Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011

Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20

2018. Avdotja Nazarovna, Anton Tšehhovi „Ivanov“. Ita Ever on Draamateatris mänginud selle näidendi kolmes lavastuses: 1971 Sarra (lav Maria Knebel), 1992 Zinaida Savvišna (lav Elmo Nüganen), 2017 Avdotja Nazarovna (lav Uku Uusberg). 1953. Suzanne, Beaumarchais’ „Figaro pulm“. Kristo Viidingu foto. GITIS-e eesti stuudio üks diplomilavastustest. Ita Ever 65 aastat Eesti Draamateatris Ita Ever: „Huvi teatri vastu tuli väga kaudseid Mängisin seal Lavrenjovi „Murrangus” Tatjanat 1953. aasta kevadel lõpetas Moskva teatri- teid pidi. Keskkooli 10. ja 11. klassis käisin ja Arbuzovi „Tanjas” nimiosalist. Nii et ma instituudi (GITIS) eesti stuudio ja 24 noort isetegevusringis, mida juhatas tol ajal nimekas olen olnud Eesti Draamateatri laval esimest näitlejat suunati tööle Eesti Draamateatrisse. näitleja ja lavastaja Enn Toona. Vene tänaval oli korda 1948. aastal, kui seal oli „Murrangu” Töönduskooperatsioonide Klubi, kus käisid ka etendus, ja 1949. aastal mängisin seal „Tanjat”. Aja jooksul liiguti kutsumust ja võimalust mööda Ruth ja Richard Peramets ja kus mängis „Kuldne Draamateatris töötas rekvisiitorina August enamasti edasi teistesse teatritesse, filmi- ja seitse”. Enn Toona oli näinud mind luuletustega Viienõmme, kes istus etenduse ajal lava kõrval ja telestuudiotesse. Gitislastest sai hiilgav plejaad esinemas kooliolümpiaadidel. Ma õppisin laulja vaatas. Ma nii mäletan, et kui etendus lõppes – näitlejaid, lavastajaid, fi lmi- ja telerežissööre, Martin Tarase tütre Ruutaga ühes klassis. Tema isetegevusteatri etendus! –, siis ta tuli minu juurde, toimetajaid, juhte, pedagooge. mängis klaverit ja mina lugesin luuletust. Seda võttis mu käe ja ütles: „Laps, teist tuleb näitleja.”” nimetati melodeklamatsiooniks. Olümpiaade Kui Ita Ever tänavu sügisel taas Eesti Draamateatri korraldati igal aastal paar korda ja meie tulime lavale astus, algas tal siin 66. tööaasta. „GITIS. Eesti stuudio Moskvas ikka mingitele kohtadele. Enn Toona oli žüriis, 1948–1953“. Koostajad Iivi Lepik ja ju ta märkas mind ja kutsus isetegevusklubisse. Anne Tuuling. (Eesti Teatriliit, 2011)

Linda – Ester Pajusoo, Kostja – Markus Luik. Foto: Herkki Erich Me 2 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20

Florian Zeller Üle-ääre-ajavad inimesed „Tunnike rahu“ Lavastaja Robert Annus, kunstnik Eugen Tamberg, muusikaline kujundaja „Tunnike rahu“ keskmes on prantslasest pereisa, kes püüab leida ja helilooja Ardo Ran Varres, tõlkinud Indrek Koff. rahulikku hetke oma lemmikmuusiku haruldase plaadi kuulamiseks. Esietendus 26. oktoobril 2018 suures saalis. Loomulikult ei täitu tema lihtne soov, sest satub olema just selline Osades: Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Merle Palmiste, Indrek Sammul, päev, mil miski ei taha jätkuda vanamoodi. Karmo Nigula, Raimo Pass, Martin Veinmann. Kuidas sa kirjeldaksid, millises olukor- Sul on seljataga töömahukas aeg on esimest korda Draamateatris Eugen ras selle loo tegelased on hetkel, mil „Kremli ööbikute“ lavastusega, mida Tamberg. Mis teid kokku viis? publik nendega kohtub? Tartu Uus Teater mängis suvelavastu- Eugeni leidsin tänu oma abikaasale sena Narvas. Praeguseks on ehk muljed Seis on neil selline raskekujuline. Nad Maria Annusele, kes mängis Sadama- settinud juba nii, et oskad öelda, mida teatris „Medeias“, mille kunstnikuks ise ka päris täpselt ei tea, mis nende sa sellest kogemusest kaasa võtsid? sisemaailmas toimub. Segadus on oligi Eugen. Ma sattusin selle lavast kestnud juba aastaid ning saladused See oli tõesti suur lavastus, koos lava- vaimustusse. Mulle läks väga korda on kasvanud juba nii suureks, et lausa taguse meeskonnaga töötas selle nimel selle minimalism ning kostüümid. Ja purskavad tegelaste seest välja, taha- 80 inimest. Lavastajana võtan kaasa kui ma hiljem veel nägin, millised ka- vad nad seda või ei. Inimest võib võr- teadmise, et vahetevahel on hea lasta vandid ta oli joonistanud… Mul tekkis relda anumaga, mis suudab mahutada asjadel ise kasvada. See periood oli suur soov temaga koos töötada ja nüüd ainult nii palju ja siis hakkab parata- mulle heaks tõestuseks, et ei saa olla Draamateatris tekkiski see võimalus. matult üle ääre ajama. Inimeste täitu- pidevalt lillepoti kõrval ja lõpmatuseni Ma imetlen tema maitset ning stiili- mine võib aega võtta aastakümneid, ise hoolitseda värske õhu ja päikese- taju, hindan teda kunstnikuna väga. aga ühel hetkel tuleb piir ette. Zelleri valguse eest, taim saab kasvamisega ise Juba esimesel kohtumisel pärast teksti tegelased on n-ö täis ja me näeme, kui- hakkama. „Kremli ööbikute“ suuruse lugemist tutvustas ta mulle ideid, mil- das nad üle ääre hakkavad ajama. lavastuse puhul on võimatu hoida kätt lega haakusin kohe. Nii et elu ise sättis pulsil igal asjal. Nii oligi äge vaadata, asjad paika. Lisaks toob see lavastus Millist tegelast sa ise tahaksid män- kuidas see kasvas. Sain võtta vahen- Draamateatrisse tagasi Ardo Ran Var- gida? daja rolli ja pidin laskma asjadel ise rese, kes hoolitseb muusikalise poole Peategelase Micheli mängimine võiks sündida. Tahaksin sellist koostööd eest. Ardol on võtmetähtsusega roll Robert Annus. Foto: Kadri Hallik. olla iga meesnäitleja unistus. Mängu- näha ka väiksemate produktsioonide selles mõttes, et lisaks kogu lavastuse lisemat, mahukamat, variatiivsemat puhul. helikujunduse tegemisele, on tema loo- meelega ning heas mõttes null-posit- sõkaldest ja selleks peab teemadesse dud ka see muusika, mida peategelane tegelaskuju annab ikka otsida. Tõeline Uue koha sissemängimisel on kindlasti väljakutse ning meistriklassi proov, kui sioonilt, leida kõigest inspiratsiooni kaevuma ning palju infot läbi töötama. Michel kogu hingest kuulda tahab. oma võlu. Kas aga pika teatriajalooga uuteks mõteteks. Heameelega vähen- näitleja soovib sellist. Tegelikult olek- suurele lavale lavastamine on hoopis Millist proovietappi sa lavastajana Hetkel, kui me teeme intervjuud, on sin aga rõõmus mängides ükskõik daksin iseenda arvamist. Maailmas va- hirmutavam? litseb praegu just arvamuste paljusus, kõige rohkem ootad? „Tunnike rahu“ veel proovisaalis. Kas millist tegelast. Küllap Zellerit lavas- proovi lõppedes tuleb lavastamistöö mulle meeldiks, kui ma ise väga palju Mulle meeldivad kõik etapid väga. tatakse hea meelega ka sellepärast, et Ma pigem tunnen, et kuna seljataga koju kaasa? trupis saavad kõik endale elavad, hu- on nii suur asi, siis saan tulla selle juurde ei peaks ütlema. Praegu peaks Aga algus on äärmiselt oluline. Nagu vitava sise- ja väliseluga rollid. tuules ning julgen teha seda, mis on ehk rohkem kuulama, meil on nii palju maja ehitamiselgi – vundamendi ladu- Märkimisväärse osa tööst teeb lavas- õige. Draamateatri suur lava annab tarku inimesi, kelle mõtetele tasub mises on kinni see, milline maja tuleb. taja ära enne proovide algust, sest la- Kui Zelleri näidendid juba korra rohkem tähelepanu pöörata. vastaja peab olema näitlejatest mõned mulle võimaluse vahendada neid suu- Mida peab komöödia puhul kõige tu- Prantsusmaalt välja murdsid, siis nii repäraseid näitlejaid, et nemad saaksid sammud ees. Aga kui proovide käigus Inglismaal kui USA-s tekkis kohe väike Mulle meeldib pigem olla pealtvaataja gevamini laduma? särada. ning õigel hetkel panustada loomingu- hakkavad näitlejad juba väga kannule buum – võrdlemisi lühikese aja jook- Ega lavastamisel ei ole väga žanrilist jõudma, siis tuleb võtta aeg ning jäl- sul lavastati kohe mitu tema teksti. Lisaks „Kremli ööbikutele“ osalesid liselt. Lavastajana on minu käsutuses teatud käsitööoskused, mida olen erinevust. Jalgratas on juba leiutatud, legi kodutööd tehes ette liikuda. Mulle Eestiski on juhtumas sama – Theatrum teiseski suures ettevõtmises, mängi- kokkuvõttes on lavastamisel ühed ja tundub, et käsilolevat näidendit on hea on mõnda aega mänginud tema „Isa“, sid lavastuses „BB ilmub öösel“. See lavakast saanud ning mida ma saan lihvida praktika kaudu. Kogemus on samad etapid, ühestki neist ei saa läbi uuesti ja uuesti läbi lugeda, iga kord kolleeg Hendrik Toompere on paras- oli jällegi hoopis midagi muud kui kapata, ei ole ka põhjust üht eelistada avaneb mõni uus asi. Näidend on nagu jagu Linnateatris lavastamas näidendit klassikalisel itaalia laval mängimine. näidanud, et mida vähem mul on eel- arvamusi, seda suurem ja puhtam on teisele. On tehnikad, mida tuleb õiges elav organism. Pärast prooviperioodi „Mineku eel“. Millega sa seletaksid Oma teatrielus oledki olnud seotud järjekorras rakendada ja õigesti lii- võtavad näitlejad lavastuse üle, siis sellist suurt huvi? Mis muudab Zelleri eripalgeliste teatritega. Hetkel oled loominguline puhang. Mulle meeldib mõte nähtamatust näitlejast ja lavas- kudes ei peaks olema põhjust, miks algab tal uus elu. tekstid ligitõmbavaks? Draamateatri trupis, pikemalt oled üks või teine materjal ei hakka tööle. tajast, kes muutub nähtamatuks esi- See uus elu võib kujuneda väga pikaks. töötanud Vanemuises ning oled seo- Alustada tuleb ikkagi materjali ana- Hea näitemängu tunneb ära kahte etendusel või proovide lõpuks. Pole „Rahauputus“ on Draamateatri män- tud Tartu Uue Teatriga. Mis on aga lüüsimisest. Komöödia nagu draamagi moodi, kas analüüsides või hoopis olemas meest nimega Robert Annus, gukavas 2002. aastast… see sinu teater? Sinu tee, mis ühendab nõuab väga palju tähelepanu kõige põ- kõhutundega. Õnnestunud teksti neid erinevaid kogemusi? kes tahab hirmsasti midagi öelda, vaid puhul ei pruugi kohe aru saada, mil- on kunstiteos, mis elab siin ja praegu. hilisemas – mis paneb tegelasi liikuma, „Rahauputust“ võib pidada üheks les peitub selle saladus, aga mõistad, Noorele näitlejale on väga oluline Näitleja on nähtamatu, kui ta vaataja mis neid ajendab tegutsema ühel või tõukeks „Tunnike rahu“ lavastami- et tahaksid sellega tööd teha. Zelleri otsida oma sõnumit näitlejana, aga jaoks muutubki kellekski teiseks. Nii teisel moel. Komöödias on kõik väga sele. Mitmed tuttavad on pärinud just tekst mõjus mulle just nii, üha uuesti nüüd ma enam ei ole kõige noorem hoiab näitleja vaatajaid lummuses. nähtav, nii sise- kui välismaailm, aga „Rahauputuse“-taolise komöödia jä- ja uuesti lugedes avanevad erinevad poiss baaris. Sõnastamine on muutu- Meie kunst on nähtamatuks muutu- analüüsist ei pääse. Tugev vundament rele. Algmaterjal on küll selle vääri- küljed. Mis just täpselt tema edu taga nud vähem tähtsaks, mul on tekkinud mise kunst. See aga ei tähenda üldse, et peab olema nii saunal kui elumajal. line, et võiks midagi head tulla. on, on keeruline öelda, aga igal juhul palju suurem huvi lihtsalt olla kohal, oleksime oma arvamuseta. Me peame „Tunnike rahu“ on lavastajana sinu tundub, et ta on praeguse aja ere täht. vaadelda ümberringi toimuvat avatud ikkagi loomise käigus eraldama terad debüüt Draamateatris, kunstnikuna Küsis Kairi Kruus

