DOCSLIB.ORG

Loodus“ Trükiste Bibliograafia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Loodus“ Trükiste Bibliograafia View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogundus ja infokeskkonnad Age Annus KIRJASTUS „LOODUS“ TRÜKISTE BIBLIOGRAAFIA Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Viljandi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. HANS MÄNNIK JA KIRJASTUS LOODUS 9 2. LIIK 0 13 3. LIIK 1 30 4. LIIK 2 33 3. LIIK 3 40 4. LIIK 5 55 5. LIIK 6 116 6. LIIK 7 130 7. LIIK 8 142 8. LIIK 9 338 ISIKUNIMEDE REGISTER 391 KOKKUVÕTE 445 KASUTATUD LÜHENDID 447 KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD 449 LISAD 453 2 LISA 1 Kirjastus Looduse trükiste liigilis-kronoloogiline jaotumus (tabel) 453 LISA 2 Kirjastus Looduse trükitoodangu jaotumus aastate lõikes (tulpdiagramm) 454 LISA 3 Kirjastus Looduse trükiste protsentuaalne jaotumus kümnendliigituse alusel (sektordiagramm) 455 SUMMARY 456 3 SISSEJUHATUS Kirjastus Loodus oli Eesti Vabariigi esikümnenditel suurim kirjastusettevõte, jättes trükiste arvukuselt selja taha teised toonased suurkirjastused – Noor-Eesti Kirjastuse ja Eesti Kirjastuse Seltsi. Kirjastus Loodus on oma tegevusega jätnud Eesti kultuurilukku kustumatu jälje, andes välja kõrgekvaliteedilist õppe-, teatme- ja ilukirjandust. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada kirjastus Looduse trükiste täpne arvukus, koostada nimestik ning anda liigiline ülevaade ilmunud trükistest. Lähtuvalt eesmärkidest on püstitatud järgnevad ülesanded: 1) Läbi töötada bibliograafilised allikad ning koostada andmebaas ProCite programmis 2) Esitada kümnendliigituse alusel jagatud kirjed MS Word’is 3) Analüüsida saadud bibliograafianimestikku Kirjastus-osaühing Looduse trükiste arvukuseks on pakutud üle 2000 (EE 1990 sub “Loodus”, Eesti…1978, lk. 207), kuid täpsemat arvu ei paku ükski teatme- ega raamatulooline teos. Varasemalt on seda teemat uurinud Aime Miil, kelle 1995. aastast pärinev diplomitöö kannab pealkirja “Kirjastus “Loodus” trükiste bibliograafia”. Miili töö põhineb Eesti raamatute üldnimestikel ja Kirjandusmuuseumi kaartkataloogil ning sisaldab 2009 kirjet. Kuna kirjed Miili töö 4 bibliograafias olid valdavalt üldnimestikus esineval kujul, osaliselt koondkirjetena ning ühtses alfabeedis, ei anna see siiski täielikku arvulist ega liigilist ülevaadet. Antud töö allikatena on kasutatud Eesti raamatute üldnimestikke, raamatuturu katalooge, Looduse trükikatalooge, Endel Annuse “Eesti raamatute üldnimestik : 1940-1942”, Hille Tamme “Eesti raamatute üldnimestik : 1940. a. jaanuar – juuli”, A. Miili diplomitööd ja e-kataloogi ESTER. Andmete täpsuse ja hõlmatava ajaperioodi erineva pikkuse tõttu on vajalik allikate diferentseerimine. Lõputöö allikad on jagatud gruppidesse, eelistades Looduse trükiste ilmumisega samal ajajärgul välja antud bibliograafiaid, seal juures rahvusbibliograafiaid trükikataloogidele ning järjestades hilisema ajajärgu allikad kronoloogiliselt: 1) Eesti raamatute üldnimestikud, sh Endel Annuse “Eesti raamatute üldnimestik : 1940-1942” 2) Täielikud Eesti raamatuturu kataloogid koos lisadega 3) Looduse raamatute nimestikud ja tutvustajad 4) Hille Tamme “Eesti raamatute üldnimestik : 1940. a. jaanuar – juuli” ja Aime Miili diplomitöö “Kirjastus “Loodus” trükiste bibliograafia”. 