Ita Ever 65 Aastat Eesti Draamateatris Ita Ever: „Huvi Teatri Vastu Tuli Väga Kaudseid Mängisin Seal Lavrenjovi „Murrangus” Tatjanat 1953

Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20 2018. Avdotja Nazarovna, Anton Tšehhovi „Ivanov“. Ita Ever on Draamateatris mänginud selle näidendi kolmes lavastuses: 1971 Sarra (lav Maria Knebel), 1992 Zinaida Savvišna (lav Elmo Nüganen), 2017 Avdotja Nazarovna (lav Uku Uusberg). 1953. Suzanne, Beaumarchais’ „Figaro pulm“. Kristo Viidingu foto. GITIS-e eesti stuudio üks diplomilavastustest. Ita Ever 65 aastat Eesti Draamateatris Ita Ever: „Huvi teatri vastu tuli väga kaudseid Mängisin seal Lavrenjovi „Murrangus” Tatjanat 1953. aasta kevadel lõpetas Moskva teatri- teid pidi. Keskkooli 10. ja 11. klassis käisin ja Arbuzovi „Tanjas” nimiosalist. Nii et ma instituudi (GITIS) eesti stuudio ja 24 noort isetegevusringis, mida juhatas tol ajal nimekas olen olnud Eesti Draamateatri laval esimest näitlejat suunati tööle Eesti Draamateatrisse. näitleja ja lavastaja Enn Toona. Vene tänaval oli korda 1948. aastal, kui seal oli „Murrangu” Töönduskooperatsioonide Klubi, kus käisid ka etendus, ja 1949. aastal mängisin seal „Tanjat”. Aja jooksul liiguti kutsumust ja võimalust mööda Ruth ja Richard Peramets ja kus mängis „Kuldne Draamateatris töötas rekvisiitorina August enamasti edasi teistesse teatritesse, filmi- ja seitse”. Enn Toona oli näinud mind luuletustega Viienõmme, kes istus etenduse ajal lava kõrval ja telestuudiotesse. Gitislastest sai hiilgav plejaad esinemas kooliolümpiaadidel. Ma õppisin laulja vaatas. Ma nii mäletan, et kui etendus lõppes – näitlejaid, lavastajaid, ﬁ lmi- ja telerežissööre, Martin Tarase tütre Ruutaga ühes klassis. Tema isetegevusteatri etendus! –, siis ta tuli minu juurde, toimetajaid, juhte, pedagooge. mängis klaverit ja mina lugesin luuletust. Seda võttis mu käe ja ütles: „Laps, teist tuleb näitleja.”” nimetati melodeklamatsiooniks. Olümpiaade Kui Ita Ever tänavu sügisel taas Eesti Draamateatri korraldati igal aastal paar korda ja meie tulime lavale astus, algas tal siin 66. tööaasta. „GITIS. Eesti stuudio Moskvas ikka mingitele kohtadele. Enn Toona oli žüriis, 1948–1953“. Koostajad Iivi Lepik ja ju ta märkas mind ja kutsus isetegevusklubisse. Anne Tuuling. (Eesti Teatriliit, 2011) Linda – Ester Pajusoo, Kostja – Markus Luik. Foto: Herkki Erich Me 2 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20 Florian Zeller Üle-ääre-ajavad inimesed „Tunnike rahu“ Lavastaja Robert Annus, kunstnik Eugen Tamberg, muusikaline kujundaja „Tunnike rahu“ keskmes on prantslasest pereisa, kes püüab leida ja helilooja Ardo Ran Varres, tõlkinud Indrek Koff. rahulikku hetke oma lemmikmuusiku haruldase plaadi kuulamiseks. Esietendus 26. oktoobril 2018 suures saalis. Loomulikult ei täitu tema lihtne soov, sest satub olema just selline Osades: Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Merle Palmiste, Indrek Sammul, päev, mil miski ei taha jätkuda vanamoodi. Karmo Nigula, Raimo Pass, Martin Veinmann. Kuidas sa kirjeldaksid, millises olukor- Sul on seljataga töömahukas aeg on esimest korda Draamateatris Eugen ras selle loo tegelased on hetkel, mil „Kremli ööbikute“ lavastusega, mida Tamberg. Mis teid kokku viis? publik nendega