eorer- siko • k!noISS N 0)0;-651S

ENSV Kultuun ministeeriumi. ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Liidu. Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu

/ III aastakäik

Esikaanel stseen ENSV Riikliku Noorsooteatri lavastusest «Windsori lõbusad naised* Pirita kloostris (lavastaja E. Herma kütta, kunstnik L. Pibak). Sir John Falstaff — Ilmar Tam- mur, Frank Ford — Andrus Vaiaräk. C-. Vaidla foto. Tagakaanel Tõnu Tepandi. A. Il® foto

Toimetuse kolleegium

AVO HIRVESOO -•• - V -'• * JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE K°ARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK. VILLER

PEATOIMETAJA KULDAR RAUDNASK

TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vall» Raun, tel. 666-162 Vastatav sekretär Helju Tüksammel, tel. 445-468 Teatriosakond Reet Neimair ja Margot Visnap, tel. 445-468 Muus ikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan. Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 445-468 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 422-551

KUJUNDUS:: MAU EINER © KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO • TALLINN • 1984

SISUKORD TEATER KAS KADUV MÕISTE TEATRIJUHT? (intervjuu Aleks Satsiga) 30 Märt Kubo VILNIUSE-LOOD (Balti teatrikevad) 51 Lilian Vellerana NOORPÕLV LAVA-JAKOBSONI SELTSIS 66 Arne Mikk, Rein Agur EESTI LAVASTAJAD SOOMES 76 INTERVJUU REIN AGURIGA 78 TEATRIGLOOBUS 65,75

MUUSIKA Tönn Sarv ISE LAULDUD — HÄSTI LAULDUD 12 Ines Rannap MÖÖDUNUD HOOAJA VIIULIMUUSIKAST 37 Jaan Ross VEEL KORD JAAN SOONVALDI HELIRIDADETEOORIAST 42 Mart Humal JAAN SOONVALDI TEOORIA AJALOOLISES PERS­ PEKTIIVIS 43 Heili Einasto MARIA TAGLIONI 83

KINO VASTAS GRIGORI KROMANOV STSENARISTIKA, MEIE KUNSTI HEITLAPS III Viktor Slavkin INIMENE EI AVA ENNAST KOHE 22 Lembit Remmelgas TSEHHID DISKUTEERIVAD 26 Vaike Kalda FILMIKLUBIDE FESTIVALIVÕITJAD 36 Hendrik Lindepuu AEG, INIMESED, KIVID JA IGAVIK (M. Soosaare «Aeg») 46 Jaan Paavle «VISIOONI» VISANDID 48 XVII ÜLELIIDULISE FILMIFESTIVALI AUHINNAD 58 Tatjana Elmanovitš ROMAAN — ROMANSS (auhinaafUrnist «Sõjaväljaromaan») 59 Aune Nuiamäe TAVATU LUGU (gruusia auhinnafUrnist) 60 Vladimir Dmitrijev MUUTUV JA MUUTUMATU HOLLYWOOD 62 Jevgeni Gabrilovitš, DOVZENKO MAAILM (90. sünniaastapäevaks) 72 Nikita Mihhalkov, Viktor Sklovski FILMIGLOOBUS (Lübecki filmipäevad) 80

Kalju Komissarov ON UKS MURE 87 KROONIKA 88 TELEVISIOONIKUNSTNIKEST (intervjuu G. Randlaga) 96 SUVETEATER \ Tallinna suvist teatrihooaega sisustas sel aastal juba mitu teatrit, kõige enam ja statsio­ naarsetel mänguplatsidel jällegi Noorsoo­ teater, kes seda järjepidevalt on teinud nüüd juba 8 aastat. Meeldetuletaseks järgnev statis­ tika suvehooaja külastatavusest (seisuga 1. august 1984). 1977, 1978 «Naeruväärsed eputised» Dominiiklaste kloostris (lavastaja K. Komissarov). 15 eten­ dust, 3370 vaatajat.

1979, 1980 «Imeteater» Dominiiklaste kloostris (lavasta­ ja V. Jürisson). 30 etendust, 7062 vaatajat. 1980 «Buratino suveteater» «Kodulinna» õuel (lavastaja K. Komissarov). 29 etendust, 7859 vaatajat. 1980 «Olen 13-aastane» Kloogarannas (lavastaja M. Karusoo). 16 etendust, 5882 vaatajat. 1981 «Ära karda head hunti» «Kodulinna» õuel (lavastaja K. Raid). 17 etendust, 5100 vaatajat. H. von Kleist. «Lõhutud vaas» (lavastaja M. Unt, kunstnik K.-A. Piiüman külalisena) Adam — Tõnu Kark, Walter — Andres Ots, Brigitte — Marje Metsur. »Lõhutud vaas». Eve — Anu Lamp, Licht — Paul Laasik, Adam — Tõnu Kark, Watter — Andres Ots, Marthe Rull — Ene Järvis, teenija — Anneli Roos.

f I* A

ь+i 1981, 1982, 1983 «Elektra saatus on lein» Dominiiklaste kloost­ ris (lavastaja M. Karusoo). 28 seeriat (ä 3 etendust), 15 084 piletit.

1981, 1982, 1983, 1984 «Dekameron» Pirita kloostris (lavastajad K. Komissarov, M. Unt, E. Spriit). 41 etendust, 15 905 vaatajat.

1982 «Kade Karu-Ott» «Kodulinna» õuel (lavas­ taja E. Spriit). 17 etendust, 6996 vaatajat.

1983, 1984 «Koik hiired armastavad juustu» «Kodulin­ na» õuel (lavastaja K. Komissarov). 24 etendust, 7972 vaatajat.

1984 «Lõhutud vaas» Dominiiklaste kloostris (la­ vastaja M. Unt) 11 etendust, 2200 vaatajat.

1984 «Windsori lõbusad naised» Pirita kloostris (lavastaja E. Hermaküla). 1 etendus, 307 vaatajat. . W. Shakespeare* «Windsori lõbusad naised» (la­ vastaja E. Hermaküla, kunstnik L. Pihlak — küla• listena). Sir John Falstaff — Ilmar Tammur, Emand Quickly — Marje Loorits. «Windsori lõbusad naised». Pistol — Toomas Lõhmuste, Frank Ford — Andrus Vaarik, Mrs. Ford — Luule Komissarov, Mrs. Page — Helene Vannari. G. Vaidla fotod Grigori Kromenov 1984. a. juunis. A. Ilo foto Vastas Grigori Kromanov

Olete lavastajana peaaegu võrdsel määral töötanud filmis ja teatris. Mil­ liseid võimalusi kätkeb filmikunst, mida teatril ei ole? Kummast kunsti­ liigist olete ise vastuvõtjana tugevamaid elamusi saanud? Ütlen ausalt: ma pean teatrit (muusika kõrval) kõige võimsamaks, kõige mõjuvamate relvadega kunstiliigiks: ta mõjujõud vaatajale võib olla nii tugev ja vahenditu, et seda ei saavuta ükski teine kunstiliik. Seetõttu võiks pöörata esitatud küsimuse filmi ja teatri võimalustest ka vastupidiseks. Teatri käsutuses on elav inimene. Filmikunsti vahendajaks on tehnika: apa­ ratuur, ekraan, ning kuigi film läbi selle tehnika vaatab mõnikord inimesele sügavalt hinge, siiski eeldan — kas või puhtteoreetiliselt —, et teater on lummavam, maagilisem, võimsam. Teater on nagu corrida. Mõni aasta tagasi nägin Hispaanias härjavõitlust — see oli vapustav teater. Hiljem lugesin corrida kohta Jean Louis Barrault'lt: «Corrida on etendus inime­ sest ja tema saatusest, kus inimese rollis esineb härg.» Matadoor, hiilgava tehnikaga näitleja, tantsib areenil oma surmatantsu elustiihiaga — här­ jaga, tehes seda siin ja praegu, selsinatsel hetkel. Nagu teatriski, langevad seal loomingu- ja vastuvõtuhetk ühte, ja nii, nagu sureb iga teatrietendus, sureb areenil oma rolli äramänginud härg. Barrault ütleb: «Teater on kunst surma piiril. Ta tekib vaikimisest ja kaob vaikimisse. Teater on tun­ netamise kunst.» Film on mehaaniline, temas puudub sõltuvus hetkest, ta elab edasi ka siis, kui on juba moraalselt surnud. Kuid vaatamata eespool öeldule, pean tunnistama, et tegelikult olen kinost saanud vähemalt samasuguseid elamusi. Eelkõige on need Fellini filmidest, mehelt, kel on absoluutne kinokuulmine ja kes täiuslikult valdab kinoinstrumenti. Tema eneseväljendust ei piiraks nagu ükski takistus. Ta filmid kõlavad nagu Richteri klaver või Kärajani orkester. Sellist täiuslikkusetunnet olen teatris kogenud vaid nooruses nähtud Moskva Kunstiteatri etendustel. Kuid üldiselt on nii, et kõik, mis on väga hea, on võrreldamatu, ning ei tohigi võrrelda neid omstvahel — väga head filmi väga hea teatriga.

Inimesed, kes teiega koos on filmi teinud, väidavad: Kromanoviga töötada on raske ja keeruline, kuid huvitav. Millised momendid loomin­ gulises protsessis on teie enda jaoks olulised? Arvan, et igas lavastuses peab leidma kõigepealt oma «mängu». Kui seda ei ole, siis ei ole ka resultaati. «Viimset reliikviat» tehes olime pisut poisi­ kesed, filmigrupp muutus mõneks ajaks romantilisemaks ja lapsemeelse- maks. Niikaua kui see mänguhõng püsis töös, oli seda ka filmitud materja­ lis. Ekraanil on ju näha mitte ainult see, mis oli kaamera ees, vaid ka see, mis on kaamera taga. Seni, kuni kaamera taga on ühine ja mõtestatud mäng, on filmi teha põnev. Ka «Meie Arturi» tegemisega kaasnes mäng: mäng, mis seostus varjatud kaameraga, millega filmisime enamiku materjali. Pidime iga kord otsima uue nipi, kuidas oma tegelasi neile märkamatult filmida. See lõi puhtvälised mängureeglid, mis lõpptulemusena tingisid ka filmi sisemised mängureeglid. Tihti on aga filmitöös raskuste ja loobu- muste määr nii suur, et mäng hakkab lõpuks lagunema: tekib läbi hammaste tegemine, üle jõu filmimine, päevanormi täitmine. Siis muutud ka ise, vähemalt mina muutun: juhtub, et poen peitu iseendasse, kaotan fantaasia- võime, tekivad pinged, mis kanduvad üle ka teistele. Niisuguses olukorras on raske leida ühist keelt ja ühtset tahet. 5 Jah, küllap see on õige, et minuga koos ei ole kerge teha filmi: pidevalt ei ole ma enesega rahul, ikka tundub, et saaks teha paremini. Ise olen kah endaga hädas. Tahan, et minu ümber olijad elaksid minuga ühises õhustikus. Muidugi saan aru, et see on raske ja võib-olla isegi ebaõiglane, kuid teiselt poolt ei kujuta ma loomingulist tööd ette ilma, et seda ei ümbritseks ühelt poolt kahtlused ja ühised otsingud, teiselt poolt mäng.

Mida arvate sün-seal rõhutatud teesist, et film olgu rahvuslik? Rahvuslikkus on minu arvates inimeses sees, ja see, mis on sees, ilmneb ka loomingus. Kunstlikult seda kuhugi lisada ei saa. Sama on juurtega: neile pole vaja suurt mõelda, nad lihtsalt on ja toidavad puud. Kas hiinla­ sed või prantslased mõtlevad sellele, et nende filmid oleksid rahvuslikud? Siin on vist tegemist meie tunnetusega, et oleme väikesed ja meil on vaja end iga hinna eest maksma panna selleks, et suured ja vägevad meid märkaksid. Siin on sama lugu kui inimesega, kes pürib liialt tunnustuse järele ja võib sel moel muutuda väiksemaks, kui ta on. Peaasi, et jääksime iseendaks.

Millises korrelatsioonis on teie arvates kunstniku anne ja tema eetika? On siin üldse mingit korrelatsiooni? Kunstniku eetiline külg ja ande iseloom ei pruugi kokku langeda. Aga et nad teineteisest sõltuvuses on, see on ka vaieldamatu. Võib öelda, et nende paralleelsus, koosolemasolu tingib ande kestvuse ja resultaadi. Arvan, et mis me elus ka ei teeks, head või halba, jätab see kõigepealt jälje meile endile. Me alustame elu kõik ühisest stardist, «teadmata heast ega kurjast», aga finišisse jõuame igaüks erinevalt. Selles mõttes on kõige suurem kunst ela­ mise kunst. Kuid kes meist seda oskab?

Olete, nagu vist kõik «Tallinnfilmi» režissöörid, kokku puutunud stsenaa- riumiraskustega — probleemiga, mis stuudios on olnud ühine erinevatele peatoimetajatele, direktoritele, toimetuskolleegiumi liikmetele ja lavasta­ jatele. Kas oskaksite siin, kas või teoreetiliselt, näha mõnd võimalikku lahendusvarianti? Kahjuks mitte. Juba aastaid tagasi kirjutas Lennart Meri oma artiklis «Suur üksiklane», et meie filmid ei eksisteeri eesti kirjanduse ja kunsti üldi­ ses kontekstis. Küllap oli tal õigus. Aga kuidas jõuda arengu ühtsuseni, sel­ lele küsimusele ei ole seni keegi veenvalt vastanud. Teine asi on hea stsenaa­ riumi tekkimise võimalus (mis aga sugugi veel ei tähenda head filmi!). Ime võib sündida seal, kus seda ei oskagi oodata. Nii ei olnud meie laval juba tükk aega head algupärast näidendit. Ja siis äkki saavutab Jaan Kruusvall oma «Pilvede värvidega» taseme, mis üllatab ja rõõmustab kõiki. Ehk juh­ tub midagi selletaolist ka stsenaariumirindel?!

Kas teie enda loominguplaanides on jäänud mõni kirjandusteos ekräni- seerimata? Liigagi palju! Nende instseneeringute hulgas, niis mitmesugustel põh­ justel tegemata jäid, on A. Beekmani «Kartulikuljused», J. Krossi «Keisri hull», V. Baturini «Killu», G. Kanoviciuse «Võõras» ja mõned teisedki, rää­ kimata huvi äratanud teostest, mis, samuti mitmesugustel põhjustel, stsenaariumistaadiumi ei jõudnudki.

Mis takistab teie arvates loomingulist tööd meie filmistuudios? «Tallinnfilmis» on, piltlikult öeldes, pidevalt ruumi- ja õhupuudus. Stuu­ diot raputavad palavikud ja külmavärinad ning ravi sellele pole siiani lei­ tud. Igatahes praeguse juhtkonna soov suurendada toodangut oleks vist 6 üks võimalus laiendada ka õhuruumi «Tallinnfilmis». Mida arvate Eesti noorest filmirežissuurist? «Tallinnfilmi» ja «Eesti Telefilmi» noorte režissööride viimaste aastate tööd on mul paraku enamikus nägemata, seepärast pole mu vastus ka kuigi pädev. Peeter Simmil seisab alles ees oma teema leidmine, kuid juba praegu on tema filmides omadusi, mida sageli ei kohta ka küpsete režissööride töödes: väga vaba filmikeeles ja filmikujundites mõtlemine, leidlik fantaasia ja mängulust. Need omadused üllatasid juba Simmi esimeses novellis «Täto­ veering» ja leidsid kinnitust hilisemas täispikas «Ideaalmaastikus». Iseloo­ mulik Simmile, et ka ebaõnnestunud «Arabellas» on ikkagi tunda autori samasuguseid omadusi, kuid ilma neid ühendava selgelt läbiviidud mõtteta. Meeldib, et Simm tuleb tugevalt välja oma elutunnetusega ja ainult temale omase nägemisega, omapärase huumori ja irooniaga. Näha ekraanil isiku­ pärast on alati värskendav, see sisendab optimismi tuleviku suhtes.

Mida arvate noorte filmilavastajate tööst näitlejaga? See asi on probleem mitte ainult noortele filmilavastajatele, vaid eesti fil­ mile üldse. Meie filmilavastajad kas usaldavad rohkem visuaalset ja heliku- jundit või jääb näitleja ekraanile kuidagi üksinda ja alasti, tema ümber nagu puudub mõtteline väli, paus ja atmosfäär, teda nagu kiirustaksid tagant filmimeetrid ja ütlemist vajavad sõnad. Näitlejal puudub mänguruum. Sageli on näitleja ebamäärane töö tingitud režissööri antud laialivalguvast ülesandest.

Kas pole meie näitlejad küllalt professionaalsed, et ka iseseisvalt luua huvitavat rolli? Kahjuks on näitleja iseseisvus võtteplatsil väga suhteline ja väljendub sageli ainult tema isiksuse ja ande kiirguses (kui seda on ja kui operaator oskab seda tabada). Muus osas on ta sõltuv väga mitmesugustest asjaolu­ dest. Seepärast võib näitleja, kes ühe lavastaja käe all on teinud huvitava rolli, teise lavastaja juures näida lausa saamatuna.

Milliseid objektiivseid välistingimusi vajab kunstnik? Kas väliselt väga ebasoodne kliima võib andele halvavalt mõjuda? See näib paradoksaalsena, aga on ehk tõesti alust öelda, et just väga sood­ ne ja leebiv kliima on kunstnikule vastunäidustatud. Hoopis ohtlikum on talle vist vaskpasunakoor. Ebasoodsates välistingimustes on kunstni­ kud töötanud kõikidel aegadel Ovidiusest Bulgakovini, Michelangelost van Goghini. Šedöövrid siiski sündisid kõigele vaatamata. Küsimus on selles, kuidas üks või teine kunstnik neid vastuolusid ületab. Peamine selle juures on vist ikkagi sisemise vabaduse piir, mis eraldab kunstniku nõuded enese vastu ja välistest asjaoludest tingitud kompromissid. Ainuke, talenti tõeliselt ohustav ebasoodne asjaolu on kunstnikult tema kateedri äravõtmine. See jääb hinge nagu emale sündimata jäänud laps. Kõige kurvem on sel puhul filmitegijate saatus, kelle tööd on seotud selliste riiklike kulutustega, et plaanide ebasobivuse korral on nende jaoks välistatud isegi tööprotsessi algus.

Olete viimastel aastatel elanud Leedus ja jälginud leedu teatrit. Mida ütlete leedu teatri tänase päeva kohta? Praegusele teatriseisule Eestis ja Leedus on iseloomulikud mitmed ühisjooned: ühelt poolt kunstiline madalseis üldises teatripildis (seda kin­ nitavad üksmeelselt nii leedu kui ka eesti teatrikriitikud), teiselt poolt juba aastaid kestev teatrikiindumus ja suur külastatavus (eriti naiste hulgas). Eriti torkab see silma Leedus. Et pääseda Vilniuse või Kaunase teatritesse, 1 seistakse ööd läbi piletisabas. Saalides on täis mitte ainult iste-, vaid ka kõik võimalikud ja võimatud seisukohad. (Seejuures on meeldiv, et Leedu teatrite administraatorid püüavad võimaldada sissepääsu noortele teatrisõpradele isegi väljamüüdud saali.) Muidugi, niisugune teatrilembesus teeb teatritegi­ jate südamed soojaks, sest on ju veel meeles aeg, kus etendused läksid pool­ tühjadele saalidele. Nüüd aga on teatrikaalud kaldunud teisele poole: Vil­ niuse Noorsooteater ja Kaunase Draamateater piirdusid 1983. aastal ühe- kahe esietendusega, aga külastatavuse plaani täitmise muret neil pole olnud. Need on kaks teatrit, mis paistavad silma kui tänase leedu teatri liidrid. Kau­ nase Draamateatri peanäitejuht Jonas Vaitkus ja Vilniuse Noorsooteatri lavastaja Eimuntas Nekrošius on režissöörid, kelle töid oodatakse ja hinna­ takse. Romantilise ja intellektuaalse Vaitkuse lavastuste keskne kuju on tugev indiviid — ere, kuid disharmooniline, sügavalt kannatav isiksus, kes on vastandatud teda ümbritsevale massile. See kangelane tahab julmuse ja vägivalla hinnaga parandada ühiskonda, taotleb madalaid vahendeid kasu­ tades kõrgeid eesmärke. Sellised on kangelased H. Ibseni «Ehitaja Solnessis» ja J. Glinskise «Kingis», leedu klassiku V. Krive «Sarunases» ja A. Camus' «Caligulas». Eimuntas Nekrošiuse teatrit nimetaksin müütide teatriks (kunagi ehk õnnestub selle väite põhjenduse juurde tagasi pöörduda, siin puudub selleks õige koht ja ruum). Müüdile on allutatud nii Jelissejevi dokumentaalju­ tustusel põhinev «Kvadraat», Korõsteljovi «Pirosmani, Pirosmani», Sha­ kespearea «Romeo ja Julia» ainetel tehtud muusikal «Armastus ja surm Veronas» kui ka seni viimane lavastus, Ajtmatovi «Ja sajandist on pikem päev». Sel suvel võtab teater lavastusega «Pirosmani, Pirosmani» osa BITEFI festivalist Jugoslaavias.

Nekrošiuse jõuline anne näib tõestavat, et metafooriteater ei ole teatri eilne päev? Nekrošiuse teater ei tule vaataja juurde mitte mõistuse, vaid kõigepealt tunnete, isegi aistingute kaudu. Nekrošius jutustab inimeksistentsist iga­ veste sümbolite (vesi, muld, tuli), aga ka läbi konkreetsete ja lihtsate asjade (kepp, kark, kaalud) kaudu, mis hingestuvad ja muunduvad Nekrošiuse näit­ lejate mängu läbi mitmetähenduslikeks, mitte üheselt seletatavateks meta­ foorideks. Olen Nekrošiuse traagilise sisuga etendustel tabanud end tund­ mast kõige puhtamat rõõmu, rõõmu teatritegemisest, teatrimaagiast. Mis puutub aga «eilsesse», siis seda teatrit ei ole, nii nagu ei ole «hom- setki». On ainult hea ja halb teater: see, mis meid veenab ja haarab või see, mis jätab külmaks ja ükskõikseks. Kunst voolab nagu jogi, nagu elu. Kord on ta kärsitult kihutav, kord loiult vaikne. Teater ilma kujundlikkuseta, ilma metafoorideta on aga nagu jogi, mis kuivama hakkab.

Kuhu näete suunduvat meie tänast teatrit? Millist teatrit teeksite praegu teie ise? Seda ei tea ma enne, kui olen tööle asunud. Arvan siiski, et ta peaks eri­ nema sellest, mida olen teinud seni, aga võib-olla ka mitte . . . Jääme ju ikka vaid iseendaks. Pigem võiksin rääkida sellest, mis mulle tänases teatris meeldib. Meeldib aga eelkõige traagilise kategooria (ega mind asjatult pessi­ mistiks peeta, kuigi minule sisendab traagiline kunstis just optimismi, näen selles inimese vaimsuse võidutsemist). Teatris meeldib mulle rohkem inimese seisund kui tema läbielamised, rohkem märk ja mask kui karakter. Olen omal ajal imetlenud ja püüdnud ise teha psühholoogilist teatrit (mitte ära segada psühholoogiaga teatris, mis Mati Undi õige väite kohaselt tema artiklis «Ad astra» tõepoolest teatri juurde ei kuulu). Kuid psühholoogiline teater ei suuda haarata kõike, miski jääb vaateväljast välja. Nii nagu me 8 Pariisi Jumalaema kiriku detaile imetledes ei saa pilti kiriku koguvõimsU- sest ja ilust, nii ei suuda ka teater, mis keskendab tähelepanu vaid inimeste läbielamistele, tabada elu kogu suurt pilti. Selleks, et imetleda kogu kirikut, on vaja temast eemalduda. Teatri muutumised ongi olnud vaatlusdistant- side vahetumised: kord vaadeldakse maailma ja inimest mikroskoobiga, kord teleskoobiga. Tänapäeva teatris, ka teiste dramaturgide, näiteks Gorki teoste lavas­ tustes (ja ka filmis, nagu Panfilovi «Vassa» puhul õigesti täheldas Lauri Kark) on väga tuntav Tšehhovi mõju ning ka Tšehhovi-lavastused muutu­ vad üha traagilisemaks. Tahaksin siinkohal meenutada üht Valeri Bezzubovi huvitavat mõtet vastusest «Noorte Hääle» lugejatele. Rääkides pöördest, mis 1970. aastatel on toimunud vene nõukogude kirjanduses, ütleb ta: «Uue paatos asendub säilitamise vajaduse rõhutamisega. Kui varem oli kirjanduses väärtustatud tee kui liikumise, uuenemise kujund-sümbol (Majakovski: «Revolut­ sioon — see on tee»), siis nüüd on saanud tähtsateks sümboliteks maja, kodukol le. Sellega on seotud nüüdisaegsete nõukogude kirjanike orien­ teerumine müüdile kui igavesele rahvatarkusele.» See maja teema, kodu huku teema kõlab üha traagilisemalt ka Tšehhovi näidendite tänastes lavastustes. Müüakse kirsiaed, põleb Prozorovide maja, mõttetuks muutub onu Vanja töö, mittevajalikuks tema kodu (NB: meenutagem sama teemat «Pilvede värvides»!), tuultes ja vihmades hävib Treplevi ja Zaretšnaja teater, nende unistuste kajakas (ka see poeetiline lind on tänaseks kaotanud oma kodupaiga ja elab urbaniseerununa prügi­ kastide ja solgiaukude naabruses). Samad teemad on märgatavad Tšehhovi mõjudest kantud vene dramatur­ gia «uues laines».

Kas need tendentsid väljendusid mingil moel ka Balti teatrikevadel Vil­ niuses? Hästi iseloomulik on fakt, et Balti teatrikevade kuuest etendusest olid viis seotud kodu teemaga. Ning minu arvates ei olnud see ühekülgsuse näitaja, nagu oma «Järelmõtteis Bfilti teatrikevadele» arvas Jaak Allik, vaid näen siin probleemide ühtsuse väljendust. See, millest neis räägiti, ei olnud kodutalu ja kodukotus kitsamas mõttes, vaid just nimelt maja, mille katuse all elavad eestlased, lätlased, venelased või leedulased; ühine vana maja, mille kohale kogunevad üha tumedamad pilvede värvid ja mis vajab ühist kaitset. Tõlgendades Vilniuse teatrikevade lavastusi, näeb J. Allik neis vaid ühte probleemi: «kodukandist lahkumine ja sinna tagasipöördu­ mine, isade maale ja esivanemate traditsioonidele truuks jäämine...» (Tahaks küsida, kas Indreku tagasitulek Vargamäele oli ka traditsioonidele truuks jäämine.) Rääkides kodu ja mälu probleemist neis etendustes, arvab J. Allik, et patriarhaal-etnograafiline mälu tuleb eraldada sotsiaal-ajaloo- lisest, kuna muidu võib esile kerkida kõigega leppimise ja kõige andestamise filosoofia, see on aga «mäluta inimese, mankurdi filosoofia». Kahtlen kõigepealt, kas mankurdil võib üldse filosoofiat olla; kuid olulisem on see, et mankurt ei kaota püsiväärtustest mitte ainult mälu, vaid koos sellega ka inimlikkuse. See peremehe truualamlik ori muutub ise peremeesorjaks, kes elatab end nende elumahladest ja verest, keda ta peremehe käsul on pandud valvama. Nimelt see on mankurtismi tragöödia, mitte aga see, et mankurt unustas oma patriarhaal-etnograafilised tunnused. Etendused, mida nägime Vilniuses, püüdsid, üks halvemini, teine paremini, rääkida nendest püsiväär­ tustest, millest ükski kunstnik ei saa mööda minna. Sest kunstnik, nagu kirjutas Antonio Gramsci Machiavelli «Valitud teoste» venekeelse välja­ ande sissejuhatuses, erineb poliitikust selle poolest, et püüab aru saada ja mõtestada elu igavesi seadusi, samal ajal kui poliitik on end täiel määral pühendanud ümbritsevale elule, selle mõtestamisele ja muutmisele. See meie teatri püüd püsiväärtuste mõtestamisele sisendab minule opti­ mismi teatri arengu suhtes.

Mida ütleksite sel taustal positiivse kangelase kohta, kellest viimasel ajal palju juttu? Kangelased, kes on maailmakirjandusest inimkonna mällu jäänud, — sellised nagu Don Quijote, Hamlet, Faust, Oidipus — ei vasta kuidagi kit­ sale positiivse kangelase mõistele. Nad isegi ei kanna endas positiivset ideed, mis sel juhul oleks nagu algselt ette antud, vaid see idee sünnib koos nende traagilise elukäiguga. Positiivne idee ei pea olema laval, vaid ta peaks tekkima saalis, vaataja hinges, ta peaks mõjuma vaatajale avastu­ sena: selles sisaldub positiivne laeng, mis lubab üle elada rõõmu, kuigi see sünnib tihti pisarates. Nii et kui rääkida ideaalist, siis arvan, et see on meis endis, maetud mõnikord nii sügavale, et me isegi ta olemasolust ei tea. Teatri peafunktsioon ongi see ideaal meis äratada.

Olen kuulnud väidetavat, et kunst ainult võimendab neurootilisust, mida elus niigi palju on. Teater ja dramaturgia ja film peaksid olema sellised, nagu on parajasti inimese seisund ühiskonnas. Ümbritsev elu sünnitab kangelase laval, elu määrab tema positiivsuse laengu, ideaali võimaluse ja ka tema neurootili­ suse. Kunst võib muidugi sellest elu neurootilisusest rääkimata jätta, ja võib-olla olekski see õige, sest mitte kõigest pole meil õigus rääkida, miski peab olema tabu. Kuid keelu ja õiguse rääkimiseks annab kunstnikule tema enda südametunnistus, tema osavõtt maailma ja inimese valudest. Aga kui seda ei ole, siis ei tohiks ta lõhkuda seda, mis on iseenesestki juba küllalt lõhki. Kunstis on väga tunnetatav autori kõlbeline positsioon, seda ei õnnestu varjata. Küllap see määrabki ideaali olemasolu või teose hingelise tühjuse.

Olete töötanud TRK lavakunstikateedri erialaõppejõuna III ja IV len­ nuga, siis VI ja hiljaaegu X lennuga. Selle õppeaasta algusest hakkate uuesti tööle alustava esimese kursusega, mille'juhendaja on teie kunagine õpilane Kalju Komissarov. Mida tähendab teile pedagoogitöö? See töö meeldib mulle, võib-olla just selles töös olen saanud kõige enam rahuldust, kuid temas kätkevad ka küllalt suured probleemid. Kõige suurem neist — ja viimasel ajal muutub see ikka suuremaks — on küsimus, kuidas noortest näitlejakandidaatidest kasvatada mitte ainult näitlejaid, vaid isiksusi, kes peavad saama kunstnikeks. See isiksuse ja kunstniku kujunemine ei saa tekkida väljaspool eluviisi. Üks asi on õpetada käsitööd ja professionaalseid oskusi, Stanislavski meetodi ja süsteemi ele­ mente; siin on kõik enam-vähem selge, need rajad on juba läbi tambitud. Neil radadel peavad aga käima inimesed, kes elavad teisel ajal ja teistmoodi tunnetavad oma eksistentsi. Ning selles küsimuses saavutada ühtset lai­ net — kuid ainult ühtsel lainel on võimalik vastastikune usaldus loomingu­ lises protsessis — see on huvitav ka endale. Lähenemine, mis selles protsessis toimub, peab olema vastastikune. Keerukad probleemid on seotud kultuuri- ja haridustasemega, millega üliõpilased tulevad esimesele kursusele. Kogemused on siin vahel hämmasta­ valt sünged. Neil on lugemata raamatud, milleta lihtsalt ei või alustada teekonda kunsti juurde, ja peale ebamäärase tahtmise saada lavapõran­ dale pole neil enda poolt suurt midagi lisada. Loomulikult on alati olnud nii selliseid kui ka vastupidiseid näiteid, kuid hirmutab see, et negatiivsetel näidetel on mingi kasvav tendents. Paljudel vastuvõtueksamitel käinud to noortel oli kultuuritase valusalt madal. Realiseerimata kavatsusi? Olen töötanud näitlejana, filmirežissöörina, lavastajana teatris ja tele­ visioonis, teatri peanäitejuhina, lavapedagoogina, kuid öelda, et kusagil oleks mul õnnestunud teostada oma peamist tööd, ennast täielikult väl­ jendada, ma kahjuks ei saa. Võib-olla olen ma liiga kärsitu, liiga uudishimu­ lik; olen tahtnud katsetada, kõike proovida . . . Olen palju kogenud, palju rõõmu tundnud, kuid ometi jääb mingisugune rahuldamatustunne veel tege­ mata jäänud peamisest tööst. Küsitlenud MARIS BALBAT Vilnius—Tallinn mai 1984

Eeltoodud intervjuu jäi Grigori Kromanovi viimseks publitsistlikuks sõnavõtuks. G. Kromanov sängitati mulda Pärnamäel 24. juulil. Ise lauldud — hästi lauldud

TÖNN SARV

1 Arvatavasti on kõikidel kultuurialadel igal ajal olnud omad kõrvalhoo- vused ja -harud, mis tegelikult alles koos suuremate ja tuntumatega moo­ dustavad kogu kultuurivõrgustiku. Nende ojakeste ja nirekeste kogusumma võib olla kokkuvõttes suuremgi kui peamistel, hästi tuntud voolusängidel, sageli huvipakkuvam, vahel uusi suundi ettevalmistav või vanu säilitav. Nii nagu teater ei ilmuta end ainult kutselistes teatrites, kirjandus üksnes kirjastustes ning kunst vaid näitustel — nõnda on ka küllaldaselt muusi­ kat, mida harva kuuleb raadiost, kontserdil või heliplaatidelt. Rahvamuusikaks selle kõige üldisemas tähenduses võiks seda nimetada küll, unustamata seejuures näiteks regilaulu märksa laiemat ja sügavamat funktsiooni omaaegses traditsioonilises ühiskonnas; teiselt poolt aga silmas pidades, et näiteks isetegevuslik muusikaharrastus seda suurel määral jäl­ legi ei ole. Üks isetegevuse ehk taidluse hädasid ongi see, et ta ei kipu olema rahva­ looming üheski mõttes, õieti peaaegu üldse mitte looming, on pigem pea­ miste voolusängide, «suure kunsti» jäljendus, imitatsioon, võiks öelda ka, sekundaarne kultuur. Peaaegu kõik mis tehakse taidluses, on juba varem tehtud, professionaalsel tasemel — kusjuures see professionaalne tulemus on tihti sõna tõsises mõttes silmapilkselt ka kättesaadav (heliplaatidel, lintidel jm). Kui üldse mingit elujõulist isetegevust ette kujutada (umbes nii on sellest varemgi kirjutatud), siis peaks see olema sõltumatu suurest kunstist. Tõe­ näoliselt ei oleks tal vaja sellest isegi mitte eriti eeskuju võtta, mitte väga üritadagi sinna jõuda. Alles siis võiks kõnelda enam' mitte sekundaarsest, vaid, ütleme, alternatiivsest kultuurist ja kultuuriloomingust. Sotsiaalpsühholoogiliselt eeldaks selline kultuur ilmselt teatavat vasta­ kuti asetumist professionaalse kultuuriga, omamoodi protestivaimu või vähemalt rahulolematust enam soosituga. Muusikavallas võibki seda sel­ gesti märgata. 60. aastatel massiliselt tekkinud biitansamblite tegevust toitis suurel määral rahulolematus kas või juba Eesti Raadio tolleaegse muusikavalikuga. Umbes samal ajal kuju võtnud folklaulu nimetatigi sageli otsesõnu protestilauluks, mitte niivõrd sisu tõttu, mis võis olla vägagi allaheitlikult lüüriline, kuivõrd just vastuasetumise tõttu sisutühjale «laa­ gerdamisele». Ei tahaks selle nähtuse puhul kõnelda lausa opositsioonist, pigem mingi kuju võtnud positsioonist, hoiakust, mida võiks iseloomustada niisuguste sõnadega nagu «ise» ja «kiuste» — viimast siis valikuliselt eraldi või ühes­ koos: olude, tavade, hinnangute, menu, publiku, moe vms. Nimi pole muidugi kõige olulisem. See, mida 50.—60. aastail folgiks nimetama hakati, pole nagunii enam päriselt see, mis ta oli siis. Ja üldse — miks peaksidki Eesti muusikanähtused olema üksüheses vastavuses mujal toimuvaga? Nagu saaks mõni laul alles siis endale õigustuse, kui teda saab nimetada: folk, kantri, sving, šansoon jne. Nagunii ei ole žanrite, stiilide ja voolude vahel kindlaid piire, rääkida saab küll tüüpilisematest esinda­ jatest ning nende võimalikest sugemetest, seostest ühes või teises nähtu­ ses. Niisugust ülearust piiriajamist võib kohata näiteks muidu üldiselt sümpaatses Anne Ermi raamatus «Polkast rokini». Nime on aga siiski vaja. Eri aegadel on erineva eduga proovitud mitmeid: holalaul, kodulaul, tudengilaul, ühikalaul, malevalaul, runneldus — vii­ li mast koos kitarri ümberristimisega rundleks —, kui mainida kuulduid. Nagu näha, ei ole need enamasti kogu nähtust hõlmavad, pigem selle alaliigid. Sama häda oli terminil «folk» endalgi. Ning lõpuks — me võime kirjeldada praegusel juhul mida tahes, ometi kirjeldame vaid nähtavat-kuuldavat (nähtud-kuuldud) osa. Jäämäe • vee­ alune mass jääb tahes-tahtmata välja. Sinna jääb see, mis pole spontaan­ suse ja metsikuse kaosest sedagivõrd organiseerunud, et mingil aplodeeri- taval moel esinema tõusta. Mida ümiseb ihuüksi mööda metsa kõndiv inimene? Mida vilistab töö­ line tööpingi taga? Mida üürgab joodik tänaval? Mida lauldakse vaguni- kupeedes, sõjaväes, ekskursioonidel, saunapidudel, malevas, lõkke ääres? On see folk? Kindlasti mitte. Kuid siit me saame teda juba kergemini määratleda. Folk on sellest kõigest vahetult välja ulatuv, selle esinduslikum, isiku­ pärasem, läbimõeldum ja lõplikuma kuju võtnud osa.

2 Võib-olla oleks otstarbekas põgusalt kirjeldada seda nähtust tema esi­ algselt väljakujunenud tasemel — nii umbes 1970. aasta paiku. Selleks ajaks oli 6-keeleline hispaania häälestusega kitarr muutunud kõige enam kasutatavaks instrumendiks noorte hulgas. Enamasti.oli seda omal kael mängima õpitud, võtted omandati siit-sealt kuuldu-nähtu järgi, sageli lihtsalt proovimise teel. Mängutehnika oli üsna algeline, kasutati peamiselt üle keelte tõmmatud akorde. Alles hiljem hakati rohkem kasu­ tama sõrmitsemistehnikat ja muid võtteid. Tüüpiline laulja oli enamasti tudeng, kes mitmesugustel koosviibimis­ tel laulis kitarri mängides enda tehtud või teistelt kuuldud laule. Ta oli sageli «seltskonna hing», magister cantandi, kelle eestvõttel lauldi kõiki laule, mis parajasti käibel olid. Lauljat teati-tunti rohkem kui ühes tut­ vusringkonnas, aeg-ajalt tuli esinemisi ka laiemale publikule suurematel üritustel: klubides, kohvikutes, pidudel, kokkutulekutel jm. Laulud olid enamasti üsna lihtsakoelise ehitusega salmilaulud, sageli kaasalauldava refrääniga, harva keerulisema harmooniaga kui «kolme duuri lood». Laulude sisu oli tihti lüüriline, mõtisklev, pessimistlik, häma­ ravõitu või allegooriline. Selle kõrval tuli aga ette ka satiirilisi, päevakaja­ lisi, äärmiselt iroonilisi laule. Armastustemaatika esitati üldiselt alati veidi looritatult ja karskelt. Iseloomulik oli kaeblev, nukker, igatsev või anuv meeleolu. Palju oli laule «sügavatel», filosoofilistel teemadel (hing, elu, vabadus, inimene, tõde, surm), kus laulja sai avada oma vaateid ja tõeks­ pidamisi. Rohkem oli laule oma (või sõprade) sõnadele; lauldi ka «kõrget» luulet (J. Kaplinski, P.-E. Rummo), aga vähem. Väljapaistvamad kujud võisid muidugi tunduvalt erineda kirjeldatud «tüüpilisest» lauljast. Vahest suurim tähtsus eesti folkmuusika algusaegadel oli Peeter Too­ mal, kelle virgutusel ja äratusel hakkasid (eriti Tallinnas) paljud folklau- lust lugu pidama ja seda harrastama. Ta tutvustas laialdaselt paljude maade folkmuusikat, tõlkis laule ja esitas neid oma seades. Üheks tuntu­ maks kujunes tema ettekandes M. Reynoldsi laul «Väiksed kastid» («Little Boxes»). Kohe järgmisena tuleb nimetada Tõnu Tepandit. Sõltumatult eeskuju­ dest lõi ta omaenda jõulise laulustili, mis jäi sellisena ainulaadseks ja järeleaimamatuks. Tepandi lauludest olid tuntuimad «Vettinud peiar» (P.-E. Rummo tekst) ja «Anssi Jukk» (soome). Esimene neist, üldtuntud soome laulu viisil, läks kiiresti rahva hulka. Teisi laule: «Kuivanud peiar», «Nooremleitnant», «Vedrulaul» (P.-E. Rummo tekstidele), «Arkaadia teel» (K. Ristikivi tekst), «Mängumees» (K. Lepiku tekst). Tepandile mitmes suhtes täiesti vastandlik kuju sel ajal oli Aleksan­ der (Sass) Müller. Samuti täiesti sõltumatu ja isepärase stiiliga, saatis ta oma laule klaveril, harva suurema kui mõneteistkümnelise publiku ees. Tuntumad laulud: «Pime kerjus», «Madonna», «Põrguplika», «Kes kurat see у ties et elu on praht» (Johnny В. Iso tamme tekstidele), «Aeg» (A. Allik­ saare tekst), «Olen narkomaan» (J. Üdi tekst). Peeter Tooma Urmas Alender Joel Steinfeldt Aleksander Müller Ja veel suvaline rida isikupärasemaid lauljaid tollest ajast: Urmas Alender, Andres Ots, Joel Steinfeldt, Lauri Nebel, Jaan Kiho, Väino Uibo, Inna Feldbach, Urve ja Karin Lippus, Reet ja Riina Valgma, Tarmo ja Too­ mas Urb, Toivo Tasa, Mihkel Zilmer, Tõnis Tulp, Hendrik Relve, Peeter Vol- konski, Kaarel Kiivet, Tiit Sõber, Priit Pedajas, ja kindlasti veel väga palju teisi, keda praegu meelde ei tule või pole juhtunud kuulma. Ansamblitest olid mõõtuandvamad ülikooli bio-geb trupp «Rajacas» oma laulutrioga (Mihkel Zilmer, Ilmar Kotta, Jüri Kask) ning ERKI juu- rest alguse saanud «Peoleo» (Taivo Linna jt). Juba varem (1957—1958) oli oma vaimukate kupleedega laineid löönud TPI duo «Raki» (Vello Rajendi, Ain Kivisepp). Enamik neist lauljaist laulab ka praegu; paljud on tunduvalt ja mitmes suunas edasi arenenud ning jõudnud küpse meisterlikkuseni, määrates nõnda ka nooremate arengusuundi.

3 • . . . . . Kui nüüd hakata vaatlema selle iselaulmisharrastuse praegust seisu, siis tuleks kõigepealt märkida, et selguse huvides on vaatluse alt kõrvale jäetud paar kõrvalharu. Folklauluga üsna lähedane suund oli rahvalaulude laulmine. Kujunesid ehedalt regilaulu laulvad ansamblid «Leegajus», «Hellero». Praeguseks on see moodustanud omaette haru ning ei seostu enam vahetult folklauluga. Teine, samuti folkharrastusest arenenud suund pälvis aga klubiliste asutuste huvi ning on nüüd saanud nimetuseks «protestilaul», «poliitiline laul» või ka «patriootiline laul», mida esindab näiteks ansambel «Aprilli- klubi», Ka sellel suunal pole praegu enam palju ühist endise folklauluga. Kuid ega 70. aastatele tüüpiline folklaulgi samasuguseks jäänud. Selts­ kondlik laulmine pole enam kindlasti nii popp, nagu oli siis. Isikupärase­ mad lauljad on märksa tasakaalukamad, küpsemad, tolerantsemad. Lau­ lude tekstid pärinevad väga sageli eesti väärisluulest. Kitarr on endiselt jäänud üheks põhipilliks. Juurde on tulnud uusi huvi­ tavaid lauljaid (Aivar Meltsas, Anne Adams). Tundub, et suuremat huvi ei paku praegu enam mitte niivõrd uute võtete leidmine, kui kitarri kõla kombineerimine teiste instrumentidega ansamblimängus. Juba varakult avastatud kitarri ja suupilli üllatav kokkusobivus pae­ lub jätkuvalt. Võiks meenutada näiteks Andres Dvinjaninovi võrratut esi­ nemist viimasel Tartu kevadkontserdil. Ilusaid tulemusi saadakse kitarride ja viiulite, samuti flöötide (eriti plokkflöötide) ansamblites. 'Iseloomulik on vanade instrumentide kasutu­ selevõtt. P. Pedajas näiteks on oma kitarrile mõnel esinemisel juurde too­ nud fiideli ja traavers-flöödi mängija; ta ise on mänginud mansi rahva­ pillil sankvaltapil. Mikk Sarv on sageli lisaks plokkflöötidele kitarride juurde mänginud okariini, roopilli, parmupilli jt. Ansamblid kitarride ja teiste näppepillidega (mandoliinid, bandžo, kandled jm) on samuti sageda­ sed; tavaliselt lisandub neile veel viiul või mõni teine pidevat kõla andev pill. Ootuspäraselt kaunilt on kitarr kõlanud koos oreliga; ootamatuks, kuid täiesti võimalikuks on osutunud kitarri ettevaatlik seondamine klaveri ja koguni akordioniga näiteks Anne Adamsi laulukavas. Kõige põnevamad on olnud kitarride ansamblid selliste instrumentidega nagu klavessiin, metallofon, parmupill, trummid. Viimasest koosmängust on meelde jäänud Ants ja Jaak Johansoni duett. Kuid kitarrist võib väga hästi ka üldse loobuda. Lausa omaette nähtu­ seks on jätkuvalt Aleksander Mülleri laulud klaveriga. Klaverit on oskus­ likult oma laulude juures kasutanud ka P. Pedajas, A. Adams, samuti Juhan Viiding — viimane, tõsi küll, ei mängi klaveril ise. Peale kitarri ja klaveri leidub teisigi pille, mida oma laulude juurde on mängitud. Pole küll juhtunud kuulma, kuid kujutaks üsna hästi ette viiulit, lõõtspilli ja võib-olla veel mõnda. Peep Ilmet (Gorinov) on oma laule vägagi mõnusalt osanud kandlega ühendada; võiks arvata, et selliseid on teisigi. Hoopis omanäoliseks suunaks on olnud laul trummiga. Meenuvad Jaan Tooming, Anne Maasik, Aino Kartul, Jaan Kiho jmt. See stiil (kui nii võib öelda) loob ühenduse meie rahvamuusika kõige ürgsemate lätetega isegi siis, kui tekst pärineb nüüdisajast. See laad eeldab ka tavalisest suuremat tähelepanu hääle suunamisele ja seadmisele. Ja lõpuks on kogu aeg kuulda olnud ka laulmist üldse ilma mingi pillita. Vormi poolest pole tavaline salmilaul koos eel-, järel- ja vahemängu­ dega ning refräänidega küll kadunud, kuid selle kõrval tuleb üha sageda­ mini ette hoopis keerulisema struktuuriga lugusid, mitmeosalisust, eba- 16 sümmeetrilisust, kollaažtehnikat jne.

