DOCSLIB.ORG

Kin to ISSN 0207—6535

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kin to ISSN 0207—6535 eorer-muusiko -kint o ISSN 0207—6535 I aastakäik Esikaanel: XV Ülol idnlis< auhinnatud eesli kiii.easte J. Rõõm use foto Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA JAAK ALLIK TOIMETUS: Tallinn, Nar»a mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666-162 Vastutav sekretär Heino Kermik, tel. 445468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus, tel. 443-109 Publitstetikaosakond Sirje Endre, tel. 445-468 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 449-558 KUJUNDUS: MAI EINER eore SISUKORD AVAVEERG. Almu Vaarmai, DIALOOG MAAINIMEST KULTUURITARBIJANA HI MAKSA ALAHINNATA. Rei» liivak - Valin Raun EESTI NSV TEATRIÜHINGU VI KONGRESS 8 SÕNAVÕTTE: Karin Kask 9 Ingo Sõrmel 12 KONGRESSI OTSI S Iti JÄRELMÕTTEID NIMETU KUNSTI KONKl RSII.I. Paul-Eerik Rummo 19 KES? OLEG .IHEREMOV 28 ELAVA TEATRIAJALOO JÄLGEDEL. Al.ERED REBASEST KÕNELEVAD: Usi Lindau 31 Ellen Liiver 31 DOMBRAHEI.IDE SAATEL. Valla Raun 34 NURMUHHAN 2ANTURIN JA TEMA LOOMING. Mihhail Mlšaknv 42 XV ÜLELIIDULISE EI1.MIEEST1VA1.I AUHINNAD 48 UKSI 58 VASTU. Hagi Sein «CORRIDA»: VAID VIIBE. Rein Heinsalu 56 EESTI NSV KOORIÜHINGU ASUTAMISKONGRESS AVAKÕNE: Gustav Ernesaks 60 KOORIÜHINGU JUHATUSE KOOSSEIS 62 REGILAUL JA TEATER. Tönn Sarv 63 PÄEVAPILT: HELI LAATS. Sirje Endr 70 PUBLIKATSIOON MÕNEDEST WEBF.RNI HILISE LOOMINGUPERIOODI KOMPOSITSIOONITEHNIKA ISEÄRASUSTEST. Rein Laul 77 NATALIE ME1 Mui Le; 96 ©KIRJASTUS -PERIOODIKA- TEATER-MUUSIKA • KINO 0* Л ' « ш ^^ ' l 1940141. hooaeg Tallinna Töölisteatris. В. Lavrenjovi «Murrang». Lavastaja P. Põldroos L. Lindau (Tanja Berseneva) /ö A. Rebane (Godun). Foto: Parikas 21. juuli 1940 Kui ma olin kolmeaastane, viis ema mind pritsimajasse. Seal pritsimaja seina peäl oli üks lina ja selle lina peale tuli varsti üks kukulind. Ja see kukulind hak­ kas laulma «kuku sa, kägu, kuldalindu . .» Mina mõtlesin muidugi, et laulab tõesti kägu, aga laulis hoopis üks inimene seal taga. Sellel oli nii suur mõju, et ma iga päev ajasin emale peale, et vii mind veel kord kukulindu vaatama. Koolis mängisin kaasa N. Nekrassovi poeemis «Külalapsed», mängisin seda kuueaastast poissi, kes koos isaga oma perele ülalpidamist teenib. Neist aega­ dest on möödas üle seitsmekümne aasta, aga ma mäletan kõike selgesti; ka sõnad, mida laval rääkisin, on peas, sest tegu oli sügava emotsionaalse läbiela­ misega, just sellega, mida kunsti vaatamine ja tegemine inimesele peab andma Et minust sai kommunist, selles on suur osa ka teatril. Lutheri vabriku rah­ vamajas töötas Tallinna Proletaarne Teater. Mitte ühtegi tükki ei jäänud mul seal vaatamata, ja ma mäletan ka, et saal oli alati puupüsti täis. Selles teatris ei mängitud mingit otsest agitatsioonirepertuaari, aga seal mängiti nii, et kui laval öeldi «jää liigub», siis terve saal ohkas — «revolutsioon läheneb». Sellest saadi niiviisi aru. Tallinna Proletaarset Teatrit juhtis Julius Rossfeldt, Ta algas «Estonias» koos Paul Pinna ja Theodor Altermanniga, kuid soovides lavastada rohkem pahempoolset repertuaari, lahkus «Estoniast» ja asutas Lutheri rahvamajas oma teatri. Ta oskas oma teatriga just emotsionaalse mõju kaudu kasvatada poolkirjaoskamatuid töölisi selliselt, et pärast 1917. aasta Veebruarirevolut­ siooni valiti J. Rossfeldt VSDTP Põhja-Balti Organisatsiooni esimeheks, meie mõiste järgi ju siis Eestimaa Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks, kuigi sellist parteid veel ei eksisteerinud. Julius Rossfeldt vaidles vastu, ütles, et ta pole poliitikategelane, kuid töölised usaldasid teda tänu sellele kunstile, mida ta neile aastate jooksul näidanud oli, ning ta jäi sellele kohale kuni Jaan Anveldi ja Viktor Kingissepa saabumiseni Eestisse. 