Jaan Tõnisson 150 – Rahvas Austas Suurmeest Tema Sünniaastapäeval

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jaan Tõnisson 150 – Rahvas Austas Suurmeest Tema Sünniaastapäeval Nr 1 Tohvri sauna avamine · lk 3 • Heimtali loomestuudio on avatud · lk 4 • Lasteaiad tähistavad juubeleid · lk 5 Jaanuar 2019 Jaan Tõnisson 150 – rahvas austas suurmeest tema sünniaastapäeval ja noored mõtisklesid Eestimaa väärtustest detsembril möödus teadmises ja enesekinnituses, et 150 aastat Viljandi me ei ole väljasurev rahvas, vaid 22. vallast Surva külast meil on lootust, mille nimel me Mursi talust pärit suurmehe elame ning mille määra me iga Jaan Tõnissoni sünnist. Jaan Tõ- päev ise kasvatame.“ Helir-Val- nisson oli mees, kes eestluse kui dor Seeder esines tõetruult Jaan erilise väärtuse kandjana väärib Tõnissonina, millele aitasid kaa- ka erilist tähelepanu. sa Ugala grimeerijad. „Vaim on see, mis elustab, idee Noorte omaloominguvõistlu- ehk aade viib edasi,“ kirjutas se võitjad lugesid ette oma töid. Jaan Tõnisson 1927. aastal ja see Kõik võistlusel osalejad said tsitaat on suurmehele iseloomu- kingiks EV 100 rinnamärgi ning lik. Tõnisson oligi eelkõige tun- parimad neist ka kingitused ja tud aatemehena. Oludes, kus vallavanema tänukirja. üks osa hoidis Vene, teine Saksa Meenutuspäeval võistlesid poole, pani Jaan Tõnisson lootu- kuus kooli ka teadmistes. Vik- se eelkõige Eesti rahva elujõule. toriini võitis Tarvastu gümnaa- Tema rahvuslik võitlus sai algu- sium. se kõikjal eesti keele kõnelemise Ene Saar, nõudest. Teda on nimetatud Ees- sündmuse korraldus- ti rahvusliku mõtte sõnastajaks, meeskonna liige rahvusliku iseteadvuse teljeks, Rein Veidemanni ettekannet tee- Fotod: Peeter Arro laulupidude hingeks, ühistege- mal „Mida tähendab olla eestlane“ vuse eestvedajaks ja ka Eestimaa ja Helir-Valdor Seedri ettekannet Kõigepealt kogunesid mälestuspäeval osalenud Mursi talu maadele, et suurmehele tema sünnikohas austust avaldada. kroonimata kuningaks. „Jaan Tõnisson kui aatemees“ saab Tõnissoni mõte oli, et kui rah- täispikkuses lugeda Viljandi valla vuslik eneseteadvus on paigas, kodulehelt. siis saame kõikidest muudest Noorte omaloomingu- probleemidest üle. Suurme- he sünnist möödus 150 aastat, võistluse parimad: kuid tema mõtted on endiselt Esseevõistluse IV-VI klassi omal kohal: töö on see, mis meid õpilaste vanusegrupis edasi viib; õigluse eest võideldes Ingrid Kallas , Kalmetu Põhi- kindlustame iseenda ja oma rah- kool va vabaduse. Kadri Lorup, Kalmetu Põhi- Soovides, et noored mõtleksid kool eestlusele kui väärtusele, korral- VII-IX klassi õpilaste vanu- dasid Viljandi vald, Tänassilma segrupis külaselts ja Kalmetu põhikool Karl Kristofer Alp, Tarvastu essee- ja luulevõistluse „Eestla- Gümnaasium ne olla on uhke ja hää“, kuhu Lisell Valgre, Kalmetu Põhi- laekus 57 tööd – 26 esseed ja 31 kool luuletust. Robin Liiber, Viljandi Güm- Võistlustöid kirjutasid noored naasium kolmest gümnaasiumist ja nel- X-XII