DOCSLIB.ORG

Kroonika Algus Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223 KROONIKA kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 224 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 225 Ülevaade statistikast 225 Etenduspaigad Eestis 232 Teatrite esinemised välismaal 233 Festivalid Eestis 236 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 244 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 248 Teatrite tegevusülevaated – statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk 226: avalik-õiguslik asutus, riigiteatrid, linnateatrid, erateatrid, 2012. esietendunud lavastusi Raadioteater 344 Teatrikoolid 345 Harrastusteater Eestis 347 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Teatriliit 351 2. Eesti Etendusasutuste Liit 354 3. Eesti Teatri Agentuur 354 4. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 354 III osa VARIA 356 Auhinnad 356 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad 356 Nimelised auhinnad 358 Stipendiumid 359 Kolleegipreemiad 359 Publikupreemiad 361 Tunnustused välismaalt 362 Rahvusvaheline koostöö 362 Seminarid ja konverentsid 363 Võistlused, konkursid 367 Teatrierialade lõpetajad 368 Mängufilmid 369 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 372 In memoriam 378 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 225 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös Kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast. Aastate 2004–2011 teatristatistika on avaldatud aasta- kogumikes, alates 2012. aasta andmetest on täismahus statistika kättesaadav andmebaa- sist aadressil statistika.teater.ee ning sellele lisaks avaldatakse põhinäitajad kogumikus “Teatrielu”. Teatristatistika hõlmab repertuaari-, eten- dustegevuse ja külastuste ning majandus- statistikat. Repertuaaristatistikas vaadel- dakse teatrite lavastusi neljas kategoorias: lii- kide, žanrite, sihtrühmade ja etendusasu- tuste omandivormi järgi. Etendustegevuse ja külastuste statistika koondab etendusasu- tuste etenduste ja külastuste arvud lavastus- liikide ja žanrite võrdluses, antud etenduste jaotumise statsionaaris ja väljaspool antava- teks etendusteks ja nende külastatavuse ning ühe piletiga külastuse keskmise maksumuse teatriliigiti, sihtrühmiti ja etendusasutuse omandivormi järgi. Majandusstatistika näi- tajad on esitatud tekkepõhiselt ning siin eris- tatakse etendustegevusega otseselt seotud tulusid ja kulusid ning etendustegevusega kaudselt seotud tulusid ja kulusid, kuivõrd etendusasutused tegelevad lisaks etenduste andmisele erinevates mahtudes mitmesu- guste majanduslikult toetavate või sotsiaal- selt oluliste tegevustega, millega kaasnevad märkimisväärses mahus finantside liiku- mised. 2012. aastal teatristatistikas osalenud etendusasutused koos etendustegevuse põhi- näitajatega on toodud järgnevas Tabelis 1.1: 225 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 226 Tabel 1.1 Statistikas osalevad etendusasutused TEAT3*% SÕNA (S)-, MUUSIKA (M)-WÜJ TRUPP SAAL UUS- KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTUSED TANTSU (T) TEATER LAVASTUSED (SH UUSLAVASTUSED) avalik-õiguslik Estonia* MT 14 34 303 158396 riigi etendusasutusFE NUKU* SM 7 28 543 115647 Teater NO99* S 6 13 178 39798 Vanemuine* SMT 19 54 524 187415 