1917. aasta lõpuks oli Eestis 10 000 kommunisti ning ei saa eitada J. Rossfeldti ja tema teatri suurt osa selles, et neist inimestest olid kommunistid saanud. Praegu käin ma teatris ja nagu alati otsin sealt kommunisti. Otsin teda lavalt ja otsin teatritegijate hulgast. Parteipiletiga inimesi on meil palju, kuid minu jaoks need mõisted ei kattu, sest kommunist peab ka lavalt kasvatama kommuniste, nagu tegi seda J. Rossfeldt. Tõelist kommunisti ja revolutsiooni­ list teemat on meil laval aga väga vähe. Mulle tundub, et Kalju Komissarov ja Raivo Trass on kommunistid. Aga ka nende puhul saan ma sellest rohkem aru nende kõnesid kuulates kui etendusi vaadates. Nägin hiljuti «Optimistlikku tragöödiat», mis on kaheldamatult õnnestunud lavastus. Kuid, et teatrist aru saadaks, peab Komissarov lugema tegevusele vahele ajaloolisi tekste, ta teeb seda väga hästi ja toob ajastu esile. Mina nägin «Optimistlikku tragöödiat» aga Tairovi lavastuses Alice Kooneniga peaosas ja seal polnud vaja midagi sele­ tada, kõik said aru ja vaatasid hinge kinni pidades, kuidas Komissar, kelles ka meie nägime Larissa Reisnerit, oma raske ülesandega hakkama sai. Tükk elu oli lavale toodud. Nüüd me aga tõestame, et kommunistid on inimesed, ja selleks näitame Komissari armuvahekorda Alekseiga, mis ajaloolise tõe seisu­ kohalt on täiesti vastuvõetamatu, sest sel hetkel sõjavangis nii käitudes oleks Komissar kaotanud igasuguse autoriteedi. Aga kommunist seepärast ongi kommunist, et ta mõtleb eelkõige neile inimestele, kelle saatuse eest ta vastutab. Meil miskipärast kardetakse olla poliitilised, näidata laval tõelisi kommu­ niste, seda eriti tänapäevanäidendites. Rahvas tahab näha kommunisti mõtte­ maailma ja tema ausat võitlust parema elu eest, mitte aga ainult inimest, kes parteipiletit taskus kannab. Revolutsiooniveteran ALMA VAARMAN öioloog «MAAINIMEST KULTUURITARBIJANA El MAKSA ALAHINNATA,» ütleb Rein Elvak. V. Raun (ajakirja «Teater. Muusika. Kino» peatoimetaja asetäitja): Kui täpne olla, siis mõtte selleks jutuajamiseks olen saanud teilt endalt. Kunagi aastate eest, kui ma Kul­ tuuriministeeriumi ülesannetes Viljandi rajooni klubielu püüdsin analüüsida, ütlesite te äie õigusega, et kultuuri­ maja enda tegevus on ainult kultuuritöö üks tahk, ja alati mitte kõige olulisem. Kuidas siis iseloomustada tänapäe­ val ühe rajooni kultuurielu? Kas nn. keskmisel viljandlasel on küllaldasi võimalusi kultuurist osasaamiseks? Millised on siin tugevad, milles nõrgad küljed? Kuipalju see prot­ sess on juhitav keskselt? R. Elvak: (EKP Viljandi Rajoonikomitee esimene sekre­ tär): Näete, küsimusi tekib hugaliselt. Ja hea meelega lisaksin ma mõned veel juurde. On ju tegemist mõne­ võrra uudse vaatenurgaga, rajooni kultuurielu kompleksse vaatlusega. Kahjuks peame täna veel leppima empiiriliste hinnangutega, teaduse konkreetset abi meil pole. Ma alustaksin kultuurse inimese mõistest. Ammustel aegadel peeti traditsioonilises mõttes ümbruskonnas kul­ tuurseks meheks inimest, kes 10—15 km maha astus, et pilli mängida või kooris laulda. Tänapäeval sellest suurt ei aita, pealegi kultuurikanaleid on märgatavalt rohkem. Mõtlesin siin kultuurist osasaamist n.