Väljaandja: Viiratsi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 84, 841

Viiratsi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine

Vastu võetud 23.12.2004 nr 14

Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017». 2.Lugeda kehtivuse kaotanuks vallavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava». 3.Määrus jõustub valla põhimääruses kehtestatud korras.

Volikogu esimees Leemet LÕO

Viiratsi Vallavolikogu 23. detsembri 2004. a määruse nr 14 lisa

VIIRATSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS2005– 2017 SISUKORD Sissejuhatus 1. Olemasoleva olukorra iseloomustus 1.1. Üldandmed 1.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade 1.2.1. Elanikkonna iseloomustus 1.2.2. Tööhõive 1.3. Keskkonna ülevaade 1.3.1. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia 1.3.2. Pinnakate 1.3.3. Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia 1.3.4. Ehitusgeoloogia 1.3.5. Kliima, sademed 1.3.6. Pinnavesi 1.4. Vee-ettevõtte iseloomustus 1.5. Kohalik omavalitsus 2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus 2.1. Viiratsi alevik 2.1.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus 2.1.2. Puurkaevpumplate tehniline seisund 2.1.3. Joogivee kvaliteet 2.1.4. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus 2.1.5. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.1.6. Reoveepuhasti tehniline seisund 2.2. Vana-Võidu

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 1 / 113 2.2.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus 2.2.2. Puurkaevpumplate tehniline seisund 2.2.3. Joogivee kvaliteet 2.2.4. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus 2.2.5. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.2.6. Reoveepuhasti tehniline seisund 2.3. Uusna 2.3.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus 2.3.2. Puurkaevpumplate tehniline seisund 2.3.3. Joogivee kvaliteet 2.3.4. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus 2.3.5. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.3.6. Reoveepuhasti tehniline seisund 2.4. Tänassilma küla 2.4.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus 2.4.2. Joogivee kvaliteet 2.4.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 2.4.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.5. Valma küla 2.5.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus 2.5.2. Joogivee kvaliteet 2.5.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 2.5.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.6. Tusti küla 2.6.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus 2.6.2. Joogivee kvaliteet 2.6.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 2.6.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.7. Ruudiküla 2.7.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus 2.7.2. Joogivee kvaliteet 2.7.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 2.7.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.8. Vasara küla 2.8.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus 2.8.2. Joogivee kvaliteet 2.8.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 2.8.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.9. Mäeltküla küla 2.9.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus 2.9.2. Joogivee kvaliteet 2.9.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 2.9.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet 2.10. Sakala suvilarajoon 2.10.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus, puurkaevpumplate tehniline kirjeldus ja vee kvaliteet 2.10.2. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 2.11. Mähma suvilarajoon 2.11.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus, puurkaevpumplate tehniline kirjeldus ja vee kvaliteet 2.11.2. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund 3. Seadusandlik taust 3.1. Viiratsi valla arengukava 2004–2010 3.2. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus 3.3. Veeseadus 3.4. Rahvusvahelistest lepetest tulenevad kohustused 3.5. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid 3.6. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord

Leht 2 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 3.7. Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» 3.8. Keskkonnaministri määrus nr 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise lähtealused 4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted 4.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide rajamise maksumuse alused 4.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise otstarbekus 4.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise probleemid

4.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud tegevused 5. Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 5.1. Vee-ettevõtluse võimalik areng Viiratsi vallas 5.2. Probleemid Viiratsi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamisel 5.3. Viiratsi alevik 5.3.1. Viiratsi aleviku veevajadus 5.3.2. Ühisveevärk ja ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud 5.3.3. Ühisveevärk 5.3.4. Tuletõrje veevõtukohad 5.3.5. Viiratsi aleviku kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.3.6. Viiratsi aleviku sadevete kogumine ja käitlus 5.3.7. Viiratsi aleviku investeerimisprogramm 5.4. Vana-Võidu 5.4.1. Vana-Võidu veevajadus 5.4.2. Ühisveevärk 5.4.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.4.4. Vana-Võidu asula kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.4.5. Vana-Võidu asula sadevete kogumine ja käitlus 5.4.6. Vana-Võidu investeerimisprogramm 5.5. Uusna 5.5.1. Uusna asula veevajadus 5.5.2. Ühisveevärk 5.5.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.5.4. Uusna asula kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.5.5. Uusna küla investeerimisprogramm 5.6. Tänassilma küla 5.6.1. Tänassilma küla veevajadus 5.6.2. Ühisveevärk 5.6.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.6.4. Tänassilma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.6.5. Tänassilma küla investeerimisprogramm 5.7. Valma küla 5.7.1. Valma küla veevajadus 5.7.2. Ühisveevärk 5.7.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.7.4. Valma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.7.5. Valma küla investeerimisprogramm 5.8. Tusti küla 5.8.1. Tusti küla veevajadus 5.8.2. Ühisveevärk 5.8.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.8.4. Tusti küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.8.5. Tusti küla investeerimisprogramm 5.9. Ruudiküla

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 3 / 113 5.9.1. Ruudiküla veevajadus 5.9.2. Ühisveevärk 5.9.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.9.4. Ruudiküla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.9.5. Ruudiküla investeerimisprogramm 5.10. Vasara küla 5.10.1. Vasara küla veevajadus 5.10.2. Ühisveevärk 5.10.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.10.4. Vasara küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.10.5. Vasara küla investeerimisprogramm

5.11. Mäeltküla küla 5.11.1. Mäeltküla küla veevajadus 5.11.2. Ühisveevärk 5.11.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.11.4. Mäeltküla küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.11.5. Mäeltküla küla investeerimisprogramm 5.12. Sakala suvilarajoon 5.12.1. Sakala suvilarajooni veevajadus 5.12.2. Ühisveevärk ja ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud 5.12.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.12.4. Sakala suvilarajooni kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.12.5. Sakala suvilarajooni investeerimisprogramm 5.13. Mähma suvilarajoon 5.13.1. Mähma suvilarajooni veevajadus 5.13.2. Ühisveevärk ja ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud 5.13.3. Tuletõrje veevõtukohad 5.13.4. Mähma suvilarajooni kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine 5.13.5. Mähma suvilarajooni investeerimisprogramm 6. Finantsanalüüs 6.1. Arendustegevuse finantseerimisvajadused 6.2. Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalused 6.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid 6.3.1. Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kokkuvõte Summary Lisad Lisa 1. Viiratsi aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 7000 Lisa 2. Vana-Võidu asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 5000 Lisa 3. Uusna asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 6000 Lisa 4. Tänassilma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 7000 Lisa 5. Valma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 7000 Lisa 6. Tusti küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 3000 Lisa 7. Ruudiküla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 3500 Lisa 8. Vasara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 2500 Lisa 9. Mäeltküla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 4000 Lisa 10. Sakala suvilarajooni ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 3500 Lisa 11. Mähma suvilarajooni ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 5000 Lisa 12. Viiratsi ja Vana-Võidu ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 1 : 10 000 SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud Viiratsi Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 30-06-04 (30. juuni 2004) alusel. Töö eesmärk on koostada Viiratsi vallale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastani 2017, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Viiratsi vallas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavaga piiritletud alal.

Leht 4 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Arengukava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega.

Töö koostamise käigus on analüüsitud piirkonna puurkaevude põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatud võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt on kirjeldatud piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi on töös hinnatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevaid investeeringumahtusid. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest on kirjeldatud võimalikku veetariifipoliitikat. Arengukava koostamisel osalesid OÜ Alkranel spetsialistid Kristo Kärmas, Kristjan Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee. 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Viiratsi vald asub Viljandimaa keskosas, olles üks 18-st Viljandimaa omavalitsusest. Valla territoorium paikneb Viljandist ida pool, ulatudes kiiluna Viljandi linnast Võrtsjärveni. Valla lõunanaabriteks on Paistu vald ja Tarvastu vald, läänepoolseks naabriks Viljandi linn. Põhjaosas piirneb Viiratsi vald Saarepeedi ja Kolga-Jaani vallaga, idaosas Võrtsjärvega. Viiratsi valla üldpindala on 213 km2, mis on 5,9% Viljandimaa pindalast. Geograafiliselt jääb Viiratsi valla territoorium Võrtsjärve madaliku lääneossa. Valla territooriumile jäävad Härma jõgi, Verilaske oja, Tusti oja ja Tänassilma jõgi, mis suubub Võrtsjärve. Suurematest teedest läbivad Viiratsi valda Tartu–Viljandi maantee 25 km ulatuses ja Viljandi–Mustla maantee 7 km ulatuses, lisaks kohalikud maanteed. Valla territooriumil paikneb 21 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ligi 4000 inimest. Keskmine asustustihedus on 17,8 inimest / km2. Tihedamini on asustatud valla lääneosa, kus vahetult Viljandi linna lähistel paikneb Viiratsi alevik, kus elab ~35% valla elanikest (1347), idaosa, teede ja jõgede ümbrused. Suurema rahvastikuarvuga asulad on veel Vana-Võidu (406), Uusna (394) ja Tänassilma küla (189). Vald jaguneb Viiratsi alevikuks ja järgmisteks küladeks (21): Jõeküla, Kibeküla, Kuudeküla, Loime, Mäeltküla, Mähma, Rebaste, Ridaküla, Ruudiküla, Saareküla, Surva, Tusti, Tõnuküla, Tänassilma, Uusna, Valma, Vana-Võidu, Vanavälja, Vardja, Vasara ja Verilaske. Umbes 1400 elanikuga keskasula Viiratsi jääb Viljandi kesklinnast vaid 3 km kaugusele, Viljandi järve kirdenurka. Vallas tegutseb 2 kooli – Viiratsi algkool ja Kalmetu põhikool, 3 lasteaeda – Viiratsis, Vana-Võidus ja Uusnas. Vallas on 4 raamatukogu ning rahvamajad Viiratsis ja Tänassilmas. 1.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade 1.2.1. Elanikkonna iseloomustus 2003. aasta rahvastikuregistri andmetel elab vallas 3791 inimest, mis moodustab ~6% Viljandimaa elanikkonnast. Asustuse tihedus on 17,8 in/km2. Rahvaarvult on Viiratsi Viljandimaa viies vald. 2003. aasta seisuga olid 49,6% (1881) valla elanikest mehed ja 50,4% (1910) naised. Kogu elanikkonnast on tööeast nooremaid (0–14-aastased) 15,1% (571), 15–64 aasta vanuseid 68,8% (2611 inimest) ja vanemaid kui 64 aastat 16,1% (609 inimest). Viiratsi valla elanike soolist ja vanuselist struktuuri kirjeldab joonis 1.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 5 / 113 Joonis 1.Viiratsi valla elanike sooline ja vanuseline struktuur (ESA, 2000). Joonis 2 annab ülevaate valla rahvaarvu muutusest 1959.–2003. aastani. Rahvaarv oli suurim oli 1989. aastal. Pärast 1989. aastat on valla rahvastik pidevalt kahanenud.

Joonis 2.Viiratsi valla rahvaarvu muutus (ESA, 2000). Joonis 3 iseloomustab Viiratsi valla iivet viimasel aastakümnel. On näha, et Viiratsi vallas on juba pikemat aega negatiivne iive, mis küll aastal 2002 oli natuke väiksem kui aastal 2001. Siiski oli 2003. aastal juuni seisuga sündinud 17 last ja surnud 35 inimest.

Leht 6 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Joonis 3.Viiratsi vallas sündinute ja surnute arv 1996–2002 (Viiratsi vallavalitsuse andmebaas). Valla 1591 leibkonnast on enamik ühe- (594) või kaheliikmelised (407). Keskmine leibkonna suurus on 2,35 inimest. Kaks leibkonda on ka üheksaliikmelised. Enamasti moodustab leibkonna üks perekond (937), palju on perekonnatuid leibkondi (629), millest enamus on üheliikmelised (594). Mitme pere leibkondi oli 2000. aasta seisuga 25 (ESA, 2000).

Jooniste 2 ja 3 põhjal võib öelda, et Viiratsi valla elanike arv näitab viimasel kümnendil pidevat langustrendi, seda nii negatiivse loomuliku iibe kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Negatiivne rändeiive on seotud majanduse ja tööhõive ümberstruktureerumisega Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgselt. Võib arvata, et pikemas perspektiivis püsib Viiratsi valla elanike arv praegusel tasemel. Järjest enam on hakatud püsivalt asustama Mähma ja Sakala suvilarajooni. Valla territooriumil paikneb üks alevik ja 21 küla. Tabelis 1 on toodud Viiratsi valla elanike arv asumite lõikes. Tihedamini on asustatud Viiratsi alevik, Vana-Võidu ja Uusna asula ning Tänassilma küla. Väikseima rahvaarvuga külad on Loime, Rebaste ja Kibeküla. Statistikaameti andmeil oli Viljandi maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2003. aastal kuus 2388 krooni. See näitaja on küll mõnevõrra väiksem kui Eesti keskmine (2789 krooni), kuid on siiski suurem kui oli sama näitaja Võru-, Põlva-, Valga-, Jõgeva- Ida-Viru- ja Hiiumaal. Tabel 1. Elanike arv Viiratsi vallas aastatel 1979–2003 asumite lõikes (ESA, 2000, Viiratsi valla andmebaas) 1979 1989 1999 2003 Muutus (%)1999–2003 Jõeküla 72 61 62 70 13 Kibeküla 62 45 42 37 –12 Kuudeküla 47 41 45 43 –4 Loime 58 41 18 19 6 Mäeltküla 183 99 114 112 –2 Mähma 24 28 53 75 42 Rebaste 27 18 24 23 –4 Ridaküla 58 56 46 42 –9 Ruudiküla 56 56 63 66 5 Saareküla 98 68 59 51 –14 Surva 65 65 59 50 –15 Tusti 171 145 174 154 –11 Tõnuküla 68 56 66 68 3 Tänassilma 204 186 199 189 –5 Uusna 312 409 388 394 2 Valma 190 201 176 169 –4 Vana-Võidu 456 674 428 406 –5 Vanavälja 74 64 74 80 8 Vardja 223 139 183 172 –6

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 7 / 113 Vasara 116 81 99 87 –12 Verilaske 135 103 137 137 0 Viiratsi alevik 1215 1579 1413 1347 –5

1.2.2. Tööhõive Joonis 4 näitab Viiratsi valla ametlikku töötute osa tööealisest elanikkonnast aastatel 1999–2002 31. detsembri seisuga. Kõige madalam oli see näitaja vaadeldaval perioodil 1999. aastal (6,5%) ja kõige kõrgem aastal 2000 (8,8%). Kaks kolmandikku ametlikest töötutest on mehed.

Joonis 4. Töötute osakaal Viiratsi vallas aastatel 1999–2002. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise ajal on tööpuudus Viiratsi vallas 4%. Vallavalitsuse hinnangul tööpuudus üldiselt Viiratsi vallas suureks probleemiks ei ole. Keerulisem on tööd leida piirkondades, mis asuvad valla keskusest ja Viljandi linnast kaugemal ja millega transpordiühendus on kehvem. Sellised piirkonnad on Vasara, Valma, Kibe, ja Ridaküla. Vallavalitsuse hinnangul leiab valla tööealisest elanikkonnast 25% tööd vallas tegutsevates ettevõtetes ja asutustes ning ~70% tööealisest elanikkonnast töötab väljaspool valda, eelkõige Viljandi linnas. Joonis 5 annab ülevaate aastatel 1999–2002 valla elanike toimetulekutoetuseks eraldatud summast. Toimetulekutoetuste taotluste arv on pidevalt langenud. Kui 1999. aastal oli neid 2797, siis aastaks 2002 oli vastav näitaja 1698. Ka iga-aastane toimetulekuks makstav raha on seetõttu oluliselt vähenenud.

Joonis 5.Toimetulekutoetusteks makstav summa Viiratsi vallas aastatel 1999–2002. 1.3. Keskkonna ülevaade Viiratsi vald jääb Võrtsjärve madaliku lääneossa. Valda läbib lähtest suudme lähisteni Võrtsjärves, Tänassilma jõgi, kulgedes lääne-idasuunaliselt Viljandi–Tartu maanteest põhja pool. Absoluutsed kõrgused valla territooriumil on 35 m ringis üle merepinna Valma küla juures Võrtsjärve kalda lähistel, valla idaosas. Kõrgemad piirkonnad ulatuvad 71–76 meetrini üle merepinna Verilaske küla kandis valla lääneosas.

Leht 8 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 1.3.1. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Viiratsi valla territooriumi hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eristada järgmisi põhjaveekihte ja -komplekse: 1. Kvaternaari veekompleks 2. Pärnu veekiht 3. Siluri veekompleks 4. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks 5. Kambriumi-Ordoviitsiumi veekompleks Valdavalt on rajatud puurkaevud 90–130 meetri sügavused ning nendest tarvitatav vesi pärineb Siluri veekompleksist. 1.3.2. Pinnakate

Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mille paksus ulatub 2–5 meetrist valla idaosas (Võrtsjärve ümbrus) 20– 40 meetrini valla lääneosas, olles kohati isegi kuni 50 meetri paksune. Valla keskosas on pinnakatte paksus 10– 20 meetri ringis. Pinnakate algab saviliiva ja liivsaviga, mis vaheldub kruusa ning veerisega. Kihi paksus on valdavalt 12–15 meetrit, valla idaosas kuni 3–5 meetrit. Sügavamal, 23–30 meetri sügavusel, esineb savi ning algavad liivakivi kihid. Pinnasevesi esineb peamiselt moreeni sees olevates liivakihtides ja -läätsedes. Veetase moreenisse rajatud salvkaevudel on 2–5 meetri sügavusel maapinnast, paksema pinnakattega aladel sügavamal, 10–15 meetri sügavusel. Suurvee perioodil on pinnasevesi maapinnast 1 meetri sügavusel. Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub suure amplituudiga. Tihti jäävad majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks. 1.3.3. Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia

Pinnakatte all, 20–40 meetri sügavusel lasuvad Siluri ülemise veehorisondi kivimid. Vettkandvad on põhiliselt Alam-Siluri veekompleksi kuuluvad Jaagarahu (S1jg) ja Jaani (S1jn) lademe kavernoossed ja lõhestunud dolomiidi ning lubjakivid, mis on Siluri veekompleksi veerikkamaid lademeid ning ühtlasi ka piirkonna peamiseks veeallikaks. Selle paksus on 20–40 meetrit. Enam kui poole Siluri veekompleksi puuritud puurkaevudesse tungivast veest annab selle veekompleksi ülemine 15 m paksune kiht. Kuivõrd sügavuse edasisel kasvamisel lisandub väga vähe uusi veevöösid, siis võib Siluri veekompleksi vettandva alumise osa piiriks pidada 30–50 meetrit (Eesti hüdrogeoloogiline kaardi seletuskiri, 1998). Siluri ülemise horisondi veetase on praegusel ajal 12–15 meetri sügavusel maapinnast, moodustades ligi 10-meetrise depressiooni. Puurkaevude erideebit varieerub vahemikus 0,3–1,5 l/s*m. Valdavalt on tegemist mageda põhjaveega, mis enamasti vastab joogivee nõuetele. Jaagarahu–Jaani veekihti avavates puurkaevudes esineb kohati ka fluoriidide kõrgendatud sisaldust, mis on tõenäoliselt seotud Jaani lademe mergliga, mis paljudes puurkaevudes on põhjendamatult avatud.

Siluri alumine veehorisont on Adavere (S1ad) ja Raikküla (S1rk) lademes 130 m sügavusel. Lademe merglid ja savikad lubjakivid on suhteliselt vettpidavad ning seda võib käsitleda kui vett nõrgalt läbilaskvat kihti. Vesi on selles nõrgalt soolakas ning selle kvaliteet ei vasta küllalt tihti kloriidide ja naatriumisisalduse poolest kaasaegsetele joogivee nõuetele. Mikrokomponentidest on põhjavees suur fluoriidide sisaldus (1,7–5,5 mg/l). Ka boorisisaldus ületab tihti joogiveele lubatud 1 mg/l. Fluoriidide suur sisaldus on seotud geoloogilise läbilõike geokeemiliste tingimustega, eelkõige Jaani ja Adavere lademe savika lubjakivi, mergli ja metabentoniidikihtidega. 1.3.3.1. Veeandvus Viiratsi vallas levivad Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivid, merglid ja dolomiidid on valdavalt mõõduka veeandvusega. Puurkaevude erideebit küünib 0,3–1,0 l/s*m, deebit aga ulatub 3–8 liitrini sekundis. Suhteliselt veerikkam on Siluri karbonaatsete kivimite osa. Kirjeldatava veekompleksi põhjavesi on enamasti mage (mineralisatsiooniga 0,3–0,6 g/l) vesinikkarbonaatne kaltsium-magneesiumiline või magneesium-kaltsiumiline. 1.3.3.2. Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Võrtsjärve madaliku lääneossa jääv Viiratsi vald keskmiselt või hästi kaitstud alade hulka. See peegeldub otseselt ka lämmastikühendite madalas sisalduses. Viiratsi valla loodepoolne osa – Viiratsi alevik, Vana-Võidu asula ja Uusna asula – jäävad suhteliselt hästi kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 5–10 meetrit või moreeni paksus 20–50 meetrit. Valla kesk-, edela- ja idaosa – Tänassilma, Tusti, Valma, Ruudiküla, Vasara ja Mäeltküla küla – jäävad keskmiselt kaitstud (keskmise reostusohtlikkusega) põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 2–5 meetrit või moreeni paksus 10–20 meetrit. 1.3.4. Ehitusgeoloogia

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 9 / 113 Ehitusgeoloogiliselt jääb Viiratsi vald C4 rajooni (Kõrg-Eesti valdkond), mida iseloomustab Devoni platoo lainjas moreentasandik sellesse lõikunud ürgorgudega. Esineb väiksemaid voorestikke ning mõhnastikke. Pinnakatte paksus on reeglina suur, domineerivaks pinnaseks on reeglina kivivaesem ning liivakam moreen. Liivade levik on väiksem, soostunud alasid on vähe ning nõrku savipinnaseid esineb harva. Aluseks on 4–5 meetri paksune moreen, orgudes kohati lammisetted ja nõrgad viirsavid. Pinnasevesi on tavaliselt 5–10 meetri sügavusel, orgudes maapinna lähedal. (Vilo. Ehitusgeoloogia, 1986). Viiratsi alevikku rajatud puurkaevude passide järgi (katastri nr 7231 ja 7240) on maapinna geoloogiline läbilõige aleviku piires järgmine: • 30 meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi veerise ja kruusaga; • 30–58(60) meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega ja aleuroliitsavi; • 60–90 meetri sügavuseni mergel ja savi dolomiidi ja liivakivi vahekihtidega, dolomiidistunud mergel; • 90–120 meetri sügavuseni dolomiit, mergel, liivakivi ja dolomiidistunud lubjakivi. Valla idaosas Valma külasse rajatud puurkaevude geoloogiline läbilõige on võrreldav Viiratsi aleviku puurkaevudega. Valma puurkaevude puhul on pinnakatte paksus õhem: • 14(20) meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi veerisega; • 20–31 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; • 31–55(67) meetri sügavuseni savi liivakivi ja dolomiidi vahekihtidega; • 55(67)–90 meetri sügavuseni dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi. 1.3.5. Kliima, sademed Viiratsi aleviku naaberasulas Viljandis on aastas minimaalselt 502 mm ja maksimaalselt 1001 mm sademeid. Aastane keskmine sademete hulk on 680 mm. Sakala kõrgustiku keskmine on 720–800 mm. Aasta keskmine õhutemperatuur, taandatud 70-aastasele ajavahemikule, on 4,9°. Juulikuu keskmine temperatuur on +16,7°, jaanuaris – veebruaris –6,5°. Temperatuur alla 0° kestab Viljandis keskmiselt 4,5 kuud (15. novembrist 1. aprillini). Maa läbikülmumise sügavus on keskmiselt 0,5 m (maksimaalne külmunud kiht katsepõllul on olnud 0,8 m). 1.3.6. Pinnavesi Viiratsi vald asub Tänassilma ja Ärma jõe valgalal. Viimane on Tänassilma jõe lisajõgi. Enamus valla territooriumist kulgeb piki Tänassilma jõe mõlemat kallast kuni peaaegu jõe suudmeni Võrtsjärve, Oiu külas. Mainitud jõed on Viiratsi valla peamised pinnaveekogud. Suuremad järved valla territooriumil puuduvad, kui mitte pidada silmas, et idast piirneb Viiratsi vald Võrtsjärvega. Tänassilma jõgi algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust. Suurvee ajal saab jõgi vett ka veelahkmelisest Viljandi järvest ja Uueveski ojast. Tänassilma jõe üldpikkus on 34 km. Ärma jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt Pahuvere lähedalt, voolab põhjasuunas ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke. Ärma jõe pikkus on 37 km. Pinnavete seisund on viimase 30–40 aasta jooksul halvenenud, kuid alates 90-ndatest aastatest on olukord paranenud seoses põllumajandusliku hajureostuse vähenemisega. Vastavalt «Veeseaduse» § 15-le on Tänassilma jõgi ja Ärma jõgi selle lisajõena reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. 1.4. Vee-ettevõtte iseloomustus Viiratsi vallas on ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks MA Viikom, mille hallata on lisaks veevärgile ka valla jäätmemajandusekorraldus, haljastus, teede korrashoid ja kalmistute heakord. Ettevõtte omanikuks on Viiratsi Vallavalitsus. Ettevõttes töötab 2004. aasta seisuga 13 töötajat. Ettevõtte juhataja on Ülle Nöps. Ettevõtte tegevuspiirkond on Viiratsi valla asumid: • Viiratsi alevik • Vana-Võidu asula • Uusna asula • Tänassilma küla • Valma küla • Tusti küla • Vasara küla • Ruudiküla • Mäeltküla küla Hallatavad puurkaevpumplad: • Viiratsi alevikus 4 puurkaevpumplat, millest 2 töötavad • Vana-Võidu asulas 2 puurkaevpumplat: Tehnikumi ja Aiandi puurkaevpumpla • Uusna asulas 2 puurkaevpumplat: Õunaaia ja Keskuse puurkaevpumpla • Tänassilma külas 2 puurkaevpumplat: Kalmetu ja Kalmetu Põhikooli puurkaevpumpla • Valma külas 2 puurkaevpumplat: Keskuse ja Valma Sigala puurkaevpumpla • Tusti külas 1 puurkaevpumpla • Vasara külas 1 puurkaevpumpla

Leht 10 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine • Ruudikülas 1 puurkaevpumpla • Mäeltküla külas 1 puurkaevpumpla Hallatavad reoveepuhastusseadmed: • Viiratsi alevikus MRP-300-tüüpi reoveepuhasti (likvideeritav) • Uusna asulas OXYD-90-tüüpi reoveepuhasti • Valma külas BIO-25-tüüpi reoveepuhasti • Lisaks veel biotiigid Vana-Võidu asulas, Tänassilma ja Vasara külas ning Ruudikülas MA Viikom käibest 2003. aastal moodustas veemajanduse ja kanalisatsiooniga tegelemine 36%. Investeeringud

Suuremaid investeeringuid MA-s Viikom 2003. aastal veemajanduse ja kanalisatsiooni valdkonda ei tehtud. Peale jooksvate torustikuremontide soetati põhivarasse Uusna reoveepuhasti aeratsioonisüsteemi tarvis uus puhur maksumusega 25 998 krooni. Ülevaate MA Viikom käibest tegevusalade lõikes 2003. aastal annab tabel 2. 2004. aastal finantseeritakse käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise ajal Viiratsi valla eelarvest 200 000 krooniga ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahadega 1,89 miljoni krooni ulatuses kanalisatsioonitorustiku rajamist, et ühendada Viljandi linna uue reoveepuhastiga Viiratsi alevik ja Viiratsi alevikuga külgnev Teemeistri elamute kompleks. Tabel 2.MA Viikom käive 2003. aastal Tegevusala Käive tegevusalalõikes (EEK) % kogu käibest Veemajandus – vee real 602 154 17 Veemajandus – muud 95 469 3 Kanalisatsioon – kanal.real. 526 743 15 Kanalisatsioon – muud 91 579 3 Veemajandus ja kanalisatsioon 1 315 944 36 kokku Teedemajandus 297 940 8 Haljastus 29 281 1 Elamumajandus 695 684 19 Elamumajandus – vahendus 1 119 796 31 Soojusenergia (Vana-Võidu km) 173 207 5 Kokku: 3 631 852 100

Käesoleva arengukava koostamise ajal toimub Viiratsi vallas MA Viikom ja Viiratsi valla poolt veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatiste põhjalik inventeerimine, eesmärgiga moodustada Viiratsi vallas ainult veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamise ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse pakkumisega tegelev veeettevõte OÜ Viiratsi Veevärk, kellele antakse üle kõik veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatised ning kes alustab aktiivset tegevust 2005. aasta alguses. OÜ Viiratsi Veevärk kuulub 100% Viiratsi vallale. Viiratsi vallas on Viiratsi Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrusega nr 7 kehtestatud «Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri» ning Viiratsi Vallavolikogu 25. juuni 2004. a määrusega nr 8 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri». Vastavalt Viiratsi Vallavolikogu 2004. a 26. veebruari otsusele nr 8 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad» on alates 1. juunist 2004. a. Viiratsi valla tarbijatele ühe kantmeetri (m3) veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad alljärgnevad. Veevarustuse teenus käibemaksuta käibemaksuga Eratarbijad ja vallaasutused 7,63 9,00 Ettevõtjad 9,00 10,62 Heitvee ärajuhtimise teenus Eratarbijad ja vallaasutused 10,17 12,00 Ettevõtjad 12,00 14,16

Eratarbijale on vee ja kanalisatsiooni ühe kuupmeetri hind koos käibemaksuga 21,00 krooni/m3, ettevõtetele 24,78 krooni/m3. 1.5. Kohalik omavalitsus

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 11 / 113 Viiratsi valla eelarve mahuks oli 2003. aastal 25,827 miljonit krooni. Eelarve suurenes 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga 976 000 krooni võrra, mis oli tingitud nii omatulude (peamiselt tulumaks ja varalt saadud tulud) suurenemisest kui ka riigieelarvest saadud toetuste suurenemisest. Viiratsi valla eelarve suuremateks omatulude allikateks 2003. aastal olid maksudest saadud tulu, mis moodustas valla eelarvest 40,5%. Toetustena saadud tulud riigieelarvest moodustasid 42% eelarvest. Viiratsi valla 2003. aasta eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 3. Tabel 3. Viiratsi valla eelarve tulud 2003. aastal Maksud 10 450 000 Kaupade ja teenuste müük 1 403 800 Materiaalsete varade müük 25 000 Tulud varadelt 115 000 Toetused 10 773 790 Aastavahetuse vaba jääk 1 859 490 Laen 1 200 000 Tulud kokku 25 827 080

Andmed Viiratsi valla arengukavast 2004–2010.

Viiratsi valla kuludest 2003. aastal annab ülevaate tabel 4. Tabel 4. Viiratsi valla eelarve kulud 2003. aastal Üldised valitsussektori teenused 5 820 880 Riigikaitse 5 000 Avalik kord ja julgeolek 33 000 Majandus 866 000 Keskkonnakaitse 425 000 Elamu- ja kommunaalmajandus 625 000 Tervishoid 87 730 Vabaaeg, kultuur ja religioon 2 774 290 Haridus 10 900 250 Sotsiaalne kaitse 4 289 930 Kulud kokku 25 827 080

Andmed Viiratsi valla arengukavast 2004–2010.

Viiratsi valla laenukoormus oli 2000. aastal 8,33 miljonit krooni (47,39%) ning see on vähenenud 2002. aastal 4,715 miljoni krooni võrra 3,615 miljoni kroonini (18,64%). Valla laenureserv on 2002. aastal suurenenud võrreldes 2000. aastaga 2,21-lt miljonilt kroonilt 8,01 miljoni kroonini. Tabelis 5 on toodud Viiratsi valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2000–2002. Tabel 5. Viiratsi valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2000–2002 Aasta Puhastatud Laen kokku Põhilaen Intress (tuhat LaenukoormusLaenureserv eelarve (tuhat krooni) (tuhat krooni) krooni) % (tuhat krooni) (tuhat krooni) 2000 17 575,2 8328,4 7014,2 1314,2 47,39 2216,72 2001 16 034,3 5175 4400 775 32,27 4445,58 2002 19 388,8 3615 3200 415 18,64 8018,28

Andmed Statistikaameti kodulehelt.

2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Viiratsi alevik Viiratsi alevik asub Viljandi linnast idas, selle vahetus läheduses, 1,5 kilomeetrit mööda Viljandi–Tartu maanteed Tartu poole. Alevik jääb kõrgemale künkale Viljandi–Mustla maantee ja Viljandi–Tartu maantee vahelisel alal. Põhjast piirneb Viiratsi asula Viljandi–Tartu maanteega, läänest Viljandi–Mustla maanteega. Alevikust ida poole jäävad põllumaad. Aleviku lõunaosas asub põllumajanduskompleks kuivati ja loomalautadega. Viiratsi alevikust 1,5 km mööda Viljandi–Tartu maanteed Tartu suunas asub Teemeistri kolmest korterelamust koosnev majade kompleks. Viiratsi alevikus elab 2003. aasta seisuga 1347 elanikku, kellest ligikaudu 1340 inimest (99%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega. Asustus on koondunud aleviku kesk- ja idaossa. Aleviku keskosas

Leht 12 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine asuvad mitmekorruselised kortermajad, Viiratsi–Väluste teest ida poole jääb ühepereelamute rajoon. Aleviku keskosas paiknevad vallamaja, kaubandus- ja kultuurikompleks, Viiratsi lastekodu, katlamaja ja mõned kontorihooned. Viiratsi aleviku tarbeveevajaduse rahuldamiseks on tänasel päeval käigus neljast olemasolevast puurkaevust kaks puurkaevpumplat. Aleviku kanalisatsioonisüsteem on täies ulatuses isevoolne. Reovesi voolab asula põhjaosas, Viljandi–Tartu maantee ja Viljandi–Mustla maantee ristmiku läheduses asuvasse reoveepuhastisse, mis on amortiseerunud ning töötab septikuna. Osaliselt puhastunud heitvesi voolab edasi Viljandi–Tartu maantee alt läbi Tänassilma jõe alguses olevale looduslikule märgalale, kus toimub edasine vee looduslik puhastusprotsess. Viiratsi aleviku piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 5–10 meetrit või moreeni paksus 20– 50 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Viiratsi alevikus asuvate puurkaevude (katastri numbrid: 7231; 7240; 7297 ja 6735) geoloogiline läbilõige järgmine: • 31 meetri sügavuseni saviliiv, liivsavi kruusa, veerise ja munakatega; • 31–60 meetri sügavuseni mergel ja savi dolomiidi ja liivakivi vahekihtidega; • 60–90 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja liivakivi vaheldumine; • 90–120 meetri sügavuseni liivakivi dolomiidi ja mergli vahekihtidega, dolomiidistunud lubjakivi; • sügavamal mergel. 2.1.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus

Valdav osa Viiratsi aleviku elamutest ja hoonetest (~100%) on ühendatud ühisveevärki või on loodud ühisveevärgiga liitumise võimalus. Käesoleval hetkel varustab alevikku veega kaks puurkaevu neljast alevikku rajatud puurkaevust. Kahest kasutuses olevast puurkaevust on suurem koormus Väluste tee ääres oleval puurkaevpumplal katastrinumbriga 7240, mis varustab veega 92 elamut ja Viiratsi Hoolekandekeskust, kokku ligikaudu 1033 inimest. Teine kasutuses olev puurkaevpumpla, katastrinumber 7231, asub Viiratsi staadioni juures, varustab veega 28 elamut ja Viiratsi Lastekodu (ligikaudu 306 elanikku). Lisaks veel Viiratsi vallamaja, Viiratsi lasteaeda, klubihoonet ning mitmeid põllumajandus- ja tööstushooneid. Nii kasutuses olevaid kui kasutusest väljas olevaid puurkaevpumplaid haldab MA Viikom. Kõigil Viiratsi alevikus olevatel puurkaevpumplatel on veeseaduses ettenähtud minimaalne, 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Tabelis 6 on toodud andmed Viiratsi aleviku puurkaevude kohta. Tabel 6. Viiratsi aleviku puurkaevud Nimetus/asukoht Viiratsi I Viiratsi II Viiratsi III Viiratsi IV Teemeistri I (Staadioni) (Väluste tee) (Tootmis ts.) (Soome (OÜ Sakala Teed) katlamaja) Katastri nr 7231 7240 7297 6735 6031 Puurimise aasta 1970 (rek. 1974) 1975 1979 1986 1964 Valdaja Viiratsi Valla MA Viiratsi Valla MA Viiratsi Valla MA Viiratsi Valla MA OÜ Sakala Teed Viikom Viikom Viikom Viikom elamud

Viiratsi I (katastri nr 7231) puurkaevu sügavus on 140,5 meetrit ja lubatud veevõtt 82 m3/d. Viiratsi II (katastri nr 7240) puurkaevu sügavus on 140 meetrit ja lubatud veevõtt 130 m3/d. Mõlema puurkaevu vesi pärineb D2-1-S veekihist. Nimetatud kahe puurkaevu lubatud veevõtt kokku on 212 m3/d, mis rahuldab Viiratsi aleviku veevajaduse tänasel päeval, milleks on 152 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisest on ligikaudu 70%, asutuste ja tööstustarbijate osakaal on 30%. Viiratsi aleviku veetarbimisest aastatel 1999–2002 annab ülevaate tabel 7. Kui viis aastat tagasi oli Viiratsi alevikus summaarne vee tootmine 101 515 m3/a, siis 2002. aastaks oli vee tootmine vähenenud 40% 61 450 m3/a. Veetootmise mahu vähenemise põhjus on tarbijatepoolne veemõõtjate paigaldamine ja veetarbimise üldine vähenemine, mis on trendiks kogu Eestis. Veekadude osa summaarsest tootmisest 1999. aastal oli 10,1%, 2002. aastal oli veekadude osa summaarsest tootmisest 9,7%.

Tabel 7.Viiratsi aleviku vee- ja kanalisatsiooni tarbimine, kogutoodang ja veekaod aastatel 1999–2002 (m3/a) 1999 2000 2001 2002 Eratarbijad 65 664 49 543 40 257 39 074 Tööstustarbijad 25 285 20 217 17 596 16 425 Summaarne 90 949 69 760 57 853 55 499 tarbimine Vee tootmine kokku 101 515 76 502 66 307 61 450 Veekaod 10 566 6 742 8 454 5 951

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 13 / 113 Viiratsi alevikus on kokku ~9200 meetrit veetorustikku. Valdavalt on veetorustik rajatud malm- ja raudtorudest. 1150 meetri ulatuses on amortiseerunud torustike asemele nii torustiku sujutamise kui ka kaevetööde käigus paigaldatud plastist veetorustikke. Viiratsi aleviku olemasolevad ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 1 Viiratsi aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Tuletõrjeveevõtukohtadena on Viiratsi alevikus väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad:

Viiratsi tiikide juures vallamaja ja klubihoone vahel;

Iva tee ja Tehnika tänava nurgal – mahuti 27 m3. 2.1.2. Puurkaevpumplate tehniline seisund Viiratsi alevikus olevad neli puurkaev-pumplat: 1. Viiratsi I (Staadioni) – katastri nr 7231: • Puurkaevpumplal on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. (Ühes suunas läbib seda 10 m kauguselt vähekasutatav tee.) Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaevpumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vaja on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega 28 elamut ja Viiratsi lastekodu (ligikaudu 306 elanikku). Lisaks veel Viiratsi vallamaja, Viiratsi lasteaeda, klubihoonet ning mitmeid põllumajandus- ja tööstushooneid. 2. Viiratsi II (Väluste tee) – katastri nr 7240: • Puurkaevpumplal on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaevpumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega 92 elamut ja Viiratsi Hoolekandekeskust, kokku ligikaudu 1033 inimest. 3. Viiratsi III (Tootmis tsoon) – katastri nr 7297: • Puurkaevpumpla tänasel päeval töös ei ole. Puurkaev asub pumbamajast 5 meetri kaugusel ja eraldi hoonet ei oma. Puurkaevu ja pumbamaja kompleksil on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Pumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt pumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur on lagunenud ja vajab remonti. Puurkaevu kasutusele võtmisel on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed ja uus hüdrofoor. 4. Viiratsi IV (Soome katlamaja) – katastri nr 6735: • Puurkaevpumpla tänasel päeval töös ei ole ja seda kasutab võrdlemisi suure hoone tõttu MA Viikom materjalide laona. Puurkaevpumpla kompleksil on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on pumpla hoonesse paigaldatud 10 m3mahuga hüdrofoor. Puurkaevpumpla juurde on rajatud ka reservuaar tuletõrjevee tarvis. Toruarmatuur on lagunenud ja vajab remonti. Puurkaevu kasutusele võtmisel on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed. 5. Teemeistri I (OÜ Sakala Teed) – katastri nr 6031: • OÜ Sakala Teed elamute puurkaevpumpla on rajatud maa-aluse ehitisena. Puurkaevpumplas on veesurve reguleerimisseadmena paigaldatud 1 m3terasest hüdrofoor. Puurkaevpumpla sisene torustik on renoveeritud nelja aasta eest, hoonest väljuvad torustikud on aga renoveerimata ja ehitatud 1965.–1970. aastal raudtorudest. Puurkaevpumplal on 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Viiratsi aleviku puurkaevpumplate juures on probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine, seda eriti töötavatel puurkaevpumplatel. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevaditi puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaevpumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Tabelis 8 on kokkuvõtvalt toodud ülevaade puurkaevpumplate tehnilistest näitajatest. Tabel 8. Viiratsi aleviku puurkaevpumplate tehnilised näitajad Nimetus/asukoht Viiratsi I Viiratsi II Viiratsi III Viiratsi IV Teemeistri I (Staadioni) (Väluste tee) (Tootmis ts.) (Soome (OÜ Sakala katlamaja) Teed) Katastri nr 7231 7240 7297 6735 6031 Kasutatav D2-1-S D2-1-S D2-1-S D2-1-S D2-1-S põhjavee kiht Puurimise aasta 1970 (rek. 1974) 1975 1979 1986 1964

Leht 14 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Pumba 22 24 6 8 Ei ole teada tootlikkus m3/h Lubatud veevõtt 82 130 3,0 – Ei ole teada m3/d Tegelik veevõtt 56 107 0,83 0 Ei ole teada m3/d Pumba mark Z 615/12 Z 615/13 EVC 6 EVC 8 Ei ole teada Reguleerimisseade10 m3terasest 10 m3terasest 10 m3terasest 10 m3terasest 1 m3terasest hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor Puurkaevu 140,5 140 160 205 95 sügavus Staatiline 29,00 35,30 35 36 22,5 veetase m Deebit l/sek 9,5 7,38 3,4 5,0 2,0 Veemõõtja Olemas Olemas Puudub Puudub Olemas Puurkaevu Vajab remonti Vajab remonti Vajab remonti Vajab remonti Maa-alune hoone Automaatika Töötab Töötab Ei tööta Ei tööta Töötab

2.1.3. Joogivee kvaliteet Viiratsi alevikus on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. ja 2004. aasta veeanalüüside põhjal. Viiratsi alevikus on veeproove võetud kahest kasutuses olevast puurkaevust, et hinnata puurkaevude vee kvaliteeti, ning kahest kohast veetorustikest, et hinnata torustike rolli veekvaliteedi muutumisel. Mikrokomponentidest esineb puurkaevude vees fluoriidide kõrgendatud sisaldust (0,91–1,09 mg/l), mis on lähedane lubatud piirnormile (1,5 mg/l). Rauasisaldus puurkaevude vees (200–550 µg/l) on lubatud piirnormi piiril või ületab seda. Lubatud rauasisalduse norm on 200 µg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab puurkaevude vesi joogivee nõuetele. Puurkaevudest võetud veeanalüüsidest määratud oksüdeeritavus jääb alla lubatud piirnormi, mille põhjal saab hinnata, et värske, tavaliselt pinnasevee puurkaevu tungimisest tingitud reostust ei esine. Pinnasevee poolt põhjustatud reostuse määra on võimalik hinnata ka nitrit- ja nitraatioonide sisalduse põhjal, mille analüüsid on puurkaevude veest ka tehtud, ja mis jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevude vees on analüüside põhjal nitritioone <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees, ei esine. Viiratsi aleviku puurkaevude vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 9. Vastavalt Viiratsi Valla MA-le Viikom Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Tabel 9. Viiratsi aleviku joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes 2003. ja 2004. aastal Näitaja Lubatud Ühik Viiratsi I Viiratsi II Viiratsi I Viiratsi II piirnorm* (Staadioni) (Väluste tee) (Staadioni) (Väluste tee) 2003 2003 2004 2004 Katastri nr 7231 7240 7231 7240 Värvus kraadi 2,5 0 5 7,5 Hägusus NHÜ 3 1 2,5 0,5 Lõhn palli 0 0 0 0 Maitse palli – – 0 0 pH 6,5–9,5 7,6 7,4 7,7 7,5 Ammooniumioon0,5 mg/l 0,15 0,06 0,1 < 0,05 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l < 0,005 < 0,005 < 0,005 < 0,005 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l < 0,44 < 0,44 < 0,44 < 0,44 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l – – 2,4 1,4

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 15 / 113 Üldraud 200 µg/l 550 200 372 219 Mangaan 50 µg/l – – <20 <20 Kloriidid 250 mg/l 6,4 7,1 6,2 7,3 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,09 0,91 1,19 0,93 Boor 1 mg/l – – – – Sulfaadid 250 mg/l 10 10 – – Coli-laadsed 0 PMÜ/100 cm3 – – 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 – – 0 0

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Viiratsi aleviku veetorustikest võetud analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et torustikes vee kvaliteet ei halvene. Rauasisaldus (77 µg/l ja 110µg/l) on väiksem kui puurkaevu veeproovide analüüsides. Ilmselt muutub torustikes liikudes kahevalentne raud kolmevalentseks ning sadeneb välja. Ka torustikest võetud veeproovides on analüüsitud oksüdeeritavust ehk orgaanilise reostuse hulka vees. Oksüdeeritavuse parameetrid on väikesed, jäädes normi piiresse. Ka ülejäänud joogivee parameetrite osas, sealhulgas mikrobioloogiline reostus, veetorustik olulist veekvaliteedi halvenemist ei põhjusta. Torustikest võetud veeproovide analüüsitulemustest annab ülevaate tabel 10. Tabel 10.Vee kvaliteet Viiratsi aleviku veetorustikes 2003. aastal Uuritav näitaja Piirnorm Ühik Tankla juurest Tiigi tänavalt Värvus kraadi 5 5 Hägusus NHÜ < 1 < 1 Lõhn palli 0 0 Maitse palli 0 0 pH 6,5–9,5 7,7 7,7 Fluoriidid 1,5 mg/l 1 0,9 Kloriidid 250 mg/l 5 5,3 Raud 200 µg/l 77 110 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l < 0,5 0,6

Viiratsi aleviku veevarustussüsteemide seisukord

Probleemid joogivee kvaliteediga – kõrge fluoriidide sisaldusjoogivees ja rauasisalduse tõus torustikes pika viibeaja tõttu.

Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vastavee tarbimise intensiivsusele.

Puurkaevude hooned ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.1.4. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Viiratsi alevikus on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 99% elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu alevikus isevoolsena. Alevikus tekkiv reovesi voolab kokku aleviku põhjaosas olevasse aktiivmudatehnoloogial põhinevasse reoveepuhastisse MRP-300, mis tänasel päeval amortiseerumise tõttu ei tööta ning sisuliselt toimib septikuna. Reoveepuhastist edasi voolab heitvesi Viljandi–Tartu maantee alt läbi Tänassilma jõe lähte osas paiknevale looduslikule Tänassilma märgalale, kus heitvesi puhastub edasi looduslikult ning voolab edasi Tänassilma jõkke ning selle kaudu Võrtsjärve. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Tänassilma jõgi, suublakood 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Viiratsi aleviku reoveepuhasti heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, KHT, hõljuvaine ja üldfosfori sisaldus. Üldlämmastiku osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 11. Tabel 11.Viiratsi reoveepuhastist väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 356

Leht 16 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Heljum 35 75 499 Üldfosfor 2 70 28 KHT 125 75 1781

* Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 14 250 m3kvartalis.

Viiratsi alevikukanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena ning reoveepumplaid alevikus ei ole. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~5700 meetrit. Torustikud on valdavalt malmist, 250 meetri ulatuses on ka asbestbetoonist torustikke. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi suur hulk sadevett. Selle põhjuseks on osaliselt ka aleviku puudulik sadevete ärajuhtimisesüsteem. Eramajade piirkonnas on paljud majaomanikud suunanud hoonete katustelt ja krundi territooriumil tekkivad sadeveed otse kanalisatsioonikaevudesse. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapärast remonti. Ajuti esineb kanalisatsioonitrassi ummistusi. Käesoleva töö teostamise raames läbiviidud Viiratsi aleviku reoveekoguste ja reostuskoormuse mõõtmiste tulemusel selgus, et alevikus kuiva ilmaga formeeruv reovee kogus jääb 160–170 m3/d, mis on vastavuses Viiratsi alevikus elavate inimeste tekitatava ööpäevase reovee kogusega. Kergete sademetega mõõdetud (ööpäevane sademete hulk 4 mm pinnaühikule) ööpäevane reovee kogus küündib 280–290 m3/d, mis on 40% ulatuses suurem kui sademeteta perioodi reovee vooluhulk. Sademetega reovee vooluulkade päeval oli 30 minuti pikkune intensiivse sajuga periood, mille järgselt 30 minuti jooksul reoveepuhasti juures kanalisatsioonikaevus mõõdetava reovee vooluhulk kahekordistus, püsides nii 10 minuti jooksul ja hakates seejärel uuesti vähenema. Reovee vooluhulga mõõtmiste tulemuste põhjal on alust arvata, et intensiivsemate sademete perioodil on Viiratsi aleviku reovee hulk kahekordne võrreldes kuiva perioodi reovee kogusega. Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides.

Alevikus on puudulik sadevete ärajuhtimissüsteem ja sadeveedtungivad kanalisatsioonitorustikesse.

Eramajade piirkonnas on osa sadevett teadlikult suunatudkanalisatsioonisüsteemi.

Reoveepuhasti MRP-300 on amortiseerunud ning ei tööta.

Suur osa aleviku reostusest jõuab suublasse või imbub pinnasesse. Lähitulevikus suunatakse kogu alevikus tekkiv reovesi 2005. aasta alguses optimeeritult tööle hakkavasse uude Viljandi linna reoveepuhastisse. 2.1.5. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Viiratsi alevikus tekib olmereovesi elamusektoris, Viiratsi lastekodus, Viiratsi Vallavalitsuses, Perearstikeskuses, Viiratsi Hoolekandekeskuses, ettevõtete ja kontorite sanitaarsõlmedes. Kanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 1339 elanikku. Viiratsi alevikus on järgimised ettevõtted, kus tekib reovett: OÜ Tribus laut, OÜ Ärma Talu söödakompleks, AS AVM-Term katlamaja, AS Viive Ehitus, AS Sektoron (bensiinijaam), AS Store (tööstuskauplus), Melmar V.O. (autolammutus), OÜ Illimar AB (saetööstus), OÜ Meigas (elektritööd). Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem kanalisatsiooni tungiv sademevesi, mis suurendab reovee vooluhulkasid kuni kaks korda. Käesoleva töö teostamise raames läbiviidud Viiratsi aleviku reoveekoguste ja reostuskoormuse mõõtmiste tulemusel selgus, et alevikus kuiva ilmaga formeeruv reovee kogus jääb 160–170 m3/d, mis on vastavuses Viiratsi alevikus elavate inimeste tekitatava ööpäevase reovee kogusega. Kergete sademetega mõõdetud (ööpäevane sademete hulk 4 mm pinnaühikule) ööpäevane reovee kogus küündib 280–290 m3/d.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten zwischen 500 und 5000 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) poolt põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 12. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on Viiratsi alevikus ühe elaniku tarbitavaks ööpäevaseks vee hulgaks 114 liitrit. Tulemus lähtub eratarbijate ja tööstustarbijate tarbitud vee hulgast 2002. aastal. Kuna Viiratsi aleviku tööstustarbijate reovee

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 17 / 113 teke on sisuliselt seotud olmes tekkiva reoveega, siis võib tööstustarbijatel tekkiva reovee liigitada sisuliselt olmereovee hulka ja lugeda sarnaseks eratarbijate poolt tarbitava reoveega, täpsemalt üheks osaks eratarbijate tarbitavast veest, sest inimesed tarbivad päeval vett töö juures ja õhtul kodus. Tabel 12.Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused

BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6g/d

Kogu Viiratsi aleviku reostuskoormust kirjeldab tabel 13. Inimeste tekitatava reovee hulk on 152,6 m3/d. Tabel 13.Viiratsi aleviku arvestuslik reostuskoormus (R) Elanike R BHT7ie R HAie R Nüld ie R Püld ie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 1339 0,060 0,036 0,012 0,0016 80,34 48,20 16,10 2,14

2.1.6. Reoveepuhasti tehniline seisund Viiratsi aleviku reovee puhastamiseks on asula põhjaosas MRP-300 tüüpi aktiivmudapuhastusprotsessidel põhinev reoveepuhasti, kuhu voolab kogu alevikust isevoolselt reovesi kokku. Järelpuhastuseks reoveepuhasti järele biotiike rajatud ei ole. Reoveepuhasti koosneb rõngakujulisest õhustuskambrist (vee sügavus 2,5 meetrit), mille keskel on tsentraalne lehtersetiti. Põhi on valmistatud monoliitbetoonist ja seinad monteeritavast raudbetoonist. Puhasti õhustussüsteem on mehhaaniline. Reoveepuhasti ette on omal ajal rajatud ka käsitsi puhastatav võre. Regulaarset, igapäevast võre puhastamist ja hooldust tänasel päeval ei toimu. MRP-300-tüüpi puhasti jõudlus on näidatud tabelis 14. Tabel 14.MRP-300-tüüpi reoveepuhasti põhinäitajad Seade Tehnoloogilised näitajad Hüdrauliline MahukoormusReostuskoormus Elektriline võimsus Õhustusviis koormus 3 3 m /d gBHT5/m kg BHT5/d ie instal. kW tarb. kW MRP-300 100–650 180–600 57–190 1100–3800 165 110 Rõhtõhusti

Käesoleval ajal reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei tööta. Reovesi voolab küll läbi reoveepuhasti, mis toimib septikuna ja erilist tähtsust reovee puhastamisprotsessis ei oma. Edasi voolab heitvesi Viljandi–Tartu maantee alt läbi Tänassilma jõe lähtealal olevale looduslikule märgalale, kus see edasi puhastub ning jõkke voolab. Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 15 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Tabel 15. Viiratsi aleviku reoveepuhasti väljavoolava heitvee tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 46 600 44 000 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 40 1900 50 2191 BHT7 58 2700 59 2589 ÜldN 60,5 2900 51 2211 ÜldP 8,3 400 8 342

Tulemustest on näha, et heitvee parameetrid ületavad lubatud norme kõigi kirjeldatud parameetrite osas ning olemasolev puhastussüsteem ei toimi piisavalt efektiivselt. 2.2. Vana-Võidu Vana-Võidu asula asub Viljandi linnast ida poole sõita mööda Viljandi–Tartu maanteed ~4 kilomeetrit ning keerata seejärel vasakule ning sõita ~2 kilomeetrit. Asula asub Tänassilma jõe orundi kaldal kõrgemal künkal. Vana-Võidu asulas elas 2003. aasta seisuga 406 elanikku, kellest olulise osa (~40%) moodustavad Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilased, kes elavad ühiselamutes. Vana-Võidu asula elanikest 87% on liidetud ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni teenusega. Vana-Võidu asula keskel asub Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehoone. Asula lääneosas paiknevad kooli ühiselamud ja kauplus. Asula keskosas paiknevad ka korterelamud, idaosas on eramajade rajoon. Asula lõunaosas, asulasse sissesõidul asub OÜ Vana-Võidu Autokeskus. Asula kaguosas paikneb Vana-Võidu aiand ja Vana-Võidu hobusetall, mis kuulub OÜ-le Afeel.

Leht 18 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vana-Võidu asula tarbevee vajaduse rahuldamiseks on käigus üks põhipuurkaevpumpla ja teine on kasutusel reservpumplana, mis hakkab tööle, kui põhipuurkaevpumpla ei suuda enam asula veevajadust ära katta. Asula kanalisatsioonisüsteem on täies ulatuses isevoolne. Reovesi voolab kokku asula põhjaosas Tänassilma jõe orundi nõlvale rajatud biotiikidesse. Biotiikide ette on rajatud ka aktiivmudaprotsessidele baseeruv reoveepuhasti BIO-50, kuid see amortiseerumise tõttu see ei tööta. Osaliselt puhastunud heitvesi voolab edasi Tänassilma jõkke. Vana-Võidu asula piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 5–10 meetrit või moreeni paksus 20–50 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Vana-Võidu asulas asuvate puurkaevude (katastrinumbrid: 6011 ja 6017) geoloogiline läbilõige järgmine: • 30 meetri sügavuseni savikas kruus, veeriste ja munakatega; • 31–80 meetri sügavuseni savi ja liivakivi dolomiidi vahekihtidega; • 80–113 meetri sügavuseni dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi. 2.2.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus Valdav osa Vana-Võidu asula elamutest ja hoonetest (~87%) on ühendatud ühisveevärki või on loodud ühisveevärgiga liitumise võimalus. Käesoleval hetkel varustab alevikku veega kaks puurkaevpumplat. Üks, põhipuurkaevpumpla, katastrinumbriga 6011, varustab veega 18 elamut, Vana-Võidu lasteaeda, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehoonet ja ühiselamuid, AS Viljandi Soojus katlamaja, Vana-Võidu autokeskust, kauplust, aiandit ja Vana-Võidu hobusetalli. Teine puurkaevpumpla, reservpuurkaevpumplana, katastrinumbriga 6017, hakkab tööle juhul, kui põhipuurkaevpumpla ei suuda tagada asulale vajalikku vee kogust. Puurkaevpumplaid haldab MA Viikom. Mõlemal Vana-Võidu asula puurkaevpumplal on veeseaduses ettenähtud minimaalne, 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Põhipuurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ühte külge läbib küll väikese kasutamisintensiivsusega majadevaheline autotee. Tabelis 16 on toodud andmed Vana-Võidu asula puurkaevude kohta. Tabel 16. Vana-Võidu asula puurkaevud Nimetus/asukoht Vana-Võidu Tehnikumi Vana-Võidu Aiandi Katastri nr 6011 6017 Puurimise aasta 1964 1973 Valdaja Viiratsi Valla MA Viikom Viiratsi Valla MA Viikom

Vana-Võidu Tehnikumi (katastri nr 6011) puurkaevu sügavus on 125 meetrit ja lubatud veevõtt 23 m3/d. Vana-Võidu Aiandi (katastri nr 6017) puurkaevu sügavus on 130 meetrit ja lubatud veevõtt 71 m3/d. Mõlema puurkaevu vesi pärineb S veekihist. Nimetatud kahe puurkaevu lubatud veevõtt kokku on 94 m3/d, mis rahuldab Vana-Võidu asula veevajaduse tänasel päeval, milleks on 56 m3/d. Vana-Võidu asula veetarbimisest aastatel 2001–2002 annab ülevaate tabel 17. Kui kolm aastat tagasi oli Vana- Võidu asulas summaarne vee tootmine 28 991 m3/a, siis 2002. aastaks oli see samas suurusjärgus 28 057 m3/a. Samas on tarbijatele müüdud vee kogus vähenenud tegelikult 22%. 2001. ja 2002. aasta sama suure veetootmise põhjustab tegelikult veekao suurenemine, mis võrreldes 2001. aastaga suurenes 2,8 korda. Veekadude osa summaarsest tootmisest 2001. aastal oli 9,3%, 2002. aastal oli veekadude osa summaarsest tootmisest 27%.

Tabel 17.Vana-Võidu asula vee- ja kanalisatsiooni tarbimine, kogutoodang ja veekaod aastatel 2001–2002 (m3/ a)

2001 2002 Eratarbijad 12 723 16 519 Tööstustarbijad 13 569 3 954 Summaarne tarbimine 26 292 20 473 Vee tootmine kokku 28 991 28 057 Veekaod 2 699 7 584

Vana-Võidu asulas on kokku ~2300 meetrit veetorustikku. Valdavalt on veetorustik rajatud malm- ja raudtorudest. Vana-Võidu asula olemasolevad ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 2 Vana-Võidu asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 19 / 113 Tuletõrjeveevõtukohtadena on Vana-Võidu asulas väljaehitatud ja tähistatud järgmine koht:

Tiik Vana-Võidu kaupluse ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliühiselamute juures. 2.2.2. Puurkaevpumplate tehniline seisund Vana-Võidu asulas olevad kaks puurkaevpumplat: 1. Vana-Võidu (Tehnikumi) – katastri nr 6011: • Puurkaevpumplal on vähemalt 20-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. (Ühes suunas läbib seda 10 m kauguselt vähekasutatav majadevaheline autotee.) Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus Grundfossipump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoones 5 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab põhipuurkaevpumplana veega 18 elamut, Vana-Võidu lasteaeda, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehoonet ja ühiselamuid, AS Viljandi Soojus katlamaja, Vana-Võidu autokeskust, kauplust, aiandit ja Vana-Võidu hobusetalli. 2. Vana-Võidu (Aiandi) – katastri nr 6017: • Puurkaevpumplal on 50-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaevpumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaevpumpla hakkab automaatselt tööle, kui põhipuurkaevpumpla ei suuda enam tagada vajalikku veehulka veevõrgus. Sarnaselt Viiratsi alevikuga on Vana-Võidu asula puurkaevpumplate juures probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevaditi puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Tabelis 18 on kokkuvõtvalt toodud ülevaade puurkaev-pumplate tehnilistest näitajatest. Tabel 18. Vana-Võidu asula puurkaevpumplate tehnilised näitajad Nimetus/asukoht Vana-Võidu Tehnikumi Vana-Võidu Aiandi Katastri nr 6011 6017 Kasutatav põhjavee kiht S S Puurimise aasta 1964 1973 Pumba tootlikkus m3/h 14,4 6 Lubatud veevõtt m3/d 23 71 Tegelik veevõtt m3/d 28,5 47 Pumba mark MK-170 ECV 6 Reguleerimisseade 5 m3terasest hüdrofoor 10 m3terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 125 130 Staatiline veetase m 20,00 25,00 Deebit l/sek 1,08 3,0 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Vajab remonti Automaatika Töötab Töötab

2.2.3. Joogivee kvaliteet Sarnaselt Viiratsi alevikuga vastab Vana-Võidu asula puurkaevude põhjavesi füüsikalis-keemiliste omaduste poolest enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. ja 2004. aasta veeanalüüside põhjal. Vana-Võidu asulas on veeproove võetud mõlemast kasutuses olevast puurkaevust – Tehnikumi puurkaevu puhul otse puurkaevpumpla hoonest ja Aiandi puurkaevu puhul veetorustikust kaupluse juurest. Mikrokomponentidest esineb puurkaevude vees fluoriidide kõrgendatud sisaldust (maksimaalselt 2,2 mg/l mõlema puurkaevu vees), mis ületab lubatud piirnormi (1,5 mg/l). Tehnikumi puurkaevu puhul jääb rauasisaldus (160 µg/l ja 133 µg/l) alla lubatud piirnormi, milleks on 200 µg/l. Torustikust võetud Aiandi puurkaevu vees on rauda 1024 µg/l, mis on suhteliselt kõrge rauasisaldus. Ilmselt on kõrge rauasisaldus tingitud vanade raud- ja malmtorude rauaandvusest ja sekundaarse raua tekkest võrku settinud hägust ning rauabakteritest. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab puurkaevude vesi joogivee nõuetele. Veeanalüüsidest määratud oksüdeeritavus on madal ning värsket reostust ei esine millele viitab ka nitrit- ja nitraatioonide madal sisaldus, mis jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul

Leht 20 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 50 mg/l. Puurkaevude vees on analüüside põhjal nitritioone Tehnikumi puurkaevu vees <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Aiandi puurkaevu veest nitritioone määratud ei ole, nitraatioonide sisaldus on <1,5 mg/ l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele, puurkaevude vees ei esine. Vana-Võidu asula puurkaevude vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 19. Vastavalt Viiratsi Valla MA-le Viikom Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Tabel 19. Vana-Võidu asula joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes 2003. ja 2004. aastal Näitaja Lubatud Ühik Vana-Võidu Vana-Võidu Vana-Võidu piirnorm* Aiandi (kauplus) Tehnikum 2003 Tehnikum 2004 2003 Katastri nr 6017 6011 6011 Värvus kraadi 15 0 2,5 Hägusus NHÜ 2 0,5 0,5 Lõhn palli 0 0 0 Maitse palli 0 – 0 pH 6,5–9,5 8,2 8 7,9 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,13 0,05 <0,05 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l – < 0,005 < 0,005 Nitraatioon NO3- 50 mg/l < 1,5 < 0,44 < 0,44 N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,2 – 0,7 Üldraud 200 µg/l 1024 160 133 Mangaan 50 µg/l – – <20 Kloriidid 250 mg/l 5,8 8,7 8,3 Fluoriidid 1,5 mg/l 2,2 2,19 2,2 Boor 1 mg/l 0,48 – – Sulfaadid 250 mg/l 14,8 9 – Coli-laadsed 0 PMÜ/100 cm3 0 – 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 0 – 0

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Vana-Võidu asula Tehnikumi puurkaevust ja kaupluse juurest võetud veeproovide analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et paiguti ei vasta joogivesi terviseohutusnõuetele liigse fluori- ja rauasisalduse tõttu. Oksüdeeritavuse parameetrid on väikesed, jäädes normipiiresse. Ka ülejäänud joogivee parameetrite osas, sealhulgas mikrobioloogiline reostus, veetorustik olulist veekvaliteedi halvenemist ei põhjusta.

Vana-Võidu asula veevarustussüsteemide seisukord

Probleemid joogivee kvaliteediga – kõrge fluoriidide ja rauasisaldus joogivees.

Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vastavee tarbimise intensiivsusele.

Puurkaevudel hooned ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.2.4. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Vana-Võidu asulas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 87% asulas elavatest inimestest. Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu asulas isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab kokku aleviku loodeosas, Tänassilma jõe orundi nõlvale rajatud nelja biotiiki. Boitiikide ette on omal ajal rajatud ka aktiivmudatehnoloogial baseeruv kestvusõhustusega reoveepuhasti BIO-50, mis tänaseks on aga amortiseerunud ja seda reovee puhastamiseks ei kasutata. Biotiikides osaliselt puhastunud heitvesi voolab edasi Tänassilma jõkke ning selle kaudu Võrtsjärve.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 21 / 113 Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Tänassilma jõgi, suublakood 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Vana-Võidu asula reoveepuhastuse rajatise heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, KHT ja hõljuvaine sisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 20. Tabel 20.Vana-Võidu biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 199 Heljum 35 75 278 KHT 125 75 994

* Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 7950 m3kvartalis.

Vana-Võidu asula kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena ning reoveepumplaid asulas ei ole. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~2650 meetrit. Torustikud on valdavalt malmist. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi sadevesi. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapärast remonti. Ajuti esineb kanalisatsioonitrassi ummistusi.

Vana-Võidu asula kanalisatsioonisüsteemide seisukord

Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reoveevooluhulgad kõiguvad suurtes piirides.

Asulas on puudulik sadevete ärajuhtimissüsteem ja sadeveedtungivad kanalisatsioonitorustikesse.

Eramajade piirkonnas on osa sadevett teadlikult suunatudkanalisatsioonisüsteemi.

Reoveepuhasti BIO-50 on amortiseerunud ning ei tööta.

Asula reostuskoormuse võtavad vastu biotiigid, mille puhastusefektiivsus on mudastumise tõttu ammendumas.

Suur osa asula reostusest jõuab suublasse või imbub pinnasesse. Tulevikus on kavas suunata kogu asulas tekkiv reovesi uude Viljandi linna reoveepuhastisse. 2.2.5. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Vana-Võidu asulas tekib olmereovesi elamusektoris, Vana-Võidu lasteaias, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehoonetes ja ühiselamutes. Kanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 352 elanikku. Vana-Võidu asulas on järgimised ettevõtted, kus tekib reovett: OÜ Vana-Võidu Autokeskus, OÜ Kastan kauplus. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem kanalisatsiooni tungiv sademevesi, mis suurendab reovee vooluhulkasid kuni kaks korda.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten zwischen 500 und 5000 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 21. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/ d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on Vana-Võidu asulas ühe elaniku tarbitavaks ööpäevaseks vee hulgaks 128 liitrit. Tööstustarbijate kasutatava vee osakaal viimastel aastatel võrreldes eratarbijate ja kooli ühiselamutega on madal. Aiandi ja hobusetalli kasutatavat vett ei suunata üldse ühiskanalisatsiooni. Tabel 21. Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6g/d

Kogu Vana-Võidu asula reostuskoormust kirjeldab tabel 22. Inimeste tekitatava reovee hulk on 45 m3/d. Tabel 22.Vana-Võidu asula arvestuslik reostuskoormus (R)

Leht 22 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 352 0,060 0,036 0,012 0,0016 21,12 12,67 4,22 0,56

2.2.6. Reoveepuhasti tehniline seisund Vana-Võidu asula reovee puhastamiseks on asula loodeosas BIO-50-tüüpi aktiivmudapuhastusprotsessidel põhinev reoveepuhasti, mida tänasel päeval amortiseerumise tõttu reoveepuhastusprotsessis ei kasutata. Järelpuhastuseks on rajatud 4 biotiiki kogupindalaga 2145 m2, mis võtavad praegu vastu asula reovee reostuskoormuse. Biotiikide puhastusvõimsus on ammendumas, kuna liigsuure reostuskoormuse tõttu on nad mudastunud ning puhastusefektiivsus on väike. Biotiikidest voolab heitvesi edasi Tänassilma jõkke. BIO-50- tüüpi reoveepuhasti jõudlus on näidatud tabelis 23.

Tabel 23.BIO-50 tüüpi reoveepuhasti põhinäitajad Seade Tehnoloogilised näitajad Hüdrauliline MahukoormusReostuskoormus Elektriline võimsus Õhustusviis koormus 3 3 m /d g BHT5/m kg BHT5/d ie instal. kW tarb. kW BIO-50 40–75 180–400 10–22 190–400 9,7 5,7 Õhupuhur

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 24 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Tabel 24. Vana-Võidu biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 18 800 18 000 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 6,6 130 9 136 BHT7 9 170 9 154 UldN 21,5 400 17 301 ÜldP 3,1 60 3 54

Tulemustest on näha, et heitveeparameetrid lubatud piirnormi BHT7ja hõljuvaine osas ületatud ei ole. Üldlämmastik ja üldfosfor Vana-Võidu puhastusseadmest väljavoolavas heitvees tänasel päeval normeeritud ei ole. Arvestades aga, et heitvee suubla on reostustundlik, siis üldfosfori osas tulevikus piirnorm kindlasti kehtestatakse. Üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus väljavoolavas heitvees oleks piirnormide kehtimisel ülenormatiivne. 2.3. Uusna Uusna asula asub Viljandi linnast 7 kilomeetrit mööda Viljandi–Tartu maanteed Tartu suunas, jäädes maanteest lõuna poole. Uusna asula keskosas paikneb 4 korterelamut, millest ühes asub ka Uusna Lasteaed. Asula keskuses asuvad veel OÜ Leik töökoda ja kontor ning Uusna Raamatukogu. Asula idapoolsesse ossa on ehitatud eramajade grupp, samas paiknevad ka OÜ Leik Kauplus ja Kalvori kauplus. Asula lõunaosas paikneb endise Uusna suurfarmi kompleks, mis nüüd kuulub OÜ-le Leik, kelle põhitegevusalaks on taime- ja loomakasvatus. Farmikompleksist lõuna poole jäävad põllumajandusmaad. Uusna asulas elab 2003. aasta seisuga 394 elanikku, kellest ligikaudu 295 inimest (75%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on käigus kahest Uusna keskuses olevast puurkaevust üks puurkaev-pumpla. Lisaks asub asula lõunaosas OÜ Leik Suurfarmi kompleksi puurkaevpumpla, mis on ka ühendatud asula veevõrku, kuid tänasel päeval elanike tarbeks sealt vett veevõrku ei anta. Uusna asulast lõunasuunas, suurfarmist mööda Vasara küla poole sõites asub kahe kilomeetri kaugusel asula keskusest endise Uusna lastepäevakodu puurkaevpumpla, millest täna saab vett endise lastepäevakodu hoone kõrval asuv elamu. Uusna asula kanalisatsioonisüsteem on sarnaselt Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu asulaga täies ulatuses isevoolne. Reovesi voolab asula põhjaosas Viljandi–Tartu maantee ja Uusna asulat läbiva tee vahelisel alal asuvasse reoveepuhastisse OXYD 90 ja sealt edasi Viljandi–Tartu maanteest põhja pool Tänassilma jõe orundi nõlval paiknevatesse kahte biotiiki ning sealt edasi Tänassilma jõkke.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 23 / 113 Uusna asula piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 5–10 meetrit või moreeni paksus 20– 50 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Uusna asulas asuvate puurkaevude (katastrinumbrid 4606; 6040; ja 4608) geoloogiline läbilõige järgmine: • 30 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega, liiv kruusa ja veeristega; • 31–60 meetri sügavuseni savi ja mergel liivakivi vahekihtidega, dolomiidistunud mergel; • 60–110 meetri sügavuseni lubjakivi ja dolomiit. 2.3.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus Valdav osa Uusna asula elamutest ja hoonetest (~75%) on ühendatud ühisveevärgiga. Käesoleval hetkel varustab veega alevikku üks puurkaevpumpla, katastrinumber 4606, mis annab vett ~295 tarbijale, sealhulgas OÜ Leik töökojale, kontorile, kauplusele, Uusna raamatukogule ja lasteaiale. Puurkaevpumplal on 50-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Nii kasutuses olevaid kui kasutusest väljas olevaid Uusna asula puurkaevpumplaid, välja arvatud OÜ Leik puurkaevpumpla, haldab MA Viikom. Ka kasutusest väljas olevatel puurkaevpumplatel on veeseaduses ettenähtud minimaalne, 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Tabelis 25 on toodud andmed Uusna asulas olevate puurkaevude kohta. Tabel 25. Uusna asula puurkaevud Nimetus/asukoht Uusna I (Õunaaia) Uusna II (OÜ Leik) Uusna III (Keskuse) Uusna IV (Lastepäevakodu) Katastri nr 4606 4608 6040 6010 Puurimise aasta 1978 1975 1964 1975 Valdaja Viiratsi Valla MA OÜ Leik Viiratsi Valla MA Viiratsi Valla MA Viikom Viikom Viikom

Uusna I (katastri nr 4606) puurkaevu sügavus on 150 meetrit ja lubatud veevõtt on 34 m3/d, mis rahuldab Uusna asula veevajaduse tänasel päeval, milleks on ~20 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb S-veekihist. Eratarbijate osakaal vee tarbimisest on ligikaudu 90%, asutuste ja tööstustarbijate osakaal on 10%. Uusna asula veetarbimisest aastatel 1999–2002 annab ülevaate tabel 26. Viis aastat tagasi oli Uusnas summaarne vee tootmine 10 917 m3/a, 2002. aastaks oli vee tootmine vähenenud 35%, 7075 m3/a. Veetootmise mahu vähenemise põhjus on tarbijate veemõõtjate paigaldamine ja veetarbimise üldine vähenemine, mis on trendiks kogu Eestis. Veekadude osa summaarsest tootmisest 1999. aastal oli 24%. 2002. aastal oli veekadude osa summaarsest tootmisest aga suurenenud 32%-ni.

Tabel 26.Uusna asula vee- ja kanalisatsiooni tarbimine, kogutoodang ja veekaod aastatel 1999–2002 (m3/a) 1999 2000 2001 2002 Eratarbijad 9 497 6 892 5 797 6 322 Tööstustarbijad 1 420 940 891 753 Summaarne 10 917 7 832 6 688 7 075 tarbimine Vee tootmine kokku 14 461 11 301 10 077 10 361 Veekaod 3 544 3 469 3 389 3 286

Uusna asulas on kokku ~2280 meetrit veetorustikku. Valdavalt on veetorustik rajatud malm- ja raudtorudest. 590 meetri ulatuses on amortiseerunud torustike asemele nii torustiku sujutamise kui kaevetööde käigus paigaldatud plastist veetorustikke. Uusna asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 3 Uusna asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Tuletõrjeveevõtukohana on Uusna asulas väljaehitatud ja tähistatud järgmine koht:

Tuletõrjereservuaar Uusna bussijaama juures. 2.3.2. Puurkaevpumplate tehniline seisund Uusna asulas ja selle lähiümbruses olevad neli puurkaevpumplat: 1. Uusna I (Õunaia) – katastri nr 4606: • Puurkaevpumplal on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on kehv, vajalikud on krohviparandused ja katuse remont. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaevpumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega Uusna asulas 18 elamut (ligikaudu 259 elanikku), raamatukogu ning kauplusi.

Leht 24 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 2. Uusna II (OÜ Leik) – katastri nr 4608: • Puurkaevpumplal on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Andmed puurkaevu pumba, automaatika ja toruarmatuuri seisundi kohta puuduvad. • Puurkaev varustab veega OÜ Leik loomakasvatuskompleksi. Puurkaev on ühendatud ka Uusna asula veevõrku, kuid tänasel päeval asula veevõrku vett ei anna. 3. Uusna III (Keskuse) – katastri nr 6040: • Puurkaevpumpla tänasel päeval töös ei ole. Puurkaevpumplal on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Hoone on lagunenud – nii katus kui seinad. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on pumpla hoonesse paigaldatud 3 m3mahuga hüdrofoor, mis on aga täielikult amortiseerinud ning läbi roostetanud. Toruarmatuur on lagunenud ja vajab remonti. Puurkaevu kasutusele võtmisel on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed ja uus hüdrofoor. 4. Uusna IV (Lastepäevakodu) – katastri nr 6010: • Puurkaevpumplal on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Andmed puurkaevu pumba, automaatika ja toruarmatuuri seisundi kohta puuduvad. • Puurkaev varustab veega Uusna endise lastepäevakodu kõrval asuvat elamut. Sarnaselt valla teiste asumite puurkaevpumplatega, on Uusna asula puurkaevpumplate juures probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine, seda eriti töötaval puurkaevpumplal. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevaditi puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaevpumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Tabelis 27 on kokkuvõtvalt toodud ülevaade puurkaevpumplate tehnilistest näitajatest.

Tabel 27. Uusna asula puurkaevpumplate tehnilised näitajad Nimetus/asukoht Uusna I (Õunaaia) Uusna II (OÜ Leik) Uusna III (Keskuse) Uusna IV (Lastepäevakodu) Katastri nr 4606 4608 6040 6010 Kasutatav põhjavee S S S S kiht Puurimise aasta 1978 1975 1964 1975 Pumba tootlikkus 6 Ei ole teada Ei tööta 6 m3/h Lubatud veevõtt 34 Ei ole teada Ei tööta 0,2 m3/d Tegelik veevõtt m3/d 27,0 Ei ole teada Ei tööta 0,14 Pumba mark ECV 6 Ei ole teada Pump puudub ECV 6 Reguleerimisseade 10 m3terasest Ei ole teada 3 m3terasest 0,5 m3terasest hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor amortiseerunud Puurkaevu sügavus 150 110 100 100 Staatiline veetase m 22,0 17,00 10,00 14,00 Deebit l/sek 8,4 2,0 2,01 0,55 Veemõõtja Olemas Ei ole teada Puudub Ei ole teada Puurkaevu hoone Vajab remonti Vajab remonti Vajab remonti Vajab remonti Automaatika Töötab Ei ole teada Ei tööta Ei ole teada

2.3.3. Joogivee kvaliteet Uusna asulas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. ja 2004. aasta veeanalüüside põhjal. Uusna asulas on veeproove võetud kasutuses olevast Õunaaia (katastri nr 4606) puurkaevust, et hinnata puurkaevu vee kvaliteeti, ning ühest kohast veetorustikust, et hinnata torustike rolli veekvaliteedi muutumisel. Mikrokomponentidest on puurkaevude vees, sarnaselt teiste Viiratsi valla puurkaevudega, probleemiks ülenormatiivne fluoriidide sisaldus (1,9–2,07 mg/l). Rauasisaldus (510–526 µg/l) ületab samuti lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 200 µg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab puurkaevude vesi joogivee nõuetele. Puurkaevust võetud veeanalüüsist määratud oksüdeeritavus on madal (0,7 mgO2/l), mille põhjal võib öelda, et värsket orgaanilist reostust ei esine. Ka nitrit- ja nitraatioonide sisaldus puurkaevu vees on madal – nitritioone < 0,005 mg/l ja nitraatioone < 0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 25 / 113 viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele, puurkaevude vees samuti ei esine. Uusna asula puurkaevuvee ja torustikust võetud vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 28. Vastavalt Viiratsi Valla MAle Viikomile Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Tabel 28. Uusna asula joogivee kvaliteet 2003. ja 2004. aastal võetud puurkaevuvee ja 2003. aastal torustikust võetud veeproovide analüüsitulemuste põhjal Näitaja Lubatud Ühik Uusna I Uusna I Torustikust piirnorm* (Õunaaia) 2003 (Õunaaia) 2004 (Uusna 301 maja juurest) Katastri nr 4606 4606 Värvus kraadi 0 7,5 5 Hägusus NHÜ 3 2 <1 Lõhn palli 0 0 0 Maitse palli – 0 – pH 6,5–9,5 7,9 8 8,1 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,16 0,11 <0,05 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l < 0,005 < 0,005 – Nitraatioon NO3- 50 mg/l < 0,44 < 0,44 < 1,5 N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l – 0,7 0,2 Üldraud 200 µg/l 510 526 112 Mangaan 50 µg/l – <20 – Kloriidid 250 mg/l 9,2 9,2 7,9 Fluoriidid 1,5 mg/l 2,07 1,9 1,9 Boor 1 mg/l – – 0,41 Sulfaadid 250 mg/l 11 – 17,9 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 cm3 – 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 – 0 0

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Uusna asula veetorustikust võetud veeproovi analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et joogivesi ei vasta terviseohutusnõuetele liigse fluorisisalduse tõttu. Fluor on ülenormatiivne nii puurkaevu vees kui ka torustikust võetud proovis. Torustikust võetud veeproovis on analüüsitud ka oksüdeeritavust, mis näitab orgaanilise reostuse hulka vees. Oksüdeeritavus on väike, jäädes normipiiresse. Ka ülejäänud joogivee parameetrite osas, sealhulgas mikrobioloogiline reostus, veetorustik olulist veekvaliteedi halvenemist ei põhjusta. Uusna asula veevarustussüsteemide seisukord

Probleemid joogivee kvaliteediga – kõrge fluoriidide sisalduspuurkaevu vees

Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vastavee tarbimise intensiivsusele;

Puurkaevu hoone ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.3.4. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Uusna asulas on ühiskanalisatsiooniteenusega haaratud ~75% elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu alevikus isevoolsena. Alevikus tekkiv reovesi voolab kokku aleviku põhjaosas olevasse aktiivmudatehnoloogial põhinevasse reoveepuhastisse OXYD-90, mis tänasel päeval küll töötab, kuid mille tehnoloogiline sisseseade on võrdlemisi amortiseerunud ning ei võimalda puhastada vett vastavalt esitatud nõuetele. Aktiivmudapuhastile järgnevad järelpuhastina kaks biotiiki. Osaliselt puhastunud voolab biotiikidest edasi Tänassilma jõkke ning selle kaudu Võrtsjärve. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Tänassilma jõgi, suublakood 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas

Leht 26 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine vee erikasutusloas on Uusna asula reoveepuhasti heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, KHT ja hõljuvaine sisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 29. Tabel 29.Uusna reoveepuhastist väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 53 Heljum 35 75 74 KHT 125 75 263

* Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 2100 m3kvartalis.

Uusna asula kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena ning reoveepumplaid alevikus ei ole. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~1850 meetrit. Torustikud on valdavalt malmist. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi suur hulk sadevett. Selle põhjuseks on osaliselt ka asula puudulik sadevete ärajuhtimisesüsteem. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapärast remonti. Ajuti esineb kanalisatsioonitrassi ummistusi. Uusna asula kanalisatsioonisüsteemide seisukord • Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. • Alevikus on puudulik sadevete ärajuhtimissüsteem ja sadeveed tungivad kanalisatsioonitorustikesse. • Reoveepuhasti OXYD-90 sisseseade on amortiseerunud ja töötab madala efektiivsusega. Reoveepuhasti töö on optimeerimata ja hooldus puudulik. • Suur osa asula reostusest jõuab suublasse. Tulevikus on vaja asula reoveepuhasti rekonstrueerida selliselt, et puhastusprotsessis ärastatakse ka fosforit ning suublasse juhitav heitvesi vastaks kehtestatud normatiividele. 2.3.5. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Uusna asulas tekib olmereovesi elamusektoris, Uusna Lasteaias, Uusna Raamatukogus, ettevõtete ja kontorite sanitaarsõlmedes. Kanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu ~295 elanikku. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem kanalisatsiooni tungiv sademevesi, mis sajuperioodil suurendab reovee vooluhulkasid. Selline reovee vooluhulga muutumine ei ole hea reoveepuhasti seisukohalt ja põhjustab probleeme puhastusseadme töös.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 30. Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on Uusna asulas ühe elaniku tarbitavaks ööpäevaseks vee hulgaks ~65 liitrit. Tulemus lähtub eratarbijate ja asutuste – lasteaed, raamatukogu ja OÜ Leik kontor – tarbitud vee hulgast 2002. aastal. Tabel 30.Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6 g/d

Kogu Uusna asula reostuskoormust kirjeldab tabel 31. Inimeste tekitatava reovee hulk on 19,5 m3/d. Tabel 31.Uusna asula arvestuslik reostuskoormus (R) Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 295 0,060 0,036 0,012 0,0016 17,70 10,62 3,54 0,47

2.3.6. Reoveepuhasti tehniline seisund Uusna asula reovee puhastamiseks on asula põhjaosas OXYD-90-tüüpi aktiivmudapuhastusprotsessidel põhinev reoveepuhasti, kuhu voolab kogu asulast isevoolselt reovesi kokku. Järelpuhastuseks on reoveepuhasti järele,

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 27 / 113 Viljandi–Tartu maanteest põhja poole, rajatud kaks biotiiki kogupindalaga 1600 m2. Reoveepuhasti põhi on valatud monoliitbetoonist ja seinad konstrueeritud monteeritavatest detailidest. Puhasti õhustuskamber ja setiti moodustavad ühtse ploki ning mudatasku-tüüpi pilust valgub settinud aktiivmuda tagasi õhustuskambrisse. Õhustus on pneumaatiline, õhupuhur paikneb teenindushoones. Aeraatorelementideks on perforeeritud terastorud. Regulaarset, igapäevast reoveepuhasti hooldamist tänasel päeval ei toimu ning selleks puudub ka vastav oskusteave ja -personal. OXYD-90-tüüpi puhasti jõudlus on näidatud tabelis 32. Tabel 32.OXYD-90 tüüpi reoveepuhasti põhinäitajad Seade Tehnoloogilised näitajad Hüdrauliline MahukoormusReostuskoormus Elektriline võimsus Õhustusviis 3 3 m /d g BHT5/m kg BHT5/d ie instal. kW tarb. kW OXYD-90 144–210 400–600 32,4–48,6 566–1000 239 130 Õhupuhur

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 33 on toodud proovide analüüsitulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Tabel 33. Uusna asula reoveepuhasti väljavoolava heitvee tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 6800 7000 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 14,75 100 8 55 BHT7 8,7 100 10 70 ÜldN 5 0 3 22 ÜldP 0,4 0 0 3

Kuigi tulemustest on näha, et heitvee parameetrid lubatud piirnorme ületanud ei ole, võib siiski arvata, et olemasolev aktiivmudapuhastussüsteem ei toimi piisava efektiivsusega ning tulemuste erinevus tegelikust situatsioonist on tingitud tõenäoliselt heitvee lahjendusefektist biotiikides. 2.4. Tänassilma küla Tänassilma küla asub mõlemal pool Viljandi–Tartu maanteed 13–15 kilomeetril. Tänassilma külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised välja ehitatud Kalmetu korterelamute juures ning Survaküla teeotsas paiknevate eramute juures. Piirkonda varustab veega üks puurkaev ning eramajade piirkonnas tekkivate reovete puhastamiseks on rajatud kaks biotiiki. Korterelamutes formeeruv reovesi voolab Tänassilma jõe orundi nõlval paikneval looduslikul märgalal ja jõuab jõkke. Sovhoosi ajal on korterelamute reovee puhastamiseks rajatud aktiivmudapuhasti BIO-50, kuid tööle see ei hakanudki. Tänassilma külas elab 2003. aasta seisuga 189 elanikku, kellest ligikaudu 83 inimest (44%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega. Tihedam asustus on koondunud küla keskosas asuva Kalmetu kaupluse ja bussipeatuse ümbrusesse, kus asub kaks kahekorruselist korterelamut ja Survaküla teeotsas paiknev eramajade rajoon. Tänassilma külas asub ka Kalmetu Põhikool, mille veevarustus baseerub kooli oma puurkaevule. Kooli reovesi voolab torustikku mööda Viljandi–Tartu maanteest paremal asuvatesse kahte biotiiki ja pärast seda maantee alt läbi kraavistiku pidi Tänassilma jõkke. Veel asub Tänassilma külas Tänassilma rahvamaja, mille varustamiseks veega ehitati 2004. aastal Kalmetu kooli puurkaevu juurest veetorustik rahvamaja juurde. Tänassilma küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2–5 meetrit või moreeni paksus 10–20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Tänassilma külas asuva käigusoleva puurkaevu (katastrinumber 4626) geoloogiline läbilõige järgmine: • 14 meetri sügavuseni saviliiv, kruusa ja munakatega; • 14–22 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; • 22–78 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja savi vaheldumine; • 78–110 meetri sügavuseni dolomiit. 2.4.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus Tänassilma külas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud Kalmetu korterelamute ja eramajade piirkonnas. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale, katastrinumber 4626. Puurkaevpumplatel on veeseaduses ettenähtud minimaalne, 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kokku 18 elamut, kus elab ~83 inimest. Puurkaevpumplat haldab MA Viikom. Tabelis 34 on toodud andmed Tänassilma, Kalmetu puurkaevpumpla ja Kalmetu Põhikooli puurkaevpumpla kohta.

Leht 28 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Tabel 34. Tänassilma küla puurkaevud Nimetus/asukoht Tänassilma I Tänassilma II (Kalmetu Tänassilma III (Kaunismäe) Kool) (AS Kalfood) Katastri nr 4626 4605 9553 Kasutatav põhjavee kiht S S S Puurimise aasta 1965 1978 1993 Valdaja Viiratsi Valla MA Viikom Viiratsi Valla MA Viikom AS Kalfood Pumba tootlikkus m3/h 6 6,3 Ei ole teada Lubatud veevõtt m3/d 10 130 Ei ole teada Tegelik veevõtt m3/d 5,8 Ei ole teada Ei ole teada Pumba mark Pass puudub B-17 Ei ole teada Reguleerimisseade 1 m3terasest hüdrofoor 10 m3terasest hüdrofoor Hüdrofoor AS Kalfood hoones Puurkaevu sügavus 110 90 68 Staatiline veetase m 6,30 7,0 +0,6 Deebit l/sek 5,0 5,0 2,0 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Seisukord hea Seisukord hea Automaatika Töötab Töötab Töötab

1. Tänassilma I (Kaunismäe) – katastri nr 4626: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 5 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 1 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega 18 elamut (ligikaudu 83 elanikku). 2. Tänassilma II (Kalmetu Põhikool) – katastri nr 4605: • Puurkaevpumplal on vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on hea. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 1 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada raua- ja fluoriärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega Kalmetu Põhikooli ja Tänassilma rahvamaja. 3. Tänassilma III (AS Kalfood) – katastri nr 9553: • AS Kalfood puurkaev on rajatud põllule, metsa serva, AS-le Kalfood kuuluvast tootmishoonest 50 meetri kaugusele. Seega on puurkaevul piisava suurusega sanitaarkaitseala. Veesurve reguleerimisseadmena on AS-i Kalfood tootmishoonesse paigutatud väike õhkpadjaga veeautomaat. • Puurkaev varustab veega AS Kalfood tootmishoonet, mida rendib Trafox Eesti OÜ. Puurkaevust saab vett ka Jõeoru motell. Puurkaevpumplate juures on probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine, seda eelkõige Kalmetu Põhikooli ja Kaunismäe puurkaevpumpla puhul. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevadeti puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile.

Tänassilma I (katastri nr 4626) puurkaevu sügavus on 110 meetrit ja lubatud veevõtt 10 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb S veekihist. Nimetatud puurkaevu lubatud veevõtt rahuldab Tänassilma küla Kalmetu elamute veevajadus, mis on 5,5 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisest on ligikaudu 97%, asutuste osakaal on 3%. Ülevaate Kalmetu elanike veetarbimisest aastatel 1999–2002 annab tabel 35. Kui viis aastat tagasi oli summaarne vee tootmine 2625 m3/a, siis 2002. aastaks oli vee tootmine vähenenud 7% 1917 m3/a. Seega on veetootmise maht on võrreldes 1999. aastaga samas suurusjärgus. Väikese tootmismahu vähenemise taga on tõenäoliselt tarbijate veemõõtjate paigaldamine ja veetarbimise üldine vähenemine, mis on trendiks kogu Eestis. Veekadude osa summaarsest tootmisest 1999. aastal oli 21%, 2002. aastal oli veekadude osa summaarsest tootmisest samuti 21%.

Tabel 35. Kalmetu vee- ja kanalisatsiooni tarbimine, kogutoodang ja veekaod aastatel 1999–2002 (m3/a) 1999 2000 2001 2002 Eratarbijad 2028 1891 1690 1861

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 29 / 113 Tööstustarbijad 46 26 22 56 Summaarne 2074 1917 1712 1917 tarbimine Vee tootmine kokku 2625 2314 2533 2451 Veekaod 551 397 821 534

Kalmetul on kokku ~1800 meetrit veetorustikku. Valdavalt on veetorustik rajatud raudtorudest. Tänassilma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 4 Tänassilma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil.

Tuletõrjeveevõtukohtadena on Tänassilma külas väljaehitatud ja tähistatud järgmine koht: • Surva silla juures asuv tuletõrjeveevõtukaev. Tänassilma külale lähedal asuv tuletõrje veevõtukoht rajatakse veel lähiajal Rebaste külla Rebaste silla juurde. 2.4.2. Joogivee kvaliteet Tänassilma külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. ja 2004. aasta veeanalüüside põhjal. Veeproove on võetud nii Kaunismäe puurkaevust kui ka Kalmetu kooli puurkaevust. Veetorustikest proove võetud ei ole. Mikrokomponentidest esineb puurkaevude vees kõrgendatud fluoriididesisaldust (2,02–2,1 mg/l), mis on üle lubatud piirnormi (1,5 mg/l). Ka rauasisaldus puurkaevude vees (200–307 mg/l), ületab lubatud piirnorme või jääb siis lubatud sisalduse piirile. Lubatud rauasisalduse norm on 0,2 mg/l. Oksüdeeritavus (0,7 mgO2/l), nitritioonide ja nitraatioonide sisaldus (vastavalt <0,005 ja <0,44 mg/l) on madal ning värsket puurkaevureostust ei esine. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees samuti ei esine. Tänassilma küla puurkaevude vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 36. Vastavalt Viiratsi Valla MA-le Viikomile Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Tabel 36. Tänassilma küla joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes 2003. ja 2004. aastal Näitaja Lubatud Ühik Tänassilma I Tänassilma II Tänassilma III piirnorm* (Kaunismäe) (Kalmetu Kool) (AS Kalfood) 2004 2003 Katastri nr 4626 4605 9553 Värvus kraadi 7,5 5 0 Hägusus NHÜ 1 < 1 – Lõhn palli 0 0 – Maitse palli 0 0 – pH 6,5–9,5 8 8,1 7,2 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,08 0,11 0,20 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l < 0,005 – 0,009 Nitraatioon NO3- 50 mg/l < 0,44 < 1,5 – N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,7 – 0,4 Üldraud 200 µg/l 307 200 80 Mangaan 50 µg/l < 20 Kloriidid 250 mg/l 9,9 8,6 12,7 Fluoriidid 1,5 mg/l 2,02 2,1 – Boor 1 mg/l – 0,4 – Sulfaadid 250 mg/l – 25,1 26,0 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 cm3 0 0 – bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 0 0 –

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Leht 30 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Kalmetu veevarustussüsteemide seisukord • Probleemid joogivee kvaliteediga – kõrge fluoriidide ja raua sisaldus joogivees. • Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele. • Puurkaevu hoone ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.4.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund Tänassilma külas (Kalmetul) on ühiskanalisatsiooniteenusega haaratud 44% elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu külas isevoolsena. Kalmetu korterelamutes tekkiv reovesi voolab Viljandi–Tartu maantee alt läbi Tänassilma jõe orundi paremale nõlvale ja imbub seal maasse ja jõuab osaliselt jõkke. Kalmetu eramajade reovesi voolab Survaküla teest paremal, enne Tänassilma jõe silda asuvatesse kahte biotiiki, kogupindala 700 m2. Biotiikide seisukord on halb – tiikide ümbrus on võsastunud ning seetõttu ei toimu efektiivset tuule põhjustatud õhuhapniku difusiooni vette vedelik-õhk piirpinna kaudu. Samuti on biotiigid mudastunud. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Tänassilma jõgi, suublakood 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Kalmetu biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Biotiikidest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 37. Tabel 37.Kalmetu biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 16 Heljum 35 75 22

* Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 625 m3kvartalis.

Kalmetu kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~1160 meetrit. Torustikud on valdavalt asbotsemendist ja malmist. Kanalisatsioonitorustike ja - kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Viimane 300 meetrit kanalisatsioonitorustikust ei tööta ja reovesi reoveepuhastini ei jõua. Ummistunud kontrollkaevu tõttu tungib reovesi maapinnale ja voolab allanõlva Tänassilma jõe suunas kraavistiku. Kalmetu kanalisatsioonisüsteemide seisukord

Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reoveevooluhulgad kõiguvad suurtes piirides.

Reoveepuhasti BIO-50 on amortiseerunud ning ei tööta.

Suur osa küla reostusest jõuab suublasse või imbubpinnasesse. Tulevikus on vaja Kalmetule ehitada uus reoveepuhasti, mille puhastustehnoloogia võimaldab reoveest ärastada ka fosforit. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtestatud normatiividele. 2.4.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Tänassilma külas Kalmetul tekib olmereovesi peamiselt elamusektoris. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 83 elanikku.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (iie) põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 38. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on Kalmetul ühe elaniku tarbitavaks ööpäevaseks vee hulgaks 63 liitrit. Tabel 38.Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6g/d

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 31 / 113 Kalmetu reostuskoormust kirjeldab tabel 39. Elanike tekitatava reovee hulk on 5,5 m3/d.

Tabel 39.Kalmetu arvestuslik reostuskoormus (R) Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 83 0,060 0,036 0,012 0,0016 4,98 2,99 1,0 0,13

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 40 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal.

Tabel 40. Kalmetu biotiikidest väljavoolava heitvee tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 1600 2000 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 7,8 0 20 30 BHT7 13 20 23 34 UldN 22 40 15 231 ÜldP 4 10 3 4

Normeeritud reostuskomponentide – orgaanilise aine ja hõljuvaine osas – piirnorme ületatud ei ole. Võib arvata, et alla piirnormi jäävad sisaldused on siiski tingitud lahjendusefektist sademeteveega. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas on sisaldused suuremad ja ei mahuks piirnormi piiresse, kui piirnorm oleks kehtestatud.

2.5. Valma küla Valma küla asub Viiratsi alevikust kui valla keskusest 22 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viljandi–Tartu maanteed 19,5 kilomeetrit ning keerates siis paremale, Võrtsjärve poole ning sõites veel 2,5 kilomeetrit. Küla asub Võrtsjärve vasakul kaldal. Valma külas on ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik rajatud küla keskuses. Küla veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks on vahetult Võrtsjärve kaldale rajatud omal ajal reoveepuhasti BIO-25. Pärast puhastamist suunatakse heitvesi Võrtsjärve. Valma külas elab 2003. aasta seisuga 169 elanikku, kellest ligikaudu 85 inimest (50%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega. Tihedam asustus on koondunud küla keskossa, kus asub kaks kahekorruselist korterelamut, kauplus, kultuurimaja ja väike eramajade rajoon. Valma küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2–5 meetrit või moreeni paksus 10– 20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Valma külas asuvate puurkaevude (katastrinumbrid 4615 ja 4614) geoloogiline läbilõige järgmine: • 14 meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi kruusa ja veerisega; • 14–32 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; • 32–60 meetri sügavuseni savi liivakivi ja dolomiidi vahekihtidega; • 60–90 meetri sügavuseni dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi. 2.5.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus Valma külas on ühisveevärgitorustik välja ehitatud korterelamute ja eramajade piirkonnas. Veevarustus baseerub kahele puurkaevpumplale, katastrinumbrid 4614 ja 4615. Puurkaevpumplatel on veeseaduses ettenähtud minimaalne, 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kokku 32 elamut, milles elab ~85 inimest. Puurkaevpumplaid haldab MA Viikom. Tabelis 41 on toodud andmed Valma keskuse puurkaevpumpla ja Valma sigala puurkaevpumpla kohta. Tabel 41. Valma küla puurkaevud Nimetus/asukoht Valma I (Keskuse) Valma II (Sigala) Katastri nr 4615 4614 Kasutatav põhjavee kiht S S Puurimise aasta 1967 1964 Valdaja Viiratsi Valla MA Viikom Viiratsi Valla MA Viikom Pumba tootlikkus m3/h 5,0 5,0

Leht 32 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Lubatud veevõtt m3/d 9 10 Tegelik veevõtt m3/d 8,2 6,6 Pumba mark SP5A-17 NP 16/X Reguleerimisseade 0,5 m3terasest hüdrofoor 1 m3terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 90 85 Staatiline veetase m 3,5 9,20 Deebit l/sek 2,8 2,22 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Vajab remonti Automaatika Töötab Töötab

1. Valma I (Keskuse) – katastri nr 4615: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav ja vajab pisiremonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 0,5 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega elamuid (ligikaudu 66 elanikku). 2. Valma II (Sigala) – katastri nr 4614: • Puurkaevpumpla asub põllu ja sellel on 50-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla on rajatud maa-alusena. Puurkaev ise asub pumplaruumist 4 meetrit eemal. Puurkaevpumpla juures on olnud varem ka tuletõrjeveevõtukoht, kuid praegu seda ei kasutata, sest puudub hooldatud juurdesõidutee ja ka toruarmatuur on lagunenud. Puurkaevpumplasisene toruarmatuur on osaliselt uuendatud, kuid vajab remonti • Puurkaev varustab veega elamuid (ligikaudu 25 elanikku), Valma sigalat, Miku noorkarjalauta ja Reial Reio lüpsilauta. Puurkaevpumpla hoone juures kui ka maa-aluse puurkaevpumpla juures on probleemiks ehitiste ümbruse drenaažisüsteemide puudumine, seda eriti töötavatel puurkaevpumplatel. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevaditi puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile.

Valma I (katastri nr 4615) puurkaevu sügavus on 90 meetrit ja lubatud veevõtt 9 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb S veekihist. Valma II (katastri nr 4614) puurkaevu sügavus on 90 meetrit ja lubatud veevõtt 10 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb samuti S veekihist. Nimetatud puurkaevude lubatud veevõtt rahuldab Valma elamute veevajaduse tänasel päeval, milleks on 15 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisest on 2002. aasta andmete põhjal 100%, asutuste osakaal on 0%. Ülevaate Valma elanike veetarbimisest aastatel 1999–2002 annab tabel 42. Kui viis aastat tagasi oli summaarne vee tootmine 4429 m3/a, siis 2002. aastaks oli vee tootmine vähenenud 7% 4140 m3/a. Väikese tootmismahu vähenemise taga on tõenäoliselt tarbijate poolne veemõõtjate paigaldamine ja veetarbimise üldine vähenemine. Veekadude osa summaarsest tootmisest 1999. aastal oli 41%, 2002. aastal oli veekadude osa summaarsest tootmisest samuti 46%. Seega on Valma külas väga suured veekaod, mis viitab veetorustike väga halvale seisukorrale.

Tabel 42.Valma küla vee- ja kanalisatsiooni tarbimine, kogutoodang ja veekaod aastatel 1999–2002 (m3/a). 1999 2000 2001 2002 Eratarbijad 2581 2510 2119 2225 Tööstustarbijad 0 0 0 0 Summaarne 2581 2510 2119 2225 tarbimine Vee tootmine kokku 4429 4311 4020 4140 Veekaod 1848 1801 1901 1915

Valmas on kokku ~1900 meetrit veetorustikku, millest ~310 m raud-, 40 m malm- ja 1550 m plastiktorustikku. Valma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 5 Valma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Tuletõrjevett on Valma külas võimalik võtta:

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 33 / 113 sadama juurest Võrtsjärvest (koht on tähistamata). 2.5.2. Joogivee kvaliteet Valma külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. ja 2004. aasta veeanalüüside põhjal. Proove on võetud ainult Valma keskuse puurkaevpumplast. Torustikust veeproove võetud ei ole, seetõttu ei saa öelda, millisel määral avaldab torustik mõju vee kvaliteedile. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees üsna kõrget fluoriidide sisaldust (2,3–3,1 mg/l), mis üle kahe korra ületab lubatud piirnormi (1,5 mg/l). Rauasisaldus puurkaevu vees (180–217 µg/l) jääb lubatud piirsisalduse ümbrusse. Puurkaevu vee oksüdeeritavus on madal (0,7 mgO2/l) ning ka nitrit- ja nitraatioonide sisaldus jääb alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevu vees on analüüside põhjal nitritioone <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees, analüüsitud ei ole. Siiski on teiste analüüsitud komponentide põhjal alust arvata, et mikrobioloogilist reostust Valma keskuse puurkaevus ei esine. Valma küla keskuse puurkaevu vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 43. Vastavalt Viiratsi Valla MA-le Viikom Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Tabel 43. Valma küla joogivee kvaliteet Valma keskuse puurkaevu vees 2003. ja 2004. aastal Näitaja Lubatud piirnorm* Ühik Valma I (Keskuse) Valma I (Keskuse) 2003 2004 Katastri nr 4615 4615 Värvus kraadi 0 5 Hägusus NHÜ 0 0,5 Lõhn palli 0 0 Maitse palli – 0 pH 6,5–9,5 8,1 8,2 Ammooniumioon 0,5 mg/l < 0,05 0,05 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l < 0,005 < 0,005 Nitraatioon NO3-N 50 mg/l < 0,44 < 0,44 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l – 0,7 Üldraud 200 µg/l 180 217 Mangaan 50 µg/l – < 20 Kloriidid 250 mg/l 18,6 19,5 Fluoriidid 1,5 mg/l 2,3 3,1 Boor 1 mg/l – – Sulfaadid 250 mg/l 18 -– Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 cm3 – 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 – 0

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Valma küla veevarustussüsteemide seisukord • Probleemid joogivee kvaliteediga – ülenormatiivne väga kõrge fluoriidide sisaldus joogivees. • Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle tõttu esinevad suured veekaod. • Puurkaevu hoone ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.5.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund Valma külas on ühiskanalisatsiooniteenusega haaratud ~50% elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu külas isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab küla idaosas Võrtsjärve läänekaldale rajatud aktiivmudatehnoloogial põhinevasse reoveepuhastisse BIO-25, mis tänasel päeval töötab, kuid ei võimalda reovett puhastada vastavalt suublasse juhitavale heitveele kehtestatud nõuetele. Puhastusseadmest voolab heitvesi edasi Võrtsärve. BIO-25-tüüpi puhasti jõudlus on näidatud tabelis 44. Tabel 44.BIO-25-tüüpi reoveepuhasti põhinäitajad Seade Tehnoloogilised näitajad Hüdrauliline MahukoormusReostuskoormus Elektriline võimsus Õhustusviis koormus

Leht 34 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 3 3 m /d g BHT5/m kg BHT5/d ie instal. kW tarb. kW BIO-25 15–35 180–400 5–11 100–200 73 45 Õhupuhur

Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Võrtsjärv, suublakood 208380, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Valma reoveepuhasti BIO-25 heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 45. Tabel 45.Valma küla reoveepuhastist väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid

Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 14 Heljum 35 75 19

* Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 550 m3kvartalis.

Valma küla kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~800 meetrit. Torustikud on ehitatud asbotsemendist torudest. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Valma küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord

Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reoveevooluhulgad kõiguvad suurtes piirides.

Sadeveed tungivad kanalisatsioonitorustikesse.

Reoveepuhasti BIO-25 ei võimalda heitvett puhastada vastavaltkehtestatud normidele.

Suur osa küla reostusest jõuab Võrtsjärve. Tulevikus on vaja Valma külla ehitada uus reoveepuhasti, mille puhastustehnoloogia võimaldab reoveest ärastada ka fosforit. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtestatud normatiividele. 2.5.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Valma külas tekib olmereovesi peamiselt elamusektoris. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 85 elanikku.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 46. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on Valma külas ühe elaniku tarbitavaks ööpäevaseks vee hulgaks 71 liitrit. Tabel 46.Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6 g/d

Valma küla reostuskoormust kirjeldab tabel 47. Elanike tekitatava reovee hulk on 5,5 m3/d. Tabel 47.Valma küla arvestuslik reostuskoormus (R) Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 85 0,060 0,036 0,012 0,0016 5,10 3,06 1,02 0,14

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 35 / 113 Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 48 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Tabel 48. Valma reoveepuhastist väljavoolava heitvee analüüside tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 1300 1000 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 15 20 16 20 BHT7 20 30 29 35 UldN 39,5 50 25 304 ÜldP 7,23 10 5 6

Normeeritud reostuskomponentide – orgaanilise aine ja hõljuvaine osas – piirnorme ületatud ei ole. Arvestades aga, et Võrtsjärv on reostustundlik heitveesuubla, kehtestatakse lähitulevikus reoveepuhasti väljavoolule ka fosforisisalduse piirnorm, mille sisaldust kehtivatele piirnormidele tänane reoveepuhastustehnoloogia saavutada ei suuda. 2.6. Tusti küla Tusti küla asub Viiratsi alevikust 9,5 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viljandi–Tartu maanteed 8,5 kilomeetrit Uusna ja Tusti tee ristini ning keerates sealt vasakule ning sõites veel kilomeetri. Küla asub ainsana käesolevas arengukavas kirjeldatavatest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletavatest aladest Tänassilma jõe vasakul kaldal.

Tusti külas on ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik rajatud küla kolme korruselamu varustamiseks veega. Küla veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks ei ole rajatud ei reoveepuhastit ega ka biotiike. Majade juurde rajatud settekaevud läbinuna voolab heitvesi kraavi ning seda mööda edasi Tänassilma jõkke. Tusti külas elab 2003. aasta seisuga 154 elanikku, kellest ligikaudu 49 inimest (32%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega. Tusti küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2–5 meetrit või moreeni paksus 10– 20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Tusti külas asuva puurkaevu (katastrinumber 4621) geoloogiline läbilõige järgmine: • 14 meetri sügavuseni saviliiv kruusa ja munakatega; • 14–22 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; • 22–78 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja savi vaheldumine; • 78–110 meetri sügavuseni dolomiit. 2.6.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumplate tehniline kirjeldus

Tusti külas on ühisveevärgitorustik välja ehitatud korterelamute piirkonnas. Puurkaevpumpla juurest on ehitatud ka veetorustik laudakompleksini, mis aga tänasel päeval vett ei tarbi. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale, katastrinumber 4621. Puurkaevpumplal on 50-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kokku kolm korterelamut, milles elab ~49 inimest. Puurkaevpumplat haldab MA Viikom. Tabelis 49 on toodud andmed Tusti küla puurkaevpumpla kohta. Tabel 49. Tusti küla puurkaev. Nimetus/asukoht Tusti I (Keskuse) Tusti II (Metsamajand) Katastri nr 4621 4607 Kasutatav põhjavee kiht S S Puurimise aasta 1966 1977 Valdaja Viiratsi Valla MA Viikom RMK Õisu Metskond Pumba tootlikkus m3/h 6 Pole teada Lubatud veevõtt m3/d 5 Pole teada Tegelik veevõtt m3/d 2,66 Pole teada Pumba mark ECV 6 Pole teada Reguleerimisseade 3 m3terasest hüdrofoor Pole teada

Leht 36 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Puurkaevu sügavus 95 75 Staatiline veetase m 7,90 6,5 Deebit l/sek 7,9 1,3 Veemõõtja Olemas Pole teada Puurkaevu hoone Vajab remonti Hea Automaatika Töötab Pole teada

1. Tusti I – katastri nr 4621: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega kolme elamut (ligikaudu 49 elanikku).

Tusti puurkaevu sügavus on 95 meetrit ja lubatud 5 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb S veekihist. Nimetatud puurkaevu lubatud veevõtt rahuldab Tusti elamute veevajaduse tänasel päeval, milleks on 4,0 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Tusti külas on 100%. Tusti küla kohta ei ole tehtud statistikat viimaste aastate kohta käiva elanike veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta. Analüüsitud on vaid puurkaevu vee kvaliteedinäitajad. Tusti küla veetorustike pikkus kokku on ~620 meetrit, millest suurem osa ~500 m on malm- ja raudtorud. 100 meetri ulatuses on rajatud ka uusi polüetüleentorustikke.

Tusti küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 6 Tusti küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Tuletõrjeveevõtukohtadena on Tusti külas väljaehitatud ja tähistatud järgmine koht:

Tusti tiigi juures asuv tuletõrje veevõtukaev. 2.6.2. Joogivee kvaliteet Tusti külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. ja 2004. aasta veeanalüüside põhjal. Proove on võetud ainult puurkaevust. Torustikust veeproove võetud ei ole, seetõttu ei saa öelda, millisel määral avaldab torustik mõju vee kvaliteedile. Puurkaevu veeanalüüside tulemused on esitatud tabelis 50. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees lubatud piirnormi (1,5 mg/l) lähedast fluoriidide sisaldust (1,2 mg/ l), mida loetakse tervisele mitteohtlikuks sisalduseks. Rauasisaldus puurkaevu vees ulatub 370–1485 µg/l ning on kuni 7,5 korda kõrgem piirnormist. Lubatud rauasisalduse norm on 200 µg/l. Ka värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt ei ole puurkaevu vesi kõige parema kvaliteediga. Oksüdeeritavus on alla lubatud piirnormi (1,3 mgO2/l), kuid siiski 2 korda kõrgem kui teiste valla asumite puurkaevude vees. Veeproovidest tehtud analüüsid näitavad lubatud piirsisalduse lähedast ammoniumioonide sisaldust. Nimetatud asjaolu on ilmselt tingitud sellest, et puurkaevust ülesnõlva ~190 meetri kaugusel asub vana väetisehoidla, kust on aegade jooksul pinnasesse sattunud erinevaid väetisekomponente, sealhulgas lämmastikväetisi. Ka farmikompleks asub puurkaevust ~100 meetri kaugusel ning osa reostust, mis on sattunud põhjavette, võib pärineda ka sealt. 2004. aastal puurkaevu veest määratud nitrit- ja nitraatioonide sisaldus on alla lubatud piirnormi – vastavalt <0,005 mg/l ja <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust puurkaevu vees ei esine. Vastavalt Viiratsi Valla MA Viikomile Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Tusti puurkaevu vee tarbimine tänasel päeval jääb aga alla 10 m3/d. Tabel 50. Tusti küla joogivee kvaliteet puurkaevu vees 2003. ja 2004. aastal Näitaja Lubatud piirnorm* Ühik Tusti I 2003 Tusti I 2004 Katastri nr 4621 4621 Värvus kraadi 20 5 Hägusus NHÜ 4 19,5 Lõhn palli 1 0 Maitse palli 0 0 pH 6,5–9,5 7,7 7,7

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 37 / 113 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,45 0,38 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l – < 0,005 Nitraatioon NO3-N 50 mg/l – < 0,44 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l – 1,3 Üldraud 200 µg/l 370 1485 Mangaan 50 µg/l – <20 Kloriidid 250 mg/l 3,8 5,1 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,2 1,35 Boor 1 mg/l – – Sulfaadid 250 mg/l 3,3 – Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 cm3 – 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 – 0

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Tusti küla veevarustussüsteemide seisukord • Probleemid joogivee kvaliteediga – ülenormatiivne rauasisaldus joogivees, lubatud piirnormi lähedane ammooniumioonide sisaldus joogivees. • Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle läbimõõt ei vasta tarbitava vee kogustele. • Puurkaevu hoone ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.6.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund

Tusti külas on ühiskanalisatsiooniteenusega haaratud 49 inimest kolmest korterelamust (32% kogu Tusti külaelanikkonnast). Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu külas isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab läbi elamute juurde ehitatud settekaevude küla lõunaosas asuvasse kraavi ja edasi Tänassilma jõkke. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Tänassilma jõgi, suublakood 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Tusti küla elamute heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 51. Tabel 51. Tusti küla elamute settekaevudest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 10 Heljum 35 75 14

* Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 400 m3kvartalis.

Tusti küla kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~550 meetrit. Torustikud on ehitatud asbotsemendist torudest. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Tusti küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord • Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. • Sadeveed tungivad kanalisatsioonitorustikesse. • Puudub reoveepuhasti. • Praktiliselt kogu külas tekkiv reostusest jõuab suublasse. Tulevikus on vaja Tusti külla ehitada uus reoveepuhasti, mille puhastustehnoloogia võimaldab reoveest ärastada ka fosforit. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtestatud normatiividele. Väikese reostuskoormuse tõttu võib osutuda otstarbekaks rajada märgalatehnoloogiatel baseeruv reoveepuhasti. 2.6.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Tusti külas tekib olmereovesi elamusektoris. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 49 elanikku.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) põhjustatavad

Leht 38 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 52. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Tabel 52.Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6 g/d

Tusti küla reostuskoormust kirjeldab tabel 53. Elanike tekitatava reovee hulk on 4,0 m3/d. Tabel 53.Tusti küla arvestuslik reostuskoormus (R) Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 49 0,060 0,036 0,012 0,0016 2,94 1,76 0,59 0,08

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 54 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Tabel 54. Tusti elamu settekaevudest suublasse voolava heitvee analüüside tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 1200 1000 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 23,5 30 15 12 BHT7 38 40 10 79 UldN 176 0 125 99 ÜldP 7,3 10 1 10

Kuigi tulemustest on näha, heitvee parameetrid on ületanud lubatud norme vaid orgaanilise aine osas, võib siiski öelda, et olemasolev puhastussüsteem settekaevude näol ei vasta tänapäeva puhastusseadmetele kehtestatud normatiividele. Väga kõrged on näitajad üldlämmastiku osas, mis tuleb otseselt uriini sisaldusest heitvees. 2.7. Ruudiküla Ruudiküla asub Viiratsi alevikust 7,5 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viiratsi–Väluste teed läbi Verilaske küla. Küla asub Ärma jõe vasakul kaldal ning kujutab endast individuaalelamutest koosnevat ridaküla. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuva kaheksa elamu varustamiseks veega. Küla veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks on Ärma jõe orundi nõlvale rajatud kaks biotiiki, millest osaliselt puhastunud heitvesi voolab kraavistiku kaudu edasi Ärma jõkke. Ruudikülas elab 2003. aasta seisuga 66 elanikku, kellest ligikaudu 27 inimest (41%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega. Ruudiküla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2–5 meetrit või moreeni paksus 10– 20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Ruudikülas asuva puurkaevu (katastrinumber 4609) geoloogiline läbilõige järgmine: • 9 meetri sügavuseni liivsavi kruusa ja veerisega; • 9–38 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; • 38–71 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja savi vaheldumine; • 71–88 meetri sügavuseni liivakivi, dolomiit ja mergel; • 88–110 meetri sügavuseni lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi. 2.7.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumpla tehniline kirjeldus Ruudikülas on ühisveevärgitorustik välja ehitatud eramute piirkonnas ning ka OÜ Ärma Talu Sillaotsa laudani. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale, katastrinumber 4609. Puurkaevpumplal on 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kokku 8 ühepereelamut ja Kissa-Märdi talu, kokku ~26 inimest. Puurkaevpumplat haldab MA Viikom. Tabelis 55 on toodud andmed Ruudiküla puurkaevpumpla kohta.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 39 / 113 Tabel 55. Ruudiküla puurkaev Nimetus/asukoht Ruudiküla I Katastri nr 4609 Kasutatavpõhjavee kiht S Puurimise aasta 1989 Valdaja Viiratsi Valla MA Viikom Pumba tootlikkus m3/h 6 Lubatud veevõtt m3/d 18 Tegelik veevõtt m3/d 9,4 Pumba mark 4SR4/9 Reguleerimisseade 3 m3terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 110 Staatiline veetase m 6,00 Deebit l/sek 2,22 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab

1. Ruudiküla – katastri nr 4609: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega 8 elamut, Kissa-Märdi talu ja OÜ Ärma Talu Sillaotsa lauta (ligikaudu 26 elanikku).

Ruudiküla puurkaevu sügavus on 110 meetrit ja lubatud veevõtt 18 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb S veekihist. Nimetatud puurkaevu lubatud veevõtt rahuldab Ruudiküla elamute veevajaduse tänasel päeval, milleks on 2,2 m3/d. Suurema osa vett tarbib OÜ Ärma Talu Sillaotsa laut, mille vee tarbimine on ~10 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Ruudikülas on ~22%. Täpset statistikat Ruudiküla veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta viimastel aastatel tehtud ei ole. 2003. aastal on analüüsitud puurkaevu vee kvaliteedinäitajad ja 2004. aastal on võetud veeproov Kissa-Märdi talu juurest veetorustikust, mis on kaugeim punkt puurkaevpumpla juurest lähtuvast veetorustikust. Viimase proovi analüüsitulemuste põhjal on võimalik hinnata torustiku mõju vee kvaliteedinäitajatele. Ruudiküla veetorustike pikkus kokku on ~760 meetrit, millest suurem osa on malmtorud. Ruudiküla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 7 Ruudiküla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Ruudikülas ametlikke tuletõrjeveevõtukohti ei ole. Tuletõrjevett on vajadusel võimalik kätte saada Ärma jõest. 2.7.2. Joogivee kvaliteet

Ruudikülas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. aasta võetud puurkaevu veeanalüüside põhjal ning 2004. aastal veetorustikust võetud veeproovide põhjal. Ruudiküla veevarustussüsteemidest võetud veeproovide analüüside tulemused on esitatud tabelis 56. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees lubatud piirnormi (1,2 mg/l) lähedast fluoriidide sisaldust (1,15– 1,3 mg/l). Rauasisaldus puurkaevu vees (0,62 mg/l) on üle lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 200 µg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab vesi joogivee kvaliteedile. Puurkaevust võetud veeanalüüsidest ei ole määratud oksüdeeritavust, mille põhjal saab hinnata värske, tavaliselt pinnasevee puurkaevu tungimisest tingitud reostuse osakaalu puurkaevu vees. Ilmselt ei ole seda peetud puurkaevude vee juures analüüsimisel oluliseks, sest puurkaevudel on olemas vähemalt 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitseala ning reostuse oht on suhteliselt madala. Pinnasevee põhjustatud reostuse määra on võimalik hinnata ka nitrit- ja nitraatioonide sisalduse määramisel, millised analüüsid on puurkaevu veest ka tehtud ja mis jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevude vees on analüüside põhjal nitritioone <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele, puurkaevude vees samuti ei esine. Vastavalt Viiratsi Valla MA Viikomile Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d.

Leht 40 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Tabel 56. Ruudiküla veevarustussüsteemide veeproovide analüüside tulemused Näitaja Lubatud piirnorm* Ühik Ruudiküla Torustik Kissa- puurkaev Märdi talu Katastri nr 4609 Värvus kraadi 0 – Hägusus NHÜ 3 < 1 Lõhn palli – 0 Maitse palli – 0 pH 6,5–9,5 7,6 7,7 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,19 0,16 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l < 0,005 Nitraatioon NO3-N 50 mg/l < 044 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l – < 0,5 Üldraud 200 µg/l 620 285 Kloriidid 250 mg/l 4,4 3,2 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,15 1,3 Boor 1 mg/l – – Sulfaadid 250 mg/l 5 8,7 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 cm3 – 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 – –

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Ruudiküla veevarustussüsteemide seisukord

Probleemid joogivee kvaliteediga – ülenormatiivne rauasisaldusjoogivees, lubatud piirnormi lähedane fluoriidide sisaldus joogivees.

Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle läbimõõt eivasta tarbitava vee kogustele, mistõttu suureneb vees rauasisaldus.

Puurkaevu hoone ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.7.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund Ruudikülas on ühiskanalisatsiooniteenusega haaratud 21 inimest kaheksast eramust. Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab Ärma jõe orundi vasakul nõlval olevatesse kahte biotiiki ning sealt edasi kraavistiku kaudu Ärma jõkke. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Ärma jõgi, suublakood 10183, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Ruudiküla biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 57. Tabel 57.Ruudiküla biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 10 Heljum 35 75 14

* Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 400 m3kvartalis.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 41 / 113 Ruudiküla kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~380 meetrit. Torustikud on ehitatud malmtorudest. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Ruudiküla kanalisatsioonisüsteemide seisukord • Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. • Sadeveed tungivad kanalisatsioonitorustikesse. • Olemasolevad biotiigid on mudastunud ja võssa kasvanud ning nende puhastusefektiivsus on madal. • Suur osa külas tekkivast reostusest jõuab suublasse. Tulevikus on vaja Ruudikülla ehitada uus reoveepuhasti, mille puhastustehnoloogia võimaldab reoveest ärastada ka fosforit. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtestatud normatiividele. Väikese reostuskoormuse tõttu võib osutuda otstarbekaks rajada märgalatehnoloogiatel baseeruv reoveepuhasti.

2.7.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Ruudikülas tekib olmereovesi elamusektoris. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 21 elanikku.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 58. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2.

Tabel 58.Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6 g/d

Ruudiküla reostuskoormust kirjeldab tabel 59. Elanike tekitatava reovee hulk on ~2,0 m3/d. Tabel 59.Ruudiküla arvestuslik reostuskoormus (R) Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 21 0,060 0,036 0,012 0,0016 1,26 0,76 0,25 0,03

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 60 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Tabel 60. Ruudiküla biotiikidest väljuva heitvee analüüside tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 1500 730 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 4 0 4 0 BHT7 3,9 0 7,2 10 ÜldN 4,8 0 11 10 ÜldP 0,76 0 1,2 0

Ruudiküla biotiikidest väljuv heitvesi on analüüsitulemuste põhjal vastanud kehtestatud piirnormidele. Ilmselt tuleb siin märkida jällegi lahjendusefekti mõju sademeteveega ja samuti suhteliselt väikest reostuskoormust. 2.8. Vasara küla Vasara küla asub Ärma jõe paremal kaldal, Ruudiküla vastas, jäädes Uusna–Mustla tee 5,8-le kilomeetrile. Viiratsi alevikust kui valla keskusest jääb Vasara küla 9,2 kilomeetri kaugusele, arvestatuna mööda Viiratsi–Väluste teed läbi Ruudiküla. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuvate individuaalelamute, korruselamu ja kaupluse varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks on Ärma jõe orundi paremale nõlvale rajatud kaks biotiiki, millest osaliselt puhastunud heitvesi voolab kraavistiku kaudu edasi Ärma jõkke. Vasara külas elab 2003. aasta seisuga 87 elanikku, kellest ligikaudu 27 inimest (31%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega.

Leht 42 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vasara küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2–5 meetrit või moreeni paksus 10– 20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Vasara külas asuva puurkaevu (katastrinumber 4629) geoloogiline läbilõige järgmine: • 28 meetri sügavuseni liivsavi kruusa ja veerisega; • 28–50 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; • 50–67 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli, liivakivi ja savi vaheldumine; • 67–83 meetri sügavuseni dolomiit, dolomiidistunud lubjakivi mergel, liivakivi; 2.8.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumpla tehniline kirjeldus

Vasara külas on ühisveevärgitorustik välja ehitatud küla keskosas, kaupluse ümber jäävas piirkonnas. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale, katastrinumber 4629. Puurkaevpumplal on 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kauplus ja 9 elamut, ~27 inimest. Puurkaevpumplat haldab MA Viikom. Tabelis 61 on toodud andmed Vasara küla puurkaevpumpla kohta. Tabel 61. Vasara küla puurkaev Nimetus/asukoht Vasara Katastri nr 4629 Kasutatav põhjavee kiht D2-S1 Puurimise aasta 1967 Valdaja Viiratsi Valla MA Viikom Pumba tootlikkus m3/h 4 Lubatud veevõtt m3/d 7 Tegelik veevõtt m3/d 2,6 Pumba mark ECV 4 Reguleerimisseade 0,5 m3terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 83 Staatiline veetase m 1,00 Deebit l/sek 1,63 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab

1. Vasara – katastri nr 4629: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 0,5 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega 9 elamut (ligikaudu 27 elanikku) ja kauplust.

Vasara küla puurkaevu sügavus on 83 meetrit ja lubatud veevõtt 7 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb D2-S1 veekihist. Nimetatud puurkaevu lubatud veevõtt rahuldab Vasara küla elamute veevajaduse tänasel päeval, milleks on 2,2 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Vasara külas on 100 %. Täpset statistikat Vasara küla veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta viimastel aastatel tehtud ei ole. 2003. aastal on analüüsiks võetud veeproov Ojakalda talu juurest veetorustikust, mis on kaugeim punkt puurkaevpumpla juurest lähtuvast veetorustikust. Viimase proovi analüüsitulemuste põhjal on võimalik hinnata torustiku mõju vee kvaliteedinäitajatele. Puurkaevust otse veeproove analüüsimiseks viimase kahe aasta jooksul võetud ei ole. Vasara küla veetorustike pikkus kokku on ~820 meetrit. Vanad torud on rauast, uued on rajatud polüetüleenist. Vasara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 8 Vasara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Vasara külas ametlikke tuletõrjeveevõtukohti ei ole. Tuletõrjevett on vajadusel võimalik kätte saada Ärma jõest. 2.8.2. Joogivee kvaliteet

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 43 / 113 Vasara külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. aastal veetorustikust võetud veeproovi analüüside põhjal. Vasara küla veevarustussüsteemist võetud veeproovi veeanalüüsi tulemus on esitatud tabelis 62. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees ülenormatiivset fluoriidide sisaldust (1,4 mg/l). Rauasisaldus veetorustikust väljuvas vees (0,293 mg/l) on 1,5 korda üle lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 0,2 mg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab vesi joogivee kvaliteedile. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks värskele orgaanilisele reostusele, vees ei esine. Vastavalt Viiratsi Valla MAle Viikom Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Vasara külas on ööpäevane veetarbimine alla 10 m3/d. Tabel 62. Vasara küla veetorustikust võetud veeproovi analüüsi tulemused Näitaja Lubatud piirnorm* Ühik Torustik Vasara küla (Ojakalda talu) Katastri nr Värvus kraadi 10 Hägusus NHÜ < 1 Lõhn palli 0 Maitse palli 0 pH 6,5–9,5 7,8 Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,16 Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l – Nitraatioon NO3-N 50 mg/l – Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,5 Üldraud 200 µg/l 293 Kloriidid 250 mg/l 3,4 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,4 Boor 1 mg/l – Sulfaadid 250 mg/l 9,9 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100cm3 0 Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 –

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Vasara küla veevarustussüsteemide seisukord • Probleemid joogivee kvaliteediga – ülenormatiivne raua- ja lubatud piirnormi lähedane fluorisisaldus joogivees. • Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle läbimõõt ei vasta tarbitava vee kogustele, mistõttu suureneb vees rauasisaldus. • Puurkaevu hoone ja sisustus vajavad rekonstrueerimist. 2.8.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund Vasara külas on ühiskanalisatsiooniteenusega haaratud 27 inimest üheksast elamust. Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab Ärma jõe orundi paremal nõlval olevatesse kahte biotiiki ning sealt edasi kraavistiku kaudu Ärma jõkke. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Ärma jõgi, suublakood 10183, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Vasara biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 63. Tabel 63. Vasara küla biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 5 Heljum 35 75 7

Leht 44 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 400 m3kvartalis.

Vasara küla kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~550 meetrit. Torustikud on ehitatud malmtorudest. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt.

Vasara küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord • Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. • Sadeveed tungivad kanalisatsioonitorustikesse. • Olemasolevad biotiigid on mudastunud ning võssa kasvanud ning nende puhastusefektiivsus on madal. • Suur osa külas tekkivast reostusest jõuab suublasse. Tulevikus on vaja Vasara külla ehitada uus reoveepuhasti, mille puhastustehnoloogia võimaldab reoveest ärastada ka fosforit. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtestatud normatiividele. Väikese reostuskoormuse tõttu võib osutuda otstarbekaks rajada märgalatehnoloogiatel baseeruv reoveepuhasti. 2.8.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Vasara külas tekib olmereovesi elamusektoris. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 27 elanikku.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993)tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 64. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Tabel 64.Ühe inimekvivalendi poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormused. BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6 g/d

Vasara küla reostuskoormust kirjeldab tabel 65. Elanike tekitatava reovee hulk on ~2,2 m3/d. Tabel 65.Vasara küla arvestuslik reostuskoormus (R). Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 27 0,060 0,036 0,012 0,0016 1,62 0,97 0,32 0,05

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 66 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Tabel 66. Vasara biotiikide väljavoolava heitvee analüüside tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 630 0 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 4,9 0 6 28 BHT7 2,65 0 3 16 UldN 2,7 0 8 39 ÜldP 0,3 0 0,3 0

Vasara küla biotiikidest väljuv heitvesi on analüüsitulemuste põhjal vastanud kehtestatud piirnormidele. Ilmselt tuleb siin märkida jällegi lahjendusefekti mõju sademeteveega ja samuti suhteliselt väikest reostuskoormust. 2.9. Mäeltküla küla Mäeltküla (Järve) küla asub Viiratsi alevikust 3,5 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viiratsi–Väluste teed 2,3 kilomeetrit ja keerates siis paremale ning sõites veel 1,2 kilomeetrit. Ühisveevärgi- ja - kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuvate individuaalelamute, korruselamu ja laudakompleksi varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruv reovesi läbib elamute juures olevad settekaevud ning voolab torustiku kaudu Verilaske ojja, mis suubub edasi Ärma jõkke.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 45 / 113 Mäeltküla külas tarbib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust ligikaudu 27 (24% külaelanikest) inimest kaheksast elamust, lisaks veel OÜ Ärma Talu Järve laudakompleks. Mäeltküla küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2–5 meetrit või moreeni paksus 10– 20 meetrit. Mäeltküla külas asuv puurkaev ei kajastu Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasis ja selle katastrinumber ei ole teada. 2.9.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus ja puurkaevpumpla tehniline kirjeldus Mäeltküla külas on ühisveevärgitorustik välja ehitatud küla keskosas, korruselamute ja eramajade piirkonnas. Maa-alune puurkaevpumpla ise asub küla lõunaosas. Puurkaevpumplast on veetud veetorustik ka küla edelaosas asuva OÜ Ärma Talu Järve laudakompleksini. Puurkaevpumplal on 30-meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud 8 elamut ~27 inimest. Puurkaevpumplat haldab MA Viikom. Tabelis 67 on toodud andmed Mäeltküla küla puurkaevpumpla kohta. Tabel 67. Mäeltküla (Järve) puurkaev Nimetus/asukoht Järve Katastri nr Ei ole teada Kasutatavpõhjavee kiht S Puurimise aasta 1985 Valdaja Viiratsi Valla MA Viikom Pumba tootlikkusm3/h 6 Lubatud veevõtt m3/d 17 Tegelik veevõtt m3/d 9,06 Pumba mark MC-250 Reguleerimisseade 3 m3terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 100,5 Staatiline veetase m Ei ole teada Deebit l/sek Ei ole teada Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab

1. Mäeltküla (Järve) – katastri nr – ei ole teada: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla asub maa all. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega 8 elamut (ligikaudu 27 elanikku) ja OÜ Ärma Talu laudakompleksi.

Mäeltküla küla puurkaevu sügavus on 100,5 meetrit ja lubatud veevõtt 17 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb S veekihist. Nimetatud puurkaevu lubatud veevõtt rahuldab Mäeltküla küla elamute veevajaduse tänasel päeval, milleks on ~2,2 m3/d. Suure osa veest tarbib OÜ Ärma Talu laudakompleks, kelle veetarve on ~10 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Mäelküla külas on 18 %. Täpset statistikat Mäeltküla küla veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta viimastel aastatel tehtud ei ole. 2003. aastal on analüüsi võetud veeproov Reitle elamu juurest veetorustikust, mis on kaugeim punkt puurkaevpumpla juurest lähtuvast veetorustikust. Proovi analüüsitulemuste põhjal on võimalik hinnata torustiku mõju vee kvaliteedinäitajatele. Puurkaevust otse veeproove analüüsimiseks viimase kahe aasta jooksul võetud ei ole. Mäeltküla veetorustike pikkus kokku on ~1500 meetrit. Vanad torud on rauast, uued on rajatud polüetüleenist. Mäeltküla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 9 Mäeltküla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Mäeltküla ametlikke tuletõrjeveevõtukohti ei ole. 2.9.2. Joogivee kvaliteet Mäeltküla on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. aastal veetorustikust võetud veeproovi analüüside põhjal. Mäeltküla küla veevarustussüsteemist võetud veeproovi veeanalüüsi tulemus on esitatud tabelis 68.

Leht 46 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees normilähedast fluoriidide sisaldust (1,1 mg/l). Rauasisaldus veetorustikust väljuvas vees (0,293 mg/l) on 1,5 korda üle lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 0,2 mg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab vesi joogivee kvaliteedile. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks värskele orgaanilisele reostusele, vees ei esine. Vastavalt Viiratsi Valla MAle Viikom Viljandimaa Keskkonnateenistuse välja antud vee erikasutusloale nr L.VV.VI-13825 peab teostama kasutatava põhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt üks kord aastas, kui puurkaevu veevõtt on suurem kui 10 m3/d. Tabel 68. Mäeltküla küla veetorustikust võetud veeproovi analüüsi tulemused

Näitaja Lubatud piirnorm* Ühik Torustik Mäeltküla küla (Reitle elamu) Katastri nr Värvus kraadi 5 Hägusus NHÜ < 1 Lõhn palli 0 Maitse palli 0 pH 6,5–9,5 8,0 Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,09 Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l – Nitraatioon NO3-N 50 mg/l – Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,5 Üldraud 200 µg/l 71 Kloriidid 250 mg/l 2,8 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,1 Boor 1 mg/l – Sulfaadid 250 mg/l 5,5 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100cm3 0 Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 –

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Mäeltküla küla veevarustussüsteemide seisukord

Probleemid joogivee kvaliteediga – piirnormi lähedane fluorisisaldusjoogivees.

Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle läbimõõt eivasta tarbitava vee kogustele. 2.9.3. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund Mäeltküla külas on ühiskanalisatsiooniteenusega haaratud 27 inimest kaheksast elamust. Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab elamute juurde rajatud settekaevudesse ja sealt edasi Verilaske ojja ja sealt edasi Ärma jõkke. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusele nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Ärma jõgi, suublakood 10183, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuaril 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Vasara biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid ja heitvee puhastusaste on esitatud tabelis 69. Tabel 69.Mäeltküla küla biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste (%) Lubatud kogus kvartalis (mg/l) (kg) BHT7 25 80 5 Heljum 35 75 7

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 47 / 113 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida, on 200 m3kvartalis.

Mäeltküla küla kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~390 meetrit. Torustikud on ehitatud asbotsement torudest. Kanalisatsioonitorustike ja -kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt.

Mäeltküla küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord

Kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud lekivad, mistõttu reoveevooluhulgad kõiguvad suurtes piirides.

Puudub nõuetele vastav reoveepuhast.;

Suur osa külas tekkivast reostusest jõuab suublasse. Tulevikus on vaja Mäeltküla külla ehitada uus reoveepuhasti, mille puhastustehnoloogia võimaldab reoveest ärastada ka fosforit. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtestatud normatiividele. Väikese reostuskoormuse tõttu võib osutuda otstarbekaks rajada märgalatehnoloogiatel baseeruv reoveepuhasti. 2.9.4. Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteet Mäeltküla külas tekib olmereovesi elamusektoris. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 27 elanikku.

Käesolevas töös on reostuskoormuse hindamisel kasutusel Saksa standardist ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) tulenevad ühe inimekvivalendi (ie) põhjustatavad ööpäevase reostuskoormuse parameetrid, mis on esitatud tabelis 70. Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2.

Tabel 70.Ühe inimekvivalendi tekitatud ööpäevased reostuskoormused BHT7 HA Nüld Püld 60 g/d 36 g/d 12 g/d 1,6 g/d

Mäeltküla reostuskoormust kirjeldab tabel 71. Elanike tekitatava reovee hulk on ~2,2 m3/d. Tabel 71.Mäeltküla küla arvestuslik reostuskoormus (R) Elanike R BHT7ie R HAie R Nüldie R Püldie R R kgHA/d R kgNüld/d R kgPüld/d arv ühikult ühikult ühikult ühikult kgBHT7/d 27 0,060 0,036 0,012 0,0016 1,62 0,97 0,32 0,05

Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 72 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2002. ja 2003. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Tabel 72. Mäeltküla küla elamute heitvee analüüside tulemused Aasta 2002 2003 Vooluhulk m3/a 500 0 Komponent Kontsentratsioon mg/Kogus t/a Kontsentratsioon mg/Kogus t/a l l Hõljuvaine 11,5 10 5 2 BHT7 15,25 10 10 44 UldN 19 10 13 58 ÜldP 2,9 0 1 6

Mäeltküla küla elamute settekaevudest väljuv heitvesi on analüüsitulemuste põhjal vastanud kehtestatud piirnormidele. Ilmselt on siin tegemist lahjendusefektiga ja tegelikkuses heitvee kvaliteet nii hea ei ole. Tulevikus tuleb heitveest ärastada ka vajalikul määral fosforiühendeid. 2.10. Sakala suvilarajoon Sakala suvilarajoon asub Viiratsi alevikust 1,5 kilomeetri kaugusel, sõites Viljandi–Tartu ja Viljandi– Mustla maantee ristist 1,2 km mööda Viljandi–Mustla maanteed Mustla suunas ning keerates siis paremale Viljandi järve poole ja sõites veel 900 meetrit. Ühisveevärgitorustik on rajatud suvilarajoonis asuva 22 elamu varustamiseks tarbeveega. Kokku on suvilarajoonis 49 krunti. 8 elamut on asustatud aastaringselt. Veevarustus baseerub tänasel päeval kahel puurkaevul, mis on rajatud teineteisest 30 m kaugusele. Ühe puurkaevu peale on rajatud ka hoone, milles asub 3 m3hüdrofoor.

Leht 48 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Sakala suvilarajoonis olev nn «vanem puurkaev» kajastub Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasis katastrinumbriga 6030. Uuema puurkaevu kohta, mis peaks olema puuritud aastal 1982, andmeid ei ole. 2.10.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus, puurkaevpumplate tehniline kirjeldus ja vee kvaliteet Informatsioon Sakala suvilarajooni puurkaevude ja veetorustike kohta pärineb suvilarajooni elanikult Aksel Kährilt, kes kohapealsete veevarustussüsteemide plaane ja puurkaevude passe haldab. Sakala suvilarajoonis on ühisveevärgitorustik välja ehitatud suvilarajooni keskosas ringvõrguna. Torustik läbimõõduga 50 mm on rajatud raudtorudest. Kaks puurkaevu asuvad suvilarajooni keskel. Tänasel päeval töötab kahest puurkaevust uuem, mis võeti kasutusele 2004. aastal, kuigi puuriti juba 1982. aastal. Vana puurkaevu, katastrinumber 6030, mis puuriti 1971. aastal, ei ole senini tamponeeritud, kuna uue puurkaevu veeandvus ei ole piisavalt suur. Mõlemad puurkaevud paiknevad platsil ja nende ümber on võimalik moodustada sanitaarkaitseala raadiusega 30 meetrit.

Ühisveevärki on ühendatud 22 elamut. Puurkaevpumplat haldab AÜ «Sakala». Tabelis 73 on toodud andmed Sakala suvilarajooni vanema puurkaevu kohta. Tabel 73. Sakala suvilarajooni puurkaev Nimetus/asukoht Sakala Katastri nr 6030 Kasutatav põhjavee kiht D2-S-1 Puurimise aasta 1971 Valdaja AÜ «Sakala» Pumba tootlikkus 3/h Ei ole teada Lubatud veevõtt m3/d Ei ole teada Tegelik veevõtt m3/d Ei ole teada Pumba mark Ei ole teada Reguleerimisseade 3 m3terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 125 Staatiline veetase m 42,0 Deebit l/sek 1,2 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Heas seisukorras Automaatika Töötab

1. Sakala suvilarajooni (vana) – katastri nr – 6030: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla asub maa peal. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur on uuendatud 2004. aastal Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. • Puurkaev varustab veega 22 elamut. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Sakala suvilarajoonis on 100%. Täpset statistikat veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta viimastel aastatel tehtud ei ole. 2004. aastal, uue puurkaevu käikuvõtmisel, on analüüsitud uue puurkaevu vee kvaliteeti. Vana puurkaevu veeanalüüsid pärinevad 1982. aastast.

Sakala suvilarajooni veetorustike pikkus kokku on ~650 meetrit. Olemasolevad torustikud on rauast, läbimõõduga 50 mm. Sakala suvilarajooni ühisveevarustuse rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 10 Sakala suvilarajooni ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Sakala suvilarajoonis ametlikke tuletõrjeveevõtukohti ei ole. Sakala suvilarajoonis on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab joogivee nõuetele. Puurkaevudest võetud veeproovide analüüsi tulemused on esitatud tabelis 74. Olemasolevad veeanalüüsid ei kajasta puukaevu vee fluori- ja rauasisaldust. Ammoniakaalset reostust, samuti nitriti- ja nitraadireostust vees ei esine. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomaduste osas kohalikel elanikel pretensioone puurkaevu veele ei ole. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks värskele orgaanilisele reostusele, vees ei esine. Vanemast puurkaevust 1982. aastal tehtud veeanalüüsid kirjeldavad puurkaevu vee üldkaredust

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 49 / 113 (4,8) ja magneesiumi- (34 mg/l) ja rauasisaldust (0,07 mg/l). Analüüsitulemustest lähtuvalt vastab puurkaevu vesi joogiveenõuetele. Kindlasti on aga vaja analüüsida fluori- ja rauasisaldust uue puurkaevu vees. Tabel 74. Sakala suvilarajooni puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused Näitaja Lubatud piirnorm* Ühik Vana puurkaev Uus puurkaev (2004 (6030) 1982. aastal suvi) Katastri nr 6030 Ei ole teada Värvus kraadi - – Hägusus NHÜ – – Lõhn palli – – Maitse palli – – pH 6,5–9,5 – – Ammooniumioon 0,5 mg/l – 0,05 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l – < 0,005 Nitraatioon NO3-N 50 mg/l – < 0,44 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l – 0,5 Üldraud 200 µg/l 70 – Kloriidid 250 mg/l 9 – Fluoriidid 1,5 mg/l Ei ole teada – Boor 1 mg/l – – Sulfaadid 250 mg/l 5,3 – Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 cm3 – 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 cm3 – –

* Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

2.10.2. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund Sakala suvilarajoonis ühiskanalisatsioonitorustikke rajatud ei ole. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse autodega suuremate puhastite purgimissõlmede juurde või põllule. 2.11. Mähma suvilarajoon Mähma suvilarajoon asub Viiratsi alevikust 11 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viljandi–Tartu maanteed Tartu suunas 10,5 kilomeetrit ja keerates siis vasakule Tänassilma jõe poole. Suvilarajoonil on kaks sissesõiduteed. Esimest teed mööda sisse sõites jõuab suvilakooperatiivideni Kaseke, Vaarikas, Ööbiku ja Lõoke. Neist ainsana Ööbiku suvilarajoonis asub MTÜ-le Ööbiku Vesi kuuluv puurkaev, millest saab vett viis majapidamist. Teiste elamute veevarustus baseerub salvkaevudel ja nendest lähtuvatel torustikel. 0,5 kilomeetrit mööda Viljandi–Tartu maanteed Tartu poole sõites ja vasakule keerates jõuab Mähma suvilarajooni teise osasse, kus asuvad suvilakooperatiivid Nurme, Vesiroosi, Sako, Nurmenuku, Võilille ja Jõe. Neist Vesiroosi suvilakooperatiivis on rajatud mitteametlik puurkaev, mille sügavus kohalike elanike sõnud on ainult 32 meetrit. Puurkaev varustab veega kaheksat majapidamist. Ametlik puurkaev asub aga Sako suvilakooperatiivis, kus veetorustik on välja arendatud enamikesse suvilakooperatiivi hoonetesse. Ülejäänud aianduskooperatiivide veevarustus baseerub salvkaevudel. 2.11.1. Veevarustussüsteemide kirjeldus, puurkaevpumplate tehniline kirjeldus ja vee kvaliteet Informatsioon Mähma suvilarajooni puurkaevude ja veetorustike kohta pärineb suilarajooni kohalikelt elanikelt. Ööbiku suvilakooperatiivi puurkaevu kohta saadi infot hr Arnold Kimberilt, aianduskooperatiivi Sako puurkaevu ja torustike kohta jagas teadmisi hr Voldemar Sadam. Vesiroosi aianduskooperatiivis informeeris arengukava koostajaid puurkaevu läheduses elamus elanud härra. Mähma suvilarajooni puurkaevpumplaid haldavad kohalikud elanikud. Vee erikasutuslubasid puurkaevudest vee tarbimiseks ei ole. Erikasutusloa olemasolu peaks aga siiski nimetatud puurkaeve haldavatel isikutel/ aianduskoperatiivil olema, sest suveperioodil ületab ööpäevane veetarbimine kindlasti 5 m3, millest alates on vee erikasutusluba nõutav. Talveperioodil elab suvilarajoonis püsielanikke suhteliselt vähe, ~10–15%. Puurkaevudest ei ole võetud analüüsimiseks ka veeproove, mistõttu ei ole teada, kas vesi vastab joogivee nõuetele. Vestlustest kohalike elanikega selgus, et pruunikat setet vees ikka esineb. Lõhna- ja maitseomaduste üle üldiselt ei kurdetud.

Leht 50 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Lisaks puurkaevudele on Mähma suvilarajooni kaevatud üsna sügavaid salvkaeve, millest lähtuva torustiku kaudu varustatakse veega isegi kuni 10 elamut. Salvkaevude asukohtasid käesoleva arengukava koostamise raames ei registreerita. Tabelis 75 on toodud andmed Mähma suvilarajooni puurkaevude kohta. Tabel 75. Mähma suvilarajooni puurkaevud Nimetus/asukoht Mähma I (a/ü Sako) Mähma II Mähma III (Vesiroosi) (MTÜ Ööbiku Vesi) Katastri nr 4610 17688 Puudub Kasutatav põhjavee kiht D2-S-1 D2 Pole teada Puurimise aasta 1989 1987 (rek 2001) Pole teada Valdaja a/ü «Sako» MTÜ Ööbiku Vesi Kohalikud elanikud Pumba mark Reguleerimisseade 2 m3terasest hüdrofoor 2 m3terasest hüdrofoor Pole teada Puurkaevu sügavus 95 60 32 Staatiline veetase m 10,00 5,00 Pole teada Deebit l/sek 3,61 0,83 Pole teada Veemõõtja Olemas Olemas Puudub Puurkaevu hoone Maa-alune Olemas Maa-alune Automaatika Olemas Olemas Pole teada

1. Mähma (a/ü Sako) – katastri nr 4610: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit, kuid ühest küljest läbib seda vähekasutatav tee, mis viib elamu juurde. Puurkaevpumpla on rajatud maa-alusena. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 2 m3mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur on uuendatud viimastel aastatel. Puurkaev varustab veega 12 elamut, millest kolmes elavad elanikud aastaringselt. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on kokku 520 meetrit. 2. Mähma (MTÜ Ööbiku Vesi) – katastri nr 17688: • Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on ~30 meetrit. Puurkaevpumpla on hoone on heas seisus ja hooldatud. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Toruarmatuur on uuendatud viimastel aastatel. Puurkaev varustab veega 5 hoonet. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on kokku 180 meetrit. 3. Mähma (Vesiroosi) – katastri nr puudub: • Puurkaevpumpla on rajatud maa-alusena aianduskooperatiivi Vesiroos lõppu, kus see varustab veega 8 elamut. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on kokku ~150 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitsetsooni ulatus on ~30 meetrit. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Mähma suvilarajoonis on 100%. Statistikat veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta tehtud ei ole. Mähma suvilarajooni veetorustike kogupikkus kokku on ~850 meetrit. Olemasolevad torustikud on rauast ja polüetüleenist. Mähma suvilarajooni ühisveevarustuse rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 11 Mähma suvilarajooni ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. Mähma suvilarajoonis ametlikke tuletõrjeveevõtukohti ei ole. 2.11.2. Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ja reoveepuhasti tehniline seisund Kummaski Mähma suvilarajoonis ühiskanalisatsioonitorustikke rajatud ei ole. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse autodega suuremate puhastite purgimissõlmede juurde või põllule. 3. SEADUSANDLIK TAUST 3.1. Viiratsi valla arengukava 2004–2010 Viiratsi Valla arengukava 2004–2010 on kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 12. Arengukavast lähtuvalt on Viiratsi valla arengu tähtsamate valdkondade seas aastani 2010 lisaks muule ka keskkonnarajatised ja joogiveevarustus. Konkreetsemad eesmärgid on järgmised:

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 51 / 113 1. Keskkonnarajatised Rajada või rekonstrueerida reoveepuhastid: linnalähiste kanalisatsioonisüsteemide ühendamine Viljandi uue puhastusseadmega; valla asumite kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine;

Viiratsi valla biotiikide korrastamine ja uute rajamine; sadevete kanalisatsiooni ehitamine.

2. Joogiveevarustus tsentraalse joogiveevarustusega piirkondades on vajalik: puurkaevude varustamine raua- ja fluoriühendite eraldamise seadmetega; valla asumite veetorustike rekonstrueerimine;

Tänassilma rahvamaja veetrassi ehitamine. Viiratsi valla arengukava määrab ka vajalikud tegevuskavad, milles on määratletud arengukavast lähtuvalt finantseerimist vajavad projektid, vastutajad, vajalikud summad ja võimalikud finantseerimisallikad. Muuhulgas on ette nähtud ka investeeringud joogivee kvaliteedi parandamiseks ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks, milleks on ette nähtud investeeringud 11,13 miljonit kroonivalla eelarvest ja Keskonnainvesteeringute Keskuse projektidest. Lisaks osaleb Viiratsi vald projektis «Viljandi Couny Water Management Project», mille raames taotletakse ISPA-lt 2 301 800 eurot (36 miljonit krooni)valla viie suurema asumi – Viiratsi, Vana-Võidu, Uusna, Tänassilma ja Valma veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. 3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus võeti vastu 10. veebruaril 1999. a (RT I 1999, 25, 363). Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel antakse keskkonnaministrile õigus kehtestada ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise piirväärtused, et rakendada enam põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel on iga kohalik omavalitsus kohustatud välja töötama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjad, mille kaudu antakse vee-ettevõttele õigus reguleerida lepinguliselt ühiskanalisatsiooni suunatava tööstusreovee reoainete piirväärtused, et tagada reoveepuhasti häireteta toimimine. § 4 lõige 4: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. § 6 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või - kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel. Omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada liitumistasu ülempiir. § 6 lõige 2: Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel ja arvestades Euroopa Nõukogu direktiivi 76/464/ EEC ohtlike ainete veekeskkonda juhtimise nõuete kohta ning Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (RT II 1995, 11/12, 57), on keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrusega nr 55 kehtestatud nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta. 3.3. Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks Eestis on veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11. mail 1994. aastal (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42,

Leht 52 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. § 8 lõige 2: Vee erikasutusluba peab olema, kui: 1) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/d; 2) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; 3) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Lõige 3: Isiklikus majapidamises tekkinud olmereovee pinnasele või pinnasesse paigutamiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba. § 15 lõige 1: Heitvee juhtimine veekogusse on vee erikasutus. Lõige 2: Heitvett võib veekogusse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetega. Lõige 3: Heitvee juhtimise veekogusse võib Vabariigi Valitsuse määratud asutus või omavalitsus peatada, kui on ohustatud inimese tervis. Lõige 4: Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitab keskkonnaminister. § 21 punkt 3: Veekasutaja on kohustatud vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle.

§ 24 lõige 1: Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Lõige 2: Heitvett tohib pinnasesse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetega, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi. § 32. lõige 1: Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritava ehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uue tehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogu kaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning kindlustama joogiveevarustuse. Lõige 2: Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul. Lõige 3: Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaarde sanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek. § 28. lõige 1: Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatise kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveest ühe puurkaevuga. 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist mitme puurkaevuga. 3.4. Rahvusvahelistest lepetest tulenevad kohustused

Piiriveekogude konventsioon kohustab osapooli linnade ja asulate reovett puhastama bioloogiliselt või sellega samaväärsel viisil. Helsingi konventsioonon selles osas konkreetsem, määrates ära nii puhastatud reovee näitajad kui asulate suurused. HELCOM-i soovituste pikast nimekirjast võib näitena tuua soovitused, mis on rohkem seotud veekaitseprobleemidega. HELCOM-i soovitus 9/2 asulareovee puhastamisest: • olmest ja tööstusest pärinev reovesi tuleb koguda ja enne veekogusse juhtimist puhastada (möödavoolu võib kasutada ainult avariiolukorras); • ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi, mille reostuskoormus on üle 1000 ie, tuleb puhastada kas bioloogiliselt või mõne teise sama efekti andva meetodi abil hiljemalt 1998. aastaks järgmiste tulemusteni (aasta keskmine väärtus kogu reostushulga kohta, kaasa arvatud ülevoolud ja möödavoolud. BHT analüüsimisel tuleb kasutada nitrifikatsiooni inhibiitorit): a) BHT5vähemalt 90%;

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 53 / 113 b) BHT5puhastusseadme väljavoolus 15 mg/l; c) olmereovee ja sellele sarnaste omadustega reovee puhastamisel reoveepuhastites koormusega üle 10000 ie, tuleb jõuda 1998. aastaks tulemuseni, et üldfosfori kontsentratsioon väljundis aasta keskmise väärtusena ei ületaks 1,5 mg/l. • Väärtused, mis on esitatud punktides b ja c, ei ole kohustuslikud igale puhastusseadmele, juhul kui BHT ja fosfori aasta keskmised dokumentaalselt tõestatud väärtused on saavutatud puhastusseadmete grupi kohta. Linnastuheitvee puhastamise direktiiv (91/271/EEC)on vastu võetud Euroopa Majandusühenduse lepingu artikli 130 alusel 21. mail 1991.a. Direktiiv reguleerib asulareovee kanaliseerimist, puhastamist ja juhtimist suublasse ning teatud tööstusalade reovee puhastamist ja juhtimist suublasse. Direktiivi ülesandeks on kaitsta keskkonda reovee suublasse juhtimisest tekkida võiva keskkonnaohu eest. Direktiivis on sätestatud järgmised põhimõtted: Mittetäielikult puhastatud asulareovee keskkonnaohu vähendamiseks tuleb reovett bioloogiliselt puhastada. Liikmesriikidel tuleb määrata tundlikud suublad. Kohtades, kus keskkonna reostamise oht on suurem, tuleb kasutada tõhusamaid puhastusmeetodeid (tundlike suublate puhul reovee süvapuhastus). Reostuse eest kaitstud aladel võib piirduda reovee mehaanilise puhastusega. Tööstusreovee juhtimine asulakanalisatsiooni või suublasse ja settekäitlus tuleb reguleerida erilubade ja seadusandlusega. Vastavad eriload tuleb kehtestada ka tööstusreovee eraldipuhastamisel. Tuleb soosida reoveesette kasutamist ja sellele tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu. Direktiiv toob sisse mõiste aglomeraat(kogumisala). See on ala, kus elanikkond ja majandus on piisavalt koondunud, et reovesi koguda ja puhastada. Artikkel 7: Nõuded reovee puhastamiseks linnastutes reostuskoormusega alla 2000 ie. Liikmesriigid peavad jälgima, et asulakanalisatsiooni kanaliseeritav reovesi oleks aastaks 2006 puhastatud enne suublasse juhtimist vastavalt artikli 2 punktile 9 (s.o asulareovee puhastamine selliste meetoditega või nii, et suubla kvaliteet jääb vastavusse direktiiviga ja muude ühiskondlike kvaliteedinõuete ja määrustega kehtestatule), kui sisevette juhitakse alla 2000 elanikuga asulate reovesi.

Artikkel 10: Liikmesriigid tagavad, et reoveepuhastuse nõuete täitmiseks ehitatavad asulate reoveepuhastid on projekteeritud, ehitatud, hooldatud, et tagada seadme piisav toimimine arvestades kohalikke kliimatingimusi. Reoveepuhastite projekteerimisel tuleb arvestada reostuskoormuse iseärasusi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb veel lähtuda järgmistes EL-i direktiividest: • Ohtlike ainete levikut veekeskkonda piiravad direktiivid 76/464/EEC; 86/280/EEC; 80/68/EEC • Suplusvee direktiiv 76/160/EEC • Joogivee direktiiv 80/778/EEC parandatud 98/83/EC • Nitraadi direktiiv 91/676/EEC • Pinnavee direktiiv 75/440/EEC • Reoveesette direktiiv 86/278/EEC 3.5. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitleja kõnealuse määruse § 2 lõike 1 mõistes on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivesi loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised, radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad (edaspidi indikaatorid) ei ületa tabelites 76, 77 ja 78 esitatud piirsisaldusi. Tabel 76.Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi kaudu edastatavas joogivees Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens(koos PMÜ/100 ml 0 eostega)1 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0

Leht 54 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 1Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens’i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi.

Tabel 77.Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees

Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1 Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l Märkus 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1 Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l Märkus 3 Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6 Plii 10 µg/l Polütsüklilised aromaatsed 0,10 µg/l Määratakse ühendite süsivesinikud (PAH) summaarne sisaldus; Märkus 7 Seleen 10 µg/l Tetrakloroeteen ja 10 µg/l Määratakse ühendite trikloroeteen summaarne sisaldus Trihalometaanide summa 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 8 Tsüaniid 50 µg/l Vask 2,0 mg/l Märkus 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1 Radioloogilised näitajad Efektiivdoos 0,10 mSv/ aastas Märkused 10, 11 ja 12 Triitium 100 Bq/l Märkused 10 ja 12

Märkus 1. Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel. Märkus 2. Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid. Märkus 3. Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO3) / 50 + (NO2) / 3 = 1 (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 4. Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid,

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 55 / 113 rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid. Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. Märkus 5. Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piirsisaldus 0,030 µg/l. Märkus 6. Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7. Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Märkus 8. Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9. Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. Märkus 10. Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 10. Märkus 11. Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et efektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab kiirguskeskus. Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr 55 (RTL 1998, 264/265, 1088). Märkus 12. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

Tabel 78.Indikaatorid joogivees Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,50 mg/l Elektrijuhtivus 2500 µS cm–120 °C juures Jääkkloor ≥ 0,2 ja ≤ 0,5 mg/l Jääkosoon 0,3 mg/l Kloriid 250 mg/l Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta Raud 200 µg/l Sulfaat 250 mg/l Vesinikioonide kontsentratsioon ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik Hägusus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste NTU muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta

Märkus 1. Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid.

Leht 56 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Märkus 2. Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam. Märkus 3. Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. Märkus 4. Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m3. Märkus 5. Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut. Märkus 6. Näitajat tuleb uurida joogivee kloreerimisel või osoneerimisel.

3.6. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määruse nr 61 «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine» ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde.

Nimetatud määrus sätestab, et põhjaveehaarde koosseisu kuulub üks või mitu puurkaevu. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m3/d ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/d kuni 500 m3/d, määratakse sanitaarkaitseala piirid jasanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. Kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3/d, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja. 3.7. Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» Määrus jõustus 2002. aasta alguses ning kehtestab nõuded veekogusse või pinnasesse juhitavale heitveele. I. ÜLDSÄTTED Reostusallika reostuskoormus määratakse inimekvivalentides (ie), kusjuures arvestussuuruseks võetakse suurim aasta jooksul mõõdetud nädalakeskmine koormus, välja arvatud erakorralised sündmused (näiteks tugev vihmavaling vms). Kui osa reostusallikast pärinevast reoveest suunatakse reoveepuhastist mööda, arvutatakse selle osa üldreostuskoormus eraldi.

Inimekvivalendi väärtuseks loetakse käesolevates nõuetes 60 g BHT7/ööp. BHT7on biokeemiline hapnikutarve, s.o milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. (Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2001. a määrus nr 269, jõust. 1. jaanuaril 2002. a.) II. HEITVEE VEEKOGUSSE JUHTIMISE NÕUDED Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord»tulenevalt tuleb väikese reostuskoormusega vähem kui 2000 inimekvivalenti reostusallikatest pärinev reovesi enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 79 toodud nõuetest. 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid. Tabel 79.Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostuskoormusega kuni 2000 ie Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 57 / 113 Keemiline hapnikutarve (KHT)2 125 ≥75 Heljum1 25 ≥80 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri – Üldfosfor2 1,5 ≥80

1Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata.

2Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste. Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0–9,0. Reostusnäitaja piirväärtuseall mõistetakse käesolevas määruses vee reoainesisaldust, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks ehk reoveeks. Reovee puhastusastme all mõistetakse käesolevas määruses reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määra, mis väljendatakse protsentides. III. HEITVEE PINNASESSE JUHTIMISE NÕUDED Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine. Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostumise ohtu, võib heitvett immutada pinnasesse, v.a veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist, järgmistes kogustes: 1) 10–50 m3ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 10 m3ööpäevas pärast reovee mehaanilist puhastamist. Reovee mehaaniline puhastamineon reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe BHT7osas ≥ 20% jaheljuvaine sisalduse osas ≥ 50%.

Reovee bioloogiline puhastamineon reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt tabelis 80 esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele tabelis esitatud reoainete osas. Tabel 80 Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % Biokeemiline hapnikutarve BHT7 25,0 ≥ 80 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 ≥ 75

Pinnasesse immutatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0–9,0. Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Heitvee süvapuhastamine on täiendavate puhastusmeetmete kasutuselevõtt fosfori ja lämmastiku ärastamiseks reoveest. Süvapuhastatud heitvesi, mida on lubatud pinnasesse immutada, peab vastama tabelis 81 toodud parameetritele. Tabel 81 Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥ 90 Keemiline hapnikutarve (KHT)2 125 ≥ 75 Heljum1 15 ≥ 90 Üldlämmastik 10 70–80 Üldfosfor2 1,0 ≥ 80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 0,1 ≥ 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 ≥ 70 Naftasaadustesisaldus2 1,0 ≥ 75

1Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

Leht 58 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 3.8. Keskkonnaministri määrus nr 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» Määrus on kehtestatud «Veeseaduse» § 24 lõike 5 alusel, lähtudes EÜ Nõukogu direktiivist 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine». Määrusega kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50.Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi. Reoveekogumisala tuleb moodustada alates reostuskoormusest 30 ie-d hektari kohta.Karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb reoveekogumisala moodustada, kui hektari kohta tekib reostuskoormust rohkem kui 10 ie.Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui ühe hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 4 ie. Heitvee suublate, olgu see veekogu või pinnas, vastuvõtuvõime on reoveekogumisalade planeerimisel, eriti nende suuruse määramisel oluliseks kriteeriumiks. Reoveekogumisalade moodustamine ja olemasolevate laiendamine peab olema üld- ja detailplaneeringus keskkonnakaitseliselt, tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, arvestades tekkiva reostuskoormuse igakülgselt keskkonnamõju hindamist ja põhjavee kaitse nõudeid. Reoveekogumisalade rajamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning määruses esitatud kriteeriumite täitmist uute kogumisalade moodustamisel ja olemasolevate laiendamisel või nende mittemoodustamist planeerimisel jälgivad kooskõlastamisel Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Reoveekogumisalade moodustamise kriteeriumid võimaldavad keskkonnakaitseaspektist kogumisalasid määrata ja planeerida, arvestades kompleksemalt veekaitse nõudeid. Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on kulutused otseselt seotud reoveekogumisalal kanalisatsioonisüsteemi või süsteemide rajamise ja renoveerimisega, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. 4. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED 4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb arvestada teatud soovitustega, mis tulenevad seadusandlusest, normidest ja ÜVK arengukavade koostamise praktilistest kogemustest: 1. rajatised (puurkaevud, pumplad, puhastusseadmed, torustikud) peaksid omandiprobleemide vähendamiseks olema rajatud valla või riigi maale; 2. halva puurkaevu veekvaliteedi korral on otstarbekam uue kaevu rajamine, sest vee puhastamine on kallim kui uue kaevu rajamine sobivasse horisonti, milleks on vajalikud eeluuring, loa taotlemine ja vana(de) kaevu(de) tamponeerimine; 3. otstarbekas on vahetada välja puurkaevude vanad, suure tootlikkusega pumbad ja tõmmata suure läbimõõduga veemagistraalide sisse peenemad torud; 4. tuletõrjevett on vaja puhastada ainult siis, kui see puutub kokku joogiveega. Alla 2000 elanikuga ja teiste suuremate veetarbijateta asulates peaks joogivee kvaliteedi tagamiseks olema eraldi joogi- ja tuletõrjevee süsteemid; 5. reoveepuhastite renoveerimine parandab puhastatud heitvee kvaliteeti ja vähendab käitluskulusid; 6. kanalisatsioonitorustike ja -kaevude renoveerimine vähendab sadevete infiltratsiooni torustikesse, vähendades seega puhastisse tuleva reovee kogust. Teisalt väheneb reovee maasse imbumine ja paraneb sanitaarne olukord. 4.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide rajamise maksumuse alused Vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise maksumuse hindamisel on kaevetööde hinna osakaal võrreldes torustike hinnaga nii suur, et ÜVK arengukava koostamisel ei ole alati vaja hinnata eri läbimõõduga torustike maksumust, seda eriti raskete kaevetingimuste korral. Need määratakse hiljem, eelarvestamise ja pakkumiste käigus. Ühe meetri torustiku rekonstrueerimise/rajamise maksumused: • plastmasstorudest surveveetrassi ja kanalisatsioonitrassi (DN = 80 mm) 1 m rajamismaksumus on 1000 krooni; • isevoolse kanalisatsioonitorustiku (DN = 160 mm) 1 m rajamismaksumus on 1500 krooni; • ühes kaevikus vee- ja kanalisatsioonitoru 1 m rajamismaksumus on 1500 krooni; • sujutatud toru (väiksema läbimõõduga toru tõmmatud suurema läbimõõduga toru sisse) 1 m rajamismaksumus on 500 krooni; • 4" puurkaevu puurimise hind 1 m kohta on 1100 krooni; • puurkaevu 4" pumba maksumus on 10 000 krooni. 4.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise otstarbekus Kogu Eestis on viimasel aastakümnel veetarbimine ligi kaks korda vähenenud. Ka kõigi mugavustega elamiste korral ei ületa veetarbimine inimese kohta 150 liitrit ööpäevas. Maapiirkondades on see alla 100 liitri elaniku kohta ööpäevas. Käesolevas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas käsitletakse Viiratsi valla asumeid, milles juba on osaliselt väljaehitatud ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon. Need asumid on Viiratsi alevik, Vana-

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 59 / 113 Võidu asula, Uusna asula, Tänassilma küla, Valma küla, Tusti küla, Ruudiküla, Vasara küla ja Mäeltküla. Lisaks vaadeldakse veel eraldi asumeid, milles käesoleval hetkel kas puudub või on kohalike elanike poolt osaliselt välja ehitatud ühisveevärk ning kus Viiratsi vallal on tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» kohustus hakata arendama ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. Need asumid on Mähma suvilarajoon ja Sakala suvilarajoon. Määrusega kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50.Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi.Reoveekogumisala tuleb moodustada alates reostuskoormusest 30 ie-d hektari kohta. Karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb reoveekogumisala moodustada, kui hektari kohta tekib reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

4.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise probleemid Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb silmas pidada mitmeid kitsaskohti ja probleeme, millest olulisemad on toodud järgnevalt: • elanike piiratud maksevõime vajalike ÜVK investeeringute tegemiseks; • riiklike ja välisabist saadavate investeeringute piiratud kättesaadavus; • Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevad nõuded ja kohustused ei ole kooskõlas ühiskonna reaalsete investeerimisvõimalustega; • amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikud; • elanikkonna tarbitavate veekoguste järk-järguline vähenemine; • vee halb kvaliteet tulenevalt veetorustiku läbimõõdu ja tarbimise valest suhtest; • mõnede puurkaevude vees – eelkõige Vana-Võidu asula, Uusna asula, Tänassilma küla ja Valma küla puurkaevudes sisalduv lubatud piirnormist kõrgem fluorisisaldusja rauasisaldus. Fluori ärastamise tehnoloogia on väga kallis. 4.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud tegevused

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel on väga oluline roll: – täiendavate finantseerimisvõimaluste leidmisel välisabiprojektides osalemise kaudu; – tarbijakeskse teenindamise arendamisel, veemõõtjate paigaldamisel kõigile ÜVK-ga ühendaud hoonetele; – vallavalitsuse aktiivsel osalemisel veemajanduse tuleviku otsustamisel; – vee-ettevõtte teenindava personali koolitamisel; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevate kõigi kohalike õigusaktide väljatöötamisel ning vastuvõtmisel lähtudes tarbijate huvidest; – sanitaarkaitsealade moodustamisel ühisveevärgi puurkaevudele. 5. VIIRATSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 5.1. Vee-ettevõtluse võimalik areng Viiratsi vallas Viiratsi vallas on käesoleva ajani veeteenuse osutamise ja ühisveevärgi objektide haldamisega ning veemajanduse arendamisega tegelenud 100%-lise Viiratsi valla osalusega Munitsipaalasutus Viikom, kellel on veemajandusalase tegevuse kõrval ka muid tegevusalasid. Võimalused veemajanduse intensiivseks arendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks on seni olnud suhteliselt halvad. Probleemid on sarnased ülejäänud Eesti probleemidele: puuduvad vahendid arendustegevuseks; veemajanduse rajatiste halb tehniline seisukord. Seoses lähiaastatel tõenäoliselt realiseeruva Viljandimaa seitsme valla ja kolme linna veemajandusprojektiga «Viljandi County Water Management Project», on Viiratsi vallas käesoleva arengukava koostamise ajal käimas olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste inventeerimine. Moodustatud on 100%-lise Viiratsi valla osalusega ettevõte OÜ Viiratsi Veevärk (osakapitaliga 400 000 krooni), mis hakkab tulevikus korraldama veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamist ja arengut Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga määratletavatel aladel. Nimetatud ettevõtte loomine, mille põhitegevuseks on veemajandus, võimaldab kindlasti efektiivsemat veemajanduse arengut ja korraldust Viiratsi valla asumites, mille lõpptulemusena saab Viiratsi valla elanikkond kvaliteetsema joogivee ja valla asumitest looduskeskkonda suunatav heitvesi puhastatakse vastavalt kehtestatud normidele. Tulenevalt käesolevast Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast saab AS Viiratsi Veevärk koostada endale konkreetse tegevus- ja investeerimiskava, et viia ellu käesolevas arengukavas seatud eesmärke.

Veemajandusprojekti «Viljandi County Water Management Project», mis haarab enda alla Viiratsi valla viie suurema asumi – Viiratsi aleviku, Vana-Võidu asula, Uusna asula, Tänassilma ja Valma küla – veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehituse realiseerumise järgselt aastal 2008 tuleb vee-ettevõttel

Leht 60 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine keskenduda ülejäänud valla külade, mis on samuti kirjeldatud käesolevas arengukavas, veemajanduse arendamisele. Arenguid, mis on seotud Viljandi maakonnas ühe suure veeettevõtte loomisega, mis koondaks enda bilanssi Maakonna omavalitsuste ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatised, et seeläbi hõlbustada suure, Euroopa Liidu kaasfinantseerimisega teostatava veemajandusliku projekti läbiviimist, käesoleva arengukava koostaja ette ei näe. Esimeses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava teostumise etapis keskendutakse veemajandusprojekti «Viljandi County Water Management Project»elluviimisele. Selle projekti järgselt hakatakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme rekonstrueerima väiksemates külades, mida nimetatud projektiga ei hõlmata. Ilmselt tuleb ka nende väiksemate külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks taotleda vee- ettevõtte välist finantseerimist pangalaenu abil või siis õnnestub seda teha välisabi kaudu. Eeldatavalt on selleks ajaks AS-ist Viiratsi Veevärk kujunenud laenusuutlik ettevõte, kes suudab välisabi puudumisel või selle väikese määra korral veemajandusprojekte finantseerida ka pangalaenu abil. Kirjeldatud juhul võib vähemasti kindel olla, et investeeringusummad jõuavad kohtadesse, kuhu need planeeritakse. Põhimõtteliselt on võimalik ka stsenaarium, kus AS Viiratsi Veevärk ühineb veemajandusprojekti raames või pärast selle teostumist edasiste projektide ellukutsumiseks mõne teise maakonna vee-ettevõttega. Kõige tõenäolisemalt võib ühinemine tulla kõne alla AS-iga Viljandi Veevärk – seda nii valla ja eelkõige Viiratsi asula geograafilise asendi kui ka «Viljandi County Water Management Project»raames lahendatavate Viiratsi asula joogiveevarustuse ja reoveekäitluse lahendustele, mis hakkavad baseeruma AS-i Viljandi Veevärk pakutavatel teenustel. Kindlasti tuleb aga ühinemisel arvestada, et AS-i Viljandi Veevärk prioriteediks ei ole Viiratsi valla väiksemate asumite veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamine ja nendesse seadmetesse investeerimine, kuna väiksemates asumites ei saavutata iialgi nii suurt tulukust, kui seda on võimalik saavutada linnades ja suurtes asumites. Sellest tulenevalt tuleb ühinemisel arvestada, et joogivee kvaliteedi paranemine ja reoveekäitluse kaasajastamine ja nimetatud teenuste kvaliteedi tõus oleks tunda ka kõigis valla väiksemates asumites, mida käesolevas arengukavas käsitletakse, mitte ei jääks ainult Viiratsi aleviku ja Viljandi linna keskseks. 5.2. Probleemid Viiratsi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamisel Viiratsi valla asumites, kus on juba osaliselt välja arendatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, on probleemiks puurkaevude vees suur fluorisisaldus. Fluori on küll võimalik veest ärastada, kuid selleks kasutatavad tehnoloogilised seadmed on kallid ning nende paigaldamine kõigisse praegu kasutuses olevatele puurkaevpumplatesse ei ole majanduslikult mõeldav. Seetõttu analüüsitakse ja põhjendatakse järgnevalt käesolevas arengukavas iga asumi kirjeldamisel, millised puurkaevpumplad võiksid olla ühisveevarustuse seisukohalt perspektiivsed ning millesse tuleb paigaldada veetöötlusseadmed ning ehitada välja II astme pumpla. Mitme riigi teadlaste viimase 5–6 aasta uuringud on näidanud, et pika aja jooksul väiksemates kogustes või lühema aja kestel suuremates kogustes organismi omastatud fluor imendub ajukudedesse, hõrendab luustikku, söövitab ja pruunistab hambaid, halvab inimese tahet, tekitab muutusi DNA-struktuuris ning on kantserogeense toimega. Praegu arvab enamik spetsialiste, et väike fluorisisaldus joogivees (kuni 0,8–1,2 mg/l) mõjub luustiku arengule soodsalt ja pidurdab eriti lastel hambakaariese teket. Fluorisisaldust üle 1,2 mg/l joogivees või mahlades peetakse aga tervisele kahjulikuks. USAs diskuteeritakse praegu fluoriidide lubatud piirsisalduse (4 mg/l) alandamise üle. (Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» annab Tervisekaitsetalitusele õiguse lubada kasutada joogiks vett, milles on kuni 1,5 mg/l fluoriidi.) Liigsete fluoriidide kõrvaldamiseks põhjaveest on põhimõtteliselt kolm meetodit: pöördosmoos, adsorptsioon (ioonivahetus) ja sadestamine. Pöördosmoos Pöördosmoosiseade on hästi automatiseeritav ja vajab suhteliselt vähe järelevalvet. Probleemiks on aga membraanide ummistumine aja jooksul ning töödeldava vee põhjaliku eelpuhastamise vajadus (heljumisisaldust iseloomustav SDI (silt density index) ehk nn mudaindeks peab olema < 3,0). Et kõrvaldada kõik 5 µm-st suurema läbimõõduga osakesed, tuleb pöördosmoosiseadmesse sisenev vesi, mille orgaanilise süsiniku sisaldus ei tohi ületada 20 mg/l, eelnevalt filtrida. Fluoriidide kõrvaldamine veest ei vaja eriti kõrget rõhku, piisab 15–20 baarist. Erienergiakulu on tavaliselt piirides 1,1–1,5 kWh/m3. Kui toorvee fluorisisaldus on 3,0 mg/l, siis puhastatud vette jääb seda umbes 1,0– 1,2 mg/l. Väikestes veetöötlusjaamades peetakse pöördosmoosi kõige ökonoomsemaks fluoriärastusmeetodiks. Membraantehnika areng on teinud võimalikuks ka madalsurve-pöördosmoosi (rõhuga 6 baari) kasutamise

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 61 / 113 joogivee demineraliseerimisel. Et vältida katlakivi teket, doseeritakse vette fosfaate, siis ei ole vaja vett eelnevalt pehmendada. Adsorptsioon/ioonivahetus Teiseks põhimõtteliselt erinevaks fluoriidide kõrvaldamismeetodiks on adsorptsioon/ioonivahetus. Sorbendina kasutatakse aktiveeritud alumiiniumoksiidi. Välja on töötatud uusi alumiiniumoksiidsorbente (alumiiniumoksiid ja -hüdroksiid on kantud silikaatide pinnale), mis seovad fluoriidiooni 70 korda kergemini kui teisi konkureerivaid ioone (sulfaat-, bikarbonaat-, kloriidioone). Fluoriidiooni adsorptsiooniks optimaalne pH on umbes 5,0, siis on vees vähe hüdroksüülioone. Kui selline vesi lasta läbi sorbendi, siis toimub ioonivahetus – fluoriidioonid seotakse sorbendiga ja hüdroksüülioonid lähevad üle vette. Töödeldud vee fluorisisaldus on umbes 1 mg/l.

Tavalise ioonivahetusprotsessi regenereerimistsükliga (näiteks katlavee pehmendamisel või soolaärastamisel) võrreldes on aktiveeritud alumiiniumoksiidi regenereerimine tunduvalt keerukam. See nõuab hea ettevalmistusega teenindavat personali. Regenereerimistsükkel koosneb teineteisele järgnevast sorbendi uhtumisest happe ja leelise lahusega ning seda tuleb teha suure täpsuse ja tähelepanuga. Sadestamine Kolmas võimalus on fluoriide välja sadestada alumiiniumsulfaadi või polüalumiiniumkloriidi lisamisega. Fluoriidioon sadeneb sel juhul alumiiniumfluoriidina. Et alandada vee fluorisisaldust 3,0–3,5 mg/l kuni 1 mg/ l, on vaja lisada 350–400 mg/l alumiiniumsulfaati või 50–150 mg/l polüalumiiniumkloriidi. Protsess kulgeb analoogiliselt tavalise koagulatsiooni- ja selitamisprotsessiga veetehnoloogias.

Omaette ja tunduvalt vähem uuritud probleem on veepuhastuses tekkivate fluoriidijäätmete (pöördosmoosikontsentraat, alumiiniumoksiidi regenereerimislahus, alumiiniumfluoriidi sade jt) käitlus. Võimalikud lahendused ulatuvad lihtsast lahjendusest kuni lubjaga sadestamiseni ning sademe prügilanõuetele vastava tsentrifuugimiseni.

5.3. Viiratsi alevik Viiratsi alevikus elas 2003. aasta seisuga 1347 elanikku. Alevikus on ühisveevarustus ja -kanalisatsioon välja ehitatud praktiliselt kogu asulas – 99% aleviku elanikest kasutab ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenust. Viiratsi aleviku läheduse tõttu Viljandi linnale on Viiratsi alevik perspektiivne elamurajoonina Viljandi linna elanikele. Tänasel päeval on teada, et Viiratsi alevikku Viiratsi–Väluste tee äärde (Heina tänav), olemasoleva eramajade rajooni taha (Ristiku tänav) on planeeritud rajada 2009. aastaks 40 elamut. Edasi peaks perspektiivis veel 2012. aastaks valmima 35 elamut. Tänasel päeval on Viiratsi Vallavalitsus seadnud eesmärgiks ehitada arenduspiirkonda välja peatorustikud piirkonna varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega. Viiratsi aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 1 Viiratsi aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.3.1. Viiratsi aleviku veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Viiratsi aleviku veevajaduse prognoosimisel tuleb arvestada elanikkonna suurenemisega lähema 10 aasta perspektiivis. Vallavalitsuse hinnangul võiks uude elamuarenduspiirkonda selle valmimise järgselt elama asuda ~250 inimest. Seega kogu Viiratsi aleviku elanikkonna suurus aastal 2012 võiks olla ~1600 inimest. Tööstustarbijate tarbitav vee kogus viimase viie aasta lõikes on keskmiselt 41% elanike tarbitavast vee hulgast. Tööstustarbijate tarbitav vee kogus on seejuures kõikunud 3% piires elanikkonna tarbitavast vee kogusest. Tulevikus olulist tööstustarbijate arvu suurenemist Viirati alevikus ei prognoosita ning seetõttu võib tööstustarbijate tarbitavaks vee koguseks hinnata 45% elanike poolt tarbitavast vee hulgast. Kogu Viiratsi aleviku veevajadus on esitatud tabelis 82. Tabel 82.Viiratsi aleviku veevajadus

Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 1600 0,16 256,0 Tööstustarbijate 720 0,16 1152 veevajadus 371,2 × 1,2 Viiratsi aleviku veevajadus kokku 445,44

Viiratsi aleviku vahetus naabruses, mööda Viljandi–Tartu maanteed 700 meetrit Tartu suunas, asub Teemeistri (endine Viljandi TREV) elamute kompleks. Kolme korterelamut varustab veega maa-alune puurkaevpumpla

Leht 62 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine puurkaevu katastrinumbriga 6031. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, mis veetakse tühjaks piirkonnas paiknevate suuremate reoveepuhastite purgimissõlmedesse. Käesoleva arengukava seisukohast on otstarbekas Teemeistri elamukompleksi vaadelda, selle läheduse tõttu, paralleelselt Viiratsi alevikuga. Arengukava koostamise ajal on väljaehitamisel kanalisatsioonitorustik Teemeistri elamutes tekkiva reovee juhtimiseks Viljandi uude reoveepuhastisse. Teemeistri elamutes elab ~70 inimest. Elanike veevajadus on toodud tabelis 83. Tabel 83.Teemeistri elamutes elavate inimeste veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 70 0,16 112 11,2 × 1,2 Teemeistri elamute elanike veevajadus kokku 13,44

5.3.2. Ühisveevärk ja ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Viiratsi aleviku elanikele sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Norme ületab puurkaevuvee rauasisaldus. Käesoleva arengukava koostamise ajal on AS-i Viljandi Veevärk initsiatiivil ja finantseerimisel väljaehitamisel veetorustik Viljandi linnast Viiratsi alevikuni ning on teada, et Viiratsi aleviku veevarustus hakkab tulevikus baseeruma Viljandi linna puhastatud ja tervisekaitsenõuetele vastaval joogiveel. Torustik peab valmima 2005. aasta alguses. Teemeistri elamute veevarustuse planeerimisel on oluline teada, kui kvaliteetne on Teemeistri puurkaevu vesi. Tänasel päeval ei oma Teemeistri majade ja puurkaevu haldamist koordineeriv proua Deby Lend andmeid puurkaevu veeanalüüside kohta, kuna neid ei ole teostatud. Need analüüsid on vajalik teostada. Kui selgub, et puurkaevu vesi sisaldab üle lubatud piirnormi fluori, siis on majanduslikult otstarbekam ehitada välja Teemeistri majade veevarustuseks edasine veetorustik, mis lähtub Viljandi–Väluste tee ristist, kus saab olema AS-i Viljandi Veevärk Viiratsi asula «liitumispunkt».

5.3.2.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Viiratsi aleviku elamuid ja teenindava struktuuriga ametiasutusi hakkab tulevikus veega varustama AS Viljandi Veevärk Viljandi linna veepuhastusjaama läbinud vesi. Tööstushoonete veevarustuseks on esialgu planeeritud tööle jätta asulasisesed puurkaevpumplad. Optimaalseim oleks tööstuspiirkonna veevajaduse rahuldamiseks tööle jätta Staadioni puurkaevpumpla (katastrinumber 7231), mis asub tööstushoonetele ka lähemal. Puurkaevpumpla vesi ei vasta täna joogiveele esitatavatele parameetritele üldraua suure sisalduse tõttu. Ülejäänud parameetrid, kaasa arvatud fluor, on alla lubatud piirnormi. Puurkaevu veeandvus on võrdlemisi suur – deebit 9,5 l/sek. Puurkaevpumpla tehniline sisseseade tuleb uuendada, paigaldada rauaärastusseadmed ning pumpla hoone renoveerida. Torustike ehitustehniline lahendus peab olema selline, et kraani sulgemisel peab olema võimalik Viljandi veepuhastusjaamast tulevat vett juhtida ka tööstushooneteni. Teemeistri elamute puurkaevpumpla, puurkaevu katastrinumber 6031, kasutusse jäämine sõltub puurkaevuvee kvaliteedist ja analüüsitulemustest, mis tuleb teostada. Kui vees on lubatust rohkem fluori, siis kaevu kasutusse jätmine ning sellele fluoriärastusseadmete paigaldamine majanduslikult otstarbekas ei ole. Sellisel juhul tuleb Teemeistri elamute veevarustuseks ehitada torustik, mis lähtub Viljandi–Väluste tee ristilt ning elamute veevarustus hakkab baseeruma AS-i Viljandi Veevärk veel.

Kui puurkaevu vees fluor piirnormi ei ületa, siis on otstarbekas paigaldada rauaärastusseadmed ja puurkaevpumpla tööle jätta. Puurkaevu veeandvus (deebit 2 l/sek ~170 m3/d) rahuldab Teemeistri elamute veevajaduse. 5.3.3. Ühisveevärk Viiratsi aleviku veetorustike rekonstrueerimisel tuleb hinnanguliselt asendada 1445 meetrit joogiveetorustikku, mis paigaldatakse kanalisatsioonitorustikuga ühisesse kaevikusse. Kanalisatsioonitorustikust eraldi tuleb asendada 3460 meetrit veetorustikku. Lisaks sellele tuleb uute kruntide veevarustuseks Ristiku ja Heina tänava piirkonnas ehitada 1000 meetrit uut joogiveetorustikku, mis paigaldatakse kanalisatsioonitorustikuga ühisesse kaevikusse. Omandiprobleemide vältimiseks tuleb torustiku väljaehitamiseks kasutada vallale kuuluvaid teid. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. 5.3.4. Tuletõrje veevõtukohad

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 63 / 113 Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal on Viiratsi alevikus tuletõrje veevõtukohana väljaehitatud tuletõrjeauto juurdesõidukoht Viiratsi tiikide juures vallamaja ja klubihoone vahel. 27 m3mahuga tuletõrje veemahuti on Iva tee ja Tehnika tänava nurgal. Nimetatud kohad tuleb ka tulevikus tuletõrjevee võtukohtadena säilitada. Lisaks sellele on otstarbekas rajada 2 hüdranti Ristiku ja Heina tänava rajatavatele veetorustikele. 5.3.5. Viiratsi aleviku kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Viiratsi alevikus rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu aleviku ulatuses isevoolne. Valdavalt malmist ehitatud torustiku seisukord on halb ning rekonstrueerimist vajab kogu asulasisene torustik. Veetorustikuga ühises kaevikus asendatakse 1445 meetrit kanalisatsioonitoru. Veetorustikust eraldi tuleb asendada 4250 meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Lisaks olemasolevate kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisele tuleb uute kruntide heitvee kogumiseks Ristiku ja Heina tänava piirkonnas ehitada 1270 meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku, millest 1000 meetrit paigaldatakse veetorustikuga ühisesse kaevikusse. Rajada tuleb veel reoveeülepumpla ning 430 m kanalisatsioonisurvetorustikku. Omandiprobleemide vältimiseks tuleb torustiku väljaehitamiseks kasutada vallale kuuluvaid teid. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. Esialgne torustike asetus on kirjeldatud «Viiratsi asula olemasoleva elamukvartali ääreala detailplaneeringul» (AS Viljandi EKE Projekt). Tabel 84.Viiratsi aleviku prognoositav reostuskoormus

Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kg BHT7/ R kg Nüld/d R kg ekvivalentideühikultkgarv BHTühikultkg7/ Nüldühikultkg/ Püldd/ Püld/d d d d Viiratsi 1600 0,060 0,012 0,0016 96,0 19,2 2,56 elanikkonna reostuskoormus Tööstustarbijate720 0,060 0,012 0,0016 43,20 8,64 115 reostuskoormus Teemeistri 160 0,060 0,012 0,0016 9,60 1,92 26 elanikkonna reostuskoormus Kogu Viiratsi aleviku ja Teemeistri elamute prognoositav 148,8 29,76 kg 3,97 kg reostuskoormus: kg BHT7/d Nüld/d Püld/d

Arvestades tabelis 85 esitatud Viljandi uue reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusi, hakkab Viiratsi aleviku ja Teemeistri elamute reovee reostuskoormus Viljandi linna uue reoveepuhasti projektkoormusest orgaanilise reostuse ja üldlämmastiku osas moodustama 10% ning üldfosfori osas 6%. Reovee hüdrauliline koormus moodustab 6,7%. Tabel 85.Viljandi linna reoveepuhasti projektkoormus Hüdrauliline BHT7 KHT HA Nüld Püld koormus bioloogilisele puhastusele 7100 m3/d 1500 kg/d 3500 kg/d 1090 kg/d 300 kg/d 65 kg/d

5.3.6. Viiratsi aleviku sadevete kogumine ja käitlus Käesoleva arengukava koostamise raames lisatööna läbi viidud Viiratsi aleviku reostuskoormuse analüüsist selgus, et intensiivsemal sademeteperioodil suureneb kanalisatsioonitorustiku kaudu reoveepuhastini jõudev heitvee kogus kuni kaks korda. Kuna tulevikus hakkab Viljandi linna uude reoveepuhastisse suunatava heitvee maksustamine toimuma kuupmeetrite alusel, on vaja vähendada sademevete osakaalu kanalisatsioonitorustikku suunatavas heitvees. Selleks tuleb määratleda alad, kust rohkelt sadevett kanalisatsioonisüsteemidesse voolab. Eeldatavalt on selliseks piirkonnaks Viiratsi alevikus korterelamute rajoon, kus on elamutel suured katusepinnad ja drenaažisüsteemid on osaliselt väljaehitatud ja suunatud mõnedes kohtades kanalisatsiooni. Käesolev arengukava näeb ette sadevete kogumise ja Viiratsi tiikidesse juhtimise perspektiivse lahenduse, mis täpsustub eelprojekti käigus. Hinnanguliselt tuleb korterelamute piirkonnas rajada 1170 meetri ulatuses sadevete torustikku. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel eramajade piirkonnas tuleb liitumiskaevud ehitada selliselt, et eramajade elanikud ei saaks kruntidel tekkivat sadevett kanalisatsiooni juhtida. 5.3.7. Viiratsi aleviku investeerimisprogramm Tabel 86.Viiratsi aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud

Leht 64 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumplate renoveerimine 1 puurkaev-pumpla Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,240 renoveerimine (katused, soojustus, drenaaž ja sisseseade) Rauaärastusseadmed 0,065 Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU A: 0,359 B. Reovee ülepumplate renoveerimine ja asendamine B1. Teemeistri elamute Uue klaasplastist reoveepumpla 0,250 reoveepumpla rajamine rajamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,020 Ettenägematud kulud 5% 0,013 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 0,013 5% B1 KOKKU: 0,296 B2. Ristiku ja heina tänava reovee Uue klaasplastist reoveepumpla 0,250 reoveepumpla rajamine rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,020 Ettenägematud kulud 10% 0,013 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,013 5% B2 KOKKU: 0,296 KOKKU B: 0,592 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,500 kanalisatsioonitorustikuga ühises 1000 m kaevikus Uuringud, projekteerimine 8% 0,120 Ettenägematud kulud 5% 0,075 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,075 5% C1 KOKKU: 1,770 C2. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 2,168 kanalisatsioonitorustikuga ühises 1445 m kaevikus Uuringud, projekteerimine 8% 0,173 Ettenägematud kulud 5% 0,108 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,108 5% C2 KOKKU: 2,557 C3. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 3,460 3460 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,277 Ettenägematud kulud 5% 0,173 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,173 5% C3 KOKKU: 4,083 C4. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 6,375 kanalisatsioonitorustiku 4250 m asendamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,510 Ettenägematud kulud 5% 0,319 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,319 5% C2 KOKKU: 7,523

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 65 / 113 C4. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,405 kanalisatsioonitorustiku rajamine 270 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,032 Ettenägematud kulud 5% 0,020 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,020 5% C4 KOKKU: 0,477 C5. Surve- ja Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,430 kanalisatsioonitorustiku rajamine 430 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,034 Ettenägematud kulud 5% 0,022 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,022 5% C5 KOKKU: 0,508 C5. Sadevee- ja Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,404 drenaažisüsteemide ehitamine 1170 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,112 Ettenägematud kulud 5% 0,070 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,070 5% C3 KOKKU: 1,656 KOKKU C: 18,574 D. Vana reoveepuhasti lammutamine Vana MRP-300 reoveepuhasti lammutamine 0,250 KOKKU D: 0,250 VIIRATSI ALEVIK KOKKU: 19,775

5.4. Vana-Võidu Vana-Võidu asulas elab koos Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ühiselamu õpilastega orienteeruvalt 420 elanikku. Suveperioodil inimeste arv mõnevõrra väiksem, sest õpilastel on suvepuhkus. Samas on kasutatakse aga kooli ühiselamuid suvel samuti majutuseks ning nendes tarbitakse vett ning tekib reovett. Vana-Võidu asulas on ühisveevarustus ja -kanalisatsioon välja ehitatud praktiliselt kogu asulas – nii eramajade rajoonis, korterelamute juures kui ka Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ja selle ühiselamute juures. Vana-Võidu asula olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 2 Vana-Võidu asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.4.1. Vana-Võidu veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Vana-Võidu asula rahvaarvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate t tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 20% elanike tarbitavast vee hulgast. Tööstustarbijate puhul on tegemist valdavalt teenindavate ettevõtetega ning tekkiv reovesi on lähedane olmereoveele. Kogu Vana-Võidu asula veevajadus on esitatud tabelis 87. Tabel 87.Vana-Võidu asula veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 420 0,16 67,2 Tööstustarbijate 84 0,16 13,4 veevajadus Vana-Võidu veevajadus kokku 80,6

5.4.2. Ühisveevärk Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Vana-Võidu asula elanikele sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Norme ületavad nii fluoriidide kui ka rauasisaldus, millest tulenevalt on vajalik ette võtta meetmeid asula elanike tervise kaitseks. Sellest tulenevalt on kõrgeima prioriteetsusega elanikele nõuetele vastava joogivee tarbimise võimaluse tagamine, mis eeldab vähemalt ühe olemasoleva puurkaevpumpla rekonstrueerimist koos raua- ja fluoriärastusseadmete paigaldamisega. Samuti on vaja välja vahetada suurem osa asula veetorustikke.

Leht 66 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 5.4.2.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Tänasel päeval varustab Vana-Võidu asulat põhipuurkaevpumplana Tehnikumi puurkaevpumpla katastrinumbriga 6011. Kui põhipuurkaevpumpla ei suuda enam tagada asulale vajalikku vee hulka, rakendub tööle Aiandi puurkaevpumpla katastrinumbriga 6017. Ühisveevarustuse seisukohalt perspektiivne puurkaev on Aiandi puurkaev, kuna selle puurkaevu deebit on 3,0 l/sek, mis rahuldab ära kogu Vana-Võidu asula prognoositava veevajaduse, milleks on 80 m3/d.Võrdluseks Tehnikumi puurkaevu deebit on 1,0 l/sek. Aiandi puurkaevpumpla on rajatud 1973. aastal, Tehnikumi puurkaev aga 1964. aastal, ning võib arvata, et seetõttu on Aiandi puurkaevu tehniline seisukord parem. Aiandi puurkaevpumplal on olemas ka 50 m raadiusega sanitaarkaitsetsoon, Tehnikumi puurkaevpumplal on tsooni ulatus 20 meetrit, mida ühes suunas läbib 10 meetri kauguselt hoovialatee. Lähtuvalt ülaltoodust on otstarbekas Aiandi puurkaevpumpla rekonstrueerida – lähtuvalt toorvee analüüsitulemustest tuleb rajada veetöötlusjaam, mis sisaldab rauaärastusseadmeid ja pöördosmoosiseadet fluori eemaldamiseks. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Nõuetele vastava puhastatud vee tarbijateni suunamiseks tuleb rajada II astme pumpla. Põhjavee reostumise vältimiseks tuleb kasutuseta jääv Tehnikumi puurkaev tamponeerida. Teiseks etapiks on olemasolevate amortiseerunud veetorustike asendamine. Vana-Võidu asula veetorustike rekonstrueerimisel tuleb kanalisatsioonitorustikuga ühises kaevikus asendada hinnanguliselt 735 meetrit joogiveetorustikku. 1080 meetrit tuleb asendada eraldi joogiveetorustikku. Omandiprobleemide vältimiseks tuleb torustiku väljaehitamiseks kasutada vallale kuuluvaid teid. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. 5.4.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal on Vana-Võidu aulas tuletõrje veevõtukohana määratletud tiik Vana-Võidu kaupluse ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ühiselamute juures. Olemasolev veevõtukoht tuleb säilitada. Uue veetorustiku rajamise järgselt on otstarbekas rajada vähemalt üks hüdrant ka eramajade piirkonda. Veevõtukohtade lõpliku väljaehitamise käigus tuleb konsulteerida päästeameti spetsialistidega. 5.4.4. Vana-Võidu asula kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Vana-Võidu asulas rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu asula ulatuses isevoolne. Valdavalt malmist ehitatud torustiku seisukord on halb ning rekonstrueerimist vajab kogu asulasisene torustik – 735 meetri ulatuses veetorustikuga ühises kaevikus ja 1890 meetri ulatuses eraldi kaevikus isevoolset kanalisatsioonitoru. Vana- Võidu asulas tekkiv reovesi pumbatakse tulevikus Viljandi linna uude reoveepuhastisse. Asulas tekkiv reovesi kogutakse kokku praeguse reoveepuhasti asukohta rajatavasse reoveepumplasse, mis pumpab reovee 3,5 kilomeetri pikkust survetrassi mööda Viiratsi–Väluste tee ristis olevasse voolurahustuskaevu, kust see voolab isevoolset torustikku mööda järgmisse reoveeülepumplasse, mis pumpab reovee edasi Viljandi reoveepuhastisse. Tabelis 88 on esitatud Vana-Võidu asula reostuskoormus, tekkiv reoveekogus on 80–90 m3/d. Tabel 88.Vana-Võidu asula prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kg BHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 420 0,060 0,012 0,0016 25,2 5,04 0,67 reostuskoormus Tööstustarbijate84 0,060 0,012 0,0016 5,04 1,00 0,13 reostuskoormus Kogu Vana-Võidu asula prognoositav reostuskoormus: 30,24 kg 6,04 kg 0,80 kg Püld/ BHT7/d Nüld/d d

Arvestades tabelis 89 esitatud Viljandi uue reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusi, hakkab Vana-Võidu asula reovee reostuskoormus moodustama Viljandi linna uue reoveepuhasti projektkoormusest orgaanilise

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 67 / 113 reostuse ja üldlämmastiku osas 2% ning üldfosfori osas 1,2%. Reovee hüdrauliline koormus moodustab 1,2– 1,5%. Tabel 89.Viljandi linna reoveepuhasti projektkoormus Hüdrauliline BHT7 KHT HA Nüld Püld koormus bioloogilisele puhastusele 7100 m3/d 1500 kg/d 3500 kg/d 1090 kg/d 300 kg/d 65 kg/d

5.4.5. Vana-Võidu asula sadevete kogumine ja käitlus Vana-Võidu asula reovesi pumbatakse tulevikus Viljandi linna uude reoveepuhastisse. Kuna Viljandi linna reoveepuhastisse juhitava reovee maksustamine toimub koguste alusel, tuleb reovees võimalikult väikseks viia sadevete osakaal, mis annab juba energia kokkuhoidu ka Vana-Võidu reovee Viljandisse pumpamisel. Vana- Võidus ei ole hüdraulilise koormuse mõõtmistega hinnatud sadevete osakaalu kanalisatsioonisüsteemides. Otstarbekas on selline mõõtmine lähitulevikus teostada. Siiski näeb käesolev arengukava ette lahenduse ja hinnangulised finantsvahendid, mis kuluvad sadeveekogumise süsteemi väljaehitamiseks. Tulevikus kogutakse sadevesi kokku Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ühiselamute piirkonnas ning juhitakse ühiselamute juures olevatesse tiikidesse. Selleks tuleb rajada 550 meetrit sadeveekanalisatsiooni. Korterelamute piirkonnas kogutav sadevesi suunatakse kraavistikku, mis juhivad sadevee Tänassilma jõkke. 5.4.6. Vana-Võidu investeerimisprogramm

Tabel 90.Vana-Võidu asula ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumplate renoveerimine 1 puurkaev-pumpla Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,450 renoveerimine (katused, soojustus, drenaaž ja sisseseade) Raua- fluoriärastusseadmed 1,045 Uuringud, projekteerimine 8% 0,120 Ettenägematud kulud 5% 0,075 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,075 5% KOKKU A: 1,765 B. Reovee ülepumplate renoveerimine ja asendamine B1. Vana-Võidu reoveepumpla Uue klaasplastist reoveepumpla 0,300 rajamine rajamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU B: 0,354 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,080 1080 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,086 Ettenägematud kulud 5% 0,054 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,054 5% C1 KOKKU: 1,274 C2. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 2,835 kanalisatsioonitorustiku 1890 m asendamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,227 Ettenägematud kulud 5% 0,142 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,142 5% C2 KOKKU: 3,346 C3. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,103 kanalisatsioonitorustikuga ühises 735 m kaevikus Uuringud, projekteerimine 8% 0,088 Ettenägematud kulud 5% 0,055

Leht 68 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,055 5% C3 KOKKU: 1,301 C4. Surve- Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 3,500 kanalisatsioonitorustiku rajamine 3500 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,280 Ettenägematud kulud 5% 0,175 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,175 5% C4 KOKKU: 4,130 C5. Sadevee- ja Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,660 drenaažisüsteemide ehitamine 550 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,053 Ettenägematud kulud 5% 0,033 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,033 5% C3 KOKKU: 0,779 KOKKU C: 10,830 VANA-VÕIDU ASULA KOKKU: 12,949

5.5. Uusna

Uusna asulas elab tänasel päeval orienteeruvalt 400 elanikku, kellest ~295 (75%) on varustatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenusega. Uusna asulas on ühisveevarustus ja -kanalisatsioon välja ehitatud asula keskuses – nii korterelamute kui ka eramajade rajoonis. Olulist kasvu elanikearvu seisukohast lähema 5–10 aasta perspektiivis näha ei ole, kuna asula ümbruses ei ole vallavalitsuse andmetel ka ühtegi elamuehituseks planeeritavat arendusala. Uusna asula olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 3 Uusna asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.5.1. Uusna asula veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Uusna asula rahvaarvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 20% elanike tarbitavast vee hulgast. Tööstustarbijate puhul on tegemist valdavalt teenindavate ettevõtetega ning tekkiv reovesi on lähedane olmereoveele. Kogu asula veevajadus on esitatud tabelis 91. Tabel 91.Uusna asula veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 400 0,16 64,0 Tööstustarbijate 80 0,16 12,8 veevajadus 76,8 × 1,2 Uusna veevajadus kokku 92,16

Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Uusna asula elanikele sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Norme ületavad nii fluoriidide kui ka rauasisaldus, millest tulenevalt on vaja võtta meetmeid asula elanike tervise kaitseks. Sellest tulenevalt on kõrgeima prioriteetsusega elanikele nõuetele vastava joogivee tarbimise võimaluse tagamine, mis eeldab esimese etapis puurkaevpumpla rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmete väljaehitamist. Teiseks etapiks Uusna asula veevarustussüsteemide rekonstrueerimisel on olemasolevate amortiseerunud veetorustike asendamine. 5.5.1.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 69 / 113 Tänasel päeval varustab Uusna asula elamuid Õunaaia puurkaevpumpla katastrinumbriga 4606. Keskuse puurkaevpumpla, katastrinumber 6040, sisseseade on amortiseerunud ja puurkaevpumplat ei ole kasutatud juba 15 aastat. Ühisveevarustuse seisukohalt perspektiivne puurkaev on praegu kasutusel olev Õunaaia puurkaev, kuna selle puurkaevu deebit on suur – 8,4 l/sek mis rahuldab kogu Uusna asula prognoositava veevajaduse, milleks on 92,16 m3/d. Kasutusest väljas oleva Uusna keskuse puurkaevu (katastri nr 6040) ja kasutuses oleva OÜ Leik puurkaevu (katastri nr 4608) deebitid on tunduvalt väiksemad, jäädes mõlemad 2,0 l/sek juurde. Õunaaia puurkaevpumpla on rajatud 1978. aastal. Puurkaevpumplal on olemas 50 m raadiusega sanitaarkaitsetsoon ning selle asukoht on reostusohtu sattumise seisukohalt vähetõenäoline. Lähtuvalt ülaltoodust tuleb Uusna Õunaaia puurkaevpumpla rekonstrueerida – tulenevalt toorvee analüüsitulemustest tuleb rajada veetöötlusjaam, mis sisaldab rauaärastusseadmeid ja pöördosmoosiseadet fluori eemaldamiseks. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Nõuetele vastava puhastatud vee tarbijateni suunamiseks tuleb ehitada puhastatud vee vahemahuti ja rajada II astme pumpla. Põhjavee reostumise vältimiseks tuleb kasutuseta jääv Keskuse puurkaev tamponeerida. 5.5.2. Ühisveevärk Uusna asula veetorustike rekonstrueerimisel tuleb asendada 700 meetrit veetorustikku kanalisatsioonitorustikuga ühises kaevikus ning eraldi kaevikus 1500 meetrit veetorustikku. Omandiprobleemide vältimiseks tuleb trassi väljaehitamiseks kasutada vallale kuuluvaid teid. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus.

5.5.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal on Uusna aulas tuletõrjevee reservuaar Uusna bussijaama juures. Olemasolev reservuaar tuleb säilitada. Uue veetorustiku rajamise järgselt on otstarbekas rajada vähemalt üks hüdrant ka Uusna lastepäevakodu ja eramajade piirkonda. Veevõtukohtade lõpliku väljaehitamise käigus tuleb konsulteerida päästeameti spetsialistidega. 5.5.4. Uusna asula kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Uusna asulas rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu asula ulatuses isevoolne. Valdavalt malmist ehitatud torustiku seisukord on halb, rekonstrueerimist vajab kogu torustik, kaasa arvatud reoveepuhasti. Uusna asulas on vaja asendada 700 meetri ulatuses isevoolset kanalisatsioonitorustikku veetorustikuga ühises kaevikus ja 1100 meetri ulatuses eraldi kaevikus. Uut torustikku tuleb ehitada 550 meetri ulatuses OÜ Leik farmikompleksis tekkivate pesuvete ja olmereovete juhtimiseks Uusna asula rekonstrueeritavasse reoveepuhastisse. Paigaldada tuleb ka reoveeülepumpla. Olemasoleva reoveepuhasti OXYD-90 vana sisseseade tuleb asendada uuega. Reoveepuhastuseks vajaminevad basseinide ruumalad tuleb disainida vastavalt Uusna asula reovee reostuskoormusele. Väljavahetamist vajavad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed. Tabelis 92 on arvutatud Uusna asula reostuskoormus, tekkiv reoveekogus on 92–100 m3/d. Tabel 92.Uusna asula prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kg BHT7/ R kg Nüld/d R kg Püld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 400 0,060 0,012 0,0016 24 4,8 0,64 reostuskoormus Tööstustarbijate80 0,060 0,012 0,0016 4,8 0,96 0,13 reostuskoormus Kogu Uusna asula prognoositav reostuskoormus: 28,8 kg 5,76 kg 0,77 kg Püld/ BHT7/d Nüld/d d

Lähtuvalt Uusna elanikkonna ja tööstustarbijate reovee reostuskoormusest, on tabelis 93 esitatud vajalikud ruumalad reovee puhastamiseks aktiivmuda protsessi käigus. Reoveepuhastusprotsessi disaini arvutused on tehtud vastavalt Saksa ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) standardile. Tabel 93.Uusna asula reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapniku kogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (4,0 g/l) ja mudavanusel (15 d)

Leht 70 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifi- aerat- kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus- katsiooni siooni sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala ruumala (kg*KA/d) (m3) (m3) (m3) 8 23 53 4,0 15 20 2,3 4,6

Tabelis 93 toodud reoveepuhastuseks vajalike mahutite ruumalade põhjal saab järeldada, et Uusna asulas formeeruvat reostust on võimalik väga edukalt degradeerida olemasolevas OXYD 90 tüüpi reoveepuhasti betoonmahutis, maht 90 m3, paigutades sellesse vastavad tehnoloogilised seadmed ja ehitades välja vajaliku mahuga mahutid bioloogilise fosfori- ja lämmastikuärastuse tarvis. Mahuti raudbetoonkesta sisse mahub edukalt ära ka järelsetiti. Uusna asula reoveepuhasti rekonstrueerimisel on arvestatud, et sinna suunatakse ka OÜ Leik farmikompleksis tekkivad pesuveed ja olmereoveed. Piimatootmises tekkivate lüpsiseadmete pesuvete juures tuleb jälgida reoveepuhastisse suunatavate pesuvete pH väärtust, mis peab jääma vahemikku 6–9. Sellest väärtusest suuremad ja madalamad pH väärtused mõjuvad aktiivmudamikroorganismide elutegevusele hävitavalt. Uusna asula reoveepuhastis puhastusprotsessi käigus tekkiva liigmuda edasiseks tahendamiseks ja komposteerimiseks on otstarbekas rajada puhasti juurde komposteerimisplats. Nimetatud tehnoloogia aitab kokku hoida vedela (3–4% kuivainesisaldusega) liigmuda suurest mahust tingitud transpordikulusid. Tahendatud ja komposteeritud reoveesette korral on selle kogus väiksem. Komposteeritud reoveesetet võib edukalt kasutada põllumajanduses väetisainena. 5.5.5. Uusna küla investeerimisprogramm Tabel 94.Uusna asula ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. 1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,450 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Raua- ja fluoriärastusseadmed 1,045 Uuringud, projekteerimine 8% 0,120 Ettenägematud kulud 5% 0,075 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,075 5% KOKKU A: 1,765 B. Reovee ülepumplate asendamine ja ehitamine Reovee ülepumplate asendamine Klaasplastist 2 pumbaga pumpla, 1 0,250 komplekt Uuringud, projekteerimine 8% 0,020 Ettenägematud kulud 5% 0,013 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,013 5% KOKKU B: 0,296 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi ja - Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,050 kanalisatsiooni asendamine ühises 700 m, hüdrandid kaevikus Uuringud, projekteerimine 8% 80,04 Ettenägematud kulud 5% 0,053 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,053 5% C1 KOKKU: 1,240 C2. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,500 1500 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,120 Ettenägematud kulud 15% 0,075 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,075 5%

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 71 / 113 C2 KOKKU: 1,770 C3. Survekanalisatsioonitorustiku Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,550 rajamine 550 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,044 Ettenägematud kulud 5% 0,028 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,028 5% C3 KOKKU: 0,650 C4. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,665 kanalisatsioonitorustiku 1110 m asendamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,133 Ettenägematud kulud 5% 0,083 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,083 5% C4 KOKKU: 1,964 KOKKU C: 5,624 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine D1. Reoveepuhasti Ehitustööd ja seadmete paigaldus 1,800 rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 8% 0,144 Ettenägematud kulud 5% 0,090 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,090 5% D1 KOKKU: 2,124 KOKKU D: 2,124 UUSNA ASULA KOKKU: 9,809

5.6. Tänassilma küla Tänassilma külas elab 2003. aasta andmete põhjal 189 elanikku, kellest 83 (~44%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid on välja arendatud Kalmetu ja Kaunismäe piirkonnas, kus üks puurkaevpumpla varustab veega Kaunismäe kahte korterelamut ja individuaalelamute rajooni Survaküla teeotsas. Teine puurkaevpumpla varustab veega AS Kalfood hoonekompleksi ja Jõeoru motelli. Oma puurkaevpumpla on ka Kalmetu Põhikoolil. Tänassilma külas elanike arvu seisukohast lähema 5–10 aasta perspektiivis suuri muutusi näha ei ole ning elanike arv peaks püsima samas suurusjärgus tänase päevaga. Külas ei ole vallavalitsuse andmetel ka ühtegi elamuehituseks planeeritavat arendusala. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengu seisukohast ei ole piirkonnas nii tiheda asustusega alasid, kuhu on otstarbekas lähitulevikus ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajama hakata. Enamus asustust on hajaasustusena. Tänassilma küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 4 Tänassilma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.6.1. Tänassilma küla veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Tänassilma küla rahvaarvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 20% elanike tarbitavast vee hulgast. Tööstustarbijate puhul on tegemist valdavalt teenindavate ettevõtetega ning tekkiv reovesi on lähedane olmereoveele. Kogu asula veevajadus on esitatud tabelis 95. Tabel 95.Tänassilma küla veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 83 0,16 13,3 Tööstustarbijate 20 0,16 3,2 veevajadus 16,5 × 1,2 Tänassilma veevajadus kokku 19,8

Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Kalmetu elanikele sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat

Leht 72 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine joogivett. Norme ületavad nii fluoriidide kui ka rauasisaldus, millest tulenevalt on vajalik ette võtta meetmeid asula elanike tervise kaitseks. Sellest tulenevalt on kõrgeima prioriteetsusega elanikele nõuetele vastava joogivee tarbimise võimaluse tagamine, mis eeldab esimese etapis puurkaevpumpla rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmete väljaehitamist. Teiseks etapiks küla veevarustussüsteemide rekonstrueerimisel on olemasolevate amortiseerunud veetorustike asendamine. 5.6.1.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Tänasel päeval varustab Kalmetu elamuid Kaunismäe puurkaevpumpla katastrinumbriga 4626. Puurkaevu vees on ülenormatiivne nii raua- kui ka fluorisisaldus. AS Kalfood puurkaevu, katastrinumber 9553, vee kvaliteedi kohta saadi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude andmebaasist, kus on kirjas puurkaevu puurimisel teostatud veeanalüüsi tulemused. Viimasel ajal teostatud puurkaevu veeanalüüside tulemusi käesoleva arengukava koostajal saada ei õnnestunud. AS-i Kalfood puurkaev on puuritud 1993. aastal ja on 68 meetri sügavune, seega madalam kui Kaunismäe puurkaev, mis annab alusta arvata, et puurkaevu vees võib olla madalam fluorisisaldus, kui seda on sügavamalt tuleva veehorisondi vees. Ühisveevarustuse seisukohalt perspektiivsetena võib käsitleda mõlemat, nii Kaunismäe kui ka AS-i Kalfood puurkaevu. AS-i Kalfood puurkaevu ühendamiseks ülejäänud Kalmetu veevõrguga on vaja rajada 80 meetrit uut torustikku. Kui selgub, et ka AS-i Kalfood puurkaevu vees on fluori üle lubatud piirnormi (1,5 mg/l), siis on otstarbekam paigaldada veepuhastusseadmed Kaunismäe puurkaevpumplasse ja rekonstrueerida selle puurkaepumpla hoone, kuna puurkaevpumplal on 50-meetrine sanitaarkaitsetsoon. Ka veeandvus on Kaunismäe puurkaevul suurem kui AS-i Kalfood puurkaevul – vastavalt siis 5,0 l/sek ja 2,0 l/sek. Lähtuvalt ülaltoodust, tuleb Kalmetu Kaunismäe puurkaevpumpla rekonstrueerida – tulenevalt toorvee analüüsitulemustest tuleb rajada veetöötlusjaam, mis sisaldab rauaärastusseadmeid ja pöördosmoosiseadet fluori eemaldamiseks. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Nõuetele vastava puhastatud vee tarbijateni suunamiseks tuleb ehitada puhastatud vee vahemahuti ja rajada II astme pumpla. Kalmetu Põhikooli veevarustus baseerub tulevikus jätkuvalt oma puurkaevpumplal, puurkaevu katastrinumber 4605. Samast puurkaevust saab vett ka Tänassilma rahvamaja. Puurkaevu vees on veeanalüüside põhjal lubatud piirnormist suurem fluori- ja ajuti ka rauasisaldus. Kalmetu Põhikooli puurkaevpumpla tuleb rekonstrueerida. Sellesse tuleb paigaldada fluori- ja rauaärastusseadmed ning rajada II astme pumpla vee pumpamiseks torustikku. Koos puurkaevpumpla rekonstrueerimisega on otstarbekas vahetada ka 50 meetrit torustikku, mille kaudu vesi koolimajja suunatakse. Rahvamaja veetorustik on rajatud 2004. aastal ja see rekonstrueerimist ei vaja. Kalmetu kooli veevajadusena tuleb arvestada ~140 õpilase ja ~20 õpetaja päevase veetarbimisega. Kooli- ja tööpäeva jooksul tarbitud vee koguseks võib arvestada inimese kohta 60 liitrit (1/3 inimese päevasest veetarbimisest). Seega kujuneb Kalmetu Põhikooli veevajaduseks 9,6 m3/d. 5.6.2. Ühisveevärk Tänassilma küla Kalmetu veetorustike rekonstrueerimisel tuleb rajada hinnanguliselt 1070 meetrit uut joogiveetorustikku. Omandiprobleemide vältimiseks tuleb trassi väljaehitamiseks kasutada vallale kuuluvaid teid. Trassi täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. 5.6.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal on Tänassilma külas tuletõrje veevõtukoht väljaehitatud Survaküla silla juures. Kindlasti on perspektiivne see koht tuletõrje veevõtukohana säilitada ka tulevikus. 5.6.4. Tänassilma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Kalmetul rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu küla ulatuses isevoolne. Valdavalt malmist ja asbotsemendist ehitatud torustiku seisukord on halb. Rekonstrueerimist vajab kogu torustik, ning kaasa arvatud reoveepuhasti. Vajalik on rekonstrueerida 720 meetri ulatuses isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Eramajade rajooni reovee juhtimiseks Kalmetu küla rekonstrueeritavasse reoveepuhastisse tuleb ehitada 200 meetrit uut kanalisatsiooni survetorustikku ning ehitada reoveeülepumpla. Kalmetu Põhikooli reovee käitlemiseks tuleb kaaluda 2 alternatiivi: 1. ehitada Kalmetu Põhikoolile eraldi reoveepuhasti;

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 73 / 113 2. pumbata Kalmetu Põhikooli reovesi rekonstrueeritavasse reoveepuhastisse. Esimese alternatiivina saab kõne alla tulla märgalatehnoloogial põhinev reoveepuhasti, sest aktiivmudaprotsessi läbiviimine suveperioodil, kus õpilased on vaheajal ning reovett tekib vähe, ei ole võimalik. Vajaliku suurusega märgalapuhasti rajamismaksumus on ligikaudu 700 000 krooni. Teise alternatiivi korral tuleb paigaldada reoveepumpla ja ehitada ~860 meetrit kanalisatsiooni survetorustikku. Pumpla ja torustiku paigaldamise maksumuseks kujuneb ~850 000 krooni. Perspektiivsem lahendusvariant võiks olla teine alternatiiv, sest selle ellurakendamisel kogutakse kogu piirkonnas tekkiv reovesi ühte kohta ning puhastatakse ühes reoveepuhastis, mille haldamine on lihtsam. Kindlasti osutub just Kalmetu Põhikooli seisukohast see lahendus paremaks, sest koolis tekib reovesi hooajaliselt (ei teki suvel) ning eraldi puhastussüsteemi efektiivse töö tagamine osutub sellistes tingimustes keerukaks. Olemasoleva reoveepuhasti BIO-50 asemele on otstarbekas ehitada uus raudbetoonist kompaktpuhasti, mis on projekteeritud vastavalt reovee reostuskoormusele ja reovee vooluhulgale ning võimaldab reoveest ärastada nii fosforit kui ka lämmastikku. Tabelis 96 on arvutatud Tänassilma küla Kalmetu piirkonna ja Kalmetu Põhikooli reostuskoormus. Tekkiv reoveekogus on ~30–35 m3/d. Tabel 96.Tänassilma küla Kalmetu piirkonna elamute ja Kalmetu Põhikooli prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 83 0,060 0,012 0,0016 5,0 1,0 0,13 reostuskoormus Tööstustarbijate20 0,060 0,012 0,0016 1,2 0,24 0,032 reostuskoormus Kalmetu 1/3 × 160* 0,020 0,004 0,0005 3,2 kgBHT7/ 0,64 kgNüld/ 0,08 kg Püld/ Põhikooli d d d reostuskoormus Kogu Tänassilma küla prognoositav reostuskoormus: 9,4 kgBHT7/ 1,88 kgNüld/ 0,24 kgPüld/ d d d

* Kalmetu Põhikooli reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud 1/3 ühe inimese tekitatud reostuskoormusega, kuna õpilased ja õpetajad ei viibi koolihoones enamasti üle 8 tunni (1/3 ööpäeva).

Lähtuvalt Kalmetu elanikkonna, tööstustarbijate ja Kalmetu Põhikooli reovee reostuskoormusest, on tabelis 97 esitatud vajalikud ruumalad reovee puhastamiseks aktiivmuda protsessi käigus. Tabel 97.Tänassilma küla reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapnikukogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (3,5 g/l) ja muda vanusel (25 d) Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifi- aeratsiooni kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus- katsiooni ruumala sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala (m3) (kg*KA/d) (m3) (m3) 2 16 38 3,5 25 7,6 1,2 2,3

5.6.5. Tänassilma küla investeerimisprogramm Tabel 98.Tänassilma küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A2 puurkaev-pumpla renoveerimine A1. Puurkaev-pumpla Lammutus ja rekonstrueerimistööd 0,450 renoveerimine (Kalmetu (katused, seinad, soojustus ja Põhikool) drenaaž) Raua- ja fluoriärastusseadmed 0,340 Uuringud, projekteerimine 8% 0,063 Ettenägematud kulud 5% 0,040 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,040 5% A1 KOKKU: 0,933 A2. Puurkaev-pumpla Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,450 renoveerimine (Kalmetu (katused, seinad, soojustus ja Kaunismäe) drenaaž)

Leht 74 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Raua- ja fluoriärastusseadmed 0,390 Uuringud, projekteerimine 8% 0,067 Ettenägematud kulud 5% 0,042 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,042 5% A2 KOKKU: 0,991 KOKKU A: 1,924 B. Reovee ülepumplate asendamine ja ehitamine Reovee ülepumplate asendamine Klaasplastist 2 pumbaga pumpla, 2 0,500 komplekt Uuringud, projekteerimine 8% 0,040 Ettenägematud kulud 5% 0,013 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,013 5% KOKKU B: 0,566 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,070 1070 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,086 Ettenägematud kulud 8% 0,054 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,054 5% C1 KOKKU: 1,264 C2. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,080 kanalisatsioonitorustiku 720 m asendamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,086 Ettenägematud kulud 5% 0,054 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,054 5% C2 KOKKU: 1,274 C3. Survekanalisatsioonitorustiku Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,060 rajamine 1060 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,085 Ettenägematud kulud 5% 0,053 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,053 5% C3 KOKKU: 1,251 KOKKU C 3,789 D. Reoveepuhasti ehitus Kalmetu reoveepuhasti ehitus Ehitustööd ja seadmete paigaldus 1,600 Uuringud, projekteerimine 8% 0,128 Ettenägematud kulud 5% 0,080 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,080 5% KOKKU D: 1,888 TÄNASSILMA KÜLA KOKKU: 8,167

5.7. Valma küla Valma külas elab ~170 elanikku, kellest ligikaudu 85 inimest (50%) on varustatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenusega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid on välja arendatud küla keskosas, kus kaks puurkaevpumplat varustavad veega kahte korterelamut ja individuaalelamuid. Valma küla asub Võrtsjärve kaldal ning võiks olla atraktiivne piirkond kinnisvaraarenduse ja uute elamute ehitamise seisukohast. Siiski olulist perspektiivi Viiratsi Vallavalitsus täna selles osas ei näe, kuna küla asub valla äärealal ning on piisavalt kaugel suurematest keskustest Viljandi ja Tartu linnast. Seega Valma külas elanike arvu seisukohast lähema 5–10 aasta perspektiivis suuri muutusi näha ei ole ning elanike arv peaks

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 75 / 113 püsima samas suurusjärgus tänase päevaga. Sarnaselt elanikkonna kasvuperspektiiviga ei ole ilmselt Valma külas oodata ka suuremat ettevõtluse kasvu. Küla asukoha tõttu tuleb arvestada, et potentsiaalselt võib tulevikus areneda kalatööstus, mistõttu on käesolevas arengukavas arvestatud tööstuse tarbitavaks vee hulgaks 40% elanike tarvitatavast vee hulgast. Ka uue planeeritava reoveepuhasti ruumalade arvutamisel on lähtutud võimalusest, et tööstusest tulev reovesi on suurema reostuskoormusega, kui seda on tavalisest teenindussfäärist või lihtsalt olmest tulev pesu- ja reovesi. Valma küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 5 Valma küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.7.1. Valma küla veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Valma küla rahvaarvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 40% elanike tarbitavast vee hulgast. Kogu asula veevajadus on esitatud tabelis 99. Tabel 99.Valma küla veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 85 0,16 13,6 Tööstustarbijate 34 0,16 5,44 veevajadus Valma veevajadus kokku 19,04 × 1,2 22,85

Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Kalmetu elanikele Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82, «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Puurkaevu vees ületavad norme nii fluoriidide kui ka rauasisaldus, millest tulenevalt on vaja võtta meetmeid asula elanike tervise kaitseks. Sellest tulenevalt on kõrgeima prioriteetsusega elanikele nõuetele vastava joogivee tarbimise võimaluse tagamine, mis eeldab esimese etapis puurkaevpumpla rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmete väljaehitamist. Seejärel on veevarustussüsteemide rekonstrueerimisel prioriteetne olemasolevate amortiseerunud veetorustike asendamine. 5.7.1.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Tänasel päeval varustavad Valma küla veega kaks 90-meetrise sügavusega puurkaevpumplat, katastrinumbrid 4615 (Keskuse puurkaevpumpla) ja 4614 (Sigala puurkaevpumpla). Mõlema puurkaevu deebit on sarnane, olles Keskuse puurkaevul 2,8 l/sek ja Sigala puurkaevul 2,2 l/sek. Veeanalüüse on teostatud ainult Keskuse puurkaevust, kuna nimetatud puurkaevpumpla varustab suuremat osa külaelanikke veega. Sigala puurkaevu veevõtt on väiksem ja sealt on vaja veeanalüüse võtta harvem. Teostatud veeanalüüside põhjal on Keskuse puurkaevus ülenormatiivne nii raua- kui ka fluorisisaldus. Võib arvata, et puurkaevude sarnase konstruktsiooni ja kasutatava veekihi tõttu on sama situatsioon ka Sigala puurkaevu vees. Kuna raua- ja eelkõige fluoriärastusseadmed on väga kallid, siis saab ühisveevarustuse seisukohalt perspektiivsena käsitleda ainut ühte puurkaevu, mis rekonstrueeritakse. Veeandvuse seisukohast suudavad mõlemad puurkaevud tagada küla veevajaduse. Mõlema puurkaevu tootlikkus eraldi on 220 m3/d.

Ühisveevarustuse seisukohalt perspektiivsem on Keskuse puurkaev, kuna see asub elamute piirkonnas ja sellest lähtuvalt on sealt uue veetorustiku ehitamine odavam kui Sigala puurkaevust, mis asub küla keskusest ~900 meetri kaugusel. Lähtuvalt ülaltoodust, tuleb Valma Keskuse puurkaevpumpla rekonstrueerida – tulenevalt toorvee analüüsitulemustest tuleb rajada veetöötlusjaam, mis sisaldab rauaärastusseadmeid ja pöördosmoosiseadet fluori eemaldamiseks. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Nõuetele vastava puhastatud vee tarbijateni suunamiseks tuleb ehitada puhastatud vee vahemahuti ja rajada II astme pumpla. 5.7.2. Ühisveevärk Valma küla veetorustike rekonstrueerimisel tuleb rajada hinnanguliselt 1530 meetrit uut veetorustikku. Võimaliku kinnisvaraarenduse tekkimisel tuleb tulevikus ehitada Võrtsjärve-äärsesse piirkonda ~650 meetrit veetorustikku. Seda küsimust ei lahendata aga «Viljandi County Water Management Project»koosseisus ja neid investeeringuid käesolev arengukava ei arvesta. Vajadusel vaadatakse kinnisvara-arenduse soovi tekkimisel investeerimisvõimalused üle ning tehakse vastavasisuline otsus. Ühe võimalusena on võimalik ka torustike ehitus arendaja kohustuseks panna. Omandiprobleemide vältimiseks tuleb trassi väljaehitamiseks kasutada vallale kuuluvaid teid. Trassi täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. 5.7.3. Tuletõrje veevõtukohad

Leht 76 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal on Valma külas tuletõrje veevõtukohana määratletud sadama ala, mis tuleb tuletõrje veevõtukohana säilitada ka tulevikus. 5.7.4. Valma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Valma külas rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu küla ulatuses isevoolne. Valdavalt asbotsemendist ehitatud torustiku seisukord on halb. Rekonstrueerimist vajab kogu torustik ning vajalik on ehitada fosfori ärastamist võimaldava tehnoloogiaga reoveepuhasti. Ühtekokku on vaja rekonstrueerida ~885 meetri ulatuses isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Võimaliku kinnisvaraarenduse tekkimisel tuleb tulevikus ehitada Võrtsjärve äärsesse piirkonda ~650 meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja rajada 2 ülepumplat. Olemasoleva reoveepuhasti BIO-25 asemele on otstarbekas ehitada uus raudbetoonist kompaktpuhasti, mis on projekteeritud vastavalt reovee reostuskoormusele ja reovee vooluhulgale ning võimaldab reoveest ärastada nii fosforit kui ka lämmastikku. Tabelis 100 on arvutatud Valma küla reostuskoormus. Tekkiv reoveekogus on ~25 m3/d. Tabel 100. Valma küla prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikult/ kgPüldd/ arv d d d Elanikkonna 85 0,060 0,012 0,0016 5,1 10, 0,13 reostuskoormus Tööstustarbijate34 0,060 0,012 0,0016 2,0 0,41 0,05 reostuskoormus Kogu Valma küla prognoositav reostuskoormus: 7,1 kgBHT7/ 1,41 kg 0,18 kg Püld/ d Nüld/d d

Lähtuvalt Valma küla elanikkonna ja tööstustarbijate reovee reostuskoormusest, on tabelis 101 esitatud vajalikud ruumalad reovee puhastamiseks aktiivmuda protsessi käigus. Reoveepuhastusprotsessi disaini arvutused on tehtud vastavalt Saksa ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) standardile. Tabel 101. Valma küla reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapnikukogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (3,5 g/l) ja muda vanusel (25 d) Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifikat- aeratsiooni kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus- siooni ruumala sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala (m3) (kg*KA/d) (m3) (m3) 3 11 25 3,5 25 5,0 1,0 2,0

5.7.5. Valma küla investeerimisprogramm Tabel 102.Valma küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. 1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,450 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Raua- ja fluoriärastusseadmed 0,340 Uuringud, projekteerimine 8% 0,063 Ettenägematud kulud 5% 0,040 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,040 5% KOKKU A: 0,933 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 77 / 113 C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,530 1530 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,122 Ettenägematud kulud 5% 0,077 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,077 5% C1 KOKKU: 1,806 C2. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,328 kanalisatsioonitorustiku 885 m asendamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,106 Ettenägematud kulud 5% 0,066 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,066 5% C2 KOKKU: 1,566 KOKKU C: 3,372 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine D1. Reoveepuhasti Ehitustööd ja seadmete paigaldus 0,640 rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 8% 0,051 Ettenägematud kulud 5% 0,032 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,032 5% KOKKU D: 0,755 VALMA KÜLA KOKKU: 5,060

5.8. Tusti küla Tusti külas elab 2003. aasta seisuga 154 elanikku, kellest ligikaudu 49 inimest (32%) on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid on välja arendatud küla keskosas, kus üks puurkaevpumpla varustab veega kahte korterelamut. Veetorustik on ehitatud ka laudani, kuid laudakompleks tänasel päeval vett ei tarbi Olulist elanike arvu suurenemist Viiratsi Vallavalitsus tänasel päeval Tusti külas ei näe. 5–10 aasta perspektiivis võib arvestada samas suurusjärgus elanike arvuga, kui see on täna. Sarnaselt elanikkonna kasvuperspektiiviga ei ole ilmselt Tusti külas oodata ka suuremat ettevõtluse kasvu. Teatud määral võib ettevõtlus arenema hakata laudakompleksis. Tusti küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 6 Tusti küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.8.1. Tusti küla veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Tusti küla rahvaarvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 20% elanike tarbitavast vee hulgast. Kogu asula veevajadus on esitatud tabelis 103. Tabel 103.Tusti küla veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 49 0,16 7,84 Tööstustarbijate 10 0,16 1,6 veevajadus 9,44 × 1,2 Tusti veevajadus kokku 11,34

Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Kalmetu elanikele sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Puurkaevu vees ületab norme rauasisaldus. Endise väetisehoidla läheduse tõttu on puurkaevu vees kõrgem ka ammoniakaalse lämmastiku sisaldus, mis lubatud piirnormi siiski ületanud ei ole. Fluorisisaldus on Tusti puurkaevu vees püsinud alla lubatud piirnormi ja fluoriärastusseadmeid vaja paigaldada ei ole. Tusti külas on küla väiksuse tõttu otstarbekas viia puurkaevpumpla ja veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine läbi ühe korraga.

Leht 78 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 5.8.1.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Tänasel päeval varustab Tusti küla korterelamuid ja laudakompleksi veega üks 90-meetrise sügavusega puurkaev, katastrinumber 4621. Külas on olemas ka teine puurkaev, katastrinumber 4607, mida haldab RMK Õisu Metskond (varem Suure-Jaani Metsamajandi halduses) ja mis varustab veega metskonna vaatlustorni juures olevaid hooneid. Tusti küla ühisveevarustuse arendamise seisukohast on perspektiivne puurkaev katastrinumbriga 4621, mille veeandvus on suur (deebit 7,9 l/sek). Teise puurkaevu deebit on 1,3 l/sek. Teostatud veeanalüüside põhjal on puurkaevu (4621) vees ülenormatiivne rauasisaldus. Lähtuvalt ülaltoodust, tuleb Tusti Keskuse puurkaevpumpla rekonstrueerida – paigaldada piisava võimsusega rauaärastusseadmed. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Raua ärastamiseks veest ei ole vaja ehitada vee vahemahutit ja II astme pumbajaama. 5.8.2. Ühisveevärk Tusti küla veetorustike rekonstrueerimisel tuleb uue torustikuga asendada hinnanguliselt 620 meetrit joogiveetorustikku ning ehitada 330 meetrit päris uut torustikku. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. 5.8.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal on Tusti külas tuletõrje veevõtukohana väljaehitatud kaev Tusti tiigi juures, mis tuleb tuletõrje veevõtukohana säilitada ka tulevikus. 5.8.4. Tusti küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Tusti külas rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu küla ulatuses isevoolne. Valdavalt asbotsemendist ehitatud torustiku seisukord on halb. Rekonstrueerimist vajab kogu torustik ning vajalik on ehitada fosfori ärastamist võimaldava tehnoloogiaga reoveepuhasti. Ühtekokku on vaja rekonstrueerida ~550 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikku ja ehitada küla reovee puhastamiseks nõuetele vastav reoveepuhasti, mis tänasel päeval puudub. Tabelis 104 on arvutatud Tusti küla reostuskoormus. Tekkiv reoveekogus on ~15 m3/d. Tabel 104.Tusti küla prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 49 0,060 0,012 0,0016 2,9 0,6 0,08 reostuskoormus Tööstustarbijate10 0,060 0,012 0,0016 0,6 0,12 0,016 reostuskoormus Kogu Tusti küla prognoositav reostuskoormus: 3,5 kgBHT7/ 0,72 kgNüld/ 0,10 kgPüld/ d d d

Lähtuvalt Tusti elanikkonna ja tööstustarbijate reovee reostuskoormusest, on tabelis 105 esitatud vajalikud ruumalad reovee puhastamiseks aktiivmuda protsessi käigus. Reoveepuhastusprotsessi disaini arvutused on tehtud vastavalt Saksa ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) standardile. Tabel 105.Tusti küla reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapnikukogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (3,5 g/l) ja muda vanusel (25 d) Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifikat- aeratsiooni kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus- siooni ruumala sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala (m3) (kg*KA/d) (m3) (m3)

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 79 / 113 2 6 14 3,5 25 2,8 0,8 1,7

5.8.5. Tusti küla investeerimisprogramm Tabel 106.Tusti küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. 1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus ja rekonstrueerimistööd 0,240 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Rauaärastusseadmed 0,065 Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU A: 0,359 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,950 950 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,076 Ettenägematud kulud 5% 0,048 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,048 5% C1 KOKKU: 1,122 C2. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,825 kanalisatsioonitorustiku 550 m asendamine ja juurdeehitus Uuringud, projekteerimine 8% 0,066 Ettenägematud kulud 5% 0,042 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,042 5% C2 KOKKU: 0,975 KOKKU C: 2,097 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine Ehitustööd ja seadmete paigaldus 0,640 Uuringud, projekteerimine 8% 0,051 Ettenägematud kulud 5% 0,032 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,032 5% KOKKU D: 0,755 TUSTI KÜLA KOKKU: 3,211

5.9. Ruudiküla Ruudikülas elavast ~70 elanikust tarbivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust ~30 inimest (42%), kes elavad individuaalelamutes, ja lisaks veel OÜ Ärma Talu Sillaotsa laudakompleks Ühisveevärk baseerub ühel puurkaevpumplal ning eramute reoveepuhastuseks on rajatud 2 biotiiki. Sarnaselt teiste Viiratsi valla asumitega ei prognoosi vallavalitsus ka Ruudikülas olulist elanikkonna kasvu ning tööstuse arengut. Sellest lähtuvalt võib Ruudiküla veevajaduse arvutamisel võtta aluseks tänasel päeval külas elavate elanike arvu. Laudakompleksi osakaal vee tarbimisel on 150% elanikkonna tarbitavast vee kogusest. Ruudiküla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 7 Ruudiküla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.9.1. Ruudiküla veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbenormiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Ruudiküla rahvaarvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 30% elanike tarbitavast vee hulgast. Kogu asula veevajadus on esitatud tabelis 107.

Leht 80 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Tabel 107.Ruudiküla veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 30 0,16 4,32 Tööstustarbijate 40 0,16 6,4 veevajadus 10,72 × 1,2 Ruudiküla veevajadus kokku 12,86

Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Ruudiküla elanikele sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Puurkaevu vees ületab norme rauasisaldus. Fluorisisaldus on Ruudiküla puurkaevu vees püsinud alla lubatud piirnormi ja fluoriärastusseadmeid vaja paigaldada ei ole. Ruudikülas on küla väiksuse tõttu otstarbekas viia puurkaevpumpla ja veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine läbi ühe korraga. 5.9.1.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivne puurkaev Tänasel päeval varustab Ruudiküla eramuid ja laudakompleksi veega üks 110-meetrise sügavusega puurkaev, katastrinumber 4609, mis on perspektiivne Ruudiküla ühisveevarustuse arendamise seisukohast ka tulevikus. Puurkaevu veeandvus rahuldab vabalt küla veevajaduse (deebit 2,22 l/sek). Teostatud veeanalüüside põhjal on puurkaevu vees ülenormatiivne rauasisaldus. Lähtuvalt ülaltoodust, tuleb Ruudiküla puurkaevpumpla rekonstrueerida – paigaldada piisava võimsusega rauaärastusseadmed. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Raua ärastamiseks veest ei ole vaja ehitada vee vahemahutit ja II astme pumbajaama. 5.9.2. Ühisveevärk Ruudiküla veetorustike rekonstrueerimisel tuleb uue torustikuga asendada hinnanguliselt 930 meetrit joogiveetorustikku. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. 5.9.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal Ruudikülas tuletõrje veevõtukohana ühtegi kohta määratletud ei ole. Tulevikus tuleb Ruudikülla elamute lähedusse rajada 30 m3mahuga maa-alune tuletõrjevee reservuaar, mille täitmine toimub puurkaevpumplast lähtuva veetorustiku kaudu. 5.9.4. Ruudiküla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Ruudiküla eramutes tekkiva reovee kogumiseks rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu ulatuses isevoolne. Malmtorudest ehitatud torustiku seisukord on tänasel päeval rahuldav, kuid tulevikus on see kindlasti vaja kaasaegse torustikuga asendada. Ühtekokku on vajalik rekonstrueerida ~480 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikku ja ehitada küla reovee puhastamiseks nõuetele vastav reoveepuhastussüsteem. OÜ Ärma Talu Sillaotsa laudakompleksis tekkivate reovete juhtimiseks reoveepuhastisse on vaja rajada 440 meetrit survekanalisatsioonitorustikku ja üks reoveepumpla. Tabelis 108 on arvutatud Ruudiküla reostuskoormus. Tekkiv reoveekogus on ~15 m3/d. Tabel 108.Ruudiküla prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 30 0,060 0,012 0,0016 1,62 0,3 0,04 reostuskoormus Tööstustarbijate40 0,060 0,012 0,0016 2,4 0,48 0,064 reostuskoormus Kogu Ruudiküla prognoositav reostuskoormus: 4,0 kgBHT7/ 0,78 kgNüld/ 0,10 kgPüld/ d d d

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 81 / 113 Lähtuvalt Ruudiküla elanikkonna ja tööstustarbijate reovee reostuskoormusest, on tabelis 109 esitatud vajalikud ruumalad reovee puhastamiseks aktiivmudaprotsessi käigus. Reoveepuhastusprotsessi disaini arvutused on tehtud vastavalt Saksa ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) standardile. Tabel 109.Ruudiküla reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapnikukogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (3,5 g/l) ja muda vanusel (25 d) Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifikat- aeratsiooni kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus- siooni ruumala sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala (m3) (kg*KA/d) (m3) (m3) 2 7 16 3,5 25 3,2 0,9 1,7

5.9.5. Ruudiküla investeerimisprogramm Tabel 110.Ruudiküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud

Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A.1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,240 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Rauaärastusseadmed 0,065 Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU A: 0,359 B. Reovee ülepumpla ehitamine Reovee ülepumplate asendamine Klaasplastist 2 pumbaga pumpla, 1 0,250 komplekt Uuringud, projekteerimine 8% 0,020 Ettenägematud kulud 5% 0,013 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,013 5% KOKKU B: 0,296 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,930 930 m Uuringud, projekteerimine 10% 0,093 Ettenägematud kulud 10% 0,093 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,047 5% C1 KOKKU: 1,163 C2. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,720 kanalisatsioonitorustiku 480 m asendamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,058 Ettenägematud kulud 5% 0,036 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 0,036 5% C2 KOKKU: 0,850 C3. Survekanalisatsioonitorustiku Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,440 rajamaine 440 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,035 Ettenägematud kulud 5% 0,022 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,022 5% C3 KOKKU: 0,519 KOKKU C: 2,532

Leht 82 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine Ehitustööd ja seadmete paigaldus 0,640 Uuringud, projekteerimine 8% 0,051 Ettenägematud kulud 5% 0,032 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,032 5% KOKKU D: 0,755 RUUDIKÜLA KOKKU: 3,942

5.10. Vasara küla

Vasara küla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuvate individuaalelamute, korruselamu ja kaupluse varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale. Vasara külas elavast ~90 elanikust tarbivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust ~30 inimest (33%). Külas tekkiva reovee puhastuseks on rajatud kaks biotiiki. Viiratsi Vallavalitsuse andmetel ei prognoosita Vasara külas olulist elanikkonna kasvu ning tööstuse arengut lähima 5–10 aasta perspektiivis. Sellest lähtuvalt võib küla veevajaduse arvutamisel võtta aluseks tänasel päeval külas elavate elanike arvu. Vasara küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 8 oleval Vasara küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil.

5.10.1. Vasara küla veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Vasara küla rahvastiku arvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate poolt tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 30% elanike poolt tarbitavast vee hulgast. Kogu asula veevajadus on esitatud tabelis 111. Tabel 111.Vasara küla veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 30 0,16 4,32 Tööstustarbijate 9 0,16 1,44 veevajadus 5,76 × 1,2 Vasara küla veevajadus kokku 6,91

Tänasel päeval ei ole võimalik tagada Vasara küla elanikele sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Puurkaevu vees ületab norme rauasisaldus. Fluori sisaldus on Vasara küla puurkaevu vees püsinud alla lubatud piirnormi (1,4 mg/l juures) ja fluoriärastusseadmeid vaja paigaldada ei ole. Vasara külas on küla väiksuse tõttu otstarbekas viia puurkaevpumpla ja veetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine läbi ühe korraga.

5.10.1.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivne puurkaev Tänasel päeval varustab Vasara küla elamuid ja kauplust veega üks 83-meetrise sügavusega puurkaev, katastrinumbritega 4629, mis on perspektiivne Vasara küla ühisveevarustuse arendamise seisukohast ka tulevikus. Puurkaevu veeandvus rahuldab vabalt küla veevajaduse (deebit 1,63 l/sek). Teostatud veeanalüüside põhjal on puurkaevu vees ülenormatiivne rauasisaldus. Lähtuvalt ülaltoodust tuleb Vasara küla puurkaevpumpla rekonstrueerida – paigaldada piisava võimsusega rauaärastusseadmed. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Raua ärastamiseks veest ei ole vaja ehitada vee vahemahutit ja II astme pumbajaama. 5.10.2. Ühisveevärk Vasara küla veetorustike rekonstrueerimisel tuleb uue torustikuga asendada hinnanguliselt 820 meetrit joogiveetorustikku. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 83 / 113 5.10.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal Vasara külas tuletõrje veevõtukohana ühtegi kohta määratletud ei ole. Tulevikus tuleb külla, kaupluse ja elamute lähedusse rajada 30 m3mahuga maa-alune tuletõrjevee reservuaar, mille täitmine toimub puurkaevpumplast lähtuva veetorustiku kaudu. 5.10.4. Vasara küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Vasara külas tekkiva reovee kogumiseks rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu ulatuses isevoolne. Malmtorudest ehitatud torustiku seisukord on tänasel päeval rahuldav, kuid tulevikus on see kindlasti vajalik kaasaegse torustikuga asendada. Ühtekokku on vajalik rekonstrueerida ~550 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikku ja ehitada küla reovee puhastamiseks nõuetele vastav reoveepuhastussüsteem. Tabelis 112 on arvutatud Vasara küla reostuskoormus. Tekkiv reovee kogus on kuni10 m3/d. Tabel 112.Vasara küla prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 30 0,060 0,012 0,0016 1,62 0,3 0,04 reostuskoormus Tööstustarbijate9 0,060 0,012 0,0016 0,54 0,11 0,014 reostuskoormus Kogu Vasara küla prognoositav reostuskoormus: 2,16 0,41 kgNüld/ 0,054 kgBHT7/d d kgPüld/d

Kuna reovee kogused on väikesed, võib aktiivmudapuhasti rajamise kõrval kaaluda Vasara küla reovete puhastamiseks septikust ja tehismärgalast koosneva puhastussüsteemi rajamist. Ehitusmaksumusel kahe erisuguse reoveepuhastussüsteemi rajamisel olulist hinnavahet ei ole, ekspluatatsioonikuludelt on aga tehismärgalasüsteem odavam. Vasara küla reovee puhastamiseks tuleks paigaldada 10 m3mahuga septik, millele järgneb erineva fraktsiooniga kergkruusast koosnev ja vaheldumisi koormatav vertikaalvooluline pinnasfilter suurusega 2 × 35 m2ning sügavusega 1,3 m, milles toimub koredale pinnasele kinnitunud mikroorganismide ja hapniku osavõtul orgaanilise aine degradatsioon ning ammoniakaalse lämmastiku nitrifitseerimine. Vertikaalvoolulisele pinnasfiltrile järgneb 200 m2horisontaalvooluline pinnasfilter, kus toimub nitrifitseeritud lämmastiku denitrifitseerimine, mille tulemusena reovees sisaldunud lämmastik viiakse gaasilisele kujule ning see lendub atmosfääri. Horisontaalvoolulise pinnasfiltri rajamisel kasutatakse Filtrate P kergkruusa, mis absorbeerib reoveest fosforit. Nii vertikaalvooluline kui ka horisontaalvooluline pinnasfilter isoleeritakse põhjavee kaitseks 1,5 mm paksuse geomembraaniga. 5.10.5. Vasara küla investeerimisprogramm Tabel 113.Vasara küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A.1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus ja rekonstrueerimistööd 0,240 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Rauaärastusseadmed 0,065 Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU A: 0,359 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,720 720 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,058 Ettenägematud kulud 5% 0,036 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,036 5%

Leht 84 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine C1 KOKKU: 0,085 C2. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,825 kanalisatsioonitorustiku 550 m asendamine ja uue torustiku Uuringud, projekteerimine 8% 0,066 rajamine (100 m) Ettenägematud kulud 5% 0,042 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,042 5% C2 KOKKU: 0,975 KOKKU C: 1,060 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine Ehitustööd ja seadmete paigaldus 0,690 Uuringud, projekteerimine 8% 0,055 Ettenägematud kulud 5% 0,035 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,035 5% KOKKU D: 0,815 VASARA KÜLA KOKKU: 2,234

5.11. Mäeltküla küla Mäeltküla küla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuvate individuaalelamute, korruselamu ja laudakompleksi varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale, mis tänasel päeval ei ole veel Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude andmebaasi kantud, kuid mille registrisse kandmisega Viiratsi Vallavalitsus tegeleb. Mäeltküla külas elab ~115 elanikku, kellest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust kasutab ~30 inimest (26%). Suurem osa külast on hajaasustusega. Külas tekkivat reovett praktiliselt ei puhastata. See voolab läbi elamute juurde ehitatud settekaevude ja sealt edasi Verilaske ojja. Viiratsi Vallavalitsuse ei prognoosi Mäeltküla külas olulist elanikkonna kasvu ning tööstuse arengut lähima 5–10 aasta perspektiivis. Sellest lähtuvalt võib küla veevajaduse arvutamisel võtta aluseks tänasel päeval külas elavate elanike arvu. Mäeltküla küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 9 oleval Mäeltküla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.11.1. Mäeltküla küla veevajadus Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Mäeltküla küla rahvastiku arvus suuri muutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib asula veevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust. Tööstustarbijate poolt tarbitavaks vee koguseks on arvestatud 40% elanike poolt tarbitavast vee hulgast. Kogu asula veevajadus on esitatud tabelis 114. Tabel 114.Mäeltküla küla veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 30 0,16 4,32 Tööstustarbijate 11 0,16 1,76 veevajadus 6,08 × 1,2 Mäeltküla küla veevajadus kokku 7,30

Teostatud veeanalüüside põhjal vastab puurkaevu vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud kvaliteedinõuetele. Rauasisaldus puurkaevu vees jääb kaks korda alla lubatud piirnormi ning ka teiste analüüsitud parameetrite osas vastab vesi normidele. 5.11.1.1. Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivne puurkaev Tänasel päeval varustab Mäeltküla küla elamuid veega üks 100,5-meetrise sügavusega puurkaev, mis on plaanis lähitulevikus võtta arvele ametliku puurkaevuna. Nimetatud puurkaev on perspektiivne Mäeltküla küla

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 85 / 113 ühisveevarustuse arendamise seisukohast ka tulevikus. Puurkaevu veeandvus ei ole küll teada, kuna puurkaev on rajatud mitteametlikult ja selle rajamisel teostatud proovipumpamised ei kajastu üheski dokumendis. Arvestades aga, et Mäeltkülas ei ole tulevikus ühisveevarustusest vett tarbivate elanike arv oluliselt üle 40 inimese, võib arvata, et olemasolev puurkaev rahuldab küla veevajaduse probleemideta. Mäeltküla puurkaevu vesi pärineb Siluri horisondist. Teistel lähedalasuvate Siluri veehorisondi puurkaevudel on deebit 1–2 l/sek. Puurkaevpumpla on rajatud raudbetoonraketesse, pool maa-alusesse, pool maapealsesse muldesse. Tulevikus tuleb välja ehitada puurkaevpumpla hoone, milles asuvaid veepuhastusseadmeid on hõlpsam teenindada ja hooldada. Kuigi käesoleva arengukava koostamise raames teada olnud puurkaevu veeanalüüsi põhjal ei ole puurkaevu vees rauda üle lubatud piirnormi, on otstarbekas puurkaevpumplasse ikkagi paigaldada rauaärastusseadmed, sest enamasti sisaldab Siluri veehorisondi põhjavesi lubatud piirnormist rohkem rauda. Vee puhastamiseks rauast võib kasutada vee filtreerimist survevaba liivfiltriga. Raua ärastamiseks veest ei ole vaja ehitada vee vahemahutit ja II astme pumbajaama.

5.11.2. Ühisveevärk Mäeltküla küla veetorustike rekonstrueerimisel tuleb uue torustikuga asendada hinnanguliselt 1500 meetrit joogiveetorustikku. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks eelprojekti ja projekteerimistööde käigus. 5.11.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Käesoleval ajal Mäeltküla külas tuletõrje veevõtukohana ühtegi kohta määratletud ei ole. Tulevikus tuleb külla, korterelamute lähedusse rajada 30 m3mahuga maa-alune tuletõrjevee reservuaar, mille täitmine toimub puurkaevpumplast lähtuva veetorustiku kaudu. 5.11.4. Mäeltküla küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Mäeltküla külas tekkiva reovee kogumiseks rajatud kanalisatsioonitorustik on kogu ulatuses isevoolne. Raudtorudest ehitatud torustiku seisukord on halb ning see on kindlasti vajalik kaasaegse torustikuga asendada. Ühtekokku on vajalik rekonstrueerida ~390 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikku ja ehitada küla reovee puhastamiseks nõuetele vastav reoveepuhastussüsteem. Tabelis 115 on arvutatud Mäeltküla küla reostuskoormus. Tekkiv reovee kogus on kuni10 m3/d. Tabel 115.Mäeltküla küla prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 30 0,060 0,012 0,0016 1,62 0,3 0,04 reostuskoormus Tööstustarbijate11 0,060 0,012 0,0016 0,66 0,13 0,018 reostuskoormus Kogu Mäeltküla küla prognoositav reostuskoormus: 2,28 0,43 kgNüld/ 0,058 kgBHT7/d d kgPüld/d

Mäeltküla küla reovee puhastuseks tuleb sarnaselt Vasara külaga kaaluda aktiivmudapuhasti kõrval alternatiivina septikust ja tehismärgalast koosneva reoveepuhastussüsteemi rajamist. 5.11.5. Mäeltküla küla investeerimisprogramm Tabel 116.Mäeltküla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A.1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,240 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Rauaärastusseadmed 0,065 Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU A: 0,359

Leht 86 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,830 830 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,066 Ettenägematud kulud 5% 0,042 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,042 5% C1 KOKKU: 0,980 C2. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,585 kanalisatsioonitorustiku 390 m asendamine Uuringud, projekteerimine 8% 0,047 Ettenägematud kulud 5% 0,030 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,030 5% C2 KOKKU: 0,692 KOKKU C: 1,672 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine Ehitustööd ja seadmete paigaldus 0,690 Uuringud, projekteerimine 8% 0,055 Ettenägematud kulud 5% 0,035 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,035 5% KOKKU D: 0,815 MÄELTKÜLA KÜLA KOKKU: 2,846

5.12.Sakala suvilarajoon Sakala suvilarajoonis on kokku 49 krunti. Tänasel päeval on ühisveevärk rajatud 22 elamu varustamiseks veega, millest 8-s elamus elavad inimesed aastaringselt. Veevarustus baseerub tänasel päeval kahel puurkaevul, mis on rajatud teineteisest 30 m kaugusele. Vanema, 1971. aastal puuritud puurkaevu peale on rajatud ka puithoone, milles asub 3 m3hüdrofoor. Alates 2004. aasta kevadest on olnud kasutusel uuem, 1982. aastal puuritud puurkaev. Sakala suvilarajoonis kanalisatsioonitorustikke rajatud ei ole ja reovee kogutakse kogumiskaevudesse, kust see veetakse edasi suuremate reoveepuhastite purgimissõlmedesse või põldudele. Sakala suvilarajoonis kasutatakse vett 100% elanike tarbeks. Kuna tegu on piirkonnaga, kus pidevalt ehitatakse suvilaid ümber aastaringseks elamiseks ning püsielanike arv ning veetarbimine suurenevad, siis tuleb lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» hakata arendama reovee kogumissüsteemide ehitamist. Sakala suvilarajooni olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 10 oleval Sakala suvilarajooni ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.12.1. Sakala suvilarajooni veevajadus Sakala suvilarajooni püsielanike arv tänasel päeval on ~50 inimest, kuid see suureneb iga aastaga. Perspektiivselt saab elanike arvu ja veetarvidust hinnata suvilarajoonis olevate kruntide arvu järgi. Arvestades, et suvilarajoonis on 49 krunti ning Eesti keskmine pere suurus on 2,5 inimest, võiks kogu suvilarajooni kõigi elamute püsival asustamisel elada Sakala suvilarajoonis ~120 elanikku. Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Sakala suvilarajooni prognoositav veevajadus tulevikus on esitatud tabelis 117. Tabel 117.Sakala suvilarajooni veevajadus Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Elanike veevajadus 120 0,16 19,52 19,52 × 1,2 Sakala suvilarajooni veevajadus kokku 23,42

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 87 / 113 5.12.2. Ühisveevärk ja ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Tänasel päeval varustab Sakala suvilarajooni 22 elamut veega 1982. aastal puuritud uuem puurkaev, mis võeti kasutusele 2004. aastal. Puurkaevu andmed ja katastrinumber ei kajastu Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis. 2004. aastal tehtud veeanalüüsid analüüsitud parameetrite osas jäävad alla lubatud piirnormi ning kohalike elanike sõnul on vee kvaliteet hea. Probleemina märkis hr Aksel Kähr, kaevu väikest veeandvust, mis võib saada tulevikus probleemiks, kuna suvilarajoonis kasutavad elanikud vett suveperioodil ka kastmiseks. Vanema puurkaevu, katastrinumbriga 6030, viimased veeanalüüsid pärinevad aastast 1982. Analüüside põhjal, kuigi analüüsitud parameetreid on vähe, vastab vesi kehtestatud parameetritele. Puurkaevu veeandvus on keskpärane – deebit 1,2 l/sek (103 m3/d). Sakala suvilarajoonis tuleb proovipumpamise käigus välja selgitada uuema puurkaevu veeandvus, misjärel saab otsustada, kas puurkaev suudab tagada käesolevas tööd kirjeldatud elanike veevajaduse. Kui uuem puurkaevu veeandvus osutub väiksemaks asumi prognoositavast veevajadusest, siis tuleb kasutusse jätta nii uus kui ka vana puurkaev. Samuti tuleb mõlema puurkaevu veest teostada veeanalüüsid, mille põhjal saab teha järeldusi veepuhastusseadmete vajaduse kohta. Veepuhastusseadmed saab vajadusel paigaldada vanema puurkaevu peale rajatud pumplahoonesse. Sakala suvilarajooni veetorustike renoveerimisel tuleb asendada ~650 meetrit olemasolevat veetorustikku ning rajada 330 meetrit uut torustikku. Veetorustik on otstarbekas rajada kanalisatsioonitorustikuga ühises kaevikus. 5.12.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus.

Käesoleval ajal on Sakala suvilarajoonis tuletõrje veevõtukohti väljaehitatud ei ole. Tulevikus tuleb suvilarajooni rajada 30 m3mahuga maa-alune tuletõrjevee reservuaar, mille täitmine toimub puurkaevpumplast lähtuva veetorustiku kaudu. 5.12.4. Sakala suvilarajooni kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Sakala suvilarajoonis kanalisatsioonitorustikke ja reoveepuhastit tänasel päeval välja ehitatud ei ole. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, mis veetakse tühjaks ümberkaudsete reoveepuhastite purgimissõlmedesse. Tulevikus on kanalisatsioonitorustike ehitamisel peatrassidena vajalik ehitada ~1350 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikke ja ehitada küla reovee puhastamiseks nõuetele vastav reoveepuhasti, mis tänasel päeval puudub. Tabelis 118 on arvutatud Sakala suvilarajooni reostuskoormus. Tekkiv reovee kogus on ~25 m3/d. Tabel 118.Sakala suvilarajooni prognoositav reostuskoormus Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Elanikkonna 120 0,060 0,012 0,0016 7,32 1,46 kgNüld/ 0,20 kgPüld/ reostus- kgBHT7/d d d koormus

Lähtuvalt Sakala suvilarajooni elanikkonna reovee reostuskoormusest, on tabelis 119 esitatud vajalikud ruumalad reovee puhastamiseks aktiivmuda protsessi käigus. Reoveepuhastusprotsessi disaini arvutused on tehtud vastavalt Saksa ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten 1993) standardile. Tabel 119.Sakala suvilarajooni reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapnikukogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (3,5 g/l) ja muda vanusel (25 d) Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifi- aeratsiooni kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus- katsiooni ruumala sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala (m3) (kg*KA/d) (m3) (m3) 2 9 21 3,5 25 4,1 1,1 2,1

Sakala suvilarajoonis formeeruva reovee puhastamiseks on otstarbekas suvilarajooni idaossa, Viiratsi aleviku poole, paigaldada aktiivmuda- või biokiletehnoloogial põhinev kompaktpuhasti. Reoveepuhastis puhastunud heitvesi juhitakse kraavistikku pidi edasi Viljandi järve.

Leht 88 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Kaugemas tulevikus, kui Viljandi–Mustla maantee äärde Viiratsi aleviku juurde planeeritaval Päikese maaüksusel algab elamuehitus, mille reovee puhastamine on kavas läbi viia Viljandi linna uues reoveepuhastis, on kavas Sakala suvilarajooni reoveepuhasti asemele ehitada reoveepumpla, mis pumpab reovee Päikese maaüksuse kanalisatsioonisüsteemideni, kust reovesi juba isevoolselt allamäge Viljandi reoveepuhasti poole voolab. 5.12.5. Sakala suvilarajooni investeerimisprogramm Tabel 120.Sakala suvilarajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A.1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,240 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Rauaärastusseadmed 0,065 Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU A: 0,359 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi ja - Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,193 kanalisatsiooni rajamine ühises 795 m kaevikus Uuringud, projekteerimine 8% 0,095 Ettenägematud kulud 5% 0,060 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,060 5% C1 KOKKU: 1,408 C2. Ühisveevärgi rajamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,260 260 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,021 Ettenägematud kulud 5% 0,013 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,013 5% C2 KOKKU: 0,307 C3. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,863 kanalisatsioonitorustiku rajamine 575 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,069 Ettenägematud kulud 5% 0,043 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,043 5% C3 KOKKU: 1,018 KOKKU C: 2,733 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rajamine Ehitustööd ja seadmete paigaldus 0,760 Uuringud, projekteerimine 8% 0,061 Ettenägematud kulud 5% 0,038 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,038 5% KOKKU D: 0,897 SAKALA SUVILARAJOON KOKKU: 3,989

5.13. Mähma suvilarajoon Mähma suvilarajooni tuleb ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise seisukohast vaadelda kahe eraldiseisva üksusena, nimetatuna käesolevas arengukavas Mähma I ja Mähma II.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 89 / 113 Mähma I haarab enda alla suvilakooperatiivid Kaseke (16 krunti), Vaarikas (17 krunti), Ööbiku (20 krunti) ja Lõoke (9 krunti). Piirkonnas on MTÜ Ööbiku Vesi puurkaev, mis varustab veega 5 elamut. Ülejäänud veevarustus baseerub salvkaevudel, mis varustavad veega mitmeid elamuid. Mähma II osasse jäävad suvilakooperatiivid Nurme (10 krunti), Vesiroosi (26 krunti), Sako (17 krunti), Nurmenuku (17 krunti), Võilille ja Jõe (kokku 17 krunti). Piirkonnas asub 2 puurkaevu – ametlik puurkaev, mis on A/Ü Sako hallata ja mitteametlik puurkaev, mis asub suvilakooperatiivi Vesiroos territooriumil ja varustab veega 8 elamut. Ülejäänud veevarustus baseerub salvkaevudel, mis varustavad veega mitmeid elamuid. Mõlemas Mähma suvilarajooni osas kasutatakse vett 100% elanike tarbeks. Tekkiv reovesi kogutakse kogumismahutitesse, mis veetakse tühjaks suuremate puhastite purgimissõlmedesse või põldudele. Kuigi suvilarajoonis on tänasel päeval aastaringselt asustatud ~10–15% elamutest, on tegu piirkonnaga, kus pidevalt ehitatakse suvilaid ümber aastaringseks elamiseks ning püsielanike arv ning veetarbimine suurenevad. Seetõttu tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» tuleb hakata arendama reovee kogumissüsteemide ehitamist. Mähma suvilarajooni olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 11 oleval Mähma suvilarajooni ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil. 5.13.1. Mähma suvilarajooni veevajadus Perspektiivselt saab elanike arvu ja veetarvidust hinnata suvilarajoonis olevate kruntide arvu järgi. Mähma I piirkonnas on kokku 62 krunti. Arvestades, et Eesti keskmine pere suurus on 2,5 inimest, võiks piirkonna kõigi elamute püsival asustamisel elada Mähma I suvilarajoonis ~155 elanikku. Mähma II suvilarajoonis on kokku 87 krunti ning elanike arv võik perspektiivselt, kõigi elamute püsival asustamisel olla ~220 elanikku. Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on see tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Mähma I ja II suvilarajooni prognoositav veevajadus tulevikus on esitatud tabelis 121. Tabel 121.Mähma suvilarajooni veevajadus. Inimekvivalentide arv Q m3/d inimekvivalendilt Q m3/d Mähma I elanike 155 0,16 24,80 veevajadus Mähma II elanike 220 0,16 34,72 veevajadus 59,52 × 1,2 Mähma suvilarajooni veevajadus kokku 71,42

5.13.2. Ühisveevärk ja ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud Mähma suvilarajoonis saab ühisveevarustuse seisukohast perspektiivseteks puurkaevudeks lugeda kõiki kolme puurkaevu, millest lähtuvalt saab välja ehitada veetorustiku. Mähma I suvilarajoonis on selleks MTÜ Ööbiku Vesi puurkaev katastrinumbriga 17688 (deebit 0,83 l/sek ~71 m3/d). Mähma II suvilarajoonis on ametliku puurkaevuna OÜ Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasis A/Ü Sako puurkaev katastrinumbriga 4610 (deebit 3,61 l/sek ~300 m3/d), mille veeandvus on piisav kogu Mähma II suvilapiirkonna veevajaduse katmiseks. Siiski tuleb aga ka uurida Vesiroosi suvilakooperatiivi mitteametlikku puurkaevu, mis on küll väidetavalt ainult 32 meetrit sügav. Kõikide nimetatud puurkaevude puhul tuleb teostada proovipumpamised ja võtta veeanalüüsid, et teha lõplikud järeldused nende puurkaevude kasutamisel ühisveevärgi arendamisel. Puurkaevudest lähtuva veetorustiku ehitamisel on otstarbekas veetorustik rajada mööda suvilakooperatiivide vahelisi peatänavaid. Rajatava veetorustiku kogupikkus Mähma I suvilarajoonis kujuneb 1115 meetrit, millest 925 ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga, ja Mähma II suvilarajoonis 2435 meetrit, millest 2105 meetrit ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga. 5.13.3. Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus.

Leht 90 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Käesoleval ajal Mähma suvilarajoonis tuletõrje veevõtukohti välja ehitatud ei ole. Tulevikus tuleb mõlemasse Mähma suvilarajooni rajada 30 m3mahuga maa-alune tuletõrjevee reservuaar, mille täitmine toimub puurkaevpumplast lähtuva veetorustiku kaudu. 5.13.4. Mähma suvilarajooni kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Mähma suvilarajoonis kanalisatsioonitorustikke ja reoveepuhasteid tänasel päeval välja ehitatud ei ole. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, mis veetakse tühjaks ümberkaudsete reoveepuhastite purgimissõlmedesse või immutatakse pinnasesse. Tulevikus on kanalisatsioonitorustike ehitamisel peatrassidena vajalik Mähma I suvilarajoonis ehitada ~1405 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikke (sellest 925 meetrit ühises kaevikus veetorustikuga) ja Mähma II suvilarajoonis ehitada ~3275 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikke (sellest 2105 meetrit ühises kaevikus veetorustikuga). Samuti tuleb rajada mõlemasse Mähma suvilarajooni oma reoveepuhasti. Tabelis 122 on arvutatud Mähma suvilarajooni reostuskoormus. Mähma I suvilarajooni tekkiv reovee kogus on ~25 m3/d ja Mähma II suvilarajoonis ~35 m3/d. Tabel 122.Mähma suvilarajooni prognoositav reostuskoormus. Veetarbija Inim- R BHT7ie R Nüldie R Püldie R kgBHT7/ R kgNüld/d R kgPüld/d ekvivalentideühikultkgBHTühikultkgN7/ üldühikultkgP/ üldd/ arv d d d Mähma I 155 0,060 0,012 0,0016 9,3 kgBHT7/ 1,86 kgNüld/ 0,25 kgPüld/ reostuskoormus d d d Mähma II 220 0,060 0,012 0,0016 13,02 2,64 0,35 reostuskoormus kgBHT7/d kg Nüld/d kg Püld/d

Lähtuvalt Mähma I ja Mähma II suvilarajooni elanikkonna reovee reostuskoormusest, on tabelites 123 ja 124 esitatud vajalikud ruumalad reovee puhastamiseks aktiivmuda protsessi käigus. Reoveepuhastusprotsessi disaini arvutused on tehtud vastavalt Saksa ATV-A 126 (Grundsätze für die Abwasserbehandlung in Kläranlagen nach dem Belebungsverfahren mit gemeinsamer Schlammstabilisierung bei Anschlußwerten bis 500 Einwohnerwerten, 1993) standardile. Tabel 123.Mähma I suvilarajooni reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapniku kogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (3,5 g/l) ja mudavanusel (25 d). Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifikat- aeratsiooni kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus- siooni ruumala sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala (m3) (kg*KA/d) (m3) (m3) 2 13 30 3,5 25 6,0 1,2 2,3

Tabel 124.Mähma II suvilarajooni reostuskoormuse degradeerimiseks vajalik reoveepuhasti basseinide maht, tekkiv liigmuda kogus ja puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalik hapniku kogus etteantud aktiivmuda kuivainesisaldusel (3,5 g/l) ja mudavanusel (25 d) Vajalik Vajalik Vajalik Muda Muda vanus Tekkiv AOR (kgO2/ SOTR fosfori- denitrifikat- aeratsiooni kuivaine (d) liigmuda h) (kgO2/h) ärastus siooni ruumala sisaldus (g/l) hulk ruumala ruumala (m3) (kg*KA/d) (m3) (m3) 3 16 37 3,5 25 4,1 1,4 2,8

Nii Mähma I kui Mähma II suvilarajoonis formeeruva reovee puhastamiseks on otstarbekas suvilarajooni paigaldada aktiivmudatehnoloogial või biokiletehnoloogial baseeruv kompaktreoveepuhasti. Reoveepuhastis puhastunud heitvesi juhitakse kraavistikku pidi edasi Tänassilma jõkke. 5.13.5. Mähma suvilarajooni investeerimisprogramm Tabel 125.Mähma I suvilarajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A.1 puurkaev-pumpla renoveerimine Puurkaev-pumpla renoveerimine Lammutus- ja rekonstrueerimistööd 0,240 (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Rauaärastusseadmed 0,065

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 91 / 113 Uuringud, projekteerimine 8% 0,024 Ettenägematud kulud 5% 0,015 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,015 5% KOKKU A: 0,359 B. Reovee ülepumpla ehitamine Reovee ülepumplate asendamine Klaasplastist 2 pumbaga pumpla, 1 0,250 komplekt Uuringud, projekteerimine 8% 0,020 Ettenägematud kulud 5% 0,013 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,013 5% KOKKU B: 0,296 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi ja - Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,388 kanalisatsiooni rajamine ühises 925 m kaevikus Uuringud, projekteerimine 8% 0,111 Ettenägematud kulud 5% 0,069 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,069 5% C1 KOKKU: 1,637 C2. Ühisveevärgi rajamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,190 190 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,015 Ettenägematud kulud 5% 0,010 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,010 5% C2 KOKKU: 0,225 C3. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,720 kanalisatsioonitorustiku rajamine 480 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,058 Ettenägematud kulud 5% 0,036 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,036 5% C3 KOKKU: 0,850 KOKKU C: 2,712 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rajamine Ehitustööd ja seadmete paigaldus 0,760 Uuringud, projekteerimine 8% 0,061 Ettenägematud kulud 5% 0,038 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,038 5% KOKKU D: 0,897 MÄHMA I SUVILARAJOON KOKKU: 4,264

Tabel 126.Mähma II suvilarajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A.1 puurkaev-pumpla renoveerimine 2 puurkaev-pumpla Lammutus ja rekonstrueerimistööd 0,480 renoveerimine (katused, seinad, soojustus ja drenaaž) Rauaärastusseadmed 0,130 Uuringud, projekteerimine 8% 0,049 Ettenägematud kulud 5% 0,031 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,031 5% KOKKU A: 0,721 B. Reovee ülepumplate ehitamine

Leht 92 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Reovee ülepumplate rajamine Klaasplastist 2 pumbaga pumpla, 3 0,750 komplekt Uuringud, projekteerimine 8% 0,060 Ettenägematud kulud 5% 0,038 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0.038 5% KOKKU B: 0,886 C. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine C1. Ühisveevärgi ja - Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 3,158 kanalisatsiooni rajamine ühises 2105 m kaevikus Uuringud, projekteerimine 8% 0,253 Ettenägematud kulud 5% 0,158 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,158 5% C1 KOKKU: 3,727 C2. Ühisveevärgi rajamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,330 330 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,026 Ettenägematud kulud 5% 0,017 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,017 5% C2 KOKKU: 0,390 C3. Ühisveevärgi asendamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 0,710 710 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,057 Ettenägematud kulud 5% 0,036 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,036 5% C3 KOKKU: 0,839 C4. Isevoolse Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 1,755 kanalisatsioonitorustiku rajamine 1170 m Uuringud, projekteerimine 8% 0,140 Ettenägematud kulud 5% 0,088 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,088 5% C4 KOKKU: 2,071 KOKKU C: 7,027 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rajamine Ehitustööd ja seadmete paigaldus 1,600 Uuringud, projekteerimine 8% 0,128 Ettenägematud kulud 5% 0,080 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 0,080 5% KOKKU D: 1,888 MÄHMA II SUVILARAJOON KOKKU: 10,522

6. FINANTSANALÜÜS 6.1. Arendustegevuse finantseerimisvajadused Tabel 127.Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute I etapi koondtabel Projekt Maksumus (mln krooni) Viiratsi alevik A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,359 Viiratsi alevik B Reovee ülepumplate asendamine ja 0,592 ehitamine

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 93 / 113 Viiratsi alevik C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 18,574 rekonstrueerimine ja laiendamine Viiratsi alevik D Vana reoveepuhasti lammutamine 0,250 VIIRATSI ALEVIK KOKKU: 19,775 Vana-Võidu asula A Puurkaevpumplate renoveerimine 1,765 Vana-Võidu asula B Reovee ülepumplate asendamine ja 0,354 ehitamine Vana-Võidu asula C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 10,830 rekonstrueerimine ja laiendamine VANA-VÕIDU ASULA KOKKU: 12,949 Uusna asula A Puurkaevpumplate renoveerimine 1,765 Uusna asula B Reovee ülepumplate asendamine ja 0,296 ehitamine Uusna asula C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 5,624 rekonstrueerimine ja laiendamine Uusna asula D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 2,124 purgla rajamine UUSNA ASULA KOKKU: 9,809 Tänassilma küla A Puurkaevpumplate renoveerimine 1,924 Tänassilma küla B Reovee ülepumplate asendamine ja 0,566 ehitamine Tänassilma küla C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 3,789 rekonstrueerimine ja laiendamine Tänassilma küla D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 1,888 purgla rajamine TÄNASSILMA KÜLA KOKKU: 8,167 Valma küla A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,933 Valma küla C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 3,372 rekonstrueerimine ja laiendamine Valma küla D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 0,755 purgla rajamine VALMA KÜLA KOKKU: 5,060 55,760

Tabel 128.Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute II etapi koondtabel Projekt Maksumus (mln krooni) Tusti küla A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,359 Tusti küla B Reovee ülepumplate asendamine ja ehitamine Tusti küla C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 2,097 rekonstrueerimine ja laiendamine Tusti küla D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 0,755 purgla rajamine TUSTI KÜLA KOKKU: 3,211 Ruudiküla A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,359 Ruudiküla B Reovee ülepumplate asendamine ja 0,296 ehitamine Ruudiküla C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 2,532 rekonstrueerimine ja laiendamine Ruudiküla D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 0,755 purgla rajamine RUUDIKÜLA KOKKU: 3,942 Vasara küla A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,359 Vasara küla C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 1,060 rekonstrueerimine ja laiendamine Vasara küla D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 0,815 purgla rajamine VASARA KÜLA KOKKU: 2,234 Mäeltküla küla A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,359

Leht 94 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Mäeltküla küla C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 1,672 rekonstrueerimine ja laiendamine Mäeltküla küla D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 0,815 purgla rajamine MÄELTKÜLA KÜLA KOKKU: 2,846 Sakala suvilarajoon A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,359 Sakala suvilarajoon C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 2,733 rekonstrueerimine ja laiendamine Sakala suvilarajoon D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 0,897 purgla rajamine SAKALA SUVILARAJOON 3,989 KOKKU: Mähma I suvilarajoon A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,359 Mähma I suvilarajoon B Reovee ülepumplate asendamine ja 0,296 ehitamine Mähma I suvilarajoon C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 2,712 rekonstrueerimine ja laiendamine Mähma I suvilarajoon D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 0,897 purgla rajamine MÄHMA I SUVILARAJOON 4,264 KOKKU: Mähma II suvilarajoon A Puurkaevpumplate renoveerimine 0,721 Mähma II suvilarajoon B Reovee ülepumplate asendamine ja 0,886 ehitamine Mähma II suvilarajoon C Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 7,027 rekonstrueerimine ja laiendamine Mähma II suvilarajoon D Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 1,888 purgla rajamine MÄHMA II SUVILARAJOON 10,522 KOKKU: 31,008

6.2. Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalused Tabelid 127 ja 128 kirjeldavad investeeringute mahtu, mis on vajalikud Viiratsi valla ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks. Viiratsi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengut aastani 2012 võib vaadelda kahes etapis, mida ei tule teineteisest täiesti eraldi käsitleda. Võimalusel ja vajadusel tuleb käesolevas töös II etappi jaotatud töid teha ka juba I etapi realiseerumise ajal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni I etapi raames, aastatel 2005–2008, keskendutakse eelkõige «Wiljandi County Water Management Project» projekti realiseerumisele, mis haarab enda alla Viiratsi valla 5 suurema asumi – Viiratsi alevik, Vana-Võidu asula, Uusna asula, Tänassilma küla ja Valma küla – veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise. Nimetatud projekti, mis haarab Viljandi maakonnast 7 valla ja 3 linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, on Viiratsi valla nimetatud 5 asumi ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise investeeringumahuks hinnatud 36 046 188 EEK (2 301 800 EUR). Käesoleva arengukava koostamisel teostatud olemasolevate veevarustussüsteemide kaardistamise ja seisundi hindamise raames saadi 5 asumi veevarustussüsteemide rekonstrueerimise ning laiendamise investeeringumahuks 55 760 000 EEK (3 560 664 EUR). Arengukavas kirjeldatud 1/3 võrra suurem investeeringumaht on tingitud asjaolust, et puurkaevude veeanalüüsidest lähtuvalt tuleb puurkaevuveest ülenormatiivse fluori ärastamiseks paigaldada ülikallid fluoriärastusseadmed. Kuna kõigi asumite heitvesi suunatakse reostustundlikesse suublatesse – Tänassilma jõgi ja Valma küla puhul Võrtsjärv, siis on vajalik reoveest fosfori ärastamine. Fosfori ärastamine reoveest biotiikidel põhineval puhastustehnoloogial ei ole vajalikul määral võimalik, mistõttu on arvestatud, et asumite reovee puhastamiseks tuleb rajada kaasaegsel tehnoloogial põhinevad reoveepuhastusseadmed. II etapis, mille põhirõhk kujuneb aastatele 2008–2012, keskendutakse I etappi mittehaaratud, väiksemate asumite, veevarustussüsteemide rekonstrueerimisele ja arendamisele. Nendeks asumiteks on Tusti küla, Ruudiküla, Vasara küla, Mäeltküla küla, Sakala ja Mähma suvilarajoonid. Tusti küla halbade veetorustike seisundi tõttu tuleb Tusti külas osaliselt töid teha kindlasti varem.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 95 / 113 III etapis, mis hõlmaks perioodi 2012–2017, toimub väljaehitatud veevarustussüsteemide haldamine ja lähtuvalt elamuehitus- ja kinnisvara turu arengust uute ühisveevarustussüsteemide väljaehitamine. Põhiline kohustus ühisveevärgi rajamisel peaks lasuma arendajal. Omavalitsus peaks garanteerima peatrasside rajamise arengupiirkonda. Perspektiivse elamuehituse piirkonnana on kõige tõenäolisemalt kinnisvaraarendus tekkimas Viiratsi aleviku lähedusse, Viljandi–Mustla maantee äärde Päikese maaüksusele. Arengukava I etapi investeeringuvajadusi finantseeritakse tänase kava kohaselt 36,0 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. On võimalus, et lähtuvalt käesoleva arengukava koostamise tulemusel selgunud investeeringumahtude suurenemise tõttu on võimalik Euroopa Liidu poolset finantseerimist suurendada. Kui Euroopa Liidu poolne finantseering jääb esialgsesse suurusjärku, siis tuleb Viiratsi vallal leida lisavahendeid kavandatud tegevuste finantseerimiseks 20 miljoni krooni ulatuses. Lisavõimalustena saab käsitleda Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolset finantseerimist, laenupõhist finantseerimist või võimalusel mõne teise Euroopa Liidu fondi poolset finantseerimist. Kuna omavalitsuse laenukoormus võib olla kuni 60% puhastatud eelarvest, on Viiratsi vallal võimalik võtta laenu ~ 8 miljoni krooni ulatuses. Võimalusel tuleb kasutada just osalemist mõnes suuremas Euroopa Liidu projektis, sest II etapi tegevuste raames on ühisveevarustussüsteemidesse investeeritavate summade vajadus 31,008 miljonit krooni. Selliste projektide puhul tuleb arvestada omavalitsuse omafinantseeringuks 10–20%. 6.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid Käesoleva arengukava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arengukava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja Viiratsi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust korraldav vee-ettevõte, ning tariifid kinnitab vallavolikogu. Viiratsi vallas puudub tänasel päeval määrus, mis määratleks vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujunemise alused. Nimetatud määrus tuleb lähiajal välja töötada ja vastu võtta. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind koosneb abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Vaatamata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hinna korra kehtestamist sätestava määruse puudumisele on vastavalt Viiratsi Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a otsusele nr 8 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad» alates 1. juunist 2004. a. Viiratsi valla tarbijatele ühe kantmeetri (m3) veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad kehtestatud alljärgnevalt: Veevarustuse teenus käibemaksuta käibemaksuga Eratarbijad ja vallaasutused 7,63 9,00 Ettevõtjad 9,00 10,62 Heitvee ärajuhtimise teenus Eratarbijad ja vallaasutused 10,17 12,00 Ettevõtjad 12,00 14,16

Eratarbijale on vee ja kanalisatsiooni ühe kuupmeetri hind koos käibemaksuga 21,00 EEK/m3, ettevõtetele 24,78 EEK/m3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasud on määratletud Viiratsi Vallavolikogu määrusega nr 8 (25. juuni 2004) «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri». Määruse alusel on liitumistasu määramise näitajaks vee ja/või kanalisatsiooni ühendustorustiku läbimõõt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga üheaegsel liitumisel maksab liituja liitumistasu (koos käibemaksuga) veetorustiku välisläbimõõdu järgi liitumispunktis vastavalt tabelis 129 toodud näitajatele. Tabel 129 Øvälismm 32 40 50 63 75 90 110 Liitumistasu 17 500 37 500 62 500 100 000 150 000 200 000 250 000 (EEK)

Ainult ühisveevärgiga liitumisel maksab liituja 75% tabelis 129 esitatud summast. Ainult ühiskanalisatsiooniga liitumisel maksab liituja liitumistasu (koos käibemaksuga) lähtuvalt kanalisatsioonitoru siseläbimõõdule liitumispunktis vastavalt tabelile 130. Tabel 130

Øsisemm 100 150 200 250 300 Liitumistasu 7500 10 000 15 000 25 000 75 000 (EEK)

6.3.1. Veetariifide kehtestamise põhimõtted

Leht 96 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi majapidamise kohta kuus. Järgnevalt on kirjeldatud kuu veemaksude jõukohasust, väljendades seda protsendina leibkonna kuu sissetulekust. Statistikaameti andmeil oli Viljandi maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2003. aastal kuus 2388 krooni. Keskmine leibkonna suurus Viiratsi vallas on Viiratsi valla arengukava andmetel 2,35 inimest. Seega on leibkonna keskmine sissetulek 5612 krooni. Normaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 3,5–4,5% leibkonna netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 200–255 krooni leibkonna kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 100 l leibkonna liikme kohta ööpäevas, moodustab see keskmise (2,35 inimest) leibkonna kohta 7,05 m3vett kuus.

Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m3tarbitava vee optimaalseks maksumuseks ilma käibemaksuta 28,37–36,17 krooni.Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsiooni skeem on esitatud järgnevalt. Tariifide määramise eesmärgid: – vee tootmise ja reoveepuhastuse omahinna ning seotud ekspluatatsioonikulude katmine; – osaliselt veevarustuse rajamiskulude katmine; – kasumi teenimine vee-ettevõttele investeeringute tegemiseks. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Veetootmise omahind: – ressursimaks, mis antud veehorisondi (Keskdevon-Silur ja Silur-Ordoviitsium) veele on 2005. aastast 59 senti/ m3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel; – ekspluatatsioonikulud • tööjõukulu hooldus- ja remonditöödele koos sotsiaal- jaravikindlustusmaksuga; • elektrienergia kulu vee pumpamiseks puuraugust tarbijani; – rajatiste, seadmete, torustike ja masinapargi maksumusest tulenevad amortisatsioonikulud; – muud kulud (tööriided, tööriistad, reservseadmed jne). Reovee puhastamise omahind sõltuvalt puhastusseadmete tehnoloogiast ja puhastatava reovee kogusest võib muutuda üsna suurtes piirides. Klassikaliste aktiivmudaprotsessidel põhinevate puhastustehnoloogiate ekspluatatsioonikulu on suurem kui tehismärgalaprotsessidel põhinevatel tehnoloogiatel. Üldjuhul moodustavad reoveepuhastuse omahinna: – ekspluatatsioonikulud; • tööjõu kulu hooldus- ja remonditöödele koos sotsiaal- jaravikindlustusmaksuga; • elektrienergia kulu vee õhustamiseks, segamiseks ja pumpamiseks; – rajatiste, seadmete, torustike ja masinapargi maksumusest tulenevad amortisatsioonikulud; – muud kulud (tööriided, tööriistad, reservseadmed jne); – täiendavalt lisandub omahinnale plaaniline kasum. Viiratsi valla puhul tuleb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnale lisada ka AS Viljandi Veevärk poolt arvestatud tasu Viljandi linna ühiskanalisatsiooniteenuse eest. Käesoleval ajal on kanalisatsiooniteenuse summaarne hind 12,00 krooni kuupmeetri eest. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifide kujunemisel tuleb arvestada elanikkonna poolt tarbitavat vee hulka. Käesolevas töös tuuakse välja vaid põhimõtteline skeem hinna kujundamiseks, mis kujuneb täpsemalt välja arengukava elluviimise käigus. I. Veetootmise kuupmeetri omahind kujuneb:

A. elektrienergia maksumus: 1,1 krooni/m3; B. amortisatsioonikulud 2% aastas puurkaevpumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis/ rajamismaksumusest. Amortisatsioonikulu jagatakse tarbitava vee hulgaga kuupmeetrites; C. ressursimaks on Keskdevon-Siluri ja Silur-Ordoviitsiumi veelademest põhjavee võtmise korral 2005. aastast 0,59 krooni/m3; D. töötasud vee-ettevõttes töötavatele inimestele jagatuna tarbitava vee hulgaga; E. sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed töötasudelt; F. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 5% eelneva viie kuluartikli kogusummast ja jagatakse see tarbitava vee hulgaga.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 97 / 113 Veetootmise omahind kokku (V):

Sellele summale lisandub planeeritud kasum (10%) ning käibemaks (18%) II. Reovee puhastamise omahind kujuneb: G. aktiivmudapuhastites oksüdeeritavate orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatav elektrienergia (ligikaudu 1 kWh 1 kg ärastatud BHT7kohta) + kulud reovee eelpuhastusele ja aktiivmudasuspensiooni segamisele (ligikaudu 1 kWh 1 kg ärastatud BHT7kohta), jagatuna tarbitava vee hulgaga; H. amortisatsioonikulud 2% aastas on juba arvestatud vee tootmise hinna sisse; I. tööjõukulud on arvestatud juba vee tootmise hinna sisse; J. saastetasusid ei arvestata reovee puhastamise omahinna sisse, kuna kasutatav puhastustehnoloogia peab tagama heitvee vastavuse kehtestatud normidele;

K. AS Viljandi Veevärk poolt arvestatud tasu kanalisatsiooniteenuse eest 12,00 krooni/m3.

Reovee puhastamise keskmine omahind:

Sellele summale lisandub planeeritud kasum (10%) ning käibemaks: Seega summaarne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind (H):H = V + R 6.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas korraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = G(Tv+Tk)×K, kus Mon liitumistasu, Gon veetarbimise aastane vajadus, Tvveeteenuse müügitariif, Tkon kanalisatsiooniteenuse müügitariif ja Kon osaluskoefitsient sõltuvalt aasta veetarbimisvajadusest. Aastane veevajadus m3 Osaluskoefitsient < 300 5,9 < 600 4,5 < 1 800 3,5 < 6 000 2,5 < 18 000 1,25 < 36 000 0,75 36 000 ja rohkem 0,5

Kokkuvõte Käesoleva töö tulemusena valmis Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2017. Töö esimene peatükk annab ülevaate Viiratsi valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast ja valla arenguperspektiividest ning arendustegevuse prioriteetidest, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Viiratsi valla olemasolevate ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte.

Leht 98 / 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi Viiratsi vallas ning määratleb arengukavaga piiritletava territooriumi. Viienda peatüki raames on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga hõlmatavate asumite kaupa kirjeldatud veevärgi arendamise seisukohast perspektiivseid puurkaeve ja nendel baseeruva veehaarde rajamise võimalusi. Hinnatud on piirkonna elanike veetarvet ja sellest lähtuvalt võimalusi piirkonnas formeeruva reovee kogumiseks ja puhastamiseks. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimis- ja arendustegevuse kirjeldamise juures on asumite kaupa hinnatud ka vajalikke investeeringumahtusid. Töö viimane, kuues peatükk kirjeldab arengukava etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi ning projekti maksumusest tulenevat veetariifipoliitikat piirkonnas. Arengukava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused turisminduse ja rekreatiivsete võimaluste arenguks piirkonnas.

Summary The present work, «Development plan of water- and wastewater systems in Viiratsi parish 2007–2015», specifies the water management development directions till 2017. The development plan of water- and wastewater systems defines the regions where the local authority commits to develop the water- and wastewater systems. The first part of the work describes the socio-economical situation and environmental conditions in Viiratsi parish. The second part of the work gives preview of the situation and status of the existing borewells, pipelines and wastewater treatment systems. The third and the fourth part concern the Estonian and EU legislation, which associates with the water- and wastewater management and with the development of this field. These parts also describe the problems which connect to the renovation and development of water- and wastewater systems in Estonia and gives the basic principles for the development and renovation of water- and wastewater systems. The fifth part of the work describes the priorities of the renovation and development of the water- and wastewater systems. It describes in detail the renovation and development of water- and wastewater systems in each region, which are the perspective for the development of water- and wastewater systems. The last part of the work summarizes the need of investments and gives the basis for the working out the water tariffs and describes the price of water and wastewater for the consumer. The development of water- and wastewater systems in Viiratsi parish till 2012 may observe in two stages, which are not separated from each other rigidly. In case of need and if it is possible, the activities which are in the second stage may be started or accomplish already in the first stage. In the first stage 2005–2008 of the «Development plan of water- and wastewater systems in Viiratsi parish 2007–2015», the emphasis is laid on realization of the «Viljandi County Water Management Project», which involves 3 towns and 7 rural municipalities with ca 57% (33 700) of the population of Viljandi County. The first stage includes renovation of the water- and wastewater systems in the five biggest settlements (population 2550 inhabitants) in the parish – Viiratsi boroughtown, Vana-Võidu and Uusna settlements, Tänassilma and Valma villages. The investment requirement of these five settlement, to renovate and develop water- and wastewater systems, also drainage systems, is 55 760 000 EEK (3 560 664 EUR). «Viljandi County Water Management Project» should cover from that sum 36 046 188 EEK (2 301 800 EUR). In the future the water management and wastewater treatment of the Viiratsi boroughtown (population 1600 inhabitant) will be based on the water- and wastewater systems of Viljandi town through the connection of water and wastewater pipelines. For the local industry the one borewell will be left in the use in Viiratsi boroughtown. Renovation of the water- and wastewater systems of Viiratsi boroughtown include the Teemeistri settlement near Viiratsi. The water management of the Vana-Võidu settlement (population 406 inhabitant) in the future will be based on one borewell which will be renovated. Because of the high content of fluoride (2,2–2,5 mg/l) quite an expensive reverse osmosis technology is necessary to be installed. The wastewater from Vana-Võidu will be pumped 3,5 km to the new wastewater treatment plant in Viljandi town. In Uusna settlement (population 400 inhabitant) the water management in the future will be based on one borewell which will be renovated. Also the technology for fluoride and iron removal with the second stage pumping station is necessary to be installed. Wastewater will be treated in the own wastewater treatment plant which is necessary to be reconstructed. In Tänassilma village (population 190 inhabitant) it is necessary to renovate two borewells – the borewell in the region of Kalmetu habitation and the borewell of the Kalmetu School. Both of the wells need the facilities to remove fluoride and iron from water. Wastewater from households and from school will be lead to the wastewater treatment plant which has to be reconstructed.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 99 / 113 In Valma village (population 170 inhabitant) the water management in the future will be based on one borewell. The well needs the facilities for removing fluoride and iron from water and a second stage pumping station is necessary to be installed. Wastewater treatment will be held in the local wastewater treatment plant which is necessary to be reconstructed. In the second stage, 2008–2012, of the «Development plan of water- and wastewater systems in Viiratsi parish 2007–2015», the water- and wastewater systems in smaller villages – Tusti village, Ruudi village, Vasara village, Mäeltküla village, Sakala and Mähma summerhouse regions – will be reconstructed and developed. The investment requirement of the second stage, to renovate and develop water- and wastewater systems, is 31 008 000 EEK (1 980 077 EUR). In the third stage, 2011–2017, the management and maintenance of the existing water and wastewater systems occur. In the regions of perspective housing development the local authority should guarantee the construction of the main water and wastewater pipelines.

Leht 100 / Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 101 / 113 Leht 102 / Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 103 / 113 Leht 104 / Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 105 / 113 Leht 106 / Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 107 / 113 Leht 108 / Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 109 / 113 Leht 110 / Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 111 / 113 Leht 112 / Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine 113 Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 113 / 113