DOCSLIB.ORG

Reorer-Muusiko-Kin Ю ISSN 0207—653S

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

reorer-muusiko-kinю ISSN 0207—653S EESTI KULTUURI­ MINISTEERIUMI EESTI HELILOOJATE LIIDU EESTI KINOLIIDU EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI J. Massenet' ooper "Manon" "Estonias". Manon Lescaut - Nadežda Kurem, ševaljee des Grieux - Vello Jyrna. 2 T. Huigi foto XI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA k/t PEETER TOOMA, tel 44 04 72, 6& 61 62 " TOIMETUS:Tallinn, Narva raint 5 postiaadress EE 0090,-postkast 3200 Vastutav sekretär H e l j u Tu ksa m m e 1, te 1 44 54 68 • Teatriosakond Reet Neimar ja Margot-Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Nele Äraste, Immo Mihkelson ' ja Edith Kuusk, tel.44 31 09 Filmiosa kõnd Sulev "Tcincmaa ja jäa.n-Ruusy tel 43 77 56 Keeletoimetaja ,, Ku Ma' Sisask/tel 44.54 6a Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 4787 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 Т.. Rangströmi ballett "Preili Julie" "Estonia" •© ."Teater. Muusika. Kino", 1992 £. O'Neill, "Õit"-E.epti.Draamateatris. Kapten Keeney - Ain. lufsepp, Proua Keeney - Angelina Semjonova*'. '. •, R. Tiikmaa foto ^^я^* SISUKORD TEATER VASTAB ÜLLE ULLA Kadi Herkül "PREILI JULIE" DRAAMAST BALLETINI TEATRI(ELU) KROONIKAT (Aastapreemiad) Margot Vfenap NÄITLEJA, KES PUUDUTAB OLEMISE SALADUST (Ahi Liit sepast) Hendrik Lindepuu SAAMI TEATRIST |AINO TALVI j (6. II 1909-12. III 1992) Margot Visnap PERSONA GRATA. PEETER JALAKAS MUUSIKA Merike Vaitmaa ESTOONLASED STOCKHOLMIS (Muljeid "Estonia" teatri külalisesinemistest) Priit Kuusk MUUSIKAMAAILM. HOOAEG 1990/91 Kaupo Deemant PAAR TUNDI ELUSTUNUD AJALUGU (Mark Soosaare tõsielufilmist "Riigimnem") Arno Oja PRESIDENT LÄBI AJA JA INIMESTE (Mark Soosaare "Riigivanemast") Andrei Mihhalkov- NÄEN UNES ANDREID (Kontšalovski nägemus Kontšalovski Andrei Tarkovskist) German Schutting ANDREI KONTŠALOVSKI VANAS JA UUES MAAILMAS (A. Kontšalovski filmiloomingust) MAAILMA LÜHIFXMIFESTIVALE BERLIINI SAKSA FILMI- JA TELEVISIOONI- AKADEEMIA Aino Karina NUKUMÄNGUST Äi W .cli' i . .'• -,-.: •a VASTAB ÜLLE ULLA 7. novembril 1943 astusite esmakordselt lavale, olite Draamateatri lavastuses "Pöial­ poiss" üks lastest. Mis oli enne? Mis meenub seoses sõnaga "lapsepõlv"? Lapsepõlv seostub suurel määral sõjaajaga. Jäime emaga nagu paljud teised pä­ rast 9. märtsi pommitamist peavarju ja varata. Meile annetati riideid ja toidunõusid, et kuidagimoodi alustada. Emale oli see suur löök, millest ta ei toibunudki. Tal oli kombeks öelda "... siis, kui me põlesime..." See hirmus sündmus poolitas kogu ta elu. Meil ei olnud ka kuhugi elama minna, kuni üks tuttav proua meid ühte oma korteri vabasse tuppa võttis. Ta oli oma pere sõja ajal kaotanud ja kartis, et tarna suur korter sõjaväelastele antakse. Ka teistesse tubadesse võttis ta üürilised ja nii tekkis üks suur ühiskorter. Sellesse ühiskorteri väiksesse tuppa jäimegi emaga 15 aastaks. Alles 1960. aastal, pärast kümneaastast korterijärjekorras seismist, sain "Estonia" poolt ühe toa, kuid nüüdki nelja pere ühiskorterisse. Teise kooliaasta algul kutsus Draamateatri näitlejanna Alice Mägi mind laste­ tükkidesse osaliseks. Parajasti debüteeris Oskar Polla lavastusega "Pöialpoiss", mil­ les peaosa kehastas Salme Reek. Sellele