reoter- muusiko • kino

ENSV Kultuuriminis­ teeriumi, ENSV Riik­ liku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Lii­ du, Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri -

1 2 I aastakäik

Esikaanel: Vaade «Ug ila» uuele teatri- majale üle Valuoja. V. Vahi foto

Tagakaanel: Fragment «Ugalas külgvaates*. V. Vahi foto

Toimetuse kolleegium

AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO 5UMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER

PEATOIMETAJA JAAK ALLIK

TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666-162 Vastutav sekretär Heino Kermik, tel. 445-468 Teatriosakond, tel. 445-468 Muus kaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus, tel. 443-109 Publitsistikaosakond Sirje Endre, tel. 445-468 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 449-558 Fotograaf Valdur Vahi, tel. 422-551 Kunstiline ja tehniline toimetaja Ilmar Sepp, tel. 445-468

KUJUNDUS: MAI EINER SISUKORD

SAATEKS AVANUMBRILE. Rein Ristlaan DIALOOG KA TEATRIINIMESED PEAKSID SAAMA OMA LOOMIN­ GULISE LIIDU. Kaarel Ird — Jaak Allik MÖTTEVARAMU EETIKA. Konstantin Stanislavsk KES? GEORGI TOVSTONOGOV 18 KADESTAKSIN TEATRAALE. Ike Voikov 22 TUHMI TEATRIAASTA SÄRA. Jaak Allik 28 KOLM KÜSIMUST XV ÜLELIIDULISE FILMIFESTIVALI ORGANISEERIMISKOMITEE ESIMEHELE ARNOLD GREENILE 38 FILMIKANGELASE EVOLUTSIOONIST. Tiina Lokk 41 ÜLELIIDULISTE FILMIFESTIVALIDE AUHINNAD (1964—1981) 49 PÄEVAPILT: KALJO KIISK. Sire Endre 57 MÄNGUFILM 1981: PÕLVKONNAVAHETUS. Jaan Ruus 60 KOOS EDASITOTTAVA AJAGA. Hugo Lepnurm T2 HELILOOJA JA TEATER. RAIMO KANGRO 79 EUGEN KAPP 81 EINO TAMBERG 84 ON OKS MURE Kalju Komissarov 90 MUUSIKATEEMA CONCORDIA KLARI LOOMINGUS. Mai Levin 96

KOLM SOOVI UUELE AJAKIRJALE:

Juhan Peegel (lk, 7), Indrek Toome, Endel Lieberg (26), ajakiri «Teatr» (36), Hans Trass, Mihkel Tiks (43), Peeter Tooming, Armas Kuldsepp (48), ajakirjad «Iskusstvo Kinos, «Sovetskaja Muzõka» (70), Priit Pärn (71), Gustav Ernesaks, Mari-Liis Küla (78), Hendrik Krumm, Eino Baskin (89), Ingo Normet, Enn Vetemaa (91)

© KIRJASTUS • PERIOODIKA - TALLINN Kaader filmist «Lenin Pariisis» (režissöör S. Julkevitš). V. J. Lenini osas Juri Kajurov, Paul Lafargue'i osas Pavel Kadotšnikov. 22. aprill 1870 Sotsialistliku ühiskonna arengu üheks seaduspärasuseks on kul­ tuurifaktori osatähtsuse järjepidev kasv. Oha enam kasvab nõukogude inimeste tung kunsti poole, üha avaramaks muutuvad võimalused loominguliseks tegevuseks, üha rikkamaks kujuneb meie maa palju­ rahvuselise sotsialistliku kultuuri sisu, tugevneb tema materiaalne baas. Koik see kehtib täiel määral ka meie vabariigi kultuurielu kohta. Siinkohal ei ole vajadust uuesti loetleda Nõukogude Eesti kultuurisaavutusi viimastel aastatel, nad on hästi teatud ja tuntud kogu rahvale. Hoopis olulisem on veenduda — tõusujoon kestab, iga uus aasta toob eesti rahvuskultuurile uusi võite, avardab tema arenguperspektiivi. Jõudsaks sammuks vabariigi kultuuriloos kujuneb kahtlemata uue ajakirja «Teater. Muusika. Kino» ilmumahakkamine. NLKP XXVI kongressil toonitas sm. Brežnev: «Kirjanduskriitikute ja kunstitead­ laste ülesanne on esitada professionaalseid otsustusi.» Seni olid võimalused selleks meie vabariigi teatri-, kino- ja muusikateadlastel küllaltki piiratud, järelikult aga ka nende osa kultuurielu edenda­ misel ebapiisav. Nüüd loodame olukorra põhjalikku muutumist, mark- sistlik-leninlikule maailmavaatele tugineva professionaalse kunsti­ kriitika mõjujõu märgatavat kasvu. Teater, muusika ja kino, nagu kogu muu kultuurivaldkondi, on praegusajal toimuva kahe maailmasüsteemi vahelise ideoloogilise võitluse üks kõige aktiivsemaid lõike. Loovisiksuste ande orientat­ siooni probleemid selles võitluses on parteile ülimalt tähtsad. «Partei ei ole olnud ega saa olla ükskõikne meie kunsti ideelise suunitluse suhtes,» on öeldud NLKP XXVI kongressi aruandekõnes. Just kunstniku ande parteilises suunamises, kõrge ideelisuse ja kodaniku- tunde kujundamises tulebki näha professionaalse kunstikriitika põhi­ funktsiooni. On loomulik, et kunstikriitika parteilisuse põhimõte saab uue ajakirja töö aluseks. Soovin ajakirja «Teater. Muusika. Kino» toimetusele ja autoritele jõudu ja edu keerukate ja tähtsate ülesannete lahendamisel! Loo­ mingulisi otsinguid ja võite teatri-, kino- ja muusikaprobleemide avamisel ja lahendamisel! Huvitavat, tulemusrikast, rahuldust pakku­ vat tood! Ajakirja lugejatele aga soovin toredaid lugemisrõõme, uusi mõtteid ja innustusi ajakirja veergudelt! Pärituult purjedesse, «Teater. Muusika. Kino»!

REIN RISTLAAN, EKP Keskkomitee sekretär oo

«KA TEATRIINIMESED PEAKSID SAAMA OMA LOOMINGULISE LIIDU,» ütleb Kaarel Ird

f>. 8. Pidada vajalikuks jätkata võimaluste otsimist vabariik- Ifku teatriajakirja loomiseks.

ENSV Teatriühingu V kongressi otsusest.

J. Allik (ajakirja «Teater. Muusika. Kino» peatoimetaja, ETÜ juhatuse büroo liige): On tõesti hea meel, et meie kongressi otsuse kaheksas punkt on tänaseks täidetud. Kuidas on aga lood teiste oluliste probleemidega, millest eelmisel kongressil juttu oli? Ma mäletan, et tollal kujunes üheks kesksemaks mureks Teatriühingu tegevusele suure­ mal määral loomingulise ilme andmine. Äsja olid ju moo­ dustatud nn. loomingulised sektsioonid, kelle juhatajad kongressipuldist oma tegevusest ja mõtetest pajatasid. Kongressil avaldati ka soovi taotleda ühingule loomingulise liidu staatus. K. Ird (Eesti NSV Teatriühingu esimees, NSV Liidu rahvakunstnik): Juriidiliselt pole Teatriühing ikka veel loo­ minguline Nit. Ta on üks omalaadne hübriid, millel puudub isegi kõikide vabariikide teatriühinguid ühendav üleliidu­ line keskus. Niisugust olukorda on taunitud juba hulk aega. Ka viimasel Ülevenemaalise Teatriühingu kongressil kõne­ lesid Leningradi osakonna esimees Kirill Lavrov ja Moskva Kunstiteatri peanäitejuht Oleg Jefremov sellest küsimusest teravalt. Täiesti erandlikult pole Nõukogude Liidus teatri­ tegijate loomingulist organisatsiooni, nagu on kõikides riikides, kus kutselist teatrit tehakse. Oks põhjus, mille taga asi tänaseni seisab, on ilmselt vabariiklike teatriühingute majanduslike baaside suur erinevus ja mõningate seltsi­ meeste hirm oma majandusliku iseseisvuse kaotamise pä­ rast. Minu ja mitte ainult minu arvates ei saa selline olu­ kord siiski kauem kesta. Kunagi motiveeriti teatritöö- tajate kutseliidu puudumist põhiliselt sellega, et erinevalt kirjanikest, kunstnikest ja heliloojatest on teatriinimesed palgatöölised, mitte vabakutselised. Nüüd on aga loodud juba ka ajakirjanike, arhitektide ja kinematografistide lii­ dud, kelle liikmete enamik on ju samuti kindlat töökohta pidavad inimesed. Meie vanker seisab kahjuks endiselt paigal, pimedate ja vetelpäästjate ühinguga juriidiliselt ühel pulgal. Keskne liit on väga vajalik rahvusvahelises suhtlemises, aga ka selleks, et mitte eraldatult, vaid tsentraalselt tõstatada meie maa juhtivate organite ees olulisi teatriprobleeme. Muidugi, reformimisel tekib hulk ÖlOlÕQQ... organisatoorseid raskusi. Ma arvan aga, et võttis osa suur hulk meie vabariigi draa­ ka teatriinimesed peaksid saama oma loo­ manäitlejaid. Viimasel ajal on need kah­ mingulise liidu. Tööstuskombinaadid funkt­ juks soiku jäänud ja ka draamasektsiooni sioneeriksid selle juures siis samal põhi­ uus, möödunud aastal moodustatud juhatus mõttel nagu kunstikombmaadid (meil on passiivne. Praegu näiteks tundub mulle, «Ars») Kunstnike Ludu juures. et orkestri-, vokalistide ja balletisektsioon (esimehed vastavalt M. Uffert, M. Palm J. A.: Ilmselt on teie kirjtHatud prob­ ja H. Puur) töötavad palju sisukamalt kui leemi taga ka vabakutselise staatuse taotlus, draamasektsioon (A. Üksküla). Aga ma mis meie eelmise kongressi otsusesse sisse siiski leian, et loominguliste sektsioonide läks ja mida saab lahendada mõistagi vaid moodustamine on ennast õigustanud ja see üleliiduliselt. See pole muidugi takistuseks on seni ainus töövorm, mis ehk suudaks loomingulisele tööle ka praeguses ühingus. meil asendada suures Ülevenemaalises Sellelaadne tegevus ongi Ülevenemaalises Teatriühingus töötavaid loomingulisi kabi­ Teatriühingus kujunenud põhiliseks. Kuidas nette. hinnata asja arenemist kongressidevahelisel perioodil meil? J. A.: Möödunud kongressil loodi Teatriühingu aseesimehe koht loomingulise K. I.: Tehtud on mõndagi. Teatrirahvas töö alal. Kas pole aga nii, et Reet Neimaril on sektsiooniti käinud pikematel õppe­ on olnud küll palju asjalikke ideid, kuid reisidel Moskvas, Leningradis ja Riias, sage­ mitte alati ei jätkunud temal ja ta kolleegidel dased on olnud noorte lavakunstnike loo­ süsteemipärasust, sihikindlust ja toetajaid mingulised komandeeringud paljudesse nende ideede elluviimiseks? Meenutagem vennasvabariikidesse. Vastavalt kongressi kas või loominguliste kohtumiste klubi, otsusele korraldasime koos Kultuuriminis­ mis sündis Tallinnas, pidas kolm huvitavat teeriumiga kolm vabariiklikku teatrifesti­ üritust ja jäi siis varjusurma. Või Tartus vali, kus osales arvukalt külalisi teistest loodud noorte kriitikute kooli, mille eluiga liiduvabariikidest. Taastatud on sõnakunst­ oli samuti paraku lühiajaline. Kas lasti end nike konkursside traditsioon, mis nüüd heidutada esimestest (ja paratamatutest; õigusega kannab esimese laureaadi Vol­ raskustest? õppepäevade korraldamisel oli demar Panso nime. Ettevalmistamisel on ka solvumist selle pärast, et paljud pealinna vabariiklik vokalistide konkurss, maha nimekad näitlejad jäid neist eemale, noored oleme pidanud viis olulist teatrialast kon­ aga pidasid olulisemaks mitte teadmiste verentsi üsna esinduslikul üleliidulisel ta­ hankimise võimalust, vaid ürituste lõbus- semel. Aktiivne on olnud teatripropaganda- tuspoolt. alane töö, eriti teatrikuudel, mille korralda­ mises on viimastel aastatel leitud mõndagi K. I.: Sunniviisil me muidugi töötada ei uut ja huvitavat, näiteks teatrikuu ürituste saa. Mind huvitab kõige rohkem, mida arva­ põhiraskuse ülekandmir e ühte või teise vad neist teatritevahelistest üritustest Rak­ maarajooni. Ometi on meie tegevuses vere, Viljandi ja Pärnu inimesed. Pealinna palju lihtsalt inertsi mõjul toimuvat, rutiin- rahval on palju muid ahvatlusi ja võimalusi setki. Mitmeski asjas dubleerib Teatriühing eneseharimiseks. Just rajooniteatrite pärast, teisi organisatsioone, olgu see siis kultuu- ma arvan, peaksime selliseid üritusi jätkama. riülikool, ühing «Teadus» või Kultuuriminis­ Ja- veel, Teatriühing finantseerib ju üsna teerium. Rohkem oleks võinud olla tõe­ heldelt nii loominguliste sektsioonide kui poolest uusi, paljusid huvitavaid ideid ja ka Teatriühingu kohalike osakondade tege­ töövorme. Ideid on õieti küll palju olnud, vust. Ja siin ei piisa, kui me aasta lõpul kons­ kuid järjekindlust nende elluviimisel pole tateerime, et kusagil on raha kasutamata jätkunud. jäänud! Vähe on sellest, et me anname Loominguliste sektsioonide tegutsemis- summad. Teatriühingu ametnikud peaksid võimalustest haaras algul kõige aktiivse­ kaasa aitama ja organiseerima selle raha malt kinni draamasektsioon. Organiseeriti kasutamist. Kõige rohkem unarusse on meie huvitavaid üritusi, traditsiooniks paistsid teatrielus jäänud aga just heatasemeline 5 kujunevat suve- või talvepäevad, millest kutsealane enesetäiendamine. Kõikjal maa- ilmas töötavad lavastajate ning näitlejate tuse koosseisus peavad väga põhjalikult aru suvekoolid ja -kursused. Meie pole nii preemiate kinnitamisel ja ka žürii koossei­ kaugele jõudnud. Loota siin ainult teatrite sude komplekteerimisel. Seetõttu pean ma endi initsiatiivile ja võimalustele ei saa — asjatundmatuks ja lubamatuks mõnikord ehkki teatrite sellealane mõtteloidus on ka ajakirjanduseski esinenud süüdistusi žü- üpris kurb nähtus. Ja kindlasti peaks ühing riide ebaobjektiivsuse suhtes. See süüdis­ hoopiski rohkem tegelema oma liikmete tus tähendab kogu Teatriühingu juhatuse ideoloogilise ja poliitilise kasvatamisega. ebaobjektiivseks kuulutamist, mis on ab­ J. A.: Oks uus idee, mis Teatriühingus surdne. Veelgi suurema objektiivsuse vahepeal liikus, oli korraldada draama- ja tagamiseks peaks ühing rohkem kui seni kriitikasektsiooni juhatuse ühiseid arutelu­ meile kutsuma kriitikuid vennasvabariiki- sid ja väljasõite mõne etenduse analüüsi­ dest ning koos nendega korraldama eesti miseks. Nüüd on kummagi sektsiooni ees­ teatrite lavastuste arutelusid. otsas omal alal väga autoriteetsed inime­ J. A.: Selles osas on heaks näiteks noore sed, kuid hea mõte pole seni ikka veel režii konverents Tallinnas 1979. aastal. realiseerunud. Ja kui vahel võiks arvata, et külaliskriitikud K. I.: Kriitikasektsiooni tegevusega ma ei piirduvad komplimenteeriva suhtumisega, taha üldse rahul olla. Sektsioonis on kuju­ siis see üritus näitas, et nii mõnegi nähtuse nenud üsna halb tõöõhkkond. Seal on mõ­ ja lavastuse kohta kostis just sealt põhjen­ ned inimesed, kes arvavad, et kogu rivi datud ja õigeid etteheiteid. astub vale jalga, nemad üksi aga õiget. K. I.: Aga muidugi, sest nendel inimestel Käib omavaheline arvete klaarimine. Meie on ju tohutu teatri vaatamise kogemus nii vabariigis puudub ju teatriteadusliku mõtte üleliidulises kui rahvusvahelises ulatuses. keskus. Sellist funktsiooni peaks mingil Neil on selged kriteeriumid, mida nad koha­ määral täitma kriitikasektsioon. Seda ta aga like vahekordade tõttu muutma ei hakka. ei tee. Kombeks on hoopis subjektiivsete Nende sõna on väga kaalukas ja sealt kost­ hinnangutega lahmimine ja üksteise süüdis­ vate hinnangute kahtluse alla panek näitab tamine. Mõnigi kriitik on väga sallimatu. vaid kolkalikku ebakompetentsust. Hinnatakse mitte konkreetset kunstiteost, J. A.: Eelmine kongress tegi ka muudatusi vaid selle loojat, kes on juba ette halb või Teatriühingu juhtimise struktuuris. Nüüd on hea. Sallimatust esineb isegi mõne teatri meil töötamas nõukogu, juhatus ja 9-lnkme- kogu tegevuse hindamisel. line büroo. Mida siis uus struktuur on J. A.: Kriitikasektsiooni nõrkuseks on andnud? ilmsesti ka järelkasvu puudumine. Kui meie teatrikriitikas oleks niisamasugune grupp K. I.: Ma olen veendunud, et juhtimis­ nooremaid ja arukaid inimesi nagu kirjan­ struktuuri täiustamine bürooga oli õige, duskriitikas, siis, ma arvan, poleks ka üksi­ sest inimeste hulk, kes nüüd võtab osa kute inimeste subjektiivsus ja solvumised otsustamisest, on kõigil tasanditel olnud niivõrd märgatavad. suurem kui varem, ja see on põhimõtte­ K. I.: Küll tahaksin aga esile tõsta meie line küsimus, kui me usume niisuguse kriitikute suurt ja tõsist tööd Teatriühingu mõiste nagu demokraatia tähtsusesse. Samal žüriis. Kõige hinnatavam pole seal mitte ajal on kõigil tasandeil olnud raskusi kvoo­ ühe või teise preemia määramine, vaid sel­ rumi kokkusaamisega. Ilmselt on Teatri­ leks loodud süsteem, et kõik meie teatrite ühingu juhtivatesse organitesse valitud kül­ lavastused oleksid ära nähtud ja ühtses kon­ lalt palju inimesi, kel pole aega või tervist kurentsis arvesse võetud. Ja ka see muuda­ või tahtmist seda tööd teha. Kongressil on tus, mille me mõned aastad tagasi tegime tarvis arutada ühingu juhtimisstruktuuri preemiate statuudis, on hea, sest nüüd on edasise täiustamise võimalusi. tagatud ka rajooniteatrite parimate töötule­ J. A.: Kas pole valimistel liialt silmas muste premeerimine. Oleks aga veelgi pa­ peetud esinduslikkust? Me oleme ju harju­ rem, kui žürii tulevikus korraldaks ka vaa­ nud, et juhatuses oleksid tingimata peanäi­ datud lavastuste arutelu teatrikollektiivides. tejuhid ning suuremate teatrite direktorid, See välistaks tema töös teatud määral asjatu seega inimesed, kes teadaolevalt on väga anonüümsuse ja ka kõik hinnangupara- koormatud oma igapäevase tööga. On see meetrid saaksid hoopiski suuremale osale juhus, et just peanäitejuhid on juhatuse ja teatriinimestest selgeks. Praegu on need büroo tegevusest kõige vähem osa võt­ teada vaid teatrijuhtidele, kes ühingu juha­ nud? Küllap ei jätku neil selleks lihtsalt 6 aega. Võib-olla tuleks nii ühingu kui ka sektsioonide juhatustesse valida hoopiski nooremaid inimest, kes tõepoolest asjali­ 3 soovi... kult ja konstruktiivselt huvituksid sellest tööst. Raskused kvoorumiga avaldavad ju negatiivset tagasimõju ka . Teatriühingu ametnike tegevusele. Nemad, nähes tege­ Toimetus hoidub teadlikult esimeses numb­ like teatrijuhtide vähest huvi, ei püüagi ris mingu programmi välja pakkumast. On ju paljud ideed alles tekkimas, vajavad enam planeerida ega ette valmistada sisu­ läbiproouimist ning koostöö autoritega veel liste küsimuste arutelusid. Tegelikult on kujunemist. Huvitatuna lugejate ettepane­ ühingu nõukogu istungid olnud pühenda­ kutest, otsustasime esimeses numbris pöör• tud kõik väga olulistele küsimustele: me duda teatri-, muusika-, kinospetsialistide ja oleme käsitlenud teatrikriitikat teatriprot- ka teiste kultuuri- ning rahvamajandus- sessi kajastajana, lavakaadri ettevalmista­ alade väljapaistvate esindajate poole pal­ mist ja näitlejaprobleemi meie teatrites, vega öelda uuele ajakirjale eluteele kaasa NLKP XXVI kongressi otsustest tulenevaid kolm soovi. Samasuguse ettepaneku tegime ! ka vanematele sõsarajakirjadele, üleliidu- järeldusi; on lausa paradoksaalne, et kõige listele .väljaannetele *Teatr», «Sovetskaja suuremad raskused tekkisid sealjuures just Muzöka» ja «Isküsstvo Kino». nõukogu kvoorumi kokkutulemisega! Need üksteist täiendavad, kohati ka vas­ K. I.: Ma ei tahaks nõustuda teie arva­ tandlikud soovid kujutavad meie jaoks musega, et peanäitejuhtidel pole aega ju­ lugejaprogrammi, mida jõudumööda ja lugejate abiga kindlasti täita tahaksime. hatuse tööst osa võtta. Me oleme juhatuse istungeid planeerinud alati teatrite vaba­ dele päevadele või proovijärgsele ajale. JUHAN PEEGEL: Kas pole asi selles, et üsnagi paljusid ini­ mesi ei huvitagi miski peale nende enese 1. Ajakirja asutamine on raske ja keerukas asi, kuigi seda võivad tihtipeale toetada teatri ja seal ka põhiliselt omaenese tege­ traditsioonid — nagu praeguselgi puhul. vus. Muidugi oleks aga vajalik nii nõukogu Meenutagem, et esimese eestikeelse muu- kui juhatuse arvulist koosseisu mõnevõrra «kaalase perioodilise väljaandena võime vähendada ja veelgi täpsemalt läbi mõelda, mainida ««Eesti Postimehe» Muusiku lisa­ keda sinna valida. Ma ei usu ka, et asi on lehte» (vaheaegadega 1882—1901), millele vanuses, võib-olla isegi vastupidi. Ühis­ järgnes «Laulu ja mingu leht» (1885—1897). kondlikust tööst osavõtt kuulub kohustu­ Esimeseks teatriajakirjaks oli «Näitelava» sena teatavate ametite juurde. Millegipä­ (1909—1910), kinoalased väljaanded talid selle sajandi kahekümnendail aastail. Nõnda rast me oleme seda unustama hakanud. siis avab käesolev ajakiri sellesisulise peri­ J. A.: See on tõepoolest nii. On koguni oodika ajaloos õigupoolest teise sajandi. tekkimas arvamus, et valimine ühiskond­ Küllap see pikk, vaeva- ja lünkaderikas likesse organitesse on au ja prestiiži kü­ ajalugu ilata eriliste soovidelegi vastsündi­ simus, et see on pigem autasu, kui kohustus nut suurtele tegudele hõikab. oma valimist õigustada ja tööd teha. 2. Uus ajakiri ümmardab kolme sümpaatset K. I.: Täiskasvanud inimene peaks meie muusat, kes kõik inimhinge ülendama peavad. See on üllas ettevõtmine. Lohutagu see tead­ ühiskonnas siiski olema võimeline aru mine ja need muusad toimetajat ka siis, kui saama, et paljud ühiskondlikud ülesanded teda — pehmelt öeldes — vastukarva juh­ tegelikult võimaldavad tal otseseid kutse­ tutakse silitama. (Huvitav: seda ikka juhtub, alaseid kohustusi paremini täita, et ta ei kuigi seda mitte keegi ei soovi...) esinda selles töös mitte iseennast, vaid se­ 3. Kül minult aasta pärast peaks küsitama, da kollektiivi, kes on teda valinud. On sel­ millise raamatu võtaksin kaasa üksikule saa­ ge, et Teatriühingu tegevust on võimalik pa­ rele, siis soovin, et vastaksin vankumatu remaks ja efektiivsemaks muuta ainuüksi te­ kindlusega: «Ajakirja «Teater. Muusika. ma juhatuse liikmete, sektsioonide ja osa­ Kino» esimese aastakäigu!» kondade juhtide ning koosseisuliste tööta­ jate suurema kohusetunde ja huvi korral. Se­ da tahaksingi soovitada neile inimestele, ke­ da kongress nüüd Teatriühingu etteotsa valib ja kes tema tööd tulevikus otseselt 7 organiseerima hakkavad. NSVL 60. aastapäeva eel püüame oma lugejat kurssi vila osakesega nõu­ kogude vennasrahvaste kunstiteoreetili­ sest mõttevaramust. Pole juhus, et publi­ katsioonide sarja alustame XX sajandi suurima teatrimehe Konstantin Stanis- lavski tähelepanekutega, ja on mõte sel­ leski, et tema väga rikkalikust teoreeti­ lisest pärandist oleme valinud just frag­ mendid teosest «Eetika», mitte eesti­ keelne trükk (1952. aastast) Felix Moori tõlkes on muutunud rariteediks. K. Sta- nislavski mõtted teatrleetlkast pole oma aktuaalsust põrmugi kaotanud, pigem vastupidi. Selle kinnituseks toogem väl• javõtte NSV Liidu rahvakunstniku G. Tovstonogovl sõnavõtust ülevenemaa• lisel teatrikonverentstl mais 1981. «Ma tahaksin pöörata tähelepanu sel­ lele, mis mind viimasel ajal ärevaks teeb ja mis tundub olevat sugugi mitte kitsalt teatrlslsene küsimus. Ma pean silmas teatrieetikat. Ma pean silmas ühtsust, kunstilist mõttekaaslust, näitlejate pat­ riotismi oma teatri suhtes. Mulle tundub, et me oleme neid omadusi hakanud kao­ tama. Mida populaarsemaks muutub mõni teater, seda aktiivsemalt hakkavad tema põlisasukad, tema esinäitlejad end ülal pidama nagu mingid külalisesinejad. Ja vähehaaval, nagu märkamatult, me kaotame K. Stanlslavski ja V. Nemi- rovitš-Dantšenko tähtsa saavutuse — teatrikollektiivi liikmete sisemise ühtsuse. Lavastaja on liider. Ja näitlejate ühtsus peab olema lavastaja «diktatuurile» vabatahtlikult allumise ühtsuseks. Ma kriipsutan alla: vabatahtlikult. Kui pea­ näitejuhi tegevus võrdub usu tugevusega temasse, siis antakse talle ka vead an­ deks (kes nende eest kaitstud on!). Kuid õigus anda tooni näitlejate ansamblile tuleb kätte võita. Seda suudab aga vaid selline peanäitejuht, kellel on olemas loominguline programm ja kes seda kindlalt ellu viib. Täna ei jätku meil aga juhtlavastajaid.» EETIKA К. STANISLAVSKI Üheks tingimuseks korra ja terve õhk­ õnn. Ent kui palju on neid, kes kohkuvad, konna loomisel teatris on nende isikute kaotavad usu'endasse ja ei leiagi end autoriteedi tugevdamine, kellel nii või tei­ enam. Neil juhtumeil sarnanevad näitle­ siti tuleb seista asja eesotsas. jad koolilastega, kes samuti lasevad läbi Seni, kuni juhi valikut pole tehtud kadalipu iga kooli astuva uustulnuka. ja määramist pole toimunud, võib vaielda, ["-] võidelda, protesteerida selle või teise kan­ didaadi vastu. Kui aga antud isik on asunud majas juhi kohale või saanud Teatris võib sageli tähele panna sellist alajuhiks, tuleb nii ühise asja kui omaenda nähtust: kõige suuremaid nõudmisi näite­ huvides juhti igati toetada. Ja mida nõr­ juhtide ja juhtivate isikute vastu esitavad gem ta on, seda enam vajab ta toetust. need noored, kes ise kõige vähem oskavad Sest kui ülemusel puudub autoriteet, on ja teavad. Nad tahavad töötada kõige kogu töö liikumapanev keskus halvatud. parematega ega andesta puudusi ja Mõelge, kuhu jõuab kollektiivne üritus nõrkusi neile, kes ei suuda teha nendega ilma initsiaatorita, kes üldist tööd õhutaks imet. Ent kui vähe on algaja näitleja ja suunaks . . . Me armastame mõnitada, säärased nõudmised põhjendatud. diskrediteerida, alandada neid, keda kord Võiks arvata, et noortel näitlejatel on, ise oleme ülistanud. Kui aga andekas mida õppida, mida üle võtta igalt vähegi inimene meist sõltumatult kõrgele kohale andekalt ja kogemustega näitlejalt. Iga­ asub või millegagi üldisest tasemest kõr­ ühelt on võimalik midagi võtta ja nii gemale tõuseb, siis püüame me kõik ühiste mõndagi teada saada. Selleks tuleb iseen­ jõupingutustega talle vastu pead anda, dal õppida eristama ja võtma seda, mis lausudes seejuures: «Ära julge kõrgemale on vajalik ja tähtis. tõusta, ära roni ette, ninatark!» Kui palju Seepärast — ärge olge nii peps, jätke andekaid ja meile vajalikke inimesi on sel maha kritikaanlus ja silmitsege tähele­ viisil hukkunud. Vähesed on kõige kiuste panelikumalt seda, mida teile annavad saavutanud üldise tunnustuse ja lugu­ kogenumad, kuigi nad ei ole geeniused. pidamise. Kuid seevastu häbematuil, kel­ Peab oskama omandada kasulikku. lel õnnestub meid oma mõju alla saada, Puudusi üle võtta on kerge, kuid väär­ on edu. Me toriseme endamisi, kuid kan­ tuslikke omadusi raske. natame ära, sest meil on raske saavutada üksmeelt, on raske ja kohe kukutada seda, kes meid hirmutab. [—] Näitlejate enamiku hulgas valit­ Teatrites, kui välja jätta üksikud eran­ seb täiesti vale suhtumine proovisse. Nad did, ilmneb see nähtus iseäranis eredalt. on veendunud, et tööd teha tuleb ainult Näitlejate ja näitejuhtide võitlus esikoha proovidel, aga kodus võib puhata. pärast, kadedus seltsimeeste edusammude Ometi pole see nii. Proovil ainult sel­ puhul, inimeste hindamine palga ja amp­ gub see, mis kodus tuleb läbi töötada. luaa järgi on meie töös tugevasti juurdu­ Seepärast ei usu ma näitlejaid, kes proo­ nud ja teevad sellele palju kurja. Me vil lobisevad, selle asemel, et üles kirju­ varjame oma enesearmastust, kadedust, tada ja koostada oma koduse töö plaan. intriige igasuguste ilusate sõnadega, nagu Nad kinnitavad, et peavad kõik meeles «õilis võistlus», kuid nende vahelt imbub ilma üles kirjutamata. Aitab! Kas ma ei kogu aeg läbi halva kulissidetaguse näit- tea, et kõike meeles pidada on võimatu — lejakadeduse ning intriigide mürgiseid, esiteks sellepärast, et näitejuht räägib teatriõhkkonda nakatavaid aure. nii paljudest tähtsatest ja väikestest üksik­ Kas konkurentsikartusest või siis väik­ asjadest, et neid ei suuda meeles pidada lasest kadedusest võtab näitlejatering ükski mälu, teiseks aga sellepärast, et ebasõbralikult vastu kõiki uustulnukaid, asi ei puutu mingeisse kindlaisse fakti­ kes astuvad teatriperre. Kui uustulnukad desse, — enamikul juhtudel analüüsitakse 9 peavad katsumusele vastu, on see nende proovidel tundeid, mida säilitab emotsio- Peale selle puutuvad paljud asjad, mi­ ila näitejuht räägib näidendi olemuse, iga autori iseärasuste, näidendi lavaletoomise võtete, näidendi stiili kohta, ühtemoodi kõigisse osatäitjaisse. Ei saa ju korrata üht ja sama igaühele eraldi. Näitleja ise peab jälgima kõike, mis puutub näiden­ disse ja uurima ning mõistma mitte üksnes oma osa, vaid kogu näidendit tervikuna.

Äärmist rangust ja distsipliini nõuavad rahvastseenide proovid. Nende jaoks tuleb luua eriline, niiöelda «sõjaseisukord>.

Mõelge ainult, mis saab, kui näitejuhil ei õnnestu ohje enda kätte võtta. Lubage ainult üks hilinemine või puudumine, näi­ tejuhi üks fikseerimata jääv märkus, ühe osavõtja lobisemine sellal, kui on tarvis tähelepanelikult kuulata, korrutage need vabadused kaastööliste arvuga rahva­ Konstantin Stanislavski 1У02. aastal. hulgas, oletades seejuures, et igaüks neist teeb proovi jooksul ainult ühe kollektiivses naalne mälu. Et neist aru saada, neid töös kahjuliku eksimuse, — ja tulemuseks puudutada ja meeles pidada, on tarvis on mitmekohaline arv ärritavaid seisakuid, leida sobiv sõna, väljend, näide (kirjel­ ühe ja sama kordamist, ajakaotust ja dav) või mingi teine püünis, et selle abil koos sellega ka väsimust kõigile kohuse­ esile kutsuda ja fikseerida seda tunnet, tundlikele kaastöötajaile. [—] millest on jutt. Kaua tuleb sellele mõelda Seejuures ei tohi unustada, et rahva­ kodus, enne kui õnnestub mainitud tunne stseenide proovid on iseenesest äärmiselt leida ja hingest välja meelitada. See on väsitavad nii osalistele kui ka neid juhti­ tohutu töö, mis nõuab suurt keskendumist vale lavastusgrupile. Seepärast on soovi­ mitte üksnes näitleja koduses, vaid ka tav, et proovid ei oleks liiga pikad, kuid proovitöös, näitejuhi märkuste vastuvõtu oleksid samal ajal produktiivsed. Selleks hetkel. [- - -] Näitejuhi märkusi ei tohi on tarvis kõige rangemat distsipliini, mil­ unustada. Neid võib ühekorraga mitte leks on vaja end varakult ette valmistada omandada, nende juurde võib tagasi pöör­ ja treenida. Iga eksimust «sõjaseisukorra> duda ülesande lähemaks uurimiseks ja ajal loetakse mitu korda suuremaks, ja kätteõppimiseks, kuid neid ei tohi ühest karistused on sel puhul mitu korda ran­ kõrvast sisse ja teisest otsekohe välja gemad. [- - -] Ärgu siis pretensioone esi­ lasta. tagu ainuüksi näitejuht, — hooletuilt nõudku korda ja tähelepanemist kõik osa­ * * * võtjad. Kollektiivne nõudmine on palju hirmsam ja mõjuvam kui ainuüksi näite­ Asi seisab selles, et paljud näitlejad juhi noomitus või karistus. suhtuvad oma töösse niivõrd ebateadli­ kult, et jälgivad proovil ainult neid * * * märkusi, mis vahetult puudutavad nende rolle. Need stseenid ja vaatused, millest On küllalt näitlejaid, kel puudub loo­ nad osa ei võta, jäetakse täielikult tähele minguline initsiatiiv. Nad tulevad proovile panemata. Ei tohi unustada, et kõike, ja ootavad, et keegi viiks nad enda järel mis puutub mitte üksnes rolli, vaid ka loomingulisele teele. Mõnikord õnnestub kogu näidendisse, peab näitleja arvesse näitejuhil pärast suuri pingutusi sääraseid võtma, see peab teda huvitama. passiivseid näitlejaid sütitada. Või siis ю pärast seda, kui teised näitlejad on tükis trupist kõrvaldada, kuid häda seisneb sel­ õige suuna leidnud, tunnetavad näidendis les, et sellist tüüpi näitlejate hulgas on elu ka laisad ja nakatuvad tahes-taht- rohkesti andekaid. Vähem andekad ei jul­ mata. Kui nad on andekad, süttivad nad geks passiivsed olla, kuna aga andekad, pärast mitut seesugust tõuget võõrastest teades, et neil kõik tuleb iseenesest, luba­ elamustest, hakkavad osa tunnetama ja vad endale seda vabadust lootuses oma saavad selle kätte. Ainult meie, näitejuhid, andele, ja usuvad siiralt, et neil on õigus teame, millist vaeva, leidlikkust, kanna­ oodata inspiratsiooni puhangut nagu tust, närve ja aega nõuab meilt selliste «mere ääres head ilma». [—] laisa loomingutahtega näitlejate surnud Kõigest öeldust järeldub, et iga näit­ punktist nihutamine. Naised vabandavad leja on kohustatud arendama oma loo­ end sellistel juhtudel väga armsalt ja mingulist tahtejõudu ja tehnikat. Ta on koketselt: «Mis ma võin parata. Ma ei kohustatud tegema loomingulist tööd ko­ saa mängida, kuni ma pole osa tunneta­ dus ja proovidel, mängides nii siin kui nud. Kui ma tunnetan osa läbi, siis tuleb seal võimalust mööda täies tonaalsuses. kohe välja.» Nad räägivad seda uhkusega, kiideldes, kuna nad on veendunud, et * * * säärane loominguviis on inspiratsiooni ja geniaalsuse tunnus. [—] Ainult see, kes on läbi teinud Pole vist tarvis selgitada, et need päe­ mitte üksnes kujutatava isiku hinge, vaid vavargad, kes kasutavad võõrast loomin­ ka kehalise vormi raske otsingutee, kuju gut ja töövaeva, ühist tööd lõpmata pidur­ otsingu, mis on alguse saanud näitleja davad. Nende pärast lükatakse sageli esi­ unistustest, mis on tekkinud temas endas etendusi nädalate kaupa edasi. Tihtipeale ja kehastunud tema oma kehas, mõistab panevad nad seisma mitte ainult oma iga joonekese, detaili, asja tähtsust, mis töö, vaid viivad selleni ka teisi näitlejaid. puutuvad laval elustunud olevusse. Kui­ Tõepoolest: sääraste inertsete näitlejate das küll vaevleb näitleja, kui ta ei leia surnud punktist nihutamiseks pingutavad ilmsi seda, mis talle kangastus ja erutas nende partnerid kogu jõudu. See tekitab tema kujutlust! Suur on rõõm, kui unistus viimaste juures ülepingutatust, võltsi omandab materiaalse kuju. Kostüüm või mängimist, mistõttu nende oma rollid, juba leitud ja elustunud, kuid hinges veel ese, mis on leitud kuju jaoks, pole näit­ mitte küllalt kinnistunud, lähevad paigast lejale enam lihtsalt esemeiks, vaid muutu­ ära. Saamata vastu vajalikke repliike, vad reliikviaiks. Häda, kui see kaotsi lä­ intensiivselt peale surudes, et passiivsete heb. Valus on, kui see tuleb loovutada näitlejate laiska tahtejõudu paigalt nihu­ dublandile. tada, kaotavad kohusetruud näitlejad Kuulus näitleja Martõnov rääkis, et selle, mis on rollides juba leitud ja elus­ kui ta pidi mängima rolli samas saba­ tunud. Nad satuvad ise abitusse seisu­ kuues, millega ta teatrisse oli tulnud, korda, ja selle asemel, et lavastust edasi siis, sisenenud garderoobi, võttis ta kuue viia, peatuvad, pidurdavad tööd, tõmma­ seljast ja riputas varna. Ja kui pärast tes näitejuhi tähelepanu üldiselt töölt en­ grimeerimist tuli minna lavale, pani ta dile. Nüüd ei ole enam laisa tahtejõuga selga sellesama sabakuue, mis tema jaoks näitlejanna üksinda see, kes ei too harju- polnud enam ainult sabakuub, vaid muu­ tatavasse näidendisse elu, tõelist elamust tus kostüümiks, s. t. selle isiku riietuseks, ja tõde, vaid võltsi ja mängitsemisse lan­ keda ta kujutas. gevad ka ta partnerid. Kaks võivad en­ Seda momenti ei saa nimetada lihtsalt daga väärale teele kaasa kiskuda kol­ näitleja riietumiseks. Siin toimub tema manda, ja kolmekesi viivad eksiteele nel­ rüütamine. See on äärmiselt tähtis janda. Lõpuks jookseb peaaegu juba psühholoogiline moment. korras lavastus ühe näitleja pärast roo- Seepärast ongi kerge ära tunda tõelist paist välja ja läheb allamäge. näitlejat selle järgi, kuidas ta suhtub rolli kostüümi ja rekvisiiti, kuidas ta neid ar­ Säärased arenemata loomingulise tah- mastab ja hoiab. Pole siis imeks panna, 11 tejõu ja vastava tehnikata näitlejad tuleks et need asjad teenivad teda lõpmatult. Kuid selle kõrval tunneme ka hoopis tajaile pettumust valmistama. Ma ei suuda teistsugust suhtumist . . . |- unustada kibedat solvangut, mille valmis­ Teel garderoobi viskavad mõned näit­ tas mulle noorpõlves üks tuntud gastro- lejad oma kostüümi osad kuhu juhtub. löör. Ma ei hakka ta nime nimetama, et Vaesed riietajad ja rekvisiitorid otsivad mitte tumestada ta mälestust. läbi kogu teatri, et kokku korjata ja korras Vaatasin unustamatut etendust. Mulje hoida seda, mida kõigepealt on vaja mitte oli nii sügav, et ma ei tahtnud üksinda neil, vaid näitlejail endil. Kõnelge sää­ koju sõita — pidin äsja teatris läbielatust rastest näitlejatest riietajate või rekvisii- kõnelema. Läksime sõbraga restorani. Kui toritega. Nad iseloomustavad neid terve vestlus haripunktil oli, astus meie ülimaks sõimusõnade valinguga, mis libisevad üle vaimustuseks sisse tema — meie geenius. huulte mitte üksnes sellepärast, et korra­ Me ei suutnud end tagasi hoida, torma­ tud inimesed valmistavad neile palju se­ sime ta juurde ja avaldasime oma vaimus­ keldusi, vaid ka seetõttu, et kostümeerija tust. Kuulsus palus meid koos temaga ja rekvisiitor, kes tihtipeale on osa võtnud eraldi ruumis õhtust süüa ja hiljem, meie kostüümi ja rekvisiidi loomisest, teavad silme all, jõi end pikkamööda looma kom­ nende tähtsust ja väärtust meie kunstis. bel täis. Selles olekus avanes muidu sä­ [--] raga kaetud inim- ja näitlejakõnts ning Samasuguse ja veelgi suurema aus­ kerkis temast esile vastiku kelkimise, väik­ tuse, tähelepanu ja armastusega peab lase enesearmastuse, intriigide ja keele­ näitleja suhtuma oma grimmi. peksu näol. Lisaks kõigele keeldus ta Seda ei tule näole panna mitte mehaa­ maksmast arvet veini eest, mille ta niliselt, vaid nii-öelda psühholoogiliselt, peaaegu üksi oli ära joonud. Meil tuli mõeldes tegelase hingele ja elule. Siis hiljem kaua aega katta seda meie jaoks saab tühine kortsuke oma seesmise põh­ ootamatusena tulnud väljaminekut. See- jenduse elult eneselt, mis on selle inim- eest avanes meile suurepärane võimalus kannatuse jälje näole jätnud. Sageli gri- viia ära oma rohitsev ja sõimlev, mets- meerivad ja kostümeerivad näitlejad hoo­ loomataoliseks muutunud ebajumal tema likalt oraa keha, unustavad seejuures aga hotelli, kuhu teda ei tahetud säärases täielikult, hinge, mis nõuab võrratult hoo­ ebasündsas olekus sissegi lasta. likamat ettevalmistust loominguks [- -] Ajage nüüd kõik geeniusest saadud head ja halvad muljed segi ning püüdke määratleda, mis see kokku annab. Midagi Kas on lubatav, et näitleja, kes kuulut» šampanjaröhatuse taolist. [ — ] lavastuses hästi ja hoolikalt, mööda täp­ Ainult enda juures kodus, kõige kitsa­ seid siselline kokkuharjutanud ansamb­ mas ringis võib näitleja enda valla lasta. lisse, langeks sellest välja laiskuse, hooli­ Tema roll ei lõpe eesriide langemisega. matuse või tähelepanematuse tõttu ja viiks Ta On kohustatud olema ka elus kauni oma osa üle lihtsale käsitöölislikule me­ kandjaks ja saatjaks. Vastasel korral ta haanilisusele. Kas tal on õigus seda teha'J ühe käega loob, teisega aga purustab Lavastust pole ju loonud tema üksi, ühine loodut. Mõistke seda juba oma esimestest töö ei kuulu ju ainult temale. Selles töös kunstiteenimise aastatest peale ja valmis­ vastutab üks kõigi ja kõik ühe eest. On tuge selleks, missiooniks. Töötage eneses vajalik ühine vastutus, ja see, kes reedab välja vastupidavus, eetika ja distsipliin, ühist üritust, muutub äraandjaks. [ — ] mis on hädavajalikud ühiskonnategela­ sele, kes toob maailma kaunist, ülevat ja õilsat.