klassi õpilaste vanuse- jast põhikoolist: Abja gümnaa- grupis siumist, Viljandi gümnaasiu- Meeri Helena Kalamees, Tar- mist, Tarvastu gümnaasiumist, vastu Gümnaasium Saarepeedi koolist, Kalmetu Rivo Orujärv, Tarvastu Güm- Kalmetu koolis sai vaadata Jaan Tõnissoni teemalist näitust, kuulata ettekandeid ja noorte mõtteid eestlusest. põhikoolist, Holstre koolist ja naasium Viljandi Vabast Waldorfkoolist. Luulevõistlusel IV-VI klassi KOMMENTAAR 22. detsembri sündmus algas õpilaste vanusegrupis Mursil Tõnissoni sünnikohas Marleen Uha, Saarepeedi Kool ida oleks mõelnud ja tund- le õppima ja töötama, siis ikka mälestushetkedega. Suurmeest Emily Andra Angerjas, Kalme- Mnud Jaan Tõnisson, kui selleks, et sealt targemana koju meenutasid Kalmetu põhikoo- tu Põhikool ta oleks kuulnud või lugenud tulla ja Eesti elu edasi viia. Pida- li õpilane Oliver Truu, Viljandi Annaliisa Aas, Holstre Kool noorte essee- ja luulevõistluse ge meeles, et üks inimene võib vallavanem Alar Karu, riigikant- Laura-Liis Kask, Holstre Kool lugusid tema 150. sünnipäeva palju jõuda, aga koos jõuab ikka selei EV 100. aastapäeva juht- VII-IX klassi õpilaste vanu- tähistamisel? rohkem. Seepärast ärge unusta- rühma esimees Toomas Kiho, segrupis Arvan, et ta oleks tundnud ge ühistegevust. Ega ka seda, et Aare Pällin Jaan Tõnissoni Selt- Mirabell Veli, Viljandi Vaba heameelt selle üle, et eesti vaim oleme kaua aega olnud maarah- sist, EKRE esindajad, Mulkide Waldorfkool on alles, ja rõõmustanud, et noo- vas ja meie juured on maal. Kui Selts ja kohalikud inimesed. Sander-Marek Tamm, Holstre red peavad tähtsaks oma ema- meil on alles maa, siis kestame Järgnes meenutuspäev Kalme- Kool keelt ja mõtete väljendamist ka rahvana edasi. tu põhikoolis, kus oli üles pan- Brigitta Oja, Saarepeedi Kool eesti keeles. Oleks rõhutanud Nii oleks vast mõelnud Jaan dud Heiki Raudla ja Riina Eigi X-XII klassi õpilaste vanuse- hariduse, eriti eestikeelse ha- Tõnisson. Aga nüüd, uuemal ajal koostatud näitus „Jaan Tõnisson grupis riduse tähtsust ning korranud, öeldakse, et eestlane olen ja eest- karikatuuris aastail 1918-1940“. Merily Marksalu, Abja Güm- et ärge kunagi unustage, et ole- laseks jään. Seda soovingi teile Kaks suurepärast ettekannet naasium te eestlased ja teie emakeel on ja tänan teid kõiki nende heade eestlusest pidasid Helir-Valdor Erki Laanemäe, Viljandi Güm- eesti keel. Siis jääme alles, sest mõtete eest, mis te oma luuletus- Seeder ja Rein Veidemann, kes naasium pidagem meeles, et valitud rah- tesse ja esseedesse kirja panite. Ugala grimeerijate abiga oli Helir- võttis oma mõtted kokku nii: Reliine Allik, Viljandi Güm- vas on see, kes on alles. Kui teie Helir-Valdor Seeder, Valdor Seedrist saanud vägagi tõe- “Eestlaseks olemise mõte seisneb naasium teed ka viivad kaugetele maade- Riigikogu aseesimees truu Jaan Tõnisson. 