• Karksi valla infoleht • Nr 4 (194) aprill 2012 • Puidukoda 15
Fotod: Puidukoda Fotod: Õpilasfirmas tegutsevad noored Kätlyn Jürisaar, Kertu Märtson, Mikk Kask ja Siret Sarv Noored alustasid südamega 2011. aasta sügisel alustasid Karksi-Nuia Noortekeskuses neli aktiivset August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õppu- rit õpilasfirmaga SüdaMEK2S. Uue noortekeskuse avamine algas neile noortele põnevalt. August Kitzbergi nime- lise Gümnaasiumi õpilased Kertu Märtson, Mikk Kask, Siret Sarv ja Kätlyn Jürisaar alustasid noorsootöötaja Eneli Põdra ju- hendamisel õpilasfirmaga (ÕF) Süda- Siit me alustasime 1997. aastal MEK2S, mis peab majas kohvikut ning korraldab erinevaid klubiüritusi ja sünni- päevi. ÕF loomine sai tõuke 11. klassi ma- jandustunnist, kus Siret ja Kätlyn pidid koostama äriplaani. Nendega võttis ühen- dust Eneli Põder, kes oli alati unistanud, et noored ise peaksid kohvikut ja äsja reno- veeritud noortekeskusesse ehitatud kohvi- kunurk pakkus selleks parimat võimalust. Ideest haarati kinni ning tiimi kaasati kaks põhikoolis õppivat agarat noort: Kertu Märtson ja Mikk Kask. 12. detsembril 2011. aastal, uue noor- tekeskuse avamispeol, alustas õpilasfirma SüdaMEK2S oma tegutsemisega. Noored on olnud kohviku pidamisel usinad: kor- raldanud sõbrapäevapeo noortele ning ka neli sünnipäeva. Siiani on suurim rõhk pandud just pakettide pakkumisele, kus lapsevanematel on võimalus tellida ÕFlt SüdaMEK2S erineva temaatikaga sünni- päevapidusid. Sünnipäevapeoks rendib SüdaMEK2S noortekeskuse ruume, kaunistab saali vastavalt peo teemale ning korraldab kü- lalistele erinevaid seltskonnamänge. Tee- madeks on siiani olnud vastavalt klienti- de soovidele „Rock“ ja „Piraadid“. Noored tegutsevad innukalt edasi ning hetkel on plaanides kirjas kaks sünnipäe- vapidu. Õpilasfirma loomine on andnud Puidukoda aastal 2012 õppuritele suurepärase võimaluse koge- Loe intervjuud Enn Kinnasega lk 3–4 da äri loomist ning tegutsemist. Kätlyn Jürisaar Kaitseliit Me oleme mulgi noortekeskuses Nüid om medel vanembidel inimestel oma ke rikkus omal aal om tullu linakasvatu- 28. veebruaril täitus Karksi-Nuia Noorte- Kalam Ants Foto: kotus, kun kuun käiä. Ninda saiaski kok- sest. Väiksempidel olli sii täädmede, nemä keskus pilgeni lastega. Tuldi lasteaiast ja ku jututoan üits kõrd kuun. Siin arutets üle es täägi, mis lina tähents. Üits latsek arvas, koolist, mõned uudishimulikumad liht- kikk ilma uudise, saab tääda mis koduval- et lina om suur valge rõõvas, mis kodun salt tänavalt. Kõik tulid kohtuma KL lan tetäs, saab kullete tõisi ja esi kõnelte. egäl sängu pääl om. Sai nalla ja naaru küll! Sakala maleva ja Karksi malevkonna esin- Mede sean om viil säänsit inimesi, kes Väiksempe latse saive tääda, kun om Mul- dajatega, kes tõid endaga kaasa relva- ja mõistave kõnelte mulgi keelen ja tahave gimaa piiri, kes om mulgi, mis aast nen- varustusenäituse. Esimestena jõudsid ko- viil pääle jututoan käimist kuun käia ja dest kõnelts ja mis tei mulgi rikkas. Ega hale noortekeskuse naabrid lasteaiast. Tu- omavahel kõnelte. Kodun ei ole äämp kel- laits sai arvate, kas temä om mulk. Tulli Väikesed poisid tundsid lid kaks koolieelikute rühma: Oravad suurt huvi relvade vastu lekige kõnelte ja sis lääp endelgi meelest välla, et kik es olegi mulgi. Aga ku na tää- õpetajate Malle Aasa ja Malle Leppiku vanempide ja vanavanempide pärandet da saive, et Eestimaal om vanal aal mulgi ning õpetajaabi Tiia Märtsoni juhtimisel, täädmine. Oma plaanest kõnelime noor- kige rikkampe ja uhkempe ollu, sis arvas- Mõmmid õpetaja Kiira Põdra ja õpetaja- vanemad klassid, kes ilmselt üht-teist an- näituse korraldajat kapral Raul Astelit, tekeskusen ja kutseme oma sekkä nuuri. sive kikk, et mulk olla om uhke küll! Üten- abi Silvi Rulli juhatusel. „Meil on rühma- tud asjast juba teadsid ja seega ka kahte kellele nüüd peaks seljakott ja selle pak- Ninda saimegi kokku üits päe enne vastla- kuun vastlakukli ja tiiviige lõpetsime oma des poisse palju, neid huvitavad relvad ja gruppi eristusid. Ühed, keda asi huvitas kimine uneski viirastuma, sest seda tuli päeva viis vanempet rouat ja viil 16 last, edimese kokkusaamise. Sii ilus õhtsepoo- jutt kaitseliidust. See kõik siin on neile vä- ja teised, kes lihtsalt nihelesid ja vaikselt tal teha seitse korda järjest; samuti tema kes tullive meid kulleme ja medege juttu lik tõi medele pallu mälestusi ja lusti laste- ga õpetlik,“ tõdes Tiia Märtson. Kui pisi- ukse poole liikusid. Vägisi armsaks ei saa abi, kapral Johannes Tikkat. Jõu ja nõuga aama. Latsi olli väiksempit ja suurempit. ge kuun olemisest. Tahassime söamest luu- põnnidele (kui nii võib 5–6aastaseid lap- ja see polnudki meie eesmärk. Meid rõõ- oli abis ka veebel Jaak Põldma. Eriline tä- Kigepäält kõnelime Mulgimaast, neist, kes ta, et äratsime lasten raasikenegi huvi esi- si nimetada) ettenähtud aeg möödus, mustaks seegi pisiasi, kui sel päeval noor- nu noortekeskusele ja selle juhile Indrek siin om elänu ja mede kandi murret oidnu vanempide, kodukotuse elu ja keele vastu. jõudsid kohale teised naabrid August tekeskuses viibinud ligi 250 noorest mõ- Palule meile osutatud abi eest teabepäeva ja edesi kandnu. Loetu sai Hendrik Adam- Meil om ää miil viil kokku saia aprillikuu Kitzbergi nimelisest Gümnaasiumist. Al- nekümnelgi tärkaks huvi kaitseliidu ja läbiviimisel. Loodame, et edukalt alanud soni kirjutet luulet. Et tulemen olli vastla- neljandel päeval. gul tulid nooremad, aga agaramad ja uu- selle eriorganisatsioonide vastu. koostöö nii lasteaia kui ka gümnaasiumi päe, sis meist egaüits kõnel oma luu, jutuk- Olga Palu dishimulikumad 1.–3. klassid. Need poi- Üritus viidi läbi KL Sakala maleva ja noortekeskusega jätkub ka edaspidi. se, kudas vanal aal oma kodun vastlapäe- sid ja tüdrukud kuulasid ja esitasid küsi- Karksi malevkonna teabepäeva raames va peeti, mis sel päeval tetti ja mis süüdi. musi lektoritele, tundsid huvi relvade ja koostöös Karksi-Nuia Noortekeskusega. Ants Kalam Vanempe latse saive aru, mis kõnelti, ne- varustuse vastu, ühesõnaga elasid nähtu- Tahaksin tänada meie lektoreid, leitnan- KL Sakala maleva Karksi malevkonna ma ollive ennep koolin Ilse Israeli käe all le-kuuldule kaasa. Viimastena saabusid te Enno Teiterit ja Raivo Asuküla ning teavepealik õppust saanu. Na täädsive sedägi, et mul- KARKSI SÕNA 2 Aprill 2012
KARKSI YY Otsustati esitada volikogule eelnõu Väikekirbu kinnistu (pindala 15 366 m2) VALLAVOLIKOGU võõrandamiseks. Hobuste vahetus õnneliku elu nimel – YY Otsustati toetada 1350 euroga OÜ Vi- 21. märtsi istungil pmarine ja OÜ Elductum rändkaupluste Võtsid osa: Andre Aavastik, Hendrik tegevust Karksi valla maapiirkonna elani- samm tagasi ja kaks edasi! Agur, Katrin Kivistik, Liidia Klaas, Harri ke paremaks teenindamiseks 2012. aastal. Kunimägi, Laili Lamp, Heino Luik, Olavi YY Otsustati anda August Kitzbergi nime- Õnn, rahulolu, areng. Need on väärtused, valitsused liituksid ühtseks suureks tervi- kaitse. Kui VOLi tegevuskulude katteks ei Pilk, Maire Sala, Enn Sarv, Raimo Sarv, lisele Gümnaasiumile luba kooli vilist- mille nimel ning mille poole püüeldes ini- kuks (või kaheks kuni kolmeks suure- kasutataks Karksi valla eelarvelisi vahen- Tarmo Simson ja vallavanem Arvo Ma- laspeo ürituste pidamiseks valla kultuu- mesed oma igapäevaseid tegemisi seavad. maks omavalitsuseks), mille tulemusena deid, siis ma VOLi tegevuses otsest kahju ling. Puudusid Alli Laande, Leo Liiber ja rikeskusega piirneval alal aadressil Viljan- Nii ka Karksi vallas. Tähtsaks tuleb pida- saavutataks suurem immateriaalne kom- Karksi vallale ei näe peale üldise maakond- Indrek Palu. di mnt 1 ja Ettevõtluse 2 Karksi-Nuias 7. da inimestevahelisi häid suhteid, arutada petents, finantsvõimekus investeeringu- liku arengu aegluse. Kuid kasu Karksi val- YY Otsustati taotleda munitsipaaloman- ja 8. juulil 2012. a. ja vaielda ideede üle, mitte arvustades isi- teks ja mõistlikud lahendused haridus- la VOLi kuulumisest on küsitava väärtu- disse Karksi-Nuias Aia tänav teenindus- YY Otsustati eraldada Sihtasutusele Eesti kuid ning lugu tuleb pidada ja arvestada võrgu korrastamiseks. sega. Küll aga on tagatud meeldivad ja maaga 4407 m2 (sihtotstarbega transpor- Rahvuskultuuri Fond 100 eurot Eesti bio- kaasteeliste seisukohtadega, kui need on Arutanud nimetatud teemasid mitme- soodsad tingimused VOLi töös osalemi- dimaa) ja Veetorni tänav suurusega 6399 graafika stipendiumi allfondi toeta enamuses. Esitasin 21.03.2012 Karksi Val- tel kordadel Karksi Vallavolikogus, sh seks vanematekogu liikmetele, ehk valla- m2 (sihtotstarbega transpordimaa). miseks. lavolikogule avalduse volikogu esimehe kaasates regionaalministrit ja põlluma- juhtidele. Karksi valla kuulumist VOLi ja YY Algatati detailplaneering Karksi-Nuias YY Anti ühele isikule nõusolek korralda- kohalt tagasiastumiseks. Miks? Küllap on jandusministrit, ei ole võimaluste kaalu- selleks Karksi valla eelarveliste vahendite Rahumäe tn 3 kinnistul hoonestusala tud jäätmeveol ühise jäätmemahuti kasu- igal mõttel oma koht, nii ka igal inimesel mine