kohtub? Tartu Uus Teater mängis suvelavastu- Eugeni leidsin tänu oma abikaasale sena Narvas. Praeguseks on ehk muljed Seis on neil selline raskekujuline. Nad Maria Annusele, kes mängis Sadama- settinud juba nii, et oskad öelda, mida teatris „Medeias“, mille kunstnikuks ise ka päris täpselt ei tea, mis nende sa sellest kogemusest kaasa võtsid? sisemaailmas toimub. Segadus on oligi Eugen. Ma sattusin selle lavast kestnud juba aastaid ning saladused See oli tõesti suur lavastus, koos lava- vaimustusse. Mulle läks väga korda on kasvanud juba nii suureks, et lausa taguse meeskonnaga töötas selle nimel selle minimalism ning kostüümid. Ja purskavad tegelaste seest välja, taha- 80 inimest. Lavastajana võtan kaasa kui ma hiljem veel nägin, millised ka- vad nad seda või ei. Inimest võib võr- teadmise, et vahetevahel on hea lasta vandid ta oli joonistanud… Mul tekkis relda anumaga, mis suudab mahutada asjadel ise kasvada. See periood oli suur soov temaga koos töötada ja nüüd ainult nii palju ja siis hakkab parata- mulle heaks tõestuseks, et ei saa olla Draamateatris tekkiski see võimalus. matult üle ääre ajama. Inimeste täitu- pidevalt lillepoti kõrval ja lõpmatuseni Ma imetlen tema maitset ning stiili- mine võib aega võtta aastakümneid, ise hoolitseda värske õhu ja päikese- taju, hindan teda kunstnikuna väga. aga ühel hetkel tuleb piir ette. Zelleri valguse eest, taim saab kasvamisega ise Juba esimesel kohtumisel pärast teksti tegelased on n-ö täis ja me näeme, kui- hakkama. „Kremli ööbikute“ suuruse lugemist tutvustas ta mulle ideid, mil- das nad üle ääre hakkavad ajama. lavastuse puhul on võimatu hoida kätt lega haakusin kohe. Nii et elu ise sättis pulsil igal asjal. Nii oligi äge vaadata, asjad paika. Lisaks toob see lavastus Millist tegelast sa ise tahaksid män- kuidas see kasvas. Sain võtta vahen- Draamateatrisse tagasi Ardo Ran Var- gida? daja rolli ja pidin laskma asjadel ise rese, kes hoolitseb muusikalise poole Peategelase Micheli mängimine võiks sündida. Tahaksin sellist koostööd eest. Ardol on võtmetähtsusega roll Robert Annus. Foto: Kadri Hallik. olla iga meesnäitleja unistus. Mängu- näha ka väiksemate produktsioonide selles mõttes, et lisaks kogu lavastuse lisemat, mahukamat, variatiivsemat puhul. helikujunduse tegemisele, on tema loo- meelega ning heas mõttes null-posit- sõkaldest ja selleks peab teemadesse dud ka see muusika, mida peategelane tegelaskuju annab ikka otsida. Tõeline Uue koha sissemängimisel on kindlasti väljakutse ning meistriklassi proov, kui sioonilt, leida kõigest inspiratsiooni kaevuma ning palju infot läbi töötama. Michel kogu hingest kuulda tahab. oma võlu. Kas aga pika teatriajalooga uuteks mõteteks. Heameelega vähen- näitleja soovib sellist. Tegelikult olek- suurele lavale lavastamine on hoopis Millist proovietappi sa lavastajana Hetkel, kui me teeme intervjuud, on sin aga rõõmus mängides ükskõik daksin iseenda arvamist. Maailmas va- hirmutavam? litseb praegu just arvamuste paljusus, kõige rohkem ootad? „Tunnike rahu“ veel proovisaalis. Kas millist tegelast. Küllap Zellerit lavas- proovi lõppedes tuleb lavastamistöö mulle meeldiks, kui ma ise väga palju Mulle meeldivad kõik etapid väga. tatakse hea meelega ka sellepärast, et Ma pigem tunnen, et kuna seljataga koju