DOCSLIB.ORG

Liitunud Vald Tegi Omavalitsuste Talimängudel Eduka Alguse

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Liitunud Vald Tegi Omavalitsuste Talimängudel Eduka Alguse Nr 4 Valla eelarvest · lk 2 • FC Tarvastu alustas hooaega · lk 4 • Viljandimaa kooliteatrid kohtusid Paistus · lk 6 Aprill 2018 Liitunud vald tegi omavalitsuste talimängudel eduka alguse esti omavalitsuste 34. ta- Male Viljandi Kesklinna limängud toimusid 3. ja koolis 4. märtsil. Kahepäevase E Males võtsid mõõtu 25 omava- võistluse korraldas Eestimaa litsuse esindused. Viljandi valla spordiliit Jõud sel korral koos- malevõistkond koosseisus Ma- töös Viljandi linna ja Viljandi rek Kolk, Sergei Adalov, Margit vallaga. Siimenson, Hugo Soo ja Maarja Esimest korda osalesid tali- Kährik sai üldarvestuses 8. koha mängudel koos linnade ja valda- ning valdade seas 6. koha. de võistkonnad. Varem toimusid linnade ja valdade võistlused Naiste korvpall Heimtalis küll samal ajal, kuid erineva- tes maakondades. Kavas olnud Korvpalliturniiril osales 14 seitsmel alal võitsles kokku ligi- naiskonda. Viljandi valla nei- kaudu 1500 sportlast. dude esindus koosseisus Maire Kiis, Kersti Luik, Kristin Tam- Suusatamine berg, Kerli Pärtli, Hanna Paal, Holstre-Pollis Tolores Lomp, Lisanna Laan- Naiste teatesuusatamises saa- salu, Angelika Andrejanov jäi vutasid esikoha 20 võistkonna 12. kohale. arvestuses Viljandi valla sport- Meeste korvpalli alagrupi lased. Kuldsesse kolmikusse mängud Häädemeestel kuulusid Teesi Tuul, Karolina Pugal, Seila Peek. Valla meeskond Kevin Tamberg, Individuaaldistantsil saavutas Aivar Piir, Indrek Paal, Mart Andra Aavik N16 vanuseklassis Paal, Gert Aren, Rauno Sulg, Fotod: Külli Leola 2. koha. Rainer Vare, Rauno Meerits, Suusatamises sai Viljandi Riho Kald sel korral finaaltur- Naiste teatesuusatamise rajale läks Holstre-Pollis 20 võistkonda. Esikoha jätsid koduvalda Viljandi valla naised. vald üldarvestuses kolmeküm- niirile ei pääsenud ning tulemu- seks jäi 17.–22. koht. ne võistkonna hulgas neljanda Vallajuhtide mitmevõistlus koha, mille vormistamisele ai- tasid kaasa lisaks eelnimetatud Ujumine Karksi-Nuias Viljandis sportlastele Marleen Uha, Jo- Viljandi valda esindas ujumi- Vallajuhtide mitmevõistlusel hanna Ruljand, Kertu Kumm, ses vaid üks sportlane – Maria kaitsesid Viljandi valla au valla- Kaspar Lind, Robin Liiber, Da- Allik N16 vanuseklassis. 100 m vanem Alar Karu ja vallavoliko- niel Platov, Bruno Pugal, Oliver vabalt ujumise distantsil. Valla gu esimees Kaupo Kase. Valla- Pikkor, Mihkel Muri, Alar Lõh- ainsa võistlejana tõi Maria südi- juhtide osalemine tõi võistkonna mus, Lilian Estorn, Eero Lõh- kas esinemine võistkondlikult kontole 40 punkti. mus, Karel Toss, Hanno Priks, 21. koha. Viljandi valla võistkond saa- vutas parima Viljandimaa oma- Jaan Kallak, Rauno Tafenau, Mäesuusatamine Marge Almre. valitsusena 56 esinduse seas 7. Väiksel Munamäel koha. See oli ilus algus! Tänan Lauatennis Suure-Jaanis Viljandi valla