DOCSLIB.ORG

Kas Sa Ei Arva, Et Palju Parem Oleks Meil Olnud Kokku Leppida? BECKET: Me Ei Saanud Kokku Leppida

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kas Sa Ei Arva, Et Palju Parem Oleks Meil Olnud Kokku Leppida? BECKET: Me Ei Saanud Kokku Leppida Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016 KUNINGAS: Kas sa ei arva, et palju parem oleks meil olnud kokku leppida? BECKET: Me ei saanud kokku leppida. KUNINGAS: Mina ütlesin sulle: „Kuningriik üle kõige!“ Selle vormeli õppisin ma muide just sinult! BECKET: Mina vastasin selle peale: „Jumala au üle kõige!“ See oli kurtide kahekõne. Jean Anouilh „Becket ehk Jumala au“ Esietendus 14. juunil 2016 Katariina kirikus Becket – Indrek Sammul, kuningas – Robert Annus. Külli Sparre foto. 2 UUusus llavastusavastus Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016 Marius Ivaskevicius arvates on nad „metsikud“. ˇ ˇ Kuid mõne aastakümne eest olime ise samasugused metsi- “Väljaheitmine“ kud. Ning suurelt jaolt oleme siiani, mida kajastab ka meie suhtumine pagulastesse. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Laura Pählapuu (külalisena), kostüümikunstnik Te reisite ja töötate palju vä- Liisi Eelmaa (külalisena), valguskunstnik Oliver Kulpsoo (külalisena), muusikaline lismaal, kuidas need kogemu- kujundaja Andre Pichen, helikujundaja Sten Tigane, videokujundaja Tauno Makke, sed on teie enda rahvuslikku liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere (külalisena) ja assistent Sandra Veermets (külalisena), identiteeti mõjutanud? etenduse juht Johannes Tammsalu. Leedu keelest tõlkinud Tiiu Sandrak. Esietendus 24. aprillil 2016 suures saalis. Kas või viivuks oma kodu- riigist kaugemale sõites saad Osades: Kristo Viiding, Nikolai Bentsler (külalisena), Inga Salurand, Markus Luik, aru, et maailm ei pöörle Harriet Toompere, Jüri Tiidus, Liisa Saaremäel, Christopher Rajaveer, Leedu ümber, vaid Leedu pöörleb maailmaga koos. Karmo Nigula, Ott Kartau (Von Krahli teater), Ivo Uukkivi, Johannes Tammsalu. Bänd: Andre Pichen, Ott Kartau, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid. Ning see arusaam on alati tervislik. Mina kuulun leedu- lastest eurooplaste kategoo- riasse ja arvan, et meie koht Marius Ivaškevicˇiuse „Väljaheitmine“ on esimene taasiseseis- on Euroopas. Teised leedu- vuse aja algupärand balti autori sulest, mis samal ajal reper- laste kategooriad on leedulas- test leedulased, kes arvavad, tuaaris kõigis Balti riikides. Oskaras Koršunovase esmalavastus et Leedu peab säilitama oma Leedu Rahvusteatris (2011) vallandas suure ühiskondliku puhtuse ja süütuse ning sel- leks peab ennast kogu maa- vastukaja, leedu teatri aastaauhinna pälvisid lavastaja, mees- ilma eest luku taha panema. ja naiskõrvalosatäitja, kujundus, noor näitleja, algupärand. Poleemika meie vahel kestab. Leedu teatriuurija Aušra Koršunovas lavastas näidendi ka Riias Daile teatris (2014), Jurgutiene˙ kirjeldab „Välja- läti teatri aastaauhinna pälvisid meesnäitleja ja meeskõrval- heitmise“ teemalises essees levinumaid ajaloopõhiseid osatäitja ning saadi ka publikuauhind. rahvuslikke stereotüüpe: Leedu kui Põhjamaade MARIUS IVASˇKEVICˇ IUS: MEIE MISSIOON ON SÄILITADA Pärast õnnestunud esietendust autor Marius Ivaškevicˇius ja lavastaja Ateena, Leedu kui Ida ja VABADUS JA NÄIDATA NAABRITELE SELLEGA EESKUJU Hendrik Toompere 24. aprilli hilisõhtul