DOCSLIB.ORG

Liivimaa Maitsed Viljandimaa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Liivimaa Maitsed Viljandimaa Liivimaa maitsed Viljandimaa Mulgimaa on tuntud linakasvatusega jõukaks saanud Mulgimaa, a historical and talude poolest, mis tingis kohalike toitude leviku üle Ees- cultural area in Southern Es- ti, kui kaubaks läks mõni talu kaugemal või vahetati elu- tonia, is known for its farms kohta. Nii tunneme mulgi putru, kapsaid ja korpe terves which have become rich by Eestis. Need on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi growing flax, which resulted in nimistusse. Mulgimaalt on pärit veel segakama, mis si- local foods spreading all over the saldab erinevaid tera- ja kaunvilju. country when a remote farm was 20. sajandi algupoolel tegutsenud Lip- sold, or a family relocated. For ex- lapi kodumajanduskool oli aga ample, dishes like “Mulgi groats” (barley esimene selline õppeasutus groats with mashed potatoes and fried kogu tsaari-Venemaal. Vana diced pork), “Mulgi cabbage” (stewed sauerkraut with Viljandimaad tervikuna isel- barley groats) and curd cheese pastries are known oomustabki uuendustega all over Estonia. They have been included in the kaasaminek, sealjuures Estonian Cultural heritage List. The Mulgi region osatakse oma sesoon- is also where so called “mixed kama”, mixed susel ning säästlikul too- flour made of various grains and legumes, orig- rainekasutusel tuginevat inated. Moreover, the Liplapi school of home toidupärandit hinnata economics, which operated there in early 20th ning seda hoitakse jätku- century, was the first educational facility of the valt au sees. Oma päritolu kind in Russian Empire. Old Viljandi County as a rõhutavad tänapäevalgi te- whole is characterised by welcoming changes and gutsevad piirkonna toidutoot- innovations with an open mind while still appreciat- jad, kes on koondunud kohalik- ing and respecting its culinary heritage based on the ku Viljandi OTT toiduvõrgustikku. seasonal principle and sustainable use of produce. Local Ka piirkonna söögikohtade menüüdes food manufacturers emphasise their origin to this day, on mulgi toidud eraldi välja toodud. Mitmel pool kor- having founded their own regional food network “Viljandi raldatakse toiduvalmistamise õpitubasid, näiteks Olust- OTT”. Menus in local food establishments also typically vere mõisas saab ise leivaküpsetamist proovida. Suvel list Mulgi dishes separately. There are numerous cooking toimuvat Viljandi Hansalaat ja Viljandi pärimusmuusika workshops, for example, bread baking on Olustvere man- festivali oodatakse aga alati põnevusega, sest mõlemad or. The summer fair during Viljandi Hanseatic days as well pakuvad toiduhuvilistele uusi maitseid ning elamusi. as Viljandi Folk Music Festival are the occasions to eagerly expect every year as both are sources of new tastes and experiences for foodies. www.flavoursoflivonia.com | www.balticseaculinary.com | www.toidutee.ee Viljandimaa ENERGIA TALU LEIVAKODA RAUDNAELA KÕRTS Vihi küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 1 OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL 2 Teeristi, Raudna küla, Viljandimaa 3 +372 518 5151, [email protected] Mõisa allee 12, Olustvere, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa +372 5665 3333, [email protected] www.energiatalu.ee; FB: Energia Talu-Ravimtaimekeskus ja +372 437 4280, [email protected] www.raudnael.com, FB: Raudnaela kõrts Öko-Spa, GPS: 58.5853, 25.3797 www.olustveremois.ee, GPS: 58.5554, 25.5670 GPS: 58.3386, 25.4780 Looduspäraselt kasvatatud ravimtaimed, lõkkeõhtud, Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel Raudnaela kõrts asub Pärnu-Tartu maantee ääres, erilise hoolega valitud retseptide järgi valmistatud toi- poolel. Hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab endise Raudna kõrtsi (1700.a) kohal, Viljandist 15 mi- dud. Energia talus kasvatatakse ravimtaimi, pakutakse maaharimist mõisaajal kuni leiva küpsetamiseni välja. nutit autosõitu. Külastajatele pakutakse maitsvat, kiiret tooteid ja teenuseid, mis on kõik seotud ravimtaime- Leivaküpsetamine ettetellimisel. kodumaist toitu, korraldatakse temaatilisi õhtusööke. de ja positiivse energiaga. ENERGIA FARM. Organically grown herbs, evenings OLUSTVERE MANOR BREAD STUDIO. PUB RAUDNAELA. The pub Raudnaela is located near round the campfire, food cooked according to The barn was built in the second half of the 19th century. I-XII Pärnu-Tartu highway, in the place of the former Raudna I-XII special recipes. Energia farm grows medicinal The building has a permanent exhibition, where you can inn (1700), 15 minutes’ drive from Viljandi. Guests can plants, offers goods and services related to herbs see how land management and bread baking took place enjoy delicious home-made dishes, as well as a themed and positive energy. I-XII in the manor. We bake bread if you order in advance. dinner. PINSKA KÜLALISTEMAJA 8 Pinska küla, Viljandi vald, Viljandimaa 4 +372 5665 3333, [email protected] www.pinskamajutus.ee, FB: Pinska külalistemaja GPS: 58.3505, 25.5218 Pinska külalistemaja on pereettevõte, mis asub endisaegse Lõpinska karjamõisa maadel. Toidud on valmistatud ümbruses kasvanud toorainest ja kohalik- ke traditsioone arvestades. PINSKA GUESTHOUSE. Guesthouse Pinska is a family-owned company located on the former Lõpinska country manor land. The food is prepared from local ingredients and according to local I-XII traditions. MÄNNIKU METSATALU Intsu küla, Viljandi vald, Viljandimaa 5 +372 5343 2884, [email protected] www.metsatalu.ee GPS: 58.2984, 25.5893 1 Männiku Metsatalus kasutatakse ja väärtustatakse kohalikku toidu toorainet, eriti taimetoitu. Aastate 2 pikkune taimetoidu valmistamise kogemus on toonud tallu külalisi üle maailma, võõrustataksegruppe. MÄNNIKU FOREST FARM. Männiku forest farm uses local ingredients, especially from plants. Thanks to the years of experience in the production of plant origin food, the farm is visited by guests from all over the world; only groups are admitted. I-XII PAJUMÄE TALU Abja-Vanamõisa küla, Mulgi vald, Viljandimaa 6 +372 5664 1298, [email protected] www.pajumae.ee GPS: 58.0981, 25.3019 Pajumäe talu on kena taluke Mulgimaa roheluses, mis toodab mahepõllumajanduslikult erinevaid piimatoo- teid. Kohapeal on näha piimatootmise etapid alates karjamaast ja lehmadest kuni kaasaegse meiereini. PAJUMÄE FARM. Pajumäe is a small, nice organic farm I-XII located in the green Mulgimaa, and produces various 4 dairy products. You will have the opportunity to look at 3 all stages of milk production – from cows on the pastures to dairy processing. MULGI PRUULIKODA Kõvaküla, Karksi vald, Viljandimaa 7 5 +372 502 9516, [email protected] www.mulgipruul.ee, FB: Mulgi Pruulikoda GPS: 58.0920, 25.5757 Mulgimaa südames on rajatud pere pruulikoda austu- sest kohaliku toidu ja joogi vastu. Pruulikoja külastaja saab ülevaate õlleteo protsessist ja toorainest ning mekkida erinevaid sorte ehtsat Mulgi õlut. MULGI BREWERY. In the very heart of Mulgimaa there is I-XII a family brewery that respects local foods and beverages. Visitors can observe the beer making process and taste different sorts of Mulgi beer. EESTI PIIMANDUSMUUSEUM H. Rebase 1, Imavere, Järvamaa 8 +372 503 3886, [email protected] www.piimandusmuuseum.ee FB: Eesti Piimandusmuuseum, GPS: 58.7336, 25.7666 See trükis väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas Eesti piimandusmuuseum tutvustab ja propageerib 6 seda infot võidakse kasutada. piimatoodete valmistamist kodusel viisil. Avatud This publication reflects the views of the author. näitused ja väljapanekud piimanduse ajaloost. Muu- The Managing Authority of the Programme is not seumis saab osaleda kohukese, sõira, jäätise ning või 7 responsible for the possible use of the information valmistamise töötubades. contained therein. ESTONIAN DAIRY MUSEUM. Estonian Dairy Museum tells guests about making dairy products at home, Toidutootja, kes pakub Avatud kindlatel Toidupakkuja Ettetellimisel displays and exhibitions on dairy history are also ka toitlustust kuudel available here. The museum also organises sweet Toidutootja, kes pakub cheese snack, cheese, ice-cream and butter making I-XII Avatud kindlatel degusteerimist ja kaasa Majutus masterclasses. kellaaegadel ostmise võimalust.
