DOCSLIB.ORG

1982—2001 Bibliograafia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
1982—2001 Bibliograafia 1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid, -konkursid, -preemiad 155 Eestis 155 Välismaal 160 Kontserdielu 162 MUUSIKATEATER 165 Muusikateater Eestis 166 Rahvusooper Estonia 167 Teater Vanemuine 170 Muusikateater välismaal 171 4 PERSONAALIA 173 Eesti 173 Välismaa 204 KINO 218 ÜLDKÜSIMUSED 218 Filmiharidus, -õppeasutused 218 Filmiorganisatsioonid, -stuudiod 219 Kinohooned 221 Fotokunst 222 Televisioon ja video 223 FILMITEOORIA JA -KRIITIKA 224 Filmidramaturgia (stsenaristika) 227 Filmikirjandus 229 Filmisemiootika 231 Filmitsensuur 232 FILMIAJALUGU 233 Eesti filmi ajalugu 233 Välisfilmi ajalugu 234 FILMIFESTIVALID JA -AUHINNAD 235 Eestis 235 Välismaal 238 EESTI FILMIKUNST 243 Ülevaated ja analüüsid 243 Ankeetküsitlused 247 Mängufilmid (ka telefilmid ja -lavastused) 249 Dokumentaalfilmid 260 Stsenaariumid 275 Animafilmid 276 Stsenaariumid 281 Muusikafilmid 282 Amatöörfilmid 282 VÄLISMAA FILMIKUNST 283 Ülevaated ja analüüsid 283 Ankeetküsitlused 289 Mängufilmid (ka telefilmid) 290 Dokumentaalfilmid 304 Animafilmid 304 PERSONAALIA 305 Eesti 305 Välismaa 317 teater muusika kino 5 VARIA 337 Kunst 337 Kirjandus 340 Kultuuri üldküsimused 341 Kultuurisündmuste kroonika 344 Ajakirjast “Teater. Muusika. Kino” 346 NIMELOEND 348 PEALKIRJALOEND 414 6 KASUTAJALE Teater.Muusika.Kino bibliograafia hõlmab kahekümne aasta jooksul ajakirjas ilmunud artikleid. Ajakiri alustas oma tegevust 1982. aastal ning on järjepidevalt ilmuva kuuväljaandena rikastanud ja vääristanud pika aja jooksul eesti kultuuri. Teater.Muusika.Kino koondsisukord on üles ehitatud temaatiliselt peegelda- maks ülevaatlikult ajakirjas kajastatud valdkondi. Bibliograafia koosneb kolmest põhiosast — teater, muusika ja kino —, mille iga osa lõpus on oma personaalia. Neljandas, varia osas, on toodud artiklid, mis käsitlevad kultuurisündmusi laie- malt, kujutavat kunsti, arhitektuuri ja kirjandust ning artikleid ajakirja enda kohta. Kui kirjutis kuulub mitme teema alla, on tehtud viiteid vastavatesse rubriikidesse. Personaaliaosas on artikleid korratud vaid juhul, kui artikkel käsitleb korraga mitut persooni. Rubriigisiseselt on artiklid järjestatud tähestikuliselt autori nime, selle puudumisel pealkirja alusel. Teater.Muusika.Kino bibliograafia sisaldab ka kõiki teemasid ühendava registri, mis koosneb nime- ja pealkirjaloenditest. Nimeloend koondab kõik auto- rid, tõlkijad, koostajad, vahendajad, samuti isikute kohta kirjutatud artikleid, viida- tes vastavate kirjete järjenumbritele koondsisukorras. Pealkirjaloendis on toodud ajakirjas käsitlemist leidnud näidendite, lavastuste, filmide ja muusikateoste pealkirjad. Koostajad teater muusika kino 7 TEATER TEATRITEOORIA, -KRIITIKA JA -RAAMATUD Vt. ka 1314 1. Adson, Artur. Mõttevaramu: [valik ajakirjanduses ilmunud teatrialastest kirjutistest]/eessõna kirjut. Tiit Pruuli. 1988, 8, 14-24, ill. 2. Allas, Anu. Lõhutud lava: teater meediaajastul: [filmi ja video kasutamisest eesti teatris]. 1999, 10, 34-41. 3. Armastada teatrit, uskuda tema tulevikku: teatri kriis ja teatriprotsess: [vest- lusringis osalevad M. Knebel, A. Ðapiro, Z. Korogodski, I. Veisaitô]/üles kirjut. Irena Veisaitô; tlk. Tiiu Jõgi. 1983, 2, 14-23, ill. 4. Baker, Howard. Südametunnistuseta teater: [briti kaasaegse draama- kirjaniku ja esseisti teatrinägemus kogumikust “Arguments for the Theatre”]/ tlk. Kadi Herkül. 