5) E-kataloog ESTER Lõputöö koosneb sissejuhatusest, peatükist “Hans Männik ja kirjastus Loodus”; 9 peatükist kümnendliigituse alusel liikidese jaotatud Looduse trükiste bibliograafiast, millele eelneb vastava liigi trükiste analüüs; isikunimede registrist, kokkuvõttest, kasutatud lühendite loetelust, kasutatud kirjanduse ja allikate nimistust, erinevatest lisadest ning inglisekeelsest kokkuvõttest. Bibliograafianimestiku mahukuse tõttu koosneb lõputöö kolmest köitest. Nimestikku on sisse võetud kõik trükised alates 5 leheküljest, välja on jäetud pisitrükised. Kirjed ProCite andmebaasi on kantud vihkude või osadena, selliselt nagu need välja anti. Ent selline jupikaupa ilmumine oli vastavale ajale iseloomulik ning paljudel juhtudel poolitati tervikteos vastavalt sarjas ettenähtud trükimahule või anti raamat hiljem välja tervikuna, siis arvukuse 5 õiglaseks määramiseks on väljatrükis koondkirjetena kokku liidetud lehekülgede järgnevusega trükised. Eraldi on nimestiku põhjal välja toodud brošüüride (kuni 48 lk.) ja raamatute arvukus. Esimeseks tööetapiks oli kirjete sisestamine ProCite andmebaasi, selleks loodud spetsiaalsesse 28 väljaga töövormi, arvestades vanatrükiraamatu kirjeldamise reeglite projekti ISBD(A) nõudeid (Eestikeelne…1992, lk. 6). Kõigepealt tuli läbi töötada “Eesti raamatute üldnimestikud” ning Endel Annuse koostatud “Eesti Raamatute üldnimestik 1940-1942”, millest leitud kirjed moodustavad andmebaasi põhiosa. Endel Annuse nimestik on väga oluline just selle poolest, et üldnimestike ja raamatuturu kataloogide poolt on katmata 1940. aasta. Järgmiste allikatena on vaatluse alla võetud Täielikud eesti raamaturu kataloogid aastatest 1927 ja 1939 ning nende lisad 1928/1930. ja 1930/1934. aastate kohta. Neist lisandus lisakirjeid peamiselt võõrkeelsete trükiste osas, kuna viimases valdkonnas on üldnimestikes kaetud ainult aastad 1918-1923 ning 1934-1936. Järgmisena tuli käsitlusele võtta Looduse nimestikud ja raamatute tutvustajad. Raamatu tutvustajaid õnnestus mul saada nii RVL teel kui ka Eedo Jõesaare kogust. Nimestike kättesaadavusega oli rohkem probleeme, sest tervikuna ei leidu neid üheski raamatukogus ning vähese leidumuse tõttu on suur osa neist arhiiveksemplarid ja kättesaadavad ainult raamatukogus kohapeal. Tänu vastutulelikele Kirjandusmuuseumi töötajatele õnnestus mul teha enamikest nimestikest fotokoopiad. Üksikud puuduolevad eksemplarid töötasin läbi Rahvusraamatukogus. Nimestike osas oli probleemiks enamasti puuduvad pealkirja täiendandmed ja trükikordused, mis ei võimaldanud eriti õpikute osas leidumust kindlaks teha. Küll aga olid need tänuväärseks materjaliks tervikpildi saamisel ja üksikute kirjeelementide osas (sarja numbrid, hind). Raamatu tutvustajate puhul valmistas raskusi Looduse trükiste välja selekteerimine koguhulgast, sest väljaandes tutvustati ka teiste kirjastuste trükiseid, mis Looduse pealaos müügil. Enamjaolt olid need pankrotistunud kirjastuse Varrak trükised, kuid leidus ka autorite endi kirjastatud teoseid. Samuti oli üsna palju erinevusi pealkirjade sõnastuses. Seetõttu kasutasin pealkirja-, ilmumis- ja ka muude andmete kontrollimiseks kogu töö