Omaaegseid tüüpilisi «kolme duuri lugusid» enam peaaegu ei kuule. Harmooniline kude on muutunud paindlikumaks ja värvikamaks. Tüüpiline on mediantide (III ja VI astme akordide) kasutamine, aga küllalt sageli tuleb ette ka kaldumisi, modulatsioone, helistike kõrvutamisi üsnagi komp­ litseeritud vormis. Meloodia (see sünnib ju vahetult laulmisel, noodi abita) tuleneb laululi­ susest, on enamasti teksti (ja keele foneetikat) paindlikult järgiv. Professio­ naalse vokaalmuusika kohta ei saa seda, muide, kuigi sageli öelda. Laulude tekstid pärinevad sageli eesti väärisluulest, harvemini on laul­ jate enda tehtud või nende sõprade-tuttavate omad. Rohkemlauldavaist autoreist tuleb nimetada H. Runnelit, teistest on sagedamini kuuldud J. Vii­ dingu, D Kareva, J. Sanga, A. Alliksaare, J Kaplinski tekste. Eesti vara­ semast luulest on tihti kasutatud L. Koidula, J. Liivi, M. Underi, E. Enno, H. Adamsoni, A. Sanga, H. Talviku ja U. Masingu luulet. Tõlkeid laul­ dakse harvem (E. Leino, Ch. Baudelaire, F. Villon, P. Beranger). Lauldud on ka teiste rahvaste laule (soome, vene, saksa, inglise, ameerika). Teatrite juures tegutsevatel lauljatel on olnud võimalik välja tulla oma laulukavadega (T. Tepandi, A. Ots, L. Nebel, P. Pedajas, U. Alender, A. Maa­ sik, V. Uibo), lisaks veel mõnel üksikul mõne klubi juures (A. Adams). Laule on üsna mitmel moel kasutatud sõnalavastuste muusikalises kujundu­ ses (E. Enno «Veli Joonatan» «Vanemuises», J. Kruusvalli «Jogi voolab» «Ugalas», K. Komissarovi «Protsess» Noorsooteatris jpm). Lauljate ühis­ üritusi on regulaarsemalt korraldatud Hiiumaal, Tartus ja Tallinnas. Eesti Raadio fonoteeki on kogunenud hulk laule, aeg-ajalt saab neid ka kuulda. к ^тк Anne Adams Üldiselt on aga nähtus jäänud ilma suuremast tunnustusest. Selle põh­ juseks on muu hulgas peetud ka ametkondlikke barjääre. Tegelikult pole see siiski probleemiks, sest ambitsioonideta muusikahar­ rastus erilisi tingimusi ei vajagi. Asjatundlikke nõuandeid, kriitikat — seda võiks ju soovida (näiteks Heliloojate Liidu või Kirjanike Liidu kaas­ abil). Kas aga sel puhul alati mõistetakse, et skaalaga «diletant—professio­ naal» pole palju midagi peale hakata? Kunstimaailmas osatakse primitivismist ja naivismist lugu pidada. Va­ hest siis ka muusikas.

SAMAL TEEMAL ILMUNUD к i г.: aidust. ALAVAINU, A. «Meil laulud aitavad elada ...» — «Nõuk. Hiiumaa» 12. VIII 1982. /Folklaulufestivalist «Keskkond '82»./ BKAUER, M. Muusika vägi ja viletsus. — TMK 1983, nr 8, lk 24 — 28. ENDRE, S. Priit Pedajase lauluõhtu. — «Kodumaa» 22. II 1978, lk 7. ERM, A. Polkast rokini. Tln, 1984, lk 41—44. HEINSALU, R. Minna, jah, aga ikkagi — kuhu? — SV 26. XII 1980, lk 10 /U. Alenderi lair- lukavast/ HELLERMA, K. Ärkvelolek. — NH 6. V 1984. /T. Tepandist/ JAH3LO, P. Kitarri ja lauluga kevadet tervitama. — TRU 30. III 1984. / Folklaulude kevad- 20 kontserdist Tartus./ KULO, H. James Bond pihib ehk räägime veidi «Rajacast» — TRÜ 1. III 1968. LAUR, G. Täna kõikjal värvimütse näed, on kätte jõudnud tudengite päev. — «Edasi» 20. X 1968. /Ansamblist «Rajacas»./ MAASING, R. Mõttelauluõhtu. — TRÜ 6. IV 1979. /Folklaulude kevadkontserdist Tartus./ MEELIND, A., ALLIKMAA, A., LEETS, G. Mittemuusikute muljeid. — «Pedagoogiline Instituut» 23. III 1984. /TPedI Vilde-päevade folkkontserdist./ METSAND, K. Laulufestival keskkonna kaitseks. — «Nõuk. Hiiumaa» 28. VIII 1980. MIROV, R. «Otsinud olen inimese häält». — Teatrimärkmik 1976/77. Tln, 1979, lk 206 — 214. /A. Õtsa, T. Tepandi, P. Pedajase ja L. Nebeli laulukavadest./ NEBEL, L. Lauri Nebel teatrist ja endast. Üles kirj. U. Lillepruun ja M. Saartson. — «Noo­ rus» 1978, nr 7 lk 29—30. OJA, M. Urve ja Karin Lippus. — «Kodumaa», 23: I 1974, lk 5. «PEOLEO». — NH, 14. X 1967. PEOLEO. /Vestlus, üles kirj. N. Pontus./ — TRÜ, 16. II 1968. PILVE, I. Ehe ja vaimustav algus. — NH 27. III 1977, /A. Maasikust./ PILVE, I. Lauluvõistlus «Keskkond '82». — NH 15. VIII 1982. PILT, V. Töö, kitarr ja laul. — NH 24. VII 1968. /P. Toomast/. PUUR, E. Molberti asemel kitarr. — «Edasi» 4. X 1967. PÄRL, M. Inimene läheb edasi. — TRÜ 7. III 1980. / A. Maasiku laulukavast./ RINK, M. «Vanemuise» mõtteid. — NH 3. IV 1977. /Sealh. T. Tepandi laulukavast ja «Veli Joonatanist»./ SALURI, R. «Rajacas» —!? — «Noorus» 1968, nr 4, lk 36. SANG, J. Tõnu Tepandi laulud. — «Melodija» С 60-16963-4. /Plaadiümbrise tekst./ SANG, J. Tõnu Tepandi — läbi valu ja vaeva. — TMK 1982, nr 5, lk 70—71. SANG, J. Tõe ja lihtsuse vaim. — SV 13. V 1983, lk 10. /J. Viidingu ja T. Rätsepa «Lavakavast»./ SARV, Т., SARV. M. Anne Maasiku laulud «Vanemuises». — SV 22. II 1980, lk 10. SIKK, R. Raskemeelne folkmõtisklus. — TRÜ 1. IV 1983. TEPANDI, T. Jutukatkeid Tõnu Tepandilt. Üles kirj. J. Allik. — SV 4. III 1977. TOMSON, M. Lauluöhtud «Ugalas». — SV 21. V 1982, lk 6—7. /V. Uibo ja P. Pedajase laulukavadest./ TOOMA, P. Luua laule, nagu oleme. /Vestlus, üles kirj. S. Endre./ — «Edasi» 12. IX 1971. TOOMA, P. Folklaule. «Meie Repertuaar» 1980, nr 3, lk 3. /Eessõna kogumikule./ TOOMA, P. «Vanad laulud» Kirjanike Majas. — TMK 1983, nr 5, lk 62 — 63. /P. Pedajase laulukavast./ TOOMET, T. Laulab Priit Pedajas. — «Kodumaa» 9. V 1979, lk 4. UIBO, V. Laps on mehe isa. — SV 3. II 1984, lk 11. /Vestlus, üles kirj. A. Põldmäe./ VIIES, M. Puudu oli pipratera. — «Edasi» 18. IV 1984. /Ülikooli lauluvõistlusest./ VOOR, V. Kolm meest Noorsooteatrist. — «Ohtuleht» 17. III 1982. / L. Nebel, J. Äärma, K. Kiivet./

noote: ALENDER, U. (H. Runnel) Isamaa. — MR («Meie Repertuaar») 1981, nr 10, lk 17. ALENDER, U. (J. Viiding) Perepojad. — MR 1981, nr 10, lk 22 —23. FELDBACH, I. (H. Runnel) Kevadkurbus.— MR 1980, nr 3, lk 30. KIHO, J. (K. Lepik) Kuradi surm. — MR 1981, nr 10, lk 13 — 14. LIPPUS, K. (J. Üdi) Mui puudub laul. — MR 1980, nr 3, lk 29. LIPPUS, U. (J. Kaplinski) Seebimull. — «Noorus» 1974, nr 6, lk 75 — 76. NEBEL, L. (H. Käo) Siis, kui laudadelt. — MR 1980, nr 3, lk 28. PEDAJAS, Р. (E. Enno) Kojuigatsus. — MR 1981, nr 10, lk 19—20. PEDAJAS, Р. (H. Runnel) Kui päikene loojub. — MR 1981, nr 10, lk 18. PEDAJAS, Р. (H. Runnel) Kuulsuseta lugu. — MR 1980, nr 3, lk 25. PEDAJAS, Р. (M. Under) Orb. — MR 1980, nr 3, lk 24. RANNAP, R. (E. Enno) Nii vaikseks kõik on jäänud. — MR 1981, nr 10, lk 21. RANNAP, R. (H. Runnel) Perekondlik. — MR 1981, nr 10, lk 16. RUTTER, A. (L. Ruud) Märguanne. — MR 1981, nr. 10, lk 15. SOBER, Т. (Т. Sõber) Tule minuga. — «Noorus» 1974, nr 3, lk 75 — 76. ZILMER, M. (A. Sang) Millest mõtleb mees? — MR 1980, nr 3, lk 26. TOOMA, P. (J. H. Erkko, Tõlk. S. Ploompuu) Musträstas. — MR 1981, nr 10, lk 11 — 12. TOOMA, P. (H. Runnel) Ei mullast sul olegi enam suurt lugu. — MR 1980, nr 3, lk 27. TOOMA, P. (J. Viiding) Kõrges rohus. — MR 1981, nr 10, lk 24—25. heliplaate: TÕNU TEPANDI LAULUD. — «Melodija» С 60-16963-4: Vedrulaul (P.-E. Rummo), Reheahi (B. Kangro), Sisaliku tee (K. Ristikivi), Kiri kodukandist (S. Akesson, tõlk. Ü. Aaloe, J. Viiding), Arkaadia teel (K. Ristikivi), Mõnikord enne (J. Kaplinski), Taevatelgede laul (indiaani folkloor), Restorani sildil (K. Ristikivi), Penikesed (J. Kaplinski), Süda on mul vaevas (H. Runnel), Perepojad (J. Viiding), Mängumees (K. Lepik). P. TOOMA (P. Simon, eestik. tekst P. Tooma). Vaikus /Esit. P. Tooma./ — NOORTE LAULUD. «Melodija» С 60-10003-4. Stsenaristika, meie kunsti heitlaps III

INIMENE EI AVA ENNAST KOHE

VIKTOR SLAVKIN

Mulle tundub, et osalt kirjanduses, aga kindlasti teatri- ja filmidrama- turgias toimub praegu teatav välise pinge nõrgenemine. Süžee lõdveneb ja samas koondatakse vaataja terane tähelepanu elule. Toimub justkui elu üksikasjalik silmitsemine. Kui varem huvitas meid nähtuste ja asjade ehi­ tus, inimsuhete ja ühiskondlike olukordade konstruktsioon, siis nüüd köi­ davad meid enam detailid ja see, kuidas kõik toimub. Mitte — mida ini­ mene teeb, vaid missugune on see inimene, mida ta endast kujutab. Ja mulle näib, et seda ei põhjusta ei mood, ei kirjanike ega režissööride oma­ voli, vaid sellist aeglast vaatlevat stiili dikteerib elu ise. Pikka aega ehi­ tasime endile kindlad mudelid ja hiljem pidime neid võrdlema eluga. Teine­ kord jäi mudel kunstlikuks ja elu temas polnudki. Nüüd, kui elu on stabiliseerunud, oleme mitmete sotsiaalsete ja ajaloo­ liste protsesside tulemusena hakanud elu uurima sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu teda näha tahaksime. Ja ka inimest oleme hakanud vaatlema mitte ainult ideaalkujus, vaid sellisena, nagu ta elus on. Nõukogude Eesti II filmifestivalil sain kinnitust oma arvamustele ja maitsetele. Näiteks videofilm «Musta katuse all». Tõsi, selles on kindel süžee, on isegi detektiivset pinget, kuid mitte see ei köitnud. Kõige enam meeldis mulle näitleja Jüri Krjukov. Ta kandis kindlat dramaturgialaadi, kindlat suhet oma tegelaskujuga, kindlat mängustiili. Ta ei kiirusta tege­ lasest kohe kõike jutustama, vastupidi, ta käitub nii, et vaataja teab temast aja möödumisel ikka vähem ja vähem. Peter Brook küsib: «Mille poolest erineb halb näidend (võib ka öelda — halb stsenaarium — V. S.) heast?» Ja vastab: «Halvas näidendis kiirustavad tegelased kõnelema kõigist oma saladusist.» Tegelased ruttavad neid välja lobisema. Tuleb keegi lavale ja laob kohe kõik välja. Jüri Krjukovile on omane tänapäevasem mängu­ maneer, tal on saladus, kuid ta ei kõnele sellest, ta pigem suurendab seda. Ja finaal — režissöör on selle hästi teostanud. Olen harva näinud nii häid finaale: auto sõidab, aeglaselt, pikalt, jääb siis toppama. Tegevus aeglustub, kangestub, tardub. Selline laad on sageli omane nn uue laine dramaturgiale, millest nüüd palju kõneldakse. See dramaturgia püüab süveneda protsessi, selle asemel, et see protsess viia mõnda tormilisse tegevusse ja kasutada aktiivset süžeed. Muide, kriitika süüdistused uue laine dramaturgiale on kokkuvõttes järgmised: loid kangelane, süžeed ei ole, midagi ei toimu, pole aru saada, miks. Kuid needsamad nähtused on samal ajal näidendite vooru­ seks. Ütleme, et tulete mõnda seltskonda, algab suhtlemine, vestlus, napsi­ tamine, ja see kestab terve õhtu. Liitudes seltskonnaga, keda te enamalt ei tunne, tekib teil muidugi oma arvamus kohalolijatest, kuid õhtu jooksul see muutub, ja kui lahkute, mõtlete mõnest: teda ma ei mõistnudki. Ka täna­ päeva teatrivaatajat iseloomustab selline arvamuste dünaamika. Varem oli olukord vastupidine: vaataja nautis kohest äratundmisrõõmu — see on sel- 22 line ja too selline. Tänapäeval ma ei taha, et mulle kohe saladusi välja lobi- setakse. Istun näiteks autobussis, vaatlen vastasistujat ja mulle valmistab lõbu mõistatada, mis inimene see on; jõuan aga juba mingile otsusele, avab too äkki oma portfelli ning võtab sealt midagi, mis lükkab minu oletused ümber. Sellised dramaturgilised käigud pakuvad tänapäeval huvi nii kirja­ nikule endale kui ka vaatajale. Tooksin näite filmist, mis on minu jaoks nii-öelda vanamoodne, see on «Corrida». Õieti on selles nii uue kui ka vana dramaturgia elemente. Selge, et mulle esitatakse teatav mudel, milles ma kiiresti saan aru jõudude asetu­ sest. Kuid siis tuleb hetk, mis on köitev, nii dramaturgiliselt kui ka mänguli­ selt. Tuleb ujumispükstee noormees, ei kõnele midagi. Seejärel süüakse vai­ kides ja aeg, mil süvenen oma oletustesse, on minu jaoks palju huvitavam kui see, mil tegelased asuvad esitama oma elufilosoofiat. Siin tabab mind hoopis pettumus: ma sain üldiselt juba aru, aga mulle ikka veel selgita­ takse. Lühidalt, olen rahul, kui mulle esitatakse vaid teatavad tundemärgid, aga mitte kogu maastik. «Corrida» dramaturgia puuduseks pean ma kõige äraseletamist, kõige pinnaletoomist. Režissöör avab liiga palju ja kui tege­ lased hakkavad formuleerima oma seisukohta, kuigi tekst ise on huvi­ tav, — nii kummaline kui see ka pole, hakkab pinge langema. Filmis on üle­ kaalus jutustamine, pajatus, aga mitte kujutamine. Mind aga köidab kuju­ tamine, jutustust oskan näidatu põhjal ise kokku seada. Annan endale aru, et ma ei kõnele n -ö statistilisest keskmisest vaatajast, kes endiselt armastab loo jutustamist, detektiivset süžeed, melodraamat, teda huvitab, kas abiellutakse või mitte, kurjategija tabatakse või mitte. Praegu kõneleme aga nagu rõivamoest: on see, mida kantakse, ja on kõrgmood, perspektiivne mood. Kinos ja teatris toimuvad mitmed prot­ sessid, toimub lähenemine massikultuurile, teleprogrammid on peamiselt sellele rajatud, sest sadadele miljonitele vaatajatele korraga ei saa demonst­ reerida eksperimente. Kuid ka see vaataja läheneb teistsugusele kunstile. Kunsti arenemine viimase kahekümne-kahekümne viie aasta jooksul on toi­ munud just suunas, kus mitteharjumuspärane saab harjumuspäraseks ja vaataja hakkab nõudma nimelt seda, millele ta veel kümme aastat tagasi vastu seisis. Kirjutades näidendit «Noore mehe täiskasvanud tütar», tahtsin luua just ajaloolist teost, olgugi lähiminevikku käsitlevat, aga tänapäeva seisu­ kohalt ikkagi ajaloolist. Uurisin just seda ajastut, nelja-viiekümnendaid aastaid, millest kahjuks on vähe järele jäänud, sellest ajast pole ka mono­ graafilisi käsitlusi. Leidsin muuhulgas «Krokodillist» suhteliselt hiljuti ilmunud kirjutise, kus autor küsib: «Miks näen ma kõikjal neid mind tüüdanud elektrikitarre, süntesaatoreid ja elektriinstrumente! Kui tore oli varem! Miks on tänapäeval nii vähe saksofone?» Ja mul tuli meelde, et veel viisteist aastat tagasi polnud saksofon mitte lihtsalt halb pill, ei, teda ei peetud üldse muusikariistaks. 1967. aastal toimus Tallinnas džässifestival ja ajakiri «Junost» avaldas selle kohta kirjutise. Muu hulgas märgiti selles, et esimese saksofoni Moskvas hankis endale helilooja Rõtškov, kes hakkas sellel ka mängima. Ja naabrid kutsusid välja miilitsa, mitte see­ pärast, et Rõtškov oleks mänginud mingit kodanlikku muusikat, vaid nad arvasid, et mees lihtsalt huligaanitseb, et ta hankis kusagilt toru, väänas selle kõveraks ja teeb selle abil mingeid veidraid häälitsusi. Ja nüüd ihaleb sulge haarav lugeja saksofoni järele. Sama toimub pikkamööda teatri ja kinoga, kuigi erinevus terava süžeelise ja vaatleva fil- milaadi vahel on alati olnud ja ilmselt ka jääb. Mulle näib, et tänapäevane maitsesuund aeglasele vaatlusele, süžee- tusele, kontemplatsioonile vastab kõige paremini põhjarahvaste, sealhul­ gas ka eestlaste temperamendilaadile. Leidsin selliseid rahuliku jutusta­ mise hetki igas eesti filmis, nähtavasti on neis tõesti juba rahvusliku kul­ tuuri traditsioone. Loodust silmitsedes ei nõua me temalt midagi, kuid märkame, et igal maastikul on oma dramaturgia, mis aga ei suru ennast peale. Siin oleme ainult vaatleja, kes tajub nähtavat ja elab seda läbi. Kontseptuaalsed filmid tarvitavad situatsiooni kallal vägivalda, vaatlevad filmid püüavad situat­ sioone reprodutseerida. Kuivõrd tiheneb elurütm, niivõrd tekib inimesel enesekaitsereaktsioon, ta püüab vastukaaluks elada aeglasemalt, pikalda­ semalt. Moskvas, aga kindlasti ka teil püüab inimene linnast lahkuda. Ta ostab talu, enamgi, ta loobub oma endisest ametist. Tegemist on olulise' nähtusega, mida uue laine dramaturgid püüavad teatris ja kinos fiksee­ rida. Kui varem tikkus inimene tegema karjääri, püüdles edasi, siis nüüd täheldame ka protsessi, mida nimetaksin «väljalibisemiseks». Inimene on rahul elama isegi halvemini, kui ta saab elada pikaldasemalt, kontempla- tiivsemalt. «Lennud unes ja ilmsi» on sellestsamast, inimene hakkab mõistma, et askeldused killustavad tema terviklikkust ning ei too vastukaa­ luks midagi. Näiteks Haini Drui «Koit ja Hämarik» ja «Jätkata fortes» on esimesel pil­ gul meelelahutuslikud muusikafilmid, kuid nad erinevad sellisest tööst nagu «Teisikud». «Koit ja Hämarik» meeldis mulle väga. Temas oli uue, täna­ päevase keskkonna tähelepanelikku jälgimist. Noor režissöör süveneb ühte küllaltki suletud valdkonda, varieteemaailma, filmile vormi otsides ei püüa ta konstrueerida süžeed ega otsida melodraamat ega isegi mitte leida konflikti, ta lihtsalt jälgib seda keskkonda. Tugevaim selles filmis ongi just jälgimisprotsess ise, jälgimine ja elulised detailid. Film võinuks olla muidugi huvitavam, üksikasjalikum. Mõistan tegijate raskusi, pole nagu tavaks sellest ainevallast kõnelda. Tänapäeval täheldame üldse filmis ja teatris autori tagasihoitud posit­ siooni. Autor esineks justkui inimese osas, kes fikseerib, ei sekku; ta lähe­ neb materjalile kui ajakirjanik, ei püüa ainestikku üles keerutada ega kloppida. Dokumentaalfilmis köitis see meid juba üle viieteistkümne aasta tagasi, mängufilmi kohta arvasime seni, et ta peab olema teistsugune.1 Kui seadsime lavastaja Anatoli Vassiljeviga minu näidendit «Noore mehe täiskasvanud tütar» lavale, püüdsime vaatajaile mitte ainult selgitada lavastust, vaid ka vastupidi, teda hämmeldusse ajada. Kui vaataja tuua probleemi keerukustesse, kui situatsioon esitada komplitseerituna nagu elus, peab ta lõppeks ise mõistma, mis on hea ja mis on halb. Ja see tuleb talle kasuks, see õpetab teda elama. Kui ta näeb vaid konst­ ruktsioone ja retsepte, esitatuna sageli veel primitiivselt positsioonilt, hakkab ta samu asju ootama ka elult, elus aga on kõik keerulisem. On moodne sõna «ambivalents», ma ei armasta seda sõna, kuid selle taga on inimeste reaktsioonide mitmetähenduslikkus ja inimtegevuse enda erilaad­ sed, sageli vastakad tähendused. Selle sõnaga saab siiski edasi anda ka minu vaadet kunstile. Kui sarnane ka poleks filmi «Lennud unes ja ilmsi» peategelane Vam- pilovi Ziloviga, erineb ta temast siiski oluliselt. Toimib nagu «parandus ajas» (kasutaksin endise insenerina seda inseneriterminit). Kuigi Žilov oli küüniline ja julm, oli temas veel romantilisust, häbitunnet, ta valetas, kuid kannatas, «Lendudes» aga kangelane juba enam ei piinle. Ta valetab ülemu­ sele, et sõidab kohtama tädiga või matma vanaema ja ei tunne seejuures mingeid süümepiinu. Sama tegelaskuju, ent ajas veidi lähemale nihkunud. Siinkohas pean tunnustama filmi «Corrida», mille kohta eespool avalda­ sin kahtlusi: kõigis kolmes tegelases on siiski teatavat elulist mitmekülg­ sust, erinevaid inimlikke omadusi. Enim meeldis mulle Sulev Luik, ta män­ gib varjatult nagu Jüri Krjukov tolles videofilmis. Kus lavastaja seda varjatust rikub, seal film mulle ei meeldi.

' Pikemalt «Koidu ja Hämariku» ja «Jätkata fortes» kohta samalt autorilt, vt TMK 1983, 24 nr. 12, lk 32. Kui režissöör Anatoli Vassiljev lavastas minu näidendi «Noore mehe täiskasvanud tütar» (etendus kujunes muide paljude arvates justkui uue stiili, uue mängu- ja lavastuskooli demonstratsiooniks)2 oli paljude arvates lavastuses oluline tähendus pausidel. Üks Vassiljevi metoodilisi soovitusi lavastamisel oli: mängige nii, et kui kõnelete teksti, ei tohi vaatajad aru saada, mida te mõtlete ja kellega on tegemist! Aga kui tuleb paus ja te vaikite, peavad vaatajad teid täielikult mõistma! Mäletan tunnustavat retsensiooni lavastuse kohta Riia ajalehest, eriti lõpulauset, kus öeldi, et näitlejad vaikisid väga hästi, ja üleüldse meeldivad retsensendile pausid, sest meil on, millest vaikida. See viimane on oluline nii teatri kui ka filmi puhul. Kusjuures ma ei mõtle ainult n-ö füüsilist vaikust. Selle asemel, et kuulata «Corridas» dialoogi: «Ma tahan, et need sklerootikud paisataks pjedestaalidelt...» — «Sa oled veel noor ja ei kujuta endast midagi...» jne, oleks huvitavam, kui osalised lihtsalt püüaksid kala ja räägiksid seejuures ükskõik millest: ilmast, kalast, corridast vms, ning seejuures kõneleksid inimsuhted. Ma ei mõtle mitte väi­ kekodanlikult mõistetud absurditeatrit, vaid lihtsalt dialoogi pingestatust. Ja veel segab mind «Corridas» tema paljutähenduslikkus. «Koidus ja Hämarikus» on, vastupidi, tegemist justkui tähtsusetute asjadega, see aga köidab mind rohkem. Justkui hakataks jutustama ebaolulist lugu, ja sellest kasvab siis kõik välja. See mõjub enam kui deklareering: «Kohe ma jutustan teile loo, mis ...» Mina igatahes kaotan sellise jutustuse vastu huvi. Näitekirjanduses on üldse oluline arenguliin ja järkjärguline väljakaeva­ mine. Kusjuures kakskümmend aastat tagasi meeldisid meile sellised kõrgel toonil kõnelevad tähendusrikkad autorid nagu Brecht ja Dürrenmatt. Nüüd on elu ja kunsti areng meile huvitavaks teinud n-ö madala kunsti- ainese. Näiteks V. Rasputini «Lahkumises Matjorast», mis mulle üldiselt meeldib, segab just kohatine tähenduste rõhutamine, kohad, kus autor võtab kõrgendatud noote, võimalik, et mitte usaldades ennast ja lugejaid. Muidugi olen ma praegu teadlikult poleemiline, kuid tõin meelega näiteks tugeva kunstiteose. Aeg-ajalt me üldse teeksime nagu vaatajale salaja silma, et ta saaks aru, kui tõsine on asi . . . Mina taotlen dramaturgina just vastupidist: et vaataja algul mõtleks, et asju on näidatud justkui niisama, ja äkki taipaks — ei, kõik oleks nagu liiga lihtne . . . See moodus on nii stsenaristi-, lavastaja- kui ka näitlejatöös viljakaim, sest ta peibutab vaatajaid, aga mitte ei tõuka neid eemale. Jälgin sellise käsitluse mõjusust teatrisaalis sageli nii enda kui vaataja ja ka kogu saalipubliku peäl. Teaduses ilmub viimasel ajal palju huvitavat mitte just n-ö teaduse magistraalteedel, vaid erinevate teadusalade ristumiskohtades, vahel oota­ matu telgi uurimisaladel; magistraalsuundadel toimuv näib otsekui juba fikseerituna. Sellepärast tundub mulle ka teatri- ja filmikunstis huvita­ vamana inimene, kes asub toimuva perifeersetel, piirialadel. Minu naine, muusikakriitik, ütleb muidugi: «Nojah, Beethoven pole sulle huvitav!» Kuid mulle on praegu tõesti huvitavam see, mida tehakse näiteks varietees. Sest Beethoveniga ei saa ma end kõrvu seada, viimastega aga küll. Nüüdisaegse kirjanduse, teatri, filmi üks joon on, et ma saan end identifitseerida tema kangelastega. See on võimalik n-ö madalate teemade puhul. Kui vaatan filmi «Corrida», mõtlen kohe: kirjanik, fotograaf — mis ma neist tean . . . , isegi nn tootmisnäidendid on meil läinud juba selleni, et tegelasi nimetatakse esimehe asetäitja, teine asetäitja, kolmas asetäitja. Mina vaatajaistmel aga mõtlen, mida ma nende kabinetielust üldse tean. Kui mulle näidatakse harilikku inimest, saan kohe aru, et see olen mina. Selle-

2 Vt TMK 1983, nr 11 (lavastajaportreed rubriigis «Kes»). 2j pärast mõistan ka «Koidu ja Hämariku» tegelasi, «Corridat» jälgin aga kui mingit fantastilist filmi, mis on küll huvitav, kuid mulle tundmatu maail­ maga. Ma ei armasta muide üldse teoseid kirjanikest, kunstnikest — krah­ vide elust, nagu öeldakse. Veel üks näide nüüdisaegse teemale lähenemise kohta filmist «Corrida»: noor fotograaf sõidab paadiga minema ja viskab armsama fotod merre. Sel­ lest võiks teha emotsionaalse episoodi tugeva näitlejamänguga: kõhklused, valikuraskused, piinlemine — loobutakse ju kõige kallimast. Filmis toimub kõik justkui muuseas, seejuures säilib dramatism ja traagika. Nagu Vassil­ jevi režissuuris, elu enda stiilis. Sest inimene pole situatsiooniga adekvaatne, inimene ei luba endale erutuda seal, kus see peaks toimuma. Mis ei tähenda, et poleks pinget, niiviisi käsitletakse psühholoogilist liini paljudes tänapäeva filmides. Vaadates filmi «Musta katuse all», kaotasin näiteks huvi ja igav- lesin seal, kus kõneldi jumalast ja filosofeeriti elumõtte üle, sest see toimus nii õtse . . . Kui samasisuline dialoog oli varjatum, oli seda huvitav vaadata. Asi pole minu meelest selles, nagu oleks lavastaja Neuland enne teinud hea filmi («Tuulte pesa») ja nüüd halva («Corrida»). «Corrida» pole lihtsalt ühtlane film, temas on head ja on halba, kuigi head on küllalt palju, samuti nagu filmis «Musta katuse all»: täitevkomitee esimehe tapmise režii näiteks. Tapjad pole mitte elukutselised, vaid inimesed, kes pole oma elu mõistnud ja kellele on püss juhuslikult kätte sattunud, kuigi nad on muidugi tapjad. Selliseid elulisi ja ilmekaid hetki nägin ma Nõukogude Eesti filmifes­ tivali ajal paljudes eesti filmides. Isegi «Slaagris» oli selliseid. (Tõsi, «Teisikutes» ma neid ei kohanud.) Moskvas, Kirjanike Keskmajas, dramaturg Viktor Rozovi õhtul esitati pooletunnine katkend filmist «Kured lendavad». Seda oli hea vaadata, film mõjus värskelt. Ent kui varem olid meile huvitavad just Kalatozovi võtterakursid, siis nüüd köitsid mind inimsuhted, asjade olemus. Elusolend on nüüd huvitavam viisist ja maneerist, kuidas teda näidatakse.

VIKTOR SLAVKIN (sünd. 1935 Moskvas) on draamakirjanik, õppis pärast insti­ tuudi lõpetamist Moskva Riikliku Ülikooli estraadistuudios, hakkas seal kirjutama näidendeid (esimene 1965). Praeguseks on tema arvukaid näidendeid lavastatud nii Moskvas kui ka mujal. Vestlus V. Slavkiniga on lindistatud II Nõukogude Eesti filmifestivali ajal Tal­ linnas.

TSEHHID DISKUTEERIVAD LEMBIT REMMELGAS

Tšehhoslovakkia ajakirjas «Film a Doba» käib möödunud aasta lõpust peale äge diskussioon, mille on esile kutsunud halb olukord filmistsena- ristika alal. Diskussiooni alustaja Karel Martinek nii ütlebki: «Pole saladus, stsenaa­ riumide autorid kurdavad õigustatult, et mõistmatud ja tuimad režissöö- rid moonutavad nende esitatud kirjanduslikku alust, on oma töös pealis­ kaudsed ja tahavad iga hinna eest omaenda arusaamist ja tõde maksma panna. Aga samuti on teada, et filmirežissöörid esitavad samasuguseid süüdistusi kirjandusliku aluse vastu, milles nad näevad filmiloomingus kompromislike ja nigelate tulemuste põhjust.» Miroslav Züna küsib: «Milles on praegusel ajal kirjandusliku stsenaa­ riumi peaprobleemid?» Ja vastab: «Stsenaarium peab kõigepealt sedavõrd 26 valmis olema, et selle järgi võiks filmi vändata, st et ei tuleks jännata lõpe- tarnata stsenaariumi torsoga, viimistlemata fragmentidega, mida on küll näiliselt parasjagu arv lehekülgi, kuid milles tegelaskujude iseloomustus on pealiskaudne, kus puudub konflikt ja kus tegevus ise on lõpetamata, liiga napp, nii et sellest ei piisa täispikaks filmiks. Sellise stsenaariumi viimist­ lemine on suur töö.» «Teine samasugune probleem on dialoog,» jätkab M. Zuna. «Dialoog pole küllalt eluline. Dialoog on pahatihti raamatulik või siis räägitakse robust­ selt, rämedalt. Iseäranis viimasel ajal on käibele tulnud terve arsenal vul­ gaarseid, kaugeltki mitte viisakaid sõnu, nagu võiks elu avalduda stsenaa­ riumis ainult siis, kui meid küllaldaselt tutvustatakse elu selle jõhkrama küljega. Vulgaarsed väljendid tingivad vulgaarse mõtlemise ja vulgaarseid tegusid. Ma ei ütle, et kõik vulgaarsed sõnad peaksid stsenaariumist kaduma, kuid neid tuleks tublisti piirata, sest filmi dramaatiline mõju ei seisne mitte nendes, mitte nendes keelelistes ja mõttelistes klišeedes. Enamik dialoogist aga pole midagi muud kui just klišeed.» FAMU õppejõud Vladimir Bor võrdleb stsenaariume košmaariga, mis ei kao isegi siis, kui ta öösiti ärkab: «Stsenaarium vedeleb ikka laual. See on küll ainult lootusetu täiskritseldatud paber, kuid ma kardan teda. Autor on kindel, et tegemist on valmis asjaga, muudkui filmi. Autor on hall ja andetu, kuid tal on mõjukaid suhteid. Kriitiliste märkuste peale naeratab ta üleolevalt, küll režissöör kõik kuidagi korda seab. Miks ta küll kirjutab? Ja just stsenaariume? Võib-olla ta ei tea, et stsenaariumi kirjutamine on kõige vähem tasutav . . . Stsenaariumide lugemine on minu elukutse ja kan­ natused, minu rõõm ja professionaalne mandumine. Ma loen neid juba kolmkümmend viis aastat, kodus ja suvilas, öösel ja päeval, pühapäeviti ja jõulu ajal, kas või trammis. Loen laureaatide ja debütantide, kirjanike ja isehakanute, grafomaanide ja mõnede heade stsenaristide stsenaariume. Seejuures tuleb iga stsenaariumi lugeda eri variantidena mitu korda . . . Leidub ka tekste, mis tõotavad filmi ja provotseerivad meid uuteks leidu­ deks. » Niiviisi kurdavad kõik diskussioonist osavõtjad. Diskussiooni alustaja K. Martinek peab stsenaristikas valitseva halva olukorra, seega ka halbade filmide valmimise põhjuseks veidrat ja seletama­ tut tõsiasja, et just kirjanduslikku stsenaariumi ei peeta siiamaani draamakultuuri osaks, see jääb väljapoole kirjandusliku loomingu piire, mida kinnitab ka asjaolu, et nii kirjanduslikke kui ka filmistsenaariume on võimatu vähegi kunstinõuetele vastavate iseseisvate teostena avaldada. (Siinkohal tuleb selgituseks märkida, et Tšehhoslovakkias praktiseeritakse filmi ettevalmistamisel kolme järku: kirjanduslik stsenaarium — filmi­ stsenaarium — režiistsenaarium; sedamööda siis kirjandusliku stsenaa­ riumi puhul kõneldakse rohkem autorist, filmistsenaariumi puhul aga stse­ naristist, vahel ka dramaturgist.) K. Martinekiga on nõus ka M. Zuna: «Me kuuleme tihtipeale autorite ja stsenaristide suust, viimastelt küll vähem, et kirjanduslik stsenaarium pole kirjandus ja sellele ei saa esitada samasuguseid nõudeid kui kirjandus­ teosele, et seda järelikult ei tulegi valmis kirjutada, aitab ainult pealis­ kaudsest visandist ja osav režissöör teeb stsenaariumist asja. Selle seisu­ kohaga ei saa nõustuda.» Diskussioonist osavõtjad on kõik sellel arvamusel, et stsenaarium peab olema hea kirjandus. «Just stsenaarium on lõppkokkuvõttes süüdi filmi kõigis pattudes . . . Stsenaariumi spetsiifilisus seisab selles, et ta pole lõplik artefakt, vaid «ainult» selle projekt.» (V. Bor.) M. Zuna, lugenud üles kõik stsenaariumide hädad, rõhutab, et stsenaarium peab olema hea dramatur­ gia: «Sellega oleme jõudnud kirjandusliku stsenaariumi ja ühtlasi tulevase filmi kõige tähtsama probleemi juurde. Kaasaegne draama pole mõni lihtne lugu. Ta ei saa piirduda enam aja, koha ja tegevuse ühtsuse nõudega, vaid 27 tekib tihtilugu nende kiuste. Ei aita, et orienteeruda klassikalise draama reeglitele ekspositsioonist, kriisist, katarsisest, katastroofist jne. Kaasaegsel draamal on oma spetsiifilised seadused ja spetsiifiline meetod, kuidas saa­ vutada dramaatilist mõju. Ühelgi juhul ei unustata dramaatilisuse nõuet, olgu see realiseeritud kuidas tahes. Dramaatilisus, dramaatiline areng ongi see, mis meie stsenaariumides enamasti puudub. Stsenaariumid pole lihtsalt professionaalsel tasemel.» Diskussiooni käigus räägitakse filmi spetsiifikast, õigemini sellest, mis ei ole filmi spetsiifika. V. Bor ütleb: «... filmi spetsiifika ei seisne endastmõis­ tetavalt mingis proosa jaotamises piltideks või kaadriteks, mille nummerda­ misel «pole filmi suhtes rohkem väärtust kui uppunu jalatallale kirjutatud numbritel lahkamiskambris» (Eisenstein).» Ta meenutab ka Pudovkini nõudmist neile, kes kirjutavad filmi tarbeks, et nad «muutuksid sõnade kollektsioneerijatest kujundite kollektsioneerijateks». Ja Nikita Mihhal- kovi sõnu: «Stsenaarium ei eksisteeri kui iseseisev kunstiteos. Stsenaris­ tile, kes pretendeerib oma loomingu iseseisvatele väärtustele, tuleb soovi­ tada, et ta kirjutaks oma stsenaariumi ümber novelliks, romaaniks või jutus­ tuseks ning avaldaks sel kujul.» Sellega ühenduses soovitabki M. Züna järgmist lahendust: «Me teame, et Hollywoodis on kujunenud tavaliseks praktikaks, et autorile, enamasti tun­ tule ja kuulsale, antakse kolm, aga mõnikord koguni seitse head stsenaristi abiks, millest on näha, kui tähtsaks peetakse stsenaristi ametit ja mida ka vääriliselt honoreeritakse. Meie ei saa küll Hollywoodi kogemusi üle võtta, ent meil tuleb taotleda, et stsenaristid saavutaksid nii­ suguse professionaalse taseme. Siis on võimalik ka spetsialiseeruda, pidada eri stsenariste tegevuse, fabuleerimise tarbeks, eri stsenariste dramaatili­ suse, konflikti tarbeks, eri stsenariste dialoogi kirjutamiseks jne.» Uks diskussioonist osavõtja meenutab intervjuud Sidney Lumetiga, kes räägib, et USA-s tuleb ühe valminud filmi kohta 10—12 stsenaariumi, Saksa Demokraatlikus Vabariigis neli-viis', Tšehhoslovakkias aga hoopis vähem. Ta teeb järelduse: «Kvaliteediküsimus sõltub kvantiteedist, kuid kvaliteet kannatab konkurentsi puudumise tõttu. Meie Tšehhoslovak­ kias ei saaks endale ühe filmi kohta kümmet stsenaariumi lubada, ent suurema hulga autorite ja stsenaristide omavaheline võistlus parandaks asja küll.» Märketa Zinnerovä märgib, et film on terve suure meeskonna looming, kuid selles meeskonnas pole pahatihti üksmeelt ja vastastikust mõistmist. Filmikunsti hädade peapõhjus seisab selles, et režissöörid enamasti vaata­ vad kirjanduslikule materjalile kui mingile «platvormile isiklikuks enese­ väljenduseks» ega pea end autori ideede realiseerijaks. Ta ütleb: «Autori­ õiguse seadus räägib stsenaariumist selget juttu. Kirjanduslik stsenaarium on iseseisev loominguline töö ja seda kaitseb autoriõiguse seadus. Autori teadmata või nõusolekuta või koguni autori tahte vastaselt ei tohi seda muuta mingil moel, mis kuidagi rikub autori õigusi, autorlust. Tehniline stsenaarium on ainult režii ettevalmistus, mitte ühelgi juhul kirjandusliku stsenaariumi teistsugune variant.» Dramaturgi, stsenaristi ja režissööri eneseväljenduse, eneseteostuse sisu­ lised küsimused on muidugi kogu diskussiooni taustaks, tõsi küll, minule, refereerijale vähemalt kolmkümmend või rohkemgi aastat tuntud tasandil. Kurdetakse, et eneseväljendajate eneseväljendus on kangesti kitsas, pettu- muslik ja pessimistlik, et see ei huvita laia vaatajaskonda, et filmivaatajate hulk ootab hoopis laiemaid, hoopis elulisemaid teemasid ja probleeme, ootab optimistlikku ja positiivset kangelast jne. Sekka kostab ka hääli, et küsi­ mus ei ole mitte eneseväljenduse protsendis, võrreldes «objektiivse tege­ likkuse peegeldamisega», vaid filmiloojate talendis, andes ja ka julguses kiiresti areneva elu probleemide analüüsimisel. *8 Diskussioon jätkub. m" f