ja oma maailmu üles ehitada, õhtul Rõõmus iiri hullus kirjutada. Teatrihuvi tal enne polnud, John McManus kui ta ise näidendeid kirjutama hakkas. McManuse kirjanikukarjäär kulges ko- „Mõnus maatükk“ Ehe iiri näidend on ühtaegu naljakas ja sünge. narlikku teed pidi, erinevate juhuste ja katsetuste, lühiajalistel kursustel osa- Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, tõlkinud Krista Kaer. Lääne-Cavan Iirimaa põhjaosas on mis võinuks olla kirjutatud kasvõi 100 lemise ja aeg-ajalt konkurssidele saa- Esietendus 2. novembril 2018 väikses saalis. mägine põllumajanduspiirkond. Kauni aastat tagasi. detud tööde kaudu. Oma edukaimaks vooremaa nõlvadel on palju viljakaid Priit Pedajas on iiri materjali poole osutunud näidendi „Mõnus maatükk“ Osades: Jaan Rekkor ja Tiit Sukk. karjamaid, orgudes palju soid, turba- pakkus ta välja Galway teatrifestiva- rabasid, jõgesid ja järvi. Kolmandik pöördunud palju kordi. Tema lavas- lile, kus see esitati esimesel lugemisel, Näidendi tõlkis Krista Kaer, eesti pari- saame teineteisest hästi aru. Iirimaal elanikkonnast oskab tänapäeval veel tajatee alguses on „Iiri muinasjuttude“ sealtkaudu jõudis see ka lavastuseni maid iiri kirjanduse tundjaid ja koge- käisin esimest korda 30 aastat tagasi iiri keelt. Seal, vanas üksildases ta- lavastus Ugalas (1979) ja väga olulised Galways 2010. aastal, edasi juba tõl- numaid tõlkijaid. ja nende aastatega on see saanud mulle lumajas rullub lahti üks lugu, milles on olnud mitmed iiri näitekirjanduse suurkuju Brian Frieli teoste lavastused. geteni ning järgmistegi lavastusteni lähedaseks. kohtuvad 90-aastane talumees Hugh Oled palju iiri autorite teoseid tõlki- Jaak Allik kirjutas Frieli „Kodukoha“ Iirimaal ja mujal. ning temast rohkem kui poole noorem nud ja Iirimaal kirjanduslikke ring- 90-aastane Iiri mägiküla vanamees arvustuses: „Pedajase isiksuseski on kinnisvaraärimees Rob. Mehed püüa- sõite juhtinud, Eestis armastatakse iiri räägib rahvalikku ja murdesegust põimunud soe looduslähedus ja mingi vad kaupa teha. muusikat, kirjandust ja näidendite la- keelt, küllap oli selle ümberpanemine boreaalne salapära, aval naeratus ja vastusi. Mis teeb iirlased sulle ja üldse eesti keelde tõlkijale paras pähkel. Kas Hästi iirilikus näidendis on pulseeriv sünge sisemine jõud, mis eestlasele ise- Priit Pedajas: „Olen ikka silma peal eesti publikule lähedaseks? selles tekstis on midagi puht iirilikku, dialoog, lopsakas kujundlik keel, oota- loomustavadki iiri kultuuri ja Iirimaad, hoidnud, mida mujal maailmas teat- mida vaataja peaks teadma ja tähele matud pöörded, ühekorraga naljakad seda vahest ehk kõige sõltumatumat ja reis uut on. Iirimaa on muidugi üks Võib-olla see, et mõnes mõttes on iir- panema, et lugu paremini mõista? ja julmad karakterid, lõppematu jutu- meile geograafi liselt kõige kaugemat mu nõrkusi. Võib-olla on see jutus- lased eestlastega sarnased, kui me vaa- heietamine. Hugh võiks olla peaaegu Euroopa Liidu riiki“ („Friel paneb tamisoskus. Võib-olla mingi krea- tame suure ja agressiivse naabri kõrval Jah, kõnepruuk oli väga iirilik, abi sai et naljakas karikatuur iseäralikust iiri mõtlema Eestimaast“, Sirp, 7.07.2006) tiivne hullus. Iiri settergi sai omal ajal elamist, keele ja kirjanduse tähtsust, iiri slängi sõnaraamatust. Ja viiteid vanamehest, kes võib su soovi korral võetud, vaatasin tema pilte – sealtki suuri folkloorikogusid ja ka rahva- on seal ohtralt nii iirlaste müütilistele surnuks rääkida, kui välise koomika Kohavaim määrab midagi vaatab vastu mingi rõõmus hullus... muusika olulisust. Samal ajal oleme kangelastele kui ka nende 1916. aasta varjus ei heiastuks süngemad toonid, „Mõnusas maatükis“ on see kõik ole- ka väga erinevad, meie ajalookäigud Lihavõtteülestõusule ja kõigele, mis inimlik ahnus ja ka iiri ajaloo varjud. ka rahva loomuses. mas – suurepärane jutuoskus, tavalise on väga erinevad, loodusest ei maksa sellele järgnes. Eestlased võiksid lihtsalt Tänapäeva moodne Iirimaa on suur olukorra ärapööramine millekski hoo- rääkidagi – meie lauskmaa asemel on kuulates Padraig Pearse’i, De Valera ja edulugu, kuid enne 1960ndaid aastaid Näidendi autor John McManus, kes oli pis muuks. Ja mitte ainult lõbusus, mis iirlastel mäed – ja eks kohavaim mää- Roger Casementi nimed mõttes meie oli vaesus, naaberriikides lihttöö otsi- noorena ehitustööline, on väikese iroo- sellest tekstist välja vaatab, aga ka ole- rab midagi ka rahva loomuses. Aga Vabadussõja kangelaste ja esimeste mine paljudele iirlastele liigagi tuttav. niaga soovitanud, et sellele, kes tahab mise varjuküljed ja traagikagi...“ nende huumorimeel on meile mõiste- riigijuhtide nimedega asendada, siis John McManus on öelnud, et see ei näidendeid kirjutada, sobib hästi kroh- tav ja kuigi me kasutame enda kaitseks saab kergemini aru, miks need nimed ole näidend Iirimaast kui keldi tiigrist, vija amet, päeval üksinda tsemendikot- eri võtteid – eestlased morni vaikimist mängu tuuakse. vaid lugu maast ja ahnusest – lugu, tide seltsis on mugav mõtteid veeretada ja iirlased ülevoolavat lobisemist – Küsis Ene Paaver Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20 EESIETENDUSSIETENDUS 3

