Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011

Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18

IVANOV: Tarbetud inimesed, tarbetud sõnad, totrad küsimused, millele pean vastama - see kõik on mind surmani ära väsitanud, doktor. Olen nii ärrituvaks, turtsakaks, järsuks ja väiklaseks muutunud, et ei tunne enam iseennast ära. Päevad otsa valutab mul pea, öösiti ei tule und, kõrvades kohiseb ... Aga minna pole kuhugi ... Mitte kuhugi ...

Anton Tšehhov „Ivanov“ Esietendus 27. oktoobril 2017, lavastaja Uku Uusberg

Ivanov – Indrek Sammul. Foto: Külli Sparre. 2 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18

Anton Tšehhov Uku Uusberg (l)avastab „Ivanov“ Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Lilja Blumenfeld (külalisena), tõlkinud Ernst Raudsepp. Tšehhovi polüfooniat Esietendus 27. oktoobril 2017 suures saalis. Osades: Indrek Sammul, Maria Peterson (Theatrum), Aivar Tommingas Uku Uusberg: „„Ivanovis“ on mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne (Vanemuine), Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Kristo Viiding (külalisena), , Raimo Pass, Mait Malmsten, Ita Ever, portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšehhovi poolt ausas küsivas vor- Lauri Kaldoja (külalisena), Pääru Oja, Indrek Kruusimaa (külalisena), mis. Ja meil on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem ja omada tõendeid Christopher Rajaveer, Jüri Tiidus, Markus Luik, Norman Verte, selle kohta, kuhu inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo tegelikust allhoo- Priit Põldma (EMTA). vusest või ülaltekstist ei räägi selles näidendis mitte keegi mitte das seda sõnastada, aga see nn asi on pühadust, millesse sa pühendud. Et see sama. Aga need on loomulikult kaks on seda väärt, et sa ei pühendu kohe sõnagi. Mu meelest saab „Ivanovit“ määratleda ka ohudraamana.“ erinevat lavastust. Erakordselt töö- ja kõikjale. mahukad mõlemad. Mulle tundub Lühidalt, ei ole ebakindlust, pigem on Millal sa esimest korda „Ivanovit“ lu- ja inimestest ja sellest õhust, mis ini- Kui me vaatame teineteisele silma, endiselt väga tähtis teha repertuaari- teatrites pühendunult ja läbitöötatult väga hea meel, et tekib assortii, ja on gesid ja mis sa siis mõtlesid? meste vahel on. See, millest lugu on, siis selles energias on midagi hästi täitsa elevus. ei ole sõnas kunagi kohal. Sõnas on intensiivset. Kui kõnnid tänaval, on psühholoogilist teatrit, mille kunstiline Ilmselt lugesin „Ivanovit“ esimest kohal tegelaste mõtisklused või oma- muidugi hetki, kui lihtsalt oled enda vorm on sisust tõukuv. Austusavaldus Sa oled viimasel ajal lavastanud paa- korda lavakunstikoolis. Mulle on vaheline pingpong – see, millest lugu mõtetes või klapid peas, aga kui sul ei inimhingele, mis avaldub ja avardub riaastaste vahedega. Kui palju sa ise Tšehhov alati meeldinud. Tema absur- on, on ikkagi ülaltekstis. Seda saab tajud, et oled nende pauside jooksul ditaju elu suhtes mulle hästi meeldib. öelda ka Tšehhovi kohta. Ta ei ole muutunud? Absurd eksistentsiaalse platvormina ühtki tegelast jäägitult hukka mõist- Mulle tundub endiselt väga tähtis teha Mind on kindlasti väga muutnud laste Camus ja teiste järgi on justkui, et elu nud. Ta on andnud kõigile inimliku sünd. Ja see oli ka põhjus, miks mul absurd on, et inimene sureb, aga elades palge ja siis on võimalik loo tähendus repertuaariteatrites pühendunult ja läbitöötatult viimane paus oli. Mulle tundus, et see tunneb rõõmu, ent miks ta siis üldse ise välja kuulda. rõõmustab, kui surm on nii pöördu- psühholoogilist teatrit, mille kunstiline vorm oli midagi, mille ma elu poolt välja matult kindel. Samas, minu jaoks on Minul on küll tunne, et „Ivanovis“ on kuulsin. Ma võtsingi pausi, olin kodus, absurditaju päris koht ikkagi elu juu- mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne on sisust tõukuv. mul olid teatris rollid, mis hoidsid ene- res, mitte surma taga. Absurd erine- portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšeh- seteostust ja sissetulekut alles, aga ma vatel tasanditel, kus elu ajab naerma, hovi poolt ausalt küsivas vormis. Ja meil lülitasin ennast välja, et olla kohal al- ole otseselt midagi intensiivset mõttes, läbi sümbioosi: Tšehhov ja Gorki olles väga kurb. Ja Tšehhovil on seda on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem gusajas, enese taandamist vajavas ajas, siis on ikkagi üks hetk, kui vastutuli- kunagi kirjutuslaua taga, mina oma taju kõigis asjades. „Ivanovis“ on seda ja omada tõendeid selle kohta, kuhu kus lapse vajaduste määr on kõrge. jad korraks teineteist vaatavad. Minu mõtete ja vägagi põhjaliku eeltööga, tegelikult palju vähem kui tema hili- inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo te- Esimesed eluaastad on aeg, millest ül- meelest on see üks tõehetk. See võib korralik prooviperiood ja kõigi kaas- semates näidendites, kus Tšehhov on gelikust allhoovusest või ülaltekstist ei diselt inimene küll ise hiljem midagi ei olla nii miinuse kui plussiga laetud, laste loominguline üdi. Samas ei tohi oma dramaturgilise õhustiku loomi- räägi selles näidendis mitte keegi mitte mäleta, aga mul on mingi sisetunne, aga see on üks selline bioloogia. Et kaduda ära teatrist see kunstiline, sega palju n-ö absurdsemaks kujune- sõnagi. Mu meelest saab „Ivanovit“ et nende esimese kahe-kolme aastaga me jagame seda ajalikku hetke siin ja sümbolistlik, õhustikuline, pildiline nud. Aga ikkagi on see nn tšehhovlik määratleda ka ohudraamana. 1887. tekib väga tugev vundament lapse ja praegu, klõps, siin tänaval. Keegi seda metafüüsika. Aga see kõik saab olema! eksistentsialism juba ka „Ivanovis“ aastaks veel ei olnud toimunud suuri vanemate vahel ja järgmisi aastaid on muidugi teadlikult ei tee, aga me teeme olemas. Võluv on selle näidendi puhul maailmasõdu, aga kui inimesed olid Gorki näidendites on täpselt sama kva- palju keerulisem elada, kui vunda- seda intuitiivselt, see voolab meie ka see, millest sageli räägitakse: et ta sellises asendis, kus „Ivanovi“ tege- liteeti, mis Tšehhovil. See dramaturgia ment on õhuke. Uus taju enda elust hinge soontes. Mul on tunne, et ma ei on pool sellest näidendist kirjutanud lased, siis äkki just sellepärast uute on ka erakordselt polüfooniline nagu vajab samuti niikuinii kohanemist, ka ole ainuke selline. Kui ma seda ei tee, nii, nagu tollal kirjutati, ja pool nii, fi losoofi liste ja poliitiliste platvormide fuuga: hästi palju inimesi, kes kõik selle kohalejõudmiseks on hea lasta siis see ongi teadlik pisike ponnistus, nagu ta hakkas hiljem kirjutama. tekkimisel oldi võimelised minema mängivad oma teemat, ei olegi nii- sel juba alguses tekkida, saada valmis tegutsemine selle nimel, et ma seda ei öelda peateemat, aga kogu õhustikku millekski, mis on nii võimas ja lapse Mis see sinu jaoks tä- teeks, et ma ei vaataks, tekib ideaalis väga eriline tõetunne. Ja sünnist alates jäägitult absoluutne. hendab? Kas see on Mulle väga meeldib selline termin nagu tõde. sest tegelikult loodus see, mis Tšehhovil ja Gorkil ülalteksti eristus loo-kesksuse tahab, et ma vaataks, või alltekstina eksisteerib – ja mõlema Töö tegemisega on nii, et lavastades ja mingi polüfoonia Aga see on mu jaoks bioloogiline platvorm, ainumakski korraks, et puhul võib-olla intuitiivselt – on väga ma tõesti põletan ennast, annan palju vahel? ma võtaks kontakti, et sarnane. Kui Tšehhov kirjutab eliidist väge ära, südamega, mistõttu lihtsalt kus on elamise tõde sees, mis on meil kõigil sünniks sümbioos. ongi vaja taastuda ja kosuda. Kuhugi Mulle tundub, et dra- ja Gorki kodututest, siis selles on ka meeldiv paralleel. Põhjus – tagajärg. ei ole ju ka kiiret. Teater on selles osas maturgial on hästi täielikult olemas ja mida me kõik jagame. Mulle väga meeldib sel- väga rahu võimaldava perspektiiviga erinevaid teid. Üks line termin nagu tõde. Mõlemas loos on ajaloolisele põhjus– tagajärg–uurimusele alluvat materjali. eriala. Ehk siis: ma lavastan, heamee- klassikaline dramatur- Aga see on mu jaoks lega ka mängin, niikaua, kuni ma füü- niivõrd jäägitult kaasa ja hülgama elu gia olemus on see, et hakkab hargnema bioloogiline platvorm, kus on elamise Ma isegi kunagi tahtsin, et „Ivanovis“ siliselt liigun, kuni ma jaksan. Kõige pühadus n-ö ametlikult. Mõneti see inimeste vahel väga selge lugu ja me tõde sees, mis on meil kõigil täieli- oleks üks väike tegelane, kes lõpuks keerukam on, kui lõpeb inspiratsioon, asend kestab me elus tänaseni, aga il- hakkame sellele loole tahes tahtmata kult olemas ja mida me kõik jagame. jõuab „Põhja“, aga sellest ma olen tahe teha teatrit. Aga kiiret ei ole küll mutab juba ka vananemise märke. kaasa elama. Aga teine dramaturgiline Nii nagu iga inimese keha organism loobunud. teatrit teha. reaalsus, mille suhtes on minu meelest Otsesõnu ma seda välja öelda ei saa... on pigem sarnane, samas kohas on kopsud, põrn, maks ja kogu tervik, siiamaani segadust, on see, et kirju- ... et mis asend see on? tatakse õhustikku või seisundit, kus samamoodi on minu meelest meie hin- on inimesed keset reaalsust ja teevad See ongi teatris üks kunst ja seda on ges mingi bioloogiline organism, mis justkui tervikusse mittepuutuvaid asju. hästi huvitav „Ivanoviga“ luua, ülal- koosneb teatud elementidest ja loob Tšehhov ei ole ühtki tegelast jäägitult hukka Ja sealt ongi hästi huvitav siiski autori teksti, allteksti. Kuulda ühel hetkel täiesti metafüüsilist reaalsust, aga oma mõistnud. Ta on andnud kõigile inimliku palge tervik välja kuulda. Usaldada autorit, tervikust välja miski bioloogiline tõde- olemuselt on iseenesest ikkagi hooma- et see seal on. Olles ka ise kirjutanud, mus, mida autoriga jagad, ja siis lasta tav ja struktureeritud. Maailm võikski ja siis on võimalik loo tähendus ise välja kuulda. siis tean, et tervikuks otsustamine on sel materjalil enda sees elama hakata ja jõuda sinna, et hakata seda sõnastama. ikkagi alati väga kindel tehe. selles sümbiootilises reaalsuses sünnib Kui keegi tõde eitab, siis ta eitab pigem teos, millest saab viimaks lavastus, ja seda, et keegi subjekt ütleb, mis see ob- Need lavastused satuvad veel erilisse Et mitte jõuda Ivanovi asendisse, selleks Sa kasutasid sõna „polüfoonia“. Mis kui inimesed tulevad ja vaatavad, siis jekt: tõde on. Ja siis ma eitan seda keda- vene dramaturgia hooaega: Linnateat- tulebki aeg-ajalt pausi pidada. 25. või see siis tähendab? Sisuliselt seda, et saavad aru. ühes loos on palju elusid, kellel on gi’t, mitte tõde. Ja see on okei. Aga me ris tuleb detsembris välja Tšehhovi 27. eluaastani on võib-olla mõistlik lasta igaühel oma saatus, ja kogu tervik Ja nagu öeldud, ma tahan selle la- oleme vaidlemistes vahel ikkagi rajult „Kirsiaed“ ja Draamateatris märtsis selle tunde pealt, mis tuleb lavakunsti- on kirjutatud nii, et tekib ruumi iga vastusega osutada ühele asendile või ära unustanud selle loodusliku ja ab- Gorki „Väikekodanlased“. Kuidas sa koolist kaasa: kogu aeg on seitse päeva tegelase välja arendamisele, polü- olukorrale, aga mul ei ole vastust, et soluudina olemasoleva, millele tabavai- sellesse suhtud? nädalas töö ja on väga inspireeriv ja mõnus sellise tempoga elada. Aga põ- foonilist dramaturgiat on võimalik kuidas edasi. Aga vähemalt selle küsi- mat sõnastust otsides vaidlus üldse käib Kõige paremas mõttes näitab see, et lavastada nii, et ei saagi määratleda mine tundub mulle juba väga oluline ja siis me elame inimestena kogemata himõtteliselt ma soovitan kõigil väga see ei ole ainult minu kiiksutaju, et ruttu välja kuulda, et väljalülitused isegi kindlat peategelast, vaid mingi- edasiminek. Kõikide muude küsimiste justkui mingis eituses või tõejärgses need autorid võiksid praegu olla kaas- sugust tervikõhku, mille sammasteks kõrval. kokkuleppes, kuigi mul on tunne, et see töisest elust, kui need on targasti pla- aegsed. Mulle jäägitult meeldib, et see neeritud, lasevad mingil looduslikul on kõik tegelased. „Ivanovis“ on sü- kõik on pidevas muutumises niikuinii niimoodi on. Heas mõttes lahustab see va-peategelane küll meeldivalt olemas. Mis küsimused need on, mis jäetakse ja nii peabki olema ja see tegelikult ei üdil sinu sisse voolata. küsimata? ka enda vastutust vene dramaturgia „Kirsiaias“, mis oli Tšehhovi viimane, vaja minu kaasarääkimist. Aga lavas- ees, et mul on Elmo ja Kertu näol veel Kui ma esimest korda tegin pausi, siis on võimalik määratleda mingil hetkel Ma ei arva, et need jäetakse küsimata, tajana lasub mul vastutus luua sellist kaaslased. sain aru, et ega ma ei ole aastaid näi- kõiki peategelasena. Ja siiski ka „Iva- aga see on üldisemalt seesama elu pü- teatriõhku, mis inimeses neid küsimusi nud looduse ärkamist ja hääbumist. novis“ on lisaks Nikolai Aleksejevitšile haduse tunne, mis, mina arvan, on ärataks. Mu meelest. Ebamugavat pinget või võistlusmo- Aga nüüd, kui käin lastega üsna iga 17 inimest veel. Jah, nende seas seitse, menti selline kontekst ei tekita? bioloogiliselt kõikidel sees. Kui ma Su lavastused sünnivad tihti kahe- või päev õues jalutamas, on võimalik ri- kelle kohta Tšehhov pole mitte midagi vaatan praegu kodus ühe naisalge ja lausa kolmekaupa: „Vahepeatus“, Kui lugeda enne proovide algust näi- tuaalse mõnuga näha ühesama puu kirjutanud, aga ta on nad tegelastena ühe meesalge inimeseks kasvamist, „Pea vahetus“ ja „Jõud“ moodustasid dend üks või kaks korda läbi ja ha- hooaega: elu pungade puhkemisest situatsioonidesse määranud. See on siis ma näen ka seda, mis on inimene, ühe terviku, siis „Kuni inglid sekku- kata proove tegema, siis on iga proov lehtede langemiseni ja talvel ka. Selles jälle lavastajale väga inspireeriv mus- igas faasis hakkab uut tüüpi inimest vad“ ja „Karjäär“, viimati „Üritus“ ja ebamugav pinge. Aga kui oled enda on midagi väga võluvat, see tekitab ter, milles saab tühjad avaused ise avanema. Ja inimene on muidugi „Valgustaja“. Nüüd teed ühel hooajal kavatsustega pikalt tegelenud, siis väga suurt autunnet selle terviku suh- tervikuks luua. Mulle meeldib sellist konfl iktne olend, see konfl ikt on ini- järjest Tšehhovi „Ivanovi“ Draama- seal puudub võistlusmoment teistega, tes, mida me elame ja mida me natuke teatrit vaadata, kus on väga palju ini- meses sees. Aga viimase saja aastaga teatris ja Gorki „Põhjas“ Linnateatris. on ainult enesele seatud väljakutsed, peame iseenesestmõistetavaks, sest me mesi oma väikeste saladustega ja neil on selgelt irdutud sinna, et inimene on Kui teadlikult sa neid kooslusi kokku millest võiks kasvada teatrivaatajaid täidame oma fookuse pidevalt mille- kõigil on oma moment, kus nad saa- „tegelikult“ ainult loom, tume ja ihar. paned või need satuvad nii? rõõmustav vorm, kuna on tekkinud gagi, mis on hetkel tähtis ja millele vad olla täielikult suures plaanis, olles See taju võib viia selleni, et me anname autonoomne suhe enda ja selle mater- ligipääs on koheselt võimalik. Aga siis ühe suure terviku osad. ebatõele voli. Ütleme, et tõde pole, ja „Ivanov“ ja „Põhjas“ on mõlema au- jali vahel, mida ei võta ära mitte miski. võibki autunne elu suhtes hägustuda. tori nooruses kirjutatud näidendid, see Sedasama õhku olen ma ka ise kirjuta- seda siiski peame tõeks. Aga tegelikult Ja see jutt, mis ma räägin, pole üldse on teadlik valik. Mõlema näidendiga See on elus äkki samamoodi: pühen- des otsinud, kus vaataja jaoks lahustub on tõde mingisuguses duaalsuses või uus. ajan ma sama asja, sest mu meelest dumisest algab kindlus. Pühendumus peategelase vajadus ja iga näitleja saab sümbioosis, looduslik element, puhas on see sama asi, mida noor Tšehhov on võti selleni, et sa tunneksid ennast tunda end mingil hetkel peategelasena ja täiendav vastaspool enesekesksele ja noor Gorki tunnetasid. Ma võik- kindlana, elades seda elu, mida sa ja tekib suurem essentsiaalne taju elust loomale on armastuse alge, kaastunde alge. sin laskuda nendega vaidlusse, kui- elad. Selleks on vaja muidugi tajuda Vestles Priit Põldma Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 EESIETENDUSSIETENDUS 3

