DOCSLIB.ORG

Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Nr 2 (38) • Veebruar 2021 Tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva vabadus- sammaste lipuringiga Viljandi vallas tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva valla tunnustuste üle- andmise ning lipuringiga Vabadussõja mälestusmärke külastades. 23. veebruaril kell 18 an- takse Heimtali ringhoones üle Viljandi valla tunnustus- tused. Üritus on kutsetega. 24. veebruaril, Eesti Vaba- riigi 103. aastapäeval, aseta- me pärjad Vabadussõja mä- lestusmärkide juurde: 9.00 Laidoneri sünnikohas Vardja külas 9.45 Paistu Vabadussõja mä- Pidulikud hetked Mustlas – lipud ja ühispilt. Foto: Mati Valli lestussamba juures 10.30 Kärstna Vabadussõja mälestussamba juures 11.00 Mustla Vabadussõja Veebruar tõi Eestile vabaduse ja mälestussamba juures 12.00 Lalsi Vabadussõja mä- lestussamba juures 12.30 Kolga-Jaani mälestus- pärast Tartu rahulepingut samba juures Ühendame Viljandi valla Vabadussõja mälestusmärgid sini-must-valge lipuringiga! ka rahuaastad Tulge kõik! Tartu rahulepingu aastapäeva aastat pimedust, on kirjutanud päeva tähistada. Et mäletada, et pärast pimedust saabub valgus. tähistati paljudes kohtades üle Erik Niiles Kross. mitte unustada. Küünalde süütamise tava sai al- Viljandi valla Ajaloolane Enn Tarvel on Teisipäeval, 2. veebruari hom- guse eelmisel aastal, Tartu Rahu- Kolga-Jaani Veebruar on Eesti Vabariigi Tartu rahu kohta kirjutanud, mikul kell 7.15 süütasid Viljandi lepingu 100. aastapäeval. Küünal- jaoks oluline kuu. Sel kuul sün- et tegu oli Eesti Vabariigi poolt Vallavalitsuse liikmed ja töö- de süütamine Tartu Rahulepingu sai uut tüüpi dis Eesti Vabariik, sel kuul sõl- vaadatuna ülimalt õigeaegse ja tajad küünlad kindral Johan aastapäeval võiks vallavanem miti Tartu Rahu, 12. veebruaril oskuslikult sõlmitud lepinguga. Laidoneri sünnikohas, Viljan- Alar Karu sõnul saada Viljandi postiauto- tähistati kindral Johan Laidoneri Ta toob põhjenduseks, et Eesti di-Rõngu maantee ääres Vardja vallas üheks traditsiooniks. 137. sünniaastapäeva. sai endale rahulepinguga etnili- külas, et tähistada Tartu Rahu- Nagu fotodeltki näha, süüdati maadi 101 aastat tagasi kirjutasid Ees- sed ja ajaloolised piirid, mis olid lepingu 101. aastapäeva. mälestusmärgi juures küünlad ti Vabariik ja Venemaa alla Tartu ühtlasi ka strateegiliselt Eestile Oli külm ja karge hommik ka Mustlas, Tarvastu Gümnaa- Eesti Post paigaldas piloot- rahulepingule. Rahu andis see kasulikud, osutades samas ka kui mindi mööda pikka alleed siumi õpilaste poolt ning Kolga- projekti raames Kolga-Jaani leping meile esialgu 20. aastaks, asjaolule, et Nõukogude Liit ei mälestusmärgi poole. Esimesed Jaanis ning teisteski kohtades uue postiautomaadi. Kokku aga need 20 aastat panid Eesti jätnud samu riigipiire isegi Eesti saabujad olid juba küünlaid süü- üle Viljandi valla. paigaldatakse üle kogu Eesti riigi meie südamesse ja Euroo- NSV-le. danud, seepärast värelesid pime- Raivo Lott, 12 postiautomaati. pa kaardile nii, et seda ei kus- Just seepärast on nõnda oluli- duses ees juba tuled, mis andsid Viljandi Vallavalitsuse Esimese sammuna saab tutanud sealt ka järgnenud 50 ne ka Tartu rahulepingu aasta- justkui sümboolselt märku, et avalike suhete nõunik Kolga-Jaani postiautomaa- dist