vältel elektronkataloogi ESTER, mille abil andmebaasis 6 olevaid andmeid kirje-kirje haaval võrdlesin ja vajadusel parandasin. ESTERi otsingute abil õnnestus andmebaasi juurde leida peamiselt raamatusarjade reklaamväljaandeid ja trükiseid 1940. aastast. Paralleelselt kirje andmete täiendamisega lisasin igale trükisele ka kümnendliigituse alusel liigi. Liigitamisel tuginesin Rahvusraamatukogu poolt kasutatavale liigitusjuhendile, mis on aluseks ESTERis välja 072 (udkrb) kirjeldamisel. Kui andmebaas oli antud allikate põhjal läbitöötatud, kandsin andmed ProCite’st enda poolt koostatud väljatrüki vormi abil Microsoft Word´i. Paraku ei ühildu MS Word’i 2007 aasta versioon enam nii hästi kui varasemad ning seetõttu tuli suurel hulgal korrektuuri käsitsi teha. Lisaks kadumaläinud tähemärkidele ei tunnista Word ka ProCite poolt numeratsiooni. Seetõttu tuli kirjete redigeerimise käigus numeratsioon korduvalt käsitsi ümber teha, mis on ühelt poolt aeganõudev ja teisalt aldis eksimisvõimalustele. Kirjed on esitatud liikide kaupa alfabeetilises järjestuses autori nime järgi, selle puudumisel pealkirja järgi. Kirillitsas trükised asuvad liigi lõpus. Ajastule iseloomulik oli ka paljude autorite nimede eestindamine ja pseudonüümide kasutamine. Seetõttu olen kirjetes ära toonud erineva perioodi nimekujud. Isikunimede registris on viidatud viimasele nimekujule, või kui autor oli peamiselt tuntud pseudonüümi all, siis sellele. Eesti autorite üldtuntud pseudonüüme (Tammsaare, Parijõgi jt.) ei ole avatud. Välismaa autorite pseudonüümid on avatud märkuste alas. Nimekujude täpsustamiseks kasutasin USA Kongressi raamatukogu online kataloogi. Juhul kui autor kirjutas nii pseudonüümi, kui ka pärisnime all, on kirje pealdises kasutatud pärisnime. Pealkirjade järjestamisel ei ole arvestatud inglise, saksa ja prantsuse keele artikleid ning organisatsioonide lühendeid. Juhul kui esitrüki pealkiri erineb kordustrüki pealkirjast, on esimese trüki pealkiri ära toodud kirje märkuste alas. Samamoodi on talitatud nime-erinevuste puhul ka vahepealsete trükkide osas. Kui esmatrükk anti välja Looduse enda poolt, siis on trükikordust sisaldavates kirjetes esmatrüki väljal toodud ainult aastaarv. 7 Eesti Vabariigi algusaastate trükitööstuse eripäraks oli see, et trükiseid anti välja erineva hinnatundlikkusega lugejate tarvis. Nii algasid odavamad hinnad pihta brošeeritud väljaandest, järgnes kõvakaaneline tavaköide, mis peamiselt raamatukogudele mõeldud ning kõige kallimat hinda küsiti iluköitelise raamatu eest. Hinnaerinevused on välja toodud ka kirjes. Lisaks eelnevale oli väärtuslikemate teoste puhul oli võimalik tellida vastav raamat ka pool- või täisnahkköites. Kirjes sõnaga „allikas” tähistatud alal on kirjas eelpool toodud allikate gruppide põhjal esmane leidumus. Üldnimestiku puhul on märgitud lühend „Ü”, kirje number ja aasta, võõrkeelset osast pärit allika puhul on numbrite ees täht „v“ ; raamatuturu kataloogi puhul „TRK”, aasta ja lk. number; Endel Annuse nimestikku tähistab „EA”, köite number ja lk. number, Hille Tamme nimestikku kirjeldab „HT” ja lk. number; raamatute nimestikke ja tutvustajaid kirjeldab vastavalt „RN” või „RT” ning lehekülje number. Trükibibliograafiates leidumuseta
Load more