1999, 7, 29-32, ill. 5. Barba, Eugenio. Teatriantropoloogia ja selle toime (esmane hüpotees). 1989, 5, 47-50, ill. 6. Baudrillard, Jean. What are you doing after the orgy?: [essee kogumikust “Moderni/postmoderni”, Jyväskylä, 1986]/tlk. Raimo Seljamaa. 1989, 4, 84-93, ill. 7. Brook, Peter. Teater — sügavam kogemus elust: [katkendeid Moskvas peetud kõnedest ja küsimustest-vastustest 1988 mais]/tlk. Krista Mits. 1990, 1, 26-39, ill. 8. Chaudhuri, Una. “Selles järves peaks vist palju kalu olema”: ökoloogilise teatri poole [“Theater” 25, 1, 1994”]/tlk. ja eessõna Tiiu Speek. 1997, 4, 117-123. 9. Copeau, Jacques. Märkmeid näitleja professionaalsusest/tlk. Malle Talvet. 1983, 6, 22-23, ill. 10. Donnellan, Declan. Näitleja peab olema kartmatu!: [briti lavastaja oma loomingu põhimõtetest, lavastamisest ja erinevusest vene ja inglise näitlejate vahel. Katkendid kogumikust “Reþissjorski teatr : razgovorõ pod zanaves veka”, Moskva, 1999]/üles kirjut. Anatoli Smeljanski; tlk. Kadi Herkül. 1999, 11, 23-25, ill. 11. Epner, Luule. Postmodernistliku draama paradoks: [Ette kantud 9. okt. 2000 Tartus konverentsil “Eesti draama ja teater XXI sajandi lävel: avangard ja traditsioon”]. 2001, 2, 27-31. 12. Epner, Luule. Teatriprobleemid ajakirjas “Mana”: [Välis-Eesti kultuuri- ajakiri]. 1992, 3, 86-89, ill. 13. Grotowski, Jerzy. Mõttevaramu: [mõtteid teatrist, näitlejatreeningust, 8 publikust: väljavõtteid esinemistest ja artiklitest 1968—1980]/tlk. Hannes Vil- lemson. 1989, 10, 38-40, ill. 14. Grotowski, Jerzy. Teatritrupist kunsti kui vehiikelini: [“Notatnik Teatralny” 1992, 4]/tlk. Hendrik Lindepuu. 2000, 1, 21-31, ill. 15. Heinapuu, Andres. Näidendi instseneeringu seade?!: [teatritermino- loogilisi täpsustusi]. 1984, 11, 83. 16. Heinapuu, Andres. Tuglas ja teater: [F. Tuglase teatrikriitilistest artiklitest]. 1986, 3, 18-19, ill. 17. Heinapuu, Andres. Vademecum: [L. Tormise dokumendikogumikust “Anton Hansen Tammsaare - Voldemar Panso. Inimene ja jumal”, 1988]. 1989, 5, 85-86. 18. Heinapuu, Andres. Vademecum: rehabiliteeritud raamatuid: [H. Goertzi raamat saksa näitlejast ja lavastajast “Gustaf Gründgens”, ilmunud “Rowohlti” kirjastuses 1982]. 1989, 11, 92-93. 19. Heinsalu, Rein. Per aspera: [aluseks M. Undi artikkel “Ad astra” TMK-s nr. 2/1982 ]. 1984, 5, 77-78. 20. Herkül, Kadi. Kui suurest rollist ei saa suurrolli… 1997, 3, 16-19, ill. 21. Irwin, Kathleen. Raymond Murry Schafer: maastiku tajumine ja müüdi loomine: [uurimus kanada helilooja, kontseptuaalse teatri looja, keskkonnakunst- niku ja teoreetiku loomingust. Tema “Patria” tsükkel. Ettekanne konverentsilt “Scenoweather” (10.—12. november 2000)]/vahend. Lilja Blumenfeld. 2001, 5, 31- 39, ill. 22. Järv, Ants. ETBL — mõned tähelepanekud: [“Eesti teatri biograafilisest leksikonist”, 2000]. 2000, 12, 32-35. 23. Kantor, Tadeusz. Katkendeid manifestist “Sõltumatu teater” (1943): [raamatust “Kaasaegne otsiv teater”, Warszawa, 1986]/tlk. Hendrik Lindepuu. 1988, 3, 43. 24. Kapstas, Meelis. Kellele Mozart, kellele Salieri…: [I. Veisaite-Kromanova koostatud raamatust “Lavastaja Grigori Kromanov”, 1995]. 1996, 3, 36-41, ill. 25. Kapstas, Meelis. Tundeliselt ühest teatripiiblist: [“Eesti teatri biograafilisest leksikonist”]. 2000, 12, 30-32, ill. 26. Karusoo, Merle. Eksistentsi võimalustest: [dokumentaalsest ja sotsioloogi- lisest teatrist, Pirgu Arenduskeskuse mälusektorist]/vahend. Margot Visnap. 