ISSN 3207-6535 reorer- muusiko • kino

EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI

>

> y\ ш XX AASTAKÄIK

PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 6 60 18 28

TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 faks 6 60 18 87 e-mail [email protected]

Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 6 60 18 76 Muusikaosakond Anneli Remme ja Tiina Õun, tel 6 60 18 69 Filmiosakond Sulev Teinemaa, tel 6 60 16 72 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 61 61 77 Kunstiline toimetaja Mai Einer, tel 6 61 61 77 Küljendus Kaur Kareda, tel 6 61 62 59 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 61 61 77 Tekstitöötlus Pille-Triin Kareda, tel 6 60 18 87,6 61 62 59 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 6 60 16 72

© "Teater. Muusika. Kino", 2001

Esikaanel: Tallinna rahvusvaheliste orelifestivalide kuns­ tiline juht Andres Uibo Eesti Muusikaakadee­ mia uue barokkoreli taga septembris 2001. Harri Rospu foto

MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.usesoft.ee/tmk TOOB TEIENI

Soft

AJAKIRI ILMUB EESTI RIIGI TOETUSEL. HONORARID EESTI KULTUURKAPITALILT reoter- muusiko • kino

SISUKORD TEATER SALLIVUST TEATRIMAAILMA! (Vestlevad Lea Tormis ja Reet Neimar) 14 Lilian Vellerana KÕRBOJA VARGAMÄEL ("Kõrboja peremees" Rakvere Teatris) Pille-Riin Purje KODUHOIDJAD ("Majahoidja" Rakvere Teatris ja "Teisel pool" Emajõe Suveteatris) Anneli Remme RBKIMINE HOO JA PAIGALSEISUGA ("Risk" Nukuteatris) 32 Martin Kruus VIKATIMEHE MAGUS-SOOLANE (UNE)ROHI ("Kumalasemesi" Tartu Teatrilaboris) ; Gerda Kordemets ARMASTUS KOLME MUSKETÄRI VASTU - GENIAALNE POLIITILINE IDEE ("Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem" Linnateatris) ! MUUSIKA 150 AASTAT SÜNNIST Heino Rannap FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN 26. IX1851 - 7. III 1911 r Anneli Ivaste RAHVUSOOPERI "ESTONIA" 95. HOOAEG II Ivalo Randalu 15 AASTAT TALLINNA RAHVUSVAHELISI ORELIFESTIVALEI Antti Häyrynen JÄNKI HELIKUNSTI ÕUKONNAS (John Adams — minimalist, kes ületas minimalismi) Juhani Koivisto TÄNAPÄEVA JÕULUORATOORIUM (John Adamsi teosest EI Nino ja selle esiettekandest Pariisis) Jari Kallio MINIMALISTIDE KOGUTUD SEIKLUSED (John Adams, Steve Reich, Philip Glass, Louis Andriessen)

VASTAB ARVO VALTON Peeter Linnap 8 NAIST JA Уг GREENAWAYD (Peter Greenaway filmist "Kaheksa ja pool naist") Leelo Tungal LOTTE NING TA SÕBRAD JA SUGULASED EHK KAS VÄGIVALLATUS VÕIB OLLA PÕNEV (Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisfilmist "Lotte") Märt Läänemets VÄSIMUS FILOSOOFIAST (Meelis Pilleri portreefilmist Arnold Keyserlingist "Inimeste lemmik") Tarmo Teder LAPSED KUI KOERAD (Karol Ansipi dokumentaalfilmist "Raudroosiõied") David Vseviov KUS SA OLED, KODU? (Kristiina Davidjantsi dokumentaalfilmist "Tere, kallis kodu") Kärt Hellerma ARMASTUS KATAB PATTUDE HULGA (Hille Tarto dokumentaalfilmist "Kulg") --

I*

I I VASTAB ARVO VALTON

Hakkame pihta vana vabariigi ajast. Alguses oli Märjamaa, sealne rahvamaja ja selt­ sielu. Pärnu "Endla" tõi sinna etendusi, näidati vist filmegi? Jah. Eks need daatumid, mis oli enne ja mis oli pärast, polegi nii täpselt mee­ les. Aga ma olen sündinud Märjamaal, alevis, 14. detsembril 1935. Isa sai mu sünni ajal just oma maja valmis, mida ta oli võrdlemisi vaese mehena viis aastat ehitanud. Õieti oli ta talusulane, kui ta naabrimehe tütrega vastu tema vanemate tahtmist abiel­ lus. Ja siis nad tulid ära Märjamaale, seal ta sai krundi ja hakkas maja ehitama. Tema nimi oli siis Jakobson-Walton — nii et mu kirjanikunimi on osalt vana tagasivõtmine, osa sugulasi on mul ka Valtonid. Kui ma läksin Käina surnuaiale, siis natuke ehmata­ sin, kui nägin sealseil hauakirjadel Valtoneid. Nad olid ka tabljust loobunud. Isa poolt oled sa siis hiidlane. Isa poolt olen, jah, hiidlane puhtal kujul, tema tuli juba 15-aastaselt sealt ära tööd otsima, peres oli palju lapsi. Aga Märjamaa rahvamaja oli meie lähedal, seal käis põhiliselt "Endla" teater, vahel harva ka "Estonia" teater, vanemad ei olnud mul mitte eriti kõrgelt haritud, aga väga teatrilembesed, mängisid ise ka kohalikus trupis, näiteks Lutsu "Tagahoo­ vis". Nad ei jätnud ühtegi etendust vahele, meie kaksikvennaga haakisime end igale etendusele kaasa, kaks korda oli nii, et meid ei võetud. Viskasid kaika Märjamaa konstaabli jalgratta kodaraisse. See ei olnud klassiteadlik akt. Kõige tavalisem poisikeste omavaheline kaigaste loopimine, üks lendas kogemata tee peale ja sattus sinna rattakodarate vahele. Vane­ mad reageerisid selle peale karmilt, me kõik olime valmis juba teatrisse minema, tegi­ me vennaga õue peäl aega parajaks, aga siis karistuseks ei lastud kumbagi. Aga päästis meid see sama konstaabel, kes küsis, et miks siis poisse pole, ja kuuldes, et karistuseks oli meid koju jäetud, nõudis, et olgu poisid ka kaasas, ja siis tuldi meile järele. Esimene filmielamus? Seda küll ei oska kindlalt öelda, aga üldiselt hakkasid filmid tulema rohkem Saksa ajal, võimalik, et ma nägin esimest filmi juba Saksa aja esimesel aastal Märja­ maal koolimajas, kus oli üles seatud pisike projektor keset saali. Näidati filme Alpi­ dest, ilusast loodusest, see võis ollagi esimene kord. Eesti ajal ju oli ka filminäitamise kohti, aga mulle ei meenu, et oleksin kusagil midagi näinud. 1941. aasta suvel peatati pealetungivad Saksa väed Märjamaa all mitmeks nädalaks. Seal vist käisid päris kõvad lahingud. Jah, see oli natuke eemal, aga pommid ja kahurimürsud vilisesid üle. Üsna mitu korda tuli joosta varjendisse. Üksainuke kindel betoneeritud kelder vist oligi alevis, koolimaja all, aga varjusime ka mujale, näiteks kraavidesse. Mäletan, et olin selle kahe nädala jooksul haige. Vaatasin esmaabi raamatuid, taevas punetas, kõik see meeleolu on mällu jäänud, sõda oli selge tunnetus. Mäletan ka esimest sakslaste tulekut — sõitsid meie õuele, esimese asjana koorisid ülakehad paljaks, läksid kaevu juurde ja hakkasid endid pesema. Vene sõjaväelaste juures pole ma seda kunagi näi­ nud. Kui venelased tuppa tulid, siis hoidsid nad püssi kiivalt põlvede vahel, aga saks­ lased panid püssi nurka ja käitusid kuidagi vabalt. Aga oli ka selline stseen, et kui rinne oli teist korda üle läinud ja tulime oma koju, siis ema läks tuppa ja nägi, kuidas Saksa sõdur soris tualettkapis. Ema soovis jõudu, sõdur ehmatas ja tegi minekut. Su isa töötas end kehvadest oludest enam-vähem keskklassi elujärjele. Ometi võeti ta kohe pärast sõda kinni, olite emaga Tallinnas ja viisite talle vanglasse toitu. Mil­ les isa süüdistati?

Anto Valton augustis 2001. Harri RosrR/SsHft

3 Olen nüüd hiljem lugenud süüdistusdokumente, siis ju päris täpselt teada ei saanud. Me teadsime, et on tegemist pealekaebusega, nagu väga paljude teistegi pu­ hul. Elasime Saksa okupatsiooni ajal suhteliselt hästi ja seda sel põhjusel, et Eesti ajal töötasid mu vanemad munaekspordis, ostsid talunikelt kokku kanamune ja tõid neid Tallinna. Nii 1940. kui ka 1941. aasta okupatsiooniga jäi meie munapunkt ikka selleks vahenduse kohaks. Sakslased olid munade ja peki eest valmis kõike andma, toodi langevarjusiidi, tüdrukud õmblesid sellest leerikleite, väike äri käis ja selle tõttu oli meil piisavalt süüa, peeti maha ka mõni tormiline sünnipäevapidu. Kui ma pärast Eesti taasiseseisvumist toimikuid lugesin, siis jah, need süüdis­ tused polnudki väga selged. Isa oli olnud Kaitseliidus, kuid mitte Omakaitses, ent kuna tal oli veoauto, siis võeti teda paaril korral sakslaste ajal mingile haarangule kaasa. Ta ootas autoga kusagil tee peäl ja eesti omakaitselased läksid mingit punast otsima. Ükskord kamandati isa Haapsalusse vange viima. Ta simuleeris, et auto moo­ toris midagi juhtus, vangid, nende hulgas üks tema tuttav, laaditi metsa vahel teisele masinale ümber. Isa vabanes nõnda ebameeldivast toimingust, ta nagu ei tahtnud nendest asjadest osa võtta, olemata seejuures mingisugune punastele kaasatundja. Kuid ometi ta lootis, et ta tuttav pääseb ümberlaadimise käigus põgenema, aga ei pääsenud.

Arvo Valton kaheksateistkümne• aastasena Kaug-Idas Kolonnil 1954. aastal. Isa tuli vaestest oludest, aga mingisugust sotsialistlikku meelsust temas pol­ nud. Pisiäriga said nad jalad alla, majanduskriisi aastail ta ei saanud endale lubada luksust olla töötu, hakkas kinni igast pisemastki tööotsast. Siis rajati pooleldi nagu riikliku hädaabi korras Virtsu —Rapla raudteed, mis läbis ka Märjamaad. 1945. aasta sügisel, kui isa oli arreteeritud, lugesid sa "Nimesid marmortahvlil". Ema oli hoolitsev, lootis, et mingit süüd ikka ei leita ja isa lastakse vabaks. Tulime Tallinna ema õe juurde, elasime kitsikuses, et saaks isale Lasnamäe vanglasse toitu viia. Pärast sõda oli siin igasugust laskemoona, poisikesed, ma ise ka, kandsid sütikuid taskus. Meil olid kõned ja igasugust relvastust. Käisime Veskimetsas, korja­ sime sinililli ja müüsime neid tänavanurgal, et saaks natuke ema toetada, piima osta ja ka isale järele viia. Muuseas avastasime, et raamatukogust sai lugemist võtta. "Ni­ med marmortahvlil" oli üks väheseid raamatuid, mis meil oli kodus ja see kujunes mu lemmikraamatuks. Lapsena olen seda üksteist korda lugenud ja kui ma nüüd täiskasvanuna seda uuesti lugesin, siis avastasin teatava kurbusega, et hiilgava stiili­ ga see just kirjutatud ei ole. 1949. aasta märtsis viis küüdivagun teid Novosibirski oblastisse. Olen sellest ju kirjutanud suure paksu raamatu, seal on päris palju dokumen­ taalset materjali, on konkreetseid prototüüpe, sündmusi. Olen ka nüüd hakanud min­ geid mälestusi kirjutama, kas ma neid kunagi avaldan, seda ei oska praegu öelda. Ema polnud meil äraviimise ajal kodus, meid lapsi ei viidud ilma temata ära, meid viidi alles kolmandal päeval, ešelonis, mis oli tugevdatud valve all. Inimesed ju ei teadnud, et see asi kestab täpselt kolm päeva ja kui sa siis oled pääsenud, siis jäädki maha. Meid oli ikka hoiatatud, et äraviimine tuleb, aga maja oli ümber piiratud ja jäime vahele. Meid lasti teisel päeval veel lahti, aga me ei taibanud ära minna. Siber oli poisi jaoks ikka hoopis teine maa. Jah. Need koledad ettekujutused olid ikka alati suuremad. Täiskasvanud põlv­ konnale oli see täielik elu lõhkumine, aga lapsed satuvad kogu aeg teise ellu, on suur uudishimu ja kohanemisvõime ning tegime ka selle uue elu kaasa tarmu ja söakuse­ ga. Ladusime pliiti, ehitasime voodeid, pidasime sõda kohalike vene poistega ja palju muud. Tagantjärele peab olema tänulik sellele kohalikule õpetajale, kes sundis meid kooli; õppisime vene keele ära ja see tuli asjale kasuks, keskkool sai seal lõpetatud. Lõpetasid Magadani oblastis venekeelse keskkooli, olid Kolõmal, Sussumani lin­ nas. Mis sealt teiselt poolt maakera erku meelde on jäänud? Mina olin seal ainult pool aastat. Vangidel lubati laagris arvele kogunenud raha perekonnale saata. Nõnda suutis isa meid isegi vanglast toetada, ostsime kogu­ ni pisikese maja, mis olid seal siis väga odavad. Isa vabanes 1952. aastal ja julgeolek hakkas meile peale käima, et me kutsuksime isa enda juurde Novosibirski oblastisse, aga ema oli selle vastu ja me taotlesime luba isa juurde minekuks. Kaug-ldas töötasid laagrite ümber vabanenud vangid, seal olid kullakaevandused, mingid tööstused, elu oli natuke jõukam, toitu oli rohkem, toimisid Kaug-Põhja lisatasud. Isa oli sinna koos teiste eestlastega maja ehitanud, uusaastaööl 1954 jõudsime kohale, kevadel lõ­ petasin Sussumanis keskkooli. Said tänu säravale koolilõpetamisele kuidagi seadusevastaselt juba 1954. aastal Ees­ tisse tagasi, kus õnnestus end TPIsse mäeinseneri eriala õppima sokutada. Kuid te­ gelikult tahtsid sa saada vist psühholoogiks või arstiks? Seda ma ei julge nii kindlalt tagantjärele öelda, eks lapsel käis ju igasuguseid tahtmisi peast läbi. Aga see äratulek oli õnnelik juhus. Kaug-Põhja polnud perekondi välja saadetud; kui ma keskkooli lõpetasin, anti mulle pass katte, see oli viga, mis aga selgus alles pärast, kui mind sinna tagasi hakati nõudma. Ent ma olin Tallinnas juba ülikooli sisse saanud ja seda arvestati. Kui sa olid ülikooli sisse saanud, siis sa võisid sinna paigale jääda. Ega keegi siin TPIs uskunud, et isa oli Kaug-Itta tööle värvatud, aga paber luges, inimesed — ka need, kes kõrgetel kohtadel olid, — ikkagi varjatult soosisid oma inimesi. TPI rektor oli Šmidt, õpetati, et läheksin enne mandaatkomisjo- ni selle paberiga rektori juurde. Hakkasin kohe innukalt eesti keelt õppima, aga matemaatika sisseastumisek­ sami tegin vene keeles. Pärast polnud keelega mingeid raskusi. Tartusse poleks man- daatkomisjonist mingil juhul läbi saanud. Sõnal filoloog oli mingi lummus, aga psüh-

5 holoogiks tahtmist küll ei mäleta. Arstiks minek polnud tõsiselt võetav. Mäeinseneri kutse valisin sellepärast, et selles tundus kõige rohkem romantikat olevat, aga see oli noore inimese illusioon. Kas oskad tagantjärele oma elus määratleda mingit sõlmpunkti, millal hakkasid si­ hiteadlikult ilukirjandust, eelkõige muidugi lühiproosat kirjutama? Nõukogude tingimustes ma ei lootnud üldse kirjanikuks saada. Huvi oli asja vastu lapsest saadik, juba kolmandas klassis kirjutasin Eestis seiklusjutte. Siberis kir­ jutasin nii eesti kui ka vene keeles — luuletusi, muinasjutu moodi asju, seinalehtedes sai satiirilisi asju avaldatud. Kui tagasi tulin, siis olid üksikud katsetused. Olen oma kogutud teoste ühte köitesse pannud väga varaseid asju, üks lugu on kirjutatud 1954. aastal, vahetult pärast Siberist tagasi tulemist. Mis võis olla eriliseks pöördepunktiks, seda ei oska öelda. Siberis tekkis mul üks tõeline südamesõber, Erik Puusalu, ta on avaldanud kolm raamatut, aga ta suri noorelt", 45-aastaselt. Ta oli must neli aastat vanem, oli mulle eeskujuks ja innusta­ jaks, mäletan, et läksin talle Vägevale külla, lugesin tema kirjutisi ja need innustasid ka mind edasi kiljutama. Aastal 1959 lõpetasin ülikooli, esimene lugu ilmus mul 1960. Olin siis juba üsna palju sahtlisse kirjutanud. Üks kujutelm oli, et kirjanik peab nagu võimudele meelepäraselt kirjutama, kuid mina olin selle režiimi vaenlane. Aga kui mu lood juba päris hästi vastu võeti, siis see tunne justkui muutus. Debüteerisid vist "Nooruses". Jah, "Nooruses". Valeeria Villandi ja Ita Saks olid toimetajad, mõlemad on 1960ndatel esile kerkinud kirjanike põlvkonna tuleku heaks palju teinud. Neid ini­ mesi, kellele peaks tagantjärele tänu ütlema, on tegelikult väga palju, aga sageli me neid isegi ei meenuta. See pole meie traditsioonis millegipärast nagu kombeks. Hili­ semad suhted muudavad ka arvamusi. h Julian Viiding, Jaan Tooming ja Arvo Valton seitsmekümnendatel aastatel.

Mäeinseneriks õppides ja jutte kirjutades võis tekkida vastuolu humanitaaria ja reaal­ teaduste vahel? Seda konflikti võib välja lugeda esimestest proosalugudest. Loomulikult mingi vastuolu oli olemas, aga samas, elu andis ainese; see oli see keskkond, milles elasin. Ma polnud mingi tehnikafann, kuigi ma tegin oma diplomi­ töös mitmeid uuenduslikke ettepanekuid, need pakkusid korraks pinget ja huvi, aga kirjandus oli ikkagi juba sügavalt sees ja ka tahe kirjutada oli tugev. Teater oli lihtsalt lapsepõlvest tulnud kõrvalnähtus, "Estonia" teatris pidasin lavatöölisena vastu kolm kuud, kontrolltööd said kõvasti kannatada, tulin tulema, raske oli pikki päevi teha. TPI lõpetamise järel astusid mõne aasta pärast Moskvasse filmiinstituut] filmidra- maturgia teaduskonna kaugõppesse ja kirjutasid diplomitööks "Marienthali kloost­ ri viimse reliikvia". Jaa, oli nii, et tahtsin tegelikult minna Tartusse ajalooteaduskonda kunstiaja­ lugu õppima, sest humanitaaria huvi oli tugev, aga sinna võis pääseda alles kolm aastat pärast ühe kõrgkooli lõpetamist. Siis aga tulid igasugused kultuuriülikoolid, käisin peaaegu kõikidel kultuuriülikooli kursustel — kirjanduses, teatris, kujutavas kunstis. Tasemed olid erinevad. Ka läksin vabatahtlikult õhtuülikooli marksismi filo­ soofiat õppima, seal oli täitsa huvitavaid õppejõude. Pärast Eestisse tulekut võtsin täiesti teadlikult eesti kultuuriruumi tagasituleku huvides raamatukogudest teadus­ likku ja filosoofilist kirjandust, mingid riismed olid hävitamisest siiski pääsenud, Ma ei mallanud oodata, tulevane proua, kes oli VGIKis filmirežissuuri õppinud, soovitas mul, et pole mõtet minna kirjandust õppima, et õpi midagi paralleelselt, näiteks kino. Ausalt öeldes ega mul kino vastu mingit sügavamat huvi polnud, aga see andis kir­ janduse suhtes mingi teise aspekti. Novell on olnud mu tugev ala, aga teise kursuse kinonovelliga ei saanud ma õppejõudude meelest kuidagi hakkama. Esitasin kolm- neli erinevat tööd. Meistriks oli Kappler, keda peeti toredaks inimeseks ja heaks re- žissööriks, ta oli Stalini tütrega kurameerimise pärast kinni istunud. Aga ta oli kogu selle ideoloogilise hirmu ja valvsuse säilitanud, ta nõudis minu kui nõukogude režii- mile vaenuliku inimese väljaviskamist. Minu eest kostis kursuse meister Ilja Vaisfeld, kes oli samuti juut ja kes võttis minu üle, nii et lõpetasin oma kursuse parimana. Kiitusega, üks neli oli. Diplomitöö kirjutasin niinimetatud fašistide kohtuprotsessi­ dest, suureks eeskujuks oli Ameerika film "Kaksteist vihast meest", kus üks vande­ mees ei hääletanud tapnud poisikese süüdimõistmise poolt. Hiljem hakkab taust harg­ nema ja selgub, et poiss polnudki süüdi. Aga selle fašismiprotsesside diplomitöö peale ei julgetud välja minna, öeldi, et parem kaitse oma stsenaariumiga Bornhöhe ainetel. See Bornhöhe järgi tehtud asi ei tahtnud siin "Tallinnfilmis" vedu võtta ja siis sa tegid viie päevaga täiesti uue, oma loo. Kuidas see kõigi aegade kuulsaim Eesti män­ gufilm "Tallinnfilmis" tuurid üles võttis? 7 Selle idee autoriks oli peatoimetaja Lembit Remmelgas, kes leidis, et see on üks seiklusliku süžeega film ja vaja oleks teha midagi sellist. Esimesed minu kirjuta­ tud variandid olid küllalt Bornhöhe-truud, tõin sisse mõned uued tegelased. Stsenaa­ riumil oli õige mitmeid kosilasi-režissööre, ka Kaljo Kiisk ja Jüri Müür, ükski ei võt­ nud vedu. Aga siis tuli Grigori Kromanov, algas vaevaline ja pikk diskuteerimine selle filmi ümber. Ta oli armas ja intelligentne inimene, aga ma ei saanud mitte kui­ dagi aru, mida ta tahab. Käisin ta juures haiglas, ta oli südamega ravil, istusime pik- ki-pikki tunde ja mõistatasin, mida ta tahab. Siis ma võtsin Suure-Jaanis elades kätte ja kirjutasin täiesti uue asja, kuhu jäid vanast variandist paljad nimed. See viie päeva­ ga kirjutatu on ka kõikidest mu stsenaariumidest parim variant, mis kahjuks ka selli­ sena töösse ei läinud. Vene sõjaväest, kes tegelikult lõhkus Pirita kloostri, ei tohtinud ju toona rääkida. "Kartulikuljustega" oli Griša juba vastu nina saanud. Siis leiutas ta, et Liivi sõja moskoviitide asemel võiksid olla eesti ülestõusnud, mis on ju ajalooliselt täiesti vale. Teatud etapist lülitus üsna jõuliselt töösse ka Lennart Meri. Kui käis režii- stsenaariumi kirjutamine, oli mul isegi natuke ebameeldiv, et mind nagu enam õieti selle asja juurde ei lastagi. Minu meelest tõi Lennart heade leidude kõrval sisse ka mitmeid asju, mis mulle sugugi ei meeldinud. Griša nõustus aga nendega. Mõne asja pärast on mul siiamaani piinlik. "Viimse reliikvia" lavastas Grigori Kromanov, toimetas Lennart Meri, kunstnikuks oli Rein Kaarnat, laulutekstid tegi Paul-Eerik Rummo, esitas Peeter Tooma. Selline tähtede paraad peaks juba iseenesest hiilgava linateose tingima, aga "Viimse reliik­ via" juures mängis sooloviiulit ju ikka Kromanov. Loomulikult, režissöör on ikka iga asja peremees ja tema otsused on määravad. Paul-Eerikut pakkusin mina ise, tegin kohad ette, kus see laul peab olema, tema tõi sinna oma dimensiooni sisse. "Reliikvia" saatus on üldse kohutavalt õnnelik olnud. Minu meelest õnnestus Kromanovil "Viimses reliikvias" mitmed mängufilmi žanrid päris edukalt sünteesida. Ta on korralikuks ja põnevaks looks ühendanud näiteks ajaloofilmi, seiklusfilmi, kostüümifilmi, armastusfilmi, action-fümi, õudusfilmi... Kogu see film oli üks suur tööõnnetus. Tahtsime teha tõsist filmi vabast me­ hest, kes tahab toimida ühiskonnast väljaspool. Aga Kromanov läks alt Goloborodkoga, kes peegeldas proovistseenis Budraitisega, nagu oleks temas psüh­ holoogilist sügavust. Kahjuks kukkus Budraitis Taevaskojas hobusega, murdis puu- saluu ja tema mängitud Schenkenberg tuli Jakobiga välja vahetada. See oli režissööri geniaalsus. Kui ta nägi, et Goloborodko ei vea välja intellektuaalse vaba mehe osa, siis lülitus Griša käigu pealt ümber seikluslikule kassafilmile. Ta suutis sünteesida seda natuke tühiseks seiklusfilmiks, millesse on omad ivad siiski sissejäänud. Ega ta ikka festivalifilm ole, ühe publiku auhinna Karlovy Varys siiski sai. Toode aga müüs ennast hästi. Klaršime ka natuke vahepeal. Sa said stsenaristina mitmeid kümneid tuhandeid rublasid honorari ja kui Lembit Remmelgas sellest kuulda sai, siis ta olevat kadedusest näost roheliseks läinud ega tahtnud su käest hästi enam teregi vastu võtta. Ei, see on kuulujutt. Minu meelest polnud Remmelgas väiklane inimene, ta oli paras seikleja oma loomult ning mängis ideoloogidega kokku. Tema aktivasse võib kanda "Loomingu Raamatukogu" käimapanemise. See oli eesti kirjanduse suur aken, mis mõjutas kogu kirjandusprotsessi. Ega see palju raha korraga toonud. Pärast, kui nad olid teinud maksimumi koopiaid, öeldi mulle, et mul on õigus lisa saada. Läkitasin sinna mingid paberid, terve aasta ei tulnud vastust. Kord ühe asja pärast Moskvas olles läksin ise kohale ja selgus, et paber oli läinud kõrvalkabinetti. Viisin siis paberi õigesse kohta ja alles siis sain ka ettenähtud raha. Aga see raha läks kõik talu remondi sisse. Hiljem tuli juba "Hundiseaduse aegu", mis läks stuudiosiseste sekelduste nahka. Poole pealt vahetati režissööri jne. See oli "Tallinnfilmile" üsna tüüpiline, kus Danilovitš, Skolnikov, Parvel ja Mandrõkin manipuleerisid inimestega, surusid oma tahet peale, ei lasknud uuel põlv­ konnal tekkida. Sageli oli nii, et režissöör vahetati välja, kui filmimaterjal ei meeldi­ nud. Tundus, et peatoimetaja Rekkori ajal enam niisuguseid asju ei tohiks juhtuda. Ma ise arvan, et "Hundiseaduse" stsenaarium oli huvitavam kui "Reliikvia" oma. Räägitakse, et "Hundiseadusest" pole õiget filmi tulnud põhjusel, et stsenaarium oli nõrk.

S Mina olen vastupidisel seisukohal. Sisse oli kodeeritud suur raskus — peate­ gelase ja loomade suhe, mille nüüd Arvo Iho "Karu südames" realiseerib. Alguses tulnud materjal oli harju keskmine, aga siis organiseeriti kõik režissöörid Tammeti ja selle materjali vastu ning klaperjaht läks lahti. See oli tüüpiline Danilovitši-aegne käitumine Rekkori poolt. Filmi direktor Felt ja mina olime ainukesed, kes üritasid koosolekutel Tammetit kaitsta. Neuland võttis asja üle, kusjuures tal polnud üldse aega ette valmistada, ta mõtles näiteks kohapeal välja eestlastele etnograafiat. Stse­ naariumis peituvaid võimalusi ei õnnestunud välja mängida. Palju sa üldse stsenaariume ja näidendeid oled kirjutanud ja paljusid sa neist õn­ nestunuks pead? Oeh, seda on kole raske öelda. On veel ekraniseeringud, näiteks "Libahunt" VGIKi jaoks. Originaalstsenaariumi ja ekraniseeringu vahe on üsna oluline, ekrani­ seeringut ei saa päris oma teoseks lugeda. Mui on mitu üsna huvitavat lühifilmide stsenaariumi, millest pole asja saanud. Inimene ei hakanud ju meie kultuuriruumis päris tühja koha peäle stsenaariumi kirjutama, igatahes mitmed asjad on seisma ka jäänud. "Tallinnfilmis" toimetajana ei tahtnud ma põhimõtteliselt omi asju pakkuda. Kuidas see töö seal stagnaaegses "Tallinnfilmis" käis? Kas toimetajal tuli palju pre­ siidiumide ja kolleegiumide vahel manööverdada, maske teha ja jutte vahetada, n-ü taktikaliselt paindlik olla? Või võtsid sa seda asja kuidagi "pohuistlikult", absurdi­ tunnetusega — tõsta portfell laua peale tööd tegema ja ise kusagil omi asju ajada. Teame ju kõik, et Lennart Meri tuli kord viis minutit enne viit õhtul tööle, lõi ukse laialt lahti ja ütles: "Oili, ma jäin täna natuke hiljaks." Eks me kõik võtsime seda asja seal üsna lõdvalt, aga päris "pohuism" see polnud. Mu esimene toimetamine oli "Reigi õpetaja", režissöör Jüri Müür tahtis mi­ nuga nõu pidada, ma käisin võtetel, arutasime asju põhjalikult. Aga näiteks Mark Soosaar ei tahtnud mind toimetajana nähagi, ta tegi kõik ise, tal polnud mind vajaja mis ma siis ennast vägisi pakun. Mis ma segan teise kunstniku töö vahele. Näiteks Tiina Lokk on aktiivne natuur, ta sekkus ja tegi mõnel režissööril hinge täis. Loomu­ likult oli sellisL olukorda palju, et portfell teenis ja ise tuiasid kusagil ringi. See oli nõukogude ajal võimalik ja Remsu on sellest kirjutanud. Seda nõukogude esimese tsensori rolli ma igal juhul mängida ei tahtnud. 1975. aasta 1. oktoobril tulin "Tallinnfilmi" tööle ja 1. oktoobril 1988 lahkusin sealt. 196ündate lõpul oli suur poleemika eksistentsialismist kirjanduses ja eksistentsia­ lismist üldse. Sattusid seoses sellega rünnaku alla. Sind süüdistati mandunud Lääne meeleolude kultiveerimises, absurdi levitamises, võib-olla ka dekadentlikus lömi­ tamises või milles veel. Sind ründasid "rasked kahurid" Eduard Päll ja Gustav Naan, peamised lahingud peeti "Sirbi ja Vasara" veergudel. Need Pälli ja Näani rünnakud olid ajaliselt teineteisest küllalt kaugel. Üks oli kuuekümne kaheksandal, pärast seda, kui ilmus mu "Kaheksa jaapanlannal", ja Pälli Eino Tambergi ooperi "Lend" esietendusel "Estonias" 30. detsembril 1983. aastal. Ano Valton on libreto autor. Vasakult: Mari-Liis Küla, Arvo Valton, Eino Tamberg, Mai Murdmaa, Ervin Kärvet, Leili Tammel, Tarmo Sild, Larissa Sintsova, Jaiüs Garancis, Reet Laul ja Peeter Lilje. Gunnar Vaidla foto

ärritas mitte niivõrd mu raamat kui just Nirgi lausa panegüüriliselt kiitev arvustus selle kohta. Üks näide teistmoodi suhtumisest: Aurora Semper kuulnud, et tema in­ telligentne abikaasa muudkui naerab teises toas, läinud vaatama milles asi, mida ta loeb — luges "Kaheksat jaapanlannat". Päll oli natuke õigeusklik, aus ja nüri, kes kuulas Sögia nõuandeid ja ründas kõigepealt Vetemaad ja Unti, siis kirjutas kaks artiklit eksistentsialismist. Aga need andsid positiivse efekti, sest Pälli löögile koon­ dusid paljud vastulööjad, vallandus terve artiklite tulv, aga mina jäin kõrvale ega tahtnud sekkuda. Näani artiklid tulid juba kümme aastat hiljem. Alguses kuulusin ma pigem tema soosikute hulka, olin millegipärast kutsutud isegi tema 50. juubelile, kusjuures me polnud õieti tuttavadki. Ta nautis oma populaarsust, oli ühelt poolt suur punane tegelane ja Eesti ajaloo tegija, aga teiselt poolt üleskehutatud vabameelne mõtleja. Konflikt oli Naaraga labane, ta esines Sangaste lossis, aga noored teadlased läksid talle raginal kallale, mina oma esinemises pillasin ainult mõne lause seoses häbema­ tu vale ja statistikaga, et ärge uskuge Näani, aga sellest Naarale piisas. Tema 60. juu­ beli ajal olin juba vaenlase rollis. Muist su käsikirju jäi tsensori hammaste vahele kinni. Arvi Siig, kes oli 1979. aasta romaanivõistluse žüriis, võttis mu teose "Raua- kolina etüüdid" käsikirja (sellele taheti anda esimene auhind) ja tassis selle omal init­ siatiivil keskkomiteesse Utile lugeda. Utt oli selle peale öelnud, et niikaua kuni on nõukogude võim, see asi ei ilmu, aga see romaan ikkagi ilmus veel nõukogude või­ mu ajal, 1988. aastal. Mingit esimest preemiat tänu Siia käigule 1979. aastal välja ei antud. Heino Kiigel läks 1967. aastal oma "Tondiöömajaga" natuke paremini. Oled väga produktiivne eesti kirjanik, sinult on ilmunud ligi viiskümmend raamatut, praegu tulevad juba kogutud teosed. Nii et elav, Tammsaare või Krossi mõõdus klassik. Ilmus neljakümne üheksas raamat. Praegu elus olevaist eesti kirjanikest ilmu­ vad ainult Jaan Krossi ja minu kogutud teosed, aga tahaks, et tuleksid ka näiteks Mats Traadi ja Enn Vetemaa omad. Kuid see on kirjastajate otsustada. Naljaga pooleks on öeldud, et kõige paremini kirjutab Valton lennukis kahe naise vahel istudes. Oled ise väitnud, et kord Marimaal presiidiumis oma kõnejärge ooda­ tes kirjutasid valmis terve muinasjutu.

10 *

Koik see on õige, aga seda, et lennukis kahe naise vahel, ei julge kinnitada, sest siis peab olema vähemalt kolm kohta kõrvuti, aga seni on ikka väiksematega lennatud. Kuid olen ka lennukis kirjutanud ja eriti just välismaal viibides. Sa oled seal täiesti vaba, pole millekski kohustatud, tuttavad inimesed ega tuttav keskkond ei sega sind ning sul polegi õieti muule keskenduda kui kirjutamisele. Prantsusmaal olen üsna palju novelle kirjutanud, viimase romaani kirjutasin kaheteist päevaga. Üldiselt ma nii kiiresti ei kirjuta. Sehkendad juba oma kümmekond aastat ka poliitikas. Komparteisse pole sa muidu­ gi kunagi kuulunud. Isamaaliitu astusid alles siis, kui Mart Laari esimene valitsus oli juba kukkunud, istusid Riigikogus aastatel 1992 — 1995, praegu istud Tallinna volikogus. Vaevalt, et need kogud ja istungid enam mingeid muinasjutte kirjutada lasevad? Ei, Riigikogu istungite ajal olen ma kahe ja poole aasta jooksul ainult ühe afo­ rismi kirjutanud. See oli ikkagi pingeline töö, millest tuli aktiivselt osa võtta. Üldse kirjutasin ma sel ajal vähe, tõlkisin ungari luulet. On loodud Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon, ma olen 1996. aastast selle president, korraldame iga kahe aasta ta­ gant erinevates Soome-Ugri alade keskustes suure kongressi. Kõigele lisaks oled veel Eesti Kinoliidu juhatuse esimees. Sinna vist valiti sind selle mõttega, et poliitilisis ringkonnis kinoinimeste kasuks lobistada. Ei, ma ei ütleks seda. Väga tublit tööd on teinud Elo Tust, kes tõstis Kinoliidu täielikust majanduslikust mudast üles. Ja nagu sa aastakoosolekul kuulsid, oleme esi­ mest korda kasumis ja neid tohutuid võlgu, mis sinna raamatupidamatuse ajal tehti, nüüd enam pole. Elo on väga tubli olnud, aga kuna teda palju rünnati, siis taheti, et keegi teine oleks, mitte piksevardaks, pigem sirmiks ees. Nõnda olen mina esimees ja tema aseesimees, kes saab oma suure töö eest väikest palka. Mina mingit palka põhi­ mõtteliselt vastu ei võtnud, käin seal paar korda nädalas või kui on midagi ägedaloo­ mulist toimumas, siis sagedamini. Viin läbi koosolekuid ja arutelusid. Kinokeskuse suutsime käima panna, mul õnnestus linnavalitsuselt selle tarvis raha välja ajada. Paistab, et eesti kirjanikud saavad omavahel kollegiaalselt hästi läbi, pole nagu erilisi vastuolusid. Aga millest on tingitud filmiinimeste vastuolud, üksteise vaenamine? Mina pole selles asjas nii sügavalt sees, et mul oleks isiklik emotsionaalne suhe. Pigem näen ma kirjanike vahel sellist põlvkondadevahelist vaenu rohkeni. See vaen on väga viisakas ja varjatud, aga ta on olemas. See nn vahepealne põlvkond ei tunnista meie põlvkonda, aga need 20 — 25 aastased, kes juba uutena tulevad, tunnis­ tavad jälle meid. Ma ei tea, kui keerulised on nende suhted, ütleme, sinu põlvkonna-

II ga? Mõnikord läheb tuju pahaks, kui ma olen "Loomingust" midagi ignorantset või eputav-jõhkrat lugenud. Kinos käivad saginad rohkem raha ümber, pole ju sisulisi vaidlusi, muidugi teeb keegi kellegi maha. Joonisfilm on ju saanud palju rahvusvahelisi auhindu, aga mõnikord, kui vaatad mõnda filmi, siis leiad, et kuningas on ju alasti. Seal on täiesti mõttetut sebimist ei millegi ümber ja ükskord peavad kriitikud selle välja ütlema. Maimik kirjutab teinekord ülekohtuselt ja teravalt, aga tal on ka sageli õigus küsida, kus on sõnum. Mulle tundub, et filmiinimeste kisma põhjus pole niivõrd kultuuripoliitiliste, fi- nantsstrateegiate ja kunstiliste nägemuste lahknemises, kui just isikutevahelises lep­ pimatus vastuolus. Nõnda on see ka poliitikas ja igal pool. Mina näen, et üks peamisi põhjusi on raha jagamine. Filmis liiguvad suured rahad, kirjanduses on kõik vaesed, midagi pole jagada, sellepärast kirjanikel seda laadi konflikti polegi. See, et uus põlvkond tuleb ja tahab oma, on loogiline ja sel pinnal peetakse sisulisi vaidlusi. Aga filmiinimesed vaidlevad raha ümber, kes saab ja kes ei saa, kes peaks saama ja kes ei peaks. Ma ei ütle midagi Jaagu [Lõhmuse — T. Т.] vastu, aga meie ühiskond ei ole selleks veel küps, et kogu suure filmiraha jagab ära üks inimene. Seda võib teha Taanis ja Soomes, kus aususe kriteerium nii sisse juurdunud. Mitte, et sa ei taha olla ebaaus, vaid sa ei saa olla ebaaus, sest siis ühis­ kond lihtsalt lükkab su välja. Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjon peaks koosne­ ma erinevate huvigruppide esindajaist, kes vaidlevad asjad selgeks. Kas sind on püütud kellegi või millegi vastu üles ässitada? Ei. Vastupidi, ma tahan olla kogu aeg lepitaja rollis. See on tänamatu roll, ma tean seda, aga ma tahan, et vasLuoIud laheneksid. Ma tahan hästi läbi saada nii Tiina Lokiga kui Lõhmusega kui ka uute noorte tegijatega. Ma polnud ju aastaid kino juu­ res, ma ei teadnudki, kas ma olen üldse Kinoliidu liige. Siis, kui Jaak Allik pani mind Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali esimeheks, olin ma ühtäkki jälle suur stse­ narist, kelle juurde tuldi käsikirja tellima. Ma pole loomult konfliktne inimene ja püüan kõigiga läbi saada. Kraaklemine ei vii edasi, parem, kui saaks asjades kokkuleppele jõuda, mõista vastaspoolt, aga mitte kogu aeg rünnata. Aga kui ma näen, et minu omad seltsilised, näiteks poliitikas, punuvad selja taga intriige ja teevad mingeid si-

12 gadusi, siis need ebaõigluse ilmingud ajavad mind natuke marru ja siis ma muutun isiklikuks ja teravaks. Ma ei räägi üksnes korruptsioonist, aga kui näen ebaõiglust, siis pean selle vastu välja astuma. Oled öelnud, et kirjutad siis, kui jumal käsib ja meeleolu on. Aga vahel peab ju ennast ka sundima. Üldiselt on mul jumalaga hea läbisaamine, ta käsib mind sageli. Ma ei arva, et ma end sundima pean. Kui on käsil mingi pikem asi, siis ma pean lugema eelnevaid lehekülgi, end häälestama, et asjaga edasi minna. Ja noh, mulle meeldib kirjutada, iga kirjanik on natuke ka grafomaan. Millist oma teost ise kõige tähtsamaks pead? Kõige paremaks asjaks pean 1992. aastal ilmunud nelja lühiromaani raamatut "Pildikesi filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" ja ma arvan, et see jääbki minu parimaks teoseks. Püüdsin selles avaldada oma nägemusi filosoofia, usu, kunsti ja poliitika kohta. Kõiges selles on parasjagu eneseirooniat. Matkiks lõpetuseks natuke Urmas Otti. Kas tahad teha mingi ekstra avalduse, üles­ tunnistuse, esineda pihtimusega, soovida "Teater. Muusika. Kino" lugejale midagi? Võib ju vaielda meie teatri erakordse subsideerimise üle, aga usun, et just sel­ lega oleme maailmas erakordsed ja peame seda jätkama. Eesti muusika üle on suur heameel, et nii väikese rahva hulgast on nii palju maailmatasemel väljapaistvaid loo­ jaid tulnud. Tahaks kangesti, et eesti kultuur ikka püsiks, et eesti keel püsiks. Kirjani­ kul on see illusioon, et kui teda ennast enam füüsiliselt pole, siis ta on oma teoste kaudu ikkagi kuidagi olemas. Oleme ühemiljoniline rahvas ja püsime paljus ka tänu sellele, et oleme individualistid, kes tahavad end igaüks kuidagi eriliselt teostada.

Küsitlenud TARMO TEDER

ARVO VALTON on sündinud 14. detsembril 1935 Märjamaal. 1959. aastal lõpetas TPI mäein- senerina, 1967 Üleliidulise Kinoinstituudi kaugõppes fflmidramaturgirra, aastatel 1975 — 1988 töötas "Tallinnfilmis" toimetajana. 1996. aastast Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni presi­ dent. Aastast2000 Eesti Kinoliidu juhatuseesimees. Raamatud: 1963"Veidersoov"; 1966"Ratas­ te vahel"; 1968 "Kaheksa jaapanlannat" (LR), "Luikede soo. Karussell"; 1972 "Sõnumitooja", "Õukondlik mäng" (LR); 1974 "Pööriöö külaskäik" (LR); 1975 "Läbi unemaasrike"; 1976 "Muinasjutt Grandi leidmisest" (LR); 1977 "Uksed kriuksuvad öösiti"; 1978 "Mustamäe ar­ mastus", "Teekond lõpmatuse teise õtsa", "Retk ooboluste riiki"; 1979 "Kollasteks laiku- deks laguneb"; 1980 "Märklaud kilbiks"; "Võõras linnas"; 1981 "Arvidi maailmareis" (LR), "Ajaprintsess", "Vanad arved"; 1983 "Üksiklased ajas" I , "Põhjanaela paine"; 1984 "Aivid Silberi maailmareis", "Valitud teosed" I —II; 1985 "Üksiklased ajas" II, "Tagasi tulevikku"; 1987 "Meenutused eikuhugi"; 1988 "Rännak giidi saatel", "Vägede valitseja. Pealkiri"; 1989 "Masendus ja lootus", "Kiirustav kahetsus"; 1990 "Proovipildid", "Üks tundToledos", "Koh­ tunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu"; 1991 "Kuninglik lõbu"; L992"Pil­ dikesi filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust", "Seniks", "Kirikutrepil"; 1993 "Liisa ja Robert", "Vabaduse kütkes"; 1995 "Unehäired"; 1996 "Väike ilus vangimaja"; 1997 "Rah­ vusluse vaateid"; 1998 "Mina, mina, mina"; 1999 "Kahekesi"; 1999 ilmus kahekümne neljas köites kavandatud "Kogutud teoste" I köide, seni on ilmunud kolm köidet; 2000 "Lcidik"; 2001 "Su nimi vaheldub", "Seltskondlik üksindus". Kirjutanud stsenaariumid täispikkadele mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, rež. Grigori Kromanov) ja "Hundiseaduse aegu" (1984, rež Olav Neuland), telefilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976, rež. Virve Aruoja) ja "Näkimadalad" (1988, rež. Olav Neuland), lühifilmidele "Ringhoov" (1987, rež Tõnu Virve) ja "Vernanda" (1988, rež Roman Baskin) ning nukufilmile "Nüril" (1985, rež Rao Heidmets). Valtoni novellide järgi on tehtud filme Eestis, Soomes, Lätis, Venemaal, Ukrainas ja Šveitsis. Tema teoseid on tõlgitud 33 keelde.

13 SALLIVUST TEATRIMAAILMA!

Aprillikuu TMKs võisid hetke teatriprotsessi hinnata meie keskmise ja noorema põlve teatrikriitikud. Tollase vestlusringi "Mida jätame maha eelmisse aastatuhandesse?" sisseju­ hatuses lubas ajakiri, et sellele vestlusele tuleb ka järg. Käesolevas numbris jagavadki oma mõtteid lugejaga teatriloolased ja pedagoogid LEA TORMIS ja REET NEIMAR. Ajakiri loodab, et mõttevahetus jätkub ja TMK vestlusringi liitub veelgi osalisi, nii kriitikuid kui praktikuid. See jutt on räägitud kevadel ja seda täiendatud siigisel. Osa siinseid mõtteid on tõuke saanud nimetatud TMK vestlusringist, samas üritasime käsitleda pisut ka eelneva hooaja la­ vastusi. Nagu allpool on põhjust kaevata, ei mahtunud viimaste pikem eritlus trükiruumi ära ka käesoleval juhul. Sellest hoolimata sai jutt pikk ja pärast lõplikult valminud teksti läbiluge• mist soovitasid Lea Tormis ja Reet Neimar siinsele loole moto, värsiread ühest Betti Alveri luuletusest.

