DOCSLIB.ORG

Геогег-Muusiko-Kino

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Геогег-Muusiko-Kino ISSN 0207-6535 геогег-muusiko-kino EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI Peategelane filmist "Kui mehed laulavad". H. Rospu foto Nukujuht M. Bamberg DETSEMBER XIV AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narwa mnt 5 fax 44 47 87 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Infotöötleja Viire Kareda, tel 44 47 87 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 hrkespeare I Mõõt KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 mõõdu vaslu" Lappeenranta Linnateatris, 1995 (kunstnik Kaarina Hieta). Kenzi .omas Kinno foto © "Teater. Muusika. Kino", 1995 A LA COHOUETE DU PÕLE «ЧЯ -~**0*h ,\ 1 -£ **'- - *"i.PS- - "Emavene", 1993. Režissöör Mark Soosaar. Steve Brown ja Marvin Oliver raiuvad välja paati punase seedri tüvest Seattle'is USA-s 1989. aastal. M. Soosaare foto Väsimatu rännumees Georges Melies 1912. aastal poolusele reisimas. F Imi "Pooluse val- lutamire" plakat. teorer-muusiko-kino /1995 SISUKORD TEATER Ingo Normet LÄHTUDES DIDEROT'ST Gerda Kordemets, MÕÕT MÕÕDU, SOOME EESTI VASTU (Lähtudes Jaanus Kulli I. Normeti lavastusest Soomes) Kadi Herkül MARIE EST MAIADE EHK AINULT KEEL TEEB INIMESE VABAKS JA AJALUGU ANNAB TALLE KUULUVUSE ("Näitleja ja tema roll". Maria Klenskaja ja Kersti Kreismann "Leekrüüpes") t Ivan Orav DRAAMATEATER PARADIISIS> PÕRGUS JA PUHASTUSTULES (Peokõne täielik tekst) J Margot Visnap PERSONA GRATA. JAANUS ROHUMAA MUUSIKA Kristel Pappel UNELMATE SAATUS: 75 AASTAT SALZBURGI FESTIVALI I 35 Ago Herkül III HELSINGI RAHVUSVAHELINE BALLETIKONKURSS 11.—22. JUUNI 1995 150 AASTAT SURMAST Avo Hirvesoo JOHANN FRIEDRICH BONNEVAL DE LA TROBE. PÕLVNEMISI. DAATUMEID. FAKTE KROONIKAT: "VOX EST FEST" VASTAB HEINO PARS Linnar Priimägi MIS MEIL "FARINELLIST" (Režissöör Gerard Corbiau mängufilmist "Farinelli") Aleksei Peterson VISUAALNE ESSEE EMAVENEST (Režissöör Mark Soosaare filmist "Emavene") KINO 100 KATHARINE HEPBURN JA CHARLES CHAPLIN. KÕIGI AEGADE PARIMAD FILMINÄITLEJAD II Lauri Kark AJALOO DRAMATURGIA П (Lumiere'id ja Milies jätkuvalt) TMK LAUREAADID 1995 AASTA SISUKORD 1995 Heino Pars 16. oktoobril 1995. aastal oma kodus Mustamäel. H. Rospu foto VASTAB HEINO PARS Novembris 1943 võeti sind Saksa sõjaväkke. Kui vana sa siis olid? Sain just kaheksateist. Kevadel lõpetasime Viljandi keskkooli eelviimase klassi, tunnistused anti kätte, sügisel tuli mooilisatsioon, mis pani meid püssi alla. Noore­ mad, 17-aastased poisid, võeti juba varem ära, need läksid lennuväe abiteenis- tusse. Kuhu teid viidi? Algul toodi Tallinna, siit läks sõit edasi Poolasse, Debica fe/de-laagrisse, nagu seda nimetati. Mis sulle lahkumisest meelde on jäänud? Ema ahastus. Mõistma hakkasin seda alles hiljem, tagantjärele. Millal te rindele jõudsite? Meid pandi relva-SS koosseisu. Kolme kuu pärast, 1944. aasta veebruaris olime Narva all. Esimesel rivistusel küsis pataljoni ülem Riipalu, kes meist saksa keelt kõneleb, mina seda natuke purssisin ja nii sai minust tema isiklik käskjalg. Sind võeti staapi? Jah, aga varsti loksusin jälle Tallinna poole