Aastaraamat 2016

SA Eesti Kontsert 2016 arvud, faktid, kommentaarid EESTI KONTSERDI KONTSERDID ÜLE EESTI SISUKORD

1. Jüri Leiten, SA Eesti Kontsert juhatuse liige 6

2. Toomas Velmet, loomenõukogu esimees 7

3. Madis Kolk, peaprodutsent 8

4. Neeme Punder, produtsent 17

5. Tuuli Metsoja, produtsent 23

6. Svea Ideon-Marks, produtsent 31

7. Indrek Umberg, Eesti Rahvusmeeskoori direktor 33

8. Robert Staak, Hortus Musicuse toimetaja 34

9. Ülle Lehtmäe, koolikontsertide produtsent 35

10. Kulvo Tamra, Vanemuise kontserdimaja juht 37

11. Marika Pärk, Pärnu kontserdimaja juht 39

12. Piia Tamm, Jõhvi kontserdimaja juht 40

13. Zoja Tumanova-Rodman, Peterburi Jaani kiriku direktor 41

14. Ly Leek, SA Eesti Kontsert personalijuht 42

15. SA Eesti Kontsert finantsaasta 2016 43

16. Kontserttegevus arvudes 44

17. Eesti heliloojate teoste ettekanded 49

18. Kontserdid välismaal 52

19. Eesti interpreetide ja kollektiivide esinemised 55

20. Kontserdikalender 2016 58

21. SA Eesti Kontsert töötajad 72

22. SA Eesti Kontsert nõukogu ja loomenõukogu 74

23. SA Eesti Kontsert toetajad ja koostööpartnerid 75

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 5 Jüri Leiten SA Eesti Kontsert juhatuse liige

2016. aasta jääb ajalukku kui Eesti Heidame pilgu möödunud aastale. Kontserdi 75. juubeli aasta. Inimlikku Minu jaoks oli kõige võimsam mõõtkavva võiks seda tõlkida hetk Rahvusmeeskoori kontsert nii: soliidses eas isend toimetab Armeenias, Hatšaturjani-nimelises eriti energiliselt ja laia haardega, saalis, kus armeeniakeelsele lisaloole kasutades aja jooksul kogunenud sekundeeris kogu saal, pisarais kaasa tarkust ning kogemusi. Tegelikkus lauldes. Uhkust võib tunda ka selle on selline, et täites Eesti Kontserdi üle, et Peterburi Jaani kirikus toimus missiooni, oleme sunnitud mõtlema tervelt 124 kontserti ning et aeg-ajalt ja tegutsema nii, et meie publik jääks esineb seal eesti soost maailma rahule ning kontserdid välismaal, tipp-pianist Peeter Laul. Eelmisel mis küündivad tänaseks juba päris suvel etendunud EK, ERSO ja NO99 soliidse numbrini (124), rabaks ühisprojekti „Pööriöö uni“ esitlus sealset muusikasõpra positiivse Shanghai Festivalil tekitas suurt üllatusena: mis koht on Eesti? ja elevust. Ootus on, et Tiit Ojasoo ja kust tuleb see muusika? Eelmisel Ene-Liis Semperi lavastus jõuab ka aastal võtsin isegi mina pika pausi maailmalavadele. Juba kolmandat järel kätte oma trompeti ja suundusin aastat püüdsime Eesti Kontserdi lavale koos Estonian Dream Big Bandi projekte ning kollektiive tutvustada ja filmistaar Robert Dave’iga. Eri Klas, maailmakeskustes: New Yorgis, minu kauaaegne kolleeg ja õpetaja, Rotterdamis ja Shanghais. Tulemused kes kahjuks 2016. aastal siitilmast on olemas. lahkus, sõnas tihti, et peakokk peab Tänan kõiki Eesti Kontserdi töötajaid ka ise ikka aeg-ajalt toitu maitsma. ja kaastöölisi, soliste ja ansambliste, Kaunist Sinatra muusikat esitav Dave dirigente ja lavastajaid selle võimsa lausus, et Eesti on kõige paremini ja keerulise 2016. aasta eest ning hoitud saladus maailmas. Ja tõsi luban, et üllatused on uueks aastaks on, et kõike väärtuslikku nagu ei valmis pandud. tihkakski korraga siit Maarjamaalt välja viia – tahakski hoida seda saladust.

6 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 meie kodumaine ansambel Brassikal kohtuda ja päris muusikat kuulata Turu koolikontsertide festivalil ja on vähe. [---] Meie koolis lähevad sai äärmiselt positiivse hinnangu. need kontserdid alati täissaalile. [-- Koolikontsertide korraldamine ei ole -] Kohal on kõik õpilased esimesest lust ja lillepidu, kuid seda suurem on kuni üheksanda klassini. [---] Kõik tegijate rahuldus, kui vastukajad on kontserdid on õpetlikud ja harivad, ülipositiivsed. Eriliselt mõjuvad laste mitte lihtsalt meelelahutus. Toomas Velmet kirjad muljetest seoses esitajate ja SA Eesti Kontsert esitatavaga. Võimatu on ülehinnata Juba need nopped koolikontsertide loomenõukogu esimees sellise ettevõtmise kasu, sest vastukajadest ütlevad, et tegijate tegutsetakse ju linnalähedaselt teinekord isegi ülejõukäiv töö on maalt sügavale äärealale, Setu­ baas, mis loob võimaluse oodata Kontserdiaasta 2016 maalt Hiiumaani, kus pole muid ka pikemas perspektiivis Eestisse Oleme juba harjunud ja peame seda võimalusi kuulata head muusikat maailma tippnimesid ja -kollektiive tavapäraseks, et meie suurepäraseid heas esituses. Muidugi on siin ka – vastuvõtlik publik on olemas. kontserdimaju külastavad iga aasta palju probleeme, alates kohalikest Siinkohal on päris sobiv toonitada, maailma kõrgklassi kuuluvad klaveritest kuni nii tegijate kui et Põhjamaades on koolikontsertide orkestrid ja interpreedid. Kui see tellijate rahapuuduseni, kuid hea ja korraldamisel mitte ainult riigi nii poleks, kergitaks publik kulmu aastatepikkune partnerlus aitab üle moraalne, vaid ka tubli materiaalne (mis lahti?), ja kortsutaks kulmu igast mäest. tugi. kõrgemalegi (olgu see viimane kord!). 2016. aastat resümeerides Anne Kruuse, Kose gümnaasiumi Kui siia lisada kontserdisari „Muu­ pole grimasse karta, sest meil on muusikaõpetaja: sika Eestimaale“, mis viis 2016. ette näidata Charles Dutoit oma [---] Kose gümnaasium on teinud EK- aastal eesti, ja mitte ainult meie, Kuningliku Filharmooniaorkestriga ga suurepärast koostööd 15 aastat ja tippinterpreedid ja -kollektiivid Londonist või pianistid Mihhail on selle eest tänulik. [---] Meie koolis Põlvast Kärdlani, kattes väljaspool Pletnjov ja Boriss Berezovski on õpilased juba ammu kirjutanud nelja suurt kontserdimaja kogu Venemaalt ning Angela Hewitt arvamusi ja muljeid kontsertide maa kontsertidega, siis võib Eesti Kanadast. Me oleme ka harjunud kohta ja nad väidavad, et need [--- Kontserdi põhitegevuse lugeda Eesti Kontserdi (rõhuga „Eestil“) ] annavad emotsioone pikaks ajaks, kordaläinuks. tegevuse globaliseerumisega. ja on ikka uhke tunne küll, kui oled Teatavasti on ju Hiinagi vallutatud, saanud teada midagi uut, millest Aastakümneid tagasi ütles legen­ rääkimata Euroopast ja Ameerikast. varem aimugi ei olnud. daarne maailma tipp-pianist Vladimir Hiina poolt on juba karta ka Aškenazi pärast kontserti Jyväskylä vasturünnakut, esialgu piirdutakse Ly Kivistik, Vaeküla kooli huvijuht: konservatooriumi saalis, et ainult ehk Kuressaarega. [---] Huvitav on see, et need sellistes paikades tahakski ta oma esinemised on innustanud õpilasi karjääri jätkata, sest teda ei huvita Kuid suunaks pilgu Kodu-Eestile ja ka ise musitseerima. [---] Meid metropolide jahe ja kõike kuulnud- vaataks mis siin toimub. Alustame külastanud muusikud on osanud näinud publik. Tõsi, naaberriigis koolikontsertidest, mida toimub leida tee laste südametesse. Oleme on ka keskustest kaugemates aastas ligi nelisada, st enam kui üks tänulikud Eesti Kontserdile, kes esindussaalides Steinway klaverid. kontsert päevas. Sellist koormust on loonud koolidele sellise toreda On aeg mõtlikud pilgud tulevikku veab EK-s tavapäraselt üks, võimaluse rikastada õppetööd nii suunata: on ju kvaliteetne klaver paremal juhul ehk kaks pühendunud meeleolukal viisil. tunduvalt odavam kui rariteetne produtsenti. Ka koolikontserdid keelpill, ja see tekitab huvitavaid on muutunud rahvusvaheliseks, Inge Mälzer, Rõuge põhikooli mõtteid ning tegevusplaane. meie koole on külastanud tegijad huvijuht: Rootsist, Taanist, Norrast ja [---] Meie õpilased elavad ääremaal Soomest. Esimest korda osales ning võimalusi päris muusikutega

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 7 Madis Kolk peaprodutsent Tiiu Valper assistent

Mõeldes tagasi üksuse Madis Kolk suudab ta tabada hetke ja peatada aja. tuleb kasutusele võtta ilus eestikeelne – Tiiu Valper töödele aastal 2016 Kogu täpsuse juures mõjub ta laval sõna „oivalisus“ ning selle ingliskeelne – veidi üle 90 kontserdi – äratavad spontaanse, lohakalt elegantse ja vaste excellence, mis domineerib RPO tähelepanu kunste ühendavad kadestamisväärselt energilisena, sest kontsertide retseptsioonis. projektid, muusikalised etendused: eks 80 ongi uus 60, nagu öeldakse. “Luigeluulinn“, “Pööriöö uni“, Juba avamängu esimestest taktidest [---] Mulje, mis sellest kujunes, olen “Kommentaarium“ – just neile osutati avaldus orkestri suur kõlaline ühtsus fikseerinud märkmikku kujundina: mitmes kultuuriaasta kokkuvõttes. ning „Hebriidide“ põhjal näis, et RPO „kõrvu voogav samet“. Eks igas on iseäranis tugev dramaatilise ja orkestris loovad keelpillirühmad selle Muidugi kuulus esiletõstetute hulka tumedamat sorti muusika esitamisel. põhifaktuuri. Kuninglikus orkestris – ka puhtmuusikalisi sündmusi, nagu Seda kinnitas Brahmsi sümfoonia vähemalt Eestis käinud koosseisuga festival “Vox XX“, või üks läbinisti c-moll ettekanne, millele koondus – olid nad aga tõstetud ise kuninglikku traditsiooniline sümfooniakontsert, kontserdi raskuspunkt. Kuigi kava seisusse. [---] Tulvil kontserdisaal mille tegid ainulaadseks muusikud koosnes tuntud teostest, mõjus ilmutas dirigendi ja orkestri suhtes laval. Sellest kõigepealt. erilise boonusena, kui dirigent tõi kirglikku tänumeelt. esile midagi sõna otseses mõttes EK hooaja avakontsert 27. IX ennekuulmatut. [---] Kontserdil Külaskäiku jääb meenutama ka Estonia kontserdisaalis: KUNINGLIK kõlanud flöödi-, klarneti- ja Charles Dutoit’ Postimehele antud FILHARMOONIAORKESTER oboesoolod jäävad aga ilmselt pikaks intervjuu: (London), dirigent CHARLES ajaks meelde kui kõikide järgnevate Teate, ma olen Eestis käinud. Tallinn DUTOIT, kavas Mendelssohni puhkpillisoolode mõõdupuud, mida meeldis mulle väga, tõesti kaunis „Hebriidid“, Mozarti 39. ja Brahmsi 1. on raske ületada. [---] Tundub, et linn! Sõitsin ringi ka mujal, edasi sümfoonia. RPO armastab oma peadirigenti ja põhjarannikule – kõik need liivarannad! Tallinnas antud kontsert oli orkestri Nele-Eva Steinfeld – Sirp: Jõudsin välja Vene piirile, ja sealt alla nime vääriliselt majesteetlik. Riiga ja hiljem Vilniusse. [---] Jah, olin Tipporkestrite Eestisse kutsumine Rein Veidemann, “Kontserdihooaeg puhkusel, tulin Stockholmi kaudu. Teie on juba pikemat aega üks tänu­ algas majesteetlikult“ – Postimees: iseseisvumine oli 1991, eks? Nii et see väärsemaid ja elamusrohkemaid pidi olema 2000 või 2001. Eesti Kontserdi tegevusi. [---] Dutoit’ Kindlasti oli see Sündmus, nii koh­ olekust õhkub energiat, mis on tumise enda kui ka muusikalises omane kõikidele „suurtele“. Ideaalse mõttes. Võimalus oma kodus osa orkestritasakaalu, hõrkude tämbrite saada 70. tegevusaastat tähistava ja detailide tajumine näib olevat Briti rahvuslikuks orkestriks peetava talle lausa sünniga kaasa antud. Kuningliku Filharmooniaorkestri (RPO) Muusikalist kulgu katkestamata esinemisest avaneb kord elus [---]

8 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 uTööaasta muusikaliste etenduste Rahvusballeti tantsijad, Eesti Filhar­ galeriis oli ilmselt kõige nõudlikumaks moonia Kammerkoor ja Tallinna ülesandeks Kammerorkester.

Ülo Kriguli ooper „LUIGELUULINN“, Kohale sõitnud, nüüdiskunstide esiettekandel 25. juulil Saaremaa mõõdupuuga hinnates arvukas ooperipäevadel (eelnes publikuga kuulajaskond võttis esietenduse peaproov Viimsi Black Box Studio’s). väga soojalt vastu. Ooperi stiilide- ja sisupõimik ning rohke sümbolikasutus Tegu oli suurejoonelise õhtut tekitasid elavaid vaidlusi nii publikus täitva nüüdisaegse muusikateatri kui ka kriitikute vahel. Samas olid etendusega, mida Eestis sünnib paljud ühel nõul, et oli elamus, et sai haruharva ka “päris“ ooperiteatrites; teoks oluline tähis Eesti kultuuris. selle oma jõududega lavale toomine oli EK-le tõsine väljakutse. Alvar Loog, “Seni parimad ooperi­ päevad?“ – Postimees: Ooperi loojateks olid lavastaja Marianne Kõrver, libretistid Taavi Tänavune kava oli suunatud hoopis Eelmaa ja Marianne Kõrver Kristiina moodsamale ja otsingulisemale Ehini lühijutu põhjal, muusikajuht maitsele. ja dirigent Risto Joost, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik [---] Kõigepealt väärib tähelepanu ja Triinu Pungits, videokunstnik Emer kiitust asjaolu, et seni ooperietendusi Värk, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, peamiselt külalisesinemistena koreograaf Marge Ehrenbusch. sisse ostnud festival, kelle oma­ Esitasid solistid Iiris Vesik, Helen produktsioon on piirdunud üksikute Lepalaan ja Marius Peterson, Eesti kammerooperite lavastuste ette­

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 9 kannetega väikelavadel, tõi Tavapublik nägi siin ennekõike tänavu suures ooperitelgis ning teatrietendust. Ene-Liis Semperi suurejoonelises lavastuses välja ja Tiit Ojasoo lavastus oligi uue eesti algupärandi, milleks oli väljapaistvalt efektne ja leidlik juba Ülo Kriguli „Luigeluulinn“. [---] ruumikujunduse poolest. Ehkki Kriguli esikooperi kunstiline tervik polnud päris ootuste kõrgusel, Deivi Tuppits – Sirp: on ometi tegu Saaremaale sõitu väärinud ajaloolise sündmusega. Pole kahtlustki, et „Pööriöö uni“ on „Luigeluulinn“ on esimene algu­pärase nii oma vormi kui sisu poolest selle eesti ooperi esietendus viimase kahe teatriaasta kõige enam „kastist aasta jooksul ning ühtlasi alles teine väljas“ olev lavastus. [---] Lavaks kord, kui uus muusikadraama tuleb saab selle kujunduse puhul nimetada (esma)ette­kandele Saaremaa ooperi­ peaaegu et geniaalset referentsi päevade raames. Shakespeare’ile (ja tema koduteatrile Shakespeare’s Globe) – hiiglaslikku Keiu Virro – Eesti Päevaleht: laest laskuvat kera, millele peaaegu kogu tegevustik on projitseeritud. „Luigeluulinn“ iseloomustab nüüdis­­ aegse muusikateatri hinge. Kristel Pappel – Sirp:

Zenaida des Aubris – Eesti Tehnilises mõttes ja ruumikasutuse Ekspress: poolest on Semperi-Ojasoo „Pööriöö uni“ ülimalt virtuoosne ja rütmikas. Tuleb loota, et seda teost esitatakse ka mujal lavadel, sest „Luigeluulinn“ Siiski oli “elusate“, täismõõdus ERSO kindlasti väärib seda. ja Ellerheina ning dirigent Olari Eltsi osa etenduses mitte vähem kandev: uÜheks kogu Eesti kultuuriaasta “Muusika on ehe ja päris ning seeläbi suurimat tähelepanu pälvinud sünd­ tekib lavastusse uus ideetasand.“ museks kujunes “PÖÖRIÖÖ UNI“, (Pappel) Arvan ka ise, et etendus Teater N099, ERSO ja Eesti Kontserdi ammutas kõige enam jõudu teatri- ühisproduktsioon, mida mängiti ja muusikakülje värskest ja sisukast selleks puhuks muusikateatriks ühismõjust. kohandatud Estonia kontserdisaalis üheksa väljamüüdud etendust. Teatrikriitik Madis Kolk – Sirp:

Shakespeare’i tekstile ning Men­ Jutustada Shakespeare›i viperuste- delssohni­ muusikale lõid etenduse küllast armastuslugu nüüdisaegse stsenaristid, lavastajad ja kujun­ nutikultuuri võtmes, kus ühelt dajad Ene-Liis Semper ja Tiit poolt küsimärgistatakse selles Ojasoo, dirigent-muusikajuht keskkonnas väljendatud tunnete Olari Elts, valguskunstnik Pietu siirust ja intensiivsust, teisalt Pietiäinen; osades Marika Vaarik, aga fookustatakse inimeste üha Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen kasvavat läheduse vajadust ja võib- Liik, Jarmo Reha, Simeoni Sundja ja olla oskamatust seda väljendada, Ragnar Uustal, osalesid ka ERSO ja on kahtlemata nutikas võte. Iseasi, tütarlastekoor Ellerhein ning solistid kas kaalub üles kogu kontseptuaalse Arete Teemets ja Kadri-Liis Kukk. küsimärgistiku. Seda aitab teha aga lavastusse kaasatud (täpsemini,

10 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 lavastuse idee algimpulsiks olnud) siis, et kavatseb selle kunagi koos ning kaasamõtlejaid, eestvedamise Felix Mendelssohni muusika, mis lavastusega ette kanda. Läks kõigest ja EK-poolse teostamise põhiraskust kantud ette elavas esituses. [--- veidi üle veerandsaja aasta – ja see kandis aga tegevprodutsendina ] Mõju, mida ei oleks ehk suutnud hetk saabus. (Sirp) Tiiu Valper. Niisuguse säravate tekitada Mendelssohni muusika saavutuste aastaga sai vähemalt üksi (loomulikult toimiks see nii “Pööriöö uni“ on juba pälvinud praeguseks ring peale Tiiu rohkem või teisiti) või noorte armastajate tähelepanu kaugemalgi. Suurel kui kuueteistkümnele aastale EK-s. ekraanile suunatud suhtlus, Shanghai kunstide messil, kus EK Uuest aastast asus ta tööle Eesti saavutas vertikaalse mõõtme just on iga-aastane osavõtja, valiti Filharmoonia Kammerkoori produt­ nende koostoimes, justkui teineteist partnerikolmikult NO99, ERSO ja sendina. vastastikku proovile pannes. EK produktsiooni esitlus kõige tähtsamale showcase’ile. Kui Õnneks ei tähenda see, et Tiiu koos­ Arvestagem ka, et kogu ettevõtmine allakirjutanu tutvustas projekti töö EK-ga katkeb. Just nende sündis muusiku peas, nagu tunnistab kolleegidele Berliini Konzerthausis, ridade kirjutamise aegu oleme Kristel Pappel: Ma ei unusta kunagi süttis kohe huvi ning asuti NO99- jätkuvalt kõrvuti keset ette­val­ seda, kuidas 1988. aasta kevadel tuli ga tööle – tulemuseks “Pööriöö mistusi “Aadama passiooni“ eten­ muusikakeskkooli eelviimase klassi une“ etendused Konzerthausis k.a dusteks Berliini Konzerthausis õpilane Olari Elts muusikaajaloo oktoobris. 2018. aasta märtsis, samuti projekti eksamile, kaenlas „Pööriöö une» “Kommentaarium“ etenduseks kogu näidendimuusika partituur. uNii “Luigeluulinna“ kui ka “Pööri­ Brüsselis 2018. aasta jaanuaris. Ta analüüsis teost mõistagi suure öö une“ produtseerimisel oli asjatundlikkusega ja ütles juba allakirjutanu küll üks algatajaid

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 11 u Novembri lõpul tulid esiette­ ­ ning vokaalimprovisatsiooni. Kont­ heliloojad Einike Leppik ja Ove- kandele EK noorte produtsentide serdil esinesid Laura Põldvere Kuth Kadak ning videokunstnik konkursi EK:LABOR audiovisuaalsed (improvisatsioon), Aare Tammesalu Carl-Robert Kagge. Koreograaf ja etendused. Rahvusvaheline žürii (tšello), EMTA löökpilliansambel tantsija oli Indrek Kornel. valis võitjaks kontsertetenduse ja kammerkoor Collegium Musicale “Kommentaarium“, publikupreemia Endrik Üksvärava juhatusel. Ove-Kuth Kadak: Meie lavastuses on pälvis kontsertetendus “Koridor“. heli, valgus ja visuaal võrdväärsed. Võrreldes eelpoolkirjeldatud pro­­dukt­ Kristiina Kiis – Sirp: Akustiline muusika, mis hõlmab sioonidega olid noorte ettevõtmised nüüdisklassika, seisundimuusika ja paratamatult vähel­dased. Ometi Kõige uuenduslikumana­ mõjus minimalismi elemente, annab ruumis usun, et nende sisuline potentsiaal helilooja­ Marianna Liigi idee toimuvale tajulise toetuspinna; ei ole sugugi väike. “Kommentaariumis“: heliteoseid lavakujundus, liikumine, valgus sai internetis enne etendust kuulata ja projektsioon lisavad kihte ja “KOMMENTAARIUMi“ eestvedajad ja kommenteerida. Kuulajate tekstuure. Tekib dialoog analoog- ja olid helilooja Marianna Liik ja arvamusi ja tundeid esitas kont­ digitaalmaailma, justkui reaalse ja produtsent Leika Leemets. Pro­ serdil vokaalimprovisaator Laura kujuteldava vahel. jekti lähtepunktiks on tõeliselt Põldvere. Ta tegi seda enese­ uuenduslik ja omanäoline idee. kindlalt ja läbimõeldult, kuigi Kristiina Kiis: Enne finaali lõi tant­ Sündmusele eelnevatel nädalatel improviseerimisega on suur sija ootamatu jõuga oma käed oli kõigil huvilistel võimalik internetis tõenäosus läbi kukkuda. [---] Kristjan kokku ja kips nende ümber purunes: kuulata esitusele tulevat muusikat. Suitsu valgusrežii ja videod sobisid see oli etenduse põnevaim hetk, Vastavalt projekti pealkirjale oli igal Marianna Liigi heliloominguga kui kulminatsioon oli ka muusikas. soovijal võimalik teoseid sealsamas suurepäraselt kokku ning tundus, et Pärast seda toimus vabanemine ja koduleheküljel vabas vormis ilma ei saakski. rahunemine: ansambel lõpetas ühel kommenteerida. Helilooja: “Tekib toonil ning tantsija oli maetud suurte interaktiivne ahel: helilooja teosed [---] Kui laval näeb midagi nii mustade kogude alla, mis seisid annavad kuulajale impulsse, mida uhket, siis on järelikult produtsent raagus puude taustal. Kaunis lõpp. kasutatakse omakorda uue loomingu Leika Leemets teinud väga head Läbimõeldud tervik. [---] ainesena.“ Valik kommentaare põimiti organiseerimistööd. kontsertetendusse – esiettekandele “Koridor“ tõi haridusprogrammide Audiovisuaalse kontserdi “KORIDOR“ tulnud kooriteosesse, visuaalidesse raames Estoniasse gümnaa­siumi­ eestvedajaks oli loominguline õpilased ja see on hea võimalus kollektiiv CLOE, kuhu kuuluvad tutvustada noortele kunsti väljas­pool peavoolu. [---]

12 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 EK:Laborist välja kasvanud kaks Lembit Peterson liigutas marionette oreliteosed, spetsiaalselt loodud audiovisuaalset kontsertetendust kaunil pühapildil niipalju kui vaja koreograafiaga ballett Estonia andsid noortele tegijatele võima­luse ja nii vähe kui võimalik. Välistatud Rahvusballeti tantsijate esituses ja töötada ühtse kollektiivina algusest oli kõik väline, et tuua esiplaanile aastaaegadeteemaline luulevalik lõpuni. Fookuses oli muusika­ teose mitmekihiline sisu. Kasinalt Katariina Undilt ja Kärt Tammjärvelt. produktsioon ning loomingulise ja hallile palakale ilmusid Sõnad (Anna korraldusliku meeskonna koostöö. Mirjam Vaikla graafiline disain), u FESTIVAL „VOX XX“ (1.–11. mille fondi suurus juhatas meid XII Tallinnas ja Tartus) tähistas Gilles Ledure, Brüsseli kunstide kulminatsioonini. Esteetiline ja kahe aastakümne täitumist Vox keskuse Flagey juht, EK:Labori ühtlasi praktiline. Välised kujundid Clamantise, rahvusvaheliselt osalejate mentor, hindas oma ja vormid teenisid vagalt sisu. kokkuvõttes tänavust finaali õnnes­ ühe hinnatuma eesti kollektiivi tunuks ja kõrgetasemeliseks: Nõuab Kahjuks oli etenduse muusikalises tegevuses, mille eestvedaja on suurt julgust, et tulla lavale selliste küljes segavalt palju juhuslikkust ja Jaan-Eik Tulve. Juubelit tähistati erinevaid kunstivorme ühendavate ebaühtlust. koos mõttekaaslastega Norrast etendustega. Autorid ja esitajad ja Iisraelist – kõik suurepärased tõestasid, et tegu on tugevate Prommik: Igatahes on nüüd muusikud. professionaalidega. Mul pole selgunud julm tõde, et „Matteuse Anu Veenre – Sirp: kahtlust, et teie ees on lahti kogu passiooni“ esitamiseks vajalikku suurt, aga perfektse tehnikaga maailm. Avaõhtul esineti koos Norra vokaal­ homogeenset esituskoosseisu on ansambli Trio Mediævali ja trompe­ Eesti muusikutest päris raske kokku u timängija Arve Henrikseniga “MATTEUSE PASSIOON“ panna [---] Loo moraal on ilmselt Valdavalt gregooriuse koraalidest 7. märtsil kanti Estonia kontserdi­ niisugune: lauljad-pillid peaksid ja eesti muusikast koosnenud kava saalis ette Bachi suurteose teada­ olema võrdsemad ja esinejad terved. olevalt esmakordne lavastatud (Kaumann, Tulve, Pärt) täitis meeled versioon Eestis. Talvi Nurgamaa – Muusika: ja ülendas neid, nagu ette nähtud, lugude vahele ja peale kõlanud Osalesid Tallinna Kammerorkester, Kindlasti oli üheks oluliseks Henrikseni improvisatsioonid kõlasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RO sündmuseks ka Bachi “Matteuse lihtsalt imekaunilt. Estonia poistekoor, solistid, dirigent passiooni“ ettekanne, mille oli Risto Joost, ning kõrgetasemeline lavastanud Lembit Peterson kõige Sihilikult viidi aga kuulaja tagasi teatrimeeskond: lavastaja Lembit paremas mõttes väga minimalistlikult 1990. aastatesse festivali teisel Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, ning kujundanud Lilja Blumenfeld. [---] kontserdil, kus Vox Clamantis esines valguskunstnik Kalle Karindi. On väga sümpaatne, et püüti omade oma esimese avaliku ülesastumise jõududega hakkama saada ning anti kavaga: esitusele tulid gregooriuse Kontsertetendus oligi visuaalselt ja võimalus Eesti tegijatele. koraalid ja Guillaume de Machaut’ lavastuslikult terviklik ja stiilne. looming. Kui palju paremini võis Anne Prommik – Sirp: uTeatrikomponendiga projektide ansambel nüüd tunda Niguliste galerii lõpetuseks mainiksin projekti kiriku kõiki kaari ja kajasid! Kui valgus kustus ja süttisid “AASTAAJAD“, mis maikuus etendus Vokaaltehnilisest arengust, mille prožektorid, õnnestus hetkega luua kõigis EK kontserdimajades. lauljad on läbi teinud, ei ole mõtet pühakoja atmosfäär. Lavalt vaatas kõneldagi. vastu otsekui ECMi uue seeria albumi Nimekas Rootsi orelikunstnik ümbris oma geomeetrilis-sümmeet­ ­ Hans Davidsson ning tema Eesti Festivali kolmandas kavas ühinesid riliste rikkumatult valgete vormidega. ja Soome Rahvusballetis tantsivad Vox Clamantisega nimekad Iisraeli Musta riietatud muusikud liikusid pojad Jonatan ja Gabriel Davidsson pärimusmuusikud Yair Dalal, Lubna lavale mõõdetud protsessioonina, olid ühiselt nii autorid kui ka Salame, Georges Sama’an ja Erez keskel pühakujuna kõrgumas esitajad meeleolukas kavas, milles Mounk. Tundub, et arvustaja jäi teorbimängija Kristo Käo. Lavastaja põimusid Georg Böhmi ja Arvo Pärdi mõnevõrra nõutuks:

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 13 [---] Kontsert kinnitas, et maitsed [---] Kogu kava oli esitatud väga ei pruugi kattuda: mis ühele kõrgetasemeliselt ja soliidselt, muljet mõjub arusaamatu kompotina, avaldava tehnilise üleolekuga. võib teisele pakkuda eksootilise kuulamiskogemuse ja vaimustuse Kai Taal – Muusika: eri kultuuride kokkukõlamisest. Publiku väga sooja vastuvõtu järgi [---] Vähemalt mina pole Polli otsustades jäin mina oma arva­ esinemisest kunagi varem nii musega kindlasti vähemusse. suurt elamust saanud. Ma ei räägi tehnilisest kindlusest ja kõrgest uJätkus kontserdisari “Romantiline professionaalsusest, ehkki ma seda klaver“: Irina Zahharenkova (kordus­ väga hindan ning nautisin ka tol õhtul. kontsert Peterburis), Marko Martini, Mind liigutas see, mida ta nootide Ralf Taali, Mihkel Polli ja Sten kaudu ütles, millist sõnumit kandis Lassmanni klaveriõhtud. Igale tema looming. [---] Oli vaimustav kontserdile eelnes vestlus sarja õhtu! kunstilise nõustaja Sten Lassmanni poolt sügavalt läbi mõeldud Leelo Kõlar, “Romantiline klaver ei osalejavalikuga: „See on laiendatud tunne ajapiire“ – Sirp: tähendusväljaga sari võtmesõnaga „romantiline“, mis iseloomustab Kas on võimalik mängida roman­ üht olulist osa euroopalikust või tiliseks XVIII sajandi helimeistrite läänelikust kultuurist. Sari on C. Ph. E. Bachi või Antonio Soleri kujundatud nii, et romantismi teoseid? Jah, on küll, nagu seda teemal võtavad sõna filosoofilisest demonstreeris meile Irina Zah­ või ühiskondlikust aspektist haren­kova oma imepäraste impro­ muusika-, kunsti-, kirjandus-, visatsiooniliste kaunistustega ja majandusteadlane, ajaloolane, Soleri tolle aja kohta omapärastes luuletaja või teoloog.“ modulatsioonides (sic!) laveerides, kõlades oskuslikult ja isikupäraselt, Ia Remmel, “Hooaja 2015/16 suure­ kujundades kauni romantilise arengu, pärased muusikud“ – Muusika: rikkumata ajastule omaseid reegleid. Väga huvitav on Eesti Kontserdi Kui hästi see tal õnnestub! pianistide sari “Romantiline klaver“, Kriitik leiab interpreedisaavutusi idee autoriks ja kuraatoriks Sten ka teiste eelnimetatud pianistide Lassmann. Hea mõte on pidada enne panuses ning võtab kokku: Et meie kontserti üldteemaga seotud sisukas pianism on heal järjel, võime olla ja inspireeriv loeng. [---] rahul, kuivõrd esines väärikalt rida Peatun ühel selle sarja kontsertidest. omanäolisi muusikuid. Esinemiste Ralf Taali klaveriõhtul. [---] See, mida temperatuurile soovinuks juurde ta pakub, on väga kõrgel tasemel, mõningaid soojakraade, rohkem see on sama, mida kuuleb Euroopa loomingulist intensiivsust, energiat kontserdilavadel. ja tuld.