-ö. laias plaanis: filharmoonia- ja taidluskontserdid, kohalike muusikakoo­ lide tegevus, meie suurüritused, nagu «Sakala» peotantsu- turniir jmt. Aga kuidas mõõta Tallinna ja Tartu teatri- ja kontserdikülastuste, raadio ja televisiooni osa ja mõju­ jõudu? Meie käsutuses on ainult kõige üldisemad and­ med. 70. aastate keskpaiku tuli vabariigis ühe perekonna kohta keskmiselt 1,9 raadiot, 90% perekondadel on tele­ viisorid, pooltel vabariigi elanikest heliplaatide või mag­ netofonilintide kogu. Aga praegu ei oska me veel öelda, kas kinode külastamine väheneb veelgi, kui tele­ viisorite kvaliteet paraneb, kui saated muutuvad paremaks ja kogu meie maa läheb üle värvitelevisiooni vaatamisele, samuti ei tea me veel kindlalt väita, kas riiklike raamatu­ kogude vajadus väheneb seoses sellega, et meie kodudes on väga paljudel soliidsed, sisukad raamatukogud või kui­ das on omavahel seotud kollektsionääride arvukuse suurenemine ja muuseumide külastatavus. On selge, et E. Veliste fotod tehnika areng annab juba lähemas tulevikus inimeste ÖlGlOOQ... kätte vahendeid, mis nende kultuurikon­ V. R.: Ma lugesin veel kord üle 1966. takte suurendavad kodust välja minemata ja 1973. aastal läbiviidud küsitluste vastu­ (näiteks filmide, näidendite, kontsertide sed, mis annavad küllaltki hea pildi elanik­ videosalvestused kassettidesse, mida soovi konna kultuuriaktiivsuse üldisest suurene­ korral saab vaadata-kuulata). Kas me misest. Kui 1966. aastal käis kinos üks-kaks oskame kuigi kindlalt öelda, missugune korda kuus või sagedamini 50,3% küsitle­ mõju kõigel sellel inimesele on? tuist, siis 1973. aastal käis sama sagedu­ sega kinos juba 68,5%. Kui pool küsitle­ V. R.: Näete, küsimusi tuleb üha juurde. tuist 1966. aastal üldse ei käinud teatris Püüaksime ehk meie jutuajamist natuke või külastas seda vaid üks kord aastas, siis piirata, arutleda selle üle, mis määral ühes 1973. aastal oli selliste inimeste osatähtsus rajoonis kultuuripakkumised ja -vajadused langenud ühele kolmandikule. Samuti tõu­ vastavuses on, mis määral tänane viljand- sis aktiivsus ka kontsertide suhtes. 1966. lane võib osaleda kultuuriprotsessis. aastal pool küsitletuist üldse ei käinud Sejjeks, et endale selgeks teha, kas vil- kontsertidel või käis seal harva, 1973. aas­ jandlasel on kuhugi minna, püüdsin välja tal aga oli selliseid inimesi ainult 39%. uurida kõik tuleva nädala kultuuriüritused. Teadlased väidavad, et tulevikus suureneb Ja pean ütlema, et see üllatas mind heas vajadus vaimse kultuuri väärtuste järele mõttes mitmeti. Peale kinode, oma teatri ja järsult, kusjuures
Load more

Recommended publications
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • 15-L. Films Abra Ensemble Yaron Abulafia
    Bios of PQ Projects Participants | Page 1 15-L. FILMS Sala Beckett / Theatre and International Drama Centre (Performance Space Exhibition) 15-L. FILMS is a production company based in Barcelona, created in 2013 by Carlota Coloma and Adrià Lahuerta. They produce documentaries for cinema and other platforms, and for agencies and clients who want to explore the documentary genre in all its possibilities. Their productions have been selected and awarded in many festivals: MiradasDoc, Milano International Documentary Festival, HotDocs and DOCSMX among others. They have been selected to participate in several workshops and pitches such as: IDW Visions du Réel; Cross Video Days; Docs Barcelona. ABRA ENSEMBLE Hall I + Abra Ensemble (Performance Space Exhibition) ABRA Ensemble's works aspire to undermine existing power structures as they express themselves in the voice, language patterns and ways of speech. They seek rather communal, feminist strategies of composition, listening and creative-coexistence. Exposing the emergence of the music itself, ABRA Ensemble bridges the existing limits between contemporary virtuoso vocal art and the performative, transformative encounter with an audience. In the five years since its founding in 2013, the ensemble has performed at