Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011

Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016

KUNINGAS: Kas sa ei arva, et palju parem oleks meil olnud kokku leppida? BECKET: Me ei saanud kokku leppida. KUNINGAS: Mina ütlesin sulle: „Kuningriik üle kõige!“ Selle vormeli õppisin ma muide just sinult! BECKET: Mina vastasin selle peale: „Jumala au üle kõige!“ See oli kurtide kahekõne.

Jean Anouilh „Becket ehk Jumala au“ Esietendus 14. juunil 2016 Katariina kirikus

Becket – Indrek Sammul, kuningas – Robert Annus. Külli Sparre foto. 2 UUusus llavastusavastus Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016

Marius Ivaskevicius arvates on nad „metsikud“. ˇ ˇ Kuid mõne aastakümne eest olime ise samasugused metsi- “Väljaheitmine“ kud. Ning suurelt jaolt oleme siiani, mida kajastab ka meie suhtumine pagulastesse. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Laura Pählapuu (külalisena), kostüümikunstnik Te reisite ja töötate palju vä- Liisi Eelmaa (külalisena), valguskunstnik Oliver Kulpsoo (külalisena), muusikaline lismaal, kuidas need kogemu- kujundaja Andre Pichen, helikujundaja Sten Tigane, videokujundaja Tauno Makke, sed on teie enda rahvuslikku liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere (külalisena) ja assistent Sandra Veermets (külalisena), identiteeti mõjutanud? etenduse juht Johannes Tammsalu. Leedu keelest tõlkinud Tiiu Sandrak. Esietendus 24. aprillil 2016 suures saalis. Kas või viivuks oma kodu- riigist kaugemale sõites saad Osades: Kristo Viiding, Nikolai Bentsler (külalisena), Inga Salurand, Markus Luik, aru, et maailm ei pöörle , Jüri Tiidus, Liisa Saaremäel, Christopher Rajaveer, Leedu ümber, vaid Leedu pöörleb maailmaga koos. Karmo Nigula, Ott Kartau (Von Krahli teater), , Johannes Tammsalu. Bänd: Andre Pichen, Ott Kartau, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid. Ning see arusaam on alati tervislik. Mina kuulun leedu- lastest eurooplaste kategoo- riasse ja arvan, et meie koht Marius Ivaškevicˇiuse „Väljaheitmine“ on esimene taasiseseis- on Euroopas. Teised leedu- vuse aja algupärand balti autori sulest, mis samal ajal reper- laste kategooriad on leedulas- test leedulased, kes arvavad, tuaaris kõigis Balti riikides. Oskaras Koršunovase esmalavastus et Leedu peab säilitama oma Leedu Rahvusteatris (2011) vallandas suure ühiskondliku puhtuse ja süütuse ning sel- leks peab ennast kogu maa- vastukaja, leedu teatri aastaauhinna pälvisid lavastaja, mees- ilma eest luku taha panema. ja naiskõrvalosatäitja, kujundus, noor näitleja, algupärand. Poleemika meie vahel kestab. Leedu teatriuurija Aušra Koršunovas lavastas näidendi ka Riias Daile teatris (2014), Jurgutiene˙ kirjeldab „Välja- läti teatri aastaauhinna pälvisid meesnäitleja ja meeskõrval- heitmise“ teemalises essees levinumaid ajaloopõhiseid osatäitja ning saadi ka publikuauhind. rahvuslikke stereotüüpe: Leedu kui Põhjamaade MARIUS IVASˇKEVICˇ IUS: MEIE MISSIOON ON SÄILITADA Pärast õnnestunud esietendust autor Marius Ivaškevicˇius ja lavastaja Ateena, Leedu kui Ida ja VABADUS JA NÄIDATA NAABRITELE SELLEGA EESKUJU Hendrik Toompere 24. aprilli hilisõhtul Eesti Draamateatris. Lääne vaheline kultuuriline Kadri Halliku foto. tasakaal ja süntees, Leedu Kuidas jõudsite emigratsiooni sas. See päästiski. Mõne tunni Leedu üks suuremaid päe- Miks valisite just Freddie otsekui sõtta. Nähtama- kui suurvürstide Mindaugase teema ja „Väljaheitmise“ kir- pärast, kui mind oli piisavalt valehti trükkis mitu päeva Mercury – kõigi võimalike tusse megapolise põhjas käi- ja Gediminase võimsate õits- jutamiseni? kombitud, läksid keelepae- järjest oma esilehel minu rokkstaaride hulgast – kehas- vasse sõtta, millest tavalistel vate riikide järeltulija, Leedu lad valla, inimesed avanesid, ja Oskarase fotod, nimetas tama peategelase unistusi? Londoni elanikel pole õrna kui talupoeglik pärimuskul- See juhtus 2010. aastal, mil hakkasid jutustama lugusid, meid Leedu teatri rüveta- aimugi. Kui ma alles sättisin tuuri maa. Milline on aga emigratsioon Leedust Suurbri- Kas ta on ka teie enda jaoks mida isegi nende elukaas- jateks ja veel mitut moodi. nii tähtis? Londonisse sõitma, siis ar- leedu kultuurilises identiteedis tanniasse ja Iirimaale oli saa- lased polnud kuulnud. Seal Esimese esietenduse esimese vasin algul, et kirjutan ko- tuleviku mõõde? vutanud rekordilise ulatuse. mõistsin, kui palju inimesi pildi ajal marssis oma sa- Teate, ma pidasin algul silmas möödia, kuid kui olin kõiki Jah, kõik meie identiteedi Mulle tehti ettepanek sõita oli Leedust eemale tõrjunud dakond inimest demonst- teisi rokkbände: Pink Floyd, lugusid kuulnud, mõistsin, et üldistused pärinevad minevi- kuuks ajaks Londonisse, et mitte majanduslik omakasu, ratiivselt saalist välja. Siis Led Zeppelin. Mul oli vaja need pole üldse naljakad. kust ja on pisut vananenud, uurida sinna sattunud leedu- vaid sootuks teised põhjused. aga pööras kõik vastupidi. muusikat, mis otsekui muu- ent tuum jääb samaks. Oleme laste elu-olu ja juhul kui leian Paljud põgenesid eelmise sa- Publik hakkas etendusele giks peategelasele Londoni 1990. aastatega võrreldes on endiselt Lääne ja Ida vahel. piisavalt ainest, kirjutada jandi üheksakümnendatel lausa tormi jooksma, ja teeb lahti, kujuneks talle võõra olukord muutunud: siis olid Piisab, kui vaadata meie lähi- teatrilavale näidend. Andsin Leedus märatseva maffi a eest, seda seniajani. Juba viiendat kultuuri ja keele teejuhiks. leedulased ja muidugi ka eest- kõhklemata oma nõusoleku. Hiljem mõistsin, et see peab lased ning teisedki idaeuroop- naabreid – Putini Venemaad, tingimata olema just Mercury. lased need, kes läksid mujale Lukašenka Valgevenet ja isegi Näidend põhineb Ida-Eu- Kas või viivuks koduriigist Poolat, kus praegusel ajal on roopa emigrantide tõesti- Laulja, kelle muusikat hakkab ja osutusid Euroopa metro- kaugemale sõites saad aru, Ben armastama, teadmata, et polides mõnikord teise sordi ilmnenud tõsine oht demo- sündinud lugudel. Kuidas te kraatiale. Võib nentida, et too on „paki“ ja gei. Ning inimesteks, praegu oleme aga kõnelejaid leidsite, kes nad oleme vabaduse poolsaar, mis et maailm ei pöörle kui ta teada saab, plahvatab meiegi nende hulgas, kes siia- olid? ümbritsetud autoritaarsusele Leedu ümber, vaid Leedu uudis pommina ta homofoo- tulijaid kas vastu võtavad või Teate, see polnud üldsegi biast ja rassismist läbi im- kalduvatest riikidest. Minu tõrjuvad, meist sõltub, kuidas arvates ongi meie tänane lihtne. Kõigepealt oli juba pöörleb maailmaga koos. bunud hingest läbi, hakkab nad end siin tunnevad. Kuidas kokkusaamise aega raske teda rappima ja paneb oma missioon säilitada vabadus ja me teie arves oma uut rolli, näidata naabritele sellega ees- kokku leppida, sest enamus osa – õigusemõistmise eest. aastat järjest on „Väljaheit- põhimõtete ning sümpaatia uut vastutust endale teadvus- kuju. Kõige suurem turistide meie sealseid emigrante töö- Endistest mafi oosodest olid mine“ konkurentsitult kõige vahel heitlema. Isiklikult olen tame? vool Leetu on just Venest ja tab ilma puhkepäevadeta. saanud ehitajad, müüriladu- menukam teatrilavastus kogu suur Queen’i ja Freddie fänn. Valgevenest. Minu meelest ei Kui lõpuks saime kokku, pidi jad jne. Loomulikult polnud Leedus. Piletid ostetakse ära Võib-olla ta oligi mulle liialt Jah, roll on meie kõigi jaoks sõida nad siia üksnes poodi- alati selgitama, mida ma neist neil tahtmist avameelitseda. niipea, kui teater on järgmiste lähedane, et pidasin algul uus. Me olime siiani harju- desse, vaid ka hingama veidi üldse tahan. Sest ma pole aja- Mõnikord kulus terve öö, nii etenduste kuupäevad välja mõnda teist rokkbändi silmas. nud võtma, nüüd aga saabus teistsugust poliitilist õhus- kirjanik, vaid kirjanik, kogun et jõudsin Londoni kesklinna kuulutanud. Lavastus on päl- Ning oh milline rõõm, kui aeg, mil peame andma, ja- tikku. näidendile materjali. Muidugi tagasi alles vastu hommikut. vinud kõikvõimalikud teatri- mõistsin, et just tema peab see gama ühist katsumust kogu ei olnud mul diktofoni kaasas auhinnad, mida Leedus üldse olema ja ei keegi teine. Euroopaga. Kahtlemata pole ja ma ei kirjutanud kohapeal Palun rääkige natuke lavas- me uues rollis kuigi säravad, välja antakse ning siinkohal Näidendis on väga palju vägi- isegi midagi üles, sest inime- tuse vastuvõtust Leedus. karjume, et ärgu „araabla- peab tänama kriitikuid, kes valda. Miks? sed oleksid sellest ära koh- Kõigepealt oli suur skandaal. ei allunud esietenduse järgsete sed“ oma jalga siia pistku, ehkki pagulased pelgavad kunud. See-eest oli pudel, Esietendus siiski toimus ja päevade hüsteeriale ja rünna- Kahjuks on reaalsus selline, Küsis Ene Paaver enamasti Smirnoffi viin, emig- veel Leedu kõige tähtsama kutele. mul pole õigust seda muuta meie maid ega valiks võima- rantidest tööliste seas kõige teatri saalis, kus seni polnud ja ilustada. Võõrsile läinud luse korral ei Baltikumi ega Leedu keelest tõlkinud minevam kaup, mul alati kaa- midagi ligilähedast nähtudki. emigrandid olid sattunud üleüldse Ida-Euroopat. Meie Tiiu Sandrak