ainus naissuusa- kõiki võistlustel osalejaid ja nen- Lauatennise turniiril osales 26 taja Leili Särg võitis N35 vanu- de juhendajaid ja taustajõude. võistkonda. Viljandi valla võist- seklassis 1. koha. Üldkokkuvõt- Omavalitsuste suvemängud kond koosseisus Marko Kiivikas, tes sai valla võistkond 21. koha. toimuvad 7. – 8. juulil Haapsalus. Mart Särg, Kerli Kislõi, Romet Oma panuse valla esindamisse Okas ja Nora Rebane saavutas andsid ka kolm meesvõistlejat: Anne Freimuth, üldkokkuvõttes 8. koha, valdade Meelis Hunt, Lauri Saluveer ja spordi- ja rahvatervise arvestuses 6. koha. Madis Helve. spetsialist Viljandi valla võiduka naiskonna ankrunaisena lõpetas teatevõistluse Seila Peek. Kärstna hooldekodul täitus esimene veerandsada märtsil oli põhjust personaalsed südamlikud sõ- Reet Tuul on meditsiinitöötaja, rõõmustada koos nad öelda. Nii ka majarahval kel täitub oktoobris 20 tööaastat. 29. Jürimatsil elava töötajatele. Vaike Tilga töötab kokana, no- rahvaga ja Kärstna hooldekodu Seda, et maja on nii elanikele vembris täitub tal 20 tööaastat. töötajatega. Kärstna hooldeko- kui töötajatele armas, oli tunda Marika Kraun on kokk-lao- dul oli 25. sünnipäev. sünnipäevapeo igal hetkel. Kui hoidja, mais täitub 16 tööaastat. Väljastpoolt remonditöid oo- paljud hooldeasutused on hädas Mare Köst on hooldustöötaja, tava ja veidi kitsukese maja ni- tööjõu leidmisega, siis Kärstna kel täitub septembris 11 tööaastat. metatud puudused kaalub tu- hooldekodus oli võimalik val- Juhatajal Ly Kirdil jätkub hatkordselt üles inimlik soojus lavanema tänukirjaga tunnus- oma inimestele vaid häid sõnu: ja hoolimine maja sees. tada üle kümne aasta pikkuse “Nad kõik on väga tublid, ko- Pole just palju neid hooldeasu- pühendunud töö eest samas husetundlikud ja pühendunud tusi, kus iga elanik on nagu pe- asutuses mitut töötajat: töötajad “. reliige, kellel on selles suures Ly Kirt on hooldekodu juha- Soovime meiegi Kärstna hool- peres omad rollid ja kelle mu- taja ja rajaja, töötanud siin üle dekodu rahvale tervist, õnne, red-rõõmud on teada ja jagatud. 26 aasta. kordaminekuid ja kodusoojust! Sünnipäevapeol olid juhatajal Enn Kirt on majandustöötaja- Ene Saar Foto: Alar Karu Ly Kirdil igale majaelanikule na töötanud 25 aastat. abivallavanem Sünnipäevapeost said osa nii Kärstna hooldekodu töötajad kui hoolealused. 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel märtsis VALLAVANEMA VEERUD • Nimetati Viljandi valla esin- 4. Võrtsjärve Kalanduspiir- abivallavanem Ene Saar, tema dajad Viljandi valla osalusega kond – vallavanem Alar Karu, asendajaks haridus- ja kultuu- mittetulundusühingutesse: tema asendajaks vallavalitsuse rinõunik Maive Feldmann. 