Eesti Draamateatris. Lääne vaheline kultuuriline Kadri Halliku foto. tasakaal ja süntees, Leedu Kuidas jõudsite emigratsiooni sas. See päästiski. Mõne tunni Leedu üks suuremaid päe- Miks valisite just Freddie otsekui sõtta. Nähtama- kui suurvürstide Mindaugase teema ja „Väljaheitmise“ kir- pärast, kui mind oli piisavalt valehti trükkis mitu päeva Mercury – kõigi võimalike tusse megapolise põhjas käi- ja Gediminase võimsate õits- jutamiseni? kombitud, läksid keelepae- järjest oma esilehel minu rokkstaaride hulgast – kehas- vasse sõtta, millest tavalistel vate riikide järeltulija, Leedu lad valla, inimesed avanesid, ja Oskarase fotod, nimetas tama peategelase unistusi? Londoni elanikel pole õrna kui talupoeglik pärimuskul- See juhtus 2010. aastal, mil hakkasid jutustama lugusid, meid Leedu teatri rüveta- aimugi. Kui ma alles sättisin tuuri maa. Milline on aga emigratsioon Leedust Suurbri- Kas ta on ka teie enda jaoks mida isegi nende elukaas- jateks ja veel mitut moodi. nii tähtis? Londonisse sõitma, siis ar- leedu kultuurilises identiteedis tanniasse ja Iirimaale oli saa- lased polnud kuulnud. Seal Esimese esietenduse esimese vasin algul, et kirjutan ko- tuleviku mõõde? vutanud rekordilise ulatuse. mõistsin, kui palju inimesi pildi ajal marssis oma sa- Teate, ma pidasin algul silmas möödia, kuid kui olin kõiki Jah, kõik meie identiteedi Mulle tehti ettepanek sõita oli Leedust eemale tõrjunud dakond inimest demonst- teisi rokkbände: Pink Floyd, lugusid kuulnud, mõistsin, et üldistused pärinevad minevi- kuuks ajaks Londonisse, et mitte majanduslik omakasu, ratiivselt saalist välja. Siis Led Zeppelin. Mul oli vaja need pole üldse naljakad. kust ja on pisut vananenud, uurida sinna sattunud leedu- vaid sootuks teised põhjused. aga pööras kõik vastupidi. muusikat, mis otsekui muu- ent tuum jääb samaks. Oleme laste elu-olu ja juhul kui leian Paljud põgenesid eelmise sa- Publik hakkas etendusele giks peategelasele Londoni 1990. aastatega võrreldes on endiselt Lääne ja Ida vahel. piisavalt ainest, kirjutada jandi üheksakümnendatel lausa tormi jooksma, ja teeb lahti, kujuneks talle võõra olukord muutunud: siis olid Piisab, kui vaadata meie lähi- teatrilavale näidend. Andsin Leedus märatseva maffi a eest, seda seniajani. Juba viiendat kultuuri ja keele teejuhiks. leedulased ja muidugi ka eest- kõhklemata oma nõusoleku. Hiljem mõistsin, et see peab lased ning teisedki idaeuroop- naabreid – Putini Venemaad, tingimata olema just Mercury. lased need, kes läksid mujale Lukašenka Valgevenet ja isegi Näidend põhineb Ida-Eu- Kas või viivuks koduriigist Poolat, kus praegusel ajal on roopa emigrantide tõesti- Laulja, kelle muusikat hakkab ja osutusid Euroopa metro- kaugemale sõites saad aru, Ben armastama, teadmata, et polides mõnikord teise sordi ilmnenud tõsine oht demo- sündinud lugudel. Kuidas te kraatiale. Võib nentida, et too on „paki“ ja gei. Ning inimesteks, praegu oleme aga kõnelejaid leidsite, kes nad oleme vabaduse poolsaar, mis et maailm ei pöörle kui ta teada saab, plahvatab meiegi nende hulgas, kes siia- olid? ümbritsetud autoritaarsusele Leedu ümber, vaid Leedu uudis pommina ta homofoo- tulijaid kas vastu võtavad või Teate, see polnud üldsegi biast ja rassismist läbi im- kalduvatest riikidest. Minu tõrjuvad, meist sõltub, kuidas arvates ongi meie tänane lihtne. Kõigepealt oli juba pöörleb maailmaga