munitsipaal-etendusasutusFE Kuressaare Linnateater* S 4 8 71 9092 Tallinna Linnateater* S 6 27 392 61597 Võru Linnateater S 4 5 27 3075 riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused Eesti Draamateater* S 12 39 509 106934 Endla Teater* S 9 24 321 80416 TEATRISAAL Rakvere Teater* S 11 25 372 70136 Ugala Teater* SALALINE 12 28 253 53934 TRUPP Vene Teater* S 10 29 249 45809 eraetendusasutusFE Cabaret Rhizome SALALINE 0 1 1 80 Ilmarine* S 4 9 147 11351 Piip ja Tuut Teater S 3 9 145 15693 Tartu Uus Teater* S 5 13 127 10184 Theatrum* S 3 7 82 7177 Teoteater S 2 10 82 2650 Varius* S 2 6 30 2420 VAT Teater* S 6 14 185 16891 Von Krahli Teater* S 8 11 140 18370 Arena S 3 3 29 1912 Insightout Company T 1 1 15 302 Fine5 Tantsuteater T 2 3 18 2102 Miksteater S 2 5 95 7243 Monoteater S 2 4 67 32112 Vana Baskini Teater* S 3 10 128 19085 Eesti Teatri Festival* S 0112975 Kanuti Gildi SAAL* T 12 21 164 6251 Nargen Opera SMSAAL 1 1 11 1383 Sõltumatu Tantsu Ühendus* T 7 8 46 2308 Emajõe Suveteater S 4 5 49 8915 Kell Kümme S 2 2 48 9200 Pärimusteater Loomine S 1 1 6 508 PolygonTeater S 2 2 17 880 R.A.A.A.M* S 5 11 105 13446 Tallinna Tantsuteater T 4 4 7 665 Goltsman Ballet T 1 1 5 1150 Tantsuteater Zick T 1 2 10 514 Tuulekell S 1 1 8 1123 Tuuleveski* S 2 7 157 15779 KOKKU 203 487 5678 1142918 * Etendusasutus sai 2012. aastal Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 227 2012. aastal kasvas võrreldes eelmiste Joonis 1.3 Repertaar ja etenduste arv etendus- aastatega nii uuslavastuste, etenduste kui kü- asutuse omandivormi järgi. lastuste arv. Viimane ületas esimest korda pä- rast Eesti taasiseseisvumist 1,1 miljoni piiri. 100% 4000 Enimkülastatavad etendusasutused olid tra- 3500 80% 3000 173 ditsiooniliselt Vanemuine ja Estonia, kuid 60% 274 40 2500 suuruselt kolmanda külastuste arvuga teat- 2000 riks tõusis 2012. aastal Eesti Nuku- ja Noor- 40% 1500 1000 sooteater. Eraetendusasutustest kogus enim 20% 99 90 500 külastusi taas Monoteater ning üle 15 000 kü- 14 0% 0 - lastuse kogusid veel Vana Baskini Teater, Von l- era usega Krahli Teater, VAT Teater, Tuuleveski ning l osa Piip ja Tuut Teater. Samas moodustavad era- munitsipaa etendusasutuste külastused kogukülastus- riigi test vaid 21% ehk eraetendusasutusi külastas kogu repertuaar uuslavastused etenduste arv vaid 11 000 inimest enam kui suurima külas- tatavusega Vanemuist. Järgnevatel joonistel on toodud uuslavastuste osakaal ja etenduste Joonis 1.4 Külastused lavastusliigiti ja etendus- arv lavastusliigiti (joonis 1.2) ja omandivormi asutuse omandivormi järgi. järgi (joonis 1.3) ning külastused lavastus- liigiti ja etendusasutuse omandivormi järgi 500000 (joonis 1.4). 200000 450000 400000 150000 350000 1.2 Etenduste arv lavastusliigiti. 300000 250000 100000 00% 4000 200000 3500 150000 80% 3000 50000 40 100000 317 52 60% 42 34 2500 50000 2000 40% 0 0 - 1500 l- 32 1000 era 29 usega 20% l 122 500 osa 0% 11 8 0 munitsipaa riigi astused astused astused astused astused v v v v v a a a a a muusikalavastused tantsulavastused l l l l l iigi l sõna mitmeliigilavastused nuku- ja objektilavastused tantsu objekti muusika ja sõnalavastused mitme - nuku kogu repertuaar uuslavastused etenduste arv 227 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 228 Jätkuvalt on