DOCSLIB.ORG

Mihkel Veiderma

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Tagasivaade eluteele Mihkel Veiderma Tagasivaade eluteele Eesti Keele Sihtasutus 2009 Raamatut on toetanud Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetanud Tiina Hallik Kujundanud Merle Moorlat Autoriõigus Mihkel Veiderma 2009 Fotod autori erakogust Tagakaane fotol pooltööstuslik keevkihtreaktor Maardu Keemiakombinaadis Trükkinud AS Pakett ISBN 978-9985-79-284-1 www.eksa.ee Panta rhei Herakleitos Efesosest Th e important thing is not to stop questioning Albert Einstein Sisukord Alustuseks 9 Isapoolne suguvõsa, isa 12 Emapoolne suguvõsa 24 Ema 31 Õde ja vennad 36 Lapsepõlv 41 Lapsepõlvesuved 55 Kooliminek 61 Aastad 1939–1941 67 Saksa okupatsiooni aeg 77 Reaalkoolis 86 Õpingud Tallinna Polütehnilises Instituudis 102 Maardu Keemiakombinaadis 128 Dotsendina TPIs 146 Professuur 167 Fosforiidisõda 204 Teaduste Akadeemiasse 217 Kadriorus 242 Veel tosin aastat töid ja tegemisi 279 Lisad: Elfriede Lenderi mälestuseks 316 Aleksander-August Veiderma CV 323 Mihkel-Märt Veiderma CV 326 Nimeloend 330 7 Alustuseks Tallinna Keskhaigla on 25. jaanuaril 1930 välja andnud tõendi, mille järgi proua Magda Veidermann sünnitas 27. detsembril 1929 kell 14.55 täiskantud elusa poeglapse. Poiss olevat kaalunud haigla rekordi lähedaselt 5,4 kilo. 21. veebruaril 1930 väljastas Tallinna Toomkogu- duse perekonnaseisu ametnik-vaimulik J. Kukk Politseivalitsusele andmiseks tõendi, mille kohaselt Toomkoguduse perekonnaseisu registri põhjal (1930. aastal nr 1 all) Mihkel Märt Weidermann, Aleksander August Weidermanni ja tema abikaasa Magdalene*, sünd. Wihalem, abielus sündinud poeg sündis Tallinnas 1929. aas- tal 27. detsembril. Toomkoguduse sissekannete raamatust selgub, et piiskop Jakob Kukk ristis kodus 9. märtsil 1930. aastal Mihkel Märdi, keskkooli direktori Aleksander August Weidermanni ja tema abikaasa Magdalene (snd Wihalem), mõlemad evang. luteri usku, poja. Tema vaderitena on kirja pandud kolonel Gustav Kromel, Paul * Hilisemates dokumentides esineb nimekuju Magdalena. 9 Wihalem, inspektriss Helmi Mauritz, proua Alma Wihalem (snd Omel). Vanemate nimekujudes on küll väikesi erinevusi – kiriku dokumentides on perekonnanimed järjekindlalt saksapäraselt W-ga, isal ja vaderite ühel osal aukraadid või ametid näidatud, teistel mitte –, kuid ikkagi Mihkel Märdi nimega poisi sündimise ja ristimise faktid ja nende asjaosalised on piisavalt tõestatud. Mis siis, et poisi nimeks sai hiljem Mihkel Veiderma. Perekonnanimi muutus 1936. aastal toimunud eestistamise tulemusena: Läänemaa kohanimedele omaselt lõpus ühekordse a-ga, eesnimi aga totrast nõukogulikust bürokraatiast tingituna, mis välistas passi väljaandmisel kahekordse nimekuju. Mihkli nimi olevat mulle valitud parajasti selleks ajaks 10 kindlakstehtud suguvõsa vanima esiisa Järva-Hansu Mihkli nime järgi. Minu sündimise puhul sai isa Tallinna linnalt ühekordset toe- tust, mis oli veerand kuupalgast – 65 krooni. Minu vaderitest olgu siinkohal vaid Gustav Kromeli (1887–1942, hukatud vene vangilaagris) kohta lisatud, et ta oli pärit nagu isagi Kullamaa kihelkonnast, õppis temaga üheaegselt Peterburi Ülikoolis, töötas hiljem sõjaringkonnakohtu esimehena, kuid meeldejäävalt oma vaderi rolli ei mänginud. Teistest vaderitest tuleb edaspidi juttu. Olin perekonnas viies laps. Enne mind oli isa esimesest abielust Herta Meikoviga sündinud tütar Hilja ja poeg Ants-Udo, teisest abi- elust Magdalena Vihalemiga pojad Jaan-Ülo ja Aleksander-Heino. 