koos. bunud hingest läbi, hakkab nad end siin tunnevad. Kuidas kokkusaamise aega raske teda rappima ja paneb oma missioon säilitada vabadus ja me teie arves oma uut rolli, näidata naabritele sellega ees- kokku leppida, sest enamus osa – õigusemõistmise eest. aastat järjest on „Väljaheit- põhimõtete ning sümpaatia uut vastutust endale teadvus- kuju. Kõige suurem turistide meie sealseid emigrante töö- Endistest mafi oosodest olid mine“ konkurentsitult kõige vahel heitlema. Isiklikult olen tame? vool Leetu on just Venest ja tab ilma puhkepäevadeta. saanud ehitajad, müüriladu- menukam teatrilavastus kogu suur Queen’i ja Freddie fänn. Valgevenest. Minu meelest ei Kui lõpuks saime kokku, pidi jad jne. Loomulikult polnud Leedus. Piletid ostetakse ära Võib-olla ta oligi mulle liialt Jah, roll on meie kõigi jaoks sõida nad siia üksnes poodi- alati selgitama, mida ma neist neil tahtmist avameelitseda. niipea, kui teater on järgmiste lähedane, et pidasin algul uus. Me olime siiani harju- desse, vaid ka hingama veidi üldse tahan. Sest ma pole aja- Mõnikord kulus terve öö, nii etenduste kuupäevad välja mõnda teist rokkbändi silmas. nud võtma, nüüd aga saabus teistsugust poliitilist õhus- kirjanik, vaid kirjanik, kogun et jõudsin Londoni kesklinna kuulutanud. Lavastus on päl- Ning oh milline rõõm, kui aeg, mil peame andma, ja- tikku. näidendile materjali. Muidugi tagasi alles vastu hommikut. vinud kõikvõimalikud teatri- mõistsin, et just tema peab see gama ühist katsumust kogu ei olnud mul diktofoni kaasas auhinnad, mida Leedus üldse olema ja ei keegi teine. Euroopaga. Kahtlemata pole ja ma ei kirjutanud kohapeal Palun rääkige natuke lavas- me uues rollis kuigi säravad, välja antakse ning siinkohal Näidendis on väga palju vägi- isegi midagi üles, sest inime- tuse vastuvõtust Leedus. karjume, et ärgu „araabla- peab tänama kriitikuid, kes valda. Miks? sed oleksid sellest ära koh- Kõigepealt oli suur skandaal. ei allunud esietenduse järgsete sed“ oma jalga siia pistku, ehkki pagulased pelgavad kunud. See-eest oli pudel, Esietendus siiski toimus ja päevade hüsteeriale ja rünna- Kahjuks on reaalsus selline, Küsis Ene Paaver enamasti Smirnoffi viin, emig- veel Leedu kõige tähtsama kutele. mul pole õigust seda muuta meie maid ega valiks võima- rantidest tööliste seas kõige teatri saalis, kus seni polnud ja ilustada. Võõrsile läinud luse korral ei Baltikumi ega Leedu keelest tõlkinud minevam kaup, mul alati kaa- midagi ligilähedast nähtudki. emigrandid olid sattunud üleüldse Ida-Euroopat. Meie Tiiu Sandrak LÄTI JA LEEDU LAVASTUSTEST massilisest emigreerumisest nii sisukaid ja elavaid mas- kolmekümne aasta eest. [---] Võib ühe käe sõrmedel kokku ja genotsiidist. sistseene (baari külastajad, Koršunovase lavastuse kesk- lugeda viimase kümnendi Läti Leedu arvustustest väljendusvahenditega juba Lavastaja Oskaras Koršuno- bussireisijad), samuti Sau- mes on lätlane – postsovetlik lavastused, mis suudavad hoomatav uus, meie üldse vas on mahutanud näidendi lius Pru¯ saitise Happyendless inimene. Ainsaks vaatajat võistelda Daile teatri uue la- Emigratsioonist rääkides kat- mitte kena, kuid tuttav ning kogu poliitika miniatuursesse muusikuid – suurepärase kaitsvaks
Load more

Recommended publications