LÄTI JA LEEDU LAVASTUSTEST massilisest emigreerumisest nii sisukaid ja elavaid mas- kolmekümne aasta eest. [---] Võib ühe käe sõrmedel kokku ja genotsiidist. sistseene (baari külastajad, Koršunovase lavastuse kesk- lugeda viimase kümnendi Läti Leedu arvustustest väljendusvahenditega juba Lavastaja Oskaras Koršuno- bussireisijad), samuti Sau- mes on lätlane – postsovetlik lavastused, mis suudavad hoomatav uus, meie üldse vas on mahutanud näidendi lius Pru¯ saitise Happyendless inimene. Ainsaks vaatajat võistelda Daile teatri uue la- Emigratsioonist rääkides kat- mitte kena, kuid tuttav ning kogu poliitika miniatuursesse muusikuid – suurepärase kaitsvaks barjääriks on, et see vastusega. [---] Koršunovase sub Ivaškevicˇius mitte „näi- soe, sest on oma, ja teist pole trikoloori, mis kinnitatud rütmi ja plastikaga ansambel, olevat lugu neist – nendest, lavastus mängib kõrgemas data“, mitte „peegeldada“, võtta – helluse, infantiilsuse peategelase Vytautas Anu- kes muutub etenduse võrd- kes on uuemal ajal Lätist ära liigas, selle tempo, tehniline mitte „õpetada“ või mitte ning agressiivsuse kvintes- žise–Beni („n-aasta pärast”) väärseks partneriks. „Väl- sõitnud. Kuid laval kõlavat ja ideeline külluslikkus viivad „õppida“. Tema tekst on sents. ratastooli külge . Sisurikas ja jaheitmine“ on Leedu teatri keelt, mõttekäike ja emot- Läti teatrisõprade meeled šo- ründav, provotseeriv, emot- becketlikult konkreetne meta- noorema põlvkonna näitlejate sioone, üksteisesse suhtumist kiseisundisse. Vahe on tuntav sionaalselt eripalgeline, steri- Konstantinas Borkovskis, foor kogu kadunud põlvkonna tõeline triumf. võib märgata siinsamas Riias, lausa füüsiliselt – just nagu liseerimata ning fi ltreerimata, Menu˛ faktu¯ ra, 03.01.2012 kasvõi trollibussiga etendusele oleksid pikka aega kuulanud kohta – nagu Sa˛ju¯dis ise oleks Valdas Vasiliauskas, eluliselt pulseeriv. Ta loob uue sõites. „Väljasaatmine“ on ju- mono ja järsku lülitatakse ste- Kõige meeldivam, et Leedu ratastooli istuma surutud. Lietuvos žinios, 29.12.2011 virtuaalse reaalsuse, susates Rahvuslikus Draamateatris tustus Läti inimese vaimsest reo peale. kahest meie olemuslikust mi- O. Koršunovas esitleb „kol- Leedu keelest tõlkinud tervisest, see kujutab emigrat- lavastatud „Väljaheitmises“ mandat lainet”, rahva mas- Zane Radzobe, ir, natunnetusest otse läbi – mida ei süüdista ega ka õigusta Ma- Tiiu Sandrak sioonis olemise ekstreemseid arvame me iseendast „siin“ ja silise emigreerumise ajastut. ja eksistentsiaalseid tingimusi, 16.01.2014 rius Ivaškevicˇius kedagi, nagu Etenduse eepiline kestvus ja Läti arvustustest millised me kogu oma ilus võiks näidendi pealkirjast ar- kus inimeses tuleb esile kõik, tundume „seal“. Näidendi nõnda ka eepilise ruumi aeg vata. Ega kaeble ning saab Tundub, et nii teravat vest- mida ta on eneses hoidnud. kahe nimetatud äärmuse vahel projitseeritakse seinal ning hakkama ilma politiseerimise lust lätlastest tuli Daile teatri Margarita Zieda, sünnibki tabamatu, kuid teatri jalgpallistaadioni videoek- Läti keelest tõlkinud Contra ning ajalehefraasideta rahva raanil. Ammu pole näinud suures saalis viimati ette oma Kultu¯ ras Diena, 16.01.2014 Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016 SSuvelavastusuvelavastus 3 VALLATU PROVOKAATOR MARIUS IVASˇKEVICˇ IUS Jean Anouilh

