DOCSLIB.ORG

Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980 KKUNST.EEUNST.EE GGRAAFILISERAAFILISE DDISAINIISAINI ERIERI EEestiesti vvinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980. aaastatestastatest MMaileaile TaliTali Koostaja ja kujundaja: Maile Tali Fotod: Toomas Tali, erakogud Toimetaja: Andreas Trossek Korrektor: Riina Kasser Suur tänu: Virve Albri Helje Eelma Mai Einer Aili Ermel Villu Järmut Tõnu Kaalep Tõnis Kahu Enn Kärmas Ülle Meister Kalle Toompere Ülle Väli Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kõik õigused kaitstud © 2010 Kust küll kostab lärm? Sissejuhatus Põrand põrub all. Magada ei saa, kärtsub, mürtsub maa. Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks? Jajaa, jajaa. Mikronid „Üks imelik masin”, 1986 Sõnad: Gunnar Graps Vinüülplaadiümbriseid võib vaadelda osana popkultuu- kasutati esialgu standardseid geomeetrilise mustriga rist, masstootmise produktina, infoallikana omaaegse plaadiümbriseid. Eesti esimese plaadikujunduse au kuu- muusika, moe ja trükitehnika kohta jne. Järgnevad lehe- lub Eesti Filmiarhiivi andmetel Marju Kuudi kümnetollisele küljed kuuluvad vinüülplaadiümbristele, mis on Eestis “Aastaajad – valimik estraadilaule” 1970. aastast. tehtud nõukogude perioodil 1970. ja 1980. aastatel. Muusikat või salvestatud sõna, mis on helisalvestamise Vinüülplaat sümboliseeris läänelikku nautlevat tarbimis- peamine eesmärk, käesolev vaatlus ei käsitle, vaid kes- ühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Siin kendub plaadiümbriste graafi lisele disainile. idealiseeriti ühiskondi teispool raudset eesriiet, usuti, et seal võisid kõik osta kõike ja kõik võisid teha kõike, mida Eesmärk ei ole pakkuda ammendavat ajaloolist ülevaa- nad tahtsid. 1970. aastatel muutusid Nõukogude Eestis det, pigem keskendutakse üksikutele individuaalsetele kodumasinad, sealhulgas plaadimängijad, kättesaada- narratiividele, üles tähendades seda, kuidas plaadiku- vamaks. Kuid enamasti jõudsid need vaid parteiladviku jundajad ise 2007. ja 2008. aastal läbi viidud süvainterv- ja kaubandustöötajate kodudesse. Suur osa inimesi elas juudes kunagist olustikku mõtestavad: Ülle Meister, Virve tüüpkorterites ning nägi unelmate elu pigem Eesti Rek- Albri, Enn Kärmas, Villu Järmut, Helje Eelmaa, Mai Einer, laamfi lmi klippides või Soome televisioonist. Eesti Rek- Aili Ermel, Kalle Toompere. Tootmise köögipoolt valgus- laamfi lm on tootnud vaid ühe heliplaate reklaamiva klipi tab omakorda intervjuu Ülle Väliga, kes töötas pikki aas- “Heliplaadid Tallinna Kaubamajast” (1980). 1984. aastast taid Tallinna Heliplaadistuudios. pärineb kaks grammofoni reklaami: “Grammofon Vega- 110-stereo” ja “Grammofon Radiotehnika-101-stereo”. Eesti esimesel iseseisvusperioodil salvestati erinevates fi r- mades ligi 2000 nimetust plaate. Nõukogude ajal salves- Tallinna Heliplaaditehase heaks töötasid väga paljud tati eesti muusikat ja interpreete üleliidulise fi rma Melodija kunstnikud, n-ö majakunstniku puudumise tõttu on plaa- (ММелодияелодия) fi liaalina tegutsenud Tallinna Heliplaadistuudios dikujunduste stiil ja käekiri äärmiselt kirju. Üle tosina vinüül- kokku ligi 1000 plaadi tarvis: Tallinna Heliplaadistuudio plaadiümbriseid on kujundanud Virve Albri, Ülle Meister, toodang aastatel 1959–1989 on 952 vinüülplaati, aasta Raoul Koik, Ülle Veski, Villu Järmut, Kalle Toompere, Mar- kohta tegi see keskmiselt 35 uut