KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 239 Ülevaade statistikast 239 Etenduspaigad Eestis 245 Teatrite esinemised välismaal 246 Festivalid Eestis 250 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 261 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 267 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk240: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2014. a esietendunud lavastusi 371 Raadioteater 376 Teatrikoolid 377 Harrastusteater Eestis 381 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 387 2. Eesti Etendusasutuste Liit 387 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 388 4. Eesti Tantsuhariduse Liit 389 5. Eesti Tantsunõukogu 389 6. Eesti Teatri Agentuur 390 7. Eesti Teatriliit 391 8. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 395 9. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 395 III osa VARIA Auhinnad 396 Eesti teatri aastaauhinnad 398 Nimelised auhinnad 399 Eesti Sõltumatu Etenduskunsti auhinnad 400 Stipendiumid 401 Kolleegipreemiad 401 Publikupreemiad 404 Tunnustused välismaalt 404 Rahvusvaheline koostöö 405 Konverentsid, seminarid jm 406 Näitused 413 Teatrierialade lõpetajad 415 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 417 Ilmunud raamatud ning video- ja helisalvestised 420 In memoriam 425 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on üheteistkümnes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti välja aastakogumikes, aastast 2012 ilmub sta- tistika kokkuvõtvalt kogumikus Teatrielu, täismahus teatristatistika on kättesaadav aadressil statistika.teater.ee. Teatristatistika hõlmab repertuaari-, etendus- tegevuse ja külastuste ning majandusstatisti- kat. Repertuaaristatistikas vaadeldakse teatrite lavastusi liikide, žanrite, sihtrühmade ja etendusasutuste omandivormi järgi. Eten- dustegevuse ja teatrikülastuste statistika koondab etenduste ja külastuste arvud lavas- tusliikide ja žanrite võrdluses, etenduste jao- tumise statsionaaris ja väljaspool antavateks etendusteks ja nende külastatavuse ning ühe külastuse keskmise maksumuse teatriliigiti, sihtrühmiti ja etendusasutuse omandivormi järgi. Majandusstatistika näitajad on esitatud tekkepõhiselt ning siin eristatakse etenduste- gevusega otseselt seotud tulusid ja kulusid ning etendustegevusega kaudselt seotud tu- lusid ja kulusid. 2014. aastal teatristatistikas osalenud eten- dusasutused koos etendustegevuse põhinäi- tajatega on toodud järgnevas tabelis. 239 Tabel 1.1 Statistikas osalevad etendusasutused TEATER UUSLAVASTUSED KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTAJAD (sh uuslavastused) avalik-õiguslik asutus Estonia* 9 33 262 137 670 munitsipaal-etendusasutus Kuressaare Linnateater* 4 9 93 10 690 Tallinna Linnateater* 7 27 415 68 376 riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused Eesti Draamateater* 10 34 521 117 308 Endla Teater* 12 28 312 77 214 NUKU teater* 8 32 547 61 733 Rakvere Teater* 12 31 411 67 100 Teater NO99* 8 15 219 30 400 Ugala Teater* 10 28 290 63 621 Vanemuine* 12 51 517 159 993 Vene Teater* 11 27 260 38 474 eraetendusasutused Albu vald 1 1 12 1 800 Banaanikala Projektiteater 0 1 27 3 563 Eesti Tantsuagentuur 3 6 49 5 056 Emajõe Suveteater 3 5 51 10 550 Fine5 Tantsuteater 2 2 10 1 804 Goltsman Ballet 1 3 9 1 610 Ilmarine* 4 10 197 14 250 Kanuti Gildi SAAL* 12 20 120 9 931 Kell Kümme 1 5 76 15 300 Kinoteater 3 4 60 9 282 Liivi Muuseum 1 1 12 1 708 Miksteater* 2 5 81 8 762 Piip ja Tuut Teater 6 16 249 24 959 PolygonTeater 4 6 47 3 908 R.A.A.A.M.