Manija Võõrustas Saarte Rahvast Sõrve Säärest Piirissaar Eni

Nr. 6 (188) / juuli 2012

MManijaanija vväikeäike llaulukooraulukoor eesmaesitamassmaesitamas MMarikaarika PPulliulli kirjutatudkirjutatud ssõnadeleõnadele MManijaanija llaulu.aulu. Manija võõrustas saarte rahvast Sõrve säärest Piirissaar eni

esti saarte folkloo ri päe vad said läinud näda la va he tu sel Selleks, et üritus korda läheks, peab olema häid sõpru ning peetud, samal ajal toimus ka Eesti saarte kogu üldko gu. toetajaid. Folklooripäevad said toimuda tänu Eesti Kultuurka- EKokku oli esinda tud 11 saart. pitali, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgruppi, Rahvakul- Peeti aru ja moka laata, kuula ti ette kandeid ja muidu gi tant- tuuri Keskuse kultuuriprogrammi "Kihnu Kultuuriruum 2011- si ti ka hel õh tul nii, et see li kud lend le sid. Kõi ge olu li sem oli 2014", EAS-i Kohaliku Omaalgatuse Programmi ja Tõstamaa aga siis ki või ma lus saar las tel oma va hel su hel da ja elu ko ge- valla toele. Korraldajatelt suured tänud ka kõigile, kes nõu ja musi jaga da. jõuga abiks olid ning muidugi ilmataadile. Manija naispere juuli 2012 - 2

JUHTKIRI VAL LA VO LI KO GU TEATED

Ei ole vaha lil lel kerge 15. juu nil 2012 aastal musi ette kan ne te kohta ei esi- ne. Toi mus aru te lu. Ot sus ta ti: olnud ooda ta talve lõppu toimu nud valla vo li ko- tatud. suu na ta eel nõu tei se le lu ge mi- ak nal iga viimast päike se- gu is tungil olid päe va- Valla 2011.a. majan du saas- sele. kiirt ooda tes. kor ras: ta aruande kinni ta mi ne Tõsta maa valla heakor ra Lõ puks on õied pa ka ta- Kuu la ti fi nants ju hi-pea- eeskir ja esime ne luge mi ne nud ja kuna gi laste poolt Valla va ne ma info raama tu pi da ja Ka rin Rand- Val la sek retär Eve Sah tel prügi kas ti veerest ära Kuu la ti abi val la va ne ma in- mäe selgi tu si aruan de koh ta. andis selgi tu si eelnõu koh- pääste tud lille ke levi tab fot lähia jal vallas toimu nust. Vo li ko gu poolt eriar va mu si ta. Tõsta maa valla heakor ra eriti öötun di del magu sat Mais toimus 7 küla koo so- ei esita tud. Võe ti vas tu ot sus eeski ri kehtes tab heakor ra lõhna. Peen rakurk kül me- lekut, kus valla va lit sus saab “Valla 2011.a. ma jandu saas ta nõu ded ning koor mi sed ja tab, aga pojen gid aina taga si si det elani kelt. aruande kinni ta mi ne” koh ta. kohus tu sed isiku te le nende näita vad uusi värve ja Vo li ko gu otsu se alu sel viis Madis Veski mägi avaldu se omandis või valdu ses ole va priiska vad lop saku se ga. valla va litsus läbi kolm enam- läbi vaa ta mi ne kinnis tu ning selle ga vahe- Päevas korra vean lee- pakku mist, mil le tule mu sel Kuula ti arendus- ja kesk- tult piirne va üld ka su ta ta va be pai õiekuh ja dest läbi. õnnes tus müüa Tõs tamaa ale- kon na nõu ni ku Alo Tom so ni terri too riu mi heakor ra taga mi- Niidud on mailas test ja vi kus Met sa 23 asuv kin nis tu in fot. Ko da nik on kor du valt seks Tõs ta maa val la hal dus ter- kure ka tel dest sini seks alg hin na ga. Roh kem pak ku- esita nud valla va lit su se le taot- ritoo riu mil. tõmbu nud, aga meie vä- musi ei tehtud. Supel ran na lu se kor ral da tud ol me jäät me- Eeskir ja eesmär giks on ta- rista me jaheõh tul õlgu ja kinnis tu omanda mi ne on no- te veost vabas tu se saa mi seks, gada heakord eelkõi ge ava li- poeme tuppa sume da mat tari juures vormis ta tud. kuid jäät me sea du se ja vo likus ruu mis, aga ka hoo ne tes, suve tun net oota ma. Valla va lit sus on viieks aas- kogu poolt kehtes ta tud jäät- raja tis tes ja õuedes ning kodu- Ometi on ju nii palju taks saanud tasu ta ka suta da meees kir ja ko ha selt saab va- looma de pida mi sel. teha, vaada ta ja imetle da. elektriau to. bastu se anda ainult siis, kui Vo li ko gu lii ge Eduard Vilb- Kas keegi mäle tab, et ku- Päeva kor ral on Tõsta maa kin nis tul ei elata. Kõnea lusel re tegi ette pa ne ku lisa da eel- nagi oleks olnud koha lik hoolde ko du sani taar re mon di kinnis tul elab 7 liikme li ne pe- nõu § 2 lg 4 (ava lik koht) li- kultuu ri su vi nii küllus lik pro jekt, sest tu leo hu tus nõue- re. Toimus arute lu. sada sõna “bus siootep lat vor- kui täna vu. Mitmed head test lähtu valt võiks hoolde ko- Voli tus te andmi ne Maa- mid” järe le sõna “pavil jo nid”. näitu sed, terve kuu teat- dus ol la ai nult 10 hoo lea lust, ameti le § 4 lg asenda da sõna “põllu- rieten du si ja muidu gi kuid siis ei suudaks sihta su tus Kuu la ti maa nõu ni ku Hel le ma jan dus töö de te gi jad” sõ na- kino sean sid. ennast ära majan da da. Vahe mäe et tekan net eel nõust. ga “tee kasu ta ja”. Meie kant on ju kino- Toimus Räime West. Voli ko gu poolt eriarva mu si ei Otsus ta ti: võtta esita tud in- tege mi sest läbi im bunud. Avati käsi töö pood. esita tud. Otsus ta ti kehtes ta da fo ja ette pa ne kud teadmi seks Veel on alles inime sed, Tõsta maa kollek tii vid osa- esita tud eelnõu otsu se na “ Vo- ja suuna ta eel nõu tei se le luge- kes osale sid, mäle ta vad le sid La vas saa res toi mu nud litus te andmi ne”. mise le. ja meenu ta vad. rahva tant su peol. Voli ko gu otsu se 15.09. Vo li ko gu ala lis te ko mis jo- Legen did rahva kunst ni- Ro man ti li se ran na tee raa- 2006 nr 59 muutmi ne ni de esi mees te in fo ko mis jo- ke seiklus test on ka natu- mes on Tõs tamaa le püsti ta- Kuula ti maanõu ni ku Hel- nide tööst ke selle kandi elule vürtsi tud 3 info kios kit. le Vahe mäe ette kan net eel- Kuu la ti ee lar ve- ja ma jan- juurde andnud. Milli ne Rah va ma ja on al ga ta nud nõust. Vo li ko gu poolt eriar- dusko mis jo ni esime he Eduard areng võr rel des paa ri küm- fil mi tee ma li se pro jek ti, mil le vamu si ei esita tud. Otsus ta ti Vilb re et te kan net. Ko mis jon ne aasta ga. Palju on ju- raa mes soe ta tak se seit se Tõs- võt ta vas tu ot sus “ Vo li ko gu käib koos põhi li selt seo ses ba ajalooks saanud, aga ta maa ga seo tud män gu fil mi ot su se 15.09.2006 nr 59 muut- eelarve koosta mi se ga. seda põne vam on nende DVD-d. mine”. Kuula ti kul tuuri ko mis jo ni lugu de ja legen di de taas Poole li on Aarni, tervi se ra- Tõsta maa valla avali ku kor- asee si me he Tõ nu Sa lu et te- tule mi ne. Rää givad ju ja ja Kastna sada ma projekt. ra eeskir ja esime ne luge mi ne kannet. Kultuu riü ri tu si kor- mista hes kunsti teo sed ik- Kuula ti arendus ja kesk- Val la sek re tär Eve Sah tel ral da tak se vasta valt ee lar ve ka ja jälle armas tu sest kon na nõu ni ku Alo Tom so ni andis selgi tu si eelnõu koh ta. võima lus te le. ja vihka mi sest, usust ja in fot Ma ni ja tee map la nee- Eeski ri sätes tab avali ku Kuu la ti Ha ri dus ko misjo ni loo tu sest, tööst ja selle te- rin gu koo so le kust. Tõs ta ta ti kor ra reeg lid Tõs ta maa val la esime he Tõnu Salu ette kan- gijast. Asja dest, mis on probleem ranna nii tu de hool- hal dus ter ri too riu mil, ar ves ta- net. Kooso le ku tel on aruta tud aegu ma tud, aga alati on duse ga seotud karja ta mis ko- des välja ku ju ne nud tava sid, hari du sa su tus te 2011.a. ee lar- lood isemoo di hinge ga. hus tu sest. Jääb hool da mis ko- ühi se lu reeg leid, käi tu mi se ve täitmist ja 2012.a. eelar ve Suvi Tõsta maal oo tab hustus niitmi se näol. nor me ja kehti vaid seadu si, projek ti. lugu sid vaata ma pabe ril, Toi mus vaid lus täien da va et taga da kõigi valla terri too- Kuu la ti sotsiaal ko misjo ni asja des, teatri la val ja ki- hoones tu sõi gu se osas, kuna riumil elava te, tööta va te ning esi me he Rita Algpeu si ette- noekraa nil. ko gu Ma ni ja saa re ter ri toor- viibi va te inimes te normaal ne kannet. Abiva ja jaid on või- Ülle Tamm, toime ta ja ium on ehitus kee lu ala. Küsi- ja tur va li ne koo sek sis tee ri mi- malu se piires ai datud.