liitumisläbirääkimiste pidamiseks kasutamist pean ma ebaotstarbekaks. suurendamiseks ja Karksi külas Rehe tamiseks ja rahuldati üks laekunud aval- oma aeg. Kas minu mõtted käivad ajast Karksi valla liitumiseks naabervaldadega Möönan, et minu võimalused teha ini- maaüksusel kinnistu jagamiseks ja ehitus- dus korraldatud jäätmeveoga erandkor- ees, seda näitab aeg. Minu väärtustesse ei leidnud poolehoidu. Vallavolikogu ja va- meste seas selgitustööd, algatada sisulisi ala määramiseks. ras mitteliitumiseks. oleks mahtunud väärikast volikogu esi- limisliit Koostöö liikmed, kelle esindaja- arutelusid valdade liitumistemaatika kü- YY Kiideti heaks Karksi Ordulinnuse de- YY Anti nõusolek Karksi Vallahooldusele mehe ametikohast vaikides ja pöidlaid te näol on volikogus enamus, ei ole aval- simuses, olla innustunud eestvedajaks tailplaneeringu lähteülesanne muinsus- võtta maha Karksi-Nuias Kalda tänav 8 veeretades kinni hoida, tehes seda vastu danud selles küsimuses poolehoidvat valla arengu kavandamisel ning töötada kaitse eritingimuste koostamiseks. kinnistul kuus jalakat ja 11 kuuske. oma ametis oldud aja jooksul tekkinud meelsust. Kindla vastulause Karksi valla energiliselt kaasa valla arengut tagavates YY Otsustati müüa Nuia Jahiseltsile Väike- YY Otsustati esitada volikogule eelnõud tõekspidamisi ja veendumusi valla aren- liitumisvõimaluste kohta naabervaldade- üldistes küsimustes, on jäänud minu töö- kirbu kinnistu Metsakülas (suurusega 15 Aia ja Veetorni tänavate munitsipalisee- gu kohta. Tasakesi ning vaid seadusepü- ga on välja öelnud vallavanem 15.02.2012 kohustuste täitmise intensiivsuse tõttu 366 m2) hinnaga 1000 eurot. rimiseks. galat täites poleks see olnud raske. toimunud volikogu avalikul istungil, kus 190 km kaugusel asuvas põhitöökohas YY Tehti muudatus Karksi Vallavolikogu Pean Karksi Vallavolikogu tegutsemise see temaatika oli käsitlemisel ning märt- Tallinna linnas, piiratuks. Samuti olen õp- komisjoni noorte osaluskogu koosseisus 19. märtsi istungil prioriteediks praeguse Karksi valla terri- sikuises Karksi Sõnas. See on saanud pinud tunnetama paratamatust inimeste ja vabastati liikme kohustest: Signe Pugal, Võtsid osa: Arvo Maling, Jüri Kert, Ur- tooriumil elavate inimeste, tegutsevate et- üheks meie ideepõhiseks eriarvamuseks. mõtlemise inertsuses ja raskustest muga- Martin Sarv, Aadu Kunimägi, Piia Bergs- mas Suurpuu, Andi Sõmmer, Arne Tae ja tevõtete ja organisatsioonide tasakaalusta- Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vustsoonist väljumisel ning uute ideede tein, Klaid Melnikov, Simo Sõmmer, Ter- vallasekretär Inge Dobrus. tud arengu tagamist ning tegevuste ja toi- (VOL) tegevuses on olnud palju positiiv- suhtes pigem ettevaatlikkust ja alalhoid- tu Tammaru, Reelika Maiste, Liisi Oide- YY Määrati toimetulekutoetus 34 taotleja- mingute läbiviimist nii, et paikkonnas ela- set ja Viljandimaa omavalitsuste arengu- likkust. Samas tuleb enamuse arvamust maa, Kaari Talvet. Noorte osaluskogu le 3830,27 eurot ja ühekordne sotsiaaltoe- vatele inimestele oleks tagatud tingimused le kasulikku. Taasiseseisvunud Eesti hal- austada. Gümnaasiumihariduse jätkamist liikmeteks kinnitati: Mairi Reinsalu, Kärt tus 17 abivajajale 1414 eurot. Lasteaia toi- elamisväärseks ja õnnelikuks eluks. dussuutlikkuse tagamisel oli VOLi roll Karksi vallas pean ainuõigeks, kuid ava- Leppik, Janar Villbach, Kert Vallas, Kady dutoetus määrati kolmeks kuuks kuuele Karksi valla tasakaalustatud areng on märkimisväärne. Kogenud ametisoldud tud meelte ja valmisolekuga uuenenud lä- Mäesalu, Siret Sarv. Karksi-Nuia lasteaias käivale lapsele ja tervikuna käsitledes siin elavate inimes- aja jooksul VOLi vanematekogu liikme- henemisteks, arvestades situatsiooni riigi YY Volikogu esimees Hendrik Agur esitas õppekäigutoetus määrati viiele õpilasele. te, ettevõtete ja organisatsioonide hea na 20 aastat tegutsenud organisatsiooni hariduskorralduses ja pidades silmas Vil- tagasiastumise avalduse ja palus end va- Huvitegevuse toetust said kolm last huvi- käekäigu aluseks. Karksi valda on siiani siseelu, olen jõudnud veendumusele, et jandi Gümnaasiumi avamist alates bastada esimehe kohustest alates 22. kooli kulude osaliseks katmiseks. arendatud hästi, kuid vaja oleks olla ava- Karksi valla VOLi kuulumine ei ole ots- 2012/2013. õppeaastast. märtsist 2012. Karksi Vallavolikogu esi- YY Eraldati Sudiste Maanaiste Seltsile 5200 tum ühiskonnas toimuvate muutuste suh- tarbekas mitmel põhjusel: Lähtuvalt eeltoodust ning seades esma- mehe valimised toimuvad järgmisel is- eurot külamaja halduskuludeks 2012. aas- tes ja julgemalt otsida ning vaagida või- VOL on muutunud (või olnud) Viljan- tähtsaks Karksi valla praegusel territoo- tungil 18. aprillil ja istungit juhatab voli- tal. malusi uuteks arenguteks. dimaa omavalitsusjuhtide sõpruskonnaks riumil elavate inimeste elu- ja töökesk- kogu aseesimees Tarmo Simson. YY Otsustati kehtestada 1. juulist 2012 Täitnud Karksi Vallavolikogu esimehe ja meeldivaks kooskäimise kohaks, kus konna arenguvõimalused, pean otstarbe- uued veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ülesandeid alates 2009. aasta novembri- toimib oma olemasolu õigustamiseks juh- kaks usaldada Karksi vallavolikogu juhti- KARKSI teenuse hinnad koos käibemaksuga järg- kuust kuni 2012. aasta märtsikuuni, olen tide võimas ringkaitse. Tõsi – vabamas mine inimesele, kellel jagub selleks ole- miselt: jõudnud arusaamisele, et praegune Vil- vormis vallajuhtide kooskäimine on ka masolevas olukorras enam maailmavaa- VALLAVALITSUS 1) tasu ühisveevärgist võetud 1 m³ vee jandimaa haldusterritoriaalne jaotus ilma vajalik ning seda lõõgastavas õhkkonnas telist tolerantsi ja lähenemisviisi, aega, eest: füüsiline isik 1,06 eurot ja juriidili- muutusteta pidurdab Karksi valla jät- tekkinud isiklike suhete baasil, kuid sel- motivatsiooni ning energiat. 5. märtsi istungil ne isik 1,26 eurot kusuutlikku arengut. Eelkõige tegevuste leks ei ole tarvis omavalitsuste raha eest Ühtlasi pean oluliseks hoida heal tase- Võtsid osa: Arvo Maling, Jüri Kert, Ur- 2) tasu 1 m3 reovee ärajuhtimise ja puhas- ettevõtmisel, mis soodustaksid uute töö- ülal pidada suurt ja kulukat organisat- mel Karksi valla mainet, suhtluskultuuri, mas Suurpuu, Andi Sõmmer, Arne Tae ja tamise eest: füüsiline isik 1,56 eurot ja ju- kohtade loomist ja lastele hea hariduse ta- siooni. Vallajuhtide läbikäimiseks piisaks inimeste vahelisi suhteid ja vältida olu- vallasekretär Inge Dobrus. riidiline isik 1,87 eurot. gamist. Täna mõtleb iga väike omavalit- vallajuhtide klubist või muudest vabamas kordi, kus erinevad vaated valla arengu- YY Määrati projekteerimistingimused ra- YY Arutati esimesel lugemisel Karksi val- sus oma valla piiride keskselt – hooma- vormis korraldatavatest kokkutulekutest, suundade kujundamisel võiksid kujune- jatise „Nõmme suvila maaüksuse elektri- la eelarvestrateegiat aastateks 2012–2016 mata suuremat regionaalset tervikpilti. millist vormi on aga VOL aastaid tegeli- da negatiivses valguses avaliku arutelu võrguga liitumine“ ehitusprojekti koosta- ning KIKist laenu võtmist valla ühisvee- Tihti tõdedes ja vaadeldes nii Viljandi- kult kandnud (jahid, väljasõidud, erine- objektiks. Karksi vallale ei oleks see kasu- miseks Ainja külas. värgi ja kanalisatsiooni projekti omafi- maa, kui ka Eesti väikseid omavalitsusi vad huvitegevused tegelikult KOVide en- lik. Minu arusaam Karksi valla arenguvi- YY Anti kirjalik nõusolek püstitada saun nantseeringu katmiseks. laiemalt – tulenevalt vallajuhtide isikli- di rahade eest). Rääkides VOLi praegus- sioonist on muutunud vallavolikogu tööd Nõmme kinnistule Ainja külas. YY Määrati projekteerimistingimused kest ambitsioonidest võimu juures püsi- te ja endiste liikmetega, on minu liitumi- juhtides 2,5 aasta jooksul ning olen jõud- YY Väljastati ehitusluba osaühingule Me- elektriautode kiirlaadimispunkti tööpro- miseks ja omale ning lähikogukonnale ne VOLiga ja selleteemaliste kriitiliste nud veendumusele, et Karksi valla tee test Metall laiendada tootmishoone olme- jekti koostamiseks Pärnu mnt 3 kinnistul soodsate tingimuste loomist ja selle kau- avalduste tegemine 2009. aastal kahanda- peaks olema naabervaldadega liitumine plokki Metalli kinnistul Kõvakülas. Karksi-Nuias. du isiklike huvide rahuldamist. Sellest tu- nud VOLi tegevuses vallajuhtidele paku- ühiseks omavalitsuseks – suurusega üks YY Otsustati pikendada osaühinguga Tii- YY Anti kirjalik nõusolek püstitada saun lenevalt tehakse ebamõistlikke investee- tavat lõõgastavat komponenti, kuid täna- kuni kolm omavalitsust kogu Viljandimaa kes sõlmitud üürilepingut Rahumäe 2a III Pilgo 31 kinnistule Sudiste külas. ringuid ja võetakse valla finantsvõime- seni see lõppenud veel ei ole ja otstarbe- kohta. Meile oleks sobivaim Lõuna-Vil- korrusel asuva äriruumi (suurusega 11,3 YY Anti nõusolek Vorites OÜle vee erika- kust viimse piirini kurnavaid kohustusi. kaks ei saa seda ka kuidagi pidada. jandimaa ehk Mulgimaa. Nõustun, et tao- m2) kuni 28.02.2015. a. sutuseks Ainja külas Riidamäe kinnistul Näiteks haridusvõrgu