Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 John Hodge “Kollaborandid” Võib-olla on see ainult Bulgakovi pea peale pööratud unenäoviirastus ... Aga sedamoodi ei ole Bulgakovit ja Stalinit veel vaadeldud. Võrdluses. Stalin oli vaesest gruusia perest, pooliku haridusega, füüsilise puudega. Bulgakov aadlisoost, kõrgharidusega. Stalin kirjutas noorpõlves luuletusi ja oli algselt Gruusias tuntud kui poeet. Bulgakov oli algselt tuntud kui maakonnaarst. Stalin oli pangaröövel. Bulgakov oli narkomaan. Stalin oli revolutsionäär. Bulgakov oli valgekaartlane. Ühest sai üüratu lagunenud riigi juht, teisest kirjandusringkondade päikesepoiss. Mõlemale oli tähtis võimas vene impeerium – deržaava. Nende mänguareeniks sai Nõukogude Venemaa. Me räägime palju sellest, et Võim tahab Vaimu alistada. Me hoidume tunnistamast, et Vaim imetleb Võimu. Ta on Võimust huvitatud. Sest Vaimu võimuihalus on sama suur. Ka Vaim tahab ajusid alistada. Selles mängus on Stalin tugevam. „Kollaborandid“ on lahe ja ladus lugu ühemõttelise moraaliga: kui sa teed võimuga koostööd, siis on see sama hea, kui sa teostaksid seda võimu ise. Stalini aja kontekstis – nagu sa kirjutaksid ise alla vastaliste hukkamisotsustele. Aga võib-olla on see ainult Bulgakovi unenäoviirastus ajast, mil ta kirjutas näidendit Stalini noorusest ... Lavastaja Merle Karusoo Stalin – Guido Kangur, Bulgakov – Hendrik Toompere jr. Teet Malsroosi foto. 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 John Hodge “Kollaborandid” Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänesänes, valguskunstnikvalguskunstnik MargusMargus VaigurVaigur (EndlaEndla), helilooja Urmas Lattikas, koreograaf Teet KasKaskk, tõtõlkinudlkinud ingingliselise kkeelesteelest TTriinriin SinissaaSinissaarr. Esietendus 20. septembril 2013 suures saalis.lis. s sroo l Osades: Hendrik Toompere jr, Guido Kangur,gur, MerMerlele PaPalmiste,lmiste, Maria AvAvdjushko,djushko, RoRolandland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan ReRekkor,kkor, InIndrekdrek SammuSammul,l, SuSulevlev TeTeppart,ppart, JoJohanneshannes TammsaTammsalu.lu. : Teet Ma : Teet d MIHHAIL BULGAKOV JA STALIN.LIN. VÕIMVÕIM JA VAIM.VAIM. o Fotod: Teet Malsroos Fotod: Teet Fot Bulgakov (1891–1940) on ajakirjas „Россияссия“ ilmunudilmunud 1929.1929. aasta jaanuarisjaanuaris eraldi üks paljudest Venemaa vai- M. Bulgakovi romaanistromaanist (kat-(kat- komisjonikomisjoni teosele hinnanguhinnangu mu esindajatest, kellel polnud kenditena) „ValgeValge kaardivä-kaardivä- andmiseks.andmiseks. SellesseSellesse kuulusidkuulusid sisulist kohta võimu maail- gi“. Kuid tsensuurilnsuuril ppolnudolnud sellisedsellised „suured“ kirjandusekirjanduse mas, mida alates 1920ndate tolleks ajaks M. BuBulgakovilgakovi jaja teatri asjatundjadasjatundjad nagunagu Kli- aastate teisest poolest hak- loomingu suhteses enam mingit mentment Vorošilov, Lazar Kaga-Kaga- kas Nõukogude Liidus ainu- kahtlust – ettekanneteskannetes partei novitšnovitš jjaa Aleksandr Smirnov. isikuliselt kehastama Stalin juhtorganitele on sedaseda nime-nime- KomisjonKomisjon leidis, et näidendi (1878–1953). See võim tungis tatud otseseltt kontrevolut-kontrevolut- lavastaminelavastamine on