14 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 u Uues kontserdisarjas “Pea­ kutsutud, pöördus dirigent otse saali dirigendid“ astub Eesti Filharmoonia poole: „Tere tulemast!“, mis laskis Kammerkoor igas sarja kavas aimata, et nüüd alles läheb lahti üles eri ajastul koori kujundanud tõeline muusikapidu. “kapteni“ juhatusel. 4. X oli praeguse peadirigendi Kaspars Putniņši kord. Läkski. Järgnes veel kolm, vahel­ duvas väljendusregistris pala ning Maarja Leemet – Muusika: kõige krooniks jazz’i-elementidega iiri tantsumustris lugu, mille käigus Kontserdi kulminatsiooniks oli laskus dirigent saali, võttis esireast ilmselgelt Sofia Gubaidulina “Canticle mitu naisterahvast käevangu, of the Sun!“. [---] Selle suurteosega õhutas publikut käteplaksutustega oli tehtud palju tööd ja tulemus oli rütmi kaasa lööma. Kõik tõusid suurepärane. Tšellosolisti (Leho Karin) püsti, orkestergi, nii et tšellorühmgi partiis oli iga noot tähendusega, mängis oma pille õhus. Tekkis tunne, dirigent haldas ja kontrollis kõike et vallandunud ekstaasis rivistub laval toimuvat ja lugu jõudis lausa kogu saal line-tantsuks ning läheb, meile nii tuttava “Raua needmise“ Järvi filharmoonikutega ees, rahvas laadse ekstaasini, tõotades lõpus ka järel, linna peale muusikast tõusvat läbi muusika tõelist ülestõusu. maagilist väge kuulutama. uOmaette või üksiksündmustest Kavalehelt võis lugeda, et kui said erilise vastuvõtu osaliseks 2014. aastal Berliini Filhar­moo­ KRISTJAN JÄRVI ja tema noorte­ nias asutatud, tookord veel noorte orkester LÄÄNEMERE FILHAR­ filharmoonikute (Baltic Sea Youth MOONIKUD (18. aprill) kavaga „Balti Philharmonic) nime kandev orkester mere maastikud“: Sibelius, Prokofjev, oli oma esinemise lõpetanud, siis Pärt, Gelgotas, Stravinski. iseloomustati seda kriitikas kui vulkaanist purskuvat laavat. Kui Rein Veidemann, “Sümfoonia­ mitte just selliselt, siis vähemalt kontsert, mis lõppes ekstaasis“ – ühe puhastava muusikalise Postimees: kevadtormina mõjus Läänemere ümbritsevatest riikidest kogutud Ei tea, et varem oleks Estonia noorte professionaalide etteaste kontserdisaal näinud midagi ka Tallinnas. [---] Kõige tähtsam, niisugust, mille osaliseks ja tunnis­ mida siinkohal tuleb ikka ja jälle tajaks said üleeile enam kui pool korrata, on noorte filharmoonikute tuhat kuulajat-vaatajat, teiste õhin ning rõõm loomingust, mis hulgas ka siinkirjutaja. nakatas kuulajaidki. [---] orkester ise on ta käte vahel kui pill . . . või Kui Läänemere Filharmoonikute kui naine, kellega koos rühitakse kontserdi põhikava ning sellele katarsise poole. Jah, nii Järvist järgnenud kaks lisapala oli esitatud, kui sümfoonikutest endist õhkub orkestri asutaja, kunstiline juht ja erootilist pinget. Ja et see Estonia dirigent Kristjan Järvi mitu korda kontserdisaalis võimenduse leidis, braavo-hõisete, tormilise aplausi oli plahvatus vältimatu. ning jalgade müdistamisega tagasi

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 15 u Kõigil millegipoolest erilistel rahvusvahelise kontserdiagentuuri sündmustel ja projektidel on võimatu Wu Promotioni korraldusel suurtes peatuda, nimetan veel vaid mõnda. moodsates kunstikeskustes Tianjinis, Xi’anis, Haerbinis, Chongqingis Suure reede kontsert Nigulistes, ja Guangzhous. Koostöös teiste kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor korraldajatega lisandusid kontserdid ja solistid kandsid Tõnu Kaljuste Dalianis ja Shanghais. Rannap on juhatusel ette selleks päevaks jätkuvalt big in China. ideaalselt sobiva Arvo Pärdi “Passio“. uLõpetuseks mõned näited nüüdis­ Euroopa paremikku kuuluva muusikast ja uudisloomingust. Poola barokkorkestri Arte dei Suonatori kontsert kavaga “Suur­­­­ Algas Sven Grünbergi helilooja­ meister Bach ja jätkajad“, solistiks residentuur, mis hõlmab helitöid klavessiinivirtuoos Marcin Świąt­ suurvormidest kammermuusikani. kiewicz. Koostöö nüüdismuusika festivaliga Aleksandra Dolgopolova – Muusika: AFEKT tõi Eestisse Euroopa ühe nimekama nüüdismuusikaansambli [---] Juba esimeste taktidega , samuti festivali­ hakkas ansambli rafineeritud Klangforum Wien solistide kontserdi Kumu näituse­ esitus ja uskumatu koosmäng saalis, kus osales praegu üheks võluma. [---] Ansambel esitas seda silmapaistvamaks heliloojaks/ repertuaari kammerliku, ent peenelt interpreediks tõusnud nüansseeritud kõlaga. [---] Ansambli Agata Zubel – taas EK hooajas pärast Eesti-debüüti ülimalt lihvitud heli jättis kohati lausa aasta varem. Kontsertidel kõlas rida salvestuse mulje, ent solist mattis esiettekandeid Eesti heliloojatelt. selle oma lopsaka ja pianistlikult laulva mängumaneeriga tihtilugu Veel enam pakkus uudisteoseid kaunistuste ja trillerite laviini alla. kontsert pealkirjaga “Kaheksa“ koostöös Viljandi kitarrifestivaliga. Prantsuse džässivirtuoosid Vincent Kaheksa kitarrisolisti, keelpilli­ ­ Peirani (akordion) ja Émile Parisien kvartett Prezioso ja Madis Metsa­ (sopransaksofon) andsid viis mart esitasid muusikat kaheksalt kontserti üle Eesti. Prantsusmaal heliloojalt: Olav Ehala, Tõnu ja Saksamaal, nii koos kui ka eraldi Kõrvits, Tauno Aints, Liis Viira, Sven korduvalt aasta džässmuusikuteks Grünberg, Margo Kõlar, Mai Agan ja pärjatud külalised osutusid Kristjan Randalu. suurepärasteks peenetundelisteks meistriteks. Maria Mölder – Sirp:

Rein Rannapi esimene menukas Tõeliselt avardava elamuse pakkus kontserdireis Hiinasse 2014. aastal Liis Viira teos: hästi palju oli ilu oli osa suurest EK algatatud ja veel rohkem millegi põneva festivalist. Seekordne, 2016. ootamist. [---] Sellist vapustavalt aasta sügise kontserdireis oli nutika kulgemisega teost ei oleks astme võrra kõrgemas staatuses: saanud sündida Liis Viira ja Robert EK uue partneri, Hiina suurima Jürjendali lähedase koostööta, mis eeldab absoluutset ühel lainel olekut.

16 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Nordea kontserdimajas juhatas Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit Conrad van Alphen (LAV). Kõlas Mozarti sümfoonia nr 40 g-moll KV 550, Tšaikovski avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia“ ja üks publiku enim armastatud teoseid Rahmaninovi Neeme Punder klaverikontsert nr 2 op. 18. produtsent Signe Kiis Klaveri ja saali kiuste oli kontsert assistent ülipõnev. Rahmaninovi teise kont­ serdi tõlgenduses oli suurt sisemist kurbust ja rusutust, mis haakus teose Aasta tähtsündmus oli kahtlemata sisuga harjumatult hästi. Pletnjovi X rahvusvaheline pianistide festival, artistlikkus on pigem kauge ja jahe, sel korral uue nimega Tallinna ent vaimustav on tema suveräänne klaverifestival, mis toimus 4.– dirigendimõtlemine muusika kujun­ 12.11.2016, kunstiline juht Lauri damisel ja faktuuri haaramisel. Väinmaa. ERSO ja dirigent Conrad van Alphen Tallinnas kõlas 12 kontserti, lisaks toetasid teda vääriliselt. kontserdid Tartus ja Paides. Ava­ Nele-Eva Steinfeld – Sirp akordi andsid Eesti Riiklik Süm­ fooniaorkester, Eesti Filharmoonia­ Kriitikute üksmeelse heakskiidu Kammerkoor ja juubilar Kalle pälvis Argentina juurtega Nelson Randalu (klaver), dirigendipuldis oli Gorner, kelle kavas oli Bachi aaria maestro Neeme Järvi. Kõlasid Weberi variatsioonidega Itaalia stiilis BWV juubeliavamäng op. 59, Beethoveni 989; Chopini nokturnid: op. 15 nr 1, fantaasia c-moll op. 80 ja Brahmsi op. 37 nr 1, op. 37 nr 2, ja skertso klaverikontsert nr 2 B-duur op. 83 nr 3 op. 39 ning monumentaalne Beethoveni sonaat nr 29 B-duur op. Muide, eriti selle hirmraske kontserdi 106 “Hammerklavier“. (Brahms) puhul tasuks mainida, et esitus oli absoluutselt puhas ja Festivali suurim muutja oligi Goerner, mängitud suure tehnilise üleolekuga. kelle mängus valitses ratsionaalsuse Enim jäi mulle seekord kõrva sageli ja emotsionaalsuse täiuslik kooselu. teiste osade varju jääv finaal, mida Perfektses kõlavaldamises oli igal Randalu mängis otsekui vaikse helil laulev algus, kandev keskpaik sooja naeratusega, läbipaistvalt ja ja helisev lõpp. sarmikalt. Nele-Eva Steinfeld – Sirp, 18.11.2016 Kadri-Ann Sumera – Muusika, 02.01.2017 Festivali eredaima elamuse sain Beethoveni monumentaalsest ja Festivali peaesineja oli Tšaikovski harvaesitatavast Hammerklavier- konkursi kunagine kirkaima pree­mia sonaadist argentiina pianisti Nelson võitja ja tänapäeval legend Mihhail Goerneri esituses [---] Goerneri Pletnjov Venemaalt. Kontserdile­­ esituses oli see hämmastavalt andis värvi tõik, et maailmastaar struktuurne, kõlarikas ja tark, mängis kaasavõetud KAWAI ega lasknud kuulaja tähelepanul firmamärgiga klaveril. hetkekski hajuda. Ta ladus seda

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 17 sonaati nagu tohutut kolossi kivi austria dirigent ja pianist Florian kivi haaval, kuni selgus, et iga detail Krumpöck, põnev oli Imbi Tarumi ja on olnud terviku püsimiseks vajalik. Juliana Agajeva Hess’i klavessiini- Kadri-Ann Sumera – Muusika, oreli duo ning meie uute tähtede 02.01.2017 Joel Rasmus Remmeli ja Holger Marjamaa jazzduo, esinesid ka Festivali lõpetas noorenduskuuri noored andekad pianistid. läbi teinud Eesti Klaveriorkester Kokku astus üles ligi 30 pianisti esiettekannete õhtuga neljal 7 maalt, Estonia kontserdisaali Steinwayl koosseisus Johan fuajees sai vaadata kaht näitust: Randvere – Margus Riimaa, Kai Virge Joametsa koosatud „Klaveri­ Ratassepp – Mati Mikalai, Reet ajalugu II“ ja Alo Põldmäe näitust Kopvillem-Ruubel – Piret Habak, „Ajaloolised Eesti klaverid“. Piret Väinmaa – Kristi Kapten. Püstitasime ka klaverite/klahvpillide transpordirekordi: kokku teisaldati Lõpuõhtul esines eredalt ja uudse Tallinnast, Tartust, Jõhvist, Elvast, muusikaga festivali kogenuim Helmest ja Saksamaalt kokku külaline ehk kaheksast eesti 28 instrumenti. Siinkohal kum­ pianistist koosnev Klaveriorkester. mardus kõikidele festivali koostöö­ Uudisteostena kõlasid Eespere partneritele ja toetajatele. lüüriline „Põgenemine lapsepõlve“ ning Reinvere ülivaimukas ja Kontserdikalendri teine suursündmus klavereid oskuslikult kasutav teos oli XXX Tallinna rahvusvaheline „Kommimeistrite jutud“. Gavin orelifestival – juubelifestival, Bryarsi uudisteosed „Grainger’s mille süda on traditsiooniliselt Woogle“ ja „Zaleski’s Perfumed Niguliste kirik. Festivali kunsti­ Garden“ ehk „Zaleski lõhnastatud line juht Andres Uibo tõdes: aed“ kujundasid samuti Raoul Festival­ on mulle otsekui muusika­ Kurvitza videokunstiga põneva teose kirjutamine – üks suur maailma. Festivali lõpetas Rein sümfoonia. Rannapi hoogne seade Mussorgski Tiina Mattisen, intervjuu Andres teosest „Pildid näituselt“. „Kiievi Uiboga – Sirp, 2.10.2016 võiduväravad“ avanesid ja sulgusid, kaheksa klaverdajat kummardasid, värviprožektorid lõpetasid töö Toimus 28 kontserti Tallinnas, ja inimesed läksid kodudesse, Tartus, Pärnus ja kirikutes üle Eesti, mõnelgi neist kaasas nädala jagu Nigulistes sai vaadata plakatinäitust klaverimänguelamusi, millest festivalist läbi 30 aasta ja peab jaguma järgmise korrani.“ samuti kaasa lüüa orelimatkadel Nele-Eva Steinfeld – Sirp, 18.11.2016 maakirikutes. Festivali­ suurimaid staare oli kahtlemata Ameerika Veel esinesid alati sarmikas Ühendriikide mainekaim orelivirtuoos ülivirtuoosne Angela Hewitt James David Christie. (London), noor ja oma tõlgendustega kahtlusetormi tekitanud vene pianist Võrratult kõlasid ka Ameerika ühe Aleksander Brage, taas kohtuti parima organisti James David Ameerikas resideeriva Hando Christie soolokontserdid Tallinna Nahkuriga, lõunakontserdil astus toomkirikus ja Tartu Pauluse Viini salongimuusika kavaga üles uuel Pascheni orelil. Kava oli

18 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 koostatud paeluvalt: Jean Langlais’ juhatusel. Solistideks olid Eda karakterlood, Ethel Smithi põnevad Zahharova (metsosopran), Maria koraaliprelüüdid ja Max Regeri Petrov (sopran), Andrei Bogatš koraalifantaasia tõid eriliselt välja (tenor), Aleksandr Borodin (bass, mõlema romantilise oreli erakordse Peterburg) ning organistideks Ene võimsuse ning sügava vaikuse. Salumäe ja Toomas Trass. Anna Humal – Sirp, 12.08.2016 Ettekande kordamineku tagasid

Orthodox Singers ning oma üles­ Festivaliprogrammi ühel iga- andega suurepäraselt toime aastasel populaarseimal kontserdil tulnud organistid Ene Salumäe ja „Bachi gala“ esinesid pea kõik Toomas Trass. Vaatamata pillide külalisorganistid – Holger Gehring, omavahelisele kaugusele kujunes Hans Gebhard, James David organistide koostöö nii üksteise Christie, Andres Uibo, Edouard kui ka kooriga võimsas akustikas Oganessian, Peter van Dijk –, kes erakordselt sujuvaks. Lauljate mängisid Vivaldi teostel põhinevaid liikumine ruumis, heli eri kõrgustest Bachi kontserte. Rahvarohkeim ja külgedelt ning eriline dünaamiline oli kahtlemata tuntud teostest paindlikkus viisid kuulajad justkui koosnenud kavaga kontsert „Ave kaaluta olekusse ja juhtisid igaviku Maria“ Tallinna Jaani kirikus kahe tajumisele. Sügavad meeshääled unikaalse meeshääle, särava paelusid – vahel ka naishääli varju kontratenori Ka Bo Chani ja jättes –, kuid kindlasti mõjutas ülimadala profundo-bassi, vene seejuures kuulaja asukoht ruumis. laulja Aleksnder Milleri osavõtul. Anna Humal – Sirp, 12.08.2016

Väga virtuoosselt esines Belgia Orelifestivali lõppkontserdil, kus juurtega Peter van de Velde, kes osalesid Mari-Liis Uibo (viiul), mängis lisaks kõrgelt hinnatud J. S. Piret Aidulo (orel), Klaas­ Bachi kromaatilisele fantaasiale ja pärlimäng Sinfonietta, Eesti fuugale BWV 903 teoseid nagu Max Rahvusmeeskoor, dirigendid Regeri „Monologe“ op. 63, canzone Andres Mustonen ja Mikk Üleoja, ning fantaasia koraalile “Ein feste kõlas lisaks pimeda prantsuse Burg ist unser Gott“ op. 27, samuti muusiku Jean-Pierre Leguay meil vähem tuntud autorite nagu improvisatsioonidele Peeter Vähi Edgar Tinel´i (1854–1912) sonaati Mari-Liis Uibole kirjutatud “Valguse g-moll op. 29 ja Joseph Jongen´i ja varju kontsert“ ning Jean-Pierre (1873–1953) sonaati „Eroica“ op. 94. Leguay missa meeskoorile ja orelile. Üks festivali märksõnu oli Max Reger, kelle surmast möödus sel aastal 100 aastat ning kelle orelipärand Leguay muusika kõlab isikupäraselt, on hindamatu. Pea igal kontserdil sisaldades värve, mida nägijad kõlas ka selle oreligigandi mõni teos. näevad silmadega. See on justkui maailm, kus on erinevad kujud, Toimusid mitmed esiettekanded. looduse vormid, mõned kõverad, Valeri Petrovi (*1960) süit “Ingel“ mõned ümmargused ja üllatavad koorile, neljale solistile ja kahele hoovused. orelile, mille esitas Orthodox Kontserdi teises osas kõlanud Peeter Singers dirigent Valeri Petrovi Vähi viiulikontsert oli täidetud

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 19 väljakutset pakkuvate detailidega 792) sonaat d-moll ja C. P. E. Bachi ja kõik teose osad mõjusid ka eraldi (1714-1788) sonaat g-moll Wq. 65/17. läbimõeldud tervikuna.“ Anna Humal – Sirp, 12.08.2016 Klavessiinimaailma suurte saalide kontsertlikumat poolt esindas Eesti Kontserdil on juba mitmendat tehniliselt lennukas Mahan Esfahani, aastat heaks tavaks kontserdid Iraani päritolu USAs elanud ja praegu resideeriva helilooja teostega. end Prahas koduselt tundev muusik Mirjam Tally, järjekordse resident­ kavaga „Herzlich tut mich verlangen“ helilooja kontserdid „Helilooja ehk „Oh, Jeesus, sinu valu“. Eestimaale“ Eesti eri paigus algasid Esfahani mängib veatu ja särava autorikontserdiga Tallinnas Kloostri tehnikaga, pöörab tähelepanu selgele aidas. Esinesid Meelika Hainsoo vormiloogikale ning tema kavast (viiul) ja helilooja ise, moderaatoriks tõusid eredalt esile Bachi poja Carl oli Nele-Eva Steinfeld. Aasta jooksul Philipp Emanuel Bachi „Sonata in g“ toimus veel mitu esiettekannet. ja Jiři Antonín Benda „Sonata in d. Mirje Mändla – Sirp, 06.05.2016 Jätkus aastatepikkune koostöö mitme muusikafestivaliga. Kitarri­ Klavessiinifestivali teine maailmstaar festivalil Fiesta de la guitarra astus oli briti päritolu Patrick Ayrton üles tänapäeva absoluutsesse tippu Johann Sebastian Bachi teostega kuuluv tšehhi päritolu Pavel Steidl. ning samuti improvisatsioonidega. Mustpeade maja valges saalis kõ­las F. Sori, P. J. de Abril Tirado, N. Paga­ Ayrton on äärmiselt ladus, posi­ nini, L. Legnani, J. S. Bachi ja M. C. tiivse toonusega suhtleja ning Tedesco muusika. kehtestab ennast olukorrast olenemata. Ta on innustav, küps Koostöös rahvusvahelise klavessiini­ ja suure kogemuste pagasiga festivali ja Eesti Klavessiinisõprade muusik. Tema interpretatsiooni Tsunftiga toimus Mahan Esfahani iseloomustab suurepärane tehnika (klavessiin, Iraan) eriline esinemine. ja musikaalsus, aga ka vabadus Mahan Esfahani on teatavasti püstitada endale mõnevõrra tavatuid esimene klavessinist, kellele BBC ülesandeid: näiteks improviseeris Radio 3 on omistanud uue põlvkonna Ayrton kontserdil lähtuvalt Imbi artisti (New Generation Artist) tiitli, Tarumi ette antud teemast XVIII ja ta on esimene interpreet, kes sajandi prantsuse stiilis süidi. on andnud Promsil soolokavaga Mirje Mändla – Sirp, 06.05.2016 klavessiinikontserdi. Tema esituses kõlasid Girolamo Frescobaldi Helsingi Juhlaviikko üks peakülalisi toccata prima, bergamasca kogu­ Orquesta Típica Fernandez Fierro mikust „Fiori Musical“, Johann Argentinast põikas augusti viimastel Christoph Bachi „Praeludium ex päevadel ka Eestisse. Tangoorkester dis“, Johann Pachelbeli „Herzlich ei esinda mitte traditsioonilist, tut mich verlangen“ kogumikust vaid täiesti kaasaegset nägemust „Musicalische Sterbens-Gedancken“, tangost kui žanrist. Vabaõhulavadel Johann Sebastian Bachi partiita VI sensatsiooni tekitanud orkester e-moll BWV 830, tokaata, J. S. Bach üllatas meie publikut uudsusega, ent aria variata alla maniera italiana ei hullutanud rahvast siiski ülemäära. BWV 989, Jiři Antonín Benda (1735– Eesti muusikute koorekiht astus

20 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 üles „Eliitkontsertide“ sarjas koos­ „Aleko“ ja peateosena kergelt töös Eesti Interpreetide Liiduga. lavastatud Poulenci mono-ooper 2016. aastal esinesid Estonia „La Voix Humaine“ („Inimhääl“). kontserdisaalis ja teistes Eesti Kollektiiv andis kolm kontserti ning Kontserdi saalides Indrek Vau Narva kontsert toimus koostöös (trompet), Heigo Rosin (marimba), rahvusvahelise J. Mravinski nim Johan Randvere (klaver), Mari-Liis muusikafestivaliga. Väljapaistev Uibo (viiul), Andreas Lend (tšello), ja hõrk oli Nathalie Gaudefroy Irina Zahharenkova (klaver), Mati tundedküllane esitus, mis teenis Mikalai (klaver), Ansambli YXUS tormilise aplausi. keelpillikvartett ja Age Juurikas (klaver), Kristi Kapten (klaver), Triin Maikuus väisas Eestit kahe kont­ Ruubel (viiul), Kärt Ruubel (klaver), serdiga ka Helsingi Ülikooli The New Theatre Ensemble, Anneli Sümfooniaorkester Mikk Murdvee Tohver (klaver), Mari Poll (viiul), juhatusel ning valgevene pianist Henry Varemaa (tšello), Mihkel Poll Kirill Kozlovski soleerimisel. (klaver). Programmis oli Ilari Hylkilä (snd 1978) „Metalfare“ (2011) esmaesitus Keelpillikvarteti YXUS ja Age Eestis, Christoph Willibald Glucki Juurikase kavas oli Šostakovitši (1714– 1787) avamäng ooperile klaverikvintett g-moll op. 57, Tulevi „Iphigénie en Aulide“ (1774) Wq. kontsert klaverile ja keepillikvartetile 40, arr Richard Wagner (1847), ja „Nada“ (esiettekanne) ja Mirjam Sergei Rahmaninovi (1873–1943) Tally „Winter Island“ („Talvine saar“) klaverikontsert nr 3 op. 30 (1909).

Palju rohkem hoogu oli keel­ 2016. aastal jätkus populaarne sari pillikvarteti Yxus ja pianist Age „Helisevad šedöövrid Kadriorus“. Juurika „Eliitkontserdil“. Toivo Tulevi Igakuistel kontsertidel pühapäeviti „Nada“ on „kontsert klaverile ja tutvustasid kunstiteadlased maale keelpillikvartetile“. Muidugi pole siin muuseumi kogudest ja kõlas ajastu peetud silmas solisti-saatja suhet muusika. Kerttu Männiste juhatas instrumentaalkontserdile omases kontserdi sisse, tutvustades klassikalises tähenduses. Kontserdid Adolphe-Joseph Charlemagne’i olid kõrgetasemelised ning ette kanti (Baudet-Charlemagne) maali rida kullaprooviga muusikateoseid. „Puuvilja müük“, India muusika Aare Tool – Sirp, 22.04.2016 kavaga esinesid Krista Citra Joonas bansuril ja Jaak Johan­ Maikuus külastas Eestit Moskva son kitarril ning tampural. Novaja Opera sümfooniaorkester, Konstantin Korovini maali “Poeem“ peadirigent Jan Latham-Koenig tutvustas Aleksandra Murre, Olga (Suurbritannia), solistideks Zaitseva (sopran) ja Siim Selis Nathalie Gaudefroy (sopran, (klaver) esitasid Aljabjevi ja Glinka Prantsusmaa) ja Aleksei Tihho­ Lermontovi luulele loodud muusikat. mirov (bass, Venemaa). Põnevas Boriss Kustodiev teost „Lihavõtteöö“ kavas esitati Prokofjevi „Ava­ elustas meesansambel Credo mäng Heebrea teemadel“ op. Zoja Tumanova juhatusel 20. saj 34, Šostakovitši „Kuus romanssi vene vaimulik muusikaga. Väga inglise poeetide värssidele“ op. 140, meeleolukas oli kontsert Salomon Rahmaninovi Aleko aaria ooperist Corrodi teosega “Itaalia maastik“

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 21 (1845) ja ansambliga Beati Mandolini kontserdil kõlas Weberi kontsert – kaalukad muusikud mõlemad –, kavaga “Mandoliini ja lauluga läbi f-moll, Saint-Saënsi tšellokontsert kuid kuulanud Sten Heinoja Jõhvis, Sitsiilia“. Veel esinesid bass Pavlo nr 1 ja Prokofjevi klaverikontsert nr olen noormehest vaimustatud. Edu Balakin ja pianist Sten Lassmann, 3 vastavalt Kristiina Rokashevichi, soovin nii Heinojale kui Rokaševitšile Lembit Orgse ajaloolisetel klahv­ Silvia Ilvese ja Sten Heinoja – erinevused on nende eelis. pillidel, ansambel SaxEst ning paljud esituses, ERSO-t juhatas Olari Elts. Toomas Velmet – Sirp, 06.05.2016 teised. „Klassikatähed 2016“. See, milli­ Sarjas „Muusika Eestimaale“ Üks aasta tähtsündmusi oli üli­ sest tele-hakkmasinast meie klas­ toimus üle Eesti kümneid kontserte. populaarne telekonkurss „Klassika­ sikatähed läbi vändatakse, pole ju Väga tihti astusid üles kõikide tähed“, nüüd juba kolmandat korda. vähem ekstreemne. Aga tulemus, „Klassikatähtede“ konkursside esi­ Seekord pääsesid taas võistlema mis kõlas Estonia kontserdisaalis, nejad ja hulganisti teisi meie parimaid kaheksa noort andekat muusikut: oli ikkagi väga kõrgel tasemel. artiste, nagu aasta muusik Robert Mikk Langeproon akordionil, Saalis kuulates jäänud mulje, et Jürjendal ja Madis Metsamart, Jakob Peäske fagotil, Silvia Ilves Silvia Ilves on pianistidest pisut ansambel Rüüt, Kaspar Uljase tšellol, Sten Heinoja ja Kristiina nõrgem, ei vasta tõele. Tema Saint- ansambel, Triin ja Kärt Ruubel jpt. Rokashevich klaveril, Jaan Mesi Saënsi tšellokontserdi esitus pää­ trompetil, Karl-Johan Kullerkupp ses maksvusele, kui selle eetris 2016. aastal toimus 181 muusika­ löökpillidel ja Merike Heidelberg üle vaatasin. Seega oli põhjus sündmust, nende hulgas kaks rah­ vioolal. Pingelisest võistlusest instrumendi kõlajõus, mis ei luba­ vusvahelist festivali. Olen tänulik väljus võitjana Sten Heinoja, kes nud maksvusele pääseda. Gala­ toimetaja Signe Kiisile entusiastliku pälvis Eesti Kontserdi peapreemia. kontserdi põhjal ei julge mina tegevuse eest nende kõigi kaas­ Kõrgetasemelisel finalistide gala­ otsustada pianistide kaalu üle korraldamisel.