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI V %•. /, XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail [email protected] http://www.use. ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68,44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jean Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Esikaanel: Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Helene Vannari jaanuaris 1998. Viire Kareda, tel 44 47 87,6 44 54 68 Harri Rospufotc Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Kolmekrossiooper" Tallinne Linnateatris. Macheath — Elmo Nüganen. © "Теавег. Muusika. Kino", 1998 Priit Grepifoto reorer • muusiko • kino /1996 SISUKORD TEATER Tom Stoppard ÕNN ON TASAKAAL. MUUTKE OMA KAALU '. David Vseviov "ARKAADIA" — MÄNGUD AJA JA RUUMIGA Ivika Sillar BRECHT ON BRECHT {"Kolmekrossiooper" Linnateatris) \ Lilian Vellerand MIKS EI OLE NAINE NAGU MEES? (Kõrgema Lavakunstikooli "Minu veetlev leedi" Draamateatris) 51 MUUSIKA Merike Vaitmaa "NYYD'97" JÄRELKÕLA EDUARD TUBINA KIRJU LUDVIG JUHILE 19. november 1947 — 12. märts 1952 NAAN PÕLD 19. X 1921 — 27.11998 TERE, ERI! Avatud oopus I (Vestlusi Eri Klasiga) Saale Siitan VANAMUUSIKUD MUUTUVAS AJAS I (Frans Briiggen, Nikolaus Harnoncourt ja Jordi Sasoall) 7 Anu Kõlar "MUUSIKALISED RISTUMISED EESTIS": OOTUSI, REALITEETE JA JÄRELDUSI (Lühiülevaade rahvusvahelisest konverentsist "Musteal Crossroads in Estonia" Tallinnas 5.—7.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Eesti Muusika Ja Muusikud Kodus Ja Maailmas Juuni 1.06 Kädy Plaas
    Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Juuni 1.06 Kädy Plaas, Marje Lohuaru ja Arvo Leibur esinevad „Lossimuusika“ sarjas. Traditsiooniliselt Kadrioru kunstimuuseumis toimuval „Lossimuusika“ sarja kontserdil esinevad kavaga Samuel Barberi, Dominick Argento, Aaron Coplandi, Benjamin Britteni ja Leonard Bernsteini loomingust Kädy Plaas (sopran), Marje Lohuaru (klaver) ja Arvo Leibur (viiul). Kontsert toimub MTÜ Loovüksus, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöös. 1.06 Mari Polli kontsert Bergeni Rahvusvahelisel Festivalil. Viiuldaja Mari Poll astub koos pianist Jennifer Hughesiga üles Norras Bergeni Rahvusvahelisel Festivalil, mis on algatatud aastal 1953 ja on üks suurimaid erinevaid kunstivaldkondi ühendavaid festivale Põhjamaades. Villa Lysøenis toimuval kontserdil tuleb ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti Sonaat viiulile ja klaverile nr. 28 Es-duur K. 380, Ole Bulli „Largo posato e Rondo capriccioso“ teosest „En Fjern Hilsen“, Béla Bartóki Sonaat viiulile ja klaverile nr. 2 C-duur ja Eugéne Ysaÿe „Poème Élégiaque“ viiulile ja klaverile d-moll op. 12. 1.–26.06 Juhan Tralla rollid Mannheimi Riigiteatris. Juhan Tralla laulab 1. ja 24.06 Sergei Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“ Printsi osa (esitus vaheldumisi Szabolcs Brickneriga), 18.06 Giuseppe Verdi ooperis „La Traviata“ Alfredo Germonti rollis, 22.06 on Trallal täita Itaalia Laulja roll Richard Straussi ooperis „Roosikavaler“ ning 14. ja 26.06 Nicki osa Giacomo Puccini ooperis „Tütarlapse kuldsest Läänest“ (esitus vaheldumisi Uwe Eikötteriga). 1.–27.06 Priit Volmeri rollid Bonni Ooperis. Priit Volmer laulab koosseisulise solistina Bonni Ooperis juunikuus järgmistes lavastustes: 5., 18., 21. ja 28.06 Giuseppe Verdi ooperis „Aida“ Kuninga rollis, 6. ja 8.06 Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Võluflööt“ Kõneleja rollis (Rolf Bromaniga vahelduvalt) ning 1., 4., 7., 12., 17., 20.
