Eesti Draamateatri Ajaleht Nr 6, September 2011 IVANOV
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 IVANOV: Tarbetud inimesed, tarbetud sõnad, totrad küsimused, millele pean vastama - see kõik on mind surmani ära väsitanud, doktor. Olen nii ärrituvaks, turtsakaks, järsuks ja väiklaseks muutunud, et ei tunne enam iseennast ära. Päevad otsa valutab mul pea, öösiti ei tule und, kõrvades kohiseb ... Aga minna pole kuhugi ... Mitte kuhugi ... Anton Tšehhov „Ivanov“ Esietendus 27. oktoobril 2017, lavastaja Uku Uusberg Ivanov – Indrek Sammul. Foto: Külli Sparre. 2 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 Anton Tšehhov Uku Uusberg (l)avastab „Ivanov“ Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Lilja Blumenfeld (külalisena), tõlkinud Ernst Raudsepp. Tšehhovi polüfooniat Esietendus 27. oktoobril 2017 suures saalis. Osades: Indrek Sammul, Maria Peterson (Theatrum), Aivar Tommingas Uku Uusberg: „„Ivanovis“ on mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne (Vanemuine), Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Kristo Viiding (külalisena), Harriet Toompere, Raimo Pass, Mait Malmsten, Ita Ever, portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšehhovi poolt ausas küsivas vor- Lauri Kaldoja (külalisena), Pääru Oja, Indrek Kruusimaa (külalisena), mis. Ja meil on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem ja omada tõendeid Christopher Rajaveer, Jüri Tiidus, Markus Luik, Norman Verte, selle kohta, kuhu inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo tegelikust allhoo- Priit Põldma (EMTA). vusest või ülaltekstist ei räägi selles näidendis mitte keegi mitte das seda sõnastada, aga see nn asi on pühadust, millesse sa pühendud. Et see sama. Aga need on loomulikult kaks on seda väärt, et sa ei pühendu kohe sõnagi. Mu meelest saab „Ivanovit“ määratleda ka ohudraamana.“ erinevat lavastust. Erakordselt töö- ja kõikjale. mahukad mõlemad. Mulle tundub Lühidalt, ei ole ebakindlust, pigem on Millal sa esimest korda „Ivanovit“ lu- ja inimestest ja sellest õhust, mis ini- Kui me vaatame teineteisele silma, endiselt väga tähtis teha repertuaari- teatrites pühendunult ja läbitöötatult väga hea meel, et tekib assortii, ja on gesid ja mis sa siis mõtlesid? meste vahel on. See, millest lugu on, siis selles energias on midagi hästi täitsa elevus. ei ole sõnas kunagi kohal. Sõnas on intensiivset. Kui kõnnid tänaval, on psühholoogilist teatrit, mille kunstiline Ilmselt lugesin „Ivanovit“ esimest kohal tegelaste mõtisklused või oma- muidugi hetki, kui lihtsalt oled enda vorm on sisust tõukuv. Austusavaldus Sa oled viimasel ajal lavastanud paa- korda lavakunstikoolis. Mulle on vaheline pingpong – see, millest lugu mõtetes või klapid peas, aga kui sul ei inimhingele, mis avaldub ja avardub riaastaste vahedega. Kui palju sa ise Tšehhov alati meeldinud. Tema absur- on, on ikkagi ülaltekstis. Seda saab tajud, et oled nende pauside jooksul ditaju elu suhtes mulle hästi meeldib. öelda ka Tšehhovi kohta. Ta ei ole muutunud? Absurd eksistentsiaalse platvormina ühtki tegelast jäägitult hukka mõist- Mulle tundub endiselt väga tähtis teha Mind on kindlasti väga muutnud laste Camus ja teiste järgi on justkui, et elu nud. Ta on andnud kõigile inimliku sünd. Ja see oli ka põhjus, miks