Harold Pinter Äreva pausi näitekirjanik „Vanad ajad“ Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Riina Degtjarenko, Absurditeatri templit ei lasknud Pinter oma teostele peale lüüa. Ta tõlkinud Triin Tael. pidas end realistiks ning toonitas 1962. aasta intervjuus, et tema Esietendus 13. oktoobril 2017 väikses saalis. näidendite kontekst on alati konkreetne ja spetsiifi line. Seda Osades: Hilje Murel, Kersti Heinloo ja . hinnangut muuta ei pidanud ta vajalikuks. Kui Harold Pinter 2008. aasta jõulu- Miks mängida Pinterit? laupäeval vähki suri, tituleeris maine- kas New York Times teda järelehüüdes äreva pausi näitekirjanikuks. Seesama Sama kergusega nagu Shakespeare suudab ka lausetevaheline ähvardav vaikus, ar- giste sõnade taga peituv pahaendelisus Harold Pinter inimese kujutluses luua terve ja mahasurutu lahtimuukimine olid lahinguvälja, kus toimuvad maailma suuri- teinud Pinterist oma põlvkonna mõju- kaima ja matkituima draamakirjaniku mad lahingud ja leppimised, kuigi laval on ning toonud talle 2005. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Omadussõna „pin- vaid kolm tegelast ja üks möbleeritud tuba. terlik“, märkimaks mõistatuslikku ja ebamääraselt ohtlikku olukorda, sün- Näidendis „Vanad ajad“ on erilise meelde, et on olemas tekst, inimese dis juba tema karjääri algusaegadel. tähelepanu all mälu ja keel. Kas kõik võime teksti kaudu sütitada enda ja Ühtlasi peetakse Pinteri teeneks dra- asjad on nii nagu neid mäletatakse, teiste kujutlusvõimet, kus toimuvad maatilise luulelisuse värvingu andmist kas ametlik tõe mäletamine ei mata maailma suurimad lahingud ja igapäevasele kõnele. mitte enda alla tegelikult toimunut, leppimised. millest otseselt tuleneb ka praegu 1930. aastal Ida-Londonis Hackneys toimuv? Pinter ei küsi neid küsimusi Teksti väärtustamine ja nautimine juudi päritolu rätsepmeistri ja kodu- intellektuaalsest edevusest (ja üldse seovad teda inglise teatri isa perenaise ainsa lapsena sündinud Pin- mitte nii keerukate lausetega, kui Shakespeare’ga. Sama kergusega terit suunas loomingulisele teele inglise mina siin), vaid inimesena, kes on nagu Shakespeare võib minimaalsete keele õpetaja, kes innustas teda kooli- ise oma minevikuga hädas olnud, lavaliste abivahenditega, peamiselt ajakirja kaastööd tegema ning kutsus on leidnud mingigi tõese tõe varju ainult innustunud näitleja suu teda lavastustesse. Esimesed luuletused ja tahab seda teistega jagada. Tema kaudu luua inimeste kujutluses terve kirjutas Harold 12-aastaselt, lõpuklas- teema on tõe kõnts. lahinguvälja, nii oskab ka Pinter sides mängis juba nii Romeot kui ka kolme tegelase ja ühe möbleeritud Macbethi ning sai stipendiumi prestiiž- Sellest rääkides peab kasutama toa abil vallandada inimese varjatud sesse kuninglikku draamakooli, kuid teistsugust keelt, sest tavalised külgede tulevärgi. Kuigi väliselt lahkus sealt talle omase isepäisusega. jutustamisvormid on justkui ainult räägitakse ja juuakse Lava tõmme oli siiski vastupandamatu meelelahutustööstuse poolt kohvi. ning Pinter mängis teatris tosin aastat põhjalikult ära kasutatud. küll enda, küll David Baroni nime all. Pinterit peetakse keeruliseks autoriks. „Ma avastasin, et ma armastan sind Ka juba tunnustatud näitekirjanikuna Miks? Minu meelest on asi selles, et ikka veel. Kas me võiksime proovida tegi ta aeg-ajalt nii teles kui ka kinos suurem osa lihtsaid ja pealeminevaid kõige kiuste jätkata?“ – sellele lausele fi lmirolle ning hiilgas veel mõni aasta lugusid tegeleb müüdiga, kus noor järgnev tüüpsüžee on teada igale enne surma, juba vanadusest ja haigu- kangelane pärast lohe tapmist lihtsale televaatajale, ka siis, kui neid sest nõrgana, Londoni Royal Court abiellub kuningatütrega. Ja seda Theatre’is oma kolleegi ja sõbra Sa- lugu korratakse sajas eri vormis, muel Becketti ühemehetükis „Krappi Pinter oskab kolme hoolimata tegelaste vanusest, loo viimane lint“. The Guardiani kriitik toimumise asjaoludest või sellest, nimetas neid üheksat väljamüüdud tegelase ja ühe mis loo kirjutajal endal tegelikult etendust kõneka vaikuse ja tiine pausi möbleeritud toa hinge peal on. Vähe lugusid tegeleb kahe meistri kokkusaamiseks. sellega, mis saab kangelasest ja abil vallandada kuningatütrest järgmisel hommikul Üle poole sajandi ulatunud loometeel peale pulmaööd või siis kahekümne kirjutas Pinter umbes 30 näidendit, inimese varjatud aasta pärast, nagu Pinteri „Vanades millest tuntumad on „Sünnipäeva- aegades“. Tegelikult ju ei kordu pidu“(1957), „Kojutulek“ (1964) ja külgede tulevärgi. seesama kangelaslik seiklus ja see „Reetmine“ (1978). Kõik kolm inst- meid enam ei rahulda ka. seneeris Pinter suurele ekraanile. Harold Pinter, 1977. Foto: Trevor Humphries/Rex/Vida Press sõnu öeldakse irooniliselt või hoides Stsenaariume kirjutas ta ka ise ning püstolit partneri meelekohal. Harras Müütide häda on selles, et neist on mugandas fi lmilina jaoks teiste kir- Harold Pinter: „Minevik Pinteri keel on lihtne ning argisest sentiment, postmodernistlikud kõrvaldatud see justkui „ebaoluline“, janike teoseid. John Fowlesi romaani vestlusest hargnev suhterägastik lum- mängukesed või vägivalla mis ei sobi. Kuigi selles ebaolulises „Prantsuse leitnandi tüdruk“ instse- on see, mida sa mäletad, mav. Kui korraks tõlkijatöö köögi- estetiseerimine on kõik niisugused on meie olemise tuum – et me elame neeringu eest pälvis Pinter 1982. aastal poolele põigata, siis ajamahukaimaks jutustamisstrateegiad, mille eest ajas. Oscari nominatsiooni, nagu ka „Reet- kujutled end mäletavat, osutus „Vanades aegades“ svingiklas- Pinter jänesehaakidega põgeneb, Pinter vaatab Armastuse Loo uue mise“ käsikirja eest kaks aastat hiljem. veenad end mäletavat või sika duett-duell Deeley ja Anna vahel. vahepeal itsitades, rohkem kaasa pilguga üle. Ja küsimus ei ole Esiti tekkis ketserlik mõte leida sobi- tundes ja aidata püüdes. Või lihtsalt Pinteri loomingus on vestlus kui mii- selles, et eneseabiõpiku kombel teeskled mäletavat.“ vad vasted „Horoskoobi“ lauludest, jälgides. Ta nagu ei kirjutakski oma moraali lugeda, et loobuge aga niväli ning sõnad on relvad, mida mille meloodiad ja sõnad on eestlastel tegelastele teksti, vaid ta kuulab, mis kasutatakse üksteise ärritamiseks, mammona teenimisest ja hoidke vereringes nagu kõnealused everg- neil öelda on ja laseb neil liikuda teineteisel rohkem käest kinni ning haavamiseks või hävitamiseks. Siit ei reen’id Pinteri tähelepanuväärse vabadusega. puudu ka huumor. voilà! Armastuse Lugu jätkub üha kaasaegsetel ang- hoogsamalt ja kangelane abiellub Sageli hargneb te- loameeriklastel. Vana ärakulunud Armastuse Lugu gevus ühesainsas, vajab värskenduseks aina uhkemaid lõputult kuningatütrega. Ja pulmaöö Kuid mõistagi tuli ei lõppe ega lõppe. järjest klaustro- tekstitruuks jääda. dekoratsioone, et peita loo enda foobsemaks muu- Tänu vahepealsele väsimust. Kui me korraks mõtleme, Laseks äkki sellest loost lahti? tuvas ruumis, olgu Eesti muusikali- missugused summad pannakse iga see töölisklassi buumile sai mõnd tühise armastus- või kangelasfi lmi ühiselamu või peen laulutõlget õnneks alla, peaksime aru saama, et asjad on Peeter Raudsepp restoran. Tähtsal üks-ühele kasu- väga paigast ära. Pinter aga tuletab lavastaja kohal on mälu ja tada, ent mõned mälestused – nii- palad olid varase- võrd tähtsal, et mast eesti keelde 1960. aastate lõpust tõlgitud poeetiliste 1980. aastate algu- vabadustega, mille seni loodud küm- Pinteri sõnarelv met lavateost on välistab. Nii tuli kriitikud nimetanud ise riimisepaks ha- lausa mälunäidendi- kata. teks. Nende kümne seas on ka „Vanad Milline tõde nende ajad“ (1971), kus kolme tegelaskuju mälestuste pärast omavahelistest si- käib äge võimu- demetest koorub võitlus ning igapäe- – kui üldse? Ootan vareaalsus põimub põnevusega, milli- unenäolisusega. sed rõhuasetused „Minevik on see, ja intonatsioonid mida sa mäletad, lavastaja on vali- kujutled end mäle- nud. tavat, veenad end mäletavat või teesk- led mäletavat,“ on Triin Tael kirjanik ise öelnud. Proovisaalis. „Vanad ajad“ tekstiraamat. Foto: Kesti Heinloo. tõlkija Proovisaalis. Lavastaja Peeter Raudsepp. Foto: Kersti Heinloo. 4 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18