nimetust. gus Haavamägi, alla tosina Enn Kärmas, Helje Saar (Eel- maa), Aili Ermel, Tõnu Soo, Tiit Koha, Mari Kaarma, Marje Tallinna Heliplaadistuudio loodi 1959. aastal. Kuni 1986. Tralla, Alar Ilo, Heino Kersna, Urve Liivamägi. Paljude eesti aastani omas Melodija helisalvestiste tootmise monopoli kunstnike kokkupuude valdkonnaga piirdub ühe või paari- Nõukogude Liidus. Eesti vinüülplaate toodeti Riia Heli- kolme plaadiümbrisega. Kõigi nende töö ja loomingu tun- plaaditehases. Plaadiümbristel olid eesti- ja venekeelsed, nustamiseks ongi järgnevad leheküljed pühendatud. hiljem vahel ka ingliskeelsed tekstid. Nõukogude Liidus Maile Tali Ülle Väli Tallinna heliplaadistuudiosse läksin tööle 1983. aastal. sest need läksid välismaale müüki. Mari Kaarma ühe Alguses olime Mustamäel helikassetitehase ruumides, kujundusega oli probleeme, seal olid inglid. Ma seleta- seal oli meil väga kitsas. Siis kolisime vanalinna Niguliste sin, et need ei ole inglid, vaid heeroldid. Siis rahunes asi (Kuninga) tänava majja, Poolakad olid restaureerinud maha. Kunsti nõukogus olid väga laia silmaringiga inime- terve maja ja Melodija maksis kõik kinni. Meie päralt oli sed, oma ala professionaalid. kaks korrusetäit ruume, suur kunstinõukogu saal ja üks väike kaminasaal. Seal, kus praegu on restoran, asus siis Värvilahutus tehti ka Moskvas ja edasi saadeti materjal Melodija pood. Töötajaid oli meil kokku umbes kümme. Riiga trükki. Paar korda aastas käisime Riias ja vaata- sime üle. Kui tekkis mingeid probleeme, saime need Heliloojate ja interpreetidega käisime väga palju läbi. Kui kohe lahendada, selles mõttes oli kontakt päris hea. Kui neil oli heliplaadi kujundamise kohta mingi oma soov, ma 83ndal stuudiosse läksin, siis tehti peaaegu kõike siis mina pidin leidma kunstniku, kes selle professio- käsitsi. Tekst kleebiti kokku üksikutest tähtedest. Värvi- naalselt valmis tegi, samuti pidi neile foto meeldima. Ma fotod tehti alguses täisformaadis, 30 x 30 cm. Kogu teadsin, et Tõnu Soo armastab tõsist muusikat ja oskab kujunduse saatsime Moskvasse tehniliselt eraldi: kirjad väga suurepäraselt kirja teha. Villu Järmut-Enn Kärmas, eraldi, fotod eraldi. Makett läks ka kaasa, see oli küll nemad olid väga hea tandem. Kärmas tegi perfektseid kokku monteeritud. Slaidid tulid veidi hiljem. 1986 läks fotosid, kõik olid vaimustatud. Eks selle järgi saigi valida, asi edumeelsemaks – saime Moskvast suure portsu kes mida oskas kõige paremini. Mari Kaarma oli suurepä- Kodaki fi lme ja ilmutusvahendeid. Ent Kodaki ilmutamist rane joonistaja. Helje Eelma (tol ajal Saar) tegi joonistust kohalikes fotolaborites ei tehtud, sest polnud võimalusi. koos kollaažiga. Helje oli hästi tundlik ja oskas kenasti Ilmutamise ajal pidi ruumi temperatuur olema 37 kraadi teha. Teistmoodi kui Mari näiteks. Kalle Toompere ja Aili ja protseduur oli aeganõudev. Aga Margus Haavamägi Ermel olid väga hea kompositsioonitajuga kunstnikud. koos isaga, kes oli ka väga hea fotograaf, said sellega Margus Haavamägi mängis fotodega – komponeeris oma kodus hakkama. Kohutavalt kõrged nõudmised olid need ühtsesse kujundusse koos šriftiga –, temal oli see kõikidele slaididele. Värvilahutus pidi hästi välja tulema, väga tugev külg. Igal kunstnikul oli oma spetsiifi ka, vasta- Moskva omadega oli kohati maadlemist kohe. Osalt valt sellele sai neid valida ja tööd pakkuda. slaidi kvaliteedi pärast, aga ka meie mõne