taristu arendamine Olulisimaks vasturääkivuseks pean aga lise seisukohaga, kui see ei ole fikseeritud YY Kinnitati vallavalitsuse ja hallatavate puurkaevust ja heitvee juhtimiseks kraa- kõrvuti asetsevate konkureerivate naaber- VOLi enda toimimise ideelist ülesehitust, valimiseelses platvormis ning valimislii- asutuste ning muude tegevuskulude 2012. vi, mis suubub Kõpu jõkke. Vett kasuta- valdade vahel. Arvestamata, et regioonis mis on tekitanud omavalitsuste vahel näi- du enamuse arvamusega ei ühti, on õigem aasta eelarved. takse vähikasvatuses. on laste ja elanike arv pideva kahaneva lise sõpruse, kuid sisuliselt vihase konku- jätkata järgmistel valimistel ja inimeste- trendiga. Selle tulemusena võtavad väike- rentsi, mille tulemusel vallajuhtide VOLi- ga, kes neid seisukohti jagavad. sed omavalitsused omale pikaajalisi lae- põhise hea läbisaamise ja sõpruse abil on Arutlegem võimalike erinevate valla ne nö viimase piirini. Ma ei väida, et kodeeritud valdadele tegelikult arenemis- arengut puudutavate suundade üle. Ei ole Karksi vallas on erakordne võimalus Karksi valla investeeringud oleksid olnud võime peetus. Näiteks üle võimete inves- ühte tõde ega õigust nii nagu pole ka üht- antud hetkel valed, kuid silmas pidades teerimine. VOLi toimemaatriksis otsusta- ki inimest, kes oleks asendamatu. Seda nii naabervaldadega liitumisvõimalustest tu- takse meeldivad küsimused alati positiiv- lähi- ja kaugemas perspektiivis. Olgem taotleda ID-kaarti oma koduvallas! lenevaid võimalusi, võinuks eelnevate lii- selt, kuid rasked küsimused heidetakse ausad ja avatud oma kodukoha arenguks Lõuna Prefektuuri kodakondsus-ja mig- YY Selgitus: märkige isiku nimi ja toimin- tumiste korral tõenäoliselt olla lähene- kõrvale, sest isiklikke suhteid ei soovita parimate otsuste tegemisel mitte isikli- ratsioonibüroo pakub kõigile Eesti koda- gu nimetus, mille eest riigilõiv tasuti (nt misviisid investeeringute tegemiseks ko- rikkuda, kuid raskete otsuste eest ei ole kust, vaid inimeste ja kogukonna seisu- nikele, kel ID-kaarti veel ei ole või see Mari Maasikas ID-kaardi taotlus) halikule paikkonnale enam arenguvõima- VOLi esindajatel, ehk vanematekogu liik- kohast! Samm tagasi saagu kaheks sam- hakkab aeguma, võimalust taotleda seda Taotluse esitamiseks vallamajas palu- lusi pakkuvad. metest vallajuhtidel tarvis VOLi ees vas- muks edasi. oma koduvallas. me kindlasti eelnevalt registreerida valla- Karksi vald peaks otsima võimalusi lii- tustust võtta. VOLi tegevuse kaitseks ja õi- Siira austuse ja huviga Karksi jätkuva ID-kaardi taotlust saab esitada 27. ap- valitsuse telefonidel 435 5510 või e-pos- tumiseks lähimate naabervaldadega ja te- gustuseks toimib vallajuhtide „vennas- arengu nimel rillil 2012 kell 11–14 Karksi vallamajas tile [email protected] hiljemalt 13. aprilliks gema jõupingutusi, et Viljandimaa oma- kondlik“ üksteist mõistev ja õigustav ring- Hendrik Agur Viljandi mnt 1 II korruse koosolekute 2012. ruumis. Taotletud dokumente tuleme kohapea- Tutvustatakse 2012.-2013. aastal projekti le väljastama 29. juunil 2012 kell 11–13. AS Iivakivi ja Karksi vallavalitsus korraldavad 10. aprillil 2012.a kell 17.15 Karksi Valla Kultuurikeskuse sinises saalis raames tehtavaid töid Karksi-Nuias, Taotlemiseks vajalikud Järgnevatel aastatel lõppeb ligi poole Karksis ja Pollis. dokumendid: miljoni passi ja ID-kaardi kehtivusaeg, Kõneldakse tööde finantseerimisest, YY taotlusankeet mille tõttu pikenevad nii teenindustes oo- rahvakoosoleku vallale laenu võtmisest, vee- ja YY isikut tõendav dokument tejärjekorrad kui ka dokumendi kättesaa- Karksi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise teemadel. kanalisatsiooniteenuse hinnast. YY üks värvifoto mõõtmetega 40x50 mm mise aeg. Kontrollige aegsasti oma doku- (foto tohib olla kuni 6 kuud vana, kind- mentide kehtivusaega ning taotlege uus lasti ei sobi eelmise dokumendi foto) soovitavalt 6 kuud enne kehtivusaja lõppu. YY riigilõivu (24,28 €, alla 15-aastased isi- Isikutunnistus ehk ID-kaart on Eesti Tõusevad vee ja reovee hinnad Majandustegevuse kud, puudega isikud ja üldtingimustel va- kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroo- Hetkel kehtivad vee- ja reoveehinnad on kvaliteet vastavalt seadustele ja keskkon- naduspensioni ikka jõudnud isikud 6,39 pa Liidu kodaniku kohustuslik isikut kehtestatud vallavalitsuse 21. juuni 2010. nanõuetele, otsustas 28. veebruaril AS Ii- register €) tasumist tõendav dokument tõendav dokument. Euroopa Liidu piires aasta määrusega nr 6. Vee- ja kanalisat- vakivi nõukogu teha vallavalitsusele ette- YY puudega isikutel puude olemasolu saavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud siooniteenuse hinda mõjutavad oluliselt paneku vee ja kanalisatsiooni koondhin- Paljudel tegevusaladel nõutakse ettevõt- tõendav dokument. ID-kaarti kasutada ka reisidokumendina. erinevad kulud, mis on uue hinna kehtes- na tõstmiseks. jatelt tegevuse registreerimist majan- Sel päeval saab vastavat ankeeti täita ja Täpsemat infot kõikide dokumentide tamise hetkeks kallinenud. Nii on tõusnud Karksi Vallavalitsus vaatas AS Iivakivi dustegevuse registris. Kaubandustege- lasta teha fotosid (4 tk 4 €) ka kohapeal. taotlemise (sh taotlemise võimaluste ja saaste- ja ressursitasud, samuti on kalline- veehinna taotluse ja dokumendid läbi 19. vuse seaduse alusel tegutsevad ettevõt- Võtke kindlasti kaasa kehtiv isikut taotluse esitamise) kohta on võimalik saa- nud kulud kütusele ja energiale. Kui aastal märtsi istungil ning kinnitas 1. juulist jad on registreeringu teinud vallavalit- tõendav dokument! da Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt 2011 tasus aktsiaselts Iivakivi riigikassasse 2012. aastast uued vee- ja reoveehinnad. suse kaudu, selle andmete õigsust peab Riigilõivu palume tasuda eelnevalt in- www.politsei.ee rubriigist „Teenused“, keskkonnatasusid ligemale 10 400 eurot, Uue hinnakirja alusel maksab veetar- ettevõtja kinnitama igal aastal 15. april- ternetipangas või postipangas. e-posti aadressil teeninduskeskus@polit- siis käesoleval aastal on see summa 12 700 bimine elanikkonnale 1,06 eur/m³ ning liks. sei.ee või infotelefonil 612 3000. eurot ehk kallinemine võrreldes möödu- ettevõtetele 1,26 eur/m³. Reovee ärajuh- Kinnituse blanketi saab internetist aad- Tasumine pangaülekandega Meeldiva kohtumiseni! nud aastaga on üle 18%. Kütusehindade timise teenus maksab elanikkonnale 1,56 ressil http://mtr.mkm.ee/default. YY Saaja nimi: Rahandusministeerium Merike Lees tõusu tunnetab meist igaüks. eur/m³ ja ettevõtetele 1,87 eur/m³ (kõik aspx?s=vormid pealkirjaga “Registreerin- YY Saaja konto: 221023778606 (Swed- Lõuna prefektuuri kodakondsus- Tingituna asjaolust, et kulud tootmise- hinnad on koos käibemaksuga). gu õigsuse kinnitamise vorm” või valla- bank) või 10220034796011 (SEB) ja migratsioonibüroo Viljandi le on kasvanud ning ettevõttel on kohus- Urmas Suurpuu valitsusest. YY Viitenumber: 2900081994 teeninduse vanem tus tagada vee- ja kanalisatsiooniteenuse AS Iivakivi juhataja Tõnis Laurik Aprill 2012 3 KARKSI SÕNA
Karksi valla ühe suurima tööandja, aprillis 15-aastaseks Kohalik puidutööstur Enn Kinnas: saava ettevõtte Puidukoda OÜ omanik Enn Kinnase arvates peitub ettevõtte peamine tugevus ja edu võti kohalikus kvaliteetses tööjõus. Tema hinnangul on kõige „Ka ääremaal on võimalik olulisem keskenduda eesmärkidele ning anda endast parim – sel moel tuleks talitada nii haridusteel kui ka töötades. Järgneb intervjuu Enn Kinnasega, kel oli endal rahvusvahelisi asju ajada” samuti hiljuti sünnipäev – ta sai 43-aastaseks.
Kõigepealt palju õnne isikliku sünni- Milline on teie meeskonna peamine päeva ja muidugi ka ettevõtte soliidses- moto, mida neile päevast päeva korru- se ikka jõudmise puhul! tate või mis on neil selge ka une pealt? Aitäh! Kas tõesti nii palju juba? Ausalt „Puidukoda on Heade Mõtete Koda”. Või: öeldes pole ma nendele numbritele kuna- „Me hoolime oma töötajast!” gi suurt tähelepanu pööranud, aga eks ta paneb ikka mõtlema küll. Võib-olla pole Mida pakub ettevõte inimesele, kes soo- osanud seda varem nii väärtustada. Aga vib teile tööle tulla? tunne on suurepärane! Kindlasti moodsaid töötingimusi, konku- Puidukoda OÜ on Lõuna- rentsivõimelist palka ning arenevat ette- Eestis asuv 1997. aastal Enn Kui ma teie käest küsisin intervjuud et- võtet! te valmistades, et mida peate oma ette- Kinnase asutatud ning 100% võtte kõige kallimaks varaks, siis vasta- Et olla edukas puidutootmisettevõte, on Eesti kapitalil põhinev site kohe, et inimesi. Miks? lisaks tootmisinimestele vaja ka korra- Investeeringuid seadmetesse ja hoonetes- likku müügitiimi, kes toote maha ettevõte, mis pakub tööd se võib teha kõikjal – see ei sõltu pinna- müüks. Või müüb kvaliteetne toode end rohkem kui 70 töötajale. sest ega tuule suunast. Loomulikult on ise? Ettevõtte põhitegevuseks on need ka olulised, kuid kõige tähtsam et- Niisama ise ei tule küll miskit, kõigega kõrgema lisandväärtusega tevõtte elujõulisuse jaoks on meeskond, peab vaeva nägema. Oluline on pakkuda Tootmise vedur Janek Laisaar Tandem Aino ja Enn kes need investeeringud käivitab ning stabiilset kvaliteeti ning see loob eelduse, okaspuu höövelmaterjali seadmetele elu annab. Julgen väita, et kui et klient tuleb su juurde ise tagasi. 