1. Viljandimaa Ühistranspor- liige Rivo Aren; • Nimetati sihtasutuse Holst- dikeskus – abivallavanem Rein 5. Võrtsjärve Ühendus – valla- re-Polli Vabaajakeskus Viljandi Anton, tema asendajaks vallava- valitsuse liige Rivo Aren, tema valla asutajaõigusi teostama nem Alar Karu; asendajaks abivallavanem Rein vallavanem Alar Karu, tema 2. Mulgimaa Arenduskoda – Anton; asendajaks abivallavanem Ene vallavanem Alar Karu, tema asen- 6. Kesk-Eesti Jäätmehooldus- Saar. dajaks abivallavanem Ene Saar; keskus – abivallavanem Rein • Korraldati Viljandi valla las- 3. Mulgi Kultuuri Instituut – Anton, tema asendajaks valla- teaedade töö 2018. aasta suvepe- vallavanem Alar Karu, tema asen- vanem Alar Karu; rioodil. Täpsem info on Viljandi dajaks abivallavanem Ene Saar; 7. Viljandimaa Ametiõpe – valla kodulehel. Viljandi Volikogu märtsikuu istungil • Kinnitati “Viljandi valla sel 25 €, osaajalise koha kasuta- kalendrikuu ulatuses kalendri- ühisveevärgi ja -kanalisatsioo- misel 15 €; aastas; ni arendamise kava aastateks 2) iga järgneva samast perest 2) lapse pikemaajalise puudu- 2018–2029“. lasteaias käiva lapse eest lapse- mise korral tervislikel põhjustel • Võeti vastu Viljandi valla vanem osalustasu ei maksa; (alates 30 kalendripäevast) me- 2018. aasta eelarve kogumahuga 3) Eesti rahvastikuregistri ditsiinilise õiendi esitamisel. 22 545 760 €. andmetel väljaspool Viljandi • Kehtestati Viljandi valla • Kehtestati lapsevanema valda elavatele lapsevanemate- sünnitoetuse suuruseks 500 € ja poolt kaetava osa määr (osalus- le on osalustasu suuruseks täis- ranitsatoetuse suuruseks 100 €. tasu) Viljandi valla lasteaedades. ajaga koha kasutamisel 25 € ja • Otsustati taotleda vähemalt Osalustasust kaetakse osaliselt osaajalise koha kasutamisel 15 € 10 aastaks kasutusõiguse sead- lasteaia majandamiskulud, per- iga lasteaias käiva lapse kohta. mist Viljandi valla kasuks vana Uus eelarve sonali töötasu ja sotsiaalmaks Lapsevanem vabastatakse kitsarööpmelise raudtee tammi- ning õppevahendite kulud. tema poolt kaetava osa tasumi- le, et rajada sinna Green Railway on valmis Osalustasu suurus lapsevane- sest: nimeline matkarada. male alates 1. septembrist 2018 1) lasteaia mittekasutamisel • Kinnitati revisjonikomisjoni iljandi valla eelarve koostami- on ühes kalendrikuus: juuni-, juuli- ja augustikuus 2018. aasta tööplaan. ne ja kokkuleppimine oli see- 1) ühe lasteaias käiva lapse lapsevanema kirjaliku avaldu- Järgmine vallavolikogu istung toi- Vkord paras proovikivi kõigile kohta täisajaga koha kasutami- se alusel maksimaalselt kahe mub 25. aprillil 2018. liitunud osapooltele: vallavalitsusele, volikogule ja finantsvaldkonnale. Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel Ainuüksi hallatavaid asutusi, mis www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. kõik vajasid uueks tööaastaks eelar- vet, on vallas juba 66 (sotsiaalhoole- kandeasutusi 8, raamatukogusid 18, rahvamaju 11, lasteaedu 11, koole 9, noortekeskusi, -tube 6, spordihooneid Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 2, muuseume 1). Lisaks on veel palju ajaasustuse programmi valla toimimiseks vajalikke alaeelar- Alar Karu 2018. aasta taotlusi võe- veid. Eks see esimene liitunud valla takse vastu 9. aprillist eelarve olegi rohkem kolme valla eel- H 