* 4 9 87 10 493 Sõltumatu Tantsu Ühendus* 10 15 87 4 179 Tallinna Tantsuteater 3 6 19 1 440 Tartu Uus Teater* 9 16 128 6 565 Teoteater 1 13 86 4 292 Theatrum* 6 9 73 5 266 Tuuleveski* 3 8 183 18 427 Vaba Lava* 8 8 47 2 630 Vana Baskini Teater* 3 8 151 18 243 Varius 2 4 27 2 572 VAT Teater* 5 18 199 20 074 Von Krahli Teater* 6 11 118 11 004 KOKKU 196 511 6 014 1 047 317 * Etendusasutus sai 2014. aastal kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. 2014. aastal oli teatrite repertuaaris 14 koostöölavastust, neist 10 uuslavastust: „Harakale hai- gus“, „Varesele valu“, „Vana õngitseja“, „Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud“, „Kõige lihtsam meetod...“, „Illusioonid“, „post kaart“, „...and Blue“, „Faasid – ReMake“, „Kaota mu naine ära ehk Kuidas minust sai mustkunstnik“, „Santa Muerte and the Sun“, „Alustame al- gusest“, „Liha luudel“ ja „Mikiveri tagi“. Aastal 2014 kasvas võrreldes eelneva aastaga Liidus on 87 lavastajat (kellest paljud ei ole nii repertuaaris olevate lavastuste kui ka uus- enam aktiivsed) ja Eesti Lavastuskunstnike lavastuste ning antud etenduste arv. Kuid Liidus 63 lavastuskunstnikku, siis võiks ole- võrreldes 2013. aastal loendatud külastustega tada, et Eesti teater toimib teatud komponen- (1 090 690) on tegu ligi neljaprotsendise lan- tide osas oma suutlikkuse piiri peal. Õnneks gusega. 2014. aastal oli kokku 1 047 317 teat- on olemas suur hulk teatrisse tulnud noori rikülastust. Siiski on külastuste arv püsinud etenduskunstnikke, tantsuteatriga tegelevaid üle miljoni külastaja rajajoone ja seda hooli- lavastajaid-koreograafe, lavastavaid näitle- mata rahvaarvu vähenemisest, mis mõjutab jaid, kes pole vastavate kutseorganisatsioo- kahtlemata otseselt ka teatrikülastusi. 2014. nide liikmed. Olulist loomingulist täiendust aasta jooksul vähenes Eesti rahvaarv statis- tuleb ka välismaalt – ligi 140 lavastajast, kes tikaameti andmetel 2548 isiku võrra ehk 0,1 2014. aastal Eesti teatrites lavastasid, tulid 24 protsenti Eesti rahvastikust, mis avaldab raja tagant. See räägib Eesti teatri oskusest mõju ilmselt pikemaajalisemas plaanis kui rahvusvahelistumise vilju kasutada. ühe aasta jooksul. Alates 2007. aastast, kui Eesti teatrikülas- Rahvaarvu vähenemisele reageerivad tuste arv ületas maagilise miljoni piiri, on sel- teatrid omal moel. Ka 2014. aastal ilmnes meie les arvus olulist rolli mänginud eraetendus- teatrite valmisolek minna järele publikule, asutused. Möödunud, 2014. aastal käis era- kes on Eestist lahkunud. Heaks näiteks on etendusasutustes 215 010 teatrikülastajat, mis siin etendused Helsingis, Brüsselis ja Luxem- on veidi enam kui viiendik kõigist teatri- burgis, kus elab suur hulk kultuurihuvilisi külastustest. eestlasi, kes kutsuvad kodumaiseid teatreid etendama väiksema mahuga lavastusi. Eesti teater on lavastusliikidest lähtudes mit- Kui kümnend