1988, 10, 28-34. teater muusika kino 9 27. Karusoo, Merle. Konverents koolkonnast: [ettekanne teatriloolisel konve- rentsil “Koolkonnad eesti teatris. On neid üks, mitu, või pole neid üldse?” Eesti Teatriliidus novembris 1997]. 1998, 1, 69-74, ill. 28. Karusoo, Merle. Põhisuunda mittekuuluv: [magistritöö “Põhisuunda mittekuuluv” viies, veidi kärbitud peatükk ]. 2000, 2, 15-27, ill. 29. Karusoo, Merle. XXI sajandi teater: [essee on kirjutatud magistrantuuri- tööde raames 1996. aastal]. 1998, 4, 12-16, ill. 30. Kleist, Heinrich von. Marionett-teatrist: [kirjut. 1810, tõlgitud kogumikust “Gesammelte Werke in vier Bänden. Dritter Band (Erzählungen, kleine Schriften”, Berlin, 1955]/tlk. Tiit Palu. 1993, 6, 36-38. 31. Knebel, Maria. Loominguline õhkkond: [katkend raamatust “O deist- vennom analize pjessõ i roli”, Moskva, 1982]. 1983, 11, 12-15, ill. 32. Kretšetova, Rimma ; Allik, Jaak. Dialoog…: [teatrikriitikud kui lavastajad]. 1984, 8, 38-49, ill. 33. Langemets, Andres. Hilinenud ülestunnistus: [kirjanduskriitik teatri- kriitika ülesannetest, kirjandus- ja teatrikriitika erinevustest]. 1984, 8, 20-22. 34. Lauristin, Marju. Koondab elulood ajalooks: [M. Karusoo magistritööst “Põhisuunda mittekuuluv”]. 2000 , 2, 12-13. 35. Lauter, Ants. Anne ja töö: [varem ilmunud ajakirjas “Teater” nr. 4, 1936]. 1984, 10, 41-44. 36. Macdonald, Robert. Aleksandertehnika
Load more

Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207
    ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa­ mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas­ taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa­ kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris)
    [Show full text]
  • Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980
    KKUNST.EEUNST.EE GGRAAFILISERAAFILISE DDISAINIISAINI ERIERI EEestiesti vvinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980. aaastatestastatest MMaileaile TaliTali Koostaja ja kujundaja: Maile Tali Fotod: Toomas Tali, erakogud Toimetaja: Andreas Trossek Korrektor: Riina Kasser Suur tänu: Virve Albri Helje Eelma Mai Einer Aili Ermel Villu Järmut Tõnu Kaalep Tõnis Kahu Enn Kärmas Ülle Meister Kalle Toompere Ülle Väli Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kõik õigused kaitstud © 2010 Kust küll kostab lärm? Sissejuhatus Põrand põrub all. Magada ei saa, kärtsub, mürtsub maa. Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks? Jajaa, jajaa. Mikronid „Üks imelik masin”, 1986 Sõnad: Gunnar Graps Vinüülplaadiümbriseid võib vaadelda osana popkultuu- kasutati esialgu standardseid geomeetrilise mustriga rist, masstootmise produktina, infoallikana omaaegse plaadiümbriseid. Eesti esimese plaadikujunduse au kuu- muusika, moe ja trükitehnika kohta jne. Järgnevad lehe- lub Eesti Filmiarhiivi andmetel Marju Kuudi kümnetollisele küljed kuuluvad vinüülplaadiümbristele, mis on Eestis “Aastaajad – valimik estraadilaule” 1970. aastast. tehtud nõukogude perioodil 1970. ja 1980. aastatel. Muusikat või salvestatud sõna, mis on helisalvestamise Vinüülplaat sümboliseeris läänelikku nautlevat tarbimis- peamine eesmärk, käesolev vaatlus ei käsitle, vaid kes- ühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Siin kendub plaadiümbriste graafi lisele disainile. idealiseeriti ühiskondi teispool raudset eesriiet, usuti, et seal võisid
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Panso-100 I-Osa Preview.Pdf
    6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla.