11. juunini. Programmi eesmärk arvete kokkusobitamine ja tasakaaluka stardipositsiooni loomine on tagada hajaasustusega maa- järgnevateks aastateks. piirkondades elavatele peredele Valla 2018. aasta eelarve kogumaht on 22 545 760 €, sellest in- head elutingimused ning seeläbi vesteeringud 4 951 040 €. Investeeringute katteks oleme planee- aidata kaasa elanike püsimisele rinud saada toetust erinevatest projektidest 2 328 150 €. Kuigi neis piirkondades. hoiame esimesel liitumisjärgsel aastal väga konservatiivset joont, Toetatakse kodumajapidamis- soovime siiski teha ka palju olulisi investeeringuid. te vee- ja kanalisatsioonisüstee- midega ning juurdepääsutee- Kõige suurem ja Viiratsi piirkonda mõjutav projekt on kindlasti dega seotud tegevusi. Juhul kui Mäeltküla tööstuspargi II etapi arendus aastatel 2018–2020. Selle majapidamine ei ole elektrivõr- projekti 2018. aasta arendustööde
Load more

Recommended publications
  • Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka
    Nr 2 (38) • Veebruar 2021 Tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva vabadus- sammaste lipuringiga Viljandi vallas tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva valla tunnustuste üle- andmise ning lipuringiga Vabadussõja mälestusmärke külastades. 23. veebruaril kell 18 an- takse Heimtali ringhoones üle Viljandi valla tunnustus- tused. Üritus on kutsetega. 24. veebruaril, Eesti Vaba- riigi 103. aastapäeval, aseta- me pärjad Vabadussõja mä- lestusmärkide juurde: 9.00 Laidoneri sünnikohas Vardja külas 9.45 Paistu Vabadussõja mä- Pidulikud hetked Mustlas – lipud ja ühispilt. Foto: Mati Valli lestussamba juures 10.30 Kärstna Vabadussõja mälestussamba juures 11.00 Mustla Vabadussõja Veebruar tõi Eestile vabaduse ja mälestussamba juures 12.00 Lalsi Vabadussõja mä- lestussamba juures 12.30 Kolga-Jaani mälestus- pärast Tartu rahulepingut samba juures Ühendame Viljandi valla Vabadussõja mälestusmärgid sini-must-valge lipuringiga! ka rahuaastad Tulge kõik! Tartu rahulepingu aastapäeva aastat pimedust, on kirjutanud päeva tähistada. Et mäletada, et pärast pimedust saabub valgus. tähistati paljudes kohtades üle Erik Niiles Kross. mitte unustada. Küünalde süütamise tava sai al- Viljandi valla Ajaloolane Enn Tarvel on Teisipäeval, 2. veebruari hom- guse eelmisel aastal, Tartu Rahu- Kolga-Jaani Veebruar on Eesti Vabariigi Tartu rahu kohta kirjutanud, mikul kell 7.15 süütasid Viljandi lepingu 100. aastapäeval. Küünal- jaoks oluline kuu. Sel kuul sün- et tegu oli Eesti Vabariigi poolt Vallavalitsuse liikmed ja töö- de süütamine Tartu Rahulepingu sai uut tüüpi dis Eesti Vabariik, sel kuul sõl- vaadatuna ülimalt õigeaegse ja tajad küünlad kindral Johan aastapäeval võiks vallavanem miti Tartu Rahu, 12. veebruaril oskuslikult sõlmitud lepinguga. Laidoneri sünnikohas, Viljan- Alar Karu sõnul saada Viljandi postiauto- tähistati kindral Johan Laidoneri Ta toob põhjenduseks, et Eesti di-Rõngu maantee ääres Vardja vallas üheks traditsiooniks.