a diverse range of venues in Israel and Europe, released a debut album and gained considerable recognition both in the new-music and contemporary performance scene. YARON ABULAFIA Jury Member 2019 / PQ Ambassador Yaron Abulafia has designed over 200 theatre and dance performances, installations, concerts and television shows internationally. He has designed for the Netherlands Dans Theater, the English National Ballet, Rambert Dance Company, Staatsballett Berlin, Danza Contemporanea de Cuba and the Hungarian State Theatre of Cluj in Romania – to mention but a few.
    [Show full text]
  • PDF Download
    FREE PAGE DOWNLOAD PDFs This PDF download: these are watermarked samples from my own design stamp album pages, albeit some at much lower resolution quality in order to keep internet download file size down. You may be able to glean a few design ideas from these, not that I am suggesting they are a masterpiece! Legal warning: no part or captured image/s of these pages and/or page designs can be used commercially, given away, or sold on without first obtaining my written permission. Software options I used an old version of QuarkXPress Passport (version 7.3 from my publishing days) to do all the page layout work (with its brilliant page element library) but other alternatives are Adobe InDesign, CorelDRAW and perhaps MS Publisher. You might also want to take a look at AlbumGen (stamp album design software) which can combine with images and data from EzStamp – follow this link https://ezstamp.com/software/stamp-album-software/ Get your pages printed professionally – not on a home printer. In terms of printing your own stamp album pages, most decent digital print shops should be able to print on larger paper size for you (e.g. A3 paper - ideally at 1200 dpi); then also guillotine to whatever final page size is wanted; and then punch/drill holes to suit your binder choice. Paper specification In terms of paper, I highly recommend Mondi Colorcopy 160g/m2 (59 lbs bond) paper – a paper that works really well with digital printing. You could use thicker paper if you wanted. Colorcopy paper is widely available in various paper sizes including A3.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • 4932 Appendices Only for Online.Indd
    APPENDIX I MUSIC AWARDS IN COMPOSITION Key to award cycles: 1941 for works from 1934–40 1942 for works from 1941 1943 for works from 1942 1946a for works from 1943–44 1946b for works from 1945 1947 for works from 1946 1948 for works from 1947 1949 for works from 1948 1950 for works from 1949 1951 for works from 1950 1952 for works from 1951 Not included here: 1953 for works from 1952, no awards made 1954 for works from 1952–53, no awards made (see Appendix IV) Table 1. Awards in Composition by Genre Unusually high numbers are in boldface ’41 ’42 ’43 ’46a ’46b ’47 ’48 ’49 ’50 ’51 ’52 Opera2121117 2 Cantata 1 2 1 2 1 5 32 Symphony 2 1 1 4 1122 Symphonic poem 1 1 3 2 3 Suite 111216 3 Concerto 1 3 1 1 3 4 3 Ballet 1 1 21321 Chamber music 1 1 3 4 11131 Piano pieces 1 1 Film scores 21 2111 1 4 APPENDIX I MUSIC AWARDS IN COMPOSITION Songs 2121121 6 3 Art songs 1 2 Marches 1 Incidental music 1 Folk instruments 111 Table 2. Composers in Alphabetical Order Surnames are given in the most common transliteration (e.g. as in Wikipedia); first names are mostly given in the familiar anglicized form. Name Alternative Spellings/ Dates Class and Year Notes Transliterations of Awards 1. Afanasyev, Leonid 1921–1995 III, 1952 2. Aleksandrov, 1883–1946 I, 1942 see performers list Alexander for a further award (Appendix II) 3. Aleksandrov, 1888–1982 II, 1951 Anatoly 4.