    [Show full text]
  • Ita Ever 65 Aastat Eesti Draamateatris Ita Ever: „Huvi Teatri Vastu Tuli Väga Kaudseid Mängisin Seal Lavrenjovi „Murrangus” Tatjanat 1953
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 20 2018. Avdotja Nazarovna, Anton Tšehhovi „Ivanov“. Ita Ever on Draamateatris mänginud selle näidendi kolmes lavastuses: 1971 Sarra (lav Maria Knebel), 1992 Zinaida Savvišna (lav Elmo Nüganen), 2017 Avdotja Nazarovna (lav Uku Uusberg). 1953. Suzanne, Beaumarchais’ „Figaro pulm“. Kristo Viidingu foto. GITIS-e eesti stuudio üks diplomilavastustest. Ita Ever 65 aastat Eesti Draamateatris Ita Ever: „Huvi teatri vastu tuli väga kaudseid Mängisin seal Lavrenjovi „Murrangus” Tatjanat 1953. aasta kevadel lõpetas Moskva teatri- teid pidi. Keskkooli 10. ja 11. klassis käisin ja Arbuzovi „Tanjas” nimiosalist. Nii et ma instituudi (GITIS) eesti stuudio ja 24 noort isetegevusringis, mida juhatas tol ajal nimekas olen olnud Eesti Draamateatri laval esimest näitlejat suunati tööle Eesti Draamateatrisse. näitleja ja lavastaja Enn Toona. Vene tänaval oli korda 1948. aastal, kui seal oli „Murrangu” Töönduskooperatsioonide Klubi, kus käisid ka etendus, ja 1949. aastal mängisin seal „Tanjat”. Aja jooksul liiguti kutsumust ja võimalust mööda Ruth ja Richard Peramets ja kus mängis „Kuldne Draamateatris töötas rekvisiitorina August enamasti edasi teistesse teatritesse, filmi- ja seitse”. Enn Toona oli näinud mind luuletustega Viienõmme, kes istus etenduse ajal lava kõrval ja telestuudiotesse. Gitislastest sai hiilgav plejaad esinemas kooliolümpiaadidel. Ma õppisin laulja vaatas. Ma nii mäletan, et kui etendus lõppes – näitlejaid, lavastajaid, fi lmi- ja telerežissööre, Martin Tarase tütre Ruutaga ühes klassis. Tema isetegevusteatri etendus! –, siis ta tuli minu juurde, toimetajaid, juhte, pedagooge. mängis klaverit ja mina lugesin luuletust. Seda võttis mu käe ja ütles: „Laps, teist tuleb näitleja.”” nimetati melodeklamatsiooniks. Olümpiaade Kui Ita Ever tänavu sügisel taas Eesti Draamateatri korraldati igal aastal paar korda ja meie tulime lavale astus, algas tal siin 66.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail [email protected] httpc//www.iiise.ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tuksamatel, tel 6 44 54 68, 44 47 87 Teafriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Kareda ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filndosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötle j a Viire Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 Esikaanel: о Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 Erkkü-Sven Tüür. Tõnu Tormise foto 1995. aastast KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 Kristi Mühling (vt "Eesti muusika päevad 1998", lk 11) © "Teater. Muusika. Kino", 1998 Matt Männi foto (ETA) eorer-nnuus SISUKORD TEATER NÄITLEJA JA TEMA ROLL ' Margot Visnap PEETER JA TÕNU: ET AEG RAISKU EI LÄHEKS ("Peeter ja Tõnu" Von Krahli Teatris) Andres Laasik NÄITEKIRJANDUS JÕUAB RISTMIKULT PEATEELE ("Ristumine peateega" "Endlas") Jaanus Kulli MIND EI VÕETUDKI LENDAMA ("Tule minuga lendama" Eesti Draamateatris) '••^•'••'•,''--',^;*'теШж^£Кй1^« LILL PEOS KURSUS. JA LUST (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lend) 42, 88 I : Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS III 82 Sven Karja PERSONA GRATA. MARIKA VAARIK 90 MUUSIKA Igor Garšnek EESTI MUUSIKA PÄEVAD 1998 11 Karlo Funk PEATEED MÖÖDA ("Jazzkaar" 22.-26. aprillini Tallinnas Sakala keskuses) - 39 TERE, ERI! AVATUD OOPUS III (Vestlusi Eri Klasiga ÜÜ^ü Eesti Raadios) 54 "ORIENT '98" — ÜHIST JA ERINEVAT (Intervjuu festivali i kunstilise juhi Peeter Vähiga) 63, 96 MUUSIKARUUTEL.