järgnes L. Laoniidu lavastatud "Kaval-Ants ja Vanapagan" ning siis valis Leo Kalmet mind oma uude lavastusse, Ibseni "No­ rasse", nimitegelase väikeseks tütreks Emmiks. Minu ülesandeks oli lavale joostes öelda "Ema, palun, anna mulle musi!" Norat mängis Aino Talvi, kes on selles osas jäänud minu arvates ületamatuks. Kuulates ja vaadates hiljem oma eluteel teisi No­ rasid, kuulen ikka kõrvus Aino Talvi suurepäraseid häälevärve ja häälesügavust. Tema Nora tõlgendus jääb minu arvates parimaks ja õigeimaks - nii suur oli lapse vastuvõtlikkus ja usaldus. Kuidas üldse nä raskel ajal tekkis huvi teatri vastu? Eks see olnud ikka ema suur armastus teatri vastu - kahekümneaastase neiuna esines ta August Bachmanni loodud Hommikteatri lavastustes. Tänu temale olin minagi juba enne "Estonia" põlemist jõudnud ära vaadata peaaegu kõik lavastused - ballettidest "Luikede järve", "Giselle'i", "Punase mooni", "Krati", operettidest "Krahv Luxemburgi", "Linnukaupleja", "Tütarlapse kodumaata", "Kalurineiu", "Onu­ poja Bataaviast". Sõnalavastustest mäletan küll vähem, ent selgelt on meeles, et "Sää­ rase mulgi" etenduse aegu tuli õhuhäire ja ma pidin koos emaga alla varjendisse minema. Kui sõda lõppes, töötas ema palju aastaid Draamateatris masinakirjutajana ja jälle olin ma tahes-tahtmata teatris. Selleks, et meid ülal pidada, paljundas ema vahel ööd läbi osaraamatuid ja mina magasin sealsamas ema tööruumis kahes kok- kulükatud tugitoolis kirjutusmasina tippimise saatel. Õhtuti vaatasin muidugi jälle ülevalt rõdult või külgmisest 19. loožist etendusi. Asusite õppima balletti. Kas "teatrilapsele" oli see teadlik valik või üsna iseenesest­ mõistetav samm? Tahtsin tõtt-öelda kogu aeg tantsida ja kui raadiost tuli vana tantsumuusika, siis oli see kindel värk. Mui oli alumisest osast hästi lai heegeldatud puhvvarrukatega kleit, mille ma selga panin ja omaette tantsisin. Ega keegi vaadata ei tohtinud. Olin nõrga tervisega tüdruk ning 1938., 1939. ja 1940. aasta suvel käisin Lustivere lastesanatooriumis. Seal oli mul vaja kõigile seletada, et oskan tantsida. Isegi luis­ kasin, et olen kusagil õppinud. Ühel suvel tuli sinna tüdruk, kes tõesti tantsu õppis, siis püüdsin küll oma "andeid" varjata. Aga järgmisel suvel, kui teda ei olnud, esi­ nesin edasi. Muusika mängis, mina läksin lavale ja improviseerisin. See oli minu jaoks nii lihtne! Lasteaias õpetati meile rahvatantse. Mäletan väga hästi, et jooksupolkas oli minu partneriks Fred Jussi. Mui on seniajani alles foto, millel rahvariietes lokkis peaga pruntsuine poisike ja naeratav tüdruk häbelikult kõrvuti seisavad. Päris balletikooli sattusin lehekuulutuse peale. Tegin parasjagu kaasa Draama- Ülle Ulla märtsis 1992. T. Tormise foto 3 teatri "Libahundi" lavastuses ja enne etendust tõi keegi lastest kaasa "Estonia" teatri laste balletistuudio asutamise kuulutuse. Algul olime kõik hulgakesi minemas, aga sisse saime ainult Felix Moori tütar Sirje ja mina. Ema kodus kahtles, et ma ei tule õppimisega toime, kuna ka teater võttis oma aja. Ütlesin: "Emakene, ega ma siis enam teatris kaasa ei teeks ja koolis püüaksin ikka hästi õppida, ainult luba mind, palun, balletikooli." Sealt algas siis minu tõsine elu, sest käia kahes koolis üheksa aastat iga päev (tol ajal õpiti ja töötati ka laupäeviti) - see põlnud just lihtne. Missugune