    [Show full text]
  • {PDF EPUB} Porgupohja Uus Vanapagan by AH
    Read Ebook {PDF EPUB} Põrgupõhja uus Vanapagan by A.H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan by A.H. Tammsaare. A. H.Tammsaare (pseudonüüm, õieti Anton Hansen; 30. I 1878 Albu vald, Järvamaa – 1. III 1940 Tallinn), kirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik. Vanemad talunikud. Õppis 1898–1903 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ning 1906–07 ja 1907–11 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Töötas 1903–05 Tallinnas Teataja toimetuses ja arvustas Estonia, Lootuse, Valvaja, Pandorini jt seltside näitemänge ning Tallinna saksa teatri lavastusi ja külalisetendusi, oli 1905–07 tööl ajalehtede Sõnumed, Vaatleja ja Tulevik juures. Analüüsis 1913 Noor-Eesti „Teatri-raamatus” võrdlevalt Estonia ja Vanemuise kutselist teatrit. Kirjutas 1920. ja 1930. aastatel poleemilisi ja analüüsivaid teatrialaseid artikleid. Aastast 1921 on tema loomingu põhjal loodud üle 100 teatrilavastuse (sh Valter Ojakääru ooper „Kuningal on külm”, 1967, ja Eino Tambergi ballett „Poiss ja liblikas”, 1963), kuuldemänge, telelavastusi („Rudolf ja Irma”, 1985; „Ma armastasin sakslast”, 1997) ning filme („Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964, „Indrek”, 1975, „Kõrboja peremees” 1979, kõik Tallinnfilm). Palju on tehtud dramatiseeringuid tema romaanidest, alates „Tõe ja õiguse” I osa järgi „Vargamäe” (1932, dramatiseerija Andres Särev). Palju kordi on dramatiseeritud ka tema novelle ja jutustusi. Ausammas Albus (1936) ja Tallinnas (1978), majamuuseum sünnikodus Tammsaarel (1958) ja Tallinnas (1967). Põrgupõhja uus Vanapagan by A.H. Tammsaare. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (1926–1933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    reoter- muusiko • kino ENSV Kultuuriminis­ teeriumi, ENSV Riik­ liku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Lii­ du, Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri - 1 2 I aastakäik Esikaanel: Vaade «Ug ila» uuele teatri- majale üle Valuoja. V. Vahi foto Tagakaanel: Fragment «Ugalas külgvaates*. V. Vahi foto Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO 5UMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA JAAK ALLIK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666-162 Vastutav sekretär Heino Kermik, tel. 445-468 Teatriosakond, tel. 445-468 Muus kaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus, tel. 443-109 Publitsistikaosakond Sirje Endre, tel. 445-468 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 449-558 Fotograaf Valdur Vahi, tel. 422-551 Kunstiline ja tehniline toimetaja Ilmar Sepp, tel. 445-468 KUJUNDUS: MAI EINER SISUKORD SAATEKS AVANUMBRILE. Rein Ristlaan DIALOOG KA TEATRIINIMESED PEAKSID SAAMA OMA LOOMIN­ GULISE LIIDU. Kaarel Ird — Jaak Allik MÖTTEVARAMU EETIKA. Konstantin Stanislavsk KES? GEORGI TOVSTONOGOV 18 KADESTAKSIN TEATRAALE. Ike Voikov 22 TUHMI TEATRIAASTA SÄRA. Jaak Allik 28 KOLM KÜSIMUST XV ÜLELIIDULISE FILMIFESTIVALI ORGANISEERIMISKOMITEE ESIMEHELE ARNOLD GREENILE 38 FILMIKANGELASE EVOLUTSIOONIST. Tiina Lokk 41 ÜLELIIDULISTE FILMIFESTIVALIDE AUHINNAD (1964—1981) 49 PÄEVAPILT: KALJO KIISK. Sire Endre 57 MÄNGUFILM 1981: PÕLVKONNAVAHETUS. Jaan Ruus