Juha Jokela Valikud „Sumu“ Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Vanhanen (külalisena), Juha Jokela (sündinud 1970) on väga mitmekülgne soome näite- tõlkinud Maimu Berg. kirjanik ja stsenarist. Tema 2016. aastal Soome Rahvusteatris esma- Esietendus 1. detsembril 2017 suures saalis. Osades: , Martin Veinmann, Taavi Teplenkov, Laine Mägi, lavastatud „Sumu“ kujutab äri, poliitika ja teaduse ristteel kerkivaid Jekaterina Novosjolova (külalisena), Ain Lutsepp, Kersti Kreismann, Kaie küsimusi eetilistest valikutest ja moraalsest selgroost. Mihkelson. „Sumus“ kurdab üks tegelane, kuidas vasti oleme ajaloo lõa otsas, mis puu- suure rõõmuga, kui teater on huvita- Minu meelest on ainult üks realistlik teda ahistab PR-kohustus. Kuidas teie tub Venemaasse. Mind pisut üllatas tud. Tellisimegi tõlke. Tänavu kevadel end tunnete, kui palutakse oma teoseid tähelepanek, et pärast kõike seda, mis võttis raske haigus võimust ja Ülev tulevikustsenaarium – nii Soome kui ka meedias kommenteerida või tutvus- Putin oli teinud – minu enda jaoks oli palus näidendi tõlkida oma heal kol- tada? Kui tihti seda ette tuleb? pöördepunktiks ajakirjanik Anna Po- leegil ja suurepärasel tõlkijal Maimu kõigi teiste riikide jaoks – ja see on litkovskaja mõrv 2006. aastal – leidus Bergil. Ülevit meenutame suure soo- Minu suhe PR-iga on üsna neutraalne. Soomes inimesi, kelle arvates peaks juse ja sügava lugupidamisega. Kuidas ökoloogilistele probleemidele keskendumine. See on miski, mida tuleb teha ja minu Putini režiimi tegudega Ukrainas kui- teie Üleviga tuttavaks saite? Meie poliitikas ja äris on ka tegutse- arvates see käib asja juurde, aga ai- dagimoodi nõustuma. Näidendis nähtavad hoiakud on kõi- nult siis, kui tegemist on mu enda Kohtasin Ülevit umbes kümme aastat misviise, mis pole otseselt korrupt- kide soomlaste jaoks väga omased ja tööga ja tahan inimestele sellest teada Aga arvan, et siin on ka isiklik tasand. tagasi Tallinnas, pärast oma näidendi sioon, kuid väga sarnase struktuuriga. äratuntavad, arvan ma. Ja tõele vas- anda. Nii et eriti see mulle ei meeldi. Minu näidendites on alati selline ase- „Mobile Horror“ esimest lugemist. Ja Kuid ausat nägu tuleb teha. tab ka see lugu, et kui mehed kuulevad 1999–2000 kirjutasin televisioonile tus, kus idealist satub väljapääsma- hiljem Soomes, kui ta osales tõlkijate naisi vene keeles rääkimas, siis nad kü- Arvan, et Somnimagis, selles fi rmas, komöödiasarja, kus mänginud näitleja tusse hädaolukorda ja vastasseisu õpitoas. Siis selgus, et Ülev oli mu sivad, kui palju maksab. millega me „Sumus“ tuttavaks saame, sai tänu sellele rollile kuulsaks. See, inimestega, kellel on täiesti teistsu- ämma ja äia väga hea sõber. Nad olid suhtutakse äri tegemisse pisut naiiv- kuidas mõned inimesed teda tänaval gused põhimõtted, nartsissistidega jt. Tallinnas elanud 1960ndatel aastatel, Soome Vabariik tähistab 100. aasta- semalt kui tegelikkuses. See on ka kohates vaatasid või naerma purs- päeva tänavu ja Eesti Vabariik tule- dramaturgiliselt vajalik, sest nende kasid, oli mulle päris hea õppetund val aastal. Tähtpäeva eel, möödunud vastasjõud on üpris küüniline ja ha- mitte igatseda kuulsust kuulsuse enda heitliku sajandi taustal ja uue sajandi lastamatu. pärast. Mul oleks olnud võimalus nn paljude probleemidega juba silmitsi seistes räägitakse Eestis palju rahvus- meediategelaseks hakata, kui 2006. Millised on teie enda Venemaa-koge- likust identiteedist. Mida teile tähen- aastal jõudis lavale minu teine näidend mused, kas olete seal käinud? „Fundamentalist“. Vaid nädal enne dab 21. sajandil soomelikkus? Mis esietendust puhkesid vaidlused Taanis Olen kaks korda Moskvas käinud. võib ohustada soomelikkust, soome avaldatud Muhamedi kujutavate ka- Teine kord siis, kui kirjutasin „Sumu“. identiteeti? Minu näidendi „Fundamentalist“ la- rikatuuride pärast ja meediainimesed Mis minusse puutub, siis ma väsisin vastust mängiti Kuldse Maski festivalil märkasid seost minu näidendi pealkir- aastapäevast ära umbes 3. jaanuaril. Meierholdi keskuses. See oli suurepä- jaga. Mind kutsuti telesaadetesse esi- See toob esile soomelikkuse kõige hal- rane kogemus. Kuulsin, et arvestades nema, kuid ma olin äsja isaks saanud vemad klišeed. Võib-olla ma tõstan Putini seotust ortodoksi kirikuga oleks ja selja taga oli ka mitu kuud pingelist toostiks klaasi 6. detsembril, iseseis- Venemaal praegu väga raske religiooni tööd, nii et otsustasin kõigist interv- vuspäeval, kuid väljaspool seda püüan niimoodi käsitleda, nagu seda teeb juudest ära öelda ja keskendusin oma pidustustest eemale hoida. tütrega tuttavaks saamisele. minu näidend. Suurim oht soomelikkusele on Austan väga oma vene kolleege, kes Olete vabakutseline stsenarist ja dra- võib-olla soomelikkuse üleliigne rõ- peavad töötama hirmuõhkkonnas. maturg. Kas teil on Soomes palju hutamine. Populistlik immigratsioo- vabakutselistest näitekirjanikest kol- leege, st kas Soome teatritel on huvi piisavalt palju algupärandeid tellida, „OLLI: Taisto, peaaegu kõik, kes on Venemaal asju et autorid elaksid sellest sissetulekust ajanud, on mulle öelnud, et on kaks Venemaad. normaalselt ära? Ja see, millega meie tutvust tegime, ei olnud Soomes on võibolla 5-10 näitekir- janikku, kes elatuvadki teatrile kir- Putini Venemaa, vaid see teine. jutamisest. Minu olukord on olnud suurepärane alates mu esimesest näi- TAISTO: Kummale me selle aparaadi müüme?“ dendist „Mobile Horror“. Teatrid Juha Jokela „Sumu“, tõlkinud Maimu Berg tahavad mu näidendeid lavastada ja neid on korduvalt lavale toodud. Ja tundub, et see jätkub. „Sumu“ jõuab Näiteks teatr.doc, mis on pidevalt või- nivastane liikumine külvab tavapärast teist korda lavale kevadel, seekord muesindajatega konfl iktis, on imetlus- ksenofoobset viha kõikjal Euroopas Vaasas. Mul on ka üldine leping Rah- väärne julguse ja kunstilisuse näide. ja sedakaudu mängib kenasti kokku vusteatriga, olen üks selle teatri resi- islami terrorismiga. Paljud inimesed dent-näitekirjanikest ja see tähendab, Mu kogemused vene inimestega on klammerduvad endiselt eheda, au- et pean neile kirjutama kolm näiden- Juha Jokela. Foto: Stefan Bremer valdavalt head, aga Malenkovi-ni- tentse, loomuliku ja õnneliku Soome dit. „Sumu“ oli neist teine. meline tegelaskuju, kellest „Sumus“ müüdi külge, mida muidugi pole mitte kui mu äi töötas koos Üleviga Eesti räägitakse, põhineb ühel vastuolu- kunagi olemas olnud, hoolimata meie Kui sageli soome teatrid teie poole Rahvus on alati lugu ja Raadio võõrkeelsete saadete toimetu- lisel härrasmehel, keda kohtasin suhteliselt vähesest mitmekesisusest. näidenditellimustega pöörduvad? Kui meil tuleb valida, kuidas ses. Nii et nad olid sõbrad 50 aastat. Moskva-Helsingi rongis. Temas põi- Selle ühtsuse müüdi küljes rippumine tihti ära ütlete? Ülevi huvist mu näidendi vastu saingi musid hämmastavas mustris ühelt on rumal ja ohtlik. poolt nõudlik kultuurimaitse ja soe Minu olukord on tegelikult väga me seda lugu räägime ning õieti teada oma äialt. Koos naisega suhtlemisviis ning teisalt rämedalt Usun, et on olemas ka patriotismi po- mõnus, saan ise valida, millisele teat- käsime Ülevil Tallinnas külas umbes keda me sellesse lukku rassistlikud ja antisemiitlikud vaated. sitiivne külg, ühine sellistele maadele, rile kirjutan. Aga ma pole kuigi kiire aasta enne tema surma. Ta oli väga Sellist kombot vaevalt et Soomes leiab. nagu Soome, Eesti ja Ukraina. See on kirjutaja. Püüan iga aasta valmis saada sisse võtame ja keda välja meeldiv. Tal oli soe süda, rikkalikult unistus olla võimalikult sõltumatu ühe näidendi. Ja alati lavastan ise esi- teadmisi ja suurepärane huumorimeel. Näidendi tegelaskuju Larissa, Soomes hiiglasliku imperialistliku naabri mõ- mese versiooni ning mitte varem kui lülitame. Tahaksin tema lähedastele siirast kaas- elav venelanna, kogeb oma soome just, võida kasutada omaenda keelt, kuu aega pärast esietendust hakkan tunnet avaldada. meeskolleegide poolt nii umbusku ja seadusi ja omal viisil oma ühiskonda sellesse suhtuma kui teksti ja seda näi- Selles näidendis on peategelase idea- Olete oma näidendiga teinud muide eelarvamusi kui ka omaksvõttu ja tun- üles ehitada. (Oleme kuulunud ka dendiks nimetama. Enne seda on see lism ka natuke udune. Olli usub, et on suurepärast reklaami Soome ärikul- nustust. Millised on teie kokkupuuted Rootsi alla, nii et jutt pole mitte ainult lihtsalt materjal lava tarbeks. võimalik samaaegselt nii säilitada oma Soomes elavate venelastega? moraalne selgroog kui ka olla meele tuurile. See, kuidas Soome teadlased Venemaast.) Arvan, et see tunne võib Millega te tegelete praegu, sügisel järele Venemaa küünilisele poliitilisele ja ärimehed arutavad, mida teha, kui Soome on olnud suhteliselt monokul- ühe maa jaoks olla positiivne jõud. See 2017? süsteemile. See on enam-vähem see neilt peaks Venemaal altkäemaksu kü- tuuriline maa – või nii me kaldume võib meid edasi aidata. Kuid rahvus sitama, kui kohmetud ja kogenematud mõtlema, see on ju ka pisut vaieldav on alati lugu ja meil tuleb valida, kui- Kirjutan näidendit Espoo linnateat- seisukoht, mille Soome on lähiajaloos nad on ainuüksi selle olukorra võima- –, nõnda et igasugused võõrad on meis das me seda lugu räägime ning keda rile. Pealkiri on „Esitystalous 3“ ja võtnud. lusele mõeldes – see räägib mõndagi tekitanud suurt kimbatust. Ja siis on me sellesse lukku sisse võtame ja keda see on viimane näidend 2010. aastal Kuidas publik Soome lavastuse vastu soome väärtustest, maailma mada- meil veel mitteametlik kõigi venelaste välja lülitame. alustatud triloogias. Pärast seda pean võttis? Kas on kohane „Sumu“ ko- laima korruptsioonitasemega maast. vihkamise traditsioon, mis tuleneb kirjutama selle kolmanda näidendi Natuke suuremas mõõtkavas on rah- möödiaks nimetada? Loodetavasti vastab see pilt tegelik- minevikust. Teiselt poolt püüame teha Rahvusteatrile. Teemaks on akadee- vuslikud väljakutsed naeruväärselt kusele? ausat ja tagasihoidlikku nägu, mis al- miline maailm. Viimastel aastatel on See on komöödia, kuid nalja varjus väikesed võrreldes globaalsetega. koholi mõjul võib mureneda totraks Soome hariduses tehtud palju kärpeid, peitub ehtne hirm. Meie etendustel Selles on tõetera sees. Ma arvan, et Minu meelest on ainult üks realist- üleolekutundeks (oletan, et see on mis on küll väga veider strateegia ühe publik naeris palju, kuid pärast oldi Soomes peatakse ausust äärmiselt lik tulevikustsenaarium – nii Soome eestlastele väga tuttav soomlaslikkuse riigi jaoks, mis on kuulus oma imet- pisut segaduses. Erinevalt teist tüüpi tähtsaks ja inimesed on võimu suhtes kui ka kõigi teiste riikide jaoks – ja külg). lusväärse koolisüsteemi poolest. Püüan komöödiatest, kus publik võib pärast vähem küünilised kui paljudes teistes see on ökoloogilistele probleemidele analüüsida selle muutuse taga olevat pisarateni naermist end rahulolevana riikides. Samal ajal on siin ka teatud Ma isiklikult ei tunne eriti paljusid keskendumine. Praegu tegeleme ma- süsteemi ja trende. tunda, ei pakkunud „Sumu“ kergen- enesepettust ja silmakirjalikkust. Ini- Soomes elavaid venelasi, kuid mõnda janduskasvu ja maksusüsteemide ja dustunnet. Küsimus, kuidas elada mesed on väga tundlikud selles suh- siiski. Sain muidugi tuttavaks Elena sotsiaalabi struktuuriga justkui tehes Palun rääkige „Sumu“ sünnilugu. koos naabriga, kui see on juhtumisi tes, kui keegi paneb nende aususe Sirinaga, kes mängis meie lavastuses nägu, et ökoloogilise jätkusuutlikkuse Kui Venemaa alustas oma Ukrai- ebausaldusväärne ja agressiivne auto- kahtluse alla. Näiteks meie praegune Larissat. Ja kuigi see kõlab nagu ühe probleeme pole olemas. Vaikimisi na-operatsiooni, siis millegipärast kraatia, jääb teatrist välja astudes ju peaminister on alati väga solvunud, näidenditegelaste jutt, siis Elena on kehtib põhimõte: „Saame igal juhul pani see mind palju enam muretsema alles. kui ajakirjanikud küsivad tema või- üks parimaid näitlejaid, kellega ma hakkama orkaanidega ja veetaseme maliku huvide konfl ikti kohta. Ta on kui tavapärased geopoliitilised jamad. „Sumu“ oli Soome Rahvusteatri kodu- olen koos töötanud. Vene haridus oma tõusuga ja miljonite kliimapõgenikega, Mind šokeeris, kuidas agressiivne ja mitu korda öelnud: „mulle pole pähegi nõudlikkuse ja karmi tööeetikaga ning aga vaat siis oleme hädas, kui Euroopa lehel just mu tähelepanu äratanud ja tulnud, et keegi võiks isegi kujutleda, küüniline geopoliitika ja häbitu va- tahtsin teksti tellima hakata, kui sain minu jaoks ideaalne mitte-teatraalne Keskpank meiega rahul ei ole.“ leinfo mõjutas ka paljusid mõistlike et ma püüaksin…“ Nagu tema ausus näitemisstiil moodustasid mu meelest tõlkija Ülev Aaloelt meili: siin on mu oleks meedia jaoks põhieeldus. inimesi Soomes. Sain aru, kui tuge- hea sõbra näidend ja tõlgiksin seda hea kombinatsiooni. Küsis ja tõlkis Ene Paaver Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2018 nr 18 EESIETENDUSSIETENDUS 5