1938. aastal sündis perre kuuenda lapsena Jüri-Rein. Minu sündimise ajaks oli pere elu läinud kindlamatele rööbastele. Isa oli 1928. aastal valitud poliitiliselt sõltumatule ja tasuvale ameti- kohale Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Kaubanduskooli direktorina. Elupaigaks sai Toompuiestee üürikorteri asemel avar prii korter Vabaduse platsi äärses suures koolimajas, suve veetma ja talu- pidamist arendama aga hakati Põllküla mõisast eraldatud Aarde talus. Emal oli kindel töökoht Tallinna I Tütarlaste Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Lastest vanim – õde Hilja – oli juba Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi lõpuklassis. Sellisest lähtepunktist alustangi oma mälestuste kirjapanekut. Kõigepealt siiski esivanematest. Isapoolset suguvõsa on põhjalikult käsitlenud isa oma ilmunud mälestustes,* mistõttu teen seda lühemalt ning enamasti isikulooliste täienduste näol, mis isa raamatus kippusid ühiskondliku tausta ja tööalase tegevuse taha jääma. Emaliini lugu aga vajas põhjalikumat uurimist. * Aleksander Veiderma. Elu hariduse radadel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000. 11 Isapoolne suguvõsa, isa Vanim isapoolse suguvõsa teadaolev esiisa oli 1670. aastal sündinud Jerfwa Hanso Michel, nüüdse kõnepruugi järgi Järva-Hansu Mihkel (vaata sugupuud, lk 22–23). 1712. aasta inventuuri järgi oli tema koos naise ja kahe alaealise lapsega aga nende 23 inimese hulgas, kes Kullamaa kihelkonna Üdruma külas Põhjasõja-aegsest katkust elusana pääsesid.* 33 perest jäi järele üheksa. Tema poeg Mihkel (snd 1710) ja pojapoeg Jaan (1750) jätkasid Järva-Hansu talu pidamist. Jaanil oli omakorda poeg Jaan (1777). Pärast teise Jaani isa surma abiellus ta ema uuesti, Jaanist aga sai võõrasisale kuulunud Jaanuse talu peremees. Jaanuse Jaanile andis perekonnanime Koluvere krahv Buxhoev- den. Nimelt olevat Jaan ilmunud õhtul lossi ja palunud kohtumist krahviga. Toapoiss kandnud krahvile ette: „Wieder ein Mann.” Jutu lõpuks selgunud, et Jaanil pole veel perekonnanime. Krahvil oli nimi varnast võtta – Widermann. Hiljem muundus see kirikuraamatus Weidermanniks. Jaanuse Jaanil oli kaks poega: Rein vanema pojana jäi Jaanuse talu peremeheks, noorem Mart (1823) aga läks vabadikuks Salutaguse küla Nigula tallu. Seal abiellus ta talu peremehe Mart Almerti (1796) Kulla maa kirikumõisas töötava tütre Anuga (1825). Mart Almerti teise tütre ja poja järeltulijatest on tuntuimad riigi- ja põllumajandustege- * Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 275. 