tagasi, jäin paratüüfusse, pandi Maarjamäe kliinikusse, kus olin mitu kuud ravil. Õde käis seal mind vaatamas ja kuna temal oli juba siis kindel plaan Rootsi minna, otsustasime, et põgeneme koos, niipea kui ma naiglast vabanen. Õde sõitis koju, emaga jumalaga jätma, ent mind kirjutati sellal ootamatult haiglast välja, määrati ravijärgsele puhkusele. Mui oli küll üks Tallinna aadress taskus, aga õiget kontakti ma seal ei leidnud, "ketikoerad" lon­ kisid kah igal pool ringi, mõtlesin, et käin väeosas ära, teen puhkusepaberid korda, siis tulen tagasi, kuid rindel võttis mind vastu tõeline põrgu. Puhkusest polnud jut­ tugi, need olid tühistatud, Sinimägede lahingud seljataga. Kui me kolima hakkasi­ me, ütles sidepidaja: "Sõda on läbi..." Järgnes üksainus taganemine, kuni Tartu lähisteni välja. Seal langesin vangi. Kuidas see juhtus? Varahommikul sõitis pataljoni ülem minema, paar tundi hiljem tulid vene tan­ kid. Erilist paugutamist ei olnud, aga mina sain järsku pihta, kukkusin maha. Esi­ mene mees, kes kohale jõudis, küsis: "Uurõ jest?" Raputasin pead, see jooksis minema. Järgmine tegi sidepidaja minu kõrval kohe tümaks, minuga hakkas vigur- dama — surus täägiga maha, lasi tõusta, surus uuesti maha, lõbustas ennast, kuni staabi juurde jõudsid kaks soomustransportööri, siis lasi jalga. Ma jooksin kõvasti verd, sain esmaabi, algul komberdasin ise edasi, järgmisel päeval vajusin kokku. Tohter, kes mind läbi vaatas, ütles õtse välja — siin pole mingit lootust. Aga mind siiski opereeriti, see tõi kergendust, vähemalt esialgu. Mis edasi sai? Haavatud vangid veeti Pihkva alla kokku. Seal sattus mind hooldama sõjaväe­ hospidali õde, kes osutus Venemaa eestlaseks. Ma ei mäleta enam tema nime ega midagi, mäletan ainult, et tal oli üks käsi natuke vigane. Tema mind päästis. See oli kõige raskem aeg. Soe augustikuu, sidet ei olnud, seda hoiti kokku. Haavatud mä­ danesid ja ussitasid. Ta hakkas hospidalist sidet varastama, käis mind salaja sidu- mas. Rääkisin talle oma loo ära, aga tema lasi lahti jutu, et ma olen tsivilist, pole sõjaväes olnudki, juhuslikult haavata saanud, vangide hulka sattunud. Tema teadis, kuidas selle võimuga asju ajada, mul olid need koolitunnid veel läbi võtmata. Jäädi uskuma. Suhtumine muutus. Mind pandi haiglasse, räägiti uuest operatsioonist. Ootasin ikka lõikust, aga hospidalid vaheldusid, ühel heäl päeval oli see läinud, tei­ ne tuli asemele ja kõik jäi sinnapaika. Pihkvast viis välja üksainus tee? Jah, meie jaoks küll. Vangi langesin augustis. Novembris, kui maa oli külmanud ja sadas lund, jõudsime Borovitši, mis asus teisel pool Novgorodi, kuskil Valdai piir­ konnas. See oli vangilaager? Ümbruskonnas oli mitu laagrit. Haavatud pandi linnalähedasse kloostrisse. Jäin sinna ligemale pooleks aastaks. Selle aja jooksul kanti meie palatist välja vähemalt paarsada meest. Kui surnu ära viidi, anti "Achtung!", pärast seda jagati mahajääjate 3 vahel tema leib — surija viimastel päevadel ei söönud. Miskipärast olin mina alati nende hulgas, kes ühe tüki endale said, mind ei jäetud kunagi vahele... Kaheksa kuud olin ühtejärge maas. Ja huvitav on, et mida armetumaks sa