TOIMETUS Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Teeristi pood, Seliste Jaani pood, Toimetaja Ülle Tamm tel 505 5340 Küljendaja Pille Paalam, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Internet: www.tostamaa.ee Trükikoda Hansaprint Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil [email protected] Tiraaž: 450 tk 3 - 2012 juuli

Kuu la ti planee rin gu ko misjo ni esime he Ja nek Jaan soo et te kan net. Komis jon on tege- lenud probleem se te detailp la- nee rin gu te ga. Aru ta ti Kää ra kin nis tu de tailp la nee rin gu ga seon du vat. Re vis jo ni ko mis jo- ni esime he Andres Lauri sõ- nul te gut seb ko mis jon vas ta- valt vaja du se le. Vo li ko gu liik me te kok ku- võt ted aas ta sest te ge vu sest ja ette pa ne kud edaspi di seks Kuula ti voli ko gu esime he Janek Jaansoo ette kan net. Detailp la nee rin gu alga ta- mine Kuula ti arendus- ja kesk- kon na nõunku Alo Tomso ni sel gi tu si eelnõu kohta. Tõsta- maa vallas Lao külas asuva- te maaüksus te Lao ka la te has ja Lao kala te ha se juur delõi ge detailp la nee rin gu eesmär giks on kala kas va tu se raja mi ne. De tailp la nee rin gu ga on planee ri tud kinnis tu te liitmi ne üheks tervik li kuks kinnis tuks, loo dud kin nis tu le hoo nes tu sala määra mi ne, tehno võr ku de määrat le mi ne, juur depää su de lahen da mi ne ja et te pa ne ku te- Nel jast nal ja kast tüt rest ge mi ne ehi tus kee lu vöön di vä- henda mi seks. Tõsta maal on alati Pla nee ri tak se ra ja da ku ni lugu peetud nii teatri- 200 t aasta too dan gu ga kala- tege mi sest kui ka eten- kas va tus. Kas va tu ses ka vat se- duste külas ta mis test. takse kasu ta da pari mat kaa- saegset tehno loo giat. Viima ne pikk etendus too- Tehno loo gi li selt pla neeri- di lava le 2009.a. maikuus, tak se su le tud veet sir ku lat sioo- milleks oli Molie re komöö- ni ga ka la kas va tust. Pla nee- dia “Arst vas tu taht mist”. ri tud hoo nes tu sa la paik neb Järg ne va ka he aas ta jook sul osali selt ehitus kee lu vöön dis mängi ti hulga li selt erine vaid ja täies ulatu ses piiran gu- lühi näi den deid ja estraa di ka- vööndis. va sid, mil le ga rõõ mus ta ti De tailp la nee rin gu ga on ka- publi kut ko gu val la piires ja vas muuta kehti vat Tõsta maa kauge mal gi. üldp la nee rin gut ehi tus kee lu- Taas tek kis igat sus män gi- vöön di osas. Ka van da tud teda täis pik ka eten dust. Tä nu ge vus on Tõs ta maa val la aren- mõ nu sa te le näi tet ru pi liik me- gueesmär ki de koha ne. tele ja ennast sal ga va le teat- Pla nee rin gua la on Tõs ta- rit ar masta va le la vasta ja le maa üldpla nee rin gu koha selt Külli Jan soni le sün dis lä bi re ser vee ri tud toot mi sa la, mis pika proovi de protses si Ardi on et te nähtud tootmi se hi tis- Lii vese ka hevaa tuse li ne ko- kujun duses abis taja te le Tii na te ja neid teenin da va te inf- möö dia „Mi nu neli nal ja kat Sahtelile ja Karin Miidu le, Etendust on võima lik rast ruk tuu ri de ra ja mi seks. tütart”. jääd vus ta ja te le Rain Vein jär- vaada ta ka val lapäe- Vo li ko gu poolt eriar va mu si Esie ten dus toi mus 2. juu- vele ja Madis Veski mä gi le. vade ajal 11. au gustil ei esita tud. nil Tõsta maa rahva ma jas. Õnne li ku lõpu ga komöö- kell 18 Tõsta maa rah- Otsus ta ti kehtes ta da esita- Ole me vä ga tä nu li kud roh- diast ja draa mast lä bi põi mi- tud eel nõu ot su se na „De tail- kearvu li se le ja naeru hi mu li- tud lu gu on elu li ne ja ise loo- vama jas. pla nee rin gu alga ta mi ne“. sele publi ku le, valgus meist- mustab inimsu he test tek ki- Ja nek Jaansoo, ri le Urmas Reinfeldtile, lava- nud pere kon nai dül li. Õnne la vo li ko gu esimees juuli 2012 - 4 Igal asjal on oma saamise lugu asta oli 1975. Olime gin. Suur, uhke vanaaeg ne stuu dios „Ees ti Te le- gram mo fon... üle ni pruu ni Afilm“ Mati Põldre la- põ ran da vär vi ga üle võõ ba- vasta ja käe all vänta mas doku- tud. Esime se ehma tu se ga ei mentaal fil mi „Igaves ti Teie..“ osa nud ma mida gi muud, kui - Raimond Valgrest. küsi da, et kes küll selli se hul- See oli pisut omamoo di luse ga hak kama on saanud? film, sest olime ot sus ta nud, Proua vaa tas mul le elu- et kõik muusi ka, mis filmis näi nud ini me se pil gu ga ot- kõ lab, sün niks võt tep lat sil. Ei sa ning ütles: „Vene las te pä- min git suu mai gu ta mist mä- rast.“ Ega ma sellest vastu sest ge de ja jär ve de foo nil, na gu tar ge maks küll ei saanud. „Tu- see te le vi sioo nis mui du kom- li ko le daks te ha, mui du oleks beks oli. kaa sa võe tud või ära lõ hutud, Ko gu filmi võtsi me üles aga sina oled selle mõistmi- ühes Vana-Mus ta mäe era- seks veel liiga noor“, ütles te- majas, mille pere nai ne lubas ma heataht li kult muia tes. ma ja si se mu se ga te ha mi- Kui olin end ko gu nud, da soo vi me eel du sel, et pea- avalda sin oma soovi, et kui le meie lõplik ku lahku mist ta seda grammo fo ni ku na gi oleks majas tehtud korra lik müü ma peaks hak ka ma, siis sise re mont. Fil mite ge mi se he lis ta gu kind las ti mul le - mi- muid kulu sid arves ta des oli na va jak sin gram mo fo ni kui see tühia si. töö riis ta. Ta lu bas mõel da. Ühel het kel ar vas fil mi Vahe ta si me veel mõned viisa- kunst nik Tiiu Übi, et meil kused, ta palus veel pr. Ri tat oleks va ja kol me küm nen daid (mi nu ema) ter vi ta da ja ma aastaid kuju ta vas se inter jöö- lahku sin. ri vana puuraa mi ga klave rit. Ja ei läi nudki rohkem kui Kla ve rii dee meel dis küll kõi- paar kolm päe va möö da, kui gi le, kuid kust se da klave rit tu jalad selga ja klave rit otsi- masu gu se na nagu viidi ning gram mo fo ni oma nik mul le he- saa da? Hak ka si me siis tutta- ma. Õnneks oli klave ri pere- asuta sin mine ku le. listas: tulgu ma tema juurde vaid-sõp ru lä bi he lis ta ma, ku- nai ne ko dus ja pil li fil mi mees- Esi kus tor kas sil ma min gi ja viigu grammo fon mine ma. ni mu emale meenus, et meie te kä su tus se and mi sel ei tek ki- kumma li ne asi suure kirju li- No seda ei lasknud ma küll Kivi mäe-ko dust paar-kolm nud ka eri lisi tõr keid. Täit sin na all. Uu dis hi mu lik na gu ma en da le mi tu kor da öel da, len- täna vat Pääskü la poole ühel rendi pa be rid ära, andsin all- olen, pa lu sin lu ba li na al la pii- da sin koha le ja grammo fon proual just selli ne olevat. Rut- kir ja, et kla ver tu leb ta ga si salu da – lu ba ti. Ja mis ma nä- tõste ti mulle sülle. Suur karp