Ivan Võrõpajev Ivan Võrõpajev: „Tänapäeva põhi- „Päikesetriip“ Lavastaja ja kunstnik Hendrik Toompere jr, tõlkinud Margus Alver. probleem on kommunikatsioon.“ Esietendus 16. novembril 2018 Maalisaalis. Osades: Harriet Toompere ja Nikolai Bentsler. Näitekirjaniku, lavastaja ja fi lmirežissööri Ivan Võrõpajevi nimi ei vaja tänapäeva sisu ja vorm on lahutamatud ja ühtsed. teatrimaailmas õieti kommentaare. Tema nimega seostub uue dramaturgia tõusulaine Ma ei soovi lavastaja metafoori, ma Venemaal selle sajandi alguses, tema teatritekste on mängitud väga paljudes riikides. Eestis tahan, et lavastataks nii, nagu on kir- jutatud. Ma tahan seda just vaatajana. on lavastatud „Joobnud“ (Theatrumi lavastus pälvis teatri aastaauhinna ja riikliku kultuuri Ja muidugi autorina ka. Kuigi Vitja la- vastused on väga populaarsed. Ja ma aastapreemia 2015), „„Delhi“ tants“, „lllusioonid“, „Hapnik“ „Tulevik on möödas“ („Unede“ ja olen selle üle rõõmus. Minu jaoks on suur au, et ta minu näidendeid lavale Valentini päeva“ alusel). toob. Aga rohkem on nad tema lavas- tused kui minu näidendid. Näidendi üheks motoks on ema Teresa minu õpetaja, kellelt ma olen õppinud pole mitte arvustus, vaid pelgalt mulje on justkui kerge Vene võimuga mitte tsitaat, et õnne võtmeid pole olemas, näidendite kirjutamise käsitööoskust. või nupuke. Selleks et lavastuse üle koostööd teha. Kuigi päris nii see pole. 2002. aastal koos Rõžakoviga teh- uks on alati lahti. Miks küll inimesed Loomulikult ei saa mina sellistele suur- tõeliselt arutleda, on tarvis: 1) lavas- Ma olen ju vene autor ja pärast seda tud läbimurdelavastus „Hapnik“ seda siis ei märka ja sisse ei astu? meestele nagu Ibsen või Bergman li- tust vähemalt kolm korda vaatamas kirja on mul tunduvalt keerulisem Ve- teatris teatr.doc vastandus teravalt gilähedalegi. Sellepärast ma vaatangi käia, kusjuures eri aegadel – esieten- nemaal töötada. Aga kolleegide krii- tollase dramaturgia ja teatri peavoo- Sest „inimesed“ on väärtuste, seisu- neile alt üles nagu sipelgad tähtedele. dust, viiendat etendust ja siis näiteks tikat enda suhtes võtan ma kuulda. lule. Nüüd olete te mõlemad ühed kohtade, vaadete, kontseptsioonide kümnendat; 2) näidend kindlasti läbi Igatahes mingit mõju kiri ei avalda- tunnustatumad loojad Vene teatris, kogumid. Inimesi kujundavad geenid Kas ja mida on „Päikesetriibus“ ise- lugeda; 3) väga hästi tunda konteksti, nud. töötate suurtes teatriinstitutsioonides (st kõik inimese esivanemad kokku, loomulikult venelikku? milles lavastaja ja näitekirjanik elavad ja olete pälvinud kõige mõjukamaid kes vastsündinu kehas avalduvad) On küll. Tundelisus! Venelastele preemiaid, teie enda näidendeid lavas- ja kasvatus (st keskkond). Ja mina Ma arvan, et kõige tähtsam sõnum Jumalalt, mida ma tatakse kõikjal Venemaal ja väga pal- lisaksin siia veel sellise mõiste nagu (ma ütleksin isegi idaslaavlastele) on omane eriline tundelisus. Igal rahval judes välisriikides. Kas võib öelda, et karma, aga enamiku inimeste jaoks suurima heameelega laiali kannan, on sõnum meile olete ise saanud peavooluks? Isade ja see ilmne pole. Tuleb välja, et inimene on oma iseäralikud vaimsed ja hinge- lised elemendid. Idaslaavlastel on väga kõigile: naerge ja olge rõõmsad. poegade vaheldumine on elu ringkäik ongi selline kogum: geenid, kasvatus, – kas omakorda teie suhtes kriitiline tema väärtused, tema tervislikud ja tugev tundelisus. Neile oleks justkui natuke teada, milles on saladus, ja noor uuendajate põlvkond juba pais- bioloogilised iseärasused, tema intel- tab vene teatris? lektuaalne areng, tema vaimne areng nad justkui tunnetaksid seda. Ja minu (või selle puudumine). Inimene on näidendite tegelased on kõik slaavili- Ma väga tahaksin, et tuleks peale uusi selline kogum, keeruline mitmetahu- kult väga tundelised. See ei tähenda, autoreid, kes ütleksid: „Võrõpajev? line programm, mille põhieesmärk et ma seda teiste rahvaste tundelisu- Tema on ju igavene vana känd! Ajale on saavutada õnn, kusjuures pidev ja sele vastandaks. Nii tundelisus lihtsalt jalgu jäänud. Vaat hoopis nii tuleb lõplik õnn. Ja selline „kogum“, selline avaldub „slaavi rahva“ vaimses koo- kirjutada!“ Ja et nad mind üle „täna- „programm“ toimib koostöös teiste dis. Ei midagi rohkemat. Igal rahval päeva laeva parda“ viskaksid (viide „kogumite“ ja „programmidega“. Ja on oma tundelisus, mis avaldub oma- vene futuristide manifestile „Kõrva- igaüks tahab ise õnnelik olla. Siin te- moodi. Minu näidendites on aga kõige kiil ühiskondlikule maitsele“ (1912), kibki konfl ikt. Konfl ikt ja mittemõist- kummalisem see, et minu tegelased on mille autorid soovitasid „heita Puškin, mine. Igaüks tahab ju ennekõike ise peaaegu alati lääneeurooplased või Dostojevski, Tolstoi jne, jne üle täna- õnnelik olla. Aga selleks et õnnelik ameeriklased, kuid nende tundelisus päeva laeva parda“ – tlk; kasutatud olla, nõuab ta, et rahuldataks ja tun- on läbi ja lõhki slaavilik. See on ime- M. Eelranna tõlget 23.2.2018 Sirbist nustataks kõiki tema vajadusi, mis on lik. Jah, väga naljakas ja imelik. M. Trunini artiklist „Imelikud kat- seotud tema väärtustega, tema maa- Milliseid „Päikesetriibu“ lavastusi tumised“). Ja näitaksid, kuidas tuleb ilmanägemisega ja sellega, kuidas ta olete näinud, millega need teid üllata- kirjutada! Mina olen igati jultumuse ja iseennast selles maailmas näeb. Täna- nud on? uudsuse poolt. Ma väga loodan, et sel- päeva põhiprobleem on kommunikat- liseid autoreid hakkab välja ilmuma. sioon. Ja sellest näidend „Päikesetriip“ Kui vähegi võimalik, üritan ma oma Ootan väga. ongi. Kommunikatsioonist. näidendite esietendustel mitte käia. Oma elu jooksul olen ma ainult Kust leiate uusi loomingulisi impulsse, „Päikesetriibu“ saateks olete öelnud, mõnda oma näidendi lavastust näinud. Ivan Võrõpajev režissöörina oma fi lmi „„Delhi“ tants“ esilinastusel Rooma fi lmifestivalil uut energiat nii kirjutamiseks kui ka et see võiks täita teraapilist ülesannet „Päikesetriipu“ pole ma näinud. Aga 2012. Foto: ABACA PRESS / Vida Press. lavastamiseks? Kas oskate seda ka si- ja aidata inimestel teatris läbi tun- ma olen seda näidendit ise lavastanud. hiteadlikult otsida? netada mehhanisme, mis takistavad Nii et tuleb välja, et üht lavastust ma ja loovad. Minu näidenditele hinnan- Virtuaalmaailm hõlvab meie elust jär- gut andes tuleb lisaks veel sellestki aru jest suurema osa, mitte ainult prakti- Autori elu on väga keeruline ja kum- kommunikatsiooni. Mida te ise vaata- siiski olen näinud. Ja see lavastus maline. Hiljuti kirjutasin ma uue jana (või tegijana) olete saanud teatris mulle meeldis, umbes 80%. See prot- saada, mida tähendab „vaimne prak- line asjaajamine, vaid ka meelelahutus tika“. Meil Poolas aga tuleb kriitik esi- ja isiklikud suhted toimuvad vahenda- näidendi pealkirjaga „Ärevus“. Ma teraapiliselt läbi töötada, nii et sellest sent on väga kõrge. üritasin selles rääkida sellest, kes autor on elus abi olnud? etendusele või, taga hullemaks, teisele tult. Kuidas radikaalselt muutuv kom- Milline on olnud teie loomingu vas- etendusele (mis sest, et kõik teatripro- munikatsioonikultuur teatrit mõjutab? selline on. Kunstis on autor ja inter- Teater on minu õpetaja. Teater on tuvõtt vene ja välispubliku poolt? fessionaalid teavad, et teine etendus preet. Näitekirjanik on autor. Lavas- minu ja minu poola näitlejast naise Milline on hea publik, kus olete seda kukub alati kõige kehvemini välja) ja Väga hästi mõjutab. Sellepärast, et taja ja näitlejad on interpreedid. Kui Karolina Gruszka vaimne teekond. kohanud? siis annab oma hinnangu kategoorias päevast päeva kasvab vajadus elava ma lavastajana töötan, siis olen ma Seda teekonda käies teeme me vigu ja „Nii ongi“, st serveerides seda objek- kunsti järele. Minu kui produtsendi alati interpreet. Ja interpreet olla on õpime neist, õpime tundma nii iseen- Muidugi on minu näidendid enne- tiivse, mitte subjektiivse (kategoorias (mul on Varssavis oma produktsioo- tervisele väga kasulik. Ma lugesin hil- nast kui ka universumit. Karolina ja kõike mõeldud Venemaa publikule. „Mulle tundub“) hinnanguna. See on nifi rma) jaoks on ilmselge, et publik juti, et kõigist kunstiinimestest kõige minu pereelus pole selliseid probleeme Ikka sellesama tundelisuse pärast. väiklane ega vääri tähelepanu. Selle- hakkab üha rohkem nõudma just ela- kauem elavad dirigendid (ehk muusika nagu „Päikesetriibus“, meie ja meie Ma olen läbi ja lõhki vene autor. Ja pärast palungi ma publikul arvustused vat kostüümidega, elava näitleja elava interpreedid) ja kõige vähem heliloo- tütre vahel valitseb harmoonia. Aga seepärast on mul kõige lähedasem lugemata jätta ja neid mitte uskuda. häälega ning minimaalse video- ja muu jad (ehk autorid). Autor olla on kee- minu meelest polegi see näidend pere- kontakt muidugi Venemaa vaatajaga. Välja arvatud siis, kui arvustuste taga tehnika kasutusega teatrit. Teatrist ruline. Vahel väljakannatamatu. Mulle konnast. Minu meelest on see näidend Aga kummalise asjaolude kokkusat- on tõsine kulturoloogiline töö. Aga saab ainulaadne „tööstusharu“, mil- on abiks jooga, minu pere. Ja mis pigem poliitikast ja vaimsusest. Sellest, tumise tõttu tuuakse minu näidendeid selliseid arvustusi on käputäis. lega ei suuda konkureerida mitte miski kõige tähtsam, muidugi aitab mind mis maailmaga lahti on, ja kommuni- kõige rohkem lavale hoopis Euroopas, muu. Kes internetist ja videoekraani- teadmine, et tegelikult on autoreid ai- katsioonist selles maailmas. Kuigi ma kusjuures väga tihti ja väga palju just Kas olete kursis oma tööde käekäigu dest väsinud on, mingu teatrisse! nult üksainus – Issand Jumal. nimelt Lääne-Euroopas. Isegi minu ja vastuvõtuga Eestis? tean, et Poolas Varssavis käivad meie Viktor Rõžakov on kõige rohkem teie Olete rääkinud, et autorina ja lavasta- lavastust vaatamas abielupaarid ekstra tekstide õigustega tegeleb Berliini kir- jastus. Nii et lavastuste arvult olen ma Muidugi olen. Võib-olla mitte kõigi teoseid lavastanud lavastaja Venemaal, jana tajute end kui vahendajat – nagu selleks, et lavastuse abil oma suhteid lavastustega, aga Lembit Petersoni la- teie koostöö kestab üle 15 aasta. Vahel postiljon, kes kannab sõnumeid laiali. läbi töötada. Ja seegi valmistab mulle pigem Lääne-Euroopa näitekirjanik. Ka see on imelik ja naljakas! vastusi „Joobnud“ ja „„Delhi“ tants“ viib aeg inimesed lahku, kui teatri- ja Milliste teemadega, milliste sõnumite rõõmu. ma muidugi tean. Ma pole neid küll elukogemus neid muudab. Kuidas teie laialikandmisega praegu tegelete või Tänavu möödus 100 aastat Ingmar Kelle tagasisidet oma tööle vajate, ot- näinud, aga ma olen Lembitule väga tä- vahele ei ole päikesetriipu kerkinud? tegeleda tahaksite? site? On teil olnud õnne kaasamõtleva nulik. Ja üldse kõigile, kes minu näiden- Bergmani sünnist. „Päikesetriibu“ õrn Viktor Rõžakov on teatud mõttes Teemad, millega ma tegelen, on ini- ja jõhker dialoog ärgitab seda võrd- kriitikaga? deid lavastavad. Ma olen Eestis käinud ja seal isegi oma lavastuses mänginud. minu teatriõpetaja. Tema viis mind mestevaheline kommunikatsioon, elu lema Bergmani läbinägeliku ja üpris Mina kirjutan ja lavastan publikule. esimesena päriselt lavale, esmalt näitle- mõte ja arengu olemus. Minu põhitöö- halastamatu lähisuhete kujutamisega. Mul oli seal väga tore olla. Imetoredad Mina teen teatrit publikule. Publik on inimesed, suurepärane maa. jana, ja seejärel lavastas minu näidendi riist on huumor. Ma kirjutangi peami- Milline on teie suhe Bergmani loomin- minu kriitik ja minu kriteerium. Ma „Hapnik“, tänu millele muutus kogu selt komöödiaid. Mulle nii meeldib, guga? olen publiku teener. Minu põhikritee- Kui vene lavastaja Kirill Serebrennikov minu elu. Me oleme sõbrad. Ta on kui inimestel on rõõmus meel ja nad Muidugi tunnen ma suure meistri riumiks on minu lavastusele müüdud suleti koduaresti, kirjutasite 2017. aas- mulle lähedane inimene. Ta lavastab naeravad! „Päikesetriibu“ lavastuses, vastu piiritut lugupidamist. Ma olen piletite hulk. Ma armastan oma publi- tal kolleegidele, Venemaa teatraalidele minu näidendeid, mille eest ma olen mille ma Poolas ise tegin, on publik Bergmani fi lme vaadanud ja mõnin- kut. Ja ma saan väga haiget, kui publik avaliku kirja ja kutsusite neid üles talle piiritult tänulik. Ma armastan naerust hullumas. Nii puhastabki gaid tema tekste lugenud. Ent ma ei mind enam ei armasta. Arvustused ei mitte vastu võtma rahalist toetust selle teda kui sõpra, õpetajat, kui silmapais- komöödia hinge. Komöödial on ju saa öelda, et mul oleks selle suure lähe mulle üldse korda. Kahjuks on võimu käest, mitte andma oma mainet tavat inimest. Aga me suhtume näiden- uskumatu jõud! Ma arvan, et kõige kunstnikuga mingi side. Ma pole juba tõsikriitika institutsioonina igal pool ja loomingulist energiat selle võimu dite lavastamisse täiesti erinevalt. Vitja tähtsam sõnum Jumalalt, mida ma ammu ühtki tema fi lmi uuesti vaada- samahästi kui välja surnud. Igal juhul kindlustamise heaks ei kunstis, mee- on vana kooli lavastaja, kes kuulub la- suurima heameelega laiali kannan, on nud ega tema loomingut üle lugenud, Poolas ja Venemaal tõelisi kriitikuid dias ega muul viisil. Milline on olnud vastaja metafoori koolkonda. Ta mitte sõnum meile kõigile: naerge ja olge vähemalt kümme aastat juba. Seevastu enam pole. Sellepärast ei pööra ma teie kirja mõju? ainult ei lavasta näidendit, vaid loob rõõmsad. arvustustele juba ammu enam tähe- näidendile ise vormi ka. Nii lavastas ta on mul väga tihe side teise suure Skan- Mulle tundub, et olematu. Minuga lepanu. No kuidas saab kriitik kir- „Joobnud“ ja „Päikesetriibu“: need on Küsinud Ene Paaver dinaavia kunstniku Henrik Ibseniga. polnud peaaegu mitte keegi nõus. Ja Ibsen pole mitte ainult minu lemmik- jutada arvustust, kui ta on lavastust väga isiklikud lavastused. Mina olen ainult üks kord vaatamas käinud? See ma saan nendest inimestest aru. Mina jälle jõudnud arusaamani, et näidendi Küsimused vene keelde ja vastused näitekirjanikke, vaid mingis mõttes ka ise elan ja töötan ju Poolas. Ja minul vene keelest tõlkinud Margus Alver 4 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20

Mehis Pihla Seiklus täis võlukunsti „Lohe needus“ Albert Einstein olevat öelnud, et kui tahate, et teie lapsed oleksid Helen Käiti samanimelise lasteraamatu ainetel Lavastaja Kersti Heinloo, kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), intelligentsed, siis rääkige neile muinasjutte; kui soovite, et nad helilooja Ardo Ran Varres, liikumisjuht Raho Aadla, valguskunstnik Airi Eras. Esietendus 30. novembril 2018 suures saalis. oleksid veelgi intelligentsemad, siis rääkige neile veel rohkem Osades: Teele Pärn, Christopher Rajaveer, Viire Valdma, Liisa Saaremäel, muinasjutte. Aleksander Eelmaa, Inga Salurand, Pääru Oja, Sander Roosimägi.