muutud, seda enam hakkad elust kinni hoidma. Kui kaua sa laagris olid? Poolteist aastat. Enne vabanemist hakkasin naelavabrikandiks. Tükk okastraati võeti maha, tagusime selle sirgeks ja lõikasime naelapikkusteks juppideks, nendega löödi katusepilpaid kinni. Päeva norm oli katelokitäis naelu. Meisterlikkust nõudis toodangu ladumine knteloki sisse. Seda tuli teha nii,-et kuhi oleks peäl, konstrukt­ sioon võimalikult õhuline ja kõik see üleandmisel koos püsiks. Kunas te õega kohtusite? Kolmkümmend aastat hiljem. Seitsmekümnendate algul tuli ta meile esmakord­ selt Rootsist külla. Sa õppisid ülikoolis veterinaariat, töötasid Järva-Jaanis vetarstina. Mis sind stuudiosse tõi? Pärast laagrist vabanemist läksin ülikooli, ent võttis aega, enne kui ma selgusele jõudsin, et olen täiesti vale eriala valinud. Jätkasin õppimist, kuid peamiseks muu­ tus ülikooli näitering, see andis elule õige sisuja värvid. Meil oli tugev punt, isegi niisugused mehed nagu Karl Kalkun ja Aksel Orav esinesid siis veel ülikooli klubi sildi all. Tööd juhendas Udo Väljaots, temaga tekkis väga hea klapp. Kolmandal kursusel valiti mind näiteringi vanemaks, neljandal võeti maha. Hakati buršikom- beid otsima, see oli tollal moes. Üks komsomoliaktivist pandi asemele. Mis repertuaaris oli? Esimene tükk, milles ma kaasa tegin, oli Moliere'i "Ebahaige", mängisin Argani. Andsime "Vanemuises" mõned etendused. Grimm, kostüümid ja dekoratsioonid olid teatri poolt. Vastuvõtu üle ei saanud kurta. Saal tudengeid täis, omad poisid la­ val — muidugi! Järgmise lavastusega, Gow' ja d'Husseaud "Sügavate juurtega" käi­ sime Tallinnas, esinesime Draamateatris. Mui oli senaator Langdoni osa, teatris mängis seda Hugo Laur. Ta tuli meid vaatama, istus saalis teises reas. Küll oli sant enesetunne! Kuid avalikud esinemised oli vajalikud, see pani meid tigedalt toole... Kas teatrisse ei tõmmanud? Korra "Vanemuisest" niisugune ettepanek tuli, ma ei võtnud seda tõsiselt. Mulle tundus, et teatrisse on ikka siledama välimusega poisse vaja, kes sihukest konksu vaadata tahab. Aga Järva-Jaanis lõi vana viga jälle välja. Kohe vetjaoskonna vastas Perckoniwpilt aastast 1938. Esireas paremalt: Heino Pars, tema ema Liisa, isa Jaak, õde Elfriede ja vend Arnold. avati rahvamaja, hakkasin seal käima, lavastama. Tegime ära Aksjonovi "Helepuna­ se lillekese". Lavastuses oli kümme pilti, dekoratsioonide vahetamine võttis ilmatu aja, rahvas oli nii kannatlik, istus, ootas... Mitu aastat sa Järva-Jaanis olid? Kaks ja pool aastat pidasin vastu, siis otsustasin — ei, siit rebin ma ennast lahti, see pole minu amet! Länen filmiinstituuti, õpin režissööriks. Käisin Tallinnas maad kuulamas, suhtumine oli soodne, saatsin paberid ära. Sain vastuse, et olen tinglikult eksameile lubatud. Sõitsin Moskvasse, kuid mandaatkomisjonist kaugemale mind ei lastud. Mui oli saksaaegne keskkooli lõputunnistus, tuli välja, et see ei kehti. Neli aastat Tartu Ülikooli ei tähendanud neile ka mitte midagi. Öösel rongis mõtlesin, mis asja ma teen? Hommikul läksin õtse Balti jaamast stuudiosse. See oli neljapäev. Järgmise nädala algul sõitsin filmigrupiga võtetele. Kuidas see nii kähku läks?