2008 algusaastatel poleks minu selja taga olnud tegime ettevõtte uue arengukava ja stra- tootmine ning turustamine. Aino Laurikut, kes hoidis kõik paberid teegilise plaani ning selle üks osa oli ka Puidukojal on moodne ja korras, siis poleks me ilmselt kunagi nii luua tugev müügimeeskond. Varasemalt paindlik täisautomatiseeritud kaugele jõudnud. Tahan siinkohal tänada tegelesin sellega peamiselt ise, kuid täna kõiki oma ettevõtte kunagisi ja praegu- on meil tiimis Kristjan Saks, kel muide sa- tootmisliin, sorteerimisest seid töötajaid väga hea tehtud töö eest! muti aprillis sünnipäev – ta saab 25. ap- saagimise, hööveldamise ning rillil 30-aastaseks. Puidukoja-suuruses et- Teie ettevõte pakub täna tööd rohkem tevõttes on väga raske ilma müügijuhita kiletamiseni. Liin käivitati kui 70 töötajale. hakkama saada. Nii et igati vajalik ja loo- 2004. aastal ja rekonstrueeriti See on ajaga kujunenud nii. Kui ma 1996. mulik osa tänapäevasest ettevõttest. ning renoveeriti 2010. aastal. aasta sügisel alustasin ettevalmistusi, siis ausalt öelda esialgu polnud küll ambit- Räägime teie ettevõttest. Mis valemiga Toormaterjalina kasutab siooni sellist vastutust võtta. Täna on olu- on õnnestunud ettevõtet aasta-aastalt ettevõte kõrgekvaliteedilist kord sootuks teine. Oleme koos arenenud kasvatada ja elada nii vanaks? ning suudame kindlasti veelgi rohkem. Oluline on asju ette näha ja oskus leida põhjamaist okaspuu puitu, oma meeskonda inimesi, kes on arengu- millest peamine osa tuleb Olete oma töötajate arvu ligi 15-kordis- ga hästi kaasa tulnud ja kes on olnud mo- Põhja-Venemaalt. tanud selle 15 aastaga, mil ettevõte on tiveeritud arenema. Hea on sõita laeva- tegutsenud. ga, millel on võimas ja sünkroonis töö- Ettevõttel täitub aprillis Võiks olla isegi rohkem. Meil on olnud tav mootor. Ma olen püüdnud palgata Sõbrad Viktor ja Margus, 15 tegutsemisaastat. mitmeid põnevaid teemaarendusi selles inimesi, kellel on midagi, mida minul ei aasta oli siis 1998 Kuldsete kätega Ardo Järve vallas. Näiteks soov kaasata väline inves- ole, ikka selleks, et nad täiendaks ja aren- tor, et pikendada väärtusahelat või luua uusi tooteid. Paraku on olnud problee- vast palgapäevani ja ma olen võtnud vas- miks oskustööjõu kättesaadavus ning po- tutuse. Minu peamine eesmärk on olnud le julgenud võib-olla ka ise veel riskida. arvestada kollektiiviga ja teha endast kõik, et meeskonnal oleks kergem. Mui- Mis võiks aidata? dugi on ka minu tööaastate jooksul juh- Ma leian, et tugev haridussüsteem võiks tunud, et ma pole suutnud täita kõiki an- olla siin just see koht, kus noori ka töö- tud lubadusi, kuid eelkõige on siis põhju- eluks ette valmistatakse, olgu see siis mis seks olnud mitte minu tahtmine neid täi- tahes valdkond ettevõtlusest riigiametni- ta, vaid ülesannete paljusus, millest tuleb keni. Meil on täna liiga palju kõrgharidu- vahel selekteerida välja olulisemad ning sega inimesi, kes tegelikult ei oska kätega need siis ära teha. tööd teha või neil puudub vastav koge- Võin vahel olla egoistlik, kuid rasketel mus. Täna on reaalne oht, et suletakse ko- hetkedel suudan ma endast anda väga halik gümnaasium, see võib panna suure palju, vahel isegi üleliia palju. põntsu valla üldisele arengule tulevikus Olen võrrelnud ettevõtte juhtimist pe- ning jätab kohalikud tööandjad tublide rekonna juhtimisega – kui sa suudad juh- töötajateta. See on ohtlik tendents! tida perekonda, siis suudad juhtida ka et- Juba täna on ligi 80% meie administra- tevõtet. Ettevõte on ju samuti sinu pere- tiivsest personalist väljaspool koduvalda. kond, küll pisut suurem ja suuremate Miks mitte ei võiks tulevikus uute kohta- Tootmisnõupidamine 1999. aastal nõudmistega, kuid toimimismehhanism de tekkides täita need kohalike säravate on sarnane. noortega? Kuid kui pole kooli, siis kust nad tulema peaksid? Kuidas on aja jooksul muutunud ette- Üks mõte, mida olen palju propageeri- võtte fookus, kas alustatud tegevusega nud, on see, et kohalik omavalitsus ehk Tegijad Matti ja Margus tegelete siiani või olete pidanud ümb- riik võiks toetada noori peresid kinnisva- ritseva keskkonna tõttu midagi aja ra soetamisel. Ühe ruutmeetri ehitus jooksul muutma? maksab sama palju suurlinna lähedal kui Ma arvan, et mul on olnud õnne teha Eks meiegi pea ajas muutuma, muidugi ääremaal, kuid turuväärtus on oluliselt rohkem õigeid kui valesid otsuseid. Mi- oleme muutunud. Kui algusaastatel oli erinev. See motiveeriks noori rohkem pü- nu põhimõte on lihtne: tasu head heaga peamine toode lihtne kalibreerimine, siis sima maal, sest siin on hea ja turvaline ja maksa makse, ehk siis: ole aus ja ära tänaseks keskendume rohkem profiilide- elada ning nad ei kaotaks investeeritud kuritarvita! Minu arvates tuleb lihtsalt te- le. Tegeleme nüüd juba viimistletud pro- raha. Kumb on riigile kasulikum, kas ka- ha oma asja ja püüda teha seda hästi. Ala- fiilide tootmise arendamisega, mille mah- sutada olemasolevat infrastruktuuri või ti leidub keegi, kes on sinust odavam või tu me tahame lähiaastatel tublisti kasva- ehitada kuskile uut? maksab kellelegi suuremat palka. Kuid tada. kui sa suudad keskenduda oma eesmär- Räägime neist säravatest töötajatest, kidele ning annad endast parima, siis ei Milliseks peate ettevõtte möödunud milline peaks teie hinnangul olema töö- müü ainult odavaim hind ja tänu sellele aastat? taja, kes sooviks tulla tööle Puidukotta? tekib võimalus maksta inimestele ka vää- Majanduslikult rahuldavaks, kuid emot- Mida temas kõigepealt hindate? rilist palka. sionaalselt väga raskeks seoses puhkenud Hindan väga kõrgelt lojaalsust ning ühis- Üks olulisim asi selle 15 aasta jooksul tulekahjuga. Lisaks ka üldine majandus- töö tahet. Kindlasti peaks see inimene Nõupidamine kiiretee kõrval parklas on kindlasti see, et me ei ole hilinenud lik situatsioon, mis on paljuski pannud olema aus. Tänapäeval sõltub tulemus ühegi palgapäevaga ega ühegi riigimaksu põntsu just ehitusturule. Suurem osa meie meeskonnast ning see meeskond saab ol- maksmisega. Puidukoja töötaja on Pui- toodangust on orienteeritud ehitussekto- la täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõr- daks ettevõtet. Näiteks ühel sponsorüri- iseseisvalt. Ja tema saab 26. aprillil dukoja partner ja kõik meie partnerid on risse, jagunedes uusehituse ja renoveeri- gim lüli. Kõlab küll pisut klišeena, aga tusel vestlesin meie praeguse tegevjuhi 30-aastaseks! saanud meiega alati arvestada, nii on tek- mistoodete vahel. Kuid kuna uusehituse peab 100% paika. Peeter Matsoniga umbes 10 minutit ning Ma usun, et õigetel ja valedel otsustel kinud vastastikune usaldus. turu maht on viimastel aastatel langenud Meie juurde tulev töötaja võiks olla julgen väita, et pärast paari küsimust sain on ka oma osa arengus. Hea meeskond kogu maailmas, siis ei jätnud see ka meid arenguvõimeline ja soovida areneda – aru, et sellel 24-aastasel pangapoisil on tõestab, et ka ääremaal on võimalik rah- Milliste põhimõtete järgi teie oma ette- puudutamata. meie ettevõttes on võimalik teha karjääri! rohkem potentsiaali ja kutsusin ta meile vusvahelisi asju ajada. võtet juhite? Millest juhindute? Positiivne on see, et 2007. aastal tegime Üldiselt püüame me vältida neid „Soo- tööle. Olen lasknud tal teha vigu ja nen- Vastupidiselt äritavadele ei ole ma ettevõ- investeerimisotsuse, mis tänases konteks- me töölisi”, kes soovivad tulla Puidukot- dest õppida, ning tänaseks on temast saa- Olete siis teinud pigem palju õigeid ot- tet juhtinud kui omanik, vaid kui ettevõt- tis osutus igati õigeks: otsustasime panus- ta n-ö „talvituma”. nud tippjuht, kes juhib minu ettevõtet suseid? te juht. See on tähendanud elu palgapäe- tada toodetesse, mis on mõeldud reno- KARKSI SÕNA 4 Aprill 2012 veerimiseks, sest see turg püsib ilusti ja on paljudes riikides isegi kasvanud.
Kuidas olete oma ettevõtte kindlusta- nud uue võimaliku majanduslanguse vastu? 2007. aastal sõitsime kiirteel nii nagu ena- mus meist ja elu oli lill. 2008. aastal kee- rasime meie kiirteelt parklasse – võtsime aja maha ning arutasime-otsustasime, kuidas edasi minna. See oli äärmiselt ras- ke aeg, käive langes 50%, olulisemad part- nerid ei uskunud, et me saame hakkama. Meie ise ei kahelnud kordagi. Strateegia, millega läksime 2009. aastal kriisile vastu, õigustas end kohe ning olen kindel, et see kannab meid läbi ka järg- mistest võimalikest kriisidest. Meil on tä- na noor ja motiveeritud meeskond ning oleme oluliselt tugevamad kui varem.
Mida toovad praegune ja järgmine aas- ta teie ettevõttele? Kas on mõni koht, mis vajab investeeringuid? Ma arvan, et tänaseks on kõik suuremad muudatused tehtud. 2006. aastast alates olen pööranud väga palju tähelepanu per- sonalile ning see kestab. Kindlasti jätka- me investeeringutega, mis aitavad tõsta tootlikkust ning loovad suuremat lisa- väärtust, kuid need on oluliselt väiksemad võrreldes juba tehtuga.