oli Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli päris esimese lennu päris algus? Meid võeti alguses vastu hiigla palju, oli kaks klassi ja kummaski ligi 20 õpilast. Üht klassi juhendas Arkadi Pallo, tema juures olid vist lootustandvamad, ja teist Zoja Kalevi-Silla, seal õppisid vist kahtlasemad. Mina õppisin Kalevi juures. Kahe klassi peale kokku lõpetas meid seitse, oma klassist olin mina ainus, kes lõpuni vastu pidas. Ei mäleta päris täpselt, kas see oli meie esimesel või teisel õppeaastal, kui ühel meie klassiõel, Kitty Leivaldil, käis ikka väike täditütar treeningtundides kaasas. See oli Tiiu Randviir. Ta oli veel liiga väike ja teda balletikooli ei võetud, aga kuna ta elas Kittyga ühes korteris, siis käis ta harjutustunde vaatamas. Meie tunnid toi­ musid vanas "Kalevi" võimlas, õigemini selle väikeses tagumises saalis, mis tegeli­ kult oli poksijate treeningusaal. Oma esimesed tantsukogemused sain aga Draamateatrist. Ei mäleta, et oleksime neis etendustes pidanud midagi ütlema või isegi laulma, tuli lihtsalt kaasa elada, mängida, liikuda. "Kaval-Antsus" olid laste jaoks seatud lausa eraldi tantsud, mina olin liblikas. Tantsuseadjaks ja õpetajaks oli Helmi Töhvclman. Arvan, et Tohvi õpe­ tas siis ikka samamoodi - oma rütmikal põhineva meetodi alusel. "Teatrilaps" ja teatrimaagia? Kas tema jaoks eksisteerib teatri salapära, näitlejate sala­ pära? Jah, muidugi. Laps näeb kõike küll ligidalt, kuid talle jääb ju ikkagi vaid või­ malus neid "jumalaid" teretada. Kui siis keegi suvatses sind märgata või midagi küsida, siis polnud sellel õnnel õtsa ega äärt. Mui olid muidugi omad lemmikud, kuid neid on olnud päris palju ja nad vaheldusid. Ligipääsu ei olnud ja see muutis asja salapärasemaks. Vaatasite ehk etendusi teadlikumalt kui lastele omane? Teadsime täpselt, et kui näiteks Inge Põder lavale ilmub, siis hakkab midagi toimuma. Tema lavaline vaist oli nii täpne, ta täitis kogu lavaruumi. Ja selle tabas ka publik kohe ära, egas Inge ilmaasjata kõigi lemmik olnud! Väga selgelt mäletan Boriss Blinovi Sortsi "Kalevipojast". I vaatuses, kui kõik teised kosilased on juba käinud, tuleb Sorts Lindale kosja. Blinovil olid mustad trikood jalas ja sarved peas ja siis langes ta Linda ette maha. Samal ajal lükkas ta käega keebi hõlma jala pealt ära. Punased säärikud olid jalas ja hirmus ilusad jalad olid. Seda kohta käisime tüdrukutega lava tagant spetsiaalselt vaatamas. Sellised pisiasjad olid meile kõik teäda. Kas te oskate kuidagi määratleda, mis on tcatriatmosfääris muutunud selle ligi viie­ kümne aasta jooksul, mis te olete teatris liikunud? Teatriatmosfääri tekitab paljugi see, millisena sa ise teatrit näed. Kui sul on aupaklik suhtumine teatrisse, siis püüad ise hoida kinni teatri eetikast ja pead lugu kolleegidest. Praegu olen kohanud inimesi, kes tulevd proovi ajal lavale, mantel seljas ja tänavajalatsid jalas. Kingakontsade klõbinal sammutakse üle lava. Ainult vaikselt, kikivarvul tohiksid kõrvalseisjad sellel pinnal liikuda, kui üldse tohiksid. Paistab, et paljud seda ei tea. Kui me kooliajal hakkasime "Estonias" treeningtun­ dides käima, valvas õpetaja väga tähelepanelikult, et me end korralikult üleval peaksime. Vahel tuli ta tundi ja ütles: "Tüdrukud, mulle öeldi, et keegi
Recommended publications
  • Reorer-Muusiko-Kino