[- - -] Kas teile ei tundu mõttetuna ühe käega luua ja teisega loodut purus­ tada? Ometi toimib enamik näitlejaid just Selle kunsti loomuse enda tõttu, mida nõnda. Laval püüavad nad luua kauneid ta teenib, on näitleja suure ja keerulise kunstielamusi, kuid pärast lavalt lahku­ korporatsiooni - trupi, teatri liige Nende mist, otsekui pilgates vaatajaid, kes alles' nimel ja firmasildi all esineb ta iga päev äsja neid imetlesid, on nad agarad vaa­ tuhandete vaatajate ees. Miljonid inime- 12 sed loevad peaaegu iga päev midagi tööst olemust, mida ta teenib. Võidakse öelda: ja tegevusest selles teatris, kus ta teenib. aga kuidas jääb siis eelarve, kulude, kah­ Tema nimi liitub viimasega niivõrd tihe­ jumite, palkadega? dalt, et neid ei saa eraldada. [—] Teat­ Ütlen kogemuste põhjal, et õhkkonna riga on inimeste kujutluses lahutamatult puhtusest teatris materiaalne külg ainult seotud nii tema näitleja- kui ka eraelu. võidab. Puhas õhkkond kandub üle vaata­ Oma perekonnanime kõrval kannavad jaile, ilma et nad seda märkaksid, tõmbab näitlejad alati ka oma teatri nime. enda poole, puhastab, tekitab vajaduse hingata kunstiõhku. Kui te teaksite, kuidas vaataja kõike tunneb, mis toimub kinnise eesriide taga! Igaüks, kes rikub meie maapealset Korralagedus, müra, hüüded, kopsimine paradiisi — elu teatris —, tuleb kas kõr­ vaheajal ja trügimine laval kanduvad valdada või kahjutuks teha. Meie ise vaatesaali ning koormavad etendust. See­ peame aga hoolitsema selle eest, et teat­ vastu eeskujulik kord ja vaikus kinnise risse igalt poolt kokku kanda ainult häid, eesriide taga teevad etenduse hästi jälgi­ innustavaid, rõõmsaid tundeid. Siin pea­ tavaks. vad kõik naeratama, kuna siin tegeldakse Mulle võidakse öelda: aga kuidas jääb armsa asjaga. Pidagu seda meeles mitte siis näitlejate kadedusega, intriigidega, üksnes näitlejad, vaid ka administrat­ nende januga rollide järele, võistlusega sioon koos oma kontorite, ladude ja kõige esikoha pärast? Vastan: intrigeerijad ja muuga. Juhtkond peab meeles pidama, kadestajad tuleb teatrist halastamatult et siin pole mitte magasiait, mitte poed kõrvaldada ning rollideta näitlejad sa­ ega pangad, kus inimesed on kasuahnuses muti, f—1 valmis teineteisel kõri läbi närima. Vii­ manegi kontoriteenija või arveametnik peab olema kunstnik ja mõistma selle Tavaliselt tahetakse loomingulise õhk­ Stanislavski proovil 1935. aastal. konna ja distsipliini loomisel saavutada neid korraga kogu trupis, teatri keeruka teie nõudmised on teostatavad, te teate aparaadi kõigis osades. Selleks antakse isiklike kogemuste põhjal, kas see on raske välja rangeid käskkirju, korraldusi, mää­ või kerge. ratakse trahve. Selle tagajärjel saavuta­ Sel juhul välditakse seda, mis juhtub takse väline formaalne distsipliin ja kõik alati, kui inimene taotleb teiselt kas täiesti on rahul, kõik on uhked «eeskujulikule> teostamatut või liiga rasket. Ta muutub korrale. Ent kõige tähtsam teatris on ülemäära nõudlikuks, kärsituks, kergesti kunstiline distsipliin ja eetika. Et aga ärrituvaks, ja oma õigsuse kinnituseks seda ei õnnestu kunagi luua väliste vahen­ tõendab ja vannub ta jumala nimel, et ditega, siis kaotavad organisaatorid kan­ tema nõudmisi täita on kerge. See on natuse, usu ja kirjutavad ebaõnnestumi­ parim abinõu oma autoriteedi õõnesta­ sed teiste arvele, veeretavad süü kollee­ miseks ja selle saavutamiseks, et teie gide kaela. «Nende inimestega pole midagi kohta öeldakse: «Ei tea isegi, mida nõuab!» teha,> öeldakse säärastel juhtudel. * * * Tehke katset läheneda ülesande lahen­ damisele sootuks teisest küljest, alake Lühidalt öeldes, tervet õhkkonda, dist­ iseenesest, mõjutage ja veenge teisi oma sipliini ja eetikat ei saa luua korralduse isikliku eeskujuga. Siin on teil käes suur andmisega, reegliga, ringkirjaga, sule­ trump, ja teile ei öelda: «Arst, aita ise- tõmbega. Seda ei saa teha niiöelda ennast!> või «Enne kui tuled õpetama «hulgi», nagu tavaliselt viiakse läbi korpo­ teisi, vaata iseennast!» ratiivsed mõjuavaldused; see, millest Isiklik eeskuju on parim vahend auto­ mina räägin, toimub «jae». See pole massi- riteedi saavutamiseks. Isiklik eeskuju on ega vabrikutöö, vaid kodukäsitöö. [—] kõige paremaks tõenduseks mitte üksnes Lähenege igale inimesele eraldi, lep­ teistele, vaid peaasjalikult iseenesele. Kui pige temaga kokku, kui te aga olete juba te nõuate teistelt seda, mille te ise olete kokku leppinud ja hästi mõistnud, mida juba ellu viinud, võite olla kindel, et tuleb temalt taotleda ja millega võidelda, olge kindlad, järeleandmatud, nõudlikud V. Serov. Konstantin Stanislavski. Joonistus. ja ranged. 1908. Seejuures pidage kogu aeg meeles, et lapsed veeretavad lumega mängides väi­ kesest lumepallist hiigelsuuri kerasid ja kamakaid. Samasugune kaavuprotsess peab toimuma ka teie juures. Alguses üksinda — mina ise. Siis kahekesi — mina ja mõttekaaslane, siis neli, kaheksa, kuusteist jne. aritmeetilises, aga võib-olla ka geomeetrilises progressioonis. Seepärast, kui teil esimesel aastal ku­ juneb grupp ainult viiest-kuuest ülesannet ühtviisi mõistvast inimesest, kes on kogu südamega sellele andunud ja omavahel ideeliselt lahutamatult seotud, olge õnne­ lik ja teadke, et teie asi on juba võidetud. Teatri eri kohtades võib tekkida ühe­ aegselt mitu säärast gruppi. Seda parem, sest seda kiiremini toimub ideeline liitu­ mine, ainult mitte korrapealt. * * * Kuidas alustavad oma päeva laulja, pianist, tantsija? Nad tõusevad üles, pese­ vad end, riietuvad, joovad teed, ja kindlal, selleks määratud kellaajal hakkab laulja 14 end «lahti laulma» või laulma vokaliise, halvemal juhul käib aga alla. Näitleja muusikud mängivad gammasid või teisi tambib seda juhuslikku tehnikat, mis on harjutusi, mis säilitavad ja arendavad kujunenud iseenesest, häda sunnil rumala, tehnikat, tantsijad ruttavad teatrisse tugi- võltsi, ebaõige ja käsitöölisliku proovi- puu juurde, et sooritada ettenähtud harju­ ning õhtuse «töö» põhjal, näitleja halvasti tused jne. See toimub iga päev — talvel ettevalmistatud juhuesinemistel. ja suvel —, vahelejäetud päev aga loe­ takse kaotatuks, see kisub kunstniku või­ Kuid kas te teate, et näitlejal, ja eriti meid tagasi. sellel, kes kõige enam kurdab, see tähen­ dab reanäitlejal — mitte esimese-, vaid Tolstoi, Tšehhov ja teised tõelised kir­ teise- ja kolmandajärguliste osade täit­ janikud pidasid äärmiselt vajalikuks iga jal —, on vaba aega rohkem kui ühegi päev kindlal kellaajal kirjutada — kui teise elukutsega tegeleval inimesel? mitte romaani, novelli või näidendit, siis Seda tõendavad teile arvud. Võtame päevikut, kirja panna oma mõtteid ja tähe­ näiteks näitleja, kes esineb rahvastseeni- lepanekuid. Peaasi, et käsi sulega ja käsi des, kas või näidendis «Tsaar Fjodor». kirjutusmasinal ei võõrduks iga päev Kella poole kaheksaks peab ta valmis vahetult edasi andmast mõtte, tundmuse, olema, et mängida teist pilti («Borissi kujutluse, nägemuste ja afektiivsete mä­ ja Suiski leppimine»). Sellele järgneb lestuste kõige peenemaid ja täpsemaid vaheaeg. Ärge arvake, et see tervenisti keerdkäike. kulub grimmi ja kostüümide vahetami­ Küsitlege maalikunstnikku ja ta vas­ sele; ei — enamik bojaare jääb samasse tab teile just sedasama. [—] grimmi, võttes maha ainult pealmise ka­ Ja ainuüksi näitleja, kui ta on riietu­ suka. Seepärast pange kirja viieteistküm­ nud ja einetanud, ruttab võimalikult kii­ nest minutist (vaheaja normaalsest pik­ resti välja, tuttavate juurde või oma isik­ kusest) kümme. like koduste toimingute asjus, kuna see Pärast lühikest aiastseeni ja kahemi- on tema ainuke vaba aeg. nutilist vaheaega algab pikk stseen («Bo­ Olgu nii. Kuid ka laulja pole vähem rissi erruminek»). See kestab vähemalt kinni, ka tantsijal on proovid ja teatrielu, pool tundi, seepärast pange — koos vahe­ ka muusikul on proovid, tunnid, kont­ ajaga — kirja 35 minutit pluss eelmised serdid. 10 minutit, ja saame 45 minutit. Sellest hoolimata on kõigil näitlejail, Pärast seda tulevad teised stseenid. kes ei tee kodus tööd oma ala tehnika Nii on lugu näitlejatega, kes esinevad väljaarendamiseks, tavaliseks ettekään­ rahvastseenides. Kuid rohkesti on näit­ deks üks ja sama: «pole aega». lejaid väikestes (lauaülemate, kiirkäskjal- Kui kurb see on! Ometi on näitlejale gade) osades või suurtes ja tähtsates, enam kui teiste erialade kunstnikele häda­ kuid episoodilistes osades. Mänginud oma vajalik kodune töö. Sellal, kui lauljal on etteaste ära, saab osatäitja kas päris va­ tegemist ainult hääle ja hingamisega, baks kogu õhtuks või siis ootab uut viie­ tantsijal oma füüsisega, muusikul oma minutilist etteastet viimases vaatuses ja kätega, või nagu puhk- ja vaskpillide logeleb kogu õhtu igavust tundes garde­ puhul — hingamise ja huultehoiakuga, roobides. on näitlejal tegemist nii käte kui jalga­ See on näitlejate ajajaotus ühes sää­ dega, nii silmade kui näoga, nii plastika rases lavastuslikult kaunis raskes näiden­ kui rütmiga, nii liikumise kui ka kogu dis nagu «Tsaar Fjodor». suure programmiga, mis võetakse läbi Vaatame, muide, mida teeb sel ajal meie koolis. See programm ei lõpe koos enamik trupist, kes pole selles näidendis kooli lõpetamisega, seda võetakse läbi üldse kinni. Ta on vaba ja . . . teeb haltuu­ kogu näitlejaelu jooksul. Ja mida lähe­ rat. Peame seda meeles. [- - -] male vanadusele, seda vajalikum on kõrge Ma esitan üha uusi ja uusi nõudeid tehnika ning järelikult ka tehnika süste­ kurnatud, aga tõelistele näitlejatele, sõl­ maatiline väljatöötamine. tumatult sellest, milliseid osi nad mängi­ Kuna aga näitlejal «pole aega», siis vad — suuri või väikseid —, et nad 15 paremal juhul tammub tema kunst paigal, pühendaksid neile jäänud viimase vaba aja — etenduse ja proovide vaheaegadel Nemad on need, kes käivad tähtsa näoga ning vabades stseenides — tööle enese teatris ringi ja võtavad üleoleva armu­ ja oma tehnika kallal. likkusega vastu näitlejate alandlikke ter­ Selleks tööks, nagu ma juba arvu­ vitusi. Nemad on need, kes on teatris dega tõestasin, leidub siiski küllalt vaba hirmsaks kurja juureks, kunsti rõhujaiks aega. ja lõhkujaiks. Mui ei jätku sõnu, et välja «Kuid,» öeldakse mulle, «see on ju valada oma viha ja põlgust teatris väga äärmiselt väsitav, te võtate näitlejalt ära levinud kontoritegelaste tüüpidele — näit­ ta viimase puhkeaja.» leja töövaeva jultunud ekspluateerijatele. «Ei,» kinnitan ma, «kõige väsitavam on näitlejale logelemine kulisside taga Kasutades meie loomuse teatud ise­ garderoobides etteastet oodates . . .» ärasusi, rõhub kontor näitlejaid iidsetest aegadest peale. Olles alatasa eemale kis­ * * * tud kujutluse ja loomingulise unistuse valdkonda, elades hommikust õhtuni pin­ Teatris on tavaliseks nähtuseks anta­ gul närvidega proovil, etendusel, koduse gonism kunstilise ja administratiivse ettevalmistava töö ajal, olles väsinud, koosseisu vahel, lava ja kontori vahel. tundlikud, tasakaalutud, kergesti erutu­ Tsaariajal see hukutas teatri. Nimetus vad ja kergesti tuju kaotavad, on näitle­ «Keiserlike teatrite kontor» sai omal ajal jad tihtipeale oma eraelus, elus väljaspool üldnimeks, mis kõige paremini määratles kunsti abitud. Nad on nagu loodud eksp­ bürokraatlikku formaalsust, seisakut, ru­ luateerimiseks, seda enam, et pühenda­ tiini jms. des kõik lavale, pole neil jõudu oma inim­ On selge, et teatri kontorile tuleb anda õiguste kaitsmiseks. temale kuuluv koht. See koht on teenin­ Kui haruldased on teatriadministraa­ dav, kuna mitte kontor, vaid lava annab torite ja kontoritegelaste hulgas inimesed, elu kunstile ja teatrile, mitte kontor, vaid kes õigesti mõistavad oma osa teatris. lava tõmbab ligi vaatajaid ja loob teatrile Kontor ja selle teenistujad peavad olema populaarsuse ja kuulsuse, mitte kontor, esimesed kunstisõbrad ja kunsti preest­ vaid lava loob kunsti, mitte kontorit, vaid rite — näitlejate — abilised. Milline ime­ lava armastab publik, mitte kontor, vaid tore roll! Iga väikseimgi teenistuja saab lava avaldab mõju vaatajaile ja omab ja peab sel või teisel määral ühinema kasvatuslikku tähtsust ühiskonnale, mitte üldise loometööga teatris, soodustama kontor, vaid lava teeb kassat jne. selle arengut, püüdma mõista selle pea­ Kuitf katsuge seda öelda mis tahes ülesandeid, lahendama neid koos teistega. antreprenöörile, teatridirektorile, inspek­ Kui tähtis on tunda, otsida ja leida mater­ torile, mis tahes kontoriametnikule. Nad jale, mis on vajalikud lavastuse, deko­ lähevad marru säärasest ketserlusest: nii ratsioonide, kostüümide, efektide, trikkide tugevasti on juurdunud nende teadvuses, jaoks. Kui tähtis on hea kord ja kogu et teatri edu oleneb nendest, nende juhti­ elulaad laval, näitlejate garderoobides, misest. Nemad otsustavad, kas maksta vaatesaalis, teatri töökodades! On tarvis, või mitte maksta, kas teha see või teine et vaataja, näitleja, ja igaüks, kellel on lavastus, nemad kinnitavad ja realisee­ kokkupuutumist teatriga, siseneks teat­ rivad eelarved, nemad määravad palga, risse erilise hardumustundega. On tarvis, nõuavad sisse trahvid, neil on vastu- et avades teatri ukse, tajuks vaataja vas­ võtutunnid, ettekanded, luksuslikud kabi­ tavat meeleolu, mis abistab, mitte aga netid, tohutu suur koosseis, mis tihtipeale ei sega muljete vastuvõtmist. Ja liturgi- õgib suurema osa eelarvest. Nemad on line meeleolu kulisside taga! Millist mää­ rahul või mitterahul etenduse ja näitleja ratut tähtsust omab see näitlejale. eduga. Nemad jagavad kontramarke. Aga hea kord, rahu, sagimise puudu­ Nemad on need, keda näitleja palub aland­ mine näitlejate garderoobides — kõik need likult lasta vaatesaali näitlejale vajaliku tingimused avaldavad tugevasti mõju isiku või hindaja. Nemad on need, kes näitleja tööenesetunde loo­ keelduvad andmast näitlejale kontra- misele laval. rharki ja annavad selle oma tuttavale. Selles valdkonnas puutuvad teatri administratiivtegelased lähedalt kokku nitasid poeedi või helilooja meie loominguelu kõige intiimsemate ja teose. tähtsamate külgedega ning saavad näitle­ Iga teatritöötaja, alates uksehoidjast, jaid suuresti abistada ja toetada. Tõepoo­ riietehoidjast, piletikontrollijast ja kassa­ lest, kui teatris on rahulik ja soliidne pidajast, kelledega kõigepealt puutub kord, annab see palju. See valmistab näit­ kokku meie juurde tulnud teatrikülastaja lejat hästi ette loominguks, vaatajat aga ning lõpetades administratsiooni, kontori, loomingu vastuvõtmiseks. Kui aga see­ direktori ja lõpuks näitlejate endiga, kes vastu miljöö, mis ümbritseb näitlejat la­ on poeedi ja helilooja teose kaasautorid val, vaatajat aga saalis, ärritab, vihastab, ja kelle pärast inimesed täidavad teatri­ teeb närviliseks, häirib, siis looming ja saali, — kõik nad teenivad kunsti ja on selle vastuvõtmine muutuvad kas täiesti tervenisti allutatud tema põhieesmärgile. võimatuks, või siis nõuab äärmist mehi­ Eranditult kõik teatritöötajad on eten­ sust ja taktikat, et võidelda sellega, mis duse kaasloojad. See, kes sel või teisel neile vastu töötab. Kui palju on maailmas määral ühist tööd rikub ja kunsti ning teatreid, kus näitlejal tuleb enne etenduse teatri põhieesmärgi teostamist takistab, algust pidada maha terve lahing [—] tuleb tunnistada kahjulikuks. Kui ukse­ rätsepatega, kostümeerijaga, grimeerija­ hoidja, riietehoidja, piletör ja kassapidaja võtavad vaataja vastu külalislahkuseta tega, rekvisiitoritega, et välja võidelda ja sellega ta meeleolu rikuvad, siis teevad endale kostüümi iga osa: korralikud jalat­ nad kahju kunstile. Kui teatris on külm, sid, puhas trikoo, mõõdule vastav kleit, must, korralagedus, algus viibib, etendus parukas või habe juustest, mitte aga tak­ kulgeb ilma vajaliku vaimustuseta, siis kudest. Rätsepaile või grimeerijaile, kes vaatajate meeleolu langeb ja tingituna pole aru saanud oma osatähtsusest ühises sellest poeedi, helilooja, näitlejate ja näite- kunstiürituses, on ükskõik, milles näitleja jjhtide põhiidee ning tundmused ei jõua vaatajate ette astub. Nemad jäävad lava nendeni, vaatajad on asjatult teatrisse taha ega näegi oma lohakuse ja tähele­ tulnud, etendus on rikutud ja teater kao­ panematuse tulemusi. [—] tab oma ühiskondliku, kunstilis-kasvatus- Juhtub õige sageli, et muutudes enne liku mõtte. etenduse algust ja selle vaheaegadel Poeet, helilooja ja näitleja loovad eten­ purunärviliseks, läheb näitleja lavale dusele vajaliku meeleolu siinpool rampi, tühja hingega ja mängib halvasti selle­ kus asume meie, näitlejad; administrat­ pärast, et tal pole jõudu mängida hästi sioon loob vastava meeleolu vaatesaalis Kui teatris pole vajalikku distsipliini, ja garderoobis, kus näitleja valmistub ei tunne näitleja end paremini ka laval: etenduseks. Vaataja on, nagu näitlejagi, ta riskib sellega, et ei leia vajalikku rek­ etenduse looja ja talle, nagu osatäitja- visiiti, millele on mõnikord rajatud legi, on vajalik ettevalmistus, hea meele­ stseen, — näiteks püstolit või pistoda, olu, ilma milleta ta ei saa vastu võtta millega ta peab endale või oma vastasele muljeid ja kirjaniku ning helilooja põhi­ lõpu peale tegema. Kui sageli annab ideed. elektrik valesti valgust ja ajab nurja näit­ Kõigi teatritöötajate ühine orjalik sõl­ leja parima stseeni. Kui sageli «pingutab tuvus kunsti põhieesmärgist kehtib mitte üle» butafoor ja teeb kulissidetaguseid üksnes etenduse, vaid ka proovi ajal. Kui mürasid liiga valjusti, summutades täie­ proov osutub millegipärast ebaproduk­ likult näitlejate monoloogid ja dialoogid laval. [---] tiivseks, siis need, kes tööd häirisid, kah­ justasid ühtlasi ühist põhieesmärki. Luua saab ainult vastavalt vajalikus miljöös, see aga, kes häirib selle loomist, paneb toime kuriteo kunsti ja ühiskonna ees, Kunsti, aga järelikult ka teatri üles­ keda me teenime. anne on näidendi ja rollide seesmise elu loomine ja sel­ le põhi tuuma ning mõtte I a- Tõlkinud FELIX MOOR 17 valine kehastamine, mis sün­ Toimetanud REET NEIMAR Selles rubriigis hakkame avaldama teatri- ja filmirežissööride elu- ja loome­ tee lühitutvustusi. Oks selline materjal ei anna erialainimesele ehk palju ja on mõeldud eelkõige laiemale teatrihuviliste u^ ringile, kuid kujutlegem viit kõrvuti ole­ vat aastakäiku — see oleks juba käe• pärane lühileksikon ka spetsialistile. GEORGI TOVSTONOGOV

Leningrad, Fontanka kaldapealne 65. M. Gorki nim. Akadeemiline Suur Draa­ mateater. Teatriinimesele tuntud ja lum­ mav ühend — БДТ.

TOVSTONOGOV: Kui jalutad mõõda Leningradi tänavaid, siis tunned, kuidas siinsed arh'tektuuriansamblid, Neeva kal­ dapealset!, Keskkond ise, milles elad, tee­ vad sini vastutavaks oma töö eest. Eba- õnnesti ;,,. .' avastus on disharmoonias, dissonantsis sellega, mis meid visuaalselt ümbritseb. Mui on aastate jooksul olnud mitu võimalust minna tööle Moskvasse, kuid ma arvan, et inimesel on elus oma missioon . . . Nõukogudemaa tunnustatuim draama- lavastaja Georgi Tovstonogov (sünd. 1915), M. Gorki nim. Akadeemilise Suure Draamateatri peanäitejuht (1956), NSV Liidu rahvakunstnik (1957), Lenini pree­ mia laureaat (1958), riiklike preemiate laureaat. Lühike kasv, aristokraatlik hoiak, tähelepanelik ja kindel pilk, kont­ sentreeritud kõne, täpne, kuid emotsio­ naalne žest, intellektuaali kõrge laup («Ma hääletan mõistuse poolt meie töös!>), alatasa uuenev «Marlboro suit- supitsis. Tõsidus, tasakaalukus, enese­ kindlus. Maestro, kelle lavastused on vee- 18 rand sajandi jooksul püsinud professio­ 1960. aastate omaga. Süüdistustelt stiilide naalsuse mõõdupuuna. eklektikas ja «oma näo> puudumises on Professor K. Rudnitski kõrvutab ilma- üle mindud hoopiski paljulubavamale tegijaid meie teatrielus: 50. aastate teisel mõistele «süntees>, süüdistus objektivist­ poolel Akimov, Lobanov, Ohlopkov, Plut- likus lähenemises dramaturgiasse (inim­ šek, Aleksei Popov, Ruben Simonov, Tovs- hinge elu kujutavate näidendite esiletõst­ tonogov; hiljem Babotškin, Jefremov, Za- mine) on asendunud tovstonogovliku ma- vadski, Ird, Miltinis ja Tovstonogov; veel terjalikäsitluse jaatamisega. hiljem Ljubimov, Efros, Heifets, Zahharov TOVSTONOGOV: Stanislavski sõnas­ ja ikka Tovstonogov; praegu kõrvutatakse tatud tõed on pidevas liikumises, arengus. Tovstonogovi lavastustega Sturua, Meilt nõuab tohutut loomingulist energiat Tšheidze, Toominga ja Vassiljevi la­ avastada need tõed iga kord uuesti. Selle­ vastusi. pärast ma peangi näitleja kõige olulise­ Õigusega peetakse Tovstonogovit tar­ maks omaduseks — selleks, millest sünnib gaks ja kogenud meistriks. Õigusega mär­ tema kunsti vastavus ajale — intellekti, gitakse tema jõulist ja fantaasiarohket mõttepinget. mõttelendu, tihtigi mürgist irooniat ja hea­ Analüüsides Tovstonogovile olemus­ tahtlikku huumorit, teatridiktaatori või­ likku, eristab prof. Rudnitski kolme tema mukaid maneere. Tuntakse tema laial­ ande eriomast joont: dast eruditsiooni kirjandusajaloo, maali­ lavastaja intellekti keskendatus, kont­ kunsti, muusika ja arhitektuuri vallas, sentreeritud mõtte tungimine läbi lavas­ tuntakse tema teadmiste põhjalikkust, tuse põhiprobleemi eri kihtide; tegude läbimõeldust. Kuid ei suurepärane oskus organiseerida lavategevust sel­ professionaalne küpsus ega mitmekülgsed liselt, et kasvav mõttepinge ärataks ja kogemused, ei poliitiku ettenägelikkus ega kisuks kaasa emotsioonid, tekitades nii diplomaadi sarm ammenda tema isiksust. ootamatuid reaktsioonipuhanguid; Peamine on looming. lavaline polüfoonilisus, virtuooslikult väljatöötatud mitmehäälsus, mis lubab lavastajat võrrelda kõikvõimsa ja kõike­ 1931. a. alustas Tovstonogov Tbilisi Noorsooteatris näitlejana, hiljem lavas­ teadva dirigendiga. tajana, TOVSTONOGOV: Võrdleksin teatri­ 1938. a. lõpetas Moskvas GlTIS-e Lo- tööd vandenõuga . . . Liider peab suutma banovi ja Popovi käe all, kõiki vandenõulasi viia enda järel, kuid 1938—1945 — lavastaja Tbilisi A. S. samuti on siin tähtis iga osavõtja roll. Gribojedovi nim. Teatris, samaaegselt On liider ning on viimane statist, kes õppejõud Rusthaveli-nim. Teatriinstituu­ annab signaali; kui too eksib kaks sekun­ dis, dit, on kõik läbi. Kui kollektiivi iga liige 1946—1949 — lavastaja Moskva Laste teab oma funktsiooni, kui tegevus reali­ Keskteatris, seerub sihipäraselt, eetika seaduste järgi 1950—1956 — Leningradi Leninliku iga päev, siis võib rääkida mõttekaaslu- Komsomoli nim. Teatri lavastaja, hiljem sest, teatri ühtsusest ja rikastavast indi­ peanäitejuht, viduaalsusest teiste teatrite süsteemis. 1956 — M. Gorki nim. Akadeemilises Suures Draamateatris.

fema lavastustes on nähtud btanis- NSVL ( 60 lavski, Meierholdi, Vahtangovi, Tairovi mõjusid, Nemirovitš-Dantšenkole omast realistlikku kujundilisust ja täheldatud \\ seda kõrvuti brechtliku võõritusega, tema ^ / missiooniks on peetud sõjaeelse teatri- 1 ^ / 19 kultuuri ühendamist sõjajärgse, 1950. ja V 1933—1956 — lavastused Tbilisis, ise aga liigub neile teiselt poolt vastu. Alma-Atas, Moskvas, Leningradis; auto­ Nii otsitakse etenduse tõelist olemust. Nii reiks Gogol, Naidjonov, Katajev, Pogodin, kujunevad just tema režissuuris parimad Goldoni, Shakespeare, Simonov, Sheridan, võimalused näitlejapoolse initsiatiivi aren­ Leonov, Ostrovski, Lõpe de Vega, Gorki, damiseks. Gladkov,. Korneitšuk, Tšernõševski, Sal- TOVSTONOGOV: Armastan näitlejat tõkov-Stšedrin, Višnevski, Dostojevski jt. kui isiksust, soovin, et tal oleks õigus ja Leningradis Leninliku Komsomoli nim. võimalus jagada minu kodanikuposit- Teatris alustas Tovstonogov valdavalt sioone, et ta oleks veendunud ja innus­ instseneeringutega või näidendite kaas­ tunud sellest, mida ta teeb. Teiseks hindan autorina, sest dramaturgias valitsesid näitleja orgaanikat ja tõetunnet. Kolman­ konfliktituse tendentsid: «Tee surema­ daks, võib;olla tähtsaimaks, pean tema tusse» (J. Fuciku järgi), «Uued inimesed» võimet improviseerida, oskust improvisee­ (1953, N. Tšernõševski «Mida teha?»), rides otsida. . «Alandatud ja solvatud» (1956, F. Dos­ 1940. aastate lõpul tehti Tovstonogo- tojevski). A. Korneitšuki «Eskaadri hukk» vile ettepanek tulla Tallinna Vene Draa­ (1952) kujunes esimeseks põhimõtteliseks mateatri peanäitejuhiks. katseks luua terviklikust näidendist oma TOVSTONOGOV: Ma esitasin omad nägemusega etendus. Köitvaks problee­ nõudmised, sealjuures täiesti elementaar­ miks sai lihtsuse keerulisus: käitumis- sed nõudmised, mille peale ainult pead mehhanismide lakonism rõhutas sünd­ vangutati. muste monumentaalsust, peamiseks sai inimlikkuse jaatamine inimeses. Sündmu­ seks nõukogude teatris kujunes V. Viš­ nevski «Optimistlik tragöödia» (A. Puškini nim. Leningradi Akadeemilises Draama­ teatris, 1955), kui tekkis taasJiuvi isiksuse ja individualiseerituse vastu. SERGEI JURSKI: Iga etendust võib nimetada lavastuseks, kuid mitte iga režissööri ei nimeta me lavastajaks. Sõna «lavastaja» rõhutab aktiivset loomingulist alget režissööris, võimet näidend lava­ laudadel kõiki teatrivahendeid vallates uuesti luua, võimet vallata teatrikunsti kui sünteetilist kunstiliiki. Selles mõttes arvatakse Tovstonogov õigustatult meie aja suurimate lavasta­ jate hulka. Tänapäeva teatris on režissöö- ril eelkõige juhi, kuid erilist liiki juhi — loova juhi funktsioon. Juht, kes juhib loo­ jaid. Vajalik on distsipliin, mõeldamatud on keelud ja pime allumine. Mõnikord tuleb seda ette, kuid see on märgiks eten­ duse kriisiseisust. Tovstonogovil ei juhtu seda peaaegu kunagi. Osa lavastajaid otsib koos näitlejatega, teised veavad näitlejaid endi järel, kolmandad kombivad näitlejail sabas. Tovstonogov läheb näitle­ Georgi Tovstonogov proovi ajal Lening­ jatele vastu. Tema otsingud kujutavad radi Suures Draamateatris rongi: ta annab näitlejatele liikumissuuna, V. Ahlomovi fotod Kas välja vahetada truppe sip - S. Jurski, linnapea — K. Lavrov), TOVSTONOGOV: Nojaa, see on nor­ A. Tsagareli «Hanuma» (1972), A. Vam- maalne. pilov, V. Sukšin, V. Tendrjakov, A. Gel- M. Gorki nim. Leningradi Suure Draa­ man, L. Tolstoi «Hobuse lugu» (1975, pea­ mateatri peanäitejuhiks tuli Tovstonogov osas J.Lebedev), M.Gorki «Suvitajad» teatrile raskel ajal: puudusid isikupära­ (1976), M. Solohhovi «Vaikne Don» sed lavastajad, puudus omanäoline re­ (1977), A. Gelmani «Meie, allakirjutanud» pertuaar ja publik. (1979), V.Višnevski «Optimistlik tragöö­ dia» (1981). Kuid siiski on see käekiri olemas, on määratletavad ka teemad ja Lavale ilmusid F. Dostojevski «Idioot» põhiküsimused. (1957, Mõškin — /. Smoktunovski, Ra- gožin — /. Lebedev, Nastasja Filip- «Hobuse loo» peategelane Holstomer povna — T. Doronina), M. Gorki «Barba­ küsib enne lahkumist olematusse: miks rid» (1959), A. Volodini «Viis õhtut» oli talle ja miks on meile antud elu, (1959), taas A. Korneitšuki «Eskaadri milline on selle kõrgem mõte, kas oleks hukk» (1960), A. Arbuzovi «Irkutski lugu» see võinud teostuda ja kui mitte, siis (1960), A. Steini «Ookean» (1961), A.Gri- miks? «Optimistlikus tragöödias» otsib bojedovi «Häda mõistuse pärast» (1962, igaüks oma tõde, oma eluvõimalust revo­ Tšatski — S. Jurski), M. Solohhovi «Üles• lutsioonis, teadlikult või intuitiivselt tun­ küntud uudismaa» (1964), A. Tšehhovi netades otsingu traagikat. Tovstonogov «Kolm õde» (1965), M. Gorki «Väike• pingestab äärmuseni tegelaste suhted kodanlased» (1966), lisaks veel mitmed pöördumised A. Volodini, V. Rozovi, S. Al- ajaga, ajalooga, maailmaga. jošini loomingu poole. TOVSTONOGOV: Ma arvan, et ini­ mesel on elus oma missioon: ta peab elama koos sellega, mida ta on loonud Tovstonogovi juhitud teatrile sai ise­ ja arendanud, ning kui ahvatlevad ka loomulikuks terav kaasajatunnetus, tõe poleks muud ettepanekud, mitte vahetama otsimine ajas ja inimestes, kõrge kunsti­ seda enda loodut millegi teise vastu, line nõudlikkus, tugevad näitlejatööd. mitte reetma seda. TOVSTONOGOV: Näitleja loomingu Alates 1933. aastast on Tovstonogov mõõdupuuks on minu arvates tema mõju teinud üle 150 lavastuse, 2 filmi, temalt . vaatajale, tema nakatavus, tema mängust on ilmunud artiklite, intervjuude, vest­ tekkivate assotsiatsioonide rikkus. Tõe­ luste jms. näol üle 300 kirjutise, 5 raama­ näoliselt on selliseid tulemusi võimeline tut, neist viimane («Lava peegel», 1981) saavutama vaid see näitleja, kes pole kahes köites. Ta on töötanud Leningradi ainult osatäitja, vaid on isiksus. Ja näit­ Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinoinsti­ leja kultuuril on tähtis osa selles, et roll tuudis kateedrijuhatajana, professorina. ja etendus sünniksid tervikuna. Milles näeb ta oma missiooni teatris, SERGEI JURSKI: Paljud on töötanud teatri missiooni? temaga koos üle kahekümne aasta. Kuid TOVSTONOGOV: Sellele võiks vas­ millegipärast ei harju ega rahune. Endi­ tata pikalt, teoretiseerides, kuid mina vas­ selt valdab meid tema proovidel kõrgen­ tan lühidalt: datud vastutuse ning erutuse tunne. Sel­ PEAMINE ON VÄÄRTUSTADA INI­ lel inimesel on eriline külgetõmme. MESE SÜDAMETUNNISTUST. Tovstonogovi lavastajakäekirja uurija seisaks raske probleemi ees: liialt lai on autorite ring, liialt erinevad neile lähene­ mise teed. Kümned silmapaistvad teatri­ etendused näivad üksteisega kõrvutama- tud: W. Shakespeare'i «Henry IV» (1969, peaosas S. Jurski), N. Gogoli «Revident» 21 (1972, Hlestakov -- O. Basilašvili, Os­ sest. Sellest, kui kaua on plaanitsetud, asu­ tatud ja toimetatud mustvalget almanahhi, Kadestaksin teatraale kui kaua on räägitud arhitektuurimuuseu­ mist, mida siiani pole. Mõtlesin taas sellest, IKE VOLKOV et teatrihoone avamise puhul jõudsid aja­ lehtede esikülgedele rasvases kirjas nii «Ugala» ehitajad, asjaajajad, fotograafid kui ka avajad, ent mitte hoone autorid. Teatri- ja ehituskunstnikel on palju ühist. Vaid kultuurileht «Sirp ja Vasar» pidas Mõlemad peavad arvestama tarbijat. Mõle­ tarvilikuks neid asjaosalisi mainida. Olgu mad peavad suutma publikut veenda. Arhi- siinkohal nad siis teatavaks tehtud. tektuurilooming on dekoratsioon näiden­ «Ugala» teatri uus hoone projekteeriti dile, mille nimeks on elu. Ja nõnda edasi. RPI «Eesti Projekt» II projekteerimisosa- Praegusel hetkel edestavad teatraalid arhi­ konnas. Arhitektuurse osa loojad on Irina tekte tublisti. Samal ajal, kui ajalehtedes Raud, Inga Leon ja Kalju Luts. Sisekujundus hakkasid ilmuma üleskutsed tellida uut Mait Summatavetilt. Konstruktiivse osa värvitrükis ajakirja ja pidulike kõnede saatel autor on insener T. Aakre. Projekti pea­ avati Eesti uusim teatrihoone, mõlgutasin insenerid R. Välba ja H. Karjama. Eriti tuleb mõtteid ehituskunstniku kurvemast saatu­ tänada R. Välbat, kes Viljandisse elama 22 asus ja «Ugala» tehnilise järelevalve inse­ takse aega. Teatrisse m i n n a k s е. Ja seda nerina andis oma märkamatu, ent sageli igatahes soodustab uue teatri asukoht. Pole otsustava ja tänaseks täiesti märkimist vää­ privilegeerituid, keegi ei satu sinna juhus­ riva panuse sellesse, et hoone hea ning likult, kogemata, möödaminnes. Kahetsen autorite mõttega adekvaatne sai. aina ja leian, et vähemalt ooperiteatris Arhitektuurilooming on teatavasti pika­ peaks olema frakkide laenutus. Teatris on ajaline ning mitmeastmeline protsess. etenduses osaline igaüks, ka teatrihoone. Alguse saab ta kontseptsioonist, ruumi- Ka tee tema juurde. Ja tee «Ugalasse» ideest ehituskunstniku peas. See tõlgitakse on ilus. Eriti talvel, kui lumi on katnud võimalikult täpselt arhitektuursete mahtude, ehitusprahi. Ümbruse planeering ei mahtu­ detailide keelde, adapteeritakse ja alles nud hoone eelarvelisse maksumusse. Usun, pärast selle mitmekordse tõlke realiseeri­ et rajoon vajaliku raha siiski leiab ja reali­ mist võime kõnelda lõpptulemusest, majast seerib teatri projekti täielikult — koos ast- enesest. Ka 1969. aastal arhitektuurivõist­ meliste terrasside, purskkaevude, skulp­ lusele esitatud tööl on vaid kaudne sarna­ tuuride, vabaõhulava, erivalgustuse ja sus vastvalminud hoonega. Enam ehk teedega. Orgaanilise arhitektuuri põhi­ plaanilahenduses, üldprintsiipides, seoses mõtteil loodud hoone puhul on ümbritsev maastikuga. Laekunud üheteistkümnest keskkond, millesse maja oskuslikult sulata­ tööst said kolm teise preemia. Esi­ tud, eriti tähtis. Ka avarast fuajeeaknast kohta ei antud. Nelja kollektiiviga terrassidele, järvele ja sillakesele avanevad (Raud—Leon — II koht; H. Sepmann — vaated on üks hoone aktsente, eriti mõjuv II koht; Kallas—Karp — III koht pärast hämaras saalis lavaaugu põrnitse- ja Ivask—Tääker—Treisalt — III koht) mist. Seepärast ei tohiks akendele kardi­ sõlmis RPI «Eesti Projekt» lepingu edasi­ naid ette tõmmata. Mis mõte oleks siis töötamiseks. Esimesest järel vooru st jäid klaasil? Parim seinamaal on aken aina muu­ sõelale kaks tööd (Kallas—Karp; Raud— tuva loodusega, valgusmänguga. Leon). 1971. aasta lõpuks tunnistati pare­ Punasest tellisest korralikult ehitatud, maks variant Raud—Leon, autorite arvates loodusesse sobitatud hoonete puhul on tänu koostööle teatriinimestega. Asja insti­ sageli räägitud Soome mõjudest. Vastaksin, tuudi lõpetanud noortel neidudel võis päris et seesuguseid maju ei valmi üksnes Skandi­ raske olla — konkurentideks tuntud korü­ naavias. Orgaaniline arhitektuur tähendab feed. Aitas kindlasti ENSV Riikliku Ehitus­ looduse ja ehitusmaterjalide tundmist ja komitee mõistev toetus. austamist, kohalikust ehitustraditsioonist 1972. aastal alustati «Eesti Projektis» kinnipidamist, hoolikat ja täpset tööd, kvali­ tehnilise projekti koostamist, kaasautoriks teetseid ehitusmaterjale, tublit hilisemat sai kogemustega K. Luts. Töö valmis 1974. peremeest. Vanu kantse, kirikuid ja talu­ aastal. Edasi jätkusid vahelduva eduga sid vaadates leiame igale paikkonnale ise- ehitustööd, mis aastavahetusel meeliülen­ davaks avatseremooniaks kulmineerusid. V. Vahi jotod Vaid asjaosalised ise teavad, kui palju närvi­ kulu ja energiat nõudis materjalide ja sead­ mete hankimine, sisekujunduse valmimine. Ja siin ta nüüd on — Nõukogude Eesti esimene tõeliselt kaasaegne väikelinna teatrihoone. Usun, et NSV Liidu parim omataoline. Või koguni ainus? Väikelinna pisut monotoonses elus kutsub ehituskunstiteos esile erilise elevuse, vääristab keskkonda, muutub sümboliks, loob enda ümber tohutu pingeväija. Teda käiakse vaatamas lähedalt ja kaugelt, ta tõstab paikkonna eneseväärikust. Eriti kui ta sees juhtub olema teater. Teatrisse minek ise on rituaal: tehakse soenguid, valitakse ehteid, riieldakse me- 23 hega, reserveeritakse pileteid, reserveeri­ I/ Vahi jnin loomulikke jooni. Ehitati mitte vaatamiseks, alla. Ent üksikute välisvormivõtetega ei saa vaid selleks, et hooned püsiksid, et nad kogu hoone olemust ega struktuuri muuta. pakuksid varju ja kaitset. Nad rajati sobi­ Tulemuseks on midagi sama veidrat kui vaimasse paika, loodus andis sobivaimad näiteks ootamatu kasvuhooneaken keset materjalid, elu seadis ruumiprogrammi õi­ EKE hoonete rahulikku seinapinda. Seda geks, aeg lihvis proportsioone. Nõnda on taipasid õigel ajal ka autorid. Samuti ei tekkinud ehituskunstiteosed, mis ka vare­ hakatud ehitusnormide muutudes meele­ metena meile veel mõju avaldavad, har­ valdselt üksikute ruumide pindu suuren­ duma panevad. Sedagi võib nimetada dama. Projekteerimise ajal olid normid orgaaniliseks arhitektuuriks. «Ugala» teatri­ eriti publikuruumide osas väga kitsad, mis hoone projekteerisid autorid kohe algul tingis voolava ruumi, mitme eri funktsioo­ tellisehitisena. (Sisemaale on iseloomulik niga tsooni ühendamise eri tasapindadel, raudkivi ja savi, millest telliseid põletati.) ka suure proovisaali liitmise publikuruumide Töö käigus soovitati tungivalt viimistlust osaks (eraldatav lükandseinaga). Autorid muuta, kasutada dolomiiti jne. õnneks jät­ ei projekteerinud puhtteatrimaja, nad püüd­ kus autoritel mehisust. Dolomiit on meil sid arvestada väikelinna vajadusi, võimalust nudi, valgust neelav kerglane plaadistus- korraldada pidulikke üritusi, balle, näitusi. ja kattematerjal, mida ei saa kuidagi võr­ Fuajee lakke kavandati ruumiline sõrestik relda õilsa, inimese kätest ja tulest vääris­ näituste korraldamise hõlbustamiseks, ent tatud punase tellisega, millega on stiilselt kultuuriministeeriumi vastuseisu tõttu jäi saavutatud eksterjööri ja interjööri ele­ lahendus poolikuks. Autorite arvates tasuks gantne ühtsus, harmoonia loodusega. asja üle veel mõelda. Kui publik ka ainult etenduste vaheaegadel kunstinäitusi nau­ 1970. aastad olid Eesti arhitektuurielus diks, annaks see väljapanekule kokkuvõttes keerulised, purunesid mitmed seni kehti­ küllalt suure külastatavuse. Suures proovi­ nud kaanonid, hinnati ümber paljud aksio- saalis on kavas nn. väikese saali etendusi maatilised tõed. Ka autoreil oli soov pro­ korraldada, paraku ei lubanud tuletõrje jekti kaasajastada, viimasel minutil moodsat kahekordset vaheseina, mistõttu heliiso­ joont lisada. Sattus ju orgaaniline arhitek­ latsioon ei rahulda. tuur mitme väärkäsituse tõttu terava kriitika 24 «Ugala» peanäitejuhi Eesti NSV teeneline kunstnik Jaan Tooming oma uue töökabineti lä• vel 29. detsembril 1981.