Ш'-

M. Kütt. Kaader filmist «Monument». 1981. R. Raidms. Kaader filmist «Pisiasi». 1975.

I

29 Kas kaduv mõiste — teatrijuht?

See oli 1934. aasta jaanuaris, kui Tartu Draamateatri Seltsi juures alustas tööd Teatrikunsti Stuudio, mille õpilasnimekirjas oli ka ALEK­ SANDER SATSI nimi. Kas see oli al­ gus? Jah, teataval määral küll. Aga tege­ likult olin selle «teatrikonna» (nagu mi­ na seda nimetan) alla neelanud juba lapsepõlves. Esimene kokkupuude teatri­ tegemisega oli mul kuue-seitsme-aasta- selt. Elasime siis Siberis, Tomski linnast 100 kilomeetri kaugusel. Seal Jäia jõe ääres, keset taigat oli vesiveski ja talvel, kui oli pikk jahvatusjärjekord, tegid ves­ kilised veskipealses ruumis «keppnuku- teatrit». Toigastest löödi rist kokku, sel­ le ülemisse õtsa kinnitati lauatükk, kuhu joonistati söega inimese nägu, kasukas pandi ristile selga ja müts pähe ning oligi inimene valmis. Selliseid «inimesi» tehti mitu. Nukukäsitsejad peitsid end tekkide ja kasukate alla, dialoog loodi sealsamas ja etendus kestis naeru ja naljade saatel teinekord paar-kolm tundi. Minule, väikesele poisile, oli see tohutu elamus. Hiljem, kui vanemad Tartusse elama asusid, sattusin 12-aastase poisikesena «Vanemuise» teatrisse. Kutsus üks meie tänava poiss, Maidra (praegu on ta «Va­ nemuise» teatri peaelektrik). August Sunne lavastas siis lastetükke ja otsis just lapsi osatäitjaiks, lapsed mängisid neis lavastustes suuri osi. Seal, muide, kohtasin ma esmakordselt üht väikest brünetti tütarlast, kes Tiina Kapperi tantsurühmlasena neis lavastustes sa­ muti kaasa tegi. Vaevalt ma siis oskasin arvata, et sellest tüdrukutirtsust kasvab eesti teatrisse üks andekam ja armas­ tatum näitlejaisiksus — Velda Otsus. Seal lasterühmas käisin ma, kuni alg­ kool läbi sai. See oli minu lapsepõlve üks Aleks Sats oma kodus Viljandis 1984. aasta suvel. huvitavam ajajärk. Kolm aastat lausa E- Velisie foto elasin teatris. Tänava jaoks aega ei jätku­ nud. Pärast algkooli asusin edasi õppima Treffneri gümnaasiumi, kuid seal keelati «Vanemuises» käimine ära. Näitemängu- tegemist küll päris ära ei keelatud — koolivend Paul Ruubeliga sai kooliteat­ rit tehtud, aga «Vanemuisel» oli kriips 30 peäl. Tegime ju peale lastetükkide kaasa ka õhtustel etendustel ooperites ja ope­ del loožis ja spontaanse inimesena pani rettides (massistseenides). See tähendas sageli proovi vahelehüüdega seisma, aga, et koju saime alles õhtul kella kümne- esitas sündmuse või konflikti omapoolse üheteistkümne paiku. Koolis arvati, et analüüsi ja siis võis proov jätkuda. Mõ­ küllap poiss võib teatris kokku puutuda nel proovil ei lasknud ta Kalmetu sõ­ viinavõtmise ja muu ulaeluga — aga nagi sekka öelda. niisugune asi koolipoisile ju ei kõlva­ Teine inimene, kes mulle stuudio päe­ nud! vilt kogu eluks tugeva mulje jättis, Vahepeal kolisid vanemad Põlva lähe­ oli dr. Hion. Temast hoovas elujõudu, dale Rosmale ja seal sain ma juba esma­ ta oli alati heas tujus, mõte jooksis tal kordselt näitejuhina tegutseda: Et tol tohutu kiirusega, nii et sõnad ei jõud­ ajal said pidusid korraldada ainult selt­ nud kuidagi järele. Oma ääretu sõbra­ sid, siis minu eestvõttel asutasime kõi­ likkusega sulatas ta õpilased ja õpe­ gepealt Rosma Linnamäe Korrashoiu ja tajad ühtseks kollektiiviks. Kord tuli tal Kaunistamise Seltsi. Korrastasime lin- idee luua õpilastest oma džässorkester. namäge ja õppisime näitemänge. Enam Proovid hakkasid toimuma tema pool ko­ ei mäleta, mida me seal maha mängisime, dus. Lõpuks olime sunnitud siiski loobu­ aga tegutsesime elavalt. Oma tegevusega ma, sest ei leidnud õiget meest trummi­ muutusime Põlva aleviku haridusseltsi dele. Aga ideid jätkus Hionil kuhjaga. näiteringile konkurendiks, seepärast Tegelikult oli ju stuudio eesmärk kutsuti mind kähku sinna lavastama. luua tulevikus Tartusse omaette teater, Muidugi sain neid ainult pühapäeviti ja selle nimel Hion meid kokku sulatas. koolivaheaegadel abistamas käia. Ja siis Teatri asupaigaks olid planeeritud tol­ tuli minu jaoks suur juhus — 1934. lase Saksa Teatri ruumid (praegune ikka aastal avati Tartu Teatrikunsti Stuudio. veel kasutuskõlbmatu «Vanemuise» väi­ Ma pidin sinna sisse saama, maksku mis ke maja). Aga juba pärast esimest õppe­ maksab, ja saingi. aastat oli selge, et oma teatri mõte tuleb Ma pole teatrikoolide praegusi prog­ maha matta, sest «Vanemuise» teatri ramme lausa uurinud, aga mulle tundub, juhtkond oli teinud kõik, et asutatav et millegi poolest oli tollane kool väga teater kusagilt toetust ei saaks (tookord­ omapärane. Näiteks oli meil niisugune sed teatrid elasid linna- ja maakonna­ õppeaine nagu ansambliõpetus, mida valitsuste ning kultuurkapitali toetu­ andis kooli direktor, doktor Viktor Hion, sel). Ja nii siirdusidki õpilased pärast kes õpetas individuaalpsühholoogiat ja lõpetamist laiali: Draamateatrisse, psühhoanalüüsi. Vahest ka tänu sellele tuli sealt palju näitejuhte, alates Kaa­ rel Irdist ja Epp Käidust, aga ka veel Leo Martin, Enn Toona, kooli kõneteh- nikaõppejõud Karl Ader, noh siis mina ise ju ka. Nagu teada, olid meil peda­ googideks ülikooli õppejõud ja üldse tookordsed Tartu linna progressiivse­ malt meelestatud vaimuinimesed: pro­ fessor Suits, tema abikaasa Aino Suits, dr Annist, prof Koort, kirjanikud Sem­ per ja Sütiste, näitejuht August Sunne jt. Näitlejameisterlikkus (tol ajal nime­ tati seda lavapraktikaks) oli poolteist aastat peamiselt August Sunne õlgadel, aga et selts ei suutnud talle kuigi palju maksta, siis võttis ta vastu töökoha Tal­ linna Draamateatris (Sunne oli ka ainu­ ke, kellele palka maksti, sest ta oli oma põhitöökohalt «Vanemuises» lahkunud; ülejäänud õppejõud töötasid tasuta, entusiasmist). Hiljem hakkasid lavaprak­ tikaga tegelema mitmed õppejõud, nende hulgas ka luuletaja Sütiste, ta lavastas meil veel Pagnoli «Eluaabitsa» — eks Sütiste teatrihuvi on ju tuntud-teada asi. Hiljem, kui ma Tallinna Draama­ teatris töötasin, oli tema seal drama­ turgiks. Mäletan, ta istus tihti proovi­ «Ugalasse», Töölisteatrisse. Need, kes «Ugalas» lavastasin aga juba 1945. Tartusse jäid, asutasid eesotsas dr Hioni, aastal ühe lastetüki ja kontsertkava Irdi ja Käiduga, õigemini äratasid var­ ning seejärel hakkas neid lavastusi ikka jusurmast üles Tartu Töölisteatri. tulema, nii et 1948. aastal asusin üsna Teie aga Tartusse ei jäänud? ootamatultki teatri peanäitejuhi kohale. Varem oli Viljandis mõnda aega pea­ Perekondlikel põhjustel olin sunnitud 1 näitejuhiks olnud Enn Toona, aga Toona kolima Tallinna ja teatrimõttest loobu tüdines ära, tal jäi lavastuski pooleli — ma, aga ainult esialgu. Mõne aja pärast Lavrenjpvi «Murrang» —, pidin selle kohtasin tänaval juhuslikult August veel lõpule viima. Pärast Toonat tuli Leo Sunnet, kes oli nüüd juba Draamateatri Martin, kuid ta haigestus ja oli sunnitud näitejuht. Tema kutsus mind teatrisse. Tallinna tagasi minema. Koolivend Ird Algul olin Draamateatris, siis sealsamas oli tol ajal Kunstide Valitsuse juhataja tegutseva Noorsooteatri koosseisus. Tal- Tallinnas ja tema kutsus mind välja: linna-periood oli küll üsna lühike, tegin kas ma ei võtaks teatri juhtimise kaheks mõned väiksemad osad ja olin rohkem kuuks enda peale? Olin nõus, sest tõesti massistseenide kunde. 1942. aastal kutsus lihtsalt ei olnud kedagi. Ader oli siis Enn Toona, kes oli «Vanemuises» pea­ näitejuht, aga tema keeldus kategoorili­ näitejuht, mind taas Tartu. Siin tulid selt. Kaks kuud sai mööda ja ma sõitsin esimesed suured osad, samuti olin assis­ uuesti Tallinna ning Ird palus mul veel tendiks Karl Adra lavastustes Ibseni kaks kuud olla, sest nad ei olevat seni «Kummitused» ja Tammsaare «Kõrboja kedagi leidnud. Noh, ja läks veel kaks peremees», assisteerisin ka mitme teise kuud edasi, ma küsisin Irdilt, et kuidas lavastaja juures. Mui oli juba juhtkonna­ siis on nüüd? Ird vastas: «Mis sul häda ga räägitud, et järgmisel hooajal saan on, ole edasi!» näitejuhi kohale, aga juhtus hoopis nii, et 1944. aasta sügisel olin koos Karl Adra­ Võiks arvata, et esimesed 4—5 aas­ ga hoopis «Ugalas». tat on lavastaja jaoks tema töös nn õpipoisiaastad, ometi äratasid «Uga­ Jõuame põhiteemani: alustasite la» lavastused tähelepanu ja väärisid küll näitlejana, kuid suurema osa mitmeid vabariiklikke tunnustusi oma elust olete tegelnud lavastami­ juba 1940. lõpus ja 1950. alguses. sega. Kust ja millal see soov alguse «Ugala» kui väiketeatri maine tõu­ sai? sis kohati võrdväärseks pealinna teat­ Küllap see istus juba minu iseloo­ rite omaga. See oli tänaseks juba mus, organisaatori loomuses: koolipoi­ legendaarseks saanud aeg, mil teater sina organiseerisin koolis kirjatarvete ja oli kuulus väljaspool vabariikigi, aeg, raamatute kooperatiivi, maal seltsielu ja kui võideti laureaaditiitel 1958. aasta näiteseltskonna. Tegelikult oli mul juba Balti teatrikevadel. Kuidagi ei saa stuudiopäevil näitemängutegemisest lahti kiusatusest esitada see naiivne välja kujunenud oma arusaam, oma ütel­ küsimus: mis võis olla tollase edu da tahtmine — see otsis väljapääsu. põhjus? Tihti sigines etendusi vaadates mõte: Muidugi on raske sellele vastata ja aga kas seda või teist stseeni ja sünd­ nn universaalseid edu põhjusi otsida — must ei saaks hoopis teisiti, ilmekamalt, teater elab ju oma ajas. See aeg tõi meile aktiivsemalt, löövamalt teha? Ka Draa­ tõepoolest 1949. aastal Tallinnas teatrite mateatris vaatasin paljusid lavastusi sel­ ülevaatusel lavastuse «Kuus armasta­ le pilguga. Oli suur huvi teada saada, tut» eest Ülemnõukogu Presiidiumi au­ kuidas see päris lavastustöö käib, Kalmet kirja, 1950 tõi V. Sobko «Teise rinde oli siis Draamateatris peanäitejuht. taga» Nõukogude Eesti preemia, väga Muidugi oli kõrvalistel isikutel proovide suurt tähelepanu äratas Särgava-Me- ajal saali minek kõvasti keelatud. Siis ringu «Rahvavalgustaja» jne. Kui nüüd sai vargsi enne proovi saali, tagumiste tagantjärele mõelda, siis oli see omaette tooliridade vahele poetud ja sealt salaja üllatavgi. Küllap paljuski oli oluline Kalmeti, Türgi või Tarmo proove pealt see entusiastlik ühistegemise vaim, mida vaadatud. Ja nii see kõik tuli — ikka kasvatasid eelmised peanäitejuhid ja iseõppimise teel. Ka näitlejana rolli kal­ mida me Adraga püüdsime jätkata. lal töötades oli minuga see teine mina, Kindlasti ühendasid meid ka sõjajärgsed näitejuht, ikka kaasas, kes mind kontrol­ raskused. Pole ju saladus, et teatrite lis, suunas, teinekord isegi lavastajaga külastatavus oli siis küllaltki tagasihoid­ konflikti viis. Näitlejana sain ma küll lik, teatrid oli plaanitäitmisega hädas, vähe töötada, ennast selles suunas aren- neid likvideeriti (nüüd on küll nende " dada ma ei jõudnudki. asemele siginenud võimekad rahvateat- rid). Ka «Ugala» kollektiiv oli hirmul, Oi, kui palju pidi selle nimel tol korral millal tema kell kukub. Ainuke välja­ loobuma! Tükk oli suurepärane, ka osa­ pääs oli kunstilist taset tõsta, ja see liste arv võimaldas lavastuse väljatoo­ eeldas tööd. Iga proov kujuneski meil mist, trupp oli küllaltki võimekas, aga lausa stuudiotööks. Tegime lavastuse siiski puudus just see, keda vajas teos. ettevalmistamisel 160—180 proovitundi. Valiku tegemisel oli see peamine, see Neid proove ja lavastusi iseloomustas tähendas aga trupi tundmist, tema järje­ mingi eriline, kõiki näitlejaid ühendav pidevat kasvatamist ja eesmärgipärast õhkkond. Millega me siis tegelesime? koostamist. Kutselise ettevalmistusega Väga palju prooviaega pühendasime näitlejaid meil ei olnud, olid teatriprak­ sõnale — kõne pidi kuulda olema vii­ tikas kasvanud, paljud olid äsja isetege­ masesse ritta, pidi olema ilmekas, into- vusest tulnud, andeid tuli lihtsalt otsi­ natsioonirikas, pidi kandma mõtet. Eriti da ja neist näitlejad kasvatada. Mäle­ range oli sõna suhtes Karl Ader. Oli aeg, tan omal ajal nii mõndagi näitlejat, kes kus «Ugalat» peeti kõige selgema ja tahtis mujalt «Ugalasse» tulla, kellele kandvama sõnaga teatriks. sai aga ära öeldud, sest meie ansamb­ Oma töös pidasime ka väga oluliseks lisse ta ei sobinud. Püüdsime valida seda, et lavastus hakkaks hingama ja tal ja otsida ikka neid, kes peale võimete ja oleks oma atmosfäär. Atmosfäär — see eelduste toonuks kaasa ka pisut kultuuri, on tüki tuum. Nii nagu lill lõhnab, nii intelligentsi ja isiklikku sarmi. Mui on peab ka lavastus lõhnama — selle lõhna siiamaani kahest noorest algajast näitle­ tabamine oli kõige olulisem. See pole jast kahju, et nad teatrist lahkusid. Üks analüütiliselt lahendatav, see on tun­ oli Astrid Appel-Relve (ta mängis väga netusprotsess. Teine moment, mida me toredasti «Münchhauseni kosjades» Ja- töös lavastusega väga oluliseks pidasime, cobine'i) ja teine oli Malle Järve (mee­ oli tema misanstseeniline lahendus. Mi­ nub tore Paaž «Tõrksa taltsutuses»). sanstseen kui rolli sisetegevuse väline Mõlemad tegid alles esimesi sammukesi, väljendus pidi oma jooniselt olema ka­ aga tõid lavale kaasa kultuuri, nooruse, rakterile, sündmusele, ajastule jne ainu­ värskuse ja . . . omapära! Neil mõlemal omane. Selle otsingud käisid meil esi­ oli see MISKI olemas, millele oleks hil­ mesest proovist viimase proovini, et iga jem saanud ehitada toreda tuleviku. väiksemgi liikumine ja liigutus laval oleks kõnekas, väljendaks mõtet, mõ­ Te tegelesite tol ajal väga palju noor­ tet . . . Siinkohal olid olulised isegi pau­ tega, nende kasvatamise ja arenda­ sid. Mäletan, needsamadki kaks lavastust misega. Kindlasti kummitas teidki «Kuigi on sügis» ja «Maja mere ääres», üks mure: et «Ugalast» nii paljud mis Balti teatrikevadel nii kõrge tun­ teistesse (ka pealinna) teatritesse lah­ nustuse said, olid suuremalt jaolt pau­ kusid. Sergei Levin on öelnud «Ugala» sidele üles ehitatud, just pausid män­ 70. aasta juubelit käsitlevas artiklis, gisid, teksti oli seal imevähe . . . Üks et 50.—60. aastatel lahkus sealt vaba­ praegune tore näide atmosfäärile üles­ riigi teistesse teatritesse nii palju ehitatud lavastusest on Draamateatri näitlejaid, et neist võinuks koostada «Pilvede värvid». Näidend ise pole ju veel ühe teatritrupi. Kas see meele­ teab mis šedööver, aga tal on tugev tuum härmi ei teinud, et «Ugala» aina suu­ ja Mikiver on seda hästi tunnetanud ning remate teatrite taimelavaks olema loonud väga reljeefsete, nappide misan­ pidi? stseenide ja alltekstist kantud pausidega tükile omase atmosfääri. Ja see haarab See oli tõepoolest siis, ja eks ta olnud vaatajat, ka noorte teatrikooli lõpeta­ varemgi, «Ugala» kui väiketeatri mure, jate mängituna. Ma ei ütleks, et seal et sa pidevalt pidid kasvatama, kasvata­ nende noorte seas oleks praegu veel väga ma ja kui vilja hakkasid lõikama, pude­ tugevaid näitlejaid, aga vaadake, kuidas nes juba üks või teine käest. Oli aegu, see lavastus hingab! On ansambel, on kus meie trupp oli väga tugev. Oli tore­ atmosfäär. daid noori, nagu Einari Koppel, Hilja Veel üks asi, mida me tol ajal väga Varem, Heino Mandri, Laine Vaga jt. oluliseks pidasime (ja millega mõnikord Juba olid näitlejad olemas (isegi väl­ teatrid alt lähevad): lavastamiseks tükki jastpoolt vabariiki sõideti meid vaata­ valides mõtlesime alati peaosalistele — ma), nüüd oleks võinud hakata tegema, kas meil on olemas need näitlejad, kes aga jällegi nad läksid. Kogu aeg hakka võiksid kanda näidendi olulisemaid osi. nagu otsast peale! See oli otsekui liiv, Küsimus pole siin ainult näitleja või­ mille oled võtnud peo peale, aga jällegi metes, vaid tema sobivuses, tema isiksu­ voolab sõrmede vahelt. Selles on muidugi ses. Minu arust on see tohutult oluline. omajagu traagikat. зз Aga töötamise isu ära ei võtnud? sus. Teater oli väga populaarne, kuigi Ei saanud võtta, sest töö ise pakkus arvuliselt on praegune publik kindlasti palju — see kasvatas ka meist, lavasta­ suurem. Tänapäeval käib maainimene jatest näitejuhid-pedagoogid, kellest ees­ sagedamini teatris, on nn vaimselt lin­ ti teatris on mõningal määral praegugi nainimesega kokku kasvanud. Kuigi va­ puudus. Pealegi, mis on näitejuhile kõi­ hel tundub, et linnas on tekkinud tea­ ge toredam? See on proovitöö. Jälgida, taval määral tõusiklikkust — on inimesi, kuidas näitleja areneb ja kasvab sinu kes harivad oma maalappi ja autoga silme all. See on ainuke tasu. Vahel ei ringi «paarutavad» ning teatrist hooli­ saanud öösel isegi magada — tükk sei­ vad vähe (või on siis põhjendamatult sis, sina aga mõtlesid: kuidas saaks sel­ kriitilised). lele inimesele läheneda, teda lahti päästa. Olete küll juba mõnda aega aktiiv­ Et ta juba homme proovis hakkaks pare­ sest ja pidevast teatritööst eemal, aga mini tegema? Muidugi, rumal on öelda, siiski: kas on tajutavad mingid eri­ et mina kasvatasin selle või teise näit­ nevused tollase ja praeguse eesti leja. Kuigi näitleja kasvab proovides, teatri vahel — mõtlen just teatri sise­ areneb ta siiski ise, ja mitte ainult teatri- mise, st töö poole pealt vaadatuna? seinte vahel. Ta võtab endasse tema jaoks vajaliku igalt poolt, igalt lavastajalt, On siiski küllalt raske vastata, milline muidugi, kui on OTSIV ja arenev näitle­ on praegune töössesuhtumine teatris. ja. Aga rõõmu on paljud valmistanud. Ja Võin ainult rääkida, mis oli omal ajal see ongi tasu olnud, see rõõmutunne. ja mida aiman taipavat nüüd, saalis istu­ Jälgid oma kunagist näitlejat, ka teis­ des. Üks asi, mis silma torkab, on mõ­ tes teatrites. Mõtled, kuidas ta algas, ne näitleja vähene töökoormus — missuguseid esimesi samme ta tegi ja st töötaolek. Isegi väiketeatrites, suur­ kuhu ta nüüd on välja jõudnud. See on test rääkimata. «Ugala» pidi omal ajal tore tunne. 8 lavastust aastas välja tooma, seejuu­ res 360 etendust andma. Oli harv juhus, Milline oli tollase «Ugala» kunsti- kui üks või kaks näitlejat mõnest lavas­ kreedo, ideeline programm? Oma tusest välja jäi. Näitlejad olid pidevas teema? töötreeningus. Iga inimene kasvab ju Eks seda tingis tollane ajastumõte, praktilises töös, näitleja eriti. See on sellest lähtuv repertuaar. Esiplaanile lausa kuritegu näitleja vastu, kui ta on tõusid inimese (eriti noore inimese) eeti­ juba kahest-kolmest tükist järjest vaba ja lised probleemid, küsimus vastutusest, tal pole midagi teha. Arvan, et kõigiga noore inimese vastutusest enese ja oma on võimalik tööd organiseerida ja tööd tegude eest. Repertuaaripildis võis see teha (eksperimentaaletendused jms). mõnes mõttes ühepalgelisenagi tunduda, Näitlejal peab alati olema mingi üles­ aga minu arvates peaks see ühe teatri anne. Kuigi tema areng on väga indi­ oma teema kujundamisel nii isegi ole­ viduaalne, peab tal selleks siiski nn ma. Seadsime oma ülesandeks probleeme välistõuge olema (eriti sel juhul, kui kergitada, mitte neid lahendada. Oluline erksaid, kunsti poole püüdlevaid näit­ oli, et me vaataja emotsioone puudutak­ lejaid ei olegi nii palju). Üldjoontes tä­ sime, et ta teatrist lahkudes ise mõtlema hendab eelöeldu ka näitejuhi oskust üks­ hakkaks. Püüdsime hoiduda näpuga näi­ kõik kui hea või kehva materjaliga toime tamast. Meie vaataja on küllalt tark tulla. Näitlejad on ju näitejuhtide loo- ja arukas — et ta mõtlema hakkaks, tu­ mingupotentsiaal, mida tuleks suurenda­ leb teda ainult emotsionaalselt raputada. da pideva töökoormusega. See kõik tähen­ Mäletan, päris mitmel korral pärast eten­ dab aga seda, et lavastaja, eriti aga dust helistati mulle koju: vaatajad ei teatri peanäitejuht peab iga inimest suutnud võimalikke lahendusvariante trupis üksikult tundma. Ei saa nii, et Mi­ arutades oma lõplikes seisukohtades na istun kabinetis ja tean, et mul seal ühist keelt leida, päriti minu arvamuse kuskil on näitlejad X, Y ja Z ja kui neid järele. Siis ja praegugi arvan, et kunsti kunagi kusagil tarvis läheb, siis ma ka­ ülesandeks jääb avastada inimest süga­ sutan neid. Nii siiski ei saa. Sa pead vuti; otsida inimeses neid põhjusi, miks näitleja muresid kuulnud olema, sa pead ta toimib nii ja mitte teisiti — miks soo­ ta sõber olema, kui vaja, ka karistama. ritab kuriteo, miks läheb nii kaugele, Ka kõige noorem näitleja teatris peaks et pääsevad valla sõjad . . . Inimene on ju tundma, et temast peetakse lugu siin ma­ suurepärane uurimisobjekt ja tema kau­ jas, et ta on vajalik. du me avastame ja peegeldame elu. Kui meenutada oma teatrisse tuleku Tollast teatri ja publiku ühendust aegu, ka 50.—60. aastaid, siis tundub, 34 iseloomustas suur kaasamõtlemisaktiiv- et tänapäeval on eetikaküsimused kui- dagi tagaplaanile jäänud. Siis oli tähtis da? Näitlejatest? Sellega ei taha ma pieteeditunne oma kutse vastu, olid õn­ muidugi öelda, et külalislavastajaid ei nelik, et said NÄITLEJAKS. Nüüd tun­ tohiks kutsuda — nad värskendavad, dub vahel, et näitlejaks on väga lihtne annavad trupile uue loomingulise impul­ saada: astud lihtsalt uksest sisse... si. Aga kindlasti peaks siis külalisel eriti just väikelinnateatris. Ja kas ei olema teatrist assistent, kel oleks mõju ka teatri köögipoole tutvustamine autoriteeti ja kelle pideva järelevalve vaatajatele (just populariseerivas ja rek- alla tükk jääb. laamihõngulises vormis) liigse avalikus­ Miks ma seda räägin? Sellepärast, et tamisena? Ühest küljest on igasugused tundub: praegu on teatrites seda meie- kohtumised publikuga jms üritused üpris tunnet vähemaks jäänud. Kehvemates tänuväärsed, kuid nendega tuleb ka ette­ oludes, kui kõigil olid ühised garderoo­ vaatlik olla: see võib näitleja enesehin­ bid, olid ka mured ühised. Nüüd on hea­ nangut tõsta teenimatult liiga kõrgele — des teatrimajades küll igaühel oma tuba, palju on selliseid näitlejaid, kes tahavad kus ta oma sõbraga rääkida võib, kuid silma paista just väljaspool teatrit. Koik teda enam ei huvita, kui palju oli täna see võib muuta publiku hinnangut näit­ kassa, kes istusid täna saalis — missugu­ leja suhtes (kui iga inimene teab näitleja sed kriitikud. Või kui peanäitejuht sõi­ elu üksikasju!), näitleja staatus on muu­ dab pealinna nõupidamisele, et siis tagasi tunud hoopis erinevaks, võrreldes kuna­ tulles oleksid kõik põnevil — mis seal gisega, kui tema peale vaadati lugu­ arutati? Seda trupp enam ei tea. Aga pidamisega, kui ta oli autoriteet ja an­ omal ajal oli see väga tähtis: kuidas meil dis tooni väikelinna vaimuelupildis. on plaanitäitmisega sel kuul? kui suur Vahel tundub väide, nagu oleks väike­ on meil aastaplaan? Küsiti peanäite­ teatri näitleja tööga nii ülekoormatud, juhilt: eile oli kriitik saalis — kuidas oli? et ei saa meie teiste teatrite etendusi Mis ta rääkis? Millised olid ta seisuko­ näha, tugevasti liialdatud. Pigem on see had? Iga etendus oli ühine MEIE. Kui loidus. Arvan, et kui näitlejal on tõsine see MEIE kaob teatrist, tekib kiiresti üks­ tahtmine (isegi teise linna sõita), saab kõiksus. Kollektiivil kaob ära oma teatri juhtkonnaga alati kokku leppida. Selline tunne, mõiste — meie teater, mille eest näitleja veidi ükskõikne suhtumine oma võideldakse päevast päeva, jääb ainult elukutsesse paistab vahel saaligi ära. käegalöömine. Näitlejat A huvitab ainult Aga loomulikult ei saa selles ainult näit­ see, et ta mitte vähem palka ei saaks lejat süüdistada. Kui lavastaja istuks kui näitleja B, aga see, mis ta teinud on igal õhtul saalis, kas näitleja siis veel või mis teatrist saab, pole enam oluline. longiks teksti pealispinda mööda? Ar­ MEIE asemele tuleb MINA. Pean seda van, et teatris peaks igal etendusel meie-tunde säilimist, eriti väiketeatris, olema kunstiline valve, kas lavastaja aga ka igas teatris üldse, väga oluliseks, või mõni tugev näitleja, kes on näi­ see ongi teatri puhul võib-olla kõige teks ühtlasi ka lavastajale assistendiks tähtsam. MEIE — see on üksmeel trupis olnud. Tükk peab tavaliselt ju etendus­ ja näitejuhtide vahel, see on suur õnn ja te käigus ikka kasvama, ei saa ükski küllap ka ühe teatri edu pant. tükk peaproovidega valmis. Oluline on järelevalve. Omal ajal «Ugalas-?- oli see Küsitlenud MARGOT VISNAP kindlalt regulaarne. Ka näitlejad pida­ sid seda väga oluliseks. Mäletan, kui­ das kavalust kasutades sai näitlejaile öeldud, et täna näitejuhti saalis ei ole. Pruukis aga lavastajal saalis ainult kö­ hatada, kui juba läks lava taha teade: Sats (või Ader) istub saalis, tähendab tuleb ennast kokku võtta! Ja kas siis kohe pärast etendust või järgmisel päe­ val tehti märkused, sest kunstilist taset tuli hoida. Ei saanud nii, et teeme ühe lavastuse valmis ja las siis väntab — see on võrreldav mootori tühikäiguga. Eriti terav on see probleem külalisla­ vastajate puhul, kelle huvid puuduta­ vad sageli ainult lepingulist tööd, mitte teatri arengut. Ta võib olla väga ande­ kas, tuleb, teeb oma lavastuse ja lah­ kub. Mis saab aga etendusest pärast se­ Filmiklubide festivalivõitjad

13 085 filmihuvilist osales tänavu meie 44 Türi ja Rapla filmiklubides organiseeriti fes­ filmiklubi töös. Festivalkonkursse oli nagu mul­ tival kolmandat korda. 34 reklaamfilmist andis lugi kuus. Türi filmiklubi žürii esikoha Tiit Mesila, Peeter Rakvere filmiklubi XVIII lühidokumentaal- Simmi ja Ago Ruusi filmile «Laste liiklusohu­ filmide festivalile ««Tallinnfilm» — 1983» esitas tuse. Publiku preemia pälvis Harry Egipti ja stuudio kümme võistlusfilmi. Esikoha ja klubi Jaan Saare «Apelsin», mis TPI filmiklubi mini- preemia võitis Mark Soosaare «Aeg». Teise ko­ filmide konkursis tuli kolmandale kohale. Rapla ha ja Rakvere rajooni komsomolikomitee autasu festivali žürii andis oma auhinna Rein Raamatu sai Leida Laiuse «Kodulinna head vaimud», joonisfilmile «Põrgu». Täiskasvanute publi­ kolmanda koha ja E. Vilde nim kolhoosi kupreemia sai Priit Pärna «Kolmnurk». Lapsed autasu Valeria Andersoni «... ja supp saab val­ tunnistasid parimaks Heino Parsi «Meemeistrite mis õigel ajal». Peep Puksi filmile «Visioon» linna». anti Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna eripreemia. VAIKE KALDA TPI filmiklubi VII festivalil võitsid «Suu­ re hammasratta» (täispikad filmid) Enn Sä­ de ja Jüri Müüri telefilmid «Kus kasvavad kivid» ning «Maa kivid». Lühifilmidest sai «Väikese hammasratta» Rein Marani telefilm «Euroopa naarits». Esmakordselt väljapandud «Minihammasratta» võitis kuni 5-minutistest filmidest «Eesti Reklaamfilmi» «Arbuus». TPI festivalil autasustas Eesti NSV Kul­ tuuriministeeriumi žürii «Eesti Reklaamfilmi» režissööri Kaupo Kloorenit filmi eest «Herald Eelma». Eesti Kinoliidu auhind «Pääsuke» läks taas jagamisele, seekord režissöör Leida Laiu­ se «Kodulinna heade vaimude» ja Hagi Seini telefilmi «Dialoog» vahel. ELKNÜ Tal­ linna Linnakomitee kuulutas parimaks noorsoo- teemaliseks filmiks «Kodulinna head vaimud» ja ajaleht «Molodjož Estonii» arvas parimaks noorsugu kasvatavaks filmiks Peeter Simmi «Järgmise loosimise». Sel festivalil kogus kõige enam auta­ susid film «Kodulinna head vaimud», tulles muide hindamistabelis arvukate lühifilmide seas R. Marani «Sookurgede» järel kolmandale kohale. Võru rajooni V. I. Lenini nim kolhoosi filmi­ klubi «Vikerkaar» VI festivali «Inimene ja maa» žürii otsustas parima põllumajandusfilmi autasu jätta välja andmata (mullune võitja «Künni- mehe väsimus»). Looduskaitsealastest filmidest tuli võitjaks Rein Marani telefilm «Euroopa naa­ rits». Tartu Katseremonditehase filmiklubi «KaReTe» V festivalil tuli temaatilistest ringvaadetest võit­ jaks režissöör Mark Soosaare «Sõrulaste seltsis» Parimaks lühisüžeedest koosnevaks ringvaa­ teks tunnistati Evald Vaheri «Nõukogude 3j Eesti» nr 7. Möödunud hooaja viiulimuusikast

INES RANNAP On niisugune kena komme teha vahel kipuvad kuidagi liialt laiali venima. Iga­ kokkuvõtteid tõdemaks, et midagi on aastane või tihemgi publiku ette tulek paremaks läinud. Hinnates viiuldajate peaks viiuldajaid rohkemaks kohustama. kontserttegevust hooajal 1983/84 ei oska Suurim sumin oli kahtlemata Lemmo aga kiita ega laita, võib ainult väita, Erendi esimese Ecuadori-perioodi järgse et olemata jäi see, mis teinuks äsjase kontserdi eel. Mäletati tema viimaseid hooaja meeldesööbivamaks eelmistest. tublisid esinemisi kodumail ja oodati ise­ Tundub, et rohkem oli elevust enne kont­ enesestmõistetavalt suurt kvalitatiivset serte, nende aegu püüti üle saada hüpet. Paraku polnud seda esimeses poo­ mõningasest pettumusest, lepiti kuuldu­ les kuigi kerge täheldada. M. Raveli ga ja jäädi lootma ime sündi järg­ Sonaadis, mis on L. Erendi—V. Rootsi misel korral. . . repertuaaris olnud üle 10 aasta, polnud Üksjagu ümmarguseks on räägitud- nüüdki piisavalt impressionistlikku ak- kirjutatud meie viiuldajate soolokontser- varelsust ja õiget b/ues'i-stiili tunnetust. tideks valmistumise probleem. Kuigi Ei saa nõustuda P. Tõldsepaga, kes «Sir­ mingeid muutusi selles vallas pole ette bi ja Vasara» veergudel (10. II 1984) näha, ei tahaks lavalt kuulda pool- kiitis sonaadi «lausa lummavalt täpset fabrikaati, mille kohta esineja isegi väi­ rütmi». Viimane on kahtlemata omal dab: kava tuli välja poolvalmina! Po­ kohal III osas, «Igavseses liikumises», leks siis pruukinud tulla. Käärid soovi kuid ei tohiks kammitseda I osa nõtkust vahel näidata end võimalikult regulaar­ ja impulsiivsust. Mis puutub «Bluesi» selt uue soolokavaga ja selle selgeks esitustraditsioonidesse kuuluvate «glis- õppimiseks vajaliku aja nappuse vahel sandode ja ulmelist efekti taotlevate uju-

Lemmo Erendi Mari Tampere ja Bruno Lukk Tiiu Heinsalu ja Toivo Peäske Urmas Vulp Mirjam Kerem Mati Kärmas Mare Teearu ja Helju Tauk Anu Järvelä miste» taunimisse P. Tõldsepa poolt, siis elamuslik» ning mille «suurt hingust, on need ju noodis fikseeritud ja kohustus­ ühtlust ja kargust» kohatavat haruharva likud sellelegi interpreedile, kellel pole («Sirp ja Vasar» 27. IV 1984). Siin­ blues'i lüürilis-kaeblikust ja põhipulsil kohal võiks meenutada kolmel viimaselgi endale rohkelt vabadusi lubavast esitus­ aastal kuuldut: F. Raskovic—A. Valdma laadist aimugi. (1983), T. Grindenko—J. Smirnov (1983), Läbimõtlematust ja rabedust ilmutas T. Heinsalu—T. Peäske (1982), V. Hudecek ka J. S. Bachi Partita e-moll viiulile —P. Adomec (1981). A. Järvelä— P. Lass­ ja klaverile, vajalikku ranget rütmi lah­ manniga võrreldes olid kõigi nende tõl­ jendasid siin asjatud kiirustamised, üle- gitsused haaravamad ja autorimõtte jäl­ libisemised, ka koosmänguline laialival­ gimisel veenvamad. A. Järvelal tuleks guvus. Kava tõsisema pooluse eba­ püüda suurema haardeulatuse poole vor- õnnestumine lõi järgneva vastuvõtuks mimaks pikemaid fraase, planeerimaks veidi kõhkleva õhkkonna, olgugi et iga ulatuslikumaid tõuse-langusL Tema muu­ uue palaga pani L. Erendi end üha roh­ sikalised mõtted jäävad sageli poole­ kem kuulama. Sillaks klassikast ladina­ li, tempode valik läbi kaalumata, öeldu ameerika nüüdismuusikani kasutas käib nii Francki kui Mozarti Sonaadi kunstnik B. Parsadanjani hispaanialik­ kohta. Viimase Andante oli küll kujun­ ku «Recitatet» ja M. Kuulbergi ecua- datud väga ilusate nüansside abil, kuid dorlikku Soolosonaati. Mõlema teose äärmistes osades ilmnenud kavatsuslik põneva viiulipärase faktuuri najal tões­ lühinägelikkus — üksiku noodi või fraasi tas Erendi, et väledat sõrmejooksu, peen- tagant ei aima tervikut — jättis sonaa­ strihhide tehnikat ja ründavalt roman­ dist ebaühtlase mulje. tilist mängumaneeri pole ta aastatega Nagu «Sirbi ja Vasara» «Interp reedi- minetanud, pigem seda süvendanud ja loost» (12. V 1984) võis lugeda, nõudis lihvinud. Koostöö M. Kuulbergiga väärib Mare Teearu hingeseisund seekordsesse erilist tähelepanu. L. Erendi tellitud soo- kavva midagi tõsitraagilist, nagu on seda losonaatide tsüklist on valmis neli, üks P. Locatelli sonaat «Haua ääres». Samas huvipakkuvam teisest. Aukohal on mui­ artiklis leidis H. Tauk, et «Mare on dugi viimane, viiuldaja poolt kaasa too­ alati mänginud ainult tõsist, rasket, ko­ dud rahvamuusikanäidete baasil loodud hati ülinõudlikke teoseid ja seda on talle värvikalt omanäoline, ennenägematute ettegi heidetud». Targad ja tundlikud mänguvõtetega läbipõimitud, eksootilise kuulajad — need on M. Teearu austajate hõllandusega ümbritsetud «Memoria de hulgas aga enamuses — muidugi ette­ los Incas». L. Erendi kätes lõi see särama heiteid ei tee. Interpreet peab ju tunne­ lausa vikerkaarena, sonaadi väärtustest tama oma ampluaad, millest kõrvale as­ annab tõendi ka asjaolu, et kaks kuud tudes riskib ta muutuda võltsiks, koguni hiljem nägi Mati Kärmas seda mitmeti abituks. M. Teearu hindab oma piire teistsuguse, kaugeltki mitte vähemköit- äärmiselt kriitiliselt ja jääb laval alati va vaatenurga alt. iseendaks. P. Locatelli sonaadi ühtsuses Oodatud oli ka Anu Järvelä viiuli- viiuldaja olemusega oli midagi väga au­ õhtu. IX vabariikliku keelpillimängijate sat ja liigutavat. Hoolimata pisiasjadeni konkursi võitja, praegu end Moskva Kon­ läbimõeldud ja detailselt paikapandud servatooriumis täiendav viiuldaja on kavatsustest kõlas kõik läbinisti impul­ oma eeldustelt ja andelt noorema põlv­ siivselt. Tooni pehmus ja kõlaline täius konna lootustandvamaid kunstnikke. Tal prevaleeris nii aeglastes kui kiiretes osa­ on ridamisi omadusi, millega ei saa des. Kontserdi lõpetuseks valitud A. kiidelda enamik meie viiulisoliste: täpne Snitke «Süit vanas stiilis» tabas küm­ sõrmetöö, osav peentehnika, elegantne nesse. Tõsise akadeemilisuse kõrval on ja sugestiivne mängumaneer, varjundi- M. Teearus parasjagu huumorit, ta nau­ terohke toonikäsitlus. Nende vahenditega tis Snitke vaimukat jäljendamist ja oskas saavutas viiuldaja lisaks mängitud F. seda publiku tarvis mitmekordselt või­ Kreisleri palades lausa vaimustavaid mendada. Naiivselt siira matkimise va­ efekte. Kava tõmbenumbriks kujunes heldamine groteskse vürtsikusega laabus aga P. Sarasate «Carmen-fantaasia». M. Teearul—H. Taugil imeladusalt. Kaht­ Uht-teist tuleks küll lihvida absoluutse lemata on nende näol tegu läbinisti ho­ kindluse nimel, kummatigi hiilgas A. mogeense ansambliga, kes 20 aasta väl­ Järvelä siin üleoleva virtuositeedi, fra- tel on üksteist sütitades, ühise musitsee­ seerimisnõtkuse, karakteersusega. rimise rõõme jagades ja üksteise inter- Edasi tahaks jälle polemiseerida P. preedinatuure rikastades kinkinud pub­ Tõldsepaga, kelle arvates oli C. Francki likule palju elamusi. Sonaat esituselt «suurejooneline ja Täiesti vastandlike omadustega koi- dab Tiiu Heinsalu. Tema suhtumises üheplaanilist üldmuljet, eriti kuna U. viiulimängusse on palju päikeselist nae- Vulbi näol on tegemist tugeva koolilise rukust ja pisut kergemeelsustki. Kuid aluse, peene kõrva ja stiilitundega viiul­ kavad koostab ta ikka nii nagu kom­ dajaga, kelle tagasihoidlikku tempera­ beks — seekord I osas Mozarti ja menti asendab vajadus mõtestada esi­ Brahmsi sonaadid, II osas A. Põldmäe tatavat võimalikult sügavalt. Sedapuhku Teine sonaat ja M. Kuulbergi poeem rakendusid viiuldaja väärtoskused kül­ «Tiiule». Kiitust jagama tahaks hakata lalt pealiskaudselt: peaaegu kõikide so­ aga hoopis kontserdi lõpust, F. Kreis- naatide kiiretes osades valitses rütmi­ leri paladest. Kahju, et ehtne virtuoosi- line loidus, aeglastes aga emotsionaalne repertuaar, mis valdavalt pärit viiulda­ inertsus. Viiuldaja näis loominguliselt jatest heliloojatelt (N. Paganini, H. väsinuna ja L. Randma püüdlused süs­ Vieuxtemps, H. Wieniawski, P. Sarasate tida partnerisse aktiivsust jäid tulutuks. jt) kõlab kontserdilavalt üpris pisteli­ Kummalisel kombel hakkas ansambel Sa­ selt. Selline muusika, pealegi meelepära­ muel Saulusega liitudes järsku elama ne laiemale publikule, annab parima või­ (A. Vivaldi Triosonaat), nüüd oli pulss maluse oma kunstnikumina mitmekülg­ ergas, dünaamilised gradatsioonid kont­ seimaks eksponeerimiseks. Kuulen vastu­ rastsed, muusikute ühistegevus kaasakis­ hääli, et oskustest ei piisa, aga kas vali­ kuv. des kavva Beethoveni, Brahmsi, Prokof- Möödunud hooajal esinesid sooloõhtu- jevi, Mozarti sonaate, peetakse jõukoha­ tega veel Mari Tampere koos Ivo Silla­ sust silmas? Just nende puhul jääb meie maaga ja kauaaegne ansamblipaar Mati pillimeestel sageli vajaka täiuslikust tõl- Kärmas—Lilian Semper. Rohkesti oli kam- gitsusküpsusest, sisemaailma rikkusest, merkontserte, kus osalesid mitmed inter­ tippväljendusvahendite valitsemisest, preedid. Üks tegevamaid, Mirjam Kerem, fantaasiast. Muidugi võib Brahmsi A- moodustab enamasti Helin Kapteni ja Ivo duur sonaati vaadelda ka lüürilisest as­ Juuliga kontserdi keskpunktiks oleva pektist, mõnusalt mediteerides, nagu te­ trio. Detsembris oli L. van Beethoveni gid seda T. Heinsalu—T. Peäske. Kuid sonaadi ja D. Sostakovitši 10 prelüüdi kõiki kuulajaid niisugune variant ilmselt kõrval kavas J. Brahmsi trio; aprillis ei rahuldanud. Ansambel kippus pealegi lisandusid nimetatuile veel viiuldaja lahknema, nagu olnuks põhilised aren- Andres Laan, altist Jaan Kerem ja kont­ dusliinid kooskõlastamata. rabassist Toivo Unt, et panna kõlama meil varem esitamata teoseid: G. Rossini T. Heinsalu tunneb end nagu A. Jär- kaks sonaati neljale keelpillile ja M. Glin­ velagi peremehena väikevormide keskel ka Suur sekstett. N. Murdveel oli kahtle­ — kava teine pool tõi kaasa aina meel­ mata õigus, kui ta kirjutas («Sirp ja divamaid üllatusi. Võib-olla eksin väites, Vasar», 25. V 1984), et ansamblist jääb et A. Põldmäe sonaati võiks käsitada perspektiivikas mulje, kuna «kõik liik­ omalaadse fragmentide kogumina, kuid med on aktiivse väljenduslaadi, hea an- sel moel õigustaksin T. Heinsalu—T. Peäs­ samblitunde ja töövõimega tugevad pro­ ke esitust: efektselt vormistati iga nagu fessionaalid». Sellised kammerõhtud õi­ pisut omaette liikuv lõik. H. Villa-Lobo- gustavad end täielikult, nende etteval­ se, I. Albenize ja F. Kreisleri palade mistus ei nõua erinevatel ametikohtadel elegantset mänglevust tabas viiulda­ töötavatelt muusikutelt nii palju ener­ ja vähimagi pingutuseta. Soovitaks tal giat ja aega kui soolokava, kuigi an­ edaspidi panna oma soolokavades pea­ samblilise kokkusulatamise ja tehnilise rõhk just selletaolisele repertuaarile, nä­ lihvimise tähtsust ei tohiks kunagi ala­ gemata selles kergema vastupanu teed. hinnata. Ülalmainitud heliloojate oopustes on üs­ na kurikavalaid komistuskive, mille kal­ lal pusimist parasjagu, kuid T. Hein­ salu võiks seeläbi teostada end väga tulemuslikult. Hästi stiilse programmiga tuli välja Urmas Vulp, klaveril Lille Randma (kah­ juks mitte klavessiinil, nagu tõotas kava­ leht). Kõigi viie autori eludaatumid mahtusid 17. ja 18. sajandi sisse, seega barokkmuusika, aga kui erineva käekir­ jaga heliloojailt: J. S. Bach, G. F. Händel, G. Ph. Telemann, F. M. Veracini, A. Vival­ di! Poleks siin kuidagi osanud karta Veel kord Jaan Soonvaldi heliridadeteooriast