Tuisustel õhtutel tallates vokki, paraku ajalehtedes muud enam ei lisandugi. meie, kaks elatand, lustakat moori, Reet Neimar: Mäletatavasti hädalda­ sid teatrid 1970.-1980. aastatel, et ei avalda­ ahju ees rüüpame auravat grokki, ta operatiivset kriitikat, nagu see oli tavaks siuname vanu ja pilkame noori. enne ja ka pärast sõda: arvustus olgu lehes pärast esietendust homme-ülehomme! Täna­ seks on operatiivsus saavutatud, aga kadumas Lea Tormis: Alustuseks: see, kuidas on süvenev, mitmekordse vaatamise pealt kir­ meie Reet Neimariga teatrit vaatame, erineb ju tatud kriitika. Lainetame ühest äärest teise ajakirjanduses pidevalt kriitikat kirjutavate ega saa pidama keskpaika, kus oleks esinda­ inimeste vaatenurgast. Oleme põhiliselt teat­ tud vormide paljusus. riloolased, teatriprotsessi jälgijad, kordumis­ L. Т.: Eelmisel eesti ajal räägiti samuti, te ja erinevuste märkajad pikemas perspek­ et ei tohi piirduda kiirreageerimisega. Sest oli tiivis. Ja pedagoogid. Oma arvamust avalda­ ju teada, kuidas seda tehti — kirjutati näiden­ da tahaks vahel aga ikka. Kuna hooajaülevaa- di põhjal ülevaade valmis ja öösel pärast eten­ teid enam ei ilmu, siis peavad neid asendama dust pandi teostuse kohta paar hinnangulist vestlused. Teatri kajastamine vajab erinevaid lauset juurde. Kuid tol ajal olid soliidsetel leh­ vaatepunkte — vanuseliselt, sooliselt, teatri- tedel nädalalõpulisad. Teatriajalugu kirjuta­ vaatamise kogemuse poolest. Viimased aja­ des sain just "Päevalehe" lisaväljaannet märgid näitavad, et vajadus pikema-kommen- "Kunst ja kirjandus" kõige rohkem kasutada. teerivama teatrijuhi järele on üldisem. Mina "Looming" andis siis ja veel pärast sõda teat- ei tahaks, et teatri puhul liialt edetabelitele rihooaja ülevaateid. Pöörduti tagasi olulise­ keskendutakse. Teater pole spordivõistlus. mate lavastuste juurde, vaadati neid põhjali­ Kui TMK ankeedis pead nimetama paari pa­ kumalt, ka erinevaid koosseise. Voldemar rimat, siis näiteks Draamateatri "Aristokraa­ Mettus armastas konkreetseid detaile esile tide" puhul oli see võimatu — kas loen kõik tuua ja tagantjärele on neid huvitav lugeda. näitlejad üles või teen enda jaoks ülimalt ting­ Eks mõned aastad tagasi üritati seda ka, näi­ liku valiku, millest on ju tegelikult kahju. teks "Postimehe" lisas "Kultuur". Ometi mõ­ Õnneks anti sellele lavastusele ansamblipree- nel pool Euroopas ilmuvad praegugi päeva­ mia, sest ju on ka moodsas teatris ansambel lehtede kultuurileheküljed, kus kirjutatakse üks eriväärtus. pikalt, analüüsivalt. Meie Reedaga ei kirjuta ammu jooks­ R. N.: Kriitika hetkeseis sõltub mitmest vat kriitikat. Eesti keeles on "jooksev kriiti­ asjaolust. Esiteks kirjutajatest, kelle hoiaku on ka" tabav ütlus: sageli ongi ta jooksujalu teh­ paraku välja treeninud toimetused. Paljuski tud. See on üks vajalikest kriitikažanritest, aga määrab toimetuste-toimetajate-ülemuste suh-

14 tumine. Viimasel ajal kuulen taas kirjutavate "Sirbi" taktikat: kui mõnel inimesel on teatris inimeste kurtmisi, et artiklit kärbiti ilma auto­ igav ja tal puudub põhjalikum vaatajakoge- rile ütlemata või nõuti: kirjutad miinimumar­ mus, siis miks peaks autor, kel on teatri kui vu tähemärke ja ei rohkem! Samas tuleb kir­ meediumi suhtes vastuvõtukanal kinni, täit­ jutada välkkiirelt. ma niigi nappi teatrikirjutiste ruumi? Juhus­ Vabaduse tulles tekkis meil palju leh­ likest autoritest "SL Ohtulehes", telelehtedes ti, kus kultuurist kirjutada. Nüüd on kultuu- jne ei maksa rääkidagi. ripinna valik ja maht jäänud ahtaks. Kui siis Kolleegid kurdavad ajalehtede toime­ toimetus nõuab ka pealiskaudset lähenemist, tuste "terrori" üle, samas usun, et palju sõl­ olemegi olukorras, kus pärast ülilühikest ar­ tub ka kirjutajast endast. Mind teeb mureli­ vustust ükski väljaanne enam teist korda, olgu kuks trükitud kirjasõna märgatav kaugenemi­ ka olulise või probleemse lavastuse juurde ne teatri praktilisest protsessist, teatrist ene­ tagasi ei pöördu. Mis jääb üle? Kultuurileht sest. Minu eluajal pole see lõhe kunagi nii suur "Sirp" ja ajakiri TMK, mis avaldab artikleid olnud. Väliselt avaldub see muidugi selles, et õige mitme kuu pärast ja pealegi ühel kolman­ näitleja nimegi ei mainita. Näitlejast konkreet­ dikul ajakirja pinnast. "Sirbi" puhul torkab selt, tema loomingulisest arengust või kriisist, silma, et noor teatritoimetaja Madis Kolk on rollile lähenemisest, väljendusvahenditest ei püüdnud täita teoreetilisema käsitluse nišši — kirjutata peaaegu üldse. Sisuliselt on probleem kõigest meil ju kogu aeg napib. Paraku jääb aga veelgi sügavam: suur osa trükisõnast ei teatripildi konkreetsem kajastus "Sirbis" lünk­ vahenda või isegi ei saa pihta sellele, missu­ likuks, ja mõne nn eruditsiooniga edvistava guse tee on lavastaja näidendi tõlgendamisel ja ülelugenud uue autori (uue pseudonüümi?) valinud. Kirjutatakse pisut autorist, pisut hoolimatus ja primitiivsus päristeatri suhtes sfon/st, lisatakse pealiskaudne mulje lavas­ paneb vist juba paljusid kirjatööinimesi tund­ tusest. Ammu ei kehti enam klassikute põhi­ ma teatripraktikule ees kollektiivset süüd. mõte: kunstniku töö hindamisel peab arves­ Mis kõige kurvem: kadunud on žanri- tama tema enda kehtestatud reegleid. te mitmekesisus! Pole näiteks portreeartikleid. Kui on tegu mitmekihilise näidendiga, Või kui need tulevad, siis korraga kõikjal, peab lavastaja — selleks, et ta töö vähegi õn­ nagu näiteks Ha Everi juubeli puhul. Justkui nestuks — tegema ju kindlasti oma valiku. eelmistel aastatel poleks keegi võinud Everist Hea tekst on ambivalentne. Lavastaja peab kirjutada! Mis tõestab, et tegelikult elatakse aja­ valima konkreetse suhetemudeli, kujundikee­ kirjanduses formaalselt, kalendrit jälgides. le, läbiva probleemi, millele ta lavastuse üles Ammu ei ole olnud sisulist poleemikat (ma ei ehitab. Mida tajutavani on lavastaja sõnum, mõtle varjatud kabjahoope siin ja seal). Seda seda selgemini väljendub ka tema valik, tema saab korraldada ju mitut moodi: kahe vastand­ reeglistik, lavastuse esteetika ja filosoofia. liku artiklina või lihtsalt vestlusringidena. Arvan, et tõlgenduse määratlemisel jääb prae­ L. Т.: Vähemaks on jäänud intervjuu­ gune kriitika suuresti teatrile võlgu. Võlgu sid teatritegijatega, kuigi seltskonna- ja üld­ jäävad nii need, kes püüavad sellest, mis la­ huviajakirjades neid justkui avaldatakse. Miks val näha, vähe hoolides üldistavalt teoretisee­ arvata, et kirjutama peab lihtsalt ajakirjanik- rida, kui ka need, kes kirjutavad formaalset reporter ja lähtuma peamiselt näitleja eraelust üheõökriitikat. Pigem pakutakse oma näge­ või mõnest skandaalsest seigast? Palju sõltub must näidendist, ei vähendata lavastuse ole­ sellest, kes ja kuidas küsib. Miks ei võiks ka muslikke sõlmpunkte, tõlgenduse parameet­ üldhuviajakirjadele teatriintervjuusid teha reid. asjatundjad? Usun, et teatrist sisuliselt huvi­ Mõned kriitikud heidavad kergekäe­ tuv lugeja pole veel välja surnud ja tal on kõ­ liselt lavastusi või lavastajaid "prügikasti". rini üha samu teemasid käiavatest "naisteka- Olen märganud üsna eelarvamuslikke hoia­ test" ja seltskonnalehtedest. kuid. Kuid see on meie teatripotentsiaali rais­ R. N.: Kahju, et ajalehepindade niigi kamine. Päevakriitika ju määrab: seda loevad nappe võimalusi täidetakse aeg-ajalt teatri- kolleegid teatrites, teised kriitikud, publik. võõraste autoritega. Julgen selle kompleksi­ Vahel oleks justkui kokku lepitud, et see la­ vabalt välja öelda, sest ma ei pretendeeri "Eesti vastav näitleja on ju tore poiss, aga lavastajat Ekspressi" teatrikriitikuks: ma ei mõista, miks temast pole. Või kui üht lavastajat saadab kord on Barbi Pilvre hakanud teatrist kiljutama? Tal mingi fiasko, siis — temast enam asja ei saa. ju puuduvad teatrialased teadmised, sellised Ja pärast nenditaksegi: meil on ainult Nüga- arvamused peaksid kuuluma vaatajakirjade nen, Pedajas ja Unt. Tippe tuleb muidugi väär­ rubriiki. Muidu võiksime ju näiteks meie tustada. Aga tipptasandil olgu konkurentsi. Visnapiga hakata muusika-ja kunstikriitikat See pole ju ka Nüganeni ega Pedajase huvi­ kirjutama. Siinkohal ei mõista ma hästi ka des, et meil oli kaua aega vaid kaks premeeri-

15 hit. Siis tekib teistel tõrge ja mõni kirjutaja ar­ tapreemia saanud Mati Unt ei teinud selleks vab, et neid kahte tuleks jalgupidi tipust alla midagi, et preemiat enesele krahmata. Ükski tirida. Oleks kindlasti parem, kui esiletõste- loovisik ise sellele preemiale end ei esita, ses lute hulk oleks varieeruvani. Et antaks ühte­ mõttes nad pole isegi kandidaadid, vaid ikka dele aega end laadida ja koguda. Kuigi on ka teiste nimetatud nominendid. Ja preemiate selge, et see juhtgrupp, kelle hulgast liidrid määramise konkurentsis ei figureeri loojad ise, võivad tõusta, ei saa kunagi liiga suur olla. vaid nende looming. See ei ole ainult kaks ega kolm lavastajat, aga L.T.: Primitiivset maitset kallatakse see ei ole ka kaks-kolmkümmend lavastajat. kaela nii palju kui võimalik ja seejärel kinni­ Pikapeale hakkab mul ajalehti lugedes tatakse võidukalt, et lugeja muud ei tahagi. praktikutest päris kahju, nad ei saa enam kuigi Kui ikka piisavalt kaua pahna sisse sööta, siis palju adekvaatset tagasisidet, nende pingutusi mõni tõesti ei oskagi midagi muud tahta. Aja­ ei serveerita vaatajatele asjatundlikult. Nüüd kirjaniku roll võiks olla ka hariv, ta peaks ole­ vist solvan kõiki oma kolleege, aga üha roh­ ma nõudmiste kasvataja. Ei usu, et omanike kem hakkab tunduma, et õigus on ühel eesti poolt absoluutselt kõike ette kirjutatakse. Ei lavastajal (eri aegadel erinevas sõnastuses on pea iga rumalusega kaasa minema. Olen vii­ küll mitmed teatriinimesed seda maininud): masel ajal hakanud jälgima (ja soovitan ka kui lavastajad teeksid oma tööd ka niisama teatrikriitikutele) Evi Arujärve operatiivseid pealiskaudselt kui kriitikud, missugune oleks muusikaarvustusi. Tal on väga konkreetne siis meie teatripilt? analüüs ühendatud üldisemate kultuurisuun- Praegu pean küll tunnistama, et Eesti dumuste terava ja läbinägeliku kaardistami­ venekeelne teatrikriitika on palju põhjalikum sega. Ja need arvustused ilmuvad ka päeva­ ja sisuliselt huvitavam (ka mahukam!) kui lehtedes! eesti lehtede napid lookesed samade eesti teat­ R. N.: Teatrikriitika kohustustest tegi­ ri lavastuste kohta. jate ees me juba rääkisime. Teine asi on vaata­ Aga eks peegelda teatrikriitikast rää- ja mõjutamine ja suunamine. Kui publiku tä­ gitu meie ajakirjanduse kultuurilehekülgede helepanu ei juhita lavastuse kunstilisest sei­ üldist vaesestumist. Peamiseks on saanud rek- sukohast olulistele tunnustele või sõlmpunk­ laamifunktsioon. Ajakirjandusest on saanud tidele, on see karuteene vaatajale. Me ei aren­ toode, müügiobjekt. Võtame näiteks pealkir­ da oma vaatajat ja vaatamise tase kängub. jad, nii laiemas mõttes kui ka ainult teatrit Teatrimäluga, vaatajakogemusega inimesi käsitlevate lugude puhul. Sageli pealkiri ju jääb saalis üha vähemaks. Ühelt poolt seetõt­ valetab. Või ehmatab mingi täiesti väära vaa­ tu, et ajakirjandus ei arenda vaatajas teatri- tevinkliga. Kui hakata tekstist pealkirjale kin­ mälu ja jälgimisoskust. Teisalt ei võimalda nitust otsima, siis sealt ei pruugi seda leida. teatripileti kõrge hind enam igaühel teatris Vahel tahaks küsida: kes neid pealkirju siis käiagi, publik selekteerub ostujõu, mitte selle paneb? järgi, kes on teatrihuviline, kes oskaks tundli- L. Т.: Pealkirjadesse on tekkinud veel ku-taipliku pilguga teatrit vaadata. Üha enam üks häiriv joon — need on agressiivsed ja rõ­ jääb kõrvale inimene, kellele eeldatavalt teat­ hutavad võimupositsiooni. Näiteks "Köler rikunst on suunatud. võimutseb Toompeal"... Paraku liiguvad sa­ Mida siis soovitada olukorras, kus va­ mas suunas ka teatriartiklite pealkirjad, sar­ litseb päevaajakirjanduse "terror"? Arvan, et nanedes õnnetusi ja kuritöid käsitlevate artik­ need väljaanded, kellelt võiks eeldada mis­ lite pealkirjadega. Viimase aja markantseim sioonitunnet, peaksid üht-teist oma tavades näide: "Unt tappis Pedaneni ja Nügajase". korrigeerima. "Sirp" võiks mõelda sellele, Lehetegijad (või välismaalastest omanikud?) kuidas teatripilti ülevaatlikumalt ja ka kon­ kiirendavad lugeja juhmistu(a)mise käiku, teksti avavalt kajastada. TMK peaks muutu­ otsustades oma aruga, et ainult halb ja agres­ ma kõigepealt operatiivsemaks. Tänapäeval siivne "müüb". Meie lugejat alahinnatakse. saab ajakirjanumbrit kiiremini teha kui kolm Veel kurdab lugeja, et on vastikuste rõhuta­ kuud. Senise rütmiga ei suuda TMK teatri- misest, ebaolulise ülespuhumisest, vigasest ja protsessis enam aktiivselt osaleda. Rohkem klišeerunud keelekasutusest surmani tüdi­ võiks ajakiri avaldada ka harivat materjali. nud. (Reklaamikeele näiteid: meil on nüüd Päevalehtede puhul, tundub, võiksid autorid aina kultusetendused, kultusautorid, kultus- panna maksma proffkirjutajate au: miks mit­ figuurid, üks üleüldine kultus. Omadussõna­ te teha toimetustele üks "kambakas", öelda, dest ainult "fantastiline" ja "kuum".) et me ei kirjuta ühe ööga, vaid teeme seda R. N.: Pealkirjas " Unt tappis Pedaneni umbes nädala pärast. Peaks suutma toimetus­ ja Nügajase" on mitu viga. Esiteks torkab sil­ tega kokku leppida, et olulisi lavastusi kajas­ ma väite kriminaalsus, võikus. Teiseks, aas­ tataks hiljem veel kord, vaatajat sisuliselt suu­

lu navalt. Inimesed, kes on varem olnud võime­ neid jälgida. Tartus nad õnneks püsivad lised tabama lavastaja sõnumit ja kujundisüs­ kauem, seal on Ülikool. teemi, kirjutama näitlejatest, võiksid võtta end Näen, et jälle hakkame maailma paran­ kätte ja kirjutada oma parimate võimiste pii­ dama. Tänaseks on selgunud, et ega maailma ril! Kas tõesti siis ei avaldata? Ja kui viimase eriti parandada ei saa. Aga vait ka ei tohi olla. esietenduse kohta parajasti mõtteid ei ole, Tagakurdetav kodanikuühiskond eeldab jul­ võiks loovutada ruumi kolleegile. gust iseseisvalt mõelda ja ka välja öelda. Tu­ L. Т.: Ajalehetoimetustesse on heäl ju­ leks üha valjema häälega rõhutada, et ega hul jäänud tööle vaid üks teatrist kirjutav ini­ mujal maailmas seda räiget turumajandust nii mene, kes peab ka muudel kultuuriteemadel hullul kombel pole, nagu meil siin praegu on. sõna võtma. Käsi lihtsalt ei tõuse vigu ja pea­ Igal pool ei arvata sugugi, et kunst ja kultuur liskaudsust ette heitma, teades, millise tem­ peab alluma ainult turumajanduse reeglitele. poga ta töötab. Kui ta peaks nüüd toimetuses Põhiseaduses on kirjas riigi eesmärgid — mil­ mässu algatama, kas siis ühel hetkel ei leita: leks seda riiki üldse vaja on. Järelikult peab kellele seda teatrit üldse vaja on? Nii et see on riik leidma võimalusi senisest veel enam va­ kahe otsaga asi. Ja kuna ametiühinguliikumi- bastada mõned valdkonnad otsesest turuma­ ne pole tõhus (ajakirjanduses vist olematu?), janduse survest, panna seega kultuur tõhusa­ siis nähtavasti peabki väljaandjatele hakkama malt funktsioneerima. Sest see on rahva ja rah­ väljastpoolt survet avaldama. vuse olemasoluks vajalik. See pole sugugi R. N.: Veel üks probleem — teatri jääd­ võimatu, aga tuleb rohkem nõuda ja meelde vustamine televisioonis. Pole enam raha la­ tuletada neile rahakäsutajatele, kes teistmoo­ vastuste salvestamiseks. Mullu suudeti linti di kui rahaliselt üldse mõelda ei oska. Majan­ võtta vist kuus lavastust. Asi on hull, sest teat­ duslikult nii väike riik ja kultuur end niikui­ riajaloo tarvis ei jää enam kuigi palju järele nii ära ei tasu — kas siis loobume peale küm­ (teatrite koduvideod on siiski amatöörlikud). neaastast katsetamist, või kuidas? Praegu näidatakse eetris veel vanu lavastusi, Hirm hakkab, kui mõtlen, mida kõike ent mida näidata kümne aasta pärast praegu­ on tahetud meil viimasel ajal ära kaotada: sest teatrist? Kas olete tähele pannud, et juba põlispuudest ja rannikust alustades, trammi­ nüüd näidatakse "Siin ja praegu" saateküla- de ja trollidega lõpetades. Lisaks valdkonda­ lisi vanades rollides, kuid mitte viimaste aas­ de formaalse ümberstruktureerimise katsed tate osades? Sest neid pole lindis! See on kul­ (simuleerime reforme!). Koik, mis kohe ot­ tuurikonteksti üldine probleem, mitte kitsalt sest kasumit ei too, ära kaotada või kasu kor­ teatri probleem. Kas eestikeelse elendamis- ras liita-Iahutada ilma kompetentse arvestus­ kunsti jälgimise võime laial publikul atrofee­ liku analüüsita. Või iga hinna eest maha rub või ei? Kui eesti näitleja ilmub ekraanile müüa. Aga miski peab olema ka rahalise ka­ ainult reklaamiklipis või seriaalis, siis varsti sumita kasulik, et rahvas üldse ellu jääks ja jõuab juba vähe niisuguseid vaatajaid teatris­ elul mingisugune mõte oleks. Raha nimel teh­ se, kes oskavad pisutki keerukamat kvaliteet- tud mõtlematute otsuste sadu teravdab ohtu, teatrit vaadata ja hinnata. Nii lööb see ringiga et lahmijad või omakasu peäl väljas olijad või ka teatri pihta. lihtsalt harimatud naiivikud otsustavad va­ L. Т.: Teatriõhtud ja süvenevad teatri- rem või hiljem täiesti ära kaotada ka reper­ saated annavad ju televisioonile publikut. tuaariteatri. Teadmata, kuidas paljudel maa­ Vaatajad igatsevad neid endiselt, eriti jälgi­ del on selle eest võideldud (ja meid muide ka­ taks neid maal ja väikelinnades. Selliseid soo­ destatud!). Kuidas inglased võitlesid oma rah­ ve on korduvalt avaldatud. vusteatri eest mitu sajandit, enne kui nad sel­ R. N.: Varsti hakkab "Pianoolale", le XX sajandi keskel ükskord kätte said. "Aristokraatidele" või "Majahoidjale" sattu­ R. N.: Teema vajaks eraldi vestlusrin­ ma inimesi, kes ütlevad: igav! Või kui inime­ gi või konverentsi, paraku aitavad repertuaa­ ne on juhuslikult sattunud "Laulatuse" või riteatri kaotamise ideele mõnikord oma rep­ "Clavigo" etendusele, siis ta mõtleb, et on sat­ liikidega kaasa ka teatriinimesed, nii noore­ tunud hullumajja! Sest ta ei ole elus midagi mad praktikud kui ka teoreetikud. Mõtlema­ niisugust näinud! Pole enam kanaleid, kus ta, mida repertuaariteater tegelikult tähendab selgitataks erinevaid teatrivorme ja analüüsi- ja miks selle eest on võideldud. Üksikprojek- taks mingi teatrinähtuse häid ja halbu külgi. te on võimalik praegu ju kogu aeg teha, ent L. Т.: Näiteks Mati Undi ambivalent- üksnes projektiteater kui süsteem ei suuda sed ja mitte lihtsakoeliselt selge sõnumiga la­ kunstilises mõttes loojat arendada. Käivitus- vastused, mida väga hindavad noored ja ärk­ mehhanismid on projektiteatri puhul nii või samad inimesed, on ju mõnikord läinud rut­ teisiti ebakunstilised, sest iga projekt vajab ju tu kavast maha, sest laiem publik ei suuda eraldi rahastamist. Mis ei tähenda, et projek-

17 titeater ei võiks anda toredat tulemust. Aga juurde, kombineerides seda uute ja vahevor­ püsiva loomingulise koosluse ja loominguli­ midega. se programmeerituse süsteem lagundatakse, R. N.: Üks süsteem ei välista teist. Kui sest projektid on ühekordsed. Kui palju tekiks väiketrupid, projektiteatrid suudavad ellu jää­ repertuaariteatri kaotamise puhul töötuid da, kunstiliselt enesele õigustuse ja niši leida, näitlejaid! Kui vähe rahvuslikust andepotent- on see hea. Aga samas ei maksa ühest süstee­ siaalist sel juhul üleüldse oleks rakendatud ja mist teise hüpata ja kõiki asju teatrimaailmas mida see tähendaks meie teatrikultuurile ter­ nii jäigalt käsitleda. vikuna? L. Т.: Jaik vaatepunkt häirib mind va­ Näitleja ise saab väga vähe valida. hel ka TMK ankeedis, kui küsitakse, et mis Vahel ehk küll, ent ta ei saa pikemaajaliselt teatril oli möödunud hooajal kõige parem programmeerida oma elu ja saatust, tema on repertuaar? Ega teatreid saa ainult ühe aasta valitav. Seni, kuni vabakutselisi on vähe, on või hooaja lõikes hinnata, üldpilt kujuneb välja selline tööviis mõeldav. Kui aga ühelgi näit­ pikema aja vältel. Kriitikud peaksid jälgima lejal pole oma töö suhtes enam mingit turva­ eelkõige protsessi. Näiteks Linnateatris kan­ tunnet, siis kuidas see mõjub eesti näitlejas- takse maha lavastusi, mida paljud neid näha konna loominguvõimele ja -vormile? Arva­ tahtnud inimesed pole ikka veel näha saanud tes, et projekti teater on majanduslikult otstar­ — alailma välja müüdud! Kriitikud heidavad bekam ja üksikisikule vabam, laseme ise džin- Linnateatrile ette, et neil polevat hooajas pii­ ni pudelist välja. Pärast sotsleeri lagunemist savalt uuslavastusi. Aga tähtis on siiski see, kuulsime ja imestasime, et Poolas pandi vää­ mida vaataja igal õhtul teatris näeb. Pole ju rikaid teatreid kinni. Nüüd on neid suure vaja teha uuslavastust uuslavastuse pärast, vaevaga repertuaariteatritena uuesti taastama kui repertuaaris veel mitu hästi minevat vana hakatud. Meie aga peame ikka veel lehest lu­ tükki. gema tõmblusi, et institutsionaalne teater tu­ R. N.: Teatrid töötavad ka erinevates leks kaotada. Mingid sõnamaagiast tekkivad olukordades, neile ei saa ühe mõõdupuuga krambid! Peeter Jalakas, sel teemal kõige kõ­ läheneda. Näiteks Linnateater teeb praegu vemini sõna võtnud praktik, on millegipärast tõesti seda, mis liiga kergesti pähe ei mahu, hakanud oma projektiteatrit just repertuaari­ tundub esmapilgul suisa mõistusevastasena: teatri poole nihutama. Miks ta siis oma firmat repertuaarist on maha võetud "Kolmekrossi­ sinnapoole arendab, kui see nii põhimõtteli­ ooper", "Arkaadia", "Kojutulek", "Clavigo", selt halb on? järjekorras ootab "Ainus ja igavene elu". Need L. Т.: Kuuldavasti on Jalakas oma tru­ lavastused pole oma kunstilist kvaliteeti kao­ pile juba ka riiklikku toetust saanud, nii et jät­ tanud, ka tooksid need teatrile veel kassat, ku provotseerimine! Ajaloolasena julgen kin­ piletisaba on endiselt ukse taga. Paraku ei tingi nitada, et sajandite jooksul on maailmas enam­ sellist otsust ei kommerts- ega kunstiline kaa­ vähem kõik teatri organiseerimise vormid ära lutlus, vaid tehnilis-organisatsioonilised prob­ proovitud ja palju uut pole välja mõeldud. leemid. Uuslavastuste lisandudes pole teatril Nõukogude ajal oli näitleja tõesti sunnismai­ enam kusagil dekoratsioone hoida; samas on sena ühe teatri külge kinnistatud. Aga prae­ mänguruumide tehniline ümberseadmine iga gu see ju nii enam pole. Jah, institutsioon kui lavastuse jaoks aeganõudev. Seepärast män­ selline stagneerub mingil määral alati. Aga gitakse nüüd tihti blokkide kaupa, üht lugu seda saab paralleelvõimalustega mitmekesis­ mitu päeva järjest. Nii ei mahu kõik vanad tada ja seestpoolt uuendada, kõik võimalu­ tükid koos uutega enam kuu mängukavva ära. sed on olemas, olgu vaid ideid. Teatril on probleeme kolmes saalis korraga Mitte ainult nõukogudeaegne Eesti mängimisega: ei jätku valgustajaid, piletööre, teatriuuendus, vaid ka 20-ndate aastate oma isegi näitlejaid. Kui viimasel ajal on hakatud toimus suurel määral institutsionaalsete teat­ rääkima, et Nüganen teeb trupis kohti oma rite sees. Nähtavasti on see nii väikeses kogu­ õpilastele, siis mina näen probleemi teisiti: näit­ konnas optimaalne. Institutsioon võib olla lejaid ongi sinna teatrisse rohkem vaja. Kolm- tüütu, aga ta olemasolu vabastab kunstitegija neli saali ju! Tegelikult peaks suurendama pal­ paljudest teda häirivatest kohustustest. gafondi, aga raha ei jätkuvat. Probleemide se­ Võiks natuke mõelda, kus regioonis gapundar. Ühed ütlevad: miks nad siis teevad me asume, ja vaadata ka ajalukku. Siin kan­ nii palju uusi lavastusi, et vanu peab maha dis on alati repertuaariteatrid valdavad olnud. kandma? Teised jälle: miks nad nii vähe tee­ Mõnedes naaberriikides on kapitalism ja tu­ vad, kuidas nad nii mugavalt elavad? rumajandus üsna pikka aega püsinud, on ju Samal ajal saab Rakvere Teater oma olnud võimalus kõike muud ära proovida, aga linnas anda uuslavastusega vahel vaid viis ikka on jäädud repertuaariteatri kui aluse etendust, enamjagu — kümme. Rohkemaks ei

18 jätku linnas vaatajaid. Ja seda olukorras, kus Omal ajal tuli meie suur publik pärast praegune juhtkond on suutnud teatri popu­ 20-ndate eksperimente teatrisse tagasi laarsust kogu aeg tõsta! Rakvere Teater on "Mikumärdiga": tuli uusrealism, uusasjalik- spetsiifiline ringreisiteater, nemad peavad kus, tulid eesti lood laiale publikule. Katse­ kindlasti kiiremini repertuaari uuendama kui tusteks oli haritud publikut veel liiga vähe, Tallinna Linnateater. Ja väljasõitude kõrval ometi olid need hädavajalikud. See noatera peavad nad tegema ühtaegu ka proove, nen­ peäl kõndimine jääb teatrile vist alati omaseks. de koormus on sedapidi suurem. Ja see on ise­ Keegi ei ole paremat varianti suutnud välja loomustanud Rakvere olukorda ajast aega. mõelda. "Vanemuisel" on omad probleemid: Katsetuslik ja traditsioonilisem teater mitme žanri teatrina tuleb pidevalt mõelda, on ühendatud anumad, üks toetab teist. Võib kuidas mahub muusikalavastuste kõrvale sõ­ teha ka kinnist klubiteatrit, aga see on reaal­ nalavastus? Või vastupidi. Vahepeal oli neil ne pigem suurlinnas. Väikeses kohas pead probleeme kahe saali täituvusega. Nüüd ehi­ teatrit tegema suurele publikule. Ideaal on see, tatakse juurde veel blackbox, Sadamateater, millest Brecht omal ajal rääkis: väike ring tu­ ning juba on küsitud, milleks seda veel vaja. leb suuremaks muuta — väikese ringi lavas­ Oletatakse, et eelkõige tormab blackbox'i eten­ tused tuleb teha nii, et suurem hulk neid vaa­ dustele Tartu noorus, sel juhul tekib küsimus, taks! Mida oskas eelmisel Eesli ajal hästi teha kas olemasolevad kaks saali jäävad tühje­ ja oma publikut kasvatada Priit Põldroos, hil­ maks? Samas on blackbox'i ka eksperimentaal- jemgi on mõni osanud. lavana sisuliselt kindlasti vaja. Teatrite erine­ Üks võimalus on jääda lootma sellele vaid probleeme tuleks rohkem teadvustada. (ja tundub, et suurenev teatrikülastatavus Mitte hurjutades ega parastades. Professio­ seda ka tõestab) — niikaua kui inimene on naalne kriitik võiks lähtuda lihtsalt iga konk­ inimene ja mitte masin, on tal elusat asja reetse teatri parameetritest. vaja. Mida enam tuleb virtuaalmaailma pak­ "Ugala" mureks on kahtlemata nende kumisi juurde, seda kindlam on teatri tee: jää maja, mis on Viljandi jaoks tõesti suur. Lisaks peamises selle juurde, mida keegi teine peäle peab "Ugala" taastama kohaliku publiku usal­ sinu ei suuda. Aabitsatõde, aga peab vist aeg­ duse. Osaliselt vahepealse repertuaaripoliili- ajalt kordama. ka, teisalt mingite juhuste kokkulangemise R. N.: Lavastuspartituur võib olla kui tõttu on Viljandi publik oma teatrist võõrdu­ tahes keerulise vormiga, rafineeritud, tehni­ nud. Väikelinnas on ju repertuaari valikuvõi­ liselt perfektne, aga kui selle sees on võimalik malused ahtamad, kuna tõeliselt teatrihuvi- näitleja mängu nautida, siis see ongi eheda list rahvast on vähem. Näis, mis tee valib teatri tunnus. "Ugala". Rakvere Teater on väikelinna dilem­ L. Т.: Teater on alati püüdnud raken­ ma päris hästi lahendanud: teatri repertuaari dada uusi tehnilisi vahendeid, võtnud vasta­ on leitud klassikamärgiga näitemänge, millel vast mõtlemislaadist midagi üle. Aga ta on on samas üldinimlikult haarav süžee. Need seda teinud teatud piirini — võtnud seda, näidendid peaksid esmalt huvitama seriaali- mida t e m a vajab. Pole mõtet teha kehve­ vaatajaid, kes on harjunud perekonna-, armas­ mal tasemel seda, millega muu meedia pare­ tuse-, eraelulugudega. Ühtlasi rahuldavad mini hakkama saab. Elav, kordumatu suhe Williamsi, Albee jt näidendid ka kunstiteadli­ elusa näitlejaga on endiselt teatri jõud. kuma vaataja nõudmisi. Samal ajal on osatud Muutub juba tüütavaks lugeda aval­ repertuaari ka väikest eksperimenti pikkida. dusi, et institutsionaalse teatri aeg on läbi ja L. Т.: Ohtlik ettepanek selles olukor­ vajame midagi alternatiivset! Mille põhjalt siis ras oleks, et olgu teatreid vähem ja olgu süs­ teatrit uuendada või mille suhtes olla alterna­ teem ratsionaalsem. Just see teatrirohkus ela­ tiivne? Niipea kui täiesti kaob institutsionaal­ nike arvu kohta ja sobivus oma linna konteksti ne teater, kui kaob traditsioonipõhi, kaob ka ongi meie rikkus, mida tuleb hoida kas või uuendus, katsetus. Kui vajate autoriteedi põh­ argimõistuslikkuse kiuste. Teatri kui kunsti­ jendust: palun lugege Juri Lotmani raamatut liigi olemus nähtavasti eeldabki paratamatut "Kultuur ja plahvatus", vähemalt vaadake lk­ mainstream'i. Seda rõõmsam on tuvastada le 24, teine lõik! Selle raamatu alguses sõnas­ hargnemisi peavoolust. Kriitika võib küll tab Lotman aga igasuguse semiootilise süstee­ ainukordsust nõuda ja üldvooluleei tohi liialt mi põhiküsimuse: "... kuidas saab süsteem järele anda, sellega inertsist kaasa minna. Pea­ areneda, säilitades samas oma identiteedi?" voolu kõrval olgu katsetusliin, milleta läheks Minu meelest ei ole meie teatril veel identi­ mainstream kuivaks ja hapuks. Selleks tuleb teedikriisi, ta pole ka arenguvõimetu. aga riskivalmis olla — katsetused võivad pub­ Meie kriitikat lugedes hakkab silma liku teatrist ka eemale peletada. nõue, et teater pidevalt üllataks. Tahame, et

19 midagi iga hinna eest muutuks, et iga uus la­ ne lahendus — meie, vaatajad oleme sel het­ vastus oleks teistmoodi. Inimlik vahelduseva- kel haua põhjas. Või valge surilina lavastuse jadus on olemas, kriitikute vaatamiskogemus finaalis. Surilina või lumi või hing, mis kehast ja teatrimälu ületab pealegi mitmekordselt lahkub. tavavaataja oma. Ent kui arvestada, kui pisi­ "Hamleti" retseptsiooni mõjutas ilm­ ke on tegelikult Eesti teater, siis on ta praegu selt ka üks Linnateatri apsakas, ja see on õpet­ isegi üllatavalt mitmekülgne — rohkem, kui lik. Teatri müügigrupp koondas kriitikud tahetakse endale teadvustada. "Hamleti" teisele etendusele. On ju teada, et Kui minna konkreetsemaks: vaieldud enamasti pole ühegi uuslavastuse teine eten­ on näiteks Linnateatri "Hamleti" üle (hull dus parimate killast. Ent kui veel kogu trupp oleks, kui ei vaieldaks, milleks siis "Hamle­ teab, et saal on täis kriitikuid! Paraku tulid tit" teha!). . negatiivsed vastukajad peaaegu kõik just sel­ R. N.: "Hamleti" vastukajad ajakirjan­ le ebaõnnestunud teise etenduse põhjal. Krii­ duses demonstreerisid seda, et need, kes on tiku kohus peaks olema hiljem lavastust sis- varem erinevaid "Hamleteid" näinud, püüa­ semängitult uuesti vaadata. Teisalt on Linna­ vad justkui oma pisuhända arvustada. Otsiti teatri puhul omaette küsimus, et kui kriitik ka Nüganeni lavastusest poliitilise näidendi vabapääsmega teairisse ei saa, siis vaevalt ta suhetesüsteemi, ei saadud seda aga kätte ning hakkab üht lavastust mitu korda vaatama. imelikul kombel oli kirjutajate vastuvõtuka- L. Т.: Ka mina nägin "Hamleti" teist nal kinni palju lihtsamate teemade suhtes. etendust, mille põhjal võis küll aimata, mis seal Hamleti lugu võib ju jutustada ka üsna harili­ veel varjul võiks olla. Õnneks vaatasin tükk kult, inimlikult tasandilt: kuidas ikkagi juhus­ aega hiljem uuesti. Pealegi, ma ei saa kriitiku­ te sajus võib elus minna nii, et sõpradest saa­ na nõuda, et teised mängiksid täpselt m i n u vad vastased. Tihti pole teadvustatud, et "Hamletit". Lähen vaatama ikkagi seda "Ham­ Laertes ja Hamlet võiksid olla sõbrad. Neid letit", mida see teater täna mulle näitab. on a priori võetud kui vastaseid. Nüganeni Matvere Hamletis nägin inimest, kes lavastuses tajud neid kui eakaaslasi ja võima­ praegu hakkab end tundma võib-olla veel likke sõpru. Hea tapab hea, positiivne võitleb ebakindlamana, kui oli see aeg ja ajastute va­ positiivsega! hetus, mil "Hamlet" kirjutati. Hamlet on roll, L. Т.: Teoreetikud on rõhutanud seda, mille puhul vaataja peaks korrakski tajuma et Hamletil on peegelkujud — Fortinbras, — see olen mina! Kaarel Karmi Hamletit nai­ Laertes, Ophelia — kõik hukkunud isade lap­ mina ei nõustu ma Jaak Allikuga, kes väidab, sed. Nüganeni lavastuses meenutab ühe põlv­ et Marko Matvere sarnaneb Karmi nõukogu­ konna saatuste hargnemine kummaliselt ka deaegse Hamletiga. Tugev, eesmärgikindel Eesti ajalugu. Nii Eesti Vabariigi alguses kui Hamlet ilmus Euroopa lavadele juba 30-ndate ka hiljutises uues algamises on paljud, kes lõpul, ka Inglismaal, see oli sõjaaegne ja õtse kunagi koos alustasid, hiljem osutunud polii­ sõjajärgne Hamlet. Oli olemas kindel vastane tilisteks vastasteks. Meenutagem, et näiteks ja teada, kelle vastu LIamlet välja astub. Sõda 1905. aastal olid meie "punased" ja "valged" muudab kõik asjad lihtsamaks. Karmiga veel rahvuslikult koos. Aga hiljem lahknesid ühendab Matvere Hamletit vahest ainult see, maailmavaateliselt või võitlesid eri rinnetel. et ta ei ole kõhkleja ega filosoof, vaid rohkem Ja kas see ei kordu praegugi? See on vahest teoinimene. Matvere Hamlet on tänapäeva ainus otseselt poliitiline nüanss, mida võib noor inimene, kellel polegi seni vaja olnud leida ka kõnealusest "Hamletist". Arvamus, võimuvõitluse peäle mõelda. Nagu elus sageli et Nüganeni "Hamlet" on kontseptsioonitu juhtub: me teame küll, et maailm võib olla si- lavastus, paneb mõtlema, et kontseptsiooni gaduslik ja õudusi täis, aga niikaua, kui see nähakse ikka veel nii, nagu nõukogude ajal isiklikult ei puuduta, ei jõua see päriselt meie­ otsisime, — kui Voldemar Panso "Hamlet" oli ni. Alles siis, kui oled sellega silmitsi, hakkad paljuski poliitilisele alltekstile ehitatud. mõtlema, et Taanimaa on vangla... R. N.: Linnateatri etendusel mõtlesin, Hamlet jääb omaealiste seltskonnas kui lühike ja heitlik on elu. Ja et nii palju sõl­ üksi. Palju on räägitud, et Ophelia võib olla tub juhustest, mida me ei valitse, laseme en­ kahesugune — kas rohkem Poloniuse tütar või nast kaasa kiskuda mingitest lollustest, intrii­ Hamleti armastatu. Mõjus, kui Nüganen pani gidest, solvumistest, vajadusest midagi tões­ Külli Teetämme Ophelia hullumisstseenis lu­ tada, paika panna, kätte maksta jne. Ja libiseb gema Hamleti monoloogi: Olla või mitte see ainukene elu käest. Olen imestanud, et olla... Ega ilmaasjata pole naisnäitlejad juba suur osa kriitikuid ei fikseerinud selle lavas­ ammu nii palju Hamletit mänginud. Hamlet tuse olulisi kujundeid. Kas või ülalt alla las­ on ju i n i m e s e, mitte pelgalt mehe või naise kuv Ophelia kirst. See pole ju lihtsalt tehnili­ probleem. Ophelia ei räägi Hamleti teksti

20 mitte hullusest. "Kas tõsta relvad hädamere nud loomulikult. Heideti ette, et lavastus pole vastu?" ja "Olla või mitte olla..." on ka Ophe­ sugugi nii rikas kui näidend ja lavastaja on lia probleem. Just see, et Hamlet on tavaline autorilt võtnud vaid ühe süžee. Klassika pu­ mees (kes võib näiteks mängida lõõtspilli või hul üsna loomulik! Võiksime hinnata just la­ maatööd teha, matkata, rännata, paadiga sõi­ vastuse puhast režiijoonist, mis ühe liini läbi­ ta, nagu Matverest teame), see paneb mõtle­ valt välja kannab. Näitlejad valdasid küllalt ma, et igaüks võib ühel päeval jõuda Hamle- hästi Calderoni teksti (Elina Reinold, Mait ti probleemideni. Malmsten, Guido Kangur, Martin Veinmann, Veel kord: seda mastaapi lavastusi tu­ Andres Puustusmaa). See, et lavastus pole nii leb tingimata hiljem veel vaadata. Pealegi on rikas, kui teosest on välja loetud, on osalt need enamasti lavastused, mille maailma ta­ paratamatus, puhta joonise pärast on ohver­ haks uuesti tagasi minna. Nagu näiteks Šapiro datud eelkõige barokne polüfoonilisus. "Kolm õde". Või hilisematest "Ainus ja iga­ L. Т.: Arvatakse, et barokk on ainult vene elu", "Pianoola", "Arkaadia", "Aristok­ midagi ülekuhjatut ja rikkalikku (mida ta de­ raadid", "Tagasitulek isa juurde" ja kumma­ koratiivsel tasandil võib ka olla). Aga soovi­ lisel kombel ka omamoodi agressiivne "Peia­ taks lugeda Jüri Talveti "Hispaania vaimu" rite õhtunäitus". Need on lavastused, mis kan­ veendumaks, et barokk on väga mitmesugu­ navad endas mälu. Mis ei kuulu otseselt ei ne. Lavastuse tegelastes oli huvitav tajuda traditsiooni ega uuendusse, vaid loovad oma­ baroki ambivalentsust. Mitte küll nii väljakut­ ette maailma, mis jääb. suvas võtmes, kui oli näiteks Undi Corneille' R. N.: Ses mõttes on mul hinge peäl "Illusiooni" lavastuses. Normeti lavastus on Rakvere Teatri "Tanja. Tanja" — et niipea kui õieti Calderoni ühe põhiteose esimene tõlgen­ nähti Pjotr Fomenko lavastust, hakkasid mõ­ dus Eestis. (1920-ndate katse "Vanemuises" ned kolleegid kuulutama, et Rakvere töö on pole jälgi jätnud.) Kui Calderonist meie teat­ selle kõrval täiesti arusaamatu. Järelikult jäi ris midagi teati, siis ainult mõnd Lõpe de Vega hoomamata, et kahel lavastajal on olnud täies­ laadset mõõga-mantli komöödiat. Aga tema ti erinev lähenemine. Ei taheta vastu võtta filosoofilistele suurnäidenditele polnud kee­ Kalju Komissarovi fellinilikku sürrealismi, gi seni ligi läinud. groteski, loodud mudelsituatsioone, suuremat Baroki maailmatunnetus — ohutunne­ üldistusastet, hullumeelset tempot. Jälle näi­ tus, muutumise ja lagunemise tajumine, aja ja de sellest, kuidas eelistatakse ainult ühte või­ ruumi piirangute puudumine — on väga tä­ malust. Vähegi väärtuslik näidend võimaldab napäevane. Normet laseb mõista, et barokis ju teha mitu erinevat lavastust! Aga meil eel­ on ka väga palju ratsionaalset. Võimalusest dataks nagu ainult õiget ja vale lähenemisi! barokselt kuhjata, dekoratiivset alget rohkem L. Т.: Oleme just nagu Panso-eelses arendada on loobutud, ja ses mõttes on tõlgen­ ajas, kus liigagi hästi teati, kuidas näiteks Vil­ dus kongeniaalne nii lavastaja kui ka kunstnik det või Tammsaaret tuleb lavastada! Sõnades Ene-Liis Semperi poolt. Pole liialt rõhutud tahetaks nagu mitmesugust teatrit, tegelikult müstikale, pole unenäolisust lavalise nähtavu­ otsitakse ainult oma arusaamale vastavat. sena, vaatemänguna. Aga samas on unenäoli- R. N.: Vahel on raske mõista ja mõis­ sus inimeste elutunnetuses, näitlejates — kõik tatada, mis meil läheb ja mis mitte. Komis­ lavategelased on sisemiselt ebakindlad, keegi sarovi "Tanja. Tanja" tundus mõnele liiga ei tea täpselt, mis on tõde, mis vale. hullumeelne, pealetükkiv, aktiivne. Ja vastu­ Mulle just meeldib, et Normet on vali­ pidi, näib, et Merle Karusoo "Tabamata ime" nud väliselt väga puhta, range, olemiselt ja puhul ei mallata omakorda selle pikaldase ja poosidelt stiliseeritult teatraalse laadi. Keegi eesti kultuuriloo üle rahulikult mõtiskleva la­ heitis lavastusele ette lõpplahendust, aga siin vastuse olemust tabada. Umbes nii, et kui on on just barokselt n-ö otsad lahti jäetud! Et vä­ Karusoo lavastus, siis olgu kohe selge sõnum liselt lõpeks kõik nagu hästi, aga samas on puust ette tehtud! Märkan, et osa kolleege ot­ tajutav hispaanialik saatuse ja surma selja sustab kergelt: pole minu mudel! Ja klapp kin­ taga seismise sund. Olen rõõmus, et vaatasin ni! Võtame nii vähe variante vastu. Vahepeal seda lavastust uuesti pärast esimest nägemist, sai ühiskonnas moesõnaks "sallivus", nüüd mil siseelu nüansid polnud veel küllalt taju­ vist enam mitte. Tundub, et teatri ja kriitika tavad. Kui palju uusi värve oli lisandunud suhetes kuluks see hüüdsõna praegu ära. kõigil näitlejatel! Midagi sellesarnast juhtus ka Ingo "Kuningas Leari" puhul ongi hea meel, Normeti lavastusega "Elu on unenägu" Draa­ et nägin seda juba sissemängituna. "Leari" ja mateatris. Koik, kes sellest alguses kirjutasid, "Elu on unenägu" hooajal kõrvuti vaadates püüdsid kogu tarkust, mis Calderoni kohta tabasin end mõttelt, etCalderonja Shakespea­ loetud, ühest lavastusest kätte saada. Ja ei saa­ re on ju ühe ajastu kirjanikud, väikese ajalise

21 nihkega. Kuidas nende näidendite repertuaari duseks paika pandud. Aga meie praeguste võtmine just praegu kõlab ja kui palju ühist võimaluste juures oleks hea mitte ainult teat­ neil kahel näidendil tegelikult on! rist kirjutamisel, vaid ka teatri tegemisel mõ­ R. N.: Mina olen vaid "Kuningas nikord ehk teadlikult anda teatrisiseselt kas Leari" esietendust näinud, mis ilmselt ei ol­ või ühele lavastusele hooajal natukene roh­ nud veel päris valmis. Selle põhjal ei tahaks kem aega proovideks kui tavaliselt. Seda võib hinnangut anda, muidu teeksin ise sama vea, muidugi võtta kui egoistlikku ebaõiglust teiste mida olen kolleegidele ette heitnud. suhtes. Aga vist teistmoodi välja ei tule. Lau­ L. Т.: Nii "Hamlet", "Elu on unenä­ ter rääkis kunagi, kuidas omal ajal tuli raha gu" kui "Kuningas Lear", ka Endla teatri "Tal­ lugeda: "Kui olime küllalt kassatükke teinud, vemuinasjutt, "Elu ja armastus", Rakvere siis võisime hooaja lõpul lubada endale "Tanja. Tanja", "Vanemuise" "Tom Jones", ka ühe Shakespeare'i." Turumajanduses ju rääkimata Undi suurlavastustest, kinnitavad, niimoodi elataksegi! Teed sisulise lavastuse et Eesti teatris on praegu huvitavalt arenenud tänu kommertsile, ainult et ka kommerts peab lavaruumi käsitlus. Ja mida peaks rõhutama: olema tasemel. Ja siis ei maksa ennast ja pub­ enamik neist on suure lava tükid. On väga likut petta, et nüüd teen kõrget kunsti või vin­ oluline, et me ei suretaks välja suurt lava ega get avangardi, kui tegelikult püüad lihtsalt nii jätaks seda ainult muusikalidele. Suur lava lavastuses kui ka reklaamis turu nõudeid ar­ nõuab näitlejailt hoopis teist kvaliteeti, mida vestada. (Nii, kuidas nõuetest arvad aru saa­ professionaal peab kindlalt valdama. Väikse­ vat.) Kui muidu välja ei vea, peab sedagi te­ ga võrreldes võimaldab suur lava ka erinevat gema. Kuigi ma ei tahaks, et mainekujundus kujundikeelt. Rääkimata sellest, et saalid, eri­ ja müügiosavus ikka rohkem asendaks kuns- ti "Leari", aga ka Calderoni puhul, olid vaa­ tivõimet ja loovust. Aga see on jälle meedia ja tajaid täis. Ärgem tehkem praktilisest ja po­ kunsti vaheline probleem. Parem oleks otsi­ lüfunktsionaalsest blackbox'ist siiski järjekord­ da neid nn sildlavastusi (mida näiteks Rak­ set ainulahendust! vere Teater, nagu öeldud, mingil määral suu­ Nii Calderoni kui ka Shakespeare'i la­ dab), ühendades kunstilise ja majandusliku vastustes vastandusid ühelt poolt suur, ava- poole. Kas on vähe väärtnäitemänge, kus toi­ ralt-sügavalt mõjuv ruum ja teisalt intiimsus, mivad melodraama, põnevus ja muud publi­ inimlik sisu. Sest me kõik oleme heidetud kut alati ligi tõmbavad elemendid! tühja ruumi, teadmatusse, kosmosesse. Maa­ Publikut ja ajakirjandust tõmbas esial­ ilma ükskõiksus inimese vastu tõuseb neis gu ju ka "Leari" puhul harjumatu veehulk lavastustes esile. See ongi Shakespeare'i tee­ Draamateatri laval. Mina võtsin selle vee ja ma — oleme tolmukübemetena visatud maa­ muud tehnilised nipid vastu, kuna need töö­ ilmaruumi, kõiksusel pole meist sooja ega tasid sisulise lahenduse heaks. Nägin "Leari" külma. Aga me võime oma vaatenurka muu­ siis, kui näitlejad olid olukorraga juba koha­ ta ja öelda, et see on meie ainuke elu, mis siis, nenud, ja siis tundus vesi efektse ja sisulise et maailmal pole meiega midagi pistmist. kujundina. Sest näidend kõneleb ju sellest, kui Anname talle ise mõtte, inimliku, mitte vae­ ebamugav ja ebakindel on see maailm inime­ nutseva tähenduse. Nimetatud lavastuste hi­ sele elamiseks. Jan Uuspõld, Tiit Sukk, Laine lisematel, valmis etendustel olen seda tähen­ Mägi, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik, Hendrik dust tajunud. Toompere ja teisedki leidsid vees möllamise­ R. N.: Oleme siin korduvalt öelnud, et le sisulise põhjenduse. Ja Ita Ever samuti. esietenduseks polnud see või teine lavastus Muide, see ei pea olema ainult Leari la­ veel valmis. Kas on taas tekkinud fenomen, vastus. Ainult Learist polnud ka 60-ndate mida aastakümneid seostati vaid Kaarel Irdi­ Brooki, 70-ndate Strehleri, 80-ndate Bergmani ga, kes juba esietendunud tükki hakkas kohe "Kuningas Lear" — päris põnev rida, kõik ümber tegema? Tookord pisut naerdi selle üle, tehtud omal kombel omas ajas. Brooki lavas­ peeti ebaprofessionaalsuse tunnuseks. Nüüd tus mõjus veel ka Teise maailmasõja järelka­ näib niisugune praktika kuuluvat just loomin­ jana või uue eelhoiatusena, Strehleril oli vist gulise lavastaja pagasisse: tean, et järelproo- paralleele Elioti tühermaaga ja Bergman rõ­ vide ja ümbertegemisega on tegelnud näiteks hutas rohkem noorteteemat. Unt, Pedajas, Nüganen ja Noormets. Küllap Vist on kõik "Leari" lavastajad, XX teisedki, ilmselt on hakatud rohkem arvesse sajandil vähemalt, hädas olnud näidendi al­ võtma lavastuse järelküpsemise protsessi, gusega. Teatril endal tuleb leida põhjendus, mida saab suunata, aga tõenäoliselt jääb ka miks kuningas teeb nii idiootliku otsuse. (Nii lihtsalt prooviajast vajaka. Strehler kui ka Bergman näisid lahendavat ka L. Т.: Lavastus võib edasi küpseda ik­ riigi jagamise stseeni kui lapsearmastuse ri­ kagi ainult siis, kui põhiasjad on juba esieten­ tuaali, kombetäitmist, kus igaüks teab ette,