P. Toominga joto

Omaaegsete normide kohaselt projek­ nõuandjate, «Vanemuise» spetsialistide teeritud puhvet on tänaseks väike. Autorid kompetentsusele pole Tartu teatri vigu kavandasid selle ette rõdu, mis talvel visu­ korratud. Teater on suur, keerulise tehno­ aalselt, suvel ka reaalselt ruumi avardab. loogiaga terviklik kombinaat, olukorda 599 kohaga saal on kena, varustuselt komplitseerib paraad(publiku)tsooni ja täiuslik (seadmed TV-ülekanneteks, heli- majandusruumide eraldamise nõue. Neid ja valgusseadmed) ning väga hea akusti­ viimaseid on terve hulk, ent tänu reljeefi kaga. Lavamehhanismid on samuti Eesti oskuslikule kasutamisele ja heale plaani­ parimad. Lava-ava laius on 11 meetrit, kõr­ lahendusele ei lõika tehnoloogilised käigud gus 7 ja lavatorni kõrgus (pööninguni) 20 parki ja pubiikutsooni läbi, tööstuslik osa, meetrit. On olemas orkestrisüvend, külg- mis mahult prevaleerib, ei muutu domi­ ja tagalava, pöördlava ja selle ümber 13- neerivaks. Katlamaja korsten on lausa skulp­ meetrise läbimõõduga rõngaslava. Leidub turaalseks aktsendiks. Eksterjööris häirib hulk mitmesuguseid hüdraulilisi tõstukeid veidi fuajee klaasvitriim monotoonsus ja ja vajukeid, paigaldatud on üle 500 km nurgas asuv uks, neil on mingi ängistav kaablit ja 750 prožektorit Vaimustavad sugulus autoremondikeskustega. Ilus on mitmed abiruumid: hiiglasuur maalrisaal, suitsetamisruumi nurgaaken. Ka sissepääs on hästi lahendatud. Ülepakutuna mõjub 25 puidutöökoda, dekoratsioonilaod. Tänu ehk vaid tugiposti rikkalik modelleering. Kogu ehitise punane tellis, NSV Liidu pa­ 3 SOOVI... rim, toodi Lätist, samuti silluste katteplaa- did. Läti tehas valmistas ka eritellised (1 35- kraadise nurgaga), tõrkumata täideti auto­ rite «kapriisid». Kodumaine saviplönn mu- INDREK TOOME reneb aga sõrmede vahel iseenesest. (Vt. ENDEL LIEBERG viimasel ajal loodud telhsehitisi Pariveres, Kirovi-nim. kolhoosis ja mujal. Arhitektid oleksid nagu süüdi, et valisid sellise mater­ 1. Soovin kõigepealt, et toimetus iga kaas­ jali. Ja selles, et krohv pudeneb, et puit töö ajakirja paigutamisel tõsiselt mõtleks, mädaneb, et katus läbi jookseb! Ehitajad, kas too ikka peegeldab sügavalt Nõukogude ehitusmaterjalitööstus ei tea midagi, ei Eesti kultuurisituatsiooni, lahkab tõeselt ja vastuta justkui millegi eest.) konstruktiivselt tänapäeval toimuvaid keeru­ lisi protsesse, annab midagi kaalukat ja uut Ka vundamendid on kaetud sobivas varemöeldule ning -kirjutatule lisaks. toonis pruunide plaatidega. Hoone taga- 2. Soovin, et ajakiri aitaks kaasa võimekate fassaad on asjalik ja rahulik, selle taga loominguliste noorte kujunemisele-kujunda- asuvad ruumid administratsioonile, näitle­ misele tõelisteks dialektilisteks loovisiksus­ jaile. Meeldis, et näitlejate ooteruumis teks, hoiaks nende tööd ja tegemised nii polnud päevinäinud diivanit või logisevaid artiklite kui asjatundliku kriitika kaudu pide­ ajutisi toole, vaid uhiuus soliidne nahk- valt üldsuse vaateväljas. 3. Soovin, et ajakiri tutvustaks oma veergudel diivan. Ka oma inimesest peetakse lugu. eesti lugejaid järjekindlalt vennasrahvaste Garderoobid on kahele ja neljale näitle­ teatri, muusika ja kino saavutustega, prob­ jale ning samuti ainulaadse sisustusega. leemidega, välismaa progressiivsete kultuuri­ Paraku on spetsialistidele ette heita mõnin­ ringkondade ettevõtmistega. gast tehnoloogilist mõtlematust, seda just mööbli osas. Ka kaks proovisaali, mis oma­ vahel õhkõrna standarduksega eraldatud, kostavad läbi. Vaja oleks uksi ja seinu helikindlustada. Puudu on laoruumidest (keldri valmimisel peaks mure kaduma), samuti pole garaaže. Seegi probleem on tervikut kahjustamata lahendatav.

Kui kõrgete kunstide juures pidada tähtsaks Sisustusarhitekt Mait Summatavet andis inimese- ja elulähedust, siis sedasama ootak­ oma parima, võlus välja materjale sealt, sin ka uuelt ajakirjalt. Pean siinjuures silmas kust enam midagi võtta polnud, organi­ kahte aspekti: esiteks, et ajakirjas tuleks seeris, projekteeris, juhendas. Enamik asju juttu teatri-, muusika- ja kinoteostest, millel sai paika hoone autorite teadmata, kuna on oluline tähtsus meie rahva, meie tööini­ mese elus; teiseks, et ajakiri püüaks oma kujundajal tuli žonglöörida tellija ja ehitaja lugejaile läheneda avaralt, siiralt ja huvita­ vahel. Ilus ja soliidne on riidehoid. Ent valt, kasutades selleks kõiki rikkalikke aja­ küsitavamad on kitsas ruumis domineerivad kirjanduslikke ianre ja võimalusi. ümarad istmed, mis tunduvad olevat lõpe­ Soovides alustajatele kõike head, loodan, tamata, samuti laevalgustid. Detaile on et Väätsa rahva šeflus kultuuriajakirjanikega kokkuvõttes palju. Minu jaoks üllatavalt ja jätkub veelgi jõudsamalt. veidralt mõjub nurga all paiknev trepp fua­ jee ja garderoobi vahel. Tundub, et vaatad kõõrdi. Optilist efekti suurendab viltu pai­ gutatud käsipuu. Kaunis on kahes tasa­ pinnas paiknev suitsetamisruum, ilusamaid 4 (ul4. ruume teatris. Kahju, et ma suitsetamise maha jätsin, õnnestunud on ka pääsud saali. Toolide värv jätab soovida, samuti tekstiili kasutamine.

Autorite arvates oli järelevalve nõuete­ kohane, autorid said sekkuda vajalikes 26 мШЙЖ

V. Vahi jolo

kohtades. Vähe aega jäi detailidele. Kas hoone otstarvet kajastav välimus ja ka sobi­ või uksed. Kunagi oli uks kunstiteos, maja vus ümbrusega. Otsustavad ju järeltulevad visiitkaart, ainulooming, nüüd aga lihtsalt põlved meie üle ka rajatud ehitiste järgi. ava kate, standardprodukt. Plaanis on ise Vaatamata sellele, et iga arhitektuuriteos kujundada majanduspääsu sepisvõre. Vähe­ väljendab autori isikupära, tema vaateid malt seegi. Ja panna üles dekoratiivvalgus- ja arusaamu, peegeldab arhitektuur alati tus, mis lööb lavatorni kumama. Ja veel ka oma aja nõudeid, võimalusi ja taotlusi. kord — rajada haljastus, terrassid. Paraku on nii, et ehituskunsti õitseajad lan­ Ehitised on suur rahvuslik väärtus, ehi­ gevad ikka ühte kõrgetest ideedest kantud tuskunst teatavasti kõige kallim kunstiliik. üldkultuuri tõusuaegadega. Ja vastupidi. Ja selge on, et aastasadu püsiva väärtuse «Ugala» puhul võib autoreid õnnitleda. loomine peab toimuma igati ettenägelikult ja targalt ning ehituskunstnik peab õigesti oskama hinnata soove, vajadusi ja võimalusi, neid harmoonilisse tasakaalu seades looma soliidselt ja hästi, nõnda, et oleks tabatud TUHMI TEATRIAASTA SÄRA

JAAK ALLIK 1981. aasta ei toonud teatrisõpradele eriti palju vaatamisrõõmu. Sõna- lavastusi (ilma Nukuteatrita) esietendus 59, neist ligi kolmandik eba­ õnnestus ja seda tunnistavad nii vaatajad, kriitika, teatrite juhtkonnad kui mõnikord ka lavastajad ise. 10—15 lavastust küünivad keskmisest kõrgemale, nende puhul võime rääkida kunstilistest saavutustest, meenu­ tada üht või teist stseeni ja hetke, mis elamusena on hinge jäänud. Peaaegu ühegi lavastaja puhul pole võimalik öelda, et 1981. aasta tõi kaasa tema senise loometee parima töö. Poole jõulisus, kujundivaegus, pingetus on levimas lavalt saali ja võime oletada — see hõngus on saalist lavale kandunud omakorda siis, kui tühjas saalis istub vaid lavastaja ja teeb proovi. Seetõttu on aasta andnud ka vähe olulisi näitlejaõnnestu- misi. Nähtud poolesajas lavastuses loendasin neid pingutusega vaid tosina ümber. Rõõmu ei valmista ka aasta repertuaaripilt. Juhuslikkus ja sihitus torkab silma nii tervikuna kui ka üksikteatrite osas. Muidugi võib leida objektiivse seletuse. Eelnenud 1980. aasta oli rikas mitmetest tähtpäe­ vadest: NLKP XXVI kongress, V.I.Lenini 110. sünniaastapäev ning Eesti NSV 40. aastapäev. Temaatilise repertuaari kõrgseisule järgneb peaaegu alati teatav püüd leida rohkem võimalusi iga lavastaja isikliku loomehuvi arvestamiseks ning ka kassaseisu aktualiseerumine. Kurb on aga see, et 1981. aasta repertuaaris ei peegeldu peaaegu üldse, et lõpp­ järku on jõudmas üleliiduline klassikalavastuste festival. Üksnes Vene Draamateater leidis võimaluse koondada kogu kollektiivi jõud olulisele klassikalavastusele (S. Naidjonovi «Vanjušini lapsed»). Teiste teatrite klassikatööd — kokku 20 — on tavapärasemad ja juhuslikumat laadi. 59-st aasta jooksul valminud lavastusest kuuluvad 25 eesti autoritele, neist 15 eesti nõukogude dramaturgiasse, kuid kahjuks leiame nende hulgast vaid 5 uut algupärast näidendit (O. Kooli, N. Baturini, P.-E. Rummo, O. Toominga ja M. Tiksi teosed). Õnneks toob algupäranditele tõhusat täiendust hulk instseneeringuid (E. Vilde «Mahtra sõda», M. Met­ sanurga «Taavet Soovere elu ja surm», A.Jakobsoni «Vaeste-Patuste alev», B. Alveri «Viletsuse komöödia», R. Kaugveri «40 küünalt»). Ainuke repertuaari vald kõnd, mis rahulduseks põhjust pakub, on vennasrahvaste tänapäevadramaturgia. Mängukavadesse lisandusid V. Rasputini, E. Rad- zinski, N. Dumbadze, P. Putninši, A. Vampilovi, L. Razumovskaja, A. Ga- lini, T. Ajtmatovi, V. Sängi, V. Krasnogorovi näidendid ja instseneeringud. Ilmselt mängis selles oma osa valmistumine NSV Liidu 60. aastapäevaks ja sellesuunaline vabariiklik ülevaatus. Meie teatrielu üldpilti seletavate, vahel küllalt spekulatiivsete arut­ luste asemel pakuksin alljärgneva üsna kõneka statistika: 59 lavastust 39-lt lavastajalt. 20 koosseisulist lavastajat tegid oma teatris 29 2/з lavastust, see on poolteist lavastust režissööri kohta. 9 peanäitejuhti ise andsid oma teatris aastas kokku 11 sõnalavastust. Koosseisulise lavastaja tasu ühe lavastuse eest oli keskmiselt 1579 rubla. Uhe lavastuse keskmine honorar oli 1090 rubla. 5 lavastajat ei teinud oma teatris ühtegi sõnalavastust. Arvud pole mõeldud kellegi süüdistamiseks ega kiitmiseks. Igal asjal on omad objektiivsed põhjused ja me ei tohi unustada M. Mikiveri, K. Ko- missarovi, J. Toominga ja E. Hermaküla töid kaugel Eestimaast. Silmas tuleb pidada ka E. Kerge kolme ja K. Raidi kaht lavastust väljaspool 28 oma koduteatrit ja M. Karusoo kolme täislavastuse moodulist «Elektrat». Tõsiasi on aga see, et üsna suur tükk teatripõldu oli jäetud debütantidele, külalis- ja juhulavastajate hooleks. Vähe on näitlejad saanud sel aastal tööd niisuguste meistrite juures, kes kõige enam oskaksid ja suudaksid neid aidata ja rikastada. Siit ehk ka tippude vaegus ning selge suunitluse puudumine kogu aasta teatripildis. Ja vahest polegi juhus, et aasta, mil lavastushonorar oli kindlasti eesti teatriajaloo kõrgeim, osutus ühtlasi nii kunstihalliks. Režiilaua taha istumine tundukse olevat muutunud nii ahvatlevalt kergeks ja tasuvaks, et üha enam jääb tagaplaanile see, mida K. Stanis- lavski tavatses nimetada pealisülesandeks ja ülipealisülesandeks. Kahjuks ei käi see etteheide ainuüksi juhulavastajate kohta. Jääb mulje, et sageli alustatakse proove, mõtlemata, kellele ja mida tahetakse eelseisva tööga öelda. Seda sagedamini kerkib see küsimus siis koos õlakehitusega publiku- poolelt. Lavastuse tervikidee puudumine paistab silma isegi suhteliselt õnnestunud tööde puhul. Näiteks kas või sellised kohati huviga jälgitavad etendused nagu «Mälestusi isast» Noorsooteatris (M. Unt) ja «Kass, kes kõndis omapead» «Vanemuises» (V. Saldre). On suudetud luua üksikuid toredaid stseene, ilmneb lavastajate fantaasiarikkus ja maitsekultuur, lahendamata on vaid põhiülesanne: aine huvitav mõtestamine tänapäeva vaataja jaoks. Eriti kurb on asi siis, kui kasutatakse kõrgklassikat või paljusid tõlgendusvõimalusi pakkuvat dramaturgiat. Nimetagem 1981. aastast näiteks P.-E. Rummo näidendit «Kass! Kass! Kass!», T. Rõzewiczi «Kar­ toteeki», T. Williamsi lühinäidendeid, B. Alveri «Viletsuse komöödiat». Seesuguseid lavastusi vaadates tuleb kohatult keelele spordialane võrdlus teivashüppajaga, kes jookseb reipa sammuga mööda hoovõturada õtse maoli hüppekasti, märkamatagi, et ülal viie meetri kõrgusel on üks latt, mille ületamiseks mujal maailmas teivas appi võetakse. Lapselik süütus, millega oma elu esimesteks lavastusteks soovitakse saada W. Shakespeare'i, F. Dürrenmatti, Т. Williamsi, A. Weskeri, E. Albee, S. Becketti, Т. Rõze­ wiczi, J. Radickovi, M. Maeterlinck! jt. tekst, piirneb kohati süüdima­ tusega. Kultuuriministeeriumi repertuaarikolleegium on mitmed sellised katsed tagasi lükanud, mõni neist on lõppenud prooviperioodil, osa on siiski ka vaatajate karmi kohtu ette jõudnud. Võib juhtuda, et lavastuse alg- ja ainupõhjus on vaid lavastaja enesekriitikata eneseteostussoov, millega sunnitakse näitlejad kohanema, publik aga tema oma raha eest kannatustele. Seesugune olukord on meie teatrielus võtnud ohtliku ulatuse (kujukam näide 1981. aastast on M. Undi «Kameeliadaamid» Noorsoo­ teatris). Ma ei tahaks siiski üles kutsuda kitsendama väravaid nende ees, kes soovivad lavastajakätt proovida, sest mida laiem on püramiidi alus, seda kõrgemale võib tõusta tipp. Vajame erudeeritud ja andekate inimeste juurdevoolu teatrirežiisse ja pole halb, et 1981. aastal anti võimalus debüteerida lavastajana K. Kurele (muusikateatris), J. Sangale ja N. Ba- turinile. Küll tuleks aga märgatavalt tõsta nende inimeste vastutust, kes selle sammu kas korraks või koosseisuliste lavastajatena ette võtta on söandanud. Uks võimalus on avameelne ja nimesid nimetav jutu­ ajamine ajakirjanduse veergudel, iga lavateose kasu ja kahju, mõtte ja mõttetuse analüüs. Sedagi juhtub meil aga harva. Ja nii võibki saada lavastajaks, harjutades teisi ajapikku lihtsalt mõttega, et see inimene millegipärast lavastab (või teine luuletab, avaldab romaane, teeb filme lies li NSV teeneline kunstnik Rudolj Altaberl lavastuses «Pandimaja» (Noorsootea­ ter). (i- Vaiäla foto jne.). Saalomon Vesipruul on eesti kultuuripildis alati olnud aktuaalne kangelane, tema tänapäevasele võrdkujule lisandub ainult Kalle Jerma­ koff lik läbilöögivõime. Minnes niiud üldprobleemidelt üle teatriaasta üksiksaavutuste mee­ nutamisele, kerkivad eelöeldu taustal esile Noorsooteatri väikeses saalis nn. näitlejatunnina sündinud lavastused «Läbi halli aja» ja «Jumalata noorus». Nende loojad (T. Lõhmuste ja K. Orro) pole lubanud enda lavas­ tajaks tituleerimist ei suusõnal ega kavalehel, pretendeeritud pole muide ka lavasta j ahonorarile ega muule töötasule (stsenaarium). Mõlema lavas- 30 tüse sissetulekud-väljaminekud võrduvad praktiliselt nulliga. Ja ometi on neis kahes paljugi seda, mille puudumisest üldjuhul oli äsja juttu. Mõlemas on nähtav isiklik suhe valitud teosesse, kusjuures oma ideed on tahetud ja suudetud seostada vaatajate tänase mõttemaailmaga. La­ vastused on sündinud kõigi kaasategijate huvitatusest ja mõttekaaslu- sest, mistõttu nad vahendavad olulist ja selget sõnumit, teevad seda pikaajalises stuudiotöös sündinud ansamblimänguga. «Jumalata noorus» on kasvanud lavastuseks konservatooriumi lavakõnetundides tehtud tööst ja annab koos I. Normeti lavastatud särava ja särtsaka «Draakoniga» paljutõotava visiitkaardi eeloleval kevadel teatrisse tööle suunduvale üliõpilastäiendusele.

«Päris» teatrist kõneldes tahaksin seekord alustada Raivo Trassist, kelle mahukas töö on 1981. aastal olnud suhteliselt kõige tulemusrik­ kam. Lavastused «Taavet Soovere elu» ning «Suvisteöo kevadlõkete põledes» on tehtud tõsise süvenemisega, saavutatud on vormiühtsed ja stiilipuhtad etendused, milles puuduvad Trassi varem nii sageli kummi­ tanud pealiskaudsus ja maitselibastused. Lavastaja järjekindel töö Arvi Mägiga on selle näitleja aidanud Taavet Soovere rollis kindlasti pika sammu edasi täisküpsuse suunas. Vaielda võib «Suvisteöo. . .» kompo­ sitsiooni mõttekuse üle ning püsib küsimus, kas poleks V. Mere näidend puhtal kujul andnud siiski terviklikuma tulemuse, kuid see kõik ei vä­ henda praeguse saavutuse elamuslikkust. Tublile lavastajatööle lisandub peaosa R. Kaugveri «Neljakümnes küünlas» (režissöör E. Kerge), mis on Trassi poolt lahendatud julge enesepaljastusena ning võimaldab oma mitmekihilisuses sügavat kaasaelamist. Töömahult ületab R. Trassi möödunud aastal E. Hermaküla, kelle aktivas on kolm suurlavastust iseendaga peaosas. Imetleda võib näitle­ jat, kes on ühe aastaga ilma lavastaja abita suutnud luua Kustas Loki, Lunini ja Puntila. Rõõmu teeb, et senisele orgaaniliselt dramaatilisele ampluaale on Hermaküla lisanud tõsitraagilisi (Kustas Lokk) ja koo­ milisi (Puntila) jooni. Tema kõik viimaste aastate lavastused on tehtud põhiliselt samade näitlejatega, kusjuures partneritele kuuluvat teksti ja probleeme on näidendites tavaliselt tugevasti kärbitud. Hermaküla trupp pole aga nende lavastuste käigus märgatavalt arenenud ja täidab põhi­ liselt vaid peategelase raamistuse funktsioone. Lavastusterviku poolest on kõige enam õnnestunud vahest «Südamevalu», kuid ka seda vaadates meenuvad tahtmatult kümmekond aastat tagasi Hermaküla tugeva lavas­ tajakäega tehtud tööd. Ise peaosi mängides on mõistagi raske kogu- tulemust täiuseni viia. Hermaküla visadus äratab austust, kuid sellest ei vähene kahtlus, kas tal õnnestub ikka efektselt kummutada XX sajan­ dil juurdunud tõdemust lavastaja- ja näitlejarolli erinevusest? Kolm suurt lavastust (pluss L. Benderi monoõhtu «Eleegiad ja sonetid») on aasta jooksul loonud ka J. Tooming. Kõige huvitavam ja elamuslikuni minu jaoks on aasta algul esietendunud «Musta Mandri kasupoeg». Selles on J. Tooming saavutanud nii omaenese loomingu kui ka terve teatripildi seisukohalt sisult ja vormilt midagi uut. Lavastus mõjub pea­ tegelase A. Schweitzeri (J. Tooming) haarava missana (orelipalad U. Tani- loolt) väga oluliste, kuulutamist vajavate tõdede kaitseks. «Seitsmest vennast» meenub eelkõige T. Tepandi «taassünd» (see leidis toreda kin­ nituse ka V. Saldre lavastuses «Kass, kes kõnnib omapead»). «Rahva 31 sõda» lummab saavutatud vormipuhtuse ja -meisterlikkusega. Koik kolm J. Toominga tööd tõusevad meie teatri keskmisest tasemest kõrgemale, kuid kahes viimases pole seda sisulist jahmatavust, millega me Toominga puhul juba nõudlikult harjunud oleme ning mille saamiseks end teatrisse minekul häälestame. «Ugala» vaikselt ja uue maja ootuses kulgenud hooaega rikastas oluliselt T. Ajtmatovi «Kirju koer, kes jookseb mere kaldal» I. Rõskulovi lavastuses. Kaugelt tulnud ning teisel rahvuslikul baasil sündinud vaimsus sulas üllatavalt hästi ühte J. Toominga poolt trupis loodud mõttemaailmaga ning andis karge, katarsisele viiva ela­ muse. Katarsise võimalust pakub ka V. Uibo kontsertetendus «Laulan sõbraks öö ja päeva», kus oskuslikult ja ratsionaalselt mängitakse kõige laiema vaatajaskonna hingekeeltel. Külalislavastaja töö kujunes väga huvitavaks ka Pärnu Draama-, teatris, kus Valmiera lavastaja M. Kimele tõi välja P. Putninši näidendi «Truuduse magus koorem». Noorsooteatri «Armsa õpetaja» kõrval on see kindlasti sotsiaalselt probleemiasetuselt teatriaasta kõige olulisem lavastus. Läti dramaturgi teos pakub vastandlikke tõlgendusvõimalusi ja vajab täielikuks mõjulepääsuks lavastajapoolset kindlat kontsept­ siooni. M. Kimele töös jäi valikuselgusest mõnevõrra puudu, lavastaja ehk ei näinudki teksti kõiki tagamaid ja nii prevaleerib etenduses ambi- valentne toormaterjal, mille pinnalt tõusevad huvitavad näitlejatööd (A. Ild, L. Tedre jt.). Selgepiirilise lavasta j atõlgenduse puudumine on põh- justanudki poleemika, mis käsitletavate probleemide puhul aga sugugi halb pole. Tähenduslikult ning töömahukuselt kujunes Pärnu teatri suursünd­ museks 1981. aastal A. Jakobsoni «Vaeste-Patuste alevi» lavaletoomine I. Normeti poolt. Julge pealehakkamine öeldakse olevat pool võitu, teine pool jäi seekord igatahes saavutamata. Selleks oli laval toimuv liialt fragmentaarne ja tegevusvaene. Romaani mitte tundva vaataja jaoks ei sündinud selgetähenduslikku iseseisvat kunstitervikut. NSV Liidu rahvakunstnik Jüri Järvet (Willee Clark) ja Eino Baskin (Al Lewis) lavastuses «Päikesepoisid» (TRA Draamateater). G. Vaidla loto Edukas oli mullune aasta kindlasti Mikk Mikiverile, kuid tema saavu­ tustest peaks rääkima koordinaadistikus Moskva—Berliin—Szolnok, mis käesoleva artikli raamidesse ei mahu. Ainukese Tallinnas sündinud lavastuse, V. Rasputini «Raha Mariale» puhul võisime aru saada küll lavastaja sotsiaal-sümbolistlikust taotlusest, kuid see jäi peategelase kujus realiseerimata ja laskus kohati hoopis olmenaturalismi. Tallinna Draamateatri uuslavastustes on materjalis peituvaile võimalustele kõige lähedasem tulemus saavutatud N. Simoni «Päikesepoistes», kus J. Järvet ja E. Baskin või A. Üksküla balansseerivad üsna kenasti leebe huumori või inimliku eneseiroonia nööril, vältides kaldumist nii groteski kui ka melodraamasse. Peaosaliste mängustiilist langeb, tõsi küll, välja kõrval­ osade terav grotesk. J. Viidingu tõlgendus H. Raudsepa «Vedelvorstile» on kriitikalt pälvinud teravaid sõnu. Lavastaja taotlustes ei saa aga eitada selget eesmärgi seadmist ja selle peaaegu maksimaalset realisee­ rumist näitlejate (eelkõige A. Üksküla) huvitavas mängus, iseasi on, kas sellist stiilipuhast intellektuaalset kastreerimist tasus ette võtta just H. Raudsepa mahlaka rahvatükiga. Meeldejäävad karakterid lõid ka H.-R. Helenurm ja A. Paluver A. Kerteszi näidendis «Lesed» (lavastaja E. Kerge). Tõeliseks võiduks olnuks aga vaja lavastaja ohjeldavat kätt, kohati ülepakutult väljaelamisele kuuluva energia suunamist kangelan­ nade psühholoogilise siseelu ja dramatismi teedele. K. Komissarovi poolt Noorsooteatris ainsa suurema tööna lavastatud L. Razumovskaja «Armsa õpetaja» menu aluseks on eelkõige ajakohane materjal. Lavastuse kõrgest kasutegurist kõneleb ajakirjanduses puhke­ nud aktiivne pedagoogikaalane arutelu, milles lavastuse kunstiväärtused on jäänud tagaplaanile. L. Komissarovi loodud ja väga erinevaid tõl­ gendusvõimalus! pakkuv Jelena Sergejevna kuju on aga kindlasti üks ilusamaid saavutusi näitlejanna loometeel. Optimistlikus toonis annab põhjust kõnelda ka see, et lavastajal on õnnestunud talle suhteliselt «võõraste» näitlejatega saavutada hea (etendustel kahjuks küll mõne­ võrra lagunema hakanud) ansamblimäng. (Ehk aitas selleks kaasa vahe­ pealne tulemusrikas töö täiesti võõraste soome näitlejatega?) K. Komis­ sarovi üht senist põhinäitlejat R. Allaberti nägime möödunud aastal es­ makordselt monoetenduses, tema enda loodud instseneeringus, mis põhi­ neb F. Dostojevski ühel meisterlikumal novellil «Tasane». (See on olemas­ olevate andmete alusel kolmas selletaoline katse maailma teatrite ajaloos.) Lavastuses, mis kannab nimetust «Pandimaja», avab R. Allabert ennast uuest, laval seni realiseerimata, kuid üsna mõjuvast küljest ning toob Noorsooteatri väikese saali monoetenduste seeriasse huvitavat lisa. Tänuväärne on olnud Noorsooteatri tegevus suvehooaegadel. K. Ko­ missarovi, M. Undi ja E. Spriidi ühistööna valminud «Dekameron» Pirita kloostris üllatas oma delikaatsuse ja diskreetsusega. Vaatamata sellele, et G. Boccaccio teosest olid valitud üsna siivutud lood, võis lavastust vaadata east sõltumata, maitse ja huumorimeel tegijaid alt ei vedanud. Ette võiks heita vaid etenduse liigset pikkust. Vabaõhulava silmas pida­ des oleks ehk võinud ohverdada stiilse soovi maha mängida just nimelt kümme novelli. Suurtes organisatoorsetes ja loomepiinades sündis Domi­ niiklaste kloostri õues E O'Neille'i tragöödia «Elektra saatuseks on lein». Viis ja pool tundi kestev etendus on kindlasti pikim meie vabaõhuteatri ajaloos, sellele vaatamata saavutas M. Karusoo suve lõpuks ka oma kan­ gekaelse eesmärgi ja esitas kõik kolm osa ühe õhtuga. Just järjest män- 33 gituna-vaadatuna hakkas lavastus tõeliselt kõlama, lisaväärtuseks veel Liis Bender (Naine) ja Tõnu Tepandi (Mees) lavastuses «Kass, kes kõndis omapead» (RAT «Vanemuine»). puhtemotsionaalne efekt ööteatrist Tallinna vanalinnas. Nii stseenide kui ka osatäitjate poolest ehmatavalt ebaühtlasena sündinud lavastus kasvas järk-järgult etenduste käigus. Võib loota, et töö jätkudes muutub ta eeloleval suvel juba väga oluliseks kunstisündmuseks. K. Kreismanni (Lavinia) ja S. Luige (Ezra ja Orin) mäng kuulusid aga kindlasti aasta näitlejasaavutuste aktivapoolele. Raske oli mullu ENSV Riiklikul Vene Draamateatril. G. Kromanovi peanäitejuhiks määramine ei lahendanud kaugeltki päevapealt selle kol­ lektiivi kõiki loomingulisi ja organisatoorseid probleeme. Ka ei toonud peanäitejuht ise sügishooajal välja ühtegi iseseisvat lavastust. Siiski tuleb öelda, et teatri kõik viimased uuslavastused — «Püha Susanna», «Retro», «Sabata krokodill* ja «Vanjušini lapsed» — näitavad trupi võimekust ning on ka lavastuslikult huvitavamad enamikust viimaste hooaegade töödest. Meeldivaks osutus trupi koostöö Kaarin Raidiga, mille tulemusena sündis pärast pikemat vaheaega ometi üks heataseme­ line nüüdisaegse eesti näidendi esitus Vene Draamateatris. Sellest andis tunnistust ka «Püha Susanna» edu suvistel gastrollidel Ukrainas ning T. Solodnikovale ja E. Agule määratud näitlejapreemiad vennasrahvaste dramaturgia ülevaatuse vabariiklikus voorus. S. Naidjonovi «Vanjušini lastega» hakati likvideerima oma repertuaaris teist olulist lünka — klassikavaegust. Lavastus jättis mulje, et koosseisulise režissöörina tööle hakanud M. Lurje näol on teater saanud täiesti arvestatava ning võimeka täienduse. On põhjust tõsiselt loota kriisiseisundi ületamist selles trupis alanud aastal. «Vanalinna Stuudiole» oli möödunud aasta esimene täiemõõduline töö­ aasta. Suuri ebaõnnestumisi pole teatris veel juhtunud (kui selliseks mitte lugeda n ääri vaheajal mängitud «Miki-Hiirt ja Musta Tonti»), kind­ lalt teatriajalukku pääsevaid õnnestumisi samuti mitte. Seni loob teatri maine põhiliselt ikkagi Eino Baskini väljapaistev näitlejaanne ning meel­ divaima õhtu Raekoja platsil võib veeta «Topeltkokteili» vaadates (ja Heli Läätse kuulates). Kindlasti on palju austajaid ka Ines Arul, kelle tööd «Füüsikutes» tahaksin küll väga esile tõsta. «Vanalinna Stuudio» oma nägu ja trupp on veel kujunemisel, loodetavasti leiavad arengu­ võimaluse ka Roman Baskini lavastajaeeldused. Esimene tööaasta iga­ tahes kinnitab, et selle teatri loomine on end õigustanud, toonud teatri­ ellu omajagu vaheldust, elevust ning ehk pisut ka nii hädavajalikku konkurentsikihku. Selle kinnituseks olgu lõpuks reastatud meie sõnalavastusteatrite 1981. aasta kõige menukamad lavastused täiskasvanutele.

Lavastus Teater Lavastaja Vaata- Eten- jaid duši (tuh.)

1. «Päikesepoisid» TRA Draamateater J. Järvet 49,7 82 2. «Naistele mehed, meestele meri» Rakvere Teater R. Trass 35,4 52 3. «Laudalüürika» RAT «Vanemuine» K. Raid K. Ird 31,6 52 4. «Keegi peab lah­ kuma» Vene Draamateater V. Petrov 28,1 56 5. «Elav laip» TRA Draamateater A. Šapiro 24,5 41 6. «Ei mingit kaht­ «Vanalinna lust» Stuudio» E. Baskin 23,9 66 7. «Püve talus» Pärnu Draama­ teater V. Rummo 19,5 40 8. «Tark neitsi» Pärnu Draama­ teater I. Normet 18,6 46 9. «Draakon» Pärnu Draama­ teater I. Normet 18,3 37 10. «Kes aevas­ «Vanalinna tas?» Stuudio» E. Baskin ENSV TEATRIÜHINGU 1981. AASTA PREEMIA SAANUD SÕNALAVASTUSED: 3 soovi... J. Svartsi «Draakon», lavastaja I. Normet. M. Metsanurga «Taavet Soovere elu», lavastaja R. Tiass.

