DOCSLIB.ORG

Viiratsi Vald

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

VILJANDI VALD VILJANDI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viiratsi 23. aprill 2014 nr 56 Planeeringute ülevaatamine Kehtestatud planeeringute ülevaatamise kohustuse sätestab Planeerimisseaduse § 29. Vastavalt selle lõigetele 3 ja 4 tuleb kohalikul omavalitsusel kuue kuu jooksul peale kohalike omavalitsuste korralisi valimisi üle vaadata kehtivad üldplaneeringud ja esitada ülevaatamise tulemused maavanemale. Eeltoodu, Planeerimisseadus § 29, KOKS § 6 lg 1 alusel Viljandi Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Kinnitada planeeringute ülevaatamise tulemused vastavalt lisale 1. 2. Vallavalitsusel koostada volikogu juunikuu istungiks lähteseisukohad kogu valda hõlmava üldplaneeringu koostamiseks. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Otsus avaldada üldiseks teadmiseks veebilehel. Teade planeeringute ülevaatamise tulemuste kohta avaldada ajalehes „Sakala”. Hellar Mutle Volikogu esimees Ärakirjad:........................................ Maavanem Elektrooniliselt : Majandusosakonna juhataja IT spetsialist Lisa Viljandi Vallavolikogu 23. aprilli 2014 otsusele nr 56 Planeeringute ülevaatamine 1 Sissejuhatus Planeeringute ülevaatamise põhiline eesmärk on hinnata ruumilist arengut suunavate dokumentide ajakohasust ning määrata kindlaks olulisemad probleemid edasise ruumilist arengut kujundavate otsuste tegemisel. 2 Planeerimisalase olukorra kirjeldus 2.1 Ülevaade üldplaneeringutest: Võrtsjärve üldplaneering (Valma osa) – kehtestatud Viiratsi vallavolikogu 19.12.2002 määrusega nr 8 Pärsti valla üldplaneering – kehtestatud Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13. Vallavolikogu 16.06.2010 otsusega nr 50 algatati valla osa üldplaneeringu koostamine Jämejala küla ja osaliselt Mustivere küla osas, kuid reaalselt koostama ei asutud. Viiratsi valla üldplaneering – kehtestatud Viiratsi vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5. Viiratsi vallavolikogu 25.03.2010 otsusega nr 12 on planeering üle vaadatud. Vastavalt sellele otsusele on planeering koostatud kuni aastani 2015. Saarepeedi valla üldplaneering – kehtestatud Saarepeedi vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65. Endise Paistu vallas territooriumil kehtestatud üldplaneering puudub. Üldplaneeringud valla territooriumil on oma strateegilisi ülesandeid liitunud omavalitsuste arengukavade osadena nende maakasutustrateegiat kujundades kahtlemata täitnud. Samas iseloomustab üldplaneeringud nende kehtestamise perioodi suur ajaline diferents (2002 – 2008). Selle aja jooksul on korduvalt muudetud Planeerimisseadust, mis nõuab erineval määral planeeringute vastavusse viimist seadusega. Probleemiks on erinevate põhimõtete alusel kehtestatud maakasutustingimused, mida kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb rakendada endiste haldusüksuste piire arvestades. See teeb ametnike töö väga keeruliseks ja kaalutlused otsuste vastuvõtmise protsessis arusaamatumaks. Probleemiks on üldplaneeringu puudumine osal valla territooriumil. Kindlasti on üldlaneeringus vajalik parem maakonnaplaneeringu ja/või selle teemaplaneeringute kajastus. Näide: maakonna kergliiklusteede teemaplaneering. Ilmnenud ei ole arenguhuvisid olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valimiseks. 