Astugem koos lastega võlumaailma, otse imede ja ootamatuste, … ja teatrielamust. Tegelikult ei meeldinud mulle lapse- Olen tohutu Tolkieni fänn, läbi luge- hea ja kurja võitluse keskele. Õde-venda Janne ja Joosep leiavad „Armastus kolme apelsini vastu“, põlves üldse mitte muinasjutud ega nud kõik tema eesti keeles ilmunud müstilise loitsuraamatu, mis võtab nad endaga kaasa kumma- mida nägin umbes 7-9-aastasena. fantaasiaraamatud, nagu laste puhul pompöössed saagad ning ära vaada- lisse, aastasadu lohe needuse all kannatanud Regnumi kuningriiki. „Ööd on siin mustad!“ Ei pea sugugi tavaline, vaid hoopis igapäevaelust pa- nud hiigelpikad fi lmid, aga „Janne ja olema lastetükk, et laps teatris sügava jatavad lood. Aga see igapäevaelu pidi Joosepi“ kirjutamisel ma siiski „Kää- Rahvas ootab, et just Janne ja Joosep needusele lõpu teeksid! loomulikult põnev olema, näiteks nagu biku“ ega „Sõrmuste isanda“ peale ei Mehis Pihla teatritekst põhineb Helen Käiti raamatul „Janne ja elamuse saaks. Lapsena tundub teatri maagia tohutult palju suurem, aja Astrid Lindgreni „Meisterdetektiiv mõelnud. Ühest ja konkreetset eeskuju Joosep. Lohe needus“ I ja II osa (Randvelt Kirjastus, 2013 ja 2014). jooksul perspektiivid vähenevad. Elus Blomkvist“. Ma ei julge isegi pakkuda, mul polnud, on aga siiski kaks teost, ka. Tagantjärgi mõtled kivile, mis lap- mitu korda ma seda raamatut lugenud mis mind teataval määral inspireerisid Mehis Pihla, autor: hea saab kurja üle võitu. Seetõttu ahmi- sena tundus hiiglaslik, praegu vaatad olen, aga üle kümne korra kohe kind- ja „käivitasid“. sin veel ülikooligi ajal „Harry Potterit“ lasti. Ja iga kord oli täpselt sama põnev – vaevu põlveni. Vahemaad, perspek- Esiteks Jaan Rannapi „Maari suvi“. Palun meenuta mõnda oma head lapse- ja „Sõrmuste isandat“. kui esimesel korral! Iga kord hoidsin tiivid muutuvad. Kunagi tundus kahe See on täpselt selline raamat, mille põlveraamatut. hinge kinni, kui Valged Roosid Pu- Millised lastelavastused on sulle ela- kilomeetri kaugusel asuv kool olevat puhul on raske öelda, kas tegemist naste Rooside vastu salaplaani pidasid, Üks lemmikautoreid oli lapsepõlves muslikud olnud, olgu endale lapsena ääretult kaugel, praegu mõtled, et lend on fantaasia- või n-ö elulise jutus- Nuuskmõmmikut peitsid või mõrvarit mõistagi Astrid Lindgren ja lemmikteos või nüüd oma lastega teatris käies või üle ookeani kestab kümme tundi, mis tusega. Mis mind lapsena selle teose jälitasid. „Vennad Lõvisüdamed“. Kusjuures sel- ka näitlejana mõnes mängides? seal ikka, läheb ruttu, ja kaks tundi puhul võlus, on raamatu lõpus tekkiv lel raamatul on „Lohe needusega“ väga sõitu pole üldse midagi erilist. Teine minu jäägitu armastuse võitnud küsimus, kas vanaema-vanaisa juures Mulle väga meeldis Kaili Viidase las- palju ühist: mõlema peategelased on raamat oli samuti Astrid Lindgreni suve veetva Maari seiklused toimu- telavastus „Põrr...!“ Endlas. Sel suvel Kust sa tead, milline võiks välja näha sama pere lapsed, mõlema tegevus toi- sulest – „Bullerby lapsed“. Vaatamata sid võlumaailmas (kas selline on äkki nähtud „Gulliveri reisid“ Nukuteat- võlumaailm? mub fantastilises-müstilises maailmas, sellele, et seal sõda ei peetud ja mõrva- tõesti olemas?), või nägi tüdruk lihtsalt ris, varasemad „Pál-tänava poisid“ ja mõlemas võideldakse kurja valitseja Ma elasin seal lapsena. Võrtsjärve reid ei jahitud, oli see minu jaoks täp- und. Olen sama loogikat kasutanud ka „Krabat“ Linnateatris. Meeldib, kui ning võimsa lohega. Enne dramatisee- ääres, keset metsa. selt sama põnev. Millegipärast seostub „Jannes ja Joosepis“ – kas õde-venda näen nutikaid ja ootamatuid lahendusi rimist lugesin lõvisüdamed uuesti üle mul siiamaani sõnapaariga „õnnelik käisid tõesti lohega võitlemas või oli nii lavastaja ja kunstniku kui ka näit- Kristjan Suits: Ka suurtele lapsepõlv“ just Bullerby küla laste elu see kõigest unenägu? Mulle meeldivad lejate töös. Kui lastelavastusele pole Mehis Pihla: Me anname ja toimetused. raamatud, mis jätavad lugejale õiguse tehtud grammigi hinnaalandust. Ise inimestele võib elu vaata- ja võimaluse mõne asja üle ise otsus- isegi oma elu sündmustele olen lastelavastustes vähe mänginud. Tegelikult ongi nüüd vist koht ausaks miseks anda uuesti fantaa- tada, käesoleval juhul siis selle üle, kas tähendusi muinasjutu Aga ikooniline Lumivalgeke on minu ülestunnistuseks – jah, ma olen tohutu võlumaailm on tõesti olemas või nägid rollide nimistus siiski olemas :) (Va- sia perspektiivi, pilgu, et Lindgreni fänn ning loen tema teoseid lapsed und – küll imelist ja seiklusroh- loogikast lähtuvalt. nemuise teatris aastal 2004, lavastas veel vahel nüüdki. Mitte miski ei aita ket, aga ikkagi ainult und. Laur Kaunissaare). maailm on suur ja võluv. paremini lõõgastuda, kui paar peatükki ja mulle tuli meelde, mis mind lapsena „Bullerby lapsi“! Teine teos, mis mu mõttelõnga suunas, selle juures kõige enam võlus – Lindg- on taas pärit surematu Astrid Lindg- reni tegelased hoolivad teineteisest reni sulest, sedakorda „Vennad Lõvi- väga-väga-väga. Pole ime, et mu ema südamed“. Käisin mõned aastad enne nuttis, kui ta seda raamatut mulle ja mu „Lohe needuse“ kirjutamist tütrega õele ette luges. See lastevaheline siiras Rakvere Teatris Üllar Saaremäe lavas- armastus läheb korda igas vanuses ning tust vaatamas ja see jättis mulle väga minu arvates on see ka „Lohe needu- sügava mulje, tuues taas meelde lap- ses“ tugevalt olemas. sepõlves raamatu lugemisest tekkinud emotsioonid. Kuigi jah, kui alguses Kas sul on ka meeldejäävalt halba las- on minu lohed pigem Lindgreni Katla teraamatu(lasteteatri)-kogemust? moodi, siis lõpus võib tuua pigem pa- Mul on paar mälestuspilti. Esimene. ralleele maailma vallutanud rohelise Vanemad viisid mu kunagi „Karu- sookolli Shreki multikates fi gureerinud poeg Puhhi“ vaatama ja Iiahil tuli tegelasega, kellest fi lmi edenedes saab saba küljest ära. See oli mulle mõiste- peaaegu et taltsas koduloom. tav, et kostüümi küljest ikka pudeneb Millist vastukaja olete „Janne ja asju ära ja need tuleb tagasi panna. Joosepi“ kohta saanud, mida lapsed Aga ma ei saanud aru, kuidas see nael teilt kohtumistel küsivad? sellele näitlejale haiget ei teinud, kes kostüümi sees oli? Ma mõtlesin sellele Sellega on selline naljakas asi, et ena- terve etenduse. masti esitatakse küsimusi minu teiste, täiesti tavaliste laste tavalistest te- Teine pilt. Meie koolis käis mingi gevustest rääkivate raamatute, eriti trupp ja mängisid kolme põrsakest. „Aardejaht Nõmmel“ kohta. Minu Vahetult pärast etendust ma nägin arvates on põhjus selles, et kuigi mui- neid samu näitlejaid koolimaja taga ja nasjutumaailm on põnev, räägitakse nad tegid suitsu. Ma mõtlesin, et need nendes teistes raamatutes lastele tut- näitlejad on vist kõige lahedamad te- tavatest kohtadest, mõne puhul võib- gelased üldse. olla lausa kodutänavast. Tekib selline Milline on sinu suhe muinasjuttudega, ahaa-efekt – aga ma olen ju ise ka seal nii rahvapärimusega kui ka kirjanike olnud, ise ka selliseid asju teinud! Tõe- loodud kunstmuinasjuttudega? Butafoor Lea Ojami käe ja pintsli all võtavad kuju võluriigi lossi rõdukaunistused. Ja keegi on nende taga peidus ... Foto: Kadri Hallik. näoliselt samastavad väikesed lugejad ennast nende tegelastega rohkem. Mulle tundub, et kõik on muinasjutt. Kersti Heinloo: Minu Kui ma õppisin Tartu Ülikoolis se- Aga raamatutest-fi lmidest saadud ku- Kas teil on koolieast mõni ere teatri- Lohedest ja võluriikidest on tehtud miootikat, siis me lugesime Vladimir uksed muinasjutumaailma jutluspilt? mälestus? palju võimsate eriefektidega filme Proppi „Imemuinasjutu morfoloo- – kas muinasjutuline lasteraamat Võlumaailm tekib muust, mitte loe- Käisin lapsena üsna palju teatris ja giat“, kus ta toob välja võlumuinas- ja argielu vahel on täiesti saab nendega võistelda ja kas üldse tust. Raamatutest või etendustest ei kuigi suurem osa nähtust on tänaseks juttude põhilised süžee-elemendid: peakski? ole mul alles mingit kindlat ühte ku- unustusehõlma vajunud, siis millegi- alates sellest, kuidas kangelane kodust valla. jutluspilti. Lugemine aitab mõtestada, pärast on siiani meeles Boris Kaburi Raamat on raamat ja fi lm on fi lm. lahkub ning lõpetades abiellumise ja Kui laialt lahti käivad su uksed muinas- fantaasiat arendada. Aga ainuõiget „Rops“. Tollal lummas mind vast roh- Teine võib esimest täiendada, aga troonile asumisega. Ma olin toona jutumaailma ja argielu vahel? või ühte teadmist või kujutlust mui- kem Jüri ja Ropsi erakordne sarnasus mitte asendada. Ma tean, et tänastele väga üllatunud, kuivõrd paljud kaas- dugi pole, see tekib eri ajenditest, pal- ning sellest tekkinud sekeldused – olin noortele on kohati raske selgeks teha, aegsed fi lmid, sarjad, arvutimängud Minu uksed muinasjutumaailma ja ar- jude kujutluste ja mõtete koosmõjust. siis ju vaid 8-aastane ning etendus miks peaks vaeva nägema ja kaks nä- jne alluvad täpselt samale struktuurile. gielu vahel on täiesti valla. Usun ikka Materjal, mida lavastama hakatakse, tundus ennekõike põnev ja naljakas, dalat raamatut lugema, kui võib ära Me anname isegi oma elu sündmustele haldjaid ja päkapikke, lumeinimest ja loetakse kõigepealt koos läbi ja sellest samuti oli robot midagi sellist, mil- vaadata kahetunnise filmi. Samas tähendusi muinasjutu loogikast lähtu- lohesid. lugemisest tekivad ka kujutluspildid lest kaheksakümnendatel eriti veel ei arvan, et need, kes raamatute lugemise valt ja loodame, et elame „õnnelikult räägitud. Alles hiljem sellele tagasi Millisele vanusele võiks „Lohe nee- konkreetselt selle loo maailma loomi- võlu kord avastanud, mõistavad, mida oma elupäevade lõpuni“. mõeldes olen hakanud taipama loo sü- dus“ sobida? seks. silmas pean. Film on lõplik toode, see gavamat sisu, mis vast oligi sunnatud ei jäta fantaasiale eriti ruumi, raamat, „Lohe needus“ võiks vaatamiselamust Millisele vanusele võiks „Lohe nee- rohkem noorte vaatajate vanematele vastupidi, ärgitab lugejat mõtlema, Kersti Heinloo, lavastaja: pakkuda lastele ja täiskasvanutele va- dus“ sobida? kui lastele endile. Ma hindan kõrgelt oma fantaasiat lendu laskma. raamatuid-filme-etendusi, mis suu- nuses 8+. Arvan et 9–99. Ka suurtele inimestele Palun meenuta mõnda oma head lap- davad pakkuda elamust igas vanuses Millisele vanusele võiks „Lohe nee- võib elu vaatamiseks anda uuesti fan- sepõlveraamatut. vaatajale, sest on ju üsna loomulik, et dus“ sobida? taasia perspektiivi, pilgu, et maailm on teatud vanuses on raamatute etteluge- Lapsena olin ma andunud muinasjut- suur ja võluv. Ma ei tahaks siinkohal mingeid aasta- Kristjan Suits, kunstnik: jateks, kinos või teatris saatjateks ikka tude lugeja. Muidugi ka sarja „Seik- käike välja käia, ütlen vaid, et mulle ema-isa. lusjutte maalt ja merelt“ lugeja. „Kolm Palun meenuta mõnda oma head lapse- teadaolevalt on seda lugenud nii viie- musketäri“, „Peata ratsanik“ haarasid põlveraamatut... Kuidas te loheloo kirjutamise peale teistaastased noored kui ka emad oma Helen Käit, alusteose autor: kolmeaastastele unejutuks. nii, et öösiti pidi salaja teki all lugema. Enn Kippeli „Meelis“. Seikluslik aja- tulite? Kas näiteks Tolkieni Keskmaa Ma armastan senini küllusliku fantaa- looline lugu on jätnud kustumatu mä- Palun meenutage mõnda oma head lap- lood köidavad teid? siaga lugusid, kus juhtuvad imed ning lestuse. sepõlveraamatut. Küsis Ene Paaver Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20 TTULEKULULEKUL 5