Pärnumaa Bän neljapäeval, Tõstamaa

Lavale astuvad Pärnumaa Bändi Kihnust, Lavassaarest, Treimanist, Hääde Kilingi-Nõmmelt, 5 - 2012 juuli

gista mist oli palju. Ka nikel- 112 datud osad tuli uuesti nikel- dada – jälle tutvus te kaudu kus kil gal vaa ni kat seh his hal- 23. juunil kell 14.41 käi- tuu ra na viie rubla eest. Aga sid pääst jad ee mal da mas sõi- läks kaks ja pool kuud ning du tee le lan ge nud puud Tõs ta- grammo fon oli kui uus. maa alevi kus Raba täna val. Eesti Raa dio restau raa- tor-heli režis söör Heino Pedu- 22. juunil kell 15 teata ti saar kinkis uue ja kvali teet se- Häire kes ku se le, et Tõsta maa ma heli pea ja karbi täie nõe- alevi kus põleb alajaa ma kõr- lu. Ja see pill kõlas jäl le... val kulu. Ühe vä he se ek semp la ri na Päästja te saabu des selgus, on selle grammo fo ni kõla to- et elektrit raa ti dest löönud ru tehtud puidust, õige mi ni säde oli süüda nud alajaa ma käsit si valmis ta tud vinee rist. ümber olnud kulu, päästjad Selle tõttu on ka kõla hoo- kustu ta sid põ lengu. pis teistsu gune. Minu juures on see gram mo fon ol nud 37 6. juunil kell 18.35 teata ti aastat. Häire kes ku se le, et Tõsta maa Tä na oli näi tu se „KI NO vallas Lõuka külas põ leb AJALU GU ESEME TES“ nel- kulu. jas päev. Ega ta seal näi tu- Päästja te saabu des selgus, se saa lis pal ju pu ha ta ole saa- et kulu põles 20 ruutmeet ril, nud...Ja nii need ese med tu le- päästjad kustu ta sid põ lengu vad, igaühel oma lugu. Mina kulu luu da de ja kraavist võe- soovik sin, et ikka tulek sid ja tud paari ämbri veega. ka jääksid – huvi lis te le rõõ- Tule ta me meelde, et kulu mu valmis ta ma ja oma lugu põle ta mi ne on Eestis seadu- jutus ta ma.... sega keela tud. Jaak El ling, Evelin Trink Lää ne pääs te kes ku se pres sie sin da ja plaa te veel pea lesel le. Kui tult. Lühi dalt – suutsin talle he li režis söör-pen sio när olin gram mo fo ni õr nalt tak- kui da gi 5 rub la laudli na al- sos se ist me le pai gu ta nud, läk- la peita ja lahku sin maailma sin ta ga si, et kuul da kui pal- õnne li ku ma inime se na. ju sel le ime riis ta eest nüüd Ko dus algas siis restau ree- raha tuleb välja anda. rimi ne. Tutta va arsti käest Heli režis söö ri palk ei kuu- sain skalpel li (neid polnud lu nud (ega kuulu ka nüüd) tol ajal ku sa gilt saa da) ning mehi se tööta su hulka. Proua siis asusin ruutmil li mee ter- aga ütles, et see on kin gitus. haaval pruuni põ randa vär vi Tund sin end vä ga koh me- ma ha kraa pi ma. Vae va ja hi-

dikoolide kontsert Pangabuss peatub: Tõstamaa III kvartalis 12. juulil kell 20 rahvamaja juures 5. ja 19. juuli kell 9.00–10.30 2. ja 16. august Varbla 6. ja 20. september a rahvamajas A ja O kaupluse juures kell 11.30–12.30 koolide õpilased ja juhendajad