aasta lõpus, lavastaja Oska- „Kaugel on käidud ja maailm avastatud, ras Koršunovas), siis meenub “Becket ehk Jumala au“ paraku esimese emotsioonina nüüd on aeg naabritega lähemalt tutvust „lõputus“. Etendus kestab viis ja pool tundi! Ausalt öel- Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko. Tõlkinud Tõnis Kõiv. teha,“ räägib Tiina Kattel, tõlkija ning des jõuab füüsis ikka mitu Esietendus 14. juunil 2016 Katariina kirikus. Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri korda ära väsida, ja ega ka vaimule armu anta. Kuid neid Osades: Thomas Becket – Indrek Sammul, kuningas Henry II – Robert Annus, teistes lektor. tunde pole küll põhjust taga osades: , Taavi Teplenkov, Jüri Tiidus, Markus Luik, Christopher Rajaveer, nutta – tulevärk on pidev ja Karmo Nigula, Laine Mägi, Britta Soll, Marta Laan, Liisa Saaremäel. katkematu. Millega Ivaškevicˇius Leedu hoopiski ingliskeelse „Books SEDA DRAMAATIKAT ON PÕNEV LAHTI MÄNGIDA teatris silma paistab? Kuidas wake us“ fraasina. Üheks edu võtmeks on kind- lasti trupp. Nimelt läks la- te teda kui näitekirjanikku Ivaškevicˇiuse lavastustes saab vastaja Oskaras Koršunovas Anouilh’ Becketi-näidend tuli iseloomustaksite? publik enamasti pisarateni enne selle etenduse tööprot- mulle meelde mitu aastat ta- Marius Ivaškevicˇius on Leedu naerda, kuid samas suunab sessi algust tülli oma trupiga gasi Padise kloostri vareme- kultuurielus kindlasti väga autor vaataja ka väga osavalt ning kasutas siin värskelt teat- tes. Küllap ma mõtlesin, mida oluline fi guur – julge, üllatav mõtlema tõsiste teemade üle. risse tulnud noori näitlejaid, seal mängida võiks. Igatahes ja omanäoline nii inimese kui Kindlasti on ta ka julge ja aus, kes suutsid luua meisterlikud tuletas see näidend ennast loovisiksusena. Ühes interv- tugeva vastutustundega autor, rollid ning end selle etendu- meeldi iga kord, kui ma pä- juus nimetas ajakirjanik teda kes ei karda teinekord ka üht sega kindlalt vaatajate süda- rast seda sinnakanti juhtusin. „vallatuks provokaatoriks“, või teist stereotüüpi, seisuko- messe mängida. Ivaškevicˇius Häbi ja alandus, sõprus ja põ- kes ta ka kindlasti on. Samas havõttu kritiseerida. on seda iseloomustanud ka himõtted. Ja au. Alistatud rahva häbi ja au. „Me oleme küll üksteisega truudusevandega seotud, aga muud ühist meil pole. Nii- kaua kui Becket peab oma au „Becketi“ trupp ja lavastaja Priit Pedajas proovilaua taga. Kadri Halliku foto. välja mõtlema, teenib ta sind. Aga ühel päeval, kui ta selle vanast sõbrast ja joomakaas- nidest vallutajate võimu ja tõesti leiab... Ainult kus on lasest, kellest saavad leppima- sunni all.) Anouilh’ näiden- Becketi au?“ tud vastased. Kas põhimõtete dis on see oluline teema ja ja au järgimine on sõpruse kindlasti kõlas see 72. aastal Võiks öelda, et see näidend reetmine? valusalt. Täna see alistatud on sõprusest. Heast vanast rahva teema minu jaoks nii Becketi ideid võib võtta ka ühemõttelisest sõprusest. Ja tähtis ei ole. Kuid oluline on väga radikaalsetena. Siit tekib sellest, millal sõprus enam ei ikka ja jälle seda aega meelde hulk küsimusi – kuidas radi- maksa ja loevad ainult põhi- tuletada. mõtted. „Ärge tehke seda,“ kaalsus puudutab nii omasid ütleb Becket, kui kuningas kui vastaseid? Kas konfl ikt Raske on proovide alguses määrab ta peapiiskopiks. on radikaalsuse paratamatu rääkida, milline see lavastus „Kui ma saan peapiiskopiks, kaaslane?... tuleb. Praegu alles kompame selle rikka näidendi võima- ei saa ma enam teie sõber Küllap omaaegses Noorsoo- lusi. Näidend on väga dra- olla.“ teatri Mikiveri lavastuses oli Esiplaanil Ben – Kristo Viiding, keskel Freddie Mercury – Jüri Tiidus, rõdul Harry Stillman – Ivo Uukkivi. maatiline ja seda dramaatikat väga oluline alistatud rah- Maris Tomba foto. Kindlasti on see näidend nii on põnev lahti mängida. kuningas Henry II kui Bec- vaga seonduv. (Saksid olid sõnadega „sündis uus keemi- juba 100 aastat norman- võiks öelda, et ta on ka oma- Ivaškevicˇius on kõigele lisaks keti näidend. Näidend kahest Priit Pedajas moodi Leedu Hunt Kriim- ka proosakirjanik. Millistel line reaktsioon“, mida küllap silm – ajakirjanik, prosaist, teemadel on ta kirjutanud? poleks sündinud, kui lavastaja näitekirjanik, fi lmirežissöör, Kuidas tema proosat on vastu oleks töötanud oma tavapä- COMBINAZIONE ON HALB stsenarist. Ei karda ta ka võetud? rase trupiga. meelelahutuslikke väljakut- Meenub stseen fi lmist „Sügis- seid, näiteks osales ta 2007. Ivaškevicˇius proosakirjani- „Aga... te teate väga hästi, tokraadid rääkisid prantsuse Jean Anouilh (1910–1987) oli kuna ei ole väga produk- ball“, kus kultuurikonverentsi et poliitikas on alati mõni keeles, nii et saksi ox ja swine väga viljakas näitekirjanik, aastal Leedu versioonis saa- „Balti teadvus 2007“ küpsise- test „Tantsud tähtedega“ ning tiivne autor. Kõige enam „aga“,“ ütleb prantsuse ku- toodi lauale kui boeuf ja porc. kes oli loominguliselt aktiivne laua ääres teatab Katariina ningas Thomas Becketile, kes viie aastakümne jooksul. saavutas seal koos partneriga teatakse tema kaht romaani Kuninga ja kirikupeade suh- Undi mängitud kirjandus- on oma endise sõbra ja isanda Tema esimesed näidendid pä- kolmanda koha ja kõige origi- ning eriti just teist „Žali“ teid varjutasid võimumängud. teadlane, et „mingit Baltit eest Prantsusmaale pakku põ- rinevad 1930. aastatest, kuid naalsema paari tiitli – mis jäi („Rohelised“, 2002), mis „Combinazione on halb,“ vajaka tantsuoskusest, selle põhjustas kogu Leedut haa- pole olemas“. Kuidas teile genenud. Selgub, et ka sõp- suurema kodumaise ja rah- tegi ta tasa originaalse lava- ranud skandaali. Ta kirjutas tundub, kas Balti on olemas? rusel on oma vusvahelise tun- šõu ja riietusega. selles Leedu metsavendadest, Leedust (ja Lätist) teame üsna „aga-d“ – lugu, „Aga... te teate väga hästi, et tuse saavutas ta kuid paraku ei suutnud suur vähe – mis võiks meid rohkem mis algab kahe pärast Teist maa- Ivaškevicˇiuse tugevuseks on osa ühiskonnast mõista tema lähendada? mehe lõbuja- poliitikas on alati mõni „aga“.“ ilmasõda. Üheks minu silmis see, et ta räägib lähenemist teemale ning hei- nulise ja ulja edu aluseks olid Leedust ja leedulastest, vali- See on nüüd küll enam kui seiklusena, lõpeb mõrvaga sõja-aastate näidendid, mis deti ette, et Ivaškevicˇius ei hüüatab näidendis paavst des raamiks tuntud tegelase keeruline küsimus. Väga ta- Canterbury katedraalis. haakusid eksistentsialistide austa metsavendade ohvrit, kardinalile, kes afääride silu- või sündmuse Leedu kultuuri- haks vastata, et no kuidas ei Sartre’i ja Camus’ maailma- labastab teemat. Olgu öel- Jean Anouilh’ näidend „Bec- miseks soovitab vastu võtta ja/või ajaloost, kuid ei kujuta ole, ikka on. Paraku on reaal- nägemisviisiga ning tõuku- dud, et metsavennad olid ket ehk Jumala au“ viib meid nii kuninga pakutud altkäe- midagi sirgjoonelise ajaloolise sus aga see, et ega vist väga sid müütidest. 1943. aasta Leedus kindlasti üks n-ö rahutusse aega 12. sajandi Eu- maks kui kohtuda kuninga reaalsuse piires, vaid mängib ei ole olnud küll. Millest see näidendist „Antigone“, Sop- pühadest lehmadest ehk siis roopas. Sajandi keskel toimub põlualuse Becketiga. Erine- materjaliga – toob kokku isi- tingitud, kes teab. Põhjuseid hoklese tragöödia ümberkir- püha ja puutumatu teema – Teine ja sajandi lõpus Kolmas vaid combinazione’sid katse- kuid, kes oleksid võinud koh- on kindlasti palju – keelte, jutusest, on saanud Anouilh’ kangelased, kes ohverdasid ristisõda. Euroopa linnad tas ka Henry II, sest „tuleb tuda, või annab minevikus aset mentaliteetide, ajaloo erine- kõige tuntum teos. Kaasaegse end rahva ja riigi nimel. Kui kasvavad, Pariisis hakatakse lõpuks selgeks teha, kes valit- leidnud sündmustele teise pers- vus, maailma mitmekesisus menu taga oli asjaolu, et siis üks noor kirjanikuhärra ehitama Notre Dame’i ka- seb seda kuningriiki, kas kirik pektiivi. Tänu sellele sünnivad ja suurus, valikuvõimaluste prantslastest publiku jaoks võttis kätte ja kirjutas neist tedraali, metsi langetatakse või mina.“ väga meisterlikud näidendid, üli(e)küllus… seostus Antigone-lugu oku- meestest ja naistest kui kõige tegemaks ruumi põldudele, kust jääb läbi kumama Leedu Seesama võimuvõitlus ku- peeritud Prantsusmaa raskete tavalisematest lihast ja luust Kipun arvama, et kõige enam asutatakse Oxfordi ülikool, ja leedulaste identiteedi küsi- ninga ja kiriku huvide vahel valikute ja heitlustega. inimestest, siis riivas see pal- on „balti“ tunnetust Lätis ja Lõuna-Prantsusmaal liiguvad mus, leedulaste hoiakud enese on taustaks Henry II ja jude ultrapatriootide ja oma- seda sel lihtsal põhjusel, et ringi trubaduurid, Sherwoodi Üksikisiku vastupanu süstee- ja maailma suhtes. Minu silmis Thomas Becketi loole näi- aegsete relvavendade tundeid nad on keskel. Nali naljaks, metsas toimetab koos oma mile ja suhe võimuga, moraal- on Ivaškevicˇius väga patrioo- dendis. Henry II tõusis troo- ning süüdistused (lausa kuni aga tõele vastab küll see, et kaaskonnaga Robin Hood. sete valikute, au ja vastupanu tiline autor, kelle jaoks tema nile 1154. aastal, mil ta oli riigireetmiseni!) ja etteheited lätlased tõlgivad kindlasti Aadlikud on ühtlasi sõjapea- küsimuste juurde jäi Anouilh maa minevik, olevik ja tulevik 21-aastane. Järgmisel aastal olid kiired sündima. kõige rohkem nii eesti kui likud, võimupiire nihutatakse ka pärast sõda – 1953. aas- on ülimalt olulised ning kes määrati kantsleriks 34-aas- leedu kirjandust, lavastavad ja kindlustatakse abielude tal valmis „Lõoke“ Jeanne läbi meisterlike dialoogide, Kui üldistada, siis ma julgek- tane Thomas Becket, kellest kõige rohkem naabrite näi- ning sõjaretkede abil. d’Arcist ja 1959. aastal esi- intrigeerivate süžeede, leid- singi öelda, et ta on kirjanik, sai kuninga lähedane liitlane dendeid jne. Samas julgen etendus Pariisis „Becket ehk like situatsioonide ning enam kes ei jäta kedagi külmaks, Inglismaa ei olnud tollal veel ja nõuandja. 1162. aastal ma väita, et mingi muutus Jumala au“. Mitmed Anouilh kui vaimukate keelemängude kõik tema tekstid leiavad ühtne ja väljakujunenud pii- määrati Becket Canterbury on õhus, nagu jää hakkaks näidendid on tuttavad ka eesti kaudu paneb vaatajad kaasa vastukaja (olgu see siis, mil- ridega kuningriik, vaid heitles peapiiskopiks ning Inglismaa murduma ning uus huvi tär- teatripublikule. Seekordne mõtlema ja tundma. line tahes) ning ta oskab leida sisekonfliktides. Anouilh’gi kiriku kõrgeima juhina otsus- kama. „Sel aastal tuleb kevad etendumine Draamateatris on teemad, mis puudutavad pal- on kujutanud pinevat tuha all tas ta vastu seista mõningatele Keelemänge on küll keeru- teisiti?“ „Becketi“ jaoks kolmas kord jusid ning tänu meisterlikule hõõguvat vastasseisu sakside kuninga soovitud muudatus- line edasi anda, kuid lausa keelekasutusele on tema kirju- Kaugel on käidud ja maailm jõuda teatrilavale Eestis. legendaarseks on saanud üks ning neid valitsevate norman- tele. See viis lõpuks lahenda- tatu juba ka ainuüksi tekstina avastatud, nüüd on aeg naab- nide vahel. Inglise kuninga- matu vastuoluni. 1173. aastal foneetilisel kõlasarnasusel nauditav. ritega lähemalt tutvust teha. baseeruv fraas lavastusest koda oli alles kujunemise kuulutas paavst Alexander III „Mistras“, kus George Sand Kui rääkida lavastusest algusjärgus. Võib ka öelda, et Becketi märtriks ja pühakuks. „Išvarymas“ (Leedu Rah- see „inglise“ oli samuti alles kuuleb leedukeelset toosti Küsis Kairi Kruus Kairi Kruus „Bu¯k sveikas!“ (Ole terve!) vusteater, esietendus 2011 kuju võtmas – tollased aris- 4 UUusus llavastusavastus Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016