12 lane Kustas Tonkmann (1882, maha lastud 1942) ning loodusõpetaja ja -kaitsja Kustas Põldmaa (1897–1977). Mart ja Anu Widermannil oli kaks poega: minu vanaisa Jaan (1853–1932) ja Hans (1858–1927) perekonnanimega Weidermann. Nende varakult leseks jäänud ema pani poisid õppima Kuuda Seminari (seal õppis hiljem ka mu emapoolne vanaisa). Küllap aitasid sellisele otsusele jõudmisele kaasa Jaani vaderid: Kullamaa köster Johannes Hirsch, vene keisrite ihuarsti Gustav Hirschi vend, ja pastoriproua Paucker. Hans töötas õpetajana mitmel pool Läänemaal, Ülem-Linda eesti asunduses Kaukaasias, kõige kauem Kuusalu vallas Pärispea koo- lis. Tema poeg Arnold suri üliõpilasena 1925. aastal. Hiljem suri ka tütar Alice (abielus Suits). Sellega Hansu järeltulijate liin katkes. Jaan Veidermann abiellus Laiküla kooliõpetaja Jädivere seminari kasvandiku Jaan Kraini (1827–1909) tütre Liisaga (1856–1933). Jaan Veidermann oli kauaaegne Vaikna vallakooli õpetaja Üdrumal, valla kirjutaja, aktiivne seltside rajaja (Eesti Aleksandrikooli Kullamaa abikomitee, esimene Eesti selts Läänemaal – Kullamaa Muusika Selts, Kullamaa Põllumeeste Selts jt) ning mesilaste pidamise kursuste kor- raldaja, laulu- ja pasunakooride juhataja, vanavara korjaja ja ajalehtede kirjasaatja (Lääne Jaagu nime all), kaasalööja 1905. aasta sündmustes ja poliitikas vabariigi algaastatel. Temaga käisid kaasas legendaarsed lood habeme mahalõikamisest ja müümisest krahv Buxhoevdenile Jõgeva kõrtsis, et saada raha pasunakoorile pasuna ostmiseks, hobuse kõrval suurvee ajal üle Kasari jõe ujumisest, et jõuda õigeks ajaks Lihulasse laulukoori juhatama jne. Viimasel kahekümnel eluaastal oli ta elupai- gaks äiale kuulunud väike Kooli talu Laikülas. Kuna Laiküla kuulus hiljem Martna valda, siis oli ta ka seal tegev seltsielu arendamisel. Ta põrm saadeti ära austusavaldustega tema algatusel ehitatud Kullamaa rahvamajast ja maeti kiriku kõrvale. Tema hauatähisel on kunstnik Herman Halliste valmistatud bareljeef. Isast ja emast, vallakoolist ning kodukohast kirjutab põhjalikult mu isa oma mälestusraamatus. Jaan 13 Veidermannist on pikemalt kirjutanud ka Ea Jansen.* Tuleb rõhutada tema püüet raskuste kiuste anda kahele pojale kõrgem haridus. Selleks tuli tal laenu võtta Kullamaa Laenu- ja Hoiuühisusest, mida mu isa maksis tagasi veel Eesti Vabariigi algaastatel. Laste kasvatamine, kodu hooldamine ja talutööd jäid rohkem ta naise Liisa õlgadele. Mu isa kirjutas temast kui tagasihoidlikust ja hoolikast emast ning visast töötegijast. Seda märgati ka laiemalt. Lääne Teatajas 7. oktoobril 1933 avaldatud nekroloog lõpeb lausega: Kui Eestis leiduks veel palju selliseid ohvrimeelseid naisi ja emasid kui seda oli Liisa Veidermann, siis kosuks Eesti julgesti ja läheks võidukalt igasugustele raskustele vastu. Otseseid mälestusi mul kokkupuutumistest vanaisa ja vanaemaga kahjuks pole, sest nende elust lahkumisel olin 2–3-aastane. Vanaisa 150. sünniaastapäeval 2003. aastal peeti Kullamaal osavõtjaterohke mälestuskonverents, kus tegin suguvõsaainelise ettekande. Vanaisa kirjavahetuse säilinud osa on talletatud Eesti Kirjandusmuuseumis. Mu kodumajas aga ripub Ants Laikmaa kena pastellmaal temast. Jaan ja Liisa Veidermannil oli viis last: tütred Emilie (1879–1949) ja Liisa (1885–1961), kes abiellus kaupmees Jüri Kurinaga (1882–1962), ning pojad Ernst, hiljem Eero (1882–1942), Aleksander (1888–1972) ja Johannes (1894–1920). Eero ja Aleksander, mõlemad kolmandat põlve kooliõpetajad, võtsid 1936. aastal perekonnanimeks Veiderma. Nendele kandus isalt üle ka ühiskondlikult aktiivse tegutsemise pisik. Emilie (tädi Miili) jäi vallaliseks. Tema elu haripunktiks oli teeni- mine Peterburi
Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535

    Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535

    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
  • Professor Paul Nikolai Kogerman and the Success Story of Estonian Kukersite

    Professor Paul Nikolai Kogerman and the Success Story of Estonian Kukersite

    ISSN 0208-189X Oil Shale, 2011, Vol. 28, No. 4, pp. 548–553 © 2011 Estonian Academy Publishers in memoriam Professor Paul Nikolai Kogerman and the success story of Estonian kukersite Estonia is a small country on the Eastern border of the European Union. Kukersite oil shale has been an engine of its economy for a long time. The local people have had many rulers from Swedes and Danes to Germans and Russians. Estonia achieved national independence for the first time during the turmoil of World War I and the following War of Independence, also known as the Estonian Liberation War. It was a hard fight but it was even harder to develop the economic base for the newly independent country. In addition to agriculture it was important to develop national industry and energy production. The Swedish king Gustavus Adolphus had founded the University of Tartu in 1632, which became internationally well-known and developed strong scientific traditions. Foreign professors and scientists left because of the war while there weren’t almost any professors or scientists of Estonian nationality. The university had to quickly develop a national group of technical scientists to restart the studies on oil shale. The main prospective natural resource for Estonia at that time was kukersite oil shale. However, oil shale studies were in their beginning stages not only in Estonia but also worldwide. The use of local oil shale in energy production and chemical industry began in 1916, when oil shale mined in Kukruse was taken to St. Petersburg Gas Factory and oil shale gas was used to light the city.
  • ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS from OIL SHALE ORGANIC MATTER – HISTORIC REVIEW REIN VESKI(A)

    ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS from OIL SHALE ORGANIC MATTER – HISTORIC REVIEW REIN VESKI(A)

    Oil Shale, 2019, Vol. 36, No. 1, pp. 76–95 ISSN 0208-189X doi: https://doi.org/10.3176/oil.2019.1.06 © 2019 Estonian Academy Publishers ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS FROM OIL SHALE ORGANIC MATTER ‒ HISTORIC REVIEW REIN VESKI(a)*, SIIM VESKI(b) (a) Peat Info Ltd, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn, Estonia (b) Department of Geology, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia Abstract. This paper gives a historic overview of the innovation activities in the former Soviet Union, including the Estonian SSR, in the direct chemical processing of organic matter concentrates of Estonian oil shale kukersite (kukersite) as well as other sapropelites. The overview sheds light on the laboratory experiments started in the 1950s and subsequent extensive, triple- shift work on a pilot scale on nitric acid, to produce individual dicarboxylic acids from succinic to sebacic acids, their dimethyl esters or mixtures in the 1980s. Keywords: dicarboxylic acids, nitric acid oxidation, plant growth stimulator, Estonian oil shale kukersite, Krasava oil shale, Budagovo sapropelite. 1. Introduction According to the National Development Plan for the Use of Oil Shale 2016– 2030 [1], the oil shale industry in Estonia will consume 28 or 9.1 million tons of oil shale in the years to come in a “rational manner”, which in today’s context means the production of power, oil and gas. This article discusses the reasonability to produce aliphatic dicarboxylic acids and plant growth stimulators from oil shale organic matter concentrates. The technology to produce said acids and plant growth stimulators was developed by Estonian researchers in the early 1950s, bearing in mind the economic interests and situation of the Soviet Union.
  • In Words and Images