kõige suurem tantsulavas- Joonis 1.6 Müüdud ja 0-piletid (%) ning piletiga tuste uuslavastuste osakaal repertuaarist külastuse keskmine maksumus (€) omandivormi järgi. ning nendega antakse ka kõige vähem eten- dusi. Kõige kauem püsivad repertuaaris muusikalavastused, kuid enim etendusi an- 100% 10€ takse sõnalavastustega: 68% koguetendus- 80% 859 8€ test. Etendusasutuse omandivormi järgi on 60% 852 833 uuslavastuste osakaal repertuaarist suurim 40% eraetendusasutustel, sest need toimivad pea- 6€ miselt projektipõhistena. Seetõttu ületavad 20% ka repertuaariteatritena tegutsevate riigi osa- 0% 4€ - l- lusega ja minitsipaaletendusasutuste külas- era usega tused eraetendusasutuste oma viiekordselt. l osa munitsipaa Lisaks etenduste ja külastuste arvule on riigi etenduskunsti ligipääsetavuse ning mitme- 0-piletid müüdud piletid pilet kesisuse kohalt oluline ka piletiga külastuste keskmine maksumus lavastusliigiti (vt joonis 1.5) ja etendusasutuse omandivormi järgi (vt Joonis 1.7 Repertuaari jaotumine (%) ja piletiga joonis 1.6) ning sihtrühmiti (vt joonis 1.7). külastuse keskmine maksumus (€) sihtrühmiti. Järgnevatel joonistel on eristatud ka müüdud 100% 12€ 10€ Joonis 1.5 Müüdud ja 0-piletid (%) ning piletiga 80% 8 16 192 külastuse keskmine maksumus (€) lavastusliigiti. 20 48 8€ 60% 6€ 100% 10,75 12€ 40% 12 4€ 9,03 9,3 10€ 15 80% 20% 29 9 138 2€ 8€ 60% 6,03 0% 0€ 4,74 6€ ised l anud apsed apsed 40% v l l 4€ noored äike teisme v 20% täiskas 2€ varasemalt repertuaaris uuslavastused pilet 0% 0€ astused astused astused astused astused v v v v v a a a a a l l l l l piletite ning 0-piletite osakaalu kogukülas- iigi l tustest nii lavastusliigiti kui etendusasutuse sõna tantsu objekti muusika ja omandivormi järgi, mis näitab, et suurim mitme - 0-piletite osakaal on tantsulavastustel ja nuku eraetendusasutustel. Kuna ka lavastuse 0-piletid müüdud piletid pilet repertuaaris püsimise aeg on väikseim just tantsulavastustel ja eraetendusasutustel, 228 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 229 võib järeldada, et just eraõiguslikel tantsu- Joonis 1.10 Tantsulavastuste (52) jaotumine žanriti. agentuuridel on ka kõige vähem potentsiaal- tänavatants set publikut ning suure osa külastajatest nüüdistantsu sari 4% moodustavad valdkonna oma inimesed. 2% Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 2012. aastal 9 eurot ehk veidi üle 1% Eesti klassikaline keskmisest palgast. Samas tuleb nentida, et 27% olulisi erinevusi piletiga külastuse keskmises maksumuses lavastusliigiti ja etendusasu- tuse omandivormi järgi ei ole. Madalam nüüdistants keskmine maksumus on mitmeliigilavastus- 67% tel ning nuku- ja objektiteatri lavastustel, mis aga sageli suunatud noorimale vaatajaskon- nale. Jätkuvalt on aga kõrgeim piletiga külas- asjast, et suure osa noortele suunatud lavas- tuse keskmine maksumus noortele tehtud tustest moodustavad muusikalid. Keskmi- lavastustel (vt joonis 1.7), mis tuleneb tõsi- sest kõrgem piletihind vähendab oluliselt etenduskunsti ligipääsetavust noorte seas, Joonis 1.8 Sõnalavastuste (317) jaotumine žanriti. samuti kujundab noortele suunatud teatri žanriline üksluisus noorte maitse-eelistusi luule ning võib omada pikaajalisi mõjusid
Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535

    Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535

    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
  • (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207

    (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207

    ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa­ mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas­ taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa­ kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris)
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
  • 21. Sajandi Imematerjal on Grafeen

    21. Sajandi Imematerjal on Grafeen

    Aprill 2013 nr 4 (2415) • Tartu ülikooli ajakiri SELLES NUMBRIS: Tõnis LukAs ERm-is tagAsi ALgAs insTiTuTsionAALsETE uuRimisToETusTE taoTLEmisE vooR ARvo kRuusEmEnT mEEnutab TooTsi LEidmisT 21. SAJANDI IMEMATERJAL ON GRAFEEN 2 TOIMETAJA Aprill 2013 NR 4 UT UT Aprill 2013 NR 4 SISUKORD 3 Oma- ja importkultuur 4 Kunstimuuseum tähistab sünnipäeva salapärase näitusega. 5 TÜ ajaloo muuseumi fuajeest leiti väärtuslik hauakast. eesti rahva muuseumi direktoriks ning just see amet viis ta suurde poliitikasse. 20 aastat hiljem tõi seesa- 11 Uue füüsikahoone sarikapidu ma ametikoht ta suurest poliitikast ka tagasi. Eesti rahva muuseumist on juttu ka väitekirja 12 InauGUratsioon: professor Kristi Viiding Tartu üli- loos. ERM-i teemal doktoritöö kaitsnud Taavi Tatsi kooli esimesest inauguratsiooniloengust uuris, kuidas muudab tänapäev muuseumi. Kas muuseum on muutunud maailmas vaid muistsete 5 13 Kolumn: Arvo Kruusement meenutab, kuidas ta leidis TÜ asjade varamu, kus külalised saavad klaasi taga ole- peahoonest «Kevade» filmi Tootsi. vaid esemeid uudistada või peaks muuseum täitma ka teistsuguseid rolle, võimaldama interaktiivset 14 Persoon: Hele Everaus kui teadlane, arst, õpetaja, juht, suhet. Sotsiaalmeedia ja nn võrgustumine ei ole ka frankofiil ja kokk muuseume mõjuta jätnud. Tatsi loodab, et talupo- jakultuuri materiaalse kehandi varaaida kuvandi 18 VÄitekiri: Taavi Tatsi otsib vastust küsimusele, kas muu- kõrval muutub ERM ka kohaks, mis integreerub seum peaks olema vaid muistsete asjade varamu. igapäevaeluga, just nagu sotsiaalmeedia. ERM on olnud ja kindlasti on ka tulevikus Tartu 21 Aktuaalne: Infohariduse osakonna õppekavad kolivad sigrid Rajalo ülikooliga seotud, ennekõike inimeste, aga ka ühise 14–17 Viljandist Tartusse. UT peatoimetaja missiooni – rahvuskultuuri hoidmise – kaudu. Oo- tused uuele ERM-ile, kui maja viimaks valmib, on 22 TeaDus: 21.
  • 101 Lühielulugu

    101 Lühielulugu

    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
  • Veljo Tormis — Works

    Veljo Tormis — Works

    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
  • Panso-100 I-Osa Preview.Pdf

    Panso-100 I-Osa Preview.Pdf

    6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla.
  • PERH Avas Sauel Kiirabitugipunkti Ja Tutvustas Kiirabiautosid