22 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Tuuli Metsoja Eredamaid hetki möödunud produtsent Annegret Leiten kontserdiaastast assistent

9. jaanuaril toimus Estonia kont­ maailmaesiettekanne. Selliseid serdisaalis­ Soome vokaalgrupi sündmusi õnnestub Eestis väga Club For Five kontsert. Aasta sis­ harva korraldada, ettekande õnnes­ sejuhatuseks­­ oli see väga mõnus tumisse andis suure panuse ka meie muusikaline tervitus meie naabritelt väga hea partner segakoor Latvija – hästi südamlik ja samal ajal Lätist. Festivali särav staaresineja meeleolukas ning mitte liiga oli pianist Boriss Berezovski, kes tõsine. Vokaalgruppide lavalised astus üles nii koos orkestriga kui naljad on minu maitse jaoks tihti soolokontserdiga. Maailmalavadel piiripealsed, seekord oli kõik väga tunnustatud ja oodatud pianisti hästi läbimõeldud ja esitatud, kontserdid Eestis ja veel kahel õhtul sh lavaline liikumine. Peame end järjest ning erineva kavaga on suur laulurahvaks ja oleme tihti uhked privileeg. Spivakovi orkestri Moskva oma koorilaulukultuuri üle. Samas Virtuoosid kontserdid Jõhvis tuleb tunnistada, et põhjanaabrid ja Tallinnas olid järjeks Andres on suutnud kokku panna vokaal­ Mustoneni ja Moskva Virtuooside ansambleid (eriti Rajaton), mis viivad kontsertidele Moskvas ja Euroopas. oma kunsti kõikjale maailmas, ja Selle kontserdiga tähistas Eesti seda juba aastaid. Loodetavasti on Kontsert kõige paremal moel ka nüüd meie Estonian Voices seda oma väärikat 75. juubelit. Värvikatest tühimikku täitmas. Veidi jäi kriipima külalistest osales festivalil üks mulje, et kuna esinejad olid naabrid, maailma muusikalavade elavaid siis ikka mõned potentsiaalsed legende, argentiina päritolu maa­ külastajad jätsid tulemata. Loodan ilmakodanik­ Giora Feidman, kes väga, et oskame järjest rohkem esines nii oma ansambliga kui ka hinnata naabrite, soomlaste ja solistina koos orkestri ja Rahvus­ lätlaste, suurepäraseid ansambleid. meeskooriga, ning kelle ülesastumist Eestis jäi meenutama tänulik MustonenFest 2016 publik. Igapäevaselt tegev serbia MustonenFesti nime all viiendat kloostrikoor astus kontserdilaval korda toimunud festival tõi kuula­ üles autentset ja värvikat vokaal­ jani põnevaid muusikalisi kultuuri tutvustades. persoone: heliloojaid, interpreete, Kindlasti sai sündmuseks Mustonen­ orkestreid ning ansambleid. Täiesti Festi 4. veebruari kontsert, kus erakordne sündmus oli Aleksander kammerorkestrit Moskva Virtuoosid Raskatovi „Bütsantsi missa“

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 23 juhatas Andres Mustonen. Kava MustonenFestile harjumuspärast oli koostatud vastastikuse austus­­ taga ajama?[---] Kui aga festivalile avaldusena: Tšaikovski ja Sumera. tagasi mõelda, siis tuleb esmalt Alustati aga Georg Philipp Tele­ meelde hoopis klezmerklarnetist manniga ja lõpetati Luigi Bocche­ Giora Feidman. Tal on küll 80 aastat riniga. Ei lõpetatud, sest püsti turjal, kuid pillikõla pole tuhmunud tõusnud publik teenis ära ka lisa ega mängulust vaibunud. Ma pole Piazzolla ja Schnittke loomingust. vist veel kunagi kuulnud, et keegi Moskva Virtuoosid on tõesti virtu­ oleks „Hava Nagila’t“ puhunud nii oosid ja Mustonen püstitas kindlasti vaikselt nagu Feidman, kes mööda terve rea maailmarekordeid Estonia kontserdisaali vahekäiku Telemanni, Tšaikovski „Veebruari“ rituaalses rahus lava poole kulges. ja Boccherini allegro assai ja allegro Saali akustika kohta jagus tal con moto’dega. rohkesti kiidusõnu. „Uskuge, ma Toomas Velmet. „Ajalugu märgivad olen mänginud paljudes saalides,“ sündmused“ – Sirp, 12.02.2016 sõnas Feidman, „kuid see siin ei ole kontserdisaal, vaid midagi Sellised märksõnad nagu „piiride palju enamat. Kui kätega on midagi ületamine“ ja „kultuurilätted“ mõju­ niisugust valmis ehitatud nagu vad ühes lauses üsnagi intrigeerivalt see saal, siis sisendab see usku ning annavad hästi edasi festivali inimkonda. kaksipidise olemuse. Piiride lõh­ Aare Tool. „Tallinn väärib missat, kumine seostub tavakujutluses „Bütsantsi missat““ – Sirp, 12.02.2016 alati millegi edumeelse ja tulevikku vaatavaga, sellest õhkub kui mitte Eelmisel sügisel alanud laste just revolutsioonilist põlemist, siis muinasjutusari jätkus Eesti sünni­ vähemalt lillelapselikku idealismi. päevakuul ikoonistaatusesse Kui räägitakse aga tsivilisatsiooni tõusnud Olav Ehala „Nukitsa­ lätetest, juurtest või traditsioonist, mehega“, esitajateks tütarlastekoor siis on peaaegu võimatu mitte Ellerhein ja ansambel helilooja tajuda selles patriarhaalselt ranget juhendamisel. Igati hoogne ja tooni. [---] Mustoneni ansamblit parimas mõttes igaühele-midagi- kuulates selgus, et džässijutul on lastekontsert: oli tuttavat muusikat, siiski tõsi taga: osade kestel peeti põnevusega jälgitav muinasjutt Bachi soolopartiidest võrdlemisi näitleja Tiit Suka esituses ja tervikut täpselt kinni ja lisandusi oli toetav lavaline liikumine. Ja muidugi mõõdukalt, vahepeal anti aga suurepärane muusikaline esitus, improvisatsioonilisele mõttelennule aitäh tegijatele! vaba voli. Rütmisektsioon lisas loomulikult täiesti uue kihistise. [-- Pikalt ja põhjalikult valmistasime -] Kolmanda kontserdi Adagio on ette 2015. aasta detsembris toimu­ vaid ühe takti pikkune ja eeldabki nud Sibeliuse-nimelise viiuldajate lisandusi, mistõttu Raivo Tafenau konkursi finalisti kutsumist Eestisse. soolo, ehkki džässi võtmes, oli Sellised läbirääkimised­ on keerulised, kõigiti ajastuvaimuga kooskõlas. sest kunagi ei tea, kes konkursil ära Elektrikitarridest, saksofonidest ja märgitakse – eelnevaid kokkuleppeid klarnetist koosnev instrumentaarium pole võimalik teha. Pärast konkursil võib tunduda Bachi muusika puhul silmapaistmist on noored virtuoosid esialgu harjumatu – kuid kes siis tuleb otsekohe pakkumistega üle külvatud.

24 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Saab ainult loota, et planeeritud teose finaalis, see ei häirinud aga ajakavas püsimine õnnestub, ja kuna sedavõrd loomulikult noorusliku teos on ette välja kuulutatud, siis energiaga mängiva muusiku puhul. on oluline ka see, et kontsert oleks Võimalik, et Tjeknavoriani natuur noorel artistil repertuaaris. Tõsi, ja vanus ei lase meil märgata tema Sibeliuse konkursi finaali tasemel loomingus veel filosoofilisemaid mängijatel on armastatud kontserdid jooni, ent musikaalsus, meisterlikkus, igapäevases püsirepertuaaris. virtuoossus ja mängurõõm ning Seekord läks meil hästi: konkursi Tšaikovski viiulikontserdi tehniliselt teise preemia, ja mõnikord vaat et muretu, kuid seejuures tekstitruu olulisemagi publikupreemia, pälvis esitus äratasid tähelepanu. ainsa eurooplasena Emmanuel Mirje Mändla. „Veebruar – sünd­ Tjeknavorian, kellel oli repertuaaris musrohke ja emotsionaalne“ – Sirp, Tšaikovski, ja saime õnneks jaole, 11.03.2016 enne kui ta graafik täitus. Ka press kajastas kenasti seda kontserti: Rootsi löökpilliansambel Komodo Klassikaraadio vestlusringis märkas oli Eesti kontserdilavadel juba teist Jüri Reinvere noore viiuldaja meele­ korda. Paraku juhtub tihti nii, et lahutuslikke võtteid publikuga esimesed emotsioonid on võimsad, suhtlemisel ning viiulitudeng Eva- aga iga järgnev kord tundub, Maria Laas imetles Tšaikovski justkui oleksid oodanud rohkemat. viiulikontserdi isepäist esitust ja Seekord läks õnneks teisiti: uus muusiku stradivaariust. kava, uus energia, isegi uued pillid, ka kostüümid. Ansambel tuli Tänavuse veebruari ülevaates peab Rootsist veoautoga kaasas umbes mainima säravat pärli – Austria pooled Komodo pillid. Laval oli viis viiuldaja Emmanuel Tjeknavoriani meest, igaühe kohta kakssada kilo Tšaikovski viiulikontserdi D-duur löökriistu, kokku tonn trumme, tõlgendust sarjas „Kuldne klas­ taldrikuid, marimbasid ja kõike sika“ 20. veebruaril RO Estonia muud, millele veel polegi nime antud, sümfooniaorkestri ees Vello Pähna vähemalt eesti keeles. Meeldivaks juhatusel. 2015. aasta Sibeliuse- üllatuseks oli kontserdi eestikeelne nimelise viiuldajate konkursi läbiviimine! Rootsi noormehed olid finalist ja teise preemia laureaat, sellega tõsiselt vaeva näinud. vaid 20aastane muusik õpib Viinis professor Gerhard Schulzi käe all. Et Sten Heinoja annab koos ERSOga Brahmsi-, Goldbergi- ja ka Kreisleri- „Kuldse klassika“ sarjas aprillis 2016 nimelisel konkursil võistelnud kontserdi, oli kokku lepitud juba muusik esines Tallinnas 1698. aastal umbes aasta varem. Et ta samal Cremonas tehtud Antonio Stradivari ajal hakkab osalema telekonkursil pillil, mille on talle kasutada „Klassikatähed“, selgus alles andnud Beare’i rahvusvaheline detsembris 2015. Ja see, et temast viiuliühing. Tjeknavoriani mängus oli sai saatesarja võitja, kes kahel nooruslikkust ja täpsust, hoolikalt järjestikusel nädalal mängis koos viimistletud kõlakultuuri lüürilises ERSO ja erinevate dirigentidega II osas ning hoogu ja elevust III Prokofjevi klaverikontserti, pidigi osas. Siinkohal peab meenutama ka lõpuks lihtsalt nii minema! Olime keskmisest kiiremat tempovalikut kõik rõõmsad koos Steniga. Publikut

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 25 Suvel toimus juba traditsiooniline vene kultuuri tundjat ning aja- ja Haapsalu kontserdisari „Suve­ kultuuriloolise tausta avajat on alati muusika“, mis kolme kuu jooksul suur heameel kuulata. Oma panuse võõrustas kaheksat eriilmelist kontsertide õnnestumisse annab kontserti: Hortus Musicus, klassika­ Kultuurikatla inspireeriv keskkond. tähed, Collegium Musicale jt, ena­muses eesti osalejad. Uuel „Pihtimused 1“ hooajal jätkub „Suvemuusika“ sari 18.09 Kultuurikatel. Yxus Ensemble: Haapsalus veidi väiksemana, sest Harry Traksmann (viiul), Leho Karin toimub suurejooneline Haapsalu (tšello), Marrit Gerretz-Traksmann Tšaikovski festival. (klaver), Madis Metsamart, Vambola Kontserdihooajal 2016/2017 algas Krigul, Petri Piiparinen (löökpillid). jätkus igale poole: kahele kontserdile Eesti kontserdi korraldusel uus Sissejuhatus: Mihhail Lotman. Kavas Tallinnas, samuti Pärnusse ja kvaliteetmuusika kontserdisari Dmitri Šostakovitši 15. keel­pillikvartett Jõhvi. See tegi suurt heameelt! „Pihti­mused“: paari hooaja jooksul ja 15. sümfoonia. Noorel solistil jätkus energiat ja on kavas esitada kõik Dmitri meisterlikkust pürgida edasi, leida Šostakovitši keelpillikvartetid. Kont­ Kvar­teti puhul võlus suurepärane uusi nüansse ja panustada veel serdikavad sisaldavad valdavalt koosmäng: kui muusikaliselt rohkem. uut, 20. ja 21. sajandi muusikat. tundu­vad Yxuse liikmed kandvat Tänaseks on selles sarjas kõlanud erinevaid ideid (see tuli välja näiteks Ooperi tõttu vahelejäänud ERSO kolm kontserti. Kriitikud on kõik „Serenaadi“, teose teise osa alguses, kontserti oli võimalik kuulata Jõhvis kolm kontserti ära märkinud, mis kus kõik interpreedid esitavad kuu viimasel, volbriööle eelnenud on lausa suurepärane kajastus, järgemööda sama muusikalise õhtul. Kõik, kes me muusikaga arvestades, et kontserdiarvustuste materjali), siis üheshingamine andis tegeleme ükskõik mil viisil, peame ilmumine on hääbuvas trendis. Neile lummava tulemuse. [---] Kui umbes olema ülitänulikud meie super­ kontsertidele tegi eelhäälestuseks 90 mängijale kirjutatud muusikaline akustikule Linda Madalikule. See, sõnalise sissejuhatuse auväärt materjal tuleb ette kanda kuuekesi, et meil on olemas Pärnu ja Jõhvi Mihhail Lotman, keda kui suurepärast siis partiides just hõlpu ei anta, ent kontserdimaja ja sealsed saalid, aitab meil mõista, millised väärtused meil on. Lätlaste vaimustus ERSOst ei ole tühja koha pealt sündinud – nad ongi head. Seda kuuleb sellises saalis nagu on Jõhvis, aga väikelinnas Tallinnas (Šarvei omistatud tiitel) ei ole. Noor külalisdirigent James Feddeck (USA) oli ERSO vääriline ja Sten Heinoja ekstraklass oma Prokofjeviga. ERSO täiskoosseis (8 bassi, 10 tšellot, 15 esimest viiulit) mõjus kõlaliselt absoluutses tasakaalus igas asendis ja kontsert meeldis ka publikule. Millise valemiga Piia Tamm on Jõhvi saali publiku nõidunud, teab ta ise, aga seal nad istusid ja nautisid täiega. Toomas Velmet. „Kuus kontserti kuus + üks ooper“ – Sirp, 06.05.2016

26 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Yxus Ensemble’i esituses kõlasid viiulikontserti „Offertorium“. Praegu kõik käigud ja passaažid hästi. elab Gubaidulina Saksamaal, Liisi Laanemets. „Yxus Ensemble’i tema looming on pälvinud tähele­ ja Šostakovitši kohtumine“ – Sirp, panu kogu maailmas ja teda 23.09.2016 on tunnustatud rohkete autasudega. Gubaidulina muusikalised kujun­ „Pihtimused 2“ did ja enneolematud instrumen­ ­ 6.11. Kultuurikatel. Tallinna Keel­ tide kombinatsioonid kannavad­ pillikvartett: Urmas Vulp (viiul), müstikat, metafüüsikat, religi­­ Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor oosset spirituaalsust. Tema muu­ (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello). sikaline fantaasia tegeleb tihti Sissejuhatus: Mihhail Lotman. Kavas apokalüpsise ja viimse kohtupäeva Krzysztof Penderecki, Arvo Pärt, teemadega. Mari Vihmand, Dmitri Šostakovitš. Ka Šostakovitši üheksas portre­ Reedel, 14. oktoobril tuli Estonia teeris oma sümfoonilise haardega kontserdisaalis maailmaesi­ ette­ ­ olusid, mis ilmselgelt käivad kandele Sofia Gubaidulina uusim muusikavälise maailma pihta. suurteos oratoorium „Armastusest ja Esitus oli lõpuni köitev – kvaliteet, vihast“ vokaalsolistidele, kooridele ja mis ulatusliku teose puhul saab sümfooniaorkestrile, esitajateks Aile tugineda vaid suurepärasele Asszonyi (sopran), Mati Turi (tenor), ansamblitunnetusele.­ Kvarteti Atlan Karp (bariton), Uku Joller (bass), dünaa­miline ja agoogikaküllane, Eesti filharmoonia kammerkoor, vaheldusrikas mäng rabas kammerkoor Voces Musicales, positiivselt ning tuli tuttav ette ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. nüüd. Koosmängu mõttes oli seekord Samuti kõlas tema kontsert suurim proovikivi Penderecki teine „Fachwerk“ bajaanile ja orkestrile, keelpillikvartett, mille sonoristlik solist Geir Draugsvoll. Kontsert faktuur ja kontrastirohke, äärmuseni toimus koostöös Eesti Riikliku traagiline kujundikeel siiski vormusid Sümfooniaorkestriga. [---] Teose õnnestunult ekspressiivses esituses. nimi on „Armastusest ja vihast“, sest Tugevalt laetud pihtimused. mulle tunduvad need kaks valdkonda Anu Veenre. „Tugevalt laetud praegu kõige probleemsemad. pihtimused“ – Sirp, 11.11.2016 Tunnen, kui palju vihkamist on praegu maailma kogunenud, ja Üks tänapäeva olulisemaid heli­ ainuke, mis saaks sellele vastu loojaid Sofia Gubaidulina tähis­ astuda ja kultuuri sellest hädast tas 24. oktoobril oma 85. sünni­ päästa, on armastus. Armastuse on päeva. Gubaidulina on Kaasanis ja aga seadnud löögi alla individua­ Moskvas õppinud tatari päritolu listlikud inimesed, kes juhinduvad helilooja, keda iseloomustab egosimist. Armastus on mulle õigeusklik maailmavaade. 1992. südameasi ja mu kõige suurem aastani elas ja tegutses ta mure on seotud kultuuriga: kas Moskvas ning kuulus selliste see jääb ellu või lämbub? [---] Just „ekslikku teed“ läinud heliloojate muusikal on võime ravida valu, mida hulka nagu Schnittke, Pärt ja põeb praegustes oludes tänapäeva Denissov. 1980ndate alguses sai inimene. Hakkame kaotama sidet ta tuntuks väljaspool NSV Liitu, kõige kõrgemate väärtustega, kui Gidon Kremer esitas tema milleta inimene aga elada ei suuda.

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 27 Kaotame sidet selle sfääriga, justkui Sixteen, kes esitas seda 2014. aasta tema uusi teoseid kuuleme sel see polekski absoluut, kõrgem kannatusajal, mil koos Kõrvitsa aastal veel. Autorikontsert kuulus sfäär, jumal – pole vahet, kuidas teosega kõlasid Stabat Materid veel käesoleva hooaja kontserdisarja seda nimetame. [---] Kunst sõltub kahelt tänapäeva heliloojalt – Alissa „Autoriportreed“. Seda oli kesk­ sellest, kuidas seda ette kantakse, Firsova ja Matthew Martin. Teine sel misest keerulisem korraldada: teostatakse. Muusika sõltub kontserdil esiettekandes kõlanud palju osalisi, solistid, suur kol­ absoluutselt esitusest. Praegusel teos oli maailmaesiettekanne ja see lektiiv, palju tavapäraseid ja juhul on mul õnne: olen kokku oli Tõnu Kõrvitsa poolt Doris Kareva erilisi pille, lademetes tehnikat; sattunud väga andekate muusikutega tekstile kirjutatud, värs­kelt valminud kõigil osalistel oma vajadused ja ja väga andeka dirigendiga, kes „Linnuteelaev“. nägemused. Ühtlustamine on alati suudab oma kätega ühendada kõik suur logistiline ja diplomaatiline esitajad. Orkester on täiesti imeline Imetlen Tõnu Kõrvitsa oskust ülesanne. Ka helilooja jaoks oli see – juba proovis tundsin, kui sügavale luua läbi rütmi ja helide sellist kontserdiprojekt meeletu pingutus. nad suudavad minna, asja tuumani. erilist kõlamaailma. Tema “Stabat Ehkki palju sellest, mis lõpuks Muusikaga on võimalik jõuda Mater“ on minu jaoks maagiline kontserdilaval kõlas, oli tuttav, meie kultuuri probleemideni. [---] teos. Mida rohkem sellega tegelen, esitati kõik (!) teosed uues, just sellel Soovitatav oleks, et kontserdile tulija seda sügavamale “köidikutesse“ kontserdil esinevale koosseisule ei ootaks meelelahutust, ei eeldaks, langen. “Linnuteelaevas“ tekib tehtud seades. Kontserdi teises et teda hakatakse lõbustama. teatud unenäolisus – see oleks nagu pooles kõlasid Rahvusmeeskoori Ükski esitusele tulev muusikateos laguunide liikumine, mis tekivad ja ja orkestri ettekandes Buddha pole mõeldud inimest lõbustama. kaovad, samas on selles igatsust, tekstidele kirjutatud ja tänasele Kuulajad peavad tulema teadmisega, unistusi ning rahu. Teose harmooniad koosseisule seatud „Täht, pimedus et kontsert puudutab tähtsaid on ebamaised, tekst on täis ja valgus“ ning „Vabanenud meel“; küsimusi. Et kultuuri käekäik on vastandeid ja puudutab kõiki inimesi esiettekandena kõlas paatoslik hädaohus ja nemad on osalised selle oma väga selgete sõnumitega. „Seadmused“. Üks kontserdi päästmises, samuti kui heliloojad ja “Linnuteelaev“ viib inimese rändama eredatest hetkedest oli kindlasti ka muusikud. Kultuuri elus hoidmine on oma sisemaailma ja jätab ruumi ka Ott Leplandi etteaste nii Alpinisti meie ühine asi. Selle sooviga tuleks kuulaja enda mõtetele, vokaliisi kui Runneli sõnadele kontserdile tulla. Dirigent Endrik Üksvärav kirjutatud lauluga „Tulen kord jälle“, Mari Peegel. „Sofia Gubaidulina: kui mis kõlas lausa hümnilikus ülevuses. on õnne, läheb muusika sügavale Sven Grünberg (klahvpillid, elek­ Kontserdi ettevalmistusperioodi hinge“ – Eesti Päevaleht, 13.10.2016 troonika),­ Ott Lepland (vokaal), iseloomustas proovide kulgemine Riivo Kallasmaa (oboe, inglissarv), parajasti tekkivas voolus, mis võib Eesti Kontsert on läbi aastate hinge­ Krista Citra Joonas (bansuri, olla päris piinarikas osalistele, kes depäeva­ ajal teinud temaatilisi saksofon), Arno Kalbus (tablad, pidevalt kella vaatavad ja kuhugi kontserte. Seekord esitas meie hea udutrumm, löökpillid), Vambola kiirustavad. Mulle produtsendina partner kammerkoor Collegium Krigul (löökpillid), Mihkel Mälgand tundus aeg-ajalt, et pole mingit Musicale eesti uuest muusikast (kontrabass), Liis Viira (harf), Taavi võimalust, et need proovid enne koosneva kava. Kõlasid Galina Kerikmäe (klahvpillid, elektroonika), uut aastat lõpeksid. Ometi Grigorjeva, Arvo Pärdi ja Tõnu Sae Young Kim (kayakum), oli novembri lõpus meil laval Kõrvitsa teosed. On rõõm tõdeda, et keelpillikvarteti Prezioso laiendatud suurepärane tervik. Lõbus oli välja uue muusika kava ja täissaal samal koosseis ja Eesti Rahvusmeeskoor printida veel viimasetel tundidel ajal on võimalik. Muidugi tuleb Mikk Üleoja juhatusel. lisandunud seadeid; poolteist tundi tõdeda, et uus ja nö ilus muusika on Üks meie kontserdiaasta tipp­ enne kontserti vaatasime laval praegu pigem süvenev suundumus. hetkedest oli kindlasti Sven helimeistriga üksteisele veidi nõutult Kontserdil kõlas eesti esiettekandes Grünbergi autorikontsert, millega otsa, kui saabus Sae Young Kim Tõnu Kõrvitsa „Stabat Mater“, helilooja tähistas 60. juubelit. koos kayakum’iga ja vaatas laval mille tellis maailma koorimuusika Sven Grünberg on Eesti Kontserdi ringi, kuhu istuda ning kus mikrofon lipulaev Suurbritanniast, The hooaja 2016/2017 residenthelilooja, on. Ometi asetus kõik paika nagu

28 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 nõiaväel, või siis täpselt nii nagu osalemisel. Juubelikontserdil klaviatuuride-monitoride-juhtmete planeeritud – võta sa tagantjärele kõlas ainiti Sven Grünbergi muu­ rägastikku (klaver, klavessiin, kinni! Publik tänas Sven Grünbergi sika: uudisteos meeskoorile ja mitu arvutit ja ka suur orel) oli kui kõigil kolmel kontserdil süvenenud orkestrile, uued seaded mini- inspiratsiooni maine kehastus. kuulamise ja kontserdijärgse oota­ keelpilliorkestrile ja märgilised [---] Rohkem kui täissaalile antud matu püsti hüppamisega ning pika ja numbrid tema filmimuusikast. [---] kontserdil hingas publik hiirvaikselt sooja aplausiga. Kusjuures kõikidel Kontsert oli lummav. Sel sügisel sisse lavalt valguvat harmoonilist ja kontsertidel kujunes see ühtemoodi: kümnendat tegutsemisaastat elujaatavat nektarit, jälgis ansambli publik ei aplodeerinud lugude vahel, tähistanud Prezioso kõlas into­ intiimset koosmusitseerimist ja justkui mõistes õhust, et see lõhuks natsiooniliselt täpselt ja veenis muutus osaks esitatavast. terviku. hea ansamblimänguga. Publik Grünbergi muusika julgustas saama nautis imelisi soliste (Riivo Kallas­ helidest lummatud, leidma enda 26. novembril Helilooja Sven Grün­ maa soolod “Wikmani poisid“ sees inimlikkust, kaastunnet, hea­ bergi 60. juubelisünnipäevale ja «Peegeldused“), jälgis Taavi soovlikkust. Leidma Milarepa pühendatud kontsert oli imeline Kerikmäe trikke elektrooniliste iseeneses. Oh, ma tahan, et sa tuled sisemisi hingekatteid paitav imevahenditega; nõtkelt välja­ kord jälle. kogemus – peegelsile kahetunnine mängitud idamaised löökpillid (Arno Marge-Ly Rookäär. „Milarepa minus kalestus meistri kaunimatest Kalbus ja Sae Young Kim) andsid eneses“ – kultuur.err.ee, 1.12.2016 teostest maitsekas, väljapeetud toimuvale müstilise salapära ning esituses ja helilooja enda delikaatsel tumedas pintsakus helilooja kesk

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 29 Jäiselt sinise lühtrivalguse käes Meie projektid olid Tallinna Kammer­ kiirgas lavalt kogu õhtu vältel siiras orkestri ja Tim Kliphuis Trio ning ja soe tunne. Üdini heatahtlik oli Tallinna raekojas toimunud keel­ ka publik, kes mõistis, et kontserdi pillikvarteti Ardor ja Lea Leiteni kordaminekuks ei ole vaja iga loo kontserdid. Tallinna Kammerorkestri järel aplodeerida. See oli kõigile kontsertidest on enamasti palju mõistetav tunne – vastasel rõõmu nii publikul, korraldajatel kui juhul oleksime oma hinnalised ka osalejatel. Seekord moodustus emotsioonid liiga ruttu välja plak­ omanäoline tervik, millest ise üleni sutanud. Igal muul ajal tunduks vaimustusin ja mille kohta kuulsin ka lõpuaplausiks püsti kargamine ülivõrdeid nii muusikutelt kui ka ilmselge liialdusena, kuid Estonia nendelt inimestelt, kes satuvad kontserdisaali tooliridadelt tõusis kontserdisaali harva. Grünbergi muusikat kuulama tulnud tavapärasest teistsugune publik Hollandi viiuldajat Tim Kliphuisi on ühise energia toel püsti otsekui üks nimetatud kaasaja improviseerivaks mees – ja seda ainult sellepärast, et Paganiniks. Tema trio kontserte selline oli ühiselt saavutatud seisund on kirjeldatud kui hingetuksvõtvat ning see tundus tollel hetkel kõigile instrumentaal-show’d, mis on õige. Kavalehe järgi oli helilooja mänguline, leidlik ja tehniliselt taotlus kinkida publikule meelerahu, briljantne. Selliseid kirjeldusi tasakaal ja selgus. Õilsate tunnete võib ju ikka leida, ent tihtipeale rännaku ja ajataju kadumise kaudu on ootused elavas ettekandes jõudsid need soovid kohale. Sedavõrd kontserdile tohutud, ja tuleb inimliku kingituse tegi elektroonilise veidi pettuda. Seekord oli laval näoga mees. kõike kirjeldatut lõpuks kuhjaga Johanna Mängel. „Elektroonilise ja rohkem: maitsekas, sädelev, näoga mehe õhtu“ – Sirp, 2.12.2016 elektriseeriv, värviküllane. Kontserdi peateoseks oli Kliphuisi seade Juubelihooaja ja väljapaistvate kuulsatest Vivaldi „Aastaaegadest“, kontsertide eest Eesti Kontserdi segatuna mustlasmuusika, džässi ja kontserdisarjas „Autoriportreed“ folkmuusikaga. Tallinna Kammer­ pälvis Sven Grünberg 2016. aasta orkester oli ergas ja tundlik partner, riikliku kultuuri aastapreemia orkestri solistid lausa suurepärased. Kultuuri elutöö- ja aastapreemiate Siinkohal on paslik tänada Eesti üleandmine toimus 24. veebruaril Kontserdi juhti Jüri Leitenit, kes, 2017 Teaduste Akadeemia saalis olles varem kohtunud Tim Kliphuis Toompeal koos riigi spordipreemiate, Trioga, andis suurepärase soovituse. teaduspreemiate ja Ferdinand Heameel on ka tõdeda, et 31. Johann Wiedemanni keeleauhinna detsembril on mõistlik korraldada üleandmisega. kaks suure saali kontserti ja n-arv Aastale pani punkti 31. detsember kontserte väikestes saalides – oma oodatud kontserdikülluses. publikut tõesti jagub.

30 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Svea Ideon-Marks Eesti Kontserdi produtsent väliskontserdid

Lisaks arvukatele kontsertidele paikades (tšellotrio Melo-M, seotud Berliiniga.) Jüri Reinvere Eestis korraldab SA Eesti kitarrist Mārcis Auziņš, tšellist kirjutas kontserdiks uudisteose Kontsert hulganisti kontserte ja Māra Botmane jpt). „Iet“ (kvartett nr 3 tsüklist „Neli esitlusi välismaal. Suur osa välis­ kvartetti“). Kontserdi järel ilmus kontsertidest toimub Peterburi Eesti Kontserdi kollektiivide – mitu kiitvat arvustust ja järelkaja Jaani kirikus, kuid hüppeliselt Eesti Rahvusmeeskoori ja Hortus (http://www.baltikum-blatt.eu/ on kasvanud ka koostöö eri Musicuse – välistegevus on kultur-2/2193-estnische-konzerte- kontserdimajadega lõuna­ kahtlemata olnud muljetavaldav. in-berlin-vor-der-sommerpause). naabrite juures Lätis. 2016. aasta Teiste seas väärivad äramärkimist Kiitvaid sõnu lausuti ka Tobiase jooksul jõudsid Eesti muusika­­ Eesti Rahvusmeeskoori ja Hortus Keelpillikvartetile: muusika­ kollektiivid Eesti Kontserdi Musicuse kontserdid Armeenias teadlane Anu Schaper (Saksamaa) vahen­­dusel ja koostöös veel rahvusvahelisel muusikafestivalil lisas oma kirjutises, et Tobiase Hiinasse, Saksamaale, Belgiasse, Yerevan Perspectives. 2000. Keelpillikvarteti esinemises oli nii Armeeniasse, Makedooniasse, aastal alguse saanud Armeenia kõlajõudu kui peeneid nüansse. Türki, Valgevenesse, Iisraeli jm. esindusfestivalil oli Eesti Rahvus­ meeskoor peakülaliseks. Välja­ Viimasel kolmel aastal on toimu­ Peterburi Jaani kirikus toimub müüdud kontserdid toimusid nud eesti muusikute ulatuslikud keskmiselt 1–3 kontserti kuus, Jerevani Aram Hatšaturjani nime­ kontserdireisid või esinemised suveperiood välja arvata. Enamasti lises kontserdisaalis. Märki­ suurfestivalidel Hiinas. 2016. on tegu kammerkontsertidega (vt misväärsete teenete eest armee­ aastal käis pianist Rein Rannap nimekiri „Kontserdid välismaal“). nia kultuuri tutvustamisel rah­ pea kolm nädalat kestnud Lätis on heaks partneriks vusvahelisel­ areenil autasus­ kontsertturneel. Tema klaveriõhtud mitu uut kontserdimaja ning tati Hortus Musicuse kunstilist toimusid seitsmes suurlinnas: kultuurikeskust (Alūksne, Cēsis, juhti Andres Mustoneni Armee­ Tianjinis, Xi’anis, Harbinis, Chong­ Liepāja, Rēzekne, Ape). Läti nia kultuuriministeeriumi kuld­ qingis, Guangzhou’s, Dalianis ja publikule olid meeldejäävad medaliga. Shanghais; kaheksa kontserdi märtsi alguses toimunud Eesti hulka mahtus ka Estonia Rahvusmeeskoori kontserdid Eredamaks teiste seas oli ka klaverite tutvustamine Dalianis ja Alūksnes ja Cēsises, viimases Tobiase Keelpillikvarteti kontsert Shanghais. Kontserdireis sai teoks koos Riia toomkiriku poistekooriga; Berliini Konzerthausis 15. mail. Hiina juhtiva klassikalise muusika samuti vokaalansambel Estonian Kontsert toimus koostöös Eesti agentuuri Wu Promotioni ning Voices avamas Via Baltica festivali suursaatkonnaga Berliinis. Tobiase Eesti Kontserdi koostöös. Seekord uhiuues Liepāja kontserdimajas kvartett esitas Rudolf Tobiase, esitas Rannap oma teoseid ja enda augustikuus. Projekte on toimunud Arvo Pärdi ning Jüri Reinvere tehtud tuntud klassikateemade vahetuse korras, mitmed läti loomingut. (Need heliloojad töötlusi, mis mahuvad nimetuse muusikud on esinenud Eesti eri on olnud oma elu eri etappidel alla „Selfies with Classics“. Osa

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 31 saale olid mitmetuhandelised, osa Eesti poolt korraldasid kultuuripäevi 300–400-kohalised kammersaalid. Eesti Kontsert, Kultuuriministeerium, Kontserdid kammersaalides läkisid Välisministeerium, Minski saatkond täismajale, suuremates saalides ja Eesti Filmi Instituut. oli kuulamas 600–900 inimest. Guangzhous esines Rannap teist Kogu välissuhtluse aluseks on korda, mistõttu kuulajad juba vastastikku usalduslikud isiklikud teadsid teda ja saal oli ette välja kontaktid, mille võrgustik on aasta­ müüdud. tega laienenud. Eesti Kontsert on valinud välja kolm konverentsi-messi Novembri alguses tähistati Valge­ (Classical: NEXT Rotterdamis, vene pealinnas Minskis eesti kul­ APAP New Yorgis ning ChinaSPAF tuuripäevi. Kõlas eesti helilooming,­ Shanghais), millest osavõtt ning näidati viimaste aastate filme ja sealsed eesti muusikute show­case- välja oli pandud ka Georg Otsa elu esitlused aitavad kaasa ekspor­ kajastav näitus. ditegevuse suurendamisele. Messil Kultuuripäevad avati 3. novembril ChinaSPAF Shanghais tegi põhjaliku sümfooniakontserdiga Valgevene ettekande eesti muusika teemadel Filharmoonias, kus Valgevene Riik­ EK juhatuse liige Jüri Leiten, likku Sümfooniaorkestri ees soleeris sellele järgnes Tiit Kikase showcase pianist Mihkel Poll, dirigeeris messi peaauditooriumis. Samuti Erki Pehk. Avakontserdi avaloona tutvustati Teater NO99, EK ja ERSO kõlas Elleri sümfooniline poeem ühisprojekti „Pööriöö“. 2016. aasta „Koit“, järgnesid Rahmaninovi lõppu jäi peamine ettevalmistustöö 2. klaverikontsert ning Tubina 5. osalemiseks New Yorgis APAP-i sümfoonia. Järgmisel päeval astusid konverentsil kohe jaanuari alguses, Valgevene Riikliku Akadeemilises kus astusid üles kolm väärikat Ooperi- ja Balletiteatri kammersaalis eesti ansamblit/sooloartisti­ üles Rahvusooper Estonia solistid (Klaveriorkester,­ ansambel U: ja Janne Ševtšenko ja René Soom löökpillimängija Heigo Rosin). Eesti ning klaveril Tarmo Eespere Georg Kontsert on olnud messidel väljas Otsale pühendatud kontserdikavaga. oma messiboksiga (Classical: NEXT Kontserdil esinesid ka Valgevene koos Music Estoniaga), tutvustades teatri ooperisolistid. Samas oli ja jagades esitlusmaterjale eesti välja pandud Eesti Teatri- ja muusikute ja festivalide kohta. Muusikamuuseumi Georg Otsa elust kõnelev näitus. Eesti Kontserdi välistegevuse eda­ Kultuuripäevad toimusid Eesti ja sine fookus on suunatud suuresti Valgevene kultuurikoostöö kokku­ Eesti EL eesistumise ja EV 100 leppe raames. Kultuuripäevade rahvusvahelise programmi raames eestvedaja Valgevenes oli sealne toimuvatele suurprojektidele. Juba kultuuriministeerium koostöös 2016. aastal on tehtud paljude Valge­vene Riikliku Akadeemilise projektide ettevalmistusi. Ooperi- ja Balletiteatri ning Valge­ vene Riikliku Filharmooniaga.