22 kuidas käituda ja mida öelda. Keegi isegi ei "Tramm nimega "Iha"", "Puhu, tuul!", "Su­ kuula, mida tütred Learile räägivad, kuni vekool", "Valu", "Ehitusmeister Solness", Cordelia harjunud reegleid rikub, ja see mõ­ "Orpheus", Üks ullike..." ja "Epp Pillarpardi jub sündmusena.) Ka Everi Learil pole eriti Punjaba potitehas". Ja ka tookord iriseti, et võimalust oma otsust motiveerida, Cordeliast üldpilt pole küllalt professionaalne ega huvi­ lahtiütlemine jääb põikpäise ja kiusaka inime­ tav. Päris jooksvalt või ka aasta lõpuks ei tun­ se avalduseks. ne me nähtavasti kunagi ära, mis meil tegeli­ Mind ei seganud, et Leari mängib nai­ kult on head. Alati on rahulolematust rohkem, ne, kuigi selge see — siis on teatud varjundid sest arvuliselt on kehvi lavastusi ju enam. teised. Everi Learis on vähem võimuiha ja lõ­ L. Т.: Kriitika peabki olema nõudlik, see puks tuleb esile inimlik õnnetus. Lõpus jääb on üks tema funktsioone, ta peabki kurtma, et Learist näha enese kaotanud (mitte väärikust pole küllalt esiletõusvaid lavastusi. Aga rea­ kaotanud!), segadusse sattunud vana haige listlikult võttes — olles nii kaua teatrit näinud inimene, kes enam ei jaksa, pole adekvaatne, — on meil ka praegu päris palju head teatrit. ei saa enam hästi aru, mis ümberringi toimub. Kuigi me ise ei taha seda mõnikord uskuda. Kuigi — hetkiti tundub, et saab aru küll, aga R. N.: Tuletan meelde Karin Kaske, keeldub aru saamast. Everis ilmneb kaastun­ tema ütles ikka, et keskpärasest teatrist pole net ja mõistmist rohkem, kui selliselt valitse­ vaja kirjutada. Võib-olla peaksimegi edaspidi jalt ootaks. Jällegi see, mis toimib ka "Hamle- rohkem valima, väärtuslikule meie teatris roh­ tis" — võib-olla on seda just praeguses ajas kem tähelepanu pöörama — mitmest aspek­ vaja —, et võimsale visuaalsele masinavärgi­ tist, mitmelt autorilt, mitme süvenemisastme- le vaatamata hakkavad olulised teemad just ga. Kõigest ju nagunii ei jõua kirjutada. Selge inimlikult ligi tulema. see, et alati on väga head teatrit vähem kui R. N.: Huvitav, et umbes iga kümne halba ja keskmist, aga see pole nagu kurtmise aasta tagant hakatakse rääkima, et teatrisse on teema. Rõõmuga vaadatavat teatrit kogub jõudnud lihtsam ja loomulikum mänguma­ aasta peale sajast lavastusest 10 — 12. Kuidas neer. Vahel mõtled, kaua ta loomulikumaks me saaksimegi arvata, et see on suur kunst, minna saab! Aga ju siin mingi saladus on, ini­ kui seda rohkem oleks? meste orgaanika muutub ka elus. Hea lakmus­ L. Т.: Actioni-lembus ja muusikalimöll paber on looduses mängimine. Vanasti tun­ ei kao ju kuhugi. Vaatajahuvi saadab neid dus ilmvõimatu, et teater läheb naturaalsesse ikka. Aga mulle meeldiks mõelda ka nii: mida keskkonda ja ei mõju seal võltsilt, kunstlikult. rohkem lärmi ja kära nii otseses kui kaudses Aga nüüd on Vargamäel, Kurgjal ja Saueaugu mõttes (demokraatias on igaühel õigus teisest laius mängimine võimalik. üle karjuda, et ennast kuuldavaks teha), seda L. Т.: Lavastuses "Meil aiaäärne täna­ suurem on ehk võimalus, et kuu lajaid hakkab vas" mängis Kurgja ehtne olustik loomulikult leidma vaikselt ja keskendunult rääkija. Kuns­ kaasa ja näitlejatel polnud miski teeseldud. til on peäle muu ka tasakaalustav roll. Kok­ Sealtalgas see viimasel ajal eriti otsitud ja täna­ kuvõtteks. Oluline pole, kas rõhuda avangar­ vu suvel veel korduvalt leitud k o h a v a i m. di-, pop- või massikultuurile. Need lähevad Mitte ainult profid, vaid ka kohalikud asjaar­ ju ka sujuvalt üksteiseks üle ja kommerts os­ mastajad leidsid sel suvel kohavaimu üles. tab tähelepanu leidnud "anderkraundi" üld­ Näiteks kuuldavasti Kivirähi "Rehepapp" juhul üles. Oluline on loomulik liigirikkus. Metsavenna talus, ise sattusin nägema Kuu­ Nagu looduses nii ka kunstis on see pikemas salu trupiga Saluri "Tulekut", mida mängiti perspektiivis vist ainus ellujäämislootus. ka konkreetsel taluõuel, ja publik reageeris, east olenevalt, äratundvalt või teada saavalt. P. S. 26. sept. Ma usun, et see Eesti iga omanäolise paiga lielneva tihendamisel loobusin elu jätkuva eneseleidmine ongi meie kultuuri teatraliseerumise ja virtuaalmaailmaga segu­ püsimise ja edasiarenemise tagatis. nemise/asendumise ning elule õtse reageeri­ R. N.: Olen viimasel ajal vanu "Teatri- va teatrisuuna vajalikkuse teemadest — liiga märkmikke" lehitsenud. Võib päris imestada, mahukad! Vahepealne katastroofisündmuste kui palju meeldejäävaid ja eriilmelisi lavastu­ kuhjumise šokk peaks just need nüüd esile si oli mängukavas näiteks aastatel 1972— 1974: tõstma. "Inimene ja inimene", "Seitse venda", "Kolm õde", "Kirsiaed", "Külalised", "KassimSng", Aprill - september 2001. "Mängi, pillimees!", "Tants aurukatla ümber", "Meie nooruse linnud", "Hullumeelse päe­ Vahendanud MARGOT VISNAP vik" ja "Krapi viimane lint", "Oliver ja Jennifer", "Väike Eyolf", "Külavahelaulud",

23 LILIAN VELLERAND

KÕRBOJA VARGAMÄEL

A. H. Tammsaare — P. Tammearu ge silmapiir ja põldude avarus, mille taustal Kõrboja Rein (Volli Käro) ja Madli (Marika "Kõrboja peremees" Vaarik) murelikku dialoogi pidasid, süven­ Lavastaja: Raivo Trass dasid metsateel tekkinud nukrust, sest oma Kunstnik: Ronald Kolmann varjudega, valgeis rõivais põldude vahel uita­ Esietendus 15. juunil A. H. Tammsaare va paariga, ammukadunud Kiviristi Oskari ja tema naisega (Tarmo Prangel ja Maria Taim- muuseumis Vargamäel re) muutus see avarus mälestuseks või unis­ Rakvere Teater tuseks, kustutas tegelikkuse. Palmses kurdab Peeter Jakobi Firss "Küllap see juba räägib, aga kas ta ka Roman Baskini "Kirsiaias" priiuse tuleku üle. midagi ütleb, see on teine asi," vastab Kõrb­ Katkul ei oska Villu (Mait Malmsten) vend oja sulane Jaan (Hannes Prikk) tüdruk Lee­ Jaani vere hinnaga võidetud vabadusega esi­ nale (Kersti Tombak), kui too talt preili Anna algu muud peale hakata kui puskaripruuli- (Ülle Lichtfeldt) kohta pärib. See on üks neid misega raha kokku ajada, selle rahaga oma Tammsaare keelesõlmi, mis etendusest kõrva talule tarbetut uhkust soetada ja teise mehe jäi. Ju ta ka dramatiseerijale ja lavastajale täh­ kaikaga maha lüüa. "Aiaäärde" jäi muretu tis oli, kui uduvihmasel päeval Vargamäe lapsepõlv, Katkul ei tule meheiga ja mõistus koplis vaataja teda kuulis ja meelde jättis. enne, kui silmad peast väljas ja käsi otsast ära. Vabaõhuetenduses ei loodagi Tammsaare kee­ Mõni ime siis, et Trass oma Kõrboja elamise le ja tekstisügavustetäitlahtilugemist. Kui seal metsa viis. Tammsaarest midagi järele jääb, on hästi. Kas on sellelgi mõte, et kavaleht räpa­ Toomas Suumani ja Raivo Trassi möö­ kalt kokku murtud pruunile pakkimispaberi dunudaastane "Meil aiaäärne tänavas" Kurg- tükile trükiti? Kõrboja ootab peremehekättsel jal näis optimaalne vabaõhutükk. Ajalugu ja ajal, kui uus vabaõhu kultuur tema põlluääri inimest, tõsidust ja huumorit, värvikate eriil­ ja niitusid tallama pääseb. meliste piltide vaheldust ja lõpuks väike rah- Mis on see suur mustav kolakas Var­ vusmeelne kripeldus kurgus paistis ülim, gamäe mäe peäl, tühjad silmakoopad igasse mida vihmavarjuga ühelt mänguplatsilt tei­ ilmakaarde vaatamas? Korraks mõtlesin, et sele liikudes kaasa võtta. Istumise, seismise, ega ometi Katku Villu kuulus kelder. Selgus, liikumise ruumi oli palju (kellegi vaatevälja et mullusuvine "Juuditi" vettinud ja rohtu mu vihmavari ei varjanud). Võis tunda end kasvanud amfiteater. Kas etendust veel tuleb soositud külalisena ühes Eesti ajaloo ja loo­ või veetakse ahjupuudeks? Ilus võis siin olla, duse kaunimas paigas. Võis taas kogeda, et kui tähistaeva all või tormisel ööl põlesid sa­ vaatajat ei mõjuta ainult lavaruum, koht, kus jad tulukesed ning vihma ja külma eest kaits­ näitleja mängib, vaid veel enam see koht, kus vas telgis vaatas valitud publik, kuidas Juudit ta ise paikneb: istub, seisab või liigub. "Aia­ Olovernese pead raius. äärne" oli selles mõttes ülimalt inimlik ja pub- Kas Trasski andis mõista, kui rahva­ likusõbralik. Oli hea liikuda, näitemängu vaa­ hulga karjavärava vahele litsus, etdemos'e lips tamiseks peatuda või ka iseendaga kohtuda. on läbi? Vaatajana, mänguplatsil, küll peeti Seal oli ruumi hingata. temast lugu. Seegi Tammearu—Trassi Tamm­ Et vaataja koht etenduse mõjuv kae­ saare polnud variant vähenõudlikule vaata­ ja jalapikendus on, leidis tõestust ka Varga­ jale. Mitte nii silmatorkavalt kihiline ja mo­ mäe "Kõrbojal". Siin haaras vaataja endasse dern kui "Elu ja armastus" "Endlas", aga ka hoiatav dramaatiline ruum. Poriseks sõtku­ mitte seebiooperlik armastuslugu ajalehes il­ tud, puujuurikaid täis metsaalune; aiavärav, munud reklaamfoto vaimus. mille vahel tõttav publik nagu lambakari kok­ Lavastust kannavad surnute ja elava­ ku suruti; Kivimägi, kus toimuvat traagilist te, vanade ja noorte, mõistmise ja mõistmatu­ sündmusi, kael õieli ja tõugeldes, vaatama se, vangla ja vabaduse komplitseeritud seo­ oleks ulatunud; kaelarihma otsas talutatud sed. Mis on riigivangla, kus Villu tööd tege­ Kõrboja Mousi ja isegi kõrge tõusuga pingi­ ma õppis, omaenese tunnete, uhkuse ja süda­ read kiigeplatsi ääres mõjusid ahistavalt. Kau­ metunnistuse vangla kõrval? Vangid on nad

24 kõik, isegi teistest haritum ja avatum Anna. looge või lüürilisi kõrvalepõikeid on vihma­ Avatum kaasinimese mõistmise mõttes, sule­ sajus või uinutava päikese käes raske kuula­ tuni omaenese tundeilmas. ta. Eriti neil, kes teatris- ja piknikul käimise A. H. Tammsaare: "Isa sõnad [—] lii­ on kasulikult ühendanud. gutasid tütre meelt nõnda, et ta heameelega Nagu ühest suust kiidetakse kaht Vii­ oleks tema soovi täitnud, kui ta oleks võinud: luja Anna stseeni. Üks romaani järvelt ja paa­ ta poleks Katku Villust kui Kõrboja pereme­ dist kiige kõrge tala peale tõstetud, kust ra­ hest mõelnud. Aga Anna ei võinud seda mõ­ kettide laskmine (hea kujutlusvõime korral) tet jätta ja sellepärast ei öelnud ta isale oma on sama efektne. Sealt kõlasid veenvalt ka meelelügutuses midagi, seisis ainult, pilk kõr­ Villu lennukad unistused uuest Kõrbojast. vale pööratud, ja vahtis tummalt kuhugi, nagu Teine stseen siinsamas publiku juures metsa poleks tal meelis liigutust ega midagi." Just all, kus Trass Anna tunnetele Tammsaarest nagu Ülle Lichtfeldti Anna, enamasti. rohkemgi voli on andnud: kui Anna Villut On loomulik, et dramatiseering Tamm­ Kõrbojale kutsub ja Villu keeldub, järgneb saare mõtisklustest mööda käis. Pikki mono­ ürgnaiselik tundepurse ja ürgmehelik lohu-

"Kõrboja pere­ mees", Rakvere Teater, 2001. Rein - Volli Käro, Anna — Ülle Lichtfeldt.

25 tuskaisutus, mis küll ei meenuta mainitud rek- Katku perenaise lepitav meel ja Ingrit Vaheri laamfotot, aga ei lase neilgi pettuda, kes selle Kuusiku Eevi armastus. Kohast asjalikkust oli peale kohale tulnud. Eepikast tuleb draama Tarvo Sõmeri Kõrboja eestegijas Mikus, jaa­ teha ja Villu ning Anna suhte emotsionaalne niõhtu ehtsat õhinat Kersti Tombaku ja Tiina kulminatsioon on mõjuvalt märgistatud. Mälbergi kergejalgsetes piigades, rumaluhket Juhtusin kuulma üht etenduselt lahku­ matsikuraasi Eduard Salmistu ja teiste pere­ jate arutlust. Kes pani pahaks, et Tammsaare meeste ärplemistes. Usutav "pusle" esimese romaani lõpplahendust polnud. Kes nähtuga vabariigi külakarakteritest ja Tammsaare ro­ leppis, kuna nii oli mõeldud. (See tähendab, maani tegelaste galeriist. et vaataja tuleb ka vabaõhuetendustele tõsis­ Albu vallast laenatud külarahvas/jaa- te teatriootustega.) nitulelised pakkusid loomulikku, justkui sead­ Villu on mõelnud surnud vennale ja mata tausta. Siin aimus Trassi tuttavat rahva­ kadunud silmist puude vahele, kaugenenud draama žanrit, millest reljeefselt eristusid pea­ rada pidi sügavasse metsa. Anna jookseb la­ tegelaste dramaatilised etteasted. vastuse lõpus väikest Villut hõikudes Kuusi­ Eitea, millest tuleb, et Tammsaare Kõrb­ ku sauna Eevile ja ta pojale teist metsarada oja Annat kujutletakse peenema oleku ja näo­ pidi järele. Kas pole vihje lavapärasem ja suu- ga preilina. See polegi lavavariantide puhul rejoonelisemgi kui kaheraudse paugutamine tähtis, ent Tammsaaret võib ka muidu niisama ja Kõrboja noorperemehe paikapanemine? meenutada: "Nõnda läks Kõrboja perenaine, Avatud lõpus on avatum perspektiiv. kui ta läks Katku õuest ja kui Villu ema vaatas Nii metsa- kui ka põlluveeres hämmas­ talle õueväravast järele: läks ja astus nagu va­ tas näitlejate normaalne kuuldavus. See on nainimene. Aga Kõrboja perenaine ajas vaevalt eriti tähtis, kui kõike nägema ei ulatu. Lava­ kolmekümne ligi ja tema pisut mehelikes liik- kujude karakteersust ei pedaleeritud, kätte tuli meis oli veel jõudu küll. Ilu ja armsust polnud üldisem tunde-ja mõtteviis: Volli Käro Kõrb­ tal kunagi tarbeks olnud, jõust oli ikka jätku­ oja Reinu viljatud fantaasiad, Erik Ruusi Kat­ nud, aga täna näis Katku Villu emale, et Kõrb­ ku Jüri pealetükkiv konservatism, Marika oja preili oli ka ilus ja armas." Vääriku Madli sügavates rinnatoonides väl­ Ülle Lichtfeldti Anna on kogu aeg ilus jendatud päästearmee-moraal, Helgi Annasti ja armas, ehk õige pisut kõrk oma äärmiselt varjatud tundeelus, mis seda ootamatumalt korraks avaneb. Üllatab selle Anna loomuse "Kõrboja peremees". Villu Mait Malmsten. aimatav paradoks: rohkem mõistust ja tahte­ Priit Crept fotod kindlust kui jõudu. Selline perenaine vajab enda kõrvale peremeest enamgi kui Tamm­ saare Anna, sellest ehk ka Trassi tõlgenduse suurem minoorsus alustekstiga võrreldes. Mait Malmsteni Villu on tuline, mee­ leheitlik mees, eesti metsade ja kivirüngaste rüütel, kellele au maksab rohkem kui tüdruk ja talu. Malmsten tõestab Tammsaarega, et on valmis mängima kui tahes kirglikke kangela­ si. Nii suur hinge-ja purskejõud tõsirealislli- kus tumemeelses Maarjamaa mehes annab haarava kombinatsiooni. Eks neid mustlase temperamendiga mehi on Eestimaa taludes ennegi kohatud. Aga et Malmsten, see ikka veel ilusa poisi imidžiga näitleja, ennast nii veenvaks Katku Villuks mängib, oli mõnele­ gi üllatuseks. Seda lavastust peaksid kõik eesti kõvemad režissöörid vaatama, on, kellele ootamatuid tulevikuplaane rajada. Mööda vabaõhulavastusi sõites ei jõua ära imestada eesti rahva kestvat teatriarmas­ tust. See piknikujutt oli patust, tegelikult on eesti publik hämmastavalt huviline ja tund­ lik. Kõike ta tahab kogeda ja kõige üle järele mõtelda. Kõige uuega on ta varmas kohane­ ma. Keskkonnateatri senised kavalused on ta omaks võtnud ja ihkab aina uut. Traditsioo­ nilistesse kohtadesse tullakse tagasi, aga igaks järgmiseks suveks oodatakse avastusi. Ja need ei jää tulemata.

2(> PILLE-RIIN PURJE

KODUHOIDJAD

Harold Pinter, "Majahoidja" "karmuses" kamaluga krutskeid, tragikoomi­ Lavastaja, kujundaja ja muusikaline kujundaja: ka piiril balansseerivat mängulusti. Kui Aar­ Mati Unt ne Üksküla kodutu hulgus Davies tuli Astoni Osades: Toomas Suuman, Üllar Saaremäe koju peremehetsema kusagilt võõrilmast, siis ja Ardo Ran Varres Toomas Suumani kõbusam-klanitum Davies Esietendus 8. juunil Rakveres, Pikk tänav 32 astub sisse lähinaabrusest. See Davies on libe Rakvere Teater sell, vilunud silmakirjatseja, professionaalne kohaneja. Paku sihukesele vaid majahoidja Conor McPherson, "Teisel pool" kohta — juba ta kukub koketselt tantsiskle­ Lavastaja: Andres Noormets ma, tagasihoidlikkust teeseldes oma hinda Kunstnik: Silver Vahtre üles kruvima: ah-ma-ei-tea-ma-pole-kunagi- Helikujundus: Tiit Kikas olnud-maja-hoidja-tühja-kah-anna-aga-kätte! Valguskujundus: Ene Valge Valvsaks tegevalt võimendub täna Osades: Peeter Volkonski, Riho Kutsar, Aivar Daviese umbusk, tige sallimatus "mustade", Tommingas, Sulev Teppart ja Hilje Murel kreeklaste ja muude võõraste suhtes; samas Esietendus 13. juulil Tartus, Lutsu tänav 2 ajab teda närvi lihtne küsimus: "Kus sa sün­ Emajõe Suveteater dinud oled?" Koduta, juurteta, mäluta "maa­ ilmakodanik"! Toomas Suumani lavaline eatu deemonlikkus sobib pahelisele Daviesele, Suveteatrihooaega 2001 kuulub kaks tema läheduses hakkab kohe. kammerlikku, tubast lavastust, mida ei män­ Kõigiti ajakohase tüübina mõjub ka gita teatrisaalis, vaid isikupärase kohavaimu- rabe, äraarvamatute reaktsioonidega Mick. ga linnamajades: Harold Pinter- "Majahoid­ Ardo Ran Varres vahetab rolli registreid ja" (Rakvere Teater) ja Conor McPhersoni mängleva kergusega, väiksele saalile kohases "Teisel pool" (Emajõe Suveteater). Majades on mõõtkavas. Hämmastavalt muutlikud on saladusi, mida sinna sisenenud teater võimen­ Varrese silmad: pilk kord tige ja vilav, kord dab, ja vastupidi. Mõlemad lavastused koos abitu (veider, hüplik, ülespiitsutatud närvide­ mänguruumidega on kujuteldavad ka lalve- ga "revolutsionääripilk" oli Varresel juba õhtusse, aga küllap suvel on vaataja meeled Treplevina "Kajakas", lavastaja Katri Kaasik- vastuvõtlikumad kui külmal aastaajal. Aaslav). Mick etendab "edukat", on pähe tuu- pinud nii panganduse kui sisekujunduse sõ­ Kingad ja raamatud, paradiis ja ämber... navara, orienteerub hamburgerite maailmas, inglise realism kehastub sõnaohtraks pealetükkivaks müügi­ agendiks, pillab paroole "mis värk on?" ja Rakvere Teater viis poolremondilud "aeglane tegija"... Viimaks ilmneb täiel mää­ majas Pikk tänav 32 kokku Pinteri, Undi ja ral Micki sisim pidetus. meesnäitlejate trio. "Majahoidjat" toas lähidis­ Ainus tegelane, kelle saatus paotub tantsilt vaadates tunneb publik end mängu traagilises pihtimusmonoloogis, on Aston (eri­ kistuna. Sisukohaselt ebamugav tunne, mil­ nevalt Sven Karja Daviese-kesksest arvustu­ les ei puudu annus (ebatervet?) uudishimu. sest 12. juuni "Postimehes" usun mina, et Koridoris on soppe, kuhu langeb undilik pu­ Pinteri "Majahoidjas" on võimalik ainult nane valgus. Astoni kodu ukses on luku ase­ Astoniga samastuda või temast hoolida). Üllar mel kitsas avaus, kust kodutu sissetungija Saaremäe Aston on esmapilgul üsnagi sarna­ Daviese anuv, ent haardevalmis käsi lahedasti ne mällusööbinud pildiga Jüri Krjukovi rol­ läbi mahub. Igale palujale ei maksaks a vada... list, eriti intonatsioonides, aga peagi ilmneb Harold Pinteri "Majahoidja" lavastas erinevus. Krjukovi Aston oli akontaktsem, Evald Hermaküla 1987. aastal Draamateatri kaitsetum, peaaegu ei naeratanud; Saaremäe suures saalis, osades Aarne Üksküla, Martin Aston oskab näha elu naljakaid pisiasju, nen­ Veinmann ja Jüri Krjukov. Toonane absurd i- de üle lapsemeelselt muheldagi. See äratab õhustik on mälus riisuvam, Iavaruum globaal­ lootust, et tema saab hakkama. Tõsi, hiljem seni, dialoog lakoonilisem ja hakitum kui nähtud sissemängitud etendusel oli Astoni Undi "karmis psühholoogilises teatris" — see naerus juba pidurdamatust, haiglasemaid too­ on lavastaja määratlus kavalehel, tegelikult on ne. Esietenduse hillitsetud, valusama meele-

27 too selle raamatu vahele järjehoidjaks — näib, et tal on nutti proosalist argielu kirjatähtede vahele passitada. Kui Davies oma räpase jala Astoni valgele voodilinale sirutab, lükkab Aston raamatu võõra talla alla, oma kodu puhtuse ja privaatsuse kaitseks... Esemed osalevad Undi lavastuses vai­ mukalt ja kujundlikult, jällegi eelkõige seoses Astoniga, kellele nood asjad ju kuuluvad. Näiteks liigutav väike mängukaru padjal, aga ka punased mõmmikumustriga sussid, mida Aston ei saagi kordagi jalga panna, kuni võõ­ ras asukas on tema kodus, aga mille külge ta klammerdub Daviese terrorirünnaku eest voodi alla pugedes... Või gloobus, millega Aston viimaks Daviese õieli nuga tõrjub, nii et Davies maakera ees paanikas taandub. Ja Buddha kuju, millel Mick raevuhoos pea ot­ sast kaksab — Aston annab pea Mickile käte vahele, et vend rahuneks... Jahmatav atraktsioon on Undi lavas­ tuse finaal. Davies ei raatsi võõrast kodust lah­ kuda ja kuna vennad talle selja keeravad, loo­ dab anastaja sõlmida soodsa kokkuleppe lu­ nastaja endaga. Davies asub redelit mööda valge lae poole ronima — vägisi mõjub see tsitaadina hiljuti siinmail nähtud Kama Gin- kase lavastusest "K. 1. "Kuritööst"", kus ha­ lastust janunev meeleheitel naine oli valmis tungima läbi lae. Aga "Majahoidjas" pole traa­ "Majahoidja", Rakvere Teater, 2001. Aston — Üllar Saaremäe, Davies — Toomas Suuman. gilisest paatosest jälgegi, sest Daviesele jääb "paradiisiteel" ette lae all rippuv ämber... Üksi toas ringi tuhnides arvas ta, et ämbrisse on peidetud varandus. Nii et ahnus, isekas meel ja mitu muud pattu ei lase agressiivse oluga võrreldes oli Saaremäe rollis veidi roh­ kodutu hingel rahu leida. Selles puändis on kem distantsi, tsipake flirti publikuga, naeru- oma õiglusemõõde, olgu siis irooniline või kurat-silmanurgas-vallatusi partnerluses idealistlik. Aston jääb oma maja ja oma ven­ Suumaniga. Ent rolli kõrghetk, seinaäärne na hoidjaks. Niipidi uskuda on südamlik. ängimonoloog on tundlik, hooliva osavõtlik­ kusega esitatud. Enne kui saabuvad "sakslased"... Aston on kahtlemata oluline osa Üllar iiri poeesia Saaremäe näitlejateel. Iseasi, kas ta ikka on nii ootamatu ja enneolematu, kui vastukajades Viieaastaseks saanud Emajõe Suvetea­ arvatud. Minu arvates ongi Saaremäe heas ter üllatab oma seniste suvelavastuste taustal mõttes ampluaatu näitleja. Juba XV lennu dip- ebatüüpilise kammerliku näidendiga. On ju Iomilavastustes ei mänginud taju üksnes kei­ teatri mängumaa varem olnud vaba loodus ja ser Nerot (Mati Unt, "Keiser Nero eraelu", la­ loodki panoraamsed: "Robin Hood", "Ronja, vastaja Kalju Komissarov, 1990), vaid ka va- röövlitütar", "Suveöö unenägu", "Huck". gusa, kohmetu kutsikasarmiga Borgheimi Nüüd näitab parimas poisieas teater end vaos­ (Henrik Ibsen, "Väike Eyolf", lavastaja Katri hoituma täiskasvanuna. Kaasik-Aaslav, 1990). Miskipärast mõtlesin Köitvalt teatraalne mänguruum Tartus, just Borgheimi nüüd Astoni ligidusse — kas Lutsu tänav 2, muutub Silver Vahtre kujun­ nemad kaks mõistaksid teineteist? duses hubaseks, ent ka salapäraseks Iirimaa kü­ Kirjanikule-Iavastajale Mati Undileon lakõrtsiks, kus reaalsuse piirjooned hajuvad ikka oluline mängu osa lavalt lausutav tekst. ebakindlaiks. Kaminas praksub rahustavalt Astoni monoloogi on Unt lisanud lause Pinteri elav tuli, tagatoa seinal aga näeme helendaval näidendi varasemast variandist, mis pakub videoekraanil irreaalsemat voolavat vett, mil­ uue vaatenurga Astoni isikule: ta ütleb, et le seos looga ilmneb hiljem. Tumedad mängult- pärast "haiglaravi" ajule ei suuda ta enam kir­ aknad annavad võimaluse aknast välja vaada­ jutada. Selle Astoni seinal on Camus' pilt ja tes tegelikult iseendasse vaadata. Seinatagune riiulis muu kola keskel raamatud. Kui Davies heliruum sisendab ärevust, seal ulub tuul ja äratulnud kingatalla Astonile "kingib", sätib müristab pikne — kui tahaks olla ebausklik,

28 mis "Teisele poole" ju sobiks, siis võiks pea­ Kõrtsi näitelaval kohtuvad neli meest aegu öelda, et keeris-tormlevad suveilmad ja üks naine. Tõik, et üksildasse paika tühja kutsuski välja Emajõe Suveteater! majja on kolinud noor saadaval naine Dubli­ Conor McPhersoni näidend "Teisel nist, muudab põlisasukad ärevaks, liiatigi on pool" (originaalpealkiri "The Weir" — tamm, kolm meest vabad ehk üksikud. Ootusrikas pais; ilmselt mängib ka kõlaline samasus sõ­ lõõp käib kõrtsileti ääres enne naise saabumist naga "Weird" — salapärane, üleloomulik) — pingul rivaliteet kestab aasimise varjus nai­ Andres Noormetsa delikaatses lavastuses on se juuresolekulgi, ent tasahaaval võtab maad rahumeelne, seespoolne lugu inimeste üksin­ pingsam tõsidus. "Teisel pool" on sümpaat­ dusest ja kohtumisvõimalusest. Omamoodi ne ansamblilavastus: keegi ei soleeri kellegi luuleline maailm, samas lihtne ja karge. Müs- arvel, respekteeritakse üksteise siseilmasid, nii tikavald pole pooltki nii määrav kui eelrek­ vaikimise kui ka rääkimise vajadust. laam peibutas: pajatused haldjatestja kummi­ Kokku on saanud huvitav näitetrupp. tustest on ettekääne inimloomuste ja -suhete Küllap keerukaim roll ongi naine võõrsilt, paotamiseks. Valerie. Tema osaks jääb kaua vaikida, mees-

"Majahoidja". Davies — Toomas Suuman, Aston — Üllar Saaremäe, Nick — Ardo Ran Varres. Priit Crcpi fotod

29 te lugudele märkamatult kasvava sisepinge­ til on siin-seal oht muutuda ülearu sõnasel- ga kaasa elada, et viimaks oma sügavalt isik­ geks, varjatud tähendusi tarbetult seletavaks, liku traagilise looga lagedale tulla. Hilje Mu­ Jacki loos eriti. Aga Volkonski sundimatu rel on hiljuti "Ugalas" mänginud teisegi sala­ olek, huumori ja kurbuse elutark tempimine, dusega naisrolli meeste keskel, A. H. Tamm­ häbelik avalus ei lase sentimentaalsusel või­ saare — Tõnu Lensmendi "Kärbses". Lapsnai- must võtta. ne Tiksi on kaval, kelmikas, provotseeriv, Tegelikult näib minule McPhersoni pa- Valerie suletuni, üksildasem, mitte nii sära­ jaluslik, soojatooniline, vahel ka pisut laiali­ vat mängukergust lubav roll. Seda väärtusli­ valguv kirjutamisstiil (vähemalt nii, nagu see kum on aga Valeriele (ja ka osatäitjale) pihti­ paistab kahes Andres Noormetsa lavastuses, mise võimalus sõbralikele võõrastele. Õnneks "See pärnapuulehtla" ja "Teisel pool"; küllap ei võimenda lavastus lugude ega jutustajate saab sama autori tekste lavastada ka teises "saatuslikkust", ka pinget loov helide ilm jä• helistikus) kuidagi kodusem, õdusani, rahu­ tab vastutulelikult ruumi publiku kujutlusvõi­ meelseni kui tema kaasmaalase McDonagh' mele. Valerie monoloogi ümbritseb veidi fil­ näitemängude osavalt viimistletud, tragöödia­ milikuni, välisem üksildusõhustik (valgus, le omane, julmade kontrastide maailm, mis äike) — võib-olla asjata, Hilje Murel paneb end aeg-ajalt tundub konstrueerituni, publikuga kuulama ikkagi ju pooltoonides. manipuleeriv. Meeste kvartetis on igaühes just õige Napi, sooja huumoriga ja erilise usu­ annus lapsesiirust ja headust, igal ka omad tavusega mängib Aivar Tommingas väliselt mõnusad krutskid ja veidrused. Peeter kulunud olekuga lihtsat meest Jimi, kes elab Volkonski mängib vananevat garaažipidajat koos haige emaga. Tommingas on üks neid Jacki (seekord siis vabana vürsti või väejuhi näitlejaid, kes näikse nautivat minimalistlik­ slepist), kes noorena ei tahtnud oma tüdru­ ku, "nullstiililist" mängulaadi, ta on väga loo­ kuga Dublinisse kaasa minna ja tüdruk leidis mulik ja ebateatraalne. Jimi puhtsüdamlikku- teise mehe. Aimata võib, et McPhersoni teks­ ses on ka kavalamaid toone. Selle lavastuse-

"Teisel pool", Emajõe Suveteater, 2001. I-inbar — Sulev Teppart, Brendan — Riho Kutsar, Valerie — Hilje Murel, Jack — Peeter Volkonski, Jim — Aivar Tommingas.

30 ga ongi nõnda, et seal saab inimesi jälgides naerda — mitte laginal, pigem muigamisi; on ka hetki, mil pisar tuleb kurku ja isegi silma. Üks hellemaid momente on, kuiTommingase Jim tahab Valerie'd tasakesi lohutada ja teeb naisele pai... Füüsilist lähedust selles loos pi­ gem välditakse ja seetõttu pingestub iga puu­ dutus tähenduslikuks — nagu ka pilkude koh­ tumised, misanstseenid üldse. Näitleja Sulev Tepparti rolle on minu meelest üsna pikka aega kammitsenud väli­ sem "jõnksuline" maneerlikkus. Nüüd on ta sellest vabanenud, Tepparti rollid on muutu­ nud haavatavamaks, läbipaistvamaks, traagi­ ka ja koomika põimuvad sujuvaks tervikuks (seda kinnitavad viimase aja väärisrollid: Eamon — Brian Frieli "Aristokraadid", lavas­ taja Priit Pedajas; Juss — Tammsaare "Tagasi Vargamäel", lavastaja Mikk Mikiver). "Teisele poole" toobki Teppart nagu poolkogemata kaasa "Aristokraatide" sisehoovusi, iiri lugu ju seegi. Tema tegelaskuju Finbar näib pealis­ pinnal teistest edukam, paremal järjel, abielu­ mees pealekauba. Ometi on selle mehe enese- kaitsehoiak valvsam, rabedam kui teistel. Ka Finbaril on oma aval lapselik murdumishelk kamina ees üht hirmutavat nooruslugu paja­ tades. Muuseas, selle loo lähtepunkt on "Kui­ "Teisel pool". Valerie — Hilje Murel. das ma 15 aastat tagasi oma elu viimase suit­ Peeter Paasiime folod su tegin..." — ja seda jutustades suitsetab Finbar jälle, mine võta kinni, kas mineviku lummuses iseendalegi märkamatult või sala- sõltlasena juhust kasutades. Seda laadi sõna- võõrad toovad raha sisse, aga nende ees kee­ delaguseid pisiseiku näeb lavastuses küllaga, ratakse lukku hinged ja koha vaim, neid ei vaataja hooleks jääb märgata varjatul. võeta omaks. Rahulik väärikus, tõsine muie, Kõrtsmik Brendani, koduhoidja oluli­ millega kõrtsmik "sakslastest" räägib, ei ole ses rollis on Riho Kutsar. See tegelaskuju on võrreldav "Majahoidja" Daviese sõgeda sal­ teistest tähelepanuväärselt erinev. Igaüks rää­ limatusega. See on pigem paratamatuse taju­ gib loo, mis temasse jälje jätnud. Brendan oma mine, et rändtirtsuparv saabub juba homme lugu ei räägi, kõrtsmik jääbki tähelepaneli­ niikuinii; samas oma privaatse maailma alal­ kuks vaatlejaks-kuulajaks. Ja see on autoril hoidmine — see on küll eluhoiak, mida tahaks vägagi intrigeeriv võte. Sest kogu aeg ju ootad sagedamini kohata. ka Brendani lugu, mängureeglid justkui eel­ Lavastuses on hetk, mil Brendan kor­ daksid seda. Esimesel hetkel olin peaaegu raga imeliku pingsa ärevusega pool-endami- pettunud — et nii pole aus, ja näitleja suhtes si küsib: kus mu võtmed on? Oht, et võtmed kah ebaõiglane, miks tema üksi "soolonumb- kaovad, et kodurahu kaob, on käegakatsuta­ rist" ilma jäeti. Aga mida kauem mõtlesin valt olemas, samas tähendab see midagi hoo­ nähtule-kuuldule tagasi, seda tänulikumaks pis avaramat. Omaksvõetud võõras Valerie on ma sain, et üks tegelane jäigi vaikima. See see, kes mehele võtmed ulatab. Kas seegi on andis kõigele lisamõõtme. Ikka on ju teiste päralejõudmise märk? hulgas keegi, kes oma lugu valjusti, sõnade­ Kui otsida hingesugulust "Majahoid­ ga ei räägi. Aga see ei tähenda, et temal lugu ja" ja "Teisel pool" vahel, siis Iõikuvadki nood ei oleks. Oskus kuulata on haruldane. Riho kaks koduhoidmise, omade ja võõraste lugu Kutsar vaikib ja kuulab Brendanina kaasa tun­ just Astoni ja Brendani kaudu. Nii Astonil kui des, hoolivalt. Brendanil on oma selge arusaam privaatsu­ "Teisel pool" lõpeb nukkernaljaka sest, kodutundest. Haavatav on see kodu nii­ puändiga (finaali meeleolu tõi miskipärast kuinii, purunemisohus alati. Mitte haldjate, meelde Priestley — Toominga "Ma olen siin vaid inimeste pärast. Aga üksteise ärakuula­ varem olnud"): saame teada, et hommepäev mine õigel hetkel on vähemasti võimalus hin- vallutab Brendani kõrtsi kari turiste, üldnime­ gekodu kaitsta. Ja Brendani kõrts oleks see ga "sakslased". (Mis rahvusest nad tegelikult paik, kus ka vaikimisse sulgunud Aston leiaks on, kust nad oma haagissuvilatega õieti tule­ tõsiste silmadega arusaaja kuulaja. vad, seda ei tea ja see polegi tähtis.) Nood

31 ANNELI REMME

RISKIMINE HOO JA PAIGALSEISUGA

st*ge

"Risk", Nukuteater, 2001. Stseen lavastusest.

Noortemuusikal "RISK" "Nüüd jälle riskima pean," laulis eesti Heliloojad: Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem üheksakümnendate diskotäht Nancy. Nuku­ Libretist ja lavastaja: Andres Dvinjaninov teatri siseõues 7. juunil 2001 esietendunud muusikal "Risk" räägib nendest ja on eelkõi­ Kunstnikud: Iir Hermeliin ja Kalju Kivi ge mõeldud neile, kes olid Nancy loo orbiidi­ Muusikajuht: Erki Pehk le ilmumise ajal algklasside ja keskastme pii­ Liikumisjuht: Jarmo Karing ril. Andres Dvinjaninovi kirjutatud ja lavas­ Valguskunstnik: Ene Valge tatud lugu on adresseeritud praegustele kesk­ Lauluseade: Reeda Kreen koolinoorele. Seega on harva erandina saa­ Kaastegev ansambel "Terminaator" nud endale "oma" teatritüki ka sihtgrupp, kes Esietendus 7. juunil Eesti Nukuteatri suveõuel enamasti ei leia teatrite mängukavadest lavas­ tusi, milles püütaks tabada nendeealiste maa­ ilma. Rääkimata sellest, et mängib "Termi­ naator" ja laval tegutseb Jaagup Kreem.