Hendrik Toompere fantaasia, sellise õhustiku. Ühest küljest toimub kõik reaalajas, teisest küljest ima- “Onu Aare“ ginaarajas, sellest on lugu kokku pandud. Mina ise mõtlen elu ja olemise peale Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena), muusikaline nii, et väga suur hulk meie kujundaja Lauri Kaldoja (külalisena), videokunstnik ja helikujundaja Tauno Makke, tegevusi ja otsuseid on seotud liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere (külalisena), valguse kujundaja Hendrik Toompere. sellega, mida meie alateadvus Esietendus 20. märtsil 2016 suures saalis. või mälu ette viskab. Ma ei räägi siin teispoolsusest, aga Osades: Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Priit Võigemast (külalisena), Raimo Pass, Uku Aare kujund ja minu vanaisa Uusberg, Marta Laan, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Martin Veinmann, kujund, aeg-ajalt käivad nad Sulev Teppart (külalisena). mul teadvuses külas ja kui ma pean mingisuguse otsuse lan- MIKS MA KIRJUTASIN LOO OMA ONUST getama, siis on kahtlemata see nende poolt mõjutatud. Kuna Taavi Teplenkov, Jan Hendrik Toompere avab „Onu Aare“ Uuspõld ja minu õde Har- riet Toompere õppisid ühel näidendi ja lavastuse sündimise tagamaid. kursusel, siis mingil hetkel käisid nad juhtumisi maal, Väike-Maarjas ja juhtusid Põhjuseid on mitmeid. Tõuke aga kogu oluliste otsuste aeg Minu jaoks ei koosne see näi- Aarega kokku. Kes on näinud andis aga tema tööraamat, ta elus sattus yhemõtteliselt dend anekdootidest, vaid sel- „Wremjat“, siis Jan Uuspõllu mille kapist leidsin ja kus on ideoloogilisse hirmuaega. lest, kuidas inimene elab oma Zorro on üks-üheselt onu elu täiesti tõsiselt, kuid pa- kirjas tohutu rodu ameteid. Aare loo puhul oli mulle Aare pealt maha viksitud. raku mingisuguste kokkusat- Tavaliselt pysis ta yhel kohal oluline luua tihedasti läbi- Taavi nägi teda ka ja alles mitte rohkem kui kaks kuud. tumiste tõttu moondub kõik paari päeva eest rääkis mulle, See virrvarr oli väga intrigee- et ta ei kujutanud ette, et peab riv. Ma olen aastaid mõelnud, Müüt on alati suurem kui tegelikkus. seda vanameest selle silmaga et Aare oli omapärane ja hu- põimund eluvõrgustik, kus vahtima, et 25 aasta pärast mingiks groteskseks asjaks. vitav karakter ja peaks midagi syndmused võivad olla väga tuleb tal teda mängida. Just seepärast, et peategelane tema kohta kirja panema. Ma väikesed ja isegi tyhised, kuid elab justkui omas maailmas, Olen algusest peale öelnud, et viibisin lapsepõlves sagedasti ometi omandavad dramaa- kuid teised saavad sellest to- seda tuleb käsitleda kui uni- maal vanaema juures ning tilised mõõtmed. Lõpuks taalselt teistmoodi aru. Kui versaalset, kujundlikku lugu. valdavalt oli elu seal vaikne viivad need yhe eksistent- ma kristalselt aus olen, siis See küll põhineb reaalselt ja mitte eriti syndmusterohke. siaalse vormi tajumiseni, kus kogu loost 1/3 vastab tõele, elanud inimestel ja tõesti sün- Kõik toimus rohkem kujutlus- välismaailma vähe mõjutava ülejäänu on kas fantaasia või dindu sündmustel, aga sealt võime pinnal. Kui aga reaalne maailma sees plahvatab tihti minu enda elust sinna sisse ei maksa ajaloolist tõepära elu jälle kylla sõitis, siis seda uus ja uus universum. eredam see tundus. pandud. Küll aga on põhi- otsida. Ja milleks? Müüt on Nagu Aare ise end mõnikord neb asja tuum tunnetusel, alati suurem kui tegelikkus. Onu Aare oli mu ema vend, nimetas, seistes kingi loopides mispärast need lood üleüldse kymme aastat vanem. Syndi- peegli ees – olen Eikeegi. võimalikuks said. See pinnas, nud 1930. Ta oli parasjagu nii Saatest „Kultuurimeeter“, kuhu see seeme kukkus, või- 01. 04. 2016 noor, et sõjas ei pidand käima, „Onu Aare“ kavalehelt maldas sellise maailma, sellise Aare – Taavi Teplenkov. Mats Õuna foto.

SSuvelavastusuvelavastus

Tennessee Williams “Kass tulisel plekk-katusel“

Lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Jaak Rähesoo. Ingomar Vihmar on „Kassi“ silmakirjalikkus ja igavus, et õndsusesse kulgev tunne. Ema Etendused juunis ja augustis Laitse Graniitvillas. lavastanud kulgema. Ühel mitte öelda naeruväärsus. on just morfi iniga isa vähivalu hetkel võib juhtuda, et mõnele leevendama läinud, hetkeks Kusagil taustal on kogu aeg vaatajale tõuseb fookusesse on tunne, et poeg läheb emale (Endla) lapsed ja kusagil on kogu aeg Osades: Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar , Martin Veinmann, Kersti Kreismann, üsnagi ülbe ja paraja molkuse, järele... Kuid poeg, kes kogu aimata, et kogu mäng käib , Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar (Endla) või Harriet Toompere jt. vaesest poisist tööga rikkaks etenduse vältel on kõndimi- raha peale ja pärast. Kes saab saanud Suure Papa sisemine seks karku kasutanud, tõuseb päranduse, kui Papa sureb? INIMESED KUUMAL PLEKK-KATUSEL hellus, mida Martin Vein- tugitoolist ja kõnnib rahu- Väga palju nüansse veel on mann vestluses pojaga ülima likult, jalg jala ette, hoopis selles lavastuses. vanameisterliku stiilitäpsusega vastassuunas. See paneb mõt- 1. juunil alustab Laitses oma kolmandat ja ühtlasi viimast la- välja paista laseb. Kulgemise annab kõigele sel- lema! [---] lele trupp, näitlejad, kes üks- Teisele võib olla samal ajal Jah, ma vaatajana olen neid teist jälgivad, arvestavad ... vasuve Ingomar Vihmari lavastus Tennessee Williamsi „Kass või mõnes järgmises etenduses tundeid tundnud, mis ses näi- jah, ja tunnevad. Lavastaja tähtsaim Kersti Heinloo Mar- dendis ja lavastuses. Olen mat- tulisel plekk-katusel“ põhjal. Esietenduse järel kirjutas Margus laseb näitlejatel mängida, gareti soov võita tagasi Bricki nud kõige lähema, armastanud need teevad seda, tahavad Mikomägi Postimehes pikema vaatluse elu ja lavastuse kui armastus ja saada temalt laps. nii, et teisiti ei saa, olen eksi- seda teha ja see tuleb neil Kolmas võimalus on, et vaa- nud, mind on maha jäetud, kunstilise terviku rööbiti kulgemisest. Mõned lõigud meenu- välja. Lavastaja, kes ühtlasi ka tajale tõuseb peateemaks hoo- olen olnud täielikus segaduses, Brick, paneb muusika peale ja pis Hilje Mureli ja Tõnu Oja pidanud otsustama, kuidas on tuseks tema kirjutisest. lavaelu kulgeb, tõusu ja mõõ- mängitud „korraliku“, ont- õigem, kas olla aus, valetada naga. Vahel kostab muusika liku, pereväärtusi hoidva paari või vaikida. Olen oodanud vaid kõrvaklappidest ja vahel kuude viisi iga päev sedasama vaataja teab, et see on, aga ei klõksu, mida ootab etenduses kuule. „Kassi“ trupi näitlejad Ingomar Vihmari Brick. Olen oskavad kuulata. [---] valinud, õigesti ja valesti. Vaatan vihma ja mõtlen, kui- Ja nüüd võitegi küsida, et kui das Kersti Kreismanni Suur sa seda kõike nii hästi tead ja Mamma lavastuse lõpus sõna- tunned, milleks siis sulle veel tult võtab onkoloogist doktori teater ja see etendus? Vas- majja jäetud morfi inikohvri, tuseid on mitu. Üks neist, et kus süstlad. Veel mõni hetk kunst on, peab olema nagunii tagasi on ta kindlalt morfi ini suurem kui elu. See äratund- kasutamise vastu, sest usub, mine, et enne minu sündimist et Suur Papa, kelle 65. sünni- ja arvutite leiutamist elasid päeva just peetakse, elab veel inimesed samasugust elusat ja kaua. See, kuidas näitlejanna inimlike kahtluste küüsis elu, oma sõnatut lavalt läbikäiku kannatasid ja rõõmustasid ... teeb, on meisterlik ja mõjuv. on lohutav ja palju veel. Või see, kuidas isa lemmik- Margus Mikomägi poega mängiv lavastaja Ingo- „Inimesed kuumal mar Vihmar, kes joob ja joob, plekk-katusel“, et peas käiks klõks ja saabuks Brick – Ingomar Vihmar, Suur Mamma – Kersti Kreismann. Mats Õuna foto. Postimees 18.06.2014 Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016 TTulekululekul 5 25 NÄIDENDIRAAMATUT Tõnu Õnnepalu