32 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Indrek Umberg Rahvusmeeskoori juht Mikk Üleoja Eesti Rahvusmeeskoor peadirigent ja kunstiline juht Anu Huntsaar 2016. aastal juhi assistent

Eesti Rahvusmeeskoori aasta 2016 korda osalesime festivalil Yerevan vembri lõpus õnnestus esitada oli täis eripalgelisi sündmusi ja Perspectives Armeenias, kus publik veel väga eripalgelist muusikat – ettevõtmisi. Koori kunstiline tase koori alati suure soojusega vastu tähistati helilooja Sven Grünbergi võimaldab kõhklusteta vastu võtta võtab. Sama reisi ajal toimus juubelit. Märkimisväärne oli 2016. kõik loomingulised ja sisulised kontsert veel Gruusias, Thbilisi aasta jõulukontsertide kava. väljakutsed. Jaanuaris salvestas koor konservatooriumi saalis. Augusti Toimus EBU otseülekanne ja selleks Eduard Tubina meeskooriloomingut, lõpus toimus kontserdireis Belgiasse, sündmuseks telliti Tõnu Kõrvitsalt k.a “Reekviem langenud sõduritele“. festivalile Nuits des Choeurs, uudisteos, “Laulud Dolorese laulu­ Heliplaadi ilmumine seisab veel mis on märkimisväärselt suure vihikust“, esitati taas Toivo Tulevi ees, aga loodame peagi selle külastajaarvuga vabaõhufestival teost “O Oriens“ ja Tõnis Kau­ teostada. Esimese poolaasta mär­ Brüsseli lähistel. manni meeskooriseadeid tuntud kimisväärsemateks sündmusteks jõululauludest. olid veel kontsert Peterburi kuulsas Üle mitme aasta pööras koor Kapella saalis, esinemised Cēsise suuremat tähelepanu noorele kuu­ ja Alūksne kontserdimajades Lätis, lajaskonnale, ja andis septembri osalemine MustonenFestil juudi lõpus 11 kontserti Tallinna eri vaimuliku muusikaga ja kontserdid koolides. Plaanis on seda traditsiooni maakondades. Oluline kontsert jätkata ja liikuda pealinnast välja­­poole. toimus märtsis koostöös ERSO-ga, Oktoobri keskel toimus üks hooaja ette kanti Itaalia helilooja Giovanni olulisemaid tähtsündmusi: Mikk Bonato Rahvusmeeskoorile, süm­ Üleoja juhatusel esitasime saksa fooniaorkestrile ja solistile kirjutatud hilisromantilise meeskoorimuusika uudisteos “The Old Lie“ ja Gavin keerukaid tippteoseid Max Reger, Bryarsi klaverikontsert “The Solway Richard Straussi ja Hugo Wolfi Canal“ meeskoorile ja orkestrile. sulest. 6. novembril toimus Moskva Tšaikovski nim kontserdisaalis Aprillis õnnestus laulda koos John Adamsi “El Nino“ Venemaa lastekooriga Ellerhein Eesti sega­ esiettekanne, mis ühtlasi tähistas ka koorimuusika kullafondi – ette­ helilooja juubelit. Rahvusmeeskoor kandele tulid M. Saare, C. Kreegi osales sellel sündmusel rahvus­ ja R. Tobiase suured ja harva vaheliselt tunnustatud dirigendi ettekantavad teosed. Juba teist Vladimir Yurowski juhatusel. No­

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 33 Andres Mustonen Hortus Musicus kunstiline juht Robert Staak toimetaja

Varajase muusika ansambel Hortus Musicus alustas Traditsiooniliselt on Hortus Musicuse repertuaar 2016. aastal oma neljakümne neljandat hooaega. mitmekesine, ansambel ei piirdu ainult varajase 2016. aastal andis ansambel 55 kontserti. Väljaspool muusika esitamisega. Populaarsed on kontserdid Eestit anti 12 kontserti viiele ja poolele tuhandele eksootiliste maade ja kaugete rahvaste (Balkanimaad, kuulajale. Väliskontserdid toimusid Venemaal, Ukrainas, Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, juudi ja india) traditsioonilise Armeenias, Makedoonias, Türgis ja Iisraelis. Hortus muusikaga. Ikka kõlab Hortus Musicuse kontsertidel Musicuse pea iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud kaasaegsete heliloojate looming. Kindla koha kontserdid Peterburi Filharmoonia väikeses saalis ja repertuaaris on leidnud ansambli liikme Tõnis Kaumanni Moskva Konservatooriumi väikeses saalis meelitavad teosed. alati kohale arvukalt publikut ning saavad tulise vastuvõtu osaliseks. Hortus Musicuse koosseisu kuuluvad: Ka Iisraelis on Hortus Musicus esinenud juba aastaid Andres Mustonen – viiul, kunstiline juht järjest. Seekord anti oktoobris kolm kontserti Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid, Jeruusalemmas Itaalia Juudi Muusemi korraldatud duduk festivalil. Imre Eenma – violone, viola da gamba Väravatornis alustas Hortus Musicus 2016. aasta Valter Jürgenson – tromboonid sügisel oma 27. hooaega. Väikeses hubases kodusaalis Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid esineti kuueteistkümnel korral. Suvefestival „In Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid horto regis“ toimus seal kuuendat korda ning tornis Riho Ridbeck – bass, löökpillid jätkati loengkontsertide sarja kooliõpilastele. Noorte Ivo Sillamaa – klavessiin muusikutega Kiili vanamuusikaansamblist anti Anto Õnnis – tenor, löökpillid septembris ühine kontsert Kadrioru lossis. Väljaspool Taavo Remmel – kontrabass Väravatorni esineti Tallinnas veel Niguliste kirikus, Jaani kirikus, Mustpeade majas ja Eesti Kontserdi saalis. Eestis anti väljaspool Tallinna 13 kontserti. Aprillis käidi kavaga „Armastus ja surm“ kõikides Eesti Kontserdi majades. Kõlas itaalia renessanss- ja vara­ barokkmuusika, külalissolistiks oli Helen Lokuta rahvusooperist. Lisaks paikadele, mida Hortus Musicus sageli külastab, nagu Tartu Jaani kirik, Paide Püha Risti kirik ja Haapsalu linnusemuuseum, esineti mitmes Eesti kontserdipaigas esimest korda, näiteks Tääksi vesiveskis ja Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Enamus kontserte väljaspool Tallinna sai teoks programmi „Muusika Eestimaale“ raames.

34 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Ülle Lehtmäe Koolikontserdid produtsent-toimetaja

2016. aastal toimus kokku 359 rõõmu valmistava nädalaalguse koolikontserti 42 254 kuulajaga. eest!“ Pakkusime koolidele 32 erinevat Kose gümnaasiumi õpilase kiri: loengkontserdi kava, millest nn „Mina sain teada, et trompetiga on puhast klassikat oli 21 kava; võimalik nii kõrgelt mängida – see oli ülejäänu oli rahvamuusika, rahvaste väga huvitav ja põnev. Nad näitasid muusika, džäss, popp jm. ka teiste pillide peal, kui madalalt või kõrgelt on selle pilliga võimalik Kõige rohkem toimus kontserte mängida. Kontserdi muutis veel Harjumaa ja Tallinna koolides, kuid põnevaks see, et nad näitasid, kuidas rõõm on tõdeda, et pole pea ühtki on võimalik mängida teineteise pille. maakonda, kus meie kontserte Ma tahaksin ka seda proovida, sest poleks olnud. sealt saaks hea kogemuse ning see oleks väga huvitav. Lisaks sellele Kõige populaarsem esineja koolides tõestasid nad, kui kiiresti on võimalik oli ansambel Lõõtsavägilased. trompetit mängida, ning neil tuli see Lastele ja õpetajatele meeldib nende väga hästi välja. See kontsert oli hea huumorimeel, köitev ja lihtne väga põnev ning emotsionaalne. Ma rahvamuusika – kontsert annab hea tahaksin veel Brassersit näha, sest tuju kogu päevaks. Keila kooli kirjast: nad olid kõik väga rõõmsad ning „Lõõtsavägilased olid super! Kõik sõbralikud. Ma loodan siiralt, et see sujus ja kuulajad rõõmustasid.“ polnud viimane kord, kui Brassers Väga nõutud esineja oli ka ansambel meie koolis esines.“ Brassers, kes on väärikaks järglaseks Jaan ja Helena Victoria Kirss kavaga ansamblile Brassical. Brassersi „Rütmi-show“ oli samuti koolide kohta tuleb koolidest aina kiidusõnu, lemmik. Selles kavas said lapsed nagu näiteks Pühajärve põhikoolist: rütmipillide orkestris kaasa mängida. „Aitäh nii laheda ja meeleoluka Populaarsed olid ka kavad: kontserdi eest! Õpilased ja õpetajad „Klaveriloomade lood muusikas, olid esinejatest väga vaimustatud.“ sõnas ja pildis“ (Katri ja Peeter Või Kehtna kutsehariduskeskusest: Rebane, Kerstin Hallik); „Tšello on „Kontsert oli ii-mee-lii-ne! uus kitarr“ (Reigo Ahven, Andreas Vaimustavad noored muusikud! Ja Lend, Villu Vihermäe, Andres Kungla); milline lahe suhtlemine rahvaga „Teekond haldjariiki“ (Mait Trink, saalis! Kõik said puudutatud. Aitäh Mait Karm, Margus Tammemägi);

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 35 „Kohtumine Gerli Padariga“ (kaas­ 27.09.–30.09.2016 andis RAM 8 tegev Madis Kari); „Kariibi mere meeleolukat kontserti Tallinna ja rütmid ja rõõmsad inimesed“ (James Harjumaa koolides. Seda projekti Werts ja Madis Kari); „Brasiilia plaanime jätkata ka järgmisel rütmid ja laulud“ (Denise Fontura, sügisel. Peale kontserte paljudest Braz ja Madis Kari); „Edasi minevikku. koolidest saabuvad kirjad lisavad Eesti lõõts ja regilaul“ (ans Rüüt); kindlust, sest kinnitavad, et lastele „Klaverit avastamas“ (Arko Narits väga meeldivad kontserdid ja need ja Argo Jentson). Viimati nimetatud rikastavad tohutult koolipäeva. noormehed on Muusikakeskkooli Õpetajad kiidavad eelkõige õpilased, kooliõpilaste eakaaslased, koolikontsertide head kvaliteeti, ning väga heade suhtlejate ja ülimalt mitmekülgsust ning head korraldust. professionaalsete pianistidena suurepärased koolikontsertide tegijad. 10. märtsil 2016 osales Brassical Põhjamaade koolikontsertide festi­­ valil Turus. Eesti esindus oli esimest korda väljas ja Brassical andis Soome koolides kolm väga õnnestunud kontserti.

36 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Kulvo Tamra Vanemuise kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja juht 2016. aastal

Akadeemiline kontserttegevus Maja ja inventari rentimine üritusteks 42 kontserti, 14 021 kuulajat 127 üritust, 74 770 külastajat

Vanemuise kontserdimaja meeskonna aasta 2016. aastal toimus Tartus 42 Eesti Kontserdi tööplaani hõivavad suuremas osas teised korraldajad, korraldatud kontserti. Enim pälvisid publikut ja rentides ruume, tehnikat ja inventari. Tagasihoidliku tähelepanu sümfoonilise iseloomuga kontserdid: konverentsitegevuse kõrval paistsid 2016. kaks ERSO kontserti, mida juhatasid vennad aastal taas silma teatrietenduste ja kontsertide Paavo ja Kristjan Järvi; Moskva Novaja Oopera korraldajad 65 üritusega, millest arvestatav hulk sümfooniaorkester dirigent Jan Latham-Koenigiga; kontserte ja etendusi olid suunatud venekeelsele Uppsala Kammerorkester oma kauaaegse muusikajuhi publikule. Lisaks nimetatule tekitasid ballid, peod, Paul Mägiga; suurepärase akustikaga Pauluse kirikus kooliaktused, näitused ja muud sündmused 127 esitatud Arvo Pärdi vokaalsümfoonilised teosed rendipäevaga üsna märkimisväärse tulu, katmaks Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega. kontserdimaja ülalpidamiskulusid ning toetamaks Märkimisväärse panusena tuleb mainida ka Vanemuise omaproduktsiooni. kontserdimaja koostööprojekte Vanemuise teatri sümfooniaorkestri ja ooperikooriga nii hooaja ava- kui Tegevus väljaspool statsionaari lõppkontsertidel ning traditsioonilisel ooperigalal, millest sai osa ka Tallinna publik. Vanemuise Vanemuise kontserdimajal on jätkuvalt piletipunkt kontserdimaja korraldatud hingedepäeva kontserdid Tartu kaubamajas, kus lisaks Piletilevi, Piletimaailma U. Sisaski missaga nr 1 jõudsid lisaks Tartu kuulajatele ja Eesti Loto piletimüügile osutame kaubamajale ka Viljandi ja Pärnu publikuni. infoteenust. Paralleelselt tegevusega statsionaaris aitasime korraldada Tartu lauluväljakul toimunud Koostöös festivaliga Ideejazz astus Vanemuise suurüritust – Popkooripidu. kontserdimaja lavale maailma mainekamaid bass­ kitarriste-lauljaid Richard Bona koos ansambliga Koolikontserdid Mandekan Cubano. Koolikontserdid on Eesti Kontserdi üks valdkondi, mille eesmärk on tagada kontserditegevuse jätku­ suutlikkus. Kõik Eesti Kontserdi koolikontserdid genereeritakse ja produtseeritakse Vanemuise kontserdimajas. 2016. aastal toimus Eesti koolides 359 koolikontserti.

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 37 üritusi külastajaid Vanemuise kontserdimajas kokku 169 88791 Eesti Kontserdi korraldatud kontserdid 42 14021 Konverentsid, seminarid 10 6860 Pidulikud üritused (vastuvõtud, peod, ballid) 11 7150 Teiste kontserdikorraldajate kontserdid 40 28830 Teatrietendused 25 17500 Muud (näitused, proovid) 30 3530 Koolide aktused 11 10900

Vanemuise Kontserdimaja aastal 2016

Kokku toimus 169 erinevat kultuurisündmust

Koolide aktused Eesti Kontserdi 6% korraldatud Muud (näitused, kontserdid proovid) 25% 18%

Konverentsid, Teatrietendused seminarid 15% 6% Pidulikud üritused (vastuvõtud, Teiste peod, ballid) kontserdikorraldajate 6% kontserdid 24%

38 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Marika Pärk Pärnu kontserdimaja Pärnu kontserdimaja juht 2016. aastal

2016. aastal külastas Pärnu kontserdimaja 65 242 Omaette rekordi püstitas rahvusvaheline lasteprojekt inimest. Ühtekokku toimus 165 publikule avatud „Maša ja karu“, mille 4 etendust läksid täismajale. sündmust, neist Aasta suurim kordaminek oli XII Pärnu ooperipäevad, • 120 kontserti (sh 41 Eesti Kontserdi või Pärnu mil Pärnut väisas Peterburi Ooperiteater kahe kontserdimaja produktsiooni), 44 241 külastajat; etenduse ja galakontserdiga. Esmakordselt nägi Eesti • 25 pidulikku sündmust, 14 956 külastajat; publik G. Donizetti ooperit „Peeter I ehk Vene tsaari • 20 seminari-konverentsi (osad neist 2–3-päevased), uskumatud seiklused“ ja R. Štšedrini ooperit „Mitte 6045 külastajat. ainult armastus“. Nii publik kui kriitikud võtsid ooperipäevad soojalt vastu. Taaskord juhib publikumenu edetabelit Hennessy aastalõpukontsert (995 külastajat). 2016. aastal jätkus tihe koostöö RO Estoniaga. Pärna­ kate ette jõudis mitu etendust: ballett „Bajadeer“ (2 Ligi 900 kuulajat kogusid: etendust) ja ooper „Rigoletto“.

• Hendrik Sal-Salleri „Intervjuu iseendaga“ (850 Pärnu kontserdimaja leidis endale kolmeks aastaks külastajat); hooaja toetaja: koostööleping sõlmiti Pärnu firmaga • Pärnu muusikafestivali 3 kontserti: Viktoria Eston Ehitus. Mullova ja Eesti Festivaliorkester (896 külastajat); • Järvi Akadeemia lõppkontsert (894 külastajat); • Pärnu muusikafestivali lõppkontsert (894 külastajat); • aasta lõpus andisid kaks kontserti täissaalile Tanel Padar ja The Sun ning EDBB (834 + 734 külastajat).

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 39 Piia Tamm Jõhvi kontserdimaja Jõhvi kontserdimaja juht 2016. aastal

Jõhvi kontserdimajas toimus 2016. Jõhvi kontserdimaja korraldas taas hooaja jooksul kogusid kõige enam aastal 523 kultuurisündmust ja maja kaht traditsioonilist festivali: mais publikut järgmised sündmused: külastas 59 224 inimest, mida on 961 toimus 9. Jõhvi balletifestival, mille „Pähklipureja“ Milano Ballett inimest rohkem kui 2015. aastal. peaesinejaks oli Valgevene Riiklik (819 külastajat); laste­etendus Tööstuspiirkonna sotsiaalmajan­ ­ Ooperi- ja Balletiteater (festivali „Fiksiki show 3“ (788 külastajat); duslike muutustega seoses vähen­ külastas kokku 2200 inimest); „Aastakajad“ Tanel Padar ja EDBB dasime Jõhvi kontserdimaja juulis toimus festival “Seitsme (765 inimest); Dima Bilan (734 omaproduktsiooni 2015. aastaga linna muusika“, millel toimus 12 külastajat); lasteetendus “Fiksiki võrreldes 17 ühiku võrra, seega kontserti üle maakonna ning mida show 2“ (697 inimest); Hennessy vähenes ka publikuarv 2000 külastas kokku 1800 inimest. Taas aastalõpukontsert (672 külastajat); inimese võrra. Samas kogus korraldasime koostöös SA-ga MustonenFest: Moskva Virtuoosid Eesti Kontserdi hooaeg tervikuna Narva Muuseum augustis Narva (568 külastajat). 1000 külastajat rohkem kui 2015. linnuses öökino, mille programm Teiste korraldajate publikurohkeimad Vähenes ka konverentside ja oli pühendatud W. Shakespeare’i kontserdid olid: Henrik Sal- rendisaalide kasutus: kokku toimus juubeliaastale ning mille partneriks Salleri “Intervjuu iseendaga“ (878 eri korraldajate sündmusi 40 ühikut oli Briti Nõukogu. külastajat); Juri Šatunov (854 vähem kui aasta varem. Samas Sügishooaja avasime publiku rõõmus­ külastajat); muusikalikontsert toimus kinos Amadeus ligi 100 tamiseks Valgevene Riikliku Sümfoo­ „Memory“ (549 inimest) ja Põhja­ kinoseanssi rohkem kui 2015. aastal niaorkestri kontserdiga, dirigendiks maade Sümfoonia­orkester (507 ning külastajaid oli 2400 inimese maestro Anissimov. Eesti Kontserdi külastajat). võrra rohkem kui aasta varem.

Šeherezade

40 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Zoja Tumanova-Rodman Peterburi Jaani kirik Peterburi Jaani kiriku direktor 2016. aastal

Jaani kirik asub Peterburi kultuurilises südames vaid märtsil korraldasime Gorg Otsa loomingule pühendatud paarisaja meetri kaugusel Peterburi konservatooriumist kontserdi. Juunis toimus rahvaloomingu festival Jaani ja läheduses on ka kuulsa Maria teatri kolm Päevad, kus esinesid eesti rahvalaulu ja -tantsu saali. Sisuliselt tegutseb Jaani kirik täna Eesti ansamblid; festivali ajal toimusid eesti rahvaloomingu kultuurikeskusena, kus toimuvad kontserdid, eesti näitused ja meistrikursused. keele päevad, näitused, kohtumised ja salvestused. 2016. aastal esinesid Jaani kirikus tuntud vene ja Euroopa solistid: Aleksandr Knjazev, Peeter Laul, Giora 2016. aastal toimus Jaani kirikus 120 kontserti: Feidman, Daniel Zaretski, Pasunate Orkester jpt. kammer-, sümfoonia-, koori-, oreli- ja džässmuusika Aasta lõpus, 30. ja 31. detsembril toimusid aastalõpu­ kontserdid. Aasta alguses esines jõulumuusika kontserdid, kus esines Tallinna Rahvusvaheline festivalil Gratulari kelladeansambel Campanelli, kelle Noorteorkester TOYO. kontsert on juba traditsiooniliselt uue aasta esimene Viie aasta jooksul on Jaani kirik leidnud väärika ja kontsert Jaani kirikus. Veebruaris toimus Jaani kirikus kindla koha Peterburi kultuuripildis. sünnipäevakontsert ja avati Ülle Sinki näitus. 23.

Tallinna Rahvusvaheline Noorteorkester

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 41 Ly Leek Personalistatistika 2016 personalijuht

Seisuga 1.01.2016 oli SA Eesti Kontsert koosseisuliste SA Eesti Kontsert on üks tervik ja toimib organisatsi­ töökohtade arv 180,5. Sellest numbrist sai aasta lõpuks ooniliselt ühtse asutusena: meil on kooskõlastatud 170,5. tegutsemispoliitika, ühised strateegilised väljakutsed, üks arengukava. Nõukogu otsuse alusel, mis omakorda tugines Kultuuri- Rakendunud on nn maatriksstruktuur. Sisuliselt on ministeeriumi poolt ettenähtud kohtade optimeerimise kontserdimaja (tugiteenuse) töötajal kaks juhti: ettepanekule, koondasime koosseisust 10 kohta. strateegiline juht, kes on valdkonna juht, ja ope­ ratiivne (igapäevatöö koordineerimine, majapõhine Töökohtade jaotus kontserdimajade kaupa: tööajaarvestus) juht, kes on kontserdimaja juht. • Pärnu kontserdimaja – 16,5 töökohta • Jõhvi kontserdimaja – 24 töökohta Eristub kolm juhtimistasandit: strateegiline, funkt­ • Vanemuise kontserdimaja – 18,5 töökohta sionaalne ja operatiivne. • Tallinn – 111,5 töökohta (sh 12 Hortus Musicus ja Strateegiline juhtimine toimub juhatuse liikme ja 53 Rahvusmeeskoor) administratsiooni (arendusjuht, finantsjuht, haldus­ juht, peaprodutsent, RAM-i juht, kontserdimajade Töötajaid kokku on pisut rohkem ja seda peamiselt pea- juhid, personalijuht) kaudu (eesmärgid, arengu- ja tunud töösuhte asendamiste tõttu – kirjas 173 töötajat. tegevuskavade väljatöötamine). Statistilised andmed on esitatud ainult töölepingulistes Funktsionaalne juhtimine toimub ühendatud tugi­ suhetes olevate töötajate kohta. üksuste juhtimise (tegevuskavast juhindudes juhtimine valdkondade kaupa) kaudu. SA Eesti Kontsert töötajate keskmine vanus oli 2016. Operatiivne tasand (igapäevane töö) laieneb kõikidele aastal 48 aastat. Noorim töötaja on 21-aastane, vanim struktuuriüksustele. 78-aastane. Mehi töötas seisuga 31.12.2016 kokku 93, naisi 80. Meeste keskmine vanus oli 47,1 ja naistel Muudatused ei toimu üleöö, vaid on eelnevalt planeeritud vastavalt 49. 2016. aastal asus tööle 16 töötajat ja protsess, milles tegutsetakse põhimõttel üks-samm- lahkus 24 töötajat. korraga. Muudatuste elluviimisel on oluline roll kommunikatsioonil. Elame muutuvas, ebakindlas ja keerukas maailmas. Et EK on arenev asutus ega saa lubada endale paigalseisu: organisatsioonina sellistes tingimustes edasi kesta, me õpime, teeme vigu ja läheme edasi. Oluline on mõista, peame muutuma. Ärimaastikul toimuv kinnitab, et et soovime töötada kaasaegses keskkonnas, kasutada sõltumata sellest, kas tegemist on rahvusvahelise kaasaegseid töövõtteid ja panna infotehnoloogia enda korporatsiooni, allhankeid tegeva ettevõtte või kasuks tööle. Inimene ei kao kuhugi, aga muutuvas ajas väikese perefirmaga, ellu jäävad ja arenevad vaid need ei ole võimalik olla üksnes pealtvaataja. ettevõtted, kes suudavad muutuda. Praktikas toob see kaasa üha uued katsed ja algatused teha midagi teisiti, kui on tehtud seni.

42 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 SA Eesti Kontsert majandustegevus 2016

SA Eesti Kontserdi aastaaruande bilansimaht seisuga 31.12.2016 oli 21 043 018 € (31.12.2015 aastal vastavalt 21 049 252 €).

Põhitegevuse tulem on 247 154 € (2015. aastal vastavalt 757 812 €, mis ei sisalda Jõhvi kontserdimaja mõttelise osa võrrandamiseks eraldatud ühekordset sihtotstarbelist riigieelarve toetust summas 6 531 098 €).

Tulud kokku 8 380 858 € (2015. aastal vastavalt 16 447 543 €), sealhulgas: annetused ja toetused 5 199 641 €, millest riigieelarveline toetus 4 600 398 € (2015. aastal vastavalt 12 902 612 € ja 12 108 767 €). 2016. aastal oli riigieelarveline sihttoetus Peterburi Jaani kiriku kapitalirendi kohustuste täitmiseks summas 639 117 €.

Ettevõtlusest teenitud tulu oli 3 181 217 € (2015. aastal vastavalt 3 541 387 €): a) kontserttegevusest 1 762 473 € (2015. aastal vastavalt 2 126 434 € ), sh piletimüük 1 414 475 € (2015. aastal vastavalt 1 653 984 €);

b) muust majandustegevusest 1 105 958 € (2015. aastal vastavalt 1 103 547 €), sh kontserdisaalide üüritulud 555 014 € (2015. aastal vastavalt 551 819 €).

