Viiratsi Valla Arengukava Kinnitamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Viiratsi Valla Arengukava Kinnitamine Väljaandja: Viiratsi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 144, 2218 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Vastu võetud 25.09.2003 nr 12 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 37 ja Viiratsi valla 30. jaanuari 2003. a määruse nr 1 (KO 2003, 21, 568) punkti 42, Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Viiratsi valla arengukava aastateks 2004–2010. 2.Lugeda kehtivuse kaotanuks vallavolikogu 25. oktoobri 2001. amäärus nr 10. 3.Määrus jõustub valla põhimääruses kehtestatud korras. Volikogu esimees Leemet LÕO Viiratsi Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 12 lisa VIIRATSI VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 KASUTATUD PÕHIMÕISTED Ajurünnakon osalejate aktiivse kaasamise meetod, mille ülesanne on suurendada töörühma loomingulisust ning genereerida erinevaid ideid ja käsitlusviise alternatiivseteks lahendusteks. Ajurünnaku käigus kirjutatakse kõik väljaöeldud ideed üles, seda tehakse kõigile nähtavalt. Oluline on, et kõik osalejad saavad sõna ning hinnangut väljaöeldu kohta ei anta enne, kui kõik on oma ideed ammendanud. Eesmärkon visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Võib eristada pea- ja alaeesmärki. Intervjuu võtmeisikuga. Võtmeisikud on poliitikud, juhtivad äriinimesed, spetsialistid, arvamusliidrid. Intervjuu tulemusena saab kiiresti ülevaate kohalikust elust, selle probleemidest ja võimalike lahenduste otsingutest. Investeeringon kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada seda arenguprotsessis pikema aja vältel. Juhtgruppon arengukava koostamise protsessi juhtiv töögrupp. Volikogu otsusega pandi juhtgrupi ülesanded volikogu eestseisusele, kusjuures koosseisu täiendati kahe uue liikmega. Kohalik omavalitsuson põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorgan. Tal on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Planeeringon planeerimis- ja ehitusseaduse alusel koostatud ja kehtestatud maakasutus- ja arengutingimusi reguleeriv dokument. Rahvakoosolekon kõige sagedasem üldsusega vahetu lävimise viis, mille eesmärk on teavet anda ja probleeme arutada. Strateegiaon tegevusprogramm, mis lähtub omavalitsuse rollist ja määrab tema pikaajalised eesmärgid, koondab eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning annab omavalitsusele ühise eesmärgistatud tegevussuuna. Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 1 / 42 Strateegiline planeerimineon süstemaatiline arendustegevusi integreeriv samm-sammuline protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ja tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ning annab suunad ja juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks. Säästev arengon sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas olemasolevate loodusvarade ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist. SWOT-analüüson protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsi meetod. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths– tugevused, weaknesses– nõrkused, opportunities– võimalused, threats– ohud). Teemagruppon strateegilise või olulise laiema teemavaldkonna probleemide ja lahendite leidmise ning tegevuskava koostamisega tegelev ajutine töögrupp Tegevuskavaon loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Valla arengukavaon dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9). Arengukava on omavalitsuse visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline poliitiline kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arenguvajadusi, strateegiat ja kavandatud tegevusprioriteete ning nende eesmärkide saavutamisega seonduvaid rahalisi vahendeid. Valla üldplaneeringkoostatakse valla territooriumi kohta. Selle üks olulisem ülesanne on valla territoriaal- majandusliku arengu põhisuundade kavandamine, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga. Kehtestatud üldplaneering on detailplaneeringute ning hajaasustuse maakorralduse alus. Valla detailplaneeringkoostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringuga määratakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; haljastus ja heakorrastus; tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; keskkonnakaitse abinõud; maakasutuse ja ehitamise erinõuded jm seadustest tulenevad nõuded (PES § 9). Visioonon tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. SISSEJUHATUS Vajadus ja eesmärk Käesolev arengukava on Viiratsi valla arengu aluseks olev tegevusplaan aastateks 2004–2010. Arengukava koostamine algatati vallavolikogu 2003. aasta 30. jaanuari otsusega ning see lähtus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenevatest nõuetest. Dokumendis on toodud tegevuskavad koos vastutaja, võimaliku rahalise allika ja võimaluse korral ka hinnangulise maksumusega. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks. Arengukava on vallavalitsusele järgneva seitsme aasta töövahend. Koostamine Käesolev arengukava on valminud koostöös Viiratsi Vallavolikogu, Viiratsi Vallavalitsuse ja Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi tudengite Kristiina Karu ja Ivika Sootlaga. Arengukava koostamise käigus tehti elanike ankeetküsitlus, vallajuhtide ja külavanemate ajurünnak ning intervjueeriti võtmeisikuid. Probleeme selgitati ja lahendusi otsiti neljas teemagrupis, kuhu kuulusid erinevate eluvaldkondade esindajad. Teemagrupid: 1) elukeskkond; 2) haridus, kultuur ja sport; 3) sotsiaalküsimused; 4) ettevõtlus. Organisatsiooni ja juhtimist puudutavaid probleeme arutas juhtgrupp. Teemagruppide otsused kooskõlastati kahel arengukava koostamisele pühendatud laiendatud arutelul. Arengukava esmast versiooni tutvustati 4. septembril Tänassilma rahvamajas ja 5. septembril Viiratsi Algkooli saalis toimunud rahvakoosolekutel, kus Leht 2 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine koos volikogu ja vallavalitsuse liikmete, külavanemate ja aktiivsemate elanikega leiti ühine tulevikunägemus valla soovituimast arengust, selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid ning otsustati täpne tegevuskava. Edasiarendamine ja elluviimine Arengukava muudetakse pidevalt valla põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Arengukava uuendab ja selle elluviimise edukust hindab volikogu regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas 1. oktoobriks. VISIOON Viiratsi vald aastal 2025 Viiratsi vallas on terve, arenemisvõimeline, elurõõmus ja teotahteline elanikkond, kes võtab aktiivselt osa valla ees seisvate probleemide lahendamisest. Hoitakse kultuuritraditsioone ja tuntakse rõõmu ühistest tegemistest. On nii kõrgtasemel eri valdkondade spetsialiste kui ka nõutaval tasemel usaldusväärseid oskustöölisi, kellest enamik leiab rakendust oma valla ettevõtetes. Palju on elujõulisi väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mille omavaheline, aga ka avaliku sektoriga tehtav koostöö on tihe ja tulemuslik. Rahvastiku kasv ja noorenev struktuur baseerub uuseramuehitusel ja sisserändel, mida soodustab meeldiv, looduskaunis ja turvaline elukeskkond Viljandi läheduses. Viiratsi vallas on arenenud infrastruktuurid, peetakse lugu heakorrast ning puhtast ja kaunist loodusest. Ääremaad ei eksisteeri, sest kõigis valla piirkondades on korras teed, hea transpordiühendus ja vajalikud teenused kättesaadavad lähiümbruses. Üha kiireneva teabevahetuse vajadusest lähtuvalt on kogu valla territooriumi sidesüsteemid kaasajastatud. Viiratsi vald on parim kodukoht kõigile terveks eluajaks! STRATEEGILISED EESMÄRGID Aktiivnerahvastik, elavnenud külaliikumine ja julgem kaasarääkimine vallaelu puudutavate probleemide lahendamisel Turvaline ning mitmekülgseid enesearendamisvõimalusi pakkuv esteetiliselt kaunis elukeskkond heatasemelise infrastruktuuriga Positiivsest iibest ja sisserändest tulenev alalise elanikkonna kasv Kvalifitseeritud tööjõuga laialdasi võimalusi pakkuv soodne ettevõtlus-keskkond. Viiratsi vald positiivselt tuntuks üle vabariigi! TEGEVUSVALDKONNAD 1. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Eesmärk aastaks 2010: avalik ja stabiilne valla juhtimine, osalusdemokraatia kasv ja paranenud infovahetus elanike ning omavalitsusjuhtide vahel. • Hetkeolukord Omavalitsusjuhtide tegevusega ollakse rahul: saavutatud on stabiilsus ja vähenenud on sisekonfliktid. Leitakse, et lõpuks ometi on hakatud ka rahva peale mõtlema ja nende soove arvestama. Kuigi nii vallavalitsuse kui ka volikogu töö leiab palju kiidusõnu, toodi välja ka mõned puudujäägid. Ette heidetakse vähest opositsiooni ja nii
Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad
    1 Lisa 3 Tuletõrje veevõtukohad Linn_Küla Aadressi_t Y X VVK_liik Ahimäe küla Ahimäe karjäär 6454030,9 595044,8 Järv Aidu küla Aidu järv 6456700,5 594280,7 Oja Aidu küla Saimre talu 6457040,1 595135,9 Tiik Aidu küla Aidu järve voolav oja 6457535,9 594266,7 Oja Aidu küla Animäe farmi laudad 6459382,1 595709,1 Mahuti Aidu küla Animäe farmi laudad II hoidla 6459405,8 595940,1 Tiik Auksi küla Auksi järv 6481216,2 592842,8 Järv Hendrikumõisa küla Hendriku laudakompleks 6461347,4 594353,3 Tiik Holstre küla Holstre järv 6460770,7 599235,3 Järv Holstre küla Liivi-Eliisi veehoidla 6461344,7 600065,2 Veehoidla Karula küla Karula Puit tiik 6474853 595331,5 Tiik Karula küla Karula järv 6474620,2 593586,5 Järv Karula küla Karula lihatööstus 6474814,9 594256,6 Tiik Karula küla Karula koolkodu veehoidla 6474841,9 593849,6 Veehoidla Kiini küla 6465315,89 579855,1819 Kookla küla 6476685,518 590666,3995 Kuudeküla küla Tänassilma jõe sild Kuudekülas 6474052,9 599619,1 Jõgi Loodi küla Loodi oja Karksi-Nuia teel 6461274 592932,7 Oja Loodi küla 6461687,712 590788,5414 Loodi küla Loodi mõisa paisjärv 6460100,7 593331,3 Järv Luiga küla Mõnnaste tee Ärma jõe sild 6462158,1 605204,8 Jõgi Matapera küla Raudna jõe sild Orikal 6466744,3 592239,3 Jõgi Moori küla Moori lautade tiik 6478511,5 601836,6 Tiik Mäeltküla EKSEKO pumbajaama veehoidla 6467603 596841,8 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO põrsatootmiskompleksis 6467287,8 596903,3 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO sisehoovis veehoidla 6467442,9 596817,6 Veehoidla Oiu küla Tänassilma jõgi Oiul 6474836,3 615487,1 Jõgi Paistu küla
    [Show full text]
  • Ii Köide. Pärsti Valla Üldplaneering
    II KÖIDE. PÄRSTI VALLA ÜLDPLANEERING. Pärsti valla üldplaneering 2 SISUKORD 2 VI RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTETE KUJUNDAMINE 12 Maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste määramine. 4 12.1 Planeeringute koostamine 4 12.2 Planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtted. 4 12.2.1 Üldised põhimõtted 4 12.2.2 Hajaasustusega alad 6 12.2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud 6 12.3 Keskkonnahoiu ja jäätmemajanduse arendamise põhimõtted. 11 12.3.1 Haljastus ja heakord 11 12.3.2 Veekaitse 11 12.3.3 Loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitse 12 12.3.4 Miljööväärtusega alad. Väärtuslike põllumaade ja looduskoosluste määramine 12 12.3.5 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. 21 12.3.6 Jäätmekäitlus ja prügilate keskkonnamõju vältimise ja vähendamise põhimõtted 23 12.3.7 Maavarade kasutamine 23 12.4 Tehniliste infrastruktuuride arendamise põhimõtted. 24 12.5 Liikluskorralduse arendamise põhimõtted. 25 12.5.1 Avaliku huvi määramine eraõigusliku isiku maal. 26 12.6 Ettevõtluse arendamise põhimõtted 26 12.7 Maakasutuse põhikasutusotstarbed ja võimalikud kõrvalotstarbed. Maade reserveerimine ehk uute maakasutusotstarvete kavandamine. 27 12.7.1 Elamuehituse otstarbel maade reserveerimine. 29 12.7.2 Ettevõtlusotstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.3 Üldiste huvide otstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.4 Veekogude maa reserveerimine 30 12.7.5 Transpordimaa reserveerimine. 31 13 Üldplaneeringu elluviimine 31 13.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine. 31 13.2 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamine. 32 13.3 Territoriaalsed huvid 35 Pärsti Vallavalitsus 2004-2006 Pärsti valla üldplaneering 3 13.3.1 Maa taotlemine munitsipaalomandisse 35 13.3.2 Maa jätmine riigi omandisse 35 13.4 Asustusüksuste lahkmejoonte täpsustamine 36 13.5 Kuritegevuse ennetamine.