    In Words and Images

    IN WORDS AND IMAGES 2017 Table of Contents 3 Introduction 4 The Academy Is the Academy 50 Estonia as a Source of Inspiration Is the Academy... 5 Its Ponderous Birth 52 Other Bits About Us 6 Its Framework 7 Two Pictures from the Past 52 Top of the World 55 Member Ene Ergma Received a Lifetime Achievement Award for Science 12 About the fragility of truth Communication in the dialogue of science 56 Academy Member Maarja Kruusmaa, Friend and society of Science Journalists and Owl Prize Winner 57 Friend of the Press Award 57 Six small steps 14 The Routine 15 The Annual General Assembly of 19 April 2017 60 Odds and Ends 15 The Academy’s Image is Changing 60 Science Mornings and Afternoons 17 Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum 61 Academy Members at the Postimees Meet-up 20 General Assembly Meeting, 6 December 2017 and at the Nature Cafe 20 Fresh Blood at the Academy 61 Academic Columns at Postimees 21 A Year of Accomplishments 62 New Associated Societies 22 National Research Awards 62 Stately Paintings for the Academy Halls 25 An Inseparable Part of the National Day 63 Varia 27 International Relations 64 Navigating the Minefield of Advising the 29 Researcher Exchange and Science Diplomacy State 30 The Journey to the Lindau Nobel Laureate 65 Europe “Mining” Advice from Academies Meetings of Science 31 Across the Globe 66 Big Initiatives Can Be Controversial 33 Ethics and Good Practices 34 Research Professorship 37 Estonian Academy of Sciences Foundation 38 New Beginnings 38 Endel Lippmaa Memorial Lecture and Memorial Medal 40 Estonian Young Academy of Sciences 44 Three-minute Science 46 For Women in Science 46 Appreciation of Student Research Efforts 48 Student Research Papers’ π-prizes Introduction ife in the Academy has many faces.
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
  • Ekki 17.Indd

    Ekki 17.Indd

    Sõda ja kultuuriline pööre Jüri Kivimäe Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! Gustav Suits, 1905–1915 Ülevaade: Noor-Eesti liikumisega oli Eestis alanud kultuuriline pööre, mis jätkus Esimese maailmasõja aastail. Kui Lääne-Euroopa kirjandus vaatleb reeglina sõda kui kultuuridestruktsiooni (kultuu- rimaastiku, -väärtuste häving, gaasisõda jne), siis Eestis on muute- tegurite koosseis erinev. Sõjatsensuur küll ahistas vaba kultuurilist väljendamist, ent saksavastane propaganda ning baltisakslastele kehtestatud tegevuskeelud avasid tribüüni Eesti avalikkuse suuna- muutuseks. Sõda ei kahjustanud olulisel määral kultuurilise pöörde edenemist, vaid pigem teravdas kultuurilisi vaatenurki (saksa- vastaste ja rahvuslike ideede levik) ning laiendas märgatavalt Eesti ühiskonna kommunikatsiooni (ajakirjandus, uute väljaannete lisandumine) koos ahelmõjudega (lugemis- ja kirjaoskuse levik, geograafi liste teadmiste omandamine rindeteateist ja sõdurite kirja- dest). Artiklis käsitletakse kultuuriliste uuenduste erinevaid tahke alates Noor-Eesti küpsusajast kuni 1917. aastani. Eriline rõhk on pandud ajakirja Vaba Sõna (1914–1916) tekstikogumi analüüsile, kus tõuseb esile rahvusküsimuse ja kultuuri vahekorra arutelu, milles peegeldub kultuurilise pöörde uus kvaliteet, ja mis on üheks ett evalmistavaks teguriks autonoomia küsimuse seadmisele Eesti poliitika keskmesse. Kultuurilise pöörde kandja ja läbiviija oli val- davalt noor haritlaspõlvkond, mistõtt u vaadeldakse lähemalt selle põlvkonna kujunemise ja
  • Methis3 Sisu Aprill 2009 Vol3.Indd