Recommended publications
  • OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik Mõtiskelu Puude Ja
    OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Marju Kõivupuu Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur Artikkel on seotud Kultuuriteooria Tippkeskuse ja sihtfinantseeritava teadusteemaga „Maastikupraktika ja -pärand” (SF010033s07). Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Tavaliselt on nii, et lühemale või pikemale kirjatööle eelneb mingi isiklik lugu, teinekord millegi näiliselt tühisegi teadvustamine või kogemine, millest miski saab alguse. Selle teksti eellugu ulatub eelmisse aastatuhandesse. Ühel järjekordsel võrukeste kokkusaamisel Kaika suveülikoolis hakati arutama, millises ajaloolise Võrumaa nulgas-kolgas on kombeks olnud kodutalu ümber ka lilli ja ilupõõsaid istuda, millises aga on seda tegevust peetud mõttetuks ning veidraks aja ja raha raiskamiseks. Hargla kihelkonna Mäe-Matsi ja Urvaste kihelkonna Vahtsõ-Horma talude sellekohase võrdluse leiab Võro-Seto 1999. aasta „Tähtraamatust”. Talu ümbre ilutaimi istutajat imeteläs hirmutulõ1 [Hargla]. – Taluümbrusõ iist hoolitsõ- das – istutõdas puid, puhmõ, lilli ja muud säänest kraami [Urvaste] (Faster 1999: 62–63.) Oma lapsepõlvest, sealtsamast Hargla kihelkonna Saru külast ja Saru-Mäepõrust mäletan kahte naist, mõlemad sugulased, kellele polnud lasteõnne antud. Mehed olid neil mõlemal Nõukogude mobilisatsiooni eest mõneks ajaks metsa läinud ja sinna tervise jätnud. Nii räägiti. Mõlema naise näputööoskused
    [Show full text]
  • Professor Paul Nikolai Kogerman and the Success Story of Estonian Kukersite
    ISSN 0208-189X Oil Shale, 2011, Vol. 28, No. 4, pp. 548–553 © 2011 Estonian Academy Publishers in memoriam Professor Paul Nikolai Kogerman and the success story of Estonian kukersite Estonia is a small country on the Eastern border of the European Union. Kukersite oil shale has been an engine of its economy for a long time. The local people have had many rulers from Swedes and Danes to Germans and Russians. Estonia achieved national independence for the first time during the turmoil of World War I and the following War of Independence, also known as the Estonian Liberation War. It was a hard fight but it was even harder to develop the economic base for the newly independent country. In addition to agriculture it was important to develop national industry and energy production. The Swedish king Gustavus Adolphus had founded the University of Tartu in 1632, which became internationally well-known and developed strong scientific traditions. Foreign professors and scientists left because of the war while there weren’t almost any professors or scientists of Estonian nationality. The university had to quickly develop a national group of technical scientists to restart the studies on oil shale. The main prospective natural resource for Estonia at that time was kukersite oil shale. However, oil shale studies were in their beginning stages not only in Estonia but also worldwide. The use of local oil shale in energy production and chemical industry began in 1916, when oil shale mined in Kukruse was taken to St. Petersburg Gas Factory and oil shale gas was used to light the city.