mul absurd on, et inimene sureb, aga elades palge ja siis on võimalik loo tähendus repertuaariteatrites pühendunult ja läbitöötatult viimane paus oli. Mulle tundus, et see tunneb rõõmu, ent miks ta siis üldse ise välja kuulda. rõõmustab, kui surm on nii pöördu- psühholoogilist teatrit, mille kunstiline vorm oli midagi, mille ma elu poolt välja matult kindel. Samas, minu jaoks on Minul on küll tunne, et „Ivanovis“ on kuulsin. Ma võtsingi pausi, olin kodus, absurditaju päris koht ikkagi elu juu- mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne on sisust tõukuv. mul olid teatris rollid, mis hoidsid ene- res, mitte surma taga. Absurd erine- portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšeh- seteostust ja sissetulekut alles, aga ma vatel tasanditel, kus elu ajab naerma, hovi poolt ausalt küsivas vormis. Ja meil lülitasin ennast välja, et olla kohal al- ole otseselt midagi intensiivset mõttes, läbi sümbioosi: Tšehhov ja Gorki olles väga kurb. Ja Tšehhovil on seda on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem gusajas, enese taandamist vajavas ajas, siis on ikkagi üks hetk, kui vastutuli- kunagi kirjutuslaua taga, mina oma taju kõigis asjades. „Ivanovis“ on seda ja omada tõendeid selle kohta, kuhu kus lapse vajaduste määr on kõrge. jad korraks teineteist vaatavad. Minu mõtete ja vägagi põhjaliku eeltööga, tegelikult palju vähem kui tema hili- inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo te- Esimesed eluaastad on aeg, millest ül- meelest on see üks tõehetk. See võib korralik prooviperiood ja kõigi kaas- semates näidendites, kus Tšehhov on gelikust allhoovusest või ülaltekstist ei diselt inimene küll ise hiljem midagi ei olla nii miinuse kui plussiga laetud, laste loominguline üdi. Samas ei tohi oma dramaturgilise õhustiku loomi- räägi selles näidendis mitte keegi mitte mäleta, aga mul on mingi sisetunne, aga see on üks selline bioloogia. Et kaduda ära teatrist see kunstiline, sega palju n-ö absurdsemaks kujune- sõnagi. Mu meelest saab „Ivanovit“ et nende esimese kahe-kolme aastaga me jagame seda ajalikku hetke siin ja sümbolistlik, õhustikuline, pildiline nud. Aga ikkagi on see nn tšehhovlik määratleda ka ohudraamana. 1887. tekib väga tugev vundament lapse ja praegu, klõps, siin tänaval. Keegi seda metafüüsika. Aga see kõik saab olema! eksistentsialism juba ka „Ivanovis“ aastaks veel ei olnud toimunud suuri vanemate vahel ja järgmisi aastaid on muidugi teadlikult ei tee, aga me teeme olemas. Võluv on selle näidendi puhul maailmasõdu, aga kui inimesed olid Gorki näidendites on täpselt sama kva- palju keerulisem elada, kui vunda- seda intuitiivselt, see voolab meie ka see, millest sageli räägitakse: et ta sellises asendis, kus „Ivanovi“ tege- liteeti, mis Tšehhovil. See dramaturgia ment on õhuke. Uus taju enda elust hinge soontes. Mul on tunne, et ma ei on pool sellest näidendist kirjutanud lased, siis äkki just sellepärast uute on ka erakordselt polüfooniline nagu vajab samuti niikuinii kohanemist, ka ole ainuke selline. Kui ma seda ei tee, nii, nagu tollal kirjutati, ja pool nii, fi losoofi liste ja poliitiliste platvormide fuuga: hästi palju inimesi, kes kõik selle kohalejõudmiseks on hea lasta siis see ongi teadlik pisike ponnistus, nagu ta hakkas hiljem