32 Kui mitte mujal, siis vähemalt bussis, ni — Buddha kuju, mille näppas ühest temp­ paljude erineva taustaga kaaslinlastega ühte list koolivaheajal vanematega Tiibetis käinud karpi suletult, saab tahes-tahtmata aimu, mil­ Johanna ehk Kärt Tomingas. Imelikke, pre­ liste küsimustega keegi oma pead ja südant tensioonituid ja vahel päris vaimukaid asju vaevab. "Risk" peegeldab nii aastanumbrist hakkab juhtuma, kui Johanna ning tema sõb­ sõltumatuid kui ka otseselt tänase Eesti oma­ rannad Marika Barabanštšikova ja Eva Püssa dustest mõjutatud noorteprobleeme, peami­ 10c klassist alustavad katsetamist kuju maa­ selt küll tüdrukute omi. Loos kajastub segu giliste võimetega. (Muuseas — just samal päe­ huvidest, taipamistest, lihtsameelsusest, enne­ val, kui mina Nukuteatris "Riski" vaatasin, kõike aga soovist, et midagi toimuks. Mida saabus Tallinna dalai-laama.) Buddhale soovi "Riskis" käsitletud ei ole, on vägivald, jõhk­ esitamine toob kotti hamburgeri, paks Meelis ruse "noortepärased" vormid. Selle poolest on võtab end koolis paljaks, füüsika tunnis saab "Risk" sõbralik tükk. Isegi liiga sõbralik, sest suudelda ja õpetaja hakkab pärast hetkelist loo moraal — ära visku põnevust otsides vet­ beibestumist avaldama oma tegelikke mõtteid. te, mille sügavust ja voolu suunda sa ei tea — Õpetaja (Terje Pennie) identiteedikriisi avali­ on sõbralikult puust ette tehtud ja näpuga peale kuks tulek on üks "Riski" kõige ühiskonnakrii­ näidatud. See on üks kahest põhiasjast, mis tilisemaid kohti. Publik naerab südamest, sest vaadates häiris. Teine on kahe vaatuse tempo­ korraliku pedagoogi imago tagant paljastuv de vastuolu; hoogsa käiguga ja ühe hetke eesti kibestumus — kakskümmend kaks aastat töö­ suurema hitiga lõppevale esimesele osale järg­ tamist koolis, nii väike palk ja õhtul ei oota neb venima jääv ning kergesti kärbitava teks­ kodus keegi! — on kirjutatud ja mängitud väga tiga teine vaatus. Natuke proportsioonide pai­ naljakalt, aga tegelikult võiks ka nutta. ka sättimist ja lavastus võidaks palju. Buddha näib täitvat ka neid soove, "Risk" on visuaalselt hästi liikuv tükk, mida pole tõsiselt mõeldud. Öine tulekahju kuigi selle keskmes on tegelane, kes ise ei kõn­ koolis tähendab tundide ärajäämist, aga eda-

"Risk". Stina — Marika Barabanštšikova, Mariliis — Eva Püssa, Johanna — Kärt Tomingas. Priit G repi fotod

33 sine ei rõõmusta kedagi. Paranähtuste fanaa­ lauldud "Tänapäeva muinasloo" mõjul. Kärt tikust uurija otsib Johannas tulekahju tekki­ Tomingase laulda ei olnud ühtegi selle suu­ mise süüdlast, tüdrukud ei leia ühtki moodust rusjärgu hitti, see-eest oli tal küllalt võimalu­ Buddha kujust lahtisaamiseks ja ühel päeval si näidata oma hääle kasutamise oskust ning avastab Johanna, et ei näe enam. Õnnetus ja kogemust laulmise ja inimkonna enamikule traagika ei saagi teatrilaval liiga tempokas üle jõu käivalt tempoka liikumise ühendami­ olla, aga ikkagi on teine vaatus siitpeale liig­ sel. Kuna libretosse oli kirjutatud ka Buddha selt aegluubis ja kohati lausa staatiline. Lisan­ sümboolne elusuuruses ülesastumine, oleks dub paras annus pateetikat ja õpetussõnu tee­ sellesse ossa tarbetu kujutleda laulma kedagi mal "ära enam kunagi nii tee, vaata, mis juh­ teist kui Tõnis Mägi. tub". Mõni lugeja võib ju siinkohal arvata, et "Riski" on praeguses eesti (muusika)- otsesõnaline moraalilugemine tundus üle ääre teatri kontekstis raske millegagi võrrelda. loksuvat üksnes mulle kui "vanainimesele" Hetkel on see üsna omaette paiknev nähtus ehk särtsaka KärtTomingase eakaaslasele, aga — noorele publikule mõeldud eesti autorite sama hinnangut väljendasid ka kuuldekaugu­ algupärand, millele lisab atraktiivsust ühe ses istuva "sihtgrupi" esindajad. enim kuulatava kodumaise ansambli osalus Andres Dvinjaninovi auks peab ütle­ ning milles tõsised teemad ja tõed ilmuvad ma, et Iavanoorte suhu pandud kõnepruuk (ka osalt lapseliku otsekohesusega, osalt nagu selle esitus näitlejatelt) mõjus üle ootuste loo­ assortiikommi sisse peidetud tablett. mulikult. Selleks, et "tšikk" ja "fakk" kõlak­ sid omal kohal ega tekitaks publikus piinlik­ kust abitu ülepingutamise pärast, ei ole su­ gugi igal näidendikirjutajal või teksti esitajal vajalikku stiilitunnet. "Riski" lavaruum on hea, pakub mit­ mel korrusel mängimisega vaheldust ja elav­ REPLIIK dab pilti liikuvate pindadega. Ka "Terminaa­ tori" asukoht natuke varjava, natuke näitava Piinlik vääritimõistmine võreseina taga on hea idee. Muidugi ka üli­ malt praktiline — teatri õu ei ole nii avar, et Juulinumbris ilmunud artiklis "Esietendus Erkki- bänditäis mehi koos näitlejatega mänguruu­ Sven Tüüri "Wallenberg"" omistab Merike mi ära mahuks ja juunikuiste etenduste aeg­ Vaitmaa minu sama ooperit awustavale artiklile ("Eesti Ekspress" 10. V 2001) viidates mulle ne ilm oma meeldejäävas inimvaenulikkuses kummalise tõlgenduseSingspiel'rsf. Oma lausega oleks hävitanud pillid. Siiras lugupidamis- "Ma ei tea, kas tänu libretole või lavastusele, kuid avaldus lauljatele ja näitlejatele, kes püüdsid kohati tekkis mulje, et "Wallenberg" läheneb žanrilt külmas ja vihmas oma osa hästi teha. Tüki stii­ pigem Singspiel'(7e, kui on puhas ooper" tahtsin li juurde kuulusid ju nabapluusid ja muu vähe vihjata vaid "Wallenbergis" minu jaoks avalduvale kattev noortemood. laulumängulikkuseleninglavastuskontseptsioouis Lõpuks ka nii olulisest komponendist leiduvale rahvalikule jämekoomikale. "Kõneteksti palju suurema annuse" seostamine Singspiel';g

34 MARTIN KRUUS

VIKATIMEHE MAGUS-SOOLANE (UNE)ROHI

T. Lindgren/ M. Kasterpalu, mul edasi minna. Teistsugune suveteater. Sü­ "Kumalasemesi" vitsi pürgiv, katusega piiratud lava-alale ta­ gasi pöördunud, mängib valguse ja muusika­ Lavastaja: Margus Kasterpalu ga ennemini näitlejat toetades kui keskkon­ Kunstnik: Liina Tepand nale raame ning piire luues. Tinglikult võiks Muusikaline kujundus: Andreas W seda läbi kontrapunkti(de) nimetada mõisa- Esietendus 7. juulil 2001 taluteatriks, mille näidete nimistusse tõusevad Saueaugu teatritalus "Ugala" "Juudit" Vargamäel, Draamateatri "Kolm õde" Palmse mõisas ja eelmise põhi- Tartu Teatrilabor hooaja statsionaarilavastustega juba jõuliselt rinda pistma tõusnud Keila-Joa "Aristokraa­ did" ajast murendatud härrasrahvahäärberis. Tegelikult pole ju viimastel aastatel Ja nüüd siis "Kumalasemesi" Margus läbi põrunud ükski korralikult ette valmista­ Kasterpalu kodutalus Saueaugul. tud suveteatri projekt. Ühtki täielikku sohu- sõitu nagu ei mäletakski, üksikuid konarlikel Võitjad on need niigi paratamatuid munakiviteedel rappujaid pole ka meedias lii­ keskkonnariske võtvad suveteatri lavastajad, ga õelalt solgutatud. Suvelavastused on see­ kes etendusepaiga koha vaimu kuklanahaga ga olnud üsna garanteeritud publiku- ja kül­ täpselt fikseerida suudavad ning loodava la- lap ka rahaõnnistuseks kõigile, kes meie na­ vaterviku selle jõujoontele ehitada oskavad. pil soojaajal näitemängu teha on võtnud, va­ Nii oli see mõisa lagunemise lummavat flui­ lagu kõrgematest sfääridest siis jõgedena sel­ dumit ära kasutavates " Aristokraatides", sel­ get vett või lajatagu taevast megavattide ja lest rääkis Andres Noormets oma kahe Tamm- kilovolüde kaupa Jupiteri viha õtse lavale ja saare-lavastuse tegemisel Vargamäele, koha lavatehnikasse. vaimu otsustavat tähtsust rõhutas ka Ühtpidi kahju, et "Musketärid" näh­ Kasterpalu igas "Kumalasemee" puhul antud tusena on juba ära olnud, sest kõik need, kes intervjuus. nüüdsel "postmusketäride" ajal üritavad suu­ Vaevalt et Torgny Lindgreni pooleldi ri lavalisi pindu etendusse haarata ja vaate­ rafineeritud ning kirurgipäraselt psühholoo­ mängulist vaheldumisi täpsetes emotsionaal­ giline vennatapusõda ärkaks ellu suvalises setes toonides ja pooltoonides näitlejamängu- suurest teest ära lõigatud kolkatalus — puh­ ga lavastuseks vormistada, peavad paratama­ talt parameetrilise vastavuse tõttu autori too­ tult sama ideaalselt pakku tabama kui dud tegevuskohaga. Või õigupoolest — mis Nüganen. tahes teinegi lavalugu mõnes juhuslikus Ees­ Teisest küljest aga hea ka. Sest publi­ ti popsitares. Saueaugul on seda kindlamad ku suhtes eetilisemad ja enese vastu nõudli­ eeldused Kasterpalu ihaldatud teatritaluks kumad trupid ei võta enam laululavadel õl­ saada ja nii mõnegi lavaloo kohal tulevikus leankrute ja šašlõkisöe vannide vahel näite­ oma leebel, kuid elektrilisel aural äratavalt mängu moodi asja üles käkerdada, vaid jäta­ laiuda lasta — sõltumata sellest, kas mängu- vad simmani- ja laadalavad harrastusteatri­ paigaks saab/jääb seesama laut või mõni muu tele, nood oskavad aga end sellistel lavalau­ talu teatrisõbralikest hoonetest. dadel hoopis orgaanilisemalt välja mängida. Surm, suur maalritöö Teistsugune, kohavaimne Kuuldes sõnapaari rootsi nüüdiskirjan- Kus peatee liiga seiklejaterohkeks dus, hakkab kogemuse hämarast salvest pu­ muutub, sealt leitakse õnneks alati isepäiseid denema selliseid märksõnu nagu sigaretid, kõrvalradu, mida mööda äraseletatumal sam­ sperma, surm, suguühe, kusehais; lapsepõlv

35 Saueaugu teatritalu peremees Margus Kasterpalu.

kui suhtevõlgade jada isaga, emaga, õdede, toidule erilist tähelepanu pööranud. Või riie­ (surnud) vennaga; piinavaks painajaks arenev tusele. Või lihast ja verest meestele. Ning pole abielu; jumal, kelle juurest kunagi sooja ei peaaegu üldse kokku puutunud surmaga. On leia... Vahetu, avameelne, häbitu, rõhutatult seega parasjagu elu- (loe: surma-) võõras ja aus, ängist tõukuv ideede ruum. vanatüdrukuliku aktsendiga hoolimatu Mõte "Kumalasemeele" toob mälust maitse(te) vastu. Kuid just tema ülesandeks tagasi viie aasta taguse lugemismälestuse, kus saab sõltumatu stiilikohtunikuna vennaste on segamini köitvus ja võõritus, sisendusjõud paarissurmatantsu üle otsus langetada, on ja vastikustunde tahtejõuga ületatud tõkked. nad kanoniseerimist väärt või ei — juba inim­ Aluseks rootsi kvaliteedimärgile kohaselt ni­ like, mitte pühakuteaduse kriteeriumide jär­ hestatud lugu kahest vennast, kelle elujooni- gi. Maria Klenskaja kehastab Naist hooliva­ se ellipsid on — üksteise tagant hingamisruu­ mana ja tema tähelepanu inimlikumana, kui mi ja armastust edasi-tagasi varastades — Lindgreni kiretu, fikseeriv teadlasetüüp seda võnkunud ühes rütmis, nagu vaimus lõplikult oodata laseks. Naise pingpong-käikudest ühte kasvanud siiami kaksikutel. Margus kahe surivoodi vahel võrsub lõpuaplausiks Kasterpalu instseneerijakäsi on olnud tänu­ mõistmine, mis võitleva terve mõistuse pro- väärselt kindel "Kumalasemee" kirjanduslik­ testipahvakud ja lihtsa emaliku hoole kaugelt ku materjali muinasjutuselt panoraamsemaks üle mängivad. kärpides ning sotsiaalsest mürast ja lõhnaga Millal surm Hadari ja Olofi vahele tuli, literatuursustest puhastades. Saueaugu puh­ seda me teada ei saa. Kas siis, kui läks ema, taks roogitud laudas tõuseb kaduviku tume­ kes oma armastust kahe venna vahel mitte da varju üle viljakas jagatud surm, mis pole päris võrdselt ei suutnud jagada? Või siis, kui siinsele olemisele traagiline katkestus, vaid metsmesilaste imelise maiuse korjeretkelt jäi sihtpunkt, täideviidus. tagasi tulemata jumaldatud vanaisa, kumala- semee-vanaisa? Ühest hetkest varisevad nen­ Oli, ei olnud de näppude vahelt vaid surnuna välja kõik elus hinged, keda nad jagada püüavad: Naine ei saagi endale nime. Ta on liht­ Hadari sigitatud, aga kahe peale kasvatatud salt Naine, emantsipeerunud, ebamäärases poeg Lars, kui too isade vahel poolitatud talu keskeas pühaku-uurija, kes ei ole kunagi elus maast kaadervärgi abil ühe jaoks kraavi, teise

36 "Kumalasemesi", Tartu Teatrilabor, 2001. Olaf Guido Kangur, Naine — Maria Klenskaja, Hadar — Aleksander Eelmaa. Andreas Wfotod

jaoks valli eralduseks välja tõstis; Olofi kosi­ riad, näiteks higi või pesemise või soolase liha tud, aga kahe peale peetud naine Minna, kes kohta, on sellised mehised, asjalikud ja naiiv­ pärast poja surma lasi enesel hääbuda päike­ sed. Neid raiub ta Naisele kui prohvet — kuni se käes, mida tema albiinonahk üldse ei kan­ vähk tal hinge rinnakorvis kinni tõmbab ja natanud; ja viimaks kahe nimega kasski, kes soonilise mehe taas kägarasse surub. ühe peremehe jaoks suutis täita kõutsi rolli ja Guido Kanguri Olof on Hadarile teise jaoks olla emane kiisu. Nüüd on surm ootuspäraseltvastand: leebem, intelligentsem, vahendajateta nende vahel. Ja oma aeglast pehmema huumoriga. See pole üheülbaline mängu on alustanud aeg. ülemaiustanud paks südamehaige, vaid pi­ gem pooltoonides antud nautleja, mekutaja, Vennakäsi, vennasüli, vennaskond kelle magusviljakad kehakublad mõjuvad pi­ gem sooja toonilise elegantse veidruse, kui Vall või kraav, magus või soolane — vastikusjudinaid tekitava ihuhädana. polaarselt vastandlikud põhivalikud, mis ta­ Margus Kasterpalu pole tõenäoliselt sakaalu ja terviku moodustavad vaid koos. näitlejaid oma näpunäidetega üle koormanud Seepärast ei saa nad teineteiseta elada ega ega üritanud mahutada lavastusse põhjenda­ surra. Nad annavad teineteisele vaikimisi kok­ matult suuri kujundeid. Puhtaks kirjutatud kulepitud elumärke, tunnetavad füüsiliselt "Kumalasemee" lugu kulgeb Saueaugu teat- teineteise valusid ning elavad kaasa teinetei­ ritalu laval vabalt ja orgaaniliselt, toetatuna se haiguste aeglasele ja vääramatule arenemi­ delikaatsest ja täpsest muusikalisest kujundu­ sele teretulnud, isegi oodatud surma poole. sest ning valgusrežiist. Nad on vennad. Ometigi — kohtunud pole See on tõepoolest lugu surmast, kuid nad aastaid. Ja nende elu jätmise kahevõitlust teistsugusest surmast. Sellisest, mis tühistab juhuslikult tunnistama sattunud Naine saab maised reeglid, kui need on niikuinii mõtte­ ainsaks tegelikuks sillaks nii sarnast verd, nii tuks muutunud; võtab füüsilised vaevad ning erinevalt mekkivate haigustega mürgitavate murrab puhast vaimset lahutavad tõkked, kui surijate vahel. keha on koormaks muutunud. See on vaba­ Aleksander Eelmaa Hadar on tuline dus, lahti lükatud väravad. Viimane rohi, kui ja kompromissitu tõdede rääkija, ka tema teoo­ soovite.

37 GERDA KORDEMETS

ARMASTUS KOLME MUSKETÄRI VASTU GENIAALNE POLIITILINE IDEE

"Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem", Tallinna Linnateater, 2001. Athos — Marko Matvere, D'Artagnan — Indrek Sammul, Aramis — Jaanus Rohumaa.

A. Dumas/ E. Nüganen, "Musketärid. Kaks­ sündinud ja kolmel suvel populaarsusrekor- kümmend aastat hiljem" deid purustanud "Kolme musketäri" taastule­ Lavastaja: Elmo Nüganen misele reaalajas kuus ning kunstiajas kaksküm­ Kunstnik: Vladimir Anson mend aastat hiljem. Kostüümid: Kustav-Agu Püüman "Musketärid. Kakskümmend aastat Muusika: Märgo Kõlar hiljem" ei pälvinudki nii üheselt vaimustunud Esietendus 5. juunil 2001 vastukaja kui "Kolm musketäri". Erinevalt Tallinna Linnateatri Lavaaugus 1995. aasta lavastusest on tänavusuvise koh­ ta öeldud ka otsesõnu: ei meeldinud. Pööra­ ne publikumenu oli aga selgi suvel endine. Enamasti juhtub nõnda, et menuka loo "Kolme musketäriga" avastati lavaauk järg ei küüni esimese osa tasemeni. Nii pole kui veel üks ebatraditsiooniline teatriruum. täifrrud kõrgele upitatud lootusi enamiku pub­ Uudne ja rabav, tookord loodeti ka, et ajutine likurekordeid löönud filmide teised seeriad ega mängupaik. Tänaseks on Lavaaugust saanud teinud seda omal ajal ka vanameister Alexand­ mõiste, mille tähendust hoomab igaüks, kel re Dumas' "Kolmele musketärile" tuhandeid õnnestunud sinna pilet saada. Ja enam pole lehekülgi lisaks kirjutades. "Soojendatud supi" kindel, mis oleks kurvem, kas see, kui Linna­ maiku kardeti ka Elmo Nüganeni 1995. aastal teater jääb suure saalita või lavaauguta.

38 1995. aastal tõdeti just "Musketäride­ "Hamlet" on Shakespeare'i omast selgem, ga" seoses romantilise kangelase taasvõidut- nõnda soovitaksin sellele, kes Dumas' romaa­ semist eesti laval. Hakati uuesti rääkima ar- nist "Kakskümmend aastat hiljem" ülevaadet hetüüpsusest, Indrek Sammuli D'Artagnanis tahab saada, vaadata Linnateatri lavastust või tunti ära Esimene Armastaja. Tähele pandi lugeda Nüganeni dramatiseeringut. sedagi, et just "Kolm musketäri" näitas lavas­ Kas nappis aega või kärpimisjulgust, taja Nüganeni võimet truppi ühes rütmis hin­ ent ka esietenduseni jõudnud tekstis oli liig­ gama panna. 2001. aasta suvel küsiti nõudli­ set. Nii näiteks lõhub temporu tmi ühe võtme­ kult: mis on tänavu uut, teistmoodi? tegelase, Raouli (Priit Võigemast), esitlemine läbi väikese Louise'i kuju, kes marginaalina Nelj akümne-kriis siseneb, uut ei lisa ega meenu pärast lahku­ mist enam iial. Ent enamik Dumas' loost on Me kõik oleme vanemaks saanud. Nüganeni tõlgenduses saanud ülespuhutusest Nüganen ja Linnateater. D'Artagnan ja vabaks. Tänased musketärid ei püüagi veen­ Porthos. Athos ja Aramis. Sammul ja Noor­ da vaatajat selles, et nad Mordaunt'is (Alo mets. Matvere ja Rohumaa. Austria Anna ja Kõrve) Mileedi poja lihtsalt niisama ära tun­ Anu Lamp. Sina ja mina. Isegi kadunuke nevad. (Mäletatavasti piisas Dumas' Athosel Dumas on hauas lebanud kuus aastat kauem. ja Aramisel pilgust, et Mordaunt'i näos suure Richelieu on pidanud loovutama troonilähe- kurja näojooned üles leida.) Nüganeni ver­ dase koha välismaalasele. Me kõik vaatame siooni magus boonus on selles, et tegelikult tagasi ajale kakskümmend (või kuus) aastat sarnaneb Alo Kõrve päris palju ühe Mileedi tagasi: kas siis oli rohi tõesti rohelisem? kehastaja Liina Olmaruga. Ühes teleintervjuus ütles Nüganen: Kui veel dramatiseeringu kallal norida, "Ei, me suudame ikka veel uskuda, ainult see võiks paadunud Dumas' austaja nuriseda ka on palju raskem." Ideaalidesse, üllusesse, vap­ kohatise rõhutatud koomuski üle. Ent teatril rusesse, armastusse. Seda võib nimetada nel- on omad raudreeglid, vaatajale on vaja vaate­ jakümne-kriisiks, aga võib kutsuda ka kauni­ mängu ja viie tunnine lavastus peab hõlmama malt. Leppimine. Sellega, et keegi meist ei saa kogu tundeskaalat — naerust pisarateni. olla igavesti kakskümmend ja esimest korda armunud. Aga mitte leppimine mugandumi­ se mõttes, vaid uute väärtuste kõrgele tõstmi­ "Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem". se ja elukogemuse ülistuse mõttes. Athos — Marko Matvere, D'Artagnan — "Kolm musketäri" polnud minu põlv­ Indrek Sammul. konna lugu, kes ma tollal olin peategelastest umbes viisteist aastat vanem. Seetõttu möönan hea meelega, et "Kakskümmend aastat hiljem" võib meeldida minule hoopis rohkem kui ka- hekümnestele. Tänase kolmest jalast lombaka poliitilise süsteemi ja korrumpeerunud ladvi­ kuga Eesti keskealise keskklassi lugu, kelle ühisnimetajaiks on nõukogudeaegne haridus, infarktihirm (et aeg saab enne õtsa, kui kuhugi kohale jõutakse), pangalaenud, (üli)koolieali- sed lapsed ja pensionäridest vanemad. On tõsi, et algupärast ühiskonnakrii­ tikate la Jouko Turkka eesti teatrist täna ei leia. Ent rafineeritumat sotsiaalset närvi on selle­ suvises "Musketäride" lavastuses parasjagu. Paljud on ilmselt imestanud, kas Dumas' 150 aastat vana tekst ikka saab nii täpselt tänapäe­ va sobida, ja haaranud raamatu järele, et väl­ ja uurida, kui palju on Nüganeni loos Du- mas'd. Nüganen-dramaturg on delikaatselt öelnud, et ta Dumas'ga ei vaidle. Ta on kasu­ tanud olukordi, suhteid, tegelaskujusid ja rep­ liike sedavõrd, kuivõrd see on aidanud tal rääkida oma lugu. Ent see osa, mis Dumas' suurromaanist Lavaauku jõudis, on just see, mis ka lugedes pikemalt mällu talletub. Nüganen oskab jutustada lugu: nii nagu tema

39 Puuduv peategelane (keda kehastab Hannes Kaljujärve teatrituden- gist poeg Rasmus Kaljujärv), ja Charles üt­ Naeruseimad tipphetked sünnivad leb: "Kümne krooni eest teeksid sa seda ka Kalju Orro Mazarini, Andres Raagi Inglise oma isaga." kõrtsipidaja, Andero Ermeli Alexandre'iga Kes on selle loo peategelane? Teatri- või Porthose võltsneegritest teenijaskonnaga teooria järgi peaks see olema keegi, kes loo (Mart Toome, Ärgo Aadli, Karol Kuntsel) arengus kõige rohkem muutub. Musketärid? kohtudes. Pisarate piirile viivad hellad hetked. Selle neliku muutumised on loo alguseks Athos (Marko Matvere), Raoul ja hertsogin­ möödas. Charles? Raoul? Mordaunt? Oleks na de Chevreuse (Liina Olmaru) korraks kä­ isegi ülimalt põnev võimalus, ja osatäitmise test hoides seisatumas ja laskmas enesest läbi säravus seda ka võimaldaks, — aga pole. kogu elu, mis võinuks neil ju ühine olla. Print­ Anna Habsburg (Anu Lamp)? Mazarin? Ohk- sess Charlotte (Hele Kore) hoidmas isa, ku­ läbipaistev, ometi lihalikult erutav hertsogin­ ningas Charlesi tapalavalt võetud risti ning na de Chevreuse? Ei ole. Kui juba "Kolme laskmas silmadel käia üle sama taeva, mida musketäri" puhul võis öelda, et tegu on kõr­ isa mõni hetk tagasi viimse pilguga kaasa valtegelaste lavastusega, siis "Kakskümmend püüdis viia. Raoul hoidmas süles Charlotte'i aastat hiljem" on seda veelgi rohkem. surnukeha — "see on tõesti pisaraid väärt". On siiski kaks olulist meest, kes vähe­ Suure kuningliku traagika kandja, Ing­ masti — kui ei muutu ise, siis muudavad lismaa kuningas Charles (Hannes Kaljujärv), maailma. Oliver Cromwell (Peeter Tamme­ kelle hukatus sai kinnituseks, et troonide kõi­ aru) ja Mordaunt. Tammearu mängib ajaloo­ kumist pole maailmas enam võimalik peata­ lise suurkuju, vaatamata samuti marginaalsele da, võinuks olla lavastuse üks võtmekujusid. esitlemisele, tõesti suureks. Ei tee midagi. Sei­ Paraku ei anna dramatiseering Charlesile vää­ sab. Räägib. Pigem tasa. Mõtleb. Mõte on aga rilist osa. On üks täiesti eksklusiivne hetk, kus nii vahe ja täpne, et seda on Lavaaugu öö-õhus elu ja teater lähevad äkki segamini: see sün­ mitte ainult aimata ja tunda, vaid lausa näha. nib, kui kuningas Charlesile sülgab näkku Ja noorukese Alo Kore nooruke Mordaunt. "keegi viha pärast aru kaotanud lihunik" Kehastunud Püha Viha. Kättemaksuingel, kes tuleb jumala nimel. Ilus. Eelöeldust ei maksa siiski välja luge­ "Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem". da, et musketärid on täna kahvatumad kui Porthos — Allan Noormets, Aramis — Jaanus kuus aastat tagasi. Nad on meile lihtsalt juba Rohumaa. tuttavad, ei üllata. Aga lahvatagu vaid uuesti Märgo Kõlari vaimustav musketäridemuusi- ka ja me tunneme nad ära! Ning neljakümne­ se D'Artagnani (Indrek Sammul) silmis säh­ vatab kahekümnese vaimustus ja kirg. Tõsi, tema tulisus on pettumusevarjust looritatud. Arani ise (Jaanus Rohumaa) romantilist ele­ gantsi värvib teravam künism, Porthose (Al­ lan Noormets) võitlusvaim kannab mugan­ dumise pehmet kaitsekihti ning Athose üllus ei pruugi elupõletamise jälgede alt igal hetkel kätte paistagi. Kuidas see oligi? Kes pole ka­ hekümneselt mässaja, sel pole südant sees, ja kes pole neljakümneselt konservatiiv, sel pole mõistust peas... Aga Porthosel näiteks on "mõistus, anne ja jõud". Nagu päris kindlasti ka tema kolmel sõbral. Ja meil, nende näitlejate ja Nüganeni lavastuste kaasaegsetel, elavad ala­ teadvuses nüüd ja alati Matvere-näoline Athos, Rohumaa-näoline Aramis, Allan Noor­ metsa näoline Porthos ja Sammuli-näoline D'Artagnan. Õigluse koli südametunnistuse seinal

Musketäride hüüd "Üks kõigi, kõik ühe eest!" on kestnud üle aegade. Nüganen (ja Dumas) küsib nüüd, kuidas kehtib see lau-

40 se täna. Siis, kui aeg ja olud pillutavad meid Kui "Kolm musketäri" oli rohkem vaa­ vastasleeridesse, seavad teele tõkkeid (olme­ temäng, mõõgavõitluse, hobuste ja näitlejasä- lisi ja poliitilisi); kui üha raskem on olla sa ise ra tulevärk, siis "Musketärid. Kakskümmend või see, kes sa arvasid end olevat. aastat hiljem" on vaoshoitum, kuid kujundli­ "Mida on valitsus teie heaks teinud?" kum. Tõsi, paugud kurdistavad siingi kõrvu on hüüe, millega Planchet (Tarmo Männard) ja lavavõitlused (Indrek Sammul) on isegi etenduse avab. Sarnaselt pariislastega tahaks efektsemad ja väljapeetumad kui kuus aastat küllap mõnigi publiku seast vastata: "Mitte tagasi. Ent mõjusaimad on siiski merele lah­ midagi!" kuva laeva aerude uhked kaared, ratsutami­ Nüganen on öelnud, et ta ei tee selle ne kõrgeil vankriratastel ning lavastuse lõpul lavastusega poliitikat. Aga kas mitte iga oma akendel süttivad sajad küünlad. Võimsaim, väikese valikuga, sõna, mõtte või teoga, ei tee lausa õudustäratav hetk on aga Mileedi tu­ me siiski teatud määral poliitikat? Lavastuse meda hiigelvarju, tema kättemaksu kehastu­ "Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem" se Mordaunt'i viimne ilmumine. (Õpetlik ja motoks tahaks kirjutada Cromwelli sõnad: efektselt visualiseeritud näide, millise kolli "Geniaalne poliitiline idee on ainult selline, võib seinale maalida must südametunnistus.) mis kannab vilja!" Neljakümnele lähenev "parandamatu Kui "Kolmest musketärist" kandus romantik" Nüganen seab (Dumas' toetusel) rahva hulka "pudukaupmeeste ajastu" ette­ küsimärgi alla ka õigluse olemuse. Kas kuulutus, siis "Musketärid. Kakskümmend Mordaunt'i "püha viha" on vähem õiglane kui aastat hiljem" jätavad tõdemuse, et nende aas­ musketäride oma? Kumma sõnade järgi peaks tate jooksul on kogutud ainult võlgu ja "vä­ käima: kas nende, mida kuningas Charles ta­ hese rahaga ei tehta suuri asju" (D'Artagnan). palavalt oma rahvale ütles, või Cromwelli Aramis müüb jutlusi neile, kes tahavad saada omade järgi, mis muretsevad, kuidas kõik hil­ suurteks oraatoriteks, ja Athos tunnistab, et jem ajalooks kirjutatuna välja paistab? Ehk on ta ainult teeskleb voorusi, mida tal tegelikult ainus ja õige siiski Athose tee, kellest Aramise pole. sõnul saaks "üpris imelik väepealik", sest ta peaks võitlust ainult päevavalguses ja teataks vastasele, millisel tunnil ta kavatseb rünnata, peaasi, et teda ei süüdistataks sõjakavaluses. "Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem". Mordaunt — Alo Kõrve, Katherine — Evelin Pang. Ja lõpuks küsimuste küsimus: kelle Priit Grepi fotod armastus on õigem? Kas see, mida kogesid ühel tuulisel oktoobriööl Athos ja Marie Michon, see, mille katkestas surm veel enne, • II' kui see jõudis tärgata Raouli ja Charlotte'i südameis või see, mis ühendab kuninganna Annat ja Mazarini?

Epiloog

Kirjutasin seda lugu 21. augusti ööl A.D. 2001. Täpselt kümme aastat tagasi olid Eestimaal niisama ärevad päevad kui kolme musketäri päevad XVII sajandi Prantsusmaal. Kümme aastat tagasi istusin Draamateatri saa­ lis ja vaatasin "Ugala" külalisetenduse Elmo Nüganeni legendaarset lavastust "Armastus kolme Apelsini vastu". Teise vaatuse algul teatas Pantalone-Nüganen erutatud publiku­ le: "Putšistid lahkusid lendavate luudadega!" Ei usu, et iial enam saab teater olla nii tõeline kui tookord. See oli Nüganeni esimene ge­ niaalne poliitiline idee. Täna pean ma uskuma sarnaselt Atho- sega, et Raoulist saab "nii täiuslik aadlik, kui see meie kehval ajal on üldse võimalik". Ja lootma, et viie või kuue või kümne aasta pä­ rast sekkub Nüganen taas poliitikasse ning lavale jõuab "Kümme aastat hiljem".

41 HEINO RANNAP

150 AASTAT SUNNIST FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN 26. IX 1851 - 7. III 1911

tema looming kriitikute silmis jäänud vane­ ma venna Aleksander Saebelmann Kunileidi varju. Friedrich Saebelmanni on süüdistatud saksapärasuse viljelemises, liedertafel'likkuses, Mendelssohni epigoonluses jms. Karl August Flermanni kõrval lõid XIX sajandi lõpuküm- netel koorilaule paljud koolmeistrid, organis­ tid ja köstrid. Friedrich Saebelmanni laulud paistavad selles lauluhulgas silma oma värs­ ke helikeele, erksa rütmi ja talendika vormi­ kujundusega. Helilooja silmapaistvat annet näitab tema loomingu püsimine tänaseni. Rahva suus on säilinud juba üle saja aasta "Kaunimate laulude" kõrval ka "Ema süda", "Ellerhein", "Helde isa taeva sees" jt. Neist viimane, leinalaul, kõlab ju igal eesti matusel. Lisame loetelule veel Friedrich Saebelmanni seadete kaudu ülipopulaarsed "Kas tunned maad" ja "Mu meelen kuldne kodukotus" ning kummardame austuses ühe esimese eesti silmapaistvama helilooja ees.

Tutuke om makum ku pipike. (Karksi vanasõna)

Friedrich Saebelmann sündis Karksi Köstrimäel 26. septembril 1851. aastal pere Friedrich Saebelmann nooremas eas. neljanda lapsena. Poisslaps ristiti köstritalus Foto TMMi arhiivist 18. oktoobril. Ristivanemateks olid onu Otto Saebelmann, kes tollal oli Audru koguduse köster, Halliste praostiproua Agnes Schneider, kohalik kõrtsmik Martin Müller, tisler Tiele- Kaunimad laulud pühendan sull', mann ja preili Marie Winkler. Nii kanti kiri- vanematest armastatud kallis kodumaa! kuraamatusse uue kodanikuna August Fried­ rich Saebelmann. Hiljem kasutati poisi esimest See laul on kõlanud tublisti üle sajan­ eesnime vaid ametlikes paberites ja nii isa kui di rahvapidudel, laulupäevadel, koolitundi­ ka noorem poeg olid tuntud Friedrichi nime des ja sõdurite rännakutel. Küllap on ta Fried­ all. rich Saebelmanni lauludest oma kaasakisku­ Isa, Friedrich Saebelmann oli tulnud va rütmi ja voogava meloodiaga kõige tun­ Karksi luteri koguduse köstriks 1847. aastal tum. Kuigi see on vaid üks Friedrich Saebel­ samalt ametikohalt Audrust. Kuna Karksi manni enam kui paarikümnest laulust, on kogudusel oma pastorit polnud (aeg-ajalt jut-

42 lustas kirikus Halliste pastor), pidi köster täit­ ja ilule pinda lõi. Isa surm oli tugevasti muut­ ma mitmeid ülesandeid — pidama jutlusi, lo­ nud Friedrichi elu, senise range päevaplaani hutama surijaid, matma surnuid, ristima lap­ asemel võis ta nüüd teha, mida tahtis. Sageli si, pastori peetud jumalateenistusel mängima polevat tahtnud ta midagi teha. Käinud soovi kirikus orelit, andma kihelkonna lastele koo­ mööda õemehe tundides, harjutanud klave­ liharidust. rit, hulkunud külapoistega ringi. Köstri enda lapsed vajasid aga samuti haridust, nii asutas isa Friedrich seniste talu­ Kos om tüüd, sääl om saaki saia. des olevate "salakoolide" kõrvale "kirjutus- (Valga vanasõna) kooli". Kõigile lastele õpetas isa ka klaverit, millel ta ise mänginud sageli klassikalisi kla­ 1868. aastal kutsus Jänis Cimze Alek­ veriteoseid. Eriti nõudlik olnud ta oma poe­ sander Saebelmanni Valka seminari teiseks gade mänguoskuse suhtes. Kodune keel köstri õpetajaks. Vajadus aidata Friedrichil saada peres oli saksa keel. Isa ja ema tellisid ja luge­ tollal ainuvõimalikku eriharidust, mõjutas sid saksakeelset kirjandust, mille toel lapsed­ Aleksandrit jätma heapalgalise kihelkonna­ ki täiendasid oma silmaringi. Köstritalu sula- kooli juhataja kohta Paistus ja siirduma Val­ sed-tüdrukud ja ümberkaudsed lapsed olid ka. Cimzele meeldis Friedrichi muusikaline eestlased, mille tõttu kõik köstripere lapsed anne, ta õpetas ise talle orelimängu, muusi­ omandasid valdavalt mulgimurdelise eesti kateooriat ja komponeerimist, sageli asendas keele. Friedrich linnakirikus organisti. Sellest hoo­ limata tundub (küll vaid väheste andmete Egas aastet ole velitse, ega aasta omamoodu. põhjal), et vanemal vennal oli tegemist, et (Karksi vanasõna) nooremat venda mõjutada maksimaalselt õp­ petööga tegelema. Vennad olid mõlemad kau­ Koolis sai Friedrich juuniorist Fried­ ni välimusega, elava suhtlemisoskusega. Nii rich seeniori ametlik õpilane. Kui Friedrich noormeeste kui ka tütarlaste hulgas populaar­ noorem oli kaheteistkümneaastane, suri isa. sed. Aleksander kulutanud vähe aega lõbus­ Ootamatult tuli perekonnal sel 1864. aastal tustele, Friedrich aga pühendunud sageli õl­ vaadata lootusetult tulevikku. Vanem vend leõhtutele või koosviibimistele. Aleksander õppis Valka seminaris, õed olid Koos Friedrich Saebelmanniga õppis kasvatatud headeks koduperenaisteks, sest seminaris 33 noormeest (eesti poisse oli 9). palgatööd polnud neil võimalikki leida. Köst- Seminaristidest moodustatud meeskoor laul­ ritalust tuli aga välja kolida, et teha koht va­ nud heäl tasemel. Lauldi ka Aleksander baks uuele köstrile. Koguduse liikmed olek­ Saebelmanni laule. Friedrichi laululoomingust sid näinud meelsasti uue köstrina poeg Alek­ seminari ajal pole andmeid, kuid mingi alge­ sandrit, kes oli aga veel liiga noor ja seminar- lise kompositsioonitehnika ta ilmselt seal siiski gi lõpetamata. Eelmisel aastal oli tulnud Kark- omandas. Suureks eeskujuks olid Friedrichi­ sisse kihelkonnakooli abiõpetajaks Valka se­ le vanema venna laulud, mille ettekandeid ta minari kasvandik Georg Rosenberg. Seltsiva jälgis ka esimesel Eesti üldlaulupeol Tartus. iseloomuga, muusikaandeline ja sõnakas 1871. aastal lõpetas Friedrich Saebel- mees elas kostilisena Saebelmannide perekon­ mann seminari, Eestis organistikohta talle nas ja abiellus peagi vanema tütre Cecilia polnud ning vennad leppisid kokku minna Saebelmanniga. Koguduse vanemad valisid ta õnne katsuma St. Peterburgi. Oli ju Venemaa ka Karksi kihelkonnakooli juhatajaks ja köst­ pealinnas tööd ja sissetulekut leidnud enam riks. Selleks, et suurt perekonda üleval pida­ kui 50 000 eestlast. da ja naisevendi koolitada, võttis Rosenberg enda kanda ka Karksi kihelkonna kolme suu­ Parem kooruke kodus kui võileib võõrsil. re valla, Karksi, Polli ja Pöögle vallakirjutaja (Vene vanasõna) kohad. Uue köstri ja õemehe rahalisel toetu­ sel võis Aleksander jätkata õpinguid semina­ Peterburis satuti kohe raskustesse. ris ja Friedrich kihelkonnakoolis, pühapäevi­ Organistikohti polnud. Konservatooriumis ti lauldi Georg Rosenbergi kooris. August õppima asumine lükkus edasi kõrge õppe­ Kitzberg kirjutab oma mälestustes: Karksi köst• maksu tõttu. Eesti kogukonna kool ega eesti rimaja oli — nagu nii mõnigi teine köstrimaja maal kirik ei vajanud nende tööd. Aleksander sai — muusika pesa, kust seda rahva sekka välja läks küll koduõpetaja koha tsaari perekonna soo-

43 me päritoluga arsti dr Hartmanni peresse, põllumajanduse vastu. Et seda aga polnud, kuid arsti lapsed saadeti peagi õppima välis­ rakendas õemees Georg Rosenberg ta tööle maale ning Aleksander kaotas oma koha. Pa­ koolis abiõpetajana ja koorijuhi abina tuntud remini läks Friedrichil, kes tänu oma perfekt­ Karksi segakoori juures. 1877. aastal kutsus sele saksa keele oskusele võeti saksa Anna Rosenberg Karksisse teiseks õpetajaks naaber- koguduse kooli õpetajaks. Sellel kohal töötas kihelkonnast pärit noore Peeter Ruubeli. Luu­ ta kogu Peterburis viibimise aja. Vaatamata lehuviline Ruubel kirjutas mitu teksti, millele vanema venna loomingulisele aktiivsusele ja Friedrich Saebelmann viisi lõi. Esimeseks ühi­ ergutamisele, ei olevat Friedrich tegelnud Pe­ seks lauluks ja üldse esimeseks Friedrich terburis komponeerimisega. Mõningatel and­ Saebelmanni koorilauluks Karksi segakoori­ metel on ta siiski loonud sel perioodil mõned le näib olevat ärkamisaja patriootilisi tundeid klaveripalad, mis pole kahjuks säilinud. kajastav laul "Isamaale" ehk "Kaunimad lau­ Saebelmann huvitus aga tšellomängust, pea­ lud". Peeter Ruubeli sõnul on "Kaunimad lau­ miselt iseõppijana omandas ta hea mänguvi­ lud" loodud ajavahemikus 1878-1880. lumuse. 1874. aasta sügiseks oli ta suutnud nii palju raha kõrvale panna, et võis asuda Võta aega eest, ära tagant võta. õppima Peterburi konservatooriumis prof. (Paistu vanasõna) Carl van Arcki klaveriklassis. Viiks õpingud järgmisel aastal katkesid, selle kohta on mit­ 1880. aastal vabanesid Paistu kihelkon­ meid arvamusi. Juhan Aaviku arvates oli põh­ nas mõlemad kihelkonnakoolmeistri kohad, juseks majanduslikud raskused (100-rublane köstri ja organisti ametikoht. Peeter Ruubel õppemaks aastas oli paljudele muusikaõppi- kirjutab oma eluloos 1880. aasta augusti koh­ jatele üle jõu). Artur Vahteri andmetel halve­ ta: 26. augustil sain kirja: Lieber Rubel. Ich bitte nes Friedrich Saebelmanni vahekord Anna Sie Donnerstag um 3 Uhr sidi hier zu melden. koguduse kooli juhtkonnaga ja ta pidi õpeta­ Paistel. Pastor W. Hansen. [Armas Rubel. Palun ja kohalt lahkuma. "Muusikalehes" (1933, nr Teid neljapäeval kell 3 siia tulla. Paistu. Pas­ 9) ilmunud anonüümses artiklis põhjendatak­ tor W. Hansen.] Sõitsin sinna, õpetaja W. Han­ se seda nii: Saebelmanni õppeaja lõpupoole soori­ sen pani mind kandidalide kirja üles. Konvent oli tati vene keisri Aleksandr II vastu üks järjekord• selsamal päeval. - Mind valiti kihelkonna kooli seid atentaate [ J mispuhul eriti rängalt kimbu- juhatajaks ja Fr. Saebelmann II kooliõpetajaks ja tati kõiki neid, kellel kuidagi dokumendid polnud organistiks. korras...]a juhtuski Fr. Saebelmann nende õnne­ Nii algas Friedrichi kolmkümmend aas­ tute hulka, kellel pass ci olnud korras, - Ulitsalt tat kestnud kooliõpetaja, kirikuorganisti ja ko­ hooletuse pärast oli elamisluba jäänud pikendama­ haliku meeskoori ja segakoori juhi töö Paistus, ta. Vaene provintsinoormees muidugi sattus ähmi mis oli pikitud lõbusate puhkeõhtute ja vahel täis... ja katsus, et sai salaja Peterburist tulema, ka mitmepäevaste õllepidudega. Anton Kase­ koju, Karksisse. mets kirjutab sellest "Muusikalehes" (1925, nr On tõenäoline, et vaatamata lühiajali­ 8): Põhjalikuma muusikalise ettevalmistusega ja sele stuudiumile sai ta oma klaveriõpetajalt andeka mehena ning lahke, vastutuleliku iseloomu­ Carl van Arckilt (hiljem väga tuntud klaveri­ ga inimesena sai ta varsti ümbruskonnas õige po­ professor, ka Artur ja Theodor Lemba õpeta­ pulaarseks, nii et paljud koorijuhid ja isegi tewed ja) häid interpretatsioonilisi juhiseid ning tut­ laulukoorid ligidalt ja kaugelt pöörasid tema kui vus väärtusliku klaverirepertuaariga. Konser­ muusikalise autoriteedi poole juhatuse saamiseks. vatooriumis valitsev musitseerimise õhkkond, Saebelmann saavutas Paistu kooride­ õpilasõhtud ja muusikateooria tunnid andsid ga edu nii kohapeal, Viljandi maakonnas ja oma osa. Karksis, Valkasja Peterburis saadud isegi Tartus esinedes. Ta autoriteet oli nii suur, teadmiste ja oskustega kujunes Friedrich et iga-aastasel Viljandi Põllumeeste Seltsi kor­ Saebelmannist Eestis XIX sajandi lõpul üks raldatud kooride võidulaulmiste eel käisid võimekamaid muusikuid, kelle oskustest ja ümberkaudsed koorid Paistus talle ette laul­ teadmistest said osa paljud Eesti organistid, mas ja näpunäiteid saamas. Neljandal üldlau­ koorijuhid ja kompositsioonihuvilised. lupeol 1891. aastal oli Saebelmann palutud kooride võistulaulmisel žürii liikmeks. Hulk teeb hulka tööd. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta (Karksi vanasõna) oli väljapaistev muusik, kes paistis silma hea klaverimängutehnika ja sisulise tõlgenduse­ Karksimäel jätkunuks Friedrichile te­ ga. Eriti kiidetakse Saebelmanni haruldast gevust, kui tal oleks olnud natukenegi huvi improviseerimisoskust orelil — kiriku vanal

4-1 ja kehval mänguriistal. Juhan Aavik, kes oli Saebelmann õpetas koolis peale laul­ aastatel 1893-1897 Paistu kihelkonnakooli mise humanitaaraineid, juhataja Ruubel aga õpilane, sai nautida Saebelmanni ilusat klaveri­ reaalaineid, käsitööd ja võimlemist. Oma mängu, mis sageli kostis ta korterist, imestada tema suurte võimlemispidudega saavutas Paistu pehmet, mõnusat ja rahulikku bohecmlaseiseloomn, kool XIX sajandi lõpul üle-eestilise kuulsuse, mis mõnikord, poiste vempudest ja mõõdu üle ääre Saebelmannil oli neil täita muusikaline osa. tõustes ka vahel plahvatas nagu pikne, kuigi seda juhtus harva ("Kodukolle" 1952, nr 5). Viina vits lööb valusasti. Humoorikamalt on meenutanud kool­ (Paistu vanasõna) meister Saebelmanni kauaaegne Holstre or­ kestrijuht Jaan Hansson: Mõnikord, kui ta oli Oleks Saebelmann lausa purjutaja ol­ mõnel suuremal olengul rohkem "potti pistnud", nud, poleks ta saanud töötada Paistus kooli­ polnud teda paaril päeval klassis. Üldse oli ta klas­ õpetajana ja organistina vahetpidamata kolm­ situndide vastu ükskõikne. Poisid ajasid oma äri. kümmend aastat. Rahva mällu on aga jäänud Kui "sehvt" väga suureks läks, ärkas õpetaja mõ­ huvitavamad juhtumised, mida lõbusalt mee­ nikord äkitselt, suures hoos põrutas lauale ja kär• nutatakse. Näiteks legend, mille on kirja pan­ kis piksehäälega, et maja põrus. Muidu jättis ta nud köster-kooliõpetaja Jaan Kompus: 1888. endast väga hea mulje kui tasakaalukas ja haritud a. sügisel kandideeris Fr. Saebelmann Rannu kös• inimene. Klaveril ja orelil oli ta kunstnik. Mitmeid ter-kooliõpetaja kohale. 4. sept. on Saebelmann pi­ tema õpetatud ilusaid laule laulsin kogu elu. danud lõpumängu orelil mängima, tema ei ilmu-

/i^f^^e-^^ abc-c*-<

t7Z^**j£-*i-^Z&~^&i-^5'

Ci^fc^^'iZS'^^ät-^^-^O^S^Wyžo^-^&-4*txJ Friedrich Saebelmanni palve Eesti Kirjameeste Seltsile Paistu koori {^Ргч^^**?^&&e^i£>&. >6<2~*f-*f II üldlaulupeost osavõtmise asjus. лл sp~— jaanuar 1891. Т%^€АШ: ~^ъЛ>.. ф^^ли^г^-*^ /*% Шьг^ьмз^ Eesti Kirjandus­ Ь Q muuseumi kogudest

45 Paistu kihelkonnakooli "turnipeost" osavõtjad 1898. aastal. Keskel vasakul Peeter Ruubel, paremal Friedrich Saebelmann. Eesli Kirjandusmuuseumi kogudest

R •^7^hMuI^£^M^VäMtZoC t^AlA^.t ^ ь v л * С г j *

C*-tb*^s&Le.'r*ci'ri**c£-^& $-* "»*** £&-^

d&k

Friedrich Saebelmanni kiri aim-; Aino Tammele 1903. aastal. TMMi kogudest : ,-|.; . j Л» i

46 nud mitte, vaid ütelnud meestele kõrtsis: "Seda LilliSuburg kirjutab oma ajalehes "Lin­ orelat mõistvat iga harmoonika mängija mängida" da": .. .kontserdil oli puudusi, mida lauljad, kes ja jäänud Sawi kõrtsi istuma (Saebelinanni ase­ mitte hra Saebelmanni takti löömisega harjunud mel valitud Jaan Kompus; Käsikiri TMM-is.). ei olnud, juhatuse süiks andsivad...et nii hästi Omalaadselt lahendas võitluse alkoho­ proovi laulmise kui ka kontserti aeg purjus oli lilembesusega koolijuhataja Peeter Ruubel, kes ("Linda", 8. Il 1892). seadis sisse palgaraamatu, kuhu märkis üles Friedrich Saebelmann armastas viibi­ aastate vältel päevade kaupa kõik kopikad ja da seltskonnas ja võttis osa vestlustest-arut- rublad, mis ta andis välja ostudeks ja muu­ lustest nii kõrtsis kui ka pastoraadis. Aruka deks kuludeks Friedrich Saebelmannile, ta ja laia silmaringiga mehena oli ta kõikjal tere­ abikaasale või mõnele võlausaldajale Saebel- tulnud. Pealegi elas ta oma perega küllaltki manni aastapalga arvelt. Kontsertide puhul kitsastes oludes: Paistu poisslaste koolimaja pol­ Viljandis, Tartus jm võttis Saebelmann palga nud ka kuigi tähtjas ehitus. Tema põhja pool otsas arvel sõidukulud, millest osa läks vahel kõrts­ oli kaks kitsast ruumi kooliõpetajale (J. Hansson, miku le. TMM, f Mo 43).