    [Show full text]
  • Kaasava Eelarve Hääletuse Võitis Surva Silla Ujumiskoha Renoveerimise Idee Lõppes Viljandi Valla Esimese Siis Seda Toetavad Ka Naabrid,“ Kaasava Eelarve Rahvahääletus
    Nr 10 (34) • Oktoober 2020 Kohalikud lapsed rõõmustavad, et Surva ujumiskoht tehakse järgmisel aastal korda. Foto: Liina Soovere Kaasava eelarve hääletuse võitis Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee Lõppes Viljandi valla esimese siis seda toetavad ka naabrid,“ kaasava eelarve rahvahääletus. ütles vallavanem. Enim hääli – 321 kogus ettepa- Arendusspetsialist Katrin Rei- nek „Surva silla ujumiskoha mo sõnas, et järgmise aasta jook- renoveerimine Tänassilma jõe sul peab projekt tehtud saama, kaldal“. praegu hakkavad pihta esialg- Kaheteistkümnele ettepane- sed ettevalmistused. kule andsid hääle 1486 inimest, Toome siinkohal ära ka teised kellest 1390 hääletas elektrooni- esitatud ideed ning sellegi, palju liselt ja 96 pabersedeliga. Võidui- nad hääli said: välijõusaali raja- dee realiseeritakse Viljandi valla mine Saarepeedile (155 häält), 2021. aasta eelarve raames. Idee rulapargi rajamine Holstresse viib ellu vallavalitsus koostöös (119 häält), Sultsi küla ja noorte idee esitajaga. tegelusväljak (109 häält), Kärst- Hääletuse tulemusel sai esi- na mõisa kiviaia esimese osa kolmik järgmine: taastamine (100 häält), virges- 1. Surva silla ujumiskoha reno- tusala loomine Ramsi alevikku veerimine Tänassilma jõe kaldal (82 häält), avalik mänguväljak (kokku 321 häält); Pärile (63 häält), Saarepeedi lau- 2. Kalmetu seikluslik õueala lulavale külakiik (55 häält), män- „Hüppa peale“ (kokku 243 guväljak Mustiverre Oksale (41 häält); häält) ja Kärstna mänguväljak 3. Viiratsi perepargi edasiaren- (26 häält). dus – Skatepark ja lauatennise Raivo Lott, Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee kampaaniat juhtis aktiivselt Liina Soovere, kes tutvustas ettepanekut ka laud (kokku 213 häält). avalike suhete spetsialist kaasava eelarve 24. septembri infotunnis. Fotod: Made Laas Võitnud idee elluviimine lä- heb maksma orienteeruvalt 35 000 eurot. Idee eestvedaja Lii- na Soovere tänas vallavalitsust, kes otsustas keerulisel ajal siiski konkursi korraldada.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • V Iir a T S I V a L L a Ü Ld Pla N Eerin G U Keskko N N Am Õ Ju
    V IIR A T S I V A L L A Ü L D P L A N E E R IN G U K E S K K O N N A M Õ JU S T R A T E E G IL IS E H IN D A M IS E A R U A N N E EELNÕU II Pärnu 2006 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e EESSÕNA Viiratsi vald on omavalitsusüksus kahe maalilise Eesti järve Viljandi ja Võrtsjärve vahel. Üldplaneeringu koostamise algatas Viiratsi vallavolikogu oma otsusega 2005 a. ja koos sellega ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne on Viiratsi valla üldplaneeringu koosseisuline dokument. Planeeringu koostas ja keskkonnamõju hindas AS Entec. Planeerimist juhtis projektijuht Valdeko Palginõmm, keskkonnamõju hindasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 069). On oodata, et üldplaneering pakub huvi järgnevalt loetletuile: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa Keskkonnateenistus), Viljandi Maavalitsus, Viiratsi valla elanikud ja omavalitsusorganid, naabervaldade vallavalitsused, aga samuti valla äriühingud, üldsus ning paljud mittetulundusühingud. C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 2 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................................................2
    [Show full text]