    Methis3 Sisu Aprill 2009 Vol3.Indd

    Effect of Tradition and Innovation on an Actor’s Work Over Time: The example of Salme Reek Eike Värk Changes in sociopolitical conditions are accompanied by changes in the repertoire of theatres, in the choice of means of expression, and in aesthetic beliefs and practices. An actor’s role in the theatrical process, and his or her relations with the public also change with time. An actor’s work is closely connected with the era in which he or she lives, his or her time, and with the circumstances in which his or her roles are created and developed. An actor is always shaping himself as a creator according to the general trends in the theatre and the purposes of the director with whom he or she cooperates. Since its beginning (1906), Estonian professional theatre has been striving for innovation, hoping to find new forms of expression. Starting with the activity of the actors’ company of the Estonian society Taara (founded in 1898), and especially after the founding of the first Estonian professional theatre Vanemuine under the leadership of Karl Menning (in 1906–1914), traditional realistic theatre has continuously existed in Estonia. Over the years it has changed, developed, and evolved, and its means of expression have become interwoven with those of innovative “theatrical theatre”, which emphasizes the creation of a stage mood, playfulness, images and symbols. In what follows I shall trace the effect of two opposite influences – tradition and innovation – on one actor’s work, using the example of legendary Estonian actress Salme Reek (1907–1996), whose name was connected with nearly 70 years of the hundred-year history of professional theatre in Estonia.
  • Eesti Filmi Andmebaasi Andmete Uuringud

    Eesti Filmi Andmebaasi Andmete Uuringud

    Eesti filmi andmebaasi andmete uuringud Hagi Šein, Kristina Kniga, Anastasia Gretchiskina, Astrid Helvik, Katarina Oja, Annika Loor, Liisi Pütsepp, Sandra Papp, Kairi Jurtom ja Kaisa Norak Juhendaja Jaagup Kippar Tallinna Ülikool 2018 Sisukord Sisukord 1 I Sissejuhatus 2 II Filmiteoste arv, liigid ja žanrid 3 Toodetud filmide arv peamiste filmiliikide kaupa 1912–2017. 6 Mängufilmide žanrid 14 III Filmiteoste kestus 16 IV Filmitootmisfirmad 23 V Filmitegijad 25 Üldandmed 25 Filmitegijate sooline jaotus 30 Filmitegijate vanus esimese filmi tegemise ajal 32 Produktiivsemad filmitegijad 33 VI Filminäitlejad 39 Dokumentaalfilmides ja mängufilmides osalenute vanus 48 Noortefilmide näitlejate vanus 50 VII Filmifestivalid 51 Üldandmed 51 Nomineeritud filmid 52 Auhinna või preemia saanud filmid 52 VIII Filmide märksõnastik 55 Mängufilmide sisumärksõnade sõnapilved 55 IX Muud huvipakkuvat filmiandmestikku 58 Filmitsitaadid 58 Kaljo Kiisk filminäitleja ja filmirežissöörina 60 Muud huvitavat 62 X Eesti mängufilmide välisvõtete kohad 65 XI Andmebaasi kasutamisstatistika 67 Lingikogu 69 1 I Sissejuhatus Eestis on filme toodetud alates 1912. aastast. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistuste käigus sündis Eesti Film 100 töögrupil idee koostada selleks tähtpäevaks ka võimalikult täpne ülevaade Eesti filmiloomingust – rahvusfilmograafia, mis oleks kättesaadav ​ laiale avalikkusele. Eesmärgi ellu viimiseks asutati 2008. aasta lõpus MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (juhatuse liikmed Reet Sokmann ja Hagi Šein). Pärast neli aastat kestnud ettevalmistustööd,
  • Estonian Oil Shale Industry Yearbook 2018