    [Show full text]
  • 15-L. Films Abra Ensemble Yaron Abulafia
    Bios of PQ Projects Participants | Page 1 15-L. FILMS Sala Beckett / Theatre and International Drama Centre (Performance Space Exhibition) 15-L. FILMS is a production company based in Barcelona, created in 2013 by Carlota Coloma and Adrià Lahuerta. They produce documentaries for cinema and other platforms, and for agencies and clients who want to explore the documentary genre in all its possibilities. Their productions have been selected and awarded in many festivals: MiradasDoc, Milano International Documentary Festival, HotDocs and DOCSMX among others. They have been selected to participate in several workshops and pitches such as: IDW Visions du Réel; Cross Video Days; Docs Barcelona. ABRA ENSEMBLE Hall I + Abra Ensemble (Performance Space Exhibition) ABRA Ensemble's works aspire to undermine existing power structures as they express themselves in the voice, language patterns and ways of speech. They seek rather communal, feminist strategies of composition, listening and creative-coexistence. Exposing the emergence of the music itself, ABRA Ensemble bridges the existing limits between contemporary virtuoso vocal art and the performative, transformative encounter with an audience. In the five years since its founding in 2013, the ensemble has performed at a diverse range of venues in Israel and Europe, released a debut album and gained considerable recognition both in the new-music and contemporary performance scene. YARON ABULAFIA Jury Member 2019 / PQ Ambassador Yaron Abulafia has designed over 200 theatre and dance performances, installations, concerts and television shows internationally. He has designed for the Netherlands Dans Theater, the English National Ballet, Rambert Dance Company, Staatsballett Berlin, Danza Contemporanea de Cuba and the Hungarian State Theatre of Cluj in Romania – to mention but a few.
    [Show full text]
  • PDF Download
    FREE PAGE DOWNLOAD PDFs This PDF download: these are watermarked samples from my own design stamp album pages, albeit some at much lower resolution quality in order to keep internet download file size down. You may be able to glean a few design ideas from these, not that I am suggesting they are a masterpiece! Legal warning: no part or captured image/s of these pages and/or page designs can be used commercially, given away, or sold on without first obtaining my written permission. Software options I used an old version of QuarkXPress Passport (version 7.3 from my publishing days) to do all the page layout work (with its brilliant page element library) but other alternatives are Adobe InDesign, CorelDRAW and perhaps MS Publisher. You might also want to take a look at AlbumGen (stamp album design software) which can combine with images and data from EzStamp – follow this link https://ezstamp.com/software/stamp-album-software/ Get your pages printed professionally – not on a home printer. In terms of printing your own stamp album pages, most decent digital print shops should be able to print on larger paper size for you (e.g. A3 paper - ideally at 1200 dpi); then also guillotine to whatever final page size is wanted; and then punch/drill holes to suit your binder choice. Paper specification In terms of paper, I highly recommend Mondi Colorcopy 160g/m2 (59 lbs bond) paper – a paper that works really well with digital printing. You could use thicker paper if you wanted. Colorcopy paper is widely available in various paper sizes including A3.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI V %•. /, XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail [email protected] http://www.use. ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68,44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jean Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Esikaanel: Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Helene Vannari jaanuaris 1998. Viire Kareda, tel 44 47 87,6 44 54 68 Harri Rospufotc Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Kolmekrossiooper" Tallinne Linnateatris. Macheath — Elmo Nüganen. © "Теавег. Muusika. Kino", 1998 Priit Grepifoto reorer • muusiko • kino /1996 SISUKORD TEATER Tom Stoppard ÕNN ON TASAKAAL. MUUTKE OMA KAALU '. David Vseviov "ARKAADIA" — MÄNGUD AJA JA RUUMIGA Ivika Sillar BRECHT ON BRECHT {"Kolmekrossiooper" Linnateatris) \ Lilian Vellerand MIKS EI OLE NAINE NAGU MEES? (Kõrgema Lavakunstikooli "Minu veetlev leedi" Draamateatris) 51 MUUSIKA Merike Vaitmaa "NYYD'97" JÄRELKÕLA EDUARD TUBINA KIRJU LUDVIG JUHILE 19. november 1947 — 12. märts 1952 NAAN PÕLD 19. X 1921 — 27.11998 TERE, ERI! Avatud oopus I (Vestlusi Eri Klasiga) Saale Siitan VANAMUUSIKUD MUUTUVAS AJAS I (Frans Briiggen, Nikolaus Harnoncourt ja Jordi Sasoall) 7 Anu Kõlar "MUUSIKALISED RISTUMISED EESTIS": OOTUSI, REALITEETE JA JÄRELDUSI (Lühiülevaade rahvusvahelisest konverentsist "Musteal Crossroads in Estonia" Tallinnas 5.—7.
    [Show full text]