lahenduse pärast, ehkki tegelikult aktsepteeriti neid päris hästi. Trü- Kõik kujundused käisid kõigepealt läbi kohalikust kuns- kitehniline baas oli Riias kehv. Kui nad tegid ekspordiks, tinõukogust. Sinna kuulusid inimesed heliloojate liidust siis ikka püüdsid parimat teha, aga meil oli värvide ja iga- ja minu kaudu ka kunstnike liidust. Eks mina pidin vaa- suguste asjadega suuri probleeme. Vinüülplaatide enda tama, kes tunneks graafi list disaini kõige paremini. Kolm- kvaliteet sõltus väga tooraine kvaliteedist. neli esimest aastat, kui ma heliplaadistuudios töötasin, käis nõukogu päris tihedalt koos. Mai Einer oli raudselt, Melodija peakorteris Moskvas korraldati kaks korda aas- Heino Kivihall oli kirja vaatamas, fotograafi a asjatundja tas konkursse, eraldi plaadikujundustele ja helisalvestis- Enn Kärmas. Umbes kuus inimest oli kokku, aga kui ma tele. Need olid mõeldud kunstiliste toimetajate ja helire- juba pooled neist kohale sain, siis oli täiesti piisav, et kolm žissööride töö tunnustamiseks. Konkursil oli oma žürii, kujundust üle vaadata. Salvestustega oli täpselt sama- kelle koosseisu kuulusid kaks Moskva professionaalset moodi – kunstinõukogu professionaalid kuulasid ära. disainerit, üleliidulise stuudio peakunstnikud, peatoime- Seejärel saadeti materjal Moskvasse, kus oli omakorda tajad ja fi rma direktor. Stuudiote esindajad olid ka võima- kunstinõukogu. Seal olid juba kõikide liiduvabariikide luse korral kohal ja andsid vajadusel seletusi ning võisid stuudiote tööd koos. Nõukogu kinnitas saadetud tööd ühtlasi ka kõik probleemid ära rääkida. Hiljem tegi žürii ja alles siis said plaadid tootmisse minna. Värvilahutuse kinniste uste taga otsuse ja jagas preemiad välja (ühe esi- jaoks pidi kõik olema tehniliselt täiesti perfektne, eks nad mese, kaks teist ja kolm kolmandat kohta). Vene inimene natuke vaatasid ka sisulist külge. Sinimustvalget ei tohti- on teistsuguse stiilitaju ja silmaga, aga nad respekteeri- nud muidugi olla ega mingit lausvihjet välismaale. Mosk- sid Baltikumi maitset väga. Me konkureerisime lätlastega vas ka otsustati, milline on nõutud ekspordiartikkel, näi- päris palju, neil oli superhäid fotograafe ja üldse oli Lätis teks väga täpselt vaadati üle Hortus Musicuse plaadid, tase päris kõva. Muidugi oli Moskva ka igati kõrgtasemel. Võin öelda, et ma ei tulnud kunagi ilma ühegi preemiata tähistama niinimetatud punaseid aastapäevi. Eks meil ära. Ja kui võitsime kolmanda koha, siis ma sain helikas- oli ka materjali, mis selleks sobis. Näiteks sari „ELKNÜ setitehase direktori Väino Verlini käest riielda, et kuidas preemia laureaate” – kujundus oli vastav pealkirjale, aga seekord nii halvasti. Rahalised preemiad olid väga suu- kava ja esitajad olid oma aja populaarsed isikud (A. Oit, red selle aja kohta. Esimene preemia oli 400 rubla. See G. Taniel, U. Naissoo, V. Ojakäär, J. Joala, T. Mägi, H. oli päris kobe summa,
Load more

Recommended publications
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • Die Estnische1 Theater-2