JAAN ROSS Mark Raisi hiljuti ilmunud artikkel «Laad oma ootaksin muu hulgas ka kompetentset üld­ ja tonaalsus Jaan Soonvaldi muusikalises süstee­ hinnangut Soonvaldi ideedele tervikuna. Milline mis»' on minu arvates iseenesest sümpaatne on Soonvaldi teooria suhe muu (muusikatea­ katse käsitleda J. Soonvaldi heliridadeteooriat dusega? Kas leidub eksperimentaalseid andmeid, üldisemat kultuurikonteksti silmas pidades. Kah­ millega seda teooriat kõrvutada? Selletaolistele juks aga kujunevad mitmed M. Raisi kirjutises küsimustele Raisi artiklis adekvaatset vastust ei väljendatud seisukohad lugejale, kes pole Soon­ leidu. Sellest tingituna järgnevalt mõned kom­ valdi töödega tuttav, mõneti desorienteerivaks. mentaarid. Kohe algul nimetab Rais Soonvaldi eesti mate­ Soonvaldi heliridadeteooria kõige iseloomuli­ maatilise muusikateaduse rajajaks. Kogu lugu­ kumaks jooneks pean püüdu leida meid ümb­ pidamise juures Soonvaldi vastu tundub selline ritsevas maailmas universaale. Niisugune taotlus tiitel siiski veidi liiga pretensioonikas. Kõige­ on teaduses eri aegadel olnud rohkemal või pealt, kui väita, et on olemas eesti matemaa­ vähemal määral aktuaalne. Soonvaldi teooria tiline muusikateadus, siis tekib küsimus, kas on tugineb hüpoteesile, mille kohaselt Euroopa ka mingisugune laiem, mitte-eesti (ülemaailm­ muusikakultuuris kasutatav helidesüsteem käitub ne?) matemaatiline muusikateadus? Mis see nii­ sarnaselt teatavate geomeetriliste seaduspära­ sugune on? Kas matemaatilist aparaati kasutav sustega. Selliselt meenutavad Soonvaldi ideed muusikateadus? Kui rangelt võtta, siis sisaldub paljuski keskaja teaduse ettekujutusi üleüldisest matemaatikat ka niisugustes distsipliinides nagu maälma harmooniast, mille võrdseteks erijuhtu- traditsiooniline vormianalüüs ja polüfoonia. Ma­ deks peetakse nii taevakehade liikumist ise­ temaatiliste meetodite tungimine ühe või teise loomustavaid seaduspärasusi («sfääride harmoo­ teaduse paradigmasse on pikaajaline protsess. nia») kui ka muusikahelide omavahelisi suhteid. Pole kuulnud räägitavat näiteks matemaatilisest Kui otsida paralleele uuemast teadusest, siis kirjandus- või ajalooteadusest, kuigi matemaa­ meenub kõigepealt G. Milleri üldtuntud kont­ tiliste meetodite rakendamine neiski on väljas­ septsioon, mille kohaselt inimese lühiajaline mälu pool kahtlust. Arutluse all oleva mõiste maht mahutab korraga seitse (pluss/miinus kaks) eri­ jääb minu jaoks igatahes segaseks. nevat informatsiooniühikut2. (Milleri kontseptsi­ ooni alusel on näiteks põhjendatud, miks dia- Edasi väidab Rais, et «Jaan Soonvaldi [. . .] tooniline helirida sisaldab just seitse erinevat nimi on seni teenimatult vähe tuntud» (lk 111). heli.) Soonvaldi teooria baseerub muusikaliselt Soonvaldi põhiline töö «Звукоряды и созвучия nn puhtal häälestussüsteemil, mis tähendab, et благозвучной музыкальной системы в осве­ helide omavaheliste suhete aluseks on kolm щении графо-математического анализа» (178 konstruktiivset intervalli: oktav, kvint ja suur lk) on trükitud TRÜ väljaandel Tartus terts. See on Soonvaldi teooria esimene nõrk 1964. aastal ning järelikult kättesaadav kõigile koht. Soonvald rõhutab raamatus oma teooria asjast huvitatutele. (Kui paljudel eesti muusika­ normatiivset iseloomu: ta peab seda pedagoo­ teadlaste! on siis trükist ilmunud iseseisev mono­ giliseks abivahendiks kompositsioonieriala üli­ graafia?) Kummalisel kombel ei märgita artiklis õpilastele ning arvab, et selle abil on võimalik nimetatud teose väljaandmise aega ega kohta, väärtustada muusikateoste harmooniat. Seni aga ehkki refereeritakse põhiliselt just selles raama­ pole küllaldaselt põhjust arvata, et «puhas» hää- tus sisalduvat materjali. Nii jääb lugejale mul­ lestussüsteem oleks mingil moel muusikas eelis­ je, nagu oleks tegemist Soonvaldi käsikirjalise tatum, võrreldes muude — Pythagorase või tooga. võrdtempereeritud — häälestussüsteemidega. Kuivõrd Soonvaldi raamat on trükitud kujul Olgugi et intervallide reaalseid suurusi muu­ olemas, pole Raisi artikli näol niisiis tegemist sika esitamisel pole siiamaani eriti palju mõõde­ enam tolmunud käsikirja arhiividest väljakaeva­ tud, viitavad olemasolevad andmed3, et näiteks misega, vaid publitseeritud teooria omapoolse mõtestamisega. Peab tunnistama, et Soonvaldi teooria eriküsimustega on Rais tutvunud vägagi 2 põhjalikult. Ent seda tüüpi artiklilt nagu Raisi G. H. Miller. The magic number seven, plus or minus two. Psychological Review, Vol. 63, 1956, pp. 81—97. M. Rais. Laad ja tonaalsus Jaan Soonvaldi muu­ 1 J. Sundberg. In tune or not? A study of funda­ sikalises süsteemis. Rmt: Muusikalisi lehekülgi III, mental frequency in music practise. In: Tiefenstruk- 42 lk 111—136, Tallinn, 1983. tur der Musik, SS. 69—97, Berlin, 1982. viiuldaja ei mängi muusikaf sugugi «puhfale» häälestusele vastavalt, pigem lähenevad kasu­ tatavad intervallide suurused võrdtempereeritud häälestuse omadele. Järelikult ei saa Soon- valdi teooriat vaadelda universaalse heliridasid Jaan Soonvaldi teooria genereeriva mudelina. Tegemist on ainuüksi hu­ ajaloolises perspektiivis vitava paralleeliga teatava helidestruktuuri («puhta» häälestuse) ning teatava geomeetri­ lise struktuuri konstruktsioonide vahel. Tõsi, ei või öelda, et Soonvaldi teoorial puuduks iga­ MART HUMAL sugune empiiriline alus. Suur hulk läbianalüü- situd muusikat kinnitab Soonvaldi seisukohti ning Kuna M. Raisi kirjutis «Laad ja tonaalsus järelikult osutab, et paljude heliloojate muusi­ Jaan Soonvaldi muusikalises süsteemis»1 on kalist mõtlemist on võimalik vaadelda «puhtal» mõeldud eeskätt J. Soonvaldi teooria ühe või­ häälestussüsteemil põhinevatest akustilis-har- maliku interpretatsioonina, mitte aga tutvustuse­ moonilistest normidest lähtudes. Kuid paljude na või refereeringuna, siis on artikli mõistmiseks teiste heliloojate muusika ei allu Soonvaldi vaja kõigepealt tunda vaadeldava teooria enda teooria seaduspärasustele ning pole alust pel­ põhialuseid2. «Muusikaliste lehekülgede» toime­ galt nimetatud teooriale tuginedes seda muu­ tus avaldas M. Raisi artikli diskussiooni korras, sikat väärtusetuks kuulutada. Küsimus, kas Soon­ sest J. Soonvaldi heliridadeteooria eri aspek­ valdi teoorias postuleeritav helidestruktuuri ja tidele polevat «praegu veel võimalik anda ühest geomeetrilise struktuuri vastavus tegelikult keh­ hinnangut»3. Ka käesoleva kirjutise eesmärk tib, taandub niisiis küsimusele, kas euroopa­ pole anda hinnangut J. Soonvaldi teooriale ega liku muusikalise mõtlemise aluseks on «puhas» selle interpretatsioonile M. Raisi artiklis. Nende häälestussüsteem või mitte. Et andmeid pole küsimuste juurde on mõeldav tagasi pöörduda piisavalt, ei saa sellele küsimusele praegu anda diskussiooni edasises käigus. Praegu tahaks ka lõplikku vastust. (Isiklikult kaldun arvama, ainult valgustada veidi kõnealuse teooria aja­ et universaalseks aluseks mitte.) loolist tausta ja kohta muusikateaduse arengus. Selleks on aga vajalik põgus tagasivaade muu­ Arusaamatuks jääb, miks on Raisil oma artik­ sikateooria ajalukku. lis (lk 134—136) tarvis viidata L. Dõssi kunagise ettekande teesidele. Viimaste näol on tegemist Esimese igakülgselt läbitöötatud harmoonia­ kahjuks vaid täiesti spekulatiivsete arutlustega, õpetuse lõi Jean-Philippe Rameau oma «Trak­ millele hinnangu andmine oleks omaette artikli taadis harmooniast» («Traite de 1'harmonie», teema. Raisi väitlus Dõssi teesides sisalduvate 1722). Tema õpetuse tuuma moodustavad kaks seisukohtade ning Soonvaldi teooria sarnasuse omavahel seotud küsimust: 1. akordipöörded üle on pehmelt öeldes naiivne. Väita, et nende ja akordi põhibass; 2. akordide funktsionaalne teooriate sarnasuse aluseks on kas toetumine liigitus. Mõlemaid teooria sõlmpunkte arendati akustilistele seaduspärasustele või siis üksikute edasi Rameau'-jargse harmooniaõpetuse kahes muusikateoste analüüs, tähendab ju teiste sõna­ põhiharus. Põhibassi teooria võtsid üle prak­ dega seda, et psühhoakustikas või muusika­ tilisema suunitlusega teoreetikud (G. Weber, teaduses pole erinevate teooriate, kontseptsi­ S. Sechter) oma nn astmeõpetuses, mis tähis­ oonide jms vahel mingisuguseid erinevusi. tab akorde rooma numbritega helistiku astmete järgi, nagu me seda tunneme traditsioonili­ sest kooliharmooniast. Funktsiooniõpetust aren­ das edasi suurim XIX sajandi muusikateoree­ tik Hugo Riemann ning mitmed ta eel- ja järel­ käijad. Akordide lihtsa numbritega registreeri­ mise asemel tungib funktsiooniõpetus sügava-

1 Muusikalisi lehekülgi III. Tln, 1983, lk 111—136. 2 Trükis on ilmunud järgmised J. Soonvaldi tööd: raamat Я. Соонвальд. Звуко ряды и созвучия благозвучной музыкальней системы в освещении графо-математического анализа (Тарту, 1964), samanimelise väitekirja autoreferaat (samas, 1969) ja artikkel «Helistikkude tuletamine graaftlis-mate- maatilisel meetodil» («Nõukogude Kool», 1968, nr 10, lk 771—775). Suurematest käsikirjalistest töödest on lugejaile kättesaadavad Teatri- ja Muusi­ kamuuseumis asuvad «Колонка звуковой области и степени абсолютного родства тональностей» (1972) ja «Veljo Tormise üleliiduliselt premeeritud kantaadi «Lenini sõnad» harmoonia lahtimõtestus muusika-matemaatilise teooria põhjal» (1975). 3 Muusikalisi lehekülgi III, lk 111. дз male harmoonia olemusse, otsides ja avades Tartus 98 aastat hiljem kui A. Oettingeni oma. akordide tähendust ja helistiku sisemisi seadus­ Oma töödes pole J. Soonvald maininud ka­ pärasusi. Juba H. Riemanni eelkäijaile ei jäänud sutatud kirjandust, väites L Mazeli suu läbi, märkamata mažoori ja minoori helirea ning koos­ et «autor jõudis selleni täiesti iseseisvalt»4. kõlade struktuuriline erinevus, mille seletami­ Siiski pole põhjust kahelda selles, et ta tundis seks võeti käibele mažoori ja minoori dualismi A. Oettingeni õpetust, kokkulangevusi viima­ põhimõte. Viimane saigi H. Riemanni kool­ sega on raske pidada juhuslikuks. konna üheks teoreetiliseks nurgakiviks. H. Rie- J. Soonvaldi üldteoreetiline kontseptsioon mann ise seletab mažoori ülemhelireast, minoori keskendub põhiliselt kahe probleemi ümber. aga hüpoteetilisest alamhelireast lähtuvana. Neist esimene, helisüsteemi graafilis-matemaati- Asjaolu, et alamhelirida looduses ei leidu, on line tuletamine nn heligraafikute abil (siit päri­ põhjustanud etteheiteid H. Riemannile ja dua­ nevad ka autori trükis ilmunud tööde nimetu­ listlikele harmooniaõpetustele üldse. Siiski ei sed) — kõige matemaatilisem osa tema teoo­ tohi unustada, et alamhelide idee kuulub alles riast, vägagi teravmeelne ja originaalne — on H. Riemannile, dualistlik harmooniasüsteem loodi sisuliselt sissejuhatuseks teisele probleemile, aga juba enne teda. Selle põhiline rajaja oli autori kesksele uurimisobjektile, milleks on mit­ kõigi aegade kuulsaim Eestis sündinud ja tegut­ mesuguste heliridade koostamine ja analüüs. senud muusikateoreetik, Tartu ülikooli füüsika­ J. Soonvald ise märgib: «Heligraafikud on nagu professor Arthur Joachim von Oettingen tellingud maja ümber — kui maja on valmis, (1836—1920), kelle peamine muusikaalane uuri­ lammutatakse tellingud maha.»5 Helisüsteem ise, mus «Harmooniasüsteem dualistlikus arenduses» mille J. Soonvald sel viisil tuletab — puhtal («Harmon iesystem in dualen Entwicklung») ilmus Tartus aastal 1866. häälestusel tuginev «kaunikõlaline muusikasüs- teem» — on sama, millest lähtub A. Oettingen A. Oettingeni peetakse õigusega üheks pea­ (kes seda ise ei tuleta, vaid kasutab «valmis miseks H. Riemanni eelkäijaks harmooniaõpe­ kujul»). Just selle süsteemi organiseerimisvii- tuse alal. Ometi on nende teoorial oluline põhi­ sis ilmnevad kõige selgemalt kokkupuutepunk­ mõtteline erinevus: A. Oettingen (nagu ka ta tid J. Soonvaldi ja A. Oettingeni vahel. Nime­ eelkäija Moritz Hauptmann) lähtub nn puhtast, tagem neist mõningaid. H. Riemann aga võrdtempereeritud häälestus- 1. Valem 3m-5n, mis tähendab, et süsteemi süsteemist. Kuivõrd praktikas on puhas hääles­ mis tahes heli asetseb teatud arvu (m) puhaste tus sama hästi kui teostamatu, võiks väita, et kvintide ja teatud arvu (n) suurte tertside kau­ A. Oettingeni uurimisobjektiks pole mitte tege­ gusel mingist lähtehelist6. (Mõlemad teoree­ likkus, vaid selle ideaalkuju. Kuid sellegipoo­ tikud tunnistavad helide oktavsamasust, taanda­ lest on puhas häälestus kuni tänapäevani mit­ des kõik võimalikud helid ühte oktavi.) Kui mehäälse tonaalse muusika loogiliseks alu­ väljendada helireas järjestikku ettetulevate seks, st me tajume muusikat sellisena, nagu kõ­ puhaste kvintide ja suurte tertside hulka vas­ laks ta tõepoolest puhtas häälestuses. tavalt arvudega m ja n, annab see valem üht­ Teatavasti tugineb puhas häälestus akusti­ lasi helirea konstandi — mõiste, mille võttis tar­ liselt puhastele kvintidele (sagedussuhtega 2:3) vitusele J. Soonvald. ja suurtele tertsidele (4:5) ega tunnista heli­ 2. Helisüsteemi graafiline kujutamine kahe­ de enharmoonilist samasust, mistõttu helide mõõtmelise tabelina, mida võib põhimõtteli­ arv oktavis ei piirdu siin kaheteistkümnega, selt pikendada igasse suunda lõpmatuseni ja vaid on põhimõtteliselt lõputu. Sellest lõpu­ kus ükski heli ei kordu, mistõttu iga heli on tust helimaailmast on pärit kõik põhilised to­ tähistatud erinevalt. A. Oettingeni! näeb see naalse muusika seaduspärasused, ja kuigi nad välja järgmiselt (vt lk 45). toimivad ka võrdtempereeritud häälestuses, J. Soonvaldi helisüsteemi tabel (mida autor on nad seal paratamatult moonutatud, mugan­ ise nimetab heliriidaks) on ära toodud M. Raisi datud. Teame,, et Bachi ajal oli muusikaprak- artiklis7. Allakirjutanu arvates on helide tähis- tika edasiseks arenguks hädavajalik võtta kasu­ tusviis A. Oettingenil (noodinimetuse peäl või tusele võrdtempereeritud häälestus, ilmselt nii­ all asetseva 1—2 kriipsuga või ilma) valitud ots­ sama tarvilik oli ka viimasega mugandumine tarbekamalt kui J. Soonvaldil, sest võrreldes vii­ XIX sajandi muusikateoorias selle edasise masega on siin selgemini näha, milliselt «kor­ arengu huvides. Ent teaduses peidavad näili­ ruselt» mingi heli pärineb.8 sed ummikteed endas sageli veel palju avas­ 4 tamata võimalusi, ja varem või hiljem ilmub Звукоряды и созвучия . . ., lk 7. keegi, kes need üles leiab. Üks selliseid oli Samas, lk 38. 6 A. Oettingenil esineb ta kujul S™ • 3n (vt A. Oet­ ka Jaan Soonvald, A. Oettingeni vaimne päri­ tingen. Harmoniesystem in dualer Entwicklung, ja, kes arendas oma teoorias edasi eelkõige lk 15). neid momente oma kuulsa kaaslinlase õpetu­ Muusikalisi lehekülgi III, lk 119. sest, mis H. Riemannil ja ta järglastel jäid kasu­ 8 Selgituseks olgu öeldud, et mõlema teoreetiku ta­ tamata, ning kelle peatöö «Kaunikõlalise muu- belites leiduvast kahest samanimelisest helist kõ­ sikasüsteemi heliread ja kooskõlad graafilis- lab «korrus» kõrgemal paiknev heli teisest komma 44 matemaatilise analüüsi valguses» ilmus samuti (80:81) võrra madalamalt, kahe «korruse» vahe võrdub juba komma ruuduga jne. 3. Helisüsteemi dualistlik käsitlus. A. Oet­ tingeni! määrab helide harmoonilise tähenduse toonilisuse (Tonicifäf) ja toonilisuse (Phonicifät) printsiip. Toonilisus on intervalli või akordi helide võime olla ühe nn toonilise põhiheli (tonische GrundHon) ülemhelideks, toonilisus — intervalli või akordi võime omada oma kõigi helide jaoks ühist nn foonilist ülemheli (pho- nische Oberfon).9 Loomulikult on igal interval­ lil, akordil ja ka helireal olemas nii tooniline põhiheli kui ka fooniline ülemheli ning kum­ magi seisukohalt on selle üksikud helid vasta­ valt kas toonilised või foonilised. Analoogi­ liselt sellega võib J. Soonvaldi teooria järgi mingi kooskõla või helirea iga heli eksistee­ rida nii võnke- kui ka keelhelina, olenevalt sellest, kas teda vaadelda nn. algvõnkehelist või algkeelhelist lähtudes. Nagu A. Oettingeni tooniline põhiheli, nii on ka J. Soonvaldi alg- võnkeheli antud kooskõla või helirea kõige bemollidepoolsem heli (kvindiringi mööda luge­ des), A. Oettingeni fooniline ülemheli ja J. Soon­ valdi algkeelheli aga kõige dieesidepoolsem.

4. Helistikusuguluse käsitlus. A. Oettingeni järgi esineb kaht liiki helistikusugulust — nn paralleelsust (Paralelifäf) ja vastastikusust (Re- ciprociiät). Esimene tekib võtmemärkidelt lähe­ daste (kuni kahe märgi vahega), teine kau­ gemate (praktiliselt kuni kuue märgi kauguste) helistike vahel. Esimest iseloomustab ühiste kolmkõlade olemasolu, teist selliste kolmkõla- paaride olemasolu, kus mažoorkolmkõla priim ühtib minoorkolmkõla kvindiga (näiteks C-duur ja f-moll)'a. Nullastme paralleelsuguluses on A. Oettingeni järgi C-duur ja a-moll, nullastme vastastiksuguluses aga C-duur ja f-moll". J. Soonvaldil on helistikusuguluse käsitlus keeru­ kam12, kuid siingi kuuluvad lähisugulushe- listikud (C-duur ja a-moll, C-duur ja d-moll, C-duur ja e-moll) paralleelsuguluse alla, kau­ gemad helistikud (C-duur ja f-moll, C-duur ja b-moll, C-duur ja c-moll) aga nn telgsuguluse alla, mis on mõneti analoogne A. Oettingeni vastastikususega (J. Soonvaldi arvates asuvad C-duur ja f-moll nullastme telgsuguluses13). 5. Mõiste «helikond». J. Soonvaldi teoo­ rias moodustab «kaunikõlalises muusikasüstee- mis» maksimaalselt võimalik helide hulk nn helikonna. Sama nimetus (Bereich der Töne) esineb ka A. Oettingeni raamatus, kuigi selle tähendus on veidi teistsugune — siin märgib ta ala, mis hõlmab kombineeritud paralleelhe- listikega (C-duur ja a-moll) suguluses olevate

' A. Oettingen. Op. eit., lk 31—32. '" Samas, lk 164. Helistike tähistused on siin ja edaspidi antud traditsioonilise terminoloogia järgi, mida A. Oet­ tingen ei tunnista. 12 Vt. Я. Соонвальд. Колонка звуковой области . . . (Käsikiri TMM-s). 13 Samas, lk. 42. helistike kõiki helisid . Oma ulatuselt ühtib A. Oettingeni «Bereich der Töne» J. Soonvaldi nn loomuliku helikonnaga's, välja arvatud vii­ H\HIIIMl3Lnlllllk mase alumine «korrus» (36 heli 45 asemel). Ülaltoodud paralleelid ei kahanda mingil Aeg, inimesed, määral J. Soonvaldi õpetuse iseseisvust, küll kivid ja igavik aga näitavad, kuivõrd orgaaniliselt vaadeldav teooria lülitub muusikateooria üldise arengu protsessi ja kuivõrd autoriteetselt pinnalt ta lähtub, arendades varasemate teoreetikute poolt loodud eeldusi edasi isikupäraseks muu­ sikateoreetiliseks süsteemiks (mille üksikasja­ likum vaatlus pole aga siinkohal võimalik).

я ш -

Kaadrid tiimist «Aeg»

«AEG». Stsenarist, režissöör, operaator M. Soosaar, helioperaator, muusikaline kujundaja E. Säde. «Tal- linnfilm», 1983.

Aja kiire kadumine on igapäevastes kõne­ lustes tihti jutuaineks. Ka kunstis on see teema sageli kasutust leidnud. Aga ei meenu midagi nii kokkuvõtvat ja puhtalt ideed teenivat, kui seda on Mark Soosaare «Aeg». Inimelu on siin niivõrd «kokku surutud», et inimlikud askeldu­ sed — pühalikult veniv matusetalituski — toi­ muvad ekraanil naeruväärselt kiiresti. Muu­ seas, üks minu tutvusringkonda kuuluv filmihu- viline noormees süüdistas Mark Soosaart ini­ meste solvamises: et näiteks pole ta «Ajas» arvestanud matuseliste tunnetega. Pidasin oma kohuseks talle vastata, et Mark Soosaar on siiski filmikunstnik, mitte tavandinõukogu ametnik. " A Oettingen. Op. eit., lk 169. 15 Raamatus «Muusikalisi lehekülgi III» (lk 119) Rahustavad (ja mitte kedagi solvavad) on toodud skeemis on seda nimetatud «keskvõrdsus- filmis kaadrid, milles domineerivaks jääb loo­ tatud süsteemiks». duse (eriti kivide) igavikuline rahu. Film ongi üles ehitatud kontrastiprintsiibil — kiirluubis ini­ filmi» kroonika- ja dokumentaalfilmide loomin­ meste sebimine vaheldub küll samuti kiirluubis, gulises ühenduses, ei ole filmi žanr määratletav ent siiski tunduvalt rahulikumate ja hästi jälgi­ nende nimetustega. Et «Aeg» on rohkem kunsti­ tavate loodusvõtetega. Sellise vastandamisega line film, märkis ka Moskva filmikriitik Andrei on muudetud inimest ja ürgset, igikestvat loo­ Plahhov Eesti 1983. aasta dokumentaalfilmide dust (igavikku) lahutav kuristik selgelt tajutavaks arutelul Kinomajas к. a 3. veebruaril (tema kasu­ ja tunnetatavaks. Esmalt tekib ehk isegi mõte, et tas «Aja» kohta väljendit «kujundiloomise see on põhjatu. Kuid ometi võib leida midagi film»). ühendavat inimese ja igaviku vahel. Filmis kuju­ Ning veel. Veidi häirib mind filmist rääki­ nevad sellisteks märkideks kivid (veskikivid, misel sõna «eksperiment». Kas seda sõna liiga kiviaed, monumendid). Need on filmi rahuli­ kergekäeliselt ei kasutata, asja olemust liiga kemad «kujud» — ei neil ole kiiret kuhugi. Eriti lokaalselt mõistes? Nii oli lugu ka Toominga ja jäi meelde valguse ja varju liikumine väärikal ja Hermaküla «teatriuuendusega». Meile oli ehk liikumatul veskikivil. uuendus, aga teatrile laiemas (ülemaailmses) Mui on kange tahtmine seda veskikivi võr­ mõttes? Kas «Aja» režissöör lihtsalt ei kasuta relda sügavaile mõtisklusile andunud ning end võtteid, mis meil Eestis seni tundmata või siis argimuredest mitte heidutada laskva targa ja unustusse vajunud (sedagi on juhtunud kino stoilise filosoofiga. Filmi lõpus on inimeste lühikese ajaloo jooksul). Kas näiteks «Ajas» po­ rabelusele vastandatud lagunema hakkav või le mingil määral vormilist sarnasust Dziga Vertovi lõhutud hauamonument (aja või inimeste purus­ filmiga «Inimene filmikaameraga»? Kui säärast tava, hävitava toime eest pole pääsu temalgi). Fil­ lõpuni komponeeritud ja poeetilist, tõeliselt fil­ mis eksisteeriks justkui kaks eri aega: inimeste milikku filmi peetakse mingiks eksperimendiks ja kivide oma. Kivid võivad inimestele «vaa­ ehk maakeeli «katsetuseks», siis on mul taht­ data» üleolevalt, nagu igaviku (jumala) posit­ mine kogu filmikunsti üheks suureks eksperi­ sioonilt, inimtoimetused näivad neile sipelgate mendiks pidada. sagimisena. Kindlasti on midagi, mis kividelegi Juba ilmunud Tarmo Tedre retsensioonist samamoodi ülalt alla võib vaadata, kuid film («Relatiivsusteooria kategooria», SV 13. I 1984) nii kaugele («päris» igaviku-jumala positsioo­ võib välja lugeda vihjet filmi teatavale misant- nile) ei läinud. Kui ekraanil oleks võimalik näi­ rooplikkusele. Kuid teos, mis paneb meid veel data kivide lagunemist või olulist muutumist kord mõtlema elu lõppevusele ning aja lakka­ looduses, siis oleks filmikaamera kahtlemata matule voolamisele, mis sunnib meid paremini sellel igaviku positsioonil, praegu jääb ta kivi­ korraldama oma elu, õigemini kasutama seda dega (filosoofidega) ühele tasemele. aega, mis meile on antud, saab olla kõike Mõni kergesti solvuv teatraal võib Soosaare muud kui ebahumaanne. Soosaare filmluuletus teosest välja lugeda ka torget teatrikunsti pihta. ütleb: heida pilk igavikku ja sa mõistad oma Kui Soosaar oma kaameraga (seega filmi­ elu. kunst) tõuseb kuhugi inimese ja igaviku vahe­ Igal juhul, Mark Soosaare filmides on, mida maile, siis millise tühise sagimisena näeb ja näi­ interpreteerida. Tugeva filosoofilise alltekstiga tab ta teatrit (kaadrid «Pipi Pikksukast»)! Aga te­ vormiköitvas «Ajas» eriti. gelikult ei usu ma, et filmi autor probleemi sel­ list asetust silmas pidas. HENDRIK LINDEPUU Kivide (filosoofide) ja igaviku (jumala) sa­ mastamisel on tegemist tähistaeva vaatamise pa­ radoksiga. Maalt abivahenditega (teleskoobid jms) tähti silmitsedes näivad need ju kõik ühesuu- rustena. Nii kivid kui ka filosoofid on siiski vaid teatud vaheaste (ent väga vajalik vaheaste — eri­ ti viimased) inimese ja igaviku vahel. Tähele panemata ei saa jätta kujundit filmi algusest ja lõpust — vee katkematut voola­ mist. Selline lõpp kahandab ka autoril algselt kavas olnud variandi lõppkaadrite (matused) näilist troostitust. Praegu mõjub filmi lõpp selli­ selt: inimene (kui indiviid) sureb, aga elu jääb; inimene sureb, aga inimsugu jääb. Inimese kui indiviidi seisukohalt pole ehk praegunegi lahen­ dus eriti rõõmustav, inimsoole tervikuna aga ei tundu see enam nii pessimistlik. Muidugi pole see ainuke tõlgendusvõimalus. Võib ka nii: üliammu, enne inimest, oli maakera kaetud vee­ ga. Inimese eksistents siin maailmas aga on nii üürike ning jälle on kaadris vesi kui inimesteta aja sümbol. Kuigi «Aeg» on valminud «Tallinn- «Visiooni» visandid

JAAN PAAVLE

suurest kinoparadoksist. Nimelt tõsielufil­ mist. Imelik on see, et iga tõsielufilm on dokument — ka kõige sandim film. Ja teiselt poolt võttes esitab see dokumentalistika loo­ jaile moraalse nõudmise, et nad tõepoolest ühe ajahetke dokumendina jäädvustaksid. Et siin on oma kordumatuid võimalusi. Näiteid ei pea naabritelt otsima: M. Soosaar, P. Tooming, J. Müür-E. Säde, A. Sööt, M. Põldre — rida oleks võimalik jätkatagi, tõin need nimed vaid silma­ mälu prooviks — kui erinevate võtetega on võimalik dokumentaalteost luua ja k u i selge peab seejuures olema autorikreedol Saab ka muidu, aga kas on mõtet? P. Puksi senist loomingut jälgides peab nen­ tima, et tegu on väga mitmekülgse kinodoku- mentalistiga: köitvad spordivaatemängu-filmid, aga ka vägagi tõsine «Pentathlon moderne» (kaasaegsest viievõistlusest), oma missiooni- tunnetamisest «Missioon», «Taasleitud laul», «Põhjavaim», ent ka elust ja surmast läbi ars­ tide «Ärge laske mul surra!» Viisteist aastat tõsist tööd. Ja nüüd taas film n-ö positiivse kan­ gelasega — oma tee leidnud ja end eesti kunstis maksma pannud huvitavast, andekast naisest. Aga äkki ei olegi film ühest inimesest, võib­ olla püütakse filmis avada loomepsühhotoo- giat üldse? See võimalus on olemas, sest selge Kaadrid filmist «Visioon». on, et autorit on huvitanud looja ja loodava ning algmaterjali (skulptoril tavaliselt inimene) suhe, film püüab luua loomise portreed. Väga «VISIOON». Stsenarist J. Olep, režissöõr P. Puks, raske ülesanne. Ja kui teose algul näeme ikkagi operaator N. Sarubin, helioperaator R. Sabsay, A. Kuulbuschi intervjuus, mis kohe katkeb, muusikaline kujundaja A. Valkonen. «Tallinnfilm», justkui tahaks filmi autor film ikeeles seda jät­ 1983. kata, võtame pakutavad mängureeglid omaks ja kuulemegi A. Kuulbuschi ütlust — vastusena küsimusele «Kuidas tabada inimesele ainu­ Visioon — nägemus, kaemus. Olgu või põ­ omast?» «See, mida püütakse varjata, paistab gus, ajaliselt äärmiselt lühike, ei saa ta olla ku­ kõige rohkem silma.» Hästi öeldud! Aga kas nagi hall, visandlik, sest tavaliselt kerkib ta pin­ kinos on nii võimalik? Kaamera peab siiski nale meie sisekosmosest ja on millegi kujund­ «rääkima» omas keeles rohkem, vähem inime­ lik, visuaalne kokkuvõte. Kas või Viiralti graa­ sed: kõneteksti lindistamine kuulugu esmaõigu­ fika, mis on seda oma põhiolemuselt. Nii et kui sena raadiole. (Ja vägisi meenub P. Simmi ilmus müügile mapp pealkirjaga «Inimene ja «Järgmine loosimine», kus pilt ja tekst olid para­ nägemus», oli kõik omal kohal, aga nüüd, kus jas vahekorras ja haakuvuses, luues haarava meie ees on ekraanil uus linateos, kutsungiks terviku, selge ja määratlematu ühtaegu meie paljutõotav «Visioon», hakkad valima sõnu, vastuvõtukanaleis. Filmikeel oli aga äärmiselt kobama ja otsima, et mitte kellelegi liiga teha, «loetav»), «Visiooni» põhihäda ongi minu arva­ sest selge, et tegu on järjekordse kinov isen­ tes see, et kui võtta loo helifoon ja kuulata seda diga, seekord ühest meie huvitavamast nais- eraldi, saame peaaegu sama info, mis filmi jälgi­ skulptorist Aime Kuulbuschist. des. Kuigi ekraanil on ka palju väga ilusaid, mee­ Enne kui asuda otsesõnu (kummaline käibe- leolukaid kaadreid: skulptuurid õuel (laste käte- 48 fraas!) Peep Puksi filmi kallale, mõni sõna ühest le langev lumi), hästi tabatud interjöörid, mis ise­ loomustavad kunstniku loomingusfääre; ilmekalt ÕIIIIITIEML ! filmitud Tiit Pääsuke, Kaisa Puustak, Juta Lehis­ te, Leo Gens, Juhan Viiding. On püütud anda portreteeritavate portreid. Inimesega suheldes avastad just selle inimese mina. Selle mõtte ütleb A. Kuulbusch. Ja mis veel rohkem kui film peaks andma selleks võimalusil Film «Visioon» pakub aga väga palju konstateeringuid (muidugi paikapidavaid), jät­ 15. september — HEIMAR ILVES, tes meid ilma võimalusest ise nendeni jõuda. helilooja — 70 Kui filmist midagi mällu painama jääb, siis 17. september — JOHANNES BLEIVE, on see Aime Kuulbuschi tark ja irooniline nägu. helilooja ja peda­ Inimese hing, mis aimub selle maski varjust, ja goog — 75 lootus, et kunagi mõni filmimees jõuab lähe­ 19. september — FAUSTI TURBAN, male sellele suurele saladusele, sellele suurele Rakvere Teatri lihtsusele — loovallika lättele. kauaaegne näit­ Aga filmi loojaile olgu ümberlükkamatuks leja — 70 lohutuseks fakt, et kõne all oleva teose kultuuri­ looline väärtus on ikkagi (jah, hoolimata kuns­ 26. september — ANASTASSIA tilisest ebaühtlusest) hindamatu: et keegi BEDREDINOVA, loojaist jäljetult kaduvikku ei kaoks. «Oleme ENSV Riikliku Vene suured mõistatused endale ja maailmale, sel­ Draamateatri näit­ les ongi ilu ja tõde,» lausub Juhan Viiding, lau­ leja, Eesti NSV rah­ sume meie. Ohkega? Miks? Kas sellepärast, et vakunstnik — 60 «Visioon» võinuks olla visiooniks ja esitada ühe 27. september — SOPHIE SOOÄÄR- mõistatuse mingis kummalises, ootamatus, ainult MOISSAR, talle teada olevas vormis? RAT «Estonia» kauaaegne opereti- solist — 70 •S Еч в TS Vilniuse-lood