tagasi kõikus Eesti teatrite mekesine, pakkudes publikule erinevad teat- uuslavastuste arv pooleteistsaja juures, siis rilaade, tuues samas teatri juurde uusi ühis- viimastel aastatel on uuslavastusi pigem paa- konnarühmi. Heaks näiteks on siin stand-up risaja lähedal. Vaadeldaval aastal on kasva- komöödiat propageerivad erateatrid (Kino- nud uuslavastuste arv teatrites 186 pealt 2013. teater, POINT, Prem Production), kes on köit- aastal 196 peale aastal 2014. Aastal 2012 val- nud ärksat publikut ja kolmekordistanud mis uuslavastusi 203. möödunud aastal oma auditooriumi, võrrel- Kui arvestada, et üks lavastaja ja lavastus- des ülemöödunud aastaga. kunstnik võiks teha aastas tööd kahe lavas- Eesti teatri mitmekesistumist on viimase tuse juures, ja asjaolu, et Eesti Lavastajate kümnendi jooksul kinnitanud ka erinevate 241 lavastusliikide statistika. Samas peab tähel- Joonis 1.2 dama, et aastal 2014 toimus vähenemine uute 2014. aasta teatrite repertuaar lavastusliikide järgi muusikalavastuste arvus, neid oli vaid kuus, võrdluseks – 2013. ja 2012. aastal oli 11, 2011 mitmeliigilavastused tsirkus oli 22. Suurte teatrite Estonia ja Vanemuise 11% 1% muusika-uuslavastuste hulk jäi möödunud nuku- ja objekti- aastal, võrreldes ülemöödunuga, samaks, teatri lavastused muusikalavastuste arvu vähenemine toimus 8% teiste, väiksemate teatrite arvelt. Ühtlasi toi- mus ka muusikalavastuste etenduste arvu ja neid külastanud vaatajate arvu vähenemine. Muusikalavastuste etendusi anti 2014. aastal tantsu- 85 vähem, võrreldes 393 etendusega aastal lavastused 2013, samuti kahanes vaatajate arv 213 920 10% pealt aastal 2013 169 568 peale aastal 2014. Vähenenud on ka tantsu-uuslavastuste arv, kukkudes 2014. aastal 21 peale (võrdlu- muusika- seks nt 2011. aasta 30 uuslavastust), veidi on lavastused 7% vähenenud ka etenduste arv ja ühes sellega sõnalavastused ka vaatajate arv 13 376 vaataja võrra. 63% Võib täheldada, et muusika- ja tantsula- vastuse üldarvu on mõjutanud ka mitmelii- gilavastuse mõiste kasutuselevõtt. Uuslavas- Siinkohal on oluline lisada, et nende trup- tuste arvu kasv viimastel aastatel tähendab pide ja erateatrite kohta, kes oma etenduste eelkõige sõnalavastuste ja mitmeliigilavas- kohta teatristatistikat ei esita, on käesoleva tuste arvu kasvu. Repertuaaripildi mitmeke- aasta kroonikas esimest korda välja toodud sistumisest räägib see, et 2014. aastal kasvas teadaolev etenduste arv (agentuuri kodulehe uuslavastuste arv, mida saab liigitada mitme- www.teater.ee mängukava põhjal). Nendele liigilavastuseks. Neid lavastusi loodi 36, andmetele tuginedes võib öelda, et Eesti teatri siiani kõige suurem hulk. Viimastel aastatel sõnalavastuste osakaal on tegelikult veelgi on olnud küll väiksearvuliselt, kuid järjekind- suurem. 2014. aastal esietendunud 33 uusla- lalt esindatud lavastusliik tsirkus, möödunud vastusest (st lisaks statistika koondandme- aastal esietendus 2 uut tsirkuselavastust. tele) on 1 tsirkuse-, 1 tantsu-, 4 mitmeliigi- ja Nagu eelnevalt juba öeldud, on kõige roh- 27 sõnalavastust ja nendega anti teadaolevalt kemaarvulisem nii uuslavastuste, etenduste kokku 365 etendust (vastavalt 6 tsirkuseeten- kui külastuste poolest