OJuntnac/e. cJr.^atiiLa-nn-.^ щЛ** tna rul ecn^mctci

Л,, MJ~ &-Q xL*- 4ш <4*4/. 1 - -~^M*.•JT > • -r ?TT • zls ,;• ., J-r "Tr a jj j | i 1 Щ -я—1 и Friedrich Saebelmanni poolt Aino Tammele pühendatud "Serenade". Autograaf. TMMi kogudest

47 шшшшш -

1906. aasta suvel Karksis: Karksi kihelkonnakooli juhataja Margus Luukas, Georg Rosenberg juu­ nior, tolleaegne köster ja kihelkonnakooli õpetaja, Saebelrnanni õepoeg, Friedrich Saebelmann, Georg Toom, Saebelrnanni õetütre mees, corp! "Vironia" liige Riias, Max Rosenberg, Georg Rosenbergi vend, Riia Polütehnikumi üliõpilane ja corp! "Baltica" liige. TMMi kogudest Enam nalja kui jänest (Paistu vanasõna)

Paistu suurtes metsades elanud hun­ did kimbutasid XIX sajandil ümberkaudsete mõisate ja talude kariloomi ja murdsid hobu- seidki. Hundijahid ja jahipidustused olid ko­ halikud suursündmused. Saebelmannist sai Paistu eelmiste kirikuametnike järel tubli ja­ himees, mida kinnitab iga-aastane organisti palgale lisatud "hundipreemia". Selle harras­ tuse märkimisväärseks tulemuseks on rütmi­ kas pasunakõla jäljendav "Jahilaul", mille ta lõi 1880. aastatel. See aastakümme oli Friedrich Saebel- manni loomingus olulisim. Tollal valmis ena­ mik tema koorilauludest. Otsese komponee­ rimise kõrval esines ta palju ka solistina ore­ lil, tšellol ja klaveril, saatis soliste, ka Aino ja Jaan Tamme. Näiteks on andmeid 1892. aasta kontserdist Viljandi maakirikus, kus nad koos esinesid. Saebelmann esitas tšellol Leclairi Largo ja Nardini Largetto. Maakonna muusi­ kaelus ülipopulaarsele muusikamehele on luuletaja Ado Reinvald pühendanud luuletu­ se "Eesti lauluwiisi looja Saebelmann'ile" Friedrich Saebelmann vanemas eas. ("Sakala" 1884, lisa nr 35). TMMi kogudest

Iga jalg teeb ise jälgi. (Halliste ja Paistu vanasõna) Saebelmanni meloodia, samuti 3/4 taktimõõ­ Vendade Saebelmannide koorilaulud dus, on aga a-b-a vormis kauni viisiga koori­ on üsna erinevad. Aleksander Saebelmann laul. toetus oma loomingus suurel määral rahva­ Meeskooride repertuaari on jäänud viisidele, Friedrich rahvaviisi motiive ei ka­ tema "Jahilaul" just hästi imiteeritud jahisar- suta. Tema viisid on lakoonilised, lühikesed, ve motiivi ja erksarütmilise meloodika tõttu. korduva rütmifiguuriga, seejuures erakordselt Laulu üldplaan on küll sarnane mitme saksa voolava meloodiaga. Suure emotsionaalse helilooja vastavasisulise koorilauluga, kuid ei mõjuga on esialgselt meeskoorile kirjutatud kopeeri neid. Felix Mendelssohn-Bartholdy oli "Palve", mille ta hiljem seadis ka segakoorile. ilmselt küll Saebelmanni poolt hinnatud ja Aastakümnete jooksul on seda lauldud või austatud helilooja, eriti armastas Saebelmann puhkpilliorkestritega mängitud pea kõikidel esitada klaveril tema Rondo capriccioso't. eestlaste matustel. Laul on olnud mitme üld­ Mendelssohni järgi pani Saebelmann isegi laulupeo (esmakordselt IV üldlaulupeol 1891 oma esimestele lastele nimed: Felix ja Felicia. Tartus) ja kohalike laulupäevade kavas. Romantiliselt tundeküllane, liedertafd'lik koo­ rilaul oli Eestis sel ajal valdav muusikažanr. Friedrich Saebelmanni tuntuim laul Selliseid laule lauldi kodudes ja kõikvõimali­ "Kaunimad laulud" on üldlaulupidude kavas kel üritustel. Seda, kas laul oli saksa, vene, olnud alates viiendast üldlaulupeost. See kuu­ soome või eesti helilooja kirjutatud, ei peetud lub praegugi kooride repertuaari ja on selts­ mitte alati tähtsaks. VI üldlaulupeol (1896 konnas lauldavaks ühislauluks. Tallinnas) lauldi näiteks kolm Mendelssohni Koidula südamlikule luulele kirjutatud koolilaulu. Samal laulupeol oli kavas ka meeskoorilaul "Ema süda" asus peagi konku­ Saebelmanni meeskoorilaul "Hale meel", mis reerima veidi hiljem loodud Robert Theodor loodud Peterburis Ermitaaži varahoidjana te­ Hanseni samanimelise viisiga. Hansen lõi 12- gutsenud eesti päritoluga luuletaja-kirjaniku- taktilise lihtsa ja väga soojatundelise viisi, kunstniku Friedrich Russowi tekstile. Kui sel-

49 ^^>т>Ы.чоггЖе. Aerl/'rrbo&y^ 'СЧ i—r 1 r- f- Friedrich /. ОДА«<г»е /с e/та +П сai о du «£ Saebelmanni J. 1 \ tuntumaid laule _^ 1 •*• ±- ^±4- r% + "Ellerhein" (4 takti 3=3: algusest, autograaf), 9*to * mille järgi sai endale n^ih -ki x nime tütarlastekoor "Ellerhein". J?. <8/*Lt.'#л^и!> а~>'б>-г^'иЛ4 . rt >• Ч:Ш. АЗЯик:

50 ANNELI IVASTE

RAHVUSOOPERI "ESTONIA" 95. HOOAEG II (Algus TMKs nr 8/9)

Stseen Mai Murdmaa balletist "Pulmareis". Laval Kaie Kõrb ja Toomas Edur.

PULMAREIS leb inimsuhteid tänapäeva kontekstis, vürtsi­ tades seda iroonia ja groteskiga. Muusika kir­ Mai Murdmaa ballett Sandor Kallosi jutas balletile Transilvaaniast pärit ungarla­ muusikale sest helilooja Sandor Kallõs, kes töötab palju­ Libreto Mai Murdmaa, kaasautor Mihkel des maades alates Lääne-Euroopast ja Vene­ Ullman maast kuni Ameerika ja Jaapanini, luues nii Koreograaf ja lavastaja Mai Murdmaa oopereid kui ka ballette. Mai Murdmaa kut­ Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk sel tegi ta esmakordselt koostööd eesli balle­ Lavakujundus ja kostüümid Jane Kaas tiga. "Pulmareisi" muusika alusena kasutas ja Airi Eras ta Schuberti serenaadi "Leise flehen meine Valguskunstnik Airi Eras Lieder...", mis karikeeritud kujul ningloodus- Esietendus 9. märtsil 2001 helidega kokku segatult sobib Mai Murdmaa loodud irreaalse maailma ja tantsukeele gro­ tesksusega. ""Pulmareis" on leping kolme Igal hooajal rikastab Mai Murdmaa osapoole vahel — need on kujundus, maagi­ balletirepertuaari ühe uue originaalballetiga, line valgus ning tantsustrukturaalsus, mis ti­ milleks seekord oli traditsioonilisel undiini- hedalt üksteist toetavad ja visuaalselt imeta­ lool põhinev "Pulmareis". Ta tõi selle teada- base maailma loovad. [ ] Undiini olemus tuntud legendi, milles peigmees hülgab näk­ ja Kaie Kõrbi genotüüp sobivad perfektselt." ki kohates oma pruudi, kaasaega ning käsit­ (Kristiina Garancis, "Postimees" 13. III 2001.)

51 Ülimenukal esietendusel säras maailma tipp- karakteriga Marina osas. Hea karakteri lõid paar Äge Oks ja Toomas Edur. Samu rolle esi­ Ivo Kuusk Šuiskina, Jassi Zahharov Rango- tasid kõrgtasemel ka teatri solistipaar Marina nina, Leonid Savitski Pimenina, Jan Oja Juro- Tširkova — Vladimir Arhangelski. Meeldejää­ divõina jt. Lavastuses on rakendatud hulgali­ va Sõbra kuju lõid Dmitri Harchenko ja Ana­ selt noori soliste, kelle jaoks leidub selles oope­ toli Arhangelski. ris sobivaid väikesi osi debüteerimiseks. Kü­ lalisena tegi meeldejääva Marina rolli Soomes BORISS GODUNOV õppiv võimsa häälematerjaliga venelanna Je­ katerina Gubanova. Modest Mussorgski ooper Sama lavastusmeeskond tõi ooperi eel­ Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi mise aasta kevadel menukalt välja Nantes'i Lavastaja Neeme Kuningas Ooperis. Kriitikud võtsid lavastuse vastu üli­ Lavakujundus Anna Kontek (Soome) malt positiivselt: "Paul Mägi kindla juhtimi­ Kostüümid Marina Sokolova (Venemaa) se all hakkavad särama ooperi keerukamad- Poola pildi kostüümid Anna Kontek ki lõigud. Tõstmaks paremini esile ajaloolist Valguskunstnik Philippe Mombellet vene eripära, suunab lavastaja Neeme Kunin­ (Prantsusmaa) gas meie pilgud draama peategelastele, tuues Esietendus 27. aprillil 2001 seega ohvriks traditsioonilised pildid sibula- kuplitega. Kuid dekoratsioonid, kui tagasi­ Maailma lavadel esitatakse "Boriss hoidlikud need ka ei oleks, on loodud tõst­ Godunovi" eri versioone, mille hulgas on nii maks esile vaatemängu Philippe Mombellet' Rimski-Korsakovi kui ka Sostakovitši redakt­ ääretult tundlikus valgustuses; samuti toeta­ sioon. Rahvusooperi "Estonia" lavastus põhi­ maks Anna Konteki Suure Teatri hiilgavate neb Mussorgski 1869. aastal loodud algver­ traditsioonide vaimus loodud kostüüme. See­ sioonil, millele on lisaüid 1872. aasta versioo­ kordne "Boriss Godunov" "kaunistab hiilga­ nist pärinev Poola pilt. Viimane on "Estonia" valt vene kultuuri"." (Grand Nantes / Presse lavastuses Paul Mägi ja Neeme Kuninga re­ Ocean, 4. V 2000.) daktsioon, mida esitatakse esmakordselt. Puškin] draama järgi loodud ooper MOBILE NOVA pole mitte ainult lugu Boriss Godunovi elust ja tema tsaariks olemisest, vaid teeb suure­ maid üldistusi, keskendub üldinimlikele iga­ Lühiballettide õhtu vikulistele probleemidele, analüüsides selli­ Anu Ruusmaa — Erkki-Sven Tüüri seid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja "Kolmkeha" vastutus, mis püsivad ajast aega, olenemata Vladimir Arhangelski — Ferenc Liszti/Tat- valitsejatest ja riigikorrast. Sellises võtmes on jana Kozlova "Juhtub" lahendatud Neeme Kuninga "Boriss Godu­ Dmitri Harchenko "Dear guests! Please be nov". "Lavastuse põhiheli oli delikaatne, liht­ reminded..." sustust vältiv. Lugu veavad üimedad, stiihi­ Mart Kangro "Elus jääb palju asju nägemata lised, hinge söövitavad meeleseisundid. Toi­ ju muidu ka" muval on fataalsuse pitser peäl. Aga rollila­ Mai Murdmaa — Lepo Siimera hendused on enamasti inimlikult nüansseeri- "Piiratud ruumiga" tud. [ ] Leebus ja eetiline ambivalents kõ­ Esietendus 9. juunil 2001 nelevad lavastuses "seestpoolt" ümbermõtes­ tamisest. Mis teadagi on märksa vähem efekt­ Kevaditi annab Rahvusooper noortele ne kui elupiltide lavaletoomine". (Evi Arujärv, koreograafidele võimaluse oma loomingut "Postimees" 2. V 2001.) Lavastusel laseb mõ­ suurel laval näidata. Seekord polnud tegu al­ jule pääseda Anna Konteki kaunis lavapilt, gajatega, enamik olid juba teada-tuntud tegi­ mis on selge, puhas, lakooniline ja kaasaeg­ jad. Koreograafide õhtul osales ka Mai Murd­ selt minimalistlik. Keskseks kujunduselemen­ maa, et austusavaldusena Lepo Siimerale välja diks on kolmnurgakujulised kaldpinnad, mis tuua helilooja viimane teos "Piiratud ruumi­ väljendavad võimu püramidaalset iseloomu ga". Lavastajana debüteeris vaid Vladimir ning mille ümberpaigutamisel on võimalik Arhangelski. Ühendavaks jooneks võiks nen­ kergesti luua uusi ruumikujundusi. Mõjuv on de puhul pidada vastandumist akadeemilise ka prantslase Philippe Mombellet' valgusku- teatri konventsioonidele ja reeglitele. jundus. Kaunid kostüümid Marina Sokolovalt pärinevad eelmisest, 1981. aasta lavastusest. Kaks festivali, kas uute traditsioonide algus? Solistidest hiilgasid Mati Palm, kelle nimiosa oli järjekordne õnnestumine temavalitsejarol- Uueks nähtuseks olid lõppenud hoo­ lide reas, ja Riina Airenne komplitseeritud ajal kaks festivali, mis kulgesid väga menu-

52 kait: operetipäevad 1. —8. oktoobrini ja Verdi ra Firrincieli, Mati Palm ja Jassi Zahharov. festival 19. —27. jaanuarini. Pidulikku kontserti austas oma kohalviibimi­ Operetipäevad korraldati mõttega näi­ sega Richard Wagneri pojapoeg, Bayreuthi data selle žanri väärikat kohta Rahvusoope­ ooperifestivali korraldaja doktor Wolfgang ris, mis on ooperi ja balleti kõrval mänguka­ Wagner. vasse kuulunud juba teatri asutamisest saa­ dik. Ühe nädala jooksul toodi publiku ette Kuhu viisid teatri külalisetendused? seitse lavateost erinevate koolkondade ja ajas­ tute meistritelt — prantsuse opereti isalt Lõppenud hooajal toimus kaks pike­ Jacques Offenbachilt "Ilus Helena", viini ope­ mat ringreisi. 8. —12. juulini aastal 2000 käis reti suurkujult Johann Straussilt "Öö Veneet­ "Estonia" Bizet' ooperiga "Carmen" Küpro­ sias" ja "Viini veri" (viimane etendus juba 100. sel, Pafose linnas, solistideks Riina Airenne korda), uus-viini koolkonna kuulsaimalt he­ (Carmen), Nadia Kurem (Micaela), Aare Saal liloojalt Imre Kälmänilt "Silva". Lastele pakuti (Escamillo), Beatrice Uria Monzoni, John festivali avaetendusena Olav Ehala muusika­ Bellemehr ja Richard Leech (USA). "Carme­ li "Nukitsamees". Muusikaližanrit esindasid nit" mängiti suure menuga neli korda kokku Monnot' "Irma" ja Styne'i "Sugar". Opereti­ 12 000 inimesele Aphrodite festivali raames, päevad lõppesid suurejoonelise operetipeoga mis oli eelmisel aastal Küprosel suur kultuu­ teatri töötajatele ja nende sõpradele, seal oli risündmus. Külalisetendused said teoks tänu võimalus rambivalguses esineda ka neil teat­ koostööle Belgia agentuuriga "Idee Fixe". Tei­ ri töötajail, kes teevad oma igapäevatööd lava se gastrolli tegi "Estonia" balletitrupp 5.-9. taga. oktoobrini Kreekasse, Thessaloniki linna, kaa­ Verdi festival oli pühendatud kuulsai­ sas de Falla "Suur võlur armastus" (koreog­ ma itaalia ooperihelilooja 100. surma-aasta- raaf Mai Murdmaa) ja Bizet' — Štšedrini päevale. Verdi 26 ooperist on "Estonias" aas­ "Carmen" (koreograaf Jurijus Smoriginas). tate jooksul lavavalgust näinud 12 teost 31 Peaosi tantsisid Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons. lavastuses. Festivali programmi kuulusid tema Etendusi mängiti kaks korda. kolm praegu repertuaaris olevat ooperit: Balletitrupp osales ka Riias toimunud "Macbeth", "Don Carlo" ja "La traviata". Kü­ laia kõlapinnaga rahvusvahelisel Baltimaade lalisena esines Moskva ooperiteater "Helikon" balletifestivalil, mida sel aastal (22.-28. ap­ "Aidaga". Festival kulmineerus helilooja kuul­ rillini) korraldati kuuendat korda. Seekordne sa Reekviemiga "Estonia" kontserdisaalis, mil­ festival toimus Riia 800. aastapäeva pidustuste le kandsid ette Rahvusooperi ja "Vanemuise" raames. "Estonia" trupp osales festivalil kol­ teatri ühisjõud Paul Mägi juhatusel. mandat korda. Russell Adamsoni džässballett "In the Mood With Duke" "Estonia" tantsija­ Kuidas iseloomustada Rahvusooperi süm­ te ja džässansambli esituses oli sellel prestii- fooniaorkestri kontserdihooaega? žikal festivalil ääretult menukas ja balleti trup­ pi kutsuti juba ka järgmisele festivalile. Lõppenud hooajal andis teatri orkes­ ter Paul Mägi juhatusel viis kontserti nelja Mis toimus Talveaias? erineva kavaga, milles osales ka Rahvusooperi "Estonia" ooperikoor. Oktoobris anti sümfoo­ Hooaeg 2000/ 2001 oli Talveaiale küm­ niakontsert "Estonia" kontserdisaalis, kus tu­ nes. Toimus palju kontserte ja etendusi; arvu­ lid ettekandele teosed eesti muusikast: Ester kalt tähtpäevaüritusi: esitlusi, vastuvõtte, Mägi "Vesper" ja Rudolf Tobiase "Kaevulaul" pressikonverentse, Estonia Seltsi kogunemisi oratooriumist "Sealpool Jordanit", solist Rii­ jpm. Eelistatud olid Rahvusooperi solistid ja na Airenne; ning maailmaklassikast Johannes ansamblid, noored interpreedid ja eesti muu­ Brahmsi "Saatuse laul" ja Richard Straussi sika. Eraldi peaks välja tooma Talveaias esi­ "Don Quijote", solistid Henry-David Varema etendunud lavastused. "Kujundid" on algu­ ja Andrus Järvi. Detsembris anti jõulukontsert pärane nüüdistantsu lavastus, loodud eesti linnarahvale ning aasta viimastel päevadel klaverimuusikale, koreograaf Anu Ruusmaa, kõlasid Straussi valsid ja operetipärlid erine­ kunstnik Airi Eras, klaveril Ralf Taal. Esieten­ vatest lavateostest nii "Estonia" kontserdisaa­ dus 5. novembril 2000. Teine etendus oli Rene lis kui ka "Vanemuise" Kontserdimajas. Suur­ Eespere/Martin Lindami "Suur Kokkusaa­ sündmuseks kujunes hooaja lõpul kontsert mine. Pühhi Pool. Kogu Pere Jõulu Etendus Wagneri loomingust, mida Paul Mägi dirigee­ Talve Aias". Lavastus ja kujundus Neeme rimisel esitasid Rahvusooperi "Estonia" süm­ Kuningas, muusikajuht Tarmo Eespere, kos­ fooniaorkester, ooperikoor, Kooriühingu tüümid Riina Vanhanen. Esietendus 3. det­ Kammerkoor ning solistid Anja Kampe, Sand­ sembril 2000.

53 Mida näitab statistika? Väga populaarne on endiselt klassika- ooper ballett operett/muusikal repertuaar, millest eelistati oopereid "Car­ men", "La traviata" ja "Boriss Godunov", bal- Etendusi: lette "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ning Kokku: 227 80 75 72 "Romeo ja Julia", operettidest ja muusikali­ dest olid vaadatuimad "Sugar" ja "Öö Veneet­ Külastajaid: sias". Kokku: 110202 39016 32393 38793 Üheks menukamaks lavastuseks kuju­ nes Russell Adamsoni džässballett "Enne ja Saali täituvus: nüüd". Peaadministraator Tiiu Pauls: "Nagu Keskmine: 70% 70,2% 62,2% 77,6% statistika näitab, publiku vähesuse üle kurta ei saa. Mõned eelistused repertuaari osas pub­ likul küll on, kuid enamasti on siiski kõige populaarsemad nädalavahetuse etendused. Välja on kujunenud kindlad asutused, kes Hetk ooperi "Boriss Godunov" proovist. Esiplaa­ ostavad ära terveid etendusi. Kes kord on siin nil Mati Palm Godunovi osas, keskel lavastaja Neeme Kuningas. käinud, tuleb jälle. Samuti suureneb aasta­ aastalt turismigruppide osatähtsus."

Kas teater mõtleb ka oma publiku järelkas­ vule?

Jätkus Neeme Kuninga algatatud teat­ rit ja teatrikunsti tutvustav sari "Teatrimaa­ gia" Tallinna koolide 6. klasside õpilastele, mida lõppenud hooajal korraldati teist kor­ da. Sari koosnes neljast osast, teater käis koo­ lides oma tööd tutvustamas, õpilased tulid "Estoniasse" teatri köögipoolele pilku heitma, vaatasid üht etendust ning kirjutasid teatri-

Leonid Savitski Borissi hullumisstseenis. Harri Rospit fotod

54 teemalise kirjandi. Hooajal 2000/2001 toimus tembril Manuel de Falla ooperiga "Lühike projekt Tõnu Tamme eestvedamisel. Järgmi­ elu". Tegin Tõnu Kaljustele ettepaneku tulla sel hooajal on mõeldud samale projektile li­ seda juhatama. Lavastaja on Neeme Kunin­ sada ka lastepärane etendus noorte endi esi­ gas ja kunstnik Pille Jänes. Detsembris jõuab tuses, mis tutvustab ooperietenduse sündi, lavale Carl Orffi koomiline ooper "Tark talu­ teatrit, lava, loojaid, interpreete ja prooviprot- tüdruk", mille toovad välja muusikalise juhi­ sessi. na debüteeriv Aivo Välja, Neeme Kuningas ja Airi Eras. Mati Palmi 60. sünnipäeva tähis­ Millised plaanid on seotud teatrimaja tule­ tame jaanuaris Verdi "Ernani" esietendusega. vikuga? Juubilar on ka Teo Maiste, kelle 70. sünnipäe­ va tähistame veebruaris "Boriss Godunovi" "Estonia" hoone kultuuriajaloolisest etendusega. Aprillis saab lavaküpseks Puccini tähtsusest on palju räägitud ja seda ei pea "Tõsea" — mul on hea meel "Estonias" tervi­ enam tõestama. Selleks, et teater saaks oma tada taas lavastaja Dmitri Bertmanit, kes tu­ põhifunktsiooni täitmist jätkata, on mööda­ leb koos oma partnerite, kunstnike Tatjana pääsmatu tegelda nii teatrihoone renoveeri­ Tulubjeva ja Igor Nežnõiga, keda tunneme mise kui ka tulevikuplaanide väljatöötamise­ juba "Näkineiu" lavastusest. ga. Lõppenud hooajal oli üks olulisemaid sam­ Järgmisest hooajast alates on peabal­ me sellel teel üksikasjalise "Estonia" renovee­ lettmeistriks Tiit Härm. Esimeseks balleti uus­ rimistööde tehnilise projekti koostamine. lavastuseks saab Leo Delibes'i ballett Direktor Paul Himma: "See projekt on "Coppelia". pärast taastamistöid Teise maailmasõja järel Rahvusooperi sümfooniaorkester an­ esimene kogu hoonet käsitlev ning kõiki eri­ nab järgmisel hooajal üheksa kontserti viie osasid haarav projektdokument. Aastaks kavaga. Osaleme juba traditsiooniliselt festi­ 2006, mil on "Estonia" kui kutselise teatri sa­ valil "NYYD", samuti korraldame uue neljast jas sünnipäev, sooviksime korda teha "Esto­ kavast koosneva abonemendi "Rahvusoope­ nia" praeguse teatrimaja ja aastaks 2013, mil ri sümfooniaorkester Euroopa tippsolistide- ajaloolise "Estonia" hoone valmimisest möö­ ga", mida esitame nii Tallinnas kui ka Tartus. dub sajand, võiks valmis olla ka uus tiib uue 31. detsembril toimub "Estonia" kontserdisaa­ saaliga. Tööd selle komplitseeritud, kuid äär­ lis suur aastalõpu gala. Sellele järgneb tradit­ miselt vajaliku projektiga oleme alustanud siooniline "Estonia" uusaastaball kontserdi, juba praegu." etenduse ja tantsuga. Haldusdirektor Toivo Erilt: "Projekt Kindlasti jätkame salvestusi meie or­ telliti eeskätt kolmel põhjusel. Esiteks, viie­ kestri, koori ja solistidega koostöös Eesti Raa­ kümne aasta jooksul tegemata jäänud või eba­ dioga. Märtsi lõpul ja aprilli algul annab ka piisavate hooldustööde tagajärjel on ehitis Rahvusooperi koor mitu iseseisvat kontserti muutunud ohtlikuks. Teiseks, etenduste ja Tallinnas ning mujal Eestis. Jätkub koostöö kontsertide tehnilised võimalused tuleb muu­ "Vanemuise" Kontserdimajaga, kus esitame ta modernseks. Ja kolmandaks, töötajate too­ sügisel ooperigala ning kevadel operetigala. ja külaliste teenindustingimusi on vaja oluli­ Viime sinna ka "Don Carlo". selt parandada. Pärast projekti valmimist on Teatrit ootavad ees ka külalisesinemi- võimalik kindlalt plaanida töid, vältida reno­ sed. Esimene neist augustis Rootsis, Dalhallas, veerimistööde! suuremaid vigu ning sobita­ kus mängime rahvusvahelisel ooperifestiva- da suuremahulisi ehitustöid kunstitegemise­ lil kahel õhtul "La traviatat". Detsembris ga." Lõppenud hooaja kohta ütleb Toivo Erilt: oodatakse balletitrupp! "Pähklipurejaga" "Kuna riiklikud investeeringud on aasta-aas- Malmösse. talt vähenenud, peame kokku hoidma ka re­ Mais korraldame festivali "Prima la monditöödega ning saame tegelda vaid hä­ donna", mis on ajendatud naistegelastest, kes davajalikuga, mis tähendab mõnede proovi­ figureerivad meie repertuaaris: Salome, ruumide renoveerimist, riietelaenutusruumi- Carmen, leedi Macbeth, Näkineid, Tõsea. de ehitamist keldrisse. Uuendatud on tulekus­ Hooaja lõpetame aga Põltsamaal tutussüsteeme, laiendatud arvuti- ja TV-võr- "Ernaniga". Läheme sinna juba neljandat kor­ ku ja tehtud muid pisitöid. Samuti alustati da. Näen Põltsamaal haruldast ooperifestiva- fassaadi renoveerimist." li tekkimise paika." Mida ennustavad kaardid tulevikuks?

Paul Mägi: "Ooperirepertuaari lisan­ dub kolm uuslavastust. Avame hooaja 21. sep­

55 IVALO RANDALU

15 AASTAT TALLINNA RAHVUSVAHELISI ORELIFESTIVALE I

Maailma loomisest on küll nii palju päevi möödas, et tõdeda: neid "feste" ei sün­ nitanud alguste alguse SÕNA, vaid pikk ja käänuline LUGU — plats, olnud ja olevad ini­ mesed ning nende soovid ja võimalused. Peatumata pikemalt kodumaiste ore­ lite sajandite lool (esimesed konkreetsed tea­ ted pärinevad XIV aastasaja alguse Paistust ja Helmest, kus ei olnud tegu ilmselt mitte enam positiivide, vaid täismõõduliste orelite­ ga) märkigem, et üldjoontes pidas oreliehilus Eesti ja Liivimaal sammu Läänemere-äärsete Saksa, Poolaja Rootsi aladel tehtavaga. Kuni ka meil valmisid XIX sajandi lõpul ja XX esi­ mestel kümnenditel kenad romantilise dispo­ sitsiooni ning intonatsiooniga pillid. Ja need jäid, samas kui jõukates Lääne orelimaades mindi varmalt kaasa uute moevooludega, va­ nad lõhuti välja (viimased võttis sõda), roman­ tilist muusikat polnudki enam millelgi autent­ sena mängida. Ent möödunud sajandi viima­ seks veerandiks ärgati — see tingiski rajata- guste organistide suure huvi meie instrumen­ taariumi vastu (õigemini — me oskasime kõ­ nealuste festivalidega selle tähelepanu just siia juhtida, kuna näiteks Lätis samalaadse kate­ Tallinna rahvusvahelised orelifestivalid said al­ gooria keskmised pillid vististi valdavalt se­ guse viisteist aastat tagasi Niguliste orelinadalast. Harri Rospu foto nini "uinuvad"). Paradoks või mitte, aga meie omaaegsest vaesusest (või provintslusest) tär­ kas niiviisi rikkus, millele tegi Andres Uibo algataja, organisaatori ja kunstilise juhina 1961. aastal suurim ja parim "Estonia" kont­ teadliku panuse. Juba mõne aastaga asendus serdisaali, 1976. aastal "Vanemuise" kontser­ esinejate otsimine esinejate enam-vähem di­ disaali ning 1981. aastal Nigulistesse (mis ferentseeritud valimisega, algul sondeerivalt, ideoloogiavalvurite silmis polnud enam sak- hiljem printsipiaalselt. raalhoone). Niipalju orelitest, oreliasjandusel on Ent festivalide avardamisel ei saanud laiemas tähenduses olnud aga eesti professio­ baasiks olla ainult ühte, eelmainitud tüüpi naalse muusika hälli juures üpris kaalukas instrumentaarium, vaja oli nn universaalseid, osa, aastakümneid hiljemgi. Meenutame: kaasaegseid võimsaid kontsertpille. Ja tänu Konstantin Türnpu, Miina Härma, Rudolf I960, aastatel N Liitu tabanud orelibuumile Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Peeter Süda, ehitati ka need siia. Kogunisti kolm, kõik August Topman, Juhan Jürme, Peeter Laja, Tšehhoslovakkia firma "Rieger-Kloss" tööd — Alfred Karindi, Herman Känd, Paul Indra,

56 Tiiu Targama, Hugo Lepnurm, Johannes misjonlik roll. Tõsi, lisandunud on (Rapla) Hiob, Meta Tari, Hillar Saha, Edgar Arro... rahvusvahelised kirikumuusika festivalid — See järjepidevus sai alguse Peterburi konser­ tänavu IX ja eriti laia haardega. Kuigi need vatooriumis Louis Homiliuse juurest, jätkus festivalid ajaliselt täpselt kattuvad, ei lange juba Eestis Topmani ja Johannes (John) Kari­ kontserdipaigad kokku ja nii kujunes augus­ se, seejärel Lepnurme klassis. 1940. aastad olid tikuu algus enneolematuks omas vallas. äärmiselt laastavad organistidegi seas, ainsaks kooliliselt ühendavaks lüliks jäi Lepnurm, I -1987, 2.-6. september tema hoolitses vahelduvate pingete kiuste ore­ likunsti kestmise eest (pidevat tuge leidis ta Niisiis oli olupoliitiline jää hakanud vaid samuti ahistatud EELK Konsistooriu­ sulama mõneti juba enne 1987. aastat. Suurt milt). Esimesena kasvatas ta enda kõrvale Rolf ilma said uudistada ja endast märku anda ka Uusvälja, kellega oldigi aastakümneid toona­ punapassiga organistid; kõige kärsitumana se N Liidu sisuliselt juhtivad organistid. Aja­ ootas võimalust loomulikult noorem generat­ pikku lõtvus ideoloogiline surve, 1980-ndalel sioon. Nimetatud aastal kutsuti konkursist astusid ette ametlikult diplomeeritud kont- Speyeris (Saksa LV) osa võtma noori N Lii- sertorganistidena Tiit Kiik, Urmas Taniloo, dustki. Ettevalmistuse käigus oli neil vaja läbi Ines Maidre, Andres Uibo, Piret Aidulo, Too­ teha peaproov. Äsja loodud Üleliidulise Ore- mas Trass; 1990-ndatel, juba ka Uusvälja ja liühingu moskvalasest esimehe Oleg Uibo õpilased: Jaanus Torrim, Tiiä Tenno, Jantšenko soosimisel ja juba toona üliagara Helen Tammeste, Aare-Paul Lattik, Kristel Aer Andres Uibo initsiatiivil korraldati see Nigu­ jt. Nii kodus kui ka raja taga taastus Eesti kui listes: sobivas ruumis uus korralik pill, tun­ orelimaa maine, kuigi uute arengute paistel nustatud interpreedid, arvestatav järelkasv ja enam mitte ennesõjaaegses tähenduses, mil eeldatavalt kuulamiskogemusega publik. orelimuusika evis ilmalikus mentaliteedis Konkursist osavõtjaid oli kolm: Aleksei koorilaulu ja orkestrimuusika järel kindlasti Smitov Moskvast, Eduard Oganesjan Vilniu­ järgmist väärikat kohta. sest ja Andres Uibo; meistrite poolelt esinesid Ei saa aga kategooriliselt väita, nagu prof Lepnurm ja Uusväli ning Jantšenko ja oleksid kohalikud võimud ENSVs suutnud Vaagn Stamboltsjan Jerevanist (tase polnud oreli mõneks pikaks perioodiks kultuurisfää­ ühtlane kummalgi poolel, teele läkitati mui­ rist päriselt välja suruda — teise-kolmanda- dugi kõik kolm noort). Seega toimus 7 avalik­ järgulisse plaani, seda küll. Esiteks, suur osa ku kontserti, kõik n-ö segakavaga. Meeleolu rahvast eemaldus siiski (ka pragmaatilistel oli eufooriline, nii istusidki asjaomased maha kaalutlustel) kirikust ja kirikukontsertidest arutarnaks, mis edasi teha, sest ees ootasid üldse ning side oreli kõlaga, sõnumist rääki­ järgmise aasta konkursid Leipzigis ja Tokyos. mata, hääbus. Teiseks lõigati väga pikaks Leiti, et siinsed eelvõistlused tuleks taas kor­ ajaks läbi doonorkanalid traditsioone omavate raldada Tallinnas ja laiendada need festivali orelimaadega. Esimesed väliskunstnikud tu­ mõõtmeteni, kus konkurss kujutaks endast lid (ainult) Tallinna mängima alles 1950. aas­ vaid ühte osa, teist sisustaksid orelimängud tate teisel poolel, siit välja pääseti siis haru­ tuntud tegelastelt ning ora tonaalsete suurvor­ harva, muutused saabusid alles kaheksaküm­ mide ettekanded; kolmandat osa — loengud, nendatel. meistrikursused ja ansamblimuusika. Ette rutates ütleme, et viimastel tuli ükshaaval Esimese ja ainukese ulatuslikuma oodata järgmisi aastaid, üldpoliitiliste muu­ sündmusena korraldati 1974. aastal "Estonia" tustega kaasnes omakorda kaugenemine Üle­ kontserdisaalis üleliiduline festival, sisuks liidulisest Oreliühingust ja konkurssideks Bach ja tänapäev (ka Guillou ning Marguste enam siinmail ei valmistutud. "Orelitoonid"). Selle paraku vaibuvas kumas jõuamegi lõpuks 1987. aastasse. Kuigi vahe­ Seega oli too esimene siiski vaid oreli- peal olid kosutust pakkunud mitmete nime- nädal, millest aga sai alguse kõik järgnev kas kategi välisorganistide sooloõhtud, olid need või juba ideeliseltki — igatahes konkreetse­ üksnes eelmainitud "ametlikel" pillidel. malt ja suuremanagi, kui ERSO, mis alustas Öeldu valguses oli ja on vaadeldava­ 1926. aastal triona ja sellegipoolest tähistab tel festivalidel, eeskätt regionaalselt, täita õtse nüüd 75. aastapäeva.

57 III - 1989, 4.-13. august

Rahvusvaheliste sidemete avardumi­ sele aitas kaasa Uibo osalemine mitmetel meistrikursustel vanades orelimaades. Ta lei­ dis tuge eeskätt Krämerilt, kes otsis omakor­ da endale uusi väljundeid nimelt terra incognita'1 — vast avanenud Idas (see tipnes orkestrijuhi ambitsioonidega ja viis Krameri peatselt ERSOga mitmele turneele Lõuna-Sak- samaal ning andis talle lõpuks ka peadirigendi koha meie orkestri ees). Nii õnnestus äratada huvi mitmete maade nimekates esinejates, kes ridid siia esialgu rohkem uudishimust, kuid kellest näiteks sakslane Stefan Palm jäigi siia käima. Krameri ja Palmi kõrval musitseerisid veel Wolfgang Rübsam USAst, Martin Haselböck Austriast, Alan Sutton Inglismaalt, Bengt Tribukait Rootsist ja mitmed soomla­ sed. Meilt, nagu seni ja kõigil järgnevail kor­ dadel, Andres Uibo. Ühtekokku sai kontser­ te 15 (10 Nigulistes ja 1 Tallinna toomkiri­ Festivali kunstiline juht ja eestvedaja läbi viie­ teistkümne aasta - "Eesti Kontserdi" produtsent kus), peale Tallinna esmakordselt ka Pärnus Andres Uibo. (2), Raplas ja Suure-Jaanis. Neis paigus algas­ Harri Rospn foto ki Eesti väärtorelite avastamine külaliste poolt, teave meie pillidest levis peatselt teistesse maadesse. Loomulikult kaasnes tugevate or­ ganistidega kunstilise taseme märgatav tõus, kuulda sai siinmail esmakordselt nii mõnda­ gi küll barokiajastust, küll romantikutelt, sa­ II - 1988, 20.-25. september muti XX sajandi eripalgelistelt autoritelt. Veel ei tihanud Uibo kasutada sõna Ühesõnaga, 111 festival kujunes esime­ "festival", üritus ristiti Tallinna II orelimuu­ seks tõeliseks rahvusvaheliseks orelifestiva- sika nädalaks. Idast oldi ettevaatlikult eemal­ liks ja siitpeale neid nõnda nimetama hakati­ dumas (esinejaid sealt siiski kutsuti), Lääne­ gi. Ent arenguruumi jätkus veel kahes suunas: ga aga sidemeid veel ei loodud. Siiski — ürituste mahtu oluliselt paisutamata (eelarve!) Speyeris oli Uibo tutvunud sealse uhke toom­ mitmekesistati esinejate galeriid ning avardus kiriku peaorganisti Leo Krämeriga, kuid vas­ nii žanriline kui ka vormiline külg. Esmakord­ tastikuste "dividendide" aeg oli veel ees. Piir­ selt toimusid meistrikursused (Kramer). duti N Liidu kodakondsetega (meilt Lepnurm, Uusväli, Maidre ja Uibo), ainuke­ IV - 1990, 3.-12. august se väliskülalisena võimaldus kaasata Seppo Murto Soomest. Kontserte tehti kümme, Ni­ Seekord õnnestus leida riigilt ja spon­ guliste kõrval ka Kaarli kirikus ja Tallinna soritelt ootamatult tõhus tugi, mis väljendus toomkirikus. Kavad pakkusid välja organis­ "dramaatiliselt" eeskätt kontsertide arvus — tid ise, erilist koordineerimist ei olnud. Kui­ neid sai 37, sealjuures 5 Pärnus ja 13 Eestimaa gi "sellid" jäeti kõrvale ja eesmärgiks seati muis paigus, mis tähendaski, et ellu äratati võimalikult kõrge kunstiline tase, kujunes see paljud väärtpillid. See tõi muidugi kaasa üks­ ebaühtlaseks. Põhjuseks mõne külalise koo­ jagu muret, sest enamasti tuli kõik maakiri­ lilised puudujäägid ja kavade ülemäärane kute orelid ja orelikesed kontserdikõlblikeks pretensioonikus. Tekkis tungiv vajadus edas­ ette valmistada, juhtus ka äpardusi. Esinejaid- pidi esinejate areaali Euroopa suunas laien­ ki oli rekordarv —14. Nimetagem neist esma- dada. külalistena ennekõike Gunnar Idenstami

58 Rootsist, Jose Luis Gonzales Urioli Hispaa­ niast, Carl-Otto Märtsonit, Bernhard Haasi ja Hans Gebhardi Saksamaalt, Tjeu Zeijenit Hol­ landist ja Alberto Pavonit Itaaliast. Uibo kõr­ val astus üles Urmas Taniloo. Hollandlasega, kellega käisin Rõuges kaasas, juhtus niisugu­ ne lugu. Kohalik "asjamees" oli kontserditea- te välja kuulutamata jätnud ja kirik jäi pea­ aegu tühjaks — ometi haaras organisti mingi müstiline fluidum, ning mees, kes oli mängi­ nud küllalt ka uhketel pillidel, kesk ülevat gootikat, tunnistas hämmeldunult, et veel kordagi varem pole ta oreli taga sattunud nõnda ekstaasi kui selles lihtsas pühakojas! Nii suure hulga erinevaid traditsioo­ ne kandvate muusikute puhul kohtas muidu­ gi ka üpris erinevaid isiksusi ja maitseid, mis alati ei pruukinud vaimustada. Ometi ilmnes igasuguseid festivale väärtustav tõik: erandi­ tult vaieldamatud virtuoosid võivad endas kätkeda üksnes kõrgtasemel vaieldavaid es­ teetikaid, teisisõnu — kunstitõdesid on enam kui üks ja kuulajale antakse valikuvõimalus. Ses mõttes lõi isevärki supermulje Pavoni oma Bachi-mänguga; see tuli mürinal nagu tollisest kuulipritsist ja ületas tehniliselt inimvõimete piirid, seega oli ju ikkagi, mida imestada! Leo Kramer. Taas korraldati — ja need jäävad obli­ Foto "Eesti Kontserdi" arhiivist gatoorseks — meistrikursused. Neid viisid läbi professor Gebhard (Lübeck, Bruhns, Buxtehude), Uriol (hispaania vanamuusika) ning Kramer (Franck). Õhtuti sai kõigile osa­ selt festivalil (avakontserdil) kammerorkester: lejaile populaarseks kohtumispaigaks festivali Anne-Liis Treimanni soleerimisel esitati Ba- klubi. chi kantaat Jauchzet Gott in alien Landen (BWV 51). Üsna arvukalt oli esindatud prantsuse V - 1991, 2. -11. august muusika (Boely, Franck, Guilmant, Saint- Saöns, Dupre jt), soome autorid Sibeliusest Seegi kujunes oma 35 üritusega hiig­ Kokkonenini, loomulikult saksa barokk ja laslikuks. Tallinnas hüüdsid Niguliste kõrval romantikud, Uusväli esitas täiskava Regerist veel toomkiriku ja Kaarli viled, mõlemad ühel (Teine süit g-moll op 92, jm). Üldiselt võeti õhtul. Pärnus esineti neljal korral; Tartus, Rõu­ kaasa vähemalt poole kava jagu oma maa ges, Räpinas, Otepääl, Rakveres, Viru-Jaagu- palu, Uiboltki kõlasid Süda "Ave Maria" pis, Koerus, Põltsamaal, Pilistveres, Kolga-Jaa­ ning Arro "Viis kontrasti". Valitsesid tüüpi­ nis, Viljandis, Suure-Jaanis, Vigalas, Kulla­ lised vaheldusrikkad segakavad, suurvorme maal ning esmakordselt ka saartel — Kihel­ oli vähe. Kuigi Kodama Mozart ja Bach pol­ konnas, Kärdlas ja Emmastes — ühel korral. nud kõige veenvamad, võlus ta isegi mitte Esimest korda kuuldi Kurt Luedersit Prant­ niivõrd oma "kummarduspalaga" "Mälestus susmaalt, Eberhard Lauerit Saksamaalt, Mari Eestimaast" (ta oli siin viibinud eelmisel aas­ Kodamat Jaapanist, Aimo Kankaneni ja tal), kuivõrd jaapanipärasemate töödega. Hannu-Heikki HakulineniSoomest, teistkord­ Ning veel kord peab tõdema, et väga suu­ selt olid siin Kiviniemi, Sutton ja Pavoni, kol­ reks paisutatud ürituste tase ei saa alati olla mas kord Kramer. Meilt mängisid Uusväli, ühtlane. Maidre ja esmakordselt koos Uiboga piccolo- Meistrikursustel käsitles Lueders trompetil Jüri Leiten. Samuti osales esmakord- prantsuse romantikuid ja Kramer Mozartit.

59 olid Josef Sluys Belgiast, David Titterington Inglismaalt, Robert Hugo Tšehhist ja soomla­ ne Erkki Alikoski; teist korda kohtusime Gebhardi kõrval veel Haasi ja Suttoniga. See­ kord prevaleerisid kavades orelisuurvormid (rida Bachi prelüüde ja fuugasid, Mendels­ sohni ja Rheinbergeri sonaadid), huvipakku­ vad olid Liszti sümfooniliste poeemide "Pro­ metheus" (Jean Guillou) ja eriti "Tasso" (Pee­ ter Süda) transkriptsioon; mitmel puhul kõ­ lasid Franck (Titterington, Alikoski), Reger (Uusväli, Uibo) ning Messiaeni Alleluis serein d'une ante gui desire la del. Eesti muusika eest (Süda, Karindi) hoolitsesime ise, kuid eelmi­ se külastuse tulemusena kõlas Haasilt ka Arro "Viis kontrasti". Ühtekokku astus üles 10 or­ ganisti, peaaegu kõigil neil oli kaasas oma maa muusikat. Meistrikursused: Sluys (Bruhns, Böhm, Bach), Haas (Messiaen) ja Alikoski (soome orelimuusika).

VII - 1993, 30. juuli - 8. august Bernhard Haas. Foto "Eesti Kontserdi" arhiivist Peaareeniks jäi muidugi Niguliste, ent jälle liiguti ka Tallinnast kaugemale: Pärnus­ se, Haapsallu jm; kaugeimad punktid olid Halliste ning teistkordselt Kärdla ja Emmas­ VI - 1992, 31. juuli-9. august te. Avapeol metropoli raekojas mängis kol­ mandat aastat järjest osalenud Tallinna Muu­ Festivali avatseremoonia toimus Tal­ sikamaja Kammerorkester, nüüd juhatas Nee­ linna raekojas, muusikalise osa, Bachi Bran­ me Punder (Telemanni Avamäng C-duur). denburgi kontserdi nr 2 esitas Tallinna Muu­ Seekord jõuti ka ammu igatsetud orato- sikamaja Kammerorkester, juhatas Taivo Niit- riaalsete suurvormideni, milleks valiti Hän­ vägi, solistid olid Jüri Leiten, Reet Sukk, Eva deli "Iisrael Egiptuses" ja "Joosua"; kontserte Punder ja Taavi-Mats Utt. Pühavaimu kirikus Pärnu Eliisabeti kirikus, Tallinna toomkirikus mängiti sama orkestriga kaheksat Händeli ja Haapsalu lossi kirikus juhatas Leo Kramer. orelikontserti: in F op 4/4 ja in В op 4/6 Josef Et eesti muusikast oli jõudnud huvi­ Sluysiga, in В op 7/3 ja in g op 4/1 Bernhard tuda väike, aga tegus Saksa noodikirjastus Maasiga, in В op 4/2 ja in d op 7/4 Alan "Eres Edition" (peatselt "Eres Estonia Edi­ Suttoniga ning in g op 4/3 ja in F no 13 Robert tion"), osutus võimalikuks pakkuda külalis­ Hugoga. Juhatas Hans Gebhard, kes tegi Ni­ esinejatele täiskava meie helitöödest. 3. augus­ gulistes soolokava saksa muusikast. Koik Pü­ til saigi teoks kontsert nelja külalisega (lisaks havaimus toimunu salvestas Eesti Raadio. Uusväli ja Uibo), seitsme teose hulgast nime­ Kahekümnest kontserdist toimus enamik Tal­ tagem Edgar Arro "Eesti rahvaviiside" I vihi­ linnas, Uusväli demonstreeris Nõmme Rahu kut, Igor Garšneki "Kolme seisundit", Ester kirikus äsja Hardo Kriisa renoveeritud natu­ Mägi prelüüd-koraali "Dialoog" ja Erkki-Sven raalse häälestusega väikest orelit (Bachi ka­ Tüüri Spectrum 1 (viimased kaks on uuema vaga). Tavakuulajale kõlab see esialgu harju­ eesti orelimuusika pärlid). Edaspidi jääbki nii, matult, kuid, nagu ütles Uibo, pärast sellel et raja tagant tuuakse meie muusikasse üht­ mängimist ei tahakski justkui enam alteree- teist "tagasi", selge see, et seda sinna ka üm- ritud pillil mängida. Perifeerias esinemised berringigi "jäetakse". Taas võis kuulda palju piirdusid seekord kolme kavaga Pärnus ning Bachi, väga huvitav oli Wolfgang Baumgratzi ühega Paides ja Rakveres. Esmaesinejateks kava koraaliprelüüdidest, НТК numbrite,

(.0 inventsioonide ja kuulsa "Chaconne'i" seade­ test. Saksa muusikast kõlasid barokimeistrite kõrval taas Liszt ja Rheinberger, kuid ka Mo­ zart, Schumann, Reubke, Brahms; vanaprant­ suse muusikale olid tasakaaluks Durufle, Franck, mitmel korral ka Messiaen, Saint- Saens, Guillou ja Vierne. Nagu varasematelgi aastatel, olid esindatud skandinaavia autorid. Esmaesinejatest nimetagem juba mainitud sakslasele Baumgratzile lisaks eeskätt amee- riklannat Paula Pugh Romanaux'd, itaallast Francesco Finottit ja leedulast Balys Vaitkust, tagasitulnutest Mari Kodamat ja iseäranis heäl meelel Stefan Palmi (Bach, Durufle, Messiaeni La Nativite du Seigneur ja suurepärane Liszti fantaasia ja koraalAiinos, adsalutaremundam). Uusväli näib olevat kiindunud tsüklilistesse vormidesse, seekord valis ta mängida Olssoni "Gregoriaani laulud" op 30 ja Vierne'i Süm­ foonia suurele orelile op 20. "Estonia" oreli peäl õpetas improvisatsiooni Baumgratz, Finottil oli Frescobaldi programm.

VIII - 1994, 29. juuli - 7. august

Uudse joonena ilmub läbiv telg, mil­ Ines Maidre. leks olid Widori kaheksa orelisümfooniat op Harri Rospu foto 70 ja Symphonic romane op 73. Vokaalsuurvor- miks valiti Haydni Theresien-Messe, mille et­ tekanded koos Mozarti Vesperae solennes de confessore'ga raamisid festivali omamoodi (esi­ Uusväli ja Uibo. Viimase kontserdil kõlasid tati kaks korda järjest Tallinna toomkirikus, peale Widori Esimese sümfoonia ka Urmas 2. augustil ka Pärnus), esitajateks festivalikoor Sisaski orelisümfoonia a Geminomm Kastorja. ja orkester ikka Hans Gebhardi käe all. Ava­ Sümfoonia trompetile (Leiten), šamaanitrum- tseremoonia korraldati Nigulistes, kus sai esi­ mile ja didžeridule (millesse puhus autor ise), ettekande osaliseks Tüüri Spectrum II (Uibo). mõlemad esiettekandes ning jätkuvalt "maad Orelivälist kõlas oratoriaalse kõrval veelgi ja ja taevast seletavad". Eesti muusika kontser­ selleks oli esmakordselt kammermuusika — di juurde tagasi tulles olgu täheldatud, et kuna Peep Lassmanni klaveriõhtu läbinisti eesti ainuüksi siin kõlas umbes pool Peeter Süda väikevormidest Tobiasest (Menuett) Pardini teostest, oli see märk, et too eesti "esioreli- (Tantsud), kokku 11 lugu 11 heliloojalt, kont­ mees" on maailma jõudnud. Et aga Süda on serdipaigaks Suurgildi saal, kus sooviksid niigi kõlanud festivalilt festivalile, pääsesid võimaluse korral kõik musitseerida. Oreli soo- enam mõjule hoopis Lepnurme väga kõrgelt loõhtuid sai kokku 18, neist 6 väljaspool Tal­ hinnatud, kuid vähem esitatavad Tobiase ko­ linna (ka Paides). Avastusesinejaina olid ooda­ raalieelmängud — antud juhul neist viis tud sakslased Eberhard Lauer ja Hartmut (Gebhard). Kogu festivali kohal ei kõrgunud- Rohmeyer, austerlane Michael Gailit (muide ki mitte niivõrd Widori võimsad sümfooniad, läti päritolu) ja pärislätlane Talivaldis Deksnis, kuivõrd pretensioonituma vormiga sügav­ ameeriklanna Pamela Decker ning eriti nime­ traagilised Alaini"Kolm tantsu" (Lauer). Ning kas prantslane Olivier Latry prestiižsest Notre on hea, et Eesti Raadio on, nagu kõik Nigulis­ Dame'ist. Kolmas kord saime kokku Hans te kontserdid alates aastast 1993, ka selle tal­ Gebhardiga, kelle auks jäi anda lõppkontsert, letanud. Lindile võeti seega ka prantsuse mida ta väärtustas meile kenasti Hindemithi hilisromantikute hiilgav esitus Latrylt. Sonaadiga nr 1. Eesti muusika kavas tulid Meistrikursusi tegid Gebhard (Bach, välja Gailit, Deksnis, Decker ja Gebhard, meilt Buxtehude) ja Decker (ameerika orelimuusika).