Kulud kokku 4 144 431 € (aastal 2015 vastavalt 5 170 866 €), sh kontserttegevuse kulud 2 723 703 € (2015. aastal vastavalt 3 658 291€) ning kinnistute majandamiskulud (rendi-, elektri- ja soojakulu) 425 133 € (2015. aastal vastavalt 360 151 €). Kontserttegevus arvudes

Kontserdid ja kinoseansid Eestis ja välismaal 2016–2015

2016 2015 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid

Kontserdid Tallinnas 256 57 406 241 58 018 Kontserdid Tartus 61 16 155 68 15 006 Kontserdid Pärnus 58 15 410 49 15 479 Kontserdid Jõhvis 50 18 648 92 27 425 Kinoseansid Jõhvis 326 11 216 226 8 825 Kontserdid mujal Eestis 445 53 981 536 62 606 Välismaal 124 46 434 133 41 405

Kokku 1 320 219 250 1 345 228 764

2016 2015 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid

Kontserdid Tallinnas 256 57 406 241 58 018 sh Avalikud kontserdid 176 46 432 172 47 971 Kontserdid koolides 80 10 974 69 10 047 Kontserdid Tartus 61 16 155 68 15 006 sh Avalikud kontserdid 42 14 021 54 13 606 Kontserdid koolides 19 2 134 14 1 400 Kontserdid Pärnus 58 15 410 49 15 479 sh Avalikud kontserdid 41 13 330 41 13 199 Kontserdid koolides 17 2 080 8 2 280 Kontserdid Jõhvis 50 18 648 92 27 425 sh Avalikud kontserdid 50 18 648 88 27 145 Kontserdid koolides - - 4 280 Kinoseansid 326 11 216 226 8 825 Mujal Eestis 445 53 981 536 62 606 sh Kontserdid maakondades 205 26 951 250 35 447 Koolikontserdid 240 27 030 286 27 159 Välismaal 124 46 434 133 41 405 sh Peterburi Jaani kirikus 73 9 812 85 10 531 Muudes välisriikides 51 36 522 48 30 874

Kokku 1 320 219 250 1 345 228 764

44 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Eesti Rahvusmeeskoori kontserttegevus 2016–2015 2016 2015 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Eestis 37 8 559 51 25 287 sh Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 16 3 911 Avalikud kontserdid mujal Eestis 10 2 358 Kontserdid Tallinna koolides 11 2 290 Kontserdid välismaal 16 24 094 22 14 603 sh Venemaa 2 1 871 Läti 2 1 000 Armeenia 4 6 898 Gruusia 1 325 Belgia 7 14 000 Kokku 53 32 653 73 39 890

Hortus Musicuse kontserttegevus 2016–2015 2016 2015 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Eestis 40 3 623 54 11 113 sh Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 31 2 927 Avalikud kontserdid mujal Eestis 9 696 Kontserdid välismaal 12 5 560 14 7 960 sh Venemaa 3 1 160 Ukraina 1 980 Iisrael 3 430 Türgi 2 1 170 Makedoonia 1 370 Armeenia 2 1 450 Kokku 52 9 183 68 19 073

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 45 Festivalid 2016–2015 2016 2015 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid MustonenFest 12 3 961 10 2 400 Jõhvi balletifestival 9 2 224 8 2 800 Saaremaa ooperipäevad 12 10 536 16 13 400 Pärnu ooperipäevad 3 1 332 - - “Seitsme linna muusika“ 12 1 815 14 2 100 Tallinna orelifestival 25 2 513 27 2 500 Festival Klaver 14 3 958 - - Suure-Jaani muusikafestival - - 17 2 700 Kokku 87 26 339 92 25 900

Kontserdid välismaal 2016–2015 2016 2015 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Euroopa 103 32 561 104 22 344 sh Belgia 7 14 000 - - Läti 10 3 078 7 1 491 Saksamaa 1 180 - - Soome 3 300 - - Makedoonia 1 370 - - Valgevene 2 810 - - Venemaa 78 12 843 91 15 281 Ukraina 1 980 - - Muu - - 6 5 572 Kagu-Euroopa, Aasia 21 13 773 9 5 950 sh Armeenias 6 8 348 - - Gruusia 1 325 - - Türgi 2 1 170 - - Iisrael 3 430 - - sh Hiina 9 3 450 9 9 843 Muu - - 11 3 268 Kokku 124 46 434 133 41 405

46 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Kontserttegevus Eestis, külastajad maakondade kaupa 2016 Avalikud kontserdid Kontserte Kuulajaid Keskm. kuulajaid kontserdil Harjumaa 197 4766 Tallinna linn 176 46432 264 mujal maakonnas 21 1234 59 Tartumaa 53 14492 Tartu linn 42 14021 334 mujal maakonnas 11 471 43 Pärnumaa 47 13649 Pärnu linn 41 13330 325 mujal maakonnas 6 319 53 Ida- Virumaa 66 18648 Jõhvis 50 17109 342 mujal maakonnas 16 1539 96 Hiiumaa 11 1012 92 Järvamaa 11 719 65 Jõgevamaa 13 1441 111 Läänemaa 19 2728 144 Lääne-Virumaa 7 332 47 Põlvamaa 13 1098 84 Raplamaa 6 674 112 Saaremaa 17 11039 649 Valgamaa 19 1370 72 Viljandimaa 18 1546 86 Võrumaa 17 1429 84

Kontserdid koolides Kontserte Kuulajaid Keskm. kuulajaid kontserdil Harjumaa 154 20714 Tallinna linn 80 10974 137 mujal maakonnas 74 9740 132 Tartumaa 45 4804 Tartu linn 19 2134 112 mujal maakonnas 26 2670 103 Pärnumaa 29 3530 Pärnu linn 17 2080 122 mujal maakonnas 12 1450 121 Ida-Virumaa 4 460 Jõhvis - - - mujal maakonnas 4 460 115 Hiiumaa 1 200 200 Järvamaa 7 740 106 Jõgevamaa 22 2230 101 Läänemaa 8 720 90 Lääne-Virumaa 36 3960 110 Põlvamaa 13 1290 99 Raplamaa 12 1280 107 Saaremaa 5 460 92 Valgamaa 1 90 90 Viljandimaa - - - Võrumaa 19 1740 92 356

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 47 EESTI MUUSIKA ETTEKANDED

MAI AGAN (*1988) GALINA GRIGORJEVA (*1962) ARTUR KAPP (1878–1952) „Lost in your stars“ 21., 22., 23., 24. „Диптих“ / “Diptych“ 4., 5. märts „Püha paik“ (1923) 19., 20., 21., 23. jaanuar „The Dark Night of the Soul“ (2016, veebruar esiettekanne) 2., 4. oktoober TAUNO AINTS (*1975) „Бог Господь“ (2014) „Молитва“ 29. VILLEM KAPP (1913–1964) „Miraakel“ 21., 22., 23., 24. jaanuar jaanuar „Eesti muld ja eesti süda“ (1943), 19., Psalm 104 „O Lord my God“ (2016) 30. 20., 21., 23. veebruar RENÉ EESPERE (*1953) oktoober, 2. november „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“ 1. „Tres sorores“ [esiettekanne] 22. märts august „Ante diem“ (2013) 11., 13. oktoober SVEN GRÜNBERG (*1956) „Põgenemine lapsepõlve“ „Teine vaatleja“ 21., 22., 23., 24. jaanuar ALFRED KARINDI (1901–1969) (esiettekanne) 12. november „Minek“ / „Going“ 24., 26., 27. „Hällilaul“ orelisonaadist nr 3 f-moll detsember 28. juuli OLAV EHALA (*1950) „Öö“ (2013) 24., 26., 27. detsember Lastemuusikal „Nukitsamees“ 20., 21., „Meeles“ (“In mind“) 24., 26., 27. TÕNIS KAUMANN (*1971) 22. veebruar; 31. juuli detsember „I Greet Thee“ (2013) 20., 26. jaanuar „Rännulaul“ muusikalist „Thijl „Vaatleja“ (2014) 24., 26., 27. detsember „Meditatsioon“ („Alleluia“) (2005) 30. Ulenspiegel“ 7. mai „Tiik“ (1975) 24., 26., 27. detsember jaanuar „Vokilaul“ mängufilmist „Karoliine Muusika teleseriaalist „Wikmani „Stabat mater“ (2011) 19. juuni hõbelõng“ 7. mai poisid“ (1995–96), filmidest „Hukkunud „Ave Maria“ 1. detsember „Mind ei huvita“ muusikalist „Johnny“ Alpinisti hotell“, „Hundiseaduse „Kelgulaul“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember 7. mai aegu“ ja „Milarepa laulud“ 24., 26., 27. „Vaikuse laul“ 7. mai detsember KUSTAS KIKERPUU (1937–2008) „Hõbeniit“ 7. mai „Peegeldused“ (1981–2016 „Mängutoosi laul“ 6., 7., 8., 9., 12. „Kõrge lend“ näidendist „Kaotajad“ 7. „Reflections“) 24., 26., 27. detsember detsember mai „Täht, pimedus ja valgus“ (2013–2016) „Ära karda mind“ näidendist „Kaotajad“ 24., 26., 27. detsember JAAN KOHA (1929–1993) 7. mai „Vabanenud meel“ (2013–2016) 24., 26., „Buratino laul“ 6., 7., 8., 9., 12. „Eine murul“ joonisfilmist „Eine murul“ 27. detsember detsember 7. mai „Seadmused“ (2016) [esiettekanne] 24., „Sea valss“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember „Ma olen“ näidendist „Kaotajad“ 7. mai 26., 27. detsember „Härra Q“ mängufilmist „Kallis Härra Q“ CYRILLUS KREEK (1889–1962) 7. mai HANS HINDPERE (1928–2012) „Õnnis on inimene“ (1923) kogumikust „Jahikoera armuulg“ joonisfilmist „Üks Võlusõna Öelge Vaid“, 6., 7., 8., 9., „Taaveti laulud“ 22. märts „Ramsese vembud“ 7. mai 12. detsember „Ma kõndisin vainul“ (1950) 13., 14., 16. „Põlev puu“ 1. oktoober „Vanaema laul“, 6., 7., 8., 9., 12. aprill „Sünnipäevalaul“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember „Nõmmelill“ (1912) 13., 14., 16. aprill detsember „Kuula: valgusest imelist juttu …“ „Kolm laulu“ 21., 22., 23., 24. jaanuar LAURI JÕELEHT (*1974) (1913) 13., 14., 16. aprill „Jõuluingel“ 27. november Sonaat akordionile (2016, esiettekanne) „Undsel ilmal lätsi ma“ (1958) 13., 14., 16. aprill GUSTAV ERNESAKS (1908–1993) ROBERT JÜRJENDAL (*1966) „Sirisege, sirbikesed“ (1919) 13., 14.,16. „Sireli, kas mul õnne“ (1933) 12., 13. Muusika sooloalbumitelt „Source aprill august Of Joy“ (2013), „Balm Of Light“( „Taaveti laul nr 137“ 1. detsember „Rabamaastik“ (1935) 12., 13. august 2015), muusika dokumentaalfilmidele „Sõduri lohutus“ (1935) 12., 13. august „Measure Of Man“, „Hoidmise vägi“ 16. ÜLO KRIGUL (*1978) „Õhtu rannas“ (1950) 12., 13. august jaanuar; 8., 18. aprill; 29. oktoober; 27., Ooper „Swan Bone City“ (2015) „Laine tõuseb“ süidist „ Kuidas 28., 29. detsember (esiettekanne / premiere) 21., 24., 25. kalamehed elavad“ (1953) 12., 13. juuli august RAIMO KANGRO (1949–2001) „Kutse“ 1. oktoober „Display XII: Balls“ op. 42 (2000), 20., GERT-OTT KULDPÄRG (*1991) 26. jaanuar „Sketches for Marimba“ (2015) 20., 26. GUNNAR GRAPS (1951–2004) „Miks?“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember jaanuar „Viirastuste rokk“ 6., 7., 8., 9., 12. „Tuhkatriinu lohutuslaul“ 6., 7., 8., 9., detsember 12. detsember „Röövli bluus“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember

48 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 MARGO KÕLAR (*1961) ARVO PÄRT (*1935) MART SAAR (1882–1963) „Kolm leidu“ 21., 22., 23., 24. jaanuar „Bogoroditse Djevo“ (1990) 17., 24. „Küll ma laulaks, leelotaksin“ (1933) märts 13.,14.,16., 23.,25. aprill MARIA KÕRVITS (*1987) „Alleluia-Tropus“ (2008) 17., 24. märts; „Lindude laul“ ja „Kasehaldjate laul“ „Polaaröö“ (2015) 25. september 30. juuli; 27. november lastemuusikast „Kadunud printsess“ „Zwei slawische Psalmen“ (1984/1997) (1924) 13., 14., 16. aprill; 1. oktoober TÕNU KÕRVITS (*1969) 17., 24. märts „Latsõ hällütamise laul“ (1933) 13., 14., „Puudutus“ (2012) 17., 24. märts Passio Domini nostri Jesu Christi 16. aprill „Õnnõ kotus“, 18., 19. detsember secundum Joannem (1982) 25., 26. „Miks sa nutad, tammekene?“ (1930) „Üts lats om sün’dnü Petlemin“ 18., 19. märts 13., 14., 16. aprill detsember „Swansong“ („Littlemore Tractus“) „Metsalaul“ (1934) 13., 14., 16. aprill „Illus naanõ“ 18., 19. detsember (2013) 18. aprill „Luule, see ei tule tuulest“ (1934) 13., „Laulud Dolorese lauluvihikust „Annum per annum“ (1980) 3., 4., 5., 7. 14., 16. aprill (2016, esiettekanne), 18., 19., 20., 22. mai „Kõver kuuseke“ (1931) 13., 14., 16. detsember „Pari intervallo“ (1976/1980) 3., 4., 5., aprill „Leaving Elba“ 21., 22., 23., 24. jaanuar 7. mai „Mis need ohjad meida hoidvad“ (1939) „An Tionnsgann“ (2010) 30. oktoober, 2. „Da pacem Domine“ (2004) 19. juuni; 6. 23., 25. aprill, 12., 13. august november november „Vaikus“ 1. august „Stabat Mater“ (2013) 30. oktoober, 2. „An den Wassern zu Babel“ (1984) 19. „Pilvele“ 12., 13. august november juuni „Vanapoiss kõndis metsa ääres“ (1959) „Linnuteelaev“ (2016) (esiettekanne) „Kindliche Ergebung“ (1984) 19. juuni 12., 13. august 30. oktoober, 2. november „Es sang vor langen Jahren“ (1987) 18., „Kanarbik“ (1960) 12., 13. august 19. november HUGO LEPNURM (1914–1999) „I Am the True Vine“ 1. detsember LAURI SAATPALU (*1965) „Avamäng“ 29. juuli „Swansong“ (2013) 4. detsember „Lindude laul“ 6., 7., 8., 9., 12. „Magnificat“ (1989) 22., 23. detsember detsember MARIANNA LIIK (*1992) „Nunc dimittis“ (2001) 22., 23. Muusika kontsertetendusele detsember ALEKSANDER SAEBELMANN- „Kommentaarium“ (2016, esiettekanne) „Eesti hällilaul“ (2002/2006) 22., 23. KUNILEID (1845–1875) 19. november detsember „Sind surmani“ (1869) 19., 20., 21., 23. „Trivium“ 30. juuli veebruar ALEKSANDER LÄTE (1860–1948) „Salve Regina“ (2001) 30. oktoober, „Mu isamaa on minu arm“ (1869) 19., „Kuldrannake“ (1888) 19., 20.,21., 23. 2. november 20., 21., 23. veebruar veebruar „7 Magnificat-Antiphonen“ (1988/1991) „Pilvedele“ 23., 25. aprill 27. november KULDAR SINK (1942–1995) „Meie Isa palve“ 1. august MIHKEL MATTISEN (*1976) TÕNU RAADIK (*1957) „Et uus saaks alguse“ 1. oktoober „Kes veel muinasjutte usub“ 6., 7., 8., URMAS SISASK (*1960) 9., 12. detsember 4. osa tsüklist „12 laulu püha neitsi ESTER MÄGI (*1922) „Unelaul“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember Maria auks“ (1992) 17., 24. märts; 27. „A tre“ (1991) 22. märts „Päkapikkude laul“ 6., 7., 8., 9., 12. november „Collocutio“ (1994) 25. september detsember „Lapilaul“ (1971) 12., 13. august LEPO SUMERA (1950–2000) „Hulkurpoiss“ (1980) 12., 13. august KRISTJAN RANDALU (*1978) „Musica profana“ keelpilliorkestrile „Isamaa“ (1996) 12., 13. august „Fell in“ 21., 22., 23., 24. jaanuar (1997) 3., 4. veebruar, 16., 17. november „Hiidlane“ (2000) 12., 13. august Missa nr 1 op. 23 (1990) 1., 2., 3. REIN RANNAP (*1953) november HARRI OTSA (1926–2001) „Urban Static“ (2012) 20., 26. jaanuar „Preludium“ 7. juuli „Duett“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember PEETER SÜDA (1883–1920) Prelüüd ja fuuga g-moll 28. juuli PRIIT PEDAJAS (*1954) JÜRI REINVERE (*1971) Basso ostinato 28. juuli „Karu tango“ 6., 7., 8., 9., 12. detsember „Causérie des confiseurs“ „Ave Maria“ 30. juuli „Hiirepoja rahulolev laul“ 6., 7., 8., 9., (esiettekanne) 12. november 12. detsember MIRJAM TALLY (*1976) PIRET RIPS-LAUL (*1965) „Unejõgi“, 15.,17.,18. jaanuar VALERI PETROV (*1960) „Agnus Dei“ 26. detsember „En strimma hav“ (2012) 17., 24. märts Süit “Ingel“ (esiettekanne) 29. juuli „Jõuluöine“ (2005) 27. november „Videvikumurdja“ (2015) [esiettekanne] 22. märts RASMUS PUUR (*1991) HEIGO ROSIN (*1989) „Winter island“ keelpillikvartetile (2009) „Talvekantaat“ (esiettekanne) 21. „Afterglow“ (2015) 20., 26. jaanuar 2., 12. aprill detsember

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 49 EINO TAMBERG (1930–2010) EDUARD TUBIN (1905–1982) ERKKI-SVEN TÜÜR (*1959) „Hundid läksid võõrusele“ 6., 7., 8., 9., „Reekviem langenud sõduritele“ ETW Gloria tsüklist „Missa brevis“ (2013) 17., 12. detsember 25 (1950/1979) 19. jaanuar 24. märts; 30. juuli „Karjase pühapäev“ ETW 102 (1957) 19. „Kui vaikivad päevased tuuled“ (2013) RUDOLF TOBIAS (1873–1918) jaanuar 17., 24. märts; 27. november „Ostermorgen“ op. 12/13 (1915) 13., 14., „Igatsus“ (1930/32) 19. jaanuar „Tormiloits“ (2014) [Eesti esiettekanne] 16. aprill „Karjase laul“ (1927/31) 19. jaanuar 20. aprill „Kephas“ (1915) 13., 14., 16. aprill „Kaks saarlast“ ETW 104 (1958) 19. Klaverisonaat 5., 7. november „Ascendit in coelum“ (1915) 13., 14., 16. jaanuar aprill „Õhtulaul“ ETW 100 (1955) 19. jaanuar ANDRES UIBO (*1956) „Vivit!“ (1915) 13., 14., 16. aprill „Taganejate sõdurite laul“ ETW 106 Antifoonid psalmidele 102 (103) ja 145 „Otsekui hirv“ (1904) 13., 14., 16. aprill (1967) 19. jaanuar (146) (2005) 29. jaanuar; 16.aprill „Eks teie tea“ (1900) 13., 14., 16. aprill Sonaat vioolale ja klaverile ETW 63 „Sinu kuningriigis“ (2007) 16. aprill „Loblied“ 30. juuli (1965) 16. märts „Meie Isa“ (2011) 16. aprill „Busslied“ 30. juuli Sonaat flöödile ja klaverile ETW 65 „Ave Maria“ solistile, segakoorile ja „Die Töchter von Jerusalem“ 30. juuli (1979) 12. juuni keelpilliorkestrile 16. aprill; 6. august „Variatsioonid eesti rahvaviisile“ Viiulikontsert (2013) 16. aprill VELJO TORMIS (1930–2017) (1945/1981) 25. august, 21. september „Отче наш“ 29. juuli “Piispa ja pakana“ 4., 5. märts „Õnne ootel“ (1943) 13. detsember „Dialektilisi aforisme“ (1979) 19., 20., „Sügise päikene“ (1928) 13. detsember PÄRT UUSBERG (*1986) 21., 23. veebruar „Tulease“ (1943) 13. detsember „Taaveti psalm nr 121“ I osa (2009) 17., „Maarjamaa ballaad“ (1969) 19., 20., 24. märts 21., 23. veebruar TOIVO TULEV (*1958) „Miserere“ (2008) 30. oktoober, 1. „Juhan Liivi sarkasmid“ (1979) 19., 20., „O Oriens“ 18., 19. detsember november 21., 23. veebruar „Ave Maria“ (2013) 27. november „Hamleti laulud“ (1964–1965) 19., 20., HELENA TULVE (*1972) 21., 23. veebruar „In Silence“ (esiettekanne) 1. detsember MARI VIHMAND (*1967) „Ühtehoidmiselaul“ (1964) 19., 20., 21., „Sula“ / „Thaw“ (1999) 18. märts Keelpillikvartett (1994) 6. veebruar 23. veebruar „Silences / larmes“ (2006) 19. oktoober Kooritsükkel „Unustatud rahvad“ LIIS VIIRA (*1983) (1970–1989) 17., 24. märts KONSTANTIN TÜRNPU (1865–1927) „Juurtest sild“ / „Root bridge“ 21., 22., „Meeste laul“, „Tõmbtuul“, „Vepsa laul“ „Mis oli see, mis juba lapsepõlves“ 23., 24. jaanuar 1. oktoober (1921) 19., 20.,21., 23. veebruar „Tasase maa laul“ (1964) 12., 13. august „Luiged“ 23., 25. aprill PEETER VÄHI (*1955) „Tõmbtuul“ (1993) 12., 13. august Viiulikontsert, 7. august „Incantatio maris aestuosi“ (1996) 12., 13. august „Meelespea“ (1993/96) 12., 13. august

50 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 KONTSERDID VÄLISMAAL JAANUAR L 5. märts Cēsis Vidzeme kontserdisaal Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja R 2. jaanuar Peterburi Jaani kirik Riia toomikiriku poistekoor, dirigent Martins Klisans Hortus Musicus Ratniece, Bonato, Grigorjeva, Tormis, Mendelssohn, Bruckner R 8. jaanuar Peterburi Jaani kirik Kontsertetendus „Diiva“ P 10. märts Peterburi Jaani kirik Annaliisa Pillak (metsosopran), Siim Selis (klaver) Kontserdisari „Romantiline klaver“ Sten Lassmann (klaver) P 17. jaanuar Aluksne kultuurikeskus (Läti) Schumann, Liszt, Medtner, Rahmaninov Johan Randvere (klaver) P 10. märts Piispanlähti kool (Soome) P 21. jaanuar Peterburi Jaani kirik P 10. märts Rungo kool (Soome) Kontserdisari „Romantiline klaver“ P 10. märts Valkeanvuori (Soome) Irina Zahharenkova (klaver) Ansambel Brassical C. P. E. Bach, Schumann, Brahms, Soler K 23. märts Peterburi Jaani kirik E 29. jaanuar Peterburi Kapella saal „Georg Otsa jälgedes“ Eesti Rahvusmeeskoor Maarja Aarma (laul) Aare Tammesalu (tšello) Kaspar Uljas (akordion, bandoneon) Dirigent Mikk Üleoja Mihkel Mälgand (kontrabass) MacMillan, Uibo, Grigorjeva, Bonato Paul Daniel (kitarr)

VEEBRUAR APRILL

E 1. veebruar Peterburi Jaani kirik R 15. aprill Ape kultuurikeskus (Läti) Mustonenfest Kontserdisari „Naabrid“ Giora Feidman Trio (Iisrael) Henn Rebane (akordion)

N 11. veebruar Peterburi Jaani kirik N 21. aprill Peterburi Jaani kirik Kontserdisari „Romantiline klaver“ Kontserdisari „Romantiline klaver“ Marko Martin (klaver) Peeter Laul (klaver, Peterburi) Schubert, Liszt Beethoven, Brahms, Berg, Skrjabin, Rein Laul

P 14. veebruar Istanbuli Denis Müzesi muuseum L 23. aprill Vanadzor, Edward Kzartmyani nim (Türgi) muusikakool E 15. veebruar Ankara Akün Sahnesi teatrisaal (Türgi) P 24. aprill Jerevan, genotsiidiohvrite memoriaal Hortus Musicus Tsitsernakaberd Lully, Pärt jt E 25. aprill Jerevan, Hatšaturjani nim suur saal T 26. aprill Bjurakani Püha Johannese katedraal P 21. veebruar Peterburi Jaani kirik XVI rahvusvaheline festival Yerevan Perspectives Kädy Plaas (sopran), Kristo Käo (kitarr) (ainult Armeenias) Tõnu Jõesaar (viola da gamba) K 27. aprill Tbilisi konservatoorium Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja MÄRTS MAI R 4. märts Aluksne kultuurimaja (Läti) Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja P 15. mai Berliini kontserdimaja (Konzerthaus) Ratniece, Bonato, Grigorjeva, Tormis „Eesti heliloojad Berliinis – Tobias, Pärt, Reinvere“ Tobiase Keelpillikvartett Vahetekstid Harry Liivrand

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 51 R 20. mai Peterburi Jaani kirik K 14. september Jerevabi Hatšaturjani nim VIVO PIANO TRIO kontserdisaal (Armeenia) Michael Foyle (viiul, UK), Raphael Lang (tšello, N 15. september Byurakani Kunstide Akadeemia Prantsusmaa/USA), Maksim Štšura (klaver) (Armeenia) Beethoven, Šostakovitš, Tšaikovski Yerevan Perspectives Music Festival Hortus Musicus JUUNI N 15. september Peterburi Jaani kirik 12. juuni Odessa Filharmoonia saal (Ukraina) Kontserdisari „Romantiline klaver“ Hortus Musicus Mihkel Poll (klaver) Kõrvits, Tubin, Chopin JUULI L 17. september Cesise lossi salongisaal (Läti) L 23. juuli Rezekne GORS kontserdisaal (Läti) Ksenia Kuchukova (sopran), Silvia Ilves (tšello) Kontserdisari „Naabrid“ Mara Botmane (tšello, Läti) Kitarriduo Andre Maaker (Eesti) – Marcis Auzinś (Läti) R 23. september Alūksne kultuurikeskus (Läti) AUGUST „Black Cello Sabbath“ Tšellotrio MELO-M (Läti) T 2. august Ohridi Sofia kirik (Makedoonia) Tšellokvartett C-JAM Ohrid Summer Festivali Hortus Musicus P 25. september Moskva konservatooriumi väike saal Festival „Zerkalo v zerkale“ N 4. august Aluksne kirik (Läti) Hortus Musicus Kontserdisari „Naabrid“ Vähi, Pärt, Kaumann, Knaifel, Grigorjeva Ka Bo Chan (kontratenor), Ott Indermitte (bariton) Aare-Paul Lattik (orel) OKTOOBER

N 18. august Liepaja kontserdisaal „Lielais Dzinars“ N 6. oktoober Peterburi Jaani kirik (Läti) Vox Clamantis Estonian Voices Kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve

R 19. august Tianjini Suur teater – kontserdisaal 12. oktoober Inter Continental Puxi, Shanghai (Hiina) (Hiina) Hiina Shanghai rahvusvaheline kunstide festival L 21. august Xi´an kontserdisaal (Hiina) Tiit Kikas (elektriviiul, laserharf) T 24. august Ha´erbin Suur teater (Hiina) N 26. august Chongqing Guotai kunstide keskus P 18. oktoober Jeruusalemma Itaalia Juudi Muuseum (Hiina) E 19. oktoober Jeruusalemma Itaalia Juudi Muuseum L 28. august Guangzhou ooperimaja (Hiina) T 20. oktoober Jeruusalemma Itaalia Juudi Muuseumi E 30. august The Castle Hotel, Dalian (Hiina) sünagoog Rein Rannap (klaver) Hortus Musicus

R 26. august Abbey of Villers-la-Ville, Belgia (3 R 28. oktoober Peterburi Jaani kirik kontserti) Ivo Sillamaa (klavessiin), Peterburi vanamuusika- L 27. august Abbey of Villers-la-Ville, Belgia (3 ansambel kontserti + gala) Kunstiline juht V. Suljakovski Festivalil Kooride Öö (Nuit des Choeurs) Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja NOVEMBER Tormis N 3. november Valgevene Riiklik Ooperi- ja SEPTEMBER Balletiteater Eesti kultuuripäevad Valgevenes avakontsert L 3. september Peace Hotel Shanghai, Cin Cin Valgevene Raadio Sümfooniaorkester, Mihkel Poll jazziklubi (Hiina) (klaver) T 5. september Peace Hotel Shanghai (Hiina) Dirigent Erki Pehk Rein Rannap (klaver) Rahmaninov, Tubin. Sümfoonia nr 5

52 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 R 4. november Valgevene Riiklik Ooperi- ja P 20. november Valka kultuurikeskus (Läti) Balletiteater „Black Cello Sabbath“ Eesti kultuuripäevad Valgevenes Tšelloansamblid Melo-M (Läti) ja C-Jam (Eesti) „Georg Otsa laulud“ Janne Ševtšenko (sopran), René Soom (bariton), DETSEMBER Tarmo Eespere (klaver) N 1. detsember Peterburi Jaani kirik P 6. november Moskva Tšaikovski nim kontserdisaal Marko Martin (klaver) V rahvusvaheline nüüdismuusika festival Beethoven, Liszt, Brahms «Другое пространство» John Adams ooper-oratoorium „El Niño“ K 21. detsember Peterburi Jaani kirik Rosemary Joshua (sopran, Suurbritannia) R 23. detsember Moskva roomakatoliku kirik Michelle de Young (metsosopran, USA) „Euroopa jõulud“ Maksim Mihhailov (bass, Venemaa) Kädy Plaas (sopran), Riivo Kallasmaa (oboe), Daniel Bubeck (kontratenor, USA) Ulla Krigul (orel) Brian Cummings (kontratenor, USA) Bach Steven Rickards (kontratenor, USA) Svetlanovi nim Venemaa Riiklik Sümfooniaorkester P 25. detsember Peterburi Jaani kirik Jurlovi nim Venemaa Riikliku Koorikapelli naisrühm Jaani kiriku koguduse jõulupidu Popovi nim lastekoor Reet Linna (vokaal), Henn Rebane (akordion) Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Vladimir Jurowski

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 53 Eesti professionaalsed interpreetid ja kollektiivid avalikel kontsertidel Eestis (ei sisalda koolides toimuvate loeng-kontsertide statistikat) Muusikakollektiiv/interpreet (kontsertide arv)

ORKESTRID Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (2), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (22), Estonian Dream Big Bänd (12), Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli keelpilliorkester (2), Klaaspärlimäng Sinfonietta (8), Narva džässbänd (1), Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester (1), Saku Mandoliiniorkester (2), Tallinna Kammerorkester (12), Vanemuise sümfooniaorkester (4)

KOORID, PÜSIKOOSSEISUGA VOKAALANSAMBLID Kammerkoor Collegium Musicale (9), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (12), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor (2), Eesti Rahvusmeeskoor (24), Tütarlastekoor Ellerhein (7), NUKU koor (5), Rahvusooper Estonia poistekoor (1), Rahvusooper Estonia segakoor (1), Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor (5), Tallinna Poistekoor (1), Orthodox Singers (1), Kammerkoor Voces Musicales (1), Vokaalansambel Palette (1), Vanemuise ooperikoor (4), Vox Clamantis (4)

DIRIGENDID Olari Elts (6), Rasmus Erismaa (9), Risto Joost (8), Kristjan Järvi (2), Neeme Järvi (2), Paavo Järvi (1), Tõnu Kaljuste (4), Ingrid Kõrvits (4), Mikk Murdvee (2), Andres Mustonen (12), Paul Mägi (7), Igor Nikiforov (9), Lydia Rahula (1), Peeter Perens (3), Tomi Rahula (1), Martin Sildos (3), Hirvo Surva (1), Vello Pähn (1), Kuldar Schüts (2), Valter Soosalu (9), Endrik Üksvärav (4), Mikk Üleoja (19)

PÜSIKOOSSEISUGA KAMMERKOOSLUSED Art Jazz Kvartett (1), keelpillikvartett ARDOR (3), BRAVO keelpillikvartett (2), C-JAM (4), Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett (1), Eesti Klaveriorkester (3), Hortus Musicus (39), ansambel INTONACIO (1), klaverikvintett KODUMAINE VIISIK (2), Kuninglik Kvintett (5), NEW THEATRE ENSEMBLE (2), Prezioso keelpillikvartett (9), Raivo Tafenau bänd (2), ansambel RONDELLUS (7), ansambel RÜÜT (4), saksofonikvartett Quattro Quarti (1), ansambel SAXEST (1), Tallinna keelpillikvartett (1), Tanel Padar & The Sun (5), Tobiase keelpillikvartett (1), Trio UNA CORDA (1), ansambli YXUS keelpillikvartett (2), YXUS ensemble (1)

AJUTISED JA MUUTUVAD PROJEKTIKOOSLUSED DUO Hanna-Liina Võsa (vokaal), Olav Ehala (klaver)

TRIO Andres Mustonen, viiul – Ivo Sillamaa, haamerklaver – Taavo Remmel, kontrabass (2); Mari-Liis Uibo, viiul – Aare Tammesalu, tšello – Andres Uibo, orel

ANSAMBLID Priit Aimla – Taavi Kuntu – Margus Toompere – Priit Paabo, trompetid (1); Olav Ehala, klaver – Ain Varts, kitarr – Toivo Unt, kontrabass – Toomas Rull, löökpillid (4); Robert Traksmann, viiul – Riivo Kallasmaa, oboe – Peeter Sarapuu, fagott – Johannes Sarapuu, tšello – Piret Aidulo, orel (2);

Beati Mandolini: Anto Õnnis, laul, löökpillid, mandoliinid, suupill – Joosep Sang, mandoliin, ukulele – Tõnu Raadik, mandoliin, viiul – Are Jaama, kitarr, mandoliin – Teet Veskus, kitarr, suupill – Endel Valkenklau, kontrabassmandoliin (2)

Siim Aimla ansambel 1: Martti Laas, basskitarr – Anna Regina Kalk, kitarr – Juhan Kristjan Laanesaar, trummid – Siim Aimla, puhkpillid, klaver – Aino Rahel Aimla, tšello – Paula Rits, flööt (5)

54 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Siim Aimla ansambel 2: Siim Aimla, Raivo Tafenau, saksofonid – Joel Remmel, klahvpillid – Mihkel Mälgand, basskitarr ja kontrabass – Petteri Hasa, trummid – Ricardo Padilla, löökpillid (1)

Puhkpilliansambel: Kristi Volmer, inglissarv – Reet Käärik, Nils Rõõmussaar, oboed – Kadri-Ann Nuut, fagott – Kristjan Kungla, kontrafagott – Chris, Sommer, Samuel Jalakas, trompetid – Johannes Kiik, Ivar Kiiv, Guido Kongas, tromboonid (1)