Orkestri Patrick Süskind Andrus Kivirähk „Kontrabass“ „Isamaa pääsukesed“ tähtsaim pill Näitejuht Rein Oja, kunstnik Jaanus Vahtra, muusikaline kujundaja Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, muusikalised kujundajad „Iga muusik kinnitab teile meelsasti, et Mingo Rajandi, tõlkinud Helgi Loik. Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits, muusikaseadete autor Tõnis Kõrvits. orkester võib igal ajal loobuda dirigen- Esietendus 25. jaanuaril 2019 väikses saalis. Esietendus 15. juunil 2018 Keila kultuurikeskuses. dist, aga mitte kontrabassist,“ väidab ülevas meeleolus Mees kontrabas- Osades: Guido Kangur ja Mingo Rajandi. Osades: Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, siga saksa kirjaniku Patrick Süskindi Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher (1949) tragikoomilises monodraamas Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula. „Kontrabass” (1980, eesti keeles ilmu- Orkestrandi pihtimuses avanebki See inimlikult ja teatraalselt rikas tekst nud 1996). emotsionaalne vihkamise-armastuse jõudis eesti teatrilavale ligi 30 aastat suhe oma pilli, aga pillist kõneldes ka tagasi, kui 25. veebruaril 1989 esieten- Kontrabassimängija jaoks on tema pill üksildase inimese läheduseigatsus, pen- dus Vanalinnastuudios Eino Baskini Isamaa pääsukesed lendavad palju enamat kui ese, enamatki kui deldamine muusikarõõmu ja töörutiini lavastus, milles Meest kontrabassiga instrument – kontrabass on isikustatud vahel. Tunded ulatuvad melanhooliast mängis Aarne Üksküla. (Baskin oli nagu lähedane elukaaslane, kelle suh- „Kontrabassi“ lavastanud ka juba taas 2019. aasta suvel tes mängija tunneb inimlikku kiindu- aasta varem Turu Linnateatris.) See näidend on inimese EV 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames sündinud Andrus Kivirähki „Isamaa must ja vastumeelsust. Ühel hetkel on Eesti Draamateatri lavastuses mängib pääsukesed“ tuleb taas lavale 2019. aasta suvel. Keila kultuurikeskuses tunded ülevad: „See, milleni ma jõuda dialoog muusikaga. Meest kontrabassiga Guido Kangur mängitud Priit Pedajase lavastus näitab ühe väikese paiga elu, mida hoiavad tahan, on konstateering, et kontrabass ja tema lavapartneriks on kontrabas- üleval toimekad naised, sest nagu on öelnud Kivirähk, siis „mehed on Soomes on kindlalt kõige tähtsam orkestripill ülevuseni, üksinduse traagikast bo- sist Mingo Rajandi koos oma suure tööl või poe taga või vaatavad telekast vormeleid“. Kohaliku näiteringi juhil üldse. See ei paista temast küll välja. heemlasliku argielu koomikani. Kui ja suursuguse pilliga. Guido Kanguri Pilvil (Ülle Kaljuste) tuleb idee vabariigi väärikat sünnipäeva tähistada millegi Aga ta moodustab kogu orkestri kar- tahes tähtsat rolli ka ei mängiks mehe sõnul ei ole see näidend tema silmis erilisega, nimelt Vabadussõja-ainelise muusikaliga. Sobiva trupi kokkupanemine kassi, millele ülejäänud orkester saab elus kontrabass, täidab tema südant sugugi mitte monoloog, vaid ikka dia- ei lähe päris plaanitult, aga ärajätmine ei tule ka kõne alla, siis peavadki naised üldse tugineda.“ Aga tunneteskaala ikkagi armastus teise inimese vastu loog muusikaga – mitu aastat, mil see loomingulisi vangerdusi tehes asjaga ikka ja jälle ise hakkama saama. teises otsas võib olla hoopis ärritus ja ja orkestriaugust kiirgab igatsev pilk tal näidend lauanurgal seisis ja oma Kivirähk selgitab näidendi sünnilugu veel sõnadega: „Sõidan päris palju mööda tüdimus: „Muide, ma ei tunne ühtegi kauni soprani poole laval… järge ootas, teadis ta, et soovib seda Eestit ringi, käin koolides, raamatukogudes ja kultuurimajades lugejatega kolleegi, kes oleks hakanud vabataht- „Kontrabass“ on kirjutatud pihtimu- teha koos elava muusikaga. kohtumas ja see näidend ongi omamoodi kummardus neile toredatele likult kontrabassi mängima. Ja kuidagi sena, kõneleja pöördub kuulaja poole prouadele, kes mind on külla kutsunud, lahkelt kantseldanud, omaküpsetatud võib sellest ka aru saada. See instru- – aga kas need oleme meie, saalisis- kooki pakkunud ja üldse erakordselt sümpaatse mulje jätnud. Just selliste ment ei ole just eriti käepärane. Kont- tujad, või hoopis ta enda peegelpilt, vahvate naiste najal kohalik elu Eestimaal püsibki.“ rabass on rohkem, kuidas ma pean publik saab kuulda mehe sisekõnet? Kriitik Jaak Allik kirjutas, et „Isamaa pääsukesed“ on sarja kõige traagilisem ütlema, takistav ese kui pill.“ lugu. Ja samas – naerda saab kõvasti.

Madis Kõiv, Aivo Lõhmus Sławomir Mroz˙ek Lucas Hnath „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan „Armastus Krimmis“ „Nukumaja, osa 2“ nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes, tõlkinud Hendrik Lavastaja Mehis Pihla, kunstnik Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes. Lindepuu. Kristjan Suits, tõlkinud Triin Tael. Esietendus 26. aprillil 2019. Esietendus 15. veebruaril 2019 suures saalis. Esietendus 29. märtsil 2018 väikses saalis. Osades: Hilje Murel, Marta Laan, Merle Palmiste, Raimo Pass, Sulev 1914. Taluelu ehe argipäev oma po- läinud noori ja vormivad nende saa- Teppart, Mait Malmsten, Markus Luik, Karmo Nigula, Maria Klenskaja, Osades: Kersti Heinloo, riste teede ja viljapeksuga. Maailma tusi. Nõnda segunevad ja põimuvad Hendrik Toompere. Jaan Rekkor, Mari Lill, ähvardavate poliitiliste sündmuste globaalne ja lokaalne, filosoofia ja Lauli Otsar (Kuressaare Linnateater). kauge, kuid isegi Võrumaa soppi jär- psühholoogia“ (Luule Epner „Saa- jest selgemini kuuldav kõma. Ajastu teks“. Madis Kõiv „Näidendid“ II, „Armastus Krimmis“ on Sławomir millest räägib meie president. See moodsad fi losoofi d ja aurumasinad 2007). Mroz˙eki mahukamaid näidendeid. lavastus ei räägi sõnakestki sellest, Lucas Hnathi näidend „Nukumaja, ning külakogukonna tihe üksteisega See on valminud 1990. aastate millest räägib ajaleht. See lavastus osa 2” on Henrik Ibseni „Nukumaja” seotus ja karm kontroll. Tartu ja Pe- 1987. aastal ilmunud näidend kõne- alguses. Nii et selle kirjutamise ajaks ei räägi sõnakestki, millest räägib järg. Kui Ibseni näidend lõpeb Nora terburi kõrgkoolid ning Pekri talu ja leb Madis Kõivu perekonnaloost, mille oli Mroz˙ekil seljataga juba pikk ning Utoopia. See lavastus räägib sellest, kodust lahkumisega, mil ta jätab maha Põlva pagaripood. Armastus, nii nagu erinevaid seiku, inimesi ja mälestusi viljakas loometee, mille tähtteosed milline on meie naaber oma ilustamata oma mehe ja kolm last, siis teine osa kellelegi antud, mälestused, nii nagu ta oma erinevates teostes üha välja nagu „Tango“ ning „Emigrandid“ on ilus. See lavastus räägib sellest, milline algab Nora naasmisega viisteist aas- keegi oma elu sündmusi oluliseks pi- valgustas. „Põua ja vihma“ puhul oli tuttavad ka eesti publikule. „Armastus on homme su naaber. See lavastus tat hiljem. Hnathi näidend esieten- dada tahab või oskab. Lopsakas lõõp neil koostööks Aivo Lõhmusega ühine Krimmis“ on poola absurdikirjaniku räägib, kuidas ta on peale pohmelli. dus Broadway’l 1. aprillil 2017 ning panoraamne vaade oma kodumaa See lavastus räägib Venemaast. See esmalavastus oli väga menukas, olles müstilisele naabrile, Venemaale. lavastus räägib Eestimaast. See lavastus nomineeritud paljudele auhindadele Mroz˙ek põimib osavalt kultuuriloost räägib sellest, kuidas sa iga jumala päev ja võites neist enamiku. Aastal 2018 tuntud motiive ning teemasid, pastiššist poodi lähed ja siis seal mõtled, et kas on „Nukumaja, osa 2” juba maailmas kasvab aga valus grotesk. Tegevusajaks osta või mitte, ja kui sa koju tuled, enim lavastatud kaasaegne Ameerika on valitud kolm märgilist perioodi, siis mõtled, kas kurat oleks hea, kui näidend. mille muutuste ning pööretega peavad oleks ikka vene võim ja siis mõtled, ei, tegelased hakkama saama. Lugu algab parem ikka Soomes tööd teha ja hea, Draamateatris on Ibseni järje lavasta- tšehhovliku stseeniga tsaariajal, jätkub et lapsed väljamaal õpivad ja peaasi, et jaks värskelt trupiga liitunud Mehis 1920. aastate lõpus ning jõuab lõpuks nalja saaks. Ohh õudsalt tahaks peale Pihla: „Hnath on oma näidendi üles postkommunistlikku aega 1990ndate väsitavat tööpäeva nalja saada, sest no ehitanud dialoogidele. Nora peab jär- alguses. Ilmekaks kokkuvõtteks võiks ma olen ju nii õõõudsalt väsind sellest gemööda silmitsi seisma talle ema eest olla ühe tegelase katse kõnetada päevast, et andke natukenegi mingit olnud teenijannaga, oma mehega ning võõrast: „Izvinite, gaspadin… Izvinite, nalja sel teemal ja mis ma siis nyyd oma tütrega. Kui Ibseni „Nukumajas” tavarištš… Do you speak english?“. ….ooohh teen? on kesksel kohal naise roll 19. sajandi ühiskonnas, siis Hnath kasutab Ibseni Lavastaja Hendrik Toompere tutvustab See lavastus on kokkuvõte – kuidas tegelasi, et uurida, kas sellisest pere la- uut lavastust sõnadega: „See lavastus ellu jääda. Stalinlik barokk ja isiklik gunemisest on üleüldse võimalik võit- ei räägi muidugi sõnakestki sellest, amokk.“ jana välja tulla ning kuivõrd on tegu puhtalt isekusega.”

EESIMENESIMENE LLUGEMINEUGEMINE Madis Kõiv. Foto: Priit Pedajas. Aivo Lõhmus. Foto: Mart Trummal. Karl Koppelmaa „Roheline nagu laulaks” ja ajaloodokumendid, argielu naljakad siduv tagamaa, ühised Võrumaa lap- pisiasjad ja saatuslikud valikud, armu- sepõlvemaastikud, „vere ja maa“ nute vaikimine pimeduses ja ajaloo alusel sündinud sõprus, nagu Kõiv Esimene lugemine 22. novembril 2018 Maalisaalis, täistuurid. hiljem ütles. Imeline võru keel kõlab lavastajana juhendab Hendrik Toompere jr. siin kogu oma lopsakuses ja kujund- „Põud ja vihm“ on väga rikas, väga likkuses ja on tundliku keelekõrvaga Karl Koppelmaa näidend võitis tänavu piaga. Keskmes on sündmused, mis Vastavalt näidendivõistluse tingimus- mitmekihiline näidend. See on ühekor- põhja-eestlastelegi kindlasti mõistetav. kevadel peapreemia Nürnbergi Linna- viisid Kolmanda maailmasõjani 2031. tele kuulub võidutöö esmalavastamise raga ühe talupere lugu, ehe Võru keele teatri XIII näidendivõistlusel „Talking aastal, ning seejärel muutunud Euroopa õigus Regensburgi Teatrile, Eesti Draa- ja maa lugu, möödunud sajandi alguse „FRIEDRICH: Püha Vinnemaa lätt About Borders“, kuhu seekord olid ülesehitamine. Koppelmaa kasutab mateater tutvustab näidendit lugemise Eesti lugu ja Euroopa lugu – sel 1914. Euroopahe ... Tuust inämb ei päse’, oodatud tekstid Balti riikide autori- seega elulooteatri võtet, aga tegelased vormis. aasta põuasuvel, mil nad kõik pühiti sääne vooduševlenie om Peterbu- telt. Žüriiliikme Ott Karulini sõnul on (ilmselt) välja mõeldud ning näi- 1992. aastal sündinud Karl Koppelmaa maailmasõja tulisesse pöörisesse. „Nii rin praegust, rahvas seen inämb ei iseloomustas võidunäidendeid (II ja III dendi teeb paeluvaks just nimelt see, et lõpetas 2016. aastal Eesti muusika- ja „suure maailma“ kui isiklike suhete püsüki’, kõik om uulitsidõ’ pääl nigu’ koht läksid leedulastele) argi- või pe- meenutatakse sündmusi, mis tegelikult teatriakadeemia lavakunstikooli ning tasandil kasvavad pinge ja ängistus suur pido olõssi. Laulva, rüükvä ja redraama vormis Euroopa kui kodu, pole veel toimunud. Tekst on huvitav tegutseb dramaturgi ja lavastajana ning sündmused tüürivad väärama- tand΄sva ... lippõga’. Ohvitseri’, kes ideaali ja ka mälestuse käsitlemine. lugemine ka esseena, praegu Euroopas teatris KELM. tult katastroofi poole. Ajastu vaim- ette trehväse’, pillutass säälsamatsõn „Eriti ilmne on see just võidutöös, Karl toimuva kommentaarina“ (Ott Karulin sust mõjutanud mõtlejate – Nietzsche, üless. Minno kah tahtsõva’ tükess Koppelmaa näidendis „Roheline nagu „Piirijutud“, Sirp, 18.05.2018). Dostojevski, Tolstoi – ideed erutavad kisku, `pässi viil juuskma. Rahvas taht laulaks“. Tegu on viie tegelase põimu- Võrumaa külast suurtesse koolidesse sõta ja tuud tä saa.“ nud monoloogide abil jutustatud utoo- 6 UUUEDUED TTRUPISRUPIS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20