Load more

Recommended publications
  • Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980
    KKUNST.EEUNST.EE GGRAAFILISERAAFILISE DDISAINIISAINI ERIERI EEestiesti vvinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980. aaastatestastatest MMaileaile TaliTali Koostaja ja kujundaja: Maile Tali Fotod: Toomas Tali, erakogud Toimetaja: Andreas Trossek Korrektor: Riina Kasser Suur tänu: Virve Albri Helje Eelma Mai Einer Aili Ermel Villu Järmut Tõnu Kaalep Tõnis Kahu Enn Kärmas Ülle Meister Kalle Toompere Ülle Väli Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kõik õigused kaitstud © 2010 Kust küll kostab lärm? Sissejuhatus Põrand põrub all. Magada ei saa, kärtsub, mürtsub maa. Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks? Jajaa, jajaa. Mikronid „Üks imelik masin”, 1986 Sõnad: Gunnar Graps Vinüülplaadiümbriseid võib vaadelda osana popkultuu- kasutati esialgu standardseid geomeetrilise mustriga rist, masstootmise produktina, infoallikana omaaegse plaadiümbriseid. Eesti esimese plaadikujunduse au kuu- muusika, moe ja trükitehnika kohta jne. Järgnevad lehe- lub Eesti Filmiarhiivi andmetel Marju Kuudi kümnetollisele küljed kuuluvad vinüülplaadiümbristele, mis on Eestis “Aastaajad – valimik estraadilaule” 1970. aastast. tehtud nõukogude perioodil 1970. ja 1980. aastatel. Muusikat või salvestatud sõna, mis on helisalvestamise Vinüülplaat sümboliseeris läänelikku nautlevat tarbimis- peamine eesmärk, käesolev vaatlus ei käsitle, vaid kes- ühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Siin kendub plaadiümbriste graafi lisele disainile. idealiseeriti ühiskondi teispool raudset eesriiet, usuti, et seal võisid
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Die Estnische1 Theater-2
    DE CULTU CIVILI ESTONICO 1 VOL III DIE ESTNISCHE 2 THEATER- III/3 WELT 1 → DIE ESTNISCHE – Das estnische Theater ehrt seine Geschichte und Vorgänger, und diese Ehrerweisung wird auch den Zuschauern bereits in der Grundschule nahegelegt. 2 → THEATER – Das Theater war und ist ein Zeugnis estnischer Eigenständigkeit. 3 → WELT – Auch kokettieren wir mit der netten Aussage, dass Kunst die Welt verändert, zugleich aber gehen wir davon aus, dass sie dies irgendwie indirekt tut, ohne sich aktiv einzumischen, mit den Mitteln der Kunst eben. DIE ESTNISCHE THEATERWELT Estnisches Institut / Estnische Theateragentur Tallinn, 2013 Text: Ott Karulin, Monika Larini Übersetzung: Axel Jagau Korrekror: Lale Eckardt Grafische Gestaltung: Piia Ruber Fotos: Paul Aguraiuja, Awentus and Heikmann, DeStudio, Eero Epner, Andrus Eesmaa, Verband der Estnischen Amateurtheater, Estnisches Dramatheater, Estnisches Literaturmuseum, Estnische Nationaloper, Estnischer