Puhkpilliansambel: Kristi Volmer, Reet Käärik, Aleksander Hännikäinen, oboed – Kristjan Kungla, Kadri-Ann Nuut, fagotid – Chris Sommer, Samuel Jalakas , trompetid – Johannes Kiik, Ivar Kiiv, Guido Kongas, tromboonid (1)

VOKAALSOLISTID Maarja Aarma (4), Ain Anger, bass (1), Aleksander Arder, tenor (1), Andrei Bogatš, tenor (1), Ka Bo Chan, kontratenor (3), Tuuri Dede, metsosopran (7), Meelika Hainsoo , hääl (3), Hedvig Hanson (4), Märt Jakobson, bass (1), Uku Joller, bass (5), Pirjo Jonas, sopran (1), Risto Joost, kontratenor (2), Taniel Kirikal, kontratenor (2), Liisi Koikson (5), Rasmus Kull, tenor (3), Valentina Kremen, metsosopran (1), Ksenia Kutšukova, sopran (2), Mati Kõrts, tenor (3), Maian Kärmas (3), Helen Lepalaan, metsosopran (3), Maris Liloson, sopran (6), Helen Lokuta, metsosopran (5), Marko Matvere, bariton (3), Raul Mikson, tenor (1), Elina Netšajeva, sopran (4), Tamar Nugis, bass (2), Iris Oja, metsosopran (4), Taavi Peterson (1), Maria Petrov, sopran (1), Annaliisa Pillak, metsosopran (9), Kädy Plaas, sopran (3), Karmen Puis, sopran (2), Urmas Põldma, tenor (1), Lauri Saatpalu (2), Hendrik Sal-Saller (1), Rene Soom, bariton (5), Valter Soosalu, tenor (4), Uku Suviste (4), Taavi Tampuu, bass (2), Katrin Targo, sopran (4), Arete Teemets, metsosopran (5), Mati Turi, tenor (7), Eda Zahharova, metsosopran (1), Olga Zaitseva, sopran (2), Marie Vaigla (2), Nele- Liis Vaiksoo (2), Maria Valdmaa, sopran (2), Iiris Vesik, sopran (3), Olari Viikholm, bass (2), Rainer Vilu, bass (2), Priit Volmer, bass (2), Hanna-Liina Võsa, sopran (2), Anto Õnnis, tenor (2)

KLAHVPILLID Pianistid Julia Agejeva Hess (1), Sten Heinoja (6), Liidia Ilves, klaver (1), Tanel Joamets (2), Age Juurikas (4), Kristi Kapten (2), Peep Lassmann (2), Sten Lassmann (3), Lea Leiten, klaver (1), Marje Lohuaru (3), Auli Lonks (2), Holger Marjamaa (2), Marko Martin (6), Mati Mikalai (2), Hando Nahkur (2), Lembit Orgse (7), Jana Peäske (2), Mihkel Poll (9), Rasmus Andreas Raide (1), Kalle Randalu (2), Kristjan Randalu (2), Johan Randvere (4), Joel Rasmus Remmel (1), Kristiina Rokashevich (3), Kärt Ruubel (2), Siim Selis (24), Ivo Sillamaa (4), Kadri-Ann Sumera (1), Maksim Štšura (1), Ralf Taal (3), Imbi Tarum (1), Reinut Tepp (2), Jakob Teppo (1), Irina Zahharenkova (3)

ORGANISTID Piret Aidulo (2), Anna Humal (1), Deniss Kasparovitš (1), Ulla Krigul (7), Aare-Paul Lattik (1), Ines Maidre (1), Maris Oidekivi-Kaufmann (1), Kadri Ploompuu (1), Ene Salumäe (1), Toomas Trass (3), Andres Uibo (5), Kristina Vilotševa (1)

KLAHVPILLID, MUU Külli Kudu, akordion (2), Mikk Langeproon, akordion (9),Tiit Kalluste, akordion, (1), Henn Rebane, akordion (2), Henri Zibo, akordion (10), Kaspar Uljas, akordion, bandoneon (4)

KEEL- ja NÄPPEPILLID Hans Christian Aavik, viiul (1), Ain Agan, kitarr (7), Mai Agan (2), Greta Ernesaks, tšello (1), Merike Heidelberg, vioola (4), Silvia Ilves, tšello (8), Lasse Joamets, viiul (1), Robert Jürjendal, puutekitarr, kitarr-orel, live- elektroonika (11), Leho Karin, tšello (2), Katariina Maria Kits, viiul (1), Marcel Johannes Kits, tšello (2), Sigrid Kuulmann, viiul (4) , Kristin Kuldkepp, kontrabass (1), Arvo Leibur, viiul (1), Andreas Lend, tšello (2), Andre Maaker, kitarr (13), Andres Mustonen, viiul (3), Mihkel Mälgand, kontrabass (9), Jaanus Nõgisto, mandoliin, kitarr (1), Meelis Orgse, barokkviiul (1), Maarja Helen Oserov, viiul (2), Tiit Peterson, kitarr (2), Mari Poll, viiul (2), Peeter Rebane (kitarr (2), Heiko Remmel, kontrabass (1), Taavo Remmel, kontrabass (2), Triin Ruubel, viiul (2), Johannes Sarapuu, barokktšello (1), Riho Sibul, kitarr (8), Jaak Sooäär, kitarr (4), Linda-Anette Suss, viiul (1), Aare Tammesalu , tšello (2), Tõnu Timm, havai kitarr (1), Regina Udod, kontrabass (1), Mari-Liis Uibo, viiul (5), Henry-David Varema, tšello (2), Raul Vaigla, basskitarr (2), Robert Vaigla, kitarr (2)

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 55 PUHKPILLID Olev Ainomäe, oboe (3), Mairo Marjamaa (saksofon (1), Monika Mattiesen, flööt (1), Jaan Mesi, trompet (3), Jakob Peäske, fagott (3), Neeme Punder, flööt (2), Raul Sööt, saksofon (3), Raivo Tafenau, saksofon (2), Indrek Vau, trompet (3), Virgo Veldi, saksofon (1), Villu Veski, saksofonid (2)

LÖÖKPILLID Vambola Krigul (2), Tiit Joamets, vibrafon (1), Karl-Johan Kullerkupp, löökpillid (3), Madis Metsamart (13), Heigo Rosin (2), Tanel Ruben (2), Kristian Velner, Anto Õnnis (1)

RAHVAPILLID Jaak Johanson, tanpura (4), Krista Citra Joonas, bansuri (4), Mari Kalkun, kannel (1), Tuule Kann, kannel (3), Celia Roose, torupill (1), Eeva Talsi, viiul (1), Villu Talsi, viiul (1), Juhan Uppin, eesti lõõts, kannel (2),

MUU Sven Grünberg, elektroonika (3), Doris Hallmägi, elektroonika, (1), Mirjam Tally, elektroonika (3)

56 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Kontserdikalender 2016

JAANUAR

R 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal T 19. jaanuar kell 15 L 23. jaanuar kell 16 Väravatorn Eesti Kontserdi ja Hennessy Estonia kontserdisaal „Musica virtuosistica“ uusaastakontsert Kontserdisari „Lõunamuusika“ Hortus Musicus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Tubin. „Reekviem langenud sõduritele“ Kunstiline juht Andres Mustonen Peter Brathwaite (bariton, Suurbritannia) Eesti Rahvusmeeskoor P 24. jaanuar kell 17 Kukruse mõis Kuang Junhong (kitarr, Hiina) Iris Oja (metsosopran), Ralf Taal (klaver), E 25. jaanuar kell 18 Kärdla muusikakool Dirigent ja õhtujuht Tõnu Kaljuste Indrek Vau (trompet) T 26. jaanuar kell 18 Söderman, Rodrigo, Mozart, Kern, Weill Madis Metsamart, Anto Õnnis (löökpillid), Paldiski muusikakool Piret Aidulo (orel) K 27. jaanuar kell 18 Põlva muusikakool E 4. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Dirigent Mikk Üleoja N 28. jaanuar kell 18 Valga muusikakool Bachi gala Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Klaaspärlimäng Sinfonietta T 19. jaanuar kell 18 Latvian Sound Quartet (Läti) Andres Uibo (orel), Deniss Kasparovitš Karksi valla kultuurikeskus (orel), Toomas Trass (positiivorel), R 22. jaanuar kell 19 Märjamaa R 29. jaanuar kell 19 Lembit Orgse (klavessiin), Ivo Sillamaa rahvamaja Narva kultuurikeskus Geneva (klavessiin), Irina Zahharenkova (klaver), Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Mari-Liis Uibo (viiul), Arvo Leibur (viiul), Henri Zibo (akordion) Kadriorus“ Olev Ainomäe (oboe), Olga Zaitseva (sopran) Aare Tammesalu (tšello) K 20. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja Siim Selis (klaver) Dirigent Endrik Üksvärav kammersaal Aljabjev, Glinka T 26. jaanuar kl 19 Estonia kontserdisaal L 9. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Eliitkontserdid“ L 30. jaanuar kell 18 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Dream Big Jazz“ Indrek Vau (trompet), P 31. jaanuar kell 17 Vanemuise „You’re The Voice“ Heigo Rosin (marimba), kontserdimaja Vokaalgrupp CLUB FOR FIVE (Soome) Johan Randvere (klaver) „Pruut laenuks“ («Невеста напрокат») Nyman, Fenton, Rannap Sõnateatri etendus (Moskva) R 15. jaanuar kell 19 Kloostri Ait P 17. jaanuar kell 16 Viljandi K 20. jaanuar kell 18 Räpina muusikakool XXX Pärimusmuusika Ait R 29. jaanuar kell 19 Eesti sõjamuuseum, 29. jaanuar – 6. veebruar E 18. jaanuar kell 18 Türi kultuurikeskus Viimsi Mustonenfest Mirjam Tally (elektroonika) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Festivali kunstiline juht Andres Mustonen Meelika Hainsoo (hääl) Olev Ainomäe (oboe), Lembit Orgse (klavessiin) R 29. jaanuar kell 19 Estonia R 15. jaanuar kell 19 kontserdisaal Pärnu kontserdimaja N 21. jaanuar kell 19 MustonenFest L 16. jaanuar kell 19 Saka mõis Vanemuise kontserdimaja „Bütsantsi missa“ P 17. jaanuar kell 17 Kadrioru loss R 22. jaanuar kell 19 Boriss Berezovski (klaver), Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Pärnu kontserdimaja segakoor Latvija Kadriorus“ L 23. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Krista Citra Joonas (bansuri) P 24. jaanuar kell 17 Dirigent Andres Mustonen Jaak Johanson (kitarr, tanpura) Estonia kontserdisaal Rahmaninov, Raskatov. „Bütsantsi missa“ India klassikaline muusika, omalooming „Kaheksa“ Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Sooäär, L 30. jaanuar kell 16 Jaani kirik L 16. jaanuar kell 16 Väravatorn Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul MustonenFest “Kuldne keskaeg“ Daniel, Mai Agan, Ain Varts (kitarrid), Segakoor Latvija (Läti), Hortus Musicus Hortus Musicus keelpillikvartett Prezioso, Dirigent Andres Mustonen Madis Metsamart (löökpillid) Nystedt, Tavener, Kaumann, Ešenvalds, L 16. jaanuar kell 16 Ehala, T. Kõrvits, Aints, Viira, Grünberg, Monteverdi Riisipere kultuurimaja Kõlar, M. Agan, K. Randalu Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ L 30. jaanuar kell 19 Robert Jürjendal (kitarrid, kitarrorel, R 22. jaanuar kell 18 Kõrgessaare Vaba Estonia kontserdisaal live-elektroonika) Aja Keskus MustonenFest Madis Metsamart (löökpillid) Krista Citra Joonas (bansuri) Boriss Berezovski (klaver, Venemaa) Jaak Johanson (kitarr, tanpura) Beethoven, Bartók, Ligeti, Stravinski P 17. jaanuar kell 17 India muusika ja improvisatsioonid Lüllemäe kultuurimaja R 29. jaanuar kell 19 Pärnu Eliisabeti kirik Ansambel RÜÜT R 22. jaanuar kell 19 Juuru rahvamaja L 30. jaanuar kell 19 Tartu Jaani kirik L 30. jaanuar kell 16 Iisaku rahvamaja P 31. jaanuar kell 19 Niguliste T 19. jaanuar kell 18 Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ MustonenFest Vastseliina muusikakool Mati Kõrts (tenor), Bütsantsi vaimuliku muusika koor N 21. jaanuar kell 19 Elva raekoda Henn Rebane (akordion) (Serbia) Klaverikvintett Kodumaine Viisik Reger, de Falla, Ponce, Respighi

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 57 VEEBRUAR R 5. veebruar kell 19 R 12. veebruar kell 19 Abja kultuurimaja Vanemuise kontserdimaja P 14. veebruar kell 13 Karula Maarja kirik K 3. veebruar kell 19 „Viva l’Italia“ T 16. veebruar kell 18 Estonia kontserdisaal Henriette Bonde-Hansen (sopran, Taani), Räpina muusikakool Mustonenfest Pirjo Jonas (sopran), K 17. veebruar kell 18 Põlva muusikakool Giora Feidman Trio (Iisrael) Karmen Puis (sopran), N 18. veebruar kell 19 Klezmermuusika Valentina Kremen (metsosopran), Eesti sõjamuuseum, Viimsi Federico Lepre (tenor, Itaalia), „Minu laulu pidu“ K 3. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja Jānis Apeinis (bariton, Läti RO), Andre Maaker (kitarr) N 4. veebruar kell 19 Märt Jakobson (bass) Estonia kontserdisaal Vanemuise sümfooniaorkester ja L 13. veebruar kell 18 MustonenFest ooperikoor Vanemuise kontserdimaja Kammerorkester Moskva Virtuoosid Dirigent Paul Mägi P 14. veebruar kell 17 Dirigent Andres Mustonen Verdi, Donizetti, Puccini, Rossini Jõhvi kontserdimaja Telemann, Tšaikovski, Sumera, Kantšeli, Komöödiatrupp Kõverpeegel Boccherini K 3. veebruar kell 18 Narva („Кривое зеркало“) kultuurikeskus Geneva Huumorikava „Sulame naerdes“ N 4. veebruar kell 15 R 5. veebruar kell 19 Nordea Estonia kontserdisaal kontserdimaja P 14. veebruar kell 19 MustonenFest „Planeedid“ Põltsamaa kultuurikeskus Kontserdisari „Lõunamuusika“ Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Elina Netšajeva (sopran) Hortus Musicus Dirigent Nikolai Aleksejev Ksenia Kutšukova (klaver, sopran) Keren Hadar (sopran, Iisrael) Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor Pärt, Britten, Holst. „Planeedid“ P 14. veebruar kell 17 Kadrioru loss R 5. veebruar kell 19 KUMU auditoorium Duncan Coppi film „Planeedid – HD Kontserdisari „Helisevad šedöövrid MustonenFest Odüsseia“ (2010) Kadriorus“ Art Jazz Kvartett Olga Zaitseva (sopran), Andres Mustonen (viiul), Jaak Sooäär R 5. veebruar kell 18 Käina huvi- ja Siim Selis (klaver) (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass), kultuurikeskus Aljabjev, Glinka Tanel Ruben (löökpillid) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kaastegevad: Ivo Sillamaa (klaver), Sten Heinoja (klaver) N 18. veebruar kell 19 Paul Daniel (kitarr), Meelis Vind (klarnet), Kuressaare kultuurikeskus Raivo Tafenau (saksofon), Liudas T 9. veebruar kell 19 Mihkel Poll (klaver) Mockūnas (saksofon) Estonia kontserdisaal Bach Kontserdisari „Romantiline klaver“ R 19. veebruar kell 19 Kumu auditoorium Marko Martin (klaver) L 20. veebruar kell 19 L 6. veebruar kell 19 Schubert, Liszt Vanemuise kontserdimaja Estonia kontserdisaal P 21. veebruar kell 16 Narva MustonenFesti gala N 11. veebruar kell 19 kultuurikeskus Geneva Giora Feidman (klarnet, Iisrael), Vanemuise kontserdimaja T 23. veebruar kell 18 Keren Hadar (sopran, Iisrael) T 16. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja Klavessinistid Ivo Sillamaa, Reinut Tepp, Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Dream Big Jazz“ Lembit Orgse Kontserdisari „Eliitkontserdid“ Estonian Dream Big Band Eesti Rahvusmeeskoor Mari-Liis Uibo (viiul), Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, Klaaspärlimäng Sinfonietta Andreas Lend (tšello) flööt) Dirigent Andres Mustonen Irina Zahharenkova (klaver) Vokaalsolistid: Hedvig Hanson ja Beethoven, Rahmaninov, Mendelssohn Uku Suviste XXX N 11. veebruar kell 19 R 19. veebruar kell 19 N 4. veebruar kell 19 Mõniste rahvamaja Pärnu kontserdimaja Põltsamaa kultuurikeskus R 5. veebruar kell 19 Kontserdisari “Romantiline klaver“ L 20. veebruar kell 16 Paide kultuurikeskus Ralf Taal (klaver) Jõgeva kultuurikeskus T 16. veebruar kell 19 Elva huviala- ja Chopin, Brahms, Ravel P 21. veebruar kell 13.30 kultuurikeskus Sinilind Kihnu rahvamaja R 26. veebruar kell 19 Okupatsioonide N 11. veebruar kell 19 T 23. veebruar kell 19 muuseum Tõrva kirik-kammersaal Haapsalu kultuurikeskus Kontserdisari „Muusika ja aja lood“ R 12. veebruar kell 19 Suure-Jaani „Dialektilisi vaatlusi vabariigi asjus“ Riho Sibul (laul), Ulla Krigul Kondase maja Eesti Rahvusmeeskoor (harmoonium) R 19. veebruar kell 19 Tapa Kultuurikoda Dirigent Mikk Üleoja Kontsertetendus „Diiva“ Tormis, V. ja A. Kapp, Läte, Türnpu, R 5. veebruar kell 19 Kilingi-Nõmme klubi Annaliisa Pillak (metsosopran) Saebelmann-Kunileid Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Siim Selis (klaver) Mati Kõrts (tenor), Henn Rebane L 20. veebruar kell 16 Väravatorn (akordion) N 11. veebruar kell 19 „Time stands still“ / „Aeg seisma on Vastseliina rahvamaja jäänud“ R 12. veebruar kell 19 Antsla kultuuri-ja Hortus Musicus spordikeskus P 21. veebruar kell 16 Iisaku rahvamaja Ansambel RÜÜT

58 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 L 20. veebruar kell 19 L 27. veebruar kell 18 Jõhvi N 10. märts kell 19 Estonia kontserdisaal kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „Kuldne klassika: Dima Bilan (vokaal, Venemaa) „Praha“ Tšaikovski“ Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester MÄRTS Dirigent Paavo Järvi Emmanuel Tjeknavorian (viiul, Austria) Smetana. „Minu kodumaa“ (Má vlast) Dirigent Vello Pähn T 1. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Tšaikovski. Viiulikontsert D-duur Kontserdisari „Romantiline klaver“ N 10. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Prokofjev. Sümfoonia nr 3 Ralf Taal (klaver) L 12. märts kell 19 Chopin, Brahms, Ravel Vanemuise kontserdimaja L 20. veebruar kell 19 Kontserdisari „Oratorio“ Jõgeva kultuurikeskus R 4. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja Bach. „Matteuse passioon“ T 23. veebruar kell 19 Ansambel Новые Русские Бабки Eesti Filharmoonia Kammerkoor Haapsalu kultuurikeskus Tallinna Kammerorkester Eesti Rahvusmeeskoor L 5. märts kell 16 Väravatorn Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum) Dirigent Mikk Üleoja „Amour, amour“ Dirigent Risto Joost Hortus Musicus L 20. veebruar kell 19 N 10. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja Pärnu kontserdimaja L 5. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal P 21. veebruar kell 14 “Oled olemas“ T 15. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Estonia kontserdisaal Marie Vaigla (vokaal), Kontserdisari „Eliitkontserdid“ E 22. veebruar kell 12 Raul Vaigla (basskitarr) Mati Mikalai (klaver) Jõhvi kontserdimaja Robert Vaigla (kitarr) Couperin, Ravel, Liszt Kontserdisari „Aladini imelamp“ Ehala “Nukitsamees“ L 5. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja L 12. märts kell 18 Jõhvi kontserdimaja Tiit Sukk (muinasjutuvestja) E 28. märts kell 19 Estonia kontserdisaal P 13. märts kell 17 Tütarlastekoor Ellerhein Tehnikaülikooli Akadeemiline Vanemuise kontserdimaja Olav Ehala (klaver), Ain Varts (kitarr), Meeskoor 70 Ansambel Samotsvetõ (Venemaa) Toivo Unt (kontrabass), „Ballaadid“ Toomas Rull (löökpillid) Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor P 13. märts kell 17 Kadrioru loss Dirigent Ingrid Kõrvits Ain Anger (bass), R 18. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja René Soom (bariton, RO Estonia) Kontserdisari „Helisevad šedöövrid P 21. veebruar kell 15 Pärnu Kunstide Maja poistekoor, Kadriorus“ Jõgeva kultuurikeskus Tartu Poistekoor Meesansambel Credo E 22. veebruar kell 18 Valga kultuuri- ja Siim Selis (klaver) huvialakeskus Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis E 14. märts kl 17 Karksi valla K 24. veebruar kell 16 kultuurikeskus Kärdla kultuurikeskus E 7. märts kell 18 Valga muusikakool R 18. märts kell 19 Märjamaa rahvamaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Maian Kärmas (vokaal, tekstid) „Särav renessanss, briljantne barokk“ „Pilli ja pillimehe hing“ Ain Agan (kitarr), Mihkel Mälgand (kitarr), Hortus Musicus Tuule Kann (kandled, laul), Andre Maaker (kitarr), Juhan Uppin (eesti lõõts, kannel), Raul Sööt (saksofon) E 7. märts kell 19 Suure-Jaani Jaak Sooäär (elektrikitarr), Kondase maja Piret Päär (rahvajutud) P 21. veebruar kell 13.30 Elina Netšajeva (sopran), Kihnu rahvamaja Ksenia Kutšukova (sopran) K 16. märts kell 18 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Johan Randvere (klaver) Telekonkursi „Klassikatähed“ „Dialektilisi vaatlusi vabariigi asjus“ kontserdivoor Eesti Rahvusmeeskoor T 8. märts kell 19 Paide kultuurikeskus Dirigent Mikk Üleoja “Eesti mehe lood ja laulud“ N 17. märts kell 19 Türi kultuurikeskus Rene Soom (bariton, rahvusooper N 24. märts kell 19 K 24. veebruar kell 12 Estonia) Kuressaare kultuurikeskus Karksi kultuurikeskus Siim Selis (klaver) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kuninglik kvintett Oit, Naissoo, Raudmäe, Podelski, Vain, „Kui vaikivad päevased tuuled“ Veevo jt Kammerkoor Collegium Musicale K 24. veebruar kell 12 Lasva rahvamaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ T 8. märts kell 19 Abja kultuurikeskus R 18. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Karmen Puis (sopran) Kuninglik Kvintett „Sula“ Külli Kudu (akordion), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Lande Lampe-Kits (flööt) K 9. märts kell 19 Paldiski muusikakool Eesti Rahvusmeeskoor E 28. märts kell 17 Solist Mihkel Poll (klaver) K 24. veebruar kell 14 Pala kultuurimaja Põltsamaa muusikakool Dirigent Mikk Üleoja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Bryars, Bonato, Tulve Saku Mandoliinid Mihkel Poll (klaver) Juhendaja: Joosep Sang Schumann, Chopin

L 27. veebruar kell 14 ja 19 N 10. märts kell 18 Kärdla muusikakool Pärnu kontserdimaja P 20. märts kell 14 Riisipere kultuurimaja „Bajadeer“ Kontserdisari “Muusika Eestimaale“ Rahvusooper Estonia etendus Henri Zibo (akordion)

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 59 R 18. märts kell 12 P 27. märts kell 14 Jõhvi kontserdimaja K 6. aprill kell 15 Estonia kontserdisaal Vanemuise kontserdimaja Juri Kuklatšovi kassiteater (Moskva) Kontserdisari „Lõunamuusika“ P 20. märts kell 14 Vabariikliku keelpillikonkursi võitjate Estonia kontserdisaal T 29. märts kell 19 Tartu ülikooli aula galakontsert Kontserdisari „Aladini imelamp“ Kontserdisari “Romantiline klaver“ Guido Kangur (muinasjutuvestja) Mihkel Poll (klaver) N 7. aprill kell 19 Paide kultuurikeskus Hortus Musicus Schumann, Chopin „Elu ilma Grammyta“ Villu Veski (saksofonid), L 19. märts kell 16 Eesti sõjamuuseum, K 30. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tiit Kalluste (akordion) Viimsi Taavi Peterson (vokaal, kitarr) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ R 8. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal „Õukonnamuusikat läbi sajandite“ N 31. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja „Eesti heliloojad Berliinis – Tobias, Pärt, Hortus Musicus “Ai Heit Mjuuzik!“ Reinvere“ Maris Liloson (sopran), Siim Selis Tobiase Keelpillikvartett L 19. märts kell 19 Estonia kontserdisaal (klaver), Haide Männamäe, Vahetekstid Harry Liivrand P 20. märts kell 17 Jõhvi kontserdimaja Toomas Tross Tobias, Pärt, Reinvere kammersaal Kontserdisari „Dream Big Jazz“ APRILL R 8. aprill kell 19 Jõelähtme rahvamaja Beardless Quintet (Peterburi) N 14. aprill kell 19 Kõue mõis R 1. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ E 21. märts kell 15 Estonia kontserdisaal kammersaal Robert Jürjendal (kitarrid, kitarrorel, Kontserdisari „Lõunamuusika“ L 2. aprill kell 19 Viljandi Pärimusmuusika live-elektroonika), T 22. märts kell 19 Narva Ait Madis Metsamart (löökpillid) kultuurikeskus Geneva P 3. aprill kell 19 Vaba Lava saal K 23. märts kell 19 Peterburi Jaani kirik „Ai Heit Mjuuzik!“ L 9. aprill kell 16 Väravatorn N 24. märts kell 19 Kilingi-Nõmme klubi Maris Liloson (sopran), Siim Selis Suur Muusikaakadeemia „Georg Otsa jälgedes“ (klaver), Haide Männamäe, Andres Mustonen (viiul), Maarja Aarma (laul), Toomas Tross Ivo Sillamaa (klavessiin), Kaspar Uljas (akordion, bandoneon,) Bernstein, Chopin, Weill, Sumera, Taavo Remmel (kontrabass) Mihkel Mälgand (kontrabass), Aboulker, Pärt Paul Daniel (kitarr) P 10. aprill kell 17 Kadrioru loss L 2. aprill kell 19 Kontserdisari „Helisevad šedöövrid T 22. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kadriorus“ Okupatsioonide muuseum T 12. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Reinut Tepp (haamerklaver), Kontserdisari „Muusika ja aja lood“ Kontserdisari „Eliitkontserdid“ Meelis Orgse (barokkviiul), Una Corda Age Juurikas (klaver) Johannes Sarapuu (barokktšello) Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ansambli YXUS keelpillikvartett Haydn, Abel, J. Chr. Bach Ene Nael (klavessiin) Tulev, Šostakovitš, Tally Kreek, Eller, Mägi, improvisatsioonid T 12. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja T 5. aprill kell 19 Vanemuise T 26. aprill kell 19 K 23. märts kell 19 Jõgeva kultuurikeskus kontserdimaja Okupatsioonide muuseum N 24. märts kell 18 Käina huvi- ja K 6. aprill kell 19 Mustpeade maja Kontserdisari „Muusika ja aja lood“ kultuurikeskus valge saal Lauri Saatpalu (laul), Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ N 7. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja Raivo Tafenau (saksofonid, akordion), Tallinna Kammerorkester kammersaal Peeter Rebane (kitarr) Dirigent Risto Joost R 8. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal K 13. aprill kell 19 Vanemuise R 25. märts kell 17 Niguliste „Armastus ja surm“ kontserdimaja L 26. märts kell 19 Tartu Pauluse kirik Hortus Musicus, Helen Lokuta N 14. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Arvo Pärt. “Passio“ (metsosopran, RO Estonia) L 16. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kunstiline juht ja dirigent „Kuula: valgusest imelist juttu...“ Robert Traksmann (viiul), Andres Mustonen Tütarlastekoor Ellerhein, Tallinna Riivo Kallasmaa (oboe), Muusikakeskkooli noortekoor Peeter Sarapuu (fagott), T 5. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Rahvusmeeskoor Johannes Sarapuu (tšello), Kontserdisari „Romantiline klaver“ Dirigent Mikk Üleoja Piret Aidulo (orel) Mihkel Poll (klaver) Tobias, Kreek, Saar Dirigent Tõnu Kaljuste Schumann, Chopin N 14. aprill kell 18 Räpina muusikakool L 26. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja T 5. aprill kell 18 Kärdla muusikakool Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ P 27. märts kell 18 Tallinna Jaani kirik Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Henn Rebane (akordion) Kontserdisari „Oratorio“ Tanel Joamets (klaver) Händel. „Ülestõusmine “ N 14. aprill kell 19 Eesti sõjamuuseum, („La resurrezione“ HWV 47) T 5. aprill kell 19 Mõniste rahvamaja Viimsi Corelli Barokkorkester, Tallinna N 7. aprill kell 18 Paldiski muusikakool Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Poistekoor T 26. aprill kell 18 Käina huvi- ja „Tulevikupärimused“ Katrin Targo (sopran), Arete Teemets kultuurikeskus Tõnu Timm (havai kitarr, laul), (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), „Minu laulu pidu“ Jaanus Nõgisto (mandoliin, kitarr, laul) Valter Soosalu (tenor), Uku Joller (bass) Andre Maaker (kitarr) Dirigent Martin Sildos

60 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 R 15. aprill kell 19 Kostivere kultuurimõis R 22. aprill kell 19 Võru kultuurikeskus L 7. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kannel “Aastaajad“ „Oled olemas“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Hans Davidsson (orel, Rootsi) Marie Vaigla (vokaal), “Bach läheb Iraani“ (“Bach goes to Iran“) Tantsuartistid: Jonatan Davidsson (Eesti Raul Vaigla (basskitarr) Ansambel DAGAMBA (Läti) Rahvusballett), Gabriel Davidsson Robert Vaigla (kitarr) (Soome Rahvusballett), Stayce Camparo, L 23. aprill kell 19 Narva kultuurikeskus Eesti Rahvusballeti tantsijad L 16. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Geneva Luule: Katariina Unt (VAT Theatre) / Andres Uibo 60 Hortus Musicus Kärt Tammjärv (Vanemuise teater) Klaaspärlimäng Sinfonietta Böhm, Pärt Orthodox Singers, Collegium Musicale, L 23. aprill kell 19 Vanemuise Mari-Liis Uibo (viiul), Andres Uibo (orel) kontserdimaja L 7. mai kell 19 Viimsi Keskkool Bach, Uibo „Ballaadid“ Festival Viimsi Jazz-Pop Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoor 70 “Vaikuse laul“ N 14. aprill kell 12 Jõgeva kultuurikeskus René Soom (bariton, RO Estonia), Kadri Voorand (vokaal) P 17. aprill kell 14 Estonia kontserdisaal Siim Selis (klaver) Marek Talts (kitarr), Mihkel Mälgand Kontserdisari „Aladini imelamp“ Tartu Poistekoor (bass), Aleksandra Kremenetski „Peeter Paan“ Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis (löökpillid) Andrus Vaarik (muinasjutuvestja) Eesti Rahvusmeeskoor, Georg Otsa nim muusikakooli orkester P 24. aprill kell 18 Kadrioru loss dirigent Mikk Üleoja Neeme Punder (muusikajuht, flöödid) „Fiori musicali“ Kadri Voorandi seaded Olav Ehala Purcell. „Haldjakuninganna“ Hortus Musicus loomingust