    PERH Avas Sauel Kiirabitugipunkti Ja Tutvustas Kiirabiautosid

    Toiduabi Näitus Saue Laululaps Sport Euroopa Liidu Sugupuude Žürii: Jaanus Gross toiduabi jagamine rändnäitus saab Tore, et võitles välja toimetulekuraskustes tuule tiibadesse palju poisse pääsme Euroopa inimestele on alanud just Sauelt laulab! Mängudele lk 3 lk 4 lk 5 lk 8 TERVES KEHAS TERVE VAIM! TERVISENÄDAL PÄEVAKESKUSES 13.-17. APRILL LK 10 NRNR 1 47 (3(437)75) 1710.. august aprill 20201512 Saue Linnavolikogu ja Saue Linnavalitsuse infoleht PERH avas Sauel kiirabitugipunkti ja tutvustas kiirabiautosid Saue Sõna Regionaalhaigla osutab 1. april- esmaabiteenust Eesti väikesaartel list kiirabiteenust 12 õebrigaadi Kihnus, Ruhnus ja Vormsil. õhja-Eesti Regionaal- ja kahe reanimobiilibrigaadiga 2014. aastal teenindasid PERH- haigla (PERH) avas 1. 10 tugipunktis: Sakus, Keilas, i brigaadid 22700 väljakutset. aprillist Sauel Pärna- Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Aastas on ühe kiirabibrigaadi kesk- Psalu 11 uue kiirabitu- Haapsalus, Hiiumaal, Märjamaal mine visiitide arv 2070, läbitakse gipunkti ja tutvustas eelmise ja Sauel. Lisaks osutab ettevõte üle 86 000 kilomeetri. päeva lõuna ajal huvilistele kiirabiautosid ning ruume, kus brigaad väljakutsete vahepeal paikneb. Regionaalhaigla juhatuse liige, haigla ülemarst dr Andrus Rem- melgas märkis avamisel, et alates 2013. aastast osutab regionaal- haigla kiirabiteenust Lääne-Harju teeninduspiirkonnas. „Eelmisel aastal oli Saue linnas ja vallas kokku 1685 väljakutset. See arv Saue kiirabipunkti avamisel oli huvilistel võimalus tutvuda kiirabiauto näitab, et Terviseameti läbivii- ja selle
  • Head Saabuvat Võidupüha!

    Head Saabuvat Võidupüha!

    Head saabuvat võidupüha! LINN SÜDAMES LINNAVOLIKOGU JA LINNAVALITSUSE INFOLEHT JUUNI 2020 NR 2 Tegusalt suvesse! mi: "Paide Noorsootöö Kogu" ja ootamas ühine vaba aja programm. “Paide linna noortemalev 2020”. Augusti lõppu on planeeritud Jär- Esimese programmi puhul on tege- vamaa ühine malevate kokkutulek. mist riigihanke „Uuenduslike noor- Noortemaleva rühmajuhtideks on Anneli sootöö mudelite väljatöötamine ja Paide ANK-i noorsootöötajad. Tumanski rakendamine noorte sotsiaalse tõr- Noortemaleva tegevusi toetavad Paide jutuse ennetamiseks” raames ellu Paide linn, Eesti Noorsootöö Kes- abilinnapea viidava programmiga, mida toetab kus ja AS Põlluvara. Eesti Noorsootöö Keskus. Aasta al- Siinkohal on hea võimalus noor- Taas annab kevad teatepulga üle gusest on meeskond tegutsenud sootöötajaid kiita. Ja mitte ainult suvele, sel korral aga teisiti kui va- programmi tegevuste ettevalmista- meie keskuse töötajaid. Eelmisel rem. Vaatame tagasi möödunud misega, mille aluseks on 2018. aas- kevadel omandasid kõik töötajad poolaastale, mis oli erilisem kui kõik tal valminud arenguprogramm, laagrikasvataja ehk neljanda tase- eelnevad. 2019. aasta tagasiside ning käesole- me osakutse. Sellel kevadel ärgitas Õppeaasta teisel poolel, varake- va aasta küsitlused noortele ja koos- Järvamaa Noorsootöö Nõukoda vadel, saime proovile panna oma tööpartneritele. meie maakonna noorsootöö tegi- oskuseid uutmoodi töö korralda- Esimene suurem ettevõtmine jaid taotlema noorsootöötaja kut- mises, õppimises ja õpetamises. Di- programmi raames leidis aset 13.- set. Kuna kutse taotlemise protsess gioskuseid ja teistmoodi lähene- 14 juunil, kui Paide Avatud Noorte- alles käib, ei saa hetkel täpset arvu mist õppetööle testisid nii õpeta- keskus kutsus noori osa saama tä- öelda kui palju meie linnast või jad, õpilased kui lapsevanemad. navakultuuri töötubadest. Eeltöö- maakonnast sel aastal kutsetunnis- Õpetajatele tõi distantsõpe tundu- dena osalesid noored veebipõhisel tusega noorsootöö tegijaid on.
  • 101 Biographies