    DE CULTU CIVILI ESTONICO 1 VOL III DIE ESTNISCHE 2 THEATER- III/3 WELT 1 → DIE ESTNISCHE – Das estnische Theater ehrt seine Geschichte und Vorgänger, und diese Ehrerweisung wird auch den Zuschauern bereits in der Grundschule nahegelegt. 2 → THEATER – Das Theater war und ist ein Zeugnis estnischer Eigenständigkeit. 3 → WELT – Auch kokettieren wir mit der netten Aussage, dass Kunst die Welt verändert, zugleich aber gehen wir davon aus, dass sie dies irgendwie indirekt tut, ohne sich aktiv einzumischen, mit den Mitteln der Kunst eben. DIE ESTNISCHE THEATERWELT Estnisches Institut / Estnische Theateragentur Tallinn, 2013 Text: Ott Karulin, Monika Larini Übersetzung: Axel Jagau Korrekror: Lale Eckardt Grafische Gestaltung: Piia Ruber Fotos: Paul Aguraiuja, Awentus and Heikmann, DeStudio, Eero Epner, Andrus Eesmaa, Verband der Estnischen Amateurtheater, Estnisches Dramatheater, Estnisches Literaturmuseum, Estnische Nationaloper, Estnischer Rundfunk, Estnisches Puppen- und Jugendtheater, Estnische Theateragentur, Estnisches Museum für Theater und Musik (TMM), Endla-Theater, Priit Grepp, Jassu Hertsmann, Ville Hyvönen, Peeter Jalakas, SAAL der Kanuten-Gilde, Andres Keil, Lauri Kulpsoo, Jaanus Laagriküll, Ülo Laumets, Peeter Laurits, Ants Liigus , Eva-Liisa Linder, Enn Loit, Teet Malsroos, Kaarel Mikkin, Kris Moor, N099, Tiit Oajsoo, Anete Pelmas, Alan Proosa, R.A.A.A.M, Harri Rospu, Piia Ruber, Scanpix Baltics, Ene-Liis Semper, Triin Sinissaar, Nele Sooväli, STÜ(Verein Unabhängiger Tanz), Tõnu Tamm, Heigo Teder, Taivo Tenso, Jüri Tenson, Vanemuine-Theater, Ugala-Theater, Siim Vahur, Gunnar Vaidla, Taavi Varm, Liina Viru, Toomas Volmer/ETA/Scanpix, Mats Õun, Wikipedia/Gsitnikov. Herausgeber: Estnisches Institut / Estnische Theateragentur ISBN 978-9949-9442-1-7 THEATERWANDERUNGEN Liina Unt THEATERWANDERUNGEN In Estland kann man selbst an den unerwartetsten Stellen auf Theater treffen.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino ISSN 0207—6535 12
    rooter- muusiko • kinoISSN 0207—6535 ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 12 detsember II aastakäik Esikaanel kaader filmis Kolmnurk» (rezissoor P. Pri m. kurisi ] P. Pärn Tagakaanel kaader filmist «Õun» fstspna- rist ja režissöor K. K luomi, operaatöi T. TaÜvee). T. Kohvi foto. Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666—162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 445—468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 445-468 Korrektorid Velly Roots ja Solveig Kriggulson, tel. 432-981 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 422-551 KUJUNDUS: MAI EINER KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO -TALLINN • 1983 > CESfl 4 SISUKORD TEATER RAHVUSIWx».^» UttOQU TEATRIANKEET . 45 30 AASTAT HILJEM (GITIS-e eesti stuudiost) 50 SÕPRUSLINNADE TEATRID. PÕGUSAID TUTVUSI (Schwerini, Veneetsia ja Kieli teatrid Tallinnas) 60 TEATRIGLOOBUS 82 MUUSIKA VASTAB HELMI PUUR Madis Kolk RICHARD WAGNERI «OOPER JA DRAAMA» 13 Richard Wagner OOPERIST JA DRAAMAST 16 VADEMECUM 81 KINO II NÕUKOGUDE EESTI FILMIFESTIVALI (1983) AUHINNAD 24 Andrei Plahhov ELUTARK NOORUS (Filmist «Ideaalmaastik») 26 Jaak Olep «KOLMNURGA» TAUSTAST 30 Viktor Slavkin DOKUMENTEERIV MUUSIKAFILM -32 Uno Heinapuu KÜNNIMEHE VÄSIMUS 33 PÕLLUMEHED «KÜNNIMEHE VÄSIMUSEST» (Vestlus­ ring «9. Mai» kolhoosis) 35 Maie Remmel MÕTESTATUD MAASTIKUD REIN MARANI LOODUS­ FILMIDES 36 Märt Kubo REKLAAMFILM TARBIJA PILGU LÄBI 39 Tiina Lokk LÄTI JA LEEDU TÕSIELUFILMIDEST 66 Hannes Villemson FILM GANDHIST 69 AASTA «OSCARID» 79 KROONIKA 83 Ike Voikov METROPOLITAN OPERA JA LINCOLN CENTER 96 Helmi Puur 8.