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel detsembrikuus VALLAVOLIKOGU VEERUD • Kehtestati Tobra tee 2 katast- • Kiideti heaks osaühingu- Varad vara, sealhulgas kohustu- riüksuse (62904:002:0106) detail- te Tarvastu Varad ja Ramsi VK sed, lähevad ühinemise regist- planeering. ühinemisleping. Tarvastu Varad risse kandmisel üle osaühingule • Võeti vastu muudatused Vil- ühines osaühinguga Ramsi VK, Ramsi VK. Ühinemise käigus ei jandi valla 2018. aasta eelarve kusjuures ühendatav ühing loe- suurendatud ühendatava äri- alaeelarvetes. takse lõppenuks. OÜ Tarvastu ühingu osakapitali. Viljandi Vallavolikogu detsembrikuu istungil • Kiideti heaks Viljandi maa- • Kehtestati Viljandi Valla- • Võeti vastu Viljandi valla konna arengustrateegia 2035+. valitsuse ametiasutuse struk- koerte ja kasside pidamise ees- • Suunati Viljandi valla 2019. tuur ning teenistuskohtade kiri. aasta eelarve teisele lugemisele. koosseis. • Võeti vastu Viljandi valla hu- • Võeti vastu Viljandi Vallavo- vihariduse ja huvitegevuse 2019. likogu määrus nr 59 „Repressee- Järgmine vallavolikogu aasta tegevuste kava, sealhulgas ritu ja represseerituga võrdsus- istung toimub kinnitamine ja tegevuste kavas tatud isiku maamaksust vabas- 30. jaanuaril. Mullu novembris toimunud lusikapeol kinkis vallavanem hõbelusika 41 muudatuste tegemise volitamine. tamise kord “. lapsele, kes olid sündinud 3. kvartalis. Loodame, et tänavu sünnib uusi vallakodanikke veelgi rohkem. Fotol lähevad hõbelusikat vastu võtma Kätlin Ilusk ja Indrek Klein koos oma pisitütrega. Foto: Airika Vettik Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. Hää Viljandi valla elanik! õigepealt – ole tervitatud uue aasta saabumise puhul! Loo- SAAME TUTTAVAKS Kdetavasti tuleb see parem kui eales varem. Iga uue alguses on meil vähemalt õigus loota, et see nii läheb. Uskuda siira optimismiga helgemas- Tutvustame lugejaile meie valla volikogu liikmeid. se tulevikku on igal juhul parem, kui mõelda, et elul on meile vaid kaikaid kuid vajadus nende kohtade või korterite järele on kodaratesse loopida. Ka eelmisel aas- LY KIRT suurem. tal polnud viga. len üles kas- Ühinenud vald on tegutsenud aasta. Palju on Kui tavaliselt kutsutakse sünnipäe- vanud Pärnu- tehtud ja palju on teha. vale vaid oma kõige lähedasemad, siis maal Kikepera Minu üleskutse vallarahvale on, et märgake abi eelmine aasta oli eriline selle poolest, O külas metsavahi pe- vajavat inimest, perekonda ja teatage piirkonna et saime üheskoos tähistada oma va- Kaupo Kase res. Kooliteed alusta- sotsiaaltöö spetsialistile. Nii on võimalik kiiremini bariigi sajandat sünnipäeva. Nii pikka sin Surju 8 -kl koolis. abi pakkuda. ja tähendusrikast pidu polegi meil vist eales olnud. Loodetavasti Erihariduse raama- Iga inimene on väärtus, igast olukorrast on väl- sai igaüks natukenegi rohkem oma riigi kohta teada – sünni- tukogunduse erialal japääs. Püüame seda leida koos abivajaja ja võr- päevalapselt ikka uuritakse, mis ta oma elus korda saatnud on. omandasin Viljandi gustikuga. Võib-olla saadi oma kodumaaga isegi lähedasemaks. Kultuurharidustöö