Kriisi ajal (ja tegelikult ka praegu) on palju räägitud kulude kokkuhoiust ning töötajate vähendamisest, kuidas on käi- tunud Puidukoda? See on igivana diskussioon ka meie ma- jas – kas kulutame palju või teenime vä- he, kas hoiame kokku või koonerdame? Ükski neist pole õige ja ilmselt polegi sel- Perepäev lele õiget vastust. Kuid minu jaoks on üks asi selge: vähemate töötajatega on raske kulusid kokku hoida ja koonerdades ra- ju, mille järel arvasid paljud, et ega see ha ei teeni. Selleks et teenida, on vaja en- ettevõte enam jalule tõuse pärast sellist ne midagi endast anda. Pigem on eesmär- lööki. Ometi saite kindlustusega kauba- giks leida juurde inimesi, kes on võimeli- le ja kahju hüvitati. sed tõhusamalt töötama See ei tähenda, See telefonikõne 12. mail 2011. aastal kell et sama raha eest rohkem tegema, vastu- 01.40 jääb mulle alatiseks meelde. Peeter pidi, meie eesmärk on leida inimesi, kes helistas ja ütles, et Puidukoda põleb ja see annavad sama ajaga suurema panuse ning pole nali. Selles situatsioonis näitasid meil on ainult hea meel neid selle eest ka meie töötajad Valter, Silver ning Ain üles vääriliselt tasustada. Efektiivsust otsime ääretut professionaalsust ning kui ma ise ka masinatest ja tööviisidest. serveri tulest välja tõin, siis esimene tun- ne endal oli see, et huuuh, aju on alles ja Paljud ettevõtjad panevad oma äri püs- elu võib edasi minna. ti, soetavad kallid džiibid, aga jätavad Juhtunu muutis palju, kuid ma ei ka- unarusse ettevõtte arendamise. Kuidas helnud kordagi, et me ei saa hakkama. olete teie käitunud? Õnneks ei kahelnud ka meie töötajad. Risti vastupidi. Mul polegi olnud teist või- Usun, et ka neil oli raske tulla hommikul malust. Vanemate soovil olin seotud ko- tööle ja näha, et töökoht on hävinenud. dukohaga ning see plaan mulle meeldis. Tänan neid selle toetuse eest südamest. Kuna ma algusest peale seadsin oma ko- genematusest nii kõrge eesmärgi, siis tu- Millised on põlengu järeldused või õp- li lihtsalt hakkama saada kahe paari tek- petunnid teile? saste ja Ford Sierraga. See auto sobis õn- Paradoksaalsel kombel olime me teinud neks ka naisele, meenutame neid aegu kaks aastat varem koostöös Päästeameti- Meeskonnatöö Kihnus Suvepäevad Valmas tihti. ga tuletõrjeõppuse, kus harjutasime, kui- Olen vahel kogenud, et ega mind tõsi- das käituda võimaliku ohu korral ning selt pole tahetud võtta, kuid minu jaoks üks stsenaarium nägi ette just briketitoot- määravaks ettevõtte ülesehitamise juu- raske mõista, et valitsev ebakindlus ei pa- Kuid eks ma pea siin järeldusi tegema, ei ole kunagi oluline olnud väline ilu. Pi- mise põlengut. res? ku ka meile just parimaid väljavaateid. sest ka noorematel lastel jõuab kätte iga, gem mängu ilu. Mul on ka täna kallis Arvata, et see ei saa ometi minuga juh- Meie ettevõtte tegevjuht Peeter Matson Peame selle situatsiooniga lihtsalt harju- kus nad vajavad rohkem oma isa. džiip, kuid mitte selleks, et kesklinna tuda, on lühinägelik. Ja kõik paberid pea- võrdles juhtunut tabavalt kalapüügiga, ma ja end sellele kohandama. Kui ma ütleksin, et minu huvialad on kaupluse ees haljasalale sõita, vaid selleks, vad korras olema. Peab olema tähelepa- kus kõik asjad on püügiks varutud ja val- lugemine, sport, kino jne, siis ma vale- et mul oleks kindel ja kvaliteetne kaasla- nelik ning suhtuma ääretu vastutustun- mis ning ootus heaks saagiks olemas. Mis on praegu teie hinnangul Eesti et- taks, ma teen neid nagu iga teinegi, kuid ne sellel 60 000 kilomeetril, mis ma aas- dega nii sisekorra eeskirjadesse kui ka Korraga keegi tuleb ja murrab su ridvad tevõtluse suurimad murekohad? mitte sellises mahus, et neid hobideks ni- tas maha vuran. Oluline on, et see tooks reeglitesse. Samuti teeme tuleohutuskoo- pooleks ja viskab ussid jõkke – täpselt sa- Eestlus – midagi pole teha. Me ei saa lah- metada. Minu tõeliseks huvialaks on mi- mind turvaliselt koju mu pere juurde. litusi ka tulevikus, sest nagu näitas juhtu- masugune tunne meil oligi. Kuid meil oli ti oma Andrese ja Pearu fenomenist. See nu töö, mida ma pean samas ka oma ho- Ma arvan, et olen paljuski saanud oma nu – see võib päästa palju. Üldiselt pani toimiv struktuur ning kogu meeskond hakkab riigi juhtimisest ja lõpeb külaelu- biks. põhimõtted ja ellusuhtumise just oma va- õnnetus meid kõiki asju vaatama ja hin- suhtus asjasse mõistvalt. Seega sai ettevõ- ga. Olen püüdnud liita mõttega erinevaid nematelt – mul oli hea lastetuba. dama ka pisut teise nurga alt. Õnneks olid te taastatud meeskonnatööna. tootjaid ning leida moodus, kuidas müüa On teil perekond? Kuidas nemad teie meil asjad enam-vähem korras ning ka Eesti ettevõtlust üheskoos, mitte kedagi töösse suhtuvad? Teie ettevõte ekspordib paljudesse kindlustatud. Kas nüüd olete täielikult õnnetusest individuaalselt. Kahjuks ei saa me lahti Mul on pere, naine Kairi ja neli last, kes Euroopa riikidesse, aga ka näiteks Lõu- Rääkides kindlustusest, siis meie jaoks taastunud ja töötate taas täisvõimsusel? oma vanast mentaliteedist – uhkusest ja kõik on palju tublimad kui mina. Tänu na-Koreasse. Kas turgude paljusus võib oli väga oluline leida kiire kompromiss- Põhitootmine õnneks ei saanud niipalju tahtest olla naabrist parem. Ma ei tea, kui- minu naise mõistvale ja toetavale suhtu- olla ka edu võti? kokkulepe, et mitte kaotada väärtuslikku kannatada ning seal õnnestus meil näda- das need asjad Soomes käivad, kuid mul misele oleme me kõik saanud täielikult Meie ettevõte on harjunud eksportima, ka aega ja et saaks keskenduda igapäevasele laga taastada õnnetuse-eelne olukord. on hea kogemus Rootsiga. Äri on seal aus pühenduda oma eesmärkidele. Kairi on kõige esimene müügileping meie majas tegevusele. Kuid näiteks pole me tänaseni veel täieli- ning tehakse koos suuri asju. Loomulikult toonud pere jaoks suure ohvri, jäädes ko- läks eksporti. Põhjus on lihtne: Eesti on kult saanud tööle panna väikepartiide on konkurents erinevate suuremate grup- duseks ning see on andnud võimaluse liiga väike, et ainult siia turule tootes suu- Kuhu kulus tavainimese mõistes rööga- tootmist ja briketi tootmist – see võtab pide vahel, kuid grupi sees ei püüa keegi teistel omi asju ajada. daks olla efektiivne ning jätkusuutlik. tu summa kindlustusraha? veel aega. Aga tegeleme iga päev. rikastuda esimese tehinguga, vaid räägi- Meil on alati hea meel tulla koju taga- Kindlasti annab turgude paljusus tea- Vastavalt leppele hüvitati meile kahjueel- takse lahti pikk plaan ning tegutsetakse si, kus meid oodatakse. Kuna ma käin tih- tava eelise, kuid tänasel päeval ei ole see se olukorra taastamine. Täpselt nii me tä- Pisut ka üldistest teemadest. Milline oli selle nimel. See on ka minu hinnangul ai- ti välisreisidel, siis varasemalt ma pidasin enam argument. Täna on argumendiks na oleme ka toimetanud. Kuna kõik hä- möödunud aasta kogu puidutöötluse- nus viis, kus kõik saavad oma panusele vastu nii nädala, enne kui koduigatsus n-ö olla pildil ja paindlik. Interneti ülikii- vinenud seadmed ja funktsioonid pole le? väärilise tasu. peale tuli, kuid täna Poola minnes on re areng ning üha tihedam rahvusvaheli- veel endises mahus valmis, siis eelarvega Usun, et on neid, kes möönavad, et ei lä- igatsus juba Läti piiri peal. ne suhtlus on loonud situatsiooni, kus in- tuleme me võib-olla välja, kuid tegelikkus he hästi ja kindlasti on neid, kel läheb pa- Kas eestlased ise saaksid ka midagi te- formatsioon liigub kiiresti ning vaevalt selgub ilmselt kuskil suve alguseks. remini. Eks see sõltub paljuski kriisieel- ha, et elu ja olu paremaks läheks, või on Kuidas te puhkate? õnnestub kellelgi spekuleerida erinevate Jah, see võib tunduda suure summana, setest ja kriisiaegsetest otsustest ning ko- asi tavainimeste kontrolli alt ammu väl- Ma olen patrioot ja puhkan peamiselt turgude vahel, et saavutada paremat tasu- kuid kui tules hävineb suur osa elutööst hanemisoskusest. jas? Eestis perega. Aastas korra oleme püüd- vust. – 1600 m2 tootmispinda ja peaaegu aas- Ma usun küll, et saame. Igaüks meist nud käia ka pisut kaugemal, näiteks auto- Väga palju loevad isiklikud suhted ning taks on halvatud ka sinu majandustege- Popp on rääkida majanduskriisist, kas peaks pöörama rohkem tähelepanu oma ga Skandinaavias ja Baltimaades. Ikka sel- lojaalsus, et turgudelt tulev info oleks vus, siis seda ei saa kuidagi rahas mõõta. teie hinnangul tuleb tuleval aastal ma- perele, kodule, kogukonnale ja ka riigile. leks, et näha sealset loodust ja kuidas ela- adekvaatne ja pädev – muidu õigeid ot- Tänaseks oleme suutnud taastada kon- janduses uus kriis? Ning vastupidi – riik võiks anda siin ees- takse. Palmide all puhkaja pole ma väga suseid teha ei saa. tori ja olmeruumid vastavalt tänapäevas- Kindlasti tuleb veel kriise, kuid kas eel- kuju. Ühiselt suudaks me kõvasti rohkem. kunagi olnud. tele ehitusnormidele, jaanuaris saime kät- mine on läbi? Mina kaldun isiklikult ar- Millised võiksid olla uued turud teie te värvimisruumi ning märtsis töökoja. vama, et meil on uus majanduslik situat- Mõned isiklikud küsimused ka. Milli- Aitäh intervjuu eest ja edu edasistes te- toodetele? Taastame ettevõtte tööd. sioon, millega me peaks harjuma. Lootus, sed on teie hobid või huvialad? gemistes! Eks nad Aasias peamiselt ole. et midagi läheb oluliselt paremaks, on Minu hobi on Puidukoda – tõsiselt ka, ma Aitäh teile! Tuleõnnetus tabas teid hooaja tipphet- enesepete – lihtsalt minu arvamus. Kui ei ole leidnud ühtegi teist paremat kodu- Möödunud aastal oli teil suur tulekah- kel, kuidas tegutsesite edasi ja mis sai vaadata, mis maailmas toimub, siis pole välist tegevust, mis mind niivõrd paeluks. Aprill 2012 5 KARKSI SÕNA