2.2 Ülevaade detailplaneeringutest Info valla territooriumil kehtestatud detailplaneeringute kohta on lisatud tabelis nr 1. Üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid on kehtestatud või asutud koostama vähemalt ___ juhul. Objektiivne tervikülevaade sellest puudub. Üheks selle põhjuseks ja probleemiks on kindlasti olnud asjaolu, et valdavalt on üldplaneeringute graafilise osa koostamine olnud tellimustöö planeeringutega tegelevalt firmalt ning töö tellinud KOV-l endal on puudunud tehnilised vahendid ja võimekus muudatuste sissekandmiseks üldplaneeringute joonistele. Käesolevaga ei anta ülevaadet selle kohta, millal iga üksiku planeeringu puhul muudatused jõustusid ja milline on olnud muudatuste sisu. Üldistatult saab öelda, et probleemsemad ja/või rohkem realiseerimata on majanduskasvu aastatel optimistlikult koostatud ulatuslikud planeeringud, mis ei toeta tänaseid majanduse- ja rahvastikuprognoose. Käimasolevaid kohtuvaidlusi planeeringuküsimustes ei ole. 2.3 Omavalitsuse planeerimisalane võimekus Planeerimisalase võimekuse oluline osa on planeeringute aluseks olevate ruumiandmete haldamise ja kasutamise võimekus ning see on Viljandi Vallavalitsusel olemas. Töötab ruumiandmete haldamist korraldav spetsialist. Olemas on vajalik tarkvara ja selle kasutamise pikaajaline kogemus. Vajalik on täiendav koolitus osale ametnikele, kellel varasem kogemus geinfosüsteemis ruumiandmetega tööks puudub, kuid kelle igapäevased ametiülesanded eeldavad ruumiinfo kasutamist ja geoinfosüsteemiga töötamist. Vallavalitsus on käivitanud hanke eesmärgiga tagada riistvaralised eeldused tööks GIS-ga. Sõlmitud on lepingud oluliste alusandmete (Eesti põhikaart, katastriinfo, EELIS-andmebaas) kasutamiseks. 3 Kokkuvõte ülevaatamise tulemustest Nelja omavalitsuse ühinemisel tekkis olukord, kus valla territooriumil kehtib korraga viis erinenevat ülplaneeringut ning osal valla territooriumil üldplaneering puudub. Selline olukord ei ole rahuldav. Vajalik on asuda koostama kogu valla territooriumit hõlmavat üldplaneeringut, mis annab aluse edasisteks ruumilist arengut kavandavateks otsustusteks kooskõlas valla koostatava arengukavaga. Korduvalt muudetud planeerimisseadus on üha täpsemalt planeeringu koostamise protsessinõudeid ja sisu sätestav ja loomulikult ei vasta paljud varasematel aastatel koostatud detailplaneeringud tänastele ootustele nende sisu osas, kuid nende kvaliteet on olnud paranev ja vastab üldhinnangule rahuldav. Üldplaneeringute mõju omavalitsuse arengutele on olnud hea. Üldhinnang koostööle riigiasutuste ja infrastruktuuri valdajatega on hea. Planeerimisseadus määratleb koostöö viisi planeeringute menetlemisel. Kokkuvõttes on nelja omavalitsuse ühinemisega loodud väga head eeldused planeerimisalaseks haldussuutlikkuseks. Tabel 1 Viljandi Vallavolikogu 23. aprilli 2014 otsuse nr 56 lisale Register Asukoht Nimetus Algatatud Kehtestatud Märkus 7-1.2/38 Aindu küla Alexela 17.11.2005 nr 17 7-1.2/53 Aindu küla Joeli 17.04.2013 nr 145 menetluses 7-1.2/55 Aindu küla Goldbergi 14.12.2006 nr 120 pole asutud koostama 7-1.2/58 Aindu küla Kingu 09.11.2006 nr 112 12.04.2007 nr168 7-1.2/62 Aindu küla Mill-Kulli 8.11.2007 nr 220 otst pole lisatud 8-1.4/32 Alustre Andrese 19.04.2006 nr 19 20.12.2006 otsus 54 ÜP-d muutev DP lõpetatatud 19.12.12 otsus nr 8-1.4/41 Alustre ja Päri Jaama 13.09.2006 korr nr 39 lõpetatud 127 7 -1.2/57 Auksi küla Kingu 14.08.2008 nr 295 19.03.2009 n 328 8-1.4/16 Heimtali Raudna kooli 27.02.2004 nr 11 21.06.2004 nr 32 8-1.4/09 Heimtali Tuuliku 1, Tuuliku 2 29.09.2003 nr 315 27.04.2005 nr 121 8-1.4/17 Heimtali Heimtali külas 14.06.2004 korr nr 215 27.09.2010 nr 484 8-1.4/34 Heimtali Heimtali