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, , Jõõprest, Koongast, tellida ja kätte pangakaardi, makseau- tomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, meestelt, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tõstamaalt Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste Tule kogu perega! kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. juuli 2012 - 6 Kul tuu ri su vi Tõs ta maa mõi sas õsta maa mõi sas on sel tümee ri tud mees- ja naismo- suvel palju vaada ta. delli de ga. Model li deks olid T Nimelt eten dub juu li- Tõs ta maa mõi sa koo li õpi la sed kuus taas kord Ger da Kor de- Ag nes, Teele, Kaa rel ja Ma ret. metsa menu tükk „Pruuti de Fo to tehni li si nõuandeid jaga- kool“ ning 29. juu lil esie ten- sid fotog raa fid Indrek Mänd dub tema uhiuus lavas tus ja Laura Seppa. „Surm, sünd ja laula tus“, Mõi sa kol man dal kor ru se kus peate ge las teks Andrus kori do ris on vaata mi seks sa- Vaarik ja Laine Mägi. Eten- mu ti Tõs ta maa koo li en di se dus räägib loo Tõsta maa õpi la se, Kai li-Lotta Juh ka mi mõi sap rouast An na Meyer graafi ka näitus müük „Truu von Gylden feldt´ist, kes ko- val vur 2“. Näitu se pea teemaks lis Liivi maa pime da le ja kül- on nai se lik kus, mi da kunst nik ma le äärea la le oma abi- on oma graafi lis tel lehte del os- elu tõttu Beni dict Andreas kus li kult kä sit le nud. von Helmer se ni ga. Mõisa kolman da kor ruse „Pruu ti de koo li“ eten du- korst na saa lis saab aga väi ke- sed toimu vad järgmis tel juu- se üle vaa te põl le dest – rii de- li kuu päe va del: 15., 18., 19., e semest, mis on nii tava li ne 20., 21., 23., 25., 26., 27., ja ja sa mas nii olu li ne. Väl ja pa- 28. juuli kell 20.00 ning 22. nekus on koha li ke naiste põl- ja 28. juulil kell 16.00. Pile- led eri vär vi, ku ju ja ma ter ja- tid müü gil Pi le ti le vis ja Tõs ta- liga. maa mõi sas hin na ga 14 ja 12 Val la päe va del ava tak se eu rot. Hind en ne etendust 15 po naate, mis filmi tege mi seks mud“. Foto le on jäädvus tatud mõi sa II kor ru sel tra dit sioo- ja 13 eurot. va ja lik. Näi tu se ruu mis ja gab ühe mõisa kum mi tu se lugu ni li selt Epp-Ma ria Ko ka mäe Eten du se „Surm, sünd ja selgi tu si Jaak Elling. Pilet ning hulk teisi vaime gi. Näi- maali de näitus „Selle suve lau la tus“ esie ten dus on 29. näitu se kü lasta mi seks on täis- tus avati 30. juunil, mil majas pildid“, mis jääb ava tuks au- juu li õhtul kell 20.00 ning kasva nu tel 1 euro, soodus pi- toimus üritus „Foto kuns tiöö gusti lõpu ni. järgne vad etendu sed 30. juu- let 50 senti ning pere pi let 2 Tõsta maa mõisa vaimu de ga“. Mõis on kü las ta ja te le avali, 5., 6., 13., 14., 17., 18. ning eurot. Ette võt mi ne leidis aset Eesti tud iga päev kell 12-18 ning 19. au gus til kell 20.00. Pile tid Peale kinoa ja lu gu kajas- Fo tok lu bi Su ve tuu ri raa mes pile ti hind on täiskas va nu le sa mu ti müü gil Pi le ti le vis ja ta va näitu se on keldris üle- ning viie tunni vältel viidi 1,6 eurot, soodus pi let laste le, Tõsta maa mõisas hinna ga 15 val Tõsta maa kooli vilist la se läbi erine vaid foto ses sioo ne õpilas te le, pensio nä ri de le 1 ja 13 eurot. Sten-Ander Ojakal la se foto- peakunst nik Katrin Viil ja te- euro ning pere pi let 3,2 eurot. Lisaks etendus te le on Tõs- näitus „Tõsta maa mõisa vai- ma assis ten di Triin Pallo kos- Tulge külla! Liina Käär ta maa mõi sas üle val põ ne- vad näitu sed. Häärbe ri keldri- kor ru sel on vaa ta mi seks Jaak ja El le El lingu kuree ri tud näi- tus „Ki no aja lu gu ese me tes“. Väl ja pa ne kus on suure pä ra ne kogu kaame raid ja muid eks- 7 - 2012 juuli Pärnumaa pärapõrgus turgutatakse maaelu tiigimuusikaga änavu juulis toimub Minu lähimal naabril, kes “Tegu on peaaegu Pärnumaa Varbla val- on mu ema, on siin koos väljasurnud piir- Tla Kidise muusikatalus metsaga kokku 22 hektarit konnaga, meie metsade rüpes esimest kor- maad. “Ei taha ennast kiita, külas elab püsivalt da üritus Kidise Tiigimuusi- aga kaks hektarit karjamaad vaid viis inimest. ka, mis peaks panema heldi- olen tõesti vikatiga maha Aga nähes Kidi- ma kõik muusikasõbrad, kes niitnud,” ütleb ta. “Pealegi sest veidi eemal ela- naudivad muusikat sügaval pole siin kedagi võtta. Siia vaid noori, kes soovik- looduse rüpes. pärapõrgusse ei tule keegi. sid midagi teha, siis neil puu- “Mul on talu, mis on sala- Ja ma ei taha, et suur trak- dub seal väljund. mäe ning vabalavale on pärane, sest asub pärapõr- tor tuleks oma roomikutega Püüame koos aktiivsete oodatud kõik soovijad. gus. Kümme kilomeetrit suu- siia puisniitude peale, kus sõpradega sinna elu sisse Kidise Tiigimuusika üri- rest teest, elektriliini lõpus, jaanipäeva paiku õitsevad puhuda ja näidata, et maal tusel näeb Raavet ennast kährikute, sookurgede ja mets- orhideed.” saab hea tahtmise juures ikka ansambli MUSTus liikmena, sigade embuses. Ürgses ja Ema on printsiibis igasu- midagi teha ja sinna inimesi kuhu kuuluvad veel näiteks puutumata kohas,” kirjeldas guste uuenduste vastu kuid meelitada.” Martti Meumers Noorkuust, “Kidise tiigimuusika” pea- paistab, et minu maaelu tur- omaaegne imelaps Toomas korraldaja Henrik Raave. gutamise plaan talle passib. Kaasamine ja eeskuju Uibo, Rauno Kutti Bedwetter- Teine naaber, Sepa Miku Esimene neist on kohalike sist jpt. MUSTus esitab Eesti Mahajäätud kant mõtleb kuuldavasti ka kaasa. aktiivsete inimeste kaasamine roki-klassikat Jaan Tättest Minu vana-vanaisa pi- Temas on ärimehe soont ja korraldusprotsessi. Music Seifini. das siin Kidise külas kaup- kindlasti tuleb ta välja mõne Me ei teeks seda ilma hea- “Ootame kõiki Pärnumaa lust juba 1904. aastal. Nii et uudse kauba või teenusega, de sõprade ja abilisteta. Kaido kultuurseid inimesi vabala- 1934ndal tähistas ta eduka mida kontserdikülastajatele Paadremaalt lasi oma saekaat- vale esinema,” ärgitas Raave. äritegevuse 30 aasta juubelit pakkuda. rist läbi kemmergumaterjali, “Loodame saada esinema ka- ning 1938ndal ostis tuliuue Kolmas naaber on vana- Indrek asub oma käsifreesi- heksa head kollektiivi, kuid Saksa auto Adler. Vanaisa proua koos oma pojaga kelle ga tiigimuusika suunavii- kui tuleb rohkem osalemis- enam sõitma ei õppinudki, põhiliseks äriks on kanamu- tasid tegema, Ilmar korral- soove, on veel toredam.” küll aga vanaema. Seda õnne nade tootmine. Usun, et esi- dab transporti ja ehitustege- Bändide muusikalisele stii- ja sõitmist jagus aga ainult mesed kiiremad saavad ka vust, Marten teeb aktiivselt lile Raave piiranguid ei sea. kaheks aastaks: 1940ndal mõne muna koju kaasa viia. müügitööd ja juhatab kaup- Küll on eelistatud eestikeelset võttis venelane auto ära. Siis Neljas naaber on rootsla- lemisega seonduvat, Moonika muusikat viljelevad artistid. tuli sakslane ja võttis oma- sest suurmaaomanik…. seisab piletimüügi eest, Karit Kidise Tiigimuusika toi- korda auto ära. Kuni kadu- - kõrgharidusega muusik ka- mub paari hektari suuru- nuks see jäigi. Maaelu tuleb turugutada mandab programmiga seon- sel maa-alal ja korraldaja Ja nõukogude ajal hak- Siin on noori aktiivseid duvat, Triin hoiab projekti ja on võtnud sihiks meelitada kaski asi alla käima, tänaseks inimesi, kes oleks parema korraldust koos. tiigikontserdile vähemalt 500 on see Varbla valla kirde- meelega kogu aeg maal kuid Teine oluline roll on koha- külastajat. Kohapeal saab nurk üks mahajäätud kant. ei leia siin endale tööd ja te- likele talumeestele kauba- telkida ja Raave kinnitusel “Minu vanaema on ikka gevust. Kes on Pärnus, kes pakkumise väljundi loomi- võib publik võtta kaasa oma rääkinud Kidise küla õitse- Tallinnas, kes Soomes, kes ne. Mulgu talu näeb eemalt piknikukorvid. aegadest. Eesti ajal oli meie Norras. Aga nädalavehetuseti vaadates kõvasti vaeva oma Esialgsete plaanide koha- külas üle 20 suitsu.” ütleb tullakse ikka maale kokku ja maasikate ja vaarikate müü- selt peab publik Pärnumaa Raave. Tänaseks elab külas unistatakse võimalusest, et ei giga. Igal hommikul tuleb pärapõrgusse ise tee leidma, püsivelt vaid viis elanikku. peaks pühapäeva õhtul jälle sõita Pärnusse või Virtsu, et sest transpordi korraldamisele Nõukogude aeg ja uus vaba- linna tööle minema. maasikaid müüa. ei ole korraldajad mõelnud. riik on selle kandi maaelule Minagi teen linnas igapäe- Ehk on Tiigimuusikast abi “Oleme rääkinud Looduse mõjunud laastavalt. vatööd ja saan maal veeta Mulgu kauba ihaldusväärsuse Omnibussiga, et korraldada Meie pere otsis eelmisel vaid nädalavahetusi kuigi tõstmisel nii, et järgmisel suvel huvi korral Tallinnast reis 50- nädalal Varbla mõlemast süda kuulub maale ja otsin Pärnu inimesed juba teavad, et 100 inimesele,” märkis Raave. poest beebitoitu. Abivalmis koos elukaaslase ja sõprade- need ei ole niisama maasikad, “Pärnust käib Paadremale lii- poeproua ütles tuntava kaas- ga võimalusi siin tõsisemalt vaid need Mulgu maasikad, nibuss, mis ei ole just ülerah- tundenoodiga hääles: “Oi kanda kinnitada. Tiigimuusi- sealt Kidise kandist. vastatud. Olen kindel, et hu- aga meil ei ole siin enam nii ka on niisiis esimene püüe, vilised kontakteeruvad meie väikeseid lapsi, kõik on juba midagi ära teha. Midagi, mis Muusikud – kes ja miks Facebooki lehel ja jagavad suureks kasvanud ja me ei inimesi maale tooks. Õhtu peaesinejad on Tõnis omavahel infot vabade auto- telli enam beebitoitu”. “Olen seal tutvunud üha Mägi ja Kärt Johanson. Veel kohtade osas.” See on kujukas näide. enam inimestega ja regist- astuvad üles vokaalansambel Lisainfot juulikuu ürituse Noored lähevad jätkuvalt reerisin end isegi Varbla val- Chillin, ansambel MUSTus, ja vabalava kohta leiab Kidise maalt ära. la elanikuks,” rääkis Raave. Heli Vahing ja Peeter Kalju- talu kodulehelt internetis. juuli 2012 - 8 Kastna linnamõisa Ballodi pere tee

Kastna linnamõisa rentnik Peter Ballodi pere 1905. aastal. Istuvad: vasakult tütar Hella Ballod, härra Peter Ballod ja tema proua. Seisavad: pojad Peter Ballod (noorem), Arthur Ballod ja tütred Julie ja Ada.