Statistikat ettevõtlusest ja töökohtadest Karksi vallas 2011. aastal KULTUURIKALENDER KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS Käesolev ülevaade on koostatud maksuame- kool, AS Iivakivi, Politsei- ja Piirivalve- tulumaksu tõus tööga hõivatud maksu- E 02.04 II korruse fuajees Mulgi Seltsi näitus „Meie ti andmete põhjal, mis näitavad, kui palju- amet, AS Karme, OÜ Hanval Metall, AS maksjate arvu suurenemisest tulenevalt, tegemised“. Näitus jääb avatuks kuni 02.05.12 des erinevates ettevõtetes töötasid ja said Kase Vabrikud, J. Rootsi Timber OÜ, AS samas kui palk keskmiselt meie piirkon- T 03.04 16.00 Sinises saalis Karksi valla kunstnike tööde palka Karksi valla elanikud 2011. aastal. Epp ja AS Eesti Post. Üle kümne vallast nas ei tõusnud. kevadnäitus. Näitus jääb avatuks kuni 02.05.12 Ettevõtteid, kus maksti palka Karksi pärit töötajaga väljaspool valda asuvad et- Iga vald saab kulutada avalikeks tee- K 04.04 10.00 Väikesed virred valla inimestele, oli 2011. aastal 880, neist tevõtted on AS Viljandi Aken ja Uks ning nusteks nii palju, kui tema kodanikud K 04.04 17.30 Mälumängu viimane etapp 483 ettevõttes maksti aasta jooksul palka Viljandi Haigla SA. makse maksavad. Seetõttu on oluline, et N 05.04 18.00 Klaverikontsert. Pianist Age Juurikas. Pilet 3 /2 € vähemalt ühe miinimumpalga, 3336 eu- Suurimad maksumaksjad tulenevalt ettevõtted pakuksid tööd vallaelanikele. T 10.04 17.15 Rahvakoosolek „Karksi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine ja töötajatele makstud palga summast on rekonstrueerimine“ ro ulatuses. Võrreldes 2010. aastaga on Kogu avalikus sektoris tulev raha, mille K 11.04 19.00 Baskini teatri etendus „Jäägu meie vahele“. Osades Maria Klenskaja või Ene eespool toodud näitajad suurenenud omavalitsus ise 8,7%, järgnevad AS Tex- eest pakkuda avalikku teenust, tuleb ette- Järvis, Marika Korolev, Eva Püssa, Raivo Rüütel ja Madis Milling. Pilet 10 /8 € kümnekonna ettevõtte võrra ja on võrrel- tuur ja AS Nuia PMT kumbki 6% valla võtlusest. Samas annab avalik haldus 15% N 12.04 18.00 Argeniina tango õhtu. Esineb maestro Alberto D`Alessandro (Buenos Aires, davad 2004. aasta näitajatega. Kõige pa- elanikele makstud töötasust. OÜ Puidu- sisemajanduse kogutoodangu (SKT) lisa- Argentina). Etendusel kaastegevad tantsupaar Karmen Ong (Tango Tallinn, rem oli olukord 2007. aastal, kui Karksi koda osaks jääb 4%. Suurimat keskmist väärtusest, tellides avaliku raha eest tööd Eesti) ja Nemanja Sonero (Serbia). Pilet 3 € valla elanikele palka maksvaid ettevõtteid palka üle 1000 eurot kuus näitasid küm- ettevõtjatelt. R 13.04 17.00 Klubi Hõbeniit õhtu oli 1112 ja vähemalt miinimumpalka ne ja enama töötajaga ettevõtetest AS Viie omavalitsuse, Abja, Halliste, Kark- L 14.04 15.00 Viljandi maakonna tantsupeoks ettevalmistav tantsupäev „Folkloor“ maksis 638 ettevõtet. 2010. aasta äriregist- Nuia PMT ja OÜ Hanval Metall. Kümme si, Mõisaküla Ja Paistu territooriumil loo- T 17.04 11.00 Uute ja kasutatud riiete müük ri andmetel on Karksi vallas registreeri- suuremat ettevõtet maksavad kolmandi- dud Leader piirkonna MTÜ Mulgimaa T 17.04 20.00 Tantsutrupp Danzart kabaree- ja mustkunstiprogramm „Maailm rõõmus”. tud täpselt 100 ettevõtet, kes esitasid ma- ku kogu Karksi valla elanike palkadest, 50 Täispilet 5 €, õpilased, pensionärid, töötud 4 €, eelmüügist 4 €, grupid Arenduskoja üks strateegia on arendada (alates 10 inimesest) 3 €/inimene (vajalik eelregistreerimine) jandusaasta aruande ja deklareerisid, et suurimat aga 51% kogu palgast. Haige- piirkonnas ettevõtlust. Selle meetme ees- K 18.04 18.00 Turismiettevõtjate ümarlaud „Kuidas olla õnnelik?“ nende tegevus jätkub. Selle näitajaga 100 kassa maksis haigusrahadeks välja 1,67% märgiks on tõsta ettevõtete konkurentsi- R 20.04 11.00 Mulgi konverents „Ütenkuun Mulgimaal“ elaniku kohta oleme Viljandi maakonnas kogu valla elanike palgast, see näitaja pü- võimet, luua uusi töökohti ja parandada R 20.04 19.00 Rahvapidu ansambliga Lehmakommionud. Pääse 5 € Viljandi linna järel teisel kohal ja Eestis sib aastate lõikes 1,43% ja 2,46% vahel. ettevõtluskeskkonda. Ettevõtluse toetus- L 21.04 Suur saal broneeritud esimese 60 omavalitsuse hulgas. Töötukassa väljamakseid tehti võrreldes voor avatakse 2012. aasta sügisel. Toetust E 23.04 18.00 Kitzbergi mäe jooks 2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kark- 2010. aastaga poole võrra vähem 1,12% saavad taotleda kuni 100 töötajaga ettevõt- E 23.04 19.00 Jüriööjooks si vallas 2322 tööealist elanikku vanuses ulatuses kogupalgast. jad ja FIE-d. Toetust on võimalik taotleda R 27.04 12.00 Nuia PMT aktsionäride üldkoosolek 17–63 aastat. Neist sai vähemalt miini- Omavalitsuste peamine tuluallikas on 1300–30 000 eurot ja toetuse määr ettevõt- R 27.04 19.00 Rakvere teatrilt etendus „Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“. jatel on 40–60% projekti maksumusest, Osades Üllar Saaremäe ja Ines Aru. Pilet 9,50 /8 € mumpalka 1402 inimest ehk 60% tööea- inimeste tasutav tulumaks. Tulumaksu L 28.04 18.00 Karksi valla taidlejate kevadkontsert. Kevadpidu ansambliga AREST. lisest elanikkonnast, mis on 4% rohkem laekub vallale 11,4% iga vallakodaniku olenevalt tegevusest. Täpsem info projek- Pilet eelmüügist 5 €, samal õhtul 7€ kui 2010. aastal. Keskmine töötasu tööta- brutopalgast. See tähendab, et iga inime- titaotluste tingimuste ja avatava vooru SUDISTE KÜLAMAJA ja kohta kuus oli 639,73 eurot, mis on ai- se teenitud euro pealt laekub valla kassas- kohta on Mulgimaa Arenduskoja kodule- K 04.04 17.00 Munade värvimine nult 3 euro võrra suurem kui eelneval aas- se 11,4 eurosenti. Ülejäänud tulumaksu hel http://mulgimaaarenduskoda.ee. N 05.04 17.30 Sudiste Maanaiste Selts 17 aastat koos Sudijate esinemisega tal. Töötukassas töötuna arvel olnud ini- osa, mida inimene maksab, läheb riigieel- Mõistlik on tutvuda juba praegu taot- K 11.04 15.00 Käsitööring „Mulgisoki kudumine“ mesi oli 2011. aasta algul 139 ja lõpul 80. arvesse. Karksi vallaeelarve 2012. aasta luse tingimustega, et taotlus sügiseks ette N 19.04 17.30 Sudijad Ettevõtteid, kus töötab üle kümne tuludest moodustab 49% inimestelt lae- valmistada. Toetusmehhanismi toel on T 24.04 17.30 Sudiste Maanaiste Seltsi juhatuse koosolek Karksi valla kodaniku, oli 16. Suurim töö- kuv tulumaks. 2011. a. laekus tulumaksu hea võimalus hakata ise ettevõtjaks, kes R 27.04 16.00 Keppidega tervisekõnd, koguneme Sudiste külamaja juurde ja suundume andja vallas on vallavalitsus, kus keskmi- 1 295 780 eurot. Pärast kahte aastat tulu- endale tööd annab ja palka teenib. Ehk Karksi selt maksti palka 172 erinevale isikule, maksu langust, tõusis tulumaksu laeku- saame siis tulevikus rääkida veel ilusama- P 29.04 11.00 Võralõikus külaplatsil (kaasa töövahendid) järgneb AS Textuur 107 inimesega ja AS mine 2011. aastal võrreldes eelmise aas- test numbritest ettevõtluses. Meie blogi: Sudistemaanaisteselts.blogspot.com Nuia PMT 54 inimesega. Üle 40 vallast taga 5,1%, samas moodustas laekunud tu- KARKSI KÜLAMAJA pärit töötaja on Abja TÜl ja OÜl Puidu- lumaks 2008. aasta rekordlaekumisest ai- Arvo Maling L 14.04 12.00 Lastehommik raamatukogus koda. 10–25 töötajaga on Eesti Maaüli- nult 79,7%. Andmeid vaadates saavutati vallavanem K 18.04 11.00 Eakate ennelõuna „Terves kehas terve vaim“ LILLI KÜLAMAJA E 02.04 13.00 Vildime rahvuslikke ehteid L 07.04 Külamaja broneeritud E 16.04 13.00 Perenaisteklubi. Teemad: „Kevad aias, meel on maias!“ „Kerged salatid“ Humanitaarainete nädal gümnaasiumis Valime aasta õpetaja L 28.04 12.00 Volbriüritus „Luuad lendu!“ Näidend „Nõiadiplom“. Jälgige reklaami! Kolmanda veerandi viimane nädal oli Au- ja nii lõpetas punktide koondarvult teiste Aprillikuu jooksul on võimalik teha ette- KARKSI-NUIA LASTEAED N 05.04 10.00 Jänkud tulevad külla gust Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis ees märgatava edumaaga võistluse 5.b klass. panekuid Karksi valla aasta õpetaja kan- E 16.04 15.30 Muusikakooli kontsert pühendatud humanitaarainetele. Esmas- Teise koha saavutas 4.a klass, kellele järgnes didaatide esitamiseks. N 19.04 10.00 Teatrietendus „Kolm südamesoovi” päeval võistlesid kuuendad klassid aja- tasavägiselt 5.a klass. Kandidaatideks võivad olla meie valla 17.00 Südamenädala matk loos: igaüks lahendas ajaloomõistete rist- Kolmapäeval oli koolipere külaliseks pedagoogid, sh õpetajad, haridusasutus- KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU sõna. Võitjad olid Greete-Caisa Allik 6.b, vilistlane, kirjastaja, ajakirjanik ja küm- te juhid, treenerid ja huvihariduse spet- N 19.04 15.00 Laste tegelustuba: meisterdame pildiraami Indrek Karg 6.b ja Rivo Raudvee 6.a klas- nekonna teose autor Epp Petrone, kes rää- sialistid, kelle töö ja isiklik eeskuju on Näitused sist. Samal päeval kuulati arheoloog An- kis enda tegemistest pärast kooli lõpeta- oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemi- 02.04–28.04 Merekaru jutud. Viljo Anslan 75 ti Lillaku juttu sellest, kuidas Rõugesse mist ning praegusest tööst. sele mitmekülgselt arenenud isiksusteks 16.04–05.05 Lastekirjanduse tippude tipp. Aino Pervik 80 ehitati muinasmaja, kasutades vanaaja Neljapäeval oli vaja kõikidel klassidel ning positiivselt mõjutanud haridusasu- tööriistu ja tehnikaid. Esineja jutustas ka esineda eesti, vene ja inglise keeles. Mil- tuse ja piirkonna elu. Kandidaate võivad sellest, kuidas rühm noori proovis kõige lega siis üles astuti? Küll loeti luuletusi, esitada Karksi valla haridusasutuste töö- pakaselisemal ajal muinasmajas ühe nä- tehti väikseid näitemänge ja lauldi. Aitäh tajad, õpilased ja nende vanemad, füüsi- dala elada. Nad kütsid suitsuahju, tegid õpetajatele ja õpilastele, kes repertuaari lised ja juriidilised isikud. VII Mulgi konverents „Ütenkuun süüa nii õues kui ka lees. Katsetajad olid välja otsisid, eeskavad selgeks õpetasid, Vormikohane taotlus tuleb esitada 1. hädas tänapäeval nii enesest mõistetava- lavastasid ja esitasid. Saalitäis rahvast maiks vallavalitsusele. Blankette on või- Mulgimaal“ 20.