poolel teel tagasi minna ja samal ajal Lavastajad tõlgendavad, näitlejad tõl- on teine konn talle järele tulnud, kas gendavad, aga näitekirjanik saab luua Uued tulijad nad siis mahuvad teineteisest mööda originaalset asja. Selles ongi mingi oma või tekib tropp… Aga peaks vist teat- võlu, et saad luua mingi oma maailma. rist ka rääkima? Olen lavastanud ka, aga mul on väga T: Kes või mis on su loomingut tuge- hea meel, et ma saangi tulla tööle just vasti mõjutanud? dramaturgiks. See on mulle kõige hin- Draamateatris M: Kunagi Tartu Ülikoolis läksin üli- gelähedasem nendest valdkondadest, õpilasteatrisse, kus tegeletakse hästi millega olen kokku puutunud. Sellest sügisest ühines kirjandustoaga dramaturg Mehis Pihla ning palju absurditeatriga. Tegime lavastuse T: Aga sind huvitavad mõlemad poo- Daniil Harmsi elust, ja see vene absurd led? trupiga liitus näitleja Teele Pärn. Teele ja Mehis istusid uue alguse on mulle küll väga meeldinud. Harmsi M: Jah, ausalt öeldes oma väga ootan, puhul korra maha, et teineteise käest uurida senitehtu kohta ning raamatut loen pidevalt üle. Selles on et ma saaksin palju panustada Draa- midagi väga hingelähedast. Eks ma mateatri organisatsiooni kui sellisesse. rääkida… teatrist. olen proovinud teda kopeerida. Mulle Pärast lavakat olen kaks aastat olnud tundub, et sellises tunnetuses on midagi vabakutseline ja on tekkinud igatsus õiget. Absurdis saab kasutada kujun- kollektiivi järele. Pakkumine tulla deid, võimendada neid ja liialdada, Draamateatrisse tuli väga soodsal ajal, olles realismist vaba. Pealegi mulle kuna mul ongi tekkinud tahtmine pa- meeldib ka… noh, huumor. Sul endal nustada millessegi suuremasse ja kaua- on midagi sarnast? kestvamasse. T: Selles mõttes ei ole, sest mul pole väl- T: Ma olen nõus. Olen ka, vähemalt jakujunenud lemmikžanrit. Lisaks olen praegu, väga püsitrupiusku. See tun- olnud elupõline teatrivaataja ja tunnen dub mulle turvaline ja ka väga huvitav. seetõttu ikka veel, et ma ei oska või Nii palju eri kogemusega näitlejaid on ei taha teatrit vaadata nagu näitleja. koos. Omamoodi sülem, tervik, mida Tihti panevad mind teatrist mõtlema on võimalik seesmiselt aina uuesti eri- hoopis muud kunstiliigid. Näiteks olles nevates variatsioonides kokku panna. sümfooniaorkestri kontserdil, hakkan M: Mis su ootused on? mõtlema teatri peale, otsima paralleele, T: Kõige rohkem on mu ootused seo- samuti tantsukunstist. Mis mind väga tud inimestega. Ootan väga uute ini- inspireerib, ja seda mitte ainult kunstis, mestega koos töötamist. Mul on tänu vaid vahel isegi rohkem igal pool mujal, sellele majale ja nendele inimestele on professionaalsus ja vaimne stiilsus, väga suur põhjus teha iseendaga tööd see vaimustab mind. olemaks vääriline partner. See on väga M: Kas teatris pole mitte nii, et pro- hea, kui ümbritsevad inimesed tekita- fessionaalsuse märgiks on just see, kui vad tunde, et pean iseendaga vaeva publikul ei teki korrakski küsimust, nägema. Aga sa ise oled laval olnud kas tegu on ikka professionaalsusega. kooli ajal ja hiljuti mängisid „Metsa Dilentatism on see, mis paistab välja. fortes“. Huvitab sind näitlemine ka? Kui kõik tundub loomulik, siis ongi M: Mulle meeldib mängida, aga mul asi väga heal tasemel. Teatrikoolis te pole üldse näitlemise ambitsiooni. tegite ju muidugi igasuguseid asju, aga Ma oleksin väga ebaprofessionaalne psühholoogilist teatrit tegite üsna vähe. näitleja, sest pärast esikat võiks minu Nüüd sa aga tuled Draamateatrisse. poolest pillid kotti panna. Kõige ras- Teele Pärn. Foto: Kadri Hallik. Mehis Pihla. Foto: Kadri Hallik. Kas psühholoogiline teater tõmbab sind kem on näitlejaameti juures anda iga TEELE: Mis täpselt on sinu seos Tal- ma poleks lavakasse sisse saanud, siis vitavad maailma, sest nad loovad ma- ka või kutsuti lihtsalt ja võtsid pakku- õhtu sama etendust ja olla kogu aeg linn-Tartu maantee tehniliste lahen- arvatavasti tegeleksin sellega edasi. galarajoone ka enda ümber ja nad pole mise vastu? värske. Seda ma ei taluks. Aga kas sul dustega? Sina ju õppisid samuti enne lavakat looduseusku. Ma tahaks nendele, kes T: Ma olen ikkagi väga psühholoogi- on lavastaja-ambitsiooni? MEHIS: Ma projekteerisin tänavaval- midagi muud? nii mõtlevad, öelda seda, et Arvo Pärt lise teatri usku. Olin ka kooli ajal, aga T: Ei. Olen kaks korda elu jooksul gustuse Aruvalla-Kose lõigule. Lisaks T: Ma õppisin Tallinnas kaks aastat lõi tintinnabuli stiili Szolnoki peatuse selles mõttes sobis meie kursus mulle koolitööna lavastanud. Esimest korda veel maakaablite lahendused kohta- eesti fi loloogiat. Mulle väga meeldis paneelmajas (naerab). Aga jah, terve väga hästi, et tegelesin asjadega, mil- kukkusin läbi ja mõne aasta pärast des, kus elektriliinid peavad tee alt see eriala. Kui ma lavakasse sisse ei elu käisin VHK-s ja olin teatriklassis lega ma muidu oma huvide tõttu võib- avanes uus võimalus, kukkusin uuesti minema. saanud, siis ei olnud minu jaoks raske ka. Kust sina pärit oled? olla poleks üldse kokku puutunud. läbi. See oli siiski väga õpetlik, mulle T: Nii et see ei olegi väljamõeldis! Aga valida, mida tol hetkel edasi õppida, M: Mina olen Koselt. Kunagi käisin Ma ei oleks kunagi osanud ise valida tohutult meeldis proove teha! Kui ei see pole ju sinu eriala? sest mind väga huvitas kirjandus. Va- Tallinnas korvpallitrennis ja kui ma sellist suunda, mida ma sain katsetada peaks jõudma esietenduseni… Tund- M: Ma olen lõpetanud semiootika lisin aga Tallinna ülikooli, sest tekkis end tutvustades ütlesin, et olen Koselt, koolis. Aga üldiselt ma olen hea teatri sin, et lavastamine arendas mind näit- Tartu Ülikoolis. Aga projekteerijaks tunne, et Tartusse minnes oleksin nagu siis kohe öeldi, aa, see on ju see koht, usku, ma ei arva, et peab tegema lõp- lejana. Nägin tekstis palju rohkem sain pooleldi tutvuse kaudu. Pärast millegi eest põgenenud või sildu põ- kust kõik lähevad ehitajaks. liku valiku näiteks postdramaatilise või võimalusi kui ainult näitlejana seda ülikooli otsisin tööd ning mind kut- letanud. Pealegi olid TLÜs väga head T: Kas see ajas sind närvi? psühholoogilise teatri vahel. Mind hu- oleksin teinud. Aga minus võibolla ei suti sidefi rmasse tööle. Ma olen Ko- õppejõud nendel teemadel, mis mind M: Ei, sest paljud sealt hakkavadki vitavad väga mõlemad suunad, aga ma ole lavastajale vajalikku vormistamis- selt pärit ja kuna tegemist on väikese huvitasid. ehitajaks. arvan hetkel, et psühholoogiline teater oskust… Pead ise täpselt teadma, mida

Teele Pärna esimene roll Draamateatris on Birgit „Isamaa pääsukestes“ (esietendus 15.06.2018). Mehis Pihla debüüdiks Draamateatris oli „Metsa forte“ (esietendus 25.05.2018). Pildil koos Ester Pajusooga Anu rollis. Foto: Siim Vahur. Pihla oli teksti autor ja mängis Lendorava traagilist rolli. Foto: Gabriela Liivamägi. kohaga, siis teati, et mul kooliajal läks M: See on siis meil ühine, et me mõle- T: Aga mis ehitajal viga on? on võimatum. Kui mõelda, et minu tahad, sest teater on küll koostöö, aga matemaatikaga hästi, riigieksamil sain mad ei saanud lavakasse esimesel kor- M: Ei olegi. Väga paljud minu sõbrad ülesanne on kehastuda ümber kellekski lavastamiseks on ikkagi juhiomadusi sada punkti. Nii et kutsuti projektee- ral sisse. Aga kust sa pärit oled? on ehitajad, teevad väga head tööd ja teiseks nii, et publik unustaks ära, mis ka vaja. rima, öeldi, et küll töö käigus õpib. T: Ma olen elupõline mustamäelane ja mul on neid tihti appi vaja. on mu kodanikunimi ja näeks minus M: Kas sa näitlejana tunned, et sind on Esimene projekt, mis mulle anti, oligi väga uhke selle üle. Mulle väga meel- T: Just. Minu arust näiteks sillaehita- kedagi hoopis teist. Tegelikult see on vaja? Kas näitlejaid on vaja? Tallinna-Tartu maantee. dib Mustamäel elada selle distantsi mine on üks ilusamaid ameteid. ju võimatu ja just see mind käivitab. T: Kas dramaturge on vaja? T: Kas sa pead seda oma suurimaks pärast kesklinnaga. Lasteaias käisin M: Kui ma projekteerijana töötasin, Mis on aga dramaturgi pealisülesanne M: Muidugi! Näitlejatel on ju vaja, tööks? Mustamäel, aga kooli läksin Vana- siis ühe koosoleku tõsisemaid teemasid teatris? mida te muidu laval teeksite. M: Mingi hetkeni kindlasti, sest see on linna Hariduskolleegiumisse. Need 30 oli konnatruubid. Konnadel on teadu- M: Sellel on kaks külge – dramaturg T: Ju siis dramaturgidel on näitlejaid lihtsalt äge. Vahepeal ei saanud sealt minutit, mis mind eraldasid koolist ja pärast vaja üle tee minna ja selle jaoks kui teatritekstide looja ja kirjandustoa vaja. kandist üldse rahulikult mööda sõita, mis mind nüüd eraldavad tööst, meel- pannakse tee alt läbi torud. Ja siis täis- töötaja kõigi oma korralduslike ülesan- M: Jah, me võime fi losofeerida nii ja ikka vaatasin, kas kõik tuled põle- divad mulle. Ma üldse ei nõustu ini- kasvanud mehed arutasid koosolekul, netega. Käisin Inglismaal stsenaristika- naa, aga fakt on see – on vaja. vad… Ega seal midagi väga keerulist mestega, kes ütlevad, et niinimetatud et juhul kui panna kümnesentimeetrise koolitusel, kus öeldi, et dramaturgid on T: See on väga rahustav. ei olnudki, standardi järgi tegin. Kui magalarajoonidest pärit inimesed hä- läbimõõduga toru, aga konn otsustab ainsad, kes loovad midagi originaalset. M: Absoluutselt. Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20 NNOOREDOORED TTEATRISEATRIS 7

