Eesti Draamateatri Ajaleht Nr 6, September 2011 IVANOV

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eesti Draamateatri Ajaleht Nr 6, September 2011 IVANOV Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 IVANOV: Tarbetud inimesed, tarbetud sõnad, totrad küsimused, millele pean vastama - see kõik on mind surmani ära väsitanud, doktor. Olen nii ärrituvaks, turtsakaks, järsuks ja väiklaseks muutunud, et ei tunne enam iseennast ära. Päevad otsa valutab mul pea, öösiti ei tule und, kõrvades kohiseb ... Aga minna pole kuhugi ... Mitte kuhugi ... Anton Tšehhov „Ivanov“ Esietendus 27. oktoobril 2017, lavastaja Uku Uusberg Ivanov – Indrek Sammul. Foto: Külli Sparre. 2 EESIETENDUSSIETENDUS Eesti Draamateatri ajaleht sügis 2017 nr 18 Anton Tšehhov Uku Uusberg (l)avastab „Ivanov“ Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Lilja Blumenfeld (külalisena), tõlkinud Ernst Raudsepp. Tšehhovi polüfooniat Esietendus 27. oktoobril 2017 suures saalis. Osades: Indrek Sammul, Maria Peterson (Theatrum), Aivar Tommingas Uku Uusberg: „„Ivanovis“ on mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne (Vanemuine), Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Kristo Viiding (külalisena), Harriet Toompere, Raimo Pass, Mait Malmsten, Ita Ever, portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšehhovi poolt ausas küsivas vor- Lauri Kaldoja (külalisena), Pääru Oja, Indrek Kruusimaa (külalisena), mis. Ja meil on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem ja omada tõendeid Christopher Rajaveer, Jüri Tiidus, Markus Luik, Norman Verte, selle kohta, kuhu inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo tegelikust allhoo- Priit Põldma (EMTA). vusest või ülaltekstist ei räägi selles näidendis mitte keegi mitte das seda sõnastada, aga see nn asi on pühadust, millesse sa pühendud. Et see sama. Aga need on loomulikult kaks on seda väärt, et sa ei pühendu kohe sõnagi. Mu meelest saab „Ivanovit“ määratleda ka ohudraamana.“ erinevat lavastust. Erakordselt töö- ja kõikjale. mahukad mõlemad. Mulle tundub Lühidalt, ei ole ebakindlust, pigem on Millal sa esimest korda „Ivanovit“ lu- ja inimestest ja sellest õhust, mis ini- Kui me vaatame teineteisele silma, endiselt väga tähtis teha repertuaari- teatrites pühendunult ja läbitöötatult väga hea meel, et tekib assortii, ja on gesid ja mis sa siis mõtlesid? meste vahel on. See, millest lugu on, siis selles energias on midagi hästi täitsa elevus. ei ole sõnas kunagi kohal. Sõnas on intensiivset. Kui kõnnid tänaval, on psühholoogilist teatrit, mille kunstiline Ilmselt lugesin „Ivanovit“ esimest kohal tegelaste mõtisklused või oma- muidugi hetki, kui lihtsalt oled enda vorm on sisust tõukuv. Austusavaldus Sa oled viimasel ajal lavastanud paa- korda lavakunstikoolis. Mulle on vaheline pingpong – see, millest lugu mõtetes või klapid peas, aga kui sul ei inimhingele, mis avaldub ja avardub riaastaste vahedega. Kui palju sa ise Tšehhov alati meeldinud. Tema absur- on, on ikkagi ülaltekstis. Seda saab tajud, et oled nende pauside jooksul ditaju elu suhtes mulle hästi meeldib. öelda ka Tšehhovi kohta. Ta ei ole muutunud? Absurd eksistentsiaalse platvormina ühtki tegelast jäägitult hukka mõist- Mulle tundub endiselt väga tähtis teha Mind on kindlasti väga muutnud laste Camus ja teiste järgi on justkui, et elu nud. Ta on andnud kõigile inimliku sünd. Ja see oli ka põhjus, miks mul absurd on, et inimene sureb, aga elades palge ja siis on võimalik loo tähendus repertuaariteatrites pühendunult ja läbitöötatult viimane paus oli. Mulle tundus, et see tunneb rõõmu, ent miks ta siis üldse ise välja kuulda. rõõmustab, kui surm on nii pöördu- psühholoogilist teatrit, mille kunstiline vorm oli midagi, mille ma elu poolt välja matult kindel. Samas, minu jaoks on Minul on küll tunne, et „Ivanovis“ on kuulsin. Ma võtsingi pausi, olin kodus, absurditaju päris koht ikkagi elu