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI Neeme Järvi Viinis 20. märtsil 1997. Harri Rospu foto XVI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, -ei 44 04 72: TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3293 fax 44 47 87 e-mail tmk(S'estpak.ee Vastutav sekretär Helju TüKsammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, te. 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosatond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Infotöötleja Viire Kareda, tel 44 4787 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 Miljard Kilgi maal "Rüütel, surm ja kurat", KUJUNDUS: MAI EINER tel 66 61 62 1992. Õli, lõuend. 100 X 78 sm. Toomas Kali, "Raadio Null" © "Teater. Muusika. Kino", 1997 "Vanalinnastuudios". Teet Malsroosi foto Wa SISUKORD TEATER VASTAB MARIA KLENSKAJA Sven Karja VIIMANE RONG ENDISELT REFORMIL {"Vanalinnastuudio" hetkeseisust) Pille-Riin Purje ELUSTAVA LAENGUGA DUELL {"Duell" Pärnu "Endlas") TEATRI AASTAPREEMIAD 1996 MUUSIKA Mart Jaanson GYÖRGY LIGETI: ANTI-ANTIMUUSIKA LOOJA Maria Kostakeva RBOOMLABÜRINT LIGET! KOMPOSITSIOONIMEETODIS Maria Kostakeva ASEMANTILINE SEMANTIKA GYÖRGY LIGETI VOKAALMELOODIKAS {Muusikateatri näitel) NEEME JÄRVI 60 NEEME JÄRVI MISSIOON. MAESTROGA EESTI MUUSIKAST ENNE JA NÜÜD... {Intervjuu kontsertide ajal Viinis märtsis 1997) 4' Ivalo Randalu ESTONIA ORKESTRI AO- JA HOMMIKU AEGADEST {Estonia Teatri orkester sümfoonilise muusika kandjana Tallinnas läbi aegade. Pühendatud orkestri 90. juubelile) Philip Strick KÜBERPUNK {Tehnika juhitud tulevik tech noir-filmides) 17 Roger Ebert LARRY FLYNT VABA AJAKIRJANDUSE EEST James Berardinelli LARRY FLYNT ON PALJU SUUREM KUI ELU {Milos Formani filmist "Rahvas Larry Flynti vastu") Marko Levo "EESTI KULTUURFILMI" DOKUMENTAALFILMIDE HELIKUJUNDUS 1930.
    [Show full text]
  • Leoter-Muusiko-Kin Ю ISSN 0207 — 6535 8
    leoter-muusiko-kinю ISSN 0207 — 6535 ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 8 VII aasitalkäik Esikaanel: Velda Otsus Sarah Bernhardana Л. Murrelli «Mälu» lavastuses («Vanemuine», 1987. Lavastaja Ülo Vilimaa). Ü. Laumetsa foto Tagakaanel: Sylvia Kristel nimiosalisena fil­ mis «Lady Chatterley armuke» (režissöör Just Jaeckin, 1981). Toimetuse kolleegium JAAK ALLIK IGOR GARŠNEK EVALD HERMAKOLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TOMU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT MARK SOOSAAR LEPO SIUMERA Iriü OLO VILIMAA JAAK VILLER 1 I HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, fel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 20009G, postkast 51 Peatoimetaja asetäitja Valk. Raun, tel 66 31 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 triosakond Reet Heimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk. tel 44 3109 Filmiesakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel 42 25 51 KUJUNDUS: MAI EIINER, tel 44 47 87 "eorer-muusiKo-Kin SISUKORD TEATER ARTUR ADSON («Mõttevaramu») 14 Mira Stein MARIA KLENSKAJA — NÄITLEJA PORTREEVISAND 40 TEATRIGLOOBUS 37, 51 Ene Paaver PIKEMAD KÕRVALEPÕIKED «MÄLU» TEEMAL (J. Murrelli «Mälu» «Vanemuises») 52 Jaan Tooming LÕIKUSKUU 1968 (20 aastat Tšehhi sündmustest) Peeter Tooma Paul-Eerik Rummo Evald Hermaküla Peeter Tulviste Jonatan Tomeš 70 MUUSIKA VASTAB TAAVO VIRKHAUS Ines Roolaid VÕLUKEPIKESE ASEMEL (Muusikateraapiast) 75 Paul Ariste KARL LEICHTERIGA RAHVALUULERETKEL 81 EDUARD TUBINA KIRJAD HEINO ELLERILE (I) 86 KINO Linnar Priimägi AEG JA RUUM Fr. R. I jamrew—— Nikolai Meinert EROOTILISE FILMI VÕIMALUSTES 25 fteginaiukoga Tatjana Elmanovitš «ELU TSITADELLIS» TÄNA 56 Evald Laasi AJALOOLASE PILGUGA FILMIST «VALGUS KOORDIS» 62 Mardi Valgemäe «TIINA» (Edmund J.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • 1982—2001 Bibliograafia