MÄRT KUBO Eellugu 1983. aasta 8. aprillil kutsus Leedu ENE-st ei tasu otsida märksõna NSV Kultuuriministeerium ministri ase­ «Balti teatrikevad». Ju siis ei jätnud täitja Jaak Villeri ja allakirjutanu kui 1956. a alguse saanud teatrite vahelise Teatrite Valitsuse juhataja nõupidamise­ suhtlemise vorm tugevat jälge teatri­ le, et koos teiste vabariikide esindajatega spetside mällu, kes ENE märksõnade kal­ kooskõlastada festivali tingimused. Ühi­ lal töötasid. Nüüd oleks aga juba piinlik selt leiti, et Balti teatrikevade ees­ uues ENE-s nähtusest, mis sel, 1984. a, märgiks on nimetatud vabariikide tööta­ uuesti reaalselt toimuma hakkas, mööda jate ja teatriavalikkuse tutvustamine minna. Nagu teada, toimusid kolm esi­ nõukogude paljurahvuselise teatrikuns­ mest teatrifestivali Riias, Vilniuses ja tiga, rahvuskultuuride vastastikune Tallinnas. Muude põhjuste kõrval tingis rikastamine, teabe vahetamine rahvus­ festivali katkemise tõsiasi, et žürii otsus­ liku dramaturgia, režissuuri, näitleja­ tega ei olnud ühed või teised teatrikunsti meisterlikkuse, lava- ja muusikalise ku­ ringkonnad rahul. L. Tormisel on õigus, junduse enam väljapaistvatest saavutus­ kui ta nüüdki räägib kunstialase võist­ test, teatrikriitika taseme tõstmine. Fes­ luse ja võrdluse põhimõttelisest rasku­ tivali võib korraldada aprillis või mais. sest (SV, 1. juuni 1984). Ometi teame, et Valiku aluseks on kalendriaasta lavas­ võrdlust ja võistlusmomenti on teisteski tused (soovitavalt nõukogude rahvuslik kultuurivaldkondades — kunstinäitu­ algupärand) ning iga vabariigi minis­ sed, muusikafestivalid, kirjandusvõistlu­ teerium peab järgneva aasta jaanuariks sed. Tulla lihtsalt kokku ja mängida teatama oma valiku. Korraldaja vaba­ oma repertuaari, ilma et end teistega riik esineb kahe teatriga, kes mängivad võrrelda, — nii võib, kuid siis puudub kumbki üks kord, külalised esinevad ju vedru, see nähtamatu ja seletamatu kahel õhtul järjest ühe lavastusega. Le­ stiimul, mis sunnib end kokku võtma. piti kokku, et alates Riiast, kus festi­ Paraku tuli seekord välja küll korres­ val 1985. a teoks saab, võib kõne alla pondentsvõistlus, sest teatrid omavahel tulla väikese saali lavastuste kaasatoo- kokku ei saanud. Aga võistlusvaim ja mine konkursivälisena, ent festivali ärevus haaras vähemalt kõiki külalisi ja kunstisisu rikastavana. Arvati, et esi­ korraldajaid, viimaseid juba siis, kui. . . mene ring toimub pealinnades, st pärast Riiat Tallinn 1986. a, Minsk 1987. a. Alguslugu Teisel ringil otsustab vabariik ise, kus linnas festival korraldada. Välja antakse Ühel üleliidulisel nõupidamisel rändauhind, esimese tegid leedulased ja said kokku ministrid J. Lott, J. Mih- kui üks teater kolm korda festivali või­ nevitš, J. Bielinis ja V. Kaupuš ning dab, jääbki auhind teatrile. Siis tuleb otsustasid teatrikunsti edendamise huvi­ uus rändauhind välja mõelda. Zürii mää­ des süvendada internatsionaalseid side­ rab ka diplomeid, millest konkreetselt meid teatrifestivalide pidamise teel. edaspidi. Iga vabariik annab kaks Laiema kõlajõu saavutamiseks kutsuti žürii liiget, esimees on korraldava maa Balti teatrikevadele ka Kaliningradi esindaja. Festivali organiseerimine lasub oblasti teatrid. Kujunes nii, et Leedu kultuuriministeeriumil ja teatriühingul, NSV Kultuuriministeerium sai järje­ moodustatakse ka vabariikidevaheline kordse festivali korraldamise initsiaato­ organiseerimiskomitee. Arutelul oli jut­ riks. Leedu teater on viimasel ajal olnud tu sellest, et igast teatrist võiks osa ini­ üleliidulise tähelepanu keskpunktis, kord mesi festivaliprogrammist täielikult osa Panevežysis, kord Kaunases, nüüd Vil­ saada (kogu trupi kohalolu ei tuleks juba niuses on esile kerkinud säravaid režis- teatrisisestel kaalutlustel kõne alla — sööre, kelle kunst on jõudnud kaugemale plaaninäitajaid kodulaval peab keegi koduvabariigist ja sellisena rikastanud täitma). teistegi rahvaste teatrimõistmist. Organiseerimiskomitee koosolekul algul žüriisse J. Alliku ja E. Tinni. Kuna 1984. a 26. jaanuaril räägiti juba sel­ aga E. Tinn pidi tähtsamaid ülesandeid lest, et vabariigi esindusdelegatsiooni täitma Tšehhoslovakkias, siis saadeti žü- võib seekord kuuluda vaid 10 inimest, rii liikmena Vilniusse L. Vellerand. Eestit mis aga hilisemate telefonikõnede käi­ esindasid veel L. Tormis, kes on osale­ gus kahanes 6 esindajale igast vabarii­ nud kõigil eelmistel festivalidel, M. Tiks, gist. Limiteerivaks teguriks väideti ole­ R. Mikkel, K. Vanaveski ja M. Kubo orga­ vat pinged hotellimajanduses. Küllap niseerimiskomitee liikmena. mõjutas niisugust otsust arvamus, et Kasparovi—Smõslovi malematš võib Pärislugu kujuneda tõsiseks ja ajaliselt ühtida fes­ Tänase kiire elutempo ja alatise kii­ tivaliga. Aprillis oli Vilniuse õhk maleta- rustamise situatsioonis toimus Vilniuse jaist puhas, paraku ei muudetud esin­ festival tavatult kaua — 16.—26. april­ duse suurust ja siit kogu festivalikor- lini. Selle üle kuuldus nurinat paljudelt ralduse olulisim probleem. osavõtjatelt. Kuna aga etendused toi­ Niisiis, s. a 26. jaanuariks selgus fes­ musid Vilniuse Akadeemilise Draama­ tivali repertuaar peaaegu täielikult. teatri saalis, siis teistmoodi polnud üld­ Meie kultuuriministeeriumis tulid või­ se võimalik asju korraldada. Draama­ malike kandidaatidena kõne alla neli teatri äsjane rekonstrueerimine tähendas lavastust: J. Toominga «Põhjas», K. Rai- sisuliselt uue teatri ehitamist Vilniuse di «Juudit», V. Gvozdkovi «Vana maja» kesklinna. Teatri arhitektuuriline la­ ning M. Mikiveri «Pilvede värvid», kõik hendus — väliselt lihtne ja suursugune, kunstiliselt õnnestunud, kuid eriilmeli­ sisemuses ehk liigagi toretsev, saalis sed lavastused. TRA Draamateatri lä­ mõnevõrra eklektilinegi — on pälvinud hetamist festivalile mõjutas muude tegu­ NSVL riikliku preemia. Teater oli festi­ rite kõrval suuresti see, et «Pilvede vär­ valiks valmis. Kui külalisteatri näitle­ vid» on J. Kruusvallil õnnestunud jad proovihommikul esimest korda üle algupärane näidend tõsistest Vilniuse Draamateatri läve astusid, võt­ sotsiaal-ajalooUstest probleemidest, kus tis neid vastu rituaalne tervitus. Mingi konfliktsituatsioonis leitakse õiged, elu­ kostüümi- või rekvisiidiviitega külalis­ jaatavad vastused. Lavastust olid varem teatri lavastusele etendati väike näite­ näinud mitmed Balti teatrikriitikud, mäng. Soe ja südamlik, laulu, tantsu ja kelle väga heatahtlik suhtumine andis pillimänguga tervitus ehmatas meie märku M. Mikiveri loomingu uudsusest, teatrirahva alguses päris ära. Kuid nii tipptasemest ja võimalikust konkurent- tekkis lahe ja kodune tunne: sind on sivõimelisusest. Leedulased esinesid siis oodatud. Hiljem küll selgus, et tolle näit­ kahe lavastusega — V. Bubnyse «Suve- lejate spontaanse omaloomingu kõrval taeva all» Leedu NSV Riiklikult Aka­ aeti selles majas kunstilise juhtkonna deemiliselt Draamateatrilt, T. Ajtmatovi tasemel tasahilju, n-ö kuluaarides ka «Ja sajandist on pikem päev» Leedu muid (ja mitte eriti meeldivaid) asju . . . NSV Riiklikult Noorsooteatrilt. Nende kõrval olid programmis: A. Dudarevi Festivali kunstilistest tulemustest on «õhtu» Vitebski J. Kolasi nim Valge­ kirjutanud žürii liige J. Allik («Rahva vene Riiklikult Akadeemiliselt Draama­ Hääl», 13. mai 1984) ning tema analüü­ teatrilt, F. Abramovi «Kodukotus» Kali­ siv põhiettekanne kaunistas ka festivali ningradi Draamateatrilt, J. Kruusvalli lõppkonverentsi. Seetõttu püüan edasi «Pilvede värvid» meie Draamateatrilt. anda mõningaid seisukohti lavastuste Ainult Läti Teatrite Valitsuse juhataja aruteludelt. G. Treimanis (kauaaegne ja erudeeritud Nähtud lavastused võib ideelis-kuns- Läti teatrielu juht) muutis viimasel het­ tilise tulemuse põhjal asetada kolmele kel meelt ning ütles lahti eelregistreeri­ tasandile. Festivali peaauhinna, nn Kuld­ misel ülesantud lavastusest. Hiljem se jumalanna pärast, mis igal õhtul Draa­ saime teada, et Läti rahvusliku drama­ mateatri fuajees välja oli pandud, kon­ turgia teos asendati ungarlase E. Illesi kureerisid kaks lavastust: «Ja sajan­ ajaloolise draamaga «Hispaania Isa­ dist on pikem päev» ning «Pilvede vär­ bella» A. Upitsi nim Akadeemilise Draa­ vid». Nende etenduste üle oli kõige roh­ mateatri esituses. Kõigi nimetatute kõr­ kem telgisisest ja -tagust juttu, neid la­ val oli see ainus kaugesse minevikku vastusi olid kriitikud juba varem vaa­ pöörduv lavastus, teised teatrid rääkisid tama sõitnud, just need tükid said ka suuremal või vähemal määral meie kaas­ žüriilt kaalukamad preemiad. Teist ta­ ajast. sandit, mille puhul peaauhind küll kõne alla ei tulnud, kuid mida siiski tõsiselt Meie Kultuuriministeerium kavandas analüüsiti ja mis žüriilt lisaauhindu teenisid, esindasid «Hispaania Isabella» jundamisel. Paraku jäi mulje, et süüdlasi ja «õhtu». Nii kriitikute kui publiku otsib akadeemilise teatri juhtkond ise hulgas tekitasid suuri küsitavusi «Suve- mujalt, sealhulgas žüriist, kes lavastu- • taeva all» ja «Kodukotus». Arvati, et seie ühtki preemiat anda ei saanud, pa- niisuguse tasemega etendusi pole mõtet tustamata seejuures kunstikriteeriumide järgnevatele festivalidele tuua. Mis siis vastu. juhtus? A. Dudarevi «õhtu» on eesti vaata­ Kaliningradi oblastis on kokku kolm jale tuttav Pärnu Draamateatri heas teatrit, neist üks Sovetskis. Valida pole lavastuses. Siit ka meile võrdlus­ õieti millestki, teatrikultuur kohapeal võimalus, ja peab kohe ütlema, et mitte Pärnu kahjuks. Teema sama, mis eespool õrnõhuke, lavastajad tulevad ja lähe­ nimetatuil: uued ajad, vanad väärtused, vad. Lavastaja J. Tšernõssov kasutas vanad inimesed muretsemas küla saatu­ L. Dodini dramatiseeringut, mida meilgi se pärast. A. Dudarevi näidendid öeldi oli võimalik näha 1983. a teatrikuul olevat kirjutatud suure südamevaluga. Leningradi Väikese Draamateatri esitu­ Lavakujundus oli küll suurejooneline: ses. Arutelul arvati, et ebaõnnestumise nagu kuivanud vitstest (sümbol! ?) punu­ aluseks kujuneski mitteuniversaalne tud linnupesasarnane koduküla, kaevu- L. Dodini režissööridramaturgia. Auto- ümbrus ristuvate teedega, kuid lõpp­ riinstseneering, lavastus, mis L. Dodinil kokkuvõttes ühekülgne. Teise vaatuse te­ läbi jõulise teatraalsuse õnnestus, pole gevus mängiti maha sealsamas kaevu- üle kantav teistesse teatritesse. Piinlik ümbruses ja nii jäi tabamata too kodu­ oli lavakujunduse ja mõnede teatrivõtete tare soojus ja inimtraagika hõng, mis nii kasutamise pärast. Kodukotust ei olnud, puhtalt Pärnu teatris välja tulid. Ülepea ei väliselt ega tegelaste hinges. L. Dodini tegi valgevene lavastaja V. Mazõnski neljatunnine etendus mängiti maha kahe kohe tüki alguses edasise vaatamise eba- ja poole tunniga — siit asjatu kiirusta­ tõsiseks sellega, et lasi Multikul sõjas mine, karakterite pihustamine, võlts- langenud seltsimeeste mälestuseks lille­ rahvalikkus, lõpuks igavus saalis. Silma dele vett valada moel, mis meenutas solgi- paistis trupi ebaprofessionaalsus, erine­ ämbri tühjendamist, seejuures suure vate näitlejakoolkondade kokkusobima­ kolinaga ja lavasügavusse kaduva vee tus. Nagu hiljem kuuldus, jäid oblasti pahinaga. Ka karakterid ei kasvanud kultuurijuhid aruteluga rahule, põhjus välja sisemusest, filosoofilist dispuuti rändrežissööri tagandamiseks sai leitud. igavikuliste asjade üle ei tekkinud, oli Kes on aga järgmine ja mida see muu­ vaid tüli. Tinglikkus ja olme ei seondu­ dab? nud orgaaniliselt ega kunstiliselt. Rolli- joonis ja -lahendus said selgeks kohe Mõnevõrra tõsisem jutuajamine toi­ alguses, üleliia oli rõhutatud nii Mul- mus NSVL rahvakunstniku A. Vance- tiku headust kui ka Gastriidi paheli­ viciuse lavastuse «Suvetaeva all» üle. sust, Hanna roll jäi väheütlevaks. Ena­ Hinnaalandust teha ei saanud: akadee­ mik kriitikuid leidis, et laste sissetoo­ miline rahvusteater, tuntud lavastaja, mine müstiliste (või müütiliste?) olevus­ koolitatud näitlejad, pealegi ainus teater, tena ainult segas näidendi poeetika taba­ kes kodulaval mängis. Ja ometi ei taht­ mist, venitas etendust. Enamikule meel­ nud lavastusest keegi rääkida. V. Bubny- dis Gastriidi osatäitja, Valgevene se romaan öeldi olevat tugev ja mitme­ NSV teeneline kunstnik Т. К о к š t õ s, kihiline, selles avanevat meie kaasaja tema päris žüriilt diplomi parima inimese kõlbeline maailm ühe perekonna meesosatäitjana. Seega kinnis­ lagunemise traagilise loo läbi. Nagu tus vana tõde: pahelist, ja veel keeruka F. Abramovi romaanis, nii ka siin räägi­ hingeeluga pahelist tegelast on huvita­ takse maast, kodust, tööst, peremehe­ vam välja mängida. tundest, muutuvatest väärtustest. Para­ ku tahtis instseneerija «hõlmata hõlma­ NSVL rahvakunstniku A. Jaunušansi matut», seetõttu võis romaani mitteluge- lavastatud «Hispaania Isabella» kutsus nud vaataja ka mitte aru saada vaid esile vastakaid arvamusi. Kahtlemata oli punktiiriga antud rollikäsitlustest. Näit- see festivali mastaapseim lavastus. lejaansamblit ei tekkinud, olgugi et palju Riiast sõitis kohale 80 inimest, etendus võimekaid näitlejaid lavastuses osales. kestis üle nelja tunni, laval vaheldu­ Laval puudus elutõde, lõpp jäi lahen­ sid dekoratsioonid, kostüümid, heli ja duseta, sest lavastus ei avanud tegelaste valgus. Kõike oli väga palju. Siiski võimalikku tulevikusaatust. Näib, et arvati, et maailmas on selliseid näite­ selle teatri režissuur elab üle raskeid mänge rohkesti ja läti teater ei teinud aegu, eriti tänapäevase ja omanäolise isiksuse ja võimu vahekorra problee­ teatrikeele leidmisel, üldse oma näo ku­ mide avamisel midagi avastuslikku, 53 uudset. Põhjused peituvad juba drama­ peäl lavale jõudnud džiinikultuse vastu; turgias. Liiga palju oli ajaloo illustree­ poleemika argise olme kujutamise üle rimist, ka siin said karakterid üsna ruttu teatris. Muu hulgas öeldi välja mõte, selgeks. Esile tõsteti teise vaatuse inten­ et läti teatris on laval ilusad näitlejad, siivsust, mõnede motiivide kaasaegset mis ka nagu vahepealsetel aastatel täh­ kõla ning etenduse lõpu tugevust. Eten­ tis polnud. Tabavalt iseloomustati «His­ dus oli suures osas vaatemänguline, meie paania Isabellat» selle sisu ja teostuse tundemaailma vähe häiriv. Arutelul öel­ järgi kui võõramaist paabulindu koduste di, et sellel etendusel jäi suur ja paks varblaste kõrval. Lätlased viisid kaasa klaas saali ja lava vahele. Lavastuse kaks auhinda. Zürii muutis kõrvalrolli tugevaim külg oli kõrge lavastuskul­ diplomi teiseks parima nais- tuur, alates kujundusest kuni väikse­ osatäitja diplomiks ja andis selle Läti NSV teenelisele kunstnikule mate sisseastumisteni näitlejate poolt, A. Kairišale Isabella suurrolli eest. väga kaunid ja küllap ajalootruud kos­ Kunstniku diplom läks J. Künd- tüümid, rikas ning näitlejat leidev ja ž i n j ale kostüümide kavandamise toetav valgusrežii, iga osatäitja täpne eest. ja arusaadav tegevus laval. Näis, et teat- riavalikkust võlus just läti teatri üldine Mulle etendus meeldis, kuid kardan, kultuur, mis mõjus nagu protest vahe- et teist korda vaadata oleks ta igav. Teisiti on lugu kahe peaauhinnale konkureerinud lavastusega. Olen M. Mi­ Lavastaja Eimuntas Nekrošius (festivali peapree­ kiveri «Pilvede värve» näinud viis kor­ mia ja žürii eripreemia režissuuri alal) lavastuse da ja iga etendus on mind haaranud, «Armastus ja surm Veronas» proovil. nii oma sõnaga kui emotsiooniga, nii näitlejameisterlikkusega kui ansambli- tervikuga, valguse, kunstnikutöö ja taba­ va muusikalise kujundusega. Meie Draa­ mateatri etenduste piletid olid festivalil kõige defitsiitsemad, juba päeval kogu­ nes kassa juurde kenake hulk inimesi lootuses, et äkki juhtub ime . . . õhtul oli teatriavalikkus teatri ümber koos, õhus oli tunda, et midagi on tulemas. Enne etendust toimus tavakohane tervi­ tus, seekord Draamateatri šeffidelt — Leedu Noorsooteatrilt. M. Mikiver vastas lühidalt: etendus räägib meie eest. Kui pärast saalipoolset mõtte- ja tundeping- sat jälgimist eesriie sulgus, siis tunnistas aplaus, et eesti teater sai võidu, võidu publiku südames. Arvan, et need hetked teatrirahva elus aitavad üle elada prae­ gusi suhteliselt raskeid aegu, mida on tinginud pikaajaline remont. Esimese õhtu õnnestumine tekitas järgmiseks päevaks veelgi suurema publikuhuvi. Mida aga arvasid tunduvalt kainemalt mõtlevad kriitikud? Arutelu oli pikk, sõnavõtjaid palju. Jällegi täheldati, et näidendi problemaatika on lähedane teis­ tele festivalitükkidele: otsida püsiväär­ tusi, millele rajada tulevik. Lapsed elu ristteel, lahkujaid mõistetakse kodus, kuid ajaloo kohus tuleb siiski, objek­ tiivselt. J. Kruusvalli näidendi kohta arvati, et kui talle dramaturgiareegli- tega kallale minna, siis tuleks suur tüli. Ometi jätkab see näidend eesti kirjanduse paremaid traditsioone. Autor ei taha oma tegelasi hukka mõista, vaid mõista, doku­ mentaalsus kõrvuti eepilise maailmatun- netusega, rahvuskarakterite avamise oskus, samas aga laiemale üldistusele suunatud mõtted. Autoriteetne kriitik ajakirjast «Teatr» Maria Sedõhh tõi M. Mikiveri loomingus avastuslikuna ja perspektiivsena esile reaalsuse ja ting­ likkuse vaheldumise, selle vaheldumise kunstilise täiuslikkuse. Siin arvas ta nä­ gevat Panso traditsioonide uuenemist eesti teatris. Etenduse lihtsus, selgus ja inimlikkus lõi erilise suhte saaliga. Tea­ ter räägib õtse ja tõsiselt keerulistest aegadest ja vahekordadest, pole kerget, lahtist emotsiooni, tunded on tagasihoi­ tud, tulevad sisemusest. Seda enam hak­ kas siin silma ja kõrva mõni kohati ära­ eksinud avatud, paisutatud emotsioon. Näitlejatöödest tõsteti üksmeelselt esile I. E v e r i roll ja žürii määras talle p a- rima naisosatäitja diplomi. Kummardusi tehti M. Lille meisterlik­ kusele, tunnustavalt nimetati teisigi. Üksmeeles oldi õnnestunud kujunduse suhtes, eriliselt sai kiita V. Ernesaksa muusikaline kujundus. Mikk Miki­ ver, kel öeldi olevat absoluutne kuul­ mine lavastusatmosfääri ja pinge välja kujundamise vallas, sai žürii diplomi parima režissööritöö eest. «Balti teatrikevade» peaauhin- n a võitis aga Eimuntas Nekro- š i u s e lavastus «Ja sajandist on pikem päev». Leedu Noorsooteater, kus direk­ V. Korostõljovi «Pirosmani, Pirosmani.. . » toriks ülikooli endine majandustead­ (lavastaja E. Nehrošius). lane, kõikjale jõudev ja energiline Pirosmani — Leedu NSV teeneline kunstnik Adolfas Berenis ja pearežissööriks Da­ Vladas Bagdonas. lia Tamuleviciute, tõi 1983. a välja Ija-Maria — Irene Krausaite. ainult ühe (!) lavastuse — sellesama A. Ulosaviciuse fotod T. Ajtmatovi romaani instseneeringu. Loomulikult kaasnesid materiaalsed maailm. Nagu arutelul lausus Lea Tor­ sanktsioonid (juhtkond preemiast ilma!) mis, peab sellesse maailma sisse mine­ plaanide mittetäitmise pärast, pahandu­ ma, ja kui sinna satud, siis imeb ta sind sed ministeeriumiga ning valuline ole­ enda külge, mõnel etendusel rohkem vat olnud ka etenduse valmimine ja («Pirosmani . . .»), teisel vähem. «Ja sa­ vastuvõtmine. Nüüd siis kõige selle ta­ jandist ...» jäi varemtehtuist ehk eba­ suks võit festivalil ja NSVL Kultuuri­ ühtlasemaks, nii suurt sisemist pinget ministeeriumi lähetus — sõit BITEF-i ja täiust ei saavutatud. Oli stseene, mis rahvusvahelisele teatrifestivalile. Need, haarasid jäägitult, kas või ligi 15 minu­ kes Nekrošiuse lavastust kodulaval näi­ tit kestev sõnatu algus Jedigei toime­ nud, väitsid festivalietenduse mõnevõrra tuste ja olemise keskel, oli ka niisugu­ kunstiliselt kaotanud olevat. Lavastaja seid, mis venisid või päriselt ei veennud püüdnud küll lava taga päästa, mis pääs­ kunstiliste kujundite valikus. Isegi seda ta annab, tormanud ise ühe tehnilise öeldi arutelul, et inimlikkust on vähe, vahendi (puldi) juurest teise juurde, ühtki naeratust ei taba laval. Ometi saavutamata jäänud maksimaalne kuns- väideti sealsamas, et laval oli elu enam titase viis aga Nekrošiuse nii suurde reaalne kui see pealiskaudne elu, mis ahastusse, et ta isegi auhinda vastu kulgeb meie ümber. Aga ülepea, Nekro­ võtma ei tulnud. šiuse lavastusi ei maksa kirjeldada, Ometi leidsid kriitikud, kes festivali- neid peab nägema! Neil on mõjujõudu, päevil nägid ka ära Nekrošiuse «Piros- mida sõnad ei seleta. Pole huvituseta, mani, Pirosmani», «Kvadraadi» ning et oma parimad lavastused on Nekrošius teinud vennasrahvaste kirjandusliku «Armastuse ja surma Veronas», et Nek- materjali põhjal, ometi väideti ta olevat rošius on see tõeliselt suur kunstnik, sügavalt leedupärane, paralleele tõm- kel on omapärane, kordumatu teatri- mati isegi M. Ciurlionisega. Z ü r i i kunstniku maailm, kes ootab oma loo­ eripreemia määrati samuti r e ž i s- mingu õilistamist tunnustuse läbi; küla­ suuri alal ja seegi diplom anti E. lised tulevad, nad peavad kohe tulema, Nekrošiusele. Koduteater ja leedu laud aga lonkab, sest üks jalg on lühem, teatriavalikkus näib olevat uhke oma sinna topitakse midagi alla. Tarve olla lavastajale, hoiab ja kaitseb teda. Pole austatud ja imetletud, kuid loota selles kahtlust, et Leedu Noorsooteatri pare­ vaid oma tööle, oma kunstile, mis tuleb mad lavastused mõjustavad praegu ja spontaanselt, sisemusest, voolab välja varsti kogu lähema ja kaugema teatri- just sellisest maailmast, mida järjekindla regiooni teatrikunsti. käega loob Nekrošius. Ja samas vilksa­ Heameel on, et TRA Draamateater tab mällu nägemus Tallinnast, Draakoni oli võrdväärne konkurent peaauhinna- galerii juurest: avatakse autorinäitust, saajale, kes sai selle teenitult. Heameel voolab šampanja, külalised on tulnud, selle üle, et ka meie suutsime pakkuda tehakse kummardusi ja öeldakse mingeid suurt kunsti, taastus usk teatriimesse sõnu, kõik on ratsionaalne, kaalutletud, ka 80. aastate eesti teatris. laud seisab kindlalt neljal jalal. Muutu­ vad ajad ja meie ... Seda imetabasem Kõrvallugu on Nekrošiuse võime näha võimatut ning oskus seda õhtust õhtusse Vladas Leedu Teatriühing korraldas külalis­ Bagdonase suurepärase mängu läbi uues­ tele väljasõidu Trakaisse, järvestiku- ti korrata. alale. Uudistasime Leedu suurvürsti residentsi, mille suuremahuline rekonst- Teatrikevadel nähtud etenduste ühi­ rueerimistöö käib juba mitmendat aas­ seks allhoovuseks saigi võib-olla ühelt takümmet, jalutasime läbi Galve järve poolt ürginimlik valu ja igatsus olla ääres paikneva, mõnevõrra eksootilise, koos, olla koos oma ligimestega, oma omal ajal Krimmist välja rännanud ka- külaga, oma rahva ja tema saatusega, raimõ rahvakilluga asustatud küla, mei­ teisalt aga sotsiaalsetest oludest tingi­ le pakuti nende rahvusroogi ja lauas tud võimatus kokku saada, koos olla ja öeldi kauneid tooste leedu teatrielu õit­ kokku jääda. Mis sellest etendustes välja senguks. Teine väljasõit tehti Kauna­ tuli, kuidas realiseerusid head kavatsu­ sesse, kuid millegipärast just niisugusel sed ning mida festival tagasivaates ja päeval, kui teatrid ei mänginud. Avatud perspektiivsemas teatrisituatsioonis tä­ oli küll kunstnike kohvik oma imepeene, hendas, sellest rääkis Jaak Allik lõpp- antiikse sisekujundusega, kuhu seltskond konverentsi põhiettekandes. pärast linnaga tutvumist suundus leedu Ei saa mööda minna ühest meeldivast kokakunsti tasemega tutvuma. Niisugu­ seigast. Nimelt sellest, et Vilniuses ela­ ne tähelepanu oma maa köögikultuurile vad Irena Veisaite ja Grigori Kromanov. oli muidugi külalistele kõhtumööda, Nende külalislahkus ja abivalmidus kuid kahju oli kaduma läinud teatri- tegi festivalipäevad koduselt kauniks, nägemise võimalusest. Festivaliprog- I. Veisaite, Eesti teatrit väga hästi rammi kuulus veel leedu teatrite tundva teatrikriitiku ja õppejõu sõna­ «kapustnik», kus esinesid nn teatrian- võtud etenduste aruteludel kujunesid samblid, nagu nad meilgi olemas on tooniandvateks. Vilniuse kunstieluga ja «Kuldse Trio», «Lillekese» ja «Hampel­ Noorsooteatri näitlej atega viis meid kok­ manni» näol. Meeldejääv oli Kaunase ku ministeeriumi repertuaarikolleegiumi Draamateatri noor lauluansambel ja liige Birute Zelvite, kelle õlul kogu or­ Leedu Noorsooteatri «etendus» vene ganiseerimistöö praktiliselt lasus. Birute klassika, eriti Tšehhovi ainetel. on tuntud bulgaaria keele vahendaja­ Jällegi tuleb korrata juba öeldut, et na, ise peab ta üheks oma unustama­ Noorsooteatri paremate lavastuste õhus­ tuks õpetajaks Aleksander Kurtnat. tikku, sõnatut näitlemist, žestide, liigu­ tuste, pauside, vile ja muusika kumma­ õpetlik lugu list keelt pole mõtet sõnadesse panna, Nurinat festivali korralduse üle ja seda peab nägema. Aga kui oled kord ümber oli kuulda üsna tihti. Kõige val­ näinud, siis vaataks aina uuesti. Mõned jemalt kõlas see teatrirahva enda suust. meeleolud, mõned ilmed ja suhted püsi­ Festival kelle jaoks? Kas žüriile, publi­ vad imeselgesti meeles, eriti «Pirosma- kule või peaks ta olema ka teatriinimes­ nist» ja «Kvadraadist». Isiklik nägemus te kokkusaamine, etenduste üldine läbi­ «Pirosmanist» : Nekrošius on seisatanud segi vaatamine, arutelude kuulamine? seal, kus meie mööda tõttame — see on Mingid piirid seab muidugi majutami­ inimlikkuse, kannatuse, valu, alanduse ne ja iga teatri enda töörütm statsio­ 56 ja uskumise traagiline läbipõimumine, naaris. Kuid järgmiste festivalide kor- raldajad leidsid, et lavastajate ja näit­ nimetatu tegematajätmistes ei taha ma lejate suurem esindatus on festivali elu­ varju heita leedu kolleegidele. Nemad jõu seeshoidmiseks ilmtingimata tarvi­ olid esimesed ja juba see iseenesest tä­ lik. Oskusliku kavandamise korral, hendab midagi. Esimeste pealt õpitakse. kahe lava kasutamisega on võimalik Juba Vilniuses selgus, et G. Treimani- lühendada festivali kestust, mis on suu­ sel on Riia teatrikevade plaan valmis. rema hulga külaliste kutsumise esimene eeldus. Korraldajail jäid kahe silma vahele mitmed vajalikud üritused: algu­ Järellugu ses ei tutvustatud saabunud delegat­ Festivali lõpetamine toimus Vilniuse sioonide koosseise omavahel, pressikon­ Kunstide Palees, kus Leedu NSV kul­ verentsi ei toimunud, žürii liikmedki said tuuriminister J. Bielinis hindas festivali tuttavaks viimasel päeval asja otsusta­ kordaläinuks. Anti kätte peaauhind, misel. Puine oli arutelude korraldus, diplomid. Selleks ajaks juba ärasõitnud neid juhtis žürii esimees, ministeeriumi I. Ever ja M. Mikiver said autasud kätte Kunstide Valitsuse juhataja R. Jakucio- koduteatris «Pilvede värvide» etendu­ nis. Kuna ta žürii esimehena ise ühtegi sel minister J. Loti käest. märkust ei teinud ja hinnanguid, välja Hilisemates kuluaarijuttudes on aval­ ei öelnud, jäid otsad kokku tõmbamata. datud kahtlust, kas Kaliningradi oblasti Puudus asja hing ja elustaja, sõnavõt- teatritase on vääriline esindama Vene jaidki pidi iga liiduvabariik delegeerima. Föderatsiooni. Võib-olla kutsuda teater Terviklikum võinuks olla trükiste kavan­ Leningradist? Konkurents teravneks damine. Niisuguse ajavaruga planeeri­ kohe. Nende küsimustega tegeldakse tud ürituse puhul saab välja anda koond­ NSV Liidu Kultuuriministeeriumis, seal­ programmi, kus sees kõigi teatrite ka­ se Teatrite Valitsuse esindaja viibis Vil­ vad, selgitused ja vajalikud teated. Siin­ niuses ning avaldas lõppkonverentsil kohal tuleb küll kiita TRA Draamateatri arvamust jätkata traditsioone. kavalehe koostajaid, oma teostuselt üle­ Mida aga saata Riia teatrikevadele? tas see teisi tunduvalt. Reklaamplaka­ Meie jaoks on see tähtsaim küsimus. tid ei õnnestunud ühelgi teatril. Järg­ 1984. aasta esimene pool jäi eesti teatri­ mistel festivalidel oleks võib-olla põnev tes tippude poolest hõredaks .. . Ootame teatriplakati ülevaatenäitust vaadata. sügist! Ja üldse, kui kokku tulla, siis peaks ole­ TÄIESTI UUS LUGU tuleks kirju­ ma rohkem vahetut suhtlemist nii enne tada teatriajaloolastel, et kinnistada kui pärast etendust, praegu toimusid senised Balti teatrikevaded kultuuri­ sisulised arutlused hotellitubades. Kõige lukku.

Teatriühingu esimees Jüri Järvet õnnitleb Ita Everit parima naisosatäitmise eest saadud preemia üleandmisel lavastuses «Pilvede värvid». Kultuuriminister Johannes Lott ja Teatrite Valitsuse juhataja Märt Kubo annavad kodu­ teatris Mikk Mikiverile üle Balti teatrikevade preemia parima režissõöritöö eest lavastuses

.Pilvede värvid,. д Цо fo(od Mängufilmide žürii diplomi said heliloojad XVII ÜLELIIDULISE R. Kangro ja A. Valkonen («Nipernaadi», «Tal­ FILMIFESTIVALI AUHINNAD linnfilm», režissöör K. Kiisk), samuti näitlejad KIIEV, 1984 K. Tsonev («Pariisi draama», Dovženko-nim. stuudio, režissöör N. Maštšenko), A. Paulavicius («Võõrad kired», Riia stuudio, režissöör J. Streic), D. Haršiladze ja T. Shirtladze («Päev on pikem ööst», Gruusia stuudio, režissöör MÄNGUFILM L. Gogoberidze), M. Radžabova («Parool — ho­ tell «Regina»», Usbekistani stuudio, režissöörid Peaauhinnad: «Kallas» (J. Bondarevi romaa­ J. Agzamov ja Z. Roizman) ning operaator ni alusel, lavastajad A. Alov ja V. Nau­ V. Iljin («Torpeedokaatrid», «Lenfilm», režis­ mov, «Mosfilm»), «Sõjaväljaromaan» (P. To- söör S. Aranovitš). dorovski, Odessa filmistuudio), «Helesinised mäed ehk Tavatu lugu» (E. Sengelaia, Gruu­ Auhindade kogu nimekirja leiab asjasthuvitatu sia stuudio). ajalehest «Sovetskaja Kultura» 19. V 1984.

Zürii eriauhind: režissöör I. Dobroljubov filmi «Koduküla Belõje Rossõ» eest (Valge­ vene stuudio); režissöör A. Surin («Tagasi­ pöördumine orbiidilt», Dovženko-nim. stuu­ dio); E. Jassan («Dublant hakkab tegutse­ ma», «Lenfilm»). Parim režissuur: N. Mihhalkov («Ilma tunnis­ tajateta», «Mosfilm»). Parim operaatoritöö: V. Kaljuta («Legend vürstitar Olgast», Dov­ ženko-nim stuudio, režissöör J. Iljenko). Parim kunstnikutöö: A. Micius («Naine ja tema neli meest», Leedu filmistuudio, režis­ söör A. Puipa). Parim muusika: välja ei an­ tud. Parim naisosa: J. Onaityte («Naine ja tema neli meest», Leedu filmistuudio, režis­ söör A. Puipa). Parim meesosa: V. Sanajev («Koduküla Belõje Rossõ», Valgevene stuu­ dio, režissöör I. Dobroljubov).

LASTE- JA NOORSOOFILMI esimene auhind: «Kõurikud» (režissöör D. Assanova, «Lenfilm»).

MULTIFILMI esimene auhind: «Lõvi ja härg» (režissöör F. Hitruk, «Sojuzmultfilm») ja «Põrgu» (režissöör R. Raamat, «Tallinn- film»).

DOKUMENTAALFILMI esimene auhind: «Sõdurilesed» (V. Artemenko, Ukraina kroo­ nikafilmide stuudio). Eriauhinnad: «Esimees­ te korpus» (V. Sperkatš, Ukraina kroonika­ filmide stuudio), «Ohuhoiatus» (D. Firsova, Dokumentaalfilmide Keskstuudio).

POPULAARTEADUSLIKU FILMI esimene auhind: «Vernadski seadus» (režissöör R. Sergijenko, Kiievi populaarteaduslike filmide stuudio).

Mängufilmide žürii eridiplom anti ka filmile «Nipernaadi» (režissöör K. Kiisk, «Tallinnfilm»), samuti filmidele «Päev on pikem ööst» (L. Gogobe- ridze, Gruusia stuudio), «Demidovid» (J. Lapšin, Sverdlovski stuudio), «Pikk Linnutee» (A. Taž- bajev, Kasahhi stuudio), «Võõrad kired» (J. «Söjaväljaromdan». Streifi, Riia stuudio), «Ljubov Orlova» (G. Alek- 58 sandrov, J. Mihhailova, «Mosfilm»). Romaan— romanss

TATJANA ELMANOVITS

dagi ei mahtunud. Näiteks ühiskorteris elav «SÕJAVÄLJAROMAAN» («Военно-полевой ро­ prantsuse keelt kõnelev areteeritud professori ман»). Stsenarist ja režissöör P. Todorovski, ope­ tütar atraktiivse Inna Tšurikova esituses ja tema raator V. Blinov, kunstnik V. Konovalov, heliloojad mesallianss hädavaresest kinomehaanikuga, keda I. Kantjukov, P. Todorovski, laulutekstid G. špalikov, naine alateadlikult häbeneb, püüab jõudumöö­ helioperaator E. Contšarenko. Osades N. Burljajev (Netužilin), N. Andreitšenko (Ljuba), I. Tšurikova da ümber teha ja veelgi enam kardab kaotada. (Vera), V. Proskurin (Novikov), Z. Gerdt (administ­ Sõjas põrutada saanud mehike Netužilin, raator) jt. Odessa (ilmistuudio, 1983, 2513 m. Nikolai Burljajevi mängitud, ei soovi aga oman­ dada kõrgharidust ja teistsuguseks muutuda ning kujuneb igivana kolmnurksituatsioon, mis seab professori tütre ja polgukaunitari, prantsuse Kas ei 'mäleta need, kel praegu turjal üle keele ja tänavaargoo ühele pulgale. neljakümne, sõjajärgsetest linnalähedastest Kuid siis hakkab folkloorsest allikast seda­ elektrirongidest kätetuid, jalutuid, kes laulsid võrd õnnelikult ammutavas filmis hargnema käheda, ärajoodud häälega, vaevalt viisi pida­ Inna Tšurikova Vera-liin, mis purustab romansi des, mustlasromansi- ja rindefolklooriseguseid raamid, avastab nõretavate sentimentide varjus laule? Laulud olid lihtsakoelised, sentimentaal­ inimelu vaikse valu. (Too argine tunne ei huvi­ sed, kahejalgsete-kahekäeliste südametunnistust tanud 1940.—1950. aastatel ei pompoossete võimalikult valusalt näpistavad . . . Inimesed filmide ega ka mitteametliku kitšikunsti tegi­ viskasid meelsasti tursunud nägudega laulikute jaid.) mütsidesse münte, kägardatud paberraha ja tõt­ Alandav võistlus noorema ja kaunima naisega tasid kinno . . . vaatama «Kubani kasakaid». oma mehe pärast sunnib peale koketerii, tri— Aeg oli vaene, tõde aga liialt piprane, et elu kitamise, prantsuse keeles kõnelemise, klaveri- lakeerimise kõikvõimalikud viisid kunstis suut­ mängimise, paremana näida tahtmise . . . Kuid nuks seda taluda. valed kooruvad ja kooruvad, kuni avaneb süda­ Kuid aastad läksid, elu arenes ning mälestu­ mik, tuum, kuju olemus — vananeva ja inetu naise sed linnalähedaste rongide nukratest lauliku­ ärev üksindushirm, kasvatusega kaasaantud tobe test muutusid viimaks ka kunsti huviobjektiks. ja kaitsetu headus. Nagu näiteks filmis «Sõjaväljaromaan», mis või­ Vera jookseb vilttuhvlites mööda tänavat tis üleliidulisel Kiievi filmifestivalil peaauhinna. ja seletab oma hädavaresest meest konvoeeri- Filmi atmosfäär oma suurlinna õuede, poe- vale miilitsale, kuidas seal arestikambris toita taguste, üüritubade ja nende triibulistes mad- tema maooperatsiooni üleelanud abikaasat. rusemaikades asukatega on tõepoolest enam Seda stseeni võiks vahest võrrelda üksnes romanslik kui tõsi rea li stl i к. Nonna Mordjukova Mariaga, kes «Suguseltsi» Kus siis veel kui mitte tunnetest nõretava­ avakaadrites üritab oma seitsme kompsuga kodu­ tes mustlaslauludes võisid tegelased hoobilt küla jaamast Moskvasse sõita. elumõtte kaotada, pikemata põhja vajuda (hobu­ Filmi tervikuna, eriti aga Inna Tšurikova sevarga kinniminek) või veelgi kiiremini õnne mängitud Verat nautides mõtlesin taas «Tallinn- leida, kerkida (põgenemine, pidu kallis resto­ filmile». On ju . «Sõjaväljaromaan» valminud ranis). Sest eluredeli vahepealsetel astmetel kõigest ja ainult Odessa filmistuudios . . . pole neis lauludes õieti mõtet ega tähendust. Mis vägi, õnn või õnnetus peaks see olema, Ka filmi «Sõjaväljaromaan» jaoks mitte. mis pööraks meie filmitegijate palge tänapäeva, Kord näeme kangelannat Natalja Andreit­ inimese, inimkarakteri, inimsaatuse poole? šenko esituses rindepolgu «unistustenaisena», siis mustade küünealustega, talvepakase käes tänavanurgal kuumi pirukaid müütamas, siis «kor- terinatšalniku prouana» (linnaromansi eluredeli tipp!). Sümpaatse retrostiilse filmi teisedki tegela­ sed on pärit samast maailmast, kujutades 1940. aastate neid inimtüüpe, kes «Kubani kasaka­ tesse» ja muudesse sellistesse filmidesse kui­ Tavatu lugu

AUNE NUIAMÄE

«Helesinised mäed ehk Tavatu lugu».

apoloogižanri kujunemise ja leviku põhjuseks «HELESINISED MÄED EHK TAVATU LUGU». Stse­ 70. aastatel. Jättes kõrvale rea filme, mis moodus­ naristid R. Tšeišvili ja E. Sengelaia, režissöör E. Sen- tasid dokumentalismilaine harja, viis jaht tõsi- gelaia, operaator L. Paatašvili, kunstnik B. Tshakaiia, elulisusele, anatoomilise täpsuse tagaajamine helilooja G. Kantšeli. Osades: Ramaz Giorgobiani filmikunstis paljudel juhtudel tulemusteni, mis ei (Soso), Vassili Kahniašvili (Vaso Tšorgolašvili), Ivan 1 Sakvarelidze (markšeider), Temuraz Tširgadze (direk­ suutnud tõusta kunstiliste üldistusteni. tor), Daredžan Sumbatašvili (Bella) jt. Gruusia stuudio Eldar Sengelaia on öelnud, et mõistujutu 1983, 90'. loomine pole olnud tema töös omaette ees­ märk, sest viisil, kuidas tehakse detektiivi, muu­ sikali vm, mõistujuttu luua ei saa. Võib tuua Gruusia filmikunstil on hea maine ja loodeta­ ekraanile tema atribuutika, stilistika jne, kuid vasti iga gruusia film meilgi oodatud. Eldar need võtted ei sünnita veel mõttesügavust ja Sengelaia (filmide «Valge karavan», «Ebatava­ -tarkust. Need üksnes aitavad seda teravamalt line näitus», «Veidrikud», «Samanišvili võõras­ väljendada. Mõistujutt — see on inimmõtte ema» jmt lavastaja) «Helesinised mäed ehk ebatavalise kõrguse, hinge avaldumine, ja üksnes Tavatu lugu» pärjati üleliidulisel filmifestivalil meisterlikkusega seda ei saavuta, on vaja sise­ Kiievis ühe peaauhinnaga ja kindlasti leiab film mist küpsust.2 oma vaataja ka Eestimaal. Kes vähegi selle maa ja rahvaga tuttav, tun­ Kriitikas on E. Sengelaia filme nimetatud neb kohe filmi esimestest kaadritest ehtsat ja mõistujuttudeks. Režissööri arvates oli dokumen- ' «Кинопанорама», выпуск 3-й. M, 1 981, стр. 284 talismibuum 60. aastate kinematograafias üheks 2 Samas lk 286 vahetut gruusiapärasust, detailide täpsust ja usu­ Niisuguse uskumatu loo jutustab meile Eldar tavust, mis vaatab vastu igast ekraanile ilmuvast Sengelaia. kaadrist. Selle allegoorilise mõistujutu tegevus Enne filmi linastumist Tallinna Kinomajas toimub suures vanas kõrgete korruste ja alailma avaldas see terase mõtte ja targa silmaga režis- rikkis liftiga majas, kus peaks tegeldama käsi­ söör lootust, et meil Eestis selletaolisi lugusid kirjade toimetamisega, (toimetus, kirjastus või ei juhtu. See kõik toimuvat ju Gruusias. filmistuudio, kuidas soovite). Majas, kus töötavad armsad, sümpaatsed inimesed, kus ülemust pole ilmaski kohal, ja kui juhuslikult ongi, siis üksnes senikauaks, et käigupealt mõni allkiri visata, akna all põristavaid motopallureid silmata, toriseda — milline arusaamatu spordiala — ning lahkuda kiirustades järjekordsele banketile. Elu selles suures majas aga kulgeb omasoodu. Autorid on teravmeelselt rõhutanud, kui märka­ matult voolab aeg, vahelduvad aastaajad, ja toimetuses aina toimetatakse. Käsikirju ühest kapist teise ja virnast virna, kuni need — toimeta­ mise käigus muidugi — lihtsalt ära kaovad. Nimelt nii juhtub loo peategelase, noore kir­ janiku Soso jutustusega. Toimetuses võetakse teda heatahtlikult, isegi soojalt vastu, kuid ta osutub tüütult järjekindlaks ja äärmiselt tülikaks autoriks, kes, maksku mis maksab, on huvitatud, et jutustus ilmuks. Võib-olla nii mõnigi neist inimestest, kellega noormees selles majas koh­ tub, oli ise kunagi samasugune nagu Soso, täis usku oma võimetesse ja tahet neid arendada, ja kes teab, kui palju kordi neist keegi koputas suletud ustele ning lõpuks väsis. Kes teab. Aeg voolab, elu kulgeb. Sengelaia toob meisterliku (enese)irooniaga ekraanile terve galerii mahlakaid tüüpe, kes igaüks omal kom­ bel väljendab seda rahulolevat tüdimust, mis valitseb selles suures vanas majas. Autorid paku­ vad välja terve buketi kõikvõimalikke meeldi­ vaid tegevusi, millega igaüks meist võiks oma igavaid tööpäevi täita. Võib mängida malet, kerida lõnga, kasvatada viinamarja, keeta mune, kududa, õppida prantsuse keelt, niisama ringi sibada, jne, või — üldse mitte tööle ilmuda. Koik oleneb sellest, mis kellelegi rohkem passib. Võimalusi on. Ainuke, kellele selles seltskonnas hirmsasti meeldib käsikirju lugeda, on remondi­ mees. Sest tema töö on seina värvida. Mees, kes nimetab end markšeideriks, istub päevast päeva ja ootab ülemuse jutule. Et ta sõna otseses mõttes igavusest lakke vahib, mär­ kab ta seal pragu. Siis teist, kolmandat. Aeg voolab, elu kulgeb. Pragusid tuleb aina juurde. Pikapeale õnnestub mehel ka teiste tähelepanu progresseeruvale pragunemisele juhtida ja — tööle asuda. Pilamist kui palju, Soso saadetakse lausa loomingulisele komandeeringule asja uurima! Aeg läheb, elu kulgeb. Ühel heäl päeval kukub maja kokku. Segadus on suur, nalja kui palju, aga elu selles toimetuses kulgeb oma­ soodu. Nüüd juba uues valges moodsas majas. Ka lift on seal arvatavasti korras (nimelt oli lift ainus koht, kus mõni sinna õnnetult kinni- jäänu igavusest juhuslikult kaenlas olevat käsi­ kirja võttis lugeda). Muutuv ja muutumatu Hollywood

VLADIMIR DMITRIJEV

«TOOTSIE». Stsenaristid L. Gelbert, M. Schisgal, aHALBADE KAVATSUSTETA». Stsenarist К. Lüdtke, jutustus D. McGuire, L. Gelbart, režissöör S. režissöör S. Pollack, operaator О. Roizman, kunst­ Pollack, operaator O. Roizman, kunstnik P. Larkin, nik Т. March, helilooja D. Grusin. Osades: P. New­ kostüümid R. Morley, helilooja D. Grusin. Osades: man, S. Fields, В. Balaban, M. Dillon, L. Adler, D. Hoffman (Michael Dorsey Dorothy Michaels), J. В. Primes, D. Sommer t. «Columbia Pictures». Amee­ Large (Julie), Т. Garr (Sandy), D. Coleman (Ron), rika Ühendriigid, 1981 . С. Durning (Les), В. Murray (Jeff), S. Pollack (G. Fields), G. Gaynes (John van Horn) jt. Pro­ dutsendid: S. Pollack, D. Richards. «Columbia Pic­ tures», Ameerika Ühendriigid, 1982; orig 115 min.

«Tootsie». Dustin Hoff­ man Dorothy 62 Michaelsina. Viimasel Moskva filmifestivalil näidatud Sidney Pollacki kaks filmi veensid selles, et juba kaua aega Hollywoodis elav režissöör on seal täiesti kodunenud ja lubab endale üsna huvitavaid eksperimente, uudseid võtteid ja lae­ ne, mis mingis mõttes küll jätkavad Hollywoodi traditsiooni, kuid on seda oluliselt ka murd­ nud. Muutus pole väliselt eriti märgatav, sest mõle­ mad Pollacki filmid on orienteeritud Hollywoodi esteetika põhikomponentidele: tugev süžeelisus ja filmitäht. Süžee on põhjalikult läbi töötatud, põhjuse — tagajärje seos on järjekindlalt läbi viidud, põhisündmusi kommenteeriv teine plaan on välja arendatud, tegelaste käitumine on psüh­ holoogiliselt motiveeritud ja tegevus lõpeb happy end'iga, millel — tõsi küll — on aja- märgina pigem kibe kui ohjeldamatult lõbus kõr­ valmaik. Ka filmitähtede pealt pole režissöör kokku hoidnud, vaid on kutsunud mängima suu­ rimad: ühel juhul Paul Newmani, teisel Dustin Hoffmani. Pollackit on alati huvitanud ideede inimesed, kes pööraselt või vähemalt visalt püüdlevad seatud eesmärgi poole, kelle jaoks unistuste kokkuvarisemine on nagu maailma lõpp, kes hukkuvad katastroofilise ebaõnne tõttu või leia­ vad võimaluse uuesti alata. Ühelt poolt huvi­ tab režissööri selline tegelane nagu Gloria meile hästi tuntud filmist «Äraaetud hobused lastakse ju maha?», kes mõistab end surma, kui tal eluloterii võiduvõimalus luhta läheb. Gloria vas­ tand on noor naiskommunist kuulsast filmist «Mil­ lised me olime», kes elab läbi makkartismi õudu­ sed, reetmise, pettumused, kuid säilitab kõi­ gele vaatamata usu «punaste kolmekümnendate» ideede õiglusesse. Moskva festivalil näidatud Pollacki film «Hal­ bade kavatsusteta»* on loodud 1981. a. Faabula, mis põhineb valel, õnnetul ohvril ja süüdlaste paljastamisel, oleks andnud režissöörile võima­ luse luua pingelise tegevuse; sellest on aga Pollack kohe loobunud. Teda ei huvita juhus­ lik, st erandlik, vaid rutiinne, st igapäevane. D. Hoffman Provintsiajaleht «Miami Standard» laimas võimu­ de mahitusel paha tahtmata süütut inimest, viis kirjandusele filmis «Kogu presidendi armee». paha tahtmata ühe noore naise enesetapuni, Kui selle filmi finaalis löövad kaks noort aja­ külvas kaaskondlased üle valedega — samuti pa­ kirjanikku ajalehe «Washington Post'i» tohutus ha tahtmata. Ja ehkki mõned isikud selle eest hoones kirjutusmasinal ümber järjekordseid pal­ maksid — said töölt lahti —, ajalehte ometi ei jastavaid materjale, seejärel aga avaneb lühi­ suletud, surnut ellu ei ärata, laimust end nii kestes teleteadetes president Richard Nixoni ruttu puhtaks ei pese. Pyrrhose võit. ametist lahkumise lugu, siis tekkis vaatajail tõe­ poolest mulje, nagu oleks need paar «sõltu­ Kuid Pollacki filmi mõte ulatub pelgast fakti matu ajakirjanduse» silmapaistmatut teenrit, nentimisest kaugemale: ta ei loonud filmi mitte kelle figuurid sulasid poolhämaruses kaugelt mõnedest ebaeetilistest ajakirjanikest, vaid filmituna peaaegu ühte ümbritsevate esemetega, Ameerika ajakirjanduse olemuslikust ebaeetili­ teinud ennenägematu teo, sundides riigi esi­ susest. Viis aastat enne Pollackit lõi tema kaas­ mese mehe erru minema. Sidney Pollacki film maalane, tuntud režissöör Allan Pakula Water- «Halbade kavatsusteta» ongi selle laialt levi­ gate'i afäärile toetudes hümni Ameerika aja- nud kõikvõimsa kodanliku ajakirjanduse müüdi pahupidi pööratud variant provintsitranskriptsi- oonis, mis viib kokkuvõttes üsna kurbade jä­ * Kas poleks parem eestikeelne pealkiri olnud «Paha reldusteni. 63 tahtmata». Orig. Without Malice. (Toim.) Kurvastab eelkõige nukker tajumine: kui vähe Michael Dorseyt (naisena on ta Dorothy Mic­ maksab isiklik inimlik korralikkus ja sisemine haels), vaid esitab tegelikult omaenda täheks- tundlikkus, võrreldes ühe elukutse amoraalsu­ saamise müüdi, kandes oma saamatu intelligendi sega, kui kergesti ületavad eetilise piiri üldi­ maski. selt mitte sugugi halvad inimesed, kes ei soovi Nii Pollack kui Hoffman pidid tööle asudes kellelegi kurja, kuid teevad seda ometi iga kahtlemata silmas pidama kuulsaimat ümberriie­ päev; kuidas mis tahes põhimõtted ei maksa tumise komöödiat «Mõni tahab kuumalt» («Some midagi ajaleheveergude sensatsiooni omavoli like ii hot»), mitte niivõrd eeskujuna, kuivõrd ees. poleemika objektina. Mainitud filmi, mida nõuko­ Kuid kurvastamiseks on teinegi põhjus. Filmi gude vaataja tunneb pealkirja all «Džässis ainult peategelane Michael Callagher, alkohoolsete tüdrukud», tegi silmapaistev režissöör Billy Wil­ jookide hulgimüüja, kes on laimu peamine ob­ der 1959. a. jekt, võitleb kogu filmi jooksul oma nime hea Wilderi filmi tegelased, keda suurepäraselt maine taastamise ja süüdlaste karistamise eest. mängivad Jack Lemmon ja Tony Curtis, põge­ Paul Newman näitab hämmastavalt täpselt ja nevad jälitamise eest, riietuvad ümber ja satu­ mitmelaadselt inimese raevu, kes üksinda püüab vad naisorkestrisse, mida juhatab blond kau­ võidelda tõe eest. Koik on tõesti nii, kuid nitar, kuulus Marilyn Monroe. Selles filmis nägid meetodid, mida Gallagher kasutab, rajanevad mehed kogu aeg välja nagu ebaseaduslikud samuti suurel määral valel, provokatsioonidel, võõrasse maailma sattunud tulnukad. Seetõttu intriigil. Olgu pealegi hädavale, ega sellest oli Wilderi film meheliku vaatevinkli paraad kergem ei hakka. Seetõttu mõjubki filmi ja jättis naistele küll olulise, kuid siiski teise­ happy end tegelikult nukralt, see ei ole tõe­ järgulise koha. line õnnelik lõpp, vaid Sidney Pollacki kurb Nagu Pollacki filmides tavaline, seisab ka ettekääne. «Tootsie» peategelane valiku ees: jääda rahata Filmi «Tootsie» lavastas Pollack aasta pärast ja kuulsuseta või üritada naise kujul saada osa «Halbade kavatsusteta» ekraanile tulekut. Nii populaarsesse teleseeriafilmi. Michael Dorsey selle kui teiste Pollacki varasemate töödega teeb valiku ja osutub võitjaks: tema prillitatud võrreldes võib «Tootsie» näida tühine — ele­ Dorothy Michaels meeldis nii produtsendile, gantne, liigutav, virtuoosselt väljamõeldud, režissöörile kui vaatajatele. Kuid valida tuleb suurepäraselt lavastatud, säravalt mängitud, kuid paratamatult veel kord: kas jääda eraelus meheks tühine, mõeldud vaatajale meelelahutuseks. Ent või jätkata ka seal naisena oma telerolli. Ja tegelikult pole asi kaugeltki nii: ülimalt tut­ Michael Dorsey teeb veel kord valiku ning tavas ja (kui palju kordi!) tüütuseni mängitud astub täiesti võõrasse maailma, kuid just see loos mehe riietumisest naiseks peitub selles maailm jääb tema ees suletuks. Ta on praegu komöödias aga nii järelduste tõsine mitmetä­ parem naine kui päris naine. Mis suudavad henduslikkus kui ka huvitav sisu. kõige fanaatilisemad feministid ja «Womens liberation'i» aktivistid tema naiste võrdõigus­ Kuigi režissöör on lõbusalt ja üksikasjalikult likkuse kaitseks peetud vihase kõnega võrrel­ kujutanud New Yorgi kunstnikest boheemlaste des! Millist päris naist saaks võrrelda kõike- elulaadi ja samavõrd üksikasjalikult, kuid kur­ mõistva Dorothy Michaelsiga, kes südamliku sõb­ jalt valgustanud Ameerika show-bisnessi, ei ole rannana suudab rahustada ja lõbustada ja anda film žanriliselt siiski ei kommete- ega satiiri­ head nõu? Milline päris naine sobiks niisama line komöödia. «Tootsie» on eelkõige karak- hästi üksindusest väsinud elatanud mehe elu­ terkomöödia, täpsemalt karakteri komöödia, mi- kaaslaseks? . da jälgitakse üksikasjalikult, kuid teatud nurga alt, mille läbi režissööri ei huvita mitte niivõrd Siit algabki täpselt ettenähtud murdekoht. isiklik, kaasasündinu, kuivõrd see, mis põhjus­ Michael Dorsey satub samasugusesse rolli, nagu tatud ajast, ümbritsevatest oludest, elukutsest oli kuulsa näidendi «Hea inimene Sezuanist» ja ka kinematograafilistest eelkäijatest. Niisugust kangelanna. Nagu interpreteerides parodeerivalt karakterit on Sidney Pollack jälginud iroonilise Brechti, viskleb ta oma eraelu ja rolli-elu vahel: naeratusega, Dustin Hoffman mängib aga oma aidates lähedasi naisena, korraldab ta endale osa täiesti tõsiselt (millest sünnib veel täiendav mehena rohkesti ebameeldivusi; mehena on ta koomiline efekti). ebahuvitav ja needsamad lähedased ei vaja «Tootsie» on Hoffmani benefiss. Ja mitte teda, ja üldse pole lõpuks võimalik enam aru seetõttu, et ilma temata vaevalt selline teos saada, kus on selle õnnetu näitleja mask ja oleks üldse saanud sündida. Ka mitte sellepä­ kus tõeline nägu. rast, et ta domineerib täielikult filmis nõnda, et Situatsioon on väljapääsmatu: pole võima­ teistel näitlejatel, isegi andekal Jessica Langil lik igavesti mängida rolli, kuid ilma rollita asub on tulnud teda ainult assisteerida. Ja isegi mitte hinge hirm. Traditsiooniline ameerika film ei sellepärast, et ta esineb alati ühtviisi maitse­ salli lahtist lõppu, mis siin oleks kõige enam kalt ja suurepärase oskusega, libastumata korda­ omal kohal, ja Pollackil tuleb tahes-tahtmata gi labasusse. Peamine on see, et Hoffman valida: kas anda asjale rõõmus lõpp või teha (4 ei kujuta mitte lihtsalt hädavaresest näitlejat tragikoomilise paatosega kummardus elegantse- le sofistikale. Režissöör on valinud teise varian­ di, kuid kahjuks järjekindlusetult. Seepärast ongi filmil tegelikult kolm lõppu: farslik finaal, kus (Jeatri- Dorothy Michaels muutub hämmastunud pub­ liku ees Michael Dorsey'ks, kurb lõpp, kus Michael kohtub inimesega, kes armus temasse, (jloob kui ta oli naine, ja lõpuks iroonilis-sentimen- taalne lõpp, kus tegelased omavahel lepivad ja mis lubab õnnelikku tulevikku. Sellel plura­ lismil on oma tagamõte, kuid filmi terviklikkus osutub kolme lõpu tõttu siiski rikutuks. SOTIMAA: Sidney Pollackit ei peeta tavaliselt maailma Sotimaa suurima linna Glasgow Close Theatre juhtivate meisterkineastide hulka kuuluvaks, ka Club läks hingusele pärast seda, kui nende kriitika on temasse suhtunud pideva kõikumi­ teatrimaja paar aastat tagasi maha põles. See­ sega, alates tunnustusest ja kiitusest (näiteks ga ei jäänud linna enam ühtegi väiksemat teatrihoonet, kus fringe-trupid esineda saak­ komöödia «Tootsie» sai üsna üksmeelselt kõrge sid. Kohati anti etendusi hädapärast selleks hinnangu) kuni süüdistusteni, et ta poeb vaa­ otstarbeks kohandatud kohvikuruumides ja tajate ees. Pollack pole tõepoolest mitte mingi näitusesaalides. Niisugune lahendus sai olla lihtne autor, vaid nõuab põhjalikku ja tõsist vaid ajutine ja varsti leitigi väljapääs — uurimist. Ent üks tema antud õppetund on küll Troni kirik, mida asuti kiiruga ümber ku­ tähtis, ning filmid, mida näidati Moskva festi­ jundama teatrimajaks. vali ajal (väljaspool konkurssi), kinnitavad seda: 300 istekohaga saal avati külalisetendusega. tõeline režissöör teab niihästi seda, kuidas fil­ Selleks oli Stephen MacDonaldi «Kangelas­ mida, kui ka seda, miks ta filmib. See tõde­ test ei räägita», kus juttu kahest poeedist, kes erinevatel põhjustel sattunud Edinburghi mus panebki Sidney Pollacki loomingust lugu vaimuhaiglasse. Järgnes esimene Tronis koha­ pidama ja äratab lootust, et tema paremad tööd peal valminud lavastus — austria kirjaniku seisavad veel ees, ehkki juba tehtugi on vii­ Peter Turrini «Josef ja Maria», mille sünd­ nud ta USA edumeelsete filmikunstnikke põhi­ mustik leiab aset kaubamajas, tegelasteks koosseisu. koristaja (Kay Gallic) ja öövaht (John Shed- den). Esialgu juhitakse teatrit kollektiivselt, Ajakirjast «Iskusstvo Kino» 1983 nr. 12 kunstilist juhti pole veel palgatud. tõlkinud SIRJE RUUTSOO Uued tuuled hakkasid puhuma ka Sotimaa ühes juhtivas teatris, Glasgow Citizens'is, kus rakendatakse uut (või siis õige vana) repertuaaripoliitikat: lavastused tulevad väl­ ja regulaarselt kolmapäeviti, mil soovijad Vladimir Dmitrijev (sünd 1940) on Moskva filmi- võivad tasuta jälgida peaproovi; sama tükki feadlane ja kriitik. Lõpetanud 1962 Üleliidulise mängitakse igal õhtul kuni järgmise nädala Riikliku Kinemafograafiainsfituudi filmiteadla- laupäevani ja kolmapäeval hakkab tsükkel sena, töötab Üleliidulises Riiklikus Filmiarhiivis jälle otsast peale. Peab ütlema, et vaatamata (Gosfilmofond) välisosakonna juhatajana. sellisele tempole on tihti tegemist küllaltki nõudliku materjaliga, mitte tüütute salongi­ Eesti keeles on avaldatud tema raamat «Müüdi komöödiate ega Agatha Christie stiilis tkril- anatoomia. Brigitte Bardof» (Tallinn, 1978), kir­ /er'itega. Kiire repertuaarivahetuse algatas jutatud koos V. Mihhalkovitšiga. Philip Prowse, kelle lavastuses etendati kuue Viimases «Iskusstvo Kinos» (nr 7) võib lugeda nädala jooksul üksteise järel kolme Genet' tema erudeeritud analüüsi ameerika aatomiplah- näidendit. Prowse kasutas ühte lavakujun­ vatuse-filmi «Järgmisel päeval» kohta. dust, varieerides seda vastavalt tükile. Edaspidi hakkasidki lavastused vahelduma kiirtempos: kaks nädalat ja uus näidend. Hoo­ aja alguse repertuaar oli näiteks järgmine: Massingeri «Rooma näitleja», O'Casey «Puna­ seid roose mulle toob», Goethe «Torquato Tasso», Brechti «Ema Courage», de Sade'i «Filosoofia buduaaris» — kõik suhteliselt lihtsakoelistes lavavariantides, mis olid siiki piisavalt erinevad, et teatri kolme režissööri üksteisega mitte segamini ajada. Kõigil neist on oma isikupärane lavastajakäekiri, kuid parimaks peetakse hetkel ikkagi Giles Haver- gali. Üllatav, et enam-vähem permanentne noor näitetrupp tiheda programmiga sammu suudab pidada, välja kuulutati aga Shakes­ pearea ja Shaw' teosed. (Järg lk 75)

