teoter- muusiko • kinoISSN 0207—.6535 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 1 VIII aastakäik Esikaanel: Neeme Järvi uusaastatervitus eesti rahvale. V. Rumesseni fot» Tagakaanel: R. Saluri «Minek» Soome Rah­ vusteatris (lavastaja M. Unt, kunstnik E. Kank­ kunen, muusika autor E.-S. Tüür'). Esietendus Rahvusteatri Willensauna laval 7. oktoobril 1988. Georg Rass — Pekka Autiovuori, Ohvit­ ser — Jukka Puotila, tagaplaanil Lembit — Risto Aaltonen. L. Klemelä foto Toimetuse kolleegium JAAK ALLIK IGOR GARSNEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VLLER HARDI VOLMER PEATOIMET AIA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Türksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 3109 Filmiosakond Jaak Lõhmus; ja Sulev Teinetnaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino». 1989 reorer- muusiko - kino SISUKORD Mihkel Tiks AVA VEERG Margot Visnap MINEKULE MÄÄRATUD RAHVA SELGINEVAD KONTUURID («Vaikuse vallamaja» ja «Minek» «Vane­ muises»; Tallinna Draamateatris ja Pärnus) TEATRIGLOOBUS TEATRIANKEET 1987/88 Ervin Reimo ÜHE DRAMATURGITEE KROONIKAST: HUGO RAUD­ SEPP (Kommentaarid — Lea Tormis) MUUSIKA VASTAB NEEME JÄRVI Avo Hirvesoo KUI KODUPINNALT SEPISTATI EMIGRATSIOONI Tiiä Järg KES VANA ASJA ... Eestimaa K(b)P Keskkomitees. Abinõudest UK(b)P Keskko­ mitee 1948. aasta 10. veebruari otsuse «V. MURADELI OOPE­ RIST «SUUR SÕPRUS»» TÄITMISE KOHTA {Stalinlikust pärandist) Märt Karmo TUNTUD JA TUNDMATU PAUL TAMMEVESKI NEEME JÄRVI PLAADID 1988. AASTA RAHVUSVAHELISI FILMIAUHINDU (38. Lääne-Berliini, 60. «Oscarid», 41. Cannes'i, 45. Venezia) Tatjana Elmanovitš VANA JA UUS NÕUKOGUDE FILMIS (Viimase üleliidulise festivali valguses) XXI ÜLELIIDULISE FILMIFESTIVALI AUHINNAD Kerdi Kuusik KAS KORDUB «KARIKAKRAMÄNG»? FILMIGLOOBUS 40; Mart Kalm UUE «ESTONIA» PROJEKTIST 4WW Vapustused on ikka üle siinse maa ja läbi siinse rahva südame käinud. Oleme ju alati suurte ja tumedate jõudude vahel asetsenud. Vahel olema pole aga nende keeli midagi muud kui inter esse, ja nii ongi nende suurte Interesse'd ja интересна ka Vaheliku elu vapustanud. Kui tuuled siin igal aastal uuest kaarest puhuvad, kas neid siis maksabki nii tõsiselt võtta, küsib Hugo Raudsepa näidendi «Vaheliku vapustused» tegelane Toomaspärk. Kas siis poleks õigem ja mehisem oma joont jätkata? Iga taim vajab kohast olu, vastab talle Vaheliku vabadik. Aga kui seda olu pole, siis peab ta end perrä seädima, muidu on ta päevad loetud. Nõnda tuulte pöörises end perrä seadides, aga sealjuures «seespidist uh­ kust» kaotamata, ilma milleta «ei sigi mehel selgroogu ega kasva karakte­ rit», jälgib Vaheliku pops hoolega suurte naabrite jõumängu. Mullu näis Va- helik ära tundvat, et kaalukausid jälle teises suunas liikuma on läinud, ning asus IME ootele. Ehk küll kultuurivaenuliku ja kõrtsilembese Purika pereme­ he võimu all, lootis ta teise üleaedse, Siidiparra Immanueliga sehvti teha ja sellega ka ise puhtama ning rikkama elu peale pääseda. Hugo Raudsepa ning Pärnu teatri Vaheliku maailm on õitsev rohtaed, kus muutlikud ilmad ei too enesega majapidamise, kommete