61 viimase abikaasa ja USAs päris hästi tuntud mitmekülgne muusik William Albright (esi­ tas Süda Scherzino, Pärdi Pari intenmllo ja Uibo "Kolme koraalimeditatsiooni" kõrval ka oma tüüpiliselt ameerikalikus laadis lugusid), põ­ nevil oodatud, kuid kerge pettumuse valmis­ tanud bulgaarlannast pariisitar Yanka Heki- mova, newyorklane David Pizarro (Arro "Kolm rahvaviisi") ning Iõunasakslane And­ reas Rothkopf (Süda Fuuga/-moll). Meistrikursusi juhatasid Latiy (Vierne, Franck), Haas (Bruhns, Buxtehude) ja Albright (teemaks ameerika orelimuusika).

X - 1996, 2.-11. august

Alustati aplombita, koduselt Teatri-ja Muusikamuuseumis improvisatsioonidega sealsetel koduorelitel, lõpetati aga võimsalt Pärnu Eliisabeti kirik. Bachi "Markuse passiooni" ja Magnificat'iga Hans Gebhardi dirigeerimisel, esinejateks Tallinna Vanalinna Kammerkoor ja Barokk- IX - 1995, 28. juuli - 6. august orkester ning eesti-läti solistide ansambel. Kontserdid toimusid Pärnus, Haapsalu ja Tal­ Nüüd tõusis Süda koos Vierne'iga fes­ linna toomkirikus. Magnificat'i pole vaja üle tivali läbivaks teljeks — temalt kogu oreliloo­ kiita, mida aga kujutab endast möödunud ming, prantslaselt kuus orelisümfooniat. Esi­ sajandil kompileeritud "Markuse passioon", mesena oodatud Latry ronis ka organistidest selle küsitavusest saime ettekujutuse küll ning esimesena Niguliste "pääsupesasse" ning mängis esimesena kirjutatud orelisümfoonia (op 14 aastast 1899); teiste prantslaste vahele paigutas ta samaväärsetes värvides Süda Olivier Latry. Foto "Eesti Kontserdi" arhiivist "Pastoraali". Üle hulga aja saime lõpuks kuu­ lata veel meisterimprovisatsiooni Lepnurme poolt talle sokutatud viisi "Meil aiaäärne tä­ navas" teemal — Latry tegi meist väga meel­ divad prantslased! Ka avatseremoonial Nigulistes proovi­ ti arendada oreliimprovisatsiooni (Rein Ran- nap), ent orel pole klaver; õnnestunult astus seevastu uustulnukana ette Aare-Paul Lattik (Mendelssohn, Vierne). Avakontserdiga Tal­ linna toomkirikus (seejärel ka Pärnus) tähis­ tati Purcelli 300. surma-aastapäeva, eesti ja läti solistide, festivalikoori ja Vanalinna Barokk- orkestri esituses kõlasid An Evening Hymn ja "Püha Cecilia ood" (1692), dirigeeris Leo Kramer. Oreliväliseid kammerkavasid eesti interpreetidelt oli seekord õige mitu, tähele­ panuväärsemaks siiski kuulus külaline — Wiener Akadeniie kahe kavaga Martin Hasel- böeki juhatusel. Taaskohtumisi pakkusid Bernhard Haas (Liszti —Süda "Tasso"), Mari Kodama ja Paula Decker; uued nimed olid

62 hea seegi. Seevastu esmakordses galakontser- dis ei pettunud keegi. Igaühele midagi ei är- ÕNNITLEME! gitanud suuremaid ootusi, kui üks segakava seda rohkem või vähem populaarsete numb­ ritega teha saabki, ja sellisena oli see omal kohal. Veel pakuti põhiliinile vahelduseks 3. oktoober õnnestunult kaks öökontserti: kord viiuli, flöö­ TIIT KÕRVITS di, kitarri ja tšello mitmesugustes hõikudes kitarrist — 50 kombinatsioonides ning teisel puhul Tallin­ na Saksofonikvartett vaheldumisi Uibo oreli- 3. oktoober soolodega. Selgemalt kui eelmistel aastatel ALFRED PISUKE võidutses orel, meid esindas seekord Uibo viiuldaja — 75 üksinda. Ja kunagi varem pole Eestisse saa­ bunud nii palju esmakordseid osavõtjaid: Philippe Lefebvre Pariisist, Gerard Gulen 4. oktoober Dublinist, Bernhard Römer Hilderheimist, TÕNU TALIVEE Matthias Eisenberg Keitum/Syltist, Gianluca filmioperaator ja fotograaf — 50 Libertucci Vatikanist ja Aivars Kalcjs Riiast. Vaid Bernhard Haas osales teist ning Hans 5. oktoober Gebhard kolmandat korda. Ei puudunud küll AIME UNT suurvormid, nagu Schumanni Kuus fuugat teatrikunstnik — 60 teemal В —А —С —H, Hindemithi Teine so­ naat, Bachi prelüüdid ja fuugad, kuid kava ampluaa oli kõigil hämmastavalt sarnane — 7. oktoober skaala teises otsas asusid eranditult kas VIRVE KOPPEL Buxtehude või/ja Bach, lõpupooles aga Kagel, telefilmide rcžissöör — 70 Haller, Kreisel jt. XX sajandi nimed või — rõõ­ mustavalt sageli — improvisatsioonid. 11. oktoober AIN JÜRISSON Üritusi toimus 30, neist 16 Tallinnas, 4 Pärnus, uute kohtadena nimetame Valgat ja näitleja — 70 Türit. Oma meistrikursused (Bach ja kaasaeg­ ne muusika, mida ju läbivalt kuulsimegi) tegi 21. oktoober Bernhard Haas Nõmme Rahu ja Pühavaimu ELENA MARTINSON kirikus. ballctiartist - 50 (Järgneb) 29. oktoober MARIS TALVIK viiuldaja — 70

30. oktoober MARGARITA VÕITES ooperisolist — 65

31. oktoober LARISSA KA HR ballctiartist - 60

63 ANTTI HÄYRYNEN

JÄNKI HELIKUNSTI ÕUKONNAS JOHN ADAMS — minimalist, kes ületas minimalismi

John Adams, tänapäeva Ameerika mõjukamaid heliloojaid, kelle tuntuma­ test teostest on Eestis kõlanud ooper "Nixon Hiinas" ja Shaker Loops keelpillidele.

John Adams (1947) on hetkel Ühendriikide kandeni tema teine ooper "Klinghofferi populaarseim elav helilooja. Tema muusika on USAssurm" . Adamsi kolmas ooper El Nino nägi paarikümne aasta jooksul muutunud nurgatagusest rambivalgust detsembris 2000 Pariisis. Üks John Adamsi populaarsuse põh­ subkultuurist mõjukaks peavooluks. Temast endast jusi on olnud tema võime ületada 1970. —1980. on saanud tahes-tahtmata normide määraja. aastatel lekkinud stiilipiire. USA süvamuusi- kamaailm on traditsiooniliselt killustunud. Soomes leidis Adams endale juba va­ See on avaldunud arvutult siginevates kild­ rakult koha, kui Soome Rahvusooper esitas kondades ja üha uusi nõkse serveerivates hu­ tema värsket ooperit "Nixon Hiinas" aastal vigruppides. Adams on siiski vastu võetud 1989. Veebruaris 2001 jõudis Soomes esiette­ kui "minimalist, kes ületas minimalismi",

Ы ning ka helilooja ise on tõmmanud piiri enda Harvardile ja nn Princetoni koolkonnale, seal­ ja rangete minimalistide Reichi, Glassi ja Riley hulgas heliloojate Roger Sessionsi ja Milton vahele. Babbiti esindatavale kitsarinnalisele modernis- Adamsil ja ameerika minimalismil on mikäsitlusele. Oma õpetaja Leon Kirchneri koh­ ühised juured, kuid mitmes osas on teed harg­ ta on Adams öelnud vaid häid sõnu. nenud eri suundadesse. Adams pole eriti har­ Aastal 1971 tegi Adams siiski oma aja­ rastanud idamaist või aafrika muusikat, mis le tüüpilise otsuse: pakkis asjad "põrnikasse" oli oluline osa ameerika 1970. aastate etno- ja siirdus vabadusse — Salingeri ja Kerouaci globalismist. Adamsi muusikast on leitud ro­ eeskujul läände, Californiasse. Vanematelt sai mantilist tundelaengut, mida peetakse tradit­ heliloojataimeke kingiks John Cage'i raama­ sioonilisele minimalismile võõraks. tu Silence, mis avardas teadvust põhjalikumalt Samuti pole teda huvitanud mehaani­ kui mis tahes aine. Cage'i, Morton Feldmani lised techno-rütmid või neutraalsed harmoo­ ja George Crumbi fantaasiamaailmu jätkasid niad. Adamsi väljenduses on algusest peale 1970. aastatel mitmesugused popmuusika olnud tõmmet monumentaalsusse, suurtesse nähtused, New Äge, ambient-muusika, muusi­ visioonidesse ja idealismi, mis tundub kuidagi kateraapia, sinna-tänna hargnevad crossover- ühendavat Ameerika demokraatide traditsioo­ nähtused — kogu California päikese all võr­ ne ja 1960. aastate radikaalide elukogemust. sunud muretu lõtvus. Seitsmekümnendatel koondusid Adam­ Ivesilik lapsepõlv ja mässuline noorus si ioomingukatsetused vabas vormis elektroo­ nilistesse otsingutesse ja popimõjulisse lindi­ Oma esimesed muusikalised sammud muusikasse. Mõjutuste udust hakkas eraldu­ tegi Adams koduses Massachusettsis, kus isa ma minimalistlik säde, mis selgines kõigepealt ja ema toetasid tema kunstikalduvusi. USA klaveriteostee Phrygian Gates ja China Gates idarannikul asuv Uus-Inglismaa on valge (mõlemad 1977). Tegelikuks läbimurdeks võib Ameerika traditsioonilisim kultuurimaastik, pidada Shaker Loops'i septetiversiooni (1978), suurte kunstnike, mõtlejate ja uurijate kodu. mille tulemusena sai temast San Francisco Adamsi vanematele oli iseloomulik suur tole­ sümfooniaorkestri püsihelilooja ja kunstiline rantsus: kodus mängiti nii tõsist kui ka kerget nõuandja. muusikat. Adamsist sai kohaliku puhkpillior­ Californias tuli kõne alla ka dirigendi- kestri klarnetimängija ning ta meenutab sooja töö, kuid Adams oskas kiusatusele vastu pan­ sõnaga vabaõhukontserte, kus sääsed regulaar­ na. "Tegin juba varakult otsuse, et tahan ela­ selt kogu esinejaskonna tühjaks imesid. "See da rahus ja dirigeerin ainult oma teoseid. Ar­ oli väga ivesilik noorus," on Adams tõdenud. van, et sain juba siis aru, milliseks koormaks Ametialase koolituse maitse sai Adams võib dirigenditöö loomingule muutuda ja ma suhu Harvardi kuulsas õpingutekoldes, kus pole lasknud vahetul edul, mida see pakub, teda õpetas Leon Kirchner. Asutuse akadee­ mõjutada aeglasemat ja töörohkemat heliloo­ miline konservatism ei liigutanud noort heli- mingut." Raskeima otsuse tegi Adams juba loojahakatist. Aastad 1965 — 1971 olid Amee­ Harvardis, keeldudes kutsest Tanglewoodi, rika ülikoolides kuum aeg — inimõiguste eest Leonard Bernsteini peetud suvisesse dirigen- võitlemise, Vietnami sõja vastaste meeleaval­ di-inkubaatorisse. duste, marihuaana ja LSD ning uu tesse dimen­ sioonidesse plahvatava kerge muusika laviin. Südametunnistuse hääl "Kõige paremini mäletan sellest ajast muusikat: rocki ja džässi hämmastavat õide- Ameerika heliloojad on alati huvitunud puhkemist. See tekitas minus tõsise vaimse ühiskondlikest nähtustest, võttes sõna rahu, konflikti. Olin vaimustuses sellest uuest, täies­ keskkonna, kultuuriliste ja rassierinevuste või ti meelelisest muusikast, aga samal ajal pidin näiteks aidsi teemal, mis on enda ümber juba seminarides seletama Schönbergi ja Weberni kasvatanud suure mälestusteoste kalmistu. õpetusi. Tundus võimatu mõelda korraga Adams liitus viimastega kantaadiga Wound- nendest radikaalselt erinevatest maailmadest: Dresser (1988), mille tekst (Wait Whitman) on ühel pool oli serialismi õõnes pseudoteadus- algselt seotud Ameerika kodusõjaga. lik ja mõistuspärane maailmavaade, teisel Suurriikide poliitika üle ironiseeriv pool rocki metsik, pidurdamatu ja spontaan­ ooper "Nixon Hiinas" (nagu ka selle "kõrval­ ne maailm oma vägivaldse ja ettearvamatu produktid" "Esimees tantsib" ja "Nixoni lin­ vaimuga." did") oli Adamsi esimene delikaatse ja päe­ Sellest dilemmast tundub Adamsil ole­ vakohase teemaga seotud draamateos, mis vat tekkinud püsiv frustratsioon. Kuigi ta on vältis osavalt enesestmõistetavaid lahendusi sünnipärase süntetistina osavasti peegeldanud — labast võimu parodeerimist või käratsevat Schönbergi avastusi näiteks oma teostes õiglusenõudmist. Harmoniale]ire (1984 — 1985) ja Kammersümfoo­ "Löödud põlvkonna" (beat generation) nia (1992), on suhe modernismiga jäänud kibes- traditsiooni kuulub muretsemine maailma ja tunuks ja populistliku kriitika poolt varjutatuks. selle tuleviku pärast, ning kahtlemata on see Selle eest võib ta muidugi tänu võlgu olla ka üks Adamsi loomingut läbivaid punaseid nii-

65 te. Orkestriteos El Dorado (1991) maalib esi­ sid ja pop-ikonograafia on röövinud meilt meses osas pildi valge mehe kullahimust ja kultuurielu. Koik, mida toodab ametlik pop­ koloniaalvallutuste poliitikast lömastava kultuur, olgu see Hollywood, popmuusika või ostinato-cresccndo'ga, järgnev omakorda visan­ TV-tööstus, on läbinisti ja tingimusteta mäda­ dab harmoonilisima loodusliku idülli. Kriipi­ nenud ja väärastunud." vad akordid ja masinlikud rütmid — ebainim­ Samas on suurem osa tänapäeva muu­ lik mehaanilisus — kujutavad "vaenlast" sikast minetanud võime publikule mõjuda. Šostakovitši "Leningradi sümfoonias" esitle­ "New Yorgis on kolm moodsa kunsti muu­ tud viisil, inimese ja looduse tasakaalu esin­ seumi ja igasse neist pääsemiseks tuleb tun­ davad jällegi lihtsaimad tonaalsed harmoo­ dide kaupa sabas seista. Sama ei kehti täna­ niad. Muusikaline sümboolika on ehk laba­ päeva muusika kohta... "Tõsised" nüüdishe- ne, kuid kahtlemata mõjuv. Iiloojad on loobunud oma võimust liigutada Laulumängus / Wiis Looking at the sügavalt isegi haritud inimesi." Võimetus kir­ Ceiling and Then I Saw the Sky (1995) lappis ju tada muusikat, millel oleks piisavalt inim­ Adams California viimase maavärina tekita­ likku puudutust, viib Adamsi meelest täna­ tud haavu ameeriklaste hingedes. Kõige va­ päeva heliloojate seletamiskihuni, kaitsekõne­ lusamasse kohta torkas Adams oma sõrme deni ja uudisteoste pikkade saatetekstideni. siiski ooperis "Klinghofferi surm" (The Death Adamsi pärusmaaks on siiski olnud of Klinghoffer, 1990—1991). Kuue ooperimaja sujuv pop- ja kõrgkultuuri vahet pendeldami­ tellimusel ja koostöös libretist Alice Goodmani ne. Oma "Kammersümfoonia" tarbeks uuris ja lavastaja Peter Sellarsiga valminud teose Adams Schönbergi Kammersümfooniat op 9, teemaks on palestiina terroristide poolt kaa­ sellal kui tema seitsmeaastane poeg pühendus perdatud Itaalia laev "Achille Lauro" ja seal 1950. aastate joonisfilmiklassikute kineetiliste- hukkunud juudi päritolu ameerika ratasloo- Ie kokkupõrgetele." Animafilmide hüperaktiiv­ liinvaliid Leon Klinghoffer. ne, halastamatult agressiivne ja akrobaatiline "Klinghofferi surma" esiettekanne tegevus segunes minu mõtetes Schönbergi Brüsselis sattus kokku Lahesõja tekitatud pin­ muusikaga, mis on samuti hüperaktiivne, ak­ gelise meeleoluga aastal 1991. Kaks tellijat loo­ robaatiline ja isegi pisut agressiivne, ning ma bus teose esitamisest, kartes selle poliitilist ise­ taipasin, kui palju on neil kahel ühist." loomu ja juudi kogukonna proteste (teos al­ Los Angelese Filharmoonikutele loo­ gab vanatestamentliku kooriga, milles pales- dud ja Esa-Pekka Salonenile pühendatud tiinlased kaebavad oma kodude hävitamise Naive & Sentimental Music (1999) peegeldab üle). Helilooja kodulaval San Franciscos oli saksa romantiku Friedrich Schilleri kunstifi­ ooperil vastuseisust hoolimata edu, kuid Los losoofiat, aga ka meie aja suhet mineviku kul­ Angeleses jäi ettekanne ära ja lavakujundus tuuriga. Adams kirjeldab teemat nii: "Koik "hävis" tähelepanuväärsel moel. Adams pidas instinktiivselt tegutsevad heliloojad on naiiv­ "Klinghofferi surma" ettekannet Helsingis teo­ sed. Kunst on neile loomulik väljendusva­ se omamoodi taassünniks. hend, mida ei varjuta eneseuurimine või mure Kontseptsiooni poolest on Adamsi ajaloo jätkumise pärast... Vastandiks on sen­ ooperid väga erinevad. "Nixon Hiinas" on timentaalne kunstnik, kes tekib siis, kui kul­ popkunsti laadis stiliseeritud farss, kus pole tuur on kaotanud oma loomuliku terviklik­ unustatud riigivisiidi spektaakellikke jooni, kuse. Harmoonia, mis varasemas (naiivses) Pekingi Keelatud Linna ega AirForce One'i staadiumis oli tõeline ja konkreetne, on nüüd maandumist. "Klinghofferi surm" omakorda pelk ideaal." läheneb teemale antiikdraamaliku tseremo- Tänapäeva sentimentaalne kunstnik niaalsusega ning Adams on püüdnud juutide on kadunud tasakaalu — looduse või ilu — ja ja palestiinlaste vastuolu edasi anda Bachi pas­ kujuteldava lapsepõlve otsija. Adams tead­ sioone meenutava muusikalise dramaturgiaga. vustab end sentimentaalse kunstnikuna, kes püüdleb visalt kuid tulemusteta naiivsuse sei­ Kriitikast konsensuseni sundisse. Adams on kartnud, et teost mõiste­ takse valesti kui ebateadlikkuse ja eskapistliku Adamsi valitud roll on osa kunstniku emotsionaalsuse kaitsekõnet, mida see ei ole. ellujäämistaktikast Ühendriikides, kus heli­ Naive & Sentimental Music on kindlus­ looja sõnul on "kunstnikke alati peetud lais­ tanud Adamsi koha ühena meie aja juhtiva­ kadeks röövliteks, kes elavad hõlpu ja rikne­ test orkestriheliloojatest. See on seda lõbusam, nud elu, sel ajal kui teised rabavad ausat pal­ et ta peab traditsioonilist sümfooniaorkestrit gatööd teha". Adams peab kunstmuusika el- kunstinähtusena juba ajaloo prügikasti kuu­ lujäämistingimuseks riiklikku finantseerimist luvaks. "Orkestrimuusika saavutas oma kul­ takistamaks muusika laskumist turumajandu­ minatsiooni umbes aastal 1900 ja on pärast se hõlma, "mis viiks kultuurini, mille tipuks seda hakanud tasapisi roiskuma. Vaadake, kui on Andma Lloyd Webber Show". vähe olulisi orkestriteoseid on sündinud pä­ Adamsi karmim kohtuotsus langeb rast aastat 1950." hollywoodlikule meelelahutustööstusele: Adams peab orkestrimuusikat proble­ "Pole liialdus öelda, et televisioon, koomik­ maatiliseks ka selle poolest, et parimad telli- hb mused tulevad suurtelt ja etableerunud kuns- tiorganisatsioonidelt, millega suheldakse suu vett täis. "Tõenäoliselt pole lõpptulemuseks mingi jultunud ja häbematu helitöö. Surve käituda viisakalt ja kirjutada midagi masina­ värgile sobivat on suur, ja need masinavär­ gid — jutt käib sümfooniaorkestritest ja oope­ rimajadest — pole just eriti paindlikud ja vas­ tuvõtlikud." Adamsi reaktsioon sellele näh­ tusele on teada, kuigi ei pruugi kõrvaldada probleemi: ta kirjutab kõigepealt teose ja ot­ sib siis sellele tellimuse. Siiski on Adams loonud mitmeid pea­ aegu monumentaalseid teoseid, mille kestus paneb lihtsa esteetika kõvasti proovile. Pääst­ jaks saab sageli helilooja särav tehnika ning vabalt katsetav ja kombineeriv vaim. Ehk on see nooruspäevil õpitud harjumus. Adams on meenutanud lapsepõlve postiljoniotsi ja jutus­ tanud, kuidas "mul oli harjumus luua peas lugusid, mis olid sama pikad kui minu posti­ ring — umbes 40 minutit". Kõige meelsamini töötab Adams siiski ROMAN MATSOV London Sinfonietta, Hollandi Schönberg En- 27. IV 1917 - 24. VIII 2001 semble'i, Saksa Etiseinblc Modern'i või Soome Avanti laadsete igatpidi venivate koosseisude­ ga. Neile kuulub Adamsi meelest elava muu­ sika tulevik, võime liikuda ühest koosseisust, tehnikast, stiilist, helikeelest ja ajastust teise. ...minu jaoks asub Bach kogu muusika Sallivuse suurenemist on näha ka tsentrumis [ ] kõik need Machaut'd, Adamsi loomingus. Üha rohkem sünnib teo­ Josquinid ja teised olid nagu seid, mis peegeldavad omavahel sobimatuna tunduvaid komponente lepitavas ja humorist­ ettevalmistusaeg Bachile, pärast teda aga likus vaimus. Nende hulka võiks lugeda lõp­ - temast lähtuv. Bachi "Matteuse pematu energiaga Viiulikontserdi (1993), ko- möödiamaigulise Lollapalooza (1995), tulevär­ passioon" on minu arvates kõige ilusam gina sädeleva Slonimsky's Earbox'i (1996), romaan sõnaja heli sünteesis, ma jumaldan rõõmsameelselt võitleva klaverikontserdi Century Rolls (1996) ning klarnetikontserdi seda ja selle loojat. [ ] Bach asub Gnarly Buttons (1996) koos oma "Hullu lehma tsentrumis, nagu ka Leonardo da Vinci, tantsudega". Michelangelo, kreeka arhitektid, Ka järjest suurenev seadete hulk rää­ gib Adamsi kiindumustest ja tundlikust kõr­ Homeros... Nende juurest leiad kõik need vast: Liszti La Lugubre Gomlola'st tehtud tu­ emotsioonid, mis inimesele omased. Neid medalt liuglev The Black Gondola (1990), Busoni tundma õppides kaeva, ja kui ei leia, on see põhjal sündinud varjundirikas Berceuse e'legiaque (1991), Debussy Baudelaire'i-laulu- sinu süü. Sellegipoolest kaeva edasi, saad de või Charles Ivesi laulude tõetruud seaded rikkamaks elus ja armastuses. [ ] (1993) ning lõpuks kimp Piazzolla tangosid (1995-1996) orkestrile. Mis hingetarkusesse puutub, siis Kuid isegi John Adamsile pole edu tul­ seda kohtame üha harvemini ja harvemini nud täiesti ilma tagasilöökideta: "Shaker nii idas kui läänes. Tuleb minna tagasi Loops'i võib nüüd osta vähemalt kaheksas eri­ nevas salvestuses, millest osa on head ja osa Rousseau juurde — kas evolutsioon on nii häbiväärselt halvad, et olen unistanud osta kasulik või kahjulik? Kui kontserdisaalid Ieheküljesuuruse kuulutuse Gramophone is või sellesarnases ajakirjas ja hoiatada seal oma täituvad, elame inimeste moodi edasi. See kuulajaid, et nad ei ostaks teatud plaate minu on üks tee saada osa igavikust. muusikaga."

Ajakirjast "Rondo" 2001, nr 2 lühenda• tult tõlkinud RAUNO REMME "Teater. Muusika. Kino" 1999, nr 10

67 JUHANI KOIVISTO

TÄNAPÄEVA JÕULUORATOORIUM JOHN ADAMSi teosest El Nino ja selle esiettekandest Pariisis

Stseen John Adamsi ooper-oratooriumi El Nino lavastusest Pariisi Theatre ätt Clmtelefs Peter Sellarsi tõlgenduses.

John Adamsi uue, möödunud aasta dimise tasand. Lahendus rikastab tervikut — detsembris esiettekandele tulnud lavateose El mitte päris probleemitult, sest tekstid on väga Niilo kohta on vähemalt lihtne öelda, millest erinevad. see räägib: lugu on täpselt seesama, mis jõu­ Muusika on tuntud Adams — heakõla­ luoratooriumis: jutustus kahe tuhande aasta line, osavasti kirjutatud, värvikas, võimas ja pin- tagusest väljapaistva isiku sünnist. gutuseta kuulatav. Tavalise minimalismi on Sajandite vältel on sündmust üksjagu Adams juba ammu seljataha jätnud, kuid kii­ kunstiks pööratud. Niisiis pole teema vapus­ relt liikuvate kujundite kordamine, selge rütm, tavalt uudne. Adams toob aga vanasse jutus­ tonaalsus ja sageli ülilihtne harmoonia valitse­ tusse siiski midagi uut, nimelt naise vaate­ vad Adamsi muusikat endiselt. Uudiseks on El punkti. Libreto sisaldab lisaks tuntud jõulu­ Nino's väljendusvahendite laienemine lausa evangeeliumidele tekste Hildegard von kahes suunas, sest kaasatud on nii keskaegseid Bingenilt ning Rosario Castellanoselt, Gabriela kõlavärve kui ka nüüdisaegseid elektripille. Mistralilt ja teistelt hispaaniakeelsetelt nais- Adams näitab end parimast küljest poeetidelt. koorinumbrites, nagu see on ooperis "Kling- Uute värsside kaudu tuleb vanasse hofferi surm". Näiteks Herodese hirmutegu­ teksti imelise sündimise kõrvale tavalise sün­ dest lauldakse ja mängitakse karvukergitava

68 võimsusega. Soolo-osades on huvipakkuvat John Adamsi tasemel helilooja uue vähem, sest meloodiakäänakutega on kohati suurteose esiettekanne on alati sündmus. Täis­ raske kaasa minna. saal oli vaimustuses ja El Nino't esitati jõulu ajal Teos on mõeldud esitamiseks kas nii Prantsuse kui ka Inglise televisioonis. Sama ooperi või oratooriumi kujul. Peter Sellarsi soojaga tehti ka plaadistus. Järgnevalt saab El lavastatud esiettekandes Pariisi Theatre du Nino't näha San Franciscos ja Berliinis. Cliatelet's tehti sellest ooperiversioon, kuigi erilisel moel. Lugu kulgeb nimelt paralleelselt nii laval kui ka ekraanil. Lauljad esinevad tüh­ Ajakirjast "Rondo" 2001, nr 2 lühenda• jal laval, kus pole õieti ühtegi dekoratsiooni, tult tõlkinud RAUNO REMME ainult üks tool ja mustale põrandale maalitud punane ruut. Nende kohal jookseb film, mis jutustab täpselt sama lugu, kuid teises kesk­ konnas. Seega on tasandeid ja vaadatavat pal­ ju, tegelikult rohkemgi, kui vaataja suudab vastu võtta, eriti kui soovib veel kavalehelt teksti jälgida. Euroopa vaatajale võib vastuvõtuprob- Ieemi tekitada ka filmi sisu. Selles viiakse jõu- JARI KALLIO lulugu tänapäeva Californiasse, mehhiklaste- na mõjuvad Maria ja Joosep sõidavad auto­ ga, jõulutähena särab tänavalatern, karjased on politseinikud, kolm Idamaa tarka mereran­ nal hulkujad. Kas saab see mõjutada euroop­ last viisil, mida autorid soovisid? Seesugust MINIMALISTIDE pilti vaadates ei tunneta me tegelikkust, vaid pigem telesarja. KOGUTUD Osatäitjate riietus on võimalikult iga­ päevane, justkui soovitaks näidata, et imeli­ SEIKLUSED ne sünd võiks sama hästi toimuda tänapäe­ val või et iga sünd võib olla ime. Seda on ka Adams ise öelnud: keegi ei või sünnihetkel öelda, mis lapsest saab — toob ta maailma Muusika endised murelapsed vihkamist või armastust. tegelevad nüüd sünteesiga Peter Sellars toob imeloo tänapäeva ar- gitõelisusse, kuigi muusika korduv iseloom Oma ooperis "Klinghofferi surm" loob hoopis mütoloogilise ajatuse, omamoodi (1991) on John Adams lisaks minimalismile kestva oleviku, kus ajataju muutub ja kõik saab saanud inspiratsiooni ka Bachi passioonidest võimalikuks. Sellarsi lahendus pole lõpuks eriti ning Wagneri ja Bergi ooperitest. Adams säi­ kaugel piibli illustreerimise traditsioonist. Riie­ litab oma muusikas minimalismi tiheda rüt- tasid ju keskaja kunstnikud piibli tegelased mipulsi ja motiivikorduse, kuid teravdab har­ samuti oma aja riietesse ning linnavaated olid mooniat ja tihendab kontrapunkti. pigem lähiümbruse kui Lähis-lda omad. Klinghofferi-järgsel aastakümnel on Parematesituskoosseisu poleks Adams Adams minimalismist järjest kaugemale trii­ tahta võinud: peaosades uue muusika vaiel­ vinud. Üha komplitseeruv helikeel piilub ko­ damatute tippude hulka kuuluv sopran Dawn hati lausa atonaalsusesse. Upshaw, raskehäälne bariton Willard White "Tahan kirjeldada ka elu traagilist ja metsosopran Lorraine Hunt Lieberson. Ise­ poolt," on Adams oma esteetika kohta lausu­ äranis erilise ja isikupärase kõla lõid kolm nud. Kammersümfoonias (1992), Viiulikont­ kõlavat kontratenorit Paul Hillieri koorist serdis (1993), Gnarly Buttons'is (1996) ja kla­ Theater of Voices Idamaa tarkadena. Helilooja verikontserdis Century Rolls (1996) on nähtav poolt pole muidugi kuigi tavaline kaasata helilooja kasvav huvi virtuoossuse vastu. Töö kolm kontratenorit, keda päris igast ooperi­ ooperiga on muutnud Adamsi muusika so- majast ei leia. listlikumaks ja meloodilisemaks. "Noorema­ Kuna dirigendiks oli Kent Nagano, ei na poleks ma kontserdi kirjutamist ealeski ette jäänud ettekandelt enam eriti midagi soovi­ kujutanud," ütles Adams Viiulikontserdi loo­ da. Orkestriks oli külalisena varem RlASi mise ajal. Püüd sünteesida ameerika kõrg- ja nime kandnud Berliini Raadio Orkester, prae­ subkultuuri on pannud paljusid võrdlema guse nimega Deutsches Symphonie-Orchester Adamsi muusikunatuuri Leonard Bernsteini Berlin. omaga.

69 Kõnest muusikaks

Steve Reich tegi pöörde "Kronos" kvartetile kirjutatud Different Trains'iga (1988). Teos põhineb lindistatud kõnekatkenditel, mille meloodilist sisu keelpillid imiteerivad ja harmoniseerivad. Kõnemeloodiad käituvad seega omalaadsecantusfirmus'ena. "Kõneme­ loodiad on inimeste muusikalised portreed, nende isiklikud viisid," on Reich leidnud. Sal­ vestatud kõneja instrumentaalmuusika ühen­ damise võimalusi on Reich pidanud piisavalt viljakaiks, et neid korduvalt kasutada. Kõne­ meloodiad avasid talle tee ka ooperi juurde, mida helilooja oli varem täielikult vältinud, kuna ei pidanud seda enda alaks. "Ooperilaulmise kuulmine tekitab mi­ nus imestust, miks on vaja karjuda, kui on leiutatud mikrofon," avaldas Reich oma sei­ Hüpnootilise keelega helilooja Philip Glass, sukoha mõned aastad tagasi. Oma ooperies- kelle loomigust on ülisuure kuulajaskonna teetika ehitas Reich üles kõnemeloodiatele, leidnud ooperid, alates 1976. aastal New Yorgis esietendunud teosest Einstein on the Beach. neid jäljendavatele lauljatele ja pillidele ning videofilmile. Visuaalse poole teostaja oli käe­ pärast, sest Reichi naine Beryl Korot tuli kaas­ tööliseks. Dokumentaalne video-ooper The Cave Filmist ooperiks valmis ligi nelja aasta töö tulemusena aastal 1993. Ooperis räägivad intervjueeritud juudid, Philip Glassi muusika on tuttav pea­ palestiinlased ja ameeriklased oma versiooni aegu kõigile. See kõlab kontsertidel, ooperi­ Aabrami loost. Lindistatud kõne kasutamine on teatrites, filmides, klubides ja käekellades. ühtlasi tagasipöördumine 1960. aastatesse, mil Interpreetide skaala ulatub Gidon Kremerist Reich tegi oma esimesed katsed sel alal lindi- Mick Jaggerini. Glass on avasüli vastu võe­ teostega It's Gonna Rain (1965) ja Come Out (1966). tud muusikamaailma kõige tähelepanuväär­ Kogemuste kasvades on Reich luba­ sematele lavadele. Kolumbuse-teemaline nud endale salvestatud materjali suhtes jär­ ooper The Voyage (1992) oli New Yorgi Metro­ jest rohkem vabadust. Teoses City Life (1995) politan'! tellimus ning aastatuhande vahetust lammutab Reich kõnematerjali silpideks, mille tähistav Viies sümfoonia alapealkirjaga Re­ kohakuti esitamisel tekkivat tulemust on ras­ quiem, Bardo, Nirmanakaya (1999) tuli esiette­ ke liigitada kõneks või muusikaks. Hinden- kandele Salzburgi muusikapidustustel. burg'is (1998) muudab Reich kõnelõikude alg­ "Kirjutan ooperiteatritele ja sümfoo­ set helikõrgust ja pikkust. niaorkestritele, sest tahan jõuda võimalikult Vaatamata kirele kõnemeloodiate vas­ laia publikuni," ütles Glass üheksakümnen­ tu ei ole Reich hüljanud instrumentaalmuusi­ date keskel. kat. Virtuoossed Nagoya Marimbas (1994) ja Glassi tähtsaimaks huviobjektiks tun­ Triple Quartet (1999) esindavad energilisimat dub olevat saanud ooperi ja filmi süntees. Idee Reichi. Kauaaegne huvi vanamuusika vastu arenes kolme Jean Cocteau filmi põhjal. Orphde on omakorda kuuldav vokaalteostes Proverb (1992) on kammerooper, kus filmistsenaariu­ (1995) ja Know Wiial Is Above You (1998). Üh­ mist on saanud libreto. Teost La Belle et la Bcte tegi uut orkestriteost pole sündinud pärast (1994) esitatakse omakorda sünkroonselt fil­ aastat 1997 ja ilmselt enam ei sünnigi. miga, kus vokaalpartiid asendavad näitlejate "Olen orkestriteostest loobunud. Ma ei repliike. Les Enfauts Terribles (1996) haarab taha kaheksatteist esimest viiulit, vaid ühte kaasa ka tantsijad. sooloviiulit ja mikrofoni," kõlab helilooja põh­ Cocteau-triloogia jätkuna sündis koos jendus. Reich on au sees nii minimalistide kui Robert Wilsoniga loodud kammerooper ka modernistide hulgas. Helilooja oma an­ Monsters of Grace (1998), kus kolmemõõtmeline sambli kõrval esitavad Reichi teoseid mitmed arvutigraafika asendab rekvisiite ja mõnesid teised uue muusika ansamblid. Peale selle osatäitjaid. Glassi huvi on keskendunud oma remiksivad DJ-d Reichi teoseid klubides. "On polütonaalsusel põhineva helikeele kujundami­ hea tunda, et sinust on kasu," tõdeb Reich. sele. Rütmid on pidanud jääma tagaplaanile.

70 Stseen Louis Andriesseni ooperi Rosa, A Horse Drama lavastusest Amsterdamis 1994. Lavastaja Peter Greenaway.

"Kõigepealt loobusin kõigist lääne Kõrg- ja subkultuuri ühendamise potentsiaa­ muusika põhimõtetest. Hiljem olen arenda­ li uskuv Andriessen on olnud oluline mõjuta­ nud oma stiili neid tagasi võttes," on heliloo­ ja minimalistliku traditsiooni kandumisel üle ja kirjeldanud. uuele põlvkonnale. Andriesseni juures on Aastaid tagasi väljendas Glass huvi aja­ õppinud New Yorgi festivali Bang он a Can tu muusika vastu — helikeel, mis oleks põhi­ asutajad Michael Gordon, David Lang ja Ju­ mõtteliselt võinud sündida mis tahes ajaloo­ lia Wolfe. hetkel. Võib-olla on see kõige viljakam viis vaa­ Kuigi nooremate heliloojate muusikat delda paljusid Glassi viimase aja teoseid, nagu ei saa enam nimetada minimalismiks, on he- Kolmas sümfoonia (1995) või Dracula (1998). likordused ja rütmipulss ikka veel selgesti kuulda. Näiteks Michael Gordoni teoses Õpetaja ja uus põlvkond Weather (1997) keskendub tähelepanu Reichi- mõjulistele kaanonitele ja andriessenlikule Kauaaegne huvi muusikateatri vastu karedusele. Püsivaimaks omaduseks tundub pani ka Louis Andriesseni lõpuks ooperist minimalismi puhul olevat jäänud selle vaate­ kinni haarama. Sünge mõrvamüsteerium punkt, võrdväärne suhtumine erinevatesse Rosa, A Horse Drama (1994) on lavastaja-Iibre- muusikakultuuridesse. Nende pakutavatest tisti Peter Greenavvayga tehtud koostöö kau­ mõjudest loovad minimalistid ikka veel iga­ du seotud filmimaailmaga. Rosa muusikas on üks omamoodi sünteesi, milles tervik on tihti Andriessenile tüüpilist karmi ängistust ja dis- suurem üksikute komponentide summast. soneerivat minimalismi. Sarnaselt Adamsi KUnghoffer''iga on kommenteerival kooril ka Ajakirjast "Rondo" 2001, nr 2 lühenda• Rosa's tähtis osa. Andriesseni loojakäekirja tult tõlkinud RAUNO REMME lüürilisem pool tõuseb esile teises koos Gree- nawayga tehtud ooperis Writing to Vermeer (1999). Naishäältele ja keelpillide ülekaaluga ansamblile kirjutatud muusika sisaldab vih­ jeid barokile. "Orkester on nagu barokkansambli polaroidpilt," kõlab Andriesseni määratlus.

71 PEETER LINNAP

8 NAIST ja Vi GREENAWAYD

"Kaheksa ja pool naist", 1999. Režissöör Peter Greenaway.

omanduse uhke-raske problemaatika, tegelik "KAHEKSA JA POOL NAIST" (Eight and a Half üksindus ja kollektsioneerimise maania ilma- Women). Stsenarist ja režissöör Peter Greenaway, jäämiste kompensatsiooniks. operaatorid Sacha Vierny ja Reinier van Brum- Ilmselt on Peter Greenaway ise pida­ melen, kunstnikud Wilbert van Dorp, Erni Wada ja Kayo Sakurai, montaaž: Elmer Leupen. Osades: nud kõike säärast lapsepõlves taluma — üsna John Standing (Philipe Emmenthal), Matthew tõenäoliselt on see jätnud temasse samasugu­ Delamere (Storey Emmenthal), Vivian Wu (Kito), se jälje, nagu isiklik nostalgia on vajutanud Amanda Plummer (Beril), Polly Walker (Palmira), oma pitseri vene režissööri Andrei Tarkovski Toni Collette (Griselda) jt. 35 mm, 120 min, värvi­ loomingule. line. Tootja: Movie Masters - Р. С, Woodline Productions - Continent Films - Delux Productions, Holland — Suurbritannia — Saksamaa — Luksem­ "Psühhoanalüüs" ä la Greenaway burg, 1999. Greenaway filmilahendused meenuta­ vad kangesti lapsepõlves kogetud totaalse kättemaksu stsenaariume: näib, nagu kõne­ leks ekraani vahendusel meiega mõni mara­ Inglise režissööri Peter Greenaway fil­ kratt, kes fantaseerib kaheksal ja poolel kom­ mid räägivad meiega selges, Oxfordi hääldu­ bel sellest, milliseid jubedusi ta oma "vaen­ sega inglise keeles. Neis toimub ka enamasti lastega" küll korda saadaks. Inglise staatiline see, mis toimub igal pool Suurbritannias: staatusekihtide sotsiaalne kasvuhoone näib peod, lõputud/viljatud/kasutud lauavestlu- Greenaway jaoks moodustavat ideaalse sed; joomine, söömine ja praalimine; maa­ psühhovärdide taimelava: tüübid, kes söövad,

72 selle asemel et tunda, ja need, kes pigem pek­ Isa, poeg ja nende naistekollektsioon savad, kui et räägivad mingitki tõtt. See on seltskond, kus Shakespeare'i või Puškini ase­ Filmi "Kaheksa ja pool naist" lugu on mel deklameeritakse peast bõliinalaadseid lihtne ja parodeerivalt "psühhoanalüütiline". kirjeldusi hambaarstist, juuksurist või mõnest Elasid kord isa ja poeg, kes reisisid, muust kahejalgsest staatuseobjektist. Nii võib tegid äri, suhtlesid naistega jne. Ühel päeval neid filme vaadates tekkida üsna üllatav ära­ annab otsad ära see, kes ühele naine ja teisele tundmisrõõm, et toorus/julmus/vägivald ei ema: kogu järgnev saab alguse õrnade mees­ olegi vaid vene firmamärgid ja et Greenaway hingede põdemistest ja kujutab endast lohu­ võistleb edukalt Dostojevskiga pööramaks tuse otsinguid kõikvõimalikes vormides. Jõu­ pahupidi seltskonna prügikasti ja otsimaks kad ja enesest lugu pidavad isased muutuvad jäätmete seast siirast tunnet. Neist söögijää- kiiresti "väikesteks kangelasteks" nagu Mar­ nustest ja rasvunud tooremotsionaalsusest tin Scorsese "taksojuht". Möllama hakkavad ehitabki ta oma situatsioonilisi värdfantaa- varjatud kompleksid: ekshibitsionism peegli­ siaid, mis ühe tõsiuskse freudisti jaoks oleks te ees, mängupõrgud, lõbutüdrukud, bassei­ üsna viljakas sõnnik. Kuid jätkem siinkohal nid, baarid jne. Klassikaline "freudistlik" trau­ psühhoanalüütiline kõrvits rammusasse pin­ ma käivitab igat liiki kompensatsioonimehha­ nasesse omapead: oluline on vaid see, et veid­ nisme ja et raha ei ole neile meestele mingi rusel nagu geniaalsuselgi on oma paratama­ probleem, püütakse elult võtta kõike, mida see tu "lapsepõlv". pakub. Positivismi kriitikale viitab Greenaway stsenaariumis kas või juba ainuüksi see, et Libabarokk ja ahne kollektsionäär otsitakse "tõelist" ja "ehtsat", komistatakse aga pidevalt "kunstliku", "teeseldud" ja "eba­ Greenaway pidev kriitikavaba nime­ tõelise" õtsa. Kui oma varasemates filmides tamine "barokseks" hakkab tasapisi ära tüü­ loetleb, liigitab ja "kaundib" režissöör lihtsalt tama. Asjaolu, et silmanähtavuse tasandil on veidraid asju ja vertikaalseid iseärasusi, siis tema filmi ikooniline menüü seotud purskkae­ kõnealuses linastuses on käsil tõeline visuaal­ vude, sampuse, seapraadide ja vahukoore- tortidega ei ole piisav argument "ajaloolise" ne raamatupidamine peade üle — toimub loogika rakendamiseks. Nii nagu vene "neo- kirglik ja hüsteeriline inimjaht. akadeemikud" ei ole lihtsalt "akadeemikud", vaid pigem tänapäevased hüsteerikud, kes Kaastunde võimatusest Greenaway filmides varjavad oma närvilisuse ajalooliste kunsti­ keelte süsteemide taha, nii pole ka Greenaway Mõeldes Greenaway filmide retsept­ mitte baroki lihtne reanimaator, vaid selle sioonile, on tunne, et siin ei rakendu vähe­ väga nihestatud kasutaja. Et olen ülekülluse malt kaks publikupoolset stereotüüpi: neid fenomeni nendes filmides juba varem käsitle­ filme vaadates pole mõtet olla kurb, kuid nud, keskenduksin seekord pisut rohkem kol­ samas pole ka võimalik rõõmustada happy lektsioneerimise sagedasti korduvale nähtu­ end'i üle. Näib, et see, mis tema filmide juu­ sele Greenaway filmikeeles. res kõige enam just ärritabki, on kaastunde- võimaluse röövimine vaatajalt. Greenaway Kuigi positivistlik maailmapilt kuulub käitub publikuga üsna ahnelt ja julmalt: me ajalooliselt lähiminevikku, on lihtsustatud ei saa osa armastusstseenidest, sest need on arusaam, nagu saaks enam-vähem kõiki asju "neutraliseeritud" närviliste meediagarnee- ja nähtusi meie ümber kergesti liigitada, struk- rmgutega sumomaadlusest. Ja me ei saa kui­ tureerida ja kollektsioneerida, üsna visa su­ dagi kurvastada leinastseenide puhul, kas rema. või sel põhjusel, et kadunukese abikaasa ku­ Kindlasti on formaliseeritud loogika kub keset kalmistut ilma igasuguse "halas­ aidanud nn Õhtumaadel areneda funktsiona­ tuseta" härdameelse vaataja suhtes oma val­ listlikult ja instrumentaalselt — kuid niisamuti get pesu ja ülikonda mustade riidehilpude on ta Lääne poolkera kultuuridel aidanud ka vastu vahetama. Meie "kaasatundmist" tü- atrofeeruda puhtinimlikus mõttes. sistavad oluliselt ka hauaplaatidel ringikek- Kulmineerunud XIX sajandil ning too­ sivad palja tilli ja õllekõhukestega leinaselts- nud kaasa maailma üldise katmise skaalade, kondlased. Nii meenutavad "Griineka" stsee­ rekordile, ajatabelite, edurivide ja ametipos­ nide detailid kangesti nõukogudeaegseid tidega, püsib vajadus positivistliku "selguse" raadiolainete segajaid. "Häirimisvõtet" ra­ järele meis tegelikult tänaseni. kendatakse aga sedapuhku pigem tunnete Olles küll efektiivne ja kasulik majan­ kui informatsiooni blokeerijana — isa ja poja duslikus konkurentsis, on neopositivistlik vaheline härdavõitu lohutusstseen leiab näi­ suhtumine aidanud kiiresti kollapseeruda teks ootamatult lõbusa lõpu vihjest, nagu inimsuhetel — ja see ongi Greenaway filmi oleks Ameerika konstitutsioon parim või­ "Kaheksa ja pool naist" (1999) üks oluline malikest "õhtujuttudest". teema. 73 "Kaheksa ja pool naist".