õstamaa mõisa ja mõi- (sünd. 1836) ja Arthur Ballo- jutul korduvalt käinud. Ta kus tal ka õnnetus juhtus - sakooli kuulsus on varju dist (1880) ja nende peredest. oli äärmiselt hea möödunud jäi jalgupidi kivi alla ning lii- Tjätnud kihelkonna teised Meenutajaiks samuti kahe aegade mäletaja ja ülihea ju- kus hiljem puust ratastoolis. mõisad – näiteks Kastna lin- põlvkonna: Liisu Veltmann tustaja - Kastna taluhoonetest Eluõhtul jäänud vanahärra namõisa. (mõisa kauaaegne karjatali- ja oli mõisahärra Ballodi pere pimedaks. Ta suri 1918. aast- Sellegi mõisa rentnikud, taja), tema tütar Pauliine Udu sõber. al. Haud on Tõstamaal. ka viimane sõjaeelne - Arthur (Veltmann, 1904-1986, mõi- Iialgi ei unune ühel kau- Lisatakse, et tema ajal ol- (Artur) Ballod oli värvikas sa toatüdruk) ja Nikolai Udu nil suvepäeval Arul Hedda nud mõisal jõukust küll - 14 tegelane ja kõrgelt haritud (Vestmann,1904-1989) ning keedetud oasupp. Hedda ise hobust ja ligi 50 lehma ning mees - prantsuse keele õppe- nende tütar Hedda Selberg läks “külakada posti” jagama. maad 200. hektari ümber. jõud Harkovi ülikoolis. Kastna (Udu, sünd. 1933). Jutustasime Nikolaiga terve Nikolai teadis lisada mäles- mõisast on pärit “Omari Tilga talu perepoeg Nikolai päeva. Meelde on jäänud tusi ka Viidaka, Meeluka ja küün” Naissaarel, Kastna Udu sai kodutalust 15,52 ha Nikolai sõnad –„... tule ikka, Kükita karjamõisatest ning mõisa maadel sündis “Tuu- maad ning rajas 1932. aastal siis mul ka lustem!” Ja käi- kihnlastele maa andmisest. line rand” milles Kaljo Kiisk Aru talu (nimi heinamaade singi! Hedda ütleb, et kõik Üks mõisasulane Juhan Ma- kogu Kastna rahva näitle- järgi). Kahe aastaga olid mida isa kuulis ehk nägi, see ruse (sünd. 1915), kes olnud ma pani, rääkimata kuulsast hooned valmis. Aru rehiela- tema sisse ka jäi! mõisas 1930ndate paiku su- Kastna laadast jpm. Kastna mu oli imeilus stiilne hoone Peter Ballod (läti pärito- lane kolm aastat, rääkinud, et meestest annaks samuti uhke ikka kolmekambri süsteemis lu) olnud suur töömees, ka siis olnud mõisas veel ainult näitemängu kirjutada! ja alati korras. Nikolai võt- kalamees. Rajanud kalatii- 4 sulast ja maad vaid 84 ha. Järgnevalt mõned mäles- tis naiseks mõisa toatüdruku gid. Harinud Kastna kiviseid Palju käis mõisa tööle päilisi. tuskillud Kastna linnamõi- Pauliine (kutsuti Pauli). Teine põldusid. Külvas põll ees ja Pärast Arthur Ballodit olnud sa kahe põlvkonna rentni- siinkirjutaja on Kastnas Aru kündis harkadraga. Kaevas mõisarentnik August Lankus kest Peter (Peeter) Ballodist talu peremehe Nikolai Udu ise kivide matmiseks auke, ja päris viimaseks Mart Sutt. 9 - 2012 juuli enijate ja sõprade mälestuses Arthur oli filoloog, Har- kovi ülikooli prantsuse keele õppejõud. Ta olnud väga ägeda iseloomuga. Kord tok- sanud ta “kogemata” suur- vürsti poega ja seetõttu tuli tal õppejõu kohalt lahku- da. Tal olnud poeg Viktor, kes käinud Kastnas Arthuril külaski, aga hoidnud rohkem teenijate poolele, mõisape- rest eraldi. Nii jutustas Bal- lodi hea tuttav Aru Nikolai. Pärast õppejõu kohalt lahkumist tuli Arthur Kastnasse isa juurde ( noor Ballod hakkas mõisas tegutsema juba 1900. aasta paiku) ja jäigi siia Kastna linnamõisa här- raks (pärast isa surma) kuni sundminekuni Saksamaale enne viimast sõda. Noor Ballod olnud hea mõisahärra, ja muidugi eesti- keelse laheda jutuga. Aga kui vihastanud, siis olnud põr- guline. Arthur Ballod öelnud ise naljatamisi – et härra ja koer on ühtemoodi, mõlemad tahavad väga kiitmist. Arthur Ballod valdas vähemalt kuut keelt. Sageli olnud ta tõlgina abiks salapiirituse vedajatel. Aastal 1917 Kastna randa tulnud inglise laevale kut- sutaud teda samuti tõlgiks. Aru peremees lisas, et härra Kastna linnamõisa rentnik Arthur Ballod. Kastna linnamõisa toatüdruk tegi tööd küll, aga oli ka suur Alma Andler (hiljem Ballod). jahimees (kimbutas salaja Kastnasse külla). Mõisapreili ma, äkki juhtus õnnetus, või Foto 1935. mõisa maa peal jahilkäijaid). Adat mäletab Aru pere väga jäi laps mesilaste kätte. Preili Mõisa jääkeldris kus piima hästi. Ta olnud halastajaõde, Ada elas hiljem Šveitsis. suuri lambanahkseid kasu- hoiti, hoiti ka jahisaaki. Isa käinud arstiabi andmas, ka Liisu Veltmann oli mõi- kaid vastu võtta ja varna Peter Ballod pole poja tege- süstinud. Hedda mäletab, et sas karjatalitaja mituküm- tõsta. Hiljem valmistanud mistega päris rahul olnud nende peres oli Harrist poisil mend aastat, raskest mõisa- Pauli oma peres ikka mõnd ja kui käinud põldusid üle hernes süga-vale ninna sat- tööst puhkama läks ta Arule mõisa toitu. Hedda meenutas, vaatamas siis öelnud alati – tunud – preili Ada kutsuti tütre Pauli perre elama. Pauli et stoovitud porgandeid veel aiverevai – tema ajal ei olnud ninast hernest välja võtma. oli mõisas toatüdruk. Varem mujal ei tehtud. põllu sees paelu (orashein). Ada olnud väga suur oli ta teenijaks Murru külas Härra Arthurile oli Pauli Tänu Aru perele on meil käsitöötegija. Pitsid ja sat- Peetril, kus vigastas rängalt väga meeldinud. Küll sead- Ballodite piltegi. Ühel 1905. sid olnud tal küll põlledel põlve. Mõisas andnud prei- nud ta Paula pilti enda pildi aasta pildil on Kastna mõisa ja kleitidel. Eriti kaunis ol- li Ada talle esialgu istuvaks kõrvale, küll jaganud ohtralt Ballodi pere täies koosseisus. nud ta külaliste vastuvõtul, tööks sulgede kitkumist ja maiustusi. Kord oli Pauli ko- Istuvad Peter Ballod oma ikka valges säravas pitsilises kinkinud talle hiljem tänuks ristamise ajal toast põran- prouaga ja tütre Hellaga. põlles ja volangidega see- kauni siidise vatiteki. Jõu- dalt leidnud peenraha. Ta Seisavad Peteri pojad: va- likus. Mõisa-preilidel olnud ludeks olnud alati suured korjanud need üles, pan- sakul Peter (noorem) Bal- palju kauneid suvekübaraid. kingitused. Paulil tuli tube nud lauale. Ja teisel päeval lod – oli Tõstamaa mõisa Hedda eksinud kord mõisa- koristada, toitu teha. Mõisa jälle peenraha põrandal. kärneripoiss ja Arthur Ballod parki suure tiigi äärde ära teenijaskond söönud köö- Teistkordsel põrandale pil- – pärast isa surma Kastna ja ei osanud pargist välja gis, mõisapere aga söögi- latud raha korjamisel olnud mõisa juht ning Ballodi tüt- tulla, hakanud nutma. Siis toas. Mõisas käinud väga Paulile selge, et see on tema red Julie ja Ada. Tütar Hel- jooksnud preili Ada ja Lii- palju külalisi. Talvisel ajal kontrollimine. Ja olnudki nii la elanud Pärnus (käinud su suure hirmuga teda pääst- olnud Paulil raske külaliste – saanud härralt kiita – oled juuli 2012 - 10 aus tüdruk! Aga Paulil oli oma Nikolai. Aru talu elust ja inimestest saab lugeda Tõstamaa Keskkooli õpila- se Signe Heindla 2011 kir- jutatud uurimustööst (olgu lisatud, et neiu Signe pere on nüüdne Aru talu pere). Nikolai on meenutanud ka mõisahooneid. Häär- ber olnud lihtne palkhoone (ehituse aastaks ütles 1883- 1885, punane kivikatus), asus pesuköögi ja jääkeldri vahe- lisel alal. Kahe sissekäiguga. Hoone ühes otsas noorhärra tuba, köök, toatüdruku tuba ja preili tuba, siis läbi maja saal (saalis olnud punase plüüžiga kaetud sohvasid ja toole ning laudu), seejärel suur söögituba, (kuhu pää- ses ka teisest -“hommikusse jäävast” välisuksest vaheruu- mi kaudu) ning hoone tei- ses otsas härra ja proua toad (kahte viimati mainitud tuba kasutatud hiljem õunahoid- latena). Kivises mõisa viljaaidas olnud neli eraldi aidaruumi (vaheseinadki olnud kivised, punane kivikatus). Arthur Ballod abiel- lus 60. eluaasta piiril oma veel noorema (kui Pauli) toatüdruku Alma Andleriga (1916 – 1990, pärit Varbla berist olid siis vaid varemed. kaugemale – ta kartis jäli- mene kiri tuli - igatsusega vallast Saueaugu talust): neil Ta külastas oma õde ja endi- tamist, õnneks läks “hüp- koduse verivorsti ja hapu- oli kaks last Julie ja Jörgen. si Kastna mõisa teenijaid, peskäik” korda. Alma Ballod kapsaste järele. Hedda oli Julie õppis Sveitsis piiman- muidugi ka Aru peret. Hedda kurtnud, et temalt küsitavat hoolas vastaja – ja kirjavahe- dust (elab perega Kanadas) meenutab, et kohtumine Al- Kastna mõisa häärberi fotot. tus kestis peaaegu Alma sur- ja poeg Saksamaal (tegutseb maga oli suursündmus nende Seda aga polevat tal endalgi mani (1990). Ballodile andis äris). peres. Alma ise oli muidugi ja ka Aru peres mitte. riik Schleswig-Holsteini lii- Alma käis oma noorus- suures ärevuses, sest siis ei Aru pere oli Ballodite Sak- dumaal Neumünsteri linnas mail Kastna mõisas 1960. lubanud nõukogude kord samaa eluga kursis aastast kena kahekorruselise maja aastate paiku. Mõisa häär- veel välismaalast Tallinnast 1953, mil Almalt neile esi- ja härra Arthur Ballodile hea