ega popsi enda allakäiku. Vabadiku tütred hoiavad Eedeni aia puhta ja korras, noor kaevumeister Toomaspärk teeb Vaheliku õuele selge veega puurkaevu, kosib ise priske eesti neiu ja õnn tuleb meie õuele. Kuidas mõtleb aga Vahelik elama hakata, kui maa on lagastatud, muld ja vesi solgitud, rohtaias aga trambivad ringi Purika sõbrad ja sugulased, kellel pole Eedeni aia ilust sooja ega külma? Kui sünnibki Ime ja Vaheliku vabadikust saabki Vaheliku vabahärra, kas jätkub tal jõudu ja visadust oma söötis maa veel kord üles harida? Kas jätkub puhast vett ja õigeid kaevumeistreid? Ning priskeid tütreid neile tublisid poegi sünnitama? Kes oskaks vastata?. Hugo Raudsepal on oma naljamängu õnnelikuks lõpuks retsept anda: Vaheliku tütar Madli: «Ja üldse, isa. Oleks kord aeg nende meestega siin mehemoodi kõnelda.» Toomaspärk: «Ja õu kutsumata külalistest puhtaks pühkida.» Vaheliku pops ise: «Ainult tallamas ja matti võtmas olete mehed. Aga mina olen siin ehitanud. Lepiku võsa anti mulle kätte, ma olen sest rohtaia teinud, mis jookseb piima ja mett. ( ) Tänasest päevast lauldakse siin omal viisil — või ei laulda üldse.» Kuidas lõpeb aga elu kurbmäng? MIHKEL TIKS Vastab Neeme Järvi Oled nüüd üle kaheksa aasta Eestist ära olnud, palju maailmas ringi käi­ nud, palju eesti muusikat mänginud. Oled sa kahetsenud, et sa Eestist ära tulid? Oled sa välismaal saanud rohkem eesti kultuuri, eesti muusika heaks teha kui Eestis? Ma ei ole kahetsemise peale mõelnud. Vanasti sai ju ka ringi reisitud, nii välismaal kui ka «suurel kodumaal», alati oli vaja minna, midagi teha ja — siis jälle koju tagasi tulla. Kui 20. jaanuaril 1980 Ameerika Ühendriikide pinnale saabusin, siis ei olnudki see nii uudne. Juhatasin ju 1979. aastal New Yorgi Met'is «Jevgeni Oneginit». 1980 tulime terve perega. Ma sain kohe tööd, Columbia Artists' Management'! ettepanekul juhatasin «New Yorgi Filharmoonikuid» ja Philadelphia orkestrit. Kas need kontserdid olid juba Eestis olles planeeritud? Ei. Aga ikka juhtub, et mõni dirigent ei tule, ja alguses tuli mõnda lihtsalt asendada, just Philadelphias ja New Yorgis. Pool aastat sain veidi vabamalt hingata ja kohaneda. Pikaajalisemaid plaane tookord veel ei olnud? Need hakkasid siis kujunema. Ettepanekuid tuli Skandinaaviast — Göteborgist — ja Inglismaalt — Birminghamist. 1980 tegin koos Göte­ borgi orkestriga eduka turnee Inglismaal ja pärast seda palusid nad mind peadirigendiks. See oli üks õnnelik juhus. Göteborg on koht, kus saab loominguliselt hästi töötada, seal on haruldane orkester, saal, akus­ tika, haruldased tingimused. Ma ei kahetse siiamaani, kuigi kohe pakuti mulle ka Birminghami orkestri esimese peadirigendi (First Principal Conductor) kohta, kus töötasin ka kolm aastat. Tutvusin inglise orkestrite tööstiiliga. See on ime, et tulemusi on võimalik saavutada nii väheste proovidega. Aga eks see ole ajalooliselt nõnda välja kujunenud. Nägin tõeliselt kõrget muusikakultuuri, orkestrikultuuri, orkestrantide etteval- mistuskultuuri. Inglise orkestriga on lihtne töötada. Täna on kuuetun­ nine proov, homme hommikul või enne kontserti peaproov ja ongi kont­ sert. Orkester peab kontsertidega sissetuleku kindlustama. Mitte et ühest kontserdist nädalas elatakse ära. Ei elata. See kõik oli mulle uudis. Mui pidi olema väga rikkalik repertuaar, et ilma suurema ettevalmistuseta planeeritu läbi viia. Seda mul õnneks jätkus. Hiljem sain tööd Soti Rahvusliku Sümfooniaorkestri juures. Soti­ maal on ju väga ilus loodus, aga ta on väga kaugel, muust maailmast eraldatud ja nii tuli mul sealne töö pooleli jätta. Kuigi just selle orkestriga olid mul kõige paremad ja soojemad kontaktid. Nii et algusest peale käis töö paralleelselt Euroopas ja Ameerikas. Mis põhjusel sa elukohaks Ameerika valisid? Ameerika võttis mind lahkekäeliselt vastu ja seal ei olnud mu pere­ konnal probleeme. Lastele pakuti hea hariduse võimalusi, nad said kohe jalad alla. Läksid kooli. Alguses nad ei osanud keelt, aga neile anti eratunde ja eraettevalmistust nii kaua, kuni nad jõudsid tavalistele ameerika lastele järele. Praktiliselt ei kaotanud nad midagi. «Steinway» firma andis teile isegi klaveri kasutada? Jah. Ameerika on ju emigrantidele ja kõikidele mujalt tulijatele ava­ tud maa, seal sa ei tunne end võõrkehana. Koik saavad sinust aru, sest ka paljud teised on samasuguses olukorras olnud. Ameerikas tunned end tõesti nagu kodus. Kui lähed kuhugi väiksemale maale, siis pead oska­ ma sealset keelt, teadma traditsioone. Näiteks emigreerisid paljud Nõu­ kogude Liidust Hollandisse, pidid seal hollandi keele ära õppima ja hollandlane vaatas ikka nende peale kuidagi viltu. Või Saksamaal. Amee­ rikas seda ei ole. Aga ma olin eestlane, olen eestlane ja jään eestlaseks. 5 Kuidas su elu Ameerikas algas? Alguses elasime ühes eesti perekonnas. Kui ma tegin oma esimesed kontserdid, ostsin kohe maja. Ameerikas makstakse töö eest hästi. Ja seal usaldatakse inimest, nii et sain poole aastaga maja kinni maksta. Nüüd elame teises majas, lastele oli vaja rohkem ruumi. New Yorgi lähedal? Algusest peale New Jersey's, tunni aja kaugusel New Yorgist. Mui tuleb palju reisida ja ei olnud väga tähtis just New Yorgis elada. Olgugi et natuke jääb sealsest muusikaelust eemale. Mis orkestreid sa alguses veel Ameerikas juhatasid? «New Yorgi Filharmoonikuid», Philadelphia orkestrit, Washingtoni Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit, Bostoni orkestrit. Need olid suuremad. Bostoni orkestriga mängisime Eduard Tubina 10. sümfooniat. Tahtsin igale poole ka eesti muusikat kaasa viia. Karjääri mõttes see ehk algul kõige õigem ei olnud, aga ma pidin seda tegema ja panin kavadesse teoseid, mis ameerika traditsiooni järgi ehk päris õiged ei olnud. Sealne publik tahab ikka vana head saksa klassikat. Et seda hästi mängitaks ja hästi dirigeeritaks. Mina aga mängisin kohe Tubina 10. ja Sostakovitši 5. ühes kavas. Tubin ise käis 1981. aasta sügisel Bostonis viiel kontserdil. See oli tema elu kõrghetk. Kuidas teda vastu võeti? Haruldaselt. Ameeriklane on väga lahke ja saab kõigest aru. See oli vist esimene kord, kus maailma nii juhtiv orkester Tubinat mängis. Võib küll olla. Mui on hea meel, et saime selle