDIMAA NÄITEL Magistritöö Juhendaja dotsent Anneli Saro Tartu 2011 Soovitan suunata kaitsmisele ……………………………………………………… (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “…”……………………..2011. a. Kultuurikorralduse programmijuht prof. A. Leete Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ……………………………………………… (töö autori allkiri) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 I KONTEKSTUAALSED JA TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 9 1.1. Muutused kultuuriruumis 9 1.2. Lasteteater 14 1.3. Ugala Teater 17 1.3.1. Juhtide vahetumine 18 1.3.2. Näitlejad 19 1.3.3. Lastelavastused 20 1.3.4. Repertuaar hooajal 2010/2011 24 1.3.5. Lavastajad 26 1.3.6 Mängukohad 26 1.3.7. Infokanalid 27 1.3.8. Pileti hind 28 1.3.9. Teatripreemiad 28 1.4. Viljandi Nukuteater 30 II METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 34 2.1. Küsimustiku koostamise printsiibid 34 2.2. Uuringu läbiviimine 36 III UURINGU TULEMUSED 38 3.1. Gümnasisti teatrihuvi ja seda mõjutavad tegurid 38 3.2. Erinevused poiste ja tüdrukute teatrihuvis 49 3.3. Seosed vanemate teatriskäimise sagedusega 54 3.4. Elukoha mõju teatrikäitumisele 57 3.5. Teatrihuviga ja teatrihuvita noored 61 KOKKUVÕTE 63 KIRJANDUS 69 SUMMARY 74 Lisa 1. Ankeetküsimustik 80 Lisa 2. Gümnasisti teatrihuvi mõjutavad tegurid 87 3 SISSEJUHATUS John Pick ja Malcolm Anderton on oma raamatus „Arts Administration“ väljendanud arvamust, et kunstiadministraatori peamiseks ülesandeks on luua kontakt kunstniku ja publiku vahel sellisel moel, et suurim võimalik hulk publikut saaks maksimaalse naudingu ja kasu.
    [Show full text]
  • Raamatukogunduse Bibliograafia 2006
    RAAMATUKOGUNDUSE BIBLIOGRAAFIA 2006 Tallinn 2007 0001_150.indd01_150.indd 1 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 01 R 01 Koostaja ja toimetaja Margit Stamm Keeletoimetaja Siiri Lauk ISSN 1406-3913 © Eesti Rahvusraamatukogu 2007 0001_150.indd01_150.indd 2 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 Saateks Nimestikus on registreeritud 2006. aastal Eestis avaldatud raamatukogu- ja infoteaduskirjutised ja Eesti kohta selles valdkonnas välisriikides ilmunu. Raamatukogundust ja raamatukogude tööd käsitleva trükisõna kõrval on toodud ka kirjutised raamatuga seotud valdkondadest: raamatu, ajakirjan- duse, trükinduse ja kirjastustegevuse ajalugu, raamatukunst ja eksliibris, lugemine ja lugemise uurimine. Eraldi osades on bibliograafiat ja infoteadust käsitlev kirjandus. Loetelu haarab raamatuid, ajakirjanduses ning kogumikes avaldatud artikleid, sõnumeid, teaduskonverentside ettekannete teese ning raamatukogunduse ja infoteaduse eriala lõputöid. Enamikes rubriikides on kirjed järjestatud tähestikuliselt pealkirja või autori perekonnanime järgi, rubriigis “Personaalia” isikunimede järgi. Rubriigis “Rahvaraamatukogud” on esimesena toodud alarubriik “Üld- küsimused”, seejärel maakondade alarubriigid, kus ees on, sõltuvalt materjali rohkusest, keskraamatukogud ja maakonnaraamatukogu, mis on ülejäänud maakonna raamatukogudest eraldatud kolme tärniga. Rubriikide algul on toodud raamatute, seejärel artiklite (ees eesti-, siis muukeelsed) kirjed. Täiend- kirjed on tähistatud tärniga. Nimestiku lõpus on isikunimede ja raamatu- kogude registrid. 3 0001_150.indd01_150.indd
    [Show full text]