Ajakirja «Teatr» toimetuse kolleegium ja toimetus tervitavad uue erialaajakirja sündi Eesti NSV-s. Tunneme Sirast rõõmu, et meie read täienevad. Elu ise on dikteerinud teat­ ri-, muusika- ja kinoprableeme käsitleva kunstiteadusliku väljaande organiseerimise. Veenmaks meid eesti teatrikunsti tänases õitsengus, piisab, kui nimetada kogu Nõuko­ gudemaal ja ka kaugel vä|aspool kõigile häs­ ti tuntud eesti teatritege asi: Kaarel Ird , Ma- ri-Liis Küla, Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Jaan Tooming, Evald Heriraküla ning paljud teised esmaklassilised näitlejad, reiissöörid ja lavakujundajad. Meenutame suuurepära- seid eesti näitekirjanikke: Egon Rannet, Enn Vetemai, Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja veel suur hulk dramaturge — missugune võimas osa nõukogude paljurahvuselises teatrikultuuris. igasugune looming eeldab eneseteadvusta­ mist. Mida visamati praktika seda nõuab, seda küpsemad on tulemised. Meil on hea meel, et rahvusliku teatrikunsti saavutuste Andrus Vaarik (Pürjermeis- professionaalseks mõtestamiseks hakkab ter) lavastuses «Draakon» Eestis i muma erialaajakiri. (Pärnu Draamateater). Oma kogemustest teame, kui raske on teha V. Menduneni foto ajakirja, mida kunstirahvas hindaks. Nii juhtub Arvi Mägi (Taavet Soojere) üksnes siis, kui ajakirjas valitseb julge ja Lavastuses «Taavet Soovere sügav mõte, kui teatriprafaleeme käsitletakse elu» (Rakvere Teater) huvitavalt, avameelselt ja meisterlikult. Soo­ vime, et teie ajakirja iga uus number oleks E. Kõsst foto sündmus vabariigi kultuurielus, et teie aja­ kirja ümber keeksid vaidlused, milles teata­ vasti sageli selgub tõde. Ajakirjaniku elu pole pilvitu ega kerge. Kuid see võib olla õnnelik, kui elatakse kultuurisündmuste keerises, nende keskpunktis. Soovime teile kogu süda­ mest niisugust rahutut спае. Tervitades kolleege, loedame, et aja jooksul saame sõpradeks ja et meie ajakirjade toime­ tuste vahel areneb tihe loominguline koos­ töö. Sirutame teile sõbrakäe. Ш^_^ Pärituult purjedesse! s Vi

>1

Küsimus: Olete olnud mitme suurüri­ tuse organiseerijate eesotsas. Kuidas näeb välja XV üleliiduline filmifestival teiste Teie poolt korraldatavate ettevõt­ miste seas? A. Green: Selliseid suurüritusi ette valmistades märkad, et küllalt paljus nende organiseerimistöö kattub, välja arvatud muidugi niisugune ettevõtmine, nagu oli olümpia purjeregatt, mis erines täiesti kõigist eelmistest. Üleliidulise filmifestivali korralda­ mine sarnaneb minu seisukohalt suures osas näiteks meie kultuuridekaadide läbiviimisega: tuleb tegelda põhiliselt analoogiliste küsimustega nii organisat­ siooniliselt kui ka sisuliselt. Filmifestival on organisatsiooniliselt mõnevõrra pii­ ritletum kui kultuuridekaadid, suur osa tööst toimub Tallinnas. Kuid festival ei piirdu siiski vaid pealinnaga, ta kujuneb kultuurisündmuseks peaaegu kõikides meie suuremates keskustes, maamajan- diteski. Nimelt on ette näha arvukalt koh­ tumisi filmide autorite ja näitlejatega, peamiselt filmide linastamise eel. Festi­ valile saabub lisaks liiduvabariikide Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe ametlikele delegatsioonidele ka ligi 30 asetäitja, XV üleliidulise litmifestivali organi­ väljapaistvat filminäitlejat. seerimiskomitee esimees Arnold Green. Ühe sellesarnase, kuid kitsapiirili­ V. Vahi foto sema ürituse oleme küll juba korralda­ nud, nimelt üleliidulise spordifilmide festivali, seega on teatav kogemus meil juba olemas. Kahtlemata nõuab aga prae­ gune festival korraldajatelt pingelist kooskõlastatud tegevust ja seda väga erinevates olukordades. Küsimus: Missugune on festivali programm, ajakava? Millega esinevad festivalil eesti kinematografistid? A. Green: Kõigepealt peab ütlema, et festival toimub Nõukogude Liidu moo­ dustamise 60. aastapäeva lävel. See on mõneti sümboolne, sest ta kajastab ilme­ kalt paljurahvuselise nõukogude riigi kultuuri arengut. Filmikunst kui kõige massilisem kunst on ju kõigi kunstiliikide omalaadne süütees: siin on tegemist kir­ janduse, muusika, kujutava kunstiga jne. Selles mõttes peaks käesolev festival andma väga hea ülevaate kõigi meie lii- 38 duvabariikide rahvuskultuuride arengust saabub ka väliskülalisi, esijoones sotsia­ Nõukogude Liidu olemasolu 60 aasta listlikest maadest: Bulgaariast, Mongooli­ jooksul. ast, Vietnamist, Saksa DV-st, Poolast ja XV üleliidulisel filmifestivalil Tallin­ Tšehhoslovakkiast. Et hõlbustada publi­ nas on esindatud kõik meie vennasvaba­ kul pääsu festivalilinastustele, lastakse riikide ja Nõukogude Liidu suuremate müügile abonementpiletid. keskuste filmistuudiod. Reglemendi ko­ Küsimus: Missugused on olnud Teie haselt võivad kinokomiteed ja stuudiod enda senised kokkupuuted filmikunstiga? festivalile esitada 1981. aasta jooksul A. Green: Mina ise puutusin filmiga vändatud ja üleliidulisele ekraanile vastu kokku üsna varases eas nagu kõik ini­ võetud kinofilme. Iga stuudio võib esi­ mesed. Kinos tehti siis tummfilme ja esi­ tada ühe mängufilmi, laste- ja noorsoo- mesed, mis nimelt, ei suuda meelde tule­ filmi ning multifilmi, populaarteadus­ tada, nägingi Rakvere kinos «Union». likke ja dokumentaalfilme tohib esitada Hiljem, põnevateks ja armastatud kan­ kaks. Organiseerimiskomitee võib seda gelasteks Dick ja Doof ning Pat ja Pata- arvu aga suurendada, kui mõnel stuudiol chon, tunnustatud koomikud. Selle on häid töid rohkem. kõrval vaimustusime ka kauboi- ja indi- aanlasefilmidest, viimased köitsid isegi Et võistlusfilmide arv on piiratud, kõige rohkem. Sõjaeelsest ajast, nooruki­ tutvustatakse aastaloomingu paremikku east, mil kodanlikus Eestis linastusid kuuluvaid töid lisaks konkursivälises põhiliselt välismaised filmid, mäletan filmiprogrammis Tallinna ja vabariigi paljusid Ameerika revüüfilme. Ajast va­ rajoonide kinodes. hetult enne Suurt Isamaasõda on meeles Filmifestivali jooksul linastub meie Nõukogude film «Tsirkus», ta jättis kinodes ca 30 mängufilmi, ligi 20 noor­ sügava mulje. soo- ja lastefilmi, 20 multifilmi, doku- Ka Suure Isamaasõja ajal, lahingute mentaal- ja populaarteaduslike filmide vaheaegadel, oli meil ikkagi võimalus arv ulatub 70-ni. filme vaadata, ja ma mäletan näiteks Eesti filmikunsti esindavad «Ideaal­ Ch. Chaplini filmi «Diktaator» grotesk­ maastik» (mängufilmide konkursil), sest füürerist. Teine film, mis samuti «Nukitsamees» (laste- ja noorsoofilm), mõjus tugevalt, oli Inglise film «Water­ «Paberileht» ja «Harjutusi iseseisvaks loo sild», emotsionaalne ja dramaatiline eluks» (multifilmid), «Narri põldu .. .» töö. Seal oli hea muusika, mis sai peagi ja «Tallinn-80» (dokumentaalfilmid) ning populaarseks ja on seda tänini. «Vilsandi, mu kodu» (populaarteaduslik Sõjajärgsel ajal on filme nähtud võrd­ film). lemisi palju, raske on isegi välja tuua, Konkursitööde läbivaatus toimub mis kõige enam köitnud. Meelde on jää­ kahes Tallinna kinos: «Kosmoses» (män­ nud «Inimese saatus», «Vaikne Don», gufilmid), «Sõpruses» (laste- ja noorsoo- muidugi Suure Isamaasõja epopöa «Va­ filmid ning multifilmid) ja möödunud bastamine», samuti ka sellised tööd nagu aastal avatud Kinomajas (dokumentaal- «Esimees» :— filmid, mis ilmekalt kajas­ ja populaarteaduslikud filmid). Tegutseb tasid tegelikkust. 4 autoriteetseist ja asjatundlikest eriala- inimestest ning näitlejatest koosnevat žüriid, kus on" nii Moskva, Leningradi kui ka kõigi liiduvabariikide esindajaid. Antakse välja hulganisti auhindu: mängu­ filmid näiteks saavad 3 peaauhinda ja 12 auhinda filmitöö erinevate alade kaupa. Laste- ia noorsoofilmid, dokumen- taal- ja populaarteaduslikud filmid saa­ vad oma liigis 4 auhinda. Peale selle annavad auhindu veel meie asutused ja ettevõtted. Festivali põhikulud kaetakse üleliidulisest eelarvest, kuid mitmeid kulutusi tuleb teha meil endil, eriti seoses 39 külaliste vastuvõtuga. Meie festivalile Eriti agar kinoskäija pole ma olnud märkimisväärseid saavutusi, spordifil- ja meie kinokülastajate keskmist arvu mide autorid eesotsas Hans Roosipuuga pole ma küll aidanud suurendada. Filmi­ on pälvinud üleliidulise ja rahvusvahe- maailmaga on aga siiski olnud pidev lisegi tunnustuse. Meie dokumentalistid kontakt, olen püüdnud olla kursis sellega, on tublid. Eriti viimasel ajal lähenevad milliseid filme meil tehakse. Tahaksin eesti dokumentaalfilmid inimeste kuju­ siin kõnelda just eesti filmidest. Tava­ tamise ja nende maailma sisseelamise liselt on neid kiputud sageli isegi halvus­ poolest kunstilisele filmile. Varem olid tama, igal juhul teravalt kritiseerima, filmid nagu konstateerivad, praegu koh­ kuid ma pean ütlema, et mulle isiklikult tame sageli isikupäraseid, omanäo­ on meie filmid jätnud üldiselt siiski posi­ lisi filme, analüüsivaid lahendusi ja tiivse mulje, alates esimestest töödest, töid, mis näitavad inimesi n.-ö. nende nagu «Valgus Koordis», mis, tõsi küll, sisemises olemises, mitte ainult seda, oma tantsupeosarnase lõpuga kaldus ilus­ mida inimene teeb või toodab. Mulle tavasse stiili, mis oli tollal iseloomusta­ tundub, et see on meie dokumentalistide vaks tendentsiks meie kunstielus. Kuid juures positiivne joon. terve hulk kaadreid sellest filmist on Multiplikatsioonfilmide alal on meie tänini teravalt mällu sööbinud. Näiteks vabariigi kineastidel teadagi palju saa­ Evi Rauer, silmad vees, uusmaasaajana vutusi, alates muidugi vanameister E. Tu- künnivao peäl, kus ta tunneb siirast töö­ ganovi töödest, kes on selle filmiliigi rõõmu; hetk, kus Hugo Laur koputab looja meil Eestis ja on üles kasvatanud aknale, kutsub parteid appi, kui bandiidid terve plejaadi noori. Meie nuku- ja joo­ ründavad. nisfilmide kunstitase on Nõukogude Lii­ dus kindlasti üks paremaid. Need mällu allesjäänud hetked peak­ sid kõnelema sellest, et filmid kajastasid Mui on olnud võimalus välismaal vii­ siiski tollast konkreetset elu, teravat po­ bides vaadata üsna arvukalt ka sealseid liitilist võitlust, mis toimus. Nõndasamuti filme. Peab ütlema, et ega häid filme mäletan ma filmi «Elu tsitadellis» ja mit­ ei esine sugugi tihti, enamik ekraanil meid teisi tollaseid \öid. näidatavaist on kas kunstlikult loodud konfliktidest kubisevad ja vaataja meeli­ Hiljem tuli «Põrgupõhja uus Vana­ tamiseks seksiga ülepingutatud melo­ pagan». Eskola näitlejameisterlikku Ka- draamaa või põnevust taotlevad krimi­ val-Antsu pean klassikaliseks kujuks ja naalfilmid. Selliseid meisterlikult tehtud saavutuseks meie filmikunstis. Ka terve komöödiafilme, nagu neid oskavad teha hulk teisi filme on taseme poolest kind­ prantslased (ja nende hea filmikoomik lasti, ütleksin, kõrgemal, kui on seda Louis de Funes), on muidugi üldse väga Nõukogude Liidu keskmine filmitoodang. vähe. «Kevade» ja «Suvi» on meile muidugi Palju suudab teha hea režissöör. Mä­ eriti hingelähedased, tunneme kõik Lutsu letan hästi Itaalia filmi «Rooma kell 11». raamatuid juba maast madalast. Filmi­ Süžee on väga lihtne: ajalehes ilmub kuu­ linale tulid nagu elavad inimesed meie lutus, et sel kellaajal võetakse tööle endi hulgast. Mõlemad filmid meeldisid masinakirjutaja. Kogu sündmustik are­ meie vaatajatele, nii ka minule, ning said neb maja trepikojas ootajate hulgas, populaarseks. Kui vaadata komöödiaid: lõpuks variseb veel trepp sisse. Kuid «Vallatuid kurve» ja «Viimset reliikviat», lavastaja ja operaator on probleemi heäl mis jooksid menukalt ka välismaal, siis kunstilisel tasemel esitanud. Siit tuleneb, mulle tundub, et omas žanris on nad head et mitte alati ei ole keskpärases ja halvas tööd, paljudest nähtud seiklusfilmidest filmis süüdi asjaolu, et puuduvad tuge­ kunstiliselt kõrgemal tasemel. Vähemalt vad, nimme kirjanduslikult teostatud mina arvan, et ega meie noor filmikunst käsikirjad, suur osa filmitööst on võima­ ennast nii väga häbeneda ei tarvitse. lik ära teha hea filmitundmise ja drama- Meie dokumentalistid on jõudnud turginärviga režissööril ja operaatoril. isegi mõnevõrra kõrgemale kunstitase­ Loodan, et festival, mis toimub Tal­ mele kui mängufilmide tegijad, kui linnas, aitab kaasa filmikunsti lähenda­ aluseks võtta üleliidulisi hinnanguid. misele elanikkonnale ja on heaks tõukeks Piirdudes kas või ühe kitsa alaga nagu ka meie filmitegijaile, stiimuliks nende näiteks spordifilmid, leiame hulganisti edaspidises töös. 40 FILMIKANGELASE EVOLUTSI 1ST

TIINA LOKK

«Punetab lodjapuu» (režissöör V. Sukšin) Keskel: V. Sukšin peaosas. Koik vaidlused läbi aegade nõukogude kui lugu antikangelasest. Jegor Prosku- kinematograafia üle, olgu tegemist mon- dini kuju oma sotsiaal-psühholoogilises taažiga 1920. aastatel, süžee ja drama­ plaanis on aga tunduvalt avaram, mehi­ turgia probleemidega 30. aastatel või sem ja komplitseeritum, ja teda ei saa näitlejatööga 70. aastatel, on ikka ja jälle paigutada vaid kangelase-antikangelase taandunud vaidlusteks, kuidas kujutada skaalale. Meil pole tegemist küll posi­ kinoekraanil kangelast. Kangelase otsin­ tiivse tegelasega selle sõna otseses mõt­ gud on olnud ja jäävad alati ajastu mõtte tes, kuid igal juhul mitte ka antikangela­ otsinguteks. sega. Määravad on Jegori püüdlused hel­ Kui teha põgus tagasivaade nõu­ gema, parema poole, soov taas leida end, kogude filmi eilsesse päeva, siis on kerge tema inimlikkus. täheldada, et kuni 70. aastateni võisime Kuni 60. aastate lõpuni võisime filmi- meie filmides leida selgelt eristatava kangelasi ka väliselt kergesti eristada: positiivse kangelase. Vaatamata üksiku­ kui ta oli kauni hingega, liitus sellele tele muutustele nii valis- kui ka sise­ enamasti ka füüsiline ilu (näiteks Guba­ plaanis jäi ta küllalt konkreetseks ja nov filmis «Kommunist»). Näitlejad, kindlapiiriliseks. Maksim («Maksimi tri­ kes mängisid tavaliselt negatiivseid loogia»), Tšapajev («Tšapajev»), Gussev kangelasi, ei saanud kehastada positiiv­ («Ühe aasta üheksa päeva»), Gubanov seid — vaataja ei võtnud neid vastu. («Kommunist») — need olid teotahteli­ Huvitav on siin täheldada A. Abrikossovi sed, otsustusvõimelised ja sihikindlad ja O. Zakovi näitlejasaatust: 30. aastatel inimesed, tugeva hingejõuga, igati tervik­ ei vastanud nad enam positiivse kange­ likud ja harmoonilised isiksused. lase välisele standardile ja Abrikossov 70. aastatel kaotab meile selliselt hakkas ekraanil kehastama põhiliselt tuttav, harjumuslikult positiivne filmi­ vaenlasi, Žakov lülitus ümber lääne­ kangelane oma traditsioonilised kontuu­ poolse päritoluga tegelaste kujutamisele. rid. Ühe iseloomuliku näitena võiks tuua 1970. aastail ei olene filmikangelase Vassili Šukšini filmi «Punetab lodjapuu». sotsiaalne roll enam niivõrd näitleja väli­ Peategelaseks on endine vang, fakt, mis sest tüübist. Iseloomustavaks saab eel­ vaatajate enamikule on negatiivse kange­ kõige näitlejaosade amplituud, mitme- lase märgiks, ja nagu näitas teatav vastu- pl aan il isus, näitleja ümberkehastumis- 41 kaja ajakirjanduses, võeti filmi tihtipeale võime. Näitlejad L. Gurtšenko, J. Leonov, 1960. aastatel vaidlesid kirjandus- ja filmiteadlased kirglikult ajakirjas «Vop- rossõ Literature» selle üle, mida tähen­ dab ideaalne kangelane. Tulemusena suu­ deti selle mõiste alla paigutada ainult väheste filmide tegelased: Pavel Kor- tšagin, Uljana Gromova; Andrei Sokolov («Inimese saatus», režissöör S. Bondar- tšuk); Sahhov («Suur kodanik», režissöör F. Ermler). Kuid siingi tuleb meeles pidada, et mõiste «ideaalne» ei kattu niisama lihtsalt idealiseerimisega. Nõu­ kogude kinos on «ideaalne» alati olnud kindlas seoses konkreetse reaalsusega, kuid on olnud ajajärke, mil ta on olnud rohkem või vähem poetiseeritud, sisal­ danud rohkem või vähem romantikat *M(fskpü piSLirciitl I'i HSU» ja ülevust. 70. aastatel «ideaalne» vaba­ neb peaaegu täielikult poeetilisusest ja A. Mjagkov, A. Solonitsõn, A. Kaljagin romantilisusest ja maandatakse reaal­ suudavad võrdväärselt mängida nii posi­ susesse. Tähelepanuvääriv on, et pöördu­ tiivseid kui ka negatiivseid osi, traagilisi des üksikisiku ja ühiskonna vaheliste ja koomilisi osi. 70. aastate filmi üheks probleemide poole, ütleb film ideaalse iseloomustavamaks jooneks inimese esiletoomisel tihti lahti traditsioonilisest. ekraanil kujutamisel on n.-ö. antitüpaaži- Esitades taunitavaid nähtusi, ühtlasi neid lisus. Ekraanikangelane on nüüd peaaegu eitades, jaatab film sageli ajastu ideaale, täielikult vabanenud vajadusest väljen­ ilma et ta seda kujutaks. dada oma välimusega ka sotsiaalset kuu­ luvust, s. t. filmitegelase välimus ei Võib väita, et kõneldes 70. aastate pruugi enam kanda endas informatsiooni filmikangelasest, võime teda samastada inimese sotsiaalpsühholoogiliste oma­ n.-ö. argiinimesega. Ekraanilt on küll duste kohta. Ja nii võib A. Solonitsõn eemale jäänud üksikud monumentaalsed mängida ühesuguse veenvusega nii Kris­ positiivsed tegelased, kuid selle asemel tust kui Juudast (A. Tarkovski «Andrei on filmikunst rikastunud tegelastega, Rubljov», L. Sepitko «Kirgastumine») ja kes on huvipakkuvad oma mitmekülg­ ja vaataja usub teda ikkagi. suses. Võime täheldada nelja põhilist Tänast antikangelast pole kerge tunda arengusuunda. 1. Kehalt ja hingelt tugev, vaid tema välimusest. Enamasti on ta sotsiaalselt aktiivne, teotahteline ja tavaline inimene, neutraalse välimusega, otsustusvõimeline kangelane («Inimene raske on leida erilisi viiteid tema ise­ oma kohal», «Isiklik arvamus», «Moskva loomujoontele. Ja teiselt poolt: brigadir pisaraid ei usu» (Goša), «Meeskond»). Potapovis (näitleja J. Leonov) filmis 2. Esimesel pilgul samuti tugev, teotahte­ «Preemia» (lavastaja S. Mikaeljan) on line isiksus, kuid sisemiselt reflekteeri- samuti esimesel hetkel raske avastada tud («Vanad müürid», «Palun sõna», tema asjalikkust, sihikindlust, printsipi­ «Imelik naine», «Kaitsekõne», «Rebase­ aalsust, vähemalt meie filmidega harju­ jaht»). 3. Väliselt, füüsiliseltki nõrk, kuid nutel, pigem juba vastupidi. Et filmi­ hingelt tugev kangelane («Kirgastu­ tegelase välimus ja tema karakterioma- mine», «Preemia», «20 päeva ilma sõ­ dused otsekohe ei kattu, selle taga on jata», «Stalker»). 4. Nii füüsiliselt kui muidugi meie kinokülastaja vaatamis- karakterieeldustelt nõrk kangelane («Sü­ kultuuri tõus, üldine n.-ö. sotsiaal-estee- gismaraton», «Hommikune visiit», «Va­ tilise harituse kasv. Nii on ka toimunud nem poeg», «Kõrgusekartus»). vabanemine pinnapealsest, sageli ideali­ Peategelase kõlbelised eneseotsingud, seeritud kujutlustest, milline peab olema teadlik valik elunähtuste vahel, kusjuu­ tööline, kolhoosnik, õpetaja jt., sest ühis­ res inimene valib mitte sellepärast, et konna ideaal ei saa peegelduda ühesain­ teda selleks sunnitakse, vaid et ta teisiti sas tegelaskujus täielikult ja lõplikult. ei saa toimida — need probleemid kuju- 42 nevad 70. aastate filmis oluliseks. Eeti­ lisi probleeme käsitleb rohkem kui iga teine nõukogude film, suur osa on filmi­ 3 soovi... del armastusest, perekonnast. Üleliidulises Filmikunsti Teadusliku Uurimise Instituudis tehtud sotsioloogi­ lised uuringud näitasid, et igas neljan­ HANS TRASS das filmis on peategelased vastamisi oma MIHKEL TIKS sisemise minaga. Keskne dramaturgiline konflikt — «kangelane — kangelane» 1. Pean kõige tähtsamaks, et ajakiri oman­ või «kangelane — kollektiiv» — on daks spetsiifilise oma n S о nii sisult, kandunud üksikisiku sisemaailma. Mär­ kompositsioonilt kui ka kujunduselt. Näen kame, et enamiku nimitegelaste käitumis- ohtu, et «ГМК» võib hakata dubleerima motiivid pole enam nii kõrgelennulised «Sirpi ja Vasarat» (nii nagu tüütavalt teevad kui varematel aegadel. 24 % kange­ «Kehakultuur» ja «Spordileht»). Soovitan lastest juhinduvad isiklikest stiimulitest luua inter! urnaa Ise toimetuskolleegiumi (heaolu, kasusaamine, karjäär jms.), |«TMK». «Kultuur ja Elu», «Sirp ja Vasar»), mis arutaks sisu- ja ainefaotust kolme välja­ 15 % kangelastest paneb tegutsema sise­ ande vahel. Oleks kehv küll, kui filmi-, mine rahulolematus. muusika- ja teatriprobleemid «Sirbist ja Peategelasi filmidest «Vanem poeg», Vasarast» kaoksid või üks teist vaese sugu­ «Hommikune visiit», «Sügismaraton», lasena kordaks. «Kõrgusekartuse on raske lugeda posi­ 2. Uue ajakirja ainevald ei tohiks kapselduda tiivsete kangelaste kilda, kuigi alguses üksnes teatrisse, muusikasse ja kinno. Peaks oleks neid justkui sellistena vaatajaile olema võimalik seda avardada, ajades haar­ esitatud. Buzõkin «Sügismaratonis» (re- med naaberkuHuuridesse, näiteks teadusse, filosoofiasse, isegi tehnikasse. Päris põnevad žissöör G. Danelia) on esmaklassiline võiksid olla niisugusedki rubriigid nagu tõlk, peategelane filmist «Hommikune •Muusika ja teadus», «Ökoloogia globaal­ visiit» (režissöör A. Manassarova) on probleemid ja film» vm. hea arst, mõlemal on kolleegide hulgas 3. Suveteater! Loodan, et uus ajakiri võtab autoriteeti, nad on hinnatud kui head selle juba seniilistuva probleemi enda lahen­ spetsialistid. Neid ühendab aga hoopis dada, lubaks oma leheküljed asja igakülg­ see, et mõlemad on n.-ö. poolikud ini­ seks käsitlemiseks ja paneks ette ka konk­ mesed, sisemiselt nõrgad, otsustusvõi­ reetsed lahendusvõimalused. Viimane metud, kel pole õnnestunud ennast teos­ aeg. tada. Mõlemaid tegelasi võiks ehk võr­ relda J. Jevtušenko 1960. aastate loomin­ gus leiduvate luulekangelastega: «Rahu­ tud, pooleks kistud sisemistest kahtlus­ 1. Sportlaste esindajana tahaksin ajakir­ test ja vastuoludest. Ei elanud nii, jast leida üldmõistetavaid ja harivaid lugu­ kuidas vaja. Kuidas elada — ei tea»; sid ka «laiale ringile». Rohkem valgustus­ «Jooksen enda järel ja kätte ei saa»; liku tegevust! Haridust on meil palju, hari­ «õnnistati mind rikkusega, ei öeldud, tust aga vähe. mis teha sellega»; «Kas tõesti ei tule 2. Mind on alati rohkem piinanud küsimused minust keegi? Kas tõesti ei teosta ma miks? ja kuidas?, vähem mis? kus? millal? end?»* Sooviksin, et tulevased kirjutised vastaksid rohkem esimesele küsimuste ringile, seega J. Jevtušenko luuletegelaste pihti­ tegeleksid eelkõige kino-, teatri-, muusika- mused sobivad 1970. aastate filmikange­ probleemide mõistatamise ja mõtestami­ laste suhu, kes tulevad tihti samadele sega. järeldustele: «Paljut on meis segunenud: 3. Et asjast huvitatud pääseksid selle ajakirja häbelikkus ja jultumus, õelus ja headus»; juurde. Huvitatus (inter esse) ei tähenda ju muud kui millegi keskel olemist. «Ammune ja igavene otsustamatus, kus nii palju on segi aetud ja kokku muser­ datud, kõiges teostumatuse kurbus ja püüdlus uue, veel kontuurideta poole.»

43 * Reaalune tõlge. Praegune valdav filmikangelane ei lesid millegi imepärase ja võluva poole, tekkinud kaugeltki mitte tühjale kohale, üritasid korda saata midagi enneole­ ta ulatub veel 1960. aastatesse, tolle aja matut, erineda teistest, nad otsisid tõde populaarsete kirjanike raamatutesse, endas ja enda ümber, olles iga hetk valmis sealt juba M. Hutsijevi filmidesse «Ma end teostama milleski konkreetses. 1970. olen kahekümne-aastane», «Juulivihm», aastaiks on M. Hutsijevi populaarsete M. Osepjani filmi «Viktor Tšernõšovi filmide kangelastüüp muutunud ini­ kolm päeva», hiljem O. Ioseliani filmi meseks, kes ei suuda end iialgi teostada, «Elas laulurästas», kus nägime deheroi- ehkki algselt olid tal selleks kõik eeldu­ seerunud kangelast ja tema toimimist sed: anne, töökus, headus, ausus jne. eluproosas. Võidakse väita, et kõigi («Sügismaraton»). Apaatsus, põhimõtte- nende filmide tegelasteks on 20-aastased lagedus, kalduvus kompromissidele vii­ või veidi vanemad, et see kõik on nn. vad kangelase lõpuks ummikuni. Fil­ kaasaegse noore evolutsioon ekraanil ja mide peategelased, astumata küll kelle­ et siia ei puutu Buzõkin («Sügismaraton»), gagi otsesesse konflikti, kannavad kon­ juba keskealisusse kalduv väljakujune­ flikti endas, püüdes tagajärjetult seda nud iseloom. Oluline pole siin vanus, maha suruda. Vastuolu selle vahel, mida vaid konkreetne kangelastüüp kui ekraa- tahaks teha ja mida ta teeb, ninähtus. laostab teda kui isiksust kõige enam, M. Hutsijevi esimeste filmide tege­ ta kaotab individuaalsuse, lahustub üldi­ lased olid unistajad, võluvad oma vahen- ses massis. dituses, nad olid romantikud, pisut idea­ XX sajandile on omane ühtne, suuna­ listid, millest ka nende hingelised kõiku­ tud kasvatussüsteem järjekorras: laste­ mised. Noorukid filmist «Ma olen kahe­ aed, kool, kõrgkool, armee, töö. Rahvast kümne-aastane», mõjutatuna isade kan­ liidavad massikommunikatsioonivahen­ gelastegudest, otsisid analoogiaid oma did, toimib teadus- ja tehmkarevolutsi- igapäevaelust, igatsesid suurte tegude oon jne. Kindlasti mõjutab eelnenu tuge­ järele, olid nendeks valmis ja — ei teos­ valt isiksuse kujunemise protsessi (ega tanud ennast. See ei välistanud küll veel asjatult taha Viktor Tšernõšov olla nagu eneseteostuse, edasise sisemise küpse­ teised), kuul siinkohal ei tohi unustada, mise võimalust. Kangelane on siin küll et meie ühiskonnas kuulub inimeste sulanud ümbritsevasse, kuid isiksusena individuaalsete võimete igakülgne aren­ mitte degradeerunud, vaid suutnud pin­ damine, loomingulise aktiivsuse kasva­ gutamata säilitada omapära ja suvereni- tamine partei põhiülesannete hulka. See­ teedi. Hutsijevi järgmises filmis «Juu­ tõttu ka, esitades taunitavaid nähtusi livihm» seatakse see võimalus juba küsi­ ühiskonnas, jaatab film «Kolm päeva märgi alla (kõik kuulub tiražeerimisele, Viktor Tšernõšovi elus» arengu positiiv­ paljundamisele, ka Raffaeli ja Leonardo set seaduspära. da Vinci freskod . . .), film vastandab Paljudes 1970. aastate filmides võime midagi ootava, millegi poole püüdleva kohtuda sümpaatse, erudeeritud, sotsi­ inimese kõikevallutavale isikupäratusele. aalselt aktiivse, jõulise isiksusega, kes Kui M. Hutsijevi filmikangelaste olu­ siiski kannab endas sisemist konflikti, lisimaks probleemiks oli püüe maksi­ mis sageli, sõltuvalt karakterist, kandub maalsele diferentseeritusele kõiges, siis üle ka väliskeskUpnda. Esimesel pilgul Viktor Tšernõšovi («Viktor Tšernõšovi ekstravertne inimene osutub tegelikult kolm päeva») elukreedo — «Olla nagu introvertseks, kes sisemise hermeetili­ kõik! On mulle rohkem vaja kui kõigile suse, teatava akommunikatiivsuse tõttu teistele!» — on eelnevale täielik vastand. on asetatud kriitilisse konfliktsituatsi­ Kangelane on kokku sulamas massiga, ooni iseendaga töös või argielus. mis annab kahtlemata tunnistust iseloo- Uus tegelastüüp esineb tinglikult mutusest ja on juba verbaalseks hoiatus kolmes põhivariatsioonis: esiteks filmi­ signaaliks. Romantika ja unistused on des, kus käsitletakse nn. naisprobleemi asendunud loogika, ratsionaalsuse ja («Vanad müürid», «Imelik naine», «Kait­ apaatiaga. sekõne», «Mõned intervjuud isiklikes M. Hutsijevi kangelased ei teadnud, asjus», «Moskva pisaraid ei usu»); tei­ mida enesega peale hakata, sest nad püüd­ seks filmides, kus keskne tegelaskuju 44 Jevgeni Leonov peaosas filmis «Preemia».

on ettevõtte juht või parteitöötaja («Va­ emantsipatsiooni võludega — materiaalse nad müürid», «Palun sõna», «Preemia», ja vaimse iseseisvusega ning sellega «Tagasiside»); kolmandaks filmides, mis kaasneva naise sotsiaalse osatähtsuse käsitlevad tänapäevainimese kõlbelisi kiire suurenemisega — tekkis hulk sotsi- otsinguid («Punetab lodjapuu», «Reba­ aalpsühholoogilisi raskusi, mis eelkõige sejaht», «Kirstunael», «Stalker», «Pee­ peegeldusid perekonna argielus ning gel»). Loomulikult ei pruugi kõlbelised naise ja mehe suhetes. Ekraanile ilmusid otsingud haarata ainult isikliku elu sfää­ erinevad naised, keda ühendas hinge­ ri, nad on põimunud ka sotsiaalse prob­ line rikkus, jõulisus ja — üksindus. leemistikuga. . Tõepoolest, 1970. aastate filmikunst 1970. aastail tabas vaatajat pere­ on esitanud nii sotsiaalses kui ka psühho­ konna- ja olmeprobleeme käsitlevate loogilises plaanis tunduvalt reaalsema, filmide tulv. Sel ajal sündis ka nn. nais- tõsieluliselt keerulisema kangelase, kui probleemfilm. Filmikunst (nagu ühis­ oleme kinolinal kunagi varem kohanud. kondki) huvitus sellisest komplitseeritud Temas väljendub indiviidi ja kollektiivi 45 nähtusest, nagu on emantsipatsioon. Koos suhete dialektika. Ei tähenda muidugi, isiksuse kujunemist, soodustab tema loovat ja toimekat suhtumist ümbritse­ vasse. Isiksuse teostumine eeldab aga kõigepealt võitu iseenda üle ning oma koha määramist ühiskondlikus elus. Fil­ mides kohtame sellist kangelast ena­ masti ettevõtte juhina, organisaatorina, kelle kaudu käsitletakse uue ja vana vahekorda juhtimisprintsiipides, indi­ viidi ja kollektiivi vahelisi suhteid. Kõige iseloomulikumalt sobivad siia filmid «Palun sõna», «Vanad müürid», «Tagasi­ side» ja «Preemia». Juhtub sedagi, et mitte ainult kangelased, vaid terved fil­ mid vaidlevad omavahel mõne küsimuse üle, juhtides vaatajat edasistele mõtisk­ «Imelik utu/ii'» lustele ja otsingutele.

«Imelik imiiw» Üks ilmekamaid näiteid on linna täi­ tevkomitee esimees Jelizaveta Uvarova G. Panfilovi filmis «Palun sõna». Ammu pole meie filmikunstis olnud sellist ere­ dat ja jõulist kommunisti. Teda võib lugeda põhimõtteliseks järglaseks kom­ munistidele filmidest «Kommunist» ja «Esimees», kusjuures tema vaimseks eel­ käijaks on kahtlemata Aleksandra Soko­ lova filmist «Valitsuse saadik». Nagu tõusis tribüünile Sokolova (V. Marets- kaja), nii astub rahva ette ka Uvarova (I. Tšurikova). Tõsi, vahe on selles, et mitte piduliku kõnega, vaid asjaliku ette­ kandega. Ent Uvarova kui tegelaskuju kontseptsioon on tunduvalt keerulisem ja mitmetahulisem, kui näib esimesel kohtumisel. Uvarova mitte ainult ei järgi oma eelkäijate põhimõtteid, vaid astub nendega ka vaidlusse. Panfilovi kange­ lanna püüdleb hinge ja vaimuga univer­ et indiviidi vaimsuse ja eruditsiooni saalsuse poole. Kuid kas alati edukalt? suurenemine peaks automaatselt tähen­ Vaatajat võlub tema tuline, siiras huvi dama ka tema ühiskondliku teadvuse ümbritseva maailma, inimeste vastu, tema kasvu. Kuid ühiskondliku elu jätkuv omakasupüüdmatu andumus ideaalidele, humaniseerumine arenenud sotsialist­ vaataja austab tema kodanikuaktiivsust. likus ühiskonnas mõjutab kahtlemata Koik see on Uvarova kui inimese päris­ osa, temale omane. Kuid kas sellest pii­ sab, et teisi juhtida, et lahendada vastu­ tusrikkaid ja tõsiseid küsimusi, mis sei­ savad «naislinnapea» ees? Nii küsivad meilt filmi autorid. Vahel mõjub Uvarova NSVL ( OO naeruväärselt sirgjoonelisena, naiivsena. Ta on liialt tark, et ise seda kõike mitte margata, mitte arvestada. Seetõttu kaht­ leb ka tema oma õigsuses, eksimatuses, ehkki lõppkokkuvõttes jääb vaataja otsustada, mis on Uvarovas tüüpilist ja ^ vajalikku, mis mitte. 46 Vastuolude evolutsioon inimeste taot­ pildist peaaegu kadunud. Teataval mää­ luste ja nende realiseerumise vahel aval­ ral on filmiloojad püüdnud seda kompen­ dub kõige ilmekamalt sõja- ja revolutsi- seerida nn. teoinimese ekraanile toomi­ oonifilmides. Saanud iseloomuliku alguse sega. Teoinimene on täiesti uus kange- 1960. aastate filmides «Ballaad sõdurist» lastüüp, kelle tõid nõukogude filmikunsti ja «Kured lendavad», muutus see tendents just 1970. aastad. Uus kangelane on tähe­ hiljem, 1970. aastail, juba nähtuseks, lepanuvääriv oma aktiivsuses, asjalik­ kandudes üle ka olustikulistesse filmi­ kuses ja põhimõttekindluses, valmidu­ desse. Eelkõige peaks esile tõstma ekraa­ sega oma veendumusi iga hetk kaitsta. niteoseid «Kirgastumine», «Kaksküm­ See on uus organisaatori, juhi kuju, eel­ mend päeva sõjata», «Aga koidu ajal käijateks olid tal 1930. aastate filmi­ on siin vaikne». Välimus rõhutab nende kangelased. Teoinimese ilmumine ekraa­ filmide tegelaste sobimatust kange­ nile on kahtlemata seotud ühiskonna are­ laseks, nagu kunagi A. Skvortsovgi oma nemisega, teadus- ja tehnikarevolutsi­ välises poisikeselikkuses ei sobinud sõ­ ooni ajastu inimese kujunemisega (Tšeš- duriks. kov, Lagutin, Bobrov on n.-ö. uue ini­ Eeltoodu kõrval võib ekraanidel alati mese mudelid). Kuid selle kangelastüübi kohata juba tuttavat «terves kehas terve õnnetus on, et skeemi tasemelt ta tege­ vaim» detektiivkangelast, koolipoiste likult kõrgemale ei tõusnud ja kordus lemmikut. sellisena filmist filmi. Üldjuhul suhtub On tõsi, et meie vaatajad tahavad vaataja temasse eitavalt, saatuslikuks näha tõsist positiivset kangelast, ideaali­ saab tema teoinimese iseloomujoonte — dega, otsusekindlat ja võitlusvõimelist. aktiivsuse, asjalikkuse, tunnete vaoshoi­ Sotsioloogilistest küsitlustest selgub, et tuse, ratsionalismi — liigne rõhutamine. selliseid filme soovivad paljud kino­ külastajad. Probleem on tõsine — just Eriti selgelt on teoinimese kui nähtuse selline kangelane on 1970. aastate kino- varjuküljed esile toodud filmis «Edukas

Inna Tšurikova peaosas filmis «Palun sõna». mees». Enamiku filmide autoritel, kus esineb nimetatud kangelastüüp, on õnnes­ з soovi... tunud elulähedaselt ja usutavalt edasi anda kaasaegset tootmismiljööd, vaid­ lusi tootmisjõudluse kasvu ümber, vähem on korda läinud see, mis puutub karak- PEETER TOOMING tereisse ja psühholoogiasse. Muidugi ARMAS KULDSEPP tuleneb see juba filmi dramaturgiast, kus aluseks on tootmiskonflikt ja kus inimestevahelised suhted on jäetud taga­ plaanile. Vaatamata sellele näib, et üks Koik kolm soovi kokku üheks suureks suur- sooviks liites tahan ainult üht: et uues aja­ reaalsemaid võimalusi tuua filmikunsti kirjas leiduks ruumi ka fotograafiale! Mitte tagasi täisvereline positiivne kangelane ainult fotodele, vaid tõsistele ja ulatuslikele on just selle teoinimese kuju avarda­ materjalidele meie ja maailma fotost, foto- mine ja mitmeplaaniliseks tegemine. Ka teooriast, fotograafiast kui sellisest. Soovin, ei pea aktiivselt tegutsev inimene olema et uuest ajakirjast saaks paik, kus teatri, ainujäävalt seotud tootmistemaatikaga. muusika ja filmi kõrval ka foto end oodatuna «Tootmisfilm», «külaproosa» jt. on ting­ tunneks. likud mõisted, mille tähendus ja sisu on tunduvalt laiemad. Tootmisfilm saaks ju olla ka näiteks perekonnafilm jne. Üksi­ kuid sellelaadseid katseid on ka tehtud. Sest põhimõtteliselt võib ju ka filmi «Meeskond» liigitada tootmisteemaliste filmide hulka. 1. Kirjutuste laadis mitte minna liigse popu­ Positiivne kangelane meie ekraanidel lariseerimise, «rahvapärasuse» teed. Koik, on muidugi hädavajalik, kuid milline ta mis teatri, muusika ja kino kohta ilmutatakse, peaks olema, ideaalse—positiivse—ne­ olgu kirjutatud nõnda, et see sunniks lugejat gatiivse vahekord temas, psühholoogilise autoriga kaasa mõtlema ja juurdlema eqa laseks ennast «diagonaalis» lugeda. Täienda­ sügavuse ja komplitseerituse aste sõltub va informatsiooni pakkumise kõrval peaks iga lõppkokkuvõttes alati ajanõudeist. Konk­ artikkel teatrist, muusikast ja kinost tõstma reetse kunstiteose koha ja osatähtsuse kas või raasukese luoeja kultuuritaset. meie ühiskonnapildis määrab aga selles 2. Avaldada igas numbris kirjanduslik port­ kajastuva esteetilise ideaali iseloom ja ree (võimaluse piires rohkete fotodega) suunitlus. Ja ajastu esteetilise ideaali üks teatri-, muusika- ja kinoinimestest (mitte kõrgpunkte on mõistagi ajastu positiivne üksnes näitlejatest), kusjuures püüda avada kangelane kunstiteoses. Just tema ise­ neid lugejaile, eriti noortele lugejatele ka loomustab oma tegude ja mõtetega ka inimestena, s. t. rääkida mitte ainult portreteeritava tööst ja loomingust ja selle konkreetset ühiskonda, sotsiaalsele gru­ tähtsusest, vaid ka tema tavalisest, igapäeva­ pile omast elulaadi. sest elust, harrastustest ja kiindumustest, Lõpetaksin tuntud filmidramaturgi tugevatest, ja, miks ka mitte, nõrkadest Jevgeni Gabrilovitši sõnadega: «Et kut­ külgedest, põimida loosse mõni huvitav, suda vaatajas esile armastust positiivse kas või groteskne moment kirjeldatava elust. Lühidalt — publicity selle sõna parimas, kangelase vastu, ei ole vaja paljundada meie oludesse sobitatud mõttes. filmist filmi ühe ja sama positiivse ise­ loomu standardset lahendust. Elus ei sar­ 3. Olgu ajakirjanumbri lõpus ristsõna või mõni teine seda laadi paljusidki lugejaid nane ükski suurepärane inimene teise köitev ülesanne, mis põhineks valdavalt suurepärase inimesega, igaühel on oma­ samas numbris avaldatud materjalil ja kuju­ enda välimus, iseloom, maitse, kiindu­ taks endast niisiis midagi kordamise- ja mused. Positiivne ei ole ühekülgsus, vaid kinnistamisetaolist. See laseks vähemalt osal lõpmatu mitmekesisus nagu elu ise. Ai­ uue ajakirja sõpradest veel kord pakutud nult kordumatu hingeeluga, komplitseeri­ materjalidest «üle käia». tud loomuga kangelane, omapärane ja võluv oma ootamatuses ja ebatavalisuses, suudab tõeliselt haarata vaatajat, võita tema poolehoidu ...» Üleliiduliste filmifestivalide auhinnad

Üleliidulisi filmifestivale peeti juba enne sõda. Paljud teatmeteosed («Suur Nõukogude Entsüklopeedia», «Kino- sõnastik») loevad nende alguseks aastat 1958. Kuid alates 1964-st korraldatakse neid regulaarselt: esialgu üle aasta, 1972. aastast, pärast regionaalsete (Baltikumi, Kesk- Aasia jt.) festivalide ärajätmist igal aastal. Ruumipuudus ei luba' ära tuua kõiki eripreemiaid ja -diplomeid, nende hulka on heatahtlikud žüriid viimasel ajal ka tugevasti paisutanud. Piirdume alljärgnevalt olulise­ matega (kusjuures säilitame väljakuulutatud sõnastuse: kord preemia, kord auhind jms.).

I — LENINGRAD, 1964

Peapreemiad: «Elavad ja surnud» (lavastaja A. Stolper, «Mosfilm»), «Vaikus» (V. Bassov, «Mosfilm»). Ziirii eripreemia: «Hamlet» (G. Kozintsev, «Len- film») — Shakespeare'i tragöödia väljapaistva teostuse eest. Parim reiissuur: L. Sepitko («Kuumus», Kirgiisi stuu­ Auhinnatud dio). Parim operaatoritöö: V. Jussov («Ma kõnnin Moskva Eesti filmide vastu­ tänavail», «Mosfilm»). Parim kujundus: A. Zaviše, I. Cup- kajasid üleliidulises lis, V. Bimbaite, J. Emma (kunstnikud, «Sammud õõs», ajakirjanduses Leedu stuudio). Parim muusika: D. Sostakovitš («Hamlet», «Lenfilm»). Parim naisosa: J. Savinova («Tulge homme», Odessa stuudio), A. Umurzakova («Jutustus emast», «UKUARU» Kasahhi stuudio), V. Artmane («Omad lapsed», «Len­ film»), V. Donskaja-Prisjažnjuk («Teenija», Dovženko-nim. stuudio). Parim meesosa: N. Tšerkassov («Koik jääb ini­ Leida Laius oskab õigesti mestele», «Lenfilm»), A. Papanov («Elavad ja surnud», valida näitlejaid ja eriti «Mosfilm»; «Omad lapsed», «Lenfilm»; «Tulge homme», näitlejannasid . , . Seekord Odessa stuudio). kutsus L. Laius peaossa, ja üldse mitte kergesse, täi• esti noore Elle Kulli, kes II KIIEV, 1966 äsja oli lõpetanud Tallinna konservatooriumi lava­ Esimene preemia: «Keegi ei tahtnud surra» (lavastaja kunstikateedri. V. Zalakevicius, Leedu stuudio). Laius ei eksinud ka see­ Teine preemia: «Esimees» (A. Saltõkov, «Mosfilm»), kord. Minna kuju on filmi «Otsustav samm» (A. Karlijev, Turkmeeni stuudio), «Ulug- peamine õnnestumine, õi­ beki täht» (H. Faizijev, Usbeki stuudio). gupoolest, «Ukuaru» auto­ Eripreemia: «Unustatud esivanemate varjud» (S. Pa- rid suutsid noore näitle• radžanov, Dovženko-nim. stuudio) — kunstilise otsingu ja jatari abiga ette võtta novaatorluse eest. terve kunstilise uurimuse Preemia parima ajaloolis-revolutsioonilise filmi eest: 49 eesti naise loomusest. Elle «Lenin Poolas» (S. Jutkevitš, «Mosfilm»). Režissuuri- «Ukuaru» Lembit Ulfsak (Aksel) ja Elle Kull (Minna).