kirjutama. tekkimisel oldi võimelised minema mängivad oma teemat, ei olegi nii- sel juba alguses tekkida, saada valmis tegutsemine selle nimel, et ma seda ei öelda peateemat, aga kogu õhustikku millekski, mis on nii võimas ja lapse Mis see sinu jaoks tä- teeks, et ma ei vaataks, tekib ideaalis väga eriline tõetunne. Ja sünnist alates jäägitult absoluutne. hendab? Kas see on Mulle väga meeldib selline termin nagu tõde. sest tegelikult loodus see, mis Tšehhovil ja Gorkil ülalteksti eristus loo-kesksuse tahab, et ma vaataks, või alltekstina eksisteerib – ja mõlema Töö tegemisega on nii, et lavastades ja mingi polüfoonia Aga see on mu jaoks bioloogiline platvorm, ainumakski korraks, et puhul võib-olla intuitiivselt – on väga ma tõesti põletan ennast, annan palju vahel? ma võtaks kontakti, et sarnane. Kui Tšehhov kirjutab eliidist väge ära, südamega, mistõttu lihtsalt kus on elamise tõde sees, mis on meil kõigil sünniks sümbioos. ongi vaja taastuda ja kosuda. Kuhugi Mulle tundub, et dra- ja Gorki kodututest, siis selles on ka meeldiv paralleel. Põhjus – tagajärg. ei ole ju ka kiiret. Teater on selles osas maturgial on hästi täielikult olemas ja mida me kõik jagame. Mulle väga meeldib sel- väga rahu võimaldava perspektiiviga erinevaid teid. Üks line termin nagu tõde. Mõlemas loos on ajaloolisele põhjus– tagajärg–uurimusele alluvat materjali. eriala. Ehk siis: ma lavastan, heamee- klassikaline dramatur- Aga see on mu jaoks lega ka mängin, niikaua, kuni ma füü- niivõrd jäägitult kaasa ja hülgama elu gia olemus on see, et hakkab hargnema bioloogiline platvorm, kus on elamise Ma isegi kunagi tahtsin, et „Ivanovis“ siliselt liigun, kuni ma jaksan. Kõige pühadus n-ö ametlikult. Mõneti see inimeste vahel väga selge lugu ja me tõde sees, mis on meil kõigil täieli- oleks üks väike tegelane, kes lõpuks keerukam on, kui lõpeb inspiratsioon, asend kestab me elus tänaseni, aga il- hakkame sellele loole tahes tahtmata kult olemas ja mida me kõik jagame. jõuab „Põhja“, aga sellest ma olen tahe teha teatrit. Aga kiiret ei ole küll mutab juba ka vananemise märke. kaasa elama. Aga teine dramaturgiline Nii nagu iga inimese keha organism loobunud. teatrit teha. reaalsus, mille suhtes on minu meelest Otsesõnu ma seda välja öelda ei saa... on pigem sarnane, samas kohas on kopsud, põrn, maks ja kogu tervik, siiamaani segadust, on see, et kirju- ... et mis asend see on? tatakse õhustikku või seisundit, kus samamoodi on minu meelest meie hin- on inimesed keset reaalsust ja teevad See ongi teatris üks kunst ja seda on ges mingi bioloogiline organism, mis justkui tervikusse mittepuutuvaid asju. hästi huvitav „Ivanoviga“ luua, ülal- koosneb teatud elementidest ja loob Tšehhov ei ole ühtki tegelast jäägitult hukka Ja sealt ongi hästi huvitav siiski autori teksti, allteksti. Kuulda ühel hetkel täiesti metafüüsilist reaalsust, aga oma mõistnud. Ta on andnud kõigile inimliku palge tervik välja kuulda. Usaldada autorit, tervikust välja miski bioloogiline tõde- olemuselt on iseenesest ikkagi hooma- et see seal on. Olles ka ise kirjutanud, mus, mida autoriga jagad, ja siis lasta tav ja struktureeritud. Maailm võikski ja siis on võimalik loo tähendus ise välja kuulda. siis tean, et tervikuks otsustamine on sel materjalil enda sees elama hakata ja jõuda