poliitiliseltpoliitiliselt julgeolekujõudude läbiotsija- siooniliseks. ebaotstarbekasebaotstarbekas ningning see seisu- te näol 1926. aastal Bulga- „Turbinite päevade“äevade“ jõud-jõud- kohtkoht saisai kinnitustkinnitust kaka Poliitbü-Poliitbü- kovi korterisse, keeras seal mist lavale ja algseltalgselt aastaksaastaks roos. kõik peapeale ning viis kaasa antud loa hilisematsemat pikenda-pikenda- NiiNii võibkivõibki kkokkuvõtvaltokkuvõtvalt öeöel-l- „Koera südame“ käsikirja ja mist on seletatudatud nii StaStalinilini da,da, et Stalini eriline tähelepa-tähelepa- kirjaniku märkmikud. Kui- soosinguga (väidetavaltäidetavalt oole-le- nunu Mihhail BulgakoviBulgakovi isiku gi konfi skeeritud materjalid vat ta vaadanudnud näidendit,näidendit, suhtessuhtes sai algusealguse mitte õnnestus mõne aja möödudes mida ta pidass „kommunis-„kommunis- niivõrdniivõrd huvisthuvist tematema tagasi saada, oli nõukogude tidele kasulikuks“uks“ enam kuikui loominguloomingu vastu, kui võim ilmekalt demonstreeri- kümme korda,, kuigikuigi nimetas sellestsellest süüdista-süüdista- nud, kuidas ta kirjanikku ja seda olemuseltt „nõukogude-„nõukogude- vastvast kärast,kärast, mida tema poolt kirjutatusse suh- vastaseks asjaks“ks“ ja näidendinäidendi olidolid tekitanudtekitanud tub. See oli nõukogude võim, autorit „meie omaoma mitte ole-ole- kirjanikukirjaniku ande-ande- kuid veel mitte otseselt Stalin. vaks“), kui kaa totoll ajalajal vavalit-lit- tudtud kolleegidestkolleegidest Samal, 1926. aastal, leidis senud vähegi kvaliteetsetekvaliteetsete kadetse-kadetse- aset sündmus, mis viis Stali- algupärandite puudumisega.puudumisega. jad.jad. ni juba vahetule kokkupuu- Vaatamata „TurbiniteTurbinite päe- tele Bulgakovi loominguga. vade“ ümber puhkenudpuhkenud Nimelt arutas selle aasta sep- poleemikale poleole tõendeid,tõendeid, tembris Hariduse rahvako- et Stalini missariaadi laiendatud istung suhtumine küsimust, kas lubada lavas- M. Bulga- tada Mihhail Bulgakovi näi- kovi Bulgakov – Hendrik Toompere jr, Stalin – Guido Kangur Jelena Sergejevna, Bulgakovi naine – Merle Palmiste, Bulgakov – Hendrik Toompere jr Vladimir, NKVD ohvitser – Jaan Rekkor dendit „Turbinite päevad“. loomingusse oleks sellel Kuid tulemus sellest ei muu- mail, saadab ta veel ühe kirja on nõukogudemaal jumalik tegelikult tühi koht. Inime- Arutelu lõpuks sündiski posi- perioodil olnud kuidagi eri- tunud. 1930ndaks aastaks juba isiklikult Stalinile. „Ma õigus otsustada inimeste elu ne, keda võis vaid ajutiselt tiivne otsus, kuid klausliga, line. Kuid olukord muutus keelustati kirjaniku teoste poleks lubanud enesele tüli- ja surma üle. Ilmselt mõistis vaja minna. Ning 1930ndate mis lubas näidendi lavale 1928. aasta lõpus, kui mitu avaldamine, tema näidendid tada Teid kirjaga, kui mind seda üksüheselt ka väljapääs- lõpus polnud Stalinil Bulga- vaid ühes – Moskva Kuns- loomingulise ühenduse „Pro- kadusid teatrite repertuaa- poleks sundinud seda tegema matusse olukorda surutud kovit enam vaja. Sellepärast titeatris ning sedagi ainult Bulgakov (julgeolek soovitas ei anna ta ka luba lavale tuua üheks hooajaks. Kuid lugu „Ma poleks lubanud enesele tülitada Teid kirjaga, kui teda välismaale mitte lasta). Mihhail Bulgakovi näidendit sellega ei lõppenud. Järgmi- Ta pöördus veel korduvalt „Batum“, mis kajastas Stalini sel päeval teavitati rahvako- mind poleks sundinud seda tegema vaesus. Ma palun Teid, Stalini poole, paludes nii kok- revolutsioonilise tee algust ja missar Anatoli Lunatšarskit kui see on võimalik, võtta mind mai esimesel poolel vastu.