Tunded ja "tunnitasu" tunnete kuritarvitamine kinolinal on andnud neile seepi meenutava kõrvalmaitse. See, et ta Tõdedes, et üks jabur pastišš asendub ei mängi oma süžee paatost meile just kerges­ neis filmides teravmeelse paroodiaga, ja vas­ ti kätte, ei välista, et tema filmid põhinevad tupidi, ning jõudes veendumusele, et"tunda" tihti just väga lihtsatel aluskonstruktsioonidel. selle sõna daamilikus tähenduses polegi või­ Emotsionaalne stoori, kuigi peidetud filmi- malik, oleme valmis edasisest vaatamisest struktuuri võtetega, on siiski tajutav — selle kergesti loobuma. Kuid just täpselt sel tülpi- niisugune otsimine-leidmine aga kujuneb ena­ mushetkel tabab vaatajat naise nutt, mis on masti omaette mänguliseks protsessiks. rohkem kui "päris" — või siis sootuks koha­ tu laulujorul, mille eheduses pole võimalik 8 ja Уг naist ja 7 pöialpoissi kahelda. Tagajärg vaataja teadvuses on oota­ matu: kogu varem "võltsiks" tembeldatud Tegelaskujude poolest võiks filmi "Ka­ helide kuhjatud kaskaad variseb nüüd mille­ heksa ja pool naist" käsitleda kui tänapäeva gipärast kiirelt kokku; Greenaway käitub üht­ muinasjuttu. Seda enam, et ühes "kogutava­ äkki nagu "armulaua preester", kes pakub te" emasisenditega kollektsioneerivad mehed paadunud "kinosöömaajas" osalejale peäle ka väga õpetlikke pahesid. Igal naisel, umbes kaheksat-ja-poolt lõunakäžku ootamatult mus­ nõnda nagu seitsmel pöialpoisilgi, on küll ta leiba, mis maitseb järsku metsikult hästi. voorusi, kuid on kaasavaraks ka oma kordu­ Olies ajastu parimaid atmosfääri tabajaid, tun­ matu "probleem": kes kabistab hobuseid, kes nistab see inglise režissöör selgesti, et teatud on ülemääraselt andunud mängurlusele, mõni

74 "Kaheksa ja pool naist". jolui Standing (Philipe Einiiientliiil) jn Matthew Delainerc (Storcij Eninicnthiil).

kiindub raha eest laste sünnitamisse, mõni lik" — sama hästi kui kaheksat ja poolt nais- teine jälle on loodud nudis tlikuks nunnaks jne patust, tunneme Greenaway loomingus hästi — pahede karmis tundub lõputu. ka dilemmat "inimliku" meesarmukese ja var­ Sarnaselt David Cronenbergiga, kes gast "seadusliku abielumehe" vahel. dekonstrueerib oriendi müstikat oma "M. Butterflys", leidub ka Greenawayl filmis nais- Erootiline kummardus Fellinile päkapikk tingnimega "traditsioon müügiks". Tema kaudu mineeritakse europiidsed Federico Fellini luulude käes vaevlev veniv-veinised õhtusöögid ja antakse üsna filmimees (Marcello Mastroianni kehastuses), korralikult pasunasse ka pseudo-oriendi- keda tema unistustes ümbritses naiste õu­ usksetele. Moodsatelt "jaapani kultuuri kum­ kond, on Greenaway isa ja poja teadusliku mardajatelt" rebitakse siin pulgad käest ja emaste kollektsiooni kõrval tühipaljas peen­ piimjas kalkagi tõmmatakse nende aknalt raha. Sest mida muud maksaksidki lihtsalt maha. Mängurikirest vaevatud jaapanlanna, "ilusad naised" terve tõeliselt "pahelise" üks 8 ja Уг naisest, teatabki advokaadi vahen­ emasloomade kollektsiooni kõrval? Kui isa­ dusel üsna pühitsemata, et jaapani peen käi- kesel Fellinil oli ühel meestegelasel ühes unis­ tumisreeglistik "valgetega" suhtlemisel ei tuses "palju naisi", ja tavaelus ehk vaid paar kehti! lahjavõitu armukest, siis Greenaway arendab Edasi rahastavad isa ja poeg oma kol- sellise inise en scene'i nii kvantiteedi kui ka lektsioneeritavate naisolendite patust palet kvaliteedi poolest terveks filmiks. Niisiis on tõelise beavisbuttheadliku ignorantsiga. Nagu tegu üsna erootilist laadi kummardusega Faust ja Fausti-poeg kogevad needki tüübid Fellinile, kelle filmi "8 V2" linastust "Kahek­ järgemööda läbi kõik naiste maailma pakuta­ sas ja pooles naises" tõepoolest ka vaatamas vad veidrused; seejärel saadetakse kogu emas- käiakse. Siit tekib ka "raam-raamis"- või isendite galerii taas laiali. "idee-idees"-tüüpi kollaaž, mida täiendavad Psühholoogiliste iseärasuste nautijai­ ka kaadriülesehituslikud laenud. Ja just selle­ le on lahkumisstseenid nii elus kui ka filmili­ ga paljastubki Greenaway krestomaatiliselt nal ehk kõige kõnekamad — toimub rituaal­ postmodernistlik komme "võõraid" filme ja ne ja kõigile tuttav maskide langetamise pa­ tekste enda omade toormaterjaliks kasutada. raad. Seltskonnaelu saboteerija ja sotsiaalne pürotehnik Greenaway ei jäta siingi oma või­ Päris muusika ja võltsid mürad malust kasutamata: sadistliku mõnuga kolo- reerib ta oma kaheksat ja poolt kangelannat Greenaway visuaalsete vihjete ja kihi­ tegelikult vaid selleks, et saaks neid siis "pal­ lisuse loogika on kandunud üle ka helide jastada". Kuid probleem pole siiski "feminist­ maailma. Nii nagu filmide pildiline loogika,

75 on ka Greenaway helikujundus viimase piiri­ alastuses. Lahutatud oma tavapärasest sisust, ni teatraalne ja hoolikalt "koreografeeritud". jäävadki Greenaway kompositsioonid tühjalt Seda maastikku iseloomustab vaata et kõigi paraaditsema, nagu mõni kõikuv näidisske- helikujundusvõimaluste üheaegne ja "põhja lett anatoomiaklassi nurgas. keeratud" kasutamine. Simultaanselt on siin Greenaway filmide ajakäsitlus väärib intensiivne nii näitlejate kõne, diktoritekst, samuti eraldi tähelepanu: kui vene avangard kõikvõimalikud mürad, kajad, muusika jne. eristus muust üsna kihutava ja ühesuunalise Samal ajal on kireva loomuga helide "täidetusega" ja kui näiteks Tarkovski tunne­ mass tihti ka veel ruumiline: harmooniate me ära aja "venitamise" põhjal, siis Gree­ kõrval toimuvad pidevad interferentsid eri­ naway käib aja kategooriaga ringi hoopis mit­ nevate helide vahel; muusika ja pildi vahel mekesisemalt. Enamasti on see olemuselt "üle­ ning erinevate kõnelejate vahel. Vähe sellest­ koormatud" sündmuste, helide, kõne ja dik­ ki: tundub nagu kardaks Greenaway paanili­ toriteksti katkematu laviin, mis ei anna vaa­ selt "tühjust" — kogu kaasaegse heliarsenali tajale aega hingetõmbeks ega nähtu setitami­ rakendamise kõrval täidab ta viimasedki säi­ seks. Näib, nagu oleks see tundlikult kaasa linud "augud" tummfilmile tunnuslike sub­ teinud ajastu vaatamis- ja kuulamisharjumu- tiitritega. sed, mis enamasti on ka reaalses elus tuge­ Greenaway filmide heliribad on tihti vasti üle doseeritud simultaansete ärritajate ka üllatusliku ja kontrasteeruva loomuga. poolt nii pildis kui helis. Filmis "Kaheksa ja Näiteks "naturaalsete" lorilaulude, nutu ja pool naist" tuuakse sisse koguni "sümmeet- sosinate sisselõiked nihestavad meie, estraa­ rilise-pööratava" aja palendus: Greenaway diorkestri polüfoonilisest sound'ist tuimesta- kasutab uues kontekstis üsna julgesti võtet, tud kõrvu. Isa ja poja basseini veerel jalgade­ mida muidu võiks seostada mõne trikifilmi- ga vees solistamme mõjub intiimse kontrasti­ ajastu üllitisega. Võib isegi öelda, et aeg na mängupõrgu möllule. Niisamuti vastandu­ Greenaway filmis on samavõrd "tsentraalne" vad "Kokas, vargas, tema naises ja temakese kui tema armastatuim kaadrikompositsioon. armukeses" omavahel piinatud kääbusteeni- Ka siin on olemas nullpunkt, mille ümber janna laulusegune peokära ja armukese kao­ sündmused pöörduvad ning kerivad end juh­ tanud naise päris nutt. Päris heli ja kunstlik tum juhtumi järel olematuks. Nii näiteks poeb müra ning muusika kihistuste vastandumine maavärina järel välja valgunud hambapasta toob sisse veel ühe sügavusmõõtme. jälle vaguralt oma tuubi tagasi ning purune­ Hullutavas mürapöörises mõjub päris nud klaas terveneb taas nähtamatu super- sound'i väljakoorumine helide taustkihisüistest atakk-liimi mõjul. Kogu selle filmikeele kül­ nii, nagu oleks näitleja hetkeks hingelt alasti. luse, täisverelisuse ja ideerohkuse juures on Tundub, nagu ei suudaks ega tahaks osatäitja pisut kurb vaid tõsiasi, et Greenaway ei saa seda stseeni enam mitte mängida, vaid olla teostada nimetatud "kahesuunalisi" operat­ selles misanstseenis lihtsalt "tema ise". sioone iseenda kui režissööri asendiga täna­ päeva kinomaastikul. Sisukord ja vormikord: tsentraalkomposit- sioon ja "tsentraalne aeg" PETER GREENAWAY on sündinud 5. aprillil 1942 Newportis Walesis. Pärast kunstiõpinguid tegutses Kaadrikompositsioone konstrueerides ta mõnda aega maalikunstnikuna, kujutas jutte, es­ on Greenaway "firmamärgistanud" oma seesid ja filmiarvustus!. Töötanud 1965 —1976 infor- tsentraalteljele rajatud otsevaated. Kaamera­ matsioomkeskuses dokumentaalmaterjali monteeri­ gi siseneb neisse vaadetesse enamasti sujuvalt jana Viimasel aastakümnel eksponeerinud oma joo­ ja väga õtse või distantseerub sellest samasu­ nistusi ja korraldanud rohket kõneainet pakkunud guse kliinilise kainusega. Inimeste puhul loob ideenäitusi. Filmid: 1980 The Falls; 1982 "Joonista­ niisugune portreteerimisviis üsna passipildi- ja kokkulepe" (The Draughtsman's Contract); 1986 "Zoo" (A Zed and Two Noughts); 1987 "Arhitekti taolise kohatu "otsavahtimise" tunde, oma­ koht" (Vie Belly of an Architect); 1988 "Uppumised moodi irooniline nihe tekib ka kaadrite vääri­ järgemööda" (Drowning by Numbers); 1989 "Kokk, kale paralleeljoontele ehitatud vormikorra ja varas, tema naine ja temakese armuke" (The Cook, näidatava "vääritu" sisukorra vahel: kõrge The Thief, His Wife & Her Lover); 1991 "Prospero raa- vormikultuur nihestab varganäo vihast ja ar­ mahid" (Prospero's Books); 1993 "Maconi lapsuke" mukadedusest moondunud figuuri ja võima­ (The Baby of Macon); 1996 "Padjaraamat" (The Pillow tult jaburad tapastseenid saavad Greenaway Book); 1999 "Kaheksa ja pool naist" (Eight and a Half pildikunstiliselt kõrge ja lakutud "vormikul­ Women). Lisaks teinud umbes kolmkümmend lühi­ tuuri" tõttu veidraid moondtähendusi. Need filmi ja paar telesarja (1983 Pour American Composers; kaadrikompositsioonid näivad sisendavat, et 1989 A TV Dante: Cantos 7 - 8). peatselt näeme mõnda lõigukest Kolmanda Reich'i "pühast" propagandafilmist, seda S. Т. enam, et kaadrisse ilmuvad tõesti ka pisike­ sed seltskonnafüürerid oma räpase eraelu

76 LEELO TUNGAL

LOTTE NING TA SÕBRAD JA SUGULASED EHK KAS VÄGIVALLATUS VÕIB OLLA PÕNEV

"Lotte", 2000. Režissöörid Heiki Ernits ja Janno Põldma. Lotte mängib imekaunist printsessi haigestunud knssi nscnicl igti-ntisttiscs kellatorni näitemängus.

"LOTTE", "LOTTE. REIS LÕUNAMAALE". Režissöörid Heiki Ernits ja Janno Põldma, stsenaariumi autorid Andrus Kivirähk, Heiki Ernits ja Janno Põldma, tüübikunstnik Heiki Ernits, foonikunstnik Regina Lukk, värvikunstnik Heiki Ernits, teksti autor Janno Põldma, muusika: Olav Ehala, kaadripaigutus: Ebe Tramberg ja Leo Lätti, animatsioon: Marje Ale, Eda Kurg, Kirsti Kurg, Ülle Metsur, Ruslan Piterja, Antanas Povilionis, Annely Põldsaar, Ebe Tramberg ja Tarmo Vaarmets, monteerija Janno Põldma, helioperaator Mati Schönberg, produtsent Kalev Tamm, digitaalse animatsiooni operaator Marje-Ly Liiv. Digital Beta SP/PAL/Stereo, kestus: seriaal pealkirjaga "Lotte" 13x5 min, pikk versioon pealkirjaga "Lotte. Reis lõunamaale" 64 min. Sihtgrupp 3 — 12 aastased lapsed. © "Eesti Joonisfilm", 2000.

77 "Lotte". Reisilised jõudsid väikeste siniste elevantide külla. Oskari ettevaatamatu kõivalsauini põhjustas ühe liivaniajakese kokkuvarisemise.

Aeg-ajalt, kui parajasti ei ole piisavalt kuks kui puupüssi, plastmasskahurit või ti­ tabatud purjus politseinikke või julmalt kai­ nasõdureid. Sest sõjamängus nõgestesse kuk­ neid mafioososid, võtab meie kirjutav press kumine või käe kriimustamine on nutma pa­ üles laste teema. Üpris haruharva kirjutatak­ nev ja silmaga nähtav õnnetus — aga kes see se meil informatiivselt sellest, mida lapsed näeb inimlapse sisse? Midagi peale aja teevad, enamasti aasitakse seda, mida nad peab seal ikka liikuma ja toimuma, eriti kui teevad valesti. "Uudiste künnist" ei üle­ uskuda kuuldust, et meie mudilastele satuvad ta just sageli kunsti-või muusikahuviliste laste tihtipeale näppu arvutimängud, mille abil siinsed või ka ülemaailmsed saavutused, küll kuskil kaugel suurel maal kustutatakse pro­ aga skaudilaagris murtud jalaluud või viha­ fessionaalsete sõdurite mõttemaailmast hirmu hoos põlema pandud jopid. Enamasti jõutak­ inimese tapmise ees... se järeldusele, et tänapäeva lapsed on agres­ siivsed ja et selle agressiivsuse peapõhjuseks Hirmuotsimine on igivana nähtus on televisioonis pakutavad vägivallafilmid. Samas kahtlevad paljud lapsevanemad selles, Samas on nii väikestel kui suurtel ini­ kas praegused lapsed üldse vaataksid ja res­ mestel alati olnud huvi põnevate, verd tar­ pekteeriksid filme, kus pole piisavalt tapmist retama panevate lugude vastu. Eesti muinas­ ja tagaajamist. Poisid, kellele vanemad miski juttude hirmuotsijad, peninukidja tondid jää­ hinna eest ei osta ei mängupüsse ega isegi vad maaümaliteratuuriga (kas või antiikkir- mitte piraatidega legokomplekte, saavad oma jandusegagi) võrreldes kahvatuks ja verevae­ väidetava agressiivsusevajaduse rahuldatud seks. Heinalakkades, suvelaagrites ja kooliin­ teleri- ja arvutiekraanil tapetavaid mehikesi ternaatides õhtuti räägitud lood isetegevusli­ jälgides. Üks kiiks hiirega — ja jälle üks vas­ kest vorstivabriku test ja surnukambritest pak­ tane rivist väljas, paar klahvipuudutust — ja kusid oma aja lastele samuti parasjagu põne­ terve linn kõige täiega maa pealt pühitud. vust ja neid jutustasid meelsasti ka tublid au- Virtuaalset vägivalda peetakse vähem ohtli­ tahvlilapsed. Lastefolkloor on huvitav nähtus:

78 kui näiteks praegustes disney-disainiga lüd- vaid mõnda detaili, teisel korral leitakse hoo­ rukutekaustikutes levivate salmikuvärsside pis midagi muud ja kolmandal-neljandalgi seas on üllatavalt palju vanavanaemadeaeg- korral suudab pilk ikka veel avastada mõne seid salme („Roos närtsib, marmor puruneb", seni märkamatuks jäänud pisikese toreda asja. „Vähe tähti taevas") ja nende varasalv näib olevat lõputu, siis „Hea Lapse" korraldatud Terane pilk jätab kõik tegelased meelde õudusjutuvõistlusele saabus väga vähe lugu­ sid, ja neistki olid enam kui pool filmide üm­ Koik lapsed, kellega „Lottest" ning berjutustused. Ilmselt puudub lastel praegu „Tornist ja Fluffyst" kõnelesin, olid filmivi- vajadus verbaalseid hirmulugusid kuulata ja deoid vaadanud mitu korda. Kõige paremini vesta, sest visuaalselt tarbitavaid õudusjutte tundis filmide pea- ja kõrvaltegelasi ... viie­ pakutakse juba küllaga. Multikaturg on niigi aastane poiss, kelle vanemad põhimõtteliselt vapraid virtuaal-medio'sid täis. Kõige kurvem pole koju televiisorit hankinud. Terane põn­ on aga see, et julmal joonisfilmiturul jaluta­ gerjas oli täheldanud, et Lotte tunneb pere­ vad ka mudilased, sest paljude meelest tähen­ kond Robinsoni nime all putukaid, „Tornis ja dabki joonisfilm kõige pisematele mõeldud Fluffys" aga esines selle nime all tsirkusesi- kinokunsti... gade pere ja et ka Leod on kummaski filmis erinevad elukad. Et tegemist oli eesti lapse­ Püssi- ja pauguvabad uustulnukad ga, siis avaldas ta väikest ilmastikutundlikku imestust ka selle üle, et põhjamaine küla, kust Mullu astus sellel turul mudilaste sek­ Lotte koos Oskari ja Klausiga lennumasinas­ ka üks täiesti relvastamata koerapesakond: se astus, oli looduse poolest niisama õitsev ja leebed, kuid vintsked ja leidlikud tüdrukud Lotte ja Fluffy, romantiline noormees Toni, saatjaks Lotte leidurist isa Oskar ja selle koo­ livend, vana rändurkoer Klaus. Tegemist on kahe erineva sarifilmiga — "Tom ja Fluffy" ning "Lotte", milles korduvate tegelastena seiklevad ainult Klaus ja Oskar. Püsse ega kahureid ei leia kummastki filmist, sõjariista mõõdu annab välja vahest ainult Oskari leiu­ tatud kiviheitemasin — kuid sellegi funktsioo­ niks pole kellegi hävitamine ega alistamine, vaid hoopis pähklite puu otsast allatoomine, millest on „pärismaalastest" pähklijänestele palju rõõmu. Dinosaurus Meelile äge leiutis küll ei meeldi, kuid tema ei tule arvesse, kuna „vanatüdrukust dinosaurus oli põhimõtteli­ selt igasuguste uuenduste vastu". „Lotte" es- malinastuse eel Pimedate Ööde filmifestivali "Lotte". Mitmepealine lohe ign-nnstases kellatorni aegu rõhutasid autorid oma intervjuudes vägi­ näitemängus. vallatuse taotlust: niisiis, mitte et ei o s a t u d, vaid ei tahetud verevalamistega filmile värvi lisada. Samas on mõlemad filmid väga värvi­ lised, tehtud just nendesamade toonidega, mida kasutaks mudilane, keda veel protes­ tantlikult vaga ja tagasihoidlik värvimaitse pole mõjutanud — väike tüdruk joonistaks Lottele just niisuguse punase seeliku ja kolla­ se juuksepaela, Fluffy oma pats-kõrvade ja täpilise pihikseelikuga ei võlu mitte ainult Torni, vaid ka väikest vaatajat. Niisamuti pae­ luvad on taustad, millel tegelased liiguvad, olgu siis tegemist Lotte koduküla, kaljupan- kade, kõrbelagendike või veealuse maailma­ ga. Siin hakkab toimima sama efekt mis hästi illustreeritud mudilasteraamatute puhul: esi­ "Lotte". Seiklused kõrbes tõid Oskari, Klausi ja Lotte mesel vaatamisel tabab silm tegevuse kõrval mahajäetud linna väravasse.

79 haljendav kui lõunamaa, ja et kala Ülo, kes mine? Aga millal siis veel tuleks sellega te­ elas üpris lõunamaa lähistel, viibis miskipä­ gelda, kui mitte mudilaseeas? rast talveunes... Ilmselt oli sõbramehe juures „Torni ja Fluffy" osad on omavahel külas käies filme vaadatud õige mitu korda, lõdvemini seotud, „Lottes" aga järgivad üht sest kõike juhtuvat kuulutas poiss ette: nüüd eesmärki: linnupoeg Pippo tuleb, maksku mis tõmbavad koerad tuukriülikonnad selga, maksab, toimetada lõunamaale — võib-olla nüüd muutuvad vuntsputukad kookoniteks. seepärast jätab viimati nimetatu viimistletu­ Ja kuigi tegevus oli ette teada, taheti filmisee- ma mulje. See, et Oskari ja Klausi kaudu fil­ ria ilmtingimata lõpuni vaadata, sest selles mimaailmad omavahel ühinevad, peaks tege­ joonistatud maailmas oli hea turvaline olla — likult kohustama autoreid nende maailmade seda parem, et kogu aeg juhtus midagi. Mu­ piire veidi täpsemalt siduma, mis ei olegi vist dilase elukogemuse juures on ju enamjagu eriti raske: võib-olla peaks järgmisestki filmi- sündmustest ootamatud ja enneolematud. seeriast läbi vilksatama Lotte. Juhul, kui on Koloriitsed pole joonisfilmides mitte tegemist tema isa Oskari leiutistega, ja kui ainult peategelased, vaid osakaupa vaheldu­ rännumees Klaus jääb edaspidigi ringi rän­ vad kõrvaltegelased: kõikvõimalikud putu- dama, siis võiks ta vahel vanadele sõpradele kad-mutukad, kalad, linnud, draakonid, kas­ Tornile ja Fluffyle kas või kaardikesegi saata. sid ja jänesed. Päris pahu pole kummaski fil­ Klaus on klassikaline hulkur, sümpaatne va­ misarjas, kuid ükski tegelane pole ka kuku­ napoiss, kellel pole maisest varast suurt lugu pai, vaid käitub nagu lapsed ikka — tahab (kuigi tal on salakamber lapsepõlvemeenutus- kangesti head, aga mõnikord kukub kõik väl­ te jaoks, milles — oh seda imet! — terve kasti­ ja ikka natuke teisiti: Tom ei saa kasutamata täis vanaaegseid mänguasju), ning seepärast jätta onu Oskari omapead jäetud autot, Fluffy võivad filmi autorid teda läkitada veel kas või jääb kimpu oma lemmikkirbu Maxiga, Lotte kosmosesse. Fluffy ränduritest vanematel on valmistab pettumuse alpinistile, kes teda veel aga küljes palju kaasaegsemad kombed: vae­ vallutamata mäetipul märgates „prantsatab valt ühest maailma otsast saabunud, kiirusta­ koos oma unistusega minestunult maha" ... vad nad nüri järjekindlusega hoopis teise kan­ Kõigisse tegelastesse suhtutakse meeldiva ti, jättes tütrele suveniiriks ainult tülika ka- tolerantsusega — isegi kavalate suhkrupee- meeleonimuna. Just sellistena võivad tööle- dinäppajate vargatööle on leitud vabandav külla-peole-reisile ruttavad vanemad paista põhjus: kuigi varganägudel on koledad vunt­ lapsele, kelle jaoks saab kõiki neid täiskasva­ sid, pahad kombed ja räme hääl, peitub nen­ nute jaoks tähtsaid ja väga erinevaid kohti des haruldane liblikatõug, kes ilma suhkru- võtta kokku ühe sõnaga: läksid ÄRA. energiata ei suudaks lõunamaale lennata. Mis pole lubatud putukale, on lubatud liblikale! Kõrvadele mõnus ja kodune Nii nagu mudilaste elus, juhtuvad ka filmis halvad asjad kuidagi iseenesest — See, et filmide tekst pole edasi antud Tornil lähevad serenaadi mängides kitarrikee- dialoogi vormis, vaid jutustusena, on ilmselt led lootusetult sassi, karu Andrusele tükib uni tingitud tõlkevõimalustest: dubleerimine keset kibedat tööaega peäle, Lottel kukuvad oleks arvatavasti väga kallis ja suurte rahvas­ kingad jalast — või on seotud loodusnähtus­ te kino- või televaataja subtiitreid ei salli. (Siin­ tega: vulkaan läheb umbe, täht pudeneb tae­ sed venelased väidavad, et tänu subtiitrite vast Robinsoni-nimelise putukapere katuse­ lugemise harjumusele omandavad eestlased le, jääkaru Tarmo pank hakkab ootamatult võõrkeeli kergemini kui nemad, kelle jaoks sulama... Samas aga võib ühe õnnetus olla isegi ooperfilmide originaaltekst vene teise õnn, kui leidub keegi, kes asjad omava­ "voissiga" üle kallatakse.) Aga kuna nii Jüri hel kokku viib: Lotte ja Pippo leiavad kõiki Krjukovi kui ka Anu Lambi jutustamisma- häirivale taevatähele koha pimedust pelgava neer on mõnusalt rahulik, professionaalne, rebasepoisi magamistoas, viivad õnnetud töö­ kuid siiski kodune, siis saab puudusest voo­ tud kassid-korstnapühkijad tahmase vulkaa­ rus: need on hääled, mille hooleks ema võib ni juurde, sokutavad jääkarule sobiva tööko­ rahulikult oma teielembesed lapsed jätta. ha doktor Ave kasvuhoonesse, kus keegi tei­ Mänguasjapsühholoogide meelest ei tohiks ne külma tõttu vastu ei peaks. Mudilane tun­ (eriti) väikese lapse lelud teha koledaid ja neb ennastki kindlamana siin kirjus maailmas, kriiskavaid hääli. Mõnel pool märgitakse kõ­ kui näeb, et kõigile ta lemmikutele leidub lõ­ ristite ja kummiloomade pakkidele väikelap­ puks oma paik. Peaasi on olla hea ja abival­ sele lubatud detsibellide arv, kuid samas pole mis ning (nagu tekstis üpris tihti rõhutatak­ seda vist kusagil taibatud lisada ei audio- ega se) käituda viisakate koertena. Moraaliluge­ videokassettidele.

80 Muusikaline kujundus toetab nähta­ HEIKI ERNITS (sünd. 24. märtsil 1953 Tallinnas) matu kaaslasena kõiki merel ja maal kulge­ on lõpetanud 1975. aastal Tallinna Pedagoogilise vaid seiklusjutte. Isegi kui mudilane muusi­ Instituudi kunsti- ja tööõpetuse eriala õpetajana. kat esimesel vaatamisel tähele ei pane, annab Õppinud lühemat aega Moskvas kõrgematel režii- kursustel, kust visati välja 1979 "Pikris" avaldatud rahumeelselt kulgev helikujundus juba ette "kahjuliku" karikatuuri pärast. Aastast 1978 töö­ aimu õnnelikust lõpust, hoides siiski mudi­ tab "Tallinnfilmis", hiljem "Eesti Joonisfilmis" last talle jõukohase pinge all. Olav Ehala kunstnikuna ja režissöörina. Kujundanud raama­ muusika on eesti lapse jaoks „iga ilmaga kin­ tuid, teinud illustratsioone paljudele ajakirjandus- del" ja turvaline, ning küllap leiame meie sel­ väljaarmetele, praegu "Eesti Ekspressi" karikaturist, lest rohkem alltekste ja tsitaate kui võõrad, kes korraldanud kolm isikunäitust. Filmid: 1981 "Koh­ pole näiteks laulnud „Rongisõitu", mille kaja tumine" (lühipala joonisfilmis "1+1+1"); 1984 "Kal­ aimub Klausi ja Oskari pupeteatrimängu taus­ le ja Koll"; 1985-1987 "Ramsese vembud" I-IV; tast. Aeg-ajalt kõneleb taustamuusika tegelas­ 1989 "Sammas"; 1990 "Ja nii igal Issanda aastal" (lühipala joonisfilmis "3x1"); 1991 "Ärasõit" (noor­ tegi eest, kuid teades geniaalset lihtsust, mil­ te žürii auhind Tampere festivalil 1992); 1994 "Jaa­ lega Ehala oskab luua laule, mille võtavad gup ja surm"; 1995 "Tallinna legendid" (kaasre- ühtviisi omaks nii lapsed kui ka täiskasvanud, žissöör Leo Lätti, žürii eripreemia Kieli festivalil võiks filmidel olla kas või üks tunnuslaul — 1996); 1997 "Tom ja Fluffy" (13x6 min seriaal, kaas- näiteks lõputiitrite juurde, nagu rikkaimates režissöörid Janno Põldma ja Leo Lätti, peapreemia stuudiotes kombeks. Laiale publikule mõel­ seriaalide kategoorias Pärnu filmipäevadel 1997); des peaks see siis küll vist olema ingliskeel­ "Lotte" (13x5 min seriaal, kaasrežissöör Janno ne, aga vaevalt see meie väikest vaatajat häi­ Põldma, Kultuurkapitali aastapreemia 2000, Eesti riks. Fluffy nimigi ei näi praegusi pisikesi se­ Filmiajakirjanike Ühingu preemia "Aasta film 2000"); 2001 "Lepatriinude jõulud" (50 min, kaas­ gavat... Mis seal salata, eks me külakoertegi režissöör Janno Põldma). hulgas ole Ladysid, Lorde ja Bimbosid roh­ kem kui Irmisid, Armisid ja Mustukesi! JANNO PÕLDMA (sünd. 7. novembril 1950 Tal­ Üks küsimus tekkis mõlema filmi teks­ linnas) on lõpetanud 1969. aastal Tallinna 36. kesk­ ti kuulates siiski: ega see äkki ole vahepeal kooli. Töötab alates 1973. aastast "Tallinnfilmis" mõnes teises keeleruumis ära käinud ja siis operaatorina, hiljem "Eesti Joonisfilmis" režissöö­ jalgu pühkimata eesti keelekambrisse tagasi rina. Kirjutanud näidendeid, avaldanud raamatu tulnud? Kohati ei tahaks nagu kuidagi teksti "Džuudopoisid" (1985). Filmid: 1991 "Vennad ja autoriks pidada Andrus Kivirähki, kelle ala­ õed" (nukufilm); 1992 "Otto elu" (nukufilm); 1994 "Sünnipäev" (riiklik kultuuripreemia 1994, žürii ti värske ja vaimukas sõnamänguoskus küll eriauhind Fantoche'i festivalil Šveitsis 1995); 1995 ei eeldaks selliseid lauseid nagu „Erinevalt "1895" (kaasrežissöör Priit Pärn, noorte žürii 111 tavalisest hommikust ärkas väike koeraneiu auhind Odense festivalil Taanis 1995, Venemaa Lotte täna ebatavaliselt vara", „Tõelist kodu- ASIFA ja vene kriitikute auhinnad festivalil "Krok igatsust ei saa murda ka kõige suurem hoo­ 95" Kiievis, žürii С kategooria auhind festivalil litsus", „Võõrale õuele ei minda võõraste "Cinanima" Espinhos Portugalis 1995, EFÜ pree­ sulgedega", „Nagu tavaliselt ikka juhtub, lõp­ mia "Aasta film 1995", Kultuurkapitali Johannes pes ka see õnnetus õnnetult", ja samuti ei Pääsukese nimeline aastapreemia 1995, riiklik tahaks uskuda, et Kivirähk iga veidikese aja kultuuripreemia 1995, žürii eriauhind Bornholmis Taanis 1996, grmitl prix Oslo festivalil 1996, grand pärast laseb mõnel tegelasel tulla „hiilgavale prürja horvaatia filmikriitikute auhind Zagrebi fes­ ideele" ja et ta kingib ränduritele teekonna tivalil 1996, auhind "Magic Chrystal" festivalil „läbi paksu ja maitsva pähklimetsa" ning "Arsenals" Lätis 1996, auhind kunstilise lahendu­ ütleb kõrbelinna hieroglüüfide kohta „vana­ se eest Ottawa festivalil Kanadas 1996, grand prix aegsed trükitähed linnamüüril". Samas tabab Pärnu filmipäevadel 1997, väljapaistva filmi auhind kõrv tihti ka mõne mõnusalt kivirähkleva lau­ üldkategoorias Souli festivalil Lõuna-Koreas 1997); se: näiteks „Sajajalgne Matti oli autobuss" või 1997"Tom ja Fluffy" (kaasrežissöörid Heiki Ernits „Julm saatus seljatas rott Leo"... ja Leo Lätti); 1999 "Armastuse võimalikkusest" (Vaikse ookeani piirkonna filmi ja televisiooni gnimf Loodetavasti leiavad Lotte, Tom ja prix Brisbane'i festivalil Austraalias 2000, Zack Fluffy endale uusi kaaslasi veel mitmes uues Schwartzi nimeline auhind parima dramaturgia joonisfilmis: kurje sarju on niigi küllaga, miks eest Ottawa festivalil Kanadas 2000); 2000 "Lotte" ei võiks siis rõõmsad (vägi)vallatud tegelased (kaasrežissöör Heiki Ernits); 2001 "Lepatriinude mudilastele oma uusi seiklusi näidata? On jõulud" (kaasrežissöör Heiki Ernits). üpris kindel, et samade autorite suled või S. T. pintslid ei luba mudilaste filmimaailma sisse märulimehi ega tapjahaisid ega lase nende pähe langeda sädemeid tekitavaid saelaudu või saableid. Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisfilmide menu tõestab, et põnevust saab tekitada ka ilma peksmata.

Sl MÄRT LÄÄNEMETS

VÄSIMUS FILOSOOFIAST

"Inimeste lemmik", 2000. Režissoör Meelis Piller. Arnold Keyserling. "Paljud väikesed kultuurid saavad oluliselt Euroopale kaasa aidata. Et Eesti ou ka saamas Euroopa Liidu liikmeks, ou see praegu väga tähtis ja uia tahaksin sellest ka ametlikult rääkida, sest see, mis minu isa Raikkülas planeeris, oli "avatud aken" Venemaale ja Aasiasse. Minu perekond on alati olnud seotud Aasiaga ja üldse avatud kogu maailma suhtes."

Hermann von Keyserling, iidsest aristokraat­ "INIMESTE LEMMIK". Stsenaarium, režissoör ja produtsent Meelis Piller, operaatorid Erik likust suguvõsast pärit filosoof. Norkroos ja Meelis Piller, muusika: Ralph Losey, Eesti Akadeemilisel Orientaalseltsil montaaž: Meelis Piller. Video Bctacam SP, 52 min, küpses toona isegi plaan Keyserlingi teoseid värviline. © Meelis Piller ja stuudio "Rühm Pluss Null", 2000. tõlkima ja kirjastama hakata. Katkendeid tema kuulsast "Filosoofi reisipäevikust" ning mõ­ ningaid lühemaid kirjutisi ka tõlgiti ning aval­ dati "Loomingus" ja "Loomingu Raamatuko­ Kaheksakümnendate lõpu "ärkamis­ gus". Aastaid hiljem jõudis "kaiserlingiaanas" aeg" tõi unustuse hõlmast taas välja mitmelgi rõõmustaval kombel märksa kaugemale kir­ korral ja mitmelgi põhjusel maha vaikitud jastus "Ilmamaa", kes "Eesti mõtteloo" sarjas kunagised kuulsad ja vihatud kaasmaalased (22. köide) üllitas tema "Loova tunnetuse" — baltisakslased. Äkki selgus, et põline sak- (Schöpferisclw Erkenrttnis), põlistadeski nõnda safoobia oli viiekümne sovetiaastaga sootuks "õpetatud saksa" maakeelsesse mõttelukku. hajunud; me hakkasime hoopis otsima ja leid­ Aga just sellesama Orientaalseltsi ma teid ning võtteid, et Maarjamaa pinnalt Keyserlingi-kampaania harjal Viinist saabu­ võrsunud maailmanimesid kuidagimoodi nud kiri tõi kaasa rõõmsa avastuse, et Aust­ oma kultuuri integreerida ning eesti asja ja ria pealinnas elab ja on täie tervise juures filo­ eneseteadvust toetama sättida. Uks neist oli soofist krahvi lihane poeg, küll olude sunnil omaaegne "Euroopa guru" Raikküla krahv ilma krahvitiitlita, kuid see-eest samuti filo-

82 soofi ametit pidav Arnold Keyserling. 1990. vilju: Raikküla jäi endiselt varemetesse, nen­ aasta talvel oli Raikküla härrade järeltulija üle de jüngrite hulk pigem kuivas kokku kui kas­ poole sajandi taas oma esiisade maal; pidas vas. Vist 1994. aastal kuulutasid nad, et on loengu Tartu Ülikooli aulas, kus olid õppinud Eestis viimast korda. Nii see jäigi. Kuni Mee­ tema isa, vanaisa ja vanavanaisa; külastas lis Piller nad videolindil tagasi tõi. Raikküla, kus registreeris ennast isegi Eesti Film võlus oma pretensioonitusega, kodakondsuse taotlejaks. Mäletan, et Arnold nagu Keyserlingid isegi. Mulle, nagu ilmselt

"Inimeste lemmik". Kultusplatsil Erdheiligturnis 4. veebruaril 2000.

Keyserling lummas toona sundimatu ja veen­ teistelegi kunagistele "kaiserlinglastele", oli va oraatorikunstiga, rääkides aulaloengus film ehk pigem taaskohtumine ja äratundmi­ oma päritolust, oma isast, oma filosoofiast, ne: seesama sümpaatne vanapaar kümme aas­ oma õpetajatest ja paljust muustki, millest ta tat hiljem, veidi vanemaks jäänud, aga mitte pajatab kodusemas õhkkonnas ka filmis "Ini­ oluliselt. Sama rõõmsad, sama mõtlikud. Isik­ meste lemmik". liku suhte tõttu ainesse ei oskagi arvata, mida Keyserlingide esimene seminar Eestis võisid filmis näha need, kes Keyserlingidest Raikkülas sama aasta augustis oli suurejoo­ enne midagi ei teadnud. Tea, kas oligi palju neline: algas Hermann Keyserlingi mälestus- neid, kes viitsisid lõpuni vaadata. Eriti huvi­ konverentsiga ja mälestuskivi avamisega. tav see film ju ei olnud. Ei action''it, ei müsti­ Järgnenud kümnepäevases new-age'i laagris kat ega salapära. See new-age'i, feng shui, ratta võis olla oma sadakond osalist. Arnoldi loen­ ja igasugu muude sümbolite-märkide lori gud ratta-religiooiiist, tema võluva abikaasa pressib ju niikuinii uksest ja aknast sisse. Wilhelmine ehk Willy joogatunnid, õhtused Oleks siis vähemalt põnevgi. rituaalsed istumised tule, trummi, laulu ja Aga filosoofidest vanapaari päevatöö­ veiniga olid vaimsed ja värskendavad. des midagi põnevat ei paistnudki olevat. Seal Keyserlingid said ka Eestis kiiresti inimeste näis pigem toimivat rutiin. Nad tegid pisut lemmikuteks. Nad unistasid Raikküla mõisa väsinult oma tööd suures linnas, andsid ini­ ülesehitamisest ja seal oma kooli, oma õpetu­ mestele seda, mida neilt oodati. Ja meeldisid se keskuse asutamisest... sellistena inimestele. Pisut segase ja eklektili­ Kas sai aga eestlaste seas veevalaja se, seda enam kujutlusvõimega inimestel ajastu vaimustus läbi või väsisid ja tüdisid mõtteid ja seoseid äratava rattajutuga, rohkem õpetajad ära, nägemata esialgse vaimustuse aga muheda sõbralikkuse ja osavõtlikkusega.

83 "Inimeste lemmik". Wilhelmine Keyserling. "Miim kohtusin Arnoldiga pärast sõda. Alpbncliis, see on Aust­ rias, Bergenis toimus teine akadeemiline kohtumine. Teine rahvusvaheline kohtumine pärast sõda. ja tund­ sin koiie, et minu elus tuleb teniaga midagi tegemist."

Sellest, et nende õpetuse areaal ja auditoorium ei ole mitte alati piirdunud paarikümne Viini veidrikuga, andsid tunnistust lühiintervjuud ameerika juristi ja aafrika samaaniga, kes väit­ sid, et Arnold Keyserling on neile mingil elu­ etapil väga oluline olnud, nad mingi äratund­ miseni juhatanud. Eks ole selline tunnistus ülim kiitus õpetajale. Vana Idamaa tarkus üt­ leb, et ei ole halba õpetust, on vaid halvad õpetajad. Põhimõtteliselt pole vahet, kas õpe­ tada ratast või kuupi põhisümboliks võttes. Kui inimene tunneb, et kellegi õpetus on teda targemaks ja paremaks teinud, teda edasi vii­ nud, on sellest õpetusest igatahes kasu olnud. Ja arvatavasti on niimoodi tundjaid Keyser- lingide sadade ja tuhandete kunagiste õpilas­ te ja järgijate seas palju rohkem, kui filmis nähtud. Keyserlingid ise oma populaarsuse pärast muret ei paistnud tundvat. Ei filmis ega

"Inimeste lemmik". Arnold Keyserling Erdheiligrumis juunis 2000. "Vasakut kätt nimetatakse Kuu käeks ja paremat kätt Päikese käeks. Vasak käsi on avatud unistuste ja hinge maailmale, parem käsi aga ärimaailmale. Kummalgi kael on neli joont ja iga joon tähistab 4S aastat."

84 toona, kümme aastat tagasi Raikkülas õpeta­ paari eraelust. Legendid surevad, kui neisse mas käies. Samas meeldis neile endast rääki­ satub liiga palju eraelu. See film jõudis isegi da. Pisut oli neis midagi näitlejalikku. Olles piirile "ohtlikult" lähedale. ise nende seminarist, mäletan, et paaril kor­ Isiklikult meeldis filmi juures kõige ral kippus pähe kiuslik mõte: kas nad ise ikka rohkem see, et selles polnud kontseptsiooni kõike seda nii väga tõsiselt võtavadki, mida ega kunstilist taotlust. Autor oli materjali üles räägivad. Tundus, et nad rohkem nagu män­ võtnud ja monteerinud, andes elava portree giksid sõnade, mõtete, sümbolitega. Üsna va­ Arnold ja Wilhelmine Keyserlingist nende balt ja süüdimatult, ilma akadeemiliste pre­ igapäevases elus. Selline kontseptsioonitus tõi tensioonideta. Või ehk siiski. Arnoldil on ju vanad filosoofid meile palju lähemale, kui ikkagi oma väljatöötatud süsteem — rattaõpe- seda igasugune kontseptsioonist lähtuv filmi- tus, mis kokku pandud orientaalsete ja Euroo­ lugu oleks teinud. Kas aga inimeste lemmi­ pa keskaegsete õpetuste elementidest, sekka kutest ka filmivaatajate lemmikud said, seda astroloogiat ja hiromantiat. Õpetus on kirja küll ei oska öelda. Aga see ehk ei olnudki auto­ pandud paarikümnes raamatus, mida ta ise ri eesmärk. Igatahes — tore oli Keyserlinge oma kulu ja kirjadega "Verlag der Palme" taas näha. Seda enam, et eesti filmis. ("Palmikirjastus"; palm on, muide, pärit Keyserlingide muistselt vapilt) firmamärgi all välja andis. Igal juhul tundus, et nad nagu ise­ MEELIS FILLER (sünd. 25. augustil 1969 Tallinnas) gi pelgasid andunud suhu vahtijaid, kes neid on lõpetanud 7993. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli liiga tõsiselt võtsid. Veelgi enam aga vilavate kunstiõpetuse ja joonestamise eriala, täiendanud 1993 — silmadega nutikaid, kes ka Keyserlingides 1994 Viini Goctlieauistlikus Kunstikõrgkoolis ja sealses võib-olla head äriideed haistsid. Mäletan, et tarbekunsti kõrgkoolis. Töötanud õpetajana, ajalehe ku­ nad ütlesid viisakalt, aga resoluutselt "ei" eesti jundajana, vabakutselise ajakirjanikuna ja režissöörina. kommertsastroloogide ja "puna-roheliste" Dokumentaalfilm "Inimeste lemmik" (2000) baltisak­ sa filosoofist Arnold Keyserlingist on esimene film ka­ koostööettepanekutele. Ei eimustusbisnis ega vandatavast triloogiast "Ex Oriente Lux", kuhu tule­ poliitiline new-agc olnud tõesti nende amp­ vad veel ettevalmistusel olevad filmid "Null" filosoof luaa. Mihkel Tammest ning "Müstika ju maagia" Gunnar Aarniasi. Filmis näeme eluõhtusse jõudnud, vei­ di nagu üksildastki vanapaari, vaatamata sel­ lele, et neid pidevalt ümbritsesid inimesed. Traagiline noot lõikas tekstist läbi, kui Arnold vestluses taksojuhiga ütles, et neil ei ole lapsi, kuigi pööras selle repliigi samas naljaks, et ta vennal on neid selle eest kuus. Arnold ja Willy ei olnud üksi, kuid viibisid siiski nagu eemal, näiteks juhendades trummi ja lauluga rituaa­ li linnast väljas mägedes. Nad olid inimeste lemmikud, neid armastati, aga olid nad seal­ juures õnnelikud? See küsimus jäi mind pä­ rast filmi painama. Küllap aga siiski. Sest ini­ mestega suhtlemine, neile meeldimine, nen­ de vaimsetele nõudmistele vastu tulemine on olnud nende elu. Ja teistsugust elu neil ei ole­ gi olnud. Kuigi — kust meie teame. Filmis ju­ tustasid ja näitasid nad oma "lugu". Ka ini­ meste lemmikud on nad ehk rohkem oma "loo" kangelastena. Mida nad mõtlesid, mil­ lest rääkisid näiteks hilisõhtuti, kui olid ka­ hekesi jäänud? Seda me ei tea ja ei peagi tead­ ma. Sest see film on inimeste lemmikutest, õpetajatest Keyserlingidest, mitte ühe vana­

85 TARMO TEDER

LAPSED KUI KOERAD

"Raudroosiõied", 2001. Režissöör Karol Ansip. "Me olime jaamas, kerjasi­ me vaha. Kas te näete seda kollast maja? Seal tehti esimesel korruse! üks külm• kapp tühjaks. Roniti aknast sisse. Perenaine magas. Mindi külmkapi juurde..."