P 17. aprill kell 18 Tallinna raekoda T 26. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja XXX Patrick Ayrton (klavessiin, Suurbritannia) K 27. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja 4.–8. mai E 18. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal „Tere, olen teie ämm!“ („Здавствуйте, я Jõhvi balletifestival 2016 „Balti mere maastikud“ ваша тёща!“) Baltic Sea Philharmonic N 5. mai kell 12 Jõhvi kontserdimaja Dirigent Kristjan Järvi N 28. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Jõhvi balletifestival Sibelius, Prokofjev, Pärt, Stravinski R 29. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal „Aastaajad“ L 30. aprill kell 17 Jõhvi kontserdimaja Hans Davidsson (orel, Rootsi) K 20. aprill kell 12 Vanemuise Kontserdisari „Kuldne klassika: Tantsuartistid: Jonatan Davidsson (Eesti kontserdimaja Tšaikovski“ Rahvusballett), Gabriel Davidsson N 21. aprill kell 13 Estonia kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (Soome Rahvusballett), Stayce Camparo, R 22. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja Solist Sten Heinoja (klaver) Eesti Rahvusballeti tantsijad „Komodo Awards“ Dirigent James Feddeck (USA) Luule: Katariina Unt (VAT Teater) Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi) Ravel, Prokofjev. Klaverikontsert nr 3, Böhm, Pärt Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 T 19. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal R 6. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja Mahan Esfahani (klavessiin, Iraan/USA) R 29. aprill kell 19 Riisipere kultuurimaja Jõhvi balletifestival Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Ludwig Minkus.„Don Quijote“ K 20. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal „Eesti mehe lood ja laulud“ Valgevene Rahvuslik Ooperi- ja Konkursi „Klassikatähed 2016“ Rene Soom (bariton, rahvusooper Balletiteater galakontsert Estonia) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Siim Selis (klaver) L 7. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja Dirigent Olari Elts Jõhvi balletifestival MAI Balletiõhtu K 20. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja Valgevene Rahvusliku Ooperi- ja kammersaal P 1. mai kell 17 Lasva rahvamaja Balletiteatri, Eesti Rahvusballeti ning Kontserdisari „Eliitkontserdid“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Vanemuise teatri balletisolistid Sigrid Kuulmann (viiul), “Eesti mehe lood ja laulud“ Aare Tammesalu (tšello) Rene Soom (bariton, rahvusooper P 8. mai kell 17 Jõhvi kontserdimaja Marko Martin (klaver) Estonia) Jõhvi balletifestival Beethoven, Rahmaninov Siim Selis (klaver) Laste balletigala

N 21. aprill kell 19 Elva raekoda T 3. mai kell 19 Estonia kontserdisaal XXX Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Romantiline klaver“ Henri Zibo (akordion) Sten Lassmann (klaver) N 5. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Liszt, Medtner, Rahmaninov R 6. mai kell 19 Viljandi Pauluse kirik K 20. aprill kell 19 Kuressaare Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkester kultuurikeskus T 3. mai kell 19 Võru kultuurimaja Kannel Kirill Kozlovski (klaver, Valgevene) N 21. aprill kell 19 Karksi valla K 25. mai kell 17.30 Jõgeva Dirigent Mikk Murdvee kultuurikeskus kultuurikeskus Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3, MaiGroup Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Sibelius. Sümfoonia nr 3 Henri Zibo (akordion) R 6. mai kell 19 Õisu mõis T 3. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ K 4. mai kell 15 Estonia kontserdisaal „Armastus käib kõhu kaudu“ Kontserdisari „Lõunamuusika“ Hortus Musicus

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 61 L 7. mai kell 16 Väravatorn L 21. mai kell 16 Väravatorn L 18. juuni kell 16 Väravatorn „Tule, mu armsam“ „Carmina burana“ „Hullud päevad“ Hortus Musicus Hortus Musicus Hortus Musicus

L 7. mai kell 19 Manija saarekeskus P 22. mai kell 17 Kadrioru loss P 19. juuni kell 18 Niguliste Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Helisevad šedöövrid „Fratres“ „Minu laulu pidu“ Kadriorus“ Hortus Musicus Andre Maaker (kitarr) Hortus Musicus L 18. juuni kell 20 Haapsalu P 8. mai kell 15 Kärdla kultuurikeskus L 28. mai kell 20 Haapsalu kuursaal linnusemuuseum Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ Kuninglik Kvintett „Imeline Itaalia“ „Shakespeare ja muusika“ Tenorid: Urmas Põldma, Maria Staak (vokaal, rataslüüra), P 8. mai kell 18 Estonia kontserdisaal Aleksander Arder, Raul Mikson Johannes Christopher Staak (vokaal, Lea Leiten (klaver) Orkester Saku Mandoliinid rataslüüra), Keelpillikvartett ARDOR Kristian Velner (löökpillid) Robert Staak (lauto, löökpillid) Granados, Dohnányi, Bruch Konferansjee Peeter Hillep L 25. juuni kell 20 Haapsalu kuursaal T 10. mai kell 19 Estonia kontserdisaal JUUNI Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ Kontserdisari „Eliitkontserdid“ „Diiva“ Sigrid Kuulmann (viiul), K 1. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Annaliisa Pillak (metsosopran) Aare Tammesalu (tšello), N 2. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Siim Selis (klaver) Marko Martin (klaver) R 3. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Beethoven, Rahmaninov P 5. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal JUULI E 6. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal K 11. mai kell 19 Vanemuise „Pööriöö uni“ R 1. juuli kell 20 Haapsalu kuursaal kontserdimaja Shakespeare/Mendelssohn/Semper/ Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ N 12. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Ojasoo/Elts „Eesti mehe lood ja laulud“ Moskva Novaja Opera sümfooniaorkester Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rene Soom (bariton, RO Estonia), Dirigent Tütarlastekoor Ellerhein Siim Selis (klaver) Jan Latham-Koenig (Suurbritannia) Dirigent Olari Elts Nathalie Gaudefroy (sopran, Korraldajad Teater NO99, ERSO, L 2. juuli kell 20 Haapsalu Prantsusmaa), Eesti Kontsert linnusemuuseum Aleksei Tihhomirov (bass, Venemaa) Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ Prokofjev, Šostakovitš, N 9. juuni kell 19 Kõue mõis Hortus Musicus Poulenc „La Voix Humaine“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ „Minu laulu pidu“ XXX R 13. mai kell 16 Narva Geneva Andre Maaker (kitarr) kultuurikeskus 5.–10. juuli festival „Seitsme linna Moskva Novaja Opera sümfooniaorkester L 11. juuni kell 17 Haapsalu toomkirik muusika“ Dirigent Jan Latham-Koenig „Kreek meeskoorile“ „Merest ja mereäärsest maast“ (Suurbritannia) Eesti Rahvusmeeskoor Aleksei Tihhomirov (bass, Venemaa) Dirigent Mai Simson T 5. juuli kell 19 Jõhvi kontserdimaja Prokofjev, Šostakovitš, Tšaikovski Kadri Toomoja (orel) Festival „Seitsme linna muusika“ Festivali avakontsert „Mere džäss“ K 18. mai kell 19 Estonia kontserdisaal P 12. juuni kell 18 Kadrioru loss Holger Marjamaa (klahvpillid), Uno Järvela mälestuskontsert Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Mairo Marjamaa (saksofon), Eesti Rahvusmeeskoor Kadriorus“ Tanel Ruben (löökpillid), Dirigent Mikk Üleoja Lasse Joamets (viiul), Heiko Remmel (kontrabass) Emma Tessier-Joamets (flööt) N 19. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Tiit Joamets (vibrafon), K 6. juuli kell 19 Jõhvi Mihkli kirik Vivo Piano Trio Tanel Joamets (klaver) Festival „Seitsme linna muusika“ Michael Foyle (viiul, UK) Grieg, Tubin, Piazzolla Saara Kadak ja Rolf Roosalu Raphael Lang (tšello, Prantsusmaa/USA) Maksim Štšura (klaver) XXX N 7. juuli kell 17 Tartu Ülikooli Narva Beethoven, Šostakovitš, Tšaikovski kolledž 16.–19. juuni „IN HORTO REGIS“ Festival „Seitsme linna muusika“ R 20. mai kell 19 Vanemuise VI Hortus Musicuse suvefestival „Veemuusika“ kontserdimaja Kunstiline juht Andres Mustonen Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett L 21. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Händel, Otsa, Holborne, Ewald, Short, Kontserdisari „Kuldne klassika: N 16. juuni kell 17.30 Väravatorn Jobim Tšaikovski“ „Oriendi lummuses“ Vanemuise sümfooniaorkester Hortus Musicus N 7. juuli kell 19 Kohtla- Järve Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, kultuurikeskus Helikon Opera, Moskva) R 17. juuni kell 17.30 Väravatorn Festival „Seitsme linna muusika“ Dirigent Paul Mägi „Oo, kaunis daam“ “Armastuse helid“ Elgar, Martucci, Hortus Musicus Aleksandr Ivaškevitš ja Aristah Livanov Tšaikovski. Sümfoonia nr 5 Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia) (Moskva) Kaastegev ansambel

62 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 N 7. juuli kell 20 Kukruse mõis R 8. juuli kell 20 Alatskivi loss L 30. juuli kell 18 Kuressaare Festival “Seitsme linna muusika“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Laurentiuse kirik “Meri kohiseb so sihes“ P 10. juuli kell 18 Kadrioru loss Saaremaa ooperipäevad Mari Kalkun (vokaal, kannel, klaver) Kontserdisari “Helisevad šedöövrid „Armastusega Poolast“ Kadriorus“ Ewa Tracz (sopran, Poola) R 8. juuli kell 18 Purtse kindluselamu Moskva Barokksolistid, Johan Randvere (klaver) Festival “Seitsme linna muusika“ Lembit Orgse (klavessiin) Chopin, Szymanowski, Lutosławski “Üle maade ja merede“ Sarti, Paisiello, Palshau, Hässler, Saksofonikvartett Quattro Quarti: Bortnjanski, Berezovski L 30. juuli kell 20 Kuressaare lossi Singeleè, Bernstein, Piazzolla, Iturralde, ooperimaja Karkoff N 14. juuli kell 19 Abja kultuurimaja Saaremaa ooperipäevad Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Alexela ooperigala R 8. juuli kell 20 Illuka kirik Mikk Langeproon (akordion), Wrocławi ooperiteatri solistid, ooperikoor, Festival “Seitsme linna muusika“ Henri Zibo (akordion) sümfooniaorkester Eeva ja Villu Talsi Dirigendid Ewa Michnik, Jüri Alperten P 17. juuli kell 18 Kadrioru L 9. juuli kell 17 Mäetaguse mõis kunstimuuseum P 31. juuli kell 14 Kuressaare lossi Festival “Seitsme linna muusika“ Kontserdisari “Helisevad šedöövrid ooperimaja “Diiva“ Kadriorus“ Saaremaa ooperipäevad Annaliisa Pillak (metsosopran) Ansambel Rondellus Lastegala Siim Selis (klaver) Tromboncino, Cara, lautolaulud Olav Ehala “Nukitsamees“ Tiit Sukk (Eesti Draamateater) L 9. juuli kell 18 Sillamäe kultuurikeskus R 22. juuli kell 18 Kadrioru Tütarlastekoor „Ellerhein“, Festival “Seitsme linna muusika“ Kunstimuuseum ansambel Olav Ehala juhatusel Moskva Barokksolistid, Lembit Orgse Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Dirigent Ingrid Kõrvits (klavessiin) Kadriorus“ Sarti, Paisiello, Palshau, Hässler, Vokaalansambel INTONACIO XXX Bortnjanski, Berezovski Ka Bo Chan (kontratenor, kunstiline juht) Casali, Brahms, Pilkington, Bennet, L 30. juuli kell 20 Haapsalu kuursaal L 9. juuli kell 19 Narva Jõesuu Noorus Morley, Monteverdi Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ SPA Katariina Maria Kits (viiul), Sten Heinoja Festival “Seitsme linna muusika“ P 31. juuli kell 20 Alatskivi loss (klaver) Tanja ja Timo Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kitarriduo Andre Maaker (Eesti) – Marcis XXX P 10. juuli kell 11 Toila Oru pargi kohviku Auzinś (Läti) piknikuala Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Festival “Seitsme linna muusika“ XXX 28.07.–7.08.2016 Perepäev ja piknikukontserdid Festivali kunstiline juht prof Andres Uibo Hanna-Liina Võsa (sopran), IX Saaremaa ooperipäevad Liisi Koikson (vokaal), 25.–31. juuli 2016 N 28. juuli kell 21.59 – 29. juuli 04.35 Raivo Tafenau bänd Kunstiline juht Arne Mikk Niguliste Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival P 10. juuli kell 17 Saka mõis E 25. juuli kell 20 Kuressaare lossi Suur oreliöö Nigulistes Festival “Seitsme linna muusika“ ooperimaja Seitse orelikontserti koos kunstiteadlase “Bachist bluesini“ Saaremaa ooperipäevad Tarmo Saaretiga Elmira Darvarova (viiul, USA) Ülo Krigul. “Luigeluulinn“ Organistid: Andres Uibo, Aare-Paul Lattik, Bach, Albeniz, Piazzolla, Stravinski, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Ulla Krigul, Deniss Kasparovitš, Bodorova, Zocher jt Tallinna Kammerorkester Tiia Tenno, Maris Oidekivi Kaufmann, Koostöös festivaliga Klaaspärlimäng Muusikajuht Risto Joost Anna Humal

XXX K 27. juuli kell 20 Kuressaare lossi R 29. juuli kell 17 Tallinna toomkirik ooperimaja Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival 7.– 9. juuli Pärnu ooperipäevad Saaremaa ooperipäevad Avatseremoonia Bizet. “Pärlipüüdjad“ Kadri Ploompuu, Andres Uibo, N 7. juuli kell 19 Pärnu kontserdimaja Wrocławi ooperiteatri etendus (Poola) Peter van Dijk (orel) Pärnu ooperipäevad Lepnurm, Reger, improvisatsioonid Donizetti. “Peeter I ehk Vene tsaari N 28. juuli kell 20 Kuressaare lossi uskumatud seiklused“ ooperimaja R 29. juuli kell 19.30 Niguliste kiriku torn Peterburi Ooperiteatri etendus Saaremaa ooperipäevad Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Verdi. “Othello“ Avafanfaarid R 8. juuli kell 19 Pärnu kontserdimaja Wrocławi ooperiteatri etendus (Poola) Priit Aimla trompetiansambel Pärnu ooperipäevad Štšedrin. “Mitte ainult armastus“ R 29. juuli kell 20 Kuressaare lossi R 29. juuli kell 20 Niguliste Peterburi Ooperiteatri etendus ooperimaja Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Saaremaa ooperipäevad Orthodox Singers, dirigent Valeri Petrov L 9. juuli kell 19 Pärnu kontserdimaja Szymanowski. “Kuningas Roger“ Hans Gebhard (orel, Saksamaa), Pärnu ooperipäevad Wrocławi ooperiteatri etendus (Poola) Ene Salumäe, Toomas Trass (orel) Galakontsert Petrov, Gebhard, Reger, Vierne, Uibo Peterburi Ooperiteatri solistid ja orkester

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 63 L 30. juuli kell 16 Niguliste K 3. august kell 20 Niguliste P 7. august kell 20 Estonia kontserdisaal Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Ines Maidre (Norra/Eesti) Bachi gala Mari-Liis Uibo (viiul), Piret Aidulo (orel) Mozart, Reger, Süda, Peeters Organistid: Holger Gehring (Saksamaa), Klaaspärlimäng Sinfonietta Hans Gebhard (Saksamaa), James David Eesti Rahvusmeeskoor L 30. juuli kell 19 Taagepera kirik Christie (USA), Andres Uibo (Eesti), Dirigendid Andres Mustonen, Mikk Üleoja Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Edouard Oganessian (Prantsusmaa), Vähi, Leguay Holger Gehring (orel, Saksamaa) Peter van Dijk (Holland) Mozart, Rinck, Haydn, Mendelssohn, XXX Schumann N 4. august kell 19 Tartu Pauluse kirik Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival R 5. august kell 18 Stenbocki maja õu L 30. juuli kell 20 Mustvee kirik James David Christie (orel, USA) Stenbocki maja õuemuusika Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Reger, Langlais, Ethel Smith Saara Kadak ja Rolf Roosalu Hans Gebhard (orel, Saksamaa) Jaakko Maltis (klaver), Bach, Gebhard, Muffat R 5. august kell 19 Kullamaa kirik Kaido Kodumäe (kitarr) Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Kontserdi korraldajad Eesti Riigikantselei L 30. juuli kell 20 Tallinna Jaani kirik Hans Gebhard (orel, Saksamaa) ja Eesti Kontsert Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Bach, Muffat, Böhm, Mozart, Kammerkoor Collegium Musicale Mendelssohn L 6. august kell 18 Kõrgessaare mõisa Dirigent Endrik Üksvärav park James David Christie (orel, USA) R 5. august kell 20 Tallinna toomkirik Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Tobias, Reger, Praetorius, Sweelinck Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Akordioniduo Mikk Langeproon – Henri James David Christie (orel, USA) Zibo P 31. juuli kell 10 Tallinna Jaani kirik Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival R 5. august kell 20 Pärnu Eliisabeti kirik R 12. august kell 20 Tõrva kirik- Orelifestivali missa Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival kammersaal Jean Pierre Leguay (orel, Prantsusmaa) L 13. august kell 18 Kõrgessaare mõisa P 31. juuli kell 16 Niguliste Bach, Brahms, Frank, Correa de Arauxo park Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Toomas Trass (orel, Eesti) L 6. august kell 16 Niguliste „Rännak“ Bach, Reger Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Eesti Rahvusmeeskoor Baptiste-Florian Marle-Ouvrard (orel, Dirigendid Kuldar Schüts, Rihards Zariṇš P 31. juuli kell 20 Kodavere kirik Prantsusmaa) Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Tariverdiev, improvisatsioonid R 19. august kell 20 Haapsalu kuursaal Peter van Dijk (orel, Holland) Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ Rinck, Mendelssohn, Wagner, Gade L 6. august kell 20 Jaani kirik „Eesti laulud“ Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Hanna-Liina Võsa (vokaal), P 31. juuli kell 20 Niguliste kirik „Ave Maria“ Olav Ehala (klaver) Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Vladimir Miller (basso profundo, Holger Gehring (orel, Saksamaa) Venemaa) L 20. august 2016 kell 23.30 Haapsalu Hesse, Mendelssohn, Landmann, Reger Ka Bo Chan (kontratenor, Eesti) toomkirik Trio Mari-Liis Uibo (viiul), Kontserdisari „Haapsalu suvemuusika“ AUGUST Aare Tammesalu (tšello), Öökontsert „Ta lendab mesipuu poole“ Andres Uibo (orel) Kammerkoor Collegium Musicale E 1. august kell 20 Tallinna toomkirik Schubert, Franck, Bach-Gounod, Mozart, Dirigent ja solist Endrik Üksvärav Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Uibo Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa) N 25. august kell 19 Tallinna Priit Volmer (bariton) L 6. august kell 20 Kodavere kirik Filharmoonia valge saal Mendelssohn, Brahms, Reger Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Vardo Rumesseni mälestuskontsert Peter van Dijk (orel, Holland) Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), E 1. august kell 20 Pärnu Eliisabeti kirik Rinck, Mendelssohn, Wagner, Gade, Marko Martin (klaver), Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Brahms, Rheinberger, Reger Age Juurikas (klaver) Peter van de Velde (orel, Belgia) Tubin, Rahmaninov, Brahms Bach-A. Landmann, Franck, Jongen, L 6. august kell 20 Nissi kirik Kontserdi korraldajad Eesti Kontsert ja Peeters P 7. august kell 17 Lohusuu kirik Tallinna Filharmoonia Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival T 2. august kell 19 Käsmu kirik Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa) K 24. august kell 19 Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Mendelssohn, Bach, Franck, Brahms, N 25. august kell 19 Peter van Dijk (orel, Holland) Reger R 26. august kell 19 Bach, Johann Ludwig Krebs L 27. august kell 19 P 7. august kell 16 Niguliste kirik Estonia kontserdisaal T 2. august kell 20 Niguliste Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival „Pööriöö uni“ Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival Hortus Musicus Shakespeare/Mendelssohn/Semper/ Peter van de Velde (orel, Belgia) Uibo, Monteverdi, juudi muusika Ojasoo/Elts Bach-Reger, Reger, Jongen, Tinel Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tütarlastekoor Ellerhein Dirigent Olari Elts Korraldajad Teater NO99, ERSO, Eesti Kontsert

64 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 E 29. august kell 19 Estonia K 21. september kell 19 Estonia N 29. september kell 19 Mooste kontserdisaal kontserdisaal viinavabrik Orquesta Típica Fernandez Fierro N 22. september kell 19 Jõhvi Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ (Argentina) kontserdimaja Kitarriduo Andre Maaker ja Marcis Auzinś L 24. september kell 19 Vanemuise SEPTEMBER kontserdimaja R 30. september kell 18 Paide Püha Risti P 25. september kell 17 Pärnu kirik L 10. september kell 18 Kadrioru loss kontserdimaja Hortus Musicus „Vaga ja vallatu“ „Black Cello Sabbath“ Hortus Musicus Tšellotrio MELO-M (Läti) OKTOOBER Kiili vanamuusikaansambel Tšellokvartett C-JAM Popi- ja rokiklassika L 1. oktoober kell 12 Lindakivi T 13. september kell 19 Estonia kultuurikeskus kontserdisaal N 22. september kell 19 Vanemuise Eesti Rahvusmeeskoor Peeter Laul (klaver) kontserdimaja Dirigendid Rasmus Erismaa, Marc Coppey (tšello, Prantsusmaa) R 23. september kell 19 Jõhvi Igor Nikiforov, Valter Soosalu Beethoven kontserdimaja Tormis, Ehala, Saar, Vettik jt Etendus “Kirg, Eva ja tema mehed“ N 15. september kell 18 Paldiski L 1. oktoober kell 18 Pärnu kontserdimaja muusikakool P 25. september kell 17 Kadrioru loss Rahvusvaheline muusikapäev T 20. september kell 19 Estonia Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Narva džässbänd, vokaalansambel kontserdisaal Kadriorus“ Palette Kontserdisari „Eliitkontserdid. Mozart“ Ansambel SaxEst Kristi Kapten (klaver) Pascal, Debussy, Jeanjean, Dubois L 1. oktoober kell 17 Jõhvi kontserdimaja Mozart, Prokofjev, Schönberg, Rahvusvaheline muusikapäev Rahmaninov E 26. september kell 8.30 Rocca al Mare Merike Heidelberg (vioola), Mikk kool Langeproon (akordion), Jakob Peäske R 16. september kell 19 Pärnu T 27. september kell 12 Kalamaja (fagott), Jakob Teppo (klaver) kontserdimaja põhikool Bach, Monti, Londonov, Tiensuu L 17. september kell 19 Jõhvi T 27. september kell 15 Tallinna kontserdimaja Merekalda kool L 1. oktoober kell 16 Vanemuise Valgevene Riiklik Akadeemiline K 28. september kell 11.20 Keila kontserdimaja Sümfooniaorkester ühisgümnaasium Rahvusvaheline muusikapäev Peep Lassmann (klaver) K 28. september kell 13 Tabasalu Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp Dirigent Aleksandr Anissimov ühisgümnaasium (löökpillid), Jaan Mesi (trompet), Oginski, Grieg, Šostakovitš N 29. september kell 10 Lilleküla Kristiina Rokashevich (klaver) gümnaasium R 16. september kell 19 Vanemuise N 29. september kell 13 P 2. oktoober kell 14 Tallinna toomkirik kontserdimaja Kunstigümnaasium In memoriam Helle Mustonen L 17. september kell 16 Estonia R 30. september kell 10 Arte Hortus Musicus kontserdisaal gümnaasium Rossini. “Väike pidulik missa“ R 30. september kell 13 Westholmi P 2. oktoober kell 16 Vanemuise Vanemuise sümfooniaorkester ja gümnaasium kontserdimaja ooperikoor Eesti Rahvusmeeskoor T 4. oktoober kell 19 Estonia Henriette Bonde-Hansen (sopran, Taani), Dirigendid Rasmus Erismaa, kontserdisaal Jovita Vaškevičiūtė (metsosopran, Leedu Igor Nikiforov, Valter Soosalu Kontserdisari “Peadirigendid“ RO), Seung Jin Choi (tenor, Korea), Tormis, Ehala, Saar, Vettik jt “Päikeselaulud“ Jevgeni Chrebtov (bariton, Leedu RO) Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Dirigent Paul Mägi T 27. september kell 19 Estonia Leho Karin (tšello) kontserdisaal Dirigent Kaspars Putniņš (Läti) P 18. september kell 17 Kultuurikatel Royal Philharmonic Orchestra (London) Martin, Gubaidulina Kontserdisari „Pihtimused. Šostakovitš“ Dirigent Charles Dutoit YXUS Ensemble Mendelssohn, Mozart, Brahms T 4. oktoober kell 19 Kostivere Šostakovitš kultuurimõis R 30. september 18 kell Kärdla N 20. oktoober kell 19 Abja kultuurimaja K 21. september kell 19 Heino Elleri kultuurikeskus R 21. oktoober kell 17 Narva Muuseumi nimelise muusikakooli Tubina saal Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ kunstisaal Vardo Rumesseni mälestuskontsert Elina Netšajeva (sopran), Ksenia Kontsertetendus „Diiva“ Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Kuchukova (sopran) Annaliisa Pillak (metsosopran), Marko Martin (klaver), Age Juurikas Auli Lonks (klaver) Siim Selis (klaver) (klaver) Tubin, Rahmaninov, Brahms N 29. september kell 19 Pärnu kontserdimaja K 21. september kell 19 Tallinna toomkirik R 30. september kell 19 Vanemuise Eesti Rahvusmeeskoor kontserdimaja Dirigent Mikk Üleoja “Belle Époque“ Reger. Kümme laulu op. 83 Vincent Peirani (akordion, Prantsusmaa) Émile Parisien (sopransaksofon, Prantsusmaa)

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 65 T 4. oktoober kell 19 Kuressaare T 11. oktoober kell 19 Märjamaa K 19. oktoober kell 15 Estonia kultuurikeskus muusikakool kontserdisaal Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ N 13. oktoober kell 19 Rakvere Tark Maja Kontserdisari „Lõunamuusika“ K 5. oktoober kell 19 Vaba Lava, Telliskivi Kontserdisari “Muusika Eestimaale“ Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja loomelinnak Kitarriduo Donato D’Antonio (Itaalia) – (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan N 6. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tiit Peterson Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon „Belle Époque“ (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Vincent Peirani (akordion, Prantsusmaa), R 14. oktoober kell 19 Estonia Peäske (fagott) ja Kristiina Rokashevich Émile Parisien (sopransaksofon, kontserdisaal (klaver), Jakob Peäske (fagott) ja Kristiina Prantsusmaa) Kontserdisari „Autoriportreed“ Rokashevich (klaver) Sofia Gubaidulina 85 T 4. oktoober kell 16 Valga muuseum Eesti Riiklik Sümfooniaorkester K 19. oktoober kell 19 Kumu K 5. oktoober kel 13 Võru Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kunstimuuseum keskraamatukogu Kammerkoor Voces Musicales Kontserdisari „Kumu galeriides“ N 6. oktoober kell 12 Põlva Geir Draugsvoll (bajaan, Norra), Agata Zubel (vokaal, Poola), Benjamin keskraamatukogu Aile Asszonyi (sopran), Mati Turi (tenor), Maneyrol (klarnet, Belgia), Monika T 18. oktoober kell 17.30 Lääne-Virumaa Atlan Karp (bariton), Uku Joller (bass) Mattiesen (flööt), Helena Tulve keskraamatukogu Dirigent Andres Mustonen (heliobjektid), Külli Kudu (akordion) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Mahler, Gubaidulina. „Fachwerk“, Tulve, Jõeleht, Haas, Steen-Andersen, „Shakespeare ja muusika“ oratoorium „Armastusest ja vihast“ Zubel Maria Staak (vokaal, rataslüüra), Johannes Christopher Staak (vokaal, R 14. oktoober kell 19 Lüllemäe N 20. oktoober kell 19 Jõhvi rataslüüra), kultuurikeskus kontserdimaja Robert Staak (lauto, löökpillid) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ R 21. oktoober kell 19 Vanemuise Lembit Orgse (klavessiin, haamerklaver) kontserdimaja K 5. oktoober kell 19 Suure-Jaani L 22. oktoober kell 19 Estonia Kondase maja N 13. oktoober kell 19 Karksi valla kontserdisaal Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ kultuurikeskus P 23. oktoober kell 17 Pärnu „Minu laulu pidu“ R 14. oktoober kell 19 Võru kultuurimaja kontserdimaja Andre Maaker (kitarr) Kannel „Porgy & Bess in Jazz“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Nils Landgren (vokaal, tromboon; Rootsi), N 6. oktoober kell 19 Peterburi Jaani kirik P 16. oktoober kell 17 Estonia Liisi Koikson (vokaal), Siim Aimla, Raivo Vox Clamantis kontserdisaal Tafenau (saksofonid), Joel Remmel Kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve „Unenäovalgus“ (klahvpillid), Mihkel Mälgand (basskitarr Gregoriaani laul, Duruflé, Pärt Eesti Rahvusmeeskoor ja kontrabass), Petteri Hasa (trummid), Dirigent Mikk Üleoja Ricardo Padilla (löökpillid) K 5. oktoober kell 19 Pärnu R. Strauss, Reger kontserdimaja P 23. oktoober kell 19 Rahvusooper P 9. oktoober kell 17 Kadrioru loss L 15. oktoober kell 16 Väravatorn Estonia kammersaal Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Suur Muusikaakadeemia Ansambel Klangforum Wien (Austria) Kadriorus“ Andres Mustonen (viiul), Taavo Remmel Dirigent Clark Rundell (Suurbritannia) „Mandoliini ja lauluga läbi Sitsiilia“ (kontrabass), Ivo Sillamaa (klavessiin) Monika Mattiesen (flööt), Florian Zwissler Ansambel Beati Mandolini Mozart, Haydn, Beethoven (süntesaator, Saksamaa) Anto Õnnis (laul, löökpillid), Ants Õnnis Omelchuk, Kozlova-Johannes, Furrer (mandoliin, suupill, viiul), Joosep Sang P 16. oktoober kell 15 Jõhvi (mandoliin), Are Jaama (kitarr), Teet kontserdimaja T 25. oktoober kell 19 Okupatsioonide Veskus (kitarr), Endel Valkenklau 3D muusikal „Alice imedemaal“ muuseum (bassmandoliin), Tõnu Raadik (viiul) Kontserdisari „Muusika ja aja lood“ Sitsiilia rahvaviisid P 16. oktoober kell 16 Viljandi Helin-Mari Arder (vokaal) Pärimusmuusika Ait Teet Raik (kitarr, trompet), Ara Yaralyan L 8. oktoober kell 16 Väravatorn E 17. oktoober kell 19 Alatskivi loss (kontrabass) “5777 aastat maailma loomisest“ T 18. oktoober kell 19 Jõgeva Arder Hortus Musicus kultuurikeskus Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ K 26. oktoober kell 18 Põlva L 8. oktoober kell 19 Estonia „Minu Ravel“ muusikakool kontserdisaal Andy Emler (klaver, Prantsusmaa) N 27. oktoober kell 19 Kuressaare Kontserdisari „Kuldne klassika. kultuurikeskus Beethoven“ T 18. oktoober kell 19 Estonia R 28. oktoober kell 19 Türi kultuurikeskus P 9. oktoober kell 16 Vanemuise kontserdisaal Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ kontserdimaja K 19. oktoober kell 19 Vanemuise Tadas Girininkas (bass, Leedu), Uppsala Kammerorkester kontserdimaja Justas Šervenikas (klaver, Leedu) Ellen Nisbeth (vioola, Rootsi) Kontserdisari „Eliitkontserdid. Mozart“ Dirigent Paul Mägi R 21. oktoober kell 18 Valga muusikakool N 27. oktoober kell 19 Pärnu Beethoven, Grieg, Bruch, Stenhammar Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ kontserdimaja Triin Ruubel (viiul), Kärt Ruubel (klaver) L 29. oktoober kell 16 Väravatorn E 10. oktoober kell 19 Jõhvi Mozart, Fauré, Ravel, Franck „La-la-hö-hö“ kontserdimaja Hortus Musicus Ansambel „Gorod 312“