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino 'EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI XVIII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 6 60 18 28 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 faks 6 60 18 23 e-mail tmk#estpak.ee Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 6 6018 76 Muusikaosakond Saale Kareda ja Tiina Õun, tel 6 60 18 69 Filmiosakond Sulev Teinemiaa ja Jaan Ruus, tel 6 60 16 72 Keeletoimetaja Kulla Sisask tel 6 61 61 77 Tehniline toimetaja Kaur Kareda, tel 6 61 62 59 Korrektor Solveig Knggulson, tel 6 61 61 77 Infotöötleja Pille-Triin Kareda, tel 6 60 18 37, 6 61 62 59 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 6 60 16 72 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 611 61 77 © "Teater. Muusika. Kino", 1999 Esikaanel: Linnateatri näitleja Piret Kalda mais 1999. Harri Rospu foto MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.use.ee/tmk/ TOOB TEIENI ^Шй Soft AJAKIRI ILMUB EESTI RIIGI TOETUSEL. HONORARID EESTI KULTUURKAPITALILT eorer-muusiko-kino SISUKORD TEATER VASTAB TÕNU AAV Veiko Märka VÄIKETEATRID MAA JA TAEVA VAHEL Margus Kasterpalu TEKST JA DRAMATURG Enn Siimer KADUNUD MAAILMA KUMMALINE VÕLU (Mart Kivastiku "Õnne, Leena!" "Ugalas" ja "Vanemuises") Howard Barker SÜDAMETUNNISTUSETA TEATER MUUSIKA Igor Garšnek "JAZZKAAR1999" — KÜMNES LAINE 100 AASTAT SÜNNIST Tiiä Järg AURORA SEMPER 13. VII 1899 — 29.VI 1982 Tiina Õun ÜKS TALLINNAS KUSTUNUD TÄHT. GERTRUD ELISABETH MARA (SCHMELING) 23. (12.) II1749 — 20. (8.) 11833 Tiiä Järg MÕELDES GUSTAV ERNESAKSALE Priit Kuusk MUUSIKAMAAILM 1998/991
    [Show full text]
  • Pop and Politics in Late Soviet Society
    Volume 8 / Issue 25-26 / December 2018 Pop and Politics in Late Soviet Society Guest Editors: Peter Collmer and Carmen Scheide Online Open Access Journal of the Center for Governance and Culture in Europe University of St. Gallen URL: www.gce.unisg.ch, www.euxeinos.ch ISSN 2296-0708 Center for Governance and Last Update 17 December 2018 LANDIS & GYR Culture in Europe STIFTUNG Table of Contents Editorial by Carmen Scheide.............................................................................................................3 Fighting Western Fashion in the Soviet Union: The Komsomol, Westernized Youth, and the Cultural Cold War in the Mid-1950s by Gleb Tsipursky.............................................................................................................11 Living vnye: The example of Bulat Okudzhava’s and Vladimir Vysotskii’s avtorskaia pesnia by Danijela Lugarić Vukas...............................................................................................20 Soviet Port Cities and Consumerism in the 1970s and ‘80s by Irina Mukhina...............................................................................................................32 Limits of Westernization during Cultural Détente in Provincial Society of Soviet Ukraine: A View from Below by Sergei I. Zhuk...............................................................................................................42 Watching Television and Emotional Commitment in the Late Soviet Union by Kirsten Bönker.............................................................................................................61
    [Show full text]
  • Russian Sociological Review. 2020. Volume 19. Issue 4