Rundfunk, Estnisches Puppen- und Jugendtheater, Estnische Theateragentur, Estnisches Museum für Theater und Musik (TMM), Endla-Theater, Priit Grepp, Jassu Hertsmann, Ville Hyvönen, Peeter Jalakas, SAAL der Kanuten-Gilde, Andres Keil, Lauri Kulpsoo, Jaanus Laagriküll, Ülo Laumets, Peeter Laurits, Ants Liigus , Eva-Liisa Linder, Enn Loit, Teet Malsroos, Kaarel Mikkin, Kris Moor, N099, Tiit Oajsoo, Anete Pelmas, Alan Proosa, R.A.A.A.M, Harri Rospu, Piia Ruber, Scanpix Baltics, Ene-Liis Semper, Triin Sinissaar, Nele Sooväli, STÜ(Verein Unabhängiger Tanz), Tõnu Tamm, Heigo Teder, Taivo Tenso, Jüri Tenson, Vanemuine-Theater, Ugala-Theater, Siim Vahur, Gunnar Vaidla, Taavi Varm, Liina Viru, Toomas Volmer/ETA/Scanpix, Mats Õun, Wikipedia/Gsitnikov. Herausgeber: Estnisches Institut / Estnische Theateragentur ISBN 978-9949-9442-1-7 THEATERWANDERUNGEN Liina Unt THEATERWANDERUNGEN In Estland kann man selbst an den unerwartetsten Stellen auf Theater treffen.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino ISSN 0207—6535 12
    rooter- muusiko • kinoISSN 0207—6535 ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 12 detsember II aastakäik Esikaanel kaader filmis Kolmnurk» (rezissoor P. Pri m. kurisi ] P. Pärn Tagakaanel kaader filmist «Õun» fstspna- rist ja režissöor K. K luomi, operaatöi T. TaÜvee). T. Kohvi foto. Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666—162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 445—468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 445-468 Korrektorid Velly Roots ja Solveig Kriggulson, tel. 432-981 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 422-551 KUJUNDUS: MAI EINER KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO -TALLINN • 1983 > CESfl 4 SISUKORD TEATER RAHVUSIWx».^» UttOQU TEATRIANKEET . 45 30 AASTAT HILJEM (GITIS-e eesti stuudiost) 50 SÕPRUSLINNADE TEATRID. PÕGUSAID TUTVUSI (Schwerini, Veneetsia ja Kieli teatrid Tallinnas) 60 TEATRIGLOOBUS 82 MUUSIKA VASTAB HELMI PUUR Madis Kolk RICHARD WAGNERI «OOPER JA DRAAMA» 13 Richard Wagner OOPERIST JA DRAAMAST 16 VADEMECUM 81 KINO II NÕUKOGUDE EESTI FILMIFESTIVALI (1983) AUHINNAD 24 Andrei Plahhov ELUTARK NOORUS (Filmist «Ideaalmaastik») 26 Jaak Olep «KOLMNURGA» TAUSTAST 30 Viktor Slavkin DOKUMENTEERIV MUUSIKAFILM -32 Uno Heinapuu KÜNNIMEHE VÄSIMUS 33 PÕLLUMEHED «KÜNNIMEHE VÄSIMUSEST» (Vestlus­ ring «9. Mai» kolhoosis) 35 Maie Remmel MÕTESTATUD MAASTIKUD REIN MARANI LOODUS­ FILMIDES 36 Märt Kubo REKLAAMFILM TARBIJA PILGU LÄBI 39 Tiina Lokk LÄTI JA LEEDU TÕSIELUFILMIDEST 66 Hannes Villemson FILM GANDHIST 69 AASTA «OSCARID» 79 KROONIKA 83 Ike Voikov METROPOLITAN OPERA JA LINCOLN CENTER 96 Helmi Puur 8.
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Kin to ISSN 0207—6535
    eorer-muusiko -kint o ISSN 0207—6535 I aastakäik Esikaanel: XV Ülol idnlis< auhinnatud eesli kiii.easte J. Rõõm use foto Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA JAAK ALLIK TOIMETUS: Tallinn, Nar»a mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 666-162 Vastutav sekretär Heino Kermik, tel. 445468 Teatriosakond Reet Neimar, tel. 445-468 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakond Jaan Ruus, tel. 443-109 Publitstetikaosakond Sirje Endre, tel. 445-468 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 449-558 KUJUNDUS: MAI EINER eore SISUKORD AVAVEERG. Almu Vaarmai, DIALOOG MAAINIMEST KULTUURITARBIJANA HI MAKSA ALAHINNATA. Rei» liivak - Valin Raun EESTI NSV TEATRIÜHINGU VI KONGRESS 8 SÕNAVÕTTE: Karin Kask 9 Ingo Sõrmel 12 KONGRESSI OTSI S Iti JÄRELMÕTTEID NIMETU KUNSTI KONKl RSII.I. Paul-Eerik Rummo 19 KES? OLEG .IHEREMOV 28 ELAVA TEATRIAJALOO JÄLGEDEL. Al.ERED REBASEST KÕNELEVAD: Usi Lindau 31 Ellen Liiver 31 DOMBRAHEI.IDE SAATEL. Valla Raun 34 NURMUHHAN 2ANTURIN JA TEMA LOOMING. Mihhail Mlšaknv 42 XV ÜLELIIDULISE EI1.MIEEST1VA1.I AUHINNAD 48 UKSI 58 VASTU. Hagi Sein «CORRIDA»: VAID VIIBE. Rein Heinsalu 56 EESTI NSV KOORIÜHINGU ASUTAMISKONGRESS AVAKÕNE: Gustav Ernesaks 60 KOORIÜHINGU JUHATUSE KOOSSEIS 62 REGILAUL JA TEATER. Tönn Sarv 63 PÄEVAPILT: HELI LAATS. Sirje Endr 70 PUBLIKATSIOON MÕNEDEST WEBF.RNI HILISE LOOMINGUPERIOODI KOMPOSITSIOONITEHNIKA ISEÄRASUSTEST. Rein Laul 77 NATALIE ME1 Mui Le; 96 ©KIRJASTUS -PERIOODIKA- TEATER-MUUSIKA • KINO 0* Л ' « ш ^^ ' l 1940141. hooaeg Tallinna Töölisteatris. В. Lavrenjovi «Murrang».
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • {PDF EPUB} Porgupohja Uus Vanapagan by AH
    Read Ebook {PDF EPUB} Põrgupõhja uus Vanapagan by A.H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan by A.H. Tammsaare. A. H.Tammsaare (pseudonüüm, õieti Anton Hansen; 30. I 1878 Albu vald, Järvamaa – 1. III 1940 Tallinn), kirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik. Vanemad talunikud. Õppis 1898–1903 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ning 1906–07 ja 1907–11 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Töötas 1903–05 Tallinnas Teataja toimetuses ja arvustas Estonia, Lootuse, Valvaja, Pandorini jt seltside näitemänge ning Tallinna saksa teatri lavastusi ja külalisetendusi, oli 1905–07 tööl ajalehtede Sõnumed, Vaatleja ja Tulevik juures. Analüüsis 1913 Noor-Eesti „Teatri-raamatus” võrdlevalt Estonia ja Vanemuise kutselist teatrit. Kirjutas 1920. ja 1930. aastatel poleemilisi ja analüüsivaid teatrialaseid artikleid. Aastast 1921 on tema loomingu põhjal loodud üle 100 teatrilavastuse (sh Valter Ojakääru ooper „Kuningal on külm”, 1967, ja Eino Tambergi ballett „Poiss ja liblikas”, 1963), kuuldemänge, telelavastusi („Rudolf ja Irma”, 1985; „Ma armastasin sakslast”, 1997) ning filme („Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964, „Indrek”, 1975, „Kõrboja peremees” 1979, kõik Tallinnfilm). Palju on tehtud dramatiseeringuid tema romaanidest, alates „Tõe ja õiguse” I osa järgi „Vargamäe” (1932, dramatiseerija Andres Särev). Palju kordi on dramatiseeritud ka tema novelle ja jutustusi. Ausammas Albus (1936) ja Tallinnas (1978), majamuuseum sünnikodus Tammsaarel (1958) ja Tallinnas (1967). Põrgupõhja uus Vanapagan by A.H. Tammsaare. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (1926–1933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19.
    [Show full text]