    [Show full text]
  • Eesti Draamateatri Ajaleht Nr 6, September 2011 IVANOV
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 IVANOV: Tarbetud inimesed, tarbetud sõnad, totrad küsimused, millele pean vastama - see kõik on mind surmani ära väsitanud, doktor. Olen nii ärrituvaks, turtsakaks, järsuks ja väiklaseks muutunud, et ei tunne enam iseennast ära. Päevad otsa valutab mul pea, öösiti ei tule und, kõrvades kohiseb ... Aga minna pole kuhugi ... Mitte kuhugi ... Anton Tšehhov „Ivanov“ Esietendus 27. oktoobril 2017, lavastaja Uku Uusberg Ivanov – Indrek Sammul. Foto: Külli Sparre. 2 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 Anton Tšehhov Uku Uusberg (l)avastab „Ivanov“ Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Lilja Blumenfeld (külalisena), tõlkinud Ernst Raudsepp. Tšehhovi polüfooniat Esietendus 27. oktoobril 2017 suures saalis. Osades: Indrek Sammul, Maria Peterson (Theatrum), Aivar Tommingas Uku Uusberg: „„Ivanovis“ on mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne (Vanemuine), Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Kristo Viiding (külalisena), Harriet Toompere, Raimo Pass, Mait Malmsten, Ita Ever, portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšehhovi poolt ausas küsivas vor- Lauri Kaldoja (külalisena), Pääru Oja, Indrek Kruusimaa (külalisena), mis. Ja meil on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem ja omada tõendeid Christopher Rajaveer, Jüri Tiidus, Markus Luik, Norman Verte, selle kohta, kuhu inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo tegelikust allhoo- Priit Põldma (EMTA). vusest või ülaltekstist ei räägi selles näidendis mitte keegi mitte das seda sõnastada, aga see
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko • Kino
    ISSN 3207-6535 reorer- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI > > y\ ш XX AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 6 60 18 28 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 6 60 18 76 Muusikaosakond Anneli Remme ja Tiina Õun, tel 6 60 18 69 Filmiosakond Sulev Teinemaa, tel 6 60 16 72 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 61 61 77 Kunstiline toimetaja Mai Einer, tel 6 61 61 77 Küljendus Kaur Kareda, tel 6 61 62 59 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 61 61 77 Tekstitöötlus Pille-Triin Kareda, tel 6 60 18 87,6 61 62 59 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 6 60 16 72 © "Teater. Muusika. Kino", 2001 Esikaanel: Tallinna rahvusvaheliste orelifestivalide kuns­ tiline juht Andres Uibo Eesti Muusikaakadee­ mia uue barokkoreli taga septembris 2001. Harri Rospu foto MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.usesoft.ee/tmk TOOB TEIENI Soft AJAKIRI ILMUB EESTI RIIGI TOETUSEL. HONORARID EESTI KULTUURKAPITALILT reoter- muusiko • kino SISUKORD TEATER SALLIVUST TEATRIMAAILMA! (Vestlevad Lea Tormis ja Reet Neimar) 14 Lilian Vellerana KÕRBOJA VARGAMÄEL ("Kõrboja peremees" Rakvere Teatris) Pille-Riin Purje KODUHOIDJAD ("Majahoidja" Rakvere Teatris ja "Teisel pool" Emajõe Suveteatris) Anneli Remme RBKIMINE HOO JA PAIGALSEISUGA ("Risk" Nukuteatris) 32 Martin Kruus VIKATIMEHE MAGUS-SOOLANE (UNE)ROHI ("Kumalasemesi" Tartu Teatrilaboris) ; Gerda Kordemets ARMASTUS KOLME MUSKETÄRI VASTU - GENIAALNE POLIITILINE IDEE ("Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem" Linnateatris) ! MUUSIKA 150 AASTAT SÜNNIST Heino Rannap FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN 26. IX1851 - 7. III 1911 r Anneli Ivaste RAHVUSOOPERI "ESTONIA" 95.
    [Show full text]