Andke tagasisidet, kui on mõni kiiduväärt tegu! Aga see pidu pole veel läbi – 2019 saab olema järjekordne ela- koolis ja kõrghariduse muste aasta. Meid ootavad ees uued Eesti jaoks olulised ning tä- sotsiaaltöö erialal Tal- histamist nõudvad ajaloolised sündmused, üks neist on Vabadus- linna Pedagoogikaülikoolis. ANDRUS JÜRGENSON sõda ning selle lugu. Kui Eesti Vabariigi suure juubeli tähistamist Kärstnasse asusin tööle 1976. aastal raamatuko- poleks nii suurejooneliselt ette võetud, siis poleks see kindlasti gu juhatajana. 1992 alustasin tööd Kärstna hool- len sündinud ka nii paljude inimesteni jõudnud. Sama oluline, nagu on meile dekodus, millele lisandus 2014. aastal Kärstna 1974. aastal oma lapse või memme sünnipäev, millelt me ei raatsi mingi hinna sotsiaalmaja juhtimine. OElva linnas ja eest puududa, võiks olla ka kodumaa pidupäev. Olen MTÜ Kärstna Külaliikumine
Recommended publications
  • Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka
    Nr 2 (38) • Veebruar 2021 Tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva vabadus- sammaste lipuringiga Viljandi vallas tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva valla tunnustuste üle- andmise ning lipuringiga Vabadussõja mälestusmärke külastades. 23. veebruaril kell 18 an- takse Heimtali ringhoones üle Viljandi valla tunnustus- tused. Üritus on kutsetega. 24. veebruaril, Eesti Vaba- riigi 103. aastapäeval, aseta- me pärjad Vabadussõja mä- lestusmärkide juurde: 9.00 Laidoneri sünnikohas Vardja külas 9.45 Paistu Vabadussõja mä- Pidulikud hetked Mustlas – lipud ja ühispilt. Foto: Mati Valli lestussamba juures 10.30 Kärstna Vabadussõja mälestussamba juures 11.00 Mustla Vabadussõja Veebruar tõi Eestile vabaduse ja mälestussamba juures 12.00 Lalsi Vabadussõja mä- lestussamba juures 12.30 Kolga-Jaani mälestus- pärast Tartu rahulepingut samba juures Ühendame Viljandi valla Vabadussõja mälestusmärgid sini-must-valge lipuringiga! ka rahuaastad Tulge kõik! Tartu rahulepingu aastapäeva aastat pimedust, on kirjutanud päeva tähistada. Et mäletada, et pärast pimedust saabub valgus. tähistati paljudes kohtades üle Erik Niiles Kross. mitte unustada. Küünalde süütamise tava sai al- Viljandi valla Ajaloolane Enn Tarvel on Teisipäeval, 2. veebruari hom- guse eelmisel aastal, Tartu Rahu- Kolga-Jaani Veebruar on Eesti Vabariigi Tartu rahu kohta kirjutanud, mikul kell 7.15 süütasid Viljandi lepingu 100. aastapäeval. Küünal- jaoks oluline kuu. Sel kuul sün- et tegu oli Eesti Vabariigi poolt Vallavalitsuse liikmed ja töö- de süütamine Tartu Rahulepingu sai uut tüüpi dis Eesti Vabariik, sel kuul sõl- vaadatuna ülimalt õigeaegse ja tajad küünlad kindral Johan aastapäeval võiks vallavanem miti Tartu Rahu, 12. veebruaril oskuslikult sõlmitud lepinguga. Laidoneri sünnikohas, Viljan- Alar Karu sõnul saada Viljandi postiauto- tähistati kindral Johan Laidoneri Ta toob põhjenduseks, et Eesti di-Rõngu maantee ääres Vardja vallas üheks traditsiooniks.
    [Show full text]
  • Kilde Viljandi Meditsiini Ajaloost Koostaja: Heiki Raudla
    Kilde Viljandi meditsiini ajaloost Koostaja: Heiki Raudla Toimetaja: Krista Valdvee Fotod: Viljandi Muuseumi arhiiv ja eraarhiivid Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press © Heiki Raudla ja SA Viljandi Haigla ISBN 978-9949-30-323-6 Saateks Et 2012. aastal möödub 185 aastat ajast, mil Viljandis avati esimene haigla Das Fel- linche Stadt-Militar Krankenhaus (linna kaitseväe haigla), täitub 115 aastat Jämejala haigla rajamisest ja 10 aastat SA Viljandi Haigla algusest, pöördus sihtasutuse juha- tuse esimees Ülle Lumi ligi kolm aastat tagasi minu poole ettepanekuga koostada nende sündmuste tähistamiseks ülevaade Viljandi haigla tegevusest. Üsna pea sai selgeks, et raamatu pealkiri saab olema „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on kõik meditsiinivaldkonnad omavahel tihedalt seotud ja teiseks on materjali ainult haigla raamatu koostamiseks ebaühtlaselt. Et aga kõigest ja kõigist väga põhjalikult kirjutada, tulnuks koostada mitu raamatut. Allikmaterjalina on peamiselt kasutatud Eesti Riigiarhiivi, Ajalooarhiivi ja Filmi- arhiivi ning Viljandi Muuseumi materjale, ajalehtedes Sakala (Tee Kommunismile), Oma Maa ja Viljandi Uudised avaldatud artikleid ning raamatuid, milles kirjutatak- se Viljandi arstidest ja haiglatest. Neid viimaseid on suhteliselt vähe. Seal, kus on vajalik ja ajale iseloomulik, on tsiteerimisel kasutatud tolleaegset kirjaviisi. Lisaks on raamatu koostamisel kasutatud tervishoiutöötajate mälestusi, fotosid ja meenutusi. Suureks abiks olid Tiina Parre ja Herki Helves Viljandi muuseumist ning kümned haigla endised ja praegused töötajad: Asta Sims, Elvi Gabriel, Eva Ganitše- va, Tiina Väre, Benno Abram, Eduard Viira, Felix Keel, Jaan Kõiv, Ülle Lumi, Riina Jents, Andres Tiit, Mari-Ann Kõrgesaar, Linda Pedanik, Aivi Saharov, Malle Laur- soo, Salme Murd, Hildegard Hensen, Eva Mäemets, Ilme Tropp, Asta Rosenfeldt. Samuti Sirje Tamm ja Heli Toomla Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute ta- litusest ning Kiti Põld.
    [Show full text]
  • AS, OÜ, FIE [email protected]; 28291 11 AS NUIA PMT Arvo Maling Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia 69103 [email protected]
    MTÜ Mulgimaa Arenduskoja liikmete nimekiri Nr Organisatsiooni nimi Esindaja nimi Asukoht/aadress Kontakt e-post või telefon EMTAK kood KOV 1 ABJA VALD Peeter Rahnel Pärnu mnt. 30, Abja-Paluoja 69403 [email protected] 84114 2 HALLISTE VALD Ene Maaten Viljandi mnt. 20, Halliste 69501 [email protected] 84114 3 HELME VALD Tarmo Tamm Tartu tn 20, Tõrva 68606 [email protected] 84114 4 HUMMULI VALD Enn Mihailov Hummuli alevik, Hummuli vald 68410 [email protected] 84114 5 KARKSI VALD Taimo Tugi Viljandi mnt. 1, Karksi-Nuia 69104 [email protected] 84114 6 MÕISAKÜLA LINN Ervin Tamberg J.Sihveri 