Kastna mõisa küün 1987 veel oma algsel kohal. Arthur Ballodi naine Alma laste Julie ja Jörgeniga Saksamaal. Jõulud 1957. 11 - 2012 juuli

Kastna linnamõisa pesuköök 1987. sissetuleku (pärast härra surma läks see Almale üle). Aru inimesed mäletasid Ballodi korraldatud oksjonil varanduse müümist ja sedagi, kuidas nad enne lahkumist taludesse oma asju jagasid – paljudes Kastna peredes on mõisa kappe, toole, raama- tuid jm. Aru peres oli Ballodi kingitud ümar treitud jalga- Ballodi pere elumaja Saksamaal Schleswig Holsteini liidumaal Neumünsteri linnas. dega ja rohkete kaunistuste- ga tume laud (keskel male- ta alati ainult saksa keeles ja mõisa toatüdrukule Annale kuul-da. Õnneks see nii ka laua ruudustik) ning madal keegi teine peale härra ei toh- (Piilberg, Möldri Anna). Mõi- läks. Hedda meenutuste ko- kahe uksega pesukapp (hele tinud Sultanit sööta. Sultan sa rehist (mille välk põletas) haselt käis Omar Volmer koos puiduvärvi). redutas Aru rehetoas. Siis viis sai Müüri talu. Nii need jutud prouaga Arul 1987. aastal. Heddal on selgelt meeles Aru Nikolai nad koos Sultani- meil veeresid. Arul olnud just sel päeval Ballodite Eestist lahkumine ga Pärnusse, sest Saksamaale Omar Volmer leppis kor- tõsine tahmatöö ja ka ke- 1940. aasta hilissügisel. Nad minekust ei olnud pääsu. Aru duvalt allakirjutanuga kokku rise mahavõtmine, rehetu- ei tahtnud mitte kuidagi min- inimestel olnud kahju sõbra- kohtumise Kastna mõisa tee- ba paksult tahma täis. Suur na, eriti vastu oli lapseoo- liku mõisapere lahkumisest. madel vestlemiseks. Kord oli kamber olnud veel tahmava- tel Alma. Ja esialgset käsku Nikolai Udu meenutas ta isegi juba Tartus, aga min- ba, sealne vestlus kestnud nad 1939. aastal ei täitnud. Kastna karjamõisaid: neist gitel asjaoludel jäi ka siis koh- päris kaua. Sundäraviimise eest põgenes kõikidest said hiljem suu- tumine ära ja see jäi igaves- Omar Volmeri trükisest - mõisapere Arule sõprade red talud. Mõisa keskusest ti ära. Küll juhatasin Vol- Tõstamaa kihelkonna ajaloost juurde peitu ning jäid sinna mõnisada meetrit põhja pool meri iga kord Aru Nikolai 13 - 20. saj. (kahjuks puudub mitmeks päevaks. Härral oli asus mõisa tuuleveski. Aru jutule – sest kõik mis minul sellel trükisel ilmumise aas- seljas pikk lambanahkne kasu- Nikolai teatel olevat see ehi- kirjas on Aru Nikolai jutus- ta ja sissejuhatus) võib lei- kas ja kaasas ka suur hun- tatud 1898. Veskist sai 9 hek- tatud – ja tal on seda kõike da muuhulgas märkmeid ka dikoer Sultan, kellega kõneles tari suurune Mõldri talukoht, võimalik Nikolait endalt otse Kastna mõisa kohta, samuti juuli 2012 - 12 Alko ho li joo bes vet te mi ne ja ris kib oma elu ga Sel suvel pöö rab Pääs- Ent üldi ne tähe le pa ne lik- seejä rel hüüa appi ning kat- teamet oma kampaa- kus ning os kus up pu jat uju- su abi saabu mi se ni hõlju des nianoo le kõiki de tõe- jast erista da annab võima lu- veepin nal püsi da, nii ei kulu- liste sõpra de suunas, se nii mõni gi õnne tus ära ta energiat. tule ta des meelde, et hoi da. Tea da võiks, et vees Laste ga veeko gu äärde on kahte tüüpi hädao lu kor- minnes on soovi tus väga liht- ükski reklaam ei suu- di, vä si nud uju ja ja up pu mine ja loogi li ne, lap si ei jäeta da pea tada purjus uju- ne. Vä si nud uju ja suu dab pü- hetkeks ki üksi ja laste eest jat, küll aga suuda vad si da vee peal, hin ga ta ning vastu ta vad ainult nende va- seda teha kaasla sed. hüü da ap pi. Sel li se ini me se nemad. Väike lap se uppu mi- edasi lii ku mi ne on väga napp seks pole vaja väga süga vat Kurb sta tis ti ka näi tab, et ning ta võib uppu da, kui tal- vett vaid paa ri hoo le tut sil- möö du nud su vel oli iga viies le appi ei minda. mapil ku. Kuid laste ga veeko- up pu ja al ko ho li joo bes 20-30 Up pu ja see vas tu enam gu äärde minnes peab jälgi- aasta ne mees terah vas. Hooli- appi ei karju, tema jõud lä- ma se da gi, et näi teks või du ma ta sel lest, et ol lak se tead- heb sel lele, et pead vee peal vee all hinge kinni hoidmi- li kud joo bes vet te mi ne ku hoida. Aktiiv ne uppu ja teeb sest või kelle gi mängu hoos ohtlik ku sest, kaob al koho li vee pin nal pü si mi seks kä te- vee alla suru mi sest võib väl- mõjul ohutun ne ning inime- ga üles-alla liigu tu si, keha ja kooru da raske te taga jär ge- ne lä heb vee ko gus se oma on seejuu res püsti ses asen- dega õnne tus. või meid proo vi le pa ne ma. Li- dis ning appi ta ei hüüa. Pas- Nii lap sed kui täiskas va- Aitäh Pauliine ja Nikolai saks al ko ho li joo best tu le ne va- siivne uppu ja ei liigu ta vaid nud võiks ujuda selles sü- Udule. te le koor di nat sioo ni häi re te le hõl jub veepin na all nägu al- gavu ses, kus neil jalad kind- ai tab up pu mi se le iga ti kaa sa lapoo le. lalt põhja ulatu vad, soovi ta- autori enda tegemistest kuna- ka ebapii sav ujumi sos kus. ta valt pi ki kal last. Vet te po le gise mõisapargi uuendamisel Ees ti inime ne hin dab sel- Las te eest vastu ta vad sa mu ti va ja hüpa ta vaid ole- ja liigirikkaks muutmisel. gelt üle oma ujumi sos kust ja va ne mad ks targem minna rahu li kult. Tõstamaa muinsuskaitse võimet - täisea li sest elanik- Kui õnne tust märkad, siis Vette hüp pe tor ni des peab jäl- seltsi 14. augustil 1988. aas- konnast 50 protsen ti ei oska peab esmalt alati mõtle ma gima, et enne hüpet poleks tal korraldatud ekskursioonil üld se uju da või suu da vad te- enda ohutu se le. Kui tunned, vees ke da gi ees, al la ei hü pa- “Mööda Tõstamaa valda” oli ha se da ai nult vaid ku ni 25 et ei jaksa ega oska uppu jat ta ka pea ees ning kui hüpe pikem peatus Kastna mõi- meetrit. Alko ho li joo bes vet- pääs ta, tea vi ta lä he da la su- tehtud, tuleks võima li kult kii- sa õues. Seletusi jagas tolla- te minek on aga igal juhul vaid inime si ning kutsu abi. resti hüppe koht vabas ta da. ne Kastna mõisa omanik (õige- eluoht lik ise gi vä ga hea uju- Kan na ta nu le ula ta kät te juh- Kui pead meeles neid pisi- mini mõisa pesuköögi oma- misos ku se ga inime se le. tuv ese, puuoks, aer. Öeldak- ke si nõuan deid, on kin del, et nik, sest rohkem eluhooneid Kaas la sed saa vad õn ne tuse, et sur ma hir mus ini me se su vi möö dub ilma suu re ma- säilinud pole) Pärnu koduse välti mi seks ära te ha olu- haare on nii tugev, et sellest te veeõnne tus te ta. Õnne tus loomuuseumi direktor Omar li se ma, ta kis ta da pur jus ini- ei jaksa täismees ki lahti ra- ei pi da nud tul les hüüd ma. Volmer. mest, kui ta soo vib uju ma be le da, see ga peaks pääst ja Veel parem oleks aga, kui Naljatamisi lisati, et Kastna min na. Al ko hol ja uju mi ne ja uppu ja vahe le jääma mõ- õnne tus koha le ei jõuagi. mõis kuulub ikka endiselt ei sobi kuida gi kokku, seega, ni ese. Evelin Trink keh tib va na üt lus, kui jood, Kui ise satud hätta, siis Pääs tea me ti Lää ne pääs te kes ku se Pärnu linnale! pres sie sin da ja Omar Volmer teatas, et ära uju. es malt kat su säi li ta da ra hu, leidnud mõisa õuest 16. sa- jandist pärinevat keraami- kat. Meelde on jäänud samas temalt kuuldud märkmeid MÜÜA SAE MATRJA LI Kastna mõisa ühest kauge mineviku inventuurist: mõis Il mas ti ku kin dlast Sibe ri lehi sest SOODSALT olnud taraga piiratud, ranna- ter rass, voodri laud vms höö vel ma ter jal ja poolsel küljel asunud vilja- puuaed, kus õige palju karus- sae ma terjal teie ko ju, va ja du sel koos trans por di ga. marjapõõsaid ja kaks hu- Soo vi kor ral too da me ka muud malaaeda. Aias olnud siis ühed va- höö ve la ma ter ja li män nist ja kuu sest. nad varemed ja kaks koogu- Roh kem in fot: www.wellmax.ee või kaevu…. Hedda Selberg, tel 5 685 4501 pealtnägija Vaike Hang pealtkuulaja. 13 - 2012 juuli