Tuulik 24.04.2006 nr 158 19.02.2007 korr 83 8-1.4/39 Heimtali Tiigi 04.09.2006 korr nr 342 09.04.2007 korr 157 8-1.4/43 Heimtali Mäe 25.09.2006 korr nr 379 05.03.2007 korr 106 hoonestusala miljööväärtuslikul alal 8-1.4/50 Heimtali Raua 26.02.07 nr 91 11.02.2008 nr 69 lihtsustatud korras 8-1.4/68 Heimtali Kasevälja 18.02.2008 nr 85 pole asunud koostama 7-1.2/08 Holstre Mesila 12.01.2009 nr 9 22.06.2009 nr 24 Holstre ja Pirmastu 7-1.2/09 küla Lõhmuse järvistu algatmine kaalumisel 7-1.2/10 Holstre küla Holstre kooli 09.08.2002 materjalid puudulikud Musta kinnistu ja Tln 8-1.4/12 Jämejala mnt 101a pirnev 21.05.2003 otsus nr 87 31.05.2004 korr nr 185 osa dp alast linna territooriumil 8-1.4/02 Jämejala Asu 07.08.2007 korr 365 25.08.2008 nr 314 Register Asukoht Nimetus Algatatud Kehtestatud Märkus 8-1.4/25 Jämejala Lasteabi Keskus 25.06.2007 nr 302 29.10.2007 nr 464 8-1.4/26 Jämejala Lauri 1 26.09.2005 korr nr 320 01.08.2006 korr nr 299 8-1.4/29 Jämejala Õuna 10.04.06 korr nr 141 07.05.2007 korr nr 218 ÜP-d muutev 8-1.4/35 Jämejala Loime 23.04.2007 korr nr 174 18.06.2008 nr 233 Viljandi 8-1.4/38 Jämejala Maakonnahaigla 19.06.2006 korr nr 255 25.05.2009 korr 161 8-1.4/65 Jämejala Linsi 18.10.2006 nr 47 menetlus pooleli 8-1.4/47 Jämejala Sultsi 12.02.2007 nr 52 pole asutud koostama 8-1.4/64 Jämejala Lauri 2 0.12.2007 korr nr 543 18.06.2008 nr 234 8-1.4/13 Jämejala Esro 17.12.2003 otsus nr 99 19.05.2004 otsus nr 27 8-1.4/67 Jämejala Lauri 18.02.2008 nr 86 pole asutud koostama Jämejala 8-1.4/80 Jämejala Psühhiaatriahaigla 19.04.2010 korr nr 195 14.02.2011 nr 76 8-1.4/81 Jämejala Sakala 1 08.03.2010 nr 110 09.05.2011 korr 169 8-1.4/71 Jämejala küla Tomuski 2 02.06.2008 korr 213 pole asutud koostama volik27.08.2008 nr 19 ja 21.03.2012 8-1.4/72 Jämejala küla Musta mitte algatatud nr 109 8-1.4/75 Jämejala küla Nurme 16.03.2009 korr 26.10.2009 korr 607 7-1.2/40 Karula küla 20.12.2007 nr 227 14.08.2008 nr 291 7-1.2/47 Karula küla Karula maja 15.04.2010 nr 29 24.01.2011 nr 56 7-1.2/48 Karula küla Kikka 14.12.2006 nr 121 24.04.2008 nr 256 7-1.2/52 Karula küla Johansoni 19.06.2008 nr 279 7-1.2/64 Karula küla Tamme 24.11.2011 nr 94 17.10.2012 nr 131 Viljandi lasteabi ja 7-1.2/73 Karula küla sotsiaalkeskus 07.04.2003 nr 25 05.09.2005 nr 688 7-1.2/90 Karula küla Põllu 12.04.2007 nr 166 Pole asutud koostama Pole asutud koostama ( Sama mis 7-1.2/90 Karula küla Lilleoksa 12.04.2007 nr 166 Põllu) 7-1.2/91 Karula küla Maasikmäe 11.05.2006 nr 64 24.04.2008 nr 257 Register Asukoht Nimetus Algatatud Kehtestatud Märkus 7-1.2/94 Kokaviidika küla Kuusemetsa 24.04.2008nr 254 Pole asutud koostama 7-1.2/07 Lolu küla Sakala 21.04.2008 nr 66 10.09.2012 nr 174 toimik puudulik, materjalid puudu 8-1.4/15 Matapera Kutsari-Põllu 17.12.2003 otsus nr 101 19.05.2004 otsus nr 26 8-1.4/20 Matapera Kamara mü 20.09.2004 korr nr 277 17.10.2005 korr nr 332 8-1.4/23 Matapera Andruse 15.12.2004 otsus nr 57 02.01.2006 korr nr 8 8-1.4/27 Matapera Tibari detailplaneering 21.12.2005 otsus nr 62 ÜP-d muutev. pole asutud koostama 8-1.4/31 Matapera Saeveski 19.04.2006 nr 18 ÜP-d muutev. menetluses 8-1.4/31 Matapera Piispa 19.04.2006 nr 18 ÜP-d muutev menetluses 8-1.4/48 Matapera Männikääru 12.02.2007 nr 53 02.01.2008 nr 8 8-1.4/82 Matapera Kutsari 19.04.2010 korr nr 194 21.03.2011 korr nr 112 Viljandi 8-1.4/86 Matapera Sordikatsekeskus 20.06.2012 otsus 116 8-1.4/31 Matapera Piispa 19.04.2006 nr 18 ÜP-d muutev.
Recommended publications
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed

    JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed

    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
  • Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad

    Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad

    1 Lisa 3 Tuletõrje veevõtukohad Linn_Küla Aadressi_t Y X VVK_liik Ahimäe küla Ahimäe karjäär 6454030,9 595044,8 Järv Aidu küla Aidu järv 6456700,5 594280,7 Oja Aidu küla Saimre talu 6457040,1 595135,9 Tiik Aidu küla Aidu järve voolav oja 6457535,9 594266,7 Oja Aidu küla Animäe farmi laudad 6459382,1 595709,1 Mahuti Aidu küla Animäe farmi laudad II hoidla 6459405,8 595940,1 Tiik Auksi küla Auksi järv 6481216,2 592842,8 Järv Hendrikumõisa küla Hendriku laudakompleks 6461347,4 594353,3 Tiik Holstre küla Holstre järv 6460770,7 599235,3 Järv Holstre küla Liivi-Eliisi veehoidla 6461344,7 600065,2 Veehoidla Karula küla Karula Puit tiik 6474853 595331,5 Tiik Karula küla Karula järv 6474620,2 593586,5 Järv Karula küla Karula lihatööstus 6474814,9 594256,6 Tiik Karula küla Karula koolkodu veehoidla 6474841,9 593849,6 Veehoidla Kiini küla 6465315,89 579855,1819 Kookla küla 6476685,518 590666,3995 Kuudeküla küla Tänassilma jõe sild Kuudekülas 6474052,9 599619,1 Jõgi Loodi küla Loodi oja Karksi-Nuia teel 6461274 592932,7 Oja Loodi küla 6461687,712 590788,5414 Loodi küla Loodi mõisa paisjärv 6460100,7 593331,3 Järv Luiga küla Mõnnaste tee Ärma jõe sild 6462158,1 605204,8 Jõgi Matapera küla Raudna jõe sild Orikal 6466744,3 592239,3 Jõgi Moori küla Moori lautade tiik 6478511,5 601836,6 Tiik Mäeltküla EKSEKO pumbajaama veehoidla 6467603 596841,8 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO põrsatootmiskompleksis 6467287,8 596903,3 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO sisehoovis veehoidla 6467442,9 596817,6 Veehoidla Oiu küla Tänassilma jõgi Oiul 6474836,3 615487,1 Jõgi Paistu küla
  • Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine

    Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine

    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 55, 641 Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine Vastu võetud 21.02.2006 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 1, Saarepeedi Vallavolikogu poolt 07.08.2000 kinnitatud määruse nr 6 «Saarepeedi valla põhimääruse kinnitamine» alusel § 1.ARENGUKAVA EESMÄRGID (1) Arengukava eesmärk on määratleda Saarepeedi valla üldised arengusuunad kuni aastani 2009. Arvestades Eesti riigi ja Viljandi maakonna üldiseid arengusuundi, tagada valla eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal- majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna üldine kaitse. (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tuleb omavalitsusel kohaliku elu korraldamisel oma haldusterritooriumil tegeleda väga laia küsimuste ringiga (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jm). Et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, on vajalik koostada arengukava, mis on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele. (3) Tulenevalt linnalähedasest asukohast on planeerimis- ja arendustegevuse eesmärgiks valla atraktiivsuse suurendamine ja võimaluste loomine ettevõtlike inimeste maale elamaasumiseks. (4) Iseseisva vallana eksisteerides arendada koostööd Viljandi linna ja teiste Viljandit ümbritsevate omavalitsustega. Omavalitsuse ülesannete täitmiseks kavandada optimaalsed vahekorrad kohalike ja piirkondlike ülesannete jaotuses ja osaleda aktiivselt Viljandimaa Omavalitsuste Liidu
  • Ii Köide. Pärsti Valla Üldplaneering

    Ii Köide. Pärsti Valla Üldplaneering

    II KÖIDE. PÄRSTI VALLA ÜLDPLANEERING. Pärsti valla üldplaneering 2 SISUKORD 2 VI RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTETE KUJUNDAMINE 12 Maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste määramine. 4 12.1 Planeeringute koostamine 4 12.2 Planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtted. 4 12.2.1 Üldised põhimõtted 4 12.2.2 Hajaasustusega alad 6 12.2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud 6 12.3 Keskkonnahoiu ja jäätmemajanduse arendamise põhimõtted. 11 12.3.1 Haljastus ja heakord 11 12.3.2 Veekaitse 11 12.3.3 Loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitse 12 12.3.4 Miljööväärtusega alad. Väärtuslike põllumaade ja looduskoosluste määramine 12 12.3.5 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. 21 12.3.6 Jäätmekäitlus ja prügilate keskkonnamõju vältimise ja vähendamise põhimõtted 23 12.3.7 Maavarade kasutamine 23 12.4 Tehniliste infrastruktuuride arendamise põhimõtted. 24 12.5 Liikluskorralduse arendamise põhimõtted. 25 12.5.1 Avaliku huvi määramine eraõigusliku isiku maal. 26 12.6 Ettevõtluse arendamise põhimõtted 26 12.7 Maakasutuse põhikasutusotstarbed ja võimalikud kõrvalotstarbed. Maade reserveerimine ehk uute maakasutusotstarvete kavandamine. 27 12.7.1 Elamuehituse otstarbel maade reserveerimine. 29 12.7.2 Ettevõtlusotstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.3 Üldiste huvide otstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.4 Veekogude maa reserveerimine 30 12.7.5 Transpordimaa reserveerimine. 31 13 Üldplaneeringu elluviimine 31 13.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine. 31 13.2 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamine. 32 13.3 Territoriaalsed huvid 35 Pärsti Vallavalitsus 2004-2006 Pärsti valla üldplaneering 3 13.3.1 Maa taotlemine munitsipaalomandisse 35 13.3.2 Maa jätmine riigi omandisse 35 13.4 Asustusüksuste lahkmejoonte täpsustamine 36 13.5 Kuritegevuse ennetamine.
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka

    Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka

    Nr 2 (38) • Veebruar 2021 Tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva vabadus- sammaste lipuringiga Viljandi vallas tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva valla tunnustuste üle- andmise ning lipuringiga Vabadussõja mälestusmärke külastades. 23. veebruaril kell 18 an- takse Heimtali ringhoones üle Viljandi valla tunnustus- tused. Üritus on kutsetega. 24. veebruaril, Eesti Vaba- riigi 103. aastapäeval, aseta- me pärjad Vabadussõja mä- lestusmärkide juurde: 9.00 Laidoneri sünnikohas Vardja külas 9.45 Paistu Vabadussõja mä- Pidulikud hetked Mustlas – lipud ja ühispilt. Foto: Mati Valli lestussamba juures 10.30 Kärstna Vabadussõja mälestussamba juures 11.00 Mustla Vabadussõja Veebruar tõi Eestile vabaduse ja mälestussamba juures 12.00 Lalsi Vabadussõja mä- lestussamba juures 12.30 Kolga-Jaani mälestus- pärast Tartu rahulepingut samba juures Ühendame Viljandi valla Vabadussõja mälestusmärgid sini-must-valge lipuringiga! ka rahuaastad Tulge kõik! Tartu rahulepingu aastapäeva aastat pimedust, on kirjutanud päeva tähistada. Et mäletada, et pärast pimedust saabub valgus. tähistati paljudes kohtades üle Erik Niiles Kross. mitte unustada. Küünalde süütamise tava sai al- Viljandi valla Ajaloolane Enn Tarvel on Teisipäeval, 2. veebruari hom- guse eelmisel aastal, Tartu Rahu- Kolga-Jaani Veebruar on Eesti Vabariigi Tartu rahu kohta kirjutanud, mikul kell 7.15 süütasid Viljandi lepingu 100. aastapäeval. Küünal- jaoks oluline kuu. Sel kuul sün- et tegu oli Eesti Vabariigi poolt Vallavalitsuse liikmed ja töö- de süütamine Tartu Rahulepingu sai uut tüüpi dis Eesti Vabariik, sel kuul sõl- vaadatuna ülimalt õigeaegse ja tajad küünlad kindral Johan aastapäeval võiks vallavanem miti Tartu Rahu, 12. veebruaril oskuslikult sõlmitud lepinguga. Laidoneri sünnikohas, Viljan- Alar Karu sõnul saada Viljandi postiauto- tähistati kindral Johan Laidoneri Ta toob põhjenduseks, et Eesti di-Rõngu maantee ääres Vardja vallas üheks traditsiooniks.
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla

    Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla

    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
  • 1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla

    1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla

    Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemisleping Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Paistu Vallavalitsus (registrikood 75009295, aadress Raamatukogu tee 2, Paistu küla Viljandimaa), Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564, aadress Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa), Saarepeedi vald (registrikood 75023792, aadress Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) ja Viiratsi vald (registrikood 75024981, Sakala 1, Viiratsi, Viljandimaa), keda edaspidi nimetatakse Lepingus ühiselt ka Pooled või Ühinevad omavalitsused. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga sätestavad Pooled nelja omavalitsusüksuse – Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla alusel uue omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted, samuti muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise. 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. Ühinemise aeg ja volikogu valimised 2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse
  • Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine

    Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine

    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress

    On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress

    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
  • Täistekst (1.091Mb)

    Täistekst (1.091Mb)

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,