Kullile osutus jõukohaseks preemia: V. Derbenjov («Sügise viimane kuu», Moldaa­ avada eesti naise juba sa­ via stuudio) — kaasaja andeka kujutamise eest. Parim jandite jooksul kujunenud naisosa: J. Fadejeva («Ema süda», «Mosfilm»). Parim iseloomujooni. meesosa: D. Banionis («Keegi ei tahtnud surra», Leedu Keerukates, peaaegu väl• stuudio). japääsmatutes olukorda­ des avalduvad Minna vap­ III — LENINGRAD, 1968 rus, pikk meel ja kindlus, visadus ja inimväärikus. Esimesi auhindu välja ei antud. Ja peamine — tööarmas• Ajaloolis-revolutsioonilise filmi esimene auhind: «Raud­ tus. Elle Kulli kangelane ne vool» (lavastaja J. Dzigan, «Mosfilm»). Ajaloolis- on väsimatu tööinimene. (Siiski, filmis oli ka kaa­ revolutsioonilise filmi teine auhind: «26 Bakuu komissari» der, kus me justkui nägi• (A. Ibragimov, Aserbaidžaani stuudio ja «Mosfilm»). me Minnat jõude.) Selline Kaasajaainelise filmi esimest preemiat välja ei antud. pidev, tõrkumatu töötege• Kaasajaainelise filmi teine preemia: «Kolmnurk» (G. Maljan, mine võiks teha ta aland­ Armeenia stuudio). likuks, surutuks. Kuid Parim reiissuur: J. Raizman («Sinu kaasaegne», «Mos­ Minna ei ole selline. Sest film»). Eripreemia: T. Okejev (lavastaja, «Meie lapsepõlve töö on tema jaoks elu taevas», Kirgiisi stuudio). Esimest ja teist preemiat parima ettemääratus ja loomulik naisosa eest jagasid: L. Abašidze («Kohtumine minevi­ seisund. Töös avaldub kuga». Gruusia stuudio), V. Artmane («Edgars ja Kris­ tema loomus kõige täie• tine», Riia stuudio) ja M. Tsulukidze («Kohtumine mine­ likumalt. vikuga». Gruusia stuudio). Parim meesosa: N. Plotnikov Veel on Minnal üks hinda­ («Sinu kaasaegne», «Mosfilm»). matu omadus — elujõud. Missuguseks olukorrad ka IV — MINSK, 1970 ei kujuneks, missuguseid lööke saatus talle ka ei Auhind ja esimene preemia: «Vaikne hooaeg» (lavas­ valmistaks — tema, koha­ taja S. Kuliš, «Lenfilm»), nedes iga uue katsumu­ Režissuuripreemia: E. Išmuhhamedov («Armunud», sega, jääb tugevaks ning Usbeki stuudio). Parim operaatoritöö: A. Mockus («Iludus», rahulikuks. Kõigile oma Leedu stuudio; «Libahunt», «Tallinnfilm»). Parim kunstniku­ lähedastele sisendab ta töö: S. Akmuhhamedov («Orjatar», «Mosfilm»). Parim nais­ eluusku. V. IS [MOV, osa: R. Markova («Naiste valitsus», «Mosfilm»), T. Doronina «Iskusstvo Kino», 1975, («Kolm paplit Pljuštšihha tänavas», «Mosfilm»), N. Arin- nr. 1 basarova («Laul Manšukist», Kasahhi stuudio). Parim mees-

\ ;

«Surma hinda küsi surnutelt» V. Mcnduncni fotod p*^4 f •1 «f ' 'в

\'i IX ž'\'2 i Ш i 1 [ Щ

osa: N. Rahhimov («Neljakümne esimese aasta õunad», •I «Lenfilm»), D. Abašidze («Vaigus meie akendes», Gruusia stuudio), H. Abramjan («Vennad Sarojanid», Armeenia stuudio).

V — TBILISI, 1972

Peaauhind: «Berliini lahing» ja «Viimane rünnak» (la­ vastaja J. Ozerov, «Mosfilm»), mis lõpetavad filmiepopöa «Vabastamine». «SURMA HINDA KÜSI SURNUTELT» Parim reiissuur: H. Narlijev (lavastaja, «Minija», Turk­ meeni stuudio); S. Abassov (lavastaja, «Armastusdraama», Usbeki stuudio). Parim operaatoritöö: S. Israeljan («Hata- Antoni ja Bruno dispuut bala», Armeenia stuudio); V. Ossennikov («Issõk-Kuli hele- vanglas pole mitte ainult punased moonid», Kirgiisi stuudio) — parima värvilahen­ karakterite, vaid ka maa­ duse eest. Parim kujundus: C. Ismailova (kunstnik, «Kõz- ilmavaadete kokkupõrge. Zibek», Kasahhi stuudio). Parim naisosa: S. Tšiaureli Filminud on selle operaa­ («Sinu käte soojus», Gruusia stuudio). Parim meesosa: tor Jüri Sillart rembrant- S. Tšokmorov («Issõk-Kuli helepunased moonid», Kirgiisi likus stiilis (näha on vaid stuudio), A. Iskanderov ja A. Mamedov («Viimane mäe­ kõnelejate näod, kõik kuru», Aserbaidžaani stuudio), J. Gorobets («Batka», Val­ ümbritsev on ebaterav). gevene stuudio). Anton Sommeri surm viib peategelase ajalukku ning VI — ALMA-ATA, 1973 surma hind on antud vä• gagi ühemõtteliselt: ausus, Esimene preemia: «Aga koidu ajal on siin vaikne» (la­ ustavus üritusele, mida vastaja S. Rostotski, Gorki-nim. stuudio), «Armastada ini­ teenid. Võib-olla on Anto­ mest» (S. Gerassimov, Gorki-nim. stuudio), «Tule taltsu­ ni karakter liiga monu­ tamine» (D. Hrabrovitski, «Mosfilm»). mentaalne, kategooriline, Teine preemia: «Herkus Mantas» (M. Gedris, Leedu kuid lõppude lõpuks on stuudio), «Ootame sind, noormees!» (R. Batõrov, Usbeki autoril selleks õigus .... stuudio). Parim režissuur: R. Tšheidze («Istikud», Gruusia stuu­ G. MASLOVSKI, V.MIH- dio); L. Gogoberidze («Kui mandlipuud õitsevad», Gruusia H ALKOVIT S. stuudio). Parim operaatoritöö: O. Martõnov («Robinson «Sovetski Ekran», 51 Crusoe elu ja imepärased seiklused», Odessa stuudio). 1979, nr. 6 I

«SURMA r'UNDA Parim muusika: R. Hozak («Lõputu tänav», Valgevene stuu­ KÜSI SURNUTELT» dio). Parim naisosa: J. Kozelkova («Sinu saatuse nimel», Nii ilmub Ulmi valikutee- Odessa stuudio ning «Lõputu tänav», Valgevene stuudio). ma, ja kofju edasine tege- Parim meesosa: V. Menšov («Mees omal kohal», «Mos­ vuskäik, kõik vastassei­ film»). sud, tegei aste tegutsemis- loogika Inäivad kinnita­ vat peami.st mõtet: igaüks VII — BAKUU, 1974 meist, коцде väiksem ini­ mene ja t kõige suurem, Peapreemia: «Punetab lodjapuu» (lavastaja V. Sukšin, käsutavad igas olukorras «Mosfilm»). kas või i iht väärtust — Esimesed preemiad: «Lahingusse lähevad ainult ässad» vaba tahet . Vabadust anda (L. Bõkov, Dovženko-nim. stuudio), «Murdja» (T. Okejev, oma mo raalne hinnang. Kasahhi stuudio), «Veria kvartali meloodiad» (G. Šengelaja, Vabadust otsustada . . . Gruusia stuudio). «Surma hinda küsi sur­ Režissuuripreemia: A. Karlijev (postuumselt), «Mukami nutelt» on eesti mängu• saladused» (Turkmeeni stuudio, lavastaja — märkides tema filmis и us ja põhimõtte­ suurt panust nõukogude kinematograafia arendamisse). line näh.tus. Jätkates til- Parim operaatoritöö: G. Karjuk, S. Mahmudov («Kohtudes misuundia, mida iseloo­ ja lahkudes», Usbeki stuudio). Parim muusika: I. Kalninš mustusi d sellised vaataja­ («Puhu, tuuli», Riia stuudio). Parim naisosa: S. Tšiaureli le mf eide jäänud tööd («Veria kvartali meloodiad», Gruusia stuudio) ja L. Kare­ nagu Jüri Müüri ja Gri­ jeva («Mukami saladused», Turkmeeni stuudio). Parim gori Kromanovi «Põrgu- meesosa: L. Bõkov («Lahingusse lähevad ainult ässad», põhjjfi uus Vanapagan», Dovženko-nim. stuudio) ja S. Tšokmorov («Murdja», Ka­ G. f kromanovi «Mis juh­ sahhi stuudio). tus Andres Lapeteusega», Kaljo Kiisa enda liimid VIII — KISINJOV, 1975 «Jääminek» ja «Keskpäe• vane praam», tõstab K. Grand Prix (ex aequo): «Eesmärgi valik» (lavastaja Kiisa uus töö vabariigi I. Talankin, «Mosfilm»), «Preemia» (S. Mikaeljan, «Len- liln.-iikunsti kvalitatiivselt film»). uuele tasemele, viidates sellele, et eesti lilmikuns- Peapreemiad: «Abu-Reihan Biruni» (S. Abassov, Usbeki stuudio); tir, on algamas uus etapp. võrdselt filmidele «Tiibadeta rinne» (I. Gostjev, V. ISIMOV, «Mosfilm») ja «Leek» (V. Tšetverikov, Valgevene stuudio); «Iskusstvo Kino», võrdselt filmidele «Pea oma nimi meeles» (S. Kolossov, 1979, nr. 1 «Mosfilm» ja loominguline ühendus «Illusioon», Varssavi) ning «Viimane kohtumine» (B. Bunejev, Gorki-nim. stuu­ «TUULTE PESA» dio). . . . Mis siis toimus? Kaht­ Parim režissuur: R. Bõkov («Auto, viiul ja koer Tindi- lemata polnud see valiku- plekk», «Mosfilm»). Parim stsenaarium: V. Tendrjakov draama. Mis draama siis? («Kevadviretused», «Lenfilm»). Parim operaatoritöö: ütleksin nii: inimliku J. Garšnek («Ukuaru», «Tallinnfilm»). Parim muusika: autonoomia draama. Nä• N. Gabunija («Kuidas head noormeest paari pandi», gin ajaloo eest põgene­ Gruusia stuudio). Parim naisosa: E. Kull («Ukuaru», «Tal­ mise erinevaid mooduseid, linnfilm»). Parim meesosa: V. Tšutak («Päev kestab», ühiskondliku robinsonaadi Moldaavia stuudio). mitmesuguseid vorme. Metsavendade verist, loomalikku autonoomsust. IX — FRUNZE, 1976 Piiri rahuarmastavat, kuid passiivset ja seetõttu illu­ Grand Prix: «Valge laev» (lavastaja B. Samšijev, soorset eraldatust vaenut­ Kirgiisi stuudio). sevatest pooltest. Võõra Peapreemiad: «Sada päeva pärast lapsepõlve» (S. So­ impulsiivset, reflektoor­ lovjev, «Mosfilm»), «Kui käes on september» (E. Keosa- set, vabadustarmastavat, jan, «Mosfilm»). kuid samuti edutut põge- Zürii eripreemia: G. Danelia (lavastaja, «Afonja», 52 «Mosfilm»). Parim operaatoritöö: L. Kalašnikov («Sada nemist. Ma nägin, kuidas päeva pärast lapsepõlve», «Mosfilm»). Parim kujunduslik inimesed püüdsid asjatult lahendus: A. Hamrajev (lavastaja), J. Klimenko (operaator), pageda paratamatuse eest. E. Kalantarov (kunstnik) — «Sinna, kuhu lendavad linnud», Metsa. Tallu. Tummusesse. Usbeki stuudio. Parim naisosa: O. Nijazberdõjeva («Pä­ Ma sain kahe peatege­ lase kõneka käitumise rija», Turkmeeni stuudio). Parim meesosa: D. Abašidze tunnistajaks. Nende vas­ («Esimene pääsuke», Gruusia stuudio). tastikuse tõmbumise ja tõukumise, nende sõnatu X — RIIA, 1977 eetilise vaidluse tunnis­ tajaks. Vaidluse, kus ülla- Peapreemiad: «Kirgastumine» (lavastaja L. Sepitko, meelsusest ja kasuahnu­ «Mosfilm»), «Soovide puu» (T. Abuladze, Gruusia stuudio), sest, mõistusest ja eel­ «Järvesonaat» (G. Cilinskis ja V. Brasla, Riia stuudio). arvamustest, egoismist ja altruismist kujunevad pai­ Eriauhind: «Usaldus» (V. Tregubovitš, E. Laine, «Len- guti hinge piirseisundid, film» ja Soome «Fennada-film»), kus leninlik rahvuspoliitika mis vahetavad oma kohti. ja kommunistliku partei võitlus rahuliku kooseksisteerimise Selle vaidluse lõpp on eest on leidnud kunstilise lahenduse. traagiline, sest Piir hukkub Parim režissuur: A. Brencs («Tarbetu inimene», Riia ja Võõras . . . Tõsi, Võõras stuudio); B. Kimjagarov («Lugulaul Sijavušist», Tadžiki saab omaks, ta leiab stuudio). Parim operaatoritöö: S. Vronski («Valiku õigus», ühised huvid siinsete ini­ «Mosfilm»). Parim kujunduslik lahendus: S. Abdusalamov mestega, kuid just sel ja L. španko («Lugulaul Sijavušist», Tadžiki stuudio). Parim hetkel, kui teda siit ära muusika: I. Vigner («Tarbetu inimene», Riia stuudio). viiakse, ja nähtavasti ei Parimad naisosad: M. Nejolova, G. Jatskina («Kaitsekõne», tule ta enam kunagi siia «Mosfilm»); B. Kõdõkejeva («Silmatera», Kirgiisi stuudio); tagasi. L. Zaitseva («Pühapäeva öö», Valgevene stuudio). Parimad Film meenutas mulle uues­ meesosad: K. Stepankov («Karpaadid, Karpaadid», Dov- ti, et on aegu ja olukordi, ženko-nim. stuudio), V. Tomkus («Tarbetu inimene», Riia mil Ajalugu halastama­ stuudio), H. Abramjan («Sünd», Armeenia stuudio), A. Fat- tult kisub oma rataste jušin («Kevadised kutsealused», Gorki-nim. stuudio). vahele nii neid, kes taha­ vad teda luua, kui ka XI — JEREVAN, 1978 neid, kes tema eest soovi­ vad kõrvale hoida. Nii­ Peaauhinnad: «Haavatud linnud» (lavastaja N. Gubenko, hästi neid, kes tahavad «Mosfilm»). «Naapet» (G. Maljan, Armeenia stuudio), «Sur­ hüvangut kõigile, kui ka neid, kes loodavad hea- ma hinda küsi surnutelt» (K. Kiisk, «Tallinnfilm»), «Sama- nišvili võõrasema» (E. Šangelaja, Gruusia stuudio). Zürii eriauhind: J. Matvejev (näitleja ja lavastaja, «Saatus», «Mosfilm») — heroilis-patriootilise teema järje­ Filmioperaator Jüri Sillart. kindla ja viljaka viljelemise eest; film «Legend Ulen- V. Menduneni foto spiegelist» (A. Alov, V. Naumov, «Mosfilm»). — kõrge kunstiväärtuse eest. Parim režissuur: T. Okejev («Ulan», Kirgiisi stuudio). Parim operaatoritöö: V. Zeleznjakov («Legend Ulenspie- gelist», «Mosfilm»); S. Israeljan («Naapet», Armeenia stuu­ dio); J. Sillart («Surma hinda küsi surnutelt», «Tallinnfilm»). Parim muusika: R. Vildanov («Maja päikeselõõsas», Us­ beki stuudio). Parim naisosa: D. Kambarova («Maja päikese­ lõõsas», Usbeki stuudio), Parim meesosa: S. Tšokmorov («Ulan», Kirgiisi stuudio). Parim kujundus: A. Parhomenko, J. Tšernjajev, L. Novi (kunstnikud, «Legend Ulenspiegelist», «Mosfilm»). Parim debüüt: «Peegeldus vees» (Riia stuudio), lavastaja A. Rozenbergs, operaator J. Murnieks,'näitleja L. Kugrane; näitleja E. Kulijeva («Kugitani tragöödia». Turkmeeni stuudio); näitleja S. Sargsjan («Naapet», Armee­ 53 nia stuudio). «Surma hinda küsi surnutel! > Maria Klenskaja (Ester); naisosa teine preemia Jere vani filmifestivalil 1978. a.

V. Menduneni fotod

olu ainult endale. Ja et XII ASHABAD. 1979 sotsiaalse tegevuse loogi­ ka viib sellistel puhkudel Peaauhinnad: «Kentaurid» (lavastaja V. Zalakevicius, traagilise paratamatusega «Mosfilm»), «Mõned intervjuud isiklikes asjus» (L. Gogo- vere ja vägivallani. Ja beridze, Gruusia stuudio). et see loogika hõlmab küll Zürii eriauhind: «Jemeljan Pugatšov» (ajaloolise filmi ühtesid, kes kalduvad kur­ eest, lavastaja A. Saltõkov, «Mosfilm»). jale, küll teisi, kes jutlus­ Parim režii: K. Jeršov («õnnelik inimene», «Lenfilm»). tavad headust. Kuid kõige Parim pildilahendus: operaatorid P. Lebešev, G. Rerberg, selle juures jääda lihtsalt A. Nikolajev, kunstnikud L. Sengelia, V. Petrov, P. Fo­ Ajaloo pealtvaatajaks, tä• rtienko («Kentaurid» ja «Isa Sergius», aMosfilm»). Parim hendab reeta headus, jät• muusika: T. Kulijev («Ämm», Aserbaidžaani stuudio). ta see homsest päevast Parim naisosa: A. Kamenkova («Noor naine», «Len­ eemale isegi kui võima­ film»). Parim meesosa: S. Bondartšuk («Isa Sergius», lus. «Mosfilm»). Teisiti öeldes, tiim meenu­ tas mulle taas tõdesid, XIII — DUSANBE, 1980 mis on vanad nagu maa­ Peaauhinnad: «Sügismaraton» (lavastaja G. Danelia, ilm, kuid alati uued. Tu­ «Mosfilm), «Ülekuulamine» (R. Odžagov, Aserbaidžaani letas meelde kõige liht­ stuudio), «Varajased kured» (B. šamšijev, Kirgiisi stuudio samad ja võib-olla kõige ja «Lenfilmi» ühistöö). keerulisemad olemise Eriauhind: D. Hrabrovitski (postuumselt) — kodaniku- tõed. B. RUN1N, teema järjekindla käsitlemise eest mängufilmis (stsenarist «Iskusstvo Kino», ja režissõör, «Poeem tiibadest», «Mosfilm»). 1980, nr. 7 Parim režissuur: I. Mikolaitšuk («XX sajandi Babülon», 54 «Metskannikesed»

Kaader filmist.

«Metskannikesed»

55 Kaader filmist. «Tuulte pesa» Evald Aavik (Võõras).

« METSK AN NIKESED »

«Metskannikesed» on võe­ tud tavatus maneeris: tema värvigamma meenutab 1940-ndate aastate lõpu Dovženko-nim. stuudio). Parim operaatoritöö: D. Kriste- ja 1950-ndate aastate al­ sašvili («Juhtum», Gruusia stuudio). Parim naisosa: J. Glu- guse vanu Ulme, mis on šenko («Esimest korda abielus», «Lenfilm»). Parim meesosa: ajaga tuhmunud ja kaota­ H. Abramjan («Elage kaua», Armeenia stuudio). Parim nud oma loomuliku vär- kujundus: E. Kalantarov ja B. Podar (kunstnikud, «Ali-Baba vitasakaalu, mistõttu do­ seiklused ja 40 röövlit», Usbeki stuudio). Parim debüüt: mineerib punakaspruun Olav Neuland (lavastaja, «Tuulte pesa», «Tallinnfilm>). toon. Ka värvijoonise ise­ loom on kaugel tänastest XIV — VILNIUS, 1981 operaatorivõtetest: see imiteerib nonde aegade Aupreemia dokumentaalsele filmiepopöale «Kõigist maneeri oma elurõõmsa kallim» (Dokumentaalfilmide Keskstuudio). väljavalgustatusega, ilusa Peaauhinnad: «Sinu poeg, sünnimaa», (lavastaja koniravalguse ja valgus- laikudega, oma portree- R. Tšheidze, Gruusia stuudio), «Fakt» (A. Gnkevicius, valguse rõhutatud laadiga, Leedu stuudio), «Teheran-43» (A. Alov, V. Naumov, «Mos- mis esitab kangelast idea­ film»). liseeritult ning ilustatult, Eriauhind: S. Gerassimov — ajaloolis-patriootilise teema täis optimismi ja veendu­ ulatusliku käsitluse eest («Peetri noorus», lavastaja, Gorki- must oma võidukas õig­ nim. stuudio). Eriauhind: H. Narlijev — rahva loomuse tõese suses. Juba see stilisat­ ja ereda käsitluse eest («Džamali puu», lavastaja, Turkmeeni sioon ise nende aegade stuudio). Eriauhind: J. Iljenko (lavastaja) ja A. Mamontov filmide laadis, millest kõ­ (kunstnik) — väljendusvahendite järjekindla otsingu eest neleb käesolev töö, sunnib filmis («Metsalaul», Dovženko-nim. stuudio). meid kõrvu panema tänase Parim režissuur: G. Maljan («Kõrvakiil», Armeenia stuu­ päeva ja möödunu, tead­ dio). Parim operaatoritöö: J. Sillart («Metskannikesed», vustama nende aastate «Tallinnfilm»). Parim muusika: T. Mansurjan («Kõrvakiil», jooksul toimunud muutusi Armeenia stuudio). Parim naisosa: M. Aimedova («Džamali meie maailmatajumises, puu», Turkmeeni stuudio). Parim meesosa: T. Spivak ekraanil toimuva kinema­ («Isamaad teenides», Usbeki stuudio). Debüüdiauhind: tograafilises käsitelus. «Kuldne kuristik» filmigrupp (Aserbaidžaani stuudio).

A. LIPKOV, «Sovetski Film», 1981, nr. 6 56 PÄEVAPILT: KALJO KIISK

I

Kõndisin mööda Kinomaja sopilisi laudki on neil vennalikult ühine. Kiisk koridore ja treppe, orientiiriks Kaljo selgitab, et mitte ruumipuuduse, vaid Kiisa kõlav ja natuke nurgeline hääl. printsiibi pärast, «. . . ja lõpuks, palju «Tore, tulite parajal ajal,» ütles Kaljo ma ikka majas olen!» Üritan Kaljo Kiisale Kiisk, «kohe saate esimese ajakirjani­ peale käia, et ta siiski räägiks, miks ta on mõelnud filmi teha just kuulsa Niper- kuna teada põneva fakti! Meie raamatu­ naadi ainetel. «Seni on teil enamasti kogule tuleb kingituseks viis ja pool käsil olnud muu ...» tuhat raamatut. Mis te selle peale kos- tate?!» rõõmustas Kinoliidu esimene «. . . jah, ühiskondlik-poliitilised sekretär lausa poisikeselikult. probleemid,» kiirustab Kiisk lõpetama, «ehk, nagu tavatseme seda lõiku nime­ «Kust niisugune üllatus?» imestasin. tada — ajaloolis-revolutsiooniline teema. Samas hakkasid asjaolud lähemalt sel­ «Hullumeelsus», «Metskannikesed», guma, täpsustajaks senise 1700 üksusest «Surma hinda küsi surnutelt» — kui üld­ koosneva raamatukogu perenaine Inna nimetust tingimata otsida, siis on mind Rips. ikka huvitanud meie filosoofia eetika, Nõukogude kinotehnika nimeka prak­ õigemini, kuidas seda jaatavalt tõestada tiku ja teoreetiku, hiljuti lahkunud ja endalegi selgeks teha tema väär­ Vladimir Pelli abikaasa Aleksandra Laza­ tused.» reva, järgides oma mehe varasemaid Meenutan ülirõõmsat fakti paari soove, otsustanud oma rikkaliku ja, aasta ajakauguselt: «Tallinnfilmi» män­ nagu ütleb Inna Rips, väga hea kunsti­ gufilm jõudis üleliidulise filmifestivali maitsega loodud raamatukogu kinkida peaauhinnani. Uskumatu, kuid tõsi! Eesti Kinoliidule. Ajendiks see, et mehe «Mulle meeldis, et teie filmis «Surma esivanemad, Kuldkepid, on pärit Ees­ hinda küsi surnutelt» oli n.-ö. revolut­ tist, ja teiseks, abielupaar Pellil olevat siooni välisest käigust olulisemaks pee­ eestlastest kujutlus kui töökast, tagasi­ tud inimese hinges toimuvat, meie ena­ hoidlikust ja siin maailmas oma eripärast masti varjatud võitlusi ja pingeid,» kohta hoidvast rahvast. Nüüd on Alek­ lisan. «Arvatavasti paelus just niisugune sandra Lazareva juba asunud raamatu­ lahendus ka tookordse festivali žü- kogu kataloogima, Moskva ja Tallinna riid ...» vahel käib hoolas kirjavahetus. Meie «ükskõik millise maad ja rahvast omad kinkinud koguni eksliibrise Alek­ puudutava murrangulise sündmuse juu­ sandra Lazarevale esimeseks tänu­ res tulevad hingeküsimused elus alati täheks. kõige teravamalt esile, eks me tea seda «Sellest faktist peaks piisama teile omast käest,» lausub vestluskaaslane. loo tegemiseks,» arvas Kaljo Kiisk. «Sotsiaalsete teemade puhul satub looja «Piisab, kui lisate üht-teist juurde tihtipeale ohtlikule alale: üritatakse oma uuest äsja valminud stsenaariumist n.-ö. ühiskonnastada üksnes ajastu ja mõne sõna ka riiklikest asjadest,» etappe, unustades inimese tema keeruka­ nõustusin. te hingeelamustega. Meie maal valmib «Stsenaarium . . .,» muutus Kiisk kohe igal aastal umbes sada kuuskümmend umbusklikuks, «teate, olen ebausklik, filmi. Valus on näha, kui palju ja üldse . . . hirmus raske on rääkida on nende seas küündimatuid, halle teo­ alustamata filmist...» seid, ja eriti, mis puutub ajaloolis-revo- lutsioonilistesse filmidesse.» «Mis võiks küündimatust põhjus­ tada?» mõtisklen kuuldavalt. . . . Istume nüüd Kaljo Kiisa ja Rein «Keskpärane professionalism!» hüüa­ 57 Karemäe ühises kabinetis. Muide, töö- tab Kaljo Kiisk. «Arvate nii? Aga sellegi soodusta­ loovkoosseis kui kunagi varem,» ütleb miseks peab oma kasvupinnas olema?» ta hetke pärast aeglaselt, rõhutades «Täpselt õige! Mõnigi mees asub iga sõna, «see tähendab, loomingupotent- filmi tegema, ilma et tal süda valutaks. siaal on tõesti lootustandev. Meil jääb Ah, küll teema lööb läbi, mõtleb. Nii vähemusse inimese lihtsustatud kuju­ varem enamasti oli: tarvitses valida tamine, me ei räägi enam halvamaitse- vaid nn. sotsiaalse filmi kasuks, kui võis lisest käsitööst. Jah, võime küll vaielda, rahumeeli ette teada, et film pälvib kas üks või teine film meeldib, kuid samas edu.» peame tunnistama, et selliste režissööride «Ainus lohutus on see, et aeg paneb nagu Neuland, Simm või Urbla ja ope­ kõik. asjad ikka omale kohale,» ütlen. raatorite Iho, Blinovi või Ago Ruusi tööd «Kui nii võtta, on head filmid alati on huvitavad, andekalt loodud.» head. Niipalju, kui tean, püsib teie mõni- «Niisiis, ilma teevad noored mehed! teistkümmend aastat tagasi valminud Aga Laius, Kruusement, Kiisk . . .?» «Hullumeelsus» senini Üleliidulise Kino­ «Arvate, et kipun noort ja vanemat instituudi õppeprogrammis. Olen mitmeid generatsiooni vastandama?» imestab kordi imestanud, kuidas see film ajas Kiisk kas iseenda hinnangusiiruse või ümber kehastub, vastavalt tänasele päe­ intervjueerija võhiklikkuse üle. vale uued, täpsed aktsendid omandab. Mingi veider asjaolu: «Gladiaator» on «Noh, päriselt küll ei arva, aga . . .» praegu tõepoolest vana film, «Hullu­ «Teate, seda probleemi tuleb pisut meelsus» aga uus. On's see sellepärast, laiemalt vaadata,» otsustab Kaljo Kiisk et esimeses, «Tuulise ranna» pildis on temperamentselt, «üldse, meie kinoliidu käsitluse all ajalik-argipäevased prob­ tähtsaimaks ülesandeks oleme pidanud leemid, «Hullumeelsuses» aga filosoofi­ noorusliku näo ja sisu saavutamist. Tõe­ lised väärtused — elu mõte ning elu poolest, viimastel aastatel on filmitegi­ mõtestamine?» jate pere oluliselt noorenenud, kusjuures noorte loomistungi soodustamine «Tal­ «Nojaa...» kahtleb Kiisk. Pärast linnfilmis» on omakorda tervele kollek­ pikka pausi taipan, et ilmselt olin kõigele tiivile mõjunud soodustavalt, liitvalt kuidagi lihtsustatult lähenenud. Ent ja organiseerivalt. Selles situatsioonis intervjueeritav ületab «kari» temale omase delikaatse variatsiooniga: ««Hul­ on vanem generatsioon end väga heast lumeelsus» ja «Surma hinda küsi surnu­ küljest näidanud — meie töösuhted on telt» on seniajani ka mulle endale kõige tervetel alustel. Kas ei ole nii, et eri armsamad.» põlvkondi ühendavaks ainsaks taktika­ liseks võtteks on alati olnud töö?» «Eks kõige armsam on ikka käsil- olev!» intrigeerin, et kord alustatud «Nii et — üleüldine rõõm ja rahul­ Nipernaadi-teema juurde tagasi jõuda. olu,» konstateerin, mis Kaljo Kiisa nähta­ «Nojaa,» ütleb Kiisk veel kord, vasti valvsaks muudab. Ta tõttabki hinnangut intonatsiooniga siiski välti­ kannatlikult selgitama, et ei maksa eel­ des, «see on vana lugu juba, oma küm­ nevast otsida mõnusat loorberitel lesi­ mekond aastat mõtteis mõlkunud idee. mise meeleolusid ja puuduste kinnimät- õieti, soov vaadata lähemalt inimest, simist. «Olen realist ja ametikoha poolest kes ei loo mitte materiaalseid, vaid koguni tšinovnik,» muigab kaasvest­ vaimseid väärtusi. Kõne all on teatud leja, «... küllap juba tean hädasid, mis etapp Toomas Nipernaadi elust, tema meid varitsevad. Just tšinovnikuna pean suhtlemised ja suhtumised, rõõm, kurbus, vajalikuks ikka toonitada, et anne pole valu, igatsused, elu kvintessents. Siin eraasi ega olene ka ainuüksi inimesest tahaksin puudutada sügavamate väär­ endast selle loomulik väljaarendamine. tustena kunstniku tõetunnetust, südame­ Noored kunstnikud peavad leidma kino­ tunnistuse kujunemist, seda, mida loo­ liidu seinte vahelt tuge ja mõistmist, ming võib tähendada loojale enda­ vastasel korral võib kujuneda nii, et le . . .» kaotsiminev talent virutab mõra kogu Lõpetuseks pomiseb Kiisk, et need on eesti filmi tulevikule...» üldised fraasid ja mida ikka võib rää­ «See on nüüd see teema, et inim­ kida filmist, mida veel ei ole. materjal on väike ja me ei tohi endale ««Tallinnfilmis» on praegu tugevaim lubada raiskamist.» 158 «Jah, kuid mitte ainult inimes­ test pole jutt. . .» Vaikime. Ukse tagant kostab kõne- kõminat, klõbisevad kirjutusmasinad, helisevad telefonid. Kinomaja elab oma igapäevast toimekat elu. Siin on hea olla, tajud õdusust. Miski soodustab turvalisust, millestki aimad vaimset õhkkonda. «Vaadake . . .» ütleb Kiisk vaikust katkestades, «... rahvamajandusplaa- nid on siis konkreetsed ja täpsed, kui seal nähakse ette järgmise perioodi kõige nõrgem lüli. Kui eesti kinoilmas oli kümme aastat tagasi nõrgimaks lüliks loomingulise kaadri vähesus, vere­ vaesus, siis eelseisval aastakümnendil kujuneb murelapseks tehniline maha­ jäämus. Sellest on küll korduvalt juttu olnud viimastel üleliidulistel kinofooru­ mitel. See on neil küsimus, millest võib ja peakski rääkima rahulikult, aga mis paraku sageli põhjustab asjatuid afekte ja krussis närve.» «Ahhaa. Niipalju, kui asjast aru saan, oleme nüüd jõudnud probleemini, et kas kehva kaameraga võib teha häid filme?» «Kas teie võite kirjutada kehva sule­ peaga?» pärib Kaljo Kiisk omakorda, Kaljo Kiisk V. Vahi foto mispeale vajume mõlemad mõttesse. Tsiteerin: «Mulle tundub, et meie tulevik sõltub «Pea täpselt ja ausalt rahalist arves­ tehnikast niisama palju, kui ande otstar­ tust, majanda ökonoomselt, ära logele, bekast kasutamisest,» viib vestluskaas­ ära varasta, pea ranget distsipliini lane jutujärje selgele rajale tagasi. töös!»» «Teisiti öelduna — tehnika määrab esteetika, ta määrab oluliselt ka töövil­ Et öeldu kommentaare ei vaja ja et jakuse (kui palju filme võime teha, pärast seda mul õigupoolest polegi milline koosseis peaks olema võttegru­ enam, mida küsida, toob Kaljo Kiisk pil jne.). Samas ei tohi tööviljakust meie jutuajamise finaalina päevavalgele võtta n.-ö. omaette probleemi või ainsa rõõmustava «tehnilise» fakti — «Tallinn- sihina. Loomeprotsessis tekib iselaadne filmi» uus paviljon Hiiul kasvab jõud­ tagasiside, kus tehnika omakorda hakkab salt. ka'svatama kasutajat.» Ukselt aga pöördun tagasi ja ütlen kohmetult: «. . . üleliidulisest filmifesti­ «Mui on meeles, kuidas tollel valusal valist ei olnudki juttu, justkui oleks see teemal astuti üles meie viimasel kino- igapäevane asi, et nii auväärne foorum kongressil. Kas oli see Arvo Iho, kes Tallinnas toimub!» ütles, et filmitehnika määrab inimese «Nojaa...» muutub ka Kiisk näili­ uurimise lapsuse astme...» selt nõutuks, «meil olid ettevalmistused «Ja kirjutage see sõrendatult,» soovi­ juba jaanuaris nii kaugel, et kula- tab Kaljo Kiisk. «Aga need küsimused lisea oleksid võinud tulla.» on omavahel seotud. Kokkuvõttes on probleem ikkagi selles, et kuidas õigus­ «Siis teine probleem — mis te arvate, tame tänases päevas neid mõtteid, mida kas «Tallinnfilm» kavatseb tänavugi Vladimir Iljitš Lenin ütles 29. aprillil suurvõiduni jõuda?» 1918. aastal Ülevenemaalise Täitevko­ «Aga mis te ise arvate?» pärib Kaljo mitee istungil oma ettekandes «Nõukogu- Kiisk vastu. 59 de võimu järjekordsetest ülesannetest». SIRJE ENDRE MÄNGUFILM 1981: PÕLVKONNAVAHETUS

JAAN RUUS Kes filmialaseid teatmeteoseid kasutavad, teavad, et erinevad väljaanded dateerivad filmi erinevalt: üks entsüklopeedia kasutab filmi valmimise aastat, teine esilinastuse aastat (need võivad muidugi ka kattuda). Kas filmimaastik muutub sellega? Lähivaates, ühe kalendriaasta piires vahest küll. Mullu valmis, nagu kõrvalolevast loetelust näeme, Eestis viis mängu­ filmi, kõik täispikad: «Tallinnfilmis» neli (valmis­ saamise järjekorras: «Nukitsamees», «Pihlakavära- vad», «Teaduse ohver», «Karge meri») ja «Eesti Telefilmis» üks («Keskpäev»). Videolavastusi (praktikute poolt nimetatud ka videofilmideks, näiteks «Pisuhänd» Eesti Televisi­ oonis) pole siia loetellu võetud, kuna videosalves­ Filmilavastaja Peeter Simm. tus (magnetiline salvestus) toimub juba algselt M. Raude foto teistel põhimõtetel kui kinematograafiline (op­ tiline). 1981. A. VALMINUD 1. «Nukitsamees» (vt. lk. 61). Ja mida nägi möödunud aastal kino- ja televisi- 2 «Pihlaka väravad». Stsenaristid; oonipublik? «Ideaalmaastikku» (esilinastus 20. april­ H. Laansalu, V. Käsper; režissöör V. Käsper, operaator V. Blinov, kunstnik lil) ja «Nukitsameest» (esilinastus 28. detsembril). I. Lind, grimeerija H. Sikk, helilooja J. Rääts, helioperaator K. Müür. Kesktelevisioon demonstreeris 13. juunil tema enda Osades: H. Mandri, M. Sööt, A. Zara, tellimusel valminud kaheseerialist «31. osakonna M. Klooren, P. Kard, E. Kraam, А. Ли der, Т. Oja, J. Äärma jt. «Tallinnfilm», hukku» ja Eesti Televisioon 21. märtsil samuti kahe­ 1981. 2429,0 m. seerialist «Kahte päeva Viktor Kingissepa elust». 3. «Teaduse ohver». (B. Nušici sama­ nimelise jutustuse järgi). Stsenarist Teatavas mõttes võib möödunud kalendriaastasse ja režissöör V. Kuik, operaator V. Blinov, kunstnik A. Keskküla, lisada ka «Mosfilmi» noorteühenduse ja «Tallinn- kostüümikunstnik L. Pihlak, grimee­ rija A. Levoll, helilooja H. Hindpere, filmi» koostööna valminud «Pulmapildi». (Uuema helioperaator J. Elling, vene sünk- töökorralduse järgi peab noor režissöör enne, kui roonteksti autor B. Pustõntsev. Osa­ des: E. Klooren, A. Juhanson, P. Vol- teda täispika töö juurde lastakse, lavastama lühi­ konski, A. Ander, M. Mutt, F. Kala, filmi.) Möödunud aastasse kuulub 1980. aastal val­ E. Valter, K. Toom, K. Kuusik, L. UHsak. «Tallinnfilm», 1981. minud «Pulmapildi» tutvustamine meie avalikkusele 1848,8 m. NSVL MN Riikliku Tele­ (esialgu mitte veel filmilevi kaudu, kinodes: lühi­ visiooni- ja Raadiokomitee tellimus. 4. «Karge meri». (A. Gailiti samani­ filmi ekraanisaatus on üldse raskem). melise romaani motiividel). Stsenarist ja režissöör A. Kruusement, operaa­ Mullusel filmiaastal esilinastus seega neli täis­ tor J. Sillart, kunstnik T. Virve, gri­ pikka ja üks lühifilm. Alljärgnevalt vaadeldakse meerija E. Kallik, helilooja V. Tormis, helioperaator R. Schönberg. Osades: mullust filmiaastat esilinastuste alusel: avalik esi­ M. Talvik, T. Kark, M. Mikiver, etendus on toimunud, laiem publik on nüüd nendega I. Ever, R. Loo, R. Aren, A. Üksküla, L. UHsak, M. Oopkaup, A. Hallik jt. juba tuttav ja, võimalik, et väldime eelhoiakute •Tallinnfilm», 1981. 1813,3 m. 5 «Keskpäev». (E. Raua jutustuste loomist nii mõnegi filmi juures ante laeta. «Päris kriminaalne lugu» ja «Tele­ paatiline lugu» alusel.) Stsenarist ja Juba põgus pilk eespool toodud loetelule toob režissöör R. Trass, operaator M. Ma­ välja põhilise, selle, mida meie filmikunstis pole disson, kunstnik R. Babitševa, heli­ looja V. Ernesaks, helirežissöör õieti juhtunud kakskümmend aastat. Mullu aprillis, P. Roos. Osades: T. Kevvai, S. Suur- raid, Ü. Kirsipuu, M. AvdjuŠko, Eesti Kinematografistide Liidu V kongressil, sõnastas A. Piir jõe, T. Trass, J. Azarov, selle aruandekõnes K. Kiisk: «. . . kongressidevahe- M. Raud jt. «Eesti Telefilm», 1981. 1864,7 m (65'26"). lise perioodi kõige iseloomulikum joon meie filmi­ kunstis on lavastajate kaadri noorenemine.» Meie 1981. A. ESILINASTUSED mängufilmis toimub midagi sellist, nagu juhtus 1. «Ideaalmaastik«. (K. Helemäe ju­ teatris 15 aastat tagasi, kus noor režissuur tuli, ründas, tustuse «Kevadkülvi volinik» motiivi­ del.) Stsenarist K. Helemäe, režissöör vallutas ja hakkas valitsema. P. Simm, operaator A. Iho, kunstnik P. Vaher, kostüümikunstnik H. Halla, Mäletame ehk veel aega 1950. aastaist, kui meie 60 mängufilmi kandsid kaks lavastajat: A. Mandrõkin ja V. Nevežin. Olime tollal küll rõõmsad, et nüüd tehakse meilgi filme, kuid kümmekond aastat hil­ jem väljendus rahulolematus nende poolt rajatuga avalikult väljaöeldud seisukohas «filmikunst on heliloojad: J. Nõgistp. E.-S. Tüür; helioperaator R. Schönberg. Osades: loodud dekreediga!» Tehti etteheiteid, et film ei ole A. Kukumägi, T. Kark, K. Komissarov, meie kultuuriga piisavalt seotud. P. Adamson, R. Paavel, A. Dksküla, P. Poom, A. Juhanson, U. Kibuspuu, 1960. aastate alguses tulid esimesed arvestatavad 1. Aru, H. Rattas jt. «TallinnfUm», 1980. 2443 1 m. Esilinastus 20.04.81. ponnistused meie mängufilmi kunstitaseme tõstmi­ 2. «Nukitsamees» (O. Lutsu samani­ seks. Üleliidulise Kinematograafia Instituudi oli melise muinasjutu järgi.) Stsenaris­ tid: H. Murdmaa, H. Oiderma. lõpetanud arvukalt noori mehi ja naisigi, ja sündis 0. Ebala; laulutekstid J. Viiding, meie filmikunsti esimene «uus laine», mis tundis režissöör H. Murdmaa, operaator A.Ruus, kunstnik L. Pihlak, grimeeri­ huvi inimese vastu siin maailmas, inimpsühholoogia ja M.-A. Toover, konsultant M. Al- jautdinov, helilooja O. Ehata, heli­ vastu, ühiskondlike probleemide vastu. See laine operaator H. Eller, tantsud M. Agu, tuli.tõsise tahtmisega tõsta meie film kunsti tasemele. kombineeritud võtted: operaator A. Looman, kunstnik G. Štšukin. Osa­ Filmihariduse saanute järel kätt proovivad noored des: E. Soll, A.-L. Kurve, O. Kirsipuu, 1. Ever, U. Kibuspuu, T. Kark, A. Üks­ teatrilavastajad tajusid hästi kunstitervikut, süven­ küla, S. Nõmmik, I. Aru, K. Kiivet, dasid huvi psühholoogilise käsitelu vastu veelgi, nad M. Jussi, I. Maasik, T. Kapper, M. Raud, H. Moorlat. «Tallinn! i Im», oskasid aga ka seda, mis polnud tollal kinoinimeste 1981. 2080,0 m. Esilinastus 28.12. tugevamaks küljeks, ja nimelt: nad oskasid aru saada 1981 3. «31. osakonna hukk». (Per Wahlöö näitlejast ja teda võtteplatsil kohelda. Kõige selle romaani «Mõrv 31. korrusel» järgi.) Stsenarist ja režissöör P. Urbla, ope­ tulemusena hakati eesti filmidest kõnelema lootus­ raator V. Blinov, kunstnik A. Kesk­ rikkamalt. küla, kostüümikunstnik M. Vulp, grimeerija M.-A. Toover, heliloo­ ja R. Rannap, helioperaator K. Müür, Loomulikult mõjus kaasa seegi, et ümberringi vene sünkroonteksti autor B. Pus- teistel kunstialadel toimus mullistusi ja murranguid. tõntsev. Osades: L. Ulfsak, I. Kras- ko, E. Klooren, O. Volmer, H. Mand­ Mitmel põhjusel (filmiühikute vähesus, juhtkonna ri, A. Roo, M. Tuuling, E. Bas­ kin, J. Ruus, A. Dksküla, J. Jär­ hoolimatus jpm.) katkes aga noorte andekate inimeste vet, J. Järvet (jun.), A. Talvik, juurdevool ja nüüd praktiliselt juba juhukülalistena A. Tõnuri jt. «Tallinnfilm», 1979— 1980. I seeria 1801,2 m, II seeria stuudiosse sattunud teatri- ja televisioonilavastaja- 2007.0 m. NSVL MN Riikliku Tele­ tel ei õnnestunud loomulikult meie filmiprotsessi visiooni- ja Raadiokomitee tellimus. Esilinastus Kesktelevisioonis 13.06. oluliselt mõjustada. Alles 1970. aastate lõpul tulid 1981. mitmed (ka hilinenud) debüüdid, ilmus lootustandev 4. «Kaks päeva Viktor Kingissepa elust». Stsenarist A. Vahemetsa, kassett «Karikakramäng» ja filmiloetelu silmitsedes režissöör T. Kask, operaatorid: M. Madisson, A. Mutt; kunstnik H. Klaar, leiame vahest üllatuslikultki, et meie mängufilmi grimeerijad S. Kromanova, L. Kärner, ilmet kujundab valdavalt uus, kinos noor, aga elu­ kostüümikunstnik K. Parenson, heli­ looja L. Sumera, helirežissöör H. Pe- ealt juba keskmine põlvkond, kuhu eeltoodud fil- dussaar, konsultandid: K. Siilivask, H. Gustavson, J. Müür. Osades: J. miautoritest kuuluvad lavastajad P. Simm, H. Murd­ Krjukov, R. Malmsten, S. Luik, H. Sel­ maa, P. Urbla, R. Tammet, operaatorid A. Iho, jamaa, H. Mandri, Т. Hanschmidt jt. «Eesti Telefilm», 1980. I seeria А. Ruus, V. Blinov, M. Madisson. Kahtlemata tun­ 1841.1 m (64'36"), Il seeria 1861,5 m nistab see pikk, nagu paisu tagant pääsnud loetelu (65*18"), Esilinastus Eesti Televisioo­ nis 21.03.1981. juba ise, et vahepeal pole kineastide järelkasvuga 5. «Pulmapill». Stsenarist S. Ger- tegeldud, teiselt poolt: eriti filmis on vaja «läbi­ vassijev, režissöör R. Tammet, ope­ raator J. Garšnek, kunstnik E. Koka­ löömiseks» põlvkonna- ja mõttekaaslaste toetust. mägi, helilooja G. Graps, helioperaa­ tor R. Sabsay. Osades: R. Aren, Just seepärast kõneldaksegi kõige enam «laineist» L. Ulfsak jt. «Mosfilmi» noorte loo­ filmikunstis. Ehk kujuneb esialgsest juhuslikust koos- minguline eksperimentaalühendus ja «Tallinnfilm». 1980, 820,7 m. tulekust avalikkuse ette mõttekaasluski? Kõige eredamana jääb silma muidugi Peeter Simm. «Ideaalmaastik» on tema lavastajadebüüt täispikas filmis. Simm on komödiograaf (keda pole eesti filmis veel olnud). Juba diplomitöös («Võsakurat», 1976) olid peidus kõik tema järgnevate lühikeste ja pikkade mängufilmide kunstivõtted. Säilib sama komposit­ sioon: keskseks kujundiks on tee (pikareskne romaan), keskseks tegelaseks inimene teel (sageli otseselt), kus kohatakse ilmekaid tüüpe ja ootamatuid situatsioone. Muuseas on paljud tugevad ameerika >