4, Mõisaküla 69302 [email protected] 84114 7 PÕDRALA VALD Aivar Uibu Riidaja, Põdrala vald 68716 [email protected] 84114 8 TARVASTU VALD Alar Karu Tarvastu vald, Mustla [email protected] 84114 9 TÕRVA LINN Maido Ruusmann Kevade 1, Tõrva 68605 [email protected] 84114 10 VILJANDI VALD Ene Saar Kauba tn. 9, 71020 Viljandi [email protected] 84114 AS, OÜ, FIE [email protected]; 28291 11 AS NUIA PMT Arvo Maling Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia 69103 [email protected] 12 Kuningalossi OÜ Mirje Kallaste Kuningalossi talu, Tuhalaane küla, Karksi vald [email protected] 55205 13 OÜ METSARÕÕMU Heiki Saar Sultsi küla, Viljandi vald 69601 [email protected] 56101 14 OÜ MÄNNIKU METSATALU Ene Sillamaa Intsu küla, Viljandi vald 69603 [email protected] 55202 15 OÜ ORU-A2 Kaupo Välba Pärnu 14, Abja vald 69403 [email protected] 55103 16 OÜ Milligrupp Arne Lohu Ülesküla talu, Ülemõisa küla, Halliste vald [email protected] 01111 17 OÜ Süsi SG Kadri Õmblus Posti
    [Show full text]
  • Kõik on Ikka Uus Septembrikuus Nagu Ikka Tõi September Enda- Ga Esimese Koolipäeva
    Nr 9 (33) • September 2020 Heimtali põhikooli direktor Eero Metsvahi ja õppealajuhataja Urve Mukk tervitasid õpilasi kooliaasta alguse puhul. Heimtalis läks esimesse klassi sellel aastal 19 last. Foto: Alar Karu Kõik on ikka uus septembrikuus Nagu ikka tõi september enda- ga esimese koolipäeva. Kõik see päris uus on valla Viljandi val- la 109 lapse jaoks, kes esimesse klassi astusid ning avaaktustel aabitsa ja lilled said ning reeg- lina aukohtadel istusid. Kokku on valla koolides täna- vu õpilasi pea 950. Kõige väik- sem on Leie Põhikool – 24 õpi- last, kõige suurem aga Tarvastu Gümnaasium – 275 õpilast. Avaaktused toimusid kõigis Viljandi valla koolides: Heim- tali Põhikoolis, Holstre Koolis, Kalmetu Põhikoolis, Kolga-Jaa- ni Koolis, Leie Põhikoolis, Paistu Koolis, Saarepeedi Koolis, Tar- vastu Gümnaasiumis ja Viiratsi Koolis. Lilled, kõned ja pidulik meeleolu, kus saalis, kus õues. Tööd alustas ka uus õppeasu- tus – Kolga-Jaani Kool. Kõige erilisem oligi 1. september ehk sellele Viljandi valla uuele õp- peasutusele - üldse esimene 1. september ju, lisaks sai kool ka koolitusloa. Uus kool moodustati Kolga- Jaani Põhikooli ja Kolga-Jaani lasteaia Naksitrallid ühendami- se käigus. Koolis on uus juht- kond. Uus on kooli direktor Teistmoodi oli kooli algus seekord Kolga-Jaanis, kus kool ja lastaed ühendati ning ametisse asus uus juhtkond. Foto: Raivo Lott Hasso Kukemelk, kes on osalise koormusega ka Leie Põhikooli jõu ja tänase Kolga-Jaani Kooli VID-19 pandeemiaga. „Ka uue direktor. Uus on õppejuht Maive direktori mõtteid ja elukäigust õppeaasta algus on eriline meie Feldmann. Uued õppejuhid on saate lugeda meie lehe 3. küljelt. koolijuhtide jaoks, sest pandee- ka Kristlin Oja Paistu Koolis ja Ka valla lasteaiad alustasid, mia pole kuhugi kadunud.
    [Show full text]
  • Liitunud Vald Tegi Omavalitsuste Talimängudel Eduka Alguse
    Nr 4 Valla eelarvest · lk 2 • FC Tarvastu alustas hooaega · lk 4 • Viljandimaa kooliteatrid kohtusid Paistus · lk 6 Aprill 2018 Liitunud vald tegi omavalitsuste talimängudel eduka alguse esti omavalitsuste 34. ta- Male Viljandi Kesklinna limängud toimusid 3. ja koolis 4. märtsil. Kahepäevase E Males võtsid mõõtu 25 omava- võistluse korraldas Eestimaa litsuse esindused. Viljandi valla spordiliit Jõud sel korral koos- malevõistkond koosseisus Ma- töös Viljandi linna ja Viljandi rek Kolk, Sergei Adalov, Margit vallaga. Siimenson, Hugo Soo ja Maarja Esimest korda osalesid tali- Kährik sai üldarvestuses 8. koha mängudel koos linnade ja valda- ning valdade seas 6. koha. de võistkonnad. Varem toimusid linnade ja valdade võistlused Naiste korvpall Heimtalis küll samal ajal, kuid erineva- tes maakondades. Kavas olnud Korvpalliturniiril osales 14 seitsmel alal võitsles kokku ligi- naiskonda. Viljandi valla nei- kaudu 1500 sportlast. dude esindus koosseisus Maire Kiis, Kersti Luik, Kristin Tam- Suusatamine berg, Kerli Pärtli, Hanna Paal, Holstre-Pollis Tolores Lomp, Lisanna Laan- Naiste teatesuusatamises saa- salu, Angelika Andrejanov jäi vutasid esikoha 20 võistkonna 12. kohale. arvestuses Viljandi valla sport- Meeste korvpalli alagrupi lased. Kuldsesse kolmikusse mängud Häädemeestel kuulusid Teesi Tuul, Karolina Pugal, Seila Peek. Valla meeskond Kevin Tamberg, Individuaaldistantsil saavutas Aivar Piir, Indrek Paal, Mart Andra Aavik N16 vanuseklassis Paal, Gert Aren, Rauno Sulg, Fotod: Külli Leola 2. koha. Rainer Vare, Rauno Meerits, Suusatamises
    [Show full text]
  • Eesti Kooli Ja Pedagoogika Kronoloogia
    1 EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajalugu on paljude kooliõpetajate ja teadlaste poolt rahuldavalt läbi uuritud ja trükistena avaldatud. Senini on puudunud aga oluliste sündmuste kronoloogiline järjestus, milline annaks süstemaatilise andmestiku kõigi Eesti koolielu tähtsamate sündmuste kohta. Käesolev teos püüab seda lünka täita ja anda järjestatud teateid koolide asutamise, eestikeelsete õpikute tekke, õpetajate ettevalmistuse, koole juhtivate organisatsioonide, õpetajate- ja õpilaste seltside ja liitude, pedagoogika ajakirjade ja õpetajate ajalehtede, õpilaste trükiste, koole puudutavate riiklike dokumentide, haridusministeeriumi tähtsate otsuste, koolide väljapaistvate saavutuste, õpilaste ja õpetajate rahvusvahelistel võistlustel omandatud võitude kohta. Seega on see teos nii ajaloo- kui kooliürik. Siin on esitatud meie rahva heitlikke pürgimusi hariduse poole, kooli jõnkslikku elukäiku õige mitme vallutajariigi tõekspidamiste ja nõudmistega. Eesti kooli ja pedagoogika ajalugu hõlmab üllatavalt pikka ajavahemikku - kaheksa sajandit. Mahuka koolipärandi selgitamine, üksikfaktide tähtsustamine ja nendest valimine osutus keerukaks toiminguks. Siinsesse kronoloogiasse on kogutud materjal aastani 2000 (kaasaarvatud). Koostamisel on tuginetud võimalikult mitmesugusele andmestikule, arhiivide (eriti haridusministeeriumi fondide), Pedagoogika Arhiivmuuseumi, riiklike dokumentide, teaduslike uurimuste, monograafiate ja perioodika infole. Kõige vanema perioodi daatumid on võetud
    [Show full text]