kaasa? trupis saavad kõik endale elavad, hu- on nii suur asi, siis saan tulla selle juurde ei peaks ütlema. Praegu peaks Aga algus on äärmiselt oluline. Nagu vitava sise- ja väliseluga rollid. tuules ning julgen teha seda, mis on ehk rohkem kuulama, meil on nii palju maja ehitamiselgi – vundamendi ladu- Märkimisväärse osa tööst teeb lavas- õige. Draamateatri suur lava annab tarku inimesi, kelle mõtetele tasub mises on kinni see, milline maja tuleb. taja ära enne proovide algust, sest la- Kui Zelleri näidendid juba korra rohkem tähelepanu pöörata. vastaja peab olema näitlejatest mõned mulle võimaluse vahendada neid suu- Mida peab komöödia puhul kõige tu- Prantsusmaalt välja murdsid, siis nii repäraseid näitlejaid, et nemad saaksid sammud ees. Aga kui proovide käigus Inglismaal kui USA-s tekkis kohe väike Mulle meeldib pigem olla pealtvaataja gevamini laduma? särada. ning õigel hetkel panustada loomingu- hakkavad näitlejad juba väga kannule buum – võrdlemisi lühikese aja jook- Ega lavastamisel ei ole väga žanrilist jõudma, siis tuleb võtta aeg ning jäl- sul lavastati kohe mitu tema teksti. Lisaks „Kremli ööbikutele“ osalesid liselt. Lavastajana on minu käsutuses teatud käsitööoskused, mida olen erinevust. Jalgratas on juba leiutatud, legi kodutööd tehes ette liikuda. Mulle Eestiski on juhtumas sama – Theatrum teiseski suures ettevõtmises, mängi- kokkuvõttes on lavastamisel ühed ja tundub, et käsilolevat näidendit on hea on mõnda aega mänginud tema „Isa“, sid lavastuses „BB ilmub öösel“. See lavakast saanud ning mida ma saan lihvida praktika kaudu. Kogemus on samad etapid, ühestki neist ei saa läbi uuesti ja uuesti läbi lugeda, iga kord kolleeg Hendrik Toompere on paras- oli jällegi hoopis midagi muud kui kapata, ei ole ka põhjust üht eelistada avaneb mõni uus asi. Näidend on nagu jagu Linnateatris lavastamas näidendit klassikalisel itaalia laval mängimine. näidanud, et mida vähem mul on eel- arvamusi, seda suurem ja puhtam on teisele. On tehnikad, mida tuleb õiges elav organism. Pärast prooviperioodi „Mineku eel“. Millega sa seletaksid Oma teatrielus oledki olnud seotud järjekorras rakendada ja õigesti lii- võtavad näitlejad lavastuse üle, siis sellist suurt huvi? Mis muudab Zelleri eripalgeliste teatritega. Hetkel oled loominguline puhang. Mulle meeldib mõte nähtamatust näitlejast ja lavas- kudes ei peaks olema põhjust, miks algab tal uus elu. tekstid ligitõmbavaks? Draamateatri trupis, pikemalt oled üks või teine materjal ei hakka tööle. tajast, kes muutub nähtamatuks esi- See uus elu võib kujuneda väga pikaks. töötanud Vanemuises ning oled seo- Alustada tuleb ikkagi materjali ana- Hea näitemängu tunneb ära kahte etendusel või proovide lõpuks. Pole „Rahauputus“ on Draamateatri män- tud Tartu Uue Teatriga. Mis on aga lüüsimisest. Komöödia nagu draamagi moodi, kas analüüsides või hoopis olemas meest nimega Robert Annus, gukavas 2002. aastast… see sinu teater? Sinu tee, mis ühendab nõuab väga palju tähelepanu kõige põ- kõhutundega. Õnnestunud teksti neid erinevaid kogemusi? kes tahab hirmsasti midagi öelda, vaid puhul ei pruugi kohe aru saada, mil- on kunstiteos, mis elab siin ja praegu. hilisemas – mis paneb tegelasi liikuma, „Rahauputust“ võib pidada üheks les peitub selle

Load more