    Reorer-Muusiko-Kino

    ISSN 0207-6535 reorer-muusiko-kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI Maria Klenskaja jaanuaris 1997. Harri Rospu foto XVI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA J JRI1 ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 tax 44147 87 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, lel 44 54 68 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, teil 44 40 30 Muusikaosakond Saale Siitan ja Anneli Remme, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson,- tel 44 54 68 Infotöötleja Viire Kareda, tel 44 47 87 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 Kreeka raamharf trigor.on VII—VI saj e.m.a. KUJUNDUS: MAI EINER, teil 66 61 62 (vt "Harf sünnist tänapäevani" I, lk 47) "Karupoeg", 1997. Režissöör Stefan Jarl. Rahvusvaheliselt tuntuima rootsi dokumentalisti © "Teater. Muusika. Kino", 1997 mängufilmi peategelaseks on 13-aasiane poiss,- kes elab puutumatu looduse keskel ning peab end indiaanlaste pealikuks ja looduse kaitsjaks. n eorer• muusiko• kino /К*>' SISUKORD TEATER David Vseviov AJALUGU KUI TEATER Kadi Herkül KUI SUUREST ROLLIST EI SAA SUURROLLI. NÄITLEJA JA TEMA ROLL Ene Paaver OMADELE VÕÕRAS, VÕÕRASTELE OMA (Maria Klenskaja Eesti Draamateatri ja Vene Draamateatri "Leekrüüpe" lavastustes) Maimu Valter ÜHE KOOLI LUGU II (Eesti Riikliku Teatriinstituudi ajaloost) 66 Sven Karja PERSONA GRATA. HENDRIK TOOMPERE (juunior) MUUSIKA Kristel Pappel TEATRIMAASTIK SALZBURGIS! KÖLNINI (KA MUUSIKALISTE MÄETIPPUDEGA) 27, 96 Tatjana Lepnurm HARF SÜNNIST TÄNAPÄEVANI I Allan Vurma MIKS LAULJAD LILLELÕHNA NUUSUTAVAD Leelo Kõlar PREEMIAID PIANISTIDELE (Brahmsi ja Hindemithi konkursist eesti pianistidele 3.—5. detsembril 1996 Mustpeade Majas) RAIMOND LÄTTE 22.
  • Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980

    Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980

    KKUNST.EEUNST.EE GGRAAFILISERAAFILISE DDISAINIISAINI ERIERI EEestiesti vvinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980. aaastatestastatest MMaileaile TaliTali Koostaja ja kujundaja: Maile Tali Fotod: Toomas Tali, erakogud Toimetaja: Andreas Trossek Korrektor: Riina Kasser Suur tänu: Virve Albri Helje Eelma Mai Einer Aili Ermel Villu Järmut Tõnu Kaalep Tõnis Kahu Enn Kärmas Ülle Meister Kalle Toompere Ülle Väli Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kõik õigused kaitstud © 2010 Kust küll kostab lärm? Sissejuhatus Põrand põrub all. Magada ei saa, kärtsub, mürtsub maa. Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks? Jajaa, jajaa. Mikronid „Üks imelik masin”, 1986 Sõnad: Gunnar Graps Vinüülplaadiümbriseid võib vaadelda osana popkultuu- kasutati esialgu standardseid geomeetrilise mustriga rist, masstootmise produktina, infoallikana omaaegse plaadiümbriseid. Eesti esimese plaadikujunduse au kuu- muusika, moe ja trükitehnika kohta jne. Järgnevad lehe- lub Eesti Filmiarhiivi andmetel Marju Kuudi kümnetollisele küljed kuuluvad vinüülplaadiümbristele, mis on Eestis “Aastaajad – valimik estraadilaule” 1970. aastast. tehtud nõukogude perioodil 1970. ja 1980. aastatel. Muusikat või salvestatud sõna, mis on helisalvestamise Vinüülplaat sümboliseeris läänelikku nautlevat tarbimis- peamine eesmärk, käesolev vaatlus ei käsitle, vaid kes- ühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Siin kendub plaadiümbriste graafi lisele disainile. idealiseeriti ühiskondi teispool raudset eesriiet, usuti, et seal võisid
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
  • 101 Lühielulugu

    101 Lühielulugu

    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
  • Veljo Tormis — Works

    Veljo Tormis — Works

    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
  • 101 Biographies

    101 Biographies

    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
  • Muusiko • Kino ISSN 0207—.6535

    Muusiko • Kino ISSN 0207—.6535

    teoter- muusiko • kinoISSN 0207—.6535 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 1 VIII aastakäik Esikaanel: Neeme Järvi uusaastatervitus eesti rahvale. V. Rumesseni fot» Tagakaanel: R. Saluri «Minek» Soome Rah­ vusteatris (lavastaja M. Unt, kunstnik E. Kank­ kunen, muusika autor E.-S. Tüür'). Esietendus Rahvusteatri Willensauna laval 7. oktoobril 1988. Georg Rass — Pekka Autiovuori, Ohvit­ ser — Jukka Puotila, tagaplaanil Lembit — Risto Aaltonen. L. Klemelä foto Toimetuse kolleegium JAAK ALLIK IGOR GARSNEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VLLER HARDI VOLMER PEATOIMET AIA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Türksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 3109 Filmiosakond Jaak Lõhmus; ja Sulev Teinetnaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino». 1989 reorer- muusiko - kino SISUKORD Mihkel Tiks AVA VEERG Margot Visnap MINEKULE MÄÄRATUD RAHVA SELGINEVAD KONTUURID («Vaikuse vallamaja» ja «Minek» «Vane­ muises»; Tallinna Draamateatris ja Pärnus) TEATRIGLOOBUS TEATRIANKEET 1987/88 Ervin Reimo ÜHE DRAMATURGITEE KROONIKAST: HUGO RAUD­ SEPP (Kommentaarid — Lea Tormis) MUUSIKA VASTAB NEEME JÄRVI Avo Hirvesoo KUI KODUPINNALT SEPISTATI EMIGRATSIOONI Tiiä Järg KES VANA ASJA ... Eestimaa K(b)P Keskkomitees. Abinõudest UK(b)P Keskko­ mitee 1948. aasta 10. veebruari otsuse «V. MURADELI OOPE­ RIST «SUUR SÕPRUS»» TÄITMISE KOHTA {Stalinlikust pärandist) Märt Karmo TUNTUD JA TUNDMATU PAUL TAMMEVESKI NEEME JÄRVI PLAADID 1988.
  • Die Estnische1 Theater-2