Molière Tähelepanu: „Õpetatud naised“ Lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Mae Kivilo (külalisena), õpetatud naised (ja mehed)! tõlkinud Ott Ojamaa. Kursuse juhendajad Anne Türnpu ja Mart Koldits. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu bakalaureuselavastus. Molière kirjutab inimesest – inimesest ühes tema pahede ja voorus- Esietendus 24. novembril 2017 väikses saalis. tega ning need pole kuhugi kadunud, kuigi näidendi kirjutamisest Mängivad üliõpilased Johan Elm, Kirill Havanski, Ingmar Jõela, Laura Kukk, Ingrid Margus, Jane Napp, Jaanus Nuutre, Dovydas Pabarcius, on möödas üle kolmesaja aasta. Steffi Pähn, Teele Pärn, Sander Roosimägi, Ilo-Ann Saarepera, Johannes Richard Sepping, Nils Mattias Steinberg, Jan Teevet, Markus Truup, Joosep Uus.

Koolitee alustamisest Toompeal on Esimeses proovis kõneles lavastaja tänaseks möödunud kolm aastat. Tä- Lembit Peterson, kuidas Molière’i te- helepanu on jagunud nii kehale kui ka gelased võivad mõjuda muutumatute vaimule, nii värsile kui ka proosale, nii karakteritena, kelle abil kirjanik palub steptantsule kui ka teatriloole. Seni on vaatajalt tähelepanu mõnele sootsiumi diplomitöödena välja toodud „Impee- pahele, ent ometi ei tohi näitleja asuda rium“ (lav Mart Koldits) ja „Kogu- oma rolli hukka mõistma, vaid peab dus“ (lav Mart Kangro) Von Krahli resoluutse advokaadina leidma põhju- teatris, „NOДВЕНАДЦАТЬ“ (lav Saša sed, miks petisest on saanud petis, kui- Pepeljajev) teatris NO99 ning „… ja das sattus tallaalune talla alla ja kas peaksin sada surma ma“ (lav Anne see, kes kõneleb kõige valjema häälega Türnpu, Eva Koldits, Mart Koldits) fi losoofi ale pühendumisest, ei igatse te- Hageri vennastekoguduse palvemajas. gelikult lähedust ja armastust… Võib mõelda, kas üle kolme sajandi Kohtumine Molière’i vanal näidendil on ka tänasele ini- mesele midagi öelda. Ent juba päris „Õpetatud naistega“ esimestes proovides jõudsime kindla arusaamani – on. Molière kirjutab ini- paneb proovile kõik mesest – inimesest ühes tema pahede seni õpitu. ja voorustega ning need pole kuhugi kadunud. Ikka õhkab inimene, ikka ihkab inimene, ikka vihkab inimene Vormilt on esimesed neli diplomila- ja nii mõnigi kord ei tihka tunnistada vastust olnud lõputult erinevad, ent oma vigu. ometi liidab neid printsipiaalne ühis- osa – mitte ükski neist ei tõuku ega Oleme jõudnud õpiaja lõpusirgele ja lähtu mõnest varem kirjutatud draa- tuleb tunnistada, et kohtumine Moliè- matekstist. Ent nüüd, 2017. aasta no- re’i „Õpetatud naistega“ paneb proo- vembrikuus, saab Eesti Draamateatri vile kõik seni õpitu. Veel on kaks kuud väikeses saalis kuulda meie viiendat aega, et ihuda vahedaks aleksandriin, ühist helinat – Lembit Peterson on võtta kirbule pealisülesanded, lüüa asunud kaheksateistkümne noorega läikima psühholoogilised žestid – ikka selleks, et valitud tegelased lavalauda- EMTA Lavakunstikooli 28. lend Molière’iga proovisaalis. Foto: Kadri Hallik. rännakule, et tuua vaatajate ette Mo- lière’i „Õpetatud naised“. Üks suure del ellu võiksid tõusta ja meile oma loo 2014. aasta augustikuu lõpus, esimeses dramaturgi ja üks lavastaja – eriala- Lausest on saanud ühtaegu nii puht- prantsuse klassiku viimaseid töid rääkida. erialatunnis, kirjutasid üheksateist La- päevikusse kursusejuhendajate Anne praktiline õpetus kui ka deviis, mille nõuab näitlejailt täit pühendumist, et Sest lõppude lõpuks jäävad meist kõi- vakunstikooli 28. lendu vastu võetud Türnpu ja Mart Kolditsa sõnad: „Tea- saatel teatritasandike helinaid püüdma muukida lahti näidend, mis pidanud gist järele ainult lood. noort inimest – viisteist näitlejat, kolm ter on tähelepanu juhtimise kunst.“ joosta. vastu sajandite tuleproovile. Jan Teevet

Jaapani teater Draamateatri laval Izumi Ashizawa „Väike jumalanna“ Lavakooli magistrandid toovad Jaapani päritolu lavastaja Izumi Lavastaja Izumi Ashizawa (Jaapan), kunstnik Kristjan Suits. Kursuse juhendaja Jüri Nael. Ashizawa juhendamisel väikse saali lavale idamaist hõngu. Kursuse Esietendus 26. jaanuar 2018 väikses saalis. juhendaja Jüri Nael räägib lähemalt senisest õppetööst, mis on Osades: Kersti Heinloo, Jaanika Tammaru, Martin Mill, Tanel Saar, Raho Aadla, Agur Seim, Mait Joorits. näitlejad erakordse intensiivsusega juhatanud füüsilise teatri maailma. nad selle teadmisega peale hakkavad Ma kohtusin Izumi Ashizawa tööga ja millist teatrit nad tulevikus tegema Londonis, kus ta õpetas minu tuden- Füüsilise teatri magistrandid on alus- Ashizawa ammutab oma lavas- aega oma töö ja pere kõrvalt, hakkavad, see on juba nende endi ot- geid Inglise Kuninglikus Draamakuns- tanud teist ja seega viimast õppeaastat. et avardada oma silmaringi ja sustada. tiakadeemias. Mulle väga meeldis, tuse loomiseks inspiratsiooni kuidas ta suutis tudengeid panna usal- Mis olid esimese õppeaasta suurimad kooli ülesanne on luua neile Oluliseks põhimõtteks magistriõpin- õppetunnid ja mis ootab veel ees? Nepaali ja India religioossetest kõik võimalused, et nad teak- dama omaenda keha ja kasutada seda gute juures on esitada magistranti- kui ekspressiivset väljendusvahendit, sid, mis teatrimaailmas toimub, dele loomingulisi väljakutseid, et nad Eelmisel õppeaastal käisid magistran- praktikatest, jaapani šintoismi millest kaasaegne teater räägib nii sõnadega kui ilma. tuuris õpetamas mitmed väga erineva uusi teatritegemise võimalusi ka kohe ja millised on võimalused kaas- katsetaks. Nii ongi nad ilmunud ava- Mis ülesanne on Izumi Ashizawal teie käekirja ja suhtumisega õppejõud, animistlikust elutunnetusest ja aegse teatri loomiseks. See on igaüks õpetas midagi oma nurga alt. likkuse ette mitmete aktsioonidega: õpilaste juhendajana? Mida ta eelkõige Haruki Murakami maagilisest ka põhjus, miks meie kaheksat Kreeka tragöödia monolavastused õpetama, edasi andma tuleb? Üheti on see ju väga tore, teisalt aga magistranti õpetab selle kahe tuleb tudengitel endil valida ja otsus- (Teater NO99), „Drag Show“ (Tea- realismist. aasta jooksul 42 õppejõudu, ter NO99), „Popi ja Huhuu“ (lava- Eelkõige tutvustab ta erinevaid Jaa- tada, mida nad uue kogemusega peale pani teatri psühhofüüsilisi treening- hakkavad. Magistrantuuris ei ole kool), hääleimprovisatsiooni kontsert (EMTA), dokumentaalteatri projekt meetodeid, mida meil Eestis mitte enam nii, et tuleb õppejõud ja ütleb, keegi ei valda. Jaapani teater töötab et asju tuleb teha nii. Magistriõpingute (lavakool). Septembris valmis ma- gistrantide esimene ühislavastus „Siis väljastpoolt sissepoole ja see on meie eesmärk on inspireerida tudengeid, näitlejatele harjumatu ja võõras. See näidata neile erinevaid võimalusi ja kui väikesed lapsed kõik magavad juba“ teatris NO99. See oli esimeseks aga ei tähenda, et see jääbki vaid puht põhimõtteid teatri loomiseks ja mõ- vormiliseks presentatsiooniks. Jaapani testamiseks. Edasi on juba nende endi proovikiviks neile kui kursusele luua midagi koos ansambliteatrina ja seda teater jõuab läbi vormi väga sügavale asi, mis neid inspireerib ja mis mitte. psühholoogilisse reaalsusesse, lihtsalt Meil on käinud tõepoolest õpetamas ilma lavastajata. Eesti näitlejale on see päris paras pähkel, sest on ju harju- protsess ja vahendid on erinevad. Sa- väga muljetavaldav seltskond õppe- muti on Jaapani teater väga visuaalne jõude nimekatest ühendustest. Seega tud sellega, et alati on juures lavastaja, kes viimase sõna ütleb. Oli keeruline ja poeetiline, haarates publikut mitte kõige raskemaks proovikiviks vast ainult intellektuaalselt, vaid ka estee- oligi võimaluste mitmekesisuse seast ja raske protsess, aga lõpuks said nad sellega hakkama. tiliselt. Üks pilt võib öelda rohkem kui iseenda leidmine. tuhat sõna. Mida te ise magistriprogrammi eest- Jaanuaris esietendub Draamateatri väikses saalis kursuse järgmine lavas- Kuidas sobib sõnakesksele Draama- vedaja ja õppejõuna olete selle in- teatri lavale füüsiline teater? tensiivse aasta jooksul iseenda kui tus, sedakorda Jaapani päritolu lavas- kunstniku kohta avastanud? taja Izumi Ashizawa eestvedamisel. Kõik teater on füüsiline. Mõni roh- Jällegi hoopis teistsugune lähenemine kem, mõni vähem. Selles lavastuses Ma olen avastanud ja kinnitust leid- ja proovilepanek – kust tuli idee kut- võibolla ei räägita nii palju kui tavali- nud asjaolule, et teater võib, saab ja Izumi Ashizawa Performance trupi lavastus „Dreams in the Arms of the Binding Lady“ (2012). suda Ashizawa Eestisse lavastama? selt Draamateatri publik on harjunud, peab rääkima kõigest. Olen samuti Kuidas te iseloomustaksite tema käe- aga sellegipoolest saavad lood jutusta- aru saanud, et hariduse andmisel ei ja moraalset suunamist. Need profes- kellest pooled on välismaalt. Ikka sel- kirja ning lähenemist? tud ja publik kaasa haaratud. saa olla mitte mingisugust tsensuuri sionaalsed inimesed on võtnud palju leks, et nende silmaringi laiendada. Mis Küsis Kairi Kruus 6 TTULEKULULEKUL Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18

Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Legendlavastus „Eesti matus“ „Isamaa pääsukesed“ Lavastaja Priit Pedajas, Lavastaja Priit Pedajas, muusikajuht Tõnu Kaljuste, kunstnik Pille Jänes. „Eesti matus“ on ühe Eesti kodutalu ja sugu- kunstnik Pille Jänes, Esietendus juunis 2018. võsa lugu, aga veel enamatki: lugu eesti valguskunstnik Airi Eras. Lavastus valmib Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistööna EV100 Esietendus 8. juunil 2002 teatrisarjas „Sajandi lugu“. väärtustest ja elulaadist, lugu eestlastest. suures saalis. Osades: Christopher Rajaveer, „Eesti matusest“ on saanud legend pole päevakoer!““ Tiidu elutarkusi Liisa Saaremäel, Kersti Eesti teatrid toovad üheskoos publiku Elevil Pilvi saabub rahvamaja juba eluajal. Jah, eluajal, sest lavastus- jagab sellest sügisest alates seda rolli Kreismann, Aleksander Eelmaa, Eesti Vabariigi sajandipikkuse loo. näiteringi proovi teatega: telgi on oma saatus ja elukaar. „Eesti mängiv Tõnu Oja. Martin Veinmann, Tõnu Oja, „Sajandi lugu“ lavastab kokku 22 „Tüdrukud – ma kirjutasin näidendi matus“ on peadpööritavalt pikaealine teatrit, enamasti tandemina. Igal kuul vabadussõjast!“ Nagu elus, nii ka Laval on iidne eesti talu, kus on ela- Merle Palmiste, Tõnu Kark, lavastus, ta on laval olnud 15 aastat sünnib lavastus, mis käsitleb viimase näiteringis tuleb meestepuuduse nud ja töötanud juba mitu sugupõlve Ester Pajusoo. ja järgmine etendus on tal juba 229.! saja aasta ühte aastakümmet. Sari korral vastutus enda kanda võtta ning otsinud lunastust aina rängemast Pikka elusse mahub kõike, õnnelikke vältab kaksteist kuud – augustist naistel ja enamikku osi ise mängida. rabamisest. ja traagilisi päevi ja ikka jälle uusi selt mõtlema hakata, siis ajab Varga- 2017 kuni juulini 2018. Osa lavastusi Ja eestlased lendavad suveks üle algusi. Apelsinipuude alla igatseva „Ühte paneb Andres tähele: kunagi ei mäe nagu hirmu peale, sest tema on jäävad teatrite repertuaari pikemaks ilma kodumaale kokku nagu isamaa noorpaari rollides astuvad nüüd Jan ole tehtust küllalt, kunagi ei saa himu nii suur ja vägev ning tema nõudmised ajaks, teised on mõeldud etenduma pääsukesed, ühist juubelinäitemängu Uuspõllu ja Külli Reinumäe või Külli täis. Üks kavatsus sünnitab teise, üks oleksid nagu tõepoolest mõne jumala vaid teatud arv kordi. 2018. aasta tegema ja vaatama. Juubeli otsad Teetamme asemel lavale Christopher töö kisub endale teise järele. Hakkad nõudmised. Neid ei jõua ükski surelik septembris Tartus Draamafestivali tõmmatakse kokku, ajaloo teatepulk Rajaveer ja Liisa Saaremäel. Tiitu, põldu, heinamaad ja karjamaad paran- täita. Sellepärast katsus ta võimalikult ajal toimub kõigi „Sajandi loo“ antakse üle Eesti iseseisvuse uuele seda eestiaegse härrasmehe mõõtu dama, siis on loomulik, et suurendad vähe mõelda ja aina teha, et poleks lavastuste etendusmaraton. Loosi sajandile. Ja elu läheb edasi, ja naabrimeest mängis viisteist aastat ka karja, sest muidu on eelmisel tööl suuri mõtlemisi.“ (A. H. Tammsaare tahtel sattusid ühist lavastust tegema rahvamaja näiteringi naised kannavad Lembit Ulfsak. „Kuidas ma elan ilma vähe mõtet. Aga suurem kari nõuab „Tõde ja õigus“ I osa) Eesti Draamateater ja Nargenfestival ikka edasi suuri ja väikseid Eesti tööta? Minu kasvataja, härra Berend- avaramaid karjalautu, vanad ei kõlba ja meie vaadeldavaks kümnendiks järjepidevuse asju. „Vaata nüüd, sen, tema ütles alati: „Poiss, inimene enam. [---] Andres mõistis, et kui tõsi- Ene Paaver 2010–2020. Birgit, niimoodi kootakse sokikanda. Niimoodi kooti seda juba vabadussõja Tuleval suvel, kui Eesti Vabariigi ajal ja kootakse tulevikus kah. 100. sünnipäeva on juba aasta jagu Olgu milline aastanumber tahes, tähistatud, kui asjakohased ajaloolised ikka istuvad kuskil mõned naised ja sündmused ja isikud on juba mitu koovad sokile kanda.“ korda auga meeles peetud, kui teatrite ühislavastused sarjas „Sajandi lugu“ on jõudnud välja tänapäeva, kui pidulikul juubeliaastal 2018 on teatris algamas suvehooaeg – siis on paras aeg teha lavastus juubeli tähistamisest endast.