Lavastus elab oma elu koos teatris NO99; mõned tekstid publikuga siin ja praegu, raa- on eri põhjusel ka ilmumata “Mäed“ matutel on aga oma saatus – jäänud). Ilmunud on tervik- kes teab, kus ja millal satub ta tekstid ja need erinevad la- lugeja kätte, kes võib osutuda vastustes kõlanust, mõnda Lavastajad Aleksander Eelmaa ja Garmen Tabor, uueks lavastajaks. Või uueks näidendit on autori loal kär- kunstnik Liisi Eelmaa, helilooja Lauri-Dag Tüür. teatrisse tulijaks, teatrimõist- bitud. Need raamatud talleta- Esietendus 14. septembril 2016 väikses saalis. jaks, teatrile või teatrist kirju- vad Draamateatri repertuaari tajaks. Näidendi lugemine on olulist osa, meie autoreid, Osades: Pääru Oja või Christopher Rajaveer, juba natuke nagu lavastamine teemasid, eesti näidendiga te- Külli Teetamm (Tallinna Linnateater) või Liisa Saaremäel, – dialoogiteksti taha tekib lu- gelemise järjepidevust. Kõik Aleksander Eelmaa, Ester Pajusoo, geja kujutluses mingi hääl, 25 raamatut ja sarja maketi tšellist Leho Karin (külalisena). kuju, suhetevõrk. on kujundanud Kert Lokotar. Eesti Draamateatri 2005. Sari poleks saanud ilmuda aastal alanud Näidendiraa- Eesti Kultuurkapitali toeta: ELU TOETUSPUNKTIST matu sarjas ilmub sel kevadel täname näitekunsti ja kirjan- juba 25. raamat – need on duse sihtkapitale pika koos- siin esmalavastatud algupä- töö eest. Tõnu Õnnepalu räägib oma näidendi randid (vaid Hendrik Toom- pere „Onu Aarega“ ühtede „Mäed“ sünniloost ja sellest teistmoodi kaante vahel ilmuv „Kom- tundest ja vaatest, mis tekib mägedes. munisti surm“ esietendus Ene Paaver

Mäed ei ole eesti näidendi ühest kindlast religioonist. jaoks mitte kuigi tavaline tege- Kuidas mõista määratlust vuspaik. Kust need „Mäed“? „ballett ühes vaatuses“, see Kust sa tead näidendis kirju- on ju ometi parajalt pikk sõ- tada: „Mäed on füüsilised. naline tekst? Neid peab tundma. Saad aru, oma kehaga tundma, oma See sõna „ballett“ peab kehas. Jalgadega, südamega, meelde tuletama kolme asja: kopsudega.“? kergust, liikuvust, muusika- lisust. Näidendis on lisaks Pääru Oja ja Külli Teetamm mägedes. Just sellest teistmoodi füü- neljale näitlejale veel viies te- silisest ja muidugi ka vaim- gelane, Tšellist. Tema ei räägi, sest seisundist, mis mägedes ta mängib. Ja loodetavasti tekib, see näidend sündiski. saab ka iga karakter oma Idee tuli mägedes, üleval, alla muusikalise joonise. Muidugi orgu vaadates. Siis läksin alla see pole ballett nii nagu bal- ja asusingi kirjutama. See oli lett on ballett. Aga ta pole sügisel, Lõuna-Prantsusmaal ka draama nagu draama on Die linnakeses. Meil siin ta- draama. Mägede füüsilisust, sandikumaal seda vertikaal- seda pinget ülemise ja alu- Eesti Draamateatri set mõõdet ju niimoodi palju mise vahel, seda peapööritust tajuda ei saa: jalgade, südame Näidendiraamatu sarjas ei saa ju laval kujutada otse- ja kopsudega. Ei tule meelde, selt. Aga ma usun, et kuidagi et ülevalt paistab kõik teisiti ikka saab. Kasutades kõiki kui alt üles vaadates. teatri vahendeid. Mis sellest 1. Mart Kivastik „Savonarola“, 2005 Tegelaste loetelus seisab esi- välja tuleb, me keegi veel mesel kohal Munk. Räägib muidugi ei tea. Seda kõike 2. Andrus Kivirähk „Adolf Rühka lühikene on ju enne tehtud, aga päris elu“, 2005 see näidend siis religioonist ja usust? sedasama enne tehtud ei ole. 3. Andrus Kivirähk „Sürrealistid“, 2006 „Mägede“ lavastamine on ka Munk on esikohal, aga palju nagu mäkke ronimine. Lähed 4. Andrus Kivirähk „Voldemar“, 2007 ta just ei räägi. Ta on. Rää- ja ronid, keel vesti peal, tead- 5. Jim Ashilevi „Portselansuits“, 2007 gitakse talle, temaga, temast. mata, millal jõuad üles, kus Tants käib Munga ümber. viimaks näed „seda kõike“. 6. Mihkel Ulman „Võluõunad ehk naeru kätte Aga mis on religioon muud Või kas üldse näed. võib surra“, 2007 kui oma elule ja üldse elule Teatris liigub legend, et hak- 7. Jaan Undusk „Boulgakoff“, 2008 keskme otsimine? Toetus- punkti, ankru. Näidendi Poiss kasid pärast „Vennast“ kirju- Mitte just pärast „Vennast“, meel, et neil seda kannatust 8. Enn Vetemaa, Erki Aule, Merle Karusoo ja Tüdruk otsivad kumbki tama näidendit Tammsaare aga pärast „Ingelandi“ Sass jätkub. „Sigma Tau–C705“, 2008 omal moel seda keset. Ja tei- ainetel, aga Prantsusmaalt vihjas, et äkki teeks midagi neteist ka. Aga kuidas leida kirjutamast tagasi tulles ütle- 9. Madis Kõiv „Lõputu kohvijoomine“, 2008 Tammsaarest. Mõtlesin sellele „Ingelandi“ teise teatrisuve teist, kui sul endal pole keset? sid trupile: Tammsaarest pole väga põhjalikult ja hakkasin sissejuhatuseks kirjutad 10. Andrus Kivirähk „Vombat“, 2009 Nii et jaa, näidend räägib siin midagi. Kuhu see Tamm- tegemagi, aga siis kirjutasin Saueaugu teatritalu blogis: kindlasti ka usust, kuigi mitte saare siis kadus? 11. Andrus Kivirähk „Vassiljev ja Bubõr ta hoopis „Mäed“, mitte veel „Selles see inimelu häda ja tegid siia…“, 2010 ühe „Vargamäe“. Kindlasti õndsus on, et arusaamiseks jäi aga sellest (järjekordsest) tuleb minna täielikku aru- 12. Paavo Piik „Panso“, 2010 Tammsaarde süvenemisest saamatusse, kojujõudmiseks 13. Villem Tuun „Umb ehk Hirmus veretöö midagi ka „Mägedesse“. Seal tuleb kõndida kodust nii Läänemerel“, 2011 on isegi üks „Põrgupõhjast“ kaugele kui saab, ja oma ar- laenatud stseen, mitte küll ot- mastatu leidmiseks tuleb ta 14. Martin Algus, Ingomar Vihmar seselt, aga äratuntavalt. Kuid maha jätta. Teha seda kõike „Õitseng“, 2011 tol läinud sügisel Die’s kir- ja võtta vastu nende tegude 15. Uku Uusberg „Kuni inglid sekkuvad“, 2012 jutasin lõpuks ikkagi ka ühe kõik kurvad ja rõõmsad taga- Tammsaare-ainelise näidendi, 16. Martin Algus, „Kontakt“, 2012 järjed. Kui taipad, pole enam mille nimi on „Vaikne oo- noor. Või mida taipadki?“ 17. Andrus Kivirähk „Kevadine Luts“, 2012 kean“ ja mille peategelasteks Kas võib öelda, et samasuguse on väga vana Indrek Paas ja 18. Kristel Leesmend „Tund aega, et hinge teekonna paratamatus kõlab tema tütrepoeg Indrek Paas, ka „Mägedes“? minna“, 2013 tegevus toimub 1991. aastal 19. Tõnu Õnnepalu „Vennas”, 2014 Kalifornias Vaikse ookeani „Mägede“ puhul ma räägik- kaldal… sin just keskpunkti, toetus- 20. Mari-Liis Lill, Paavo Piik „Varesele valu, punkti otsingust. Et midagi harakale haigus”, 2014 Töötad taas koos lavastaja öelda, et midagi mõista, tuleb Aleksander Eelmaa ja näit- 21. Indrek Hargla „Wabadusrist”, 2014 kuhugi toetuda. Tuleb leida leja Pääru Ojaga, teie ühised mägede metsikuses see kivi ja 22. Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, tööd on olnud „Vennas“ Eesti kalju, kus seista, istuda, kuhu Piret Saul-Gorodilov „Laul, mis jääb”, 2014 Draamateatris, „Ingeland“ pikali heita… Kus on õhku Saueaugul, „Meil siin Hü- 23. Madis Kõiv „Keskmängustrateegia”, 2015 ja vabadust, aga on kindlust perboreas“ Draamafestiva- ja julgust ka. Muide, kas see 24. Uku Uusberg „Valgustaja“, 2016 lil. Kuidas te kokku saite ja üldse saab olla püsiv punkt, 25. Hendrik Toompere „Onu Aare“, kokku jäite? midagi fi kseeritut? Selles ele- „Kommunisti surm“, 2016 mentide tantsus, mis meid „Vennast“ tehes saimegi ja keerutab? seni on nii Sassil kui Päärul olnud tahtmist minu teksti- Tõnu Õnnepalu fotod. dega jännata. Ja mul on hea Küsis Ene Paaver 6 TTeatrielueatrielu Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016