"Raudroosiõied" võib tinglikult de­ "RAUDROOSIÕIED". Autor: Karol Ansip, heli konstrueerida kaheks vaheldumisi seotud blo­ ülesvõte: Mihkel Kadak, Mairi Muinaste ja Ras­ kiks, millest probleemseni ja tuumakam on mus Nurk, heli kokkusalvestus: Mihkel Kadak, filmi originaalmuusika: Meelis Salujärv, produt­ oma eluga raskesti toimetuleva ema Jelena ja sent Erik Norkroos. Video Betaeam SP, 42 min, vär­ ta laste lugu. Mahukamalt on vaatluse all te­ viline. © "Rühm Pluss Null", 2001. gevus Peeteli kiriku lastekodus. Nende filmi läbivate raskuskeskmete vahele on häirima­ tult pikitud audiovisuaalseid vesteid nii täis­ kasvanud kui ka lapshulkuritega. Autori kaa- sakõndiv kaamera on püüdnud tungida fas­ Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja saadide taha, koorikute alla, tabada iseloomu­ video õppetooli lõpetanud Karol Ansipi ba­ likke detaile, sümboolselt kõnekaid kineeme ja kalaureusetöö "Raudroosiõied" tegevuspaik informeerivaid eluolukordi. Kohati on see õn­ leiab aset Eesti vabariigi pealinna ühel ruut­ nestunud, kuid suurem osa kodususe ja pere- kilomeetril, mille mõtteliseks keskmeks on konnatuse traagikat ei avane niivõrd pildi kui Balti jaam. Dokumentaalse vaatluse all on sõna, ülestunnistuste ja seletuste kaudu. kodutud lapsed ja neist johtuvad ühiskondli­ Mingit struktuurselt seotud lugu see kud probleemid. Mõneti politseireporterlikus film ei jutusta. Autor on lihtsalt sisenenud, laadis osutab režissöör oma filmipublitsistli- kohati ka tunginud ühte kiivakiskunud ela- kult avastava kaameraga varjatud ühiskond­ misruumi ja sellest vahendanud suvaliselt likele ummikutele ja psühholoogilistele pin­ seotud pildistikku. Komponeeritud kunstili­ getele. se jutustuse asemel näeb ja kuuleb vaataja ti-

86 hedatja hüplevat materjali, mitmete inimsaa­ otsapidi varjupaika satuvad. Kõiki lapsi ja tuste vastuolulist fragmentaariumi. Sellega on koeri ei jõua heategevusorganisatsioonid loodud elu ummiklaste meeleseisundiga adek­ muidugi üles korjata. vaatne filmiatmosfäär, pidevalt on tuntav Näiteks Ida-Virumaal elavad praegu­ Ansipi kaasapüüdva, ilmekaid pisiasju kõrvalt gi lapsed veel maa all pimeduses, kaugkütte napsava kaamerataguse huvi kohalolu. soojaandvais tunneleis nagu kakandid. Mä­ "Raudroosiõied" algab Andres Maimi­ letan kolme-nelja aasta tagust aega Kopli lii- ku ja Jaak Kilmi "Päkapikudiskost" tuttava ning seda raamiva kaamerasse ahvimisega. Tundub, et just lapsed kipuvad eriti ilmekalt kinnitama Johan Huizinga "Mängiva inime­ se" ideed, et kõik inimtegevuse ilmingud on mänguna tõlgendatavad. Laste näitlemist matkiv eputamine on vahetu reaktsioon, mil­ les on ka eitust ja protesti neid püüdva kaa­ mera suhtes. Räämas aknaraamide taga vana maja toas konutavad abitud lapsed ja värelevate tii­ badega ööliblikas seinal loovad kunstilise äre­ vuse, milles on tibake lootust nagu valgust öös. Keegi ema nägi und ja teadis, et ta poeg varas-

"Raudroosiõied". Jelena oma luhtaläinud abielust. "Meie suhted olid viimasel ajal väga halvad. Ma vihkasin teda niivõrd, et vahel oli tahtmine ta maha lüüa, sest temaga oli võimatu elada. Ta tuli koju ja esimene asi - hakkas kaklema. See polnud mingi elu. Me elasime koos kaua, peaaegu kuus aastat, siis ta läks kinni. Saša oh neljane ja Katja kolmene."

nidel, kui nime ja numbrita jõnglaste karjad asustasid poolenisti mahajäetud barakke, mis olid täis haisvaid jäätmeid. Füüsilise ja vaim­ se arengupeetusega, täitanud jõnglased

"Raudroosiõied". "Mis sa trügid?" - "Hulluks õie­ "Raudroosiõied". "Noo, nia näitan oina kodu, kus ma te läinud või." - "Kohtipole." - "lumal tänatud, ma elan. Ma pean vett tassima kanistritega. Kaks aastat ta­ ootim." - "Vaadake, nad otsustasid lusikad walia tniiiia. gasi kõik juhtus. Korter võeti maha. Püstoliga tulid, vis­ Aitab, wa ei auna euani midagi. Audke tühjad taldri­ kasid mind minema sealt. Ütlesid, et sul ci ole õigus seal kud, muidu ma ci anna rohkem." elada. Ma vahetasin. Ma ci saanud maksta, töötasin ki­ rikus. Seal raha ei olnud, ja need nii vahetasid mul, et kõik läks, pass läks. Ema suri ära, poja panid kinni." tab. Narkomaan annab kohtus venekeelseid tunnistusi. Põnn õõtsutab Peeteli kiriku laste­ kodus reformvoodit, marakratid õunapuu ot­ sas vilju maha raputamas, venekeelseid lapsi on rohkem hammasrataste vahele jäänud. Peeteli varjupaiga "asendusema" Inge Ojalo jutust koorub XXI sajandi varakapita­ lismi karm tõsiasi, et avatud ühiskonna uuele tormlemisega kaasnevad töötus, rahapuudus, kodutus, alkoholism, minnalaskmismeele- olud, hoolimatus. Lapsed visatakse kaelast ära nagu kasutatud asjad või tüütuks muutunud kassid-koerad, tõstetakse aia taha või vastu­ tuleva tuttava kaela, kuniks nad heäl juhul

87 moodustasid nagu omaette kommuune, hoid­ Autor teeb katse natuke isegi detek- sid endal kerjamise, varastamise, nihverdami- tiivselt uurida ema Jelena lugu, mis on mon­ se ja prügis tuhlamisega hinge sees. Isa oli teeritud astmeliselt, peateema pildistikuga vanglas ja ema Venemaal või vastupidi, osa kihiliselt vaheldudes. Kas sotsiaalselt äpu Je­ lapsi oli lihtsalt joodikuist vanemate poolt tä­ lena valetab, manipuleerib? Vanglast vabane­ navale kihutatud. Nad polnud päevagi koo­ nud mees peksis teda; kunagine algklasside lis käinud, kuid organiseerusid paremini, kui õpetaja põgenes öösel lastega kodust tänava­ le. Katja ja Šaša tuli varjupaika ära anda, sest eesti keelt mitteoskav ema ei leia lihtsamatki tööd. Häbi ei paista tal olevat, vahest peksis mees ka asja eest? Aga mine sa otsi seda meest! Mininovellideks, nagu kasseti ümbri­ sel kirjas, neid vahepalu hästi nimetada ei saa, aga laastudeks või vesteteks küll. Huvitavaim neist on korterist välja petetud ja tänavale tõs­ tetud mehe lugu. Heas eesli keeles seletab venelane oma saatust, odekolonni rüüpami­ ne on täiesti orgaaniline, loomulikult elu juur­ de kuuluv, nagu näiteks sigareti läitmine, ei mingit näitlemist ega poosetamist. Kalamaja tänavail kaasaliikuv käsikaamera on kenasti tüübile kinnitunud, tabab varjatud punkriolu ja veidike jumalatki. Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus "Raudroosiõied". Filmi tegevustik toimub Eesti seletab inglise keeles misjonärile seal keldris Vabariigi pealinna ühel ruutkilomeetril, mille mõt­ ehitatava kohtumispaiga põhimõtet, loodab teliseks keskmeks on Balti jaam. samuti Taevasele Isale, ent misjonär loodab ka maapealsele abile ning ulatab reklaamiva tšeki 25 000 kroonile. Stiliseeritud romantikat õhkub öiseil näljaselt ringi traavivad koerad. Oskasid va­ tänavail hulkuvast poisikeste kambast. Kaa- rastada isegi elektrit, mille tarvis löödi posti sakõndival reporteril on tegu selle demonst­ sisse naelad, mida mööda osavaim lõpuks ratiivse suitsetamise, vabaduse, muretuse ja ronis tippu voolu juurde juhtmeid ühendama. üleoleku teesklemise püüdmisega. Juba punk­ Mäletan "Raudroosiõite" Svetat ja Irat, ris oli kaadrisse saadud paar peni, poistekam­ kes vahel ikka saiarahast natuke roosamaks baga sörgib kaasa hundikoer, on ju koertel süttisid. Ei osanud siis uskuda, et nüüd on nad hulkuritega mingi eriline side, sarnase saatu­ juba vastavalt neljandas ja üheksandas klas­ se jagamise tunnetus ja kokkuhoid. sis! Kuigi täitanud ja haisev kaheteistkümne­ Kujutada kodutuid lapsi, näidata nen­ aastane tüdruk, kes oli pärast esimest kooli­ de rasket eksistentsi ja uuele elule päästmist päeva jälle tänavale tõrjutud, ei tundnud siis — selles on midagi üllast ja missioonikat. ühtegi numbrit. Pealtnäha karmi ja julmagi Kuigi Ansipi bakalaureusetöö ei too lihase kooriku all tuksleb armastust ja õrnust vaja­ ema-isata elavate laste problemaatikasse eri­ va lapse süda. Suuremaid tüdrukuid on ena­ list uut ja üldist sõnumit, mõjub film värskelt masti kõiki seksuaalselt ära kasutatud, viie­ ja vahetult. Võlub pretensioonikus, asjalikkus, aastaselt suitsetama hakanud tüdruk teeb reporterlikult hõõguv ind ning seda teemat ei nüüd paki "Priima" asemel ainult kolm suit­ saa linakunstist kõrvale tõrjuda. Edaspidi su päevas. Väikesel Tolikul oli liimi nuusuta­ peaks tungima sügavamale koorikute alla ja misest ühe neeru asemel vaid mädakott, mis fassaadide taha. eemaldati raske operatsiooniga ning poiss teab, et võib jälle nuusutama hakates ära sur­ ra. Kristiina sõi ainult kuiva leiba ja saia ega KAROL ANSIP (sibid 27. detsembril 1970 Tartus) on teadnud, mis on supp. Kindlasti suudab lõpetanud 2001. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli fil­ Peeteli koguduse juures asuv kool ja varjupaik mi ja video õppetooli dokumcutalistiiia. Teinud kursu­ värdunud lapseelu roosilisemaks õgvendada. setööna dokfilmi "Anekdoot" (2000): "Raudroosi­ Eks nad ju olegi juba omamoodi "raudroosi­ õied" (2001) on tema bakalaureusetöö. Tänavu augus­ õied", nagu Ansipi filmi pealkiri poeetilise tis anti talle viimase dokunientaali eest Eesti Filmi Siht­ tabavusega viitab. asutuse noore filmitegija stipendium. Avaldanud artik­ leid TMKs.

88 DAVID VSEVIOV

KUSSA ,KODU?

"TERE, KALLIS KODU". Režissöör Kristiina Da- vidjants, operaator Janno-Hans Arro, helikujundus Mallar Prandi, helire/.issöör Henn Eller, montee­ rija Ahti Tubin, operaatori assistent Jaak Kilmi, produtsent Elo Sclirand. Video Bctacaitl SP, 29 min, värviline. © Filmistuudio "Amor", 2001.

Tavateadvuses on kodu üldjuhul tur­ valine paik ja turvalisuse märk. Kodu on mi­ dagi stabiilset ja konkreetset. Ta on koht, kuhu (vähemalt unistustes) võib alati tagasi pöör­ duda, ja seal on jätkuvalt keegi või miski, kes "Tere, kallis kodu". Režissöör Kristiina Davidjants. Brigitta. "Armeenias igatseks Eestisse, (mis) meid avasüli ootab. Ning kõige abstrakt­ nagu siin igatsen Armeeniasse." semalt pole see kodu mitte korter või maja, vaid mingi põlvkondade jooksul omaks võe­ tud ruum. Ruum, kus mõeldakse ja tegutse­ takse nii, nagu me oleme harjunud, kus me Kuigi meile tõesti näidatakse, kuidas tunneme ennast koduselt. Seal, vähemalt teo­ Brigitta sõidab Eestist Armeeniasse kui koju, reetiliselt, peaksid asuma meie juured ja seda Aleksei tuleb Eestisse Marimaalt kui к o- ruumi kutsume me tavaliselt kodumaaks. See d u s t ning Oskar, pendeldades Eesti ja Sak­ on koht, kuhu pärast rännakuid jõudes võib­ samaa vahel, otsib midagi, mis võiks olla ki lõpuks öelda: "Tere, kallis kodu." kodu, saame filmi lõpus ikkagi teada, et mit­ Ja kui kinosaalis kustub valgus, siis te ükski kolmest peategelasest pole jõudnud (pakutava filmi pealkiri on ju paratamatult tegelikult kusagile. Ning et välistada igasu­ meeles) ongi mingi eelaimus, et Kristiina guse vaatajapoolse väärtõlgendamise võima­ Davidjantsi bakalaureusetöö jutustab kohe lust, on lõpukaadrites suisa ekraanile kirjuta­ mõne järjekordse loo raskest, takistusi ületa­ tud: kõik on muutuseta, keegi pole kuhugi vast teekonnast koju. läinud või kuskilt tulnud. Kusjuures esimesed sekundid ekraanil Milles on siis asi? Miks selline kange­ paistavadki seda ootust kinnitavat — kõik laste valik? algabki mingite reisile eelnevate bürokraatli­ Tavaliselt on inimestel üks kodu. Ja ke formaalsuste mainimisega. Kuid üsna pea nendega on kõik selge. ilmneb edasiste sündmuste käigust, et Kris­ Neil, vähemalt sellest aspektist, pole tiina Davidjantsi film pole mitte kirjeldus tee­ identiteediga mingeid probleeme, ja nad an­ konnast kindlalt teada olevasse Iõpp-punkti, tud juhul filmi autorit ei huvita. Brigitial pais­ vaid hoopis katse kolme inimese rännaku näi­ tab aga kodusid olevat kaks (ju siis ka tema tel mõtestada laiemalt kodu olemust. Ehk õest reisisaatjal ja filmi autoril). Ta isegi püüab film on nendest inimestest, kellel polegi nii neid kuidagi defineerida, öeldes, et üks on lihtne üheselt vastata küsimusele: kus on "kodumaa" ja teine "isamaa". minu kodu? Eestis elaval eestlasel pole loo­ Ning mõlemad on armsad. Ja Brigitta mulikult sellele küsimusele vastuse andmise­ paistab olevat õnnelik nii eesti rahvariietes kui ga mingit probleemi. Siin elavatel muulastel ka armeenlaste seltskonnas. Kuid tundes en­ (vähemalt filmi omadel) aga küll. nast mõnusalt nii Eestis kui Armeenias, ütleb

89 Brigitta tegelikult filmi paradoksaalsema lau­ Lisaks on ju ema süda eksimatult taju­ se, mis kõlab umbes nii: Eestis elavad armeen­ nud poja varjatud soovi põgeneda kodust lased ei sobi Eestisse. Ei tea miks? Brigitta ju võimalikult kaugemale. sobib! Midagi pole vist parata, aga mari asju Paljude asjadega paistab üldiselt ole­ saab tõeliselt ajada vaid Marimaal, armeenia vat nii, et mida rohkem — seda parem. See­ asju Armeenias ja eesti asju Eestis, ning seda ga ka kaks kodu peaks olema kaks korda sõltumata rahvusest. Ainult mari ja armeenia parem kui üks kodu ja võiks oletada, et kahe kodu omanikud on kaks korda õnnelikumad. Vähemalt nad ju võiksid seda olla. Tegelik­ kuses on aga mitme kodu omanikud tavali­ selt hoopis mitu korda õnnetumad. Nii nagu filmis Oskar, kes pole kodus ei Eestis ega Sak­ samaal. Oma identiteeti võib otsida väga eri­ nevalt. Näiteks asjalikult, nagu seda teeb Brigitta, või nagu Oskar, käega lüües ja loo­ tes ajale, mis paneks kõik iseenesest paika, või lustakalt ja lõbusalt, nagu on omane Mari-

"Tere, kallis kodu". Oskar. "Eestlane olin on ningav, juut võib olla igaüks."

asjade ajamine Eestis on tegelikult vaid petekas. Ja see ongi vastus, miks mõni nii-öel- da muulane sobib Eestisse (Brigitta ja Aleksei näiteks sobivad) ja mõni ei sobi. Tegelikult sai Kristiina Davidjants oma valitud bakalaureusetööga maksimumilähe­ daselt hakkama. Ta tegi sooja filmi väga tõ­ "Tere, kallis kodu". Aleksei. "Mininiani maitseb toit-sistest probleemidest, suutes vältida nii neis­ ki teisiti, Eestis ma sami kita filme." se lootusetut uppumist kui ka häirivat pealis­ kaudsust. Ning tuleneb see ilmselt sellest, et ta räägib meile isiklikult läbi tunnetatud prob­ leemidest. maalt tulnud Alekseile. Kusjuures on tõesti näha, et nad kõik ajavad oma asja mitte üle­ KRISTIINA DAVIjANTS (sünd. 9. detsembril 1974) pingutatult ja ainult filmi jaoks, vaid ka tege­ on õppinud Tallinna Laste Kunstikoolis ja Eesti Huma­ likult, oma elusaatusele mõeldes. nitaarinstituudis, lõpetanud 2001. aastal Tallinna Pe­ Tegelikult seda, mis on ühe kodu eelis, dagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli doknnientalis- teavad filmis vaid Oskari vanaema ja kolman­ tina, praegu TPÜ kultuuriajaloo magistrant. Teinud lii- da filmi kangelase, Maramaalt Eestisse õppi­ ludokumentanlfilniid"Namasto" (1998), "A propos de ma tulnud Aleksei ema, keda me ainsana põ­ Nida" (1998), "... ja mida te meile näitate" (1998), hitegijatest kordagi ekraanil ei näe. Selle eest "Antikehad" (2000); "Tere, kallis kodu" (2001) on aga korduvalt kuuleme. Üldse on Aleksei ema tema bakalaureusetöö. Teinud kaastööd ETVle ja "Ka­ kirjade kaadritagune ettelugemine hea leid, nal 2-le", avaldanud artikleid TMKs, "Sirbis" ja "Eesti mis toob filmi kolme identiteediprobleemide Ekspressis". käes vaevleva peategelase kõrvale hoopis maisemate (võiks isegi öelda, et tõeliste) mu­ redega inimese.

4(1 KART HELLERMA

ARMASTUS KATAB PATTUDE HULGA

"KULG". Käsikiri ja režii: Hille Tarto, kaamera: Aarne Kraam, heli: Rivo Taal, montaaž: Ahti Tubin, laul ja muusika: Jaan Tätte, tegevprodutsent Aili Kraam, produtsent Aarne Kraam. Video Betacaiu SP, 52 min, värviline. © "AA Visioon Stuudio", 2001.

I Kujunenud tava kohaselt tutvustatak­ se olulisemaid telesaateid ja filme suuremate lehtede nädalakavas ka lähemalt. Tavaliselt küll paari lausega ja põgusalt, aga orientiir on antud ning selle vähesegi põhjal teeb vaataja otsuse, kas ta väljakuulutatud saadet/filmi vaatab või mitte. Nii on huvi tekitamise sei­ sukohalt lühitutvustustel oma ja mitte täht­ susetu roll. Kuigi see, kas reklaamini ka pai­ "Kulg", 20001. Režissöör Hille Tarto. Murru vangla. ka pidas, selgub alles hiljem ja mõni hea asi võib kogemata hoopis tähelepanuta jääda, on vihje siiski antud, põhisuund fikseeritud. Hille Tarto dokumentaalfilmi "Kulg" näitamist teleekraanil saatis ühes lehes järg­ ja selle leiutistest piisavalt rikutud vaataja võis mine lause: "Kulg" räägib vangidest, kes ar­ ju vabalt oodata näiteks pikantset kohtumist mastavad kirjandust. Vangid ja kirjandus — ühe või mitme ühiskonnaelust ajutiselt isolee­ see kõlas esmapilgul sama paradoksaalselt ritud isehakanud esteediga, kes konginurgas nagu näiteks vangid ja lilleseade või vangid raamatuid lugedes oma järelejäänud istumis- ja niplispits või... nojah, lihtviisil öeldakse selle aega sisustavad ja kelle ümber siis kaamera­ erinevuse kohta "nagu siga ja kägu". Igal ju­ ga võlutult ringi käiakse, justkui oleks tege­ hul sisaldus seal midagi veidrat ja mitte eriti mist imeloomadega. Trelle, lukke, rauduksi, hästi kokkusobitatavat. kõledaid koridore ja vangivalvureid näitava Muidugi ei pruugi konfliktile vangid kaadri taga aga räägivad portreteeritavad sel­ versus kirjandus üldse nii traditsiooniliselt lä• lest, kuidas nad on enda jaoks avastanud näi­ heneda. Võib-olla konflikti polegi? Ehk on see teks igihalja naljamehe Svejki või Jules Verne'i ainult teoreetiline? Ja kui teatud vasturääki­ seiklusliku maailma. Ja kui see oleks tundu­ vus eksisteeribki, siis võib teda alati hüljata nud liiga tavapärane, vanamoodne või liiga või moodsamalt öeldes tühistada, läheneda läbipaistvalt matšolik, siis näidata, kuidas talle "kompleksi- ja eelarvamustevabalt". puurielanikud innukalt neelavad Tammsaa- Siiski tundus teemaasetus ka arenenu­ ret, Lutsu, Mutti, Remsut, Kenderit, Kiviräh­ ma fantaasia puhul kahtlaselt väheatraktiiv- ki või Rakket, aga miks mitte ka Wilde'i, ne ja tegi seetõttu natuke ettevaatlikuks. Et ega Baudelaire'i või Genet'd, sekka eesti rahva vaatajale niisuguse teema raames ometi min­ ennemuistseid jutte, pajatusi muumitrollidest, git punnitatud lustimist ei pakuta? kääbikutest või Harry Potterist. Võib-olla loe­ Teises lehetutvustuses öeldi sama fil­ vad lisaks ette veel mõne inspiratsioonituhi- mi kohta, et see on dokumentaalne mosaiik nas sündinud contraliku vemmalvärsi? Igal kurjategijate elust tänapäeva Eesti vanglas. See juhul oleks saanud näha lõbusat stoorit mil­ pakkus küll sisuliselt õigemat lähtepunkti, aga legi kummalisega tegelevatest kurikaeltest ja mõjus jälle liiga üldsõnaliselt —väheütlevalt. neile mõttes õlale patsutada: tublid poisid! Mida või keda kujutavad endast kir­ Kasvate ehk ümbergi? jandushuvilised vangid? Tänapäevakultuurist

91 da "nende" ja "meie" probleeme — ning pi­ gem üllatuda nende erineva sügavusastme üle. Ja seda "meie" kahjuks. Teos tõstatas kü­ simusi (näiteks elu pühadusest, kurja äravõit­ misest heaga, isikliku kasu ja kõlbluse vahe­ korrast), mida tänane kultuuripilt tüütuks peab ja ignoreerima kaldub, arvestamata sel­ lega, et üksikinimene nende eest vähemasti oma elu kriitilisematel momentidel ju kuhugi ei pääse. "Kulg" viis isegi pisut pahatahtliku­ le mõttele, et olukorras, kus sügavamad eeti­ lised ja metafüüsilised dilemmad on kuuluta­ tud kas üldse olematuks või siis "nõukoguli­ kuks igandiks", mis "vaba inimest" ainult pii­ ravad, kuluks nii mõnelegi moodsa ajastu "Kulg". Keha treenimine kuulub vanglaelu iga­ fraseoloogile ära paar tunnikest vangla kirjan­ päeva. dusklubi — silmade avamise mõttes, näitliku hingeharidusliku õppetunni mõttes. Et (taas)avastada, mida kultuurilt tegelikult oodatakse, mis on kultuuri ülesanne.

Il Miks peab selleks minema vanglasse? See on tõesti traagiline. Vanglat võib ju käsi­ tada ühiskonna vähendatud mudelina, seal tulevad inimlikud loomuomadused, võimu­ hierarhia ja käitumisstrateegia tihendatud kujul välja. Just vangla piiratud territooriumil on hea ja kurja suhe ehe, valus ja varjamatu. Need — hea ja kuri — pole seal enam niisama keelelised mõisted, mida võib pruukida ja võib ka mitte, vaid on omandanud subjektiiv­ sete läbielamiste kaudu kindla tähenduse ja väärtuse. Kirjandusklubis "Kulg" selitatakse tahes-tahtmata kultuurist kõik ähmastav, vassiv, narritav, lõbustav, hirmutav, põrpiv, "Kulg". Murru vangla kirjandusklubi "Kulg" ahistav, šokeeriv. Kultuur on jälle kord tröös­ mängis Risto Laiuse näidendit "Väike prints tija ja aitaja rollis, inimest ülendamas, talle südames" ning korraldas Juhan Viidingu luule õhtu jõudu andmas, avanedes niimoodi oma iid­ ja idamaiste filosoofide kava. ses, ajastute jooksul sisse töötatud perspek­ tiivis. Muidu poleks tal lihtsalt mõtet. Kui öelda, et klubis tegeldakse psüh­ hoanalüüsiga, siis võib see vaatajat desorien­ Mitte midagi selletaolist! Pärast filmi teerida, sest kindlasti ei analüüsita seal inimest vaatamist oli mul sellise lihtsustatud etteku­ Freudi ja Lacani vaimus. Vanglas pole enam jutuse pärast piinlik. Selgus, et filmitegijad kellelgi põhjust arutleda näiteks ihaprotses- olid teinud oma tööd väga tõsiselt ja seadnud side vallandamise või kõiki valitseva mõnu- endale hoopis teistsuguse eesmärgi. Lukku­ printsiibi üle. See tunduks üksnes intellek­ dest, väravatest, riividest, trellidest ja käerau­ tuaalse edevusena. Tungide, taltsutamatuse, dade kõlinast nad muidugi ei pääsenud, aga ohjeldamatuse faas on vangidel juba elus läbi erinevus "meie" ja "nende" vahel ei osutunud käidud, tuttav mitte raamatutarkuse, vaid sugugi nii kuristikulaadseks, kui aimata võis. reaalse kogemuse kaudu. Õnne tungide rahul­ Film hoopis vihjas sellele, et inimestena ollak­ damine neile ei toonud, elupidet ei andnud. se kõik ühiselt ja eranditult "meie" leeris, kõik Nemad ei saa enam teeselda, et neile meeldib "meie" hulgast on ekslikud, patule ja kiusa­ see, mis lõppkokkuvõttes vaid häda ja vilet­ tustele vastuvõtlikud ning hetk, millest alla­ sust toob. Ei saa silmakirjalikult praalida, et käiguteel enam tagasipöördumist pole, on jõhkrus on tore ja vägivald on vahva. Ei saa väga raskesti tabatav. ülbet egoisti mängida. Seal ollakse silmitsi Vaatajale ei antud mingitki võimalust oma südametunnistusega, tehtud saatuslike ennast näidatavatest paremini tunda, neist tegudega, valede valikutega, isikliku süü ja kuidagiviisi üle olla. Vange ei saanud halet­ vastutustundega. Seal kannatatakse ja kau­ seda ega ka põlastada, kui, siis üksnes võrrel­ geltki mitte mängult.

92 "Kulg" räägib tõepoolest vangidest, maailma ülesandega maailma paremaks, har­ kes tegelevad kirjandusega ja kirjanduslike moonilisemaks muuta. See on oluline mõte, probleemidega. See võimaldab neil analüüsi­ sest film tervikuna püüab pieteeditundeliselt da elu ka laiemalt, näha iseennast ja oma saa­ suhtuda igasse karistusalusesse, ükskõik mida tuslikke tegusid distantsi pealt, arutleda teh­ jubedat nad ka korda saatnud poleks. tud vigade üle. Muu hulgas kirjutavad van­ Koik on kordumatud, indiviidina eri­ gid ise näidendeid ja lavastavad neid — ja lised. Selle suhtumisega haakub ka teise fil­ nagu näha oli, suure rõõmuga —, ja kutsu­ mitud kirjandusõhtu teema. Siis oli külaliseks vad oma kirjandusklu bisse külla tuntud ini­ Avo Üprus, kes ütles oma sõna diskussioonis mesi. Nähtud õhtutel olid külalisteks Jaan teemal: kas elu on püha? Sellest kujunes äär­ Tatteja Avo Üprus, ühes kõneluses viidati ka miselt huvitav, hästi argumenteeritud ja elav Jaan Kaplinskile, kes olevat vangidele süga­ arutelu, juba seetõttu, et asjaosalised mitte va mulje jäfriud juba oma tavainimesest eri­ üksnes ei teoretiseerinud, vaid rääkisid ka neva olekuga. oma praktilistest kogemustest. ("Tapsin süü­ Filmile pealkirja andnud "Kulg" on tu inimese," ütleb peente, korrapäraste näo­ vangla kirjandusklubi nimi. See on sündinud joontega noormees, laubal keerdumas kaunis inspireerituna zenbudistlikust elutunnetusest, lokike...) Stseen pakub vaidlemisainet nii nei­ mis juhatab inimest oma sügavamat olemust le, kes pooldavad surmanuhtluse taastamist, intuitiivselt tunnetama. Filosoofilise sisuga kui ka neile, kes ei arva endal olevat otsusta­ sümboli sees portreteerib film vihjamisi ka misõigust kaasinimese elu ja surma üle. Kõne vangide "vaimset ema", vanglakooli kirjan­ all on ka hinnang enesetapjale. Kes ta on — dusõpetaja Mare Riimetsa, kes on vangidele kas väga julge inimene või arg egoist? andnud võimaluse õppida ja areneda ning tänu kelle entusiasmile klubi nii agaralt töö­ III tab. Õpetaja positiivne eluhoiak ja hooliv suh­ Kirjandus on filmis rohkem kuliss, sel­ tumine "poistesse", kes teistsuguses mõõtka­ le keskmes on arutelud eksistentsi põhiküsi­ vas kannavad tiitlit "kurjategija", muudavad muste üle ja vangide pihtimused oma elust. filmi alatooni ootamatult helgeks. Võib ju pi­ Need on väga avameelsed, mõni lausa vapus­ dada naiivseks lootust, et keegi kunsti ja kir­ tav. Kõigi teekond vanglasse on olnud ainu­ jandusega tegeldes ka inimesena paremaks kordne. Nagu ikka, räägib mõni meelsasti ja muutuks, saati siis veel sellises vägivallast ja ladusalt, naudib ennekõike olukorda, et tema kurjusest läbi imbunud keskkonnas nagu vastu huvi tuntakse. Üpris tavaline on kuul­ vangla. Mare Riimets aga läheb ja teeb, mida da juttu sellest, kuidas keegi peab ennast suudab, nakatab ümberkaudseidki oma süga­ heaks inimeseks, kes kohe kuidagi halba ei valt eetilise hoiakuga, olles "poiste" jaoks taha, aga elu viib teda vägisi halvale teele. ühtaegu nii turvatunde allikas, õpetaja, psüh­ hoterapeut kui ka sõber. Ta on tark naine, kes Üks vangidest ütleb, et ta on endas oskab vangidega suhelda nii, et need tunne­ kogu aeg head alla surunud. "Enamuse aja on vad ennast temaga võrdväärsena — inimes­ mask ees. Selle põhjuseks on ainult ühe asja tena, mitte pättidena. "Poisid" tunnevad, et puudumine. See on armastus. See on kõik." neist peetakse lugu ja see on kõige tähtsam. Niisugune jahmatav siirus tekitab mee­ leliigutust, raputab tuimusest üles vingema- "Ka sisaliku tee jätab jälje, kuigi me gi küüniku. Sest on tunda, et mees teab, mil­ seda ei näe," tsiteerib õpetaja Karl Ristikivi lest räägib. Ta on käinud läbi viletsuse kada­ tuntud luuletust, istub ratta selga ja võtab lipu, aru saanud põhjuse-tagajärje seosest kursi vangla väravate suunas. Ikka ja jälle. See ning teinud sealt veel ühe väga vajaliku sam­ pole donkihhotelik tuuleveskitega võitlemise mu edasi. hasart, mis teda teele tõukab, pigem aukar­ Missugusest armastusest siiski käib tust äratav missioonitunne, mida edu-raha- jutt? Soren Kierkegaard kõneleb oma "Meeli­ kuulsust ihkav tavakodanik ilmselt ei mõista. ülendavates kõnedes" "armastusest, mis ka­ Teha head, hoolitseda, mõista, suunata keda­ tab kinni pattude hulga", viidates kristlikule gi pürgima nähtamatute väärtuste poole ja armastusele, mida Piiblis jutlustas apostel seda omakasupüüdmatult, ilma lootuseta teab Peetrus. Kõne all on armastus, mis on pigem mis tasule on heas mõttes nonkonformismi jumalikku kui inimlikku laadi, kuid ometi stiilinäide. pole see midagi sellist, mis inimesele üle jõu Heaoluparadiisi ihkava "vaba inime­ käiks. "Me tahaksime lasta oma hingel puha­ se" kõrvu ei paita kohe kindlasti Jaan Tätte ta apostellikel sõnadel, mis ei ole mingi petlik retooriline küsimus: kas me oleme maailmas poeetiline fraas, julge puhang, vaid ustav selleks, et hankida asju? "Väärtused on ikka mõte, täiskehtiv tõetunnistus, mille mõistmi­ inimese peas. Ja neil on tohutu jõud," ütleb seks tuleb lähtuda sõnast," jätkab Kierkegaard vangidega kohtunud näitleja ja näitekirjanik kirglikult (Soren Kierkegaard. "Kartus ja vä­ veendunult, rõhutades samas, et ükski inime­ rin. Meeliülendavad kõned". "Vagabund", ne pole väike ega vilets, igaüks on tulnud 1998, lk 202). Edasi osutab filosoof inimese

93 sisemisele loomusele, mis otsustab, mida ini­ ta meie ajal laenata, ma kordan seda, pigem mene ilmutab ja mida kinni katab. "Kui süda­ satiirilist suhtumist, aga mitte midagi positiiv­ mes elab vihkamine, siis luurab patt ukse ees set, s. t. millesse uskuda, mida austada, mida ja teda ootab selle ihade rohkus; aga kui sü­ jumaldada, mille poole püüda — ometi on see dames elab armastus, siis on patt kaugele ära kõik noorsoole vajalik, lausa hädavajalik, kõi­ põgenenud ja ta ei näe seda." (Samas, lk 205.) ke seda ta ihaldab, on alati ihaldanud, kõikjal Kiites armastuse väge, ei unusta ja kõikidel aegadel!" (Säinas, lk 531.) Kierkegaard mainimata, et nii "me oleme rää­ Kui paatost pisut vähemaks võtta, kõ­ kinud otsekui täiuslikele". "Kui aga mõni ei laks see väga kaasaegselt — nagu klassikute tundnud end täiuslikuna, siis ei ole see kõne tekstid ikka, mida on aeg-ajalt hea meelde teinud siinjuures mingit vahet." (Samas, lk tuletada ja hämmastuda nende päevakohasu- 211.) Jah, ta kõneleb ka umbusklikele, neile, se üle. kelle jaoks on armastus vaid ilukõneline sõ­ nakõlks või, näiteks, signaal vastassugupoo­ IV lele oma seksuaalsete soovide kohta. Kuigi tõsine meel, arenenud õiglustun­ "Täiuslik" ja "ebatäiuslik" on omadu­ ne ja moraalselt terve ellusuhtumine pole ise­ sed, mis märgivad Kierkegaardi jaoks erine­ enesest veel mis tahes dokumentaalteose õn­ vaid mõttelaade, kuid ta ei lase end sellest nestumise garantii — nii nagu kirjandusklu- heidutada. Heidutada ei lase end ka kõne all bist osavõtt pole garantii, et vanglaseinte va­ oleva filmi autorid, kes suhtuvad vangidesse helt väljuksid ainult õilsahingelised ja ümber- samamoodi nagu nende emalik õpetaja, krist­ sündinud kodanikud — , andis filmi autorite liku armastusega. positsioon valitud tundliku teema puhul hea Harukordne on näha kaamera ees võimaluse mõtiskleda inimpsüühika keerd­ "ebatäiuslikku" inimest, kes räägib üksikas­ käikude üle. jalikult, miks ja kuidas ta oma venna tappis, Filmi "Kulg" tugevam külg on tema kuidas ta tapetu laiba maasse mattis, kaks halastamatu psühholoogilisus, nõrgim jääb aastat südametunnistuse piinu kannatas ja teostuse ja tehniliste küsimuste valda. Üles­ lõpuks ennast ise üles andis. Tagasihoidlik, ehituses on kohati paisutusi ja liigliha, mõnel meeldiva olekuga noormees kummutab üld­ stseenil puudub sisuline kate, mõned vahe- kehtiva ettekujutuse kandilise pea ja külma­ plaanid ei hoia vajalikku pinget. Näiteks must­ de silmadega mõrtsukast, rääkides aeglaselt, valged kaadrid väikesest poisist, kes aeg-ajalt sõnu vaevaliselt suust kiskudes, kuidas teda mere ääres ja mööda teed käib, on natuke vaevas pärast oma tegu üksinduse ja hirmu liiast. Muidugi vihjab see süütuse, headuse, tunne, kuidas ta kusagil asu ei saanud, vaid lapselikkuse õiepungale, kes justkui peaks elas kui tagaaetav. Vanglasolek on tema jaoks peituma kõigis karistusalustes. Et nad kõik on ilmne kergendus, teeots puhastumise ja hin­ kui väikesed poisid, kes on kogemata õigelt gerahu juurde. teelt eksinud ja igatsevad sinna, algolekusse Tema kaudu ilmutab end dostojevs- tagasi. Sõnum on liiga lihtne ja pateetiline, film kilik konflikt — patune inimene kannatab, on selletagi tundeliselt tugev. Kaadrid teel mõistab ennast ise hukka. Selle vahega, et oleva poisiga mõjuvad ülekeeratult, sentimen­ tema juhtumis pole kübetki kirjanduslikku taalse pookena. Eriti kui tead, et filmis on tõe­ fantaasiat, üksnes dokumentaalsed faktid, liselt mõjuvaid kohti, mis sunnivad hinge kin­ alasti elutõde. Dostojevskigi mõtiskles kanna­ ni pidama — nii et hetkiti näed inimest ja ise­ tuse ja sisemise karistuse olemasolu üle, kui ennast nagu läbi luubi. ta Raskolnikovi hingepiinu kujutas. "Kuritöö ja karistuse" idee sõnastas Dostojevski oma mustandivihikus nii: "Onn ei seisne komfor­ HILLE TARTO (sünd. 18. juunil 1948 Tallinnas) on dis, õnn saadakse kannatamise hinnaga. [—] lõpetanud 1972 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kul- Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib tuurlmriduse, lisaerialana režii ja näitlejameisterlikkus, oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hin­ ning 1993 Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala. Tööta• naga. See ei ole mingi ülekohus, sest elamise nud 1972 - 1986 EMMTUI a/ii klubi juhatajana ja aas­ teadmine ja tunnetamine [ ] on saavutatav tast 1986 Eesti Televisioonis "Eesti Telefilmi" direktori pro ja contra kogemustega, mis tuleb omaen­ asetäitjana, ETV toimetajana, autori ja saatejuhina ning režissööriua. Teinud hulganisti erinevatel teemadel saa­ da õlgadel ära kanda." (Peeter Torop. Armas­ teid. Aastatel 1994 - 1998 oli tegev, ka režissööriua, saa­ tus ja halastus. "Kuritöö ja karistus". "Eesti tesarja "Eestiaegsed inimesed" valmimisel. 1998. aas­ Raamat", Tallinn, 1987, lk 530.) tal oli õppefilmi "Puuetega laste motoorika arenda­ Fjodor Dostojevski põhjendas Raskol­ mine" režissöör; "Kulg" (2001) on tema esimene doku­ nikovi tegelaskuju sündi oma "Kirjaniku päe­ mentaalfilm. vikus" aastal 1876 nõnda: "Meie noorus on sellises seisus, et ta ei leia mitte kuskilt vähi­ matki viidet elu kõrgemale mõttele. Meie tar­ kadelt inimestelt ja üldse oma juhtidelt võib

94 eore THEATRE. MUSIC. CINEMA 2001 ESTONIAN CULTURAL MAGAZINE. PUBLISHED MONTHLY BY "PERIOODIKA". EDITOR-IN-CHIEF: JÜRI ÄÄRMA. THEATRE EDITORS: MARGOT VISNAP, KADI HERKÜL. MUSIC EDITORS: TIINA ÕUN, ANNELI REMME. CINEMA EDITOR: SULEV TEINEMAA. ART DIRECTOR: MAI EINER. NARVA MNT. 5, PK 3200, TALLINN 10505, ESTONIA

THEATRE MUSIC More Tolerance in the World of Theatre! (14) HEINO RANNAP. Friedrich August Saebelmann. Theatre historians and lecturers Lea Tormis and 26 September 1851 - 7 March 1911 (42) Reet Neimar discuss the problems in today's thea­ Friedrich Saebelmann is one of the first Estonian tre. They analyse how theatre is seen in tire press, composers who belonged among the generation of and also the contextual and organisational prob­ the so-called amateur-composers. In the 19th cen­ lems in contemporary Estonian theatre. The discus­ tury there was still no higher musical school in Es­ sion is presented by Margot Visnap. tonia. The St. Petersburg Conservatory where most Estonians obtained their higher musical education, LILIAN VELLERAND. Kõrboja in Vargamäe (24) was founded in 1862. It was still relatively far and The review deals with the production "The Master the opportunities (especially economical) to study of Kõrboja" that took place in summer 2001 in there were limited. The first generation of Estonian Vargamäe, in A. H. Tammsaare Museum (director composers thus mostly had the education of cler­ Raivo Trass). Vellerani! especially values Mait gymen-schoolteachers, acquired at the Valka Malmsten's powerful role as Katku Villu. (Latvia) Teachers' Seminary. (The Seminar is largely known by the name of Janis Cimze, its long-time PILLE-RIIN PURJE. Keepers of Home (27) head.) The same was true of F. A. Saebelmann whose The article reviews two chamber-style summer pro­ elder bother became a composer under the name ductions — Harold Pinter's "Caretaker" in Rakvere of Aleksander Kunileid. Both brothers have mainly Theatre (director Mati Unt) and Conor McPherson's written choral songs influenced by the sentimental "On the Other Side" that appeared under the trade­ German liedertafel-style trend. Their songs have mark of the Emajõe Summer Theatre (director been performed since the very first song festival up Andres Noormets). to the present day. Friedrich August Saebelmann s 250"' anniversary was celebrated this September. ANNELI REMME. Risking with Dash and Halt (32) Heino Rannap, the article's author, worked at the In June 2001, a new Estonian youth musical "Risk' department of choral music of the Estonian Acad­ (composers Elmar Liitmaa and Jaagup Kreem) emy of Music for a long time. reached the audiences in the summer courtyard of Estonian Puppet Theatre. Music critic Anneli ANNELI IVASTE. 95"' Season of National Opera Remme praises the project's freshness, its youthful "Estonia", II (51) spirit and lack of pathos, but disapproves of the The second part reviews Mai Murdmaa's ballet occasional unnecessary slowing of the piece. "Pulmareis" (Wedding Trip), Mussorgski's opera "Boriss Godunov", the days of operetta, Verdi Fes­ MARTIN KRUUS. The Sweetly-Salty (Sleeping) tival, concerts of the theatre's orchestra and "Esto­ Pills of the Grim Reaper (35) nia's" guest performances. New plans for next sea­ In July 2001, culture journalist and theatre critic son are also under observation. Margus Kasterpalu introduced a new phenomenon in the Estonian theatre — the theatre-farmhouse. IVALO RANDALU. 15 Years of Tallinn Interna­ Kasterpalu's farm is situated in Saueaugu, about tional Organ Festivals (56) 80 km from Tallinn. It offers an original summer or A glance at the history of the festivals, regularly or­ environmental theatre. This summer, Saueaugu ganised in Tallinn since 1987. The initiator and main produced two plays — project "Carmen", com­ organiser is Andres Uibo who teaches at the Esto­ pleted a few years ago in Tartu, and the new pro­ nian Academy of Music. Theperformers include: Leo duction, "Bumblebee Honey", based on the novel Kramer, Stefan Palm, Hans Gebhard, Bernhard Haas of Torgny Lindgren. (Germany), Seppo Murto (Finland), Martin Haselböck (Austria), Alan Sutton (England), Mari GERDA KORDEMETS. Löve for the "Three Mus­ Kodama (Japan), Alberto Pavoni (Italy), Olivier Latry keteers" — an Ingenious Political Idea (38) (France), etc., to say nothing of local organists, like Five years ago Elmo Niiganen staged a huge sum­ Uibo, Rolf Uusvah, Hugo Lepnurm, Ines Maidre, mer production in the Tallinn Town Theatre's out­ Urmas Taniloo, Toomas Trass, Aare-Paul Lattik, etc. door theatre site, 'The Three Musketeers" that be­ came a clear sign in Estonian theatrical history. ANTTI HÄYRYNEN. A Yankee in the Court of Niiganen proved that summer theatre has an enor­ Music (64) mous potential in Estonia and that a summer pro­ An exciting insight into the world of the American duction does not necessarily mean a sausage-fla­ composer John Adams. The article gives a brief vour entertainment. This summer saw the sequel overview of his studies, creative influences and — "Musketeers. Twenty Years Later". Discussing principles in art. Abbreviated and translated from the play, Kordemets admits that the charm of sur­ the magazine "Rondo" no 2, 2001. prise and novelty in this summer's production was rather less than five years ago. At the same time JUHANI KOIVISTO. Christmas Oratorio of To­ the precise composition and some great acting day (68) should be favourably pointed out. An overview of John Adams's opera-oratorio "El

95 Nino" in the Paris Theatre du Chatelet, directed by writer stresses that the film lacks a strong concept Peter Sellars. Abbreviated and translated from the or artistic aim, which he thinks a good thing — by magazine "Rondo" no 2, 2001. simple usage of material and montage, the film­ makers have painted a vivid portrait of Arnold and JARI KALLIO. Collected Adventures of Mini­ Wilhelmine Keyserling. malists (69) Overview of the world-famous minimalists John TARMO TEDER. Children as Dogs (86) Adams, Steve Reich, Philip Glass and Louis A review of Karol Ansip's (born in 1970) Bachelor Andriessen, of their work during the last few dec­ of Arts degree film "Iron Rose Blossoms" ades and their ideas. Abbreviated and translated ("Raudroosiõied", studio "Rühm Pluss Null", from the magazine "Rondo" no 2, 2001. 2001). Ansip graduated from the Tallinn Pedagogi­ cal University's film and video department this CINEMA year. The action takes place in the vicinity of the central railway station. The writer admits that the ARVO VALTON Replies (3) film about homeless children cannot bring any so­ Arvo Valton (born in 1935) is the most prolific Esto­ lutions, but it still feels fresh and straightforward. nian writer who has written 50 books, translated into 33 languages. In 1967 he graduated from the Soviet DAVID VSEVIOV. Where Are You, Home? (89) Film Institute as a film dramatist, and worked as an A review of Kristiina Davidjants's (born in 1974) editor in the "Tallinnfilm" studio between 1975 and BA degree film "Hello, Sweet Home' ("Tere, kallis 1988. Since 2000, he is the Chairman of the Estonian kodu", studio "Amor", 2001). She also graduated Filmmakers Union board. He has written a number the Tallinn Pedagogical University this year. The of screenplays, among which the most famous is film tells about three young non-Estonians in Esto­ Grigori Kromanov's "The Last Relic" (1969). In the nia. The reviewer finds it very warm and facing lengthy interview Valton talks about his childhood, serious problems, at the same time managing to both in Estonia and after deportation to Siberia, avoid hopelessly sinking into these problems. The about his early years as a writer and the main influ­ film displays no annoying superficiality either. ences, his work at the "Tallinnfilm", especially in connection with "The Last Relic", about censorship KÄRT HELLERMA. Löve Covers the Multitude in Soviet Estonia and ideological attacks against of Sins (91) some of his books, also about his political activity A review of Hille Tarto's (born in 1948) documen­ and his vision of today's cinema. tary "The Progress" ("Kulg", AA Visioon Studio, 2001) that tells about "Kulg", the literary club at PEETER LINNAP. 8 Women and Vb Greenaway (72) Murru prison, about its members and about Mare The article briefly tackles Peter Greenaway's (born Riimets, the long-time teacher of Estonian language in 1942) earlier work and focuses on his latest film and literature in Murru. The reviewer finds that the "Eight and a Half Women" (1999). Thinking highly strongest side is the merciless psychology of the of this film, the writer casts some doubt on the po­ film, the weakest are the technical aspects. There sition of Greenaway on the landscape of today's are truly impressive moments in the film that make cinema, despite the abundance of Greenaway's film you hold your breath, so that at times you see man language, his full-bloodedness and plentiful ideas. and yourself as if through a magnifying glass. LEELO TUNGAL. Lotte and Her Friends and Rela­ tives, or whether Non-Violence Can be Thrilling (77) A review of Heiki Emits (born in 1953) and Janno Ajakiri on pidevalt müügil järgmistes kohtades: Poldma's series of animated cartoons "Lotte" ("Eesti Joonisfilm", 2000) that consists of 13 parts, Tallinnas: each 5 minutes long. It also exists as a 64-minute AS Rinder kiosk, Suur-Karja tn. 18 full-length animated cartoon. The writer finds the Kauplus "Rahva Raamat", Pärnu mnt. 10 film interesting and necessary, stressing the fact the Kauplus "Kupar", Harju tn. I Kauplus "Akadeemiline Raamat", Narva mnt. 27 film completely lacks evil characters and violence. Kauplus "Ateena", Roosikrantsi 6 There is too much of it already in children's films. Eesli Akadeemilise Raamatukogu müügipunkt, Rävala pst. 10 AS "Lugemisvara", Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2 MÄRT LÄÄNEMETS. Tired of Philosophy (82) Perioodika müügiosakond, Voorimehe 9 AS Lehti-Maja, (R-kioskid) A review of Meelis Piller's (born in 1969) documen­ AS Plusspunkt tary "The Philosopher" ("Inimeste lemmik", stu­ Pika Jala Muusikaäri, Pikk Jalg 2 dio "Rühm Pluss Null", 2001). It tells about Arnold Pesti Draamateater Keyserling, philosopher and universal citizen. The Tallinna Linnateater Von Krabli Teater

Ülikooli Raamatuäri, Ülikooli 11 TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Postimehe Äri, Raekoja plats 16 OÜ Greif kauplus. Vallikraavi 4

JAAK ALLIK Toimetuses ja kirjastuses on veel saada sellejä möödunudki ARVO 1HO aastate üksikeksemplare. Ars longu, nita brevis est. ARNE MIKK lieu lugejat Kui 'leil jaah mõni meie ajakirjanumber kätte saamata PRIIT PEDAJAS palume tingimata meiega ühendust võtta telefonidel (22) 6 440 3S1 või (22) 6 441 262 või tulla Tallinn, Voorimehe 9 (AS Perioodika), LINNAR PRIIMÄGI Tallus telefonil (27) 431 373 või tull, aadressil Tartu, Ülikooli 21 JAAN RUUS (ajakirja "Akadeemia" toimetus). MARK SOOSAAR NB! Praakeksemplarid vahetatakse umber trükikoja leliuilise kontrolli EINO TAMBERG osakonnas Piirini unit 67-a Qrilkikajapoolitc. sissekäik), tel в 200 4S9.

Toimetus: 10505 Tallinn, pk 3200, Narva mnt 5. Kirjastus "Perioodika", 10146 Tallinn, Voorimehe 9. Trükkida antud 03. 10. 2001. Formaat 70X100/ 16. Ofsetpaher nr I. Ofsetil ükk. Trükipoognaid 6,0. Tingtrükipoognaid 7,6. Arvesluspoognaid 19,7. "Printall", 10134 Tallinn, Pärnu

96 "Lotte", 2000. Rešissöörid Heiki Ernits ja Janno Põldma. Jänes Ave oma polikliinikus abivajajaid abistamas. "Lotte". Reisilised lendavad üle veealuse vulkaani. Vt lk 77. reorer• muusiko -kino Ю/

Pärast 350 aastat on meil jälle põhjasaksa stiilis barokkorel. Selle 23 heliseva registriga pilli ehitas meister Martin ter Haseborg Eesti Muusikaakadeemia kammersaali, hol­ landi tammest kapitiivad kattis maalidega Jüri Arrak. Tänavu 4. mail pühitses oreli piiskop Einar Soone. Orelifestivali aegu toimusid sellel esimesed meistrikursused. Harri Rospu foto

Hind 18.-

770207"653019l