kätte saada e-poodidest tellitud kaupa – valides kau- ba kättesaamiskohaks Kolga- Jaani postiautomaadi. Nagu juba tuttava pakiautomaadi puhulgi, tuleb paki auto- maati saabumisel kliendile SMS-sõnum, milles on kirjas uksekood. Kood tuleb sises- tada automaadi klahvistikul ja nii saabki klient oma paki kodu lähedalt mugavalt kät- te. Automaat on kasutatav 24 tundi päevas seitsmel päeval nädalas. Järgmise sammuna plaa- nitakse automaadid avada kasutamiseks kohalikele ettevõtjatele. Kõigi eelduste Küünlaid käisid süütamas ka vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmed. Kolga-Jaanis tähistati tähtsat päeva küünalde ja pärjaga kohaselt peaks see juhtuma Foto: Raivo Lott Foto: Karen Akopjan lähinädalatel. VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Veebruar 2021 Vallavolikogu istungitel jaanuaris-veebruaris VALLAVANEMA VEERUD • Viljandi Vallavolikogu võttis majandamiskulud 7,8 miljonit restaureerimise eestvedajale 27. jaanuaril vastu Viljandi val- eurot. SVEN ANDRESONile. la 2021. aasta eelarve. Valla 2021. • Viljandi valla aukodanikuks • Viljandi valla aasta pere aasta eelarve kogumaht on 28,1 valis Vallavolikogu vabadusvõit- aunimetuse määras Viljandi miljonit eurot. leja, kaitseliitlase ja muinsus- Vallavolikogu perekond PAIle. Põhitegevuse kuludeks sel kaitse tegelase PRIIT SILLA. Perekond Pai elab Viiratsis. He- aastal on ette nähtud 20,3 mil- • Viljandi valla Tegija au- di-Kai ja Ivar Pai peres kasvab jonit eurot, sellest personalik- nimetuse määras vallavoliko- neli tublit last, kes tegelevad nii ulud 11,5 miljonit eurot ning gu Lalsi Püha Nikolause kiriku muusika kui ka spordiga. Vallavalitsuse istungitel jaanuaris-veebruaris • Muudeti Viljandi Vallava- valitsuse alatine ehituskomisjon. sihtotstarbe määramine. litsuse 13.01.2021 korraldus nr • Muudeti väikehanget “Kor- • Katastriüksustele koha aad- 41 “Riigihanke “Tarvastu Güm- terelamu ja kuuri lammutami- resside ja sihtotstarve määrami- 29. jaanuaril oli Pärsti mõisas asuva lasteaia “Päikesekiir” renoveerimis- naasiumi staadioni rekontsruee- ne”. ne. tööde lõpetamine ja tööde vastu võtmine. rimise korraldamine”. • Munitsipaalomandisse taot- Lähemalt ja rohkem infot • Moodustati Viljandi Valla- letavale maale koha aadressi ja www.viljandivald.ee Uued sihid on kokku lepitud alla arengut võib Ennuksemäe metsavendade punkri kindlasti jagada etap- Vpideks, mis vallava- litsuse püsimisel kestavad taastamine on täies hoos üldjuhul 4 aastat. Nii võib ka tänavust Viljandi valla 2021.aasta eelarvet pidada Alar Karu, ühe väga olulise – valdade vallavanem liitumisetapi viimaseks eel- arveks. Kindlasti tuleb aasta jooksul ette ka ootamatuid probleeme, mida vaja kiiresti Rein Anton, lahendada ja mis vajavad uusi otsustamisi, aga põhilistes abi- tegevustes ja eesmärkides leiti ikkagi volikogus üksmeel. vallavanem Oleme läbi aastate hoidnud eelarvet koostades kon- servatiivset joont ja püüdnud püstitada jõukohaseid Nautisin 2016. aasta oktoob- eesmärke. Samas võimaldab eelarves ette nähtud tege- ri lõpus parajasti koos perega vusi teostades teha vajadusel kiireid muudatusi võetud oma sünnipäevatorti kui mulle eesmärkide saavutamisel. Eelkõige oleme eelarvet koos- helistas Päästeameti operatiiv- tades mõelnud lastele ja noortele, seepärast on koolide ja