ikka suurte ideaalidega ja lõ- Liisa: See viib meid tagasi jälle Christopher: Kõige esimesena Uued näitlejad trupis petadeski ei ole need kuskile selle nõudlikkuse juurde – ma tuli pähe Pepeljajevi lavastu- kadunud. kardan hetke, mil me ei ole sest „Idioot FM“, kus üldse enam enda vastu nõudlikud. teksti eriti palju ei olnud, aga Christopher: Mulle tundub ma sain öelda sellised Mõškini see rohkem administratiivse Christopher: Aga see on väga read: „Armastades abstrakt- Eesti Draamateatri trupiga liituvad kolm noort näitlejat, kes küsimusena. Ma saan aru, et hea hirm ja ma loodan, et see selt kogu ühiskonda, armas- teatrimajad pole kummist ja jääb püsima. lõpetavad sel kevadel lavaka – Liisa Saaremäel, Karmo Nigula tatakse üksnes iseennast.“ ja noortele on keeruline olemas- „Kellel pole pinda jalge all, olevates teatrites kohta leida. Mida te kõige rohkem ootate? ja Christopher Rajaveer. Ametlikult saavad neist Draamateatri sellel pole ka Jumalat“. Mulle Aga lavakas õppides ei mõel- Christopher: Inspireerivaid väga meeldis neid öelda. näitlejad sügisel, aga juba praegu osalevad nad kolmes lavas- nud ma sellele küsimusele, töid, inspireerivaid lavastajaid tuses. Viimaseid kordi astuvad nad üles koolitööna sündinud sest see oli loominguväline ja materjali… Karmo: „Lase mind aita, Ene- küsimus ja sellega ei olnud ken!“. Seda olen nüüdseks „Misantroobis“, lisaks mängivad nad äsja esietendunud „Väl- midagi pihta hakata. Õieti Karmo: …Just. Huvitavaid väga palju kordi korrutanud. meil ei olnudki aega selle töid. Tahaks võimalikult pal- Christopher: Mul on „Ekke jaheitmises“ ning uues suvelavastuses „Becket ehk Jumala au“. peale mõelda, sest nii minu jude inimestega koos mängida Mooris“ Lapimaa šamaani kui mu kaaslaste eesmärgiks ja… roll, milles ma saan öelda ees- oli muudkui teha, teha, teha, Christopher: … et oleks hästi lavalt, mõnes mõttes rollitult Kui te mõtlete tagasi oma võimalikult lähedale tuua, pidi olema täiesti vaba. Pi- kuna tööd oli niivõrd palju. raske! kooliaja algusele ja praegusele mõistmaks, miks ta mingeid dime ennast kuni süvalihas- otse publikusse: „Ole siiras, Liisa: Meile sisendati ikka, et ole hea, ole inimene!“. Seda hetkele, siis kui palju on muu- asju just nii teeb. teni täielikult ära lõdvestama. Karmo: Jaa! meid on väga vaja ja just sel- öeldes oli mul näitleja ja ini- tunud teie arusaam näitlejaks Sellest justkui algaski õpe. Karmo: See kehtib juba proo- listena nagu me oleme. Christopher: Et oleks hästi mesena missioon ikka nii põh- olemisest? vides – ei rahuldu esimeste Karmo: Mina mäletan, et rasked ja nõudlikud rollid, jas kui vähegi olla sai. See oli Christopher: Meie kursust on välja pakutud ideedega, vaid nii kui Peeter millega üldse hakkama ei monoloogi keskel ja neid ridu Christopher: Väga palju on üldse väga elutervelt õpeta- otsid edasi ja ei lepi vähesega. Raudsepp ütlesid, et see, mil- saaks, aga peab leidma viisi, ma ka alati ootasin. muutunud. Lausa nii palju, tud. Minu jaoks väljendub see et ei mäletagi enam, kuidas lega me tegeleme, peab olema kuidas seda ikkagi teha. Milline lavastus on teie senis- isiklik. Isiklikult võtmisele eelkõige just Katariina õpe- Karmo: Mulle meenus veel: ma neli aastat tagasi täpselt test töödest kõige hingelähe- tussõnades, et näitleja tunneb Põhiliselt küsitakse näitleja- „Miks armastus eeldab köi- mõtlesin. Mul oli silme ees juhiti kogu aeg tähelepanu. dasem? oma instrumenti, oma keha ja telt ikka, kuidas nad teksti dikuid ja loobumust?“. Seda kujutluspilt teatritööst a la Etüüdidele lähenesime läbi pähe saavad. Kuidas te teksti enda, need pidid olema isikli- vaimu nii hästi, et oskab õigel ütles Ekke kodust lahkudes ja suitsu sees Kaarel Ird ja Panso Karmo: Minu jaoks on kind- hetkel keerata oma sisemise pähe saate? samuti monoloogi keskel, nii kusagil röökimas… Ettekuju- lasti kõige hingelähedasem kud. Isiklikult lähenemise vas- tus lavastajast oligi just selline – tegu on kindlasti tigeda ini- mesega, kes on väsinud elust ja armastusest ja kõigest. Arvasin, et teatris nähakse õudset vaeva ja kakeldakse suitsuruumis. Nüüd teatris olles näen, et on ikka rohkem inimlikkust ja sõbralikkust. Liisa: Mulle tundub, et neli aastat tagasi ma mõtlesin, et ühelt poolt on näitleja olla väga keeruline, aga teisest küljest jällegi väga huvi- tav. Samamoodi mõtlen ka praegu, kuigi ma olen ise selle ajaga tohutult muutunud. Kindlasti kuulub näitlejaks olemise juurde igavene õppi- mine. Karmo: Selle ajaga on kõvasti kasvanud nõudlikkus iseenda suhtes. Neli aastat tagasi ei osanudki nõuda endalt nii palju. Mida see nõudlikkus täpse- malt tähendab? Kas te olete enda jaoks seadnud mingi Karmo Nigula, Liisa Saaremäel, Christopher Rajaveer. Fotod EMTA bakalaureuselavastusest „Misantroop”. Mats Õuna fotod. kõrge lati, mille poole püüd- lete, või midagi muud? „Ekke Moor“, kus ma män- tand oli mängimine kosmoses mõõdiku vajamineva tempe- Karmo: Väga hästi jääb pähe. et see oli üks põhiküsimustest. gisin peaosa. See õpetas mulle ehk üleüldise mängimine. Mul ratuuri peale, ja kui proov või Proovides ikka lihtsalt kulub Liisa: „Tarvis vaid hinge ja Christopher: Minu jaoks tä- palju enda kohta näitlejana. on tunne, et selle oleme kaasa etendus lõppeb, siis keerab pähe. silma.“ Õigupoolest võiks siia hendab see seda, et sa ei jää See oli suur töö ja vastutus, ka võtnud. selle jälle nulli tagasi. Näitleja Christopher: Tekst kulub kogu „Ekke Moori“ Pille-Riini rahule siis, kui publik sinuga kuidas ikkagi vedada kolme- läheb kummardama rahuliku Liisa: Isiklik lähenemine on pähe. Nii lihtne see vas- teksti kirja panna. „Inimesed, rahule jääb. Kui publik sind tunnist etendust lavalt lahku- näoga ja naaseb normaalsena abimeheks, üheks võtmeks, tus ongi. Kui on raskemad kelle Issand on loonud oma hoiab, siis sa ei saa võtta seda mata. oma pere ja kodu juurde. kuidas ka neid reaetendusi ja pikemad rollid, siis õpid näo järgi, suudavad oma elu enesestmõistetavana ning Mitte ei suitseta närviliselt Liisa: Ma tooksin välja sa- teha. Kui lavastuse prob- monolooge üksi kodus. Ma sisustada kujutelmadega, mis märgina, et nüüd on kõik teh- kusagil foori taga, mängides muti „Ekke Moori“. Just leemid ja mured isiklikuks olen oma vanaemale öelnud, on reaalsemad kui tõsiolud.“ tud ja võib edasi liikuda. Ei edasi Anna Kareninat. Meil nende tegelaste tõttu, keda muuta, siis saangi minna la- et võta üks ajaleheartikkel saa mõelda, et nüüd on asjaga on ikkagi töö ja hobi ühel ja Christopher: „Uhkuses mul õnnestus mängida (Pille- vale ausalt neid edasi uurima. ja loe seda päevas endale 45 korras. Ei pruugi olla korras samal ajal käsil, seega peab ja eelarves“ räägib minu Riin ja Neenu). Nad olid väga korda ette ning tee seda kaks – võibolla on see kõigest fl irt Christopher: Ilma isiklikku- oskama end hoida, et ei am- Hasso-tegelane, kuidas raha erinevad, aga lõpuks saavuta- kuud järjest. Ma tahaks näha, publikuga või vanad stambid seta ei loo originaali. Kui pole menduks ega küllastuks. valitseb maailma ja siis ta sin väga hea kontakti. kuidas pärast seda poleks ar- või midagi muud, mis justkui isiklik, siis pole ka originaalne küsib: „Miks see nii on?“. Mida te praegu kõige rohkem tikkel peas. Teksti õppimine töötab. Aga enda sisse vaa- Christopher: Mulle on hinge- ja siis on juba nähtud asi ja Seda lauset meeldib mulle on tegelikult murdosa tööst, dates näed, et tegelikult oled lähedane kindlasti „Uhkus ja kui on nähtud, siis on bull- kardate? alati küsida suure miks-iga, naljakas, et just see inimesi lati alt jooksnud. Lavaka kat- eelarve“, kus oli mu esimene shit, nagu ütleb Katariina. sest mingis mõttes sellele ei Christopher: Ma olen nii po- huvitab. setel panin tõesti kõik välja, suurem roll. Kuna lavastaja sitiivselt meelestatud esialgu. olegi vastust, nii et täiesti loo- Ikka ja jälle kõlab, et keegi ei aga nüüd on mind õpetatud oli meie enda trupist ja esi- Pigem on uue alguse ootused- Liisa: Minu vanaema jälle tusetu küsimus. nendest asjadest läbi nägema mest korda ei olnud ühtegi oota noori näitlejaid ja üle- küsib, kuidas meil tekstid se- lootused. Liisa: „Uhkuses ja eelarves“ ja mul on kohutavalt piin- õpetajat ega õppejõudu jälgi- üldse on neid liiga palju. Kui- gamini ei lähe. Kui ma ühel ütleb minu tegelane Emake lik. Ma tean, et on asju, mis mas, siis oli see lakmuspabe- das teie sellesse suhtute? Liisa: Hirmud on kadunud ka õhtul mängin „Misantroo- revolutsiooni ajal: „Ükskord, kindla peale minu puhul töö- riks, kuidas teha teatrit täiesti seetõttu, et meid ümbritsevad bis“ ja järgmisel olen Nuus- Karmo: Meile niimoodi ei ole kui ma kurke hapendasin, oli tavad ja meeldivad inimestele, iseseisvalt. Tahtsin teada, kui- hästi toredad inimesed. Need tik „Uhkuses ja eelarves“, siis öeldud. Selliste väljaütlemiste ambulatooriumis tulekahju.“ aga ma ei tohiks oma relvi hä- das siis on omakeskis päris neli aastat on möödunud kuidas ma äkki värsis rää- bitult kasutada. puhul on peamine, et ei te- hästi pisikeses seltskonnas, nii teatrit teha ja see õnnestus. kiks asjatut konkurentsi grupi kima ei hakka. Karmo: Pärast seda tekib alati Igaühel meist oli suur vas- et on väga värskendav olnud paus. Rahvas jääb mõtlema, Liisa: Minu jaoks on nõud- sees, kes peaks hakkama koos Christopher: Minu vanaema tutus, ise tegime eeltööd ja kohata uusi inimesi ja meid et mis nüüd siis. likkus eelkõige oma tegevuse töötama. on küsinud ka seda, kuidas lõime teksti. Selline teatrite- on hästi vastu võetud. mõtestamine. Ei oota lihtsalt meil rollid segamini ei lähe. Christopher: See repliik on lavastaja märkuseid ega lase gemine mulle väga meeldib. Liisa: Mina ka ei saa päris Karmo: Praegu vist tõesti ei täpselt aru. Kui öeldakse, et Ümberlülitumise moment Liisa omadest ka minu üks liugu asjadel, mis näivad Kas te mäletate, mis oli esi- karda midagi. Pole ka aega tundub samuti müstiline, aga lemmikuid. Publik eeldab, meid ei ole vaja, kas võib siis karta. publikule meeldivat. Nõud- mene asi, mida kursuse ju- samas selles seisnebki meie töö. et ta räägib edasi, lisab mi- likkusega käib kaasas ka see, ka öelda, et eesti teatrit ei hendajad teile ütlesid? Christopher: Koolis õppides Kuna seda ei nähta, siis teki- dagi poliitikast ja esitab oma et oled võimalikult palju oma ole vaja? Näitleja on ju osa oli tulevikule mõeldes üks vadki igasugused küsimused. nõudmised ühiskonnale, aga rolli taga. See ei tähenda, et Christopher: Päris algusest eesti teatrist. Võib mõelda, suurimaid hirme see, et ei tegelikult ei ütle ta rohkem pead alla kirjutama tegelase meenub mulle – lõdvestu- kas on tahetud hoopis öelda, Lõpetuseks öelge kõigist neist mugavneks. Hetkel rügamegi midagi. sõnadele, vaid seda, et püüad mine. Peeter Raudsepp pani et pole vaja keskpärasust? pähekulunud tekstidest mõni töötada, ei mugavdu. kujutatava inimese endale meid toolidele istuma, keha Seda tõesti ei ole vaja. Samas lemmik repliik! minnakse teatrikooli õppima Küsis Kairi Kruus Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016 TTeatrieatri lluguugu 7 Teatriauhinnad 2016 Eesti Eesti Draamateater rõõmustab teatri aastaauhindadega Indrek Sammul Draamateatri pärjatud kolleegide üle ja palus žüriiliikmetel oma otsust kommenteerida. Indrek Sammul pälvis mees- maailmale, need tegelased on kõrvalosa preemia kolme nii eetilised kui esteetilised Indrek Sammul – meeskõrvalosa auhind: Cléante lavastuses kaks algust 2015. aastal loodud rolli vastandid ülejäänud, mõneti „Tartuffe“ ja osatäitmised lavastuses „Kaart ja territoorium“ eest Eesti Draamateatri la- hõllanduslikule seltskonnale. (mõlemad Eesti Draamateater) vastustes. Lembit Petersoni Sammuli torumees tekitab Eesti Draamateater tähistab asjadega – „kuskil“ sündis Hilje Murel – naiskõrvalosa auhind: Glorie lavastuses „Grace ülimalt viimistletud, suure- elevust: tunkedes ja asjalik, oma 100 aasta juubelit 2020. otsus lugeda algusdaatumiks ja Glorie“ (Sundown Entertainment), Dorine lavastuses joonelises ja täpses lavastuses joviaalselt sõbralik, kuid aasta sügisel. Või peaksime aastat 1916. Eesti Draama- „Tartuffe“ (Eesti Draamateater) ja osatäitmine lavastuses „Tartuffe“ kehastab Sammul kohatu oma puhkuseplaane seda tegema juba tänavu, sest teatri nimi taastati 1989. aas- „Sugu: N“ (Vaba Lava) Cléante’i, Elmire’i (Liina Ol- tehes või peategelasele (Hend- 50 aasta juubelit tähistati suure tal ja Eesti taasiseseisvumise pidulikkusega ju 1966. aastal? järel pöörduti tagasi teatri Illimar Vihmar – kunstniku auhind: kujundus lavastustele maru) venda, kes püüab oma rik Toompere jr) eluks olulist „Laulud halli mere äärest“, „Romeo ja Julia“ (mõlemad õemeest Orgoni (Rein Oja) boilerit parandades. Sammuli Eesti Draamateater) ning „45 339 km² raba“ (Endla Teater) veenda tões ja avada silmad rollilahendus võlub oma de- pettur Tartuffe’i (Marius Pe- tailsuses. Teise vaatuse mustas terson) ees. Sammuli põhjalik, mantlis detektiiv on funktsio- Illimar Vihmar täpne, sujuv ja veenev värsi- naalsem roll – lugu edasiviiv esitus on imetlusväärne. ja siduv, antud väliselt nap- Illimar Vihmar pälvis lavas- tükk, on selle kujunduse osa pide vahenditega. tuskunstniku aastapreemia lavastuse sünnis sellisena ot- Juhan Ulfsaki lavastuses kujundustega lavastustele sustav: see kehtestab otseselt „Kaart ja territoorium“ on Indrek Sammul lõi kolm eriil- „Laulud halli mere äärest” lavastuse mängureeglid, seab Indrek Sammulil täita kaks melist rolli. Imetleme näitleja Eesti Draamateatris ja „45 kogu trupile nii ruumilised eriilmelist rolli: immigrandist mitmekülgsust ja pühendu- 339 km² raba” Endla Teat- kui ka sisulised raamid; ilma torumees esimeses vaatuses must. ris. Mõlema töö puhul mee- selle ruumilahenduseta seda ja detektiiv teises vaatuses. nub esimesena lavakujunduse lavastust sellisena poleks. Mõlemad mõjuvad irooni- kontseptuaalne panus la- Peamine, see kujundus on la- lise kontrastina lavastuse vastusse, maitsekus esteeti- vastuse mõtte edasiandmisel põhiteemaks olevale kunsti- Madli Pesti lises plaanis, teravmeelsus, erakordselt tabav, kehastades kaastunne ja iroonia. See- ruumilis-visuaalsete vahendi- juures olid need kujundused tega tüki probleemiasetust: nt Saksa Teatri maja 1910. aastatel. vahenditega ümber käimise sundi valida pooli, „mujal” mõttes vägagi erinevad – kui olemist, kaude suhtlemist, Millal teater õieti loodi, kas järjepidevust tähistava daa- „Laulude...” puhul nägime igatsust, ilmajäämist, ebamu- 1916 või 1920? Tõepoolest, tumi juurde. Draama suurel laval teostu- gavustki. Draamateatri alguseks on eri 1916–1924 tegutses Tallin- mas justkui teatri lavateh- aegadel kuulutatud erinevad Sestap, kuigi häid ja väga nas aga tõepoolest samuti niliste võimaluste kaskaadi, aastad. häid kujundusi oli möödunud Draamateater, eesti teatri- püsis Endla Küüni lavaku- aasta teatripildis mitmeid, lei- Leo Kalmet, teatrijuht aastail loos nimetatakse seda praegu jundus tülika saali poolitava dis sõnalavastuste osas esile- 1927–1944, kõneleb teatri vanaks Draamateatriks. See seina näol samal kujul kogu tõstmist just eelkõige Vihmari sünnist nii: „Draamastuudio sündis Vanemuise pereheit- tüki. ideede täpsus ja lavastuse to- algus oli omapärane. See oli misest, kui Karl Menning Preemia seisukohalt saigi taalne ruumikontseptsioon. seotud teatrikooliga. Nõu- ei nõustunud oma kunsti- määravaks vast pigem kujun- kogude Venemaalt tuli 1920. taotlusi ja väärtrepertuaari dus lavastusele „45 339 km² aastal näitejuht Paul Sepp jantide ja operettide vastu va- raba” – kuigi väikese saali Pille Jänes ja Sepa stuudio alustas oma hetama ning lahkus teatrijuhi tegevust 11. oktoobril 1920, kohalt, varsti lahkus ka rühm mida nimetati varsti Draama- n-ö tema näitlejaid ja asutas stuudioks. [---] Esimene lend Tallinnas uue teatri. Algul Detektiiv – Indrek Sammul. „Kaart ja territoorium“. Mats Õuna foto. lõpetas oma õpingud 1924. esineti Pandorini seltsi juu- Hilje Murel