    [Show full text]
  • Jaan Tõnisson 150 – Rahvas Austas Suurmeest Tema Sünniaastapäeval
    Nr 1 Tohvri sauna avamine · lk 3 • Heimtali loomestuudio on avatud · lk 4 • Lasteaiad tähistavad juubeleid · lk 5 Jaanuar 2019 Jaan Tõnisson 150 – rahvas austas suurmeest tema sünniaastapäeval ja noored mõtisklesid Eestimaa väärtustest detsembril möödus teadmises ja enesekinnituses, et 150 aastat Viljandi me ei ole väljasurev rahvas, vaid 22. vallast Surva külast meil on lootust, mille nimel me Mursi talust pärit suurmehe elame ning mille määra me iga Jaan Tõnissoni sünnist. Jaan Tõ- päev ise kasvatame.“ Helir-Val- nisson oli mees, kes eestluse kui dor Seeder esines tõetruult Jaan erilise väärtuse kandjana väärib Tõnissonina, millele aitasid kaa- ka erilist tähelepanu. sa Ugala grimeerijad. „Vaim on see, mis elustab, idee Noorte omaloominguvõistlu- ehk aade viib edasi,“ kirjutas se võitjad lugesid ette oma töid. Jaan Tõnisson 1927. aastal ja see Kõik võistlusel osalejad said tsitaat on suurmehele iseloomu- kingiks EV 100 rinnamärgi ning lik. Tõnisson oligi eelkõige tun- parimad neist ka kingitused ja tud aatemehena. Oludes, kus vallavanema tänukirja. üks osa hoidis Vene, teine Saksa Meenutuspäeval võistlesid poole, pani Jaan Tõnisson lootu- kuus kooli ka teadmistes. Vik- se eelkõige Eesti rahva elujõule. toriini võitis Tarvastu gümnaa- Tema rahvuslik võitlus sai algu- sium. se kõikjal eesti keele kõnelemise Ene Saar, nõudest. Teda on nimetatud Ees- sündmuse korraldus- ti rahvusliku mõtte sõnastajaks, meeskonna liige rahvusliku iseteadvuse teljeks, Rein Veidemanni ettekannet tee- Fotod: Peeter Arro laulupidude hingeks, ühistege- mal „Mida tähendab olla eestlane“ vuse eestvedajaks ja ka Eestimaa ja Helir-Valdor Seedri ettekannet Kõigepealt kogunesid mälestuspäeval osalenud Mursi talu maadele, et suurmehele tema sünnikohas austust avaldada. kroonimata kuningaks. „Jaan Tõnisson kui aatemees“ saab Tõnissoni mõte oli, et kui rah- täispikkuses lugeda Viljandi valla vuslik eneseteadvus on paigas, kodulehelt.
    [Show full text]
  • Kilde Viljandi Meditsiini Ajaloost Koostaja: Heiki Raudla
    Kilde Viljandi meditsiini ajaloost Koostaja: Heiki Raudla Toimetaja: Krista Valdvee Fotod: Viljandi Muuseumi arhiiv ja eraarhiivid Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press © Heiki Raudla ja SA Viljandi Haigla ISBN 978-9949-30-323-6 Saateks Et 2012. aastal möödub 185 aastat ajast, mil Viljandis avati esimene haigla Das Fel- linche Stadt-Militar Krankenhaus (linna kaitseväe haigla), täitub 115 aastat Jämejala haigla rajamisest ja 10 aastat SA Viljandi Haigla algusest, pöördus sihtasutuse juha- tuse esimees Ülle Lumi ligi kolm aastat tagasi minu poole ettepanekuga koostada nende sündmuste tähistamiseks ülevaade Viljandi haigla tegevusest. Üsna pea sai selgeks, et raamatu pealkiri saab olema „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on kõik meditsiinivaldkonnad omavahel tihedalt seotud ja teiseks on materjali ainult haigla raamatu koostamiseks ebaühtlaselt. Et aga kõigest ja kõigist väga põhjalikult kirjutada, tulnuks koostada mitu raamatut. Allikmaterjalina on peamiselt kasutatud Eesti Riigiarhiivi, Ajalooarhiivi ja Filmi- arhiivi ning Viljandi Muuseumi materjale, ajalehtedes Sakala (Tee Kommunismile), Oma Maa ja Viljandi Uudised avaldatud artikleid ning raamatuid, milles kirjutatak- se Viljandi arstidest ja haiglatest. Neid viimaseid on suhteliselt vähe. Seal, kus on vajalik ja ajale iseloomulik, on tsiteerimisel kasutatud tolleaegset kirjaviisi. Lisaks on raamatu koostamisel kasutatud tervishoiutöötajate mälestusi, fotosid ja meenutusi. Suureks abiks olid Tiina Parre ja Herki Helves Viljandi muuseumist ning kümned haigla endised ja praegused töötajad: Asta Sims, Elvi Gabriel, Eva Ganitše- va, Tiina Väre, Benno Abram, Eduard Viira, Felix Keel, Jaan Kõiv, Ülle Lumi, Riina Jents, Andres Tiit, Mari-Ann Kõrgesaar, Linda Pedanik, Aivi Saharov, Malle Laur- soo, Salme Murd, Hildegard Hensen, Eva Mäemets, Ilme Tropp, Asta Rosenfeldt. Samuti Sirje Tamm ja Heli Toomla Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute ta- litusest ning Kiti Põld.