    Die Estnische1 Theater-2

    DE CULTU CIVILI ESTONICO 1 VOL III DIE ESTNISCHE 2 THEATER- III/3 WELT 1 → DIE ESTNISCHE – Das estnische Theater ehrt seine Geschichte und Vorgänger, und diese Ehrerweisung wird auch den Zuschauern bereits in der Grundschule nahegelegt. 2 → THEATER – Das Theater war und ist ein Zeugnis estnischer Eigenständigkeit. 3 → WELT – Auch kokettieren wir mit der netten Aussage, dass Kunst die Welt verändert, zugleich aber gehen wir davon aus, dass sie dies irgendwie indirekt tut, ohne sich aktiv einzumischen, mit den Mitteln der Kunst eben. DIE ESTNISCHE THEATERWELT Estnisches Institut / Estnische Theateragentur Tallinn, 2013 Text: Ott Karulin, Monika Larini Übersetzung: Axel Jagau Korrekror: Lale Eckardt Grafische Gestaltung: Piia Ruber Fotos: Paul Aguraiuja, Awentus and Heikmann, DeStudio, Eero Epner, Andrus Eesmaa, Verband der Estnischen Amateurtheater, Estnisches Dramatheater, Estnisches Literaturmuseum, Estnische Nationaloper, Estnischer Rundfunk, Estnisches Puppen- und Jugendtheater, Estnische Theateragentur, Estnisches Museum für Theater und Musik (TMM), Endla-Theater, Priit Grepp, Jassu Hertsmann, Ville Hyvönen, Peeter Jalakas, SAAL der Kanuten-Gilde, Andres Keil, Lauri Kulpsoo, Jaanus Laagriküll, Ülo Laumets, Peeter Laurits, Ants Liigus , Eva-Liisa Linder, Enn Loit, Teet Malsroos, Kaarel Mikkin, Kris Moor, N099, Tiit Oajsoo, Anete Pelmas, Alan Proosa, R.A.A.A.M, Harri Rospu, Piia Ruber, Scanpix Baltics, Ene-Liis Semper, Triin Sinissaar, Nele Sooväli, STÜ(Verein Unabhängiger Tanz), Tõnu Tamm, Heigo Teder, Taivo Tenso, Jüri Tenson, Vanemuine-Theater, Ugala-Theater, Siim Vahur, Gunnar Vaidla, Taavi Varm, Liina Viru, Toomas Volmer/ETA/Scanpix, Mats Õun, Wikipedia/Gsitnikov. Herausgeber: Estnisches Institut / Estnische Theateragentur ISBN 978-9949-9442-1-7 THEATERWANDERUNGEN Liina Unt THEATERWANDERUNGEN In Estland kann man selbst an den unerwartetsten Stellen auf Theater treffen.
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006

    Eesti Film Estonian Film 2000-2006

    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
  • Muusiko • Kino ISSN 0207—6535 12

    Muusiko • Kino ISSN 0207—6535 12

    rooter- muusiko • kinoISSN 0207—6535 ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 12 detsember II aastakäik Esikaanel kaader filmis Kolmnurk» (rezissoor P. Pri m. kurisi ] P. Pärn Tagakaanel kaader filmist «Õun» fstspna- rist ja režissöor K. K luomi, operaatöi T. TaÜvee). T. Kohvi foto. Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666—162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 445—468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 445-468 Korrektorid Velly Roots ja Solveig Kriggulson, tel. 432-981 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 422-551 KUJUNDUS: MAI EINER KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO -TALLINN • 1983 > CESfl 4 SISUKORD TEATER RAHVUSIWx».^» UttOQU TEATRIANKEET . 45 30 AASTAT HILJEM (GITIS-e eesti stuudiost) 50 SÕPRUSLINNADE TEATRID. PÕGUSAID TUTVUSI (Schwerini, Veneetsia ja Kieli teatrid Tallinnas) 60 TEATRIGLOOBUS 82 MUUSIKA VASTAB HELMI PUUR Madis Kolk RICHARD WAGNERI «OOPER JA DRAAMA» 13 Richard Wagner OOPERIST JA DRAAMAST 16 VADEMECUM 81 KINO II NÕUKOGUDE EESTI FILMIFESTIVALI (1983) AUHINNAD 24 Andrei Plahhov ELUTARK NOORUS (Filmist «Ideaalmaastik») 26 Jaak Olep «KOLMNURGA» TAUSTAST 30 Viktor Slavkin DOKUMENTEERIV MUUSIKAFILM -32 Uno Heinapuu KÜNNIMEHE VÄSIMUS 33 PÕLLUMEHED «KÜNNIMEHE VÄSIMUSEST» (Vestlus­ ring «9. Mai» kolhoosis) 35 Maie Remmel MÕTESTATUD MAASTIKUD REIN MARANI LOODUS­ FILMIDES 36 Märt Kubo REKLAAMFILM TARBIJA PILGU LÄBI 39 Tiina Lokk LÄTI JA LEEDU TÕSIELUFILMIDEST 66 Hannes Villemson FILM GANDHIST 69 AASTA «OSCARID» 79 KROONIKA 83 Ike Voikov METROPOLITAN OPERA JA LINCOLN CENTER 96 Helmi Puur 8.
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014

    Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
  • Roofer- Muusiko • Kinisson 0207-653 5

    Roofer- Muusiko • Kinisson 0207-653 5

    roofer- muusiko • kinISSoN 0207-653 5 EESTI KULTUURI­ MINISTEERIUMI EESTI HELILOOJATE LIIDU EESTI KINOLIIDU EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI H 3 ai ел O о s £ .s >r ИР 3 «ж <u С . ьо .22 С В N 3 :3 «Й^ о с S^ gH i ORIENT '92 külaline Türgist BURHAN ÖCAL Т. Huigi foto ^ОП JUUNI XI AASTAKÄIK» x • PEATOIMETAJA k/t PEETER TOOMA, tel 44 0* 72, 66 61 62 TOIMETUS:Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE 0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tuksamatel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neämar ja Margot Visnap, tel 4!4 40 80 Mu usikaosakand Ncle Arcste, Immo Mihkelson ja Edith Kuusk, tel 44 31 09 Filmiosaikond Kunstiülikooli teatridekoratsiooni ja -kos­ Sulev Teinemaa ja Jaain Ruus, tel 43 77 56 tüümi eriala üliõpilased oma klassis. Pildile Keeletoimetaja jäid vasakult Hille ] Kulla Sisask, tel 44 54 68 Kukkur, Erki Kasemets, Kristiina Piin, Mauri Fotokorrespondent Gross, Ene-Liis Semper, Eda Kommitz, Toomas Huik, tel 44 47 87 Anna-Mai Heimola. Т. Huigi foto KJJUNEUS: MAI EINER, tel 44 47 87 M. Betsuyaku, "Valjakäik". Eesti Draamateatri © "Teater. Muusika. Kino", 1992 väike saal, 1991 (lavastaja J. Viiding). Mees - Juhan Viiding, Naine - Rita Raave. G. Vaidla foto SISUKORD TEATER Топи Kaalep JUHAN VIIDING LÄHEB LÄ3I TÜHJA RUUMI Riina ja German KORD PÜÜDIS HAMLET KINNI... Srhutting (julmu Viidingu teatrist) VAIDLUSALUNE "FAUST" (Intervjuu Шпаг Priimäega) Rein Heinsalu LISANDUSI ÜHE VÄITEKIRJA JUURDE ("Faust" "Vanemuises") Üo Tõnts "FAUST" - KESKMISELE KOOLIEALE? MeelisKapstas RASKUSE VAIMUTA ("Ilvese lund" Noorsooteatris) Gb Margot Visnap ÜHE FESTIVALI LÕPP? ("Baiti tcatrikevad 92" Grodnos) 89 MUUSIKA Frank Martin KAASAEGNE HELILOOJA JA SAKRAALSED TEKSTID 33 INIMENE ON INIMESELE VAIMNE TOIT..