juu- mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne on sisust tõukuv. mul olid teatris rollid, mis hoidsid ene- res, mitte surma taga. Absurd erine- portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšeh- seteostust ja sissetulekut alles, aga ma vatel tasanditel, kus elu ajab naerma, hovi poolt ausalt küsivas vormis. Ja meil lülitasin ennast välja, et olla kohal al- ole otseselt midagi intensiivset mõttes, läbi sümbioosi: Tšehhov ja Gorki olles väga kurb. Ja Tšehhovil on seda on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem gusajas, enese taandamist vajavas ajas, siis on ikkagi üks hetk, kui vastutuli- kunagi kirjutuslaua taga, mina oma taju kõigis asjades. „Ivanovis“ on seda ja omada tõendeid selle kohta, kuhu kus lapse vajaduste määr on kõrge. jad korraks teineteist vaatavad. Minu mõtete ja vägagi põhjaliku eeltööga, tegelikult palju vähem kui tema hili- inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo te- Esimesed eluaastad on aeg, millest ül- meelest on see üks tõehetk. See võib korralik prooviperiood ja kõigi kaas- semates näidendites, kus Tšehhov on gelikust allhoovusest või ülaltekstist ei diselt inimene küll ise hiljem midagi ei olla nii miinuse kui plussiga laetud, laste loominguline üdi. Samas ei tohi oma dramaturgilise õhustiku loomi- räägi selles näidendis mitte keegi mitte mäleta, aga mul on mingi sisetunne, aga see on üks selline bioloogia. Et kaduda ära teatrist see kunstiline, sega palju n-ö absurdsemaks kujune- sõnagi. Mu meelest saab „Ivanovit“ et nende esimese kahe-kolme aastaga me jagame seda ajalikku hetke siin ja sümbolistlik, õhustikuline, pildiline nud. Aga ikkagi on see nn tšehhovlik määratleda ka ohudraamana. 1887. tekib väga tugev vundament lapse ja praegu, klõps, siin tänaval. Keegi seda metafüüsika. Aga see kõik saab olema! eksistentsialism juba ka „Ivanovis“ aastaks veel ei olnud toimunud suuri vanemate vahel ja järgmisi aastaid on muidugi teadlikult ei tee, aga me teeme olemas. Võluv on selle näidendi puhul maailmasõdu, aga kui inimesed olid Gorki näidendites on täpselt sama kva- palju keerulisem elada, kui vunda- seda intuitiivselt, see voolab meie ka see, millest sageli räägitakse: et ta sellises asendis, kus „Ivanovi“ tege- liteeti, mis Tšehhovil. See dramaturgia ment on õhuke. Uus taju enda elust hinge soontes. Mul on tunne, et ma ei on pool sellest näidendist kirjutanud lased, siis äkki just sellepärast uute on ka erakordselt polüfooniline nagu vajab samuti niikuinii kohanemist, ka ole ainuke selline. Kui ma seda ei tee, nii, nagu tollal kirjutati, ja pool nii, fi losoofi liste ja poliitiliste platvormide fuuga: hästi palju inimesi, kes kõik selle kohalejõudmiseks on hea lasta siis see ongi teadlik pisike ponnistus, nagu ta hakkas hiljem kirjutama. tekkimisel oldi võimelised minema mängivad oma teemat, ei olegi nii- sel juba alguses tekkida, saada valmis tegutsemine selle nimel, et ma seda ei öelda peateemat, aga kogu õhustikku millekski, mis on nii võimas ja lapse Mis see sinu jaoks tä- teeks, et ma ei vaataks, tekib ideaalis väga eriline tõetunne. Ja sünnist alates jäägitult absoluutne. hendab? Kas see on Mulle väga meeldib selline termin nagu tõde. sest tegelikult loodus see, mis Tšehhovil ja Gorkil ülalteksti eristus loo-kesksuse tahab, et ma vaataks, või alltekstina eksisteerib – ja mõlema Töö tegemisega on nii, et lavastades ja mingi polüfoonia Aga see on mu jaoks bioloogiline platvorm, ainumakski korraks, et puhul võib-olla intuitiivselt – on väga ma tõesti põletan ennast, annan palju vahel? ma võtaks kontakti, et sarnane. Kui Tšehhov kirjutab eliidist väge ära, südamega, mistõttu lihtsalt kus on elamise tõde sees, mis on meil kõigil sünniks sümbioos. ongi vaja taastuda ja kosuda. Kuhugi Mulle tundub, et dra- ja Gorki kodututest, siis selles on ka meeldiv paralleel. Põhjus – tagajärg. ei ole ju ka kiiret. Teater on selles osas maturgial on hästi täielikult olemas ja mida me kõik jagame. Mulle väga meeldib sel- väga rahu võimaldava perspektiiviga erinevaid teid. Üks line termin nagu tõde. Mõlemas loos on ajaloolisele põhjus– tagajärg–uurimusele alluvat materjali. eriala. Ehk siis: ma lavastan, heamee- klassikaline dramatur- Aga see on mu jaoks lega ka mängin, niikaua, kuni ma füü- niivõrd jäägitult kaasa ja hülgama elu gia olemus on see, et hakkab hargnema bioloogiline platvorm, kus on elamise Ma isegi kunagi tahtsin, et „Ivanovis“ siliselt liigun, kuni ma jaksan. Kõige pühadus n-ö ametlikult. Mõneti see inimeste vahel väga selge lugu ja me tõde sees, mis on meil kõigil täieli- oleks üks väike tegelane, kes lõpuks keerukam on, kui lõpeb inspiratsioon, asend kestab me elus tänaseni, aga il- hakkame sellele loole tahes tahtmata kult olemas ja mida me kõik jagame. jõuab „Põhja“, aga sellest ma olen tahe teha teatrit. Aga kiiret ei ole küll mutab juba ka vananemise märke. kaasa elama. Aga teine dramaturgiline Nii nagu iga inimese keha organism loobunud. teatrit teha. reaalsus, mille suhtes on minu meelest Otsesõnu ma seda välja öelda ei saa... on pigem sarnane, samas kohas on kopsud, põrn, maks ja kogu tervik, siiamaani segadust, on see, et kirju- ... et mis asend see on? tatakse õhustikku või seisundit, kus samamoodi on minu meelest meie hin- on inimesed keset reaalsust ja teevad See ongi teatris üks kunst ja seda on ges mingi bioloogiline organism, mis justkui tervikusse mittepuutuvaid asju. hästi huvitav „Ivanoviga“ luua, ülal- koosneb teatud elementidest ja loob Tšehhov ei ole ühtki tegelast jäägitult hukka Ja sealt ongi hästi huvitav siiski autori teksti, allteksti. Kuulda ühel hetkel täiesti metafüüsilist reaalsust, aga oma mõistnud. Ta on andnud kõigile inimliku palge tervik välja kuulda. Usaldada autorit, tervikust välja miski bioloogiline tõde- olemuselt on iseenesest ikkagi hooma- et see seal on. Olles ka ise kirjutanud, mus, mida autoriga jagad, ja siis lasta tav ja struktureeritud. Maailm võikski ja siis on võimalik loo tähendus ise välja kuulda. siis tean, et tervikuks otsustamine on sel materjalil enda sees elama hakata ja jõuda
Recommended publications
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Festival “Draama 2011” Pakub Vaata- Puhkepäev Miseks Ligi Kolme- Kümmend Lavastust
    Sündmus Tartus algav teatri- festival “Draama 2011” pakub vaata- Puhkepäev miseks ligi kolme- kümmend lavastust. | Nädalalõpulisa | 2.–4. september 2011 | nr 34 (633) | 2 REKLAAM ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS TURUNDUSTEADMISTE KOOL Turundusteadmiste kool annab: Efektiivne • Oskuse muuta internetilehe külastaja internetiturundus reaalseks ostjaks. • Oskuse hinnata erinevate interneti- • 28. september • 12. oktoober turunduse tegevuste kasumlikkust. • 26. oktoober • 9. november • Teadmised, kuidas kombineerida • 23. november • 8. detsember internetikanaleid: SEO, e-post, banner jne. • Ülevaate oma senise internetiturunduse tegevuse efektiivsusest ja teadmised, kuidas seda suurendada. Koolitusprogrammi hind 1299 eurot +km. Info ja registreerimine telefonil 667 0099 või e-posti aadressil [email protected] koolitajad HENRIK AAVIK JA PRIIT KALLAS www.koolitus.aripaev.ee Leedu Rahvusooperi etendused Estonias 24.–28. septembril Verdi ooper OTELLO 24. septembril Halévy ooper JUUDITAR / LA JUIVE 25. septembril Prokofjevi ballett ROMEO JA JULIA 27. septembril Naabrite kõrgkultuur koju kätte - kasuta ainukordset võimalust! Eifmani ballett RED GISELLE 28. septembril Info ja piletite tellimine E–P 10–18 tel 683 1210. Estonia kassa E–P 11–19. Piletid müügil ka Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee LIETUVOS RESPUBLIKOS AMBASADA ESTIJOS RESPUBLIKOJE EMBASSY OF THE REPUBLIC OF LITHUANIA TO THE REPUBLIC OF ESTONIA SÜNDMUS 3 Priit Raud: Tema positiivseim joon on mitmekesisus. Me peaks selle üle uhked olema ja seda hoidma. 2. september 2011 PUHKEPÄEV Festivali “Draama 2011” kuraator Eesti teatri kohta toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] Võtsin kohe alguses eesmärgi teha festi- vali, mitte panna kokku edetabelit ega pare- musjär- jestust. Priit Raud Nädal teatrit EESTI Draama- teatri lavastus “Õitseng”. Pildil Tiit Sukk ja Ivo Uukkivi. Tartus FOTO: EESTI DRAA- MATEATER RAKVERE Teatri lavas- tus “Tuulte Teatrifestivalil “Draama 2011” saavad teatrikülasta- pöörises”.
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223
    kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223 KROONIKA kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 224 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 225 Ülevaade statistikast 225 Etenduspaigad Eestis 232 Teatrite esinemised välismaal 233 Festivalid Eestis 236 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 244 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 248 Teatrite tegevusülevaated – statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk 226: avalik-õiguslik asutus, riigiteatrid, linnateatrid, erateatrid, 2012. esietendunud lavastusi Raadioteater 344 Teatrikoolid 345 Harrastusteater Eestis 347 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Teatriliit 351 2. Eesti Etendusasutuste Liit 354 3. Eesti Teatri Agentuur 354 4. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 354 III osa VARIA 356 Auhinnad 356 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad 356 Nimelised auhinnad 358 Stipendiumid 359 Kolleegipreemiad 359 Publikupreemiad 361 Tunnustused välismaalt 362 Rahvusvaheline koostöö 362 Seminarid ja konverentsid 363 Võistlused, konkursid 367 Teatrierialade lõpetajad 368 Mängufilmid 369 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 372 In memoriam 378 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 225 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös Kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast. Aastate 2004–2011 teatristatistika on avaldatud aasta- kogumikes, alates 2012. aasta andmetest on täismahus statistika kättesaadav andmebaa- sist aadressil statistika.teater.ee ning sellele lisaks avaldatakse
    [Show full text]
  • Teatrielu 2018 Kroonika
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA Tabelid: Statistikas osalevad etendusasutused 360 Etenduspaigad Eestis 362 Teatrite esinemised välismaal 363 Harrastusteatrid 368 Festivalid Eestis 368 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 378 Artiklid: Tiia Sippol. Ilus ja elus 2018. Ülevaade aasta teatritegevusest 381 Riina Leinbock. Kes käivad teatris? 386 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS Teatrite tegevusülevaated, järjekord lk 393 2018. aasta uuslavastusi 517 Teatrikoolid 522 Raadioteater 527 Harrastusteater Eestis 528 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 540 2. Eesti Etendusasutuste Liit 541 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 542 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 543 5. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit 544 6. Eesti Teatri Agentuur 545 7. Eesti Teatriliit 548 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 555 9. UNIMA Eesti Keskus 556 10. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 558 11. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 558 III osa VARIA Auhinnad, Eesti teatri aastaauhinnad, nimelised auhinnad 561 Omaalgatuslikud etenduskunstide auhinnad, stipendiumid 567 Kolleegipreemiad, publikupreemiad 569 Näidendivõistlused, konkursid, koostööprojektid 572 Konverentsid, seminarid, vestlussarjad 574 Esitlused, loomeõhtud 577 Väliskülaliste töötoad ja loengud 580 Juubelid, näitused 582 Teatrierialade lõpetajad 584 Mängufilmid, lühifilmid 586 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 591 In memoriam 595 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates
    [Show full text]
  • Kes on Kõigi Aegade Kõige Võidukamad Näitlejad Eesti