    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
    [Show full text]
  • Teatrielu 2018 Kroonika
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA Tabelid: Statistikas osalevad etendusasutused 360 Etenduspaigad Eestis 362 Teatrite esinemised välismaal 363 Harrastusteatrid 368 Festivalid Eestis 368 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 378 Artiklid: Tiia Sippol. Ilus ja elus 2018. Ülevaade aasta teatritegevusest 381 Riina Leinbock. Kes käivad teatris? 386 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS Teatrite tegevusülevaated, järjekord lk 393 2018. aasta uuslavastusi 517 Teatrikoolid 522 Raadioteater 527 Harrastusteater Eestis 528 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 540 2. Eesti Etendusasutuste Liit 541 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 542 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 543 5. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit 544 6. Eesti Teatri Agentuur 545 7. Eesti Teatriliit 548 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 555 9. UNIMA Eesti Keskus 556 10. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 558 11. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 558 III osa VARIA Auhinnad, Eesti teatri aastaauhinnad, nimelised auhinnad 561 Omaalgatuslikud etenduskunstide auhinnad, stipendiumid 567 Kolleegipreemiad, publikupreemiad 569 Näidendivõistlused, konkursid, koostööprojektid 572 Konverentsid, seminarid, vestlussarjad 574 Esitlused, loomeõhtud 577 Väliskülaliste töötoad ja loengud 580 Juubelid, näitused 582 Teatrierialade lõpetajad 584 Mängufilmid, lühifilmid 586 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 591 In memoriam 595 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates
    [Show full text]
  • Геогег-Muusiko-Kino
    ISSN 0207-6535 геогег-muusiko-kino EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI Peategelane filmist "Kui mehed laulavad". H. Rospu foto Nukujuht M. Bamberg DETSEMBER XIV AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narwa mnt 5 fax 44 47 87 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Infotöötleja Viire Kareda, tel 44 47 87 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 hrkespeare I Mõõt KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 mõõdu vaslu" Lappeenranta Linnateatris, 1995 (kunstnik Kaarina Hieta). Kenzi .omas Kinno foto © "Teater. Muusika. Kino", 1995 A LA COHOUETE DU PÕLE «ЧЯ -~**0*h ,\ 1 -£ **'- - *"i.PS- - "Emavene", 1993. Režissöör Mark Soosaar. Steve Brown ja Marvin Oliver raiuvad välja paati punase seedri tüvest Seattle'is USA-s 1989. aastal. M. Soosaare foto Väsimatu rännumees Georges Melies 1912. aastal poolusele reisimas. F Imi "Pooluse val- lutamire" plakat. teorer-muusiko-kino /1995 SISUKORD TEATER Ingo Normet LÄHTUDES DIDEROT'ST Gerda Kordemets, MÕÕT MÕÕDU, SOOME EESTI VASTU (Lähtudes Jaanus Kulli I. Normeti lavastusest Soomes) Kadi Herkül MARIE EST MAIADE EHK AINULT KEEL TEEB INIMESE VABAKS JA AJALUGU ANNAB TALLE KUULUVUSE ("Näitleja ja tema roll". Maria Klenskaja ja Kersti Kreismann "Leekrüüpes") t Ivan Orav DRAAMATEATER PARADIISIS> PÕRGUS JA PUHASTUSTULES (Peokõne täielik tekst) J Margot Visnap PERSONA GRATA.