–21. aprill 2012 te asjade puudumisega. kuulas ja nautis nalju ning suhtus äpar- malik saada Karksi valla kodulehelt või Seekordne Mulgi konverents plaanitakse tulevikuplaanidest kõnelevad lisaks küla- Teisipäev oli eesti keele ristsõnade päev. dustesse soojalt. vallasekretäri käest, kes edastab taotlused pidada kahepäevane. Esimesel päeval toi- lised Seto- ja Võromaalt ning Mulkide Moodustati kolmeliikmelised rühmad ning Reedel oli vanasõnade ja kõnekäändu- 10. maiks vastavale õppeasutusele, kus mub Karksi Valla Kultuurikeskuses kon- Selts. ragistati ajusid. Kuuendates klassides sai I de päev. Kolmeliikmelised rühmad pidi hinnatakse kandidaadi vastavust määru- verents. Teisel konverentsipäeval on hu- Kõne alla tuleb kohaliku märgi teema. koha 6.b klassi rühm (Sirel Kruuse, Merili tegema loositud kõnekäänu või vanasõna se nõuetele õppenõukogus, hoolekogus ja vilistel võimalus giidi juhtimisel tutvuda Konverentsi lõpus on avatud vaba mik- Tõnisson ja Eero Maling), viiendike hulgas kohta pantomiimi. Külas käisid ajalehe õpilasomavalitsuses. Aunimetuse andmi- Mulgimaa kihelkondadega. rofon. olid võidukad kaks rühma, kes jagasid I-II Postimees Eesti uudiste juhataja Mirjam se otsustab volikogu üks kord aastas. Järjekorranumbriga seitsmenda mulgi Käivad läbirääkimised Mulgimaa ette- kohta (Kaspar Kuningas, Mairo Sütt, Enn- Mäekivi ja ajakirjanik Priit Pullerits. Mir- Aasta õpetajale antakse meene ja raha- konverentsi sõnum on: „KOOSTÖÖ võtjatega, et pakkuda võimalust konve- Robert Kinnas ning Arvi Pihlap, Martin Ja- jam, kes on meie kooli vilistlane, rääkis line preemia. Aunimetuse saaja kuuluta- PIIRKONNA ARENGUKS“. Kui eelneva- rentsi päeval reklaamida oma tooteid. Et- nisoo, Rivo Fomitšev 5.a klass). oma tööst võrguväljaandes Postimees.ee takse välja oktoobrikuus toimuval õpeta- tel aastatel on konverentsi vedajaks olnud tevõtjate huvi korral toimub näitus-müük Samal päeval leidis aset teinegi mõõdu- ning Priit Pullerits elust Ameerikas ja jate päevale pühendatud vallavanema ja Mulgi Kultuuri Instituut, siis nüüd kor- kultuurikeskuse juures. võtt: 3.–5. klassi võistkonnad panid end praegusest tööst. Õpilased kuulasid huvi- volikogu esimehe vastuvõtul. raldatakse sündmus kahe organisatsioo- Moderaatorid on Hardo Aasmäe ja Pi- proovile inglise keele oskamises ja seda ga ning said palju kasulikke näpunäiteid ni: MKI ja Mulgimaa Arenduskoja koos- ret Koorep. Hardo Aasmäe võtab konve- keelt kõnelevate maade tundmises. On mär- edaspidiseks. Vastuvõtt oli tormiline ja Katrin Kivistik töös. rentsi kokku nn väljastpoolt vaatleja pil- kimist väärt, et kuna 3.b klassis oli palju külalised sellest meeldivalt üllatunud. Konverentsile on oodatud paljude vald- guga. puudujaid, söandas viieliikmeliste mees- A-II korruse koridoris on kõigile välja kondade esindajad. Arutelu all on mulgi Õhtul algusega kell 19.00 toimub Mul- kondade kõrval oma klassi au eest välja tul- pandud ajatelg, milles võrreldakse Eesti ja keel ja kultuur, ettevõtlus Mulgimaal – gi maarahva pidu ansambliga Lehma- la vaid kahest tüdrukust tandem. Aiki Urm Inglismaa käekäiku ja sündmusi muistsest selle konkurentsieeliste leidmine; Mulgi- kommionud, kuhu on palutud kõik huvi- ja Merili Adamson, kes õpivad inglise keelt ajast tänapäevani. Ajajoone tegemisse kaa- maa võimalused elu- ja töökohana; ini- lised. Peoõhtul sisustavad vaheaegasid esimest aastat, osutusid riikide ja kultuuri- sati õpilasi ja sellest saab õppevahend. meste jaotus ja liikumine, Leader stratee- mulgi kihelkondade isetegevuslased. de tundmises sama tubliks kui nende kaks gia elluviimine Mulgimaal. 21. aprillil 2012 kell 10.00 algavad bus- aastat vanemad koolikaaslased. Keeleoskus- Maret Pugal Lisaks oma paikkonnas teada ja tuntud siekskursioonid Mulgimaal algusega Kark- telt olid võidukamad siiski vanemad klassid õpetaja mulkidele on palutud huvitavaid esine- si-Nuiast. Vastavalt eelregistreerunute soo- jaid väljaspoolt: Andres Arrak räägib vile saab valida marsruuti Valgamaale Hel- Mulgimaa võimalikest konkurentsieelis- me kihelkonda, Tarvastu kihelkonda ja test, Rein Ahas mobiilsest positsioneeri- Halliste – Karksi - Paistu kihelkonda. Meie Looduskaitse Seltsi osakonnal on 28. tegevusaasta misest. Hardo Aasmäe räägib projektist, Peatselt saab iga huviline Mulgi konve- mis tutvustab Mulgimaad entsüklopeedi- rentsi kavaga tutvuda ja reisidele regist- Käesolev aasta on õunapuu aasta ja meil käime Koprarajal ning Ignatsi õpperajal, Teise päeva hommikul reisime Kavas- lises väljaandes. Mitmed kohalikud ette- reerida www.mulgikultuur.ee ja www. on soov 10. aprillil korrastada Oti õuna- mis viib meid Kuresoo rabarinnakule vaa- tusse ning alustame parvematka. Parve- võtjad arutlevad ettevõtluse võlude ja va- mulgimaaarenduskoda.ee puu võra, kus plaanime eemaldada kuiva- tetorni ja edasi laugasteni. sõidul külastame Emajõe- Suursoo kait- lude üle. Ettevõtjad, kes on huvitatud enda esit- nud ning murdunud oksad. Koos Kamara Kavas on ka Eestimaad tutvustav reis 7.– seala keskust ja Praaga asulat, kuhu pää- Oma häid kogemusi ühisturunduse ja lemisest ja osalemisest näitus-müügil, rahvaga on plaanis korda teha sealse tiigi 8. juulil. Pärast Luunja silda külastame Va- seb vaid mööda veeteed. Peipsi järvel pea- ühistegevuse valdkonnas jagavad külalis- võtke ühendust e-kirjaga mulgimaaaren- ümbrus ja Pollis korrastada loodusparki. na-Kastre piiskopilinnuse varemeid. Eda- me piknikku parvemajas. tena teised Leader tegevusgrupid Eestist. [email protected] või telefonil 5303 Tahame üles otsida Piiskopi kivi ning teha si suundume Võnnu alevikku, kus tutvu- Kavas on läbi viia Polli-Karksi-Nuia ja Kultuurialastest koostööpunktidest ja 8361 Piret Leskova. heakorratöid sellegi ümbruses, sest tege- me kiriku ja Reinhold von Nolckeni mo- Halliste-Õisu piirkonnas kokkusaamisi, mist on pärandkultuuri objektiga. numendiga, E. Ph. Körberi rajatud pargi- et leida aktiviste, kes aitaks seltsiga ühen- Looduse tundmaõppimiseks on mõte ga, kuhu tema istutas 1819. aastal Vabadu- dust pidada. Eelmisel tegevusaastal toi- EELK Peetri koguduse teated külastada sellel suvel Paudi metsarada ja se tamme ja vana koolimaja asukohaga, mus 13 üritust, kus osales 242 huvilist. Jürikuu jumalateenistused tusel. Järgneb kohvilaud koguduse ma- samuti Soomaa ja Järvselja õpperadu. Meie mis oli G. Suitsu elukohaks. Edasi sõida- Ootame teie ettepanekuid, et muuta EELK Peetri koguduses: jas. iga-aastane Kitzbergi päeva üritus viib me Järvseljale, kus teeme tutvust ürgmet- seltsi elu veel huvitamaks. Oma arvamu- 01.04 Palmipuudepüha jumalateenistus 15.04 Ülestõusmisaja 2. pühapäeva juma- meid 26. mail Kõppu ja Soomaale. Esime- sa langiga, Kuninga männiga ja imetleme sed saata [email protected] või telefo- armulauaga kell 14.00 lateenistus kell 14.00 sena mainitud kohas tutvume Kõpu mõi- Eestimaa kõrgemaid kuuski, millest silma- nile 523 5102. 06.04 Suure reede sõna- ja palveteenistus NB! Palmipuudepüha ja suure nädala ju- sa ja pargiga Diana Punga juhendamisel. paistvamad on jõudnud 48 meetri kõrgu- kell 14.00 malateenistused peame kirikus. Seltsi auliige Aksel Tiideberg räägib seal- sele. Sealt edasi sõidame Ahunapallu, kus Eesti Looduskaitse Seltsi A. Kitzbergi 08.04 Ülestõusmispüha jumalateenistus Palume võtta ühendust õpetajaga (ris- sest kirikust ja kalmistust ning loodusob- meid tervitab Eesti suurim kadakas. Öö- osakonna nimel armulauaga kell 14.00. Lauluga teenib timine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 jektidest. Edasi külastame Soomaa keskust, bime Lääniste külaplatsil. Rein Mägi koguduse segakoor Vello Ainsalu juha- 2518 või e-postiga: [email protected] KARKSI SÕNA 6 Aprill 2012 Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi Esimene kiri Õnnitleme sünnipäeva puhul 1. aprill Leonard Kirbits Sudiste 75 Kui jaanipäevast mõlgutamine võib prae- va silmas pidades palgata profid – täiskas- 2. aprill Leida Rubin Karksi-Nuia 90 gu tunduda kohatuna, siis kultuurisünd- vanutest parkijad, mitte enam kasutada 4. aprill Helju-Melaine Veetamm Polli 87 Foto: Katrin Kivistik Katrin Foto: muste korraldajad on sellele juba mitu vajalike kogemusteta noorti. Kokkuvõt- 6. aprill Helmi Rüüsak Karksi-Nuia 75 kuud mõelnud ja rohkelt töötunde kulu- valt tähendab see, et kui turva- ja parki- 7. aprill Irmgard-Karin Anderson Sudiste 80 tanud. Tõsi see on, sest mittetulundus- mismeeskonna jaoks lisasummasid ei lei- 8. aprill Elmar Loit Karksi-Nuia 65 ühingute Karksi Ordumeistrid ja Karksi ta, tuleb inimestel sujuva liikluse ja tur- 11. aprill Heldur Sepp Karksi-Nuia 65 Sport suurepärase koostöö jätkuna plaa- valisuse nimel toetada suursündmust 11. aprill Elve Joon Karksi 75 nime Eesti suurimat jaanipäeva spor- maksimaalselt 2-eurose piletiga. 12. aprill Ille Lumi Karksi-Nuia 65 disündmust veel esinduslikumalt ning Lisaks ansamblitele on programmi la- Lasteaia võidukas naiskond 13. aprill Hilda Siht Tuhalaane 93 suursugusemalt korraldada ja tähistada. hutamatuks osaks jaanipäeva traditsioo- vastlatrallil 16. aprill Leonhard Must Karksi-Nuia 75 Esimeses artiklis peatume lähemalt nilised meelelahutuslikud võistlused täis- 17. aprill Evelin Mõtus Polli 86 meelelahutusprogrammil, kuhu kuulub kasvanutele. Sellel aastal korraldame jõu- 18. aprill Arnold Jänes Karksi-Nuia 70 möödunud aastal väga menukaks osutu- katsumisi suuremalt: toimuvad I mitte- 18. aprill Ants Jaaksoo Äriküla 75 nud hüpper-supper aktiivne laste lemmik ametlikud Eesti Meistrivõistlused KÖIE Me teeme 19. aprill Aino Piir Kõvaküla 80 mesimumm TSUMM TSUMM. Esinema TÕMBAMISES. Võistluste läbiviija ja 19. aprill Vladimir Averjanov Karksi-Nuia 65 ootame kaht ansamblit, nagu see oli ka peakohtunik on Leo Liiber, kes koostab sporti 20. aprill Vaike Rull Oti 80 2011. aastal, kuid seekord rihime tuntu- ka võistluste juhendi. Sellest aga pikemalt 22. aprill Rein Palu Karksi-Nuia 65 mate ja seega ka kulukamate ansamblite juba järgmistes Karksi Sõna numbrites. Järjest rohkem inimesi mõistab, kui täh- 23. aprill Viktor Sööt Mäeküla 90 poole. Suurema eelarvega sündmust jul- Täname veel kord möödunud aasta Jaa- tis on liikumine elukvaliteedile ja tervise- geme korraldada tänu Karksi vallale, kes nisimmani toetajaid ja loodame nende le. Me pakume lasteaias välja erinevaid on lubanud ettevõtmist lisaks vajalikele abile ka sellel aastal. Märtsikuu seisuga on sportlikke üritusi personalile, et hoida ke- Liia Kuslap oma poe vahenditele ka märkimisväärse summa- oma toetusest teada andnud A. Le Coq ha ja vaimu noorena ja tervena. lillede keskel ga toetada. Suure tõenäosusega ei oleks AS, Autosalong OÜ, Karksi-Nuia Takso Õppeaasta algas meil juba väga tegusalt ka möödunud aastal Jaanisimman ilma ja Iivakivi AS. Küsisin eelmainitult, miks ja oleme sama joont hoidnud. Kõik sai al- valla toetuseta toimuda saanud, sest suur otsustasite just kõnealust suursündmust guse jalgrattamatkast Kutsiku järve äär- Laur Helje