    TOP | Kes on kõigi aegade kõige võidukamad kroonika.delfi.ee näitlejad Eesti teatris? 27.03.2020 13:16 Meelis Kapstas Eesti teatriauhinnad 2020 tulid teisiti. Sedakorda täna Vanemuises 98000 toimuma pidanud teatripäevaballi asemel kuulutati meie teatri- Oscarid välja üle eile õhtul telesaate vahendusel. Kroonika pakub Eesti Draamateater oma lugejaile kodurežiimil võimaluse tagasi vaadata - kes on kõigi Teater Vanemuine aegade kõige võidukamad Eesti teatris. Eesti Rahvusballett Kes on aastakümneid pika auväärt traditsiooni kõigi aastakäikude peale meil enim teatri-oskareid võitnud ja nendele kandideerinud lavastajad, mees- ja naisnäitlejad? Kroonika võttis ajaloosse kaevuda ja välja rehkendada. Eesti teatri aastaauhindade traditsioonil on uhket ajaloojumet! No mitte küll nii pikka kui ameeriklaste filmi-Oscaritel. Aga siiski! Kõik meile uuemal ajal ohtralt lisandunud Eesti spordi, poppmuusika, meelelahutuse, filmi- ja teleauhinnad on meie teatriauhindade kõrval poisikesed. Teatriauhinnad on meil kõige põlisemad. Peetud-hoitud-kestnud juba sügavalt Nõuka ajast, tegelikult juba hooajast 1961/62 peale, mil parimaiks said kroonitud Lia Laats, Rein Aren ja Aino Talvi… Ainult et, nõuka ohtras süsteemis jagati ka teatrikunstnikele preemiaid nagu VTK süsteemis, esimeses, teises ja kolmandas järgus. Ühesõnaga nii muutuv, keeruline ja segane värk, et teatriauhindade võrreldavale järjepidevusele saab pihta alles aastast 1984, süsteemsemalt õieti aastast 2002. Ameerika Oscarite puhul saab-teab maailm enne iga uut aastakäiku boonusena täpset rehnuti pidada ka ajaloo ilu üle. Millised filmid, režissöörid, näitlejad on võtnud enim Oscari-võite ja -nominatsioone, kes skoorivad edetabeleid rekorditega. See omaette hõrk mäng kuulub Oscarite-peo juurde. Mõni süvakunstnikuhing ilmselt protestib: teater pole va sport – kunstis ei saa ega pea mõõtma, kes oli (vahe)finišis see kõikse esimene. Siiski. Põnev ju.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2015 Layout 1
    TEATRIELU 2015 TEATRIELU 2015 EESTI TEATRILIIT EESTI TEATRI AGENTUUR 2016 Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Koostajad: Ott Karulin, Leenu Nigu Kroonika koostaja: Tiia Sippol Keeletoimetaja: Mari Tuuling Kujundaja: Kersti Tormis Esilehel: „Vaenlane“. Stseen lavastusest. Texor Texel – Igor Rogatšov, Jérôme Angust – Aleksandr Ivaškevitš. Lavastaja Artjom Garejev. Kunstnikud Artjom Garejev ja Ellen-Alice Hasselbach. Foto Nikolai Alhazov. (Vene Teater) Tagalehel: „Cardillac“. Stseen lavastusest. Lavastaja Vilppu Kiljunen. Kunstnik Kimmo Viskari. Foto: Harri Rospu. (Estonia) Autoriõigus: Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2016 ISSN 1406–9628 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Juhan Ulfsak ja Hedi-Liis Toome Midagi on valmis saanud, nautige, teatrisõbrad! 9 Anne Türnpu ja Madli Pesti Vastandite ühtsus 26 Sveta Grigorjeva ja Ott Karulin Iseennast etendades 42 Luule Epneri vestlus Lembit Petersoniga Teater peab äratama kujutluse 62 Laura Mets, Mirko Rajas ja Anne-Liis Maripuu Ühiskonna demonteerimisest 76 Mart Kangro ja Jim Ashilevi Dialoog läbi seina 94 Maike Lond Malmborg ja Riina Oruaas Alati õhus hõljuv läbikukkumise võimalus hoiab närvi ärkvel 123 Ene-Liis Semper ja Ott Karulin Näidata, kuidas on olla inimene 150 TEATRIAASTA PILTIDES Siim Vahur 177 Rünno Lahesoo 192 Mats Õun 204 MÄLU Heili Einasto Krati kättemaks 220 KROONIKA Ülevaade 2015. aasta teatritegevusest Eestis 273 Kristiina Reidolv Otsides teatrivälja tasakaalupunkti 277 KUTSE VESTLUSELE Toimetame sel aastal Teatriliidu aastaraamatut Teatrielu 2015. Raamatu teema- käsitluse oleme kokku võtnud alltoodud tekstiga, aga lühidalt on mõte selles, et tavapäraste arvustuste, ülevaadete ja portreelugude asemel tahaksime panna omavahel päriselt vestlema teatritegijad ja kriitikud. Mis Sa arvad, kas sul võiks taolise ettevõtmise vastu huvi olla? Ole hea, anna meile peagi oma otsusest teada.