korrapidaja ning teatas, et En- lasteaedade renoveerimine eelarves olulisel kohal. Aga nuksemäe metsavenna punker ära pole unustatud ühtegi eluala, oluline meie jaoks on põleb. Olin juba tund hiljem valla ühtlane arendamine, seda nii elualade kui ka kogu metsas ja üsna kohe oli selge, valla erinevaid piirkondi silmas pidades. et tegemist on süütamisega. Enne põlengut oli huvi metsavendade elu-olu vaatamas käia väga suur. Valla 2021. aasta eelarve kogumaht on 28,1 miljonit eu- 1945. aasta veebruaris suitsetas Foto arhiivist rot. Põhitegevuse kuludeks sel aastal on ette nähtud 20,3 NKVD metsavennad punkrist välja ning tappis lahingus 7 miljonit eurot, sellest personalikulud 11,5 miljonit eurot tupanu nõukogude võimu tu- ajalugu ja pidada meeles riigi ning majandamiskulud 7,8 miljonit eurot. Hea on siinjuu- metsavenda ja 70 aastat hiljem punkri hävimise ajalugu just- lekule, seda just noorsoo isa- vabaduse eest elu andnud mehi res märkida, et eelarve sisaldab ka kõigi vallatöötajate pal- maalise kasvatuse seisukohast. ja naisi. Ennuksemäe punkri gatõusu. Kõige rohkem tõuseb protsentuaalselt palk just kui kordus. Kuus aastat oli Tarvastu Valla- Punkri taastamise rahastamine taastamine näitab, et me hooli- väiksema töötasu saajatel. Vallal on võlakohustisi seisuga on tänaseks peaaegu täielikult me neist, kes olid valmis oma elu 31. detsember 2020 kokku 9,4 miljoni eurot ehk netovõ- valitsuse ettevõtmisel taastatud punker väga külastatud siht- kaetud väljaspool valla eelarvet hinnaga eesti rahvuse ja kultuu- lakoormus on ligikaudu 33%. Tänavu on plaanis sõlmida saadavate vahenditega: Salva ri säilimise eest võitlema nõuko- uusi laenukohustisi 2,5 miljoni euro eest, laenukohustiste koht. Siia jõudis president Ilves, paljud lasteaiarühmad, pered, kindlustushüvitis, nö riigikogu gude võimu vastu. tasumiseks on sel aastal ette nähtud 1,1 miljonit eurot. katuseraha, toetus Mulgimaa Tuginedes volikogu otsustele Suurematest investeeringutest on sel aastal kavas sõpruskonnad. Punkris ööbiti, külaliste raamat oli tänulikke Arenduskojalt ja lõpuks viimane on vallavalitsus asunud punkrit Mäeltküla tööstuspargi teise etapi tööd, mis kokku on osa riigi eriolukorra investeerin- taastama, seekord tuleb ehitus 1,8 miljonit eurot, riigipoolset toetust sellele projektile sissekandeid tihedalt täis. Ning aastaid on inimesed 24. veebrua- gutoetusest. Ei ole kuidagi põh- tulekindlam. Silinda Ehitus OÜ ootame 1,26 miljonit eurot. See on kindlasti objekt, mis jendatud 27. jaanuaril volikogus on lubanud Ennuksemäe punkri on vaja ära teha, sest oleme ettevõtjatele juba kinnistuid ril leidnud tee Ennuksemäele selleks, et asetada pärg mäles- kõlanud väide, et punkri taasta- valmis ehitada augusti alguseks. hoonestusõigusega müünud, seda koos valla poolse lu- miseks kulub põhjendamatult Hea ülevaate metsavendade badusega välja ehitada infrastruktuur. tusristi juurde. See traditsioon ei katkenud ka pärast punkri palju valla maksumaksja raha. saatusest ja punkrist endast an- Kolga-Jaani lasteaiahoone renoveerimiseks on eelarves Eesti Vabariigi põhiseaduse nab Facebooki teemaleht “En- sel aastal ette nähtud 700 000 eurot, sealhulgas on riigi- põlengut. Ennuksemäe metsavenda-
Recommended publications
  • Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine

    Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine

    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 55, 641 Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine Vastu võetud 21.02.2006 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 1, Saarepeedi Vallavolikogu poolt 07.08.2000 kinnitatud määruse nr 6 «Saarepeedi valla põhimääruse kinnitamine» alusel § 1.ARENGUKAVA EESMÄRGID (1) Arengukava eesmärk on määratleda Saarepeedi valla üldised arengusuunad kuni aastani 2009. Arvestades Eesti riigi ja Viljandi maakonna üldiseid arengusuundi, tagada valla eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal- majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna üldine kaitse. (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tuleb omavalitsusel kohaliku elu korraldamisel oma haldusterritooriumil tegeleda väga laia küsimuste ringiga (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jm). Et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, on vajalik koostada arengukava, mis on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele. (3) Tulenevalt linnalähedasest asukohast on planeerimis- ja arendustegevuse eesmärgiks valla atraktiivsuse suurendamine ja võimaluste loomine ettevõtlike inimeste maale elamaasumiseks. (4) Iseseisva vallana eksisteerides arendada koostööd Viljandi linna ja teiste Viljandit ümbritsevate omavalitsustega. Omavalitsuse ülesannete täitmiseks kavandada optimaalsed vahekorrad kohalike ja piirkondlike ülesannete jaotuses ja osaleda aktiivselt Viljandimaa Omavalitsuste Liidu
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine

    Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine

    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress

    On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress

    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
  • Viljandi Vallas Sündinud Suurmehi Tutvustavad Videod Jõuavad Noorte

    Viljandi Vallas Sündinud Suurmehi Tutvustavad Videod Jõuavad Noorte

    Nr 9 Viljandimaa ja Minden-Lübbecke sõprussuhetest · lk 3 • Kooliminejad 2019 · lk 5-6 • Kui ostad kinnisvara · lk 8 September 2019 Viljandi vallas sündinud suurmehi tutvustavad videod jõuavad noorte abiga ERMi uroopa kultuuripärandi aasta raames kutsus Eesti ERahva Muuseum (ERM) Eesti Kultuurkapitali toel ellu projekti „Sünnipaik”. Viljandi vald viis projekti läbi koostöös selle käivitaja Peeter Volkons- kiga. Eesti maastikel on teeviitade- ga tähistatud meie kultuuriloos oluliste inimeste sünnipaigad, kuid paraku pole tähistuste tagant võimalik leida süstema- tiseeritud ja olulist infot nende inimeste elu ja loomingu koh- ta. Projekti tulemusena on juba kaardistatud pea kolmesaja suurkuju sünnikohad, neist 29 meie vallas. Luuakse digitaalne andmekogu, mis on avalikult kättesaadav veebiplatvormidel. Iga suurkuju sünnikohal filmiti tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30-40 sekundiline videoklipp kohaliku noore ette- kandes. Tekstide ettevalmistamisel lõid kaasa omavalitsuse, riigi- ja ühiskonnategelased. Klippides lugesid tekste noored, kooli- õpilased, et tekiks aegadeülene side. Videoklippidest kujuneb e-ERMis suurkujude virtuaal- näitus. Iga paik varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeale sattudes oleks võimalik seda Tarvastu piirkonna filmimeeskond: vasakult Tõnn Alas, Aksel Alas, grimeerija Ülle Konovalov, Lisete Vaarman, Peeter Volkonski, Annabel Kõva, filmimees klippi vaadata. Paneme tulevi- Andres Keil, Robin Liiber. Fotod: Ene Saar kus videod ka meie valla kodu- lehele külalistele ja oma elanike- lööma ja saanud nii väärt ko- nipaik Verilaske külas, Henrik le uudistamiseks. gemusi filminduse alalt. Klipi Koppeli sünnipaik Tõnukülas ja Igal inimesel on erinevad kül- tegemisel on olulised näiteks Jakob Johnsoni sünnipaik Tus- jed (näiteks tuntud kui kirjanik, hea kaadri valik, kõneleja et- tis. Kuna Johnsoni nimelpaat samas kandnud kommunistlik- tevalmistus meigi ja riietuse kivilt on kaduma läinud, palu- ku mõttelaadi).
  • Jaan Tõnisson 150 – Rahvas Austas Suurmeest Tema Sünniaastapäeval

    Jaan Tõnisson 150 – Rahvas Austas Suurmeest Tema Sünniaastapäeval

    Nr 1 Tohvri sauna avamine · lk 3 • Heimtali loomestuudio on avatud · lk 4 • Lasteaiad tähistavad juubeleid · lk 5 Jaanuar 2019 Jaan Tõnisson 150 – rahvas austas suurmeest tema sünniaastapäeval ja noored mõtisklesid Eestimaa väärtustest detsembril möödus teadmises ja enesekinnituses, et 150 aastat Viljandi me ei ole väljasurev rahvas, vaid 22. vallast Surva külast meil on lootust, mille nimel me Mursi talust pärit suurmehe elame ning mille määra me iga Jaan Tõnissoni sünnist. Jaan Tõ- päev ise kasvatame.“ Helir-Val- nisson oli mees, kes eestluse kui dor Seeder esines tõetruult Jaan erilise väärtuse kandjana väärib Tõnissonina, millele aitasid kaa- ka erilist tähelepanu. sa Ugala grimeerijad. „Vaim on see, mis elustab, idee Noorte omaloominguvõistlu- ehk aade viib edasi,“ kirjutas se võitjad lugesid ette oma töid. Jaan Tõnisson 1927. aastal ja see Kõik võistlusel osalejad said tsitaat on suurmehele iseloomu- kingiks EV 100 rinnamärgi ning lik. Tõnisson oligi eelkõige tun- parimad neist ka kingitused ja tud aatemehena. Oludes, kus vallavanema tänukirja. üks osa hoidis Vene, teine Saksa Meenutuspäeval võistlesid poole, pani Jaan Tõnisson lootu- kuus kooli ka teadmistes. Vik- se eelkõige Eesti rahva elujõule. toriini võitis Tarvastu gümnaa- Tema rahvuslik võitlus sai algu- sium. se kõikjal eesti keele kõnelemise Ene Saar, nõudest. Teda on nimetatud Ees- sündmuse korraldus- ti rahvusliku mõtte sõnastajaks, meeskonna liige rahvusliku iseteadvuse teljeks, Rein Veidemanni ettekannet tee- Fotod: Peeter Arro laulupidude hingeks, ühistege- mal „Mida tähendab olla eestlane“ vuse eestvedajaks ja ka Eestimaa ja Helir-Valdor Seedri ettekannet Kõigepealt kogunesid mälestuspäeval osalenud Mursi talu maadele, et suurmehele tema sünnikohas austust avaldada. kroonimata kuningaks. „Jaan Tõnisson kui aatemees“ saab Tõnissoni mõte oli, et kui rah- täispikkuses lugeda Viljandi valla vuslik eneseteadvus on paigas, kodulehelt.
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet

    Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet

    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
  • Kilde Viljandi Meditsiini Ajaloost Koostaja: Heiki Raudla