Olgu alustuseks üle korratud läbinägeliku iroonia, rahva- erinevate žüriiliikmete poolt pärasema eluläheduse kui erinevates kontekstides kor- ka hoopis selle all peituva duvalt tõdetud tähelepanek, varjatud valu näitamise suu- et möödunud teatriaasta oli nas. Kõik need omadused ja rõõmustavalt tugev naiste dünaamikapotsentsiaal ka- aasta. Seda nii lavastustee- jastusid möödunud aastal made kui ka naisrollide ja nii erinevates rollides, nagu näitlejatööde mõttes, nii et „Tartuffe’i” Dorine, „Grace’i üle aastate oli naiskonku- ja Glorie” Gloria ning naine rents eriliselt tihe. Kindlasti lavastuses „Sugu: N”. Kõiki oli Hilje Mureli trump see, et neid lavastusi saanuks ilmselt ta tõusis publiku huviorbiiti mängida ka palju sirgemate „Laulud halli mere äärest“. Teet Malsroosi foto. täiesti erinevat laadi töödega. ja lihtsamate joontega, kuid Tema üks olulisi näitlejaoma- Murel näitas end nii indivi- dusi on kindlasti koomiline duaalse peentöömeistri kui Draamateatri 50 aasta juubeli aktus 1966. aastal. närv, mis ei pea väljenduma ka partnerit toetava trupiliik- aga tingimata mingis ühemõt- mena. aastal. See lend aga oli nii res, 1917 võeti nimeks Eesti teliselt koomilises ampluaas. monoliitne, et otsustas kokku Draamateater, 1918 Tallinna See on mingi poolläbipais- jääda ja asutada oma teatri, Draamateater. Ka see tea- tev kattevari, mille alt saab Draamastuudio Teatri“ („Leo ter üüris Saksa Teatri lava, nüansshaaval liikuda nii Madis Kolk Kalmet – 75“, Eesti Raadio, ka seal lavastas Paul Sepp. 1975). Eesti esimesest profes- Hoolimata suurest etenduste sionaalsest teatrikoolist välja arvust ja heast kunstilisest ta- kasvanud noor teater üüris semest ei suudetud majandus- hingehinna eest Saksa Teatri likult toime tulla. Olid need lava. Kunstilippu hoiti ma- ju ka rasked aastad, maail- jandusraskuste kiuste kõrgel masõja lõpp, Eesti iseseis- ja 1920ndate lõpus tõid pub- vumine, Vabadussõda, oma liku saali ja sissetuleku kas- riigi ülesehitamise algus. Vana sasse esmalt Hugo Raudsepa Draamateater on väärikas ja „Mikumärdi“ ja edaspidi põnev peatükk eesti teatri- teistegi eesti autorite teosed. loos, kuid sel on selge algus Omadramaturgia on sealt- ja selge lõpp, Vana Draama- peale olnud selle teatri reper- teater likvideeriti ja liideti Va- tuaari selgrooks. 1937 võeti nemuisega, vana-aastaõhtul nimeks Eesti Draamateater ja 1924 toimus vana Draama- 1939 omandati Saksa Teatri teatri viimane ülesastumine hoone. Veel 1945. a tähistati kireva kavaga „Draamateatri Draamateatri 25. aastapäeva, ja „Vanemuise” pulm”. Teatri kuid siis muudeti korduvalt varandus läks võlgade katteks teatri nime ning – nagu nõu- Saksa Teatrile. kogude ajal juhtus muudegi „Romeo ja Julia“. Siim Vahuri foto. Dorine – Hilje Murel, Mariane – Mari-Liis Lill. „Tartuffe“. Siim Vahuri foto. Ene Paaver 38 JJuubeliduubelid Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016

