Halliste jõel valmis Indu jalakäijate sild Halliste vallas algatatud turismi edendamise projekti esimese osana valmis oktoobri algul Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe. Indu jalakäijate sild asub tulevasel Halliste kiriku ja Abja mõisa vaheli- sel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega. Sild valmis Halliste vallas turismialase infrastruktuuri väljaarendamiseks koostatud projekti esimese osana. Selle lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua unustusse vajunud vaatamisväärsused Halliste kui kihelkonnakeskuse vahetus läheduses. Kõnealuse projekti esitas MTÜ Mulgimaa Arenduskojale PRIA LEADER II taotlusvooru III meetmesse (Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine) MTÜ Uue-Kariste – Rimmu Naisselts Karin Albi eestvedamisel mullu novembris. Projekti kogumaksumus on 239 808, 40 krooni, millest PRIA toetus on 215 828 krooni. Vajadust sellise projekti järele ilmestab näiteks tõsiasi, et Õisu järve äärde paar aastat tagasi ehitatud linnuvaatlustorni juures puudub senini infotah- vel, mis annaks inimestele teavet seal kasvavate kaitstavate taimeliikide, pesitsevate või talvituvate lindude ning Õisu järve enda kohta. Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus veel kavas paran- Kunstnik Enno Allik Abja kultuurimajas oma maalinäituse avamisel. MEELIS SÕERDI foto dada Halliste poolt Indu silla juurde viiv tee ja tutvustada infotahvlite ning viitade näol ka matkaraja piirkonnas olevaid häärbereid ja Pornuse mõisa. Järgmise sammuna on kooskõlas Halliste valla arengukava turismiaren- damise meetmetega kavas valmistada ning paigaldada viidad ja infotahvlid ABJA KULTUURIMAJAS NÄEB valla kõigisse küladesse. Käsil on juba infotahvlitele materjali kogumine ja kujundamine. MTÜ Uue-Kariste – Rimmu Naisselts tänab Endel Mitti ja osaühingut ENNO ALLIKU MAALE Bovis abi ja nõu eest Indu silla projekteerimisel ning rajamisel. Kadri Reimann, Abja kultuurimaja väikeses saalis avati 7. oktoobril Kõik Abja näitusel olevad pildid peale ühe akrüül- Karksi-Nuia maalikunstniku Enno Alliku näitus, mis tehnikas talvemaastiku on õlimaalid. “Akrüül kuivab Halliste valla majandusnõunik jääb avatuks oktoobri lõpuni. kiiremini, kui on vaja pilti kiiresti teha, siis on akrüül Näitusel Abjas on ruumivõimaluste piires välja pandud parem,” selgitas kunstnik. põgus valik kunstniku viimase kümnendi maalidest. “Mis pensionäril viga,” naeris Enno Allik, tõdedes, “Tõin Apja Karksi-Nuia kultuurikeskuses olnud vii- et üksnes kunstilooming teda ära ei toida. Käesoleva mase näituse juurest mõned pildid, mõtlesin, et kõik aastaga jääb ta loominguliselt rahule, lootes talvel taas inimesed tõenäoliselt sinna saanud ei ole, mõned pildid maalimiseks rohkem aega leida. Kokku on kunstnik enam tõin lisaks kodust,” selgitas Enno Allik oma näituse ava- kui kolmekümne aasta jooksul maalinud kuus tuhat õli- misel Abja kultuurimaja väikeses saalis. maali. Nooruses maalis ta akvarellidega ja oli viljakas Kuus Enno Alliku näitusel eksponeeritud maali kahek- karikaturist. sateistkümnest on ainest saanud Abja-Paluojalt ja selle “Kes ei ole veel minu pool käinud, võib-olla leiab ku- ümbrusest: “Etüüd Abja-Paluojalt”, “Motiiv Abja-Palu- nagi mahti tulla salongist läbi,” kutsus kunstnik huvilisi ojalt”, “Puiestee Abja mõisas”, “Vaade Vana-Kariste teelt”, külalislahkelt ka oma Karksi-Nuias Uus tänav 13 asuvasse “Vaade Kariste järvele”, “Halliste jõgi Abja lähistel”. Kõik maaligaleriisse. need on valminud käesoleval aastal, viimane neist – Ago Enno Allik on sündinud 1936. aastal Karksi vallas. Maa- Libeki Õllekoja vaade – alles oktoobri algul. limist õppis ta aastail 1978–1984 Tartu Riikliku Kunsti- “Mõned kohad jäid mulle meelde ja need on jäädvus- muuseumi Kujutava Kunsti Kaugõppekursusel kunstnik tatud nii hästi-kurjasti, kui ma suutsin,” ütles kunstnik Silvia Jõgeveri juhendamisel. Alates 1988. aastast on ta Abjas näituse avamisel. Teistel välja pandud maalidel vabakutseline. on jäädvustatud ka Karksi maastikke, lillemaale, vaik- Näitustega on kunstnik esinenud kodukandis, Viljan- elusid jm. dis, Tartus, Tallinnas, Rootsis, Saksamaal ja korduvalt Abjas näitusel olevaid pilte saavad kunstisõbrad kul- Soomes. tuurimaja vahendusel ka oma kogusse osta. Maalikunstnikuna on endale nime teinud ka Enno Enno Allik kõneles, et tema maalid valmivad visandite Alliku poeg Enn Allik, kellel samuti on Karksi-Nuias Äsja valminud Indu jalakäijate sillaga tutvunud Halliste vallavanem või fotode järgi. “Kinnitan foto kodus molberti külge ja ateljee. Andres Rõigas (paremal) ja maanõunik Anneli Pälsing andsid rajatisele maalin, lastes ka fantaasial lennata,” ütles looja. Meelis Sõerd positiivse hinnagu. MEELIS SÕERDI foto Mõisakülas esmakordselt korral- toolil jalga puhates ja kohvi kõrvale datud raamatulaadaga jäid rahule nii POOLED RAAMATUD LEIDSID saia-kooki maitstes. Neid olid saa- laadalised kui korraldajad. linurgas pakkumas Mõisaküla Kul- “Laadale toodud paarisajast raa- tuuriseltsi naised, et seltsile sel moel matust ligikaudu pooled leidsid en- LAADALT TEE UUDE KOJU veidi ka tulu teenida. dale uue kodu ja laadal käis kokku Esmakordne raamatulaat Mõisa- umbes kaheksakümmend inimest,” lugeja, aga osta ma raamatuid ei jõua külas oli ühtlasi mõeldud tähista- võis raamatulaada korraldaja Mõi- – nii kallid ju,” seletas vanaproua. maks täiskasvanud õppija nädalat, saküla raamatukogu juhataja Evi Raamatulaadalt sai igaüks meel- raamatuaastat ja sajandi möödumist Oissar laadapäeva, 8. oktoobri õhtul dima hakanud teose koju kaasa viia esimese rahvaraamatukogu avami- rahuloluga tõdeda. tasuta, kes aga soovis võis teha ka sest Mõisakülas. Kultuuritöötaja Ene Purju va- selle eest väikese annetuse. Igaüks “Rahvas nõuab raamatulaada taas- lis oma kaheaastasele tütrele välja võis laadale raamatuid tasuta ära- korraldamist, aga esialgu ma veel aastakümnetetaguse luuleraamatu andmiseks või vahetamiseks ka tuua. vekslit välja anda ei julge,” lausus ja üheksa-aastasele pojale põnevad Suure saali laudadel, riiulites jne oli Evi Oissar. “Külla aga tahame no- vanad juturaamatud. Suure sületäie nii ilu- kui erialast kirjandust, mis vembris samal põhimõttel korraldada raamatuid kasvandikele leidsid Mõi- keskealistes ja vanemates inimestes kasutatud riiete laada, et ka näiteks saküla lasteaia juhataja Pirje Usin ja Evi Oissari sõnul üksjagu nostalgiat vähekindlustatud perede lapsed kõik Riina Ots. Ilga Suurmets leidis luge- tekitasid. endale enne külmade tulekut talve- mist nii lapselapsele kui tehnikahu- “Laadale tõin liigsed, lagunenud riided selga saaksid,” lisas ta. vilisele abikaasale. ja ajast-arust raamatud, mis on kõik “Raamatulaat läks korda,” arvas ka “Mulle meeldis kõige rohkem see fondist maha kantud,” kõneles Oissar. kultuuriseltsi ning linnavolikogu kul- raamat,” näitas kaenlatäie lugemis- Ent ikkagi jäi kõigist neist tema sõna- tuurikomisjoni esimees Juta Jalakas, varaga koduteele asunud pensionär de kohaselt vähemalt üks eksemplar kes koos Pirje Usina ja Ene Purjuga Maimu Jõudne Winston Churchilli kahekümne nelja tuhandelisse fondi selle korraldamisel Evi Oissari abis- elulugu. Selle all oli tal kohe raamat alles. tas. Napoleonist. “Raamatukogus olen ka Raamatuid sirvida sai ka kohapeal Raamatulaadalt Mõisakülas leidis igaüks midagi. MEELIS SÕERDI foto Meelis Sõerd Sõprusprojekt ühendab Abja ja Soome noori Tuleval aastal jätkuva rahvusva- koja toel käima läinud projekt saab va kultuuritaustaga inimesi, tundma helise koostööprojekti raames käi- jätku tuleval aastal. Jaanuaris ja au- partnerriigi kultuuri ja traditsioone, sid Abja noored sõprussidemeid gustis tulevad Karhuseutu noored motiveerida neid ühise filmitegemise loomas Soomes Pori kandis asuva külla abjalastele ning juunis sõidavad kaudu koostööle ja uutele sõprussi- Karhuseutu noortega. Mulgimaa noored taas Soome. demetele,” selgitas Piret Leskova. Nii Soome-reisi, mis kestis 16.-19. sep- Aastasest koostööprojektist valmib edenevad ka noorte keelteoskus, rah- tembrini, tegi kaasa kokku paarküm- lõpuks noorte endi tehtav film, mil- vusvaheline mobiilsus ja kasvab tahe mend Abja 4H klubi A.N.O. liiget ja lest iga asjaosaline saab endale DVD- ise midagi korraldada. Abja noortekeskust külastavat Abja salvestise. Septembris Karhuseutus Eesti 4H A.N.O. klubisse kuuluvad Gümnaasiumi õpilast. olid operaatoriteks Abja noored Liisi noored, kelle põhimõtteks on õppimi- “Saime teada, mida Karhuseutu Rajamäe, Nele Kondas, Keith Sosi ja ne tegutsedes. Lühend A.N.O. tuleb 4H klubi noored teevad,” ütles Abja Rhet-Alvar Kukk. nimest Abja Noorte Organisatsioon ja Gümnaasiumi IV klassi õpilane Kaido Septembrikuisel Soome-reisil olid 4H on rahvusvaheline lühend neljast Raal. Abjalased tutvustasid oma tege- Mulgimaa noortega kaasas Abja noor- inglise keelsest sõnast, mis viitavad misi sealse 4H klubi liikmetele ja said tekeskuse juhataja Eveli Allik, Kamara noorte tervislikule arengule: Head kuulda huvitavat Soome eakaaslas- noortetoa juhendaja Liia Laarmann – (selge) Pea, Heart – (ustav) Süda, te ettevõtmistest, mis kandis inglise ja Kamara Külaseltsi esimees Urmas Healt – (hea) Tervis, Hands – (abi- keelset nimetust “4H know-how”. Põllumäe. Karhuseutus käis samuti valmid) Käed. 4H-l on oma tõotus: “Käisime koos Soome noortega ka rahvusvahelist projekti PRIA kaudu “Ma pühendan oma pea selgemale seiklusrada läbimas,” kõneles V klassi rahastada aidanud siinse Leader-te- mõtlemisele, oma südame suuremale tüdruk Marike Kiivit. “Pidime otsima gevusgrupi Mulgimaa Arenduskoda ustavusele, oma käed suuremale tee- rannas liiva sisse peidetud esemeid, tegevjuht Piret Leskova. nimisele, oma