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS from OIL SHALE ORGANIC MATTER – HISTORIC REVIEW REIN VESKI(A)
    Oil Shale, 2019, Vol. 36, No. 1, pp. 76–95 ISSN 0208-189X doi: https://doi.org/10.3176/oil.2019.1.06 © 2019 Estonian Academy Publishers ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS FROM OIL SHALE ORGANIC MATTER ‒ HISTORIC REVIEW REIN VESKI(a)*, SIIM VESKI(b) (a) Peat Info Ltd, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn, Estonia (b) Department of Geology, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia Abstract. This paper gives a historic overview of the innovation activities in the former Soviet Union, including the Estonian SSR, in the direct chemical processing of organic matter concentrates of Estonian oil shale kukersite (kukersite) as well as other sapropelites. The overview sheds light on the laboratory experiments started in the 1950s and subsequent extensive, triple- shift work on a pilot scale on nitric acid, to produce individual dicarboxylic acids from succinic to sebacic acids, their dimethyl esters or mixtures in the 1980s. Keywords: dicarboxylic acids, nitric acid oxidation, plant growth stimulator, Estonian oil shale kukersite, Krasava oil shale, Budagovo sapropelite. 1. Introduction According to the National Development Plan for the Use of Oil Shale 2016– 2030 [1], the oil shale industry in Estonia will consume 28 or 9.1 million tons of oil shale in the years to come in a “rational manner”, which in today’s context means the production of power, oil and gas. This article discusses the reasonability to produce aliphatic dicarboxylic acids and plant growth stimulators from oil shale organic matter concentrates. The technology to produce said acids and plant growth stimulators was developed by Estonian researchers in the early 1950s, bearing in mind the economic interests and situation of the Soviet Union.
    [Show full text]
  • In Words and Images
    IN WORDS AND IMAGES 2017 Table of Contents 3 Introduction 4 The Academy Is the Academy 50 Estonia as a Source of Inspiration Is the Academy... 5 Its Ponderous Birth 52 Other Bits About Us 6 Its Framework 7 Two Pictures from the Past 52 Top of the World 55 Member Ene Ergma Received a Lifetime Achievement Award for Science 12 About the fragility of truth Communication in the dialogue of science 56 Academy Member Maarja Kruusmaa, Friend and society of Science Journalists and Owl Prize Winner 57 Friend of the Press Award 57 Six small steps 14 The Routine 15 The Annual General Assembly of 19 April 2017 60 Odds and Ends 15 The Academy’s Image is Changing 60 Science Mornings and Afternoons 17 Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum 61 Academy Members at the Postimees Meet-up 20 General Assembly Meeting, 6 December 2017 and at the Nature Cafe 20 Fresh Blood at the Academy 61 Academic Columns at Postimees 21 A Year of Accomplishments 62 New Associated Societies 22 National Research Awards 62 Stately Paintings for the Academy Halls 25 An Inseparable Part of the National Day 63 Varia 27 International Relations 64 Navigating the Minefield of Advising the 29 Researcher Exchange and Science Diplomacy State 30 The Journey to the Lindau Nobel Laureate 65 Europe “Mining” Advice from Academies Meetings of Science 31 Across the Globe 66 Big Initiatives Can Be Controversial 33 Ethics and Good Practices 34 Research Professorship 37 Estonian Academy of Sciences Foundation 38 New Beginnings 38 Endel Lippmaa Memorial Lecture and Memorial Medal 40 Estonian Young Academy of Sciences 44 Three-minute Science 46 For Women in Science 46 Appreciation of Student Research Efforts 48 Student Research Papers’ π-prizes Introduction ife in the Academy has many faces.