    [Show full text]
  • AS, OÜ, FIE [email protected]; 28291 11 AS NUIA PMT Arvo Maling Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia 69103 [email protected]
    MTÜ Mulgimaa Arenduskoja liikmete nimekiri Nr Organisatsiooni nimi Esindaja nimi Asukoht/aadress Kontakt e-post või telefon EMTAK kood KOV 1 ABJA VALD Peeter Rahnel Pärnu mnt. 30, Abja-Paluoja 69403 [email protected] 84114 2 HALLISTE VALD Ene Maaten Viljandi mnt. 20, Halliste 69501 [email protected] 84114 3 HELME VALD Tarmo Tamm Tartu tn 20, Tõrva 68606 [email protected] 84114 4 HUMMULI VALD Enn Mihailov Hummuli alevik, Hummuli vald 68410 [email protected] 84114 5 KARKSI VALD Taimo Tugi Viljandi mnt. 1, Karksi-Nuia 69104 [email protected] 84114 6 MÕISAKÜLA LINN Ervin Tamberg J.Sihveri 4, Mõisaküla 69302 [email protected] 84114 7 PÕDRALA VALD Aivar Uibu Riidaja, Põdrala vald 68716 [email protected] 84114 8 TARVASTU VALD Alar Karu Tarvastu vald, Mustla [email protected] 84114 9 TÕRVA LINN Maido Ruusmann Kevade 1, Tõrva 68605 [email protected] 84114 10 VILJANDI VALD Ene Saar Kauba tn. 9, 71020 Viljandi [email protected] 84114 AS, OÜ, FIE [email protected]; 28291 11 AS NUIA PMT Arvo Maling Ettevõtluse 1, Karksi-Nuia 69103 [email protected] 12 Kuningalossi OÜ Mirje Kallaste Kuningalossi talu, Tuhalaane küla, Karksi vald [email protected] 55205 13 OÜ METSARÕÕMU Heiki Saar Sultsi küla, Viljandi vald 69601 [email protected] 56101 14 OÜ MÄNNIKU METSATALU Ene Sillamaa Intsu küla, Viljandi vald 69603 [email protected] 55202 15 OÜ ORU-A2 Kaupo Välba Pärnu 14, Abja vald 69403 [email protected] 55103 16 OÜ Milligrupp Arne Lohu Ülesküla talu, Ülemõisa küla, Halliste vald [email protected] 01111 17 OÜ Süsi SG Kadri Õmblus Posti
    [Show full text]
  • Kõik on Ikka Uus Septembrikuus Nagu Ikka Tõi September Enda- Ga Esimese Koolipäeva
    Nr 9 (33) • September 2020 Heimtali põhikooli direktor Eero Metsvahi ja õppealajuhataja Urve Mukk tervitasid õpilasi kooliaasta alguse puhul. Heimtalis läks esimesse klassi sellel aastal 19 last. Foto: Alar Karu Kõik on ikka uus septembrikuus Nagu ikka tõi september enda- ga esimese koolipäeva. Kõik see päris uus on valla Viljandi val- la 109 lapse jaoks, kes esimesse klassi astusid ning avaaktustel aabitsa ja lilled said ning reeg- lina aukohtadel istusid. Kokku on valla koolides täna- vu õpilasi pea 950. Kõige väik- sem on Leie Põhikool – 24 õpi- last, kõige suurem aga Tarvastu Gümnaasium – 275 õpilast. Avaaktused toimusid kõigis Viljandi valla koolides: Heim- tali Põhikoolis, Holstre Koolis, Kalmetu Põhikoolis, Kolga-Jaa- ni Koolis, Leie Põhikoolis, Paistu Koolis, Saarepeedi