    Estonian Oil Shale Industry Yearbook 2018

    ESTONIAN OIL SHALE INDUSTRY YEARBOOK 2018 I Texts: Eesti Energia (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstus (KKT), and the Oil Shale Competence Centre at the TalTech Virumaa College (OSCC) Editor: Mariliis Beger, KPMS (www.kpms.ee) Design: Kristjan Jung Photos: The yearbook of the Estonian oil shale industry was issued by: Cover Per William Petersen “Kiviõli”, 2014 (OSCC) EESTI ENERGIA p. 6 Lelle 22, 11318 Tallinn Auvere Power Plant (EE) Phone: +372 715 2222 www.energia.ee p. 14 A wheel loader at Põhja-Kiviõli II oil shale open- VIRU KEEMIA GRUPP cast (Kaidi Sulp) Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa Phone: +372 334 2701 p. 26 www.vkg.ee Pine seedling (EE) KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUS p. 36 Turu 3, 43125 Kiviõli, Ida-Virumaa Narva Energiajooks 2018 (EE) Phone: +372 685 0534 www.keemiatoostus.ee This book is published with the support of: THE OIL SHALE COMPETENCE CENTRE AT THE TALTECH’S VIRUMAA COLLEGE Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa Phone: +372 332 5479 European Union Investing European Structural in your future www.pkk.ee and Investment Funds ESTONIAN OIL SHALE INDUSTRY YEARBOOK 2018 Statements from heads of companies and organizations in the oil shale industry . 4 ROLE OF THE OIL SHALE INDUSTRY IN THE ECONOMY 7 State revenue from the oil shale industry . 8 The competitiveness of the oil shale industry . 10. Operating framework . 11 . OIL SHALE VALUE CHAIN: FROM MINING TO END PRODUCTS 15 Mining permits and volumes . 16 Power . 19 . Liquid fuels . .21 . Heat . 24 . Chemicals from oil shale . 25. OIL SHALE INDUSTRY AND THE ENVIRONMENT 27 Investments into the environment .
  • Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae

    Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVII (44) 2011 TALLINN 2012 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 21 Academy Events . 41 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 52 Publications of the Academy . 55 International Scientific Relations. 57 National Awards to Members of the Academy . 61 Anniversaries . 64 Members of the Academy. 85 Estonian Academy Publishers . 97 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 101 Financial Activities. 107 Associated Institutions . 110 Associated Organisations . 139 In Memoriam . 182 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 184 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 186 Directory . 187 3 FOREWORD The eleventh year of this century was very instructive and successful for the Academy in the true sense of the word. For the second consecutive year we used the possibility granted by the new law adopted in 2010 to update the Academy’s competence and to reduce the average age of Members of Academy. We elected 7 new Members of Academy, among them also a Member of Academy in the domain of music (A.Pärt), the first in the history of the Estonian Academy of Sciences. Estonia was replenished by five new Centres of Excellence in Re- search, with participation of Members of Academy. Funded by Mi- nistry of Education and Research, the Academy composed a com- prehensive and forward-looking collection of scientific articles “Re- search in Estonia”.
  • Saulepi Kaartidel

    Saulepi Kaartidel

    Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 © Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid 17 Saulepi alade ajalugu otseselt mõjutanud Rooma paavstid 18 Taani kuninga võimu all 1559-1563 24 Rootsi aeg 1563-1710 25 Tsaarivõimu ja keisririigi all 1710-1718 30 Saksa riigi koosseisus 1918 38 Balti Hertsogiriik 1918 39 Eesti Vabariik 1918-1940 40 NSV Liit 1940-1941 43 Eesti Vabariigi valitsus eksiilis 1940-1992 44 Saksa Riik 1941-1943 46 Suursaksa Riik 1943-1944 47 NSV Liit 1944-1991, Eesti NSV 48 Eesti Vabariik 1991- 55 Saulepi kaartidel 57 Mõisad ja mõisnikud 77 Vana-Varbla mõis 83 Uue-Varbla mõis 87 Vaiste mõis 89 Saulepi mõis 92 von Nasackin 94 von Lilienfeld 97 von Pröbsting 97 Banér 99 von Preutz 100 von Pistohlkors 100 von Cube 101 von Wolffelt 102 von Vietinghoff 103 Zöge von Manteuffel 104 von Handtwig 104 Stenbock Fermor 105 von Rass 105 Schmidt 106 Norrmann 108 Pastorid ja kirikuõpetajad 109 Kolhoosid ja nende esimehed 121 Kristjan Palusalu 123 Saulepi perenimedest 138 Saulepi ja Vaiste küüditatud 150 Varbla represseeritud ja küüditatud 154 Ühe talu kroonika 164 Kasutatud algallikad 172 Eessõna Lugejal võib tekkida küsimus, miks selline raamatuke on koostatud. Pole ju Saulepi mingi tuntud kohake Eestis. Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presidendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne.