Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 144, 2218

Viiratsi valla arengukava kinnitamine

Vastu võetud 25.09.2003 nr 12

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 37 ja Viiratsi valla 30. jaanuari 2003. a määruse nr 1 (KO 2003, 21, 568) punkti 42, Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Viiratsi valla arengukava aastateks 2004–2010. 2.Lugeda kehtivuse kaotanuks vallavolikogu 25. oktoobri 2001. amäärus nr 10. 3.Määrus jõustub valla põhimääruses kehtestatud korras.

Volikogu esimees Leemet LÕO

Viiratsi Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 12 lisa

VIIRATSI VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 KASUTATUD PÕHIMÕISTED

Ajurünnakon osalejate aktiivse kaasamise meetod, mille ülesanne on suurendada töörühma loomingulisust ning genereerida erinevaid ideid ja käsitlusviise alternatiivseteks lahendusteks. Ajurünnaku käigus kirjutatakse kõik väljaöeldud ideed üles, seda tehakse kõigile nähtavalt. Oluline on, et kõik osalejad saavad sõna ning hinnangut väljaöeldu kohta ei anta enne, kui kõik on oma ideed ammendanud. Eesmärkon visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Võib eristada pea- ja alaeesmärki. Intervjuu võtmeisikuga. Võtmeisikud on poliitikud, juhtivad äriinimesed, spetsialistid, arvamusliidrid. Intervjuu tulemusena saab kiiresti ülevaate kohalikust elust, selle probleemidest ja võimalike lahenduste otsingutest. Investeeringon kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada seda arenguprotsessis pikema aja vältel. Juhtgruppon arengukava koostamise protsessi juhtiv töögrupp. Volikogu otsusega pandi juhtgrupi ülesanded volikogu eestseisusele, kusjuures koosseisu täiendati kahe uue liikmega. Kohalik omavalitsuson põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorgan. Tal on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Planeeringon planeerimis- ja ehitusseaduse alusel koostatud ja kehtestatud maakasutus- ja arengutingimusi reguleeriv dokument. Rahvakoosolekon kõige sagedasem üldsusega vahetu lävimise viis, mille eesmärk on teavet anda ja probleeme arutada. Strateegiaon tegevusprogramm, mis lähtub omavalitsuse rollist ja määrab tema pikaajalised eesmärgid, koondab eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning annab omavalitsusele ühise eesmärgistatud tegevussuuna.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 1 / 42 Strateegiline planeerimineon süstemaatiline arendustegevusi integreeriv samm-sammuline protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ja tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ning annab suunad ja juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks. Säästev arengon sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas olemasolevate loodusvarade ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist. SWOT-analüüson protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsi meetod. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths– tugevused, weaknesses– nõrkused, opportunities– võimalused, threats– ohud). Teemagruppon strateegilise või olulise laiema teemavaldkonna probleemide ja lahendite leidmise ning tegevuskava koostamisega tegelev ajutine töögrupp Tegevuskavaon loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Valla arengukavaon dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9). Arengukava on omavalitsuse visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline poliitiline kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arenguvajadusi, strateegiat ja kavandatud tegevusprioriteete ning nende eesmärkide saavutamisega seonduvaid rahalisi vahendeid. Valla üldplaneeringkoostatakse valla territooriumi kohta. Selle üks olulisem ülesanne on valla territoriaal- majandusliku arengu põhisuundade kavandamine, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga. Kehtestatud üldplaneering on detailplaneeringute ning hajaasustuse maakorralduse alus.

Valla detailplaneeringkoostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringuga määratakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; haljastus ja heakorrastus; tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; keskkonnakaitse abinõud; maakasutuse ja ehitamise erinõuded jm seadustest tulenevad nõuded (PES § 9). Visioonon tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. SISSEJUHATUS

Vajadus ja eesmärk Käesolev arengukava on Viiratsi valla arengu aluseks olev tegevusplaan aastateks 2004–2010. Arengukava koostamine algatati vallavolikogu 2003. aasta 30. jaanuari otsusega ning see lähtus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenevatest nõuetest. Dokumendis on toodud tegevuskavad koos vastutaja, võimaliku rahalise allika ja võimaluse korral ka hinnangulise maksumusega. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks. Arengukava on vallavalitsusele järgneva seitsme aasta töövahend.

Koostamine Käesolev arengukava on valminud koostöös Viiratsi Vallavolikogu, Viiratsi Vallavalitsuse ja Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi tudengite Kristiina Karu ja Ivika Sootlaga. Arengukava koostamise käigus tehti elanike ankeetküsitlus, vallajuhtide ja külavanemate ajurünnak ning intervjueeriti võtmeisikuid. Probleeme selgitati ja lahendusi otsiti neljas teemagrupis, kuhu kuulusid erinevate eluvaldkondade esindajad. Teemagrupid: 1) elukeskkond; 2) haridus, kultuur ja sport; 3) sotsiaalküsimused; 4) ettevõtlus. Organisatsiooni ja juhtimist puudutavaid probleeme arutas juhtgrupp. Teemagruppide otsused kooskõlastati kahel arengukava koostamisele pühendatud laiendatud arutelul. Arengukava esmast versiooni tutvustati 4. septembril Tänassilma rahvamajas ja 5. septembril Viiratsi Algkooli saalis toimunud rahvakoosolekutel, kus

Leht 2 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine koos volikogu ja vallavalitsuse liikmete, külavanemate ja aktiivsemate elanikega leiti ühine tulevikunägemus valla soovituimast arengust, selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid ning otsustati täpne tegevuskava.

Edasiarendamine ja elluviimine

Arengukava muudetakse pidevalt valla põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Arengukava uuendab ja selle elluviimise edukust hindab volikogu regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas 1. oktoobriks. VISIOON Viiratsi vald aastal 2025 Viiratsi vallas on terve, arenemisvõimeline, elurõõmus ja teotahteline elanikkond, kes võtab aktiivselt osa valla ees seisvate probleemide lahendamisest. Hoitakse kultuuritraditsioone ja tuntakse rõõmu ühistest tegemistest. On nii kõrgtasemel eri valdkondade spetsialiste kui ka nõutaval tasemel usaldusväärseid oskustöölisi, kellest enamik leiab rakendust oma valla ettevõtetes. Palju on elujõulisi väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mille omavaheline, aga ka avaliku sektoriga tehtav koostöö on tihe ja tulemuslik. Rahvastiku kasv ja noorenev struktuur baseerub uuseramuehitusel ja sisserändel, mida soodustab meeldiv, looduskaunis ja turvaline elukeskkond Viljandi läheduses. Viiratsi vallas on arenenud infrastruktuurid, peetakse lugu heakorrast ning puhtast ja kaunist loodusest. Ääremaad ei eksisteeri, sest kõigis valla piirkondades on korras teed, hea transpordiühendus ja vajalikud teenused kättesaadavad lähiümbruses. Üha kiireneva teabevahetuse vajadusest lähtuvalt on kogu valla territooriumi sidesüsteemid kaasajastatud. Viiratsi vald on parim kodukoht kõigile terveks eluajaks! STRATEEGILISED EESMÄRGID

Aktiivnerahvastik, elavnenud külaliikumine ja julgem kaasarääkimine vallaelu puudutavate probleemide lahendamisel

Turvaline ning mitmekülgseid enesearendamisvõimalusi pakkuv esteetiliselt kaunis elukeskkond heatasemelise infrastruktuuriga

Positiivsest iibest ja sisserändest tulenev alalise elanikkonna kasv

Kvalifitseeritud tööjõuga laialdasi võimalusi pakkuv soodne ettevõtlus-keskkond.

Viiratsi vald positiivselt tuntuks üle vabariigi! TEGEVUSVALDKONNAD

1. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

Eesmärk aastaks 2010: avalik ja stabiilne valla juhtimine, osalusdemokraatia kasv ja paranenud infovahetus elanike ning omavalitsusjuhtide vahel.

• Hetkeolukord

Omavalitsusjuhtide tegevusega ollakse rahul: saavutatud on stabiilsus ja vähenenud on sisekonfliktid. Leitakse, et lõpuks ometi on hakatud ka rahva peale mõtlema ja nende soove arvestama. Kuigi nii vallavalitsuse kui ka volikogu töö leiab palju kiidusõnu, toodi välja ka mõned puudujäägid. Ette heidetakse vähest opositsiooni ja nii volikogu liikmete, külavanemate kui ka elanike tagasihoidlikkust arvamuse avaldamisel. Puudub avalik diskussioon. Kohati ei olda rahul ka valla juhtkonna operatiivsusega probleemide lahendamisel. Külavanemate näol on loodud osalusdemokraatia suurendamise võimalus, kuid praeguseks pole suudetud sellest tulenevaid võimalusi realiseerida: ei tunnetata külavanema olemasolu.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 3 / 42 Kuigi vallas toimuvat kajastatakse nii kodulehel kui ka kohalikus ajalehes «Kuukiri», jääb infovahetus valla juhtkonna ja elanike vahel puudulikuks. Volikogu istungid on avatud ja neist võivad osa võtta kõik soovijad, kuid vallavalitsuse tegevusega ollakse vähem kursis. Nooremad ja vallas lühemat aega elanud või töötanud inimesed ei tunneta Viiratsi valda kui tervikut. Ei teata kõiki 21 küla ja ka nende asukohta ning seda, millega kusagil tegeldakse.

• Lahendused

Valla juhtkonna töö tõhustamine (koolitused,õppepäevad)

Külavanemate tegevust puudutava määruse täiendamine, nende ülesannete ja valimiskorra täpsustamine

Vallavalitsuse töö laialdasem avalikustamine

Infovahetuse parandamine elanike ja valitsusjuhtide vahel

Tasuta «Kuukiri» igasse valla peresse

Valla külade tutvustamine, sealhulgas külade kaardi ülespanek valla koduleheküljele

2. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 2.1. SOTSIAALHOOLEKANNE Eesmärk aastaks 2010: tagada hea kvaliteediga sotsiaalteenused ja elamisväärne elu kõikidele elanikkonnagruppidele. Laps on kõige tähtsam!

2.1.1. Hoolekandeasutused

• Hetkeolukord Viiratsi vallas asuvad hoolekandeasutused (Viiratsi Hoolekandekeskus, sotsiaal-korterid) vajavad kõik suuremal või väiksemal määral remonti. Ette nähes nõudluse kasvu hooldusteenustele, tuleks selle pakkumise võimalusi laiendada. Tuleks remontida Viiratsi Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühingu ruume. Nõudlus sotsiaalkorterite järele on kasvanud ja praegu on soovijaid rohkem, kui on pakutavaid kohti. Praegu tegutseb päevakeskus kord nädalas Viiratsi Hoolekandekeskuse ruumides, kus ruumipuudusel ei ole võimalik selle tegevust laiendada. Viiratsi aleviku elanikud tunnevad muret ühissauna kasutamise võimaluste vähesuse üle.

• Lahendused

Hoolekandeasutuste remont

Koostöö teiste omavalitsustega uue hoolekandekeskuse ehitamisel

Viiratsi Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühingu ruumiprobleemi lahendamine

Sotsiaalkorterite arvu suurendamine

Päevakeskuse tegevuse laiendamine

Hoolekandekeskuse sauna kasutamise laiendamine

2.1.2. Eri sihtgruppide hoolekanne

Eakate ja erivajadustega inimeste hoolekanne

Leht 4 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine • Hetkeolukord Vallas on praegu üks täiskohaga hooldustöötaja, neli osalise tööajaga piirkondlikku hooldustöötajat ja üks osalise tööajaga individuaalne hooldustöötaja. Kuna valla elanike keskmine vanus pidevalt tõuseb, siis on vaja koduhoolduse teenust edasi arendada. Hooldustöötajate puhul pole selge aga nende täpsed töömahud ja - kohustused. Tuleks ka koduhooldusteenust laiendada ning elanikke sellest paremini informeerida. Vallas tegutsev Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühing on teinud tihedat koostööd valla juhtkonnaga. Kindlasti on see hädavajalik ja vastastikku kasulik erivajadustega inimeste probleemide paremal ja kiiremal lahendamisel. Ent ratastooliga inimesed ei pääse omavalitsuse hallatavatesse asutustesse. Vallamaja on saanud endale kaldtee, kuid ülejäänud asutused ootavad lahendust. Raske ja sügava puudega inimestel on ette nähtud isiklik hooldaja, kellele makstakse toetust riigi eelarvest. Nende hooldaja puutub kokku paljude spetsiifiliste probleemidega ning tuntakse vajadust vastava koolituse ja nõustamise järele. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise tulemusena kasvab pidevalt eriteenuste nõudlus. Praegu on probleeme nendel isikutel, kes iseseisvalt või saatjaga ei saa ühissõidukis eriarsti juurde minna. Sotsiaaltöötajad ei saa seda teenust regulaarselt osutada. Seni pole välja töötatud konkreetseid tingimusi, mille alusel erivajadustega inimesed saaksid transpordidotatsiooni taotleda.

•Lahendused

Koduhoolduse laiendamine

Hooldustöötajate ülesannete konkretiseerimine

Töö hooldusperedega (koolitused)

Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühingu tegevuse toetamine

Tšernobõli veteranide toetamine

Liikumispuudega inimestele omavalitsuse hallatavatesse asutustesse sissepääsu võimaldamine

Transpordi korraldamine neile, kes meditsiinilist abi vajavad

Transpordidotatsioonide süsteemi väljatöötamine erivajadustega inimestele

Erivajadustega laste hoolekande tõhustamine

Perede hoolekanne

•Hetkeolukord Viiratsi vallas on viimastel aastatel võetud sotsiaaltoetuste süsteemi väljatöötamisel suund paljulapseliste ja noorte perede toimetuleku parandamisele. Praegu makstakse peredele sünnitoetust, paljulapselise pere toetust. Edukamatele õppijatele on ette nähtud haridustoetus ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel koolitoetus. Vähekindlustatud pered saavad lasteaia- ja koolilõunatoetust, vald on otsustanud tasuda ka põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste töövihikute eest. Hätta jäänud pered on taotlenud ühekordseid toetusi. Vastavalt vajadusele ja võimalustele on järgnevatel aastatel võimalik luua uusi soodustusi. Noorte seas on kasvav probleem alkohol ja muud sõltuvusained. Igal aastal suureneb nende õpilaste hulk, kes ei täida koolikohustust. Tihti ei suuda lapsevanemad üksi kasvavate probleemidega hakkama saada.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 5 / 42 Vallaelanike arvates pole lastele leitud piisavalt rakendust. Suuremates piirkondades tuleks noortele luua võimalus vaba aja sisukaks kasutamiseks. Noorte probleemide lahendamisel on oluline lapsevanemate, õpetajate, perearstide, psühholoogide, eriarstide jne koostöö. Sotsiaaltöötaja viib kokku lapsega töötavate erinevate erialade inimeste nõuanded ja tagab, et töö oleks süsteemne.

• Lahendused

Paljulapseliste ja noorte perede toetamine

Senise vallapoolse toetussüsteemi jätkamine ja edasiarendamine

Tasuta koolilõunad

Sõltuvusainetealane ennetustöö ja kriisiolukorda sattunud inimeste abistamine

Võimalused noortele vaba aja sisustamiseks

Töö koolikohustust mittetäitvate noortega

Probleemsete perede õigeaegne väljaselgitamine ja töö nendega

Võrgustikutöö edasiarendus, koostöö heategevusorganisatsioonidega

Töötute hoolekanne

• Hetkeolukord Kuigi ametlikult on Viiratsi vallas töötuid alla maakonna keskmise, on tööpuudus siiski tõsine sotsiaalne probleem. Paljud pikaajalised töötud on loobunud töökoha otsimisest. Samuti huvituvad vähesed ümberõppevõimalustest või kui seda kasutatakse, siis vastavasse ametisse ikkagi ei asuta. Kuna kohapealsed palgad on suhteliselt madalad, puudub tööleasumise stiimul. Kõige raskem ongi muuta inimestes juurdunud mõtteviisi, et toimetulekutoetuste saamine on normaalne. Muret tekitab fakt, et toimetulekuraskustesse satuvad täiskasvanuks saades ka probleemsetes perekondades kasvanud lapsed. Perekondades, kus lisaks töötusele on alkoholiprobleeme, ei suudeta sageli toetustest saadava rahaga ära elada, sest ei osata ratsionaalselt majandada.

• Lahendused

Töötute abistamise tervikprogrammi väljatöötamine

Individuaalne töö töötutega ja nende professionaalne nõustamine 2.1.3. Sotsiaaltöö korraldus

• Hetkeolukord Sotsiaaltöö korraldus Viiratsi vallas on leidnud kiidusõnu. Piirkondlike hooldustöötajate abiga on püütud jõuda kõigi abivajajateni. Siiski võib juhtuda, et kõiki probleeme ei suudeta märgata valla territooriumi suuruse tõttu. Elanikele valmistab probleeme just igapäevaelu korraldamisega seonduvad küsimused. Paljude sotsiaalküsimuste lahendamisel suureneb omavalitsuse osa.

• Lahendused

Sotsiaaltöötajate ülesannete ülevaatamine

Klientide paremaks nõustamiseks võimaluste loomine

Vallasisese sotsiaaltöövõrgustiku jätkamine ja arendamine 2.2. TERVISHOID Eesmärk aastaks 2010: tervislikke eluviise väärtustav elanikkond ning kvaliteetne ja usaldusväärne tervishoiuteenus.

• Hetkeolukord

Leht 6 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Senised tervislikke eluviise propageerivad programmid on olnud edukad. Valla meditsiinitöötajatele valmistab muret aga tervisekeskuse ruumide halb seisukord. Perearst võtab vastu teisel korrusel ning liikumispuudega inimestel on raske sinna minna. Enne 2005. aastat tuleb tervisekeskuse tingimused viia kooskõlla tervishoiuseaduse nõuetega

• Lahendused

Jätkata tervislike eluviiside propageerimist

Tervisekeskuse remont

Tervisekeskuse laiendamine esimese korruse ruumidesse 2.3. KORRAKAITSE Eesmärk aastaks 2010: turvalisus kõigile ja kõikjal!

• Hetkeolukord Valla elanikud arvavad, et neil pole turvaline elada. Sagedasemini on probleeme hulkuvate koerte ja kassidega. Elanikke heidutavad ka kihutavad autod ja salaviinamüük, õhtuti kogunevad noortekambad ning on olnud pisivargusi. Keskmisest suurem on olnud viimasel ajal tulekahjude arv. Päästeamet pole rahul kõigi veevõtukohtade seisukorraga ja juurdepääsuga looduslikele veekogudele.

• Lahendused

Kohaliku konstaabli töö tõhustamine

Naabrivalve arendamine ja toetamine

Valla allasutuste evakuatsiooniplaanide väljatöötamine ja tuleohutusseadmetega varustamine

Tuletõrje veevõtukohtade seisukorra jälgimine ja looduslikele veekogudele juurdepääsu tegemine

Koostöös valla ettevõtjatega uute tuletõrje veevõtukohtade rajamine

3. KULTUUR, HARIDUS JA SPORT 3.1. KULTUUR Eesmärk aastaks 2010: rohke osavõtjaskonnaga traditsioonilised ühisüritused ja mitmesugused muud vaba aja veetmise võimalused, kuhu on kaasatud nii suured kui ka väikesed vallaelanikud.

• Hetkeolukord Kultuurilise aktiivsuse tõstmiseks on pakutud mitmeid üritusi ja huvialast tegevust, kuid suureks probleemiks on kujunenud kohalike elanike passiivsus. Koos käib praktiliselt üks ja sama seltskond. Üheks põhjuseks võib olla puudulik informatsioon ürituste kohta. Samas puudub täielik ülevaade, mida tegelikult valla elanikud ise sooviksid teha ja millistest huviringidest osa võtta. Nii külamaja kui ka Viiratsi klubihoone vajavad hädasti remonti. piirkonnas, kus leidub palju aktiivseid inimesi, eriti noori, pole aga kooskäimiskohta. Senised üritused on enamasti korraldatud Uusna raamatukogu ruumides, mis on väikesed. Tänassilma raamatukogu asub tagastatud majas, mille seisukord on halb.

• Lahendused

Laialdane informatsioon vallas toimuvate ürituste kohta

Elanike huvialade väljaselgitamine

Külavanemate töö tõhustamine elanike kaasamisel üritustesse

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 7 / 42 Kodanikualgatuse mitmekülgne toetamine

Avatud noortekeskuse ellukutsumine

Seltside, mittetulundusühingute ja noorteorganisatsioonide tegevuse toetamine

Viiratsi algkooli ruumide tõhusam kasutamine kultuurilisel eesmärgil

Valma külamaja ja Viiratsi klubihoone seisukorra parandamine

Uusna seltsimaja-raamatukogu ehitamine

Tänassilma raamatukogu üleviimine Kalmetu kooli ruumidesse

Valla välispartneritega kultuurisidemete edasiarendamine 3.2. HARIDUS Eesmärk aastaks 2010: tegelikest vajadustest lähtuv tänapäeva tingimustele vastav hariduskeskkond, mis on individuaalset lähenemist pooldav, konkurentsivõimeline ja lapsekeskne.

• Hetkeolukord

Viiratsi haridusvõrgustiku hajutatust ja haridusasutuste taset hindavad kohalikud elanikud kõrgelt. Heameelt valmistab ka Viiratsi uus algkoolihoone. Samas on maakonna suurimal põhikoolil Kalmetul probleeme vana koolimajaosaga. Viiratsi lasteaias on mitu rühma sunnitud koos töötama ühes ruumis. Koolides põhjustab probleeme laste arvu kahanemine ja Viljandi linnaga konkurentsivõimelise haridustaseme hoidmine. Rahul ei olda pakutavate koolivälise tegevuse võimalustega. Samuti on vähe mõeldud täiskasvanute oskuste täiendamisele ja uute teadmiste omandamisele.

• Lahendused

Kalmetu kooli juurdeehitus

Viiratsi lasteaia juurdeehitus

Viiratsi Algkooli mängu- ja spordiväljaku rajamine

Individuaalne lähenemine kasvatustöös

Kasvatuse tõhustamine õppetöövälise tegevuse suurendamise kaudu

Lastevanemate koolitus ja vastavalt soovile täiskasvanukoolituse võimaluste pakkumine

Koostöö Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga koolitusvõimaluste pakkumisel 3.3. SPORT Eesmärk aastaks 2010: võrdseid võimalusi pakkuv ja kõikidele võimetekohane aktiivne sporditegevus paranenud treeningtingimustes ning suurema osa elanike initsiatiivil.

• Hetkeolukord Vallas leidub palju tublisid sportlasi ja korraldatakse võistlusi. Enamik spordiüritusi edendab rahvasporti, ent osalusaktiivsus jääb madalaks. Viimaste aastate jooksul on märgatavalt paranenud sportimisvõimalused sisetingimustes, rahul ei saa olla Kalmetu kooli staadioni seisukorraga. Ka paljude mänguväljakute olukord on halb, sest valitseb hoolimatus ühiselt kasutatava vara suhtes. Külaelanikud soovivad suusaradade valgustamist Vana-Võidus. Valla juhtkond on võtnud eesmärgiks toetada altpoolt tulevat initsiatiivi. Sellest lähtuvalt on propageeritud küladesse pallimänguplatside rajamist, aga ka teisi kodanikualgatusest tulenevaid ettepanekuid.

• Lahendused

Leht 8 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Valla sportlaste ja spordiürituste toetamine

Sportliku aktiivsuse tõstmiseks vahendite ja tingimuste loomine ning sellekohase informatsiooni levitamine

Valla spordielu arendamine läbi külade sporditegevuse toetamise

Kalmetu kooli staadioni korrastamine

Koos VÜKK-iga Vana-Võidu suusaraja valgustamiseks võimaluste leidmine

Spordiinventari kaasajastamine

Külaelanike poolt algatatud pallimänguplatside rajamise jätkuv toetamine

Koostöös maaomanikega veekoguäärsete puhkekohtade loomine ja korrastamine

Kuumanis rallikrossiraja väljaarendamine

4. VALLA ELUKESKKOND 4.1. HALJASTUS JA HEAKORD Eesmärk aastaks 2010: tihedas koostöös valla juhtkonna, ühistute ja maaomanike vahel on saavutatud ilus ja puhas elukeskkond, mille hoidmiseks tehakse ühiseid jõupingutusi.

• Hetkeolukord

Aastaid on valla üks suuremaid probleeme karuputk. Olulist keskkonnaohtu kujutavad endast ka põllumajandusliku suurtootmisega tegelevad ettevõtted. Meeldiva elukeskkonna kujundamist häirivad veel korrastamata tiigid valla suuremates keskustes, mahajäetud laudad ja valla heakorraeeskirja rikkuvad maaomanikud. Kohati on kurdetud ka MA Viikomi tegevuse üle valla halduses olevatel maadel heakorra tagamisel, kuigi viimasel ajal on selles olukord märgatavalt paranenud.

• Lahendused

PKaruputke-vastase võitluse jätkamine ja riiklikukaruputkeprogrammiga ühinemine

Koostöös vallaga elamutsoonis oleva elukeskkonda häiriva tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine

Viiratsi tiikide korrastamine

Valla heakorraeeskirja rikkuvate maaomanike avalikustamine

Heakorra tagamise meetmete karmistamine

MA Viikomi töö tõhustamine valla heakorra tagamisel 4.2. JÄÄTMEMAJANDUS Eesmärk aastaks 2010: valla elanike keskkonnateadlik tegutsemine jäätmete sorteerimisel.

• Hetkeolukord Jäätmete kogumine liigiti on vallas korraldamata ning ohtlikud jäätmed pannakse olmejäätmetega segamini. Nõrk on kontroll jäätmete ebaseadusliku ladustamise üle. Raskusi valmistab jäätmeveo korraldamine hajaasustusega külades. Jäätmete tekitamisel aga ei jälgita säästva tarbimise põhimõtet.

• Lahendused

Üleminek olmejäätmete liigiti kogumisele

Kontrolli tõhustamine jäätmete ebaseadusliku ladestamise üle

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 9 / 42 Ressursside säästlik kasutamine

Jäätmete taaskasutamise laiendamine 4.3. VESI JA KANALISATSIOON

Eesmärk aastaks 2010: puhas ja kvaliteetne joogivesi igas kodus ning lahenenud on reovee käitlemisega seondunud probleemid

• Hetkeolukord

Puurkaevude võimsus on täiesti piisav praeguste ja prognoositavate vajaduste rahuldamiseks. Pikemas perspektiivis on võimalus suurendada tunduvalt vee tootmist reservi jäetud Viiratsi neljanda puurkaevuga.Vajalik on vähemalt osaline veepuhastus. Viimase kümne aasta jooksul ei ole veemagistraale ehitatud. Vanad torustikud on haprad ning pragunevad. Ventiilid on paigaldatud kaevudesse, mis on veega täitunud. Kanalisatsioonikaevude vettpidavus on küsitav, pinnase- ja sademeveed tungivad kanalisatsiooni. Kanalisatsioonikaevud ja torustikud on halvas olukorras. Samuti pole teada osa torustike täpne asukoht, läbimõõt ja olukord.

• Lahendused

Puurkaevude varustamine raua- ja fluoriühendite eraldamise seadmetega

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

Linnalähiste kanalisatsioonisüsteemide ühendamine Viljandi uue puhastusseadmega

Viiratsi vana reoveepuhasti likvideerimine

Viiratsi aleviku veetorustike uuendus

Tänassilma rahvamaja veetrassi ehitamine

Viiratsi valla biotiikide korrastamine ja uute rajamine

Sadevete kanalisatsiooni ehitamine

Koostöös Viljandi linnaga eesmärkide saavutamine 4.4. SOOJAMAJANDUS Eesmärk aastaks 2010: vähenenud soojakaod ja energiasäästlik tarbimine.

• Hetkeolukord Sooja tootvad katlamajad on kõik erafirmade kätes. Küll aga tuleb sooja hind kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kõige olulisem probleem hetkel pole küttehind, vaid suured soojakaod, mille põhjustavad Viiratsi ja Vana-Võidu amortiseerunud soojatrassid.

• Lahendused

Ei kooskõlastata sooja hinna põhjendamatut tõusu

Viiratsi ja Vana-Võidu soojatrasside soojakao vähendamine

Keskkonnasäästlike kütmisviiside toetamine 4.5. TEED JA TRANSPORT Eesmärk aastaks 2010: tolmuvabad keskused, jalakäijasõbralik kõnniteede süsteem ja toimiv vallateede teenindus. Kõiki valla elanikke rahuldav transpordiühendus võimaldab vaba liikumist nii valla sees kui ka väljapoole.

Leht 10 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine • Hetkeolukord Valla teed on valdavalt kruuskattega. Nende seisukord on halb. Mõnedel valla teedel tuntakse muret liikluskorralduse ohutuse pärast. Suuremate maanteede äärsetel küladel on hea transpordiühendus. Rahul pole aga need, kes elavad suurtest teedest eemal. Probleemiks on ka puuduvad või korrast ära bussiootepaviljonid.

• Lahendused

Valla suuremate asulate teede muutmine tolmuvabaks

Valla omandis olevate teede, sildade ja truupide remont ja korrashoid

Kõnniteede ülevaatamine ja korrastamine

Ühistranspordi optimeerimise võimaluste otsimine

Bussipeatuste ja -paviljonide seisukorra iga-aastane korrashoid 4.6. ELEKTER JA SIDE Eesmärk aastaks 2010: ühtlaselt stabiilne elektrivarustus kogu valla territooriumil tagab elektriseadmete kvaliteetse toimimise. Kõigile elanikele on tagatud odav liitumine andmesidesüsteemidega ja interneti kasutamine kodu lähiümbruses avatud internetipunktides.

• Hetkeolukord Praegu pole tagatud kõikides tiheasustusega külades tänavavalgustus, mistõttu elanikud tunnevad pimedal ajal liikudes muret turvalisuse pärast. Valla ääremaadel on elektrivool nõrk, mis põhjustab sagedasi katkestusi ja raskendab elektimasinate kasutamist. Interneti kasutamisega seotud probleemid puudutavad enamikku külasid. Valla territoorium on suur ning praegused avalikud internetipunktid ei suuda nõudlust rahuldada. Infoühiskonna kiire teabevahetuse vajadusi arvestades on oluline pidevalt kaasajastada valla allasutuste andmeside tark- ja riistvara.

• Lahendused

Külade tänavavalgustuse järkjärguline parandamine

Energia säästliku tarbimise propageerimine

Külades interneti kasutamise võimaluste parandamisele kaasaaitamine

Koostöös Eesti Energiaga ääremaade elektrivarustuse parandamiseks võimaluste leidmine

Avalikud internetipunktid peamistesse keskustesse

Hea kõnesideteenus ja kättesaadav kvaliteetne andmeside kogu valla territooriumil

Valla allasutuste tark- ja riistvara uuendamine 4.7. PLANEERIMINE

• Hetkeolukord Vallal puudub üldplaneering, mistõttu pole täielikku ülevaadet kõigi maade kehtivast või kavandatavast sihtotstarbest. Planeeritavates elamu- ja tööstuspiirkondades puuduvad vajalikud infrastruktuurid. Probleemiks on saanud ka Tänassilma kalmistu matmispaikade jaotamine, mis praegu pole korraldatud ühtse süsteemi alusel.

• Lahendused

Valla üldplaneeringu koostamine

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 11 / 42 Elamumajanduslikele munitsipaalmaadele detailplaneeringute loomine

Ajaasustuses uute eramute ehitamisele kaasaaitamine

Iva tee äärde tehnoküla rajamise toetamine

Tänassilma kalmistu planeeringu koostamine

5. ETTEVÕTLUS Eesmärk aastaks 2010: infrastruktuuride hea taseme, kohapealse hea tööjõu ja tõhusa mainekujunduse tulemusena on kasvanud kohapealne ettevõtluslik aktiivsus, mis on oluliselt suurendanud tööhõivet.

• Hetkeolukord Valda on registreeritud 57 ettevõtet ja 132 füüsilisest isikust ettevõtjat, kuid aktiivselt tegutsevaid on tunduvalt vähem. Viimaste aastate jooksul pole uusi tegijaid oluliselt juurde tulnud ja seetõttu on kohapeal töö leidmise võimalused tagasihoidlikud. Linnalähisvallana leiavad paljud tööd Viljandis, aga ka vastupidi. Kurdetakse, et ei kasutata kohapealset tööjõudu. Ettevõtjad põhjendavad seda vajaliku kvalifikatsiooni või usalduse puudumisega. Valdav enamus usub, et tööd on võimalik leida, kui selleks piisavalt tahtmist on. Paljudel toimetulekutoetuse saajatel puudub töö otsimise stiimul: palk on liialt väike ja pakutav töö tihti lühiajaline. Suur osa eraettevõtjad on tegev esmases sektoris ning seetõttu sõltuvad nende tulud loodusoludest ja ka riiklikul tasandil tehtavatest otsustest, mis enamasti soosivad suurtootjaid. Valla ettevõtjate suurim probleem on infrastruktuuride kehvus. Puudust tuntakse erialasest nõustamisest ja ka rahastamisvõimalusi tutvustavast teabest. Uute ettevõtjate leidmiseks pole tehtud piisavalt kohalikke võimalusi tutvustavat reklaami ning vallal puudub üldplaneering. Valla vaatamisväärsused pole korda tehtud, vaid väheste juurde juhatavad korralikud viidad.

• Lahendused

Kohapealset ettevõtlust soosiv asjaajamine

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga tööjõu kvaliteedi tõstmisel koostöö tõhustamine

Peretalu kui tootja ja ühistegevuse algataja

Ettevõtluse arenguks vajalike infrastruktuuride rajamine ja korrashoid

Koostöö MTÜ Viljandimaa Ühistegevuskojaga valla ettevõtjate nõustamisel

Uusna vana koolimaja müük või soodustingimustel rentimine tootmise eesmärgil

Valda tutvustava voldiku koostamine ning üldplaneeringu tutvustamine

Tehnoküla väljaarendamine

Vaatamisväärsuste kaardistamine, korrastamine ja tähistamine

Võrtsjärve turismipotentsiaali kasutamine ja propageerimine

Viitade kordategemine

Koostöös Viljandi linnaga infotehnoloogiliste infrastruktuuride ja rakenduste väljaarendamine. TEGEVUSKAVAD TEGEVUS AEG VASTUTAJA MAKSUMUS ALLIKAS (tuhat kr) 1. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Valla infolehe tasuta levitamine 2004– vallavalitsus 100* eelarve Külavanemate institutsiooni 2004 vallavolikogu puudutava määruse täiendamine

Leht 12 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Koolitused ja õppepäevad jätkuvalt vallavalitsus 50* eelarve 2. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 2.1. SOTSIAALHOOLEKANNE Hoolekandeasutused Hoolekandekeskuse renoveerimine 2004–2005 vallavalitsus 3250 eelarve+RIP koostöös teiste omavalitsustega Sotsiaalmaja I korruse remont 2004 vallavalitsus 200 eelarve Sotsiaalmaja renoveerimine 2007 vallavalitsus 3000 eelarve+RIP Eakad ja erivajadustega inimesed Transpordi korraldamine jätkuvalt vallavalitsus 10* eelarve meditsiinilistel vajadusel Transpordi dotatsioon jätkuvalt vallavalitsus 5* eelarve Kaldteede rajamine 2004–2005 vallavalitsus 40 eelarve PIÜ tegevuse toetamine jätkuvalt vallavalitsus 10* eelarve Koduhoolduse laiendamine jätkuvalt vallavalitsus * eelarve Töö hooldusperedega, koolitused jätkuvalt vallavalitsus * eelarve Perede hoolekanne Lastega perede toetamine jätkuvalt vallavalitsus * eelarve Sõltuvusainete alane ennetustöö jätkuvalt vallavalitsus 10* eelarve Koolilõunate toetamine jätkuvalt vallavalitsus 200* eelarve Sotsiaaltöö korraldus Klientide nõustamine jätkuvalt vallavalitsus 15* eelarve 2.2. TERVISHOID Tervisekeskuse 2004 vallavalitsus 125 eelarve remont 2.3. KORRAKAITSE Tuletõrjeveevõtukohtade loomine ja 2004 vallavalitsus 30 eelarve korrastamine Naabrivalve toetamine jätkuvalt vallavalitsus 10* eelarve 3. KULTUUR, HARIDUS JA SPORT 3.1. KULTUUR Uusna seltsimaja ehitamine 2004–2005 vallavalitsus 5000 eelarve+RIP Viiratsi klubi remont jätkuvalt vallavalitsus 50* eelarve Valma külamaja remont 2006–2007 vallavalitsus 500 eelarve MTÜ toetamine jätkuvalt vallavalitsus 50* eelarve (kaasfinantseerimised) 3.2. HARIDUS Viiratsi lasteaia juurdeehitus 2005–2006 vallavalitsus 3000 eelarve Kalmetu kooli juurdeehitus 2006 vallavalitsus 10 000 eelarve+21. saj. kool Põhik+gümn. töövihik tasuta jätkuvalt vallavalitsus 150* eelarve 3.3. SPORT Kalmetu kooli staadioni remont 2004–2005 vallavalitsus 500 eelarve+21. saj. kool Puhkepaikade korrastamine jätkuvalt vallavalitsus 100* eelarve Viiratsi staadioni korrastus « vallavalitsus 15* eelarve Spordiinventari soetamine jätkuvalt vallavalitsus 30* eelarve 4. VALLA ELUKESKKOND 4.1. HALJASTUS JA HEAKORD Viiratsi tiikide korrastamine 2004 vallavalitsus MA 300 eelarve Viikom Viiratsi aleviku spordiplats 2004 vallavalitsus MA 30 eelarve Viikom

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 13 / 42 Viiratsi pargi korrastamine 2004 vallavalitsus MA 20 eelarve Viikom Uusna pargi korrastamine 2004 vallavalitsus MA 10 eelarve Viikom Karuputke tõrje jätkuvalt vallavalitsus MA 50* eelarve Viikom 4.2. JÄÄTMEMAJANDUS Klaasikogumise konteinerid 2004–2005 vallavalitsus 15 eelarve Olmejäätmete kogumine liigiti 2005–2007 vallavalitsus 120 eelarve külavanemad Prügikastide alused 2004–2007 vallavalitsus 40 eelarve 4.3. VESI JA KANALISATSIOON Reovee ühendamine Viljandi linna Vallavalitsus AS uude ehitatavasse reoveepuhastisse Viljandi Veevärk Viiratsi 2004 Vallavalitsus AS 2400 eelarve+KIK Viljandi Veevärk +muu Teemeistri, Vana-Võidu 2005 Vallavalitsus AS 4000 eelarve+ KIK Viljandi Veevärk +muu Viiratsi reoveepuhasti MRP-300 2006 vallavalitsus 300 eelarve+KIK likvideerimine +muu Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide 2006–2007 vallavalitsus 15 400 eelarve+KIK rekonstrueerimine: Viiratsi alevik +muu Tänassilma, Uusna, Valma ja Vana- Võidu külad Viiratsi aleviku uute vee- ja 2004–2008 vallavalitsus 2400 eelarve+KIK kalisatsioonitrasside ehitus +muu Tänassilma rahvamajale veetrassi 2004 vallavalitsus 110 eelarve ehitamine Sillaotsa biotiigi korrastamine 2008 vallavalitsus 50 eelarve Ärma biotiigi korrastamine 2007 vallavalitsus 50 eelarve Järve biotiigi rajamine 2006 vallavalitsus 60 eelarve Tusti kraavile biotiigi rajamine 2007 vallavalitsus 60 eelarve Puurkaevude varustamine raua- 2007–2008 vallavalitsus 1000 eelarve+KIK ja fluoriühendite eraldamise seadmetega Sademevee kanalisatsiooni 2006–2007 vallavalitsus 700 eelarve+KIK ehitamine Viiratsi alevikus 4.6. ELEKTER JA SIDE Uusna küla tänavavalgustuse 2004 vallavalitsus 150 eelarve laiendus Valma küla tänavavalgustuse 2004 vallavalitsus 70 eelarve laiendus Viiratsi aleviku tänavavalgustuse 2006 vallavalitsus 200 eelarve rekonstrueerimine Vana-Võidu tänavavalgustuse 2005 vallavalitsus 150 eelarve laiendus Internet Uusnasse ja Kalmetule 2004 vallavalitsus 60 eelarve (uued arvutid) 4.5. TEED JA TRANSPORT Vallavalitsus MA Viikom Vana-Võidu elamutele tee ehitus 2004 Vallavalitsus MA 250 Viikom Kõnnitee Sakala 4–Väluste tee 2005 Vallavalitsus MA 150 eelarve Viikom Kõnnitee Tehnika 1– Sakala 4 2004 Vallavalitsus MA 150 eelarve Viikom Jalgtee Teemeistri–linna piir 2006 Vallavalitsus MA 300 eelarve Viikom Kõnnitee Uusna elamutest 2007 Vallavalitsus MA 150 eelarve kaupluseni Viikom Kõnnitee Kalmetu kool–Kalmetu 2008 Vallavalitsus MA 200 eelarve pood Viikom

Leht 14 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Teede remont jätkuvalt Vallavalitsus MA 1000* eelarve+RIP Viikom 4.7. PLANEERINGUD Valla üldplaneering 2004 Vallavolikogu 200 eelarve Vallavalitsus Tänassilma kalmistu planeering 2004 Vallavolikogu 30 eelarve Vallavalitsus Detailplaneeringud 2004–2006 Vallavolikogu 300 eelarve Vallavalitsus 5. ETTEVÕTLUS Valda ja ettevõtlust tutvustav voldik 2004 vallavalitsus 60 eelarve +sponsorlus MTÜ Viljandi Ühistegevuskojalt 2004– vallavalitsus 20* eelarve teenuste tellimine Turismi tõmbeobjektide jätkuvalt vallavalitsus 50* korrastamine Tehnoküla väljaehitamisel jätkuvalt vallavalitsus * eelarve+muu osalemine Koostöö Viljandi Ühendatud jätkuvalt vallavalitsus 30* eelarve Kutsekeskkooliga

Maksumus – üldjuhul on toodud kogu projekti maksumus; märkega * aga üheks aastaks planeeritav summa jätkuva tegevusena.

LISA 1

VIIRATSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viiratsi 30. jaanuar 2003. a nr 1

Viiratsi vallaarengukava koostamise algatamine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, Viiratsi Vallavolikogu otsustab: 1.Algatada Viiratsi valla arengukava koostamine. 2.Panna arengukava koostamise juhtimine ja koordineerimine volikogu eestseisusele. 3.Arvata arengukava koostamise perioodiks eestseisuse koosseisu täiendavalt valimisliidu «Avatud Viiratsi» ja Reformierakonna poolt nimetatud esindaja. 4.Otsus jõustub 3. veebruaril 2003. a.

Volikogu esimees Leemet LÕO

LISA 2

Profiil

1. Asend

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 15 / 42 Viiratsi vald on üks 18-st Viljandimaa omavalitsusest. Ta paikneb Viljandist ida pool, ulatudes kiiluna Viljandi linnast Võrtsjärveni. Valda läbivad Tartu–Viljandi ja Viljandi– maantee ning Tänassilma jõgi. Viiratsi vald sai oma praegusel territooriumil (213 km2) valla õigused 7. mail 1992. a. Vald jaguneb Viiratsi alevikuks ja järgmisteks küladeks (21): Jõeküla, Kibeküla, Kuudeküla, , Mäeltküla, Mähma, Rebaste, Ridaküla, Ruudiküla, Saareküla, , Tusti, Tõnuküla, Tänassilma, Uusna, Valma, Vana-Võidu, Vanavälja, Vardja, Vasara ja . Umbes 1400 elanikuga keskasula Viiratsi jääb Viljandi kesklinnast vaid 3 km kaugusele, Viljandi järve kirdenurka.

2. Ajalugu ja sümboolika 2.1. Ajalugu Praeguse Viiratsi valla arengus võib täheldada kolme etappi. Esimene etapp hõlmab ajavahemikku kuni 1950. aastani. Algselt oli valla territooriumil seitse mõisat, vallad moodustati mõisate piirides. Näiteks olid Viiratsi, Vana- Tänassilma, Uusna ja Vana-Võidu vald. Aastatel 1933–1934 korrigeeriti valdade piire. Varasem Viiratsi vald likvideeriti ja ühendati 1934. aastal Viljandi linnaga. Pärast seda moodustati Valma, Kalmetu, Uusna ja külanõukogu. Vallad ja külanõukogud eksisteerisid koos kuni 1950. aastani. 1950. aastatel vallad kaotati. Nüüdispiirid sai Viiratsi vald 1976. aastal. 1977. aastal nimetati tollane Uusna külanõukogu Viiratsi külanõukoguks. Kolmanda etapi alguseks on Viiratsi valla moodustamine Viiratsi külanõukogu baasil 7. mail 1992. a, mil tollane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel oma allkirjaga kinnitas tunnistuse, mille kohaselt Viiratsi vallale anti omavalitsusliku haldusüksuse staatus. 2.2. Sümboolika Vapp

Lainelõikelise kaldjaotusega vasakult poolitatud kilbi hõbedasel ülapoolel on sinine roos ning mustal alumisel poolel kaldasendis vasakule suunatud hõbedane tammeleht koos tõruga.

Leht 16 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Kilbi kaldjaotus viitab valla paiknemisele Sakala kõrgustikul. Lainejoon tähistab jõgesid ja Võrtsjärve. Sinine roos hõbedasel väljal on Viljandi linna heraldiline sümbol vahetatud värvides ning osutab sellisena Viiratsi valla ajaloolisele seosele Viljandi linnaga. Tammeleht tähistab Viiratsi vallas rikkalikult leiduvaid iidseid tammesid. Lipp

Viiratsi valla lipp on ruudukujuline kangas, mis on laskuva kaldjoonega jaotatud siniseks ülemiseks ja valgeks alumiseks pooleks. Kandelipu suurus on 105x105 cm. Lipu jaotus ja selle tähendus on sama mis vapil. Värvid viitavad vapitunnustele – roosile ja tammelehele.

3. Rahvastik

2003. aasta rahvastikuregistri andmetel elab vallas 3791 inimest, asustuse tihedus on 17,8 in/km2. Rahvaarvult on Viiratsi Viljandimaa viies vald. 2003. aasta seisuga olid 49,6% (1881) valla elanikest mehed ja 50,4% (1910) naised. Kogu elanikkonnast on tööeast nooremaid (0–14-aastased) 15,1% (571), 15–64 aasta vanuseid 68,8% (2611 inimest) ja vanemaid kui 64 aastat 16,1% (609 inimest) (joonis 1).

Joonis 1. Viiratsi valla rahvastikupüramiid 2003. a (Viiratsi Vallavalitsuse andmebaas) Valla territoorium jaguneb alevikuks ja kahekümne üheks külaks. Valdav osa valla rahvastikust elab Viiratsi alevikus (1347) ja selle lähiümbruses. Suurema rahvastikuarvuga külad on Vana-Võidu (406), Uusna (394) ja Tänassilma (189). Väikseima rahvaarvuga külad on Loime (19), Rebaste (23) ja Kibeküla (37) (lisa 1). Joonis 2annab ülevaate valla rahvaarvu muutusest 1959.–2003. aastani. Suurim oli see näitaja 1989. aastal. Pärast 1989. aastat on valla rahvastik pidevalt kahanenud.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 17 / 42 Joonis 2. Viiratsi valla rahvaarvu muutus (ESA, 2000)

Joonis 3. Viiratsi vallas sündinute ja surnute arv 1996–2002 (Viiratsi vallavalitsuse andmebaas) Nagu näha jooniselt 3, on Viiratsi vallas juba pikemat aega negatiivne iive, mis küll aastal 2002 oli natuke väiksem kui aastal 2001. Siiski oli 2003. aastal juuni seisuga sündinud 17 last ja surnud 35 inimest. Tabel 1. Viiratsi elanike kodakondsus, sugu 31. märtsi 2000. a. seisuga (ESA, 2000) Kodakondsus Kokku Mehed Naised Kodakondsus kokku 3830 1830 2000 Eesti kodakondsus 3721 1775 1946 Venemaa kodakondsus 21 10 11 Ukraina kodakondsus 11 7 4 Soome kodakondsus 2 1 1 Muu riigi kodakondsus 3 2 1 Kodakondsus 64 31 33 määratlemata Kodakondsus teadmata 8 4 4

97,1% Viiratsi valla elanikkonnast on eestlased, muulastest on ülekaalus venelased ja ukrainlased (tabel 1). Valgevene, läti ja leedu kodakondsusega elanikke 2000. aasta rahvaloenduse järgi Viiratsi vallas ei elanud. Määratlemata kodakondsusega oli 64 ja 8 elaniku kodakondsus oli teadmata. Valla 1591 leibkonnast on enamik ühe- (594) või kaheliikmelised (407). Keskmine leibkonna suurus on 2,35 inimest. Kaks leibkonda on ka üheksaliikmelised. Enamasti moodustab leibkonna üks perekond (937), palju on perekonnatuid leibkondi (629), millest enamus on üheliikmelised (594). Mitme pere leibkondi oli 2000. aasta seisuga 25 (ESA, 2000). Viiratsi vallas kodutuid ei ole, üksikvanemaid on 234, sealhulgas mehi 24 ja naisi 210, abielus on 1144 ja vabaabielus 362 inimest, lapsi 1191, kusjuures poisse 687 ja tüdrukuid 504 (ESA, 2000). Alla 18-aastaste lastega perekondi on 534, keskmine laste arv on 1,84 (ESA, 2000).

4. Haridus, kultuur ja sport 4.1. Haridus

Leht 18 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Viiratsi vallas on kaks kooli: Viiratsi Algkool (asut. 1993. a) ja Kalmetu Põhikool (asut. külakoolina 1870. a). 2003. aastal õppis neis vastavalt 100 ja 158 last. Väljaspool valda õpib 324 last, kõige enam käiakse Viljandi koolides (302). 20 last käib Põhikoolis ja 2 Helme Sanatoorses Koolis. Väljaspool Viiratsi valda elavaid Viiratsi koolide õpilasi on 5 (Kalmetu põhikoolis 2 ja Viiratsi algkoolis 3). Lasteaiad asuvad Viiratsis (60 last), Vana-Võidus (26) ja Uusnas (16). Viiratsi lasteaias on kolm rühma, mis kõik on liitrühmad. Vana- Võidu lasteaias käivad küla ja selle ümberkaudsete piirkondade lapsed. Paar kasvandikku on ka Tänassilmast ja Viljandi linnast. Lasteaias on kaks liitrühma: 2–4-aastased ja 4–7-aastased. Alates 1997. aastast paikneb Uusnas lasteaed kortermajas, kus tegutseb üks segarühm. Tabel 2. Õppijad Viiratsi vallas seisuga 31. märts 2000. a. Õppekava aste, sugu (ESA, 2000) Õppijad Mehed ja naised Mehed Naised Isikud kokku 3711 1757 1954 Kõik õppijad 995 494 501 Alusharidus 102 47 55 1.–6. klass 409 220 189 7.–9. klass 200 105 95 10.–12. klass 87 41 46 Kutse- või keskeriõpe 118 55 63 põhihariduse baasil Kutse- või keskeriõpe 25 6 19 keskhariduse baasil Kõrgharidusõpe 50 19 31 Magistriõpe 4 1 3 Doktoriõpe 0 0 0

4.2. Kultuur Vallas on neli raamatukogu: Tänassilmas, Uusnas, Vana-Võidus ja Viiratsis. Rahvamaja asub Tänassilmas ja Viiratsis. Viiratsi rahvamajas tegutsevad naisansambel, segaansambel «Virvas», eakate ansambel «Kanarbik», rahvamuusikaansambel «Vilar», naiste võimlemis-, aeroobika- ja tantsurühm, käsitööring, pensionäride klubi, täiskasvanute kunstiring, laste kunstiring «Koidutäht», laste folklooriring «Õunake», laste kandlering, mudilaste ring ning rahvatantsuringid. Tänassilma rahvamajas tegutsevad lastering, naisrahvatantsurühm, eakate laulu- ja tantsuring, vokaalansambel, näitering ja noorteorganisatsioon 4H. Kultuurilisel eesmärgil kasutatakse ka Valma külamaja. Iga kuu lõpus ilmub valla ajaleht «Kuukiri», mida antakse välja alates 1993. aastast. 1997. aastast on leht A4-formaadis ja 8 leheküljel. Tellijaid on 400 ringis, üle 100 eksemplari levib müügi või meenetena. Ajaleht saadetakse ka Rahvusraamatukogule, Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli ja Viljandi raamatukogudele aga ka Kirjandusmuuseumile ja Viljandi Muuseumile. Valla aktiivsemad mittetulundusühingud on Tänassilma Külaselts, Viiratsi Valla Külavanemate Kogu ja Viiratsi Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühing. 4.3. Sport Spordiga on võimalik tegelda nii Viiratsi (jooksurada 333,3 m, hüppe- ja heitepaigad, võrk- ja korvpalliväijak, kurnimänguväljak ja jalgpalliväljak) kui ka Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolile kuuluval Vana-Võidu (staadionirada 305 m, hüppepaigad, võrkpalli- ja korvpalliplats, vibuväljak) staadionil aga ka Kalmetu kooli (mõõtmed 36x12 m, korv- ja võrkpallimängu võimalus, jõumasinad) või Vana-Võidu (VÜKK-i omand, mõõtmed 30x30 m, võimalik mängida korv- ja võrkpalli, sulgpalli ja lauatennist, maadlusmatid, jõusaal) spordisaalis. 2003. aasta jaanuaris avati ka Viiratsi Algkooli keldrikorrusel jõusaal, mida on plaanis edasi arendada. Vana-Võidus ja Sammulis saab ka käia ratsutamas. Kivistiku metsa Vana-Võidus on rajatud 2,5 km pikkune rada, kus on head jooksmise võimalused. Alates 1990. aastast korraldatakse Kolme Tamme jooksu, mille põhidistants on 17 km. Lisaks osaletakse aktiivselt koos kuue teise Võrtsjärve äärse omavalitsusega (Rannu ja Rõngu Tartumaalt, Puka ja Põdrala Valgamaalt ning Kolga-Jaani ja Viljandimaalt) ka igal suvel ja talvel toimuvatel Võrtsjärve mängudel. Vallas korraldatakse traditsiooniliselt väiksemaid spordivõistlusi.

5. Valla elukeskkond

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 19 / 42 5.1. Elamumajandus Tabel 3. Viiratsi valla eluruumi tüübid (ESA, 2000) Kõik eluruumi tüübid Tavaeluruum Mittetavaeluruum Majutusruum Eluruumi tüüp teadmata 1705 1628 3 62 12

Tabel 4. Viiratsi valla tavaeluruumid (ESA, 2000) Kõik hoone Paljukorte- Pereelamu Muu Elukorteri(te)gaMajutushooneMuu hoone Hoone liik liigid riline elamu väikeelamu mitteelamu teadmata 1628 775 746 49 6 3 5 44

Enamik hooneid on valminud aastatel 1971–1980 (288) ja 1981–1990 (220), need olid peamiselt paljukorterilised elamud. Võrdlemisi palju on enne 1919. a ehitatud maju (268), need on valdavalt pereelamud (192). 245 maja ehitamisaeg pole teada. 1990. aastatest alates on ehitatud valdavalt pereelamuid, alates 1996. aastast pole valminud ühtegi paljukorterilist maja. Tabel 5. Eluruumi tüüp ja kasutamise alus 31. märtsi 2000. a seisuga (ESA, 2000) Eluruumi tüüp Elanikud Kõik eluruumid 3740 Tavaeluruum 3630 – omanik 2938 – elamuühistu liige 2 – üürnik 583 – muu kasutamise alus 64 – kasutamise alus teadmata 43 Mitte-tavaeluruum 6 Majutusruum 92 Eluruumi tüüp teadmata 12

Tabel 5annab ülevaate Viiratsi valla elanike elamuruumitüüpidest ja nende kasutamise alustest. Enamik inimesi elab tavaeluruumis ja on selle omanikud. 583 inimest olid 2000. aasta seisuga üürnikud ja 92 kasutas elamiseks majutusruumi. Valla elanikest 43 puhul oli tavaeluruumi kasutamise alus teadmata, 12 inimese puhul oli teadmata elamuruumi tüüp ja 6 inimest elasid mittetavaeluruumis.

Ühe inimese kohta tuleva eluruumi keskmine pind on 27 m2. Kõige suurem on see näitaja pereelamus (34 m2), mida Viiratsi vallas oli 2000. aastal 599. Natuke alla keskmise oli ka muus väikeelamus elava inimese kohta tulev pind (24,4 m2). Kõige rohkem on vallas paljukorterilisi elamuid (708), kus elaniku kohta tuleb keskmiselt 20,7 m2pinda. Hoone liik on teadmata 34 juhul (ESA, 2000). Valla omanduses on viis keskküttega korterit, mis kõik on välja üüritud valla töötajatele. Ahjuküttega kortereid on 26, millest kaks seisavad tühjalt ning sinna paigutatakse ajutiselt elama toimetulekuraskustega inimesi. 5.2. Haljastus ja heakord Munitsipaalomandis olevate maade heakorra eest vastutab MA Viikom 5.3. Jäätmemajandus Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu. Viiratsi Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustustest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmise korral aru Viiratsi Vallavalitsusele. Jäätmeid võivad valla territooriumil koguda, vedada ja taaskasutada need, kes on oma tegevuse vallavalitsusega kooskõlastanud. Olmejäätmed kogutakse tiheasustusaladel enamasti konteineritesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Olmejäätmeid tekib ca 200 kg inimese kohta aastas, need veetakse Viljandi linna prügilasse. Korduvkasutatavate jäätmete kogumiseks on valla territooriumile paigaldatud viis klaasikogumiskonteinerit. Ohtlikke jäätmeid kogutakse valla haldusterritooriumil alates 1998. aastast organiseeritult kord aastas. Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtukohad: • Tavajäätmete prügila – Pärsti vald • Alternatiivsed olmejäätmete prügilad – puuduvad • Klaastaara vastuvõtupunkt – Viiratsis ja Viljandi linnas

Leht 20 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine • Klaaspakendite kogumismahutid – Viiratsi alevikus, Vana-Võidus ja Uusnas • Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtupunkt – Tüma puhastusseade, Pärsti vald • Vanametalli vastuvõtt – Eesti Metallieksport, AS EMEX-i Tartu osakond • Tekstiilijäätmete vastuvõtt – puudub • Vanapaberi ja papi vastuvõtt – puudub 5.4. Vesi ja kanalisatsioon Veevarustuse süsteem basseerub vallas põhiliselt keskdevoni alamsiluri, siluri ja devoni põhjaveel. Vallas on 15 ühisveevärgiga seotud puurkaevu: Viiratsis (4 tk), Sillaotsa, Kalmetu, Uusna (2), Ärma, Järve, Valma (2), Tusti ja Vana-Võidu (2). Veevarustustorustike tänavavõrgu pikkus ulatub üle 20 kilomeetri ja torude vanus kohati 40 aastani. Viiratsi alevikus moodustavad 4 puurkaevu ringsüsteemi. Magistraalid on ehitatud malm-, asbo- ja polüetüleentorudest läbimõõduga 50–150 mm. Viimase 10 aasta jooksul ei ole veemagistraale ehitatud. Vallas on umbes 25 kilomeetrit ühiskanalisatsioonitrasse. Viiratsi aleviku kanalisatsiooniga juhitakse reoveed aleviku äärel asuvasse reoveepuhastisse MRP-300. Samuti Valma asulas suunatakse reoveed reoveepuhastisse BIO-25 ja Uusnas OKYD-90+BT-sse. Biotiikidesse suunatakse reovesi Vana-Võidu asulast, Sillaotsa elamutest, Järve elamust, Vasara elamutest, Tusti elamust, Kalmetu Põhikoolist ja elamutest. Suuremad vallas tekkivad reoveekogused on võimalik puhastada olemasolevate rajatistega. Reovee kogumis- ja settekaevude reoveed paigaldatakse Viiratsi reoveepuhasti eelvoolukaevu. Viljandi linn kasutab praegu Tänassilma jõe ülemjooksul olevat looduslikku maa-ala oma reovete loodusliku puhastina.

Viiratsi vallas haldab ja pakub veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust munitsipaalasutus Viikom. 5.5. Kütte- ja soojamajandus Uusnas on igal keskküttega majal oma katlamaja ja iga maja kütab end ise. Vana-Võidu soojamajanduse eest vastutab omavalitsus, kellele kuuluvad kohalik katlamaja ja soojatrassid. Viiratsi aleviku soojatrassid erastati 1998. aastal ja hetkel vastutab soojamajanduse eest AVM-Term. 2003. a kooskõlastati firmaga «Fortum Termest» Viiratsisse gaasikatlamaja ehitamine. 5.6. Teed, transport ning side ja elekter 5.6.1. Teed Valda läbivad Tartu–Viljandi ja Viljandi–Mustla maantee. Kohalike elanike seisukohalt on tähtsamad ühendusteed ka Viljandi–Väluste–Mustla tee ja Viljandi–Mõnnaste–Mustla tee. Viiratsi valda läbivate teede kogupikkus on 267,6 km. Sellest kohalikke maanteid 167,7 ja tänavaid 8,1 km. Erateid on 25,4 ja muid teid 66,4 km. Enamik on kruusateed (188,3 km), tunduvalt vähem on pinnasteid (72,7 km). Valla teid on 80,3 km ja lisaks sellele on hooldada 24,6 km erateid. 5.6.2. Transport Viljandist Viiratsi valla keskusesse Viiratsi alevikku on võimalik sõita linnaliinibussidega, mille liikumise intervall on keskmiselt üks tund (tipptundidel poole vähem). Valda läbivad Viljandi–Tartu ja Viljandi–Mustla maantee, seetõttu on enamikel küladel hea transpordiühendus. Lisaks on kooli ajal käima pandud õpilasliinid. 5.6.3. Side ja elekter Vallas on 83 elektrialajaama, neist 32 alajaama teenindab Mustla ja 51 Viljandi piirkonna meister. Valla ainuke telefonidigitaaljaam asub Viiratsi alevikus, analoogjaamad paiknevad Uusnas, Kalmetus ja Vana- Võidus. Ülejäänud piirkondade elanikud kasutavad sidepidamiseks raadiotelefone. Internetiühendus on kõige parem Viiratsi alevikus. Internetiteenust pakub alevikus Matti Bürootehnika AS, kes on välja ehitanud lokaalvõrgu, kuhu kuuluvad Viiratsi vallamaja, algkool, lasteaed ja rahvamaja, samuti pakub firma teenust paneelmajade elanikele. Andmeedastuskiirus üles- ja allalaadimisel on 2 Mbps. Internet jõuab Viiratsi alevikku raadiolingi abil. Kasutatakse raadiosgedust 2,4 GHz. Sakala tänava eramajade rajoonis puudub ühtne võrk. Sealsed elanikud kasutavad enamasti Elioni pakutavat püsiühendust ning osa seda omavahel omakorda jagades. Viiratsi raamatukogus on avalik internetipunkt, kus on kasutusel 6 käesoleva aja nõuetele vastavat arvutit. Arvutite ja interneti kasutamine on tasuta.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 21 / 42 Väljaspool alevikku on püsiühendus Kalmetu Põhikoolis, kuid sealne andmeedastuskiirus on madal. Vallal on plaanis lähiajal lasta Elionil paigaldada uus ühendus, mis suurendab oluliselt andmeedastuskiirust. Seejärel on võimalik ühendada ka Tänassilma raamatukogu internetiga ning luua sinna avalik internetipunkt. Vana-Võidu külas asub Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli peahoone. Sealne Elioni püsiühendus laieneb vaid kooli ühiselamutesse. Paneelelamutes ja mujal ühtne võrk puudub. Kasutatakse personaalseid püsiühenduse lepinguid. Uusna külas kasutatakse samuti personaalseid Elioni püsiühenduse lepinguid ning jagatakse omakorda seda ühendust naabritega. 5.7. Planeerimine

Valla üldplaneering puudub. Tiheasustusega alad on Mähma, Sakala, Uusna, Vana-Võidu ja Viiratsi. Detailplaneeringu kohustusega ala on Valma. Avaliku kasutusõigusega alad on avalike veekogude (Ärma- ja Tänassilma jõgi ning Võrtsjärv) kaldaalad. Planeeritakse rajada tööstusrajoon Mäeltkülla Iva tee äärde ja laiendada Viiratsi Saeveski tootmisala Vana- Võidus. Kavas on rajada ja laiendada ka elamurajoone Viiratsi alevikus ja Vana-Võidus.

6. Sotsiaalne keskkond 6.1. Tegevusalad ja toimetulek Joonis 4näitab Viiratsi valla ametlikku töötute osa tööealisest elanikkonnast aastatel 1999–2002 31. detsembri seisuga. Kõige madalam oli see näitaja vaadeldaval ajal 1999. aastal (6,5%) ja kõige kõrgem aastal 2000 (8,8%). Kaks kolmandikku ametlikest töötutest on mehed. Joonis 4. Töötute osakaal Viiratsi vallas aastatel 1999–2002.

Joonis 5annab ülevaate aastatel 1999–2002 valla elanike toimetulekutoetuseks eraldatud summast. Toimetulekutoetuste taotluste arv on pidevalt langenud. Kui 1999. aastal oli neid 2797, siis aastaks 2002 oli vastav näitaja 1698. Ka iga-aastane toimetulekuks makstav raha on seetõttu oluliselt vähenenud.

Joonis 5. Toimetulekutoetusteks makstav summa Viiratsi vallas aastatel 1999–2002.

Leht 22 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine 2003. aasta juulikuus oli vallas 11 sotsiaalkorterit. Need on keskküttega toad koos köögi ja WC kasutamise võimalusega. 6.2. Tervishoid ja hoolekanne Viiratsi alevikus asub Viiratsi Perearstikeskus, kus on kaks perearstipraksist. Lisaks perearstidele rendib seal ruume hambaarst. Alevikus on ka Viljandi Kesklinna Apteegi haruapteek. Valla territoorium on jagatud viieks sotsiaalpiirkonnaks, mille eest vastutavad palgalised hooldustöötajad: • Rebaste, Valma, Ridaküla, Jõeküla ja Vana-Võidu • Tänassilma, Surva, Mähma, Tõnuküla ja Vanavälja • Uusna, Tusti, Kuudeküla ja Saareküla • Vasara, Mäeltküla, Ruudiküla, Verilaske, Vardja ja Kibeküla • Viiratsi ja sotsiaalkorterid Ravikindlustamata patsientidega tegeleb vallaarst. Kiirabiteenust osutab SA Viljandi Keskhaigla. Viiratsis tegutseb ka Viiratsi Hoolekandekeskus(vanadekodu), kus on 35 kohta. Lisateenustena on seal võimalik tellida pesupesemist ja triikimist, kasutada sauna, juuksuriteenust ning üürida 8-kohalist autot (koos juhiga). Vabade kohtade olemasolul võetakse vanureid hooldekodusse ka teistest omavalitsustest. Viiratsi Hoolekandekeskuse ruumides tegutseb ühel päeval nädalas päevakeskus. Korraga on päevakeskust võimalik külastada 15 inimesel. Kaugemates külades elavad vanurid ja puuetega inimesed tuuakse kohale pansioni autoga. Neil on võimalik lõunat süüa, külastada arsti, käia juuksuri juures ja saunas, pesta pesu ning kuulata mõnda loengut või kontserti. Viiratsi alevikus asub ka lastekodu. 6.3. Korrakaitse- ja päästeteenistus Korrakaitse tagamisega tegeleb Viiratsi vallas konstaabel, kelle vastutusalasse kuulub ka vald. 2002. aastal algatati 68 kriminaalasja, neist oli 42 salajast vargust. Keskmine kuritegude avastamise protsent oli 47,1 (2001. aastal aga 53,1%). Võrreldes teiste maakonna valdadega on kuritegude arv Viiratsi vallas suur. Põhiliselt rüüstatakse vanu tühjana seisvaid talusid. Korteritesse sissemurdmist on minimaalselt. Tuletõrje- ja päästetöid teeb Viljandimaa Päästeteenistus. Vallas oma tugikomandot pole. Päästeteenistuse väljakutsete statistika leiab tabelis 6. Tabel 6. Päästeteenistuse väljakutsete arv aastatel 2001 ja 2002 (Viljandimaa päästeteenistus) Väljakutsete liik 2001. a 2002. a Tulekahju 20 39 Loodusjõududest põhjustatud – 1 õnnetused Liiklusõnnetus 2 6 Õnnetus veekogul 1 1 Naftasaadusega saastumine – 1 Leitud lõhkekehad – 1 Ekslik väljakutse 4 2 Teadlikult vale väljakutse – 1 Muud 5 11 Kokku 32 63

7. Looduskeskkond Viiratsi vald asub Viljandist vahetult idas, ulatudes kauni Viljandi järve kagurannalt Võrtsjärve loodekaldale. Valda läbivad Viljandi–Tartu maantee ja Tänassilma jõgi, muistse Pärnu–Novgorodi veetee osa. Viljandi järve kõrgel idakaldal asuvast Viiratsi alevikust avaneb kaunis vaade Viljandile. Ligi 2 km kaugusele jäävad kenad järvekesed ja orgudest lõhestatud Nõmme liivik. Võrtsjärve ääres Valmas on supluskoht ja kalasadam. Ka Tänassilma jõe suudmes Oiul on kena paadisadam. Väärtuslikumad maastikud piirkonnas on Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel ning Rebaste ja Jõeküla maastik. Tänassilma jõe lammil paiknevad Oiu, Kärma ja Rebaste-Jõeküla luht.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 23 / 42 7.1. Maavarad Valla territooriumil leidub mõningal määral savi ja teede korrashoiuks sobivat maa-ainest. Kruusa kaevandatakse nii eraomandis olevas Sammuli karjääris kui ka omavalitsusele kuuluvas Pata karjääris (pindala 9,82 ha, jääkvaru 105 000 m3). 7.2. Vesi Viiratsi territooriumi on seotud Viljandi ja Võrtsjärvega. Lisaks läbib valda alam-Võrtsjärve vesikonda kuuluv Tänassilma jõgi (pikkus 34 km) ja selle suurim lisajõgi Ärma (37 km). Tänassilma jõgi algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust ja suubub Oiul Võrtsjärve. Jõgikonna pindala on 454 km2. Ärma jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke. Ärma jõgikond (199 km2) moodustab 44% Tänassilma jõgikonnast. Suurimateks lisajõgedeks on Varastu ja Verilaske oja (vastavalt 12 ja 13 km). 7.3. Sood Madal- ja siirdesood Viiratsi vallas puuduvad. Küll aga ulatub osaliselt valla territooriumile Parika raba. 7.4. Metsad Valla territooriumil leidub arvestatavas koguses metsa. Riigimetsa all on 5197 ha, mida haldavad Õisu (297 ha) ja Aimla (4900 ha) metskond. Erakätes on 3604 ha metsamaad. Levinuimad puuliigid on kask ja kuusk ning metsatüüpidest sega- ja salumets.

7.5. Kaitsealad Viiratsi valla territooriumil on looduspark (Nõmme liivik) ja väike osa Viljandi ürgorust. Planeeritakse muuta kaitsealaks ka Tusti paisjärv koos selle ääres asuva pargiga. Viljandimaa Keskkonnateenistuse hallata on järgmised Viiratsi vallas asuvad looduskaitselised üksikobjektid: • Mursi pärnad • Viiratsi tamm I • Viiratsi tamm II • Väike-Kibe pärn • Viiralti tamm • Sammuli rändrahn 7.6. Maakasutus Kasutatava maa üldpindala on 20 000 ha. Sellest on haritavat maad on 42% (8260 ha), mis on Viljandimaa üldise näitajaga võrreldes (28%) tunduvalt kõrgem. Looduslikku rohumaad on 4 % (823 ha), metsamaad 44% (8801 ha), õuemaad on 3% (465 ha) ja muud maad 7% (1430 ha).

8. Majandus 8.1. Viiratsi valla eelarve ja investeeringud Kohalik eelarve 2003 (kr) MAKSUD 10 450 000 KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 1 403 800 MATERIAALSETE VARADE MÜÜK 25 000 TULUD VARADELT 115 000 TOETUSED 10 773 790 AASTAVAHETUSE VABA JÄÄK 1 859 490 LAEN 1 200 000 TULUD KOKKU 25 827 080 KASSATAGAVARA 25 000

Omavalitsuse kulud 2003 (kr) ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 5 820 880 RIIGIKAITSE 5000 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 33 000 MAJANDUS 866 000 KESKKONNAKAITSE 425 000 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 625 000

Leht 24 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine TERVISHOID 87 730 VABA AEG, KULTUUR JA RELIGIOON 2 774 290 HARIDUS 10 900 250 SOTSIAALNE KAITSE 4 289 930 KULUD KOKKU 25 827 080 KASSATAGAVARA 25 000

Eelnevate aastate eelarveid kujutab tabel 7. Tabel 7. Eelnevate aastate tulude ja kulude kogusumma (kr) 1999 2000 2001 2002 21 858 000 25 223 000 22 726 000 24 851 000

Investeeringud riigieelarvest: 1999. a 600 000 kr Viiratsi koolimaja 183 000 kr Valla teed 2000. a 2 000 000 kr Viiratsi koolimaja 2001. a 2 100 000 kr Viiratsi koolimaja

8.2. Ettevõtted Vallas on ametlikult registreeritud 57 ettevõtet. Neist umbes kolmandik ei ole aktiivselt tegutsevad. Suurim tööandja on sealihatootmisega tegelev AS Ekseko, mille 190-st töötajast 60 on Viiratsi valla elanikud. Vallas tegutsevad suuremad ettevõtted on veel: AS Viiratsi Saeveski(56 töötajat, metsa kokkuost ja ümbertöötlemine), OÜ Tribus(33 töötajat, põllumajandussaaduste tootmine, transporditeenuste pakkumine), AS Viive Ehitus(36 töötajat, ehitus ja puidutöötlemine), OÜ Leik(19 töötajat, põllumajandustootmine), OÜ Ärma Talu JL(15 töötajat, põllumajandussaaduste tootmine), OÜ Trafox Eesti(23 töötajat, trafode mähkimine), AS Sektoron(12 töölist, raudkonstruktsioonide valmistamine ja kütuse müük), OÜ Viiratsi Lihatööstus(30 töölist, lihasaaduste müük). Üksikisikust ettevõtjaid oli 2003. aastal 132, neist enamik tegutseb põllumajandusliku tootmisega. Valma piirkonnas on ka palju kalureid. Tabel 8 . Üksikisiku tulumaksu laekumine (tuh kr) 1998 1999 2000 2001 2002 2003 5931 6651 6668 7091 8769 9500

8.3. Tööjõud Tabel 9kajastab Viiratsi valla elanike töökohti. Oma vallas leiavad tööd 573 inimest, neist 99 oma kodus või talus. Väga paljud käivad tööl Viljandimaa mõnes muus linnas (523) või vallas (87). Väljaspool valda leiab tööd 21 inimest, 9 Tallinnas, 5 mõnes muus väljaspool Viljandimaad asuvas linnas, 4 teises vallas ja 3 välismaal (2 Soomes ja 1 Saksamaal). Kindel töötamise koht puudub 117 inimesel ja teadmata on 7 Viiratsi valla elaniku töökoht. Tabel 9. Töötamise koht, sugu 31. märts 2000. a seisuga (ESA, 2000) Töötamise koht Mehed ja naised Mehed Naised Töötamise koht kokku 1343 695 648 Töötamise koht Eestis 1207 574 633 – töötamise koht 1189 564 625 ja elukoht samas maakonnas – samas maakonnas, oma 99 64 35 kodus/talus – samas maakonnas, 474 225 249 samas linnas/vallas – samas maakonnas, 523 234 289 mujal linnas – samas maakonnas, 87 38 49 mujal vallas

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 25 / 42 – samas maakonnas, linn/ 6 3 3 vald teadmata Töötamise koht ja 18 10 8 elukoht erinevas maakonnas – erinevas maakonnas, 14 7 7 linnas – erinevas maakonnas, 9 5 4 Tallinnas – erinevas maakonnas, 4 3 1 vallas Töötamise koht 3 1 2 välisriigis Soome 2 1 1 Saksamaa 1 0 1 Kindel töötamise koht 117 110 7 puudub Töötamise koht teadmata 7 1 6

Tabel 10näitab Viiratsi valla töötava rahvasiku tegevusalalist jaotumust. Töötavast rahvastikust 320 inimest on hõivatud kas põllumajanduse või metsamajandusega. 236 tegelevad töötleva tööstuse alal, 180 hulgi- ja jaemüügis või mootorsõidukite ja kodumasinate remondiga. Haridustöötajaid on 115, ehitusel 86 ja tervishoiu või sotsiaalhooldusega tegelevad 75 Viiratsi valla elanikku. Tabel 10. Elanike tegevusala, sugu 31. märtsi 2000. a seisuga (ESA, 2000) Mehed ja naised Mehed Naised Tegevusala kokku 1343 695 648 Põllumajandus, jahindus 320 193 127 ja metsamajandus Kalandus 16 15 1 Mäetööstus 4 4 0 Töötlev tööstus 236 136 100 Elektrienergia- , gaasi- ja 27 21 6 veevarustus Ehitus 86 78 8 Hulgi- ja jaemüük; 180 82 98 mootorsõidukite ja kodumasinate remont Hotellid ja restoranid 38 7 31 Veondus, laondus ja side 51 30 21 Finantsvahendus 11 4 7 Kinnisvara-, üürimis- ja 52 27 25 äritegevus Avalik haldus ja 79 38 41 riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus 115 35 80 Tervishoid ja 75 7 68 sotsiaalhooldus Muu ühiskonna-, 50 16 34 sotsiaal- ja isikuteenindus Palgatöötajatega 3 2 1 kodumajapidamised

8.4. Kalandus Valla piiril asuvas Võrtsjärves on heal järjel kalandus, mida häirib perioodiline erakordselt madal veeseis. Kalandusega tegeldakse kõige aktiivsemalt Valma külas, mis asub vahetult Võrtsjärve ääres. Valmas asus varem Võrtsjärve Kalamajandi keskus. Selle piirkonna elanike põhitegevus ongi kalapüük ja -töötlemine. Kalureid on ligilähedaselt 25, neist enamik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Tähtsamad kalaliigid on latikas, ahven, haug, koha ja angerjas.

Leht 26 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Valma sadam on üks Võrtsjärve suuremaid. See on vajalikul määral süvendatud, vajalike hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Perspektiivis on Tänassilma jõele Oiul rajada purje- ja väikepaatide sadam, mis kajastub ka Võrtsjärve üldplaneeringus. 8.5. Teenused Viiratsi vallas on juuksur, kosmeetik, tankla, autoremonditöökoda, teede- ja kommunaalmajandusettevõte. Viiratsi alevikus tegutseb ka apteek. 8.6. Turism

Mustla teel on endise Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri (1884–1953) sünnikohta tähistav mälestusmärk, mille juurde viib puiestee. Võrtsjärve ääres Valma külas asub sadam, kust saab teha huvi- ja kalaretki järvele. Valmast veidi lõuna pool asuvad Raudsepa dendropark (huvitav oma liigirohkuse ja koosluste poolest) ja 4000 aasta vanune kiviaja asulakoht. Haudadest on leitud vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbrusest. Ruudiküla külas asub aga Kovali dendropark. Tartu tee lähedal kasvab põline Tamme-Koorti tamm (Ø 4,7 m), mille on jäädvustanud kunstnik Eduard Viiralt. Avara Tänassilma jõe ürgoru kaldal pargis asub 19. sajandi algul ehitatud Vana-Võidu mõisaansambel, kus nüüd paikneb Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (seal on muuseumituba). Mõisa läheduses asuvasse Kivistiku metsaparki on rajatud suusarada.

Tänassilmas on kirik ja kalmistu. Omal ajal kuulus kirik õigeusu kogudusele. 80. aastate lõpus alustatud taastamistööd on praeguseks seiskunud. Tänassilma jõe põhjakaldal Surva külas Mursil asub Eesti omariikluse isa, riigivanem Jaan Tõnissoni (1868–1941) sünnikodu. Viljandi kesklinnast vaid kolme kilomeetri kaugusel asuvas Viiratsis on kolmest tiigist koosnev süsteem koos pargiga. Viiratsi vallamaja kõrvale jäävad looduskaitsealused tammed ja sealt pisut edasi, staadioni ja Lastekodu juurest mäenõlvalt avaneb suurepärane vaade Viljandi linnale ja järvele. Viljandi–Tartu maantee üheteistkümnendalt kilomeetrilt vasakule, Tusti poole pöörates jääb kilomeetri kaugusele Tusti paisjärv. Külarahvas on alustanud selle kallastel asuva pargi korrastamist. Lähedusse jäävad ka arhitektuurilist huvi pakkuvad karjakastelli varemed. Valma külla on planeeritud asutada puhkealasid. Maakasutuse planeerimisel tuleb arvestada Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringuga. Pikaajalises perspektiivis on puhkemajanduslik potentsiaal Võrtsjärvel ning Tänassilma ja Ärma jõel koos ümbruskonnaga.

9. Koostöö 9.1. Koostööpartenerid Viljandimaal

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 27 / 42 Alates 1997. aastast teevad koostööd Viljandi ümbruse vallad ja Viljandi. Koostööpiirkonda kuuluvad Viljandi linn, Viiratsi, Pärsti, ja Saarepeedi vald. Ühiselt lahendatakse hariduse, sotsiaalhoolduse, prügimajanduse ja muid küsimusi. Viiratsi vald osaleb ka Viljandimaa Omavalitsuste Liidu (VOL) töös. 9.2. Võrtsjärve-äärne koostöö Koostööd tehakse Võrtsjärve ümbritsevate valdadega (Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala ja Tarvastu), kellega koos peetakse igal aastal suve- ja talimänge. 9.3. Väljaspool Eestit Pikaajalised sõprussidemed seovad valda Juankoski linnaga Kuopio lähistel Soome Vabariigis. Prioriteetideks on kultuurivahetus ja inimestevahelised suhted. 1998. aasta veebruaris kirjutati alla ka koostöölepingule Malungi kommuuniga, mis asub Rootsi Kuningriigi Dalarna maakonnas.

10. Hallatavad asutused

1. Viiratsi Algkool 2. Kalmetu Põhikool 3. Viiratsi Lasteaed 4. Vana-Võidu Lasteaed 5. Uusna Lasteaed 6. Viiratsi Raamatukogu 7. Vana-Võidu Raamatukogu 8. Uusna Raamatukogu 9. Tänassilma Raamatukogu 10. Viiratsi Rahvamaja 11. Tänassilma Rahvamaja 12. Valma Külamaja 13. M/A Viikom 14. Viiratsi Hoolekandekeskus Lisad Lisa 1. Rahvaarv külade kaupa (ESA, 2000, Viiratsi valla andmebaas) 1959 1970 1979 1989 1999 2003 Jõeküla 88 101 72 61 62 70 Kibeküla 124 133 62 45 42 37

Leht 28 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Kuudeküla 73 74 47 41 45 43 Loime 105 55 58 41 18 19 Mäeltküla 258 259 183 99 114 112 Mähma 26 23 24 28 53 75 Rebaste 85 57 27 18 24 23 Ridaküla 35 82 58 56 46 42 Ruudiküla 132 88 56 56 63 66 Saareküla 226 142 98 68 59 51 Surva 121 104 65 65 59 50 Tusti 158 184 171 145 174 154 Tõnuküla 76 79 68 56 66 68 Tänassilma 231 169 204 186 199 189 Uusna 364 333 312 409 388 394 Valma 202 208 190 201 176 169 Vana-Võidu 397 452 456 674 428 406 Vanavälja 115 80 74 64 74 80 Vardja 350 311 223 139 183 172 Vasara 139 135 116 81 99 87 Verilaske 182 154 135 103 137 137 Viiratsi alevik 354 506 1215 1579 1413 1347

Lisa 2. Faktiline ja alaline rahvastik seisuga 31. märts 2000. a. Haldusüksus. (ESA, 2000) Faktiline rahvastik Alaline rahvastik Eestlased Eestlaste osatähtsus, % Viiratsi alevik 1356 1373 1223 89 Viiratsi valla külad 2437 2455 2294 93 Jõeküla küla 69 68 62 91 Kibeküla küla 36 39 26 67 Kuudeküla küla 35 35 34 97 Loime küla 27 27 27 100 Mäeltküla küla 108 110 99 90 Mähma küla 51 51 50 98 Rebaste küla 15 16 14 88 Ridaküla küla 44 44 41 93 Ruudiküla küla 50 56 53 95 Saareküla küla 54 43 39 91 Surva küla 50 53 50 94 Tusti küla 145 151 145 96 Tõnuküla küla 66 67 64 96 Tänassilma küla 172 171 164 96 Uusna küla 364 378 345 91 Valma küla 155 154 153 99 Vana-Võidu küla 533 531 491 92 Vanavälja küla 65 65 64 98 Vardja küla 181 181 168 93 Vasara küla 89 89 88 99 Verilaske küla 128 126 117 93 Viiratsi valla asula 15 2 0 0 teadmata Kokku 3793 3828 3517 91

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viiratsi vallas tegelikult elavate inimeste arv natukene suurem, kui oli sinna ametlikult sissekirjutatuid (lisa 2). Eestlasi oli 3517, mis on 91% alalisest rahvastikust. Kõige madalam oli eestlate osakaal Kibekülas (67%), Viiratsi alevikus oli vastav näitaja 89%. Kõigis ülejäänud külades elas vähemalt 91% eestlasi, Loime külas isegi 100%.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 29 / 42 Lisa 3. Viiratsi valla elanike haridustase 31. märtsi 2000. a seisuga (ESA, 2000)

Lisas 3on toodud Viiratsi elanike haridustase. Kirjaoskamatuid alghariduseta elanikke oli 8–2 meest ja 6 naist. Kõige enam on üldpõhiharidusega, aga ka üldkesk- või algharidusega inimesi. Kolm inimest oli ka magistrikraadiga ja 23 elaniku haridustase on teadmata.

Lisa 4. Elatusallika tähtsus, elatusallikas 31. märtsi 2000. a seisuga (ESA, 2000)

Leht 30 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Lisa 4annab ülevaate Viiratsi valla rahvastiku elatusallikatest. Kõige enam oli Viiratsi vallas neid, kelle peamine elatusallikas oli palk (1202). Üsna palju oli ka neid, kes olid teiste inimeste ülalpidamisel (1197) või nimetasid esmase elatusallikana pensioni (886). 10 inimese esmane elatusallikas oli teadmata. Lisaks oli teine elatusallikas 517 inimesel. Peamiselt oli selleks kas toetus, stipendium, abiraha (177) või pension (96). Lisa 5. Elanike sotsiaal-majanduslik staatus, sugu 31. märtsi 2000. a seisuga (ESA, 2000) Mehed ja naised Mehed Naised

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 31 / 42 Tööalane ja sotsiaal- 3002 1391 1611 majanduslik staatus kokku Majanduslikult aktiivne 1542 829 713 Töötaja 1343 695 648 püsiva lepinguga 1055 494 561 palgatöötaja muu palgatöötaja 87 53 34 Ettevõtja-tööandja, 46 39 7 talupidaja palgalise tööjõuga Üksikettevõtja, 124 88 36 vabakutseline, talupidaja ilma palgalise tööjõuta Palgata töötaja 13 7 6 pereettevõttes, talus Tulundusühistu liige 0 0 0 Ajateenija 9 9 0 Tööalane staatus 9 5 4 teadmata Töötu 199 134 65 Majanduslikult 1456 560 896 mitteaktiivne (Üli)õpilane 339 166 173 Pensionär 856 299 557 Kodune 187 40 147 Muu mittetöötav 74 55 19 Majanduslik aktiivsus 4 2 2 teadmata

Vallas oli 2000. aastal 1542 majanduslikult aktiivset inimest, neist 829 meest ja 713 naist (lisa 5). Püsiva lepinguga palgatööd tegi 1055, muud palgatööd 87, palgata töölisena talus 13, palgalise tööjõuga oma ettevõttes või talus 46, vabakutselisena või ilma palgalise tööjõuta ettevõtjana 124. Valla elanikest 9 olid ajateenijad ja 9 inimese tööalane staatus oli teadmata. Töötuid oli Statistikaameti 2000. aasta andmetel 199 (134 meest, 65 naist). Majanduslikult mitteaktiivseid (üliõpilased, pensionärid, kodused ja muudel põhjustel mittetöötavad inimesed) oli 1456, neist 560 mehed ja 896 naised. Lisa 6. Töötav rahvastik ametiala järgi 31. märtsi 2000. a seisuga (ESA, 2000)

Lisa 6annab ülevaate Viiratsi valla elanike ametialadest 2000. aasta rahvaloenduse järgi. Kõige enam töötas 2000. aastal valla elanikke oskus- ja käsitöölisena, neist mehi 152 ja naisi 46. Mehed leidsid rakendust ka seadme- ja masinaoperaatoritena. Lihttöölisena teenisid elatist 78 meest ja 77 naist. Naised olid peamiselt tegevad teenindus- ja müügitöötajatena. Ka keskastme või tippspetsialistid olid enamasti naised. Seadusandjate või kõrgemate ametnike ja juhtidena töötas 146 inimest, neist 95 meest ja 51 naist. Palju oli ka põllumajanduse ja kalanduse oskustöölisi (143). 13 elanikku töötas relvajõududes, neist üks naine, ja ühe naise ametiala oli teadmata.

Leht 32 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine Lisa 7. Mõisted Elatusallikas– igasugune rahaline või muul kujul (toiduainetena, rõivastena, peavarjuna, küttena vms) saadud sissetulek, mis on oluline isiku toimetulekul. Märgiti viimase 12 kuu (loendusmomendi seisuga) peamine elatusallikas. Kui isik pidas toimetulemisel oluliseks kaht elatusallikat, märgiti kõige tähtsam esimeseks elatusallikaks ja tähtsuselt järgmine teiseks, kusjuures elatusallikate tähtsuse järjestuse määras loendatav ise (näiteks sissetuleku suuruse järgi). Juhul kui isikul oli viimasel ajal elatusallikas oluliselt muutunud ja see olukord vältas edaspidi tõenäoliselt pikka aega (isik jäi pensionile, sai püsiva töö, jäi lapsehoolduspuhkusele, astus ajateenijana kaitseväkke vms), märgiti peamiseks elatusallikaks see, mis oli oluline isikule just viimasel ajal ning jäi peamiseks elatusallikaks ilmselt ka edaspidi. • Palk, töötasu – märgiti elatusallikaks isikule, kes oli viimase 12 kuu jooksul teinud tööd tasu eest, mis saadi rahas või natuuras (toiduained, küte vms) kas töölepingu, töövõtulepingu, avaliku teenistuse seaduse või tööandjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel. Siia kuulusid kõik töö (ka juhutöö) eest saadud hüvitised, kaasa arvatud honorar, lepinguline tasu, preemia, samuti tükitöö korras tasustatud töö eest saadud tulu, jootraha ning komisjonitasu või tööandjaga kokkulepitud protsent käibest. Töötasuna arvestati ka mingi kindla töö, uurimuse või projekti tarbeks saadud stipendiume või muud raha. • Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest – märgiti elatusallikaks isikule, kes oli saanud tulu tootmis-, vahendus- või äritegevusest, milles loendatav oli ise aktiivselt tegev. See, kas tegemist oli üksikisiku või ettevõttega, kas ettevõte oli registreeritud või mitte, ei olnud oluline. • Omanditulu, sissetulekud kapitalilt (renditulud, dividendid, intressid) – märgiti elatusallikaks isikule, kes oli saanud tulu omandi (kinnis- või vallasvara) väljaüürimisest, väljalaenatud raha või hoiuse intressidest, aktsiadividendidest või ettevõtlusest või äritegevusest või mõnel muul moel, milles loendatav ei olnud ise aktiivselt tegev. • Pension – märgiti elatusallikaks isikule, kes oli saanud oma elatise vanadus-, rahva-, töövõimetus-, toitjakaotus- või mingist muust pensionist. • Toetused, stipendiumid, abirahad – märgiti elatusallikaks isikule, kes oli saanud peamise elatise toimetulekutoetusest, riiklikest või muudest lastetoetustest, riiklikust töötu abirahast, Eesti riigi, omavalitsuste, välisriikide või eraisikute asutatud fondide stipendiumidest (v.a mingi kindla töö, uurimuse või projekti tarbeks saadud stipendiumid või muu raha – need arvestati töötasuna) või muudest abirahadest, näiteks vabakutselistele kunstnikele ja kirjanikele (Kultuurkapitali vms fondi vahendusel). Riiklikud ja muud lastetoetused (kui need olid toimetulekuks olulised) märgiti elatusallikana sellele lapse vanemale või hooldajale, kelle nimele need olid määratud. • Institutsiooni ülalpidamisel – märgiti isikule, kes oli viimase 12 kuu jooksul olnud peamiselt institutsiooni ülalpidamisel, näiteks hoolealused hoolekandeasutustes (laste-, üldhoolde-, erihooldekodud jms), ajateenijad kaitseväeteenistuses, kinnipeetavad kinnipidamisasutustes vms. • Teiste isikute ülalpidamisel – märgiti isikule, kes oli kas leibkonnaliikmete või teiste isikute (vanemad, abikaasa, sugulased jt) ülalpeetav, näiteks laps. Teiste isikute ülalpidamisel olevaks märgiti ka üliõpilased, kes said viimase 12 kuu (loendusmomendi seisuga) jooksul toetust (raha või toiduna) oma vanematelt ning kelle elatusallikatest hõlmas see toetus olulise osa. Alimentidest olulise elatise saanud isikud märgiti samuti siia. • Laenud, elatumine hoiustest, laekumised vara müügist – märgiti elatusallikaks isikule, kes oli saanud elatise näiteks õppelaenudest või muudest kohe tarbimiseks mõeldud laenudest, ka oma hoiuarvelt võetud rahast (säästud), aktsiate või fondiosakute, kinnis- või vallasvara müügist, s.t varem kogutud vara realiseerimisest elatise saanud isikule. Ei arvestatud eluruumide, hoonete vms. ostmiseks võetud laene. • Isiklik abimajapidamine – märgiti elatusallikaks isikule, kes oli saanud põhilise osa elatisest põllumajandussaaduste (juurvili, aiasaadused vms) tootmisest ainult iseenda tarbeks. • Muu allikas – märgiti elatusallikaks isikule, kes viimase 12 kuu jooksul oli saanud elatise allikaist, mis ei sobinud ühessegi teise esitatud elatusallika kategooriatest. Sellesse rühma kuulusid ka isikud, kelle põhiliseks elatusallikaks oli kerjamine või jäätmete (prügi ja pudelite) korjamine vms. Elukoht(alaline elukoht, püsielukoht) – haldusüksus või asula, kus asub eluruum, milles isik loenduse ajal alaliselt elas. Elukoht 1989. aasta rahvaloenduse ajal (12. jaanuaril 1989. a) märgiti 2000. aasta algul kehtinud haldus- ja asustusjaotuse alusel. Isikutel, kes elasid sel ajal väljaspool Eesti Vabariigi praegust maa-ala, märgiti riigi nimetus 2000. aastal kehtinud riigipiiride alusel. Elukohaks arvati koht, kuhu isik kavatses jääda elama või kus ta oli elanud vähemalt ühe aasta (1989. aastal vähemalt kuus kuud). Isikul, kellel oli rohkem kui üks elukoht, arvati (põhi)elukohaks koht, kus elas tema leibkond. Õppimiskohas elavate kõrgkoolide, keskeri- ja teiste kutseõppeasutuste õpilaste elukohaks arvati õppimiskoha asukoha eluruum (mitte vanemate elukoht). Institutsioonis (hoolekandeasutused, kinnipidamisasutused jm) rohkem kui aasta elanud või sinna rohkem kui aastaks jäävate isikute elukohaks loeti institutsioon (1989. aastal oli ajapiiriks kuus kuud). Ajateenijate

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 33 / 42 elukohaks loeti koht, kust nad ajateenistusse läksid. Loenduse ajal välisriigis viibinud Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilise personali ja nende leibkonnaliikmete elukohaks loeti nende elukoht Eestis. Kodutute elukohaks arvati asula, kus nad loendati. Eluruum– aastaringseks elamiseks sobiv pereelamu, korter või muu omaette ruum. Eluruumiks arvati iga ruum, kus loendusmomendil elas püsivalt vähemalt üks isik, olenemata sellest, kas see oli ehitatud eluruumiks või mitte (näiteks võib eluruum olla ka laoruum, garaaž, vagunelamu jms). Eluruumi kasutamise alus– leibkonnad jaotati eluruumi kasutamise aluse järgi järgmiselt: • Omanik – eluruumis elab leibkond, kelle üks liige on eluruumi omanik. • Elamuühistu liige – leibkonnas on vähemalt üks elamuühistu (-kooperatiivi) liige. • Üürnik – leibkonnal on üüri- või allüürileping eluruumi kasutamise kohta või muu seaduses ette nähtud alus (sealhulgas suuline kokkulepe). • Muu – leibkonnal puudub eluruumi kasutamiseks igasugune alus või pole kasutamise alust võimalik määrata. Eluruumi pind– tubade ja abiruumide (köök, esik, garderoob, hall, tualett, sahver, vaheruum, vannituba, panipaik, veranda, sisseehitatud seinakapid) põrandapinna summa. Lodžasid, rõdusid, terrasse (s.o lahtisi pindu), keldreid, garaaže, trepikodasid ja muid üldkasutatavaid ruume paljukorterilistes elamutes eluruumi pinna hulka ei arvestatud. Eluruumi tüüp– eluruumid jaotatati tavaeluruumideks, mittetavaeluruumideks ja majutusruumideks. • Tavaeluruum – pereelamu, osa pereelamust, korter või omaette tuba (toad). Loendamisele kuulusid kõik tavaeluruumid, sõltumata sellest, kas seal loendusmomendil mõni isik asus või elas. Tavaeluruumid jaotati järgmiselt: a. pereelamu – väikeelamu (sealhulgas taluelamu, kaksikelamuboks, ridaelamuboks või endine suvemaja, mis on kohandatud aastaringseks kasutamiseks), mis moodustab ühe eluruumi; b. osa pereelamust – pereelamu on osaliselt jaotatud (eraldi sissepääs ja abiruumid või ainult eraldi köögid); c. korter – eluruum, mis on teistest eluruumidest ehituslikult isoleeritud ja võimaldab korraldada majapidamist (olemas abiruumid). Korteriks arvati ka kööktoad ja tööandja eluruumid; d. omaette tuba (toad) – ühiselamu tüüpimajade isoleeritud tuba (toad), mida ei kasutatud loendusmomendil majutusruumina. • Mittetavaeluruum (elamiseks kasutatav mitteeluruum) – siia kuuluvad mitmesugused elamiseks kohandatud ruumid (laohoone, veski, garaaž jne), suvemajad, mis ei sobi aastaringseks kasutamiseks, vagunelamud, haagiselamud, paatmajad, laevad, kui neis loendusmomendil elas püsivalt vähemalt üks leibkond. Siia ei kuulu reisijate majutusruumid laevadel ja rongikupeedes – neid eluruumideks ei peetud. • Majutusruum – ühiselamu, hotelli, kämpingu, motelli, pansioni, võõrastemaja, spordi- ja puhkebaasi, puhkekodu, külalistemaja, turismitalu vms tuba (toad), mis on põhimõtteliselt ette nähtud ajutiseks kasutamiseks (leibkonnal puudub omandiõigus), kuid kus loendusmomendil elas püsivalt vähemalt üks isik. • Eluruum puudub – märgiti kodututel. Kodutu on isik, kellel puudub eluruum ja kes ööbib juhuslikes keldrites, trepikodades, soojussõlmedes, mahajäetud hoonetes, onnides, kodutute varjupaikades jms. Faktiline rahvastik– loendusmomendil antud haldusüksuses või asulas kohalolevad alalised elanikud ja lisaks seal vähem kui aasta ajutiselt elanud isikud. Haridus– kui ei ole mingit täiendust, siis tähendab see haridustaset. Isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppekava, lõpetamata jäänud haridus seda ei tõsta. Eristatud on üldhariduskoolis (keskkool, gümnaasium, põhikool) omandatud haridus ehk üldharidus ja kutse- või erialaharidus (kutse- või keskeriõppeasutuses või kõrgkoolis omandatud haridus). Välisriigis kutse- või erialahariduse omandanud isikute haridustase on määratud analoogiliselt Eestis omandatud haridustaseme määramisega. • Doktori-/teaduskandidaadi kraad – isikud, kellele on antud doktorikraad või teaduskandidaadi kraad ning residentuuri lõpetanud isikud. • Magistrikraad – isikud, kellele on antud magistrikraad, ning internatuuri lõpetanud isikud. • Kõrgharidus – isikud, kellel on kõrgharidust tõendav diplom (on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava, v.a rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli). Kõrgema parteikooli lõpetanud isikul on kõrgharidus juhul, kui see kool andis oma eksisteerimise ajal kõrghariduse (sellised koolid olid Moskvas ja Leningradis). • Keskeri/tehnikumiharidus pärast keskharidust – isikud, kes on keskhariduse baasil lõpetanud keskeriõppeasutuse või muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekava. • Kutsekeskharidus keskhariduse baasil – isikud, kes on lõpetanud keskhariduse baasil mõne õppeasutuse kutsekeskhariduse taseme õppekava.

Leht 34 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine • Keskeri/tehnikumiharidus pärast põhiharidust – isikud, kes on põhihariduse baasil lõpetanud keskeriõppeasutuse või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekava. • Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega – isikud, kes koos kutseharidusega omandasid sama õppekava raames keskhariduse. Siia ei kuulu need, kes üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis vm) omandasid lisaks keskharidusele dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta. • Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega – isikud, kes koos kutseharidusega omandasid sama õppekava raames põhihariduse. • Kutseharidus – isikud, kes on saanud dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta kutseõppes (kutsekoolis, tehnikakoolis vms), ilma et nad oleks samas omandanud algharidustki. Täiendus- ja ümberõpet, töökohal toimunud väljaõpet ning huviharidust (keeltekursused, rahvaülikoolid) kutsehariduseks ei peeta.

• Üldkeskharidus – isikud, kes on lõpetanud kümne-, üheteistkümne- või kaheteistkümneklassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledži (v.a ajavahemikul 1934–1940 tegutsenud progümnaasiumi või reaalkooli) või saanud keskhariduse erikoolis (puudega laste koolis või kinnises erikoolis). • Üldpõhiharidus (mittetäielik keskharidus) – isikud, kes on lõpetanud a. mittetäieliku keskkooli või seitse klassi 1961. aastal või enne seda; b. vähemalt kaheksa klassi ajavahemikul 1962–1989; c. põhikooli või vähemalt üheksa klassi 1990. aastal ja hiljem; d. 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi; e. on saanud põhihariduse erikoolides.

• Algharidus – isikud, kes on lõpetanud a. üheklassilise vallakooli, linnaalgkooli, ühe- või kaheklassilise ministeeriumikooli, kihelkonnakooli, kõrgema algkooli, kroonualgkooli, rahvakooli aastani 1920; b. aastal 1930 või varem neli või kuus klassi; c. kuus klassi aastail 1930–1944 (ka õhtualgkoolid täiskasvanuile); d. neli klassi ajavahemikul 1945–1971 või 1991–1996; e. kolm klassi ajavahemikul 1972–1989; f. 1990. aastal või hiljem kuus klassi. • Alghariduseta, kirjaoskaja – isikud, kes pole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet, kuid oskavad vähemalt ühes keeles arusaamisega lugeda ja kirjutada (sealhulgas pimedate kiri) lihtsamat teksti oma igapäevast elu puudutavatel teemadel. • Alghariduseta, kirjaoskamatu – isikud, kes ei oska üheski keeles arusaamisega lugeda ega kirjutada lihtsamat teksti isiku igapäevast elu puudutavatel teemadel. Juhul kui ei esitata hariduse detailset jaotust, on arvestatud järgmised tasemed: • Kõrgharidus ja enam – kõrgharidus, magister, teaduste kandidaat/doktor. • Keskharidus – üldkeskharidus, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega ja kutsekeskharidus keskhariduse baasil. • Põhiharidus – üldpõhiharidus, kutseharidus koos põhihariduse omandamisega. • Põhihariduseta – algharidus, alghariduseta kirjaoskaja, alghariduseta kirjaoskamatu, kutseharidus. Hoone– maapinnaga püsivalt ühendatud välispiirete, katuse ja siseruumidega ehitis. Vaatluse alla kuulusid vaid tavaeluruumidega hooned. Hoone ehitusaeg– ajavahemik, kuhu kuulub hoone ametliku vastuvõtmise (ekspluatatsiooni andmise) aasta. «Ehitus pooleli» märgiti hoone puhul, mille mõnda ruumi kasutati loendusmomendil juba püsivaks elamiseks, kuid kohalik omavalitsus ei olnud andnud hoone kasutusluba. Hoone liik– hooned jaotati järgmiselt: • Paljukorteriline elamu – vähemalt kolmest korterist koosnev elamu, millel on sissepääs üldjuhul ühisest esikust, koridorist või trepikojast. • Pereelamu – algselt ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, kus võib elada ka mitu leibkonda ning mis on korteriteks jaotamata. Siia kuuluvad ka taluelamud ja endised suvemajad, mis on kohandatud aastaringseks elamiseks.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 35 / 42 • Muu väikeelamu – kaksikelamu, kahepereelamu, ridaelamu, mis koosneb vähemalt kolmest ridaelamuboksist, või pereelamu, kuhu on ehitatud kaks korterit. • Elukorteri(te)ga mitteelamu – hoone, mille kasulikust pinnast kasutatakse elamiseks hinnanguliselt alla 50%. • Majutushoone – hoone, mille pinnast kasutatakse majutamiseks vähemalt 50% (näiteks ühiselamu, hotell, kämping, motell, võõrastemaja, spordi- ja puhkebaas, puhkekodu, külalistemaja, turismitalu vms). • Muu hoone – suvemaja (suvila või aiamaja), mis oli loendusmomendil vähemalt ühe isiku püsielukoht, või elamiseks kohandatud hoone (saun, tall, veski, garaaž, laohoone jne), mida kasutas püsielukohana vähemalt üks leibkond. Kodakondsus– märgiti riik, mille kodanik isik on. Mitme kodakondsusega isikute puhul märgiti kuni kaks riiki. «Kodakondsus määratlemata» märgiti isikute puhul, kellele on välja antud välismaalase pass (aliens passportingl k), samuti isikute puhul, kes väitsid, et nad ei ole dokumenti saanud ega tea oma kodakondsust. Lastel, kellel oli pass või kodakondsustunnistus, märgiti dokumendijärgne kodakondsus. Teiste laste puhul lähtuti järgnevast: a. laps arvati Eesti kodanikuks, kui vähemalt üks tema vanematest oli lapse sündimise ajal (kui isa suri enne seda, siis isa surmahetkel) Eesti kodanik; b. laps arvati välisriigi kodanikuks, kui vanem oli selle välisriigi kodanik. Kui laps omandas sünniga kahe riigi kodakondsuse, märgiti mõlemad kodakondsused; c. ülejäänud juhtudel arvati laps määratlemata kodakondsusega isikuks. Tabelites, kus on esitatud iga isiku puhul üks kodakondsus, läks topeltkodakondsusega isikul arvesse järgnevas loetelus eespool olev kodakondsus: Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Läti, Leedu, Soome, esimesena märgitud muu riik, teisena märgitud muu riik. Leibkond– ühisel aadressil elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit). Üksinda elav isik arvati omaette leibkonnaks. Leibkonna liikmete vaheline sugulus- või hõimlussuhe ei olnud tingimata vajalik. Kui isik elas kellegagi ühises eluruumis, kuid oli omaette leival ja eraldi eelarvel, siis arvati ta omaette leibkonnaks. Hoolekande-, tervishoiu- ja muudes asutustes ning ajateenistuses ja kinnipidamiskohtades viibinud isikud, keda nimetatud asutus toitis, moodustasid institutsioonleibkonna. Leibkonna koosseis– tavaleibkonnad jaotati koosseisu järgi kolme järgmisse rühma: mittepereleibkonnad, ühepereleibkonnad ja mitmepereleibkonnad. Iga rühm jaotati omakorda (eri tabelites eri detailsuse astmega) alarühmadeks. • Mittepereleibkond– leibkond, mis ei sisalda perekonnatuuma (nt ühe liikmega leibkond; vanavanem ja lapselaps; õde ja vend; suguluses mitteolevad isikud). • Ühepereleibkond– leibkond, mis sisaldab ühte perekonnatuuma ja kus võib lisaks elada ka isikuid, kes ei kuulu perekonnatuuma («muud isikud»). • Mitmepereleibkond – leibkond, mis sisaldab kahte või enamat perekonnatuuma ning kus võib lisaks elada ka isikuid, kes ei kuulu perekonnatuuma. Leibkonna suurus– leibkonna püsielanike arv. Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) – (15-aastased ja vanemad või teadmata vanusega) isikud, kes arvati loenduseelsel nädalal (20.– 26. märts 2000) töötavaks või töötuks või kes olid ajateenijad. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (majanduslikult passiivne rahvastik) – 15-aastased ja vanemad isikud, kes loenduseelsel nädalal (20.– 26. märts 2000) ei soovinud või ei saanud mingil põhjusel töötada, kuid keda ei loetud töötuks või ajateenijaks, ning kõik alla 15-aastased isikud. • (Üli-)õpilane – isik, kes omandas üld-, kutse- või erialaharidust (riiklike õppekavadega fikseeritud ja organisatsiooniliselt tagatud haridus) formaalharidussüsteemis, s.t üldhariduskoolis, kutseõppes või kõrgkoolis. Riigikaitselistes õppeasutustes õppija märgiti ajateenijaks (juhul kui õppimine oli võrdsustatud ajateenistusega). Akadeemilisel puhkusel viibija klassifitseeriti vastavalt tegevusele, millega ta puhkuse ajal oli hõivatud. • Pensionär – isik, kellele oli määratud vanadus-, toitjakaotus-, töövõimetus- või rahvapension. • Kodune – isik, kes ei otsinud tööd ega olnud valmis kahe nädala jooksul tööle asuma ning kes enamuse ajast tegeles tasustamata majapidamisülesannetega ja/või hoolitses laste ning teiste pereliikmete eest, näiteks lapsehoolduspuhkusel olija (siia ei kuulunud rasedus- ja sünnituspuhkusel olija) või muu kodumajapidamises tegev isik. • Muudel põhjustel mittetöötav – eraldi välja toomata põhjuste tõttu mittetöötav isik, sealhulgas a. politsei- või kinnipidamisasutuses viibinu, sealhulgas politsei arestimajas, politsei arestikambris, vanglas, eeluurimisel või pagulaste vastuvõtupunktis olnu; b. isik, kes ei näinud töötamiseks põhjust või elas oma varandusest (rantjee); c. isik, kes soovinuks töötada, kuid oli mingil põhjusel tööotsimisest loobunud;

Leht 36 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine d. isik, kes hetkel ei otsinud tööd ega olnud valmis järgmise kahe nädala jooksul tööle asuma, sest õppis täiendusõppekursustel; e. puude või pikaajalise haiguse tõttu mittetöötav isik. Perekonnatuum(perekond) – perekonnatuuma moodustavad samas leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abielupartnerid, vabaabielupartnerid või kui vanem ja laps. Iga leibkonnaliige saab kuuluda vaid ühte perekonnatuuma. Perekonnatuumaks võivad olla: a. seaduslikus abielus olev paar või vabaabielupaar ilma lasteta (lasteta paar); b. seaduslikus abielus olev paar või vabaabielupaar koos lastega (lastega paar, lapsed ei pea olema ühised); c. lapsega (lastega) üksikvanem. Isik (sõltumata vanusest ja seaduslikust perekonnaseisust) arvati oma vanematega (vanemaga) ühes perekonnatuumas olevaks lapseks siis, kui tal endal polnud samas leibkonnas partnerit (abikaasat, vabaabielupartnerit) ja/või last (lapsi). Lasteks arvati nii bioloogilised kui ka lapsendatud lapsed, kuid mitte kasulapsed. Perekonnatuum ei saa koosneda rohkem kui kahe järjestikuse põlvkonna esindajatest. Kui leibkond koosnes kolme (või enama) põlvkonna liikmetest, kelle vahel olid vanemlussuhted (näiteks laps, tema ema ja vanaema), siis moodustus perekonnatuum kahest nooremast põlvkonnast. Konkureerivate suhete korral eelistati: a. abielu/kooselu suhteid vanemlussuhetele; b. vanemlussuhete hulgas eelistati nooremate põlvkondade vahelisi suhteid. • Taasloodud perekonnatuum – ühe või enama lapsega abielu- või vabaabielupaar, kus vähemalt üks laps on ainult ühe koos elava partneri laps.

Rahvastik(alaline rahvastik) – loendusmomendil antud haldusüksuses või asulas kohal olevad alalised elanikud ja lisaks sealt vähem kui aasta ajutiselt ära olevad elanikud. Rahvus– märgiti isiku enesemääratluse järgi. Isikul oli õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, kellega ta tundis end kõige tihedamini etniliselt ja kultuuriliselt seotud olevat. Lapse rahvuse ütlesid vanemad. Kui lapse ema ja isa olid eri rahvusest ja vanematel oli raskusi lapse rahvuse üle otsustamisel, eelistati ema rahvust. Teadmata– tabeli rida või veerg «teadmata» hõlmab juhtumeid, kus vastus on loenduslehele märkimata või on märgitud vastus, mida ei ole võimalik üheselt tõlgendada. Tegevusala– põhitööandja või isiku enda tootmise/majandustegevuse põhisuund. Tööalane staatus– isiku staatus põhitöökohal. Tööalase staatuse järgi jaotatakse töötavad isikud järgmiselt. Palgatöötaja – isik, kes – oli loenduseelsel nädalal hõivatud täis- või osaajatööga asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks, mille eest tasuti kas rahas või natuuras (pole oluline, kas see töökoht oli ametlikult registreeritud või mitte) või – oli tööandjaga lepingulises töövahekorras (tööleping, töövõtuleping, avaliku teenistuse seadusest tulenev töövahekord, suuline kokkulepe tööandjaga), kuid puudus ajutiselt töölt. Palgatöötajateks arvati ka ohvitserid ja allohvitserid, samuti juhutööga elatist teenivad isikud. • Püsiva lepinguga palgatöötaja – palgatöötaja, kellel oli tööandjaga olnud lepinguline töövahekord vähemalt aasta või töövahekord kestis tõenäoliselt aasta või kauem. • Muu palgatöötaja – palgatöötaja, kelle lepinguline töövahekord tööandjaga oli lühem kui aasta, samuti juhutöötaja. • Ettevõtja-tööandja, talupidaja palgalise tööjõuga – isik, a. kellel oli oma ettevõte või teenindus-vahendus-/äritegevus (töökoda, büroo, pood vms), kus kasutati pidevalt vähemalt üht palgatud töötajat (polnud oluline, kas ettevõte oli registreeritud või mitte) või b. kes pidas talu, kus pidevalt töötas vähemalt üks palgatud töötaja (peale oma pereliikmete). «Mitmemehefirmade» kaasomanikud arvati palgatöötajatega ettevõtjateks või palgatöötajateta ettevõtjateks sõltuvalt sellest, kas nende firmad kasutasid palgatööjõudu või mitte. • Üksikettevõtja, vabakutseline, talupidaja ilma palgalise tööjõuta – isik, kes a. tegeles oma töö saaduse (teenuse või toote) müümisega ja kellel olid saaduse valmistamiseks vajalikud tootmisvahendid ning kes ei kasutanud palgalist tööjõudu või b. oli üheks partneriks partnerettevõttes, mis ei kasutanud palgalist tööjõudu või c. pidas talu, milles ei töötanud pidevalt palgalist tööjõudu (peale oma pereliikmete) või d. oli vabakutseline töötaja, s.t loominguline töötaja, kes ei olnud kellegi palgal (näiteks kunstnik, kirjanik vms). Vabakutseliseks ei arvatud juhutööga leiba teenivat palgalist.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 37 / 42 • Palgata töötaja pereettevõttes, talus – isik, kes töötas loenduseelsel nädalal ilma otsese palgata pereettevõttes (või talus, mis kuulus mõnele leibkonnaliikmetest) ning kes sai selle eest osa ettevõtte või talu sissetulekust või hüvedest. • Tulundusühistu liige – isik, kes oli liige niisuguses ühistus, mille eesmärk on saada ainelist tulu ja jaotada see liikmetele. • Ajateenija – isik, kes oli ajateenija Eesti Vabariigi kaitseväes, mereväes või piirivalves, samuti relvajõududega võrdsustatud kohustuslikus tegevteenistuses. Ajateenijaiks arvati riigikaitselistes õppeasutustes õppijad (juhul kui nende õppimine oli võrdsustatud ajateenistusega). Üleajateenijad ja ohvitserkoosseis arvati töötavaks inimeseks. Töötaja– isik, kes loenduseelsel nädalal (20.–26. märts 2000. a) a. tegi tööd tasu eest lepingu või kokkuleppe alusel, kaasa arvatud – töö natuuras makstava tasu eest (toit, peavari, kütus vms); – töö, mille eest tasu maksti honorari, lepingulise tasu või preemiana, samuti tükitöö korras tasustatud töö, jootraha, komisjonitasu või tööandjaga kokkulepitud käibeprotsendi kujul tasustatud töö; b. tegi tööd oma ettevõttes või talus, erapraksis; c. tegi tööd tasu eest või ilma tasuta mõne teise leibkonnaliikme ettevõttes või talus; d. tegi osatööajaga tööd; e. tegeles mittelegaalset sissetulekut andva tegevusega; f. puudus töölt ajutiselt. Uuritaval nädalal arvati töötavaiks kõik, kes töötasid vähemalt tunni või puudusid töölt ajutiselt. Kui tegelik töötamine ei langenud vormilise töösuhtega kokku, lähtuti tegelikust töötamisest.

Töötamise koht(aadress) – isiku põhitöökoha/tööandja tegelik asukoht, kus ta töötas suurema osa ajast loenduseelsel nädalal.

• Kindel töötamise koht puudub – märgiti isikul, kes töötas nädala jooksul eri kohtades eri tööandjate juures. Töötu– isik, kelle puhul oli uuritaval ajal (20.–26. märts 2000. a) üheaegselt täidetud kolm järgmist tingimust: a. oli ilma tööta; b. oli nelja viimase nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud; c. oli töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööle asuma. Aktiivseks tööotsimiseks arvati kõiki töö leidmiseks või ettevõtluse alustamiseks reaalselt ettevõetud samme (näiteks riiklikus või mõnes muus töövahendusbüroos registreerumine, võimalike tööandjatega kohtumine, kuulutamine ajalehes või vastamine kuulutustele, töösooviavalduste saatmine tööandjatele, info hankimine vabade töökohtade kohta tuttavatelt või sugulastelt, ajutise tööjõu värbamise kohtades (turud vms) käimine, ettevõtte/talu registreerimine, selle alustamiseks tegevusloa või laenu taotlemine, ettevõtte/talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate vms otsimine). Tööleasujad, kellel oli kokkulepe töö alustamiseks, kuid kes ei olnud veel tööle asunud, arvati töötuks. Vabaabielus– isik, kes ei ole seaduslikus abielus, kuid on enesemääramise järgi elukaaslasega (partneriga) abielulistes suhetes ning kellel on elukaaslasega ühine elukoht ja leibkond. Vaadeldakse ainult vastassooliste suhteid. Õppija– 3-aastane või vanem või teadmata vanusega isik, kes omandab üld-, kutse- või erialaharidust formaalharidussüsteemis (riiklike õppekavadega fikseeritud ning organisatsiooniliselt tagatud haridus), s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või käib koolieelses lasteasutuses. Arvesse lähevad nii statsionaarses (päevases, õhtuses, eksternina) kui ka kaugõppes toimuvad õpingud, samuti need, kus on tegemist õpinguvaheajaga, mille puhul vormilised sidemed õppeasutusega olid loendusmomendil säilinud (akadeemiline puhkus, vaba semester vms). Õppijad jagunevad haridusastme järgi järgmiselt: • Alusharidus (koolieelne lasteasutus) – isikud, kes käivad koolieelse lasteasutuse (lastesõim, lasteaed, lastekeskus, erilasteaed, lasteaed-algkool) sõime-, lasteaia-, sobitus- või erirühmas. Siia ei kuulu isikud, kes õpivad koolieelse lasteasutuse juures asuvas kooliklassis või koolieelikute ettevalmistusrühmas. • 1.–6. klass – isikud, kes õpivad üldhariduskooli (algkooli, põhikooli, keskkooli, gümnaasiumi jms) 1.– 6. klassis. • 7.–9. klass – isikud, kes õpivad üldhariduskooli 7.–9. klassis. • 10.–12. klass – isikud, kes õpivad üldhariduskooli 10.–12. klassis. • Kutse- või keskeriõpe põhihariduse baasil – isikud, kes on hõivatud kutse-, kutsekesk- või keskeriõppega, kus sisseastumisel on tingimuseks omandatud põhiharidus. Siia kuuluvad ka isikud, kes on hõivatud kutseõppega, kus baasharidus ei ole defineeritud. Tingimuseks on, et koolitus kestaks vähemalt üheksa kuud. Siia ei kuulu isikud, kes üldhariduskoolis omandavad koos keskharidusega ka ameti (nemad kuuluvad eelmisesse rühma). • Kutse- või keskeriõpe keskhariduse baasil – isikud, kes õpivad kutse-, kutsekesk- või keskerihariduse õppekava järgi, kus sisseastumisel on tingimuseks omandatud keskharidus. • Kõrgharidusõpe – isikud, kes õpivad: a. kutsekõrghariduse õppekava järgi;

Leht 38 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine b. diplomiõppes, s.o kõrghariduse taseme õppekava järgi, kus lõpetamisel ei anta akadeemilist kraadi, vaid kõrgharidust tõendav diplom; c. bakalaureuseõppes. Magistriõpe – isikud, kes õpivad kõrgkoolis magistriõppes või internatuuris. Doktoriõpe – isikud, kes õpivad kõrgkoolis doktoriõppes või residentuuris. LISA 3

Viiratsi valla peamine TUGEVUS on tema soodne asukoht suuremate magistraalide ääres, mistõttu enamikul küladel on hea transpordiühendus. Maakonnakeskus paikneb lähedal, mis võimaldab leida tööd ka linnas. Geograafilise asukoha ja loodusolude tõttu on mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi. Eriti suur on põllumajanduslik potentsiaal. Ettevõtluse ja rahvastiku kasvu seisukohalt on positiivne ka Viljandi järve kallastel paikneva munitsipaalomandis oleva maa olemasolu. Kultuuri- ja haridusasutused on hajutatud ning need on kujunenud elanikkonda kodupaiga ja teiste vallaelanikega ühendavaks lüliks. Viiratsi vald paistab silma ka kauni maastiku ja rohelise keskkonnaga. Linnaga võrreldes on väiksemad paljud elamutega seonduvad kulutused.

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 39 / 42 Valla suurus ja elanike arv on piisavad ning omavalitsuse eelarve võimaldab investeerimist ka suuremate objektide ehitamisesse, aga ka riiklikult pandud kohustuste täitmist. NÕRKUSEKS tuleb pidada põllumajandusliku suurtootmisega kaasnevat keskkonnareostust, mida võimendab reovee juhtimise süsteemide halb olukord. Paljud vallaelanikud ei hoolitse oma valduste eest ja aastaid vohab valla territooriumil karuputk. Elanikud on passiivsed ning ühisüritustel osalevad peamiselt ühed ja samad inimesed. Ka vallaelu paremaks kujundamise seisukohalt ei soovita eriti sõna võtta. Uusi töökohti on viimaste aastate jooksul vähe juurde loodud. Kuna ettevõtja vajab erioskustega inimesi, palgatakse tööjõudu ka teistest valdadest. Madalad palgad ei soosi tööotsimist, mistõttu suurel osal toimetulekutoetuse saajatest puudub motivatsioon endale alaline ametikoht leida. Paljud valla ettevõtjad on tegevad esmases sektoris (põllumajandus, kalandus, metsamajandus), kus nende tulud on otseses sõltuvuses nii loodusoludest kui ka riigi poliitikast. Negatiivse poolena võib välja tuua valla infrastruktuuri halba olukorda. Rahul ei saa olla teede seisukorraga, soojatrassid on amortiseerunud ning probleeme on reovee juhtimise ja veepuhastussüsteemidega. Kuigi vallas on võimalik haridust omandada põhikooli lõpuni, eelistavad paljud vanemad varakult oma lapsed mõnda linna gümnaasiumisse panna, et vältida kooli vahetamisega seonduvaid võimalikke kohanemisraskusi. Valla kaugemates külades, kus on suurem tööpuudus ja halvem transpordiühendus, on vähe elanikke ja needki on suhteliselt eakad. Inimeste arv on negatiivse iibe tõttu kahanenud ka teistes valla külades.

Viiratsi vallal puudub konkreetne märk, mis eristaks teda maakonna teistest valdadest, ka ei ole suudetud oma soodsast asukohast lähtuvaid võimalusi reklaamida. Viiratsi valla arendamise üks VÕIMALUSI on elukeskkonna parandamine, mis aitaks siduda siin juba elavaid inimesi. Seda saaks teha infrastruktuuride ehitamise ja korrashoiu ning heakorra parandamisega, milleks saab projektide abil lisaraha taotleda. Infrastruktuuride korrashoid ja rajamine soodustavad koos üldplaneeringuga ettevõtluse arengut. Riiklikult tuleks karmistada keskkonnakaitse meetmeid. Olulist abi valla arendamisel saab nõustamisteenuste toetamisest ja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu koolitamisele kaasaaitamisest, mis ühtlasi aitaks vähendada kohapealset tööpuudust. Abi võib loota teiste omavalitsuste ja erasektori kaasamisest ning tihedamast koostööst mittetulundusühingutega. Külaelu aitaks aktiivsemaks muuta Kodukandi projektidega liitumine. Sotsiaalset olukorda saaks parandada riiklike sotsiaaltoetuste süsteemi ülevaatamisega. Põhjendamatult pikka aega toimetulekutoetusi saanute suhtes tuleks rakendada karmimaid meetmeid, et neil tekiks stiimul töökohta otsida ja ratsionaalsemalt majandada. Väljastpoolt tulevad OHUD, mis võivad Viiratsi arengut oluliselt mõjutada, on peamiselt seotud riiklikul tasandil tehtavate otsustega. Viljandi ümbruse vallad võidakse liita suureks rõngasvallaks, mis võib veelgi halvendada kaugemate külade olukorda, sest pikeneks tee valla keskusesse. Teadmatus valitseb ka Euroopa Liiduga liitumise järgsetes arengutes. Esmasektori väiketootjad kardavad, et praegune üsna vaenulik riiklik poliitika võib nende tegevuse üldse lõpetada. Odavam elu, võrreldes linnaga, peaks olema tõmbetegur alustavatele noortele peredele, mis võib kaasa tuua sotsiaalsete probleemidega inimeste kolimist linnast maale. Võib kasvada toimetulekuraskustes inimeste arv. Viiratsi algkooli õpilaste arv väheneb iga aastaga ning on oht, et sellise tendentsi jätkumisel ei ole otstarbekas kooli ülal pidada. Üleüldise negatiivse iibe lõpptulemusena võivad ääremaade külad tühjeneda. Ettevõtjad, kes kohapeal on saavutanud teatava stabiilsuse, võivad kolida linna, kus neil on paremad võimalused oma tegevuse laiendamiseks toodete turustamiseks. Sellisel juhul sõltuvad suure osa vallaelanike sissetulekud ühest suuremast tööandjast ning kogu valla käekäik hakkab olenema sellest ettevõttest. SWOT-analüüs VT-analüüs, milliste tugevuste abil saavutada võimaluste ärakasutamine? 1) Viiratsi vald asub vahetult Viljandi linna külje all ning kahe suurema magistraali ääres. Samas on maa hind siin odavam kui linnas. Seega on väga soodne meelitada siia suuremat tootmist, mis nõuab rohkem pinda. Perspektiivne on see ka piisava inimressursi tõttu. 2) Omavalitsuse omandis on praegu üsna palju detailplaneeringuta maad vahetult linna piiril. Üks võimalusi oleks rajada sellesse piirkonda uuselamurajoon. Noored lastega pered, kes sooviksid omaette elamist, kuid ei taha loobuda linna teenindussektori hüvedest, saaksid siia elama asuda. Siin on ka hea transpordiühendus, meeldiv keskkond ja imekaunis vaade linnale. Liiati on valla suuremates keskustes haridus- ja kultuuriasutusi.

Leht 40 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine 3) Suuremate projektide elluviimisel tuleks teha koostööd teiste omavalitsustega. Piisavalt suur eelarve teeb valla ühistes ettevõtmistes maksejõuliseks ja usaldusväärseks partneriks. VN-analüüs, millised võimalused aitavad nõrkustest üle saada? 1) Eraettevõtjate nõustamine aitab neil leida uut tulutoovat ideed või kirjutada projekte. Omavalitsuse osalusega on asutatud MTÜ Viljandimaa Ühistegevuskoda, mis peakski saama asutuseks, kust kohalikud ettevõtjad leiavad teavet finantseerimisvõimaluste kohta kui ka huvitavaid mõtteid edasiseks tegevuseks. 2) Euroopa struktuurfondide rahadega on võimalik finantseerida ühele omavalitsusele liialt kulukat infrastruktuuride renoveerimist. Viiratsi vallas on esmatähtis teha korda reoveesüsteemid, et vähendada keskkonna reostust.

3) Aktiivsem osalemine Kodukandi liikumise programmides aitaks tõhustada külavanemate tegevust ja suurendada elanike aktiivsust. Samuti aitab see parandada infovahetust vallajuhtidega, kasvatades nii altpoolt tulevat initsiatiivi ning kiirendades probleemide lahendamist. 4) Kasvav soov elada maal võib olla vallale oluline võimalus maksujõulise ja noore elanikkonna võitmiseks. Oma valla tugevusi tuleb reklaamida, see aitab positiivset mainet kujundada ja ettevõtlusaktiivsust tõsta. Näiteks planeeritavate tehnoküla ja uuselamurajoonide tutvustamine. TO-analüüs, millised tugevused aitavad tõrjuda suuremaid ohte? 1) Viiratsi on territooriumi ja rahvaarvu poolest suhtelist suur vald, mistõttu on ka vallal arvestatav eelarve. Riigi tehtavad haldusreformi plaanid ei tohiks praegu valda puudutada, sest seadusandlusest lähtuvate ülesannetega on seni toime tuldud. Samas on võimalik teha suuremaid investeeringuid. 2) Planeeritav uuselamurajoon peaks valda tooma noort rahvast, mistõttu kooliõpilaste arv peaks kasvama. Seda eriti Viiratsis, kuhu on planeeritud uued majad. NO-analüüs, millised nõrkused võivad ohtudega kombineerudes võimenduda? 1) Laste asumine juba varakult Viljandi linna võib viia koolide tühjenemisele. Igal aastal läheb Viiratsi valla koolidesse üha vähem õpilasi, mille tõttu on ratsionaalne üks munitsipaalkool sulgeda. Kalmetu kui maakonna suurima põhikooli kohta seda ohtu lähiaastatel ette näha ei ole. Viiratsi linnalähedus ja hea transpordiühendus ning lapsevanemate soovimatus mitu korda oma lastele kooli valida võivad saada tõuketeguriks, mis lõpuks võib viia algkooli sulgemiseni. 2) Noorte perede lahkumine väiksematest küladest võib viia selleni, et neid piirkondi asustavad Viljandis halvasti toime tulevad inimesed. Nii tekivad sotsiaalselt mahajäänud piirkonnad, kus palju toimetulekuraskustes ja töötuid inimesi. 3) On oht jääda sõltuma ühest suuremast tööandjast. Selline olukord võib tekkida, kui uusi ettevõtjaid ei suudeta juurde meelitada ja praegused kolivad oma tegevuse laiendamise eesmärgil linna. Strateegiad: 1. Meeldiv elukeskkond Keskkonnatingimuste ja infrastruktuuri parandamisega on loodud meeldiv elukeskkond. Viiratsi on ilus ja puhas, turvaline ja looduskaunis vald. Kõik vajalikud asutused on elukohale lähedal ja hea transpordiühendus tagab elanikele piisava liikumisvabaduse. 2. Ettevõtjasõbralik vald Avalik ja erasektor teevad tihedat koostööd. Tagatud on infrastruktuur ja selle pidev korrashoid. Ettevõtja saab oma probleemidele kiired vastused, soovi korral ka vajalikku nõu. Kohapealsed töötegijad tunnevad oma ametit ja on usaldusväärsed. Kõigis valla piirkondades on kasvanud ettevõtluslik aktiivsus ning tööpuudus pole probleem. 3. Aktiivne elanikkond Valla traditsioonilisi ühisüritusi hoitakse elus, lisandunud on ka mitmeid uusi. Osavõtjaskond on rohkearvuline ja valitseb kogukonnatunne. Külavanemate eestvedamisel on külaelu elavnenud ja inimesed julgevad häälekamalt oma probleemidest rääkida. Tegutsevad mitmesugused mittetulundusühingud, neis on nii noori kui vanu. 4. Kasvav rahvastik

Viiratsi valla arengukava kinnitamine Leht 41 / 42 Vahepealne mõõn rahvastiku kasvus on ületatud. Uuselamurajoonide piirkonda on kolinud palju noori lastega perekondi, kes eelistavad Viiratsit meeldiva ja turvalise linnalähedase keskkonna pärast. Noorenenud on rahvastiku struktuur ja kasvanud sündimus. Vanematel on hea võimalus leida tööd kas kohapeal või linnas. Lastele vajalikud kasvatusasutused tagavad hea hariduse kuni põhikooli lõpuni. 5. Positiivne maine Viiratsi valda teatakse Viljandimaal ja terves vabariigis. Aktiivselt on tegeldud oma võimaluste tutvustamisega ettevõtjatele, aga ka tulevastele elanikele. Ajakirjanduse, kohalike juhtide kui ka vallaelanike suhtumine on positiivne. Viiratsi valla elanik olla on uhke ja hää!!!

Leht 42 / 42 Viiratsi valla arengukava kinnitamine