65 Noorpõlv lava-Jakobsoni seltsis

LILIAN VELLERAND

August Jakobson liimastel elukuudel.

Teatrietendusega on nii, et temast kas dramaturg. Iga uus näidend tuli lavale jääb või ei jää midagi järele. Ma ei mõtle kohe ja korraga mitmes teatris. Meenu­ selle juures mitmesuguseid jäädvusta­ tada Jakobsoni näidendeid tähendab mise vahendeid, see kõik on kordamine, meenutada tervet epohhi elus ja teatris. teisene, ebatõeline. Mõtlen neid muljeid, Proovin seda teha selle inimese õigu­ mis igaühesse meist jäävad etenduse sega, kello kooli- ja ülikooliiga langes vaatamisest. Neil peab olema mingi tä­ kokku Jakobsoni-kümnendiga; kes õieti hendus ja tähtsus, sest mälu on küll kum­ alustas oma enam-vähem teadlikku maline, aga milleski kindlasti järjekin­ teatrikülastajaelu Jakobsoniga. del sõel. August Jakobson on meie pä- Tallinnas, Tartus ja Pärnus lavastati 66 rastsõjaaegse kümnendi kõige suurem 1954 ja 1955 August Jakobsoni viimane rambivalgust näinud näidend «Vana paigas oodati teatrilt juba midagi muud, tamm» (hilisem «Tormisõlmed» ongi jää­ kui oldi harjunud nägema Jakobsoni nud ainult lugemisdraamaks). «Vana tam­ draamades (seda uut temalt endalt enam me» on nimetatud sissejuhatuseks uuele oodata ei osatudki). Ootasin nähtavasti etapile eesti nõukogude dramaturgias. minagi, üsna harimatu teatrikülastaja Kujutas see etapp (Smuul, Rannet, Lii- (kes ei lugenud ei retsensioone ega muud ves jt) tagasipöördumist lähema elutege­ teatrikirjandust), kelle eelisžanrid olid likkuse ja psühholoogilise inimese juur­ ballett ja klassikaline ooper, kes pärast de, kust vahepeal, konfliktituse teooria «Häda mõistuse pärast» vaatamist valitsemise aegu, oldi otsustavalt kauge- (1948) draamaklassikat võimalikult väl­ netud. tis, kes armastas nii kinos, teatris kui «Vana tamme» lavastas Draamateat­ ka kirjanduses eelkõige põnevat süžeed ris Andres Särev, «Vanemuises» Ants ja põnevaid inimesi. Teatris käisin juhus­ Lauter, Pärnu teatris Kaarel Ird. Tol­ likult. , Aga nüüd isiklikku statistikat leaegse teatri jaoks uut, keerulisemat tehes selgub, et sellest juhuslikust moo­ ja vastuolulisemat inimest, doktor Räni, dustab lõviosa . . . kaasaegne eesti näi­ «kes variseb kokku omaenda raskuse dend ja muidugi Jakobson. all», mängisid Arno Suurorg, Ants Lau­ Ajaloofaktide kiuste meenub esimese ter ja Arnold Sikkel. Nagu kriitikast nähtud Jakobsonina — «Võitlus rinde­ lugeda, köitsid Tallinna lavastuses tähe­ jooneta» (1947). VII—VIII klassi tüdruk lepanu suured näitlejaisiksused (Arno klassivõitlust õppimas? . . . Praegu tun­ Suuroru kõrval Hugo Laur, Meta Luts, dub, et sellestsamast esimesest näge­ Aino Talvi, Lisl Lindau), kõige tervik­ misest ongi kõige rohkem meeles. Tihe, likum lavastus ja kõige traagilisem kan­ põnev õhkkond, ilusad noored inimesed gelane, kes oma egoismi ja individualis­ mi kohe ei paljasta ning kes äratas süm­ ja veel midagi, millega puutud elus kok­ paatiat ja kaastunnet, tuli Pärnust. ku esmakordselt. Kõigepealt tulevadki mälust suurde plaani Ellen Liiger kau­ Ka August Jakobsoni enda loomingus nis, vanamoodsas volangidega kleidis ja oli ring täis saanud. 1939. a avati «Va­ Olev Tinni peen kahvatu nägu, kui ta nemuine» pärast põhjalikumat ümber­ millestki vapustatult läheb üles oma ehitust A. Jakobsoni «Viirastustega», tuppa (üliõpilane, kes peab valima, kel­ näidendiga, mis oli võitnud sel puhul lega jääda — peremeeste või sulastega). korraldatud näidendivõistluse peapree­ Ka vabrikantide Kondorite suur külalis­ mia. Kriitika pidas seda psühholoogi­ tetuba, kus valitseb pinev, ähvardav vai­ list perekonnadraamat autori silmapaist­ kus, millegi kohutava ootamine. Aga sel­ vaks kirjanduslikuks saavutuseks, publik les kohutavas on rohkem põnevust kui vaatas etendust hästi. Uuesti tuli «Vii­ traagilise-tunnet. See on nagu seiklus, rastused» «Vanemuises» lavale 1954. sest sellisena võtab või näib võtvat toi­ aastal Epp Käidu lavastuses. Ja uuesti muvat Ellen Liiger, pealtnäha sümpaat­ vaadati teda huviga. Helend Peebu, Ar­ ne eakaaslane. Või peaaegu eakaaslane. nold Kasuka ja Eili Vartsi tõsielulist triot mäletan paremini kui mitmete teiste Kui palju töötas samastumismehhanism, näidendite lavastusi, eriti aga Velda Ot­ «Võitlus rindejooneta» 1947. aastal Tallinna Draa­ sust väikeses, nukrust ja kaastunnet mateatris. Hans Kondor — Johannes Kaljola, äratanud tütre rollis. Tiit Kondor — Arno Suurorg. 1955. aastal lõpeb Jakobsoni-küm- nend eesti ja võib ka öelda — kogu nõu­ kogude teatris. Näidendeid «Elu tsita­ dellis», «öö ja päeva piiril», «Saakalid» mängiti kümnetes Nõukogude Liidu teat­ rites, kõige enam «Kahte leeri» (rohkem kui 30 teatris). «Vana tamme» ajaks aga oli Jakobsoni-buum juba raugenud. Teatri- ja Muusikamuuseumis on regist­ reeritud ainult üks välislavastus. Vaatasin ära peaaegu kõigi Jakob­ soni näidendite lavastused (peamiselt Tallinnas), välja arvatud «Vana tamm». Oli see juhus või seaduspära, mis kinni­ tab «Vana tamme» ühe tegelase sõnu, et «vana väljavahetamine uue, moodsa vastu läheb ikka midagi maksma»? . . . Võib arvata, et 50-ndate aastate kesk­ kui palju surusin näitlejale kujutluses asjade eetilise hindamise lihtsaks ja vä­ peale oma seiklushimu, ei tea. Igatahes hendas juurdlemisvaeva. Erinevalt stiili jäi siit Ellen Liiger alatiseks meeldima või ka elu äratundmisest tekkis rõõm ja mõnigi kord veel läksin ainult selle­ kohtumisest tuttavate kujudega. Kahju, pärast teatrisse, et teda näha. et ei näinud siis «Vanemuise» lavastust, Selles perekondliku lõhenemise loos, kus Ralfi mängis Kaarel Ird. kus loomulikult tundsin kaasa töölistele, Lembit Rajala terav nägu nagu torkis mitte peremeestele (näidend, Leo Kal­ sind oma salakavala kurjusega. Aga meti lavastus ja näitlejad ei andnud min­ selle näo eest võisid kergesti ära pöör­ geid võimalusi kaksipidi mõtlemiseks), duda. Jaan Toominga Ralf (huvitav oli oli mees, kes jäi meelde ehmatava, ise­ võrdluseks selle vaenlasega kohtuda 30 äralikult puudutava kogemusena. See oli aastat hiljem Epp Käidu «Vanemuise» üks vendadest Kondoritest, keda mängis lavastuses 1976) ahvatles ennast vaata­ Johannes Kaljola. Kubjas ja nuhk. Minu ma. Rajalaga võrreldes Toomingal nagu talupojatraditsioonidega perekonnas ei polnudki nägu või karakterit, see suur õpetatud kriitilist suhtumist teistesse ilus «uuseurooplane» kiirgas nimetut inimestesse. Paha inimene oli ikka olnud vägivalda. Toominga Ralfi jõhkrus oli midagi abstraktset, ebatõelist, kirjan­ näotult põhimõtteline, Rajala oma — duslikult fiktiivset. Selliseks jäi ka Arno selgelt personaalne. Nagu kujutleksid Suuroru Tiit Kondor, ja mulle tundub, seda nägevat sündinud kurjategijas. et ka kõik tema järgmised suured pak­ Toominga Ralf oli hävingu ideoloog sud pahad või mitte päris pahad mehed ja kunstnik, pigem 70-ndate kui 40-ndate Jakobsoni näidenditest. Johannes Kaljo­ aastate «blond metslane». Nii avameel­ la mängis kurjuse ja madaluse reaalsu­ ne, põhjalik ja printsipiaalne inimese- seks. (Võib-olla peitub siin üks teatri­ paljastus (sadistlik stseen proua Miila- kunsti võlu saladusi?) Olin varem näi­ nud Kaljola Leari. Aga mäletan teda sega — Milvi Koiduga) ei olnud võima­ vähem kui seda väga selge kontuuriga lik ega moeski 40-ndate aastate eesti joonistatud pealekaebajat. Ka pole ma kunstis. Selle kõrval oli toonane, Rajala kunagi hiljem teatrilaval tähele pannud kehastatud Ralf mustatööline, kes para­ nii loomulikult õlist ja hiilivat pilku. jasti tuli oma kuldhambakohvriga Kloo­ Kaljolast õhkus ohutunnet, millega elus ga surmalaagrist. Inimene tollasest alles hiljem kokku puutusin, ja mis siis — tegelikkusest, kelle suhtes ei olnud tek­ võib-olla tänu Kaljolale — enam nii hir­ kinud veel mingit üldistamisvajadust, muäratav ei tundunudki. See oli juba peale selle, et ta kandis hävitamiseks nähtusena ära seletatud, tuttav. valmis vaenlase märki. «Elu tsitadellis» (1946) puhul meenub Niisama nagu Rajala Ralf oli ka Ru­ kõigepealt (need mälu imelikud vinger­ dolf Nuude major Kuslap inimene tol­ pussid!) õnnetunne sellest, et istun esi­ lasest argielust. ..! Seda sõna välja meses reas ja hingan sisse professor Mii- öeldes mõistad, et tolle aja kohta see ei lase kabineti mööbli ja raamatute lõhna. sobi. Elu oli selleks siis liiga dramaa­ (Mängiti «Glorias», praeguse Vene Draa­ tiline. Nuude Kuslap oli sõjamees, tema mateatri ruumes.) «Tsitadelli» inimes­ relvadeks vaprus, kindlameelsus, opti­ test elustub mälus eelkõige Aino Talvi, mism. Evald Hermaküla hiljutine major ilus, hurmavalt uje proua Miilas. Aino Kuslap Epp Käidu lavastuses oli hoopis Talvi nagu Ellen Liigergi jäi magne­ teistsugune mees. Juurdleja, kes otsib tiks, mis kiskus teatrisse. Keda usalda­ vastust küsimusele, milline peaks ole­ sid ja uskusid. Rohkem kui Paul Pinna ma maailm ja inimene. Nuude Kuslap doktorit, Albert Üksipi professor Mü­ väljendus aja keeles ja kuulas aja käsku, last või Kaarel Karmi Ralfi mäletan millesse ise uskus. Hermaküla Kuslap Lembit Rajala Ralfi, kes aga, nagu sel­ kui filosoof, kui marksist mõtles ise oma gub, on pärit samanimelisest fil­ mõtted välja ja proovis nende jõudu mist. tegelikkuse peäl. Lembit Rajala justkui paheline, sü­ Epp Käidu 70-ndate aastate lavastu­ gavate sisselõigetega profiil kujunes ses ei rõhutatud Kuslapi ja Ralfi duelli tookord mingiks märgiks, sümboliks. ajaloolist konkreetsust. See oli kahe eri­ Teda võtsid alati vaenlasena, isegi kui neva mõtlemistüübi kokkupõrge (Too­ ta seda olema ei pidanud. Nagu Rudolf minga Ralf on oma ebameeldiva iluga Nuudet sõbrana või omamehena. Noo­ enesekeskse inimese — kui kasutada moe­ rele inimesele, kes midagi ei teadnud terminit — mõjuvamaid kehastusi ja ampluaast, kes polnud lugenud ka com- üldistusi eesti laval). Käidu avas selles media dell'arte tüüpidest, andis selline kokkupõrkes psühholoogilise ja maailma­ 58 teatrikogemus ise reeglistiku, mis tegi vaatelise «mina» ühtsuse. See tähendab vist ka midagi olulist täna aktuaalse, teatris), vist esimene eesti tootmistee- harmoonilise inimese otsimise probleemi maline näidend, kus tulipunktis kaadri juurde (Evald Hermaküla major Kuslap või juhtimisstiili küsimused. Oli üks on omakorda 70. aastate sümpaatsemaid sadama ehitajate koosolekustseen ja kül­ inimesi ja siiramaid kommuniste eesti lap käis ka kontoris aeg-ajalt sisse-väl- Javal). «Elu tsitadellis» esmalavastustes ja mõni tööline. Üldiselt aga meenu­ (ka filmis) oli peamine päevakajaliselt tasid inimeste vahekorrad ja osadesse poliitiline aspekt. Epp Käidu lavastus valitud näitlejad juba nähtud asju. Arno rääkis ikka samast asjast, aga ajavälise Suurorg mängis jälle natuke paha, viga­ veenvusega. Tookord oli tähelepanu dega, aga küllaltki sümpaatset juhti­ keskmes vana professor Miilas, tema apo­ vat jõmmkärakat, Hugo Laur oli tark liitiline maailmavaade ja tsitadell, 70- ja täiesti sümpaatne, Aino Talvi veetlev, ndate aastete keskel kaks noort meest, Rudolf Nuude positiivne. kelle eneseteostus on seotud erineva hu- «Ehitajatest» on jäänudki igavavõitu manismikontseptsiooniga, praktiliselt etenduse mulje. Mäletan ka pooltühja kahe omavahel võitleva leeriga. Siis saali, mõni rida. vaatajaid esimeses kol­ söandas autor välja tulla oma aja kõige mandikus. See täna kujuteldamatu pilt kohutavamate asjadega, millest lastele oli siis harilik. (Umbes sellest ajast hoiduti kodudes rääkimast. Nüüd, kolm­ meenub ainult üks päris täis saal — ela­ kümmend aastat hiljem, ulatusid need mus omaette — Sheridani «Seltsidaam» kohutavad asjad ikka veel iseloomus­ Linda Tubinaga nimiosas.) «Ehitajatest» tama ja üldistama maailmas valitsevaid veel niipalju. Kuigi ükski tegelane sel­ pingeid. Võib-olla oligi üks Jakobsoni gesti silma ette ei tõuse, mäletan päris tugevaid külgi dramaturgina see, et ta kindlasti huvitavat rahvasumma, ilmselt söandas rääkida millestki, mis kajas­ koosolekupilti. Kavalehelt näen, et selles tas aja dramatismi, selle vaimu muutu­ summas viibisid müürseppade ja katuse- misi, ehmatava lihtsusega. Elu ja surma lööjatena Ants Jogi, Aleksander Mägi, peale käiva võitluse inetust ja julmust Johannes Kaljola, Ado Hõimre, Lembit varjamata. Rajala ja võib-olla ka Ants Eskola, kes X klassis avastasin Dostojevski. See oli algul mingi ametnik ja pärast hak­ oli 1949. aastal. Ma ei lakanud vaata­ kas treialiks. Ei imesta, et selline mast Jakobsoni. Ei arva ka, et vaatasin «summ» meelde jäi. Tegi ju iga nägu nüüd teda uue pilguga. Ainult klassi­ sellises summas alati midagi: kuulas, kasse vist hakkasin suhtuma suurema ootas, igavles, pahandas . . . Kusagilt, huviga. võib-olla sealtsamast «Ehitajatest» on 1950 ilmus ja lavastati «Ehitajad» kujutluses keegi torisev papi, suured (nägin Ants Lauteri lavastust Draama­ kottpüksid jalas ja naljakalt seotud nöö-

«Ehitajad» 1950. aastal «Estonias». Rein — Ferdinand Veike (vasakult teine), katuselööja — Lembit Rajala (kolmas), müürsepp — August Mihklisoo (neljas), katuselööja — Ants Jogi (paremalt kolmas). ridega kummis saapaninad nende all. kogude kirjanduse arengujooni. Rmt.: O. Pole võimatu, et see oli Ants Jogi, keda Utt. Aja kutse. Tln., 1969.) nimena tundma õppisin alles alates Dramaatiliseks satiiriks on autor ise «Puntilast». Kui etenduse põhiliinis nimetanud «Saakaleid» (1951), «Kaitse­ midagi rabavat ei juhtunud, hakkasin inglit Nebraskast» ja «Suremist» (1953). ikka — seda mäletan päris hästi — Dramaatilise jutustuse «öö ja päev pii­ kõrvaltegelasi vahtima, sest mõnigi neist ril» (1951) keskne teema on rahuliiku- elas oma vaikset elu üpris huvitavalt. mine. Sündmused toimuvad kusagil Koos aga võisid sellised väiksed vaiksed maršalliseeritud väikeriigi sadamalin­ elud moodustada meeleolukaid pildikesi. nas. Jälle meenub kõigepealt kaunis Loen nüüd üllatusega, et arvustaja ei blond Ingeborg Aino Talvi kehastuses. olnud «Ehitajate» koosolekuga rahul: Pojad kaotanud ema Öiseni (Linda Tubin) «... kollektiivsust ei olnud tunda» ... traagika on aeg mälust pühkinud. Aga «jäi mulje, et töölised. . . ei ole tööst üldse jäänud on tollal ilmselt mõjunud huvitatud, vaid kõigest tüdinenud ja kõi­ üllatus: Rudolf Nuude tavalisest eri­ ge vastu ükskõiksed. Selline lahendus nev roll. «Osatäitja ei või ennast pole muidugi õige ... Püt peab olema siin enneaegselt välja mängida .. . Viis, löövam.» Toonase vaatajana aga tunnen kuidas Herman kergelt, nii muuseas, veel praegugi ninas selle pildi eluliselt mööda minnes räägib surmalaagri lille­ tõepärast atmosfääri. . . Oli see nn olus­ aiast, kuidas ta külm-asj alike kommen­ tikuline realism, mis tol korral kontras­ taaridega ulatab emale kohutavad fo­ tina nii võlus? tod, see on näitleja poolt antud suure «Vanemuises» nägin 1954. aastal meisterlikkuse ja mõõdutundega,» kirju­ «Suremist» (Tallinnas mängiti «Kaota­ tab kriitik. Lembit Rajala esines la­ tud paradiisi» nime all). Selle pingelis­ vastuses oma harjunud ampluaas — test sündmustest lahus, kuid kõige sel­ kiskjana. Teda oli muidugi tore jälle gemini meeles on linnakese täika. Aga kohata. Aga Nuude Hermani puhul mä­ siin juba toetab mind ka arvustaja, kes letan mingit võõrastavat arusaamatust ütleb, et «tuleb aina imetleda, kui elu­ ja kahjutunnet. Tuli see trafareti purusta­ lised, koloriitsed lavakujud loovad Leopo- misest või inimlikust pettumusest, ei tea. pold Hansen (Berens) ja Ellen Kaarma (Nööbimüüja) oma piiratud osades» Varasemat, «Kahte leeri» (1948) pidin näinud olema «Vanemuises» (oli ka nagu (E, 14. II 54). teada, et see oli Epp Käidul hästi õnnes­ 50. aastate alguses seisab näitekir­ tunud), sest kui ülikooli näiteringis hak­ janduses endiselt kesksel kohal August kasime seda tegema (see oli 50-ndate Jakobsoni looming. Endiselt moodustab algul), tundsin tõsist meelehärmi, et ei tema draamade aluse kahe antagonist­ saanud Velda Otsuse osa (kunstnik Rita). liku leeri kokkupõrge. Kuid nüüd kan­ Millegipärast jäi meil «Kahe leeri» lavas­ dub see raja taha, rahvusvahelisele aree­ tamine pooleli. August Jakobsoni näi­ nile. Uha enam pääseb žanrina maks­ dendeid mängiti tollal vist küllalt sageli vusele satiir. (Vt ka O. Utt. Eesti nõu- ka isetegevuslavadel. «Kaitseinglit» vaa­ tasin nii Draamateatris kui praeguses Vilde-nimelises rahvateatris. Sõbrad võt­ «Kahs leeri» 1948. aastal «Vanemuises». Rita sid kaasa oma sõpru vaatama. Mäletan, Velda Otsus. et peaosalist kiideti paremaks kui — ma ei mäleta missuguses — professionaalses teatris. Aga minu jaoks ei olnud parem- halvem siis probleem, kriitilise meele ärkamist kogesin alles hiljem. Ja kuigi sõprade võrdlus pani tollal õlgu kehita­ ma, meenub praegu just see, isetege- vuslaval nähtud eksalteeritud ja kõve­ rik kaitseingel. Võibolla sellepärast, et ta" oli ise üliõpilane ja teada poiss.. Jakobsoni satiirilistest lugudest elus­ tuvad mälus grotesksed plastilised gru­ peeringud: end kokku surunud hüppeval­ mis «šaakalid» või lõdisevad mehike­ sed, käed püsti Rudolf Nuude taoliste kangelaste püstolitoru ees. Need eten­ dused olid tigedad, sarkastilised ja ere­ dalt mängulised. Naerma nad ei ajanud, aga erutasid küll. Loen kriitikast, et «ELU TSITADELLIS» Ants Lauteri lavastatud «Suremisele» heidetakse ette hirmu satiiri ees. Tõe­ poolest. «Vanemuise» «Suremine» ongi meelde jäänud mahedamana, aga see-eest huvitavalt dekadentsihõngulisena. Min­ gi mädaneva, agoonias lookleva kummi­ tusmajana. On arusaadav, et negatiivne, paheline koloriit mälestustes ülekaalu saab; nagu praegu loen, märgiti artik­ lites ka siis juba korduvalt, et nii auto­ ril kui lavastajatel kipuvad positiivsete tegelaste kujud kahvatuks jääma. Aga öeldi ka seda, et sellest hoolimata ei jää positiivne leer nõrgaks, sest sündmuste käigu kaudu räägib ta kõlavalt ja mõju­ valt. Kui kaasaegne dramaturgia kõneleb mastaapselt aktuaalsetest asjadest, kui kes-keda võitlus käib pidevalt ja jälgi­ «Elu tsitadellis» 1946. aastal «Vanemuises». tava loogikaga, võib ta ilmselt jätta Richard Miilas — Aleksander Mälton, Emilie Väri- elust ja inimestest ka midagi ütlemata hein — Epp Käidu, Eeva Miilas — Elo Tamul, või kajastada seda koguni argitõe seisu­ August Miilas — Enn Valdre. kohalt võõriti. Aga ühes peab ta siis and­ ma garantii: et kõigi nende võitluste tagatipuks hea võidaks kurja. Kuni täna­ seni kipun kriminaaljutte ja teaduslikku fantastikat valima selle tingimuse järgi. (Kui mõelda Christie' või Simenoni popu­ laarsusele, siis mitte mina üksi.) Pole vist midagi katki, kui üks osa drama­ turgiast seda, inimese loomulikku igat­ sust hea võidu järele, silmas peab. Teine osa ja klassika seda niikuinii ei tee. Jakobsoni pärast sõda kirjutatud draamadest oligi teistsugune vaid «Vana tamm», kus professor Liigand ütleb dok­ tor Känile: «Niikaua kui olid esimene. . . olid ka suur ja hea. . . ja avara hingega. . . Niipea aga, kui su koht kõikuma lööb. . . nii kohe langed kokku üsna pisikeseks ja tigedaks ning kitsarinnaliseks putu­ kaks.» See teistsugune draama ning «Elu tsitadellis» 1946. aastal «Estonias». Väri- tema juba teistsugune, keerulisem ja vas­ hein — Hugo Laur, Richard Miilas — Paul Pinna. tuolulisem kangelane võitis kohe — ja eriti hiljem — kriitika poolehoiu, aga laiemaks menutükiks ta ei saanud, üle keelepiiri ei läinud. Kümme aastat hiljem (1964) tuli Kihnu Jonn, kes sama liht­ salt ja sirgelt kui Jakobsoni varasemad kangelased (aga juba teises ajas ja teise poeetikaga) kinnitas, et mees peab olema suurem kui ta saatus. Ja jälle mängis tükki kodus kaks teatrit ja vaatas ka palju rahvast. Ainult otsevõitlus — kes-keda — ei olnud siis enam nii tähtis ei elus ega laval. Jakobson oli andekas dramaturg. Ta tajus oma aja põhikonflikti. Millest kir­ jutaks ta praegu — ja kuidas? «Elu tsitadellis» 1949. aastal Eesti Riikliku Teat­ riinstituudi eksamitööna. Ants Lillak — Jüri Järvet. 71 Dovženko maailm

Koik Dovženko filmid on tehtud ro­ mantilistes tundetoonides, igas filmis on suur osa ka loodusel. Kõigis tema filmi­ des on haaret ja monumentaalsust. Fan­ taasialennu poolest on ta võrreldav Fel- liniga. Mitmed stsenaariumid jäid tal nn väheste filmide ajajärgul lavastamata: «Tarass Bulba» (1941), «Ukraina tules» (1943), «Jumalaga, Ameerika» (1949), «Antarktise avastamine» (1952). Tema loomelaadi iseloomustavad all­ järgnevalt kolm tuntud nõukogude ki­ neasti.

JEVGENI GABRILOVITS

Kunagi, kui ma stsenaariumiarhii- vides vajalikke materjale otsides sori­ sin, sattusin vanale, nööriga kinniseo­ tud käsikirjale. See oli Dovženko stse­ naarium. Harutasin nööri lahti ja lehit­ sesin seda. Ning ei saanud end enam lahti kiskuda. Lugesin ja lugesin, häm­ mastunud minu ees avanevast maail­ mast. Mulle kangastus midagi sellest kätte­ saamatust, mida olin pidanud stsena- ristika pärusmaaks. Ma kuulsin kumma­ liste, kaugete, mingite taevaste sõnade kuminat. Need sõnad polnud sugugi nii­ sugused, nagu neid lausutakse elus, ja ometi olid nad samal ajal hingelt, süda­ melt ja sisetundelt neile justkui üllata­ valt lähedased. Siin oli Dnepr, inim­ Aleksandr Dovženko 1930. aastate algul. kond, tared, tulekahjud, maa. Ja samas A. Rodtšenko foto oli see jäägitumalt just nimelt Dov­ Septembrikuus saanuks tuntud ukrai­ ženko. Tähed olid Dovženko. Sõdurid olid na nõukogude filmilavastaja ja kirjanik Dovženko. Lumi oli Dovženko. Vana ahi Aleksandr Dovženko, August Jakobsoni lõhutud talumajas oli Dovženko. Dnepr eakaaslane, 90-aastaseks. 33-aastaselt oli samuti Dovženko. filmirežissööriks hakanud, sai ta tun­ See oli tõepoolest kinematograafiline nustuse juba oma kolmanda filmiga kirjasõna, sest siin kinnitas filmidra- «Zvenigora» (1928). Järgnesid «Arse­ maturg oma õigust väljendada enda nal» (1929), eriti kuulsaks saanud eriomast maailma, eriomast sõna, talle «Maa» (1930), «Aerograd» (1935), omast kujundiarhitektoonikat, mis pole «Stšors» (1940), «Mitšurin» (1949, sarnane ühegi teisega. Võis vaielda kogu esialgne variant «Elu värvis»), 1958 la­ selle maailmaga ja arhitektoonikaga, vastas tema abikaasa Julia Solntseva kuid see oli kahtlemata maailm. Just juba pärast Aleksandr Dovženko surma siin, nende luhtunud stsenaariumide tema stsenaariumi «Poeem merest». mappide ja oma viimsesse puhkepaika Postuumselt 1959, anti sellele stsenaa­ jõudnud vana kirjavahetuse keskel, riumile Lenini preemia (ilmunud ««Loo- mõistsin ma äkki selgelt, kui pinges võib 72 mingu» Raamatukogus» ka eesti keeles). olla kirjasõna jõud stsenaariumis. Esma- kordselt tajusin täiel määral stsenaarse sellesarnast ongi ette tulnud, kuigi tun­ sõna jõudu. duvalt halvemal kujul. Muidugi, märgime kohe, filmikunstis Ent kui järele mõelda ja meelde tu­ ei saa kirjanik olla ainult kirjanik selle letada, et «Maa» sai viiekümne aasta sõna tavalises mõttes. Stsenaarne edu vanuseks ja et ta on ka praegu häm­ (tõeline, mitte ajutine) tuleb siis, kui mastavalt kaasaegne ja oma keelelt värs­ stsenaariumi autor tunneb ennast kine­ ke, et sellist kutseoskuse vaba ja sun­ matograafias sama vabalt, sama haara­ dimatut valdamist, luulelennu ja kujut­ tuna oma tööst nagu kirjanduses: kui lusvõime rikkust kohtad harva tänaste tal ka kinematograafias on oma avastu­ lavastajate juures, kelle käsutuses on, sed, oma kõnnak, ainult temale omased näib, et palju suurem tehniline arsenal eelistused visuaalsete väljendusvahendi­ ja kunstikogemus, siis saab seda enam te valimisel kui ka sallimatus teatud ilmsiks, kui vähe suutsid Dovženkolt üle vahendite vastu, oma stiil ja vormikujun- võtta tema jäljendajad, kui kaugel on dusmaneer. nad tema suurusest. Selline kirjanik oli Dovženko. Mulle Minu vanaisa, kunstnik Pjotr Kontša- võidakse vastu väita, et Dovženko lavas­ lovski pidas «Maad» kõigi aegade ja tas oma stsenaariumid ise. Õige. Kuid rahvaste parimaks filmiks üldse: arvan, enne autorifilmi lavastamist kirjutas ta et just nimelt temale olen ma paljus autoristsenaariume. Need eksisteerivad tänu võlgu armastuse eest Dovženko vas­ tema režissööritööst sõltumatult. Koik tu. Vanaisa andis mulle malli tema tema stsenaariumid ühtekokku on raa­ maailma, tema poeesia mõistmiseks. mat. Filmikirjaniku raamat. Poeetiline maailma nägemise võime on peamine, mis iseloomustab Dovženko loomingut. Seejuures on tema filmide NIKITA MIHHALKOV poeesia harukordselt loomulik, mitte sepitsetud ega raamatutest võetud. Ta Kui kunstnikult päritakse, kes olid oskas poetiseerida kõige lihtsamaid asju, tema õpetajad, ei nimeta ta sageli mitte selliseid, nagu on töö. Seejuures pole neid, kes teda tõepoolest õpetasid, vaid tööpoeesial tema filmides vähimatki teh- neid, kelle juures ta oleks tahtnud õp­ tuse ega pinguldatuse varjundit, sellest pida. Nii ka mina, nimetades oma hoovab niisugust usku, siirust ja eelar- õpetajatena Dovženkot, Fellinit ja Berg­ vamusvaba olekut, et seda võib ainult manit, ei pea mitte silmas, et käisin kadestada. nende juures filmikoolis, — ülepea ei ole Võtame ükskõik millise Dovženko fil­ ma ühegagi neist kohtunud, — vaid mi, olgu see silmapaistev «Stšors» või seda, et nende töödes leian mulle kuns­ filmikeele avastustega üllatav «Aero- tis lähedast andelaadi, mida tahaksin grad» (esimest korda kõnelesid filmi­ neilt omandada. Muidugi on igal nime­ kangelased õtse vaataja poole pöördu­ tatud kunstnikul erinev, ainult temale des) või «Maa», tema kõige lõpetatum omane loomelaad. klassikaline töö, — igaühes avaldub Mis puutub Dovženkosse, siis üks­ kõrgpoeesia. See on tõeline poeesia, kõik kuidas ka suhtuda tema ühte või kordumatult individuaalne ja tuleneb teise filmi, on nende taga tuntav tema elutäiuse harukordsest tunnetamisest. isiksus — kordumatu, mitte ühegi teise­ Vahest oli Dovženko üks esimesi, kes ga sarnane. Kahjuks pole raske meelde loobus faabula ümberjutustamisest fil­ tuletada hulgakaupa filme, milles võiks mis. Teda ei huvitanud mitte süžee esi­ vahetada tiitreid ja keegi ei kahtleks, tamine, vaid omaenda mõtted elust ja et loojate loetelus toodud režissöör lavas­ maailmast — edasi antud poeetiliste va­ tas või võiks lavastada selle filmi. henditega. Seejuures polnud see kirjan­ Dovženko filmide juurde ei saa lisada duslik, sõnaline poeesia, vaid nimme teisi tiitreid ja tema nimi ei sobi teiste kinematograafiline, kus peamine on ku­ filmidele. Ta on kordumatu, kuigi paljud jundlik keel ja vormikujukus. on püüdnud teda korrata. Dovženko poeesiakujundid üllatavad Jäljendajate filmid, nagu teada, oma ainulaadsusega, mahukusega, aru­ devalveerivad sageli esmaavastajate saamade avarusega. Neid ei saa väljen­ töid. Kui võtta mõni võhiklik, esteeti­ dada sõnades, nad mõjutavad meid ala­ liselt inertne kinoskäija, kes kuigi sageli teadlikult ja jätavad sügava jälje mällu. ei käi ka teatris ega loe ilukirjandust, Mulle tundub, et Dovženko mõju tänas­ ja näidata talle näiteks «Maad», siis tele noortele režissööridele ei väljendu arvatavasti ta hüüatab: «Seda olen ma mitte niivõrd nende püüdes teda jäljen­ juba kusagil näinud! » Ja tõesti, midagi dada, ühes või teises kujundilahenduses, 73 vaid tema filmides tajutud poeetiliste Ja alguseks leiutas omaenda tähesti­ vormide alateadlikus tunnetamises. ku, et märkida üles oma mõtteid. Näiteks kui me filmisime «Lõpetamata Dovženko on isaga üht nägu. Ta leiu­ palas pianoolale» Platonovi jooksu pä­ tas ise endale tähestiku, et märkida oma rast tema jutuajamist Glagoljeviga, mõtteid filmilindile. püüdsime kõige vähem jäljendada Dov- ženkot, ilmselt ei mõelnud me sel hetkel 2. temast üldse. Ent kui ma nüüd filmi Sergo Ordžonikidze ütles kunagi, et ajadistantsilt analüüsin, mõtlen, et see tema eelis metallurgiaspetsialistide ees lõik on sisendatud Dovženko filmidest, on, et ta pole spetsialist. näiteks Vassili minekust filmis «Maa», Muidugi ta pole spetsialist, kuid ta kui ta läheb tantsides piki öist külatäna­ on spetsialist, kes tulnud teiselt erialalt. vat, teadmata, et hetke pärast on lõpp Dovženko elas omaenda tähestikku tema elul. leiutades nähtavasti murerohket elu. Ja kõige tähtsam, mille poolest jääb Kinos pole ta spetsialist. See, mis Dovženko alati suureks: tema mõtlemise kiirelt kokku vändatud, on kinos kär­ mastaapsus. Üksik inimsaatus liitub melt omaks võetud. tema filmides Kodumaa mõistega, mi­ Montaaži loogika, lõigu pikkuse loo­ neviku ja tulevikuga, Maakera saatu­ gika ja reeglid, teadmine, et suur plaan sega, Universumiga. Need oleksid justkui saab olla viis meetrit pikk, näisid geo- täiesti erineva suurusjärguga mõõt­ meetriatõdedena. kavad, kuid seesama asjaolu toob meieni Muutumatu kui gravitatsiooniseadus inimese ilu, ka kõige argisema hetke, oli: pimendus antakse selleks, et üle min­ tähendusrikkuse. na teisele objektile. Siit ka Dovženko filmide poolt sisen­ Dovženko andis suurt plaani ja stsee­ datud Maa, Inimese, Ajaloo suurus ja ni üldplaanis igas pikkuses, ta muutis igavikulisus. Selle poolest on tema loodu meie arusaamist kinost. erakordselt kaasaegne. Inimene tantsib meie ekraanil liiga kaua, ent ilmneb, et Dovženko tähes­ tiku järgi polegi see kaua. Tema keel saab meie omaks. Dovženko kas seisab või lamab, ta pole mees, kes kükitab. VIKTOR SKLOVSKI Meheliku käega teeb ta ümber filmi kaanoneid. 1. Te asute vaatama, kuidas inimene Hallipäine mees, silmad hallid. tantsib, ja arvate, et vaadata tulebki Tiflisis käis ta valges burkas. tantsu. See oli pärast seda, kui «Ivani» sarjati Ning kui inimene tapetakse, hakkab pealinna ajakirjanduses. teil temast kahju. Seltsimehed trööstisid Dovženkot. Pole vaja kaotada grammatikat, õige­ Tal on suur elulugu. Kinno tuli ta kirja, kogemust. maalikunstist, räägib partisanisõjast Kui spetsialistiks saanud Dovženko vähe, kuid teeb seda paremini neist, kes vabastas filmi põgusatest riivamistest, sellest pidevalt räägivad. tõi sisse tõelise nägemise. Aleksandr Dovženko on peamiselt Mis võiks olla lihtsam Dnepri näita­ mees otsustava hääleõigusega. misest «Ivani» alguses. Üks režissöör, andekas inimene, jutus­ Ent vaadake, asjad on ümmargused. tas endast: «Teenisin kahurväes vaba­ Pirnid tühjal rohelisel kaldal mõju­ tahtlikuna. Vaatluspunktis sattusime vad ruumiliselt. vaenlase tule alla. Sõdurid heitsid pikali, Dovženko lahutas esemelise maailma ohvitserid seisid. Ei teadnud, mida teha, ekraanipinnast. olin vabatahtlik. Ma kükitasin.» Ta pööras kaamerat, filmis maailma «Nii kükitadki kogu elu,» ütles Dov­ liikumises ja pööretel. ženko, «ei seisa ega lama.» See režissöör oli nõuandva häälega. 3. Dovženkol oli kunstis ja revolutsioonis Dovženko sai tunda kaotusi, teda õpe­ otsustav hääl. Räägitakse, et tema isa tati palju ja õpetati rutakalt, see oli oli talupoeg, kuid mõistis, mis on esi- aeg, kui RAPP-i kunstnikele anti kalend- plaan filmis. ritähtaegu ümberehitusteks. Räägitakse, et ta on kirjaoskamatu, Ent kunstnikel pole vahel ehitushoo- 74 kuid teeb leiutusi. aeg ja on alati oma tee. Dovženkole heideti ette, et tema arbuusid ja õunad ja taevas ja pullid tekitavad kahtlusi biologismis. teatri- . Dovženko on tänane inimene, talle pole ükskõik, mis temast räägitakse, sellepärast, et isegi kui jutt on udune, Gloobus on läbi udu vahel ka valgust paista. Dovženko kaitses meeleheitlikult «Maad», kuid tema peale sööstnud torm rebis temalt lehti. (Algus lk 65) Jäi lehtedega kaetud Dnepr «Ivanis». Kõige tavalisem nimi — Ivan. Kas teatrikassa täitub niisama kiiresti, kui Süžeed võttis Dovženko vaid kui «esi­ vahelduvad mängukavas maailmanimega au­ torid? Kuigi sellist lootust hellitati, võib mest astet», kuid teda hakkasid vihtuma esialgu täheldada hoopis vastupidist. Põhjusi biologismiks nimetatava raagus oksad. on pakutud mitmeid: lühike prooviperiood võivat olla halvavalt mõjunud etenduste kunstitasemele (kriitika nii ei arva); publik polevat suutnud uudse kiirsüsteemiga veel Aerogradis elab praegugi Dovženko. kohaneda; või käib sedavõrd soliidne repertu­ Veel ehitatakse seda linna. aar reavaatajale lihtsalt üle jõu ja ta on kao­ Sellesse linna tullakse lennul — teda tanud endise huvi Glasgow Citizens'! tööde- ehitama. tegemiste vastu. Kas publiku vähenemise Selle linna inimesed pole kükitajad. tendents sunnib teatri juhtkonda oma uut Minnakse halliks, kuid ei vananeta. repertuaaripoliitikat revideerima või toimub Päevad on karmid ja romantilised murrang hoopis vastupidises suunas, seda näi­ tab aeg. ja karmid mitte iseenda jaoks. Päevad kõnelevad täiel häälel ja ek­ raanilt pöördutakse saali, kui nende TŠEHHOSLOVAKKIA mure on suur. Leidurist Dovženko jõuab kõigile Tšehhoslovakkia kultuuripäevadel Saksa mõistetavate asjade juurde, tema tähti DV-s käis esinemas tervelt kuus naabermaa oskavad lugeda kõik, ja tema elukäik teatrit. Kõige elavamat vastukaja leidis Praha avardas kõigi teed. Musta Teatri etendus «Unenägude nädal», mida näidati Berliinis, Karl-Marx-Stadtis, Raamatust «Довженко в воспоминаниях Rostockis, Leipzigis, Halles, Stralsundis, современников», Neubrandenburgis ja Stassfurtis. Lavastuste Москва, 1982 tõlkinud JAAN RUUS väljatoomisel kasutab teater kõige erineva­ maid vahendeid: pantomiimi, balletti, kujuta­ vat kunsti ja nukuteatri elemente. Eriti oskus­ likult rakendatakse nn musta ruumi, mis võimaldab materialiseerida ka kõige fantasti­ lisemaid kujutluspilte. Sellele viitab I ii ii i - sketšidest koosneva lavastuse pealkirigi. Tekstist on täielikult loobutud, mistõttu tea­ ter ei tunne keelepiire ja saab end raskusteta mõistetavaks teha kõige erinevamates maa­ des. Prahas esineb Must Teater aastas keskelt­ läbi ühe kuu jooksul, ülejäänud ajal ollakse pidevalt ringreisidel.

75 Eesti lavastajad Soomes

Kui me 1977. aasta lõpul tõime Tallinna Riikliku Kon­ servatooriumi ja RAT «Estonia» ühise etendusena välja B. Brit- teni «Me teeme ooperit. Väike korstnapühkija», siis ei võinud ma kuidagi ette aimata, et koos selle pisikese mehikesega saab ära käia veel Moskvas, Tamperes ja Helsingis. Seejuures avas möödunud aasta 13. novembril toimunud esietendus Helsingis ühtlasi uue kammeretenduste andmise paiga — Sibeliuse Akadeemia õppeteatri. Kui lisada veel niipalju, et proovide vaheaegadel paigaldati saali prožektoreid, ehitati poodiume ja aknakatteid, et lavastuse kunstnik Matti Laine pani ise kõikjal käed külge, et dirigent Markus Lehtinen ja kõik orkestrandid olid samuti üliõpilased, siis etenduse valmimise üldine atmos­ fäär oli väga tükipärane ja entusiastlik. Ma ei taha hakata lavastusi omavahel võrdlema, sest mu enese kogemused olid iga lavastuse puhul küllaltki erinevad, eriilmelised olid ka esitajate ansamblid ning esitamiskohad, kuid kindlasti peab ära märkima soome lauluüliõpilaste väga tugevat üldmuusikalist aluspõhja. See aga võimaldas näiteks etenduse esimesele osale anda tunduvamalt aktiivsema ja loomulikuma ole­ 13. r-OVE/*BER 1983, mise, kuna helilooja rollis esinenud Erkki Rajamäki mängis HELSING iIBELIUSE vabalt klaverit, Lasse Myllymaa saatis «tenorikonkursil» ennast AKADEEMIA ÖPPETEATER. ise akordionil jne. Lasteansambli liikmed on aga kõikjal võtnud B. BRITTEN. «ME TEEME oma ülesandeid suure andumusega ning elanud tõsiselt üle OOPERIT VÄIKE KORSTNAPÜHKIJA» seda paratamatust, et esietendust saab teha kahjuks ainult üks LAVASTAJA EES"I NSV koosseis . . . TEENELINE KUNSTN

Lavastuse kavaleht. Stseenid lavastusest «Me teeme ooperit. Värke korstnapühkija». Eesti lavastajad Soomes

Vaasas on kolme inimese nukuteater, nimeks «Peukalopotti», mis meie keeles peaks tähendama Pöialt või Täitappu vms. Tegut­ seb see teatrike, toetudes pigem entusiasmile kui kindlale ma­ janduslikule organiseeritusele. Igal juhul oli ta baasiks Soome Teatrikooli seitsmekuulise nukuteatrikursuse ühele rühmale Sha­ kespearea «Romeo ja Julia» väljatoomisel. Kui mulle ja Rein Lauksile tehti ettepanek koostööks, ei teadnud me selle teatri tõelisest olukorrast õieti midagi. Oskasime vaid arvata, et kui teatril on nii auahned soovid, küllap siis on ka võimalused laiad. Ent selgus, et võimalused on soovidest kau­ gele maha jäänud. Kujunes välja olukord, kus «Peukalopottist» osales üks näitleja, William Shakespeare kursuslastest näitlejatena kaks, kunstnik-teostajana üks ning lavas­ taja assistendina üks. Kaks näitlejat tuli juurde otsida, õnneks andekaid töötuid näitlejaid Soomes leida oli. Prooviruumideks l ROMEO > andis linn ühe pisikese lammutamist ootava klubi. Töö läks käima maksimaalse pingega, sest juurde otsitud näitlejad said palka ka proovide eest, ja seal raha tuulde ei loobita. Kuna JULIA (f nukku oli varem käes hoidnud vaid üks näitleja viiest, siis algas kõik nullist. Töötahe oli rõõmustavalt suur, töö seega üllatavalt produktiivne. Kaks kuud on lühike aeg niisuguse materjali vallutamiseks ka ilma nukkudeta, nukkude elustamine nõuab aga veel palju lisavaeva. Töötasime puhkepäevadeta ja päevad olid just nii pikad, kui jõudu jätkus. Samaaegselt näi­ dendi analüüsiga toimusid nukuvaldamise treeningud. Selleks, et nukud välmiksid võimalikult kiiresti, tegime Tallinnas toorikud valmis ning Soomes nad ainult riietasime. Soome näitlejad on usinad ja tohutu töövõimega rügajad. Kah­ juks on nende fantaasia põhjamaiselt tasakaalukas. Olustikulise realismi harjumus on see, mis segab neid tabamast lennult nukule vajalikku poeesiat. Pani imestama tehniliste ülesannete iseenesestmõistetav demokraatlik jaotumine: ei peetud üldse vajalikuks arvestada naiste napimat jõudu. Naised ise seda ei soovi, nagu sedagi, et lavalt lahkumisel neid ette lastaks. Emant­ sipatsiooni julm võit, mis tööd, tõsi küll, lihtsustas. Näitlejad, kelle koostööperioodid on lepinguga määratud (ja need aja­ vahemikud on suhteliselt lühikesed), oskavad kiiresti meeldivalt asjalikud suhted luua. Üksteise toetamine, vaidluste rahulik ja oponenti austav toon paistab neil loomulik norm olevat. Oli meeldivaks vahelduseks see raske töö. 2. OKT 1983, VAASA NUKUTEATER «PEUKALOPOTTI». W. SHAKESPEARE'1 «ROMEO JA JULIA» LAVASTAJA EESTI NSV TEENELINE KUNSTITEGELANE REIN AGUR:

77 Intervjuu Rein Aguriga

Sfseen Rein Aguri lavastusest «Romeo ja Julia» Vaasa Nukuteatris.

Peaaegu aasta tagasi sai teoks Eesti NSV Miks see üritas Soomes korraldati ja miks Riikliku Nukuteatri peanäitejuhi Rein Aguri just nüüd! sõit Soome, kus ta Vaasas lavastas nukuetenduse Soomlased on üldse üks kursusi armastav «Romeo ja Julia». Et sõit oli mõneti eriline, meie rahvas. Kursusi on palju: täienduskursused, ajakirjanduses pole sellest aga seni täpsemalt ümberõppimiskursused jne. Seome nukuteater juttu tehtud, palume talt täiendavat teavet. on alustajateater ja riik pidas vajalikuks ta professionaalsemale tasemele viia. Siiani on ta Mida kujutasid spetsiaalsed nukuteatrikur- sused! oma tasemelt võrdlemisi isetegevuslik.

Soome Haridus- ja Töömincteerium orga­ niseeris need seitsmekuulistenaL Nemad seda Kellele olid kursused mõeldud! üritust finantseerisid. Õppust said 20 nukkudega Nukuteatriga tegelejaid on Soomes palju. Oli tegelevat soome näitlejat, lavastajat, kunstnikku, konkurss, kus nimetatud 20 kohale pürgijaid lasteaednikku. Lektorid olid kufsutud Rootsist, loeti kokku üle 160. Saksamaa Liitvabariigist, Tšehhoslovakkiast ja Eestist. Kokku 20-liikmelire grupp jagati neljaks ja suunati nelja Soomes oleva nuku­ Juhendajaid oli kutsutud mitmelt maalt. teatri juurde, kus nende baasil iga grupp Miks! tegi ühe lavastuse. Vaasa «Peukalopotti» juurde Küllap soomlased tahtsid näha mitut moodi, ollime siis mina lavastajaks ja Rein Lauks mitut laadi teatrit. Leian, et see oligi õige. kunstnikuks kutsutud. See laiendab otsekohe Soome nukuteatri te­ gemise, mõtlemise laadi ja võimalusi. Üks mees Kuidas te iseloomustaksite meid kursusi! on üks mees. Neli meest annab korraga neli Kursused olid hästi organiseeritud. Selleks nägemust. seitsmeks kuuks oli loodud kursuste juhtkond ja kantselei. Kursuste koordinaatoriks ja ülem- Kui pikk on Soomes nukuteatri ajalugu! valitsejaks oli Teaiteri Korkeakoulu. Viimane nädal tuli mulgi olla Helsingis kursuste täis­ Umbes niisama pikk kui meil. Pärast sõda koosseisu ees loenguid pidamas. Minu teemaks käis Obraztsov seal ja soomlased ise loevad oli režii. seda oma nukuteiari alguseks. Eesti lavastajad Soomes

Soomes ja Eestis sügav nukuteatritraditsioon mes publiku puudust ei ole, etenduste puudus puudub. On meil ühist nukuteatri aja­ küll ja kvaliteediga ei olda rahul. Meilt telliti loos! «Romeo ja Julia». On selge, et see tegelikult ei ole lastele, aga võib olla. Teater kuulutas Jah, Skandinaaviamaades, Soomes, ka Eestis selle lastetükiks, sest nii sai ta linnalt suure ei ole tegelikult nukuteatritraditsiooni, nagu on summa toetusraha. Nad mängisid loomulikult ka näiteks Leedus. Olen märganud, et maades, täiskasvanutele. kus katoliku usk on olnud valdav ja valitsev, on ka vana nukuteater. See on täiesti loomulik: Nukuteatris on eriti oluline, milline kunstnik katoliiklik jumalateenistus on ise teater ja mine­ etenduse kujundab. Kuidas on Soomes kunst­ vikus on seal kasutatud ka nukke. Luterlased nikega! on aga oma kirikust rangeks ja kuivaks pit- sitatud. Kujunduses jäävad nad nõrgaks. Kardetakse Eesti Riikliku Nukuteatri asutamist alustati eemalduda prototüübist, ollakse liiga natura­ vähesest, kuid meil siin oli oma naabritega listlikud ja kohmakad tehnikas — tehnikas, mis suheldes seda kergem teha kui soomlastel, kel nuku sees ja teda elustab. Soomes on selle­ siiani puudub ettevalmistus sel teatrialal. Ees­ le tööle vähe tõmmatud kunstnikke, maalijaid, tis anti juba 1936. aastal nukuetendusi Draa­ graafikuid. Nukuteatri ajalugu näitab, et just mateatri baasil. Leo Kalmet käis pool aastat selliste kunstnike najal on kasvanud mitmeid seda kunsti Tšehhoslovakkias õppimas. Soomla­ huvitavaid teatreid. Nad ei lähe otseselt jäl­ sed käivad nüüd ka, aga asi võtab raskelt jendama natuuri, oskavad enam üldistada. Ka vedu. Hea, et seda on mõistetud ja püütakse praegu on lavakujunduses midagi soomlaslik- olukorda parandada. ku, põhjamaist olemas, aga palju on esialgu veel teostuse abitust. Kas riik aitab nukuteatreid! Mis mulje jäi nähtud etendustest! Praegu on Soomes 4 nukuteatrit, kes saavad minimaalset riiklikku dotatsiooni. Rühmateatreid Ühtegi põnevat draamaetendust ei juhtunud on palju ja rühmad, kes annavad korrapära­ nägema. Palju on nn jõhkrat teatrit. selt etendusi, saavad linna või valla kultuuri- summadest toetust: aasta-, korralist, ringreisi-, Aga nukuteatris! ruumiüürimistoetust jne. Muidugi peavad nad ar­ Nukuteatris on, nagu ma juba mainisin, palju vestama, et raha pole raisata. Tehnilist ja admi- diletantismi. Nad on selles staadiumis, millest nistratiivpersonali on minimaalselt. Näitlejad meie oleme ammu üle ja edasi läinud. Me teevad kõik ise. Valdavalt on olukord selline: nimetasime seda sussutamiseks; on selline võlts on. kaks-kolm näitlejat, auto, kantselei ja soov hellitlev-moraliseeriv laad. mängida. Aineline baas on sellisel tasemel, mis eeldab, et kõik tuleb põlve peäl valmis Kuidas meil ennast täiendatakse! teha. Proovisaal üüritakse. Need teatrid on tege­ likult rändteatrid. Helsingis on kolm nukuteatrit, Meil vahetatakse kogemusi eelkõige Balti kuid ainult ühel neist on oma 30 kohaga esi- liiduvabariikide ja Valgevene nukuteatrite fes­ nemisruum. Näitlejatel tuleb oma jõud jagada tivalide kaudu, peale selle mitmesugustel regio­ põhitöö, tehnilise ja administratiivse töö vahel. naalsetel ja üleliidulistel festivalidel ning loo­ Meie näitlejad ei oleks nõus nii töötama. Meie mingulistes laboratooriumides. Samas peab ütle­ isetegevuslased ilmselt ka mitte. ma, et tänu väga tugevale ülemaailmsele or­ ganisatsioonile UNIMA, mille liikmeskonda Igal suvel leiab Vaasas aset ettevõtmine, ka meie kuulume, oleme praktiliselt kursis kogu mille nimi on «Vaasa nukuteatri suvi». See on maailma nukuteatriga. Nukuteatritel on sel­ kümnepäevane nukuteatrite kokkutulek, kuhu les suhtes eelis draamateatrite ees. kutsutakse külalisi isegi väga kaugelt, näiteks Aafrikast. Samal ajal peetakse ka lühiajalisi Tagantjärele on kuulda, et soomlased on haka­ kursusi. nud aktiivselt ja konkreetselt tegutsema: nad astusid UNIMA liikmeks ja neil on loodud üle­ Millist nukuteatrit nähti Soomes perspek­ soomeline nukuteatritegijate liit, keskusega Lah­ tis. Miljon marka, mis riik kursuste läbiviimiseks tiivis, kas lastele või täiskasvanutele! kulutas, olevat juba ennast õigustanud. Eks see ole nukuteatri arengustaadiumi kü­ simus. Harilikult alustatakse teatrist lastele ja see Küsitlenud ANDRES LAASIK kasvab edasi teatriks kõigile. Vaasas anti eten­ dusi põhiliselt lastele, aga neid oli ka täis­ kasvanutele. Lastele on nukuteatrit vaja. Soo­ cfilmi- (jloobus

PÕHJAMAADE FILMIPÄEVAD Sellest peale, kui päevade korraldamine jäi Lübecki linna mureks, on programmi valiku Lübeck, muistne hansalinn Trabe jõe kaldal, ja muude jooksvate küsimuste lahendamise on tänapäevalgi ennekõike kaubandus- ja me- eest vastutanud kolmest mehest koosnev «troi­ resõidukeskus. Kuid Lübecki üheks huviob­ ka». Siia kuuluvad Bernd Plagemann, päe­ jektiks on põhjamaade film. Siin toimuvad vade kunstiline juht, Hauke Lange-Fuchs, põhjamaade filmipäevad, Nordische Filmtage dokumentatsiooni korraldaja ning Hans-Gerd Lübeck. Kästner, Lübecki linna kultuuriameti esin­ Koik sai alguse eraviisilisest harrastusest, daja. Abiks on olnud üks filmitoimetaja igalt travemündlasest apteekri Rolf Hilleri armas­ põhjamaalt ja iga maa filmikunsti rahvuslik tusest filmi vastu. Kohaliku filmiklubi pre­ edendajaasutus, Soomest Soome filmifond. sidendina organiseeris ta 1956. aastal linnas Päevade põhiosa on aastaid püsinud suures korraldatud põhjamaade päevade raames osas muutumatuna: parimad uued mängu­ Lübecki esimesed filmipäevad. Üheks korraks filmid igalt maalt ning esinduslik valik mõeldud üritusest kujunes tava, filmipäevi värskeid lühifilme. Pärast seda, kui rahvuslik korrati aasta hiljem uue programmiga. Ja nii filmitootmine Islandis mõni aasta tagasi jalad oli loodud traditsioon — arvesse võtmata alla sai, on nelja põhjamaa — Soome, Rootsi, kolme vaheaastat — 1958,1961 ja 1965. Norra, Taani — traditsiooniline ring laiene­ Filmipäevade korraldamine eraettevõtmisena nud veel ühe liikme võrra. Milliseid filme nõudis siiski äärmiselt palju aega ja vaeva. kunagi just parimaiks peetakse, on teadagi Ka ürituse majanduslik külg oli ebakindel. alati olnud arvustuse all — parimalgi juhul 1966. aastal loodi päevade tugiorganisatsioo- on nende hulka mahtunud vaid kaheksa täis­ niks eriline registreeritud ühing, Nordische pikka filmi. Filmtage Lübeck e.V., mis sai tegevuseks Pikki dokumentaalfilme on programmis olnud toetust ka linnalt. Ja lõpuks 1971. aastal, kaks-kolm, lühifilme umbes viisteist. Mõ­ 13. filmipäevades! alates oldi kõigiti valmis nel viimasel aastal on filmipäevade ajal näi­ andma ürituse korraldamine Lübecki linna datud ka sarja lastele ja noorsoole. Novemb­ kultuuriametile. Novembri algul 1983 korral­ ris 1983 oli viimati mainitud sarjas Soomest dati Lübeckis põhjamaade filmipäevad juba kaasas Päivi Hartzelli ja Liisa Helmise tehtud 25. korda. täispikk muinasjuttfilm «Kuningas, kel pol­ nud südant». Lübecki raekoda, vanimaid Saksamaa 1977. aastal tegutses Lübeckis filmipäevade vabariigis. kunstilise juhina erakorraliselt Otto Erich Kress Hamburgist. Tema ettepanekul oli päe­ vade kavas retrospektiiv — tava on säilinud ka järgmistel aastatel. Esimesel aastal oli vaatluse all taani filmimeister Carl Theodor Dreyer; 1980 — Teine maailmasõda põhja­ maade filmides, aastal 1982 soome režissöör Jörn Donner jne. Mullu oli teemaks pari­ mad põhjamaised filmid läbi aegade. Soomest olid sellesse sarja pääsenud Helena Yläse valitud Erkki Karu klassikaline tummfilm «Nõmmekingsepad» aastast 1923 ja Matti Kassila Sillanpää ekraniseering «August» aastast 1956. 1970. aastate filmipäevad sisaldasid enamikul juhtudel f ilmialaseid avalikke arutelusid. Tee­ maks olid muu hulgas põhjamaade filmitsen- suur, kinode tegevus, sõltumatu põhjamaade film ja naised filmitegijatena. Pärast 1981. aastat pole selliseid ametlikke arutelusid enam korraldatud — päevade programm on niigi küllalt täis filmivaatamisi, koosolekuid, nõu­ pidamisi, vastuvõtte ja muud. Lisaprogram- mina on näidatud Saksamaa LV filme (1978 ja 1983). Viimase tava kinnitumist püsivalt filmipäevade programmi osaks raskendavad siiski esitamisõigust ja majanduslikku külge puudutavad probleemid. lpl *•*! ИВ ps

Lübecki linnateater, filmipäevade keskus.

Põhjamaade filmipäevi ei saa päriselt pidada rim paik tutvumiseks põhjamaade filmikuns­ filmifestivaliks, kuna osavõtvate maade arv ti uute suundadega ongi esialgu ainult Nor- on piiratud, filmid ei võistle auhinnale, min­ dische Filmtage Lübeck. Seda tutvumist hõl­ geid ärilisi filmimesse päevade koosseisus ei bustavad veel Hanke Lange-Fuchsi saksa korraldata. 1979. aastast on kohalik ajaleht põhjalikkusega koostatud kavalehed ja mit­ «Lübecker Nachrichten» siiski lasknud igal mekülgse taustteabega muu dokumentaalne aastal uuesti valitud viieliikmelisel lugejažü- materjal. riil kroonida nende meelest parima filmi erilise «Lübecker Linse»-auhinnaga. Selle auhinna on KARI UUSITALO siiani saanud kolm Taani, üks Rootsi ja üks Norra film. Loodetavasti tuleb lähematel aastatel ka Soome ja Islandi kord. Nii kaubanduslik kui Hansa traditsioonidega Lübeck ka ei ole, pole põhjamaade filmipäe­ vadel mingit ärilist tähtsust. Seda kaalukam on üritus kultuuri osana — seljataha jäänud 25 filmiaastat on kasvatanud Lübeckis ja sel­ le ümbruskonnas asjatundliku kinokülastaja, kellele põhjamaade film on rohkem tuttav kui mõnele Skandinaavia filmikriitikule. Pa­ 81 Maria Taglioni balletis «Nathalie» « <№НТ1КВД|[Щ Maria Taglioni

«Maria Taglioni anne avaldas märga­ ris» ja mujal sai temast Pariisi Ooperi tavat mõju balletikunsti arengule. Tema solist. tants oli hingestatud, puhas, õhuline, Kaasaegsed kirjutasid Taglionist nõn­ graatsiline, kantileenne. Oma isa abiga da: (too oli peaaegu kõikide Maria Taglioni «Taglioni on ainus tantsijanna maa­ repertuaaris olevate ballettide koreo­ ilmas, kes kehastab oma tantsudega kõi­ graaf) tõi Maria balletti uusi väljendus­ ke, mis siiani näis teostamatu poeeti- vahendeid, nagu varvastants jm. delegi, — see on täiesti õhuline ja graat­ [ ] Maria Taglioni kunst vabastas siline naisekuju vanadel vaasidel ja me­ balleti maa külge aheldatusest ja kunst­ daljonidel. [ ] Ta on tantsugee- likust tundepaisutusest.»1 nius. . . andekam kui Byron poeesias.»3 Maria Taglioni (1804—1884) on ro­ «Puuduvad kirglikud stseenid silmade mantilise ideaali kehastus. Olles roots­ mänguga, kutsuvate naeratustega, nur- lanna Anna Kirsteni ja itaalia ballett­ geliste küünarnukkidega ja murtud rand- meistri Filippo Taglioni tütar, olid te­ mejoonega — sõnaga kõik see, mis ise­ mas ühendunud põhja- ja lõunamaine loomustab iganenud kooli. Temas on kõik temperament. Välimuselt mitte just ilus harmooniline, ta õrnalt ümardunud joo­ — ebaproportsionaalne nägu, liiga pikad ned on hämmastavalt puhtad. Ta ei tant­ käed ja jalad, kergelt kühmus selg —, si mitte ainult jalgadega, vaid on lä­ suutis ta oma kunstiga vallutada Euroo­ binisti «õhuline», nagu kannaksid iga pa publiku. ta liiget tiivad.»4 Karjääri alustas Maria Taglioni tolle «Graatsia-, pantomiimi- ja tantsu- aja kohta suhteliselt hilja: 18-aastasena ideaal — see on Taglioni. Nagu roosid (1822) Viini Hoftheater'is oma isa bal­ ta pärjas, nii on temas põimunud suur letis «Noore nümfi vastuvõtt Terpsichore draamanäitleja esmaklassilise tantsija­ õukonda», äratades kohe tähelepanu oma ga. Iga poos ja väikseimgi liigutus vää­ erilise kergusega. S. Hudekov kirjel­ rib kunstniku pintslit ja kutsub esile dab üht Taglioni tantsu pehmust ise­ elava imetluse.»5 loomustavat episoodi. Kui Taglionid Lon­ Maria Taglioni tuntuim osa oli Sul­ donis viibisid, peatusid nad võõrastema­ fiid J. Schneitzoefferi samanimelises jas ning tegid ühe toa treeningute tarvis balletis Filippo Taglioni koreograafiaga tühjaks. Kui nende all elav härrasmees (esietendus 1832 Pariisi Ooperis). kaebas, et baleriini hüpetel tekkiv müra «Väljudes teatrist, unustad sa Taglio­ teda segab, vastas Filippo Taglioni nör­ ni, sa mäletad ainult Sulfiidi, imelist, dinult: «Mina pole iial kuulnud oma õhulist, kättesaamatut unistust, mis jä­ tütre samme! »2 litab sind, mis ahistab hinge nagu Ros­ 1823. aastal tantsis noor Taglioni sini või Weberi muusika imekaunid he­ Pariisi Porte-Saint-Martin'i teatris, kuid lid... Sul on nii hea, nii kerge nendel jäi tol korral pariislastele märkamatuks õnnistatud hetkedel, et sa ei taha enam ning sõitis edasi Stuttgarti ja Münche­ midagi.»6 nisse, kus saavutas tohutu menu. 1827. aastal tuli Maria Taglioni taas Pariisi. 1 А. П л e щ e e в. Наш балет 1673 — 1896. Санкт- Pärast triumfaalseid esinemisi «Sitsiil­ Петербург, 1896, с. 103. ' С. W. Beaumont, «La Sylphide» raamatus iastes», «Marsis ja Veenuses», «Bajadee- The World of Dance. M., 1982, p. 64. 1 Театральная энциклопедия. Том V, M., 1967, О. П e т p о в. Русская балетная критика конца с. 40. XVIII — первой половины XIX века. М., 1982, 2 С. H. X у д e к о в. История танцев. III часть. с. 137. 6 Петроград, 1915, с. 108. А. П лещее в. Наш балет 1673 — 1896, с. 102. 83 г г%

f

Maria Taglioni Taglioni-lehekülg raamatust С. H. Худековъ «История танцевъ». Частъ III Петроградъ, 1915.

Vene balletikriitik V. Strojev kirjutas keskkond. Silm ei taba, millal ta jalg ajalehes «Severnaja Ptšela» (25. IX põrandat puudutab, näeme vaid lenda­ 1837, nr 215): mist. See õhulisus on tema tantsude «Teda mõned korrad vaadates märka­ eriline tunnus. te esmalt tema hämmastavat kergust. Seejärel vaimustab meid tema imetel­ See, mis teistele tantsijannadele raske dav graatsilisus. Iga liigutus ja poos töö, on Taglionile meelelahutus. Ei min­ on pilt. Teda võiks joonistada mis tahes git pingutust ega pinget, ei mingeid hetkel. Looduselt on Taglioni saanud töö märke. Te olete valmis uskuma, et suurepärase keha ja võrratu piha ning 84 ta elab õhus, et see on tema loomulik tuntud Sulfiid kasutab neid meisterli- тшони «v M'KMV nmt (PltC. IOŽ) kult. Samal ajal näeme, et ta ei mõtle Vadim Gajevski kirjutab: oma graatsiale, ei püüa meid võluda, «Baleriini hiilgav tehnika sisaldas see kõik tuleb iseenesest. [ ] tundmatuid hingesügavusi avavaid ker­ Siis märkate tema tantsude erakord­ geid hüppeid ja «väljasirutusi». Tag­ set tagasihoidlikkust. Taglioni ei speku- lioni lend — see on tema ülistatud ap­ leeri tunnetega, ei meelita uudishimulik­ lomb, st oskus säilitada poosi ilma part­ ke silmi peibutava iharusega. Tal ei ole neri toetuseta. See on tema kaunis joon, meie jaoks armsat naeratust ega sõbra­ tema siluett, tema lõpmatusse püüdlev likku pilku. [ ] Kui ta tantsib, ei arabesk. Taglioni aimas joonte tähtsust mõtle ta vaatajale, ta on täiesti andunud balletikunstis. Peale varvastantsukul- oma rollile. Kui ta on Sulfiid, näeb tuuri võttis Pariisi ballett temalt üle ka ta ainult armastatud šotlast; kui Ba­ joontekultuuri. Taglioni laiendas tantsu jadeer, imetleb ta ainult oma Tundma­ ajas ja ruumis. Ta kandis sinna kestvuse tut. [ ] ja kujundite piirituse. Lennuefekti saa­ Taglioni tantsu peamised tunnused on vutas ta nii õhus kui põrandal. Lend on seega kergus, graatsilisus ja tagasihoid­ tema kunsti universaalne põhimõte. likkus.»7 Teadlikud pingutused hingestada aka­ «Sulfiid» vallutas Euroopa. «Sulfii­ deemilist kaanonit — see ongi Taglioni dis» oli kehastunud see traagiline püüd­ kunst.»8 lus ideaali poole, mis kannab kogu ro­ Peale selle, et Taglioni tõi balletti mantilist kunsti; siin tuli kõige selge­ mitmesugused hüpped, lendlevad poosid malt välja konflikt reaalse ja ideaalse ja varvastantsu, puudutas tema reform maailma vahel. «Sulfiidi» võit oli Maria ka balletikostüümi. Kuigi Prantsuse Taglioni võit, sest Sulfiid — see oli revolutsioon (1789) oli toonud loodus­ Taglioni ja Taglioni — Sulfiid. Nad lähedasema moe ja antiigi jäljendamise, olid lahutamatud. oli naiste balletirõivas endiselt üsna eba­ mugav ning takistas vaba liikumist. 7 О. Петров. Русская балетная критика, с. Sulfiidina kandis Taglioni kerget valget 142 — 143. Maria Taglioni balletis «Bajadeer». musliinkleiti, mis sai aluseks klassika­ lisele balletikostüümile. 1837. aastal lahkus Maria Taglioni Pariisist ning sõitis Venemaale, kus ta järgmise viie aasta jooksul pidevalt esi­ nes, tantsides Laurettat «Gitanas ehk Hispaania mustlannas» (1838), peaosi «Varjus» (1839) ja «Mereröövlis» (1840). Maria Taglioni repertuaari kuulusid ka mõned karakterosad, nagu Lauretta «Gitanas» ja nimiosa «Nathalie's ehk Sveitsi piimatüdrukus», ent need polnud päris tema osad, tal jäi puudu tempe­ ramendist ja energiast. Tema suursaa­ vutused olid peaosad oma isa balletti­ des «Sulfiid», «Vari», «Doonau tütar». 1840. aasta tõi esimese märgi langu­ sest. Londonis viibis sel aastal ka noor Fanny Cerrito (1817 — 1909), hiilgava tehnika ja kauni välimusega baleriin. Kuigi mitte nii suur tantsija kui Tag­ lioni, oli ta noorem ja võluvam. 18. märtsil 1840 tantsisid mõlemad balerii­ nid ühel etendusel, mille lõppedes jagu­ nes saal kaheks: ühel pool Taglio­ ni, teisel Cerrito austajad. Et tütre hiil-

В. Гаевский. Дивертисмент. Судьбы клас- сичекого балета. М., 1981, с. 15. gust taastada, lavastas Filippo Taglioni Londonis «Varju», ent oodatud menu ei järgnenud ning Taglionid lahkusid Inglismaalt. Hiljem esinesid mõlemad on üks mure tantsijannad üheaegselt Milanos ja jäl­ legi näis, et Taglionil tuleb alla anda. 1845. aasta 12. juulil toimus Londo­ nis Donizetti ooperi «Anna Boleyn» vaa­ tuse vaheajal balletiminiatuuri «Paš de SUVETEATRIST OMALT MÄTTALT quatre» esietendus. «Paš de quatre» (muusika C. Pugnilt, koreograaf J. Per- Jah, just omalt mättalt. 1985. aastal saab 20 aastat ENSV Riikliku Noorsooteatri asu­ rot) oli lavastatud neljale suurele ro­ tamisest. 20 aastat, ja oma maja pole. Ning mantilisele baleriinile, olles igaühele vaevalt leidub praegu Eesti NSV-s meest, neist eksamiks. Taanlanna Lucile Grahn kes oskaks ka öelda, millal ta tuleb, sest täna tõmbas tähelepanu tehniliste raskuste lohutame end sellega, et tuleb uus «Esto­ nia» . . . «Vanemuise» väike maja on pärast kerge ületamisega, maailma esimese tuleõnnetust ikka veel taastamata ja kas Giselle'i, Carlotta Grisi tants oli graat­ jõuab Ird ära oodata aja, kui Tartusse lõpuks siline ja lendlev, Fanny Cerrito kütkes­ oma suveteatrit tegema hakatakse (on ju tas oma püüdlikkuse ja efektse esinemi­ tema sellest suveteatrist meist kõigist kauem rääkinud ja kirjutanud)? Ja eks majamured sega, Maria Taglioni tants kandis endas ole ka Rakvere Teatril ja Nukuteatril. Kau­ erilist, ainult Taglionile omast mõtlikku gele kauguste taha jääb ilmselt veel aastateks meeleolu. ka lavakunstikateedri õppelava. Kaks aastat hiljem (1847) lõpetas Ma­ Aga meil on ju meie Tallinn! Olümpiare• gatiks oli plaanis Pirita klooster ka vabaõhu­ ria Taglioni lavategevuse ja töötas pe­ etendusteks korda seada — et kloostris oleksid dagoogina Pariisi Ooperis. 1860. aastal sobivad istmed, elekter, käimlad ja ehk ka lavastas ta oma ainsa balleti — J. Offen­ kohad, kus näitlejad saaksid kostüüme vahe­ bach! «Liblika» oma õpilasele Emma tada ja grimmi teha. See kõik oli plaanis valmis saada neli aastat tagasi. Tänaseks on Livryle. Aastail 1870—1882 elas ta Ing­ jõutud niikaugele, et hädapärane lahendus lismaal, kus andis tantsutunde aristo­ istmete paigutamiseks on kuidagi leitud ja kraatide võsukestele. teostatud. Kui 8 aastat tagasi spetsiaalselt Maria Taglioni suri päev enne oma 80. vabas õhus lavastamise ja mängimisega alus­ tasime, olime õnnelikud, kui Dominiiklaste sünnipäeva Marseille's suures vaesuses. kloostris meid inimest 50—60 üles leidis. «Tänapäeva mõistes oli Taglioni in­ Tänaseks on olukord põhimõtteliselt muutu­ tellektuaalset tüüpi baleriin. [ ] nud. Publikumuret meil pole. Lisaks mängime Intellekt määras tema loomingus palju, Pirital ja «Kodulinna» õuel. Oli ka M. Karu­ soo ja noortetrupi õnnestunud välksööst Kloo- kuid kaugeltki mitte kõike. Mõistuslike garanda. vahenditega vabastas Taglioni tantsu Tööd on tehtud ja vaeva nähtud. Mis saab sunduslikkusest ja mittepoeetilisest rat­ või peaks saama edasi? sionalismist. Tema tants oli terviklik, Kõigepealt: igal teatril peaks olema re­ õtse hingesügavusest tekkiv, talle olid pertuaaris üks vabaõhuetendus lastele. Miks seda vaja, on vist seletamatagi selge. võõrad mehaanilised impulsid ja mehaa­ Teiseks: Kultuuriministeeriumis tuleks niline rütm. Ta otsis klassikalises tantsus maha istuda ja vabaõhuteatri)'estivali igati spontaansust. Ta otsis teadlikult seda, reaalne plaan konkreetselt kokku panna, sest mille poole teadmatult püüdlesid teised, aeg on küps, kaotada pole meil midagi, see on, mis määras uue, romantilise küll aga võita. Vanalinnas mängivad nüüd 9 ka Nukuteater ja Vene Draamateater, küla• stiili.» lisena isegi ettevõtlik Rakvere Teater, on HEILI EINASTO proovinud ka Draamateater. Mulle tundub, et asi on sealmaal, kus iga teater üksi, omaette rügades, enam midagi suurt ja uut ei tee. Peab looma suveteatri organisatsioonilise aluse kogu Eestis. Ja lõpuks: NSV Liidus ei ole seni toimunud ühtegi rahvusvahelist teatrifestivali. Miks ei vöiks meie alustajad olla? KALJU KOMISSAROV