    Kilde Viljandi Meditsiini Ajaloost Koostaja: Heiki Raudla

    Kilde Viljandi meditsiini ajaloost Koostaja: Heiki Raudla Toimetaja: Krista Valdvee Fotod: Viljandi Muuseumi arhiiv ja eraarhiivid Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press © Heiki Raudla ja SA Viljandi Haigla ISBN 978-9949-30-323-6 Saateks Et 2012. aastal möödub 185 aastat ajast, mil Viljandis avati esimene haigla Das Fel- linche Stadt-Militar Krankenhaus (linna kaitseväe haigla), täitub 115 aastat Jämejala haigla rajamisest ja 10 aastat SA Viljandi Haigla algusest, pöördus sihtasutuse juha- tuse esimees Ülle Lumi ligi kolm aastat tagasi minu poole ettepanekuga koostada nende sündmuste tähistamiseks ülevaade Viljandi haigla tegevusest. Üsna pea sai selgeks, et raamatu pealkiri saab olema „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on kõik meditsiinivaldkonnad omavahel tihedalt seotud ja teiseks on materjali ainult haigla raamatu koostamiseks ebaühtlaselt. Et aga kõigest ja kõigist väga põhjalikult kirjutada, tulnuks koostada mitu raamatut. Allikmaterjalina on peamiselt kasutatud Eesti Riigiarhiivi, Ajalooarhiivi ja Filmi- arhiivi ning Viljandi Muuseumi materjale, ajalehtedes Sakala (Tee Kommunismile), Oma Maa ja Viljandi Uudised avaldatud artikleid ning raamatuid, milles kirjutatak- se Viljandi arstidest ja haiglatest. Neid viimaseid on suhteliselt vähe. Seal, kus on vajalik ja ajale iseloomulik, on tsiteerimisel kasutatud tolleaegset kirjaviisi. Lisaks on raamatu koostamisel kasutatud tervishoiutöötajate mälestusi, fotosid ja meenutusi. Suureks abiks olid Tiina Parre ja Herki Helves Viljandi muuseumist ning kümned haigla endised ja praegused töötajad: Asta Sims, Elvi Gabriel, Eva Ganitše- va, Tiina Väre, Benno Abram, Eduard Viira, Felix Keel, Jaan Kõiv, Ülle Lumi, Riina Jents, Andres Tiit, Mari-Ann Kõrgesaar, Linda Pedanik, Aivi Saharov, Malle Laur- soo, Salme Murd, Hildegard Hensen, Eva Mäemets, Ilme Tropp, Asta Rosenfeldt. Samuti Sirje Tamm ja Heli Toomla Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute ta- litusest ning Kiti Põld.
  • Rasvatihane, Aasta Lind 2016

    Rasvatihane, Aasta Lind 2016

    PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VII RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRA TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAIS TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI P AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE DI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄR STI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI
  • Saarepeedi Valla Üldplaneering – Köide Ii