    [Show full text]
  • Kas Sa Ei Arva, Et Palju Parem Oleks Meil Olnud Kokku Leppida? BECKET: Me Ei Saanud Kokku Leppida
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016 KUNINGAS: Kas sa ei arva, et palju parem oleks meil olnud kokku leppida? BECKET: Me ei saanud kokku leppida. KUNINGAS: Mina ütlesin sulle: „Kuningriik üle kõige!“ Selle vormeli õppisin ma muide just sinult! BECKET: Mina vastasin selle peale: „Jumala au üle kõige!“ See oli kurtide kahekõne. Jean Anouilh „Becket ehk Jumala au“ Esietendus 14. juunil 2016 Katariina kirikus Becket – Indrek Sammul, kuningas – Robert Annus. Külli Sparre foto. 2 UUusus llavastusavastus Eesti Draamateatri ajaleht nr 15, mai 2016 Marius Ivaskevicius arvates on nad „metsikud“. ˇ ˇ Kuid mõne aastakümne eest olime ise samasugused metsi- “Väljaheitmine“ kud. Ning suurelt jaolt oleme siiani, mida kajastab ka meie suhtumine pagulastesse. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Laura Pählapuu (külalisena), kostüümikunstnik Te reisite ja töötate palju vä- Liisi Eelmaa (külalisena), valguskunstnik Oliver Kulpsoo (külalisena), muusikaline lismaal, kuidas need kogemu- kujundaja Andre Pichen, helikujundaja Sten Tigane, videokujundaja Tauno Makke, sed on teie enda rahvuslikku liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere (külalisena) ja assistent Sandra Veermets (külalisena), identiteeti mõjutanud? etenduse juht Johannes Tammsalu. Leedu keelest tõlkinud Tiiu Sandrak. Esietendus 24. aprillil 2016 suures saalis. Kas või viivuks oma kodu- riigist kaugemale sõites saad Osades: Kristo Viiding, Nikolai Bentsler (külalisena), Inga Salurand, Markus Luik, aru, et maailm ei pöörle Harriet Toompere, Jüri Tiidus, Liisa Saaremäel, Christopher Rajaveer, Leedu ümber, vaid Leedu pöörleb maailmaga koos. Karmo Nigula, Ott Kartau (Von Krahli teater), Ivo Uukkivi, Johannes Tammsalu. Bänd: Andre Pichen, Ott Kartau, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid. Ning see arusaam on alati tervislik. Mina kuulun leedu- lastest eurooplaste kategoo- riasse ja arvan, et meie koht Marius Ivaškevicˇiuse „Väljaheitmine“ on esimene taasiseseis- on Euroopas.
    [Show full text]
  • Eesso Na Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 239 Ülevaade statistikast 239 Etenduspaigad Eestis 245 Teatrite esinemised välismaal 246 Festivalid Eestis 250 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 261 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 267 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk240: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2014. a esietendunud lavastusi 371 Raadioteater 376 Teatrikoolid 377 Harrastusteater Eestis 381 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 387 2. Eesti Etendusasutuste Liit 387 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 388 4. Eesti Tantsuhariduse Liit 389 5. Eesti Tantsunõukogu 389 6. Eesti Teatri Agentuur 390 7. Eesti Teatriliit 391 8. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 395 9. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 395 III osa VARIA Auhinnad 396 Eesti teatri aastaauhinnad 398 Nimelised auhinnad 399 Eesti Sõltumatu Etenduskunsti auhinnad 400 Stipendiumid 401 Kolleegipreemiad 401 Publikupreemiad 404 Tunnustused välismaalt 404 Rahvusvaheline koostöö 405 Konverentsid, seminarid jm 406 Näitused 413 Teatrierialade lõpetajad 415 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 417 Ilmunud raamatud ning video- ja helisalvestised 420 In memoriam 425 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on üheteistkümnes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti välja aastakogumikes,
    [Show full text]