Tulekul on XVI Tõsta maa valla päe vad Sinu ideed ja ette pa ne kud on tere tul nud 10.-12. augus til, teeme need põne vaks kuni 23. juuli ni, helis ta Õnne la le: 523 6350 kõik koos! või kirju ta: onne la@tos tamaa.ee XVI Tõsta maa valla päe va de esialgne kava

REEDE, 10. AUGUST kell 18.30 valla päe va de ava mi ne mõi sa juu res kell 19.00 mõisas kinoõh tu – Tõsta maa val las teh tud män gu ﬁ lm „Karge meri” kell 19.00 Ermis tu kü larah vas kut sub ja lutus käi gu le Er mis tu Puh ke kül la val lapäe va de ava peo le! Paa disõit jär vel. Ja lu tus käik Lää ne-Ees ti suu rimas roosiaias. Kala supp. Mee lala hu tus las te le. Muu sikat tee vad meie küla pil lime hed, MAIT SEGE Ri bänd YOU ja TOU ning tantsuks kantrian sam bel KAN NUS. An ne tada saab vära vas õh tu hü van guks (süda me tun nis tus algab 4 eurost)

LAUPÄEV, 11. AUGUST kell 9.00 turu hom mik kes ka levis. Avatud Tõsta maa kä sitöö pood, aiandus pood,Lai ne baar, Cot ze Ma ja, raa ma tu ko gu ja rahva ma ja koh vik. Las te le hii gel ba tuut! Noor tekes kus kut sub pann koo gi le! kell 10.00 rahva ma jas tõs tamaa las te kä sitöö näi tus (la pi töö, rah va rõi vad, ke raa mi ka jm.) kell 10.30 käsi töö kes ku ses ja -poes töötu ba no be da te le näp pu de le kell 11.00 meeste tege mi sed töö ko ja juu res kell 13.00 mõisas Epp-Maria Koka mä gi maa linäi tu se „Sel le su ve pil did” ava mi ne Mõi sas ava tud näi tused: keld rikor ru sel – Jaak Ellin gu näi tus „Ki no aja lugu ese me tes” ja Tõsta maa koo li vi list lase Sten-An der Oja kal la se fo to näi tus „Tõs tamaa mõi sa vai mud”, III korru se ko rido ris Kai li-Lot ta Juh ka mi graa ﬁ ka - näi tus „Truu valvur 2”, korstna saa lis – väike välja pa nek põl ledest kell 14.30 mõisas esitleb Madis Veski mä gi ﬁ lmi „Tõsta maa vald 20” kell 16.00 Tõsta maa ki rikus kont sert - laula vad TANJA MIHHAI LO VA ja MIKK SAAR, kitar ril saa dab Karl Kanter. Pile tid eelmüü gist 7 eurot, koha peal 10 eurot kell 18.00 rahva ma jas Tõs tamaa näi tet ru pi eten dus A. Liive se „Mi nu ne li nal jakat tü tart” kell 21.00 RAHVA PIDU lau lula val – ansam bel FIX ja DJ MÄRT RANNA MÄE Pile tid eelmüü gist 8 eurot, koha peal 10 eurot

PÜHA PÄEV, 12. AUGUST kell 12.00 valla päe va de lõ pe tami ne kes ka levis kell 14.00 praam Muna laiust Ma nija lau lu peo le kell 14.15 Manija laulupidu, eeslauljateks lauluselts MÕNUSALT ja PÄRNU NOORTEKOOR kell 17.00 praam Mani jalt Mu na lai du

Kiri ku kont ser di ja rahva peo pile ti te eelmüük 1.-10. augus ti ni Tõs tamaa raa matu ko gus Laste le ku ni 12.a. kõigi le üritus te le sisse pääs ta suta! juuli 2012 - 14

KINOÕHTUD TÕSTAMAA MÕISAS reedel, 6. juulil kell 20.00 “JÄÄMINEK” (1962.a.) Filmitud Manijal ja Lao rannas Film on valminud Aadu Hindi 1945. a ilmunud samanimelise jutustuse ainetel. Filmi läbiv teema on fašismivastane võitlus, tegevusaeg on II maailmasõda, aeg, kui Eestis valitses Saksa okupatsioon. Tegevus toimub ühel väikesel Eesti saarel, kus elavad ja teevad oma igapäevast rasket kaluritööd tõsimeelsed randlased, kellel aga alati varuks sütitav huumorimeel. Filmi keskmes on kaks põhilist saare peret - Jõgelid ja Lautrikivid. Režissöör Kaljo Kiisk, stsenaristid Aadu Hint ja Aleksandr Borštšagovski, helilooja Lembit Veevo, kunstnik Peeter Linzbach, operaator Algimantas Mockus, Osades: Hugo Laur, Sirje Arbi, Helend Peep, Kaarel Karm, Katrin Välbe, Arvi Hallik, Rudolf Nuude, Harys LiepiŪš, V. Skulme, B. Šits jt. pühapäeval, 8. juulil kell 20.00 “TÜTARLAPS MUSTAS” (1966.a.) Filmitud Kastna rannas ja Tõstamaa kirikus Mängufilm “Tütarlaps mustas” on üks väheseid Eesti mängufilme, mis räägib usklikust inimesest või religioonist üldse. Linateost on nimetatud ka esimeseks seisundifilmiks Eesti filmiloos. Režissöör Veljo Käsper, stsenarist Lilli Promet, operaator Harry Rehe, helilooja Jaan Rääts. Osades Gerlinda Kopelman, Juozas Budraitis, Lisl Lindau, Viiu Härm, Jüri Järvet, Evald Hermaküla, Ellen Liiger jt. reedel, 13. juulil kell 20.00 “VÄIKE REEKVIEM SUUPILLILE” (1972.a.) Filmitud Tõstamaa mõisas ja selle ümbruses Filmi aluseks on E. Vetemaa samanimeline lühiromaan. Teos põlvkondadevahelisest teineteise mõistmisest, toimub kahe ajastu, kahe mentaliteedi valus kokkupuude. Film on suunatud sõja, fašismi, kodanliku natsionalismi ja abstraktse humanismi avalduste vastu. Režissöör Veljo Käsper, stsenarist Enn Vetemaa, helilooja Jaan Rääts, kunstnik Peeter Linzbach, operaator Vladimir Maak. Osades: Lembit Ulfsak, Väino Uibo, Ants Eskola, Eve Kivi, Arnold Sikkel, Helend Peep, Mihkel Kivilaan, Ants Müürsepp, Anatoli Leuškanov, Ita Ever, Salme Reek. pühapäeval, 22. juulil kell 20.00 “JÕULUD VIGALAS” (1980.a.) Filmitud Tõstamaa mõisas Film räägib 1905. a. sündmustest Vigalas. Peategelaseks on hukatud revolutsionäär Bernhard Laipmann, kelle kujusse on koondatud teistegi legendaarsete revolutsioonikangelaste jooni. Režissöör, stsenarist ja operaator Mark Soosaar, helilooja Veljo Tormis, kunstnik Omar Volmer. Osades: Evald Aavik, Kersti Kreismann, Häli Saarm, Kadriann Soosaar, Ants Jõgi, Jüri Arrak, Viktor Balašov, Linnar Priimägi, Ago Roo, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Margus Oopkaup, Omar Volmer, Arvo Kukumägi, Tõnu Kark, Andres Tabun, Priit Pedajas, Jevgeni Alpius jt. reedel, 3. augustil kell 20.00 “TUULINE RAND” (1971.a.) Filmitud Kastna rannas Filmi tegevus toimub 20. sajandi algul. Kohalik parun võttis Kaugatoma rannarahvalt nende maa ja andis selle sakslastele rendile. Kuid merd ära võtta parun ei suutnud. Ja rahvas hakkas ehitama oma purjelaeva, mis pidi andma leiba ja vabastama paruni võimu alt. Vaatamata paruni takistustele heiskab "Kaugatoma" oma valged purjed. Režissöör (lavastaja) Kaljo Kiisk, stsenaristid Aadu Hint ja Aleksandr Borštšagovski, helilooja Lembit Veevo, kunstnik Halja Klaar, operaatorid Jüri Garšnek ja Mihkel Ratas. Osades: Heino Raudsik, Antanas Barþas, Nijole Lepeškaite, Leila Säälik, Jüri Järvet, Enn Kraam, Hugo Laur, Peeter Must, Katrin Välbe, Lembit Ulfsak, Ants Müürsepp, Mikk Mikiver, Rein Aren jt. reedel, 10. augustil kell 19.00 “KARGE MERI” (1981.a.) Filmitud Tõstamaal Romantilne draama hülgeküttide elust saarel, mis elab oma muistsete kogukondlike tõekspidamiste ja seaduste järgi. Režissöör ja stsenarist Arvo Kruusement, helilooja Veljo Tormis, kunstnik Tõnu Virve, operaator Jüri Sillart. Osades: Merle Talvik, Tõnu Kark, Mikk Mikiver, Ita Ever, Raine Loo, Rein Aren, Aarne Üksküla, Lembit Ulfsak, Margus Oopkaup, Arvi Hallik jt. 15 - 2012 juuli