    [Show full text]
  • Eorer- Siko • K!Noiss N 0)0;-651S
    eorer- siko • k!noISS N 0)0;-651S ENSV Kultuun ministeeriumi. ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Liidu. Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu / III aastakäik Esikaanel stseen ENSV Riikliku Noorsooteatri lavastusest «Windsori lõbusad naised* Pirita kloostris (lavastaja E. Herma kütta, kunstnik L. Pibak). Sir John Falstaff — Ilmar Tam- mur, Frank Ford — Andrus Vaiaräk. C-. Vaidla foto. Tagakaanel Tõnu Tepandi. A. Il® foto Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO -•• - V -'• * JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE K°ARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK. VILLER PEATOIMETAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vall» Raun, tel. 666-162 Vastatav sekretär Helju Tüksammel, tel. 445-468 Teatriosakond Reet Neimair ja Margot Visnap, tel. 445-468 Muus ikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan. Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 445-468 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 422-551 KUJUNDUS:: MAU EINER © KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO • TALLINN • 1984 SISUKORD TEATER KAS KADUV MÕISTE TEATRIJUHT? (intervjuu Aleks Satsiga) 30 Märt Kubo VILNIUSE-LOOD (Balti teatrikevad) 51 Lilian Vellerana NOORPÕLV LAVA-JAKOBSONI SELTSIS 66 Arne Mikk, Rein Agur EESTI LAVASTAJAD SOOMES 76 INTERVJUU REIN AGURIGA 78 TEATRIGLOOBUS 65,75 MUUSIKA Tönn Sarv ISE LAULDUD — HÄSTI LAULDUD 12 Ines Rannap MÖÖDUNUD HOOAJA VIIULIMUUSIKAST 37 Jaan Ross VEEL KORD JAAN SOONVALDI HELIRIDADETEOORIAST 42 Mart Humal JAAN SOONVALDI TEOORIA AJALOOLISES PERS­ PEKTIIVIS 43 Heili Einasto MARIA TAGLIONI 83 KINO VASTAS GRIGORI KROMANOV STSENARISTIKA, MEIE KUNSTI HEITLAPS III Viktor Slavkin INIMENE EI AVA ENNAST KOHE 22 Lembit Remmelgas TSEHHID DISKUTEERIVAD 26 Vaike Kalda FILMIKLUBIDE FESTIVALIVÕITJAD 36 Hendrik Lindepuu AEG, INIMESED, KIVID JA IGAVIK (M.
    [Show full text]
  • The World 1 of Estonian 2 Theatre III/3
    DE CULTU CIVILI ESTONICO 1 VOL III The OW RLD 2 of ESTONIAN III/3 THeatre 1 → world – Consciousness of the world and the changing identity of a person are often the main themes. 2 → Estonia – Theatre was, and still is, a testimony to Estonian independence. 3 → theatre – Theatre in Estonia can crop up in the most unexpected places. THE WORLD OF ESTONIAN theatre Estonian Institute / Estonian Theatre Agency Tallinn, 2012 Text: Ott Karulin, Monika Larini Translation: Tiina Randviir Language editor : Richard Adang Graphic design: Piia Ruber Photo credits: Paul Aguraiuja, Awentus and Heikmann, DeStudio, Eero Epner, Andrus Eesmaa, Estonian Amateur Theatres' Union, Estonian Drama Theatre, Estonian Literary Museum, Estonian National Opera, Estonian Public Broadcasting, Estonian Puppet and Youth Theatre, Estonian Theatre Agency , Estonian Theatre and Music Museum (TMM), Endla Theatre, Priit Grepp, Jassu Hertsmann, Ville Hyvönen, Peeter Jalakas, Kanuti Gildi SAAL, Andres Keil, Lauri Kulpsoo, Jaanus Laagriküll, Ülo Laumets, Peeter Laurits, Ants Liigus , Eva-Liisa Linder, Enn Loit, Teet Malsroos, Kaarel Mikkin, Kris Moor, N099, Tiit Oajsoo, Anete Pelmas, Alan Proosa, R.A.A.A.M, Harri Rospu, Piia Ruber, Scanpix Baltics, Ene-Liis Semper, Triin Sinissaar, Nele Sooväli, STÜ, Tõnu Tamm, Heigo Teder, Taivo Tenso, Jüri Tenson, Theatre Vanemuine, Ugala Theatre, Siim Vahur, Gunnar Vaidla, Taavi Varm, Liina Viru, Toomas Volmer/ETA/Scanpix, Mats Õun, Wikipedia/Gsitnikov. Published by The Estonian Institute ISBN 978-9949-9160-7-8 Wandering theatre Liina Unt Wandering theatre Theatre in Estonia can crop up in the most unexpected places. The mass scale of “found spaces” and open-air theatre during the last decade has caused a situation where visitors might be more interested in the venue rather than in what is being performed or by whom.
    [Show full text]