Vaimude tund ka Maalisaalis Andrus Kivirähk laseb oma näidendis „Vaimude tund Koidula tänavas“ „Eesti matuse“ lavakujundus. Kunstnik Pille Jänes. kohtuda Anton Hansen-Tammsaare ja Mati Undi vaimudel. Koidula tänavas oma majamuuseumis valvav Tammsaare tunnistab, et „surnud olla ongi TTÖÖJUUBELÖÖJUUBEL natuke igav“ ja Unt, kes omal ajal elas sellesama Koidula tänava teises otsas, tuleb talle seltsiks. Kui aga tuppa kutsutakse ka tänapäeva koolitüdruk Kristi, võib alata vaimude tund täis suurkujude vastastikust nöökamist, Kersti Kreismann ja Martin Veinmann – 45 aastat Draamateatris mõtisklusi armastusest, tsitaate klassikute raamatutest, kirjanduse ja elu kokkupõrgatamist. 1972. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri V lend ja Draamateatrisse suunatute hulgas olid ka Kersti Kreismann ja Martin Tammsaare korteris valitsev vanaaegne õhustik, tema kirjutuslaud ja tool, Veinmann. Mõlemad on siin praeguseks mänginud sadakond rolli, paljud ka diivan ja lambivari on lavastusele elutruuks dekoratsiooniks. Aga teatripublik ühistes lavastustes. Kursusekaaslastest on saanud üks pikaajalisemaid lavatan- on päris ja kirjaniku töökabinet jääb inimestele kitsaks. Seetõttu mängime demeid eesti teatris. alates novembrist lavastuse „Vaimude tund Koidula tänavas“ osa etendusi ka Draamateatri majas Maalisaalis. Tangorütmis punane valgus plingib siis mõnel õhtul Koidula tänaval, teinekord aga hoopis Draamateatri aknast Tammsaare kujule meie maja kõrval pargis, kui Mati Unt kutsub: „Tammsaare, sa oled juba ammu surnud! Ja mahagi maetud! Nii et tantsime, mis see sulle enam teeb! Las need seal tänaval näevad, kuidas vaimud pidu peavad!“ „Vaimude tunni Koidula tänavas“ lavastas Priit Pedajas ja kujundas Riina Degtjarenko.

Johan – Martin Veinmann, Marianne – Kersti Maret – Kersti Kreismann, Indrek – Kreismann. Ingmar Bergmani „Saraband“, 2017. Martin Veinmann. Andrus Kivirähki Laertes – Martin Veinmann, Ophelia – Kersti Foto: Mats Õun. „Eesti matus“, 2002. Foto: Harri Rospu. Kreismann. Shakespeare’i „Hamlet“, 1978.

Mari Lill – 40 aastat Draamateatris Mari Lill tuli Draamateatrisse Noorsooteatrist, kus ta oli töötanud esimesed üheksa lavakooli järgset aastat. Näitlejaks saamise kohta on ta rääkinud, et tahtis hoopis arstiks õppida, aga füüsikaõpetaja oli öelnud: „Lill, teil on port- selanpea, ega see elektrit ei juhi!“. Klassivend Ingo Normeti ema Dagmar Normet soovitas kooli lõpuõhtul, et mine ikka teatrikooli, Mari, proovi vähemalt. Aga küllap on midagi, mis möödapääsmatult vajalik nii arsti kui ka näitleja töös: olla iga hetk kohal, täie pühen- dumusega oma ülesande kallal. Ehk nagu ütles „Libahundi“ lavastaja Sergei Potapov Mari Lille mängitud Vanaema rolli kohta: „Isegi istudes on ta täidetud, on huvitav. Noorematel näitlejatel aegajalt juhtub, et pinge ja tähele- panu kaob, Mari Lillel mitte kunagi.“

(Margus Mikomägi „Mari Lille äratundmine Ell – Mari Lill. Jaan Kruusvalli „Pilvede Yvonne Blum – Mari Lill. Yasmina Tammsaare – Tõnu Oja, Kristi – Amanda Hermiine Künnapas, Unt – Taavi Teplenkov. laval ja elus“, Teatritasku 24. juuli 2015). värvid“, 1983. Foto: Gunnar Vaidla. Reza „Bella fi gura“. Foto: Mats Õun. Foto: Kadri Hallik. Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 UUUDISEDUDISED 7

KKOOLIDELEOOLIDELE Lisavõimalused koolidele Teatriuurimuste võistluse tulemused Klassiga teatrisse tulekut planeerides külastatud etenduse aruteluga. Eten- Teater on küll kaduv kunst, kuid teatri näiteid Eestis. Uurimisülesan- Eraldi kategoorias hindas žürii prakti- tasub kaaluda ka hariduslike lisavõi- duse-eelne sissejuhatus avab lavastuse jätab siiski oma nähtamatuid ja näh- dena otsib Allik, kuidas mõõta poliiti- liste tööde ülevaateid. Need esindasid maluste kasutamist. Draamateatri sünnilugu ning tagamaid. Külastatud tavaid jälgi kogukonda, kultuuripilti, lise teatri ühiskondlikku mõju. eneserefl eksiooni ning -analüüsi või- repertuaaris leidub ka lastelavastusi, etenduse arutelusid oleme läbi vii- ühiskonda tervikuna. Meid huvitas, malusi teatriuurimises. Kristi Tam- Beatrice Veidenbergi uurimus pälvis kuid peamine osa repertuaarist on so- nud mõnel etendusejärgsel päeval kas milliseid teatrijälgi on märganud ja memäe ja Pirte Laura Lemberi esile preemia teatrikriitika uurimise eest. Ta bilik just põhikooli vanemate klasside teatri- või koolimajas. uurida võtnud noored teatrihuvilised tõstetud töö kirjeldas ambitsioonikat võttis oma töös ette Tartu Uue Teatri ning gümnaasiumiastme õpilastele. – korraldasime kahasse Tartu Ülikooli ettevõtmist – Tammemäe ja Lember Sel hooajal jätkame kindlasti arvus- ja NO99 uuslavastuste arvustused ja Seda arvestades oleme lisategevuste teatriteaduse õppetooliga esimese teat- korraldasid Tallinnas kolme teatriõpet tuste võistlusega. Õpilaste kirjutisi uuris neid sõna otseses mõttes lau- pakkumisel oluliseks pidanud just riuurimuste võistluse. pakkuva gümnaasiumi ühisõppepäeva. arutlemisoskuse arendamist ning Draamateatri lavastus(t)est ootame se-lausehaaval. Värske ja hea teoree- nähtu kõigekülgse analüüsi toetamist. jooksvalt kuni teatripäevani 27. märt- Žüriisse kuulusid Katariina Unt (näit- tilise leiuna tugines Veidenberg Ott Kokkuvõttes rõõmustasid lugemisel sil 2018. Arvustuste võistluse raames leja, lavastaja), Sven Karja (Tartu Üli- Karulini ning Lennart Puksa käsitlus- huvitavad uurimisülesanded. Ana- Alanud hooajal jätkame mitme pi- toimub ka hooaja tähtsündmuseks kooli teatriteaduse doktorant), Liisa tes arendatud teatrikriitika funktsioo- lüüsi tegid väärtuslikuks uurija isiklike ka-aegse traditsiooniga. Uute la- kujunenud Arvustuste öö. Arvustuse Pool (Tartu Ülikooli teatriteaduse nide eritlemise meetodile. Uurimuse seisukohtade väljatoomine, allikate vastuste tutvustamiseks, varasema kirjutamise koolitust, etenduse vaata- magister), Ene Paaver (Draamateatri eesmärgiks on välja selgitada, kas ja mitmekesisus ning ladus keel. Targa koostöö ning õpetaja päeva tähistami- mist ning teatrimajas ööbimist ühen- dramaturg), Kairi Kruus (Draama- kuidas eristub päevalehtedes ja näda- tasakaalu leidmise koht järgmistele seks oleme sügiseti õpetajatele kinki- dava sündmuse täpne kuupäev selgub teatri kirjandustoa toimetaja). Auhin- lalehtedes avaldatud teatrikriitika eris- uurijatele oleks teoreetilise ja empiiri- nud ühe teatriõhtu. Sel korral toimub detsembris. nafondi toetasid lisaks Draamateatrile tub kultuurilehtede kriitikast. lise materjali vahekord ning kokkuso- infopäev 12. oktoobril. Eesti keele ja ka Teater NO99, Tartu Uus Teater, bivus. Eesti teatriajalugu on õnneks Kõikide lisavõimaluste kohta leiab Iiris Purge ja Annika Uibo uurimused kirjanduse õpetajatel ning aktiivsetel teater Must Kast ning ajakiri Teater. või õnnetuseks piisavalt lühike, et teki- täpsemat informatsiooni Draamateatri paistsid silma teatri kui laiema süs- koostööpartneritel on võimalus vaa- Muusika.Kino. tada kiusatust kogu lugu alates 1870. kodulehelt Koolidele-rubriigist (draa- teemi ning organisatsiooni uurimi- data Priit Pedajase lavastust „Kolm aastast ära rääkida. Mõnel juhul võib mateater.ee/koolidele). Soovituste ning Laekunud uurimuste põhjal võib sega. Purge vaatles teatri Must Kast talve“. see olla kahtlemata möödapääsmatu koostöövõimaluste arutamiseks võib öelda, et gümnaasiumiõpilasest teat- lavastuse „Kangelased“ põhjal lähe- peatükk, aga kaasaega puudutava kü- Kokkuleppel kirjandustoaga on eten- alati ühendust võtta ka teatri kirjan- riuurijat huvitavad koolikaaslaste malt, kuidas ikkagi üks lavastus lavale simuse puhul juhatab ehk nii uurija duse vaatamine võimalik ühendada dustoaga. teatriharjumused ja -eelistused, teatri- jõuab, kelle töö tulemus on õhtune kui lugeja liiga kaugele ära. kas etenduse-eelse sissejuhatusega või tekstid, noorte näitlejate saatus pärast etendus. Uibo võttis aga ette n-ö riik- kooli, teatrikriitika, teatri organisa- like teatrite ja erateatrite majandusliku Suureks lisaväärtuseks on uurimuste toorne ja majanduslik külg jne. Ot- ja korraldusliku poole võrdluse – kas puhul aga näitlejate, lavastajate, seselt teatrikunsti teoseid – lavastusi ja kuidas eelarve ning organisatsiooni teatrijuhtide jt tehtud intervjuud. – analüüsivaid töid oli koguhulgas suurus mõjutab teatri repertuaarivali- Publiku-küsitlused, sealhulgas oma vähe; näitlejale keskendus üks töö. kuid, etenduskorraldust jm. eakaaslaste seas tehtud uuringud, muutuvad ajas kõnekaks märgiks Žürii otsustas välja anda kuus pree- Gertrud Ojavee auhinnatud uurimuse teatrimaailmast aastal 2017. Selle ma- miat. Võistluse peapreemia võitnud fookuses on näitekirjandus. Oma töös terjali toomine kooliseinte vahelt välja Karin Alliku töö teema on poliitiline analüüsis ta Uku Uusbergi kolme näi- veidi laiema ringini oli samuti üheks teater. Uurimuse keskmes on küll teatri dendi peategelasi leidmaks Uusbergi võistluse korraldamise põhjuseks. NO99 lavastused, kuid konteksti loo- loomingule omaseid jooni ning muu- Jääme ootama järgmiseid huvitavaid miseks puudutatakse ka teisi poliitilise tusi ajas. küsimusi. Kairi Kruus