    [Show full text]
  • The Quantitative Structure of Estonian Syllabic-Accentual Trochaic Tetrameter
    TRAMES, 2013, 17(67/62), 3, 243–272 THE QUANTITATIVE STRUCTURE OF ESTONIAN SYLLABIC-ACCENTUAL TROCHAIC TETRAMETER Maria-Kristiina Lotman and Mihhail Lotman University of Tartu, Tallinn University Abstract. The paper contains the first attempt to analyze the quantitative structure of the Estonian literary syllabic-accentual verse; it has never been posed as an issue before. The analysis comprised 20 prominent authors and more than 9000 verse lines. In order to find out which regularities are specific to poetry in general or to a particular poet, these data were compared to that of pseudotrochees extracted from prose. The performed study showed that, first, quantity plays important role as well in syllabic-accentual verse, the indices of verse being considerably different from that of pseudoverse. Second, the tendencies in quantitative structure are in good correlation with that in accentual rhythm. Third, just like in the case of accentual rhythm, the quantitative rhythm allows the clear distinction between two groups of poets, whom we conditionally call Traditionalists and Modernists. Keywords: Estonian verse, trochaic tetrameter, syllabic-accentual verse, Estonian quantity, statistical analysis DOI: 10.3176/tr.2013.3.03 1. Problem In the syllabic-accentual verse, first, the number of syllables, and second, the placement of accent are relevant. Whether only the main stresses matter, as in Jaak Põldmäe’s approach (1978) or different degrees of stress are to be distinguished (compare Lotman and Lotman 2007, 2011), is not significant in this case. On the other hand, in the syllabic-quantitative system, it is not the disposition of stresses, but the quantities that are relevant.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California
    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
    [Show full text]
  • EESTI KIRJANDUS Tegev Ja Vastutav Toimetaja J
    1923 Seitsmesteistkümnes aastakäik Nr. 10 KUUKIRI EESTI KIRJANDUS Tegev ja vastutav toimetaja J. V. VESKI TOIMKOND: J. Aavik, A. R. Cederberg, M. J. Eisen, V. Grünthal, J. Jõgever, A. Jürgenstein, L. Kettonen, J. Kopp, J. Luiga, A. Saareste SISU: Prof. Kaarle Krohn: Soome-Eesti vanast rahva­ laulust. (Pooleli.) M. J. Eisen: Tartu eestlaste õiguste nõudmised vane­ matel aastasadadel. G. Vilberg: Talutuba kõrvaliste hoonetega XIX aasta­ saja viimasel poolel Saunja külas, Jõelebtme kihel­ konnas. (Lõpp.) Lilli Suburg-: Suburgi perekond. (Pooleli.) Toimetusele saadetud kirjandus. EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastusel ilmunud raamatuist on järgmised saadaval: A. Eesti autorid. Kristian Jaak Peterson: Laulud, päevaraamat ja kirjad. Hind 150 mk. Suve Jaan: Luige Laos. III trükk. Hind 40 mk. J. W. Jannsen: Kolm juttu (Maatargad, Uus variser, Woldemar ja Jüri). Hind 50 mk. Fr. R. Kreutzwald: Paar sammukest rändamise teed. III tr. Hind 35 mk. „ Reinuvader-rebane. VI trükk. Piltidega. Hind 85 mk. Kilplased. IV trükk. Hind 90 mk. Lydia Koidula: Ojamölder ja tema minija. III trükk. Hind 40 mk. Jakob Pärn: Oma tuba, oma luba. III trükk. Hind 50 mk. Must kuub. III trükk. Hind 120 mk. Joh. Kunder: Kroonu onu. Nali kahes vaatuses.^ IH tr. Hind 40 mk. Jaan Bergmann: Laulud. II trükk. Hind 300 mk. Elisabet Aspe: Ennosaare Ain. III trükk. Hind 100 mk. Kasuöde. III trükk. Hind 60 mk. Anna Haava: Luuletused I. IV trükk. Hind 40 mk. (Pealadus.) Anna Haava: Meie päevist. Hind 40 mk. (Pealadus.) B. Maailma-kirjastik. Chateaubriand: Atala. Tõlkinud K. Martinson. G. Dor£ illustratsioonid. Hind 60 mk. G. Flaubert: Kolm lugu (Herodias, Legend Püha Julianus Võõrustajast, Lihtne süda).
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]