Load more

Recommended publications
  • Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad
    1 Lisa 3 Tuletõrje veevõtukohad Linn_Küla Aadressi_t Y X VVK_liik Ahimäe küla Ahimäe karjäär 6454030,9 595044,8 Järv Aidu küla Aidu järv 6456700,5 594280,7 Oja Aidu küla Saimre talu 6457040,1 595135,9 Tiik Aidu küla Aidu järve voolav oja 6457535,9 594266,7 Oja Aidu küla Animäe farmi laudad 6459382,1 595709,1 Mahuti Aidu küla Animäe farmi laudad II hoidla 6459405,8 595940,1 Tiik Auksi küla Auksi järv 6481216,2 592842,8 Järv Hendrikumõisa küla Hendriku laudakompleks 6461347,4 594353,3 Tiik Holstre küla Holstre järv 6460770,7 599235,3 Järv Holstre küla Liivi-Eliisi veehoidla 6461344,7 600065,2 Veehoidla Karula küla Karula Puit tiik 6474853 595331,5 Tiik Karula küla Karula järv 6474620,2 593586,5 Järv Karula küla Karula lihatööstus 6474814,9 594256,6 Tiik Karula küla Karula koolkodu veehoidla 6474841,9 593849,6 Veehoidla Kiini küla 6465315,89 579855,1819 Kookla küla 6476685,518 590666,3995 Kuudeküla küla Tänassilma jõe sild Kuudekülas 6474052,9 599619,1 Jõgi Loodi küla Loodi oja Karksi-Nuia teel 6461274 592932,7 Oja Loodi küla 6461687,712 590788,5414 Loodi küla Loodi mõisa paisjärv 6460100,7 593331,3 Järv Luiga küla Mõnnaste tee Ärma jõe sild 6462158,1 605204,8 Jõgi Matapera küla Raudna jõe sild Orikal 6466744,3 592239,3 Jõgi Moori küla Moori lautade tiik 6478511,5 601836,6 Tiik Mäeltküla EKSEKO pumbajaama veehoidla 6467603 596841,8 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO põrsatootmiskompleksis 6467287,8 596903,3 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO sisehoovis veehoidla 6467442,9 596817,6 Veehoidla Oiu küla Tänassilma jõgi Oiul 6474836,3 615487,1 Jõgi Paistu küla
    [Show full text]
  • Ii Köide. Pärsti Valla Üldplaneering
    II KÖIDE. PÄRSTI VALLA ÜLDPLANEERING. Pärsti valla üldplaneering 2 SISUKORD 2 VI RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTETE KUJUNDAMINE 12 Maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste määramine. 4 12.1 Planeeringute koostamine 4 12.2 Planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtted. 4 12.2.1 Üldised põhimõtted 4 12.2.2 Hajaasustusega alad 6 12.2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud 6 12.3 Keskkonnahoiu ja jäätmemajanduse arendamise põhimõtted. 11 12.3.1 Haljastus ja heakord 11 12.3.2 Veekaitse 11 12.3.3 Loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitse 12 12.3.4 Miljööväärtusega alad. Väärtuslike põllumaade ja looduskoosluste määramine 12 12.3.5 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. 21 12.3.6 Jäätmekäitlus ja prügilate keskkonnamõju vältimise ja vähendamise põhimõtted 23 12.3.7 Maavarade kasutamine 23 12.4 Tehniliste infrastruktuuride arendamise põhimõtted. 24 12.5 Liikluskorralduse arendamise põhimõtted. 25 12.5.1 Avaliku huvi määramine eraõigusliku isiku maal. 26 12.6 Ettevõtluse arendamise põhimõtted 26 12.7 Maakasutuse põhikasutusotstarbed ja võimalikud kõrvalotstarbed. Maade reserveerimine ehk uute maakasutusotstarvete kavandamine. 27 12.7.1 Elamuehituse otstarbel maade reserveerimine. 29 12.7.2 Ettevõtlusotstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.3 Üldiste huvide otstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.4 Veekogude maa reserveerimine 30 12.7.5 Transpordimaa reserveerimine. 31 13 Üldplaneeringu elluviimine 31 13.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine. 31 13.2 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamine. 32 13.3 Territoriaalsed huvid 35 Pärsti Vallavalitsus 2004-2006 Pärsti valla üldplaneering 3 13.3.1 Maa taotlemine munitsipaalomandisse 35 13.3.2 Maa jätmine riigi omandisse 35 13.4 Asustusüksuste lahkmejoonte täpsustamine 36 13.5 Kuritegevuse ennetamine.
    [Show full text]
  • 1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla
    Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemisleping Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Paistu Vallavalitsus (registrikood 75009295, aadress Raamatukogu tee 2, Paistu küla Viljandimaa), Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564, aadress Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa), Saarepeedi vald (registrikood 75023792, aadress Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) ja Viiratsi vald (registrikood 75024981, Sakala 1, Viiratsi, Viljandimaa), keda edaspidi nimetatakse Lepingus ühiselt ka Pooled või Ühinevad omavalitsused. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga sätestavad Pooled nelja omavalitsusüksuse – Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla alusel uue omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted, samuti muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise. 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. Ühinemise aeg ja volikogu valimised 2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Kilde Viljandi Meditsiini Ajaloost Koostaja: Heiki Raudla
    Kilde Viljandi meditsiini ajaloost Koostaja: Heiki Raudla Toimetaja: Krista Valdvee Fotod: Viljandi Muuseumi arhiiv ja eraarhiivid Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press © Heiki Raudla ja SA Viljandi Haigla ISBN 978-9949-30-323-6 Saateks Et 2012. aastal möödub 185 aastat ajast, mil Viljandis avati esimene haigla Das Fel- linche Stadt-Militar Krankenhaus (linna kaitseväe haigla), täitub 115 aastat Jämejala haigla rajamisest ja 10 aastat SA Viljandi Haigla algusest, pöördus sihtasutuse juha- tuse esimees Ülle Lumi ligi kolm aastat tagasi minu poole ettepanekuga koostada nende sündmuste tähistamiseks ülevaade Viljandi haigla tegevusest. Üsna pea sai selgeks, et raamatu pealkiri saab olema „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on kõik meditsiinivaldkonnad omavahel tihedalt seotud ja teiseks on materjali ainult haigla raamatu koostamiseks ebaühtlaselt. Et aga kõigest ja kõigist väga põhjalikult kirjutada, tulnuks koostada mitu raamatut. Allikmaterjalina on peamiselt kasutatud Eesti Riigiarhiivi, Ajalooarhiivi ja Filmi- arhiivi ning Viljandi Muuseumi materjale, ajalehtedes Sakala (Tee Kommunismile), Oma Maa ja Viljandi Uudised avaldatud artikleid ning raamatuid, milles kirjutatak- se Viljandi arstidest ja haiglatest. Neid viimaseid on suhteliselt vähe. Seal, kus on vajalik ja ajale iseloomulik, on tsiteerimisel kasutatud tolleaegset kirjaviisi. Lisaks on raamatu koostamisel kasutatud tervishoiutöötajate mälestusi, fotosid ja meenutusi. Suureks abiks olid Tiina Parre ja Herki Helves Viljandi muuseumist ning kümned haigla endised ja praegused töötajad: Asta Sims, Elvi Gabriel, Eva Ganitše- va, Tiina Väre, Benno Abram, Eduard Viira, Felix Keel, Jaan Kõiv, Ülle Lumi, Riina Jents, Andres Tiit, Mari-Ann Kõrgesaar, Linda Pedanik, Aivi Saharov, Malle Laur- soo, Salme Murd, Hildegard Hensen, Eva Mäemets, Ilme Tropp, Asta Rosenfeldt. Samuti Sirje Tamm ja Heli Toomla Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute ta- litusest ning Kiti Põld.
    [Show full text]
  • Viljandi Castle of Teutonic Order, L
    DOS AND DON’TS FOR VISITORS ● You can move about on private land from sunrise to sunset unless you do damage to the landowner. In case the private land is fenced or marked, you will need the landowner’s permission for passing. ● Drive your motor vehicle and cycle your bike only on the provided roads and park it only in the car park. ● Put up your tent and make a fire only in the prepared and marked places. ● At the time of fire risk it is forbidden to make an open fire, even on special grounds. ● You can pick berries, mushrooms and other forest goods in the pro- tected area. ● The use of watercraft is allowed. The use of motorised watercraft is allowed in accordance with the procedures established by the county Photo: Viljandi Castle of Teutonic Order, L. Michelson governor. ● Keep your dog on the leash while moving about in the nature. (Jynx torquilla) have their habitats. The Castle Park is also ● Try to act without leaving traces in the nature. a favoured habitat for bats – nine species of bats have been identified here, the most common of whom are the When you see damage done to the nature or visiting objects, inform the northern bat (Eptesicus nilssoni) and the brown long-eared Environmental Inspectorate by phone 1313. bat (Plecotus auritus). VILJANDI CASTLE PARK AND CASTLE OF TEUTONIC ORDER The protection area encompasses the ruins of the Castle Viljandi of the Teutonic Order and the adjacent Castle Park, which Landscape are the best-known tourist attractions of Viljandi. The ruins Protection cover eight hectares of the 18.5-hectare-large park.
    [Show full text]
  • Viljandi Vald Viljandi Vallavalitsus K O R R a L D U S
    VILJANDI VALD VILJANDI VALLAVALITSUS K O R R A L D U S I lugemine Viiratsi 13.05.2014 nr Koha-aadresside määramine Korraldus antakse koha-aadressi kooskõlla viimiseks ruumiandmete seadusega. Vastavalt ruumiandmete seaduse § 48 lõikele 1 muudetakse käesolevaga maaüksuste koha- aadressid vastavalt ajaloolistele nimetustele või aadressid, mis ei vasta keelenõuetele käände osas. Eeltoodu, ruumiandmete seaduse § 40 lõike 2, § 42, § 43 lõike 2, § 48 lõike 1 ja lõike 2, § 50, § 54, § 55, § 56 lõike 4, § 57 lõike 1 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 251 „Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 4 lõike 1 punkti 2, § 4 lõike 2, § 5 lõigete 2 ja 4, § 6 lõike 3 punkti 3 alusel: 1. Määrata Viljandi vallas asuvate maatükkide koha-aadress: Määratav Asustusüksuse nimi Katastritunnus Kehtiv lähiaadress lähiaadress Aidu küla 57001:002:0920 Järve Küün Järve-Küüni Alustre küla 62904:001:1290 Alustre Alajaam Alajaama Alustre küla 62904:001:1510 Alustre Farm Farmi Alustre küla 62904:001:1490 Alustre Laut II Lauda Hendrikumõisa küla 57001:001:0029 Hendrik Matti Hendrik-Mati Intsu küla 57001:001:0028 Hendrik Matti Hendrik-Mati Intsu küla 57001:001:0031 Hendrik Matti Hendrik-Mati Jõeküla küla 89202:001:1221 Kimmeli Tondi Kimmeli-Tondi Jõeküla küla 89202:001:1222 Kimmeli Tondi Kimmeli-Tondi Kibeküla küla 89201:005:1860 Kibe-Jaan Kibe-Jaani Kibeküla küla 89201:005:0033 Põru Jüri Põru-Jüri Kibeküla küla 89201:005:0034 Põru Jüri Põru-Jüri Kibeküla küla 89201:005:0035 Põru Jüri Põru-Jüri Kibeküla küla 89201:005:0036 Põru Mari Põru-Mari Kuudeküla
    [Show full text]
  • Viiratsi Vald
    VILJANDI VALD VILJANDI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viiratsi 23. aprill 2014 nr 56 Planeeringute ülevaatamine Kehtestatud planeeringute ülevaatamise kohustuse sätestab Planeerimisseaduse § 29. Vastavalt selle lõigetele 3 ja 4 tuleb kohalikul omavalitsusel kuue kuu jooksul peale kohalike omavalitsuste korralisi valimisi üle vaadata kehtivad üldplaneeringud ja esitada ülevaatamise tulemused maavanemale. Eeltoodu, Planeerimisseadus § 29, KOKS § 6 lg 1 alusel Viljandi Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Kinnitada planeeringute ülevaatamise tulemused vastavalt lisale 1. 2. Vallavalitsusel koostada volikogu juunikuu istungiks lähteseisukohad kogu valda hõlmava üldplaneeringu koostamiseks. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Otsus avaldada üldiseks teadmiseks veebilehel. Teade planeeringute ülevaatamise tulemuste kohta avaldada ajalehes „Sakala”. Hellar Mutle Volikogu esimees Ärakirjad:........................................ Maavanem Elektrooniliselt : Majandusosakonna juhataja IT spetsialist Lisa Viljandi Vallavolikogu 23. aprilli 2014 otsusele nr 56 Planeeringute ülevaatamine 1 Sissejuhatus Planeeringute ülevaatamise põhiline eesmärk on hinnata ruumilist arengut suunavate dokumentide ajakohasust ning määrata kindlaks olulisemad probleemid edasise ruumilist arengut kujundavate otsuste tegemisel. 2 Planeerimisalase olukorra kirjeldus 2.1 Ülevaade üldplaneeringutest: Võrtsjärve üldplaneering (Valma osa) – kehtestatud Viiratsi vallavolikogu 19.12.2002 määrusega nr 8 Pärsti valla üldplaneering – kehtestatud Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • G O Lfe De Fi Nl an D E M E R B a L T I Q
    vers HELSINKI 24° 25° 26° 27° HANKO ESTONIE N D E F I N L A N D E N L A F I Cap 28° v. KOURGOLOVO ESTONIE PARC NATIONAL Purekkari Mohni E Prangli DE Viinistu D LAHEMAA Baie de Baie Hara d'Eru Vergi L Aegna Leesi Võsu Baie de o E Naissaar u Vihula g F Rohuneeme Baie de Loksa Narva a Kolga L K ü Palmse K TALLINN olgak la unda v õ õ Nar a-J esuu O Maardu J elähtme Kiiu Haljala Viru-Nigula Aseri Tabasalu K Toila Sillamäe u Kohtla-Järve G K Vää Kuusalu n IVANGOROD eila-Joa n Loobu Viitna Essu d a V a ü Anija al L ganuse Sinimäe Väike-Pakri Paldiski ge Kloogarana v KINGUISSEPP vers Laagri ü jõ Rak ere õ õ v J ri Kehra g S meru Püssi J h i Narva Saue Raasiku i Kadrina õ Viivikonna Suur-Pakri Aegviidu Mõdriku Sonda Kivi li 22° H A R J U M A A I D A - V I R U M A A Tapa ÄÄ K Osmussaar Keila Saku Pikavere v L NE-VIRUMAA iikla K K Ala ere Assamalla urtna Rummu eila Tuhala Pir J Collines d e Mäetaguse ita ä K õv g Viru-Jaagupi uremäe N a Padise a Tudu K l ose a Tamsalu Roela Jõuga E Haiba Kohila Kuivajõe Ambla Cap Tahkuna Hageri v P and i v e r e Riguldi Riisipere Ara ete Iisaku a K õ ü Väike-Maarja v SLANTSY r uij e Paunk la a a v s Vormsi Pike ere K s Juuru iltsi N K u U eedika Hagudi Ardu Paasvere Jaama 59° Kersleti Simuna o Kärdla v Tudulinna Alajõe l 59° Reigi Risti ü K Laek ere P Sviby Pürksi Uusk la uimetsa Roosna-Alliku v Cap Kõrgessaare Linnamäe Järva-Jaani Rakke A inurme v Rapla v Kauksi Vasknar a Q Ristna Hellamaa Hullo Haapsalu Vene ere v ü Ä Emumägi Rannapungerja Luidja Pali ere Raikk la Lohusuu R U S S IE Kalana Vahastu J R V A M A A Koeru H I I U M A A Ä Ä K Paide 166 I ü L N E M A A Sipa ehtna Suuremõisa Rohuk la Märjamaa Mäo Koluvere PARC NAT.
    [Show full text]