    ISSN 1728-1938 RUSSIAN SOCIOLOGICAL REVIEW 2020 ✴ Volume 19 ✴ Issue 4 (Special Issue) СОЦИОЛОГИЧЕСКОЕ ОБОЗРЕНИЕ 2020 ✴ Том 19 ✴ № 4 (Тематический номер) NATIONAL RESEARCH UNIVERSITY HIGHER SCHOOL OF ECONOMICS CENTRE FOR FUNDAMENTAL SOCIOLOGY RUSSIAN SOCIOLOGICAL REVIEW ✴ 2020. Volume 19. Issue 4 Special Issue “Social Order and Art Sources of Imaginations” ISSN 1728-1938 E-mail: [email protected] Web-site: sociologica.hse.ru/en Address: Staraya Basmannaya str., 21/4, Room A205, Moscow, Russian Federation 105066 Phone: +7-(495)-772-95-90*12454 Editorial Board International Advisory Board Editor-in-Chief Jeffrey C. Alexander (Yale University, USA) Alexander F. Filippov Gary David (Bentley University, USA) Nicolas Hayoz (University of Fribourg, Switzerland) Deputy Editor Nikita Kharlamov (Aalborg University, Denmark) Marina Pugacheva Dmitry Kurakin (HSE, Russian Federation) Editorial Board Members Peter Manning (Northeastern University, USA) Svetlana Bankovskaya Albert Ogien (EHESS, France) Nail Farkhatdinov Anne W. Rawls (Bentley University, USA) Andrei Korbut Irina Saveliyeva (HSE, Russian Federation) Victor Vakhshtayn (RANEPA, Russian Federation) Internet-Editor Jaan Valsiner (Aalborg University, Denmark) Nail Farkhatdinov Special Issue Editorial Team Copy Editors Anastasia McMillan Editors Literary Editors Perry Franz Alexander F. Filippov Perry Franz Nail Farkhatdinov Maxim Fetisov Russian Proofreader Inna Krol Layout Designer Establishers Andrei Korbut • National Research University—Higher School of Economics • Alexander F. Filippov About the Journal The Russian Sociological Review is an academic peer-reviewed journal of theoretical, empirical and his- torical research in social sciences. TheRussian Sociological Review publishes four issues per year. Each issue includes original research papers, review articles and translations of contemporary and classical works in sociology, political theo- ry and social philosophy.
    [Show full text]
  • 1982—2001 Bibliograafia
    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
    [Show full text]
  • Teatrielu 2018 Kroonika
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA Tabelid: Statistikas osalevad etendusasutused 360 Etenduspaigad Eestis 362 Teatrite esinemised välismaal 363 Harrastusteatrid 368 Festivalid Eestis 368 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 378 Artiklid: Tiia Sippol. Ilus ja elus 2018. Ülevaade aasta teatritegevusest 381 Riina Leinbock. Kes käivad teatris? 386 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS Teatrite tegevusülevaated, järjekord lk 393 2018. aasta uuslavastusi 517 Teatrikoolid 522 Raadioteater 527 Harrastusteater Eestis 528 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 540 2. Eesti Etendusasutuste Liit 541 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 542 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 543 5. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit 544 6. Eesti Teatri Agentuur 545 7. Eesti Teatriliit 548 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 555 9. UNIMA Eesti Keskus 556 10. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 558 11. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 558 III osa VARIA Auhinnad, Eesti teatri aastaauhinnad, nimelised auhinnad 561 Omaalgatuslikud etenduskunstide auhinnad, stipendiumid 567 Kolleegipreemiad, publikupreemiad 569 Näidendivõistlused, konkursid, koostööprojektid 572 Konverentsid, seminarid, vestlussarjad 574 Esitlused, loomeõhtud 577 Väliskülaliste töötoad ja loengud 580 Juubelid, näitused 582 Teatrierialade lõpetajad 584 Mängufilmid, lühifilmid 586 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 591 In memoriam 595 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates
    [Show full text]