1H

••Щ

!< Nukitsamees» Vasakul: 0. Kirsipuu (Kusti), Ülal: Tõnu Kark (Mõhk). Ita E. Soll (Nukitsamees), Ever (Moor), Urmas Kihus- A.-L. Kurve (Iti). puu (Tölpa). V. Mend uneni fotod Paremal: Ita Ever Moorina. 62 filmid üles ehitatud samal printsiibil. lised toonid. Siit tuleneb aga ka Simmi Hetkel piisab (ja on isegi sobilik) Chap- nõrkus. Seda on juba märganud T. Elma- lini meeldetuletamisest. Täheldame ka, et novitš, kes ettevaalikult peab vajalikuks Simmi filmiepisoodid on ikka täis värvi- «selgemalt väljendada režissööri suhet detaile, gag'e, mis tulvavad vitaalsusest oma kangelasse ja tema tegudesse»2. ja lavastajalikust mängurõõmust. Peategelaseks on valitud kujunev isiksus, «Ideaalmaastik», mullu kineastide päris tabula rasa, kelle käitumine lähtub kongressi ajal esilinastunu, on žanrilt kirjutamata rahvaeetika ja ettekirjutatud komöödia, täpsemalt, tragikomöödia. ofitsiaalse eetika vahelistest pingetest. Ainevald 1950. aastate maaelust: kol­ Enamasti andestab lüüriline Simm oma hoosi tuleb rajoonist külavolinik ja peategelasele tema teod. Vaevalt tahab viib seal läbi kevadkülvi. ta siiski öelda, et tema kangelane on süü­ Esteetikas peetakse loomulikuks, et dimatu, nagu võib kohati välja lugeda. tragikoomiline maailmatunnetus hakkab Viimase sügavamaks põhjuseks on domineerima ajaloo murranguhetkedel, aga «Ideaalmaastiku» tegelaste käitumise millega paratamatult kaasneb väärtuste vähene motiveeritus. Tegelased ilmuvad kriis: pole enam valitsevat moraalset meie ette valmis kujul. Film jäi staati­ absoluuti. Tragikoomikale on iseloomu­ liseks, hõredakski. Oleme tunnistajaks lik, et situatsioonid on traagilised, paradoksaalsele nähtusele: ajaloosünd­ kangelasel aga pole enam traagilise kan­ musi käsitleval filmil ei ole arengut. gelase terviklikkust ja maksimalismi. Kui pole arengumotiive, ei saa olla ka Sageli on ta saatuse ja sündmuste dünaamikat. ohver. Ka ajastutunnetuse kohta võivad aja­ Kõike seda näeme «Ideaalmaastikus». loolased teha etteheiteid, sest värvikad Ajastule omane koomiline ja traagiline ajamärgid, mis on andnud põhjust kõnel­ ühinevad groteskiks. Simm oskab seos­ da isegi eesti retrofilmist, on küll antud tada kõrget ja madalat, traagilisi episoode ekspressiivselt ja hooga, kuid on kohati puänteerida naljaga. Romantilise hooga meelevaldsed. Õigesti on aga tabatud asetab ta kõrge kõrvale madala. see faktor ühiskondliku hierarhia olemu­ Simmi grotesk on tihti lüüriline. Pin­ ses, mille puhul oluline on vaid ülalt gele järgnevad kontrastina sageli lüüri- tulnud käskude täitmine ja mis muudab

' gag — tummfilmist pärinev trikk või 2 Т. Эльманович, «С маркой «Таллин- võte, mis tekitab ootamatu koomika ja moo­ фильма:», «Таллин:». 1981, № 2. с. 119. dustab vahel miniepisoodegi.

«Ideaalmaastik» Tõnu Kark (kolhoosi esimees) ja Arvo Kukumägi (volinik) Stseen filmist. M. Kaude fotod inimese tõeliseks hüpiknukuks (meenuta­ Eesti parimad muusikafilmid pärine­ me, et Simm käsitleb peakangelast küll vad siiski «Telefilmi» poolelt. Ma ei hüpiknukuna, aga mitte pugejana, kuid mõtle siin Sulev Nõmmiku lavastusi, eks ole see väljastpoolt reguleeritava mis lõppkokkuvõttes kuuluvad ühte isiksusetuubi puhul ju ainuvõimalik). «Don Juaniga Tallinnast» ja «Varastati Simmi huvi ilmeka ja groteskse tuu- Vana Toomaga», vaid nn. kontsert- bistiku (loomulikult ka näitleja) vastu filme ja -programme, mis dokumentaal­ on jätkunud tema diplomitööst peale. selt ((mania või vähema lavastajasea- Silmitsege näiteks näitlejaid koosoleku­ dega) annavad edasi lauljate ja inter­ laua taga: T. Kark, A. Kukumägi, preetide esinemisi. K. Komissarov, U. Kibuspuu. Kibuspuul «Nukitsamees» on tõsiste |a kaalukate (kinomehaaniku rollis) tarvitseb vaid kavatsustega tehtud muusikal. Ta ei ole ekraanile ilmuda, kui saal juba naerab. nende Nõukogude Ludu arvukate muu- Isegi A. üksküla, kes tavaliselt tundub sikafilmide hulgas, kus sužee traageldab eesti filmis omapead jäetuna, mängib oskamatult kokku muusikutest peatege­ innustunult. A. Kukumäe hiilgeosa tule­ laste esinemisi. Siin on tänapäeva muu­ neb muidugi tema andest, kontaktist sikalile iseloomulikud jooned: toetumine režissööriga, aga ka P. Simmi lavastaja- tuntud kirjanduslikule algallikale, selle natuurist. «Näitleja on rollikontseptsi- ümberkujundamine manguks, stilisat­ ooni üks autoreid,» on P. Simm veendu­ siooni kasutamine, tugeva võõritusefekti nud ja seda ta kinnitab praktikas, olemasolu, ansamblilisus, mis seob uksik- leides just filmilinal avanevaid näitleja- komponente.' natuure ning andes neile sobivaid impuls­ se improvisatsiooniks. Kuid mitmel põhjusel pole lavastaja Kõige olulisem aga on, et «Ideaal­ suutnud end teostada. «Nukitsamees» on maastik» on avaras mõõtkavas kunsti- filmimuinasjutt, kus Headus ja Kurjus on taotluslik film ja ta asetub meie filmide kirjutatud suurte tähtedega; mõlemad foonil hoopis teisele skaalale kiu nn esitatakse meile kohe lõplikul kujul ja mitmegi teise režissööri tööd, ka noorema antipoode vastandatakse mehaaniliselt, põlvkonna hulgast. «Ideaalmaastikku» illustreerivalt. Muinasjutus identifitsee- kannab autorite anne ja tõsine hoiak. rub lugeja või vaataja tavaliselt pea­ tegelasega. Kas siin on peategelaseks Lavastajadebüüt täispikas filmis on Nukitsamees või Iti? Muidugi meeldib ka «Nukitsamees». Seni on Helle Murd­ film lastele (igas lapses on natuke Nukit­ maa režissöörina teinud telelavastusi ja sameest), kuid arenemisprotsessi ja kand­ dokumentaalfilme. «Nukitsamees» on vuse seisukohalt jääb Nukitsamees vaid mõeldud lastele ja väärib juba seetõttu markeeringuks, teda pole suudetud esi­ soosivat suhtumist. Lastefilme on mõle­ tada areneva kujuna; Iti jälle on mad eesti stuudiod häbemata vähe teinud vaid autorite ruupor, peamiselt süžee (ega peale mitte eriti õnnestunud töö edasiviija. Mõlemad on liiga põgusad «Tuli öös» meenugi midagi). Märkimis­ peategelaseks. Vastandatakse küll head väärne on seegi, et ta on ka muusikafilm, ja kurja, kuid me ei näe pidevat arengu­ taotluselt muusikal. liini, millel tavaliselt põhinebki filmi ülesehitus. «Nukitsamehes» pole välja Muusikafilmidest algas 1927. aastal arendatud dramaturgilisi episoode, ena­ helifilm oma võidukäiku ja siiani tuleb muses kohtame autorite teese illust­ neid ekraanidele arvukalt. Viimast- a|a reerivate kaadrite liitmist. On juba mär­ hea muusikal tugineb tõsisele, kunsti­ gitud, et isegi linnupoja päästmist pole väärtuslikule dramaturgiale ja kasutab tahetud dramaturgilise võttena ära kasu­ tihti klassikalisi eeskujusid: «Mees La tada.4 Ka iseenesest sarmikad laulud oma Manchast», «Minu veetlev leedi», «West Side'i lugu», «Oliver». Eeskujud on vaatajaile tuttavad ja muusikal kasutab 3 neid oma huvides: tekivad võimalused И. Шилова, «Национальная традиция и mänguks, transformatsioonideks, stili­ современный музыкальный фильм», «Вопросы киноискусства», № 16, Москва, 1975, с. 149. seeritud lahendusteks. Nimetatud filme ei saa sugugi tingimusteta pidada ker­ 4 Т. Haug. «Kaasaegne «Nukitsamees»». gesse žanri kuuluvaiks. «Noorte Hääl», 1982, 10. jaan. 64 päevakajalisust taotlevate sõnadega mõ­ P. Urblat kui kunstiajaloolast on juvad pigem vahekupleedena, mida filmi tegemisel köitnud just filmi kujun­ jällegi pildiga vaid illustreeritakse. dus (kunstnik A. Keskküla), reaalne Täheldame huvitavat tõsiasja: kus on asjade maailm: filmi usutav atmosfäär Luts tugev, seal on seda ka filmitegijad, luuakse peamiselt tundlikult valitud Luts lõpetab oma muinasjutu siira-viira, detailide abil. Lavastaja teab, et, ütleme, ka filmitegijad ei oska ega suuda oma kell auto numbrilaual, ruttavad inimesed tööd kuidagi lõpetada. Kompositsiooni- tänaval, toiduained külmkapis, manne­ terviku puudumine torkab aga rohkem keenid vaateaknal, kõnelemata juba silma kui Lutsul, temal kannab ühtne filmis kasutatud eesti kunstnike arvu­ vesteline stiil, siin võtab võimust eklek­ kaist taiestest, mängivad filmis olulist tika (mets ühes, kodu teises, laulud osa. Ent tervikpilti vaadates näeme: näit­ kolmandas laadis). lejad on valitud tüübiprintsiibil, nad Filmi tinglik maneer lubab küll auto­ sobivad nendele ette nähtud keskkonda, reil katsetada filmikunsti (optika) väljen­ kuid nad ka sulavad sinna, kinnistuvad dusvahendeid, kuid võtted jäävad for- foonile, võrdsustuvad asjadega. maalseiks-illustreerivaiks. Film esilinastus Kesktelevisioonis, kui Moskvas viibis visiidil Rootsi sot­ Muidugi saame teha mahaarvamisi: siaaldemokraatide juht Olof Palme, ja film on lastefilm (neid on vaja, selle esitles vaatajatele «Tallinnlilmi» kahtle­ kohta anti möödunud aastal NLKP Kesk­ mata uuest ja ootamatust küljest. Meie komitee otsuski), film on muusikafilm filmi otsene haakumine maailmapolii­ (komplitseeritud ja raske žanr), film on tikaga küllalt stiilse põnevusžanri tööga debüütfilm (lavastajal pole kogemusi). kõneleb küll päevapoliitilisest korda­ Mis jääb? Sümpaatne taotlus teha film minekust. Muidugi jääb sellisel puhul kodust ja kodutundest, headusest, mis märkamata filmi esteetiline külg, tema on parem kui kurjus. Taotlus on muidugi kompositsioonihõredus, asjatu välja- õilis. venitatus kahte seeriasse. Ja märkamata «31. osakonna hukuga» debüteerib jääb ka see, et kompositsioonihõredus täispikas filmis lavastaja Peeter Urbla, peidab endas sisulagedust: filmis on seni lühifilmide ja telesaadetega tuntud. palju tühikaadreid, mille funktsioon on Aluseks on rootslase Per Wahlöö sot­ vaid säilitada žanriomast (näiteks lõpu­ siaalkriitiline ulmeromaan, milles ekst- tud autosõidud). Aktuaalne poliitiline rapoleeritakse kodanliku massiühiskonna probleemistik ei läbi mitte kogu filmi, tendentse. Teravmeelselt on selles esita­ vaid selle üksikuid episoode. tud intelligentide ajude ühiskonnast elimineerimise moodused: kasutatakse Eesti Televisioonis oli märtsikuus ära just nende endi kalduvusi, taotlusi võimalus näha «Kahte päeva Viktor •ja nõrkusi. Urbla on romaanist teinud Kingissepa elust» (film on võetud ka detektiivloo: aus, kohusetundlik, riigi­ Kesktelevisiooni). Stsenarist Aigar Vahe­ truu politseikomissar võimsa totalitaar- metsa ja lavastaja Tõnis Kask on läbi võimu vastu. Viktor Kingissepa kahe päeva restau­ Teatavas mõttes on žanrifilmiga debü- reerinud kontuurid oktoobriülestõusust teerimine üllatuseks. Oleme harjunud, et Eestis (23. okt. 1917) ja võimu n.-ö. noor režissöör alustab kõigepealt n.-ö. juriidilisest ülevõtmisest (27. okt. 1917). autorifilmiga, kus esitab oma vaateid Meie filmikunstis on see teine kord, kui maailmale. Ka on žanrifilme teatavas ekraanile on toodud Viktor Kingissepa mõttes raskem teha, sest see nõuab kuju, mängufilmis aga esimene kord. käsitööoskust, stiili- ja žanritunnet. Tänapäeval märkame arvukaid taotlusi Televisioon ja film on muidugi oma tuua põnevusfilmidesse, komöödiatesse, lavastustes korduvalt pöördunud doku­ melodraamadesse päevaprobleeme, püü­ mentaalse materjali poole. Ulatuslikumad du vaatajate hulgas populaarseid žanre on kahtlemata samade autorite publit­ kasutada poliitilises võitluses. Siiski on sistlikud seriaalid revolutsiooni- ja kodu- noore režissööri debüüt just sellise sõja-aastaist «Sünniaasta» (25 jagu) ja futuroloogilise imperialismivastase põ- «Poliitilised kired» (10 jagu), vaataja 65 nevuspublitsistikaga erandlik. peaks aga kindlasti mäletama ka neile eelnenud, samu vormivõtteid kasutavat Pürgimata filmi kui ajaloolise restau­ itaallaste «Leonardo da Vinci elu», ratsiooni pädevuse hindamisele, küsime, omalaadset ajaloo- ja kunstiteaduse kuidas on see tees filmi teostuses ning telekunsti sünteesi. Eesti Tele­ lahendamist leidnud. Nagu märgitud, visioonist aga mäletab allakirjutanu ilmub ta meie ette juba alguskaadrites, igatahes saatesarja «Huvireis mine­ mistõttu kogu järgnev, s. t. film ise, — vikku» aastast 1967, kus ekraanile kas autorite tahtel või tahtmata — saab toodi ajaloolised tegelased. teatava illustratiivsuse varjundi: algul väljaöeldud tees saadab kogu filmi. Kinematograafia taaslavastab tõsielu- Dramaturgiliselt lahendatakse see juhtumeid oma algusest peale (meenuta­ tees Viktor Kingissepa, tema kaas- ja ge 1899 tehtud «Dreyfusi protsessi») ja vastasmängijate abil. Kingisseppa on tänaseks ei tea arhivaarid paljudel Jaan Anvelt iseloomustanud: «... Haig­ juhtudel, kas sajandi alguse tummfilmi lane ja nõrk, kuid väsimatu; närviline, kaadrid suurtest meestest on järel- aga sarkastiliselt rahulik kõneleja-agitaa- lavastused või on need ehtsad doku­ tor ning vali ja paljunõudev, kuid igal mentaalkaadrid. pool eeskujuandev, hiilgav organisaator 5 «Kahe päeva...» autoreid on köit­ igal pool.» nud tees veretust revolutsioonist. «1917. Filmi Kingissepp on teistsugune: a. oktoobriülestõus Tallinnas . . . kulges närviline küll, kuid arlekiinlikki, otsus­ väliselt rahulikult, niivõrd käratult ja tusvõimeline ja kiire, kuid pealiskaud­ organiseeritult, et jäi kodanlusele mõneks negi. Ta ei ole nii fanaatiline ja terav, ajaks koguni märkamatuks. Ülestõusu nagu arvatavasti tema prototüüp. Kuid käigus ei hukkunud ükski inimene ja nii või teisiti kannab Jüri Krjukovi uje olemasolevail andmeil ei kasutatud Kingissepa-aura kogu filmi. Krjukovi ühegi vana võimu institutsiooni likvi­ näitlejasarm on ka Kingissepa sarm. deerimisel vägivalda,» ütleb stsenaariumi Legendiliku isiku puhul on paratamatu, sissejuhatus, mida lühemalt kordab ka et igaühel, ka neil, kes teda isiklikult mõlema seeria algul ekraanile ilmuv tundsid, on oma ettekujutus temast. kiri. Usun, et veel üks Kingissepp, esimene Veretu riigikukutamise tees läbib mängufilmi Kingissepp võib olla selline. kogu filmi, kerkides aeg-ajalt esiplaanile. (Hiljem teises osas liituvad sellega uue võimu majandusmured: «Sa mõtle 5 Tsiteeritud A. Vahemetsa stsenaariumi leivale, kui triklile vajutad.») käsikirja järgi.

«31. osakonna hukk» Lembit Ulfsak politseiinspek­ tor Jensenina. 0. Vasema foto Seda ei saa öelda kõigi Kingissepa mõeldud veenev karakter). Kingissepa kaas- ja vastasmängijate kohta (fil­ ja Poska dialoog võimu ülevõtmise mis esineb 10 ajaloolist isikut), kel­ stseenis on kahtlemata filmi kulminat­ leks on põgusaks ja isikupäratuks sioon ja ühtlasi suurim kunstiline õnnes­ jääv Rabtšinski, samuti J. Anvelt, tumine, mis on hästi ette valmistatud punapõskne, loosungilik, keda pike­ kokkupõrkega Mahoni ja Kingissepa malt esinemas kuuleme alles filmi vahel. Mahoni kuju (U. Kibuspuu) ko- lõpus ja siingi mitte kõige arukamalt mism ei ole puhtväline, nagu paljudel (diskussioonis sotsialistlikest mõisa­ teistel tegelastel, vaid ta on sisemiselt test). Kingissepa pidev saatja on juhuslik motiveeritud: ütleksin, ta esindab kodan­ poisike Saaremaalt. Seega viivad filmi liku riigiametniku rollikontseptsiooni. autorid dramaturgiliselt läbi teesi «kära­ Ent J. Viimsi (T. Hanschmidt) ja Aate­ tust» revolutsioonist, kuid ülestõusu mehe (M. Klooren) kuju loomine toimub organiseeritus jääb meil küll nägemata. taas karikeeritult-operetlikult, sealjuures Tiitrites lubatu jääb pildiliselt katmata. šabloonselt, mistõttu nende — ja seega Miskipärast pidi V. Kingissepp i s e ka kodanluse — võimukemplus omandab lõbumajast leivajahu tooma ja seejärel pisendatud mõõtmed. See omakorda — veel jahusena Toompeale minema võimu muidugi dramaturgilises plaanis — vä­ üle võtma. Efektne küll, kuid samas hendab ka Kingissepa võidu kaalu. paneb see ju kogu sündmuse tõsiduse teatava kahtluse alla. Kerges operetlikus Järelikult? Filmi autorid mängivad stiilis on lahendatud ka stseen telefoni­ korraga kaht mängu: tõsist ajaloolist preilidega. Kingissepa kaasmängijatest draamat ja kerget, stampidega küllasta­ tõuseb esile veel esseer E. Meister tud komöödiat, ilma neid uueks kunsti­ (H. Seljamaa), kelle kuju aga on edasi tervikuks sünteesimata. (Faktiliselt toi­ antud räuskav-jämekoomiliste võtetega, mub veel ka mäng dokumentaalfilmi mis vaatajaile on tuttavad paljudest reeglitega: nimelt kasutatakse töös üsna filmidest. Kahjuks jääb välja joonis­ paljusid ajastut iseloomustavaid doku­ tamata V. Vöölmann (S. Luik), kes — mentaalkaadreid. Kuid, kummaline küll, filmiteksti tasandil — ainsana arvestata­ need ei pääse mõjule, nende funktsioo­ valt ühendab endas poliitiku majandus- niks jääb vaid illustreerida fooni. See­ tõttu usume me lavastatud kaadreid roh­ mehega. Kingissepa vastasmängijate ise- kem kui dokumentaalseid.) Milliseid . loomustamisel valitseb samuti kaks mängureegleid peaks aga omaks pidama alget: tõsiselt võetav on H. Mandri vaataja, et säilitada usaldus Vahemetsa- Jaan Poska osas (näitleja poolt läbi Kase filmi vastu? Ent kahtlematult on

x31. osakonna hukk» Heino Mandri (I direktor) ja Ago Roo (kirjastaja). O. Vasema foto film — eeldusel, et vaataja tahab temasse Tegemist on üleliidulise nähtusega: süveneda — huvitav, kuna pakub palju­ režissuuri uuenemine toimub kõikides sid tõlgendusvõimalusi. liiduvabariikides. Lühifilmiga debüteerinud R. Tammet Noorte lavastajate juures näeme on lavastaja, keda köidavad irratsio­ huvi olla ise stsenarist. See on reaktsioon naalsed juhtumid, kuigi nende abil lahen­ kaua aastaid kestnud ja praegugi mitte dab ta üpris maiseid asju. Juba oma lõppenud, ütleksin, baroksele filmitoot- lavastajakursuste lõputöös «Lodjavahi mismoodusele, kus stsenarist (tavaliselt surm» (1979) sidus ta peetvallakliku kirjanik) tõi stuudiosse (tavaliselt oma elutunnetuse, ütleme, Strugatskitega, teose alusel) kirjandusliku algallika, mis saates UFO-d inimlikku headust ja kur­ jäi seisma, kuni leiti režissöör; tema just mõõtma. «Pulmapildis» ilmub Tule­ hakkas kirjutatut kaunistama ja töötlema, vikust noormees, kel on võime liikuda seda filmispetsiifiliselt rikastama, olles ajas tagasi. Kuigi kaks kolmandikku fil­ praktiliselt mitte niivõrd originaali mist võtab enda alla ekspositsioon ja loojaks, kuivõrd stsenaariumikirjanduse tulnuka ajafilosoofia ja ajas liikumise filmialaseks teostajaks (sarnaselt Holly­ tehnoloogia, mõtestab filmi siiski lõpp- woodi õitseaja tootmistehnoloogiaga). episood, millest jääb kõlama: ehk küll Debütantide juures märkame püüdu kellelegi pole antud tagantjärele teada (ja võimeid) luua ekraanil omaenda auto­ saada, mis tema üksikud teod tegelikult noomne kunstimaailm, pikemalt peatu­ väärt on, elab inimene üks kord, ta peab mata igapäevaelu reaalsetel detailidel, suutma vastutada oma tegude eest. mille esitamiseks just filmikunst talle UFO-d, kui seni praktiliselt ebareaalne loomuldasa omase natuurilähedusega nähtus ja Aeg kui abstraktsioon, nõua­ häid võimalusi pakub. Tegemist on taot­ vad aga filmilinal ülimalt konkreetset lusega visualiseerida ja eredalt esitada kehastamist. Ilmnes, et seiklusfilmi oma subjektiivset maailmatunnetust, olgu pildistambid (UFO taldrikdisain, kosmo- siis ilmekas-grotesksete («Ideaalmaas­ setulnuka skafander ja kronotron) män­ tik») või irratsionaalsete («Pulmapilt») givad inimlikud eetikaküsimused üle. mudelsituatsioonide varal, kasutades eba- Ehk õnnestub R. Tammetil tulevikus kinolikult ohtrasti grimmi, muusikat ja tuua kosmosest (või kuskilt mujalt) Maa optilisi efekte («Nukitsamees»). peale olendid, kes loomulikumalt ja origi­ naalsemalt liituksid filmi struktuuri. Sellesse voolusängi ei suubu «31. osakonna hukk» ja Kingissepa-film. Peatusin nii pikalt filmidel, kuna neid Esimese lavastajat köidab just n.-ö. pole just palju ja kui miskipärast «Nukit­ filmimise ruum, talle on tegevuskesk­ sameest» lahati üsna üksikasjalikult kond oma materiaalsusega tähendus­ ajakirjanduses, siis «31. osakonna hu­ rikas (ilma Helsingi autosõitudeta lagu­ kust» ei ole ilmunud ühtki leheretsen- neks film hoopis koost). Kummaline siooni, «Ideaalmaastik», üleliidulisel küll: kui Simm sooritab äratõuke olu- noorte filmiloomingu ülevaatusel parima kirjeldusdetailidega küllastatud algma­ režii auhinna saanu, leidis vastukaja terjalist (K. Helemäe), jõudes küllalt ainult «Sirbis ja Vasaras», «Kahe päe­ suurte üldistusteni, siis Urbla toimib va .. .» retsensioonid olid peaaegu ainult risti vastupidi: ta lähtub kirjandusteosest, sisu kirjeldavad. mille üldistusaste on vaieldamatult kõrge, ja näeb suurt vaeva sellega, et tuua Mida öelda filmiaasta kokkuvõttes? sellesse — žanripiiridega ette kirju­ Mängufilmide arv on meil enam-vä­ tatud — n.-ö. kinolikke konkretiseerin- hem püsinud ühel ja samal tasemel: guid. See taotlus näib olevat köitnud kolm-neli täispikka filmi «Tallinnfil- peaaegu kogu tema huvi ja lavastaja- mis», üks-kaks «Eesti Telefilmis», lisaks energia. Ent koos pesuveega . . . paar lühifilmi, viimaseid eriti nendel aastatel, mil uusi lavastajaid peale kasva­ Kingissepa-filmis on lavastaja (nime­ mas. Režissuur on valdavalt noorenenud, tatuist ainsana vanemasse põlvkonda vanema põlvkonna lavastajad pürgivad kuuluv) elukogenult ja ajalugu respek­ uuele eneseleidmisele, meie filmide üld­ teerides möödanikku ennistanud, kunsti­ pilt on kõnekam kui ei kunagi varem. liselt on tulemus aga ebaühtlane: kõrvuti 68 «Kaks päeva Viktor Kingis­ sepa elust» Paremal: Jüri Krjukov (Vik­ tor Kingissepp). Vasakul: Heino Mandri (Jaan Poska> J. Lintropi foto

õnnestumistega kohtame illustratiivsust Viimasel ajal on üleliidulises filmi­ ja valmislahendusi. ajakirjanduses hakatud kõnelema popu- Oma mina realiseerimiste ja reali- laarseist näitlejaist (A. Solonitsõnist, seerimistaotluste taustal märkame ülla­ A. Kaljaginist, L. Gurtšenkost) kui ajastu tuslikult, et «Tallinnfilmi» kõik kolm peeglist. Noor režissuur (eespool vaa­ täispikka tööd on kirjandusteose tööt­ delduist küll ainult P. Simm) tahab ja ka lused, telefilmi aluseks on tegelikult oskab indiviidi orgaanikat ja plastikat asetleidnud sündmused. Paraku võime rolli huvides paremini ära kasutada kui kõikidele ekraanitöödele teha ettehei­ senine. Jälgigem näiteks R. Areni, loo­ teid dramaturgilise ülesehituse seisu­ mupärase filminäitleja, osi 1950.—1960. kohalt. Dramaturgiaprobleem püsib meie aastate, filmides ja nüüd. helestumid filmitaevas endiselt ähvarda­ Uus põlvkond toob filmi oma eakaas­ vana. Selge, et stsenaariume suudavad lastest näitlejad: rollides pisut iseäraliku hästi kirjutada ainult need, kes võrdselt A. Kukumäe, T. Kärgi. Viimane ongi valdavad nii filmikunsti kui kirjanduse saanud oma võimsa improviseerimis- väljendusvahendeid (meie väikese filmi­ võimega ja iselaadse hea ja kurja piiri tootmise juures on praktiliselt võimatu peäl olekuga meie «uue laine» päris- luua mitmest inimesest koosnevaid, nn. filminäitlejaks. Eraldi tahaks aga esile stsenaristide gruppe, kus UKS annab tõsta U. Kibuspuud, kes mängib kolmes süžee, teine dialoogi jne., nagu neid käsitletud filmis. Tabavaks koomiliseks teisal kasutatakse). rollijooniseks piisab tal napist tekstist, Edasi žanriprobleemist Kuigi kino­ ta oskab endale tähelepanu tõmmata ka maailmas näib olevat juba leiutatud vaikides, tema juures hakkavad mängima absoluutmudelid, mille taaskordamine ka kostüüm, miimika. Väikestes ilme­ publiku ikka ja jälle kinno toob, märkame kates osades märkame R. Paavelit, ka žanri uuendamise püüdlusi: lavastaja, H. Rattast jt. Lavastajatel kujunevad eriti aga noor lavastaja, üritab skeemi välja oma näitlejad. modifitseerida. Muinasjutust saab hästi «Uus laine» — niisuguse ühisnimega teha muusikali, detektiivfilm läheb läbi ristiti meie kino uustulnukad aasta tagasi poliitika ulmelis-futuroloogilistele ra­ kinematografistide kongressil. Millised dadele. Zanrifilmide juures tekib aga on tema arengutendentsid täna? alati vormiprobleem: kanoniseeritud Kõige tugevam arengupotentsiaal žanri kokkuliitmine millegi muuga eel­ tundub olevat P. Simmil, kel näib jätku­ dab head vormitaju ja stiilitunnet. Ja vat huvi (noort) inimest ümbritseva ja käsitöömeisterlikkust. Ime siis, et algaja vormiva vastu (seda näitab ka tema 69 lavastaja komistama kipub. dokumentaaltöö «Mitut värvi haldjad»), oskust tõlkida seda maailma kunstikujun- dite keelde, kui ka vitaalsust-eneseteos­ tamisel. Võib loota, et terviku tunnetus ja 3SOOV kontseptsiooniselgus tulevad temale kogemustega. Liigne usk kino väljendusvahendite Rõõm kuulda, et teie vabariigis hakkab ilmu­ iseeneslikku mõjuvõimu paistab kammit­ ma uus ajakiri «Teater. Muusika. Kino», sevat H. Murdmaad. Võimalik, et just õnnitleme kõiki eesti kultuuri- ja kunstiini­ tema praktikast televisioonita vasta j ana mesi selle silmapaistva sündmuse puhul! (kirjandussaadete lavastajana-illustreeri- Soovime, et uat ajakirja saadaks pidev loo­ jana) on tulnud teatav väliste (ja see­ minguline edu, et nii maht kui ka tiraaž pärast täiskasvanud vaatajate juures järjest suureneksid. Kujunegu ajakirjast mõjuta jääv) efektitaotluste prevaleeri­ käsiraamat kolme muusa teenritele ja olgu ta mine tegelaste karakteriarengu arvel. «kõikidest kunstidest tähtsama» vallas vaba­ riigis teenäitajaks. P. Urbla üllatab oma kiindumusega teha žanrifilme. Detektiivloo järel on tema käe all valmimas muusikafilm «Selle suve šlaager». Kas tuleb temast žanri- uuendaja või jääb ta ise alla žanri raud­ setele seadustele? R. Tammet, seni veel täispika filmini mitte jõudnu, tahab olla irratsionaalselt originaalne, kuid kasutab pildistampe selliselt, et need varjutavad tema enda mõttelised ja esteetilised taotlused. Pealegi on veel kõigil meeles A. Tar­ kovski «Solaris», kus toosama inimliku Meil oli hea meel teada saada uue eesti vastutuse probleem lahendati samuti ajakirja «Teater. Muusika. Kino» sünnist. ulmelises keskkonnas. Ja — lühifilm Soovime uuele ajakirjale: nõuab mitte vähemat täpsust kui täis­ 1. Et ta järjekindlalt ja veendunult propa­ pikk töö, ta nõuab lakoonilisust ja selget geeriks sotsialistliku kultuuri parimaid loome- puänti. tulemusi, kasvataks tõelist internatsiona­ Nii et «uus laine» pole sugugi mitte lismi. homogeenne nähtus. Noored filmilavas­ 2. Et ajakiri о'eks žanririkas ja mitmekesine. Soovime viljakaid diskussioone, suurte meist­ tajad on oma tegeliku vanuse poolest rite ja noorte muusikateadlaste julgeid sõna­ keskmisse põlvkonda kuuluvad. Nende võtte. Olgu kriitikanooled teravad ja pulbit­ eluvaade on välja kujunenud, nad on segu tormilised vaidlused, milles sünnibki jõudnud teha mitmeid lühifilme. Meie kunstitõde. filmikunsti on tulnud seega uued inime­ 3. Et ajakiri toondaks enda ümber suure sed, omaenda (aga muidugi ka ajastu) autorite aktiiv ja olgu ka lugejaid rohkesti. esteetiliste ja maailmavaateliste taot­ Külastatagu toimetust tihedasti ja tulgu teile lustega, omaenda probleemidega. Esi­ arvukalt kirju. Kujunegu «Teater. Muusika. algu seob neid omavahel peamiselt Kino» armastatud ja nõutavaks ajakirjaks esimese täispika mängufilmi esilinastuse teie kaunil kodumaal! aeg — 1981. Kes kellega edaspidi liitub, kes kellest lahku lööb, on praegu riskantne öelda. Lootusrikas oti esialgu olemasolev- Советская gi — meie vähese filmitootmise juures. «Oluline on olemasolev potentsiaal, уррузыка ainult edaspidine vaimsus ja süvenemine saavad olla edasimineku aluseks. Muidu räägime ühe-filmi-klassikutest . . .» (M. Mikiver kinematografistide kongressil). з soovi.

PRIIT PÄRN -:4.гМШШМЬ^ *$>•=

1) Et uus ajakiri võidaks en­ dale kohe palju sõpru . . . 2) . .et uus ajakiri leiaks tee lugejate südamesse ja oleks neile vajalik . . .

3) . . . et uus ajakiri oleks kättesaadav kõige laiemale lugejaskonnale.