В. Гаевский. Дивертисмент, с. 16. 87 II kvartal krooniku 1984

etendustes aastail 1980—1984. kooli- ja õpilaskinode XV vaba­ Asjade seisust rääkisid Teatrite riiklikust ülevaatusest. Kuula­ Kultuuriministeeriumis Valitsuse juhataja M. Kubo ja ti informatsiooni 1984. a. kapi- 10. aprillil toimunud kollee­ teatri peanäitejuht M. Mikiver. taalehitusplaani täitmise käi­ giumi koosolekul arutati laste ja Pikemalt kõneles ka ministri gust, vaadati läbi 1984. a. III noorte teatrialast teenindamist, asetäitja J. Viller, probleemid kvartali repertuaari-, informat­ vaatluse all ajavahemik 1981 — võttis kokku minister J. Lott. siooni- ja reklaamiplaanid. 1984. Teatrite Valitsuse juhata­ ja M. Kubo nentis oma üle­ vaates, et näiteks hooajal 1982/ 83 oli mängukavas 42 lastela­ vastusi mida vaatas 337 300 Kinokomitees Heliloojate Liidus külastajat. Muusikateatrite las- telavastustest kõneles minis­ 27. aprilli istungil arutas kol­ 6.—7. aprillini toimus Eesti NSV teeriumi muusikaosakonna ju- Heliloojate Liidu kongress, kus hataja| T. TarunTT] Mõttevahetu­ leegium «Tallinnfilmi» krooni­ ka-, dokumentaal- ja populaar­ põhiettekandega esines juhatuse ses osalesid TRA Draamateatri esimees Jaan Rääts, revisjoni­ asedirektor A. Tulvi, Rakvere teaduslike filmide LTÜ tööd 1983. aastal. Märgiti, et kuigi komisjoni aruande esitas Rai­ Teatri direktor K. Eller ja Nuku­ mond Läte. Sõna võtsid EKP teatri direktor A. Kivirähk, dokumentaalfilmide aastatoo­ dang oli teemadelt mitmekülgne Keskkomitee sekretär Rein Rist- räägitu võttis kokku minister laan, NSVL Heliloojate Liidu J. Lott. ja oli ka loomingulisi õnnestu­ misi, saab seda tervikuna pidada juhatuse sekretär Aleksandr Samal koosolekul tehti M. Kubo vaid keskpäraseks. Kolleegium Holminov, Valgevene muusika­ informatsiooni põhjal ka esi­ vaatas läbi ja kiitis põhiliselt teadlane Tamara Dubkova, Gus­ algseid kokkuvõtteid lõppenud heaks 1985. a. dokumentaalfil­ tav Ernesaks, Eino Tamberg, teatrikuust. mide temaatilise plaani. Heaks Raimo Kangro, Lepo Sumera, Kolleegiumi 15. mai koosolekul kiideti ka multifilmide 1985. a. Valter Ojakäär, Tiina Vabrit, analüüsiti, kuidas teatrid val­ temaatiline plaan. Arutati riik­ Vardo Rumessen, Mart Humal, mistuvad Suures Isamaasõjas liku kinovõrgu töötulemusi Arne Mikk, Arvo Ratassepp saavutatud võidu 40. aastapäe­ 1984. a. I kvartalis ja tehti jt. vaks ja Eesti NSV 45. aasta­ kokkuvõtteid sotsialistlikust 2.—7. aprillini toimus eesti päevaks. Ettekanne oli M. Ku- võistlusest. Võitjateks tunnista­ muusika festival. bolt. Sõna võtsid minister J. ti Põlva rajooni kinovõrk ja Aprillikuus kuulati uudisloo- Lott, Noorsooteatri direktor J. Sillamäe kino «Rodina». mingust T. Lepiku Soolosonaati Mamers, RAT «Estonia» pea­ 14. mai istungil arutati all­ vioolale; E. Kapi soololaulude näitejuht A. Mikk, Rakvere asutuste finants- ja majandus­ tsüklit tenorile klaveri saatel Teatri peanäitejuht R. Trass, tegevust 1984. a. I kvartalis. «Merelaulud», osad: «Sina, me­ TRA Draamateatri kirjandus­ Kinnitati abinõude plaan filmi­ ri» (M. Under), «Mässav meri» ala juhataja K. Haan jt. Teise de ideelis-kunstilise taseme tõst­ (A. Kaalep), «Muraste rand» (M. päevakorrapunktina vaeti Riik­ miseks EKP Keskkomitee büroo Veetamm), «Laine virgub» (J. liku Vene Draamateatri tege­ vastavast otsusest lähtudes. Sütiste), «Kalamees tuleb koju» vust elanike teenindamisel ja 31. mai istungil arutas kol­ (J. Smuul); L. Veevo Klarneti- juhtkonna tööd kaadriga. Aru leegium NLKP Keskkomitee sonaati; R. Lätte tsükleid laste­ andis teatri direktor A. Iljin, 1981. a. otsuse «Laste- ja kooridele (H. Runneli sõnadele) pikemalt võtsid sõna minister noorsoofilmide tootmise ja li- «Mõtelda on mõnus», osad: J. Lott ja ministri asetäitja nastamise parandamisest» ellu­ «Mõtelda on mõnus», «Päike J. Viller. Veel oli kolleegiumi viimise käiku. Otsuse paremaks läheb looja», «Mõnikord ma koosoleku päevakorras kokku­ täitmiseks on vaja laiendada mõtlen» ja «Hää on», viimase võte üleliidulisest laste- ja laste- ja noorsoofilmide žanri- osad: «Kosmose jogi on taevas», noorsooraamatu nädalast ning skaalat ning saavutada laste «Oi, lblikad», «Pähklid ja paig- küsimus Eesti NSV muusika kinokülastuse tõus. Kolleegium lid», «Hää on»; B. Kõrveri 3 aastapreemiate määramisest. kuulas ka informatsiooni «Eesti laulu sopranile klaveri saatel: Kinnitati ajaloo- ja kultuuri­ Reklaamfilmi» tegevusest. 27. «Enne» (Radžab), «Läbisegi» mälestiste kaitse volinike ja juuni istungil vaeti Tallinna (Tangrõkulijev), «Hällilaul» (O. ühiskondlike inspektorite põhi­ Kinofikatsiooni Valitsuse komp- Saar); A. Männiku laulu «Mu määrus. leksrevideerimise tulemusi ning aare» (A. Männik); R. Kangro 12. juunil peetud kolleegiumi analüüsiti filmi- ja kinotööta- kantaati «Solarum tuberosum» koosolekul vaadati, kuidas TRA jate kvalifikatsiooni tõstmise (L. Tungal); M. Kuulbergi ava­ Draamateater on täitnud reper­ olukorda. Tehti ka kokkuvõtteid mängu «Dominante» (pühenda­ tuaari perspektiivplaani ja kui- laste filminädalast ja filmifes­ tud ENSV Heliloojate liidu asu­ gg das näitlejad on olnud hõivatud tivalist «Muinasjutt» ning tamise 40. aastapäevale); I. Garšneki süntesaatorimuusikat ümbruses, tutvuti M. Härma, A. vi kortermuuseumis iseseisvate «Päikesevarjutus» ja «Ussiku- Lätte, E. Tubina, J. Aaviku, tööde sarjas Tõnu Tamm A. H. ningas» rockansamblile. interpreetide O. Rootsi, L. Juhi, Tammsaare miniatuuride kava­ Maikuus: P. Vähi Sonatiini 4-le A. Tamme, L. Hanseni jt. sünni-, ga «Poiss ja liblik». Kaastegev süntesaatorile, «Concerto picco­ elu- ja loomingupaikadega, vaeti Els Roode. lot» ja «Concerto grossot» sün­ mõtteid muusikaajalooga seotud 15. aprillil kinnitas ETÜ nõu­ tesaatoritele; G. Tanieli kan­ paikade paremaks märkimiseks, kogu Teatriühingu juhatuse esi­ taati «Elu hind», pühendatud hooldamiseks ja säilitamiseks. mehe asetäitjaks loomingulisel Viljandi 700. aastapäevale (H. Külas viibisid Ukraina NSV He­ alal Reet Mikkeli. Samal õhtul Taniel, M. Sepling, r-luule, A. liloojate Liidu Kiievi organisat­ toimus Filharmoonia kontserdi­ Haava vahelugemised); 0. Sau siooni heliloojad Ljudmõla Dõtš- saalis teatrirahva ball. Avasõ­ Polüfoonilist pala 4-le sakso­ ko ja Lev Kolodub ning vastu­ nad lausus ühingu esimees Jüri fonile; J. Koha Rondot viiulile tav sekretär Jevgenija Alekse- Järvet. Anti kätte ENSV Teatri­ ja klaverile; E. Mägi «Bukooli­ jenko, kes tutvustasid tänapäeva ühingu aastapreemiad. Ballika- kat» sümfooniaorkestrile; M. ukraina heliloojate uuemat loo­ va juhtis Arne Mikk. Kuulbergi Klaverisonaati 4-le mingut. 19. aprillil oli kinomajas draa- käele «13377...»; E. Mägi masektsiooni filmipäev. Tutvuti «Lauluema» kammerkoorile (A. nukufilmide ajalooga, vaadati Annist r-luule põhjal); R. Ees Rein Raamatu «Põrgut». pere Passiooni sopranile, sega 28. aprillil juhatuse koosolekul koorile ja sümfooniaorkestrile Kinoliidus tehti ettepanekuid teatrikunsti (R. Eespere); R. Kangro Klave­ riiklike preemiate määramiseks risonaati nr 4; E. Kapi 3 soolo­ 9. aprilli juhatuse koosolekul 1983. a. parimate loominguliste laulu bassile klaveri saatel: arutati eelseisva EKL pleenumi saavutuste eest. «Kevadõhtul» (К. E. Sööt), ettevalmistamist ning korteri- 9.—10. maini korraldati draa- «Lillekesed, kummarduge» küsimusi. maja kriitikasektsiooni sõit Vil­ (К. E. Sööt), «Mind võlub kodu­ 17. aprilli juhatuse koosolek oli niusse. 70 meie vabariigi teatri­ maine haljus» (K. Kask); H. Ka- tervikuna pühendatud korteri- inimest vaatas Leedu NSV reva Triptühhoni altsaksofonile küsim ustele. Noorsooteatris E. Nekrošiuse ja klaverile «Pärise kiusatus»; Moskvas 18. mail toimunud lavastusi — V. Korostõljovi V. Ignatjevi süiti saksofonide üleliidulisest kinotõötajate nõu­ «Pirosmani, Pirosmani» ja T. kvartetile; A. Raiti Partiitat pidamisest võtsid osa Eesti Ajtmatovi «Ja sajandist on klaverile; R. Ploomi Kontrast­ NSV Kinokomitee esimees R. pikem päev». seid tantse puhkpilliorkestrile; Penu ja Eesti Kinoliidu esimene 16. mail oli kriitikasektsioonis R. Ploomi 3 laulu lastekoorile sekretär K. Kiisk. Rakvere Teatri lavastuse «Ku­ (K. Murakas): «Nukule», «Putu­ 7. juunil peeti Eesti Kinoliidu ningas Richard II» arutelu. kate marss», «Valge kiisu»; R. juhatuse laiendatud pleenum Sõna võtsid Karin Kask, Lea Rannapi 3 lastelaulu (O. Arder): «EKL V kongressi otsuste täit­ Tormis, Elem Treier, Rein Hein­ «Mõistke meest, kes kasvab misest NLKP KK juunipleenumi salu, Endel Link, Ene Paaver, veel», «Karu talv», «Lõbus su­ (1983) ja veebruaripleenumi Margit Mikelsaar jt. vi». (1984) otsuste põhjal.» Ette­ 15. —19. maini toimusid Tal­ Juunis: H. Kareva soololaulu kanne EKL kriitikasektsiooni linnas ja Tartus Düsseldorfi «Valge öö» (A. Kallas); G. Erne­ esimehelt J. Rüüsilt. Sõna võt­ Draamateatri külalisetendused. saksa soololaulu «Vaikigem» sid T. Elmanovitš, V. Paas, Avaetendusele järgnes ETU ju­ (P. Neruda); L. Veevo Ekspromp­ R. Raamat, J. Müür, A. Bogo- hatuse vastuvõtt. Külalisi tervi­ ti kitarrile; A. Marguste klave­ molov, R. Penu. Sõnavõtuga esi­ tasid Jüri Järvet ja Arne ripalade tsüklit «Bidstrupiana»; nes EKP KK kultuuriosakonna Mikk. H. Õtsa «Burleski» metsasarvele juhataja asetäitja J. Kaarma. 18. mail oli TRA Draamateatri ja klaverile; V. Kella Prelüüdi Kokkuvõtte pleenumist tegi väikeses saalis kohtumine küla­ ja fuugat topeltkvartetile; H. K. Kiisk. liskollektiiviga Düsseldorfist. Kareva Sonaati metsasarvele ja Oma muljeid jagasid ja vastasid klaverile; L. Veevo 2 soolo­ küsimustele Karin Kask, Kalju laulu: «Ma olen kui taevavõlv» Uibo, Elem Treier, Mikk Mikiver (H. Mänd) ja «Ois lumes» (A. jt. Blok); L. Veevo kvartetti sakso­ Teatriühingus 22. maist — 2. juunini viibisid fonidele; J. Bleive «Marcia Inglismaal Ülevenemaalise Teat­ funebre» vaskpillide kvintetile; 2. aprillil oli teatripäev Aravete riühingu vahendusel Reet Mik- A. Ritsingu tsüklit naiskoorile keskkoolis. Esinesid Arne Mikk, kel ja Helgi Sallo. «Küünlaring» (M. Sepling), Anu Kaal, Voldemar Kuslap, 23. — 27. maini andis Tallinnas tsüklit meeskoorile «Kuulau- Reet Laul. külalisetendusi Itaalia balleti­ lud» (A. Kaal), «Igatsust» mees­ 5. aprillil arutas kriitikasektsi- trupp «Aterballetto». Avaeten­ koorile (E. Niit). oon TRA Draamateatri lavas­ dusele järgnes balletisektsiooni Muusikateaduse sektsiooni koos­ tust «Pilvede värvid». Sõna võt­ eestvedamisel kohtumine meie olekutel käsitleti artiklite kogu­ sid Karin Kask, Lea Tormis, En­ tantsijatega. Õhtut juhtisid Mai mikke «Muusikalisi lehekülgi» del Link, Kalju Uibo, Elem Murdmaa ja Helmi Kiik-Puur. II ja III, Tallinn, 1979 ja 1983, Treier, Lilian Vellerand jt. Teat­ 24. — 31. maini korraldati Tar­ koostajad P. Kuusk, T. Subin ri poolt osalesid Mikk Mikiver, tus koos Ülevenemaalise Teatri­ (8. mail); toimus muusikatea­ Kalju Haan, Ellen Liiger, Mari ühinguga muusikateatrite kir­ duse sektsiooni matk muusika- Lill, Helle Pihlak, Tõnu Tamm. jandusala juhatajate üleliiduli­ loolistesse paikadesse Tartu 10. aprillil esines Andres Säre- ne seminar. 28. — 29. maini toimusid Pärnus 6. mai — E. O' Neill, «Pikk päe­ ESIETTEKANDED teatritevahelised spordivõistlu­ vatee kaob öösse». «Ugala». FILHARMOONIA sed. Korvpallis oli parim TRA (Lavastaja K. Raid, kunstnik KONTSERTIDEL Draamateater, meeste võrkpallis I. Agur.) RAT «Estonia» ja naiste võrk­ 8. mai — A. Gelman, «Pink». 2. aprill — M. Kuulberg, ava­ pallis ENSV Riiklik Noosroo- ENSV Riiklik Noorsooteater. mäng «Dominante». L. Auster, teater. Lauatennises oli teistest (Lavastaja ja kunstnik K. Ko- ood «Igavene tuli», L. Sumera, tugevam ETÜ Tööstuskombinaat missarov.) Teine sümfoonia. ERSO, diri­ ja males «Ugala». Teateujumise II. mai — A. Tšhaidze, «Kol­ gent P. Lilje. võitis TRA Draamateater. Pari­ mest kuueni».) Vanalinna Stuu­ 4. aprill — H. Jürisalu, ava­ mateks sportlasteks tunnistati dio. (Lavastaja E. Baskin, kunst­ mäng ooperile «Püha Susanna». Ain Lutsepp (korvpall), Katrin nik P. Torga.) H. Õtsa, Viiulikontsert (solist Saukas ja Ants Kõllo (võrkpall), 13. mai — L. Auster, «Tiina». Ü. Kaadu). ERSO, dirigent P. Vilhelmine Kangur ja Toomas RAT «Vanemuine». (Koreo­ Lilje. Kali (male), Eevi Tammeorg ja graaf Ü. Vilimaa, dirigent E. 5. aprill — M. Kuulberg, Erkki Voo (lauatennis). Kõlar, kunstnik M. Sare.) 6. juunil oli A. Lauteri nim «Niente» sooloflöödile. Esitaja 17. mai — O. Kool, «Musta kassi J. Oun. L. Veevo, Sonaat Märjamaa keskkooli teatripäev öösel ei näe». L. Koidula nim — pühendatud Ants Lauteri 90. klarnetile ja klaverile. Esitajad Pärnu Draamateater. (Lavastaja H. Altrov ja P. Lassmann. R. sünniaastapäevale. Ettekanne­ I. Normet, kunstnik V. Tamm.) tega esinesid õpilased Oskar Is­ Kangro, Sonaat nr. 4 klaverile. 24. mai — J. Osborne, «Vaata A. Põldmäe, Sonaat nr. 4 kla­ sak — «A. Lauteri mälestuse raevus tagasi». Rakvere Teater. jäädvustamisest», Annely Vil­ verile. Esitaja K. Randalu. A. (Lavastaja P. Urbla, kunstnik Ritsing, «Lumine vaikus» sega­ mann — «Märjamaa keskkooli T. Virve.) teatripäevade traditsioonist» ja koorile. L. Veevo, «Inimesed ja Kersti Kohver — «Meie kool ja 3. juuni — H. von Kleist, «Lõ­ lilled» segakoorile. Televisiooni- teater 1983/84». Teatrirahva hutud vaas». ENSV Riiklik ja Raadiokomitee Segakoor. poolt esinesid Karin Kask, Arne Noorsooteater. (Lavastaja M. 6. aprill — E. Kapp, «Kaks Mikk, Arvi Mägi, Helvi Raamat, Unt, kunstnik K.-A. Püüman.) kontrasti». A. Ritsing, «Põge­ Tiit Tralla, Reet Laul. 7. juuni — M. Gindin, V. Sina- nik». E. Mägi, «Lauluema». Fil­ kovitš, «Nagu kass ja koer». harmoonia Kammerkoor, diri­ ENSV Riiklik Nukuteater. (La­ gent T. Kaljuste. vastaja R. Agur, kunstnik R. 7. aprill — A. Sõber, Teine Lauks.) sümfoonia. R. Rannap, Klaveri­ 14. juuni — A.-H. Tammsaare- kontsert (solist autor). R. Ees­ — M. Mikiver,» «Armastus ja pere, «Concerto ritornello» (so­ surm». TRA Draamateater. (La­ listid M. Tampere ja M. Kär­ vastaja M. Mikiver, kunstnik A. mas). R. Kangro, kantaat «Ra­ Unt.) hu» (kaastegev Televisiooni- ja 15. juuni — J. Masteroff, F. Raadiokomitee Segakoor). ERSO, In publico Ebbi, J. Rander, «Kabaree». dirigent E. Klas. RAT «Estonia». (Lavastaja A.- ESIETENDUSED E. Kerge, dirigendid E. Nõgene TEATRITES ja P. Mägi, kunstnik G. San­ der.) 8. aprill — T. Hrennikov, 17. juuni — N. Simon, «Kahe­ ESILINASTUSED KINODES «Valge öö». RAT «Vanemuine». kesi Teisel avenüül». Rakvere («TALLINNFILM») (Lavastaja K. Ird, dirigendid Teater. (Lavastaja U. Allik, E. Kõlar ja T. Leinatamm, kunstnik H. Mänd.) Mängufilmid kunstnik L. Pihlak.) 18. juuni — A. Lill, «Jaan 8. aprill — K. Capek, «Valge Vaarandi 99 päeva». RAT «Va­ 2. juuni — «Lurich», kinos katk». «Ugala». (Lavastaja V. nemuine». (Lavastaja R. Adias, «Sõprus». (Stsenaristid F. Jere- Saldre, kunstnik K. Rattus.) kunstnik L. Pihlak.) meikin ja V. Kuik, režissöör V. 17. aprill — W. Shakespeare, 20. juuni — E. Vilde —E. Herma- Kuik, operaator A. Iho, kunst­ «Suveöö unenägu». ENSV Riik­ küla, «Prohvet Maltsvet». TRA nik T. Virve, kostüümid L. Gi- lik Vene Draamateater. (Lavas­ Draamateater. (Lavastaja E. rin, grimm H. Sikk, A. Levoll, taja N. Seiko, kunstnik I. Hermaküla, kunstnik V. Fomit- M. Valter, helilooja L. Sumera, Tseretnikova.) šev ERKI-st.) helioperaator J. Elling. Osades •30. aprill — G. Frid, «Van 22. juuni — A. Reinia, «Nae­ T. Lume, E. Klooren, R. Razuma, Goghi kirjad». M. de Falla, ris naeris». ENSV Riiklik Nuku­ L. Sevtsov, T. Kotova, R. Kare­ «Meister Pedro nukumäng». teater. (Lavastaja V. Luup, mäe, T. Aav, A. Lutsepp, J. Jär­ RAT «Estonia». (Lavastaja N. kunstnik L. Roosa.) vet, jt) Kuningas (GITIS-e diplomand), 26. juuni — W. Shakespeare, dirigent V. Pahn, kunstnik J. «Windsori lõbusad naised». Vaus.) ENSV Riiklik Noorsooteater. Multifilmid 2. mai — D. Cimarosa, «Sala- (Lavastaja E. Hermaküla, 16. aprill — «Trammivasikas», abielu». RAT «Estonia». (Lavas­ kunstnik L. Pihlak.) kinos «Sõprus». (Stsenarist P.- taja A.-E. Kerge, dirigent K. 30. juuni — V. Katajev, «Polgu E. Rummo, režissöör K. Kuris- Raudsepp, kunstnik E. Renter.) poeg». RAT «Vanemuine». (La­ maa, kunstnikud T. Linzbach ja Tallinna Riikliku Konservatoo- vastaja K. Ird, assistent E. K. Kurismaa, operaator A. 90 riumi üliõpilaste esituses. Aavik, kunstnik E. Kittus.) Nuut, helilooja T. Naissoo, nuku- juhid M. Bamberg, Т. Sahkai, esimesel sõjasuvel», 5 osa. (Re­ saare Memoriaalmuuseumis A. Vaik, helioperaator U. Saar.) žissöör H. Saarm, muusikaline 1982, Saksa DV-s 1983 ja 1984, kujundaja S. Vahuri.) Stockholmis 1984). 1970. a. de­ Dokumentaalfilmid büteeris H. Valk stsenaristina, režissöörina, kunstnikuna nuku­ 2. juuni — «Mäletate», kinos filmis «Mis? Kes? Kus?» «Sõprus». (Stsenarist I. Kosen­ L. Siimera kranius, režissöör ja operaator ESIETENDUSED S. Skolnikov, helilooja H. Jüri- TELETEATRIS salu, helioperaator U. Saar.) 29. aprill — J. Rannap, «Salu Juhan ja ta sõbrad». (Lavasta­ jad R. Suviste ja J. Pihel, kunst­ ESILINASTUSED nik T. Alver, helilooja T. Nais­ TELEVISIOONIS soo.) («EESTI TELEFILM») 12. mai —. O. Danek, «Lugu N linna kirurgiast». (Tšehhi kee­ Dokumentaalfilmid lest tõlkinud K. Tohver. Lavas­ taja T. Kask, kunstnik K. Pären- 7. aprill — «Kui jala Austraa­ son.) liasse saab». (Stsenarist ja režis­ söör P. Väinastu, operaator I. Vets, helioperaator J. Sandre.)

Muusikafilmid KINOMAJAS- 13. aprill — «Sügiskuid». (Stse­ naristid E. Lööve, V. Vällik; re­ 24. aprillil pidas kriitikute semi­ žissöör E. Lööve, operaator A. naril «Uusi ja vanu teooriaid» Razumov, kunstnik E. Lausmäe, Eisensteini montaažiteooriast grimmikunstnik K. Part, heli­ loengu L. Kark. 3. mail näidati operaator V. Vällik.) Gruusia filmikooli programmi. H. Valgu šaržid 10. aprill — «W. A. Mozart. 24. mail esmalinastus «Tallinn- 1.—10. juunini toimus vanalin­ Kontsert klaverile ja orkestrile filmi» mängufilm «Reekviem». na päevade raames näitus «Tal­ B-duur, KV 595». (Režissöör linn läbi aegade». J. Tallinn, operaator M. Kärner, Juunis-juulis oli Epp-Maria Ko­ helioperaator J. Sandre.) kamäe akvarellinäitus. E.-M. 27. aprill — «Sügishooaeg». Kokamägi lõpetas 1983 ERKI (Režissöör I. Lään, operaator NÄITUSED KINOMAJAS maali eriala. 1979. a-st esineb E. Putnik, helioperaator H. Pe- kunstinäitustel akvarellide ja dusaar.) Aprillis-mais toimus Heinz Val­ maalidega (personaalnäitused 1. mai — «Marginaalid kahele gu portreekarikatuuride näitus. A. H. Tammsaare Memoriaal­ klaverile». (Režissöör L. Pulk, H. Valk lõpetas 1961 ERKI muuseumis 1981, Pärnu teatri operaator V. Kepp, helioperaa­ metallehistöö eriala. 1958. a-st palmisaalis 1984). E.-M. Koka­ tor S. Pruul.) esinenud kunstinäitustel graa­ mägi on olnud «Tallinnfilmi» 6. mai — «Looduse kutse». fika, joonistuste, metallehistöö­ mängufilmide «Naine kütab sau­ (Režissöör H. Malmstein, ope­ dega, 1961. a-st karikatuuri­ na» (1978) kostüümikunstnik ja raator H. Rehe, helioperaator näitustel (personaalnäitused «Pulmapilt» (1980) kunstnik-la- I. Parmas.) Kunstisalongis 1976. A. H. Tamm- vastaja. A. Valton E.-M. Kokamägi. »Jaam. Kevad. Emaga.» Akvarell, 1984. ESIETENDUSED . RAADIOTEATRIS

25. märts — Leho Männiksoo kuuldemäng «Hüvasti, kipper», III osa triloogiast. (Režissöör S. Reek, muusika autor T. Kõr­ vits.) 29. märts — Vitali Sergejevi kuuldemäng «Reamees Velijev». (Režissöör A. Küngas, muusika­ line kujundaja E. Sepling.) 5. aprill — Jiri Justi kuulde­ mäng «Avogadro juhtum». (Re­ žissöör A. Relve, muusikali­ ne kujundaja M. Puust.) 9. mai — H. Saarmi seade Juhan Peegli romaanist «Ma langesin ТЕАТР. МУЗЫКА. КИНО. СЕНТЯБРЬ 1984 ЖУРНАЛ МИНИСТЕРСТВА КУЛЬТУРЫ, ГОСУДАРСТВЕННОГО КОМИТЕТА ПО КИНЕМАТОГРАФИИ, СОЮЗА КОМПОЗИТОРОВ, СОЮЗА КИНЕМАТОГРАФИСТОВ И ТЕАТРАЛЬНОГО ОБЩЕСТВА ЭСТОНСКОЙ ССР.

кальную и сценическую подготовку финских студентов- вокалистов. Заслуженный деятель искусств Эстонской ТЕАТР ССР, главный режиссер Кукольного театра Рейн Агур поставил в Ваасаском кукольном театре «Пеукалопотти» Руководитель театра — исчезающее понятие? (30) «Ромео и Джульетту» В. Шекспира. Он ценит работо­ Интервью с народным артистом Эстонской ССР. по­ способность финских актеров, но находит их фантазию становщиком Александром Сатсом, который вспоминает по-северному уравновешенной. Оба постановщика счи­ начало своего театрального пути, а также насыщенный тают работу с финнами удавшейся. и плодотворный период работы главным режиссером в Вильяндиском драматическом театре «Угала». Поста­ Интервью с Рейном Агуром (78) новщик рассуждает о художественных и этических На вопросы отвечает Р. Агур, который параллельно с принципах руководителя театра и находит, что по режиссерской работой в Финляндии принимал участие сравнению с 50-ми годами в современном театре начи­ в качестве лектора в семимесячных курсах кукольного нает уходить на задний план руководитель театра, театра Финского театрального училища. Он разъясняет воспитывающий коллективное чувство единства. цель мероприятия и его организацию и дает краткий обзор состояния кукольного театра в Финляндии.

К. КОМИССАРОВ. Есть одна забота. О летнем театре со М. КУБО. Вильнюсские истории (51) своей колокольни (87) Начальник Управления театров М. Кубо дает подроб­ Главный режиссер Государственного молодежного теат­ ный обзор состоявшегося в апреле 1984 года фес­ ра Эстонской ССР К. Комиссаров говорит о заботах, свя­ тиваля «Прибалтийская театральная весна». Автор занных с представлениями на открытой эстраде в Тал­ статьи коротко знакомит с историей фестиваля и его лине и в других местах республики. Постановщик жа­ организационной стороной. Он характеризует наибо­ луется на отсутствие полностью выстроенной летней лее интересные и вызвавшие полемику постановки и сцены. В будущем театр под открытым небом, как став­ знакомит с оценками, данными жюри при обсуждении шая популярной форма летнего театра, нуждается в постановок. Ближе говорится о двух постановках, пре­ большем внимании: следовало бы подумать об устрой­ тендовавших на главный приз: «Цвета облаков» Я. стве фестиваля театра под открытым небом и вообще о Круусвалла (Таллинский ГА театр драмы им. В. Кинги­ создании организационных основ летнего театра. И по­ сеппа), получивший диплом за лучшую режиссерскую чему бы не стать начинателем международного фести- работу (М. Микивер) и исполнение женской роли (И. Эвер), а также «И дольше века длится день» Ч. Айтма­ това (Литовский ТЮЗ), получивший главный приз фес­ тиваля (режиссер Э. Некрошюс). МУЗЫКА

Т. САРВ. Сами спели — хорошо спели (12) Л. ВЕЛЛЕРАНД. Молодость с пьесами Якобсона (66) В статье рассматриваются развитие фолькмузыки в на­ шей республике и проблемы, связанные с этим видом 2 сентября исполнилось 80 лет со дня рождения эстон­ музыки. В обзоре дается и краткая характеристика ского писателя и драматурга Августа Якобсона. По наиболее активных исполнителей песен этого жанра: этому случаю выступает театральный критик Л. Велле- Пеэтера Тоома, Урмаса Алендера, Анне Маазик, Тыну ранд, которая вспоминает свои театральные впечатле­ Тепанди, Вяйно Уйбо, Анне Адаме и др. ния, относящиеся к послевоенным годам, когда в эстон­ ском театре пользовались популярностью пьесы А. Якоб­ И. РАННАП. О скрипичной музыке прошлого сезона сона: «Борьба без линии фронта», «Жизнь в цитадели», (37) «Строители», «Два лагеря» и др. В памяти всплывают Обзор концертов скрипачей сезона 1983/84, в котором наиболее яркие исполнения ролей и постановки, которые автор в итоге утверждает, что по сравнению с предыду­ характеризуют реакцию драматургии и литературы на щими сезонами здесь ничего очень запоминающегося злободневные проблемы общества. О том, что разные не было. С концертами выступали Леммо Эренди (партия эпохи дают возможность по-разному подходить к пьесе фортепиано Валдур Роотс), Ану Ярвела (Пеэп Ласс- и истолковывать ее, свидетельствует сравнительный манн), Маре Теэару (Хелью Таук), Тийу Хейнсалу (Той- анализ двух постановок пьесы А. Якобсона «Жизнь в во Пэяске), Урмас Вульп (Лилле Рандма), Мати Кярмас цитадели», относящихся к 1946 и 1976 гг. Резюмируя, (Лилиан Семпер). критик считает Августа Якобсона крупнейшим драма­ тургом послевоенного десятилетия, который определял Я. РОСС. Еще раз о теории звукорядов Яана Соонвальда лицо своего времени. (42) Основой полемической статьи является разъяснение теоретического наследия нашего теоретика музыки стар­ шего поколения Яана Соонвальда (1890—1980) и зна­ Эстонские постановщики в Финляндии (76) комство с ним в сборнике «Музыкальные страницы III» (Таллин, 1983). Своими впечатлениями о работе делятся два наших по­ становщика, которые посетили в 1983 году Финляндию М. ХУМАЛ. Теория Яана Соонвальда в исторической в связи с постановкой спектаклей. Заслуженный артист перспективе (43) Эстонской ССР, главный режиссер ГАТ «Эстония» Арне Микк поставил на сцене Хельсинкской Академии Сибе- Музыкально-теоретическая концепция Яана Соонваль­ лиуса «Давайте ставить оперу. Маленький трубочист» да, основы которой изложены в его книге «Звукоряды Б. Бриттена. Постановщик высоко оценивает общемузы- и созвучия благозвучной музыкальной системы в осве- щении графо-математического анализа» (Тарту, 1964), го материала, делается попытка охарактеризовать твор­ исходит из т. и. «чистого строя» (служащего логической ческий процесс. По мнению Я. Паавле, художественная основой всей многоголосной тональной музыки). Она в сторона фильма неровная, но произведение имеет известном смысле является дальнейшим развитием не­ неоспоримую ценность в культурно-историческом аспек­ которых аспектов учения А. Эттингена (1863—1920), ос­ те — кроме А. Куульбуш, фильм обрисовывает и других новоположника дуалистической теории гармонии. Среди эстонских деятелей культуры: Т. Пяэзуке, К. Пуустак, общих черт, характеризующих музыкально-теорети­ Ю. Лехисте, Ю. Вийдинга. ческие системы Я. Соонвальда и А. Эттингена, можно m n отметить такие, как: формула 3 5 ; графическое изо­ Т. ЭЛЬМАНОВИЧ —«Роман —романс» (59) бражение звуковой системы в виде двухмерной таблицы; Рецензия на фильм режиссера П. Тодоровского «Военно- дуалистический подход к гармоническим явлениям; полевой роман». Фильм, завоевавший на всесоюзном ки­ некоторые особенности трактоьки родства тональностей; нофестивале в Киеве один из главных призов, возвраща­ понятие «звуковой области». ет нас в послевоенные годы. Т. Эльманович отмечает не­ сколько исполнений ролей, прежде всего Инну Чурикову К. ЭИНАСТО. Мария Тальонн (83) в роли Веры. Именно линия Веры разрушает рамки Краткий обзор жизни и деятельности танцовщицы Ма­ фильма как романса и открывает в тени сантиментов рии Тальони (1804—1884) и ее влияние на развитие молчаливую боль человеческой жизни. Рецензент отме­ классического балета. чает, что в свое время об этих событиях сняты помпезные фильмы, но повседневные чувства людей начинают по­ являться на экранах только в наши дни. КИНО Призы XVII всесоюзного кинофестиваля. Киев, 1984 Ответил ГРИГОРИИ КРОМАНОВ (5) (58) Режиссер кино и театра, заслуженный деятель искусств Эстонской ССР Г. Кроманов считает театр самым мощ­ ным и действенным видом искусства. Основной функ­ А. НУИАМЯЭ — «Неправдоподобная история» (60) цией театра он считает пробуждение идеала в людях. Краткое ознакомление с фильмом Эльдара Шенгелая Его собственн ый театральный вкус: в театре ему больше «Голубые горы или Неправдоподобная история», кото­ нравится состояние человека, нежели его переживания, рый получил один из главных призов на состоявшемся больше знак и маска, нежели характер. Очень в Киеве всесоюзном кинофестивале. Название «притча», мягкий климат он считает противопоказанным худож­ использованное при определении жанра фильмов Э. нику. Существенной проблемой автор считает воспита­ Шенгелая, применимо и на этот раз. Фильм приводит ние личности в молодых кандидатах в актеры. В литов­ простую историю о стремлениях молодого писателя к ском театре он отмечает постановки Я. Вайткуса и самовыражению, которые наталкиваются на замкнутую Э. Некрошюса. Из молодых эстонских кинорежиссеров в будничной суете рутинную атмосферу редакции изда­ он отдает предпочтение П. Симму. Относительно эстонс­ тельства. Авторы фильма спрашивают, почему мы те­ кого киноискусства Г. Кроманов настроен достаточно ряем в своей повседневности чуткость и внимательность скептически. к окружающим нас людям и миру.

Сценаристика, подкидыш нашего искусства III (22) В.ДМИТРИЕВ— Изменяющийся и неизменный Голли­ Дискуссия продолжается выступлением московского вуд (62) драматурга В. Славкина, который на основе просмотрен­ Рецензия на фильмы «Без злого умысла» и «Тутси» ных на II кинофестивале Советской Эстонии фильмов американского постановщика Сиднея По л лака, анали­ анализирует эстонские фильмы. Он отмечает расслаб­ зирующая названные Фильмы в контексте эстетики ление внешнего, сюжетного напряжения в советской Голливуда (оригинал статьи напечатан в журнале театральной и кинодраматургии и возрастающее прис­ «Искусство кино» 1983, № 12). тальное внимание к жизненным подробностям. В эстон­ ских художественных фильмах он находит элементы Мир Довженко (72) как новой, так и старой драматургии. Автор приводит По случаю знаменательной даты (90 лет) со дня рожде­ принципы драматургии т. н. новой волны и утверждает: ния киносценариста и режиссера Александра Довженко живое существо для него теперь интереснее способа и выступают сценарист Е. Габрилович, расценивающий манеры его показа. Довженко как истинно кинематографического писателя, Литературовед и драматург Л. Реммельгас реферирует режиссер Н. Михалков, который считает Довженко од­ дискуссию о сценаристике, проходящую в чешском жур­ ним из своих учителей (особенно ценит поэтическое нале «Film a Doba», участники которой отмечают оппо­ видение мира Довженко) и В. Шкловский, который гово­ зицию сценаристов и режиссеров (К. Мартинек), про­ рит о Довженко как обновителе киноязыка, о том, что он фессиональное неумение сценаристов (М. Зуна, В. Бор). расширил путь киноискусства для всех. К. Мартинек и М. Зуна удивляются, почему литератур­ ные сценарии по сей день не считаются частью ни К. УУСИТАЛО — Дни фильмов северных стран (80) драматической культуры, ни литературы. Многие участ­ Обзор Дней фильмов северных стран, проходящих в ники дискуссии считают основным недостатком сцена- городе Любеке (ФРГ). (Nordische Filmtage е. V.) ристики отсутствие драматического развития; дискути­ рующие находят, что недостатки фильма начинаются в основном со сценария. РАЗНОЕ

X. ЛИНДЕПУУ — «Время, люди, камни и веч­ ХРОНИКА (88) ность» (46) О художниках телевидения (96) Рецензия на экспериментальный авторский фильм Мар­ Краткое интервью с художником Эстонского телевиде­ ка Соосаара «Время». В своей короткой экранной работе ния Гунтой Рандла о специфике работы телевизионных М. Соосаар размышляет о временном и вечном, преходя­ художников-оформителей и экспонировании их творче­ щем и непреходящем, вечной природе и нашей времен­ ства на выставках. Интервьюировала Эха Комиссаров. ной жизни. По оценке рецензента это фильм-стихотворе­ ние, который говорит: загляни в вечность и ты поймешь свою жизнь.

Я. ПААВЛЕ — «Видение не равняется видению» (48) Рецензент считает, что режиссера П. Пукса в фильме, Адрес редакции: сделанном о скульпторе Айме Куульбуш, интересовало Эстонская ССР, прежде всего соотношение творца, творимого и исходно­ 200 090 Таллин, п/я 51. THEATRE. MUSIC. CINEMA. SEPTEMBER 1984 JOURNAL OF THE MINISTRY OF CULTURE, THE STATE CINEMATOGRAPHY COMMITTEE, THE UNION OF COMPOSERS, THE UNION OF CINEMATOGRAPHERS AND THE THEATRICAL SOCIETY OF THE ESTONIAN S.S.R.

An interview with Rein Agur (78) Questions are answered by Rein Agur who, apart from THEATRE working as a stage director in Finland, participated as a Artistic director — a dying concept? (30) lecturer in a seven-month-long puppet theatre course ar­ An interview with Aleksander Sats, the Merited Artist of ranged by the Finnish Theatre School at the Vaasa Puppet the ESSR, stage director, who recollects the beginning Theatre. He explains the aims and organization of this of his theatrical career and his work as an artistic direc­ course and discusses briefly the state of the puppet tor of the Viljandi Ugala Drama Theatre — an active and theatre in Finland. The interviewer is A. Laasik. fruitful period. A. Sats discusses the artistic and ethic beliefs held by artistic directors; after comparing the K. KOMISSAROV. A worry. On the summer season from modern theatre with that of the '50s he concludes a personal standpoint (87) that an artistic director who tries to inculcate team spirit K. Komissarov, artistic director of the State Youth Theatre in the theatre is fading into the background. The inter­ of the ESSR talks about worries over the arrangement of viewer is M. Visnap. open-air performances in Tallinn and elsewhere in this country. The director complains about the absence of a M. KUBO. The narrative of Vilnius events (51) properly constructed open-air stage. In future, more at­ M. Kubo, chief of the Theatre Board gives a detailed survey tention should be paid to the open-air theatre as a popular of the Baltic Spring Theatre Festival, April, 1984 in which kind of theatre in the summer: the arrangement of an Estonian, Latvian and Lithuanian theatres participated. open-air theatre festival should be considered and an or­ The author of the article presents briefly the history and ganizational basis for the open-air theatre should be for­ organization of the festival. He characterizes some more med. Why not start an international festival? interesting productions which aroused discussion and in­ forms us about the jury's opinions of productions which they expressed in the course of the discussion. Two pro­ ductions, contenders for the first prize of the festival, have been more thoroughly discussed: J. Kruusvall's The Colours of the Clouds (produced by the Tallinn State Aca­ MUSIC demic Drama Theatre) which got a diploma for the best direction (M. Mikiver) and T. Aitmatov's And a Day Is T. SARV. Self-sung — well-sung (12) Longer Than a Century (the Lithuanian Youth Theatre) which won the first prize of the festival (direction by The article deals with the development and problems of E. Nekroshius). folk music in this country. It presents a profile of our most active folk singers: Peeter Tooma, Urmas Alender, Anne L. VELLERAND. Youth spent in the company of Jakob- Maasik, Tõnu Tepandi, Väino Uibo, Anne Adams, ete. son's dramas (66) On 2nd of September 80 years passed since the birth of I. RANNAP. On violin music of the last season (37) Estonian writer and dramatist August Jakobson. On this occasion the theatre critic L. Vellerand recollects her A review of violin concerts arranged in the 1983 84 theatrical experiences from postwar years when A. Jakob- season. In sum, the author states that there was nothing son's plays — A Fight Without a Front Line, Life in the strikingly memorable, compared with the previous sea­ Citadel, Builders, Two Camps, a.o. were popular on the sons. The concerts were given by Lemmo Erendi (piano ac­ Estonian stage. From these recollections some striking companiment — Valdur Roots), Anu Järvelä (Peep Lass­ performances and productions emerge, which are charac­ mann), Mare Teearu (Helju Tauk), Tiiu Heinsalu (Toivo teristic of the response of the drama and the theatre of Peäske), Urmas Vulp (Lille Randma), Mari Tampere (Ivo that period to current social issues. Different periods Sillamaa), Mati Kärmas (Lilian Semper). provide different approaches and interpretations — this is proved by a comparative analysis of two productions J. ROSS. Once more on Jaan Soonvald's scale theory (42) (from 1946 and 1976) of A. Jakobson's play Life in the This polemic article is based on interpreting the work of Citadel. To sum up, the author expresses her opinion that our older generation musicologist Jaan Soonvald (1890— A. Jakobson was the greatest dramatist of the postwar 1980) and its publication in the collection Muusikalisi decade, the mirror of his age. lehekülgi III (Tallinn, 1983).

Estonian stage directors in Finland (76) M. HUMAL. Jaan Soonvald's theory in a historical pers­ pective (43) Two of our stage directors, who were to Finland in 1983 to direct plays, discuss their work. Arne Mikk, the Merited The theoretical conception of Jaan Soonvald which in Artist of the ESSR, artistic director of the State Academic principle was laid down in his book Scales and Chords of Estonia Theatre staged B. Britten's Let's make an Opera. the Harmonious Tonal System in the Light of Graphic- The Little Chimneysweep at the theatre studio of the Hel­ Mathematical Analysis (Tartu, 1964, in Russian) is derived sinki Sibelius Academy. The director praises the musical from the so-called just intonation (on which polyphonic and theatrical training of the Finnish music students. tonal music is logically based). In a sense J. Soonvald Rein Agur, the Merited Artist of the ESSR, artistic direc­ elaborates some aspects of A. Oettingen's (1863—1930) tor of the Puppet Theatre staged W. Shakespeare's Romeo theory of dualistic harmony. Some common features of and Juliet in the Vaasa Peukalopotti Puppet Theatre. He J. Soonvald and A. Oettingen may be observed, namely, m n appreciates the capacity for hard work of the Finnish the formula 3 5 , graphic representation of a tonal actors but thinks that their fantasy — typically nor­ system in a twodimensional table, dualistic approach to thern — is restrained. Both directors regard their colla- harmony, some pecualiarities in the treatment of key re­ Qд boration with the Finns as successful. lationship, the concept of tone region. H. EINASTO. Marie Taglioni (83) А. Kuulbusch the film outlines some other Estonian arts people: T. Pääsuke, К. Puustak, J. Lehiste, L. Gens, J. Vii­ A short account of the dancer Marie Taglioni's life (1804— ding. 1884), career and influence on the development of clas­ sical ballet. The prizes awarded on the 17th Soviet Film Festival. Kiev, 1984 (58)

T. ELMANOVITCH. A story like a romance (59) CINEMA A review of the director P. Todorovsky's film A Battlefield Story. The film which was awarded one of the first prizes GRIGORI KROMANOV answered (5) on the Soviet Film Festival in Kiev takes us back into the postwar years. T. Elmanovitch singles out several perfor­ G. Kromanov, the Merited Artist of the ESSR, theatre mances, first of all that of Inna Tchurikova as Vera. and film director regards the theatre as the most powerful Namely, the story of Vera breaks the framework of the and influential of the arts. He thinks that the chief func­ film as a romance and discloses pain in the human life tion of the theatre is to arouse ideals in men. His own theat­ which is hidden below sentiments. The reviewer states that rical taste: he likes to watch the state of Man better than in the past pompous films were made of those days, but his experiences, a sign or a mask better than a character. everyday human emotions are coming to the screen only A very mild climate does not agree with the artist. An in these days. essential problem in his opinion is to develop personali­ ties from young people who have joined the acting profes­ A. NUIAMÄE. An unusual story (60) sion. He singles out Y. Vaitkus' and E. Nekroshius' pro­ A short review of Eldar Shengelaia's film An Unusual ductions on the Lithuanian stage. From Estonian young Story or Azure Mountains which got one of the first prizes film directors he praises P. Simm most. He is moderately on the Soviet Film Festival in Kiev. E. Shengelaia's films sceptical about the development of Estonian cinema. have been put into the genre 'a parable' which is also true this time. The film tells us a simple story about a young The script, foundling of our cinema III (22) writer's attempts at self-expression which clash with the stuffy atmosphere of editorial offices caught in everyday The discussion is continued with the Moscow dramatist routine. The authors of the film ask: why do we lose our V. Slavkin's comment who analyses Estonian films on the sensitivity and curiosity to surrounding people, to sur­ basis of what he saw on the 2nd Soviet Estonian Film Fes­ rounding world in our everyday life. tival. He observes that there is a tendency to reduce the thrill of the action and to pay closer attention to vital V. DM1TRIYEV. Changing and unchanging Holly­ details in Soviet theatre and film dramaturgy. He notes wood (62) the elements of both the old and new approach in Esto­ A review of the American director Sidney Pollack films nian feature films. The author presents the concepts of Without Malice and Tootsie which analyses the films the socalled New Wave dramaturgy and maintains that a in the context of Hollywood aesthetics (the original was living being is more important to him now than the man­ printed in the Moscow journal Tskusstvo Kino, No, 12, ner in which he has been depicted. 1983). The literary critic and dramatist L. Remmelgas makes a summary of a discussion about scriptwriting problems The World Dovzhenko — 90 (72) published in the Czech journal Film a Doha in which the On the birthday anniversary of Aleksandr Dovzhenko, participants talk about an opposition between scriptwri­ scriptwriter and director, the following people give us ters and directors (K. Martinek), professional incompe­ their ideas: the scriptwriter Y. Gabrilovitch singles out tence of scriptwriters (M. Zuna, V. Bor). K. Martinek and Dovzhenko as a genuiely cinematographic writer, the di­ M. Zuna wonder why screenplays have not been regarded rector N. Mikhalkov who regards Dovzhenko as one of his as part of drama or literature so far. Several participants teachers appreciates Dovzhenko's poetic vision, V. Shklov- in the discussion think that the main fault in the scripts sky talks about Dovzhenko as an innovator of the film is the absence of dramatic development; they state that language, who opened up new horizons for everybody. the shortcomings of the film start with the shortcomings in the script. K. UUSITALO. The Film Festival of Northern Countries (80) H. LINDEPUU. Time, men, stones and eternity (46) An account of a film festival "Nordische Filmtage" in A review of an experimental one-man film Time by Mark Luebeck (FRG). Soosaar. In this short screenplay M. Soosaar reflects on the relationship between the temporary and the eternal, MISCELLANEOUS the vanishing and the lasting, eternal Nature and our temporary life. The reviewer's opinion is that this is a poe­ CHRONICLE (88) tic film which says: cast a glance into eternity and you will understand the meaning of your life. On TV artists (96) A brief interview with Gunta Randla, artist in the Esto­ nian Television about the specific nature of TV artists J. PAAVLE. A vision — not compatible with a vision (48) In the reviewer's opinion the director P. Puks in his film and designers and the display of their work at exhibi­ on the sculptor Aime Kuulbusch is first and foremost in­ tions. The interviewer is Eha Komissarov. terested in depicting the relationship between the creator Editorial Office: and the created and the original material, is trying to des­ 200090 Tallinn cribe the process of creation. J. Paavle thinks that the P. O. Box 51 film is artistically variable, but it has an unquestionable Estonian SSR value from the aspect of cultural history — in addition to Väljaandja: kirjastus «Perioodika». Tallinn, Pärnu mnt. 8. «Театер. Муузика. Кино» («Театр. Музыка. Кино»). Ladumisele antud 15. 07. 1984. Trükkimisele antud Журнал Министерства культуры ЭССР, Госкомитета 24. 08. 1984. ЭССР по кинематографии, Союза композиторов, Союза Ofsetpaber 70X100/16. Formaadile 60X90 kohaldatud кинематографистов и Театрального общества ЭССР. Из­ tingtrükipoognaid 7,8. Arvestuspoognaid 11,2. MB-05872. дательство «Периодика», г. Таллин. Выходит раз в ме­ Tellimuse nr. 2657. EKP Keskkomitee Kirjastuse trüki­ сяц. На эстонском языке. Адрес редакции: 200090 г. Тал­ koda. Tallinn, Pärnu mnt. 67-a. Trükiarv 15 500. лин, почтовый ящик 51. Нарвское шоссе, 5. Типография Сдано в набор 15. 07. 1984. Подписано к печати 24. Издательства ЦК КПЭ, Таллин, Пярнуское шоссе, 67-а. 08. 1984. Бумага 70ХЮ0/16. Условно-печатных листов Тираж 15 500. Цена 75 коп. 7,8. У четно-издательских листов 11,2. Заказ 2657. МВ-05872. TELEVISIOONIKUNSTNIKEST

Teatri- ja televisioonikunstnike töö spetsiifikast teame väga vähe, miskipärast suhtleme teatri- ja televisioonikunstnike teoste väljapanekutel reeglina kavanditega, millel on vähe ühist nende tegevuse tegelike tulemustega. Justkui teatrikunstnik polekski õnnelik oma väljavalitud rollis, teda näib kiusavat vajadus jäädvustuda kultuurilukku graafikuna, maalijana või akvarellistina, briljantsete etüüdide meist­ rina ä la Bakst. Küsitleme ETV kunstnikku, arvukate telelavastuste kujundajat GUNTA RANDLAT. Millist laadi töö kuulub üldse televisioonikunstnikule? Igasugune. Kunstnik osaleb alates diktori kujundamisest telelavastuseni välja. Muidugi kujuneb aja jooksul välja oma ampluaa. Ise olen teinud rohkem lastesaa­ dete ja telelavastuste kujundusi. Tähtsat rolli etendavad kindlasti telegraafikud, kelle ülesandeks on luua kõik see graafiline, mida me ekraanil näeme: tiitrid, saate­ pead jms. Vaataja jaoks on need pildikomponendid sama suure tähtsusega nagu kõik ülejäänu. Igaüks oskab hinnata saatesarja atraktiivset algust. Praegu töötab meil telegraafikutena palju noori, kes teevad oma parima. Paraku kammitseb neid nõrk tehniline baas. Näiteks on Telepoiss igivana saatepea, kuid puudub võimalus selle uuendamiseks, sest TV-1 pole oma multitsehhi. Kuidas siis määratleda telespetsiifikat televisioonikunstniku töös? Loeb eelkõige televisioonitehnika ebatavaliselt suur osakaal tulemuses. Praktili­ selt tähendab see, et teatud hetkel lõpeb kunstniku töö ja algab operaatori ning lavas­ taja oma. Kunstnik võib puldis sekkuda, kuid pilt ise — ja muuga meil ju pole tege­ mist — oleneb operaatorist ja režissöörist. Teatrikunstnikest erineme me igatahes väga: meie pilt on liigendatud, kasutatakse põhiliselt suuri ja keskmisi plaane, seega lähivaateid. Iga detail mängib. Kostüüm peab olema võimalikult ehtne, nööpaugu kvaliteet omandab ootamatu tähtsuse, õnneks on meil hea garderoob. Televisiooni- tehnikast tulenevad samas arvukad võimalused. Nii ei ole me teatri kombel seotud aja ja ruumi ühtsusega. Näiteks näitleja viibib eraldi kaamera ees ning kujundus võetakse eraldi üles. Hiljem viiakse kõik omavahel kokku. Muide, terve rea lahendus- käike dikteerib TV-s asjaolu, et kõigega on väga, väga kiire. Nii et lootkem julgelt tehnikale? Ainult tehnikaga opereerimine pole siiski kaugeltki alati lahendus. Mõni aeg tagasi äratas tehniliste efektide arsenal üldist vaimustust. Nende tulevärgi poole pöör­ duti igal võimalikul juhul — kuni hakkasime ükshaaval neist loobuma, sest nad mõjusid liiga kunstlikult. Selgus, et tehnikaefekt ei tohi võimutseda. Kuid ikkagi jääb tehnika TV-s aluspõhjaks. Ta vahendab pilti, on suuteline võimendama, ja sama kergesti ning loomulikult kõike hävitama. Televisioonikunstniku probleem ongi sageli ennekõike selles, kas vahendajad — operaator ja režissöör — kasutavad ära nende valduses olevaid võimalusi. Sageli nad seda ei tee, sest üks asjaosalistest ei tunnegi neid. Niisugune olukord tekib tihti näiteks telelavastustes. Aga kas kunstnik tunneb? Ma ei saa anda sajaprotsendiliselt jaatavat vastust. Sageli ei tunneta ka meie telespetsiifikat lõpuni. Televisioon longib, nagu mulle näib, teatri ja kino järel. Harrastab teater retrot, on see ka TV-s aktuaalne, enne olid sümbolid ja nii see on käinud. (Muide, televisioonikunstnikuks õppimiseks leidub väga vähe võimalusi.) Tavalistes saadetes matkime peamiselt filmi. Minu meelest on kõige novaatorlikumad meie estraadisaated. Ma olen täiesti kindel, et estraad on tõeline televisiooni pärus­ maa, sest selle sisu soodustab vormiga mängimist. Olen väga rahul ka muusikasaadete režissööri Jüri Tallinna tööga. Mulle tundub, et ta kasutab kõiki võimalusi, mida muu­ sika huvides võimalik. Ja seda muide tänu heale tehnika valdamisele. Mida arvate kevadtalvisest (1. —18. III 1984 Kunstisalongis) teatri- ja televisiooni­ kunstnike näitusest? Küllap rahuldab niisugune näitusevorm teatrikunstnikke, meid siiski mitte. Siin jääb esmatähtsaks vormiküsimus ja me pole seda lahendanud. Küll oleme proovinud fotosid mängu tuua, montaaže ja kollaaže, ent needki pole meid rahuldanud. Televi- sioonisaade jäädvustub videolindil, eks ole? Muide, minu meelest pole terves maailmas veel leitud rahuldavat vormi televisioonikunstnike töö käsitlemiseks. Oleme liiga spetsiifilised. »6 Küsinud EHA KOMISSAROV -/7

А*Лх 7Ä«<,.

-- G. Randla.Kostüiimi- kavandid filmile «Arabella mererööv• li tütar». 1983. teorer-muusiko -kino 9/1984

-**№*•

л ^« - f. Л "ДО*

A—j iamatupa!a*

75 kop 78224 üH-ioqa -Л-