Ita Ever 85 – 1. aprill Külliki Falkenberg – Guido Kangur 60 – 9. juuni

1. aprillil tähistas Ita Ever põhjal hakkab fond tunnus- 60 – 18. veebruar Kallis Guido! Draamateatri suure saali laval tama näitlejaid inimloomuse Lugesin Maalehest, et panid koos lastega 4500 puud kasvama. oma 85. sünnipäeva Simon sügava ja ootamatu käsitle- Tunnen Külliki Falkenbergi Külliki maalis neid seinu Las- See on ilus tegu. Aga ma usun, et oma esimese puu istutasid Sa Gray „Finaali“ esietendusel mise eest rolliloomes. Prae- määramata ajast. Tema maa- namäe maalisaalis ihuüksinda kindlasti oma vanematega kaua aega tagasi ja see on Armastuse Daisy rollis üles astudes. Üle guseks on fondi kogunenud lingutel on olnud oluline osa kihtide viisi niikaua, kuni puu, mille viljad toidavad Sind kõiges, mida puudutad ja mis 60 aasta Draamateatris töö- ca kuus ja pool tuhat eurot. minu lavastuste välisilme need omandasid just sellise Sind puudutab. Sa oled rikas ja soe kolleeg, sõber, partner ja tanud armastatud näitlejanna Stipendiumeid saab määrama kujundamisel. Näiteks mä- läbipaistvuse nagu vaja. Sa jagad kõike, mis Sul on, meiega. Aitäh Sulle, kallis Kuuma- on oma pika loometee jook- hakata aga sellest hetkest, kui letan, millise kaasaelamisega Külliki pintslitöö on hästi veekraan Guido! sul palju tunnustust kogunud fondi on kogunenud 10 000 ta 1998. aastal maalis punast tundlik ja ta saab kunstniku – mida jäävat ja väärtuslikku eurot. Annetuse saate teha tsirkusevankrit lavastusele Armastusega taotlusest silmpilk aru, polegi teenekale sünnipäevalapsele teiegi. Rahvuskultuuri Fondi „Harjumuse jõud“. Kahjuks Sinu Külmaveekraan Ülle („Onu Tik-Taki seiklustes“) vaja väga palju rääkida ega veel kinkida? Koduteatri ja konto number Swedbankis ei ole seda armsat punase sa- seletada. Värvide keel on sel- pere ühisel eestvõttel sai loo- on EE672200221001101347, metiga vooderdatud vagunit line peenike suhtlusvahend, dud Ita Everi nimeline allfond selgituseks tuleb kirjutada: enam alles, sest see põles üks- mida ainult vähesed inimesed Eesti Rahvuskultuuri Fondi Annetus Ita Everi fondi. kord tulekahju käigus ära. juurde. Ita Everi enda otsuse täiuslikult valdavad. Külliki Viimati tegime koos on teatris just selline inimene, „Tartuffe’i“. Oli vaja seinad ühesõnaga: hindamatu! ja põrandad maalida sellise

tabamatu värvitooniga, nagu Lilja Blumenfeld seda on naturaalne umbra. teatrikunstik

Ita Ever Eesti Draamateatris oma 85 aasta juubelipeol 1. aprillil 2016. Külliki Falkenberg. Riina Degtjarenko foto. Guido Kangur meespeaosatäitja kolleegipreemia laureaadina 2013. a. Teet Malsroosi foto. Teet Malsroosi foto.

SSaalaal Rein Oja 60 – 26. veebruar Lii Piiparinen 50 – 8. mai

26. veebruaril sai 60-aasta- Muidugi on ta nimi Lii, aga kes on kuulnud, et teda niimoodi seks Michel Houellebecq, kutsutaks? Liikas on kassas, Liikas on puhvetis ja ulatab kohvi Suur saal saab aga vast olulisem on seegi, et ja suppi ja saiakesi, teinekord konjakit või veini ka. Kas just samal päeval täitus sama üm- hellalt (mäletate Viidingut: „Seal puhvet on ja puhvetis on Ene margune tähtpäev näitlejal, / ta hellal pilgul kohvi ulatab.“), aga kindlasti rõõmsameelselt, uue saaliplaani lavastajal, lavavõitluse eks- särtsakalt ja samal ajal huvitavamaid maailma uudiseid sinuga perdil ja teatrijuhil Rein Ojal. arutades. Liikas teab täpselt, mis kellelegi näitlejaist maitseb ja Sel suvel kruvitakse maast sissepääsu juurest trepiast- Inimesena, kes oma isiku kus keegi saalis istuda armastab. Üle paarikümne aasta on ta lahti kõik Draamateatri suure mestik ning asendub lauge ümber suurt kära ei armasta, meie maja teenistuses olnud, salamisi maja ajalugu talletanud saali toolid, et teha tooliridade kaldteega. tõmbus juubilar sünnipäeva ning mis seal salata, saanud ise osaks sellest ajaloost. Siin puh- vahed võrdsemaks, lisada rea ajaks Šotimaa mägedesse ning vet on ja puhvetis on Liikas, teate küll, selline heleda peaga, Vahetusse lähevad aga kõik jagu istekohti parterisse nii, et tähendusliku tordiga pääsesid käbe ja nääpsuke. Aga et 50, nalja teete või?! külgloožide toolid, uued ist- need ventilatsioonisüsteemiga kolleegid teda üllatama alles med pakuvad laiemat toetus- paremini haakuksid. 1980. nädalapäevad hiljem. Ma- Tanel Tomson pinda ning pehmemat polstrit. aastatel eritellimuse järgi val- gusa tervituse väljaütlejaks mistatud toolid ise vahetusse Uue saaliplaani järgi saab pi- valiti härra Loyal menukast ei lähe, sest on nii heas kor- leteid osta juba praegu, sest Molière´i „Tartuffe’ist“, kelle ras, et teenivad publikut veel uue hooaja septembrikuu sõnad iseloomustavad niihästi edukalt edasi. etenduste piletid on müüki Rein Oja, kui tema kehastata- jõudnud. vat Orgoni. Et tagada ratastoolis külasta- jatele parem juurdepääs ning lisavõimalus etenduse jälgimi- seks, kaob parteri keskmise Tanel Tomson

Rein Oja juubelitordiga. Kadri Halliku fotod. Lii Piiparinen. Ene Paaveri foto.

tel 683 1404 Pärnu mnt 5 Toimetajad Kairi Kruus, Ene Paaver, Väljaandja Eesti Draamateater [email protected] 10148 Tanel Tomson, kujundaja Kert Lokotar ISSN 1736-7247