71 Koos edasitõttava ajaga

HUGO LEPNURM

Ester Mägi muusika on üli­ malt siiras, isiklikult läbi elatud, kuid mitte kitsalt subjektiivne; tagasihoidlik, kuid ilmekas; tundeline, kuid vaoshoitud; pehmete kontrastidega; hooti rõõ­ mus, kuid mitte ohjeldama­ tult ülemeelik; sageli kurb, aga laskumata sügava traagika ja meeleheiteni; kohati eepiline, aga mitte eeposlikult võimas — kõige juures aga tingimata ja alati maitsekas. Võrdleksin Ester Mägi muusika ilu põllu- ja aasa- lillede tagasihoidliku kau­ nidusega, mida märkame aias kultiveeritud rooside, liiliate ja nelkide ereduse kõrval alles teises järje­ korras, kuid mis meid lähe­ mal vaatlemisel üha enam võlub oma loomulikkuse ja Concordia Ktar. vahetu kuuluvusega lõpu­ Mäng. Pehmelakk. 1974. tult rikkasse loodusse. Fragment Kui naisluuletaja on midagi endast­ sega õpilase tulevasele loomingusuunale. mõistetavat ja õrnema soo poeesia sageli Õpiaastail Tallinna konservatooriumis ületab tunderikkuselt meeste oma, siis kirjutatud töödest on säilinud Variatsioo­ naisheliloojaid — vähemalt neid, kellel nid klaverile, Kuus pala tšellole, Klaveri­ oma rahva kultuuriloos tõsist öelda — sonaat, Trio viiulile, tšellole ja klaverile on jäänud väheseks. Eestis neid õnne­ jm. Kui õpiaastate algul E. Mägi ise kõhk­ kombel esineb Lydia Auster, Els Aarne les, kas temast heliloojat saab, siis viimati ja — Ester Mägi! mainitud trio aitas otsustada küsimuse Loomingujuttu alustatakse sageli elu­ lõplikult jaatavalt. looga. Olgu siis ka praegu nõnda. Too trio on küps ja nauditav teos, Ester Mägi sündis 10. jaanuaril 1922 mis sisukuselt väljub enamiku üliõpilas­ Tallinnas käsitöölise perekonnas, kus tal tööde raamest. Selles avaldub püüdlik lapsepõlves paistsid puuduvat muusika hool kasutada parimaid eeskujusid ja olla õppimise võimalused. Muusikahuvi ergu- ühtlasi iseseisev. II osas, variatsioonides tasid kooli tublid lauluõpetajad, kellest Mart Saare «Tipa-tapa hällilaulu» tee­ üks oli helilooja Juhan Jürme. male, avaldub E. Mägi heliloojatalent Kui Ester Mägi koju muretseti klaver esmakordselt täie selgusega. Pala on peen, (esialgu küll vanemale õele, kellest aga kohati mänglev, kohati nukker, küllaltki muusikut ei saanud) ja vend Paul (päras­ tõsiste kontrastidega, kuid milles peäle tine tuntud «Estonia» ooperilavastaja) jääb hea mängumõnu. Terve teos on ker­ konservatooriumi lauluklassi astus, tekkis gelt jälgitava vormi ja seesmise pingega. huvi klaverimängu vastu ka Estril. Seda Autori intiimseim mõte on usaldatud õppis ta algul iseseisvalt ja sedavõrd, et täiesti loomulikult klaverile kui algul va­ suutis süstemaatilisele õpingule Karin Prii litud lemmikinstrumendile. See joon jääb juurde asudes mängida esimeses tunnis iseloomustavaks veel mõnelegi tema hili­ Beethoveni 1. sonaati. Hiljem, konserva­ semale teosele. tooriumi klaveriklassis olid tema peda­ Tallinna konservatooriumis alustab E. googideks H. Viitol-Mäevälja, A.Lemba, Mägi oma Klaverikontserti fis-mo\\, mille A. Klas ja E. Franz. I osa valmib diplomitööna 1951. aastal. 1946. aastal tuli klaverierialast tervise Klaverikontserdiga püstitab autor endale pärast loobuda. Tekkis peaaegu aastane eesmärgi luua suurteos täielikult eesti vaheaeg. Kõne alla tuli õpingute jätka­ rahvaviisidest teemadele (ta enda sõnade mine muusikateaduse või kompositsiooni järgi nagu katseks). Teemade otsimine erialal. Harmooniaõpetaja Alfred Karindi viib E. Mägi sügavamale meie rahvamuu­ ja dekaan Karl Leichter soovitasid vii­ sika varasalve ja siitpeale see protsess mast. 1946. aasta sügisel sooritaski jätkub ja süveneb pidevalt. E. Mägi sisseastumiseksami komposit­ Tallinea konservatooriumi lõpetamise siooniklassi, esitades kaks laulu J. Liivi järel suundub E. Mägi Moskva konser­ ja H. Visnapuu tekstidele. vatooriumi aspirantuuri, kus tema juhen­ K. Leichteri suunamisel sai ta profes­ dajaks saab Vissarion Sebalin ja viimase sor Mart Saare õpilaseks. Seda peab pikaajalise haiguse ajal ajutiselt ka Ana­ E. Mägi ise väga õnnelikuks lahenduseks, toli Aleksandrov. kuna M. Saare sõbralik suhtumine mõju­ Professor Sebalin suhtus oma õpilas­ tas teda jääma kompositsiooni õppima tesse suure taktitundega, austades nende ja õpetaja rahulik, mõnus tööstiil vastas loomingu iga rahvuslikku joont, olgugi õpilase, enda arvates aeglasele, mõtte­ et ta ei suutnud alati kõike lõpuni mõista. protsessile. Erilist rõhku pani ta vormi viimistlemi­ Õpiaastaid M. Saare juures mäletab sele ja üldse vormiküsimusile laiemas Ester Mägi tänuga. Vabas ja sundimatus mõttes. tööõhkkonnas omandas ta kompositsiooni­ Moskva-aastail lõpetas E. Mägi oma alase põhihariduse, põhjaliku literatuuri- Klaverikontserdi ja kirjutas kantaadi tundmise (eriti palju tuli läbi mängida meeskoorile, metsosopranile ja sümfoo­ Palestrina teoseid) ning muusikateose niaorkestrile «Kalevipoja teekond Soome», harmoonilise arengu loogika. Peale selle (sellega ta osales «Kalevipoja» 100. aasta on õpetaja kui rahvusliku muusika suur- juubeliüritustee) ning teadusliku tööna 73 meistri eeskuju olnud otsustava tähtsu­ «Eesti rahvaviis nõukogude eesti heliloo- jäte loomingus». Kogu aspirantuuriaas- Akadeemia ja Tartu Riikliku Ülikooli kor­ tate töö on kindlalt ühesuunaline: pühen­ raldatud rahvalaulude-viiside kogumise datud meie rahvamuusika edasiarenda­ ekspeditsioonidel. Need matkad annavad misele. heliloojale vahetuid ja elavaid muljeid On võimalik, nagu see loovisiksuste meie rahvamuusikast. Kogutud materjali juures sageli on esinenud, et eemalviibi­ kasutab ta hiljem mitme teose teemadena. mine sünnimaast kuidagi eriliselt koondab 1950-ndate aastate teisel poolel kirju­ loova mõtte kõigele kodusele ja kutsub tab helilooja mõned soolo- ja koorilau­ esile parimaid ideid rahvuslikku iseloomu lud rahvaviiside materjalil, aga veel osalt muusika loomiseks. Ja et ka E. Mägi mõle­ romantilise, M. Saare eeskujule vihjava mad mainitud teosed just seetõttu said harmooniaga, nagu see oli tollal enami­ oma suure sisepinge ja jõu. kule meie heliloojaile tavaline. Klaverikontsert on nii teemamaterjali Rahvaviisile rajatud väikevormidest kui ka väljenduslaadi poolest üks oma­ on huvitavad 1957. aastal kirjutatud 10 pärasemaid selles žanris. Kõikide osade lastepala klaverile. Kõigi aluseks on otse­ teemadena on autor kasutanud Lõuna- selt rahvaviisid. Töötlusvõttena kasutab ja Lääne-Eesti uuemaid rahvalaule ja pii- autor neis sageli kaanonit ja orelipunkti. lilugusid, neid rahva enda maneeris trans­ 1956. aastal valminud Ballaadis viiulile formeerides ja varieerides. ja klaverile ning 1957. aastal loodud Kontserdis esitab E. Mägi mõtted ja poeemis segakoorile ja orelile «Tormi­ kujundid üksteise kõrval horisontaalselt, lind» (Juhan Sütiste tekst) pole küll ot­ nende ajalises järgnevuses, mitte dra­ seselt rahvaviisi, kuid on palju plagaal- maatiliselt kuhjudes ega kõlades polüfoo­ set harmooniat, kvardi- ja septimiinter- niliselt üheaegselt. See joon jääb ka edas­ valli rakendust olulise ehituselemendina, pidi tema suurte teoste hinnatavaks oma­ mis tundub ehteestilikuna. duseks, mistõttu muusika on kuulajale 1958. aastal valminud Serenaadis viiu­ alati kergelt jälgitav. Seda kui väga posi­ lile ja orkestrile pöördub E. Mägi uuesti tiivset joont rõhutab ka Moskva muusika­ suurvormi poole. Sisuliselt on see 4-osa- teadlane G. Sohhman E. Mägi sümfoo­ line kontsert, aga tavalisest veidi vahel­ niast rääkides («Hoolitsus kuulaja eest», dusrikkam (seda juba osade nimetustes: «Sovetskaja Muzõka», 1975, nr. 10K Prelüüd, Serenaad, Retsitatiiv, Finaal) Kontserdis pole olulist sümfoonilist eredamalt väljajoonistatud karakterite arendust ega ka klaveripartii erilist vir­ tõttu, eriti II osas ja toredas motoorses tuoossust. Selle tõttu jätab ta mõneti in­ Finaalis. Võrreldes Klaverikontserdiga on tiimse mulje. orkestri osatähtsus ja käsitlusoskus Hoopis suurema eesmärgi püstitab tublisti tõusnud. E. Mägi oma kantaadis. Kalevipoega on 1959. aastal proovib E. Mägi puhkpilli­ autor tahtnud kujutada vähem kangelase muusikaga, luues laulupeole orkestripala kui lihtsalt inimesena, koondades mõtte «Pärast päevatööd» ja kerged ning alga­ ühe dramaatilise momendi ümber. Eesti jale jõukohased rahvaviisilised Kuus pala regilaulust lähtudes jõuab ta huvitava trompetile. meloodika ja harmooniani, polütonaal- Aastad 1959—1965 on Ester Mägi ot­ suse ja värvika orkestratsioonini. Kõige singute ja katsetuste ajaks. Sel perioodil paremini on õnnestunud loodusmaalingud ei kirjuta ta suurvorme ja väikepalades helrdes. Esialgsel kujul osutus teos koorile pole seda võlu, mis oli varasemais ja mõneti raskeks (pidevalt kõrge tessituur), tuleb hilisemais. seepärast autor töötas helindi ümber ja Need aastad olid suureks ümberorien­ esiettekanne võis toimuda alles mõne teerumise ajaks peaaegu kõigile eesti heli­ aasta pärast. Kuna meie tuntud klaveri­ loojaile. Seni valitsenud ja mõnevõrra duo A. Klas—В. Lukk soovis väga midagi skolastiliseks muutunud traditsioonid hül­ repertuaari Ester Mägilt, sai selle kan­ jatakse ja purustatakse Eino Tambergi, taadi materjalist tujuküllase ja erksa Jaan Räätsa, Kuldar Singi ning mõne Kolm pala kahele klaverile. teise uueilmeliste teostega. Veidi omaette, Pärast Moskvast naasmist E. Mägi aga samuti sisuliselt uusi radu sammu­ huvi rahvamuusika vastu üha kasvab. Nel­ vad Anti Marguste ja Veljo Tormis. Uus­ jal suvel järjest käib ta ENSV Teaduste klassika ja ekspressionism, dodekafoonia, 74 M. Hiisi foto

75 seeriatehnika ja muud stiililised uudsu­ kvartetis (1964). Kooskõlades ilmub suu­ sed saavad noorte heliloojate juures en­ rem dissoneerivus — helilooja hakkab dastmõistetavaks. Noori toetab agaralt tarvitama pärastpoole talle nii omast muusikateadlane Ofelia Tuisk. Tunnustust' vähendatud oktavit (alias suurt septimit) ja heakskiitu leiab meie noorema põlve ja sellele ehitatud akorde. Samad nähtu­ looming nii üleliiduliselt kui ka rahvus­ sed vilksatavad ka" nimetatud ajajärgu vaheliselt. vähestes lauludes. Koos uue tehnikaga tuleb ka uus estee­ Uue helikeele kõrvale tuleb ka pöörde­ tiline suhtumine. Kui pärastsõja-aastail liselt uus sisu, seda nimelt II keelpilli­ nõuti muusikalt optimistlikku laadi, elu­ kvartetis (1965). Kui helilooja teosed olid jaatamist ja probleemide tingimatut lahen­ seni valdavalt elujaatavad, rõõmsa või damist, kas või deklaratiivselt, siis nüüd mängleva iseloomuga, siis kvartetist hõn­ hakatakse pidama väärtuslikuks meie päe­ gub nukrust ja melanhooliat. Ta on oma vade elu näitamist kogu tema keerukuses, kõigis neljas osas väga terviklik. Tunde­ vastuoludes ja võitlustes. Ka traagika, pinge hoitakse kunstiliste vahenditega masendus ja argipäev saavad heliloo­ suurepäraselt vaos. Allakirjutanu arvates mingu aineks. Helilooja isiklikku vaate­ on see üks parimaid E. Mägi teoseid. nurka ja tema sisemaailma ei põlata enam Alates II kvartetist ei eralda me heli­ kui väärtusetut subjektivismi. looja teostes enam konsonantse ja disso­ Noorte aktiivsus, mille suhtes vanem nantse nende harjunud mõttes. On ainult põlv esialgu oli umbusklik, pani kõiki rohkem ja vähem pingelised kooskõlad. meie heliloojaid mõtlema ja omandama Esimesed peavad «lahenema» viimastesse. mõningaidki uusi stiili- ja tehnikajooni, Ja edasi — intervalli või akordi pingeaste mis rikastas tublisti meie heliloomingut. muutub üha enam tämbriliseks teguriks, Ester Mägi on alati soovinud kirju­ millel on muusikateose ehituses hoopis tada nüüdisaegselt ja nüüdisaegses heli­ teine ülesanne kui senisel harmoonial. keeles. Tol ajal kerkib tema loomingus Koik see «laboratooriumitöõ» rakendub esile uudseid tehnilisi võtteid ja kõlavärve, täiel määral suurtes instrumentaalteostee, eeskätt tsüklilistes vormides: klaveripala­ 1968. aastal loodud Sümfoonias ja 1972. des «Merepildid» (1962) ja I keelpilli­ aastal kirjutatud Variatsioonides.

Fotol vasakult: H. Õtsa, E. Jalajas, M. Saar, E. Mägi 1959. aastal.

I Sümfoonias, nagu Klaverikontserdiski, tisklused» (1978) ja 1981. aastal Marie antakse sisu kulg edasi üksteisele järg­ Underi tekstile kirjutatud «Merelind» ja nevate, mitte üheaegselt võitlevate kont­ «Laululind». Koik need esitavad kooridele rastsete helikujundite kaudu. Koos lühi­ kaunis suuri nõudeid, olles see-eest aga duse ja silmapaistvalt hea orkestrikäsit­ muusikaliselt sisukad. Tore rahvaliku loo­ lusega teeb selgus ja jälgitavus E. Mägi muga meeskoorilaul on «Hulkurpoiss» Sümfoonia üheks paremaks kogu eesti Eino Leino sõnadele (1980). orkestriloomingus. Märkida tuleb rütmi Viimaste aastate kooriloomingus tahan suurt osakaalu Sümfoonias. Teos on leid­ esile tõsta kahte oopust, mis märgatavalt nud teenitud tunnustuse ka väljaspool ületavad Ester Mägi «keskmise» ja lisa­ Eesti piire. vad tubli panuse eesti kooriloomingule. Võib-olla sisult ja vormilt kunstiküp­ Esiteks, 1980. aasta üldlaulupeoks kirju­ seimaks tööks Ester Mägi loomingus on tatud kantaat ühendkooridele «Merelin­ tema Variatsioonid klaverile, klarnetile nale» (Ellen Niit), mis täielikult õigustab ja keelpilliorkestrile. Teosel on sarnasust talle osaks saanud sooja vastuvõttu. Vas­ vanaaegsetele os/ma/o-bassile kirjutatud tavalt ettekandeaparaadi nõudeile on heli­ variatsioonidele, mis kulgevad katke­ keel lihtne, kergelt lauldav, vormilt väga matu vooluna. Teema esitataksegi alguses selge. Lihtsa diatoonika kasutamine ei ühehäälse bassina. Variatsioone iseloo­ tulene allakirjutanu arvates mitte ainult mustavad üheaegselt väga tugev konst­ üldlaulupeo tingimustest, vaid on kogu ruktsioon ja haarav poeetilisus. Rahva- meie viimaste aastate heliloomingu aja- viisilised intonatsioonid on põimitud ka­ nõudeline-psühholoogiline stiilinihe. Kan­ destamisväärse oskusega teose tänapäe­ taadi huvitavas p/amss/mo-kulminatsioo- vaselt rikkalikku helikeelde. nis teose lõpus kasutab helilooja rahva­ Huvitavad teosed on 1974. aastal loo­ viisi, öeldes niiviisi välja oma kunsti- dud orelipala «Canto doloroso ed inven- kreedo. Teiseks, 1981. aastal tehtud «Tuule zione» ja «Dialoogid» flöödile, klarnetile, tuba — M. Saare radadel» meeskoorile tšellole ja klaverile. Neis kasutab E. Mägi ja orelile. Rahvalaulu tekst koos regilaulu põnevalt ja kuulama sundivalt kogu oma viisikäänetega on aluseks suurejooneli­ tehnikaarsenali. sele poeemile, milles autor ilmse pieteedi­ Suurte ja väikeste instrumentaalteoste tundega oma õpetaja vastu nagu jätkaks kõrval on Ester Mägi kogu aeg viljelnud M. Saare ürgpanteistlikku looduspoeesiat koorilaulu, ja paistab, et koos edasitõttava (mis on ühtlasi soomeugriliku elutunne­ ajaga üha edukamalt. Paljud tema koori­ tuse põliseks omapäraks). Pean isiklikult laulud on otseselt rahvaviiside töötlused, «Tuule tuba» E. Mägi loomingu üheks näiteks 1971. aastal kirjutatud «Mõista­ tipuks. tused», 1974. aastal valminud sari nais- Oma rahvaviisiliste kooriteostega sei­ koorilaule, mis on eriti väärtuslikud oma sab Ester Mägi vääriliselt Veljo Tormise vähese heliloojapoolse «lisandi» tõttu, dia- kõrval, kuigi veidi teistsuguste kunstiliste toonilise, lihtsa, rahvaviisimõnulise tööt­ kavatsustega. lusega ja samas laadis, aga klaverisaa­ tega 4 kael loodud «Neiulaulud» (1979) Soololaulu leiame E. Mägi loomingus naiskoorile, «Unelaul» (1959) segakoorile hoopis vähem. Nimetaksin 1950-ndate jne aastate lõpul loodud «Leidsid sõnad kalli Muudest koorilauludest märgime mõ­ viisi» (M. Kesamaa), «Ääsi ees» (A. ningaid mitmesugustel võistlustel pre- Rammo), 1965. aastal sündinud viit ro­ meerituid, nagu «õhtul enne naistepäeva» manssi. Üsna viimased tsüklid: «Haikud» (1962), «Kullerkupud» (A. Suuman) ja (Albert Koeney, 1977) meeshäälele ja har­ «Rütm» (K. Kangur) segakoorile (1965). file ning «Kolm laulu Betti Alveri luulele» Meeskoorilauludest said RAM-i võistlus­ naishäälele klaveriga on huvitavad, mait­ tel preemiaid 1969. aastal loodud «öölaul» sekad, väga napi materjaliga. Neis ja (N. Baturin) ja «Nõmme liivakell» (H. 1980. aastal valminud Kontserdis orelile Mänd) ning 1978. aastast pärinev «Kuidas ja klavessiinile on ilmunud uudse nähtu­ elaksid» (J. Semper). sena seisundimuusika sugemeid. Selle­ Peale nende on huvitavamad segakoo­ laadiline kunstisse suhtumine paistab rile loodud «Igav liiv» (1966, D. Vaa- olevat meil levinud nii uuemas luules, 77 randi), 5 laulu Tammsaare sõnadele «Mõ­ kujutavas kunstis kui ka muusikas. Oma heliloojatee algul püstitas Ester Mägi endale eesmärgi — teadlikult saada rahvuslikuks heliloojaks. Praegu võib öelda, et ta on selle kindlalt saavutanud. Muidugi on arusaamine rahvuslikust meil kõigil aastatega muutunud. Ka Ester Mägi GUSTAV ERNESAKS on selles suhtes läbi teinud pika kujune- MARI-LIIS KOLA mis- ja kristalliseerumisprotsessi, aga tugev side rahvaviisidega ja mingi rahu- Et ta ... lik-jutustav karakter ka kõige traagilise­ ... oleks tark, aktiivne {pai- ja peksupoiste mas (nagu teame seda meie rahvaluules) vaba) analüüsija; ... peaks silmas uut, tekkivat; koos plagaalse, subdominandipoolse kõla­ ... tegutseks olevikus nii, et meie järglastel värviga on jäänud kogu tema loomingu oleks trükisõnas usaldusväärseid sõnumeid; iseloomulikuks — ja kauniks — jooneks. et meie muusika ajalukku ei jääks musta Et Ester Mägi on siia maailma sün­ auku; dinud naisena, annab ta muusikale mingi ... tunneks muret ka iiterpreteerimiskunsti erilise hõngu: see on teatav pehmus jii kõrgetasemelise stabiilsuse eest; õrnus tema paljudes teostes, aga ku ... tänast kirja pannes tunnetaks ühtlasi konkreetne arukus ja selgus igapäises- homset ja ülehomset; ... sünnimaa muusikalisi saavutusi jäädvus­ lähedases — naiselik põhiomadus —, tades annaks ülevaateid ka mujal maailmas millest ta ainult hetketi mõnes suurvor­ toimuvast; mis kaldub piiri ületades «mehelike» ül­ ... oleks algatajaks, õhutajaks, julgustajaks, et distuste sfääri, võetagu seda siis vooru­ head kavatsused ei jääks ainult kavatsus­ sena või nõrkusena. teks. Ester Mägi on alati taotlenud olla nüüdisaegne ja esireas. Ta pole kunagi läinud iga hinna eest millelegi silmatorka­ valt uuele, vaid tehes koos oma kolleegi­ dega kaasa kogu meie loomingukurvi, võtnud väikeste killukeste kaupa kogu maailmas ilmnenud uusi esteetilisi ja stii­ Kui teie arvamLs Jätab lugeja ükskõikseks, lilisi elemente. Kõike aga ainult sel mõõ­ võite selle väe a hästi enese teada hoida. (B. Shaw) dul, kuidas nõudis tema seesmine, isik­ Et ajakiri: lik loominguvajadus. Ja ilunõue on selles 1. Annaks turvalisusetinnet. Aktsent nõud­ jäänud üheks peamiseks. likkusele, võitlusele esmaklassilise eest ehk teiste sõnadega, et asjast räägiksid ainult asjatundjad (professionaalsuse, asjalikkuse ja stiili osas eeskujulik «Keel ja Kirjandus»). Harrastuskriitikute ja algajate autorite katse­ tustele jäägu ikka ajalehtedes selleks eralda­ tud leheruum. 2. Oleks aktiviseeriv jõud. Vabatahtlikult inimesed ei erutu, neid taleb erutada. Aktiiv­ ne probleemikäsinus analüüsiva mõtte kuu- musekraad, mõtte rakurss ja artikli stiil võivad anda võimsa tagasisideme. Vähem taotlustest kui sellest, mis välja tuli. 3. Oleks tundlik baromeeter. Väga oluline on ajakirja kunstisündmustele reageerimise kiirus. Samuti on vajalfc regulaarne, kind­ la paiknemisega (lk. x-y) informatsioon maa­ ilmas toimuvatest kunstisündmustest. Pluss lavakujundusalane lisasoov. Et ajakiri leiaks regulaarse võimaljse analüüsida kõi­ kide lavastuste kujundust.

uc**i-l** /4uuu HELILOOJA JA TEATER

on pidanud vajalikuks uvertüüriga lavas­ RAIMO KANGRO: taja pole pidanud vajalikuks eesriiet ava­ Vaatamata tegevusele ooperižanris, da, algab kõik väga hästi. See absurdi- pean endale tunnistama tõika, et mõned kuristik, mis eksisteerib pilli, pillimehe, küsitavused, mis mind alati on häirinud dirigendi ja selle vahel, millest nad ooperit eatris, on ikka selge vastuseta mängivad, on ruumilises, visuaalses mõt­ jäänud. Alljärgnevalt põgusalt mõnest tes nii lõpmatult suur, et ta ei tekita meis sellisest. mingeid probleeme. Uvertüür on läbi, Muusika on oma olemuselt kõikidest eesriie avaneb ja ooperis hakkab osa­ kunstidest kindlasti kõige abstraktsem, lema ruum, milles tegutsevad inimesed, kõige enam võimeline panema inimest kelle mõtte- või elukäikudes on midagi tajuma seletamatut. Temas on see juba nii olulist, et teised seda vaatama, sellest iseenesest olemas, mis näiteks abstrakt­ osa saama on tulnud. Sellel ruumil on ses maalikunstis on eesmärgiks. oma ulatuvus meie tajudes, ta on meie Tema olemuseks on tekitada inimeses jaoks just praegu eksisteeriv reaalsus seletamatute tunnete ja tajude jada. (Kui või irreaalsus. (Pigem küll irreaalsus. näiteks püüda seletada Mozarti g-moll Mulle tundub, et ka parim realism on sümfoonias mitte konstruktsiooni, vaid veidi irreaalne. Kes selles kahtleb, võib seda, mida see teos n.-ö. «ütles», oleme lugeda Z. Jirotka «Saturnini» XXV pea­ omadega puntras või parimal juhul tege­ tükki.) Tal, s.o. ruumil, on võime lähe­ leme mingi arusaamatu reaalsuse tõlke­ neda, aidata meil paremini tunnetada ga.) Selle jada erinevate episoodide ula­ seletamatut. Selles funktsioonis — sele­ tuvus, võime meid mingi taju või tunde tamatu tunnetatavaks tegemisel — ei saa sfääris hoida, on alati väljaspool meie muusikat ja ruumi pidada kattuvaks, konkreetset mõtlemist. küll aga lähedaseks. Ruumi all ma mõtlen Sõnaga on lood natuke täpsemad, vist kõike seda, mis ooperis on visuaalset — isegi konkreetsemad. Igatahes on või­ valgus, žest, värv, liikumine. malik sõnadega seletada, mis sõnaga Niisiis — ooper on alanud ning heli, on mõeldud. Seetõttu on ka sõna ulatuvus sõna ja ruum aitavad meil tunnetada meie tajudes-tunnetes formuleeritavam seletamatut. Alguses läheb kindlasti kui helil. hästi — ka kõige halvemas ooperis. Kuid Mis siin siis uut ja huvitavat on? paraku saabub varem või hiljem hetk — Mitte midagi. Pealegi pole sõna ja muu­ ka kõige paremas ooperis —, mida viisa­ sika olemuse erinevus takistanud ei kalt iseloomustatakse sõnadega: ooperi Schubertil ega biitlitel oma laule tinglikkus. Ma ei mõtle siinkohal neid (mulle küll meenub tavaliselt laulu viis «tinglikkusi», kus terve igavik lauldakse: enne kui sõnad, aga see on nähtavasti «Mui on väga kiire!» või, pussnuga individuaalne) või Mozartil ja Orffil oma rinnus, leitakse veel vaimujõudu oma lavalisi muusikateoseid loomast. ahastavat kallimat peaaegu et seksuaal­ Selle muusika ja sõna viimati nime­ selt rahuldada. Küsimuse all on need tatud ühendamise viisiga kaasneb ka hetked ooperis, mil kuulaja-vaataja ühe karp, mille ühes ruumiosas istuvad need, väljendusvahendi haardest kukub teise kes tahavad midagi kuulata või vaadata mõju alla. Kõige ilmekamalt on see taju­ (enamasti küll vastupidi), teises ruumi­ tav mõne väga hea aaria lõppedes. Vuhi­ osas püütakse seda soovi mitmesuguste nal potsatame kuhugi maha, kui algab tegevuste kaudu (laulmine, rääkimine, järgmine episood, milleks enamasti on tantsimine jne.) rahuldada. retsitatiiv või midagi selletaolist. (Publik Saalis kustuvad tuled, orkestripuldid reageerib neis kohtades tavaliselt aplau­ jäävad ootusrikkalt valgustatuks, saabub siga ja seega leevendab «kukkumist».) dirigent — ja see algab. Algab ooper, Juhtub see, et me muusika ulatuvusest, /9 muusikateatri etendus. Kui komponist tema seletamatu tajumisest langeme R. Kangro,«Põhjaneitsb. «Va­ nemuine». 1980. Lavastaja Ü. Vilimaa. Noormees — Vello Toomemets. Mutik — Silvi Vrait. R Velskri fotod

40 hetke jooksul üpris seletatavasse reaal­ dugi juhul, kui meis on küpsenud vaja­ susse (irreaalsusse?), kus näiteks öel­ dus püha, puhta ooperi järele. B. Brook dakse: «Nüüd vait! Ta tuleb!» Ei, süüdi toob oma raamatus «Tühi ruum» püha pole libreto, selles on kõik loogiline ja teatri ühe näitena Pekingi klassikalise õige. Süüdi pole komponist: retsitatiiv ooperi. Oma ainsale, filmi kaudu saadud on väga hästi komponeeritud. Süüdi pole Pekingi ooperi kogemusele tuginedes lavastaja: antud stseen on lavastuslikult kaldun arvama, et tal võib õigus olla. väga hea. Süüd kui sellist pole kusagil, Lõpetuseks selle probleemi kohta. Kir häda on ooperi kolme komponendi — jeldatud küsimus kaotab teravuse, kui heli, sõna ja ruumi erinevas ulatuvuses istuda teatris kinnisilmi või kuulata meis. ooperit plaadilt. Seega oleksime edukalt Püüan seda selgitada. Nagu juba algul ooperist välja lülitanud ruumi ning tei­ öeldud, on muusika kõige abstraktsem nud temast pikkade laulude seeria. Aga kunst. Seepärast ei saa ta iialgi väljen­ õnneks pole see lahendus. Lahendus on dada näiteks Taani printsi Hamletit. Jaa, selles tulevases ooperis, mis kõikide oma ta on võimeline tegema tajutavaks midagi komponentide juures seda probleemi printsist, samuti midagi Hamletist, kui enam ei tekita. mõista tema all inimest täis eleegiat, armastust ja kättemaksu, kuid iialgi ei suuda muusika üksi meile selgeks teha Taani printsi Hamleti probleeme ei šeiks- piirilikus ega ajaloolises variandis. EUGEN KAPP: Täiesti mõeldav on Hamleti aaria «Olla või mitte olla», sest siin väljendaksid Mind on muusikateatrisse viinud ja muusika, sõna ja ruum meie jaoks sele­ ooperi juurde toonud ikkagi mu isa Artur tamatut Hamletis, kes muutub meile Kapp. Teatriga seotud mälestuskatkeid abstraktsiooniks, sümboliks. Kui ta aga on mul juba päris varasest lapsepõlvest. ütleb: «Mine kloostrisse, Ophelia!», on ta Astrahanis isa juhatatud ooperis «Ivan Taani prints Hamlet, konkreetne persoon, Sussanin» (siis veel «Elu tsaari eest») kes inimliku loogika põhjal peab just avaldas mulle väga suurt mõju Sussanini nii ütlema ja nii tegema. Probleem on aaria. Kui poolakad Sussanini tapsid, niisiis selles, et ooperis on tegelane üht­ olid mu silmis pisarad: «Miks nad tapsid aegu nii sümbol kui ka konkreetne per­ ta? Ta ju nii ilusasti laulis! . . .» Kui isa soon. Minu taju jaoks on näiteks Lenski juba Tallinnas «Estonias» ooperit juha­ oma kuulsas aarias (Nr. 17 Introduzione, tas, köitis mind eriti Gounod' «Faust». scena ed aria di Lenski) sümbol, üldistus, Ainuüksi etendust nägin ma vähemalt mille märksõnaks on«Lenski», järgnevas kuus-seitse korda, aga isa võttis mind ka stseenis (Nr. 18. Scena del duello) aga proovidele kaasa ja pani orkestriauku persoon nimega Lenski. Möönan, et mu dirigendipuldi kõrvale istuma. Kõige roh­ selline arvamus võib olla sügavalt ekslik kem meeldis mulle, tollal 13-aastasele (seda kinnitaks nagu ka olemasolevate poisile, Mefisto kuju, eelkõige Benno tippooperite pidev edu teatrilavadel), Hanseni väga huvitava osatäitmise kuid jätan endale siiski õiguse arvata, pärast. Mäletan, et isa võttis ooperi-Faus- et ooperi edasises arengus on tingimata tiga tema osa läbi meil kodus klaveri vajalik tema komponentide ulatuvuse saatel. See ooper oli mulle ka muusi­ suurem ühtsus, nende sujuv kattuvus ja kaliselt üsna selge, vahel isaga külas sulavus üksteisesse. Mulle tundub, et käies tõmbasin musta mantli endale selle probleemi lahendamisel on oluline ümber ja laulsin niiviisi kõiki Mefisto osa etendada ruumil, tema võimel ühen­ aariaid, isa saatis mind klaveril. Vist dada ulatuvusi, mille seletamatuse on juhtus see ükskord ka tuntud lauljatari meile tajutavaks teinud muusika. Mis­ Ludmilla Hellat-Lemba juures. Veel meel­ suguse enesestmõistetava elegantsiga de­ dis väga «Aida»: Radamesi osas laulis monstreerib ruum oma sellist võimet bal­ juba Karl Ots, Aidat Olga Mikk-Krull. letis! Nii imbusid minusse vähehaaval oo­ Muusika, sõna ja ruumi ulatuvuste peri iseloomulikud võtted, tegelaste 81 korrigeerimine ooperis on vajalik mui­ karakterid, nende väljendamine muusikas ning sama olulisena kogu oopeiuegemise uue prooviga muutus asi selgemaks. kunst ja selle «köögipool». Nähes isa «Tasuleekide» esiettekanne toimus 1945. ranget nõudlikkust, püüdlikkust ja pin­ aasta suvel praeguse Vene Draamateatri gutusi ooperi läbivõtmisest kuni eten­ ruumides ja võeti hästi vastu. Seda oope­ duste endini, sain ettekujutuse dirigendi rit on lavastatud meil kolm korda, aga osast ooperietenduse tegijana. Ooperi- esimese ooperi esimene lavastus jääb he­ žanr jättis minusse kunstina sügava liloojale kõige enam hinge — minule tun­ jälje. dub, et ta oli parimaid («Tasuleeke» Bornhöhe «Tasujast» sain esimestel mängiti veel Riias ja Liepajas). Eino Uuli lugemistel nii tugeva mulje, et mõtlesin: lavastuses (selles esimeses) köitis mind tulevikus peaks keegi sellest kindlasti eriti iidsuse taotlus, ehtne ajalooline kirjutama ooperi. Tollal ma ei arvanud hõng, ja missugused olid osatäitjad — selle kirjutajaks küll ennast. Jutustusest Tiit Kuusik Vambona, Elsa Maasik ja saadud impulsid valasin hiljem oma kon­ Olga Lund Saima, Martin Taras Neeme, servatooriumi diplomitöösse, sümfooni- Benno Hansen Mehise osas! Mäletan lisse poeemi «Tasuja». veel, et kui ooperi muusikat kirjutades Üks tellimus viis mind teatrile veel pidin ristirüütleid iseloomustama, tuli lähemale — kirjutasin muusika, poole­ värskendava eeskujuna meelde, kuidas tunnise süidi Gerd Neggo «Kalevi- Prokofjev tegi seda oma «Aleksander poja»-ainelisele pantomiimilisele lavas- Nevskis». * tusele. Viibisin tantsurühma proovidel, Minult on küsitud, kas üleminekul lavastust kanti mitu korda ette. Selle ooperilt balletile («Tasuleekide» järel muusikalise materjali põhjal kirjutasin «Kalevipoeg») oli heliloojaülesannetes avamängu «Kalevipoeg» sümfooniaor­ suurt erinevust. Loomingulisi raskusi ma kestrile. Nii olen oma hilisemate lava­ sel puhul küll ei tundnud — on ju pea­ teoste süžeed varem teistes vormides aegu igas ooperis olemas ka balletti. Mõ­ osaliselt «läbi kirjutanud». Esimese tõe­ lemas peab helilooja eriliselt püüdma lise, õhtuttäitva teatritüki tellimuse sain karaktereid muusikaliselt diferentsee­ just balleti, mitte ooperi vallast — bal­ rida. Mu esimeses balletis on Kalevipoeg letile «Kalevipoeg», mis oli mõeldud meie rahva paremate, helgemate oma­ 1941. aasta lõpule kavandatud Eesti NSV duste kandja, Sorts aga võõras, midagi kunstidekaadi jaoks Moskvas. Olin just saksa raudrüütlite sarnast «Tasuleeki­ lõpetanud esimese pildi muusika, kui dee». algas sõda ja katkestas minus sündinud «Kalevipoja» kirjutamisel uurisin teatrihelilooja. eesti rahvamuusikat rohkem kui «Tasu­ leekide» puhul. Kaua otsisin Kalevipojale Siis, 1943. aastal Eesti Riiklike Kunsti­ vastavat intonatsioonilist iseloomustust, ansamblite aegu Jaroslavlis, jalutasime kuni lõpuks valisin eesti runoviisi: koos Paul Rummoga kord Volga kalda­ pealsel. Oli lähenemas Jüriöö ülestõusu 600. aastapäev. Uuesti tuli jutuks «Tasu­ ja» — on ju selle sündmustik nii ooperi- pärane. Rummo lubas kirjutada libreto 1343. aasta Jüriöö ülestõusu teemal, kuid mitte Bornhöhe «Tasuja» järgi. Tean, Tundsin, et pean seda läbi kogu bal­ et Paul Rummo käis Moskva arhiivides leti rahvapärases laadis kasutama ega materjale uurimas ja töötas libreto kallal tohi sellega liiga vabalt ümber käia. väga põhjalikult. Mis temal valmis sai, Samas pidi balleti muusika olema tolle tuli kiiresti minu kätte, mina omakorda aja vaatajale arusaadav ja kaasaegse andsin valminud aariad kohe Kunstian­ helikeelega («Kalevipoeg» esietendus samblite solistidele Olga Lundile ja «Estonias» 1948. a.). Iidse ja kaasaegse Aleksander Arderile. Kodulinna tulin ühendamise ideaalseks näiteks oli mulle selle vabastamise järel, kaasas ooperi tookord Prokofjevi «Romeo ja Julia», lõpetatud klaviir. Esimesed proovid or­ mida olin näinud juba 1940. aastal Le­ kestriga viisid mind rusutud meeleollu: ningradis (Galina Ulanovaga peaosas). midagi ei kõlanud, ei tulnud niisugusena Hoopis uuelaadse ülesande ees seisin välja, nagu olin ette kujutanud. Aga iga ooperit «Talvemuinasjutt» kiriutades. 82 E Kapp.«Kalevipoeg». «Estonia». 1948. Lavas­ taja H. Tohvelmann. Kalevipoeg — F. Veike. Saarepiiga — G. Raudsepp, Sorts B. Bli- nov. A. Alla foto 8 3 Lastele kirjutamine on minu arvates väga EINO TAMBERG raske. Nemad juba viisakuse pärast ei plaksuta. Olin väga rõõmus, et «Talve­ muinasjutt» lastele igavaks ei muutunud. Kuidas teist sai teatriinimene? Viibinud mitmetel etendustel, nägin, et Ennekõike olid kooliaegsed teatri­ lastes äratas ooper neid tundeid, mida külastused. Mäletan suurt elamust «Tann- ise panin sellesse teosesse. häuserist». Siis loodi keskkoolis näite­ Laste tõsine huvi muusika vastu, kui ring, mida tuli juhatama Ellen Liiger. Ta me oleme osanud seda äratada, lausa õpetas meid mõistma, et teatris pole nii­ kutsub looma. Nii järgnesid «Talvemui­ võrd tähtis, mida, kuivõrd mismoodi teha. nasjutule» koolimuusikal «Rukkilille- Olen talle selle eest elu lõpuni tänulik. suvi» ja muusikaline muinasjutt «Kris- Tema abil pääsesin ka ühele «Kuningas tallkingake», mõlemad kirjutatud otseselt Leari» proovile, ja kas just seetõttu, aga Haapsalu 1. keskkooli õpilasteatrile siiamaani on proovid mulle väga põne­ «Pöialpoiss», kellega olen suure rõõmuga vad. Pärast konservatooriumi lõpetamist koostööd teinud enam kui kümne aasta töötasin aasta Draamateatris muusikaala jooksul (nemad on lavastanud ka «Tal­ juhatajana. Jälle võimalus proovidel vemuinasjutu»), Tahaksin väga, et meie käia, asja seestpoolt vaadata. Proov on heliloojad leiaksid rohkem aega laste minu jaoks millegi sündimine, taaskehas­ jaoks, et nende uued teosed lapsi haarak­ tumine, mis sisaldab mitmeid võimalusi. sid ja kauem köidaksid. Kui proovil tõepoolest proovitakse, otsi­ Aastaid töötasin oma viienda ooperi takse siit ja sealt, näeme asju, nähtusi «Rembrandt» kallal. Ma polnud mitte mitmest vaatenurgast. Näiteks seda, kui­ ühelegi senisele lavateosele nii palju das näitleja või laulja võib jõuda lõpp­ aega, jõudu ja oskusi pühendanud. Kirju­ punkti väga erinevaid teid mööda. Kui­ tasin suure sisemise kaasaelamisega, das hea režissöör kõiki osatäitjate poolt jättes mõneti kõrvale oma varasemate leitud võimalusi arvestades ja võib-olla ooperite võtteid. Kui varem huvitasid mitte ühtegi varianti õtse eitades neid mind enam rahvadraamad eesti ajaloost, väga loomulikult vajalikus suunas juhib. siis «Rembrandt» on isikudraama, üksik­ Olen õnnelik, et võisin töötada koos isiku elutragöödia . . . Kirjanduslikke Voldemar Pansoga. Kirjutasin muusika allikaid lugedes kerkisid mu vaimusilma tema «Hamleti»-lavastusele, «Vanemui­ ette ooperi peategelased, nende muusi­ ses» lavastas V. Panso mu «Kuupaiste kaline karakteristika. Kohe mõistsin, et oratooriumi». Veel olulisemaks pean, et Rembrandt peab olema väga mitmetahu­ samaks etenduseks tuli V. Panso käe all lise, muutliku karakteriga: kord trotsiv, lavale «Kuningas Oidipus», mille lavas­ äge, isegi metsik, kord väga held-e, õrn, tamise käigus sain iseäranis hästi jälgida vallatlevgi . . . Saskia ja Hendrickje tema sihikindlust püstitatud eesmärgi peavad xilema vastandlikud. Saskia — saavutamisel. helge, lüüriline, aga kirglik; Hendrickje tunded on sügavamad, neis on suurt väl­ Eriti huvitavad ja õpetlikud on just japeetust. Hendrickje muusika ongi dra­ sõnalavastuste proovid. Muusikateatris maatilisem, vokaalselt laiema kaare­ on rohkem determinee/itut, kaks ele­ ga .. . Arvan, et ooperi sündmustik on menti, sõna ja muusika koos määravad sedavõrd elulähedane, et kõlab täiesti ala, mille piirides saab improviseerida. kaasaegselt ka meie päevil. «Rembrandt» Ja see on tunduvalt kitsam kui draamas. esietendus «Vanemuises» 1975. aastal. Mis parata, küsimus on ka selles, et meie Nimitegelase partii esitas noor ja väga draamalavastajad ületavad seni oma ilusa häälega laulja Tõnu Bachmann. kunstis ooperirežissööre. Balletis aga on vabadusaste samuti suur. Koreograafia Ooper ei saa vananeda ega muutuda kujutab endast ju mitte muusika lavale meie ajale tarbetuks, kuna ta on inim­ seadmist, vaid täiesti omaette teost muu­ häälte päralt, ja pole inimhäälest kauni­ sika pinnal. mat instrumenti. Mida arvate endise muusikaala juha­ tajana muusikalise kujunduse tasemest meie praegustes sõnalavastustes? Põhiliselt head. On toimunud märga- 84 tav nihe paremusele, hakatud mõistma, Põnev võrdlusvõimalus tekkis, kui et muusikalise kujunduse väärtus seisneb kolm aastat hiljem (1963) hakkas sama selles, kui palju ta suudab antud lavastuse teost lavastama Mai Murdmaa. Tema kontseptsiooni esile tõsta, pigem vihja­ koreograafia sai «Vanemuise» omast misi kui täiehäälselt publiku teadvust tunduvalt rikkam. Tütarlapse partii töö­ õigele lainele suunata, aidata pidevate tas ta välja väga leidlikult ja täpselt, korduste abil kaasa dramaturgilise ter­ seda rasket osa tantsis Tiiu Randviir, viku tekkele. Muusika pole enam see olles nii tehniliselt kui ka sisuliselt suure­ lüli, mis etenduse nõrgad kohad kinni pärane. Tõesti õnnestunud etendus. mätsib. Tänane kujundusmuusika hea Ometi oli «Vanemuise»-variandis mingi tase on palju võlgu Viive Ernesaksale, aroom või elutarkus — ei oskagi seda kel on muusikalise kujundajana ülihea nimetada ega seletada —, mis estoon- vaist. Helilooja peab näidendile muusi­ lastel puudus. kat luues end paljuski ära salgama ja Tahaksin nüüd rääkida veidi põhja­ sellele vaatamata veel fantaasiat üles likumalt Mai Murdmaast, mulle sügavat näitama. muljet avaldanud ja avaldavast kunstni­ Kellega teil on olnud teatris huvitav kust. Mäletan, kuidas ta 1962. aastal koos töötada? «Estoniasse» tuli, noorena, aga juba üsna Neid inimesi, kellelt olen saanud mi­ küpse kunstnikuna, voorustega, mille dagi toredat, on palju. V. Pansost juba eest ka praegu teda kiidame. Kindlate rääkisin, kriipsutaksin ta nime veel kord eesmärkidega ja ka kõikide tehniliste alla. vahenditega nende saavutamiseks. Ta ei Algussammud muusikateatris olid ole tänini lavastanud halba muusikat: seotud Udo Väljaotsaga. Esimese muusi­ lavastaja loomeiga pole pikk, iga teos kalise lavastuse, «Ballett-sümfoonia» võtab tublisti aega ja ebaolulisele ei tohi kirjutasin konkreetselt temale. Arvasin, end raisata. et ta suudab minu taotlusi paremini M. Murdmaa oskab hästi valida olu­ mõista kui tuntud ballettmeistrid, küll list ja oma loojanatuurile sobivat. Sageli tugevad professionaalid, võib-olla isegi on see tugeva tundejõuga, dramaatiliste eredad isiksused, aga sellest hoolimata kollisioonidega aine. Vahel ka ilusa maa­ mingil määral rutiini kaldunud. Valikut ilma loomine (nagu Raveli «Daphnis ja ei tulnud kahetseda. Chloe»). Tänu hämmastavale muusika- tajule õnnestub tal toredasti süžeetu, Tänuga meenutan meie ühise töö ainult koreograafilisel vormikõnel ba­ algusperioodi. Teadsin üldideena, mida seeruv laad. Kunagi ei dubleeri ta heli- tahan, süžeetut balletti umbes järgmise kangast, aga muusika struktuur paistab kondikavaga: hommik, keskpäev, õhtu — ärkamine, tegevus, unistused, see kõik alati selgelt läbi tantsu joonise. läbi noore tütarlapse tunnete. Ühel õhtul Äärmiselt huvitav oli koostöö temaga Moskvas hotellitoas püüdsime U. Välja­ «Joanna tentata» juures. Otsisime mõle­ otsaga väga pikalt ja detailselt mõista­ male sobivat ainet päris kaua. Lõpuks tada, kuidas noor tütarlaps võib ennast meenus mulle mõned aastad tagasi nähtud tunda ühes või teises situatsioonis; kui­ J. Kawalerowiczi põnevate visuaalsete das ja millises pinges võiksid tema tun­ kujunditega film, mille alusel pikkades ded üksteisele järgneda, üksteisest välja vaidlustes sündiski libreto. Hakkasin kasvada, millises liikumises need võik­ muusikat kirjutama, kogu aeg kummi­ sid väljenduda, mida neis tundeis on tava­ tamas tunne, et lavastajat miski häirib, pärast. et ta pole päriselt rahul. Paari kuu pärast turgatas M. Murdmaal pähe hoopis uus Kui «Ballett-sümfoonia» «Vanemui­ lahendus, tõepoolest igapidi parem ja ses» lavale tuli, oli ta ajamomenti ja selgem. Pidin küll osast valmiskirjutatud võimalusi arvestades üsna ideaalilähe­ muusikast loobuma, aga tegin seda kerge dane. Tantsijad polnud küll eriti tugevad, südamega. Sellest hetkest läks kõik kui­ kuid seda korvas seesama sügavuti dagi libedalt. minek. Peaosas esines ootamatult värs­ kelt Helle Jalonen — küllap ka seepärast, Prooviperiood oli põnev. Teadsin küll, et oli siis ise samasugune noor ärkav mida lavastaja kavatseb, kuid ometi järg­ 85 tütarlaps nes üllatus üllatusele. Arvan, et just see •ч о