Peamised järeldused tulenesid idees- aga hiljem väikese õe ja vennaga üht tiku analüüsist (näidendi põhiteemad NUKU lavastust vaatama läksin, nägin Mida teatrist uurida? olid rassism ja inimestevahelised suh- lisaks nukkudele ka inimesi. Nii tore ted). Esiteks, rassismivastase tegevuse oli vaadata neid vahvaid särasilmseid ja rassismi vahel on väga õhuke piir väikseid näolappe täis hämmingut, Süvenevast ja kaasamõtlevast noorest publikust võidavad kokkuvõt- – liigne tähelepanu pööramine rassis- kuidas see nukk küll elama pandud tes kõik. Sooviga esile tõsta neid, kes gümnaasiumis on ette võtnud mile võib samuti rassismiks kasvada. on. See tõeliselt siiras rõõm valgus ka Teiseks, inimese elus ja tema suhetes minusse, kui loo lõpus üks tegelastest just teatrimaailma uurimise, toimus sel aastal teist korda teatriuu- mängib väga olulist rolli lapsepõlv. endale uued sõbrad sai. Tundub nii tavaline ja klišeelik lõpp lavastusele, rimuste võistlus. Žürii tõstis esile neli uurimust, mida tutvustavad Teatris tekib võimalus kuid selle tegidki eriliseks publikuks olnud lapsed, kes said hoopis julgus- noored teatriuurijad ise. vaadelda erinevaid prob- tust, lootust ja tuge, et ka neil läheb hästi, et ka nemad saavad endale sõb- MARIE OLLI dusvõimalusi (näiteks oleks huvitav mis teeb selle minu jaoks huvitavaks. leeme ja teemasid mõne rad. See on põhjus, miks ma armastan „Improteatrist Eestis“ uurida selle harjutamise mõju käitu- Ta on nii erinev, nii mitmetahuline, teise nurga alt ning see teatrit. (peapreemia; juhendaja Monika Pii- misraskustega lastele improteraapia kuid päeva lõpuks on selle eesmärk rimäe, Hugo Treffneri Gümnaasium) raames). Lisaks oli huvitav ka kirjuta- ikka üks – meelelahutada inimesi. omakorda arendab mind – Minu uurimuses selgus, mise protsess ise ja tutvumine sellega, Teatriga lihtsalt ei hakka igav, iga päev Miks valisid just teatriga seotud kuidas humanitaaralast uurimistööd suudab ta üllatada ja imestama panna, teater kasvatab inimest. et peamised ajendid, miks teema? Miks on teater sinu jaoks hu- teha. kord negatiivselt ja siis taas positiivselt. 11. klasside õpilased vitav? Mis oli sinu jaoks kõige suurem avas- Vastab juhendaja Monika Piirimäe: Mida sa täpsemalt uurisid, millistele tus? teatrisse lähevad on head Teema jõudis minuni isikliku huvi järeldustele jõudsid? kaudu. Käisin vaatamas improetendusi Kui õpilast huvitab teater, siis kuidas Minu jaoks oli üsna suur üllatus see, et näitlejad, huvitatus teatrist leida head teemat uurimuseks? Lavastuse loomiseks uurisin kõige- ning algne idee oli kirjutada vaid ühest lavastuse analüüsimine on niivõrd de- ja omanäoline stiil. Tartus tegutsevast trupist. Veidi tausta pealt koolikaaslastelt, kuidas nemad tailirohke töö. Lavastuses on tohutult uurides mõistsin, et tegelikult on huvi- Kõigepealt uurin, kuidas õpilane on näevad kollast värvi ja millega see palju erinevaid aspekte, mida vaadelda tavat palju rohkem ning mida rohkem seni teatriga suhestunud, milline näh- seostub. Nagu ikka, nähti kollast värvi ning see nõuab suurt tööd. Lisaks oli Mida sa täpsemalt uurisid, millistele ma teemasse süvenesin, seda rohkem tus teda teatri juures eriti huvitab ning stereotüüpselt rõõmsa, energilise vär- üsna meeldiv „avastada“, et minu huvi järeldustele jõudsid? uusi ja üllatavaid tahke ma improteatri kas tal on ehk endal teema välja pak- vina, kuid mina lähenesin kollasele teatri vastu kasvab koos vanusega. juures leidsin. kuda. Marie teemani jõudsime pika aja vastupidise nurga alt. Kollasel vär- Ma uurisin põhiliselt, miks käivad jooksul ja just niipidi, et kõigepealt oli vil on nii palju tahke, mis lammutab minuvanused teatris, millistes teatrites Teater ühe kultuurivormina on mind tal improteatriga eluline kokkupuude stereotüübi. Kollane võib muutuda ning kui tihti. Lisaks võrdlesin küsitlu- paelunud juba väiksest saadik – mä- ning sealt kasvas välja soov sellega ka negatiivseks ja ma jõudsingi tööprot- GLORIA KRIEGER ses saadud tulemusi ka üldstatistikaga. letan oma imetlust, kui seitsmeaasta- analüütiliselt tegeleda. sessi käigus järelduseni, et kollane värv „Tallinna teatrite külastatavuse Minu uurimuses selgus, et peamised sena „Figaro pulma“ nägin ning nüüd sümboliseeribki meie isiksuste erisusi populaarsus ja ajendid Gustav ajendid, miks 11. klasside õpilased püüan ma teatris käia nii tihti, kui Tõsi, enamasti tuleb ikka õpetajal ning iseärasusi. See on miski, mida ma Adolfi Gümnaasiumi 11. klas- teatrisse lähevad on head näitlejad, ajagraafi k ja rahakott lubavad. Teoo- teemasid pakkuda ning lähtun siis sel- tahtsin lavale panna, kuid tihtipeale side õpilaste näitel“ huvitatus teatrist ja selle omanäoline rias on ju teater nagu fi lm või raamat lest, mis endas huvi äratab ja paras- juhtus, et publik leidis oma loo. Aga (publiku-uuringute eripreemia; juhen- stiil. Selgus ka, et suurimad mõjutajad – näeme teiste elusid, ideid, järeldusi, jagu päevakohane on. Nii on õpilased see ongi tegelikult teatri võlu. daja Dagmar Hallmägi, Gustav Adolfi on sõbrad, õpetajad, vanemad ning oli väljakutseid. Tegelikult on teatril aga uurinud dramaturgi tööülesandeid Gümnaasium) ka neid, kes tõdesid, et otsustavad ise. palju intiimsem ja vahetum õhkkond, Eesti teatrites või mõne särtsakama Mõistsin, et see amet on Lisaks sain teada, et kõige sagedamini etendusse sajaprotsendiliselt pühen- teatri uuslavastuste retseptsiooni. Vii- Miks valisid just teatriga seotud külastatakse Tallinna teatritest Eesti dudes suudab see ka vaataja täielikult mati juhendasin aga hoopis selliseid tohutult suure koormu- teema? Miks on teater sinu jaoks hu- Draamateatrit, Tallinna Linnateatrit, kaasa kiskuda. See päriselt vaatamine praktilisi töid, kus õpilased omaenda vitav? Rahvusooper Estoniat. on minu meelest oluline – teatrisaali teatriarvustuste kogumiku koostasid. sega ja selleks läheb vaja sisenedes peaksid ununema muud as- Kirjandust ja teatrit ühendavad tee- raudset närvi, et vastu Ma valisin sellise teema sellel lihtsal Mis oli sinu jaoks kõige suurem avas- jatoimetused ja mured. Tegelikult see mad kõnetavad mind ka, aga neid ei põhjusel, et mulle meeldib teater. Olen tus? võiks ju olla nii kõigega – olgem pä- õnnestu alati „maha müüa“. pidada. juba väikesest peale unistanud oma elu riselt kohal. siduda selle maailmaga. Teater ei ole Tagantjärele mõeldes olid ehk kõige Mis on teie arvates õnnestunud uuri- ainult näitlejad. Seal on lavastajad, suuremad avastused seotud teatrista- Mida sa täpsemalt uurisid, millistele muse koostamise tingimuseks? Mis on Mis oli sinu jaoks kõige suurem avas- kostümeerijad, lavatöölised, koreo- tistikaga. Minu jaoks oli väga suureks järeldustele jõudsid? see, millest liiga kergekäeliselt mööda tus? graafi d jne, kuid mis kõige tähtsam, positiivseks üllatuseks suur külastuste minnakse? publik. Teatrit poleks ilma selleta. arv. Lisaks tekitas Tallinna teatrite Mu uurimistöö esimene osa koosnes Avastasin, kuivõrd ummikusse võib la- Ma mäletan, kui ma esimest korda uurimine veel suuremat motivatsiooni kokkuvõttest, kuidas improteater žan- Peamine on minu arvates seesama vastaja sattuda. Mõistsin, et see amet NUKU teatrisse astusin. See oli nii rohkem teatris käia ja just rohkem kü- rina tekkis ning kes ja kus on selles huvi ja uudishimu valitud teema vastu, on tohutult suure koormusega ja sel- põnev! Kõik nukud tundusid ühel lastada neid, mis võib-olla nii väärikad vallas Eestis tegutsenud. Teine osa sest siis jätkub sisemist motivatsiooni leks läheb vaja raudset närvi, et vastu hetkel jube naljakad, siis aga väga ja prestiižsed ei ole. kirjeldab improteatri eripärasid ning ja initsiatiivi ka hetkedel, kui tekib pidada. Olen uhke enda üle, et suut- hirmutavad ja ühtäkki hakkas lausa mida impro pakub publikule, näitle- tunne, et materjal avaldab vastupanu sin siduda tervikuks koolikaaslaste kurb. Neid emotsioone oli korraga nii jale ja harrastajatele ning üldiselt ühis- ning midagi ei tule välja. Meele teeb vastused, enda tekstid ja mõttekäigud palju, et raske oli paigalgi püsida. Kui Küsis Kairi Kruus konnale. rõõmsaks, kui noorel uurijal on söa- ning publiku tagasiside. Mind üllatas kust oma arvamust kaitsta ja põhjen- see, et täistulemuseni jõudsime pärast dada. Alati tuleb kasuks pühendumine mitut etendust, sest esimese järel tek- See päriselt vaatamine on ja valmidus oma tekste üha uuesti kis tunne, et kõik ei olnud veel öeldud: minu meelest oluline – ja uuesti ümber kirjutada ja toime- rohkema ütlemiseks tuli pigem lavalist tada. Nendest viimastest aspektidest tegevust vähemaks võtta. Meil on eriliselt hea meel noore publiku üle. teatrisaali sisenedes ehk minnaksegi vahel kergekäeliselt mööda. Ootame teatrisse lapsi kui ka koolinoori – peaksid ununema muud sobiva lavastuse leidmiseks võib nõu küsida asjatoimetused ja mured. Alati tuleb kasuks pühen- MAARJA-LIISA PÕDER teatri müügijuhilt või kirjandustoast. Õpilas- „Vanemuise lavastuse dumine ja valmidus oma „Suluseis“ analüüs“ tele ning õpetajatele mõeldes oleme loonud Improteater on täiesti unikaalne lisamaterjale ning -võimalusi, tutvustamaks žanr, kus saavad kokku spontaanne tekste üha uuesti ja uuesti (etenduse analüüsi eripreemia; juhen- ja puhas loovus, hea kujutlusvõime daja Ulve Mägi, Tartu Jaan Poska lähemalt Draamateatri lavastusi ning teatri- ja pantomiim, suurepärane mees- ümber kirjutada ja toime- Gümnaasium) tööd laiemalt. konnatöö ja -usaldus (staaritsemine tada. on pea võimatu), hea suhtlusoskus, Miks valisid just teatriga seotud Töötoad – klassiga teatrisse tulles soovitame siduda eten- kiire reageerimine ja kohanemine teema? Miks on teater sinu jaoks hu- duse vaatamine sobiva töötoaga (etenduse-eelne sissejuha- ning situatsioonikomöödia. Lisaks Mida enda jaoks uut avastasite Marie vitav? tus, külastatud etenduse arutelu vmt). Täpsem info: Kairi on selle eripäraks tihtipeale publiku uurimusest? Kruus, kirjandustoa toimetaja, [email protected]. osalus etendustes, nt teemade, inspi- Minu jaoks on teater alati oluline Olin üllatunud, et Eesti improteatri olnud. Juba lapsest saadik olen pida- Arvustuste võistlus – arvustusi võib saata jooksvalt kuni ratsioonisõnade pakkumine, ning see teatripäevani, 27. märtsil 2019. Ootame julge mõttelennu peegeldab hästi ühiskonnas levinud skeene nii pulbitsev ja elujõuline on: nud teatris käimist suurepäraseks mee- palju omanäolisi truppe, mitmeid (rah- lelahutuseks, mis lisaks heale tundele ja iseloomuga arvustusi vabalt valitud Draamateatri lavas- mõtteviise: inimestele lihtsalt tekivad tus(t)e kohta! Osavamaid kirjutajaid premeerime rohke kiiremini seosed teemadega, millest vusvahelisi) mitmepäevaseid festivale, pakub ka suurel hulgal mõtteainet. See koolitusprogramme ja kursuseid, imp- aitab vajadusel argielu unustada ning teatriga. Võistluse raames toimub 2019. aasta alguses ka avalikkus rohkem räägib ja huvitatud Arvustuste öö. on. Hobina on see ideaalne võimalus roteemaline podcast jne. kogeda mõnda teist reaalsust, mida lõõgastuda ja naerda, teha teoks kõik näitlejad oskuslikult edasi annavad. Teatriuurimuste võistlus – uurimuste saatmise tähtaeg enda lavaunistused, leida endas enese- Teatris tekib võimalus vaadelda erine- on 15. juuni 2019. Koostöös Tartu Ülikooli teatriteaduse kindlus ja -usaldus (improteater ütleb vaid probleeme ja teemasid mõne teise õppetooliga loodame lugeda põnevaid avastusi teatrimaa- kõigele „jah”, miski pole viga), aren- HELERIIN LASS nurga alt ning see omakorda arendab ilma kohta 2018./2019. õppeaastal gümnaasiumis kaitstud „Lavastus „#FFF44F ehk mind – teater kasvatab inimest. uurimustest. dada loovust ja spontaansust. Kuigi Mõrum kui sidrun“ alustada on üsna lihtne – impromän- Teatritöö-videosari – Draamateatri Youtube’i kanalilt gud on enamasti üsna kerge struktuu- (praktilise töö eripreemia; juhendaja Mida sa täpsemalt uurisid, millistele Kristiine Kurema, Viimsi Keskkool) järeldustele jõudsid? leiab kolme erinevat teatriametit tutvustavad lühifi lmid: riga, siis päriselt heaks impronäitlejaks „Teatritöö #1. Lavastuskunstnik“ – Lilja Blumenfeld la- saamine nõuab väga palju harjutamist. Miks valisid just teatriga seotud Mina analüüsisin Vanemuise teatri vastuse „Tartuffe“ näitel oma tööst; „Teatritöö #2. Video- teema? Miks on teater sinu jaoks hu- lavastust „Suluseis“ kolmest aspektist kunstnik“ – Emer Värk räägib videokunsti rollist teatris, Mis oli sinu jaoks kõige suurem avas- videokunstniku oskustest ja väljakutsetest; „Teatritöö#3. tus? vitav? – tegelased, kompositsioon ja ideestik. Uurisin erinevaid tegelaste loomise Etenduse juht“ – Johannes Tammsalu räägib „Väljaheit- mise“ näitel oma tööst proovide ning etenduste ajal. Mu kõige suurem avastus oli ehk Teater on miski, mille vastu on mul tehnikaid ning seda, kuidas tegelased improteatri sügavus. See tundub algul niivõrd palju huvi ja kirge ning patt üldise tegelaskontseptsiooni põhjal lihtne meelelahutus, kuid improteatris oleks olnud sellist võimalust kasuta- liigituvad. Lisaks analüüsisin kom- on nii palju tahke, eri vorme ja raken- mata jätta. Teatrikunstil on oma võlu, positsiooni ja näidendi põhilisi ideid. 8 TTEATRIELUEATRIELU Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20