Koolis, Tar- vastu Gümnaasiumis ja Viiratsi Koolis. Lilled, kõned ja pidulik meeleolu, kus saalis, kus õues. Tööd alustas ka uus õppeasu- tus – Kolga-Jaani Kool. Kõige erilisem oligi 1. september ehk sellele Viljandi valla uuele õp- peasutusele - üldse esimene 1. september ju, lisaks sai kool ka koolitusloa. Uus kool moodustati Kolga- Jaani Põhikooli ja Kolga-Jaani lasteaia Naksitrallid ühendami- se käigus. Koolis on uus juht- kond. Uus on kooli direktor Teistmoodi oli kooli algus seekord Kolga-Jaanis, kus kool ja lastaed ühendati ning ametisse asus uus juhtkond. Foto: Raivo Lott Hasso Kukemelk, kes on osalise koormusega ka Leie Põhikooli jõu ja tänase Kolga-Jaani Kooli VID-19 pandeemiaga. „Ka uue direktor. Uus on õppejuht Maive direktori mõtteid ja elukäigust õppeaasta algus on eriline meie Feldmann. Uued õppejuhid on saate lugeda meie lehe 3. küljelt. koolijuhtide jaoks, sest pandee- ka Kristlin Oja Paistu Koolis ja Ka valla lasteaiad alustasid, mia pole kuhugi kadunud.
    [Show full text]
  • Eesti Kooli Ja Pedagoogika Kronoloogia
    1 EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajalugu on paljude kooliõpetajate ja teadlaste poolt rahuldavalt läbi uuritud ja trükistena avaldatud. Senini on puudunud aga oluliste sündmuste kronoloogiline järjestus, milline annaks süstemaatilise andmestiku kõigi Eesti koolielu tähtsamate sündmuste kohta. Käesolev teos püüab seda lünka täita ja anda järjestatud teateid koolide asutamise, eestikeelsete õpikute tekke, õpetajate ettevalmistuse, koole juhtivate organisatsioonide, õpetajate- ja õpilaste seltside ja liitude, pedagoogika ajakirjade ja õpetajate ajalehtede, õpilaste trükiste, koole puudutavate riiklike dokumentide, haridusministeeriumi tähtsate otsuste, koolide väljapaistvate saavutuste, õpilaste ja õpetajate rahvusvahelistel võistlustel omandatud võitude kohta. Seega on see teos nii ajaloo- kui kooliürik. Siin on esitatud meie rahva heitlikke pürgimusi hariduse poole, kooli jõnkslikku elukäiku õige mitme vallutajariigi tõekspidamiste ja nõudmistega. Eesti kooli ja pedagoogika ajalugu hõlmab üllatavalt pikka ajavahemikku - kaheksa sajandit. Mahuka koolipärandi selgitamine, üksikfaktide tähtsustamine ja nendest valimine osutus keerukaks toiminguks. Siinsesse kronoloogiasse on kogutud materjal aastani 2000 (kaasaarvatud). Koostamisel on tuginetud võimalikult mitmesugusele andmestikule, arhiivide (eriti haridusministeeriumi fondide), Pedagoogika Arhiivmuuseumi, riiklike dokumentide, teaduslike uurimuste, monograafiate ja perioodika infole. Kõige vanema perioodi daatumid on võetud
    [Show full text]