Eelmise aasta õpetajate infopäeva osalejad ettekandeid kuulamas. Foto: Kadri Hallik. „Saraband“ Eesti teatri Noorte teatriuurijate rida: Iiris Purge, Kristi Tammemäe, Beatrice Veidenberg, Karin Allik, Annika Uibo ja Gertrud Ojavee. nädalal Espoos Foto: Kadri Hallik

Draamateatri lavastus „Saraband“ sai kutse osaleda Eesti teatri nädalal Es- poos 2018. aastal. Teatrimälumäng gümnaasiumiõpilastele Eesti teatri nädal Espoo Linnateatris sai alguse neli aastat tagasi Linnateatri direktori Raivo Põldmaa initsiatiivil. Nädala eesmärk on pakkuda palasid Sel sügisel toimub Teatri- ja Muu- Mälumängu teemadeks on eesti teater Septembri alguses registreerunud võist- eesti teatriparemikust asjatundlikule soome publikule ning tuua eesti kultuu- sikamuuseumi eestvedamisel teatri- ja selle ajalugu, 2017. aasta tähtpäe- konnad on Tallinna ning Harjumaa rielu lähemale neile eestlastele, kes on oma elu püsivamalt sidunud ülemere mälumäng gümnaasiumiõpilastele. valised (Kersti Kreismann, Mikk Miki- koolidest. Mälumänguvoorud toimu- naabermaaga. Draamateatri lavastust Ingmar Bergmani „Sarabandi“ näeb Korraldajatena löövad kaasa Eesti ver, Kaarin Raid, Aarne Üksküla, Lea vad oktoobris ja novembris. Poolfi naal publik Espoo Linnateatris kahel õhtul, 27. ja 28. veebruaril 2018 kl 19.00. Draamateater ja NUKU. Mängu ees- Tormis, Silvia Laidla, Anti Kobin). leiab aset Draamateatris ning fi naal märgiks on tõsta noorte huvi teatri- Lisaks klassikalistele mälumängukü- NUKU-s. Tublimaid võistkondi pre- Eesti Draamateater osaleb Eesti teatri nädalal Espoos esmakordselt, nädala (ajaloo) vastu, arendada loovust ning simustele ootavad õpilasi ees ka loo- meeritakse pääsmetega Draamateatri toimumist toetavad Eesti kultuuriministeerium ja mõlema maa saatkonnad. julgustada lapsi leidma üles teatriga vusülesanded, mis on seotud Kitzbergi ja NUKU etendustele ning teatri- ja seotud kirjandust. „Libahundiga“. muuseumimeenetega.

SSÜNNIAASTAPÄEVÜNNIAASTAPÄEV

ma tean kahte rohtu ja oleks hea, kui ole vaja kodust ainet, vaid ka meistrite neid saaks koos tarvitada. Kui ta läks tipprollide sünniks! Kui me ise aru ei maneerlikuks suurel laval, siis too ta saa, mis on meie tugevus, siis küsigem Mikk Mikiver 80 väiksesse saali. Ja teiseks, pane rahvus- teiste käest. Teistele rahvastele, võõ- likku dramaturgiat mängima. Sest teed rale publikule mõjume me alati kõige See oli septembris 30 aastat tagasi. Mikk Mikiver: „Varem ma arvasin, et sa eesti klassikat või tänast päeva – see võimsamini oma tükkidega. Kuigi neid Mikk Mikiver sai siis 50-aastaseks. rahvuslikke asju tuleb teha niipalju, et on kõige mõistetavam, kõige lähem. autoreid, neid rolle, seda ainet ja kesk- Kümmekond päeva pärast juubelit esi- suhteliselt noor näitleja hakkaks end Ja nende tegelaste istumine, astumine konda keegi ei tunne ja sadu nüansse etendus Jaan Kruusvalli „Vaikuse val- enam-vähem hästi tundma. Ühest as- toob su oma loomuse, oma vaistude võib kaduma minna. Ja ikkagi! Ma ei lamaja“. Aasta varem oli ta lavastanud jast ma sain raudselt aru: mida võõram juurde tagasi. [---] Ja ometi süveneb propageeri kolkapatriotismi ega pro- oma kolmanda „Libahundi“ (Rakvere ja kaugem on teos, seda kauem kulub minus iga aastaga tunne, et Järveti vintsiaalsust, kuid mind ei puuduta Teatris), vaid neli aastat varem „Pil- näitlejal aega enese leidmiseks. Anna tipp on Tammsaare Voitinski. See oli üldse need teatrihindajate kurtmised, vede värvid“, kaheksa aastat oli möö- talle veel värss ja kõrged kontsad ja ahastama panevalt täiuslik. See oma et meil maailmaklassikat nii vähe la- dunud „Tuulte pöörises“ lavastusest ta võib võõra asja, isegi klassika peal teema kandmine, see inimlik abitus, vastatakse. Või näiteks antiikdrama- ja „Pöördtoolitunnist“, kümme aastat tagasipöördumatult metsa minna. Nii need sinised silmad, see haavatavus, turgiat või et me ei oska õieti teha „Neljakuningapäevast“. Kui Mikiver ma siis varem, kooli lõpetades mõt- see külg ees kõnnak… ah, mis siin Brechti või Molière’i. See pole minu vestleb 1987. aastal Rein Saluriga „ko- lesingi, et mõned oma asjad on küll rääkida! Ja Eskola, kui ta käis kohtu- asi. Küllap see nii on, ja keegi peaks dusest ainest“ ei tea ta veel, et pool vajalikud näitlejate pärast, aga üldiselt mas minu kursusega 1984. aastal, siis tegema, aga mina isiklikult sundi ei aastat hiljem, 1988. aasta aprillis tuleb olen ma loll, kui ma eesti asju võtan, ükskõik mida ta ka rääkis, ta jõudis tunne. Teen muidugi, aga ainult enda tal pidada Loomeliitude ühispleenumi sest maailm on ju täis häid näidendeid, aina Mauruseni. Aga ta on mänginud sisetunde järgi, mitte teatri üldpildi avakõne, mille ta lõpetab justkui mis mulle kuulsust toovad… Mis aga Hamletit, Jagot, Caesarit, Don Car- tarvis.“ nende dialoogi jätkuna: tema maa on näitlejasse puutub, siis olen samal sei- lost, Peer Gynti jne. Aga tippude tipp siin, mitte kuhugi ja mitte kunagi pole sukohal ka praegu. Kui mõni hea kesk- on rahvuslik! Järelikult mitte ainult al- Mikk Mikiver dialoogis Rein Saluriga siit minna, „tulgu või surm.“ ealine näitleja läheb maneerlikuks, siis gaja näitleja õige enesetunde pärast ei Teater. Muusika. Kino 1987, nr 9 8 JJUUBELIDUUBELID Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18

Tõnu Kark 70 – 4. detsember Olin laps, kui tuli fi lm „Jõulud Viga- No mis ma ikka, Tõnu, tehtud. Nagu kirvega puust tahutud las“ ja Kark põrutas seal täie jõuga lilleõis. Kuigi ka mulle tundub fi lm mingi teksti. Mu ema ytles hiljem sulle öelda saan. Sa oled oluline, arvan ma, et enamik fi lmimehi kodus, et no vaadake, mehed, see on yhel hetkel tajub, et parem oleks, kui nyyd kyll tõeline eesti mees, see on ju mees, kes valitseb lava. nad poleks neid asju teinud. Ja miks? jõud. Hiljem kõik, kes meil kodus Habemega või vuntsideta. Teatris on alati oluline see, mis on näh- kylas käisid, Alenderid ja Pedajased tamatu. Teatris tegelikult näeb seda, ja Kõrvitsad jt naersid selle episoo- Grimmiga või kostyymita. mida pole fyysiliselt olemas. Näeb seda, diga kaasa, kus Kark, veiniklaas käes, Mind oled sa õpetand, mis ilma igasugu seletusteta kehtib. lallallaaa laulis põlend mõisas, ja siis Näeb seda, kuidas inimesed reaalselt seda arutasid. See fi lm ja see lause teadmata ise, et seda omavahel suhtlevad, tahavad, naeravad tekitasid suurt pahandust tolleaeg- ja nutavad. Teater on teadvuse mudel. ses kultuuripoliitikas. Seal oli täielik tegid. Teater on see, mida me oma peas ket- ambivalents. Kas mõisate ryystamise rame ja meenutame ja koome lõngana Kolme mehe tykk ja kõigil võrdsed näitamine oli õige või vale. Ametni- oma elu vaibaks. Ja see haihtub uttu osad. Ei, aga kes ikkagi on peategelane? kele tundus, nagu viidataks, et tuleb siis, kui me sellele enam ei mõtle. Aga Ja päev enne kontrolletendust lõpuks nõuka korda lammutada. Selles nähti midagi paiskub õhku nähtamatul kujul, ytlesin, et – valge maal on peategelane. ohtu valitsevale korrale. Aga see kord millel ometi on kaalu. Teatrist jääb ai- Aa, selge, ma arvasin, et mina olen oligi ju maniakkide loodud ja vajas nult legend. Myyt. muutmist. Sisemiselt mõtlesid inime- Tõnu Kargi värskeim roll Eesti Draamateatri laval on Hendrik Toompere kirjutatud ja la- päiksepoiss. Ja keerutas mingi oma- sed, et jube, kuidas matsikari väärtusi vastatud „Üle piiri“ Tom (2017). „Tom: Oodake, ma sain praegu aru, et, kurat … Aju ongi moodi nalja yles … ja midagi hullemat Ja ma arvan, Tõnu, et eriti hea on see, hävitas. Nõukaaegses kontekstis tun- inimesel ehitatud nii, et ta liigub kogu aeg kiirteel. Ajus ongi see kiirtee. Teadvuse kiirtee.“ ja jubedamat pole ma kontrolletendus- kui inimesed lähevad peale etendust dus yleskutse põletamisele õige – aga Foto: Mats Õun. tel näind. Kogu tykk lagunes pilbasteks. koju ja räägivad, et no see oli vapus- ajalooliselt, sisemise kultuuri mõttes, Peale kontrolletendust saime kokku ja tav, legendaarne. Ja lapsed kysivad, tundus imelik. Kargi öeldud lause oli ja nende soove. Tahtsin kunagi olla sõnumi peale. Siiamaani mõtlen. Sest Tõnu ytles, et – oota, ära ytle midagi, et mis, mis, mis? Mis oli vapustav? nii jõuline, et muutus ajastute yleseks. selline, nagu nemad olid. Sest Kark on Tõnu on mulle väga oluline näitleja. ma sain aru. Ma ei öelnudki. Hiljem No Tõnu Kark, noh. Ja nende lapsed Oli metsik ja revolutsiooniline. Oli karismaatiline. mängisime seda yle saja korra ja nii, et räägivad saja aasta pärast, et vaat mul Selle isikliku uhkuse ja ylbuse eest sain õige, samas ka ohtlik. Aga igatahes peategelane oli valge maal. Intuitsioon juba vanavanaisa ytles, et Tõnu Kark Kui lavakoolis käisin, mängis Kark muidugi karistada. jäädvustus ta mu mällu. Mitte sõna, võib petta, aga ta toimib, kui usaldad oli ikka nihuke pullivend, ema ütleb, yhes Noorsooteatri lavastuses ylekuu- vaid energia ja hoiak. Jäädvustus tahe. partnereid. See näide räägib kuidagi, ei, ta oli ikka tõeline kangelane, et lajat. Istus jalg yle põlve ja muudkui Siis tuli Tõnu Draamateatrisse ja sat- Ja see tuli näitleja hingest. et tähtsad pole mitte su uskumised ja nuta või silmad peast. mugises enda ette. Oli Undi lavastus. tusin mängima temaga koos tykis, kus pidin laulma Beethoveni „Oodi rõõ- ideed, tähtis on see, kuidas sa mõjutad Olin 18-aastane, kui tuli fi lm „Niper- Teised kuidagi võitlesid, aga Kargi roll Nii oleks see tõesti ilus. mule“. Laulsin väga halvasti. Aga nii inimesi su ymber. naadi“. Käisin fi lmi vaatamas ja hiljem oma mulisemisega oli eriti tähelepa- Pedajas tahtiski, et ma laulaks kõvasti oli koolis arutelu. See käis tookord nuväärne. Oli veel Vene aeg ja Tõnu Hiljem on Kark olnud mul yks oluli- Filmid ongi tõenäoliselt mõeldud las- ja valesti. Ise itsitas ja arvas, et on inglise kirjanduse tunnis. Inglise kee- tegelaskuju oleks pidand näiteks Al- semaid näitlejaid, nii väiksemates kui tele, noortele, kes looduse raamatu väga hea. Mäletan, et kui olin lauluga les. Kui ytlesin, et Kark on geniaalne, liku lavastuses kindlasti kangelane ja ka suuremates rollides – „Vennad Ka- lugemist enam ei mäleta ja inimeste lavalt maha tulnud, ytles Tõnu mulle siis plahvatas mu õpetaja ja küsis, kas võitleja olema, aga oli hoopis mingi ramazovid“, „Onu Aare“, „Yle piiri“ raamatut veel lugeda ei oska. Selle nii muuseas ja pisut mureliku ilmega: sa yldse Gailitit oled lugend. No ei suvaline jope. – aga alati on tulnud teemaks, kui suur meediumi kaudu transporditakse „Tead, ma arvasin, et sa tahad hea olnud. Ometi jättis see mulle nii suure või kui võimas ta roll on. vaimseid ideid lihtsal kujul koju kätte. Mäletan, et Komissarov veel naeru- näitleja olla, aga näe, ei taha.“ Siis mulje, et võtsin koos kahe sõbraga ette Liikuv pildipiibel. Nagu kass vaataks vääristas seda hoiakut. Sest me kõik mõistsin, mis on põlvkondade erinev No mis ma ikka, Tõnu, sulle öelda Nipernaadi treti. Käisime jalgsi läbi telekast jalgpalli. Täiskasvand inimene tahtsime imiteerida seda nullolekut. arusaamine lavasooritusest. Ma ei saan. Sa oled ju mees, kes valitseb lava. pool Lõuna-Eestit, ööbisime Pyhajärve enam nii ei vaimustu. Aga mõnus on Minu meelest oli Tõnul siis mingi eri- olnud tema silmis kangelane, olin rol- Habemega või vuntsideta. Grimmiga ääres Saare talus, majas, kus Adsonid aegajalt end lõdvaks lasta. line nahaalsus ja vabadus tekkinud. lis mingi naeruväärne tobu. Otsustasin või kostyymita. Mind oled sa õpetand, ja Underid ja Gailitid ja Visnapuud Ta sai seda endale lubada. Sest ta oli Tõnuga teha yhe lavastuse. teadmata ise, et seda tegid. Ja siis ma mõtlengi, Tõnu, et mis olid käinud. Magasime isegi Underi saand KGB preemia metsavendade asja me teinud oleme. Kuigi su fi lmid voodis. Kõik see Siuru ja Noor-Eesti jahtija rolli eest „Metskannikestes“. „Kunst“. Kas fi lm on võimsam kui teater? Palju- on mind ja paljusid teisigi mõjutand, asi avanes alles siis. Kuigi olin koolis dele inimestele tundub, et fi lm on päris arvan ma, et su teatrirollid on andnud Ta kasutas seda, kui miilits ta kiiru- Raoul Kurvitz maalis kaheruutmeet- seda õppind, muutus see tegelikuks ja teater mingi kunstlik vorm. Nagu hindamatuid emotsionaalseid kogemusi seyletamise eest kinni pidas. Võttis rise valge maali lõuendile ja Ene-Liis ja arusaadavaks alles peale kunstilist tüdrukud, kes lavakooli tulevad, ku- ja need on legendaarsed. Olen ise nende pardatšokist välja ja näitas miilitsale. Semper kujundas keskkonna jaapani kogemust, mis tuli fi lmist. Ehk siis nii, jutlevad end eelkõige fi lminäitlejatena. aastakymnete vältel tunnistajaks olnud, Need panid kulpi ja lasid edasi sõita. zen-aedade põhimõttel. Lavastuses oli et peale fi lmi lugesin ja mõistsin seda Neile tundub, et näitleja elu kulgebki kuidas su tegevus laval mõjutab sadu Mõni inimene ikka oskab elada. kolm tegelast. Lutsepp oli rikas arst, teisiti. See avas mingi teise kanali. rauges, sujuvas voolamises. inimesi vahetult ja nad on selle mõju- Mäletan ajakirja Noorus fännikysit- kes ostis endale 200 000 eest Antriose Hiljem sain aru, et Nipernaadi oli hoo- väljas. Nad viivad selle vaikselt peale lust, kes on lemmikud uutest fi lmi- maali. Täiesti valge. Kutsus sõbrad Esmapilgul tundub, et fi lmil on palju pis teistsugune. Kummalisel kombel etendust endaga koju kaasa. Tee peal dest. Nagu Kroonika. Ja ma võitsin kylla. Ulfsak oli mõnus naljamees, kes eeliseid teatri ees. Jääb jälg. Järeltu- on mul praegugi yks selline hele linane jagavad seda pisku haaval kaaslasega, selle Tõnu Kargi ees. Lehvitasin siis elas koos emaga ja yldse tahtis sõp- levad põlved näevad sind. Sa justkui pintsak, millisega Kark fi lmis oli. Ost- ei raatsi raisata, vaid hoiavad varuks. seda ylima tagasihoidlikkusega kõigi rade vahel hea pingemaandaja olla. elustuksid ja astuksid tuppa peale sin selle neli aastat tagasi. Panen selga Ja tegelikult on järgmine päev neil ees nagu loll. Eriti loll seepärast, et Kark oli fyysik, kui ma ei eksi, väga seda, kui sa ammu juba universumi siis, kui tahan niisama lihtsalt olla. yllatuslikult uudne, nad on kas pisut näitasin seda oma õpetajale. Komis- pragmaatiline kuju. Ja muidugi tekkis põletusahjus uueks mustriks saad. Käisin sellega isegi yhel augustikuul julgemad või siis empaatilisemad kui sarov ytles, et see on sul elus esimest konfl ikt, et miks nende sõber ostab presidendi juures roosiaias. Teades Tegelikult on fi lm nähtus, mis mõjutab muidu. Nende isiklikku koodi on sisse ja viimast korda nii. meeletu raha eest mingi tyhja maali. samas, et mul on ju tööd ja kirjuta- ainult hetke. Sest fi lm on väga mate- murtud ja nende mina on muudetud avatumaks. Emotsioon ehk tunne on mised pooleli. Filmi emotsioon on Ja vaat sellised zen situatsioonid on Proovide käigus oli Tõnul pidevalt kü- riaalne. Filmis ei ole tavaliselt kohta oluline. Oled andnud tunde, et tuleb ja väga tugev ja modelleerib siiani min- mulle alati mõjunud. Mind võttis simus, „kes on peategelane“. Ta oli siis kujutlusvõimele. Film meenutab, aga saab elada täie jõuga. geid kihte mu alateadvuses. Tuletab selline poolirooniline ytlemine täiesti mängind McMurphyt, Lautensacki jt. ainult meenutab inimese teadvust ja meelde möödund aja kultuuriinimesi tummaks ja mõtlesin pool aastat selle Käis iga paari päeva tagant pinda, et kujutluses toimunud episoode, kuid ta Tänan sind, Tõnu. kes on peategelane. Imelik oli vastata. on paraku palju raskemast materjalist Hendrik Toompere

Aarne Üksküla 80 – 21. september Martin Veinmann: kahe nädalaga sisse. See oli tal suur ja kõne, olgu siis rollis või kõnetoolis, Kui hakata Aarnest mõtlema, siis fantastiliselt hea roll. Ka lavastus oli veenvaks ja mõjuvaks. Eks see, et esmalt ei tule meelde see, millised kuidagi teraapiliselt toniseeriv. Sisse ta paneb nägema! Et kuulaja näeks, seigad temaga juhtunud on, sest õppida oli tal lihtne, sest esiteks oli pean ma enne ise seda nägema. Aarne Aarne oli kogu oma avatuse juures tal fantastiline mälu. Mälu mäluks puhul oli see imeline, kuidas ta oskas ikkagi saladus. Temaga seoses tulevad – aga talle ei valmistanud raskusi ka kõnes märkamatult libiseda luulesse, meelde pigem mentaalsed või isegi Pinteri maailma sisenemine. Talle ei ilma et keegi oleks märganud. Ta oli fi losoofi lised probleemid. valmistanud raskusi ka ühendada see, kelle puhul Anatoli Efros oleks see maailm oma seisukohtade ja oma öelnud „etenduses/kunstiteoses peab Aarne ei olnud endaga rahul. On isikuga. olema tingimata kaks poolt – ilu ja meeles, et ta oli enda vastu ikka väga tõde“. Aarne ja luule puhul tuleb see karm. Tema sisemine eesmärk oli Igaühel, kes palju mängib, tekivad kiired ja automaatsed reaktsioonid, kummaline ja imetlusväärne kooslus kõrgemal teostatust. Näitleja on ikka kohe meelde. teeline mingis lavastuses. See, mis- stambid. Asendamised, kiirelt rolli moodi ta sinna maailma asetatakse sisenemised on nende avaldumiseks Kui mõtlen Aarnele, siis mõtlen teat- või mismoodi lavastaja teda edasi eriti mõnus pinnas. Aga Aarne Davies rile. Ja see ongi Aarne tähtsus. Kui viib, on päris oluline. oli meistriteos. Sest see ei olnud tema- sa ütled Aarne Üksküla, siis see viib lik. Ent mulle tundus, et see puudutas sind teatri juurde, teatrist rääkimise Aarne jäetud jäljega puutusin kokku seal mingisugust osa temast, mida juurde, teatrist mõtlemise juurde. „Pikk päevatee kaob öösse“ (1994), James Tyrone jr – Jüri Krjukov, Pinteri „Majahoidjas“ Evald Her- varem ei oldud väga nähtud või mida James Tyrone – Aarne Üksküla. maküla 1987. aasta lavastuses Draa- temalt ei oldud osatud näha. mateatris. Ta sattus seda mängima eluski – rääkijaid on kõvasti, kuula- Aarnele oli laval justki häbi valetada. ootamatult, paar nädalat enne esi- Partnerit saab aidata teda kuulates. jaid annab otsida. Aarne oli selline Katkend peatselt ilmuvast etendust. Jüri Järvet ei tahtnud seda Kui sul on partnerit vaja, siis kuula nagu Jüri Krjukov – vaatad talle laval Kui rääkida kõnelemisest üldse, Rait Avestiku koostatud enam teha ja Aarne õppis pearolli teda. See on vastastikune asi. Nagu otsa ja talle lihtsalt ei saa valetada. siis on kasulik meenutada, mis teeb raamatust „Aarne Üksküla“.

tel 683 1404 Pärnu mnt 5 Toimetajad Kairi Kruus, Ene Paaver, Väljaandja Eesti Draamateater [email protected] 10148 Tanel Tomson, kujundaja Kert Lokotar ISSN 1736-7247