Mida selle klubi pidamine teile pakub? Kuidas sujub koostöö teatritega? Ma saan ise palju teatris ja kontserti- Draamateatriga sujub kõige paremini, Jane teatriklubi del käia, kohtun seal paljude toredate hea kontakt on müügijuht Elen Jaas- inimestega, kogun uusi tutvusi. Vahe- kaga. Saame alati kokkuleppele, näi- Kuidas teie oma teatripiletid muretsete? Ostate internetist või astute ajal näeb teatris vanu tuttavaid, kellest teks piletite väljaostmise tähtaegade võibolla Facebooki põhjal tead, kuidas osas. Teiste teatritega suhtlen telefoni kassast läbi? Sõber või elukaaslane toob koju kätte? Teate ise täpselt, neil läheb, aga teatris saad inimestega teel kassa kaudu. Vaatan teatrite ko- päriselt kokku. Mulle väga meeldib, dulehti, valin ise etendused, just värs- mida valida, või juhindute kriitikast-soovitustest? Aga võib-olla on teil kui inimesed on teatrisse tulekuks kemad. Kui kodulehel on info väljas, vedanud ja teil on oma piletilevitaja, kes teie eest teatriuudiste jälgi- vaeva näinud – pidulikum riietus ja millest lavastus räägib, kes mängivad, soeng, broneeritud kohvi- ja koogi- kaua kestab, oluline on ka suitsetamise mise, soovitamise, piletite broneerimise ja väljaostmise töö ära teeb? paus vaheajal. Innustab ka teatrikü- ja paugutamise info – sellest täitsa pii- lastajate tagasiside, nad on rõõmsad sab. Väga hea, kui müügijuht saadab Jane Perko teatriklubis just nõnda ongi. Puht teatrihuvist ja -rõõmust ja tänulikud. viimase hetke pakkumisi, need lähevad hästi müügiks. Kui Estonia muudaks peab Tallinna linna fi nantsteenistuses töötav Jane vabal ajal juba aas- Mida on vaja, et sellist klubi pidada? piletimüügi tingimusi, oleksin koos- taid teatriklubi ja vahendab iga kuu mitusada teatripiletit. Endal peab teatrihuvi olema. Teatri- tööst väga huvitatud. külastus peab pakkuma naudingut ja Palun öelge paar soovitust teatritele rõõmu. Suur tutvusringkond on abiks, koostöö edendamiseks. „Et minusu- Kust teie teatriklubi alguse sai? suhtlemist on palju. Ma arvan, et teat- gused saaksid oma missiooni paremini rihuvilised leiavad ise üles inimese, kes Alustasin kümmekond aastat tagasi täita, soovitaksin teil…“ on aldis seda tegema. Tallinna linna fi nantsteenistuses kol- … pakkuda gruppidele soodushin- leegidele teatrikülastuste korraldami- Palun meenutage mõnda teatrielamust dasid, grupijuhile tasuta pilet kin- sega. Meid oli siis umbes 35. Vahel jäi või edukamalt läinud lavastusi. gituseks, muid üllatusi/„komme“. broneeritud pileteid üle, pakkusin oma Päris hästi lähevad monotükid, nt Väiksema teatri puhul võiks grupp sõpradele-tuttavatele ja nii see ring alata 10-st külastajast. tasapisi kasvas. Nüüdseks on minu Kammerteater, Tõnis Niinemets. Kui teatriklubi listis üle 200 inimese, kel- saaksin Linnateatrisse pileteid, siis … võimalust vaadata läbimängu või lest ehk pooled on kolleegid. Ülejäänu ilmselt see läheks ka hästi. Mulle mul viisil edastada rohkem infot uue moodustab minu tutvusringkond, endale meeldis ja hästi müüs Draa- tüki kohta. Nt NO teatris on suurepä- nende pered ning tuttavad. See ring mateatri „Pangalaen“. „Pangalaen“, rane võimalus enne etendust kohtuda laieneb pidevalt, soovitakse listi lisada „Eesti matus“ „Rahauputus“ – need dramaturgi või lavastajaga, kes teeb sõbrannasid, pereliikmeid, kolleege on need lavastused, kuhu olen kor- sissejuhatuse etendusse, selgitab ja avab jne. Aktiivsemalt tegelen selle klubiga duvalt pileteid võtnud. Draamateatri tausta. Nii oleks etendust lihtsam müüa neli viimast aastat. valikust on hästi läinud ka „Armunud ning piletiostjatele teadmisi jagada. Shakespeare“ ja „Kriidiaed“. Inimene Kes teatriklubisse kuuluvad? ootab tööpäeva lõpus ikka midagi ker- … kutsuda hooaja alguses piletilevita- gemat. Lõbusamaid tükke küsitaksegi jad kokku, tutvustada uusi tükke, la- Seal on kõiki! Tippjuhte, kodupe- rohkem, kaasamõtlemist ja draamat – vastajaid, näitlejaid, maja, inimesi jne. renaisi, nii noori kui ka eakamaid sinna on huvi väiksem. inimesi. Kui on sobivad etendused, Kuidas te ise oma tegevust või rolli ni- võetakse ka lapsed kaasa. Aktiivseid Tõsisematele ja mõtlikumatele leidub metate? Mina olin koolis oma klassi teatrihuvilisi on ka väljastpoolt Tal- ka oma publik, kuigi ehk väiksem. teatrivolinik, tänapäeval öeldakse linna linna, näiteks Rakverest, kust pigem piletilevitaja. Või on teil mõni ma ise pärit olen. Jane Perko. Foto: Kadri Hallik Jaa, ikka. Küsitakse teinekord üsna hüüdnimi? konkreetselt, näiteks ka Von Krahli, See on suur hulk tegemist, broneeri- NO99 või VAT Teatrit. Kuid sinna Ei ole, aga võiks! Korraldaks minu mine, raha kogumine, välja ostmine, olema, juht peab rõõmus olema, töö- siis minu teatriklubist leiab piletitele ei õnnestu tihti gruppi täis saada. See ametinimetusele nimekonkursi? kellelegi ära ütlemine ja teinekord korraldus peab sujuma – kogu see kiirelt uue omaniku. mõjutab ka pileti hinda. Õnneks pi- Kas teate ka kolleege, teisi samavõrd juurde küsimine, hilinejate maksma ut- korraldamine ja suhtlemine mulle leti hinna tõttu loobujaid ei ole olnud. Kas sel tööl on ka varjukülgi? toimekaid piletilevitajaid? sitamine… Teil on arvutis oma müügi- sobib. Teatriklubi toimetamised on Olen müünud ka Vanemuisesse, aga võimalikud tänu minu ülemuse, linna programm? Pigem mitte. Inimesed on seni olnud üldiselt jälgin etendusi, mis tulevad Linnavalitsusel on küll oma teatrisõp- fi nantsdirektori heakskiidule. Suure väga mõistlikud, lavastuse info on ju Tallinnasse (nt Ugala, Endla, Rakvere Tegelikult on see väga lihtne. Saadan rade klubi, vahel teeme ka koostööd. teatrihuvilisena külastab ta kõiki minu leitav teatri kodulehelt. Mina pakun Teatri külalisetendused). Väljasõidu valitud etenduse info oma teatriklubi Minu teatriklubi toimib hästi, edaspidi valitud etendusi. vaid võimaluse, iga minu poolt paku- organiseerimine on keeruline ja pisut meililisti, esimeste päevadega on tava- tahan lisaks pakkuda ka kontserdi- ja tud etendust ei pea külastama. kulukas. Suvetükke on küll küsitud, liselt piletid müüdud ja kui on raha- Pean oma teatriklubilisi kiitma, suht- teiste kultuurisündmuste pileteid. kuid puhkuste perioodil tehakse ot- kogumise aeg, saadan teise meili ning lus ja korraldus on läinud lihtsalt. Ju Kas on tulnud ka halba tagasisidet? suseid pigem hetke ajel ning ilmast palun ülekande teha. On ka hilinejaid, siis on austus minu kui korraldaja On tulnud. sõltuvalt. olen ka oma raha eest pileteid välja vastu olemas, piletid broneeritakse Küsis Ene Paaver ostnud, aga üldiselt süsteem toimib kiirelt, makstakse õigeaegselt, mina Mis siis teha? hästi. Ostan piletid välja, jagan laiali. omakorda jagan piletid kiirelt ja mu- Igaüks tuleb teatrisse oma ootuste või Kui teilgi on teatriklubi sarnane ettevõtmine või soov Enamasti saavad nad selle kas töö- gavalt laiali. eelarvamustega. Tunnen küll vastutust hakata eestvedajaks, siis kutsume teid endast märku andma, kohta või muidu väga mugavalt kätte. Kuna kolleegidele on teada, et minu lavastuse väljavalimisel, ent mõistan, et koostööd veelgi paremini teha! Selline toimetamine on väga sarnane kaudu piletiinfo liigub, siis tihti palu- et inimesed ja maitsed on erinevad. Teatrisõpru hoiame kursis teatriuudiste ning eripakkumistega, tööle, mida ma igapäevaselt teen. Olen takse minu abi piletite vahendamisel. Samas on mul hea meel, kui arvamust liitumiseks kirjutage Draamateatri müügijuhile Tallinna linna fi nantsteenistuse büroo- Kui ootamatult mõnel põhjusel teat- avaldatakse. Enamus tagasisidet on Elen Jaaskale e-posti aadressil [email protected]. juht. Minu kolleegid peavad rõõmsad risse-kontserdile minna ei õnnestu, siiski olnud väga positiivne. Kohtumiseni teatris!

TTEATRIEATRI LLUGUUGU kolmest iseseisvast nihutatavast Normet, lavastajaks 22-aastane sektsioonist. Lükandlava ajalugu jäi Moskva GITIS-e tudeng Ingo siiski lühikeseks. Normet, mängisid Velda Otsus, Väike saal 50 Salme Reek, Ellen Liiger, Maila Tänapäeva vaatevinklist uskumatu Rästas jt. Kui Draamateatri maja 1910. aastal valmis eksperiment tehti publiku poolel: sai, oli siin ainult üks, klassikaline, suur istme käepideme külge sai kinnitada Väikse saali avamisest möödunud ja esinduslik saal. 1960ndatel aastatel, baarist kaasavõetava plastikust 50 aasta jooksul on nii tegijad teatri enese muutudes hakati vajama kandikukese, kuhu mahtus kohvitass, kui ka vaatajad selle mängupaiga teistsugust, väiksemat ja demokraatlikumat koogitaldrik ja tilluke tuhatoos! nõnda omaks võtnud, et pööningu- mänguruumi. „Leidus mehi, kes etenduse jooksul minevik kipub ununemagi. Või oli Pilk jäi pidama suure saali laepealsel sigaretti suust ära ei võtnudki! Kuigi see suur ja tühi, saali võimalust tühjal ruumil. Külmas liivapõrandaga ventilatsioon oli nii planeeritud, et sisaldav ruum hoopis Saksa teatri ruumis pesitsesid tuvid. Kas teha sinna uus kogu saali õhk pidi vahetuma 6–10 arhitektide Vassiljevi ja Bubõri proovisaal, ladu, maalisaal? Aga miks mitte minuti jooksul, tekkis õige pea salasõnum järeltulijatele, peidetud uus vaatesaal? Teatri peainseneri Rein Lüüsi ahistamise küsimus mittesuitsetajate kingitus tulevasele eesti teatrile, mis ja sisekujundaja kunstnik-arhitekt Asta suhtes. Leidus ka neid, kes etenduse projekteerimise ajal veel sündinudki Proosi juhtimisel lahendati vanas majas ajal läksid endale uut pitsitäit polnud, aga mille koduks see maja keerulised ehitusprobleemid ja teatrijuhid tooma, kellelegi loksutati kohvi on ometigi olnud varsti juba 100 tulid toime vähemalt samavõrd keeruliste sülle jne. Kõigest johtuvalt sai teater aastat? bürokraatlike tõketega, ehitust juhtis ENSV kohvikuna eksisteerida vähem kui ühe hooaja.“ (Ain Jürisson „See väike saal on olnud nagu Teatriühingu Tööstuskombinaadi meister draamateatri alateadvus, kus tihti „Draamateatri raamat“, 2010) A. Kasearu, mahukad elektritööd teostas möllavad ja pulbitsevad paheline Tallinna Kinomehhaanika Tehas. Draamateatri väike saal avati energia ning salamõtted, mis suurele Valmis oma aja kohta moodne peaaegu- Eesti Draamateatri väikse saali avalavastus, 29. detsembril 1968 pidulikult 29.detsembril 1968 lavale justkui ei sobi.“ (Anneli Saro blackbox. Kogu lavaplatvorm oli teisaldatav esietendunud Dagmar Normeti „Vöödiline hobune“, „Vöödilise hobuse“ esietendusega. „Draamateater – Eesti mitteametlik vaatesaali keskele, nii et vaatajad asetsesid lavastaja Ingo Normet, kunstnik Helge Uuetoa. Emadust ja lastekodu käsitleva rahvusteater“; Postimees, 8. 11.2006) mõlemal pool lava, platvorm ise koosnes Dr. Leida Kännosaar – Velda Otsus, tädi Betty – Salme Reek. näidendi autoriks oli Dagmar Ene Paaver

tel 683 1404 Pärnu mnt 5 Toimetajad Kairi Kruus, Ene Paaver, Väljaandja Eesti Draamateater [email protected] 10148 Tallinn kujundaja Kert Lokotar ISSN 1736-7247