TÕS TA MAA VAL LA SU VE SÜND MU SED KASTNA KÜLAPÄEV toimub 28. juulil 2012 D kell 13.00 avamine JUU LI kell 14.00 Heino Seljamaa Kohvriteatri 7. juulil XIV Tõhe la kodu ko ha päev . Jälgi reklaa mi! lasteetendus laulumänguga 10.-12. juulil Tõsta maa rahva ma jas Pärnu maa bändi koo li- de päevad „Mängult ja Päriselt.“ Pilet 2 eurot 12. juulil kell 20 Tõs tamaa rahva ma jas kontsert – üles astu- kell 14.30 surnuaiapüha Kastna kalmistul vad Pärnu maa Bändi koo li de õpila sed ja juhen da jad 15. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus ”Pruuti de kell 15.30 külakoogi konkurss kool” ( info tele fo nil 508 3834, Liina Käär) kell 16.00 meenutusi fi lmist “Tuuline 18. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus rand” ja fi lmi vaatamine ”Pruuti de kool” 19. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus kell 18.00 õnneloos ”Pruuti de kool” kell 19.00 simmann koos ansambliga 20. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus ”Pruuti de kool” “Vanad sõbrad” 21. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus kell 21.30 Kastna kirikus musitseerib ”Pruuti de kool”” 22. juulil kell 16 Tõsta maa mõisas etendus Liisa Randmaa viiulil ”Pruuti de kool” Avatud on näitused: fotonäitus fi lmist 25. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus ”Pruuti de kool” “Tuuline rand”, Silja Saulepi “Kastna 26. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus pärimuskultuur”, käsitöönäitus ”Pruuti de kool” 27. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus Rahvamaja kohvikust on võimalik osta ”Pruuti de kool” söögi-ja joogipoolist 28. juulil kell 13 III Kastna küla päev – fi l mitee ma li ne. Jälgi reklaa mi! P.S.Ootame annetusi õnneloosiks! kell 16 Tõsta maa mõisas etendus ”Pruuti de kool” 28.-29. juulil Eesti Loodus kait se Seltsi va bariik li kud suve- päevad Tõsta maal 29. juulil Kõpu kiri kus Piiskop Plato ni sünniaas ta päe vale pühen da tud Kauni Muusi ka Festi val . Esineb AsArt String Quartet Hispaa niast XV Tõhela Kodukohapäev kell 20 esieten dus Tõsta maa mõisas ”Sünd, surm ja lau- latus” . Lava le toob Ühendus R.A.A.A.M. Näidend koosneb “Ühismajandid Tõhelas” kolmest päevast mõisap roua Anna Meyer von Gylden feldt’i 7.juulil 2012 elus. Lavas ta ja Gerda Korde mets, kunstnik Ervin Õuna puu, heli loo ja Timo Steiner, osades: Laine Mägi, Andrus Vaarik, Päevakava: Liis Laigna ja Mirjam Mesak. (info tele fo nil 508 3834, Liina 10.00-12.00 huvilistele on avatud Tõhela Päeva- Käär) keskus (end. Meierei), samas on avatud kohvik. 30. juulil kell 20 Tõsta maa mõisas etendus 11.30 rongkäik Tõhela Päevakeskusest rahvamaja ”Sünd, surm ja laula tus” juurde. D 12.00 kodukohapäeva avamine, lipu heiskamine. 13.00 surnuaiapüha Tõhela kalmistul. AU GUST Sportmängud rahvamaja platsil. 4. augus til Mani ja Päev Tegevused lastele, näomaalingud. 5. augus til kell 20 Tõsta maa mõsas etendus 14.30 teemakohane vestlusring rahvamaja saalis. ”Sünd, surm ja laula tus” 6. augus til kell 20 Tõsta maa mõsas etendus 17.00 kontsert laululaval (vihmase ilma korral rahva-majas). ”Sünd, surm ja laula tus” 18.00 loterii. 6.-10. augus til Mani ja V Pilli laa ger 19.00 - 21.00 rahvamajas huvilistel võimalus 10.-12. augus til XVI Tõsta maa valla päe vad . vaadata endiste kodukohapäevade videofi lme. 12. augus til Mani ja laulu pi du 13. au gustil kell 20 Tõs ta maa mõsas etendus 21.00 simman, ansambel “Black and White”. ”Sünd, surm ja laula tus” 14. au gustil kell 20 Tõs ta maa mõsas etendus Avatud fotode näitus kolhoosiajast, väljapanek ”Sünd, surm ja laula tus” käsitööst ja põllutöömasinatest. 17. au gustil kell 20 Tõsta maa mõsas etendus Kohapeal toitlustamine. ”Sünd, surm ja laula tus” 18. au gustil kell 20 Tõs ta maa mõsas etendus Loteriipiletid müügil Tõhela rahvamajas hinnaga ”Sünd, surm ja laula tus” 2.50, samas on oodatud annetused loteriiks. 19. au gustil kell 20 Tõs ta maa mõsas etendus Info telefonil 44 96523, 5076571 (Birgit Pere) ”Sünd, surm ja laula tus” juuli 2012 - 16

JJuunikuuuunikuujuu bi la rid JJuulikuuuulikuujuu bi la rid MMARIAARIA PULSPULS 8989 AARNORNO JÜRGENSJÜRGENS 8787 EELVIINELVIINE PPÕLTSAMÕLTSAM 8787 HHERMANERMAN RANDMAARANDMAA 8282 AARNORNO TOHVTOHV 8686 LLEIDAEIDA UDUUDU 8811 VVILMAILMA MÄNNIKUMÄNNIKU 8585 VVELLIELLI AAKSENKSEN 8080 HHELJUELJU VVELIKOKELIKOK 8855 LLINDAINDA MASSOMASSO 7777 AANNANNA PULLPULL 8484 MMAREARE METSAMÄRTMETSAMÄRT 7676 HHELMIELMI RRAHUMÄEAHUMÄE 8822 AAININ PÄRNAPÄRNA 7676 MMEINARDEINARD TSILKTSILK 8282 JJAANAAN NOPPELNOPPEL 7676 EELSALSA VILGATSVILGATS 8181 EENDELNDEL TÕNISSONTÕNISSON 7575 MMEERIEERI TTILKILK 8800 JJELENAELENA OOIDJÄRVIDJÄRV 7575 HHELJUELJU SSAARAAR 7979 AAINOINO AUDOVAAUDOVA 7575 HHEINOEINO SSIRELIIRELI 7799 LLEMBITEMBIT OOKSKS 7744 EELFILFI VVOOLOOL 7878 IIDADA KAROTAMMKAROTAMM 7373 HHELMIELMI OODESDES 7777 VVELLOELLO KARLSONKARLSON 7373 AANTSNTS JAANSOJAANSO 7676 MMILAINEILAINE AALLIKASLLIKAS 7722 VVAABOAABO SEGERSEGER 7575 AANNENNE RAIMETRAIMET 7272 AARVORVO TETSMANNTETSMANN 7575 HHÄRTSIÄRTSI KIVESTEKIVESTE 7272 HHILLARILLAR PPIHELGASIHELGAS 7733 LLAINEAINE KANGURKANGUR 7171 MMATIATI TAMMISTOTAMMISTO 7733 VVILLEMILLEM JJAANSOOAANSOO 7171 LLEENAEENA PÕLDPÕLD 7373 ÜÜLOLO ADLERADLER 7070 AALLILLI PPREMETREMET 6655

Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid! LEHTI NÕMM 22.04.1941 – 28.05.2012 Saskia Saviir 24.06.2012 MARTIN PÕLDSAM 10.11.1944 – 21.06.2012 Tõstamaa Käsitööpood on avatud ENN PARVISTE teisipäevast laupäevani: 29.05.1949 – 25.06.2012 Teisipäev kell 10-17 Kolmapäev kell 10-17 Neljapäev kell 10-17 Reede kell 11-18 Laupäev kell 10-15 JÜRI SALK Kui on soovi poodi külastada muul ajal, siis tuleb 20.04.1922 – 29.06.2012 ühendust võtta Anu Randmaaga telefonitsi 5 668 2283 või e-maili teel [email protected]. Aga kontakti saab ka läbi Tõstamaa mõisa.