    101 Biographies

    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
  • C Mz Dzamenl^] L^Eczmzaz

    C Mz Dzamenl^] L^Eczmzaz

    Sündmus 3 Muusikal “Minu Puhkepäev veetlev leedi” esietendub aprillis. | Nädalalõpulisa | 28.–30. märts 2008 | nr 13 (463) | 2 . . . 2 . !"#$%% c . . 33 !!"##$ ( ) %&$ ( *. + " '(!&$, , "! )'!*%,-$ -. 2 //&%-%-$0 ( 0 . /#%,$( ( , (%#&$ -, 1#2,"!*#."$ + , $" 3 . 345 /%$6 2 "$6)%% / Äripäeva nädalalõpulisa 28. märts 2008 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD RINGSÕIT Seederi retk Ministri seiklused Harjumaal Andres Haabu [email protected] Selle nädala teisipäeval vii- bis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ring- sõidul Harjumaal. Ministri kaaskonda kuulusid teiste seas ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esi- mees Marko Mihkelson ja riigikogu rahanduskomisjo- ni liige Andres Herkel, kelle- ga koos külastati erinevaid ettevõtteid. Balti Karusnahk ASis tutvus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rebaste viljastamis- Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel sattusid protsessiga. Pildistamise hetkel oli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi mikroskoobi all ASi Sagro köögiviljahoidlas vastamisi kurkidega, mis kahjuks hõberebase sperma. olid välismaist päritolu. MIS MÕTET ON VÕTTA HOTELLI PARIM TUBA, KUI SA SEDA KELLEGAGI EI JAGA? Stiilne interjoor, laitmatu teenindus, sobralik, personaalne, mugav, suureparane vaade -sobib ideaalselt gruppidele. Isegi automaatne aratus on olemas. VOLVO S80 VOLVO S80
  • Põhjust on Võtta Ette Tee Kumusse, Et Oma Silmaga Näha Henry Moore'i

    Põhjust on Võtta Ette Tee Kumusse, Et Oma Silmaga Näha Henry Moore'i

    SÜNDMUS 3 Puhkepäev Juuni rõõmustab kuue uuslavastusega | Nädalalõpulisa | 23.–25. mai 2008 | nr 21 (471) | Kumu auhinnatrofee publiku ees Põhjust on võtta ette tee Kumusse, et oma silmaga näha Henry Moore’i tehtud auhinnatrofeed, millega pärjati Kumu kunstimuuseumi nädal tagasi Dublinis kui 2008. aasta Euroopa parimat muuseumi. Auhinnažürii hindas peamiselt tähelepanu tema huumori ja muuseumide innovatiivsust kriitika segunemine ning rikas ning paindlikkust. Kumu pu- sümbolite maailm. Näitus “Reis hul toodi esile selle huvitav ar- maale” jutustab eesti rahva hitektuur ning aktiivne ja tule- lugu läbi Johannes Pääsukese muslik töö oma publikuga. etnograafilise foto. Fuajees olevale auhinnatofeele Ka püsiekspositsioonis on toi- lisaks saab Kumus jätkuvalt munud vahetus. Nimelt tut- näha soome kuldaja kunsti vustatakse Teise maailmasõ- Turu kunstimuuseumist, pea- ja järgse kunsti korrusel täies- miselt 19. sajandist. Ülevaate- ti uue näitusekontseptsiooniga näitus toob ilmekalt esile tol- ülespanekut. lase soome kunsti eripärad: Kumu jätkab maailmanimede naiskunstnike arvukuse, ro- Eestisse toomist – kaasaegse mantilised teemad ja kaunid kunsti huvilistel avaneb võima- loodusvaated. lus näha Gerhard Richteri töid “Maasikasööjad” on näitus alates 6. juunist. Suur suvenäi- eesti kõige tuntumast naivis- tus on sel aastal “Eerik Haamer tist Paul Kondasest (1900– – kahel poole merd”, mis ava- Foto: Ragne Nukk 1985). Kondase juures tõmbab takse 11. juulist. Äripäeva nädalalõpulisa 23. mai 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667