СО

со

S •ч

1ц

S о с

4J $

i näitab ballettmeistri ande suurust. Ballett kahe jalaga ikka ära teha saab, nad on püsis pikka aega repertuaaris ja seda ju keha küljes kinni ja ei anna end lõp­ tänu fantaasiale ja jõulisele pingele, mida matult kummalistesse kombinatsiooni­ koreograaf oli suutnud sellesse panna. desse seada. Aga M. Murdmaa suudab Suurt huvi pakuvad M. Murdmaa peaaegu võimatut. Iga tema lavastuse uuemad tööd. Lepo Sumera «Anselmi liikumiskujundite süsteem peegeldab loo» tugevasti keskendunud, huvitava erilist, ainuomast meeleolu. kõlaatmosfääriga muusikale on ta loonud Kokkuvõtteks ütleksin, et minu jaoks omanäolise koreograafia. Balletižanris on M. Murdmaa V. Panso ja J. Toominga pole kerge saavutada filosoofilist üldis­ kõrval eredamaid nähtusi meie mitte tust. Ballettmeistri käsutuses on vaid ainult teatri-, vaid kogu kultuurielus. tegevus, selle mõjul peab vaataja tead­ Aga eks see ole subjektiivne arvamus. vuses selginema üks või teine mõtte- Vaatame ka ooperilavastuste poolele. kujund. M. Murdmaa on «Anselmi loos» Liigitan ooperite lavastustööd kolme (ja ka «Joanna tentatas») sellise üldis­ jakku. Esiteks — halvimad, kus lavastaja, tusega toime tulnud. rakendades ellu oma vahest huvitavatki «Eesti ballaadid» on rahvalaulu, süm­ ideed, teeb seda muusikast mööda minnes. foonilise muusika ja- koreograafia selli­ Teiseks, muusikat hästi tajuvad lavas­ ses vormis ühendamise idee poolest uni­ tajad, kes suudavad panna lauljad käitu­ kaalne kogu maailmas. Mulle meeldib ma loomulikult ja mõtestatult. Tule­ väga M. Murdmaa valitud lahendus: mitte museks on etendus, millele ei saa midagi taotleda etnograafilist täpsust, vaid anda olulist ette heita. Ja kui mõni peategelane oma, kaasaegne suhtumine ainesse. ka veel hästi laulab, võime rõõmu tunda, V. Tormis püüab seevastu rahvalaulu ja kui kogu ansambel on vokaalselt tipp­ võimalikult puhtaks jätta, mis täies ula­ tasemel (nagu kõlas Leningradis meie tuses on tõenäoliselt saavutamatu. Kui teatri «Attila»), võime lausa õnnelikud andekas helilooja puudutab vähimalgi olla. Aga jääb veel kolmas võimalus — määral rahvalaulu, saab see tema näo, ooperikunsti kõrghetk —, kui lavastaja muutub tema teoseks. muusikast lähtudes ja selle piire ületa­ mata lisab äkki midagi niisugust, et ärka­ Muidugi on «Eesti ballaadide» muusika me tavaliselt muusikanautimiselt üles, palju autentsem, folkloorilähedasem kui oleme pisarateni erutatud. Seda juhtub koreograafia. Nii on tekkinud muusika ka maailmalavadel harva, ise olen midagi ja koreograafia vahel vastuolu, aga tore, sellesarnast kogenud vaid paaril B. Pok- produktiivne, polüfooniline vastuolu, rovski lavastatud etendusel Moskva kontrast, mis teeb etenduse põnevaks. Muusikalises Kammerteatris ning Ber­ Paistab, et meie muusikateatrihuvili- liinis Komische Oper'is Götz Friedrichi sed jagunevad praegu kahte leeri. Ühed tehtud Massenet' «Don Quijotes». hindavad kõrgelt Rene Eespere — Ulo Teisena nimetatud varianti on ka meil Vilimaa «Kodalasi» ning Veljo Tor­ ette tulnud. Esimestena meenuvad Udo mise — Kaarel Irdi «Naistelaule», teised Väljaotsa «Porgy ja Bess», Arne Miku «Eesti ballaade». Mõlemad on varmad «Katerina Izmailova», Epp Käidu «Kunin­ vastaspoole lemmiklavastust eitama. gal on külm». Siia, võib-olla isegi rohkem Minu arvates on mõlemal pool toredat, kolmanda grupi poole, sobib Ago-Endrik aga «Eesti ballaade» pean haaravamaks. Kerge värske «Bastien ja Bastiennew «Kodalaste» väga sugestiivne algmeele- («Teatridirektorit» pean rohkem draama­ olu lahtub minu jaoks kuskil poole peaL ta vastuseks). Sama lugu oli muidu veenvalt ning täp­ selt teostatud «Naistelauludega». Vahest Kui kirjutate parajasti puhtinstru- olen liiga närviline vastuvõtja, ei suuda mentaalmuusikat, kas ei kerki see vabel antud sugestiivsuses püsida, vajan uut? kujutlusse teatritegevusena, lavalise lii­ Ja just M. Murdmaa kukerpallitav, salto­ kumisena? sid viskav fantaasia hoidis mind «Eesti Seda mitte, seda ei tahakski. Aga näh­ ballaadide» algusest lõpuni pingul. tavasti mu ammuse ning pideva teatri- Imetlen alati M. Murdmaa võimet huvi tõttu on tagasiside olemas. leida igas olulisemas lavastuses uut. Tun­ Muide, kui olen kirjutanud palju dub küll, et palju siis nende kahe käe ja teatrimuusikat järjest, tekib tunne, et 88 abstraktse muusikalise mõtlemise pro­ fessionaalsus, see kõige alus, hakkab kaduma. Arvan, et muusikakunsti kõrgei­ 3 SOOVI. maks astmeks on siiski puhas sümfooni­ line muusika. Kes on selles tugev ja kel vähegi dramaturgilist närvi (mida on küll ka sümfooniliseks loominguks tarvis), HENDRIK KRUMM võib alati teatri poole pöörduda. Vastu­ EINO BASKIN pidine ei pruugi õnnestuda. Aga teatrimuusika loomishetkel peab Uuelt ajakirjalt ootan, et temas leiaksid helilooja mõttelendu vist küll terve teater kalastamist kõik meie kultuurielu puudutavad mahtuma? küsimused ja sündmused, et meie ja meie Siis keerleb kogu elu selle teatritüki järeltulevad põlved saaksime võimalikult ülevaatliku pildi tänapäeva tunnetest, mõte­ ümber. «Cyrano de Bergerad» kirjutasin test, probleemidest ja kultuurielu tase­ poolteist aastat ja elasin ainult selles. mest. «Joannaga» oli samamoodi, lisaks veel Soovin, et ajakirjal oleks oma nägu ja et ta süžee ängistav mõju. Vaataja saab eten­ ei muutuks seejuures kitsalt provintslikuks, dusel tumedaid emotsioone jaopärast, vaid käsitaks meie kultuurielu sündmusi helilooja aga ei pääse nende eest kuhugi, seoses teiste nõukogude rahvaste ja kogu enne kui teos valmis: maailma kultuuriga. Eks igaühes meist ole,varjul natuke Ootan, et ajakirjas tehakse asjalikku ana­ teatrit. Arvan, et iga inimene unistab lüüsivat kriitikat ja loodan, et ta leiab endale aeg-ajalt olla keegi teine. Seda soovi soliidse mõõdupuu, millega jaotatakse kõike ja kõigile võrdselt. Et oleks vähem sõnu ja rahuldab ka ilukirjandus, aga passiivse­ rohkem mõtteid. malt, teater on aktiivne. Istume saali Et kõigi pisisündmuste kõrval ei unustataks, ja juba natukese aja pärast samastame kust me tuleme ja kuhu läheme. end mõne tegelasega, positiivse või nega­ Et ajakirjal jätkuks jõudu liita või lahutada ja tiivsega. Mõni lavakuju avab meile, kes vajaduse korral teravalt lõigata. me oleme, kes tahaksime või kardame olla . . . Iga kunstnik, kes kirjutab sõnu või noote, maalib või voolib, on ikka näit­ 'Wltf leja, elab üha sisse millessegi uude. Üht­ lasi peab uueks saades osalt endiseks jääma, säilitama muutumises järjepide­ Soovin, et laieneks kriitikute ring, et peale vuse. Tuleb teada, kus on su algus. tarkade ja asjatundlike arvamuste saaks luge­ da ka ootamatuid nägemusi, et peale Intervjueerinud MADIS KOLK A., H.1P.I, K., K., M.. N., Т., Т., Т., V. ja teiste avaldataks ka arvustajaid X., Y. ia Z.. kes pole küll kriitikasektsiooni liikmed, aga keda oleks samuti huvitav lugeda. Soovin, et toimetuses oleks pidev mater- jalipuudus — siis jääks ehk ka estraadlarvus- tusteks ruumi. Ja raadioarvustusteks. Ja telearvustusteks. Et toimetus enne avaldamist tõsiselt süve­ neks: kas arvustus on ka terav. Ja kui on, siis avaldaks. Et mul oleks huvitav lugeda seliistestki kuns­ tialadest, mida ma hästi ei tunne (muusika ja filmj. Et neist paljudest soovidest vähemalt kolm täide läheksid. on uks nnure

KALJU KOMISSAROV

Selle rubriigi avab toimetus loomin­ Võib-olla näen ma tonte seal, kus neid guliste liitude liikmetele, kõnelemaks neist polegi, ja kogu mu mure põhjuseks on nähtustest, mis takistavad loometööd. vaid see, et istun juba viiendat aastat Hea meelega näeksime siin ka meie kunst­ järjest traditsiooniliseks muutunud kuud nike kui ühiskonnategelaste mõtisklusi haiglas? Ja kuulen juba viiendat korda, asjaoludest, mis teevad neile muret ühis• konna vaimses ja sotsiaalses tervises. Neil et mu haigus, kuigi ta asub kusagil kõhu lehekülgedel tahaksime kuulda mitte kõr­ kandis, on suurel määral põhjustatud töö valtvaataja kurtmist, vaid peremehetun­ ja elu närvilisusest. Kuid ma tean ka, dest kantud ettepanekuid asja paranda­ et minuga üheaegselt viibivad praegu miseks. Nõnda saaks toimetus paluda ka haiglates veel kahe eesti teatri peanäite­ asjaomastelt instantsidelt vastust. Rub­ juhid ja kolm kolleegi pääsesid hilja­ riigi «On üks mure» jaoks on toimetus aegu palatist ning kindlasti on ka nende otsustanud materjale mitte ise organisee­ haigused suuresti tekkinud ikka samal rida (välja arvatud esimesed numbrid). põhjusel. Avaldame loominguliste liitude liikmete kaastöid nende laekumise järjekorras ja Asi pole mitte ainult selles, et pooleli' kui rubriik jääb tühjaks, teeme sellest on jäänud lavastused ja töötult istuma kõige optimistlikumad järeldused. kümned näitlejad. Lisaks sellele peaks meie õlul lasuma ju ka suur osa vastu­ tusest kogu kollektiivi igapäevase elu täiuse ja mõtestatuse eest, repertuaari planeerimise eest ja lõpuks ka selle eest, et vaatajat õhtul ei petetaks igava, purjus või lihtsalt ära jääva «kunstiga». Kumma­ lisel kombel on meil, kes me praegu haig­ las viibime, esimest aastat töötavad direk­ torid, nii et ka nemad ei saa meid neis üldistes ülesannetes täiejõuliselt asen­ dada. Vaevalt et sellises olukorras võik­ sidki närvid puhata ja oleks pikemaajalist tervist loota. Voodis lesimine on andnud aega otsida põhjusi, mis meie elu siis nii närviliseks teevad. Mulle tundub, et igapäevases TEATER—TV—KINO—ERF—RAADIO- karussellis ja muudes eluprobleemides, mis vahel võivad paista ka ületamatud, oleme muutumas külmaks ja ükskõikseks. Isegi koos viina juues jääme tihti kurjaks ja õelaks. Liiga lihtne oleks öelda hamlet­ likult: «Aeg liigestest on lahti . . .» Kas ikka on? Ja kui olekski, siis seda enam tuleks endas hoida ja õhutada tundmist, et meie kätes on eesti teater, kunstiliik, mis rahva huvipuuduse üle küll nuriseda ei saaks. Ja seda enam on igasugune meie oma- 90 з soovi. vaheline sissisõda, parastamine ja kadet­ semine lihtsalt kuritegu. «Palun, austa INGO NOIMET mind kui inimest!» ütleb Allabert eten­ ENN VETEMAA duses «Peaproov». See on Mati Undi näi­ dendi esimene lause. Ja sellest inimese 1. Lähedasele naabrusele vaatamata elavad austamisest, ka siis, kui meie kunstivaated Eesti teatrid praegu küllaltki isoleeritud ja maailmamudelid kokku ei lähe, tundub elu. Hea, kui uus ajakiri suudaks tutvustada mulle täna meie omavahelisteski suhetes ja esindada kõige erinevamaid suundi ja vajaka jäävat. tõekspidamisi, mis kujundavad meie teatri, muusika ja kino tänast päeva, ning jääda Ma tean, et selle kirjatüki esimesed semas targalt ja autoriteetselt omanäo­ lugejad on Teatriühingu kongressi dele­ liseks. gaadid ja et see on esimene kurtmine 2. Meil on kujunenud välja väga kitsas ring rubriigis, mille toimetus kavatseb avada teatriinimesi, kes võtavad oma töö kohta hädadele, mis kedagi meist kutsetöös kõige avalikult sõna. Loodan, et uus ajakiri ei enam segavad. Ma tean ka, et selles­ pea paljuks vaeva keelitada kirjutama või samas numbris on ära trükitud Stanis- siis ise intervjueerida inimesi, kel on (või on olnud) oluline osa meie teatripildi kujunda­ lavski «Eetika». Paljud selle probleemid misel, kuid kes ise kas ei taha või ei oska oma oleksid nagu maha kirjutatud tänasest tööst kirjutada. eesti teatrist ja ma arvan, et kui Stanis- 3. Oleks hea, kui uue ajakirja toimetus suu­ lavski põhimõtted teatris ja üldse, elu- daks olla üle mitmesugustest olupoliitilistest lavalgi taas ausse tõuseksid, siis viibiksid kaalutlustest ja arvestaks vaid Teatri, Muusika lavastajad (ja ka näitlejad) märksa har­ ja Kinoga. vemini haiglates. Stanislavski «Eetika» on ununenud. /T Mr Vahest on siis meeles Bertolt Brechti «Vaseostus» väljendatud mõte, et teenete eest, mida teater osutab ühiskonnale, on ta maksnud kogu oma poeesia ohverda­ Oks vana kirjahärra pöördus kunagi maa­ rahva poole järgmiste sõnadega: misega? Võib-olla näevadki mõned meist «Ma soovin, ef Eesti rahvas rikkaks saaks nii selles huvitavas mõttes üksnes põhjust - ihu- kui ka vaimuvara poolest, aga ka hää Vajadust-õigustust näiteks hilineda proovi, südame ja kalli meele poolest, kust kõik kuigi on teäda, et siis pole ka teistel seal puhas elukomme ja armastus välja voolab.» midagi teha? Võib-olla tahab keegi trot­ Eks ole see kenasti öeldud ja sobib ka täna, sida ühiskonda sellega, et võtab «vaba­ uue kultuurakandja avamise päeval meelde duse» olla proovis või etendusel purjus, tuletada. solvata oma kolleege, neid klatšida ja Ja mida siis veel! mõnitada, nende peäl jalgu pühkida? ... Oleks äraütlemata kaunis, kui aulik toimetus leiaks ruumi ka mõne lühema närtemängu- Kuid Brechtile kuulub ka mõte: «Kui tüki äratrükkimiseks. Meie kõrge eeskuju. näitleja ei taha olla papagoi või ahv, peab Moskva linnas väljaantav ajakiri «Teatr» on ta omandama oma aja teadmised inimeste seda ikka võimalikuks pidanud. kooselu kohta, kaasa võideldes klasside Väga armas oleks meil kõikidel lugeda võitluses.» Ja nelisada aastat enne Brechti muusika-, teatri- ja valguspiMdekunsti asja­ mõtles samuti Shakespeare, pannes Ham- tundjate kirgiisi vaimuvõfflemisi tõsise ja letile suhu sõnad: «Näitleja on ajastu kasuliku tõe kätteleidmise nimel. Aga annaks kokkuvõte ja lühikroonika.» armas taevas peatoimetajale rahulikku meelt Kas leidub meil praeguses elukarus­ võitlejaid vajaduse puhul ka mõistlikult sellis aega ja julgust mõelda sellele, et talitseda ja juhatada, et suur ägedus kasu asemel mitte kahju ei tooks ning asjata nii laval kui ka tänaval vaatavad meie vihavimma ei sünnitaks. peale kümned tuhanded inimesed, kes meid nägupidi hästi tunnevad? Vaatavad lootuses, sest nad teavad, et meil on ^d^ \fcftu~s*- 91 tribüün meie ajastu mõtestamiseks. pote АПРЕЛЬ 1982 ТЕАТР. МУЗЫКА. КИНО. ЖУРНАЛ МИНИСТЕРСТВА КУЛЬТУРЫ, ГОСУДАРСТВЕННОГО КОМИТЕТА ПО КИНЕМАТОГРАФИИ, СОЮЗА КОМПОЗИТОРОВ, СОЮЗА КИНЕМАТОГРАФИСТОВ И ТЕАТРАЛЬНОГО ОБЩЕСТВА ЭСТОНСКОЙ ССР.

Р. РИСТЛААН, секретарь ЦК КПЗ — Напутствие пер­ (реж. Я. Тооминг) и «Совесть» Э. Раннета (реж. Э. Хер- вому номеру. макюла). А также в ГАТ драмы им В. Кингисеппа «Жиз­ нерадостные ребята» Н. Симона (реж. Ю Ярвет) и в Театре юного зрителя — «Дорогая Елена Сергеевна» Л.Разумовской (реж. К.Комиссаров), «Траур — участь ТЕАТР Электры» Ю. О'Нила (реж. М. Карусоо); в Пярнуском драматическом театре — «Дракон» Е. Шварца (реж. И. Нормет) и «Сладкое бремя верности» П. Путнинша (реж. М.Кимеле); в Вильяндиском театре «Угала» ДИАЛОГ: Каарел Ирд — Яак Аллнк (4) пьеса Ч. Айтматова «Пегий пес, бегущий краем моря» (реж. И. Рыскулов) и постановка в Раквереском театре пьесы М. Метсанурка «Жизнь Таавета Соовере» (реж. Председатель Театрального общества ЭССР К Ирд Р. Трасс). и главный редактор журнала «Театер Муузика Кино» Я. Аллнк беседуют о деятельности Эстонского Театраль­ ного общества в период между V и VI съездами с 1977 по 1982 годы Они полагают, что формирование твор­ МУЗЫКА ческих секций создало условия для более содержатель­ ной деятельности общества, а руководство его стало демократичнее прежнего, осуществляя контакт с более широким кругом людей. Не удовлетворяет, однако, X. ЛЕПНУРМ — В ногу со спешащим временем (72) профессиональное самообразование работников театра, также как и деятельность секции критики Театрального общества. К. Ирд выражает твердое убеждение в необ­ Статья выдающего эстонского органиста X. Лепнурма ходимости создания для советских работников театра не дает обзор жизни и творческой деятельности Эстер Мяги просто профессионального общества, а всесоюзного (род. 1922), одной из немногих композиторов-женщин творческого объединения, такого как у писателей ху­ Эстонии. Большое влияние на ее творчество с ярко вы­ раженным национальным характером оказал профессор дожников и других творческих работников. Таллинской консерватории Март Саар. В число обще­ признанных произведений композитора входит «Концерт для фортепиано», созданный под руководством В. Шеба­ СОКРОВИЩНИЦА МЫСЛИ: К. СТАНИСЛАВСКИЙ - лина в дни аспирантской учебы в Москве, и кантата Этика (8) «Калевипоэг отправляется в Финляндию». Глубокий ин­ терес Э. Мяги к инструментальной музыке нашел свое отражение в таких произведениях, как «Симфония» и КТО? Георгий Товстоногов (18) «Вариации для фортепиано, кларнета и струнного ор­ кестра». Однако и хоровая музыка имеет немаловажное место в творчестве Э. Мяги. В рубрике «Кто?» наш журнал познакомит читателей с жизнью и творческой деятельностью выдающихся режиссеров современности. Первая статья рассказы­ Композитор и театр (79) вает о Г.Товстоногове, главном режиссере Ленинградс­ кого Большого драматического театра им. М. Горького. О своих связях с музыкальным театром рассуждают эстонские композиторы Раймо Кангро (род. 1949), Эуген И. ВОЛКОВ — Завидую театралам (22) Kann (род. 1908) и Энно Тамберг (род. 1930). Р. Кангро вносит мысль о музыке как самом абстрактном виде искусства. Им написаны оперы «Удивительная история» В статье дается краткий обзор проектирования и и «Жертва», а в соавторстве с Андресом Вал коне ном строительства нового здания театра «Угала» в Виль- рок-опера «Северная дева». В оперном театре возникает янди, анализируя его с точки зрения архитектуры. Автор противодействие трех компонентов — музыки, слов и считает, что эстонские театралы впервые получили под­ пространства, в разрешении которого автор видит идеал линно современное здание театра. Отныне жители этого оперы будущего. небольшого эстонского города смогут устраивать здесь Наиболее значительными произведениями Э. Kanna торжественные мероприятия: балы и выставки. Статья являются оперы «Огни мщения», «Рембрандт» и «Зим­ указывает и на некоторые упущения, которые можно няя сказка», а также балет «Калевипоэг», о написании было устранить. и постановке которого и рассказывает автор. Блеском творчества Э. Тамберга, несомненно являются опера «Сирано де Бержерак», «Балет-синфония» и балет Я-АЛЛ И К — Блеск тусклого театрального года (28) «Иоанна одержимая». Последнее произведение создано в сотрудничестве с хореографом Май Мурдмаа. которую автор считает одной из наиболее выдающихся личностей Статья анализирует деятельность драматических теат­ эстонского театра сегодня. ров в 1981 году; безусловно, м и ну вши й год п ри нес не много радости нашим театралам. Состоялось 59 премьер под непосредственным руководством 39 режиссеров. Автор полагает, что совсем недостаточно работали КИНО именно штатные режиссеры, поскольку большую часть постановок осуществили дебютанты, а также режиссеры из других театров. Не часто обращается внимание на Три вопроса АРНОЛЬДУ ГРЕНУ, председателью орг­ общую концепцию постановки и на донесение до зрителя комитета XV всесоюзного кинофестиваля (38) основой мысли спектакля. Недостаточно было работы у ведущих актеров. По мнению автора статьи наиболее удавшимися явились постановки в Г AT «Ванемуйне» Заместитель Председателя Совета Министров Эстон­ пьесы О. Тооминга «Приемный сын черного континента» ской ССР Арнольд Грен информирует о проведении в 92 Таллине с 12 по -22 апреля 1982 года кинофестиваля, Основательно помолодела эстонская режиссура, об­ размышляет о собственных контактах с киноискусством. щая картина эстонского кино стала выразительнее. Режиссеры, используя литературные произведения, выра­ жают личностное отношение к событиям. В постановках Т. J10KK — О становлении кнногероя (41) молодых режиссеров успешно выступают и молодые ак­ теры. Облик эстонского киноискусства в настоящее время в основном определяет молодежь: режиссеры Автор рассматривает изменения характеров киноге­ П. Симм, X. Мурдмаа, П. Урбла, Р. Таммет, операторы роев в 70-х годах, когда так называемый положитель­ А. Ихо, А. Руус, В. Блинов, М. Мадиссон. ный герой терял свой традиционный облик. Важное место приобретают отныне в фильмах пути исканий ге­ роя, конфликт перенесен во внутренний мир человека. Возникновение такого стереотипа автор видит уже в РАЗНОЕ литературе 60-х годов и фильмах М."Хуциева и др. В 70-е годы на экран выходит фильм, повествующий о проб­ леме эмансипации, так называемый фильм женской проб­ лемы. На экран приходит и образ делового человека, К. КОМИССАРОВ — Есть одна забота (90) руководящего работника, остающийся пока лишь схема­ тичным. Автор констатирует, что киноискусство 70-х го­ дов представлено как в социальном, так и психологи­ В рубрике «Есть одна забота» редакция нашего жур­ ческом плане, способном показать сложного герои. нала предоставляет возможность членам творческих союзов полемизировать о препятствующих явлениях в творчестве, о тревоге из-за некоторых аспектов духовной и социальной жизни нашего общества. Призы всесоюзных ки нофестнвалей (1964— 1981) (49) Главный режиссер Таллинского Театра юного зрителя Калью Комиссаров размышляет, находясь в больнице, о Вдобавок перечню прилагаются выписки из оценок причинах создающих большую нервозность жизни теат­ и рецензий эстонским фильмам во всесоюзной пе­ рального деятеля, и считает, что карусель будней прев­ чати: «Родник в лесу» — В. Ишимов, «Искусство ращает сотоварищей в холодных и безразличных людей, кино» N° 1, 1975; «Цену смерти спроси у мертвых» — не выражающих терпеливости и уважения к коллегам Г. Масловский, В. Михалкович, «Советский экран» № 6, по театру. Автор заставляет нас серьезно задуматься 1979; В. Ишимов — «Искусство кино», № 1, 1979; «Гнездо над словами Гамлета о том, что актеры — «обзор и на ветру» — Б. Рунин, «Искусство кино», № 7, 1980; «Лесные фиалки» — А. Липкое, «Советский фильм», №6, краткие летописи века». Необходимо помнить, что сцена 1981. актерская — большая трибуна для отображения лето­ писи века.

С. ЭНДРЕ — Фотография: Калью Кийск (57) М.ЛЕВИН - Конкордия Клар (96)

Интервю с Первым секретарем Союза кинематогра­ Искусствовед Май Левин знакомит читателя с фистов Эстонии К. Кийском. Известный режиссер и актер работами графика Конкордин Клар, которые инспи­ повествует о собственном режиссерском интересе к ма­ рировались музыкой, искусством в самом широком зна­ нере поведения людей в сложности исторической ситуа­ чении. К. Клар обладательница многих премий с выста­ ции (фильмы «Безумие», «Цену смерти спроси у мерт­ вок эстонской графики, в том числе и золотого приза вых»). К-Кийск констатирует, что коллектив киностудии Таллинского триеннале графики в 1977 году. «Таллинфильм» пополнился молодыми режиссерами и творческий состав стал сильней, чем когда-либо раньше. Три пожелания новому журналу (7, 26, 36, 43, 48, 70, Важнейшей задачей Союза кинематографистов К. Кийск 71. 78, 89, 91) считает всемерную поддержку молодых талантов.

Я- РУУС — Художественный фнльм 1981: смена поко­ лений (60)

Автор анализирует в статье эстонские художествен­ Адрес редакции: ные фильмы, вышедшие на экран в минувшем году, это «Что посеешь...» (реж. П. Симм), «Чертенок» (реж. Эстонская ССР, X. Мурдмаа), телефильм «Гибель 31 отдела» (реж. П. Урбла), «Два дня из жизни Виктора Кингисеппа» 200090 Таллин, п/я 51. (реж. Т. Каск), короткометражный фильм «Свадебная фотография» («А потом оглянулся», реж. Р. Таммет). THEATRE. MUSIC. CINEMA APRIL 1982 JOURNAL OF THE MINISTRY OF CULTURE, THE STATE CINEMATOGRAPHY COMMITTEE, THE UNION OF COMPOSERS, THE UNION OF CINEMATOGRAPHERS AND THE THEATRICAL SOCIETY OF THE ESTONIAN S.S.R.

R. RISTLAAN, Secretary of the Central Committee of the muine State Academic Theatre O.Tooming's "The Communist Party of Estonia — Greetings to the New Foster-Son of the Black Continent" (directed by J. Too­ Journal (3) ming). E. Rannet's "Heartache" (directed by E. Herma- küla); at the Tallinn State Academic Drama Theatre — N.Simon's "The Sunshine Boys" (directed by J. Järvet); at the Youth Theatre — L. Razumovskaja's "Dear THEATRE Teacher" (directed by K. Komissarov) and E. O'Neill's "Mourning Becomes Electra" (directed by M. Karusoo); at the Pärnu Drama Theatre Y. Schwartz's "Dragon" (directed by I. Normet) and P. Putnins's "The Sweet Dialogue: Kaarel Ird — Jaak Allik (4) Burden of Faith" (directed by M. Kimele); at the Viljandi Theatre "Ugala" Ch. Aytmatov's "The Black-and-White-Dog Running on the Seashore" (directed by l.Ryskulov); at The chairman of the Theatrical Society of the ESSR the Rakvere Theatre M. Metsanurk's "Taavet Soovere's and the editor-in-chief of the journal "Theatre. Music. Life" (directed by R. Trass). Cinema" speak about the activities of the Theatrical So­ ciety between its 5th and 6th congresses in the years 1977—1982. They come to the conclusion that the for MUSIC mat ion of special sections inside the Society has made the activities of the Society more creative and interesting. The Society has been directed in a more democratic way H.LEPNURM — Together with the Speeding Time (72) and a wider circle of people has taken part in its di­ rection. There are still some problems to be solved in The article gives a survey of the life and work of the sphere of professional self education of the theatrical Ester Mägi (b. 1922) who is one of the few Estonian workers as well as in the work of the section of theatrical female composers. Her music has a strong national cha­ critics of the Society. Kaarel Ird is of the opinion that racter, which was formed under the influence of Mart the soviet theatrical workers need an all-union professio­ Saar, her professor at the Tallinn Conservatory. E. Magi's nal association like the writers, the artists and other best-known works are the Piano Concerto and the cantate creative workers have. "Kalevipoeg's Journey to Finland" written under the inst­ ruction of professor V. Shebalin during her post-graduate studies in Moscow. Instrumental music has always been TREASURY OF THOUGHT: K. STANISLAVSKI the composers favourite field, her most prominent works Ethics (9) being a Symphony and Variations for the Piano, the Clari­ net and the String Orchestra. E. Mägi has also written interesting pieces of choral music. WHO? Georgy Tovstonogov (18) The Composer and the Theatre (79) In the column "Who?'* our journal presents to the Three Estonian composers speak about their relations reader the life and work of the most prominent stage with the music theatre. directors of the present time. RAIMO KANGRO (b. 1949) analyses music as the The first article is about Georgy Tovstonogov, the chief most abstract lor m of art. He has written the operas stage director of the Leningrad M. Gorki Drama Theatre "Miraculous Story" and "The Victim", and together with Andres Valkonen the rock-opera "The Northern Maid". R. Kangro points out that there exists a contradiction bet­ I Envy the Theatrical Workers (22) I. VOLKOV ween the three components of an opera — music, wnrd and space. He sees the ideal of the future opera in over­ The article deals with the problems connected with coming those contradictions. the building of a new modern theatre-house at Viljandi. EUGEN KAPP's (b. 1908) best-known works are the The author analyses the building from the point of view operas "The Flames of Vengeance". "Rembrandt" and of an architect. I. Voikov concludes that Estonian "A Winter Fairy Tale", and the ballet "Kalevipoeg". The theatre-goers have received the first really up-to-date composer speaks about the problems of writing the music small-town theatre building where people can gather on and staging of the works. other Festive occasions as well. The article points out EINO TAMBERG (b. 1930) has written such works some constructional drawbacks which should have been as the opera "Cyrano de Bergerac". the Ballet-Svmphonv eliminated. and the ballet "Joanna tentata" The latter was com­ posed together with the choreographer Mai Murdmaa whom E. Tamberg considers to be one of the most talented J. ALLIK — The Glow of a Dull Theatrical Year (28) Estonian creative workers.

The article analyses the productions of Estonian drama CINEMA theatres in 1981. The author finds that the year did not give the theatre-goers great delight. 59 new productions Three Questions to ARNOLD GREEN, Chairman of were staged by 39 directors. The author concludes that the Organising Committee of the 15th All-Union Film the directors on staff have produced considerably little. Festival (38) A great part of the productions was made by debutant- directors, guest-director s or by occasional directors Insufficient attention was paid to the general concept Arnold Green, vice-chairman of the Council ot Minis­ of the performance and the main idea did not always tries of the Estonian SSR speaks about the film festival reach the spectators. Many leading actors were offered taking place in Tallinn on April 12 to 22 this year, and little creative work. The author points out the following deals with his impressions about his personal contacts productions as the most successful ones: at the Vane- with the film art. 94 Т. LOKK — On the Evolution of the Film Hero (41) than those of the elder generation. Although the scripts are adaptations of literary works, the directors endeavour to convey their personal view point through the appli­ The article deals with the changes the film hero has cation of grotesque and irrational situations, music and undergone in the 1970s. The film character formerly known optical effects. Young directors have also given young as the positive hero is losing his traditional features. actors good opportunities to play in their films. At present The film makers^ire more interested in the moral aspects the Estonian film art rs greatly characterised by such and the inner life of the hero. The author finds that young cinematographic workers (although reaching their such characters have got heir roots in the literature of middle age already) as the directors P. Simm, H.Murd­ the 1960s. In the last decade an important character in maa, P. Urbla and R. Tammet, and the cameramen A. Iho, the film was also the emancipated woman as well as the A. Ruus, V. Blinov and M. Madisson. man of action, fhe production manager. The author con­ cludes that the film art of the 1970s has produced a hero that is more true to life in social and psychological as- MISCELLANEOUS

The Prizes of the All-Union Film Festivals (1964—1981) K. KOMISSAROV — A Worry (90) (49)

In the column "A Worry" our journal gives the mem­ Some extracts are published from the opinions about bers of creative workers' unions an opportunity to speak the Estonian feature films in the all-union film journals about matters that hamper their work, about phenomena ("Ukuaru" — V. Ishimov in "Iskusstvo Kino" №1, 1975; that are worrying them in the sphere of intellectual and "Ask the Dead for the Price of Death" — G. Maslovski social life of the society. and V. Mihkalkovich in "Sovetski Ekran" № 6, 1979, Lying in the sick-bed, Kalju Komissarov, the chief V. Ishimov "Iskusstvo Kino" № 1, 1979; "Nest of the stage director of the Tallinn Youth Theatre, is pondering Winds" — B. Runin in "Iskusstvo Kino" №7, 1980; "Wild on the reasons that make the life of a theatrical worker Violets" — A. Lipkov in "Sovetski Film" №6, 1981). rather nervous. He finds that in the whirl of everyday life people become frigid and indifferent. K. Komissarov calls on us to bear in mind that every day thousands S. ENDRE — A Snapshot; Kaljo Kiisk (57) of people are looking at the actors with hope, because "they are the abstracts and brief chronicles of the time" as Hamlet says. This is an interview with Kaljo Kiisk, the first secre­ tary of the Union of the Estonian Cinematographers. The well-known director and actor speaks about his interest M. LEVIN — Concordia Klar (96) in the characters caught in the whirlwind of great his­ torical events (the films "Madness", "Ask the Dead for the Price of Death"). K. Kiisk says that in recent years The art critic Mai Levin presents to the reader some the "Tal linn film" studio has employed a considerable works by Concordia Klar, an Estonian graphic artist who number of young, highly capable film makers. The most has greatly been inspired by music. С Klar has won many important task of the Union of Cinematographers, to his prizes for his outstanding achievements, among them is mind, is to support the young talented people. the Grand Prix of the Tallinn Graphic Triennial in 1977. Three Wishes to the New Journal- (7, 26, 36, 43, 48, 70, J. RUUS — The Feature Film of 1981: A Change of Gene­ 71, 78, 89, 91) rations (60)

The article analyses the Estonian feature films "An Ideal Landscape" (directed by P. Simm) and "The Imp" (directed by H. Murdmaa), the TV films "Destruction of Department 31" (directed by P. Urbla) and "Two Days in the Life of Viktor Kingissepp" (directed by T. Kask), and a short film "The Wedding Picture" (directed by R. Tammet). Most of the above-mentioned directors have started making films in recent years, their films are more eloquent

Editorial Office: 200090 Tallinn P.O. Box 51 Estonian SSR

TOIMETUSELT V. Ojakääru toimetatav «Muusikasõbra ABC» jätkab ilmumist ajakirjas «Kultuur ja Elu» alates 1982. a. aprillinumbrist.

Väljaandja: kirjastus «Perioodika», Tallinn, Pikk t. 73. «Театер. Муузика. Кино» («Театр. Музыка. Кино»). Ladumisele antud 16.02.1982. Trükkimisele antud Журнал Министерства культуры ЭССР, Госкомитета 23.03. 1982. ЭССР по кинематографии. Союза композиторов, Союза Ofsetpaber 70x100/16. Formaadile 60x90 kohaldatud кинематографистов и Театрального общества ЭССР. Из­ trükipoognaid 6. Arvestuspoognaid 9,6. MB-00191. Telli­ дательство «Периодика», г. Таллин. Выходит раз в месяц. muse nr. 635. EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoda, На эстонском языке. Адрес редакции: 200090 г. Таллин, Tallinn, Pärnu mnt. 67-a. Trükiarv 21 000. Сдано в набор 16.02 1982. Подписано к печати почтовый ящик 51, Нарвское шоссе, 5. Типография Из­ 23^03. 1982. Бумага 70xj00/16. Печатных листов 6. дательства ЦК КПЭ. Таллин, Пярнуское шоссе, 67-а. Учетно-издательских листов 9.6. Заказ 635 MB-00191. Тираж 21 000. Цена 75 коп. Igal kunstnikul on oma juhtmotiiv ning 1975. aastal sünnib üks C. Klari kum­ mida kindlapiirilisemaks ja läbitunneta- malisemaid lehti — «Insektsioon» (ofort, tumaks see muutub, seda enam kujuneb akvatinta). Putukalaadselt soomustatud välja ning hakkab domineerima eriti «suu- pillipuhuja, soomustatud koer, konstrukt­ pärane> meeliskujundite ring. Concordia sioon mängivatest heliplaatidest ja papa­ Klaril on sellisteks kujunditeks noored goidest — kõik see jätab, küllap kavat­ musitseerivad naised. Nende saledad nõt­ suslikult, ebameeldiva, ebaloomuliku ja ked siluetid pikkades kleitides joonistuvad ebamäärase, seejuures ometi intrigeeriva selgelt heledal lehepinnal; ühtaegu annab ja lummava mulje. Samast aastast päri­ kunstniku pehmelakikäsitlus neile sala­ neb ka «Mere kutse» (ofort, pehmelakk), pärase sumeduse. Nende pillid on fantas­ mis mõndagi selgitab C. Klari mängijate tilised: heliaukudest purskuvate jugadega juures. Selgub, et nad võivad puhuda ka fontäänilaadsed «trompetid», solisevatest võrke ja laevu, teha kõigest pillid ja kõi­ valamutest konstrueeritud «tuubad», tii­ gest muusika. vuline «tsitter», keerukad «oreb-ehitised 1976. aasta klassikaline lehtede kolmik jne. Muusika, mida neiud sel kombel tee­ «Viilisin vilet puhuma», «Hüüa, hüüa, pilli- vad, on ajatu, see on muusika üldise­ kene» ja «Lüü üits lugu lustipilli» (pehme­ mas — ilu loomise mõttes. lakk) tõi Concordia Klarile Kristjan Raua Musitseerijatega kohtume Concordia nimelise preemia. Siitpeale konkretiseerub Klari loomingus esmakordselt 1970. aastal tema musitseerijate tähendus, seostudes ofordis «Muinaslinna väravas». Tugeva loomeallikate ja kunstitraditsioonide püsi­ sürrealistliku hõnguga leht oli oma de­ mise ideega. Rahvakunstist tuttav 1II1 — tailse laadi ning sümbolistlik-allegoorilise jrnament, mida nimetatud trio moodsad iseloomu poolest paariline kunstniku ofor­ neiud oma fantastilistest pillidest esile dile «Pantheon» samast aastast, ent va­ manavad, kordub lehtedes «Põline» (I ja bam kuhjatusest, selgem ja sugestiivsem. II, 1977), «Väljaspool tuisku», «Lumme Selle töö eest pälvis C. Klar — teist aastat Tiattunud kadakad» (1978), «Tuulevai­ järjest — graafika aastapreemia. Tema kus» (1979), aidates liita neid mõtteüht- teosed väljendasid ilmekalt aastakümnete seks grupiks. C. Klargi osutub haaratuks vahetuse graafikas aktuaalset tendentsi mitmele keskmise põlvkonna graafikule ning tähistasid ühtlasi olulist sammu ene­ 1970. aastatel südamelähedaseks muu­ seleidmise teel. Tolleaegne graafika mõjus tunud teemast, s. o. kultuuripärandi saa­ oma tähendusrikkuses mõnigi kord raske- tusest, selle mõtestamisest tänapäeval. päraselt-mõistuslikult. C. Klari lehe pääs­ Seda pärandit avaralt mõistes loob tis sellest just muusikute grupp, mis võlus ta 1980. aastal lehed «Improvisatsioon oma ekstravagantsusega ning juhtis vaa­ vanalinna paekividele» ning «Tallinna taja läbi emotsiooni ideeni kunsti ime­ Raekoda», milles näikse mängitavat lisest kõikvõimsusest, kõige võimalikku­ sest kunstis. hümni vanalinna paesele gootikale, linna- südamesse aastasadade vältel ladestunud 1970. aastate algul hakkas С Klari kunstiväärtustele. Need tööd on tulvil lin­ köitma pehmelakitehnika. 1974. aasta nale karakteerseid ja meile omaseks saa­ kevadnäitusele esitas ta kaks lehte selles nud detaile, jätmata siiski suveniirgraa- tehnikas: «Ülistus mööduvale päevale» fika muljet. Nad on kantud kunstipärandi (1973) ning «Mäng». Need avasidki musit­ internatsionaalsuse ja kõigi kunstide ole­ seerivate neidude galerii tema loomingus. musliku ühtsuse tunnetusest. Eriti õnnestununa tundub «Mäng». Teose õnnestumine oleneb paljude momentide MAI LEVIN kokkusattumisest: natuke säravam fan­ taasia, natuke elegantsem siluetimõju, kontrastsem, dünaamilisem figuuride pai­ Concordia Klar. Improvisatsioon vanalinna paekividele. gutus, — ja lõppkokkuvõttes suurem sisu­ Pehmelakk. 1980. line kandvus Fragment 96 Jtt>-

«И» Леде?-- «J»-

v,,#»

\ -Ч ^ -* - m

Чч *Л^а|л|- ,

^Äfe^l^

•*«' H*KVÄ> reoter-muusiko 1 /1982

^w ?Ä -'55430

75 кор. 78224