Foto: lava, välitualetid ja telgid ning vallahool- toetada? Urmas Suurpuu aktsiaseltsist Ii- de, kus meid ootasid ees soe tee ja pann- duse teenus ei oleks kuidagi meile jõuko- vakivi: „Toetust jagades me väärtustame koogid, selle mõnusa üllatuse oli teinud hased olnud. Tegelikult oleks möödunud aktiivsete kaaskodanike jõupingutusi, kes meile Anne. Meie tegutsemisvaim sai hoo aastal eelarve miinusesse jäänud, kui kas oma tegevusega loovad lisaväärtusi meie sisse ja nii jätkasime gümnaasiumi aasta- või üks toetaja oleks vähem olnud!!! valla ja piirkonna maine tutvustamisel päevajooksul. See oli põnev väljakutse. Käesoleva aasta kinnitatud peaesineja ning suurendavad piirkonna elanike elu- Järgmisena korraldasime oma töötajatele on üks praeguse aja tunnustatuim folkan- kvaliteeti. Raha on alati vähe, kuid toeta- talvise spordipäeva, mis kujunes päris sambel ZETOD. Teiseks esinejaks on vii- des paikkondlikke üritusi ükskõik kui võistluslikuks, kuna gümnaasiumi staa- maste aastakümnete üks populaarseim suure osaga, suudame üheskoos seljad dionil toimusid valla meistrivõistlused Aitäh Sulle, Liia meeldiva praktikakoha, vana ja hea pop/rock/disko artist Üllar kokku pannes teha midagi suuremat. suusatamises. Nii saimegi kõik numbri- suurepärase koostöö ja sooja suhtumise Jörberg. Korraldajate peaeesmärgiks on Heal tasemel korraldatud üritused loovad märgid ja asusime end proovile panema. eest! Imetlusväärne, et oled raskusi trot- jätkuvalt Jaanijooksu Jaanisimman kor- võimaluse, et meie piirkonda tulevad ini- Spordipäev jätkus sauna- ja piknikumõ- sides suutnud 20 aasta kestel pakkuda raldada nii, et see oleks kõigile TASUTA. mesed naudivad meie kaunist loodust, nusid nautides. Osavõtjad said nutikad kohalikule kogukonnale lillerõõmu! Kahjuks pea poole suurema eelarvega tarbivad kohapeal pakutavaid tooteid ja medalid ja humoorika soovituse edaspi- Oled vahva, tervist ja õnne Sulle! (võrreldes 2011. aastaga) programm teki- teenuseid ning aitavad tõsta Karksi valla disteks üritusteks. Need ei lasknudki en- tab agasid. Kui möödunud aasta toetajad tuntust väljaspool valla piire.“ nast kaua oodata. Kiiresti sai hoo sisse Austusega paneksid sündmusele õla alla sama (mõ- Kutsun jätkuvalt kõiki Karksi valla ja vastlapäev eriskummaliste sõidukitega, Helje perega ni ka natuke suurema) summaga kui mul- muidki asutusi võimalusel ja soovi korral mis said järgi proovitud kelgumäel ohtra- lu, siis koos Karksi valla toetusega kataks ühist toredat Jaanisimmanit toetama! Mi- te naerurõkatuste ja rõõmuhõigete saatel. see programmi ning heli- ja valgustehni- nu kontaktandmed on: [email protected] Sellega meie entusiasm ei rauge: 19. ap- Hea sõnakunstiharrastaja ka maksumuse. Paraku ei piisa sellest aga või 553 2300. rillil on kõik huvilised oodatud lasteaia korraliku turvameeskonna palkamiseks Almar Kalam perematkale. 21. aprillil kell 12.00 ootame Sind Tuha- ja parkimise sujuvaks korralduseks. Läh- Karksi Ordumeistrid MTÜ Annika Artla laane Kooli tallu seitsmendale sõnakuns- tudes möödunud aasta kogemustest, tu- juhatuse liige Kaire Sinimets tiharrastajate päevale. leb sellist suurt transpordivahendite tul- Jaanisimmani vastutav peakorraldaja lasteaiaõpetajad Astu üles kohaliku nalja või tõsilooga, huumoripala või pilaga. Kui esined üksi, siis on aega 3–5 minutit, kambaga 7–10 minutit. Et ooteajal igavust peletada ja 18. aprillil kell 18.00 Karksi Valla Tubli, Ivi – naiskoor Maimu luua mõnus enesetunne, võta kaasa mi- Kultuurikeskuse sinises saalis dagi näkitsemiseks. Osavõtust teatada 16. Avalike suhete ja turismikomisjoni aprilliks tel 433 2154 Helvi Visnapile. ning Karksi valla turismiettevõtjate pälvis neljanda koha ümarlaud Helilooja Ester Mägi sai 10. jaanuaril 90. Linnuõpe ka Karksi-Nuias „Kuidas olla Nii soliidse eani on vähestel antud elada. Vaatamata kõrgele eale on ta senini sõna- Eesti Ornitoloogiaühing korraldab sel ke- õnnelik?” osav ja vaimuerk. Nais- ja neidudekoorid vadel lindude tundmaõppimise koolitusi tähistasid tema sünnipäeva 10.–11. märt- ligemale 30 Eestimaa paigas. Eelkõige on sil võistulaulmisega Tallinna Ülikooli au- Kannistu Kai Foto: need mõeldud kooliõpetajatele, kuid on OÜ LIGUR MOTORS pakub tööd diag- las. Koorid olid jaotatud A-, B- ja C-kate- võimalik ka teiste linnuhuviliste osavõtt. nostik-autoremondilukksepale ja autore- gooriasse: meie võistlesime C-kategoo- Hommikusi, 2–3tunniseid õppekäike plaa- mondilukksepale. CV saata aadressile Et- rias, kus osales 15 koori. A-kategoorias nitakse teha aprillis ja mais kokku kolm tevõtluse 4A, Karksi-Nuia või tulla koha- tuli esikohale Tartu Ülikooli Akadeemi- korda. Karksi-Nuias toimub esimene lin- le. Info tel 434 1112, e-post: [email protected] line naiskoor (Triin Koch), B-kategoorias nuõppus pühapäeval, 1. aprillil algusega Noor perekond soovib üürida 2–3 toali- Tartu Ülikooli naiskoori vilistlaskoor kell 7.00 kultuurikeskuse juurest. Oodatud se ahiküttega korteri koos pesemisvõima- (Vaike Uibopuu). on kõik, kes tunnevad oma linnuteadmis- lusega Karksi-Nuias või selle lähiümbru- Ivi-Heljo Harju oli esitamiseks välja va- Naiskoor Maimu esinemas Ivi-Heljo Harju juhatamisel tes vajakajääke. Soovitav on eelregistreeri- ses. Info tel 5463 0259 linud laulud „Palve“ (S. Kaasik) ja „Allik“ mine: [email protected] Teeme katuse- ja fassaaditöid, üldehitus. (M. Saar), kohustuslikuks palaks oli Ester Olav Renno Info tel 5341 3362 Mägi „Kauge maa“. Kõige paremaks koo- Ikka uuesti ja uuesti – peab olema kanna- seda tükki ja oled laulunaine, tule meie riks C-kategoorias tunnistati „Vanaemad“ tust, et taidluskoori helisema panna. Ala- hulka – just sina puudud meie koorist. Valmistame aknaplekke, otsaplekke, har- (85,6 punkti), mida juhatas Silvia Mellik. ti ei saa kõik lauljad proovi kohale tulla, Olen laulnud Ivi kooris 1965. aastast ja japlekke ja muid plekkdetaile, samas Naiskoor Maimu kogus 75,6 punkti ja tu- käiakse siis, kui töö lubab. Regina Linde, pean temast väga lugu. Oleme kõikidel Teade müügil vihmaveesüsteemid, vajadusel li neljandaks. Erilist rõõmu valmistab see, Elly Pettaig, Helina Eelmaa, Tiiu Kadak, üldlaulupidudel laulmas käinud: 1975. aas- Süstin kasse ja koeri marutaudi vastu pü- paigaldus. Info tel 5341 3362 et saime ilusa eesti keele eripreemia. Kül- Kai Kütt, Tiia Rehemaa, Liina Kallaste, tal naiskooriga, enne segakooriga. Laulu- hapäeval, 15. aprillil turu juures kell 11.00– Müüa küttepuid. Info Albert Kiviaed, tel lap kõlas puhtalt ja selgelt S. Kaasiku laul Ruth Rajaveer, Silvi Saarman, Tiia Parmo, de õppimise vaev ununeb, aga elamused 12.00 ja ärimaja juures kell 12.30–13.00. 434 1008, 5648 1917 „Palve“: Käed kokku surut vastu rinda, Marika Pops, Eva Mägi, Juta Räägel, Aino kooslaulmisest hiigelkooris jäävad alati- Raja Lepik Teid teenindab Karksi-Nuia Takso. Info käes hoiaks kui üht kallist aaret...“ Eidast, Liivi Jõe, Ülle Roomets. Aitäh tei- seks helisema. Tubli, Ivi, jõudu ja usku, et Tel 515 1497 tel 5820 7777 Ivi nägi meiega kurja vaeva, et nii kõik le – olime tublid! kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Müüa 30 cm ja 50 cm kuivi lepa- ja kase- välja tuleks, nagu tema oma vaimus nägi. Hädasti oleks uusi lauljaid vaja: kui loed Eva Mägi Aprillikuu üritused kütteklotse. Info tel 505 2205 noortekeskuse eakate toas Mälestame jäädavalt Algab orienteerumishooaeg lahkunuid ja avaldame Lumi sulab silmnähtavalt ja varsti on ka julge kohe põhiradadel joosta, võib vali- luste piires ka ligematel päevakutel. Au- Mulgi keele ring kaastunnet omastele kolmapäeval, 4. aprillil metsaalused lumevabad. Aprillis tehakse da avatud raja, mis pole väga pikk ja on tos on huvilistele ikka ruumi ja päevaku- HERMAN RISO algust juba traditsiooniks muutunud ka põhirajast tunduvalt lihtsam. tel avaneb hea võimalus o-jooksuga tut- algusega kell 15.00 28.12.1931 – 23.02.2012 võistlustega. 7.–8. aprillil on Karjalaske Viljandimaal ei korraldata kahjuks o-päe- vust teha. Olen nõus huvilistega koos Pärsi jooks ja Lihavõtte lühirada, järgmisel nä- vakuid, kuid Pärnu- ja Valgamaa päevakud jooksma ja kaardilugemist õpetama. Pensionäride jututuba dalavahetusel peetakse Peko Kevade toimuvad ka suhteliselt ligidal ja seal kasu- Alustada pole kunagi hilja. Lastele on ole- teisipäeval, 10. aprillil ELLEN VAABEL jooks. Karksi-Nuia rahvale võiks huvi tatakse väga häid ja huvitavaid maastikke. mas ka nöörirajad ja eraldi rajad on kuni algusega kell 11.00 17.06.1921 – 28.02.2012 pakkuda Ilves-3 jooks, mis toimub 27.– Meie abikaasaga oleme orienteerumisjook- 70–80-aastastele. Kes kardab, et ei jõua Karksi-Nuia 28. aprillil Lillis Tündre-Lilli kaardil. See suga tegelenud juba ligi 40 aastat. Üle 10 tempot hoida, siis lohutuseks: see pole KAIMO LOKK kaart oli esimest korda kasutusel eelmise aasta oleme ka veteranide MM-idel võistel- staadionijooks! Paljud hoopis kõnnivad 15.05.1927 – 04.03.2012 aasta suvel. Maastik pole just kõige ker- nud. Medaleid pole küll võitnud, kuid pää- rajal ning tihtipeale on nii võimalik jõu- EELK Peetri kogudus avaldab siirast Karksi-Nuia gemate killast (on palju tuulemurdu ja lä- seda A-finaali, on samuti väga hea saavutus. da järgmisse punkti kiiremini kui joostes. kaastunnet lahkunud ELLEN VAABELi EVELYN MARDO bitavus pole kõikjal väga hea), kuid huvi- Täpsemalt ja pikemalt on orienteeru- Lihtsalt "jalad ei tohi peast ette jõuda". 15.09.1961 – 09.03.3012 tava ja meeldejääva kogemuse saavad misest juttu Orienteerumisliidu kodule- Loodan, et edaspidi on meie rahvast lähedastele ja omastele. Lilli kõik osalejad. Kel vähegi huvi orienteeru- hel www.orienteerumine.ee, seal on ka o-radadel palju! misega tutvust teha, soovitan kindlasti kalenderplaan hooaja võistlustest. Kel hu- Kersti Mardiste KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. osaleda Ilves-3, sest kõrgetasemeline vi tekkis, võib kindlasti meiega ühendust [email protected], tel 523 8057 Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post mare.torim@karksi. ee, Heiki Arro, Inge Dobrus, Helve Joon, võistlus tuleb ju suisa koju kätte. Kes ei võtta. Käime paljudel võistlustel ja võima- (helistage õhtuti või nädalavahetustel) Erika Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson