Nr 235 JAANUAR 2018

Selles numbris:

LK 6 Mida tegid memmed-taadid Kõrvekülas?

LK 7 Keda õnnitlesid valla noored?

LK 8 Kuidas oodati jõule Tabiveres?

Talvehommik LK 9 6. detsember 2017 Keda aitasid lapsed? Foto: Eve Toots

Soovime uuenenud Tartu valla rahvale alanud aastaks LK 11-12 Millega tegeldakse Maarja-Magdaleena soovide täitumist, üksmeelt rahvamajas? ning usku tulevikku! JA MUUDKI LAHEDAT LUGEMIST! TARTU VALD 2

Kokkukasvamise aasta Vallavalitsuse koosseis Jarno Laur, vallavanem VALLAVANEM: See aasta algab Tartu valla elanikele teistmoodi, ühtlustamisel seisab muidugi alles ees. Kuni Jarno Laur kuna möödunud aastal alanud omavalitsuste uute kordade kehtestamiseni jätkub elu se- liitumine jõuab poliitilistest otsustest valla- nikehtinud otsuste alusel. LIIKMED: kodanike igapäeva. Lisaks kõigile neile ümberkorraldustele 1. jaanuarist on minevikuks saanud en- tuleb tegeleda mitme olulise objektiga – ala- Tarmo Raudsepp dised valdade ametiasutused. Samas jäävad nud aastal algab Vahi lasteaia ja loodetavalt Jaana Puur seniste vallamajade asukohas teenused ini- ka Tammistu kultuurimaja ehitus. Loodame Kadi Kukk mestele endiselt kättesaadavaks. Nii Tabiveres, projekteerimisest ehitamiseni jõuda Laevas kui Piirissaarel on teenuskeskused, kus ning Kõrveküla kooli juurdeehitistega. Kõr- Tõnis Tõnissoo saab peamised toimingud tehtud. Kohal on veküla puhul on vaja otsa vaadata ka oludele, sotsiaaltöötaja, saab registreerida sünde ning mis uue koolimaja laienduse valmimiseni lastel surmasid, jätkuvad ehitusspetsialisti vastu- on. Nii tahan analüüsida, kas on alternatiive võtud. Põhimõtteliselt peab saama teenus- uute konteinerite paigaldamisele ja mil moel keskuses kõik asjad vallaga aetud ka siis, kui õnnestuks parandada laste sportimisvõimalu- asjassepuutuvat ametnikku kohal pole. Uus si, sest kooli juurdeehituse kõrval täiesti uue Tartu töökorraldus ja sellega harjumine nõuab na- spordihoone ehitamine ilmselt lähiaastail tuke aega ja kannatust nii ametnike kui koda- rahaliselt võimalik ei ole. Vallavalitsus nike poolt. Seetõttu kutsun kõiki üles andma Vallakodanikud saavad öelda oma sõna sõbralikku tagasisidet ja tegema konstruktiivset ka uue sümboolika – valla lipu ja vapi ning Haava tn 6, Kõrveküla alevik, kriitikat, et saaksime uue töörütmi võimali- logo – valimise juures. Konkurss on välja Tartu vald, 60512 Tartumaa kult inimsõbralikuks ja efektiivseks muuta. kuulutatud ja 4. veebruarini võib igaüks saata Tel. 733 7750 Teavet vallavalitsuse kontaktandmete ja oma ideekavandi hindamiseks. Nii unikaalset Faks 733 7751 oluliste uudiste kohta saab valla uuelt kodu- võimalust kujundada püsivaid sümboleid ei E-post: [email protected] lehelt aadressil www.tartuvald.ee. Need, kes juhtu just sageli, seetõttu kutsun kõiki kaasa Lahtiolekuaeg: 08.00-16.00 toimetavad näoraamatus, saavad vallaga su- mõtlema ja osalema! Ühine sümboolika ja helda ka seal aadressil @tartuvald. ühised traditsioonid on need, mis tegelikult Tartu valla veebileht: Vallavalitsusel ja –volikogul seisab aga uue valla identiteedile aluse paneva ja eri ko- http://tartuvv.kovtp.ee/ ees üpris mahukas töö, mille käigus tuleb gukonnad ühte kasvatavad. nelja valla õigusaktid asendada uutega. On TARTU VALLAVALITSUSE hea meel, et veel eelmise aasta lõpupäevil Kasutan võimalust, et tänada Tartu valla vo- TEENUSKESKUSED jõudis volikogu kehtestada uue sünni- ja likogu usalduse eest ning kinnitada vallako- matusetoetuste korra. 1. jaanuarist on igas danikele, et tahan kogu energia, teadmised Tabiveres valla otsas lapse sünnitoetuse suuruseks 512 ja kogemused panustada valla edendamisse. Tuuliku 11, Tabivere alevik, eurot ja matusetoetuseks 250 eurot. Suur töö Soovin meile kõigile alanud aastaks koostööd, Tartu vald, 49127 Tartumaa sotsiaalvaldkonna muude teenuste ja toetuste positiivsust ja tulevikku suunatud pilku. Tel. 776 6940 Faks 776 6942 Lahtiolekuaeg: 09.00-17.00 (lõuna 13.00-14.00)

Laevas Väänikvere tee 8, Laeva küla, Tartu vald, 60608 Tartumaa Tel. 730 1791

Piirissaarel küla, Tartu vald, 62603 Tartumaa Tel. 742 3633, 53 285 199 3 VALLA INFO

Jarno Laur

■■ Sündinud Tartus, lõpetas 1993. aastal Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi ja 2008. aastal Tartu ülikooli Narva kolledži kohaliku omavalitsuse korralduse erialal. ■■ Johannes Mihkelsoni fondi direktor 1996–1999 ■■ Rahvastikuminister Katrin Saksa nõunik 1999–2002 ■■ Väätsa vallavanem 2002–2003, 2009–2013 ■■ Riigikogu liige 2004–2007 ■■ Siseminister Jüri Pihli nõunik 2007–2009 ■■ Tartu abilinnapea 2013–2017 ■■ Praeguse Tartu linnavolikogu liige ■■ Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ■■ Abielus, neli last

TARTU VALLAVOLIKOGU KOOSSEIS

Nimi Telefon E-post 1. Marike Adamka Politsei- ja Piirivalveamet, peaspetsialist 5330 6811 [email protected] 2. Alo Ainomäe Lähte Ehituse AS, ehitustööde projektijuht 505 3282 [email protected] 3. Valentina Aman Amseria OÜ, pearaamatupidaja 517 9360 [email protected] 4. Vahur Jurs OÜ Same, tootmisdirektor 511 6912 [email protected] 5. Elle Kaljurand AS Carring, pearaamatupidaja 5650 8987 [email protected] 6. Liia Kass MTÜ Noored Toredate Mõtetega, noorsootöötaja 5366 4223 [email protected] 7. Vahur Kerge AS Kesko Senukai , suurkliendihaldur 513 3759 [email protected] 8. Aigar Lepp OÜ Tartu Valla Kommunaal, juhatuse liige 5647 4475 [email protected] 9. Janika Lill Amare Luna OÜ, assistent; AS Artes Terrae OÜ, juhiabi 506 1712 [email protected] 10. Teet Lill AS G4S, instruktor-koolitaja 502 9411 [email protected] 11. Üllar Loks Lähte ÜG, direktor 522 3584 [email protected] 12. Arvi Lossmann APChemicals OÜ 502 0011 [email protected] 13. Martin Pedak Playtech Estonia OÜ, direktor 506 8531 [email protected] 14. Vahur Poolak OÜ Lingalaid, juhatuse liige 5348 7890 [email protected] 15. Janek Hoffmann Hoffmann Servis OÜ, juhataja 509 3590 [email protected] 16. Margus Pärsik Kõrveküla Spordihall, juhataja 511 8783 [email protected] 17. Anneli Kumar Lähte ÜG, õppejuht 5569 7662 [email protected] 18. Jaanus Robi Tartu Valla Kommunaal, terviseraja meister 5690 0747 [email protected] 19. Helin Veetõusme pensionär 5698 8213 [email protected] 20. Aune Sepp Tabivere Lasteaed, direktor 5373 1507 [email protected] 21. Sirje Simmo Tabivere Sotsiaalkeskus, juhataja 5330 4792 [email protected] 22. Aivar Soop SA Saadjärve, nõukogu esimees 505 4017 [email protected] 23. Külli Suvi Puurmani Mõisakool, õpetaja 5199 7040 [email protected] 24. Mart Toots OÜ Saadjärve Jahtklubi, juhatuse liige 5669 7615 [email protected] 25. Varmo Veski AIT MK OÜ, juhataja 5662 3819 [email protected] VALLA INFO 4

9. Nõude esitamine Vallavolikogu istungite kokkuvõte Majanduskomisjoni esimees Vahur Poolak esitas seoses OÜ Rosier Team võlgnevuse- Tiit Helm Kokkuvõtte istungite protokollidest tegi ga Tartu vallale komisjoni ettepaneku Tartu vallavalitsuse poolt välja nõuda Rosier Team Vallavolikogu istung jätta võõrandamata kinnistu Mesilinnu tn 6, OÜ-lt võlgnetav summa. 30. novembril 2017 maksta tagasi ostusumma, millelt ei arvestata 23 poolthäälega otsustas volikogu, et val- intresse ja viiviseid, ning kinnitada eelnenud lavalitsus peab esitama nõude Rosier Team Istung toimus Äksis Jääaja Keskuses. Osales ettepanekuid lepinguga/kokkuleppega, nii et OÜ-le. 23 volikogu liiget. Puudusid Aivar Soop ja ei tekiks tagantjärele võimalust esitada erine- 10. Isikliku kasutusõiguse seadmine Valentina Aman. vaid nõudeid. Nikolai Jakovlevi ja Kalli Kõllametsa poolt Volikogu otsustas 23 poolthäälega, et ni- 1. Umbusalduse avaldamine Tartu valla- on esitatud teatis, et seoses kergliiklustee ra- metatud kinnistut ei võõrandata. vanemale jamisega on oluliselt häiritud OÜ Mantrum Volikogu esimees Üllar Loks informeeris 6. Kokkuleppe sõlmimine majandustegevus. Võimatu on parkida raske- volikogu laekunud kirjalikust avaldusest et- Majanduskomisjoni esimees Vahur Poolak veokeid ning laadida rasketehnikat. Probleemi tepanekuga umbusaldada Tartu vallavanemat esitas majanduskomisjoni seisukohad antud lahendamiseks peetakse vajalikuks saada Tartu Aivar Soopi. Volikogu liige Teet Lill selgitas küsimuses. Komisjoni ettepanek oli maksta vallalt asendusmaa. umbusalduse tagamaid. tehingupartneritele välja munitsipaliseeritava 23 poolthäälega otsustas volikogu sõlmida Tartu vallavanem Aivar Soobile umbusal- teemaa eest tasutavad summad ning algatada nimetatud kodanikega isikliku kasutusõiguse duse avaldamise poolt hääletas 9 volikogu lii- koheselt selle tee munitsipaliseerimise protsess. seadmise leping, millega antakse neile kasu- get, vastu oli 14. Erapooletuks ei jäänud keegi. 23 poolthäälega otsustas volikogu sõlmi- tusele Tartu valla munitsipaalomandis olev 2 Volikogu otsus: umbusaldust mitte avaldada. da kokkulepped munitsipaliseeritava teemaa 403 m suurune ala. eest tasumiseks. 2. Tartu vallavanema asendaja määramine 11. Informatsioon. Kohapeal algatatud Volikogule tehtud ettepaneku poolt määrata 7. AS Emajõe Veevärk KIK 2018 projek- küsimused. Vaba arutelu. vallavanema asendajaks tema äraoleku ajaks tide taotlused 1. Arutati järelepäringut, mis on kavas esita- vallavalitsuse liige Jaana Puur hääletas 16 Majanduskomisjoni esimees Vahur Poolak da Tõnu Vesile seoses komisjonide esimehe, volikogu liiget, 7 olid erapooletud. Vastu- esitas komisjoni ettepanekud: aseesimehe ja liikmete valimistega. hääli ei olnud. 1. võtta rahandusministeeriumi hinnang lae- 2. Informeeriti, et Kõrveküla Põhikooli ehi- Volikogu otsustas määrata vallavanema nuvõimekusele hetke/tuleviku tarbeks; tuse eskiisi avalik arutelu toimub 11.12.2017 asendajaks Jaan Puur. 2. leida võimalus Maarja-Magdaleena (1 044 kell 18.00 Kõrveküla Põhikooli aulas. Koos- 048 EUR) projekti etapiviisiliseks teosta- 3. Piirissaare valla Tartu kontori sulgemisest oleku teade ja materjalid avaldatakse Tartu miseks; valla kodulehel. Ettepaneku poolt suunata Senine Piirissaare vallavanem Liina Miks tegi 3. tagada omafinantseeringu osa Tabivere see küsimus aruteluks arengu-, majandus- ja ettepaneku veel mitte lõpetada Tartus Õpetaja Pargi-Aia (214 700 EUR) projektile; hariduskomisjonile hääletas 23 volikogu liiget. tänavas asuva vallakontori ruumi rendilepin- 4. algatada uus Tartu valla ÜVVK planeering. Vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. gut, vaid säilitada seal asuv kontor 2018. a I Volikogu esimees Üllar Loks tegi ettepa- kvartali jooksul. Antud teemat võiks kevadel neku teha otsus ära vaid Tabivere Pargi-Aia uuesti arutada. projekti osas ning lükata teiste küsimuste Vallavolikogu istung 6.12.2017 Otsuse poolt hoida nimetatud ruum ka- otsustamine järgmisele istungile. Äksis Jääaja Keskuses sutusel I kv jooksul ning arutada seda kü- Selle ettepaneku poolt oli 21 volikogu lii- simust kevadel uuesti hääletas 16 volikogu get, 2 jäid erapooletuks, vastuhääli ei olnud. Istungil osales 22 volikogu liiget, neist kaks liiget, erapooletuks jäi 7. Vastuhääli ei olnud. 21 poolthäälega otsustas volikogu tagada jõudis istungile hilinemisega. Istungilt puu- omafinantseeringu osa Tabivere Pargi-Aia dusid Aivar Soop, Külli Suvi ja Mart Toots. 4. Vallavolikogu arengukomisjoni liikmete projektile. 1. TOL liikmeks astumine kinnitamine 8. Nõustumine varalise kohustuse võtmisega Jurist Tõnu Vesi selgitas, et kuivõrd Tartu val- Komisjoni esimees Martin Pedak tegi ettepan- Majanduskomisjoni esimees Vahur Poolak laga on liitunud Tabivere vald Jõgevamaalt, ku valida komisjoni liikmeteks Alo Ainomäe, esitas komisjoni ettepanekud: tuleb uuendada Tartu valla kuuluvus mitte- Mart Toots, Aigar Lepp, Janek Hoffmann, 1. lükata edasi varaliste kohustuste võtmi- tulundusühingusse Tartumaa Omavalitsuste Jiři Tintěra. ne seoses SA Saadjärve ehitustöödega Jääaja Liit. Volikogu otsustas 20-häälselt, et Tartu 23 poolthäälega otsustas volikogu kinni- Keskuses; vald astub Tartumaa Omavalitsuste Liidu tada nimetatud isikud majanduskomisjoni 2. leida vahendid käimasolevate ehitustööde liikmeks, ning määras Tõnu Vesi korralda- liikmeteks. katteks lisaeelarvest; ma Tartumaa Omavalitsuste Liidu liikmeks 5. Kinnistu võõrandamine (Mesilinnu tn 6) 3. vallavalitsusel taotleda grupierandi protsessi astumisega seotud asjaajamist. Majanduskomisjoni esimees Vahur Poo- kultuuriministeeriumist SA Saadjärve osas. (Istungile saabus Valentina Aman.) lak esitas majanduskomisjoni ettepanekud Volikogu otsustas mitte võtta varalisi kohustusi. 5 VALLA INFO

2. Vallavanema konkursi läbiviimine ja lavalitsuse liikme hüvitist ei maksta vallava- täitmisega, võttis komisjon info teadmiseks. valimine nemale ja abivallavanemale. Samuti, kuulanud ära Maire Teppo ülevaa- Kandidaatideks olid Rein Haak, Jarno Laur, 21 poolthäälega kinnitas volikogu ametisse ted valla kohustuste kohta finantsasutuste ees Aivar Nigol, Ülo Plakso, Timo Reinthal ja Tartu valla vallavalitsuse koosseisu. ning Jarno Lauri info uue Tartu valla vabast Tarmo Raudsepp. Kandidaadid tutvustasid 2. Vallavanematele hüvitise maksmine laenujäägist, võttis info teadmiseks. ennast ja vastasid volikogu küsimustele. Tarmo Volikogu esimees Üllar Loks tegi ettepaneku 3) - ettepanek mitte koostada 3. lisaeelarvet; Raudsepp loobus kandideerimisest. volituste tähtajalise lõppemise tõttu maksta - ettepanek SA Saadjärve nõukogule hiljemalt (Volikogu istungilt lahkus Margus Pärsik.) endistele vallajuhtidele hüvitist järgmiselt: 31. jaanuariks leida Jääaja Keskuse toitlustus- Volikogu otsustas 20 poolthäälega määra- - maksta Liina Miksile hüvitis välja kasutamata alale rentnik; ta vallavanema palgaks brutona 3250 eurot. jäänud aegumata põhipuhkuse 34 kalendri- - selgitada välja, millised on arengud grupie- Hääletuse läbiviimiseks moodustati komisjon päeva eest; mitte maksta Aare Olgole hüvitist randi taotlemisel Jääaja Keskusele. järgmises koosseisus: Eve Kallas, Riivo Leiten põhipuhkuse eest, kuna kõik puhkusepäevad Volikogu otsustas 21-häälselt teha ettepa- ja Kadi Kukk. on ära kasutatud; nek SA Saadjärve nõukogule Jääaja Keskuse Järgnes salajane hääletus, mille tulemusena - maksta Aivar Soobile hüvitis välja kasuta- toitlustusalale rentniku leidmiseks. said kandidaadid hääli alljärgnevalt: Rein Haak mata jäänud aegumata põhipuhkuse 70 ka- 6. Informatsioon. Kohapeal algatatud kü- (2 häält), Jarno Laur (16), Aivar Nigol (0), lendripäeva eest; simused. Vaba arutelu. Ülo Plakso (2) ning Timo Reinthal (0 häält). - mitte maksta Tarmo Raudsepale põhipuh- Kooskõlastati järgmise istungi teemad: Volikogu kinnitas 20 poolthäälega Tartu kuse hüvitist. - muudatused Tartu vallavolikogu määruses vallavanemaks Jarno Lauri. Vallavanematele hüvitise maksmise otsuse „Vallavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja hü- (Istungile saabus Vahur Poolak.) poolt hääletas 18, vastu oli 2 ning erapoole- vituste maksmise kord“; 3. AS Emajõe Veevärk KIK 2018 projek- tuks jäi üks volikogu liige. - valla autode kasutamise kord; tide taotlused 3. Isikliku kasutusõiguse seadmine - korruptsioonivastase seaduse koolitused; Volikogu, arutanud antud teemat, otsustas Hääletamisele läks eelmisel istungil arutle- - palgajuhend; suunata selle teema seisukoha võtmiseks ma- tud kompensatsioon seoses Äksi-Lähte kerg- - VOLISe kasutamine volikogu istungite vi- janduskomisjonile. liiklustee rajamisega isikliku kasutusõiguse deoülekanneteks. 4. Informatsioon. Kohapeal algatatud kü- seadmise leping Nikolai Jakovlevi ja Kalli Volikogu otsustas järgmisele istungile kut- simused. Vaba arutelu. Kõllametsa kasuks. suda SA Raadi juhi selgitamaks sihtasutuse Kooskõlastati järgmise istungi teemadeks 21 poolthäälega võttis volikogu vastu võlgnevuse teemat. - uue vallavalitsuse kinnitamine; otsuse sõlmida isikliku kasutusõiguse sead- Aigar Lepp tegi ettepaneku otsustada - ülevaade uue aasta eelarve koostamisest ja mise leping. väiksemad teemad vallavalitsuse istungitel ja vana eelarve rahalisest seisust; suuremad teemad tuua volikogusse. 4. Avaliku konkursi korraldamine Tartu - endistele vallavanematele hüvitise maksmine. Jaana Puur tegi ettepaneku korraldada valla sümboolika leidmiseks vallavalitsuse laiendatud istungeid. Kadi Kukk tegi ettepaneku lisada sümboolika Vallavolikogu istung 14.12.2017 komisjoni koosseisu vallavanema Jarno Lauri Äksis Jääaja Keskuses ja volikogu liikme Aune Sepa ning määrata täienenud komisjonis otsuse vastuvõtmise Istungil osales 23 volikogu liiget, puudusid kvoorumiks 5 liiget. Kuna Aune Sepp hää- Aivar Soop ja Mart Toots. Seoses käsitletavate letamisel ei osalenud, otsustas volikogu 20 teemadega taandasid ennast istungilt ja otsus- poolthäälega lisada komisjoni liikmeteks Jarno tusprotsessist Jaana Puur ja Tarmo Raudsepp. Laur ja Aune Sepp. 21 poolthäälega määras volikogu sümboolika komisjoni esimeheks 1. Tartu valla vallavalitsuse koosseisu ame- vallavanem Jarno Laur. tisse kinnitamine 5. Majanduskomisjoni informatsioon Eelmisel volikogu istungil vallavanemaks va- litud Jarno Laur tegi ettepaneku kinnitada Majanduskomisjoni esimees Vahur Poolak ametisse Tartu valla vallavalitsuse koosseisu esitas informatsiooni 13.12.2017 toimunud alljärgnevad isikud: Tarmo Raudsepp, Jaana istungist ning komisjoni ettepanekud. Puur, Kadi Kukk ja Tõnis Tõnissoo. Volikogu 1) AS Emajõe Veevärk KIK 2018 projekti- ees olid ka ettepanekud maksta vallavalitsuse taotluste osas liikmetele hüvitist kalendrikuus 170 eurot, - Maarja-Magdaleena projektitaotlust sel aas- 200 eurot või 185 eurot. tal mitte esitada; https://tartuvv.kovtp.ee/konkursid 13 poolthäälega otsustas volikogu maks- - esitada Tabivere Pargi-Aia projektitaotlus. ta vallavalitsuse liikmetele hüvitist 185 eu- 2) Kuulanud ära ülevaate kahe valla (Tartu rot kuus. ja Tabivere) finantsjuhtide ettekanded eelarve 21 poolthäälega otsustas volikogu, et val- täitmise kohta ning tutvunud kõigi 4 liitu- nud valla rahaliste vahendite seisu ja eelarvete FOTOMEENUTUS 6

vitas värskelt ametisse kinnitatud vallavanem Memme-taadi jõulupidu Jarno Laur. Peo muusikalise osa sisustasid valla muusikakooli kitarriõpilaste ansambel õpetaja Tiit Helm Tekst ja fotod Mari Metsoja juhendamisel, suurte konkursi- kogemustega laulutüdruk Teele Tammet ning 9. detsembril toimus Kõrveküla põhikooli Tartu valla eakamad elanikud, kuid järgmisel lõõtspillimees Rauno Koorts Tabiverest. Ei saalis Tartu valla memme-taadi aastalõpu- korral on oodata juba märgatavalt suuremat puudunud muidugi ka jõulvana ning tantsuks pidu. Seekord olid kutsutud veel n-ö vana osalejate ringi. Väärikaid vallakodanikke ter- mängis Väägvere kapell uuendatud koosseisus.

Valla muusika- kooli õpilaste kitarriansambel

Tabivere muusika- mees Rauno Koorts lõõtspilliga

Advendiküünlad süütas vallavanem Jarno Laur Noorte- volikogu esinaine Liia Kass

Ühises tantsuringis koos jõuluvanaga

Tähistasime Vabadussõjas langenute mälestuspäeva

Ilona Piirimägi Tekst ja fotod 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 vaikisid relvad. Võidetud vabadust naudime ka täna. Langenute mälestuseks asetas Tartu vallavanem Jarno Laur pärjad Tartu valla Vabadussõjas langenute mälestusmär- kide jalamitele Maarja-Magdaleenas ja Äksis ning kõigi vabaduse eest võidelnute mälestuskivile Laevas.

Äksi Maarja-Magdaleena Laeva 7 NOORED

Krista Kuusi puhul jäi silma see, et teda Tartu valla Noorsootöö Pärlid 2017 kirjeldati kui väga pühendunud õpetajat ja koorijuhti, kes teeb oma tööd suure südame Anett Raudla, TVNVK liige ja kirega ning keda õpilased väga armastavad. Karmen Kukke kirjeldati järgmiselt: “Oma Sel aastal toimus Noorsootöö Pärlite jagami- Aasta noore nominentideks esitati veel Anet- aktiivse ja eestvedava käitumisega on ta in- ne juba viiendat korda. Kogunesime 13. det- te Huum, Christin Marleen Kask, Karoliine nustanud kastist välja mõtlema, kaasa lööma sembril Tabivere rahvamajja – kaasasime juba Maria Pihlapuu, Henri Poolak, Kirke Kuiv, ja arendama noortele suunatud tegevusi.” ka uued liitunud vallad. Tänavu kuulutasime Liisi Soosaar, Maarja Katariina Kerge ja Mikk Sündmusel esinesid igast piirkonnast ka Pärlid kahes kategoorias: aasta noor ja aasta Kaasik. noored – kes laulu, luulekava või tantsuga. noortesõber. Kandidaate esitati kokku 11. Aasta noortesõbra tiitlit jäid jagama Läh- Pärlite galal osalejaid kostitati tordiga Aasta noore tiitli pälvis Kõrveküla põhi- te Ühisgümnaasiumi õpetaja Krista Kuus ja ning meelelahutuseks esines laval Tabivere kooli õpilane Henri Treier, keda ennast küll Laeva noorsootöötaja Karmen Kukk. Lisaks noortebänd Tabiles. kohal ei olnud, kuid kes saatis osalejatele Kristale ja Karmenile oli noortesõbra no- Loodame, et järgmisel aastal märkame videotervituse Hispaaniast. Henrit kirjeldati minendiks esitatud ka Kõrveküla Põhikooli enda ümber veelgi rohkem tublisid noori ja järgmiselt: “Henri osaleb aktiivselt koolielus õpetaja Reet Rosenberg. noortesõpru, keda saame teiste seast esile tõsta! ning soovib seda paremaks muuta.”

Noorte- volikogu esinaine Noortesõbra nominendid Reet Rosenberg, Aasta noore nominentide õnnitlemine Liia Kass Karmen Kukk ja Krista Kuus

Esinevad Krista Kuus ning Grete Anier

Ühispilt Noorsootöö Pärli galal osalejatest. Fotod: Tiit Helm

Koolitusele järgneb tööpraktika sobivas ettevõttes, samuti võimalus Hea noor tööotsija vanuses 16-29!* minna erialasele kursusele ja saada tasuta nõustamist (psühholoogi- line, karjääri-, sõltuvus-, tööõigus- ja võlanõustamine). Johannes Mihkelsoni Keskus pakub tasuta praktilist koolitust Kogu koolitus on TASUTA. Transpordikulud kompenseeritakse, kooli- „Kuidas jõuda oma unistuste töökohani“, tusel on tasuta toitlustamine. Vajalik on REGISTREERUMINE. kus saad teada rohkem enda võimaluste ja tööturu kohta ning julgust Kontakt 51 187 93 või [email protected] teha häid valikuid. Koolituse (kokku 130 tundi) osad on: Asukoht: Tartus Lutsu 14a II korrusel Avatud Hariduse Liidu ruumides. 1. Ettevalmistus tööotsinguks (41 tundi) Infotund toimub 8.02.2018 kell 13.00 2. Tööintervjuu (videotreeningu meetodil, 19 tundi) Vaata ka www.jmk.ee 3. Tööõigus (16 tundi) Tegevusi toetavad Euroopa 4. Karjääritee planeerimine (16 tundi) Sotsiaalfond ja Tartu vald. 5. Arvuti tööotsingul (8 tundi) * oodatud on noored, 6. Tööklubi (30 tundi) kes ei ole omandanud kõrgharidust. TABIVERE 8

Jäätmete vähendamise nädal Tabivere Põhikoolis

Kadi Kesa, Fotod: Piret Siivelt Tabivere Põhikooli õppe- ja arendusjuht

20.-24. novembril toimus Tabivere Põhikoolis jäätmete vähendamise nädal „Korduskasuta – anna esemele uus elu!“ Iga klass sai kaks vana autorehvi ja tegi nendest taaskasutatavat materjali kasutades uued esemed – istumis- alused kooli koridoridesse. Klassid kasutasid erinevaid tehnikaid: kes värvis, kes heegeldas kilekotiribadest ketid ja kattis sellega rehvid. Enamik klasse kasutas erinevaid tekstiile ja tulemused on näha piltidel. Jõulude ootamise aeg Tabivere Põhikoolis

Kadi Kesa, Tabivere Põhikooli õppe- ja arendusjuht

Tabivere Põhikoolis toimusid erinevad üritused, kõik seotud jõulude ootamise ajaga – erinevate klasside poolt ettevalmistatud advendihommikud kolmel esmaspäeval, kahel päeval toimus jõu- lulaat, 1.-3. klass käisid Rakvere teatris „Timbu-Limbu“ etendust vaatamas, 3.-5. klass käisid kinos jõuluteemalisi filme vaatamas. Võeti osa ülemaailmsest jõulukampsuni kandmise päevast. Iga klass tegi heateo, millest andis veerandi viimasel päeval kogu koolile ülevaate. Veerandi viimasel päeval toimusid jõulu- töökojad, mida viisid läbi 8. ja 9. klassi õpilased. Loomulikult toimus ka jõulupidu, kus kõik õpilased said esineda ja jõulu- vana käest kingituse. Fotod: Piret Siivelt

Tabivere Lionsi Lions Club Tabivere asutati 12.09.2007 eesmärgiga aidata kaasa klubil täitus 10. kohaliku elu edendamisele, mõeldes kõigi vallas elavate sihtgruppide peale. tegutsemisaasta LC Tabivere lööb aktiivselt kaasa hoogtööpäevakutel ja heategevuspro- Kadi Kesa, jektides. Heategevuse kaudu kogutud Tekst ja fotod LC Tabivere 2017/2018 aasta president rahaga on toetatud kohalikke lapsi, noori ja vanureid. Traditsioonilised üri- tused: heateopäev oktoobris - viimastel Tabivere Lionsi klubi korraldas detsembris Hetk jõululaadalt Esineb Tabivere kapell aastatel on Tabivere Sotsiaalkeskuse koos Tabivere rahvamaja ja Palamuse Lions vanuritele korraldatud ekskursioone klubiga jõululaada. Heategevuslikul jõulu- ümbruskonna turismiobjektidesse laadal koguti raha Tabivere põhikooli õpilaste ( Loomapark, Jääaja Keskus); silmade kontrolliks, esinesid Maarja-Magda- õpilaste esinemiste korraldamine vanu- leena segakoor ja Tabivere kapell. ritele; jõululaada korraldamine koos Lisaks said novembri lõpul Tabivere jalg- Tabivere Rahvamaja ja LC Palamusega. Laada tulu on läinud kohalike noorte ja palli mängivad lapsed 32 paari jalgpallijalat- laste toetamiseks; "Teeme ära!" koris- seid, mis saadi annetuse korras Norra klubilt tuskampaaniaga Muugemäe kivikalme LC Ullensaker. Jalatsite transpordi Eestisse korrastamine. organiseeris LC Rapla. Tegemist on uute Internetiallikas: www.lions.ee jalgpalli jalatsitega, mida kokku jaotati Eestis Noored vutimehed proovivad Norrast saabunud laiali 2000 paari. jalgpallijalatseid 9 LAEVA

Neljajalgsed sõbrad said lastelt neile nii va- Jõulukuu Laeva Põhikoolis jalikke froteerätikuid. I klassi õpilastele olid seitsmendikud valmistanud väikesed päka- Nadežda Niklus, Laeva Põhikooli direktor pikud. Nii palju hoolimist ja südamesoojust õhkus väikesest heateost. • Jõuluehtes koolimajas toimus 9. detsembril • 15. detsembril kogunes koolipere koolimajja • 20. detsembril toimus jõulukontsert. Kohe traditsiooniline jõululaat. Õpilased olid val- jõulurahu ja headuse aja tähistamiseks ühise- kontserdi alguses saabus ka jõuluvana. Väga mistanud palju maiustusi ja jõulusuveniire. le jõuluõhtule. Iga klass kattis endale laua, tore oli talle esitada nii laule, luuletusi, rahva- Päeva ilmestasid jõulumuusika, ostutuhin kõlas jõulumuusika, maitsti head ja paremat. tantse, tantsu-show’sid, pillilugusid ja näite- ja maitsvad koogid. Avatud oli kohvik, kus Seekord üllatas õpilasi jõulueit, kellel olid mängu. Jõuluvana oli saanud päkapikkudelt laadalisi teenindasid õpilased ise. Seekord oli kaasas jõulukiituskirjad tublidele õppuritele teada, mida Laeva lapsed koolis teevad, kes laadalistel võimalus osaleda ka nutiloosis. Enne ja lastele, kes pole sel õppeaastal koolitööst on olnud väga head lapsed, kes natukene loosivõidu kättesaamist tuli läbida teekond ühtki tundi puudunud. laisavõitu. Igale klassile oli ta kaasa toonud loosinumbrini, kasutades Bee-Bot mesimum- Iga klass tutvustas oma jõuluaja heategu. kingikoti. Kontsertelamuse sai saalitäis lap- musid. Laadapäev läks korda. Kõik said kas Sellel aastal kogusid I kooliastme õpilased ja sevanemaid ja külalisi. müügi- või ostukogemuse ja lisaks hea tuju nende vanemad riideid ja mänguasju Tartu • 22. detsembril kogunes kogu koolipere koo- pealekauba. Koolipere tänab lapsevanemaid, Turvakodu lastele. Vanemad õpilased viisid lisööklasse jõululõunale ja siis rutati kooliva- kes aitasid lapsi laadakauba valmistamisel ja koerte varjupaigas olevatele koertele kuivtoitu. heajale. Algas aastalõpusagin oma pere keskel! müümisel.

Jõulukiituskirjad said Kaidi Käro, Liisbet Säär, Juba mitmes autotäis kinke turvakodu lastele Jõulupeol kõlab laste laul ja ukuleelemäng Lisandra Huum, Caspar Orion, Rasmus Säär Fotod: Nadežda Niklus

Laeva Kultuurimajas soovitakse traditsioonide säilimist

Ilona Piirimäega Tiit Helm Kokkuvõtte vestlusest Laeva kultuurijuhi pani kokku

Otsides külalisena Laeva Kultuurimaja, võib vormistamine dokumentides oleks üksjagu se- on beebiringi järjekordne tund. sattuda pisut segadusse, kuna küla tagaservast keldusi kaasa toonud, otsustati jääda paberites Kultuurimaja käekäigu eest seisavad head on leitav kenasti renoveeritud maja, mille endiselt kultuurimaja nime juurde. Piltlikult juhataja Ilona Piirimägi, maja perenaine Anne ukse kohal ilutseb kiri LAEVA SELTSIMA- võiks öelda, et hoones nimega Laeva Seltsimaja Rammi ning maja teisel korrusel tegutseb JA. Sellele on aga üsna lihtne selgitus. 1914. korraldab Laeva piirkonna kultuurielu asutus avatud noortekeskus, mille tegemisi juhib aastal püstitas Laeva Muusika ja Laulu Selts nimega Laeva Kultuurimaja. Kaheksa aastat Karmen Kukk. Ringitööga panevad majas elu oma tegevusteks maja, nimetades selle Laeva tagasi tegi kultuurimaja läbi uuenduskuuri. käima mitmed ringijuhid, kes töötavad töövõ- Seltsimajaks - seal toimusid kõikide kohalike Laeva valla kultuurijuhina alustas Ilona tulepinguga. Loend majas toimuva kohta on seltside üritused. Nõukogude perioodil kat- Piirimägi tööd 2012. aastal. Vahepeal tuli aukartustäratav: naisrahvatantsrühm Kanar- kestasid võimud seltsimaja tegevuse mõneks küll lapsepuhkuse ajaks kultuuritööst veidi bik (juhendaja Merike Veemaa), näitetrupp ajaks, kuid seejärel pandi see uuesti toimima kõrvale jääda, lisaks on tal käsil folkoristika ja Sõgedad, mille liikmetest on moodustunud maakultuurimaja nime all. Eesti taasiseseisvu- etnoloogia eriala magistrantuuri lõpetamine ka ansambel Kobedad. Enamasti käivadki Sõ- mise aastatel kadus nimetusest eesliide “maa-”. Tartu Ülikoolis, kuid nüüd on ta taas hinge- gedad ja Kobedad üritustel esinemas käsikäes. Kui siis 2014. aastal hakati valmistuma Laeva ga asja juures ning just õige inimene Laeva Selle loomingulise seltskonna juhendajaks on Kultuurimaja 100. aastapäeva tähistamiseks, piirkonna kultuurielust rääkima. Vestleme Laeva raamatukogu juhataja Virve Tamm. viidi seltsimaja nime ennistamise teemal läbi Laeva kultuurimaja juhataja Ilonaga tema ka- Alustanud on uudne mustlastantsuring, toi- rahvaküsitlus. Kohalike toetus seltsimaja ni- binetis, kultuurimaja esimesel korrusel, kohe mib laulu-mänguring väikelastele. Aktiivselt metusele oli ilmne ning maja ukse kohale peasissepääsu kõrval. Teiselt poolt seina kostab tegutseb Laeva raamatuklubi, kus erinevatest paigaldati ka vastav silt. Et nimevahetuse vaikset juttu ning beebide häälitsusi, käimas põlvkondadest lugejad umbes kord kuu jooksul LAEVA 10

Kadripäeva prosside valmistamise töötuba Laeva Näitering Sõgedad etendus „Võsavennad” Laeva valla jaanipäeval 2017. Kultuurimajas Fotod: Ilona Piirimägi kokku saades valivad läbilugemiseks ühe romaani ning mille üle siis hiljem ühiselt arut- levad ja muljeid jagavad. Võimalusel võetakse ette väljasõit teoses käsitletud paikadesse. EV 100 raames on Laeva naised asunud meisterdama uhket seinavaipa, millesse tikitakse erinevate piirkondade kultuuripärlite sümboolikat. Ilona sõnul peaks sellest Austatud vallarahvas! saama väärikas ese, mida valla suursündmuste puhul võiks toimumispaikades rahva Kohviku TABBIFER ruumides ette tuua. Lisaks peoruumi kaunistamisele saaks seda kasutada taustana fotonurgas, et on võimalik pidada erinevaid üritusi sündmusest mälestusfotosid jäädvustada. (peo- ja peielauad). Laeva käsitööhuviliste suureks rõõmuks on kultuurimaja ühes kambris püsti pan- Pakume toite ka väljapoole kohvikut. dud ka kangasteljed. Kuigi ametlikult käsitööringi ei eksisteeri, siis ometi on nüüd hu- Valmistame kringleid, saiu, torte vilistel koht ja rohkem põhjusi koguneda. Üheskoos tehakse näputööd teha ning selle vastavalt tellimusele. juurde arutatakse maailma asju. Kultuurimajas käib koos veel Laeva Maanaiste Selts ning spordihoone trennitundides saavad naised end vormi tantsida. Kohvik on avatud Traditsioonilistest üritustest toob Ilona välja iseseisvuspäeva piduliku tähistamise, E-N 12.00-15.00 R-L 12.00-18.00 mille käigus heisatakse lipp, viiakse kalmistule pärjad, nauditakse kontserti ning jaga- takse tublimatele tunnustust. Seni on olnud traditsiooniks ka aukodaniku nimetamine. Tel 56 068 226 Muidugi ei puudu laualt pidupäevatort. või 52 42 099 Veel väärivad väljatoomist siinsed aastalõpupeod ning eriti tegevusrohked jaanipeod. Toimuvad mitmesugused sportmängud, võistuniitmine, jõumeeste rammukatsumine. Lõkkeplats asub üsna kultuurimaja lähedal, mistõttu paljud peotegevused leiavad aset ka kultuurimaja seinte vahel. Et kultuurimaja saal ei ole kuigi suur, saab suurtele pi- dudele külalisi kutsuda maksimaalselt sadakond. Rohkem lihtsalt ei mahu. Laeval on proovitud ka lõikuspüha tähistamist septembris-oktoobris, kuid kor- ralduslikult on raske leida kõigile sobivat toimumisaega ning sügistööd ei anna mitte alati mahti peol osaleda.

Ilona sõnul on Laeva külas väga toimekas pensionäride selts. Ei konutata kodus, vaid osaletakse pea kõigil ühisüritustel. Tullakse kokku, tähistatakse sünnipäevasid, Äksi motell pakub ka uuel aastal koos reisitakse mööda Eestit, külastatakse lähemates kultuurimajades teatrietendusi soodsate hindadega majutust! ning kord aastas korraldatakse reise ka piiri taha. Suur osa Euroopast on ühiselt läbi Mob: 5140459 käidud ning viimane oli kultuurireis Lätimaale. Sõitudele kaastakse igas vanuses huvilisi. Tel: 7764988 (24 h) Laeva piirkonna elanike aktiivne osalemise kultuuritegevuses ei ole lihtsalt tulnud, www.aksimotell.ee selle saavutamine on võtnud aastaid. Piltlikult öeldes on käinud publiku koolitamine, Äksi motellis on avatud ka kohvik. K ohvi k us sobib hästi tähistada sünnipäevi, jõulupidusid, selts konnaüritusi, peielaudu jpm. sageli tuli inimesi isiklikult osalema kutsuda ning tänapäeval aitab oluliselt ka info edas- Iga päev erinevad pä evapakkumised.

tamine sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Probleeme võib esineda ka kohalike kultuurijuh- tide vahetumisel, sest katkeda võib kontakt kohalike elanike, potentsiaalsete osalejatega. Äksi kohvik on avatud: 30 aastat on kestnud Laeva ja Puurmani valdade sõprussidemed. Regulaarselt toimu- E-R 11-15 sid spordivõistlused, sõpruskohtumised ning ühised ettevõtjate tänuüritused Puurmani L 11-18 lossis, mida siis korraldati partnervallaga kordamööda. Ilona avaldab siirast lootust, et P Suletud need sõprussidemed kestavad ka uutes oludes, uute vallajuhtidega. Toitlustus: Kõnnu jõe Talu Hingega oma töösse suhtuval kultuurijuhil jagub rohkelt mõtteid ka kogu Tartu Tel.55 606 155 valla kultuuri- ja noorsootöö kujundamise teemadel. Kuid nendest teeme juttu juba www.konnujoe.ee Võtke julgesti ühendust. mõnes järgmises vallalehes.

Head uut aastat meile kõigile!

11 MAARJA-MAGDALEENA

Maarja-Magdaleena Põhikooli õpilased Erasmus+ projektireisil Berliinis

Evely Goldberg, õpilane Karin Joasaar, õpetaja

J. V. Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikooli voldikut olid volditud, kuu- 4 õpilast ja 2 õpetajat osalesid 11.-17. det- lasime lugu Sadako Sasakist sembril Berliinis toimunud Erasmus+ projekti ja seejärel näitas saksa õpetaja partnerkoolide kohtumisel ning sealsel heate- Sebastian sookurgede volti- gevuslikul jõululaadal. Projekti alateemaks on mist, mis sümboliseerivadki From Papyrus to Stonepaper - and Beyond the tuumarelvade keelustamist. Questions Behind - Papüürusest kivipaberini. Kolmapäeva alustasime Sõit Berliini poole algas kell 9 Tartu bus- taas rongisõiduga. Seekord sijaamast Tallinna lennujaama. Lennujaama sõitsime Berliini kesklinna jõudsime kell 11. Meie lend läks läbi Riia suunas, kus meid ootas lin- Evely, Annely ja Kaisa Goldberg ning Ken Kukk Berliini ning seal oli meil aega mitu tundi ja saime naga tutvumine. Kui Berliini parlamendihoone ees. Foto: Karin Joasaar tutvuda ka Riia lennujaamaga. Õhtul kell 19 pearaudteejaama jõudsime, saabusime Berliini, kus meid tervitas hilissügi- saime seal teistega kokku ja läksime linnatuu- Reedesel päeval olimegi siis tuumarelva- seliselt sombune ilm. Sellel aga ei lasknud me rile. Saksa õpetaja Ulla ja meie oma saksa keele devastasel üritusel kiriku juures, mille lähedal end heidutada, sest ootasime juba põnevuse õpetaja Karin olid meile giidideks. Nägime asub ka müürimuuseum. Rahvast oli vaata- ja huviga seda nädalat Berliinis. Paar tundi tükikest Berliini müürist, parlamendihoonet, mata vihmasele ilmale kogunenud üsna palju. hiljem jõudsime kortermaja ette, kus me terve Brandenburgi väravaid, juutide mälestusparki. Laulsime ja jagasime laiali meie valmistatud selle nädala jooksul ööbisime. Lõpuks, kui me Peale seda suundusime tagasi Berliini raud- sookurgi ja voldikuid. oma korterisse saime, näidati meile, kus mis teejaama sööma. Kui kõigil olid kõhud täis, Laupäevase päeva veetsime Berliini Span- on, ning saime minna magama. läksime uuele tuurile. Käisime Aleksandri dau jõululaadal. Kõik Berliinis olnud projek- Teisipäev algas kell 8.15 hommikul, kui platsil, jalutasime läbi jõuluturu, ostsime ka tist osavõtvad riigid müüsid enda valmistatud pidime hakkama rongi peale minema, tegime mõned suveniirid, nägime Berliini teletorni ja meisterdatud asju. Meie müüsime oma mõne ümberistumise ning et lõpuks Beerwin- ja toomkirikut. Küll see Berliin on ikka suur Maarja-Magdaleena koolis valmis tehtud keli kooli juurde jõuda, sõitsime ka bussiga. linn, kõvasti rohkem elanikke (umbes 3,5 paberist kuuski, magneteid, jõulukaarte ja Koolis tegime esmalt tutvumisringi. Sel- miljonit) kui üldse meie Eestis kokku. kinkekotte. Saadud tulu läks heategevuseks. lel korral tutvusime saksa, poola, türgi ja Neljapäeva veetsime jällegi Beeriwnkeli Pühapäeval sõitsime juba tagasi. Seekord hollandi kooliõpilastega. Seejärel hakkasime koolis. Õpilased jagati nelja gruppi. Igal grupil lendasime otselennuga Tallinnasse ja koju kivipaberist voldikuid voltima, mis sisaldasid oli oma ülesanne, näiteks tehti paberi ajaloost jõudsime kell 1 öösel. tuumarelvadevastast kampaaniat. Neid - postreid. Peale grupitöid õpetas õpetaja Sebas- Reisida on väga tore - saab tutvuda uute kuid pidime jagama inimestele reedesel tuu- tian kotka voltimist. Samuti harjutasime saksa inimestega ja suhelda mitte oma emakeeles marelvadevastasel üritusel ühe kiriku juures kooli muusikaõpetajaga laulu, mida esitasi- ning teeb jälle mõne väärt kogemuse võrra Berliinis (Kapelle der Versöhnung). Kui 500 me reedel kiriku juures koos kooli bändiga. rikkamaks.

Maarja-Magdaleena rahvamaja töödest ja tegemistest

Tiia Pärtelpojaga Tiit Helm Rahvamaja juhataja vestles

Maarja-Magdaleena rahvamaja asub kirikule on Maarja-Magdaleena kogukonna sütitaja hakata juhendama siinset näiteringi. Tuli ja kuuluvas pastoraadihoones, mis 1948. aastal ja eestvedajana tegutsenud. Oma olemuselt jäi. Tegelikult on ta rahvamajaga seotud juba kultuurimajaks kohandati, seega täitub tänavu on ta ikka olnud rahutu hing - kui miski ära 50 aastat, kuivõrd Maarja keskkooli õpilasena 70 aastat kultuuritegevust selles majas. Puidust tüütab, otsib ikka uusi väljakutseid. Selgub, alustas ta siin kooriproovidega. eeskojaga punasest tellisest kogukas hoone et sünnijärgselt pole Tiia Maarjas üldse ko- Algselt tundus siin tööle asunud Tiiale seisab küla serval kiriku vahetus naabruses. halik, vaid on „sisse rännanud“ omaaegsest hoone kuidagi kõhe, veidi isegi hirmutav. Rahvamaja uksel ootab mind juhataja Tiia Saare vallast. Olles aastaid töötanud kau- Ta teab rääkida mitmeid lugusid kummitu- Pärtelpoeg, kes juba ligi paarkümmend aastat banduses, tuli ta 1994. aastal Maarjasse, et selaadsetest nähtustest. Õhtutest, mil majas MAARJA-MAGDALEENA 12

on kuuldud ootamatuid hääli, näiteks klaveri- kud, olgu siis Tartust, Tabiverest või mujalt. Teatritrupp sai oma praeguse nime päeval, mängu tühjas ruumis, või juhtumist, kui siia Tiia sõnul on saalis kohti kuni 80, mis- kui tähistati August Wiera juubeliaastapäeva. öömajale jäänud ahjumeistri toa uksele ilmus tõttu suurema suurema publikumenuga üri- August Wiera, hilisem muusika- ja teatrite- inimkuju, kuigi hoones teisi hingelisi polnud. tustel tuleb hilisematel saabujatel ukse vahel gelane, kasvas siinkandis ning käis Maarja Nüüdseks tunneb Tiia Pärtelpoeg end rahva- seista. Ürituste külastatavus ongi väga erinev, kihelkonnakoolis. Seoses juubeliga korraldati majas koduselt ning ning on tänulik, et ka sest ka inimeste huvid on erinevad, selgitab Maarjas temaatiline konverents ning näite- kohalik rahvas on selle maja omaks võtnud. juhataja. On olnud üritusi, kus osalejaid on trupp tõi lavale A. Kivirähki näidendi „Adolf Maarja-Magdaleena külas on elanikke üle sadakond, kuid on ka neid, kus vaid paar- Rühka lühikene elu“, kus üheks peategelaseks 200 inimese (~240) ning tegelikult teenindab ikümne ringis. Eriti keeruline on publikuga on August Wiera. Selsamal auväärsel päeval rahvamaja 11 lähikondse küla elanikkonda. siis, kui lähestikku toimub mitu temaatilist omistatigi näitetrupile Wiera nimi. Kui Maar- See teeb enam kui 700 inimest ning suviti üritust. Ja alati on palju ka neid, keda mitte ja näitetrupp 1993. aastal alustas, juhendas kindlasti rohkemgi. mingi väega teleri eest diivanilt välja ei sikuta, seda Tiia Pärtelpoeg. Praegu on juhendamise Vaatame ringi vanas, ajaloost pakatavas ohkab kultuurijuht käsi laiutades. üle võtnud Jaanus Järs ja Ene Luik-Mudist. majas. Külmale eeskojale järgnevast esikust Räägime ka rahvamaja ringitööst, har- Tinglikult võiks öelda, et Wiera teater on ja- avanevad uksed maja sisemusse. Üks neist rastustest. Toetudes fotostendidelt nähtava- gunenud kaheks. Jaanuse juhendamisel tuuaks viib raamatukokku, teine pastoraadi ruu- le, saab ette lugeda rea tegevusi: segakoor, lavale koomilisi etendusi e külajante, Ene midesse ning vasakul avaneb uks rahvamaja naisansambel, seeniortantsurühm, Wiera juhendamisel aga tõsisemaid luuleetendusi. koosviibimiste ruumi, kus keset tuba paikneb Teater, line-tantsurühm, laste laulurühm, Liikmeid on trupis kokku 12, kuid vaheteva- laud ning selle ümber toolid. Nurgas seisab käsitööring. Lisaks mälumäng, kabe ja male. hel kaasatakse inimesi ka väljastpoolt, näiteks vana klaver, seinte ääres riiulid, millel märkan Veel mõni aasta tagasi tegutses siin ka mees- koolist, Palamuselt või lausa Tartust. Osaletud rohkelt tunnuskirju ja -meeneid siinse rah- ansambel, mis aga sirgudes iseseisvus, asudes on harrastusteatrite konkurssidel ning saadud va tublide saavutuste eest. Seintel laiutavad tegutsema omaette ning kannab praegu nime seal ka äramärgituks. Tiia enda juhendamisel mahukad fotostendid, illustreerides kohaliku Mehed Mandrilt. on aeg-ajalt tegutsenud ka estraadiring, kelle- rahva kultuurilist tegevust. Et täielikku üle- ga esitatakse meelelahutuslikke lühivorme, et vaadet saada, võiks nende stendide ees veeta Ringidest lähemalt üritustel programmile vahepalasid pakkuda. vähemalt tunnikese. Pikima ajalooga ringidest on segakoor, mille Naisansambel, praeguse nimega - Koosolekute ruumist viib uks edasi vä- algust umbes 1870. aastasse teatakse olevat. lind, moodustus 2015. a sügisel ning selle heldasse vahekotta, kus üle ukse näen kiiga- Läbi aastate kuni tänapäevani on siinmail ikka juhendajaks on Kadri Savva-Tatrik, kes siin- ta ka juhataja kambrisse. Seintel, riiulites ja segakoor tegutsenud. Viimasel paarikümnel ses rahvamajas veel laste lauluringi juhendab laual on aastatepikkust kultuurielu kajastavad aastal on koori juhendajaks olnud Tabivere ning Tabivere huvikoolis laulueriala õpetab. materjalid, mida juhataja hiljaaegu korrasta- huvikooli juhataja Liia Koorts. Segakoori koos- Seeniortantsu ring Maarjalill alustas tege- ma on asunud. Vahekojast piilume korraks seisus on umbes 30 inimest ning proovid on vust 2012. aastal, kui oli lõpetanud 90-ndatel ka Avatud Noortekeskuse ruumi, kus meid jagatud kahe kultuurimaja vahel. Kolm kuud tegutsenud memmede tantsuring. Nüüd on tervitab naerusuine noorsootöötaja, kes alles käiakse harjutamas Tabiverre, kolm kuud te- koosseis noorenenud, repertuaar kaasajasta- hiljuti sellesse ametisse astunud. gutsetakse siinses rahvamajas. Kooril on oma tud ning oma kavadega on lisaks kodukan- Edasi liikudes jõuame saali, mille ühes lipp ning esinemisteks on projektirahadega di üritustele esinetud ka tantsupäevadel ja otsas tagasihoidlike mõõtmetega, kuid igati soetatud Maarja-Magdaleena kirikuriided. -festivalidel. väärikas lava paikneb. Laulupidu sellel küll ei Alates 1994. aastast on koor osalenud kõigil Line-tantsuga alustati Maarja-Magdaleena korralda, kuid väiksemate kollektiivide esine- laulupidudel. Kohapeal korraldatakse laulu- rahvaimajas 2011. aastal. Karmen Raju ju- misteks tundub see igati paslik olevat. Üritus- päevi, esinetakse piirkondlikel üritustel ning hendamisel õpiti kiiresti selgeks kümmekond te läbiviimise tarvis on projektitoetuste abil on käidud laulmas ka kaugemal. Lauluga on tantsu, muretseti tantsukostüümid ning ha- soetatud korralik helitehnika, mida kasutavad läbi käidud Läänemere saared, näiteks osales kati esinema erinevatel üritustel. Et siinsetes üksnes üritustele kutsutud profid helitehni- koor Ahvenamaa merepäevadel. naistes tantsukirge jagub, näitab see, et mõne

Maarja-Magdaleena rahvamaja Laval on Maarja-Magdaleena segakoor 13 MAARJA-MAGDALEENA

Hetk mälumängust rahvamaja saalis. Etendus „Poeedid & luuletajad” Wiera teatris Fotod pärinevad Maarja-Magdaleena rahvamaja arhiivist tantsija lahkudes pole koht kunagi tühjaks külaplatsid. Maarja-Magdaleena lähikonda on suudetaks taasluua nüüd juba uue tõmbe- jäänud, ikka on keegi asemele soovinud tulla. rajatud puhkeplats, kus korralik lava, istepin- keskuse suunas. Käsitööring, nii umbes 10-15 huvilist, gid ja hädavajalik elektrivarustus paigaldatud. Muidugi võiks ju unistada ka uuest küla- käib koos alates 2011. aastast. Juhendajaks Teine neis on nn külakoda, kus samuti majast, saali, kohviku ja korralike tegevusruu- on tuntud lapitöömeister Hilja Sepp. Prae- tantsupõrandaga lava, istepingid ja külakiik. midega. Sest ükskord tuleb ju võõralt pinnalt gu ongi näputööhuvilistel käsil lapitehnika Samas külas tehti algust veel Päikesepargi siiski lahkuda. omandamine. Kolm tublimat osales hiljuti rajamisega. Aga neist projektidest räägime Et mitte nukral toonil lõpetada, märgib ökoloogilise jalajälje projekti raames Prant- lähemalt juba vallalehe järgmistes numbrites. Tiia veel ära kevadel toimuva 22. kodukandi susmaal toimunud üle-euroopalisel lapitööde Maarahva seltsi eestvõtmisel on rajatud päeva. Tegemist on suure sündmusega, mille näitusel. Oma oskusi arendatakse kohapeal Maarja-Magdaleena küla lastele mänguväljak, kaasrahastuse projekt juba toetust on leidnud. ning käiakse ka mujalt teadmisi kogumas. korraldatud on tervisepäevi, seeneralli, ratta- Toimub temaatiline konverents, avatakse ko- Valminud töid on esitletatud näitustel ning matku, huvireise näiteks Lätti lillefestivalile ja dukohvikud jms. Suursündmusele oodatakse pakutud sügislaatadel, jõulumüükidel jm. tomatifestivalile. Seltsi käsutuses oma töötuba rohkelt osalejaid ning koos kohalikega loodab Üritused on rahvamajas traditsioonilised: lasteaia maja teisel korrusel, kus on püsti on sellest peost osa saada ka Tartu Valla Kuukiri. uusaasta peoõhtud, sügislaadad, jõulumüügid, pandud kangasteljed ning olemas vahendid jõulupeod, teatriõhtud, kontserdid, koktei- masinõmblemiseks ja -tikkimiseks. liõhtud. Lastele korraldatakse etendusi ning Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi tub- VAATA LISAKS VEEBIST laulukonkursse. lidust on märgatud ka kaugemalt. Tunnustust Maarja-Magdaleena rahvamaja: on saadud Tabivere vallast, Jõgeva maakon- https://www.maarjarahvamaja.ee Maarahva Selts nast, aga ka päris vabariiklikul tasemel. Tubli Maarja-Magdaleena Maarahva Selts: Lisaks rahvamajale juhib Tiia Pärtelpoeg ju- panuse eest kohalikku kultuuriellu tunnustas http://maarja-magdaleena.tabivere.net hatuse esimehena ka Maarja-Magdaleena president T. H. Ilves Tiia Pärtelpoega Valge- Maarahva Seltsi. Praegu 50-liikmeline selts on tähe V kl teenetemärgiga. loodud 2000. aastal ning kannab motot “Ehe- Omalt poolt tahab Tiia tänada rahvamaja dad mõtted saavad teoks ja kannavad vilja”. ja maarahva seltsi koostööpartnereid: kooli, Koos rahvamajaga on maarahva seltsil kirikut, raamatukogu, Tabivere rahvamaja ja piirkonnas kultuurikandjana väga oluline palju teisi. Aga kindlasti poleks siinse kultuu- roll. Ent üritusteks ja tegevusteks on vaja rielu korraldamisel midagi teha, kui ei oleks raha, kuid raha ise sülle ei kuku. Iga-aasta- tunda kogukonna toetavat õlga. Tore on, et ne tegevustoetus vallalt (~2-3 tuh eurot) on ollakse nii kokkuhoidvad. kulunud maksude tasumiseks ning läinud käiku nõutava omaosalusena kaasrahastusega Tulevik projektides. Alates 2000. aastast on Tiia üri- Tiia ei karda tunnistada, et tal on isegi kahju tuste läbiviimiseks ja vahendite hankimiseks lahkuda Jõgevamaa rüpest, kuivõrd koostöö kirjutanud kokku umbes 70 projektitaotlust, Jõgevamaa inimestega on alati olnud meel- millest vaid paar-kolm on toetuseta jäänud. div Osaletud on väga paljudes maakondlikes Peamisteks rahastusallikateks on olnud Lea- projektides, välja oli kujunenud tugev koos- der-programm, PRIA, Kohaliku Omaalga- töövõrgustik. Milliseks kujuneb elu Tartu- tuse Programm, Kultuurkapital ja rida teisi, maa ääremaana, näitab aeg. Kõige olulisem, praeguseks lõppenud programme. et ühelt veerekeselt ümbertõstmisega teisele Suurematest õnnestunud projektidest veerekesele siinset kultuurielu ei katkestataks. toob Tiia välja ühiselt rajatud ja korrastatud Et äralõigatud Jõgeva-suunalised jõujooned LÄHTE 14

Jõulusündmused Lähte koolis pakkusid elevust suurtele ja väikestele

Tiit Helm Tekst ja fotod

Traditsiooniliselt korraldas õpilasesindus 14. kooke ning muid küpsetisi. Et vahetun- ei pruugi, andsid klassid ise vastastikku üks- detsembril koolimaja esimesel korruse fuajees nist sisseostudeks väheks ei jääks, oli kooli teisele üle sümboolsed kingitused koos oma jõulukohviku. Nii müüjateks kui klientideks poolt palve õpetajatel lubada soovijaid ka heade soovidega. Järgnes disko. olid õpilased ise. Sama päeva õhtul toimu- järgneva koolitunni sees laadakaupu ostmas 21. detsembril pakkus õpilasesindus koo- sid spordihoones Tartu Valla Spordikooli käia. Põhiliselt olid ostlejateks õpilased, ent liperele piparkoogikulleri teenust. Nimelt jõulupeod. Igale vanuseastmele eraldi, seega siiski võis märgata ka lapsevanemate ning said soovijad peamaja 1. korrusel soetada kau- kokku neli jõulupidu. 18. detsembril töötas õpetajate suurt huvi laadal pakutava vas- nilt pakendatud piparkoogi, et see siis koos kooliraadio soovilugude režiimil ning päeva tu. Hiljem selgus, et nii mitmelgi õpetajal tervituskaardiga kulleri abil oma parimatele jooksul kogunenud muusikasoove jagus veel õnnestus just kooli jõulaadalt puuduolevad koolisõpradele saata. terveks jõulunädalaks. jõulukingid soetada. 22. detsembril pidasid jõulupidu alg- 19. detsembril toimus suur jõululaat. 20. detsembril toimus 8. klasside eest- klassid. Lapsi rõõmustama tulnud jõuluvana, Suure osavõtuaktiivsuse tõttu ei mahtunud vedamisel 4.-8. kl jõulupidu teemal “Jõulud heitnud seljast paksu vammuse, hakkas tahvel- kõik “müügiletid” aulasse ära, mistõttu oli 3017” ehk siis jõulupidu tulevikus. Traditsioo- arvutist mõistatusi noppima. Nuputama pidid korralik kaubatänav ka peahoone esime- nilise laulu-tantsukava esitasid kõik osalevad nii õpilased kui õpetajad ning targemaks said se korruse fuajees. Pakkumisel olid oma- klassid seekord omaloomingulise jõuluvideona, kõik. Vastutasuks sai jõulutaat lastelt laule ja valmistatud jõulukaunistused ja -kaardid, mida omapoolsete kommentaaridega hinda- luuletusi ning rohkelt kallistusi. käsitööehted ning palju-palju maitsvaid sid õpetajad Laura Tamme ja Erich Virk. Et jõulumaiuseid. Oli jõulukomme, pipar- tulevikus punakuuelist jõulutaati enam olla

Jõulupüramiid aastast 3017 Õpetajate päkapiku-tants Jõuluvana tänati kallistustega

Lähte Ühisgümnaasiumis toimus Täname balli toetajaid: Lähte Ühisgümnaa- sium, Lähte Ehitus AS, Rotaks Lihapood, üllatusi täis isamaaline jõuluball Kasepargi OÜ Pargipood, Vudila, perekond Armi, Rete Järvemäe, Reimo Alama, Andrew Emma-Lotte Viirnurm, Pille Pihlapuu ja Enelin Kook Macks ja Heidi Puiestee.

15. detsembril 2017 toimus Lähte Ühis- panid oma imelise muusikaga tat- gümnaasiumis erakordne jõuluball. Selle suma balli peatähed Frank Pintsaar aasta pidu oli pühendatud Eesti juubeli- bändist Beyond Beyond koos kauni aastale teemaga “Eesti Vabariik 100”. Ballil lauljatari Ingel Mikuga. Meeleolukat astusid üles Lähte kooli andekad lauljad ja õhtut juhtisid säravad Kaarel Eksi, pillimängijad Mikk Kaasik, Merit Letlane, Singa Säälik, Artti Hohensee ja Lika Kaarel Eksi, Heiko Paju, Ergo Alama, Liisi Berisvili. Heli kvaliteedi eest hoolit- Ernesaks ja Georg Lang. Kohal oli ka Richard ses Margus Mauer. Klamp oma breiktantsugrupiga ja Elvira Buk Esinevad ballikülalised Ingel Mikk akrobaatikutega. Väljastpoolt kooli esinesid ja Frank Pintsaar. JJ-Streeti energilised tantsijad. Külaliste jalad Foto: Emma-Lotte Viirnurm 15 SPORT

Tabivere jõuluturniiri võitis Äksi Jalgpalliklubi meeskond

Toomas Rosenberg

Tabivere Rahvaspordiklubi korraldas jõulukuu 23. kuupäeval Tabivere Põhikooli võimlas traditsioonilise jõuluturniiri saalijalgpallis. Osales viis meeskonda. Esimest ja teist kohta otsustavas mängus kohtusid kaks Tartu valla meeskonda. Väga tasavägiselt kulgenud mängus alistas Äksi Jalgpalliklubi meeskond Tabivere VVP meeskonna 1 : 0 ja tuli T a b i v e r e R a h vaspordiklubi kutsub: turniiri võitjaks. Kolmanda ja neljanda koha mängus võitis Padu- vere Spordiklubi Illi meeskond Spordiklubi Barca meeskonna 3 : 1. TABIVERE PII R K O N N A XIII TALIMÄNGUD Viienda koha saavutas jõuluturniiril Peipsi Jalgpalliklubi meeskond. I etapp laupäeval, 27. jaanuaril algusega kell 10.00 Tabivere Põhikoolis Võidukas Äksi Jalgpalliklubi meeskonnas mängisid Raido Mahlakas, Kavas: sisekergejõustik, lauatennis, kabe, noolevise II etapp laupäeval, 10. veebruaril algusega kell 10.00 Maarja-Magdaleena Põhikoolis Hardi Lill, Even Aruoja, Mihkel Kaasik, Markus Soomets, Margus Kavas: paarisvõrkpall, koroona, laskmine Puusepp, Rait Austa, Sergei Krivin ja Andrei Smirnov. Turniiri III etapp laupäeval, 17. veebruaril algusega kell 10.00 Tabivere Põhikoolis parimaks väravavahiks tunnistati Raido Mahlakas ning parimaks Kavas: suusatamine, tõukekelgutamine, mälumäng. mängijaks Tabivere VVP mängija Martin Gert Pärli, kes lõi kõige Võistlust toetavad: rohkem väravaid. Tartu vald

Maadlusaasta lõpetasid võistlused Tartumaal

Vahur Proovel, Tekst ja fotod treener Lähte jõuluturniir Elu parimad aastad (EPA) Lähte Spordihoones toimus 16. detsembril 2017. a kõige viimaseks maadlusvõistluseks traditsiooniline rahvusvaheline 27. noor- oli Eesti Maaülikooli SK korraldatud võist- te jõuluturniir maadluses. Kokku osales lused erinevatele vanuseklassidele ja kenasti 118 noormaadlejat Eesti, Läti ja Soome 18 kohandatud kaaludes. Võistlust olid kogu- klubist. Tartu valla maadlejaid oli 11 Tartu nenud vaatama omaaegsed EPA maadlejad Valla Spordikoolist ja 4 noort Tabivere Rah- (veteranid), sellest ka võistlustele selline nimi. vaspordi Klubist. Tartu Valla Spordikooli 9 maadlejat tulid jälle Jõuluturniiri avamine mõõtu võtma Eesti parimatega ja külalistega Tulemused protokollis olid järgmised: Leedust. I koht KEVIN MIHHAILOV kehakaal - 96 kg II JANEK ALEKAND -74 kg Kõige nooremate seas olid meie tulemused II KALMER KUKK- 63 kg isegi oodatust paremad: II ELIS MAARJA AARDEVÄLJA - 32 kg ■■ ROBERT NÕLVAK 6. koht - ei suutnud (Tabivere RSK) seekord ennast maadluse lainele viia. III ROBERT NÕLVAK - 27 kg ■■ EGERT MÄNNIK 4. koht - tubli, saavu- 4. VIKTORIA KOVBASNJUK - 48 kg tas oma esimese seljavõidu. (Tabivere RSK) ■■ JAAN ARMI III koht - tubli tulemus, 5. RIHO LIPP - 74 kg (Tabivere RSK) ehkki vastaseks oli oma lihane vend Madis. 5. TAURI LILL - 42 kg ■■ MADIS ARMI 4. koht - vend Jaan oli 5. KARL PÄRTEL - 35 kg (Tabivere RSK) Pjedestaali kõrgeimal astmel seisab seekord tunduvalt aktiivsem. 5. MAGNUS ROHEJÄRV - 35 kg jõuluturniiri võitja Kevin Mihhailov ■■ MAGNUS ROHEJÄRV III koht - maad- 5. EGERT MÄNNIK - 32 kg lesid suuremas kaalus, need vastased on 5. MARGUS LEHEMETS - 84 kg Nagu tulemustest näha, olid seekord võidukad sulle varsti jõukohased, tubli. 7. ANEL ARMI - 74 kg meie juuniorid ja tüdrukud. Peab aga märki- Kadettide vanuseklassis maadlesid: 8. JAAN ARMI - 35 kg ma, et peaaegu kõikide kaalude võitjad olid ■■ KALMER KUKK II koht - kahju, kogu 10. MADIS ARMI - 35 kg 2017. a Eesti meistrid või medaliomanikud. finaalkohtumist juhtinud, kuid 5 sekun- SPORT / KÕRVEKÜLA 16

dit enne kohtumise lõppu ei tohi matist välja astuda! Kabeturniiril ■■ TANEL ARMI 4. koht - tuleb roh- selgusid parimad kem rõhku panna treeningutele. Täiskasvanute seas maadlesid: Novembri lõpul toimus Maarja-Magdaleenas ■■ MAREK ROHEJÄRV 5. koht - järjekordne kabeturniir, millest võtsid osa kõik kahju, et vigastus jättis võistluse tugevamad valla kabetajad. Pingelises heitluses pooleli. saavutas esikoha maakonna karikavõitja Kaarel ■■ KEVIN MIHHAILOV II koht - Ots, kes ei kaotanud ühtegi partiid. Teiseks jäi finaal leedukaga, esimene poolaeg Arnold Nahk ja kolmandaks Mati Viira. Võitjaid oli päris hästi, teine pool läks käest. autasustati nägusate medalite ja diplomitega. Samuti oli kaetud bufeelaud. Kohtunikuna te- Soovin kõigile tulemuslikku maadlus- gutses nagu alati Enn Pärtelpoeg. Oma panuse aastat ja rohkem tõsiseid treeninguid Tartu valla võistkond võistlusel andis ka Maarja-Magdaleena rahvamaja juhataja uuel aastal! Elu Parimad Aastad Tiia Pärtelpoeg. Võistlust sponsoreeris Tabivere vallavalitsus.

MTÜ Võrr 39 võistlusaasta kokkuvõte

Andrus Miilaste, kõrvekülaline

Tartu valla võrrid on terve 2017. a hooaja mate kui 100-kiloste sõitjate (loe paksukes- põristanud erinevatel sprindi- ja kestvussõi- te) masinaklassis jäi siinkirjutaja kuue sõidu duetappidel üle Eesti ja saavutanud hooajal kokkuvõttes neljandaks. Hea, et masin vastu märkimisväärseid kohti. Olgu märgitud, et pidas, ja eelkõige olen ma tänulik oma pojale pikem kirjutis võrride varasemast võistlusest Robertile, kes tahab mootoritega jännata, st sai avaldatud valla lehes ka 2015. aasta sügisel. minu ja oma õe masinaid hooldada. Kogu edu saladus on eelkõige lastevanemate Kestvussõidus, kus on sõidud a´la 3 tunnist „Hiinakad“ stardi ootel Rait Koorti, Kalvo Kiipsaare ja siinkirjutaja 12 tunnini, saavutasid Rait Koorti meeskond, nostalgias lapsepõlves omatud võrride vastu. kuhu kuulusid Kalvo Kiipsaar, Robert Mii- On ju vana tõde, et see, mida oled õppinud laste, Rait Koort ja Aramis Koort, auväärse 4. lapsepõlves, nii naljalt ei unune. Eelkõige on koha. Olgu öeldud, et neljandaks jäädi väga see soov panna võistlustel proovile nii ennast väikese punktivahega. Samas jäi võistkonnal kui ka tehnikat. Eriti hea on seda testida kest- Arupääl Raidi krossirajal osalemata seoses vussõitudel, kus tehnika töökindlus tagab etapi korraldusega. hea võistlussoorituse. Tartu valla Kõrveküla 2018. aasta kalender on juba paigas ja Põhikooli juurde kunagi MTÜ Kõrvekülalise avaetapiks on kohe 24 tunni sõit, mis toimub ja kooli juhtkonna toel 8-9 aastat tagasi loo- Otepääl 4.-5. maini. Arupääl Raidi krossi- dud tehnikaring hakkas elama oma elu Rait rajal toimub sprindi- ja kestvussõidu teine Koorti garaažis ja krossirajal Aoveres Arupää etapp 26. mail. külas. Kindlasti on oma osa ka selles, et sel- Võistluskalendrit ja tulemusi saab vaada- Saaremaa kolme tunni kestvussõit line tehnikasport on harrastajatele praeguste ta ka www.sakusaaru.ee ja www.punnvorr.ee bensiini- ja tagavaraosade hindade juures Täname eelkõige AS-i Arens Mööbel, veel teostatav. Tartu vallavalitsuse, AS Arens Tartu vallavalitsust ja MTÜ Kõrvekülalist Mööbel ja MTÜ Kõrvekülalise toetusel ja toetuse eest! Uute huviliste tekkeks oleks ka Rait Koorti initsiatiivil õnnestus korraldada ääretult oluline, et Kõrveküla kooli juurde- võrrivõidusõidu suvine 8. juuli sprindi- ja ehitus ja uus ruumide lahendus võimaldaks kestvussõiduetapp Arupää külas käänulistel lastele nn rauaga (tehnikaga) kokkupuudet. ja hüppeid täis tehniliselt huvitaval Raidi Laste huvi ei saa ju olla piiratud ainult nuti- krossirajal. Kogu hooajal oli sprindietappe ja mobiililahendustega! üle vabariigi kuus. Open-klassis oli sprindis Soovime kõigile tehnikahuvilistele head kokkuvõttes esimene Robert Miilaste, Aramis uut algavat spordiaastat, võistlusvaimu ja vas- Koort hiinakate klassis kolmas, Iris Miilaste tupidavust! Tundke rõõmu kõigest, mis hää Meeskonna ühispilt Saaremaal naiste võistlusklassi neljas ja 100+, st raske- ja ilus. Olge hoitud ja terved! Fotod MTÜ Võrr 39 albumist 17 MEESTE JUTUD

Tartu Seeniormeeste Klubi tegi Seeniormeeste klubi ettevõtmised 2017. a lõpupeo üldkogul jaanuarikuul

Rein Parm, Tekst ja fotod klubi juhatuse liige ■■ Alanud aasta jaanuaris töötab Kodu- kotus esmaspäevast neljapäevani kell 20. detsembri üldkogul olid meesteklubi küla- tulemuste eest: Heikki Ots (1. koht), Kalev 10-15.30; reedeti kell 10-14. listeks Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja Toila Jahnson (2. koht), Enn Mainla (3. koht). ■■ 4. jaanuaril tervitasime kohvikus ühi- Spa esindajad Kärt, Maiga ja Juta. Abilinna- 2017. aasta karikaturniiri karikad piljardis selt Kodukotuse rahvaga uut aastat. pea Tiia Teppan kiitis seeniormeeste tegemisi, jagunesid järgmiselt: 1. koht Heiki Vinn, 2. ■■ 17. jaanuaril toimub algusega kell eriti sportlikke saavutusi. Oma pöördumises koht Vladimir Leiman, 3. koht Kalev Jahnson. 12.00 meesteklubi üldkogu. Kavas ergutas ta mehi uutele tegevustele ja saavu- Lauatennise esikolmiku auhinnad jagunesid teated, 2017. aasta kokkuvõtted jm tustele. Kiidusõnu ning innustavat üleskutset järgmiselt: 1. koht Kalev Hirmat, 2. koht Mati ettekanded. Tähistame klubiliikme- tervitasid mehed tormiliste kiiduavaldustega. Kure, 3. koht Teodor Tootsi. Kiidusõnade te sünnipäevi: EINAR KUUSIK 93; Üldkogu liikmeskond on pidevas muutu- ning meenega tänati meeste ettevõtmistele ROLAND ILP 86; EERI LADVA 82; ses. Minutilise leinaseisakuga mälestasid klu- alati kaasa aidanud Aime Kalpust. Naeru ja VELJO-LEMBIT NÕMMISTO 82; biliikmed viimase kuu jooksul endi hulgast peotuju soovis meestele klubi asepresident JÜRI ILVES 80; ARVO TEDER 78; manalasse varisenud mehi Madis Nemvaltsi, Arvo Teder. REIN PARM 77; SAUL TELVAR 71; Richard Annamaad ja Karl Nõmmoja. Uue Järgnevalt tutvustas külalisena kohal viibiv RAIMO SAAR 71; REIN JAKOBSON liikmena võeti klubisse vastu Kalev Kutsar. Kärt Purga oma põhjalikus ettekandes Toila 68. Klubi president Kalev Jahnson meenutas Spa tegevust ning kutsus mehi üles osalema ■■ 19. jaanuaril algusega kell 17.00 Tar- oma ettekandes kohalviibijatele viimaseid kohapeal läbiviidavas tervisekontrollis. Oma- tu Spordiveteranide Klubi jõulupidu õnnestunud ettevõtmisi. Erilist meenutamist jagu elevust tekitas meesperes veresuhkru, Põllu tn 1a. vääris 15. detsembril Haaslaval toimunud Lõu- kolesterooli ja hemoglobiini analüüside te- ■■ 31. jaanuaril algusega kell 12.00 mälu- na-Eesti viie klubi ühine jõulupidu. Rohkear- gemine. Samal ajal kui medõde Juta viis läbi mänguturniiri 3. voor, järgneb vestlus- vulise osalusega olid esindatud meesteklubid tervisekontrolli, said kohalviibijad esitada spaa ring, algusega kell 14.00 tehnikaring. Elvast, Sangastest, Viljandist, Haaslavalt ja esindajatele küsimusi tervise parandamise Kavas ettekanne tehnikaettevõttest Tartust. Tervitustega klubide esindajatele esi- teemadel. Hea koostööpartnerluse eest pre- METEC, külas Taivo Püss. nes värske Kastre vallavanem Priit Lomp. Otse meeris Toila Spa meesteklubi soodsate tervi- ■■ Tegeleme harrastustega: talisuplus, Mulgimaalt oli pidulisi rõõmustama tulnud sepakettidega. Seega juba vahemikus 21-25. tervisevõimlemine, diskgolf, noole- jõuluvana. Kõlasid innustavad peokõned ja jaanuarini sõidetakse ühiselt tellitud bussiga mäng, piljard, koroona, booling, laua- toostid, jagati kingitusi, löödi tantsu, nauditi Toilasse spaamõnusid nautima. tennis, male, kabe, bridž, rivitants. piduroogasid ning lasti kõlada ühislauludel. Üldkogu koosviibimine jätkus õnnitluste- Ühislaulud lauluklubiga Ehavalgus Loodetavasti annab tõeline aastat kokkuvõttev ga - detsembrikuu sünnipäevapoistele anti üle ning tantsuõhtud Atlantises. pidu kõneainet kauemaks. Oma ettekande sünnipäevakaardid ning kõlasid õnnitluslau- lõpetuseks tänas president klubilisi aktiivse lud. Ning muidugi kõlistati tervituspokaale Tartu valla väärikas eas mehed, panuse eest ning soovis kõigile head peotuju. ning mekiti suupisteid. Enne lahkumist soo- kel soovi meie tegemistega liituda, Seejärel tunnustati parimaid sportlike saa- visid klubi liikmed üksteisele toredaid jõulu- võtke ühendust meesteklubi vutuste eest. Välja anti medalid 19. detsemb- pühi ning vana-aasta ärasaatmist. Et siis uuel juhatusega telefonil 502 4575. ril Tartus toimunud boolingu jõuluturniiri aastal taas naeruga ja heatujuliselt kohtuda!

Soovijad läbisid Toila Spa poolt pakutava tervisekontrolli

Kokkutulekul kõlab Tartu seeniormeeste laul Kokkutulekul osalejaid tervitas jõuluvana Mulgimaalt ÄKSI 18

Kuidas koolitund põnevamaks muuta?

Sigrid Sepp, Jääaja Keskuse turundusjuht

Jääaja Keskus pakub aktiivõppeprogramme ■■ tundma vee kolme olekut, loomi ning nen- (kliimamuutused Eesti aladel ja looduses, alates lasteaiarühmadest kuni gümnaasiumi de elupaiku („Retk lemming Lempsiga“); organismide kohastumused, inimasustu- lõpuklassideni. Õppeprogrammides saavad ■■ tundma jääajal elanud loomi ning võrdlema se teke); lapsed kõike oma silmaga näha ning käega neid tänapäeva loomadega („Kas mammut ■■ „Kas tunned Vooremaad?“ (pinnavormid, järele proovida. Näiteks toimuvad Saadjärve on karvane elevant?“). ümbritsev keskkond, Euroopa üks esindus- uuringud (suvel parvel või kaldavees; talvel Vanemate kooliklasside puhul (alates 4. klas- likumaid voorestikke, positsioneerimine). jääl), selgrootute püüdmine ning määrami- sist) keskendutakse aktiivõppele, mille käigus 2200 ruutmeetrit ekspositsioonipinda on ne ja palju muud põnevat nii õues kui toas. läbitakse järgmised teemad: ideaalne koht aktiivõppeprogrammide läbi- Lasteaia ja kooli esimestele klassidele mõel- ■■ „Jääaeg – Maa arengu lahutamatu osa“ viimiseks. Jääaja Keskuse õppeprogrammid on dud õppeprogrammides keskendutakse män- (liustiku teke, maa arengulugu, jääaja elu- loodud selleks, et aidata õpetajat kooliteemade gulisele tegevusele. Läbi mängude õpitakse stik ja inimese elutegevus); käsitlemisel, kasutades selleks õppevahendeid ■■ tundma pinnavorme („Kuidas tekkis kel- ■■ „Eestimaa looduse lugu – jääajajärgne elu- ja eksponaate, mida õpetajad koolis igapäe- gumägi?“); stiku areng“ (kliima muutumine, erinevad vaselt kasutada ei saa. ■■ sorteerima ning taaskasutama materjale kliimaperioodid); („Moosipurgi ja paberrulli mitu elu“); ■■ „Liustike pärandus Eestimaa pinnal“ (juht- Täpsema info õppeprogrammide kohta leiate: ■■ vaatlema loomade kohastumusi ilmasti- rändkivid, pinnavormid); www.jaaaeg.ee/keskkonnaharidus või info@ kuoludega („Mammutipoiss Äksel tuleb ■■ „Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis“ jaaaeg.ee külla“);

Mida Juku ei uuri, seda Juhan ei tea

Õppereis keskuse parvel mööda Saadjärve

MUREKIRI Minu kurb lugu Kasvasin koos omasuguste ning teiste puude ja põõsastega teeäärsel maatükil. Meid istutati sinna, olime hoitud ja hoolitsetud. Hea oli igal aastal kõrgust ja laiust juurde võtta. Kuid siis see juhtus. Tuli salaja keegi, kellel kaasas saag. Siuh, siuh… Üsna maa ligidalt. Minust jäi järele vaid kännuke, väike lumeta maalapike, inimese jäljed ning minu okaste rida kuni maanteeni. Mis põhjusel mind minema viidi? Miks mind hukati? Kelle käed on mää- ritud minu vaiguga? Kui vaid teaks… Inimesed ütlevad, et kes on istutanud kasvõi ühegi puu, ei ole elanud ilma- asjata. Aga mida öelda minu loo kohta? Kõike head soovides kurva saatusega mägimännike Giidiga mammutite juures 19 KÜLA LOOD

olnud ja üle elatud mitmeid ja mitmeid. Mõ- et elu on mitmekülgne ja juhtijatekski saa- Sügislill Saima ned neist on meilt isegi kõrgemale viidud. nud mitmesuguseid, aga just need, kellel Teinud karjääri, nagu nüüd öeldakse. Oma on paber. Nagu tänagi. Ent ühes oleme veel Valter Toots, külakaaslane Ülesoolt asjalikkuse ja agarusega on meelde jäänud üksmeelsed ja nimelt selles, et inimene omal rahva hulgas lugupeetud Hans Aru - algul kohal on ikkagi see, kes enne tööinimeseks anarahvas oskab teada, et kord meie aiandussovhoosi juht, kellest aga hil- saamist on “lille liigutanud”. Meie põlvkon- peab olema. Igas asjas. See tähen- jem sai suurmajandi direktor. Tema na keeles tähendab see tööalgetega sõbrune- dab seda, et ka seesinastes Kastli juhtimise ajal jõudis riigimajand kuue parema mist lapsepõlves ja kodust saadud eeskuju. küla lugudes. Tuleb tunnistada, hulka (1959 aastal) täiendsõnadega määrat- Peaaegu eakaaslasega ja pealegi “üle tüki aja” et sedakorda, nõndanimetatud süsteemset letud nõukogude ja sotsialistlikus vabariigis. on mitte ainult meeldiv, vaid ka huvitav ju- lähenemist ei ole nende esituses tõepoolest Neid täiendsõnugi peab tänasele põlvkonnale telda. Saima pool sain ka kõvasti targemaks. olnud. Kord on juttu küla eakamatest ja elu täheldama, et see mitte ainult koduloos, ent Majja sisse astudes kiitsin korda tema Tim- näinud elanikest, siis heasüdamlikest ja hoo- ka meie ajaloos poolharituks ei jääks. Meie sa kodu trepil ja koridoris-esikus. Tervitasid livatest külakaaslastest, ikka ja jälle maast ja Sootaga sovhoosi direktorist sai hiljem Võru puhtus ja kord, ei mingit kalosside-kingade ilmast, kaduvatest töörügajatest, kündjatest, rajooni (Võrumaa) põllumajandus-tootmis- segadust, tegelikult hunnikut - üks jalanõu roolikeerajatest ... Nii nad olnud ongi – see, valitsuse juht. Järelikult oli mees seda väärt, külitab siin, teine hoopiski teisal teise seljas kelle peale pilk pidama on jäänud, see tikubki et kümneid suurmajandeid juhtima pandi. ja nii terve lasu. Teen tähelepanekust kiidu- ridade ritta ja siis ka silmapiirile sammuma. Räägime sellestki, et Sootaga sovhoos oli ka sõna, tänases keeles komplimendi. Vastuseks Tegelikult mingi kord siiski on. Kui suu- Eesti Põllumajanduse Akadeemia kasvulava. kuulen:“Mul on veel meeles vanarahva õpetus- res plaanis vaadata, siis üks lähenemisviis on Näiteks selle lõpetanud kõva spordimees ja sõnad kosilastele, et kui tahad teada kositava ikkagi paigas. Kastli küla lugudes reastuvad kuulus maadleja Paul Kuldkepp tuli Sootaga kodukorda, kae korda esikus ja eeskojas...”. Sain inimesed, kellelt on midagi oma hinge võt- osakonna juhataja ametisse. Oli aga mitte ai- jällegi targemaks. Varsti peale Timsal käimist ta või nende elukogemusi tallele panna, et nult kõva spordimees, vaid ka juhtimisoskus- hakkasin ka ise esikut rohkem tähelepanuga … oma elus selgemini ja kaugemale näha. tega agronoom, kellest üsna pea sai Nõgiaru austama. Vestlus, mis algul ei tahtnud tuld Et mitte elada ainult oma elu kurbadel ko- sovhoosi direktor ja lõpuks isegi EPA õppe- võtta, võttis vähehaaval hoogu, jõudis isegi gemustel. Selle põlvkonna esindajate elu, jõud. Tema on ka üks neist, kes Lähte mail Juhan Liivi loodud elutarkuseni, selle üld- kellest koduküla kaaslastena juttu tehtud, maadlusspordi püsti pani. Need kaks ei olnud tuntud sententsini, et mett on nii roosiõilmes on iseäralik olnud. Saimast tuleks veel selle- ainukesed. Veel tuletame meelde peaagronoo- kui ka ohakas. Saima töökust ja tema mehe gipärast rääkida, et ta on mitmerahvuselises mi ja spordimeest Mats Taltsi. Kastli (Äksi) Ülo lembesõnu mäletades-teades ei pea ma külas meie hõimurahva isurite tütar. Olgu osakonna meeste mälust ei tuhmu osakonna sugugi paljuks, kui seda külakaaslast sisimas siinkohal tähendatud, et isegi küla passi, kui juhataja Leopold Korjus ning asjalik ja tõsine just esimesena mainituga võrdlen. Ehkki ise selline on, seda lehitsemata julgen väita, et töömees, oskaja ja teadja Ervin Kuslap, kellest üldiselt tunnustan tublisti enam inimest-karu- peale põhirahvuse eestlaste elab meil karja- pikem tutvustus nägi trükimusta sellessamas ohakat. Seda, kes ei meelita nagu üliilus roos lasi, on esindatud leedu rahvus, on isegi vist meie valla väljaandes. Just Saima hinnang oma või ülilopsakas pojeng. Inimene ja sealhulgas üks venelanna. Paljurahvuselise külani meie tööjuhatajale ja juhendajale tema tööaegadel neiu kui naine ei pea kõigi vastu “roos ole- Kastli küla küll ei küüni, aga värvirikkam on oligi selleks tilgaks kaalakausil, mis Metsanu- ma”. Muidugi mõistame me roosiks olemise ta isegi sellisena ikkagi. ka küla meest kastlilaste kilda liitma kutsus. all ikkagi inimese seespidiseid väärtusi, mis Kohtumise põhjuseks isurlanna Saimaga, Sest nii nagu räägitud, just Ervin Kuslap oli püsiväärtusteks kinnistunud. Siinkohal tuleks on ka see, et tema on tänaseks küla vanim pü- Äksi osakonna brigadiridest kõige toekam, mitte kaudses kõneviisis, vaid otsekõnes ära siasukas – loo kirjutamise ajaks tuleb kokku alati korrektne, rahulik, ja mis kõige täht- tuua Saima abikaasa Ülo südamesoojad lem- enam kui kuuskümmend kaheksa aastat. Siis sam - tõsist tööinimest austav. Kõiki neid besed sõnad (“minu armas rukkirääk”) oma ühe eestlase keskmine eluiga. Juba see nõud- meenutasime ja veel teisigi, kaasa arvatud ka elukaaslase kohta. Ja öeldud mitte ainult minu nuks temast kirjutamist esimeses järjekorras. üht teisipidi silmapaistnud töödejuhatajast ema tehtud koduõlle kapa juures. Ülo sõnad ja Temalt on, mida küsida, pärida, kuidas elati palgaarvestajat naabervoore külast, kuid vei- lõbus tuju tegid õhtud, kui Saaremaa kadakast selles külas kolm põlvkonda tagasi. Tähelpa- di veel kaugematest aastatest. Too ei paistnud toobine õllekapp ringi käis, meeldejäävateks. nuväärne on just see, et Kastli voorekülasse silma tõetruuduse ega lugupidamise poolest. Oli see juba sõjahaavadest paranenud viie- jõudis ta nägemis- ja mõtlemisvõimelises eas. Aga temagi on jõudnud Jõgevamaaks saanud kümnendate lõpu ja kuuekümnendate aastate See oli möödunud sajandi keskel, 1949. aas- Äksi kalmistule ja neist vanarahva kombe ko- paiku. Oli see siis veel koduõlu ja kadakaste tal. See aastatähis ongi jutuotsa alguse aasta. haselt kehva sõnaga ei tülitata. Sest teame, et õllekappade, kaskede tuppatoomise aeg su- Aga see oleks väga pikk jutt. Seepärast siiski nii nagu kooliski ei ole mitte kõik õpilased vistepühal ja suurepäraste oma majandirahva vaid temast endast ja küla elust vaid niipalju, tarkuse taganõudjad, nõnda ka elus ei ole Muuge jaaniõhtutega. See oli ka Saima ja Ülo mis temaga seotud. mitte kõik külakaaslased piisavalt aususe aus- ilusaimate aastate aeg. Nende meenutamine Räägime vanavanaema tiitlit kandva Sai- tajad. Olnud Saimaga, kelle pulmas käimi- teeb hinge soojaks. maga endistest külakaaslastest. Tuletame meel- ne-olemine oli minu, noormehehakatise elu de direktoreid ja töödejuhatajaid, brigadire, esimene, tegime väikemajandi juhtisikutest traktoriste ja agronoome. Neid juhtijaid on ja töökaaslaste meenutamisest kokkuvõtte, Jätkub järgmises Kuukirjas. TAGAKÜLG

JAANUARIKUU SÜNDISID JUUBILARID MARABELLA Tervitusi Juulalt! 29.11.2017 PEETERSOO Õnnitleme jaanuari sünnipäevalapsi. ANNA TEDER 27.01. 90 HERMAN KLAOS 2.12. 2017 Jaana, Maire, Esper, Vahur, MANUELLA KONT 2.01. 85 RASMUS OJALA 2.12. 2017 Toivo, Evald, Kalvo! JAAN TOOTSI 2.01. ELISABEL KRAUT 2.12. 2017 ELGI EEK 13.01. ITI LÕUGAS 2.12. 2017 IRMA NÕEL 30.01. Palju õnne! RICHARD OJALILL 9.12. 2017 VIIVE MEDVEDSKAJA 1.01. 80 FREDERICA JOSEPHINE MTÜ Juula Küla Heaks KALJU JÕGILA 10.01. HELM 14.12.2017 MILVI SAAR 11.01. KEVIN RAIV 15.12. 2017 NIINA MOPPEL 13.01. BRETTY HELSTEIN 16.12. 2017 LINDA VAHTRAMÄE 16.01. Maire, Liia, Allar, LEIDA PAAL 21.01. HANS GUSTAV HAOSSAR 17.12. 2017 Vahta, Suire! HELGA KIKAS 26.01. HELMI JÕGILA 27.01. MIA-MIRELL TIGANE 19.12. 2017 Erksat õnnepäikese sära, HELLE KIIMA 29.01. VARVARA ULEKSINA 19.12. 2017 valgust pikal eluteel. EHA TAMM 30.01. JANIS-ROBIN SALISTE 29.12. 2017 Sära, et ei kustuks ära, MILVI VAHKAL 31.01. MELINDA KAMARIK 28.12. 2017 jätkuks seda veel ja veel! 75 TEA SUIK 2.01. MARIBEL METSASTE 05.01.2018 MAI MAHLA 13.01. Õnnitleme! EEVI AHAS 17.01. Maarja-Magdaleena Maarahva Selts 70 TIINA PALLUM 8.01. REET MICHELSON 20.01. MÄLESTAME TOIVO KAMBERG 28.01. Ohtlike puude raie, kruntide puhasta- MATI ORMA 30.01. VELLO-JOHANNES PEETS mine puudest, võsast, saetööd, kändu- KARL KONTS 8.01. 29.01.1939 - 02.12.2017 de freesimine, viljapuude hoolduslõikus 65 * jpm. www.2arboristi.ee tel 58 185 222 VILJAR SUVISTE 13.01. ELMAR KUIV VALTER VISNAPUU 19.01. 29.07.1934 - 15.12.2017 TÜ Aed otsib töömahu suurene- MART VÄHTER 20.01. * mise tõttu oma meeskonda uusi tööta- ELDUR MUST JÜRI METS 24.01. jaid. Tegeleme puuvilja- ja marjakasvatu- 06.06.1934 - 17.12.2017 ANTONINA TAMPEL 27.01. * se ning müügiga. ANNA HÜVENEN Motiveeritud tööta- ÜLO LIND 5.01. 60 08.03.1944 - 23.12.2017 jale pakume arengu- ESTA SOKK 7.01. * võimalust. Kasuks KALEV FREIBERG 13.01. VALERI HÜVENEN tuleb erialane hari- HEIKI PÄRNALAAS 17.01. 23.11.1953 - 28.12.2017 dus. Juhiluba vajalik. * TÕNU VOOREMÄE 22.01. EDUARD MIHKELSON Tel 525 1979 JAAK KIRS 30.01. 23.04.1018 - 31.12.2017 või e-post: [email protected]

Head kuukirja lugejad ja kaasautorid! Kaastöid, teateid ja reklaame ootame hiljemalt eelneva kuu 25. kuupäevaks. Mida varem on saadetud kaastööd, seda kindlam on, et need ka järgmisse numbrisse jõuavad.

Väljaandja: Tartu Vallavalitsus ja Vallavolikogu Toimetaja: Tiit Helm tel. 529 5627 | [email protected] Tartu Valla Kuukiri | TASUTA Tartu Valla Kuukirja saab elektrooniliselt lugeda valla koduleheküljelt aadressil: www.tartuvv.ee Trükk ja küljendus: AS Ecoprint