66 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 R 28. oktoober kell 19 Loo kultuurikeskus T 1. november kell 19 Mõniste rahvamaja K 9. november kell 16 Estonia „Ai Heit Mjuuzik!“ K 2. november kell 18 Vastseliina kontserdisaal Maris Liloson (sopran), muusikakool Sergei Prokofjev 125 Siim Selis (klaver), N 3. november kell 19 Suure-Jaani Noorte pianistide gala Haide Männamäe, Toomas Tross Kondase maja Kontserdisari “Muusika Eestimaale“ K 9. november kell 19 Estonia L 29. oktoober kell 16 Kärdla Henri Zibo (akordion), Mikk Langeproon kontserdisaal kultuurikeskus (akordion) Aleksander Brager (klaver, Venemaa) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Chopin „Lihtminevik“ L 5. november kell 19 Paide Robert Jürjendal (puutekitarr, kitarrorel, kultuurikeskus N 10. november kell 19 Nordea live-elektroonika), Madis Metsamart Eesti Klaveriorkester kontserdimaja (löökpillid), Mati Turi (tenor) Mihhail Pletnjov (klaver, Venemaa) XXX Eesti Riiklik Sümfooniaorkester P 30. oktoober kell 15 Estonia Dirigent Conrad van Alphen (LAV) kontserdisaal Tallinna klaverifestival Mozart, Tšaikovski, Rahmaninov Roman Toi 100 4.–12. november Eesti Rahvusmeeskoor Kunstiline juht Lauri Väinmaa R 11. november kell 19 Estonia Dirigent Mikk Üleoja kontserdisaal R 4. november kell 18 Estonia Angela Hewitt (klaver, Kanada) P 30. oktoober kell 18 Niguliste kontserdisaali fuajee Scarlatti, Mozart, Beethoven Kammerkoor Collegium Musicale, Näitus „Klaveri ajalugu“, koostaja Virge Ulla Krigul (orel) Joamets L 12. november kell 19 Estonia Dirigendid Endrik Üksvärav, Miina Pärn Näitus „Rariteetne klaver Eestis“, kontserdisaal Kõrvits, Grigorjeva, Rahmaninov koostaja Alo Põldmäe Eesti Klaveriorkester Johan Randvere – Margus Riimaa E 31. oktoober kell 18 Räpina R 4. november kell 19 Estonia Kai Ratassepp – Mati Mikalai muusikakool kontserdisaal Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak Kontserdisari “Muusika Eestimaale“ Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Piret Väinmaa – Lauri Väinmaa Henri Zibo (akordion) Eesti Filharmoonia Kammerkoor De Simone, Eespere, Reinvere, Bryars, Mikk Langeproon (akordion) Kalle Randalu (klaver) Mussorgski-Rannap Dirigent Neeme Järvi NOVEMBER Weber, Beethoven, Brahms XXX

K 2. november kell 18 Jõhvi Mihkli kirik L 5. november kell 16 Tallinna raekoda P 6. november kell 17 Kultuurikatel Kammerkoor Collegium Musicale, Ulla Imbi Tarum (klavessiin, positiivorel) Kontserdisari “Pihtimused. Šostakovitš“ Krigul (orel) Julia Agajeva Hess (klavessiin) Tallinna Keelpillikvartett Dirigendid Endrik Üksvärav, Miina Pärn Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Kõrvits, Grigorjeva, Rahmaninov L 5. november kell 19 Tallinna Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Filharmoonia valge saal Mägila (tšello) T 1. november kell 18 Viljandi Pauluse Holger Marjamaa (klaver) Penderecki, Pärt, Vihmand, Šostakovitš kirik Joel Rasmus Remmel (klaver) K 2. november kell 19 Tartu Pauluse kirik Džässiklassika ja omalooming P 6. november kell 17 Jõhvi N 3. november kell 19 Pärnu kontserdimaja kontserdimaja P 6. november kell 19 Estonia “Üks kõigi eest“ Arete Teemets (sopran), Tuuri Dede kontserdisaal Maksim Galkini huumoriõhtu (metsosopran) Nelson Goerner (klaver, Argentiina) Rasmus Kull (tenor), Uku Joller (bass) Bach, Chopin, Beethoven N 10. november kell 18 Vanemuise sümfooniaorkester ja Kärdla muusikakool ooperikoor E 7. november kell 15 Estonia N 17. november kell 19 Rakvere Tark Dirigent Martin Sildos kontserdisaal Maja Sisask. Missa nr 1 Kontserdisari “Lõunamuusika“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Florian Krumpöck (klaver, Austria) Ivo Sillamaa (klaver, klavessiin), N 3. november kell 17.15 Viljandi Mozart, Schubert, Grünfeld Jaak Sooäär (kitarrid) linnaraamatukogu T 15. november kell 17 Saare maakonna R 4. november kell 19 Elva raekoda R 11. november kell 19 Märjamaa keskraamatukogu Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ rahvamaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ E 7. november kell 19 Estonia T 15. november kell 19 Elva gümnaasium “Shakespeare ja muusika“ kontserdisaal L 26. november kell 18 Alatskivi loss Maria Staak (vokaal, rataslüüra), Hando Nahkur (klaver) “Kabareelaulud“ Johannes Christopher Staak (vokaal, Adams, Bach-Busoni, Tüür, Schumann jt Kädy Plaas (sopran), Marko Matvere rataslüüra), Robert Staak (lauto, (vokaal), Marje Lohuaru (klaver) löökpillid) T 8. november kell 19 Estonia Britten, Bolcom kontserdisaal K 9. november kell 19 Vanemuine K 9. november kell 19 Pärnu kontserdimaja kontserdimaja Klaveriduo Sivan Silver – Gil Garburg T 15. november kell 19 Estonia (Iisrael) kontserdisaal Liszt, Beethoven, Bernstein Kontserdisari “Eliitkontserdid. Mozart“ New Theatre Ensemble

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 67 Anneli Tohver (klaver), Jonathan T 22. november kell 19 Tallinna P 27. november kell 14 Kilingi-Nõmme Henderson (flööt), Nicola Bell (oboe), Filharmoonia valge saal klubi Soo-Young Lee (klarnet), Pan Ye K 23. november kell 19 Vanemuise P 27. november kell 17 Karksi valla (metsasarv), Tea Tuhkur (fagott) kontserdisaal kultuurikeskus Mozart, Dean, Poulenc Pavel Steidl (kitarr, Tšehhi) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Sor, Abril Tirado, Paganini jt Kitarriduo Andre Maaker – Marcis Auzinś N 10. november kell 19 Kukruse mõis (akustilised ja elektrikitarrid) P 13. november kell 17 Kadrioru loss T 22. november kell 18 Põlva Kontserdisari „Helisevad šedöövrid muusikakool P 27. november kell 13 Lüllemäe Kadriorus“ K 23. november kell 17 Põltsamaa kultuurimaja Pavlo Balakin (bass), muusikakool P 27. november kell 17 Rõuge rahvamaja Sten Lassmann (klaver) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Jakob Peäske (fagott), „Ave Maria“ R 11. november kell 19 Vanemuise Mikk Langeproon (akordion) Kammerkoor Collegium Musicale kontserdimaja Dirigent Ayaka Ueda (Jaapan) Festival IDeeJazz’16 N 24. november kell 12 ja 18 Uusberg, Sisask, Pärt, Ehala jt Duo Janke – Randalu Jõhvi kontserdimaja Richard Bona & Mandekan Cubano Loewe „Minu veetlev leedi“ P 27. november kell 19 Niguliste Rahvusooper Estonia etendus K 30. november kell 19 Pärnu P 13. november kell 17 Paide kontserdimaja kultuurikeskus N 24. november kell 19 Pärnu L 3. detsembril kell 19 Tartu Pauluse kirik Kontsertetendus „Diiva“ kontserdimaja Jennifer Bate (orel, Suurbritannia) Annaliisa Pillak (metsosopran), L 26. november kell 19 Estonia Pärnus kaastegev Priit Volmer (bass) Siim Selis (klaver) kontserdisaal Stanley, Wesley, Mendelssohn, Messiaen P 27. november kell 16 Vanemuise jt K 16. november kell 19 Jõgeva kontserdimaja kultuurikeskus Kontserdisari „Autoriportreed“ T 29. november kell 21 KUMU N 17. november kell 19 Valga kultuuri- ja Sven Grünberg 60 auditoorium huvialakeskus Eesti Rahvusmeeskoor Noorte produtsentide programm Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Dirigent Mikk Üleoja EK:Labor Klaaspärlimäng Sinfonietta Keelpillikvartett Prezioso, Vambola “Kommentaarium“ Silvia Ilves (tšello), Mara Botmane (tšello, Krigul, Liis Viira, Mihkel Mälgand, Laura Põldvere (improvisatsioon), Läti) Taavi Kerikmäe, Tammo Sumera, Riivo Aare Tammesalu (tšello) Kallasmaa, Arno Kalbus, Krista Citra EMTA löökpilliansambel Vambola Kriguli R 18. november kell 19 Pärnu Joonas, Ott Lepland, Sven Grünberg jt juhatusel kontserdimaja Collegium Musicale, dirigent Endrik Verdi „Rigoletto“ L 26. november kell 16 Väravatorn Üksvärav Rahvusooper Estonia etendus „Kuldne keskaeg“ Hortus Musicus T 29. november kell 19 Estonia R 18. november kell 19 Viljandi kontserdisaal pärimusmuusika ait L 26. november kell 17 Pärnu K 30. november kell 15 ja 19 Estonia L 19. november kell 19 Estonia kontserdimaja kontserdisaal kontserdisaal „Jõuluootus“ Noorte produtsentide programm Kontserdisari „Kuldne klassika. Pärnu Kunstide Maja õpilaste kontsert „EK:Labor“ Beethoven“ „Koridor“ EMTA sümfooniaorkester ja segakoor P 27. november 16.30 Jõgeva Loomingulise kollektiivi CLOE Maarja Helen Oserov (viiul), kultuurikeskus audiovisuaalne kontsertetendus Maria Valdmaa (sopran), K 28. detsember kell 18 Tõrva kirik- Tamar Nugis (vokaal), Varvara Mati Turi (tenor), Tamar Nugis (bass) kammersaal Mikhaylova (flööt), Helena Tuuling Dirigent Tõnu Kaljuste N 29. detsember kell 19 Kilingi-Nõmme (klarnet), Talvi Nurgamaa (vioola), Beethoven, Vaughan Williams klubi Johanna Randvere (tšello), Tiit Joamets Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ (löökpillid), Kalle Klein (saksofon), Mari R 18. november kell 18 Narva linnus „Lihtminevik“ Targo (viiul), Indrek Kornel (koreograafia) L 19. november kell 16 Valga Robert Jürjendal (puutekitarr, kitarrorel, muusikakool live-elektroonika), Madis Metsamart DETSEMBER Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ (löökpillid) Ksenia Kuchukova (sopran), N 1. detsember kell 19 Jõhvi Silvia Ilves (tšello), P 27. november kell 17 Käina huvi- ja kontserdimaja Mara Botmane (tšello, Läti) kultuurikeskus Tšaikovski “Pähklipureja“ „Jõuluvalgus“ Teatro di Milano balletietendus (Itaalia) P 20. november kell 16 Mustpeade maja Nele-Liis Vaiksoo (vokaal), Ants Üleoja 80 keelpillikvartett Bravo, N 1. detsember kell 18 Valga Eesti Rahvusmeeskoor, Oksana Sinkova (flööt), muusikakool Dirigent Mikk Üleoja Andrus Rannaääre (klaver) Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Jakob Peäske (fagott), P 27. november kell 18 Võru kultuurimaja Mikk Langeproon (akordion) Kannel „Puer natus est“ Hortus Musicus

68 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 N 1. detsember kell 19 T 6. detsember kell 12 T 13. detsember kell 19 Türi kultuurikeskus Pärnu kontserdimaja Vanemuine kontserdimaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ K 7. detsember kell 12 K 14. detsember kell 19 Elina Netšajeva (sopran), Ksenia Jõhvi kontserdimaja Pärnu kontserdimaja Kuchukova (sopran), Auli Lonks (klaver) N 8. detsember kell 12 N 15. detsember kell 19 Estonia Vanemuise kontserdimaja kontserdisaal N 1. detsember kell 19 Niguliste R 9. detsember kell 11 R 16. detsember kell 19 Festival „Vox XX“ Paide kultuurikeskus Jõhvi kontserdimaja Trio Medieval (Norra), E 12. detsember kell 15 Joscho Stephan Trio (Saksamaa) Arve Henriksen (trompet, Norra) Estonia kontserdisaal Joscho Stephan (kitarr), Günter Stephan Vox Clamantis, „Nukkude laulud“ (kitarr), Volker Kamp (kontrabass) kunstiline juht Jaan-Eik Tulve NUKU koor, Siim Aimla ansambel Tulve, gregoriaani koraal, Dirigent ja lavastaja Reeda Toots N 15. detsember kell 15 improvisatsioonid Kontserti juhib Buratino ehk Haapsalu kultuurikeskus Taavi Tõnisson „Juhuslik kohtumine“ L 3. detsembril kell 19 Tartu, Pauluse kirik Maris Liloson (sopran), Jennifer Bate (orel, Suurbritannia) R 9. detsember kell 18 Rene Soom (bariton) Stanley, Wesley, Mendelssohn, Messiaen Vastseliina rahvamaja Siim Selis (klaver) jt Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Kuninglik Kvintett P 18. detsember kell 15 Abja kultuurimaja L 3. detsember kell 20 Niguliste „Jõuluvalgus“ Festival „Vox XX“ L 10. detsember kell 18 Nele-Liis Vaiksoo (vokaal), Vox Clamantis Kumu kunstimuuseum keelpillikvartett Bravo Dirigent ja kunstiline juht Jaan-Eik Tulve Kontserdisari „Kumu galeriides“ Oksana Sinkova (flööt), Andrus Tiit Kikas (elektriviiul, elektroonika) Rannaääre (klaver) L 3. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja L 10. detsember kell 19 P 18. detsember kell 18 P 4. detsember kell 16 Vanemuise Estonia kontserdisaal Tallinna metodisti kirik kontserdimaja P 11. detsember kell 16 „O Oriens“ Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Vanemuise kontserdimaja Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Kristjan Järvi Festival „Vox XX“ Celia Roose (vokaal, torupill), Tuule Kann Pärt, Sibelius, Tšaikovski Vox Clamantis, Yair Dalal (viiul, uud, (kannel, vokaal), Robert Jürjendal (kitarr, vokaal), Lubna Salame (vokaal), Georges elektroonika), Ka Bo Chan (kontratenor), P 4. detsember kell 16 Loo kultuurikeskus Sama’an (viiul, ud), Erez Mounk (tabla) puhkpilliansambel : Kristi Volmer, Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Gregoriaani koraalid, juudi Reet Käärik, Aleksander Hännikäinen “Puer natus est“ pärimusmuusika, Lähis-Ida kristliku (oboe), Kristjan Kungla, Kadri-Ann Nuut Hortus Musicus traditsiooni muusika (fagott), Chris Sommer, Samuel Jalakas (trompet), Johannes Kiik, Ivar Kiiv, E 5. detsember kell 18 P 11. detsember kell 17 Kadrioru loss Guido Kongas (tromboon) Räpina muusikakool Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Drigent Mikk Üleoja K 28. detsember kell 18 Kadriorus“ Kõrvits, Tulev Tõrva kirik-kammersaal Lembit Orgse (haamerklaver) N 29. detsember kell 19 Muzio Clementi ja tema kaasaegsete P 18. detsember kell 14 Jõhvi Kilingi-Nõmme klubi looming kontserdimaja Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ Jõulutsirkus „Lihtminevik“ P 11. detsember kell 17 Jõhvi Robert Jürjendal (puutekitarr, kitarrorel, kontserdimaja T 20. detsember kell 19 live-elektroonika), Madis Metsamart Sari „Diplomaatilised noodid“ Tartu Pauluse kirik (löökpillid) „Keldi jõulud“ N 22. detsember kell 18 Jõhvi Mihkli kirik Kaastegev Mati Turi (tenor) Ansambel DORDÁN (Iirimaa) Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Mary Bergin (Iiri vile), Róisín Elsafty Dirigent Mikk Üleoja T 6. detsember kell 19 (vokaal) Kõrvits, jõululaulud Tõnis Kaumanni Estonia kontserdisaal Kathleen Loughnane (Iiri harf), seades K 7. detsember kell 19 Dearbhaill Standún (viiul) Jõhvi kontserdimaja K 21. detsember kell 15 Kontserdisari „Eliitkontserdid. Mozart“ P 11. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver) Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika“ Henry-David Varema (tšello) „Suur meister Bach ja jätkajad“ Rahvusooper Estonia Poistekoor Mozart, Dvořák, Brahms Arte dei Suonatori ja Marcin Świątkiewicz Dirigent Hirvo Surva (klavessiin, Poola) Jõulumuusika, Rasmus Puur K 7. detsember kell 17.30 Haapsalu, J. S. Bach, W. Fr. Bach, Müthel Lääne maakonna keskraamatukogu K 21. detsember kell 18 Kontserdisari „Muusika Eestimaale“ T 13. detsember kell 19 Okupatsioonide Jõhvi kontserdimaja “Shakespeare ja muusika“ muuseum Lasteetendus „Fiksiki“ Maria Staak (vokaal, rataslüüra), Kontserdisari “Muusika ja aja lood“ Johannes Christopher Staak (vokaal, Iris Oja (metsosopran), rataslüüra), Robert Staak (lauto, Kadri-Ann Sumera (klaver) löökpillid) Tubin, Korngold, Britten, Weill

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 69 N 22. detsember kell 19 Estonia T 27. detsember kell 18 L 31. detsember kell 12 kontserdisaal Jõhvi kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja R 23. detsember kell 19 Vanemuise Lasteetendus „Imeline jõulupuu-2“ L 31. detsember kell 17 kontserdimaja (vene keeles) Estonia kontserdisaal Eesti Filharmoonia Kammerkoor Moskva teater Tšudaki Klaaspärlimäng Sinfonietta Tallinna Kammerorkester Itamar Zorman (viiul, Iisrael) Dirigent Kaspars Putniņš N 29. detsember kell 19 Dirigent Andres Mustonen Corelli, Händel, Praetorius, Pärt, Berlin jt Põlva kultuurikeskus R 30. detsember kell 19 L 31. detsember kell 15 Tallinna raekoda R 23. detsember kell 16 Väravatorn Jõhvi kontserdimaja L 31. detsember kell 17 Tallinna raekoda T 27. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik L 31. detsember kell 14 Lea Leiten (klaver) „Puer natus est“ Estonia kontserdisaal Keelpillikvartett Ardor Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Mozart, Dohnányi jt Tim Kliphuis Trio (Holland) E 26. detsember kell 15 Niguliste Vivaldi-Kliphuis, Bartók, L 31. detsember kell 19 Väravatorn Tallinna Poistekoori jõulukontsert džässimprovisatsioonid jt „Hullud päevad“ Virgo Veldi (saksofon) Hortus Musicus Kunstiline juht ja peadirigent R 30. detsember kell 19 Lydia Rahula Pärnu kontserdimaja Kontsertmeister ja dirigent Tomi Rahula P 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, P 25. detsember kell 14 ja 18 Pärnu Eesti Rahvusmeeskoor kontserdimaja Kalle Randalu (klaver), E 26. detsember kell 19 Jõhvi Kristjan Randalu (klaver) kontserdimaja Dirigent Risto Joost T 27. detsember kell 19 Vanemuine Saint-Saëns, J. Strauss (noorem) kontserdimaja N 29. detsember kell 19 Nordea kontserdimaja „Aastakajad“ Tanel Padar & The Sun Estonian Dream Big Band

70 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 SIHTAsutuse Eesti Kontsert koosseisud ja töötajad koosseisulised kohad seisuga 31.12.2016

ADMINISTRATSIOON MUUSIKAOSAKOND Jüri Leiten juhatuse liige Madis Kolk peaprodutsent Kertu Orro arendusjuht Svea Ideon-Marks produtsent Arno Jevgrafov haldusjuht Tuuli Metsoja produtsent Ly Leek personalijuht Neeme Punder produtsent Toivo Tuberik produtsent FINANTSOSAKOND Tiia Valper produtsent Ruta Juzulenaite finantsjuht Evelin Kõrvits muusikateadlane Tiia Lõbus raamatupidaja Annegret Leiten produtsendi assistent Liina Lääts raamatupidaja Signe Kiis produtsendi assistent Hille Valdmaa raamatupidaja Jõhvi kontserdimaja LOGISTIKAOSAKOND Piia Tamm kontserdimaja juht Mart Schifrin osakonna juhataja Maie Aadumäe raamatupidaja Vambo Jagodin autojuht Ljudmilla Giljova produtsent Ivar Kaadu autojuht Jüri Leemets peaadministraator Toomas Sepp autojuht Urmi Püve sekretär Uuve Ööbik autojuht Svetlana Skrebneva vene meedia- ja müügijuht HALDUS- JA Anastassia LAVATEHNIKAOSAKOND Makarova müügijuhi assistent Virve Hallik peaadministraator Oleg Markitahhin vanemlavameister Margit Alesmaa administraator Aleksandr Voldemar Arder vanemlavameister Platunov valgustaja Mattias Kittask lavameister Riho Unt lavameister-helitehnik Veiko Kittask lavameister-valgustaja Karel Niinepuu kinotehnik-lavameister Meriino Rammo lavameister Elbe Kaste vanempiletikassapidaja Laine Uibopuu infotöötaja Irina Adaikina piletikassapidaja Hiise Orro infotöötaja Marju Jevgrafova infotöötaja (lapsehoolduspuhkusel) Ene Randvee infotöötaja Aili Mooses infotöötaja Julia Gorlanova puhastusteenistuja Rita Kirpu infotöötaja Galina Smirnova puhastusteenistuja Aigi Orro infotöötaja kt Larissa Tsvetkova puhastusteenistuja Tamara Part infotöötaja Alevtina Vodja infotöötaja TURUNDUS- JA MÜÜGIOSAKOND Mari Volt infotöötaja Helen Leetsar osakonna juhataja Janika Lentso puhastusteenistuja Indrek Poolak müügijuht Valentina Kassandra Kütt turundusspetsialist Gribanova puhastusteenistuja Lauri Aav meediajuht Leonida Ann Mäekivi reklaamiplaneerija Rjazantseva puhastusteenistuja Everi Vähi kujundaja Galina Eva Nukk kujundaja Zhdanova puhastusteenistuja Madli Vallikivi-Päts keeletoimetaja kt Tatjana Zukova puhastusteenistuja Tiina Talts keeletoimetaja (lapsehoolduspuhkusel) Marianne Pisukov piletimüügi administraator Krista Rebane vanempiletikassapidaja Ave Kinks piletikassapidaja

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 71 Pärnu kontserdimaja Rahvusmeeskoor Marika Pärk kontserdimaja juht Indrek Umberg RAMi juht Margus Luur kontserdimaja haldusjuht Mikk Üleoja peadirigent-kunstiline juht Jaana Kaljulaid peaadministraator Anu Huntsaar juhi assistent Ülle Toome raamatupidaja Pille Ernesaks noodikoguhoidja Eveli Loorents müügijuht Priidu Aardam laulja Kadri Press sekretär Andres Alamaa laulja Krädli Mihhailova vanempiletikassapidaja Aleksander Arder laulja Margus Heinsoo helitehnik Arvo Aun laulja Ave Martin valgustaja Reio Blond laulja Talvi Karotam infotöötaja Ka Bo Chan laulja Malle Väli infotöötaja Mikk Dede laulja Sigrid Schants infotöötaja Jüri Eensoo laulja Janno Schants majahoidja Rasmus Erismaa laulja Vilve Nõmmik kohviku juhataja Ero Esko laulja Riina Lindmaa kohviku teenindaja Juhan Heinapuu laulja Ene Männing kohviku teenindaja Peeter Hillep laulja Hanno Hint laulja Vanemuise kontserdimaja Ott Indermitte laulja Kulvo Tamra kontserdimaja juht Arno Jürjens laulja Tuuli Seim peaadministraator Aivar Kaldre laulja Piret Villmann müügijuht Aivar Kaseste laulja Ülle Lehtmäe koolikontsertide produtsent Rene Keldo laulja Mari Preem raamatupidaja Andrus Kirss laulja Marje Metsis sekretär-toimetaja Olev Koit laulja Maire Jaakson vanemkassapidaja Ülo Krigul laulja Tiina Sõrmus vanempiletikassapidaja Jaan Krivel laulja Karin Ludvig piletikassapidaja Mart Kroon laulja Aile Aadla piletikassapidaja Aare Kruusimäe laulja Giedre Priks piletikassapidaja (lapsehoolduspuhkusel) Priit Lehto laulja Jonna Sild piletikassapidaja Mareks Lobe laulja Allan Urvet lavameister-valgustaja Geir Luht laulja Remi Teras valgustaja-lavameister Lennart Mängli laulja Mait Karm helitehnik-helirežissöör Mait Männik laulja Rauno Kruus lavameister Kristjan Jaanek Mölder laulja Alo Õun autojuht-lavameister Valnar Neidre laulja Anne Opmann puhastusteenistuja Igor Nikiforov laulja Leili Allmäe puhastusteenistuja Hideyuki Nishimura laulja (töösuhe on peatatud) Jelena Bronzova puhastusteenistuja Andrus Poolma laulja Alo Rammo laulja ans Hortus Musicus Ants Reinhold laulja Andres Mustonen peadirigent-kunstiline juht Madis Reinsoo laulja Robert Staak produtsent Grigori Rutškin laulja Laine Lillepruun administraator Kuldar Schüts laulja Olev Ainomäe instrumentalist-solist Andrus Siimon laulja Imre Eenma instrumentalist-solist Rihards Zarinš laulja Valter Jürgenson instrumentalist-solist Juss Tamm laulja Tõnis Kaumann vokalist-solist Erkki Targo laulja Tõnis Kuurme instrumentalist-solist Kaarel Telgmaa laulja Taavo Remmel instrumentalist-solist Karel Tohv laulja Riho Ridbeck instrumentalist-solist Margus Vaht laulja Ivo Sillamaa instrumentalist-solist Mati Valdaru laulja Anto Õnnis vokalist-solist Endel Valkenklau laulja Margus Vellmann laulja Jaan Viks laulja

72 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 SA Eesti Kontsert nõukogu

Nõukogu esimees: Paavo Nõgene (Kultuuriministeerium)

Liikmed: Indrek Laul (Estonia klaverivabrik) Margus Pärtlas (Eesti Muusikaakadeemia) Tea Varrak (Haridus- ja Teadusministeerium) Marika Tuusis (Rahandusministeerium)

Sihtasutus Eesti Kontsert juhatus on üheliikmeline: juhatuse liige on Jüri Leiten (Eesti Kontserdi direktor)

SA Eesti Kontsert loomenõukogu

Loomenõukogu esimees Toomas Velmet (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor) Liikmed: Juko-Mart Kõlar (Kultuuriministeeriumi muusikanõunik) Peep Lassmann (Eesti Muusikanõukogu president / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor) Arvo Leibur (Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esindaja) Tiia Teder (Eesti Rahvusringhäälingu esindaja) Jüri Leiten (SA Eesti Kontsert juhatuse liige) Olav Ehala (Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Ivari Ilja (Eesti Interpreetide Liidu esimees) Kulvo Tamra (Vanemuise kontserdimaja direktor)

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 73 Eesti Kontserdi toetajad ja koostööpartnerid 2016. aastal

Hooaja peatoetaja: Telia Eesti AS Eesti Kontserdi Salva Kindlustuse AS suurtoetaja AS Prike hooaja peatoetaja AS Silberauto Eesti Kontserdi Alexela Group OÜ suurtoetaja Jazz Pesulad Balbiino AS My Fitness AS

Partnerid Eestis Abja vallavalitsus Alatskivi loss Amazing Productions OÜ Eston Ehitus AS Antsla vallavalitsus Estonia Klaverivabrik AS Arensburg OÜ Estonian Record Productions Avision OÜ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Artflore OÜ eestikontsert.eeEventech OÜ Baltic Tours Folger Art AS BlackBox Studio Full House Agency British Council Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Corelli Music OÜ Geneva OÜ Cuuclub OÜ Go Bus CWT Estonia AS Haanja vallavalitsus EELK Tallinna Jaani kogudus Haapsalu kultuurikeskus concert.ee EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Haapsalu linnavalitsus Toomkogudus Halliste vallavalitsus Eesti Autorite Ühing Hiiu vallavalitsus Eesti Filharmoonia Kammerkoor Hiina Rahvavabariigi kultuuriministeerium Eesti Heliloojate Liit Hotell London (Tartu) Eesti Interpreetide Liit concHotellert.ee Palace Eesti Kammerkooride Liit Hotell Pallas Eesti Keelpilliõpetajate Ühing Hotell L’Ermitage Eesti Kitarriselts Iisaku rahvamaja Eesti Kooriühing Iisraeli Suursaatkond Helsingis Eesti Kultuurkapital Illuka vallavalitsus Eesti Kunstimuuseum Jazzkaare sõpradec onühingcer MTÜt.ee Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Juuru rahvamaja Eesti Muusikanõukogu Jõelähtme vallavalitsus concert.ee Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum Jõgeva kultuurikeskus Eesti Rahvusringhääling Jõhvi vallavalitsus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Kadrioru Kunstimuuseum Eesti Sõjamuuseum, Viimsi Karksi valla kultuurikeskus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kammerkoor Collegium Musicale Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Karksi vallavalitsus Eesti Vabariigi Presidendi kantselei Karula vallavalitsus Eesti Vabariigi Riigikantselei Kihnu rahvamaja Eesti Vabariigi Välisministeerium K-Projekt AS Elipsis OÜ Kilingi-Nõmme klubi Tütarlastekoor Ellerhein Klassikaraadio Elva kultuurikeksus Sinilind Kodavere kogudus

74 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 Kostivere kultuurimõis Teater Vanemuine Kullamaa kogudus Teater NO99 Kuressaare linnavalitsus Tiigi seltsimaja Kuressaare kultuurikeskus Toila vallavalitsus Käsmu kogudus Transatlas OÜ Segakoor Latvija TS Laevad Lux Express Tõrva linnavalitsus Molycorp Silmet AS Türi linnavalitsus Mooste vallavalitsus Tuulelaevad Music Estonia MTÜ Valga linnavalitsus Narva Muuseum SA Valga muusikakool Niguliste Muuseum Valgevene Suursaatkond Eestis Nissi kogudus Vastseliina rahvamaja Nordic Hotel Forum Vastseliina muusikakool NUKU koor Vastseliina vallavalitsus Okupatsioonide muuseum ja Kistler-Ritso Eesti SA Viljandi Vanamuusika Festival MTÜ Paldiski linnavalitsus Voces Musicales MTÜ Park Inn by Radisson Central Tallinn hotel Võru kultuurimaja Kannel Pianist MTÜ Wris Reisibüroo Poola Vabariigi Suursaatkond Õisu mõis Poola Vabariigi Kultuuri ja Rahvuspärandi Yxus Ensemble Ministeerium Prantsuse Instituut Eestis Partnerid välismaal Prantsuse Suursaatkond Eestis Cēsise kontserdimaja (Läti) Pärnu linnavalitsus Eesti Suursaatkond Berliinis Põlva vallavalitsus Grappa Musikkforlag AS Radisson Blue Hotels & Resorts Gruusia Riiklik Konservatoorium Rahvusooper Estonia Helsingin Juhlaviikot (Soome) Rahvusvaheline J. Mravinski nim muusikafestival Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkester (Soome) Reklaamikompanii Leedu Riiklik Filharmoonia Reisibüroo Mere Moskva Riiklik Filharmoonia Rootsi Kuningriigi Saatkond Eestis Musik i Uppland Rõuge vallavalitsus Festival Nuit des Choeurs (Belgia) Räpina muusikakool Lielais Dzintars kontserdisaal (Liepaja, Läti) Saaremaa Muuseum Sihtasutus Via Cultura (Läti) Saaremaa Ettevõtjate Liit Rahvusvahelise nüüdismuusika festival «Другое Saaremaa Omavalitsuste Liit пространство» (Venemaa) Saksa suursaatkond Vapaat Äänet agentuur (Soome) Suure-Jaani vallavalitsus Vidzemes koncertzāle Cēsis (Läti) Taisto Bussid AS Wu Promotion (Hiina) Tallink Silja Line Muusikafestival Yerevan Perspectives (Armeenia) Tallinn Hotels Tallinna Filharmoonia Tallinna Kammerorkester Tallinna Kultuuriamet Tallinna Muusikakeskkool Tallinna Poistekoor Tallinna Portreegalerii Tallinna Raekoda Tapa kultuurikoda Tartu Jaani kirik SA Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ Tartu linnavalitsus Tartu Muusikafestival SA Tartu Pauluse kirik SA Tartu Ülikool

Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 75 76 Eesti Kontserdi aastaraamat 2016 eestikontsert.ee