“ kusaamist, kui ka põhjalikult mille kallal kirjanik oli tööta- GPU otsusest näidend kee- äraütlemise üksikasjadesse nud mitu aastat. See oli võimu lustada. Nii tekkis tüli kahe Bulgakovi kirjast Stalinile 5. mail 1930. laskudes luba puhkusereisiks poolt vintsutatud Bulgakovile võimuinstantsi vahel ning välismaale. Nii oli Stalinist ränk hoop. Tema tervis halve- „Turbinite päevade“ edasise letaarne teater“ liiget pöör- rist, ta oli oma sõnade järgi vaesus. Ma palun Teid, kui saanud Bulgakovi ainus loo- nes järsult, ta hakkas kaota- saatuse otsustamine jõudis dusid „kõrgemalseisvate täielikult „hävitatud“. Sellises see on võimalik, võtta mind tus. ma nägemist ning 1940. aasta Poliitbüroo istungile, kus lei- instantside“ poole kaebekirja- olukorras, jäädes ilma tööst mai esimesel poolel vastu. Aastaid hiljem on Mihhail 10. märtsil Mihhail Bulgakov dis toetust rahvakomissariaa- ga, mis oli ajendatud uue M. ja sissetulekust ning omama- Vahendeid pääsemiseks mul Bulgakovi naine Jelena kirju- suri. Nii oli võim hävitanud di variant. Kuivõrd suur kaal Bulgakovi näidendi „Põgene- ta mingeidki illusioone tule- pole …“ tanud oma päevikusse: „Ma vaimu. Tuletades sellega üht- oli selle otsuse puhul Stalini mine“ repertuaari võtmisest. viku suhtes, kirjutas Mihhail Kirjalike pöördumiste tule- mõtlesin kogu aeg Stalinile ja lasi meelde „Meistri ja Mar- sõnal ning kas ta üldse oli Proletaarsed teatritegelased Bulgakov 1930. aasta 28. museks oli Stalini telefonikõ- unistasin sellest, et ta mõtleks garita“ Wolandi sõnu „Ärge tolleks ajaks näidendi teksti- süüdistasid M. Bulgakovit märtsil kirja Nõukogude Lii- ne Bulgakovile ja järgnenud Mišale ja meie saatus muu- kunagi midagi paluge“. ga tutvunud, on raske öelda. nõukogudevastaste teoste loo- du valitsusele, milles kirjeldas töölevõtmine teatrisse. Nii tuks“. Kuid diktaator Stali- Samuti pole ühtegi märki, mis mises ning kultuurijuhte tema oma lootusetut seisu ja palus oli võim päästnud vaimu nile oli Bulgakov, nagu kõik viitaks sellele, et Stalin oleks mahitamises. Kaebusest ajen- luba NSV Liidust lahkumi- näljasurmast ja veelkordselt teised, kelle puhul ta ei taju- olnud teadlik 1925. aastal datuna moodustas Poliitbüroo seks. Seejärel, 1930. aasta 5. demonstreerinud, kelle kätes nud ohtu oma võimutäiusele, David Vseviov Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 EEsietendussietendus 3 Lyle Kessler Chicago Steppenwolfi teatri vaatuse ajal nii vähe laval korraga toime tulla, on ta lavastusest. Üsna varsti jõudis käimist, et jäi aega lava taga muutnud Phillipi oma vaim- näidend ka Eestisse – 1991. ajaviiteks näidendeid lugeda. seks pantvangiks. Juhusli- “Orvud” aastal lavastas Jüri Jürgenthal Päärut võlus „Orbude“ liht- kust kohtumisest Haroldiga selle Noorsooteatris. ne lugu, mille keskmes on saab alguse traagilise alatoo- Nüüd, aastakümneid hiljem, n-ö väikesed