    Saarepeedi Valla Üldplaneering – Köide Ii

    SAAREPEEDI VALLAVALITSUS SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE II SELETUSKIRI SAAREPEEDI 2008 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 5 2. PLANEERIMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED 6 2.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 6 2.2 HAJAASUSTUSEGA ALA EHITUSTINGIMUSED 7 2.3. KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALA EHITUSTINGIMUSED 8 2.4 PIIRETELE ESITATAVAD NÕUDED 9 2.5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD 10 3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED 11 3.1 ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD MAA-ALADE PÕHISIHTOTSTARBED 11 3.2 MAA RESERVEERIMINE 13 3.3 ELAMUALA 13 3.4 TOOTMISALA 14 3.5 SEGAHOONESTUSALA 15 3.6 MAATULUNDUSALA 15 3.7 ÜLDKASUTATAVAD ALAD 16 3.8 PUHKEALA 17 3.9 TEEMAA, AVALIKULT KASUTATAVAD TEED JA RAJATISED 18 SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 2 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II 3.10 TEHNOEHITISE MAA 19 3.11 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAD 21 3.12 VÄÄRTUSLIKUD ALAD 21 3.12.1. Väärtuslikud põllumaad 21 3.12.2. Väärtuslikud maastikud ja miljööväärtuslikud alad 21 3.12.3. Kaitstavad alad ja objektid/Natuura 2000 23 3.12.4. Rohelise võrgustiku alad 24 3.12.5. Ettepanekud kaitstavate alade ja objektide kohta 26 3.13 SENISE MAAKASUTSE SÄILITATAVAD ALAD 26 3.13.1 Maa- alade taotlemine munitsipaalomandisse 26 4. PLANEERINGUTE VAJADUS 27 4.1 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS 27 5. KEHTIMA JÄÄVAD DETAILPLANEERINGUD 27 6. ETTEPANEKUD KEHTIVA MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS 29 7. KASUTATUD KIRJANDUS 29 8. PÕHIMÕISTED 30 LISAD LISA 1. KEHTIVAD PIIRANGUD JA KITSENDUSED JOONISED SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERINGU KAART M 1:15 000 SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 3 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II Sissejuhatus Saarepeedi valla üldplaneeringu II köide on üldplaneeringu seletuskiri - milles määratakse üldplaneeringuga kehtestatavad maakasutus- ja ehitustingimused, millega peab edaspidise ehitus- ja arendustegevuse käigus arvestama.
  • AS, OÜ, FIE Arvo.Maling@Nuiapmt.Ee; 28291 11 AS NUIA PMT Arvo Maling Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia 69103 Info@Nuiapmt.Ee

    AS, OÜ, FIE [email protected]; 28291 11 AS NUIA PMT Arvo Maling Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia 69103 [email protected]

    MTÜ Mulgimaa Arenduskoja liikmete nimekiri Nr Organisatsiooni nimi Esindaja nimi Asukoht/aadress Kontakt e-post või telefon EMTAK kood KOV 1 ABJA VALD Peeter Rahnel Pärnu mnt. 30, Abja-Paluoja 69403 [email protected] 84114 2 HALLISTE VALD Ene Maaten Viljandi mnt. 20, Halliste 69501 [email protected] 84114 3 HELME VALD Tarmo Tamm Tartu tn 20, Tõrva 68606 [email protected] 84114 4 HUMMULI VALD Enn Mihailov Hummuli alevik, Hummuli vald 68410 [email protected] 84114 5 KARKSI VALD Taimo Tugi Viljandi mnt. 1, Karksi-Nuia 69104 [email protected] 84114 6 MÕISAKÜLA LINN Ervin Tamberg J.Sihveri 4, Mõisaküla 69302 [email protected] 84114 7 PÕDRALA VALD Aivar Uibu Riidaja, Põdrala vald 68716 [email protected] 84114 8 TARVASTU VALD Alar Karu Tarvastu vald, Mustla [email protected] 84114 9 TÕRVA LINN Maido Ruusmann Kevade 1, Tõrva 68605 [email protected] 84114 10 VILJANDI VALD Ene Saar Kauba tn. 9, 71020 Viljandi [email protected] 84114 AS, OÜ, FIE [email protected]; 28291 11 AS NUIA PMT Arvo Maling Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia 69103 [email protected] 12 Kuningalossi OÜ Mirje Kallaste Kuningalossi talu, Tuhalaane küla, Karksi vald [email protected] 55205 13 OÜ METSARÕÕMU Heiki Saar Sultsi küla, Viljandi vald 69601 [email protected] 56101 14 OÜ MÄNNIKU METSATALU Ene Sillamaa Intsu küla, Viljandi vald 69603 [email protected] 55202 15 OÜ ORU-A2 Kaupo Välba Pärnu 14, Abja vald 69403 [email protected] 55103 16 OÜ Milligrupp Arne Lohu Ülesküla talu, Ülemõisa küla, Halliste vald [email protected] 01111 17 OÜ Süsi SG Kadri Õmblus Posti
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU