Reorer- Muusiko • Kino
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI -
Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980
KKUNST.EEUNST.EE GGRAAFILISERAAFILISE DDISAINIISAINI ERIERI EEestiesti vvinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980. aaastatestastatest MMaileaile TaliTali Koostaja ja kujundaja: Maile Tali Fotod: Toomas Tali, erakogud Toimetaja: Andreas Trossek Korrektor: Riina Kasser Suur tänu: Virve Albri Helje Eelma Mai Einer Aili Ermel Villu Järmut Tõnu Kaalep Tõnis Kahu Enn Kärmas Ülle Meister Kalle Toompere Ülle Väli Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kõik õigused kaitstud © 2010 Kust küll kostab lärm? Sissejuhatus Põrand põrub all. Magada ei saa, kärtsub, mürtsub maa. Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks? Jajaa, jajaa. Mikronid „Üks imelik masin”, 1986 Sõnad: Gunnar Graps Vinüülplaadiümbriseid võib vaadelda osana popkultuu- kasutati esialgu standardseid geomeetrilise mustriga rist, masstootmise produktina, infoallikana omaaegse plaadiümbriseid. Eesti esimese plaadikujunduse au kuu- muusika, moe ja trükitehnika kohta jne. Järgnevad lehe- lub Eesti Filmiarhiivi andmetel Marju Kuudi kümnetollisele küljed kuuluvad vinüülplaadiümbristele, mis on Eestis “Aastaajad – valimik estraadilaule” 1970. aastast. tehtud nõukogude perioodil 1970. ja 1980. aastatel. Muusikat või salvestatud sõna, mis on helisalvestamise Vinüülplaat sümboliseeris läänelikku nautlevat tarbimis- peamine eesmärk, käesolev vaatlus ei käsitle, vaid kes- ühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Siin kendub plaadiümbriste graafi lisele disainile. idealiseeriti ühiskondi teispool raudset eesriiet, usuti, et seal võisid -
EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest -
Ester Pajusoo – Helge Absurdist
Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud. -
Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis -
Methis3 Sisu Aprill 2009 Vol3.Indd
Effect of Tradition and Innovation on an Actor’s Work Over Time: The example of Salme Reek Eike Värk Changes in sociopolitical conditions are accompanied by changes in the repertoire of theatres, in the choice of means of expression, and in aesthetic beliefs and practices. An actor’s role in the theatrical process, and his or her relations with the public also change with time. An actor’s work is closely connected with the era in which he or she lives, his or her time, and with the circumstances in which his or her roles are created and developed. An actor is always shaping himself as a creator according to the general trends in the theatre and the purposes of the director with whom he or she cooperates. Since its beginning (1906), Estonian professional theatre has been striving for innovation, hoping to find new forms of expression. Starting with the activity of the actors’ company of the Estonian society Taara (founded in 1898), and especially after the founding of the first Estonian professional theatre Vanemuine under the leadership of Karl Menning (in 1906–1914), traditional realistic theatre has continuously existed in Estonia. Over the years it has changed, developed, and evolved, and its means of expression have become interwoven with those of innovative “theatrical theatre”, which emphasizes the creation of a stage mood, playfulness, images and symbols. In what follows I shall trace the effect of two opposite influences – tradition and innovation – on one actor’s work, using the example of legendary Estonian actress Salme Reek (1907–1996), whose name was connected with nearly 70 years of the hundred-year history of professional theatre in Estonia. -
Die Estnische1 Theater-2
DE CULTU CIVILI ESTONICO 1 VOL III DIE ESTNISCHE 2 THEATER- III/3 WELT 1 → DIE ESTNISCHE – Das estnische Theater ehrt seine Geschichte und Vorgänger, und diese Ehrerweisung wird auch den Zuschauern bereits in der Grundschule nahegelegt. 2 → THEATER – Das Theater war und ist ein Zeugnis estnischer Eigenständigkeit. 3 → WELT – Auch kokettieren wir mit der netten Aussage, dass Kunst die Welt verändert, zugleich aber gehen wir davon aus, dass sie dies irgendwie indirekt tut, ohne sich aktiv einzumischen, mit den Mitteln der Kunst eben. DIE ESTNISCHE THEATERWELT Estnisches Institut / Estnische Theateragentur Tallinn, 2013 Text: Ott Karulin, Monika Larini Übersetzung: Axel Jagau Korrekror: Lale Eckardt Grafische Gestaltung: Piia Ruber Fotos: Paul Aguraiuja, Awentus and Heikmann, DeStudio, Eero Epner, Andrus Eesmaa, Verband der Estnischen Amateurtheater, Estnisches Dramatheater, Estnisches Literaturmuseum, Estnische Nationaloper, Estnischer Rundfunk, Estnisches Puppen- und Jugendtheater, Estnische Theateragentur, Estnisches Museum für Theater und Musik (TMM), Endla-Theater, Priit Grepp, Jassu Hertsmann, Ville Hyvönen, Peeter Jalakas, SAAL der Kanuten-Gilde, Andres Keil, Lauri Kulpsoo, Jaanus Laagriküll, Ülo Laumets, Peeter Laurits, Ants Liigus , Eva-Liisa Linder, Enn Loit, Teet Malsroos, Kaarel Mikkin, Kris Moor, N099, Tiit Oajsoo, Anete Pelmas, Alan Proosa, R.A.A.A.M, Harri Rospu, Piia Ruber, Scanpix Baltics, Ene-Liis Semper, Triin Sinissaar, Nele Sooväli, STÜ(Verein Unabhängiger Tanz), Tõnu Tamm, Heigo Teder, Taivo Tenso, Jüri Tenson, Vanemuine-Theater, Ugala-Theater, Siim Vahur, Gunnar Vaidla, Taavi Varm, Liina Viru, Toomas Volmer/ETA/Scanpix, Mats Õun, Wikipedia/Gsitnikov. Herausgeber: Estnisches Institut / Estnische Theateragentur ISBN 978-9949-9442-1-7 THEATERWANDERUNGEN Liina Unt THEATERWANDERUNGEN In Estland kann man selbst an den unerwartetsten Stellen auf Theater treffen. -
Teatrielu 2013 Layout 1
kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan- -
Muusiko • Kino ISSN 0207—6535 12
rooter- muusiko • kinoISSN 0207—6535 ENSV Kultuuri ministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 12 detsember II aastakäik Esikaanel kaader filmis Kolmnurk» (rezissoor P. Pri m. kurisi ] P. Pärn Tagakaanel kaader filmist «Õun» fstspna- rist ja režissöor K. K luomi, operaatöi T. TaÜvee). T. Kohvi foto. Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666—162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 445—468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 445-468 Korrektorid Velly Roots ja Solveig Kriggulson, tel. 432-981 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 422-551 KUJUNDUS: MAI EINER KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO -TALLINN • 1983 > CESfl 4 SISUKORD TEATER RAHVUSIWx».^» UttOQU TEATRIANKEET . 45 30 AASTAT HILJEM (GITIS-e eesti stuudiost) 50 SÕPRUSLINNADE TEATRID. PÕGUSAID TUTVUSI (Schwerini, Veneetsia ja Kieli teatrid Tallinnas) 60 TEATRIGLOOBUS 82 MUUSIKA VASTAB HELMI PUUR Madis Kolk RICHARD WAGNERI «OOPER JA DRAAMA» 13 Richard Wagner OOPERIST JA DRAAMAST 16 VADEMECUM 81 KINO II NÕUKOGUDE EESTI FILMIFESTIVALI (1983) AUHINNAD 24 Andrei Plahhov ELUTARK NOORUS (Filmist «Ideaalmaastik») 26 Jaak Olep «KOLMNURGA» TAUSTAST 30 Viktor Slavkin DOKUMENTEERIV MUUSIKAFILM -32 Uno Heinapuu KÜNNIMEHE VÄSIMUS 33 PÕLLUMEHED «KÜNNIMEHE VÄSIMUSEST» (Vestlus ring «9. Mai» kolhoosis) 35 Maie Remmel MÕTESTATUD MAASTIKUD REIN MARANI LOODUS FILMIDES 36 Märt Kubo REKLAAMFILM TARBIJA PILGU LÄBI 39 Tiina Lokk LÄTI JA LEEDU TÕSIELUFILMIDEST 66 Hannes Villemson FILM GANDHIST 69 AASTA «OSCARID» 79 KROONIKA 83 Ike Voikov METROPOLITAN OPERA JA LINCOLN CENTER 96 Helmi Puur 8. -
Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27 -
As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a. -
Eesti Filmi Andmebaasi Andmete Uuringud
Eesti filmi andmebaasi andmete uuringud Hagi Šein, Kristina Kniga, Anastasia Gretchiskina, Astrid Helvik, Katarina Oja, Annika Loor, Liisi Pütsepp, Sandra Papp, Kairi Jurtom ja Kaisa Norak Juhendaja Jaagup Kippar Tallinna Ülikool 2018 Sisukord Sisukord 1 I Sissejuhatus 2 II Filmiteoste arv, liigid ja žanrid 3 Toodetud filmide arv peamiste filmiliikide kaupa 1912–2017. 6 Mängufilmide žanrid 14 III Filmiteoste kestus 16 IV Filmitootmisfirmad 23 V Filmitegijad 25 Üldandmed 25 Filmitegijate sooline jaotus 30 Filmitegijate vanus esimese filmi tegemise ajal 32 Produktiivsemad filmitegijad 33 VI Filminäitlejad 39 Dokumentaalfilmides ja mängufilmides osalenute vanus 48 Noortefilmide näitlejate vanus 50 VII Filmifestivalid 51 Üldandmed 51 Nomineeritud filmid 52 Auhinna või preemia saanud filmid 52 VIII Filmide märksõnastik 55 Mängufilmide sisumärksõnade sõnapilved 55 IX Muud huvipakkuvat filmiandmestikku 58 Filmitsitaadid 58 Kaljo Kiisk filminäitleja ja filmirežissöörina 60 Muud huvitavat 62 X Eesti mängufilmide välisvõtete kohad 65 XI Andmebaasi kasutamisstatistika 67 Lingikogu 69 1 I Sissejuhatus Eestis on filme toodetud alates 1912. aastast. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistuste käigus sündis Eesti Film 100 töögrupil idee koostada selleks tähtpäevaks ka võimalikult täpne ülevaade Eesti filmiloomingust – rahvusfilmograafia, mis oleks kättesaadav laiale avalikkusele. Eesmärgi ellu viimiseks asutati 2008. aasta lõpus MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (juhatuse liikmed Reet Sokmann ja Hagi Šein). Pärast neli aastat kestnud ettevalmistustööd,